Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.46.0-wmf.24
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Amelia Kyambadde
0
7470
48071
43179
2026-04-27T05:28:11Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48071
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amelia Anne Kyambadde''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Philanthropy|muzirakisa]] era mulwanirizi w'eddembe ly'abakyala. Yaliko omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku nsonga z'amakolero. Yaliko Minisita w’Ebyobusuubuzi, Amakolero n’Ebibiina by’obwegassi mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] okuva mu 2016-2021.<ref>{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=22 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref><ref>{{Cite web |date=2018-02-27 |title=Cabinet Members and Ministers of State |url=https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state |access-date=2021-04-02 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Cabinet Secretariat - The Republic of Uganda |url=http://www.cabinetsecretariat.go.ug/data/staffdetails/42/Hon.%20Amelia%20Anne%20Kyambadde.html |access-date=2021-04-02 |website=www.cabinetsecretariat.go.ug |archive-date=2021-05-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210514073545/http://cabinetsecretariat.go.ug/data/staffdetails/42/Hon.%20Amelia%20Anne%20Kyambadde.html |url-status=dead }}</ref>Yalondebwa ku bukulu obwo nga 6 Ogwomukaaga 2016.Yaweerezaako nga Minisita w’Ebyobusuubuzi n’Amakolero wakati wa 27 Ogwokutaano 2011 ne nga 6 Ogwomukaaga 2016 .Yalya ekifo kino ng’asikira [[:en:Kahinda_Otafiire|Kahinda Otafiire]], eyali alondeddwa nga [[:en:Minister_for_Justice|Minisita w’ebyamateeka]] ne Ssemateeka.<ref>{{cite web |author=Kavuma Kaggwa |date=23 November 2014 |title=What We Should Include In Uganda's New Constitution |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/What-we-should-include-in-Uganda-s-new-Constitution--/-/689844/2531506/-/o3ksdcz/-/index.html |access-date=22 December 2014 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Amelia Kyambadde yaliko omubaka mu Paalamenti ya Uganda wakati wa 2011 ne 2021 ng'akiikirira abantu b’omu Bukiikakkono bw’essaza ly’e Mawokota mu [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y’e Mpigi]] ku bisanja bibiri eby'akomekerera mu Gwokutaano 2021.
== Obuto bwe ==
Yazaalibwa mu Gwomukaaga 1955, nga kitaawe ye omugenzi Serwano K. Kulubya ne nnyina ye Mary Kafureka, mu kitundu ekiyitibwa [[:en:Guildford|Guildford]], [[:en:Surrey|Surrey]], e [[:en:United_Kingdom|Bungereza]]. Eyo gye yaggyibwa okudda e [[:en:Uganda|Uganda]], mu 1959, nga wa myaka ena egy’obuto.<ref>{{cite web |last=Ssempijja |first=David |date=3 August 2010 |title=Why Amelia Kyambadde Is Leaving State House for Peasants |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/727697 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141222180503/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/727697 |archive-date=2014-12-22 |access-date=22 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2020-06-23 |title=7 interesting things you didn't know about Trade Minister Amelia Kyambadde |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200623/94716/7-interesting-things-you-didnt-know-about-trade-minister-amelia-kyambadde.html |access-date=2021-04-02 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Kasyate |first=Simon |title=Amelia Kyambadde: wild girl fighting for underprivileged |url=https://observer.ug/viewpoint/interview/39981-amelia-kyambadde-wild-girl-fighting-for-underprivileged |access-date=2021-04-02 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2021-05-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210506113045/https://observer.ug/viewpoint/interview/39981-amelia-kyambadde-wild-girl-fighting-for-underprivileged |url-status=dead }}</ref>
==Emisomo gye==
Yatandikira okusoma kwe ku Gayaza Primary School mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], Ssiniya yagisomera ku Sacred Heart High School mu [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y’e Gulu]]. Oluvannyuma lwa ssekendule, yeegatta ku Aga Khan School of Secretarial Studies e [[:en:Nairobi|Nairobi]] - [[:en:Kenya|Kenya]]. Amelia Kyambadde alina diguli mu by’okuddukanya bizinensi eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]], okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], Ssettendekero asinga obukadde mu Uganda eyatandikibwawo mu 1922. Amelia alina ne ddiguli ey’eddaala eryokubiri mu kuddukannya bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gye yafunira ku Ssettendekero wa [[:en:American_InterContinental_University|American InterContinental University]] e [[:en:London|London]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]].<ref>{{cite web|url=http://amelia-kyambadde.org/node/37|title=Profile of Amelia Anne Kyambadde|date=2010|accessdate=22 December 2014|first=Amelia|last=Kyambadde|publisher=Amelia-Kyambadde.Org|archive-date=27 January 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160127223358/http://amelia-kyambadde.org/node/37|url-status=dead}}</ref>
==Gy’akoledde==
Yatandika okuweereza nga omukozi wa gavumenti ya Uganda mu 1979, nga wa myaka amakumi abiri mu ena (24).Yalinnyisibwa eddaala n’afuuka omuwandiisi w’Omukulembeze w’eggwanga ow’ekyama mu mwaka 2010; Oluvannyuma yasalawo n’alekulira ekifo ekyo nga aluubirira okwesimbawo ku kifo ky’omubaka akiikirira abantu b’omu Bukiikakkono bw’essaza ly’e Mawokota mu disitulikiti y’e Mpigi. Mu kulonda kwa Uganda okwa bonna okwaliwo mu 2011, Amelia yawangula ekifo ekyo era nga na kati y’akirimu. Nga ennaku z’omwezi 27 Ogwokusatu 2011, yalondebwa okuweereza eggwanga nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero.<ref>{{cite web|last=Parliament of Uganda|accessdate=22 December 2014|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=654&const=Mawokota+County+North&dist_id=6&distname=Mpigi|title=The Work History of Kyambadde Amelia Anne|date=2011|location=Kampala|publisher=[[Parliament of Uganda]]|archive-date=22 December 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141222173253/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=654&const=Mawokota+County+North&dist_id=6&distname=Mpigi|url-status=dead}}</ref>Ate nga 6 Ogwomukaaga 2016 yalondebwa okubeera, Minisita w’Ebyobusuubuzi, Amakolero n’ebibiina by’Obwegassi.<ref>{{cite web|accessdate=13 June 2016 |date=6 June 2016 | publisher=Scribd.com | url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |author=Uganda State House}}</ref>
==Ebimukwatako==
Amelia Anne Kyambadde mukyala mufumbo era bba ye Wilson Kyambadde. Baafumbiriganwa nga 1976. Balina ezzadde lya baana bataano. Ye muyima era omutandisi w’ekitongole ky’obwannakyewa ekiyitibwa Twezimbe Development Foundation (TDF), ekyatandikibwawo okukulaakulanya abantu b’ekitundu kyeyali akiikirira.<ref>{{cite web|url=http://www.twezimbe.org/|title=About Twezimbe Development Foundation|accessdate=22 December 2014|publisher=Twezimbe Development Foundation (TDF)|first=.|last=TDF|date=|archive-url=https://web.archive.org/web/20141218083654/http://twezimbe.org/|archive-date=2014-12-18|dead-url=yes|df=}}</ref>
==Ebijuliziddwa==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ld9rjn7bvlxw2twe0i5erqn07atbjdj
Winnie Kiiza
0
7473
48072
37358
2026-04-27T05:28:35Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48072
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Winifred Kiiza''' (yazaalibwa nga 26 museenene 1972) Mukyala Munnayuganda omusomesa ate munnabyabufuzi ,Yaweerezaako nga Akulira oludda oluvuganya Gavumenti mu Ssetteeserezo wa Uganda,okuva mu mwezi gwa Muzigo(Ogwokutaano) 2016<ref name="Boss">https://web.archive.org/web/20171107020014/http://watchdoguganda.com/winnie-kiiza-the-exceptional-leader-of-the-opposition-who-rose-from-grass-to-grace/</ref> okutuusa mu mwezi gwa Muwakanya(Ogwomunaana) 2018.<ref name="Over">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news-headlines/44440-fdc-s-winnie-kiiza-ssemujju-nganda-eat-big |access-date=2024-01-02 |archive-date=2024-01-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240102133325/https://www.observer.ug/news-headlines/44440-fdc-s-winnie-kiiza-ssemujju-nganda-eat-big |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma yasikizibwa omubaka Betty Aol Ochan nga akalira oludda oluwabula Gavumenti omuggya.<ref name="Repl">https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4696670-13x7ei2z/index.html</ref> Era ye mubaka omukyala akiikirira abantu ba Disitulikiti ye Kasese mu Ssetteeserezo ya Uganda ey'omulundi ogwekkumi(2016-2021)
<ref name="over">https://chimpreports.com/betty-aol-replaces-winnie-kiiza-as-leader-of-opposition/</ref>
== Ebyafaayo n'Ebyokusoma kwe ==
Winifred Kiiza yazaalibwa nga 26 mu mwezi gwa Museenene 1972, ku kyalo Nsenyi , mu Ggombolola y'e Kisinga ,mu Disitulikiti y'e [[Kasese (disitulikit)|Kasese]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Maama we, Mukyala Modesty Muke, yali muwagizi wa kibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda Peoples Congress (UPC), so nga ate kitaawe,Mwami Kanyere Constance Muke, yali wa Democratic Party (DP).Kitaawe Kiiza yafa mukaziwattu alina emyaka kkumi era nnyina ataalina na mulimu n'asigaza obuvunaanyizibwa bw'okulabirira abaana.<ref name="Data">https://www.monitor.co.ug/News/National/FDC-s-Winfred-Kizza-wins-Kasese-by-election/688334-1474514-7parf5/index.html</ref>
Sasomera ku Nsenyi Primary School, Kajwenge Primary School wamu ne Kisinga Primary School. Mu misomo gye egya siniya eddaala erya <nowiki>''O''</nowiki> yalisomera ku,Saadi Memorial Secondary School, nga gye yava okudda ku Saint Maria Goretti School e [[Fort Portal]] mu myaka gye ebiri egyasembayo mu siniya.<ref name="Data">{{Cite web}}</ref>
Oluvannyuma yeegatta ku National College of Business Studies (NCBS), e Nakawa, [[Kampala]], awo mu kaseera ettendekero lino we lyakyukira okufuuka Makerere University Business School (MUBS).<ref name="Data">{{Cite web}}</ref>
== Eby'emirimu gye ==
Mu luwummula olwaddirira ebigezo bya siniya ey'okuna , Kiiza yatandika okusomesa mu ssomero lye gye yasomera erya, Kisinga Primary School nga era kino kye yakola ne ku.Saint Maria Goretti School oluvannyuma lw'ebigezo bye ebya siniya eyoomukaaga.<ref name="Data">{{Cite web}}</ref> Mu kiseera kye kimueddwaliro lya Bwera General Hospital lyabangibwawo era n'aweebwa omulimu omu mu kitongole ekitereka n'okukuuma eddagala. Oluvannyuma yakolera mu kampuni eddekanya eby'okulambuza abantu awo kinnya nampindi mu Queen Elizabeth National Park.<ref name="Data" />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
gondmgs272rle4afgnkfn1m352tx77y
Judith Nabakooba
0
7474
48073
35394
2026-04-27T05:28:51Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48073
wikitext
text/x-wiki
[[File:Uganda Police's Judith Nabakooba got a medal.jpg|left|thumb|Uganda Wildlife Conservation Education Centre (Zoo) in Entebbe.jpg ]]
'''BBNabakooba Nalule Judith mukyala munnayuganda''' nga yazaalibwa nga ennaku z'omwezi 28 mukulukusa bitungotungo mu mwaka gwa 1977. Yaliko omwogezi w'ekitongole kya poliisi ya Uganda. Mu mwaka 2016 yalondebwa okubeera omubaka omukyala akiikirira ebbendobendo lya Mityana mu lukiiko lwa uganda olukulu. Mu kiseera kino y'akulira akakiiko akalondoola obutebenkevu ko n'ensonga ez'omunda mu ggwanga. Nga ali ku kaadi yekibiina ekiri mu buyinza ekya NRM.r 1977
O<ref>{{Cite web}}</ref>o.<ref>{{Cite news}}</ref>
== OBUYIGIRIZE ==
Judith Nabakooba yasomera mu masomero gano wammanga;
Yasomera Ndejje senior secondary school, nga eno bye yasomera okuva Ku kibiina ekisooka okutuukira ddala Ku kyomukaaga. Nga yatuula ebigezo ebyaka malirizo ebyekibiina ekyokuna my mwaka 1994 ko nebyokyomukaaga mu mwaka 1997. Olwo neyeegatta Ku ssetendekero was makerere nga eno gyeyabangulwa mu kuweereza Ku mpewo byeyafunamu diigiri mu mwaka gwa 2002. Ate oluvannyuma yeyongerayo nemisomo mu byobukulembeze nga Gino yagifunamu diploma mu ttendekero eriyitibwa chartered management institute erisasangibwa e Bungereza.
Mu 2012 yaddayo e makerere Ku ssetendekero nabanguka era nafuna diguli eyokubiri mu bye ddembe lyobuntu era nayongera okusoma ebyenzirukanya yebyemirimu nga muno yafunamu dipulooma nga eno yagisomera Ku ttendekero lya Uganda management institute mwaka 2013.
ENKOLA YEMIRIMO GYE
Wakati wemyaka 2004 ne 2015 Nabakooba yali akolera mu kitongole kya poliisi ya Uganda gye yawerereza mu bifo ebyobuvunaanyizibwa ebyenjawulo, gamba nga; okubeera omwogezi wekitongole kya poliisi ya Uganda, yaweerezako nga omuwandiisi wekibiina kya basirikale ba poliisi ekyokwekulakulanya ekimanyiddwa nga"Exodus Sacco ". Erabyweerezako nga omumyuka womukulu wa poliisi evunanyizibwa Ku byobufuzi mu mwaka 2014. Noluvannyuma naalekulira emirimu gyobusirikale bwa poliisi mu mwaka 2015 mu mwezi gwa ssebaaseka.
Mu kulonda kwa bonna okwategekebwa akakiiko kebyokulonda mu Uganda mu mwaka 2016, Nabakooba yesimbawo kunkifo kyomubaka omukyala owebbendobendo lya Mityana ara nakiwangula. Era nga yasimbibwawo ekibiina ekiri mu buyinza ekya NRM.
Nabakooba asanze okusoomoozebwa kungi, gamba nga; okuwakanyizibwa oboludda oluwabula gavumenti Ku nsonga Ku bbago lyokuggya ekkomo Ku myaka gyomukulembeze weggwanga ssako nokuwakanyizibwa banne Ku nsonga za alipoota ekwata Ku butabanguko obwali e Kaseese bee yalwawo okufulumizibwa.
In 2012 she acquired a Masters Rights from [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] .<ref>{{Cite web}}</ref>
In the 2016 general elections,Nabakooba was elected as Mityana District woman representative on the NRM party ticket.<ref>{{Cite web}}</ref> During her tenure, she has faced criticism and threats over her position regarding the parliamentary Age-Limit bill <ref>{{Cite news}}</ref> She has also faced criticism over the delayed Kasese Report.<ref>{{Cite news}}</ref>
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
0e7e8qsde46xsipmljjyns6b4bdcd1k
Ingrid Turinawe
0
7477
48074
38084
2026-04-27T05:31:30Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48074
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Ingrid Kamateneti Turinawe amannyiddwa ennyo nga Ingrid Turinawe yazaalibwa nga 23/11/1973,ye munnabyabufuzi omukyala aweerezanga ssentebe w’ekibiina ky’abakyala kuludda oluvugannya gavumenti mu Uganda mu kibiina kya ’’Forum for Democratic change’’ (FDC). Era aweereza nga ssaabakkunzi mu by’obufuzi mu ggwanga lyonna mu kibiina kya FDC.
'''I'''<ref>{{Cite web}}</ref>
== EBIMUKWATAKO N'OKUSOMA KWE ==
Yazaalibwa Jane Bakesiga ne Stanely Bakwatilenda ( Yafa mu 1982) nga 23/11/1973 ku kyalo Kashojwa , mu ggombolola ye Rugyeyo mu disitulikiti kati emayiddwa nga Kannungu nga tebannagikutula ku Rukungiri. Waakuna mu baana ba nnyina omwenda be yazaala nga ku bbo abataano balenzi ate abanna bawala.
Ppulayimale yagisomera ku Rugyeyo Primary school gyeyava nagenda ku kinyasano Girls High school gyeyamalira amadaala gombi ‘’O’’ Ne ‘’A’’. Oluvannyuma yeegatta ku ttendekero ly’abasomesa erya kabala (National teachers college) gyeyafunira dipulooma mu by'enjigiriza. Era yafuna diguli esooka okuva ku Nkumba university eya ‘’public admistration and management’’
<br />
== OMULIMO ==
Mu luwummula lwe oluwanvu nga amaliriza siniya ey'omukaaga mu 1992, Ingrid yafumbirwa Jackson Turinawe, omusajja omututumufu mu by'obusuubuzi mu kabuga k'eRukungiri . Nga amalirizza dipulooma ye e Kabale , Ingrid yasomesaayo omwaka gumu era oluvannyuma ne yeegatta ku bbaawe mu by'obusuubuzi nga amuyambako okuddukanya ettundiro ly'abwe ery'eddagala mu kabuga k'eRukungiri. Mu 1998, yalondebwa okukiikirira amagombolola g'eBuhunga ne Ruhinda ku lukiiko lw'e Rukungiri.
Mu 2001, yaddamu n'alondebwa ku lukiiko. Mu 2003, Kanungu yasalibwa ku Rukungiri. Nga wayiseewo omwaka, Ingrid Turinaawe yafuuka omwogezi wa disitulikiti ye Rukungiri oluvannyuma lw'e yali omwogezi, George Owakiroru, okusibibwa olw'okuteeberezebwa okukola obutujju. Yaweereza omulimu ogwo paka mu 2006. Yatandikawo ekibiina kya FDC mu 2005.
Mu 2005, Ingrid yayawukana ne bbaawe ow'emyaka 13 Jackson Turinawe naye teyafuna kwawukana kwa mu mateeka. Yasenga mu Kampala, ekibuga ekikulu mu Uganda. Mu 2006, y'esimbawo ku bw'obukulembeze bw;abakyala mu palamenti e Rukungiri era naddamu okwesimbawo ku kifo kye kimu naye emirundi gyona nga agwa.
Nga 20/04/2012, Ingrid yali avuga e Nansana, akatundu mu Kampala, okubaayo mu kunoonya akalulu,awo poliisi we yamulemeseza era akannyolagano wekatuukirawo,mu kaseera ako, omusirikale n'amubaka ebbeere ku kifuba. Yakuba police mu mbuga z'amateeka n'omuwolerezza wa gavumenti olwo obulumi, okubonabona n'okuswazibwa kw'olukale, ebibalibwamu obukadde 560 obwa Uganda (bubalibwamu dollar 160,000 eza US), ng'omutemwa gw'okusasula obuvune n'okukosebwa. Gavumenti ya Uganda yamwetondera mu lujjudde ate omusango ne gugwera wabweru w'embuga z'amateeka.
Mu gwookubiri 2017, Ingrid yeesimbawo ku bifo ebimu ku East Afican Legislative Assembly etuula mu Arusha, Tanzania.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
<references />
fhnzmm45v4sltgjpl3b9a1svvoldkid
Specioza Kazibwe
0
7479
48075
37356
2026-04-27T05:31:45Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48075
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Speciosa Naigaga Wandira Kazibwe''' (yazaalibwa 1 Ogw'omusanvu 1954), [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]<nowiki/>era omumyuka wa pulezidenti omukyala eyasooka mu Afrika. Yali [[:en:Vice_president_of_Uganda|mumyuka wa pulezidenti wa Uganda]] ow'omukaaga okuva mu 1994 okutuuka mu 2003, ekyamufuula [[:en:Woman|omukyala]] eyasooka mu [[Afirika|Afrika]] okukwata ekifo ky’omumyuka wa pulezidenti w’eggwanga eryetongodde. Dr. Speciosa Kazibwe naye musawo [[:en:Uganda|munayuganda]] omukugu mu [[:en:Surgeon|by'okulongoosa]] . Era ayogerwako nga "Nnalongo", olw'abalongo be. Mu Ogw'omunaana 2013, yalondebwa [[:en:United_Nations_Secretary-General|ng'omuwandiisi w’ekibiina ky’amawanga amagatte]] [[:en:Ban_Ki-moon|Ban Ki-moon]] ng’omubaka ''ow’enjawulo ow’ekibiina ky’amawanga amagatte ku siriimu mu Afrika'' .
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Speciosa Kazibwe yazaalibwa mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] nga 1 Ogw'omusanvu 1954. Yasomera mu [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]], essomero lya siniya ery'ettutumu eririmu abakyala nga liri ku musingi gw'e [[:en:Catholic_Church|kkanisa ya Katolika]], erisangibwa ku luguudo olwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], okumpi n'ekibuga [[:en:Lugazi|Lugazi]] . Mu 1974 yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], gye yasomera obusawo obw’abantu, n’afuna [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli esooka mu by'eddagala n'okulongoosa]] mu 1979. Oluvannyuma yafuna [[:en:Master_of_Medicine|diguli ey'okubiri mu by'eddagala]], nayo okuva mu Makerere University Medical School, ng’akuguse mu [[:en:General_Surgery|by'okulongoosa]] . Mu 2009, yaweebwa [[:en:Doctor_of_Science|diguli ey'okusatu eya Sayansi]] (SD), okuva mu [[:en:Harvard_School_of_Public_Health|Harvard School of Public Health]], Department of Population and International Health.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Kazibwe yatandika emirimu gye egy’ebyobufuzi nga Ssentebe wa Bassentebe ba Halls of Residence ku Makerere University Kampala (1975–76) - ekyenkana Pulezidenti wa University Guild, eyali eggyiddwawo Pulezidenti w’ekiseera ekyo Idi Amin Dada. Oluvannyuma yafuuka mmemba mu biwayi by'abavubuka n'abakyala mu kibiina kya Ugandan [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] . Yawangula akalulu ke akasooka ng’omukulembeze w’ekyalo, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) mu 1987. Oluvannyuma yalondebwa okuba omukiise w’abakyala mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] n’afuuka Ssentebe w’akakiiko akawabula [[Yoweri Museveni|Museveni]] mu kampeyini z’okulonda.
Yasooka kuweereza mu bufuzi bwa [[Yoweri Museveni]] mu 1989, bwe yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’amakolero, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1991. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1994, yaweereza nga Minisita w’ekikula ky’abantu n’enkulaakulana y’abantu. Yali mmemba mu lukiiko lwa Ssemateeka olwakola ssemateeka wa Uganda omuggya mu 1994. Mu 1996, yalondebwa okuba omubaka wa Palamenti mu kitundu ky’e Kigulu South mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 1994 okutuuka mu 2003, Speciosa Kazibwe yaweereza ng'omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda era nga Minisita w'eby'obulimi, amakolero n'oby'obuvubi.
Kazibwe abadde muwolereza w'abakyala mu kifo kyabwe mu [[Afirika|Africa]] . Ng’akolagana n’ekitongole ekya [[:en:Organization_of_African_Unity|Organization of African Unity]] n’akakiiko [[:en:United_Nations_Economic_Commission_for_Africa|k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika]], yatandikawo ''akakiiko k’abakyala mu Afrika akavunaanyizibwa ku mirembe n’enkulaakulana'' (AWCPD) mu 1998; ekibiina ky’akubiriza. Ekigendererwa kya AWCPD kwe kuyamba okusobozesa abakyala okwetaba mu nkola z’emirembe n’enkulaakulana ku ssemazinga ono. Dr. Kazibwe era abadde ssentebe oba mmemba mu bibiina by’eggwanga eby’enjawulo, omuli:
* The Senior Women's Advisory Group on the Environment
* Uganda Women Entrepreneurs Association Limited
* The Uganda Women Doctors Association
* Agri-Energy Roundtable Uganda(AER/U)
Kazibwe yakubiriza olukung’aana olwatongoza ekibiina kya AER/Uganda nga 25, Ogwe kkuminogumu 1991 mu Kampala Sheraton era n’aweereza ku kakiiko k’ekitiibwa aka Agri-Energy Roundtable (AER) okumala emyaka egiwerako, n’afuna okusiimibwa okw’amaanyi. Mu 1998, [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'emmere n'eby'obulimi]] ( FAO ) kyamuwa omudaali gwa "Ceres Medal" olw'okuyamba "omulimu gwe yakola mu kufuna emmere n'okumalawo obwavu".
== Ebimukwatako ==
Mu April wa 2002, Kazibwe yawaaba omusango gw’okwawukana ne bba ng’agamba nti yali omu kubakosedwa embeera [[:en:Domestic_violence|y'obutabanguko mu maka]] obwali bugenda mu maaso . Okuwasa abakazi abangi n’okukuba omukyala birabika nyo mu [[Yuganda|Uganda]], naye okwawukana tekutera kubaawo. Bba yawakanya okwawukana kuno, ng’ajuliza enzikiriza ye [[:en:Catholic|ey’Ekikatoliki]], n’agamba nti mukyala we yali yadda ewaka ekikeerezi awataali kunnyonnyola mu butuufu, era nga yeegatta ne bannabyabufuzi abalala abamu be yali tayagala. Olw’okusanga obuzibu okukola emirimu gye egy’eby'obufuzi n’okukola ku musango gw’okugattululwa ogweyongera okutabula, ku Lwokusatu nga 21 Ogw'okutaano 2003, Kazibwe yava mu bifo bye mu gavumenti, n’asaba amukkirizibwe okweyongerayo n'emisomo. Yamaliriza diguli ey'okusatu mu [[:en:Harvard_University|yunivasite ya Harvard]] . Alina abaana bana okuli n’abalongo okuva mu bufumbo bwe obwasooka era alina n’abalala abawerako. <ref name="Violence" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1881472.stm Ebikwata ku kutulugunyizibwa mu maka mu Uganda] {{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Samson Kisekka]]}}
{{s-ttl|title=[[Vice President of Uganda]]|years=1994–2003}}
{{s-aft|after=[[Gilbert Bukenya]]}}
{{s-end}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
608csrhbh8q8qd0plff5zxze4270yti
Idi Amin
0
7695
48076
45925
2026-04-27T05:32:07Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48076
wikitext
text/x-wiki
'''Idi Amin Dada Oumee''' yali Munnayuganda, munnamagye era munnabyabufuzi eyaweereza nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ow'okusatu okuva mu 1971 okutuusa lwe [[:en:Uganda–Tanzania_War|yaggyibwa mu buyinza]] mu 1979. Yafuga nga [[:en:Military_dictatorship|munnamagye nnakyemalira]] era atwalibwa ng'[[:en:Despotism|omukulembeze]] omukaambwe mu by'afaayo by'ensi yonna.<ref>Boddy-Evans, Alistair.</ref>
Amin yazaalibwa kitaawe [[:en:Kakwa_people|Omukakwa]] ate nnyina [[:en:Lugbara_people|Lugbara]] . Mu 1946, yeegatta ku [[:en:British_Colonial_Army|ggye lya Bungereza]] erya [[:en:King's_African_Rifles|King’s African Rifles]] (KAR) ng’omufumbi. Yasituka n'atuuka ku ddaala lya [[:en:Lieutenant|Lieutenant]], ne yetaba mu ntalo za [[:en:British_Empire|Bungereza]] ez'okulumbagana abayeekera ba Somalia n'oluvannyuma yetaba ne mu lutalo olw'ali lunyinyitira olwa [[:en:Mau_Mau_rebellion|Mau Mau]] mu [[:en:Kenya_Colony|Kenya]] . [[:en:Uganda|Uganda]] yafuna obwetwaze okuva ku [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] mu 1962, era Amin n’asigala mu [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|magye]], nga yalinnyisibwa ku kifo ky’omumyuka w’omuduumizi w’amagye mu 1964 n’alondebwa okuduumira oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Yakitegeerako nti pulezidenti wa Uganda [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] yali ateekateeka kumukwata lwa kubulankanya ssente z’amagye, kwe kutandikawo olutalo lw'okuwamba Gavumenti olw'atuumibwa [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|1971 Ugandan coup d'état]] ne yeerangirira nga Pulezidenti.
Emyaka gye yamala mu buyinza, Amin yakyuka okuva ku kubeera omufuzi eyali awagira n'okunyumirwa obuwagizi obwali buva mu Yisirayiri n'adda mu kuwagirwa [[:en:Muammar_Gaddafi|Muammar Gaddafi]] owa [[:en:Libyan_Arab_Jamahiriya|Libya]], [[:en:Mobutu_Sese_Seko|Mobutu Sese Seko]] owa [[:en:Zaire|Zaire]], [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] ne [[:en:East_Germany|Bujirimaani ey'oBuvanjuba]] . <ref name="libya1">Roland Anthony Oliver, Anthony Atmore (1967).</ref> <ref name="ussr1">Dale C. Tatum.</ref> <ref name="gdr1">Gareth M. Winrow. </ref> Mu 1972, Amin [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|yagoba abantu ba Asia]], ng'abasinga obungi ku bo baali [[:en:Indians_in_Uganda|Bayindi-Uganda]], ekyaviirako Buyindi okusalako enkolagana y'abwe n'obukulembeze bwe. <ref>Subramanian, Archana (6 August 2015).</ref> Mu 1975, Amin yakwata [[:en:Chairperson_of_the_Organisation_of_African_Unity|obwassentebe]] w'ekitongole ekigatta amawanga ga Africa ekya [[:en:Organisation_of_African_Unity|Organisation of African Unity]] (OAU) [[:en:International_organization|ekitongole kya Gavumenti ez'enjawulo ezikolera awamu]] ekyategekebwa okutumbula obumu mu mawanga ga Afrika <ref name="Byword">https://web.archive.org/web/20080605070641/http://www.news24.com/News24/Africa/News/0%2C%2C2-11-1447_1390595%2C00.html</ref> (omulimu ogukyukakyuka buli mwaka). Uganda yali mmemba w’akakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka [[:en:United_Nations_Commission_on_Human_Rights|United Nations Commission o Human Rights]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1979. <ref>Gershowitz, Suzanne (20 March 2007).</ref> Bungereza yamenya enkolagana y’ekikungu gye yali erina ne Uganda mu 1977, era Amin n’alangirira nti yali awangudde [[:en:British_Empire|Abangereza]] n’agattako okutuuka ku ngule ye 'omumegganyi w'amatwale ga Bungereza' . <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref>
Obukulembeze bwa Amin bwagenda bugenda mu maaso okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1970, waaliwo obutabanguko obweyongera olw’okuyigganyizibwa kwe ku mawanga agamu n’abawakanya ebukulembeze bwe, wamu n’embeera ya Uganda embi ennyo mu nsi yonna olw’obuwagizi bwa Amin eri abawambi ba [[:en:PFLP-EO|PFLP-EO]] ne [[:en:Revolutionary_Cells_(RZ)|RZ]] mu 1976, ekyavirako ekikwekweto kya Yisirayiri ekyatuumibwa [[:en:Operation_Entebbe|Operation Entebbe]] . Olwo yagezaako okuwamba [[:en:Kagera_Region|ekitundu kya Kagera]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]] mu 1978. Mu kwanukula kwa Pulezidenti wa Tanzania [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]], yalagira amagye ge [[:en:Uganda–Tanzania_War|okulumba Uganda]]. Amagye ga Tanzania n’abayeekera [[:en:Fall_of_Kampala|baawamba Kampala]] mu 1979 ne bagoba Amin mu buyinza. Amin yagenda mu buwanganguse, nga yasookera mu Libya, oluvannyuma nagenda mu [[:en:Ba'athist_Iraq|Iraq]], n'asembayo e [[:en:Saudi_Arabia|Saudi Arabia]], gye yabeera okutuusa lwe yafa mu 2003. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/3155925.stm</ref>
Obukulembeze bwa Amin bwalimu [[:en:Human_rights_abuse|okutyoboola eddembe ly’obuntu]] okwali kuyitiridde omuli [[:en:Political_repression|okunyigirizibwa mu byobufuzi]] n’okutta [[:en:Extrajudicial_killing|abantu mu ngeri etali ya mateeka]] wamu [[:en:Nepotism|n;obusosoze mu mawanga]], obuli bw’enguzi, n’okuddukanya obubi ennyo mu by’enfuna. Abatunuulizi b’ensi yonna n’ebibiina [[:en:Human_rights|ebirwanirira eddembe ly’obuntu]] bateebereza nti abantu wakati w’emitwalo 100 <ref>Ullman, Richard H. (April 1978).</ref> ne 500,000 be battibwa mu bukulembeze bwe. <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref>
== Obuto bwe ==
Kumpi byonna ebigambibwa ku buto bwa Amin biwakanyizibwa kubanga teyewandiikako [[:en:Autobiography|kitabo kikwata ku bulamu bwe]] era teyakkiriza kuteeka bikwata ku bulamu bwe mu buwandiike. <ref name="okadameri">O'Kadameri, Billie (1 September 2003).</ref> Ebiwandiiko bya gavumenti ya Bungereza byalaga nti Amin yazaalibwa mu 1925; wabula mu kiseera ekyo tewali biwandiiko byakuumibwa ku bannayuganda. <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref> Mu mboozi ey’akafubo ne [[:en:Judith_Hare,_Countess_of_Listowel|Judith Hare]] mu 1972, Amin awa ekifo we yazaalibwa ng’ekyalo [[:en:Koboko|Koboko]] n’emyaka gye nga 46, ekyanditeeka omwaka gw’amazaalibwamu okubeera 1926. Mu kitabo ekyafulumizibwa mu 1977 aba [[:en:Little,_Brown_and_Company|Little, Brown and Company]] nga kyawandiikibwa omuwabuzi wa Bungereza mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng’akozesa [[:en:Pseudonym|erinnya ery’obulimba]] David Gwyn, Amin yazaalibwa mu [[:en:Buganda|Buganda]] n’emyaka 48 gy'eyamuwandiikako nga kino kyali kiraga nti yazaalibwa mu 1928. Ebikwata ku bulamu bwa Amin ebisinga biva mu b'engandaze ate nga binyumizibwako mu mboozi wabula okunyonyola n'emboozi endala tezikakasibwa. Ennono za famire n'abobuyinza mu Saudi Arabia mu Jeddah bateeka olunaku lw’amazaalibwa ge nga 10 [[:en:Dhu_al-Hijja|Dhu al-Hijja]] 1346 ku [[:en:Islamic_calendar|kalenda y’Obusiraamu]] (30 Ogwokutaano 1928 mu kalenda ya Gregorian). <ref>Elliott, Chris (30 November 2014).</ref>
=== Obuto bwe ne Famire ===
[[File:NakaseroMarket.jpg|thumb|244x244px|[[:en:Nakasero|Olusozi Nakasero]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], Disitulikiti egambibwa okuba nga Amin gye yazaalibwa okusinziira ku famire ye]]
Okusinziira ku famire ya Amin, engero ezikwata ku Uganda n’ebbaluwa ye ey’okufa kwe mu Saudi Arabia, Idi Amin Dada Oumee yazaalibwa nga 30 Ogwokutaano 1928 ku ssaawa nga nnya ez’oku makya mu kifo kitaawe w’akolera, Shimoni Police Barracks ku [[:en:Nakasero|lusozi lw'e Nakasero]]<nowiki/>mu [[Kampala]] . <ref name=":4">de Montesquiou, Jean-Louis (2022).</ref> <ref name=":5">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Yaweebwa erinnya Idi oluvannyuma lw'okuzaalibwa ku lunaku lw'ebikujjuko by'Abasiraamu olwa [[:en:Eid_al-Adha|Eid al-Adha]] . <ref name=":4" /> Okusinziira ku Fred Guweddeko, omunoonyereza ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], agamba erinnya lya Amin ezaliranwa ye Idi Awo-Ango Angoo. <ref name="monitor_01012004" /> Waliwo obutakkaanya ku makulu g'erinnya "Dada", ng'abamu bagamba nti lyali litegeeza "mwannyina" oba "enneeyisa y'abakazi" mu [[:en:Swahili_language|Luswayili]], naye ensonda ezisinga zikkiriza nti "Dada" yali kika mu lubu lw'aBakakwa elyabbulwa oluvannyuma lw'emigigi kkuminesatu. <ref name=":4" />
Yali mutabani wa Amin Dada Nyabira Tomuresu ow'okusatu(1889–1976), mu lubu lwa [[:en:Kakwa_people|Bakakwa]], ne mukyala we ow'okubiri, Aisha Chumaru Aate (1904–1970), [[:en:Lugbara_people|Omulugbara]] . <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Kitaawe [[:en:Infant_baptism|yabatizibwa]] ng’[[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] era n’azaalibwa n’erinnya Andreas Nyabira Tomuresu. Okusinziira ku munnamawulire wa Bungereza [[:en:David_Martin_(journalist)|David Martin]], Nyabira obulamu bwe obusinga yabumala mu [[:en:South_Sudan|South Sudan]] . [[:en:Islam|Yasiramuka]] mu 1910 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu magye g’Abangereza ag’amatwale ng'omukommonsi w'emulere ([[:en:Bugle|bugler]]) ng'ayita mu kojja we, omukulembeze w’ekika kya [[:en:Kakwa_people|Bakakwa]] Sultan Ali Kenyi Dada ng’omwana [[:en:Child_soldiers_in_Uganda|omujaasi]] ow’emyaka mukaaga era n’aweebwa erinnya Amin Dada. <ref name="monitor_01012004" /> <ref name=":4">de Montesquiou, Jean-Louis (2022).</ref> Yeegatta ku Poliisi ekuuma amatwale ga Bungereza eya [[:en:Uganda_National_Police|Protectorate Police Force]] mu Kampala mu Nsambya Police Barracks mu 1913.
Nyabira ku mpaka yayingizibwa mu magye ga [[:en:History_of_the_British_Army|Bungereza]] aga [[:en:King's_African_Rifles|King’s African Rifles]] (KAR) mu 1914 gye yalwana mu [[:en:World_War_I|Ssematalo eyasooka]] mu [[:en:East_African_campaign_(World_War_I)|kampeyini z’oBuvanjuba bwa Afrika]] mu [[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] nga tannasiibulwa mu kitiibwa mu 1921 n’aweebwa ekibanja mu [[:en:Arua|Disitulikiti y’e Arua]] . Mu mwaka gwe gumu, yeegatta ku poliisi ya Protectorate Police Force mu bbaalakisi ya Poliisi ey’e Nsambya nga tannatwalibwa mu bbaalakisi ya poliisi e Shimoni mu 1928, Amin gye yazaalibwa okusinziira ku famire ye. Yakyusibwa n’atwalibwa mu bbaalakisi ya Poliisi e Kololo n’awummula emirimu gya poliisi mu 1931 n’aweereza nga Omukiise wa Pulezidenti (RDC) mu Disitulikiti y’e Arua.
Maama we Aisha Aate yazaalibwa ku butaka bwe Kakwa ne taata omu Lugbara. Okusinziira ku byonna, Aate yali musawo wa kinnansi, musawo w’ebimera, era nga muzaalisa. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Ng'ebula emyaka kkumi Amin azaalibwe, Aate yeegatta ku kibiina kya [[:en:Allah_Water|Allah Water]] (era ekimanyiddwa nga Yakani), nga kino kyali kibiina kyali kiwakannya obukulembeze bw'amatwale nga lyesigamiziddwa ku "mazzi ga Yakan" ekyali kinyikiddwamu ekimuli kya [[:en:Narcissus_(plant)|daffodil]] ekyali kimanyikiddwa nga Kamiojo, ekinyonyolwa nga 'LSD of Central Africa' . Ekibiina kino kyanyigirizibwa ab’obuyinza okuva mu bafuzi b'amatwale Abangereza, abaali bakitunuulidde ng’obuyeekera. <ref>Middleton, John (1963).</ref> <ref>Hansen, Holger Bernt (1991).</ref> Wadde nga okusinga bayogerwako ng'ekibiina ky'eddiini, Famire ya Amin egamba nti Aate yali musumba mu "Yakanye Order" kye bannyonnyola nga 'secret African society' nga Idi Amin naye yali mmemba, anti yakozesanga 'amazzi agaali gatwalibwa okuba ag'omukisa n'amaanyi amalala ag'enjawulo' mu ntalo.
Okusinziira ku famire ya Amin, Aate yali awonyezza Irene Drusilla Namaganda eyali Nnabagereka wa Buganda mu kiseera ekyo era mukyala wa [[:en:Daudi_Cwa_II_of_Buganda|Daudi Cwa II owa Buganda]], obugumba. Omulimu gwa Aate ogw’oku ntikko mu kibiina kya Allah Water kigambibwa nti gwafuna obwagazi bw’olulyo olulangira olwa [[:en:Buganda|Buganda]] era nga kigambibwa nti alina akakwate ku famire eno kyaviirako olugambo nti taata wa Amin omuzaale ye Daudi Chwa II. Engambo zino z'asaasanyizbwa mukyala wa Nyabira omukulu eyali talina mwana, ng'ono yali alina obukyayi eri Aate olw'okuba n'abaana babiri.
Okusinziira ku famire ya Amin, Idi Amin yaweebwa ekitiibwa kya Awon'go ( lit. 'noise' ), nga bajuliza ku lugambo olwali luyiting'ana ku kitaawe. Kigambibwa nti Idi yatwalibwa okukeberebwa ‘endaga buzaale ku kitaawe’ ng’akyali muwere nga kino ky'akolebwa abakadde b’ebika, nga kino kyalimu n'okumusuula okumala ennaku nnya mu kibira okumpi n’olusozi Liru e [[:en:Koboko|Koboko]] gye badda ne basanga Amin ng’akyali mulamu. Abakadde bano oluvanyuma lw'okulaba ekyamagero kino bakiteeka ku Nakan, omusota ogw’emitwe musanvu ogwali gusinzibwa mu ddiini y’ennono y’aba Kakwa. Muganda we ne mwannyina baafa mu 1932, Idi bwe yali wa myaka ena. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref>
Bazadde ba Amin baayawukana ng’alina emyaka ena, era ebiwandiiko ebisinga biraga nti yasengukira ku bukojja mu 1944 mu byalo by'abalimi mu Gombolola y'e Mawale mu [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y’e Luweero]], mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Uganda. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Kigambibwa nti okwawukana kwa bazadde be kwava ku bigambo ebyali bisusse okuyitingana ku kitaawe wa Idi nga kino kyanyiiza nnyina. Wadde kyali kityo, famire ye y'akkaatiriza nti asigale ne kitaawe ng’ennono y’Abasiraamu mu Tanganyika, mu Disitulikiti y’e Arua, ate nnyina n’asigala ng’akola eby’okuwonya mu Buganda.
=== Obuvubuka bwe n'emisomo gye ===
Kigambibwa nti Amin bwe yali abeera n’abooluganda lwa nnyina, yali akola gwa [[:en:Goat_farming|kulunda mbuzi]] okuva ku myaka munaana okutuuka ku myaka kkumi. [[Ssemuto|[]] <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref>Mu 1938, yasenguka n'adda mu maka ga Sheikh Ahmed Hussein mu kibuga ekyali kiliraanyewo eky'e [[:en:Semuto|Semuto]]<nowiki/>era n'atandiika [[:en:Hafiz_(Quran)|okuwata esuula za Quran]] nga bwayaziina okutuusa lwe yaweza emyaka 12. <ref name="monitor_01012004">{{Cite web |last=Guweddeko |first=Fred |date=12 June 2007 |title=Rejected then taken in by dad; a timeline |url=http://www.monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/amin/articles/index.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20070612053237/http://www.monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/amin/articles/index.php |archive-date=12 June 2007 |access-date=8 August 2009 |website=[[Daily Monitor|The Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGuweddeko2007">Guweddeko, Fred (12 June 2007). </cite></ref>[[Bombo, Yuganda|]] Mu 1940, Amin y'adda e [[:en:Bombo,_Uganda|Bombo]]<nowiki/>ng'eno yali abeera ne Kojjaawe Yusuf Tanaboo. <ref name="monitor_01012004" /> Yagezaako okwewandiisa okugenda mu [[:en:Primary_school|Pulayimale]] kyokka n’agaanibwa, kino kigambibwa nti kyava ku busika bwa Amin obwa kitaawe [[:en:Nubians|Omunnubbi]] . <ref name="monitor_01012004" />
Mu mwaka gwe gumu, Amin yafuna ebisago bwe yali yeetabye mu buvuyo mu Nubia nga balwanyisa obusosoze mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]] e [[:en:Wandegeya|Wandegeya]] . <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Yawandiisibwa mu [[:en:Madrasa|madrasa]] ya Garaya e Bombo era n’asigala ng’akwata Quran mu mutwe wansi wa Mohammed Al Rajab okutuusa mu 1944, era kigambibwa nti yawangula awaadi mu kusoma mu 1943. <ref name="monitor_01012004" /> Amin yawandiisibwa mu magye g’amatwale wamu n’abayizi abalala kkumi na bataano nga tannasiibulwa olw’okuba yali akyali muto. <ref name="monitor_01012004" />
Mu 1945, yagenda mu Kiyindi Parish mu [[:en:Bwaise|Bwaise Parish]] n’akola emirimu egy’enjawulo omwali n’okumala akaseera ng’omukuumi w’omulyango n’omuyambi w'omukuumi w'ekizimbe kya [[:en:Grand_Imperial_Hotel|Grand Imperial Hotel]] mu Kampala. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref>
== Amagye ga King's African Rifles ==
Amin yeegatta ku maggye ga King’s African Rifles (KAR) mu 1946 ng’omuyambi w’omufumbi, ate mu kiseera kye kimu yali afuna okutendekebwa mu by’amagye okutuusa mu 1947. <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref> <ref name="britannica">https://web.archive.org/web/20070314142415/https://www.britannica.com/eb/article-9007180/Idi-Amin</ref> Mu bulamu obw’oluvannyuma yalimba nti yaweereza mu [[:en:Burma_Campaign|kampeyini y'e Burma]] eya [[:en:World_War_II|Ssematalo ow'okubiri]] . <ref name="Keatley" /> <ref name="portrait">''General Idi Amin Dada: A Self Portrait''.</ref> <ref>Bay, Austin (20 August 2003).</ref> Yakyusibwa n'agenda e Kenya okukola emirimu gy'amagye ag'ebigere mu 1947, era n'aweereza mu kibinja ky'amagye g'okuttaka ag'oku bigere ekya 21st KAR mu [[:en:Gilgil|Gilgil]], [[:en:Kenya_Colony|Amatwale ga Kenya]] okutuusa mu 1949. Omwaka ogwo, ekibinja kye kyasindikibwa mu Bukiikakkono bwa Kenya okulwanyisa [[:en:Shifta_War#background|abayeekera ba Somalia]] . Mu 1952, ekibinja kye kyasindikibwa okulwanyisa [[:en:Mau_Mau_rebellion|abayeekera ba Mau Mau]] mu Kenya. Yakuzibwa n’afuulibwa Kkopolo mu mwaka gwe gumu, oluvannyuma n’afuulibwa saajenti mu 1953. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref>
Mu 1959, Amin yafuulibwa [[:en:Effendi|Effendi Class 2]] (Warrant Officer), <ref name="gazette" /> eddaala erisinga obunene eri omujaasi omuddugavu mu KAR. Amin yakomawo mu Uganda mu mwaka gwe gumu n’afuna ekifo ku kakiiko akaaliwo akaseera akatono nga Lieutenant nga 15 Ogwomusanvu 1961, n’afuuka omu ku Bannayuganda ababiri abaasooka okufuuka ba commissioned officers. <ref name="gazette">https://www.thegazette.co.uk/London/issue/42461/supplement/6682</ref> Yaweebwa omulimu gw’okukkakkanya oluyogaano olw'aliwo olw’ente wakati wa [[:en:Karamojong_people|Bakaramoj]]<nowiki/>a ba Uganda n’abalunzi ba [[:en:Turkana_people|Turkana]]<nowiki/>abatambulatambula mu Kenya. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Okusinziira ku munoonyereza Holger Bernt Hansen, endowooza ya Amin, enneeyisa ye n’obukodyo bw’empuliziganya byakwatibwako nnyo olw’ebyo bye yayitamu mu magye g’amatwale. Kuno kwali n’engeri gye yakulembera obutereevu aky'amuviirako okwettanirwa mu bitundu ebimu mu bantu ba Uganda.
== Okulinnya kw'Eggye lya Uganda ==
Mu 1962, oluvannyuma lwa Uganda okufuna obwetwaze okuva ku [[:en:United_Kingdom|Bungereza]], Amin yakuzibwa n’afuulibwa kapiteeni n’oluvannyuma, mu 1963, n’afuulibwa meeja. Yalondebwa okuba omumyuka w’omuduumizi w’amagye mu 1964 ate omwaka ogwaddako n’alondebwa n’afuuka Omuduumizi w’amagye. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Mu 1970, yakuzibwa n’afuulibwa omuduumizi w’amagye gonna. <ref name="britishcouncil">{{Cite web |date=2 February 1971 |title=General Idi Amin overthrows Ugandan government |url=http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070225004054/http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-date=25 February 2007 |access-date=8 August 2009 |publisher=British Council}}</ref>
Amin yali munnabyamizannyo mu kiseera kye yamala mu magye ga Bungereza ne Uganda. Ku fuuti 1.93 m n'obuwanvu bwa (6 ft 4 in) era nga wakiwago, yali nnantameggwa wa [[:en:Ugandan|Uganda]] mu bikonde by’obuzito obutono okuva mu 1951 okutuuka mu 1960, nga kw’otadde n’okuwuga. Amin era yali muteebi wa rugby ow’entiisa, <ref name="Scotsman">Bridgland, Fred (16 August 2003).</ref> <ref name="CainGrowden">https://en.wikipedia.org/wiki/Chichester</ref> wadde ng’omuserikale omu yamugamba nti: 'Amin musajja mulungi nnyo era muzannyi wa rugby omulungi naye ng'amagumba kumpi gava mu bulago era yeetaaga ebintu okunnyonnyolwa mu bigambo mu ebbaluwa . <ref name="CainGrowden" /> <ref name="Scotsman2">Johnston, Ian (17 August 2003).</ref> Mu myaka gya 1950, yazannyirako mu ttiimu ya Nile RFC. <ref name="RugbyDis">Cotton, p. 111</ref>
Waliwo olugero olutera okuddibwamu nti yalondebwa okudda mu bigere bya Ttiimu ya rugby eya [[:en:East_Africa_rugby_union_team|East Africa rugby union team]] mu mupiira gwabwe [[:en:1955_British_Lions_tour_to_South_Africa|ogw'okutambula mu 1955]] ne [[:en:British_and_Irish_Lions|British Lions]] . Kyokka Amin talabika mu kifaananyi kya ttiimu oba ku lukalala lwa ttiimu olutongole. <ref>Campbell, M. and Cohen, E.J. (1960) ''Rugby Football in East Africa, 1909–1959''. </ref>
[[File:Idi_Amin_-_Levi_Eshkol_-_Entebbe_1966-06-12.jpg|left|thumb|Amin (wakati ku kkono) ng’akulira abakozi bwe yali akyalidde [[:en:Prime_Minister_of_Israel|Katikkiro]] wa [[:en:Israel|Yisirayiri]] [[:en:Levi_Eshkol|Levi Eshkol]] (wakati) mu 1966]]
Mu 1965, [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] ne Amin b'enyigira mu ddiiru y’okukukusa amasanga ne zaabu okubiyingiza mu Uganda okuva mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of Congo]] . Ddiiru eno, oluvannyuma General Nicholas Olenga, omukwanaganya w’eyali omukulembeze wa Congo, [[:en:Patrice_Lumumba|Patrice Lumumba]], yali kitundu ku nteekateeka y’okuyamba amagye agaali gawakanya gavumenti ya Congo okusuubula amasanga ne zaabu okuweebwa emmundu ezaali zikukusibwa Amin. Mu 1966, [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] yasaba wabeewo okunoonyereza. Obote yassaawo ssemateeka omupya ng’aggyawo obwapulezidenti obw’emikolo egyali gitegekebwa [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II owa Buganda]] n'eyelangirira nga Pulezidenti ow’oku ntikko. Yakuza Amin n’afuuka kkano era omuduumizi w’amagye. Amin yakulembera [[:en:Battle_of_Mengo_Hill|olulumba]] olw'akolebwa ku lubiri lwa Kabaka n'awaliriza Mutesa okuwangangukira mu Bungereza, gye yasigala okutuusa lwe yagya omukono mu ngabo mu 1969. <ref>http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html#ug0159</ref> <ref name="bookrags">http://www.bookrags.com/biography/idi-amin-dada</ref>
Amin yatandika okuwandiika abakakwa, Lugbara, [[:en:South_Sudanese|South Sudanese]], n’embu z'abantu abalala mu bitundu bya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] ekiriraanye [[:en:South_Sudan|South Sudan]] . Aba Sudaani b'omu Bukiikaddyo baali batuuze mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva ku ntandikwa y’ekyasa eky’amakumi abiri, nga bava South Sudan okuweereza mu magye g’amatwale. Amawanga ga Afrika mangi mu Bukiikakkono bwa Uganda gabeera mu Uganda ne South Sudan; ebigambibwa bikyaliwo nti eggye lya Amin lyali lisinga kubaamu bajaasi ba South Sudan. <ref name="Anyanya">Nantulya, Paul (2001).</ref>
== Okuwamba obuyinza ==
[[File:Obote_cropped.png|thumb|[[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], pulezidenti wa Uganda ow'okubiri, Amin gwe yasuula mu lutalo lw'[[:en:Coup_d'état|okuwamba gavumenti]] mu 1971]]
Oluvannyuma w'abalukawo enjawukana wakati wa Amin ne Obote, ng'obuzibu bw'ava ku buwagizi Amin bwe yali azimbye mu magye ga Uganda ng’ayingiza abantu okuva mu [[:en:West_Nile_sub-region|kitundu kya West Nile]], okwenyigira mu bikwekweto okuwagira [[:en:First_Sudanese_Civil_War|obuyeekera mu South Sudan]] n’okugezaako okutta Obote mu 1969. Mu Gwekkumi 1970, Obote yeddiza obuyinza ku magye, n’akakkanya ku buyinza bwa Amin ku kifo kye yamala emyezi eky’omuduumizi w’amagye gonna okutuuka ku muduumizi w’amagye ga Uganda. <ref name="britishcouncil"/> <ref>https://origins.osu.edu/milestones/idi-amins-uganda-coup-1971?language_content_entity=en</ref>
Olw’okukimanya nti Obote yali ateekateeka kumukwata olw’okukozesa obubi ssente z’amagye, Amin yawamba obuyinza nga yeyambisa amaggye mu kyayitibwa [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|military coup]] ng’ayambibwako ba agenti ba gavumenti ya [[:en:Israel|Yisirayiri]] <ref>https://www.independent.co.uk/news/world/africa/revealed-how-israel-helped-amin-to-take-power-100683.html</ref> <ref>https://www.nzherald.co.nz/world/why-israel-and-britain-were-delighted-at-amins-rise/Y2EVWPDJRA3FH64KE4XWVWAAKU/</ref> <ref>https://www.jpost.com/magazine/books/clandestine-and-creative-diplomacy-323185</ref> nga 25 Ogusooka 1971, nga Obote ali mu lukiiko lwa [[:en:Commonwealth_Heads_of_Government_Meeting_1971|Commonwealth summit]] mu Singapore. Abajaasi abeesigwa eri Amin baasiba ekisaawe [[:en:Entebbe_International_Airport|ky’ennyonyi Entebbe]] ne bawamba Kampala. Abajaasi bazingako amaka ga Obote ne baziba n'enguudo ennene. Ebyafulumizibwa ku [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|leediyo Uganda]] byalumiriza gavumenti ya Obote okubamu obuli bw'enguzi n'okuyisa abantu b'omu [[:en:Lango_sub-region|kitundu ky'e Lango]] mu ngeri ey'enjawulo . Abantu bawulirwa ku nguudo z'omu Kampala nga bajjabaganya oluvannyuma lw'okuwulira eby'ali biweerezeddwa ku leediyo. <ref>http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/25/newsid_2506000/2506423.stm</ref> Amin, eyeeyanjula ng’omujaasi, so si munnabyabufuzi, yalangirira nti [[:en:Military_dictatorship|gavumenti y’amagye]] ejja kusigala ng’[[:en:Caretaker_government|obukulembeze obulabirizi]] okutuusa ng’okulonda okupya, okwali okw'okubaawo ng’embeera emaze okudda mu nteeko. Yasuubizza okuyimbula [[:en:Political_prisoner|abasibe bonna abaali bakwatibwa olw'ebyobufuzi]] . <ref>Fairhall, John (26 January 1971)</ref>
Amin yakola olumbe lw’eggwanga mu Gwokuna 1971 olwa Ssekabaka Edward Mutesa owa Buganda era pulezidenti, eyali afiiridde mu buwanganguse. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref>
== Obukulembeze ==
=== Okuteekawo obufuzi bw’amagye ===
Nga 2 Ogwokubiri 1971, oluvannyuma lwa Sabbiiti emu ng'okuwamba gavumenti kuwedde, Amin y'erangirira nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Commander-in-Chief|omuduumizi w’amagye]], [[:en:Chief_of_Staff|akulira]] amagye ga Uganda, era akulira amaggye g’omu bbanga. Yayimiriza obuwaayiro obumu obwa [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]], era mu bbanga ttono n’atandikawo olukiiko oluwabula ku by'okwerinda nga lwalimu abaserikale b’amagye nga ye Ssentebe. Amin yateeka [[:en:Military_tribunal|kkooti z'amagye]] waggulu w'enkola ya [[:en:Civil_law_(legal_system)|civil law]], n'alonda abajaasi ku bifo eby'oku ntikko mu gavumenti n'[[:en:Government-owned_corporation|ebitongole bya gavumenti]], era n'ategeeza ba [[:en:Cabinet_(government)|Minisita ba kabineeti]] aba bulijjo abaali balondeddwa nti baali bakuyisibwa mu empisa ennungi n'obukkakamu nga bakolagana n'abantu abalala ([[:en:Military_courtesy|military courtesy]]). <ref name="britishcouncil"/> <ref name="LOC_Rule_Under_Amin">http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html#ug0159</ref> Enkola ya Amin ey'obwannakyemalira ([[:en:Rule_by_decree|ruled by decree]]) ; mu kiseera ky’obukulembeze bwe yafulumya ebiragiro nga 30. <ref>Mugabe, Faustin (26 May 2019).</ref> <ref>Krcmaric, Daniel (2015).</ref>
Amin yakyusa erinnya lya ly'ekisulo kya Pulezidenti mu Kampala okuva mu Government House n'akituuma "The Command Post". Yasatulula ekitongole ekikessi ekya General Service Unit (GSU) ekyatondebwawo gavumenti eyasooka, n’akisikiza n'ekitongole ky'ebyokunoonyereza ekya [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]] (SRB). Ekitebe kya SRB e [[:en:Nakasero|Nakasero]] kyafuuka ekifo ky'[[:en:Torture|okuttulugunya]] abantu n’[[:en:Capital_punishment|okuta ng'ekibonerezo]] mu myaka egyaddirira. <ref name="LOC_Security">http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html#ug0159</ref> Ebitongole ebirala ebyakozesebwanga okuyigganya abaali bawakanya mwalimu [[:en:Military_police|poliisi y’amagye]] n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku by’okwerinda mu bantu ekya Public Sfety Unit (PSU). <ref name="LOC_Security" />
Obote yabudamako mu Tanzania, nga Pulezidenti wa Tanzania [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]] amuwaddeyo ekifo ekikuumirwamu obuddukiro. Obote yegattibwako Bannayuganda ababundabunda 20,000 abadduka mu Amin. Abawanganguse baagezaako naye ne balemererwa okweddiza Uganda mu 1972, nga bayita mu kaweefube [[:en:Coup_d'état|w’okuwamba gavumenti]] mu ngeri etategekebwa bulungi. <ref name="invasion">https://content.time.com/time/subscriber/article/0,33009,946151,00.html</ref>
=== Okuyigganyizibwa kw’amawanga n’ebibiina by'ebyobufuzi ===
[[File:Amin_Dadas_Torture_chambers.jpg|thumb|Bangi ku bantu abaakosebwa gavumenti ya Amin baafiira mu bisenge eby’okutulugunyizibwa mu kiseera kye.]]
Amin yeesasuza olw’okugezaako [[:en:1972_invasion_of_Uganda|okulumba kw'aBannayuganda abaali mu buwanganguse mu 1972]] bwe yagogola [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|Eggye lya Uganda]] nga agyamu abawagizi ba Obote, ng’okusinga abo baali bava mu mawanga ga [[:en:Acholi_people|Acholi]] ne [[:en:Langi_people|Lango]] . <ref name="TallJstor">Tall, Mamadou (Spring–Summer 1982).</ref> Mu Gwomusanvu 1971, abajaasi ba Lango ne Acholi baali batirimbulwa mu [[:en:Barracks|bbaalakisi]] y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] ne [[:en:Mbarara|Mbarara]] . <ref>Lautze, Sue.</ref> Ku ntandikwa ya 1972, abajaasi ba Acholi ne Lango nga 5,000, n’abantu baabulijjo abaali bakubisamu mirundi ebiri, baali babula. <ref name="telegraph_obituary">Moore, Charles (17 September 2003).</ref> Mu bbanga ttono, abaakosebwa baatuuka n’abantu [[:en:Ethnic_group|ab’amawanga]] amalala, bannaddiini, bannamawulire, abayiiya, ab'ebitiibwa mu gavumenti, abalamuzi, bannamateeka, [[:en:Student_movements_in_Uganda|abayizi]] n’abagezigezi, abateeberezebwa okuba abamenyi b’amateeka, n’abagwira. Mu mbeera eno ey’effujjo, abantu abalala bangi battibwa olw’ebigendererwa by’obumenyi bw’amateeka oba olw’okwagala. Oluusi emirambo gyasuulibwanga mu mugga Kiyira. <ref>https://web.archive.org/web/20071128072410/http://web.amnesty.org/aidoc/aidoc_pdf.nsf/d45725da5fa95f1f80256a2b00642199/cde8ef35a67e99e3802569a70019299e/%24FILE/a3307593.pdf</ref>
Ettemu lino eryakumibwamu omuliro aba mawanga, ebyobufuzi, n’eby’ensimbi, lyagenda mu maaso mu myaka omunaana Amin gye yamala ng’omukulembeze. Omuwendo omutuufu ogw’abantu abattiddwa tegumanyiddwa. Akakiiko k'abalamuzi n'ebannamateeka ak'ensi yonna aka [[:en:International_Commission_of_Jurists|International Commission of Jurists]] kateebereza nti omuwendo gw’abattibwa gwali tegukka wansi wa 80,000 ate nga guyinza okuba nga guwera 300,000. Okubalirira okwakung’aanyizibwa ebibiina by’abawangalira mu buwanganguse nga biyambibwako ekitongole kya [[:en:Amnesty_International|Amnesty International]] kulaga nti omuwendo gw’abattibwa guli 500,000. <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref>
Mu kitabo kye ekya 1997 ''State of Blood: The Inside Story of Idi Amin'', [[:en:Henry_Kyemba|Henry Kyemba]] (eyali minisita wa Uganda okumala emyaka esatu mu kabineti ya Amin) agamba nti 'enneyisa ya Amin yandiba ng'esibuka ku buvo bwe oba ekika kye'. <q class="inline-quote inline-quote-marks">Okufaananako n’ebibiina by’abalwanyi ebirala bingi, [[:en:Kakwa_people|Abakakwa]], ekika kya Amin, bamanyiddwa nti baakolanga emikolo gy’omusaayi ku balabe abattibwa. Bino bizingiramu okusala ekifi ku mulambo okusobola okufuga omwoyo gw’omufu oba okuloza ku musaayi gw’oyo attiddwa okusobola okufuula omwoyo ogwo obutaba gwa bulabe. Emikolo egy’engeri eno gikyaliyo mu Bakakwa. Enkola za Amin tezikoma ku kuloza ku musaayi: emirundi egiwerako y'annewanirangako n’abalala nti yalyako mu nnyama y’omuntu.</q> (Kyemba 109–10) <ref>''A state of blood: The inside story of Idi Amin''</ref>
Mu bantu abamanyiddwa ennyo abattibwa mwe muli [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] eyali Ssaabaminisita ne [[:en:Chief_justice|Ssaabalamuzi]] ; [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], [[:en:Archbishop|ssaabalabirizi]]<nowiki/>w'aba [[:en:Anglican_Communion|Anglican]] ; Joseph Mubiru, eyali Gavana wa [[:en:Bank_of_Uganda|banka enkulu eya Uganda]] ; Frank Kalimuzo, omumyuka wa Cansala wa [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] ; Byron Kawadwa, omuwandiisi w’emizannyo omututumufu; ne baminisita babiri abaali ku kabinenti ya Amin, [[:en:Erinayo_Wilson_Oryema|Erinayo Wilson Oryema]] ne [[:en:Charles_Oboth_Ofumbi|Charles Oboth Ofumbi]] . <ref>https://web.archive.org/web/20070613161724/http://www.monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/amin/articles/amin6.php</ref>
Amin yayingiza abagoberezi be okuva mu ggwanga ly'Abakakwa, wamu n’aba South Sudan, n’Abanubbi. Mu 1977, ebibinja bino ebisatu byakola ebitundu 60 ku 100 ku ba Genero 22 ab’oku ntikko ate ebitundu 75 ku 100 ku kabineti. Mu ngeri y’emu Abasiraamu baakola ebitundu 80 ku 100 n’ebitundu 87.5 ku buli 100 ku bibinja bino newankubadde nga baali ebitundu 5 ku buli 100 bokka ku miwendo gy'abantu. Kino kiyambako mu kunnyonnyola ensonga lwaki Amin yasimattuka okuwamba gavumenti ye emirundi munaana. <ref>Stefan Lindemann, The ethnic politics of coup avoidance, page 20</ref> Amagye ga Uganda gakula okuva ku 10,000 okutuuka ku 25,000 mu mwaka gwa 1978. Amagye ga Amin okusinga gaali ga kupangisa. Ekitundu ky’abajaasi baali ba South Sudan ate ebitundu 26 ku 100 baali ba Congo, nga ebitundu 24 ku 100 bokka be Bannayuganda ng’abasinga Basiraamu n'[[:en:Kakwa_people|Abakakwa]] . <ref>Andrew Mambo and Julian Schofield, "Military Diversion in the 1978 Uganda-Tanzania War", page 12</ref>
[[File:Aziaten_die_Oeganda_uitgewezen_zijn_op_Schiphol,_groep_Aziaten_na_aankomst,_Bestanddeelnr_926-0503.jpg|thumb|Ababundabunda okuva mu kibiina kya Uganda ekya Asian Community mu [[:en:Netherlands|Budaaki]], Ogwekkuminogumu 1972]]
Mu Gwomunaana 1972, Amin yalangirira kye yayita "olutalo lw'ebyenfuna", enkola ezaalimu okunyaga ebintu eby'Aba yindi n'Abazungu. Bannayuganda aba Asia 80,000 abasinga baali bava ku [[:en:Indian_subcontinent|Ssemazinga wa Buyindi]] era nga bazaalibwa mu ggwanga lino, bajjajjaabwe baali bazze mu Uganda nga banoonya obugagga mu kiseera nga Buyindi ekyali ttundutundu lya Bungereza. <ref>https://timesofindia.indiatimes.com/india/Idi-Amin-had-targeted-Indians-in-70s/articleshow/1911455.cms</ref> Bangi baalina bizinensi, omwali amakolero amanene, ebyakola omugongo gw’ebyenfuna bya Uganda. <ref name="Luganda">Luganda, Patrick (29 July 2003).</ref> <ref name="auto">http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/august/7/newsid_2492000/2492333.stm</ref> <ref name="Flight of the Asians">https://web.archive.org/web/20110129090114/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,906327,00.html</ref> Mu butuufu, yatuuka n'okuyita Abayindi "Abayudaaya" olw'okufuga kwabwe mu by'obusuubuzi n'okulowoozebwa nti bafuga ebyenfuna. <ref>Oded, Arye (2006).</ref> Ekirala, Amin yalaga okusaasira kwe eri Hitler bwe yagamba nti Hitler mutuufu olw'okwokya Abayudaaya abaali basoba mu bukadde omukaaga kubanga "Abayisirayiri si bantu abakolera obuntu." <ref>https://jcpa.org/article/justifying-the-holocaust-and-promoting-a-second-one/</ref>
Nga 4 Ogwomunaana 1972, Amin yafulumya ekiragiro ng'[[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|alagira okugoba]] Abayindi 50,000 abaali balina paasipooti z’Abangereza. Kino oluvannyuma kyakyusibwa ne kizingiramu abantu bonna aba Asia 60,000 abataali bannansi ba Uganda. Amin yagamba nti yali afunye ekirooto Katonda nga amugamba nti alina okugoba Abayindi bonna olw’obulungi bwa Uganda. Ekirala, yali alowooza nti Abayindi bano be baali bataataganya eby'enfuna bya Uganda. <ref>Brown, Thomas (31 August 2022).</ref> Okugatta ku ekyo, ensonga Amin ze yayogerako zaali ziraga nti abantu yasinzira ku bungi bw'abwe okubagoba . <ref>https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199296057.003.0002</ref> Bannayuganda-Abayindi abawera 30,000 be basenguka ne bagenda mu Bungereza. Abalala baagenda mu mawanga agali wansi w'omukago gwa Commonwealth nga [[:en:Australia|Australia]], [[:en:South_Africa|South Africa]], [[:en:Canada|Canada]] ne [[:en:Fiji|Fiji]] oba mu [[:en:India|Buyindi]], [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Pakistan|Pakistan]], [[:en:Sweden|Sweden]], [[:en:Tanzania|Tanzania]] ne [[:en:United_States|Amerika]] . <ref name="Luganda">Luganda, Patrick (29 July 2003).</ref> Amin yanyaga bizinensi n’ebintu eby’Aba Asia n’Abazungu n’abikwasa abawagizi be. Awatali bannannyini n’abalina obumanyirivu, bizinensi z'addukanyizibwa bubi era amakolero mangi ne gagwa olw’obutaba na bukugu mu mirimu n’okuziddukanya. Kino kyalaga nti kya kabi eri eby'enfuna bya Uganda ebyali bikenderedde ddala. <ref name="LOC_Rule_Under_Amin"/> Mu kiseera ekyo, abantu b’omu Asia baali bakola ebitundu 90% ku nsimbi z’omusolo mu ggwanga; olw’okuggyibwako, gavumenti ya Amin yafiirwa ekitundu kinene ku nsimbi gavumenti ze yafuna. Ebyenfuna byonna wabula byagwa. <ref>https://www.economist.com/britain/2022/08/18/50-years-on-from-the-arrival-of-the-ugandan-asians</ref>
Idi Amin yatta abasuubuzi Abawalabu aba [[:en:Yemenis|Yemen]] [[:en:Hadharem|Hadrami]] ababalirirwamu 500. <ref>Jacobsen, Frode F. (2009).</ref> <ref>https://vdoc.pub/documents/hadrami-arabs-in-present-day-indonesia-routledge-contemporary-southeast-asia-series-2fgmpjeslf00</ref>
Mu 1975, [[:en:Emmanuel_Bwayo_Wakhweya|Emmanuel Bwayo Wakhweya]], Minisita wa Amin ow’ebyensimbi era eyaweerereza ebbanga eddene mu kabineti ow'ekiseera ekyo, yasuulawo emirimu n'addukira mu kibuga jya Bungereza ekikulu [[:en:London|London]] . <ref>https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html</ref> Okwewaggula kuno kwayamba [[:en:Henry_Kyemba|Henry Kyemba]], minisita w’ebyobulamu wa Amin era eyali omukungu mu gavumenti ya Obote eyasooka, [[:en:Defection|okwewaggula]] mu 1977 n’asiisira mu Bungereza. Kyemba yawandiika era n’afulumya akatabo ka ''A State of Blood'', eyasooka okubikkula obukulembeze bwa Amin obw’omunda. <ref>https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/henry-kyemha/a-state-of-blood-the-inside-story-of-idi-amin/</ref>
Nga 25 Ogwomukaaga 1976, olukiiko lw’ebyokwerinda lwalangirira Amin okubeera [[:en:President_for_life|Pulezidenti obulamu bwe bwonna]] . <ref>https://observer.ug/lifestyle/69226-magembe-book-tells-how-amin-was-declared-life-president-of-uganda</ref>
=== Enkolagana y’ensi yonna ===
Mu kusooka, Amin yawagirwa amawanga g’oBugwanjuba nga [[:en:Israel|Yisirayiri]], [[:en:West_Germany|West Germany]], n’okusingira ddala Bungereza. Mu myaka gya 1960 nga gigenda okuggwaako, ekisinde kya Obote eky'atuumibwa [[:en:Move_to_the_left|move to the left]], nga kino ky'alimu [[:en:Common_Man's_Charter|Common Man’s Charter]] ye n’okufuula kkampuni 80 eza Bungereza [[:en:Nationalisation|eza gavumenti]] kyaleetawo okutya mu mawanga g'ebulaaya nti kino ky'andiviirako okukendeera mu by'obugagga by'e baali bafuna mu Afrika n’okuteeka Uganda mu omukago gwa [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] . Amin eyali aweerezzaako mu maggye g'amatwale aga King's African Rifles n'okwetaba mu lutalo lw'Abangereza okukkakanya [[:en:Mau_Mau_uprising|okwegugunga kwa Mau Mau]] nga Uganda tennafuna bwetwaze, Abangereza baali bamumanyi nga 'omuntu omwesiimbu eri Bungereza'.. . Kino kyamufuula omulonde ey'eyoleka ng’omusika wa Obote. Wadde nga abamu bagamba nti Amin yateekebwateekebwa okuweebwa obuyinza nga mu 1966, olukwe lw’Abangereza n’amawanga amalala ag’amawanga g’obugwanjuba lw'atandika n’amaanyi mu 1969, oluvannyuma lwa Obote okutandika enteekateeka ye ey’okufuula eggwanga. <ref>http://www.hartford-hwp.com/archives/36/502.html</ref>
Mu mwaka gwonna ogwasooka ogw’obwapulezidenti, Amin yafuna obuyambi obukulu mu by’amagye n’ensimbi okuva mu Bungereza ne Yisirayiri. Mu Gwomusanvu 1971 yakyala mu mawanga gombi n’asaba eby'okulwanyisa eby’amagye eby’omulembe, kyokka amawanga ne gagaana okuwaayo ebikozesebwa okuggyako nga gavumenti ya Uganda ebisasulidde. Amin yasalawo okunoonya obuyambi awalala era mu Gwokubiri 1972 yakyalira [[:en:Libyan_Arab_Jamahiriya|Libya]] . Amin yavumirira enzikiriza ya [[:en:Zionism|Zionism]], era mu kwanukula omukulembeze wa Libya [[:en:Muammar_Gaddafi|Muammar Gaddafi]] n’asuubiza okuwola Uganda obukadde bwa ddoola 25 mu bwangu okugobererwa okuwola okulala okuva mu bbanka ya Libya–Ugandan Development Bank. Mu myezi egyaddirira Amin yaggyawo abawabuzi b’amagye ga Yisirayiri mu gavumenti ye, n’agoba abakugu abalala bonna aba Yisirayiri, era okukkakkana ng’amenyawo enkolagana y’ekikungu. Gaddafi era ye yatabaganya okugonjoola obukuubagano obwaliwo wakati wa Uganda ne Sudan, era Amin yakkiriza okukomya okuwagira abayeekera ba [[:en:Anyanya|Anyanya]] mu Bukiikaddyo bwa Sudan era mu kifo ky'ekyo yayingiza abaaliko abayeekera mu magye ge
Oluvanyuma lw’okugobwa kw’Abayuganda-Abayindi mu 1972 ng’abasinga baali bava mu Buyindi, Buyindi yasalako [[:en:Diplomatic_relations|enkolagana yaayo]] ne Uganda. Mu mwaka gwe gumu, ng'ekitundu ku "lutalo lwe olw'ebyenfuna", Amin yamenyawo enkolagana y'abakungu ne Bungereza ne yeddiza bizinensi zonna eza Bungereza nazifuula za Uganda. <ref>Baltrop, Paul (17 December 2014).</ref> Bungereza ne Yisirayiri bakomya eby'obusuubuzi byonna bye baali bakola ne Uganda, naye omuwatwa guno ogw'ebyobusuubuzi gwazibibwa mangu nnyo Libya, Amerika, ne Soviet Union.
Soviet Union wansi wa [[:en:Leonid_Brezhnev|Leonid Brezhnev]] yeeyongera okwagala Uganda ng’enkola ey’obukodyo ey’okuziyiza obuyinza bwa [[:en:China|Bachina]] obwali bulowoozebwa mu Tanzania n’obuyinza [[:en:Western_world|bw’amawanga g'Ebulaaya]] mu Kenya. Yasindika amagye mu Uganda mu Gwekkuminogumu 1973. Wadde nga yali tesobola kuvugirira mutindo gwa nsimbi ogwali gufunibwa okuva mu mawanga g’Ebulaaya, Soviet Union yasalawo okuwa Amin ebikozesebwa mu by’amagye okufuna obuwagizi bwe. Soviet Union mu bwangu ddala yafuuka omuvugirizi wa Amin mu by'okulwanyisa nga yaweereza Uganda ttanka z'amagye ennwanyi, ennyonyi nnamunkanga, ebikompola, n'ebyokulwanyisa ebitono. Mu 1975, kyateeberezebwa nti Abasoviyeti baali bawadde gavumenti ya Amin obukadde bwa ddoola 12 okumuyambako mu by’enfuna n’obukadde bwa ddoola 48 mu by’okulwanyisa. Amin naye yasindika Bannayuganda enkumi eziwera mu mawanga ga [[:en:Eastern_Bloc|Eastern Bloc]] okutendekebwa mu by’amagye, ebukessi, n’eby’ekikugu naddala [[:en:Czechoslovakia|Czechoslovakia]] . [[:en:East_Germany|East Germany]] yali yeenyigira mu kitongole kya General Service Unit ne State Research Bureau, ebitongole ebibiri ebyasinga okumanyika olw’obutujju. Mu kiseera Uganda we yalumbira Tanzania mu 1979, East Germany yagezaako okuggyawo obujulizi obulaga nti yali ekolaganye n'ebitongole bino.
Mu Gwekkuminebiri wa 1973, Amin yatongoza enkola ey’okusaaga ‘Save Britain Fund’ mu kiseera [[:en:1973–1975_recession|ky’okusereba kw’eby’enfuna mu 1973–1975]] 'okutereka n'okuyamba abaali abakulembeze b'amatwale okuva mu njega y'eby'enfuna' nga bawaayo eby'etaago ng'emmere n’okukunga Bannayuganda okuwaayo. <ref>{{Cite book |last=Sharpe |first=James |date=2012 |title=Foreign Exchange: The Complete Deal A Comprehensive Guide to the Theory and Practice of the Forex Market |publisher=Harriman House |page=17}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Turner |first=Alwyn W. |date=2009 |title=Crisis? What Crisis? Britain in the 1970s |publisher=Aurum}}</ref> Mu 1974, yawaayo okukyaza n’okutabaganya enteeseganya okumalawo [[:en:The_Troubles|obukuubagano mu Northern Ireland]], n'okukkiriza nti ekifo kya Uganda ng’eyali ettundutundu lya Bungereza kigikakkatako okukikola. <ref>https://www.belfasttelegraph.co.uk/news/cabinet-papers-dictator-amin-offered-to-broker-ulster-deal/28229409.html</ref>
[[File:Idi_Amin_and_Mobutu.jpeg|left|thumb|Amin akyalidde nnakyemalira wa [[:en:Zaire|Zairi]] [[:en:Mobutu_Sese_Seko|Mobutu]] mu lutalo lwa [[:en:Shaba_I|Shaba I]] mu 1977]]
Mu Gwomukaaga 1976, Amin yakkiriza ennyonyi ya [[:en:Air_France|Air France]] okuva mue [[:en:Tel_Aviv|Tel Aviv]] okutuuka e [[:en:Paris|Paris]] ng'eno yali ewambibwa bammemba babiri ab’ekibiina kya [[:en:Popular_Front_for_the_Liberation_of_Palestine_–_External_Operations|Popular Front for the Liberation of Palestine – External Operations]] (PFLP-EO) ne ba mmemba babiri ab'ekibiina kya German [[:en:Revolutionary_Cells_(German_group)|Revolutionäre Zellen]] okukka ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe. Abawambi bano beegattako bannaabwe abalala basatu. Amangu ddala nga wayise ekiseera, abawambe 156 abatali Bayudaaya era nga tebalina paasipooti za Yisirayiri baayimbulwa ne batwalibwa mu ne batwalibwa mu kifo ekitali kya bulabe, wabula ate Abayudaaya 83 ne bannansi ba Yisirayiri, wamu n’abalala 20 abaagaana okubasuula (mu bano mwalimu kapiteeni n’abakozi b’ennyonyi ya Air France eyawambibwa), ne basigala nga bawambe. <ref name="auto1">http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/july/7/newsid_2496000/2496095.stm</ref> Mu kikwekweto kya Yisirayiri eky’okununula ekyatuumibwa erinnya lya Operation Thunderbolt (ekimanyiddwa ennyo nga [[:en:Operation_Entebbe|Operation Entebbe]] ), mu kiro ekya 3–4 Ogwomusanvu 1976, ekibinja kya bakomando ba Yisirayiri b'ava mu Yisirayiri ne bawamba obuyinza ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe, ne basumulula kumpi abawambe bonna. Abawambe basatu baafiira mu kikwekweto kino ate 10 ne balumizibwa; abawambi musanvu, abajaasi ba Uganda nga 45, n’omujaasi wa Yisirayiri omu, [[:en:Yoni_Netanyahu|Yoni Netanyahu]] (omuduumizi w’ekibinja kino) battibwa. Omuwambe owokuna, [[:en:Murder_of_Dora_Bloch|Dora Bloch]] ow’emyaka 75, omukyala omuyudaaya omuzungu omukadde eyali atwaliddwa mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]] mu Kampala nga tebannaba kudduukirira bantu, oluvannyuma yatemulwa mu kwesasuza. Bino byayongera kutabula nkolagana ya Uganda mu nsi yonna, ekyaviirako Bungereza okuggala [[:en:High_Commissioner|ekitebe ky'ayo ekikulu]] mu Uganda. <ref name="auto1" /> Mu kwesasuza olw’obuyambi bwa Kenya mu kikwekweto kino, Amin era yalagira okutta ebikumi n’ebikumi by’Abakenya abaali babeera mu Uganda. <ref>http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/july/4/newsid_2786000/2786967.stm</ref>
Uganda wansi wa Amin yatandika okuzimba enkambi z'amagye enene ekyaleetawo okweraliikirira mu Kenya. Ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 1975, abakungu ba Kenya baakwata oluseregende lw'emmotoka ezaali zetisse eby'okulwanyisa ebyali biweerezeddwa aba Soviet Union ''mu lugendo'' nga bayingira Uganda ku mwalo gw’e [[:en:Mombasa|Mombasa]] . Obunkenke wakati wa Uganda ne Kenya bwatuuka ku ntikko mu Gwokubiri 1976, Amin bwe yalangirira nti agenda kunoonyereza ku ky'ebitundu by’oBukiikaddyo bwa Sudan n’Obuggwanjuba saako amasekkati ga Kenya, okutuukira ddala mu kilommita 32 (20 mi) eza [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu byafaayo zaali kitundu kya Uganda eyali efugibwa amatwale. [[:en:Politics_of_Kenya|Gavumenti ya Kenya]] yayanukula n’ebigambo ebikakali nti Kenya tegenda kwawukana n'akitundu kyayo kyonna . Amin yadda emabega oluvannyuma lw’amagye ga Kenya okuyiwa amagye n'[[:en:Armoured_personnel_carrier|emmotoka ennwanyi era ezitambuza abasirikale]] ku nsalo ya Kenya ne Uganda. <ref>https://web.archive.org/web/20080206065709/http://www.nationaudio.com/News/DailyNation/17082003/News/Amin_News170820039.html</ref> Enkolagana ya Amin ne [[:en:Rwanda|Rwanda]] yali ya bunkenke, era mu kiseera ky'obukulembeze bwe, enfunda eziwera yateeka ebyenfuna byayo mu matigga bwe yagaana mmotoka zaayo ez’ebyobusuubuzi okuyita okugenda e Mombasa era n’atiisatiisa emirundi mingi okukuba bbomu e [[:en:Kigali|Kigali]] .
=== Olutalo ne Tanzania n’okugobwa ===
Mu Gusooka 1977 Amin yalonda General [[Mustafa Adrisi]] omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda. <ref name="bulletin">https://books.google.com/books?id=oncEAQAAIAAJ</ref> <ref>https://www.newspapers.com/newspage/493270481/</ref> Omwaka ogwo, enjawukana mu magye ga Uganda yatandika wakati w’abawagizi ba Amin n’abajaasi abeesigwa eri Adrisi, eyalina obuyinza obw’amaanyi mu gavumenti era nga baagala okugya abagwira naddala Abasudan mu magye. Obutali bumativu obwali bweyongedde mu magye ga Uganda bweyola oluvannyuma lw'okugezaako okuwamba gavumenti enfunda eziwera; Amin yatuuka n’okukosebwa ku lulumba olumu kw'ezo, kwe kugamba [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|Operation Mafuta Mingi]] mu Gwomukaaga 1977. <ref>Mann, Roger (24 June 1977).</ref> Mu mwaka gwa 1978, omuwendo gw’abawagizi ba Amin n’abakolagana naye ab’oku lusegere gwali gukendedde nnyo, era yayolekagana n’okuwakanya okweyongera okuva mu bantu munda mu Uganda ng’ebyenfuna n’ebizimbe bigwa olw’emyaka egy’okulagajjalirwa n’okukozesebwa obubi. Oluvannyuma lw’okuttibwa kw’Omulabirizi Luwum n’abaweereza Oryema ne Oboth Ofumbi mu 1977, baminisita ba Amin abawerako beewaggula era ne baddukira mu buwanganguse. <ref name="bishop">Mubangizi, Michael (16 February 2006).</ref> Ku ntandikwa ya 1978, Adrisi yafuna ebisago eby’amaanyi mu kabenje k’emmotoka era n’atwalibwa mu nnyonyi e Cairo okufuna obujjanjabi. Nga ali eyo, Amin yamuggyako ebifo bya Minisita w’ebyokwerinda ne minisita w’ensonga z’omunda n’amuvumirira olw’okuwummula emirimu gy'omukulu w'amakomera ow'okuntikko nga tamanyi. Amin yagenda mu maaso n’okugoba abakungu abawerako ab’amaanyi mu gavumenti ye era n’atwala obuyinza ku bubwe ku bifo bya baminisita ebiwerako. Okukankana kuno kwaleetawo obutabanguko mu by'obufuzi n’okusingira ddala okunyiiza abagoberezi ba Adrisi, nga balowooza nti akabenje k’emmotoka yali kaweefube w’okutta naye ne balemererwa. <ref name="crackdown">https://books.google.com/books?id=FH_hAAAAMAAJ</ref>
Mu Gwekkuminogumu 1978, amagye agaali amesimbu eri Adrisi gaajeema. Amin yasindika amagye okulwanyisa abayeekera, abamu ku bo nga baali badduse okusukka ensalo ya Tanzania. Okulwanagana kw'abalukawo ku nsalo eyo, era amagye ga Uganda [[:en:Invasion_of_Kagera|galumbagana amatwale ga Tanzania]] mu mbeera ezitategeerekeka bulungi. Okusinziira ku bakugu ne bannabyabufuzi abawerako, Amin yalagira butereevu okulumba ng’agezaako okuwugula amagye ga Uganda n’abantu okuva ku buzibu obwaliwo mu Ggwanga ly'abwe. <ref>Lubega, Henry (30 May 2014).</ref> Kyokka, ebiwandiiko ebirala biraga nti Amin yali takyalina buyinza ku bitundu by’amagye ga Uganda, kale envumbo ya Amin olw’okulumba yali kikolwa kya ''post-facto'' okutaasa ebyali bikwata ku magye agaali galumbye awatali kiragiro. <ref>Mugabe, Faustin (20 December 2015).</ref> Mu ngeri yonna, Amin yalumiriza Pulezidenti wa Tanzania [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]] okutandika olutalo ne Uganda oluvannyuma lw'obulabe okubalukawo era n'alangirira [[:en:Annexation|okugatta]] ekitundu kya [[:en:Kagera_Region|Kagera]] ng'okulumba kwa Uganda mu kusooka bwe kwalaga nti kwali kwa buwanguzi. <ref name="LOC_Rule_Under_Amin" /> Wabula Tanzania bwe yatandika okuteekateeka okuddamu okulumba, kigambibwa nti Amin yategeera embeera ye etali nnungi, era n’agezaako okukkakkanya obukuubagano nga tavudde mu mbeera. Pulezidenti wa Uganda yawa ekiteeso mu lujjudde nti ye ne Nyerere beetaekoa mu muzanyo gw’ebikonde nga mudda gw'ali gwakulaga ebinaava mu lutalo. [ a ] Nyerere y'ebalama obubaka obwo.
Mu Gusooka 1979, Nyerere yakunga eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People’s Defence Force]] ne liddamu okulumba, nga ly'egatiddwako ebibinja bya Bannayuganda abaali mu buwanganguse nga [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] (UNLA). Amagye ga Amin gawanika newankubadde nga baali bafuna obuyambi okuva ewa Muammar Gaddafi owa Libya n’ekitongole kya [[:en:Palestine_Liberation_Organisation|Palestine Liberation Organization]] (PLO) kyayambibwako amagye. Kigambibwa nti Pulezidenti y'atambula engendo eziwerako ebweru w'eggwanga mu mawanga nga Saudi Arabia ne Iraq mu kiseera ky'olutalo, ng'agenderera okufuna [[:en:Foreign_support_of_Uganda_in_the_Uganda–Tanzania_War|obuwagizi obulala okuva ebweru]] . <ref>Darnton, John (7 March 1979).</ref> <ref>Brittain, Victoria (24 April 1979).</ref> Yalabikako mu lujjudde mu myezi egyasembayo egy'obukulembeze bwe, naye yayogera nnyo ku leediyo ne ttivvi. <ref>{{Cite web |date=23 April 2016 |title=Amin's final public appearances |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-s-final-public-appearances-1647780 |access-date=19 April 2021 |website=Daily Monitor}}</ref> Oluvanyuma lw’okuwangulwa mu [[:en:Battle_of_Lukaya|lutalo lw’e Lukaya]], kigambibwa nti ebimu ku ebitundu mu magye ga Uganda by'asaba Amin okuva mu ntebe. Kino yagaana mu busungu obwekika eky'awaggulu era n’alangirira nti: 'bwe muba temwagala kulwana, nja kwelwanira' Ekyavaamu kwali kugoba aeyali avunaanyizibwa ku mbeera z'abannamagye [[:en:Yusuf_Gowon|Yusuf Gowon]] . <ref>John Daimon (6 April 1979).</ref> Kyokka Amin yawalirizibwa okudduka mu kibuga ekikulu ekya Uganda ng'akozesa nnamunkanga nga 11 Ogwokuna 1979, [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala bwe yawambibwa]] . <ref name="britannica" /> Oluvannyuma lw'okugezaako okumala akaseera katono okukungaanya abamu ku bisigalira mu magye ga Uganda mu Buvanjuba bwa Uganda <ref>Mugabe, Faustin (8 May 2016).</ref> nga kigambibwa nti mwalimu Amin okulangirira ekibuga [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] ng'ekibuga ekikulu eky'ensi ye ekiggya, <ref>Kapo, Nelson Bwire (14 April 2019).</ref> yadduka n'agenda mu buwanganguse. <ref name="britannica" /> Amin we yaggyibwa mu buyinza, yali akyayiddwaa nnyo mu Uganda. Obubonero bw’obukulembeze bwe, ebifaananyi bye, n’ebizimbe ebikwatagana byonna byayonoonebwa mu lutalo n’oluvannyuma lw’olutalo.
== Omusingo gw'okukwatibwa/ okuttibwa ==
Amin bwe yaddukira mu buwanganguse, magazini ya ''[[:en:Soldier_of_Fortune_(magazine)|Soldier of Fortune]]'' eyafuluma mu Gwomwenda 1979 yali esuubizza okuwa omuntu yenna eyali alina amawulire gonna ag'oleka wa eyali Pulezidenti wa Uganda, Idi Amin gye yali addukidde gwa doola 10,000 mu zaabu. Robert K. Brown, omufulumya wa magazini eno yawulirwa ng’agamba nti “Tuggyako ekika ky’omuntu ssekinnoomu Amin ky’ali.Alina okuleetebwa mu kkooti era oluvannyuma lw’okuwozesebwa abalamuzi ba banne, abonerezebwa.” <ref>https://www.nytimes.com/1979/08/21/archives/notes-on-people-mrs-auchincloss-to-marry-for-the-third-time.html</ref> <ref>Kelly, James (18 April 2005).</ref> <ref>https://www.cia.gov/readingroom/docs/CIA-RDP90-00965R000403220014-9.pdf</ref>
== Obkuwang’anguse ==
Amin yasooka kuddukira mu Libya, gye yabeera okutuusa mu 1980, era okukkakkana ng’asenzea e [[:en:Saudi_Arabia|Saudi Arabia]] ng'eno [[:en:House_of_Saud|ab’olulyo olulangira mu Saudi Arabia]] gye baamukkiriza [[:en:Sanctuary|okubudama]] era ne bamusasula ensimbi ennyingi nga engeri y'okumwebaza olw'okuva mu by'obufuzi. Amin yamala emyaka egiwerako ng'abeera ku myaliiro ebiri egy’oku ntikko ya wooteeri ya [[:en:Novotel|Novotel]] ku luguudo lwa Palestine mu kibuga Jeddah. [[:en:Brian_Barron|Brian Barron]], eyaweereza olutalo lwa Uganda–Tanzania ku lwa BBC ng’omusasi omukulu mu Afrika ng’ali wamu n’omukwasi wa kkamera [[:en:Mohamed_Amin|Mohamed Amin]] (tebelinako luganda) owa Visnews eya [[:en:Nairobi|Nairobi]], baazuula Amin nga 4 Ogwomukaaga 1980, era ne bafuna emboozi ey'akafubo naye nga eno yeyasooka okuva lwe yagibwa mu ntebe. <ref>Barron, Brian (16 August 2003).</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=0lhrPK-Mxtc</ref> Nga ali mu buwanganguse, Amin yaweereza ssente eri bannamaggye abaali b'alwana mu lutalo lw'omunsiko olwa [[:en:Ugandan_Bush_War|Uganda Bush War]] . Newankubadde nga yasigala awakanyizibwa abantu, abamu ku baali abagoberezi ba Amin awamu n’ebibinja by’abayeekera ebiwerako byagenda mu maaso n’okulwana mu linnya lye okumala emyaka kkumi era oluusi bawanjagira okusonyiyibwa kwe <ref>United Press International (12 August 1985).</ref> n’okuzzibwa ku ntebe y'obwa Pulezidenti wa Uganda. Mu mboozi ze yawa ng'ali mu buwanganguse mu Saudi Arabia, Amin yagamba nti Uganda yali ekyamwetaaga era teyalaga ngeri yonna ey'[[:en:Remorse|okwejjusa]] olw’obukambwe obwaliwo mu kisanja kye. <ref name="remorse">http://usatoday30.usatoday.com/news/world/2003-08-16-amin-obit_x.htm</ref>
Mu Gusooka 1989, Amin yava mu buwanganguse nga tafunye lukusa okuva mu gavumenti ya Saudi Arabia n’alinnya ennyonyi n’omu ku batabani be n’agenda e [[:en:Zaire|Zaire]] . Eyo, yagenderera okukungaanya eggye ly’abayeekera okuddamu okuwamba Uganda <ref name="Wiedemann">Wiedemann, Erich (22 May 2007).</ref> <ref name="AP1">Wormser, Andy; Doyle, Brian; Smith, Jason; Akhgar, Hamed; Disque, Eric; Higdon, Rob; Prangley, Anthony; Gonzalez-Conde, Jose Michael; Peters, Natalie; Avner, Phil; Landis, Zach; Hopman, Brian; Pruitt, Gary; Swartz, Steven R., eds.</ref> ekyavaamu [[:en:War_in_Uganda_(1986–1994)|lutalo olulala olw’omunda]] mu kiseera ekyo. Aba famire ye abalala baasigalayo mu Jeddah. <ref name="AP1" /> Newankubadde yakozesa paasipooti ya Zaire ey’ekikwangala, Amin yategeerekeka mangu nnyo olw'ali okutuuka mu nnyonyi ya [[:en:Air_Zaïre|Air Zaïre]] ku [[:en:N'djili_Airport|kisaawe ky’ennyonyi e N’djili]] era amangu ago n’akwatibwa ab’ebyokwerinda mu Zaire. Gavumenti ya Zaire yayisiza ddala bubi Amin mu kutuuka kwe era bagezaako n'okumugoba mu ggwanga lyaabwe. <ref>{{Cite web |date=5 January 1989 |title=Former Dictator Idi Amin to be Expelled From Zaire |url=https://apnews.com/article/2096a48144457832986deddf537e4f9b |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210412124305/https://apnews.com/article/2096a48144457832986deddf537e4f9b |archive-date=12 April 2021 |access-date=24 February 2021 |website=AP News}}</ref> Mu kusooka, Saudi Arabia yali emugaanye okuddayo, <ref name="Wiedemann" /> <ref name="AP1" /> kubanga gavumenti yaayo yali enyiize nnyo nga bagamba nti 'yali ayisizza olugaayu mu ku mwola kwebaali bakoze' bwe yasalawo okuvaayo nga tafunye lukusa nga yali akikolwa olw'ensonga z'ebyobufuzi. <ref name="AP2">Shaw, Angus (19 January 1989).</ref> Gavumenti ya Zaire yali teyagala kuwaayo Amin mu Uganda eyali pulezidenti gye yali avunaanibwa emisango gy’obutemu wadde okumukuumira e Zaire, bwe kityo oky'aviirako okusika omuguwa mu nkolagana y’ensi yonna. Ekyavaamu, Amin yagobebwa n'agenda mu [[:en:Senegal|Senegal]] gye yali alina okusindikibwa okuddayo mu Saudi Arabia, kyokka gavumenti ya Senegal n’emuzzaayo e Zaire Saudi Arabia bwe yagenda mu maaso n’okumma Amin viza. <ref name="AP1" /> <ref name="AP2" /> Oluvannyuma lw'okujulira kwa Kabaka wa Morocco Hassan II, gavumenti ya Saudi Arabia yasembye okukkakkana n'ekkiriza Amin okudda. <ref name="Wiedemann" /> <ref name="AP2" /> Mu kuddamu, Amin yalina okusuubiza obutaddamu kwetaba mu mirimu gyonna egy’ebyobufuzi oba egy’amagye, wadde okuwa yintaviyu. Ekyavaamu obulamu bwe bwonna yabumala mu Saudi Arabia. <ref name="Wiedemann" />
Mu myaka egyasembayo egy’obulamu bwe, kigambibwa nti Amin yalya emmere [[:en:Fruitarian|erimu ebibala]] . <ref name=":0">Arad, Roy (15 April 2014).</ref> Okulya emicungwa buli lunaku kyamuweesa erinnya "Dr [[:en:Jaffa_orange|Jaffa]] " mu bantu ba Saudi Arabia. <ref name=":1">Goline, Adam Leith (2013). </ref> <ref name=":2">Smith, Joan (28 August 1999).</ref>
== Obulwadde n’okufa kwe ==
Nga 19 Ogwomusanvu 2003, mukyala wa Amin owokuna, Nalongo Madina, yategeeza nti yali mu [[:en:Coma|kkoma]] era anaatera okufa mu [[:en:King_Faisal_Specialist_Hospital_and_Research_Centre|ddwaaliro lya King Faisal Specialist Hospital and Research Center]] mu [[:en:Jeddah|Jeddah]], Saudi Arabia, olw’[[:en:Renal_failure|obulwadde bw’ekibumba]]. Yeegayirira Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], okumukkiriza okukomawo mu Uganda obulamu bwe bwali busidde. Museveni yayanukula ng'amba nti 'Amin yali wa kunnyonyola ebikolwa n'ebibi bye singa akomawo mu Uganda. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/3093613.stm</ref> Famire ya Amin yatuuka n'esalawo okuggyako [[:en:Life_support|ebyuma eby'ali bimuyambako okussa]] era Amin n’afiira mu ddwaaliro e Jeddah nga 16 Ogwomunaana 2003. Yaziikibwa mu limbo y'e Ruwais e Jeddah mu ntaana ennyangu, awatali kabonero konna kakolebwa ng'omuntu ow'ekitiibwa aziikibwa. <ref name="APobit_attendancequote">https://www.usatoday.com/news/world/2003-08-16-amin-obit_x.htm</ref>
Oluvannyuma lw’okufa kwa Amin, [[:en:David_Owen|David Owen]] yategeeza nti mu kisanja kye ng’omuwandiisi wa Bungereza ow’ensonga z’ebweru (1977 okutuuka mu 1979), yali ateesezza nti Amin [[:en:Assassination|attibwe]] . Kino akiwolerezza ng’awakanya nti: 'ssi swala olw'endowooza eyo kubanga ekisanja kye kibalibwa ng'ekimu ku bisanja eby'ali bisinga obubi mu bukulembeze bwa Afrika . <ref>Wooldridge, Mike; Owen, David (16 August 2003).</ref>
== Famire ye n’abo be bayakolagana nabo ==
[[File:Lake_Viktoria_2009-08-26_14-29-23.JPG|thumb|300x300px|Ebyasigalira ku lubiri lwa Amin okumpi [[:en:Lake_Victoria|n'ennyanja Nnalubaale]]]]
Idi Amin yawasa abakazi mukaaga, nga ku bano basatu [[:en:Divorce|yawawukana]] nabo. Yawasa mukazi we eyasooka n'owokubiri Malyamu ne Kay mu 1966. Mu 1967, yawasa Nora, n’oluvannyuma n’awasa Nalongo Madina mu 1972. Nga 26 Ogwokusatu 1974, yalangirira ku [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|Radio Uganda]] nti yali atalase Malyamu, Kay ne Nora. <ref name="life_and_loves">https://web.archive.org/web/20080206070718/http://www.nationaudio.com/News/DailyNation/20082003/News/News122.html</ref> <ref>Kavuma, Richard (18 June 2007).</ref>[[Tororo|]] Malyamu yakwatibwa mu [[:en:Tororo|Tororo]] ku nsalosalo za Kenya mu Gwokuna 1974 ng'avunaanibwa ogw'okugezaako okukukusa engoye mu Kenya <ref name="life_and_loves" /> <ref name="Amin_is_dead">Kibirige, David (17 August 2003).</ref> Mu 1974, Kay Amin yafa mu ngeri ey'ewunyisa ng'omulambo gwe ne gwasangibwa gutemeddwatemeddwa. <ref>https://web.archive.org/web/20160725032835/http://www.biography.com/people/kay-amin-21075729</ref> Nora yaddukira e [[:en:Zaire|Zaire]] mu 1979; ebimukwatako kaakano tebimanyikiddwa. <ref name="Amin_is_dead" />
Mu Gwomusanvu 1975, Amin yategeka embaga ya miliyooni 2 eza pawundi okuwasa omuwala ow'emyaka 19 [[:en:Sarah_Kyolaba|Sarah Kyolaba]], [[:en:Go-go_dancing|omuzinyi wa go-go]] mu ''kibiina kya Revolutionary Suicide Mechanized Regiment Band'', ekyakazibwako erya "Suicide Sarah". <ref name="Sarah_Amin">Kalyegira, Timothy (14 June 2015).</ref> Embaga eno yabaddewo mu kiseera ky'olukiiko lw'ekibiina kya [[:en:Organisation_of_African_Unity|Organisation of African Unity]] (OAU) mu Kampala, era ssentebe w'ekibiina kya [[:en:Palestine_Liberation_Organisation|Palestine Liberation Organisation]], [[:en:Yasser_Arafat|Yasser Arafat]], yakola nga [[:en:Groomsman#Best_man|kalabaalaba]] wa Amin . <ref name="Widow_dies">Nakajubi, Gloria (15 June 2015).</ref> Nga tannasisinkana Amin, Sarah yali abeera ne muganzi we, Jesse Gitta; yabula era tekinnategeerekeka oba [[:en:Decapitation|yasalibwako omutwe]], oba yasibibwa oluvannyuma lw'okuddukira mu [[:en:Kenya|Kenya]] . <ref name="Sarah_Amin" /> Abafumbo bano baalina abaana bana era nga banyumirwa nnyo [[:en:Rallying|okuvuga emmotoka z’empaka]] ya Amin ekika kya [[:en:Citroën_SM|Citroën SM]], nga Sarah ye musomi wa maapu. <ref name="Sarah_Amin" /> Sarah yali [[:en:Hairdresser|musibi wa nviiri]] mu [[:en:Tottenham|Tottenham]] mu kaseera weyafira mu 2015. <ref name="Widow_dies" />
[[File:The_Late_Idi_Amin_Dada's_Presidential_Car.png|thumb|Mercedes Benz ya Amin gye yalina wakati wa 1972 ne 1979]]
Mu 1993, Amin yali abeera n’abaana be omwenda abasembayo n’omukyala omu, Mama a Chumaru, maama w’abaana be bana abato. Omwana we eyasembayo okumanyibwa, muwala we Iman, yazaalibwa mu 1992. <ref>Foden, Giles (4 August 2007).</ref> Okusinziira ku lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', Amin yaddamu n'awasa ng’ebula emyezi mitono afe mu 2003. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/3156011.stm</ref>
Amin yazaala abaana abasoba mu 60. [ b ] Okutuuka mu 2003, Taban Amin (yazaalibwa 1955), <ref>https://books.google.com/books?id=fDoDAAAAMBAJ&pg=PA35</ref> Mutabani wa Amin omukulu, yali mukulembeze wa [[:en:West_Nile_Bank_Front|West Nile Bank Front]] (WNBF), ekibiina ky'abayeekera ekyali kiwakanya gavumenti ya Yoweri Museveni. Mu 2005, Museveni [[:en:Amnesty|yamusonyiwa]], ate mu 2006, n’alondebwa okuba omumyuka wa Dayirekita w’ekitongole [[:en:Internal_Security_Organisation|ekivunaanyizibwa ku by’okwerinda munda mu ggwanga]] . <ref>Mcconnell, Tristan (12 February 2006).</ref> Omulala ku batabani ba Amin, Haji Ali Amin, yeesimbawo ku bwa Ssentebe (kwe kugamba meeya) wa Town Council y'e [[:en:Njeru|Njeru]] mu 2002 kyokka teyalondebwa. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1740272.stm</ref>
Omwana wa Sarah Kyolaba owookusatu, Faisal Wangita (yazaalibwa mu 1983 mu Uganda; okusinziira ku ye yazaalibwa mu 1981 mu Saudi Arabia) yali yeenyigira mu butemu obw’obukambwe obw’ekibinja e [[:en:Camden_Town|Camden]], North London, mu 2006. Ku nsonga eno, yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu 2007, olw’okwekobaana okulumya, okwekobaana n’okubeera n'eby'okulwanyisa eby'obulabe n'okukyankalanya. Yasingisibwa emisango gy’okusangibwa n’ebyokulwanyisa eby'obulabe, obubbi n’obufere mu myaka egyayita. <ref>https://www.theguardian.com/uk/2007/aug/03/ukcrime</ref>
Ku ntandikwa ya 2007, firimu eyawangula engule eya ''[[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|The Last King of Scotland]]'' yaleetera omu ku batabani be, Jaffar Amin (yazaalibwa mu 1967), <ref name="usatoday.com">https://www.usatoday.com/life/people/2007-02-22-amin-protest_x.htm</ref> okwogera nga awolereza kitaawe. Jaffar Amin agamba nti yali awandiika kitabo okuddaabiriza erinnya lya kitaawe. <ref>https://www.usatoday.com/life/people/2007-02-22-amin-protest_x.htm</ref> Jaffar ye mwana wa kkumi ku baana 40 abatongole aba Amin abazaalibwa abakyala musanvu abatongole. <ref name="usatoday.com" />
Mu baali basinga enkolagana ne Amin mwalimu omuzungu [[:en:Bob_Astles|Bob Astles]] . <ref>https://www.usatoday.com/life/people/2007-02-22-amin-protest_x.htm</ref> [[:en:Isaac_Maliyamungu|Isaac Maliyamungu]] yali muyambi wa bikozesebwa era omu ku baserikale abaali batiibwa ennyo mu ggye lya Amin.
== Enneyisa ==
=== Amannya amapatiike ===
Mu myaka gye yamala mu buweereza, Amin yafuna amannya mangi, nga mangi ku go nga ganyoomola ekitiibwa kye:
* "Big Daddy": <ref name="africa coup">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/when-uganda-last-played-africa-cup-idi-amin-ruled-1683198</ref> <ref>Sospeter Okero, Biching'a; Nyandoro Obara, George; Kebaya, Charles (22 September 2019).</ref> erinnya epaatiike ery'omukwano
* ''kijambiya'' ("the [[:en:Machete|machete]] "): kigambibwa nti ab'ebyokwerinda mu Uganda batera okutta abantu baabwe n'ebijambiya.
* "Omusanjazi wa Uganda" <ref name="africa coup" />
* "Omusanjazi wa Uganda"
* "Omusanjazi wa Kampala"
* "Hitler Omuddugavu" <ref name="AP2" />
* "Dada": Kikaayanirwa oba lino lyali kitundu ku linnya lya famire ya Amin oba lyali paatiike. Abamu ku batunuulizi bagamba nti ly'ali linnya epaatike ery'enneyisa ya Amin "ey'obutiitizi", anti eyinza okuvvuunulwa nga "mwannyina", newankubadde nga kino kibadde kiwakanyibwa abalala. Famire ya Amin etegeezezza nti "Dada" lyali linnya eddala ery'[[:en:Lugbara_people|abantu b'e Lugbara]] oluusi erikozesebwa ng'erinnya ly'omuntu. Omunoonyereza Mark Leopold yasalawo nti kino kyali kisukka ku linnya epaatiike.
* "Dr. Jaffa": yafuna erinnya lino mu buwanganguse mu Saudi Arabia olw'okulya emicungwa buli lunaku naddala oluvannyuma lw'okugambibwa nti yakyuka n'adda mu [[:en:Fruitarianism|kulya ebibala]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Arad |first=Roy |date=15 April 2014 |editor-last=Benn |editor-first=Aluf |editor2-last=Schauberg |editor2-first=M. DuMont |editor3-last=Schocken |editor3-first=Amos |editor4-last=Solomon |editor4-first=Avi |editor5-last=Bronstein |editor5-first=Aviva |editor6-last=Nitzan |editor6-first=Yaniv |editor7-last=Vissan |editor7-first=Yossi |editor8-last=Guy |editor8-first=Guy |editor9-last=Guez |editor9-first=Rami |title=Beyond vegan: Israel's fruitarians like it raw |url=https://www.haaretz.com/food/.premium-beyond-vegan-israel-s-fruitarians-1.5245165 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210218005913/https://www.haaretz.com/food/.premium-beyond-vegan-israel-s-fruitarians-1.5245165 |archive-date=18 February 2021 |access-date=17 February 2021 |website=[[Haaretz]] |publisher=Haaretz Group (Haaretz Daily Newspaper Ltd.) |place=Tel Aviv, Israel |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFArad2014">Arad, Roy (15 April 2014). </cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Smith |first=Joan |date=28 August 1999 |editor-last=Marley |editor-first=David |editor2-last=Hubbard |editor2-first=Chloe |editor3-last=McInerney |editor3-first=Lucie |editor4-last=Taylor |editor4-first=Linda |editor5-last=Owens |editor5-first=Michael |editor6-last=Best |editor6-first=Richard |editor7-last=Alabaster |editor7-first=Olivia |editor8-last=Fox |editor8-first=Gemma |editor9-last=Holdaway |editor9-first=Jo |title=How sex turned into torture |url=https://www.independent.co.uk/voices/how-sex-turned-into-torture-1118224.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210218005855/https://www.independent.co.uk/voices/how-sex-turned-into-torture-1118224.html |archive-date=18 February 2021 |access-date=18 February 2021 |website=The Independent |publisher=Independent Digital News & Media Limited |place=[[London]], [[United Kingdom]] |language=English |issn=0951-9467 |oclc=185201487}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSmith1999">Smith, Joan (28 August 1999). </cite></ref>
=== Enneeyisa etali nnungi, ebitiibwa eby’okwewa n’okulaga ebifaananyi ebyalabikira ku mikutu gy’amawulire ===
[[File:Idi_Amin_caricature2.jpg|right|thumb|Ekifaananyi kya Amin mu 1977 mu kyambalo ky'amagye ne pulezidenti ekya [[:en:Edmund_S._Valtman|Edmund S. Valtman]]]]
Emyaka bwe gyagenda giyitawo, enneeyisa ya Amin yali tekyategerekeka era nga ya bbugumu. Oluvannyuma lwa Bungereza okukutula enkolagana yonna ey’ekikungu ne gavumenti ye mu 1977, Amin yalangirira nti awangudde Abangereza, era ne yeewa ekitiibwa kya CBE (Conqueror of the British Empire). Ekitiibwa kye ekijjuvu kye yeewa okukkakkana nga kifuuse: 'ow'ekitiibwa, Pulezident w'obulamu bwonna, Feild Marshal AL Hadji, musawo, Idi Amin Dada, VC, DSO, MC,CBE, kabaka w'ebisolo eby'amaanyi ku nsi n'ebyennyanja ebiri mu nyanja era omuwanguzi w'amatwale ga Bungereza mu Afrika n'okusingira ddala Uganda , ng’oggyeeko okwewozaako kwe mu butongole nti ye [[:en:King_of_Scotland|kabaka wa Scotland]] [[:en:Pretender|atalina ngule]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Anthony_Appiah</ref> Teyafunako kiragiro kya Distinguished Service Order (DSO) oba Military Cross (MC). Yeewa [[:en:Juris_Doctor|diguli mu mateeka]] okuva mu yunivasite y’e Makerere wamu n’omudaali gwa Victorious Cross (VC), omudaali ogwakolebwa okukoppa British [[:en:Victoria_Cross|Victoria Cross]] . <ref>Lloyd, Lorna (2007) p.239</ref>
Amin yafuuka omuntu ey'etolorwako olugambo, omuli n’okukkiriza okungi nti yali [[:en:Human_cannibalism|alya abantu]] . <ref>Orizio, Riccardo (21 August 2003).</ref> Kigambibwa nti Amin era yeewaana nti yali akuuma emitwe gy'abalabe be ab'ebyobufuzi mu firiiza ye, newankubadde nga yagamba nti ennyama y'omuntu "yalimu omunnyo mungi" ye gwatalya. <ref>https://www.iwmf.org/reporting/ghost-stories-idi-amins-torture-chambers/</ref>
Mu kiseera Amin we yabeerera mu buyinza, emikutu gy’amawulire egy’ettutumu ebweru wa Uganda gyatera okumulaga ng’omuntu omusesa era ow’ekyewuunyo. [[:en:Julius_Harris|Julius Harris]] yakkaatirizza oludda lwa Amin olugambibwa nti lwa ‘clownish’ mu ''[[:en:Victory_at_Entebbe|Victory at Entebbe]]'', ate [[:en:Yaphet_Kotto|Yaphet Kotto]] n’ayongera okutenderezebwa olw’okulaga obutonde bwa Amin obw’akabi mu firimu ya ''[[:en:Raid_on_Entebbe_(film)|Raid on Entebbe]]'' . Mu kwekenneenya okwakolebwa mu 1977 okwaliwo mu kiseera ekyo, ekiwandiiko ekyafulumira mu magazini ya ''[[:en:Time_(magazine)|Time]]'' kyamwogerako nga omutemu era ddikuula, omusanyusa era ow'akamanyiiro' . <ref name="time">https://content.time.com/time/subscriber/article/0,33009,918762,00.html</ref> Omuzannyo gwa comedy-variety series ''[[:en:Saturday_Night_Live|Saturday Night Live]]'' gwafulumya sketch za Amin nnya wakati wa 1976 ne 1979, omuli emu mwe yali omugenyi w'awaka eyeeyisa obubi mu buwanganguse, n'endala mwe yali omwogezi w'[[:en:Venereal_disease|enddwadde z'ekikaba]] . <ref>{{Cite web |title=Impressions – Idi Amin |url=http://snl.jt.org/imp.php?i=43 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131214145150/http://snl.jt.org/imp.php?i=43 |archive-date=14 December 2013 |website=The SNL Archives}}</ref> Mu 1979, omukozi wa leediyo [[:en:Don_Imus|Don Imus]] yaka amasimu emirundi mingi ku mpewo ng'agezaako okwogera ne Amin, era oluvannyuma n'ategeka emboozi ey'akafubo eyalamulwa nga "encaafu ennyo". <ref>http://spectatorarchive.library.columbia.edu/?a=d&d=cs19801001-01.2.8&</ref> Mu lulaga lwa ''[[:en:Benny_Hill_Show|Benny Hill Show]]'' olwa lagibwa mu Gusooka 1977, Hill yalaga Amin ng'atudde emabega w'emmeeza eyaliko ekipande ekyali kiwandiikiddwaako nti "ME TARZAN, U GANDA". <ref>{{Cite web |url=http://runstop.de/faces05.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-27 |archive-date=2016-05-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160528232053/http://runstop.de/faces05.html |url-status=dead }}</ref>
Emikutu gy’amawulire egy’ebweru gy'avumiririrwa abawang’anguse n’abo abaali bavudde mu Uganda olw’okussa essira ku Amin okwegulumiza n'enneyisa ye saako n'okwegulumiza ebisukkiridde ate nga b'ebalama ebikolwa bye eby'obutemu. <ref name="Kibazo1">Kibazo, Joel (13 January 2007).</ref> Abakomentinga abalala baatuuka n’okugamba nti Amin yali agenderera okweyisa mu ngeri etategereekeka mu mikutu gy’amawulire egy’ebweru ng’omusajja omujoozi ow’angu okukoppa okusobola okukendeeza ku kweraliikirira kw’ensi yonna ku ngeri gye yaddukanyaamu Uganda. <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/1439131/Idi-Amin.html</ref> Omujaasi wa Uganda era omuyeekera [[:en:Patrick_Kimumwe|Patrick Kimumwe]] yawakanya nti ebya Amin okweyisa nga ddikula n'enneyisa ye ey'obukambwe eri eddembe ly'obuntu mu Uganda. Bannamawulire [[:en:Tony_Avirgan_and_Martha_Honey|Tony Avirgan ne Martha Honey]] baawandiika nti,'Bannyonyola obukulembeze bwa Amin ng'enkola y'omusajja omu oba ekibinja ky'abatemu abatalina kisa tebituuka ku nsibuko y'obukulembeze .
== Omukululo ==
Munnabyafaayo w’ekikula ky’abantu Alicia Decker yawandiika nti. 'enkolo n'enneyisa y'amaggye ga Uganda erabikira ddala nti egoberera nkola ya Amin'. Amangu ddala nga amaze okwewozaako, [[:en:War_correspondent|omusasiw'amawulire g’olutalo]] [[:en:Al_J_Venter|Al J Venter]] yategeeza nti Bannayuganda baali bakyamwogerako n'ebbanja eritali limu kati eririko obutwa. Ettuttumu lye mu Uganda libadde litunuulirwa mu myaka egisoba mu kkumi oluvannyuma lw’obukulembeze bwe mu ngeri enzibu okusinga mu nsi yonna. Abamu ku Bannayuganda bamutenderezza nti "yali ayagala nnyo eggwanga lye" era baali bawagira okusalawo kwe okugoba Abayindi mu ggwanga. Mu kiseera we yafiira, yali ajjukirwa nnyo naddala mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Uganda. <ref>"Bloody tyrant, now a good sort; Amin's legacy in Uganda".</ref> Omu ku batabani ba Amin, Jaffar Remo, yavumirira endowooza embi abantu gy'ebalina ku kitaawe era n’asaba wabeewo akakiiko akanoonyereza ku butuufu bw’okutulugunyizibwa okwakolebwa mu bukulembeze bwe. <ref>Eichner, Itamar (4 July 2016).</ref>
== Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo ==
Mu myaka gya 1970 nga Amin ali ku ntikko y’ettutumu lye, omuzannyi w’ebifaananyi Omuzungu [[:en:John_Bird_(actor)|John Bird]] yazannya ku lutambi lwa ''[[:en:The_Collected_Broadcasts_of_Idi_Amin|The Collected Broadcasts of Idi Amin]]'', ng’ebigambo byesigamiziddwa ku miko gya [[:en:Alan_Coren|Alan Coren]] egyali giwakanya Amin ''[[:en:Punch_(magazine)|Punch]]'' . <ref>https://www.youtube.com/playlist?app=desktop&list=PL38DeM8p3BJWvhm8mQqay9qrDhRzT69r2</ref> <ref>https://www.allmusic.com/album/the-collected-broadcasts-of-idi-amin-mw0000333589</ref> Mu 1975 oluyimba olw'okusuusuta olwa "Amazin' Man", olwali ku lutambi luno, lwafulumizibwa aba kkampuni ya [[:en:Transatlantic_Records|Transatlantic]] . <ref>https://www.45cat.com/record/big527</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=cVBV7e0ksXg</ref> Likodi eno yasigala okumala wiiki 12 mu [[:en:Australian_Singles_Chart|Australian Singles Chart]], n'etuuka ku ntikko ku nnamba 26. <ref>https://www.45cat.com/record/big527au</ref>
Firimu y’ebiwandiiko eya ''[[:en:General_Idi_Amin_Dada:_A_Self_Portrait|General Idi Amin Dada: A Self Portrait]]'' eyakolebwa dayirekita [[:en:Barbet_Schroeder|Barbet Schroeder]] mu 1974 yakolebwa ng’ewagirwa era nga yeetabwamu Idi Amin. ''[[:en:Rise_and_Fall_of_Idi_Amin|Rise and Fall of Idi Amin]]'' (1981) firimu ya Kenya eraga ebikwata ku byafaayo by’obukulembeze bwa Idi Amin. Firimu eno yabunyisa engambo nyingi ezikwata ku bukambwe bwa Amin, gamba ng’ebigambibwa nti yatemaatema omu ku bakyala be mu bitundutundu. Amin azannyibwa [[:en:Joseph_Olita|Joseph Olita]], eyaddamu okuzannya ekifo kino mu ''[[:en:Mississippi_Masala|Mississippi Masala]]'' (1991), firimu ekwata ku mukwano wakati w'Abafirika n'Abaasia-Amerika oluvannyuma lwa Amin [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|okugoba Abayindi mu Uganda mu 1972]] .
Amin y’enmutwe omukulu ogutambulirwako mu itabo kya munnamawulire OAmuuungu [[:en:Giles_Foden|Giles Foden]] ekya ''[[:en:The_Last_King_of_Scotland|The Last King of Scotland]]'' (1998), ekikwata ku Uganda ya Idi Amin ng’eyita mu maaso g’omusawo omuto Omuscotland. Ekitabo kino kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|firimu ya 2006]], nga yazanyibwa [[:en:Forest_Whitaker|Forest Whitaker]] nga Amin. Olw'okuzannya kwe, Whitaker yalondeddwa ng'omuzannyi omukulu eyasinga mu mpaka za [[:en:Academy_Award_for_Best_Actor|Academy Awards]], [[:en:BAFTA_Award_for_Best_Actor_in_a_Leading_Role|BAFTA Awards]], [[:en:Screen_Actors_Guild_Award_for_Outstanding_Performance_by_a_Male_Actor_in_a_Leading_Role|Screen Actors Guild Awards]], [[:en:Golden_Globe_Award_for_Best_Actor_in_a_Motion_Picture_–_Drama|Golden Globes]] ne [[:en:Critics'_Choice_Movie_Award_for_Best_Actor|Critics Choice Movie Awards]] . <ref>{{Cite web |url=https://www.gettyimages.com/detail/video/film-the-last-king-of-scotland-preview-interviews-with-news-footage/671330738 |title=Archive copy |access-date=2025-08-28 |archive-date=2023-08-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230817040823/https://www.gettyimages.com/detail/video/film-the-last-king-of-scotland-preview-interviews-with-news-footage/671330738 |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Fruitarianism#Notable_adherents|Abagoberezi abamanyiddwa ennyo mu nkola y’okulya ebibala]]
== Ebiwandiiko ==
<nowiki>.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}</nowiki>
== Ebiwandiikdwao ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
== Ensonda ezikozeseddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/3156011.stm The Idi Amin I knew], Brian Barron, BBC, 16 Ogwomunaana 2003. Mulimu akatambi ka [http://news.bbc.co.uk/olmedia/cta/events03/world/africa/barron_1999_legacy.ram Brian Barron ng’abuuza Idi Amin] mu buwanganguse mu 1980. The Atlantic – 1 Ogwokuna 2001 Memo ne Quincy LS the series
* [https://web.archive.org/web/20110604105901/http://video.google.com/videoplay?docid=4169600956573058582 General Idi Amin Dada: Yeekubye ekifaananyi] ku [[:en:Google_Videos|Google Videos]] ( [[:en:Flash_Video|Flash Video]] )
* [http://www.idiamindada.com/ idiamindada.com], omukutu ogwewaddeyo eri omusika gwa Idi Amin ogwatondebwawo mutabani we Jaffar Amin
* Idi Amin
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Milton Obote]]}}
{{s-ttl|title=[[President of Uganda]]|years=1971–1979}}
{{s-aft|after=[[Yusufu Lule]]}}
{{s-end}}{{UgandaPresidents}}{{African Union chairpersons}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Amin, Idi}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
4il8823hipq0ul0klnknxrz1bwjpncy
Tito Okello
0
7697
48077
34434
2026-04-27T05:32:35Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48077
wikitext
text/x-wiki
'''Tito Lutwa Okello''' (1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali [[:en:Military_officer|musirikale, munnamagye]], [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ow'omunaana okuva nga 29 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogusooka 1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref>
== Obuto bwe ==
Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref>
Yegatta ku bayeekera ba [[:en:King's_African_Rifles|King's African Rifles]] mu 1940 era naweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa [[:en:East_African_Campaign_(World_War_II)|East African Campaign of World War II]]. Ng'omusirikale w'amagye, yali emirimu mingi egy'okukwasaganya.
Ng'omugoberezi wa Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvanyuma lw'olutalo lw'abayeekera olwa [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|1971 coup d'état]] olwaviirako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] okufuuka omukulembeze wa Uganda omugya. Mu 1972, [[:en:1972_invasion_of_Uganda|abayeekera b'alumbagana Uganda]] okuzza Obote. Okello yali omu kubakulembeze b'ekibinja ky'amagye nga baali bagenderera [[:en:Masaka|Masaka]]. Olulumba luno lw'awangulwa abasirikale abaali ab'esimbu mu [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|eggye lya Uganda]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref>
Okello took part in the Uganda–Tanzania War. He was one of the commanders in the coalition between the Tanzania People's Defence Force and the Uganda National Liberation Army (UNLA) that removed Amin from power in 1979. In 1980, Obote was restored to presidency. Okello was selected to be the Commander of the UNLA from 1980 to 1985.
== Olutalo lw'ekiyeekera ==
== Laba na bino ==
* [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] .
* [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]]
* [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya ==
* [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s]
{{start box}}
{{s-off}}
{{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}}
{{end box}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
qrrbe3487nv6s1k2gtj6xddnhezwa0t
Bazilio Olara-Okello
0
7698
48078
43180
2026-04-27T05:32:58Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48078
wikitext
text/x-wiki
'''Bazilio Olara-Okello''' (1929 – 9 Ogwolubereberye 1990) yali Munnayuganda munnamajje. Yali omu kubaduumizi mu kibinja kyabayeekera ekya Uganda National Liberation Army (UNLA) nga kino kyekyegatta n'amaje ga [[Tanzania]] okuvuunika gavumenti ya Idi Amin mu 1979. Mu 1985, ono yaliko ssentebe w'akakiiko ka bannamaje akaayiitibwanga Military Council era bwatyo olw'ekifo ekyo nafuuka omukulembeze wa Uganda oluvannyuma yafuuka lieutenant-general era omudduumizi w'amaje ow'okuntikko.
[[:en:Ugandan_Bush_War|Olutalo olw'ekiyeekera]] olwali mu [[Yuganda|Uganda]] oluvannyuma lw'akalulu ka 1980 bwelwatandika; UNLA (eyali emaze okufuuka eggye etongole ery'eggwanga) eyali erwanagana nabayeekera abaakulembeerwanga [[Yoweri Museveni]] mu kiwayi kye ekya National Resistance Army yafunamu ekizibu era nga kyava ku Pulezidenti wa Uganda mu biro ebyo [[Milton Obote]] okuboola nnyo Abacholi abaali mu maje ga Uganda era banji ku bbo omuli Olara-Okello ne Genero Tito Okello nebatuuka n'okujjibwa mu bifo eby'enkizo era nebasikizibwa Abalango (lino ly'eggwanga Obote mwe yali ava) nga Brigadier Smith Opon Acak eyaweebwa obwa Chief of Staff. Nga 27 Ogwomusanvu 1985, ekiwayi kya UNLA ekyaali kidduumirwa Olara-Okello era nga kyali kisingamu bajaasi Abacholi kyawamba gavumenti ya Milton Obote era Olara-Okello ne banne nebawamba obuyinza. Ekyaddirira kwali kusattulula Palamenti era akakiiko ka bannamaje aka Military Council nekatondebwawo. Wakati wa 27 ne 29 Ogwomusanvu 1985, Olara-Okello yeeyali ssentebe w'akakiiko ka banamaje kano aka Military Council era mu mbeera eyo n'aba nga ye mukulembeze owa Uganda.
Nga 29 Ogwomusanvu, Genero Tito Okello yasikira Olara-Okello ku bwa ssentebe bwa Military Council era bwatyo Olara-Okello naddayo mu maje era nakuzibwa okuva ku Brigadier naafuulibwa Lieutenant General era naafuuka omudduumizi wamaje. Yaduumira amaje okutuusa Yoweri Museveni ne banne aba National Resistance Army lwebawamba obuyinza nga 26 Ogwolubereberye 1986. Olara-Okello yawangangukira e [[Sudan]] gyeyabeera okutuusa lweyafa mu mwaka 1990. Olara-Okello yafiira mu ddwaliro li Omdurman Hospital mu kibuga Khartoum nga 9 Ogwolubereberye 1990.
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva 1979.]]
* [[:en:Nairobi_Agreement,_1985|Endagaano y'e Nairobi 1985]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi mu Uganda]]
* [[:en:Political_parties_of_Uganda|Ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
r6kvs7ofpo3ybipu6llo0hnj7sq4g8f
Paulo Muwanga
0
7699
48079
30978
2026-04-27T05:33:19Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48079
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Officeholder|name=Paulo Muwanga|birth_place=|predecessor2=[[Mustafa Adrisi]]|successor2=[[Samson Kisekka]]|office3=3rd [[Prime Minister of Uganda]]|term_start3=1 August 1985|term_end3=25 August 1985|president3=|predecessor3=[[Otema Allimadi]]|successor3=[[Abraham Waligo]]|birth_date=1921|death_date=1 April 1991 (aged 70)|term_end2=July 1985|death_place=[[Kampala]], [[Uganda]]|nationality=Ugandan|spouse=|party=[[Uganda People's Congress]]|relations=|children=|residence=|alma_mater=|occupation=|president2=[[Milton Obote]]|term_start2=December 1980|image=|deputy=|thumb=|imagesize=120px|caption=Paulo Muwanga|order=|office=6th [[President of Uganda]]|term_start=12 May 1980|term_end=22 May 1980|vicepresident=|viceprimeminister=|lieutenant=|office2=4th [[Vice President of Uganda]]|monarch=|president=|primeminister=|governor=|succeeding=<!-- For President-elect or equivalent -->|predecessor=[[Godfrey Binaisa]]|successor=[[Presidential Commission of Uganda|Presidential Commission]]|constituency=|majority=|profession=}}'''Paulo Muwanga''' (agambibwa okuba nti yazaalibwa mu 1924<ref name=":1">https://www.nytimes.com/1991/04/02/obituaries/paulo-muwanga-70-ex-ugandan-official.html
</ref> oba mu 1925<ref name=":0">{{Cite book|title=Africa who's who.|date=1996|publisher=Africa Books|isbn=090327423X|editor-last=Uwechue|editor-first=Raph|edition=3rd|pages=979|oclc=36727692}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFUwechue1996">Uwechue, Raph, ed. (1996). ''Africa who's who'' (3rd ed.). Africa Books. p. 979. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/090327423X|<bdi>090327423X</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [//www.worldcat.org/oclc/36727692 36727692].</cite></ref> – 1 Ogwokuna 1991) yali Munnayuganda era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga Pulezidenti wa Uganda newankbadde teyatongozebwa (''de facto'' president), oluvannyuma n'afuuka Ssaabaminisita wa [[Yuganda|Uganda]].
== Emirimu gye ==
Muwanga yazaalibwa mu Uganda. Yakolako mu kitongole kya [[:en:East_African_Posts_and_Telecommunications_Administration|East African Posts and Telecommunications Administration]] (1943–50) bwe yali tannayingira byabufuzi mu 1950.<ref name=":0"/> Yali [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] okuva mu 1962 okutuuka mu 1964, nga tannafuuka Abasada wa Uganda e Misiri (Egypt) mu 1964 okutuuka mu 70) n'oluvannyuma Ambasada wa Uganda mu France (1970–72).<ref name=":0" /> Yali mu buwang'anguse e Bungereza okuva mu 1972 okutuuka mu 1978, nga tannadda Uganda okulwana mu lutalo olwa[[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda–Tanzania War]] (1978–9).<ref name=":0" /> Yaweerezaako nga minisita w'ensonga ez'ebweru okumala akaseera katono ng'atandikira mu Gavumenti ya [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] oluvannyuma mu ya [[:en:Godfrey_Binaisa|Godfrey Binaisa]].<ref name=":0" /> Binaisa yagezaako okussa Muwanga amadaala bwe yayagala okumuzza ku Bw'abasada wa mu Gwokubiri 1980, naye Muwanga yakiwakanya eri akakiiko ka National Consultative Commission.<ref name="Jørgensen1981">{{cite book|last=Jørgensen|first=Jan Jelmert|title=Uganda: a modern history|url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ|year=1981|pages=335–339|publisher=Taylor & Francis|isbn=978-0-85664-643-0}}</ref> Ku mulundi ogwaddako yalondebwa nga Minisita w'abakozi mu mwezi gwe gumu n'abeera mu kifo ekyo okutuusa mu Gwokutaano, 1980.<ref name=":0" /><ref name="Jørgensen1981" />
Nga 12 Ogwokutaano, 1980, amagye gaggyako Binaisa ne gateekawo olukiiko lwa bannamagye 6 nga lukulirwa Muwanga. Olukiiko olwe lwe lwakola nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okumala ennaku entonotono okutuusa bwe waateekebwawo olukiiko olulala olutongole olwa [[:en:Presidential_Commission_of_Uganda|Presidential Commission of Uganda]]. Olukiiko olwo olwali lukulemberwa Muwanga nga Ssentebe waalwo lwalina obuyinza bwa Pulezidenti wa Uganda wakati wa 22 Ogwokutaano okutuuka nga 15 Ogwekkumineebiri 1980.
Oluvannyuma lw'okulonda okwaliwo mu Gwekkumineebiri nga 10,1980, Muwanga yeeteekawo ng'akulira akakiiko k'ebyokulonda aka Uganda Electoral Commission era n'alangirira [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] owa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] ng'omuwanguzi. Ebyava mu kulonda byawakanyizibwa era bye byavaako [[Yoweri Museveni]] okugenda mu nsiko okuwakanya obufuzi bwa Obote.
Wakati wa 1980 ne 1985, ye yali [[:en:Vice_President_of_Uganda|Omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda]] era nga Minisita w'obutebenkevu mu Gavumenti ya Obote. Okumala akaseera akatono, yali Ssaabaminisita wa Uganda (mu Gwomusanvu<ref name=":0" /> oba ova nga 1 Ogwomunaana – 25 Ogwomunaana 1985) wansi wa Pulezidenti [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]],<ref name=":0" /> nga tannasikizibwa [[:en:Abraham_Waligo|Abraham Waligo]].<ref>https://www.nytimes.com/1985/08/26/world/uganda-removes-prime-minister.html</ref>
Yakwatibwa mu Gwekkumi 1986, n'ayimbulwa mu 1988, ate n'addamu okusibwa mu 1989–90.
== Obulamu bwe ==
Newankubadde yali mu bufumbo obutongole ne Nalongo Kasalina Zawedde Muwanga, yalinayo abakyala ebbali be yazaalamu abaana.<ref>{{Cite web |title=Museveni visits family of ex-president Paulo Muwanga |url=https://edge.ug/2020/07/20/museveni-visits-family-of-ex-president-paulo-muwanga/ |access-date=2021-08-07 |archive-date=2021-01-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210113125122/https://edge.ug/2020/07/20/museveni-visits-family-of-ex-president-paulo-muwanga/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.latimes.com/archives/la-xpm-1985-08-01-mn-4236-story.html</ref>
Abamu ku bantu ba Muwanga abatutumufu mu kiseera kino mwe Muzzukulu we Omuzannyi wa Firimu, omuwandiisi era dayirekita e Bungereza [[:en:Zawe_Ashton|Zawe Ashton.]]<ref>https://www.theguardian.com/culture/2016/jan/16/zawe-ashton-always-play-extreme-characters-fresh-meat</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{s-start}}
{{s-off}}
{{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Godfrey Binaisa]]|after=[[Presidential Commission of Uganda]]|years=12–22 May 1980}}
{{succession box|title=[[Prime Minister of Uganda]]|before=[[Otema Allimadi]]|after=[[Abraham Waligo]]|years=1 August 1985 – 25 August 1985}}
{{s-end}}
== Laba ne bino ==
* Uganda since 1979, part of the History of Uganda series.
* Pulezidenti wa Uganda
* Ebyobufuzi bya Uganda
* Ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda
{{DEFAULTSORT:Muwanga, Paulo}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
k23eghelgugqabab37nsmo6do9jyhcq
Godfrey Binaisa
0
7700
48080
35580
2026-04-27T05:33:36Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48080
wikitext
text/x-wiki
'''Godfrey Lukongwa Binaisa''', [[Pulezidenti wa Uganda]] (1979–1980)
[[Category:Bannabyabufuzi]]
jfbb2bnskpzh96jihtfvbjzub0nm5a7
Peace Mutuuzo
0
7725
48081
36856
2026-04-27T05:34:47Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48081
wikitext
text/x-wiki
'''Peace Regis Mutuuzo''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]] awereza nga omukyala akiikirira [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti ya Bunyangabu]].<ref name="auto">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=446</ref>Ye Minisita omubeezi ow'Ekikula ky'abantu n'Obuwangwa mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]. Yaweebwa ekifo kino nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2024-03-25 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, yalondebwa mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mutuuzo-peace-regis-10194/</ref>
[[File:Mutuuzo Peace Regis.jpg|alt=Peace Mutuuzo|thumb|Peace Mutuuzo]]
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 2 Ogwokutaano mu 1975 ku kyali kya Rwimi, mu munisipaali ya Bunyangabu mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti ya Kabarole]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bitundu bya Buganjuba]] bwa Uganda. Okuva olwo munisipaali ya Bunyangabu yakyusibwa nebagifuula [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti ya Bunyangabu]].<ref name="New">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html |access-date=2024-03-25 |archive-date=2017-08-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku St. Peter and Paul Primary School, Katikamu SDA Secondary School wamu ne Mpanga Secondary School erisinganibwa e Fort Portal. Yeeyali omuwala eyali akulira abayizi bweyali asomera ku Mpanga.<ref name="Profile">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news-headlines/39570-museveni-private-secretary-for-kabarole-woman-mp |access-date=2024-03-25 |archive-date=2016-08-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160809185736/http://observer.ug/news-headlines/39570-museveni-private-secretary-for-kabarole-woman-mp |url-status=dead }}</ref>
Yasomera kutendeero lya ''National Teachers College Kakoba'' (NTCK), nga kati liri wamu ne [[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]] e [[:en:Mbarara|Mbarara]], gyeyatikirwa ne Dipulooa mu By'obusomesa bwa Siniya. Yawerezaako nga Omuyizi eyali akulira bane ku NTCK, ng'akyasomerayo.<ref name="Profile" />
Oluvannyuma yeegata ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], nga ye yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Ugnada, n;atikirwa ne [[:en:BSc|Diguli mu Environmental Science.]] Oluvannyuma yafuna [[:en:Master_of_Public_Administration|Diguli ey'okubiri mu b'okudukanya n'okulabirira abantu n'ebibeetolodde]]<nowiki/>okuva kutendekero lya Uganda Management Institute mu [[:en:Kampala|Kampala]].<ref name="Profile" /><ref name="auto" />
== Emirimu gye ==
Nga tanaba kwegata ku byabufuzi, yali akola ne kampuni eyitibwa Give and Take eyali edukanyizibwa John Sanyu Katuramu nga kati baamusiba obulamu bwe bwonna mu komera Luzira, nga oluvannyua yali mu [[:en:President_of_Uganda|Ofiisi ya Pulezidneti]], nga Omuwandiis wa Pulezidenti wa Uganda ow'obuntu. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'Omukyala anaakiikirira Disitulikiti ya Kabarole, naye nebamuwangula mu kamyuufu k'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |access-date=2024-03-25 |archive-date=2018-10-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181001171313/http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, yaweebwa ekya Minisita Omubeezi Owekikula ky'abantu nobuwangwa.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
Egimu ku mirimu gyeyasooka okusaako esira nga yakafuna ekifo ky'obwa minisita, ky'ekizibu ky'obutabanguko obusibuka ku kwegatta ob okunyumya akaboozi ak'ekikulu.<ref>http://www.weinformers.com/2016/09/21/great-lakes-region-urged-to-tackle-sexual-violence-gender-minister-peace-mutuuzo/</ref> Ensonga endala eyali kulukalala luno y'entegeka y'okulakulanya, okugaziya n'okuterezza [[:en:Uganda_National_Cultural_Centre|ekifo ewazannyibwa katemba n'okulagibwa ffirimu mu Uganda]] ekyazimbibwa mu 1956 nga kati kyafuuka kitono nnyo okubeera nga kisobola okukungaanyizibwaamu abantu abangi ababeera bazze okulaba.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://businessguideafrica.com/uganda-national-theater-not-for-sale-govt/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2018-02-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180208065643/http://businessguideafrica.com/uganda-national-theater-not-for-sale-govt/ |url-status=dead }}</ref> Y'omu kubali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movementi.<ref name="auto" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
0qw8j2hetympbyska9cjkst82ryz0of
Maria Kiwanuka
0
7743
48082
32523
2026-04-27T05:35:23Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48082
wikitext
text/x-wiki
'''Maria''' '''Kiwanuka''' (yazaalibwa 12 Ogw'okutaano,1955) munabyanfuna, munabizinensi era munabyabufuzi eyaweerezako nga [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisita ow'eby'ensimbi]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva nga 27 Ogw'okutaano 2011 okutuuka nga 1 Ogw'okusatu 2015.Okuva mu 2015 abadde muwabuzi omukulu owa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nsonga z’eby'ensimbi, ng'avunaanyizibwa ku [[:en:Bretton_Woods_Institutions|Bretton Woods Institutions]].
== Ebikulu ebimukwatako ==
Nga tannalondebwa ku kabineti, yaliko avunaanyizibwa ebiweerezebwa ku ''Radio One'' ne ginaayo ''Radio Two emanyiddwa nga Akaboozi FM'', mu Uganda, nga famire ye y'esinzaamu emigabo emingi. Era yaliko omukiise ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Aga_Khan_Foundation|Aga Khan Foundation (East Africa)]], [[:en:Nnabagereka_of_Buganda|Nabagereka Development Trust]], [[:en:Nkumba_University|Nkumba University]], [[:en:Uganda_Development_Bank|Uganda Development Bank]] ne [[:en:Stanbic_Bank_(Uganda)_Limited|Stanbic Bank Uganda Limited]] .
Yaweereza ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Stanbic_Bank_Uganda_Limited|Stanbic Bank Uganda Limited]] okuva mu 2009 okutuuka mu 2011. Oluvannyuma lw'okuweereza nga ssentebe w'olukiiko olufuzi mu [[:en:United_Bank_for_Africa_Uganda_Limited|United Bank for Africa Uganda Limited]], okumala emyaka egiwera, Maria yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Standard_Chartered_Uganda|Standard Chartered Uganda]] mu May 2021.
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Yazaalibwa mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda nga 12 Ogw'okutaano 1955. Maria Kiwanuka yasomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]], essomero lya siniya ery'abawala bokka, erisangibwa 26 kilometres (16 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala, yatikkirwa mu 1973. Mu 1974 yayingira [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]], ettendekero lya matendekero aga waggulu erisinga obukadde mu Uganda. Yatikkirwa mu 1977 n’afuna diguli esooka mu by'obusuubuzi ( BCom ). Oluvannyuma yayongera ku misomo gye [[:en:London_Business_School|London Business School]] mu Bungereza, n’afuna [[:en:Master_of_Business_Administration|diguli ey'okubiri mu Business Administration (MBA)]].
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Okutandika nga mu mwaka gwa 1980, yakolera emyaka egisoba mu kkumi ne [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], nga munabyanfuna era [[:en:Financial_Analyst|omukugu mu by’ensimbi]] mu bitundu by’obuvanjuba bwa Asia n’obugwanjuba bwa Afrika. Okusingira ddala yakola ku pulojekiti mu [[:en:Burma|Burma]], [[Malawi]], [[Eswatini|Swaziland]] ne [[Yuganda|Uganda]] . Bwe yava mu Bbanka y’ensi yonna, yaddayo mu Uganda gy’azaalwa n’agenda mu bizinensi ez’obwannannyini. Ng’ali wamu n’ab’omu maka ge, yatandikawo bizinensi mu by’okuweereza ku mpewo, okukuba ebitabo, eby’amayumba n'ettaka era [[:en:Economics|ey'ebuzibwako ku by'enfuna]]. Abadde muwabuzi w'eby'ensimbi eri [[:en:Nnabagereka_of_Buganda|Nabagereka wa Buganda]]<nowiki/>okuva ku ntandikwa y’emyaka gya 2000. Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 1 Ogw'okusatu 2015 yagyibwa ku kabineti n’alondebwa ng'omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku by’ensimbi.
Emyaka mingi aweereza nga dayirekita atalina kifo kyankalakalira ku lukiiko olufuzi mu [[:en:Stanbic_Bank_Uganda_Limited|Stanbic Bank Uganda Limited]], Agha Khan Foundation, [[:en:Nkumba_University|Nkumba University]] ne [[:en:Uganda_Development_Bank|Uganda Development Bank]]. Okuva lwe yava mu kabineti ya Uganda mu 2015, abadde ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[:en:United_Bank_for_Africa_Uganda_Limited|United Bank for Africa Uganda Limited]]. Okuva mu Ogw'okutaano 2022, atuula ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Standard_Chartered_Uganda|Standard Chartered Uganda]], okuva mu Ogw'okutaano 2021. Mu Ogw'okutaano 2022, Maria Kiwanuka yalondebwa okuba ssentebe w’olukiiko olufuzi mu kkampuni ya ''Airtel Mobile Commerce Uganda Limited'' (AMCUL), ekolagana ne [[:en:Airtel_Uganda|Airtel Uganda]] era nga y'evunaanyizibwa ku kkampuni ya ''Airtel Money Uganda'' .
== Ebimukwatako ==
Mufumbo ne Mohan Kiwanuka, akulira enzirukanya y'emirimu mu kkampuni ya ''Oscar Industries Limited'' . Mu 2007, ng’ebula emyaka ena alondebwa ku bwaminisita w’eby'ensimbi, bba yawandiikibwa ng’omu ku bannagagga mu Uganda.
== Laba ne ==
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|KCCA]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Economy_of_Uganda|Ebyenfuna bya Uganda]]
* [[:en:List_of_wealthiest_people_in_Uganda|Bannayuganda abagagga]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita ba kabineti ya Uganda mu bujjuvu, 27 May 2011]
* [https://web.archive.org/web/20190407155857/https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/The%2Blife%2Band%2Bmindset%2Bof%2Ba%2Bfinance%2Bminister/-/691232/1414320/-/item/0/-/15ir6yfz/-/index.html Yintaviyu Ne Maria Kiwanuka Mu 2012]
{{Kampala District}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
88vcf2gnac4kfy06cxnxt03z64pw525
Muteesa I of Buganda
0
7807
48083
41156
2026-04-27T05:35:43Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48083
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mutesa I.jpg|thumb|'''Mutesa I of Buganda.''']]
Ssekabaka Muteesa I Mukaabya
Walugembe Kayiira '''Muteesa I Mukaabya Walugembe Kayiira''' (1837–1884) e yali [[Kabaka wa Buganda]] owa 30, yafuga okuva mu 1856 okutuuka mu 1884.
== Engeri gye yatuula ku Nnamulondo ==
Yazaalibwa mu lubiri oluyitibwa Batandabezaala, e [[:en:Mulago|Mulago]], mu 1837. Yali mutabani wa [[:en:Ssuuna_II_of_Buganda|Kabaka Ssuuna II Kalema Kasinjo]], eyafuga mu myaka gya 1832 - 1856. Nnyina yali ''Nnaabakyala'' Muganzirwazza, ''Namasole omu kw'abo'' 148 abaali baka Kabaka oyo abaamanyibwa. ''Yalya eŋŋoma'' oluvannyuma lwa kitaawe, Ssuuna II ''okukisa omukono'' mu October wa 1856.
Okusinziira ku munnabyafaayo MSM Kiwanuka, Muteesa si ye yali atunuulirwa akusikira kitaawe!,[https://www.google.com/search?q=Kiwanuka%2C+MM+Semakula%2C+Muteesa+of+Uganda.+Kampala%3A+East+African+Literature+Bureau%2C+1967%2C+pp.+6%E2%80%939.&rlz=1C1GGRV_enUG887UG887&oq=Kiwanuka%2C+MM+Semakula%2C+Muteesa+of+Uganda.+Kampala%3A+East+African+Literature+Bureau%2C+1967%2C+pp.+6%E2%80%939.&aqs=chrome..69i57.521j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8]bw'omugeraageranya ku Baganda be okwali Omulangira Kajumba n'Omulangira Kiyimba. Kajumba kitaabwe gwe yali ayagala amusikire/ amuddire mu bigere, era Suuna yamusongangako lunye eri abakungu be nti yali amulabamu omulamwa n'ebitendo by'obukulembeze. Wabula, abakungu nga bakulembeddwa eyali Katikkiro Kayiira baalaba nga Kajumba yali waakuba muzibu wakukwataganya nga yandifuuka ''Nnantagambwako kwe kulonda Muteesa, eyali tamanyiddwa nnyo.Yatuuzibwa ku Namulondo ya bajjajja be ku kasozi [[:en:Kasubi_Tombs|Nabulagala]]. He Yakuba ekibuga kye ekyasooka ku kasozi k'e Banda [[:en:Banda,_Uganda|Banda Hill]]. Oluvannyumayalekulira olubiri olwo n'akuba embiri endala e Nakatema, Nabbingo, Kabojja, n'asembyayo olw'e [[:en:Kasubi_hill|Kasubi]], Nabulagala.[https://web.archive.org/web/20130321120245/http://www.ugandatravelguide.com/banda.html]Erinnya Kabojja kigambibwa nti lyava ku mbeera ya kutambira n'okutta abantu Kabaka ono we yabeererayo ne bakyefaanaanyiriza ku mbeera y'okubojja ng'okw'omusota.[https://www.google.com/search?q=Kiwanuka%2C+MM+Semakula%2C+1967&rlz=1C1GGRV_enUG887UG887&oq=Kiwanuka%2C+MM+Semakula%2C+1967&aqs=chrome..69i57.1860j0j4&sourceid=chrome&ie=UTF-8]''
Oluvannyuma lwa Muteesa okutuuzibwa ku Nnamulondo y'Obwakabaka bwa Buganda ng'ayambibwako Kayiira bagandabe yabasibira mu kkomera ku bizinga by'e Kisimi. Kyokka kigambibwa nti abakungu abamu e Mengo baagezaako okuggya Kabaka mu ntebe eno bamusikize muganda we, Omulangira Kiyimba. Kyokka olukwe luno Muteesa yalugwamu era n'akwata abao bonna abaali mu lukwe ne baganda be Kiyimba ne Kajumba abaali baagala okumusuuza entebe ne battibwa.
== Obufumbo bwe ==
Kigambibwa nti Muteesa I Mukaabya Walugembe Kayiira yawasa abakazi 87.
== Abaana be ==
Kigambibwa nti yazaala abaana 98, okuli :
* [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Danieri Basammula-Ekkere Mwanga II Mukasa]], Kabaka wa Buganda, eyafuga okuva mu 1884 -1888 n'okuva mu 1889 - 1897,nga yali mutabani wa Naabakyala Abisaagi Baagalaayaze.
* [[:en:Kiweewa_of_Buganda|Kabaka Kiweewa Nnyonyintono]], Kabaka wa Buganda, eyafuga okuva mu September 11, 1888 okutuuka nga 21 October 1888, ng'ono nnyina ye yali Kiribakka.
* [[:en:Kalema_of_Buganda|Kabaka Kalema I Muguluma]], Kabaka wa Buganda, eyafuga okuva nga 21 October 1888 okutuuka nga 5 October 1889, nga nnyina yali Ndibuwakanyi.
== Obukulembeze bwe ==
Nga bwe kyali ku Bassekabaka be yaddira mu bigere, okusuubulagana okwaliwo okuva eyo mu myaka gya 1840 wakati wa Buganda n'Abawalabu [[:en:Arab|(Arab)]] wamu n'abasuubuzi Abasiraamu [[:en:Muslim|(Muslim]] traders) okuva e [[:en:Zanzibar|Zanzibar]] nga baleeta ebintu nga ebyokulwanyisa (emmundu) omunnyo n'engoye yo [[Buganda]] n'ebasuubuza ''amasanga'' ([[:en:Ivory|ivory]]) ''n'abaddu'' ([[:en:Slaves|slaves)]].
Ku mulembe gwa Muteesa I, abagenyi abalala baatuuka e [[Buganda]] nga bava e Bulaaya ([[:en:Europe|Europe]]) okutandika ne [[:en:John_Speke|John Speke]] wamu ne [[:en:James_Augustus_Grant|James Augustus Grant]] mu 1862. Okujja kwabwe okwali kujjudde ebibala kwasikiriza abantu abalala okuyingira [[Buganda]] nga n'eyaddirira ye [[:en:Henry_Morton_Stanley|Henry Morton Stanley]] mu 1875.[https://www.google.com/search?rlz=1C1GGRV_enUG887UG887&sxsrf=ALeKk020yl8Kqx6PTULb_A0IKEbUCJd-4Q%3A1605957755572&ei=e_i4X5S7IuTJxgOP-YSAAQ&q=stanley%2C+h.m.%2C+1899%2C+through+the+dark+continent%2C+london%3A+g.+newnes%2C+isbn+0486256677&oq=Stanley%2C+H.M.%2C+1899%2C+Through+the+Dark+Continent%2C+London%3A+G.+Newnes%2C+ISBN+0486256677&gs_lcp=CgZwc3ktYWIQARgAMgoIIxCuAhCwAxAnUABYAGCGN2gBcAB4AIABAIgBAJIBAJgBAKoBB2d3cy13aXrIAQHAAQE&sclient=psy-ab]:151
Abaddako be Bakatoliki Abalooma ([[:en:Roman_Catholics|Roman Catholics)]] abajja mu 1879, okwali Simon Lourdel Monpel, amanyiddwa ennyo nga 'Pere Mapeera' ne Brother Amans, aba [[:en:White_Fathers|White Fathers]].
Ebibinja bya bannaddiini bino byonsatule buli kimu kyalowoozanga nti Kabaka Muteesa I yali asinga kwagala kyo okusinga ebirala. N'olw'ensonga eyo, bwe baddangako ewaabwe nga bawaayo obubaka obwagaliza [[Buganda]] ebirungi nga bawagira okugenda mu maaso n'ebyensuubulagana n'okufunira Buganda emikwano. Olw'embeera eno, [[Buganda]], ne [[:en:Uganda|Uganda]] okutwaliza awamu teyafuna bafuzzi ba matwale wabula baawunzika balifuudde ettwale erikuumibwa ([[:en:Protectorate|protectorate)]] so si okufugibwa. Abantu abamu balowooza nti ye kabaka wa Buganda akyasinze enkizo kubanga olw'engeri gye yali alengerera ewala ate nga muteesa mulungi kyokka abalala bamunenya olw'okwanirirza n'okusenza Abangereza abaawunzika nga bakkakkanyizza amaanyi ga Buganda n'okugiggyako Obwetwaze.[http://www.answers.com/topic/mutesa-i-of-buganda]
== Emyaka gye egyasembayo ==
''Yakisiza omukono'' (yafiira) e [[:en:Kasubi_Tombs|Kasubi Nabulagala]] nga 9 October (Mukulukusa-Bitungotungo) 1884 ku myaka 47, ''n'aterekebwa'' (n'aziikibwa) nga 18 October 1884 e Kasubi, era ye Kabaka eyasooka okuterekebwa mu kifo ekyo. Mu 2007,Yunivaasite ya [[:en:Muteesa_I_Royal_University|Muteesa I Royal University]] yabangibwawo ng'ebbuddwamu erinnya lye was opened in his name, in recognition of his contribution to the education of the people of [[Buganda]] and [[Yuganda|Uganda]]. Ssenkulu wa Yunivaasite [[:en:Chancellor_(education)|(chancellor]]) eno eyasooka yali [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II]] nga ye Kabaka aliko mu kiseera kino. Mu 2016, Omulamuzi [[:en:Julia_Sebutinde|Julia Sebutinde]] yatuuzibwa ng'asikira Kabaka mu kifo kino ekya SSenkulu wa Yunivaasite eno olwo Kabaka n'afuuka ''Omugenyi ow'enjawulo'' owa Yunivaasite eno.
== Ebyogerwa ku Muteesa I ==
Mu kiseera naga ye Kabaka, Obwakaba twebwanyeezezebwa mu ngeri yonna awatali ntalo ez'omunda oba obulumbaganyi okuva wabweru. Yayongera okufuuka ow'amaanyi n'okuba omugunjufu. Yakkiriza Abaminsani okusomesa abantu nti ba makulu ddala kumpi kujula kumwenkana era nga baweebwa nnyo ekitiibwa n'obukuumi. Yalina amaanyi n'obusobozi okwenkanyankanya eddiini okuli Abakatoliki, Abakulisitaayo, Abasiraamu n'ab'ensinza ey'ekinnansi n'asobola okubafuga bonna.
* Kabaka Mutesa II, ''Desecration of My Kingdom (1967)''
== Olukangaga lw'enziriŋŋa ya Bakabaka ba Buganda ==
== Laba ne bino ==
* Banda Hill
* [[Kabaka wa Buganda|Kabaka of Buganda]]
* Muteesa I Royal University
* Mapeera House
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist|30em}}
* Kaggwa, Sir Apollo K, ''[https://www.abebooks.com/servlet/BookDetailsPL?bi=30178361663&searchurl=sortby%3D17%26an%3DKIWANUKA%252C%2BM.S.M.&cm_sp=snippet-_-srp1-_-title5 Basekabaka be’Buganda]'' [translated by MM Semakula Kiwanuka]. Nairobi: East African Publishing House, 1971.
* Kiwanuka, MM Semakula, ''[https://www.abebooks.com/servlet/BookDetailsPL?bi=17754994766&searchurl=tn%3DMuteesa%2BUganda%26sortby%3D17&cm_sp=snippet-_-srp1-_-title2 Muteesa of Uganda]''. Kampala: East African Literature Bureau, 1967.
* Kiwanuka, MM Semakula, ''[https://www.abebooks.com/servlet/BookDetailsPL?bi=19526582860&searchurl=sortby%3D17%26an%3DKIWANUKA%252C%2BM.S.M.&cm_sp=snippet-_-srp1-_-title6 A History of Buganda: From the foundation of the Kingdom to 1900]''. London: Longman, 1971.
== External links ==
* [https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm Olukalala lwa Bakabaka ba Buganda]
[[Category:Kampala]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
t7y85grikixd710wf44e4aa0mb1ezkq
Ssekabaka Daudi Cwa II
0
7810
48084
35657
2026-04-27T05:35:56Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48084
wikitext
text/x-wiki
[[File:Daudi Cwa of Buganda.jpg|thumb|Ssekabaka Daudi Cwa II of Buganda]]
'''Daudi Chwa II''' KCMG KBE yali [[Kabaka wa Buganda|kabaka]] wa [[Buganda]] okuva mu 1897 okutuuka mu 1939.Ye Kabaka wa Buganda owa 34.
== Obulamu bwe ==
Yazaalibwa nga 8 Muwakanya (August) 1896, e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]]. Ye mulenzi owookutaano mu batabani ba [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Danieri Basammula-Ekkere Mwanga II Mukasa]], eyafuga Obuganda, wakati wa 1884 okutuusa mu 1888 ne 1889 okutuusa mu 1897. Nnyina ye yali Naabakyala Evalini Kulabako, Owengabi, nga ye yali omukyala owookuna ku bakyala 16 Kabaka Mwanga be yalina. [[:en:Ascended|Yatuuzibwa]] ku [[:en:Throne|Namulondo]] mu Muwakanya (August) wa 1897 mu kiseera nga kitaawe amaze okuwaŋŋangusibwa Abafuzi b'amatwale [[:en:United_Kingdom|Abangereza]]. Mukiseera we yafuukira Kabaka ya wa mwaka gumu. Teyakyusa Kibuga, yasigala [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]] mu lubiri olwali olwa kitaawe - Mwanga II. Yasomera ku ssomero lya [[:en:Kings_College_Budo|Kings College Budo]].
Nga 8 August 1914, yaweebwa ekitiibwa eky'eddaala lya lieutenant mu magye ga Bungereza,<ref>"No. 28864". ''The London Gazette''. 7 August 1914. p. 6207</ref> oluvannyuma n'afuulibwa captain nga 22 Mutunda (September) 1917.<ref>"No. 30349". ''The London Gazette'' (Supplement). 23 October 1917. p. 10960.</ref> Yayongerwako ekitiibwa kya honorary Companion of the [[:en:Order_of_St._Michael_and_St._George|Order of St. Michael and St. George]] (CMG) mu 1918 New Year Honours,<ref>"No. 30451". ''The London Gazette'' (Supplement). 28 December 1917. p. 82.</ref> era oluvannyuma yayongerwako ekitiibwa kya honorary Knight Commander (KCMG) nga 16 February 1925.<ref>https://www.thegazette.co.uk/London/issue/33021/page/1166</ref> Cwa era yayongerwako ekitiibwa kya honorary Knight Commander of the [[:en:Order_of_the_British_Empire|Order of the British Empire]] (KBE) ku matikkira ga [[:en:1937_Coronation_Honours|1937 Coronation Honours]].<ref>"No. 34396". ''The London Gazette'' (Supplement). 11 May 1937. p. 3098.</ref> Yayongerwa amayinja okutuuka ku kitiibwa kya Commander of the [[:en:Order_of_the_Crown_(Belgium)|Order of the Crown]] owa Belgium mu 1918.
== Abaana be ==
Yazaala abaana 36 (abamanyikiddwa); abalenzi 20 n'abawala 16:
{| class="wikitable"
!Offspring
!Birthday
|-
|1. Eva Irini Alice Zalwango
|15 Ntenvu 1915
|-
|2. Uniya Mary Namaalwa
|28 Muwakanya 1916
|-
|3. Airini Dulusira Nga'nda Ndagire
|31 Mukulukusabitungotungo 1916
|-
|4. Kasalina Nnaamukaabya Nassimbwa
|11 Museenene 1918
|-
|5. George William Mawanda
|10 Gatonnya 1919
|-
|6. Kasalina Gertrude Tebattagwabwe Nnaabanaakulya
|30 Ssebaaseka 1919
|-
|7. Margret Julian Lwantale
|13 Ssebaaseka 1920
|-
|8. Victoria Beatrice Namikka Mpologoma Kamuwanda
|21 Mukulukusabitungotungo 1920
|-
|9. Frederick Robert Sekamaanya Kayondo
|17 Museenene 1920
|-
|10. Edisa Manjeri Namirembe Nabweteme
|19 Ntenvu 1920
|-
|11. Edward William David Walugembe Mukaabya Kimbugwe
|22 Mugulansigo 1921
|-
|12. Alikizandereya Mary Balikanda Nakamaanya
|11 Kasambula 1921
|-
|13. Albert Victor Wasajja Lumansi
|17 Kasambula 1924
|-
|14. Victoria Alice Mary Nakalema Nalwoga
|21 Kasambula 1924
|-
|15. [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Edward Fredrick David William Muteesa Walugembe]]
|19 Museenene 1924
|-
|16. Eva Irini Nacwa
|24 Mugulansigo 1925
|-
|17. Henry Wasswa Kalemeera
|8 Kafuumuulampawu 1925
|-
|18. Alfredi Kato Kiggala
|8 Kafuumuulampawu 1925
|-
|19. Sepiriya Danieri Luswata
|20 Muzigo 1925
|-
|20. Richard Lumaama
|26 Mutunda 1925
|-
|21. James Sekannyo Mutebi
|4 Museenene 1925
|-
|22. Elizabeti Nakabiri Lwamuganwa
|11 Ssebaaseka 1926
|-
|23. Danieri Mwanga Basammula
|25 Mukutulansanja 1927
|-
|24. Bowadisiya Nkinzi
|10 Mugulansigo 1927
|-
|25. Harold Kagolo Kimera
|7 Kasambula 1927
|-
|26. Ibulaimu Lincoln Ndawula
|
|-
|27. Jeludini Nakayenga
|Gatonnya 1928
|-
|28. Agusiteni Tebandeke
|23 Kafuumuulampawu 1928
|-
|29. Juliyani Muggale
|8 Ssebaaseka 1928
|-
|30. Yusufu Suuna Lulambulankola
|28 Ntenvu 1928
|-
|31. John Christian Lukanga
|1 Muwakanya 1929
|-
|32. Onesifulo Jjuuko
|9 Muzigo 1930
|-
|33. Egbat Kamaanya
|25 Muzigo 1930
|-
|34. Mulondo
|14 Mukutulansanja 1934
|-
|35. Alexander Ssimbwa
|21 Muguansigo 1934
|-
|36. Esteri Mazzi
|22 Mukutulansanja 1935
|}
Olukalala lw'abaana ba Chwa mu bujjuvu osobola okulusanga ku biwanddiiko ebijuliziddwamu ku muko guno: Abamu ku baana be abaamanyika ennyo be bano:
* [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Kabaka Sir Edward Frederick William David Walugembe Luwangula Mutebi Mutesa II]], Kabaka wa Buganda owa 35, nga nnyina ye Nnaabakyala Irene Drusilla Namaganda eyeddira Ente. Ye Pulezidenti wa Uganda eyasooka.
* Omumbejja Victoria Beatrice Namikka Kamuwanda Mpologoma, nga nnyina ye yali Abisaagi Nabunnya. Mpologoma yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga 21 Mukulukusabitungotungo (October) 1920. Yatuuzibwa nga Naalinnya wa mwannyina [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Sir Edward Muteesa II]], e Kasubi mu Ntenvu (December) wa 1953. Yafuna ekitiibwa kya 'the [[:en:Order_of_the_Shield_and_Spears|Order of the Shield and Spears]].
* Omumbejja Irene Drusilla Ndagire, nga nnyina ye Rebeka Nalunkuuma. Yazaalibwa nga 31 Mukulukusabitungotungo (October) 1916 e [[:en:Lubaga|Lubaga]]. Yasomera ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] ne ku Buloba College. Yakulirako ekibiina ky'olulimi Oluganda ekya [[:en:Luganda|Luganda Society]], okuva mu 1953 okutuusa nga 1963.
* Omumbejja Alice Evelyn Zaalwango, nga nnyina ye Miriya Nalule. Yazaalibwa nga 6 Ntenvu 1915. Yatikkirwa nga Naalinnya wa mwannyina, [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Sir Edward Muteesa II]], e Kasubi mu Museenene (November) wa 1939. Yafa ekikutuko ([[:en:Acute_stress_reaction|shock]]) bwe yawulira nti Abangereza abasibiramubbwa (abafuzi b'amatwale) baali bawaŋŋangusizza Kabaka Muteesa II nga 30 Museenene 1953. Yaweebwa omudaali gw'amafumu n'engabo (medal of [[:en:Order_of_the_Shield_and_Spears|Order of the Shield and Spears]]).
* Omumbejja Margaret Juliana Lwantale, nga nnyina ye Irene Namaganda. Yazaalibwa nga 13 Ssebaaseka mu [[:en:Kampala|Kampala]] mu 1920. Yatikkirwa nga ''Nassolo'' wa mwannyina [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Sir Edward Muteesa II]], e Kasubi.
* Omulangira Alexander David Ssimbwa, nnyina ye yali Erina Nambawa. Yazaalibwa mu Kampala nga 21 Mugulansigo, mu 1934. Yakwatibwa n'asibwa mu kkomera era n'atulugunyizibwa amagye ku biragiro bya [[:en:Obote|Obote]], oluvannyuma lw'amagye ga Obote okuwamba Olubiri lwa Kabaka e Mmengo mu 1966 n'asindikibwa mu kkomera okumalayo emaka 64 nga bamuvunaana okukola olukwe olutta Obote. Oluvannyuma yeegatta ku lutalo lw'okununula eggwanga olwakulemberwa[[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]].
== Emyaka gye egyasembayo ==
''Yakisa omukono (yafiira) mu lubiri lwe e'' Salaama, akamu ku bubuga obwetoolodde [[:en:Kampala|Kampala]], nga 22 Museenene (November) mu 1939 ku myaka 43 egy'obuto. ''Yaterekebwa'' (yaziikibwa))e [[:en:Kasubi_Tombs|Kasubi Nabulagala]], nga ye Ssekabaka owookusatu okuziikibwa mu kifo ekyo.
== Ebifaananyi ==
* Ekifaananyi kya Sir Daudi Chwa II
== Laba ne ==
* [[:en:Buganda|Buganda]]
* [[Kabaka wa Buganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== External links ==
* [https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm List of Kings of Buganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
hkla2cv6z1gl1wnkhgu93gpfg1pkqy9
Joyce Bagala
0
7835
48085
45829
2026-04-27T05:36:12Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48085
wikitext
text/x-wiki
[[File:Bagala Joyce Ntwatwa.jpg|thumb|Bagala Joyce Ntwatwa]]
'''Joyce Bagala''' munnamawulire omunnayuganda era munnabyabufuzi. Yeeyali akulira eby'amawulire ku Next Media, [[:en:NBS_Television_Uganda|NBS terefayina]].<ref>https://nilepost.co.ug/2019/05/06/joyce-bagala-threatens-to-sue-nbs-tv-over-dismissal/</ref> Mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kulonda kwa bonna]] okwa 2021, ku ttiketi ya [[:en:National_Unity_Platform|National]] [[:en:National_Unity_Platform|Unity Platform]] <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Unity_Platform</ref>, yalondebwa ng'omubaka omukyala owa [[:en:Mityana_District|Mityana Disitulikiti]]<ref>https://www.pmldaily.com/news/2021/01/four-journalists-set-to-grace-the-11th-parliament.html</ref>.
== Obulamu bwe obwasooka n'okusoma. ==
Bagala Muganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |access-date=2021-03-08 |archive-date=2020-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627113211/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |url-status=dead }}</ref> Ava mu maka g'omugenzi Petero Ntwatwa, eyaweerezaako ng'omukubiriza w'olukiiko lwa Buganda mu myaka gya 1960, Jjajjaawe azaala nnyina ye Levulandi William Ssewanyana Katula eyaliko ssaabawandiisi w'obudyankoni bw'e Mityana.<ref>https://www.spyuganda.com/joyce-bagala-quits-too-demanding-radio-one-job-to-go-bare-nuckles-with-nabakooba-for-mityana-mp-race/</ref> Yafiirwako bazadde be bombi ku myaka emito n'akuzibwa maama we omuto, Josephine Esther Nansikombi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |access-date=2021-03-08 |archive-date=2020-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627113211/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |url-status=dead }}</ref>
Yasomera ku Mityana Junior School, Gombe SS ne UMCAT School of Journalism and Mass Communication.<ref>https://www.newvision.co.ug/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1516410/women-media</ref>Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] okusoma ddiguli mu by'amawulire.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |access-date=2021-03-08 |archive-date=2020-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627113211/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |url-status=dead }}</ref>
== Olugendo lwe mu by'amawulire. ==
Bagala yeegatta ku NBS mu 2016 era abadde akulira okusaka amawulire g'Oluganda Amasengejje ag'essaawa 1:00 ey'olweggylo.<ref>https://nilepost.co.ug/2019/05/06/joyce-bagala-threatens-to-sue-nbs-tv-over-dismissal/</ref> Yakolako ku Radio One Uganda. Bagala yakolako ng'omusomi w'amawulire g'Olungereza ku Beat FM, Buddu FM ne Sanyu FM. Yatandikira okusaka amawulire g'Oluganda ku Sanyu FM.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |access-date=2021-03-08 |archive-date=2020-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627113211/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |url-status=dead }}</ref> Mu 2019, Bagala y'omu ku bakulu abaagobwa ku mulumu ku biragiro bya [[:en:Uganda_Communications_Commission|Uganda Communications Commission]] olw'okuweereza obutereevu okwekalakaasa kw'eyeegwanyiza obwa pulezidenti era omubaka wa Kyadondo East Robert Kyagulanyi era amanyiddwanga nga [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]]. Uganda Communications Commission yawummuza abakulu bonna ku mikutu gy'amawulire egy'enjawulo olwokuweereza kuno.<ref>https://observer.ug/news/headlines/60570-ucc-suspends-3-nbs-tv-staff-over-bobi-wine-protests</ref> Yatiisatiisa okuwaaba omukutu olw'okugobwa mu bukyamu, okutalina kyakuvaamu.<ref>https://nilepost.co.ug/2019/05/06/joyce-bagala-threatens-to-sue-nbs-tv-over-dismissal/</ref>
Mu 2019, yagambiwa okukomya olugendo lwe olwa Radio one olw'emyaka ekkumi n'ogumu okufuna obudde okukomawo mu kalulu akabindabinda aka 2021 n'omubaka omukyala aliko owa Mityana Disitulikiti, Judith Nabakooba. Bagala, wabula yasigaza omulimu gwe ku terefayina ya NBS.<ref>https://www.spyuganda.com/joyce-bagala-quits-too-demanding-radio-one-job-to-go-bare-nuckles-with-nabakooba-for-mityana-mp-race/</ref>
== Ebyobufuzi bye. ==
Mu 2019, yakoona ku by'okuwummula okuva mu mawulire ayingire eby'obufuzi. Wabula, yavuganya mu kalulu ka bonna aka 2016 n'awangulwa [[:en:Judith_Nabakooba|Judith Nabakooba]] eyali ku ttikiti ya NRM ku ky'obubaka omukyala owa Mityana Disitulikiti. Emyaka esatu oluvannyuma era yeetaba mu kuvuganya ne kizibwe we Namuleme Esther Ntwatwa era bonna ne bawangulwa Nabakooba.<ref>https://newslexpoint.com/joyce-bagala-vows-join-politics/</ref>
== Obulamu obulala. ==
Baagala mufumbo n'abaana babiri.<ref>https://nilepost.co.ug/2019/07/27/why-couples-should-test-for-sickle-cell-before-marriage-joyce-bagalas-story/</ref>
== Laba ne ==
* T[[:en:NBS_Television_Uganda|erefayina ya NBS]]
== External links ==
* [https://web.archive.org/web/20210305192822/https://nbs.ug/ Website ya NBS Television Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
fxz4rmaazxtxw01h7knyiowzfdsh5sm
Shamim Malende
0
7836
48086
42259
2026-04-27T05:36:30Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48086
wikitext
text/x-wiki
[[File:Malende Shamim.jpg|thumb|Malende Shamim (2021)]]
'''Shamim Malende''' (yazaalibwa 1986), munnamateeka [[Yuganda|Munnayuganda]], kaminsona w’ebirayiro, notary public, munnabyabufuzi era mulwanirizi wa bantu. Ono mmemba w’ekibiina kya People Power, Our Power Movement ne mu [[National Unity Platform|kibiina ky’ebyobufuzi ekya National Unity Platform]] (NUP) era ye mukyala yekka ku ttiimu y’abalamuzi eya [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=21 January 2020 |title=Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team |url=https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ |access-date=10 August 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Derrick Wandera |date=31 August 2019 |title=Malende: The iron lady on People Power legal team |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Malende-iron-lady-on-People-Power-legal-team-/689842-5254582-1n8m4gz/index.html |access-date=10 August 2020}}</ref>
Mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kulonda kwa bonna okwa 2021]] yalondebwa mu Palamenti ng’omubaka w’abakyala mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] mu kisanja kya 2021-2026. <ref>{{Cite web |last=Job Bwire |date=2 February 2021 |title=What next for Dr Stella Nyanzi after losing Kampala Woman MP race? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/what-next-for-dr-stella-nyanzi-after-losing-kampala-woman-mp-race--3277006 |access-date=21 February 2021}}</ref>
== Obulamu bwe n’okusoma ==
Malende yazaalibwa [[:en:Kawempe|Kawempe]], [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda, mu Ogw'ekkumin'ebiri wa 1986, eri Alhajj Jamal Ahmed Sebuta Malende, [[:en:Attorney_at_law|munnamateeka]], ne Jane Francis Nasunna, [[:en:School_teacher|omusomesa w’essomero]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=21 January 2020 |title=Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team |url=https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ |access-date=10 August 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJonah_Kirabo2020">Jonah Kirabo (21 January 2020). [https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ "Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team"]. Kampala: Nile Post Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref>
Yasomera mu Busaale Church of Uganda Primary School mu [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kayunga]] . Yamaliriza emisomo gye egya O-Level mu Buziga Islamic Theological Institute e Bbunga, okuliraana Makindye Division, Kampala. Oluvannyuma yakyusibwa n’atwaliba mu Aisha Girls High School mu kibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bbendobendo lyo'bugwanjuba]] erya Uganda. Yatikkirwa ng’omuyizi asinga mu bbendobendo ly'obugwanjuba era yali mu baana ekkumi abasinga mu ggwanga oluvannyuma lw’okufuna obubonero bwa AAAA mu bigezo bye ebya A-Level mu 2000. <ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=21 January 2020 |title=Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team |url=https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ |access-date=10 August 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJonah_Kirabo2020">Jonah Kirabo (21 January 2020). [https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ "Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team"]. Kampala: Nile Post Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref>
Yaweebwa ekifo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivaasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, ng'awererwa gavumenti. Yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] mu 2005. Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|diguli ey'okubiri mu by’amateeka]], okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] mu Kampala. Yaweebwa ekifo okukola nga munnamateeka mu 2008.<ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=21 January 2020 |title=Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team |url=https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ |access-date=10 August 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJonah_Kirabo2020">Jonah Kirabo (21 January 2020). [https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ "Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team"]. Kampala: Nile Post Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref><ref name="3R">{{Cite web |last=Government of Uganda |date=4 April 2020 |title=Uganda Government Gazette of 4 April 2008: General Notice No. 151 of 2008 |url=https://gazettes.africa/archive/ug/2008/ug-government-gazette-dated-2008-04-04-no-18.pdf |access-date=10 August 2020 |publisher=[[Government of Uganda]] |format=Archived from the original on 4 April 2008}}</ref>
== Emirimu ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu yunivasite, yakolanga ne Kitaawe nga tannaggulawo mu butongole kampuni ye ey'obwamateeka eya Malende & Company Advocates. <ref name="2R">{{Cite web |last=Derrick Wandera |date=31 August 2019 |title=Malende: The iron lady on People Power legal team |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Malende-iron-lady-on-People-Power-legal-team-/689842-5254582-1n8m4gz/index.html |access-date=10 August 2020}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDerrick_Wandera2019">Derrick Wandera (31 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Malende-iron-lady-on-People-Power-legal-team-/689842-5254582-1n8m4gz/index.html "Malende: The iron lady on People Power legal team"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref>
Mu bbanga lya 2018-2020, abadde akola ku misango kumpi 200 [[:en:Pro-bono|egy’obutafa]] ku bannansi ba Uganda abasibibwa olw’emisango egy’enjawulo egy’ebyobufuzi. Bakasitoma be abasinga ba bibuga, bavubuka, baavu, era nga bawandiika mu kibiina kya People Power, Our Power Movement n’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya National Unity Platform. Yayitiddwa okwegatta ku ttiimu ya People Power Legal Team ekulemberwa [[Asuman Basalirwa]] ne [[Benjamin Katana]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=21 January 2020 |title=Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team |url=https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ |access-date=10 August 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJonah_Kirabo2020">Jonah Kirabo (21 January 2020). [https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ "Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team"]. Kampala: Nile Post Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Derrick Wandera |date=31 August 2019 |title=Malende: The iron lady on People Power legal team |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Malende-iron-lady-on-People-Power-legal-team-/689842-5254582-1n8m4gz/index.html |access-date=10 August 2020}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDerrick_Wandera2019">Derrick Wandera (31 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Malende-iron-lady-on-People-Power-legal-team-/689842-5254582-1n8m4gz/index.html "Malende: The iron lady on People Power legal team"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref>
== Okwegomba kw’eby'obufuzi ==
In 2020, yalaga okwagala kwe okwesimbawo okuvugany ku kifo ky'omubaka Omukyala ow'ekibuga Kampala mu 2021 mu kulonda kwa Palamenti okwa Uganda.<ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=21 January 2020 |title=Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team |url=https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ |access-date=10 August 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJonah_Kirabo2020">Jonah Kirabo (21 January 2020). [https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ "Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team"]. Kampala: Nile Post Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref> Wano, yasobola okuvuganya ne [[Stella Nyanzi]], eyali yesimbye ku kifo ky'ekimu ku tiketi y'ekibiina ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Era wano yamuwangula.<ref name="4R">{{Cite web |last=Javira Ssebwami |date=9 July 2020 |title=People Power lawyer joins race for Kampala Woman MP Seat |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/07/race-to-2021-polls-people-power-lawyer-joins-race-for-kampala-woman-mp-seat.html |access-date=10 August 2020 |publisher=PML Daily |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* Abawagira Ligomarc
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://nilepost.co.ug/2020/03/08/womens-day-here-are-the-ten-most-inspirational-women-in-uganda-right-now/ Olunaku lw'abakyala: Laba abakyala kkumi abasinga okusikiriza mu Uganda mu kiseera kino] Okuva nga 8 March 2020.
[[Category:Bannabyabufuzi]]
lwr4a8f8ath1qjgymjzold5d3agawsq
Persis Namuganza
0
7837
48087
42961
2026-04-27T05:36:47Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48087
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Persis Namuganza|years_active=Since 2009|spouse=|title=[[Ministry of Lands, Housing and Urban Development (Uganda)|State Minister for Lands]]|networth=|known_for=|citizenship=Uganda|nationality=Ugandan|occupation=[[Social worker]] and politician|image=|education=[[Kyambogo University]]<br/>{{small|(Bachelor of Social Work and Social Administration)}}<br/>[[Cavendish University Uganda]]<br/>{{small|([[Master of Arts]] in [[International relations]])}}<br/>Makerere Business Institute<br/>{{small|(Diploma in Accounting)}}|death_place=|death_date=|birth_place=[[Uganda]]|birth_date={{Birth date and age|1984|10|5}}|caption=|image_size=|religion=}}
[[File:Namuganza Persis Princess.jpg|thumb|Namuganza Persis]]
'''Persis Namuganza''' Munnayuganda era mminisita w'ebyettaka mu gavumenti ya Uganda. Yafuuka mminisita w'ebyettaka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Mu kaseera kano, Namuganza ye mukulembeze omulonde okukiikirira essaza lya Bukono erisangibwa mu [[:en:Namutumba_District|ddisitulikiti ya Namutumba]] mu lukiiko lw'eggwanga olukulu olw'ekkumi (2016-2021).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=303 |access-date=2021-03-08 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153410/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=303 |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe obwasooka n'okusoma ==
Yazaalibwa mu [[Namutumba (disitulikit)|ddisitulikiti ya Namutumba]] nga 5 Ogwekkumi 1984. Yasooka n'asomerako mu masomero agasangibwa mu ddisitulikiti ya Namutumba n'oluvannyuma n'agenda ku Mount Elgon High School mu [[Mbale (disitulikit)|Mbale]] gye yasomera O-Level. Bwe yava eyo, yagenda ku ssomero erisangibwa mu [[Luweero (disitulikit)|ddisitulikiti ya Luweero]] era n'atuulirayo ebigezo bya siniya ey'omukaaga mu 2003.
Mu 2006, Namuganza yafuna ddipulooma mu bubalirizi bw'ebitabo (diploma in accounting) okuva ku Makerere Business Institute (naye ate tasomerangako ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]]). Mu mwaka gwegumu (2006), yaweebwa ekifo ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] era n'amaliriza ddiguli ya Bachelor of Social Work and Social Administration mu mwaka gwa 2009. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=303 |access-date=2021-03-08 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153410/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=303 |url-status=dead }}</ref> Mu 2018, yamaliriza ddiguli ya master's in international relations ku [[:en:Cavendish_University_Uganda|Cavendish University Uganda]] <ref>https://campusbee.ug/news/minister-namuganza-graduates-from-cavendish-university/</ref>
== Olugendo lwe nga tannayingira byabufuzi ==
Olugendo lwe yalutandikira mu kitongole kya Anti Corruption Coalition Uganda mu mwaka gwa 2009 gye yali avunaanyizibwa okuteekateeka enkola zonna ez'okulwanyisa enguzi mu Uganda. Nga wayiseewo omwaka gumu, yeeyunga ku kitongole kya Pearl of Africa Research and Accountability gye yaweereza okuva mu mwaka gwa 2010 okutuuka mu mwaka gwa 2012. Bwe yava awo yafuuka omumyuka w'omubaka ppulezidenti mu [[Luweero (disitulikit)|ddisitulikiti ya Luweero]] era n'aweereza mu kifo ekyo okuva mu mwaka gwa 2012 okutuuka mu 2015. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=303 |access-date=2021-03-08 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153410/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=303 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/aronda-summons-cult-leaders-followers-reject-id-exercise |access-date=2021-03-08 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017011954/https://redpepper.co.ug/aronda-summons-cult-leaders-followers-reject-id-exercise/ |url-status=dead }}</ref>
== Olugendo lw'ebyobufuzi ==
Mu mwaka gwa 2016, Namuganza yeesogga ebyobufuzi bwe yeetaba mu lwokaano lw'okuvuganya ku bukulembeze bw'ekitundu kya Bukono, ekisangibwa mu ddisitulikiti ya Namutumba. Mu lwokaano olwo, yajjira ku kkaadi ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] n'awangula era nga mu kaseera kano y'akyaliko. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=303 |access-date=2021-03-08 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153410/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=303 |url-status=dead }}</ref>
== Emivuvuŋŋano ==
Mu mwezi Ogwokusatu mu mwaka gwa 2018, bammemba 32 abatuula ku kakiiko akamanyiddwa nga [[:en:Busoga_sub-region|Busoga parliamentary caucus]] baatuula era ne basalawo okuwera Persis Namuganza okuva ku kakiiko olw'okweyisa mu ngeri gye baalaba nga tesaanidde. Akakiiko kaavunaana Persis Namuganza olw'okukunga abalonzi be bakube era batuuse obuvune ku Kyabazinga [[:en:William_Gabula|William Gabula Nadiope IV]] n'omukubiriza w'olukiiko lw'eggwanga [[:en:Rebecca_Kadaga|Rebecca Kadaga]] bwe yali ku lukuŋŋaana lwe yakuba mu kitundu ekimanyiddwa nga Ivukula mu ddisitulikiti ya [[Namutumba (disitulikit)|Namutumba]]<nowiki/>mu mwezi Gwokusatu ogw'omwaka 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref>
Nga 12 Ogwokusatu 2018, [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] yafulumya eggulire eryali ligamba nti kaliisoliiso wa gavumenti, [[:en:Irene_Mulyagonja|Irene Mulyagonja]] yali anoonyereza ku Namugaza okuzuula oba nga talina biwandiiko bya buyigirize ebimukkiriza okubeera mu kifo kye yali aweerezaamu mu kiseera ekyo. Okunoonyereza okwo kwatanulwa okwemulugunya okwaweebwayo abantu abamu mu kitundu kye gy'asibuka ekya [[:en:Busoga|Busoga]], nga 7 Ogwokusatu 2018.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Minister-academic-papers-Busoga-Bukono-County-Namuganza/688334-4337460-vbwd05z/index.html</ref>
== Controversies ==
Mu Mwezi gw'okussatu mu mwaka gwa 2018, abakiise 32 mu [[:en:Busoga_sub-region|kakiiko ka palamenti ya Busoga]] baatuula ne bakuba akalulu okugoba Persis Namuganza, mu kakiiko kano, olw'empisa ezitasaana". Akakiiko kano kalumiriza Namuganza okutiisatiisa kw’ossa n’okukuma omuliro mu balonzi be okuleeta obulabe, okulumya n’okulemaza aba Kyabazinga [[:en:William_Gabula|William Gabula Nadiope IV]] ne Sipiika [[:en:Rebecca_Kadaga|Rebecca Kadaga]] mu lukungaana lwe yakubye e Ivukula mu [[:en:Namutumba_District|Disitulikiti y’e Namutumba,]] mu makati g'omwezi og'wokussatu nga gutandiika mu mwaka gwa 2018. <ref>{{Cite web |last=Namuloki |first=Josephine |date=10 March 2018 |title=Kadaga attack: Minister Namuganza thrown out of Busoga caucus |url=http://www.observer.ug/news/headlines/57153-kadaga-attack-minister-namuganza-thrown-out-of-busoga-caucus.html |access-date=12 March 2018 |archive-date=12 March 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180312161738/http://observer.ug/news/headlines/57153-kadaga-attack-minister-namuganza-thrown-out-of-busoga-caucus.html |url-status=dead }}</ref>
Ku Mmande nga 12 mu mwezi ogw'okussatu mu mwaka gwa 2018, [[:en:Namutumba_District|Daily Monitor]] yategeeza nti omuduumizi wa Gavumenti, [[:en:Irene_Mulyagonja|Irene Mulyagonja]] yali anoonyereza ku Namugaza, nga kiyinzika okuba nga talina bisaanyizo byetaagisa mu by’ensoma okusobola okukwata ofiisi za gavumenti z’alimu mu kiseera kino. Okunoonyereza kuno kwatandikibwawo, oluvannyuma lw'omuloopa omutongole, eyaggulwawo nga 7 March 2018, ekibinja ky'abantu "abakwatibwako" okuva [[:en:Busoga|e Busoga]], ekitundu kye eky'awaka. <ref>{{Cite web |last=Wesaka |first=Anthony |date=12 March 2018 |title=Minister probed over academic papers |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Minister-academic-papers-Busoga-Bukono-County-Namuganza/688334-4337460-vbwd05z/index.html |access-date=12 March 2018}}</ref>
Namuganza yavumirira [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] nga 23 January 2023 nga kivudde ku bigambibwa nti yeeyisa bubi. Ababaka 348 be baamukuba akalulu okumuvumirira, ababaka 5 ne bawakanya ekiteeso ky’okuvumirira. <ref>{{Cite web |date=2023-01-23 |title=Parliament censures minister Namuganza |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/parliament-censures-minister-namuganza-4096218 |access-date=2023-01-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-01-24 |title=NAMUGANZA CENSURED: Only 5 of 356 MPs stand with her |url=https://www.independent.co.ug/348-mps-vote-to-censure-minister-namuganza/ |access-date=2023-01-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-01-23 |title=Parliament resolves to censure Minister Persis Namuganza |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/parliament-resolves-to-censure-minister-persis-namuganza-4096878 |access-date=2023-01-24 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2023-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230123195719/https://www.ntv.co.ug/ug/news/parliament-resolves-to-censure-minister-persis-namuganza-4096878 |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
[[:en:Busoga|Busoga]]
[[:en:Cabinet_of_Uganda|Akakiiko ka Uganda]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
== Emikutu emirala ==
* [https://web.archive.org/web/20210225004210/https://mlhud.go.ug/ Website of the Uganda Ministry of Lands, Housing & Urban Development]
* [https://web.archive.org/web/20180624220642/http://watchdoguganda.com/profile-meet-minister-persis-namuganza-kadagas-terrifying-nemesis/ Profile: Meet Minister Persis Namuganza; Kadaga’s terrifying nemesis]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
kvr6fo5otcyqbq9gyjqse4x7sqcui9h
Beti Kamya
0
7839
48088
39683
2026-04-27T05:37:06Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48088
wikitext
text/x-wiki
[[File:Beti Kamya.jpg|thumb|Beti Kamya.]]
'''Beti Olive Namisango Kamya Turomwe''', abangi gwebaanyi nga '''Beti Kamya''', mukyala munnabyabusubuzi ate munabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]], egwanga eryokusatu mubyenfuna mu kwegata kwamawanga ga buvanjuba bwa Africa ( East African Community.) ye minista we byetaaka, ebya mayumba ne nkula kulana yebibuga okuva nga 14 ntenvu 2019.Nga tanaba minista webyetaka, okuva nga 6 Sebo aseka 2016 okutusa Ntenvu 2019, yawereza nga minista wensonga za kampala capital city authority.
== Entandikwa neby'okusoma kwe ==
Kamya yatandikawo era ye mukulembeze wa Uganda Federal Alliance(UFA) ekimu ku bibiina byebyobufuzi mu uganda. yali omu kubesimbawo mu kalulu kokulonda omukulembeze wegwanga aka 2011, yakwata kifo kya kutano ngalina obululu 52,782. yakikirirako esaza lya Lubaga North mu lukiiko lwa Uganda nga'akyali mukibiina kya Forum for democratic change(FDC) okuva 2006 okutusa 2010.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/658667-i-can-be-vp-in-museveni-s-cabinet-beti-kamya.html</ref>Bamuzalira Nakuru mu [[Kenya]] nga 30 Musenene 1955. kitaawe ye George Wilson Kamya, ate mama we ye Margaret Wairimu Kamya, omuna Kenya. Beti yali wa'kuna mubaana mwenda. mu 1961, nga Beti alina emyaka mukaga, famile ye yakomawo mu Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20170727171520/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000094/beti-olive-kamya-namisango</ref>
Yasomera McKay memorial school mu kamapala ne St. Hellens primary school mu bugwanjuba bwa Yuganda. Yagenda Wanyange Girls school weyasomera siniya esoka paaka ku yokuna namala nagenda Kings college Budo weyasomera siniya yo'kutaano neyo'mukaga weyava nayingira Setendekero ye Makerere okusoma ebyobusubuzi nobutaale.<ref>https://web.archive.org/web/20170727171520/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000094/beti-olive-kamya-namisango</ref>
== Obumanyirivu ==
Mu myaka gye' 80 , Yayingira Uganda Leather and Tanning Industries Limited mu [[Jinja]] mu kitongole ekinnonya akatale , gye'yakolela okutusa 1988. yayingira Nyanza Textiles Industries Limited, nakolerayo nga akulira ebyokunonya akatale okutusa 1992.
okuva 1996 okutusa 1999, yakola nga omukulu wakabondo akanonya akatale ku Uganda Breweries Limited mu Port Bell, okuva 1999 okutusa 2004, yali akulira [http://uweczoo.org/ Uganda Wildlife Education Centre] (UWEC) mu [[Entebbe]] abangi gyebamanyi nga zoo, esangibwa kumpi ne [[Nnalubaale|Lake Victoria]].<ref>https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Uganda%20Wildlife%20Education%20Centre%2C%20Entebbe%2C%20Cent%20Region%2C%20Ugaralnda&toplace=Uganda%20Post%20Office%2C%20Kampala%20Road%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJRcKhIpGGfRcRJqknVUmj8UI&dt2=ChIJQ6vCjIC8fRcRO0xjOZ4-3Qc</ref>
[[File:Uganda Wildlife Conservation Education Centre (Zoo) in Entebbe.jpg|thumb|Uganda Wildlife Conservation Education Centre (Zoo) in Entebbe.jpg ]]
mumakati ga 2001 ne 2004, bweyali akyakola ku UWEC, yafuka mutongole mu kibiina kya Reform Agenda, ekyamala nekivamu ekibiina kyebyobufuzi ekya Forum for Democratic Change(FDC). okuva 2005 okutusa 2010, Yawereza ngo'mukungu owenjawulo owo'mukulembeze wa FDC Kizza Besigye. Yawereza ngomubaka wa Lubaga north ku kakonge ka FDC. mu Gatonya wa 2010, ya'yabulira FDC nakolawo Uganda Federal Alliance(UFA) nafuuka omukulembeze wakyo.<ref>https://web.archive.org/web/20170727171520/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000094/beti-olive-kamya-namisango</ref>
== Okulondebwa kubwa Minista ==
Nga 6 Sebo aseka 2016, yalondebwa nga Minista omugya owa Kampala Capital City Authority. mu'kukyusa kwaba minista okwaliwop nga 14 Ntenvu 2019, yalondebwa nga minista we'byetaaka, amayumba ne'nkulakulana y'ebibuga, kyeyakyusa ne Betty Amongi, eyamudira mubigere ku Kampala Capital City Authority.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref>
== Obulamu bwe ==
Kamya yali mukyala wa Spencer Turwomwe eyali omuserikale mu magye ga Uganda, n'afa mu 2003. Baazaala abaana mukaaga.
== Ebiwandiiko ebijulizeemu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
crte5l5w3s2pm5rb6zy0vdamdxxjn7o
Angelline Osegge
0
7842
48089
43501
2026-04-27T05:37:23Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48089
wikitext
text/x-wiki
'''Angelline Asio Osegge''', Bangi gwebamanyi nga '''Angelina Osege''' Yazaalibwa nga 8 Ogwekkuminebiri 1969. Munnayuganda, akwasaganya embeera z'abantu era munnabyabufuzi. Yaweerezaako ng'[[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] omukyala akikiilira [[:en:Soroti_District|Disitulikiti ya Soroti]] ku kakonge ka [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekumi]] (2016 to 2021).<ref name="Data">https://web.archive.org/web/20181008214016/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=357</ref>Yaweerezaako nga Ssentebe w'[[:en:Public_Accounts_Committee|akakiiko akabazi k'ebitabo bya Gavumenti]].<ref>https://www.parliament.go.ug/committee/2727/public-accounts-committee-central-government</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Osegge yazaalibwa era n'atuumibwa ''Angelline Asio'', nga 12 Ogwomunaana 1969, mu [[:en:Soroti_District|Disitulikiti y'e Soroti]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|kitundu kye Buvanjuba]] bwa Uganda .<ref>https://www.wikidata.org/wiki/Q42759362</ref> Yasoomera mu masomero agali ku ddaala ery'awansi nga tanayingira Yunivasite. Mu 1991 yaweebwa ekifo ekwegatta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] Ssetendekero asinga obukaade nobuganzi mu Ggwanga. Yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] in [[:en:Social_Science|Social Science]] mu mwaka gwa 1994. mu mwaka gwa 2007, yegatta ku Yunivasite ya [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]], ng'eno gyeyafunira Dipuloma eya [[:en:Microfinance|Diploma in Microfinance]]. Osegge mufumbo.<ref name="Data" />
== Emirimu gye ==
Nga tanayingira byabufuzi, yaweerezaako ng'omukoozi w'enkulakulana mu bitundu abantu mwebabeera ku lwa [[:en:World_Vision_International|World Vision International]] era oluvannyuma yakola nga omuwooza w'ensimbi ku [[:en:Pride_Microfinance_Limited|Pride Microfinance Limited]] nga lino ttabi lya gavumenti [[:en:Microfinance|eliwola ssente entonotono]] eri abantu abatasobola kwewola okuyita mu [[:en:List_of_banks_in_Uganda|Bbanka za Uganda ez'abasuubuzi]]. Ng'akola wano, yakuzibwa okutuuka ku daala ly'akulila etaabi ly'eterekero lino. okuva 2006 okutusa 2008, yeyali dayilekita ow'okuntiiko owa "Local Enterprise Assistance Programme", [[:en:Non-profit_organization|ekitongole mu ekitakolera magooba]] mu Uganda.
== Eby'obufuzi ==
Osegge yasooka kulondebwa okuyingira Paalamenti ya Uganda mu 2011, ku kakonge k'ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya Gavumenti ekya Forum for Democratic Change (FDC).<ref>https://www.theguardian.com/katine/2010/oct/20/katine-poltics-primaries</ref><ref>http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/NRM-holds-meeting-over-intrigue-in-party/691252-1430422-format-xhtml-8bmsj4/index.html</ref> Mu 2016 yesiza ekifo kye mu Paalamenti.<ref>https://web.archive.org/web/20171107005421/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407725/fdc-osege-retains-flag-soroti</ref> Ng'ali mu Paalamenti, yawereza nga Ssentebe w'akakiiko akabalirira ebitabo bya Gavumenti.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/PAC-expels-MP-extortion/688334-3460208-jd5k4a/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2016, yaweerezaako nga Ssentebe w'ekitongole ky'Africa ekigatta obukiiko obubala ebitabo bya Gavument ekya African Organisation of Public Accounts Committees. AFROPAC.<ref>{{Cite web |url=https://afropac.net/index.php/executive-committee |title=Archive copy |access-date=2021-03-21 |archive-date=2020-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200925111258/https://afropac.net/index.php/executive-committee |url-status=dead }}</ref>
== Obutakkanya ==
Osege mwogezi ow'enkizo atte owamanyi ow'ekibiina ekiwakanya Gavumenti mu Paalamenti. Mu Gwomunaana 2013,yawummuzibwa omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti [[:en:Jacob_Oulanyah|Jacob Oulanyah]] okumala okumala ennaku essatu olw'okuleekaana ennyo mu kaseera webaali basomera ku bbago ly;okukungaanya abantu mu kifo ekimu.<ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Parliament-approves-Public-Order-Management-Bill/688334-1939084-21ul8m/index.html |title=Archive copy |access-date=2023-10-15 |archive-date=2017-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107023905/http://www.monitor.co.ug/News/National/Parliament-approves-Public-Order-Management-Bill/688334-1939084-21ul8m/index.html |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomwenda 2017, nga banjula enongosereza mu Ssemateeka ku ky'okuja ekkomo ku myaka gy'omukulembeze w'eGgwanga, Angeline Osege yakosebwa mu kulwana okwaliwo mu kisenge kya Palamenti ateseezebwa era n'aweebwa ekitanda mu Ddwaliro olw'obuvune bwe yafuna.<ref>http://www.sunrise.ug/news/201709/parliament-goes-chaotic.html</ref><ref>https://www.howwebiz.ug/news/national/17997/mp-collapses-in-parliament-rushed-to-the-hospital</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
hzg5reyky2d8ttqqpjkekcae2h06u5m
Barbara Nekesa Oundo
0
7844
48090
43862
2026-04-27T05:37:42Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48090
wikitext
text/x-wiki
'''Barbara Nekesa Oundo''' yazaalibwa 6 Ogwomukaaga, 1984. [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Diplomat|Omukungu]], akola ng'Ambasada wa [[:en:Uganda|Uganda]] mu [[South Africa]], ekisangibwa e' [[:en:Pretoria|Pretoria]].<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Dr-Kiyonga-Uganda-s-ambassador-Beijing/688334-3789164-l1e8sgz/index.html</ref> Mu buvunanyizibwa obwo, akiikirira Uganda mu South Africa, wamu n'amawanga agali mu Bukiikaddyo bwa [[Afirika]] aga [[:en:Botswana|Botswana]], [[:en:Namibia|Namibia]], [[:en:Lesotho|Lesotho]] ne [[:en:Swaziland|Swaziland]].<ref name="2R2">https://web.archive.org/web/20140629123210/http://www.ugandahighcommissionpretoria.com/</ref>
Yaweerezaako nga Minista omubeezi ow'ensonga z'e [[:en:Karamoja_sub-region|Karamoja]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo kino nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1010930/museveni-names-cabinet</ref> yadda mu bigere bya [[:en:Janet_Museveni|Janet Museveni]], . Oundo Yawerezaako ng'omubaka omukyala owa [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y'e Busia]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda okuva mu 2011 okutuusa mu 2016.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Barbara-Nekesa-Oundo/689842-1906046-5i6ffq/index.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazalibwa mu Disitulikiti y'e Busia mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 6 Ogwomukaaga 1984, maama we ye Mary Hadudu, maama w'abawala mwenda n'omulenzi omu; Edward Wabudi, Kansala w'okukyalo.<ref name=":0" /> Yasomera ku Bubulo Girls School mu [[:en:Mbale|Mbale]] okuva ku siniya esooka paaka mu y'okuna ([[:en:O‑Level|O-Level]]) ne Mbogo High School mu [[:en:Kawempe|Kawempe]] gye yasooera siniya ey'okutaano ney'omukaaga ([[:en:A-level|A-Level]]).<ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=14368:young-bubbly-oundo-tells-of-rise-to-cabinet |title=Archive copy |access-date=2024-02-03 |archive-date=2018-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180628015616/http://www.observer.ug/component/content/article?id=14368:young-bubbly-oundo-tells-of-rise-to-cabinet |url-status=dead }}</ref> mu 2009, yatikirwa diguli ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eya Bachelor of [[:en:Human_Resources|Human Resources]] Management.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Mu 2011, Barbara yasobola okwesimbawo ku tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Busia mu Paalamenti. Mu Gwokutaano 2011, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow'ensonga z'e Karamoja, ng'aloopa butereevu eri [[:en:Janet_Museveni|Janet Museveni]], mukyala wa Pulezidenti wa Uganda era ng'ono yeyali Minisita w'ensonga z'e Karamoja.<ref name=":0" />
Mu kiseera kino ye muwanika wa National Resistance Movement (NRM) Amb.<ref>https://www.nrm.ug/news/new-nrm-party-national-treasurer-amb-nekesa-ready-new-task</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mu 2007, Nekesa yafumbirwa Charles Oundo, omukungu wa Uganda munsi ez'ebweru gweyali yasisinkana ng'akyasooma ku Ssettendekero wa Makerere era balina abaana babiri. mu 2011, yeesimbawo era nawangula akalulu k'omubaka omukyala owa Busia ngali ku kakonge ka National Resistance Movement (NRM). Mu Gwokutaano 2011, yalondebwa okubera Minista omubeezi ow'ensonga za karamoja ng'azilopela minista w'ensonga za karamoja ow'okuntiko Janet Museveni.<ref name=":0" />
Mu 2017, y'ayawukana ne bba Charles Oundo era mu Gwekkuminebiri 2018, yafumbirwa Hajji Suleiman Lumolo Mafabi, omusubuzi akolera e' [[:en:Mbale|Mbale]], mu Buvanjuba bwa Uganda. Omukolo gw'ategekebwa mu maka gabwe e Muyenga okumpi n'ekibuga kya Uganda ekikulu [[:en:Kampala|Kampala]].<ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=14368:young-bubbly-oundo-tells-of-rise-to-cabinet |title=Archive copy |access-date=2024-02-03 |archive-date=2018-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180628015616/http://www.observer.ug/component/content/article?id=14368:young-bubbly-oundo-tells-of-rise-to-cabinet |url-status=dead }}</ref><ref>https://mulengeranews.com/after-years-of-cohabiting-nrm-boss-lumolo-finally-weds-amb-barbra-nekesa-south-africa/</ref>
== Okufirwa ebifo mu by'obufuzi ==
Mu Gwekkuminogumu 2015 mu kalulu k'okusunsula anakwatira NRM bendera mu kalulu ka boona, Oundo yafuna obululu 28,750 atte eyamudirira, Nina Irene Nekesa Wandera, yafuna obulului 25,443. Wandera yatwala okwemulugunya mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba nti Oundo yawangula mu bukyamu.<ref>https://chimpreports.com/minister-barbra-oundo-accused-of-gross-election-malpractice/</ref>
Mu kalulu k'okulonda ababaka mu 2016, Oundo yawangulwa [[:en:Jane_Nabulindo_Kwoba|Jane Nabulindo Kwoba]], ng'ono y'esimbawo nga talina kibiina.<ref>https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/</ref><ref>https://allafrica.com/stories/201602240463.html</ref> mu lukalala lwa baminista abaggya olwafulumizibwa ofiisi y'omukulembeze w'eggwanga nga 6 Ogwomukaaga 2016, Oundo teyaliiko ku lukalala.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/New-Cabinet--Dropped-ministers-speak-out/688334-3237132-su0ai6/index.html</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
f7ywezajee28q2e4ningdkgwiztwjy8
Evelyn Anite
0
7845
48091
44660
2026-04-27T05:38:02Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48091
wikitext
text/x-wiki
'''Evelyn Anite Kajik''', bangi gwebamanyi nga '''Evelyn Anite''', muna'mawulire era muna'byafuzi omuna'Yuganda. Ye minista we'gwanga ow'ebyensimbi, okusiga sente nokuza ebintu mubwa nanyiini, mulungereza gwe bayita (State Minister of Finance for Investment and Privatization) mu Yuganda okuva nga 6 sebo aseka 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-03-25 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Yawerezako nga minista w'abavubuka., Yalondebwa mu'kifo kino nga 1 mugulansigo 2015 bwe'yadda mubigere bya Ronald Kibuule, gwe'balonda okubela minista we'gwanga ow'ebyamazi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-03-25 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Anite era akola ng'omubaaka wa [[Koboko (disitulikit)|Koboko]] Municipality, mu bugwa'njuba bw'omugaa Nile mu mambuka ga [[Yuganda]].<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=203 |access-date=2021-03-25 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110147/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=203 |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo n'okusoma kwe ==
Anite yazalibwa nga 11 musenene 1984, mu kyalo Adakado ekisangibwa mu [[Koboko (disitulikit)|Koboko District]], kitaawe ye Steven Dravu, omukoozi wa Gavumenti atte maama we ye Sarah Wokoru Dravu, ali mu'byobusubuzi .
Anite asibuka mu bana'uganda abogeera olulimi olu Lugbara era ekifo kyabwe kiyingira ne'mu gwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]]. Ayogera bulungi olu'Lugbara nolu'Kakwa. Yasoomera Arua Hill Primary School mu kusooma kwe okwa'sooka, Nasoomera ne Saint Mary's Ediofe Secondary School okuva mu siniya esooka okutusa ku y'okuna. Yamala nada Muni Girls' Secondary School, gyeya'somera siniya ey'okutaano kutusa ku y'omukaga. Alina diguli mu by'amawulire gye yasomera Uganda Christian University mu 2008.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/The-making-of-Northern-Youth-MP-Evelyn-Anite/-/689842/2075006/-/item/1/-/c1sl95z/-/index.html |access-date=2021-03-25 |archive-date=2019-03-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190306184818/https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/The-making-of-Northern-Youth-MP-Evelyn-Anite/-/689842/2075006/-/item/1/-/c1sl95z/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Mu Gatonnya wa 2018, Anite yawebwa ekifo okusomera Fletcher School of Law and Diplomacy eya Tufts University, mu Medford, Massachusetts, mu Amerika okusooma diguli eyokubiri mu nkolagana z'amawanga, mulungereza gyebayita (Master in International Relations and Diplomacy Programme).<ref>https://www.softpower.ug/minister-anite-takes-leave-to-u-s-amid-shs-28bn-bribe-saga/</ref> Mu Kasambula wa 2019, Anite yatikirwa diguli okuva mu Tufts University ng'amaliliza okutukiriza byona ebyetagisa okutikirwa diguli eno.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Minister-Anite-graduates-Parliament-US-university-Kajik/688334-5204372-gasb86/index.html</ref>
== Gyenvudde'we mu kukola ==
Nga yakamaliliza siniya yomukaga mu 2005, Anite yatandika okukola ng'omukozi wa radio mu [[Arua]] okutusa mu 2007 okuva 2006 okutusa 2010 yali akola ku Uganda Broadcasting Corporation (UBC) mu [[Kampala]] ekibuga ekikulu mu Yuganda. okuva 2008 okutusa 2010, yali akola ku Uganda Media Centre aga kiyambi w'ensonga za buli'omu kulw'enkolagana z'amawanga (Public Affairs Assistant for International Relations). Mu 2011, yesimbawo ku ntebe y'akiikilira abavubuka bomu'mambuka ga Yuganda. Yasinga abantu mwenda okwediza ekifo kino.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Nga 6 sebo aseka 2016, yalondebwa kubwa minista bw'egwanga kulw'okusiga sente n'okuteka ebintu mubwa nanyini.<ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref>
== Ebitakwatagana ==
Mu 2014, Anite yawanyisiganya ebiganbo ne Margaret Baba Diri ng'ono agamba nti Anite ayagala okutwala entebbe ye' mu [[Koboko (disitulikit)|Koboko]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/component/content/article?id=31542:anite-is-a-foreigner-fellow-mp-charges |access-date=2021-03-25 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150715/https://observer.ug/component/content/article?id=31542:anite-is-a-foreigner-fellow-mp-charges |url-status=dead }}</ref> Baba Diri yayongera nagamba nti Anite mugwira ayagala okusiga oku'buzabuza mu Koboko ne NRM. Ng'amudamu, Anite yagamba nti anonya kalulu mu Koboko okuyamba ku maama we Baba Diri omugugu gw'ebyobufuzi omuziito".<ref name=":0" />
mu mukutula nsanja wa 2014, mu kefubo k'ababaka ba NRM, ng'akalulu ka 2016 kabinda binda, Anite yaleta ekiiteso ekiirangilia President Yoweri Kaguta Museveni ng'anakwatira NRM bendera mu kalulu ka boona. Ekiteeso kino ekyagya nekimanyikibwa nga Ekiteeso kya Kyankwanzi ( [https://www.scribd.com/document/206403678/NRM-Caucus-2016-resolutions Kyankwanzi Resolution]), kyasanga akaseera akazibu mu ku'kyiyisawo.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Kanungu-opposes-NRM-Caucus-resolution/688334-2290552-i25tmd/index.html</ref><ref>https://ugandaradionetwork.com/story/nrm-caucus-electoral-commission-clash-over-sole-candidate-project</ref>
Ng'alaga lwaki awagilla okukyusa mu semateeka ku kugya ekomo ku myaka y'omukulembeze w'egwanga,<ref>https://www.softpower.ug/minister-anite-pulls-idi-amin-like-stunt-to-promote-anti-age-limit-campaign/</ref> Anite yagamba nti yali afunye aba'mutisatisa oku'muta.<ref>{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2017/09/21/people-threatening-to-kill-me-like-kaweesi-anite/ |title=Archive copy |access-date=2021-03-25 |archive-date=2021-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210617194554/https://theinsider.ug/index.php/2017/09/21/people-threatening-to-kill-me-like-kaweesi-anite/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://thetowerpost.com/tag/anite-receives-death-threats-over-age-limit-amendment/ |access-date=2021-03-25 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928041151/https://thetowerpost.com/tag/anite-receives-death-threats-over-age-limit-amendment/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2017/09/30/anite-im-taking-screenshots-of-those-who-want-to-kill-me/ |access-date=2021-03-25 |archive-date=2018-02-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180219094303/http://edge.ug/2017/09/30/anite-im-taking-screenshots-of-those-who-want-to-kill-me/ |url-status=dead }}</ref> Kino kyawaliliza Gavumenti okumuwa abamu'kuuma.<ref>http://www.sunrise.ug/news/201806/army-patrols-to-guard-age-limit-top-backers.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news/headlines/58158-why-policemen-hate-guarding-mps.html |access-date=2021-03-25 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150705/https://observer.ug/news/headlines/58158-why-policemen-hate-guarding-mps.html |url-status=dead }}</ref> Yayitta babaka bane abali bawakanya ebago lino abasiru abeyagaliza.<ref>{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2017/09/27/anite-describes-mps-against-age-limit-removal-as-selfish-hooligans/ |title=Archive copy |access-date=2021-03-25 |archive-date=2021-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210416075822/https://theinsider.ug/index.php/2017/09/27/anite-describes-mps-against-age-limit-removal-as-selfish-hooligans/ |url-status=dead }}</ref>
Ng'ayogera mu kuwagira okugya ekomo ku' myaka, Anite yagamba nti NRM elina ababaka bangyi N'amagye gegwanga ku lusegere lwabwe.<ref>https://observer.ug/news/headlines/54938-age-limit-army-is-on-our-side-says-minister-anite</ref> Amagye ga Yuganda aga UPDF gegana bino ebyayogerwa.<ref>https://www.softpower.ug/dont-talk-for-us-updf-distances-self-from-anite-age-limit-bluff/</ref>
Mu baluwa ng'egenda wa [[Yoweri Museveni|President Yoweri Kaguta Museveni]] mu Kasambula wa 2018, ''Hamilton Telecom'' ya'wababira Anite olw'okuvola ekitongole ky'ebyempulizigana kino oku'kiremesa oku'gula Uganda Telecom (UTL).<ref>https://chimpreports.com/anite-accused-of-failing-bidder-as-utl-storm-rages-on/</ref><ref>http://www.pmldaily.com/news/2018/07/hamilton-lawyers-take-on-minister-anite-after-cabinet-fallout-in-utl-saga.html</ref>
Mu kasmbula wa 2018, kigambibwa nti Anite yali adduse mu gwanga,<ref name=":3">{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2018/07/18/bribery-saga-minister-anite-flees-country-with-entire-family/ |title=Archive copy |access-date=2021-03-25 |archive-date=2021-05-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210511005254/https://theinsider.ug/index.php/2018/07/18/bribery-saga-minister-anite-flees-country-with-entire-family/ |url-status=dead }}</ref> olw'okunonyelezebwako ebigambibwa nti yali asabye enguzi ya buwumbi 28 obwa Yuganda ku ba'musiga nsigo abawarabu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news/headlines/57601-anite-runs-to-museveni-over-shs-29bn-bribe.html |access-date=2021-03-25 |archive-date=2021-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210123082826/https://observer.ug/news/headlines/57601-anite-runs-to-museveni-over-shs-29bn-bribe.html |url-status=dead }}</ref> naye yamala natwala olupapula lwamawulire luno mu mbuga z'amateeka olw'okumuwandikako ebiwandiko ebikyamu.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1482774/anite-sues-local-newspaper-sh500m</ref>
Nga bamuwadde ekifo ku Tufts University, ekitundu kya bana Yuganda aba'beera mu Amerika batandiika okwe'mulugunya n'okwekalakasa nga basaba okuwebwa'kwe ekifo mu Yunivasite eno kusazibwemu.<ref>https://campusbee.ug/news/inside-minister-evelyn-anites-ugx-342-million-scholarship-in-america/</ref>
Baagamba nti Amerika telina kuwa bubudamo abbali benguzi nga bekweka mu by'okwongerayo emisoomo.<ref>https://edge.ug/2018/07/20/activists-pressure-american-university-to-dismiss-anite/</ref> Tufts University yagaana okusaba kuno ng'egamba nti Anite tewali nsobi gyeyali akoze. Nebongelako nti ng'omusomi ku someero ly'amateeka, eddembe lye lilina okukumibwa mu.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/tufts-university-declines-to-dismiss-minister-evelyn-anite</ref>
== Obulamu bwe ==
Anite yafumbirwa Allan Kajik, eyali akiikirira omukulembeze w'egwanga mu [[Kampala]]. Bagatibwa mu 2011 era balina abaana babiiri.<ref name=":3" />
== Laaba Nebino ==
* [[Koboko (disitulikit)|Koboko District]]
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
4qybrhdtt90oztqyjcz3rd55h6zo3lb
Edith Mary Bataringaya
0
7846
48092
32861
2026-04-27T05:38:27Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48092
wikitext
text/x-wiki
[[File:Edith Mary Bataringaya, 1964.jpg|thumb|Edith Mary Bataringaya ]]
'''Edith Mary Bataringaya''' ''Kaijuka'' (1929–1977) yali Munnayuganda ow'ettutumu, omulwanirizi w'eddembe ly'ebyobufuzi ate munnabyabufuzi omuggumivu nga Uganda emaze okufuna obwetwaze. Yali omu ku baatandikawo ebibiina ebigatta abakyala ebya (Ugandan Women's Union) ne (Uganda Council of Women) ng'akolagana ne Rhoda Kalema wamu ne Theresa Mbire.<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20190110182350/http://ugandansatheart.blogspot.com/2014/02/uah-group-of-ugandans-in-israel-during.html</ref> Yafumbirwa Basil Kiiza Bataringaya nga naye munnabyabufuzi omukuukuutivu mu Uganda naddala mu gy'enkaaga.<ref>https://academic.oup.com/afraf/article-abstract/72/288/237/27097?redirectedFrom=fulltext</ref>
== Entandikwa y'obulamu bwe ==
Edith Mary Kaijuka yazaalibwa mu 1929 e [[Kabale]], ekibuga ekisangibwa mu Bugwanjuba bwa Uganda.<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20190110181612/https://mulerasfireplace.com/kihanga-boys-primary-school-remembering-my-headmasters-my-teachers-and-the-buildings/</ref> Kitaawe ye yali Reverend Kaijuka, Omubuulizi w'enjiri mu Kkanisa ya Uganda (Anglican)era omusomesa mu kaalo ku Kasozi Bugongi.<ref name=":1" />
== Gyenvudde we mu byobufuzi ==
Edith Mary Kaijuka yafumbirwa Basil Kiiza Bataringaya, mutabani wa Marko Kiiza eyaliko omukulu w'Essaza lya Bunyaruguru, kwe kukyusa erinnya lye ne lifuuka Edith Mary Bataringaya.<ref>https://web.archive.org/web/20190112062127/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs</ref> Mu budde bwe baafumbiriganwamu, Basil Kiiza Bataringaya yali akyasoma kkoosi ya Busomesa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] - [[Kampala]] Uganda.<ref>{{Cite book|title=Who's Who in East Africa 1965–1966|last=Wilson|first=E. G.|publisher=Marco Publishers|year=1966|location=Nairobi, Kenya}}</ref><ref name=":12">{{Cite book|title=Who's Who in East Africa 1967–1968|publisher=Marco Publishers|year=1968|location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref>
Basil Kiiza Bataringaya yafuuka munnabyabufuzi omuganzi mu Uganda mu kiseera eky'amangu. Bataringaya yeesimbawo ng'Omubaka mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya DP (Democratic Party of Uganda) ku ntebe y'okukiikirira Disitulikiti ya Ankole mu Paalamenti ya Uganda mu Gavumenti ey'akabanga ey'okukyusa obukulembeze okuva mu Bangereza okudda mu Bannansi mu kalulu ka bonna akaasooka mu Uganda akaaliwo mu 1961.<ref>https://web.archive.org/web/20190109180951/http://parliamentwatch.ug/a-look-at-the-history-of-ugandas-parliament/</ref> Yafuuka akulira oludda oluvuganya Gavumenti mu Gavumenti eyali ekulirwa Apollo Milton Obote.<ref name=":4">{{Cite journal|last=Mazrui|first=Ali|date=Summer 1970|title=Leadership in Africa: Obote of Uganda|journal=International Journal|publisher=Canadian International Council|volume=25|issue=3|pages=538–564|doi=10.1177/002070207002500306|jstor=40200856}}</ref> Basil Kiiza Bataringaya yasala eddiiro n'ava mu DP n'adda mu kibiina kya Apollo Milton Obote ekya UPC (Uganda People's Congress) nga bali mu Paalamenti. Ye yali munnabyabufuzi ow'embavu eyasooka okwabulira ekibiina kye eky'ebyobufuzi mu byafayo bya Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20190109201741/https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html</ref> Basil Kiiza Bataringaya yafuuka Minisita ow'esonga ez'omunda era n'ayanguwa okufuuka omu ku basajja Apollo Milton Obote eyali Ssaabaminisita wa Uganda be yali yeesiga ennyo era yafuuka omu ku abo abaawanga Obote amagezi n'afuuka omu ku Baminisita ab'amaanyi mu Gavumenti ya Obote.
Edith Mary Bataringaya yafuuka wankizo mu Gavumenti ya Apollo Milton Obote nga bba Basil Kiiza Bataringaya amaze okweyunga ku UPC n'okubeera Minista w'ensonga ezoomunda. Yatambulanga ne bba era ng'ayogera ng'omukulu w'akakiiko k'abakyala ba Uganda (Uganda Council of Women) ng'ali n'abakungu b'amawanga ag'ebweru.<ref name=":2">https://web.archive.org/web/20190109201741/https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html</ref> Mu lumu ku ng'endo ezijjukirwa ez'amaanyi, yagendako mu Amerika n'asisinkana n'ababaka b'ensonga ez'omunda mu Amerika era n'akyalako ne mu Disneyland.<ref name=":2" />
== Okulwanilila edembe ==
Edith Mary Bataringaya yali mulwanirizi wa ddembe lya byabufuzi ow'amaanyi. Bataringaya Yatandikawo ekiibina ekigatta abakyala ba Uganda wamu n'akakiiko k'abakyala ba Uganda ng'ali wamu ne Rhoda Kalema ne Theresa Mbire.<ref name=":0" /> mu 1960, wansi w'obukulembeze bwa Bataringaya, akakiiko k'abakyala ba Uganda kayisa ekiiteso nga kakubiriza nti amaateka goona agakwata ku bufumbo, okwawukana, n'okusikira ebintu gawandikibwe era gabunne egwanga lyonna nga eddala erisooka mu kutereza amateeka agaliwo kati nag'enono. Mu myaka kumi egyasooka nga Yuganda emaze okwenunula, akakkiko k'abakyala kano kayongera amanyi mu kusaba nti waberewo enongosereza mu mateeka nga gakiriza abakyala boona okubera n'enintu wamu nokusigaza abaana babwe bwe'waberewo engyawukana mu'maaka.<ref name="cs">[http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html Uganda country study]. [[Library of Congress]] [[Federal Research Division]] (December 1990). ''This article incorporates text from this source, which is in the [[public domain]].''</ref> Omulimo gw'akiiko k'abakyala kano wansi w'obukulemmbeze bwa Bataringaya gwaletawo enkyukakyuka mu mateeka g'okwawukana mu maaka mu Yuganda, ekyaleeta okuwandika amateeka gano mu bulungi bwago nga gayisa omukaazi n'omusaja kyenkanyii nga wabadewo okwawukana.<ref>https://web.archive.org/web/20190321041238/https://ulii.org/ug/legislation/consolidated-act/249</ref>
== Okufa kwe ==
Bba wa Edith Mary Bataringaya, Basil Kiiza Bataringaya yakulemberamu okugezako okukwatta n'okusiba Idi Amin, ekyamufula omu ku bana'Yuganda abasooka okukwatibwa gavumenti ya Amin empya.<ref>https://web.archive.org/web/20190110042400/https://www.monitor.co.ug/News/National/Bataringaya-risked-arrest-Amin/688334-3113094-5lfp9j/index.html</ref> ngali mu komeera e' Makindye, Bataringaya yatulugunyizibwa.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18|title=In Idi Amin's Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda|last=Decker|first=Alicia C.|date=15 November 2014|publisher=Ohio University Press|location=Athens, OH|isbn=978-0-8214-4502-0|language=en}}</ref> bamala nebamusindika mu kibuga ky'embarara we bamutematemera ngali mulamu.<ref name=":3">https://books.google.co.ug/books?id=EkSP9XUIAKsC&pg=PA100&redir_esc=y&hl=en#v=onepage&q&f=false</ref> Omutwe gwe baguteka ku kiiti nebagwetoloza mu kibuga Mbarara nebamala nebagutwala mu nkambi y'amagye eya Mbarara.<ref name=":11">{{Cite journal|year=1975|title=Amin's Death Roll|journal=[[Transition Magazine|Transition]]|publisher=Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University|volume=49|issue=49|pages=17–27|jstor=2934890}}</ref>
Edith Mary Bataringaya yafuka namwandu nakuza abaana babwe munana yeka ku taaka lyabwe e' Mbarara, nafuka omuntu Amin gweyali yekengera.<ref>{{Cite book|title=Pastoralists in Violent Defiance of the State: The case of the Karimojong in Northeastern Uganda|last=Olowo Onyango|first=Eria|publisher=Dissertation for the degree philosophiae doctor (PhD) at the University of Bergen|year=2010|location=University of Bergen}}</ref> Bataringaya naye yamala natiibwa mu 1977 mu kiita bantu kya Amin ekyadako, kigambibwa nti yatiibwa Juma Bashir, ayali afuga ekitundu kya bugwa'njuba bwa Yuganda mu gavumenti ya Amin.<ref name=":3" /> Omubiri gwe basanga nga bagwokyeza nga bagusude mu taaka lya Bataringaya mu Mbarara.<ref name=":9">{{Cite book|title=Memories.|last=Stokes|first=Brigid|publisher=Daughters of Mary and Joseph|location=Mbarara, Uganda}}</ref> yaleka bamulekwa munana abakuzibwa kooja wabwe, Dr. Emmanuel Kaijuka.
== Obulamu bwe ==
Edith Mary ne Basil Kiiza Bataringaya balina abaana munana, Dr. Geoffrey Basil Bataringaya, Basil Bataringaya Jr., Grace Bataringaya, Kenneth Bataringaya, Jackie Bataringaya, Janet Bataringaya, Juliet Wavamunno, ne Dr. Aisha Bataringaya-Ssekalala.<ref name=":5">https://allafrica.com/stories/200306100570.html</ref> Abaana bano bafuka ba mulekwa mu 1977 ng'abazadde babwe bamazze okutiibwa Amin. mwanyina wa Edith Mary Bataringaya, Dr. Emmanuel Kaijuka eyamala nafuka omukulu wakakiiko k'ebyobulamu (Ugandan Commissioner of Health), yeyakuza abaana bano.<ref name=":5" />
Mu 1985, abaana badamu nebasisinkana omulundi ogwasooka kuva maama wabwe bweyafa.<ref name=":5" /> Abaana bano bamala nebafuna emirimu n'obulamu obusanyusa: Grace Bataringaya musaawo w'ebisoolo era ategeka ebivulu, Kenneth Bataringaya musubuzi era yalabilila emaali y'amaka gabwe, Jackie Bataringaya musawo ng'akola nekitongole kya Action Aid mu Harare, Zimbabwe, Janet Bataringaya akola by'obulamu bya boona mu Boston, Massachusetts mu Amerika, Juliet Wavamunno (née Bataringaya) musawo era akola nekitongole ky'ensi eky'ebyobulamu (World Health Organization), atte Aisha Bataringaya-Ssekalala (née Bataringaya) asoomera ku University of Western Cape mu South Africa.<ref name=":5" />
=== Ebyenzikiriza/ Ebyeddini ===
Bataringaya yali Mukatoliki ate yali yeenyigira mu mirimu gya Eklezia. Taata wa Bataringaya yali musomesa mu kanisa ya Yuganda atte ne bataringaya bamukuliza mu kanisa.<ref name=":1" /> Bba wa Bataringaya yasooka kuba musomesa mu ssomero ly'Abakatoliki mu Ankole, era yali mulambuzi wa masomero mu Ankole nga tannayingira byabufuzi.<ref name=":13">{{Cite book|title=Who's Who in East Africa 1967–1968|publisher=Marco Publishers|year=1968|location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Edith Mary Bataringaya yafuuka Mukatuliki ng'amaze okufumbirwa Basil Kiiza Bataringaya ate yakola n'ebitongole by'Abakatoliki mu bulamu bwe obw'okukola bwonna, ali ne ku lukalala lw'emikwano gy'ebitongole by'Abakatoliki mu Mbarara.
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
e1ue23x2i6w0f89mt45linr7dof5d28
Sarah Najjuma
0
7849
48093
34161
2026-04-27T05:38:56Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48093
wikitext
text/x-wiki
[[File:Najjuma Sarah.jpg|thumb|Najjuma Sarah]]
'''Sarah Najjuma''', mukyala munnabyabufuzi mu Uganda era nga musomesa mu bukugu bwe. Mubaka wa Palamenti mu Konsitityuwensi eye Nakaseke mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] akiikirira ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM). Yalondebwa ku kifo kino mu February wa 2016. Yadda mu bigere bya [[Rose Namayanja]], eyali akiikirira abakyala ba [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] eyaweereza okuva mu May 2006 – February 2016.
== Gyenvudde n'Okusoma kwe ==
Mu 1995, yamaliririza Pulayimale okuva mu Nalinya Lwantale Primary School. Mu 1996, yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti eya Uganda Certificate of Education]] mu ssomero lya Nabisunsa Girls School. Mu 1998, yafuna satifikeeti ye [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eya Uganda Advanced Certificate of Education]] ku ssomero lya Nabisunsa Girls School. Alina diguli esooka [[:en:Arts_in_education|mu by'enjigiriza]], okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]] ne Master of Arts mu by'enkulaakulana okuva mu [[:en:Nkumba_University|yunivasite y'e Nkumba]] . Mu 2011, yafuna diguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu n’okuddukanya emirimu mu [[:en:Nkumba_University|yunivasite y’e Nkumba]] .
== Emirimu ==
Wakati wa 2004 ne 2005, yakola ng’akulira enkulaakulana y’ekitundu, Gavumenti ez’ebitundu [[Luweero (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Luweero]] .
Okuva mu 2005 okutuuka mu 2007, yali akulira enkulaakulana y’abantu mu Gavumenti ez’ebitundu [[Nakaseke (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Nakaseke]] .
Okuva mu 2007 okutuuka mu 2015, yaliko Senior Community Development Officer, Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Nakaseke.
Okuva mu 2016 n’okutuusa kati, mubaka wa palamenti.
== Obulamu bwe ==
Najjuma mufumbo era akulidde ku musingi ogw'obusiraamu. Ayagala nnyo okubaka era ayagala nnyo okuguzannya mu biseera bye eby’eddembe.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
nhgh6qowkyqfe3woezic091da9ouu1x
Agnes Taaka
0
7850
48094
44482
2026-04-27T05:39:24Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48094
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola kunsonga z'abantu ezitali zimu era mubaka wa palamenti. Ye mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Ye Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/list-of-mps-who-have-been-declared-winners-so-far-3258198</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Mukyala mufumbo. Ekyomusanvu yakimalira ku Kigulu Girls Primary school mu 1992, oluvannyuma neyeegatta ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyatuulira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|siniya eyookuna]] mu1996. Mu 1999, Agnes yeegatta ku Iganga Senior Secondary School gyeyafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti eya siniya eyoomukaaga.]] Yafuna Diguli mu by'embeera z'abantu n'ebitundu okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 2004. Okwongerezaako mu 2007, yagenda okwongerezaako ku misomo gye, gyeyafunira satifikeeti mu koosi yokuddukanya amateeka okuva ku ttendekero lya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu Kampala.<ref name=":1" />
== Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi ==
Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1" /> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>https://www.pmldaily.com/tag/taaka-agnes-wejuli-development-foundation</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/</ref> Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament</ref> Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiisa mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter]
* [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
rnq9mr2jm6gjmg7xt7ydbwb52q7yb1z
Florence Akiiki Asiimwe
0
7851
48095
44779
2026-04-27T05:39:38Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48095
wikitext
text/x-wiki
[[File:Florence Asiimwe Akiiki.jpg|thumb|Florence Asiimwe Akiiki]]
Florence Akiiki Asiimwe (eyazallibwa mu mwaka gwa 1980) mubaka omukyala omulonde akiikirira ddisitulikiti ya Masindi mu lukiiko lw'eggwanga (Uganda) olw'ekkuminoolulumu. Muyigisa ku ssettendekero ate era munnabyabufuzi wansi w'ekibiina ekirimu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |url=https://ulii.org/ug/judgment/hc-criminal-division-uganda/2002/11 |title=Archive copy |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-04-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210422223325/https://ulii.org/ug/judgment/hc-criminal-division-uganda/2002/11 |url-status=dead }}</ref>.
== Okusoma kwe n'ebimukwatako ==
Asiimwe Florence Akiiki yazaalibwa ku kyalo ekimanyiddwa nga Namasenene village mu ddisitulikiti ya Luweero. Alina PhD mu Sociology gye yafunira ku [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]], Master of Arts in Development Studies gye yafunira ku [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Wikipedia:New_user_landing_page&page=Institute+of+Social+Studies+from+The+Hague%2C+Netherlands Institute of Social Studies mu Hague, Netherlands] ate era ng'alina obukugu mu kuteekerateekera ebibuga, okukomya obutabanguko n'okuzimba enkolaganamu bantu..Muyigisa mu Department of Sociology (Makerere University), muyigisa ow'akaseera obuseera ku University of Western Cape ate era nga munoonyereza ku Kyoto University<ref name=":0">https://gh-f.org/</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chuss.mak.ac.ug/directory/staff/akiiki-asiimwe-florence |access-date=2021-03-28 |archive-date=2022-07-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220702114246/https://chuss.mak.ac.ug/directory/staff/akiiki-asiimwe-florence |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.semanticscholar.org/author/Florence-Akiiki-Asiimwe/79652956</ref>.
== Ebyobufuzi n'emirimu gy'akoze ==
Yakulirako Rotary Club of Makerere Rainbow, aweereza nga mminisita w'embeera z'abantu mu bwakabaka bwa Bunyoro Kitara ate era ng'aweerezzaako nga munnakakiiko akaddukanya essomero lya Mary Reparatrix Secondly School ne Bombo Secondary School.
== Ebijulizo ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
l6psjn0t01v07d390bgx7hq6z11t2jl
Dorcus Acen
0
7852
48096
41123
2026-04-27T05:39:59Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48096
wikitext
text/x-wiki
[[File:Acan Dorcas.jpg|thumb|Dorcas Acen]]
'''Dorcus Acen''', abasinga gwe bamanyi nga '''Dorcas Acen''', munnabyabufuzi, [[:en:Uganda|Munnayuganda]] akiikirira abakyala ba [[:en:Alebtong_District|Disitulikiti ya Alebtong]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi n'emu.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-women-line-up-for-9-lango-woman-mp-seats-1899912</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/alebtong-nrm-chairperson-faces-dismissal-for-supporting-go-foward-independent-candidates</ref> Yeesimbawo ku ky'Omukyala omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] owa [[:en:Alebtong_District|Disitulikiti ya Alebtong]] ey'ekumi nga [[:en:Independent_politician|munabyabufuzi eyali talina kibiina kyagiddemu]].
Mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa 2021]], Dorcus Acen yali yeekuusa ku kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Mu biseera byeyakolerau kakuyege w'okunoonya obululu, yawaayo ambyuleensi bbiri mu Disitulikiti gyebamuzaala okuyamba okwanguya ensonga z'abalwadde ababeera balina okutwalibwa mu malwaliro nga tebalinda, ssaako n'okwanguya ensonga [[:en:COVID-19_pandemic_in_Uganda|y'okulwanyisa obutasaasaana bwa kirwadde kya]] [[:en:COVID-19_pandemic_in_Uganda|COVID-19]].<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20210302171529/https://tndnewsug.com/2020/05/15/alebtong-rdc-retracts-commands-that-were-to-be-misconstrued/</ref> Yawa abantu nadala abatesobola akawunga n'ebinjanjalo mu Disitulikiti, abaala obulamu nga bugotanyiziddwa omugalo olwali gwongeddwako, n'engeri endala pulezidenti zeyali ataddewo okulwanyisa ekirwadde kya COVID-19 okwetoloola eggwanga lyonna.<ref name=":1" /> Mu kulonda kwa Uganda okwa bonna mu 2021, Acen yalondebwa ng'oubaka omukyala owa [[:en:Alebtong_District|Disitulikiti ya]] [[:en:Alebtong_District|Alebtong]].<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/acen-dorcus-10110/</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=NXPo4fLbjeA</ref> Mu Paalamenti eyekumineemu, awereza ku kakiika k'ekikula ky'abantu, emirimu n'enkulakulana y'ebitundu.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-gender-labour-and-social-development/</ref>
== Emirimu gye ==
Yakolako ku GBV Prevention Network ng'omuntu eyali alwanyisa [[:en:Sexual_violence|obutabanguko obuva kunsonga z'okwegata]] wamu n'obutabanguko obuleeta okutulugunya abakyala.<ref>https://web.archive.org/web/20210304152045/https://preventgbvafrica.org/member/dorcas-acen/</ref> Mu 2018, yakolako ng'omuwabuzi w'alwanirira ekikula ky'abantu n'okukikuuma mu kitongole kya [[:en:Care_International|CARE International]] mu [[:en:South_Sudan|South Sudan]], gyeyali avunaanyizibwa kuntambula za pulogulaamu z'ekikula ky'abantu n'okukikuuma.<ref>https://insights.careinternational.org.uk/development-blog/author/915-dorcasacen</ref><ref>https://covid19.alnap.org/help-library/covid-19-magnifying-gender-inequalities</ref>
== Laba nebino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Alebtong_District|Disitulikiti ya Alebtong]]
* [[:en:Member_of_parliament|Ababaka ba Paalamenti]]
* [[:en:Independent_politician|Banabyabufuzi abatalina bibiina byabufuzi]]
== Laba na bino ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda.]
* [https://ug.linkedin.com/in/dorcas-acen-3b465b53 Dorcus Acen on Linkedin]
* [https://www.facebook.com/dorcas.acen.9 Dorcus Acen on Facebook]
* [https://twitter.com/tabithadoc?lang=en Acen Dorcus on Twitter]
* [https://web.archive.org/web/20250222113605/https://lirasqoop.com/lango-members-of-parliament-2021-2026/ Lango Members of Parliament 2021-2026.]
* [https://www.humanitarianresponse.info/sites/www.humanitarianresponse.info/files/documents/files/gbv_sub_cluster_focal_persons_for_gbv_mainstreaming_updated_7th_dec_2017.pdf GBV Sub cluster Focal Person for GBV mainstreaming in different clusters]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
8q04os3qncyrvtfcmmisvmjf3hn9vrf
Mary Karooro Okurut
0
7853
48097
39695
2026-04-27T05:40:30Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48097
wikitext
text/x-wiki
[[File:Busingye Mary Okurut.jpg|thumb|Busingye Mary Okurut.jpg ]]
'''Mary Busingye Karooro Okurut''' (yazalibwa nga 8 Ogwekkuminebiri 1954 nafa nga 11 Ogwomunana, 2025)<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-minister-karooro-okurut-is-dead-5151492</ref>. Bangi gwe bamanyi nga '''Mary Karooro Okurut''', munna Yuganda omusomesa, omuwandisii w'ebitabo era munnabyabufuzi. Yali minista w'emirimu mu offisi ya sabaminisita wa Uganda. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-03-29 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Mabega'ko okuva nga 1 mugula nsigo 2015 okutusa nga 6 sebo aseka 2016, yali awereza nga minista w'ebyokwerinda bya [[Yuganda|Uganda]] ng'ada mu bigere bya, Wilson Muruli Mukasa, gwe baawa obwa minista bw'enkula wamu nensonga z'abantu ba buligyo ( Minister of Gender and Social Issues).<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-03-29 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Karooro ye yali mukifo kino nga Muruli Mukasa tana'kigendamu. Yakigendamu mu 2012 ng'adda mu bigeere bya Syda Bumba, eyali alekulide obwa minista. Mary Karoro Okurut era akkikirira abuntu ba [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]] Distulikiti nga omubaka w'abakyala mu palamenti ya Yuganda.
== Gyenvude wamu N'okusoma kwe ==
Bamuzalira mu [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi District]] nga 8 ntenvu 1954. Yasoomera ''Bweranyangi Primary School'' ne Bweranyangi Girls' Senior Secondary School okutusa ku siniya eyokkuna. mu 1972, ng'alina emyaka 18, yayingira Trinity College Nabbingo okusooma siniya eyokutaano ne'yomukaga we'yava neyeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], weyasoomera digulli mu ntonda n'okuwandika olulimi olungereza gyebayita (Bachelor of Arts in Literature (BA.Lit) nebamutikkira mu 1977. Oluvanyuma lwe myaka esatu mu 1981, bamutikkira diguli ey'okubiri mu ntonda nokuwandika olulimi olungereza (Master of Arts in Literature (MA.Lit), nga nayo yagisomeera Makerere University. Mu 1982, yayongerako dipuloma mu kusoommesa (Diploma in Education (Dip.Ed), okuva ku Univasite yemu.<ref>https://web.archive.org/web/20140223024240/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=301&const=Woman+Representative&dist_id=53&distname=Bushenyi</ref>
== Emirimu gye ==
Mary Karooro Okurut yatandika nga omusommesa e' Makerere, mu kitongole kya Literature mu 1981 nga yakamaala diguli ye eyokubiri. yasigala mu busoomessa okutusa 1993. yafuna omulimu nga omuwandisi w'ebyamawulire (press secretary) w'omumyuka w'omukulembeze w'egwanga okuva 1994 okutusa 1966. wakati wa 1996 ne 1999 yawereza nga munna kakkiko w'akakkiko k'enkola y'ebyobuyigirize mu minisitule y'ebyobuyigirize bya Uganda. okuva 1999 kutusa 2004, yakola nga omuwandisi w'ebyamawulire mu woffisi y'omukulembeze w'egwanga. mu 2004 yayingira ebyobufuzi.<ref>https://web.archive.org/web/20140413131935/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?%20p=f&n=t&details=t&j=301&const=Woman+Representative&dist_id=53&distname=Bushenyi</ref>
== Emirimu gye egy'okuwandika obutabo ==
Nga tanayingira byabufuzi, Okurut yali amanyidwa nyo kulw'okutumbula okuwandika mu Uganda ng'omuwandisi w'obutabo era eyatandikawo ekibbina kya Abakazzi ba Uganda abawandisi ekya (FEMRITE),<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.femriteug.org/?view=21 |access-date=2021-03-29 |archive-date=2021-04-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210422014508/https://www.femriteug.org/?view=21 |url-status=dead }}</ref> ekitongole kino kyamanyikiibwa nyo mu mawanga g'ebweru era kyafuna n'omu ku bantu abali bawangudeko ekirabo kya Caine Prize, Arach Monica de Nyeko, akagero ke aka "Jambula Tree" lwe kawangula mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.femriteug.org/?view=7 |access-date=2021-03-29 |archive-date=2021-04-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210417145644/https://www.femriteug.org/?view=7 |url-status=dead }}</ref>
Ebimu ku bitaabo Karooro Okurut by'awandise walimu obutaabo nga: (a) "The Invisible Weevil" (1998) (ISBN 9789970901029 ) ne (b) "The Official Wife" ( ISBN 9789970024018). yakola enongosereza wamu nokwongera okuwandika mu "A Woman's Voice" (1998) (ISBN 9789970901036 ), nga kano kataabo akagata obbugeero bw'abawandisi abakyala banna Yuganda.<ref>https://www.africanbookscollective.com/authors-editors/mary-karooro-okurut</ref>
== Gyenvudde we muby'obufuzi ==
mu 2004, Mary Karooro Okurut yesimbawo ng'omubaka omukyala owa distulikiti ye Bushenyi ku kakonge ka National Resistance Movement. Yawangula era akkikilira distulikiti eno mu palamenti ya uganda paaka kati. yawerezako nga minista w'ebyamawulire n'okulungamya egwanga (Minister of Information and National Guidance) okuva mu Muzigo wa 2011 okutusa Muzigo wa 2013.<ref>https://web.archive.org/web/20140224120024/http://www.prauganda.com/about-us/prau-patrons/112-mary-b-karooro-okurut.html</ref> mu kukyukyusa ba minista ba Gavumenti nga 1 Mugulansigo 2015, yalondebwa nga minista w'eby'okwerinda mu Uganda.<ref name=":0" /> era esaawa eno akola nga minista w'emirimo mu woffisi ya kattikiro w'egwanga <ref>https://opm.go.ug/general-duties/</ref>
== Ebimukwatako n'okufa kwe ==
Mary K. Okurut yali mufumbo nga omwami we ye Stanislaus Okurut okutuusa nga 5 Kafuumuulampawo 2014 omwami we lwe yafa; baazaala abaana munaana – abalenzi bataano n'abawala basatu. Mukulisitayo mu nzikiriza.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Former-Transport-minister--Stanislaus-Okurut-is-dead/-/688334/2271980/-/hxnhd0z/-/index.html |access-date=2021-03-29 |archive-date=2019-08-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190828083506/https://www.monitor.co.ug/News/National/Former-Transport-minister--Stanislaus-Okurut-is-dead/-/688334/2271980/-/hxnhd0z/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/654362-mps-pay-tribute-to-stanislaus-okurut.html</ref>
Karooro Okurut yafa nga 11 Ogwomunaana 2025, ku myaka 70<ref name=":1" />. Okufa kwe kwaddirira okugwa ku kabengye mweyafunira ebisago eby'amanyi.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/mary-karooro-okurut-crash-that-led-to-death-o-NV_216287</ref>
== Laba ne bino ==
*
* [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi District]]
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
4d8uqhjbp7ob04jbhknvbsb8y10db0n
Winnie Byanyima
0
7854
48098
31682
2026-04-27T05:40:49Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48098
wikitext
text/x-wiki
[[File:Winnie Byanyima, Oxfam international (2015).jpg|alt=Winnie Byanyima|thumb|Winnie Byanyima]]
'''Winifred Byanyima''' (yazalibwa nga 13 Gatonya 1959), Munna Uganda Yinginiya wenyonyi mulungereza gwe bayita (aeronautical engineer), munna byabufuzi era omukungu. Yy'akulira ekibiina ky'amawanga amagate ku siliimu (UNAIDS) okuva Musenene wa 2019.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Besigye-wife-Winnie-charge-UNAIDS-Geneva-OXFAM/688334-5334992-15iii4m/index.html</ref>
Okuva Muzigo wa 2013 okutusa Musenene wa 2019, yali akulira ekiitingole kya Oxfam International.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.oxfamblogs.org/eastafrica/?p=5641 |access-date=2021-03-29 |archive-date=2021-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210407172103/https://www.oxfamblogs.org/eastafrica/?p=5641 |url-status=dead }}</ref> Yawerezako nga omukulu w'ekiibina ekitwala ensonga z'ekikula ky'omuntu mu sige ly'ekibinna ky'amawanga amagate ku byenkulakulana (director of the Gender Team in the Bureau for Development Policy at the United Nations Development Programme (UNDP) okuva 2006.<ref>https://www.afdb.org/en/news-and-events/article/interview-with-undp-gender-team-director-winnie-byanyima-incorporating-gender-perspective-in-all-steps-of-economic-policy-management-process-7373</ref>
== Gyenvudde we ==
Byanyima bamuzalira mu [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara District]] mu bugwa njuba bwa Uganda. Kitaawe y'omugenzi Boniface Byanyima, eya kulemberako ekibina ky'ebyobufuzi ekya DP (Democratic Party), maama we ye Gertrude Byanyima, eyali omusoomesa w'esomero eyafa mu musenene wa 2008.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1177083/byanyima-eur-wife-dead</ref> Winnie Byanyima yasomera Mount Saint Mary's College Namagunga mu [[Mukono (disitulikit)|Mukono District]]. yagenda mumaso natikirwa diguli mu bwa yinginiya bw'enyonyi okuva mu University of Manchester mu bungereza nafuka munna Uganda eyali asose okuba yinginiya w'enyonyi. Yamala nasooma ne diguli eyokubiri mu bwa Yinginiya bw'okukanika obukatiriza ebyuma o'kutereka amanyi (masters degree in mechanical engineering specializing in energy conservation) okuva mu Cranfield University.<ref>https://www.oxfam.org/en/winnie-byanyima-oxfam-international-executive-director</ref>
== Obukugu bwe ==
Nga yakamaliliza okusooma obwa yinginiya bwenyonyi, Byanyima yakola nga yinginiya w'enyonyi (flight engineer) ow'ekitongole ky'enyonyi za Uganda ekya Uganda Airlines. [[Yoweri Museveni]] bweyatandika olutalo lw'obuyekera okuva 1981 paaka 1986, Byanyima yalekawo omulimu gwe nayingira obuyekera. Museveni ne Byanyima bali bakuzibwa wamu ewaaka w'omugenzi Boniface Byanyima eyasasulila okusooma kwa Museveni.
Museveni, Byanyima, ne bba wa byanyima Kizza Besigye boona bali bayekera ba National Resistance Army (NRA) mu lutalo. Byanyima wamu ne bba we' kati tebakyakolagana bulungi n'omukulembeze w'egwanga Museveni kulw'efuga bbi ekintu ekikotana n'ebyabatwala mu nsiko.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1157272/-/c22kvez/-/index.html</ref>
Nga NRA emaze okuwangula olutalo, Byanyima yawereza ng'omukungu wa Uganda mu gwanga lya France okuva 1989 okutusa 1994. Yamala nakomawo mu Uganda okwetaba mu byobufuzi bya Uganda. Yawereza ng'omubaka wa Constituent Assembly eyanonyereza n'okuwandika ebyatekebwa mu ssemateka wa Uganda owa 1995 . Yawereza ng'omubaka wa palamenti akkikirira Mbarara Municipality okuva 1994 okutusa 2004. yamala nalondebwa nga akulira ekitongole ekikola ku nsonga z'abakyala,ekikula kyomuntu wamu nenkulakulana (director of the Directorate of Women, Gender and Development) ku kiteebe ekikulu eky'omukago gwa Africa (African Union) mu Addis Ababa, Ethiopia. Yawereza mukifo ekyo okutusa lwe bamulonda ng'omukulu w'ekkibina ekiikola ku nsonga z'ekikula ky'omuntu mu siga ly'ekibina ky'amawanga amagatte ku nkulakulana (director of the Gender Team in the Bureau for Development Policy at UNDP) mu musenene wa 2006.<ref>https://www.newvision.co.ug/D/8/13/535097</ref>
=== Okukulira ekitongole kya Oxfarm 2013-2019 ===
mu Gatonya wa 2013, Byanyima yalangirirwa ng'omukulu wa Oxfam International,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23180:winnie-byanyima-to-head-oxfam&catid=34:news&Itemid=114 |access-date=2021-03-29 |archive-date=2021-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211203075726/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23180:winnie-byanyima-to-head-oxfam&catid=34:news&Itemid=114 |url-status=dead }}</ref> ng'adda mu bigere bya Jeremy Hobbs. Byanyima yatandika omulimu guno ogw'emyaka etaano nga 1 Muzigo 2013.<ref>https://www.herald.co.zw/income-inequalities-threaten-africa/</ref> mu ntenvu wa 2017, yakiriza okuwereza ekisanja eky'okubiri ku Oxfam ng'okusaba kw'abakulu ba Oxfarm bwekwali.<ref>https://www.oxfam.org/en/press-releases/winnie-byanyima-serve-second-5-year-term-leading-oxfam</ref>
Mu Gatonya wa 2015, Byanyima yali omu ku yakubiriza olukiiko lw'ensi yona (World Economic Forum) mu Davos. Yakozesa olukiiko luno okusaba wabewo okwongera amanyi mukulwanyisa obutenkanakana wakati w'abagaga n'abaavu. okunonyereza kwa Oxfam kwali kulaga nti ekitundu kimu ku buli kikumi kya ba'nagaga mu nsi yona basinga ebintundu ataano ku buli kikumi by'abantu abali mu nsi yona obugaga mu 2014.<ref>https://www.theguardian.com/business/2015/jan/19/global-wealth-oxfam-inequality-davos-economic-summit-switzerland</ref><ref>https://www.theguardian.com/business/2014/jan/20/oxfam-85-richest-people-half-of-the-world</ref><ref>https://www.bbc.com/news/business-30875633</ref> okunonyereza kwa Oxfarm kuno kwakubwamu ebituli abasooma eby'esente.<ref>https://www.newyorker.com/business/currency/critics-oxfams-poverty-statistics-missing-point</ref>
Mu Musenene wa 2016, Byanyima yalondebwa omuwandisi w'amawanga amagate Ban Ki-moon ku kakiiko ku mpereza nokutukibwako eddagala (High-Level Panel on Access to Medicines), akakubilizibwa Ruth Dreifuss, eyaliko omukulembeze w'egwanga lya Switzerland, ne Festus Mogae, eyaliko omukulembeze w'egwanga lya [[Botswana]].<ref>https://www.un.org/press/en/2015/sga1608.doc.htm</ref>
=== Obukulembeze bwe ku UNAIDS 2019 paaka kati ===
Byanyima yalondebwa ku bukulembeze bwa UNAIDS<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Besigye-wife-Winnie-charge-UNAIDS-Geneva-OXFAM/688334-5334992-15iii4m/index.html</ref> mu Muwakanya wa 2019, ng'alondebwa Ssabawandisi w'ekibbina ky'awanga amagate, António Guterres, nga abakulu ba UNAIDS bamaze okunonyereza ku muntu asanira ekifo kino. Era mukifo kino, akola natte ng'omumyuka wa sabawandisi w'ekkibina ky'amawanga amagate.<ref>https://www.unaids.org/en/resources/presscentre/pressreleaseandstatementarchive/2019/august/20190814_unaids-exd</ref>
Ng'ogase ku mirimu gye ku UNAIDS, Byanyima awereza natte ng'obmubaka ku kakkiko akawa amagezi banka yensi yena ku ntonda y'omuntu nenkulakulana ku kisangya ky'emyaka ebiri .<ref>https://www.worldbank.org/en/topic/gender/publication/world-bank-advisory-council-on-gender-and-development</ref>
== Ebilara byakola ==
* mukiise ku kakiiko ka Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria,<ref>https://www.theglobalfund.org/en/board/members/</ref>
* mukiise ku kakiiko akawa amagezi ku Equality Now,<ref>https://www.equalitynow.org/equality_now_advisory_board</ref>
* mukiise ku International Gender Champions (IGC),<ref>https://genderchampions.com/champions?page=2</ref>
== ebimukwatako ng'omuntu ==
nga 7 Kasambula 1999, Byanyima yafumbirwa Kizza Besigye e Nsambya, mu Kampala. Besigye yaliko omukulembeze w'ekiibina ky'ebyobufuzi eya Forum for Democratic Change (FDC) . Byanyima ne Besigye balina omwana omu Anselm Besigye. Byanyima wa kiibina kya FDC, naye ebyobufuzi by'ebibina yakendezako okubyetabamu okuva lwe yafuka omukungu mu 2004.<ref>https://www.newvision.co.ug/D/9/803/745788</ref> Byanyima alina baganda be bataano okuli: Edith, Anthony, Martha, Abraham, ne Olivia.<ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/18/659964</ref>
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
a6mci1rfoag2bbx62ocku2hcpuynm2b
Anna Ebaju Adeke
0
7856
48099
46751
2026-04-27T05:41:04Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48099
wikitext
text/x-wiki
[[File:Adeke Anna Ebaju.jpg|thumb|Anna Ebaju Adeke]]
'''Anna Ebaju Adeke''' yazaalibwa 27 Ogwekkuminogumu 1991. [[:en:Uganda|Munnayuganda]],[[:en:Lawyer|munnamateeka]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] .
Mu kiseera kino ye [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka mu Paalamenti]] owa [[:en:Soroti_District|Disitulikiti y’e Soroti]] mu Paalamenti [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|ey’ekkuminemu]] (2021–2026).<ref>{{Cite web |url=https://kampalapost.com/news/anna-adeke-battle-osegge-soroti-woman-seat-heated-2021-race |title=Archive copy |access-date=2025-10-30 |archive-date=2025-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250222174021/https://kampalapost.com/news/anna-adeke-battle-osegge-soroti-woman-seat-heated-2021-race |url-status=dead }}</ref> <ref name="2R">{{cite web |author=David Mujuni |date=20 January 2021 |title=Former Makerere Guild President Adeke Anna Ebaju Wins Soroti Woman MP Seat |url=https://campusbee.ug/news/former-makerere-guild-president-adeke-anna-ebaju-wins-soroti-woman-mp-seat/ |access-date=7 August 2021 |work=Campusbee Uganda |place=Kampala, Uganda}}</ref> Yaliko omukiise wa Paalamenti mu kifo eky’abavubuka abakyala mu ggwanga mu Paalamenti ey’ekkumi (2016–2021).<ref name="3R2">http://www.monitor.co.ug/News/National/Adeke-wins-National-Female-Youth-MP-elections/688334-3107114-1ldpe1/index.html</ref> <ref name="4R">{{cite web |author=IYLA |date=March 2016 |title=Hon. Anna Adeke Ebaju, National Female Youth Member of Parliament |url=http://www.iyla.info/adeke-2016 |access-date=8 November 2017 |work=International Young Leaders Assembly (IYLA) |location=Washington, DC |archive-date=20 November 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181120015115/https://www.iyla.info/adeke-2016 |url-status=dead }}</ref><ref name="5R">{{Cite web |author=Patricia Lindrio |date=1 February 2017 |title=Ugandan Women Often Avoid Political Posts, But One 25-Year-Old Arises as a Superstar |url=https://globalpressjournal.com/africa/uganda/ugandan-women-often-avoid-political-posts-one-25-year-old-arises-superstar/ |access-date=7 August 2021 |work=Global Press Journal}}</ref>Yaweerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] mu bitundu by’Obuvanjuba.<ref>{{cite web |last=Segawa |first=Nixon |date=13 September 2021 |title=Lukwago, Adeke Swear in to Serve as FDC Deputy Presidents |url=https://www.softpower.ug/lukwago-adeke-swear-in-to-serve-as-fdc-deputy-presidents/ |accessdate=13 September 2021 |publisher=softpower.ug}}</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Adeke yasomera ku Our Lady of Good Counsel Gayaza ku [[:en:O'_Level|Siniya ey'okuna]] n'oluvannyuma ku St Marys SS Kitende n'agenda mu [[:en:A'_Level|Siniya ey'omukaaga]].<ref name="6R2">{{cite web |author=POUG |date=7 November 2017 |title=Parliament of Uganda Members Of The 10th Parliament: Adeke Anna Ebaju |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=370 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181120015211/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=370 |archive-date=20 November 2018 |access-date=7 November 2017 |work=[[Parliament of Uganda]] (POUG) |place=Kampala}}</ref> Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ne [[:en:Postgraduate_Diploma_in_Legal_Practice|diguli ey'ennyongereza mu by'amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref name="2R" /> <ref name="6R2" /> Nga 17 Ogwokutaano 2021, Adeke yatikkirwa [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], ku lunaku lwe lumu lwe yalayira ng’omubaka wa Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminemu (2021–2026).<ref name="7R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/double-win-for-sworn-in-mp-adeke-as-she-graduates-with-master-s-degree-in-law-3403480</ref>
== Emirimu ==
Okuva mu 2013 okutuuka mu 2014, Adeke yaweerezaako nga akulira abayizi [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], yeesimbawo n’awangula ng'ali mu kibiina ky’eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]. <ref name="8R">https://www.redpepper.co.ug/why-mak-picked-adeke-for-president/</ref> Okuva mu 2015, bwe yamaliriza emisomo gye egy’amateeka, yaweebwa ekifo mu kibiina ky'abannamateeka ekiyitibwa Uganda Bar. Akola nga munamateeka mu M&K Advocates, mu Kampala.<ref name="9R">{{cite web |author=Dickens H Okello |date=2 January 2019 |title=Anna Adeke Elected Chairperson Parliament Youth Forum |url=https://chimpreports.com/anna-adeke-elected-chairperson-parliament-youth-forum/ |access-date=7 August 2021 |work=ChimpReports.com |location=Kampala, Uganda}}</ref>
Mu Gwokusatu 2016, Adeke yalondebwa nga omubaka omukyala ow'abawala mu ggwanga mu kulonda kw’eggwanga okwakolebwa mu kibuga [[:en:Hoima|Hoima]] e Bugwanjuba bwa Uganda . Mu kulonda kw’eggwanga, yeesimbawo nga talina kibiina.<ref name="3R2" /> Ng’omubaka wa Paalamenti, alwanirira okwawulwa kwa [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi, abavubuka n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]], okutondawo minisitule y’abavubuka ey'etongodde. Era akola kampeyini z’okwongera ku nsimbi eziweebwa enkiiko z’abavubuka ku mitendera egy'enjawulo egy'eggwanga..<ref name="3R2" />Yali mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga, mu Paalamenti ey’ekkumi.<ref name="6R2" />
Mu 2019, Adeke yalondebwa ku bwa Ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akavunanyizibwa ku nsonga z'abavubuka aka Uganda parliamentary Forum on Youth Affairs. Era yaliko minisita w’ekisiikirize avunaanyizibwa ku nsonga z’abavubuka n’abaana, era mmemba w’ekibiina ky'abakyala ekya Uganda women parliamentary association (UWOPA), mu Paalamenti ey’ekkumi (2016 - 2021).<ref name="6R2" />
[[File:Anna Ebaju Adeke.jpg|left|thumb|Anna Ebaju Adeke]]
== Emirimu emirala ==
Adeke yalabikira mu lupapula lwa ''[[:en:Vogue_Italia|Vogue Italia]]'' mu Gwomwenda 2017.<ref name="Vog2">{{Cite web |url=http://www.vogue.it/en/news/daily-news/2016/09/12/adeke-anna-abaju-uganda-byron-lars-beauty-mark/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-30 |archive-date=2025-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123231909/https://www.vogue.it/en/news/daily-news/2016/09/12/adeke-anna-abaju-uganda-byron-lars-beauty-mark/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwokusatu 2017, ''The Ugandan Magazine'' yamuwandiikako mu "bakyala 10 abasinga amaanyi mu by'obufuzi bya Uganda mu 2017.<ref>http://theugandan.com.ug/list-of-the-10-most-powerful-women-in-ugandan-politics-today/</ref> Mukatoliki.<ref name="Vog2" /> Era ayagala nnyo ensonga z'ekikula ky'abantu n'abakyala<ref>{{Cite web |last=africanfeminism |date=2018-07-11 |title=WOMEN AND TAX- By Hon. Adeke Anna Ebaju |url=https://africanfeminism.com/women-and-tax-by-hon-adeke-anna-ebaju-national-female-youth-member-of-ugandan-parliament/ |access-date=2021-04-01 |website=African Feminism (AF) |language=en-US}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |last=murami |date=2020-01-16 |title=MPs endorse campaign against sexual harassment |url=https://www.parliament.go.ug/news/3960/mps-endorse-campaign-against-sexual-harassment |access-date=2021-04-01 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> era avumirira okukabasanya<ref>{{Cite web |last=Ssali |first=Godfrey |date=2018-04-14 |title=Uganda Parliament to probe sexual abuse in schools |url=https://www.independent.co.ug/uganda-parliament-to-probe-sexual-abuse-in-schools/ |access-date=2021-04-01 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |date=2019-05-23 |title=UPFYA chairperson leads group of women activists to petition Rt. Hon. Speaker Rebecca Kadaga on sexual harassment at the workplace |url=https://www.upfya.or.ug/2019/05/upfya-chairperson-leads-a-group-of-women-activists-to-petition-rt-hon-speaker-rebecca-kadaga-on-sexual-harassment-at-workplace/ |access-date=2021-04-01 |website=UPFYA |language=en-US}}</ref> era abilwanisa nnyo,era akubiriza abakyala n'abantu bonna okwogera ku bibi ebiri mu kutulugunyizibwa,okutulugunyizibwa n'okukirwanyisa.<ref>{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |title=Parliament Committee to Investigate Sexual Abuse in Schools |url=http://ugandaradionetwork.com/story/parliament-committee-to-investigate-sexual-abuse-in-schools |access-date=2021-04-01 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Ono era yavaayo n'ayogera oluvannyuma lwa mubaka munne mu Paalamenti bwe yagezaako okumukabasanya ng'ali mu lugendo lwe ebweru w’eggwanga.<ref>{{Cite web |date=2021-03-10 |title=MP Anna Adeke Accuses Male Colleague of Sexual Harassment on Trip |url=https://www.vanguardnews.ug/mp-anna-adeke-accuses-male-colleague-of-sexual-harassment-on-trip/ |access-date=2021-04-01 |website=Vanguard News |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 March 2021 |title=MP Adeke claims colleague sexually harassed her on trip |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-adeke-claims-colleague-sexually-harassed-her-on-trip--3318106 |access-date=2021-04-01 |website=Daily Monitor |language=en |archive-date=2021-03-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210318134354/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-adeke-claims-colleague-sexually-harassed-her-on-trip--3318106 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-03-10 |title=Soroti MP Adeke Raises Claims of Sexual Harassment from Fellow MP |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/03/10/soroti-mp-adeke-raises-claims-of-sexual-harassment-from-fellow-mp/ |access-date=2021-04-01 |website=Daily Express News |language=en-US}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [https://www.howwe.biz/news/celebrity/10995/adeke-is-new-national-female-youth-mp Anne Adeke Awangudde Akalulu Ka Palamenti Y'abavubuka Abakyala mu Ggwanga]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
opnv1bjmxra2qagr0z7wfli6h6e7yys
Idah Nantaba
0
7857
48100
34189
2026-04-27T05:41:17Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48100
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nantaba Idah Erios.jpg|thumb|Nantaba Idah Erio]]
'''Ida Erios Nantaba''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]]. Yeeyali [[:en:Ministry_of_Information_and_Communications_Technology_(Uganda)|Minisita Omubeezi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku by'obubaka n'eby'empulizigana]]. Yatekebwa mu kifo kino nga 6 mu Gwomukaaga mu 2016.<ref name="New">https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Nga tanatuuka ku ekyo, okuva 15 Ogwomunaana mu 2012 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, yeeyali [[:en:Ministry_of_Lands,_Housing_and_Urban_Development_(Uganda)|Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'ettaka]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20120816010806/http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html</ref> Nantaba era ye Mubaka wa Paalamenti omukyala eyalondebwa okukiikirira [[:en:Kayunga_District|konsitituweensi ya Disitulikiti y'e Kayunga]].<ref name="Profile"/>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] nga 20 Ogwekumineebiri mu 1979.<ref name="Profile"/> Kitaawe yafa mu 1984 nebamulekera maama we eyamulabirira ng'ali wamu ne muganda we omulenzi Samuel Kabenge Bamulumbye eyali omusika wa kitaabwe. Yasomera ku Ndeeba Primary School mu Disitulikiti y'e Kayunga okuva mu 1986 okutuuka mu 1992, gyeyatuulira P7. Wabula, maama we ne mukulu we tebaalina ssente zimala kusobola kumutwala ku somero lya siniya nuungu, era weyeegatira ku Ndeeba Senior [[:en:Secondary_school|Secondary School]] gyeyasomera S1 mu 1993. Yasenguka n'agenda okubeera ne mwanyina eyali mukulu we ng'asinganibwa ku kyalo kyebayita Kisoga era mu Disitulikiti y'e [[:en:Kayunga_District|Kayunga]]. Banakyali e [[:en:Kisoga,_Mukono|Kisoga]] bajukira nga mwanyina bweyali amutwalira ku [[:en:Bicycle|kagaali]] ng'amutwala kusomeronga bavugawo kiromita 14 za mayiro 8.7okuva ewaka waabwe buli lunaki. Mu 1994, maama wa Nantaba yafuna kussente n'amugya kusomero lya Ndeeba SSS okumutwala ku Katikamu SDA SSS gyeyasomera okuva mu S2 okutuuka mu S4 gyeyagimalira. Yaweebwa ekifo ku [[:en:Mukono_Town|Mukono]] Town Academy gyeyasomera S6, ng'eno yagimaliriza mu Gwokuminoogumu mu 1998. Nga 26 Ogwomwenda mu 1999, Nantaba yagenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], okusoma Diguli mu by'obulambuzi. Yayongerako n'okusoma kw'abayizi okw'okubiri mu kunoonyereza ku pulojekiti eyali ku ddagala erigibwa mu birime mungeri y'okusikiriza abalambuzi: n'esira yali wakuliteeka kuterekero ly'ebisolo erya Uganda Wildlife Educational Center (UWEC), eyali erondoolwa Omukenkufu J. B. Nyakaana. Nantaba alina Diguli mu By'obulambuzi, gyeyafuna mu 2003 ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name="Profile" /><ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Who-is-idah-Nantaba-/691232-1538642-item-00-94bjikz/index.html</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 2003, oluvannyuma lw'okutikirwa okuva e Makerere, Yakolako nga avunaanyizibwa ku by'obulambuzi ne kampuni ya Pearl of Africa Tours and Travel Limited. Yalekulira omulimu guno mu 2003 nga agwaako.Kuntandikwa ya 2005, yawereza ku kakiio [[:en:Board_of_directors|k'abakulu abadukanya emirimu]] mu kampuni ya Jordan Laboratories Limited, eyali ekola mu by'okufulumya ebyuma ebukuba [[:en:Photography|ebifanannyi]] n'okukola ebiwandiiko. Mu 2010, yeegata ku [[:en:Politics|by'obufuzi]] nga yeesibawo ku [[:en:Kayunga_District|ky'omukyala eyalin agenda okukiikirira Konsitituweensi ya Disitulikiti y'e Kayunga]]. Yawangula akamyuufu k'ekibiina kya NRM oluvannyuma lw'okuwangula eyali mu kifo kino, Florence Naiga. Mu 2011, yalondebwa mukaseera k'okulonda kwa bonna.<ref name="Profile">https://web.archive.org/web/20190301013451/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=249</ref> Mu kukola [[:en:Cabinet_reshuffle|enkyuka kyuka mu Kabineeti]] nga 15 Ogwomunaana mu 2012, yaweebwa eky'okubeera Minisita Omubeezi Ow'eby'ettaka,<ref>https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/full-uganda-cabinet-list-as-of-15th-august-2012/10151137578009078</ref> ng'adira [[:en:Sarah_Opendi_Achieng|Sarah Opendi Achieng]]<nowiki/>mu bigere.<ref name="Profile" /> Oluvannyuma lwa wiiki empaanvu ez'okuwuliriza, akakiiko akakola ku by'okuwa ebifo mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti,]] kaamukakasa mu kifo kino nga 23 Ogwomwenda mu 2012.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/636721-appointments-committee-rescinds-position-on-nantaba.html</ref>
=== Okuva 2015 okutuuka kati ===
Mukaseera k'okulonda ababaka ba Paalamenti mu 2016, Nantaba yawangulwa bwebaali mu kamyuufu akaategekebwa ab'ekibiina kye ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), mu kaseera ako .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kayunga-top-leaders-lose-NRM-primary-elections/688334-2919810-hba29x/index.html |access-date=2023-10-15 |archive-date=2016-10-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161021002208/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kayunga-top-leaders-lose-NRM-primary-elections/688334-2919810-hba29x/index.html |url-status=dead }}</ref> Yalekulira ekibiina kino, nga abalumiriza okubeera nga baakwata mu bululu buno obw'akamyuufu,<ref>http://mobile.monitor.co.ug/News/Lands-State-minister--floored-in-Kayunga--quits-NRM/2466686-2879714-format-xhtml-l6oxcoz/index.html</ref> nga bweyalabula mu kusooka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news-headlines/39578-nantaba-warns-nrm-over-2016 |access-date=2024-03-29 |archive-date=2016-10-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161021004030/http://www.observer.ug/news-headlines/39578-nantaba-warns-nrm-over-2016 |url-status=dead }}</ref> Mu kaseera k'okulonda kwa bonna nga 18 Ogwokubiri mu 2016, Nantaba, eyeesimbawo nga atalina kibiina , yafuna obululu 86,057 n'asinga Ruth Nakacwa, eyali afunye obululu 13,184.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Minister-Nantaba-trounces-NRM-candidate-/688334-3084210-pcp7mcz/index.html</ref> Wadde nga yali yalekulira ekibiina kya NRM, yaweebwa eky'okubeera Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku tekinologiya obubaka n'eby'empuliziganya nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref name="New"/>
Nga 24 Ogwokusatu mu 2019, Nantaba yeenyiira munsonga emu eyavirako omuntu ataalina musango okutekebwaako enpiing, era poliisi ya Uganda nemukuba esasi n'afa.<ref name=":0">https://mobile.monitor.co.ug/News/Mourners-curse-Nantaba-police-Ssebulime-murder/2466686-5045384-format-xhtml-qqegtj/index.html</ref><ref name=":1">{{Cite news|title=Murder by police in Uganda|date=2 April 2019|work=Africa Insiders' Newsletter by African Arguments}}</ref> Nantaba yali ateebereza mu bukyamu nti omusajja ono, Ronald Ssebulime, yali abagoberera ng'ali ku piki piki mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okumugoberera, n'okumuzuula, Ssebulime yakatibwa, nebamuteeka kunpiingu, omusirikale n'amukuba amasasi gamirundi ebbiri mu kifuba.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Abakungu bagezaako okubikirira ensonga eno, nga bagamba baali bagezaako kwewala butemu.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Wabula oluvannyuma lw'okukola okunoonyereza, poliisi yafulumya ekiwandiiko nga kigamba omusirikale yeeyali avunaanyizibwa.<ref name=":1" /><ref>https://www.upf.go.ug/police-corrects-narrative-on-incident-of-murder/</ref>
Aidah Nantaba simukyala mufumbo. Akiririza mu ddiini yaba [[:en:Seventh-day_Adventist|Adiventi.]] Atuula mu Paalamenti eyekumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021 nga omubaka atalina kibiina kyeyagiramu.Awereza ku bukiiko bwa Paalementi obw'enjawulo nga:<ref name="Profile"/>
* Akakiiko akadukanya eby'obulambuzi, obusuubuzi n'amakolero
* Akakiiko akalwanyisa obulwadde bwa siriimu n'akawuka kamukenenya wamu n'ensonga ezekuusa ko
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumi]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda]
* [http://4.bp.blogspot.com/-jQA3ZmoegHg/UIerJ6XRsKI/AAAAAAAAArw/QN5KtHxrKq0/s1600/Nantaba.png Ekifannanyi kya Aidah Nantaba mu 2012]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
gff18ernj9o6qtc0e3ga1evanf3kx97
Lilian Aber
0
7858
48101
36098
2026-04-27T05:41:34Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48101
wikitext
text/x-wiki
'''Lillian Aber''' ye mubaka Omukyala mu [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Palamenti ya Uganda eya 11]] .
Ye minisita omubeezi mu ofiisi ya Ssaabaminista ow'ebigwa bitalaze [https://nexusmedia.ug/balaam-aber-nyamutoro-appointed-as-new-cabinet-ministers/]Yalondebwa ku bendera y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] ku mulembe gwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda, Yoweri Museveni.]] Mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021]], Aber yawangula n’obululu 41,192 ng’avuganya ne Roselyn Alanyo Olobo owa [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] ne Norah Odokorach, eyeesimbawo nga talina kibiina.
== Okusoma ==
Aber yafuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli esooka]] mu [[Lungereza|Lulimi Olungereza]] n'obukugu mu mpuliziganya okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite ye Makerere]] . Era yafuna diguli ey'okubiri mu by’amafuta ne ggaasi okuva [[:en:Uganda_Christian_University|mu Uganda Christian University]] ne diguli endala ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya mu okuva yunivasite y’e Makerere. Aber era alina diguli ey'okusatu ey’ekitiibwa okuva mu ttendekero lya Zoe Life theoretical college mu Amerika.
[[File:Lillian Aber 2.jpg|left|thumb|Lillian Aber 2.jpg]]
== Emirimu gye ==
Aber okwenyigira mu byobufuzi yakutandikira ku yunivasite y’e Makerere. Ng’akyali mu mwaka gwe ogusooka, yawangula akalulu k’okufuuka Guild Representative Councilor (GRC) w’essomero ly’ebyemikono mu College of Humanities and Social Sciences. Oluvannyuma yalondebwa nga Minisita wa Guild Pulezidenti wa Guild, [[Anna Ebaju Adeke]] omwaka ogwo. Ng’asoma mu mwaka ogwokubiri, yayimiriddewo ku bwapulezidenti bwa guild ku tikiti y’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum For Democratic Change]], kyokka n’akubwa Bwowe Ivan, oluvannyuma eyamulonda ng’omumyuka wa Pulezidenti wa Guild.
Ng’amyuka akulira abayizi ku yunivaasite, yakola okuvuganya ku bwa Pulezidenti bw’ekibiina ekigatta abayizi ekya Uganda National Students Union (UNSA) kye yawangula mu 2015, n’adda mu bigere bya Matanda Abubaker (eyali Pulezidenti wa UNSA okuva mu 2013 okutuuka mu 2014). Oluvannyuma Aber yava mu [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|kibiina kya Forum For Democratic Change]] n'adda mu kibiina kya National Resistance Movement bwe yali yesimbye ku kifo ky'obwa Ssentebe w'olukiiko [[:en:National_Youth_Council|lw'abavubuka mu ggwanga]] . Yalondebwa ku kifo kino mu November 2015, n’afuna obululu 119 okusinga George Abudul eyafuna obululu 105.
Aber muwabuzi wa pulezidenti ku nsonga z'abavubuka era omubaka w’abavubuka [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|mu kibiina ky’amawanga amagatte]] . Aber era eyaliko omukiise w’ekibiina ky’abayizi [[:en:Commonwealth_of_Nations|ekya Commonwealth]]. Mu 2018, Aber yeegatta ku ttiimu ya Uganda eyeekenneenya [[:en:Constitution|ssemateeka]] . <ref name=":2" /> Mu 2016 yali yeesimbawo ku [[:en:East_African_Legislative_Assembly|lukiiko lwa East African Legislative Assembly]] (EALA).
Mu January 2021, Aber yawangula ekifo Omubaka Omukyala owa disitulikiti eye Kitgum. Yadda mu bigere bya [[:en:Margaret_Lamwaka_Odwar|Margaret Lamwaka Odwar]] eyadda mu konsitytyuwensi eya Chua East.
Ye mutandisi era dayirekita w’ekibiina kya Laber Foundation ekibiinaky'obwannakyewa ekisangibwa mu Kitgum.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
il7onxfeobqm45nqppolg5nqjcp4qba
Veronica Namaganda Nanyondo
0
7859
48102
36547
2026-04-27T05:41:56Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48102
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nanyondo Veronica Namaganda.jpg|thumb|Nanyondo Veronica Namaganda.jpg]]
'''Veronica Namaganda Nanyondo''' yazaalibwa nga 22 Ogwomusanvu mu 1986 nga munabyabufuzi Omunayuganda akiikirira [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti ye Bukomansimbi]]. Agwa mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP).<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nanyondo-veronica-namaganda-10178/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/4a68af8c-c56c-41ed-b3af-7098791e5579/</ref> Nanyondo yatandika emirimu gye nga munabyabufuzi mu Gwekumineebiri mu 2015 wansi w'ekibiina kya Democratic Party(DP) abaamuwa tikiti oluvannyuma lw'okusikirizibwa muganda we Suzan Namaganda eyafa akabenje k'okuluguudo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news/headlines/62674-2021-minister-nakiwala-raids-bukomansimbi |access-date=2021-04-03 |archive-date=2019-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191120153154/https://observer.ug/news/headlines/62674-2021-minister-nakiwala-raids-bukomansimbi |url-status=dead }}</ref> Nanyondo esaawa eno ye mukyala Omubaka akiikirira Disitulikiti ya [[:en:Bukomansimbi_District|Bukomansimbi]] nga yafuna obululu 23,815 ekyamutuusa kubuwanguzi.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/nanyondo-veronica-namaganda-282/</ref> Yalina ayagala okwesimbawo mu kifo ky'Omukyala Omubaka kubanga yali ayagala kwongereza kuzimba kuki muganda we kyeyali yatandika, ng'alowooza yeeyali omuntu omutuufu ow'okumudira mu bigere.<ref>https://observer.ug/education</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=K2OPjYn8hMo</ref>
== Okusoma kwe ==
Nanyondo yatuuka ebibuuzo bya P7 mu 1998 ku Kisojjo Primary School. Yeeyongerayo n'afuna ebaluwa ya S4 mu 2002 ku Mende Kalema Memorial S.S. Teyakoma awo, wabula yeeyongerayo n'afuna ebaluwa ya S6 mu 2004 ku St. Andrew [[:en:Kagwa|Kagwa]] S.S nga mu kusembayo yafuna Diguli mu Busomesa ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" />
== Obumannyirivu mu mirimu ==
Nanyondo yatandika eby'emirimu mu 2010 ng'akola ng'akulira bakituunzi mu kampuni eyitibwa okutuuka mu 2011. Okuva mu 2011 okutuuka 2013, nga omusomesa ku St. John S.S e [[:en:Mukono_Town|Mukono]] nga essaawa eno akola ng'akulira eby'emirimu ku kampuni ya Ver Stationaries Limited .<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=255</ref> Mu biseera by'okulonda okusembyeyo, yategeka okulonda okwa wamu ne bane abala okuva mu kibiina kya NUP gyebafuunira bakyewagula okuva mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) gyebategereza poliisi ku lukiiko lwabwe era neebakiriza.<ref>https://www.independent.co.ug/police-disperse-nup-campaign-meeting-in-bukomansimbi-as-nrm-mobilizers-defect/</ref>
== Ebikwata ku famire ye ==
Nanyondo mulamu wa Fred Mukasa Mbidde omukiise mu Lukiiko olukola amateeka g'Omubuvanjuba bwa Afrika (East African Legislative Assembly) (EALA).<ref>http://parliamentwatch.ug/political-heirs-are-an-imminent-threat-to-ugandan-politics/</ref> Nanyondo ekitegeeza muganda w'omugenze Suzan Namaganda eyali mukyala wa Mukasa Mbidde.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/lifestyle/44404-romance-fashion-and-drama-as-mps-swear-in |access-date=2021-04-03 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015025807/https://observer.ug/lifestyle/44404-romance-fashion-and-drama-as-mps-swear-in |url-status=dead }}</ref>
== Byasinga okwenyigiramu ==
* Okugoberera ebigenda mu maaso mu ggwanga Following current affairs
* Okunoonyereza
* Okutendereza Mukama Katonda<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=255</ref>
=== Ebimusanyusa ===
* Okuyamba abali mu bwetaavu, bamulekwa ne banamwandu
* Okukola emirimu gyobwa nakyewa
* Okulwanirira eddembe ly'abantu<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
gtjkb631vpjyf5j5509kozgk0cw35vg
Janet Grace Akech Okori-Moe
0
7861
48103
30753
2026-04-27T05:42:12Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48103
wikitext
text/x-wiki
'''Janet''' '''Grace Akech Okori-Moe''' (eyazaalibwa nga 3 Ogwomenda1966) munnayuganda, musomesa ate era munnamateeka.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=40 |access-date=2021-04-04 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429224647/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=40 |url-status=dead }}</ref> Mu Gwokutaano 2020, Okori-Moe yafuuka omubaka omukyala akiikirira [[:en:Abim_District|ddisitulikiti ya Abim]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|lukiiko lw'eggwanga (Uganda) olw'ekkumi]]. Ku ludda lw'ebyobufuzi, Okori-Moe munnakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] era nga kye yajjiramu mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kalulu ka 2016]]. <ref>https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf</ref>
== Okusoma kwe ==
Okori-Moe yatuula ebibuuzo by'ekibiina eky'omusanvu (PLE) mu 1979 ku Abim Primary School. Yasomera ku Kangole Girls Senior Secondary School n'afuna Uganda Certificate of Education (UCE) mu 1983 n'oluvannyuma n'agenda ku Moroto High School gye yafunira Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) mu 1986. Okori-Moe era alina ddipulooma mu busomesa gye yafunira ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] (mu1989) ne Advanced Diploma in Educational Planning and Management gye yafunira ku Kyambogo University (mu 1999).Mu 2000 yafuna ddiguli mu Social Sciences ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] n'oluvannyuma n'afuna Master of Science in Social Sector Planning and Management mu 2006.
== Emirimu gy'akoze ==
Okori-Moe yasomesaako ku Moroto Teachers College (1992–1994) nga tannalondebwa kubeera mukiise ku kakiiko akaateekateeka ssemateeka wa Uganda (1994–1995). Yaweerezaako ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga, 1996–2001 ne 2006–2011. Nga tannalondebwa mu kifo ky'aweerezaamu kaakano, yali muwabuzi wa ppulezidenti ku nsonga z'ebyenjigiriza (2013–2015).
Mu lukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi, Okori-Moe ye ssentebe w'akakiiko akakwasaganya ensonga z'ebyobulimi, <ref>https://www.parliament.go.ug/news/3753/agriculture-committee-granted-time-handle-coffee-bill</ref> ssentebe omubeezi w'akakiiko k'ensonga z'ebweru w'eggwanga mu lukiiko lw'eggwanga (Uganda) <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Bobi-Wine-appointed-to-Presidential-Affairs-Committee-/688334-4011142-dy7q8z/index.html</ref> ate era nga mmemba ku Appointments Committee.<ref>https://ugandaradionetwork.com/story/nrm-cec-approves-20-names-for-parliaments-appointments-committee</ref>
== Laba ne ==
* [[Abim (disitulikit)|Abim District]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu lukiiko lw'eggwanga olw'ekkuminoolumu]].
== Emikutu emirala ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda].
== Ebijulizo ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ciosrprli6uyfp92vw8az7kf0y6ml65
Betty Louke Chelain
0
7863
48104
33996
2026-04-27T05:47:55Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48104
wikitext
text/x-wiki
[[File:Chelain Betty Louke.jpg|thumb|Chelain Betty Louke]]
'''Betty Louke Chelain''' munabyabufuzi Omunayuganda ng'ate mukyala omubaka wa Paalamenti. Mu 2021, yalondebwa ku kyokukiikirira abakyala mu Paalamenti ku lwa Disitulikiti ya [[:en:Amudat_District|Amudat]].<ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref><ref>https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/chelain-betty-louke-10121/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/102566</ref>
Y'omu ku bali u kibiina kyebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/list-of-mps-who-have-been-declared-winners-so-far-3258198</ref> Mu Paalamenti eyekumineemu, awereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku byobulamu.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-health/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu.]]
* [[:en:Amudat_District|Disitulikiti ya Amudat.]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kyo bufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda.]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
{{DEFAULTSORT:Chelain, Betty Louke}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
7cbnwlp12a4g9yptvuf4h1omtbg4qob
Susan Achola Engola
0
7864
48105
31823
2026-04-27T05:48:38Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48105
wikitext
text/x-wiki
'''Achola Suzan Engola''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]]. Mu 2011, yalondebwa okubeera Omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] akiikirira [[:en:Apac_District|Disitulikiti ya Apac]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-women-line-up-for-9-lango-woman-mp-seats-1899912</ref><ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref> Yaddamu [[:en:2021_Ugandan_general_election|n'alondebwa mu kalulu ka bonna aka 2021]], akategekebwa nga 14 Ogusooka mu 2021.
Y'omu kubali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/upc-performed-better-in-2021-polls-akena-3296320</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/achola-susan-engola-10132/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
* [[:en:Uganda_People's_Congress|Ekibiina kye byobufuzi ekya Uganda People's Congress]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka ba Paalamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Apac_District|Disitulikiti ya Apac]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
kk3qwsv0k0dbyru7sgt9v9hb00zy10c
Resty Nanteza
0
7865
48106
31853
2026-04-27T05:48:51Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48106
wikitext
text/x-wiki
'''Resty Nanteza''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]]. n'ogwokuwereza ku leediyo ya NBS mu kibuga ky'e Jinja nga nannyini yo yeeyaliko omubaka wa Paalamenti Hon Igeme Nathan Nabeta. Mu 2021, Yali yeesimbyeewo okubeera omukyala omukiise mu Paalamenti ku lwa Disitulikiti ya [[:en:Buikwe_District|Buikwe]] mu kalulu ka [[:en:2021_Ugandan_general_election|Uganda akabonna mu 2021]], oluvannyuma lw'okuwereza nga ssentebe wa munisipaali ya [[:en:Nyenga,_Uganda|Nyenga]].<ref name="Monitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-mp-losers-in-buganda-to-petition-court-3264292</ref> Yasobola okukungaanya obululu 41,561, n'alangirirwa okubeera nga yali awangudde ng'obudde bukyali kulukalala olwali lusooka.<ref name="UgandanWire">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://theugandanwire.com/2021/01/18/full-list-2021-winners-for-member-of-parliament-mp-positions-across-uganda/ |access-date=2021-04-04 |archive-date=2022-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221005214522/https://theugandanwire.com/2021/01/18/full-list-2021-winners-for-member-of-parliament-mp-positions-across-uganda/ |url-status=dead }}</ref>Wabula yawangulwa Diana Mutasingwa eyali owa [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] eyawangula akakulu kano ng'afunye obululu 43,215.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nanteza-resty-10170/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/nakapachu-gives-hope-to-the-helpless--4009554</ref> Nanteza yagenda mu kkooti ng'awakanya ebyava mukulonda kuno.<ref name="Monitor" /><ref>https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=342778</ref>
Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-supporters-dispersed-in-njeru-1877012</ref><ref name="UgandanWire" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
* [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Ekibiina kyebyobufuzi ekya Forum for Democratic Change]]
* [[:en:Buikwe_District|Disitulikiti ye Buikwe]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ye Uganda]]
== Ebujuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda.]
{{DEFAULTSORT:Nanteza, Resty}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
713azbipdn3xfquzuzjmf4otwgb4w0s
Agnes Nandutu
0
7867
48107
44631
2026-04-27T05:49:05Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48107
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nandutu Agnes.jpg|thumb|Nandutu Agnes]]
'''Agnes Nandutu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamawulire, munnabyabufuzi eyaliko Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga za [[:en:Karamoja|Karamoja]] ekifo ekyamugibwaako Pulezidenti wa Uganda Yoweri Kaguta Museveni n'akikwasa Florence Namboozo Wamala Omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Sironko.<ref>https://www.tuko.co.ke/399970-uganda-elections-journalists-joel-ssenyonyi-agnes-nandutu-3-elected-parliament.html</ref> Mu 2020 yeenyigira mu kamyufu k'ekibiina kya National Resistance Movement <ref>https://pearltimes.co.ug/ntv-ugandas-agnes-nandutu-picks-nrm-nomination-forms-for-bududa-woman-mp-seat/</ref> n'awangulwa eyali mu kifo kino Omubaka omukyala Justin Khainza,<ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2020/09/21/nrms-agnes-nandutu-says-the-poor-can-no-longer-win-an-election-in-uganda/ |title=Archive copy |access-date=2021-04-06 |archive-date=2021-06-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212305/https://www.matookerepublic.com/2020/09/21/nrms-agnes-nandutu-says-the-poor-can-no-longer-win-an-election-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://eagle.co.ug/2020/07/24/ntv-journalist-agnes-nandutu-picks-nrm-nomination-forms.html</ref> naye mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka bonna aka 2021]], ng'avuganya nga talina kibiina kyeyali ajjiddemu, yalondebwa nga Omubaka Omukyala akiikirira [[:en:Bududa_District|Disitulikiti y'e Bududa]].<ref>https://www.pmldaily.com/news/2021/01/four-journalists-set-to-grace-the-11th-parliament.html</ref><ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20210124/107872/how-agnes-nandutu-used-journalism-to-build-a-career-in-politics.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.thegrapevine.co.ug/how-journalist-agnes-nandutu-rose-from-4th-spot-in-nrm-primaries-to-claim-1st-position-in-finals-the-incoming-bududa-woman-mps-spirits-aided-her-to-beat-her-opponent-point-blank/ |access-date=2021-04-06 |archive-date=2021-06-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212842/https://www.thegrapevine.co.ug/how-journalist-agnes-nandutu-rose-from-4th-spot-in-nrm-primaries-to-claim-1st-position-in-finals-the-incoming-bududa-woman-mps-spirits-aided-her-to-beat-her-opponent-point-blank/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://chimpreports.com/from-newsroom-to-house-floor-how-journalists-performed-in-last-weeks-elections/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nandutu yazaalibwa mu [[:en:Bududa_District|Disitulikiti y'e Bududa]] mu Uganda. Ono wa ggwanga lya Bantu nga be bantu b'e Gisu. Nandutu yasomera ku Bumwali primary school gyeyatandikira okusoma, oluvannyuma yeegata ku Bbulo girls secondary gyeyava okugenda ku Blucheke secondary school<ref name=":0">https://observer.ug/lifestyle/66517-agnes-nandutu-s-tough-childhood-was-worth-it</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1997, yeegata ku mukutu gwa [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|Radio Uganda]] ng'akola nga omusasi w'amawulire. Oluvannyuma, n'agenda okusoma Dipulooma mu Mawulire ku ttendekero lya Uganda Institute of Journalism and Media studies. Yakolako mu [[:en:Daily_Monitor|''Daily Monitor'']] ng'omusasi w'amawulire. Wakati wa 2002 ne 2008, Nandutu yakolako ku mukutu gwa leediyo ya Impact FaMa nga omusasi w'amawulire nga tannaba kwegatta ku mukutu gwa ttivi ogwa [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]].<ref name="monitor.co.ug">https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Nandutu--The-people-s-speaker-on-the-People-s-Parliament/691232-2851964-lqdvqiz/index.html</ref> Yali mukugu mu kusaka amawulire g'ebyobufuzi ku mukutu gwa ttivi ya NTV Uganda. Nandutu yeeyali omukubiriza era sipiika wa NTV citizen debate, pulogulamu eyali ayitibwa "[[:en:The_People's_Parliament|The People’s Parliament]]."<ref name="NTV">{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/anchors/4521988-4521974-2acvmr/index.html |title=Archive copy |access-date=2021-04-06 |archive-date=2020-03-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200323170944/https://www.ntv.co.ug/anchors/4521988-4521974-2acvmr/index.html |url-status=dead }}</ref><ref name="monitor.co.ug" /> Yaweereza nga pulezidenti w'ekibiina ekigatta Bannamawulire mu Palamenti okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref>https://chimpreports.com/9689-ntvs-agness-nanduttu-reelected-uppa-president/</ref> Y'awandika n'okuttaanya pulogulaamu emannyikiddwa ennyo ku mukutu gwa ttivi ya NTV Uganda eyitibwa Point Blank.<ref>https://www.sqoop.co.ug/201201/four-one-one/i-am-agnes-nandutuuuuuuu.html</ref> Mu 2011, yafuna ekirabo kya ssekukkulu okuva mu ku [[:en:The_Observer_(Uganda)|''The Observer'']] olwa pulogulaamu ye ku kumukutu gwa NTV eyitibwa, Point Blank.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=16399:christmas-gifts-from-the-observer-for-agnes-nandutu-lord-mayor- |access-date=2021-04-06 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017080935/https://www.observer.ug/component/content/article?id=16399:christmas-gifts-from-the-observer-for-agnes-nandutu-lord-mayor- |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=z-Yd8BuekXU</ref>
== Obutabanguko ==
Mu 2017, dayirekita w'ebyempuliziganya mu palamenti yagaana okuwa ebikkiriza Nandutu okukwata mawulire mu palamenti ya Uganda.<ref>https://kyakala.com/agnes-nandutu-obore-parliament-doesnt-belong-family/</ref>
Mu 2020, mukaseera k'okunonya akalulu k'ababaka ba Palamenti, Nandutu yasabibwa okwanjulira abalonzi bbaawe, ekintu ekyamulema okukola wabula n'asaba abalonzi ng'ali ku leediyo okumufunira omusajja amusaana era n'abasaba esira okuliteeka ku by'okukiikirirwa obulungi mu kifo ky'obufumbo. Ensonga y'obufumbo yaletawo okusika omuguwa mu bantu.<ref>https://www.independent.co.ug/bududa-woman-mp-campaigns-voters-task-ntvs-agnes-nandutu-to-present-husband/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/bududa-woman-mp-campaigns-voters-task-ntvs-agnes-nandutu-to-present-husband</ref> Nandutu yategeeza nga bw'alina abaana musanvu wadde nga teyayagala kufulumya bisingawo ku nsonga eyo bwe yali mu mboozi ey'akafubo n'olupapula lwa ''The Observer''.<ref name=":0" />
== Envumbo z’ensi yonna ==
Nga 30 Ogwokuna, 2024, ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru yalangirira envumbo ku Agnes Nandutu ng'omuntu n’omukungu omulala ow’oku ntikko mu Uganda wansi w'enteekateeka yaayo ey’envumbo mu nsi yonna ey’okulwanyisa obuli bw’enguzi olw’okwenyigira mu kulya enguzi ey’amaanyi ku bikwatagana n’okugaba mu ngeri emenya amateeka enkumi n’enkumi z’amabaati agaaweebwayo okuzimba amayumba g’abantu abaavu mu kitundu ky’e Karamoja ng’emu ku pulojekiti gavumenti ze yateekamu ssente, ekyaletera okusiba okusiba eby’obugagga bwe n’okuwera entambula ye.<ref>{{Cite web |title=UK sanctions corrupt politicians in Uganda who stole from vulnerable communities |url=https://www.gov.uk/government/news/uk-sanctions-corrupt-politicians-in-uganda-who-stole-from-vulnerable-communities |access-date=2024-05-02 |website=GOV.UK |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Financial Sanctions Notice 30/04/2024 |url=https://assets.publishing.service.gov.uk/media/6630b43d3579e7a8f398a9ba/Notice_Global_Anti-Corruption_300424.pdf}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
c3d9r3ooxzxdueikfhik2s6s8d4dwaa
Mary Paula Kebirungi Turyahikayo
0
7868
48108
31780
2026-04-27T05:49:25Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48108
wikitext
text/x-wiki
'''Mary Paula Kebirungi Turyahikayo''' era amanyiddwa nga '''Turyahikayo Kebirungi Mary Paula''' (yazaalibwa nga 15 Gatonnya / January 1961) Munnayuganda nga munnabyabufuzi era eyasoma embeera z'abantu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=230 |access-date=2021-04-07 |archive-date=2021-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430210929/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=230 |url-status=dead }}</ref> Ye mubaka mu Paalamenti owa konsitityuwensi y'e Rubabo,mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[:en:National_Resistance_Movement|wansi w'ekibiina ki National Resistance Movement]] (NRM).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/turyahikayo-kebirungi-mary-paula/ |access-date=2021-04-07 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015015121/https://www.mpscanug.com/profile/turyahikayo-kebirungi-mary-paula/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.ugandadecides.com/candidate.php?id=553</ref><ref>http://dailymonitoruganda.blogspot.com/2016/02/minister-muhwezi-beaten-in-rujumbura.html</ref> Yavuganya ku kifo kino mu 2021-2026 naye n'awangulwa ng'afunye obululu 20,287.
== Ebyokusoma kwe ==
Mu 1974, yatandika okusoma mu St. Theresa Primary School era gye yatuulira ebigezo bya P7, olwo oluvannyuma ne yeegatta ku Immaculate Heart Girls Senior Secondary School era gye yatuulira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|S4]] mu 1978.<ref name=":0"/> Kyokka [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|S6]] yo yagituulira mu Kibuli S.S mu 1980. Yabeebwa ekifo mu [[:en:Makerere_University|Yunivaasite e Makerere]] n'asomayo ddiguli mu mbeera z'abantu eya Bachelor's degree of Arts in Social Sciences (Political Science, Sociology)<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=8819:cover-story-women-who-fear-no-man |access-date=2021-04-07 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015015118/https://www.observer.ug/component/content/article?id=8819:cover-story-women-who-fear-no-man |url-status=dead }}</ref> mu mwaka 1984.<ref name=":0" /> Mu 1997, yasomayo satifikeeti mu bukulembeze oluvannyuma lwa ddiguli mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]].<ref name=":0" /> Mary era yaddayo ku [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] n'afunayo Dipulooma mu by'obukulembeze mu 2000 era oluvannyuma yaddayo n'asomayo ddiguli eyookubiri eya Master of Public Health Leadership mu 2009.<ref name=":0" />
== Emirimu gye nga tannatandika byabufuzi ==
Yali musomesa era nga y'akulira essomo ly'Ebyafaayo ku ssomero lya Baptist High School, Mombasa, Kenya(1986-1988) ne ku Afraha High School, Nakuru, Kenya (1988-1990).<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> Mu 1994, yeegatta ku puloogulaamu ya Africa Science Technology Exchange nga y'agikulembera oluvannyuma ne yeegatta ku Minisitule y'ebyobulamu gye yaweereza mu kuddukanya emirimu gya Minisitule egya bulijjo (1998-2004). Okuva awo, yakolako ng'amyuka akulira enzirukanya y'emirimu mu kitongole ekiddukanya emirimu gya Gavumenti ekya Public Sector(2004-2005).<ref name=":0" /> Era yakolao ng'amyuka akulira eby'emirimu mu kitongole kya Global Fund to fight AIDS, TB, Malaria (2004 - 2005). Yakolako ng'omu ku banoonyereza ku African Energy Policy Research Network, era ng'omusomsa w'essomo ly'Ebyafaayo ne Kayigansi (Geography) mu masomero gy'e Kenya.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
== ebyobufuzi ==
Okuva mu 2006 - 2021, yaweereza [[:en:Member_of_parliament|ng'omubaka]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuli Paalamenti ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/turyahikayo-kebirungi-mary-paula-494/</ref> Mu 2001 yawangula eyali Minisita era aliko cansala wa Makerere University, Prof. Mondo Kagonyera, ku kifo ky'omubaka wa Rubabo Konsitityuwensi.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
Mu Paalamenti yeeyongerako obuvunaanyizibwa obulala okubukiiko bwa Paalamenti obw'enjawulo, mu bitongole bya Gavumenti eby'enjawulo ne bizinensi za Gavumenti ez'enjawulo.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref>
== Ebyomunda ebimukwatako ==
Mufumbo.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> By'anyumirwa mu biseera bye eby'eddembe anyumirwa okuwuliriza ennyimba ez'eddiini, okukyalira mikwano gye, okutambulako n'okukubaganya ebirowoozo.<ref name=":0" /> Ayagala nnyo okutumbula ebyobulamu n'abavubuka abawala mu ggwanga.<ref name=":0" />
== Laba na bino ==
* [[:en:Rukungiri_District|Rukungiri District]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda eyoomunaana.]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda eyoomwenda.]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
== Ebijuliziddwamu ==
* Mary Paula Kebirungi Turyahikayo on Facebook
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ep249yrwm7nnd39hi0b2y7te6fx7d39
Betty Ethel Naluyima
0
7869
48109
34172
2026-04-27T05:49:38Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48109
wikitext
text/x-wiki
'''Betty Ethel Naluyima''' munabyabufuzi Omunayuganda era omubaka wa Paalamenti. Yalondebwa okugenda mu ofiisi nga omubaka wa Paalamenti akiikirira Disitulikiti ya [[:en:Wakiso_District|Wakiso]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu aketabibwamu banayuganda bonna aka 2021]].<ref>https://dailyexpress.co.ug/2021/01/18/list-59-nup-elected-mps-for-the-11th-parliament/</ref>
[[File:Naluyima Betty Ethel.jpg|thumb|Naluyima Betty Ethel ]]
Y'omu kubali mu kibiina ky'e byobufuzi ekya National Unity Platform.<ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210508222102/https://nrm.co.ug/ugandas-11th-parliamentarians-full-list/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumineemu]]
* [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya National Unity Platform]]
* [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti ye Wakiso]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebujuliziddwaamu ==
<references />
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalameti ya Uganda]
{{DEFAULTSORT:Naluyima, Betty Esther}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
3xhzo13iirn3kw7y9hd6h7k6223tvic
Christine Tubo Nakwang
0
7870
48110
43690
2026-04-27T05:52:46Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48110
wikitext
text/x-wiki
'''Christine Nakwang Tubo''' n'era amanyiddwa nga '''Christine Tubo Nakwang''' munnayuganda, munnabyabufuzi nga mu kiseera kino ye mubaka omukyala akiikirira disitulikiti [[Kaabong|y’e Kaabong]] . Christine yali omu ku bakiise b’ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] (NRM) mu kulonda okwaddibwamu okwa 2021 okwaliwo kubanga Rose Lily Akello eyali omukyala akiikirira disitulikiti [[Kaabong|y’e Kaabong]] yasalawo okukiikirira disitulikiti y’e [[Karenga]] eyakutulwa ku disitulikiti y’e Kaabong. Yasunsulwa okuva ku Fadouta Ahmed ne Agnes Napio nga nabo baali wansi wa [[ttiketi]] ya NRM <ref name=":0" /> [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|.]] Nakwang yali avuaganya ne Judith Adyak Nalibe eyava mu lwokaano ku bigambibwa nti yafuna obuwagizi butono okuva mu kibiina kye . Obwetaavu bw’okutumbula obuweereza bw'ebyenjigiriza n’ebyobulamu mu disitulikiti y’e Kaabong bwateekebwa ku lukalala ng’ebigendererwa ebikulu eby'omubaka wa palamenti omupya omulonde Christine Tubo Nakwang .
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Christine yazaalibwa nga 7 Omwezi ogwekkuminoogumu 1967 mu disitulikiti [[Kaabong|y’e Kaabong]] . Mubazi wa bitabo [[omutendeke]]. <ref>{{Cite web |title=Nakwanga Christine Tubo |url=https://nrm.co.ug/staff/nakwang-christine-tubo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210731050243/https://nrm.co.ug/staff/nakwang-christine-tubo/ |archive-date=31 July 2021 |access-date=11 March 2021 |website=Nettech Reliable Media}}</ref> Olugendo lwe olw'ebyenjigiriza yalutandikira ku ssomero lya Komukuny Girls, ku mutendera gwa pulayimale gye yafunira satifikeeti ey'ebibuuzo ebimaliriza omutendera gwa pulayimale mu 1982, olwo n’agenda mu ssomero lya siniya erya Kangole Girls Secondary School gye yafunira satifikeeti ey'ebibuuzo ebimaliriza omutendera gwa siniya eyokuna [[U.C.E]] mu 1986. Oluvannyuma, yeegatta ku ssomero lya siniya erya Moroto High school okusomerera satifikeeti emaliriza siniya eyomukaaga [[U.A.C.E]] mu 1989.Yeegatta ku [[yunivasite y'e Nkumba]] okufuna dipuloma eya waggulu mu kubala ebitabo mu 1992.Ku nkomerero yagenda ku [[yunivasite ya Kampala International University]] gye yafunira [[ddiguli esooka]] mu [[nzirukanya ya zi bbisinensi]] (BBA) mu 2006. <ref name=":1">{{Cite web |title=parliament of uganda Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153238/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |archive-date=29 April 2021 |access-date=10 March 2021 |website=parliament}}</ref>
== Emirimu gye ==
Christine yatandika emirimu gye ng'omusomesa ku ssomero lya Komukuny boys primary School nga kwotadde ne n'erya siniya erya Kaabong [[senior Secondary]] School.Yafuuka akola ng’omumyuka w’omukulu w’essomero mu Kangole Girls SS mu 1990, okuva mu 1993 okutuuka mu 1994 yali mukwasi wa sente ku kitongole ky'obukatuliki ekigula ebintu eky'e Moroto . Mu 1995, yafuuka omukuumi wa sitoowa mu ofiisi ya Oxfam GB Kotido Field, olwo n’afuuka omuwanika ku kitongole kya Dodoth Agro-pastoralist development Organization, yagenda mu maasoneyeegatta ku kkampuni enzimbi eya Terra Firma Construction Company ng'addukanya emirimu <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |access-date=2021-03-31 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> mu kiseera kye kimu ng'aweereza nga kansala wa LC5 owa disitulikiti y’e Kaabong okuva mu 1996 okutuuka mu 2000. Yafuuka omubaka wa palamenti owa disitulikiti y'e Kabong okuva mu 2001 okutuuka mu 2011. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |access-date=14 March 2021 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Yafuuka mmemba ku kakiiko k’obuweereza aka disitulikiti y’e Kaabong mu 2012–2015 era n’addamu okufuuka omubaka wa paalamenti okuva mu Mwezi ogwomenda 2019 okutuusa 2021 <ref name=":1">{{Cite web |title=parliament of uganda Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153238/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |archive-date=29 April 2021 |access-date=10 March 2021 |website=parliament}}</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Christine yatandika olugendo lwe olw'ebyobufuzi nga kansala wa LC5 mu [[Kaabong (disitulikit)|disitulikiti y'e Kaabong]] okuva mu 1996 okutuuka mu 2000. <ref name=":1">{{Cite web |title=parliament of uganda Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153238/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |archive-date=29 April 2021 |access-date=10 March 2021 |website=parliament}}</ref> Yawangula okulonda kwa 2006 okw'omubaka omukyala akiika owa palamenti kweyali avuganyizaamu ku bwa namunigina . Mu kulonda kwa 2006, Akello Lucy yawaabira Christine mu kkooti engeri gy'atali mumativu n’ebyava mu kulonda kwa 2006. Kino kyaleetera Christine okuteekebwa ebbali ku ky'okukubeera omubaka wa palamenti omukyala era ukuddamu okulonda ne kukolebwa okusinziira ku tteeka era Akello Lucy n’afuuka omubaka omukyala owa Palamenti owa disitulikiti y’e Kaabong mu 2017. Akello Lucy bwe yasalawo okukiikirira [[disitulikiti y'e Karenga]], yaleka ekifo kyereere era kino kyavaako okutegeke okuddamu okulonda mu 2019 <ref>{{Cite web |last=cwelikhe |date=30 September 2019 |title=District Woman Member of Parliament, Kaabong |url=https://www.ec.or.ug/election/district-woman-member-parliament-kaabong |access-date=14 March 2021 |website=Electoral Commission |language=en}}</ref> Christine gye yasunsulibwa n'afuuka omubaka omukyala owa paalamenti. Yayongera okuvuganya ku kifo kye kimu mu kulonda okwakaggwa mu 2021 ng’omukwasi wa bendera ya [[National Resistance Movement|NRM]] kweyavaamu ng’omuwanguzi. Mu kiseera kino aweereza ng'omubaka wa paalamwenti omukyala akiikirira disitulikiti y'e Kaabong .
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Lucy Akello|Lucy Akello, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[Olukalala lw'ababaka aba paalamenti ey'ekkumi]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite news|title=Race for Kaabong Woman Mp takes shape as FDC, NRM lock horns|work=VanguardNews|url=https://www.vanguardnews.ug/race-for-kaabong-woman-mp-takes-shape-as-fdc-nrm-lock-horns/|access-date=11 March 2021}}
# {{Cite web |title=Nakwanga Christine Tubo |url=https://nrm.co.ug/staff/nakwang-christine-tubo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210731050243/https://nrm.co.ug/staff/nakwang-christine-tubo/ |archive-date=31 July 2021 |access-date=11 March 2021 |website=Nettech Reliable Media}}
# {{Cite web |title=parliament of uganda Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153238/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |archive-date=29 April 2021 |access-date=10 March 2021 |website=parliament}}
# {{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |access-date=2021-03-31 |website=www.parliament.go.ug}}
# {{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |access-date=2021-03-31 |website=www.parliament.go.ug}}
# {{Cite news|date=20 July 2019|title=Kaabong District Woman MP crosses to newly created Karenga District|work=Daily Monitor|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kaabong-district-woman-mp-crosses-to-newly-created-karenga-district-1838512|access-date=14 March 2021}}
# {{Cite web |last=cwelikhe |date=30 September 2019 |title=District Woman Member of Parliament, Kaabong |url=https://www.ec.or.ug/election/district-woman-member-parliament-kaabong |access-date=14 March 2021 |website=Electoral Commission |language=en}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ew344w714p5edgumitd5bek3x2epy65
Emma Boona
0
7871
48111
30891
2026-04-27T05:53:30Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48111
wikitext
text/x-wiki
[[File:HON.BOONA EMMA.jpg|alt=Boona Emma|thumb|Boona Emma]]
'''Emma Boona''' (Eyazalibwa enakuzomwezi 17 omwezi gwa mukutulansanja 1954) musomesa muna Yuganda era muna'byabufuzi. Yaliko omubaaka omukyala owa [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara District]]<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=407&const=Woman+Representative&dist_id=61&distname=Mbarara |access-date=2021-04-07 |archive-date=2017-08-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170818214621/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=407&const=Woman+Representative&dist_id=61&distname=Mbarara |url-status=dead }}</ref> mu palamenti ey'omunana neye kumi era omukiise wa National Resistance Movement (NRM), ekibbina ky'ebyobufuzi ekifuga Uganda.<ref>https://chimpreports.com/mbarara-incumbents-emma-boona-kyamadidi-floored/</ref>
Ng'akyali omubaka, yawereza ng'omumyuka wa sentebbe wakakiiko akakwasaganya ebyemilimu ne Gavumenti yamakati atte yali mukiise ku kakiiko k'ebyensimbi, entekateka wamu n'enkulakulana mu byenfuna wamu n'akakiko akalondola ensasanya ya Gavumenti mu palamenti ya Yuganda.<ref>https://katangathoughts.wordpress.com/tag/emma-boona/</ref>
Yali mukiise ku kiwayi kya NRM mu palamenti era omukise mu kibbina ekigata ababaka abakyala mu palamenti ya Uganda(Uganda Women's Parliamentary Association (UWOPA).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.afrinspire.org.uk/11/index.php/who-we-are/32-news/132-uganda-parliament-internship |access-date=2021-04-07 |archive-date=2017-08-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170818175128/http://www.afrinspire.org.uk/11/index.php/who-we-are/32-news/132-uganda-parliament-internship |url-status=dead }}</ref>
Boona era yaliko Omumyuka wa sentebbe w'olukiiko lwa district y'embarara (Local Council Five (LC5), era yaliko n'omomyuka wa mayor wa Mbarara Munisipali.
Yawerazako ng'omukulu w'esomero lya Mbarara Secondary School era yali musomesa mumasomero agawerako mu bugwa'njuba bwa Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1081101/mbarara-text-books-worth-sh60m</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1030774/serve-milk-parties-lc5-boss</ref>
== Obulamu bwe obw'edda n'okusoma kwe ==
Boona bamuzalira mu disitulikiti ye [[Bushenyi]], mu Ankole ng'enaku zomwezi 17 mukutulansanja 1954 mu maka g'enzikiriza y'eki kulisitayo. okusoma kwe yakutandikira ku St. Cecilia Girls' School Kitabi-Bushenyi ne St. Helen's Primary School – Mbarara, we'yatulira ebibuzo bye eby'ekina ky'omusanvu (PLE certification) mu 1967.
Yamala neyeyunga ku Maryhill High School okusooma siniya esooka paaka ku y'okuna (O-Level) mu 1971, namala nada Trinity College Nabbingo weyasoomera siniya ey'okutano paaka ku y'omukaaga (A-Level) mu 1973.
Boona yeyongerayo okusooma neyeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] weyasoomera diguli ne dipuloma mu byenjigiriza gyeya'tikirwa mu 1977. Mu 2006, yatikirwa diguli ey'okubiri mu kubalirira n'okudukanya eby'enjigiriza okuva mu Ssetendekero wa Mbarara University of Science and Technology (MUST).<ref name=":0" />
== Gyenvundde we' mu by'obufuzi ==
Nga yakatikirwa digtuli ye esooka mu 1977, Boona ya'somesa mu zi siniya z'omubugwa'njuba bwa Uganda okutusa 1984 lwe yalondebwa okuba omukulu w'esomero lya Mbarara Secondary School lye yakulira okumala emyaka kumi n'enna. Mu 1991, Yafuka omumyuka wa mayor wa munisipali y'eMbarara. yawereza mu kifo kino paaka 1998 bweyalondebwa ng'omumyuka wa ssentebbe wa LC eyokutaano owa disitulikiti y'embarara.
Okuva 2002 okutusa 2008, Boona yali akiikirira Uganda mu kiibbina ky'ensi yona ekikwasaganya eby'okubalilira mu kuzaala (International Planned Parenthood Federation) – Mu kibangirizi ky'africa (IPPFAR) nga nakywewa mu kitingole kya Reproductive Health Uganda (RHU).
Mu 2006, Boona yagenda mumaso nokuwereza abantu b'eMbarara era yesimbawo ng'omubaka w'abakyala ba disitulikiti y'e Mbarara ngali ku kakonge ka NRM era nawangula akalulu k'anakwata bendera ya NRM mu 2005 atte nawangula n'akalulu ka boona mu 2006 okufuka omubaka mu palamenti ya Uganda ey'omunana. Mu 2011, abantu b'e Mbarara bamulonda ku kiisanja eky'okubiri eky'emyaka etaano.
Mu 2015, Rosette Kajungu Mutambi yasinga Emma Boona mu kalulu k'okulonda anakwatira NRM bendera mu kalulu ka 2016 kubw'omubaka omukyala owa disitulikiti y'eMbarara.<ref>https://chimpreports.com/students-sue-ndejje-university-over-tuition/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.com/story/mbarara-leaders-divided-over-proposed-rwampara-district</ref>
Mu palamenti ey'omunnana n'ey'omwenda, Boona yali mukkise ku kakkiko ku by'ensimbi,okubalirira n'ebyenkulakulana wamu n'akakkiko ku nsasanya ya gavumenti mu palamenti. yali mukiise ow'ekiiwayi kya NRM mu palamenti atte wamu n'ekkibbina ky'ababaka abakyala mu palamenti kyebayita (UWOPA).
Mu palamenti eyo munnana, Boona yali awereza ng'omumyuka wa ssentebe w'akkiko akalondola ekitongole kya Gavumenti ekkikwasaganya eby'emilimo wamu n'akakkiko ku Gavumenti ez'ebitundu. Era yali akkikirira bugwa'njuba bwa Uganda mu kibbina ekigata ababaka abakyala mu palamenti ekya UWOPA.
== Ebimukwatako Ng'omuntu ==
Emma Boona mukyala wa' Chris Boona era balina abaana. akulira wamu nokuwa amagezi ebibbina by'obwegasi ebitereka n'okuwola sente (SACCOs) mu disitulikiti y'e Mbarara era ali ku' bukkiko obudukanya amasomero obw'amasomero mangyi.
== Laba nebiino ==
* [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara District]]
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
6m97h1sy346j4ohn3k1eq6po1u9gyvu
Norah Bigirwa-Nyendwoha
0
7872
48112
33986
2026-04-27T05:53:50Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48112
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Norah Bigirwa|birth_date={{birth date and age|df=y|1968|10|19}}|nationality=Ugandan|citizenship=Ugandan|occupation=Politician|title=Member of parliament}}
[[File:Bigirwa Norah Nyendwoha.jpg|thumb|Bigirwa Norah Nyendwoha]]
'''Norah Bigirwa'''
'''Yazaalibwa nga:''' 19 October 1968
'''Eggwanga:''' [[Munnayuganda]]
'''Obutuuze:''' [[Munnayuganda]]
'''Obukulu:''' Munnabyabufuzi
'''Ekifo:''' Mmemba wa Paalamenti
'''Norah Bigirwa-Nyendwoha''' (Yazaalibwa nga 19 Ogwekkumi / October 1968) Munnayuganda ate nga mubaka Omukazi mu Paalamenti. Mu 2016, Yalondebwa ng'omubaka Omukazi akiikirira [[Buliisa (disitulikit)|Disitulikii Buliisa]]. [[:en:2021_Ugandan_general_election|Mu kulonda kwa Uganda okwa bonna okwa 2021]] yaddamu okulondebwa akiikirire ekitundu kye kimu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=350 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427175727/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=350 |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tag/norah-bigirwa-nyendwoha/</ref>
Mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2803</ref>
== Ebyokusoma kwe ==
Mu 1992, Norah yatikkirwa Dipulooma mu byabizinensi (Business Studies) mu ttendekero lya National College of Business Studies erisangibwa e [[:en:Nakawa|Nakawa]].
Mu 1995, yatikkirwa era n'afuna satifikeeti mu by'okubala ebitabo (Accounting Technician Certificate) okuva ku ttendekero lya Uganda Management Institute. Era mu ttendekerolye limu gye yatikkirwa Dipulooma mu ssomo ly'ebyenfuna (Finance Officers Diploma) nga wayiseewo emyaka ena (4).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=350 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427175727/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=350 |url-status=dead }}</ref>
Mu 2003, yatikkirwa Ddiguli esooka mu [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]] ng'afuna [[:en:Bachelor's_degree|Ddiguli mu kuddukanya bizinensi (bachelor's degree of Business Administration)]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=350 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427175727/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=350 |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.internationalconservation.org/publications/caucus-lists/uptcc.pdf</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
{| class="wikitable"
!Omulimu
!Ekitongole
!Ekiseera mwe yakolerayo
|-
|Mumyuka wa maneja
|A&M Executive Cleaning Services
|2012-2015
|-
|Omubazi w'ebitabo (omukuukuutivu)
|Uganda Wildlife Authority
|2003 - 2010
|-
|Omubeezi w'omubazi w'ebitabo
|District Health Services Project, Mukono District
|1994-2003
|}
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
c77eq0iri8s7p7cn7phqalb2an8vhk8
Juliet Kyinyamatama Suubi
0
7873
48113
30934
2026-04-27T05:54:07Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48113
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=SUUBI JULIET KYINYAMATAMA|nationality=Ugandan|citizenship=Ugandan|alma_mater=Uganda Christian University
University of Geneva|years_active=2011-todate|title=Member of Parliament}}
SUUBI JULIET KYINYAMATAMA
'''Obuzaale''' [[Munnayuganda]]
'''Obutuuze''' [[Munnayuganda]]
'''Gye yasomera''': [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], [[:en:University_of_Geneva|University of Geneva]]
'''Emyaka mw'akyaakidde:''' 2011 - okutuusa leero
'''Ekifo:''' Mmemba wa Paalamenti
'''Juliet Kyinyamatama Suubi''' '''('''yazaalibwa nga 22 Ogwekkumineebiri / December 1988) [[Munnayuganda]], munnabyabufuzi era nga [[:en:Member_of_parliament|mmemba wa Paalamenti]]. Mu 2011, yalondebwa okubeera omubaka omukazi owa [[:en:Rakai_District|Disitulikiti y'e Rakai]] mu Paalamenti ya Uganda, n'addamu okulondebwa mu kifo kye kimu [[:en:2016_Ugandan_general_election|mu kulonda kwa bonna okwa 2016]] era bwe yeesimbawo omulundi ogwokusatu ku kifo kye kimu yalondebwa [[:en:2021_Ugandan_general_election|mu kwa 2021]] n'addayo mu Paalamenti ng'omubaka omukazi owa Disitulikiti y'e Rakai mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2016-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161107102502/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tag/juliet-kyinyamatama/</ref>
Yavuganya ku [[:en:Independent_politician|bwannamunigina]] oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kamufu k'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2016-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161107102502/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/losers-in-nrm-polls-vow-to-return-as-independents-1934442</ref>
== Ebyobuyigirize bwe ==
Yatuulira ebigezo bye ebya Pulayimale (PLE) mu Ronald Ruta [[:en:Primary_school|Primary School]] e [[:en:Lyantonde_District|Lyantonde mu 2001]]. Mu 2005 yatuula [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|S4]] ye ku ssomero lya Valley College erisangibwa e [[:en:Bushenyi|Bushenyi]], era ng'eno gye yatuulira n'[[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|ebya S6]] mu 2008.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2016-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161107102502/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |url-status=dead }}</ref> Mu 2012 yatikkirwa Ddiguli ye esooka eya [https://web.archive.org/web/20210512230851/https://www.vu.ac.ug/undergraduate/humanities-and-social-sciences/programme/bachelor-social-work-and-social Bachelor's degree of Social Work and Social Administration] ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]]. Oluvannyuma yasoma satifikeeti mu byobulamu eya [[:en:Global_health|Global Health]] okuva mu [[:en:University_of_Geneva|University of Geneva]] mu 2013 .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2016-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161107102502/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |url-status=dead }}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala bw'akoze ==
{| class="wikitable"
!Obuvunaanyizibwa
!Ekitongole
!Ebbanga mwe yakolerayo
|-
|Maneja mu kuddukanya emirimu gy'okuyamba abanaku
|Partners in Health
|2013-2014
|-
|Mubeezi wa Maneja
|Partners in Health
|2012-2013
|-
|Mmemba wa Paalamenti
|Paalamenti ya Uganda
|2011 okutiisa leero
|}
== Laba na bino ==
* [[:en:Independent_politician|Independent politician]]
* [[:en:Rakai_District|Rakai district]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ezenyongeza ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]<br /><br />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
dj1ac1rts8jao5gzpq0jgwr55vlni4b
Kevin Ojinga Kaala
0
7874
48114
34009
2026-04-27T05:54:21Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48114
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kaala Kevin Ojinga.jpg|thumb|Kaala Kevin Ojinga]]
'''Kevin Ojinga Kaala''' Munnayuganda , Munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti. [[:en:2021_Ugandan_general_election|Mu kulonda kwa bonna okwa 2021]], yalondebwa okubeera mmemba wa Paalamenti ng'akiikirira [[:en:Pallisa_District|Disituliki y'e Paliisa]] mu Paalamenti ng'omubaka waayo Omukazi.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/asiimwe-musiime-molly-10686/</ref><ref>https://www.ec.or.ug/sites/default/files/press/Nominated%20Candidates%20for%20Parliamentary%20Elections%202021.ver18.11.2020.pdf</ref>
Mmemba wa kibiina kya byabufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://archives.visiongroup.co.ug/vision/NewVisionaApi/v1/uploads/NV040518pg13.pdf</ref><ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2548</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uchaguzi.go.ug/candidates/mp |access-date=2021-04-08 |archive-date=2021-04-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210419100713/https://uchaguzi.go.ug/candidates/mp |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* Olukalala lwa bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu
* [[:en:Faith_Alupo|Faith Alupo]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Pallisa_District|Paliisa District]]
* Mmemba wa Paalamenti
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Akalandirwako ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]<br /><br />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
l2tzpmos5hd10bg2wb458ggk6hy9uka
Maria Mutagamba
0
7875
48115
47434
2026-04-27T05:54:35Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48115
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mutagamba Maria.jpg|thumb|Mutagamba Maria.jpg]]
'''Maria Emily Lubega Mutagamba,''' yazaalibwa nga 5 Ogwomwenda mu 1952, nafa nga 24 Ogwomukaaga mu 2017, nga yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Economist|kafulu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi. Yeeyali [[:en:Ministry_of_Tourism,_Wildlife_and_Antiquities_(Uganda)|Minisita w'eby'obulambuzi, ebisolo n'ebintu by'edda]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] okuva nga 15 Ogwomunaana mu 2012<ref name="Cabinet2">{{cite web |title=President Yoweri Museveni Reshuffles Cabinet|accessdate=3 March 2015|last=Newvision Team|url=http://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html|date=15 August 2012|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20120816235713/https://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html|archive-date=16 August 2012}}</ref> okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>{{cite web |title=Uganda's President Museveni names Prof. Ephraim Kamuntu as new Tourism Minister|accessdate=24 October 2016|publisher=Wolfgang Thome Wordpress|url=https://wolfganghthome.wordpress.com/2016/06/06/ugandas-president-museveni-names-prof-ephraim-kamuntu-as-new-tourism-minister/|first=Thome|date=6 June 2016|last=Wolfgang|location=Kampala}}</ref>
Okuva mu 2011 okutuuka mu 2012, yeeyali minisita avunaanyizibwa ku by'amazzi n'ebitundu eby'etolodde.<ref>{{cite web |last=Mukasa|accessdate=3 March 2015|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|first=Henry|location=Kampala|title=Museveni Names New Cabinet|date=28 May 2011|newspaper=[[New Vision]]|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|archivedate=11 December 2014}}</ref> Yaweerezaako nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka Paalamenti]] omukyala omulonde eyali akiikirira [[:en:Rakai_District|Disitulikiti ye Rakai]] okuva mu 2001 okutuusa mu 2016.<ref>{{cite web |location=Kampala|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Over-20-MPs-bow-out-of-2016-race/688334-2728402-9p2w28z/index.html|title=Over 20 MPs bow out of 2016 race|first=Mercy|last=Nalugo|newspaper=[[Daily Monitor]]|date=25 May 2015|accessdate=25 October 2016}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Mutagamba yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Rakai nga 5 Ogwomwenda mu 1952. Yasomera ku St. Aloysius Senior Secondary School e Bwanda, mu [[:en:Kalungu_District|Disitulikiti y'e Kalungu]] okuva mu 1967 okutuuka mu 1970 ng'eno gyeyamalira S4. Oluvannyuma y'agenda ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College e Namagunga]] nga lino lisinganibwa mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'e Mukono]] okuva mu 1971 okutuusa mu 1972 ng'eno gyeyatuulira S6. Yagenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okuva mu 1973, okutuusa mu 197, n'atukirwa ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu by'enjigiriza]] mu by'enfuna. Alina ne Dipulooma mu [[:en:Computer_programming|bya kompuyuuta]] gyeyafuna okuva kutendekero lya ICL Computer School erisinganibwa e [[:en:Nairobi,_Kenya|Nairobi mu Kenya,]] ng'eno yagifuna mu 1980, nga kuno kw'oteeka ne satifikeeti mu bukulembezze obw'awagulu gyeyafuna okuva kutendekero lya [[:en:John_F._Kennedy_School_of_Government|John F. Kennedy School of Government]] mu [[:en:Cambridge,_Massachusetts|Cambridge, e Massachusetts,]] mu ggwanga lya [[:en:United_States|Amerika,]] nga yagifuna mu 1997.<ref name="Palm2">{{cite web |url=http://tourism.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=61&Itemid=120|title=Profile of Maria Emily Lubega Mutagamba|accessdate=25 October 2016|date=25 October 2016|publisher=[[Ministry of Tourism, Wildlife and Antiquities (Uganda)|Uganda Ministry of Tourism, Wildlife and Antiquities]] (MTWA)|author=MTWA|location=Kampala|archive-url=https://web.archive.org/web/20160613050227/http://www.tourism.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=61&Itemid=120|archive-date=13 June 2016|url-status=dead}}</ref> Mu 2013, yafuna weebwa ekitiibwa ky'okubeera nga yali akuguze mu by'amateeka okuva ku [[:en:McMaster_University|Yunivasite ya McMaster]] e [[:en:Canada|Canada]].<ref name="McMaster2">{{cite web|accessdate=26 June 2017|url=http://dailynews.mcmaster.ca/article/honorary-degrees-celebrate-local-heroes-international-leaders/|title=Honorary degrees celebrate local heroes, international leaders|date=4 June 2013|work=McMaster Daily News|archive-date=27 June 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180627144308/https://dailynews.mcmaster.ca/article/honorary-degrees-celebrate-local-heroes-international-leaders/|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu ==
Mutagamba yawerezaako nga avunaanyzibwa ku by'emirimu mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank of Uganda]], okuva mu 1976 okutuusa mu 1980, ng'era yeeyali akulira baanka eno okuva mu 1991 okutuusa mu 1999. Yaliko kubaali ku kakiiko k'abakungu abaali bavunaanyizibwa ku by'okukola amateeka, wakati wa 1994 okutuusa mu 1995. Mu 1999 okutuusa mu 200, yeeyali omumyuka w'omuwandiisi ow'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Uganda]] [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|ekya Democratic Party]]. Mu 2000, yaweebwa eky'okubeera Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'amazzi n'ebitundu eby'etolodde, ekifo kyeyalimu okutuusa mu 2012. Yeeyali akulembera akakiiko kaba minisita ku semazinga wa Afrika akaali kavunaanyizibwa ku by'amazzi okuva mu 2004, okutuusa mu 2012, ng'era ye mukwanaganya w'ekibiina ky'abakyala abakulembezze munsi yonna ku lw'amazzi n'obuyonjo, okuva mu 2005, okutuuka mu 2015. Yaliko n'omumyuka wa ssentebe w'ekitongole ky'amawanga amagate ekya [[:en:United_Nations_Task_Force_on_Integrated_Water_Resource_Management|United Nations Task Force on Integrated Water Resource Management.]] Yali asinga kumannyikwa olw'emirimu gye egyaali gyekuusa ku by'amazzi n'egyaGlobal Water Harvesting Network.<ref name="Palm2" /><ref name="McMaster2" />
Mutagamba yawerezaako nga minisita avunaanyizibwa ku by'obulambuzi, ebisolo by'okutrale n'ebintu by'edda okuva nga 15 Ogwomunaana mu 2012, okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016 nga [[:en:Ephraim_Kamuntu|Ephraim Kamuntu]] amudira mu bigere. Nga akyali minisit, yali asinga kumannyikwa olw'okutumbuula eggi lya Uganda eryali lisinga okumannyikwa, enva endiirwa nga babizingidde wamu ne chapati abasinga kyebamanyi nga [[:en:Rolex_(food)|Rolex]].<ref>{{cite web|url=http://capitalradio.co.ug/tourism-minister-launches-rolex-festival/|title=Tourism minister launches Rolex festival|author=Patricia Osman|work=Capital FM|date=17 August 2016|accessdate=25 June 2017|archive-date=4 August 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180804200814/http://capitalradio.co.ug/tourism-minister-launches-rolex-festival/|url-status=dead}}</ref> Yeeyaza engulu e[[:en:Miss_Tourism_Uganda|mpaka z'obwa nnalulungi eya;i yeesimbawo ku ky'obulambuzi]] ekyali kyatandikawo mu 2010.<ref>{{cite web |date=28 August 2013 |title=Miss Tourism 2013 kicks off Thursday 29 |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1330268/miss-tourism-2013-kicks-thursday |accessdate=25 June 2017 |work=New Vision}}</ref> Yanyuka eby'obufuzi mu 2016 olw'embeera y'obulamu bwe okubeera nga yali etandise okusajuka.<ref name="Death2">{{cite web |last1=Bwire |first1=Job |last2=Ainebyoona |first2=Emmanuel |date=24 June 2017 |title=Former tourism minister Maria Mutagamba is dead |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Former-tourism-minister-Maria-Mutagamba-dead/688334-3985994-1u8woy/index.html |accessdate=25 June 2017 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ebimukwatako nga omuntu ==
Yali yafumbirwa Tarsis Matthew Mutagamba eyali akola mu Baanka ya Uganda okumala emyaka 17 okutuusa bweyawumula mu 1980. Yeeyasooka okubeera nga y'akulira ababalirizi b'e bitabo mu Afrika.<ref>{{cite web |date=4 January 2004 |title=TARSIS Mathew Mutagamba, husband to the State Minister for Water, Maria Mutagamba, is dead |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1109774/bishop-kakooza-mourns-mutagamba |accessdate=25 June 2017 |work=New Vision}}</ref> Tarsis yafa olw'omutima okulemererwa nga 2 Ogwokubiri mu 2004, ng'alina emyaka 70, ng'alina abaana 16.<ref>{{cite web |last=Vision Reporter |date=5 January 2004 |title=Uganda: Bishop Kakooza Mourns Mutagamba |url=http://allafrica.com/stories/200401050552.html |accessdate=3 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] via [[AllAfrica.com]] |location=Kampala}}</ref>
== Okufa ==
Mutagamba yafa nga 24 Ogwomukaaga mu 2017 mu ddwaliro lya [[:en:Case_Medical_Centre|Case Medical Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala,]] okuva mu kubeera nga yali atawanyizibwa [[:en:Liver_cancer|kkookolo w'ekibuumba]],nga wadde yali atawanyizibwa [[:en:Gallstone|amayinza agaali mulubuto]]. Yalina emyaka 64. Yali yatwalibwa mu ddwaliro wiiki satu nga tanaba kufa. Saabaminisita [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] yayita <nowiki>''</nowiki>okufa kwe okufiirwa okwali okwa maanyi eri eggwanga lino".<ref name="Death2" /> Yazikibwa nga 28 Ogwomukaaga mu 2017 ku kyalo Gamba mu ggombolola lya Kakuuto mu Disitulikiti y'e Rakai. Okuziika kuno kwakubirizibwa Saabasuumba [[:en:John_Baptist_Kaggwa|John Baptist Kaggwa]] owa [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Masaka|Klezia y'esaza ly'abakatuliki ery'e Masaka ey'abalooma]].<ref>{{cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |date=28 June 2017 |title=Masaka Diocese bishop hails Mutagamba |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Bishop-Kaggwa-Mutagamba-Museveni-character/688334-3991248-oqdre4/index.html |accessdate=28 June 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
tbijar01lhb7ihdetvq71wj788pipkn
Pamela Nasiyo Kamugo
0
7877
48116
41674
2026-04-27T05:54:50Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48116
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kamugo Pamela Nasiyo.jpg|thumb]]
'''Pamela Nasiyo Kamugo''' yazaalibwa nga 23 Ogwokutaano mu 1984<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=117</ref> nga Munayuganda akola o[[:en:Social_work|gw'okuyamba abantu abalina ebizibu ebitali bimu]] nga kuno kwateeka n'okubeera ku [[:en:Legislator|kakiiko akakola amateeka]]. Wabula mu Gwokuna mu 2020, yawereza ng'omukyala [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Paalamenti]] owa [[:en:Budaka_District|Disitulikiti ya Budaka]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda eyekumi.]]<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Minister-cautions-Budaka-youth-on-People-Power/688334-5146328-c87ir5/index.html</ref><ref name=":0" /><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kamugo-pamela-nasiyo-10140/</ref> Yalina akakwate ku kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]],<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mp-ndobolis-u-turn-surprises-voters</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus |access-date=2024-03-24 |archive-date=2020-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406122850/https://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus |url-status=dead }}</ref> ekikulemberwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], pulezidenti w'eggwanga<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512423/museveni-summons-nrm-leaders-national-conference</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5b90cbb5-0d68-4aa8-81d5-1304da8be75c/</ref>
== Okusoma kwe ==
Pamela Nasiyo yatandika okusoma kwe okwa pulayimale ku [[:en:Kamonkoli|Kamonkoli]] mixed primary school gyeyatuulira ebibuuzo bye ebya P7 mu 1996. Oluvannyua yagenda ku St. Johns Secondary School e Ntebetebe mu Kampala gyeyafunira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|ebaluwa ya S4]] mu 2000 n'eya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|S6]] mu 2003. Oluvannyuma n'agenda ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] gyeyatikirwa ne Diguli mu by'okumannya n'okudukanya ensonga z'abantu n'ebintu mu 2007.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nga tanaba kwegata ku byabufuzi, Kamugo yali [[:en:Social_worker|akola ku byansonga z'abantu]] mu [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y'e Mbale]].<ref name=":0" />
Mu 2016, yavuganya era n'awangula entebbe [[:en:Member_of_parliament|y'omubaka omukyala mu Paalamenti]] ng'akiikirira Disitulikiti ya Budaka, n'adira [[:en:Sarah_Kataike_Ndoboli|Sarah Kataike Ndoboli]], eyaliko minisita omubeezi owa [[:en:Luwero_Triangle|Luwero Triangle]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Minister-loses-NRM-election--stoned-by-mob/688334-2877050-3iv6ak/index.html</ref><ref>http://parliamentwatch.ug/mps/page/4/</ref> Mu Paalamenti eyekumi yali awereza nga ssentebe w'ekibiina [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Ekigatta Abakyala mu Paalamenti]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://uwopa.or.ug/content/uwopa-executive-10th-parliament |access-date=2024-03-24 |archive-date=2020-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406101714/http://uwopa.or.ug/content/uwopa-executive-10th-parliament |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=33em41oFbK4</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |title=Archive copy |access-date=2024-03-24 |archive-date=2024-04-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240412141803/http://www.uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kfm.co.ug/news/uwopa-chair-to-move-a-private-bill-on-uwep-merger.html |access-date=2024-03-24 |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204134238/https://www.kfm.co.ug/news/uwopa-chair-to-move-a-private-bill-on-uwep-merger.html |url-status=dead }}</ref> Y'omu kubali ku kakiiko akalwanyiza ekirwadde kya mukenenya n'eddwadde endala, nga kuno kwekuli n'ebyokwerinda wamu n'ensonga z'omunda mu ggwanga.<ref name=":0" /><ref>https://www.parliament.go.ug/committee/2731/hivaids-committee</ref>
Mu 2017, yakwatibwa ng'ali wamu nebane abalala basatu webali ku kakiiko akakola amateeka nga babavunaana okukunga abantu okwegugunga olw'embeera embi oluguudo lwa Mbale-Tirinyi-Kampala gyerwalimu.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1461000/mps-arrested-demostration-poor-road</ref>
Mu 2019, yaleeta omulamwa ogwavirako okuyitibwa [[:en:Ambassador|kw'omubaka]] wa Uganda mu ggwanga lya [[:en:Burundi|Burundi]] nga bamulanga kuyisa bubi omusirikale omukyala akola kuluguudo.<ref>https://observer.ug/news/headlines/59992-mps-resolve-to-recall-ambassador-kyaligonza-from-burundi</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://regionweek.com/ugandan-ambassador-to-burundi-recalled-from-bujumbura-urged-to-resign/ |access-date=2021-04-08 |archive-date=2019-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228211430/https://regionweek.com/ugandan-ambassador-to-burundi-recalled-from-bujumbura-urged-to-resign/ |url-status=dead }}</ref>
Nga [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Paalamenti]], Pamela Nasiyo yeenyigidde mu bwegugungo obw'enjawulo nga bulwanirira okulaba ng'abantu ba wansi babeera mu mbeera enungi era eyeyagaza, nga kuno kwekwali n'okwekalakaasa olw'embeera embi [[:en:Tirinyi–Pallisa–Kamonkoli–Kumi_Road|oluguudo lwa Tirinyi]] gyerwalimu, nga luno lugatta Disitulikiti nnya mu Buvanjuba bwa Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1461000/mps-arrested-demostration-poor-road</ref> Yayisa n'ekiteeso mu Paalamenti eky'okuyitayo Major-General Matayo Kyaligonza okuva mu kifo kye ng'a [[:en:Ambassador|Omubaka]] wa [[:en:Burundi|Burundi]] olw'okulumya omukyala omusirikale akola ku luguudo eyali kumulimu gwe.<ref>https://observer.ug/news/headlines/59992-mps-resolve-to-recall-ambassador-kyaligonza-from-burundi</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.salem-uganda.org Salem brotherhood Uganda limited], Kamugo gyeyali akola nga ayamba abantu abalina ensonga ezitali zimu.
[[Category:Bannabyabufuzi]]
70et1h3aafygar1uq9svkp4rwx24acx
Nandagire Christine Ndiwalana
0
7878
48117
32976
2026-04-27T05:55:01Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48117
wikitext
text/x-wiki
[[File:Hon. Dr. Ndiwalana Christine Nandagire.jpg|thumb|'''Hon. Dr. Ndiwalana Christine Nandagire''']]
'''Nandagire Christine Ndiwalana''' munabyabufuzi Omunayuganda. Yalondebwa mu Paalamenti mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kalulu ka bonna aka 2021]], nga Omubaka wa Paalamenti okuva mu kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] akiikirira Bukomansimbi eya Bukiika ddyo mu [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti ya Bukomansimbi]] .<ref name="Express">https://dailyexpress.co.ug/2021/01/18/list-59-nup-elected-mps-for-the-11th-parliament/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nandagire-christine-ndiwalana-7004/</ref>
== Obulamu bwe ==
Nandagire Christine Ndiwalana alina Diguli mu by'edagala n'okulongoosa gyeyakuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name="Kiza">https://chimpreports.com/sebamala-seeks-to-unseat-vp-sekandi-as-dp-unveils-2021-contestants-for-greater-masaka/</ref> Mu kusooka yali amannyikiddwa nga '''Christine Nandagire''', wabula oluvannyuma n'akyusa erinya lye nerifuuka Nandagire Christine Ndiwalana olw'ekiwandiiko ky'amateeka mu 2018.<ref>https://gazettes.africa/archive/ug/2019/ug-government-gazette-dated-2019-03-07-no-10.pdf</ref>
Mu Gwomunaana mu 2019 yalangirirwa ng'eyali agenda okwesimbawo ku lw'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] okuvuganya ku ky'Omubaka wa Bukomansimbi eya Bukiika Ddyo mu [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti ya Bukomansimbi]].<ref name="Kiza" />Oluvannyuma yagenda okwegata ku kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]. Oluvannyuma lw'obutabanguko obwali munda mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ekyaleeta enjawukana mu bitundu, <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/nrm-leaders-in-bukomansimbi-divided-as-campaigns-commence</ref> yawangula eyali mukifo kino Omubaka Ruth Katushabe okulondebwa ku ky'Omubaka wa Paalamenti okuva 2021 okutuuka mu 2026.<ref name="Express" /><ref>https://www.youtube.com/watch?v=2uVpYhVqhu4</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/102890</ref><ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
64uf2g0tohef5er5noq5hgito6cmalf
Betty Oyella Bigombe
0
7879
48118
36922
2026-04-27T05:55:23Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48118
wikitext
text/x-wiki
[[File:Bigombe Betty Atuku.jpg|thumb|Bigombe Betty Atuku.jpg ]]
'''Betty Oyella Bigombe''', era nga batera ku mumannya nga '''Betty Atuku Bigombe,''' yazaalibwa nga 21 Ogwekumi mu 1962, nga munabyabufuzi Omunayuganda eyawerezaako nga avunaanyizibwa ku biyinza okumenyeka, obutabanguko wamu n'obutakaanya mu [[:en:World_Bank|Baaka y'ensi yonna]] okuva mu 2014 okutuuka mu 2017. Yalondebwa mu kifo kino mu Gwomukaaga mu 2014,<ref>http://www.inclusivesecurity.org/network-bio/betty-bigombe/</ref> yeeyali [[:en:Water_resources|Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'ensulo z'amazzi]] mu Kabineeti ya Uganda. Yaweebwa ekifo kino nga 27 Ogwokutaano mu 2011.<ref>http://www.inclusivesecurity.org/network-bio/betty-bigombe/</ref> Kuno yakola n'okuwereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] eyali akiikirira [[:en:Amuru_District|Disitulikiti ya Amuru mu Konsitituweensi y'abakyala]].<ref name="AMRU">https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Yalekulira okuva mu bifo bino byombi nga 1 Ogwomukaaga mu 2014.<ref name="Resigns">http://allafrica.com/stories/201406030486.html</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Betty Bigombe yazaalibwa mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti ye Amuru]] nga 21 Ogwekumi mu 1952, gyebaali bamannyi nga Disitulikiti ya Acholi. Y'omu kubaana ekuminoomu abaazaalibwa kitaawe eyali omusawo. Asibuka mu ggwanga [[:en:Acholi_people|ly'abachooli.]] Bigombe yagenda ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] gyeyamalira S4 mu 1968, n'amaliriza S6 ku [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College]] [[:en:Trinity_College_Nabbingo|e Nabbingo]] mu 1970. Yagenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga okubeera enkadde, gyeyatikirwa ne [[:en:Social_science|Diguli mu By'enjigiriza ku bikwatagana kumbeera z'abantu]], mu 1974. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Harvard_Kennedy_School|Harvard Kennedy School]] ku [[:en:Harvard_University|Yunivasite ya Harvard]] e [[:en:Cambridge,_Massachusetts|Cambridge]] mu Massachusetts mu ggwanga lya Amerika gyeyatikirwa ne [[:en:Master_of_Public_Administration|Diguli ey'okusatu mu kudukanya embeera z'abantu]]. Okusoma kwe ku Harvard kwali kuvugirirwa ekibiina okuva mu [[:en:Harvard_Institute_for_International_Development|Harvard Institute for International Development]].<ref name="AMRU" /><ref name="Woman">https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2007/07/10/AR2007071001933.html?hpid=artslot</ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1981 okutuuka mu 1984, yakolako nga [[:en:Company_secretary|omuwandiisi wa kampuni]] ya Uganda evunaanyizibwa ku by'okusima eby'obugagga by'omuttaka, [[:en:Parastatal|kampuni eyali edukanyizibwa gavumenti]]. Okuva mu 1986 okutuuka mu 1996, yawerezaako mu Paalamenti ya Uganda nga omubaka wa Paalamenti. Mu 1988, yaweebwa ekya [[:en:Northern_Region,_Uganda|Minisita Omubeezi avunaanyizibwa kunsonga z'omubukiika ddyo bwa Uganda]], ekyamuwaliriza okufuna ekifo w'ayinza okubeera e [[:en:Gulu|Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiika Ddyo bw'ebitundu bya Uganda.Yaweebwa omulimu gw'okumatiza abayekera abaali beegatira mu kibiina kya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] (LRA) okuteeka wansi eby'okulwanyisa byabwe, oluvannyuma lw'amagye okulemererwa okubawangula nga bakozesa amaanyi. Bigombe yatekawo endagaano n'abakulembezze babayeekera bano aba LRA eyali amnnyikiddwa nga [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] mu Gwomukaaga mu 1993. Mu 1993, yaweebwa engule y'okubeera omukyala w'omwaka mu olw'amaanyi geyateekamu okulaba nga akomekereza obutabanguko . Wadde nga yasisinkana Kony mu lukiiko, enteseganya z'agwa butaka mu Gwokubiri mu 1994.<ref name="O’Kadameri">http://www.c-r.org/accord-article/lra-government-negotiations-1993-94-2002</ref> Oluvannyuma obuyeekera bweyongera, ng'era tewali kya'ammyi kyonna kyakolebwa mu myaka 10 egyaddako okulaba nga wabeerawo emirembe egitikikako .
Oluvannyuma lw'emyaka 10 ng'ali mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 1986 okutuuka mu 1996, yalemererwa okuwangula entebe ky'okubeera omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Gulu|munisipaali y'e Gulu]] mu 1996 era n'alekulira emirimu gya gavumenti. mu 2011, oluvannyuma lw'emyaka 15, yakomawo era n'awangula ekifo ky'okubeera Omubaka wa Paalamenti Omukyala eyali akiikirira Konsitituweensi mu Disitulikiti ya Amuru, ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]]<ref name="AMRU" />
Mu 1997, oluvannyuma lw'okutikirwa okuva ku Harvard, yafuna omulimu okuva mu [[:en:World_Bank|Baanka y'ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington]] DC, nga omukugu ku by'embeera z'abantu ng'ali mu kitongole ky'abakola ku by'obutabanguko. Oluvannyuma, yawereza nga eyali yeebuzibwaako mu baanka mu kitongole kye by'obukuumi n'enkulakulana. Mu 1999 ne 2000, Bigombe yakwasizaako ku by'ekikugu eri aba [[:en:Carter_Center|Carter Center]], munkwatagana ya gavumenti ya Uganda n'eye [[:en:Sudan|Sudan]].
Oluvannyuma [[:en:Barlonyo|lw'okutibwa ky'abantu mu bungi okwali mu Barlonyo]], Bigombe yeewumuzaamu okuva mu Baanka y'ensi yonna era n'alinya ennyonyi eyamukomyawo mu Uganda okugezaako okulaba nga addamu ensonga z'okutandikawo eddembe. Okuva mu Gwokusatu mu 2004 okutuuka mu 2005, Bigombe yeeyali akulira abaali mu masekati kw'okunoonya emirimbe n'abayeekera abaali begatira mu Lord's Resistance Army, nga ye nga omuntu yeeyatekamu ngamu ssente mu ngeri gyebyali bidukannyizibwaamu, n'okuleetera ba minista ba gavumenti ya Uganda wamu n'abayekera okubeera awamu. Olukiiko olwasembayo lwaliwo nga 20 Ogwokuna mu 2005, ng'era lwayitamu bulungi. Wabula oluvannyuma lw'okulemererwa kwa Bigombe okubakwataganya, kyalabibwa nga ekyatandikawo omulimu omunene [[:en:2006–2007_Juba_talks|ogw'enjogerezeganya ezaali mu kibuga ky'e Juba mu 2006 ne 2007]], nga zino zaali zikubirizibwa gavumenti ya [[:en:South_Sudan|South Sudan]].<ref name="Woman" /> Enteseganya zino zaagwa butaka mu kaseera akasembayo, Joseph Kony bweyagaana okuteeka omukono kundagaano eyali eraga eddembe.<ref name="Peace">http://www.csmonitor.com/2005/0913/p01s04-woaf.html</ref>
Mu 2006, yaddayo mu ggwanga lya Amerika n'awereza nga omuntu eyali ayize okuva mu bumannyirivu bwe ne byeyali afunye, ng'ali kutendekero lya [[:en:US_Institute_of_Peace|US Institute of Peace]] mu Washington, D.C.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.usip.org/ |access-date=2024-04-07 |archive-date=2020-06-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200609022615/https://www.usip.org/ |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma, bweyali ku [https://web.archive.org/web/20200609022615/https://www.usip.org/ Woodrow Wilson International Center for Scholars], yaweebwa eky'omufirika eyalina obukugu mu kintu ekimu, nga nebano Washington, D.C. Mu 2007, yafuna engule y'okubeera omulwanirizi w'eddembe ng'akiteeka munkola okuva muba [https://www.tanenbaum.org/ Tanenbaum Center for Interreligious Understanding].
Yaweebwa eky'okubeera ssentebe w'ekitongole ekivinaanyizibwa ku by'ebubaka mu Uganda ne Tekinologiya ekya National Information and Technology Authority in Uganda (NITAU) mu 2009. Mu Gwokutaano mu 2011, Pulezidenti Museveni yamuwa eky'okubeera Minisita Omubeezi ku by'ensulo z'Amazzi, ekifo kyeyalimu okutuuka mu Gwomukaaga mu 2014, n'alekulira okugenda okukolera mu Baanka y'ensi yonna .
== Ebirala byeyatekangako essira ==
Betty Bigombe yali abadde omufumbo nga baawe yeeyali omubaka wa Uganda mu Japan.<ref name="Woman" /> Yalina abaana babiri okwali; Pauline ne Emmanuel.<ref name="Peace" /> INga ogyeko [[:en:Acholi_language|oluchooli]] n'oluzungu, ayogera [[:en:Swahili_language|oluswayiri]] wamu [[:en:Japanese_language|n'olujapaani]].<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/434746-255822-c6id9n/index.html</ref>
== Laba ne ne bino ==
* [[:en:Acholiland|Ettaka ly'abachooli]]
* [[:en:Acholi_sub-region|Ebitundu ewasinganibwa abachoolo]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|Obutabanguko obwatandikibwa ekibiina ky'abayeekera ekyeyita Lord's Resistance Army]]
* [[:en:Robert_Carmona-Borjas|Robert Carmona-Borjas]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20080803223450/http://www.imow.org/wpp/stories/viewStory?storyId=1406 Ebikwata ku Betty Bigombe] ebyakolebwa [[:en:International_Museum_of_Women|ewaterekerwa ebikwata ku bakyala munsi yonna]]
* [http://arcadiafoundation.org/ Ekibiina kya Arcadia Foundation]
* [http://ipsinstitute.org/ Betty Bigombe y'omu kubali kukakiiko akawi k'amagezi mutendekero lya ekikwasaganya eddembe n'eby'obukuumi]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
7ral3g7cmofgdv4ym96xzm0c0iaruw4
Annet Katusiime Mugisha
0
7880
48119
43646
2026-04-27T05:55:39Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48119
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline-block">Annet Katusiime Mugisha</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Yazaalibwa
| class="infobox-data" |1974
Kukyalo Kantunda
Mu Ggombolola y'e Bumbaire
Mu Disitulikiti y'e Bushenyi
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga
| class="infobox-data category" |Munnayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Gye yasomera
| class="infobox-data" |Uganda Maryrs University
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Emirimu gye
| class="infobox-data role" |yakuguka mu by'okujanjaba obwongo bw'abantu ne neeyisa y'abawe, munnabyabufuzi, awabula abantu abatawanyizibwa embeera ez'enjawulo, musiga nsiimbi wamu n'okubeera omubuulizi w'enjiri
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Ekibiina ky'ebyobufuzi
| class="infobox-data org" |National Resistance Movement
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Omwami we
| class="infobox-data" |Silver Mugisha
|}
[[File:Katusiime Annet Mugisha.jpg|thumb|Katusiime Annet Mugisha]]
'''Annet Katusiime Mugisha''' yazaalibwa 1974, Munnayuganda, munnabyabufuzi , awereza nga Omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu]] ng'akiikirira [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti ya Bushenyi]].<ref>{{Cite web |date=24 November 2020 |title=I will kick poverty out of Bushenyi – Annet Katusiime Mugisha |url=https://eastafricanwatch.net/i-will-kick-poverty-out-of-bushenyi-annet-katusiime-mugisha/ |access-date=16 April 2021 |website=The East African Watch |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 October 2020 |title=MS ANNET KATUSIIME MUGISHA FIRST TO BE NOMINATED FOR BUSHENYI DISTRICT WOMAN MP |url=https://mknewslink.com/ms-annet-katusiime-mugisha-first-to-be-nominated-for-bushenyi-district-woman-mp/ |access-date=16 April 2021 |website=MK Newslink |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Mugisha yazaalibwa mu 1974, ku kyalo Kantunda mu Ggombolola y'e Bumbaire mu Disitulikiti y'e Bushenyi mu Uganda. Alina Diguli mu Kuwabula n'Okubudabuda eya Degree in guidance and counseling gyeyafuna okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]], yunivasite y'obwanannyini eddukanyizibwa Eklezia, ng'esangibwa Nkozi mu Uganda. Mu 2021, yaddayo okusoma [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] ku Uganda Martyrs University.<ref>{{Cite web |last=Editorial |first=PML DAILY EDITOR {{!}} PML Daily |date=9 June 2020 |title=EYES ON THE PRIZE: How Annet Katusiime Mugisha has won hearts and minds in Bushenyi |url=https://www.pmldaily.com/news/analysis/2020/06/eyes-on-the-prize-how-annet-katusiime-mugisha-has-won-hearts-and-minds-in-bushenyi.html |access-date=13 March 2021 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Four in race to replace Karooro in Bushenyi |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/four-in-race-to-replace-karooro-in-bushenyi-3244760 |access-date=13 March 2021 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Egy'obukugu ===
Mugisha mu kusooka yali akola ng'omusomesa wa pulayimale, nga esaawa eno addukanya kampuni ekola by'okufumba emmere. Yakuguka mu [[:en:Psychologist|by'okujanjaba abantu n'eneeyisa yabwe]], abudabuda abatawanyizibwa ensonga ez'enjawulo, musiga nsiimbi, ng'era mubuulizi wa njiri. Ye ne baawe Silver Mugisha, akulira eby'emirimu n'okuddukanya [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|ekitongole ekivunaanyizibwa ku Mazzi ne Kazambi mu Uganda]],baatandikawo ekibiina ekiyitibwa Bamugisha Community Welfare Ltd., ekibiina ky'obwannanyini, wabula nga kirina ebigendererwa<ref>{{Cite web |last=AGENCIES |date=18 July 2019 |title=Bushenyi: Ba Mugisha Community Welfare resort to disease fighting |url=https://www.pmldaily.com/investigations/special-reports/2019/07/bushenyi-ba-mugisha-community-welfare-resort-to-disease-fighting.html |access-date=16 April 2021 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>by'okulakulanya eby'enjigiriza, okwongera eby'enfuna by'amaka ag'enjawulo, n'ogaba emere wamu n'okukuuma obutonde eri abantu abawangalira mu Disitulikiti y'e Bushenyi.<ref>{{Cite web |date=18 March 2019 |title=Annet Mugisha turning around lives in Bushenyi |url=https://dailymedia.co.ug/2019/03/18/annet-mugisha-turning-around-lives-in-bushenyi/ |access-date=16 April 2021 |website=Daily Media |language=en-US |archive-date=19 April 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210419105506/https://dailymedia.co.ug/2019/03/18/annet-mugisha-turning-around-lives-in-bushenyi/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=BAMUGISHA COMMUNITY WELFARE LTD (BY GUARANTEE) |url=https://opencorporates.com/companies/ug/80010004273347 |access-date=13 March 2021 |website=opencorporates.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Editorial |first=PML DAILY EDITOR {{!}} PML Daily |date=9 June 2020 |title=EYES ON THE PRIZE: How Annet Katusiime Mugisha has won hearts and minds in Bushenyi |url=https://www.pmldaily.com/news/analysis/2020/06/eyes-on-the-prize-how-annet-katusiime-mugisha-has-won-hearts-and-minds-in-bushenyi.html |access-date=13 March 2021 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
=== Eby'obufuzi ===
Mugisha mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi mu Uganda ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Emirimu gye mu by'obufuzi gy'atandika mu kalulu k'ababaka ba Paalamenti aka 2021 nga eno gye yawangulira [[:en:Mary_Karooro_Okurut|Mary Karooro Okurut]] mu kamyuufu ka NRM nga kuno kweyateeka n'okuwangula ekifo mu kalulu ka bonna ak'ababaka ba Paalamenti. Ng'ali mu kakuyege w'okunoonya obululu bw'akamyuufu, Mugisha baamulumiriza okubeera nga yakozesa emapula z'essomero enjingirire mu kuwaaba okwali kukulembeddwamu Zeddy Gakyalo ne Phillip Murwani.<ref>{{Cite web |date=2020-08-29 |title=Annet Mugisha, Wife To NWSC Boss’ Troubles Escalate As Concerned Citizens Petition EC To Scrutinize Her Doubted Academic Papers |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/08/29/annet-mugisha-wife-to-nwsc-boss-troubles-escalate-as-concerned-citizens-petition-ec-to-scrutinize-her-doubted-academic-papers/ |access-date=2021-05-04 |website=The Capital Times |archive-date=2022-01-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220124065525/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/08/29/annet-mugisha-wife-to-nwsc-boss-troubles-escalate-as-concerned-citizens-petition-ec-to-scrutinize-her-doubted-academic-papers/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Citation|title=Status of Annet Mugisha's candidature{{!}} NBS Up and About|url=https://www.youtube.com/watch?v=Vtb0qgf639U|language=en|access-date=2021-04-28}}</ref> Mugisha yeegana byonna bye baali bamuwaayiriza, ng'akkatiriza ebyali bimwogerwako ku mpapula zze nti yali yayita mu mateeka okukyusa amannya gge okuva mu Musoga okudda mu Mugisha.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=PETITION ON MY QUALIFICATIONS BY PHILLIP AND ZEDDY IS TRASH-MS ANNET KATUSIIME MUGISHA |url=https://mknewslink.com/petition-on-my-qualifications-by-phillip-and-zeddy-is-trash-ms-annet-katusiime-mugisha/ |access-date=2021-04-28 |website=MK Newslink |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
sgvsxjergi822egq1g0uy1jav59172d
Hellen Auma Wandera
0
7881
48120
44612
2026-04-27T05:55:54Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48120
wikitext
text/x-wiki
'''Hellen Auma Wandera''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]] Omukyala akiikirira [[:en:Busia_District|Disitulikiti ya Busia]] eyalondebwa mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fish-vendor-turns-youngest-mp-3404082</ref> Awereza ne ku kakiiko akadukanya ensonga za Pulezidenti mu Paalamenti ya Uganda.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-presidential-affairs/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Hellen Auma Wandera yazaalibwa mu [[:en:Busia_District|Disitulikiti ya Busia]] nga taata we ye Dickson Wandera ne maama we Betty Afuro. Yagenda ku Busia Parents Primary School gyeyatuulira ebigezi bye ebya P7, oluvannyuma n'agenda ku Great Obrem Memorial mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y'e Tororo]] gyeyatuulira ebigezo bya S4 wamu ne St. Peters Naalya (Spena International) gyeyatuulira S6 nga tanaba kwegata ku [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite y'e Kyambogo]] n'afuna Diguli mu by'Embeera z'abantu.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/105292</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/18/fish-vendor-becomes-ugandas-youngest-serving-mp/</ref><ref>https://campusbee.ug/news/kyambogo-graduate-who-used-to-vend-fish-swears-in-as-busia-woman-mp/</ref>
== Emirimu gye mu Byobufuzi ==
Alina akakwate ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Yawangula Nina Nekesa, Fiona Nakku, Nabwire Sharon Veron Namumayi, Esther Busingye Wafula, Grace Nyakecho, Teddy Auma wamu ne Lilian Taaka mu kamyuufu ka NRM aka 2020 abaali baagala okwesimbawo ku ky'Omubaka wa Paalamenti.<ref>https://www.independent.co.ug/another-candidate-declared-winner-of-nrm-polls-in-busia-after-vote-recount/</ref> Yadira [[:en:Jane_Nabulindo_Kwoba|Jane Nabulindo Kwoba]] nga Omubaka omukyala akiikirira Paalamenti ya Disitulikiti ya Busia mu kalulu ka Uganda akabonna aka 2021.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/hellen-auma-wandera/</ref><ref name=":0" /><ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/18/23-year-old-hellen-auma-wandera-shares-how-she-rose-from-fish-vending-to-parliament/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-26 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216115944/https://www.matookerepublic.com/2021/05/18/23-year-old-hellen-auma-wandera-shares-how-she-rose-from-fish-vending-to-parliament/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/auma-now-uganda-s-youngest-serving-mp-3407634</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
1oy2hmm74i4oqrncedtywmunyiza3ib
Ndamira Catherine Atwikiire
0
7882
48121
31925
2026-04-27T05:56:09Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48121
wikitext
text/x-wiki
'''Ndamira Catherine Atwikiire''' yazaalibwa nga 13 Ogwomunaana mu 197, nga munabyabufuzi Omunayuganda era omubaka wa Paalamenti. Yalondebwa nga omukyala akiikirira Disitulikiti ya [[:en:Kabale_District|Kabale]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://upfsp.org/our-people/ |access-date=2021-04-08 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015144753/https://upfsp.org/our-people/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/rage-as-kigezi-politicians-turn-to-churches-for-support</ref>, wansi w'ekibiina kye byobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]]
== Obumannyirivu bw'alina mu mirimu gye ==
Ensangi zino, Atwikiire y'omu kubali ku [[:en:Public_Accounts_Committee|kakiiko akakola ku By'okubala ebitabo]] ssaako n'akakiiko akavunaanyizibwa ku By'obulamu. Mu kusooka yali akola nga [[:en:Financial_management|adukanya eby'ensiimbi]] mu kitongole kya VIDAS Engineering Services Co. Ltd.okuva mu 2010 okutuuka mu 2015.<ref>https://www.ppdaproviders.ug/index.php?page=yprov&sl=4&tgt=5&aph=V&sn=all%20providers&sp=all%20sectors&st=&tp=v&id=13663</ref>
In 2019, she was engaged in community outreach in the Kabale municipality where she urged the Muslim community to educate their children to meet the development concerns of the country.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501434/mps-condemned-selfishness</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
qi5v1d28j8nm3mtf0wytmeb4q3n9c1n
Janet Museveni
0
7883
48122
47011
2026-04-27T05:56:22Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48122
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Museveni Janet Kataaha.jpg|thumb|Museveni Janet Kataaha.jpg]]
'''Janet Kainembabazi Museveni.''' Era amanyiddwa nga Janet Kataaha Museveni; yazaalibwa nga 24 Ogwomukaaga mu 1948, nga Munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda,]] nga abadde o[[:en:First_Lady|mukyala wa pulezidenti]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] okuviira ddala mu 1986. Mukyala eyafumbirwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni,]] nga bano balina abaana bana. Abadde [[:en:Education|Minisita wa Kabineeti avunaanyizibwa ku Byenjigiriza N'ebyemizannyo]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, nga wadde eby'ogera ku by'obuyigirize bwe bikyaliko akabuzibwa.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |access-date=2024-04-05 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100355/https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |url-status=dead }}</ref> Yawerezaako nga [[:en:Karamoja_sub-region|Minisita avunaanyizibwa kunsonga ze Karamoja]] mu kabineeti ya Uganda okuva nga 27 Ogwokutaano, okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141211084313/http://newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yawerezaako nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Palamenti]] Omulonde eyakiikirirako esaza lya Ruhaamamu [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti ye Ntungamo]] wakati wa 2011 ne 2016. Yafulumya ebimukwatako, Olugenda lw'obulamu bwange (''My Life's Journey)'', mu 2011.<ref name="mon---itor">http://www.monitor.co.ug/News/Insight/-/688338/1226382/-/rn0jyf/-/index.html</ref><ref name="ne-wvisi-on">https://web.archive.org/web/20150225182721/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/759254</ref>[[File:Yoweri_Kaguta_Museveni_with_Obamas.jpg|thumb|Janet Museveni ne Yoweri Kaguta Museveni nga bali ne Barrack Obama ne mukyala we Mitchelle Obama]]
== Obulamu bwe n'obufumbo ==
Janet Kainembabazi Kataaha yazaalibwa mu saza lya Kajarra mu [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti ye Ntungamo]]<ref>https://janetmuseveni.org/biography/</ref> nga bazadde be yeeyali Edward Birori ne Mrs. Mutesi. Yasomera ku Kyamate Primary School wamu ne [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] mu Uganda. Yatikirwa ne Diguli ey'okubiri mu By'enjigiriza mu by'okutegeka obukulembezze wamu n'okubudukanya nga 30 Ogwegumi mu 2015 okuva ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]].<ref>https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/</ref>
Janet Museveni yagenda mu buwangaguse mu 1971 olw'okubeeta nga baali banyagulula eby'amaguzi okuva ku bantu ba Uganda mu kaseera k'olutalo olw'omunda, [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bweyavirako obukulembezze bwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] okugwa nga akozesa amagye okumuwamba. Yafumbirwa Yoweri Museveni imu Gwomunaana miu 1973.<ref name="Butagira2010">http://allafrica.com/stories/201005240504.html</ref> Obukulembezze bwa Idi Amin webwali buvudde mu buyinza mu Gwokuna mu 1979, yakomawo mu Uganda okuva e [[:en:Tanzania|Tanzania]] gyeyali abeera mu buwangaguse ne bbaawe .
Mu Gwokubiri mu 1981, Yoweri Museveni yatongoza [[:en:Guerrilla_warfare|olutalo lw'obuyekera]] ku gavumenti ya Obote, Janet Museveni n'abaana bbe basengula nebagenda e [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu ggwanga lye [[:en:Kenya|Kenya,]]<nowiki/>ng'eno gyebabeera n'emikwano gya famire okutuuka mu 1983. Mu 1983, bagenda mu kibuga kya [[:en:Gothenburg|Gothenburg,]] e [[:en:Sweden|Sweden]], gyebabeera okutuuka mu Gwokutaano mu 1986, emyezi enna oluvannyuma lwa magye ga Yoweri Museveni aga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] okuwamba obuyinza mu [[:en:Kampala|Kampala.]]
== Emirimu gye ==
Janet Museveni yatandikawo ekibiina ky'abakyala mu 1986 ekiyamba okuyamba bamulekwa ekya Uganda Women's Effort to Save Orphans (UWESO), nga kino kya bwanannyini, kyeyagamba kyali kikoleddwa n'obumannyirivu bwe bw'okubeera omunoonyi woobubuddamu. Yatandika okwenyigira mu kakuyege w'okulwanyida akawuka ka siriimu mu Uganda mu myaka gya 1990, n'atandikawo enkolagana n'abasumba nga [[:en:Martin_Ssempa|Martin Ssempa]] [[:en:Abstinence-only_sex_education_in_Uganda|olw'okusomesa munsonga z'obutenyigira mu kwegadanga mu Uganda]].<ref>''The Economist'', July 3, 2010, page 45.</ref>
Mu Gwekuminoogumu mu 2005, yalangirira nga bweyali ayagala ekifo ky'obwa Paalamenti mu Saza lya Ruhaama mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kulonda kwabonna okwaliwo mu Gwokubiri mu 2006.]] Yavuganya mu kifo kino ng'attunka n'eyali ow'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], Augustine Ruzindana,gweyawangulira ddala nga amusingidde wala. Yaddamu n'alondebwa mu Gwokusatu mu 2011 kukisaja ekyali eky'emyaka emirala etaano.
Nga 16 Ogwekumineebiri mu 2009, Janet Museveni yaweebwa eky'okubeeta [[:en:Karamoja|Minisita Omubeezi Ow'ensonga ze Karamoja]], nga kyamuweebwa baawe Pulezidenti Yoweri Museveni.<ref>https://web.archive.org/web/20090222031330/http://www.africanews.com/site/Uganda_First_lady_appointed_minister/list_messages/23249</ref>
Oga 27 ngwokutaano mu 2011 yalinyisibwasn'atekebwa ku ky'okubeera [[:en:Karamoja|Minisita w'ensonga z'e Karamoja]], nga ayongerezaako eky'okubeera Minisita Omubeezi ow'ensonga ze Karamoja.<ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-of-list-of-ugandan-ministers-appointed-by-president-museveni--1492836</ref>
Nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, oluvannyuma lwa baabwe okubeera nga yali azeemu okulondebwa nga Pulezidenti, yaweebwa eky'okubeeta Minisita avunaanyizibwa ku By'enjigiriza N'eby'emizannyo.
== Abaana ==
Abaana abana aba Janet ne Yoweri Museveni beebano
* [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] eyazaalibwa mu 1974, nga [[:en:General|General]]<ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-promotes-muhoozi-to-rank-of-major-general-1650632</ref> mu ggye ly'eggwanga erya[[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] ng'era Kti ye muduumizi waalyo.<ref name="Butagira2010" /><ref>http://www.nation.co.ke/News/africa/-/1066/446200/-/14anqyoz/-/index.html</ref>
* Natasha Karugire nga yazaalibwa mu 1976. Ono akola misono gyangoye ng'e ra yeebuzibwaako, ng'era mufumbo nga baawe ye Edwin Karugire. Omuwandiisi ow'okulusegere lwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] kunsonga z'awaka.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref>
* Patience Rwabwogo yazaalibwa mu 1978, nga musumba w'e kanisa ya Covenant Nations Church,<ref>https://web.archive.org/web/20180412041307/http://www.covenantnationschurch.org/</ref> e Buziga mu [[:en:Kampala|Kampala]] nga mufumbo ng'era baawe ye Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref>
* Diana Kamuntu eyazaalibwa mu 1980 nga mufumbo, ng'era omwami we ye Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref>
== Obutabo bw'afulumiza ==
*
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
* [[:en:Henry_Tumukunde|Henry Tumukunde]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* Media related to Janet Museveni at Wikimedia Commons
* [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Janet+Museveni++Emerging+from+the+shadows/-/1370466/1458664/-/9ktuixz/-/index.html Eby'ogera ku Janet Museveni mu 2012]
* [http://iisd.ca:8080/ramgen/linkages/sd/ifpri/3museveni.rm Janet Museveni byeyayogera mu kulukungaana lwa IISD olwali mu Kampala mu 2004]
* [https://web.archive.org/web/20090503105619/http://www.independent.co.ug/index.php/cover-story/cover-story/690-family-rule-in-uganda-?showall=1 Famire ya Museveni esinganibwamiu abantu abawerako]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
cl6oqh0s3bqrh3da4gvdlu092n9xuu5
Aisha Sekindi
0
7884
48123
44676
2026-04-27T05:56:58Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48123
wikitext
text/x-wiki
[[File:Sekindi Aisha.jpg|thumb|Sekindi Aisha.jpg]]
'''Aisha Sekindi''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Sekindi Aisha |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=114 |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}</ref>) Munnayuganda, [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Legislator|omubaka wa Palamenti]]. Okuva mu Gwokubiri 2022, akola nga Minisita omubeezi ow’eby'amazzi era nga ye mubaka omukyala akiikirira [[Kalungu (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalungu]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey’ekkumineemu]].<ref>{{Cite web |title=Hon. Aisha Sekindi {{!}} Ministry of Water and Environment |url=https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |archive-date=2024-05-02 |access-date=2022-02-25 |website=www.mwe.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=3 August 2021 |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT AS AT 03 AUGUST 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/Members.pdf |access-date=25 February 2022 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aisha Ssekindi |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/eb9cc7ec-0ca0-4e3d-ab88-59bd2e056f9d/ |access-date=2023-02-09 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-11-26 |title=Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yadda mu bigere bya Hon. [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] eyamukwasa ofiisi eno mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalina ekifo kye kimu mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]. Mu by'obufuzi, ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> nga yesimbira ku tikiti yaakyo mukuvuganya mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]],<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> mweyawangulira Aisha Naluyati Waligo owa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party Uganda]] (DP).<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=10 judges assigned to hear 140 election appeals |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/10-judges--assigned--140-election--appeals/688334-3453386-format-xhtml-fyuf4wz/index.html |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}{{Dead link|date=October 2025|bot=InternetArchiveBot}}</ref><ref>{{Cite web |title=Agataliikonfuufu: Minisita Aisha Ssekindi akuutidde bannabyabufuzi baleme okuwuuddisanga bannansi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118782123 |access-date=2023-02-09 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Citation|title=Court of Appeal upholds Aisha Ssekindi's election as Kalungu Woman MP|url=https://www.youtube.com/watch?v=EOp0ac-GsvE|language=en|access-date=2023-02-09}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Aisha Sekindi yasomera mu ssomero lya Kyato Muslim Primary School lye yavaamu mu 1984 neyeegatta ku Kadugala Secondary School okusoma gyeyasomera siniya eya wansi era gyeyafunira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Satifikeeti eya siniya eyookuna]], mu 1988. Oluvannyuma mu 1995, yafuna satifikeeti y’abasomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa elya Kibuli Teacher Training College.<ref name=":0" />
== Emirimu ==
Wadde Aisha Sekindi yatandika ng’omumyuka w’akulira essomero lya Saint Kizito Primary School, Lwengo (1997 okutuuka 2001), yagenda mu maaso n’afuuka kansala ku LC 5 owa Lwabenge<ref name=":12">{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date= |title=Former Kalungu East MP Jailed for Six Months for Failing to Pay Court Costs |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-kalungu-east-mp-jailed-for-six-months-for-failing-to-pay-court-costs |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> era Omuwandiisi w'ekikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu mu [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y'e Masaka]] wakati wa 2001 ne 2007.<ref name=":0" /><ref name=":12" />
Nga tannafuuka mubaka wa palamenti, Aisha Sekindi yaliko omumyuka w'omubaka wa pulezidenti mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] wakati wa 2013 ne 2014. Ekyo nga tekinnatuuka, yaweereza mu kifo kye kimu mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] (2011 okutuuka 2013) ne [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] (2007 okutuuka 2011).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Wakati wa 2010 ne 2011, yali akola nga omubaka wa pulezidenti mu [[Buyende (disitulikit)|disitulikiti y’e Buyende]].<ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref>
Ng’omubaka omukyala mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmeemba mu kibiina kya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA)<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}</ref> era atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku [[Ebyamalimiro|by’obulimi]].
== Obutakwatagana ==
Waliggo Aisha Nuluyati owa DP yagguddewo omusango ku Aisha Sekindi mu kkooti enkulu ku bigambibwa nti Sekindi teyalina bisaanyizo by'okusoma ebyetaagisa ku kifo [[:en:Member_of_parliament|ky’omubaka wa Palamenti]] omukyala (MP) kye yalondebwamu. Wadde nga bino byayogerwako, Sekindi yalangirirwa ng’omubaka omukyala omutuufu owa disitulikiti y’e Kalungu oluvannyuma lw’okulonda kwa 2016.<ref name=":2" /> Mu Gwokusatu 2023, erinnya lya Aisha Sekindi era lyafulumizibwa nga lyekuusa ku nsonga za mabaati g'e Karamoja agabbibwa, <ref name="theafricareport.com2">{{Cite web |title=Uganda: Iron sheets scandal has top government officials on a tightrope |url=https://www.theafricareport.com/295146/uganda-iron-sheets-scandal-has-top-government-officials-on-a-tightrope/ |access-date=2023-05-16 |website=The Africa Report.com |language=en}}</ref> ng'omu ku babaka 30 aba Palamenti abaali bakwatibwako. Emivuyo gino gambibwa nti gyalimu okubuzaabuza ensimbi ezaali zigendereddwamu okugula n’okugaba amabaati mu bantu abawejjere mu bitundu by’e Karamoja mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-03-26 |title=30 MPs named in iron sheets saga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-mps-named-in-iron-sheets-saga-4172744 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2023-04-11 |title=Museveni Directs Ministers Who Took Karamoja Iron Sheets to Return Them or Pay |url=https://softpower.ug/museveni-directs-ministers-who-took-karamoja-iron-sheets-to-return-them-or-pay/ |access-date=2023-05-16 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyama |first=Eric |date=2023-04-13 |title=IGG releases list of gov't officials involved in iron sheets scandal |url=https://www.pulse.ug/news/igg-releases-list-of-govt-officials-involved-in-iron-sheets-scandal/bz7zw7j |access-date=2023-05-16 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name="theafricareport.com2" /><ref>{{Cite web |title=Uganda's watchdog investigates iron sheets procurement |url=https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |access-date=2023-05-16 |website=Supply Management |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516101115/https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]]
* [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]]
* [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]]
* [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalungu]]
== Ebijulizidwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi Omukutu gwa minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
tffm0w41ce0fzzi2ifw4e93x9vpkt5o
Grace Akello
0
7887
48124
30527
2026-04-27T05:57:10Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48124
wikitext
text/x-wiki
[[File:Grace_Akello,_Ausschnitt_aus_dem_Foto_von_Filo_gèn'.jpg|thumb|Grace Akello]]
'''Grace Akello''' (yazaalibwa mu 1950) [[Munnayuganda]] Omutontomi, omuwandiisi w'emboozi empanvu, omuwandiisi w'ennyimba ennansi era munnabyabufuzi.<ref name="WWCWW">https://books.google.com/books?id=Y-TMhtk5AUYC</ref> Ye ambasada wa Uganda mu nsi ya [[:en:India|India]].<ref>https://web.archive.org/web/20190406192558/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468071/grace-akello-uganda-ambassador-india</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newdelhi.mofa.go.ug/data-smenu-55-Ambassador-Grace-Akello.html |access-date=2021-04-09 |archive-date=2019-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190406191057/https://newdelhi.mofa.go.ug/data-smenu-55-Ambassador-Grace-Akello.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'ebyensoma ==
Dinah Grace Akello [[:en:Teso_people|Muteeso (Iteso)]],era yazaalibwa mu bitundu ebiriraanye ekibuga [[Soroti]], ekisangibwa mu Buvanjuba bwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda.]] Yasoma bya kuweereza na kuyamba bantu (Social Administration and Social Work) nga Ddiguli eno yagisomera ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu [[Kampala]]. Mu 1979, yabeerako e [[Tanzania]] bwe yali adduse ekibambulira kya Gavumenti ya Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era yaliyo ng'omunoonyi w'obubudamu.<ref name="pompey">http://portsmouth.anglican.org/fileadmin/images/pompey_chimes/2007/2007-02p8-9.pdf</ref>
== Emirimu gye ==
Yakolako ng'omukuŋŋaanya w'akatabo ka maagaziini akaafulumiranga e [[Kenya]] n'e Tanzania mu kiseera nga tannagenda Bungereza. Bwe yatuuka e Bungereza awo mu myaka gy'ekinaana (1980s) yafuuka omumuka w'omukuŋŋaanya w'ekitongole ky'amawanga agaaliko mu luse lwa Bungereza ekya [[:en:Commonwealth_Secretariat|Commonwealth Secretariat]]. Ekifo kino Akello yakirimu okuva mu 1983 okutuuka mu 1990.<ref name="pompey"/>
== Ebyobufuzi ==
Mu 1990, Grace Akello yadda ku butaka e Uganda n'akola akakiiko akaaluubirira okutaasa [[:en:Teso_people|Abateeso]] (Teso People) abaali bagobwa ku ttaka lyabwe kw'ossa okuttibwa ku mulembe gwa Idi Amin Dada. Akakiiko kano kaaliwo okutuusa mu mwaka gwa 1996.<ref name="pompey"/> Mu 1996, yafuuka Omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] era mu 1999 yalondebwa okubeera Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana.<ref>http://conferences.ifpri.org/2020africaconference/advisory/bios.asp#akello</ref>
Okuva mu 1999 okutuuka mu 2006, yali Minisita mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti y'eggwanga Uganda.]] Yali Minisita w'obwegassi n'okutereka / Microfinance Initiatives okuva mu 1999 okutuuka mu 2003, era n'afuuka Minisita w'Amambuka ga Uganda okuva mu 2003 okutuusa mu 2006.
Grace Akello yafuuka Ambasada wa Uganda mu Italy, ng'abeera mu kibuga Rome oluvannyuma n'afuuka Ambasada wa Uganda mu India ng'atuula mu kibuga [[:en:New_Delhi|New Delhi]].
== Litulica ==
Mu 1992, yawandiika ekitontome kye yatuuma "Encounter"(Okweŋŋanga). Era ayongera n'agamba nti oluyimba lwe olwa ''My Barren Song'' lwavuganya mu mpaka za [[:en:Daughters_of_Africa|Margaret Busby's ''Daughters of Africa'']], era nassibwa mu ttuluba ly'abakazi abawandiisi abakuukuutivu mu Afrika.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9780224035927"Encounter", in {{cite book|editor1-last=Busby|editor1-first=Margaret|title=Daughters of Africa: An International Anthology of Words and Writings by Women of African Descent from the Ancient Egyptian to the Present|date=1992|publisher=Jonathan Cape|isbn=9780224035927|pages=638–39|edition=1st}}</ref>
== Bye yawandiika ==
* ''Iteso Thought Patterns in Tales'', 1975
* ''My Barren Song''. Dar es Salaam, Tanzania: Eastern African Publications, 1979
* ''Self Twice-Removed: Ugandan Woman'', London: Change International Reports, 1982
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Grace Akello yafumbirwa, [[:en:Portsmouth_City_Council#Councillors_and_wards|Hugh Mason]], mu 1983. Baazaala abaana abalenzi bana (4) nga babeera mu maka gaabwe mu Uganda ku nkingizzi z'ekibuga Kampala .<ref name="WWCWW"/>
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
5f6nzfifydn04qw8h1z3mv37yfso44t
Cissy Dionizia Namujju
0
7888
48125
44597
2026-04-27T05:57:31Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48125
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
!
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline-block">Cissy Dionizia Namujju</div>
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Yazaalibwa
| class="infobox-data" |Nga 15 Ogwomusanvu mu 1977, ng'alina emyaka 46
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga lye
| class="infobox-data category" |Munayuganda
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Obutuuze bwe
| class="infobox-data category" |Munayuganda
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu gw'akola
| class="infobox-data role" |Munabyabufuzi
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Emyaka gy'amazze mu by'obufuzi
| class="infobox-data" |Okuva mu 2016 okutuuka kati
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Ky'asinga okumanyikibwaako
| class="infobox-data" |Byabufuzi
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Ekitiibwa kye
| class="infobox-data title" |Mubakwa wa Paalamenti
|}
[[File:Namujju Cissy Dionizia.jpg|left|thumb|Namujju Cissy Dionizia]]
'''Cissy Dionizia Namujju''' yazaalibwa nga 15 Ogwomusanvu mu 1977, nga Munayuganda atuula ku kakiiko akakola amateeka, nga alina n'obukugu mu bya kompuyuuta eby'empuliziganya wamu ne tekinologiya.<ref name="a">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=290</ref><ref name=":0">https://web.archive.org/web/20210803112847/https://nrm.co.ug/staff/namujju-cissy-dionizia/</ref> Okutuuka mu Gwokusatu mu 2021, akola nga omukyala omulonde akiikirira [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti ya Lwengo]] mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda eye kumineemu]]. Mu by'obufuzi, alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] nga bano beebamuwa tikiti gyeyavuganyizaako mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021]].<ref name="a" /><ref name=":0" /> Cissy awereza ne mu Paalamenti ya Uganda eye kumi wansi w'ekibiina ky'oby'obufuzi kyemimu.<ref name="a" /><ref name=":0" />
== Okusoma kwe ==
Cissy Dionizia Namujju yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti era nti yatuula S4]] mu 2005, ate [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eya S6]] mu 2007 okuva ku Modern Secondary School.<ref name="a" /><ref>https://observer.ug/news/headlines/51647-nrm-s-namujju-retains-mp-seat-after-successful-appeal</ref> Alina Dipulooma mu Information Systems Management okuva ku APTECH gyeyafuna mu 2010.<ref name="a" />
== Emirimu gye ==
Cissy Namujju yeeyali kalabalaba ku AGOA Girls okuva mu 2002 okutuuka mu 2003, nga tanaba kutandika kuwereza nga akunga banabyabufuzi ku lwa State House okuva mu 2003 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2016 okutuuka kati, abadde [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamaneti]]. Mu Paalamenti ya Uganda eye kumi, abadde awereza ku kakiiko akavunaanyizibwa kunsonga z'ebweru w'eggwanga, nga kuno kw'ateeka akakiiko ka Sayaansi ne Tekinologiya.<ref name="a" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/namujjucissydionizia/ |access-date=2021-04-09 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017091438/https://www.mpscanug.com/profile/namujjucissydionizia/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Simukyala mufubo.<ref name="a" /><ref name=":0" /> Asinga kwagala kwenyigira mu bya muzannyo, n'okusoma.<ref name="a" /> Cissy by'asinga okwetanira kuliko okulabirira abakadde, banamwandu wamu nebamulekwa, okulakulanya okulima nga okozesa tekinologiya, wamu n'okukunga abantu.<ref name="a" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamenti]]
* [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti ye Lwengo]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumi]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20221002201751/https://www.matookerepublic.com/2016/07/29/mp-who-couldnt-answer-p3-questions-thrown-out-of-office/ Omubaka wa Paalamenti eyali tasobola kuddamu kibuuzo kya P3 yafulumiziddwa okuva mu ofiisi]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
q8ykwhbdturcb1vnafeonnmw8qkgmrx
Hanifa Kawooya
0
7889
48126
30530
2026-04-27T05:57:54Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48126
wikitext
text/x-wiki
'''Hanifa Kawooya''' (yazaalibwa nga 21Gatonnya /January,1957) Munnayuganda, munnabyabufuzi era mukulembeze. Mubaka Omukazi mu Paalamenti akiikirira [[:en:Sembabule_District|Disitulikiti y'e]] [[:en:Sembabule_District|Sembabule]]. Kawooya ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).
== Gyava n'ebyobuyigirize ==
Mu 2004, yatikkirwa Ddiguli ye esooka mu by'enkulaakulana eya Bachelors Degree of Arts in Development Studies mu [[:en:Nkumba_University|Nkumba University]]. Oluvannyuma mu 2007 yatiikirwa Ddiguli eyookubiri (Masters) ekywata ku nkwatagana ez'amawanga ag'enjawulo eyitibwa Master of International Relations and Diplomacy nga yagisomera mu Yunivaasite y'emu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=386 |access-date=2021-04-09 |archive-date=2020-07-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200704073227/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=386 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu n'olugendo lwe olw'ebyobufuzi ==
Okuva mu 1993-1995, yali mukiise mu lukiiko lw'eggwanga Uganda olufuzi olwa [[:en:National_assembly_of_uganda|National Assembly.]] Wakati wa 1998-2002, ye yali akulira eby'empuliziganya ku lukiiko lw'abakyala olwa National Women Council. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1992, yaweebwa omulimu era n'aweereza nga kitunzi wa kkampuni y'ennyonyi eya [[:en:Uganda_Airlines|Uganda Airlines]] n'eya Zambia Airways. Okuva mu 2016 okutuusa leero, abadde mubaka mu Paalamenti ya Africa eya [[:en:Pan-African_Parliament|Pan African Parliament]]. Hanifa era yakolako ng'omuwanika w'akabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'ekibiina kye eky'ebyobufuzi mw'ali ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Era yaliko Omukubiriza w'olikiiko lwa Disitulikiti y'e Sembabule. Yakolako mu [[:en:Uganda_Revenue_Authority|kitongole ky'eggwanga eky'emisola ekya]] [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]] ng'akola nga Senior Principal Revenue Officer mu 2001. Yakolako ng'omumyuka wa RDC (Deputy Resident District Commissioner) owa [[:en:Rakai_District|Disitulikiti y'e]] [[:en:Rakai_District|Rakai.]] Okuva mu 2001 okutuusa leero, abadde Mmemba mu Paalamenti ya Uganda.
== Obuvunaanyizibwa obulala bwe yakola ==
Aweereza ne ku:
* Mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akafaayo okugaba emirimu eky'enkanyi
* Mmemba ku kakiiko ka Paalamenti ak'ensonga z'ebweru.
== Laba na bino ==
* [[:en:Sembabule_District|Disitulikiti y'e Sembabule]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Akalandirwako ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
gu8efl2xlo1nsytj664hgbhq3gegsz4
Irene Muloni
0
7890
48127
37524
2026-04-27T05:58:08Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48127
wikitext
text/x-wiki
[[File:Muloni Irene Nafuna.jpg|thumb|Muloni Irene Nafuna.jpg]]
'''Irene Nafuna Muloni''' [[:en:Engineer|yinginiya w'ebyamasanyalaze]] era Munayuganda, munnabizinensi era munnabyabufuzi. [[:en:Advisor|Muwabuzi]] wa [[:en:President_(government_title)|Pulezidenti]] wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]].
Yaliko [[:en:Ministry_of_Energy_and_Mineral_Development_(Uganda)|Minisita w'amasannyalaze n'Ebyobugagga eby'omuttaka]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda okutuuka mu Gwekumineebiri mu 2019, n'awereza okuva nga 27 Ogwokutaano mu 2011]].<ref name="On">http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref> Yaddamu okufuna ekifo kye mu kabineenti empya oluvannyuma lw'okulonda lw'eggwanga okwa 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka mu Palamenti]] owa [[:en:Bulambuli_District|akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Bulambuli]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2016 lwe yawangulwa Sarah Wekomba eyeesimbawo nga talina kibiina kya byabufuzi. Yaddamu okweddiza ekifo kino oluvannyuma lw'akalulu ka bonna akaaliwo mu 2021.<ref>https://web.archive.org/web/20210411093836/https://www.viennaenergyforum.org/content/he-irene-nafuna-muloni</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muloni-back-to-lead-bulambuli-nrm-party-wins-big-in-tororo--3261662</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaaalibwa nga 18 Ogwekuminoogumu mu 1960, mu emannyikiddwa leero nga [[:en:Bulambuli_District|Disitulikiti ya Bulambuli.]] Yasomera ku Budadiri Girls' Primary School nga tanaba kugenda ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]].<ref name="Profile">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1008952/muloni-budadiri-village-girl-minister</ref> Mu 1982, yagenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere,]] yunivasite esinga obukadde mu Buvanjuba bwa Afrika, okusoma obwa yinginiya. Mu 1986, yatikirwa n'ekitiibwa kya [[:en:Bachelor_of_Science_in_Electrical_Engineering|Diguli ya saayansi mu bwayinginiya bwa Masanyalaze]]. Oluvannyuma, yatikirwa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva ku [[:en:Capella_University|Capella]] [[:en:Capella_University|University]] mu [[:en:Minneapolis|Minneapolis]], Minnesota, mu ggwanga lya Amerika. Akola nga Certified Public-Private Partnership Specialist nga olukusa lwamuweebwa etendekero lya Institute for Public-Private Partnerships, Inc. (IP3) n'abakola ku by'enkulakulana ya Mazzi ne Yinginiya mu [[:en:Loughborough_University|Yunivasite ya Loughborough]].<ref name="Profile" />
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1986 Irene abadde akola n'ekitongole ekivunaanyizibwa mu Kusaasaanya Amasanyalaze mu Uganda yonna eri abagakozesa mu bungi ne mu busuubuzi nekya Uganda Posts & Telecommunications Corporation ekivunaanyizibwa ku by'amassimu, nga yeeyali yinginiya omuyizi eyasooka mu 1986 mu (UPTC), yaliko yinginiya owa wagulu mu kitongole kyekimu, yinginiya eby'empuliziganya mu 1991, oluvannyuma yinginiya w'ebyempuliziganya omukulu mu 1995, yinginiya omukulu akola ku by'okukuuma ate oluvannyua n'aba akulira [[:en:Uganda_Electricity_Distribution_Company_Limited|ekitongole evunaanyizibwa mu Kusaasaanya Amasanyalaze mu Uganda]].<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=443</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> Mu 2011, yayingira ebyobufuzi eby'okulonda bweyawangula [[:en:Bulambuli_District|eky'omukyala akiikirira Disitulikiti ya Bulambuli]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda eyomwenda]] [[:en:Parliament_of_Uganda|okuva mu 2011 okutuuka]] [[:en:Parliament_of_Uganda|2016]].<ref>https://web.archive.org/web/20160303221341/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/1163512/data/261485/-/whfr4wz/-/parliament.pdf</ref> Nga 27 Ogwokutaana mu 2011, yaweebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezedenti Yoweri Museveni]] eky'okubeera [[:en:Cabinet_of_Uganda|Minista w'Eby'amasanyalaze n'Ebyobugagga by'omuttaka]]. Yadira [[:en:Hilary_Onek|Hilary Onek]], eyali awereddwa eky'okubeera Minisita w'Ensonga z'Omunda mu Ggwanga.<ref name="On" /> Mu nkyuka kyuka za kabineeti ezaakolebwa nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, yasigaza ekifo kye ekyamuweebwa mu kabineeti.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamanti ya Uganda]]
* [[:en:Bulambuli_District|Disitulikiti ya Bulambuli]]
== Ebujuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko eby'ebweri wa Wikipedia ebijuliziddwa ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Full of List of Ugandan Cabinet Ministers May 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
cyc4wgvyxckrz7vvjl7qntbblk7zfs3
Janat Mukwaya
0
7891
48128
32445
2026-04-27T05:58:24Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48128
wikitext
text/x-wiki
'''Janat Balunzi Mukwaya''' munabyabufuzi eyaliko mu eyawumula amagye ga [[:en:Uganda|Uganda]] ng'ali ku daala lya [[:en:Major_(OF-2)|major.]] Esaawa eno y'emuwi w'amagezi ow'okuntiko owa Pulezidenti.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512132/museveni-shuffles-cabinet</ref> Nga tanatuuka ku ekyo,yali yawerezaako nga Minisita alina obuvunaanyizibwa kunsonga ez'enjawulo mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ofiisi ya Saabaminisita]] okuva nga 16 Ogwokubirimu 2019 okutuuka nga 27 Ogwokutaano mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20150211174529/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671729</ref> Minisita avunaanyizibwa ku kukula ky'abantu, emirimu tn'embeera y'ebitundu okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016 okutuuka mu Gwekumineebiri mu 2019. Minisita avunaanyizibwa ku by'obusuubuzi n'amakolero okuva mu Gwomukaaga mu 2006 okutuuka mu Gwokubiri mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu Gwokutaano mu 2011, yawumulamu eby'ebufuzi akaseera akatono n'asikizibwa [[:en:Kiddu_Makubuya|Kiddu Makubuya]] mu kabineeti.<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Yawerezaako nga omubaka omulonde mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] eyali akiikirira konsitituweensi ya Mukono ey'omubukiika kkono mu Disitulikiti y'e [[:en:Mukono_District|Mukono]], okuva mu 2006, okutuuka bweyawumula mu 2011.<ref name="Who">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1014653/kampala-executive-director</ref>
== Ebimukwatako n'okusoma kwe ==
Mukwaya yazaalibwa nga 12 Ogwekumineebiri mu 1951 mu Disitulikiti y'e Mukono. Yasoma ku [[:en:Political_science|bikwatagana ku byabufuzi]] [[:en:Social_administration|n'okudukanya embeera y'ebitundu]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] wakati wa 1971 ne 1975, n'atikirwa ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu By'enjigiriza]] n'ebitiibwa. Wakati wa 1975 ne 1981, yakolako nga [[:en:Magistrate|omulamuzi]] eyali ku daala ery'okubiri mu kkooti y'ebitundu by'omubyalo. Mu 1981, yeegata ku kibiinja ky'abayeekera eky'amagye ga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) nga omulwanyi. Yalinya okutuuka ku ddaala lya [[:en:Captain_(land)|captain]] mu kibiinja kya NRA. Alina ne [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri mu by'enjigiriza]] ku birina okugobererwa abantu n'okudukanya ebitundu ng'eno yagigya ku [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]].<ref name="Who" />
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Oluvannyuma lw'amagye ga NRA okuwamba obuyinza mu 1986, Mukwaya yalondebwa okubeera nga y'akulira ensonga z'abakyala mu Minisitule evunaanyizibwa kunsonga z'ekikula ky'abantu, emirimu n'embeera z'ebitundu, ng'eno yawerezaako okutuuka mu 1990. Mu 1994, yaweebwa ekifo ky'okubeera nga yeeyali [[:en:Principal_private_secretary|omuwandiisi ow'ekyama]] [[:en:Vice_President_of_Uganda|ow'omumyuka wa pulezidenti,]] n'awereza mu kifo ekyo okutuuka mu 1995. Wakati wa 1995 ne 1996, Mukwaya yawerezaako nga Minisita Omubeezi ow'ebitundu bya [[:en:Luwero_Triangle|Luwero Triangle]] mu Ofiisi ya Pulezidenti. Wakati wa 1996 ne 2001, yawerezaako nga Minisita avunaanyizibwa kunsonga z'ekikula ky'abantu, emirimu n'enkulakulana y'ebitundu.<ref>http://allafrica.com/stories/199909230105.html</ref>
Yafuuka omuwi [[:en:Attorney_General_of_Uganda|w'amagezi ow'ebitongole bya gavumenti]] wamu n'okubeera Minisita avunaanyizibwa ku by'obwenkanya n'ensonga za semateeka mu 2004, n'awereza mu kifo kino okutuuka mu 2005. Mu 2005, yakyusibwa n'atwalibwa mu Minisitule y'eby'obulimi, ng'eno yawerezaayo nga Minisita avunaanyizibwa ku by'obulimi, ebisolo wamu n'eby'obuvubi okutuuka mu 2006.<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/few-surprises-as-new-cabinet-is-announced</ref>
Mu 2006, yalondebwa okugenda mu Paalamenti ng'ayitidde ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] okukiikirira Konsitituweensi ya Mukono Ey'omubukiika kkono, Mu mwaka gwegumu, yaweebwa ogw'okubeera Minisita avunaanyizibwa ku by'obulambuzi, eby'obusuubuzi wamu n'amakolero, ekifo kyeyalimu okutuusa bweyalondebwa okugenda mu ofiisi ya Saabaminisita nga Minisita wa Kabineeti ow'ensonnga ez'enjawulo.<ref>http://www.eturbonews.com/14038/former-uganda-tourism-minister-retire-politics</ref> Okusinziira ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda, Mukwaya yeeyongerayo ne pulogulaamu y'okusoma diguli ey'okubiri Mukwaya ng'ayita mungeri empaanvu ez'okusoma, gyeyafunira [[:en:Master_of_Science|Diguli ey'okubiri mu Sayaansi]], [[:en:Public_policy|munsonga abantu kwebalina okutambulira]] n'okuzidukanya okuva ku [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]]. Mu Gusooka mu 2010, Amawulire ya Uganda gaawandiika nti yali tagenda kwesimbawo ku by'ekifo kya paalamenti the Ugandan press reported that she would not contest her parliamentary seat in the 2011 national elections.<ref>https://web.archive.org/web/20150211201459/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/707412</ref>
== Ng'avudde mu kuwumula ==
Mu Gwomukaaga mu 2016, yagibwa mu kuwumula, nebamufuula Kabineeti Minisita mu Minisitule evunaanyizibwa kunsonga z'ekikula ky'abantu, emirimu n'ensonga z'ebitundu.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> Egimu ku mirimu egyasooka okumuweebwa nga kabineeti minisita avunaanyizibwa ku by'emirimu omulundi ogw'okubiri, kyali kyakutegeregana [[:en:Kingdom_of_Jordan|n'obwakabaka bw'e Jordan]] ku by'emirimu, nga muno banayuganda abaali bagendayo okunoonya emirimu basobola okugifuna mu bwa kabaka buno.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news-headlines/47187-uganda-signs-labour-export-deal-with-jordan |access-date=2021-04-09 |archive-date=2016-10-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161027142848/http://www.observer.ug/news-headlines/47187-uganda-signs-labour-export-deal-with-jordan |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala olujuvi olwa baminisita, okuva mu Gwomukaaga mu 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala olujuvi olwa baminisita, okuva mu Gwokubiri mu 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala olujuvi olwa baminisita, okuva mu Gwokutaano mu 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
cinscnbfyfcxz7ssnrvo530s3rfpyh1
Julia Kibubura
0
10558
47994
44076
2026-04-26T17:50:38Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
47994
wikitext
text/x-wiki
<gallery>
File:Kibubura_Girls'_Secondary_School_compound_14.jpg| Kibubura Girls' Secondary School
File:Kibubura_Church_06.jpg|Kibubura Church
File:Kibubura_Graves_05.jpg|Kibubura Graves
</gallery>'''Julia Kibubura''' ye mukyala eyasookera ddala okwesimbawo mu kifo ky'obufuzi ekyobukulembeze nga Chief we Gombolola mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba bwa Uganda]].<ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1461994</ref><ref name=":2">{{Cite web |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/1821 |title=Archive copy |access-date=2024-04-07 |archive-date=2025-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250406132617/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/1821 |url-status=dead }}</ref><ref name=":3">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1503133</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mountainslayersuganda.com/the-beauty-and-mystery-of-ibanda/ |access-date=2024-04-07 |archive-date=2024-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240414134746/https://www.mountainslayersuganda.com/the-beauty-and-mystery-of-ibanda/ |url-status=dead }}</ref> Abanakyaalo bamuyita nga Omwami ekivunuulizibwa nga Sir mu lungereza.<ref name=":4" /> Harry St. George Galt eyali sub commissioner avunaanyizibwa ku bintu byomu bugwanjuba mu mwakaa gwa 1905 yamulonda nga chief we Gombolola . Mu kitiibwa ky'omwoyo gwe, Kibubura Girls' Secondary school ly'abulibwa mu linnya lye kubanga yali omulwaanyi w'okusoma kw'abanji, okusingila ddala ow'abawala.<ref name=":4" /><ref name=":3" /> Ye yali diviner wa Kabaka we Ankole.<ref name=":1" />
== Obuto bwe ==
Elinnya lye elya Kibubura mu lulimi [[:en:Runyakitara_language|Orunyakitara]] lye ‘okububura’ elivunuzibwa nga ‘okuwuluguma kw'empologoma’.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/kibubura-school-culture-reason-for-ogs-success-1834584</ref>
Kibubura yazaalibwa mu [[:en:Ibanda|Ibanda]] eri omusawo w'ekinansi owa Omugabe Mutabuka. Yakakibwa okw'ekweeka nga taata we, [[:en:Fortune-telling|omulaguzi]] ow'amaanyi n'[[:en:Medicine_man|omusajja w'eddagala]] weyekobaana ne Mukwenda eyagalibwa mu biseera by'okulwanira obuyinza ne Ntare-V. Mukwenda bamuwangula era oluvanyuma yalina okuduka.<ref name=":4"/>
Kibubura, muganda we omuwala Kishokye ne baganda be abalenzi badukira Bunyoro, eyali, efugibwa wansi wa Omukama Kabalega. Oluvanyuma bakomawo mu Ankole nga bayitidde mu kukoowoola kw'emizimu (Okubandwa). Nga abavuunuzi wakati wensi y'emizimu n'abantu, bayanirizibwa nga abazira era ne baweebwa eddembe mu Ankole. Mu kuwanyisa, bakozesa ''emandwa'' yaabwe, Nyakashambi okukuuma Ankolee eri obulabe bwonna. Ababuulizi b'ediini bwe bajja Kibubura yasuulawo emandwa era n'abatizibwa.<ref name=":4"/><ref>https://www.africabib.org/rec.php?RID=087725835</ref>
Julia Kibubura yabatizibwa mu mwaka gwa 1903 era olwamaliriza ye n'abasomi amakumi abbiri mu battaano ne batambuza ebigere paka [[:en:Mbarara|Mbarara]] okubatizibwa. Yadayo mu Ibanda era yali wa nkizo nyo mu kuzimba ekkanisa esooka eyakolebwa mu tosi ne sengenge. Oluvanyuma mu myaka jya 1970 ekkanisa bagimenya n'ebazawo kati St. Paul church of Uganda Ibanda omugenzi Archbishop Luwum gye yateekako ejinja ly'omusingi mu mwaka gwa 1976<ref name=":1"/><ref>https://allsaintskampala.org/news/northwest-ankole-diocese-a-fulfillment-of-late-archbishop-luwums-prophecy/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/luwum-s-prophecy-and-birth-of-northwest-ankole-diocese-1718890</ref>
Muzukulu wa Kibubura omulenzi amanyikiddwa Michael Kibeeherere<ref name=":02">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1821</ref>
== Obutabanguko ==
Waliwo ebigambo ebitambula mu Ibanda mbu Kibubura yaganza Harry St George Galt era y'ensonga lwaki yamulonada nga chief we Gombolola mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kibubura's yewunisa banansi bomu Ibanda kubanga mu kiseera ekyo, abakyala abakulembeze balinyirirwa nga.| Naye, Michael Kibeeherere, muzukulu wa Julia Kibubura omulenzi, yegaana ebyali byogerwa mbu beganza mu buba nagamba nti "Kiburura yali muntu ow'ekitiibwa , owempisa n'obukakamu, atasobolera ddala kwetaba mu bwenzi," mu mwaka gwa 2016.<ref name=":2"/>
== Laba ne ==
# [[:en:Janet_Museveni|Janet Museveni]]
# [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]]
# [[:en:Galt_Memorial|Galt Memorial]]
# Kibubura Girls' Secondary School
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
rnxu6smhgcch52zlxw5grq7p9jlig8a
Tamale Mirundi
0
10810
47995
41315
2026-04-26T17:51:04Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
47995
wikitext
text/x-wiki
'''Joseph Tamale Mirundi''' ( yazaalibwa nga 30 Ogwomukaaga 1964 - n'afa nga 13 Agwomunaana, 2024) yali munnamawulire, omuwandiisi era [[:en:Political_science|omwekenneenya w'ebyobufuzi]] owa Uganda eyalabikira ku ttivvi eziwerako nga NBS ne STV n'emikutu emirala egy'ebyempuliziganya gamba nga leediyo n'emikutu gya 'Social Media ng'asunsula ensonga z'ebyebyobufuzi n'ebikwata ku bantu. Okugeza nga ku Pulogulaamu ya Sharp Talk with Tamale Mirunda ku STV.<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200714/96328/hours-after-quitting-nbs-kazibwe-bashir-teams-up-with-tamale-mirundi-for-new-political-show-on-stv.html</ref> Mu 2022, Tamale yatandikawo olupapula lw'amawulire ku yintaneeti mwe yafulumyanga amawulire agaayitibwanga Kab News. Yakolako ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] ku pulogulaamu One on One.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nbs.ug/category/one-on-one-with-tamale/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2023-12-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231226193716/https://nbs.ug/category/one-on-one-with-tamale/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/tag/tamale-mirundi/</ref> Ate mu 2021, yeegatta ku STV Uganda n'abeeranga ku pulogulaamu ya The Sharp Talk n'eya Embuga eyalagibwanga emirundi ebiri mu wiiki.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=ek6hfOuZ1zE</ref> Yaliko munnamawulire wa Pulezidenti, era omuwi w'amagezi we ku mikutu gy'amawulire.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Story-behind-Tamale-Mirundi-s-sacking/688334-2810636-ujslag/index.html</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1303732/contract-expired-tamale-mirundi</ref><ref>https://flashugnews.com/joseph-tamale-mirundi-biography-early-life-family-politics-and-education/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tamale-mirundi-demoted/</ref> Joseph Tamale Mirundi ajjukirwa nga munnamawulire omuvumu eyavumirira abali mu buyinza b'alaba nga tebakola bulungi ne kireetawo abantu bangi okwogera ku ndowooza ze n'obukuubagano obw'enjawulo.
Tamale yaliko omuwandiisi w'olupapula lwa Munno nga tannafuuka munnamawulire omutendeke. <ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/TAMALE-MIRUNDI--RIPPING-OPEN-THE-MOTOR-MOUTHED-POLITICIAN/691232-1659046-hitnpu/index.html</ref> Mu 2017, yayimirizibwa ku pulogulaamu ya One On One olw’okukozesa olulimi oluvuma. <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1453172/nbs-trouble-tamale-mirundi</ref> [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti]] [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] (Pulezidenti wa [[Yuganda|Uganda]] ) yamuwa ekirabo ky'emmotoka empya ng'amusiima olw’emirimu gye ey'amawulire. <ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/02/museveni-gifts-tamale-mirundi-brand-new-car-over-his-stance-on-mafia-dealings.html</ref> <ref>https://nilepost.co.ug/2020/02/25/president-museveni-gifts-tamale-mirundi-with-monster-300m-ride/</ref> Mirundi yalagula n'okugwa kwa [[:en:Eric_Sakwa|Eric Sakwa]] eyali RDC w'e Jinja. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/2020/05/08/how-tamale-mirundi-besigye-bobi-wine-predicted-sakwas-downfall/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606034233/https://kampalasun.co.ug/2020/05/08/how-tamale-mirundi-besigye-bobi-wine-predicted-sakwas-downfall/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thtube.pro/video-6616283052656282447561 |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606035301/https://www.thtube.pro/video-6616283052656282447561 |url-status=dead }}</ref> Ono era yalagula nti ekibiina kya [[:en:People_Power,_Our_Power|People Power,]] ekya [[Bobi Wine]] kyali kya kufuna ebifo ebiwera mu Paalamenti mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/01/tamale-mirundi-predicts-people-power-will-dominate-parliament-in-2021.html</ref> Mu 2015, mukyala we omukulu, Juliet Nassimbwa yayagala okwawukana naye olw’obutakkaanya mu byobufuzi. <ref>https://bigeye.ug/breaking-tamale-mirundi-separating-with-one-of-his-wives/</ref> Yalumiriza nti yali yaweebwa obutwa mu 2019. <ref>https://nilepost.co.ug/2019/12/24/i-was-poisoned-and-i-know-who-did-it-says-tamale-mirundi/</ref> Ono era yatwalibwako mu kkooti nga munnamateeka Mabirizi amuvunaana okutyoboola erinnya lye. <ref>https://observer.ug/news/headlines/60229-mabirizi-drags-tamale-mirundi-to-court-for-defamation</ref> Mu 2015, abalamuzi baawa Pulezidenti Museveni anagezi okugoba Mirundi olw’okukumanga omuliro mu bantu bakomenye amateeka. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://redpepper.co.ug/2020/06/tamale-mirundi-leaves-nbs-tv/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618211505/https://redpepper.co.ug/2020/06/tamale-mirundi-leaves-nbs-tv/ |url-status=dead }}</ref> We bwatuukira nga 16 Ogwomukaaga, 2020, Tamale yali awereddwa okulabikako ku pulogulaamu ya One on One ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] . Enkeera yalangiridde nti pulogulaamu eno yali ejja kubeeranga ku [[:en:Facebook|mukutu gwa Facebook]] ne [[:en:YouTube|YouTube]].<ref>{{Cite web |url=https://eyalama.com/tamale-mirundi-finally-announces-his-next-move-after-exit-from-nbs-tv-and-top-radio/ |title=Archive copy |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618235234/https://eyalama.com/tamale-mirundi-finally-announces-his-next-move-after-exit-from-nbs-tv-and-top-radio/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako n’obuyigirize bwe ==
Tamale Mirundi yazaalibwa Namatovu Molly ne Yowana Mirundi okuva ku kyalo Matale-Kalagala mu [[:en:Kyotera_District|Disitulikiti y’e Kyotera]] edda eyali ekitundu ku [[Rakai (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rakai]] ng’omwana waabwe ow’omwenda. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/people/tamale-mirundi-a-man-of-humble-origins-NV_193979</ref> Kigambibwa nti yasengukira mu Kampala mu 1979 okusoma siniya era omulimu gw’ebyamawulire yagutandikira mu lupapula lwa Munno mu kiseera kye yamala mu mwaka ogwokusatu mu siniya. <ref name=":0">[https://nilepost.co.ug/news/211805/tamale-mirundi-was-life-itself-and-only-death-could-catch-up-with-him Tamale Mirundi was life itself and only death could catch up with him]</ref> Yalina diguli ya Bachelors mu by'empuliziganya okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]]. Yatandikawo empapula z'amawulire bbiri ez'obwannannyini okwali, The Voice ne Lipoota oluvannyuma lw'okutikkirwa ku yunivasite. <ref name=":0" />
== Okufa kwe ==
Tamale yafa oluvannuma lw'okulwala amawuggwe mu [[:en:Kisubi_Hospital|ddwaaliro e Kisubi]], nga 13 August 2024, gye yali amaze omwezi mulamba ng’ajjanjabwa. Yalina emyaka 60 egy'obukulu. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/political-commentator-tamale-mirundi-dies--4724622</ref> <ref>https://www.pulse.ug/news/local/tamale-mirundi-is-dead/pzqxyng</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/%f0%9f%94%b4-breaking-news-tamale-mirundi-is-dead-family-confirms/</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
scqwf0pi5dsw0epgjmh002v8f9efosq
Lwakhakha, Uganda
0
10932
48129
35933
2026-04-27T08:42:40Z
Kisakye Jane
9195
Nkozeemu enkyukakyuka#WUCUG26MUK
48129
wikitext
text/x-wiki
'''Lwakhakha''' kibuga mu [./Eastern_Regionhttps://en.wikipedia.org/wiki/Eastern_Region,_Uganda bitundu by'obuvanjuba] bwa [[Yuganda|Uganda]] . Ky'ekimu ku bitundu byomu munisipaali ye [[Manafwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Manafwa]]. Ekibuga kino kiri emitala w’ensalo y’ensi yonna okuva [[:en:Lwakhakha,_Kenya|e Lwakhakha mu Kenya .]]
== Abantu ab’amaanyi ==
* [[:en:Amos_Wekesa|Amos Masaba Wekesa]], omutandisi, nnannyini era maneja wa kkampuni wa ''Great Lakes Safaris Limited'', yazaalibwa wano mu 1973.<ref>https://www.forbes.com/sites/angelinavillaclarke/2021/04/23/from-poverty-to-ceo-ugandan-founder-of-great-lakes-safaris-looks-back-on-20-years-of-success/?sh=3a10d75e947e</ref>
repsav13k9tzl7bw96b6hyx9ml5x8rn
Joy Ruth Acheng
0
11150
47996
37084
2026-04-26T17:51:59Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
47996
wikitext
text/x-wiki
[[File:Acheng Joy Ruth.jpg|thumb]]
Joy Ruth Acheng [[:en:Diplomat|mukungu]] wa [[Yuganda|Uganda]], eyali [[:en:High_commissioner|Omubaka]] wa Uganda ng'atuula mu kibuga [[:en:Ottawa,_Canada|Ottawa, e Canada]].<ref name=":1">http://nilepost.co.ug/2021/12/15/acheng-looks-to-closer-ties-with-uganda-as-she-is-reconfirmed-amb-to-canada/</ref><ref>https://allafrica.com/stories/202112160127.html</ref><ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandan-envoy-to-canada-speaks-out-on-embassy-fight-1879924</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ottawa.mofa.go.ug/data-smenu-41--Staff.html |access-date=2025-04-08 |archive-date=2021-06-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210616144618/https://ottawa.mofa.go.ug/data-smenu-41--Staff.html |url-status=dead }}</ref>Mmemba w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress]] era yalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda mu 2011.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/kole-woman-mp-seat-race-gains-momentum-1602022</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Acheng yazaalibwa Ejang Margaret Obia.<ref>https://chimpreports.com/kole-rdc-beats-injures-ambassadors-mother/</ref> Alina diguli eyookubiri eya Masters in Management Studies, Diguli mu busomesa eya Bachelor of Education n'ebbaluwa mu mateeka eya Certificate in [[:en:Administrative_law|Administrative Law]].<ref name=":0"/>
== Emirimu gye ==
Acheng yaweereza ng'omubaka omukyala owa [[:en:Kole_District|Disitulikiti y'e Kole]] mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya Uganda (2011-2016). Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Kaguta Museveni]] okubeera Minisita omubeezi w'ebyennyanja naye oluvannyuma n'amukyusa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/residents-protest-revocation-of-acheng-s-appointment-1654900</ref> Yali mmemba ku kakiiko ka Physical Infrastructure and HIV/Aids mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name=":0" />
Yaliko [[:en:High_commissioner_(Commonwealth)|omubaka]] wa Uganda mu [[:en:List_of_ambassadors_and_high_commissioners_to_Canada|Canada]] okuva nga 12 Ogwomwenda 2017.<ref name=":3">https://www.newvision.co.ug/category/news/canada-to-deport-ugandan-ambassador-acheng-NV_194129</ref>
== Ebitakwatagana ku ye ==
[[:en:List_of_ambassadors_and_high_commissioners_to_Canada|Mu]] Gwomunaana 2024, [[:en:Government_of_Canada|Gavumenti ya Canada]] yalangirira nti Acheng nti yali [[:en:Persona_non_grata|tasaanidde kukiikirira Uganda mu Canada]] ekiyitibwa persona non grata mu Lulatini olw'onneeyisa ye era n'emugoba e Canada.<ref name=":3" /> Mu kiseera kino ye mubaka wa Uganda mu nsi ya [[:en:Commonwealth_of_The_Bahamas|Bahamas]].<ref>https://niletimes.net/president-museveni-deploys-amb-jr/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_ambassadors_and_high_commissioners_to_Canada|Olukalala lw'ababaka n'abakungu abakulu mu Canada]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebyawandiikibwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
jlpw0x2lx9kjppow64yayti5n3wssrq
Florence Nkalubo
0
11171
47997
39973
2026-04-26T17:52:32Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
47997
wikitext
text/x-wiki
'''Florence Nkalubo''' amanyiddwa nga owek. Florence Bagunya Nkalubo munnayuganda, musomesa, munnabyabufuzi era omuwolereza w’ebyemizannyo . Amanyiddwa nnyo mu Yuganda olw’okufuba okulembera abakyala n'abavubuka mu by'emizannyo.
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Maama w’abaana basatu. <ref name=":0">{{Cite web|date=2021-01-07|title=Football is in her veins|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/football-is-in-her-veins-1487604|access-date=2025-04-18|website=Monitor|language=en}}</ref> Arthur Bagunywa Nkalubo Kateregga yali taata wa Florence era yaliko minisita w'Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] . <ref name=":1">{{Cite web|title=Ex-Buganda minister dies aged 91|url=https://www.newvision.co.ug/news/1500084/-buganda-minister-dies-aged-91|access-date=2025-04-18|website=New Vision}}</ref> Taata ono yafira mu ddwaliro lya platinum ku myaka 91 okusinziira ku bafamire ye. <ref name=":1" />
== Ebyafaayo by’emirimu ==
Yawereza mu Bwakabaka bwa Buganda emyaka 10 nga Minisita w’abavubuka n’emirimu. <ref name=":2">{{Cite web|title=Owek. Florence Bagunywa Nkalubo :: Kampala University|url=https://ku.ac.ug/leadership-page.php?i=7&a=council-members-owek-florence-bagunywa-nkalubo-member-gender|access-date=2025-04-18|website=ku.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Buganda Kingdom Official Decries Bad Conditions For Jailed Riot Suspects :|url=https://ugandaradionetwork.net/story/buganda-kingdom-official-decries-bad-conditions-for-jailed-riot-suspects?districtId=506|access-date=2025-04-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Kasozi|first=Ephraim|date=1 November 2007|title=Uganda: Teach Luganda in Schools - Mengo|url=https://allafrica.com/stories/200710311115.html|url-status=live|access-date=18 April 2025|work=AllAfrica}}</ref> Era ye nnantameggwa w’omupiira gw'abakazi ogw'ebigere mu Yuganda ekisikiriza abawala bangi okutwala emizannyo ng’omulimu. <ref name=":2" /> <ref name=":3">{{Cite web|title=Florence Bagunywa Nkalubo deliberates|url=https://www.fufa.co.ug/pictorial-96th-fufa-ordinary-assembly-hosted-by-kampala-region/florence-bagunywa-nkalubo-deliberates/|access-date=2025-04-18|website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations|language=en-US}}</ref> Yawereza ng'omumyuka w'omukulembeze wa [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Association]]<nowiki/>s (FUFA) era yakiikirira abakyala okumala ekiseera ng’omu ku babaka ababiri bakyala.<ref name=":2" /> <ref name=":3" /> <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web|title=Florence Bagunwa Nkalubo|url=https://www.fufa.co.ug/pictorial-95th-fufa-ordinary-assembly-multi-purpose-hall-adjumani/florence-bagunwa-nkalubo/|access-date=2025-04-18|website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Isabirye|first=David|date=2021-05-08|title=Kabugo, Kiwanuka voted as Uganda Youth Football Delegates {{!}} FUFA Elections 2021|url=https://kawowo.com/2021/05/08/kabugo-kiwanuka-voted-as-uganda-youth-football-delegates-fufa-elections-2021/|access-date=2025-04-18|website=Kawowo Sports|language=en-US}}</ref> Yegatta ku FUFA ng’omuwanika. <ref name=":0" /> Ng’omubaka wa FUFA, yaleeta pulogulaamu nnyingi ezawagirwa FIFA ng’omupiira gw’amasomero nga Kampala District Girls’ Primary School football era amasomero 60 gegatandikawo omupiira gw'abawala ogw'ebigere negugaziwa oluvanyuma. <ref name=":0" /> Yetaba mu muby'emizanyo ng’okubuuka waggulu, ttena y’oku mmeeza, ttena y’omuddo, ne hockery ng'akyali muwala muto. <ref name=":0" /> Ng'ali mu Nkozi Teachers’ College, yabanguka mu discus, short put n’okudduka emisinde emiwanvu.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bingi. <ref name=":0" /> Mu 1997 e Lubaga North, Nkalubo yavuganya nga kansala omukyala nga LC zaakajja n’awangula era ekiseera kye yamala mubuweereza yatandikawo empaka za Nkalubo End of Year Cup.<ref name=":0" /> Era yaweereza ng'omukulembeze wa UWFA. <ref name=":0" /> Yali ayagala okuvuganya ng'omubaka wa Palamenti e Lubaga North ng'ayita mu kibiina kya Democratic Party. <ref name=":4">{{Cite web|title=IN BRIEF|url=https://www.newvision.co.ug/news/1155915/brief|access-date=2025-04-18|website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Kasozi|first=Ephraim|date=26 January 2006|title=Uganda: Lubaga Candidate Pledges to Address Teachers' Pay|url=https://allafrica.com/stories/200601250965.html|url-status=live}}</ref> Yali muwandiisi mu by'enjigiriza mu kibuga kya Lubaga North.<ref name=":4" /> Yawerezako nga Kampala International University Council. <ref>{{Cite web|title=University Council :: Kampala University|url=https://www.ku.ac.ug/university-council.php|access-date=2025-04-18|website=www.ku.ac.ug|archive-date=2024-10-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20241005021712/https://ku.ac.ug/university-council.php|url-status=dead}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Associations]]
* Cotilda Nakate Kikomeko
* Omugagga Nankindu Kavuma
* Ekibiina ekigatta omupiira mu nsi yonna
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
j6ey9zpl7s9ns9ebv6ab03ccxrwj5qo
Patrick Kayemba
0
11249
47998
38169
2026-04-26T17:52:54Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
47998
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
|- class="infobox-data"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn">Patrick Kayemba</div>
|- class="infobox-data role"
! class="infobox-label" scope="row" | Yazaalibwa
| class="infobox-data" |<div class="nickname" style="display:inline"> Patrick Kayemba</div><br /><br /><br /><br /><div class="birthplace" style="display:inline"> Uganda</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Omulimu (emirimu) .
| class="infobox-data role" | munnabyabufuzi, omusuubuzi, omukungu
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Okumanyika -a
| class="infobox-data" | Ebyobufuzi, omukungu
|}
'''Patrick Kayemba''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era mukiise wa Uganda mu mawanga amalala. Mmemba ku lukiiko [[:en:Economic,_Social_and_Cultural_Council|lw’ebyenfuna, embeera z’abantu n’ebyobuwangwa]]<nowiki/>olwa African Union's Economic, Social and cultural Council ng'akiikirira omukago gwa [[:en:East_Africa|East Africa]]. Era ye Ssentebe w'akakiiko [[:en:Rural_Economy_and_Agriculture_Committee|akavunaanyizibwa ku by'enfuna n'ebyobulimi mu byalo]], akamu ku bukiiko ekkumi obukola ku bitundu [[:en:African_Union|by'omukago gwa Afrika]] . <ref>https://web.archive.org/web/20051201010833/http://www.africa-union.org/organs/ecosocc/LIST%20OF%20%20MEMBERS%20OF%20%20ECOSOCC%20COMMITTEES.pdf</ref> <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/iganga-lc-5-chairperson-casts-doubt-on-his-covid-19-positive-results?districtId=727</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/parliamentary-aspirant-passes-on-hours-to-nrm-primaries/</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
icjcfpofdr5cuf9hofjposu8ouc4345
Canon Andrew Nyote
0
11317
47999
38442
2026-04-26T17:53:58Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
47999
wikitext
text/x-wiki
'''Canon Andrew Nyote''' (2 Ogw'omusanvu 1940 - 28 Ogw'omukaaga 2021) yali mukulembeze w'eby'obufuzi n'ekitundu mu Uganda era nga ye Ssentebe wa [[Uganda People's Congress]] (UPC) era nga ye Ssentebe [[:en:Parent–teacher_association|w'ekibiina ekigatta abasomesa abazadde]] (P.T.A) ku [[:en:Mbale_Secondary_School|Mbale Secondary School]]. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Parent%E2%80%93teacher_association</ref>
== Obulamu bwe obwasooka n’okusoma ==
Canon Andrew Nyote yasomera mu Nabongo Primary School era n’afuna awaadi esokerwako ey’obuyigirize bwa pulayimale, Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] gye yaweebwa satifikeeti y’obuyigirize bwa siniya. Nyote yasemba kugenda e Yisirayiri okwongera okusoma era n’afuna diguli esook mu by'enjigiriza ku [[:en:Tel_Aviv_University|Yunivasite ye Telaviv]] mu [[:en:Israel|Yisirayiri]]. <ref name=":9">https://en.wikipedia.org/wiki/Israel</ref>
== Ebijjukizo n’omukululo ==
Ekizimbe [[:en:Memorial|eky’ekijjukizo]]<nowiki/>kya Canon Andrew Nyote kyazimbibwa ku Mbale Senior Secondary School okumujjukira n’okusiima emirimu gya Canon Andrew Nyote eri [[:en:Mbale_Secondary_School|Mbale Secondary School]] ng’ettendekero awamu n'abayizi b'omu kitundu okutwaliza awamu. <ref name=":10">https://en.wikipedia.org/wiki/Mbale_Secondary_School</ref>
== Famile ==
Canon Andrew Nyote yali mufumbo ne Betty Elizabeth Nyote. Abafumbo bano balina omwana omulenzi ayitibwa Mwasa Nyote, era kojja wa [[:en:Lanie_Banks|Lanie Banks]] ate muto wa Wondo Irene, Robina Nyote. <ref name=":8">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":11">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":6">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":5">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":4">{{Cite web}}https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":3">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":7">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Lanie_Banks|Lanie Banks]]
* [[:en:Parent–teacher_association|Ekibiina ky’abazadde n’abasomesa]]
* [[Uganda People's Congress]]
* [[:en:Mbale_Secondary_School|Mbale Secondary School]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ivx1tto4nv0phsmyaqvjr9ixt343v27
Onegi Obel
0
11340
48000
38738
2026-04-26T17:54:27Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48000
wikitext
text/x-wiki
'''Angelo Onegi Obel''' (4 Ogwokuna 1932 – 16 Ogwekkuminebiri 2008), yali Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], munnabyabufuzi era nga yali muwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] . Era yaweerezako nga [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1978. <ref name="Governors">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bou.or.ug/bou/services/museum/Governors_of_the_Bank.html |access-date=2025-08-01 |archive-date=2018-01-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180106063659/https://www.bou.or.ug/bou/services/museum/Governors_of_the_Bank.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Obel yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1932, ku kyalo ''Pacego Pumvuga mu Ggombolola lye''' Panyango e Ssaza lye ''Jonam'' mu [[:en:Nebbi_District|Disitulikiti y'e Nebbi]], mu [[:en:West_Nile_sub-region|ttundutundu lya West Nile]] . Mu kiseera ekyo, ekitundu kya West Nile kyali kimanyiddwa nga ''Disitulikiti y'e West Nile'' . M u myaka gya 1940 yasomera mu ''Ngetta Catholic Primary School’'' e [[:en:Lira,_Uganda|Lira]], nga tannagenda mu siniya ku ''St. Aloysius College'' e Nyapea, mu Disitulikiti y’e Nebbi, n’atikkirwa mu 1948. Mu 1949, yakkirizibwa mu ssomero lya [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]], essomero ly’abalenzi bonna ery’ekisulo, n’atikkirwa eyo mu 1953, ne satifikeeti ya ''Ordinary Cambridge shool'' (O-Level). Oluvannyuma yeewandiisa mu ssomero erisomeseza emitala w’amayanja n’afuna ''satifikeeti ya Advanced Cambridge School Certificate'' (A-Level). Era oluvannyuma, y'ewandiisa mu [[:en:Assumption_University_(Windsor,_Ontario)|Assumption University]], mu Canada, n’afuna diguli mu by'enfuna eya [[:en:Economics|Bachelor of Arts in Economics]] . Yakyuka n'agenda mu [[:en:University_of_Toronto|yunivasite y'e Toronto]] gye yafunira diguli ye ey'okubiri mu by'enfuna eya [[:en:Economics|Master of Arts in Economics]] . Yakomawo mu Uganda mu 1965. <ref name="Bio">http://memorialwebsites.legacy.com/onegiobel/Homepage.aspx</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw'okutikkirwa mu ttendekero lya [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]], Obel yaweebwa omulimu mu [[:en:Uganda_Government|Gavumenti ya Uganda]], ng'akalabaalaba mu by'okubala ebitabo mu [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] ne [[:en:Arua|Arua]] . Bwe yakomawo okuva mu misomo gye e Canada, yafuna omulimu mu Minisitule y’ebyensimbi, ng’aweereza nga Kaminsona w’omusolo. Mu 1968, yakyusibwa n’atwalibwa mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka enkkulu eya Uganda]] ng’omumyuka wa Gavana, okuva mu 1968 okutuuka mu 1973. Mu 1973, yalondebwa okuba [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]], nga yaweereza mu kifo ekyo mu 1978.
Yalondebwa ku lukiiko lwa Ssemateeka olwakola ssemateeka wa Uganda mu 1995. Kaweefube gwe yakola okutumbula eby'enfuna n’enteekateeka ya Uganda n’ebigendererwa bya Gavumenti by'aterantu okuviirako obutakkaanya era okugeza mu 2006, y'enyigira mu lutalo lw’amateeka olw’okuzimba olutindo ekyagootanya embeera z'abantu n'abalimi.
== Ebirala ebikulu ==
Onegi Obel yafa nga 16 Ogwekkuminebiri 2008 olw’obulwadde obw’obutonde. Yaleka omukyala Agnes Atoh, abaana abawerako saako n'abazzukulu bangi. Omu ku batabani be [[:en:Geoffrey_Onegi_Obel|Geoffrey Onegi Obel]] eyaweerezaako nga [[:en:Chairman|Ssentebe]] w'ekitongole kya [[:en:National_Social_Security_Fund_(Uganda)|National Social Security Fund]] . <ref>http://allafrica.com/stories/201411280365.html</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
6iwrybt0gvabug28qj4e5jvqftzgvzp
John Kabaireho
0
11364
48001
38771
2026-04-26T17:55:15Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48001
wikitext
text/x-wiki
'''John Kabaireho''' (yazaalibwa mu 1923 oba 1924 – Ogwoluberyeberye 22, 2014) yali munnabyabufuzi Munnayuganda. Yali Katikkiro [[:en:Ankole_Kingdom|w’Obwakabaka bwa Ankole]] obwali buteetengeredde okuva mu 1960 okutuuka mu 1963. Mu 1963 yasikizibwa [[James Kahigiriza]] . <ref>[http://www.newvision.co.ug/news/651683-ankole-ex-prime-minister-dies-in-kampala.html Ankole ex-prime minister dies in Kampala]</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
orafqa4ttfo4ov7uqj0k27fy6uct4f7
Abubakar Muhammad Moki
0
11453
48002
42387
2026-04-26T17:55:39Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48002
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abubakar Muhammad Moki''' [[Yuganda|Munnayuganda]] [[:en:Economist|omukugu mu by’enfuna]] era omukugu mu kwekenneenya enkola za gavumenti, nga mu kiseera kino akola nga Senkulu wa Uganda Network of Businesses (UNB). Ono Kaminsona eyawummula eyali avunaanyizibwa ku nkulaakulana y’enkola n’okuzimba obusobozi mu ofiisi y’obwassaabawandiisi bwa kabineti ya Pulezidenti.<ref name=":02">{{Cite web |date=2022-08-04 |title=Experts list strategies for economic recovery |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/experts-list-strategies-for-economic-recovery-3902418 |access-date=2025-01-12 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Abubakar Muhammad Moki {{!}} Eval Forward |url=https://www.evalforward.org/members/abubakar-moki |access-date=2025-01-12 |website=www.evalforward.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-12-02 |title=Public Health Experts Urge Uganda Government to Increase Funding for Health Services |url=https://sph.mak.ac.ug/index.php/news/public-health-experts-urge-uganda-government-increase-funding-health-services |access-date=2025-01-12 |website=School of Public Health |language=en |archive-date=2025-01-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112142639/https://sph.mak.ac.ug/index.php/news/public-health-experts-urge-uganda-government-increase-funding-health-services |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Moki alina diguli ey'okusatu mu kunoonyereza ku ngeri y’amawulire n’okugateekateeka, diguli eyookubiri mu by’enfuna n’okuteekateeka, dipulooma mu by’enjigiriza, ne diguli esooka mu by’enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]].<ref>{{Cite web |title=Abubakar Muhammad Moki {{!}} Assistant Commissioner Economic Affairs {{!}} Devex |url=https://www.devex.com/people/abubakar-muhammad-moki-640693?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-01-12 |website=www.devex.com}}</ref>
== Emirimu ==
Mu 2024, Moki yawummula ku bwa Kaminsona avunaanyizibwa ku kukulaakulanya enkola n’okuzimba obusobozi nga tannalondebwa ku bwa Executive Director wa Uganda Network of Businesses (UNB).<ref>{{Cite web |title=Sugarcane sub-sector Regulatory Impact Assessment nears completion – Economic Policy Research Centre |url=https://eprcug.org/press-releases/sugarcane-sub-sector-regulatory-impact-assessment-complete/ |access-date=2025-01-12 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Team |first=The Observer |date=2019-07-10 |title=Govt names team to write first automotive industry policy |url=https://observer.ug/news/govt-names-team-to-write-first-automotive-industry-policy/ |access-date=2025-01-12 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
Moki awandiise ebitabo ebikwata ku kwekenneenya enkola, omuli "Emitendera egy'omugaso mu kukola okwekenneenya enkola mu Uganda," eraga emitendera emitongole mu kwekenneenya enkola mu mbeera ya Uganda.<ref>{{Cite web |date=2024-09-08 |title=Practical Steps in Undertaking Policy Analysis in Uganda .pdf |url=https://www.slideshare.net/slideshow/practical-steps-in-undertaking-policy-analysis-in-uganda-pdf/271644923 |access-date=2025-01-28 |website=SlideShare |language=en}}</ref>
Abadde mulwanirizi w’enkola y’ennima ey’obutonde mu Uganda, ng’akubiriza abalimi okwettanira ebintu ebikoleddwa mu ngeri ey’obutonde okusobola okumalawo ebbula ly’emmere n’okufuna obutale bw’ensi yonna.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2023-11-30 |title=Farmers urged to adopt organic products, farming practices for quality output |url=https://dailyexpress.co.ug/2023/11/30/farmers-urged-to-adopt-organic-products-farming-practices-for-quality-output/ |access-date=2025-01-12 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Dr. Moki era yeetaba mu kukubaganya ebirowoozo ku nteekateeka z’okuzzaawo eby'enfuna, ng’akkaatiriza obukulu bw’okukola ku nsonga y'okukutulakutula mu ttaka okutumbula eby'obulimi.<ref name=":02" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
n1ib5lmi1yknheyczowxggvhmahnt4k
Lilian Ruteraho
0
11486
48003
40644
2026-04-26T17:56:02Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48003
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
|- class="infobox-data"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn">Lilian Ruteraho, omuwandiisi w’ebitabo</div>
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Okuzaalibwa
| class="infobox-data" | 28 Ddesemba 1978<br /><br /><br /><br /><div class="birthplace" style="display:inline"> Mu ssaza ly’e Kasana, mu Disitulikiti y’e Sheema</div>
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Obutuuze
| class="infobox-data category" | Munnayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Okusoma
| class="infobox-data" | Masters mu by’enjigiriza
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Omulimu (emirimu) .
| class="infobox-data role" | Omusomesa, munnabyabufuzi era omuddukanya emirimu
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Okumanyika -a
| class="infobox-data" | RDC Disitulikiti y'e Kagadi
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Ekibiina ky'ebyobufuzi
| class="infobox-data org" | Ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) .
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Memba ku lukiiko olufuzi -a
| class="infobox-data" | Essomero lya siniya erya Lake Mburo
|}
'''Lilian Ruteraho''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumineebiri 1978) [[:en:Teacher|musomesa]] Munnayuganda, [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era muddukanya w'emirimu. Abaddeko Omubaka wa Pulezidenti owa disitulikiti mu Uganda omuli [[:en:Kagadi_District|Kagadi]], [[:en:Rubanda_District|Rubanda]] ne [[Kyegegwa (disitulikit)|Kyegegwa]]. <ref>{{Cite web |date=4 August 2023 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/amakuru/lillian-ruteraho-yaatandika-emirimo-ye-nka-rd-TVWEST_733 |access-date=2025-04-17 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=14 September 2022 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/vocal-rdc-ruteraho-reinstated-to-serve-in-rub-143030 |access-date=2025-04-17 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=UGSOUND - ONLINE RADIO |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/667/-RUTERAHO-LILLIAN- |access-date=2025-04-17 |website=ugsound.com}}</ref><ref>{{Cite web |title=Radio Talk Show on KKCR Radio in Kagadi District with the RDC of Kagadi Madam Ruteraho Lilian and Madan Hon. Grace Mary Mugasa the State Minister of Public Service – Ministry of Public Service |url=https://www.publicservice.go.ug/radio-talk-show-on-kkcr-radio-in-kagadi-district-with-the-rdc-of-kagadi-madam-ruteraho-lilian-and-madan-hon-grace-mary-mugasa-the-state-minister-of-public-service/ |access-date=2025-04-17 |language=en}}</ref>
== Okusoma kwe n'obuvo bwe ==
Lilian Ruteraho yazaalibwa nga 28 Ogwekkumineebiri 1978 eri kitaawe omugenzi Samson Ruteraho ku kyalo Kigaba, mu ssaza ly’e Kasana, mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sheema]] .
Yasomera mu ssomero lya Kasana Primary School. Yeegatta ku Kitagata Secondary School ne Standard High School Zana ku ddaala lya siniya eyookuna. Yeegatta ku Lake Mburo Secondary School ku ddaala lya siniya eyoomukaaga, mu kiseera kino gy’aweereza nga mmemba ku lukiiko lw’essomero.
Oluvannyuma Ruteraho yeegatta ku National Teacher’s College, Kakoba, gye yasomera ebyenjigiriza mu byafaayo n’ebyenjigiriza by’eddiini y’Ekikristaayo. Oluvannyuma, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], gye yafunira diguli, oluvannyuma ne yeegatta ku [[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]] okufuna diguli eyookubiri.<ref>{{Cite web |title=DSpace Repository :: Browsing by Author "Lilian, Ruteraho" |url=https://ir.bsu.ac.ug/browse/author?value=Lilian,%20Ruteraho |access-date=2025-04-17 |website=ir.bsu.ac.ug}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ruteraho yatandika okusomesa ku Lake Mburo Secondary School oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ttendekero ly’abasomesa mu ggwanga. Yafuuka ssentebe w’ekitundu mu disitulikiti y’e Isingiro era ssentebe omukyala ow’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).
Oluvannyuma yavuganya ku ky’okubeera omubaka wa Paalamenti okuva mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]], kyokka n’awangulwa.
Mu 2018, Ruteraho yalondebwa nga Resident District Commissioner wa [[:en:Kagadi_District|Disitulikiti y’e Kagadi]]. Yakyusibwa n’atwalibwa mu[[:en:Rubanda_District|Disitulikiti y’e Rubanda]], [[Kyegegwa (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kyegegwa]] n’oluvannyuma n’adda mu Disitulikiti y’e Kagadi. <ref>{{Cite web |date=2024-10-31 |title=Vigilance urged after religious dispute kills 10 in Kagadi |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/vigilance-urged-after-religious-dispute-kills-10-in-kagadi-4806746#google_vignette |access-date=2025-04-17 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241101025706/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/vigilance-urged-after-religious-dispute-kills-10-in-kagadi-4806746#google_vignette |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=8BrcTkWUMI4 REEBA AHINDUGIRE: Lilian Ruteraho, RDC wa Kagadi, omusajja omulala akola ku nsonga z’abalala]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
inamg0wtpd37vr533gxsdd7u09y233k
Olukalala lw'abayimbi abannayuganda
0
11553
48130
39850
2026-04-27T08:44:19Z
Kisakye Jane
9195
Nkozeemu enkyukakyuka#WUCUG26MUK
48130
wikitext
text/x-wiki
== A ==
* [[Allan Toniks|Allan Toniks, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:A_Pass|A_Pass]]
* [[Afrigo Band|Bbandi ya Afrigo]]
* [[Angella Katatumba]]
* [[Angela Kalule]]
* [[Aziz Azion]]
* [[Azawi]]
== B. ==
* [[:en:Babaluku|Babaluku]]
* [[Ekibinja kya Bataka|Bataka Squad]]
* [[Bebe Cool]]
* [[Benon Mugumbya]]
* [[Bobi Wine]]<ref>https://www.theguardian.com/global-development/2024/feb/27/oscar-nomination-film-opposition-leader-robert-kyagulanyi-bobi-wine-the-peoples-president-uganda-yoweri-museveni</ref>
* [[:en:Bosmic_Otim|Bosmic Otim]]
* [[Chris Evans Kaweesi|Chris Evans, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Cindy Sanyu|Omuyimbi Cinderella Sanyu]]
* [[:en:Chosen_Becky|Chosen Becky]]
== D. ==
* [[David Lutalo]]
* [[Desire Luzinda|Obwagazi Luzinda]]
* i[[:en:DJ_Shiru|DJ Shiru]]
== E. ==
* [[Eddy Kenzo]]<ref>https://qz.com/eddy-kenzos-visuals-of-poverty-are-winning-him-awards-1849821675</ref>
* [[:en:Elly_Wamala|Elly_Wamala]]
* [[Eddy Yawe]]
== F. ==
* [[Fik Fameica|Fik Fameica, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Fille Mutoni]]
* [[Frank Mbalire]]
* [[Fred Masagazi]]
* [[Fresh Kid|Fresh Kid UG]]
== G. ==
* [[Gabriel K]]
* [[Giovanni Kiyingi]]
* [[Geoffrey Oryema|Geoffrey Oryema, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Gravity Omutujju]]
* [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Abakozi ba Goodlyfe]]
* [[Grace Nakimera]]
== H. ==
* [[Halima Namakula]]
* [[:en:Henry_Tigan|Henry_Tigan]]
== I. ==
* [[Irene Ntale]]
* [[Iryn Namubiru]]
* [[Isaiah Katumwa|Isaaya Katumwa]]
== J. ==
* [[Jackie Akello|Jackie Akello, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Jackie Chandiru|Jackie Chandiru nga bwe kiri]]
* [[:en:Janzi_Band|Janzi_Band]]
* [[Jemimah Sanyu|Jemimah Sanyu, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Jimmy Katumba]]
* [[Joanita Kawalya]]
* [[Jose Chameleone|Omuyimbi Jose Chameleone]]
* [[John Blaq|John Blaq, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Judith Babirye|Judith Babirye, omusajja omulala]]
* [[Julie Mutesasira]]
* [[Juliana Kanyomozi]]
== K. ==
* [[:en:Klear_Kut|Klear_Kut]]
== L. ==
* [[:en:Lanie_Banks|Lanie_Banks]]
* [[:en:Levixone|Levixone]]
* [[Leila Kayondo]]
* [[Lillian Mbabazi|Lilian Mbabazi]]
* [[Lydia Jazmine|Lydia Jazmine, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:Lumix_Da_Don|Lumix_Da_Don]]
== M. ==
* [[Omuzira Omusiru|Mad Ice]]
* [[Mariam Ndagire]]
* [[Madoxx Sematimba Sematimba|Omuyimbi Madoxx Ssemanda Sematim]]
* [[:en:Maro_Uganda|Maro]]
* [[Maurice Kirya]]
* [[:en:Master_Blaster_(musician)|Master Blaster]]
* [[:en:Milege|Milege]]
* [[Michael Ross Kakooza]]
* [[Moses Matovu]]
== N. ==
* [[Navio (akuba ennyimba z'okufubutuka ebigambo)|Navio]]
* [[Nick Nola|Nick Nola, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:Nince_Henry|Nince_Henry]]
== P. ==
* [[Paulo Kafeero]]
* [[Papa Cidy]]
* [[Pallaso]]
* [[Philly Bongole Lutaaya|Philly Lutaaya]]
* [[Peter Miles (omuyimbi)|Peter Miles, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Phina Mugerwa]]
* [[Hannz Tactiq|puloduusa Hannz]]
== R. ==
* [[:en:Rachel_K_(musician)|Rachel_K_]]
* [[Ray G]]
* [[Rema Namakula]]
* [[Rachael Magoola|Omuyimbi Rachael Magool]]
* [[Ragga Dee|Omuyimbi Ragga Dee]]
* [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Leediyo ne Weasle]]
* [[Ruyonga]]
== S. ==
* [[Sam Gombya]]
* [[:en:Saba_Saba_aka_Krazy_Native|Saba_Saba_aka_Krazy_Native]]
* [[:en:Ssewa_Ssewa|Ssewa_Ssewa]]
* [[Sera (omuyimbi)|Sera]]
* [[Sheebah Karungi]]
* [[Sophie Gombya|Sophie Gombya, omusajja omulala]]
* [[Sister Charity|Mwannyinaffe Omuzirakisa]]
* [[Spice Diana]]
* [[Omutukuvu Nelly-Sade]]
* [[Stecia Mayanja]]
* [[Suzan Kerunen|Suzan Kerunen, omusajja omulala]]
* [[Sylver Kyagulanyi]]
== T. ==
* [[Tshila]]
== U. ==
* [[Undercover Brothers Ug|Ab’oluganda Abakusike Ug]]
== V. ==
* [[Vampino]]
* [[Viboyo]]
* [[Veronica Lugya (Vinka)|Veronica Lugya (Vinka) nga ye muyimbi.]]
== W. ==
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Winnie Nwagi|Winnie Nwagi omusajja omulala]]
== Z. ==
* [[GNL Zamba]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
2debc8cnmbepsxev5ef5y2mug230jrx
Olukalala lw'abayimbi Bannayuganda
0
11558
48131
40970
2026-04-27T08:45:34Z
Kisakye Jane
9195
Nkozeemu enkyukakyuka#WUCUG26MUK
48131
wikitext
text/x-wiki
<div class="noprint"><div aria-labelledby="tocheading" class="toc plainlinks" role="navigation" style="text-align:left;"></div></div>
== [[Kizito Maria Kasule|A]] ==
* [[Said Adrus]] (yazaalibwa 1958), enzaalwa y’e Bungereza , Mukozi w’emikutu gy’amawulire egy’enjawulo.
* [[Catherine Apalat]] (yazaalibwa 1981) mukubi w'ebifaananyi, munnamawulire, omuwandiisi wa Buloogu, muzannyi wa firimu
== B ==
* [[Leilah Babirye]] (yazaalibwa 1985), omusiizi w’ebifaananyi, omukubi w’ebifaananyi, omubumbi era mukugu mu by’okuzimba
* [[Zarina Bhimji]] (yazaalibwa 1963), omukubi w’ebifaananyi [[Abayindi mu Uganda|Omuyindi mu Uganda]], ng’abeera London
== K ==
* [[Kizito Maria Kasule]] (yazaalibwa 1967), omusiizi w'ebifaananyi, omusomesa
* [[Acaye Kerunen]] (yazaalibwa 1981), omuyiiya wa fiber, omukubi w'ebifaananyi, munnakatemba, omutontomi, omuwandiisi
* [[Rose Kirumira]] (yazaalibwa 1962), omubumbe, omusomesa
* [[George William Kyeyune]] (yazaalibwa 1962), omubumbe, pulofeesa
== M ==
* Betty Manyolo (yazaalibwa 1938), omusiizi w’ebifaananyi era omukubi w’ebitabo
* [[Henry Mzili Mujunga]] (yazaalibwa 1971), omusiizi w’ebifaananyi, omukubi w’ebitabo, era omuwandiisi w’ebitabo
* [[Nuwa Wamala Nnyanzi|Theresa Musoke]] (yazaalibwa 1945), enzaalwa ya Uganda enzaalwa y’e Kenya omusiizi w’ebifaananyi, omukubi w’ebifaananyi
== N ==
* [[Lilian Mary Nabulime|Lillian Mary Nabulime]] (yazaalibwa 1963), omubumbe, omusomesa
* [[Varsha Nair]] (yazaalibwa 1957), omusiizi w'ebifaananyi Omuyindi mu Uganda
* [[Nuwa Wamala Nnyanzi]] (yazaalibwa 1952), omukubi w’ebifaananyi ow’emikutu mingi
== O ==
* [[Bathsheba Okwenje]] (yazaalibwa 1973), omukubi w’ebifaananyi era omukubi w’ebifaananyi
== S ==
* [[Ignatius Sserulyo]] (yazaalibwa 1937), omusiizi w’ebifaananyi
* [[Sandra Suubi]] (yazaalibwa 1990), omuyimbi wa gospel, eco-artist
== T ==
* [[Esteri Tebandeke]] (yazaalibwa 1984), omukozi wa firimu, munnakatemba, omuzinyi era omukubi w’ebifaananyi
* [[Elly Tumwine, omuwandiisi w’ebitabo|Elly Tumwine]] (1954–2022), omuserikale w’amagye, omukubi w’ebifaananyi era omusomesa
== W ==
* Sarah Waiswa, omukubi w’ebifaananyi eby’ebiwandiiko n’ebifaananyi; abeera Kenya
g96hwj43ey266m63z5xjw1ur3x7sl77
Apollo Kironde
0
11563
48132
43635
2026-04-27T08:46:40Z
Kisakye Jane
9195
Nkozeemu enkyukakyuka#WUCUG26MUK
48132
wikitext
text/x-wiki
'''Apollo Kironde''' 1915 – 21 Ogwokuna 2007. yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnamateeka era ye Ambasada wa Uganda eyasooka mu [[:en:United_Nations|kibiina ky’amawanga amagatte]] .<ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/13/561287</ref>
Yali muzzukulu famire y’abakulu ab’edda ab’e [[:en:Nsenene|Nsenene]] . Jjajjaawe, Apollo Kaggwa, yali minisita mu bwakabaka bwa Buganda Abangereza webaatuukira, era n’aweereza ng'[[:en:Regent|omukulembeze ow'ekiseera]] eri kabaka [[:en:Buganda|wa Buganda]] eyali omuto Daudi Chwa okutuusa mu 1914, oluvannyuma y’asigala nga katikkiro wa Buganda okutuusa mu 1926. Olw’okufuba kwe, yaweebwa ekitiibwa kya knighting by [[:en:Queen_Victoria|Queen Victoria]], n’afuuka Omufirika eyasooka okuweebwa ekitiibwa ky'obwa knight.
Muzzukulu we era bwe bafaanaganya erinnya, Apollo Kironde, yali mutabani wa kubiri eri mutabani we eyasooka Assanasio Sentenza ne Bladina Kironde owookubiri. Ku myaka emito omuvubuka Apollo yalaga esuubi lingi era n’asindikibwa ebweru w’eggwanga okusoma. Yasoma okubeera omusomesa era oluvannyuma lw'emyaka mingi ng'asomesa yagenda e Bungereza n'asoma amateeka mu [[:en:Middle_Temple|Middle Temple]] . Yadda mu Uganda era ye Mufirika eyasooka okuyita omutendera ogwo.
[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II]] bwe yawang’angusibwa mu Bungereza oluvannyuma lw’okukaayana ne gavumenti y’amatwale, ye Apollo Kironde eyagenda e Bungereza okufuna eddembe lye. Oluvannyuma yayitibwa okubeera minisita mu gavumenti y’amatwale, ekitiibwa kino kyali kya Bangereza bokka. Uganda bwe yawangula obwetwaze, yalondebwa okuba omubaka waayo eyasooka mu kibiina ky’amawanga amagatte.
Ekifaananyi kya muwalawe [[:en:Katiti_Kironde|Katiti Kironde]] kyafulumira ku magazini ya women's magazine.<ref>https://style.time.com/2013/01/03/13-groundbreaking-fashion-magazine-covers/slide/katiti-kironde-1968/</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
howchftg11crymcneiexrkx6ycl1ij4
James Obita
0
11565
48004
41975
2026-04-26T17:56:28Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48004
wikitext
text/x-wiki
Dr. '''James Alfred Obita''' munnabyabufuzi mu Uganda. Yakuguka mu industrial [[:en:Biochemist|biochemist]], aweereza nga Omuwandiisi w'ensonga z'ebweru n'okukunga, era omukulembeze w'ekibinja ky'ababaka mu kibiina kya [[:en:Lord's_Resistance_Movement|Lord's Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=First international peace efforts 1996–1998 |url=http://www.c-r.org/our-work/accord/northern-uganda/peace-efforts-1996-98.php |access-date=2009-03-18 |website=Conciliation Resources}}</ref><ref>{{Cite web |title=Letter from the LRM/A to President Museveni |url=http://www.c-r.org/our-work/accord/northern-uganda/letters.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080516041613/http://www.c-r.org/our-work/accord/northern-uganda/letters.php |archive-date=2008-05-16 |access-date=2009-03-18 |website=Lord's Resistance Movement |publisher=[[Conciliation Resources]]}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
eg0dquh865423finksp6zfyduo2h4lw
Endagaano ya Nairobi, 1999
0
11567
48134
39892
2026-04-27T09:02:38Z
Kisakye Jane
9195
Nkozeemu enkyukakyuka#WUCUG26MUK
48134
wikitext
text/x-wiki
'''Endagaano ya Nairobi, 1999''' yali ndagaano ya mirembe wakati wa mawanga gombi eyassibwako omukono Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa [[Yuganda|Uganda]] ne Omar al-Bashir owa [[Sudaani|Sudan]] mu Nairobi, [[Kenya]], nga 8 ogwekuminebiri 1999.<ref name="conciliation">[[Joseph Kony]]</ref> Endagaano eno yatabaganyizibwa eyali Pulezidenti wa Amerika Jimmy Carter era nga yategekebwa okukugonjoola obukuubagano bwa Uganda mu bukiikakkono, naddala obw’obuyeekera nga bakulembeddwamu eggye lya Lord’s Resistance Army (LRA).<ref>[[Joseph Kony]]</ref><ref>[[Joseph Kony]]</ref>
== [[Joseph Kony|Ensibuko]] n’embeera ==
Endagaano eno yava mu nkyukakyuka enzibu mu kitundu ezaali zimanyiddwa mu lutalo lw’obukiikakkono bwa Uganda okuva mu makkati g’emyaka gya 1980. Eggye lya Lord’s Resistance Army, nga likulemberwa Joseph Kony, libadde likola obuyeekera ku gavumenti ya Uganda, nga kigambibwa nti ekibinja kino kyafuna obuwagizi okuva mu Sudan ng’emu ku nsalo. Olutalo luno lwali lufuuse lwa ttutumu olw’obukambwe obwali buyitiridde, omuli n’okuwamba n’okukozesa abaana obujaasi , ekyalufuula olumu ku buyeekera obusinga mu Afrika era obw’ekiseera ekiwanvu.<ref name="conciliation">{{Cite web}}</ref>
Gavumenti ya Sudan okuwagira LRA kimu ku nkola ey’okutabangula ekitundu, ng’amawanga ag’enjawulo mu kitundu kino gawagira amagye agavuganya ne baliraanwa baabwe. Uganda nayo ebadde ewagira eggye lya Sudan People’s Liberation Army (SPLA) mu bugwanjuba bwa Sudan, n’eteekawo obuzibu mu kusala ensalo okwali kwetaagibwa okusobola okuteekawo emirembe .<ref name="conciliation">{{Cite web}}</ref><ref>[[Joseph Kony]]</ref>
== Ebiragiro ==
Abakiise okuva mu Gavumenti ya Uganda ne Sudan batuula ku Carter mu Atlanta mu gwomusanvu okuva nga 17paka nga 19 okulaba weebali batuuse okussa mu nkola endagaano ya Nairobi eya December 1999 eyasaba okuzaawo enkolagana wakati w’amawanga gombi. Ekigendererwa kye ndagaano eno kyali kya kuteekawo enkolagana mu bitundu okumalawo obukuubagano mu bukiikakkono bwa Uganda. Endagaano yasaba gavumenti zombi okulekera awo okuwagira ebibinja by’abayeekera ebalwanyisa bannaabwe n’okukola ennyo okulaba ng’emirembe gibaawo mu kitundu .<ref>[[Joseph Kony]]</ref> Okusingira ddala, Sudan yakkiriza okukomya okuwa LRA obuwagizi, ate Uganda ne yeeyama okukomya okuwagira SPLA n’ebibiina by’abayeekera byonna mu Sudan.<ref name=":1">[[Joseph Kony]]</ref><ref name=":0">[[Joseph Kony]]</ref>
Endagaano eno era yassaawo enkola z’okulondoola engoberera y’amateeka era n’okuteesa kwe mirembe wakati w’amawanga gombi. Bapulezidenti bombi beeyama okwebuuza buli kiseera n’okussaawo obukiiko obw’awamu okulabirira okussa ku nkola ebyateesebwako mu ndagaano eno.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref><ref name=":0">{{Cite web}}</ref>
Endagaano y’e Nairobi bwe yassibwako omukono, waaliwo okusuubira nti endagaano eno egenda okuva amaanyi okugonjoola obukuubagano mu bukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref>
== Okussa mu nkola n’okusoomoozebwa ==
Wadde nga mu kusooka waaliwo essuubi ku ndagaano eno, okussa mu nkola kwalimu obuzibu okuva ku ntandikwa. Okusinziira ku munoonyereza we mirembe Patrick Oguru Otto, okugezaako okussa mu nkola endagaano ya Nairobi eya December 1999 kwasanga obuzibu obw’amaanyi era kwagaana okumala ekiseera.<ref name="conciliation">{{Cite web}}</ref> Okusoomoozebwa kwalimu enkola ezitamala kulondoolwa, okugenda mu maaso kw’emirimu gy’abayeekera ku nsalo, n’embeera enzibu ey’entalo ezisukka ku nkolagana y’amawanga gombi.<ref name="conciliation" /><ref name=":2">[[Joseph Kony]]</ref>
Endagaano eno yalemererwa okutuukiriza ebigendererwa byayo era kyaviirako obukuubagano mu bukiikakkono bwa Uganda okweyongera mu myaka gya 2000 gyonna egyatandika. Ekiseera okuva mu 2002 okutuuka mu 2006 era kyalimu ekitundu ekisinga obunene mu lutalo lwonna, nga LRA yagenda mu maaso n’okukola okuva ku nkambi mu bugwanjuba bwa Sudan wadde nga waliwo obweyamo obutongole obwakolebwa mu ndagaano y’e Nairobi.<ref name=":2">{{Cite web}}</ref>
== Omusika n’enkulaakulana eyaddirira ==
Obuwanguzi obutono obw’endagaano ya Nairobi bwayamba okukimanya nti entalo z’obukiikakkono bwa Uganda zeetaaga okuyingirwamu ebikitundu n’ensi yonna mu ngeri ey’enjawulo. Obunafu bwe ndagaano eno byalaga nti enteekateeka z’emirembe zaddirira,oluvanyuma omuli n’enkola y’emirembe eya Juba , eyagezaako okukola ku bumu ku binafu mu nsengeka eyazuulibwa mu ndagaano ya 1999.<ref name="conciliation">{{Cite web}}</ref>
Endagaano eno ekyali ya makulu ng’ekitundu ku byafaayo by’enteekateeka z’okuzimba emirembe mu bukiikakkono bwa Uganda, nga eraga obusobozi n’obuzibu bw’okugonjoola ensonga z’amawanga gombi. Obumanyirivu bwayo bwayamba okutegeera obwetaavu bw’okugonjoola ensibuko eyobutakkaanya buno okusinga obubonero bwokka.<ref>[[Joseph Kony]]</ref>
Endagaano ya Nairobi y’emu ku ndagaano z’emirembe eziwerako ezikwata kubukuubagano bwa Uganda mu by’afaayo, eyawukana ku ndagaano ya Nairobi eyasooka eya 1985 wakati w’ekibiina kya Yoweri Museveni ekya National Resistance Movement ne gavumenti ya Uganda eya Tito Okello.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
ke45vxmmkw7fsd2yu0tpc8n69mgj0cd
Elizabeth Paula Napeyok
0
11577
48005
41016
2026-04-26T17:57:03Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48005
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox vcard"
|- class="infobox-full-data" colspan="2"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%;" |<div class="fn" style="font-size:125%;">Elizabeth Paula Napeyok, omuwandiisi w’ebitabo </div>
|- class="infobox-data"
| colspan="2" class="infobox-full-data" |
|}
'''Elizabeth Paula Napeyok''' (Yazaalibwa nga 24 Ogwekkumineebiri, 1988) mubaka wa Gavumenti [[Yuganda|Munnayuganda]]. Akola nga Ambasada mu Yitale.<ref>{{Cite web |title=Ambassador of the Republic of Uganda Presents Credentials to the President of the Republic |url=https://www.predsjednik.hr/en/news/ambassador-of-the-republic-of-uganda-presents-credentials-to-the-president-of-the-republic/ |access-date=2025-04-14 |website=President of the Republic of Croatia - Zoran Milanović |language=en-US}}</ref> Ye mukiise w'eggwanga owenkalakkalira mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ky'Emmere n'ebyobulimi]], [[:en:World_Food_Programme|World Food Programme]], ne [[:en:International_Fund_for_Agricultural_Development|International Fund for Agricultural Development]].<ref name=":0">{{Cite web |title=H. E. Amb. Elizabeth Paula Napeyok, Head of Mission and Permanent Representative to FAO, WFP & IFAD |url=https://rome.mofa.go.ug/leadership/he-amb-elizabeth-paula-napeyok-head-mission-and-permanent-representative-fao-wfp-ifad |access-date=2025-04-14 |website=rome.mofa.go.ug}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Napeyok yazaalibwa Kangole era naakuguka mu mulimu gw'ebyenjigiriza gye yabunyisa okumanya okutuuka ku kusomesa abawala mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Novosti Press |url=https://www.unizg.hr/fileadmin/rektorat/Novosti_press/Vijesti_velike/Rektorat_dogadanja_2021/Ambassador_Napeyok_-_Biography_PDF.pdf}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 2013, Napeyok yalondebwa ku bwa Kaminsona wa Uganda mu Buyindi.<ref>{{Cite news|date=2013-12-16|title=Envoys of five nations present credentials to President Pranab Mukherjee|url=https://economictimes.indiatimes.com/news/politics-and-nation/envoys-of-five-nations-present-credentials-to-president-pranab-mukherjee/articleshow/27479045.cms?from=mdr|access-date=2025-04-29|work=The Economic Times|issn=0013-0389}}</ref> Napeyok yakkirizibwa nga Her Excellency mu 2017 Gavumenti ya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Embassy of the Republic of Uganda in Italy |url=https://easydiplomacy.com/en/ambasciate-straniere/embassy-of-uganda-in-italy/ |access-date=2025-04-14 |website=EasyDiplomacy |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Elizabeth Paula Napeyok - State House Uganda |url=https://statehouse.go.ug/tag/elizabeth-paula-napeyok/ |access-date=2025-04-14 |language=en-US |archive-date=2025-01-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250113035632/https://statehouse.go.ug/tag/elizabeth-paula-napeyok/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":0" /> Ambasada awa obuwagizi eri bamusigansimbi ab’ensi yonna ne Bannayuganda abali mu nsi endala okuzuula emikisa gy’okusiga ensimbi okutumbula ebyenfuna.<ref>{{Cite web |title=HER EXCELLENCY AMBASSADOR ELIZABETH PAULA NAPEYOK MEETING WITH POBIC ASSOCIATION AND THE TOP MANAGEMENT OF THE GIANNINA GASLINI PAEDIATRIC HOSPITAL GENOVA, ITALY, 12 TH JULY, 2024. {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://rome.mofa.go.ug/article/her-excellency-ambassador-elizabeth-paula-napeyok-meeting-pobic-association-and-top |access-date=2025-04-14 |website=rome.mofa.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ugandan Diaspora urged to invest back home |url=https://www.newvision.co.ug/news/1505934/ugandan-diaspora-urged-invest-home |access-date=2025-04-14 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Joy Ruth Acheng]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliarment of Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
r7vijzfjyphg5doned5r06693lvdzdn
Apollo Kaggwa
0
11607
48006
47827
2026-04-26T17:57:31Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48006
wikitext
text/x-wiki
[[File:HamMukasaAndApoloKagwa.jpg|thumb|Apollo Kagwa (ku ddyo) n’omuwandiisi we [[:en:Ham_Mukasa|Ham Mukasa]], 1902]]
'''Sir Apollo Kagwa''' (mu mpadiika entongole ey'olulimi oluganda liwandiikibwa nga '''Kaggwa''' ) KCMG MBE (1864–1927) <ref name="britannica">Apollo Kaggwa</ref> yali muyivu era munnabyabufuzi ow'enkizo mu Uganda bwe yali wansi w’obufuzi bwa Bungereza. Yali mukulembeze wansi w’ekiwayi ky’Abakulisitaayo era Ssekabaka [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] yamulonda okuba ssaabaminisita ( [[:en:Katikkiro|Katikkiro]] ) ow’Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] mu 1890. Yaweereza okutuusa mu 1926. Kaggwa yaweereza nga Omulangira omufuzi ow'ekiseera okuva mu 1897 okutuuka mu 1914 Ssekabaka [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chwa]] omuwere bwe yatuuka mu myaka egy’obukulu. <ref name=":1">Apollo Kaggwa</ref> Ye yali [[:en:Ethnography|omukugu mu by'amawanga]] mu [[Buganda]] eyasooka era asinga . <ref name=":1" /> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ankole</ref>
== Emirimu gye ==
Kaggwa yali muyizi mu by’okuddukanya emirimu mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda ng’abaminsani abakulisitaayo abaasooka okutuuka mu myaka gya 1870. Abayizi bano mu lubiri, bannabyafaayo Abazungu ab’omulembe ogwo be baayogerako [[:en:Page_(occupation)|ng’empapula]], baali bavubuka bagezi okuva mu bwakabaka bwonna abaasindikibwa mu lubiri okutendekebwa ng’omulembe gw’abakulembeze oguddako. Yali omu ku bantu abaasooka okukyukira enzikiriza [[:en:Protestant|y’Abapolotesitante]]. Kata afuuke omu ku [[:en:Protestant|Bajulizi ba Uganda]] Ssekabaka Mwanga II bwe yagwa mu butakkaanya n’Abakristaayo oluvannyuma lw’emyaka mitono. Kigambibwa nti yali yawona okuttibwa kubanga yali yalaga dda nti alina obusobozi obw’enjawulo ng’omuyambi mu ggwanika. <ref>{{cite book |last=Wrigley |first=C. C. |date=1974 |title=Leadership in 19th Century Africa: Essays from Tarikh |publisher=Historical Society of Nigeria |isbn=978-0-391-00357-6 |editor-last=Ikime |editor-first=Obaro |location=London |pages=[https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 116–127] |chapter=Apollo Kagwa: Katikkiro of Buganda |chapter-url=https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 |chapter-url-access=registration}}</ref> Okuva mu 1885 okutuuka mu 1887, obwakabaka bwagwa mu lutalo lw’omunda olw’eddiini ng’ebiwayi by’Abapolotesitante, Abakatoliki n’Abasiraamu nga bivuganya ku buyinza. Kaggwa, era mu myaka gye amakumi abiri egyo, okuva mu buto yali amanyiddwa ng’omukulembeze w’ekiwayi ky’Abapolotesitante. Omuvuzi w’emmundu omunyiikivu, <ref>{{cite book |last=Wright |first=Michael A. |date=1972 |title=Buganda in the Heroic Age |publisher=Oxford University Press}}</ref> Kaggwa yaweereza nnyo mu kulwana mu ntalo zino. [[:en:Protestant|Abasiraamu]] be baali bafuga mu kitundu ky’olutalo ekyasooka, era Kaggwa n’Abapolotesitante abalala baamala ekiseera mu buwanganguse mu bwakabaka bwa [[:en:Ankole|Ankole]] obwali ku muliraano .
== Ssaabaminisita ==
[[File:Kattikiro_Apollo_Kaggwa.png|thumb|350x350px|Kattikiro Apollo Kaggwa mu mwaka gwa 1893]]
[[File:Basiima_Bakyagaya_House_of_sir_apollo_kagwa.jpg|thumb|350x350px|Ennyumba ya Apollo Kaggwa, eyazimbibwa mu 1903]]
Ssekabaka Mwanga, eyagobwa mu ntebe okumala akaseera, yazzibwawo mu 1890 ng’ayambibwako Abapolotesitante, era Kaggwa n’atuumibwa ''Katikkiro'' (Ssaabaminisita). Ssekabaka Mwanga yaddamu okugobwa mu ntebe mu 1897 bwe yasalawo okugaana obuyinza bw’abagwira n’alwana olutalo n’Abangereza ne lutawangulwa. Omulangira omuwere, Daudi Chwa, yalangirirwa nga Kabaka ( ''Kabaka'' ) nga Kaggwa y’omu ku bafuzi abasatu. Kaggwa y’omu ku baateesa ku ndagaano ya Uganda, Buganda mwe yafuukira okuleetebwa wansi w'obukuumi bwa Bungereza nga erina obuyinza butono ku nsonga zaayo ez'omunda. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ward |first=Kevin |title=A History of Christianity in Uganda |url=https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ |access-date=2023-01-26 |website=Dictionary of African Christian Biography |language=en}}</ref>
[[:en:Buganda_Agreement_(1900)|Endagaano ya Uganda eya 1900]] yanyweza obuyinza bw'abaami aba ‘Bakungu’ abaali basinga okuba Abapolotesitante, nga bakulemberwa Kaggwa. <ref name=":0"/> London yasindika abakungu batono bokka okuddukanya eggwanga, nga okusinga yeesigamye ku baami ba ‘Bakungu’. Okumala emyaka mingi baali basinga kwettanirwa olw’obukugu bwabwe mu by’obufuzi, Obukristaayo bwabwe, enkolagana yaabwe ey’omukwano n’Abangereza, Waliwo obusobozi bwabwe obw’okusolooza emisolo, n’okubeera okumpi n’ekibuga Entebbe (ekibuga ekikulu) kyali okumpi n’ekibuga ekikulu ekya Buganda. Emyaka gya 1920 we gyatuukira abaddukanya Bungereza baali beesiga nnyo, era nga tebalina bwetaavu bwa buyambi bwa magye oba mu by’obufuzi. Abakungu b’amatwale baasolooza omusolo ku birime eby’ensimbi ebyakolebwanga abalimi. Waaliwo obutali bumativu mu bantu mu Baganda rank-and-file, ekyakendeeza ku buyinza bw'abakulembeze baabwe. Mu 1912 Kaggwa yasenguka okunyweza obuyinza bwa ‘Bakungu’ bwe yateesa mu ‘Lukiiko’ ku lwa Buganda nga ye ye Pulezidenti na ‘Bakungu’ ng’ekibiina ky'obukulu ebw'ensikirano. Abakungu ba Bungereza baakuba akalulu k’ekirowoozo kino bwe baazuula nti abantu baali bawakanya abantu bangi. Mu kifo ky’ekyo abakungu ba Bungereza baatandika ennongoosereza ezimu ne bagezaako okufuula ‘Lukiiko’ olukiiko olukiikirira abantu abatuufu. <ref>{{cite journal |last=Twaddle |first=Michael |date=April 1969 |title=The ''Bakungu'' Chiefs of Buganda Under British Colonial Rule, 1900–1930 |url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-african-history/article/bakungu-chiefs-of-buganda-under-british-colonial-rule-19001930/87FCBA2F66FB27F1813DDF2B261B9879 |journal=Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=10 |pages=309–322 |doi=10.1017/S0021853700009543 |s2cid=154425473 |url-access=subscription |number=2}}</ref>
== Engendo ze ==
Yakyalira Bungereza mu 1902 mu buyinza bwe nga ''Katikkiro'' (Ssaabaminisita), <ref name=":0"/> olw’okutuuza [[:en:Edward_VII|Ssekabaka Edward VII]] ku ntebe, ng’awerekerwako omuwandiisi we, [[:en:Ham_Mukasa|Ham Mukasa]] . <ref>{{cite book |last=Mukasa |first=Ham |date=1904 |title=Uganda's Katikiro in England: Being the Official Account of His Visit to the Coronation of His Majesty Edward VII |url=http://www.wdl.org/en/item/9950 |publisher=Hutchinson & Company |location=London |authorlink=Ham Mukasa |access-date=2025-08-21 |archive-date=2021-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210328103356/http://www.wdl.org/en/item/9950 |url-status=dead }}</ref>
== Ebitabo ==
Kaggwa yawandiika ebitabo bingi ebikwata ku Buganda, omuli ebyafaayo eby’awamu ''Bassekabaka ba Buganda'', ekiwandiiko ekikwata ku mateeka n’empisa ''Empisa z’Abaganda'' n’okukung’aanya enfumo ''Engero z’Abaganda'' . Ebyafaayo bye ebya Buganda mwalimu ebyafaayo ebimpimpi eby’obwakabaka obululiranye Bunyoro ne Ankole. Ebimu ku bitabo bye bivvuunuddwa mu Lungereza. <ref name=":0"/>
== Emirimu gye ==
Yali muwagizi nnyo mu kuteekawo ebyenjigiriza eby’omulembe mu Uganda. Okusingira ddala, yakwatibwa ensonyi olw’ekyo kye yalaba ng’omuze gwa batabani b’abakulembeze b’eggwanga okukula nga boonoonese, okwawukana ku nkuza ey’ekika kya spartan omulembe gwe gye gwafuna okuva mu nkola y’okutendekebwa mu lubiri. Yakolagana n’abaminsani b’e Bungereza okutandikawo amasomero g’ekisulo naddala [[King's College, Budo|King’s College Budo]], mu bulambulukufu okukuuma abavubuka ab’ebitiibwa obutakula nga boonoonese. <ref>Hattersley, C.W. ''The Baganda at Home''. Frank Cass Ltd, 1968</ref>
Mu 1918, yafuulibwa mmemba ow’ekitiibwa mu kibiina kya [[:en:Order_of_the_British_Empire|Order of the British Empire]] olw’obuweereza mu kwongeza n’okutegeka emisolo mu basirikale abakuuma ekitundu n’ekitongole ky’ebyokwerinda mu kitundu mu Uganda Protectorate. <ref>{{London Gazette|issue=30576|supp=y|page=3289|date=12 March 1918}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Yalina abaana 23 omuli ne [[Michael Kawalya Kagwa]] (eyakola nga ''Katikkiro wa Buganda'' okuva mu 1945 okutuuka mu 1950) <ref>[http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html World Statesmen: Uganda]</ref>
== Ebijuliziddwa ku Kaggwa ==
{{Reflist}}
''"... yali Kaggwa okusinga omuntu omulala yenna Mwanga gwe yasinga okukyawa. Omulimu gwe ogw'obuntu mu kugwa kwa Mwanga n'olwekyo munene nnyo, nga Mwanga yennyini bwe yalambika mu bbaluwa ezisukka mu emu."''
* M. M. Semakula Kiwanuka <ref>Kiwanuka, M. S. (1972). ''A History of Buganda from the Foundation of the Kingdom to 1900''. Holmes & Meier Pub.</ref>
''"... era nga Nnaabagereka Elizabeth I bwe yali awadde omubbi w'oku nnyanja eyali amanyiddwa ennyo, Francis Drake ekitiibwa ky'obuzira, ne Ssekabaka Edward VII bwe yali awadde Apolo Kaggwa ekitiibwa ky'obuzira. Sir Francis Drake ne Sir Apolo Kaggwa bombi baali bayizzi era nga baaweebwa ekitiibwa olw'ebikolwa byabwe eby'obugwenyufu. Francis Drake yatuusa zaabu ne ffeeza eza Spain eyabbibwa ate Apolo Kaggwa n'awaayo obwetwaze bwa Buganda."''
* Samwiri Lwanga-Lunyiigo, ''Mwanga II'' (2011), olupapula 2 <ref>Lwanga-Lunyiigo, S. (2011). ''Mwanga II: Resistance to Imposition of British Colonial Rule in Buganda, 1884-1899''. Kampala: Wavah Books</ref>
''"Omukulembeze w'eggwanga omutuufu, nga oggyeeko abakungu b'eBungereza, Apolo Kagwa Ssaabaminisita oba Katikkiro. Omulenzi w'olupapula eyasitula enkovu z'obusungu bwa Mwanga akulakulanye n'afuuka omukulembeze mu lutalo era omufuzi mu mirembe ng'amaanyi ge ag'emirembe n'empisa n'Obukristaayo obwa nnamaddala bimufudde amaanyi ag'obulungi."''
* J. D. Mullins, ''Emboozi ey’ekitalo eya Uganda'' (1908), olupapula 115. <ref>Mullins, J. D. (1908). ''The Wonderful story of Uganda''. Church Missionary Society.</ref>
== Ebitabo by’ebiwandiiko bye ==
* Kaggwa, Apolo. ''Empisa z’Abaganda'' (Columbia University Press, 1934).
* Kaggwa, Apolo. ''Bakabaka ba Buganda'' (East African Publishing House, 1971).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
hc81uejsyhsh5oh6s15o6rrk10g6fp1
Yabezi Kiiza
0
11641
48007
40381
2026-04-26T17:57:49Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48007
wikitext
text/x-wiki
'''Yabezi Kiiza''' (20 Ogwolubereberye 1938 – 1 Ogw'omunaana 2016) yali munnayuganda munnabyabufuzi era [[:en:Civil_engineer|yinginiya w'eby'okuzimba.]] <ref>https://books.google.com/books?id=iicWAQAAIAAJ</ref> Yaweereza nga [[:en:Prime_Minister|Katikkiro]] wa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ow'omulundi ogwa 13, nga buno bumu ku bwakabaka mu Uganda obw'ennono, obukulemberwa [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama Solomon Iguru I]] okuva mu 2009 okutuuka mu 2012. <ref name="nv">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1431434/bunyoro-prime-minister-passes-away</ref>
Kiiza yali yinginiya w’eby’okuzimba. <ref name="urn">http://ugandaradionetwork.com/story/bunyoro-kingdom-silent-on-premiers-resignation</ref> Yalondebwa okuba Omumyuka wa Katikkiro wa Bunyoro mu 2007. <ref name="urn" /> Yafuuka Katikkiro w'Obwakabaka mu Gwokusatu gwa 2009 oluvannyuma lw'okugobwa kwa Katikkiro eyasooka, Emmanuel Aliba Kiiza. <ref name="urn" />
Kiiza yava ku bwa Katikkiro wa Bunyoro mu Gwolubereberye gwa 2012 ng’agamba nti eby’obulamu bwe tebikyatambula bulungi ng'asumbuyibwa obulwadde bwa ssukaali ne puleesa. <ref name="nv">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1431434/bunyoro-prime-minister-passes-away</ref> <ref name="urn">http://ugandaradionetwork.com/story/bunyoro-kingdom-silent-on-premiers-resignation</ref> <ref name="urn2">http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=41838</ref> Kiiza yawaayo [[:en:Letter_of_resignation|ebbaluwa ye ey’okulekulira]] nga 5 Ogwolubereberye 2012, era n’awummula ofiisi ku nkomerero y'omwezi Ogwolubereberye. <ref name="urn" />
Yabezi Kiiza yafa obulwadde [[:en:Diabetes|bwa sukaali]] ne [[:en:Hypertension|puleesa]] mu ddwaaliro lya Masindi Kitara Medical Center e [[:en:Masindi|Masindi]] nga 1 Ogwomunaana 2016, ku myaka 78. <ref name="nv">{{Cite news}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAutairwe2016">Autairwe, Robert (1 August 2016). [http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1431434/bunyoro-prime-minister-passes-away "Former Bunyoro prime minister passes away"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 August</span> 2016</span>.</cite></ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
efpqzygmiv87xptke29tke9iuv4yi42
Semakula Kiwanuka
0
11707
48008
47221
2026-04-26T17:58:12Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48008
wikitext
text/x-wiki
'''Matia Semakula Mulumba Kiwanuka''' (yazaalibwa 16 Ogwomwenda 1939, e [[:en:Mityana|Mityana]] ) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyafaayo, mukungu wa Gavumenti, omuwandiisi era omunoonyereza.
Yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu kitongole [[:en:United_Nations|ky’amawanga amagatte]] mu 1996 ate mu 2000, yali ssentebe w’akakiiko akasooka ak'okuggyako abantu ebyokulwanyisa n’ebyokwerinda mu nsi yonna) mu kitongole ky’amawanga amagatte <ref>{{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}</ref>
Yalondebwa okubeera Minisita wa Uganda omubeezi [[:en:Luwero_Triangle|ow'akanyigo k'e Luweero]] mu 2003 n’oluvannyuma mu 2005, Minisita omubeezi ow’Ebyensimbi, Enteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby’enfuna (n'okusiga ensimbi) <ref>{{Cite web |title=Bukenya VP, Kategaya, Bidandi dropped |url=https://www.newvision.co.ug/news/1267552/bukenya-vp-kategaya-bidandi-dropped |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Semakula urges eastern politicians to attract investors |url=https://www.newvision.co.ug/news/1196355/semakula-urges-eastern-politicians-attract-investors |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Era yaweerezaako nga pulezidenti wa [[:en:The_Uganda_Society|Uganda Society]] ow’omulundi ogwa 34 wakati wa 1967 ne 1968.
== Obuvo bwe n’obuyigirize ==
Ng'ava e [[:en:Mityana|Mityana]], Semakula Kiwanuka yasomera mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] wakati wa 1951 ne 1955. <ref>{{Cite web |title=Namilyango College marks 114-year anniversary |url=https://www.newvision.co.ug/news/1419453/namilyango-college-marks-114-anniversary |access-date=2024-12-12 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu nkolagana ye wakati [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ne [[:en:University_of_London|Ssettendekero y’e London]], yafuna [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka mu byafaayo]], ate mu 1965, diguli y’okusatu mu byafaayo okuva mu Ssetendekero y’e London’s mu ssomero lya eriyigiriza ku bya Afrika. Mu 1979, yamaliriza dipulooma eyookubiri mu by’enfuna by’enkulaakulana mu [[:en:Balliol_College,_Oxford|Balliol College, Oxford]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref>
== Emirimu ==
=== Eby’ensoma ===
Okutandika ng’omusomesa ow’enjawulo mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero y’e Makerere]] wakati wa 1964 ne 1968, Semakula Kiwanuka olwo n’afuuka omusomesa omukulu mu ttendekero lye limu. Yafuna okuyambibwako mu by'okusoma okuva mu [[:en:United_States_Department_of_State|kitongole ky’ensonga z’ebweru ekya Amerika]], olwo yali akyalira ku ku Pulofeesa mu byafaayo bya Afrika mu matendekero ga[[:en:Northwestern_University|Northwestern]] ne [[:en:Duke_University|Duke]] wakati wa 1968 ne 1970. <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref>
Oluvannyuma yaweereza ng’omukulu w'essomero ly’obuyiiya era pulofeesa akulira ekitongole ky’ebyafaayo mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero y’e Makerere]] (1973–1976) n’okulondebwa kw’abayivu okuwerako oluvannyuma lw’ekyo, gamba ng’omukenkufu omugenyi mu Ssettendekero wa Cambridge (Ogwomunaana 1977 – Ogwokuna 1981); okukyalira munne mu ttendekero lya [[:en:St_Edmund's_College,_Cambridge|St. Edmunds College]], [[:en:University_of_Cambridge|Yunivasite y'e Cambridge]] ; era omugenyi omukulu mu kitongole ky’ebyafaayo n’obufirosoofo ekya Ssaayansi, Cambridge. <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Yali dayirekita w'emisomo mu [[:en:University_of_Calabar|Ssettendekero ya Calabar]] mu [[:en:Nigeria|Nigeria]] okuva mu 1981 okutuuka mu 1985. <ref name=":0" />
Oluvannyuma yakola ng’omukulu w’essomero ly'abayizi abasoma diguli eyookusatu n’okunoonyereza mu Ssettendekero y’e Makerere wakati wa 1991 ne 1994. <ref>{{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}}</ref>
=== Omukungu wa gavumenti ===
Mu 1996, yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kitongole ky’amawanga amagatte]]. <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Olwo Semakula Kiwanuka yaweereza ng'omubaka wa Uganda mu [[:en:United_Arab_Emirates|United Arab Emirates]] ng'asinziira mu [[:en:Abu_Dhabi|Abu Dhabi]] wakati wa 2009 ne 2013 <ref>{{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}}
</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
* Ebyafaayo bya Buganda okuva ku kutandikawo y'Obwakabaka okutuuka mu 1900 <ref>{{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
* Amin n'Ekikangabwa kya Uganda <ref>{{Cite web |title=Amin and the tragedy of Uganda / by Semakula Kiwanuka – Catalogue {{!}} National Library of Australia |url=https://catalogue.nla.gov.au/catalog/2892644 |access-date=2024-12-12 |website=catalogue.nla.gov.au |language=en}}</ref>
* Enkola n’enzirukanya y’amatwale mu Afrika: Enfumo z’enjawulo (1993)
== Laba ne ==
* [[:en:The_Uganda_Society|Ekibiina kya Uganda Society]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
q0chgegeqce836l772l9gmrizqnrtbb
48046
48008
2026-04-26T21:18:00Z
Ssebuufu
9882
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337032677|Semakula Kiwanuka]]"
48046
wikitext
text/x-wiki
'''Matia Semakula Mulumba Kiwanuka''' (yazaalibwa 16 Omwezi ogwomwenda 1939, e [[:en:Mityana|Mityana]] ) [[Yuganda|munna Uganda]] munnabyafaayo, munnabyabufuzi, muwandiisi era munoonyereza.
Yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu kibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]] mu 1996 era mu 2000, yali ssentebe w’akakiiko akasooka (Okuggya ku bantu ebyokulwanyisa n’ebyokwerinda mu nsi yonna) mu kibiina ky’amawanga amagatte <ref>{{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}</ref>
N'era yaweereza nga pulezidenti w'ekibiina ki [[:en:The_Uganda_Society|Uganda Society]]( Ekibiina ekyatondebwa okutumbula okusoma ebyafaayo bya Uganda , obuwangwa n'obutonde nga bayita mukulaba ,okubuuliriza nga balondoola ensibuko yabwo ) ow’omulundi ogwa 34 wakati wa 1967 ne 1968.
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Ng'ava [[:en:Mityana|Mityana]] , Semakula Kiwanuka yasomera ku [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] wakati wa 1951 ne 1955. <ref>{{Cite web |title=Namilyango College marks 114-year anniversary |url=https://www.newvision.co.ug/news/1419453/namilyango-college-marks-114-anniversary |access-date=2024-12-12 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Wansi w'enkolagana wakati wa [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] ne [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]], yafuna [[:en:Bachelor_of_Arts|ddiguli esooka]] mu byafaayo, ate mu 1965, ddiguli eyokusatu ( Doctorate ) mu byafaayo okuva mu Yunivasite y’e London mu bbanguliro ly'emisomo gy'ekifirika. Mu 1979, yamaliriza dipulooma edda ku ddiguli esooka mu by’enfuna by’enkulaakulana ku ttendekero lya [[:en:Balliol_College,_Oxford|Balliol College, Oxford.]] <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=press.un.org&rft.atitle=NEW+PERMANENT+REPRESENTATIVE+OF+UGANDA+PRESENTS+CREDENTIALS+%7C+Meetings+Coverage+and+Press+Releases&rft_id=https%3A%2F%2Fpress.un.org%2Fen%2F1996%2F19960717.bio3021.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASemakula+Kiwanuka" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref>
== Emirimu gye ==
=== Eby’ensoma ===
Okutandika ng’omusomesa ow’enjawulo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] wakati wa 1964 ne 1968, Semakula Kiwanuka olwo yafuuka omusomesa omukulu mu ttendekero lye limu. N'obuvujjirizi okuva mu [[:en:United_States_Department_of_State|kitongole ky'Amerika eky'enkola n'ensonga z'ebweru era ekiwi ky'amagezi eri pulezidenti]] olwo yali musomesa ku mutendera oguddirira okufuuka pulofeesa omujjuvuvu ssociate Professor mu byafaayo bya Afirika ku yunivasite za [[:en:Northwestern_University|Northwestern]] and [[:en:Duke_University|Duke]] (1968–1970). <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=press.un.org&rft.atitle=NEW+PERMANENT+REPRESENTATIVE+OF+UGANDA+PRESENTS+CREDENTIALS+%7C+Meetings+Coverage+and+Press+Releases&rft_id=https%3A%2F%2Fpress.un.org%2Fen%2F1996%2F19960717.bio3021.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASemakula+Kiwanuka" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref>
Oluvannyuma yaweereza ng’omukulu w’ebbanguliro ly'amasomo g'obuntu era pulofeesa era akulira ekitongole ky’ebyafaayo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] (1973–1976) n’okulondebwa ku bukulu bw'ekiyivu obw'enjawulo vannyuma lw’ekyo, gamba pulofeesa agenyiwalako ku yunivasite y’e Cambridge (August 1977 – April 1981); omugenyi omukugu ku ku ttendekero lya [[:en:St_Edmund's_College,_Cambridge|St. Edmunds College]], [[:en:University_of_Cambridge|Yunivasite y'e Cambridge]]; era omugenyi omukulu mu kitongole ky’ebyafaayo n’obufirosoofa bwa Sayansi, Cambridge. <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Yali dayirekita w'emisomo ku [[:en:University_of_Calabar|Yunivasite y'e Calabar]] mu [[Nigeria]] okuva mu 1981 okutuuka mu 1985. <ref name=":0" />
Oluvannyuma yakola ng’omukulu w’ebbanguliro ly'emisomo egiddirira ddiguli esooka (School of Post-Graduate Studies and Research ) ku ddiguli eyookubiri mu yunivasite y’e Makerere wakati wa 1991 ne 1994. <ref>{{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}}</ref>
=== Omukungu wa gavumenti ===
Mu 1996, yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|Kitongole ky'amawanga amagatte]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Olwo Semakula Kiwanuka yaweereza ng'omubaka wa Uganda mu [[:en:United_Arab_Emirates|Kyondo kya Buwarabu]] ng'asinziira mu Abu Dhabi wakati wa 2009 ne 2013 <ref>{{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo byafulumizibwa ==
* Ebyafaayo bya Buganda okuva ku kutandikawo Obwakabaka okutuuka mu 1900 <ref>{{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
* Amin n'Ekikangabwa kya Uganda <ref>{{Cite web |title=Amin and the tragedy of Uganda / by Semakula Kiwanuka – Catalogue {{!}} National Library of Australia |url=https://catalogue.nla.gov.au/catalog/2892644 |access-date=2024-12-12 |website=catalogue.nla.gov.au |language=en}}</ref>
* Enkola n’enzirukanya y’amatwale mu Afrika: Enfumo z’enjawulo (1993)
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}}
# {{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}
# {{Cite web |title=Bukenya VP, Kategaya, Bidandi dropped |url=https://www.newvision.co.ug/news/1267552/bukenya-vp-kategaya-bidandi-dropped |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |title=Semakula urges eastern politicians to attract investors |url=https://www.newvision.co.ug/news/1196355/semakula-urges-eastern-politicians-attract-investors |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}
# {{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}
# {{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}}
# {{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}}
# {{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}}
#
{{Reflist}}
n7fk01ds4nf01o5j9ttnu6rg9apsqqm
Ssendi Mosh Afrikan
0
11869
48009
44454
2026-04-26T18:02:03Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48009
wikitext
text/x-wiki
'''Ssendi Mosh Afrikan''' (yazaalibwa 27, Omwezi ogwokutaano 1982), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi Mr Mosh Live, munnayuganda omukozi w'okuleediyo ne ttivi ,,kalabaalaba wa mikolo , omutendesi w'emikutu gy'amawulire, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu <ref>{{Cite web |date=2021-01-06 |title=I intend to have 15 children – Mr Mosh |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-intend-to-have-15-children-mr-mosh-1846474 |access-date=2022-07-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> era munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Codingest |date=2021-07-23 |title=KCCA Lord Councilor Mr Mosh donates food to over 3000 people in Kampala |url=https://www.poatvuganda.com/kcca-lord-councilor-mr-mosh-donated-food-to-over-300-people-in-kampala |access-date=2022-07-21 |website=POA TV |language=en |archive-date=2022-07-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220721182349/https://www.poatvuganda.com/kcca-lord-councilor-mr-mosh-donated-food-to-over-300-people-in-kampala |url-status=dead }}</ref>
Ye Loodi kkansala akiikirira Makindye ey'obuvanjuba III mu lukiiko lwa [[Kampala Capital City Authority]] (KCCA), ekitongole ekiddukanya ekibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2022-02-03 |title=Mr. Mosh Ssendi arrested and detained at CPS |url=http://mbu.ug/2022/02/03/mr-mosh-ssendi-arrested-and-detained-at-cps/ |access-date=2022-07-21 |website=MBU |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-01-21 |title=Tears for Anatalia, VJ Junior, Jaxta as Mr Mosh, Masembe win in elections |url=http://mbu.ug/2021/01/21/tears-for-anatalia-vj-junior-jaxta-as-mr-mosh-masembe-win-in-local-government-elections/ |access-date=2022-07-23 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Ssendi Mosh Afrikan yazaalibwa mu 1982 mu maka g’omugenzi Hassan Wasswa ne Mukyala Kulthum e Seeta mu disitulikiti y’e Mukono mu masekkati ga Uganda. Kitaawe yaweereza mu magye ga Uganda ng'omuvuzi w'ennyonyi mu magye.
Mosh yasomera ku Mwiiri Primary School ne Jinja Army Boarding School nga tanneegatta ku St. Francis Secondary School ku misomo gye egya siniya eyokunna (S.4).
Oluvannyuma yeewandiisa ku ssomero lya Old Kampala Secondary school ku misomo gye eggya siniya eyomukaaga (S.6) ne yunivasite ya Cavendish Kampala ku ddiguli esooka mu by’amawulire n’ebyempuliziganya.<ref>{{Cite web |title=BIOGRAPHY: INSPIRING STORY OF MR. MOSH |url=http://theguptareport.blogspot.com/2018/10/biography-inspiring-story-of-mr-mosh.html |access-date=2022-07-20 |website=BIOGRAPHY}}</ref>
== Omulimu gw'okuyimba n'emikutu gy'amawulire ==
Ng’ali ku ssomero lya Old Kampala Secondary school, Mosh yatandika okutegeka obubaga obw’okwesanyusa oluvannyuma lw’okukakasa mu mazina g’essomero.
Ku ntandikwa y’emyaka gy'enkumi ebbiri ( 2000) , yasisinkana abayimbi ba Uganda [[Bebe Cool]], [[Jose Chameleone]], ne [[Bobi Wine]], mu kiseera ekyo, abaali batandika emirimu gyabwe egy'okuyimba. Abasatu baali bayimba ku mukolo mu kitundu era Mosh yaweebwa omukisa okwolesa obukugu n'obukodyo bwe mu kukyusakyusa ennyimba okuggya mu mbeera eba eriwo (free style) kye yakola naasanyusa abangi
Oluvannyuma yagiranga naasisinkana ekibiina ky'abayimbi ekya ba Ngoni okukwata oluyimba lwe olwasooka "Ndi ku diggi" lweyayimba n'ekibiina kino.
Oluyimba luno lwazannyibwa ku leediyo ne ttivvi za Uganda nez'Obuvanjuba bwa Afirika. Obuwanguzi bw’oluyimba luno bwamufunyisa omulimu mu ttivi ya WBS gye yaweereza pulogulaamu eyali esinga endala zonna.
Mosh yava ku Ttivvi ya WBS n’agenda okwegatta ku ttivvi ya Vision Group eya Urban TV n’oluvannyuma Galaxy FM 100.2, leediyo esinga okuwulirizibwa abavubuka ng’esangibwa mu Kampala mu 2012 gye yawangula engule ssatu (3 ) ng'omuweereza wa leediyo asinga okuweereza abatiina
Ku Galaxy FM Mosh era yakola ng'omwogezi w'omukutu era addukanya ekifaananyi n'omutimbagano gwayo. Mu 2016, yaweebwa omulimu ttivi ya Spark eyakkampuni ya Nation Media ng'aweereza pulogulaamu y'omutuntu eyitibwa"cheza".
Omulimu gwe ogwa leediyo , okuyimba ne ttivi yayongerezaako okuba kalabaalaba ku mikolo gy’okuyimba egiri ku mutendera gw'ensi yonna egiriko abayimbi abawangudde ku ngule ya [[Grammy]], [[Shaggy]], [[Wyclef Jean]], [[Beenieman]], [[Morgan Heritage]] n'abalala nga [[Tarrus Riley]], [[Konshens]], [[Busy Signal]], [[Burna Boy]] n'abalala bangi
Yava ku ttivi ne leediyo mu 2020 ku lw'ensonga ze ez'obuntu.
Mr. Mosh oluvannyuma mu mwaka ogwo yatongoza [[Zenji Talent School|essomero lya Zenji Talent School]] ekifo ky’abavubuka eky’okubatendekeramu ebiyiiye eby'ekola endigito ,mu kaweefube w’okuyamba abavubuka abanaku mu bubuga bwa Kampala okufuna obukugu obwetaagisa ku katale k'emirimu. <ref>{{Cite web |last=Mugisha |first=Crispus |date=2021-02-19 |title=Mr. Mosh quits TV, Radio, says circumstances are beyond his control |url=https://nilepost.co.ug/2021/02/19/mr-mosh-quits-tv-radio-says-circumstances-are-beyond-his-control/ |access-date=2022-07-20 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2021-02-19 |title=Mosh quits Galaxy Fm and Spark TV-opens up talent training school |url=https://www.matookerepublic.com/2021/02/19/mosh-quits-galaxy-fm-and-spark-tv-opens-up-talent-training-school/ |access-date=2022-07-20 |website=Matooke Republic |language=en-US |archive-date=2022-07-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220720120048/https://www.matookerepublic.com/2021/02/19/mosh-quits-galaxy-fm-and-spark-tv-opens-up-talent-training-school/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=BigEyeUg7 |date=2021-02-19 |title=Mr. Mosh quits media |url=https://bigeye.ug/mr-mosh-quits-media/ |access-date=2022-07-21 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-02-20 |title=Mr Mosh: Why I quit my two media jobs after so many years of service |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210220/109234/mr-mosh-why-i-quit-my-two-media-jobs-after-so-many-years-of-service.html |access-date=2022-07-21 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi & Activism ==
Mu 2021, Mosh yeetaba mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. Yavuganya ku kifo kya Loodi kkansala [[ow'eggombolola y'e Makindye]] mu kibuga kya Uganda ekikulu [[Kampala]] . Yalondebwa, n’afuuka Kansala wa Makindye East III mu Kampala Capital City Authority, olukiiko olufuga ekibuga.
Ye Ssentebe w’akakiiko ak’ekikula ky’abantu, obuweereza bw'ebitundu n’okukola emirimu mu lukiiko lwe lumu. Mosh n'era mmemba wa kakiiko k'ekibuga ak'ebyenjigiriza n'obuweereza bwa gavumenti obwa bonna mu kibuga <ref>{{Cite web |last= |first= |date=2021-06-16 |title=Lord Councillor Mr Mosh Elected To Chair Top City Hall Committee |url=https://ugmirror.com/index.php/2021/06/16/lord-councillor-mr-mosh-elected-to-chair-top-city-hall-committee/ |access-date=2022-07-20 |website=Uganda Mirror |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Jamal |first=K. Y. |date=2021-06-16 |title=Mr Mosh Appointed New Kampala City Chairperson Gender, Community Service & Production Committee |url=https://celebpatrol.com/mr-mosh-appointed-new-kampala-city-chairperson-gender-community-service-production-committee/ |access-date=2022-07-20 |website=Celeb Patrol UG |language=en-US |archive-date=2022-07-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220720120020/https://celebpatrol.com/mr-mosh-appointed-new-kampala-city-chairperson-gender-community-service-production-committee/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Lukwago appoints governing board members to represent higher institutions |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/124501 |access-date=2022-07-20 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Mosh mmemba mu kibiina ekivuganya gavumenti [[National Unity Platform|ekya National Unity Platform]] ekikulemberwa [[Bobi Wine]] . <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2022-02-17 |title=Mr. Mosh decries 'Kitalya torture' and 'illegal detention' |url=http://mbu.ug/2022/02/17/mr-mosh-decries-kitalya-torture-and-illegal-detention/ |access-date=2022-07-21 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
gxyz4jezww5nvj2ksk494aaed4ycxyw
Michael Kintu
0
11904
48010
41754
2026-04-26T18:02:41Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48010
wikitext
text/x-wiki
'''Mikayiri Kintu''' ( Yazaalibwa mu 1900 – n'afa 1964) yali munnayuganda munnabyabufuzi eyaweereza nga ( [[Katikkiro]] ) w'[[obwakabaka obwa Buganda]] okuva mu 1955 okutuusa 1964
Nga tannafuuka ''Katikkiro'' ye kennyini, Kintu yali "aweerezzako emyaka egisukka mu makumi abiri ng'omwami mu bukulembeze omuli n'okukola nga Mukwenda (omuwabuzi omukulu) eri ''Katikkiro'' [[Paulo Kavuma]], gweyali ow'okuddira mu bigere oluvanyuma. N'era yali omu ku basikawutu abakulu ab'ekibiina kya Uganda eky'abasikawutu nga Uganda tebannaba kufuna bwetwaze. Era yakubiriza akakiiko ka Kintu, akaatandikibwawo mu Mwezi ogwekkuminebiri 1954 okuwabula olukiiko lwa Buganda ku ky’okukkiriza [[ebiteeso bya Namirembe]]. Ku nkomerero, akakiiko ka Kintu kaawagira ebiteeso, n’ennongoosereza eziwerako ezaateesebwako: okwongezaayo ennongoosereza mu gavumenti z’ebitundu nenkyukakyuka mu busika, n’okusaba okulonda obutereevu eri olukiiko. Alipoota y'Akakiiko ka Kintu yayisibwa olukiiko nga 9 Omwezi ogwokutaano 1955 n'obululu 77 ku 8 nomuntu omu 1 ataakiika.
Okulondebwa kwa Kintu nga ''Katikkiro'' mu Mwezi ogwomunaana 1955, [[okwaddirira okudda kwa kabaka]] mu buwanganguse okuva mu buwanganguse, kwavuganyizibwako nnyo, nga Kintu awangula [[Matayo Mugwanya]] n'obululu 42-41. Mu gavumenti, Kintu yavumirira nnyo gavumenti y'abamatwale enkuumi era n'awagira ekya Uganda okwefuga. Okwawukana ku Kavuma, Kintu mu kusooka yali awagira eky'eggwanga lya Uganda erimu .Wabula okwolesebwa kwe okw'eggwanga eriri ku federo (Ne Buganda nga yeetongodde) kwaleeta Buganda mu ntalo ne gavumenti y'Abangereza ekyayanguya okutondawo eggwanga eriri ku nfuga ya yunitale (Unitary state).
Kino kyavaamu Buganda okuzira okulonda kwa 1958 [[okw'olukiiko lw'eggwanga]] olwa (LEGICO ) mu kimanyiddwa ng'okumenya endagaano 1955 era ku nkomerero mu kiwandiiko nga 24 Omwezi ogwomwenda 1960 ekyasalawo nti Buganda egende yokka okusinga okweyongerayo mu Uganda eyawamu abangereza gye baayagala. Obutakkiriziganya buno bwatondawo obutabanguko bw'ebyobufuzi mu Buganda obwavaamu Buganda okuzira okulonda kwabona okwategekebwa nga 23 Omwezi ogwokusatu 1961. Wabula obuwanguzi bw'ekibiina ky'abakatuliki ekya [[Democratic party]] bwawaliriza Kintu eyali abiwumudde okuddamu mu lutalo lw'okwefuga era Buganda mu bujjuvu yeenyigira mu ttabamiruka wa ssemateeka eyategekebwa oluvannyuma mu 1961.
Ttabamiruka yakkiriza nti obukiise bwa Buganda ku lukiiko lwa LEGICO bujja kufunibwa simubutereevu okuyita mu lukiiko.
Kintu mubujjuvu yawagira ekibiina kya [[Kabaka Yekka]], ekibiina ekyakolebwa okukuuma ennono mu Buganda era naafuuka ssentebe waakyo mu 1962
Okulekulira kwa Kintu nga ''Katikkiro'' mu Mwezi ogwekkuminoogumu 1964 kyaddirira okukuba akalulu k'okumuggyamu obwesige mu [[lukiiko]] lwa Buganda, ng'abakiise bavumirira engeri obukulembeze bwe gyebwakwatamu okulonda okwa [[1964 okwasalawo ku masaza agaabula]] . [[Yasikizibwa Jeoash Mayanja Nkangi]] eyawangula Sepiriya Kisawuzi Masembe-Kabali K-Y gweyawagira
Kintu yawasa omu ku bawala ba Sir [[Apollo Kaggwa]] .Yali mupolotesitante "ow'obuyigirize obutono"
== Ebiwandiiko ==
# {{Cite news|title=Buganda Gets Cabinet|date=4 September 1955|work=The New York Times}}
== Ebijuliziddwa ==
* {{Cite book |last=Apter |first=David E. |date=1967 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study in Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=YvMrBgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-30757-7 |edition=2nd}}
* {{Cite book |last=Akyeampong |first=Emmanuel Kwaku |date=2 February 2012 |title=Dictionary of African Biography |url=https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&pg=RA2-PA398 |last2=Gates |first2=Henry Louis |publisher=OUP USA |isbn=9780195382075 |pages=398 |language=en}}
* {{Cite journal |last=Hancock |first=Ian |date=1 April 1970 |title=The Buganda Crisis of 1964 |url=https://academic.oup.com/afraf/article/69/275/109/57552 |journal=African Affairs |language=en |volume=69 |issue=275 |pages=109–123 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a095989 |issn=0001-9909 |url-access=subscription}}
* {{Cite book |last=Jørgensen |first=Jan Jelmert |year=1981 |title=Uganda: a modern history |url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ&pg=PA288 |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-0-85664-643-0 |page=220}}
* {{Cite book |last=Mukholi |first=David |year=1995 |title=A Complete Guide to Uganda's Fourth Constitution: History, Politics, and the Law |url=http://www.nzdl.org/gsdlmod?e=q-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-----stt--0-1l--11-en-50---20-about-constitution--00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-10&a=d&c=unescoen&srp=0&srn=0&cl=search&d=HASH016d9c404a032ce0564b7ae4 |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-084-3 |pages=9–10}}
* {{Cite book |last=Otunnu |first=Ogenga |date=26 December 2016 |title=Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1890 to 1979 |url=https://books.google.com/books?id=aZDLDQAAQBAJ |publisher=Springer |isbn=978-3-319-33156-0 |page=150}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
8h4nkmktqajykm79ib32sh7cp75m43f
Amos Mubunga Kambere
0
12175
48011
42635
2026-04-26T18:03:07Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48011
wikitext
text/x-wiki
'''Amos Mubunga Kambere''' muwandiisi wa Uganda–Canada, omukugu mu by’enjigiriza, era eyali omubaka wa Palamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Mu 1980, Amos Mubunga Kambere yafuuka omubaka wa Palamenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] asinga obuto ku myaka abiri mu mukaaga ng’akiikirira Bukiikaddyo bwa Kasese. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/what-nrm-can-do-to-regain-kasese-1861052</ref>
Muwandiisi era awandiise ekitabo ekiyitibwa Celebrating Literacy in the Rwenzori Region: Lest We Forget: A Biographical Narrative of Uganda’s Youngest Member of Parliament, 1980–1985. Ekitabo kino kirina omuko ogw'okubiri ku [[:en:Amazon_(company)|mukutu gwa Amazon]] .
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Amos Mubunga Kambere yazaalibwa mu 1954 e Kyarumba [[:en:Kasese_District|mu Disitulikiti y’e Kasese]] mu Bugwanjuba bwa Uganda, nga yakulira ku nsozi za Rwenzori. Yasomerako ku Kyarumba Primary School nga tannayingira siniya mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[:en:Kampala|Kampala]] . Oluvannyuma yasoma eby’enfuna n’ebyenjigiriza mu [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] College.
Mu 1978, Amos yagenda e [[:en:Kabale|Kabale]], disitulikiti eri mu kitundu ky’obukiikaddyo bw'obugwanjuba bwa Uganda gye yasomesa ku ssomero lya Kigezi High School ng’akulira ekitongole ky'essomo ly’ebyobusuubuzi. Era yali akola nga kapiteeni wa ttiimu y’omupiira ey’omu kitundu eyitibwa Kabale Town Council (KTC).
== Ebyobufuzi bye ==
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono ng’omusomesa e Kabale, Amos yaddayo mu [disitulikiti y’e Kasese] gye yeesanga ng’ali mu byobufuzi oluvannyuma lw'okusunsulwa okukiikirira ekitundu ky’e Kasese South wansi w’ekibiina kya Uganda Peoples Congress ng’omukwasi wa bendera yaakyo.
Mu kiseera ekyo, Amos Mubunga yali yeegasse ku kibiina ky’ebyobufuzi [[:en:Uganda_People's_Congress|ekya Uganda Peoples Congress]] ekyali kikulirwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe yali mu Kigezi Highschool.
Amos Mubunga Kambere yayitamu mu [[:en:1980_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa 1980]], ekyamufuula omubaka asinga obuto mu palamenti mu lukiiko lwa Uganda olwokusatu.
== Ebitabo bye ==
Amos Mubunga awandiise ebitabo ebiwerako omuli; Celebrating Literacy in the Rwenzori Region: Lest We Forget: A Biographical Narrative of Uganda's Youngest Member of Parliament, 1980–1985, mw’awandiika olugendo lw’omutendera ku mutendera olwamutuusa ku kufuuka omubaka wa palamenti asinga obuto mu Uganda. <ref>https://books.google.com/books?id=ej5VzQEACAAJ</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=ej5VzQEACAAJ</ref> Mu kitabo kino ekyafulumizibwa mu 2011, era anyumya ku kitundu kya Rwenzori mu Uganda n’olutalo lwa Bakonzo olw’okusiimibwa.
== Obulamu obw’obuntu ==
Amos Kambere mufumbo ne Edith Kambere era bonna balina abaana bana ab’obulenzi. Babeera Canada gy’akyagenda mu maaso n’okuwagira abagwiira n’amaka g’ababundabunda ng’ayita mu kibiina kya Umoja Operation Compassion Society. <ref>https://bhayanafoundation.org/winner/amos-kambere/</ref> <ref>https://www.cbc.ca/news/canada/british-columbia/surrey-refugees-syrian-1.3315644</ref> <ref>https://www.surreynowleader.com/news/scholarship-program-launched-for-immigrant-youth-in-surrey/</ref> Mu Canada, Amos Mubunga yasoma eby’okuddukanya emirimu n’abakozi mu British Columbia Institute of Technology.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
glb7hljzxux1emd1c7tf016memmddc2
Entebbe General Hospital
0
12186
48147
42723
2026-04-27T10:47:10Z
Kisakye Jane
9195
Nkozeemu enkyukakyuka#WUCUG26MUK
48147
wikitext
text/x-wiki
'''Entebbe General Hospital''', limanyiddwa ennyo nga '''Entebbe Hospital''', ddwaaliro erisangibwa mu kibuga kye [[Entebbe]], mu masekkati ga [[Yuganda|Uganda]] .
== Ekifo ==
Eddwaaliro lino lisangibwa mu masekkati ga disitulikiti y’ebyobyenfuna mu kibuga kye[[Entebbe]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]],kilomita 44 (27 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw'amaserengeta ga [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro erisinga obunene mu ggwanga, erisangibwa mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene. Enkwatagana z'eddwaaliro lino ze zino:0°03'50.0"N, 32°28'18.0"E (Latitude:0.063874; Longitude:32.471655).<ref>{{google maps|access-date=4 May 2016|url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B003'50.0%22N+32%C2%B028'18.0%22E/@0.0638794,32.4694717,450m/data=!3m2!1e3!4b1!4m2!3m1!1s0x0:0x0|title=Location of Entebbe General Hospital}}</ref>
== Okulambika okutwaliza awamu ==
Entebbe General Hospital ddwaliro lya gavumenti nga liweebwa ssente okuva mu minisitule y'ebyobulamu mu Uganda .<ref>{{Cite web |last=Juliet Lukwago |date=18 November 2011 |title=Wakiso district officials visit Entebbe Hospital |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1003600/wakiso-district-officials-visit-entebbe-hospital |access-date=4 May 2016}}</ref> Mu kusooka yazimbibwa abafuzi b’amatwale okuva mu Bungereza mu kyasa eky’amakumi abiri nga Entebbe Grade B Hospital, eddwaliro lino lyaggalwawo okumala akaseera mu Gwekuminebiri gwa 2013.<ref>{{Cite web |last=Ssebuyira |first=Martin |date=9 December 2013 |title=Entebbe hospital to close for renovation |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Entebbe-hospital-to-close-for-renovation/-/688334/2104054/-/g8m96tz/-/index.html |access-date=4 May 2016}}</ref> Wakati wa gwekuminebiri 2013 ne ogwokutaano gwa 2016, eddwaaliro lino lyaddibwamu okuzimbibwa era ne ligaziwa okuva ku bitanda 100 okutuuka ku 200 ku bukadde bwa doola za Amerika musanvu (e za Uganda UGX:23.2 billion), ezaweebwayo Bbanka y'ensi yonna .<ref name="Come">{{cite web |last=Emmanuel Ainebyoona |first=and Paul Adude |date=4 May 2016 |title=Museveni commissions Entebbe General Hospital |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-commissions-Entebbe-General-Hospital/-/688334/3187928/-/viqtcuz/-/index.html |access-date=4 May 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Eddwaliro lino eppya lirina akanyomero k’obwannannyini eno nga basasula ssente ku buweereza si nga mu lukale, ew’obwereere. Empeereza endala mulimu okujjanjaba abaana, okukuba ebifaananyi, laboratory, okuzaala, okugema, okulongoosa okwa bulijjo, eddagala ly’omunda, amagumba n’ebisenge omulongoosebwa. Abalwadde bava mu Disitulikiti y’e Wakiso, [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]], Mu kibuga Entebbe, n’ebizinga ebiriraanyewo ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] .<ref name="Come" />
== Ebibaddewo gye buvuddeko ==
Eddwaliro lino lyakyaka nnyo mu biseera bya [[COVID-19]] mu Uganda, ekimu mu 2020 ate ekirala mu 2021. Okusinziira ku Dr Moses Muwanga, dayirekita w’ebyobujjanjabi, mu kiseera ekimu mu kiseera eky’okubiri, eddwaaliro lino eryalimu ebitanda 200 lyalimu abalwadde ba Covid-19 160. Olupapula lwa Daily Monitor lwayita eddwaliro lino '''Entebbe Regional Referral Hospital''' .<ref name="RefR">{{Cite web |last=Eve Muganga |date=12 September 2021 |title=Entebbe hospital gets Shs250 ICU equipment |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/entebbe-hospital-gets-shs250-icu-equipment-3547242 |access-date=12 September 2021 |website=[[Daily Monitor]] |place=Kampala, Uganda}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
{{Reflist}}
[[Category:Entebbe]]
nmitgk2czkmznhvmlqrtljrx92xf2sf
Uganda Development Corporation
0
12193
48042
42783
2026-04-26T20:07:18Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48042
wikitext
text/x-wiki
'''Ekitongole kya Uganda Development Corporation''' (UDC) kitongole kya [[:en:Government_of_Uganda|gavumenti ya Uganda]]. Kikola ku kutumbula n'okuyambako mu kuleeta enkulaakulana y'amakolero n'ebyenfuna mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=View-,UDC%20(3%20July%202013).,-Issues</ref> Kyatandikibwawo mu 1952, era kyasobola okutumbula enkulaakulana y’amakolero mu ggwanga munda era kyagejja bwe kyafuna amakolero agaali gaggyiddwa mu mikono gy'obwannayini okudda mu mikono gya gavumenti ku ntandikwa y’emyaka gya 1970. Kyokka bino byasukka obuzito okusinziira ku busobozi bw'ekitongole, era kyagenda kiddirira mpola bwe kyali tekinnaggyibwawo ddala mu 1998. Ekibiina kino kyaddamu okutondebwawo n’ebigendererwa ebifaanagana mu 2008. <ref name="3R">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,The%20Report%20Company%20(13%20October%202015).,-Issues</ref>
== Ebyafaayo byakyo ==
=== Nga Amin tannajja mu buyinza (1952 – 1971) . ===
UDC yatondebwawo [[:en:Uganda_Protectorate|gavumenti y'amatwale ga Bungereza]] mu 1952 "okwanguyiza enkulaakulana y'amakolero n'ebyenfuna bya Uganda". Mu tteeka lya Uganda Development Corporation Act 1952, ekigendererwa kya UDC kyali kya "kutumbula n'okuyamba mu kugaba ensimbi, okuddukanya oba okutandikawo— emirimu emipya; enteekateeka z'okuteekateeka obulungi n'okuzza ku mulembe n'okukola obulungi omulimu gwonna; n'okukola okunoonyereza ku busobozi bw'amakolero n'eby'obugagga eby'omu ttaka mu Uganda." <ref name="legal">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=View-,ULII%20(1952).,-Issues</ref> Yaweebwa [[:en:Equity_(finance)|omugabo]] ogutandikira ku bukadde bwa pawundi butaano, gwe yakula amangu. <ref name="GannDuignan1975">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,Gann%2C%20Lewis%20H.%3B%20Duignan%2C%20Peter%20(1975).,-Issues</ref> Okusinziira ku Roger Falk <Falk, R. 1970. Bizinensi y’okuddukanya emirimu. Penguin Books Ltd.>, omuwi w’amagezi ku nzirukanya y’emirimu mu Bungereza, ng’ekitongole ky’enkulaakulana, Uganda Development Corporation ye yali esinga mu nkola zaayo mu nsi yonna
Mu kiseera Uganda we yafunira obwetwaze mu 1962, alipoota eyawandiikibwa gavumenti ya Bungereza eyali eva mu buyinza ne gavumenti eyayingira era nga yatunulwamuu ne [[:en:World_Bank|Banka y'ensi yonna]] yasoma nti "UDC efunye amaanyi okunoonyereza ku bintu bingi ebisoboka mu makolero" wakati mu mbeera y'okubeera n'obutali bumativu mu by'enfuna ku bbeeyi yemmwanyi, Uganda gyeyali era gy'ekyesigamyeko ennyo. <ref name="worldbank">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,Davis%2C%20H.%20David%2C%20ed.,-Issues</ref> Mu kiseera ekyo, UDC yali kimu ku bitongole bya gavumenti ebibiri ebyali bisinga obunene mu gavumenti, "ekintu ekikulu mu nteekateeka y'enkulaakulana y'eggwanga." Lipoota y'emu yasiima enkola ya UDC, n'eyogerako nti, "mu kiseera kino kye [[:en:Entrepreneur|kitongole ekitandisi ky'emirimu]] ekisinga obukulu mu Uganda era nga ky'eyawangudde mu mulimu guno ogusinga okukaluba ogw'okutumbula enkulaakulana." <ref name="worldbank" /> Mu 1965, kyali ky'eyongedde amagoba n'omusolo gwa buli mwaka okuva lwe kyatondebwawo (wadde nga ky'ayambibwako nga [[:en:Tariff_protection|kisalirwa ku misolo]] ) era nga kikozesa (nga mw’otwalidde n’amakampuni amatono) abantu abasukka mu 18,000, nga beenyigira mu pulojekiti ez’enjawulo nga seminti ne ppamba. <ref name="GannDuignan1975"/> Okufuga kwa gavumenti mu by’enfuna kwali kweyongera. UDC, eyali ewa emigabo gy’okutandikawo emirimu nga tennaguza bamusigansimbi ab’obwannannyini, kati yaweebwa eddembe mu mateeka okusigaza emigabo egisinga obungi mu kkampuni ze yali eyamba ennyo mu kutandikawo, era n’ekiwandiiko ekya 1970 [[:en:Nakivubo_Pronouncement|Nakivubo Pronouncement]], ekyakkiriza emigabo okutuuka ku bitundu 60 ku buli 100. <ref name="EPRC">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,Obwona%2C%20Marios%20B.%20(1996).,-Issues</ref>
=== Wansi wa Amin (1971 – n'okusukkako mu 1979) ===
Oluvannyuma lwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] okukulemberamu [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|okugoba abantu ba Asia mu Uganda]] mu 1972, UDC yafuna obuyinza ku bimu ku bitongole ebinene ebyali bifugibwa abo abaagobwa, ku bino n’egattako emigabo gya Bungereza nga 90 egyafugibwa mu ggwanga lino ku nkomerero y’omwaka gwe gumu. Ebintu ebyafunibwa okuva mu ba Asia byali bingi ku bibiina bya [[:en:Madhvani_Group|Madhvani]] ne [[:en:Mehta_Group|Mehta]] ebikola amagoba (ng’oggyeeko eby’amakolero ga ssukaali), era okuva mu Bungereza n’ebintu eby’enjawulo omuli ennimiro z'amajaani, kkampuni ekuba ebitabo, ekkolero lya sigala, n’ekkolero [[:en:Hoe_(tool)|ly’enkumbi]] . <ref name="Jørgensen1981">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,J%C3%B8rgensen%2C%20Jan%20Jelmert%20(1981).,-Issues</ref>
Ennyingiza eyo awamu yandibadde egiwa amagoba ga bukadde bwa ddoola 100 n’okukubisaamu emirundi ebiri eby’obugagga byayo. Kyokka, okukula okw’amangu n’obutaba na bakugu n’abaddukanya emirimu abalina obumanyirivu mu bwangu, byombi byalaga nti ekitongole kino kyali kisoomoozebwa. <ref name="Jørgensen1981" /> Enteekateeka ya Uganda ey'okutumbula amakolero yali tefunye buwanguzi mu kutumbula [[:en:Human_resource_management|enkulaakulana y'abakozi]] nga lipoota ya 1962 bwe yali eraga, era obusobozi bw'okutandikawo emirimu mu ggwanga "tebwatumbulwa na kukuzibwa". Obusobozi bwa tekinologiya nabwo tebwaliwo. <ref name="unreport">{{Cite web |url=http://www.unido.org/fileadmin/user_media/Publications/Pub_free/Uganda_integrated_industrial_policy_for_sustainable_industrial_development_and_competitiveness.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-10-11 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304024132/http://www.unido.org/fileadmin/user_media/Publications/Pub_free/Uganda_integrated_industrial_policy_for_sustainable_industrial_development_and_competitiveness.pdf |url-status=dead }}</ref> Mazima ddala, ku nkomerero ya 1973 obwo bwe bwali obunafu obwaleetera UDC okulemwa okufuna lipoota z'ensimbi okuva mu kkampuni zaayo e 14 ku 52, era waaliwo okusika omuguwa mu kisenge ky’olukiiko olufuzi. <ref name="Jørgensen1981" /> [[:en:Nakivubo_Pronouncement|Ekiwandiiko kya Nakivubo]] kyasazibwamu era mu makolero agamu UDC yalagirwa okwewala okuba n’emigabo egy’okufuga. <ref name="EPRC" />
UDC yatandika okukendeera. Yali esukkiridde okugaziya obusobozi bwayo naye nga tesobola kufuga bulungi makolero mangi mwe yali erina emigabo. Olw’ensonga eno, ebitongole bya gavumenti byaddamu okutegekebwa mu 1974 ne bitondawo kkampuni mwenda ezirina emigabo, ekyayongera okunafuya UDC - agamu ku makolero gaayo agasooka okukola amagoba gaggyibwawo, ne gasigala n’ebbanja lye limu naye ng’eby’obugagga bitono. <ref name="critical">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,Balunywa%2C%20W.%20(August%202000).,-Issues</ref> Ekitundu ekyokubiri eky’emyaka gya 1970 we kyatuukira, nga ebitundu byonna ebisobola okukola ebintu bizzeemu okugabibwa, UDC yakendeezebwa n’esigaza abakozi nga batono ddala nga baali basinziira ku kitebe kyayo. <ref name="independent">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,Okuku%2C%20Juma%20A.%20(18%20December%202008).,-Issues</ref>
=== Oluvannyuma lwa Amin (1979 – okutuusa kati) ===
Olw’okulwanagana mu by’enfuna okwali kweyongera, mu 1982 [[:en:History_of_Uganda_(1979–present)|gavumenti ya Obote]] eyayingira yasalawo okusumulula ebyenfuna, n’ezzaayo kkampuni ezimu eza gavumenti eri abaali bannannyini zo, omuli n’amakampuni amanene ag’omu Asia. <ref name="critical" /> Kkampuni endala ezimu ezaafugibwa eggwanga, ezaawukana ku UDC mu 1974, zaddizibwayo mu kaweefube ow’obwereere okutumbula obuyiiya. <ref name="independent" />
== Okuddamu okutegeka emirimu ==
Etteeka eryaddamu okutondawo UDC we lyatuukira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] mu 2015, ekyasigalawo eky’obugagga kimu kyokka eky’omulembe, ''Lake Katwe Salt Works'', mu [[:en:Kasese_District|Disitulikiti y’e Kasese]] . <ref name="3R" />
Ensimbi empya, nga essira liteekeddwa ku [[:en:Public-private-partnership|nkolagana ya gavumenti n’ebitongole by’obwannannyini]], mulimu ''Kalangala Infrastructure Development Project'', nga guno gwe mukago wakati wa UDC, [https://www.idc.co.za/ IDC] ya South Afrika ne [https://web.archive.org/web/20251015203254/http://infraco.com/ InfraCo Holdings], eya Bungereza. <ref name="3R" /> Ensimbi obukadde bwa doola za Amerika 50, mulimu ebbibiro ly’amasannyalaze ag’omugatte gw’enjuba/ebbugumu, okugula emmeeri bbiri okugatta ekizinga kino n’olukalu, okussa amasannyalaze [[:en:Bugala_Island|ku kizinga Bugala]], ekisinga obunene mu [[:en:Ssese_Islands|bizinga by’ebizinga bya Ssese]], okukola enkola y’okugabira amazzi ku kizinga kino n’okukulaakulanya ekyuma ekiweza 66 kilometres (41 mi), omukutu gw’enguudo ez’amayinja ku kizinga. <ref name="13R">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=View-,Kitatta%20Kaaya%2C%20Sadaab%20(12%20February%202013).,-Issues</ref>
Pulojekiti endala empya ezikolebwa wansi wa UDC kuliko [[:en:Kiira_Motors_Corporation|Kiira Motors Corporation]], [[:en:Soroti_Fruit_Processing_Factory|Soroti Fruit Processing Factory]] n’okutandikawo kkampuni empya; [[:en:Uganda_National_Airlines_Company|Kampuni y'ennyonyi eya Uganda National Airlines Company]] . UDC era erina emigabo 32 ku 100 mu kkolero lya [[:en:Atiak_Sugar_Factory|ssukaali erya Atiak]] . <ref name="3R" /> <ref name="14R">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,Martin%20Luther%20Oketch%2C%20and%20Rainher%20Ojon%20(26%20June%202018).,-Issues</ref>
Pulojekiti ezaali ezookukolebwa mu biseera eby’omu maaso mealimu (a) [[:en:Moroto_Ateker_Cement_Company_Limited|Moroto Ateker Cement Company Limited]], (b) Lake Victoria Glass Works Limited ne [[:en:Isingiro_Fruit_Factory|Isingiro Fruit Factory]] . <ref name="14R" /> Mu Gwokuna 2019, pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] yatongoza okufulumya eby’amaguzi mu [[:en:Soroti_Fruit_Processing_Factory|kkolero lya Soroti Fruit Processing Factory]], nga lino lya bukadde bwa ddoola za Amerika 13.4 nga ebitundu 80 ku 100 bya UDC. <ref name="15R">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=View-,Food%20Business%20Africa%20(4%20January%202019).,-Issues</ref>
== Ekifo ky’okusiga ensimbi ==
Ensimbi eziteekeddwa mu mirimu okuva mu Gwomunaana 2020, ziwandiikiddwa mu kipande kino wammanga: <ref name="16R">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=View-,Uganda%20Development%20Corporation%20(5%20August%202020).,-Issues</ref>
{| class="wikitable sortable"
|+'''Ekitongole ky'enkulaakulana ekya Uganda Development Corporation Ekitongole ky'okusiga ensimbi'''
! style="width:2em;" | Nnamba
! Okusiga ensimbi
! Obwannannyini bwa UDC
! Gwebaali bakwatagana naye
! Obwannannyini bw’agwe bakwatagana naye
|-
| 1. 1.
| [[:en:Soroti_Fruit_Processing_Factory|Ekkolero erirongoosa ebibala bya Soroti]]
| Ebitundu 80%
| Ekibiina ky'obwegassi eky'abalimi b'ebibala mu Teso Tropical
| Ebitundu 20%
|-
| 2. 2.
| [[:en:Atiak_Sugar_Factory|Ekkolero lya Sukaali erya Atiak]]
| Ebitundu 40%
| [[:en:Amina_Moghe_Hersi|Kkampuni ya Horyal Investments Holding Company Limited]]
| Ebitundu 60%
|-
| 3. 3.
| Ekitongole ekivunaanyizibwa ku by’obutonde ekya Kalangala Infrastructure Services Limited
| Ebitundu 45.7%
| Ebitongole bya InfraCo Holdings
| Ebitundu 54.3%
|-
| 4. 4.
| Kkampuni ya Caayi mu Kigezi Highland
| Ensimbi za Liizi
|
|
|-
|}
== Obukulembeze bwakyo ==
We bwatuukira mu Gwekkuminoogumu 2021, abantu bano wammanga be baali ku [[:en:Board_of_directors|olukiiko olufuzi]] olwa UDC. <ref name="BrdR">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=View-,Nicholas%20Agaba%20(23%20November%202021).,-Issues</ref>
# Godfrey R. Ruhurira: Ssentebe
# [[:en:Geraldine_Ssali_Busuulwa|Geraldine Ssali Busuulwa]]
# Francis Ogwang
# Edward Nyatia
# [[:en:Barbara_Mulwana|Barbara Mulwana]]
# Omuyimbi Dorothy Masifa Ochela
# Patrick Birungi: Akulira emirimu
# Okutuumibwa amannya: Omukiise wa minisitule y’ebyensimbi.
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_Investment_Authority|Ekitongole kya Uganda Investment Authority]]
* [[:en:Bukuzindu_Hybrid_Solar_and_Thermal_Power_Station|Bukuzindu Hybrid Solar and Thermal Power Station]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.udc.go.ug/ Omukutu gwa Uganda Development Corporation]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
6zweqqy4appqni7tre96fkvg5n4e0n4
Bosmic Otim
0
12199
48012
42813
2026-04-26T18:03:53Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48012
wikitext
text/x-wiki
'''William Otim''' era amanyiddwa nga '''Bosmic Otim''' oba '''Lucky Bosmic Otim''' [[munnayuganda]] omuyimbi era munnabyabufuzi eyazaalibwa era n'akulira mu [[Gulu]] . <ref>{{Cite web |last=Holslin |first=Peter |date=1 December 2008 |title=The Biggest Weapon in Northern Uganda |url=https://brooklynrail.org/2008/12/music/the-biggest-weapon-in-northern-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Brooklyn Rail |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Opiyo |first=Lindsay McClain |date=2015 |title=Music as Education, Voice, Memory, and Healing: Community Views on the Roles of Music in Conflict Transformation in Northern Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |journal=African Conflict and Peacebuilding Review |volume=5 |issue=1 |pages=41–65 |doi=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |issn=2156-695X |jstor=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |s2cid=142498646 |url-access=subscription}}</ref>
Yafuuka omulwanirizi w'emirembae w’emirembe ng’ayita mu nnyimba ze mu 2006, ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] bwekyali kirwanagana n’eggye [[Lord's Resistance Army]] . <ref>{{Cite web |date=9 April 2019 |title="Music exposes thieves": Meet Bosmic Otim, 'northern Uganda's Bobi Wine' |url=https://africanarguments.org/2019/04/09/music-exposes-thieves-meet-bosmic-otim-northern-uganda-bobi-wine/ |access-date=20 June 2020 |website=African Arguments |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Mitchell |first=Jolyon |date=1 November 2019 |title=Peacebuilding and the Arts |url=https://books.google.com/books?id=NRS_DwAAQBAJ&q=birth+date+for+bosmic+otim&pg=PA159 |last2=Vincett |first2=Giselle |last3=Hawksley |first3=Theodora |last4=Culbertson |first4=Hal |publisher=Springer Nature |isbn=978-3-030-17875-8 |language=en}}</ref> Mu 2007, yayitibwa LRA okubasanyusa n’abantu b’omu kitundu. <ref>{{Cite web |title=LRA invite artistes to entertain them |url=https://www.newvision.co.ug/news/1160730/lra-invite-artistes-entertain |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Yawangula engule ya Pearl of Africa Music Awards eya 2007. <ref>{{Cite web |title=PAM Awards add life to Lira |url=https://www.newvision.co.ug/news/1187536/pam-awards-add-life-lira |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu 2019, yatuula ebigezo bye ebya siniya eyomukaaga (S.6) biyite Uganda Advanced Certificate Of Education bye yagwa, <ref>{{Cite web |date=2 February 2020 |title=UACE2019: NRM's Bosmic Otim blames 'Triple F' performance on mafias |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200228/88331/uace2019-nrms-bosmic-otim-blames-triple-f-performance-on-mafias.html |access-date=20 June 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> nekilemesa okuyaayaana kwe okuvuganya mu byobufuzi mu kulonda kwa 2021. <ref>{{Cite web |last=URN |date=2 February 2020 |title=Poor UACE results dent musician Bosmic Otim's political |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Poor-UACE-dent-musician-Bosmic-Otim-s-political-ambitions/688334-5472540-t7qbv4z/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yali mukwanaganya era ssentebe w'ekisinde ky'[[Amanyi g'Abantu]] (People Power), <ref>{{Cite web |title=Bobi Wine's 150-member team |url=https://www.newvision.co.ug/news/1504208/bobi-wines-150-team |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> kyokka oluvannyuma yasala eddiro n'agenda mu [[National Resistance Movement|NRM]] oluvannyuma lw'okusisinkana Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] . <ref>{{Cite web |last=Kwo |first=Jimmy |date=9 February 2020 |title=Singer Bosmic explains why he met Museveni, quit People Power |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Singer-Bosmic-explains-why-he-met-Museveni-quit-People-Power/689844-5449866-m6g033/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2 January 2020 |title=People Power losses trust in Bosmic after Museveni meeting |url=https://www.independent.co.ug/people-power-losses-trust-in-bosmic-after-museveni-meeting/ |access-date=20 June 2020 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> N'era yawerebwa okuyimba mu Uganda mu kiseera we yabeerera mu People Power, olw'okwogera obubi ku gavumenti. <ref>{{Cite web |last=URN |title=People Power musician Bosmic banned from performing in Uganda |url=https://observer.ug/news/headlines/62374-people-power-musician-bosmic-banned-from-performing-in-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Bosmic yali ku puleesa n'omuliro okuva mu bukulembeze bw' [[Acholi]] '''obw'enonno''' olw'okubutyoboola n'okwonoona erinnya lyabwo ku nsonga z'ettaka. <ref>{{Cite web |title=Singer Under Fire for Discrediting Acholi Officials |url=https://ugandaradionetwork.net/story/acholi-fire-spitting-musician-attacks-rwot-premier-1 |access-date=20 June 2020 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Era y’omu ku bayimbi abeetaba mu ttabamiruka w’ababaka b’ekibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]] mu 2020 mu kisaawe e [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|Namboole]] . <ref>{{Cite web |last=Witness |first=Eye |date=2 January 2020 |title=Bebe Cool Leads Over 40 Musicians To NRM's National Delegates Conference In Namboole |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/25/bebe-cool-leads-over-40-musicians-to-nrms-national-delegates-conference-in-namboole/ |access-date=20 June 2020 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |last=Holslin |first=Peter |date=1 December 2008 |title=The Biggest Weapon in Northern Uganda |url=https://brooklynrail.org/2008/12/music/the-biggest-weapon-in-northern-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Brooklyn Rail |language=en-US}}
# {{Cite journal |last=Opiyo |first=Lindsay McClain |date=2015 |title=Music as Education, Voice, Memory, and Healing: Community Views on the Roles of Music in Conflict Transformation in Northern Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |journal=African Conflict and Peacebuilding Review |volume=5 |issue=1 |pages=41–65 |doi=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |issn=2156-695X |jstor=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |s2cid=142498646 |url-access=subscription}}
# {{Cite web |date=9 April 2019 |title="Music exposes thieves": Meet Bosmic Otim, 'northern Uganda's Bobi Wine' |url=https://africanarguments.org/2019/04/09/music-exposes-thieves-meet-bosmic-otim-northern-uganda-bobi-wine/ |access-date=20 June 2020 |website=African Arguments |language=en-GB}}
# {{Cite book |last1=Mitchell |first1=Jolyon |date=1 November 2019 |title=Peacebuilding and the Arts |url=https://books.google.com/books?id=NRS_DwAAQBAJ&q=birth+date+for+bosmic+otim&pg=PA159 |last2=Vincett |first2=Giselle |last3=Hawksley |first3=Theodora |last4=Culbertson |first4=Hal |publisher=Springer Nature |isbn=978-3-030-17875-8 |language=en}}
# {{Cite web |title=LRA invite artistes to entertain them |url=https://www.newvision.co.ug/news/1160730/lra-invite-artistes-entertain |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=PAM Awards add life to Lira |url=https://www.newvision.co.ug/news/1187536/pam-awards-add-life-lira |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |date=2 February 2020 |title=UACE2019: NRM's Bosmic Otim blames 'Triple F' performance on mafias |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200228/88331/uace2019-nrms-bosmic-otim-blames-triple-f-performance-on-mafias.html |access-date=20 June 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}
# {{Cite web |last=URN |date=2 February 2020 |title=Poor UACE results dent musician Bosmic Otim's political |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Poor-UACE-dent-musician-Bosmic-Otim-s-political-ambitions/688334-5472540-t7qbv4z/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |title=Bobi Wine's 150-member team |url=https://www.newvision.co.ug/news/1504208/bobi-wines-150-team |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |last=Kwo |first=Jimmy |date=9 February 2020 |title=Singer Bosmic explains why he met Museveni, quit People Power |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Singer-Bosmic-explains-why-he-met-Museveni-quit-People-Power/689844-5449866-m6g033/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |date=2 January 2020 |title=People Power losses trust in Bosmic after Museveni meeting |url=https://www.independent.co.ug/people-power-losses-trust-in-bosmic-after-museveni-meeting/ |access-date=20 June 2020 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |last=URN |title=People Power musician Bosmic banned from performing in Uganda |url=https://observer.ug/news/headlines/62374-people-power-musician-bosmic-banned-from-performing-in-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}
# {{Cite web |title=Singer Under Fire for Discrediting Acholi Officials |url=https://ugandaradionetwork.net/story/acholi-fire-spitting-musician-attacks-rwot-premier-1 |access-date=20 June 2020 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}
# {{Cite web |last=Witness |first=Eye |date=2 January 2020 |title=Bebe Cool Leads Over 40 Musicians To NRM's National Delegates Conference In Namboole |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/25/bebe-cool-leads-over-40-musicians-to-nrms-national-delegates-conference-in-namboole/ |access-date=20 June 2020 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ichlmw2zb1zw6c8j93fbwvw3wqmacm8
Daniel Kiganda
0
12206
48013
47917
2026-04-26T18:04:33Z
Solomon Suubi
6901
Ntereezezza mu kiwandiiko n'empandiika y'Oluganda
48013
wikitext
text/x-wiki
'''Daniel Fred Kidega''' (yazaalibwa nga 1 ogwekkumi 1973) Munnayuganda munnabyabufuzi era yaliko omukubiriza w’[[olukiiko lw'omukago ogugatta amawanga g'obuvanjuba bw'Afirika]] nga yali mu ofiisi okuva mu Mwezi ogwekkumi n'ebiri 2014 okutuuka mu Mwezi ogwomukaaga 2017. <ref>{{Cite web |last=Stephen Kafeero |date=28 December 2014 |title=Kidega on the daunting task as new Eala speaker |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Kidega-on-the-daunting-task-as-new-Eala-speaker/689844-2570484-vqqhiqz/index.html |access-date=14 August 2020}}</ref> Mu Mwezi ogwomunaana 2020, yaweereza nga ssentebe w’ekkolero lya sukaari erya [[Atiak Sugar Factory]], mu [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]], gavumenti ya Uganda gyeyalinamu emigabo 40 ku buli 100. <ref>{{Cite web |last=The Independent |date=19 July 2020 |title=Atiak sugar industry to begin production in August |url=https://www.independent.co.ug/atiak-sugar-industry-to-begin-production-in-august/ |access-date=14 August 2020 |place=Kampala}}</ref>
== Obuvo bwe n’okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[St. Mary's Hospital Lacor|ddwaaliro lya St. Mary's Hospital Lacor]], mu [[Gulu|kibuga Gulu]] nga 10 Omwezi ogwekkumi n'ebiri 1973. Yasomera ku ssomero lya Christ the King Demonstration School e Gulu ku misomo gye egy'omutendera gwa wansi ogwa pulayimale. Kitaawe, Dusman Okee Sr. (5 Omwezi ogusooka 1942 – 3 Omwezi ogusooka 2016), era ye taata wa [[Norbert Mao]] . <ref>{{Cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=4 January 2016 |title=Hundreds attend Mao father's funeral |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1414051/hundreds-attend-mao-father-funeral |access-date=5 January 2016}}</ref> Yakyuka n’agenda ku [[Ntare School|ssomero lya Ntare]] mu [[Mbarara]] ku misomo gye egya siniya. Yasomera ku y[[univasite y'e Kyambogo]], mu kiseera ekyo ng'eyitibwa Kyambogo Polytechnic. Yatikkirwa okuva e Kyambogo ne dipulooma mu mu birungo n'eminnyo egikozesebwa mu kutabula ebint by'enjawlo ng'eddagala n'ebirungo neminnyo gy'ebitonde(Biochemistry) . Oluvannyuma yeegatta ku [[Uganda Christian University|yunivasite ya Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]], n’atikkirwa [[ddiguli esooka mu nzirukanya ya zi bizinens]]<nowiki/>i . Oluvannyuma yasomera mu [[yunivasite y'e Lund mu Lund]] [[Swiiden|Sweden]], n’afuna dipulooma mu busuubuzi bw'omutendera gw'ensi yonna ne ddiguli eyokubiri mu busuubuzi bw'omutendera gw'ensi yonna. <ref name="About">{{Cite web |last=Kafeero |first=Stephen |date=28 December 2014 |title=Kidega On The Daunting Task As New EALA Speaker |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Kidega-on-the-daunting-task-as-new-Eala-speaker/-/689844/2570484/-/bsysxcz/-/index.html |access-date=17 February 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Kidega yali mukulembeze w’abayizi mu myaka gya 1990, n’alinnya okutuuka ku ddaala lya Ssentebe w’olukiiko lw’abavubuka mu ggwanga. Yakola ng'omuwandiisi ow'ekyama ow'omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda okuva mu 2000 okutuuka mu 2001. Daniel Fred Kidega yali mmemba ku kibinja kya [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] ekyamuwenjezanga akalulu mu ggwanga mu 2001. Yaweerezaako nga [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] mu Palamenti ey'omusanvu okuva mu 2001 okutuuka mu 2006, ng'omukiise w'abavubuka w'eggwanga ow'abavubuka. Ono mmemba wa lukiiko olwokuntikko (National Executive Council -NEC) olukiiko olusembayo waggulu olw'ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Yali mmemba ku kibinja kya pulezidenti Museveni ekyamunoonyeza akalulu mu gwanga mu 2011. Yasooka Okulondebwa mu olukiiko lw'omukago ogugatta amawanga g'obuvanjuba bw'Afirika (EALA) mu 2007 n’addamu okulondebwa ekisanja ekyokubiri mu 2012. <ref>{{Cite web |last=Joyce Namutebi |date=17 February 2015 |title=Uganda's EALA MPs for 2012–2017 |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150217053913/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1 |archive-date=17 February 2015 |access-date=14 August 2020 |place=Kampala |format=Archived from the original on 17 February 2015}}</ref>
Nga 19 Omwezi ogw'ekkumi n'ebiri 2014 yalondebwa nga tavuganyiziddwa ng'omukubiriza ow'okuna,ow'[[olukiiko lw'omukago ogugatta amawanga g'obuvanjuba bw'Afirika]] ng'adda mu bigere bya [[Margaret Zziwa]] owa Uganda, eyaggyibwamu obwesige olukiiko ku bigambibwa nti yali nantagambwako, atalina busobozi, atiisatiisa ba mmemba, n'ensonga endala". <ref>{{Cite web |last=New Vision |date=19 December 2014 |title=Daniel Kidega Is New EALA Speaker |url=http://www.newvision.co.ug/news/663051-daniel-kidega-is-new-eala-speaker.html |access-date=17 February 2015}}</ref> Yaweereza ekisanja ekyasigalayo ekya gweyaddira mu bigere okutuusa mu Mwezi ogw'omukaaga 2017. <ref>{{Cite web |last=Bobi Odiko |date=19 December 2014 |title=Right Honorable Kidega Elected Speaker of East African Legislative Assembly |url=http://eala.org/media-centre/press-releases/753-rt-hon-kidega-elected-speaker-of-eala.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20141219213054/http://eala.org/media-centre/press-releases/753-rt-hon-kidega-elected-speaker-of-eala.html |archive-date=19 December 2014 |access-date=14 August 2020 |publisher=[[East African Legislative Assembly]] |place=Arusha, Tanzania |format=Archived from the original on 19 December 2014}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Omukago gw'amawanga ag'obuva]]<nowiki/>njuba bwa Afirika
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Nusura Tiperu]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Stephen Kafeero |date=28 December 2014 |title=Kidega on the daunting task as new Eala speaker |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Kidega-on-the-daunting-task-as-new-Eala-speaker/689844-2570484-vqqhiqz/index.html |access-date=14 August 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=The Independent |date=19 July 2020 |title=Atiak sugar industry to begin production in August |url=https://www.independent.co.ug/atiak-sugar-industry-to-begin-production-in-august/ |access-date=14 August 2020 |place=Kampala |newspaper=[[The Independent (Uganda)]]}}
# {{cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=4 January 2016 |title=Hundreds attend Mao father's funeral |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1414051/hundreds-attend-mao-father-funeral |accessdate=5 January 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{Reflist}}{{cite web |last=Kafeero |first=Stephen |date=28 December 2014 |title=Kidega On The Daunting Task As New EALA Speaker |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Kidega-on-the-daunting-task-as-new-Eala-speaker/-/689844/2570484/-/bsysxcz/-/index.html |accessdate=17 February 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}
# {{cite web |author=Joyce Namutebi |date=17 February 2015 |title=Uganda's EALA MPs for 2012–2017 |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150217053913/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1 |archive-date=17 February 2015 |access-date=14 August 2020 |place=Kampala |format=Archived from the original on 17 February 2015 |newspaper=[[New Vision]]}}
# {{cite web |author=New Vision |date=19 December 2014 |title=Daniel Kidega Is New EALA Speaker |url=http://www.newvision.co.ug/news/663051-daniel-kidega-is-new-eala-speaker.html |access-date=17 February 2015 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Bobi Odiko |date=19 December 2014 |title=Right Honorable Kidega Elected Speaker of East African Legislative Assembly |url=http://eala.org/media-centre/press-releases/753-rt-hon-kidega-elected-speaker-of-eala.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20141219213054/http://eala.org/media-centre/press-releases/753-rt-hon-kidega-elected-speaker-of-eala.html |archive-date=19 December 2014 |access-date=14 August 2020 |publisher=[[East African Legislative Assembly]] |place=Arusha, Tanzania |format=Archived from the original on 19 December 2014}}
{{EAC Speakers}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
fuy6orxb8roxusgczzu18zmgx0r35lv
Jimmy Akena Obote
0
12321
48014
43517
2026-04-26T18:05:11Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48014
wikitext
text/x-wiki
[[File:Akena James Michael Jimmy.jpg|thumb|Jimmy Akena Obote]]
'''Jimmy Akena Obote''' (yazaalibwa 25, Ogwomwenda 1967) munnabyabufuzi Munnayuganda era mukiise wa palamenti era mutabani wa ssaabaminisita wa Uganda eyasooka [[Milton Obote|Militon Obote]] ne [[Miria Obote]] .
== Obuto bwe ==
Akena yazaalibwa nga 25, Ogwomwenda, 1967 mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro e Mulago]]. Kitaawe yeeyali Pulezidenti wa Uganda era omutandisi w’ekibiina ky'ebyofuzi ki [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress,]] [[Milton Obote]] ne mukyala we [[Miria Obote]] . Akena mubaka wa palamenti akiikirira Munisipaali [[:en:Lira,_Uganda|y'e Lira]] mu bukiikakkono bwa Uganda<ref>{{Cite web |title=Jimmy Akena Obote {{!}} Profile {{!}} Africa Confidential |url=https://www.africa-confidential.com/profile/id/3477/Jimmy_Akena |access-date=2023-02-07 |website=www.africa-confidential.com |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |date=8 July 2015 |title=Jimmy Akena: life as a president's son tough |url=https://www.observer.ug/lifestyle/38633-jimmy-akena-life-as-a-president-s-son-tough |access-date=2023-02-07 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2023-01-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230131135741/https://www.observer.ug/lifestyle/38633-jimmy-akena-life-as-a-president-s-son-tough |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvanyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti ya Milton Obote mu 1971, Akena yagenda mu buwanganguse mu gwanga lya [[Tanzania]] ne kitaawe era namalayo emyaka mwenda okuva mu 1971 okutuuka mu 1980. Oluvannyuma lwa Milton Obote okwezza obuyinza nga ayita mu kalulu ka 1980, Akena yadda mu Uganda. Kyokka oluvannyuma lwa Museveni okukwata obuyinza mu 1986, Akena yaddamu okugenda buwanganguse mu ggwanga lya [[Zambia]] era nabeera ne kitaawe okutuusa mu 2005 kitaawe lwe yafa. Mu kalulu ka 2006 Akena yeesimbawo era naaawangula ekifo ky’obubaka bwa Paalamenti ku kaada y'ekibiina ki Uganda People’s Congress (UPC) kitaawe Obote kyeyatandikawo era naddamu okuwangula akalulu emirundi egiddiringana mu kulonda kwa 2011, 2016, wamu nw 2021. <ref>{{Cite web |title=Akena James Michael Jimmy - 2021 General Election |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akena-james-michael-jimmy-7919/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Akena James Michael Jimmy - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/akena-james-michael-jimmy-421/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Ebirala ==
Akena yalaga obwagazi okuvuganya ku ntebe y'Obwapulezidenti mu Uganda mu kulonda kw'omwaka 2026 kyokka naalemererwa okusunsulwa akakiiko k'ebyokulonda olw'endoolito z'obukulembeze eziri mu Kibiina ki UPC nga zatuuka ne mu kooti wakati Akena ne Peter Walubiri.<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289397/akena-challenges-ec-vows-to-contest-2026-elections-despite-nomination-block</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/akena-vs-walubiri-what-next-for-upc-party--1912048</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/news/289265/upc%E2%80%99s-akena-says-his-candidature-is-being-fought</ref>
Akena Munnabyamizannyo era ye pulezidenti w'ekibiina ekiddukanya omuzannyo gwa motoka z'empaka mu Uganda ki Federation of Motorsports Clubs of Uganda (FMU)<ref>https://nbssport.co.ug/2024/05/01/jimmy-akena-elected-president-of-federation-of-motorsports-clubs-of-uganda/#google_vignette</ref><ref>https://kawowo.com/2024/12/02/you-are-being-misled-fmus-akena-hits-back-at-ncs-ig/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/jimmy-akena-elected-new-fmu-president-NV_187073</ref><ref>https://kawowo.com/2024/05/01/james-akena-slides-to-easy-fmu-presidency/</ref>
Akena musajja mufumbo era mukyala we [[Betty Amongi]] nga bafumbiriganwa mu mwaka 2013. Amongi naye mubaka wa Palamenti era minisita avunaanyizibwa ku kikula kyabantu mu kabineti ya Uganda ekulemberwa [[Yoweri Museveni|Gen. Yoweri Museveni]].<ref>[https://chimpreports.com/minister-betty-amongi-elected-lango-parliamentary-group-chairperson/ https://chimpreports.com/minister-betty-amongi-elected-lango-parliamentary-group-chairperson/https://chimpreports.com/minister-betty-amongi-elected-lango-parliamentary-group-chairperson/]</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/akena-to-nrm-museveni-did-not-marry-amongi-for-me-5011584</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
enzs1xxbdmxm206b9nhvdg13g9dc8hv
Wilson Tumwine
0
12322
48015
43350
2026-04-26T18:05:36Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48015
wikitext
text/x-wiki
'''Wilson Tumwine''' Muna'[[:en:Ugandan|uganda]],munnabyabufuzi era musuubuzi. Ono ye yali Meeya w’ekibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]], era nnannyini wooteeri ya Pelikan. Ono y’omu ku lukalala lwa bannabyabufuzi abagambibwa okuwamba ettaka lya gavumenti.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Wilson_Tumwine#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Wilson_Tumwine#cite_note-2</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
05ts5dnrvby46k3xu58dbu9oxyf3auw
Eric Sakwa
0
12353
48017
43473
2026-04-26T18:06:41Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48017
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox vcard"
|- class="infobox-full-data" colspan="2"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%;" |<div class="fn" style="font-size:125%;">Eric Joseph Sakwa </div>
|- colspan="2"
| colspan="2" class="infobox-full-data" |
|}
'''Eric Joseph Sakwa''' [[:en:Ugandan|munnabyabufuzi]] [[:en:Politics_of_Uganda|Omunnayuganda]] era eyaliko Omubaka wa Pulezidenti mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]]. <ref>{{Cite web |last=Sengoba |first=Nicholas |date=2020-04-28 |title=From Musa Sebirumbi to Eric Sakwa, history is very cruel |url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/columnists/NicholasSengooba/From-Musa-Sebirumbi-to-Eric-Sakwa/1293432-5536556-28cclnz/index.html |access-date=2020-06-06 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=- New Vision Official |url=https://www.newvision.co.ug/tag/jinja-resident-district-commissioner-eric-sakwa/ |access-date=2020-06-06 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>[[Uganda People's Congress|]]<ref name=":0">{{Cite web |title=Uganda Peoples Congress |url=https://www.upcparty.net/press/new_president.htm |access-date=2020-06-06 |website=www.upcparty.net}}</ref>[[Yoweri Museveni|]]<ref name=":1">{{Cite web |last=Wesaka |first=Anthony |date=2020-04-24 |title=Jinja RDC Eric Sakwa remanded over manslaughter |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Jinja-RDC-sent-jail-over-manslaughter/688334-5533704-w5dyo5/index.html |access-date=2020-06-06 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yeeyali amyuuka omukulembezze w'abavubuka mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 2005 nga tanaba kugenda mu [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu 2010<ref name=":0" /> Yazaalibwa mu 1982. Yatwalibwa mu komera olw'okuta omuntu n'okunyagulula mu biseera by'okuteeka munkola ebyali biragiddwa [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti]] [[:en:Yoweri_Museveni|Museveni]] mu biseera bya [[:en:Coronavirus_disease_2019|COVID-19]]<ref name=":1" /> Era yasabye okuwera abakozi ba gavumenti mu nsonga z’okutunda ettaka lya munisipaali y’e Jinja mu ngeri eyali emenya amateeka.<ref>{{Cite web |date=2019-08-28 |title=Jinja RDC calls for interdiction of senior municipal officials |url=https://www.independent.co.ug/jinja-rdc-calls-for-interdiction-of-senior-municipal-officials/ |access-date=2020-06-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Era pulezidentu yamuteeka mu luwumula olw’emyezi ebiri okutuusa lwe baamunoonyerezebwaako ku by’okutta omuntu. <ref>{{Cite web |date=21 May 2020 |title=Museveni Sends Jinja RDC Sakwa on Two-Month Leave As Criminal Allegations Are Investigated |url=https://www.softpower.ug/museveni-sends-jinja-rdc-sakwa-on-two-month-leave-as-criminal-allegations-are-investigated/ |access-date=2020-06-06 |website=Online news from Uganda and the East African region |publisher=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Esgala |first=Alex |date=2020-05-17 |title=Sakwa: Victim's family disowns apology |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Sakwa-Victim-s-family-disowns-apology/688334-5555278-kic8ru/index.html |access-date=2020-06-06 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
kq3v1v8q42ph4m8m664di0kwbt7382f
Francis Mwebesa
0
12360
48018
43481
2026-04-26T18:07:04Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48018
wikitext
text/x-wiki
'''Francis (Frank) Mwebesa''' Munnayuganda Munnabyabufuzi akola nga [[:en:Ministry_of_Trade,_Industry_and_Cooperatives_(Uganda)|Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero n’obwegassi]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . <ref>https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
1zcki10t72bvf0127edk3pfytsyl9de
Tonny Awany
0
12365
48019
43487
2026-04-26T18:07:55Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48019
wikitext
text/x-wiki
'''Tonny Awany''' (yazaalibwa mu gwokutano 29, 1975) munnabyabufuzi wa Uganda mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu ng'akiikirira essaza ly'e [[:en:Nwoya|Nwoya]] wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-2</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Yaliko omuwandiisi asooka era akola nga omumyuka w’akulira ekitebe kya Mission Uganda, Abu Dhabi, United Arab Emirates (UAE) nga tannaba kwegatta ku Palamenti. Ono y’omumyuka wa ssentebe w’akakiiko ka palamenti akapya ak’ettaka akagenderera okulongoosa enfuga y’ettaka.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-3</ref> Era yaliko akola nga ssentebe w’akakiiko akasunsuddwa ku COVID-19.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-4</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-5</ref> Era aweereza ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku bikozesebwa ebirabika ng’omumyuka wa ssentebe.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-6</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-7</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-8</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-9</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-10</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[:en:Sharon_Balmoi_Laker|Sharon Balmoi Laker]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
juckbeedq97ihk39s480m83sbi9s40v
Victoria Mwaka
0
12469
48020
44188
2026-04-26T18:08:18Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48020
wikitext
text/x-wiki
'''Victoria Mwaka''' [[:en:Geography|munnayuganda]] pulofeesa [[Essomansi|w’eby’ettaka]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era omulwanirizi [[:en:Women's_rights|w’eddembe ly’abakyala]] ng’abeera mu disitulikiti y’e [[:en:Luweero|Luweero]] [[Yuganda|mu Uganda]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Female professors tell their long story |url=https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231005220833/https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |archive-date=5 October 2023 |access-date=30 March 2021 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa Makulubita mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Female professors tell their long story |url=https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231005220833/https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |archive-date=5 October 2023 |access-date=30 March 2021 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> [[:en:Teacher|Musomesa]], [[:en:Professor|pulofeesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Alina diguli eyokusatu mu [[Essomansi|by'ettaka]] gye yafuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . <ref name=":2" />
== Omulimu gwe nga tanayingira byabufuzi ==
Yatandika okusomesa mu 1969 era n’afuuka [[:en:Assistant_lecturer|omuyambi w'omusomesa]] , [[:en:Associate_professor|pulofeesa omuyambi weby'ettaka]] n’oluvannyuma n’akulira [[:en:Academic_department|ekitongole ky'ebyettaka]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] emirundi ebiri okuva mu 1975. <ref name=":0">{{Cite web |title=Prof. Victoria Mwaka to Head Luweero Hospital Management Committee : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/prof-victoria-mwaka-to-head-luweero-hospital-management-committee |access-date=30 March 2021 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Yafuuka pulofeesa we by'ettaka mu 1991 ekyamufuula omukyala we by'ettaka eyasooka okubeera ne (PhD) ddiguli eyokusatu. Yakulembera [[wiktionary:establishment|okutandikawo]] essomero [[:en:Women's_studies|ly’abakyala]] [[:en:Gender_studies|n’okunoonyereza ku kikula ky’abantu]] era n’alungamya enteekateeka eno okutuusa lwe yafuuka omumyuka wa Ssentebe [[:en:Constituent_Assembly|w’olukiiko olufuzi]] wakati wa 1994 ne 1995. <ref name=":0" /> Ye yali omunoonyereza omukulu mu kunoonyereza okwakolebwa mu Liberia. <ref>{{Cite journal |last=Liebling-Kalifani |first=Helen |last2=Mwaka |first2=Victoria |last3=Ojiambo-Ochieng |first3=Ruth |last4=Were-Oguttu |first4=Juliet |last5=Kinyanda |first5=Eugene |last6=Kwekwe |first6=Deddeh |last7=Howard |first7=Lindora |last8=Danuweli |first8=Cecilia |date=3 January 2013 |title=Women War Survivors of the 1989–2003 Conflict in Liberia: The Impact of Sexual and Gender-Based Violence |url=https://vc.bridgew.edu/jiws/vol12/iss1/1 |journal=Journal of International Women's Studies |volume=12 |issue=1 |pages=1–21 |issn=1539-8706}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Yeegatta ku byobufuzi mu 1996 bwe yavaayo ng’omuwanguzi ng’omubaka wa [[Parliament of Uganda|palamenti]] akiikirira abakyala mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]] era n’awummula mu butongole ebyobufuzi ebinyiikivu mu 2011 <ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=7 March 2019 |title=Women's Day: Here is a list of seven most powerful Ugandan women leaders who broke the gender 'fence' and became the first in their fields |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2019/03/07/womens-day-here-is-a-list-of-seven-most-powerful-ugandan-women-leaders-who-broke-the-gender-fence-and-became-the-first-in-their-fields/ |access-date=30 March 2021 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Yafumbirwa Abel Mwaka eyafa mu 2016. Omulimu gwe gwatandika ng’omusomesa mu 1969 era mu 1993 [[wiktionary:founded|yatandikawo]] essomero lya Victoria Model Secondary School mu [[:en:Luweero|Luweero]] Town Council okusobola okuwa omwana omuwala obuyigirize [[Affordable|obusoboka]] . Ono era yasunsulwa okukulira [[:en:Hospital_Management_Committee|akakiiko akaddukanya amalwaliro]] mu [[Luweero (disitulikit)|disitulikiti y’e Luweero]] era n’akkirizibwa olukiiko [[Luweero (disitulikit)|lwa disitulikiti y’e Luweero]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Female professors tell their long story |url=https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231005220833/https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |archive-date=5 October 2023 |access-date=30 March 2021 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Prof. Victoria Mwaka to Head Luweero Hospital Management Committee : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/prof-victoria-mwaka-to-head-luweero-hospital-management-committee |access-date=30 March 2021 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Mwaka |first=Victoria Miriam |date=1996 |title=Women's Studies in Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/40004545 |journal=Women's Studies Quarterly |volume=24 |issue=1/2 |pages=449–464 |issn=0732-1562}}</ref>
== Ebijulizo ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
2fz3uwfnkbt814945dsh4sqv45tgoat
Mary Nzimiro
0
12745
47966
46283
2026-04-26T12:38:59Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
47966
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Mary Nzimiro''', erinnya ly'obuzaale '''Mary Nwametu Onumonu''', [[:en:Member_of_the_Most_Excellent_Order_of_the_British_Empire|MBE]] (1898–1993) yali [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Feminism|omulwanirizi w'abakyala]] era omu ku bakyala abasooka mu [[:en:Businessperson|busuubuzi]] mu [[:en:Nigerians|Nigeria]].. Mu 1948, yalondebwa okuba omukiise omukulu owa [[:en:United_Africa_Company_of_Nigeria|United Africa Company]] (UAC) mu buvanjuba bwa Nigeria, ate ng’alabirira amaduuka ge ag’eby’okwambala n’ebizigo mu [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]], [[:en:Aba,_Abia|Aba]] ne [[:en:Owerri|Owerri]] . Emyaka gya 1950 we gyatandikira, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu Bugwanjuba Bw'afirika, n’afuuka omutuuze ku luguudo olw’enjawulo olwa Bernard Carr Street mu Port Harcourt. Ku ludda lw’ebyobufuzi, yali mmemba wa National Council of Nigeria and the Cameroons, n’afuuka mmemba ku kakiiko kaalwo akafuzi mu 1957 era omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina ky’abakyala eky’obuvanjuba ekya NCNC mu 1962. Mu [[:en:Nigerian_Civil_War|lutalo lw’omunda mu Nigeria]] (1967–1970), yategeka abakyala Abaigbo okuwagira aba Biafrans. N’ekyavaamu kufiirwa ebintu bye ebisinga obungi e Port Harcourt n’addayo ewaabwe mu [[:en:Oguta|Oguta]] gye yafiira mu 1993. <ref name="AkyeampongGates2012">{{Cite book |last=Akyeampong |first=Emmanuel Kwaku |year=2012 |title=Dictionary of African Biography |url=https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&pg=RA3-PA526 |last2=Gates |first2=Henry Louis |last3=Niven |first3=Mr. Steven J. |publisher=OUP USA |isbn=978-0-19-538207-5 |pages=525–}}</ref> <ref name="edotc">{{Cite web |title=Nzimiro, Mary (1898–1993) |url=https://www.encyclopedia.com/women/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/nzimiro-mary-1898-1993 |access-date=29 February 2020 |publisher=Encyclopedia.com |language=}}</ref> <ref>{{Cite web |date=1 October 2019 |title=The History Of Mary Nzimiro, Who Left Unforgettable Business Marks In Southeastern Part of Nigeria |url=https://womenafrica.com/the-history-of-mary-nzimiro-who-left-unforgettable-business-marks-in-southeastern-part-of-nigeria/ |access-date=29 February 2020 |publisher=Women Africa |language=}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Yazaalibwa nga 16 Ogwekkumi 1898 mu [[:en:Oguta|Oguta]], [[:en:Imo_State|Imo State]], Mary Nwametu Onumonu yali muwala w’omukulu [[:en:Igbo_people|w’Abaigbo]] Onumonu Uzoaru, omukulumbeze mu gavumenti y'abafuzi b’amatwale, ne mukyala we Ruth, omusuubuzi omukuukutivu mu kulima ebinazi. Yasooka ku baana mukaaga. Yasomera ku Sacred Heart School e Oguta n’adda ku Convent School mu [[:en:Asaba,_Delta|Asaba]], gye yatikkirwa mu 1920. Waayitawo akaseera katono n’afumbirwa Richard Nzimiro eyali akola ng’omuwandiisi mu kitongole kya UAC. <ref name="AkyeampongGates2012"/> <ref name="edotc"/>
== Obukugu ==
Yatendekebwa nnyina okuyingira bizinensi, omulimu gwa bba bwe gwabatwala e [[:en:Illah|Illah]], yasuubulang omunnyo ne butto w'ebinazi bye yatunda mu butale bw’e Nkwo ne Eke. Oluvannyuma basenguka n'ebadda e [[:en:Onitsha|Onitsha]] ne [[:en:Opobo|Opobo]], mpaka bwe bakkalira mu Port Harcourt mu makkati g’emyaka gya 1940. <ref name="edotc"/> Bba yawummula omulimu gwa ofiisi okumuyambako ku bizinensi ye. Mu kibuga ekyali kikulaakulanye mu by’obusuubuzi, yasobola okusuubula engoye, obuganga bw’emmundu n’ebizigo. Olw’okwagala bizinensi ye, erinnya n'obwesigwa, yafuuka agenti wa UAC, n’afuuka omukiise omukulu owa kkampuni eno mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Nigeria mu 1948. Mu kifo kino, yatunda ebyamaguzi mu bungi eri abasuubuzi b'aadduuka amanene n'amatono mu Nigeria, Ghana ne Sierra Leone. Era yaggulawo amaduuka ge ag’engoye n’ebizigo mu Port Harcourt n’ebibuga ebiriraanyewo. <ref name="AkyeampongGates2012"/>
Badayirekita ba UAC baamutegekera okukola engendo za bizinensi eziwerako e London, Manchester ne Glasgow. Ng’oggyeeko ekyo, yaggulawo amasundiro g’amafuta abiri, emu ne [[:en:Agip|Agip]] mu Port Harcourt, endala ne [[:en:Total_S.A.|Total]] e [[:en:Lagos|Lagos]] . Mary Nzimiro yafuuka omu ku bagagga mu Bugwanjuba Bw'afirika ng’alina eby’obugagga by’amayumba ebiwerako mu Port Harcourt, omuli n’amaka ge ku luguudo lwa Bernard Carr Street olw’enjawulo mu kibuga. <ref>{{Cite web |title=Meet first Igbo female millionaire |url=https://theneighbourhoodonline.com/2019/04/09/meet-first-igbo-female-millionaire/ |access-date=9 April 2019 |publisher=The Neighbourhood |language= |archive-date=1 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200301104436/https://theneighbourhoodonline.com/2019/04/09/meet-first-igbo-female-millionaire/ |url-status=dead }}</ref> Yasobola okuwa abayizi sikaala era n’ayamba bangi ku bakyala be yali atendekebwa nabo okuyingira bizinensi. Ng’ali wamu ne bba, mu 1945 yaggulawo essomero mu Oguta, oluvannyuma ne lituumibwa Priscilla Memorial Grammar School okujjukira muwala we [[:en:Priscilla_Nzimiro|Priscilla Nzimiro]] eyafa nga yaakamala okutikkirwa mu by’obusawo ku [[:en:University_of_Glasgow|Yunivasite y’e Glasgow]] . Mu 1966, oluvannyuma lw’okufa kwa bba eyafa mu 1959, yatandikawo essomero lya Nzimiro Memorial Girls Secondary School. <ref name="AkyeampongGates2012"/>
Ku ludda lw’ebyobufuzi, yali mmemba wa National Council of Nigeria and the Cameroons, n’afuuka mmemba ku kakiiko kaalwo akafuzi mu 1957 era omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina ky’abakyala eky’obuvanjuba ekya NCNC mu 1962. Mu [[:en:Nigerian_Civil_War|lutalo lw’omunda mu Nigeria]] (1967–1970), yategeka abakyala Abaigbo okuwagira aba Biafrans. N’ekyavaamu kufiirwa ebintu bye ebisinga obungi e Port Harcourt n’addayo ewaabwe mu [[:en:Oguta|Oguta]] gye yafiira mu 1993. <ref name="AkyeampongGates2012" />
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
{{Reflist}}
5ark3oyug8ad0wokdpwwdifkxu71hs4
Jeniva Arinaitwe
0
12873
48021
46923
2026-04-26T18:08:51Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48021
wikitext
text/x-wiki
'''Jeniva Arinaitwe''', amanyiddwa nga '''Nalongo''', Munnayuganda omunnabyabufuzi. Mukyala eyalondebwa [[:en:Member_of_parliament|ng'omubaka wa Palamenti]] mu [[Rubirizi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rubirizi]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri (2026–2031). <ref name=":0">{{Cite web |title=HON. ARINAITWE JENIVA NALONGO – Omwana Wanyu! |url=https://teamnalongojeniva.com/ |access-date=2026-02-10 |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-10-31 |title=Rubirizi MP candidates prioritise tourism |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/rubirizi-mp-candidates-prioritise-tourism-5251004 |access-date=2026-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2026-01-30 |title=Ankole elects 12 new Woman MPs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/ankole-elects-12-new-woman-mps-5342924 |access-date=2026-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu kalulu k'ekibiina kya NRM( [[National Resistance Movement]] ) aka pulayimale, yavuganya ku kifo kya palamenti [[Rubirizi (disitulikit)|ya Disitulikiti y'e Rubirizi]] n'awangula n'obululu 27,653 n'afuna ekifo ky'ekibiina kino eky'okukwata bendera. Olwo n’afuna bendera y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref name=":0">{{Cite web |title=HON. ARINAITWE JENIVA NALONGO – Omwana Wanyu! |url=https://teamnalongojeniva.com/ |access-date=2026-02-10 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=SERUGO |first=GEOFREY |date=2026-01-01 |title=Winning without voting: quiet mechanics of the 2026 parliament |url=https://observer.ug/news/winning-without-voting-quiet-mechanics-of-the-2026-parliament/ |access-date=2026-02-10 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mugizi |first=Bruno |date=2025-11-24 |title=News: Rubirizi Movement women leaders urged to unite |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/rubirizi-movement-women-leaders-urged-to-unit-NV_223172_022026 |access-date=2026-02-10 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mbogo |first=Musa |date=2025-07-18 |title=Here is the full list of winners in the NRM primaries |url=https://www.ugbulletin.co.ug/here-is-the-full-list-of-winners-in-the-nrm-primaries/ |access-date=2026-02-10 |website=UG Bulletin |language=en-US}}</ref> Yalondebwa nga tavuganyiziddwa mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa bonna okwaliwo mu Uganda mu 2026]]. <ref name=":2">{{Cite web |date=2026-01-30 |title=Ankole elects 12 new Woman MPs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/ankole-elects-12-new-woman-mps-5342924 |access-date=2026-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-10-31 |title=Rubirizi MP candidates prioritise tourism |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/rubirizi-mp-candidates-prioritise-tourism-5251004 |access-date=2026-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri]]
* [[Rubirizi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rubirizi]]
* [[National Resistance Movement]]
* [[:en:Ugandan_politics|Ebyobufuzi bya Uganda]]
* [[Misi Kabanda]]
* [[Margaret Rwebyambu]]
* [[Charity Lenia]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijulizo eby'ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Palamenti ya Uganda omukutu omutongole]
* [https://www.nrm.ug/ Omukutu omutongole ogwa National Resistance Movement (NRM).]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
e59c38ehq2xtb10s8p8poxczjgwlmmg
Mary Lewis (omuzannyi wa firimu Omucanada)
0
12901
47965
47104
2026-04-26T12:36:52Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
47965
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}{{Reflist}}
'''Mary Lewis''' MunnaKanadda omuzannyi wa firimu era omukozi wazo ngava mu [[:en:St._John's,_Newfoundland_and_Labrador|St. John's]], [[:en:Newfoundland_and_Labrador|Newfoundland ne Labrador]] . Yali muwanguzi w’engule y’omuyimbi w’omwaka mu Newfoundland and Labrador Arts Council mu mwaka gwa 1999.
== Obulamu ==
Yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda kyokka yakulira mu St. John's. Abeera n'omuwala eyazaalibwa mu 2004, era ebiseera bye abigabanya wakati wa [[:en:Toronto|Toronto]] ne St. John’s.
== Okukola ==
Mu mwaka gwa 1998, yawandiika, yalagirira, yakola obulamu, era n’afulumya firimu ennyimpi ''[[:en:When_Ponds_Freeze_Over|eyitibwa When Ponds Freeze Over]]''. Firimu eno yagenda mu maaso n'ewangula engule ez'enjawulo, omuli [[:en:Genie_Award|engule ya Genie]] mu mwaka gwa 1999 mu [[:en:Canadian_Screen_Award_for_Best_Live_Action_Short_Drama|firimu ennyimpi esinga obulungi]], engule ya John Spotton mu mwaka gwa [[:en:1998_Toronto_International_Film_Festival|1998 Toronto International Film Festival]] for [[Toronto Film Festival Award for Best Canadian Short Film|Best Canadian Short Festival]], engule ya firimu ezisinga obulungi mu [[:en:Vancouver_International_Film_Festival|Vancouver International Film Festival]], firimu esinga obulungi mu Canada mu [[:en:Atlantic_Film_Festival|Atlantic Film Festival]], ne Vanguard Award for Experimentation mu Laguna Beach International Film Festival.
Firimu ye eya ''Clothesline Patch'' eyafulumizibwa mu mwaka gwa 1999 yawangula engule ya [[:en:Gemini_Award|Gemini Award]] mu mwaka gwa 2002 mu pulogulaamu ya Bannakatemba abasinga. Era yawangudde engule ya People’s Choice Award mu kivvulu kya firimu ennyimpi eky’ensi yonna ekya Dawson City, The Bronze Plaque mu kivvulu kya [[:en:Columbus_International_Film_and_Video_Festival|Columbus International Film and Video Festival]], n’engule ya firimu esinga okuzannya katemba mu kivvulu kya Cinequest International Film Festival e San Jose, California.
''[[:en:The_Sparky_Book|Ekitabo kya Sparky]]''(2006) kye kyawangula engule ya Bill Boyle ey’okuwandiika obulungi okuva mu kivvulu kya firimu ekya Flicks International Film Festival, wamu n’ekirabo kya Golden Sheaf okuva mu kivvulu kya firimu ekya Yorkton International Film Festival.
Firimu endala z’alagiridde mulimu ''Rabbit Punch'', ''Come Into My Parlour'' (ekitundu kya firimu ''[[:en:Five_Feminist_Minutes|Five Feminist Minutes]]'' ), ne ''Heart & Soul'' . Ebiwandiiko by'okulagirira ttivvi mulimu ''The Zack Files'', ''Robson Arms'', ''Train 48'', n'omusomo gw'ensi yonna ogw'ebitundu 13 ogukwata ku kwettanira omupiira ogwakwatibwa mu mwaka gwa 2010 ''Soccer Shrines'' .
Mu kuzannya katemba, alabiseeko mu mizannyo gya ttivvi ''[[:en:The_Kids_in_the_Hall_(TV_series)|Kids in the Hall]]'', ''Random Passage'', ''Above and Beyond'', ne ''Republic of Doyle'' ne firimu ''Cruceros'', ''The Elf'', ''tewali kwenenya'', ''Finding Mary March'', ''Omugenyi asukukumye ku babulijjo'', ''[[:en:Secret_Nation|Secret Nation]]'', ne ''When Ponds Freeze Over'' . Ku siteegi alabiseeko mu firimu ''za Copenhagen'', ''Woyzek'', ''[[:en:Macbeth|Macbeth]]'', ''[[:en:Richard_III_(play)|Richard III]]'', ''[[:en:A_Winter's_Tale|A Winter's Tale]]'', ''[[:en:A_Streetcar_Named_Desire_(play)|A Streetcar Named Desire]]'', ''Omulimu gwa Heather Rose'', ''Later That Same Life'', ''Enkoko'', ''omusango n'ekibonerezo'', ''[[:en:Uncle_Vanya|Uncle Vanya]]'', n'endala.
Lewis mu kiseera kino akyusakyusa mu kitabo kya [[:en:Lisa_Moore_(writer)|Lisa Moore]] eky'ogw'okubiri okulagibwa era asuubira okukalangirira. <ref name="signal">{{Cite web |last=Sarah Smellie |date=2015-01-01 |title=Mary Lewis to tackle February |url=http://www.signalblog.ca/?p=11480 |website=Signal • The St. John's Blog |access-date=2026-04-15 |archive-date=2024-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241204100419/http://www.signalblog.ca/?p=11480 |url-status=dead }}</ref>
== Okukwata firimu ==
* ''Omuzinyi w'olukiiko'' (2016)
* ''Michael M. Koerner'' (2015)
* ''[[:en:Diana_Leblanc|Diana Leblanc]]'' (2015)
* ''Omutima n’Omwoyo'' (2008) .
* ''[[:en:The_Sparky_Book|Ekitabo kya Sparky]]'' (2006)
* ''Ekipande ky’omuguwa gw’engoye'' (1999) .
* ''Ekikonde ky’olubuto'' (1999) .
* [[:en:When_Ponds_Freeze_Over|''Ebidiba Bwe Bifuuka Omuzira'' (]]1998)
* ''Jjangu Mu Parlor Yange'' (1990)
== Ebiwandiiko ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Mary Lewis at IMDb
* [https://web.archive.org/web/20160303205313/http://marylewis.ca/ Official site]
apbk9nie99suonunibqgi9mu83x2i72
Mary Lewis (Omunnakatemba omukanada)
0
12902
47964
47143
2026-04-26T12:36:22Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
47964
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}{{Reflist}}
'''Mary Lewis''' MunnaKanadda omuzannyi wa firimu era omukozi wazo ngava mu [[:en:St._John's,_Newfoundland_and_Labrador|St. John's]], [[:en:Newfoundland_and_Labrador|Newfoundland ne Labrador]]. Muwanguzi w’engule y’omuyimbi w’omwaka mu Newfoundland and Labrador Arts Council mu 1999.
== Obulamu ==
Yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda kyokka yakulira mu St. John's. Abeera n'omuwala eyazaalibwa mu 2004, era ebiseera bye abigabanya wakati wa [[:en:Toronto|Toronto]] ne St. John’s.
== Okukola ==
Mu mwaka gwa 1998, yawandiika, yalagirira, yakola obulamu, era n’afulumya firimu ennyimpi ''[[:en:When_Ponds_Freeze_Over|eyitibwa When Ponds Freeze Over]]''. Firimu eno yagenda mu maaso n'ewangula engule ez'enjawulo, omuli [[:en:Genie_Award|engule ya Genie]] mu 1999 mu [[:en:Canadian_Screen_Award_for_Best_Live_Action_Short_Drama|firimu ennyimpi esinga obulungi]], engule ya John Spotton mu [[:en:1998_Toronto_International_Film_Festival|1998 Toronto International Film Festival]] for [[Toronto Film Festival Award for Best Canadian Short Film|Best Canadian Short Festival]], engule ya firimu ezisinga obulungi mu [[:en:Vancouver_International_Film_Festival|Vancouver International Film Festival]], firimu esinga obulungi mu Canada mu [[:en:Atlantic_Film_Festival|Atlantic Film Festival]], ne Vanguard Award for Experimentation mu Laguna Beach International Film Festival.
Firimu ye eya ''Clothesline Patch'' eyafulumizibwa mu 1999 yawangula engule ya [[:en:Gemini_Award|Gemini Award]] mu mwaka gwa 2002 mu pulogulaamu ya Bannakatemba abasinga. Era yawangudde engule ya People’s Choice Award mu kivvulu kya firimu ennyimpi eky’ensi yonna ekya Dawson City, The Bronze Plaque mu kivvulu kya [[:en:Columbus_International_Film_and_Video_Festival|Columbus International Film and Video Festival]], n’engule ya firimu esinga okuzannya katemba mu kivvulu kya Cinequest International Film Festival e San Jose, California.
''[[:en:The_Sparky_Book|Ekitabo kya Sparky]]''(2006) kye kyawangula engule ya Bill Boyle ey’okuwandiika obulungi okuva mu kivvulu kya firimu ekya Flicks International Film Festival, wamu n’ekirabo kya Golden Sheaf okuva mu kivvulu kya firimu ekya Yorkton International Film Festival.
Firimu endala z’alagiridde mulimu ''Rabbit Punch'', ''jjangu mu parlor yange'' (ekitundu kya firimu ''[[:en:Five_Feminist_Minutes|Five Feminist Minutes]]'' ), n'omutima n'omwoyo. Ebiwandiiko by'okulagirira ttivvi mulimu ''The Zack Files'', ''Robson Arms'', ''Train 48'', n'omusomo gw'ensi yonna ogw'ebitundu 13 ogukwata ku kwettanira omupiira ogwakwatibwa mu 2010 ''Soccer Shrines'' .
Mu kuzannya katemba, alabiseeko mu mizannyo gya ttivvi ''[[:en:The_Kids_in_the_Hall_(TV_series)|Kids in the Hall]]'', ''Random Passage'', ''Wagulu n'okussuka'', ne ''Republic of Doyle'' ne firimu ''Cruceros'', ''The Elf'', ''tewali kwenenya'', ''Finding Mary March'', ''Omugenyi asukulumye ku babulijjo'', ''[[:en:Secret_Nation|Secret Nation]]'', ne ''Ebidiba bwe bifuuka omuzira'' . Ku siteegi alabiseeko mu firimu ''za Copenhagen'', ''Woyzek'', ''[[:en:Macbeth|Macbeth]]'', ''[[:en:Richard_III_(play)|Richard III]]'', ''[[:en:A_Winter's_Tale|A Winter's Tale]]'', ''[[:en:A_Streetcar_Named_Desire_(play)|A Streetcar Named Desire]]'', ''Omulimu gwa Heather Rose'', ''Later That Same Life'', ''Enkoko'', ''omusango n'ekibonerezo'', ''[[:en:Uncle_Vanya|Uncle Vanya]]'', n'endala.
Lewis mu kiseera kino akyusakyusa mu kitabo kya [[:en:Lisa_Moore_(writer)|Lisa Moore]] eky'ogw'okubiri okulagibwa era asuubira okukilangirira. <ref name="signal">{{Cite web |last=Sarah Smellie |date=2015-01-01 |title=Mary Lewis to tackle February |url=http://www.signalblog.ca/?p=11480 |website=Signal • The St. John's Blog |access-date=2026-04-15 |archive-date=2024-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241204100419/http://www.signalblog.ca/?p=11480 |url-status=dead }}</ref>
== Okukwata firimu ==
* ''Omuzinyi w'olukiiko'' (2016)[[:en:Mary_Lewis_(Canadian_actress)#cite_note-2|[2]]]
* ''Michael M. Koerner'' (2015)[[:en:Mary_Lewis_(Canadian_actress)#cite_note-3|[3]]]
* ''[[:en:Diana_Leblanc|Diana Leblanc]]'' (2015)[[:en:Mary_Lewis_(Canadian_actress)#cite_note-4|[4]]]
* ''Omutima n’Omwoyo'' (2008) .
* ''[[:en:The_Sparky_Book|Ekitabo kya Sparky]]'' (2006)[[:en:Mary_Lewis_(Canadian_actress)#cite_note-5|[5]]]
* ''Ekipande ky’omuguwa gw’engoye'' (1999) .
* ''Ekikonde ky’olubuto'' (1999) .
* [[:en:When_Ponds_Freeze_Over|''Ebidiba Bwe Bifuuka Omuzira'' (]]1998)[[:en:Mary_Lewis_(Canadian_actress)#cite_note-6|[6]]]
* ''Jjangu Mu Parlor Yange'' (1990)
== Ebiwandiiko ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby'ebweru ==
* [[imdbname:0507528|Mary Lewis]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]]
* [https://web.archive.org/web/20160303205313/http://marylewis.ca/ Official site]
h1ysa7bhpbhlweilaowe7nxbw5yllhb
Rehmah Kasule
0
12903
47982
47112
2026-04-26T16:38:16Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
47982
wikitext
text/x-wiki
'''Rehmah Kasule''' munnayuganda [[:en:Social_entrepreneur|omusuubuzi]], omwogezi w’olukale era omuwandiisi.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Rehmah Kasule |url=https://8thglobalforum.unaoc.org/speakers/rehmah-kasule/}}</ref><ref name="auto2">{{Cite web |title=Ms. Rehmah Kasule, Founder, CEDA International | African Economic Conference (AEC) | African Development Bank |url=https://aec.afdb.org/en/speakers/11/26/2019-1719/ms-rehmah-kasule-founder-ceda-international-153 |website=aec.afdb.org}}</ref><ref>{{Cite web |title=Rehmah Kasule: The Journey of a Woman Entrepreneur from Uganda |url=https://www.womeninislamjournal.com/articles/2018/11/6/rehmah-kasule-the-journey-of-a-woman-entrepreneur-from-uganda |website=Women in Islam}}</ref> Ye mutandisi wa [[:en:CEDA_International|CEDA International]] ekibiina ekyobwanakyewa mu Uganda.<ref name="auto4">{{Cite web |date=7 January 2021 |title=Fighting for the girl-child |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/fighting-for-the-girl-child-1592480 |website=Daily Monitor}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa nga 30 December 1971 mu [[Gomba (disitulikit)|Disitulikiti y'e Gomba]].<ref name="auto5">{{Cite web |title='My Life So Far Is A Testament To Dreaming Big And Working Hard' –Rehmah Kasule – Glim |url=https://glimug.com/my-life-so-far-is-a-testament-to-dreaming-big-and-working-hard-rehmah-kasule/}}</ref> Yasomera mu [[:en:Nabisunsa_Girls'_Secondary_School|ssomero ly'abawala erya Nabisunsa]] ku [[:en:O_level|ddaala lya O]] ne [[:en:O_level|lya A]].<ref name="auto4"/> Kasule alina [[:en:Bachelor_of_Fine_Arts|diguli ya Bachelor of Fine Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]],<ref name="auto1">{{Cite web |date=6 July 2019 |title=Born a Village Girl – Became a Global Social Entrepreneur |url=https://www.gritandsoul.net/from-ugandan-villager-to-global-social-entrepreneur/}}</ref> [[:en:Postgraduate_diploma|Dipuloma ya Post-Graduate mu by'okutunda]] okuva mu [[:en:Chartered_Institute_of_Marketing|Chartered Institute of Marketing]] ne Master of Arts mu mirembe, enkaayana n'enkulaakulana okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Bradford University]].<ref>{{Cite web |title=Rehmah Kasule – Postgraduate |url=https://www.bradford.ac.uk/postgraduate/profiles/rehmah-kasule/ |website=University of Bradford}}</ref><ref name="auto6">{{Cite web |title=Rehmah Kasule | Synergos |url=https://www.synergos.org/network/bio/rehmah-kasule |website=www.synergos.org}}</ref> Ye Senior [[:en:Fellow|Fellow]] mu [[:en:Harvard|Harvard]] Advanced [[:en:Leadership|Leadership]] Initiative, era alina [[:en:Fellowship|Fellowship]] endala okuva mu [[:en:Aspen_Institute|Aspen Institute]] [[:en:Colorado|Colorado]], [[:en:Synergos_Institute|Synergos Institute]], [[:en:KAICIID|KAICIID]] Center for Inter religious [[:en:Dialogue|Dialogue]] e Vienna, VVLead [[:en:Fellow|Fellow]] . Ye muwabuzi ku nkulaakulana y’enzirukanya y’ebitongole ow'ebbaluwa mu [[:en:International_Trade_Center|International Trade Center]], Geneva.<ref name="auto7">{{Cite web |title=Meet Rotarian Peacebuilder Rehmah Kasule |url=https://rotaryactiongroupforpeace.org/meet-rotarian-peacebuilder-rehmah-kasule/}}</ref>
== Omulimu ==
Oluvannyuma lwa diguli ye esooka, Kasule yapangisibwa nga Creative Assistant mu kkampuni ya Lowe Scanad mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku kkampuni ya Century Advertising Company for Uganda & Kenya, ng’omukungu wa Branding & Marketing Executive (Ntenvu wa 1997 – Ntenvu wa 2000). Wakati wa Gatonya wa 2001 ne mutunda wa 2007, yaweereza nga Founder & akulira kkampuni ya Century Marketing (a Grey Worldwide Affiliate). Abaddeko nga Consultant ku nkola, ekikula ky’abantu n’okutumbula bizinensi. Ebifo ng’ebyo mwalimu Omukugu mu kubuulirira abantu ku kikula ky’abantu mu kussa mu nkola enteekateeka y’eggwanga ey’okutunda ebweru w’eggwanga mu kikula ky’abantu mu [[:en:International_Trade_Centre|International Trade Center]] e Geneva (muzigo 2008 – Mukutulasanja 2009), Omukugu mu kubuulirira abantu ku nsonga z’ekikula ky’abantu n’empuliziganya mu [[:en:International_Trade_Centre|International Trade Center]] Geneva (kasambula 2010 – Ntenvu 2010), ng’omuwabuzi w’abakugu mu by’obusuubuzi mu [[:en:European_Investment_Bank|European Investment Bank]] & Integration Management Consultants (Sseboaseka 2012– Muzigo 2013). Era yaweereza ng’omukugu mu kubuulirira ku nteekateeka, enkola n’enteekateeka z’ebitongole by’obwannannyini mu kibiina kya [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] Group (Ntenvu 2012 – Sseboaseka 2013).
Mu Muwakanya 2007, yatandikawo ekitongole kya [[:en:CEDA_International|CEDA International]] ekitali kya magoba mu Uganda gye yaweereza ng’akulira emirimu okumala emyaka kkumi (Muwakanya 2007 – Kasambula 2017)<ref name="auto4"/> oluvannyuma lw’okulonda omulimu gw’okubeera omuwabuzi ku nteekateeka mu kitongole kino (Ntenvu 2019 – Ntenvu 2020). Ng’ayita mu bukulembeze bwe yanyweza abavubuka ba Africa n’okussa mu nkola pulojekiti okugeza nga Rising Stars, Mentoring Walk ne Youth Engaged Program eyakwata ku bantu abasoba mu 186,000.<ref name="auto3"/><ref name="auto">{{Cite web |title=User Profile |url=https://agln.aspeninstitute.org/profile/1155 |website=AGLN – Aspen Global Leadership Network}}</ref> Wakati wa Mugulansigo wa 2021 ne Mutunda wa 2021, Kasule yakola nga Capacity Building Consultant mu [[:en:MacArthur_Foundation|MacArthur Foundation]] - Lever For Change, ng’awabula bammemba ba Bold Network ku Strategy, Leadership, Communication & Gender.<ref>{{Cite web |title=Membership | Lever for Change Website |url=https://www.leverforchange.org/bold-solutions-network-main/membership/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211028102329/https://www.leverforchange.org/bold-solutions-network-main/membership/ |archive-date=28 October 2021 |access-date=28 October 2021}}</ref> Mu kiseera kino akolagana n’ekitongole [[:en:Mastercard_Foundation|kya Mastercard Foundation]] ng’Omuwandiisi era Omutonzi w’Okumanya ku [[:en:COVID-19|COVID-19]] Public Awareness Campaign, African Narrative okuva mu Kasambula wa 2021. Kasule era abaddeko ng’Omulamuzi mu [[:en:MacArthur_Foundation|MacArthur Foundation]] 100 & Change, [[:en:Harvard|Harvard]] Venture Fund ne Expert Review Panelist for [[:en:W.K._Kellogg_Foundation|WK Kellogg Foundation]] Racial Equality 20300 challenge awarding $90M olw'obuyiiya obw'obwenkanya mu mawanga.<ref name="auto5"/> Mu 2010, yasiimibwa Pulezidenti [[:en:Barack_Obama|Barack Obama]] olw’okubuulirira n’okumanyisa abavubuka n’abakyala obukugu.<ref name="auto6"/> Era afunye engule eziwerako nga [[:en:Islamic_Development_Bank|Islamic Development Bank]] Women in Peace & Development Prize, Goldman Sachs-Fortune Global Women's Leadership Award era n'alondebwa ng'omukyala asinga obuyinza mu Afrika mu [[:en:Civil_Society|bantu ba bulijjo]] ne Gavumenti.<ref name="auto9">{{Cite web |title=Rehmah Kasule |url=https://www.racialequity2030.org/ep/rehmah-kasule |website=www.racialequity2030.org}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Awandiise ebitabo ebiwerako nga ''From Gomba to the White House'',<ref>{{Cite journal |last=Kasule |first=Rehmah |date=21 October 2010 |title=From Gomba to the White House: the journey of an African woman entrepreneur |url=https://www.africabib.org/rec.php?RID=377263907 |via=www.africabib.org}}</ref> ''Zara & Mika Leading Change in the Community'' . Abadde omu kubawandiisi ba ''Sheroes of COVID-19'' ekitabo ky’abaana n’ekyafulumiziddwa gye buvuddeko ''Leading Educational Change During a Pandemic'' ne [[:en:Fernando_Reimers|Fernando Reimers]].<ref name="auto7"/><ref>{{Cite web |title=Rehmah Kasule |url=https://www.racialequity2030.org/ep/rehmah-kasule}}</ref>
== Enkuŋŋaana ennene ==
Kasule yeetabamu n’okwanjula mu nkuŋŋaana ez’enjawulo nga; the African Business Conference 2020 ku [[:en:Harvard_University_Business_School|Harvard University Business School]], 2019 Olukungaana lw’okumenya ekikuta mu Dartmouth College, 2019 Olukungaana lw’ebyenfuna mu Afrika mu El-Sharm Sheikh Misiri, 2019 Olukungaana lw’enkulaakulana ya Afrika mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] Kennedy School, 2019 Design Lab – [[:en:Massachusetts_Institute_of_Technology|Massachusetts Institute of Technology]], 2019 School of Communications Emerson College USA, 2019 Samuel Foundation Symposium On Social Okwekutula n’okukwatagana n’abantu mu Toronto Canada, 2019 Enkolagana y’emikisa Cancun Mexico, 2019 Ekibiina ky’ebyenjigiriza eky’okugeraageranya n’ensi yonna (CIES)mu San Francisco, 2019 Olukiiko ku mbeera y’abakyala UN New York, 2019 Ofiisi y’ekibiina ky’amawanga amagatte ku kuziyiza okutta abantu n’obuvunaanyizibwa okukuuma ekibuga New York, 2018 VV100 Women’s Retreat San Francisco, 2018 United Nations Alliance of Civilization New York, 2018 Vital Voices Global Partnership Mentoring Walk UK, 2018 Enkola y’okuziyiza okukuma omuliro mu bantu ebiyinza okuvaako ebikolobero eby’obukambwe n’ekittabantu mu [[:en:Vienna|Vienna]], 2017 Rotary Club of Washington DC, 2016 Olukungaana lw’ensi yonna ku ddiini, emirembe n’ebyokwerinda mu UN [[:en:Geneva|Geneva]] Switzerland, 2016 One World Ensawo y’abaana, San Francisco-California, Amerika, 2014 Olukungaana lw’abakyala abasinga amaanyi olw’omukisa mu San Francisco-California, 2011 World Islamic Economic Forum Kazakhstan ne 2010 US State Department n’enkiiko endala<ref name="auto13">{{Cite web |date=7 January 2021 |title=What next after her trip to the White House? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/what-next-after-her-trip-to-the-white-house--1473578 |website=Daily Monitor}}</ref>
== Omukiise ku kakiiko/Affiliations ==
* Member, UN Women, Civil Society Regional Reference Group ku nteekateeka ya Spotlight Africa ey’ekitundu (Mugulansigo 2021 okutuuka kati) <ref>{{Cite web |title=Rehmah Kasule |url=https://www.leverforchange.org/about-us/investors-partners/rehmah-kasule/}}</ref>
* olukiiko olufuzi, World Connect, Amerika (Kasambu 2019 okutuuka kati) <ref name="auto10">{{Cite web |title=Empowering African youth |url=https://www.advancedleadership.harvard.edu/stories/rehmah-kasule |website=Harvard Advanced Leadership Initiative}}</ref>
* Olukiiko olufuzi, Strong Minds, New York, Amerika (Gatonya 2019 okutuuka kati) <ref name="auto13"/>
* Memba ku lukiiko olufuzi, PANGEA Education Foundation, Chicago, Amerika (Gatonya 2019 okutuuka kati) <ref name="auto9"/>
* Member, Ekibiina ky'enkolagana y'Obusiraamu, Think Tank-Emirembe, Okutabaganya & Obukuumi (2016 okutuuka 2020) <ref name="auto11">{{Cite web |date=16 October 2014 |title=Uganda's Rehmah Kasule Wins Goldman Sachs and Fortune Award |url=https://bigeye.ug/ugandas-rehmah-kasule-wins-goldman-sachs-fortune-award/}}</ref>
* Ssentebe w’olukiiko olufuzi, Buganda Royal Institute for Technical and Business Education (2015 okutuuka mu 2018)
* Eyali Pulezidenti era mmemba wa Rotary Club ya Kampala-Impala, Uganda (2013–2020)
* Memba ku lukiiko olufuzi, Mansaray Foundation, Sierra Leone (Gatonya 2021 okutuuka kati) <ref>{{Cite web |title=Rotary club of Kampala – Impala installs new president – New Vision Official |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1427230/rotary-club-kampala-impala-installs-president}}</ref>
* Omubaka, Palamenti ya Buganda, Ebyenjigiriza n'enkulakulana y'ekikula ky'abantu (2011 okutuuka 2018)
* Memba ku lukiiko oluwabula mu Graça Machel Trust, Empya Eyolekedde Amaloboozi Amapya (2015 okutuuka 2018) <ref name="auto8">{{Cite web |last=Kakeeto |first=Moses |title=Rehmah Kasule; winner of 13th edition of Islamic Development Bank's Prize bags $25000 | Newz Post |url=https://newz.ug/rehmah-kasule-winner-of-13th-edition-of-islamic-development-banks-prize-bags-25000/}}</ref>
* Memba wa Aspen Global Leadership Network (2010-okutuusa kati)
* Memba w’omukutu gw’abakulembeze mu by’enjigiriza by’abawala, The Obama Foundation (2017– okutuuka kati)
* Omukulembeze wa Afrika, VV100 Omukyala (2016– okutuuka kati)
* Eyali mmemba ku lukiiko oluwabula mu New Faces New Voices (2012–2017) <ref name="auto10" />
* Memba w’omukago gw’eddiini n’enkulaakulana (PaRD) Geneva, Switzerland (2017– okutuuka kati) <ref name="auto8" />
* Memba w’omukutu gw’abakulembeze mu by’enjigiriza by’abawala, Brookings Institution, Center for Universal Education (2014–2016) <ref>{{Cite web |date=5 February 2017 |title=Rehmah Kasule: Aiding Entrepreneurs in Uganda |url=https://www.vitalvoices.org/2009/07/rehmah-kasule-aiding-entrepreneurs-in-uganda/}}</ref>
* Eyali Pulezidenti era mmemba wa Rotary Club ya Kampala-Impala, Uganda (2013–2020)
* Omubaka w’ensi yonna – Omukago gw’ensi yonna ogw’abakyala <ref name="auto12">{{Cite web |title=Goldman Sachs | News & Events – 2014 Fortune Most Powerful Women Summit |url=https://www.goldmansachs.com/citizenship/10000women/news-and-events/fortune-womens-award-2014.html |website=Goldman Sachs |access-date=2026-04-16 |archive-date=2023-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230408214427/https://www.goldmansachs.com/citizenship/10000women/news-and-events/fortune-womens-award-2014.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=25 November 2021 |title=Ugandan author, Rehmah Kasule captures experiences of Ugandan children during the pandemic in her new book |url=https://ugnews24.info/bobiwine-news/ugandan-author-rehmah-kasule-captures-experiences-of-ugandan-children-during-the-pandemic-in-her-new-book/}}</ref>
== Ebijulizziddwa ==
4lh5rybyak11jifufaxkvm1snu70dbi
Kania Obiga
0
12911
48016
47175
2026-04-26T18:06:12Z
Judithamos
10087
corrected grammar #WUCUG26MUK
48016
wikitext
text/x-wiki
'''Kania Mario Obiga''' munnayuganda munnabyabufuzi. Ye [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs|minisita omubeezi ow'ensonga zomunda]] mu kabineeti ya Ugandamu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Om wezi ogwomukaaga 2016. <ref name="1R">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=13 June 2016}}</ref> Mu kiseera kye kimu aweereza ng’omubaka omulonde ow'essaza lya Terego ey'obuvanjuba, mu disitulikiti y' [[Arua (disitulikit)|Arua]] , mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] (2016–2021). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 1 Omwezi ogusooka mu 1953. Yasomera ku somero lya Odupi gye yafunira satifikeeti emalako omutendera gwa pulayimale, mu 1966. Yakyusa n’agenda ku ssomero lya siniya erya [[:en:St._Aloysius_College_Nyapea|St. Aloysius Nyapea]], mu [[Zombo (disitulikit)|Disitulikiti e Zombo]], gye yafunira satifikeetii y'omutendera gwa siniya eyookuna ( Eya East African Certificate of Education). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (2018). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
Yaweebwa ekifo ku ssomero lya siniya erya [https://stmaryscollegekisubi.com/ St Mary's College][https://stmaryscollegekisubi.com/ Kisubi], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti e Wakiso]], gye yafunira satifikeeti ey'omutendera gwa siniya eyoomukaaga (East African Advanced Certificate of Educatrion) mu 1972. Oluvannyuma yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite e Makerere]] , yunivasite ya Uganda esinga obukadde era eya gavumenti esinga obunene, n'atikkirwa ddiguli esooka mu by'obusuubuzi mu 1976. Oluvannyuma, mu 2005 yaweebwa ddiguli eyokubiri mu by'obusuubuzi, okuva mu ttendekero lya [[:en:Eastern_and_Southern_African_Management_Institute|Eastern and Southern Africa Management Institute]]. Okugatta kwekyo, mmemba w'ekitongole ekikakasa abawandiisi n'abaddukanya /n'abakulembera ebitongole (ICSA). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (2018). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
== Emirimu ==
Wakati wa 1994 ne 1995, Kania Obiga yali mubaka mu ku kakiiko akaabaga ssemateeka wa Uganda owa 1995. Olwo yalondebwa ku [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]], n’aweereza mu kifo ekyo wakati wa 1996 ne 2001. Wakati wa 2001 ne 2015, yaweerezaako nga Dayirekita w’okunoonyereza ku ggwandiisizo ly’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . N'era yali mmemba ku lukiiko olufuzi olw'ekitongtole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bantu abayingira, okuwangaalira munda n'okufuluma eggwanga ( Uganda Immigration Board) okuva mu 2007 okutuuka mu 2011. Mu 2016, yalondebwa okukiikirira essaza ly'e Terego ey'obuvanjuba, mu [[:en:Arua_District|disitulikiti y'Arua]] , ku tiketi y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (2018). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
Mu Mwezi gw'omukaaga 2016, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ensonga z’omunda, mu kabineeti ya Uganda. <ref name="3R">{{Cite web |last=Asiimwe |first=Dicta |date=7 June 2016 |title=Museveni Names Cabinet, Appoints Wife to Education Ministry |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Museveni-expands-Cabinet--appoints-wife-to-Education-ministry/4552908-3236160-50s1f7z/index.html |access-date=23 March 2019}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Alex Onzima|Alex Onzima, omusajja omulala]]
* [[Simon D'Ujanga]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=13 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Asiimwe |first=Dicta |date=7 June 2016 |title=Museveni Names Cabinet, Appoints Wife to Education Ministry |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Museveni-expands-Cabinet--appoints-wife-to-Education-ministry/4552908-3236160-50s1f7z/index.html |access-date=23 March 2019 |newspaper=[[The East African]] |location=Nairobi}}
# https://stmaryscollegekisubi.com
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby'ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Nalufenya-Guantanamo-Bay-minister-Obiga-Kania/689844-3944352-15sb4mv/index.html Poliisi y'ebyobufuzi erumya eby'okwerinda byaffe - Kivumbi] nga 29 ogw;okutaano 2017.
o00k46vcei835au2qt2vxynu13y78cz
Bulasio Mukasa
0
12915
48029
47177
2026-04-26T19:08:25Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48029
wikitext
text/x-wiki
'''Zambaali Bulasio Mukasa''' Munnayuganda, munnamawulire, era [[:en:News_anchor|omusomi wago]]. <ref>{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=Nbs poaches news anchor Mukasa Zambali from BBS |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190723/72959/nbs-poaches-news-anchor-mukasa-zambali-from-bbs.html}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |last=Reporter |first=Sunrise |date=23 July 2019 |title=NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:News_anchor|Musomi w'amawulire]] ag'Oluganda agayitibwa Amasengejje era akubiriza pulogulaamu ya Barometer Akasameeme, pulogulaamu omukubaganyizibwa ebirowoozo ku by'obufuzi mu Luganda ku terefayina eya [[NBS Television (Uganda)|NBS mu Uganda]] . <ref name="auto4">{{Cite web |date=23 July 2019 |title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina |url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Yalondebwa okuba omubaka wa Paalamenti mu Munisipaali y’e Nansana mu Disitulikiti y’e Wakiso mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminebiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-19 |title=List: NUP MPs who Made It to Twelfth Parliament |url=https://dailystar.co.ug/list-nup-mps-who-made-it-to-twelfth-parliament/ |access-date=2026-01-22 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Zambaali yazaalibwa omugenzi John Wilson Segawole ne Florence Sarah Nakalembe Namusisi. Yakula ne jjajjaawe Asinansi Nasimbwa e Mugomola mu Semuto. Yatuula ebigezo bye ebyakamalirizo ku ddaala erya pulayimale mu ssomero lya Kijaguzo Primary School. Mu mwaka gwa 2002, yamaliriza [[:en:O_level|omutendera gwa siniya ey'okuna (O level)]] mu ssomero lya St. Denis Sebugwawo Kijaguzo Secondary School era n’amaliriza [[:en:A_level|ebigezo ebya siniya ey'omukaaga]] mu Kazo Hill College School School Kampala mu 2004. Yasoma diguli esooka mu by’obulambuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’atagimaliriza (2005–2007). Yatikkirwa dipilooma mu by'amawulire n'empuliziganya mu mwaka gwa 2011 okuva ku UMCAT School of Journalism and Mass Communication. <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Era alina diguli esooka mu by’enkolagana n’abantu okuva mu Yunivasite y’e Ndejje. <ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=29 July 2019 |title=Muyanga Lutaaya to replace Zambali at BBS Telefayina – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201907/muyanga-lutaaya-to-replace-zambali-at-bbs-telefayina.html}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okukakalabya egy'amawulire yakutandikira ku laadiyo ya Tiger FM ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu okuva mu 2007 okutuuka mu 2008. Okuva olwo abadde mu buweereza ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu ku leediyo ez’enjawulo okuli Metro FM 90.8 gyeyali okuva mu 2008 okutuuka mu 2011, Beat FM ne Capital FM gyeyali wakati wa 2011 ne 2012. Zambaali yeegatta ku laadiyo ya CBS eya 88.8 ne CBS emmanduso eya 89.2 nga omuweereza wa pulogulaamu, omukubiriza wa pulogulaamu ezikubaganya ebirowoozo era ng'[[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire.]] Yakola pulogulaamu nga Ag'okumpi n'ewala, tumutendereze n'ebifa munsi n'obwengula mu 2012 okutuuka 2020. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref> <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Wakati wa 2016 n'omwezi gw'Omusanvu 2019, <ref>{{Cite web |title=NBS TV Snatches BBS TV's Zambali Bulasio Luganda News Caster |url=https://blizz.co.ug/277/NBS-TV-Snatches-BBS-TVs-Zambali-Bulasio-Luganda-News-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> Zambaali yali akola ng'[[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire]] era omukubiriza wa pulogulaamu z'ebyobufuzi ku [[:en:BBS_Terefayina|BBS Terefayina]] . <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref>
Zambaali yeegatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Terefayina]] mu mwezi ogw'omunaana omwaka gwa 2019 ng’omusomi w’amawulire Amasengejje. <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> era ng'omukubiriza wa Barometer Akaasameeme pulogulaamu y'ebyobufuzi ey'Oluganda eragibwa buli Lwakubiri ku ssaawa nnya ez'ekiro. <ref name="auto">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS TV Unveils News Anchor Zambaali Bulasio Mukasa » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/nbs-tv-unveils-news-anchor-zambaali-bulasio-mukasa/}}</ref> <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Wakati w'omwaka gwa 2005 ne 2010, Zambaali yaweereza ng’omusomesa wa banne mu Kiyita Alliance for Development, Nabweru Orphan Support Project, Makerere Women Development Association era nga Ssentebe wa Nabweru Youth Health Club, mpozzi ne nga omuwandiisi wa Nansana Youth Parish. <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Okuva mu mwaka gwa 2020, Zambaali akola nga Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire mu kkanisa ya Uganda <ref>{{Cite web |date=July 8, 2013 |title=CBS news caster Zambali rumored to join NTV |url=https://bigeye.ug/cbs-news-caster-zambali-rumored-to-join-ntv/}}</ref> era ye dayirekita wa Zabama Investment Limited kampuni eteekateeka embaga. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda ==
Zambaali mufumbo era alina abaana basatu. <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Mu myaka gya 2018 ne 2019, yaweebwa engule ya Dan Kyazze ey’omuweereza w’amawulire ku leediyo y’Oluganda asinga. <ref>{{Cite web |date=28 November 2015 |title=Media Challenge Awards Winners 2015 |url=https://bigeye.ug/media-challenge-awards-winners-2015/}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa wikipidiya ==
{{DEFAULTSORT:Bulasio Mukasa, Zambaali}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
79u1svbjfhf9pgd5h38b3cyoavialep
David Kalwanga Lukyamuzi
0
12919
48030
47169
2026-04-26T19:08:54Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48030
wikitext
text/x-wiki
'''David Kalwanga Lukyamuzi''' (yazaalibwa mu 1979 <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Iis0VU1zZDIzTkNoeCtmaC8rZ0NQOVE9PSIsInZhbHVlIjoiV0J5alZhUFdWOXRkMHgzVmJYdWpSQT09IiwibWFjIjoiNWNmMzY2YTM0MjUxYjM2YWQ1N2MzN2EwODQ5ZWE1M2QzMTkzYmRhYzFjNmZmOTU4Njk0NjQwZjkzNDdmM2QyZCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-03-21 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> ), [[:en:Demographics_of_Uganda|Munayuganda]] era nga munnabyabufuzi mu bubaka bwa Palamenti. Akiikirira Busujju County mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya yuganda]] ey'ekkumi n'ebbiri (2026–2031). Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 mu tikiti ky’ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP). <ref>{{Cite news|title=NUP’s Kalwanga defeats Dombo in Busujju County race|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-kalwanga-defeats-dombo-in-busujju-county-race-5334620|access-date=5 March 2026|work=Daily Monitor}}</ref> <ref name=":0">{{Cite news|title=Opposition candidate Kalwanga wins Busujju County parliamentary seat|url=https://www.newvision.co.ug/category/uganda-elections/opposition-candidate-kalwanga-wins-busujju-seat-NV_226331|access-date=5 March 2026|work=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-05-19 |title=Politics: 🎥 WATCH: David Lukyamuzi sworn in as Busujju MP |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/watch-david-lukyamuzi-sworn-in-as-busujju-mp-NV_103067_032026 |access-date=2026-03-05 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Ex- minister Nyanzi battles 3 to reclaim Busujju County |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/ex-minister-nyanzi-battles-3-to-reclaim-busujju-county-3246912 |access-date=2026-03-05 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
David Lukyamuzi Kalwanga abadde mubaka wa Palamenti mu ssaza ly’e Busujju mu [[:en:Mityana_District|Disitulikiti y’e Mityana]] okuva mu 2016. Yaddamu okulondebwa n’ateekebwa mu gazeti mu butongole ku kisanja kya 2026–2031. <ref>{{Cite web |last=Nakibuule |first=Carolinah |title=MP Busujju Elect David Lukyamuzi Celebrates Gazette Confirmation of Victory |url=https://nilepost.co.ug/news/325160/mp-busujju-elect-david-lukyamuzi-celebrates-gazette-confirmation-of-victory |access-date=2026-03-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Kalwanga Calls for Respect of NUP Vetting Results Ahead of 2026 Polls |url=https://nilepost.co.ug/news/291458/kalwanga-calls-for-respect-of-nup-vetting-results-ahead-of-2026-polls |access-date=2026-03-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Emabegako yakolako ng’omusomesa. <ref>{{Cite web |last=Commonwealth Parliamentary Conference |title=Biographies-65thCPC-Halifax-2022 |url=https://storage.grenadine.co/public.grenadine.co/global/1573/1669/322400d6d6b6573fbbd82c29c08f78ce.pdf}}</ref>
Kalwanga yasituka okumanyizibwa mu ggwanga lyonna mu 2017, we yawakanya ekiteeso ky’okuggya ekkomo ku myaka gya Pulezidenti. Ng’omubaka eyeetongodde akwatagana n’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), yavumirira ennongoosereza mu nnyingo 102(b) eya Ssemateeka, n’alumiriza Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okugezaako okukozesa [[:en:Parliament|Palamenti]] okutumbula ebyobufuzi by’omuntu ku bubwe. Ennyikira ye yaleeta omuwendo gw’ababaka abavuganya ku NRM oba NRM abawakanya ennongoosereza eno okutuuka ku 13. <ref>{{Cite web |title=Busujju MP Joins Anti-Age Limit Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/busujju-mp-joins-anti-age-limit-campaign |access-date=2026-03-05 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Okusinziira ku akulira emisango mu disitulikiti Charles Rebero, Kalwanga owa National Unity Platform ye yawangula akalulu kano n’obululu 12,871. Munne ku lusegere, [[:en:Vincent_Nyanzi|Vincent Nyanzi]] owa National Resistance Movement yafuna obululu 11,537. <ref>{{Cite web |last=Namugerwa |first=Catherine |title=Kalwanga Wins Third Term as Busujju MP |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/314868/kalwanga-wins-third-term-as-busujju-mp |access-date=2026-03-05 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Busujju Constituency - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/constituencies/busujju-165/ |access-date=2026-03-05 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2025-06-30 |title=Mityana: Seven Candidates Target Kalwanga'S Busujju MP Seat |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/mityana-seven-candidates-target-kalwangas-busujju-mp-seat |access-date=2026-03-05 |website=Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Election Update: Zaake, Lukyamuzi, and NUP Make Gains as NRM Retains Key Seats : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/election-update-zaake-lukyamuzi-and-nup-make-gains-as-nrm-retains-key-seats |access-date=2026-03-05 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
* Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri
* [[Paul Mwiru]]
* [[Rebecca Kadaga]]
* [[Francis Zaake]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
2zb43vwete3diad9lwwu4tfxfo04rnh
Herbert Kabafunzaki
0
12920
48047
47185
2026-04-26T21:19:02Z
Ssebuufu
9882
48047
wikitext
text/x-wiki
'''Herbert Kabafunzaki''' [[:en:Uganda|Munnauganda]] omusuubuzi era munnabyabufuzi ,Yaliko Minisita omubeezi ow’enkolagana y’abakozi, emirimu n’amakolero okuva mu mwezi gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa ne ba Minisita abalala nga 22 Omwezi gwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref>
Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] eyalondebwa mu Rubanda County, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Obutobwe n’okusoma ==
Yazaalibwa mu Ggombolola ye Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga , mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza mu misomogye eja siniya.
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palaamenti]] ya 2016,Yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni (leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kusolooza enguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
{{Reflist}}
3i01c71oz3oi71zjct209q1qflyn1cg
48048
48047
2026-04-26T21:20:57Z
Ssebuufu
9882
48048
wikitext
text/x-wiki
'''Herbert Kabafunzaki''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusuubuzi era munnabyabufuzi ,Yaliko Minisita omubeezi ow’enkolagana y’abakozi, emirimu n’amakolero okuva mu mwezi gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa ne ba Minisita abalala nga 22 Omwezi gwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref>
Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] eyalondebwa mu Rubanda County, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Obutobwe n’okusoma ==
Yazaalibwa mu Ggombolola ye Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga , mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza mu misomogye eja siniya.
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palaamenti]] ya 2016,Yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni (leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kusolooza enguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
{{Reflist}}
37i3y1163xzceb5kpondds3is5vwco8
48049
48048
2026-04-26T21:21:52Z
Ssebuufu
9882
/* Omulimu gw’ebyobufuzi */
48049
wikitext
text/x-wiki
'''Herbert Kabafunzaki''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusuubuzi era munnabyabufuzi ,Yaliko Minisita omubeezi ow’enkolagana y’abakozi, emirimu n’amakolero okuva mu mwezi gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa ne ba Minisita abalala nga 22 Omwezi gwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref>
Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] eyalondebwa mu Rubanda County, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Obutobwe n’okusoma ==
Yazaalibwa mu Ggombolola ye Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga , mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza mu misomogye eja siniya.
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalaamenti]] ya 2016,Yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni (leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kusolooza enguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
{{Reflist}}
d8dcxpuvez8v71hb1thh8y2out5nglh
48050
48049
2026-04-26T21:22:12Z
Ssebuufu
9882
/* Omulimu gw’ebyobufuzi */
48050
wikitext
text/x-wiki
'''Herbert Kabafunzaki''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusuubuzi era munnabyabufuzi ,Yaliko Minisita omubeezi ow’enkolagana y’abakozi, emirimu n’amakolero okuva mu mwezi gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa ne ba Minisita abalala nga 22 Omwezi gwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref>
Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] eyalondebwa mu Rubanda County, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Obutobwe n’okusoma ==
Yazaalibwa mu Ggombolola ye Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga , mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza mu misomogye eja siniya.
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalaamenti]] ya 2016,Yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni (leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo|Ssaabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kusolooza enguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
{{Reflist}}
r1rpl9wr8o5mz3uz98s7hv0qrij1r8h
48051
48050
2026-04-26T21:22:55Z
Ssebuufu
9882
/* Laba ne */
48051
wikitext
text/x-wiki
'''Herbert Kabafunzaki''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusuubuzi era munnabyabufuzi ,Yaliko Minisita omubeezi ow’enkolagana y’abakozi, emirimu n’amakolero okuva mu mwezi gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa ne ba Minisita abalala nga 22 Omwezi gwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref>
Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] eyalondebwa mu Rubanda County, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Obutobwe n’okusoma ==
Yazaalibwa mu Ggombolola ye Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga , mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza mu misomogye eja siniya.
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalaamenti]] ya 2016,Yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni (leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo|Ssaabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kusolooza enguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
{{Reflist}}
ncmnv54umkj8p90k4tnp0j82lx7szhw
Balyeku Moses Grace
0
12931
48031
47217
2026-04-26T19:09:29Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48031
wikitext
text/x-wiki
[[File:Balyeku_Moses_Grace.jpg|thumb|2024 Balyeku Musa Grace.jpg]]
'''Balyeku Moses Grace''' Munnayuganda, munnabyabufuzi ate munabizinensi. <ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Y'abadde omubaka wa [[:en:Parliament|palamenti]] mu bugwanjuba bwa [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] . <ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye nnannyini [[:en:Baba_TV_Uganda|Baba TV]] ne Baba FM. <ref>{{Cite news|title=Police switches off Balyeku and Mwiru's radio stations in Jinja|url=https://nilepost.co.ug/news/95695/police-switches-off-balyeku-and-mwirus-radio-stations-in-jinja}}</ref> Yatongozebwa ng'omumyuka wa ssentebe w'ekibiina kya MK mu 2023. <ref>{{Cite web |title=MK Movement Busoga chapter leadership unveiled |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_162934 |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Balyeku mu 2010 yalondebwa kubwa ssentebe w’ekibiina [[:en:National_Resistance_Movement|kya National Resistance Movement]] (NRM) [[:en:Jinja_District|mu Disitulikiti y’e Jinja]] . <ref>{{Cite news|last=Walukamba|first=Aldon|date=2 Aug 2010|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499v|work=Uganda Radio Network|pages=1}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, Balyeku yavuganya ku kifo ky’omubaka wa palamenti mu Jinja west ng’avuganya ne Harry Kasigwa owa FDC eyali mu ntebe mu kiseera ekyo. <ref>{{Cite news|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM Chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499}}</ref> Abaali bavuganya abalala kwaliko Fred Kasisa (NRM), Simon Muyanga Lutaaya (FDC), ne Zaake Kibedi (NRM) n’abalala. <ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Road to 2011: The scramble for Jinja West seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/road-to-2011-the-scramble-for-jinja-west-seat-1470752 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu 2019 bamunonyerezaako kunsonga z’ettaka kyokka oluvannyuma akakiiko k’ebyettaka aka Catherine Bamugemereire ne kalaga nti talina musango. <ref>{{Cite web |date=2019-08-28 |title=Land commission summons Jinja West MP Balyeku over land grabbing |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-summons-jinja-west-mp-balyeku-over-land-grabbing/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-08-30 |title=Land commission grills MP Balyeku over Jinja land saga |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-grills-mp-balyeku-over-jinja-land-saga/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Balyeku bwe yali akyali mu palamenti yawagira ekya bamusigansimbi ba wano okusiimibwa n’okuyambibwako gavumenti. <ref>{{Cite web |title=MP wants govt to recognise local investors |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Era yateranga okuwagira abasuubuzi okusinga SACCO z'abakyala mu kitundu kye. <ref>{{Cite web |title=Jinja MP boosts parish women SACCOS |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Mu 2020, yazzaayo obukadde bwa shs 20 ezaali ziweereddwa ababaka ba palamenti okubayambako mu kulwanyisa akawuka ka COVID-19. <ref>{{Cite news|title=Moses Balyeku returns shs20m Covid-19 money|url=https://nilepost.co.ug/news/75652/moses-balyeku-returns-shs20m-covid-19-money}}</ref>
Mu kulonda kwabonna okwa 2021, Balyeku Moses Grace yafiirwa ekifo kya palamenti weyawangulwa Timothy Batuwa owa FDC. <ref>{{Cite web |last=Lubwama |first=Alice |title=Corruption grossly affects the health sector- MP Batuwa |url=https://capitalradio.co.ug/news/2022-12-12-corruption-grossly-affects-the-health-sector-mp-batuwa/ |access-date=2024-01-06 |website=Capital Radio |language=en-KE}}</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
r21ldvh3jpa8e71vujtbgjxfh9l229n
Mayanja Kyompitira Sebalu
0
12933
48032
47568
2026-04-26T19:09:54Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48032
wikitext
text/x-wiki
'''Mayanja Kyompitira Sebalu''' (yazaalibwa mu 1931 e [[:en:Nagalama|Nagalama]], Kyagwe Obukiikakkonobwobuvanjuba,mu [[:en:Mukono_District|Disituliki y'e Mukono]] ) Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi. Mu 1961, Sebalu yaweereza ku mulembe gwa [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] nga minisita w’ebyensimbi eyasooka mu ggwanga. <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-10-02 |title=Ngonians On The Road to Independence |url=https://blog1902com.wordpress.com/2020/10/02/ngonians-on-the-road-to-independence/ |access-date=2023-07-03 |website=Blog 1902 |language=en-GB}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Yasomera ku [[Namilyango College]], oluvannyuma n’agenda mu maaso n’okusoma e Buyindi ku [[:en:Panjab_University|Punjab University]], [[:en:Calcutta_University|Calcutta University]], ne [[:en:Delhi_University|Delhi University]], gye yafunira diguli mu by’enfuna (Economics) (1956) n’amateeka(Law) (1958). <ref name=":0" />
Sebalu bwe yakomawo e Uganda, ye ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] ne batandikawo kkampuni ya bannamateeka. Bano baakolera wamu oluvannyuma Kiwanuka n’afuuka pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] .
Nga munnamateeka, Sebalu yesimbawo mu [[:en:1961_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda mu 1961]] mwe yalondebwa okukiikirira Kyaggwe ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] wansi w’ekibiina kya Democratic Party (DP). Nga wekyali nti be baali basinze obungi mu Paalamenti, Kiwanuka ng’omukulembeze w’ekibiina kya Democratic Party, yalina okukola gavumenti era Sebalu yalondebwa okuba Minisita w’enkulaakulana mu by'enfuna. Ekibiina kya Democratic Party kyawangula n'ebifo 44 ku bifo 82.
Nga bw’agenda mu maaso n’emirimu gye egy’okuwereza, nga tewanayita yadde omwaka Sebalu yatwala obuvunaanyizibwa bwa Christopher George Melmoth ku bwa Minisita w’ebyensimbi ekyamufuula Minisita w’ebyensimbi eyasooka mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1010258 |access-date=2023-07-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw'okuwangulwa mu [[:en:1962_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwaliwo mu 1962 mu Yuganda]], Sebalu yafiirwa ekifo kye mu kabineti n'omulimu gwe ogw'obwannannyini ogw'amateeka oluvannyuma lw'Ameefuga.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
l9b1q23dhuzvqltb8vqxwrk14kdzwl0
Babiiha Jane Alisemera
0
12934
48033
47353
2026-04-26T19:10:16Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48033
wikitext
text/x-wiki
'''Babiiha Jane Alisemera''' munnabyabufuzi era muwi w’amagezi mu Yuganda. Yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] era akola nga Commissioner [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ku kakiiko k'ebyokulonda. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon Alisemeera Jane Babiiha |url=https://nrm.ug/our-leaders/hon-alisemeera-jane-babiiha |access-date=16 March 2024 |website=Hon Alisemeera Jane Babiiha {{!}} National Resistance Movement |language=en}}</ref> Amaze emyaka 10 nga [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] eyo gye yakubiriza ekibiina ekigatta ababaka ba Palamenti abakyala. Yaliko Ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliko ababaka ba Palamenti. <ref>{{Cite web |date=30 May 2023 |title=NRM leaders in Mukono seek to address party's 2021 performance |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_161588 |access-date=30 April 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=12 August 2009 |title=The Official Report of the Proceedings of the East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/uploads/12%20Aug%202009.pdf |website=EAST AFRICAN LEGISLATIVE ASSEMBLY}}</ref>
== Omulimu ==
Alisemera musawo (nurse) omukugu. Yabadde ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Palamenti. <ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Ebiwandiiko ebikozeseddwawa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
7a3ti8jny6m0smlcanoo8429juak3fg
Ekwau Ibi Florence
0
12936
48034
47356
2026-04-26T19:10:45Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48034
wikitext
text/x-wiki
[[File:Ekwa_Ibi_Florence.jpg|thumb|Ekwa Ibi Florence.jpg]]
'''Ekwau Ibi Florence''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], Munabyabufuzi era [[:en:Legislator|mubaka wa Palamenti]] . Ono ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka]] wa [[:en:Kaberamaido_District|disitulikiti y’e Kaberamaido]] omukyala mu [[:en:Parliament|palamenti]] ey’ekkumi n’emu wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|FDC]] . <ref name=":0">{{Cite news|date=2017-02-17|title=Ekwau trounces Turinawe in FDC EALA Election|url=https://www.newvision.co.ug/news/1445792/ekwau-trounces-turinawe-fdc-eala-election|access-date=2024-04-30|work=New Vision}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Ibi Florence Ekwau |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/ |access-date=2024-04-30 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi. ==
Nga 6.2.2017, Ekwau Florence ye yakwatira ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] bendera mu [[:en:East_African_Legislative_Assembly|lukiiko lw’ababaka ba East Africa]] (EALA). <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=FDC vets EALA candidates as party waits for House rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-vets-eala-candidates-as-party-waits-for-house-rules-1685032 |access-date=2024-04-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yavaayo ng'omuwanguzi ku baali beesimbyewo omwenda abaalondebwa [[:en:Election_commission|akakiiko k'ebyokulonda]] mu kibiina . <ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:Bako_Christine_Abia|Bako Christine Abia]]
* [[:en:Rosemary_Nauwat|Rosemary Nauwat]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’omwenda]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
jo3cuq31g1ityk297wcn9rlwiynaxct
Vienna College Namugongo
0
12941
48044
47275
2026-04-26T20:51:41Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48044
wikitext
text/x-wiki
'''Vienna College Namugongo''' ssomero lya nsi yonna erikolera mu Uganda, Kenya, Burundi, Tanzania ne Amerika. <ref>{{Cite web |title=About Us |url=http://www.vienna.ug/index.php/15-pages/31-about-us#:~:text=Vienna%20College%20Namugongo,%20is%20a,,%20its%20home%20setting%20%E2%80%93%20Uganda. |access-date=2024-08-30 |website=www.vienna.ug}}</ref> Essomero lino lyawandiisibwa wansi wa [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|minisitule y'ebyenjigiriza n'emizannyo mu Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Homepage |url=https://www.education.go.ug/ |access-date=2024-08-30 |website=Ministry of Education And Sports |language=en-US}}</ref> Essomero lino lisomesa ensoma eri ku musingi gwa [[:en:British_Curriculum|British Curriculum]] of [[:en:Cambridge_International_Examinations|Cambridge International]] Extermination syllabus nga erina Reg No. UG010 eri abayizi bonna. <ref>{{Cite web |title=Vienna College Namugongo: Details, Fees and Reviews |url=https://www.international-schools-database.com/in/kampala/vienna-college-namugongo-kampala |access-date=2024-08-30 |website=www.international-schools-database.com |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Vienna College Namugongo |url=https://schoolnet.africa/UG/lower/vienna-college/ |access-date=2024-08-30 |website=Schoolnet Uganda Portal |language=en-US}}</ref> Essomero lino lirina abayizi abatakka wansi wa 400. <ref>{{Cite web |title=Home |url=http://vienna.ug/ |access-date=2024-08-30 |website=vienna.ug}}</ref> Essomero lino lisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y’e Wakiso]] ku luguudo lw’e Namugongo. <ref>{{Cite web |title=Habari Search Web Directory |url=https://www.habariportal.com/directory/listing/vienna-college-namugongo |access-date=2024-08-30 |website=Habari Web Directory and Community Portal |language=en-US}}</ref>
== Emizannyo n'okwewummuzaamu ==
Vienna College Namugongo erina ebifo eby’emizannyo eby'enjawulo omusobola okuzannyirwa table tennis, badminton, aerobic n’okuwuga. <ref>{{Cite web |title=Vienna College Namugongo |url=https://schoolnet.africa/UG/lower/vienna-college/ |access-date=2024-08-30 |website=Schoolnet Uganda Portal |language=en-US |archive-date=2024-08-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240830123232/https://schoolnet.africa/UG/lower/vienna-college/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=NOTICE FROM VIENNA COLLEGE NAMUGONGO |url=https://www.newvision.co.ug/opportunities/notices-3744 |access-date=2024-08-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-07-01 |title=What is your school’s co-curricular timetable? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/what-is-your-school-s-co-curricular-timetable--4675394 |access-date=2024-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Uganda |first=TheSpy |date=2024-01-10 |title=Vienna College Namugongo Soars To New Heights As Students Register Outstanding Performance In Cambridge Advanced Subsidiary Exams - TheSpy |url=https://www.spyuganda.com/vienna-college-namugongo-soars-to-new-heights-as-students-register-outstanding-performance-in-cambridge-advanced-subsidiary-exams/ |access-date=2024-08-30 |language=en-GB}}</ref> Essomero lino litegeka emikolo gy’okutikkira abayizi okugenda ku mitendera emirala egy’obuyigirize. <ref>{{Cite web |title=Home |url=http://vienna.ug/ |access-date=2024-08-30 |website=vienna.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Vienna College Namugongo holds inaugural graduation - New Vision Official |url=https://www.newvision.co.ug/category/undefined/vienna-college-namugongo-holds-inaugural-grad-NV_190129 |access-date=2024-08-30 |website=www.newvision.co.ug |language=en}}</ref> Essomero lino lyetaba mu mpaka z'eggwanga okugeza nga eza National Schools Basketball. <ref>{{Cite web |title=Vienna in ball finals |url=https://www.newvision.co.ug/news/1037074/vienna-ball-finals |access-date=2024-08-30 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Enkaayana eziriwo ==
Essomero lino ttendekero erikangavvula abayizi baayo n’okukola ku misango egiroopebwa gagikwata ku nneeyisa eteli nnungi. Mu mwaka gwa 2023, emisango gy’okutulugunya abantu, okukozesa ebiragalalagala ebimenya amateeka n’emirala gyeyongera. Essomero lino lyatuuza olukiiko n’abazadde okuteekawo enkola ezikuuma abaana okuva ku mpisa ez’obulabe, ekintu ekyagendererwamu okusiga empisa mu bayizi. <ref>{{Cite web |date=2023-01-25 |title=Vienna College holds emergency meeting over bullying, LGBT |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/vienna-college-holds-emergency-meeting-over-bullying-lgbt-4098262 |access-date=2024-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Vienna College Axes Expats |url=https://www.newvision.co.ug/news/1026595/vienna-college-axes-expats |access-date=2024-08-30 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:Taibah_College_School|Essomero lya Taibah College]]
* [[:en:Gayaza_High_School|Essomero lya Gayaza High School]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
<references />
s7e56t5czbs9dvezmtil2m6o63fpbp2
Robert Maseruka
0
12942
48035
47280
2026-04-26T19:11:06Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48035
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Maseruka''' yazaalibwa nga 20.2.2000. Ono Munnayuganda era nga munnabyabufuzi nga ye mukulembeza w'abayizi ow'omulundi ogwa 89 mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] okuva mu 2023 okutuuka mu 2024. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Robert Maseruka: Mukono South’s youngest MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/robert-maseruka-mukono-south-s-youngest-mp-elect-5337472 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'obuyigirize bwe ==
Maseruka yazaalibwa Simon Ssettuba ne Joseline Nanfuka e Nakisunga mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y’e Mukono]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=2026-01-22 |title=Robert Maseruka, youngest MP elect talks aspirations in politics, love |url=https://www.pulse.ug/story/robert-maseruka-youngest-mp-elect-talks-aspirations-in-politics-love-2026012207002108838 |access-date=2026-01-25 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Yazaalibwa mu maka g’abaana bataano era ye mwana owookusatu. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Robert Maseruka: Mukono South’s youngest MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/robert-maseruka-mukono-south-s-youngest-mp-elect-5337472 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Emisomo yagitandikira mu Kireka Hill Infant School gye yamalira ekibiina eky'omusanvu. Bwe yali eyo, yaweereza nga omukulembeze w'abayizi mu kibiina eky'omukaaga ne eky'omusanvu okuva mu mwaka gwa 2012 okutuuka mu 2013. <ref name=":2">{{Cite web |date=2023-04-14 |title=Maseruka wins Makerere guild race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maseruka-wins-makerere-guild-race-4199816 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yeegatta ku ssomero lya Bugema Adventist Secondary School ne Wellstar Bright Secondary School, Mukono okukakalabya [[:en:Secondary_education|emisomo gya siniya]] . Ku ssomero lya Wellstar Bright Secondary School, gyeyagenda okukakalabya emisomo gya siniya egyawaggulu (A' level) okuva mu mwaka gwa 2017 okutuuka mu 2018, yaddamu okuweereza nga omukulu w'abayizi mu ssomero eryo. <ref name=":2">{{Cite web |date=2023-04-14 |title=Maseruka wins Makerere guild race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maseruka-wins-makerere-guild-race-4199816 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma, mu mwaka gwa 2020, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] n’afuna diguli mu by’amawulire n’empuliziganya. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Robert Maseruka: Mukono South’s youngest MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/robert-maseruka-mukono-south-s-youngest-mp-elect-5337472 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2023-04-14 |title=Maseruka wins Makerere guild race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maseruka-wins-makerere-guild-race-4199816 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Omukululo gw’ebyobufuzi ===
Maseruka yeyali omukulembeze w’ekibiina ky’ebyamawulire n’empuliziganya mu yunivasite y’e Makerere okuva mu 2020 okutuuka mu 2023. Mu 2022, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olw'ekinaana mu munaana Makerere University Guild nga kansala akikirira olukiiko luno mu ssomero ly’ennimi, ebiwandiiko n’empuliziganya. Era nga yali sipiika wa Nsibirwa Hall. <ref name=":2">{{Cite web |date=2023-04-14 |title=Maseruka wins Makerere guild race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maseruka-wins-makerere-guild-race-4199816 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu mwaka gwa 2023, yavuganya ku bwa pulezidenti wa guild era n’awagirwa ekibiina ki [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] oluvannyuma lwa Margaret Nattabi eyali aweereddwa bendera y’ekibiina kino okuggyibwa mulwokaano. <ref>{{Cite web |date=2023-04-13 |title=Makerere students to vote for guild leaders on Friday |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-students-to-vote-for-guild-leaders-on-friday-4197986 |access-date=2026-01-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-04-13 |title=Makerere University guild elections set for Friday |url=https://www.independent.co.ug/makerere-university-guild-elections-set-for-friday/ |access-date=2026-01-27 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yalondebwa okubeera Pulezidenti wa [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] Guild ow'omulundi ogwa 89 ekifo kye yalimu okutuuka mu 2024. <ref name=":2">{{Cite web |date=2023-04-14 |title=Maseruka wins Makerere guild race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maseruka-wins-makerere-guild-race-4199816 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw’emisomo gye mu yunivasite y’e Makerere mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuwandiisi wa disitulikiti y’e Mukono mu kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP). <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Robert Maseruka: Mukono South’s youngest MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/robert-maseruka-mukono-south-s-youngest-mp-elect-5337472 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2024, yakwatibwa olw’okwetaba mu kwekalakasa okwali kugendereddwamu okulwanyisa obuli bw'enguzi nga batambuza ebigere okugenda mu Palamenti era ono yali wamu n’abavubuka abalala nga bagenderera okufuna okuddibwamu okuva mu gavumenti kunsasaanya ey'ensimbi y'omuwi womusolo. <ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Former Makerere guild boss granted bail |url=https://nilepost.co.ug/news/209442/former-makerere-guild-boss-granted-bail |access-date=2026-01-25 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Mu 2025, yavuganya mu kamyufu ka [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] ku kifo ky'omubaka wa Palamenti e Mukono South n'avaayo ng'omuwanguzi, era naweebwa tikiti y'ekibiina. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Robert Maseruka: Mukono South’s youngest MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/robert-maseruka-mukono-south-s-youngest-mp-elect-5337472 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Sseryazi |first=Herbert |title=NUP Faces Backlash in Mukono South Over Controversial Maseruka Endorsement |url=https://nilepost.co.ug/news/277457/nup-faces-backlash-in-mukono-south-over-controversial-maseruka-endorsement |access-date=2026-01-25 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mukono South Race Heats Up as Three Candidates Take Lead : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/-mukono-south-race-heats-up-as-three-candidates-take-lead |access-date=2026-01-25 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ssebugwawo |first=Sulaiman |title=NUP Embraces Young Leaders as Fresh Faces Secure Parliamentary Tickets |url=https://nilepost.co.ug/politics/291076/nup-embraces-young-leaders-as-fresh-faces-secure-parliamentary-tickets |access-date=2026-01-25 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Maseruka yalondebwa mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda okwabonna mu 2026]] nga omubaka wa Palamenti ya Mukono South mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri okuva mu mwaka gwa 2026 okutuuka mu 2031. Ono yavuganya ne banne abalala 10 okwali n’oyo aliyo kati, Fred Kayondo nga ono ye mubaka wa Palamenti ya Mukono South mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Robert Maseruka: Mukono South’s youngest MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/robert-maseruka-mukono-south-s-youngest-mp-elect-5337472 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2026-01-22 |title=Robert Maseruka, youngest MP elect talks aspirations in politics, love |url=https://www.pulse.ug/story/robert-maseruka-youngest-mp-elect-talks-aspirations-in-politics-love-2026012207002108838 |access-date=2026-01-25 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-sweeps-all-parliamentary-seats-in-mukono-amid-chaos-5332088 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okulwanirira ebyenjigiriza ==
Mu mwaka gwa 2023, yakulemberamu kawefube gwe yatuuma, Save a Makererean, nga ono yagendererwamu okusonda ensimbi ziyambeko ku abayizi abalemererwa okufuna ebisale by’okusoma bamalirize emisomo gyabwe ku yunivasite. <ref>{{Cite web |date=2023-10-11 |title=Tuition crisis: Mak guild launches campaign to support students |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tuition-crisis-mak-guild-launches-campaign-to-support-students-4396914 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-11-25 |title=Mak students start fees fundraising drive |url=https://www.independent.co.ug/mak-students-start-fees-fundraising-drive/ |access-date=2026-01-25 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Maseruka ono ng’ali wamu ne Edrine Wafula, omukulembeze w'abayizi ku yunivasite y’e Kyambongo, mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka gwa 2023 baawa ekitongole ekivunaanyizibwa [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|ku by’enjigiriza ekya National Council for Higher Education]] (NCHE) nsalessale wabbanga lya wiiki bbiri okukkiriza amasomo gonna agaali galangiriddwa nti gaggwaako mu budde obwo. <ref>{{Cite web |date=2023-05-24 |title=Student leaders give NCHE, varsities two-week ultimatum |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/student-leaders-give-nche-varsities-two-week-ultimatum-4245198 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Ivan_Bwowe|Ivan Bwowe]]
* [[Sarah Kagingo]]
* [[:en:Biddemu_Bazil_Mwotta|Biddemu Bazil Mwotta]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
pzzlxs7xp5h4r3z00tdrvk3az7e9e2s
Sitenda Sebalu
0
12947
48036
47311
2026-04-26T19:11:30Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48036
wikitext
text/x-wiki
'''Sitenda Sebalu''' munnabyabufuzi [[Yuganda|Munnayuganda]] era nga yaliko [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Palamenti]] owa Kyadondo East mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'omwenda]]. Sitenda yawangulwa mu kulonda okw’okuddamu mu 2017 nga [[Bobi Wine]] yalangirirwa ng’omuwanguzi n’obuwanguzi obw’amaanyi.<ref>{{cite web |date=11 July 2017 |title=Singer Bobi Wine wins parliamentary seat in Uganda |url=https://www.standardmedia.co.ke/entertainment/african-news/2001245631/singer-bobi-wine-wins-parliamentary-seat-in-uganda |access-date=23 March 2021 |website=East African News}}</ref>
Mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021]] mu Uganda, Sitenda Sebalu yaddamu okuvuganya ku kifo kya palamenti mu Kyadondo East Constituency ku kaadi y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] n’awangulwa Muwada Nkunyingi ow’ekibiina kya [[National Unity Platform]], ekikulemberwa Robert Kyagulanyi Sentamu. Okuva olwo Sitenda yalangirira nti yawummula ebyobufuzi eby’okulonda.<ref>{{Cite web |date=2017-07-03 |title=Uganda: 3 lessons from the Ghetto President's by-election triumph |url=https://africanarguments.org/2017/07/uganda-3-lessons-from-the-ghetto-presidents-by-election-triumph/ |access-date=2021-03-12 |website=African Arguments |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
4o7ad52vu0owqgu6h5o6j48w01pvba3
Robert Mugabe Kakyebezi
0
12950
48037
47328
2026-04-26T19:11:54Z
Solomon Suubi
6901
Ngasse ekiwandiiko mu ttuluba
48037
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Mugabe Kakyebezi''' nga ono amanyiddwa nnyo nga '''Etaara''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, omusomesa, era munnamawulire. <ref>{{Cite web |date=24 May 2016 |title=Mbarara Mayor Kakyebezi Sworn in |url=https://chimpreports.com/mbarara-mayor-kakyebezi-sworn-in/ |access-date=13 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Ye meeya w'ekibuga [[:en:Mbarara_City|Mbarara]], ekimu ku bibuga ebisinga obunene mu bukiikaddyo bw'obugwanjuba bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |date=29 May 2019 |title=Mbarara: Councilors set tough conditions on Mayor as they approve budget today |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/05/mbarara-councilors-set-tough-conditions-on-mayor-as-they-approve-budget-today.html |access-date=13 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Bweyali omuto, bazadde be basenguka ne bagenda mu disitulikiti kati eyitibwa ey’e [[:en:Kazo,_Uganda|Kazo]] mu kyalo kye Kantaganya, mu [[Kanoni|muluka gwe Kanoni]], nga eno oluvannyuma ne yegatta ku Kantaganya primary school gye yamalira ekibiina eky'omusanvu.
Oluvannyuma yeegatta ku Makobore High School e [[Rukungiri]] okusoma siniya kyokka olw’obuzibu bw’ebisale by'esomero, eno yavaayo mu siniya ey'okusatu n’agenda mu Nyakagyeme Secondary School eyali ey’essente entonotono era eno gyeyatulira siniya ey'okuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] . Oluvannyuma yeegatta ku Rugarama Secondary School mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] gyeyatulira siniya ey'omukaaga [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]]. bweyamaliriza siniya ey'omukaaga, yewandiisa okukola dipulooma mu Secondary Education mu National Teachers’ College, e [[Kabale]], era n’atikkirwa mu 1998. Bwe yatandika okufuna ku ssente ezitegerekekako, yeewandiisa okusoma diguli mu Social Work and [[:en:Social_Administration|Social Administration]] studies mu [[Bishop Stuart University]] e [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu mwaka gwa 2012, era yatikkirwa nga 16 October 2015. Munnakibiina kya Anglican Church of Uganda.
== Omukozi w'okulaadiyo ==
Nga omwaka gwa 2002 nga gutandiika, Kakyebezi yaweebwa omulimu ku [[Radio West (Uganda)|Radio West]] okukola pulogulaamu ey'okusanyusa abantu (comic) eyali eyitibwa Owatutanga aheru and Akagwe. <ref>{{Cite web |date=3 March 2016 |title=Radio West's Kakyebezi Voted Mbarara Mayor |url=https://chimpreports.com/radio-wests-kakyebezi-voted-mbarara-mayor/ |access-date=13 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yakulungula emyaka egisukka mu kkumi n’ena ng’akola ku Radio West ekimufuula okuba nga y’omu ku ba Presenters abakyasinze okuweereza ku laadiyo eno ebbanga eddene, nga tannaba kwegatta mu byabufuzi. <ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=30 October 2015 |title=Veteran Radio presenter Kakyebezi triumphs in NRM mayoral race |url=https://bigeye.ug/veteran-radio-presenter-kakyebezi-triumphs-in-nrm-mayoral-race/ |access-date=14 May 2020 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu mwaka gwa 2015, Kakyebezi yavuganya n’awangula obwa meeya w’ekibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu kulonda kwa kamyufu k'ekibiina ki [[National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |last=Tumushabe |first=Alfred |date=1 November 2015 |title=Comedian poised to be Mbarara mayor |url=https://www.monitor.co.ug/Elections/Comedian-poised-to-be-Mbarara-mayor/2787154-2939136-hts841/index.html |access-date=14 May 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Mu 2019, abawagizi ba NRM baamusaba obutavuganya mu kulonda kwabonna okwa 2021 . <ref>{{Cite web |date=17 February 2019 |title=NRM Supporters ask Mbarara Mayor, Kakyebezi not to contest again |url=https://croozefm.com/nrm-supporters-want-mbarara-mayor-kakyebezi-not-to-contest-again/ |access-date=14 May 2020 |website=Western Uganda's Biggest radio.}}</ref>
Kakyebezi yawangula munnakibiina ki [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|FDC]], Stanley Katembeya mu kulonda kwa bonna okwa 2016. <ref name=":0">{{Cite web |date=3 March 2016 |title=Ex-Radio Presenter Kakyebezi Wins Mbarara Mayoral Race |url=https://www.redpepper.co.ug/2016/03/ex-radio-presenter-kakyebezi-wins-mbarara-mayoral-race/ |access-date=13 May 2020 |website=Red Pepper Uganda |language=en-US}}</ref>
== Okukontana ==
Mu 2018, kigambibwa nti yafuna akabenje k’emmotoka akaaleka abantu babiri nga balumiziddwa ate omu n’afa. <ref>{{Cite web |title=Mbarara Mayor involved in accident, one dead |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1481405/mbarara-mayor-involved-accident-dead |access-date=13 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu mwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2019, yawawaabirwa nga kigambibwa nti yafulumya ebifaananyi ebityoboola omuntu omulala. <ref>{{Cite web |date=19 June 2019 |title=MBARARA MUNICIPALITY MAYOR SUED OVER DEFAMATORY PICTURES |url=https://mknewslink.com/mbarara-municipality-mayor-sued-over-defamatory-pictures/ |access-date=13 May 2020 |website=MK Newslink |language=en-US}}</ref>
Mu 2017, yavunaanibwa omusango gw’okubulankanya nsimbi ezisoba mu bukadde 300 [[:en:Katete_(Uganda)|eza Katete]] wooden bridge. <ref>{{Cite web |last=admin |date=13 December 2017 |title=Mbarara Mayor-Kakyebezi on fire over Shs. 300Million Katete Wooden Bridge |url=https://mbararacity.com/mbarara-mayor-kakyebezi-on-fire-over-shs-300million-katete-wooden-bridge/ |access-date=14 May 2020 |website=Mbarara City News |language=en-US}}</ref> Ku ntandikwa ya 2019, era yakunyizibwa nga entabwe yava nsimbi akawumbi kamu n'obukadde lusanvu ezasaasaanyiziddwa ku [[:en:Electric_light|bitaala by'oku]] nguudo nga tezikiriziddwa. <ref>{{Cite web |date=1 April 2019 |title=Mbarara mayor, executive grilled over UGX1.7b solar street light project |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/04/mbarara-mayor-executive-grilled-over-ugx1-7b-solar-street-light-project.html |access-date=14 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
Mu mwezi ogw'okusatu omwaka gwa 2019, yavumirira ekikolwa ky'okukyusa ente y’ [[:en:Ankole|Ankole]] Rusiina eyali ey'ebyafaayo. <ref>{{Cite web |date=14 May 2019 |title=Mbarara Mayor, Kakyebezi Says Cow Statue 'Rusiina' Will be Revamped |url=https://www.softpower.ug/mbarara-mayor-kakyebezi-says-cow-statue-rusiina-will-be-revamped/ |access-date=14 May 2020 |website=Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News |language=en-US}}</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
8ygkjqlsyeg67v7vxp23658puptu34w
Benson Lugwar
0
12956
48057
47348
2026-04-27T05:15:01Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Munnabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48057
wikitext
text/x-wiki
'''Benson Lugwar''' Munauganda ,munnabyabufuzi era omulwanirizi w’abavubuka mu Uganda . Yalondebwa ku bwa Mubaka wa Palaamenti mu Bukiika kono bwa Agago consituwensi mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebiri mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kalulu ka Uganda aka 2026]], nga yeesimbawo ku bwannamunigina. <ref name=":0">{{Cite web |last=Goret |first=Valentine |date=2025-06-25 |title=Intelsat Partners with the Whitaker Peace & Development Initiative to Expand Access to Education in East Africa |url=https://www.wpdi.org/news/intelsat-partners-with-wpdi-to-expand-access-to-education-in-east-africa/ |access-date=2026-02-24 |website=WPDI |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Why more NRM MPs lost in Acholi, despite Museveni's win |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/why-more-nrm-mps-lost-in-acholi-despite-museveni-s-win-5337560 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obutobwe No'buvo ==
Yatikkirwa mu pulogulaamu ya Whitaker Peace and Development Initiative (WPDI), avuddeyo ng’omukulembeze w’ekitundu era nnantameggwa w’abavubuka, era aweereza ku lukiiko lw’abavubuka olwa Royal Danish Embassy Youth Sounding Board.badde mukulembeze wa bavubuka mu bukiikakkono bwa Uganda era nga mukulembeze mu byobufuzi by'omu kitundu ekyo nga tannalondebwa mu Palaamenti. . <ref name=":0">{{Cite web |last=Goret |first=Valentine |date=2025-06-25 |title=Intelsat Partners with the Whitaker Peace & Development Initiative to Expand Access to Education in East Africa |url=https://www.wpdi.org/news/intelsat-partners-with-wpdi-to-expand-access-to-education-in-east-africa/ |access-date=2026-02-24 |website=WPDI |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGoret2025">Goret, Valentine (2025-06-25). [https://www.wpdi.org/news/intelsat-partners-with-wpdi-to-expand-access-to-education-in-east-africa/ "Intelsat Partners with the Whitaker Peace & Development Initiative to Expand Access to Education in East Africa"]. ''WPDI''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-24</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Anena |first=Cinderella |title=“I felt my voice mattered”: A courageous youth perspective on shaping Uganda's National Framework on Health Education and Life Skills |url=https://uganda.unfpa.org/en/news/%E2%80%9Ci-felt-my-voice-mattered%E2%80%9D-courageous-youth-perspective-shaping-ugandas-national-framework}}</ref>
== Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi ==
Lugwar yaweereza nga kansala wa Disitulikiti mu [[Agago (disitulikit)|Disitulikiti y’e Agago]], gye yali yeenyigira mu kukwatagana n’abavubuka n’abantu b’omukitundu. Yalwanirira enteeseganya z’emirembe n’enteekateeka z’okuwagira eby’obulimi mu bibiina by’abavubuka mu bitundu by’e Acholi, Lango, ne Karamoja. <ref>{{Cite web |date=2024-05-27 |title=Youths from Acholi, Lango, Karamoja unite for peace |url=https://gnna.co.ug/2024/05/youths-from-acholi-lango-karamoja-unite-for-peace/ |access-date=2026-02-24 |website=Greater North News Agency |language=en-US}}</ref> Yevuganya John Amos Okot mukamyufu ka NRM mu 2025 mubukika kono ,Mu Ssaza lya Agago North . <ref>{{Cite web |last=Kizza |first=Joseph |date=2025-07-17 |title=News: NRM parliamentary primaries 2025 - as it happened |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/nrm-parliamentary-primaries-2025---as-it-happ-NV_214662_022026 |access-date=2026-02-24 |website=New Vision}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026, Lugwar yavuganya ku kifo kya palamenti ya Agago North nga [[:en:Independent_politician|eyesimbyewo ku bwannamunigina]] . Yafuna obululu 11,837, n’awangula John Amos Okot eyali owa owa [[National Resistance Movement]] (NRM) eyafunya obululu 10,918. <ref name=":1">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Why more NRM MPs lost in Acholi, despite Museveni's win |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/why-more-nrm-mps-lost-in-acholi-despite-museveni-s-win-5337560 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/why-more-nrm-mps-lost-in-acholi-despite-museveni-s-win-5337560 "Why more NRM MPs lost in Acholi, despite Museveni's win"]. ''Monitor''. 2026-01-24<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-24</span></span>.</cite></ref>
* Olukalala lw’abakiise mu Palaamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri
* [[Musa Ecweru]]
* Fred Jalameso
* [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
[[Category:Munnabyabufuzi]]
2dydhtx3t76dsfsun63ie0ul7asvtws
48058
48057
2026-04-27T05:15:23Z
Solomon Suubi
6901
removed [[Category:Munnabyabufuzi]]; added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48058
wikitext
text/x-wiki
'''Benson Lugwar''' Munauganda ,munnabyabufuzi era omulwanirizi w’abavubuka mu Uganda . Yalondebwa ku bwa Mubaka wa Palaamenti mu Bukiika kono bwa Agago consituwensi mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebiri mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kalulu ka Uganda aka 2026]], nga yeesimbawo ku bwannamunigina. <ref name=":0">{{Cite web |last=Goret |first=Valentine |date=2025-06-25 |title=Intelsat Partners with the Whitaker Peace & Development Initiative to Expand Access to Education in East Africa |url=https://www.wpdi.org/news/intelsat-partners-with-wpdi-to-expand-access-to-education-in-east-africa/ |access-date=2026-02-24 |website=WPDI |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Why more NRM MPs lost in Acholi, despite Museveni's win |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/why-more-nrm-mps-lost-in-acholi-despite-museveni-s-win-5337560 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obutobwe No'buvo ==
Yatikkirwa mu pulogulaamu ya Whitaker Peace and Development Initiative (WPDI), avuddeyo ng’omukulembeze w’ekitundu era nnantameggwa w’abavubuka, era aweereza ku lukiiko lw’abavubuka olwa Royal Danish Embassy Youth Sounding Board.badde mukulembeze wa bavubuka mu bukiikakkono bwa Uganda era nga mukulembeze mu byobufuzi by'omu kitundu ekyo nga tannalondebwa mu Palaamenti. . <ref name=":0">{{Cite web |last=Goret |first=Valentine |date=2025-06-25 |title=Intelsat Partners with the Whitaker Peace & Development Initiative to Expand Access to Education in East Africa |url=https://www.wpdi.org/news/intelsat-partners-with-wpdi-to-expand-access-to-education-in-east-africa/ |access-date=2026-02-24 |website=WPDI |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGoret2025">Goret, Valentine (2025-06-25). [https://www.wpdi.org/news/intelsat-partners-with-wpdi-to-expand-access-to-education-in-east-africa/ "Intelsat Partners with the Whitaker Peace & Development Initiative to Expand Access to Education in East Africa"]. ''WPDI''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-24</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Anena |first=Cinderella |title=“I felt my voice mattered”: A courageous youth perspective on shaping Uganda's National Framework on Health Education and Life Skills |url=https://uganda.unfpa.org/en/news/%E2%80%9Ci-felt-my-voice-mattered%E2%80%9D-courageous-youth-perspective-shaping-ugandas-national-framework}}</ref>
== Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi ==
Lugwar yaweereza nga kansala wa Disitulikiti mu [[Agago (disitulikit)|Disitulikiti y’e Agago]], gye yali yeenyigira mu kukwatagana n’abavubuka n’abantu b’omukitundu. Yalwanirira enteeseganya z’emirembe n’enteekateeka z’okuwagira eby’obulimi mu bibiina by’abavubuka mu bitundu by’e Acholi, Lango, ne Karamoja. <ref>{{Cite web |date=2024-05-27 |title=Youths from Acholi, Lango, Karamoja unite for peace |url=https://gnna.co.ug/2024/05/youths-from-acholi-lango-karamoja-unite-for-peace/ |access-date=2026-02-24 |website=Greater North News Agency |language=en-US}}</ref> Yevuganya John Amos Okot mukamyufu ka NRM mu 2025 mubukika kono ,Mu Ssaza lya Agago North . <ref>{{Cite web |last=Kizza |first=Joseph |date=2025-07-17 |title=News: NRM parliamentary primaries 2025 - as it happened |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/nrm-parliamentary-primaries-2025---as-it-happ-NV_214662_022026 |access-date=2026-02-24 |website=New Vision}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026, Lugwar yavuganya ku kifo kya palamenti ya Agago North nga [[:en:Independent_politician|eyesimbyewo ku bwannamunigina]] . Yafuna obululu 11,837, n’awangula John Amos Okot eyali owa owa [[National Resistance Movement]] (NRM) eyafunya obululu 10,918. <ref name=":1">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Why more NRM MPs lost in Acholi, despite Museveni's win |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/why-more-nrm-mps-lost-in-acholi-despite-museveni-s-win-5337560 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/why-more-nrm-mps-lost-in-acholi-despite-museveni-s-win-5337560 "Why more NRM MPs lost in Acholi, despite Museveni's win"]. ''Monitor''. 2026-01-24<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-24</span></span>.</cite></ref>
* Olukalala lw’abakiise mu Palaamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri
* [[Musa Ecweru]]
* Fred Jalameso
* [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
o6skto2tj8oh62743n30db1ghdzi6nw
St. John Fisher Ibanda Secondary School
0
12963
48027
47401
2026-04-26T18:55:49Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48027
wikitext
text/x-wiki
'''St. John Fisher Ibanda Secondary School''' ssomero lya siniya ery'ekisulo eriri ku musingi gw'Abakatoliki erisomesa abalenzi bokka mu [[Yuganda|Uganda]], lisangibwa mu kabuga [[Ibanda]] mu [[Ibanda (disitulikit)|Disitulikiti y'e Ibanda]] mu bugwanjuba bwa Uganda . <ref name="lmb">{{Cite web |last=Staff |date=2 February 2016 |title=Des Écoles Mennaisiennes et Centres de Formation |trans-title=International Directory of Mennaisian Schools, Formation Centers |url=http://www.lamennais.org/common/pdf/ecoles/oeuvres.pdf |access-date=5 July 2016 |publisher=[[Brothers of Christian Instruction|La Mennais Brothers]] |page=50 |language=french |archive-date=12 August 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150812173332/http://www.lamennais.org/common/pdf/ecoles/oeuvres.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo n’enkola y’emirimu ==
Essomero lino lyatandikibwawo ekibiina kya [[:en:Brothers_of_Christian_Instruction|Brothers of Christian Instruction]] mu 1966.
Omukulu w'essomero ye [[:en:Brother_(Christian)|Brother]] Tamale Herman. Mu Gwokubiri 2016, abayizi 648 be baali beewandiisizza era nga bali ku ssomero lino. <ref name="lmb"/>
Essomero lino lyatuumibwa erinnya lya [[:en:Saint_John_Fisher|Omutukuvu John Fisher]] .
Essomero lya Ibanda Secondary School liri wansi wa Brothers of Christian Instruction. Limanyiddwa nnyo mu Uganda naddala mu Bugwanjuba bwa Uganda ng’essomero ery'abalenzi bokka. Ibanda secondary school ebadde emu ku masomero agasinze okukola obulungi mu byensoma, empisa n'ebyemizannyo mu disitulikiti ne Uganda okutwalira awamu okumala emyaka.
Ibanda secondary school mu 2022 yeetaba mu mpaka z’omupiira gw’eggwanga era baakwata ekyokusatu mu kibinja kyabwe.
== Laba ne ==
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:List_of_boarding_schools|Olukalala lw’amasomero g’ekisulo]]
* [[Olukalala lwa massomero mu Uganda|Olukalala lw'amasomero mu Uganda]]
* [[:en:Roman_Catholicism_in_Uganda|Obukatoliki bwa Roma mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya ==
* [[:en:Template:URL|ibandass.ac.ug]], the school's official website
* [https://www.schoolnetuganda.com/highsecondary/st-john-fisher-ibanda-secondary-school/ schoolnetuganda.com], Uganda Schools' Portal
pikz2xiuuwekjyx71nxqfzaxwqzi60k
Frank Bulira Kabinga
0
12964
48059
47403
2026-04-27T05:15:56Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48059
wikitext
text/x-wiki
'''Frank Bulira Kabinga''' (yazaalibwa mu 1982) Munauganda musomesa era munnabyabufuzi . Yavuganya ku bwapulezidenti bw'ekibiina kya Revolutionary People's Party (RPP) mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa bonna okwaliwo mu Uganda 2026]] .Yalondebwa mu butongole akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda mu Gwomwenda 2025 era n'akuba kampeyini ku musingi ogwali gusobozesa okubeerawo kwa federo. . <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who is Presidential Candidate Frank Bulira? |url=https://thetorchuganda.com/2025/09/25/who-is-presidential-candidate-frank-bulira/ |access-date=2025-12-03 |website=The Torch Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 |access-date=2025-12-03 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obutobwe nokusoma kwe ==
Kabinga yazaalibwa mu 1982 mu Kasubi mu Divizoni y'e Rubaga, n'akulira mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] . Pulayimale yagimalira mu Kasubi Church of Uganda Primary mu 1999, oluvannyuma n’agenda mu Mengo Senior School ne Old Kampala Secondary School okusoma siniya eyokuna. Yatikkirwa mu [[Yunivasite y'e Kyambogo|Yunivasite y’e Kyambogo]] mu 2005 ela n’akola ng’omusomesa wa siniya. <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 |access-date=2025-12-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 "Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira?"]. ''Monitor''. 2025-09-25<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-12-03</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Bulira okusooka okwenyigira mu byobufuzi mwalimu okukola n’ekibiina kya Uganda Federal Democratic Organization (UFDO) <ref name=":4">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Kabinga Promises Gigantic Surprise in Uganda’s 2026 Presidential Race |url=https://nilepost.co.ug/news/289942/kabinga-promises-gigantic-surprise-in-ugandas-2026-presidential-race |access-date=2025-12-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>, gye yeetaba mu kukungaanya abavubuka n’okubunyisa amawulire ebikwata ku nnongoosereza mu nfuga. <ref>{{Cite web |last=Kato |first=Chris |date=2025-09-25 |title=Frank Bulira Kabinga: A New Hope in Uganda’s Presidential Race |url=https://ugandatoday.co.ug/frank-bulira-kabinga-a-new-hope-in-ugandas-presidential-race/ |access-date=2025-12-03 |website=ugandatoday.co.ug |language=en-GB}}</ref> Yakwata obukulembeze bwa UFDO oluvannyuma lw'okufa kwa Aggrey Kiyingi . <ref name=":4" /> Oluvannyuma Bulira yeegatta ku RPP era n'asituka mu ggwanga lyonna ng'omukwasi wa bendera ya RPP mu kuvuganya ku bwapulezidenti mu 2026. Ono y’omu ku beesimbyewo ku bwapulezidenti munaana abakkirizibwa mu butongole [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] mu kiseera ky’okusunsulwamu ku nkomerero yo mwezogwomwenda, 2025. <ref>{{Cite web |last=Kizza |first=Joseph |date=2025-09-24 |title=News: Eight candidates to vie for Uganda's presidency in 2026 |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/eight-candidates-to-vie-for-ugandas-presidenc-NV_219174 |access-date=2025-12-03 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* Ebyobufuzi bya Uganda
* [[Akalulu ka Uganda aka 2026]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
064j022pacf7sb0mdbxte5od29ebr3g
James Rwanyarare
0
12968
48060
47410
2026-04-27T05:16:17Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48060
wikitext
text/x-wiki
'''James William Rwanyarare''' [[:en:Doctor_of_Medicine|musawo]] , [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], Munnayuganda era nga ye yatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] . Yafulumya ekitabo kye yatuuma "Oh Uganda:The life and times of Dr.James Rwanyarare," nga kyogera ku byafaayo bya [[:en:Uganda|Yuganda]] .<ref name=":02">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Oh Uganda: The life and times of Dr James Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/oh-uganda-the-life-and-times-of-dr-james-rwanyarare-1707602 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |date=2025-09-06 |title=Rwanyarare family land saga: Son charged with forgery of titles |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/rwanyarare-family-land-saga-son-charged-with-forgery-of-titles-5183552 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Rwanyarare yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC) era nga yali musawo owolusegere eri pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin.]] <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Oh Uganda: The life and times of Dr James Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/oh-uganda-the-life-and-times-of-dr-james-rwanyarare-1707602 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali minisita w’ebyobuwangwa awamu ne ssentebe w’akakiiko akakola ku nkola za Pulezidenti ku mulembe gwa Milton Obote. <ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Otunnu’s record good for Uganda, says Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/otunnu-s-record-good-for-uganda-says-rwanyarare-1499012 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yeetaba mu kuziika [[:en:Gabriel_Garang_Aher_Arol|Garanga]] e [[:en:Juba|Juba]] gye yayogerwako ng’agamba nti yakiikirira UPC Peter Walubiri, omuwandiisi w’akakiiko akafuzi aka Ssemateeka kye yagoba ng’amuyita mufere. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rwanyarare is an impostor â€" Walubiri |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-02-23 |website=New Vision}}</ref>
Mu 2005, Rwanyarare yasooka kuva mu lukiiko olukiikirira eggwanga olwo nga bagonjoola enkaayana z’ekibiina kya UPC ng’ali wamu ne [[:en:Cecilia_Ogwal|Cecilia Ogwal]] . Oluvannyuma yasikambula ekibiina kye mu kkooti enkulu ng’awakanya obutuufu bw’olukuŋŋaana lw’ababaka, olwalonda obukulembeze obupya. <ref>{{Cite web |title=Rwanyarare walks out of UPC meeting again : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/rwanyarare-walks-out-of-upc-meeting-again |access-date=2026-02-23 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Dr. Rwanyarare drags UPC back to court : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/dr-rwanyarare-drags-upc-back-to-court |access-date=2026-02-23 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Mu 2025, mutabani wa Rwanyarare, Kevin Kiiza Rwanyarare yavunaanibwa emisango 10, nga muno mwe mwali n’okugula mu lukujjukujju satifikeeti ey’enjawulo ey’ekyapa ku ttaka lya kitaawe eriweza yiika 635 mu Kasanje Town Council, [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]] ku kkooti ya Buganda Road Chief Magistrates Court . <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-06 |title=Rwanyarare family land saga: Son charged with forgery of titles |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/rwanyarare-family-land-saga-son-charged-with-forgery-of-titles-5183552 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cecilia Ogwal]]
* [[Olara Otunnu]]
* [[Milton Obote]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
6vtuk08zo5flpt6x00bvxykqy8xgwvn
Besueri Kiwanuka Lusse Mulondo
0
12969
48061
47876
2026-04-27T05:16:52Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48061
wikitext
text/x-wiki
'''Besueri Kiwanuka Lusse Mulondo''' (12 Omwezi gwokusatu 1926). – 4 Omwezi gwokuna 2016 <ref>{{Cite web |last=MATOVU |first=PATRICK |title=Besweri Mulondo to be buried tomorrow |url=http://observer.ug/news-headlines/43547-besweri-mulondo-to-be-buried-tomorrow |access-date=2017-11-07 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2017-11-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171108035009/http://observer.ug/news-headlines/43547-besweri-mulondo-to-be-buried-tomorrow |url-status=dead }}</ref> ) yali munnabyabufuzi era nga [[:en:Uganda|Munayuganda]]. yali muwabuzi wa Pulezidenti ow’oku ntikko ku nsonga z’ettaka. <ref>{{Cite web |date=9 January 2021 |title=I was hunted for rejecting a job offer |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/i-was-hunted-for-rejecting-a-job-offer-1556244}}</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
== Omulimu ==
== Obulamu bwe ==
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
rjmnfappaqhm75l0ext1vs5cohedao7
Kasibante Robert,
0
12973
48062
47420
2026-04-27T05:18:04Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48062
wikitext
text/x-wiki
'''Kasibante Robert''' (yazaalibwa 1988) munnayuganda omusuubuzi era munnabyabufuzi. Era ye mutandisi era maneja dayirekita w’essomero lya Victory School of Hospitality Management and Beauty era nga ye mukwasi wa pulezidenti bendera y’ekibiina kya National Peasants Party (NPP) mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa bonna okwa 2026 okwa Uganda]] . <ref name="NilePost">{{Cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> <ref name="MonitorWho">{{Cite web |date=2025 |title=Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}</ref> <ref name="MonitorCareer">{{Cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Kasibante yazaalibwa mu 1988 e Busujju mu Disitulikiti y’e Mityana mu Uganda. <ref name="MonitorWho">{{Cite web |date=2025 |title=Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 "Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi?"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |title=Robert Kasibante - National Peasants Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/5 |access-date=2025-10-24 |website=New Vision}}</ref> Alina ddiguli esooka mu by'obusuubuzi ne ddiguli eyookubiri mu [[:en:Human_Resource_Management|kukulembera abakozi nokubalabirira okusobala okutuukiriza obulungi ebigendererwa by'ebitongole mwe bakolera]] (Human resource management okuva mu bbanguliro li [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS). <ref name="MonitorCareer">{{Cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 "Identify something you love and do it well"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Kasibante yatandikawo essomero lya Victory School of Beauty and Hospitality Management mu 2015, erisomesa eby’okwewunda, okweyoteza n'okutigiinya omubiri ogumalako obukoowu (Spa therapy), okwaniriza n'okubeesabeesa abagenyi,(Hospitality) ne kkoosi z'okuddukanya bizinensi. <ref name="MonitorCareer">{{Cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 "Identify something you love and do it well"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref>
2019 weegwatuukira, yalaga nti essomero linolyali litikkidde abavubuka ba Uganda abasoba mu 40,000 ( Mitwalo ena) mu nteekateeka zaalyo ez’okutumbula obukugu. <ref name="MonitorCareer">{{Cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 "Identify something you love and do it well"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref>
=== Omulimu gw’ebyobufuzi ===
<ref>{{cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}</ref>Kasibante munnakibiina kya National Peasants Party era nga 23 Omwezi ogw'omwenda 2025 yasunsulwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda mu Uganda]] ng’avuganya ku bwa pulezidenti [[Akalulu ka Uganda aka 2026|mu kulonda kwa bonna okwa 2026]] . <ref name="NilePost">{{Cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards "Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards"]. ''Nile Post''. Nile Post Uganda. 23 September 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name="Sanyu">{{Cite web |date=September 2025 |title=Kasibante, Mabirizi nominated as presidential candidates |url=https://sanyufm.com/kasibante-mabirizi-nominated-as-presidential-candidates/ |access-date=24 October 2025 |website=Sanyu FM |publisher=Sanyu FM Uganda}}</ref>
Enteekateeka ze ez’okunoonya akalulu mulimu okukulaakulanya ebyalo, okufunira abavubuka emirimu, okukyusa eby’obulimi, n’okukendeeza ku butali bwenkanya mu by’enfuna. <ref name="NilePost">{{Cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards "Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards"]. ''Nile Post''. Nile Post Uganda. 23 September 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref>
Emikono gye egimuseemb gyasomoozebwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] mu kiseera we yasunsulwa, kyokka oluvannyuma ne kamukkiriza okwesimbawo. <ref name="MonitorWho">{{Cite web |date=2025 |title=Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 "Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi?"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref> Alipoota z'empapula z'amawulire zaalaga ebizibu by’enteekateeka mu kampeyini ze, gamba ng’okulemererwa okwetaba mu nkung’aana ezaali zitegekeddwa. <ref name="MonitorAbsence">{{Cite web |date=October 2025 |title=Kasibante fails to show up for presidential campaign rallies again |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kasibante-fails-to-show-up-for-presidential-campaign-rallies-again-5214876 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Elections_in_Uganda|Okulonda mu Uganda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}
# {{cite web |date=2025 |title=Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}
# {{cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}
# {{Cite web |title=Robert Kasibante - National Peasants Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/5 |access-date=2025-10-24 |website=New Vision}}
# {{cite web |date=September 2025 |title=Kasibante, Mabirizi nominated as presidential candidates |url=https://sanyufm.com/kasibante-mabirizi-nominated-as-presidential-candidates/ |access-date=24 October 2025 |website=Sanyu FM |publisher=Sanyu FM Uganda}}
# {{cite web |date=October 2025 |title=Kasibante fails to show up for presidential campaign rallies again |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kasibante-fails-to-show-up-for-presidential-campaign-rallies-again-5214876 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
84mgl1az5pn4yxqpf3zspjw6jduxnxj
Ayoo Tonny
0
12975
48063
47422
2026-04-27T05:18:29Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48063
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Omwezi gw'omukaga mu mwaka gwa 1974) munnayuganda, [[:en:Social_work|omukozi mukitongole ky'ensonga z'abantu]] era munnabyabufuzi. Akola ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Omwezi gw'omukaga mu mwaka gwa1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda.Siniya yagisomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School . Alina ebaluwa y'obuyigirize okuva mu Lira-Ngenta NTC n'ebaluwa y'obuyigirize mumisomo jeby'enkulakulana Bachelor of Development Studies okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimo gye n'okwenyigirakwe muby'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School n’ayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku kaada [[:en:National_Resistance_Movement|y’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM)]] era n’alondebwa ng'omubaka wa paalamenti mu ssaza lya Kwania mu Apac Disitulikiti. Yawangula ekifo kye kimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yaliko omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nnongoosereza mu tteeka erifuga eddembe ly’obuntu n’eddembe ly’oku muliraano (2006) era akola nga ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti ak’omulundi ogw'ekkumi n'ogumu (11) aka tekinologiya oweby'empuliziganya (ICT) ne N'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweereza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga za East Africa er'aly'omu ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga okumala ekisanja kya 2024 okutuka 2026. Mu mwezi gw'omukaaga mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuyambi w’omukwanaganya w’ekibiina ky'eddembe ly'abantu mu ggwana Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|kitundu kya Lango Sub‐region]] .<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ie9v2trw3orfsjimm3c39mqjmx8oz8f
Kirungi Annet Pamela
0
12981
48064
47459
2026-04-27T05:18:51Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48064
wikitext
text/x-wiki
'''Kirungi Annet Pamela''', amanyiddwa nga '''Pamela Annet Kirungi''', [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] munnabyabufuzi. Mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa 2026]], yalondebwa nga tavuganyiziddwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] nga omukiise w'abakyala mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]]. Yakwatako bendera y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], era agenda kukiikirira Disitulikiti y’e Kabarole mu Palamenti ey’ekkumi n’ebbiri mu kisanja kya 2026–2031.<ref>{{Cite web |title=NRM’s Kirungi declared Kabarole Woman MP unopposed as NUP’s Kobugabe exits race |url=https://pmldaily.com/news/2025/11/nrms-kirungi-declared-kabarole-woman-mp-unopposed-as-nups-kobugabe-exits-race.html |website=PML Daily}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-12-08 |title=DONE WITH HIM: Here’s Why Kyagulanyi Will Never Forgive Rubaga South MP Aloysius Mukasa |url=https://mulengeranews.com/done-with-him-heres-why-kyagulanyi-will-never-forgive-rubaga-south-mp-aloysius-mukasa/ |access-date=2026-02-10 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kabarole Woman MP Seat Goes to NRM After Kobugabe Withdraws : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/-kabarole-woman-mp-seat-goes-to-nrm-candidate-after-kobugabe-withdraws |access-date=2026-02-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mutaahi |first=Chrispus |date=2025-11-12 |title=Kobugabe Pulls Out, NRM's Annet Kirungi Wins Kabarole Woman MP Seat Unopposed |url=https://sunrise.ug/politics/202511/kobugabe-pulls-out-nrm-s-annet-kirungi-wins-kabarole-woman-mp-seat-unopposed |access-date=2026-02-10 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kabarole district woman MP remains unopposed |url=https://kaseseguideradio.com/kabarole-district-woman-mp-remains-unopposed/ |website=Kasese Guide Radio}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y’e Kabarole]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
== Ebijulizidwamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
0uapiwybtl56koiewa0c577njexo71a
Elton Joseph Mabirizi
0
12982
48065
47460
2026-04-27T05:19:44Z
Solomon Suubi
6901
Solomon Suubi moved page [[Omuyimbi Elton Joseph Mabirizi]] to [[Elton Joseph Mabirizi]]: Nkyusizza erinnya
47460
wikitext
text/x-wiki
'''Elton Joseph Mabirizi''' era amanyiddwa nga Joseph Mabirizi (yazaalibwa Omwezi ogw'omusanvu 1975) munnayuganda [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omukurisitu omukulembeze, era [[:en:Electrical_engineer|yinginiya w'amasannyalaze]]. <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Ntezza |first=Michael |date=2020-02-14 |title=Joseph Mabirizi to Run for President Again |url=https://chimpreports.com/joseph-mabirizi-to-run-for-president-again/ |access-date=2025-10-29 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-09-24 |title=‘Mabreezy’ is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race |url=https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ |access-date=2025-10-29 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> .
Ono yaakutte bendera y'ekibiina [[Ekibiina kya Conservative Party (Uganda)|kya Conservative Party (Uganda)]] ku bwa pulezidenti [[Akalulu ka Uganda aka 2026|bw'akalulu ka Uganda aka 2026]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 "Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party | 2026 Elections"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Ntezza |first=Michael |date=2020-02-14 |title=Joseph Mabirizi to Run for President Again |url=https://chimpreports.com/joseph-mabirizi-to-run-for-president-again/ |access-date=2025-10-29 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNtezza2020">Ntezza, Michael (2020-02-14). [https://chimpreports.com/joseph-mabirizi-to-run-for-president-again/ "Joseph Mabirizi to Run for President Again"]. ''ChimpReports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-09-24 |title=‘Mabreezy’ is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race |url=https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ |access-date=2025-10-29 |website=SoftPower News |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAtukunda2025">Atukunda, Rogers (2025-09-24). [https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ "'Mabreezy' is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race"]. ''SoftPower News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mabirizi yazaalibwa mu Mwezi ogwomusanvu mu 1975 mu [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]], mu Uganda eri Nalongo Alice Nabulya (Nnyina) ng’omwana addirira asembayo mu maka g’abaana kkumi n’omu. <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 "Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party | 2026 Elections"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Kiva |first=Nelson |date=2025-09-25 |title=Presidential candidate Eng. Mabirizi dares to dream again, fronts federal system, institutional representation |url=https://www.bukedde.co.ug/politics/NV_219285/presidential-candidate-eng-mabirizi-dares-to |access-date=2025-10-29 |website=Bukedde Online}}</ref> Yasomera mu ku ssomero lya pulayimale erya Katwe Primary School nga tannaba kwegatta ku ssomero lya siniya erya St. John's Secondary School mu [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mityana]] okusoma omutendera gwa siniya eyokuna (O-level) n'ogwa siniya ey'omukaaga (A-Level.) <ref name=":0" /> <ref name=":3" /> Olwo yagenda ku ttendekero lya Aldram Institute of Theology and Counseling gye yafunira Dipuloma mu kubudaabuda abantu nga tanneegatta ku ttendekero lya Mengo Technical Institute gye yasomera Obwayinginiya bw'amasannyalaze. <ref name=":0" /> <ref name=":3" /> Era yafuna Dipulooma eya waggulu mu Sayansi w’obwayinginiya bw'amasannyalaze okuva mu [[:en:City_and_Guilds_of_London_Institute|City and Guild]] mu [[Great Britain|Bungereza]], ne dipuloma endala okuva mu Bloemfontein mu South Africa. <ref name=":0" /> <ref name=":3" />
== Emirimu gye ==
Nga tannaba kwegatta mu byabufuzi, Mabirizi yakolako nga omukugu mu by’amasannyalaze wansi w’ekitongole kya Uganda Electricity Board okumala emyaka munaana n’oluvannyuma n’akola ng’omuwi w’amagezi mu Uganda ne South Africa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 "Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party | 2026 Elections"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Kiva |first=Nelson |date=2025-09-25 |title=Presidential candidate Eng. Mabirizi dares to dream again, fronts federal system, institutional representation |url=https://www.bukedde.co.ug/politics/NV_219285/presidential-candidate-eng-mabirizi-dares-to |access-date=2025-10-29 |website=Bukedde Online}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiva2025">Kiva, Nelson (2025-09-25). [https://www.bukedde.co.ug/politics/NV_219285/presidential-candidate-eng-mabirizi-dares-to "Presidential candidate Eng. Mabirizi dares to dream again, fronts federal system, institutional representation"]. ''Bukedde Online''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> Wamu n’emirimu gye egy’ekikugu, yeetaba mu nteekateeka z’okubunyisa obukkiriza ezesigamiziddwa ku n'okwogera mu lujjudde ye ng’omutandisi w'ekkanisa Ambassadors of Jesus Christ Church. <ref name=":0" />
== Emirimu gy’ebyobufuzi ==
=== Okulonda kwa pulezidenti okwa 2026 ===
Mu Mwezi ogw'omenda ogwa 2025, Mabirizi yasunsulwa era n’alagibwa ng’owokuvuganya ku bwa pulezidenti ow’ekibiina [[Ekibiina kya Conservative Party (Uganda)|kya Conservative Party]] mu kulonda kwa bonna okwa 2026. <ref name=":2">{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-09-24 |title=‘Mabreezy’ is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race |url=https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ |access-date=2025-10-29 |website=SoftPower News |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAtukunda2025">Atukunda, Rogers (2025-09-24). [https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ "'Mabreezy' is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race"]. ''SoftPower News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Mabirizi finally nominated after minor hiccup |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mabirizi-finally-nominated-after-minor-hiccup-5203088 |access-date=2025-10-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> Okulondebwa kwe kusinga kukwata ku nnongoosereza mu byobufuzi, okuddamu okwekenneenya ssemateeka, n'okutegeka enfuga. <ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Alan |title=Mabirizi Promises Bunyoro Regional Autonomy |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/291676/mabirizi-promises-bunyoro-regional-autonomy |access-date=2025-10-29 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Asabye okwetaba mu kulonda n’okunoonya akalulu ku nkola mu kiseera ky’okulonda ekya 2026 mweyalaze omukago n’ekibinja ky’abaali beesimbyewo ku bwapulezidenti okutegeka okusoomooza okwawamu okulwanyisa [[Yoweri Museveni]] owa Uganda aludde ng’aweereza . <ref>{{Cite web |date=2025-10-28 |title=2026 polls: Disqualified presidential candidates form alliance to 'uproot' Museveni govt |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/2026-polls-disqualified-presidential-candidates-form-alliance-to-uproot-museveni-govt-5247668 |access-date=2025-10-29 |website=Monitor |language=en}}</ref>
=== Okulonda kwa pulezidenti okwa 2016 ===
Mabirizi yavuganya mu kalulu ka Pulezidenti aka 2016 nga namunigina mwe yafunira obululu 24,498 (0.25%).
== Obulamu bwe obw'obuntu ==
Mabirizi mufumbo ne Winnie Mabirizi era mukurisitaayo atandise amakanisa agawerako okwetoloola Uganda. <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 "Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party | 2026 Elections"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Ken Lukyamuzi]]
* [[:en:Munyagwa_Mubarak_Sserunga|Munyagwa Mubarak Sserunga]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bwa Uganda]]
* [[Ekibiina kya Conservative Party (Uganda)|Ekibiina kya Conservative Party (Uganda) .]]
* [[Akalulu ka Uganda aka 2026]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}
# {{Cite web |last=Ntezza |first=Michael |date=2020-02-14 |title=Joseph Mabirizi to Run for President Again |url=https://chimpreports.com/joseph-mabirizi-to-run-for-president-again/ |access-date=2025-10-29 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-09-24 |title=‘Mabreezy’ is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race |url=https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ |access-date=2025-10-29 |website=SoftPower News |language=en-US}}
# [https://www.ec.or.ug/2016-general-elections-summary 2016 General Elections Summary]
# {{Cite web |last=Kiva |first=Nelson |date=2025-09-25 |title=Presidential candidate Eng. Mabirizi dares to dream again, fronts federal system, institutional representation |url=https://www.bukedde.co.ug/politics/NV_219285/presidential-candidate-eng-mabirizi-dares-to |access-date=2025-10-29 |website=Bukedde Online}}
# {{Cite web |date=2025-09-23 |title=Mabirizi finally nominated after minor hiccup |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mabirizi-finally-nominated-after-minor-hiccup-5203088 |access-date=2025-10-29 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Mwesigwa |first=Alan |title=Mabirizi Promises Bunyoro Regional Autonomy |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/291676/mabirizi-promises-bunyoro-regional-autonomy |access-date=2025-10-29 |website=Nilepost News |language=en}}
# {{Cite web |date=2025-10-28 |title=2026 polls: Disqualified presidential candidates form alliance to 'uproot' Museveni govt |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/2026-polls-disqualified-presidential-candidates-form-alliance-to-uproot-museveni-govt-5247668 |access-date=2025-10-29 |website=Monitor |language=en}}{{Reflist}}
93b8xcf2upz5vlaaok1hhoqk4drhnev
48067
48065
2026-04-27T05:20:02Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48067
wikitext
text/x-wiki
'''Elton Joseph Mabirizi''' era amanyiddwa nga Joseph Mabirizi (yazaalibwa Omwezi ogw'omusanvu 1975) munnayuganda [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omukurisitu omukulembeze, era [[:en:Electrical_engineer|yinginiya w'amasannyalaze]]. <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Ntezza |first=Michael |date=2020-02-14 |title=Joseph Mabirizi to Run for President Again |url=https://chimpreports.com/joseph-mabirizi-to-run-for-president-again/ |access-date=2025-10-29 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-09-24 |title=‘Mabreezy’ is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race |url=https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ |access-date=2025-10-29 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> .
Ono yaakutte bendera y'ekibiina [[Ekibiina kya Conservative Party (Uganda)|kya Conservative Party (Uganda)]] ku bwa pulezidenti [[Akalulu ka Uganda aka 2026|bw'akalulu ka Uganda aka 2026]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 "Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party | 2026 Elections"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Ntezza |first=Michael |date=2020-02-14 |title=Joseph Mabirizi to Run for President Again |url=https://chimpreports.com/joseph-mabirizi-to-run-for-president-again/ |access-date=2025-10-29 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNtezza2020">Ntezza, Michael (2020-02-14). [https://chimpreports.com/joseph-mabirizi-to-run-for-president-again/ "Joseph Mabirizi to Run for President Again"]. ''ChimpReports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-09-24 |title=‘Mabreezy’ is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race |url=https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ |access-date=2025-10-29 |website=SoftPower News |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAtukunda2025">Atukunda, Rogers (2025-09-24). [https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ "'Mabreezy' is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race"]. ''SoftPower News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mabirizi yazaalibwa mu Mwezi ogwomusanvu mu 1975 mu [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]], mu Uganda eri Nalongo Alice Nabulya (Nnyina) ng’omwana addirira asembayo mu maka g’abaana kkumi n’omu. <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 "Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party | 2026 Elections"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Kiva |first=Nelson |date=2025-09-25 |title=Presidential candidate Eng. Mabirizi dares to dream again, fronts federal system, institutional representation |url=https://www.bukedde.co.ug/politics/NV_219285/presidential-candidate-eng-mabirizi-dares-to |access-date=2025-10-29 |website=Bukedde Online}}</ref> Yasomera mu ku ssomero lya pulayimale erya Katwe Primary School nga tannaba kwegatta ku ssomero lya siniya erya St. John's Secondary School mu [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mityana]] okusoma omutendera gwa siniya eyokuna (O-level) n'ogwa siniya ey'omukaaga (A-Level.) <ref name=":0" /> <ref name=":3" /> Olwo yagenda ku ttendekero lya Aldram Institute of Theology and Counseling gye yafunira Dipuloma mu kubudaabuda abantu nga tanneegatta ku ttendekero lya Mengo Technical Institute gye yasomera Obwayinginiya bw'amasannyalaze. <ref name=":0" /> <ref name=":3" /> Era yafuna Dipulooma eya waggulu mu Sayansi w’obwayinginiya bw'amasannyalaze okuva mu [[:en:City_and_Guilds_of_London_Institute|City and Guild]] mu [[Great Britain|Bungereza]], ne dipuloma endala okuva mu Bloemfontein mu South Africa. <ref name=":0" /> <ref name=":3" />
== Emirimu gye ==
Nga tannaba kwegatta mu byabufuzi, Mabirizi yakolako nga omukugu mu by’amasannyalaze wansi w’ekitongole kya Uganda Electricity Board okumala emyaka munaana n’oluvannyuma n’akola ng’omuwi w’amagezi mu Uganda ne South Africa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 "Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party | 2026 Elections"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Kiva |first=Nelson |date=2025-09-25 |title=Presidential candidate Eng. Mabirizi dares to dream again, fronts federal system, institutional representation |url=https://www.bukedde.co.ug/politics/NV_219285/presidential-candidate-eng-mabirizi-dares-to |access-date=2025-10-29 |website=Bukedde Online}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiva2025">Kiva, Nelson (2025-09-25). [https://www.bukedde.co.ug/politics/NV_219285/presidential-candidate-eng-mabirizi-dares-to "Presidential candidate Eng. Mabirizi dares to dream again, fronts federal system, institutional representation"]. ''Bukedde Online''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> Wamu n’emirimu gye egy’ekikugu, yeetaba mu nteekateeka z’okubunyisa obukkiriza ezesigamiziddwa ku n'okwogera mu lujjudde ye ng’omutandisi w'ekkanisa Ambassadors of Jesus Christ Church. <ref name=":0" />
== Emirimu gy’ebyobufuzi ==
=== Okulonda kwa pulezidenti okwa 2026 ===
Mu Mwezi ogw'omenda ogwa 2025, Mabirizi yasunsulwa era n’alagibwa ng’owokuvuganya ku bwa pulezidenti ow’ekibiina [[Ekibiina kya Conservative Party (Uganda)|kya Conservative Party]] mu kulonda kwa bonna okwa 2026. <ref name=":2">{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-09-24 |title=‘Mabreezy’ is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race |url=https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ |access-date=2025-10-29 |website=SoftPower News |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAtukunda2025">Atukunda, Rogers (2025-09-24). [https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ "'Mabreezy' is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race"]. ''SoftPower News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Mabirizi finally nominated after minor hiccup |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mabirizi-finally-nominated-after-minor-hiccup-5203088 |access-date=2025-10-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> Okulondebwa kwe kusinga kukwata ku nnongoosereza mu byobufuzi, okuddamu okwekenneenya ssemateeka, n'okutegeka enfuga. <ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Alan |title=Mabirizi Promises Bunyoro Regional Autonomy |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/291676/mabirizi-promises-bunyoro-regional-autonomy |access-date=2025-10-29 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Asabye okwetaba mu kulonda n’okunoonya akalulu ku nkola mu kiseera ky’okulonda ekya 2026 mweyalaze omukago n’ekibinja ky’abaali beesimbyewo ku bwapulezidenti okutegeka okusoomooza okwawamu okulwanyisa [[Yoweri Museveni]] owa Uganda aludde ng’aweereza . <ref>{{Cite web |date=2025-10-28 |title=2026 polls: Disqualified presidential candidates form alliance to 'uproot' Museveni govt |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/2026-polls-disqualified-presidential-candidates-form-alliance-to-uproot-museveni-govt-5247668 |access-date=2025-10-29 |website=Monitor |language=en}}</ref>
=== Okulonda kwa pulezidenti okwa 2016 ===
Mabirizi yavuganya mu kalulu ka Pulezidenti aka 2016 nga namunigina mwe yafunira obululu 24,498 (0.25%).
== Obulamu bwe obw'obuntu ==
Mabirizi mufumbo ne Winnie Mabirizi era mukurisitaayo atandise amakanisa agawerako okwetoloola Uganda. <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 "Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party | 2026 Elections"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Ken Lukyamuzi]]
* [[:en:Munyagwa_Mubarak_Sserunga|Munyagwa Mubarak Sserunga]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bwa Uganda]]
* [[Ekibiina kya Conservative Party (Uganda)|Ekibiina kya Conservative Party (Uganda) .]]
* [[Akalulu ka Uganda aka 2026]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}
# {{Cite web |last=Ntezza |first=Michael |date=2020-02-14 |title=Joseph Mabirizi to Run for President Again |url=https://chimpreports.com/joseph-mabirizi-to-run-for-president-again/ |access-date=2025-10-29 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-09-24 |title=‘Mabreezy’ is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race |url=https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ |access-date=2025-10-29 |website=SoftPower News |language=en-US}}
# [https://www.ec.or.ug/2016-general-elections-summary 2016 General Elections Summary]
# {{Cite web |last=Kiva |first=Nelson |date=2025-09-25 |title=Presidential candidate Eng. Mabirizi dares to dream again, fronts federal system, institutional representation |url=https://www.bukedde.co.ug/politics/NV_219285/presidential-candidate-eng-mabirizi-dares-to |access-date=2025-10-29 |website=Bukedde Online}}
# {{Cite web |date=2025-09-23 |title=Mabirizi finally nominated after minor hiccup |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mabirizi-finally-nominated-after-minor-hiccup-5203088 |access-date=2025-10-29 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Mwesigwa |first=Alan |title=Mabirizi Promises Bunyoro Regional Autonomy |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/291676/mabirizi-promises-bunyoro-regional-autonomy |access-date=2025-10-29 |website=Nilepost News |language=en}}
# {{Cite web |date=2025-10-28 |title=2026 polls: Disqualified presidential candidates form alliance to 'uproot' Museveni govt |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/2026-polls-disqualified-presidential-candidates-form-alliance-to-uproot-museveni-govt-5247668 |access-date=2025-10-29 |website=Monitor |language=en}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
b318nqhxah2b2fhgccn3kkbhlhjbr80
Richard Gafabusa
0
12984
47983
47839
2026-04-26T16:46:09Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
47983
wikitext
text/x-wiki
'''Richard Muhumuza Gafabusa''' (yazaalibwa 3 Ogwomunaana, 1977) Munnayuganda omukugu mu by'obutonde, [[:en:Administrative_law|munnamateeka mu by'obufuzi]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa mu [[:en:Bundibugyo|Bwamba County]] <ref name="RG2">{{cite web |title=GAFABUSA RICHARD |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=67 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga mukiise mu kibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="RG1">{{cite web |title=Why many incumbents lost NRM primaries in western Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Why-many-incumbents-lost-NRM-primaries-in-western-Uganda/689844-2936944-pjc585/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Ono mmemba ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] ka Sayansi ne Tekinologiya, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka ne Paalamenti wamu ne NRM Parliamentary Caucus mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Mu 2021 yaddamu okulondebwa mu paalamenti. <ref>{{Cite web |title=Gafabusa Richard Muhumuza - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/gafabusa-richard-muhumuza-7045/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Mu paalamenti ey’ekkumi n’emu, Gafabusa aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’obusuubuzi, eby’obulambuzi n’amakolero. <ref>{{Cite web |title=Committee on Trade, Tourism and Industry – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-trade-tourism-and-industry/ |access-date=2023-02-08 |language=en-US}}</ref>
Gafabusa yaliko omukungu wa pulojekiti mu [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|kibiina ky’ensi yonna ekikuuma obutonde]] (IUCN), SAGE (Social Assistance Grants for Empowerment) [[:en:Chief_technology_officer|omukungu w’ebyekikugu]] mu [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] (MGLSD), yali mukwanaganya wa pulogulaamu mu [[:en:ActionAid|ActionAid]] International Uganda (AAIU), omukungu w’enkolagana mu [[:en:John_O'Shea_(humanitarian)|GOAL Uganda]] era nga yaliko omukungu wa pulojekiti mu kibiina ekigatta abawagira ''ebyenjigiriza mu byalo ekya Self-care Rural Education Support Association (Self-Care)'' . <ref name="RG1Z">{{cite web |title=Germany earmarks sh6b to mitigate climate change in Elgon region |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1432837/german-earmarks-sh6b-fight-climate-change-elgon-region |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obulamu bwe n’okusoma kwe ==
Gafabusa yazaalibwa Bwamba mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] nga 3 Ogwomunaana 1977 mu maka [[:en:Anglicanism|g’Abangereza]] [[:en:Bamba_people|ag’Ababaamba]] . Kitaawe Fabiano Gafabusa yali [[:en:Peasant_farmer|mulimi owawansi]] ate nnyina Alice Butamanya yali [[:en:Midwife|mukugu mu kuzaalisa mu malwaliro]] .
Pulayimale yagisomera mu disitulikiti y’ewaabwe e Bundibugyo ng’asomera mu ssomero lya Mirambi Primary School, Bundibuga Primary School, Bubandi Primary School n’oluvannyuma Kisonko Primary School gye yali [[:en:Prefect#Academic|Omukulembeze w'okukubaganya ebirowoozo]] era gye yava n’afuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 1992.
Oluvannyuma yasomera mu Semuliki High School, St. Mary’s Simbya Senior Secondary School ne Kihembo Hill Memorial College okusoma mu [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]] ne [[Nyakasura School]] n’agenda mu [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]], n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UCE]] mu 1996 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu 1999. Yakola nga omukulembeze w'abakulembeze b'abayizi mu ssomero erya St. Mary’s Simbya Senior Secondary School ne Nyakasura School era nga naye yali [[:en:House_captain|kapiteeni w'ennyumba]] ya Commander House mu ssomero lya Nyakasura.
Gafabusa yayongera okugenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yaweereza nga kaminsona w’ebyokulonda mu kibiina kya Makerere University Geographical Society {MUGS} era n’atikkirwa mu 2004 n’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Environmental_Management|by’okuddukanya obutonde bw’ensi]] . Oluvannyuma yagenda mu [[Law Development Centre|Law Development Center]], gye yafunira [[:en:Postgraduate_certificate|satifikeeti ya diguli eyookubiri]] mu [[:en:Administrative_Law|mateeka agafuga emirimu]] mu mwaka gwa 2009. <ref name="RG2" /> Ekirala, yafuna [[:en:Postgraduate_certificate|satifikeeti ya diguli eyookubiri]] mu [[:en:Project_management|nteekateeka n’okuddukanya pulojekiti]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne satifikeeti mu [[:en:Sustainable_land_management|kuddukanya ettaka mu ngeri ey’omulembe]] okuva mu Rural Community in Development (RUCID) n’ebirala ku satifikeeti z’okutendeka emirimu.
== Emirimu gye ==
=== Entandikwa ===
Gafabusa yatandika Emirimu gye ng’omusomesa [[:en:English_studies|w’Olungereza]] n’ebiwandiiko mu St. Mary’s Simbya Senior Secondary School mu 2000, oluvannyuma n’agenda mu Bubandi Seed Secondary School ne Kakuka Hill Senior Secondary School mu 2003. Bwe yafuna diguli ye ey’okubiri, Gafabusa yakozesebwa [[:en:Project_manager|ng’omukungu wa pulojekiti]] mu kibiina kya Self-care Rural Education Support Association (Self-Care) mu mwaka gwa 2004 n’oluvannyuma n’akola nga ofiisa w’omukago mu kibiina kya [[:en:John_O'Shea_(humanitarian)|GOAL Uganda]] mu 2005.
Mu 2006, yafuna omulimu [[:en:Program_director|ng’ofiisa wa pulogulaamu]] mu kitongole kya [[:en:ActionAid|ActionAid]] International Uganda (AAIU) gye yakuzibwa n’aweebwa omulimu [[:en:Policy_analyst|gw’omukenkufu w’enkola]] z’ebitundu mu 2008 n’okukkakkana [[:en:Administrative_Assistant|ng’omukwanaganya wa pulogulaamu]] mu 2009. Mu 2012, yakola nga SAGE technical officer mu [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] era nga ye ofiisi wa pulojekiti mu [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|kibiina ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku kukuuma obutonde]] (IUCN) okutuuka mu 2015 lwe yalekulira okwegatta ku byobufuzi eby’okulonda.
==== Emirimu gye mu by'obufuzi ====
Mu 2015, Gafabusa yeegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], n’awangula akalulu k’ekibiina kombi [[:en:Partisan_primary|ak'omunda]] [[:en:2016_Ugandan_general_election|n’okulonda kwa bonna okwa 2016]] bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’ekkumi]] ey'[[Yuganda|Ekkula lya Africa]] ng’akiikirira Bwamba County mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] .
Mu Palamenti ey’ekkumi, Gafabusa aweereza ku kakiiko ka Sayansi ne Tekinologiya n’akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka ne Palamenti. Ono era mmemba w’ekibiina ekigatta abaana ekya Uganda Parliamentary Forum for Children (UPFC), ekibiina ekigatta abakyala mu palamenti ekya [[:en:Uganda_Women's_Parliamentary_Association|Uganda Women’s Parliamentary Association]] (UWOPA), olukiiko lwa paalamenti [[:en:Climate_Change|olw'enkyukakyuka y,obudde]] (PFCC), ekibiina ekigatta abavubuka mu Palamenti ekya Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA), mu Palamenti forum on Nutrition, Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship ne NRM Parliamentary [[:en:Caucus|Caucus]] . <ref name="RG2" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Richard Gafabusa mufumbo ne Lillian Kyomugisa Gafabusa era balina abaana bana: Lydia Katusabe Gafabusa, yazaalibwa nga 20 Ogwomwenda 1996; Lloyd Businge Gafabusa, yazaalibwa nga 14 Ogwokuna 2002; Loice Akugizibwe Alice Gafabusa, yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 2008 era; Lewis Asiimwe Gafabusa, yazaalibwa 31 Ogwekkumineebiri 2011. Gafabusa yali sipiika wa Obudhingiya Bwa Bwamba okuva mu 2012 okutuuka mu 2016.
== Laba ne ==
* [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bundibugyo]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://www.rucid.org/rucid-college/ Omukutu gwa yintaneeti ogw’abantu b’omu byalo mu nkulaakulana (RUCID)]
* [https://web.archive.org/web/20190619054454/http://geography.mak.ac.ug/about/student-associations/makerere-university-geographical-society-mugs/ Link to Ekibiina ky'Eby'ettaka mu Yunivasite y'e Makerere (MUGS)]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Obudhingiya Bwa Bwamba]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
l7i11vuc1irmj4x5q7jmg40kdrk7yqx
Ndyomugyenyi Roland Bish
0
12987
48068
47570
2026-04-27T05:20:21Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48068
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
[[File:Ndyomugyenyi_Roland.jpg|thumb|Ndyomugyenyi Roland]]
'''Roland Ndyomugyenyi Bish''' Munnayuganda, mubaka wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=C. B. |date=2021-04-01 |title=PROFILE: Ndyomugyenyi Roland Bish The MP Elect Rukiga Constituency |url=https://campusbee.ug/review/profile-ndyomugyenyi-roland-bish-the-mp-elect-rukiga-constituency/ |access-date=2022-07-15 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref>
Bish yalondebwa ng'omubaka wa Paalamenti ya Uganda ey'ekkumin'emu mu 2021, ng'akiikirira Essaza lye Rukiga mu [[:en:Rukiga_District|Disitulikiti y'e Rukiga]], mu Bugwanjuba bwa Uganda.<ref>{{Cite web |title=Kabafunzaki Conceeds Defeat, Blames Loss on Party Officials |url=https://ugandaradionetwork.net/story/kabafunzaki-conceeds-defeat-blames-loss-on-party-officials |access-date=2022-07-15 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Bish emabegako yakolako ne [[:en:Barclays_Bank_of_Uganda|Barclays Bank]] awamu ne [[:en:Uganda_Road_Fund|Uganda Road Fund]] .<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://newrukiga.org/ |access-date=2022-07-15 |website=New Rukiga |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-04-01 |title=Who is Ndyomugyenyi Roland Bish, the new MP for Rukiga County |url=https://entebbenews.net/who-is-ndyomugyenyi-roland-bish-the-new-mp-for-rukiga-county/ |access-date=2022-07-15 |website=Entebbe News |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Mu 2021, yalondebwa nga omubaka wa Paalamenti akiikirira Essaza lye Rukiga mu Bugwanjuba bwa Uganda.<ref>{{Cite web |date=2022-03-22 |title=MP Roland Ndyomugyenyi to Run for Deputy Speaker |url=https://chimpreports.com/mp-roland-ndyomugyenyi-to-run-for-deputy-speaker/ |access-date=2022-07-15 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Poor Facilitation Threatens Success of Emyooga Initiative in Rukiga |url=https://ugandaradionetwork.net/story/poor-facilitation-threatens-success-of-emyooga-initiative-in-rukiga |access-date=2022-07-15 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Roland, ava mu kika kya Abeitira, mufumbo ne Doreen Uwimana Sanyu, muwala w’ekika ky’Abasigi. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=C. B. |date=2021-04-01 |title=PROFILE: Ndyomugyenyi Roland Bish The MP Elect Rukiga Constituency |url=https://campusbee.ug/review/profile-ndyomugyenyi-roland-bish-the-mp-elect-rukiga-constituency/ |access-date=2024-07-17 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
2tbudpjl816nli40cf34moqwit0r4eq
Kibalya Henry Maurice
0
12995
48069
47575
2026-04-27T05:20:51Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48069
wikitext
text/x-wiki
'''Kibalya Henry Maurice''' (yazaalibwa 7 Ogwekuminebiri 1977) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamenti]] ow'Essaza lye Bugabula ey'Obukiikaddyo mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]], mu [[:en:Busoga_sub-region|ttunduttundu lye Busoga]] ali mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) era nga yaliko omukulembeze w'abayizi mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu mwaka gw'ebyensoma ogwa 2005/2006.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImI4bXlEeGpnSlFrMUJZeUc5WkQwL0E9PSIsInZhbHVlIjoiWVk1Nm5MSis5amtsbWR2NUhFTTg2UT09IiwibWFjIjoiM2Q1MzA1OTQwNmE3MWI3NGRmN2NlYmU1Yjk4YzJiNTAxZDJiNDk5MjNlOWI1MGU3NWMxYzNmNTI5ZjNiZjg2NSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-13 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Makerere University's past guild presidents: Where are they now? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/makerere-university-s-past-guild-presidents-where-are-they-now--1790384 |access-date=2025-11-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kibalya yazaalibwa Kitayundwa, Bugabula mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]], mu [[:en:Busoga_sub-region|kitundu ky’e Busoga]] mu Buvanjuba bwa Uganda eri John Tumeino (taata). Yasomera mu Naminage Primary School okusoma pulayimale, [[:en:Busoga_College|Busoga College Mwiri]] okusoma siniya ey'okuna, ne Kampala Students' Center mu siniya ey'omukaaga.<ref name=":1">{{Cite web |title=Policy on science a joke, says new MUK guild boss |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1125808/policy-science-joke-muk-guild-boss |access-date=2025-11-13 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma yasoma diguli mu by’enfuna mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], gye yafuukira omujjumbize mu by'obufuzi by’abayizi n’obukulembeze mu ttendekero lino. <ref name=":1" />
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Nga ali ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], Kibalya yalondebwa ku bwa akulira abayizi (2005/2006) oluvannyuma lw'okulonda okwa kaasameeme mu kiseera we yali nga akyali mu [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] . Obuwanguzi bwe bwatwalibwa mu kkooti gweyali avuganya naye (Tumwebaze), eyalumiriza nti okulonda kwalimu emivuyo, n’ayimiriza okulayira okumala akaseera kyokka oluvannyuma yalangirirwa ng’omuwanguzi era n’alayira.<ref>{{Cite web |title=Court halts Makerere guild boss from oath |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1125390/court-halts-makerere-guild-boss-oath |access-date=2025-11-13 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Makerere Guild president declared |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1126212/makerere-guild-president-declared |access-date=2025-11-13 |website=New Vision}}</ref>
Kibalya mmemba w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda era yalondebwa okuba omubaka wa Paalamenti akiikirira Essaza lye Bugabula ey'Obukiikaddyo, ng'akiikirira Disitulikiti y’e Kamuli mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’omulundi ogwe 10 ne 11 .
Mu Paalamenti, Kibalya abadde mujjumbize ku nsonga z’ebyenjigiriza, obulungi bw’abantu n'enkulakulana y'ebintu. Alwanye okulongoosa enguudo mu Busoga, ng’aggumiza omulimu gwazo mu kukulaakulanya eby'enfuna by’ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Natukunda |first=Patience |date=2021-08-05 |title=Busoga MPs Applaud UNRA for Road Improvement Projects in the Region |url=https://chimpreports.com/busoga-mps-applaud-unra-for-road-improvement-projects-in-the-region/ |access-date=2025-11-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Era azze alaga obweraliikirivu ku mirimu gy’okuwola ssente mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] egyitekenenyezebwa, n’alabula ku ngeri gye babbamu abatuuze abali mu mbeera embi.<ref>Parliament CMIS – [https://cmis.parliament.go.ug/cmis/views/60a6e668-fcd0-4d94-a21d-9de0daa14584%253B1.0 Statement on Money-Lending Operations in Kamuli District]</ref> Era mmemba ku [[:en:Committee_on_National_Economy_(Uganda)|kakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'eggwanga]] .<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20NATIONAL%20ECONOMY.pdf Membership of the Committee on National Economy]</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[National Resistance Movement]]
* [[:en:Busoga_sub-region|Busoga sub-region]]
* [[:en:Isaac_Musumba|Isaac Musumba]]
* [[:en:Rebecca_Kadaga|Rebecca Kadaga]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
89q1l5hr0cfrh1yneh74ud0ol421ghe
UNIFAT
0
13010
48041
47663
2026-04-26T19:58:13Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48041
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''UNIFAT''' ssomero lya pulayimale e [[Gulu]], [[Yuganda|Uganda]], eryatandikibwawo Abitimo Odongkara. Erinnya lyayo mu bujjuvu lye li Upper Nile Institute for Appropriate Technology. <ref>{{Cite web |last=Davis |first=Carolyn |date=2014-03-17 |title=Succored in Phila., a child of Uganda's war is growing up |url=https://www.inquirer.com/philly/news/20140317_Succored_in_Phila___a_child_of_Uganda_s_wars_is_growing_up.html |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20260221080201/https://www.inquirer.com/philly/news/20140317_Succored_in_Phila___a_child_of_Uganda_s_wars_is_growing_up.html |archive-date=2026-02-21 |access-date=2026-02-21 |website=Inquirer.com |language=en |quote=They befriended Odongkara and raised money for her school, UNIFAT - the Upper Nile Institute for Appropriate Technology. }}</ref>
Ewa ebyenjigiriza eri:
* Amawanga amatono nga bawalirizibwa okuyingira mu nkambi z’ababundabunda mu lutalo lw’omunda olukambwe.
* Abaana abaawambibwa okufuuka abajaasi n’abaddu b’akaboozi mu ggye ly’abayeekera eriyitibwa [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord’s Resistance Army]] .
* Bannansi abatiisibwatiisibwa abajaasi ba gavumenti n’abayeekera.
* Abaana nga batambula mayiro nnyingi mu kibuga okwebaka mu bukuumi buli kiro.
* Ekibonyoobonyo kya [[Siriimu|mukenenya]]
Unified for Uganda kibiina kya bayizi ekisangibwa mu Greater [[:en:Cincinnati|Cincinnati]] High School nga kyewaayo okumanyisa abantu ku UNIFAT n’okuvujjirira abayizi okusomera ku UNIFAT nga bayita mu mikolo, okutunda, n’okusonda ssente. Amasomero agakwatibwako Mulimu [[:en:Eastern_High_School_(New_Jersey)|Eastern High School (New Jersey)]], [[:en:Moeller_High_School|Moeller High School]], [[:en:Mount_Notre_Dame_High_School|Mount Notre Dame High School]], [[:en:Purcell_Marian_High_School|Purcell Marian High School]], [[:en:Sycamore_High_School_(Cincinnati,_Ohio)|Sycamore High School (Cincinnati, Ohio)]], ne [[:en:Madeira_High_School|Madeira High School]], Anderson High School, Taylor High School, Wyoming High School, n’amalala okuva mu kitundu kya Greater Cincinnati.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
rfqfjttu6s6wk5ppk75thytckix7p2o
Ssebugga Kimeze
0
13014
48025
47728
2026-04-26T18:49:38Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48025
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Ssebugga Kimeze</big>''' era amanyiddwa nga Ssebugga Bernardo Kimeze (yazaalibwa 27 Ogwomunaana 1960) Munnayuganda, yinginiya mu by'okuzimba era ye mubaka omulonde mu Paalamenti ow'eSsaza ly'e Budyebo mu [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y'e Nakasongola]], ng'aweereza mu Paalamenti mu kisanja kya 2026–2031.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kimeze |first=Engineer Berunado Ssebbugga |title=MP Budyebo County |url=https://bskimeze.com/ |access-date=2026-02-26 |website=Engineer Berunado Ssebbugga Kimeze |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2025-07-31 |title=Sekyanzi Urges NRM Tribunal to Investigate Petitions |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/sekyanzi-urges-nrm-tribunal-to-investigate-petitions |access-date=2026-02-26 |website=Uganda |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-18 |title=Full List of MP Winners in Greater Kampala and Surrounding Districts in the 2026 General Elections |url=https://trustednewsug.com/index.php/2026/01/18/full-list-of-mp-winners-in-greater-kampala-and-surrounding-districts-in-the-2026-general-elections/ |access-date=2026-02-26 |website=Trusted News Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Ssebugga yazaalibwa nga 27 Ogwomunaana 1960 e Ntagaara mu kyalo Nakatoogo mu [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y’e Nakasongola]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Yasomera ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], gye yafunira diguli mu bya yinginiya eya Bachelor of Science (BSc) in Engineering. Oluvannyuma yafuna diguli eyookubiri mu by’obwa yinginiya eya Master of Science (MSc) in Engineering okuva mu [[:en:University_of_Leeds|yunivasite y’e Leeds]] (UK) n’oluvannyuma n’afuna diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi eya Master of Business Administration (MBA) okuva mu ttendekero lya [[:en:Eastern_and_Southern_African_Management_Institute|Eastern and Southern African Management Institute]] (ESAMI). <ref name=":0"/>
== Emirimu gye ==
Ssebugga yatandika emirimu gye mu 1984 nga yinginiya w’okuzimba mu Minisitule y’emirimu, gye yasuumusibwa okutuuka ku kifo kya Kaminsona. Yaweerezaako nga Dayirekita w’emirimu mu kitongole ky'enguudo ekya [[:en:Uganda_National_Roads_Authority|Uganda National Roads Authority]] (UNRA) okuva mu 2008 okutuuka mu 2013, era nga akola nga Executive Director okuva mu 2013 okutuuka mu 2014.<ref>{{Cite web |title=Ssebugga Kimeze - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/tag/ssebugga-kimeze/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Inspectorate of Government (IG) |url=https://igg.go.ug/updates/media/minister-byandala-granted-bail/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260215184826/https://igg.go.ug/updates/media/minister-byandala-granted-bail/ |archive-date=2026-02-15 |access-date=2026-02-26 |website=www.igg.go.ug |language=en |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-14 |title=Byandala, co-accused ordered to defend selves over Kastosi road scam |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/byandala-co-accused-ordered-to-defend-selves-over-kastosi-road-scam-1722312 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Police question top UNRA officials |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-question-top-unra-officials-1582590 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=SoftPower |date=2017-10-16 |title=Court Asks Byandala to Defend Self in Mukono - Katosi Corruption Case |url=https://softpower.ug/court-asks-byandala-to-defend-self-in-mukono-katosi-corruption-case/ |access-date=2026-02-26 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Board suspends UNRA managers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/board-suspends-unra-managers-1583040 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye egy’ebyobufuzi ==
Mu 2025, Ssebugga yalondebwa ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti ow'Essaza ly’e Budyebo, mu [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y’e Nakasongola]], era yaddamu n’awangula ekifo kino mu kulonda kwa 2026 okw’ekisanja kya Paalamenti ekya 2026–2031.<ref>{{Cite web |last=Muhairwe |first=Ramson |title=MP Sekyanzi Wants NRM Tribunal to Conduct Field Investigations Before Ruling on Petitions |url=https://nilepost.co.ug/news/276499/mp-sekyanzi-wants-nrm-tribunal-to-conduct-field-investigations-before-ruling-on-petitions |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":1"/><ref>{{Cite web |last=Taaka |first=Conslata |title=Three Incumbent NRM MPs Lose Flag in Greater Luweero Primaries |url=https://nilepost.co.ug/politics/273613/three-incumbent-nrm-mps-lose-flag-in-greater-luweero-primaries |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Obwa mmemba n’ebibiina byalimu ==
Ssebugga mmemba mu kitongole kya Uganda Institution of Professional Engineers (FUIPE) era nga ye yinginiya eya wandiisibwa (R.Eng), mmemba w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku nguudo n’entambula ekya Chartered Institution of Highways and Transportation (MIHT) era mmemba mu kibiina kya Chartered Institute of Arbitrators (MCIArb).<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Ciarb {{!}} Profile |url=https://www.ciarb.org/member-directory/profile/ |access-date=2026-02-26 |website=www.ciarb.org |language=en-GB}}</ref>
Ssebugga yaliko pulezidenti wa Uganda Institution of Professional Engineers (UIPE), yaweerezaako nga mmemba ku lukiiko oluwandiisa bayinginiya mu Uganda olwa Engineers Registration Board of Uganda okuva mu 2000 okutuuka mu 2006, era nga ye mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Uganda Association of Consulting Engineers (UACE).<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=UACE Council – Uganda Association of Consulting Engineers |url=https://www.uace.or.ug/uace-council/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Victorious_Zawedde|Omuwanguzi Zawedde]]
* [[:en:Margaret_Komuhangi|Margaret Komuhangi]]
* [[:en:Grace_Tubwita|Grace Tubwita]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumin'ebiri
* Ababaka ba Paalamenti ya Uganda.
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
16f89azkpgmwd3vmsgfcvk3zetwteaz
Joseph Kabuleta
0
13026
48070
47807
2026-04-27T05:25:05Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
48070
wikitext
text/x-wiki
'''Joseph Kizza Kabuleta''' (yazaalibwa 17 ogwokusatu 1972) munnayuganda, munnamawulire, omukugu mu by'emizannyo, omusumba era munnabyabufuzi eyavuganya ku bwa pulezidenti wa Uganda mu kulonda kwa ba pulezidenti okwaliwo nga 14 January 2021 ng'ayavuganya ku bwanamunigina. Amanyiddwa nnyo olw’okunenya mu ddoboozi ery’omwanguka gavumenti n’enkola zaayo n’okwogera n’amaanyi obubaka bwe obwa kampeyini obw’okusumulula eby’enfuna.
Yakwatibwa oluvannyuma lw’okufulumya ekiwandiiko ku Facebook ekyavumirira mutabani wa Pulezidenti, General [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]], n’asibibwa okumala ennaku nnya <ref name="Why Joseph Kabuleta was arrested">{{Cite web |date=13 July 2019 |title=Why Joseph Kabuleta was arrested |url=https://www.newvision.co.ug/news/1503451/joseph-kabuleta-arrested |website=New Vision}}</ref> mu kadukulu ka gavumenti akatulugunyizibwamu.
Okuddamu okunyumya ku byeyayitamu mu mawulire gavumenti yabigaana. Wabula abavumirira gavumenti abawerako baali bakwatiddwa ne batulugunyizibwa nga tannakakasa nti ddala gavumenti etulugunya amaloboozi g’oludda oluvuganya nga Dr [[:en:Stella_Nyanzi|Stella Nyanzi]], <ref>{{Cite web |last=McCool |first=Alice |date=8 February 2021 |title=Alleging her partner was abducted and tortured, Ugandan activist Stella Nyanzi flees to Kenya |url=https://www.cnn.com/2021/02/08/africa/uganda-stella-nyanzi-flees-kenya-intl/index.html |website=[[CNN]]}}</ref> omulwanirizi w’ebyobufuzi era omukulembeze w’abakyala.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kabuleta yazaalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, bazadde be Margaret ne John Kabuleta ng’omwana ow’omwenda ku baana e 12. Kitaawe Munyoro okuva e Hoima mu Uganda, ate nnyina Munnakenya omu kikuyu. Kabuleta yakulira Rubaga mu Kampala nga famire ye tennasenguka kugenda wabwe wa kitaawe e Hoima mu Uganda. Yasomera mu Namilyango Junior School ne [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okufuna satifikeeti za O ne A- Level. <ref name=":0">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=22 August 2020 |title=Joseph Kabuleta: Biography, Tribe, Early Life, Education and Background of a Ugandan pastor |url=https://flashugnews.com/joseph-kabuleta-biography-tribe-early-life-education-backgroud/ |access-date=27 July 2021 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yegatta ku ttendekero ly'ebyemikono erya Mbale Technical College nasoma dipulooma mu by’okuzimba. Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu pulogulaamu ya dipulooma, yeegatta ku lupapula lwa The Crusader ng’omuwandiisi w’ebyemizannyo mu 1997 n’asituka n’atuuka ku kifo ky’omulungamya w’ebyemizannyo mu 1998. Bwe yagenda mu maaso mu mirimu gy’amawulire, yeewandiisa mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], gye yafunira diguli mu Mass Communication. Oluvannyuma lwa The Crusader okuggalwawo, yeegatta ''ku The New Vision'' ng’omusasi n’oluvannyuma n’afuuka omuwandiisi w’emitwe. <ref name=":0" />
== Kampeyini zo bwa Pulezidenti ==
Mu mwezi ogwomusanvu 2020, Kabuleta yalangirira nti agenda kwesimbawo mu kulonda kwo bwa Pulezidenti okwa 2021. Enteekateeka ye enkulu ey’okunoonya akalulu yali ya kuyamba Bannayuganda okweddiza eggwanga lyabwe n’okukozesa eby’obugagga ebiririmu okuganyulwamu. Wadde nga waliwo obukwakkulizo bwa COVID-19 n’okutiisibwatiisibwa okuva eri gavumenti ng’akola kampeyini okwetoloola eggwanga, Kabuleta yasobola okumaliriza okuvuganya ku bwa Pulezidenti n’obululu 45,424 (0.44%). Ye, ng’ali wamu n’ebanne bangi okuva ku oluvuganya yawakanya ebyava mu kulonda okwateeka Pulezidenti ali mu ntebe [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] <ref name="ugandaradionetwork.net">{{Cite web |title=Kabuleta Rejects Presidential Election Results |url=https://ugandaradionetwork.net/story/kabuleta-rejects-presidential-election-results}}</ref> ng’omuwanguzi. <ref>{{Cite web |date=20 December 2020 |title=KRC radio switched off amidst Kabuleta's talk show |url=https://www.independent.co.ug/krc-radio-switched-off-amidst-kabuletas-talk-show/ |access-date=27 July 2021 |website=[[The Independent (Uganda)|The Independent]] |language=en-US}}</ref> Nga 14 February, yatekayo ekirayiro ng’awagira okuwaaba kwa Kyagulanyi okwa pulezidenti mu kkooti ensukkulumu ng’awakanya okulonda kwa Yoweri Museveni. <ref>{{Cite web |last=Wynn |first=Edu |date=16 February 2021 |title=Kabuleta Joions Kyagulyani |url=https://www.syllablerenegade.com/post/kabuleta-joins-kyagulanyi |access-date=27 July 2021 |website=Syllable Renegade |language=en}}</ref>
== Okulwanyisa COVID-19 ne N.E.E.D. Uganda ==
Uganda yassaawo omuggalo ne kafyu ku ntandikwa ya 2020 ku ntandikwa ya ssenyiga wa COVID-19 era n’ebikkakkanya mu January 2022 yokka <ref>{{Cite web |last=Athumani |first=Halima |date=19 June 2021 |title=Uganda Imposes 42-Day COVID-19 Lockdown |url=https://www.voanews.com/a/covid-19-pandemic_uganda-imposes-42-day-covid-19-lockdown/6207222.html |website=VOA}}</ref> n’efuula envumbo ya Covid esinga okuwangaala okusinga eggwanga lyonna, <ref>{{Cite web |last=Athumani |first=Halima |date=25 January 2022 |title=Uganda Ends COVID Curfew, and Nightlife Reopens |url=https://www.voanews.com/a/uganda-ends-covid-curfew-and-nightlife-reopens/6412187.html |website=VOA}}</ref> Obukwakkulizo buno bwalaba amaloboozi mangi agavumirira okuli Joseph Kabuleta eyasaba gavumenti okuggulawo amasomero n’ebifo eby’okusinzizaamu ebyateekebwa mu biti 'super spreaders' nga bawakanya nti omuggalo tegwagasizza Bannayuganda naddala abasinga obungi abalwana okuteeka emmere ku mmeeza yaabwe naye nga kyaganyula abagagga. <ref>{{Cite web |last=Lumu |first=David |date=28 July 2021 |title=Lockdown benefitting the privileged, says Kabuleta |url=https://observer.ug/news/headlines/70673-lockdown-benefitting-the-privileged-says-kabuleta |website=The Observer - Uganda}}</ref> Era yali awakanya okugema okukakatako ng’agamba nti Bannayuganda balina okuweebwa eky’okulonda olw’okugema okuli mu mitendera gy’okugezesa era nga tekikakasibwa nti kikola okuva mu October 2021. Yatandikawo omukutu okukubiriza Bannayuganda abaali bafunye ebizibu ebiva mu kugema okunyumya emboozi yaabwe <ref>{{Cite web |date=26 October 2021 |title=Joseph Kabuleta: Ugandans shouldn't be forced to take #Covid-19 vaccines |url=https://eagle.co.ug/2021/10/26/joseph-kabuleta-ugandans-shouldnt-be-forced-to-take-covid-19-vaccines.html |website=Eagle Online}}</ref>
== N.E.E.D. Uganda ==
Nga 28 mu mwezi ogwomwenda 2021, Joseph Kabuleta yatongoza ekibiina kye eky’ebyobufuzi ekya National Economic Empowerment Dialogue (NEED) ekyagendererwamu okukola ku nsonga eziwerako mu ggwanga mu by’enfuna n’ebyobufuzi. Bwe yali mu kutongoza okwalimu abakulembeze ab'amaanyi mu by'obufuzi, embeera z'abantu n'ebyenfuna nga tebalina mukago gwa byabufuzi ogw'enjawulo, Kabuleta yalaga okwagala kwe "okuwa bannansi amaanyi okukulembera mu kkubo erigenda mu maaso, naddala ku nsonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna ezikwata ku ggwanga. Ng'agamba nti “abantu abatukutte mu buwambe tebanoonya kufuga bugagga bwaffe bwokka, wabula namaloboozi gaffe," omusajja okuva e Bunyoro bwe yakungaanya Bannayuganda “obutaleka [abo abali mu buyinza] kufuga buli kimu.” <ref>{{Cite web |date=29 September 2021 |title=WHY JOSEPH KABULETA FORMED 'NEED' PLATFORM |url=https://mulengeranews.com/why-joseph-kabuleta-formed-need-platform/ |website=mulengeranews.com}}</ref> Okwawukanako n’enteekateeka ya ROCK Uganda (Reclaiming Our Country and Kin), omubala gwe ogw’ebyobufuzi mu kulonda kwo bwa Pulezidenti okwa 2021, NEED Uganda ne Joseph Kabuleta nga omukulu waayo <ref>{{Cite web |date=13 February 2022 |title=Kabuleta accuses government of intentionally suppressing Lango |url=https://www.independent.co.ug/kabuleta-accuses-government-of-intentionally-suppressing-lango/ |website=The Independent}}</ref> yayawulamu Uganda mu bitundu 17 abakulu mu ttiimu ye bye bagenda okuweebwa omulimu gw’okulabirira enkyukakyuka mu ndaba y'ebintu mu Bannayuganda okwetoloola eggwanga.
== Obulamu bwe ==
Mu mwezi ogwomusanvu omwaka 2017, Joseph Kabuleta yawasa Rebecca Suubi Kabuleta omwagalwa gwe yali amaze naye ebbanga, mu mukolo amatiribona ogwaliko abayite bokka. Bombi balina abaana babiri. Bombi bagoberezi ba Nabbi Elvis Mbonye abeesigwa. Alina n’abaana babiri okuva mu bufumbo bwe obwasooka, obwaggwàawo olw’obutakkaanya. <ref>{{Cite web |date=22 October 2020 |title=Wife to Presidential aspirant Joseph Kabuleta, Rebecca Kabuleta drops 4 track EP 'Sounds of Heaven' |url=https://bigeye.ug/wife-to-presidential-aspirant-joseph-kabuleta-rebecca-kabuleta-drops-4-track-ep-sounds-of-heaven/}}</ref>
== Ensengeka y’ebitabo ==
Amaanyi G'empisa <ref>{{Cite book |last=Kabuleta |first=Joseph |date=14 December 2017 |title=Strength of Character |publisher=CreateSpace Independent Publishing Platform |isbn=978-1981845439}}</ref> Omufulumya: CreateSpace Independent Publishing Platform; Ekitabo ekisooka (14 December 2017)
Amaanyi G'empisa <ref>{{Cite book |last=Kabuleta |first=Joseph |date=14 December 2017 |title=Strength of Character |publisher=CreateSpace Independent Publishing Platform |isbn=978-1981845439}}</ref> Omufulumya: CreateSpace Independent Publishing Platform; Ekitabo ekisooka (14 December 2017)
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
3qx9y9xnth6pd858jyq4jdwlummqy3p
Teso College Aloet
0
13033
48139
47885
2026-04-27T10:22:07Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the section "Departments" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350695458|Teso College Aloet]]"
48139
wikitext
text/x-wiki
'''Teso College Aloet''' (TCA) yatandikibwawo mu 1953. Teso College [[:en:Preparatory_school_(United_Kingdom)|ssomero eriteekateeka]] abalenzi bokka, nga [[:en:Boarding_school|ly'akisulo]], lisangibwa mu Aloet, [[Soroti]], mu [[Yuganda|Uganda]] . We bwatuukira mu 2014, Teso College yalina abayizi 1,574. Abayizi abasoba mu 30,000 be bamaze emisomo gyabwe mu TCA okuva lwe yatandikibwawo.<ref name=":0">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/our-history/ "Our History".] ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref> Teso College eri mu bifo 50 ebisooka ku lukalala lw’amasomero agayita obulungi ebigezo by’eggwanga Uganda.<ref name=":1">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/results/ "Teso College Aloet UNEB Results"]. ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref>
Abayizi mu Teso College beetaba mu byokwewumuzaamu omuli ebibiina ebibagatta n'ebyemizannyo. Ekiruubirirwa kya Teso College kwe kusomesa abakulembeze ba Uganda ab'ebiseera eby'omumaaso.
== Ebyafaayo ==
Teso College yatandikibwawo mu 1953 nga bayita mu nteekateeka y’abantu b’omu kitundu okuva mu kitundu ky’e Aloet, nga bawagirwa Leo Okol, Ssentebe w’olukiiko lwa disitulikiti y’e Teso mu kiseera ekyo. Essomero lino mu kusooka teryalina linnya, era nga lirimu ebibiina bya junior bibiri byokka. Mu 1954, wansi w’obukulembeze bwa Gavumenti ey'ebitundu eya Teso, Teso College yakua n’efuuka emu ku masomero agasinga obunene era nga galina ebikozesebwa ebisinga obulungi mu Teso ne Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Nga 9 Ogwomusanvu 1954, ejjinja ly’omusingi gw’essomero lyassimbibwa Gavana wa Uganda eyali omufuzi w’amatwale mu kiseera ekyo, Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen]],<ref name=":0" /> ng’alaga okutandikawo essomero lino mu butongole era n’alituuma erinnya Teso College Aloet.
Enteekateeka z’okuwandiisa n’okutandika okusomesa mu butongole ku Teso College zaatandikibwawo A. S. Baxendale, oluvannyuma eyali agenda okufuuka Principal Education Officer, w'e Eastern Province. Mu Gwokubiri 1955, John Sassoon, eyasooka okukola nga omukulu w'essomero lino, yamaliriza enteekateeka zino. Emisomo gyatandika mu butongole nga 1 Ogwokusatu1955, nga James Opolot ye mumyuka. Nga 2 Ogwokusatu1955, Omulamuzi omukulu owa Disitulikiti y’e Teso, E. P. Engulu, ne ssabawandiisi ow’e Teso, JE.I. Ongaino b'etaba mu ttabamiruka eyasooka mu Teso College era Engulu n'abawa ekirabo ky'engoma. Nga omwaka 1955 gunaatera okuggwaako, omukulu w’essomero lya Aloet eyasooka, Jonny E. Jones, yatuuka okuva e Sudan. Okuva lwe lyatandikibwawo okutuuka mu 2012, libadde n'abakulu b’essomero14.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Teso College esomesezza eddiini ly’Ekikristaayo okuva ku ntandikwa, era egaba ebikozesebwa mu ddiini eri abayizi. Nga tebannaba kuzimba masinzizo g'Abakulisitaayo n’Abakatoliki, ekisenge ekyali okumpi n’etterekero ly’ebitabo kyateekebwateekebwa nga esinzizo, era [[:en:Church_of_Uganda|Abakulisitaayo]] bategekerangayo okuyiga n'okusoma Bayibuli. Ekisenge ky’ebifaananyi kyateekebwawo okuba ekifo ky’Ekkanisa y’Abakatuliki, nga mmisa zikulemberwa omusosodooti.
Essomero lino lyafuna ebizibu eby’amaanyi okuva mu 1986–2002, olw’enkyukakyuka n’embeera y’ebyobufuzi etaali nnungi mu Teso.<ref>Oluka, Benon Herbert (31 August 2006). [http://www.observer.ug/new/specials/schools/scl0200608311.php "The Flailing Academic Icon of Teso"]. ''Weekly Observer Uganda''. Retrieved 25 June 2014</ref> Embeera ezze etereera buli lukya okuva mu 2005 okudda waggulu, nga omutindo gwa Teso College mu bigezo bya Uganda gweyongera okutereera.<ref name=":1" />
== Ettabi ==
Teso College erimu ebitundu bibiri, ekitundu eky’ebuvanjuba n’eky’ebugwanjuba. Buli kitundu kirimu ebibiina, ebisulo, n’ebintu ebirala ebyetaagisa. Ofiisi enkulu eziddukanya emirimu zisangibwa mu kitundu eky’ebuvanjuba. Ekizimbe kino kirimu ofiisi [[:en:Head_teacher|z' Omukulu w'essomero]], omuwandiisi w’Omukulu w'essomero, abamyuka b’omukulu w'essomero, n’owebyensimbi. Mulimu n’akasenge akatono akayitibwa chapel n’ekisenge ky’abakozi.
Ekisenge ky’Enkuŋŋaana Enkulu kiriraanye ekizimbe ekiddukanya emirimu. Kikola emirimu mingi, omuli enkuŋŋaana ez’oku makya ku Lwomukaaga, enkuŋŋaana ez’enjawulo, enkiiko n’okukubaganya ebirowoozo. Era ekozesebwa mu by’okwesanyusaamu, gamba ng’okulaga firimu. Ekisenge kino era kikozesebwa mu kukola ebigezo by’eggwanga ku nkomerero y’omwaka.<ref>{{Cite web |last=Landheer |first=Bob |title=Bob Landheer, I was a teacher at Teso College from September 1964 until November 1966 |url=http://www.tesocollegealoet.sc.ug/wp-content/uploads/2012/01/TCA_Bob_Landheer-.pdf |access-date=20 April 2014 |website=Teso College Aloet}}</ref>
Essomero lirina ebisulo munaana eby’abayizi ba Ordinary Level (bitaano mu kitundu ky'ebuvanjuba ate bisatu mu kitundu ky'ebugwanjuba); n’ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba Advanced Level. Buli kisulo mu kitundu eky’ebuvanjuba kirina ky'ekifaananya erinnya mu bisulo eby'ekitundu by'ebugwanjuba. Ebisulo bino byatuumibwa amannya g’abantu ab’amaanyi mu nfuga ya Teso mu kiseera ekyo, n’abantu abalala abaamanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |last=Otim |first=Richard Herbert |year=2012 |title=Teso College Aloet, the mid eastern giant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Teso-College-Aloet--the-mid-eastern-giant/-/688336/1487408/-/exhqb8/-/index.html |access-date=18 August 2013 |website=Uganda Monitor}}</ref>
Mulimu bano wammanga:
* Kenyatta House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], mu kusooka yazaalibwa Kamau Wa Ngengi, Pulezidenti wa Kenya eyasooka.
* Lumumba House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Patrice Émery Lumumba. Lumumba yali mukulembeze wa Congo eyeefuga era nga ye Ssaabaminisita wa Republic of Congo (kati Democratic Republic of Congo) eyasooka okulondebwa mu mateeka oluvannyuma lw’okuyambako okuwangula obwetwaze bwayo okuva mu Bubirigi mu Gwomukaaga 1960.
* Obwangor House ''':''' Yatuumibwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu munnabyabufuzi mu disitulikiti y’e Teso eyasooka mu kiseera ekyo, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], olw’omulimu omunene gwe yakola mu kukulaakulanya Teso. Obwangor ye Etesot eyasooka okukiikirira disitulikiti y'e Teso mu palamenti ya Uganda. Obwangor House erimu abayizi 128, era y’esinga okumpi n’eddiiro. Okutwalira awamu ebadde ekola bulungi mu mizannyo ne mu biseera by’okukebera.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika nga Oweggombolola era n'awummula nga omwami w'essaza Katakwi County (kati [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]] ).
* Engulu House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Engulu Eria Paulo, Omulamuzi omukulu eyasooka mu Disitulikiti y’e Teso, era eyakola emirimu mu Lukiiko olwasooka olwa Teso College Aloet.
* Engwau House ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omulamuzi Engwau, eyasomera mu Teso College wakati wa 1957 ne 1960. Engwau yalina dipulooma ya First Class Law School okuva mu Nsamizi Law School. Bwe yamaliriza emisomo gye, yasooka kukola gwa busomesa mu Iganga COU, oluvannyuma n’akola mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] . Yeegatta ku kitongole ekiramuzi ng’omulamuzi ow’eddaala ery’okusatu mu 1964.
* Epaku House ''':''' Erinnya lyatuumibwa Epaku, eyawaayo ettaka essomero kwe lyazimbibwa.
* Esabu House ''':''' Erinnya lino lyatuumibwa okujjukira owami w'Essaza mu disitulikiti y’e Teso, Esabu Patrick, oluvannyuma eyasitulwa n’aweebwa ekifo kya District Commissioner, [[Mubende (disitulikit)|mu disitulikiti y’e Mubende]] .
Waliwo ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba ‘A’ Level. Mu bino mulimu Akabway House, Jones Hall ne Inyoin Hall. Ebisenge ebibiri ebiriraanyewo byawuddwamu ekifo eky’awamu.
* Jones Hall ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omukulu w'essomero eyasooka.
* Inyoin Hall ''':''' Erinnya lyabbulwa mu Inyoin J. Onaba Kamodan, amanyiddwa ennyo nga JOK, ey'afuuka Omuwanika eyasooka mu lukiiko lwa Disitulikiti y’e Teso okuva mu busomesa ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]]. JOK yali musajja mwesimbu omwerufu, era ng’amulwanirizi wa disitulikiti y’e Teso etaliimu nguzi. Ekisenge kino kisuza abayizi 120 aba ‘A’ Level.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika okukola nga Oweggombolola era n’awummula nga mwami wa Ssaza ly'e of Katakwi(kati disitulikiti y’e Katakwi).
== Obulamu bw'eddiini mu Teso College ==
Teso College Aloet ekkiriza eddembe ly'okusinza. Essomero lino lirina amasinzizo abiri — ery'Abakulisitaayo, erisangibwa mu bugwanjuba, n’Ekkanisa y'Abakatolili, esangibwa mu buvanjuba.
== Faamu ya Teso College ==
Faamu y’essomero eno yeenyigira mu kulima ebirime n’obulunzi, wamu [[:en:Apiculture|n’okulunda enjuki]] . Ebigendererwa ebikulu ebya faamu y’essomero kwe kuwa abayizi abasoma ebyobulimi okutendekebwa mu nkola, okutendeka abayizi abalala mu bukugu mu kulima, okukola ebirime eby’emmere n’ebiva mu bisolo okusobola okulpongoosa ku ndya y’abayizi, okuyamba abayizi okutegeera obukulu bw’ebyobulimi, n’okuteekateeka abayizi okweyimirizaawo nga bavudde ku ssomero.
Faamu y’essomero eno erunda n’okulabirira enkoko, ente, embizzi, ekibira ky'emiti gy’emicungwa egisukka mu 300 nga giweza yiika 3, emiti gya payini nga 12,000 nga gikwata ettaka lya yiika nga 12, n’ebiyumba ebinene 5 ebya Kenya Top Bar ebirimu enjuki.
== Abakozi ba Teso College ==
Ettendekero lirina abasomesa n’abakugu nga 70 abalabirira pulogulaamu z’ebyenjigiriza n’ebibiina byokwewumuzaamu17.
Ebyava mu bigezo by’abayizi bye bimu ku bisinga obulungi mu Uganda, era essomero lino lirina erinnya mu kusoma obulungi mu bitundu by’obukiikakkono bw’obuvanjuba. Abakozi nga 25 abatali basomesa bawa obuyambi obw’ekikugu, nga bakolera wamu n’abasomesa.
== Ebitongole ==
'''Ekitongole ky’Olungereza: Olulimi Olungereza ne Litulica'''
Olulimi Olungereza lwe lulimi lwokka olusomesebwa mu TCA. Ng’olulimi lwokka olutongole olw’essomero lino, awamu n’olulimi lwalyo olusomesebwa, Olungereza lukola kinene nnyo mu kuyiga amasomo amalala mu nsoma. Litulica mu Lungereza bisomesebwa wamu n’olulimi Olungereza okuva mu Siniya esooka. Okusoma Litulica mu Lungereza kiyamba okutumbula enkola y’omuyizi mu lulimi kubanga kimulaga olulimi olutuufu mu mbeera ez’enjawulo n’ebikozesebwa n’ebirungo by’olulimi ebiwerako.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
qsfxaxx24vuug4m26orryb0596qed3d
48140
48139
2026-04-27T10:27:53Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the section "Departments" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350695458|Teso College Aloet]]"
48140
wikitext
text/x-wiki
'''Teso College Aloet''' (TCA) yatandikibwawo mu 1953. Teso College [[:en:Preparatory_school_(United_Kingdom)|ssomero eriteekateeka]] abalenzi bokka, nga [[:en:Boarding_school|ly'akisulo]], lisangibwa mu Aloet, [[Soroti]], mu [[Yuganda|Uganda]] . We bwatuukira mu 2014, Teso College yalina abayizi 1,574. Abayizi abasoba mu 30,000 be bamaze emisomo gyabwe mu TCA okuva lwe yatandikibwawo.<ref name=":0">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/our-history/ "Our History".] ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref> Teso College eri mu bifo 50 ebisooka ku lukalala lw’amasomero agayita obulungi ebigezo by’eggwanga Uganda.<ref name=":1">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/results/ "Teso College Aloet UNEB Results"]. ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref>
Abayizi mu Teso College beetaba mu byokwewumuzaamu omuli ebibiina ebibagatta n'ebyemizannyo. Ekiruubirirwa kya Teso College kwe kusomesa abakulembeze ba Uganda ab'ebiseera eby'omumaaso.
== Ebyafaayo ==
Teso College yatandikibwawo mu 1953 nga bayita mu nteekateeka y’abantu b’omu kitundu okuva mu kitundu ky’e Aloet, nga bawagirwa Leo Okol, Ssentebe w’olukiiko lwa disitulikiti y’e Teso mu kiseera ekyo. Essomero lino mu kusooka teryalina linnya, era nga lirimu ebibiina bya junior bibiri byokka. Mu 1954, wansi w’obukulembeze bwa Gavumenti ey'ebitundu eya Teso, Teso College yakua n’efuuka emu ku masomero agasinga obunene era nga galina ebikozesebwa ebisinga obulungi mu Teso ne Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Nga 9 Ogwomusanvu 1954, ejjinja ly’omusingi gw’essomero lyassimbibwa Gavana wa Uganda eyali omufuzi w’amatwale mu kiseera ekyo, Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen]],<ref name=":0" /> ng’alaga okutandikawo essomero lino mu butongole era n’alituuma erinnya Teso College Aloet.
Enteekateeka z’okuwandiisa n’okutandika okusomesa mu butongole ku Teso College zaatandikibwawo A. S. Baxendale, oluvannyuma eyali agenda okufuuka Principal Education Officer, w'e Eastern Province. Mu Gwokubiri 1955, John Sassoon, eyasooka okukola nga omukulu w'essomero lino, yamaliriza enteekateeka zino. Emisomo gyatandika mu butongole nga 1 Ogwokusatu1955, nga James Opolot ye mumyuka. Nga 2 Ogwokusatu1955, Omulamuzi omukulu owa Disitulikiti y’e Teso, E. P. Engulu, ne ssabawandiisi ow’e Teso, JE.I. Ongaino b'etaba mu ttabamiruka eyasooka mu Teso College era Engulu n'abawa ekirabo ky'engoma. Nga omwaka 1955 gunaatera okuggwaako, omukulu w’essomero lya Aloet eyasooka, Jonny E. Jones, yatuuka okuva e Sudan. Okuva lwe lyatandikibwawo okutuuka mu 2012, libadde n'abakulu b’essomero14.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Teso College esomesezza eddiini ly’Ekikristaayo okuva ku ntandikwa, era egaba ebikozesebwa mu ddiini eri abayizi. Nga tebannaba kuzimba masinzizo g'Abakulisitaayo n’Abakatoliki, ekisenge ekyali okumpi n’etterekero ly’ebitabo kyateekebwateekebwa nga esinzizo, era [[:en:Church_of_Uganda|Abakulisitaayo]] bategekerangayo okuyiga n'okusoma Bayibuli. Ekisenge ky’ebifaananyi kyateekebwawo okuba ekifo ky’Ekkanisa y’Abakatuliki, nga mmisa zikulemberwa omusosodooti.
Essomero lino lyafuna ebizibu eby’amaanyi okuva mu 1986–2002, olw’enkyukakyuka n’embeera y’ebyobufuzi etaali nnungi mu Teso.<ref>Oluka, Benon Herbert (31 August 2006). [http://www.observer.ug/new/specials/schools/scl0200608311.php "The Flailing Academic Icon of Teso"]. ''Weekly Observer Uganda''. Retrieved 25 June 2014</ref> Embeera ezze etereera buli lukya okuva mu 2005 okudda waggulu, nga omutindo gwa Teso College mu bigezo bya Uganda gweyongera okutereera.<ref name=":1" />
== Ettabi ==
Teso College erimu ebitundu bibiri, ekitundu eky’ebuvanjuba n’eky’ebugwanjuba. Buli kitundu kirimu ebibiina, ebisulo, n’ebintu ebirala ebyetaagisa. Ofiisi enkulu eziddukanya emirimu zisangibwa mu kitundu eky’ebuvanjuba. Ekizimbe kino kirimu ofiisi [[:en:Head_teacher|z' Omukulu w'essomero]], omuwandiisi w’Omukulu w'essomero, abamyuka b’omukulu w'essomero, n’owebyensimbi. Mulimu n’akasenge akatono akayitibwa chapel n’ekisenge ky’abakozi.
Ekisenge ky’Enkuŋŋaana Enkulu kiriraanye ekizimbe ekiddukanya emirimu. Kikola emirimu mingi, omuli enkuŋŋaana ez’oku makya ku Lwomukaaga, enkuŋŋaana ez’enjawulo, enkiiko n’okukubaganya ebirowoozo. Era ekozesebwa mu by’okwesanyusaamu, gamba ng’okulaga firimu. Ekisenge kino era kikozesebwa mu kukola ebigezo by’eggwanga ku nkomerero y’omwaka.<ref>{{Cite web |last=Landheer |first=Bob |title=Bob Landheer, I was a teacher at Teso College from September 1964 until November 1966 |url=http://www.tesocollegealoet.sc.ug/wp-content/uploads/2012/01/TCA_Bob_Landheer-.pdf |access-date=20 April 2014 |website=Teso College Aloet}}</ref>
Essomero lirina ebisulo munaana eby’abayizi ba Ordinary Level (bitaano mu kitundu ky'ebuvanjuba ate bisatu mu kitundu ky'ebugwanjuba); n’ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba Advanced Level. Buli kisulo mu kitundu eky’ebuvanjuba kirina ky'ekifaananya erinnya mu bisulo eby'ekitundu by'ebugwanjuba. Ebisulo bino byatuumibwa amannya g’abantu ab’amaanyi mu nfuga ya Teso mu kiseera ekyo, n’abantu abalala abaamanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |last=Otim |first=Richard Herbert |year=2012 |title=Teso College Aloet, the mid eastern giant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Teso-College-Aloet--the-mid-eastern-giant/-/688336/1487408/-/exhqb8/-/index.html |access-date=18 August 2013 |website=Uganda Monitor}}</ref>
Mulimu bano wammanga:
* Kenyatta House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], mu kusooka yazaalibwa Kamau Wa Ngengi, Pulezidenti wa Kenya eyasooka.
* Lumumba House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Patrice Émery Lumumba. Lumumba yali mukulembeze wa Congo eyeefuga era nga ye Ssaabaminisita wa Republic of Congo (kati Democratic Republic of Congo) eyasooka okulondebwa mu mateeka oluvannyuma lw’okuyambako okuwangula obwetwaze bwayo okuva mu Bubirigi mu Gwomukaaga 1960.
* Obwangor House ''':''' Yatuumibwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu munnabyabufuzi mu disitulikiti y’e Teso eyasooka mu kiseera ekyo, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], olw’omulimu omunene gwe yakola mu kukulaakulanya Teso. Obwangor ye Etesot eyasooka okukiikirira disitulikiti y'e Teso mu palamenti ya Uganda. Obwangor House erimu abayizi 128, era y’esinga okumpi n’eddiiro. Okutwalira awamu ebadde ekola bulungi mu mizannyo ne mu biseera by’okukebera.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika nga Oweggombolola era n'awummula nga omwami w'essaza Katakwi County (kati [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]] ).
* Engulu House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Engulu Eria Paulo, Omulamuzi omukulu eyasooka mu Disitulikiti y’e Teso, era eyakola emirimu mu Lukiiko olwasooka olwa Teso College Aloet.
* Engwau House ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omulamuzi Engwau, eyasomera mu Teso College wakati wa 1957 ne 1960. Engwau yalina dipulooma ya First Class Law School okuva mu Nsamizi Law School. Bwe yamaliriza emisomo gye, yasooka kukola gwa busomesa mu Iganga COU, oluvannyuma n’akola mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] . Yeegatta ku kitongole ekiramuzi ng’omulamuzi ow’eddaala ery’okusatu mu 1964.
* Epaku House ''':''' Erinnya lyatuumibwa Epaku, eyawaayo ettaka essomero kwe lyazimbibwa.
* Esabu House ''':''' Erinnya lino lyatuumibwa okujjukira owami w'Essaza mu disitulikiti y’e Teso, Esabu Patrick, oluvannyuma eyasitulwa n’aweebwa ekifo kya District Commissioner, [[Mubende (disitulikit)|mu disitulikiti y’e Mubende]] .
Waliwo ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba ‘A’ Level. Mu bino mulimu Akabway House, Jones Hall ne Inyoin Hall. Ebisenge ebibiri ebiriraanyewo byawuddwamu ekifo eky’awamu.
* Jones Hall ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omukulu w'essomero eyasooka.
* Inyoin Hall ''':''' Erinnya lyabbulwa mu Inyoin J. Onaba Kamodan, amanyiddwa ennyo nga JOK, ey'afuuka Omuwanika eyasooka mu lukiiko lwa Disitulikiti y’e Teso okuva mu busomesa ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]]. JOK yali musajja mwesimbu omwerufu, era ng’amulwanirizi wa disitulikiti y’e Teso etaliimu nguzi. Ekisenge kino kisuza abayizi 120 aba ‘A’ Level.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika okukola nga Oweggombolola era n’awummula nga mwami wa Ssaza ly'e of Katakwi(kati disitulikiti y’e Katakwi).
== Obulamu bw'eddiini mu Teso College ==
Teso College Aloet ekkiriza eddembe ly'okusinza. Essomero lino lirina amasinzizo abiri — ery'Abakulisitaayo, erisangibwa mu bugwanjuba, n’Ekkanisa y'Abakatolili, esangibwa mu buvanjuba.
== Faamu ya Teso College ==
Faamu y’essomero eno yeenyigira mu kulima ebirime n’obulunzi, wamu [[:en:Apiculture|n’okulunda enjuki]] . Ebigendererwa ebikulu ebya faamu y’essomero kwe kuwa abayizi abasoma ebyobulimi okutendekebwa mu nkola, okutendeka abayizi abalala mu bukugu mu kulima, okukola ebirime eby’emmere n’ebiva mu bisolo okusobola okulpongoosa ku ndya y’abayizi, okuyamba abayizi okutegeera obukulu bw’ebyobulimi, n’okuteekateeka abayizi okweyimirizaawo nga bavudde ku ssomero.
Faamu y’essomero eno erunda n’okulabirira enkoko, ente, embizzi, ekibira ky'emiti gy’emicungwa egisukka mu 300 nga giweza yiika 3, emiti gya payini nga 12,000 nga gikwata ettaka lya yiika nga 12, n’ebiyumba ebinene 5 ebya Kenya Top Bar ebirimu enjuki.
== Abakozi ba Teso College ==
Ettendekero lirina abasomesa n’abakugu nga 70 abalabirira pulogulaamu z’ebyenjigiriza n’ebibiina byokwewumuzaamu17.
Ebyava mu bigezo by’abayizi bye bimu ku bisinga obulungi mu Uganda, era essomero lino lirina erinnya mu kusoma obulungi mu bitundu by’obukiikakkono bw’obuvanjuba. Abakozi nga 25 abatali basomesa bawa obuyambi obw’ekikugu, nga bakolera wamu n’abasomesa.
== Ebitongole ==
'''Ekitongole ky’Olungereza: Olulimi Olungereza ne Litulica'''
Olulimi Olungereza lwe lulimi lwokka olusomesebwa mu TCA. Ng’olulimi lwokka olutongole olw’essomero lino, awamu n’olulimi lwalyo olusomesebwa, Olungereza lukola kinene nnyo mu kuyiga amasomo amalala mu nsoma. Litulica mu Lungereza bisomesebwa wamu n’olulimi Olungereza okuva mu Siniya esooka. Okusoma Litulica mu Lungereza kiyamba okutumbula enkola y’omuyizi mu lulimi kubanga kimulaga olulimi olutuufu mu mbeera ez’enjawulo n’ebikozesebwa n’ebirungo by’olulimi ebiwerako.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
'''Ekitongole ky’ebyafaayo'''
Ebyafaayo lye limu ku masomo 7 amakulu agasomesebwa ku ddaala lya ‘O’, era ssomo lya Arts erimanyiddwa ennyo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole kya Geography'''
Geography ssomo lya buwaze ku ddaala lya ‘O’ ate ery’okwesalirawo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole ky’ebyemikono'''
Ekitongole ky’ebyemikono kya njawulo mu kitundu kino kubanga abayizi bafuna ebikozesebwa eby’enjawulo ebigulibwa essomero buli ttaamu. Abayizi basomesebwa okukuba ebifaananyi nga bakozesa emikutu egy’enjawulo, gamba nga langi ya bipande, langi z’amazzi ne pawuda.
'''Ekitongole ky’ebyenjigiriza mu by’obusuubuzi'''
Enjigiriza mu by’obusuubuzi buyiiya bupya mu nnongoosereza mu by’enjigiriza eyatandikibwawo minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo. Kigendereddwamu okutondawo abakola emirimu okusinga abanoonya emirimu ababadde babunye okutuusa kati. Ekigendererwa kwe kusiga obukugu mu by’obusuubuzi mu bayizi. Ng’ekitongole, kigaba obukugu mu bizinensi, olwo abayizi bwe banaamaliriza okusoma kwabwe okutongole, basobole okutandikawo bizinensi zaabwe eziyingiza ssente, okukkakkana nga baziyimirizaawo n’okuziddaabiriza.
'''Ekitongole kya tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya (ICT).'''
Ekitongole kino kyasooka kutandikibwawo nga pulojekiti wansi wa PTA. ICT yagenda mu maaso n’efuuka emu ku masomo mu ssomero lino. Mpolampola abayizi beeyongera okwagala essomo lino, era ne kisalibwawo nti abaagala okwewandiisa mu bigezo bya Uganda National Examinations (UNEB). Ekitongole kino kifuuse bbize nnyo nga kati omuwendo gw’abayizi gwonna gusomesebwa obukugu mu ICT.
ayr35kjldziqtv4v8kcwpolqbe93i2h
48141
48140
2026-04-27T10:32:12Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350695458|Teso College Aloet]]"
48141
wikitext
text/x-wiki
'''Ekitongole kya Chemistry'''
Chemistry lye limu ku ssomo agasomesebwa okuva ku S.1 – S.6 mu Teso College Aloet n'emu masomero amalala mangi mu ggwanga.
'''Ekitongole ky’okutendeka omubiri'''
183imu128jgo5ykzdi733q6om2qgwaj
48142
48141
2026-04-27T10:35:03Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the section "Departments" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350695458|Teso College Aloet]]"
48142
wikitext
text/x-wiki
'''Ekitongole kya Chemistry'''
Chemistry lye limu ku ssomo agasomesebwa okuva ku S.1 – S.6 mu Teso College Aloet n'emu masomero amalala mangi mu ggwanga.
'''Ekitongole ky’okutendeka omubiri'''
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
'''Ekitongole ky’ebyafaayo'''
Ebyafaayo lye limu ku masomo 7 amakulu agasomesebwa ku ddaala lya ‘O’, era ssomo lya Arts erimanyiddwa ennyo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole kya Geography'''
Geography ssomo lya buwaze ku ddaala lya ‘O’ ate ery’okwesalirawo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole ky’ebyemikono'''
Ekitongole ky’ebyemikono kya njawulo mu kitundu kino kubanga abayizi bafuna ebikozesebwa eby’enjawulo ebigulibwa essomero buli ttaamu. Abayizi basomesebwa okukuba ebifaananyi nga bakozesa emikutu egy’enjawulo, gamba nga langi ya bipande, langi z’amazzi ne pawuda.
'''Ekitongole ky’ebyenjigiriza mu by’obusuubuzi'''
Enjigiriza mu by’obusuubuzi buyiiya bupya mu nnongoosereza mu by’enjigiriza eyatandikibwawo minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo. Kigendereddwamu okutondawo abakola emirimu okusinga abanoonya emirimu ababadde babunye okutuusa kati. Ekigendererwa kwe kusiga obukugu mu by’obusuubuzi mu bayizi. Ng’ekitongole, kigaba obukugu mu bizinensi, olwo abayizi bwe banaamaliriza okusoma kwabwe okutongole, basobole okutandikawo bizinensi zaabwe eziyingiza ssente, okukkakkana nga baziyimirizaawo n’okuziddaabiriza.
'''Ekitongole kya tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya (ICT).'''
Ekitongole kino kyasooka kutandikibwawo nga pulojekiti wansi wa PTA. ICT yagenda mu maaso n’efuuka emu ku masomo mu ssomero lino. Mpolampola abayizi beeyongera okwagala essomo lino, era ne kisalibwawo nti abaagala okwewandiisa mu bigezo bya Uganda National Examinations (UNEB). Ekitongole kino kifuuse bbize nnyo nga kati omuwendo gw’abayizi gwonna gusomesebwa obukugu mu ICT.
'''Ekitongole kya Chemistry'''
owfapoebm4pasc2kkc7jfrhpahzp9yn
48146
48142
2026-04-27T10:45:23Z
Charles Kalanzi
9748
Okuteereza emitwe
48146
wikitext
text/x-wiki
'''Teso College Aloet''' (TCA) yatandikibwawo mu 1953. Teso College [[:en:Preparatory_school_(United_Kingdom)|ssomero eriteekateeka]] abalenzi bokka, nga [[:en:Boarding_school|ly'akisulo]], lisangibwa mu Aloet, [[Soroti]], mu [[Yuganda|Uganda]] . We bwatuukira mu 2014, Teso College yalina abayizi 1,574. Abayizi abasoba mu 30,000 be bamaze emisomo gyabwe mu TCA okuva lwe yatandikibwawo.<ref name=":0">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/our-history/ "Our History".] ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref> Teso College eri mu bifo 50 ebisooka ku lukalala lw’amasomero agayita obulungi ebigezo by’eggwanga Uganda.<ref name=":1">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/results/ "Teso College Aloet UNEB Results"]. ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref>
Abayizi mu Teso College beetaba mu byokwewumuzaamu omuli ebibiina ebibagatta n'ebyemizannyo. Ekiruubirirwa kya Teso College kwe kusomesa abakulembeze ba Uganda ab'ebiseera eby'omumaaso.
== Ebyafaayo ==
Teso College yatandikibwawo mu 1953 nga bayita mu nteekateeka y’abantu b’omu kitundu okuva mu kitundu ky’e Aloet, nga bawagirwa Leo Okol, Ssentebe w’olukiiko lwa disitulikiti y’e Teso mu kiseera ekyo. Essomero lino mu kusooka teryalina linnya, era nga lirimu ebibiina bya junior bibiri byokka. Mu 1954, wansi w’obukulembeze bwa Gavumenti ey'ebitundu eya Teso, Teso College yakua n’efuuka emu ku masomero agasinga obunene era nga galina ebikozesebwa ebisinga obulungi mu Teso ne Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Nga 9 Ogwomusanvu 1954, ejjinja ly’omusingi gw’essomero lyassimbibwa Gavana wa Uganda eyali omufuzi w’amatwale mu kiseera ekyo, Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen]],<ref name=":0" /> ng’alaga okutandikawo essomero lino mu butongole era n’alituuma erinnya Teso College Aloet.
Enteekateeka z’okuwandiisa n’okutandika okusomesa mu butongole ku Teso College zaatandikibwawo A. S. Baxendale, oluvannyuma eyali agenda okufuuka Principal Education Officer, w'e Eastern Province. Mu Gwokubiri 1955, John Sassoon, eyasooka okukola nga omukulu w'essomero lino, yamaliriza enteekateeka zino. Emisomo gyatandika mu butongole nga 1 Ogwokusatu1955, nga James Opolot ye mumyuka. Nga 2 Ogwokusatu1955, Omulamuzi omukulu owa Disitulikiti y’e Teso, E. P. Engulu, ne ssabawandiisi ow’e Teso, JE.I. Ongaino b'etaba mu ttabamiruka eyasooka mu Teso College era Engulu n'abawa ekirabo ky'engoma. Nga omwaka 1955 gunaatera okuggwaako, omukulu w’essomero lya Aloet eyasooka, Jonny E. Jones, yatuuka okuva e Sudan. Okuva lwe lyatandikibwawo okutuuka mu 2012, libadde n'abakulu b’essomero14.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Teso College esomesezza eddiini ly’Ekikristaayo okuva ku ntandikwa, era egaba ebikozesebwa mu ddiini eri abayizi. Nga tebannaba kuzimba masinzizo g'Abakulisitaayo n’Abakatoliki, ekisenge ekyali okumpi n’etterekero ly’ebitabo kyateekebwateekebwa nga esinzizo, era [[:en:Church_of_Uganda|Abakulisitaayo]] bategekerangayo okuyiga n'okusoma Bayibuli. Ekisenge ky’ebifaananyi kyateekebwawo okuba ekifo ky’Ekkanisa y’Abakatuliki, nga mmisa zikulemberwa omusosodooti.
Essomero lino lyafuna ebizibu eby’amaanyi okuva mu 1986–2002, olw’enkyukakyuka n’embeera y’ebyobufuzi etaali nnungi mu Teso.<ref>Oluka, Benon Herbert (31 August 2006). [http://www.observer.ug/new/specials/schools/scl0200608311.php "The Flailing Academic Icon of Teso"]. ''Weekly Observer Uganda''. Retrieved 25 June 2014</ref> Embeera ezze etereera buli lukya okuva mu 2005 okudda waggulu, nga omutindo gwa Teso College mu bigezo bya Uganda gweyongera okutereera.<ref name=":1" />
== Ettabi ==
Teso College erimu ebitundu bibiri, ekitundu eky’ebuvanjuba n’eky’ebugwanjuba. Buli kitundu kirimu ebibiina, ebisulo, n’ebintu ebirala ebyetaagisa. Ofiisi enkulu eziddukanya emirimu zisangibwa mu kitundu eky’ebuvanjuba. Ekizimbe kino kirimu ofiisi [[:en:Head_teacher|z' Omukulu w'essomero]], omuwandiisi w’Omukulu w'essomero, abamyuka b’omukulu w'essomero, n’owebyensimbi. Mulimu n’akasenge akatono akayitibwa chapel n’ekisenge ky’abakozi.
Ekisenge ky’Enkuŋŋaana Enkulu kiriraanye ekizimbe ekiddukanya emirimu. Kikola emirimu mingi, omuli enkuŋŋaana ez’oku makya ku Lwomukaaga, enkuŋŋaana ez’enjawulo, enkiiko n’okukubaganya ebirowoozo. Era ekozesebwa mu by’okwesanyusaamu, gamba ng’okulaga firimu. Ekisenge kino era kikozesebwa mu kukola ebigezo by’eggwanga ku nkomerero y’omwaka.<ref>{{Cite web |last=Landheer |first=Bob |title=Bob Landheer, I was a teacher at Teso College from September 1964 until November 1966 |url=http://www.tesocollegealoet.sc.ug/wp-content/uploads/2012/01/TCA_Bob_Landheer-.pdf |access-date=20 April 2014 |website=Teso College Aloet}}</ref>
Essomero lirina ebisulo munaana eby’abayizi ba Ordinary Level (bitaano mu kitundu ky'ebuvanjuba ate bisatu mu kitundu ky'ebugwanjuba); n’ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba Advanced Level. Buli kisulo mu kitundu eky’ebuvanjuba kirina ky'ekifaananya erinnya mu bisulo eby'ekitundu by'ebugwanjuba. Ebisulo bino byatuumibwa amannya g’abantu ab’amaanyi mu nfuga ya Teso mu kiseera ekyo, n’abantu abalala abaamanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |last=Otim |first=Richard Herbert |year=2012 |title=Teso College Aloet, the mid eastern giant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Teso-College-Aloet--the-mid-eastern-giant/-/688336/1487408/-/exhqb8/-/index.html |access-date=18 August 2013 |website=Uganda Monitor}}</ref>
Mulimu bano wammanga:
* Kenyatta House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], mu kusooka yazaalibwa Kamau Wa Ngengi, Pulezidenti wa Kenya eyasooka.
* Lumumba House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Patrice Émery Lumumba. Lumumba yali mukulembeze wa Congo eyeefuga era nga ye Ssaabaminisita wa Republic of Congo (kati Democratic Republic of Congo) eyasooka okulondebwa mu mateeka oluvannyuma lw’okuyambako okuwangula obwetwaze bwayo okuva mu Bubirigi mu Gwomukaaga 1960.
* Obwangor House ''':''' Yatuumibwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu munnabyabufuzi mu disitulikiti y’e Teso eyasooka mu kiseera ekyo, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], olw’omulimu omunene gwe yakola mu kukulaakulanya Teso. Obwangor ye Etesot eyasooka okukiikirira disitulikiti y'e Teso mu palamenti ya Uganda. Obwangor House erimu abayizi 128, era y’esinga okumpi n’eddiiro. Okutwalira awamu ebadde ekola bulungi mu mizannyo ne mu biseera by’okukebera.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika nga Oweggombolola era n'awummula nga omwami w'essaza Katakwi County (kati [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]] ).
* Engulu House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Engulu Eria Paulo, Omulamuzi omukulu eyasooka mu Disitulikiti y’e Teso, era eyakola emirimu mu Lukiiko olwasooka olwa Teso College Aloet.
* Engwau House ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omulamuzi Engwau, eyasomera mu Teso College wakati wa 1957 ne 1960. Engwau yalina dipulooma ya First Class Law School okuva mu Nsamizi Law School. Bwe yamaliriza emisomo gye, yasooka kukola gwa busomesa mu Iganga COU, oluvannyuma n’akola mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] . Yeegatta ku kitongole ekiramuzi ng’omulamuzi ow’eddaala ery’okusatu mu 1964.
* Epaku House ''':''' Erinnya lyatuumibwa Epaku, eyawaayo ettaka essomero kwe lyazimbibwa.
* Esabu House ''':''' Erinnya lino lyatuumibwa okujjukira owami w'Essaza mu disitulikiti y’e Teso, Esabu Patrick, oluvannyuma eyasitulwa n’aweebwa ekifo kya District Commissioner, [[Mubende (disitulikit)|mu disitulikiti y’e Mubende]] .
Waliwo ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba ‘A’ Level. Mu bino mulimu Akabway House, Jones Hall ne Inyoin Hall. Ebisenge ebibiri ebiriraanyewo byawuddwamu ekifo eky’awamu.
* Jones Hall ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omukulu w'essomero eyasooka.
* Inyoin Hall ''':''' Erinnya lyabbulwa mu Inyoin J. Onaba Kamodan, amanyiddwa ennyo nga JOK, ey'afuuka Omuwanika eyasooka mu lukiiko lwa Disitulikiti y’e Teso okuva mu busomesa ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]]. JOK yali musajja mwesimbu omwerufu, era ng’amulwanirizi wa disitulikiti y’e Teso etaliimu nguzi. Ekisenge kino kisuza abayizi 120 aba ‘A’ Level.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika okukola nga Oweggombolola era n’awummula nga mwami wa Ssaza ly'e of Katakwi(kati disitulikiti y’e Katakwi).
== Obulamu bw'eddiini mu Teso College ==
Teso College Aloet ekkiriza eddembe ly'okusinza. Essomero lino lirina amasinzizo abiri — ery'Abakulisitaayo, erisangibwa mu bugwanjuba, n’Ekkanisa y'Abakatolili, esangibwa mu buvanjuba.
== Faamu ya Teso College ==
Faamu y’essomero eno yeenyigira mu kulima ebirime n’obulunzi, wamu [[:en:Apiculture|n’okulunda enjuki]] . Ebigendererwa ebikulu ebya faamu y’essomero kwe kuwa abayizi abasoma ebyobulimi okutendekebwa mu nkola, okutendeka abayizi abalala mu bukugu mu kulima, okukola ebirime eby’emmere n’ebiva mu bisolo okusobola okulpongoosa ku ndya y’abayizi, okuyamba abayizi okutegeera obukulu bw’ebyobulimi, n’okuteekateeka abayizi okweyimirizaawo nga bavudde ku ssomero.
Faamu y’essomero eno erunda n’okulabirira enkoko, ente, embizzi, ekibira ky'emiti gy’emicungwa egisukka mu 300 nga giweza yiika 3, emiti gya payini nga 12,000 nga gikwata ettaka lya yiika nga 12, n’ebiyumba ebinene 5 ebya Kenya Top Bar ebirimu enjuki.
== Abakozi ba Teso College ==
Ettendekero lirina abasomesa n’abakugu nga 70 abalabirira pulogulaamu z’ebyenjigiriza n’ebibiina byokwewumuzaamu17.
Ebyava mu bigezo by’abayizi bye bimu ku bisinga obulungi mu Uganda, era essomero lino lirina erinnya mu kusoma obulungi mu bitundu by’obukiikakkono bw’obuvanjuba. Abakozi nga 25 abatali basomesa bawa obuyambi obw’ekikugu, nga bakolera wamu n’abasomesa.
== Ebitongole ==
'''Ekitongole ky’Olungereza: Olulimi Olungereza ne Litulica'''
Olulimi Olungereza lwe lulimi lwokka olusomesebwa mu TCA. Ng’olulimi lwokka olutongole olw’essomero lino, awamu n’olulimi lwalyo olusomesebwa, Olungereza lukola kinene nnyo mu kuyiga amasomo amalala mu nsoma. Litulica mu Lungereza bisomesebwa wamu n’olulimi Olungereza okuva mu Siniya esooka. Okusoma Litulica mu Lungereza kiyamba okutumbula enkola y’omuyizi mu lulimi kubanga kimulaga olulimi olutuufu mu mbeera ez’enjawulo n’ebikozesebwa n’ebirungo by’olulimi ebiwerako.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
'''Ekitongole ky’ebyafaayo'''
Ebyafaayo lye limu ku masomo 7 amakulu agasomesebwa ku ddaala lya ‘O’, era ssomo lya Arts erimanyiddwa ennyo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole kya Geography'''
Geography ssomo lya buwaze ku ddaala lya ‘O’ ate ery’okwesalirawo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole ky’ebyemikono'''
Ekitongole ky’ebyemikono kya njawulo mu kitundu kino kubanga abayizi bafuna ebikozesebwa eby’enjawulo ebigulibwa essomero buli ttaamu. Abayizi basomesebwa okukuba ebifaananyi nga bakozesa emikutu egy’enjawulo, gamba nga langi ya bipande, langi z’amazzi ne pawuda.
'''Ekitongole ky’ebyenjigiriza mu by’obusuubuzi'''
Enjigiriza mu by’obusuubuzi buyiiya bupya mu nnongoosereza mu by’enjigiriza eyatandikibwawo minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo. Kigendereddwamu okutondawo abakola emirimu okusinga abanoonya emirimu ababadde babunye okutuusa kati. Ekigendererwa kwe kusiga obukugu mu by’obusuubuzi mu bayizi. Ng’ekitongole, kigaba obukugu mu bizinensi, olwo abayizi bwe banaamaliriza okusoma kwabwe okutongole, basobole okutandikawo bizinensi zaabwe eziyingiza ssente, okukkakkana nga baziyimirizaawo n’okuziddaabiriza.
'''Ekitongole kya tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya (ICT).'''
Ekitongole kino kyasooka kutandikibwawo nga pulojekiti wansi wa PTA. ICT yagenda mu maaso n’efuuka emu ku masomo mu ssomero lino. Mpolampola abayizi beeyongera okwagala essomo lino, era ne kisalibwawo nti abaagala okwewandiisa mu bigezo bya Uganda National Examinations (UNEB). Ekitongole kino kifuuse bbize nnyo nga kati omuwendo gw’abayizi gwonna gusomesebwa obukugu mu ICT.
==== Ekitongole kya Chemistry ====
lz33qqmald98ix0rfa4khcszf5smbrb
48148
48146
2026-04-27T10:47:58Z
Charles Kalanzi
9748
48148
wikitext
text/x-wiki
'''Teso College Aloet''' (TCA) yatandikibwawo mu 1953. Teso College [[:en:Preparatory_school_(United_Kingdom)|ssomero eriteekateeka]] abalenzi bokka, nga [[:en:Boarding_school|ly'akisulo]], lisangibwa mu Aloet, [[Soroti]], mu [[Yuganda|Uganda]] . We bwatuukira mu 2014, Teso College yalina abayizi 1,574. Abayizi abasoba mu 30,000 be bamaze emisomo gyabwe mu TCA okuva lwe yatandikibwawo.<ref name=":0">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/our-history/ "Our History".] ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref> Teso College eri mu bifo 50 ebisooka ku lukalala lw’amasomero agayita obulungi ebigezo by’eggwanga Uganda.<ref name=":1">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/results/ "Teso College Aloet UNEB Results"]. ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref>
Abayizi mu Teso College beetaba mu byokwewumuzaamu omuli ebibiina ebibagatta n'ebyemizannyo. Ekiruubirirwa kya Teso College kwe kusomesa abakulembeze ba Uganda ab'ebiseera eby'omumaaso.
== Ebyafaayo ==
Teso College yatandikibwawo mu 1953 nga bayita mu nteekateeka y’abantu b’omu kitundu okuva mu kitundu ky’e Aloet, nga bawagirwa Leo Okol, Ssentebe w’olukiiko lwa disitulikiti y’e Teso mu kiseera ekyo. Essomero lino mu kusooka teryalina linnya, era nga lirimu ebibiina bya junior bibiri byokka. Mu 1954, wansi w’obukulembeze bwa Gavumenti ey'ebitundu eya Teso, Teso College yakua n’efuuka emu ku masomero agasinga obunene era nga galina ebikozesebwa ebisinga obulungi mu Teso ne Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Nga 9 Ogwomusanvu 1954, ejjinja ly’omusingi gw’essomero lyassimbibwa Gavana wa Uganda eyali omufuzi w’amatwale mu kiseera ekyo, Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen]],<ref name=":0" /> ng’alaga okutandikawo essomero lino mu butongole era n’alituuma erinnya Teso College Aloet.
Enteekateeka z’okuwandiisa n’okutandika okusomesa mu butongole ku Teso College zaatandikibwawo A. S. Baxendale, oluvannyuma eyali agenda okufuuka Principal Education Officer, w'e Eastern Province. Mu Gwokubiri 1955, John Sassoon, eyasooka okukola nga omukulu w'essomero lino, yamaliriza enteekateeka zino. Emisomo gyatandika mu butongole nga 1 Ogwokusatu1955, nga James Opolot ye mumyuka. Nga 2 Ogwokusatu1955, Omulamuzi omukulu owa Disitulikiti y’e Teso, E. P. Engulu, ne ssabawandiisi ow’e Teso, JE.I. Ongaino b'etaba mu ttabamiruka eyasooka mu Teso College era Engulu n'abawa ekirabo ky'engoma. Nga omwaka 1955 gunaatera okuggwaako, omukulu w’essomero lya Aloet eyasooka, Jonny E. Jones, yatuuka okuva e Sudan. Okuva lwe lyatandikibwawo okutuuka mu 2012, libadde n'abakulu b’essomero14.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Teso College esomesezza eddiini ly’Ekikristaayo okuva ku ntandikwa, era egaba ebikozesebwa mu ddiini eri abayizi. Nga tebannaba kuzimba masinzizo g'Abakulisitaayo n’Abakatoliki, ekisenge ekyali okumpi n’etterekero ly’ebitabo kyateekebwateekebwa nga esinzizo, era [[:en:Church_of_Uganda|Abakulisitaayo]] bategekerangayo okuyiga n'okusoma Bayibuli. Ekisenge ky’ebifaananyi kyateekebwawo okuba ekifo ky’Ekkanisa y’Abakatuliki, nga mmisa zikulemberwa omusosodooti.
Essomero lino lyafuna ebizibu eby’amaanyi okuva mu 1986–2002, olw’enkyukakyuka n’embeera y’ebyobufuzi etaali nnungi mu Teso.<ref>Oluka, Benon Herbert (31 August 2006). [http://www.observer.ug/new/specials/schools/scl0200608311.php "The Flailing Academic Icon of Teso"]. ''Weekly Observer Uganda''. Retrieved 25 June 2014</ref> Embeera ezze etereera buli lukya okuva mu 2005 okudda waggulu, nga omutindo gwa Teso College mu bigezo bya Uganda gweyongera okutereera.<ref name=":1" />
== Ettabi ==
Teso College erimu ebitundu bibiri, ekitundu eky’ebuvanjuba n’eky’ebugwanjuba. Buli kitundu kirimu ebibiina, ebisulo, n’ebintu ebirala ebyetaagisa. Ofiisi enkulu eziddukanya emirimu zisangibwa mu kitundu eky’ebuvanjuba. Ekizimbe kino kirimu ofiisi [[:en:Head_teacher|z' Omukulu w'essomero]], omuwandiisi w’Omukulu w'essomero, abamyuka b’omukulu w'essomero, n’owebyensimbi. Mulimu n’akasenge akatono akayitibwa chapel n’ekisenge ky’abakozi.
Ekisenge ky’Enkuŋŋaana Enkulu kiriraanye ekizimbe ekiddukanya emirimu. Kikola emirimu mingi, omuli enkuŋŋaana ez’oku makya ku Lwomukaaga, enkuŋŋaana ez’enjawulo, enkiiko n’okukubaganya ebirowoozo. Era ekozesebwa mu by’okwesanyusaamu, gamba ng’okulaga firimu. Ekisenge kino era kikozesebwa mu kukola ebigezo by’eggwanga ku nkomerero y’omwaka.<ref>{{Cite web |last=Landheer |first=Bob |title=Bob Landheer, I was a teacher at Teso College from September 1964 until November 1966 |url=http://www.tesocollegealoet.sc.ug/wp-content/uploads/2012/01/TCA_Bob_Landheer-.pdf |access-date=20 April 2014 |website=Teso College Aloet}}</ref>
Essomero lirina ebisulo munaana eby’abayizi ba Ordinary Level (bitaano mu kitundu ky'ebuvanjuba ate bisatu mu kitundu ky'ebugwanjuba); n’ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba Advanced Level. Buli kisulo mu kitundu eky’ebuvanjuba kirina ky'ekifaananya erinnya mu bisulo eby'ekitundu by'ebugwanjuba. Ebisulo bino byatuumibwa amannya g’abantu ab’amaanyi mu nfuga ya Teso mu kiseera ekyo, n’abantu abalala abaamanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |last=Otim |first=Richard Herbert |year=2012 |title=Teso College Aloet, the mid eastern giant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Teso-College-Aloet--the-mid-eastern-giant/-/688336/1487408/-/exhqb8/-/index.html |access-date=18 August 2013 |website=Uganda Monitor}}</ref>
Mulimu bano wammanga:
* Kenyatta House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], mu kusooka yazaalibwa Kamau Wa Ngengi, Pulezidenti wa Kenya eyasooka.
* Lumumba House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Patrice Émery Lumumba. Lumumba yali mukulembeze wa Congo eyeefuga era nga ye Ssaabaminisita wa Republic of Congo (kati Democratic Republic of Congo) eyasooka okulondebwa mu mateeka oluvannyuma lw’okuyambako okuwangula obwetwaze bwayo okuva mu Bubirigi mu Gwomukaaga 1960.
* Obwangor House ''':''' Yatuumibwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu munnabyabufuzi mu disitulikiti y’e Teso eyasooka mu kiseera ekyo, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], olw’omulimu omunene gwe yakola mu kukulaakulanya Teso. Obwangor ye Etesot eyasooka okukiikirira disitulikiti y'e Teso mu palamenti ya Uganda. Obwangor House erimu abayizi 128, era y’esinga okumpi n’eddiiro. Okutwalira awamu ebadde ekola bulungi mu mizannyo ne mu biseera by’okukebera.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika nga Oweggombolola era n'awummula nga omwami w'essaza Katakwi County (kati [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]] ).
* Engulu House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Engulu Eria Paulo, Omulamuzi omukulu eyasooka mu Disitulikiti y’e Teso, era eyakola emirimu mu Lukiiko olwasooka olwa Teso College Aloet.
* Engwau House ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omulamuzi Engwau, eyasomera mu Teso College wakati wa 1957 ne 1960. Engwau yalina dipulooma ya First Class Law School okuva mu Nsamizi Law School. Bwe yamaliriza emisomo gye, yasooka kukola gwa busomesa mu Iganga COU, oluvannyuma n’akola mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] . Yeegatta ku kitongole ekiramuzi ng’omulamuzi ow’eddaala ery’okusatu mu 1964.
* Epaku House ''':''' Erinnya lyatuumibwa Epaku, eyawaayo ettaka essomero kwe lyazimbibwa.
* Esabu House ''':''' Erinnya lino lyatuumibwa okujjukira owami w'Essaza mu disitulikiti y’e Teso, Esabu Patrick, oluvannyuma eyasitulwa n’aweebwa ekifo kya District Commissioner, [[Mubende (disitulikit)|mu disitulikiti y’e Mubende]] .
Waliwo ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba ‘A’ Level. Mu bino mulimu Akabway House, Jones Hall ne Inyoin Hall. Ebisenge ebibiri ebiriraanyewo byawuddwamu ekifo eky’awamu.
* Jones Hall ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omukulu w'essomero eyasooka.
* Inyoin Hall ''':''' Erinnya lyabbulwa mu Inyoin J. Onaba Kamodan, amanyiddwa ennyo nga JOK, ey'afuuka Omuwanika eyasooka mu lukiiko lwa Disitulikiti y’e Teso okuva mu busomesa ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]]. JOK yali musajja mwesimbu omwerufu, era ng’amulwanirizi wa disitulikiti y’e Teso etaliimu nguzi. Ekisenge kino kisuza abayizi 120 aba ‘A’ Level.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika okukola nga Oweggombolola era n’awummula nga mwami wa Ssaza ly'e of Katakwi(kati disitulikiti y’e Katakwi).
== Obulamu bw'eddiini mu Teso College ==
Teso College Aloet ekkiriza eddembe ly'okusinza. Essomero lino lirina amasinzizo abiri — ery'Abakulisitaayo, erisangibwa mu bugwanjuba, n’Ekkanisa y'Abakatolili, esangibwa mu buvanjuba.
== Faamu ya Teso College ==
Faamu y’essomero eno yeenyigira mu kulima ebirime n’obulunzi, wamu [[:en:Apiculture|n’okulunda enjuki]] . Ebigendererwa ebikulu ebya faamu y’essomero kwe kuwa abayizi abasoma ebyobulimi okutendekebwa mu nkola, okutendeka abayizi abalala mu bukugu mu kulima, okukola ebirime eby’emmere n’ebiva mu bisolo okusobola okulpongoosa ku ndya y’abayizi, okuyamba abayizi okutegeera obukulu bw’ebyobulimi, n’okuteekateeka abayizi okweyimirizaawo nga bavudde ku ssomero.
Faamu y’essomero eno erunda n’okulabirira enkoko, ente, embizzi, ekibira ky'emiti gy’emicungwa egisukka mu 300 nga giweza yiika 3, emiti gya payini nga 12,000 nga gikwata ettaka lya yiika nga 12, n’ebiyumba ebinene 5 ebya Kenya Top Bar ebirimu enjuki.
== Abakozi ba Teso College ==
Ettendekero lirina abasomesa n’abakugu nga 70 abalabirira pulogulaamu z’ebyenjigiriza n’ebibiina byokwewumuzaamu17.
Ebyava mu bigezo by’abayizi bye bimu ku bisinga obulungi mu Uganda, era essomero lino lirina erinnya mu kusoma obulungi mu bitundu by’obukiikakkono bw’obuvanjuba. Abakozi nga 25 abatali basomesa bawa obuyambi obw’ekikugu, nga bakolera wamu n’abasomesa.
== Ebitongole ==
'''Ekitongole ky’Olungereza: Olulimi Olungereza ne Litulica'''
Olulimi Olungereza lwe lulimi lwokka olusomesebwa mu TCA. Ng’olulimi lwokka olutongole olw’essomero lino, awamu n’olulimi lwalyo olusomesebwa, Olungereza lukola kinene nnyo mu kuyiga amasomo amalala mu nsoma. Litulica mu Lungereza bisomesebwa wamu n’olulimi Olungereza okuva mu Siniya esooka. Okusoma Litulica mu Lungereza kiyamba okutumbula enkola y’omuyizi mu lulimi kubanga kimulaga olulimi olutuufu mu mbeera ez’enjawulo n’ebikozesebwa n’ebirungo by’olulimi ebiwerako.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
'''Ekitongole ky’ebyafaayo'''
Ebyafaayo lye limu ku masomo 7 amakulu agasomesebwa ku ddaala lya ‘O’, era ssomo lya Arts erimanyiddwa ennyo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole kya Geography'''
Geography ssomo lya buwaze ku ddaala lya ‘O’ ate ery’okwesalirawo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole ky’ebyemikono'''
Ekitongole ky’ebyemikono kya njawulo mu kitundu kino kubanga abayizi bafuna ebikozesebwa eby’enjawulo ebigulibwa essomero buli ttaamu. Abayizi basomesebwa okukuba ebifaananyi nga bakozesa emikutu egy’enjawulo, gamba nga langi ya bipande, langi z’amazzi ne pawuda.
'''Ekitongole ky’ebyenjigiriza mu by’obusuubuzi'''
Enjigiriza mu by’obusuubuzi buyiiya bupya mu nnongoosereza mu by’enjigiriza eyatandikibwawo minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo. Kigendereddwamu okutondawo abakola emirimu okusinga abanoonya emirimu ababadde babunye okutuusa kati. Ekigendererwa kwe kusiga obukugu mu by’obusuubuzi mu bayizi. Ng’ekitongole, kigaba obukugu mu bizinensi, olwo abayizi bwe banaamaliriza okusoma kwabwe okutongole, basobole okutandikawo bizinensi zaabwe eziyingiza ssente, okukkakkana nga baziyimirizaawo n’okuziddaabiriza.
'''Ekitongole kya tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya (ICT).'''
Ekitongole kino kyasooka kutandikibwawo nga pulojekiti wansi wa PTA. ICT yagenda mu maaso n’efuuka emu ku masomo mu ssomero lino. Mpolampola abayizi beeyongera okwagala essomo lino, era ne kisalibwawo nti abaagala okwewandiisa mu bigezo bya Uganda National Examinations (UNEB). Ekitongole kino kifuuse bbize nnyo nga kati omuwendo gw’abayizi gwonna gusomesebwa obukugu mu ICT.
==== Ekitongole kya Chemistry ====
Essomo lya kemisitule lye limu ku masomo agasomesebwa okuva mu siniya esooka okutuuka mu siniya ey'omukaaga mu Teso College Aloet ne mu masomero amalala mangi mu ggwanga.
806ruy34hz4zf48lo34qsxn6bo6n7fo
48149
48148
2026-04-27T10:52:09Z
Charles Kalanzi
9748
48149
wikitext
text/x-wiki
'''Teso College Aloet''' (TCA) yatandikibwawo mu 1953. Teso College [[:en:Preparatory_school_(United_Kingdom)|ssomero eriteekateeka]] abalenzi bokka, nga [[:en:Boarding_school|ly'akisulo]], lisangibwa mu Aloet, [[Soroti]], mu [[Yuganda|Uganda]] . We bwatuukira mu 2014, Teso College yalina abayizi 1,574. Abayizi abasoba mu 30,000 be bamaze emisomo gyabwe mu TCA okuva lwe yatandikibwawo.<ref name=":0">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/our-history/ "Our History".] ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref> Teso College eri mu bifo 50 ebisooka ku lukalala lw’amasomero agayita obulungi ebigezo by’eggwanga Uganda.<ref name=":1">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/results/ "Teso College Aloet UNEB Results"]. ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref>
Abayizi mu Teso College beetaba mu byokwewumuzaamu omuli ebibiina ebibagatta n'ebyemizannyo. Ekiruubirirwa kya Teso College kwe kusomesa abakulembeze ba Uganda ab'ebiseera eby'omumaaso.
== Ebyafaayo ==
Teso College yatandikibwawo mu 1953 nga bayita mu nteekateeka y’abantu b’omu kitundu okuva mu kitundu ky’e Aloet, nga bawagirwa Leo Okol, Ssentebe w’olukiiko lwa disitulikiti y’e Teso mu kiseera ekyo. Essomero lino mu kusooka teryalina linnya, era nga lirimu ebibiina bya junior bibiri byokka. Mu 1954, wansi w’obukulembeze bwa Gavumenti ey'ebitundu eya Teso, Teso College yakua n’efuuka emu ku masomero agasinga obunene era nga galina ebikozesebwa ebisinga obulungi mu Teso ne Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Nga 9 Ogwomusanvu 1954, ejjinja ly’omusingi gw’essomero lyassimbibwa Gavana wa Uganda eyali omufuzi w’amatwale mu kiseera ekyo, Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen]],<ref name=":0" /> ng’alaga okutandikawo essomero lino mu butongole era n’alituuma erinnya Teso College Aloet.
Enteekateeka z’okuwandiisa n’okutandika okusomesa mu butongole ku Teso College zaatandikibwawo A. S. Baxendale, oluvannyuma eyali agenda okufuuka Principal Education Officer, w'e Eastern Province. Mu Gwokubiri 1955, John Sassoon, eyasooka okukola nga omukulu w'essomero lino, yamaliriza enteekateeka zino. Emisomo gyatandika mu butongole nga 1 Ogwokusatu1955, nga James Opolot ye mumyuka. Nga 2 Ogwokusatu1955, Omulamuzi omukulu owa Disitulikiti y’e Teso, E. P. Engulu, ne ssabawandiisi ow’e Teso, JE.I. Ongaino b'etaba mu ttabamiruka eyasooka mu Teso College era Engulu n'abawa ekirabo ky'engoma. Nga omwaka 1955 gunaatera okuggwaako, omukulu w’essomero lya Aloet eyasooka, Jonny E. Jones, yatuuka okuva e Sudan. Okuva lwe lyatandikibwawo okutuuka mu 2012, libadde n'abakulu b’essomero14.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Teso College esomesezza eddiini ly’Ekikristaayo okuva ku ntandikwa, era egaba ebikozesebwa mu ddiini eri abayizi. Nga tebannaba kuzimba masinzizo g'Abakulisitaayo n’Abakatoliki, ekisenge ekyali okumpi n’etterekero ly’ebitabo kyateekebwateekebwa nga esinzizo, era [[:en:Church_of_Uganda|Abakulisitaayo]] bategekerangayo okuyiga n'okusoma Bayibuli. Ekisenge ky’ebifaananyi kyateekebwawo okuba ekifo ky’Ekkanisa y’Abakatuliki, nga mmisa zikulemberwa omusosodooti.
Essomero lino lyafuna ebizibu eby’amaanyi okuva mu 1986–2002, olw’enkyukakyuka n’embeera y’ebyobufuzi etaali nnungi mu Teso.<ref>Oluka, Benon Herbert (31 August 2006). [http://www.observer.ug/new/specials/schools/scl0200608311.php "The Flailing Academic Icon of Teso"]. ''Weekly Observer Uganda''. Retrieved 25 June 2014</ref> Embeera ezze etereera buli lukya okuva mu 2005 okudda waggulu, nga omutindo gwa Teso College mu bigezo bya Uganda gweyongera okutereera.<ref name=":1" />
== Ettabi ==
Teso College erimu ebitundu bibiri, ekitundu eky’ebuvanjuba n’eky’ebugwanjuba. Buli kitundu kirimu ebibiina, ebisulo, n’ebintu ebirala ebyetaagisa. Ofiisi enkulu eziddukanya emirimu zisangibwa mu kitundu eky’ebuvanjuba. Ekizimbe kino kirimu ofiisi [[:en:Head_teacher|z' Omukulu w'essomero]], omuwandiisi w’Omukulu w'essomero, abamyuka b’omukulu w'essomero, n’owebyensimbi. Mulimu n’akasenge akatono akayitibwa chapel n’ekisenge ky’abakozi.
Ekisenge ky’Enkuŋŋaana Enkulu kiriraanye ekizimbe ekiddukanya emirimu. Kikola emirimu mingi, omuli enkuŋŋaana ez’oku makya ku Lwomukaaga, enkuŋŋaana ez’enjawulo, enkiiko n’okukubaganya ebirowoozo. Era ekozesebwa mu by’okwesanyusaamu, gamba ng’okulaga firimu. Ekisenge kino era kikozesebwa mu kukola ebigezo by’eggwanga ku nkomerero y’omwaka.<ref>{{Cite web |last=Landheer |first=Bob |title=Bob Landheer, I was a teacher at Teso College from September 1964 until November 1966 |url=http://www.tesocollegealoet.sc.ug/wp-content/uploads/2012/01/TCA_Bob_Landheer-.pdf |access-date=20 April 2014 |website=Teso College Aloet}}</ref>
Essomero lirina ebisulo munaana eby’abayizi ba Ordinary Level (bitaano mu kitundu ky'ebuvanjuba ate bisatu mu kitundu ky'ebugwanjuba); n’ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba Advanced Level. Buli kisulo mu kitundu eky’ebuvanjuba kirina ky'ekifaananya erinnya mu bisulo eby'ekitundu by'ebugwanjuba. Ebisulo bino byatuumibwa amannya g’abantu ab’amaanyi mu nfuga ya Teso mu kiseera ekyo, n’abantu abalala abaamanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |last=Otim |first=Richard Herbert |year=2012 |title=Teso College Aloet, the mid eastern giant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Teso-College-Aloet--the-mid-eastern-giant/-/688336/1487408/-/exhqb8/-/index.html |access-date=18 August 2013 |website=Uganda Monitor}}</ref>
Mulimu bano wammanga:
* Kenyatta House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], mu kusooka yazaalibwa Kamau Wa Ngengi, Pulezidenti wa Kenya eyasooka.
* Lumumba House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Patrice Émery Lumumba. Lumumba yali mukulembeze wa Congo eyeefuga era nga ye Ssaabaminisita wa Republic of Congo (kati Democratic Republic of Congo) eyasooka okulondebwa mu mateeka oluvannyuma lw’okuyambako okuwangula obwetwaze bwayo okuva mu Bubirigi mu Gwomukaaga 1960.
* Obwangor House ''':''' Yatuumibwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu munnabyabufuzi mu disitulikiti y’e Teso eyasooka mu kiseera ekyo, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], olw’omulimu omunene gwe yakola mu kukulaakulanya Teso. Obwangor ye Etesot eyasooka okukiikirira disitulikiti y'e Teso mu palamenti ya Uganda. Obwangor House erimu abayizi 128, era y’esinga okumpi n’eddiiro. Okutwalira awamu ebadde ekola bulungi mu mizannyo ne mu biseera by’okukebera.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika nga Oweggombolola era n'awummula nga omwami w'essaza Katakwi County (kati [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]] ).
* Engulu House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Engulu Eria Paulo, Omulamuzi omukulu eyasooka mu Disitulikiti y’e Teso, era eyakola emirimu mu Lukiiko olwasooka olwa Teso College Aloet.
* Engwau House ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omulamuzi Engwau, eyasomera mu Teso College wakati wa 1957 ne 1960. Engwau yalina dipulooma ya First Class Law School okuva mu Nsamizi Law School. Bwe yamaliriza emisomo gye, yasooka kukola gwa busomesa mu Iganga COU, oluvannyuma n’akola mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] . Yeegatta ku kitongole ekiramuzi ng’omulamuzi ow’eddaala ery’okusatu mu 1964.
* Epaku House ''':''' Erinnya lyatuumibwa Epaku, eyawaayo ettaka essomero kwe lyazimbibwa.
* Esabu House ''':''' Erinnya lino lyatuumibwa okujjukira owami w'Essaza mu disitulikiti y’e Teso, Esabu Patrick, oluvannyuma eyasitulwa n’aweebwa ekifo kya District Commissioner, [[Mubende (disitulikit)|mu disitulikiti y’e Mubende]] .
Waliwo ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba ‘A’ Level. Mu bino mulimu Akabway House, Jones Hall ne Inyoin Hall. Ebisenge ebibiri ebiriraanyewo byawuddwamu ekifo eky’awamu.
* Jones Hall ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omukulu w'essomero eyasooka.
* Inyoin Hall ''':''' Erinnya lyabbulwa mu Inyoin J. Onaba Kamodan, amanyiddwa ennyo nga JOK, ey'afuuka Omuwanika eyasooka mu lukiiko lwa Disitulikiti y’e Teso okuva mu busomesa ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]]. JOK yali musajja mwesimbu omwerufu, era ng’amulwanirizi wa disitulikiti y’e Teso etaliimu nguzi. Ekisenge kino kisuza abayizi 120 aba ‘A’ Level.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika okukola nga Oweggombolola era n’awummula nga mwami wa Ssaza ly'e of Katakwi(kati disitulikiti y’e Katakwi).
== Obulamu bw'eddiini mu Teso College ==
Teso College Aloet ekkiriza eddembe ly'okusinza. Essomero lino lirina amasinzizo abiri — ery'Abakulisitaayo, erisangibwa mu bugwanjuba, n’Ekkanisa y'Abakatolili, esangibwa mu buvanjuba.
== Faamu ya Teso College ==
Faamu y’essomero eno yeenyigira mu kulima ebirime n’obulunzi, wamu [[:en:Apiculture|n’okulunda enjuki]] . Ebigendererwa ebikulu ebya faamu y’essomero kwe kuwa abayizi abasoma ebyobulimi okutendekebwa mu nkola, okutendeka abayizi abalala mu bukugu mu kulima, okukola ebirime eby’emmere n’ebiva mu bisolo okusobola okulpongoosa ku ndya y’abayizi, okuyamba abayizi okutegeera obukulu bw’ebyobulimi, n’okuteekateeka abayizi okweyimirizaawo nga bavudde ku ssomero.
Faamu y’essomero eno erunda n’okulabirira enkoko, ente, embizzi, ekibira ky'emiti gy’emicungwa egisukka mu 300 nga giweza yiika 3, emiti gya payini nga 12,000 nga gikwata ettaka lya yiika nga 12, n’ebiyumba ebinene 5 ebya Kenya Top Bar ebirimu enjuki.
== Abakozi ba Teso College ==
Ettendekero lirina abasomesa n’abakugu nga 70 abalabirira pulogulaamu z’ebyenjigiriza n’ebibiina byokwewumuzaamu17.
Ebyava mu bigezo by’abayizi bye bimu ku bisinga obulungi mu Uganda, era essomero lino lirina erinnya mu kusoma obulungi mu bitundu by’obukiikakkono bw’obuvanjuba. Abakozi nga 25 abatali basomesa bawa obuyambi obw’ekikugu, nga bakolera wamu n’abasomesa.
== Ebitongole ==
'''Ekitongole ky’Olungereza: Olulimi Olungereza ne Litulica'''
Olulimi Olungereza lwe lulimi lwokka olusomesebwa mu TCA. Ng’olulimi lwokka olutongole olw’essomero lino, awamu n’olulimi lwalyo olusomesebwa, Olungereza lukola kinene nnyo mu kuyiga amasomo amalala mu nsoma. Litulica mu Lungereza bisomesebwa wamu n’olulimi Olungereza okuva mu Siniya esooka. Okusoma Litulica mu Lungereza kiyamba okutumbula enkola y’omuyizi mu lulimi kubanga kimulaga olulimi olutuufu mu mbeera ez’enjawulo n’ebikozesebwa n’ebirungo by’olulimi ebiwerako.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
'''Ekitongole ky’ebyafaayo'''
Ebyafaayo lye limu ku masomo 7 amakulu agasomesebwa ku ddaala lya ‘O’, era ssomo lya Arts erimanyiddwa ennyo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole kya Geography'''
Geography ssomo lya buwaze ku ddaala lya ‘O’ ate ery’okwesalirawo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole ky’ebyemikono'''
Ekitongole ky’ebyemikono kya njawulo mu kitundu kino kubanga abayizi bafuna ebikozesebwa eby’enjawulo ebigulibwa essomero buli ttaamu. Abayizi basomesebwa okukuba ebifaananyi nga bakozesa emikutu egy’enjawulo, gamba nga langi ya bipande, langi z’amazzi ne pawuda.
'''Ekitongole ky’ebyenjigiriza mu by’obusuubuzi'''
Enjigiriza mu by’obusuubuzi buyiiya bupya mu nnongoosereza mu by’enjigiriza eyatandikibwawo minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo. Kigendereddwamu okutondawo abakola emirimu okusinga abanoonya emirimu ababadde babunye okutuusa kati. Ekigendererwa kwe kusiga obukugu mu by’obusuubuzi mu bayizi. Ng’ekitongole, kigaba obukugu mu bizinensi, olwo abayizi bwe banaamaliriza okusoma kwabwe okutongole, basobole okutandikawo bizinensi zaabwe eziyingiza ssente, okukkakkana nga baziyimirizaawo n’okuziddaabiriza.
'''Ekitongole kya tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya (ICT).'''
Ekitongole kino kyasooka kutandikibwawo nga pulojekiti wansi wa PTA. ICT yagenda mu maaso n’efuuka emu ku masomo mu ssomero lino. Mpolampola abayizi beeyongera okwagala essomo lino, era ne kisalibwawo nti abaagala okwewandiisa mu bigezo bya Uganda National Examinations (UNEB). Ekitongole kino kifuuse bbize nnyo nga kati omuwendo gw’abayizi gwonna gusomesebwa obukugu mu ICT.
==== Ekitongole kya Chemistry ====
Essomo lya kemisitule lye limu ku masomo agasomesebwa okuva mu siniya esooka okutuuka mu siniya ey'omukaaga mu Teso College Aloet ne mu masomero amalala mangi mu ggwanga.
'''Ekitongole kya Physical Education'''
Essomo lino lyaleetebwa mu ssomero n’eggwanga lyonna mu 2010. Mu kusooka lyali lirina kusomesebwa mu S.1 ne lidda mu S.2 mu 2011, naye lyatandikira mu S.1 okutuuka mu S.3 mu mwaka gwe gumu. Mu 2004, gavumenti ya Uganda yakkiriza enkola ya National Physical Education and Sports Policy (NPESP).
Mu 2008, Minisitule y’Ebyenjigiriza n’Ebyemizannyo yalagira nti okusomesa Ebyemizannyo ng’essomo erikulu kibeere kya tteeka mu masomero ga ssekendule gonna'''.'''
luuuu589zvteg4ph5hr82pcxtugpwcv
48150
48149
2026-04-27T10:57:08Z
Charles Kalanzi
9748
48150
wikitext
text/x-wiki
'''Teso College Aloet''' (TCA) yatandikibwawo mu 1953. Teso College [[:en:Preparatory_school_(United_Kingdom)|ssomero eriteekateeka]] abalenzi bokka, nga [[:en:Boarding_school|ly'akisulo]], lisangibwa mu Aloet, [[Soroti]], mu [[Yuganda|Uganda]] . We bwatuukira mu 2014, Teso College yalina abayizi 1,574. Abayizi abasoba mu 30,000 be bamaze emisomo gyabwe mu TCA okuva lwe yatandikibwawo.<ref name=":0">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/our-history/ "Our History".] ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref> Teso College eri mu bifo 50 ebisooka ku lukalala lw’amasomero agayita obulungi ebigezo by’eggwanga Uganda.<ref name=":1">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/results/ "Teso College Aloet UNEB Results"]. ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref>
Abayizi mu Teso College beetaba mu byokwewumuzaamu omuli ebibiina ebibagatta n'ebyemizannyo. Ekiruubirirwa kya Teso College kwe kusomesa abakulembeze ba Uganda ab'ebiseera eby'omumaaso.
== Ebyafaayo ==
Teso College yatandikibwawo mu 1953 nga bayita mu nteekateeka y’abantu b’omu kitundu okuva mu kitundu ky’e Aloet, nga bawagirwa Leo Okol, Ssentebe w’olukiiko lwa disitulikiti y’e Teso mu kiseera ekyo. Essomero lino mu kusooka teryalina linnya, era nga lirimu ebibiina bya junior bibiri byokka. Mu 1954, wansi w’obukulembeze bwa Gavumenti ey'ebitundu eya Teso, Teso College yakua n’efuuka emu ku masomero agasinga obunene era nga galina ebikozesebwa ebisinga obulungi mu Teso ne Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Nga 9 Ogwomusanvu 1954, ejjinja ly’omusingi gw’essomero lyassimbibwa Gavana wa Uganda eyali omufuzi w’amatwale mu kiseera ekyo, Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen]],<ref name=":0" /> ng’alaga okutandikawo essomero lino mu butongole era n’alituuma erinnya Teso College Aloet.
Enteekateeka z’okuwandiisa n’okutandika okusomesa mu butongole ku Teso College zaatandikibwawo A. S. Baxendale, oluvannyuma eyali agenda okufuuka Principal Education Officer, w'e Eastern Province. Mu Gwokubiri 1955, John Sassoon, eyasooka okukola nga omukulu w'essomero lino, yamaliriza enteekateeka zino. Emisomo gyatandika mu butongole nga 1 Ogwokusatu1955, nga James Opolot ye mumyuka. Nga 2 Ogwokusatu1955, Omulamuzi omukulu owa Disitulikiti y’e Teso, E. P. Engulu, ne ssabawandiisi ow’e Teso, JE.I. Ongaino b'etaba mu ttabamiruka eyasooka mu Teso College era Engulu n'abawa ekirabo ky'engoma. Nga omwaka 1955 gunaatera okuggwaako, omukulu w’essomero lya Aloet eyasooka, Jonny E. Jones, yatuuka okuva e Sudan. Okuva lwe lyatandikibwawo okutuuka mu 2012, libadde n'abakulu b’essomero14.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Teso College esomesezza eddiini ly’Ekikristaayo okuva ku ntandikwa, era egaba ebikozesebwa mu ddiini eri abayizi. Nga tebannaba kuzimba masinzizo g'Abakulisitaayo n’Abakatoliki, ekisenge ekyali okumpi n’etterekero ly’ebitabo kyateekebwateekebwa nga esinzizo, era [[:en:Church_of_Uganda|Abakulisitaayo]] bategekerangayo okuyiga n'okusoma Bayibuli. Ekisenge ky’ebifaananyi kyateekebwawo okuba ekifo ky’Ekkanisa y’Abakatuliki, nga mmisa zikulemberwa omusosodooti.
Essomero lino lyafuna ebizibu eby’amaanyi okuva mu 1986–2002, olw’enkyukakyuka n’embeera y’ebyobufuzi etaali nnungi mu Teso.<ref>Oluka, Benon Herbert (31 August 2006). [http://www.observer.ug/new/specials/schools/scl0200608311.php "The Flailing Academic Icon of Teso"]. ''Weekly Observer Uganda''. Retrieved 25 June 2014</ref> Embeera ezze etereera buli lukya okuva mu 2005 okudda waggulu, nga omutindo gwa Teso College mu bigezo bya Uganda gweyongera okutereera.<ref name=":1" />
== Ettabi ==
Teso College erimu ebitundu bibiri, ekitundu eky’ebuvanjuba n’eky’ebugwanjuba. Buli kitundu kirimu ebibiina, ebisulo, n’ebintu ebirala ebyetaagisa. Ofiisi enkulu eziddukanya emirimu zisangibwa mu kitundu eky’ebuvanjuba. Ekizimbe kino kirimu ofiisi [[:en:Head_teacher|z' Omukulu w'essomero]], omuwandiisi w’Omukulu w'essomero, abamyuka b’omukulu w'essomero, n’owebyensimbi. Mulimu n’akasenge akatono akayitibwa chapel n’ekisenge ky’abakozi.
Ekisenge ky’Enkuŋŋaana Enkulu kiriraanye ekizimbe ekiddukanya emirimu. Kikola emirimu mingi, omuli enkuŋŋaana ez’oku makya ku Lwomukaaga, enkuŋŋaana ez’enjawulo, enkiiko n’okukubaganya ebirowoozo. Era ekozesebwa mu by’okwesanyusaamu, gamba ng’okulaga firimu. Ekisenge kino era kikozesebwa mu kukola ebigezo by’eggwanga ku nkomerero y’omwaka.<ref>{{Cite web |last=Landheer |first=Bob |title=Bob Landheer, I was a teacher at Teso College from September 1964 until November 1966 |url=http://www.tesocollegealoet.sc.ug/wp-content/uploads/2012/01/TCA_Bob_Landheer-.pdf |access-date=20 April 2014 |website=Teso College Aloet}}</ref>
Essomero lirina ebisulo munaana eby’abayizi ba Ordinary Level (bitaano mu kitundu ky'ebuvanjuba ate bisatu mu kitundu ky'ebugwanjuba); n’ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba Advanced Level. Buli kisulo mu kitundu eky’ebuvanjuba kirina ky'ekifaananya erinnya mu bisulo eby'ekitundu by'ebugwanjuba. Ebisulo bino byatuumibwa amannya g’abantu ab’amaanyi mu nfuga ya Teso mu kiseera ekyo, n’abantu abalala abaamanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |last=Otim |first=Richard Herbert |year=2012 |title=Teso College Aloet, the mid eastern giant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Teso-College-Aloet--the-mid-eastern-giant/-/688336/1487408/-/exhqb8/-/index.html |access-date=18 August 2013 |website=Uganda Monitor}}</ref>
Mulimu bano wammanga:
* Kenyatta House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], mu kusooka yazaalibwa Kamau Wa Ngengi, Pulezidenti wa Kenya eyasooka.
* Lumumba House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Patrice Émery Lumumba. Lumumba yali mukulembeze wa Congo eyeefuga era nga ye Ssaabaminisita wa Republic of Congo (kati Democratic Republic of Congo) eyasooka okulondebwa mu mateeka oluvannyuma lw’okuyambako okuwangula obwetwaze bwayo okuva mu Bubirigi mu Gwomukaaga 1960.
* Obwangor House ''':''' Yatuumibwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu munnabyabufuzi mu disitulikiti y’e Teso eyasooka mu kiseera ekyo, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], olw’omulimu omunene gwe yakola mu kukulaakulanya Teso. Obwangor ye Etesot eyasooka okukiikirira disitulikiti y'e Teso mu palamenti ya Uganda. Obwangor House erimu abayizi 128, era y’esinga okumpi n’eddiiro. Okutwalira awamu ebadde ekola bulungi mu mizannyo ne mu biseera by’okukebera.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika nga Oweggombolola era n'awummula nga omwami w'essaza Katakwi County (kati [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]] ).
* Engulu House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Engulu Eria Paulo, Omulamuzi omukulu eyasooka mu Disitulikiti y’e Teso, era eyakola emirimu mu Lukiiko olwasooka olwa Teso College Aloet.
* Engwau House ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omulamuzi Engwau, eyasomera mu Teso College wakati wa 1957 ne 1960. Engwau yalina dipulooma ya First Class Law School okuva mu Nsamizi Law School. Bwe yamaliriza emisomo gye, yasooka kukola gwa busomesa mu Iganga COU, oluvannyuma n’akola mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] . Yeegatta ku kitongole ekiramuzi ng’omulamuzi ow’eddaala ery’okusatu mu 1964.
* Epaku House ''':''' Erinnya lyatuumibwa Epaku, eyawaayo ettaka essomero kwe lyazimbibwa.
* Esabu House ''':''' Erinnya lino lyatuumibwa okujjukira owami w'Essaza mu disitulikiti y’e Teso, Esabu Patrick, oluvannyuma eyasitulwa n’aweebwa ekifo kya District Commissioner, [[Mubende (disitulikit)|mu disitulikiti y’e Mubende]] .
Waliwo ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba ‘A’ Level. Mu bino mulimu Akabway House, Jones Hall ne Inyoin Hall. Ebisenge ebibiri ebiriraanyewo byawuddwamu ekifo eky’awamu.
* Jones Hall ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omukulu w'essomero eyasooka.
* Inyoin Hall ''':''' Erinnya lyabbulwa mu Inyoin J. Onaba Kamodan, amanyiddwa ennyo nga JOK, ey'afuuka Omuwanika eyasooka mu lukiiko lwa Disitulikiti y’e Teso okuva mu busomesa ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]]. JOK yali musajja mwesimbu omwerufu, era ng’amulwanirizi wa disitulikiti y’e Teso etaliimu nguzi. Ekisenge kino kisuza abayizi 120 aba ‘A’ Level.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika okukola nga Oweggombolola era n’awummula nga mwami wa Ssaza ly'e of Katakwi(kati disitulikiti y’e Katakwi).
== Obulamu bw'eddiini mu Teso College ==
Teso College Aloet ekkiriza eddembe ly'okusinza. Essomero lino lirina amasinzizo abiri — ery'Abakulisitaayo, erisangibwa mu bugwanjuba, n’Ekkanisa y'Abakatolili, esangibwa mu buvanjuba.
== Faamu ya Teso College ==
Faamu y’essomero eno yeenyigira mu kulima ebirime n’obulunzi, wamu [[:en:Apiculture|n’okulunda enjuki]] . Ebigendererwa ebikulu ebya faamu y’essomero kwe kuwa abayizi abasoma ebyobulimi okutendekebwa mu nkola, okutendeka abayizi abalala mu bukugu mu kulima, okukola ebirime eby’emmere n’ebiva mu bisolo okusobola okulpongoosa ku ndya y’abayizi, okuyamba abayizi okutegeera obukulu bw’ebyobulimi, n’okuteekateeka abayizi okweyimirizaawo nga bavudde ku ssomero.
Faamu y’essomero eno erunda n’okulabirira enkoko, ente, embizzi, ekibira ky'emiti gy’emicungwa egisukka mu 300 nga giweza yiika 3, emiti gya payini nga 12,000 nga gikwata ettaka lya yiika nga 12, n’ebiyumba ebinene 5 ebya Kenya Top Bar ebirimu enjuki.
== Abakozi ba Teso College ==
Ettendekero lirina abasomesa n’abakugu nga 70 abalabirira pulogulaamu z’ebyenjigiriza n’ebibiina byokwewumuzaamu17.
Ebyava mu bigezo by’abayizi bye bimu ku bisinga obulungi mu Uganda, era essomero lino lirina erinnya mu kusoma obulungi mu bitundu by’obukiikakkono bw’obuvanjuba. Abakozi nga 25 abatali basomesa bawa obuyambi obw’ekikugu, nga bakolera wamu n’abasomesa.
== Ebitongole ==
'''Ekitongole ky’Olungereza: Olulimi Olungereza ne Litulica'''
Olulimi Olungereza lwe lulimi lwokka olusomesebwa mu TCA. Ng’olulimi lwokka olutongole olw’essomero lino, awamu n’olulimi lwalyo olusomesebwa, Olungereza lukola kinene nnyo mu kuyiga amasomo amalala mu nsoma. Litulica mu Lungereza bisomesebwa wamu n’olulimi Olungereza okuva mu Siniya esooka. Okusoma Litulica mu Lungereza kiyamba okutumbula enkola y’omuyizi mu lulimi kubanga kimulaga olulimi olutuufu mu mbeera ez’enjawulo n’ebikozesebwa n’ebirungo by’olulimi ebiwerako.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
'''Ekitongole ky’ebyafaayo'''
Ebyafaayo lye limu ku masomo 7 amakulu agasomesebwa ku ddaala lya ‘O’, era ssomo lya Arts erimanyiddwa ennyo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole kya Geography'''
Geography ssomo lya buwaze ku ddaala lya ‘O’ ate ery’okwesalirawo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole ky’ebyemikono'''
Ekitongole ky’ebyemikono kya njawulo mu kitundu kino kubanga abayizi bafuna ebikozesebwa eby’enjawulo ebigulibwa essomero buli ttaamu. Abayizi basomesebwa okukuba ebifaananyi nga bakozesa emikutu egy’enjawulo, gamba nga langi ya bipande, langi z’amazzi ne pawuda.
'''Ekitongole ky’ebyenjigiriza mu by’obusuubuzi'''
Enjigiriza mu by’obusuubuzi buyiiya bupya mu nnongoosereza mu by’enjigiriza eyatandikibwawo minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo. Kigendereddwamu okutondawo abakola emirimu okusinga abanoonya emirimu ababadde babunye okutuusa kati. Ekigendererwa kwe kusiga obukugu mu by’obusuubuzi mu bayizi. Ng’ekitongole, kigaba obukugu mu bizinensi, olwo abayizi bwe banaamaliriza okusoma kwabwe okutongole, basobole okutandikawo bizinensi zaabwe eziyingiza ssente, okukkakkana nga baziyimirizaawo n’okuziddaabiriza.
'''Ekitongole kya tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya (ICT).'''
Ekitongole kino kyasooka kutandikibwawo nga pulojekiti wansi wa PTA. ICT yagenda mu maaso n’efuuka emu ku masomo mu ssomero lino. Mpolampola abayizi beeyongera okwagala essomo lino, era ne kisalibwawo nti abaagala okwewandiisa mu bigezo bya Uganda National Examinations (UNEB). Ekitongole kino kifuuse bbize nnyo nga kati omuwendo gw’abayizi gwonna gusomesebwa obukugu mu ICT.
==== Ekitongole kya Chemistry ====
Essomo lya Chemistry lye limu ku masomo agasomesebwa okuva mu siniya esooka okutuuka mu siniya ey'omukaaga mu Teso College Aloet ne mu masomero amalala mangi mu ggwanga.
'''Ekitongole kya Physical Education'''
Essomo lino lyaleetebwa mu ssomero n’eggwanga lyonna mu 2010. Mu kusooka lyali lirina kusomesebwa mu S.1 ne lidda mu S.2 mu 2011, naye lyatandikira mu S.1 okutuuka mu S.3 mu mwaka gwe gumu. Mu 2004, gavumenti ya Uganda yakkiriza enkola ya National Physical Education and Sports Policy (NPESP).
Mu 2008, Minisitule y’Ebyenjigiriza n’Ebyemizannyo yalagira nti okusomesa Ebyemizannyo ng’essomo erikulu kibeere kya tteeka mu masomero ga ssekendule gonna'''.'''
Mu 2012, Minisitule y'Ebyenjigiriza n'Ebyemizannyo yatandikawo amasomero 32 mu ggwanga lyonna agayitibwa Amasomero g'Ebyemizannyo. Teso College Aloet lye limu ku masomero ago agaalondebwa. Amasomero g'ebyemizannyo gajja kuwa embeera ennungi omuyinza okukuzibwa ebitone by'emizannyo ate ng'abayizi beeyongera okusoma.
gbt9lhgu9yqkmmv9zmohc69gvwxiz9y
48151
48150
2026-04-27T10:59:27Z
Charles Kalanzi
9748
48151
wikitext
text/x-wiki
'''Teso College Aloet''' (TCA) yatandikibwawo mu 1953. Teso College [[:en:Preparatory_school_(United_Kingdom)|ssomero eriteekateeka]] abalenzi bokka, nga [[:en:Boarding_school|ly'akisulo]], lisangibwa mu Aloet, [[Soroti]], mu [[Yuganda|Uganda]] . We bwatuukira mu 2014, Teso College yalina abayizi 1,574. Abayizi abasoba mu 30,000 be bamaze emisomo gyabwe mu TCA okuva lwe yatandikibwawo.<ref name=":0">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/our-history/ "Our History".] ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref> Teso College eri mu bifo 50 ebisooka ku lukalala lw’amasomero agayita obulungi ebigezo by’eggwanga Uganda.<ref name=":1">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/results/ "Teso College Aloet UNEB Results"]. ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref>
Abayizi mu Teso College beetaba mu byokwewumuzaamu omuli ebibiina ebibagatta n'ebyemizannyo. Ekiruubirirwa kya Teso College kwe kusomesa abakulembeze ba Uganda ab'ebiseera eby'omumaaso.
== Ebyafaayo ==
Teso College yatandikibwawo mu 1953 nga bayita mu nteekateeka y’abantu b’omu kitundu okuva mu kitundu ky’e Aloet, nga bawagirwa Leo Okol, Ssentebe w’olukiiko lwa disitulikiti y’e Teso mu kiseera ekyo. Essomero lino mu kusooka teryalina linnya, era nga lirimu ebibiina bya junior bibiri byokka. Mu 1954, wansi w’obukulembeze bwa Gavumenti ey'ebitundu eya Teso, Teso College yakua n’efuuka emu ku masomero agasinga obunene era nga galina ebikozesebwa ebisinga obulungi mu Teso ne Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Nga 9 Ogwomusanvu 1954, ejjinja ly’omusingi gw’essomero lyassimbibwa Gavana wa Uganda eyali omufuzi w’amatwale mu kiseera ekyo, Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen]],<ref name=":0" /> ng’alaga okutandikawo essomero lino mu butongole era n’alituuma erinnya Teso College Aloet.
Enteekateeka z’okuwandiisa n’okutandika okusomesa mu butongole ku Teso College zaatandikibwawo A. S. Baxendale, oluvannyuma eyali agenda okufuuka Principal Education Officer, w'e Eastern Province. Mu Gwokubiri 1955, John Sassoon, eyasooka okukola nga omukulu w'essomero lino, yamaliriza enteekateeka zino. Emisomo gyatandika mu butongole nga 1 Ogwokusatu1955, nga James Opolot ye mumyuka. Nga 2 Ogwokusatu1955, Omulamuzi omukulu owa Disitulikiti y’e Teso, E. P. Engulu, ne ssabawandiisi ow’e Teso, JE.I. Ongaino b'etaba mu ttabamiruka eyasooka mu Teso College era Engulu n'abawa ekirabo ky'engoma. Nga omwaka 1955 gunaatera okuggwaako, omukulu w’essomero lya Aloet eyasooka, Jonny E. Jones, yatuuka okuva e Sudan. Okuva lwe lyatandikibwawo okutuuka mu 2012, libadde n'abakulu b’essomero14.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Teso College esomesezza eddiini ly’Ekikristaayo okuva ku ntandikwa, era egaba ebikozesebwa mu ddiini eri abayizi. Nga tebannaba kuzimba masinzizo g'Abakulisitaayo n’Abakatoliki, ekisenge ekyali okumpi n’etterekero ly’ebitabo kyateekebwateekebwa nga esinzizo, era [[:en:Church_of_Uganda|Abakulisitaayo]] bategekerangayo okuyiga n'okusoma Bayibuli. Ekisenge ky’ebifaananyi kyateekebwawo okuba ekifo ky’Ekkanisa y’Abakatuliki, nga mmisa zikulemberwa omusosodooti.
Essomero lino lyafuna ebizibu eby’amaanyi okuva mu 1986–2002, olw’enkyukakyuka n’embeera y’ebyobufuzi etaali nnungi mu Teso.<ref>Oluka, Benon Herbert (31 August 2006). [http://www.observer.ug/new/specials/schools/scl0200608311.php "The Flailing Academic Icon of Teso"]. ''Weekly Observer Uganda''. Retrieved 25 June 2014</ref> Embeera ezze etereera buli lukya okuva mu 2005 okudda waggulu, nga omutindo gwa Teso College mu bigezo bya Uganda gweyongera okutereera.<ref name=":1" />
== Ettabi ==
Teso College erimu ebitundu bibiri, ekitundu eky’ebuvanjuba n’eky’ebugwanjuba. Buli kitundu kirimu ebibiina, ebisulo, n’ebintu ebirala ebyetaagisa. Ofiisi enkulu eziddukanya emirimu zisangibwa mu kitundu eky’ebuvanjuba. Ekizimbe kino kirimu ofiisi [[:en:Head_teacher|z' Omukulu w'essomero]], omuwandiisi w’Omukulu w'essomero, abamyuka b’omukulu w'essomero, n’owebyensimbi. Mulimu n’akasenge akatono akayitibwa chapel n’ekisenge ky’abakozi.
Ekisenge ky’Enkuŋŋaana Enkulu kiriraanye ekizimbe ekiddukanya emirimu. Kikola emirimu mingi, omuli enkuŋŋaana ez’oku makya ku Lwomukaaga, enkuŋŋaana ez’enjawulo, enkiiko n’okukubaganya ebirowoozo. Era ekozesebwa mu by’okwesanyusaamu, gamba ng’okulaga firimu. Ekisenge kino era kikozesebwa mu kukola ebigezo by’eggwanga ku nkomerero y’omwaka.<ref>{{Cite web |last=Landheer |first=Bob |title=Bob Landheer, I was a teacher at Teso College from September 1964 until November 1966 |url=http://www.tesocollegealoet.sc.ug/wp-content/uploads/2012/01/TCA_Bob_Landheer-.pdf |access-date=20 April 2014 |website=Teso College Aloet}}</ref>
Essomero lirina ebisulo munaana eby’abayizi ba Ordinary Level (bitaano mu kitundu ky'ebuvanjuba ate bisatu mu kitundu ky'ebugwanjuba); n’ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba Advanced Level. Buli kisulo mu kitundu eky’ebuvanjuba kirina ky'ekifaananya erinnya mu bisulo eby'ekitundu by'ebugwanjuba. Ebisulo bino byatuumibwa amannya g’abantu ab’amaanyi mu nfuga ya Teso mu kiseera ekyo, n’abantu abalala abaamanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |last=Otim |first=Richard Herbert |year=2012 |title=Teso College Aloet, the mid eastern giant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Teso-College-Aloet--the-mid-eastern-giant/-/688336/1487408/-/exhqb8/-/index.html |access-date=18 August 2013 |website=Uganda Monitor}}</ref>
Mulimu bano wammanga:
* Kenyatta House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], mu kusooka yazaalibwa Kamau Wa Ngengi, Pulezidenti wa Kenya eyasooka.
* Lumumba House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Patrice Émery Lumumba. Lumumba yali mukulembeze wa Congo eyeefuga era nga ye Ssaabaminisita wa Republic of Congo (kati Democratic Republic of Congo) eyasooka okulondebwa mu mateeka oluvannyuma lw’okuyambako okuwangula obwetwaze bwayo okuva mu Bubirigi mu Gwomukaaga 1960.
* Obwangor House ''':''' Yatuumibwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu munnabyabufuzi mu disitulikiti y’e Teso eyasooka mu kiseera ekyo, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], olw’omulimu omunene gwe yakola mu kukulaakulanya Teso. Obwangor ye Etesot eyasooka okukiikirira disitulikiti y'e Teso mu palamenti ya Uganda. Obwangor House erimu abayizi 128, era y’esinga okumpi n’eddiiro. Okutwalira awamu ebadde ekola bulungi mu mizannyo ne mu biseera by’okukebera.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika nga Oweggombolola era n'awummula nga omwami w'essaza Katakwi County (kati [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]] ).
* Engulu House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Engulu Eria Paulo, Omulamuzi omukulu eyasooka mu Disitulikiti y’e Teso, era eyakola emirimu mu Lukiiko olwasooka olwa Teso College Aloet.
* Engwau House ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omulamuzi Engwau, eyasomera mu Teso College wakati wa 1957 ne 1960. Engwau yalina dipulooma ya First Class Law School okuva mu Nsamizi Law School. Bwe yamaliriza emisomo gye, yasooka kukola gwa busomesa mu Iganga COU, oluvannyuma n’akola mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] . Yeegatta ku kitongole ekiramuzi ng’omulamuzi ow’eddaala ery’okusatu mu 1964.
* Epaku House ''':''' Erinnya lyatuumibwa Epaku, eyawaayo ettaka essomero kwe lyazimbibwa.
* Esabu House ''':''' Erinnya lino lyatuumibwa okujjukira owami w'Essaza mu disitulikiti y’e Teso, Esabu Patrick, oluvannyuma eyasitulwa n’aweebwa ekifo kya District Commissioner, [[Mubende (disitulikit)|mu disitulikiti y’e Mubende]] .
Waliwo ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba ‘A’ Level. Mu bino mulimu Akabway House, Jones Hall ne Inyoin Hall. Ebisenge ebibiri ebiriraanyewo byawuddwamu ekifo eky’awamu.
* Jones Hall ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omukulu w'essomero eyasooka.
* Inyoin Hall ''':''' Erinnya lyabbulwa mu Inyoin J. Onaba Kamodan, amanyiddwa ennyo nga JOK, ey'afuuka Omuwanika eyasooka mu lukiiko lwa Disitulikiti y’e Teso okuva mu busomesa ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]]. JOK yali musajja mwesimbu omwerufu, era ng’amulwanirizi wa disitulikiti y’e Teso etaliimu nguzi. Ekisenge kino kisuza abayizi 120 aba ‘A’ Level.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika okukola nga Oweggombolola era n’awummula nga mwami wa Ssaza ly'e of Katakwi(kati disitulikiti y’e Katakwi).
== Obulamu bw'eddiini mu Teso College ==
Teso College Aloet ekkiriza eddembe ly'okusinza. Essomero lino lirina amasinzizo abiri — ery'Abakulisitaayo, erisangibwa mu bugwanjuba, n’Ekkanisa y'Abakatolili, esangibwa mu buvanjuba.
== Faamu ya Teso College ==
Faamu y’essomero eno yeenyigira mu kulima ebirime n’obulunzi, wamu [[:en:Apiculture|n’okulunda enjuki]] . Ebigendererwa ebikulu ebya faamu y’essomero kwe kuwa abayizi abasoma ebyobulimi okutendekebwa mu nkola, okutendeka abayizi abalala mu bukugu mu kulima, okukola ebirime eby’emmere n’ebiva mu bisolo okusobola okulpongoosa ku ndya y’abayizi, okuyamba abayizi okutegeera obukulu bw’ebyobulimi, n’okuteekateeka abayizi okweyimirizaawo nga bavudde ku ssomero.
Faamu y’essomero eno erunda n’okulabirira enkoko, ente, embizzi, ekibira ky'emiti gy’emicungwa egisukka mu 300 nga giweza yiika 3, emiti gya payini nga 12,000 nga gikwata ettaka lya yiika nga 12, n’ebiyumba ebinene 5 ebya Kenya Top Bar ebirimu enjuki.
== Abakozi ba Teso College ==
Ettendekero lirina abasomesa n’abakugu nga 70 abalabirira pulogulaamu z’ebyenjigiriza n’ebibiina byokwewumuzaamu17.
Ebyava mu bigezo by’abayizi bye bimu ku bisinga obulungi mu Uganda, era essomero lino lirina erinnya mu kusoma obulungi mu bitundu by’obukiikakkono bw’obuvanjuba. Abakozi nga 25 abatali basomesa bawa obuyambi obw’ekikugu, nga bakolera wamu n’abasomesa.
== Ebitongole ==
'''Ekitongole ky’Olungereza: Olulimi Olungereza ne Litulica'''
Olulimi Olungereza lwe lulimi lwokka olusomesebwa mu TCA. Ng’olulimi lwokka olutongole olw’essomero lino, awamu n’olulimi lwalyo olusomesebwa, Olungereza lukola kinene nnyo mu kuyiga amasomo amalala mu nsoma. Litulica mu Lungereza bisomesebwa wamu n’olulimi Olungereza okuva mu Siniya esooka. Okusoma Litulica mu Lungereza kiyamba okutumbula enkola y’omuyizi mu lulimi kubanga kimulaga olulimi olutuufu mu mbeera ez’enjawulo n’ebikozesebwa n’ebirungo by’olulimi ebiwerako.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
'''Ekitongole ky’ebyafaayo'''
Ebyafaayo lye limu ku masomo 7 amakulu agasomesebwa ku ddaala lya ‘O’, era ssomo lya Arts erimanyiddwa ennyo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole kya Geography'''
Geography ssomo lya buwaze ku ddaala lya ‘O’ ate ery’okwesalirawo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole ky’ebyemikono'''
Ekitongole ky’ebyemikono kya njawulo mu kitundu kino kubanga abayizi bafuna ebikozesebwa eby’enjawulo ebigulibwa essomero buli ttaamu. Abayizi basomesebwa okukuba ebifaananyi nga bakozesa emikutu egy’enjawulo, gamba nga langi ya bipande, langi z’amazzi ne pawuda.
'''Ekitongole ky’ebyenjigiriza mu by’obusuubuzi'''
Enjigiriza mu by’obusuubuzi buyiiya bupya mu nnongoosereza mu by’enjigiriza eyatandikibwawo minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo. Kigendereddwamu okutondawo abakola emirimu okusinga abanoonya emirimu ababadde babunye okutuusa kati. Ekigendererwa kwe kusiga obukugu mu by’obusuubuzi mu bayizi. Ng’ekitongole, kigaba obukugu mu bizinensi, olwo abayizi bwe banaamaliriza okusoma kwabwe okutongole, basobole okutandikawo bizinensi zaabwe eziyingiza ssente, okukkakkana nga baziyimirizaawo n’okuziddaabiriza.
'''Ekitongole kya tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya (ICT).'''
Ekitongole kino kyasooka kutandikibwawo nga pulojekiti wansi wa PTA. ICT yagenda mu maaso n’efuuka emu ku masomo mu ssomero lino. Mpolampola abayizi beeyongera okwagala essomo lino, era ne kisalibwawo nti abaagala okwewandiisa mu bigezo bya Uganda National Examinations (UNEB). Ekitongole kino kifuuse bbize nnyo nga kati omuwendo gw’abayizi gwonna gusomesebwa obukugu mu ICT.
==== Ekitongole kya Chemistry ====
Essomo lya Chemistry lye limu ku masomo agasomesebwa okuva mu siniya esooka okutuuka mu siniya ey'omukaaga mu Teso College Aloet ne mu masomero amalala mangi mu ggwanga.
'''Ekitongole kya Physical Education'''
Essomo lino lyaleetebwa mu ssomero n’eggwanga lyonna mu 2010. Mu kusooka lyali lirina kusomesebwa mu S.1 ne lidda mu S.2 mu 2011, naye lyatandikira mu S.1 okutuuka mu S.3 mu mwaka gwe gumu. Mu 2004, gavumenti ya Uganda yakkiriza enkola ya National Physical Education and Sports Policy (NPESP).
Mu 2008, Minisitule y’Ebyenjigiriza n’Ebyemizannyo yalagira nti okusomesa Ebyemizannyo ng’essomo erikulu kibeere kya tteeka mu masomero ga ssekendule gonna'''.'''
Mu 2012, Minisitule y'Ebyenjigiriza n'Ebyemizannyo yatandikawo amasomero 32 mu ggwanga lyonna agayitibwa Amasomero g'Ebyemizannyo. Teso College Aloet lye limu ku masomero ago agaalondebwa. Amasomero g'ebyemizannyo gajja kuwa embeera ennungi omuyinza okukuzibwa ebitone by'emizannyo ate ng'abayizi beeyongera okusoma.
Ebyo ebisomesebwa mu masomero g'ebyemizannyo mulimu ebintu munaana ebikulu n'emizannyo musanvu egirondeddwa, nga buli ssomero lirondamu gumu. Ebintu ebikulu ebisomesebwa mulimu: okuzannya, omupiira, volleyball, basketball, rugby, okudduka, okuzannya tenesi, n'okuzannya emizannyo egikolebwa n'obwongo, gamba nga chess, Scrabble, Draft, ne mweso. Waliwo n'emizannyo emirala egisomesebwa, gamba nga netball, grass hockey, handball, cricket, lawn tennis, badminton, okuwuga, ne baseball (egisomesebwa mu ssomero lino) ne softball.
mmcc73p6kkxkoh9qrn83lrlp8yu70an
48152
48151
2026-04-27T11:13:19Z
Charles Kalanzi
9748
48152
wikitext
text/x-wiki
'''Teso College Aloet''' (TCA) yatandikibwawo mu 1953. Teso College [[:en:Preparatory_school_(United_Kingdom)|ssomero eriteekateeka]] abalenzi bokka, nga [[:en:Boarding_school|ly'akisulo]], lisangibwa mu Aloet, [[Soroti]], mu [[Yuganda|Uganda]] . We bwatuukira mu 2014, Teso College yalina abayizi 1,574. Abayizi abasoba mu 30,000 be bamaze emisomo gyabwe mu TCA okuva lwe yatandikibwawo.<ref name=":0">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/our-history/ "Our History".] ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref> Teso College eri mu bifo 50 ebisooka ku lukalala lw’amasomero agayita obulungi ebigezo by’eggwanga Uganda.<ref name=":1">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/results/ "Teso College Aloet UNEB Results"]. ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref>
Abayizi mu Teso College beetaba mu byokwewumuzaamu omuli ebibiina ebibagatta n'ebyemizannyo. Ekiruubirirwa kya Teso College kwe kusomesa abakulembeze ba Uganda ab'ebiseera eby'omumaaso.
== Ebyafaayo ==
Teso College yatandikibwawo mu 1953 nga bayita mu nteekateeka y’abantu b’omu kitundu okuva mu kitundu ky’e Aloet, nga bawagirwa Leo Okol, Ssentebe w’olukiiko lwa disitulikiti y’e Teso mu kiseera ekyo. Essomero lino mu kusooka teryalina linnya, era nga lirimu ebibiina bya junior bibiri byokka. Mu 1954, wansi w’obukulembeze bwa Gavumenti ey'ebitundu eya Teso, Teso College yakua n’efuuka emu ku masomero agasinga obunene era nga galina ebikozesebwa ebisinga obulungi mu Teso ne Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Nga 9 Ogwomusanvu 1954, ejjinja ly’omusingi gw’essomero lyassimbibwa Gavana wa Uganda eyali omufuzi w’amatwale mu kiseera ekyo, Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen]],<ref name=":0" /> ng’alaga okutandikawo essomero lino mu butongole era n’alituuma erinnya Teso College Aloet.
Enteekateeka z’okuwandiisa n’okutandika okusomesa mu butongole ku Teso College zaatandikibwawo A. S. Baxendale, oluvannyuma eyali agenda okufuuka Principal Education Officer, w'e Eastern Province. Mu Gwokubiri 1955, John Sassoon, eyasooka okukola nga omukulu w'essomero lino, yamaliriza enteekateeka zino. Emisomo gyatandika mu butongole nga 1 Ogwokusatu1955, nga James Opolot ye mumyuka. Nga 2 Ogwokusatu1955, Omulamuzi omukulu owa Disitulikiti y’e Teso, E. P. Engulu, ne ssabawandiisi ow’e Teso, JE.I. Ongaino b'etaba mu ttabamiruka eyasooka mu Teso College era Engulu n'abawa ekirabo ky'engoma. Nga omwaka 1955 gunaatera okuggwaako, omukulu w’essomero lya Aloet eyasooka, Jonny E. Jones, yatuuka okuva e Sudan. Okuva lwe lyatandikibwawo okutuuka mu 2012, libadde n'abakulu b’essomero14.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Teso College esomesezza eddiini ly’Ekikristaayo okuva ku ntandikwa, era egaba ebikozesebwa mu ddiini eri abayizi. Nga tebannaba kuzimba masinzizo g'Abakulisitaayo n’Abakatoliki, ekisenge ekyali okumpi n’etterekero ly’ebitabo kyateekebwateekebwa nga esinzizo, era [[:en:Church_of_Uganda|Abakulisitaayo]] bategekerangayo okuyiga n'okusoma Bayibuli. Ekisenge ky’ebifaananyi kyateekebwawo okuba ekifo ky’Ekkanisa y’Abakatuliki, nga mmisa zikulemberwa omusosodooti.
Essomero lino lyafuna ebizibu eby’amaanyi okuva mu 1986–2002, olw’enkyukakyuka n’embeera y’ebyobufuzi etaali nnungi mu Teso.<ref>Oluka, Benon Herbert (31 August 2006). [http://www.observer.ug/new/specials/schools/scl0200608311.php "The Flailing Academic Icon of Teso"]. ''Weekly Observer Uganda''. Retrieved 25 June 2014</ref> Embeera ezze etereera buli lukya okuva mu 2005 okudda waggulu, nga omutindo gwa Teso College mu bigezo bya Uganda gweyongera okutereera.<ref name=":1" />
== Ettabi ==
Teso College erimu ebitundu bibiri, ekitundu eky’ebuvanjuba n’eky’ebugwanjuba. Buli kitundu kirimu ebibiina, ebisulo, n’ebintu ebirala ebyetaagisa. Ofiisi enkulu eziddukanya emirimu zisangibwa mu kitundu eky’ebuvanjuba. Ekizimbe kino kirimu ofiisi [[:en:Head_teacher|z' Omukulu w'essomero]], omuwandiisi w’Omukulu w'essomero, abamyuka b’omukulu w'essomero, n’owebyensimbi. Mulimu n’akasenge akatono akayitibwa chapel n’ekisenge ky’abakozi.
Ekisenge ky’Enkuŋŋaana Enkulu kiriraanye ekizimbe ekiddukanya emirimu. Kikola emirimu mingi, omuli enkuŋŋaana ez’oku makya ku Lwomukaaga, enkuŋŋaana ez’enjawulo, enkiiko n’okukubaganya ebirowoozo. Era ekozesebwa mu by’okwesanyusaamu, gamba ng’okulaga firimu. Ekisenge kino era kikozesebwa mu kukola ebigezo by’eggwanga ku nkomerero y’omwaka.<ref>{{Cite web |last=Landheer |first=Bob |title=Bob Landheer, I was a teacher at Teso College from September 1964 until November 1966 |url=http://www.tesocollegealoet.sc.ug/wp-content/uploads/2012/01/TCA_Bob_Landheer-.pdf |access-date=20 April 2014 |website=Teso College Aloet}}</ref>
Essomero lirina ebisulo munaana eby’abayizi ba Ordinary Level (bitaano mu kitundu ky'ebuvanjuba ate bisatu mu kitundu ky'ebugwanjuba); n’ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba Advanced Level. Buli kisulo mu kitundu eky’ebuvanjuba kirina ky'ekifaananya erinnya mu bisulo eby'ekitundu by'ebugwanjuba. Ebisulo bino byatuumibwa amannya g’abantu ab’amaanyi mu nfuga ya Teso mu kiseera ekyo, n’abantu abalala abaamanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |last=Otim |first=Richard Herbert |year=2012 |title=Teso College Aloet, the mid eastern giant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Teso-College-Aloet--the-mid-eastern-giant/-/688336/1487408/-/exhqb8/-/index.html |access-date=18 August 2013 |website=Uganda Monitor}}</ref>
Mulimu bano wammanga:
* Kenyatta House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], mu kusooka yazaalibwa Kamau Wa Ngengi, Pulezidenti wa Kenya eyasooka.
* Lumumba House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Patrice Émery Lumumba. Lumumba yali mukulembeze wa Congo eyeefuga era nga ye Ssaabaminisita wa Republic of Congo (kati Democratic Republic of Congo) eyasooka okulondebwa mu mateeka oluvannyuma lw’okuyambako okuwangula obwetwaze bwayo okuva mu Bubirigi mu Gwomukaaga 1960.
* Obwangor House ''':''' Yatuumibwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu munnabyabufuzi mu disitulikiti y’e Teso eyasooka mu kiseera ekyo, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], olw’omulimu omunene gwe yakola mu kukulaakulanya Teso. Obwangor ye Etesot eyasooka okukiikirira disitulikiti y'e Teso mu palamenti ya Uganda. Obwangor House erimu abayizi 128, era y’esinga okumpi n’eddiiro. Okutwalira awamu ebadde ekola bulungi mu mizannyo ne mu biseera by’okukebera.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika nga Oweggombolola era n'awummula nga omwami w'essaza Katakwi County (kati [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]] ).
* Engulu House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Engulu Eria Paulo, Omulamuzi omukulu eyasooka mu Disitulikiti y’e Teso, era eyakola emirimu mu Lukiiko olwasooka olwa Teso College Aloet.
* Engwau House ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omulamuzi Engwau, eyasomera mu Teso College wakati wa 1957 ne 1960. Engwau yalina dipulooma ya First Class Law School okuva mu Nsamizi Law School. Bwe yamaliriza emisomo gye, yasooka kukola gwa busomesa mu Iganga COU, oluvannyuma n’akola mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] . Yeegatta ku kitongole ekiramuzi ng’omulamuzi ow’eddaala ery’okusatu mu 1964.
* Epaku House ''':''' Erinnya lyatuumibwa Epaku, eyawaayo ettaka essomero kwe lyazimbibwa.
* Esabu House ''':''' Erinnya lino lyatuumibwa okujjukira owami w'Essaza mu disitulikiti y’e Teso, Esabu Patrick, oluvannyuma eyasitulwa n’aweebwa ekifo kya District Commissioner, [[Mubende (disitulikit)|mu disitulikiti y’e Mubende]] .
Waliwo ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba ‘A’ Level. Mu bino mulimu Akabway House, Jones Hall ne Inyoin Hall. Ebisenge ebibiri ebiriraanyewo byawuddwamu ekifo eky’awamu.
* Jones Hall ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omukulu w'essomero eyasooka.
* Inyoin Hall ''':''' Erinnya lyabbulwa mu Inyoin J. Onaba Kamodan, amanyiddwa ennyo nga JOK, ey'afuuka Omuwanika eyasooka mu lukiiko lwa Disitulikiti y’e Teso okuva mu busomesa ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]]. JOK yali musajja mwesimbu omwerufu, era ng’amulwanirizi wa disitulikiti y’e Teso etaliimu nguzi. Ekisenge kino kisuza abayizi 120 aba ‘A’ Level.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika okukola nga Oweggombolola era n’awummula nga mwami wa Ssaza ly'e of Katakwi(kati disitulikiti y’e Katakwi).
== Obulamu bw'eddiini mu Teso College ==
Teso College Aloet ekkiriza eddembe ly'okusinza. Essomero lino lirina amasinzizo abiri — ery'Abakulisitaayo, erisangibwa mu bugwanjuba, n’Ekkanisa y'Abakatolili, esangibwa mu buvanjuba.
== Faamu ya Teso College ==
Faamu y’essomero eno yeenyigira mu kulima ebirime n’obulunzi, wamu [[:en:Apiculture|n’okulunda enjuki]] . Ebigendererwa ebikulu ebya faamu y’essomero kwe kuwa abayizi abasoma ebyobulimi okutendekebwa mu nkola, okutendeka abayizi abalala mu bukugu mu kulima, okukola ebirime eby’emmere n’ebiva mu bisolo okusobola okulpongoosa ku ndya y’abayizi, okuyamba abayizi okutegeera obukulu bw’ebyobulimi, n’okuteekateeka abayizi okweyimirizaawo nga bavudde ku ssomero.
Faamu y’essomero eno erunda n’okulabirira enkoko, ente, embizzi, ekibira ky'emiti gy’emicungwa egisukka mu 300 nga giweza yiika 3, emiti gya payini nga 12,000 nga gikwata ettaka lya yiika nga 12, n’ebiyumba ebinene 5 ebya Kenya Top Bar ebirimu enjuki.
== Abakozi ba Teso College ==
Ettendekero lirina abasomesa n’abakugu nga 70 abalabirira pulogulaamu z’ebyenjigiriza n’ebibiina byokwewumuzaamu17.
Ebyava mu bigezo by’abayizi bye bimu ku bisinga obulungi mu Uganda, era essomero lino lirina erinnya mu kusoma obulungi mu bitundu by’obukiikakkono bw’obuvanjuba. Abakozi nga 25 abatali basomesa bawa obuyambi obw’ekikugu, nga bakolera wamu n’abasomesa.
== Ebitongole ==
'''Ekitongole ky’Olungereza: Olulimi Olungereza ne Litulica'''
Olulimi Olungereza lwe lulimi lwokka olusomesebwa mu TCA. Ng’olulimi lwokka olutongole olw’essomero lino, awamu n’olulimi lwalyo olusomesebwa, Olungereza lukola kinene nnyo mu kuyiga amasomo amalala mu nsoma. Litulica mu Lungereza bisomesebwa wamu n’olulimi Olungereza okuva mu Siniya esooka. Okusoma Litulica mu Lungereza kiyamba okutumbula enkola y’omuyizi mu lulimi kubanga kimulaga olulimi olutuufu mu mbeera ez’enjawulo n’ebikozesebwa n’ebirungo by’olulimi ebiwerako.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
== Departments ==
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
'''Ekitongole ky’ebyafaayo'''
Ebyafaayo lye limu ku masomo 7 amakulu agasomesebwa ku ddaala lya ‘O’, era ssomo lya Arts erimanyiddwa ennyo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole kya Geography'''
Geography ssomo lya buwaze ku ddaala lya ‘O’ ate ery’okwesalirawo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole ky’ebyemikono'''
Ekitongole ky’ebyemikono kya njawulo mu kitundu kino kubanga abayizi bafuna ebikozesebwa eby’enjawulo ebigulibwa essomero buli ttaamu. Abayizi basomesebwa okukuba ebifaananyi nga bakozesa emikutu egy’enjawulo, gamba nga langi ya bipande, langi z’amazzi ne pawuda.
'''Ekitongole ky’ebyenjigiriza mu by’obusuubuzi'''
Enjigiriza mu by’obusuubuzi buyiiya bupya mu nnongoosereza mu by’enjigiriza eyatandikibwawo minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo. Kigendereddwamu okutondawo abakola emirimu okusinga abanoonya emirimu ababadde babunye okutuusa kati. Ekigendererwa kwe kusiga obukugu mu by’obusuubuzi mu bayizi. Ng’ekitongole, kigaba obukugu mu bizinensi, olwo abayizi bwe banaamaliriza okusoma kwabwe okutongole, basobole okutandikawo bizinensi zaabwe eziyingiza ssente, okukkakkana nga baziyimirizaawo n’okuziddaabiriza.
'''Ekitongole kya tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya (ICT).'''
Ekitongole kino kyasooka kutandikibwawo nga pulojekiti wansi wa PTA. ICT yagenda mu maaso n’efuuka emu ku masomo mu ssomero lino. Mpolampola abayizi beeyongera okwagala essomo lino, era ne kisalibwawo nti abaagala okwewandiisa mu bigezo bya Uganda National Examinations (UNEB). Ekitongole kino kifuuse bbize nnyo nga kati omuwendo gw’abayizi gwonna gusomesebwa obukugu mu ICT.
==== Ekitongole kya Chemistry ====
Essomo lya Chemistry lye limu ku masomo agasomesebwa okuva mu siniya esooka okutuuka mu siniya ey'omukaaga mu Teso College Aloet ne mu masomero amalala mangi mu ggwanga.
'''Ekitongole kya Physical Education'''
Essomo lino lyaleetebwa mu ssomero n’eggwanga lyonna mu 2010. Mu kusooka lyali lirina kusomesebwa mu S.1 ne lidda mu S.2 mu 2011, naye lyatandikira mu S.1 okutuuka mu S.3 mu mwaka gwe gumu. Mu 2004, gavumenti ya Uganda yakkiriza enkola ya National Physical Education and Sports Policy (NPESP).
Mu 2008, Minisitule y’Ebyenjigiriza n’Ebyemizannyo yalagira nti okusomesa Ebyemizannyo ng’essomo erikulu kibeere kya tteeka mu masomero ga ssekendule gonna'''.'''
Mu 2012, Minisitule y'Ebyenjigiriza n'Ebyemizannyo yatandikawo amasomero 32 mu ggwanga lyonna agayitibwa Amasomero g'Ebyemizannyo. Teso College Aloet lye limu ku masomero ago agaalondebwa. Amasomero g'ebyemizannyo gajja kuwa embeera ennungi omuyinza okukuzibwa ebitone by'emizannyo ate ng'abayizi beeyongera okusoma.
Ebyo ebisomesebwa mu masomero g'ebyemizannyo mulimu ebintu munaana ebikulu n'emizannyo musanvu egirondeddwa, nga buli ssomero lirondamu gumu. Ebintu ebikulu ebisomesebwa mulimu: okuzannya, omupiira, volleyball, basketball, rugby, okudduka, okuzannya tenesi, n'okuzannya emizannyo egikolebwa n'obwongo, gamba nga chess, Scrabble, Draft, ne mweso. Waliwo n'emizannyo emirala egisomesebwa, gamba nga netball, grass hockey, handball, cricket, lawn tennis, badminton, okuwuga, ne baseball (egisomesebwa mu ssomero lino) ne softball.
Essomero lya Teso College lirina ettaka erimala okuzimbako ebikozesebwa. Mu kiseera kino lirina ebikozesebwa bino: ebisaawe by'omupiira musanvu (nga bitaano ku byo bikozesebwa),ebisaawe bya volleyball bibiri, ebisaawe by'omupiira gw'ensero bisatu, ekisaawe kya baseball kimu, table tennis bbiri, ekisaawe kya rugby kimu, ekisaawe ky'okuddukiramu kimu, n'emizannyo gy'obwongo nga Scrabble.
q6au5jzebunnlsjzf9e5ac07e4aarkn
48153
48152
2026-04-27T11:14:58Z
Charles Kalanzi
9748
48153
wikitext
text/x-wiki
'''Teso College Aloet''' (TCA) yatandikibwawo mu 1953. Teso College [[:en:Preparatory_school_(United_Kingdom)|ssomero eriteekateeka]] abalenzi bokka, nga [[:en:Boarding_school|ly'akisulo]], lisangibwa mu Aloet, [[Soroti]], mu [[Yuganda|Uganda]] . We bwatuukira mu 2014, Teso College yalina abayizi 1,574. Abayizi abasoba mu 30,000 be bamaze emisomo gyabwe mu TCA okuva lwe yatandikibwawo.<ref name=":0">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/our-history/ "Our History".] ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref> Teso College eri mu bifo 50 ebisooka ku lukalala lw’amasomero agayita obulungi ebigezo by’eggwanga Uganda.<ref name=":1">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/results/ "Teso College Aloet UNEB Results"]. ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref>
Abayizi mu Teso College beetaba mu byokwewumuzaamu omuli ebibiina ebibagatta n'ebyemizannyo. Ekiruubirirwa kya Teso College kwe kusomesa abakulembeze ba Uganda ab'ebiseera eby'omumaaso.
== Ebyafaayo ==
Teso College yatandikibwawo mu 1953 nga bayita mu nteekateeka y’abantu b’omu kitundu okuva mu kitundu ky’e Aloet, nga bawagirwa Leo Okol, Ssentebe w’olukiiko lwa disitulikiti y’e Teso mu kiseera ekyo. Essomero lino mu kusooka teryalina linnya, era nga lirimu ebibiina bya junior bibiri byokka. Mu 1954, wansi w’obukulembeze bwa Gavumenti ey'ebitundu eya Teso, Teso College yakua n’efuuka emu ku masomero agasinga obunene era nga galina ebikozesebwa ebisinga obulungi mu Teso ne Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Nga 9 Ogwomusanvu 1954, ejjinja ly’omusingi gw’essomero lyassimbibwa Gavana wa Uganda eyali omufuzi w’amatwale mu kiseera ekyo, Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen]],<ref name=":0" /> ng’alaga okutandikawo essomero lino mu butongole era n’alituuma erinnya Teso College Aloet.
Enteekateeka z’okuwandiisa n’okutandika okusomesa mu butongole ku Teso College zaatandikibwawo A. S. Baxendale, oluvannyuma eyali agenda okufuuka Principal Education Officer, w'e Eastern Province. Mu Gwokubiri 1955, John Sassoon, eyasooka okukola nga omukulu w'essomero lino, yamaliriza enteekateeka zino. Emisomo gyatandika mu butongole nga 1 Ogwokusatu1955, nga James Opolot ye mumyuka. Nga 2 Ogwokusatu1955, Omulamuzi omukulu owa Disitulikiti y’e Teso, E. P. Engulu, ne ssabawandiisi ow’e Teso, JE.I. Ongaino b'etaba mu ttabamiruka eyasooka mu Teso College era Engulu n'abawa ekirabo ky'engoma. Nga omwaka 1955 gunaatera okuggwaako, omukulu w’essomero lya Aloet eyasooka, Jonny E. Jones, yatuuka okuva e Sudan. Okuva lwe lyatandikibwawo okutuuka mu 2012, libadde n'abakulu b’essomero14.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Teso College esomesezza eddiini ly’Ekikristaayo okuva ku ntandikwa, era egaba ebikozesebwa mu ddiini eri abayizi. Nga tebannaba kuzimba masinzizo g'Abakulisitaayo n’Abakatoliki, ekisenge ekyali okumpi n’etterekero ly’ebitabo kyateekebwateekebwa nga esinzizo, era [[:en:Church_of_Uganda|Abakulisitaayo]] bategekerangayo okuyiga n'okusoma Bayibuli. Ekisenge ky’ebifaananyi kyateekebwawo okuba ekifo ky’Ekkanisa y’Abakatuliki, nga mmisa zikulemberwa omusosodooti.
Essomero lino lyafuna ebizibu eby’amaanyi okuva mu 1986–2002, olw’enkyukakyuka n’embeera y’ebyobufuzi etaali nnungi mu Teso.<ref>Oluka, Benon Herbert (31 August 2006). [http://www.observer.ug/new/specials/schools/scl0200608311.php "The Flailing Academic Icon of Teso"]. ''Weekly Observer Uganda''. Retrieved 25 June 2014</ref> Embeera ezze etereera buli lukya okuva mu 2005 okudda waggulu, nga omutindo gwa Teso College mu bigezo bya Uganda gweyongera okutereera.<ref name=":1" />
== Ettabi ==
Teso College erimu ebitundu bibiri, ekitundu eky’ebuvanjuba n’eky’ebugwanjuba. Buli kitundu kirimu ebibiina, ebisulo, n’ebintu ebirala ebyetaagisa. Ofiisi enkulu eziddukanya emirimu zisangibwa mu kitundu eky’ebuvanjuba. Ekizimbe kino kirimu ofiisi [[:en:Head_teacher|z' Omukulu w'essomero]], omuwandiisi w’Omukulu w'essomero, abamyuka b’omukulu w'essomero, n’owebyensimbi. Mulimu n’akasenge akatono akayitibwa chapel n’ekisenge ky’abakozi.
Ekisenge ky’Enkuŋŋaana Enkulu kiriraanye ekizimbe ekiddukanya emirimu. Kikola emirimu mingi, omuli enkuŋŋaana ez’oku makya ku Lwomukaaga, enkuŋŋaana ez’enjawulo, enkiiko n’okukubaganya ebirowoozo. Era ekozesebwa mu by’okwesanyusaamu, gamba ng’okulaga firimu. Ekisenge kino era kikozesebwa mu kukola ebigezo by’eggwanga ku nkomerero y’omwaka.<ref>{{Cite web |last=Landheer |first=Bob |title=Bob Landheer, I was a teacher at Teso College from September 1964 until November 1966 |url=http://www.tesocollegealoet.sc.ug/wp-content/uploads/2012/01/TCA_Bob_Landheer-.pdf |access-date=20 April 2014 |website=Teso College Aloet}}</ref>
Essomero lirina ebisulo munaana eby’abayizi ba Ordinary Level (bitaano mu kitundu ky'ebuvanjuba ate bisatu mu kitundu ky'ebugwanjuba); n’ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba Advanced Level. Buli kisulo mu kitundu eky’ebuvanjuba kirina ky'ekifaananya erinnya mu bisulo eby'ekitundu by'ebugwanjuba. Ebisulo bino byatuumibwa amannya g’abantu ab’amaanyi mu nfuga ya Teso mu kiseera ekyo, n’abantu abalala abaamanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |last=Otim |first=Richard Herbert |year=2012 |title=Teso College Aloet, the mid eastern giant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Teso-College-Aloet--the-mid-eastern-giant/-/688336/1487408/-/exhqb8/-/index.html |access-date=18 August 2013 |website=Uganda Monitor}}</ref>
Mulimu bano wammanga:
* Kenyatta House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], mu kusooka yazaalibwa Kamau Wa Ngengi, Pulezidenti wa Kenya eyasooka.
* Lumumba House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Patrice Émery Lumumba. Lumumba yali mukulembeze wa Congo eyeefuga era nga ye Ssaabaminisita wa Republic of Congo (kati Democratic Republic of Congo) eyasooka okulondebwa mu mateeka oluvannyuma lw’okuyambako okuwangula obwetwaze bwayo okuva mu Bubirigi mu Gwomukaaga 1960.
* Obwangor House ''':''' Yatuumibwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu munnabyabufuzi mu disitulikiti y’e Teso eyasooka mu kiseera ekyo, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], olw’omulimu omunene gwe yakola mu kukulaakulanya Teso. Obwangor ye Etesot eyasooka okukiikirira disitulikiti y'e Teso mu palamenti ya Uganda. Obwangor House erimu abayizi 128, era y’esinga okumpi n’eddiiro. Okutwalira awamu ebadde ekola bulungi mu mizannyo ne mu biseera by’okukebera.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika nga Oweggombolola era n'awummula nga omwami w'essaza Katakwi County (kati [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]] ).
* Engulu House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Engulu Eria Paulo, Omulamuzi omukulu eyasooka mu Disitulikiti y’e Teso, era eyakola emirimu mu Lukiiko olwasooka olwa Teso College Aloet.
* Engwau House ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omulamuzi Engwau, eyasomera mu Teso College wakati wa 1957 ne 1960. Engwau yalina dipulooma ya First Class Law School okuva mu Nsamizi Law School. Bwe yamaliriza emisomo gye, yasooka kukola gwa busomesa mu Iganga COU, oluvannyuma n’akola mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] . Yeegatta ku kitongole ekiramuzi ng’omulamuzi ow’eddaala ery’okusatu mu 1964.
* Epaku House ''':''' Erinnya lyatuumibwa Epaku, eyawaayo ettaka essomero kwe lyazimbibwa.
* Esabu House ''':''' Erinnya lino lyatuumibwa okujjukira owami w'Essaza mu disitulikiti y’e Teso, Esabu Patrick, oluvannyuma eyasitulwa n’aweebwa ekifo kya District Commissioner, [[Mubende (disitulikit)|mu disitulikiti y’e Mubende]] .
Waliwo ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba ‘A’ Level. Mu bino mulimu Akabway House, Jones Hall ne Inyoin Hall. Ebisenge ebibiri ebiriraanyewo byawuddwamu ekifo eky’awamu.
* Jones Hall ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omukulu w'essomero eyasooka.
* Inyoin Hall ''':''' Erinnya lyabbulwa mu Inyoin J. Onaba Kamodan, amanyiddwa ennyo nga JOK, ey'afuuka Omuwanika eyasooka mu lukiiko lwa Disitulikiti y’e Teso okuva mu busomesa ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]]. JOK yali musajja mwesimbu omwerufu, era ng’amulwanirizi wa disitulikiti y’e Teso etaliimu nguzi. Ekisenge kino kisuza abayizi 120 aba ‘A’ Level.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika okukola nga Oweggombolola era n’awummula nga mwami wa Ssaza ly'e of Katakwi(kati disitulikiti y’e Katakwi).
== Obulamu bw'eddiini mu Teso College ==
Teso College Aloet ekkiriza eddembe ly'okusinza. Essomero lino lirina amasinzizo abiri — ery'Abakulisitaayo, erisangibwa mu bugwanjuba, n’Ekkanisa y'Abakatolili, esangibwa mu buvanjuba.
== Faamu ya Teso College ==
Faamu y’essomero eno yeenyigira mu kulima ebirime n’obulunzi, wamu [[:en:Apiculture|n’okulunda enjuki]] . Ebigendererwa ebikulu ebya faamu y’essomero kwe kuwa abayizi abasoma ebyobulimi okutendekebwa mu nkola, okutendeka abayizi abalala mu bukugu mu kulima, okukola ebirime eby’emmere n’ebiva mu bisolo okusobola okulpongoosa ku ndya y’abayizi, okuyamba abayizi okutegeera obukulu bw’ebyobulimi, n’okuteekateeka abayizi okweyimirizaawo nga bavudde ku ssomero.
Faamu y’essomero eno erunda n’okulabirira enkoko, ente, embizzi, ekibira ky'emiti gy’emicungwa egisukka mu 300 nga giweza yiika 3, emiti gya payini nga 12,000 nga gikwata ettaka lya yiika nga 12, n’ebiyumba ebinene 5 ebya Kenya Top Bar ebirimu enjuki.
== Abakozi ba Teso College ==
Ettendekero lirina abasomesa n’abakugu nga 70 abalabirira pulogulaamu z’ebyenjigiriza n’ebibiina byokwewumuzaamu17.
Ebyava mu bigezo by’abayizi bye bimu ku bisinga obulungi mu Uganda, era essomero lino lirina erinnya mu kusoma obulungi mu bitundu by’obukiikakkono bw’obuvanjuba. Abakozi nga 25 abatali basomesa bawa obuyambi obw’ekikugu, nga bakolera wamu n’abasomesa.
== Ebitongole ==
'''Ekitongole ky’Olungereza: Olulimi Olungereza ne Litulica'''
Olulimi Olungereza lwe lulimi lwokka olusomesebwa mu TCA. Ng’olulimi lwokka olutongole olw’essomero lino, awamu n’olulimi lwalyo olusomesebwa, Olungereza lukola kinene nnyo mu kuyiga amasomo amalala mu nsoma. Litulica mu Lungereza bisomesebwa wamu n’olulimi Olungereza okuva mu Siniya esooka. Okusoma Litulica mu Lungereza kiyamba okutumbula enkola y’omuyizi mu lulimi kubanga kimulaga olulimi olutuufu mu mbeera ez’enjawulo n’ebikozesebwa n’ebirungo by’olulimi ebiwerako.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
'''Ekitongole ky’ebyafaayo'''
Ebyafaayo lye limu ku masomo 7 amakulu agasomesebwa ku ddaala lya ‘O’, era ssomo lya Arts erimanyiddwa ennyo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole kya Geography'''
Geography ssomo lya buwaze ku ddaala lya ‘O’ ate ery’okwesalirawo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole ky’ebyemikono'''
Ekitongole ky’ebyemikono kya njawulo mu kitundu kino kubanga abayizi bafuna ebikozesebwa eby’enjawulo ebigulibwa essomero buli ttaamu. Abayizi basomesebwa okukuba ebifaananyi nga bakozesa emikutu egy’enjawulo, gamba nga langi ya bipande, langi z’amazzi ne pawuda.
'''Ekitongole ky’ebyenjigiriza mu by’obusuubuzi'''
Enjigiriza mu by’obusuubuzi buyiiya bupya mu nnongoosereza mu by’enjigiriza eyatandikibwawo minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo. Kigendereddwamu okutondawo abakola emirimu okusinga abanoonya emirimu ababadde babunye okutuusa kati. Ekigendererwa kwe kusiga obukugu mu by’obusuubuzi mu bayizi. Ng’ekitongole, kigaba obukugu mu bizinensi, olwo abayizi bwe banaamaliriza okusoma kwabwe okutongole, basobole okutandikawo bizinensi zaabwe eziyingiza ssente, okukkakkana nga baziyimirizaawo n’okuziddaabiriza.
'''Ekitongole kya tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya (ICT).'''
Ekitongole kino kyasooka kutandikibwawo nga pulojekiti wansi wa PTA. ICT yagenda mu maaso n’efuuka emu ku masomo mu ssomero lino. Mpolampola abayizi beeyongera okwagala essomo lino, era ne kisalibwawo nti abaagala okwewandiisa mu bigezo bya Uganda National Examinations (UNEB). Ekitongole kino kifuuse bbize nnyo nga kati omuwendo gw’abayizi gwonna gusomesebwa obukugu mu ICT.
==== Ekitongole kya Chemistry ====
Essomo lya Chemistry lye limu ku masomo agasomesebwa okuva mu siniya esooka okutuuka mu siniya ey'omukaaga mu Teso College Aloet ne mu masomero amalala mangi mu ggwanga.
'''Ekitongole kya Physical Education'''
Essomo lino lyaleetebwa mu ssomero n’eggwanga lyonna mu 2010. Mu kusooka lyali lirina kusomesebwa mu S.1 ne lidda mu S.2 mu 2011, naye lyatandikira mu S.1 okutuuka mu S.3 mu mwaka gwe gumu. Mu 2004, gavumenti ya Uganda yakkiriza enkola ya National Physical Education and Sports Policy (NPESP).
Mu 2008, Minisitule y’Ebyenjigiriza n’Ebyemizannyo yalagira nti okusomesa Ebyemizannyo ng’essomo erikulu kibeere kya tteeka mu masomero ga ssekendule gonna'''.'''
Mu 2012, Minisitule y'Ebyenjigiriza n'Ebyemizannyo yatandikawo amasomero 32 mu ggwanga lyonna agayitibwa Amasomero g'Ebyemizannyo. Teso College Aloet lye limu ku masomero ago agaalondebwa. Amasomero g'ebyemizannyo gajja kuwa embeera ennungi omuyinza okukuzibwa ebitone by'emizannyo ate ng'abayizi beeyongera okusoma.
Ebyo ebisomesebwa mu masomero g'ebyemizannyo mulimu ebintu munaana ebikulu n'emizannyo musanvu egirondeddwa, nga buli ssomero lirondamu gumu. Ebintu ebikulu ebisomesebwa mulimu: okuzannya, omupiira, volleyball, basketball, rugby, okudduka, okuzannya tenesi, n'okuzannya emizannyo egikolebwa n'obwongo, gamba nga chess, Scrabble, Draft, ne mweso. Waliwo n'emizannyo emirala egisomesebwa, gamba nga netball, grass hockey, handball, cricket, lawn tennis, badminton, okuwuga, ne baseball (egisomesebwa mu ssomero lino) ne softball.
Essomero lya Teso College lirina ettaka erimala okuzimbako ebikozesebwa. Mu kiseera kino lirina ebikozesebwa bino: ebisaawe by'omupiira musanvu (nga bitaano ku byo bikozesebwa),ebisaawe bya volleyball bibiri, ebisaawe by'omupiira gw'ensero bisatu, ekisaawe kya baseball kimu, table tennis bbiri, ekisaawe kya rugby kimu, ekisaawe ky'okuddukiramu kimu, n'emizannyo gy'obwongo nga Scrabble.
9ie7okdqe6wb78sejwk42mn504kcfb2
48154
48153
2026-04-27T11:24:12Z
Charles Kalanzi
9748
48154
wikitext
text/x-wiki
'''Teso College Aloet''' (TCA) yatandikibwawo mu 1953. Teso College [[:en:Preparatory_school_(United_Kingdom)|ssomero eriteekateeka]] abalenzi bokka, nga [[:en:Boarding_school|ly'akisulo]], lisangibwa mu Aloet, [[Soroti]], mu [[Yuganda|Uganda]] . We bwatuukira mu 2014, Teso College yalina abayizi 1,574. Abayizi abasoba mu 30,000 be bamaze emisomo gyabwe mu TCA okuva lwe yatandikibwawo.<ref name=":0">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/our-history/ "Our History".] ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref> Teso College eri mu bifo 50 ebisooka ku lukalala lw’amasomero agayita obulungi ebigezo by’eggwanga Uganda.<ref name=":1">[http://www.tesocollegealoet.sc.ug/results/ "Teso College Aloet UNEB Results"]. ''Teso College Aloet''. Retrieved 26 June 2014.</ref>
Abayizi mu Teso College beetaba mu byokwewumuzaamu omuli ebibiina ebibagatta n'ebyemizannyo. Ekiruubirirwa kya Teso College kwe kusomesa abakulembeze ba Uganda ab'ebiseera eby'omumaaso.
== Ebyafaayo ==
Teso College yatandikibwawo mu 1953 nga bayita mu nteekateeka y’abantu b’omu kitundu okuva mu kitundu ky’e Aloet, nga bawagirwa Leo Okol, Ssentebe w’olukiiko lwa disitulikiti y’e Teso mu kiseera ekyo. Essomero lino mu kusooka teryalina linnya, era nga lirimu ebibiina bya junior bibiri byokka. Mu 1954, wansi w’obukulembeze bwa Gavumenti ey'ebitundu eya Teso, Teso College yakua n’efuuka emu ku masomero agasinga obunene era nga galina ebikozesebwa ebisinga obulungi mu Teso ne Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Nga 9 Ogwomusanvu 1954, ejjinja ly’omusingi gw’essomero lyassimbibwa Gavana wa Uganda eyali omufuzi w’amatwale mu kiseera ekyo, Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen]],<ref name=":0" /> ng’alaga okutandikawo essomero lino mu butongole era n’alituuma erinnya Teso College Aloet.
Enteekateeka z’okuwandiisa n’okutandika okusomesa mu butongole ku Teso College zaatandikibwawo A. S. Baxendale, oluvannyuma eyali agenda okufuuka Principal Education Officer, w'e Eastern Province. Mu Gwokubiri 1955, John Sassoon, eyasooka okukola nga omukulu w'essomero lino, yamaliriza enteekateeka zino. Emisomo gyatandika mu butongole nga 1 Ogwokusatu1955, nga James Opolot ye mumyuka. Nga 2 Ogwokusatu1955, Omulamuzi omukulu owa Disitulikiti y’e Teso, E. P. Engulu, ne ssabawandiisi ow’e Teso, JE.I. Ongaino b'etaba mu ttabamiruka eyasooka mu Teso College era Engulu n'abawa ekirabo ky'engoma. Nga omwaka 1955 gunaatera okuggwaako, omukulu w’essomero lya Aloet eyasooka, Jonny E. Jones, yatuuka okuva e Sudan. Okuva lwe lyatandikibwawo okutuuka mu 2012, libadde n'abakulu b’essomero14.<ref>{{Cite journal |last=Sassoon |first=John |year=1960 |title=Teso College, Aloet |journal=TCA Magazine |issue=1 |pages=7–11}}</ref>
Teso College esomesezza eddiini ly’Ekikristaayo okuva ku ntandikwa, era egaba ebikozesebwa mu ddiini eri abayizi. Nga tebannaba kuzimba masinzizo g'Abakulisitaayo n’Abakatoliki, ekisenge ekyali okumpi n’etterekero ly’ebitabo kyateekebwateekebwa nga esinzizo, era [[:en:Church_of_Uganda|Abakulisitaayo]] bategekerangayo okuyiga n'okusoma Bayibuli. Ekisenge ky’ebifaananyi kyateekebwawo okuba ekifo ky’Ekkanisa y’Abakatuliki, nga mmisa zikulemberwa omusosodooti.
Essomero lino lyafuna ebizibu eby’amaanyi okuva mu 1986–2002, olw’enkyukakyuka n’embeera y’ebyobufuzi etaali nnungi mu Teso.<ref>Oluka, Benon Herbert (31 August 2006). [http://www.observer.ug/new/specials/schools/scl0200608311.php "The Flailing Academic Icon of Teso"]. ''Weekly Observer Uganda''. Retrieved 25 June 2014</ref> Embeera ezze etereera buli lukya okuva mu 2005 okudda waggulu, nga omutindo gwa Teso College mu bigezo bya Uganda gweyongera okutereera.<ref name=":1" />
== Ettabi ==
Teso College erimu ebitundu bibiri, ekitundu eky’ebuvanjuba n’eky’ebugwanjuba. Buli kitundu kirimu ebibiina, ebisulo, n’ebintu ebirala ebyetaagisa. Ofiisi enkulu eziddukanya emirimu zisangibwa mu kitundu eky’ebuvanjuba. Ekizimbe kino kirimu ofiisi [[:en:Head_teacher|z' Omukulu w'essomero]], omuwandiisi w’Omukulu w'essomero, abamyuka b’omukulu w'essomero, n’owebyensimbi. Mulimu n’akasenge akatono akayitibwa chapel n’ekisenge ky’abakozi.
Ekisenge ky’Enkuŋŋaana Enkulu kiriraanye ekizimbe ekiddukanya emirimu. Kikola emirimu mingi, omuli enkuŋŋaana ez’oku makya ku Lwomukaaga, enkuŋŋaana ez’enjawulo, enkiiko n’okukubaganya ebirowoozo. Era ekozesebwa mu by’okwesanyusaamu, gamba ng’okulaga firimu. Ekisenge kino era kikozesebwa mu kukola ebigezo by’eggwanga ku nkomerero y’omwaka.<ref>{{Cite web |last=Landheer |first=Bob |title=Bob Landheer, I was a teacher at Teso College from September 1964 until November 1966 |url=http://www.tesocollegealoet.sc.ug/wp-content/uploads/2012/01/TCA_Bob_Landheer-.pdf |access-date=20 April 2014 |website=Teso College Aloet}}</ref>
Essomero lirina ebisulo munaana eby’abayizi ba Ordinary Level (bitaano mu kitundu ky'ebuvanjuba ate bisatu mu kitundu ky'ebugwanjuba); n’ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba Advanced Level. Buli kisulo mu kitundu eky’ebuvanjuba kirina ky'ekifaananya erinnya mu bisulo eby'ekitundu by'ebugwanjuba. Ebisulo bino byatuumibwa amannya g’abantu ab’amaanyi mu nfuga ya Teso mu kiseera ekyo, n’abantu abalala abaamanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |last=Otim |first=Richard Herbert |year=2012 |title=Teso College Aloet, the mid eastern giant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Teso-College-Aloet--the-mid-eastern-giant/-/688336/1487408/-/exhqb8/-/index.html |access-date=18 August 2013 |website=Uganda Monitor}}</ref>
Mulimu bano wammanga:
* Kenyatta House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], mu kusooka yazaalibwa Kamau Wa Ngengi, Pulezidenti wa Kenya eyasooka.
* Lumumba House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Patrice Émery Lumumba. Lumumba yali mukulembeze wa Congo eyeefuga era nga ye Ssaabaminisita wa Republic of Congo (kati Democratic Republic of Congo) eyasooka okulondebwa mu mateeka oluvannyuma lw’okuyambako okuwangula obwetwaze bwayo okuva mu Bubirigi mu Gwomukaaga 1960.
* Obwangor House ''':''' Yatuumibwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu munnabyabufuzi mu disitulikiti y’e Teso eyasooka mu kiseera ekyo, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], olw’omulimu omunene gwe yakola mu kukulaakulanya Teso. Obwangor ye Etesot eyasooka okukiikirira disitulikiti y'e Teso mu palamenti ya Uganda. Obwangor House erimu abayizi 128, era y’esinga okumpi n’eddiiro. Okutwalira awamu ebadde ekola bulungi mu mizannyo ne mu biseera by’okukebera.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika nga Oweggombolola era n'awummula nga omwami w'essaza Katakwi County (kati [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]] ).
* Engulu House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Engulu Eria Paulo, Omulamuzi omukulu eyasooka mu Disitulikiti y’e Teso, era eyakola emirimu mu Lukiiko olwasooka olwa Teso College Aloet.
* Engwau House ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omulamuzi Engwau, eyasomera mu Teso College wakati wa 1957 ne 1960. Engwau yalina dipulooma ya First Class Law School okuva mu Nsamizi Law School. Bwe yamaliriza emisomo gye, yasooka kukola gwa busomesa mu Iganga COU, oluvannyuma n’akola mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] . Yeegatta ku kitongole ekiramuzi ng’omulamuzi ow’eddaala ery’okusatu mu 1964.
* Epaku House ''':''' Erinnya lyatuumibwa Epaku, eyawaayo ettaka essomero kwe lyazimbibwa.
* Esabu House ''':''' Erinnya lino lyatuumibwa okujjukira owami w'Essaza mu disitulikiti y’e Teso, Esabu Patrick, oluvannyuma eyasitulwa n’aweebwa ekifo kya District Commissioner, [[Mubende (disitulikit)|mu disitulikiti y’e Mubende]] .
Waliwo ekisulo kimu n’ebisenge bibiri eby’okusulamu abayizi ba ‘A’ Level. Mu bino mulimu Akabway House, Jones Hall ne Inyoin Hall. Ebisenge ebibiri ebiriraanyewo byawuddwamu ekifo eky’awamu.
* Jones Hall ''':''' Yatuumibwa erinnya ly'omukulu w'essomero eyasooka.
* Inyoin Hall ''':''' Erinnya lyabbulwa mu Inyoin J. Onaba Kamodan, amanyiddwa ennyo nga JOK, ey'afuuka Omuwanika eyasooka mu lukiiko lwa Disitulikiti y’e Teso okuva mu busomesa ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]]. JOK yali musajja mwesimbu omwerufu, era ng’amulwanirizi wa disitulikiti y’e Teso etaliimu nguzi. Ekisenge kino kisuza abayizi 120 aba ‘A’ Level.
* Akabway House ''':''' Yatuumibwa erinnya lya Akabway Stephen, eyatandika okukola nga Oweggombolola era n’awummula nga mwami wa Ssaza ly'e of Katakwi(kati disitulikiti y’e Katakwi).
== Obulamu bw'eddiini mu Teso College ==
Teso College Aloet ekkiriza eddembe ly'okusinza. Essomero lino lirina amasinzizo abiri — ery'Abakulisitaayo, erisangibwa mu bugwanjuba, n’Ekkanisa y'Abakatolili, esangibwa mu buvanjuba.
== Faamu ya Teso College ==
Faamu y’essomero eno yeenyigira mu kulima ebirime n’obulunzi, wamu [[:en:Apiculture|n’okulunda enjuki]] . Ebigendererwa ebikulu ebya faamu y’essomero kwe kuwa abayizi abasoma ebyobulimi okutendekebwa mu nkola, okutendeka abayizi abalala mu bukugu mu kulima, okukola ebirime eby’emmere n’ebiva mu bisolo okusobola okulpongoosa ku ndya y’abayizi, okuyamba abayizi okutegeera obukulu bw’ebyobulimi, n’okuteekateeka abayizi okweyimirizaawo nga bavudde ku ssomero.
Faamu y’essomero eno erunda n’okulabirira enkoko, ente, embizzi, ekibira ky'emiti gy’emicungwa egisukka mu 300 nga giweza yiika 3, emiti gya payini nga 12,000 nga gikwata ettaka lya yiika nga 12, n’ebiyumba ebinene 5 ebya Kenya Top Bar ebirimu enjuki.
== Abakozi ba Teso College ==
Ettendekero lirina abasomesa n’abakugu nga 70 abalabirira pulogulaamu z’ebyenjigiriza n’ebibiina byokwewumuzaamu17.
Ebyava mu bigezo by’abayizi bye bimu ku bisinga obulungi mu Uganda, era essomero lino lirina erinnya mu kusoma obulungi mu bitundu by’obukiikakkono bw’obuvanjuba. Abakozi nga 25 abatali basomesa bawa obuyambi obw’ekikugu, nga bakolera wamu n’abasomesa.
== Ebitongole ==
'''Ekitongole ky’Olungereza: Olulimi Olungereza ne Litulica'''
Olulimi Olungereza lwe lulimi lwokka olusomesebwa mu TCA. Ng’olulimi lwokka olutongole olw’essomero lino, awamu n’olulimi lwalyo olusomesebwa, Olungereza lukola kinene nnyo mu kuyiga amasomo amalala mu nsoma. Litulica mu Lungereza bisomesebwa wamu n’olulimi Olungereza okuva mu Siniya esooka. Okusoma Litulica mu Lungereza kiyamba okutumbula enkola y’omuyizi mu lulimi kubanga kimulaga olulimi olutuufu mu mbeera ez’enjawulo n’ebikozesebwa n’ebirungo by’olulimi ebiwerako.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
'''Ekitongole ky’okubala'''
Buli mwaka abayizi 60 beetaba mu mpaka z’okubala ez’eggwanga ezitegekebwa ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. Omuwendo omulungi ku bo balabika mu bifo eby’oku ntikko mu ggwanga lyonna. Okukolaganira awamu kwolesebwa mu bammemba b’ekitongole era kino kivuddeko okuyitimusa enkola y’abayizi ku mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’.
'''Ekitongole kya Physics'''
Ekitongole kya Physics kiddukanyizibwa abasomesa bonna mu kitongole kino, nga kikulemberwa akulira ekitongole Okutondawo ekibiina ekigatta aba Physics, kiyambye okutumbula omutindo mu kusoma n'ebyo ebiva mu bigezo ebyakamalirizo ebya UCE ne UACE.
'''Ekitongole ky’ebyobulimi'''
Faamu y’essomero erongooseddwa nnyo, mu by’obusuubuzi n’okusomesa. Mu faamu eno mulimu ebitundu by’enkoko n’embizzi. Edda yalimu ente ennansi, naye ezo zaatundibwa ne muteekebwamu enzungu. Enkola y’ebyobulimi mu bigezo by’eggwanga ebadde egenda etereera mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’ebyobusuubuzi'''
Ebyobusuubuzi lye limu ku masomo ga bizinensi agasomesebwa mu ttendekero lino. Edda kyasomesebwa okumala emyaka esatu nga kitandikira ku Siniya eyookubiri, kyokka mu kiseera kino kisomesebwa okumala emyaka ena nga kitandikira ku Siniya esooka. Eby’obusuubuzi bisomesebwa abasomesa ab’enkalakkalira n’abalala abali ku lukalala lw’omusaala gwa gavumenti. Enkola y’ekitongole kino eteredde mu myaka egiyise.
'''Ekitongole ky’Eddiini y’Ekikristaayo'''
Essomo lino lisomesebwa ku Mitendera gyombi egya ‘O’ ne ‘A’. Lino lye limu ku masomo ag’okwesalirawo agasomebwa abayizi abasinga obungi ku ‘O’ Level, nga ebitundu 75% ku bibiina bya semi- ne candidate bye bikola. Lino lye limu ku masomo agasinga okwettanirwa mu kitongole kya 'A' Level Arts. Omutindo gubadde mulungi okumala emyaka kkumi egiyise, ng’abayizi abasinga bafuna distinctions ne credits ku ‘O’ Level ate principal n’ayita ku ‘A’ Level.
'''Ekitongole kya Biology'''
Biology lye limu ku masomo ga ssaayansi ag'obuwaze.
'''Ekitongole ky’okukuba ebifaananyi eby’ekikugu'''
Ekitongole kino kiyinza okunnyonnyolwa ng’ekigenda okuva ku kitalabika ne kifuuka ekimanyiddwa mu byafaayo byakyo ebisembyeyo, okuva ku bayizi 4 mu 2006 okutuuka ku bayizi 60 abawandiisibwa mu kiseera kino,. Olw’okusalawo okuggyawo emirimu gy’embaawo ng’essomo mu 2007, Technical Drawing esigadde nga ly'essomo erisinga obukulu eri ekitongole kino.
'''Ekitongole ky’ebyafaayo'''
Ebyafaayo lye limu ku masomo 7 amakulu agasomesebwa ku ddaala lya ‘O’, era ssomo lya Arts erimanyiddwa ennyo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole kya Geography'''
Geography ssomo lya buwaze ku ddaala lya ‘O’ ate ery’okwesalirawo ku ddaala lya ‘A’.
'''Ekitongole ky’ebyemikono'''
Ekitongole ky’ebyemikono kya njawulo mu kitundu kino kubanga abayizi bafuna ebikozesebwa eby’enjawulo ebigulibwa essomero buli ttaamu. Abayizi basomesebwa okukuba ebifaananyi nga bakozesa emikutu egy’enjawulo, gamba nga langi ya bipande, langi z’amazzi ne pawuda.
'''Ekitongole ky’ebyenjigiriza mu by’obusuubuzi'''
Enjigiriza mu by’obusuubuzi buyiiya bupya mu nnongoosereza mu by’enjigiriza eyatandikibwawo minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo. Kigendereddwamu okutondawo abakola emirimu okusinga abanoonya emirimu ababadde babunye okutuusa kati. Ekigendererwa kwe kusiga obukugu mu by’obusuubuzi mu bayizi. Ng’ekitongole, kigaba obukugu mu bizinensi, olwo abayizi bwe banaamaliriza okusoma kwabwe okutongole, basobole okutandikawo bizinensi zaabwe eziyingiza ssente, okukkakkana nga baziyimirizaawo n’okuziddaabiriza.
'''Ekitongole kya tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya (ICT).'''
Ekitongole kino kyasooka kutandikibwawo nga pulojekiti wansi wa PTA. ICT yagenda mu maaso n’efuuka emu ku masomo mu ssomero lino. Mpolampola abayizi beeyongera okwagala essomo lino, era ne kisalibwawo nti abaagala okwewandiisa mu bigezo bya Uganda National Examinations (UNEB). Ekitongole kino kifuuse bbize nnyo nga kati omuwendo gw’abayizi gwonna gusomesebwa obukugu mu ICT.
==== Ekitongole kya Chemistry ====
Essomo lya Chemistry lye limu ku masomo agasomesebwa okuva mu siniya esooka okutuuka mu siniya ey'omukaaga mu Teso College Aloet ne mu masomero amalala mangi mu ggwanga.
'''Ekitongole kya Physical Education'''
Essomo lino lyaleetebwa mu ssomero n’eggwanga lyonna mu 2010. Mu kusooka lyali lirina kusomesebwa mu S.1 ne lidda mu S.2 mu 2011, naye lyatandikira mu S.1 okutuuka mu S.3 mu mwaka gwe gumu. Mu 2004, gavumenti ya Uganda yakkiriza enkola ya National Physical Education and Sports Policy (NPESP).
Mu 2008, Minisitule y’Ebyenjigiriza n’Ebyemizannyo yalagira nti okusomesa Ebyemizannyo ng’essomo erikulu kibeere kya tteeka mu masomero ga ssekendule gonna'''.'''
Mu 2012, Minisitule y'Ebyenjigiriza n'Ebyemizannyo yatandikawo amasomero 32 mu ggwanga lyonna agayitibwa Amasomero g'Ebyemizannyo. Teso College Aloet lye limu ku masomero ago agaalondebwa. Amasomero g'ebyemizannyo gajja kuwa embeera ennungi omuyinza okukuzibwa ebitone by'emizannyo ate ng'abayizi beeyongera okusoma.
Ebyo ebisomesebwa mu masomero g'ebyemizannyo mulimu ebintu munaana ebikulu n'emizannyo musanvu egirondeddwa, nga buli ssomero lirondamu gumu. Ebintu ebikulu ebisomesebwa mulimu: okuzannya, omupiira, volleyball, basketball, rugby, okudduka, okuzannya tenesi, n'okuzannya emizannyo egikolebwa n'obwongo, gamba nga chess, Scrabble, Draft, ne mweso. Waliwo n'emizannyo emirala egisomesebwa, gamba nga netball, grass hockey, handball, cricket, lawn tennis, badminton, okuwuga, ne baseball (egisomesebwa mu ssomero lino) ne softball.
Essomero lya Teso College lirina ettaka erimala okuzimbako ebikozesebwa. Mu kiseera kino lirina ebikozesebwa bino: ebisaawe by'omupiira musanvu (nga bitaano ku byo bikozesebwa),ebisaawe bya volleyball bibiri, ebisaawe by'omupiira gw'ensero bisatu, ekisaawe kya baseball kimu, table tennis bbiri, ekisaawe kya rugby kimu, ekisaawe ky'okuddukiramu kimu, n'emizannyo gy'obwongo nga Scrabble.
==== Ekitongole ky'ebyenfuna ====
Ebyenfuna ssomo erisomesebwa ku ddaala lya ‘A’ . Abayizi abayise okubala, ebyobusuubuzi, okubala ebitabo, okutandikawo emirimu, n'ebyobulimi ku ddaala lya ‘O’ bakkirizibwa okusoma ebyenfuna ku ddaala lya ‘A’.
qnaf9o7wpw9x3wxpxreolxwrjc6jpyx
Solomon Serwanjja
0
13039
47985
47897
2026-04-26T17:01:52Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Early life and education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347864039|Solomon Serwanjja]]"
47985
wikitext
text/x-wiki
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' era Munnamawulire omunoonyereza nga y'akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
1g2hxyu84cr8zzhhp9pqlvrkzykscjr
47987
47985
2026-04-26T17:20:28Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347864039|Solomon Serwanjja]]"
47987
wikitext
text/x-wiki
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' era Munnamawulire omunoonyereza nga y'akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
== Emirimu ==
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref>
Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref>
Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref>
8k3450356furo3uxr6lr4mrsrfbgmtk
47989
47987
2026-04-26T17:28:58Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Awards and recognition" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347864039|Solomon Serwanjja]]"
47989
wikitext
text/x-wiki
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' era Munnamawulire omunoonyereza nga y'akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
== Emirimu ==
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref>
Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref>
Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref>
== Engule n'okusimibwa ==
Mu 2019, Serwanjja yafuna engule ya ''[[:en:BBC|BBC]]'' [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor]], engule y’ensi yonna ey’ebyamawulire egabibwa buli mwaka eri munnamawulire abeera alondedwa mu Africa. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-49844060|title=Ugandan wins 2019 BBC Komla Dumor award|date=2019-09-30|access-date=2019-10-23|language=en-GB}}</ref>
Omulimu gwe mu by’amawulire okunoonyereza n’okutumbula emikutu gy’amawulire nagwo gubadde gujuliziddwa mu bitabo by’okunoonyereza ebifulumiziddwa ku by’ensoma n’eby’amawulire, omuli n’okubifulumya okuva mu [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Lab]] . <ref>{{cite news|last1=Oluka|first1=Benon|title=Africa has its first institute for investigative journalism, in Uganda|url=https://www.niemanlab.org/reading/africa-has-its-first-institute-for-investigative-journalism-in-uganda/|access-date=3 April 2026|work=[[Nieman Foundation for Journalism|Nieman Journalism Lab]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2017-04-18 |title=Journalist Solomon Serwanjja emerges overall ACME winner |url=https://acme-ug.org/2017/04/18/journalist-solomon-serwanjja-emerges-overall-acme-winner/ |access-date=2019-10-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nine win the inaugural United Nations Uganda 'Post-2015 International Development Agenda' Journalism Award |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/presscenter/articles/2013/10/17/nine-win-the-inaugural-united-nations-uganda-post-2015-international-development-agenda-journalism-award.html |access-date=2019-10-23 |website=UNDP in Uganda |language=en}}</ref>
517npvp810qdeqdwu307bdtbuzccagh
47990
47989
2026-04-26T17:31:00Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Personal life" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347864039|Solomon Serwanjja]]"
47990
wikitext
text/x-wiki
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' era Munnamawulire omunoonyereza nga y'akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
== Emirimu ==
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref>
Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref>
Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref>
== Engule n'okusimibwa ==
Mu 2019, Serwanjja yafuna engule ya ''[[:en:BBC|BBC]]'' [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor]], engule y’ensi yonna ey’ebyamawulire egabibwa buli mwaka eri munnamawulire abeera alondedwa mu Africa. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-49844060|title=Ugandan wins 2019 BBC Komla Dumor award|date=2019-09-30|access-date=2019-10-23|language=en-GB}}</ref>
Omulimu gwe mu by’amawulire okunoonyereza n’okutumbula emikutu gy’amawulire nagwo gubadde gujuliziddwa mu bitabo by’okunoonyereza ebifulumiziddwa ku by’ensoma n’eby’amawulire, omuli n’okubifulumya okuva mu [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Lab]] . <ref>{{cite news|last1=Oluka|first1=Benon|title=Africa has its first institute for investigative journalism, in Uganda|url=https://www.niemanlab.org/reading/africa-has-its-first-institute-for-investigative-journalism-in-uganda/|access-date=3 April 2026|work=[[Nieman Foundation for Journalism|Nieman Journalism Lab]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2017-04-18 |title=Journalist Solomon Serwanjja emerges overall ACME winner |url=https://acme-ug.org/2017/04/18/journalist-solomon-serwanjja-emerges-overall-acme-winner/ |access-date=2019-10-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nine win the inaugural United Nations Uganda 'Post-2015 International Development Agenda' Journalism Award |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/presscenter/articles/2013/10/17/nine-win-the-inaugural-united-nations-uganda-post-2015-international-development-agenda-journalism-award.html |access-date=2019-10-23 |website=UNDP in Uganda |language=en}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Serwanjja mufumbo ne mukyala we Vivian Serwanjja era bano balina abaana bana: Amani, Imani, Upendo ne Asante. <ref>{{Cite web |date=2020-08-04 |title=NBS TV's Solomon Sserwanjja Stirs The Internet With Beautiful Photos of Gorgeous Wife and Kids |url=https://ughype.biz/nbs-tvs-solomon-sserwanjja-surprises-the-country-flaunts-beautiful-wife-and-kids-in-recent-photoshoot/ |access-date=2021-05-21 |website=UgHype |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Solomon Sserwanja, the scientist who does news |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/35130--solomon-sserwanja-the-scientist-who-does-news |access-date=2021-05-21 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
gzilyq9v58bo09eeontkii6xqlimn9f
47991
47990
2026-04-26T17:32:42Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347864039|Solomon Serwanjja]]"
47991
wikitext
text/x-wiki
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' era Munnamawulire omunoonyereza nga y'akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
== Emirimu ==
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref>
Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref>
Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref>
== Engule n'okusimibwa ==
Mu 2019, Serwanjja yafuna engule ya ''[[:en:BBC|BBC]]'' [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor]], engule y’ensi yonna ey’ebyamawulire egabibwa buli mwaka eri munnamawulire abeera alondedwa mu Africa. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-49844060|title=Ugandan wins 2019 BBC Komla Dumor award|date=2019-09-30|access-date=2019-10-23|language=en-GB}}</ref>
Omulimu gwe mu by’amawulire okunoonyereza n’okutumbula emikutu gy’amawulire nagwo gubadde gujuliziddwa mu bitabo by’okunoonyereza ebifulumiziddwa ku by’ensoma n’eby’amawulire, omuli n’okubifulumya okuva mu [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Lab]] . <ref>{{cite news|last1=Oluka|first1=Benon|title=Africa has its first institute for investigative journalism, in Uganda|url=https://www.niemanlab.org/reading/africa-has-its-first-institute-for-investigative-journalism-in-uganda/|access-date=3 April 2026|work=[[Nieman Foundation for Journalism|Nieman Journalism Lab]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2017-04-18 |title=Journalist Solomon Serwanjja emerges overall ACME winner |url=https://acme-ug.org/2017/04/18/journalist-solomon-serwanjja-emerges-overall-acme-winner/ |access-date=2019-10-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nine win the inaugural United Nations Uganda 'Post-2015 International Development Agenda' Journalism Award |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/presscenter/articles/2013/10/17/nine-win-the-inaugural-united-nations-uganda-post-2015-international-development-agenda-journalism-award.html |access-date=2019-10-23 |website=UNDP in Uganda |language=en}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Serwanjja mufumbo ne mukyala we Vivian Serwanjja era bano balina abaana bana: Amani, Imani, Upendo ne Asante. <ref>{{Cite web |date=2020-08-04 |title=NBS TV's Solomon Sserwanjja Stirs The Internet With Beautiful Photos of Gorgeous Wife and Kids |url=https://ughype.biz/nbs-tvs-solomon-sserwanjja-surprises-the-country-flaunts-beautiful-wife-and-kids-in-recent-photoshoot/ |access-date=2021-05-21 |website=UgHype |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Solomon Sserwanja, the scientist who does news |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/35130--solomon-sserwanja-the-scientist-who-does-news |access-date=2021-05-21 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
1.{{Reflist}}
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref>
Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref>
Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref>
Mu 2019, Serwanjja yafuna engule ya ''[[:en:BBC|BBC]]'' [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor]], engule y’ensi yonna ey’ebyamawulire egabibwa buli mwaka eri munnamawulire abeera alondedwa mu Africa. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-49844060|title=Ugandan wins 2019 BBC Komla Dumor award|date=2019-09-30|access-date=2019-10-23|language=en-GB}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/world-africa-49844060 "Ugandan wins 2019 BBC Komla Dumor award"] (in British English). 2019-09-30<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2019-10-23</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=article&rft.atitle=Ugandan+wins+2019+BBC+Komla+Dumor+award&rft.date=2019-09-30&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bbc.com%2Fnews%2Fworld-africa-49844060&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASolomon+Serwanjja" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span>
[[Category:CS1 British English-language sources (en-gb)]]</ref>
Omulimu gwe mu by’amawulire okunoonyereza n’okutumbula emikutu gy’amawulire nagwo gubadde gujuliziddwa mu bitabo by’okunoonyereza ebifulumiziddwa ku by’ensoma n’eby’amawulire, omuli n’okubifulumya okuva mu [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Lab]] . <ref>{{cite news|last1=Oluka|first1=Benon|title=Africa has its first institute for investigative journalism, in Uganda|url=https://www.niemanlab.org/reading/africa-has-its-first-institute-for-investigative-journalism-in-uganda/|access-date=3 April 2026|work=[[Nieman Foundation for Journalism|Nieman Journalism Lab]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2017-04-18 |title=Journalist Solomon Serwanjja emerges overall ACME winner |url=https://acme-ug.org/2017/04/18/journalist-solomon-serwanjja-emerges-overall-acme-winner/ |access-date=2019-10-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nine win the inaugural United Nations Uganda 'Post-2015 International Development Agenda' Journalism Award |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/presscenter/articles/2013/10/17/nine-win-the-inaugural-united-nations-uganda-post-2015-international-development-agenda-journalism-award.html |access-date=2019-10-23 |website=UNDP in Uganda |language=en}}</ref>
Serwanjja mufumbo ne mukyala we Vivian Serwanjja era bano balina abaana bana: Amani, Imani, Upendo ne Asante. <ref>{{Cite web |date=2020-08-04 |title=NBS TV's Solomon Sserwanjja Stirs The Internet With Beautiful Photos of Gorgeous Wife and Kids |url=https://ughype.biz/nbs-tvs-solomon-sserwanjja-surprises-the-country-flaunts-beautiful-wife-and-kids-in-recent-photoshoot/ |access-date=2021-05-21 |website=UgHype |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Solomon Sserwanja, the scientist who does news |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/35130--solomon-sserwanja-the-scientist-who-does-news |access-date=2021-05-21 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
kcm6ply8qajzhvspjmwrmsa9ber3nps
47992
47991
2026-04-26T17:33:58Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Mu mpandiika katono. #WCUG26MUK
47992
wikitext
text/x-wiki
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' era Munnamawulire omunoonyereza nga y'akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
== Emirimu ==
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref>
Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref>
Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref>
== Engule n'okusimibwa ==
Mu 2019, Serwanjja yafuna engule ya ''[[:en:BBC|BBC]]'' [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor]], engule y’ensi yonna ey’ebyamawulire egabibwa buli mwaka eri munnamawulire abeera alondedwa mu Africa. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-49844060|title=Ugandan wins 2019 BBC Komla Dumor award|date=2019-09-30|access-date=2019-10-23|language=en-GB}}</ref>
Omulimu gwe mu by’amawulire okunoonyereza n’okutumbula emikutu gy’amawulire nagwo gubadde gujuliziddwa mu bitabo by’okunoonyereza ebifulumiziddwa ku by’ensoma n’eby’amawulire, omuli n’okubifulumya okuva mu [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Lab]] . <ref>{{cite news|last1=Oluka|first1=Benon|title=Africa has its first institute for investigative journalism, in Uganda|url=https://www.niemanlab.org/reading/africa-has-its-first-institute-for-investigative-journalism-in-uganda/|access-date=3 April 2026|work=[[Nieman Foundation for Journalism|Nieman Journalism Lab]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2017-04-18 |title=Journalist Solomon Serwanjja emerges overall ACME winner |url=https://acme-ug.org/2017/04/18/journalist-solomon-serwanjja-emerges-overall-acme-winner/ |access-date=2019-10-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nine win the inaugural United Nations Uganda 'Post-2015 International Development Agenda' Journalism Award |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/presscenter/articles/2013/10/17/nine-win-the-inaugural-united-nations-uganda-post-2015-international-development-agenda-journalism-award.html |access-date=2019-10-23 |website=UNDP in Uganda |language=en}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Serwanjja mufumbo ne mukyala we Vivian Serwanjja era bano balina abaana bana: Amani, Imani, Upendo ne Asante. <ref>{{Cite web |date=2020-08-04 |title=NBS TV's Solomon Sserwanjja Stirs The Internet With Beautiful Photos of Gorgeous Wife and Kids |url=https://ughype.biz/nbs-tvs-solomon-sserwanjja-surprises-the-country-flaunts-beautiful-wife-and-kids-in-recent-photoshoot/ |access-date=2021-05-21 |website=UgHype |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Solomon Sserwanja, the scientist who does news |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/35130--solomon-sserwanja-the-scientist-who-does-news |access-date=2021-05-21 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/}}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref>
Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref>
Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref>
Mu 2019, Serwanjja yafuna engule ya ''[[:en:BBC|BBC]]'' [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor]], engule y’ensi yonna ey’ebyamawulire egabibwa buli mwaka eri munnamawulire abeera alondedwa mu Africa. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-49844060|title=Ugandan wins 2019 BBC Komla Dumor award|date=2019-09-30|access-date=2019-10-23|language=en-GB}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/world-africa-49844060 "Ugandan wins 2019 BBC Komla Dumor award"] (in British English). 2019-09-30<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2019-10-23</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=article&rft.atitle=Ugandan+wins+2019+BBC+Komla+Dumor+award&rft.date=2019-09-30&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bbc.com%2Fnews%2Fworld-africa-49844060&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASolomon+Serwanjja" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span>
[[Category:CS1 British English-language sources (en-gb)]]</ref>
Omulimu gwe mu by’amawulire okunoonyereza n’okutumbula emikutu gy’amawulire nagwo gubadde gujuliziddwa mu bitabo by’okunoonyereza ebifulumiziddwa ku by’ensoma n’eby’amawulire, omuli n’okubifulumya okuva mu [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Lab]] . <ref>{{cite news|last1=Oluka|first1=Benon|title=Africa has its first institute for investigative journalism, in Uganda|url=https://www.niemanlab.org/reading/africa-has-its-first-institute-for-investigative-journalism-in-uganda/|access-date=3 April 2026|work=[[Nieman Foundation for Journalism|Nieman Journalism Lab]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2017-04-18 |title=Journalist Solomon Serwanjja emerges overall ACME winner |url=https://acme-ug.org/2017/04/18/journalist-solomon-serwanjja-emerges-overall-acme-winner/ |access-date=2019-10-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nine win the inaugural United Nations Uganda 'Post-2015 International Development Agenda' Journalism Award |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/presscenter/articles/2013/10/17/nine-win-the-inaugural-united-nations-uganda-post-2015-international-development-agenda-journalism-award.html |access-date=2019-10-23 |website=UNDP in Uganda |language=en}}</ref>
Serwanjja mufumbo ne mukyala we Vivian Serwanjja era bano balina abaana bana: Amani, Imani, Upendo ne Asante. <ref>{{Cite web |date=2020-08-04 |title=NBS TV's Solomon Sserwanjja Stirs The Internet With Beautiful Photos of Gorgeous Wife and Kids |url=https://ughype.biz/nbs-tvs-solomon-sserwanjja-surprises-the-country-flaunts-beautiful-wife-and-kids-in-recent-photoshoot/ |access-date=2021-05-21 |website=UgHype |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Solomon Sserwanja, the scientist who does news |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/35130--solomon-sserwanja-the-scientist-who-does-news |access-date=2021-05-21 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
l5u896t0je7xn6i9zmbm7gyg0o9rted
48024
47992
2026-04-26T18:43:20Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48024
wikitext
text/x-wiki
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' era Munnamawulire omunoonyereza nga y'akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/ |access-date=2026-04-26 |archive-date=2023-03-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329034259/https://africaniij.org/our-team/ |url-status=dead }}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
== Emirimu ==
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/ |access-date=2026-04-26 |archive-date=2023-03-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329034259/https://africaniij.org/our-team/ |url-status=dead }}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref>
Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref>
Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref>
== Engule n'okusimibwa ==
Mu 2019, Serwanjja yafuna engule ya ''[[:en:BBC|BBC]]'' [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor]], engule y’ensi yonna ey’ebyamawulire egabibwa buli mwaka eri munnamawulire abeera alondedwa mu Africa. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-49844060|title=Ugandan wins 2019 BBC Komla Dumor award|date=2019-09-30|access-date=2019-10-23|language=en-GB}}</ref>
Omulimu gwe mu by’amawulire okunoonyereza n’okutumbula emikutu gy’amawulire nagwo gubadde gujuliziddwa mu bitabo by’okunoonyereza ebifulumiziddwa ku by’ensoma n’eby’amawulire, omuli n’okubifulumya okuva mu [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Lab]] . <ref>{{cite news|last1=Oluka|first1=Benon|title=Africa has its first institute for investigative journalism, in Uganda|url=https://www.niemanlab.org/reading/africa-has-its-first-institute-for-investigative-journalism-in-uganda/|access-date=3 April 2026|work=[[Nieman Foundation for Journalism|Nieman Journalism Lab]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2017-04-18 |title=Journalist Solomon Serwanjja emerges overall ACME winner |url=https://acme-ug.org/2017/04/18/journalist-solomon-serwanjja-emerges-overall-acme-winner/ |access-date=2019-10-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nine win the inaugural United Nations Uganda 'Post-2015 International Development Agenda' Journalism Award |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/presscenter/articles/2013/10/17/nine-win-the-inaugural-united-nations-uganda-post-2015-international-development-agenda-journalism-award.html |access-date=2019-10-23 |website=UNDP in Uganda |language=en}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Serwanjja mufumbo ne mukyala we Vivian Serwanjja era bano balina abaana bana: Amani, Imani, Upendo ne Asante. <ref>{{Cite web |date=2020-08-04 |title=NBS TV's Solomon Sserwanjja Stirs The Internet With Beautiful Photos of Gorgeous Wife and Kids |url=https://ughype.biz/nbs-tvs-solomon-sserwanjja-surprises-the-country-flaunts-beautiful-wife-and-kids-in-recent-photoshoot/ |access-date=2021-05-21 |website=UgHype |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Solomon Sserwanja, the scientist who does news |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/35130--solomon-sserwanja-the-scientist-who-does-news |access-date=2021-05-21 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/ |access-date=2026-04-26 |archive-date=2023-03-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329034259/https://africaniij.org/our-team/ |url-status=dead }}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref>
Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref>
Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref>
Mu 2019, Serwanjja yafuna engule ya ''[[:en:BBC|BBC]]'' [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor]], engule y’ensi yonna ey’ebyamawulire egabibwa buli mwaka eri munnamawulire abeera alondedwa mu Africa. <ref name=":0"/>
Omulimu gwe mu by’amawulire okunoonyereza n’okutumbula emikutu gy’amawulire nagwo gubadde gujuliziddwa mu bitabo by’okunoonyereza ebifulumiziddwa ku by’ensoma n’eby’amawulire, omuli n’okubifulumya okuva mu [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Lab]] . <ref>{{cite news|last1=Oluka|first1=Benon|title=Africa has its first institute for investigative journalism, in Uganda|url=https://www.niemanlab.org/reading/africa-has-its-first-institute-for-investigative-journalism-in-uganda/|access-date=3 April 2026|work=[[Nieman Foundation for Journalism|Nieman Journalism Lab]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2017-04-18 |title=Journalist Solomon Serwanjja emerges overall ACME winner |url=https://acme-ug.org/2017/04/18/journalist-solomon-serwanjja-emerges-overall-acme-winner/ |access-date=2019-10-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nine win the inaugural United Nations Uganda 'Post-2015 International Development Agenda' Journalism Award |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/presscenter/articles/2013/10/17/nine-win-the-inaugural-united-nations-uganda-post-2015-international-development-agenda-journalism-award.html |access-date=2019-10-23 |website=UNDP in Uganda |language=en}}</ref>
Serwanjja mufumbo ne mukyala we Vivian Serwanjja era bano balina abaana bana: Amani, Imani, Upendo ne Asante. <ref>{{Cite web |date=2020-08-04 |title=NBS TV's Solomon Sserwanjja Stirs The Internet With Beautiful Photos of Gorgeous Wife and Kids |url=https://ughype.biz/nbs-tvs-solomon-sserwanjja-surprises-the-country-flaunts-beautiful-wife-and-kids-in-recent-photoshoot/ |access-date=2021-05-21 |website=UgHype |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Solomon Sserwanja, the scientist who does news |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/35130--solomon-sserwanja-the-scientist-who-does-news |access-date=2021-05-21 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
2a17456t515ezwb065bhy9q0wlo4pia
Kaleke kasome
0
13050
47963
2026-04-26T12:02:59Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1303393734|Kaleke kasome]]"
47963
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''"Kaleke Kasome"''' luyimba olwakwatibwa mu True Vine Studios e Makindye nga luyimba lwa pulodyusa w'ennyimba Didi March, olwafulumizibwa mu butongole nga 20 ogwekkuminogumu 2005. '''Maurice Hasa''' ye yayiiya era n'ayimba oluyimba luno, olukwata ku bulumi, obusungu, n'obutayamba bwe yawulira olw'okusobezebwako n'okuttibwa kw'omwana ow'emyaka ena mu kitundu kye.
Kaleke Kasome akiraze nti ayamba nnyo mu kaweefube w'okulwanyisa obumenyi bw'amateeka obwekuusa ku by'okwegatta ; kibadde, okumala emyaka egisukka mu kkumi, nga kikozesebwa mu kampeyini z’okumanyisa abantu okulwanyisa [[:en:Anthem|okutulugunyizibwa kw’abaana]] . Oluyimba luno lwakubwa mu ogw'okutaano 2014 ekibinja ky’abayimbi nga basaba ekitongole kya RAHU (Reach A Hand Uganda). Oluyimba luno olwakwatibwa lwali lwa kukozesebwa mu kampeyini z'okulwanirira [[:en:Anthem|obulamu]] n'eddembe [[:en:Anthem|ly'okwegatta]] [[:en:Anthem|n'okuzaala]] . Abayimbi bano kwaliko omuyimbi eyasooka Maurice Hasa, [[GNL Zamba]], omuyimbi wa [[:en:Anthem|hip-hop]] ng’abeera mu [[Yuganda|Uganda]], Ray Signature, omuyimbi era omuwandiisi w’ennyimba, ne Jody Phibi, omuyimbi omuto omukyala okuva [[Rwanda|e Rwanda]] .
Kaleke Kasome yasooka kuyimbibwa mu [[Luganda]], olulimi olukozesebwa [[Baganda|Abaganda]] mu masekkati (era nga bamanyiddwa nga [[Buganda|Buganda Kingdom]] ) ne peripheral Uganda. Ekigambo kaleke kasome bwekityo kyafuuka kigambo kya bulijjo, obubaka bwabyo buli ategeera Oluganda bw’asobola okutegeera.
Ebigambo by’oluyimba luno olutambula essaawa 5:38, bisaba butereevu eddembe ly’abaana okusomesebwa. Oluyimba luno lutandika n’okunyumya ebizibu abazadde abalina ssente entono bye bayitamu okusobola okuwa abaana baabwe ebyetaago ebisookerwako. Kyongera okunnyonnyola obulumi maama mu nzigotta z’ayitamu ng’alaba muwala we ng’akula n’afuuka omukazi.
Oluyimba luno lusaba abavubuka abali mu gheto okusssa ekitiibwa mu ddembe ly'obuntu nga essira balitadde ku kitonde kikazi .Omuwandiisi w'ennyimba Hasayasaba butereevu buli muntu okuleka abaana okugenda mu maaso n'okusoma kwabwe awatali kutulugunyizibwa mu [[:en:Anthem|by’okwegatta]], okutiisibwatiisibwa, n’ebikolwa ebirala eby’effujjo. Agamba ensi okulekera awo okulaba abawala abato ng’ababeezi kubanga beetaaga okumaliriza emisomo gyabwe. Sekendi amakumi ana ezisembayo zibeera za nneewulira, nga zikuba ekifaananyi ekitegeerekeka obulungi eky’abasobya ku bakazi mu bitundu. Batambuza essomo erisinga obukulu okuva mu luyimba lwonna, nga waliwo amaloboozi g’omuwala akaaba ng’ali mu kaweefube w’okunyumya engeri omusajja gye yali amufeze n’amuyingiza mu nnyumba ye gye yamusobesezaamu.
Kaleke Kasome " ''leka omwana afune obuyigirize'' ", yayanirizibwa nnyo eggwanga lyonna n'okusingawo. Oluyimba luno lwettanirwa nnyo, era lufuna airtime okuva ku [[:en:Anthem|tu gya FM]] egy’enjawulo, mu maka, n’abatunzi b’ennyimba mu mawanga nga [[Kenya]] ne [[Tanzania]], wamu ne Rwanda ne [[Sudaani|Sudan]], olw’abo abaanoonya obubudamu mu Uganda mu biseera by’olutalo.
Pulogulaamu nnyingi zigenze mu maaso n’okukozesa oluyimba luno mu ngeri ez’enjawulo okusobola okutuukiriza ebigendererwa byabwe. Oluyimba luno lubadde luyimbibwa ku mikolo egy’enjawulo omuli n’embaga.
== Ebijjuliziddwa ==
fw249jx2e84059t37dk24ylihg5zsy2
Yosam Odur Ebii
0
13051
47967
2026-04-26T13:11:06Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350897709|Yosam Odur Ebii]]"
47967
wikitext
text/x-wiki
'''Yosam Odur Ebii''' (1926 – 10 Ogwokkuminebiri 2025) yali mukulembeze w'ebyobuwangwa mu Uganda eyalondebwa nga Won Nyaci oba "Paramount Chief (amannyiddwa nga Won Nyaci<ref>{{Cite web |date=2025-11-11 |title=Home |url=https://www.monitor.co.ug/uganda |access-date=2025-11-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> ) owa [https://www.bbc.com/news/world-africa-55921421 Lango people] " mu 2003 olukiiko lw'abakulu b'Ebika (enzaalwa nga Owitong) mu disitulikiti y'e Apac. <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=12 October 2023 |title=Lango Paramount Chief to retire in 2024 |url=https://www.independent.co.ug/lango-paramount-chief-to-retire-in-2024/ |access-date=11 November 2025 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Otwii |first=Isaac |title=Lango paramount chief moves to block rival chief's coronation |url=https://nilepost.co.ug/news/205068/lango-paramount-chief-moves-to-block-rival-chiefs-coronation |access-date=22 September 2025 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=7 November 2024 |title=Odur Ebii no longer Lango paramount chief, says minister Amongi |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/odur-ebii-no-longer-lango-paramount-chief-says-minister-amongi--4815450 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=10 November 2025 |title=Lango paramount chief Yosam Odur Ebii dies |url=https://www.newvision.co.ug/category/celebrating-life/lango-paramount-chief-yosam-odur-ebii-dies-NV_222355 |access-date=10 November 2025 |website=New Vision}}</ref>[[Odongo Okune|]]<ref name=":1">{{Cite web |date=22 June 2024 |title=Government gazettes Odongo Okune as Lango cultural leader |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/government-gazettes-odongo-okune-as-lango-cultural-leader-4666146 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Lango Paramount Chief Set to Retire in 2024 |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lango-paramount-chief-set-to-retire-in-2024 |access-date=22 September 2025 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Independent |first=The |date=12 October 2023 |title=Lango Paramount Chief to retire in 2024 |url=https://www.independent.co.ug/lango-paramount-chief-to-retire-in-2024/ |access-date=22 September 2025 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ogora Clan Enthrones New Chief After a 10- Years Leadership Gap |url=https://ugandaradionetwork.net/story/ogora-clan-enthrones-new-chief-after-a-10-years-leadership-gap |access-date=22 September 2025 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=23 February 2025 |title=Lango Cultural Foundation gets office after 22 years, despite leadership rift |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lango-cultural-foundation-gets-office-after-22-years-despite-leadership-rift-4938162 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe ==
Odur Ebii yazaalibwa mu 1926 ku kyalo Akokoro mu [[Apac (disitulikit)|Disitulikiti y’e Apac]] mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref name="death">Lango King, ‘Won Nyaci’ Yosam Odur Ebii Dies at 99 Years</ref>
== Obukulembeze ==
Odur Ebii yalondebwa olukiiko lw’abakulira ebika by’e Lango mu 2003 oluvannyuma lw’ebitongole by’ebyobuwangwa okuzzibwawo mu Uganda. Mu kiseera kye yakulembera emikolo gy’ebyobuwangwa n’okukwatagana n’ebitongole by’eggwanga ku nsonga z’ekitundu.<ref name=":0">{{Cite web |last=Independent |first=The |date=12 October 2023 |title=Lango Paramount Chief to retire in 2024 |url=https://www.independent.co.ug/lango-paramount-chief-to-retire-in-2024/ |access-date=22 September 2025 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=ICC - ICC Holds Informative Workshop in Northern Uganda with Lango Cultural Leaders {{!}} International Criminal Court |url=https://www.icc-cpi.int/news/icc-icc-holds-informative-workshop-northern-uganda-lango-cultural-leaders |access-date=22 September 2025 |website=www.icc-cpi.int |language=en}}</ref>
== Okusikira n’okukaayana mu mateeka ==
Mu gwomukaaga gwa 2024, gavumenti yawandiisa yinginiya w’eby’okuzimba [[Odongo Okune|Michael Moses Odongo Okune]] mu gazeti ng’omukulembeze w’ebyobuwangwa by’e Lango, oluvannyuma lw’okulonda okwaliwo mu gwokusatu 2024 okwaddukanyizibwa ekiwayi kimu. Enkambi ya Odur yawakanya enkola eno.<ref name=":1">{{Cite web |date=22 June 2024 |title=Government gazettes Odongo Okune as Lango cultural leader |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/government-gazettes-odongo-okune-as-lango-cultural-leader-4666146 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=29 July 2024 |title=Govt lawfully gazetted Lango paramount chief, says minister |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-lawfully-gazetted-lango-paramount-chief-says-minister-4706154 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 September 2024 |title=Lango cultural leaders split on fresh election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lango-cultural-leaders-split-on-fresh-election-4763202 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga 31 Ogwekkumi 2024, kkooti enkulu e Lira yayimiriza enteekateeka y’okussaawo Odongo Okune. Oludda lwa Odur lwasanyukidde ensala eno era ne lusaba wabeewo obumu. <ref>{{Cite web |date=1 November 2024 |title=Lango chief calls for unity after landmark court ruling |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lango-chief-calls-for-unity-after-landmark-court-ruling-4809056 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Otwii |first=Isaac |title=Court blocks coronation of Lango Paramount Chief |url=https://nilepost.co.ug/news/224510/court-blocks-coronation-of-lango-paramount-chief |access-date=22 September 2025 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Nga 7 Ogwekkuminogumu 2024, Minisita w’ekikula ky’abantu [[Betty Amongi]] yategeeza nti Odur Ebii takyali mukulu wa Lango era n’asaba bannamateeka be okulaga obukakafu nti yakomezeddwawo.<ref name=":1">{{Cite web |date=22 June 2024 |title=Government gazettes Odongo Okune as Lango cultural leader |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/government-gazettes-odongo-okune-as-lango-cultural-leader-4666146 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wabula ebigambo okuva [[Betty Amongi|ewa Betty Amongi]] byakakasa nti gavumenti yakkiriza [[Odongo Okune|Michael Moses Odongo Okune]] nga ye Won Nyaci yekka omutuufu, ekyanyweza ennyiriri z’eggwanga entongole ku bukulembeze bwe.<ref>{{Cite web |date=4 May 2025 |title=Amongi to Lango: Odongo Okune is the only recognised Won Nyaci |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/amongi-to-lango-odongo-okune-is-the-only-recognised-won-nyaci--5027606 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=4 February 2025 |title=Lango leadership dispute: Why minister defied court order |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lango-leadership-dispute-why-minister-defied-court-order-4912866 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu n’okufa ==
Mukyala wa Odur Ebii, Imat Victoria Agong yafa mu gwomwennda gwa 2011 era yaziikibwa mu Disitulikiti y’e Apac.<ref>{{Cite web |title=Lango Queen is Dead |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lango-queen-is-dead |access-date=22 September 2025 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Lango queen buried |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1005426/lango-queen-buried |access-date=22 September 2025 |website=New Vision}}</ref>
Oduri Ebii yafiira mu ddwaaliro ly'abasomesa erya Lira University Hospital ku ssaawa 4:20 ez'okumakya nga 10 Ogwekkuminogumu 2025, gye yali aweereddwa ekitanda oluvannyuma lw’okulwala [[Lango King, ‘Won Nyaci’ Yosam Odur Ebii Dies at 99 Years|omusujja]] .<ref name=":2">{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=10 November 2025 |title=Lango paramount chief Yosam Odur Ebii dies |url=https://www.newvision.co.ug/category/celebrating-life/lango-paramount-chief-yosam-odur-ebii-dies-NV_222355 |access-date=10 November 2025 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Lango Paramount Chief Yosam Odur EbiI Dies at 99 |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lango-paramount-chief-yosam-odur-ebii-dies-at-99 |access-date=10 November 2025 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 November 2025 |title=Former Lango paramount chief Ebii dies at 99 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-lango-paramount-chief-ebii-dies-at-99-5260080 |access-date=10 November 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Oyuu |first=Flavia |date=10 November 2025 |title=Former Lango Paramount Chief Yosam Odur Ebii Dies at 99 - Uganda Catholic Television |url=https://uctvuganda.org/former-lango-paramount-chief-yosam-odur-ebii-dies-at-99/ |access-date=10 November 2025 |language=en-US}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
bg4d6aabcskjl9auke0hebggia4mfz5
Kin Kariisa
0
13052
47968
2026-04-26T14:10:42Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347658515|Kin Kariisa]]"
47968
wikitext
text/x-wiki
'''Kin Kariisa''' (yazaalibwa nga 24 Ggwamunaana mu1976) Munnayuganda alina emikutu gy'amawulire era muzirakisa. Ye Nannyini wa kkampuni ya Next Media ewereza ddala kkampuni 22, kkampuni nene erina emikutu gy’amawulire egy’enjawulo mu Uganda ng’esinga kumanyibwa olw’omukutu gwayo ogwa ttivvi omukulu [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS TV]] . <ref name=":0">{{cite news|last1=Agness E|first1=Nantaba|title=Kin Kariisa on enjoying the journey of making money|url=https://www.independent.co.ug/kin-kariisa-enjoying-journey-making-money/|accessdate=15 November 2019|agency=The Independent}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Trevor|first1=Taremwa|title=Interview: NBS CEO Kin Kariisa narrates station's ascent to the top|url=https://matookerepublic.com/2017/04/27/interview-nbs-ceo-kin-kariisa-narrates-stations-ascent-to-the-top/|accessdate=15 November 2019|agency=Matooke Republic}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Trevor|first1=Taremwa|title=Interview: NBS CEO Kin Kariisa narrates station's ascent to the top|url=https://matookerepublic.com/2017/04/27/interview-nbs-ceo-kin-kariisa-narrates-stations-ascent-to-the-top/|accessdate=15 November 2019|agency=Matooke Republic}}</ref>
== Omulimu ==
Kariisa yasooka kuba musazi wa nviiri mu Mbarara Town nga tannayingira [[:en:Makerere_University|Makerere Yuniversity]], oluvannyuma gy'anatandikira okuzimba web applications mu kkampuni emu eya Danish, Metrocomia Uganda Ltd. mu 2000. Oluvannyuma yava mu Metrocomia n’atandikawo kkampuni eyiye Kin Systems, emu ku kkampuni za trekinologiya (ICT) ezaasooka mu Uganda. Olw’obuwanguzi bwaze afuna mu kkampuni ya Kin Systems, Kariisa yatuukirirwa Pulezidenti Yoweri Kaguta Museveni okuzimba enkola ya kampeyini egenda okuyambako okuweereza obubaka ku masimu mu ngeri nga kyekola kyokka.
Kin olwo n’alondebwa okuba omuyambi wa Pulezidenti omuwabuzi ku by’empuliziganya ne tekinologiya (ICT). <ref>{{cite news|last1=Edris|first1=Kiggundu|title=NBS TV's Kin Kariisa : How 'cool' barber became a media baron|url=https://observer.ug/lifestyle/39398-nbs-tv-s-kin-kariisa-how-cool-barber-became-a-media-baron|accessdate=15 November 2019|agency=The Observer|archive-date=19 June 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180619213550/http://observer.ug/lifestyle/39398-nbs-tv-s-kin-kariisa-how-cool-barber-became-a-media-baron|url-status=dead}}</ref>
Kariisa yeddiza NBS TV mu 2008 nga nannyiniyo (CEO) n’agikuza n’agifuula Next Media, kkampuni etwala emikutu gy’amawulire egy’enjawulo eddukanya ttivvi munaana (NBS TV, Sanyuka TV, Salam TV, NBS Sport, NBS Sport 2, NBS Plus, NBS Music, NBS Music), leediyo sitekyoni 2 (Pulse Radio ne Next Radio <ref>{{cite news|last1=Javira|first1=Sebwami|title=Next Media Services to launch Nxt radio station today|url=https://www.pmldaily.com/features/celebrity/2018/10/next-media-services-to-launch-nxt-radio-station-today.html|accessdate=15 November 2019|agency=PML Daily}}</ref> <ref>{{cite news|last1=William Taddewo|first1=Ssenyonyi|title=Nxt Radio Rated Uganda's Fastest Growing English Station-Kin Kariisa|url=https://businessfocus.co.ug/nxt-radio-rated-ugandas-fastest-growing-english-station-kin-kariisa/|accessdate=15 November 2019|agency=Business Focus}}</ref> – eyali Jazz FM) mu 2018, <ref>{{cite news|last1=Mike|first1=Ssegawa|title=NBS's Kin Kariisa goes into radio, buys Jazz FM|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20180903/46243/nbss-kin-kaliisa-goes-into-radio-buys-jazz-fm.html|accessdate=15 November 2019|agency=The Watchdog News}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Mike|first1=Ssegawa|title=NBS's Kin Kariisa goes into radio, buys Jazz FM|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20180903/46243/nbss-kin-kaliisa-goes-into-radio-buys-jazz-fm.html|accessdate=15 November 2019|agency=The Watchdog News}}</ref> omukutu gw’amawulire ku mutimbagano (Nile Post), ekitongole ky’empuliziganya ya digito ne production house (Next Communications & Next Production). Leediyo ye eya Next Radio ye leediyo ya Uganda eyasooka ng'eraga ekifananyi n'eddoboozi. <ref>{{cite news|last1=Javira|title=Next media services launches first ever audio visual Radio in Uganda|url=https://journalism.mak.ac.ug/?q=news/191018/next-media-services-launches-first-ever-audio-visual-radio-uganda|accessdate=15 November 2019|agency=Makerere Journalism|archive-date=12 July 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210712200035/https://journalism.mak.ac.ug/?q=news/191018/next-media-services-launches-first-ever-audio-visual-radio-uganda|url-status=dead}}</ref>
Mu kiseera kino, Kin akola nga Ssentebe w’olukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta abaweereza ku mpewo ekya [[:en:National_Association_of_Broadcasters|National Association of Broadcasters]] (NAB), ekibiina ekinene ekigatta ttivvi, leediyo n'emikutu egikozesa yintaneeti mu Uganda. <ref>{{cite news|last1=Najib|first1=Mulema|title=NBS Boss Kin Kariisa re-elected as National Association of Broadcasters Chairperson|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170824/25312/nbs-boss-kin-kariisa-re-elected-as-national-association-of-broadcasters-chairperson.html|accessdate=15 November 2019|agency=The Watchdog}}</ref>
Mu 2012, yalondebwa okutwala(Dayirekita) [[:en:Ecobank_Uganda|Ecobank Uganda]] Limited, emu ku bbanka ezisinga obunene mu Afrika okumala emyaka 7, era n'alondebwa okuba ssentebe w'olukiiko olufuzi mu 2019 owa "Pan African Bank." <ref>{{cite news|last1=Al- Mahadi Adam|first1=Kungu|title=NBS' Kin Kariisa Appointed Board Chairman Eco Bank|url=https://www.softpower.ug/nbs-kin-kariisa-appointed-board-chairman-eco-bank/|accessdate=15 November 2019|agency=Soft Power News}}</ref> <ref>{{cite news|last1=William Taddewo|first1=Senyonyi|title=Ecobank Appoints Kin Kariisa New Board Chairman|url=https://businessfocus.co.ug/ecobank-appoints-kin-kariisa-new-board-chairman/|accessdate=15 November 2019|agency=Business Focus}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Simon Peter|first1=Atwiine|title=Kin Kariisa, Mbire appointed to Eco bank board|url=https://eagle.co.ug/2019/03/22/kin-kariisa-mbire-appointed-to-eco-bank-board.html|accessdate=15 November 2019|agency=Eagle Online}}</ref>
Era ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Nile Hotel International Ltd., ekitongole kya Gavumenti ekikulira [[:en:Kampala_Serena_Hotel|Kampala Serena Hotel]] .
Kin era akola nga Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Soliton Telmec, kkampuni ya tekinologiya w’amasimu ekyasinga mu [[:en:East_Africa|East Africa]], ng’ewagira ebikozesebwa byombi ebikulu n’ebizibu ebyetaagisa okusobozesa empuliziganya ey’ebyuma okwetoloola ekitundu, omuli ebifo eby’amawulire, layini za fiber optic n’ebyuma ebikwatagana n’okutambuza amawulire.
== Ebimufaako eb'omunda ==
Kin yagattibwa ne Julie Kariisa (Juliet Janat Tumusiime) mu 2004 era nga bombi balina abaana basatu. Jamila Kariisa, Kin Kariisa Jr. ne Shaka Kariisa. Musiraamu.
== Okusukulumizibwa ==
Ono yalondeddwa mu Bannayuganda ab'enjawulo ab'amaanyi mu mwaka gwa 2019 mu kunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Public Opinions International, ekitongole kya Pan African Organisation. <ref>{{cite news|last1=Amon|first1=Katungulu|title=Kin Kariisa, Sudhir, Muhoozi named among influential Ugandans|url=https://nilepost.co.ug/2019/08/05/kin-kariisa-sudhir-muhoozi-named-among-influential-ugandans/|accessdate=15 November 2019|agency=Nile Post}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
putquhoq7bdd9up1za3l85jmx8x5zl0
47969
47968
2026-04-26T14:14:25Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Mu mpandiika katono. #WUCUG26MUK
47969
wikitext
text/x-wiki
'''Kin Kariisa''' (yazaalibwa nga 24 Ggwamunaana mu1976) Munnayuganda alina emikutu gy'amawulire era muzirakisa. Ye Nannyini wa kkampuni ya Next Media ewereza ddala kkampuni 22, kkampuni nene erina emikutu gy’amawulire egy’enjawulo mu Uganda ng’esinga kumanyibwa olw’omukutu gwayo ogwa ttivvi omukulu [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS TV]] . <ref name=":0">{{cite news|last1=Agness E|first1=Nantaba|title=Kin Kariisa on enjoying the journey of making money|url=https://www.independent.co.ug/kin-kariisa-enjoying-journey-making-money/|accessdate=15 November 2019|agency=The Independent}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Trevor|first1=Taremwa|title=Interview: NBS CEO Kin Kariisa narrates station's ascent to the top|url=https://matookerepublic.com/2017/04/27/interview-nbs-ceo-kin-kariisa-narrates-stations-ascent-to-the-top/|accessdate=15 November 2019|agency=Matooke Republic}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Trevor|first1=Taremwa|title=Interview: NBS CEO Kin Kariisa narrates station's ascent to the top|url=https://matookerepublic.com/2017/04/27/interview-nbs-ceo-kin-kariisa-narrates-stations-ascent-to-the-top/|accessdate=15 November 2019|agency=Matooke Republic}}</ref>
== Omulimu ==
Kariisa yasooka kuba musazi wa nviiri mu Mbarara Town nga tannayingira [[:en:Makerere_University|Makerere Yuniversity]], oluvannyuma gy'anatandikira okuzimba web applications mu kkampuni emu eya Danish, Metrocomia Uganda Ltd. mu 2000. Oluvannyuma yava mu Metrocomia n’atandikawo kkampuni eyiye Kin Systems, emu ku kkampuni za trekinologiya (ICT) ezaasooka mu Uganda. Olw’obuwanguzi bwaze afuna mu kkampuni ya Kin Systems, Kariisa yatuukirirwa Pulezidenti Yoweri Kaguta Museveni okuzimba enkola ya kampeyini egenda okuyambako okuweereza obubaka ku masimu mu ngeri nga kyekola kyokka.
Kin olwo n’alondebwa okuba omuyambi wa Pulezidenti omuwabuzi ku by’empuliziganya ne tekinologiya (ICT). <ref>{{cite news|last1=Edris|first1=Kiggundu|title=NBS TV's Kin Kariisa : How 'cool' barber became a media baron|url=https://observer.ug/lifestyle/39398-nbs-tv-s-kin-kariisa-how-cool-barber-became-a-media-baron|accessdate=15 November 2019|agency=The Observer|archive-date=19 June 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180619213550/http://observer.ug/lifestyle/39398-nbs-tv-s-kin-kariisa-how-cool-barber-became-a-media-baron|url-status=dead}}</ref>
Kariisa y'eddiza NBS TV mu 2008 nga nannyiniyo (CEO) n’agikuza n’agifuula Next Media, kkampuni etwala emikutu gy’amawulire egy’enjawulo eddukanya ttivvi munaana (NBS TV, Sanyuka TV, Salam TV, NBS Sport, NBS Sport 2, NBS Plus, NBS Music, NBS Music), leediyo sitekyoni 2 (Pulse Radio ne Next Radio <ref>{{cite news|last1=Javira|first1=Sebwami|title=Next Media Services to launch Nxt radio station today|url=https://www.pmldaily.com/features/celebrity/2018/10/next-media-services-to-launch-nxt-radio-station-today.html|accessdate=15 November 2019|agency=PML Daily}}</ref> <ref>{{cite news|last1=William Taddewo|first1=Ssenyonyi|title=Nxt Radio Rated Uganda's Fastest Growing English Station-Kin Kariisa|url=https://businessfocus.co.ug/nxt-radio-rated-ugandas-fastest-growing-english-station-kin-kariisa/|accessdate=15 November 2019|agency=Business Focus}}</ref> – eyali Jazz FM) mu 2018, <ref>{{cite news|last1=Mike|first1=Ssegawa|title=NBS's Kin Kariisa goes into radio, buys Jazz FM|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20180903/46243/nbss-kin-kaliisa-goes-into-radio-buys-jazz-fm.html|accessdate=15 November 2019|agency=The Watchdog News}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Mike|first1=Ssegawa|title=NBS's Kin Kariisa goes into radio, buys Jazz FM|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20180903/46243/nbss-kin-kaliisa-goes-into-radio-buys-jazz-fm.html|accessdate=15 November 2019|agency=The Watchdog News}}</ref> omukutu gw’amawulire ku mutimbagano (Nile Post), ekitongole ky’empuliziganya ya digito ne production house (Next Communications & Next Production). Leediyo ye eya Next Radio ye leediyo eya Uganda eyasooka ng'eraga ekifananyi n'eddoboozi. <ref>{{cite news|last1=Javira|title=Next media services launches first ever audio visual Radio in Uganda|url=https://journalism.mak.ac.ug/?q=news/191018/next-media-services-launches-first-ever-audio-visual-radio-uganda|accessdate=15 November 2019|agency=Makerere Journalism|archive-date=12 July 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210712200035/https://journalism.mak.ac.ug/?q=news/191018/next-media-services-launches-first-ever-audio-visual-radio-uganda|url-status=dead}}</ref>
Mu kiseera kino, Kin akola nga Ssentebe w’olukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta abaweereza ku mpewo ekya [[:en:National_Association_of_Broadcasters|National Association of Broadcasters]] (NAB), ekibiina ekinene ekigatta ttivvi, leediyo n'emikutu egikozesa yintaneeti mu Uganda. <ref>{{cite news|last1=Najib|first1=Mulema|title=NBS Boss Kin Kariisa re-elected as National Association of Broadcasters Chairperson|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170824/25312/nbs-boss-kin-kariisa-re-elected-as-national-association-of-broadcasters-chairperson.html|accessdate=15 November 2019|agency=The Watchdog}}</ref>
Mu 2012, yalondebwa okutwala(Dayirekita) [[:en:Ecobank_Uganda|Ecobank Uganda]] Limited, emu ku bbanka ezisinga obunene mu Afrika okumala emyaka 7, era n'alondebwa okuba ssentebe w'olukiiko olufuzi mu 2019 owa "Pan African Bank." <ref>{{cite news|last1=Al- Mahadi Adam|first1=Kungu|title=NBS' Kin Kariisa Appointed Board Chairman Eco Bank|url=https://www.softpower.ug/nbs-kin-kariisa-appointed-board-chairman-eco-bank/|accessdate=15 November 2019|agency=Soft Power News}}</ref> <ref>{{cite news|last1=William Taddewo|first1=Senyonyi|title=Ecobank Appoints Kin Kariisa New Board Chairman|url=https://businessfocus.co.ug/ecobank-appoints-kin-kariisa-new-board-chairman/|accessdate=15 November 2019|agency=Business Focus}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Simon Peter|first1=Atwiine|title=Kin Kariisa, Mbire appointed to Eco bank board|url=https://eagle.co.ug/2019/03/22/kin-kariisa-mbire-appointed-to-eco-bank-board.html|accessdate=15 November 2019|agency=Eagle Online}}</ref>
Era ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Nile Hotel International Ltd., ekitongole kya Gavumenti ekikulira [[:en:Kampala_Serena_Hotel|Kampala Serena Hotel]] .
Kin era akola nga Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Soliton Telmec, kkampuni ya tekinologiya w’amasimu ekyasinga mu [[:en:East_Africa|East Africa]], ng’ewagira ebikozesebwa byombi ebikulu n’ebizibu ebyetaagisa okusobozesa empuliziganya ey’ebyuma okwetoloola ekitundu, omuli ebifo eby’amawulire, layini za fiber optic n’ebyuma ebikwatagana n’okutambuza amawulire.
== Ebimufaako eb'omunda ==
Kin yagattibwa ne Julie Kariisa (Juliet Janat Tumusiime) mu 2004 era nga bombi balina abaana basatu. Jamila Kariisa, Kin Kariisa Jr. ne Shaka Kariisa. Musiraamu.
== Okusukulumizibwa ==
Ono yalondeddwa mu Bannayuganda ab'enjawulo ab'amaanyi mu mwaka gwa 2019 mu kunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Public Opinions International, ekitongole kya Pan African Organisation. <ref>{{cite news|last1=Amon|first1=Katungulu|title=Kin Kariisa, Sudhir, Muhoozi named among influential Ugandans|url=https://nilepost.co.ug/2019/08/05/kin-kariisa-sudhir-muhoozi-named-among-influential-ugandans/|accessdate=15 November 2019|agency=Nile Post}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
q7t1n6ulb11pdjc8zcgob4jxbpv23t5
Rwot Akana
0
13053
47970
2026-04-26T14:52:19Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347283283|Rwot Acana]]"
47970
wikitext
text/x-wiki
lo
'''Rwot David Onen Acana II''' (yazaalibwa mu 1967) mukulembeze w’ebyobuwangwa [[Yuganda|mu Uganda]] era akola nga Omukulu [[Globalrhythm.net, 27 September 2005: Pearl of Africa Music (PAM) Awards to Honor Uganda's Best|w’Abaacholi]] Omukulu era akulira ekitongole ky’ebyobuwangwa ekya Acholi, Ker Kwaro Acholi, okuva lwe yafuuka owetutumu mu Ogwolubereberye 2005.<ref>{{Cite web |title=Rwot coronation set |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1133216/rwot-coronation-set |access-date=2025-09-22 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-06-23 |title=Government Affirms Rwot Acana as Legitimate Acholi Paramount Chief |url=https://plusnews.ug/government-affirms-rwot-acana-as-legitimate-acholi-paramount-chief/ |access-date=2025-09-22 |website=Plus News |language=en-US}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okulwanirira okuzimba emirembe, obwenkanya obw’ennono, n’okutabaganya abantu mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-06-22 |title=Inside fight to dethrone Acholi paramount chief |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/inside-fight-to-dethrone-acholi-paramount-chief-4665690 |access-date=2025-09-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe ne Ker Kwaro Acholi ==
Rwot Achana II yazaalibwa mu 1967 okuva ku mugenzi Rwot Justine Achana ow’ekika kya Payira, nga ye yasinga obungi mu bika byonna eby’Acholi, ne Ms Peninnah Achaa, ow’ekika kya Bwobo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=A new dawn or Acholi Kingdom |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/a-new-dawn-or-acholi-kingdom-1476296 |access-date=2025-09-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Rwot Achana II yatuuzibwa ku bwa Acholi Paramount Chief e Gulu mu ogw'olubereberye 2005, ekifo kino bwe kyakatondebwawo okukwasaganya obukulembeze bw’ekika kya Acholi wansi w’obuyinza bumu obw’ebyobuwangwa.<ref name=":2">{{Cite web |title=Rwot David Acana II {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/who-we-are/people/rwot-david-acana-ii |access-date=2025-09-22 |website=www.c-r.org}}</ref> Yafuuka akulira ekitiibwa kya Ker Kwaro Acholi oluvannyuma lw'okutandikibwawo mu 2000.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-06-22 |title=Inside fight to dethrone Acholi paramount chief |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/inside-fight-to-dethrone-acholi-paramount-chief-4665690 |access-date=2025-09-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ker Kwaro Acholi kifo kya mpisa eky’aba Acholi abakulu era ekifo ekikulu mu nfuga y’ebyobuwangwa.<ref name=":1">{{Cite web |title=Tags: acholi - Ker Kwaro Acholi |url=https://kerkwaroacholi.org/news-tags/acholi |access-date=2025-09-22 |website=kerkwaroacholi.org}}</ref> Ekitongole kino kigamba nti ekitebe kyakyo kiri mu kibuga Gulu mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1" /> Okunoonyereza ku kitongole kino kulaga okugatta kwakyo oluvannyuma lwa 2005, nga waliwo kaweefube w’okuteeka mu butongole ensengeka z’okutabaganya, ensonga z’obuwangwa, n’enkulaakulana y’ekitundu nga bakolagana n’abazannyi ab’ebweru.<ref>https://pure.aber.ac.uk/ws/portalfiles/portal/11371362/Paine_C.pdf</ref>
== Okuzimba emirembe n’okukwatagana n’obwenkanya ==
Mu biseera eby’oluvannyuma eby’olutalo n’eggye [https://www.bbc.com/news/world-africa-55921421 lya Lord’s Resistance Army], Acana yanyigiriza mu lujjudde okugonjoola ensonga mu nteeseganya era n’awagira enzirukanya y’obukuubagano ey’ennono.<ref name=":2">{{Cite web |title=Rwot David Acana II {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/who-we-are/people/rwot-david-acana-ii |access-date=2025-09-22 |website=www.c-r.org}}</ref> Mu ogw'ekkuminebiri wa 2016 yakulembera oba yakulembera wamu ekibinja ky'abakulembeze b'obukiikakkono bwa Uganda okugenda e The Hague okwetegereza omusango gwa [https://pure.aber.ac.uk/ws/portalfiles/portal/11371362/Paine_C.pdf kkooti y'ensi yonna] ogwa [https://pure.aber.ac.uk/ws/portalfiles/portal/11371362/Paine_C.pdf Dominic Ongwen], omuduumizi wa LRA oluvannyuma eyasingisibwa emisango gy'olutalo n'okumenya [https://pure.aber.ac.uk/ws/portalfiles/portal/11371362/Paine_C.pdf obuntubulamu] .<ref>{{Cite web |title=Acholi Paramount Chief to Lead Delegation to Ongwen Trial |url=https://ugandaradionetwork.net/story/icc-ugandas-pending-bid-to-quit-icc-will-not-affect-ongwen-trial |access-date=2025-09-22 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dominic Ongwen {{!}} Coalition for the International Criminal Court |url=https://www.coalitionfortheicc.org/cases/dominic-ongwen |access-date=2025-09-22 |website=www.coalitionfortheicc.org}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ongwen {{!}} International Criminal Court |url=https://www.icc-cpi.int/uganda/ongwen |access-date=2025-09-22 |website=www.icc-cpi.int |language=en}}</ref><ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-55921421</ref>
== Enkaayana z’obukulembeze ==
Okuva mu makkati ga 2023 ekiwayi ky’abakulembeze b’ekika kya Acholi kyawakanya obuyinza bwa Acana, ekyavaako okugezaako okukyusa ssemateeka w’ekitongole kino n’okutegeka omuntu agenda okudda mu bigere. Kino kyategeezebwa mu ogw'omukaaga 2024 ku kaweefube w’oku “muggya ku ntebe” n’okudda emabega mu mateeka agafuga ebiwandiiko ebivuganyizibwako.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-06-22 |title=Inside fight to dethrone Acholi paramount chief |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/inside-fight-to-dethrone-acholi-paramount-chief-4665690 |access-date=2025-09-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga 14 ogw'omukaaga 2024 ekibiina ekyekutudde ku nsonga eno kyalangirira okulondebwa kwa Rwot Richard Santo Apire nga Paramount Chief avuganya, ekintu Acana n'abawagizi be kye baagaana nti kimenya mateeka.<ref>{{Cite web |date=2024-06-16 |title=Rwot Apire elected Acholi Paramount Chief amidst controversy and allegations |url=https://www.radiocomnetu.org/rapafmpader/2024/06/16/145/ |access-date=2025-09-22 |website=Rapa FM Pader |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2024-06-12 |title=Acana: Planned election of new Acholi Paramount Chief illegal |url=https://www.independent.co.ug/acana-planned-election-of-new-acholi-paramount-chief-illegal/ |access-date=2025-09-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Omagor |first=Joseph |title=Acholi seek truce after cultural institution falls into disrepute |url=https://nilepost.co.ug/news/204325/acholi-seek-truce-after-cultural-institution-falls-into-disrepute |access-date=2025-09-22 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Gavumenti ya Uganda ng’eyita mu Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu [[Betty Amongi]], yategeeza nga 23 ogw'omukaaga 2025 nti Acana II ye Katikkiro wa Acholi Paramount omutuufu amanyiddwa gavumenti.<ref>{{Cite web |title=Gov't Recognizes Rwot Acana as Legitimate Acholi Paramount Chief-Minister Amongi |url=https://ugandaradionetwork.net/story/govt-recognizes-rwot-acana-as-legitimate-acholi-paramount-chief-minister-amongi |access-date=2025-09-22 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Uma |first=Patrick |date=2025-06-23 |title=Amongi: Gov't Knows Only One Paramount Chief of Acholi |url=https://chimpreports.com/amongi-govt-knows-only-one-paramount-chief-of-acholi/ |access-date=2025-09-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Odongo Okune|Michael Moses Odongo Okune, omusajja omulala]]
* [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II]]
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
fmatqttl7kbbilyuxyvg6nb0o17zhup
Biddemu Bazil Mwotta
0
13054
47971
2026-04-26T15:06:16Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348433999|Biddemu Bazil Mwotta]]"
47971
wikitext
text/x-wiki
'''Biddemu Bazil Mwotta''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda,]] ayagala nnyo ebyobulimi, atondawo emirimu mu bantu, munnabyabufuzi, era musomesa. Bazil ye Mutandisi era akulira kkampuni ya AgroDuuka Uganda Limited. Yali Guild pulezidenti ow’e 82 ku yunivasite y’e Makerere. Olukiiko lwa Guild Representative Council lwe lusinga obukulu bw’abayizi ku yunivasite y’e Makerere. Nga 15th Oggwoluberyeberye, 2019, Chancellor wa yunivasite y’e Makerere yawa Mwotta diguli ya Bachelor of Arts with Education, ng’amalirizza emisomo gye mu ttendekero ly’ebyenjigiriza.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Biddemu Bazil Mwotta yazaalibwa nga 28 Oggwokusattu mu 1994, mu [[:en:Mengo_Hospital|ddwaaliro e Mengo]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Maama we ye Nakisitu Florence Biddemu; nga Muganda ow'Ekika kya 'Ffumbe' Taata we ye Bazil Biddemu Muwanga; Muganda ow'ekika ky'e 'Njovu'. Abafumbo bano baagattibwa ku Nkozi Parish e [[:en:Mpigi|Mpigi]] mu '''masekkati ga Uganda''' .
Mwotta yakulira Kamwokya, emu ku ghetto mu Kampala. wabula olw’engeri nti nnyina yali mulimi, ebiseera ebisinga yabimala mu Katiiti, mu Divizoni y’e Kituntu, mu Disitulikiti y’e Mpigi ng’amuyamba ku faamu. <ref name="auto1">{{Cite web |date=July 2, 2018 |title=Future Thinking: Biddemu Bazil Mwotta on the Internet Economy |url=https://www.internetsociety.org/blog/2018/07/future-thinking-biddemu-bazil-mwotta/}}</ref>
Mwotta yakulira mu maka g’Abakatuliki abanywevu. Era yaweereza nga ku kituuti mu Holy Trinity Church Kamwokya ole'ekisinga obulungi mu buto bwe.
Mwotta yasomera ku Kitante Primary School (2001-2007), St. Joseph's Seminary Nyenga (2008-2010), ne Kasubi Senior Secondary School (2011- 2013) n'afuna satifikeeti ye eya Uganda(O-Level)(2008-2011) ne Uganda Advanced Certificate of Education (A-Level) (2012-2013). Yafuna satifikeeti mu by’okukozesa kompyuta okuva ku yunivasite y’e Makerere mu 2014. Yatikkirwa diguli y'obusomesa okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref>{{Cite web |date=March 10, 2016 |title=2016 MAKERERE UNIVERSITY GUILD PRESIDENTIAL DEBATE |url=https://www.kas.de/en/web/uganda/veranstaltungsberichte/detail/-/content/diskussionsrunde-der-praesidentschaftskandidaten-der-studentengilde-makarere-universitaet1 |website=Foundation Office Uganda and South Sudan}}</ref>
== Omulimu ==
Bazil Mwota yali Guild pulezidenti ow’omulundi ogwa 82 ku yunivasite y’e Makerere. <ref>{{Cite web |title=Mwotta elected Makerere University guild president |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1419382 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=February 2, 2021 |title=Makerere elects guild boss today |url=https://www.monitor.co.ugwww.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/makerere-elects-guild-boss-today--1643108 |website=Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=March 12, 2016 |title=Why Bazil Mwotta won Makerere guild presidential race |url=https://campusbee.ug/elections/why-bazil-mwotta-won-makerere-guild-presidential-race/}}</ref> Olukiiko lwa Guild Representative Council lwe lusinga obukulembeze bw’abayizi ku yunivasite y’e Makerere. Era yalondeddwa okuba omukulembeze w’ekibiina kya Baganda Nkobazambogo Caucus mu lukiiko lwa Guild Representative Council (2015-2016).
=== Okulima n'okulunda ===
Olw’okuba nti yali akulidde mu kitundu nga kya balimi mu Katiiti, [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]], '''Mawokota''', '''Mwotta''' yetegerezanga bulungi engeri nnyina, awamu n’abalimi abalala, gye baali baddondolwamu abantu abali babagulako ku nnimiro ku bbeyi eyawansi ddala kyokka nebabitunda bo ku beeyi eyawaggulu. Kino kirina engeri gyekyakosa mu mpolampola embeera z’abalimi bano kubanga kubulimi kwebali besigamye okufuna ensimbi n’okutuusa kati. Mu kaweefube w’okukola ku kusoomoozebwa kuno, Mwotta yatandikawo '''AgroDuuka''', [[:en:Software|pulogulaamu]] ennywevu ey’okuddukanya ebiva mu bulimi, ewagirwa enkola ya [[:en:Global_position_system|Global Position System]] for Mobile communication egatta buterevu abalimi b’omu byalo [[:en:Smallholding|abatonotono]] ku baguzi ku katale ku ssente entono ngabayita mu bubaka bwa SMS ne [[:en:Internet|yintaneeti]], nga tebannaba kukungula n’oluvannyuma lw’okukungula. <ref name="auto1">{{Cite web |date=July 2, 2018 |title=Future Thinking: Biddemu Bazil Mwotta on the Internet Economy |url=https://www.internetsociety.org/blog/2018/07/future-thinking-biddemu-bazil-mwotta/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.internetsociety.org/blog/2018/07/future-thinking-biddemu-bazil-mwotta/ "Future Thinking: Biddemu Bazil Mwotta on the Internet Economy"]. 2 July 2018.</cite></ref>
Sofutiweya wa '''AgroDuuka''' agasse abalimi okwetoloola Uganda n’abo abayinza okugula <ref name="auto">{{Cite web |title=Pulse Achiever: Biddemu Bazil Mwotta's AgroDuuka Innovation Helps Farmers Avoid Exploitation – MTN Pulse |url=https://pulse.mtn.co.ug/2019/12/24/pulse-achiever-biddemu-bazil-mwottas-agroduuka-innovation-helps-farmers-avoid-exploitation/ |website=pulse.mtn.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=History Hero BLAST |url=https://www.historyheroblast.com/historyhero/biddemu-bazil-mwota |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415114836/https://www.historyheroblast.com/historyhero/biddemu-bazil-mwota |archive-date=15 April 2023 |website=History Hero BLAST}}</ref> era nga asunsudwa mu ngule ez’enjawulo nga '''Queen’s Young Leaders Award''' mu 2018 <ref>{{Cite web |title=Bazil Mwotta Biddemu | Queen's Young Leaders |url=http://www.queensyoungleaders.com/awardee/bazil-mwotta-biddemu/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=June 28, 2018 |title=Ugandan Youth innovators meet Queen in London |url=https://www.pmldaily.com/news/2018/06/ugandan-youth-innovators-meet-queen-in-london.html}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |title=How Ugandan youthful leaders shared floor with British royalty |url=https://observer.ug/lifestyle/58152-how-ugandan-youthful-leaders-shared-floor-with-british-royalty.html |website=The Observer - Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |date=January 12, 2021 |title=Three Ugandans receive prestigious Queen's Young Leader award |url=https://www.monitor.co.ugwww.monitor.co.ug/uganda/news/national/three-ugandans-receive-prestigious-queen-s-young-leader-award-1764852 |website=Monitor}}</ref> <ref name="auto" /> <ref>{{Cite web |title=Queen honours Ugandan youth for innovations |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1480509 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Robert_Maseruka|Robert Maseruka]]
* [[:en:Ivan_Bwowe|Ivan Bwowe]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
c0ic72dpv6figu0pdnzzp2vmqa8wm0t
47972
47971
2026-04-26T15:26:24Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Mu mpandiika katono. #WCUG26MUK
47972
wikitext
text/x-wiki
'''Biddemu Bazil Mwotta''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda,]] ayagala nnyo ebyobulimi, atondawo emirimu mu bantu, munnabyabufuzi, era musomesa. Bazil ye Mutandisi era akulira kkampuni ya AgroDuuka Uganda Limited. Yali Guild pulezidenti ow’e 82 ku yunivasite y’e Makerere. Olukiiko lwa Guild Representative Council lwe lusinga obukulu bw’abayizi ku yunivasite y’e Makerere. Nga 15th Oggwoluberyeberye, 2019, atwala Yunivasite y’e Makerere yawa Mwotta diguli ya Bachelor of Arts with Education, ng’amalirizza emisomo gye mu ttendekero ly’ebyenjigiriza.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Biddemu Bazil Mwotta yazaalibwa nga 28 Oggwokusattu mu 1994, mu [[:en:Mengo_Hospital|ddwaaliro e Mengo]] e [[:en:Kampala|Kampala]] . Maama we ye Nakisitu Florence Biddemu; nga Muganda ow'Ekika kya 'Ffumbe' Taata we ye Bazil Biddemu Muwanga; Muganda ow'ekika ky'e 'Njovu'. Abafumbo bano baagattibwa ku Nkozi Parish e [[:en:Mpigi|Mpigi]] mu '''masekkati ga Uganda''' .
Mwotta yakulira Kamwokya, emu ku ghetto mu Kampala. wabula olw’engeri nti nnyina yali mulimi, ebiseera ebisinga yabimala mu Katiiti, mu Divizoni y’e Kituntu, mu Disitulikiti y’e Mpigi ng’amuyamba ku faamu. <ref name="auto1">{{Cite web |date=July 2, 2018 |title=Future Thinking: Biddemu Bazil Mwotta on the Internet Economy |url=https://www.internetsociety.org/blog/2018/07/future-thinking-biddemu-bazil-mwotta/}}</ref>
Mwotta yakulira mu maka g’Abakatuliki abanywevu. Era yaweereza nga ku kituuti mu Holy Trinity Church Kamwokya ole'ekisinga obulungi mu buto bwe.
Mwotta yasomera ku Kitante Primary School (2001-2007), St. Joseph's Seminary Nyenga (2008-2010), ne Kasubi Senior Secondary School (2011- 2013) n'afuna satifikeeti ye eya Uganda(O-Level)(2008-2011) ne Uganda Advanced Certificate of Education (A-Level) (2012-2013). Yafuna satifikeeti mu by’okukozesa kompyuta okuva ku yunivasite y’e Makerere mu 2014. Yatikkirwa diguli y'obusomesa okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref>{{Cite web |date=March 10, 2016 |title=2016 MAKERERE UNIVERSITY GUILD PRESIDENTIAL DEBATE |url=https://www.kas.de/en/web/uganda/veranstaltungsberichte/detail/-/content/diskussionsrunde-der-praesidentschaftskandidaten-der-studentengilde-makarere-universitaet1 |website=Foundation Office Uganda and South Sudan}}</ref>
== Omulimu ==
Bazil Mwota yali Guild pulezidenti ow’omulundi ogwa 82 ku yunivasite y’e Makerere. <ref>{{Cite web |title=Mwotta elected Makerere University guild president |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1419382 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=February 2, 2021 |title=Makerere elects guild boss today |url=https://www.monitor.co.ugwww.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/makerere-elects-guild-boss-today--1643108 |website=Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=March 12, 2016 |title=Why Bazil Mwotta won Makerere guild presidential race |url=https://campusbee.ug/elections/why-bazil-mwotta-won-makerere-guild-presidential-race/}}</ref> Olukiiko lwa Guild Representative Council lwe lusinga obukulembeze bw’abayizi ku yunivasite y’e Makerere. Era yalondeddwa okuba omukulembeze w’ekibiina kya Baganda Nkobazambogo Caucus mu lukiiko lwa Guild Representative Council (2015-2016).
=== Okulima n'okulunda ===
Olw’okuba nti yali akulidde mu kitundu nga kya balimi mu Katiiti, [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]], '''Mawokota''', '''Mwotta''' yetegerezanga bulungi engeri nnyina, awamu n’abalimi abalala, gye baali baddondolwamu abantu abali babagulako ku nnimiro ku bbeyi eyawansi ddala kyokka nebabitunda bo ku beeyi eyawaggulu. Kino kirina engeri gyekyakosa mu mpolampola embeera z’abalimi bano kubanga kubulimi kwebali besigamye okufuna ensimbi n’okutuusa kati. Mu kaweefube w’okukola ku kusoomoozebwa kuno, Mwotta yatandikawo '''AgroDuuka''', [[:en:Software|pulogulaamu]] ennywevu ey’okuddukanya ebiva mu bulimi, ewagirwa enkola ya [[:en:Global_position_system|Global Position System]] for Mobile communication egatta buterevu abalimi b’omu byalo [[:en:Smallholding|abatonotono]] ku baguzi ku katale ku ssente entono ngabayita mu bubaka bwa SMS ne [[:en:Internet|yintaneeti]], nga tebannaba kukungula n’oluvannyuma lw’okukungula. <ref name="auto1" />
Sofutiweya wa '''AgroDuuka''' agasse abalimi okwetoloola Uganda n’abo abayinza okugula <ref name="auto">{{Cite web |title=Pulse Achiever: Biddemu Bazil Mwotta's AgroDuuka Innovation Helps Farmers Avoid Exploitation – MTN Pulse |url=https://pulse.mtn.co.ug/2019/12/24/pulse-achiever-biddemu-bazil-mwottas-agroduuka-innovation-helps-farmers-avoid-exploitation/ |website=pulse.mtn.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=History Hero BLAST |url=https://www.historyheroblast.com/historyhero/biddemu-bazil-mwota |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415114836/https://www.historyheroblast.com/historyhero/biddemu-bazil-mwota |archive-date=15 April 2023 |website=History Hero BLAST}}</ref> era nga asunsudwa mu ngule ez’enjawulo nga '''Queen’s Young Leaders Award''' mu 2018 <ref>{{Cite web |title=Bazil Mwotta Biddemu | Queen's Young Leaders |url=http://www.queensyoungleaders.com/awardee/bazil-mwotta-biddemu/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=June 28, 2018 |title=Ugandan Youth innovators meet Queen in London |url=https://www.pmldaily.com/news/2018/06/ugandan-youth-innovators-meet-queen-in-london.html}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |title=How Ugandan youthful leaders shared floor with British royalty |url=https://observer.ug/lifestyle/58152-how-ugandan-youthful-leaders-shared-floor-with-british-royalty.html |website=The Observer - Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |date=January 12, 2021 |title=Three Ugandans receive prestigious Queen's Young Leader award |url=https://www.monitor.co.ugwww.monitor.co.ug/uganda/news/national/three-ugandans-receive-prestigious-queen-s-young-leader-award-1764852 |website=Monitor}}</ref> <ref name="auto" /> <ref>{{Cite web |title=Queen honours Ugandan youth for innovations |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1480509 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Robert_Maseruka|Robert Maseruka]]
* [[:en:Ivan_Bwowe|Ivan Bwowe]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
4ahs7skl5f3ken47qjbjy9h269aeuhn
47973
47972
2026-04-26T15:29:08Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Mu mpandiika katono. #WCUG26MUK
47973
wikitext
text/x-wiki
'''Biddemu Bazil Mwotta''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda,]] ayagala nnyo ebyobulimi, atondawo emirimu mu bantu, munnabyabufuzi, era musomesa. Bazil ye Mutandisi era akulira kkampuni ya AgroDuuka Uganda Limited. Yali Guild pulezidenti ow’e 82 ku yunivasite y’e Makerere. Olukiiko lwa Guild Representative Council lwe lusinga obukulu bw’abayizi ku yunivasite y’e Makerere. Nga 15th Oggwoluberyeberye, 2019, atwala Yunivasite y’e Makerere yawa Mwotta diguli ya Bachelor of Arts with Education, ng’amalirizza emisomo gye mu ttendekero ly’ebyenjigiriza.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Biddemu Bazil Mwotta yazaalibwa nga 28 Oggwokusattu mu 1994, mu [[:en:Mengo_Hospital|ddwaaliro e Mengo]] e [[:en:Kampala|Kampala]] . Maama we ye Nakisitu Florence Biddemu; nga Muganda ow'Ekika kya 'Ffumbe' Taata we ye Bazil Biddemu Muwanga; Muganda ow'ekika ky'e 'Njovu'. Abafumbo bano baagattibwa ku Nkozi Parish e [[:en:Mpigi|Mpigi]] mu '''masekkati ga Uganda''' .
Mwotta yakulira Kamwokya, emu ku ghetto mu Kampala. wabula olw’engeri nti nnyina yali mulimi, ebiseera ebisinga yabimala mu Katiiti, mu Divizoni y’e Kituntu, mu Disitulikiti y’e Mpigi ng’amuyamba ku faamu. <ref name="auto1">{{Cite web |date=July 2, 2018 |title=Future Thinking: Biddemu Bazil Mwotta on the Internet Economy |url=https://www.internetsociety.org/blog/2018/07/future-thinking-biddemu-bazil-mwotta/}}</ref>
Mwotta yakulira mu maka g’Abakatuliki abanywevu. Era yaweereza nga ku kituuti mu Holy Trinity Church Kamwokya buto bwe obusinga.
Mwotta yasomera ku Kitante Primary School (2001-2007), St. Joseph's Seminary Nyenga (2008-2010), ne Kasubi Senior Secondary School (2011- 2013) n'afuna satifikeeti ye eya Uganda(O-Level)(2008-2011) ne Uganda Advanced Certificate of Education (A-Level) (2012-2013). Yafuna satifikeeti mu by’okukozesa kompyuta okuva ku yunivasite y’e Makerere mu 2014. Yatikkirwa diguli y'obusomesa okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref>{{Cite web |date=March 10, 2016 |title=2016 MAKERERE UNIVERSITY GUILD PRESIDENTIAL DEBATE |url=https://www.kas.de/en/web/uganda/veranstaltungsberichte/detail/-/content/diskussionsrunde-der-praesidentschaftskandidaten-der-studentengilde-makarere-universitaet1 |website=Foundation Office Uganda and South Sudan}}</ref>
== Omulimu ==
Bazil Mwota yali Guild pulezidenti ow’omulundi ogwa 82 ku yunivasite y’e Makerere. <ref>{{Cite web |title=Mwotta elected Makerere University guild president |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1419382 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=February 2, 2021 |title=Makerere elects guild boss today |url=https://www.monitor.co.ugwww.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/makerere-elects-guild-boss-today--1643108 |website=Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=March 12, 2016 |title=Why Bazil Mwotta won Makerere guild presidential race |url=https://campusbee.ug/elections/why-bazil-mwotta-won-makerere-guild-presidential-race/}}</ref> Olukiiko lwa Guild Representative Council lwe lusinga obukulembeze bw’abayizi ku yunivasite y’e Makerere. Era yalondeddwa okuba omukulembeze w’ekibiina kya Baganda Nkobazambogo Caucus mu lukiiko lwa Guild Representative Council (2015-2016).
=== Okulima n'okulunda ===
Olw’okuba nti yali akulidde mu kitundu nga kya balimi mu Katiiti, [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]], '''Mawokota''', '''Mwotta''' yetegerezanga bulungi engeri nnyina, awamu n’abalimi abalala, gye baali baddondolwamu abantu abali babagulako ku nnimiro ku bbeyi eyawansi ddala kyokka nebabitunda bo ku beeyi eyawaggulu. Kino kirina engeri gyekyakosa mu mpolampola embeera z’abalimi bano kubanga kubulimi kwebali besigamye okufuna ensimbi n’okutuusa kati. Mu kaweefube w’okukola ku kusoomoozebwa kuno, Mwotta yatandikawo '''AgroDuuka''', [[:en:Software|pulogulaamu]] ennywevu ey’okuddukanya ebiva mu bulimi, ewagirwa enkola ya [[:en:Global_position_system|Global Position System]] for Mobile communication egatta buterevu abalimi b’omu byalo [[:en:Smallholding|abatonotono]] ku baguzi ku katale ku ssente entono ngabayita mu bubaka bwa SMS ne [[:en:Internet|yintaneeti]], nga tebannaba kukungula n’oluvannyuma lw’okukungula. <ref name="auto1" />
Sofutiweya wa '''AgroDuuka''' agasse abalimi okwetoloola Uganda n’abo abayinza okugula <ref name="auto">{{Cite web |title=Pulse Achiever: Biddemu Bazil Mwotta's AgroDuuka Innovation Helps Farmers Avoid Exploitation – MTN Pulse |url=https://pulse.mtn.co.ug/2019/12/24/pulse-achiever-biddemu-bazil-mwottas-agroduuka-innovation-helps-farmers-avoid-exploitation/ |website=pulse.mtn.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=History Hero BLAST |url=https://www.historyheroblast.com/historyhero/biddemu-bazil-mwota |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415114836/https://www.historyheroblast.com/historyhero/biddemu-bazil-mwota |archive-date=15 April 2023 |website=History Hero BLAST}}</ref> era nga asunsudwa mu ngule ez’enjawulo nga '''Queen’s Young Leaders Award''' mu 2018 <ref>{{Cite web |title=Bazil Mwotta Biddemu | Queen's Young Leaders |url=http://www.queensyoungleaders.com/awardee/bazil-mwotta-biddemu/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=June 28, 2018 |title=Ugandan Youth innovators meet Queen in London |url=https://www.pmldaily.com/news/2018/06/ugandan-youth-innovators-meet-queen-in-london.html}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |title=How Ugandan youthful leaders shared floor with British royalty |url=https://observer.ug/lifestyle/58152-how-ugandan-youthful-leaders-shared-floor-with-british-royalty.html |website=The Observer - Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |date=January 12, 2021 |title=Three Ugandans receive prestigious Queen's Young Leader award |url=https://www.monitor.co.ugwww.monitor.co.ug/uganda/news/national/three-ugandans-receive-prestigious-queen-s-young-leader-award-1764852 |website=Monitor}}</ref> <ref name="auto" /> <ref>{{Cite web |title=Queen honours Ugandan youth for innovations |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1480509 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Robert_Maseruka|Robert Maseruka]]
* [[:en:Ivan_Bwowe|Ivan Bwowe]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
aefurqe2tjwlv9e0zy0om37usllfmy4
Joseph Almeida (omusomesa)
0
13055
47974
2026-04-26T15:38:52Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350527684|Joseph Almeida (educator)]]"
47974
wikitext
text/x-wiki
'''Joseph Almeida''' (1925–2017), era amanyiddwa nga Jos Almeida mu bantu abamu baabeera nabo,<ref name="YUMPU">{{Cite web |date=2010-06-24 |title=History of the KGI (Kampala Goan Institute) - to Today |url=https://www.yumpu.com/en/document/read/50830144/kampala-goan-institute-brochure-goan-voice-canada/19 |website=2010 KGI Centenary Brochure}}</ref> yali musomesa Munnayuganda ow’ekika kya [[:en:Goans|Goan]], ng’amanyiddwa nnyo olw’obukulembeze bwe [[:en:Buganda_Road_Primary_School|obw’essomero lya Buganda Road Primary School]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], gye yaweereza ng’omukulu w’essomero okumala emyaka 22 (1972–1994). Ekiseera kye yamala mu ntebe kyakwatagana n’ekiseera eky’obutabanguko, omuli [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|n’okugoba abantu ba Asia mu Uganda mu 1972]], nga mu kiseera kino bangi ku banne bawalirizibwa okuva mu ggwanga.<ref name="NV">{{Cite web |last=Baguma |first=Arthur |date=2003-11-19 |title=He is married to primary education |url=https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education |access-date=2026-03-17 |website=New Vision}}</ref><ref name="YUMPU" /> Almeida yasigala mu ggwanga, oluvannyuma lw'okugobwa, era yayambako okulungamya essomero mu nkyukakyuka z'eggwanga. Yayogerwako nnyo mu mawulire ga Uganda ng’omuntu ow’amaanyi mu nkola y’ebyenjigiriza ebya pulayimale mu ggwanga.<ref name="NV" /><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}</ref>
Omulimu gwe ogw’obusomesa yagutandikira mu Shimoni Primary School ne East Kololo Primary School nga tannaba kwegatta ku Norman Godinho Primary School (oluvannyuma eyatuumibwa [[:en:Buganda_Road_Primary_School|Buganda Road Primary School]] ) mu 1960.<ref name="NV">{{Cite web |last=Baguma |first=Arthur |date=2003-11-19 |title=He is married to primary education |url=https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education |access-date=2026-03-17 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaguma2003">Baguma, Arthur (2003-11-19). [https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education "He is married to primary education"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref> Obukulu bwe obw’amasomero, okuva mu 1972 okutuuka mu 1994, buweebwa ekitiibwa olw’okunyweza omutindo gw’okusoma n’okubumba emirembe gy’abayizi.<ref name="NV" /><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okuwummula emirimu gya gavumenti, Almeida yatandikawo Lohana Academy era n’ayambako okutandikawo ettabi lya LARCH International mu Uganda, n’ayambako mu nteekateeka z’okutumbula ebyenjigiriza n’okuyamba abalema.<ref name="NV">{{Cite web |last=Baguma |first=Arthur |date=2003-11-19 |title=He is married to primary education |url=https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education |access-date=2026-03-17 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaguma2003">Baguma, Arthur (2003-11-19). [https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education "He is married to primary education"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Almeida yazaalibwa mu 1925 [[:en:Entebbe|Entebbe]], mu Uganda, mu bazadde ba Asian Goan. Kitaawe, X.E Almeida, yasengukira okuja e Uganda mu 1910 n’akolera mu kitongole ky’emirimu (mu bufuzi bw’amatwale ga Bungereza).<ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
Yasomera mu ssomero lya St. Theresa Primary School e Entebbe nga tannasenguka ne bazadde be e Buyindi mu 1946. Yasomera e [[:en:Karnatak_University|Karnatak University]], n’afuna diguli ya Bachelor of Science mu 1953 ne diguli ya Bachelor of Education mu 1955.<ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu ==
=== Amasomero ga pulayimale aga Shimoni, East Kololo, ne Norman Godinho ===
Almeida yakomawo e Uganda mu 1958 n’atandika okusomesa mu somero lya Puliyimare. Oluvannyuma yasomesa akaseera katono ku ssomero lya East Kololo Primary School. Mu 1960 yeegatta ku Norman Godinho Primary School (kati [[:en:Buganda_Road_Primary_School|Buganda Road Primary School]] ).<ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
Yafuuka omukulu w’essomero mu 1972, oluvannyuma lw’okugobwa [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|kw’Abaasia mu Uganda]] . Mu kiseera kino, abasomesa Abayindi abasinga ku ssomero lino baawalirizibwa okuvaawo, ne basigalawo babiri bokka abaasigala mu bifo byabwe, omwami Dias ne Almeida.<ref name="NV">{{Cite web |last=Baguma |first=Arthur |date=2003-11-19 |title=He is married to primary education |url=https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education |access-date=2026-03-17 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaguma2003">Baguma, Arthur (2003-11-19). [https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education "He is married to primary education"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref> Yakulembera essomero lino okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti mu 1994. Akawunti z’omulembe guno zimugamba nti ye yalung’amya essomero lino mu nkyukakyuka ennene mu ggwanga, omuli n’ebiseera eby’ebbula ly’abasomesa. Yayambako okukola erinnya ly’essomero okutwalira awamu mu by’ensoma.<ref name="NV" /><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
Ekitundu ekyafulumizibwa ''New Vision'' mu 2003 kyamwogerako nga “omufumbo eri obuyigirize bwa pulayimale,” nga kyetegereza omulimu gwe ogw’obusomesa ogw’emyaka 45 n’engeri gye yakwatamu enteekateeka y’emmere y’amasomero.<ref name="NV">{{Cite web |last=Baguma |first=Arthur |date=2003-11-19 |title=He is married to primary education |url=https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education |access-date=2026-03-17 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaguma2003">Baguma, Arthur (2003-11-19). [https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education "He is married to primary education"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
=== LARCH Ensi yonna ===
Mu 1993 yayambako okutandikawo ettabi lya Uganda erya LARCH‐International, ekitongole ky’obwannakyewa ekisangibwa mu Canada, nga essira lyali lisinga kubera ku kuddaabiriza bantu abaliko obulemu.<ref name="NV">{{Cite web |last=Baguma |first=Arthur |date=2003-11-19 |title=He is married to primary education |url=https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education |access-date=2026-03-17 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaguma2003">Baguma, Arthur (2003-11-19). [https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education "He is married to primary education"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
=== Ettendekero lya Lohana ===
Mu 1994, Almeida yatandikawo Lohana Academy, essomero eryatandikibwawo nga likolagana n’abantu b’e [[:en:Lohana|Lohana]] (aba Asia) mu Kampala.<ref>{{Cite web |date=2018-06-17 |title=Lohana Kings of Kashmir and Kabul |url=https://chimpreports.com/lohana-kings-of-kashmir-and-kabul/ |website=CHIMP REPORTS}}</ref> Esomero lino lyawa abantu emisomo okugenda mu maaso era ne bafuna okusiimibwa mu butongole n’okusiimibwa okuva mu kibuga.<ref>{{Cite web |last=Tendo |first=Steven |date=2007-06-18 |title=Uganda: Lohana Receives Certificates |url=https://allafrica.com/stories/200706180802.html |website=AllAfrica - The Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiwawulo |first=Christopher |date=2004-07-26 |title=Uganda: KCC Commends Lohana |url=https://allafrica.com/stories/200407261045.html |website=AllAfrica - New Vision}}</ref>
Almeida yayagala nnyo okuzannya empaka za bridge olw’ensonga z’amagezi. Yanyumirwa nnyo emiyembe n’emmere ya Uganda ey’omu kitundu.<ref name="NV">{{Cite web |last=Baguma |first=Arthur |date=2003-11-19 |title=He is married to primary education |url=https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education |access-date=2026-03-17 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaguma2003">Baguma, Arthur (2003-11-19). [https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education "He is married to primary education"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
Almeida teyafumbirwako wadde okuzaala abaana bonna abazaalibwa.<ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
== Okuwummula n’okufa ==
Almeida yatuuka n’okuwummula n’ava mu Uganda n’agenda e Buyindi.<ref>{{Cite web |date=2010-06-26 |title=REMEMBERING THE UGANDA ASIAN EXPULSION OF 1972 |url=https://www.yumpu.com/en/document/read/50830144/kampala-goan-institute-brochure-goan-voice-canada/41 |website=2010 KGI Centenary brochure}}</ref> Yafiira mu kibuga Goa ekya Buyindi mu 2017 ku myaka 92.<ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
== Ekitiibwa ==
''The Independent'' yayogerako ku Almeida ng’omu ku bamanyi b’ebyenjigiriza abasinga ekitiibwa mu Uganda,” ng’elaga engeri gy’akwatamu ebyenjigiriza ebya pulayimale.<ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref> Mu 2017, oluvanyuma lwokufaa kwe, abasomi abaali baasomerayoko be' solooza nebagabira Emosero lya Buganda Road Computer eziwera 21. olwo nebatuuma Computer Lab erinya lye okumusaamu ekitiibwa.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |date=2017-07-07 |title=WhatsApp Group Buys Computers for Kampala School |url=https://chimpreports.com/whatsapp-group-buys-computers-for-kampala-school/ |access-date=2026-03-17 |website=CHIMPREPORTS}}</ref>
Frank Katoora, omutandisi wa Tender Talents, oluvannyuma yajjukira okukulaakulanya enkola ye ey’okusomesa “mu nnaku Joseph Almeida we yali omukulu w’essomero,” ng’ajuliza obuyinza bwa Almeida.<ref>{{Cite web |date=2012-03-04 |title=A secondary school for performing artiste |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/a-secondary-school-for-performing-artiste-1510896 |access-date=2026-03-17 |website=Monitor}}</ref>
Munne eyayogerwako mu ''New Vision,'' nga julira Almeida nga "taata ow'ebyenjigiriza mu masomero ga pulayimale e Kampala ," ekiraga engeri gye yakwatamu eby'enjigiriza mu kibuga.<ref name="NV">{{Cite web |last=Baguma |first=Arthur |date=2003-11-19 |title=He is married to primary education |url=https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education |access-date=2026-03-17 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaguma2003">Baguma, Arthur (2003-11-19). [https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education "He is married to primary education"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
Essomero lya Buganda Road Primary School
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
s5t9lrz7hco0tlqst636z6z0vvpdvb1
47975
47974
2026-04-26T15:43:24Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350527684|Joseph Almeida (educator)]]"
47975
wikitext
text/x-wiki
'''Joseph Almeida''' (1925–2017), era amanyiddwa nga Jos Almeida mu bantu abamu baabeera nabo,<ref name="YUMPU">{{Cite web |date=2010-06-24 |title=History of the KGI (Kampala Goan Institute) - to Today |url=https://www.yumpu.com/en/document/read/50830144/kampala-goan-institute-brochure-goan-voice-canada/19 |website=2010 KGI Centenary Brochure}}</ref> yali musomesa Munnayuganda ow’ekika kya [[:en:Goans|Goan]], ng’amanyiddwa nnyo olw’obukulembeze bwe [[:en:Buganda_Road_Primary_School|obw’essomero lya Buganda Road Primary School]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], gye yaweereza ng’omukulu w’essomero okumala emyaka 22 (1972–1994). Ekiseera kye yamala mu ntebe kyakwatagana n’ekiseera eky’obutabanguko, omuli [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|n’okugoba abantu ba Asia mu Uganda mu 1972]], nga mu kiseera kino bangi ku banne bawalirizibwa okuva mu ggwanga.<ref name="NV">{{Cite web |last=Baguma |first=Arthur |date=2003-11-19 |title=He is married to primary education |url=https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education |access-date=2026-03-17 |website=New Vision}}</ref><ref name="YUMPU" /> Almeida yasigala mu ggwanga, oluvannyuma lw'okugobwa, era yayambako okulungamya essomero mu nkyukakyuka z'eggwanga. Yayogerwako nnyo mu mawulire ga Uganda ng’omuntu ow’amaanyi mu nkola y’ebyenjigiriza ebya pulayimale mu ggwanga.<ref name="NV" /><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}</ref>
Omulimu gwe ogw’obusomesa yagutandikira mu Shimoni Primary School ne East Kololo Primary School nga tannaba kwegatta ku Norman Godinho Primary School (oluvannyuma eyatuumibwa [[:en:Buganda_Road_Primary_School|Buganda Road Primary School]] ) mu 1960.<ref name="NV" /> Obukulu bwe obw’amasomero, okuva mu 1972 okutuuka mu 1994, buweebwa ekitiibwa olw’okunyweza omutindo gw’okusoma n’okubumba emirembe gy’abayizi.<ref name="NV" /><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okuwummula emirimu gya gavumenti, Almeida yatandikawo Lohana Academy era n’ayambako okutandikawo ettabi lya LARCH International mu Uganda, n’ayambako mu nteekateeka z’okutumbula ebyenjigiriza n’okuyamba abalema.<ref name="NV" /><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Almeida yazaalibwa mu 1925 [[:en:Entebbe|Entebbe]], mu Uganda, mu bazadde ba Asian Goan. Kitaawe, X.E Almeida, yasengukira okuja e Uganda mu 1910 n’akolera mu kitongole ky’emirimu (mu bufuzi bw’amatwale ga Bungereza).<ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
Yasomera mu ssomero lya St. Theresa Primary School e Entebbe nga tannasenguka ne bazadde be e Buyindi mu 1946. Yasomera e [[:en:Karnatak_University|Karnatak University]], n’afuna diguli ya Bachelor of Science mu 1953 ne diguli ya Bachelor of Education mu 1955.<ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu ==
=== Amasomero ga pulayimale aga Shimoni, East Kololo, ne Norman Godinho ===
Almeida yakomawo e Uganda mu 1958 n’atandika okusomesa mu somero lya Puliyimare. Oluvannyuma yasomesa akaseera katono ku ssomero lya East Kololo Primary School. Mu 1960 yeegatta ku Norman Godinho Primary School (kati [[:en:Buganda_Road_Primary_School|Buganda Road Primary School]] ).<ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
Yafuuka omukulu w’essomero mu 1972, oluvannyuma lw’okugobwa [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|kw’Abaasia mu Uganda]] . Mu kiseera kino, abasomesa Abayindi abasinga ku ssomero lino baawalirizibwa okuvaawo, ne basigalawo babiri bokka abaasigala mu bifo byabwe, omwami Dias ne Almeida.<ref name="NV" /> Yakulembera essomero lino okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti mu 1994. Akawunti z’omulembe guno zimugamba nti ye yalung’amya essomero lino mu nkyukakyuka ennene mu ggwanga, omuli n’ebiseera eby’ebbula ly’abasomesa. Yayambako okukola erinnya ly’essomero okutwalira awamu mu by’ensoma.<ref name="NV" /><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
Ekitundu ekyafulumizibwa ''New Vision'' mu 2003 kyamwogerako nga “omufumbo eri obuyigirize bwa pulayimale,” nga kyetegereza omulimu gwe ogw’obusomesa ogw’emyaka 45 n’engeri gye yakwatamu enteekateeka y’emmere y’amasomero.<ref name="NV" />
=== LARCH Ensi yonna ===
Mu 1993 yayambako okutandikawo ettabi lya Uganda erya LARCH‐International, ekitongole ky’obwannakyewa ekisangibwa mu Canada, nga essira lyali lisinga kubera ku kuddaabiriza bantu abaliko obulemu.<ref name="NV" /><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
=== Ettendekero lya Lohana ===
Mu 1994, Almeida yatandikawo Lohana Academy, essomero eryatandikibwawo nga likolagana n’abantu b’e [[:en:Lohana|Lohana]] (aba Asia) mu Kampala.<ref>{{Cite web |date=2018-06-17 |title=Lohana Kings of Kashmir and Kabul |url=https://chimpreports.com/lohana-kings-of-kashmir-and-kabul/ |website=CHIMP REPORTS}}</ref> Esomero lino lyawa abantu emisomo okugenda mu maaso era ne bafuna okusiimibwa mu butongole n’okusiimibwa okuva mu kibuga.<ref>{{Cite web |last=Tendo |first=Steven |date=2007-06-18 |title=Uganda: Lohana Receives Certificates |url=https://allafrica.com/stories/200706180802.html |website=AllAfrica - The Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiwawulo |first=Christopher |date=2004-07-26 |title=Uganda: KCC Commends Lohana |url=https://allafrica.com/stories/200407261045.html |website=AllAfrica - New Vision}}</ref>
Almeida yayagala nnyo okuzannya empaka za bridge olw’ensonga z’amagezi. Yanyumirwa nnyo emiyembe n’emmere ya Uganda ey’omu kitundu.<ref name="NV" />
Almeida teyafumbirwako wadde okuzaala abaana bonna abazaalibwa.<ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
== Okuwummula n’okufa ==
Almeida yatuuka n’okuwummula n’ava mu Uganda n’agenda e Buyindi.<ref>{{Cite web |date=2010-06-26 |title=REMEMBERING THE UGANDA ASIAN EXPULSION OF 1972 |url=https://www.yumpu.com/en/document/read/50830144/kampala-goan-institute-brochure-goan-voice-canada/41 |website=2010 KGI Centenary brochure}}</ref> Yafiira mu kibuga Goa ekya Buyindi mu 2017 ku myaka 92.<ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref>
== Ekitiibwa ==
''The Independent'' yayogerako ku Almeida ng’omu ku bamanyi b’ebyenjigiriza abasinga ekitiibwa mu Uganda,” ng’elaga engeri gy’akwatamu ebyenjigiriza ebya pulayimale.<ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ "Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92"]. ''The Independent''. 2017-06-04<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-17</span></span>.</cite></ref> Mu 2017, oluvanyuma lwokufaa kwe, abasomi abaali baasomerayoko be' solooza nebagabira Emosero lya Buganda Road Computer eziwera 21. olwo nebatuuma Computer Lab erinya lye okumusaamu ekitiibwa.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |date=2017-07-07 |title=WhatsApp Group Buys Computers for Kampala School |url=https://chimpreports.com/whatsapp-group-buys-computers-for-kampala-school/ |access-date=2026-03-17 |website=CHIMPREPORTS}}</ref>
Frank Katoora, omutandisi wa Tender Talents, oluvannyuma yajjukira okukulaakulanya enkola ye ey’okusomesa “mu nnaku Joseph Almeida we yali omukulu w’essomero,” ng’ajuliza obuyinza bwa Almeida.<ref>{{Cite web |date=2012-03-04 |title=A secondary school for performing artiste |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/a-secondary-school-for-performing-artiste-1510896 |access-date=2026-03-17 |website=Monitor}}</ref>
Munne eyayogerwako mu ''New Vision,'' nga julira Almeida nga "taata ow'ebyenjigiriza mu masomero ga pulayimale e Kampala ," ekiraga engeri gye yakwatamu eby'enjigiriza mu kibuga.<ref name="NV" />
== Laba ne ==
Essomero lya Buganda Road Primary School
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
22m7mj4qeknrd2xodyxa4nllhitjrwe
47977
47975
2026-04-26T15:46:43Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350527684|Joseph Almeida (educator)]]"
47977
wikitext
text/x-wiki
'''Joseph Almeida''' (1925–2017), era amanyiddwa nga Jos Almeida mu bantu abamu baabeera nabo,<ref name="YUMPU">{{Cite web |date=2010-06-24 |title=History of the KGI (Kampala Goan Institute) - to Today |url=https://www.yumpu.com/en/document/read/50830144/kampala-goan-institute-brochure-goan-voice-canada/19 |website=2010 KGI Centenary Brochure}}</ref> yali musomesa Munnayuganda ow’ekika kya [[:en:Goans|Goan]], ng’amanyiddwa nnyo olw’obukulembeze bwe [[:en:Buganda_Road_Primary_School|obw’essomero lya Buganda Road Primary School]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], gye yaweereza ng’omukulu w’essomero okumala emyaka 22 (1972–1994). Ekiseera kye yamala mu ntebe kyakwatagana n’ekiseera eky’obutabanguko, omuli [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|n’okugoba abantu ba Asia mu Uganda mu 1972]], nga mu kiseera kino bangi ku banne bawalirizibwa okuva mu ggwanga.<ref name="NV">{{Cite web |last=Baguma |first=Arthur |date=2003-11-19 |title=He is married to primary education |url=https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education |access-date=2026-03-17 |website=New Vision}}</ref><ref name="YUMPU" /> Almeida yasigala mu ggwanga, oluvannyuma lw'okugobwa, era yayambako okulungamya essomero mu nkyukakyuka z'eggwanga. Yayogerwako nnyo mu mawulire ga Uganda ng’omuntu ow’amaanyi mu nkola y’ebyenjigiriza ebya pulayimale mu ggwanga.<ref name="NV" /><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}</ref>
Omulimu gwe ogw’obusomesa yagutandikira mu Shimoni Primary School ne East Kololo Primary School nga tannaba kwegatta ku Norman Godinho Primary School (oluvannyuma eyatuumibwa [[:en:Buganda_Road_Primary_School|Buganda Road Primary School]] ) mu 1960.<ref name="NV" /> Obukulu bwe obw’amasomero, okuva mu 1972 okutuuka mu 1994, buweebwa ekitiibwa olw’okunyweza omutindo gw’okusoma n’okubumba emirembe gy’abayizi.<ref name="NV" /><ref name="IN" />
Oluvannyuma lw’okuwummula emirimu gya gavumenti, Almeida yatandikawo Lohana Academy era n’ayambako okutandikawo ettabi lya LARCH International mu Uganda, n’ayambako mu nteekateeka z’okutumbula ebyenjigiriza n’okuyamba abalema.<ref name="NV" /><ref name="IN" />
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Almeida yazaalibwa mu 1925 [[:en:Entebbe|Entebbe]], mu Uganda, mu bazadde ba Asian Goan. Kitaawe, X.E Almeida, yasengukira okuja e Uganda mu 1910 n’akolera mu kitongole ky’emirimu (mu bufuzi bw’amatwale ga Bungereza).<ref name="IN" />
Yasomera mu ssomero lya St. Theresa Primary School e Entebbe nga tannasenguka ne bazadde be e Buyindi mu 1946. Yasomera e [[:en:Karnatak_University|Karnatak University]], n’afuna diguli ya Bachelor of Science mu 1953 ne diguli ya Bachelor of Education mu 1955.<ref name="IN" />
== Omulimu ==
=== Amasomero ga pulayimale aga Shimoni, East Kololo, ne Norman Godinho ===
Almeida yakomawo e Uganda mu 1958 n’atandika okusomesa mu somero lya Puliyimare. Oluvannyuma yasomesa akaseera katono ku ssomero lya East Kololo Primary School. Mu 1960 yeegatta ku Norman Godinho Primary School (kati [[:en:Buganda_Road_Primary_School|Buganda Road Primary School]] ).<ref name="IN" />
Yafuuka omukulu w’essomero mu 1972, oluvannyuma lw’okugobwa [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|kw’Abaasia mu Uganda]] . Mu kiseera kino, abasomesa Abayindi abasinga ku ssomero lino baawalirizibwa okuvaawo, ne basigalawo babiri bokka abaasigala mu bifo byabwe, omwami Dias ne Almeida.<ref name="NV" /> Yakulembera essomero lino okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti mu 1994. Akawunti z’omulembe guno zimugamba nti ye yalung’amya essomero lino mu nkyukakyuka ennene mu ggwanga, omuli n’ebiseera eby’ebbula ly’abasomesa. Yayambako okukola erinnya ly’essomero okutwalira awamu mu by’ensoma.<ref name="NV" /><ref name="IN" />
Ekitundu ekyafulumizibwa ''New Vision'' mu 2003 kyamwogerako nga “omufumbo eri obuyigirize bwa pulayimale,” nga kyetegereza omulimu gwe ogw’obusomesa ogw’emyaka 45 n’engeri gye yakwatamu enteekateeka y’emmere y’amasomero.<ref name="NV" />
=== LARCH Ensi yonna ===
Mu 1993 yayambako okutandikawo ettabi lya Uganda erya LARCH‐International, ekitongole ky’obwannakyewa ekisangibwa mu Canada, nga essira lyali lisinga kubera ku kuddaabiriza bantu abaliko obulemu.<ref name="NV" /><ref name="IN" />
=== Ettendekero lya Lohana ===
Mu 1994, Almeida yatandikawo Lohana Academy, essomero eryatandikibwawo nga likolagana n’abantu b’e [[:en:Lohana|Lohana]] (aba Asia) mu Kampala.<ref>{{Cite web |date=2018-06-17 |title=Lohana Kings of Kashmir and Kabul |url=https://chimpreports.com/lohana-kings-of-kashmir-and-kabul/ |website=CHIMP REPORTS}}</ref> Esomero lino lyawa abantu emisomo okugenda mu maaso era ne bafuna okusiimibwa mu butongole n’okusiimibwa okuva mu kibuga.<ref>{{Cite web |last=Tendo |first=Steven |date=2007-06-18 |title=Uganda: Lohana Receives Certificates |url=https://allafrica.com/stories/200706180802.html |website=AllAfrica - The Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiwawulo |first=Christopher |date=2004-07-26 |title=Uganda: KCC Commends Lohana |url=https://allafrica.com/stories/200407261045.html |website=AllAfrica - New Vision}}</ref>
Almeida yayagala nnyo okuzannya empaka za bridge olw’ensonga z’amagezi. Yanyumirwa nnyo emiyembe n’emmere ya Uganda ey’omu kitundu.<ref name="NV" />
Almeida teyafumbirwako wadde okuzaala abaana bonna abazaalibwa.<ref name="IN" />
== Okuwummula n’okufa ==
Almeida yatuuka n’okuwummula n’ava mu Uganda n’agenda e Buyindi.<ref>{{Cite web |date=2010-06-26 |title=REMEMBERING THE UGANDA ASIAN EXPULSION OF 1972 |url=https://www.yumpu.com/en/document/read/50830144/kampala-goan-institute-brochure-goan-voice-canada/41 |website=2010 KGI Centenary brochure}}</ref> Yafiira mu kibuga Goa ekya Buyindi mu 2017 ku myaka 92.<ref name="IN" />
== Ekitiibwa ==
''The Independent'' yayogerako ku Almeida ng’omu ku bamanyi b’ebyenjigiriza abasinga ekitiibwa mu Uganda,” ng’elaga engeri gy’akwatamu ebyenjigiriza ebya pulayimale.<ref name="IN" /> Mu 2017, oluvanyuma lwokufaa kwe, abasomi abaali baasomerayoko be' solooza nebagabira Emosero lya Buganda Road Computer eziwera 21. olwo nebatuuma Computer Lab erinya lye okumusaamu ekitiibwa.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |date=2017-07-07 |title=WhatsApp Group Buys Computers for Kampala School |url=https://chimpreports.com/whatsapp-group-buys-computers-for-kampala-school/ |access-date=2026-03-17 |website=CHIMPREPORTS}}</ref>
Frank Katoora, omutandisi wa Tender Talents, oluvannyuma yajjukira okukulaakulanya enkola ye ey’okusomesa “mu nnaku Joseph Almeida we yali omukulu w’essomero,” ng’ajuliza obuyinza bwa Almeida.<ref>{{Cite web |date=2012-03-04 |title=A secondary school for performing artiste |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/a-secondary-school-for-performing-artiste-1510896 |access-date=2026-03-17 |website=Monitor}}</ref>
Munne eyayogerwako mu ''New Vision,'' nga julira Almeida nga "taata ow'ebyenjigiriza mu masomero ga pulayimale e Kampala ," ekiraga engeri gye yakwatamu eby'enjigiriza mu kibuga.<ref name="NV" />
== Laba ne ==
Essomero lya Buganda Road Primary School
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
ewhybwjgrunabze6tvexlhsd7g98mbb
Nnaabagereka owa Buganda
0
13056
47976
2026-04-26T15:44:20Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1327832119|Nnaabagereka of Buganda]]"
47976
wikitext
text/x-wiki
'''Nnaabagereka''' kye kitiibwa ekitongole ekya mukyala wa Kabaka w'Obwakabaka bwa [[Buganda]], obwakabaka obw'ennono mu [[Yuganda|Uganda]] kati . Nnaabagereka aliko mu kiseera kino ye [[Sylvia Nagginda]], nga ono yafumbirwa ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] nga 27 ogw'omunaana 1999. <ref name="1R">{{cite web |author=Nicholas Wassajja |date=27 August 2019 |title=Thank you for wonderful work, Kabaka to Nnabagereka |url=https://www.newvision.co.ug/news/1506311/thank-wonderful-kabaka-nnabagereka |access-date=5 June 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ekitiibwa kino sikyadda nnyo era kyatondebwawo mu kyasa eky’amakumi abiri. Emabegako, ennono ya Buganda yalina nnyina wa Kabaka yekka era nga ono ayitibwa , <nowiki><i id="mwEg">Nnamasole</i></nowiki> mpozzi n'omu ku bannyina nga ono ayitibwa L''ubuga'' nga banno baaberanga bakulu nnyo era nga baamaanyi. Nnamasole ne Lubuga buli omu yalina ebibangirizi byabwe mu Lubiri lw’Obwakabaka, era eddaala ly’obufuzi n’obuyinza buli omu bwe yalina nga byawukana okusinziira ku bufuzi bwa Kabaka aliko mu kiseera ekyo. Mu kiseera kino mukyala wa Kabaka omukulu yayitibwanga nga ''Kaddulubaale'', ekitiibwa kye kimu omukyala omukulu ky’alina mu maka gonna mu bwakabaka. <ref name="2R">{{cite book |author=John Roscoe |title=The Baganda |publisher=Frank Cass |location=London}}</ref>
Ssekabaka [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chwa II]] nga ono yafugira wakati wa 1899 ne1939, ye kabaka eyasooka okubeera nga mukyala we, [[Irene Drusilla Namaganda|Irene Nnamaganda]], atwalibwa okubeera kumwanjo ennyo mu bakyala bonna mu buganda. Ekitiibwa kya ''Nnabagereka'' nga mu kusooka lyali linnya ly’omwana omuwala okuva mu kika ky'obutiko kyalondebwa ng’erinnya ly’omukyala asinga obukulu mu Bwakabaka. <ref name="2R">{{Cite book |last=John Roscoe |title=The Baganda |publisher=Frank Cass |location=London}}</ref>
== Ennaku zino ==
Nnabagereka aliwo kati nnakinku mu kulwanirira eddembe ly’obuntu, eddembe ly’abakyala n’eddembe ly’abaana naddala omwana omuwala. Nnabagereka aliko kyakulabirako era yegombebwa mu Buganda, era nga yakazibwako erya "Maama wa Buganda". Gye buvuddeko abadde musaale nnyo mukulwanirira abasomesa ba gavumenti n’abakozi b’ebyobulamu okufuna embeera ennungi mwebakolera emirimu gyabwe. <ref name="3R">{{cite web |author=Conrad Ahabwe |date=15 April 2019 |title=Nabagereka Blasts Government For Neglecting Health Sector At Her Father's Funeral |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/04/nabagereka-blasts-govt-for-neglecting-health-sector-at-her-fathers-funeral.html |access-date=5 June 2020 |publisher=PML Daily |location=Kampala}}</ref>
Ye Nnabagereka asoose mu byafaayo by’obwakabaka okutandikawo ofiisi enzijuvu. Mu mwaka gwa 2000, yatandikawo ekitongole kyeyatuuma Nnabagereka Development Foundation (NDF). Ekitongole kino kibiina eky'obwanakyewa , nga omulimu gwakyo kwe kuzzaawo amaanyi ga Buganda ne Uganda okutwaliza awamu nga bayita mu kugatta abakozi b'omukitundu nab'awaka okukulaakulanya embeera z'abantu n'ebyenfuna". <ref name="4R">{{cite web |author=Buganda Kingdom |date=5 June 2020 |title=Nnabagereka Development Foundation (NDF) |url=https://www.buganda.or.ug/index.php/nnabagereka-foundation# |access-date=5 June 2020 |publisher=Buganda Kingdom Official Website |location=Mengo, Kampala}}</ref> Ekitongole era kikwataganye n’Obwakabaka bwa Alur okuyamba n’okuzzaawo obwakabaka obuliraanyewo. <ref>{{Cite web |title=A decade long journey of King Philip Olarker Rauni III – Kingdom Post |url=https://post.alurkingdom.com/a-decade-long-journey-of-king-philip-olarker-rauni-iii/ |access-date=2024-05-20 |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Sylvia Nagginda|Sylvia Najinda]]
* [[Inhebantu wa Busoga|Inhebantu we Busoga]]
{{Reflist}}
[[Category:Buganda]]
7bvrc5px3ijkljr7493ou2glz1tn34i
47978
47976
2026-04-26T15:48:08Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1327832119|Nnaabagereka of Buganda]]"
47978
wikitext
text/x-wiki
'''Nnaabagereka''' kye kitiibwa ekitongole ekya [[:en:Queen_consort|mukyala wa Kabaka]] w'Obwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka obw'ennono mu [[:en:Uganda|Uganda]] kati . Nnaabagereka aliko mu kiseera kino ye [[:en:Sylvia_Nagginda|Sylvia Nagginda]], nga ono yafumbirwa ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] nga 27 ogw'omunaana 1999. <ref name="1R">{{cite web |author=Nicholas Wassajja |date=27 August 2019 |title=Thank you for wonderful work, Kabaka to Nnabagereka |url=https://www.newvision.co.ug/news/1506311/thank-wonderful-kabaka-nnabagereka |access-date=5 June 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ekitiibwa kino sikyadda nnyo era kyatondebwawo mu kyasa eky’amakumi abiri. Emabegako, ennono ya Buganda yalina nnyina wa Kabaka yekka era nga ono ayitibwa , [[:en:Queen_mothers_(Africa)|''Nnamasole'']] mpozzi n'omu ku bannyina nga ono ayitibwa [[:en:Princess_royal#Other_uses|L''ubuga'']] nga banno baaberanga bakulu nnyo era nga baamaanyi. Nnamasole ne Lubuga buli omu yalina ebibangirizi byabwe mu Lubiri lw’Obwakabaka, era eddaala ly’obufuzi n’obuyinza buli omu bwe yalina nga byawukana okusinziira ku bufuzi bwa Kabaka aliko mu kiseera ekyo. Mu kiseera kino mukyala wa Kabaka omukulu yayitibwanga nga ''Kaddulubaale'', ekitiibwa kye kimu omukyala omukulu ky’alina mu maka gonna mu bwakabaka. <ref name="2R">{{cite book |author=John Roscoe |title=The Baganda |publisher=Frank Cass |location=London}}</ref>
Ssekabaka [[:en:Daudi_Cwa_II_of_Buganda|Daudi Chwa II]] nga ono yafugira wakati wa 1899 ne1939, ye kabaka eyasooka okubeera nga mukyala we, [[:en:Irene_Drusilla_Namaganda|Irene Nnamaganda]], atwalibwa okubeera kumwanjo ennyo mu bakyala bonna mu buganda. Ekitiibwa kya ''Nnabagereka'' nga mu kusooka lyali linnya ly’omwana omuwala okuva mu kika ky'obutiko kyalondebwa ng’erinnya ly’omukyala asinga obukulu mu Bwakabaka. <ref name="2R">{{Cite book |last=John Roscoe |title=The Baganda |publisher=Frank Cass |location=London}}</ref>
== Ennaku zino ==
Nnabagereka aliwo kati nnakinku mu kulwanirira eddembe ly’obuntu, eddembe ly’abakyala n’eddembe ly’abaana naddala omwana omuwala. Nnabagereka aliko kyakulabirako era yegombebwa mu Buganda, era nga yakazibwako erya "Maama wa Buganda". Gye buvuddeko abadde musaale nnyo mukulwanirira abasomesa ba gavumenti n’abakozi b’ebyobulamu okufuna embeera ennungi mwebakolera emirimu gyabwe. <ref name="3R">{{cite web |author=Conrad Ahabwe |date=15 April 2019 |title=Nabagereka Blasts Government For Neglecting Health Sector At Her Father's Funeral |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/04/nabagereka-blasts-govt-for-neglecting-health-sector-at-her-fathers-funeral.html |access-date=5 June 2020 |publisher=PML Daily |location=Kampala}}</ref>
Ye Nnabagereka asoose mu byafaayo by’obwakabaka okutandikawo ofiisi enzijuvu. Mu mwaka gwa 2000, yatandikawo ekitongole kyeyatuuma Nnabagereka Development Foundation (NDF). Ekitongole kino [[:en:Non-government_organization|kibiina eky'obwanakyewa]] , nga omulimu gwakyo kwe kuzzaawo amaanyi ga Buganda ne Uganda okutwaliza awamu nga bayita mu kugatta abakozi b'omukitundu nab'awaka okukulaakulanya embeera z'abantu n'ebyenfuna". <ref name="4R">{{cite web |author=Buganda Kingdom |date=5 June 2020 |title=Nnabagereka Development Foundation (NDF) |url=https://www.buganda.or.ug/index.php/nnabagereka-foundation# |access-date=5 June 2020 |publisher=Buganda Kingdom Official Website |location=Mengo, Kampala}}</ref> Ekitongole era kikwataganye n’Obwakabaka bwa Alur okuyamba n’okuzzaawo obwakabaka obuliraanyewo. <ref>{{Cite web |title=A decade long journey of King Philip Olarker Rauni III – Kingdom Post |url=https://post.alurkingdom.com/a-decade-long-journey-of-king-philip-olarker-rauni-iii/ |access-date=2024-05-20 |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Sylvia Nagginda|Sylvia Najinda]]
* [[Inhebantu wa Busoga|Inhebantu we Busoga]]
{{Reflist}}
[[Category:Buganda]]
q9jwh27ff9lor2bc8f0gbu3xdljddcc
47979
47978
2026-04-26T15:59:00Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1327832119|Nnaabagereka of Buganda]]"
47979
wikitext
text/x-wiki
'''Nnaabagereka''' kye kitiibwa ekitongole ekya [[:en:Queen_consort|mukyala wa Kabaka]] w'Obwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka obw'ennono mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Nnaabagereka aliko mu kiseera kino ye [[:en:Sylvia_Nagginda|Sylvia Nagginda]], nga ono yafumbirwa ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II]] nga 27 ogw'omunaana 1999. <ref name="1R">{{cite web |author=Nicholas Wassajja |date=27 August 2019 |title=Thank you for wonderful work, Kabaka to Nnabagereka |url=https://www.newvision.co.ug/news/1506311/thank-wonderful-kabaka-nnabagereka |access-date=5 June 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ekitiibwa kino sikyadda nnyo era kyatondebwawo mu kyasa eky’amakumi abiri. Emabegako, ennono ya Buganda yalina nnyina wa Kabaka yekka era nga ono ayitibwa , [[:en:Queen_mothers_(Africa)|''Nnamasole'']] mpozzi n'omu ku bannyina nga ono ayitibwa [[:en:Princess_royal#Other_uses|L''ubuga'']] nga banno baaberanga bakulu nnyo era nga baamaanyi. Nnamasole ne Lubuga buli omu yalina ebibangirizi byabwe mu Lubiri lw’Obwakabaka, era eddaala ly’obufuzi n’obuyinza buli omu bwe yalina nga byawukana okusinziira ku bufuzi bwa Kabaka aliko mu kiseera ekyo. Mu kiseera kino mukyala wa Kabaka omukulu yayitibwanga nga ''Kaddulubaale'', ekitiibwa kye kimu omukyala omukulu ky’alina mu maka gonna mu bwakabaka. <ref name="2R">{{cite book |author=John Roscoe |title=The Baganda |publisher=Frank Cass |location=London}}</ref>
Ssekabaka [[:en:Daudi_Cwa_II_of_Buganda|Daudi Chwa II]] nga ono yafugira wakati wa 1899 ne1939, ye kabaka eyasooka okubeera nga mukyala we, [[:en:Irene_Drusilla_Namaganda|Irene Nnamaganda]], atwalibwa okubeera kumwanjo ennyo mu bakyala bonna mu buganda. Ekitiibwa kya ''Nnabagereka'' nga mu kusooka lyali linnya ly’omwana omuwala okuva mu kika ky'obutiko kyalondebwa ng’erinnya ly’omukyala asinga obukulu mu Bwakabaka. <ref name="2R">{{Cite book |last=John Roscoe |title=The Baganda |publisher=Frank Cass |location=London}}</ref>
== Ennaku zino ==
Nnabagereka aliwo kati nnakinku mu kulwanirira eddembe ly’obuntu, eddembe ly’abakyala n’eddembe ly’abaana naddala omwana omuwala. Nnabagereka aliko, kyakulabirako era yegombebwa mu Buganda, era nga yakazibwako erya "Maama wa Buganda". Gye buvuddeko abadde musaale nnyo mukulwanirira abasomesa ba gavumenti n’abakozi b’ebyobulamu okufuna embeera ennungi mwebakolera emirimu gyabwe. <ref name="3R">{{cite web |author=Conrad Ahabwe |date=15 April 2019 |title=Nabagereka Blasts Government For Neglecting Health Sector At Her Father's Funeral |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/04/nabagereka-blasts-govt-for-neglecting-health-sector-at-her-fathers-funeral.html |access-date=5 June 2020 |publisher=PML Daily |location=Kampala}}</ref>
Ye Nnabagereka asoose mu byafaayo by’obwakabaka okutandikawo ofiisi enzijuvu. Mu mwaka gwa 2000, yatandikawo ekitongole kyeyatuuma Nnabagereka Development Foundation (NDF). Ekitongole kino [[:en:Non-government_organization|eky'abwanakyewa]] , nga omulimu gwakyo kwe kuzzaawo amaanyi ga Buganda ne Uganda okutwaliza awamu nga bayita mu kugatta abakozi b'omukitundu nab'awaka okukulaakulanya embeera z'abantu n'ebyenfuna". <ref name="4R">{{cite web |author=Buganda Kingdom |date=5 June 2020 |title=Nnabagereka Development Foundation (NDF) |url=https://www.buganda.or.ug/index.php/nnabagereka-foundation# |access-date=5 June 2020 |publisher=Buganda Kingdom Official Website |location=Mengo, Kampala}}</ref> Ekitongole era kikwataganye n’Obwakabaka bwa Alur okuyamba n’okuzzaawo obwakabaka obuliraanyewo. <ref>{{Cite web |title=A decade long journey of King Philip Olarker Rauni III – Kingdom Post |url=https://post.alurkingdom.com/a-decade-long-journey-of-king-philip-olarker-rauni-iii/ |access-date=2024-05-20 |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Sylvia Nagginda|Sylvia Najinda]]
* [[Inhebantu wa Busoga|Inhebantu we Busoga]]
{{Reflist}}
[[Category:Buganda]]
p9kz0xm6w9154ej1emxurpdjfqs80rx
Nnaabagereka wa Buganda
0
13057
47980
2026-04-26T16:01:29Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1327832119|Nnaabagereka of Buganda]]"
47980
wikitext
text/x-wiki
'''Nnaabagereka''' kye kitiibwa ekitongole ekya [[:en:Queen_consort|mukyala wa Kabaka]] w'Obwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka obw'ennono mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Nnaabagereka aliko mu kiseera kino ye [[:en:Sylvia_Nagginda|Sylvia Nagginda]], nga ono yafumbirwa ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II]] nga 27 ogw'omunaana 1999. <ref name="1R">{{cite web |author=Nicholas Wassajja |date=27 August 2019 |title=Thank you for wonderful work, Kabaka to Nnabagereka |url=https://www.newvision.co.ug/news/1506311/thank-wonderful-kabaka-nnabagereka |access-date=5 June 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ekitiibwa kino sikyadda nnyo era kyatondebwawo mu kyasa eky’amakumi abiri. Emabegako, ennono ya Buganda yalina nnyina wa Kabaka yekka era nga ono ayitibwa , [[:en:Queen_mothers_(Africa)|''Nnamasole'']] mpozzi n'omu ku bannyina nga ono ayitibwa [[:en:Princess_royal#Other_uses|L''ubuga'']] nga banno baaberanga bakulu nnyo era nga baamaanyi. Nnamasole ne Lubuga buli omu yalina ebibangirizi byabwe mu Lubiri lw’Obwakabaka, era eddaala ly’obufuzi n’obuyinza buli omu bwe yalina nga byawukana okusinziira ku bufuzi bwa Kabaka aliko mu kiseera ekyo. Mu kiseera kino mukyala wa Kabaka omukulu yayitibwanga nga ''Kaddulubaale'', ekitiibwa kye kimu omukyala omukulu ky’alina mu maka gonna mu bwakabaka. <ref name="2R">{{cite book |author=John Roscoe |title=The Baganda |publisher=Frank Cass |location=London}}</ref>
Ssekabaka [[:en:Daudi_Cwa_II_of_Buganda|Daudi Chwa II]] nga ono yafugira wakati wa 1899 ne1939, ye kabaka eyasooka okubeera nga mukyala we, [[:en:Irene_Drusilla_Namaganda|Irene Nnamaganda]], atwalibwa okubeera kumwanjo ennyo mu bakyala bonna mu buganda. Ekitiibwa kya ''Nnabagereka'' nga mu kusooka lyali linnya ly’omwana omuwala okuva mu kika ky'obutiko kyalondebwa ng’erinnya ly’omukyala asinga obukulu mu Bwakabaka. <ref name="2R">{{Cite book |last=John Roscoe |title=The Baganda |publisher=Frank Cass |location=London}}</ref>
== Ennaku zino ==
Nnabagereka aliwo kati nnakinku mu kulwanirira eddembe ly’obuntu, eddembe ly’abakyala n’eddembe ly’abaana naddala omwana omuwala. Nnabagereka aliko, kyakulabirako era yegombebwa mu Buganda, era nga yakazibwako erya "Maama wa Buganda". Gye buvuddeko abadde musaale nnyo mukulwanirira abasomesa ba gavumenti n’abakozi b’ebyobulamu okufuna embeera ennungi mwebakolera emirimu gyabwe. <ref name="3R">{{cite web |author=Conrad Ahabwe |date=15 April 2019 |title=Nabagereka Blasts Government For Neglecting Health Sector At Her Father's Funeral |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/04/nabagereka-blasts-govt-for-neglecting-health-sector-at-her-fathers-funeral.html |access-date=5 June 2020 |publisher=PML Daily |location=Kampala}}</ref>
Ye Nnabagereka asoose mu byafaayo by’obwakabaka okutandikawo ofiisi enzijuvu. Mu mwaka gwa 2000, yatandikawo ekitongole kyeyatuuma Nnabagereka Development Foundation (NDF). Ekitongole kino [[:en:Non-government_organization|eky'abwanakyewa]] , nga omulimu gwakyo kwe kuzzaawo amaanyi ga Buganda ne Uganda okutwaliza awamu nga bayita mu kugatta abakozi b'omukitundu nab'awaka okukulaakulanya embeera z'abantu n'ebyenfuna". <ref name="4R">{{cite web |author=Buganda Kingdom |date=5 June 2020 |title=Nnabagereka Development Foundation (NDF) |url=https://www.buganda.or.ug/index.php/nnabagereka-foundation# |access-date=5 June 2020 |publisher=Buganda Kingdom Official Website |location=Mengo, Kampala}}</ref> Ekitongole era kikwataganye n’Obwakabaka bwa Alur okuyamba n’okuzzaawo obwakabaka obuliraanyewo. <ref>{{Cite web |title=A decade long journey of King Philip Olarker Rauni III – Kingdom Post |url=https://post.alurkingdom.com/a-decade-long-journey-of-king-philip-olarker-rauni-iii/ |access-date=2024-05-20 |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Sylvia Nagginda|Sylvia Najinda]]
* [[Inhebantu wa Busoga|Inhebantu we Busoga]]
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ekuva ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1508089/nabagereka-marks-day-african-girl-child Nabagereka ekuza olunaku lw'omwana omuwala Omufirika] Okuva nga 4 October 2019.
[[Category:Buganda]]
8m6gsvl7a745jcnhx3lnpzrbhxdl573
Engule z'ennyimba za Pearl of Africa
0
13058
47981
2026-04-26T16:34:40Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312921981|Pearl of Africa Music Awards]]"
47981
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
Engule ya '''Pearl of Africa Music Awards''' (era emanyiddwa nga '''PAM Awards''' )Yali mukolo gwa buli mwaka ogw'okugaba engule z'ennyimba z'eggwanga ogwategekebwamu mu [[Yuganda|Uganda]] . Omukolo guno ogw’okutongoza gwategekebwa mu 2003. Mu 2006, emitendera gy’abayimbi okuva mu mawanga amalala [[:en:Interlacustrine_area|mu buvanjuba bwa Afrika]] gyatandikibwawo.<ref>The Independent, 5 November 2008: PAM Awards looking to future {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20101206093225/http://www.independent.co.ug/index.php/society/society/37-society/232-pam-awards-looking-to-future|date=6 December 2010}}</ref>
Abawanguzi baalondebwa nga bagatta akakiiko k'abalamuzi n'akalulu [[:en:Interlacustrine_area|k'olukale]].<ref>globalrhythm.net, 27 September 2005: Pearl of Africa Music (PAM) Awards to Honor Uganda's Best</ref>
== Ebijjulidwa ==
{{Reflist}}
4b8kdlzm8926qcnzo8o1vj8dym067ph
Paul Amoru
0
13059
47984
2026-04-26T16:50:05Z
Rtr PK
11024
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350111236|Paul Amoru]]"
47984
wikitext
text/x-wiki
'''Paul Omiat Amoru''' (yazaalibwa nga 11 Ogwokkumi 1983) Munnayuganda, Munnamawulire, omwogezi, era munnabyabufuzi. Ono ye High Commissioner wa Uganda mu ggwanga lya Republic of South Africa e Pretoria Yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Paalamenti]] mu ssaza lya [[:en:Dokolo|Dokolo]] North (2016-2021) era nga mukiise mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="PA1">{{Cite web |title=AMORU PAUL |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=186 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Amoru yali ssentebe w’olukiiko lwa ''Uganda Parliamentary Forum on Media'', <ref name="PA2">{{Cite web |title=MP Amoru to Lead Parliamentary Forum on Media |url=http://www.chimpreports.com/mp-amoru-to-lead-parliamentary-forum-on-media/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> omwogezi w’ekibiina kya ''Lango Parliamentary Group'', <ref name="PA32">{{Cite web |title=Lango MPs gift Shs5 million to Paralympic silver medalist Emong |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Lango-MPs-gift-Shs5-million-to-Paralympic-silver-medalist-Emong/688334-3405506-s4gl29z/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> [[:en:Whip_(politics)|Omukwanaganya mu NRM]] ku [[:en:Member_of_Parliament|babaka ba Lango]] era ssentebe wa NRM mu ssaza lya Dokolo North. Yali mmemba ku ''kakiiko ka Equal Opportunities'' <ref name="PA3X">{{Cite web |title=Committee on Equal Opportunities |url=http://parliamentwatch.ug/committee/committee-on-equal-opportunities/#.WRbrO7gcRkg |publisher=Parliament Watch}}</ref> n'akakiiko ''k'ebyenjigiriza n'emizannyo'' <ref name="PA33">{{Cite web |title=Committee on Education and Sports |url=http://parliamentwatch.ug/committee/committee-on-education-and-sports/#.WRbszbgcRkg |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="PA3">{{Cite web |title=Parliament Forum on Media Condemns Violence against Journalists |url=https://www.theugandatoday.com/news/2017/05/parliament-forum-on-media-condemns-violence-against-journalists/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu 2005, Amoru yalondebwa nga [[:en:Students'_union|omukulembeze w'abayizzi]] ku ssetendekero wa [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]]<ref name="PA4">{{Cite web |title=Amoru elected UCU alumni chairperson |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/688336-1396218-15rln43z/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> era nnawereza nga pulezidenti w'ekibiina ekitwala abayizzi mu Uganda ekya ''Uganda National Students Association (UNSA)'' mu 2006. Yakulemberamu okutondebwawo kwa ''Uganda Christian University Media Link'' mu 2004 era yali omu kubaatandikawo ''Uganda Christian University HIV / AIDS Initiative'' mu 2006.
Yaliko [[:en:Chief_communications_officer|akulira eby'empuliziganya]] mu [[:en:Kumi_University|Yunivasite y'e Kumi]], [[:en:Editor-in-chief|omumyuka w'omuwandiisi w'amawulire]] mu [[:en:Daily_Monitor|Monitor Publications Limited]] (MPL) <ref name="PA43">{{Cite web |title=Former Monitor News Editor Tipped for NRM Caucus Spokesman |url=http://www.chimpreports.com/former-monitor-news-editor-tipped-for-nrm-caucus-spokesman/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> [[:en:Chief_communications_officer|n'akulira eby'amawulire n'empuliziganya]] mu ''kitongole kya Uganda Business and Technical Examinations Board (UBTEB)'' . Ye ssentebe [[:en:Trustee|w’olukiiko olufuzi]] olwa UNSA <ref name="PA42">{{Cite web |title=PHOTOS: New UNSA Executives Take Office |url=http://www.theugandatoday.com/education/2017/04/photos-new-unsa-executives-take-office/ |publisher=Uganda Today}}</ref> era yaweereza mu lukiiko lwe lumu ng'omumyuka wa ssentebe w’ekibiina ekigatta abayizi mu ggwanga. <ref name="PA41">{{Cite web |title=Students want representative in parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1408540/students-representative-parliament |publisher=[[New Vision|Saturday Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Amoru yazaalibwa mu [[:en:Dokolo_District|Disitulikiti y'e Dokolo]] [[:en:Lango_sub-region|mu kitundutundu ky'e Lango]] nga 11 ogwokkumi 1983 mu maka [[:en:Anglicanism|Amakulisitaayo]] [[:en:Langi_people|ag'abantu b'e Langi]] . Mwana wakubiri mu baana omunaana, yamala pulayimale ng’asoma mu disitulikiti y’ewaabwe e [[:en:Lira_District|Lira]] mu kiseera ng’obuyeekera [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|bw’amagye ga Lord’s Resistance Army]] mu kitundu kino buli ku ntikko. Yasomera mu ssomero lya Angwechibange Primary School, Dokolo Primary School ne Lira Faith Academy.
Wadde nga waliwo okusomozebwa, Amoru yagenda mu [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]] gye yafunira obuyigirize bwa O-level ne A-Level . Yali mukulembeze w’etterekero ly’ebitabo mu O-level ne mu A-level, omukiise wa [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]] mu UNSA era nga ye ssentebe wa UNSA mu [[:en:Kumi_District|Disitulikiti y’e Kumi]] . <ref name="PA51">{{Cite web |title=Uganda: Paul Amoru Gives Dokoloians Another Chance |url=http://allafrica.com/stories/201512021803.html |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>
Amoru yeyongerayo ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] (UCU) okusoma mu yunivasite gye yafunira ''diguli mu [[:en:Mass_Communication|Mawulire]]'', essira yaliteeka mu [[:en:Public_Relations|Byampuliziganya]] . Mu UCU, yalondebwa okuba pulezidenti w’ekibiina [[:en:Students'_union|ky’abayizi]] mu 2005 n’agenda mu maaso n’okuweereza nga pulezidenti w’ekibiina ''ekigatta abayizi mu ggwanga ekya Uganda National Students Association (UNSA)'' mu 2006. Emyaka bwe gizze giyitawo, Amoru azze amanyibwa n’okwenyigira mu kutendekebwa okw’ekikugu okuwerako n’enteekateeka z’okugatta abantu mu by’amawulire. <ref name="PA4">{{Cite web |title=Amoru elected UCU alumni chairperson |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/688336-1396218-15rln43z/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.monitor.co.ug/News/Education/688336-1396218-15rln43z/index.html "Amoru elected UCU alumni chairperson"]. [[Daily Monitor]].</cite></ref>
Mu 2007-2008 yagenda e Nairobi Kenya n’afuna satifikeeti mu nkola n’okuddukanya emikutu gy’amawulire egy’enjawulo – NMG Media Lab Editorial Training Program
Mu 2017 yafuna diguli eyookubiri mu by’amawulire n’empuliziganya okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]]
Mu 2018 - 2019 yafuna satifikeeti mu kulungamya emikutu gy'amawulire mu nkola ya Democratic okuva mu [[:en:Fojo_Media_Institute/Linnaeus_University|Fojo Media Institute/Linnaeus University]], Global Reporting Sweden AB.
== Omulimu ==
Amoru yatandika emirimu gye mu mawulire nga [[:en:Public_relations_officer|akulira eby'empuliziganya]] mu [[:en:Vocational_education|ttendekero ly’ebyemikono]], ''Adwoki Technical School'' mu 2006 n’oluvannyuma [[:en:Kumi_University|Kumi University]] ku ntandikwa ya 2007. Mu makkati ga 2007, yeegatta ku [[:en:Nation_Media_Group|MPL]] ng’omuwandiisi w’abakozi era [[:en:Court_reporter|omusasi mu kkooti]] mu [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] . Bwe yali akola omulimu gwe ogw’ekikugu mu kibiina ky’amawulire, Amoru yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Bureau_chief|akulira ekitongole]] mu 2009 n’oluvannyuma n’afuulibwa [[:en:Editor-in-chief|omumyuka w’omuwandiisi w’amawulire]] mu 2011, <ref name="PA43">{{Cite web |title=Former Monitor News Editor Tipped for NRM Caucus Spokesman |url=http://www.chimpreports.com/former-monitor-news-editor-tipped-for-nrm-caucus-spokesman/ |publisher=CHIMPREPORTS}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.chimpreports.com/former-monitor-news-editor-tipped-for-nrm-caucus-spokesman/ "Former Monitor News Editor Tipped for NRM Caucus Spokesman"]. CHIMPREPORTS.</cite></ref> ekifo kye yalimu okutuusa mu gwokusatu 2012 lwe yatuuka ku mulimu gwe yali ayagala mu kiseera ekyo ng' [[:en:Public_relations_officer|akulira eby'amawulire]] kitongole ekyali kyakatondebwawo mu kiseera ekyo eky’ebigezo bya bizinensi n’ebyemikono, UBTEB.
Mu 2015 Amoru yayingira ebyobufuzi eby’okulonda, n’awangula obwa ssentebe bwa NRM mu ssaza lya Dokolo North <ref name="PA13">{{Cite web |title=NRM Primary Results for Northern Uganda |url=http://www.chimpreports.com/nrm-primary-results-for-northern-uganda/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> n’ayongera okugenda mu maaso n'okuwangula ekitundu ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]] okwayingizawo [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey’ekkumi]] eya [[:en:Uganda|Pearl of Africa]] .
Mu Paalamenti ey’ekkumi, Amoru ye yali ssentebe w’ekibiina kya ''Uganda Parliamentary Forum on Media'', omwogezi w’ekibiina kya ''Lango Parliamentary Group'', [[:en:Whip_(politics)|omukwanaganya mu NRM]] eri [[:en:Member_of_Parliament|ababaka ba Lango]] era ssentebe wa NRM mu ssaza lya Dokolo North. Era yali mmemba ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku ngabanya y'emikisa'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'emizannyo'' . <ref name="PA3">{{Cite web |title=Parliament Forum on Media Condemns Violence against Journalists |url=https://www.theugandatoday.com/news/2017/05/parliament-forum-on-media-condemns-violence-against-journalists/ |publisher=Uganda Today}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.theugandatoday.com/news/2017/05/parliament-forum-on-media-condemns-violence-against-journalists/ "Parliament Forum on Media Condemns Violence against Journalists"]. Uganda Today.</cite></ref>
Akola nga Ssenkulu wa Unipol Media Services ne Unipol Energy Uganda Limited okuva mu 2017.
Era ye Ssentebe wa Board era Managing Director, Upendo Familia Investment Limited okuva mu 2019 okutuuka kati.
Mu kiseera kino ye Kaminsona wa [[:en:Uganda|Uganda]] mu Republic of [[:en:South_Africa|South Africa]] . <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Ex-Dokolo North MP Paul Amoru named Ugandan Ambassador to South Africa » LBS NewsDay |url=https://lbs.co.ug/2021/12/13/ex-dokolo-north-mp-paul-amoru-named-ugandan-ambassador-to-south-africa/}}</ref>
== Ebiba n’ebitabo byafulumizza ==
Paul Amoru awandiise ebiba egiwerako era abadde kitundu ku bitabo ebiwerako mu bbanga ly’amaze ng’akola eby’amawulire omuli n’ebirala bino wammanga:
# [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/688342-976322-o8d02vz/index.html Enkya empya oba Obwakabaka bwa Acholi]
# [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/689844-1263902-ri3hu7z/index.html Bannansi ba Africa bavunaanibwa ICC]
# [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/689844-1263888-ri3ifez/index.html Abafirika banoonya kkooti endala okuva ku ICC, boolekedde okusoomoozebwa]
# [http://allafrica.com/stories/200810070749.html ICC Efunye Obujulizi Obupya Okuvunaana Kony Owa LRA]
# [http://www.monitor.co.ug/News/Education/688336-752118-kfrn3a/index.html Olukungaana lwa bbomu za cluster ku...]
== Laba ne ==
* [[:en:Dokolo_District|Disitulikiti y'e Dokolo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
0zydxcp59gl6xb4w282f42gr8a981xs
Endongo
0
13060
47986
2026-04-26T17:07:20Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344207170|Endongo]]"
47986
wikitext
text/x-wiki
'''''Endongo''''' [[:en:Interlacustrine_area|kivuga kya muziki]], nga kitwalibwa [[:en:Interlacustrine_area|ng'ekivuga ky'eggwanga]] lya [[Baganda]] ba [[Yuganda|Uganda]] . Kiba kya famire ya [[]] ekiyinza okusangibwa, n’enjawulo, mu bitundu bingi mu [[:en:Interlacustrine_area|Buvanjuba bwa Afirika]] yonna . Endongo Okusigira ddala ya [[Buganda|Kiganda]] plate lyre, nga ffeesi y’ebbakuli ebikkiddwako olususu oba [[:en:Interlacustrine_area|enzige elondoola]] oba ensowera y’Abayindi .
Endongo esangibwa munda mu [[:en:Interlacustrine_area|kitundu kya Uganda ekiri wakati w’ennyanja]], nga zino zeza “amawanga-obwakabaka okwetoloola embalama z’obukiikakkono, amaserengeta, n’obukiikakkono [[Nnalubaale|bw’ennyanja Victoria]] n’ekitundu ekiri wakati w’ennyanja Victoria n’olujegere lw’ennyanja: [[Ennyanja Mwitanzige|Ennyanja Albert]], [[Ennyanja Edward]], [[Lake Albert, Lake Edward, Lake Kivu|Ennyanja Kivu n’Ennyanja Tanganyika]] ”. Lyre y’ebbakuli eriwo mu Uganda ekubiddwa ebika bibiri ebitongole, [[:en:Interlacustrine_area|Abasoga]], abatuuma ekivuga kino erinnya lye ''entongoli'', [[Baganda|n’Abaganda]], abakiyita ''endongo'' .
Ennyimba z’endongo eno ziwulirwa ku [[School festivals,|mbaga z’amasomero,]] ne ku [[:en:Sound_board_(music)|mbaga]] ng’okuba omuziki okukulembera amazina g’okugattululwa. Kisinga kukubibwa basajja nga [[School festivals,|griots]] (oba ''praise-singers'' ), era kikubibwa oba solo oba okuwerekera ennyimba ezitendereza. Leero endongo ntono ezikolebwa kuba zitwalibwa ng’ekimu ku bivuga ebizibu okukola.
== Ebyafaayo ==
Engeri ki oba ddi oluyimba lwe lwayingizibwa mu kitundu kati ekiyitibwa Uganda ekitamanyikiddwa. Wachsmann (1971) ateebereza nti ekintu kino kyavaayo [[:en:Sound_board_(music)|n’okusenguka kw’Abaluo]] okuva e [[Sudaani|Sudan]] ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkumi n’ettaano n’okutandika kw’ekyasa eky’ekkumi n’omukaaga. Olwo n’etwalibwa [[:en:Sound_board_(music)|Abasoga]], era oluvannyuma, okukkakkana ng’etuuse mu lubiri lwa [[Muteesa I of Buganda|Kabaka wa Baganda Mutesa I]] .
== Okuzimba n’okukola dizayini ==
Okufaananako n'ebivuga ebirala okuva mu kika kyamaloboozi n'ebivuga ebirala endongo erina omubiri oguwanirirwa emikono ebiri nga gisituka okuva ku buli ludda [[:en:Sound_board_(music)|lw’ekibokisi ky’amaloboozi]], nga waliwo emiguwa egiyita okuva wansi w'ekibokisi ky'amaloboozi okutuuka ku kikoligo.Ekibokisi ky'amaloboozi ky'endongokiba mu ngeri ya bbakuli ,era kye kiva kiyitibwa bowl lyre. Kirina ekifaananyi kumpi [[:en:Sound_board_(music)|ekyekulungirivu]], era okutwalira awamu kiyoolebwa okuva mu muti gwa ''makembya'' [[:en:Sound_board_(music)|ogw’embaawo enkalu]] (era ogumanyiddwa nga ''olusambya'' ). Edda olususu lw’ekiwuka ekiyitibwa [[:en:Sound_board_(music)|monitor lizard]] (mu kitundu kino ekimanyiddwa nga ''enswaswa'' ) lwakozesebwanga okubikka ebbakuli okukola ng’olubaawo [[:en:Sound_board_(music)|lw’amaloboozi]] . Olw’embeera y’ekiwuka ekiyitibwa monitor lizard [[:en:Anthem|ng’ekika ekikuumibwa]] n’ebbeeyi y’olususu lwayo olw’ebbeeyi entono ennyo, olususu lw’omuntu lufuuse lwa kukozesebwa nnyo okuzimba ekintu kino. Wadde kiri kityo, olususu lw’enseenene olukalu lutwalibwa ng’olu wansi [[:en:Anthem|olw’obutagonvu]] bwalwo obutono . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2026)">[[:en:Anthem|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' ]</sup>
== Ebyokulabirako by’amaloboozi (Ebiyungo eby’ebweru) . ==
[http://www.folkways.si.edu/songs-with-endongo-bowl-lyre-and-a-humorous-song-with-drums-from-the-ganda-of-buganda-district-central-province-uganda/world/music/album/smithsonian Ennyimba eziriko violin bowl lyre n'oluyimba olusesa nga luliko endongo okuva mu Ganda of Buganda district (Central Province), Uganda] ebya omuyimbi asinga etutumu lwalicodingibwa mu 1950, Okuva mu Smithsonian Folkways
[https://web.archive.org/web/20131221202301/http://www.multiculturalmedia.com/page.php?page=93 Joel Sebunjo: "Omutima gwa Griot"] Omuziki gwa Royal Endongo ogwa Uganda
[http://sounds.bl.uk/World-and-traditional-music/Peter-Cooke-Uganda/025M-C0023X0046XX-1400V0 Minzaani ya Endongo (bowl lyre), eyayimbibwa Albert Ssempeke] Ekitundu ku Peter Cooke Uganda Recordings
[https://www.europeana.eu/portal/record/08901/A20A31F33FD91BCAA8C32F74CEF8CF35709D9BB8.html "Nnakatanza" eyimbibwa Evaristo Muyinda] Oluyimba lw'ebyafaayo, oluyimbibwa eri ebbakuli lyre endongo
== Ebijjuziddwa ==
ndz8i6w67imagukukcpvpmy6vq37l28
Okello Oculi
0
13061
47988
2026-04-26T17:25:32Z
Judithamos
10087
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345809473|Okello Oculi]]"
47988
wikitext
text/x-wiki
'''Okello Oculi''' (1942 – 26 ogw'omusanvu 2025) Munnyuganda nga yali muwandiisi wa bitabo, ebitontome era [[:en:Chronicler|n'ebyafaayo]] by'obulamu bw'ebyalo mu byalo mu Afirika. Okutuusa lwe yafa, yali muwi w’amagezi ow’obwannannyini ku by’obufuzi n’embeera z’abantu ng’abeera mu [[:en:Abuja|kibuga Abuja]], Nigeria. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga Pulofeesa w’okunoonyereza ku mbeera z’abantu n’ebyenfuna mu [[:en:Ahmadu_Bello_University|yunivasite ya Ahmadu Bello]] e [[:en:Zaria|Zaria]], Nigeria.
== Ebyeemabega ==
Oculi yazaalibwa mu mwaka gwa 1942, mu [[Dokolo (disitulikit)|Disitulikiti e Dokolo]], [[:en:Northern_Region,_Uganda|mu Bukiikaddyo bwa Uganda]], nga disitulikiti eno ekyali kitundu kya [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y'e Lira]] . <ref>{{Cite web |title=Okello Oculi Was Born In Dokolo District |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/647758 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120920220007/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/647758 |archive-date=20 September 2012 |access-date=17 June 2011}}</ref>
Oculi yasomera mu [[Soroti College]], e [[Soroti]], ne [[:en:St._Peter's_College_Tororo|St. Peter's College Tororo]], zombi mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu ttendekero [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|lya St. Mary's College Kisubi]] okukola ebigezo bye [[:en:A-Level|ebya siniya eyoomukaaga]] (S5 -S6). Yayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda, gye yasomera [[:en:Political_science|ebyobufuzi]], n’atikkirwa mu mwaka gwa 1967, n’afuna diguli esooka. Mu kusoma diguli e Makerere, yamala omwaka gumu, okuva mu 1964 okutuuka mu 1965, ng’omuyizi [[:en:Exchange_student|ow’okuwanyisiganya]] mu [[:en:Stanford_University|Stanford University]] e [[:en:Palo_Alto|Palo Alto]], California, Amerika. Mu 1968, yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:University_of_Essex|Yunivasite y’e Essex]], mu Bungereza. Yafuna diguli eyookusatu (PhD) okuva mu [[:en:University_of_Wisconsin|yunivasite y’e Wisconsin]] mu 1972. <ref>{{Cite web |title=The Educational History of Okello Oculi |url=http://www-sul.stanford.edu/depts/ssrg/africa/okellooculi.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140217045456/http://www-sul.stanford.edu/depts/ssrg/africa/okellooculi.html |archive-date=17 February 2014 |access-date=17 June 2011}}</ref>
Oculi yafiira Abuja nga 26 ogw'omusanvu mu mwaka gwa 2025, ku myaka 83.
== Omulimu gw’ekikugu ==
Ebiwandiiko bya Oculi bijjudde ebinyago ebituufu eby’emboozi, engero, n’amagezi g’abantu. Ebitontome bye, okufaananako n’ebya [[P'Bitek Okot|Okot p’Bitek]] ne [[Joseph Buruga]], binoonya okuddamu okukakasa eby’obuwangwa bya Afirika n’okunenya ebifuga eby’amawanga amalala mu Buvanjuba bwa Afirika. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' ]</sup>
== Ebitabo ebirondeddwa ==
* ''Kanti Riti'' (1974) Omuwandiisi w’ebitabo.
* ''Malak: Ekitontome ky'ebyobufuzi mu Afrika'' (1976)
* ''Kookolem'' (1978) Omuwandiisi w’ebitabo.
* ''Ebizibu by’ebyobulamu mu byalo n’ebibuga bya Afrika'' (1981)
* ''Enkola endala ez’omu Nigeria'' (1987) .
* ''Eby’enfuna by’ebyobufuzi eby’endya embi'' (1987) .
* ''Oluyimba lw'enjuba mu ffe'' (Abatontomi ba Africa; 2000)
* ''Emboozi ku nsonga za Afrika: Endagiriro n'enkomerero z'ekyasa eky'amakumi abiri'' (2000)
* ''Oluyimba lw’Enjuba mu Ffe'' – (2000)
* ''Emboozi ku nsonga za Afrika: Endagiriro n’enkomerero z’ekyasa 21'' – (1999)
* ''Eby’enfuna by’ebyobufuzi eby’endya embi'' – (1987)
* ''Kookolem'' – (1976) Omuwandiisi w’ebitabo.
* ''Malak: Ekitontome ky’ebyobufuzi mu Afrika'' – (1976)
* ''Obwakabaka, Abasenze n’Obukapitalisi mu Kenya'' – (1975)
* ''Kanta Riti'' – (1972) Omuwandiisi w’ebitabo.
* ''Mulekwa'' – (1968) (ebitontome ebikoleddwa mu katemba) .
* ''Malaaya'' – (1968) .
== Laba ne ==
* [[:en:Ahmadou_Bello_University|Yunivasite ya Ahmadou Bello]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
svxnxx4ja9z2w8obq33e705xu36bazr
47993
47988
2026-04-26T17:43:22Z
Judithamos
10087
Corrected grammer #WUCUG26MUK
47993
wikitext
text/x-wiki
'''Okello Oculi''' (1942 – 26 ogw'omusanvu 2025) Munnyuganda nga yali muwandiisi wa bitabo, ebitontome era [[:en:Chronicler|n'ebyafaayo]] by'obulamu bw'ebyalo mu byalo bya Afirika. Okutuusa lwe yafa, yali muwi w’amagezi ow’obwannannyini ku by’obufuzi n’embeera z’abantu ng’abeera mu [[:en:Abuja|kibuga Abuja]], Nigeria. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga Pulofeesa w’okunoonyereza ku mbeera z’abantu n’ebyenfuna mu [[:en:Ahmadu_Bello_University|yunivasite ya Ahmadu Bello]] e [[:en:Zaria|Zaria]], Nigeria.
== Ebyeemabega ==
Oculi yazaalibwa mu 1942, mu [[Dokolo (disitulikit)|Disitulikiti e Dokolo]], [[:en:Northern_Region,_Uganda|mu Bukiikaddyo bwa Uganda]], nga disitulikiti eno kati ye [[Lira (disitulikit)|Lira District]] . <ref>{{Cite web |title=Okello Oculi Was Born In Dokolo District |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/647758 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120920220007/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/647758 |archive-date=20 September 2012 |access-date=17 June 2011}}</ref>
Oculi yasomera mu [[Soroti College]], e [[Soroti]], ne [[:en:St._Peter's_College_Tororo|St. Peter's College Tororo]], zombi mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]]. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|lya St. Mary's College Kisubi]] okukola ebigezo bye [[:en:A-Level|ebya siniya eyoomukaaga]] (S5 -S6). Yayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda, gye yasomera [[:en:Political_science|ebyobufuzi]], n’atikkirwa mu 1967 ne diguli esooka. Mu kusoma diguli e Makerere, yamala omwaka gumu, okuva mu 1964 okutuuka mu 1965, ng’omuyizi [[:en:Exchange_student|awanyisiganya]] mu [[:en:Stanford_University|Stanford University]] e [[:en:Palo_Alto|Palo Alto]], California, Amerika. Mu 1968, yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:University_of_Essex|Yunivasite y’e Essex]], mu Bungereza. Yafuna diguli eyookusatu (PhD) okuva mu [[:en:University_of_Wisconsin|yunivasite y’e Wisconsin]] mu 1972. <ref>{{Cite web |title=The Educational History of Okello Oculi |url=http://www-sul.stanford.edu/depts/ssrg/africa/okellooculi.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140217045456/http://www-sul.stanford.edu/depts/ssrg/africa/okellooculi.html |archive-date=17 February 2014 |access-date=17 June 2011}}</ref>
Oculi yafiira Abuja nga 26 ogw'omusanvu mu 2025, ku myaka 83.
== Omulimu gw’ekikugu ==
Ebiwandiiko bya Oculi bijjudde ebinyago ebituufu eby’emboozi, engero, n’amagezi g’abantu. Ebitontome bye, okufaananako n’ebya [[P'Bitek Okot|Okot p’Bitek]] ne [[Joseph Buruga]], binoonya okuddamu okukakasa eby’obuwangwa bya Afirika n’okunenya okufuga kw’amawanga amalala mu Buvanjuba bwa Afirika. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' ]</sup>
== Ebitabo ebirondeddwa ==
* ''Kanti Riti'' (1974).
* ''Malak: Ekitontome ky'ebyobufuzi mu Afirika'' (1976)
* ''Kookolem'' (1978).
* ''Ebizibu by’ebyobulamu mu byalo n’ebibuga bya Afirika'' (1981)
* ''Enkola endala ez’omu Nigeria'' (1987) .
* ''Eby’enfuna by’ebyobufuzi eby’endya embi'' (1987) .
* ''Oluyimba lw'enjuba mu ffe'' (Abatontomi ba Africa; 2000)
* ''Emboozi ku nsonga za Afrika: Endagiriro n'enkomerero z'ekyasa eky'amakumi abiri'' (2000)
* ''Oluyimba lw’Enjuba mu Ffe'' – (2000)
* ''Emboozi ku nsonga za Afirika: Endagiriro n’enkomerero z’ekyasa 21'' – (1999)
* ''Eby’enfuna by’ebyobufuzi eby’endya embi'' – (1987)
* ''Kookolem'' – (1976).
* ''Malak: Ekitontome ky’ebyobufuzi mu Afirika'' – (1976)
* ''Obwakabaka, Abasenze n’Obukulu mu Kenya'' – (1975)
* ''Kanta Riti'' – (1972).
* ''Mulekwa'' – (1968) (ebitontome ebikoleddwa mu katemba) .
* ''Malaaya'' – (1968) .
== Laba ne ==
* [[:en:Ahmadou_Bello_University|Yunivasite ya Ahmadou Bello]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.britannica.com/eb/article-9056741/Okello-Oculi Britannica Online Encyclopedia: Okello Oculi]
* [http://allafrica.com/stories/200802191644.html Africa: Obama Must Tame America for the Continent of His Ancestors ,] ''The Monitor'', 20 February 2008.
7t70dvgo4b6n70f9h1owqzjnm6dgaf5
Naggalabi Buddo
0
13062
48022
2026-04-26T18:16:32Z
24RAY
11014
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1301835541|Naggalabi Buddo]]"
48022
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Olusozi Naggalabi</big>''' (oluusi luwandiikibwa nga Nagalabi) kifo kya byabuwangwa, eddiini n’eby’obusika eyo bakabaka b'Obwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]] gyebabatikirwa engule.<ref>{{Cite web |date=2016-08-31 |title=Naggalabi: Buddo Coronation Site |url=https://www.habariugandatours.com/naggalabi-buddo-coronation-site/ |access-date=2021-04-21 |website=Habari Uganda Tours |language=en-US}}</ref>
Kiteeberezebwa nti kye kifo kabaka w’Obwakabaka bwa Buganda eyasooka gye yawangula olutalo lw’okulwanirira engule oluvannyuma lw’okulwana ne muganda we, Omulangira Bemba. Yalangirira nti bakabaka ba Buganda bonna abaddirira bajja kutikkirwa nga engule mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |title=Naggalabi Coronation Site {{!}} Buganda Tourism |url=https://www.bugandatourism.com/attractions/naggalabi-coronation-site.html |access-date=2021-04-23 |language=en-US}}</ref>
== Ekifo ==
Ekifo ky'ebyafaayo ewakolebwa emikolo gy'okutikira bakabaka (Naggalabi colanation site) kisangibwa ku [[:en:Buddo_hill|lusozi Budo]], mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu ssaza ly’e Busiro.<ref name=":0">{{Cite web |title=Buganda's Founding |url=http://www.buganda.com/kintu.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201111190315/http://www.buganda.com/kintu.htm |archive-date=2020-11-11 |access-date=2021-04-23 |website=www.buganda.com}}</ref> Ekifo kino osobola okukituukako okuva e Kampala -Masaka Highway Site, Bukiikaddyo bw'obugwanjuba mu Disitulikiti ye Kampala n'obuwanvu bwakiromita 14 okuva mu kibuga wakati. Kino osobola okukituukako okuva ku Kajjansi Town Council ekisangibwa ku oluguudo lw’Entebbe. Mu kitundu ekyo mulimu amatendekero g’ebyenjigiriza agawerako okugeza [[:en:King's_College_Budo|Kings College Buddo]] omu ku Bassekabaka ba Buganda,Ssekabaka [[:en:Daudi_Cwa_II_of_Buganda|Daudi Chwa ow'okubiri]] gye yasomera.
== Ebyafaayo ==
Okusinziira ku muwandiisi Neil Kodesh, erinnya Naggalabi lirimu ekikolwa eky'o''kuggala'', <nowiki>''okuggalira ebweru,'' n'ekigambo "bi" ekitegeeza obubi oba akabi bwe kityo ne kivaamu ''ky'ekifo ekibi n'emitawana gye biggalirwa ebweru.'</nowiki><ref>{{Cite web |title=Beyond the Royal Gaze: Clanship and Public Healing in Buganda [Illustrated] 081392927X, 9780813929279 |url=https://dokumen.pub/beyond-the-royal-gaze-clanship-and-public-healing-in-buganda-illustrated-081392927x-9780813929279.html |access-date=2021-04-23 |website=dokumen.pub |language=en}}</ref>
Kiteeberezebwa nti ekifo ky'ebyafaayo ewakolebwa emikolo gy'okutikira bakabaka (Naggalabi Coronation Site) kibaddewo okuva mu kyasa eky’ekkumi n’enya.<ref>{{Cite web |date=2018-07-20 |title=What do you know about Naggalabi; where the Kabaka was coronated? |url=https://nilepost.co.ug/2018/07/20/what-do-you-know-about-naggalabi-where-the-kabaka-was-coronated/ |access-date=2021-04-23 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> Okusinziira ku mukutu gwa yintaneeti ogwa buganda.com, muganda wa Kintu, Bemba yali abeera mu nnyumba eyitibwa Buganda eyali esangibwa e Naggalabi Buddo. Oluvannyuma lw'okuwangula Bemba mu lutalo, Kintu yasula mu maka ga Bemba ng'akabonero k'obuwanguzi bwatyo n'afuuka "omufuzi" w'ennyumba ya Bemba. Oluvannyuma erinnya lino lyatuuka okutegeeza ebitundu byonna Kintu bye yali afuga. Mu kujjukira obuwanguzi bwa Kintu kuva eri Bemba, bakabaka ba Buganda abapya n’olwekyo batikkirwa engule e Naggalabi.<ref name=":0" />
Bassekabaka ba Buganda bakolebwako emikolo egiwerako mu kifo kino nga tebannatikkirwa ngule. Nga bwegwali mumwaka gwa 2020, bakabaka ba Buganda abatakka wansi wa mukaaga be baakatikkirwa engule mukifo ekyo, okuva ku [[:en:Daudi_Cwa_II_of_Buganda|Kabaka Daudi Chwa ow'okubiri (II)]] mu mwaka gwa 1897 okutuuka ku [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Kabaka Muwenda Mutebi ow'okubiri (II)]] afuga kati, eyatikkirwa engule mu mwak gwa 1993.<ref>{{Cite web |date=5 January 2021 |title=60 years in the life of a Kabaka |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/60-years-in-the-life-of-a-kabaka-1607166 |access-date=2021-04-23 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 February 2021 |title=1993 Coronation: journey that dates back to 1956 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/1993-coronation-journey-that-dates-back-to-1956-1549286 |access-date=2021-04-23 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-07-09 |title=Naggalabi Buddo: Buganda's Coronation Site - buganda cultural sites |url=https://www.ugandasafaristours.com/blog/naggalabi-buddo-bugandas-coronation-site.html |access-date=2021-04-14 |website=Uganda Safaris |language=en-US}}</ref>
== Ebifo eby’enjawulo ==
Waliwo ebifo ebiwerako eby'enjawulo ebisangibwa mukifo ewasangibwa eby'afaayo by'obwakabaka, ng’ekisinga obukulu kye kibira ky’e Nakibuuka (mu kitundu kino ekiyitibwa ''akabira Nakibuuka'' ) awakolebwa emikolo gy’okutikkira engule egisembayo era egisinga obukulu.<ref name=":1">{{Cite web |date=2018-07-20 |title=What do you know about Naggalabi; where the Kabaka was coronated? |url=https://nilepost.co.ug/2018/07/20/what-do-you-know-about-naggalabi-where-the-kabaka-was-coronated/ |access-date=2021-04-19 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
Waliwo n’ennyumba ya Buganda (mu kitundu emanyiddwa nga ''akayumba Buganda)'' okugata kwekyo omuti Mboneredde, wansi we kigambibwa nti ye kkooti ya Kisekwa.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[:en:Kasubi_Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.buganda.or.ug/ Omukutu omutongole ogw'obwakabaka bwa Buganda]
[[Category:Buganda]]
luxl5er4eu9awpyo0foaadib9acbkdu
48023
48022
2026-04-26T18:19:31Z
24RAY
11014
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1301835541|Naggalabi Buddo]]"
48023
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Olusozi Naggalabi</big>''' (oluusi luwandiikibwa nga Nagalabi) kifo kya byabuwangwa, eddiini n’eby’obusika eyo bakabaka b'Obwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]] gye batikirwa engule.<ref>{{Cite web |date=2016-08-31 |title=Naggalabi: Buddo Coronation Site |url=https://www.habariugandatours.com/naggalabi-buddo-coronation-site/ |access-date=2021-04-21 |website=Habari Uganda Tours |language=en-US}}</ref>
Kiteeberezebwa nti kye kifo kabaka w’Obwakabaka bwa Buganda eyasooka gye yawangula olutalo lw’okulwanirira engule oluvannyuma lw’okulwana ne muganda we, Omulangira Bemba. Yalangirira nti bakabaka ba Buganda bonna abaddirira bajja kutikkirwa nga engule mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |title=Naggalabi Coronation Site {{!}} Buganda Tourism |url=https://www.bugandatourism.com/attractions/naggalabi-coronation-site.html |access-date=2021-04-23 |language=en-US}}</ref>
== Ekifo ==
Ekifo ky'ebyafaayo ewakolebwa emikolo gy'okutikira bakabaka (Naggalabi colanation site) kisangibwa ku [[:en:Buddo_hill|lusozi Budo]], mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu ssaza ly’e Busiro.<ref name=":0">{{Cite web |title=Buganda's Founding |url=http://www.buganda.com/kintu.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201111190315/http://www.buganda.com/kintu.htm |archive-date=2020-11-11 |access-date=2021-04-23 |website=www.buganda.com}}</ref> Ekifo kino osobola okukituukako okuva e Kampala -Masaka Highway Site, Bukiikaddyo bw'obugwanjuba mu Disitulikiti ye Kampala n'obuwanvu bwakiromita 14 okuva mu kibuga wakati. Kino osobola okukituukako okuva ku Kajjansi Town Council ekisangibwa ku oluguudo lw’Entebbe. Mu kitundu ekyo mulimu amatendekero g’ebyenjigiriza agawerako okugeza [[:en:King's_College_Budo|Kings College Buddo]] omu ku Bassekabaka ba Buganda,Ssekabaka [[:en:Daudi_Cwa_II_of_Buganda|Daudi Chwa ow'okubiri]] gye yasomera.
== Ebyafaayo ==
Okusinziira ku muwandiisi Neil Kodesh, erinnya Naggalabi lirimu ekikolwa eky'o''kuggala'', <nowiki>''okuggalira ebweru,'' n'ekigambo "bi" ekitegeeza obubi oba akabi bwe kityo ne kivaamu ''ky'ekifo ekibi n'emitawana gye biggalirwa ebweru.'</nowiki><ref>{{Cite web |title=Beyond the Royal Gaze: Clanship and Public Healing in Buganda [Illustrated] 081392927X, 9780813929279 |url=https://dokumen.pub/beyond-the-royal-gaze-clanship-and-public-healing-in-buganda-illustrated-081392927x-9780813929279.html |access-date=2021-04-23 |website=dokumen.pub |language=en}}</ref>
Kiteeberezebwa nti ekifo ky'ebyafaayo ewakolebwa emikolo gy'okutikira bakabaka (Naggalabi Coronation Site) kibaddewo okuva mu kyasa eky’ekkumi n’enya.<ref>{{Cite web |date=2018-07-20 |title=What do you know about Naggalabi; where the Kabaka was coronated? |url=https://nilepost.co.ug/2018/07/20/what-do-you-know-about-naggalabi-where-the-kabaka-was-coronated/ |access-date=2021-04-23 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> Okusinziira ku mukutu gwa yintaneeti ogwa buganda.com, muganda wa Kintu, Bemba yali abeera mu nnyumba eyitibwa Buganda eyali esangibwa e Naggalabi Buddo. Oluvannyuma lw'okuwangula Bemba mu lutalo, Kintu yasula mu maka ga Bemba ng'akabonero k'obuwanguzi bwatyo n'afuuka "omufuzi" w'ennyumba ya Bemba. Oluvannyuma erinnya lino lyatuuka okutegeeza ebitundu byonna Kintu bye yali afuga. Mu kujjukira obuwanguzi bwa Kintu kuva eri Bemba, bakabaka ba Buganda abapya n’olwekyo batikkirwa engule e Naggalabi.<ref name=":0" />
Bassekabaka ba Buganda bakolebwako emikolo egiwerako mu kifo kino nga tebannatikkirwa ngule. Nga bwegwali mumwaka gwa 2020, bakabaka ba Buganda abatakka wansi wa mukaaga be baakatikkirwa engule mukifo ekyo, okuva ku [[:en:Daudi_Cwa_II_of_Buganda|Kabaka Daudi Chwa ow'okubiri (II)]] mu mwaka gwa 1897 okutuuka ku [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Kabaka Muwenda Mutebi ow'okubiri (II)]] afuga kati, eyatikkirwa engule mu mwak gwa 1993.<ref>{{Cite web |date=5 January 2021 |title=60 years in the life of a Kabaka |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/60-years-in-the-life-of-a-kabaka-1607166 |access-date=2021-04-23 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 February 2021 |title=1993 Coronation: journey that dates back to 1956 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/1993-coronation-journey-that-dates-back-to-1956-1549286 |access-date=2021-04-23 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-07-09 |title=Naggalabi Buddo: Buganda's Coronation Site - buganda cultural sites |url=https://www.ugandasafaristours.com/blog/naggalabi-buddo-bugandas-coronation-site.html |access-date=2021-04-14 |website=Uganda Safaris |language=en-US}}</ref>
== Ebifo eby’enjawulo ==
Waliwo ebifo ebiwerako eby'enjawulo ebisangibwa mukifo ewasangibwa eby'afaayo by'obwakabaka, ng’ekisinga obukulu kye kibira ky’e Nakibuuka (mu kitundu kino ekiyitibwa ''akabira Nakibuuka'' ) awakolebwa emikolo gy’okutikkira engule egisembayo era egisinga obukulu.<ref name=":1">{{Cite web |date=2018-07-20 |title=What do you know about Naggalabi; where the Kabaka was coronated? |url=https://nilepost.co.ug/2018/07/20/what-do-you-know-about-naggalabi-where-the-kabaka-was-coronated/ |access-date=2021-04-19 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
Waliwo n’ennyumba ya Buganda (mu kitundu emanyiddwa nga ''akayumba Buganda)'' okugata kwekyo omuti Mboneredde, wansi we kigambibwa nti ye kkooti ya Kisekwa.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[:en:Kasubi_Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.buganda.or.ug/ Omukutu omutongole ogw'obwakabaka bwa Buganda]
[[Category:Buganda]]
epxx61kc15k0b0fdh3ojn2htjy6ulf2
Sauti Ya Africa
0
13063
48026
2026-04-26T18:54:18Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1323687111|Sauti Ya Africa]]"
48026
wikitext
text/x-wiki
'''Sauti Ya Africa (SYA)''' ( ''"Eddoboozi lya Afirika"'' mu [[Lango King, ‘Won Nyaci’ Yosam Odur Ebii Dies at 99 Years|Luswahili]] ), aba Commonwealth Music Ambassadors, kibiina kya bayimbi mu [[Yuganda|Uganda]] . Kyekibinja kya basajja [[Lango King, ‘Won Nyaci’ Yosam Odur Ebii Dies at 99 Years|abasatu]] ababadde bayimba bombi okuva nga mu mwaka gwa 2005. <ref name="One">{{Cite web |last=Lumu |first=David |date=5 March 2016 |title=Sauti Ya Africa: Story behind the music trendsetters |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/42920-sauti-ya-africa-story-behind-the-music-trendsetters |access-date=24 January 2018}}</ref> <ref name="Two">{{Cite web |last=Arafat Ndugga, Isaac |date=14 June 2014 |title=Sauti Ya Africa thrill audience at Sound Cup |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Sauti-Ya-Africa-thrill-audience-at-Sound-Cup/812796-2347438-47eja0/index.html |access-date=25 January 2018}}</ref> <ref name="Three">{{Cite web |last=Muleyi |first=Solomon |date=4 December 2013 |title=The Sauti Ya Africa breathtaking Christmas concert |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1335343/sauti-ya-africa-breathtaking-christmas-concert |access-date=25 January 2018}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bammemba ba bbandi eno baasikirizibwa okwagala kwabwe okw'omuggundu eri emiziki.nga tebannatandika kibiina kino .Ekibiina kino ky6abuulirirw Ulrike Wilson eyali akikiirira ekitongole kya [[Lango King, ‘Won Nyaci’ Yosam Odur Ebii Dies at 99 Years|IMF]] mu Uganda mu kiseera ekyo. Bammemba bonna baatikkirwa mu kibiina kya [[Lango King, ‘Won Nyaci’ Yosam Odur Ebii Dies at 99 Years|Associated Board of the Royal Schools of Music]] ( [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|ABRSM]] ) ekisangibwa [[Great Britain|mu Bungereza.Mu]] 2007 baayitibwa okuyimba mu [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|lukiiko lw’abakulira gavumenti ya Commonwealth 2007]], olwatuula mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="One">{{Cite web |last=Lumu |first=David |date=5 March 2016 |title=Sauti Ya Africa: Story behind the music trendsetters |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/42920-sauti-ya-africa-story-behind-the-music-trendsetters |access-date=24 January 2018}}</ref>
== Bammemba ba bbandi ==
'''Benjamin Katumba''', [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|bass baritone]], nga yali mmemba wa Bunamwaya Church Choir, okuva ku myaka munaana. Oluvannyuma yali mmemba wa [[Lutikko ya Namirembe|Namirembe Cathedral Choir]] ng'ali mu siniya ku ''ssomero lya Mengo Secondary School'' . Yatikkirwa diguli ya [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|Esooka mu bya arts]] mu [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|by'okuyimba]], okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name="One">{{Cite web |last=Lumu |first=David |date=5 March 2016 |title=Sauti Ya Africa: Story behind the music trendsetters |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/42920-sauti-ya-africa-story-behind-the-music-trendsetters |access-date=24 January 2018}}</ref>
'''Francis Derrick Mutesasira''', a [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|baritone]], yeegatta ku Namirembe Cathedral Choir nga boy chorister, n’asituka okuyita mu nnyiriri n’afuuka dayirekita w’ennyimba mu kkwaaya eno. Yasomera mu [[King's College, Budo|King's College Budo]], nga tannayingira Makerere University, gye yatikkirwa [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|diguli eyookubiri]] mu [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|by'okuteekateeka ebibuga]] . <ref name="One">{{Cite web |last=Lumu |first=David |date=5 March 2016 |title=Sauti Ya Africa: Story behind the music trendsetters |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/42920-sauti-ya-africa-story-behind-the-music-trendsetters |access-date=24 January 2018}}</ref>
'''George Ssemaganda''', a [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|high baritone]], [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|muyimbi wa bifaananyi]] . Yali muyimbi omukulu mu bbandi ya The Baxmba waves. Okwagala kwe okutumbula obusobozi bwe obw’amaloboozi, kwe kwamuleetera okwewandiisa mu Private Vocal Tutor, gye yasisinkanira abalala ababiri. <ref name="One">{{Cite web |last=Lumu |first=David |date=5 March 2016 |title=Sauti Ya Africa: Story behind the music trendsetters |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/42920-sauti-ya-africa-story-behind-the-music-trendsetters |access-date=24 January 2018}}</ref>
== Ettuttumu ly’ensi yonna ==
Oluvannyuma lw’okuyimbira ebbanga eriwerako mu ggwanga, enkolagana y’ababiri bano eya silky yafuna okusiimibwa mu nsi yonna ekyaviirako enkolagana eziwerako mu Bulaaya nga bayimba ne Mezzo Soprano omututumufu mu nsi yonna [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|Katherine Jenkins]] era eri abakulembeze b’ensi yonna omuli [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|Rothschild family, Rockefeller family, President Obasanjo, Tony Elumelu]] Foundation, [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|Bill clinton]] n’abalala bangi mu 2014. SYA (Sauti Ya Africa) ku nkomerero y’omwaka ogwo baali mu baali bayitiddwa nga [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|Meeya wa London]] okuyimba mu [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|lulyo olulangira mu Bungereza]] . Kino kyabaviirako [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|Elizabeth II]] okutikkirwa engule ''ya Commonwealth Music Ambassadors'' .
== Ebijjuliziddwa ==
7bdyxedp6dyx6ydrexmgtjqzokg0c28
DJ Shiru
0
13064
48028
2026-04-26T19:00:05Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1336633252|DJ Shiru]]"
48028
wikitext
text/x-wiki
[[File:DJ_Shiru.JPG|thumb|DJ Shiru ng'ayimba mu mpaka za Buzz Teenz Awards eza 2014 mu Kampala mu Uganda]]
'''Kiberu Bashir''' (yazaalibwa 27 ogwomusanvu 1986) Okuva e Nyendo, Masaka ,amannyiddwa n'erinnya lye ery'oku siteegi '''DJ SHIRU''' muyimbi munnayuganda [[wmfdashboard:courses/Wikimedia_Community_User_Group_Uganda/Luganda_Wikipedia_Mentorship_2026|muyimbi wa disiki]] era pulodyusa wa ddisiki. Omulimu gwe yagutandikira ku myaka emito ng’agoberera muganda we, DJ Rota omututumufu mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]] . Ye mutegesi wa pulogulaamu ya DanceFloor ku emu ku siteegi za Uganda ezisinga obukulu [[97.7 Record FM]] . <ref>{{Cite web |date=2019-08-24 |title=Record FM's DJ Shiru Fills Club Ambiance To The Brim! |url=https://ejazzug.com/record-fms-dj-shiru-fills-club-ambiance-to-the-brim/ |access-date=2019-12-06 |website=E-Jazz UG |language=en-GB}}</ref>
DJ Shiru ategeka emikolo buli mwaka omuli: The Mega-Shirumatic Experience <ref>"Mega Shirumatic experience back". ''The Kampala Sun''. Archived from the original on 8 December 2019. Retrieved 8 December 2019.</ref> ne East African Deejayz Carnival.
== Laba ne ==
* [[Jose Chameleone|Jose Chameleone, omusajja omulala]]
* DJ asinga omwaka 2013 "Hipipo Awards" <ref>{{Cite web |date=2013-02-10 |title=HiPipo Music Awards 2013 winners. |url=https://theedgeafrica.wordpress.com/2013/02/10/hipipo-music-awards-2013-winners/ |access-date=2019-12-08 |website=The Edge Africa |language=en}}</ref>
* DJ asinga omwaka 2014 "Hipipo Awards" <ref>{{Cite web |title=Bebe bags six trophies at hipipo music awards |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bebe-bags-six-trophies-at-hipipo-music-awards/812796-2200546-dn9aa/index.html |access-date=2019-12-08 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
* DJ asinga omwaka 2015/16 "Hipipo Awards" <ref>{{Cite web |title=Winners at HiPipo Music Awards 2015 {{!}} TheLead™ |url=http://www.thelead.ug/news/winners-at-hipipo-music-awards-2015 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191208180312/http://www.thelead.ug/news/winners-at-hipipo-music-awards-2015 |archive-date=8 December 2019 |access-date=2019-12-08 |website=www.thelead.ug}}</ref>
* Yawangudde engule ya Lifetime Achievement Award ng'ajaguza emyaka 10 egy'okuwangula engule za 2016 "Buzz Teen Awards" <ref>{{Cite web |last=Sqoop |date=13 May 2016 |title=DJ Shiru to receive lifetime achievers award – Sqoop – Its deep |url=http://www.sqoop.co.ug/201605/four-one-one/dj-shiru-to-receive-lifetime-achievers-award.html |access-date=2019-12-08 |language=en-US}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
p0b1okz801eity4c52xiarwuli2fb7f
Yvonne Mpambara
0
13065
48038
2026-04-26T19:34:46Z
Rtr PK
11024
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1333412186|Yvonne Mpambara]]"
48038
wikitext
text/x-wiki
'''Yvonne Mpambara''' (yazaalibwa c. 1991 ) Munnayuganda, munnamateeka era omulwanirizi w’eddembe. Mu 2025, yalangirira okwesimbawo ku bwannamunigina mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwo bwa Pulezidenti okwa 2026]], wadde nga teyalabikira mu kalulu akasembayo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Mpambara yazaalibwa [[:en:Kanungu|Kanungu]], akabuga akali mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] ya [[:en:Uganda|Uganda]]; yakulira [[:en:Kabale|Kabale]]. Taata wa Mpambara yafa ng'akyali mwana muto.
Mpambara yasomera ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], n’atikkirwa [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli]] mu mateeka; yeyongerayo n'okusoma nafuna diguli ye ey'okubiri mu mateeka [[:en:Master_of_Laws|LLM]] okuva ku [[:en:University_of_East_London|yunivasite y'e East London]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] .
== Omulimu ==
=== Omulimu gw’amateeka ===
Mpambara bwe yakomawo mu Uganda okuva mu misomo, yakola n’ebibiina eby’enjawulo ebivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’ebibiina by’obwannakyewa, omuli SRHR Alliance Uganda, [[:en:Reach_a_Hand_Uganda|Reach a Hand Uganda]], ne African Youth Caucus. Mu 2016, yali omu ku bannakyewa okuva mu kibiina kya Forum for Women in Democracy abakwatibwa wabweru wa [[:en:National_Theatre_of_Uganda|National Theatre of Uganda]] ; webali bategese okutambula okugenda mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okwekalakaasa nga bawakanya enteekateeka z’okukyusa ssemateeka wa Uganda okuggyawo ekkomo ku myaka gy’omukulembeze w’eggwanga, ekyandisobozesezza [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] aluddewo, [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], okuddamu okuvuganya mu bisanja ebirala Ebbago ly’etteeka erirongoosa ssemateeka nnamba 2 2017 lyasembayo okuteekebwako omukono ne lifuuka etteeka nga 27 ogwekkuminebiri 2017.
=== Kampeyini z'obwa Pulezidenti ===
Nga 26 ogwomunaana 2025, Mpambara yalangirira nti yali agenda kwesimbawo ku bwapulezidenti kubwanamunigina mu kulonda kwa bonna okwa 2026. Abakyala basatu bokka be baali besimbyewo ku bwapulezidenti, nga tewali n’omu ku bo yalondebwa. Ku bakyala 15 abassa omukono ku kiwandiiko ekitongole ekiraga nti baagala okwesimbawo, basatu bokka okuli Mpambara be baafuna emikono egimala okuva mu balonzi okutwalibwa ng’abayinza okwesimbawo mu lukalala olutongole olwafulumizibwa [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|akakiiko k’ebyokulonda mu Uganda]] . <ref name=":2" />
Kakuyege wa Mpambara yayimirira ku nfuga etasosola, okutuusa obuweereza n’okutereeza mu mateeka, era n’akkaatiriza embeera ya Uganda ng’omukulembeze w’ekitundu mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] . Yasaba okugabanya obuyinza okusingawo okuva mu Kampala okulaba [[:en:Regions_of_Uganda|ng’ebitundu]] ne [[:en:Districts_of_Uganda|disitulikiti]] bikiikirirwa bulungi mu kusalawo. Mpambara yavumirira gavumenti okukozesa eby’obugagga n’amateeka gaayo agakosa abantu bowansi, omuli abavuzi ba [[:en:Boda_boda|boda boda]], abakyala, abavubuka, abalema, abaazirwanako, abalimi, abayimbi, bannekolera gyange, abakozi mu mu gig economy n’abasawo abali ku mwanjo. Yalaga amateeka agakugira okufuna obuwereza munsonga z'omukwano n'okuzaala nga gavuddeko omuwendo gw'abavubuka [[:en:Teenage_pregnancy|abafuna embuto]] okweyongera . Mpambara yakozesezza akabonero ka "#ShiftThePower" okutumbula kampeyini ze.
Nga 25 September 2025, akakiiko k’ebyokulonda kakakasa abantu munaana abesimbyewo ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 2026; tewali bakazi baalondeddwa. Mpambara yatekayo okwemulugunya kwe eri akakiiko, ngalaga nga engeri y'okukakasibwa nga eyesimbyewo wetali "nambulukufu" era nganenya ab'ebyokwerinda okumulemesa nga agezaako okufuna emikono okuva mu disituliki za Uganda ez'enjawulo, ekyetagisa okukakasibwa nga ey'esimbyewo mu butongole, kyeyagamba ekyamuletera okufiirwa "enkumi" z'emikono. Akakiiko k’ebyokulonda tekaawagira kwemulugunya kwa Mpambara, wadde okwemulugunya kw’abakyala abalala abaali besimbyewo.
Oluvanyuma lwa kampeyini ze okuggwa, Mpambara yawandiikira olupapula lw'amawulire olwa Bungereza olwa ''The Guardian'' ekiwandiiko mwe yategeerezza nti yafuna okutulugunyizibwa okuva mu basajja mu kampeyini ze zonna, omuli n'okumusaba okwegatta, kwossa nokuyitibwa "omukessi wa Rwanda" n'okumulumiriza okwegatta ne [[:en:President_of_Rwanda|pulezidenti wa Rwanda]], [[:en:Paul_Kagame|Paul Kagame]] . Kampeyini eno yagyogerako nga "ekimu kibise. Mpambara yagattako okunenya akakiiko k’ebyokulonda olw’okuwandiisa abo bokka abesimbyewo okuva mu bibiina by’obufuzi ebimaze ebbanga nga biyimiriddewo, ng'ategeeza nti ebibiina ng’ebyo tebiwa bakyala bifo bya buyinza wadde obuyinza, ekibalemesa okwesimbawo ng’abeesimbyewo mu bibiina ebitongole ku bwapulezidenti. <ref name=":3" />
=== Okulwanirira eddembe okwaddirira ===
Oluvanyuma lw’okumaliriza kampeyini ze, Mpambara yatondikawo ekibiina kya Foundation for Female Presidential Aspirants, ekyagendereramu okuwagira abakulembeze abakyala mu Uganda mu biseera eby’omu maaso. Era yalaga ekigendererwa kye eky’okutandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekya Women Freedom Fighters nga kyabakyala bonna.
== Laba ne ==
* [[:en:2021_Ugandan_general_election|Akalulu ka Uganda aka 2021]]
* [[:en:Nancy_Kalembe|Nancy Kalembe]]
* [[:en:2026_Ugandan_general_election|Akalulu ka Uganda aka 2026]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
ftjxnquip71w7esjhrm5swkp9hpjhn6
Uganda National Contemporary Ballet
0
13066
48039
2026-04-26T19:40:53Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1251871664|Uganda National Contemporary Ballet]]"
48039
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Uganda National Contemporary Ballet''' oba '''UNCB''' [[Serena hotel, Sheraton Hotel, Hotel Africana|kkampuni ya mazina]] [[Yuganda|eya Uganda]] eyatandikibwawo mu 2007 nga '''Burudani Dance Company''' .
== Ebyafaayo ==
Mu gwomwenda nga 16, 2007, nga bawagirwa [[Serena hotel, Sheraton Hotel, Hotel Africana|Alliance Française]] ne UGCS/ [[Serena hotel, Sheraton Hotel, Hotel Africana|Goethe Instiute]], Black & White ne Memories of Child Soldiers zayanjulwa omulundi ogwasooka mu Ndere Center mu [[Kampala]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda National Contemporary Ballet Ends Year in Style |url=http://ugandanationalculturalcentre.blogspot.com/2009/12/uganda-national-contemporary-ballet.html |access-date=24 July 2013}}</ref> Ebivvulu bino ,nga byetabiddwamu abazinyi ba Uganda abakugu 15 era nga byakolebwa Valerie Miquel, byatunulirwa nnyo nekiba nti ekibiina kino kyagenda mu maaso n'okukola kkampuni ya Burudani Dance Company ekulemberwa Valerie Miquel nga Dayirekita wa Kkampuni.
== Okuyiiya ==
* Omuyambi: [[John Nagenda]], Omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu, mu by’amawulire n’enkolagana n’abantu Republic of Uganda
* Dayirekita: Valérie Miquel
* Omuyambi wa Dayirekita : Omuyimbi Peter Kalifa
* Omuwandiisi w’ebivvulu: Valérie Miquel
* Omukubi w’ebivuga: Samuel Nalangira
* Abazinyi: Ricky Obonyo, Peter Kalifa, Sarah Zawedde, Valerie Miquel, Mayambala Jonathan, Herbert Ssimbwa, ne Shafik Walusimbi
== Ebikukwatako ==
Mu gwomwenda 2007, kkampuni eno yalagibwa mu pulogulaamu ya ttivvi emanyiddwa ennyo mu Bufalansa n’Abagirimaani [[Serena hotel, Sheraton Hotel, Hotel Africana|eya Arte]] Metropolis. Mu gwokubiri 2008 UNCB yayimbira Pulezidenti wa Germany n’ekibinja kye, wamu n’abakiise ba gavumenti ya Uganda wansi wa Burudani Dance Company. UNCB ebadde etalaga Bufalansa mu gwokutaano 2008, Girimaani mu gwomwenda okutuuka mu gwekkumi 2008, ne East Africa mu gwekkumi 2008. Okuva mu gwokusatu 2009, kkampuni ya Burudani Dance Company yakyusa erinnya n’efuuka Uganda National Contemporary Ballet (UNCB). UNCB ekola ebivvulu ebitakka wansi wa bibiri buli mwezi ku [[Uganda National Cultural Centre|National Theatre mu Kampala]] n’ebivvulu ebiwerako ku mikolo gy’ebitongole ku [[Serena hotel, Sheraton Hotel, Hotel Africana]] kw’ogatta ebifo bingi eby’engeri eno nga [["Mega Shirumatic experience back". The Kampala Sun. Archived from the original on 8 December 2019. Retrieved 8 December 2019.|Munyoyo]] n’ebirala.
UNCB era ekoze ebitundutundu by’ebintu bino wammanga : Goethe Centre, [["Mega Shirumatic experience back". The Kampala Sun. Archived from the original on 8 December 2019. Retrieved 8 December 2019. "Mega Shirumatic experience back". The Kampala Sun. Archived from the original on 8 December 2019. Retrieved 8 December 2019.|Alliance Française]], Europe Uganda Village, Orange, International Women Organization, Goethe Centrum, the Global 2009 Smart Partnership Dialogue, [["Mega Shirumatic experience back". The Kampala Sun. Archived from the original on 8 December 2019. Retrieved 8 December 2019.|Rotary Club]], Thermal Cool Uganda, [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bisolo by’omu nsiko]] okuyambako okukuza omwaka gw’ensi yonna ogwa Gorilla, Ekitebe kya Japan, Fang Fang Restaurant (Omwaka omuggya ogw’Abachina), Ekitebe kya Norway, ng’omu ku musomo gw’ensi yonna ogwa... eddembe ly'abakyala, olw'okutangira obutabanguko mu maka mu Uganda.
== Ebijjuliziddwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
fw2b24h7pzpes0acptu95q5p211c5u8
East African Bashment Crew
0
13067
48040
2026-04-26T19:52:22Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1300374974|East African Bashment Crew]]"
48040
wikitext
text/x-wiki
'''East African Bashment Crew''' (era emanyiddwa nga '''East African Reggae Bashment Crew''' ) kibiina kya Reggae [[Serena hotel, Sheraton Hotel, Hotel Africana|ekya Kenya - Uganda]] ekyatandikibwawo omuyimbi Omuyuganda Bebe Cool n'abantu ab'omulembe gwe. <ref>{{Cite web |last=Ibrahim Leighton |first=Kabunga |date=2018-02-23 |title=Bebe cool official website |url=https://www.bebecoolug.com |access-date= |website=}}</ref> Kirimu bammemba basatu, [[Bebe Cool]] okuva mu Uganda, n'aba Kenya ababiri [[Serena hotel, Sheraton Hotel, Hotel Africana|Necessary Noize]] ( [[Serena hotel, Sheraton Hotel, Hotel Africana|Kevin Wyre]] ne [[Serena hotel, Sheraton Hotel, Hotel Africana|Nazizi]] ). Bonsatule baali bayimbi abatandikiddwawo dda mu kiseera ekibiina we kyatandikibwawo mu 2005. <ref>The Standard, September 4, 2009: A decade in music</ref> Nga ba mmemba b'ekibiina kino essira baalitadde ku pulojekiti zaabwe enkulu East African Bashment Crew eddamu okukwatagana buli kadde. <ref>The Standard, July 24, 2009: The Lovechild: Ten years wiser</ref>
Oluyimba lwabwe "Africa Unite" luli mu lutambi lwa ''African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall'' olukung'aanya olutambi lwa [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|Out Here Records]] . <ref>Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110719071848/http://www.outhere.de/outhere/?p=677|date=2011-07-19}}</ref>
== Engule ==
'''Okuwangula:'''
* 2006 [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|Pearl of Africa Music Awards]] - Oluyimba lw'omwaka ("Oluyimba lw'omuliro") <ref>Ugandaonline.net: PAM Awards 2006 Winners</ref>
* 2007 [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|Channel O Music Video Awards]] - Vidiyo Y'omwaka ("Kube") <ref>Seven Ugandans Competing for the 2005 KORA Awards</ref>
'''Abasunsuddwa:'''
* 2005 [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|KORA Awards]] - Ekikolwa kya Reggae/Ragga ekisinga obulungi mu Afrika <ref>Seven Ugandans Competing for the 2005 KORA Awards</ref>
* [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|2006 Kisima Music Awards]] - Ragga asinga & Reggae asinga <ref>Yardflex.com, July 13, 2009: Kisima Music Awards in Kenya {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160706200951/http://www.yardflex.com/archives/000586.html|date=2016-07-06}}</ref>
* [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|2008 MTV Africa Music Awards]] - Ekibiina ekisinga obulungi <ref>Museke, October 8, 2008: MTV Africa Music Awards (MAMAs) 2008 - the nominees {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110714134121/http://www.museke.com/node/2230|date=2011-07-14}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
da987f9m4af4cmm7wb5fzey6jpbrwbn
48055
48040
2026-04-26T23:22:27Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1300374974|East African Bashment Crew]]"
48055
wikitext
text/x-wiki
'''East African Bashment Crew''' (era emanyiddwa nga '''East African Reggae Bashment Crew''' ) kibiina kya Reggae [[The Standard, September 4, 2009: A decade in music|ekya Kenya - Uganda]] ekyatandikibwawo omuyimbi Omunnayuganda Bebe Cool n'abantu ab'omulembe gwe. <ref>{{Cite web |last=Ibrahim Leighton |first=Kabunga |date=2018-02-23 |title=Bebe cool official website |url=https://www.bebecoolug.com |access-date= |website=}}</ref> Kirimu bammemba basatu, [[Bebe Cool]] okuva mu Uganda, n'aba Kenya ababiri [[The Standard, September 4, 2009: A decade in music|Necessary Noize ( Kevin Wyre]] ne [[The Standard, September 4, 2009: A decade in music|Nazizi]] ). Bonsatule baali bayimbi abatandikibwawo dda mu kiseera ekibiina we kyatandikibwawo mu 2005. <ref>The Standard, September 4, 2009: A decade in music</ref> Nga bammeemba b'ekibiina kino essira baaliteeka nnyo ku pulojekiti zaabwe enkulu,East African Bashment Crew eddamu okukwatagana buli kadde.<ref>The Standard, July 24, 2009: The Lovechild: Ten years wiser</ref>
Oluyimba lwabwe "Africa Unite" luli mu lutambi lwa ''African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall'' olukung'aanya olutambi lwa [[Ugandaonline.net: PAM Awards 2006 Winners|Out Here Records]] . <ref>Out Here Records: [http://www.outhere.de/outhere/?p=677 African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110719071848/http://www.outhere.de/outhere/?p=677|date=2011-07-19}}</ref>
== Engule ==
'''Okusinga:'''
* 2006 [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Pearl of Africa Music Awards]] - Oluyimba lw'omwaka ("Oluyimba lw'omuliro") <ref>Ugandaonline.net: PAM Awards 2006 Winners</ref>
* 2007 [[Museke: Channel O Music Video Awards 2007 winners Archived 2016-03-04 at the Wayback Machine|Channel O Music Video Awards]] - Akatambi K'omwaka ("Kube") <ref>Museke: Channel O Music Video Awards 2007 winners {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160304094232/http://museke.com/index.php?q=node%2F1534|date=2016-03-04}}</ref>
'''Abasunsuddwa:'''
* 2005 [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|KORA Awards]] - Ekikolwa kya Reggae/Ragga ekisinga obulungi mu Afrika <ref>Seven Ugandans Competing for the 2005 KORA Awards</ref>
* [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|2006 Kisima Music Awards]] - Ragga asinga & Reggae asinga <ref>Yardflex.com, July 13, 2009: Kisima Music Awards in Kenya {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160706200951/http://www.yardflex.com/archives/000586.html|date=2016-07-06}}</ref>
* [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|2008 MTV Africa Music Awards]] - Ekibiina ekisinga obulungi <ref>Museke, October 8, 2008: MTV Africa Music Awards (MAMAs) 2008 - the nominees {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110714134121/http://www.museke.com/node/2230|date=2011-07-14}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
47ll85r15as0dd45djr5skkvfk55pt5
Watoto Children's Choir
0
13068
48043
2026-04-26T20:08:36Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1304886306|Watoto Children's Choir]]"
48043
wikitext
text/x-wiki
'''Kkwaaya y'abaana e Watoto''' kibiina kya [[Seven Ugandans Competing for the 2005 KORA Awards|kkwaaya z'abaana]] mu Africa ezisangibwa mu [[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]], ku [[Seven Ugandans Competing for the 2005 KORA Awards|kkanisa ya Watoto]] . Batalaaga ensi yonna.<ref>https://www.thereview.ca/2017/01/17/watoto-childrens-choir-signs-wonders-concert/</ref><ref>{{Cite web |title=Watoto Children’s Choir to kick off UK tour in Canning Town - Home - Newham Recorder<!-- Bot generated title --> |url=http://www.newhamrecorder.co.uk/home/watoto_children_s_choir_to_kick_off_uk_tour_in_canning_town_1_4843122 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170202011115/http://www.newhamrecorder.co.uk/home/watoto_children_s_choir_to_kick_off_uk_tour_in_canning_town_1_4843122 |archive-date=2017-02-02 |access-date=2020-09-27}}</ref><ref>{{Cite web |title=African children’s choir to perform in Ormond Beach {{!}} Daytona Times<!-- Bot generated title --> |url=http://daytonatimes.com/2017/01/african-childrens-choir-to-perform-in-ormond-beach/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181028225602/http://daytonatimes.com/2017/01/african-childrens-choir-to-perform-in-ormond-beach/ |archive-date=2018-10-28 |access-date=2020-09-27}}</ref> Buli kkwaaya erimu abaana nga kkumi na munaana ku abiri mu babiri okuva mu [[Yuganda|Uganda]] . Okulambula kwabwe kusonda ssente wamu n'okumanyisa abantu abaana abataliiko mwasirizi aba Watoto mu [[Kampala]] .
[[File:Edinburgh_Military_Tattoo,_2006_(08).jpg|alt=A Watoto Children's Choir performing at the Edinburgh Military Tattoo in Scotland in 2006|left|thumb|Kkwaaya y’abaana e Watoto ng’eyimba mu kifo ekimanyiddwa nga [https://www.thereview.ca/2017/01/17/watoto-childrens-choir-signs-wonders-concert/ Edinburgh Military Tattoo] mu Scotland mu 2006]]
“Watoto” kitegeeza "Abaana" mu [https://www.thereview.ca/2017/01/17/watoto-childrens-choir-signs-wonders-concert/ Luswayiri] . Kkwaaya eno erimu abaana abafiiriddwa omuzadde omu oba bombi, emirundi mingi nga kivudde ku [[Siriimu|mukenenya]] . <ref>{{Cite web |title=Who We Are |url=https://www.watoto.com/about/history/}}</ref> Watoto addukanya kkwaaya mukaaga, ezitalaaga [[Asia]], [https://www.thereview.ca/2017/01/17/watoto-childrens-choir-signs-wonders-concert/ Australia], [[Bulaaya]], ne [[North America|North]] ne [[South America]] . Kkwaaya zino zitambula ne ttiimu y'abakulembeze abakulu abalabirira abaana era nga nabo baddukanya n'enteekateeka ya buli lunaku eyokulambula ku luguudo .Kkwaaya eno ebadde atalaaga Asia, Australia, Brazil, Canada ne China.<ref name="scmp20120312"><sup>[''permanent dead link'']</sup> Performance of the YMCA at the Hong Kong Christian College in Hong Kong, China.</ref><ref>[https://www.yhkcc.edu.hk/filemanager/ymcacc_newsclipping/en/upload/31/16_Ys%20Opinion_May%2012%20Issue%2078.pdf Y's Opinion May 12 Issue 78]{{Dead link|date=August 2025|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. Performance of [[YMCA]] at Hong Kong Christian College in [[Hong Kong]], [[Cayina|China]].</ref>
‘Concerts of Hope’ zaabwe zitabuddwamu ennyimba z’Afirika, ennyimba z’enjiri ez’omulembe, amazina ag’obuyiiya n’okunyumya emboozi. Bafulumizza alubaamu eziwerako omuli “Mambo Number 5”, “Beautiful Africa” ne “What Is Love”. Olutambi lwabwe olusembyeyo "Wherever You Will Go” lulimu omuziki omulamu ogukubiddwa mu bivvulu byonna mu kulambula okusinga.
Abaana ba Watooto bayimbye nabayimbi abawangudde engule okuli Chris Tomlin, Israel Houghton ne Martin Smith . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2021)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Era bayitiddwa mu Palamenti za Bungereza, Palamenti ya Canada ne Australia wamu ne White House.
== Ebijjuliziddwa ==
g1x4z69icoynzsh1r4eqodidbqkcyma
Klear Kut
0
13069
48045
2026-04-26T21:14:33Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1285564722|Klear Kut]]"
48045
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist|30em}}
'''Klear Kut''' kibiina kya [[Yuganda|bannayuganda]] abayimbi bataano nga kirimu [[Navio (akuba ennyimba z'okufubutuka ebigambo)|Navio]], Papito, Abba Lang, JB, ne The mith. <ref name="observer">{{Cite web |last= |first= |date= |title=The Mith reinvents himself |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13314:the-mith-reinvents-himself |access-date=1 January 2015 |website=Observer |publisher=}}</ref><ref name="ourmusiq">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Ugandan Musicians: Meet Klear Kut |url=http://ourmusiq.com/ugandan-musicians-meet-klear-kut/403/m.aspx |access-date=1 January 2015 |website=ourmusiq.com |publisher=}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Klear Kut yatandikibwawo mu gwomunaana 2000. <ref>{{Cite web |last=Gazemba |first=Stanley |date=October 31, 2014 |title=Klear Kut Bio |url=https://www.musicinafrica.net/directory/klear-kut |access-date=April 7, 2025 |website=Music in Africa |publisher= |quote=}}</ref> Ekibiina kino kyatandika nga kiyimba mu [[Kenya|karaokes]] okwetoloola [[Kampala]] era kyafuna mangu erinnya olw’okuyimba kwakyo okwasooka. Mu bbanga ttono kyatandika okuyimba ku mikolo eminene era ne kikwata eriiso lya pulodyusa wa wano Steve Jean, gwe kyakwata naye oluyimba lwakyo olwasooka, "Nothin' Wrong Wit' A Lil' Doe." Ekibiina kino kyafuuka ekibiina kya Hip hop mu Uganda ekyasooka okukkirizibwa mu bayimbi abakulu. <ref>{{Cite web |last=Abeka |first=Moses |date=January 5, 2016 |title=Rap battles sparks hip-hop renaissance in Uganda |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/rap-battles-sparks-hip-hop-renaissance-uganda |access-date=April 7, 2025 |website=Music in Africa |publisher= |quote=}}</ref>
== Ennyimba ==
Klear Kut olwo n’akwatagana ne Dawoo & Damz (D&D) productions ne bakwata olutambi olujjuvu olwa mind,Body ''& Soul'' .Olutambi luno lwalaga nti lwabadde lwa buwanguzi eri ekibiina kino ,ne luzaalola ennyimba ezikwatayo "All I Wanna Know" nga zirimu [[Juliana Kanyomozi|Juliana]] ne "Superstar" nga zirimu [[Bebe Cool]] . Ennyimba zino ze zaakulembedde mu [[Yuganda|Uganda]], [[Kenya]] ne [[Tanzania]] .
Vidiyo ya "All I Wanna Know" ye yataye yatandika okukola vidiyo ez'omulembe mu Uganda. Yafuna ekibiina kino okusunsulwamu emirundi ebiri mu mpaka z'ennyimba ez'ekitiibwa [[Kenya|eza Kora All Africa Music Awards eza]] 2002 mu mitendera gya "Most Promising African Group" ne "Revelation of the Year". Kino era kibafudde ekibiina kya Uganda ekisoose okusunsulwa mu mpaka za KORA. Klear Kut era yasunsulwa mu mpaka za [[Kenya|Pearl of Africa Music Awards]] eza 2003 era n'awangula engule ya "Best Hip Hop Group." Ekibiina kino era kyafulumya olutambi olulala, ''K2'', olwalimu oluyimba olwakwatayo ennyo "Mon Coeur/Murder of Crows." Akatambi kano kaali ku kukyukakyuka okwamaanyi ku WBS nga kw'otadde ne TV Africa nga siteegi eno tennaggwa. Vidiyo eno yakwata ekifo kya EATV Top 10 mu lukalala lwa vidiyo z’ennyimba. Vidiyo eno yandiyongedde okukola likodi empya nga ye vidiyo ya Uganda esoose okufulumira ku [[Kenya|MTV]] [https://web.archive.org/web/20051110040911/http://www.musicuganda.com/galleries1/klear_kut_zim.htm] . Olutambi luno lulimu [[Bebe Cool]], [[Kenya|TID]], Benon, Rania, E-Von & Poetic.
Klear Kut azimbye erinnya ery'amaanyi ng'abayimbi abayimba obutereevu era abayimbidde mu mikolo egyebweru egyo'butereevu omuli Shaggy Boombastic Concert, Miss Uganda, Tevin Campbell New Year Concert, Sanyu Carnival mu Uganda, [[Kenya|Miss Kenya]] ne Coca-Cola Race Day e Kenya, Bongo All-Stars e Tanzania, '''Sauti Za Busara''' mu [[Kenya|Zanzibar]] . Bano era bazze bayimba mu kivvulu kya [[Kisima Awards: Nominees 2008 Archived 2008-10-14 at the Wayback Machine|Harare International Festival of the Arts]] (HIFA) wamu n’abayimbi abakulu mu Afrika nga [[Kisima Awards: Nominees 2008 Archived 2008-10-14 at the Wayback Machine|Femi Kuti]]<ref>Kisima Awards: Nominees 2008 {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081014030208/http://www.kisimaawards.co.ke/kminner.asp?cat=nom08&pcat=nominees|date=2008-10-14}}</ref> (Nigeria) ne [[Kisima Awards: Nominees 2008 Archived 2008-10-14 at the Wayback Machine|Habib Koite]] (Mali).
Ekibiina kino kibadde kibeera mu kukoloa birango byamaloboozi ne vidiyo mu kkampuni nga biina kino kibadde kibeera mu kukola ebirango by’amaloboozi ne vidiyo mu kkampuni nga Coca-Cola, MTN, PSI Protector, BB Soda, Allied Bank, Celtel, Guinness, ne Pepsi. Klear Kut era abadde mu kampeyini z’okumanyisa abantu ku mukenenya n’okulwanyisa okunywa sigala, ng’ayimba n’okwogera n’abavubuka ku nsonga ezo.
Mu mpaka za [[Kisima Awards: Nominees 2008 Archived 2008-10-14 at the Wayback Machine|Kisima Music Awards]] eza 2008 Klear Kut yasunsulwa mu mutendera gwa vidiyo y'omwaka mu Uganda olw'okuyimba vidiyo yaabwe "Klear discussion" <ref>Kisima Awards: Nominees 2008 {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081014030208/http://www.kisimaawards.co.ke/kminner.asp?cat=nom08&pcat=nominees|date=2008-10-14}}</ref>
== Engule n'okusiimibwa ==
* Yasunsulwa mu [[Kisima Awards: Nominees 2008 Archived 2008-10-14 at the Wayback Machine|mpaka za Kisima Music Awards]] mu mutendera gwa vidiyo z'omwaka mu Uganda olw'akatambi kaabwe "Klear discussion", 2008
* Yawangula engule y'ekirabo ky'okuyimba mu kibiina [[Kisima Awards: Nominees 2008 Archived 2008-10-14 at the Wayback Machine|kya Pearl of Africa Music Awards]] ekisinga obulungi mu Hip Hop Groupin, 2003.
* Yasunsulwa mu [[Kisima Awards: Nominees 2008 Archived 2008-10-14 at the Wayback Machine|mpaka za Kora Al Africa Music Awards]] mu kibiina kya Afrika ekisinga okusuubiza, 2002
* Yasunsulwa mu [[Kisima Awards: Nominees 2008 Archived 2008-10-14 at the Wayback Machine|mpaka za Kora All Africa Music Awards]] mu mutendera gw’okubikkula omwaka, 2002
== Ennyimba ze kibiina kino ==
* ''Ebirowoozo, Omubiri & Omwoyo''
* ''K2''
* ''Klear okukubaganya ebirowoozo''
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
gtz7uxeimsc64oswlgpbybnkvu2gx93
Swahili Nation
0
13070
48052
2026-04-26T22:13:44Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1263052927|Swahili Nation]]"
48052
wikitext
text/x-wiki
'''Swahili Nation''' kyali kibiina [[Swiiden|kya Sweden]] ekya [[Kenya|R&B hip hop .]] Ekibiina kino kyatandikibwawo mu myaka gya 1990 ab'oluganda [[Kenya|abanaKenya]] Andrew Muturi ne Robert ne [[Kenya|Cool James]] ow'e [[Tanzania]] . Mu 1992, Cool James oluvannyuma yagenda mu solo,ekibiina kino kyegattibwako [[Yuganda|Bannayuganda]] [[Kenya|Ken Kayongo]] ne [[Kenya|Charlie "King" Todwong]] .<ref>Where are they now?</ref><ref>Swahilly Nation {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070312141055/http://www.kampalalive.com/2005/22/swahilly.html|date=2007-03-12}}</ref>
[[Swahilly Nation Archived 2007-03-12 at the Wayback Machine|Dr. Alban]] enzaalwa [[Nigeria|y'e Nigeria]] yazigula mu kibiina kye ekya [[Swahilly Nation Archived 2007-03-12 at the Wayback Machine|Dr Records]] e Sweden mu 1996. Omuyimbi [[Swahilly Nation Archived 2007-03-12 at the Wayback Machine|Wayne "Tatz" Beckford]] okuva e [[Swahilly Nation Archived 2007-03-12 at the Wayback Machine|London]] yeegatta ku kibiina kino. Baafulumya ennyimba "Malaika", "Nyama", ne "Hakuna Matata", ze baafuna okusunsulwa mu mpaka za [[Swahilly Nation Archived 2007-03-12 at the Wayback Machine|Channel O Music Awards]] e [[South Africa]] .
Okuyita mu buganzi bwa "Hakuna Matata" mu [[Swahilly Nation Archived 2007-03-12 at the Wayback Machine|East Africa]], Swahili NationSwahili Nation yalina kinene kye yakola ku nkozesa y'olulimi Oluswayiri mu R&B ne hip hop.<ref>{{Cite web |title=Swahili Nation in a comeback at Blankets and Wine Kampala |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Swahili-Nation-in-a-comeback-at-Blankets-and-Wine-Kampala/434746-3008518-iafl0dz/index.html |access-date=2020-05-28 |website=The East African |language=en}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
{{Authority control}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://archive.today/20110717141722/http://www.ugee.com/index.php?option=com_seyret&task=videodirectlink&id=548&Itemid=219 Eggwanga lya Swahili - Pole - Music Video]
akas0na2i9qgthph4k8furjhj940vcu
Bernard Kabanda Sslongo
0
13071
48053
2026-04-26T22:21:59Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1260213881|Bernard Kabanda]]"
48053
wikitext
text/x-wiki
'''Bernard Kabanda Sslongo''' (1959 – 4 mu gwomwenda 1999) yali muyimbi wa gitaala [[Swahilly Nation Archived 2007-03-12 at the Wayback Machine|munnaUganda]] . Yali yaakafuna ettutumu mu nsi yonna ey’okuyimba ng’ayita mu kulabikira mu mpaka za [[Swahilly Nation Archived 2007-03-12 at the Wayback Machine|WOMAD]] mu Amerika ne Bungereza mu 1999 nga tannafa [[Siriimu|mukenenya]] nga tewannayita myezi ebiri bukya ayimba mu kivvulu kya Womad’s [[Swahilly Nation Archived 2007-03-12 at the Wayback Machine|Reading]] festival, ng’alina emyaka 40 gyokka.
Nga tannafa yakwata olutambi ne Womad, oliyitibwa Olugendo.
Ono yasangiddwa mu nguudo z’omu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda ng’akuba gitaala gye yeekoledde mu bucaafu. Yali mumativu okukuba yekka, oba n’okukuba ebbaati ennyangu nga bwe yakubira mu bbaala mu Kampala, era yakikola ne mu kutalaaga Womad, gye yakubira ne Samuel Bakkabulindi Sslongo, eyakubira emiggo egy’ekiseera n’ebbaati n’emiggo gy’engoma.
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.womad.org/?section=select&product_id=ws106 Omuko gwa Womad okulondamu Amawulire]
* [https://web.archive.org/web/20070310212839/http://www.amadinda.co.uk/kabanda.do Okusiima Bernard Kabanda]
sxnvrkvpbiymtxwzv3cgea70g5ybk73
Black Harmony
0
13072
48054
2026-04-26T23:11:55Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1239536672|Black Harmony]]"
48054
wikitext
text/x-wiki
'''Black Harmony''' bayimbi [[AllAfrica: WEMA Awards 2007|ba Lugbara]] nga babeera mu [[Arua|kibuga Arua]] (obugwanjuba bwobukiikaddyo bwaUganda). <ref>WEMA Awards Honour West Nile Artistes</ref> Kirimu Emmanuel Ledra ayimba n'okukuba rap ate Robert Adima n'awa " [[AllAfrica: WEMA Awards 2007|reggae]] flavour".
== Ebyafaayo ==
Emmanuel yasooka kukola miziki mu 2003.Yakola ekibiina kye yatuuma street Culture kyokka nalinda emyaka ebiri okufulumya oluyimba lwe olwasooka "Isabella" Olwo mu 2006, ababiri bano ne bavaayo Leta" ne "Munyu Munyu" nga zino zaali za maanyi nnyo (mu butuufu zaayongerwako ng'eddoboozi lya Uganda telecom). Oluyimba luno lwogera ku basajja abasasaanya ssente zaabwe ekiro kyonna ne [[WEMA Awards Honour West Nile Artistes|bamalaaya]] era kyaletera omwami okudduka okudda mu Uganda eri abakazi abana buli omu gweyali alesse n'omwana omuto.
Omuyimbi omukyala ayitibwa Lady Shadia ng’akola emiziki mu [[Kampala]] lumu yajja mu Arua okulaba engeri gy’ayinza okutwala omuziki gwe ku ddaala eriddako ne yeegatta ne Black Harmony. Baakola oluyimba olw'ennimi nnya lwe baatuuma "Shadia (Baby Gal)" olwalondebwa ng'okuyimba obutereevu mu mpaka za Bell PAM (Pearl of Africa Music) Awards eza 2008. Enkolagana eno mu butuufu yakwata engule eyasooka eya 2008 Regional Award for West Nile wadde nga Dogman yawangula engule esembayo. "Shadia" lwe luyimba olwokubiri olusembayo ku "Leta" Album, "Bacaku" abamu lwe bayita "Skulu" lwe lusembayo.
Olutambi olwokusatu luyitibwa "Ti Icita" ekitegeeza "Obumu" mu Lugbara era nga mulimu ennimi endala nga Lingala, Swahili, kw'ogatta Olungereza.
Bano bayimba ku laavu, enkulaakulana y’ekitundu, omukwano gw’abazadde, okukola ennyo, okuzaala n’okuziyiza mukenenya.
"The Best Music is Live Music," Emmanuel bw'ayatula era bayimbidde ne Wenge Musica okuva mu DR Congo ng'oggyeeko pulojekiti ye gye yatuumye "Amangonde". Ennyimba endala eza Black Harmony mulimu "Ewa Be Ma Ra", "Lucky", "Etoo", "Adiaa", "Ti Icita" (Title Track ya Album yaabwe ey'okusatu), "Jua Kali", "Anga Azi Avasi" nga kwogasse "Silimu".
Ku Lwokutaano nga 5 mugwokutaano 2023, Black Harmony yategeka ekivvulu kyayo ekyasooka nekyatuumibwa Ti Echita ku Capital One mu kibuga Arua. Mu mwaka gwe gumu, baafulumya oluyimba olupya lwe baatuuma "Isa Ma Raka" nga lukwata ku kwewala entalo n'okulwanagana.
Mu 2024, baafulumya oluyimba olw'okukolagana n'omuyimbi omukyala ng'ayimba ebigambo "Izi Mi Ngole?".
== Engule ==
Mu mpaka za West Nile Music Awards (WEMA) ezaasooka mu Hill View Inn Arua mu 2007, Black Harmony yawangula ebirabo bibiri: Song of the Year (ku lwa Munyu Munyu, okuva ku lutambi lwabwe olwasooka olw’ennyimba mukaaga) ne Best Upcoming Artiste. <ref>AllAfrica: WEMA Awards 2007</ref>
== Enkolagana ==
Mu 2019, Black Harmony yakwatagana ne Monopoly, omuyimbi w'e Lugbara, ne bafulumya "Tap Tap". Kkampuni ya Arufu Records e Arua eyagala okussa omukono ku Black Harmony mu kkampuni yaabwe. Robert Bob Adima akolera ku Radio ya Pacis mu Ediofe Suburb mu kibuga Arua. <ref>Our Staff | RADIO PACIS</ref> Nga balina enteekateeka zokufulumya obutambi obumu wamu n'ennyimba nga kwogasse n'ennyimba zediini ku nkomerero ya 2020, BH yakwatagana ne Ivan G (Trojan Sound) okuyimba "Uganda (Pearl Of Africa)". Bano era baafulumya omugatte gw'ekinnansi ogwa "Yenge Yenge" ne "Endika Endika" ogukwata ku mbeera embi omwana omuwala gy'ayitamu mu kiseera kino ekya COVID-19. "Pataa" tune ya Gospel nayo gye baakolako. Mu gwokubiri 2022, baafulumya ekibiina kya pate jam collaboration ne Jayharryboui ESB ekyatuumibwa "Ayiko" ekitegeeza Essanyu mu Lugbara.
== Ebijjuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
pa9hxkngnq9lwk9u82dpnrkzcy0vlfr
User:Solomon Suubi/common.js
2
13073
48056
2026-04-27T05:01:03Z
Solomon Suubi
6901
Created page with "mw.loader.load('https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=MediaWiki:Gadget-HotCat.js&action=raw&ctype=text/javascript');"
48056
javascript
text/javascript
mw.loader.load('https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=MediaWiki:Gadget-HotCat.js&action=raw&ctype=text/javascript');
l904a5e1p90vh1icfzrvr49qvhzl6sg
Omuyimbi Elton Joseph Mabirizi
0
13074
48066
2026-04-27T05:19:45Z
Solomon Suubi
6901
Solomon Suubi moved page [[Omuyimbi Elton Joseph Mabirizi]] to [[Elton Joseph Mabirizi]]: Nkyusizza erinnya
48066
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Elton Joseph Mabirizi]]
jdyywi337bbmtrmieyatrnx43kb4ngu
Enkwanzi
0
13075
48133
2026-04-27T08:47:43Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1333781425|Enkwanzi]]"
48133
wikitext
text/x-wiki
'''Enkwanzi''' era emanyiddwa nga '''oburere''', panpipe ya kinnansi nga esibuka mu kitundu kya Busoga mu buvanjuba bwa Uganda .<ref name="face-music.ch">{{Cite web |title=Traditional Instruments of the Uganda people - text in English |url=https://www.face-music.ch/instrum/uganda_instrumen.html |access-date=2025-02-19 |website=www.face-music.ch}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Mekonnen |first=Timkehet Teffera |title=Timkehet Teffera (2011). Musical Organization in Traditional East African Cultures: A Case Study of the Embaire Xylophone of the Basoga, Guandu Music Journal: No. 14, Taipei National University of the Arts, School of Music, 2011: 113–142 |url=https://www.academia.edu/6680110 |journal=Guandu Music Journal: No. 14, Taipei National University of the Arts, School of Music, 2011: 113 – 142}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |last=admin |date=2024-10-13 |title=Tribal Music in Uganda |url=https://turkanawildlifesafaris.com/tribal-music-in-uganda/ |access-date=2025-02-19 |website=Tukana Wild Safaris |language=en-US}}</ref>
Kye kivuga eky’empewo ekifulumya amaloboozi agakkakkanya n’amaloboozi agatera okukozesebwa mu nnyimba z’ekinnansi ez’Abasoga. <ref name=":02">{{Cite web |last=admin |date=2024-10-13 |title=Tribal Music in Uganda |url=https://turkanawildlifesafaris.com/tribal-music-in-uganda/ |access-date=2025-02-19 |website=Tukana Wild Safaris |language=en-US}}</ref> Ebivuga by'enkwanzi bikolebwa mu bintu eby'obutonde ng'omuddo gw'enjovu oba emiwemba . Enkwanzi kika kya ntongooli eyimiridde, ng’ekitundu ky’obutonde eky’ekintu ekimera kikola ng’ekiziyiza ku nkomerero ya buli ttanka eriko ekituli, ne kisalawo eddoboozi lya payipu ssekinnoomu. Tubu zisengekeddwa mu nsengeka okuva ku ddoboozi erisinga wansi okutuuka ku ddoboozi erisinga obunene era nga bisibiddwa wamu n’omuguwa. Omupiira oguggule waggulu ku buli ttanka gusalibwa mu nkoona entuufu, ekisobozesa omuzannyi okufulumya eddoboozi ng’afuuwa waggulu, okufaananako n’enkola ekozesebwa ng’afuuwa okuyita mu kifo ekiggule eccupa.<ref>{{Cite web |title=Flute |url=https://africamusicschool.org/services/flute/ |access-date=2025-02-19 |language=en-US}}</ref><ref name=":12">{{Cite book |last=Isabirye |first=James |date=2022-05-26 |title=Decolonising African Higher Education |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-1-003-15827-1 |pages=91–107 |language=en |chapter=Reclaiming Indigenous Epistemes |doi=10.4324/9781003158271-6 |access-date=2025-02-19 |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9781003158271-6/reclaiming-indigenous-epistemes-james-isabirye |archive-url=https://web.archive.org/web/20230606233539/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9781003158271-6/reclaiming-indigenous-epistemes-james-isabirye |archive-date=2023-06-06 |url-status=live}}</ref><ref name=":22">{{Cite book |last=Pier |first=David G. |date=2015 |title=Ugandan Music in the Marketing Era |url=https://link.springer.com/book/10.1057/9781137546975 |isbn=978-1-137-54939-6 |language=en |doi=10.1057/9781137546975 |url-access=subscription}}</ref>
== Okuzimba n’okukola dizayini ==
Enkwanzi mu bujjuvu ebaamu payipu ezitakka wansi wa ttaano,wadde ng'ekyusa ennene ezirina payipu nnyingi ziyinza okubaawo .buli payipu esalibwa n'obwegendereza okutuuka ku buwanvu obw'enjawulo okusobola okuvaamu eddoboozi ery'enjawulo. Ensigo ez’obutonde ez’omuddo gw’emiwemba oba enjovu zikola ng’ebiziyiza wansi wa buli ttanka, ne zikola enkomerero enzigale ekwata ku frequency y’okuwuuma kwa payipu. Waggulu wa ttaabu eziggule zisalibwa bulungi okusobozesa omuzannyi okukola eddoboozi ng’alungamya omugga gw’empewo okuyita ku rim. Olwo payipu zino zisibibwa wamu mu lunyiriri, ne zikola ekivuga kimu ekiyinza okufulumya ennyimba ezitali zimu.<ref>{{Cite journal |last=Isabirye |first=James |date=2021-07-01 |title=Indigenous music learning in contemporary contexts: Nurturing learner identity, agency, and passion |url=https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/1321103X20954548 |journal=Research Studies in Music Education |language=en |volume=43 |issue=2 |pages=239–258 |doi=10.1177/1321103X20954548 |issn=1321-103X |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Isabirye |first=James |date=2021-05-01 |title=Can indigenous music learning processes inform contemporary schooling? |url=https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/0255761421996373 |journal=International Journal of Music Education |language=en |volume=39 |issue=2 |pages=151–166 |doi=10.1177/0255761421996373 |issn=0255-7614 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Kubik |first=Gerhard |date=1992 |title=Embaire Xylophone Music of Samusiri Babalanda (Uganda 1968) |url=https://www.jstor.org/stable/43561335 |journal=The World of Music |volume=34 |issue=1 |pages=57–84 |issn=0043-8774 |jstor=43561335}}</ref>
== Obukodyo bw’okuzannya ==
Okukuba enkwanzi, omuyimbi akwata ekivuga mu bbanga n’afuuwa okuyita waggulu ku payipu eziggule. Nga batambuza emimwa gyabwe n’okutereeza enkoona n’amaanyi g’omukka gwabwe, omuzannyi asobola okufulumya amaloboozi ag’enjawulo. Ensengeka ya payipu okuva ku ddoboozi erya wansi okutuuka ku ddoboozi erya waggulu esobozesa okutondawo ennyimba ennyangu n’enkwatagana. Ebiseera ebisinga, seti za enkwanzi panpipes zikwatagana okulonda pattern ekwatagana ne tone bank. Enkwanzi etera okukubwa yekka oba ng’ekimu ku bibiina by’ennono mu buwangwa bw’Ababusoga, nga biwerekerwako amazina, emikolo, n’emikolo emirala egy’obuwangwa.<ref name=":12">{{Cite book |last=Isabirye |first=James |date=2022-05-26 |title=Decolonising African Higher Education |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-1-003-15827-1 |pages=91–107 |language=en |chapter=Reclaiming Indigenous Epistemes |doi=10.4324/9781003158271-6 |access-date=2025-02-19 |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9781003158271-6/reclaiming-indigenous-epistemes-james-isabirye |archive-url=https://web.archive.org/web/20230606233539/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9781003158271-6/reclaiming-indigenous-epistemes-james-isabirye |archive-date=2023-06-06 |url-status=live}}</ref>
Obusobozi bw’okuyimba obw’enkwanzi n’empapula ezifaananako bwe zityo buyinza okuba nga bwe bwakwata ku nkula y’ebika by’entongooli ebirala naddala ebirina ebituli by’engalo. Obusobozi bw’okufulumya amaloboozi amangi okuva mu kivuga kimu kirabika bwaleetawo obuyiiya mu kukola entongooli, ekyaviirako okukola ebivuga by’empewo ebizibu ennyo era ebikola emirimu mingi.<ref name="face-music.ch">{{Cite web |title=Traditional Instruments of the Uganda people - text in English |url=https://www.face-music.ch/instrum/uganda_instrumen.html |access-date=2025-02-19 |website=www.face-music.ch}}</ref>
== Okugabanya mu bika ==
Enkwanzi ebalirwa mu kibinja kya '''aerophone''' Blow Hole-panpipe nga erina ebipimo bino wammanga ebya bulijjo: Payipu esinga obuwanvu: 49.5 cm (19-1/2 yinsi); Payipu esinga obumpi: 22.9 cm (9 yinsi); Obugazi bwonna awamu: 33 cm (13 yinsi). Kivuga kya nnono eky’omu kyasa eky’ekkumi n’omwenda ekifulumya eddoboozi nga kiyita mu kukankana kw’empagi y’empewo. Okusingira ddala, kika kya '''mpewo efuuwa ku mabbali''', omuzannyi mw’alung’amya omugga gw’empewo okuyita ku mabbali amasongovu aga ttanka enzigule okukola eddoboozi. Okugabanya kuno kuteeka enkwanzi mu maka gamu n’entongooli endala ne panpipe ezisangibwa mu buwangwa obw’enjawulo okwetoloola ensi yonna. <ref>{{Cite web |title=Nurturing Identity, Agency, and Joy-Filled Passion Through Revitalizing Indigenous Music Education Practices: Learning In and From a Cultural Revival Project in Busoga, Uganda - ProQuest |url=https://www.proquest.com/openview/5f45910e169425532268491f9e13c14b/1?pq-origsite=gscholar&cbl=18750&diss=y |access-date=2025-02-19 |website=www.proquest.com |language=en}}</ref><ref>Goss, Clinton F. (2013-08-23), ''Intraoral Pressure in Ethnic Wind Instruments'', arXiv:1308.5214</ref><ref>{{Cite web |title=The Art of Digital Orchestration |url=https://www.routledge.com/The-Art-of-Digital-Orchestration/McGuire-Mateju/p/book/9780367362744?srsltid=AfmBOopqWK3uhIDJRlcyd1iOnlJbt_W4OwCuHZV8l3XaLxR0uqyeGvko |access-date=2025-02-19 |website=Routledge & CRC Press |language=en}}</ref>
== Omugaso gw’okukuuma obuwangwa ==
Enkwanzi ekwata obukulu mu by'obuwangwa mu bitundu by'ebusoga,gy'ekozesebwa ku mikolo n'ekunnyimba ez'ennono ez'enjawulo .Wabula enkozesa yaayo ekendedde mu mulembe guno olw'okufugibwa ennyimba ez'omulembe guno n'okugattaensi yonna.<ref>{{Cite web |date=2023-03-27 |title=In Uganda, a Rich Tradition Fades as DJs Replace Funeral Musicians |url=https://globalpressjournal.com/africa/uganda/uganda-rich-tradition-fades-djs-replace-funeral-musicians/ |access-date=2025-02-19 |website=Global Press Journal |language=en-US}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
qspopulxvsc99swi89lx3ezr5ml4un4
48137
48133
2026-04-27T10:01:17Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1333781425|Enkwanzi]]"
48137
wikitext
text/x-wiki
'''Enkwanzi''' era emanyiddwa nga '''oburere''', panpipe ya kinnansi nga esibuka mu kitundu kya [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Busoga]] mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|buvanjuba bwa Uganda]] .<ref name="face-music.ch">{{Cite web |title=Traditional Instruments of the Uganda people - text in English |url=https://www.face-music.ch/instrum/uganda_instrumen.html |access-date=2025-02-19 |website=www.face-music.ch}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Mekonnen |first=Timkehet Teffera |title=Timkehet Teffera (2011). Musical Organization in Traditional East African Cultures: A Case Study of the Embaire Xylophone of the Basoga, Guandu Music Journal: No. 14, Taipei National University of the Arts, School of Music, 2011: 113–142 |url=https://www.academia.edu/6680110 |journal=Guandu Music Journal: No. 14, Taipei National University of the Arts, School of Music, 2011: 113 – 142}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |last=admin |date=2024-10-13 |title=Tribal Music in Uganda |url=https://turkanawildlifesafaris.com/tribal-music-in-uganda/ |access-date=2025-02-19 |website=Tukana Wild Safaris |language=en-US}}</ref>
Kye kivuga eky’empewo ekifulumya amaloboozi agakkakkanya n’amaloboozi agatera okukozesebwa mu nnyimba z’ekinnansi ez’Abasoga. <ref name=":02">{{Cite web |last=admin |date=2024-10-13 |title=Tribal Music in Uganda |url=https://turkanawildlifesafaris.com/tribal-music-in-uganda/ |access-date=2025-02-19 |website=Tukana Wild Safaris |language=en-US}}</ref> Ebivuga by'enkwanzi bikolebwa mu bintu eby'obutonde ng'omuddo gw'enjovu oba emiwemba . Enkwanzi kika kya ntongooli eyimiridde, ng’ekitundu ky’obutonde eky’ekintu ekimera kikola ng’ekiziyiza ku nkomerero ya buli ttanka eriko ekituli, ne kisalawo eddoboozi lya payipu ssekinnoomu. Tubu zisengekeddwa mu nsengeka okuva ku ddoboozi erisinga wansi okutuuka ku ddoboozi erisinga obunene era nga bisibiddwa wamu n’omuguwa. Omupiira oguggule waggulu ku buli ttanka gusalibwa mu nkoona entuufu, ekisobozesa omuzannyi okufulumya eddoboozi ng’afuuwa waggulu, okufaananako n’enkola ekozesebwa ng’afuuwa okuyita mu kifo ekiggule eccupa.<ref>{{Cite web |title=Flute |url=https://africamusicschool.org/services/flute/ |access-date=2025-02-19 |language=en-US}}</ref><ref name=":12">{{Cite book |last=Isabirye |first=James |date=2022-05-26 |title=Decolonising African Higher Education |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-1-003-15827-1 |pages=91–107 |language=en |chapter=Reclaiming Indigenous Epistemes |doi=10.4324/9781003158271-6 |access-date=2025-02-19 |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9781003158271-6/reclaiming-indigenous-epistemes-james-isabirye |archive-url=https://web.archive.org/web/20230606233539/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9781003158271-6/reclaiming-indigenous-epistemes-james-isabirye |archive-date=2023-06-06 |url-status=live}}</ref><ref name=":22">{{Cite book |last=Pier |first=David G. |date=2015 |title=Ugandan Music in the Marketing Era |url=https://link.springer.com/book/10.1057/9781137546975 |isbn=978-1-137-54939-6 |language=en |doi=10.1057/9781137546975 |url-access=subscription}}</ref>
== Okuzimba n’okukola dizayini ==
Enkwanzi mu bujjuvu ebaamu payipu ezitakka wansi wa ttaano,wadde ng'ekyusa ennene ezirina payipu nnyingi ziyinza okubaawo .buli payipu esalibwa n'obwegendereza okutuuka ku buwanvu obw'enjawulo okusobola okuvaamu eddoboozi ery'enjawulo. Ensigo ez’obutonde ez’omuddo gw’emiwemba oba enjovu zikola ng’ebiziyiza wansi wa buli ttanka, ne zikola enkomerero enzigale ekwata ku frequency y’okuwuuma kwa payipu. Waggulu wa ttaabu eziggule zisalibwa bulungi okusobozesa omuzannyi okukola eddoboozi ng’alungamya omugga gw’empewo okuyita ku rim. Olwo payipu zino zisibibwa wamu mu lunyiriri, ne zikola ekivuga kimu ekiyinza okufulumya ennyimba ezitali zimu.<ref>{{Cite journal |last=Isabirye |first=James |date=2021-07-01 |title=Indigenous music learning in contemporary contexts: Nurturing learner identity, agency, and passion |url=https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/1321103X20954548 |journal=Research Studies in Music Education |language=en |volume=43 |issue=2 |pages=239–258 |doi=10.1177/1321103X20954548 |issn=1321-103X |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Isabirye |first=James |date=2021-05-01 |title=Can indigenous music learning processes inform contemporary schooling? |url=https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/0255761421996373 |journal=International Journal of Music Education |language=en |volume=39 |issue=2 |pages=151–166 |doi=10.1177/0255761421996373 |issn=0255-7614 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Kubik |first=Gerhard |date=1992 |title=Embaire Xylophone Music of Samusiri Babalanda (Uganda 1968) |url=https://www.jstor.org/stable/43561335 |journal=The World of Music |volume=34 |issue=1 |pages=57–84 |issn=0043-8774 |jstor=43561335}}</ref>
== Obukodyo bw’okuzannya ==
Okukuba enkwanzi, omuyimbi akwata ekivuga mu bbanga n’afuuwa okuyita waggulu ku payipu eziggule. Nga batambuza emimwa gyabwe n’okutereeza enkoona n’amaanyi g’omukka gwabwe, omuzannyi asobola okufulumya amaloboozi ag’enjawulo. Ensengeka ya payipu okuva ku ddoboozi erya wansi okutuuka ku ddoboozi erya waggulu esobozesa okutondawo ennyimba ennyangu n’enkwatagana. Ebiseera ebisinga, seti za enkwanzi panpipes zikwatagana okulonda pattern ekwatagana ne tone bank. Enkwanzi etera okukubwa yekka oba ng’ekimu ku bibiina by’ennono mu buwangwa bw’Ababusoga, nga biwerekerwako amazina, emikolo, n’emikolo emirala egy’obuwangwa.<ref name=":12">{{Cite book |last=Isabirye |first=James |date=2022-05-26 |title=Decolonising African Higher Education |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-1-003-15827-1 |pages=91–107 |language=en |chapter=Reclaiming Indigenous Epistemes |doi=10.4324/9781003158271-6 |access-date=2025-02-19 |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9781003158271-6/reclaiming-indigenous-epistemes-james-isabirye |archive-url=https://web.archive.org/web/20230606233539/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9781003158271-6/reclaiming-indigenous-epistemes-james-isabirye |archive-date=2023-06-06 |url-status=live}}</ref>
Obusobozi bw’okuyimba obw’enkwanzi n’empapula ezifaananako bwe zityo buyinza okuba nga bwe bwakwata ku nkula y’ebika by’entongooli ebirala naddala ebirina ebituli by’engalo. Obusobozi bw’okufulumya amaloboozi amangi okuva mu kivuga kimu kirabika bwaleetawo obuyiiya mu kukola entongooli, ekyaviirako okukola ebivuga by’empewo ebizibu ennyo era ebikola emirimu mingi.<ref name="face-music.ch">{{Cite web |title=Traditional Instruments of the Uganda people - text in English |url=https://www.face-music.ch/instrum/uganda_instrumen.html |access-date=2025-02-19 |website=www.face-music.ch}}</ref>
== Okugabanya mu bika ==
Enkwanzi ebalirwa mu kibinja kya '''aerophone''' Blow Hole-panpipe nga erina ebipimo bino wammanga ebya bulijjo: Payipu esinga obuwanvu: 49.5 cm (19-1/2 yinsi); Payipu esinga obumpi: 22.9 cm (9 yinsi); Obugazi bwonna awamu: 33 cm (13 yinsi). Kivuga kya nnono eky’omu kyasa eky’ekkumi n’omwenda ekifulumya eddoboozi nga kiyita mu kukankana kw’empagi y’empewo. Okusingira ddala, kika kya '''mpewo efuuwa ku mabbali''', omuzannyi mw’alung’amya omugga gw’empewo okuyita ku mabbali amasongovu aga ttanka enzigule okukola eddoboozi. Okugabanya kuno kuteeka enkwanzi mu maka gamu n’entongooli endala ne panpipe ezisangibwa mu buwangwa obw’enjawulo okwetoloola ensi yonna. <ref>{{Cite web |title=Nurturing Identity, Agency, and Joy-Filled Passion Through Revitalizing Indigenous Music Education Practices: Learning In and From a Cultural Revival Project in Busoga, Uganda - ProQuest |url=https://www.proquest.com/openview/5f45910e169425532268491f9e13c14b/1?pq-origsite=gscholar&cbl=18750&diss=y |access-date=2025-02-19 |website=www.proquest.com |language=en}}</ref><ref>Goss, Clinton F. (2013-08-23), ''Intraoral Pressure in Ethnic Wind Instruments'', arXiv:1308.5214</ref><ref>{{Cite web |title=The Art of Digital Orchestration |url=https://www.routledge.com/The-Art-of-Digital-Orchestration/McGuire-Mateju/p/book/9780367362744?srsltid=AfmBOopqWK3uhIDJRlcyd1iOnlJbt_W4OwCuHZV8l3XaLxR0uqyeGvko |access-date=2025-02-19 |website=Routledge & CRC Press |language=en}}</ref>
== Omugaso gw’okukuuma obuwangwa ==
Enkwanzi ekwata obukulu mu by'obuwangwa mu bitundu by'ebusoga,gy'ekozesebwa ku mikolo n'ekunnyimba ez'ennono ez'enjawulo .Wabula enkozesa yaayo ekendedde mu mulembe guno olw'okufugibwa ennyimba ez'omulembe guno n'okugattaensi yonna.<ref>{{Cite web |date=2023-03-27 |title=In Uganda, a Rich Tradition Fades as DJs Replace Funeral Musicians |url=https://globalpressjournal.com/africa/uganda/uganda-rich-tradition-fades-djs-replace-funeral-musicians/ |access-date=2025-02-19 |website=Global Press Journal |language=en-US}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
lmmreusspbn58t50dow2cx4xpk9oanb
Oseke
0
13076
48135
2026-04-27T09:21:31Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1292398343|Oseke]]"
48135
wikitext
text/x-wiki
'''Oseke''' kivuga kya nnono eky'entongooli ekyetongodde nga kisibuka mu kika kya [[Goss, Clinton F. (2013-08-23), Intraoral Pressure in Ethnic Wind Instruments, arXiv:1308.5214|Alur]] mu kitundu kya [[:en:Nyege_Nyege|West Nile]] mu [[Yuganda|Uganda]] . Ekivuga kino eky’enjawulo kimanyiddwa olw’obukodyo bwakyo obw’enjawulo obw’okukuba, obufaananako ennyo obw’ejjembe lya [[Amazina ga Agwara|agwara]], [[West Nile sub-region|ejjembe]] erifuuwa ku mabbali . Entongooli ya Oseke eyeetongodde tekoma ku kukozesebwa mu kuyimba wabula era ekola ekigendererwa eky’omugaso mu kusendasenda ebisolo by’omu nsiko.<ref>{{Cite journal |last=Mekonnen |first=Timkehet Teffera |title=Timkehet Teffera (2020). East African Stopped Flutes with Finger Holes |url=https://www.academia.edu/42833324}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=Traditional Instruments of the Uganda people - text in English |url=https://www.face-music.ch/instrum/uganda_instrumen.html |access-date=2025-02-19 |website=www.face-music.ch}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Smith |first=M. G. |date=1957 |title=Review of Alur Society: A Study in Process and Types of Domination; Bantu Bureaucracy: A Study of Integration and Conflict in the Political Institutions of an East African People, W. Heffer, Sons Ltd |url=https://www.jstor.org/stable/27851089 |journal=Social and Economic Studies |volume=6 |issue=1 |pages=86–90 |issn=0037-7651 |jstor=27851089}}</ref>
== Empunda n’engeri gye yakolebwamu ==
Entongooli ya Oseke eyawuddwamu mu bibinja era nga eno ebalirwa mu kya aerophone,ekika ky'ekivuga ekifulumya amaloboozi nga kiyita mu mpagi y'empewo ekankana. Obutafaananako bivuga eby'ekikomo, ebikubibwa nga bakozesa emimwa egy'okuwuuma, entongooli ya Oseke yeesigamye ku nkola eyenjawulo ey'okufumya amaloboozi.<ref>{{Cite web |title=Flute |url=https://africamusicschool.org/services/flute/ |access-date=2025-02-19 |language=en-US}}</ref>
Entongooli eno etera okukolebwa okuva mu bintu ebisangibwa mu kitundu, okukakasa nti esigala nga kitundu kikulu nnyo mu by’obuwangwa by’Abaalur. Enkola ya Oseke detached flute esobozesa okukola amaloboozi n’amaloboozi ag’enjawulo, ekigifuula ekivuga eky’enjawulo mu mikono gy’abazannyi abakugu. <ref name=":0">{{Cite web |title=Traditional Instruments of the Uganda people - text in English |url=https://www.face-music.ch/instrum/uganda_instrumen.html |access-date=2025-02-19 |website=www.face-music.ch}}</ref>
== Omusono gw’okuzannya n’okugabanyaamu ==
Okukuba entongooli eya Oseke eyeetongodde kyetaagisa enkola eyeetongodde erimu okufuga obulungi omukka n’okuteekebwa kw’engalo. Enkola eno efaananako n’eyo ekozesebwa ku [[Amazina ga Agwara|agwara]], esobozesa enkyukakyuka etaliimu buzibu wakati w’ebivuga bino byombi eri abo abamanyi byombi. Nga [[:en:Nyege_Nyege|aerophone]], entongooli eya Oseke eyeetongodde eri mu kibinja ekigazi eky’ebivuga omuli ebika by’entongooli n’amayembe eby’enjawulo. [[West Nile sub-region|Aerophones]] zimanyiddwa olw’enkola yazo ey’okufulumya amaloboozi, nga eno erimu okukankana kw’empewo munda mu kivuga.<ref>{{Cite journal |last=Lysloff |first=René T. A. |last2=Matson |first2=Jim |date=1985 |title=A New Approach to the Classification of Sound-Producing Instruments |url=https://www.jstor.org/stable/852139 |journal=Ethnomusicology |volume=29 |issue=2 |pages=213–236 |doi=10.2307/852139 |issn=0014-1836 |jstor=852139 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite book |last=Miruka |first=Simon Okumba |date=2001 |title=Oral Literature of the Luo |url=https://books.google.com/books?id=CxZ3g0VVTg0C&dq=the+Oseke+-+detached+flute&pg=PP9 |publisher=East African Publishers |isbn=978-9966-25-086-5 |language=en}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Wachsmann |first=K. P. |date=1953 |title=Musicology in Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/2844153 |journal=The Journal of the Royal Anthropological Institute of Great Britain and Ireland |volume=83 |issue=1 |pages=50–57 |doi=10.2307/2844153 |issn=0307-3114 |jstor=2844153 |url-access=subscription}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
fgjqejwzvpo3moreb4bns5zepadk0gd
Eddie Wizzy
0
13077
48136
2026-04-27T09:33:19Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337548565|Eddie Wizzy]]"
48136
wikitext
text/x-wiki
{| class="wikitable"
|+Songs
!Song title
!Year
|-
|"Dance Vs Rap"<ref>{{Cite news|url= https://bigeye.ug/eddie-wizzy-and-feffe-bussi-release-dancevsrap-video/|title=Eddie Wizzy and Feffe Bussi release "DanceVsRap" video|date=13 February 2016}}</ref>
|2016
|-
|"Tabuka"<ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-shines-purple-party-jinja/|title=Eddie Wizzy shines at Purple Party in Jinja |date=2 May 2017}}</ref>
|2017
|-
|"Selfie Dance"<ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/photos-eddie-wizzy-shoots-selfie-dance-video-featuring-maro-2/|title=Photos: Eddie Wizzy shoots "Selfie Dance" video featuring Maro |date=17 January 2017}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-releases-selfie-dance-video-watch/|title=Eddie Wizzy releases "Selfie Dance" video. Watch it here! |date=2 February 2017}}</ref>
|2017
|-
|"Menya Egumba"
|2017
|-
|"Kamitokosita"
|2017
|-
|"Ozina Bulungi"
|2019
|-
|"Tomala Budde"
|2019
|-
|"Sheshe (tujja tujja )"
|2024
|-
|"Fireworks"
|2024
|-
|"Subaru"
|2024
|-
{{End}}
'''Matte Edgar''' (yazaalibwa 4 ogwekkuminebiri 1994), amannyiddwa ennyo n'erinnya lye ery'oku siteegi '''Eddie Wizzy''', [[:en:Nyege_Nyege|muyimbi]] [[Yuganda|munnayuganda]], [[:en:Nyege_Nyege|omuyimbi]] era [[:en:Nyege_Nyege|omukubi w'amazina]] . <ref>"Eddie Wizzy is dance's new kid on the block". 26 June 2016.</ref> <ref>{{Cite web |date=2 July 2016 |title=Meet Eddie Wizzy, the boneless dancer who is living off dancing. |url=https://bigeye.ug/meet-eddie-wizzy-the-boneless-dancer-who-is-living-off-dancing/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=28 November 2016 |title=Eddie Wizzy speaks out on his love life |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-speaks-love-life/}}</ref> Yasunsulwa mu mpaka za Afrimma Awards 2016 ne 2017 mu mutendera gw'omuyizinyi asinga mu Afirika. <ref>{{Cite web |date=27 July 2016 |title=Eddie Wizzy receives his AFRIMMA nomination certificate |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-receives-nomination-certificate/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=16 October 2016 |title=AFRIMMA Awards 2016: check full list of winners |url=https://www.camerounweb.com/CameroonHomePage/entertainment/AFRIMMA-Awards-2016-check-full-list-of-winners-391410}}</ref> <ref>{{Cite web |date=10 September 2017 |title=Full List of Winners at Afrimma Awards 2017 |url=https://www.pulselive.co.ke/entertainment/afrimma-awards-2017-full-list-of-winners-at-afrimma-awards-2017/rfrnh4l}}</ref>
== Okusoma ==
'''Eddie''' yasomera mu Jinja Army Primary School, Lubiri SSS, ne Mityana. <ref>{{Cite web |date=26 August 2019 |title=Eddie Wizzy is dance's new kid on the block |url=https://www.sqoop.co.ug/201608/features/eddie-wizzy-is-dances-new-kid-on-the-block.html}}</ref>
== Omulimu gw’okuyimba ==
Wizzy yatandika nga [[:en:Nyege_Nyege|choreographer]] wa Eddy Kenzo mu 2015, ng'azannya mu vidiyo z'ennyimba ez'enjawulo, nga "Be happy", "Viva Africa", "Free Style Dance", "Disco Disco" eya [[Eddy Kenzo]],<ref>{{Cite web |date=28 June 2015 |title=Eddie Wizzy Dancing Free style by Eddy Kenzo |url=https://www.youtube.com/watch?v=OmPulhq197E |via=YouTube}}</ref> "By da way" eya Sheeba,<ref>{{Cite web |date=26 January 2015 |title=Sheebah Karungi - By The Way (Official HD Video)( New Ugandan music 2015) |url=https://www.youtube.com/watch?v=vISh5l_ti6I |via=YouTube}}</ref> "Bukolomoni" eya Cindy,<ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=Dancer Eddy Wizzy Excited Funs At Singer Fille's Concert |url=https://newslexpoint.com/wizzy-excited-funs-fille-concert/}}</ref> "Katonda wa Raggae" eya Ziza Bafana, [ 4 ] <ref>{{Cite web |date=18 February 2020 |title=Eddie Wizzy in Ziza Bafana's Katonda Wa Ragga Dance Video, Watch it here |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-in-ziza-bafanas-katonda-wa-ragga-dance-video-watch-it-here/}}</ref><ref>{{Cite web |date=26 March 2020 |title=Eddie Wizzy in new song "Obusomyo" with Ziza Bafana |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-new-song-obusomyo-ziza-bafana/}}</ref> ne "Menya Egumba", nga mulimu Ykee Benda.<ref>{{Cite web |date=13 March 2017 |title=Eddie Wizzy in a new song with YKee Benda |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-new-song-ykee-benda/ |access-date=17 March 2017}}</ref> Wizzy yakwata oluyimba lwe olwasooka, "Dance Vs Rap", nga lulimu Feffe Bussi, mu 2016.
== olukalala lwennyimba ==
== Ebijjuliziddwa ==
3ttenuibwhmq297cap51nygi1mzdpq0
Engalabi
0
13078
48138
2026-04-27T10:09:50Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269396023|Engalabi]]"
48138
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Engalabi,''' era emanyiddwa nga '''Engoma ensajja''', [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|kivuga ekikuba membranophone]] ekitera okukozesebwa mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Central Africa]], naddala mu Uganda. Kikwatagana n’ebika nga [[Baganda]], [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Banyankole]], Buzimba, ne Tagwenda.<ref name=":2">{{Cite web |title=Instruments that define Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/news/1214805/instruments-define-uganda-eur |access-date=2024-01-08 |website=New Vision |language=en}}</ref> Ekivuga kino era kyogerwako amannya amalala ag’enjawulo, omuli omugalabi, engaija, egaabi, omugudu, omugwabe, engoma empanvu, '''Engaabe''' (mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Lusoga]] ), ne '''emiidiri''' (mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Ateso]] ).<ref name=":0">{{Cite web |title=Engalabi |url=https://music.africamuseum.be/instruments/french/uganda/engalabi.html |access-date=2024-01-08 |website=music.africamuseum.be}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kaggwa |first=Andrew |date=2014-02-11 |title=Sebunjo talks African music at Wazo |url=https://observer.ug/component/content/article?id=30068:-sebunjo-talks-african-music-at-wazo |access-date=2024-01-08 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Lwere drums his way to the banks |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/lwere-drums-his-way-to-the-banks-1886018 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":6">{{Cite web |last=Makanga |first=Samuel |date=2018-01-26 |title=Musical Instruments of Uganda |url=https://www.primeugandasafaris.com/musical-instruments-of-uganda/ |access-date=2024-01-10 |website=Prime Uganda Safaris |language=en-US}}</ref>
== Okukuba ==
Engalabi ngoma mpanvu, nga ya ssiringi ng’ebikkiddwako olususu, ng’etera okusibuka mu bisolo ebikulukusiza nga [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|pythons]] oba [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|monitor lizards]], oba okuva mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|nsolo]], eziwanvuwa ku dowels zaayo ez’embaawo.<ref name=":2">{{Cite web |title=Instruments that define Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/news/1214805/instruments-define-uganda-eur |access-date=2024-01-08 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2021-10-15 |title=Drum makers decry competition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/drum-makers-decry-competition-3584626 |access-date=2024-01-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Katikkiro Charles Peter Mayiga: Lover of nature and literature |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/katikkiro-charles-peter-mayiga-lover-of-nature-and-literature-1801518 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Bakisimba dance inspired by the drunkard's quick steps |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/bakisimba-dance-inspired-by-the-drunkard-s-quick-steps-1548384 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>[[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|]] Abamenya amateeka balina okusasula engassi oba okusibwa emyaka mukaaga. <ref name=":3" />
Engalabi basooka ku giteeka wakati wa maviivi ,okugikwata n'omukono ogumu ,oba okugisiba mu kiwato oba kubibegabega nga bakozesa olugoye ,oluwuzi lw'ebijanjaalo oba omusipi ogwamaliba g'ente. <ref name=":0">{{Cite web |title=Engalabi |url=https://music.africamuseum.be/instruments/french/uganda/engalabi.html |access-date=2024-01-08 |website=music.africamuseum.be}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=paresh |date=2015-03-20 |title=Engalabi: Long Drum – Percussion instrument |url=https://www.globalsoundmovement.com/blog/engalabi-long-drum-percussion-instrument/ |access-date=2024-01-08 |website=Global Sound Movement |language=en-GB}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=Minisita Ssebuggwawo akubye engalabi n'acamula abali e Dubai |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/BUK_116338 |access-date=2024-01-08 |website=Bukedde |language=en}}</ref><ref name=":0" />
== Enkozesa ==
Engalabi esinga kukozesebwa bika bya Uganda, omuli [[Baganda]], [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Banyankole, Bateso, Basoga]], Buzimba, ne Tagwenda. Kibeera mu bivvulu by’ennyimba, mu bivvulu by’amazina, era kikola ng’engeri y’okutuusa obubaka mu mikolo gy’ennono. Okugeza, kikubiddwa ekiro kyonna mu mukolo gwa " ''Okwabya Olumbe'' ", nga kivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Okwetaba mu kuziika," ne mu mikolo gy'okutongoza abalongo. Buli ddoboozi eriva mu Engalabi litwala amakulu mu Buganda; okugeza, " ''Gwanga Mujje'' ," ekivvuunulwa mu ngeri ey'ekibogwe nga "Ekitundu, mujje," ne " ''Sagala agalamidde'' ," ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Saagala muntu yenna kwebaka." <ref name=":3">{{Cite web |date=2021-10-15 |title=Drum makers decry competition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/drum-makers-decry-competition-3584626 |access-date=2024-01-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":6">{{Cite web |last=Makanga |first=Samuel |date=2018-01-26 |title=Musical Instruments of Uganda |url=https://www.primeugandasafaris.com/musical-instruments-of-uganda/ |access-date=2024-01-10 |website=Prime Uganda Safaris |language=en-US}}</ref> Era ekozesebwa abafulumya ennyimba mu Uganda mu kukola ennyimba ne mu kukola katemba, gamba ng’ebitontome. <ref name=":0">{{Cite web |title=Engalabi |url=https://music.africamuseum.be/instruments/french/uganda/engalabi.html |access-date=2024-01-08 |website=music.africamuseum.be}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=paresh |date=2015-03-20 |title=Engalabi: Long Drum – Percussion instrument |url=https://www.globalsoundmovement.com/blog/engalabi-long-drum-percussion-instrument/ |access-date=2024-01-08 |website=Global Sound Movement |language=en-GB}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Instruments that define Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/news/1214805/instruments-define-uganda-eur |access-date=2024-01-08 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Poetry taken back in the days |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/theatre-cinema/poetry-taken-back-in-the-days-1581408 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu [[Buganda]], abakyala Abaganda baali bakugirwa okukuba Engalabi, anti mu buwangwa baagikubiranga wakati w’ebisambi by’omukubi w’engooma. Abakyala abaali bayonsa oba nga bagenda mu nsonga nabo tebakkirizibwanga kuzannya Engalabi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Engalabi |url=https://music.africamuseum.be/instruments/french/uganda/engalabi.html |access-date=2024-01-08 |website=music.africamuseum.be}}</ref> Kyokka mu [[Lubiri]], abakyala bakkirizibwanga okukuba Engalabi ku mukolo ogwa " ''Masiro'' " ogwaweebwayo eri abakulembeze ba Kabaka abakulembeze b'ekibiina ky'abayimbi ab'obwakabaka.<ref name=":0" /> Mu Buganda ey’omulembe guno, abakyala bakkirizibwa okukuba ebivuga byonna eby’ennono mu kuyimba, amazina, ne katemba.<ref name=":0" />
== Ekijjukizo ==
Ekijjukizo ky’Engalabi ekyawuddwamu ebitundu bibiri, kiyimiridde ku mita 11 obuwanvu ate nga kiweza mita 12.8. Kisangibwa ku nkulungo ku luguudo lwa Kabaka Anjagala, era olumanyiddwa nga Royal Mile oba King’s Way, e [[Lubaga divizoni|Rubaga]], okumpi ne [[Bulange]].<ref name=":5">{{Cite web |title=New Buganda monument gets tourism ministry nod |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-08 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=NEW BUGANDA MONUMENT GETS TOURISM MINISTRY NOD {{!}} Uganda Tourism Board |url=https://utb.go.ug/news-and-views/new-buganda-monument-gets-tourism-ministry-nod |access-date=2024-01-08 |website=utb.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-19 |title=KCCA gives Kabaka junction face-lift |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kcca-gives-kabaka-junction-face-lift-1606554 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ekijjukizo kino kirimu endongo endala eziyitibwa ''Nankasa'' ku musingi gwakyo.<ref name=":5" /> Kyawulwamu ebitundu bibiri okusobola okufuna [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]], nga kikwatagana n'erinnya lye "Kabaka Nantawetwa."<ref name=":5" /> Royal Mile eva [[Bulange|e Bulange]] okutuuka e [[Lubiri]] .<ref name=":5" />
== Laba ne ==
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Omuziki gwa Uganda]]
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Obuwangwa bwa Uganda]]
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Endongo]]
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Olukalala lw'ebivuga mu Africa]]
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Bakisimba]]
== Ebijjuliziddwa ==
fqgqf7fsgzfml97ns23lbjtlz404szg
Oh Uganda, Ensi ya Bulungi
0
13079
48143
2026-04-27T10:35:05Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348324266|Oh Uganda, Land of Beauty]]"
48143
wikitext
text/x-wiki
.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}body.skin-vector-2022 .mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:27em}body.skin-vector-2022 .mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:22.5em}.mw-parser-output .references[data-mw-group=upper-alpha]{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .references[data-mw-group=upper-roman]{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .references[data-mw-group=lower-alpha]{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .references[data-mw-group=lower-greek]{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .references[data-mw-group=lower-roman]{list-style-type:lower-roman}.mw-parser-output div.reflist-liststyle-upper-alpha .references{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output div.reflist-liststyle-upper-roman .references{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output div.reflist-liststyle-lower-alpha .references{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output div.reflist-liststyle-lower-greek .references{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output div.reflist-liststyle-lower-roman .references{list-style-type:lower-roman}
" '''Oh Uganda, Land of Beauty''' " lwe [["Uganda country profile". BBC News. BBC. 10 May 2018. Retrieved 14 July 2020.|luyimba lw'eggwanga]] lya [[Yuganda|Uganda]] . [[George Wilberforce Kakoma]] ye yayiiya omuziki era ye yawandiika ebigambo. Yatwalibwa ng’oluyimba lw’eggwanga mu 1962, eggwanga bwe lyafuna obwetwaze [["Uganda country profile". BBC News. BBC. 10 May 2018. Retrieved 14 July 2020.|okuva mu Bungereza]] . Mu by’omuziki y’emu ku nnyimba z’eggwanga ezisinga obumpi mu nsi yonna. N’olwekyo, ennyiriri eziwera ziyimbibwa bwe zikolebwa mu lujjudde.
== Ebyafaayo ==
Okuva mu 1894 okutuuka ku ntikko y’okuggyibwako [[This reference is used 5 times on this page. Karugaba, Phillip; Kakongi, Tracy (15 August 2019). "Uganda: Copyright In The National Anthem". ENSafrica. Mondaq. Archived from the original on 15 July 2020. Retrieved 15 July 2020.|amatwale]] mu myaka gya 1960, [[This reference is used 5 times on this page. Karugaba, Phillip; Kakongi, Tracy (15 August 2019). "Uganda: Copyright In The National Anthem". ENSafrica. Mondaq. Archived from the original on 15 July 2020. Retrieved 15 July 2020.|Uganda]] yali [[This reference is used 5 times on this page. Karugaba, Phillip; Kakongi, Tracy (15 August 2019). "Uganda: Copyright In The National Anthem". ENSafrica. Mondaq. Archived from the original on 15 July 2020. Retrieved 15 July 2020.|kitundu kya bukuumi]] [[This reference is used 5 times on this page. Karugaba, Phillip; Kakongi, Tracy (15 August 2019). "Uganda: Copyright In The National Anthem". ENSafrica. Mondaq. Archived from the original on 15 July 2020. Retrieved 15 July 2020.|bwa Bungereza]] mu [[This reference is used 5 times on this page. Karugaba, Phillip; Kakongi, Tracy (15 August 2019). "Uganda: Copyright In The National Anthem". ENSafrica. Mondaq. Archived from the original on 15 July 2020. Retrieved 15 July 2020.|bwakabaka bwayo obw’amatwale]] . <ref name="EBhist">This reference is used twice on this page.</ref> <ref>"Uganda country profile". ''BBC News''. BBC. 10 May 2018. Retrieved 14 July 2020.</ref> Mu kudduka okwefuga, akakiiko akatono kaatondebwawo okusalawo oluyimba lw’eggwanga eryali ligenda okuyimba. <ref name="Musisi">This reference is used 4 times on this page.</ref> Yagenda mu maaso n'okutegeka empaka z'eggwanga lyonna, <ref name="Minahan">{{Cite book |last=Minahan |first=James B. |date=23 December 2009 |title=The Complete Guide to National Symbols and Emblems |url=https://books.google.com/books?id=jfrWCQAAQBAJ&pg=PA929 |publisher=ABC-CLIO |isbn=9780313344978 |volume=1 |page=929}}</ref> ng'emisingi gye baateekawo ku luyimba luno nti lulina okuba "olumpi, olusookerwako, olw'ekitiibwa, olutendereza era nga lwesunga ebiseera eby'omu maaso". <ref name="Musisi" />
Mu nkomerero, ebigambo n’oluyimba olwayimbibwa [[George Wilberforce Kakoma]] byalondebwa mu July 1962. Oluyimba luno yaluwandiika mu lunaku lumu, ng’amaze okuwuliriza ku [[Uganda Broadcasting Corporation|Radio Uganda]] ekiro ekyakeesezza olwaleero ku ngeri tewali n’emu ku biwandiiko ebyafunibwa okutuusa kati gye yali etunuulidde ng’esaanira akakiiko akatono. <ref name="Musisi" /> Okuyingira kwe kwali kumu ku nnya ezaalondebwa. <ref name="Karugaba and Kakongi">This reference is used 5 times on this page.</ref> Oluyimba luno lwayisibwa mu butongole mu 1962, omwaka eggwanga mwe lyafuna obwetwaze. <ref name="Minahan">{{Cite book |last=Minahan |first=James B. |date=23 December 2009 |title=The Complete Guide to National Symbols and Emblems |url=https://books.google.com/books?id=jfrWCQAAQBAJ&pg=PA929 |publisher=ABC-CLIO |isbn=9780313344978 |volume=1 |page=929}}</ref> <ref name="CIA">{{Cite web |date=29 June 2020 |title=Uganda |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109130908/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda |archive-date=January 9, 2021 |access-date=14 July 2020 |website=The World Factbook |publisher=CIA}}</ref> Omukolo ogwasooka mu lujjudde oluyimba luno mwe lwakubirwa gwali ku bikujjuko eby’okukuza obwetwaze nga 9 October 1962. <ref name="Karugaba and Kakongi" />
Oluvannyuma Kakoma yawawaabira gavumenti mu 2008, ng’agamba nti teyasasulwangako musaala gumala era bw’atyo alina eddembe [["Ten things about national anthems". Mail & Guardian. Johannesburg. 21 September 2012. Archived from the original on 15 July 2020. Retrieved 15 July 2020.|okusasula ssente z’obusuulu]] okumala emyaka egisukka mu makumi ana . <ref name="Michaels">This reference is used 3 times on this page.</ref> Yalumiriza nti gavumenti yamuwa [["Ten things about national anthems". Mail & Guardian. Johannesburg. 21 September 2012. Archived from the original on 15 July 2020. Retrieved 15 July 2020.|USh yokka.]] 2,000/=, <ref name="Karugaba and Kakongi" /><ref name="Michaels" /> ekyenkana wansi wa £ 1 mu 2008, nga "akabonero k'okwebaza". <ref name="Michaels" /> Kakoma yafa nga [["Ten things about national anthems". Mail & Guardian. Johannesburg. 21 September 2012. Archived from the original on 15 July 2020. Retrieved 15 July 2020.|kkooti ejulirwamu mu ggwanga]] tennagoba musango guno mu 2019, n'ezuula nti eddembe ly'oluyimba luno liri mu gavumenti so si muwandiisi. <ref name="Karugaba and Kakongi" />
== Ebigambo by'oluyimba ==
=== Mu nnimi z’omu kitundu ===
{| class="wikitable"
!Ebigambo by'Olungereza <ref name="Minahan">{{Cite book |last=Minahan |first=James B. |date=23 December 2009 |title=The Complete Guide to National Symbols and Emblems |url=https://books.google.com/books?id=jfrWCQAAQBAJ&pg=PA929 |publisher=ABC-CLIO |isbn=9780313344978 |volume=1 |page=929}}</ref><ref>{{Cite web |title=The National Anthem of Uganda |url=http://www.uganda-embassy.jp/anthem.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20200715093217/http://www.uganda-embassy.jp/anthem.html |archive-date=15 July 2020 |access-date=15 July 2020 |website=Embassy of the Republic of Uganda in Japan |publisher=Ministry of Foreign Affairs of Uganda}}</ref>
! [[Luganda]] lyrics <ref>{{Cite book |last=Wambi Gulere, Cornelius |title=Oluyimba olwe Ggwanga Yuganda – The Ugandan National Anthem in Luganda |url=https://www.academia.edu/7590095 |page=4}}</ref>
! Ebigambo by'Oluswayiri
|- style="vertical-align:top; white-space:nowrap;"
|<poem>'''I'''
Oh, Uganda! May God uphold thee,
We lay our future in thy hand;
United, free for liberty
together we'll always stand.
'''II'''
Oh, Uganda! The land of freedom,
Our love and labour we give;
And with neighbours all at our country's call
In peace and friendship we'll live.
'''III'''
Oh, Uganda! The land that feeds us,
By sun and fertile soil grown;
For our own dear land, we shall always stand,
The Pearl of Africa's Crown.</poem>
|<poem>{{lang|lg|italic=no|'''I'''
O Yuganda! Katonda akuwanirire,
Tussa eby'omumaso byaffe mu mikono gyo,
Mu bwegassi n'obuteefu, ku lw'obumu,
Tujjanga bulijjo kuyimirirawo!
'''II'''
O Yuganda! Ensi y'eddembe,
Okwagala n'okulusana tubikuwa,
Ne baliraanwa baffe boona, lw'omulanga gwensi yaffe,
Mu mirembe n'omukwano tunaberawo!
'''III'''
O Yuganda! Ensi etuliisa,
Lw'omusana n'obugimu bw'ettaka,
Lw'obugazi bw'ensi yaffe, tujja kuyimirira bulijjo,
Ekimasa ky'amakula ga Afirika!}}</poem>
|<poem>{{lang|sw|italic=no|'''I'''
Loo, Uganda! Mungu akusimamie,
Tunaweka mustakabali wetu mikononi mwako;
Umoja, bure kwa uhuru
pamoja tutasimama daima.
'''II'''
Loo, Uganda! Ardhi ya uhuru,
Tunatoa upendo wetu na kazi yetu;
Na pamoja na majirani wote katika wito wa nchi yetu
Kwa amani na urafiki tutaishi.
'''III'''
Loo, Uganda! Ardhi ambayo hutulisha,
Kwa jua na mchanga wenye rutuba uliopandwa;
Kwa ardhi yetu mpendwa, tutasimama daima,
Lulu ya Taji ya Afrika.}}</poem>
|}
=== Mu nnimi Ennaansi ===
Ng'ogyeeko enkyusa y'Oluganda n'Oluswayiri ,oluyimba lweggwanga era luvunnuddwa mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|nnimi endala eziwerako ez’omu kitundu]] . <ref>{{Cite book |last=Gulere |first=Cornelius W. |date=8 October 1998 |title=Ugandan National Anthem Translated into 25 Languages |url=https://www.academia.edu/1303526}}</ref>
== Okuyiiya ==
Ku [["Ten things about national anthems". Mail & Guardian. Johannesburg. 21 September 2012. Archived from the original on 15 July 2020. Retrieved 15 July 2020.|bbaala]] munaana zokka obuwanvu, [ A ] "Oh Uganda, Land of Beauty" mu by'omuziki y'emu ku nnyimba z'eggwanga ezisinga obumpi mu nsi yonna, <ref name="Sherwin">This reference is used twice on this page.</ref><ref>Walker, Peter (18 July 2012). "London 2012 podium planners fight the fear of the upside-down flag". ''The Guardian''. London. Retrieved 15 July 2020.</ref> awamu n'oluyimba [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|lwa Japan]] . <ref>"Ten things about national anthems". ''Mail & Guardian''. Johannesburg. 21 September 2012. Archived from the original on 15 July 2020. Retrieved 15 July 2020.</ref> Bombi Michael Bristow, omuwandiisi w’ekitabo ''National Anthems of the World'', <ref>{{Cite book |last=Bristow |first=M. J. |year=2006 |title=National Anthems of the World |url=https://books.google.com/books?id=n0HVHeXDNS0C |publisher=Weidenfeld & Nicolson |isbn=9781540013002}}</ref> ne [[Philip|Philip Sheppard]] bazudde oluyimba lw’eggwanga lya Uganda nga lwe lusinga obumpi. <ref>Spencer, Clare (27 July 2011). "Is the British national anthem too short?". ''BBC News Magazine''. BBC. Retrieved 15 July 2020.</ref><ref>"An Olympian anthem arrangement". ''BBC Radio 4 Today''. BBC. 1 March 2012. Retrieved 15 July 2020.</ref> N’ekyavaamu, ennyiriri eziwera zitera okuyimbibwa nga ziyimbibwa ku mikolo egy’olukale ng’emizannyo gy’omupiira egy’ensi yonna. <ref name="Sherwin" />
== Ebiwandiiko ==
Ensonda zag'esigika ezimu zigamba mu bukyamu nti oluyimba luno luweza amabaala mwenda .Kino kiri kityo kubanga y'okusitula ku ntandikwa y'oluyimba kipimo kyakitundu kyokka era bwe kityo tebalibwa nga bbaala eryetongodde .{{Reflist|group=upper-alpha}}
== Ebijjuliziddwa ==
t6brhdg5d21olu3rq54tvdp7kba1evd
Sitya Okufiirwa
0
13080
48144
2026-04-27T10:40:18Z
Kisakye Jane
9195
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1292840506|Sitya Loss]]"
48144
wikitext
text/x-wiki
" '''Sitya Loss''' " luyimba lwa [[Eddy Kenzo]] era lwe luyimba lwe yasinga okukola obulungi. Lwayimirira lwokka okuva mu eponymous album ''Sitya Loss'', eyafulumizibwa mu May 2014.<ref>{{Cite web |last=Sapeople |date=2014-04-07 |title=Ugandan Video 'Sitya Loss' Goes Viral - Life is Precious but Short |url=https://www.sapeople.com/2014/04/07/ugandan-video-sitya-loss-eddy-kenzo-687/ |access-date=2014-05-16 |publisher=www.sapeople.com}}</ref>
Oluyimba luno lulimu amaloboozi g'abayimbi babiri aba Togo Toofan. Ekitundu kyakwatibwa mu Lufalansa, oluyimba luno lwafulumizibwa kkampuni ya Tubeland Records era nga luli ku lutambi lwa babiri bano olwafuluma mu 2014 ''Overdose'' .<ref>{{Cite web |date=November 14, 2014 |title=Overdose - Album by Toofan |url=https://open.spotify.com/album/2FOlijJHThlQUXywuxie0c |access-date=1 February 2025 |publisher=Spotify}}</ref> Kenzo yafulumya oluyimba lwa "Sitya Loss" olwalongooseddwa ku Big Talent Records; oluyimba luno era lulimu amaloboozi ga Toofan era yalabikira ku lutambi lwe olwaddirira olwa ''Zero to Hero'' (2016).
== Vidiyo y'oluyimba ==
"Sitya Loss" yafulumira ku mutimbagano nga vidiyo y'oluyimba nga 13 Ogwokusatu 2014 ng'eraga vidiyo z'abavubuka Bannayuganda okuva e [[:en:Makindye|Makindye]] nga bazina mu luyimba luno [[:en:Viral_video|zaasaasaana]] . Ku bano kuliko Alex Ssempijja, Fred Tumwesigye ne Isaac Tumusiime, Bashir Lubega ne Patricia Nabakooza.<ref name="monitor">[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/VIDEO--Sitya-Loss-kid-dies-in-bicycle-accident/-/812796/2979784/-/1b99kv/-/index.html ''Daily Monitor'', Uganda: Sitya Loss kid dies in bicycle accident (1, Ogwekuminebiri 2015)]</ref> Oluvannyuma abantu abakulu abeetabye mu mpaka zino n'abayimbi abamu beegatta ku nsonga eno.Kikomekkereza n'omubala "Born in Africa".
Vidiyo eno yakolebwa Big Talent Entertainment ne JahLive Films, yakulemberwa Mugerwa Frank era yakulemberamu Muhumuza Martin n'okufulumya amaloboozi kwali kwa Diggy Baur okuva mu Sound Cover Rec.
Mu Gwekuminebiri gwa 2015, Alex Sempijja omu ku bavubuka abaalagibwa ng’azina mu katambi yafuna ebisago eby’amaanyi bwe yali atambulira ku ddigi buleeki zaayo bwe zaalemererwa n’egwa mu mudumu. Patricia Nabakoza eyali amuwerekedde naye yafuna ebisago mu kabenje kano.<ref name="monitor">[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/VIDEO--Sitya-Loss-kid-dies-in-bicycle-accident/-/812796/2979784/-/1b99kv/-/index.html ''Daily Monitor'', Uganda: Sitya Loss kid dies in bicycle accident (1 December 2015)]</ref>
== Okwanirizibwa ==
Oluyimba luno lwasunsulwa mu mpaka za [[Channel O Music Video Awards]] mu 2014 mu mpaka za "International Viewers' Choice Award".<ref>{{Cite web |last=Omongin |first=Emmy |date=8 September 2014 |title=Eddy Kenzo, Navio get Channel O nominations |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Eddy-Kenzo--Navio-get-Channel-O-nominations/-/812796/2445254/-/139i74lz/-/index.html |access-date=25 September 2014 |publisher=Daily Monitor}}</ref>
Oluyimba luno lwajulizibwa olw'okuwangula engule ya Eddy Kenzo eya "Viewer's Choice Award" mu kiseera ky'empaka za Afro-Australia Music and Movie Awards (AAMMA) era mu 2014<ref>{{Cite web |title=Entertainment News :: Kenya - 'Sitya Loss' hit maker eddy Kenzo wins BET Viewer's Choice Award 2015 |url=http://www.sde.co.ke/m/?articleID=2000167456&story_title=ugandan-artiste-eddy-kenzo-wins-bet-viewer-s-choice-award-2015 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924095659/http://www.sde.co.ke/m/?articleID=2000167456&story_title=ugandan-artiste-eddy-kenzo-wins-bet-viewer-s-choice-award-2015 |archive-date=2015-09-24 |website=www.sde.co.ke}} </ref> Kenzo yawangula engule za HiPipo Music Awards ez'omutendera "Best Use of Social Media by Artist" okusinga olw'omulimu gwe yakola mu "Sitya Loss" release. Mu kiseera ky'empaka za Rising Star Awards, oluyimba lwa "Sitya Loss" lwawangula nga "oluyimba ne vidiyo y'omwaka 2014/2015" Olw'okuweebwa vidiyo eno, The Triplets Ghetto Kids baafuna engule ya The Video Trailblazer Award mu mpaka za HiPipo Music Awards.
Obuwanguzi bwayo bwavaako okutongoza okusaba kw'abaana abazina okulabikira ku ''[[The Ellen DeGeneres Show|pulogulaamu ya The Ellen DeGeneres Show]]'' .<ref>{{Cite web |last=Remedi-Brown |first=Fern |date=9 September 2014 |title=Viral Video Sparked by Infectious Dancing of Uganda Ghetto Kids [Video] |url=https://guardianlv.com/2014/09/viral-video-sparked-by-infectious-dancing-of-uganda-ghetto-kids-video/ |access-date=25 September 2014 |publisher=Liberty Voice}}</ref><ref>{{Cite web |last=Big Eye |date=2014-04-09 |title=Kenzo's Sitya Loss Video stars to appear on the ELLEN Show |url=https://bigeye.ug/kenzos-sitya-loss-video-stars-to-appear-on-the-ellen-show/ |access-date=2014-05-16 |publisher=bigeye.ug}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references responsive="1"></references>
{{Reflist}}
bu4ultgtappjfnmwzkkmapx7ux4sxjh
48145
48144
2026-04-27T10:43:14Z
Kisakye Jane
9195
Nkozeemu enkyukakyuka#WUCUG26MUK
48145
wikitext
text/x-wiki
" '''Sitya Loss''' " luyimba lwa [[Eddy Kenzo]] era lwe luyimba lwe yasinga okukola obulungi. Lwayimirira lwokka okuva mu eponymous album ''Sitya Loss'', eyafulumizibwa mu May 2014.<ref>{{Cite web |last=Sapeople |date=2014-04-07 |title=Ugandan Video 'Sitya Loss' Goes Viral - Life is Precious but Short |url=https://www.sapeople.com/2014/04/07/ugandan-video-sitya-loss-eddy-kenzo-687/ |access-date=2014-05-16 |publisher=www.sapeople.com}}</ref>
Oluyimba luno lulimu amaloboozi g'abayimbi babiri aba Togo Toofan. Ekitundu kyakwatibwa mu Lufalansa, oluyimba luno lwafulumizibwa kkampuni ya Tubeland Records era nga luli ku lutambi lwa babiri bano olwafuluma mu 2014 ''Overdose'' .<ref>{{Cite web |date=November 14, 2014 |title=Overdose - Album by Toofan |url=https://open.spotify.com/album/2FOlijJHThlQUXywuxie0c |access-date=1 February 2025 |publisher=Spotify}}</ref> Kenzo yafulumya oluyimba lwa "Sitya Loss" olwalongooseddwa ku Big Talent Records; oluyimba luno era lulimu amaloboozi ga Toofan era yalabikira ku lutambi lwe olwaddirira olwa ''Zero to Hero'' (2016).
== Vidiyo y'oluyimba ==
"Sitya Loss" yafulumira ku mutimbagano nga vidiyo y'oluyimba nga 13 Ogwokusatu 2014 ng'eraga vidiyo z'abavubuka Bannayuganda okuva e [[:en:Makindye|Makindye]] nga bazina mu luyimba luno [[:en:Viral_video|zaasaasaana]] . Ku bano kuliko Alex Ssempijja, Fred Tumwesigye ne Isaac Tumusiime, Bashir Lubega ne Patricia Nabakooza.<ref name="monitor">[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/VIDEO--Sitya-Loss-kid-dies-in-bicycle-accident/-/812796/2979784/-/1b99kv/-/index.html ''Daily Monitor'', Uganda: Sitya Loss kid dies in bicycle accident (1, Ogwekuminebiri 2015)]</ref> Oluvannyuma abantu abakulu abeetabye mu mpaka zino n'abayimbi abamu beegatta ku nsonga eno.Kikomekkereza n'omubala "Born in Africa".
Vidiyo eno yakolebwa Big Talent Entertainment ne JahLive Films, yakulemberwa Mugerwa Frank era yakulemberamu Muhumuza Martin n'okufulumya amaloboozi kwali kwa Diggy Baur okuva mu Sound Cover Rec.
Mu Gwekuminebiri gwa 2015, Alex Sempijja omu ku bavubuka abaalagibwa ng’azina mu katambi yafuna ebisago eby’amaanyi bwe yali atambulira ku ddigi buleeki zaayo bwe zaalemererwa n’egwa mu mudumu. Patricia Nabakoza eyali amuwerekedde naye yafuna ebisago mu kabenje kano.<ref name="monitor">[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/VIDEO--Sitya-Loss-kid-dies-in-bicycle-accident/-/812796/2979784/-/1b99kv/-/index.html ''Daily Monitor'', Uganda: Sitya Loss kid dies in bicycle accident (1 December 2015)]</ref>
== Okwanirizibwa ==
Oluyimba luno lwasunsulwa mu mpaka za Channel O Music Video Awards mu 2014 mu mpaka za "International Viewers' Choice Award".<ref>{{Cite web |last=Omongin |first=Emmy |date=8 September 2014 |title=Eddy Kenzo, Navio get Channel O nominations |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Eddy-Kenzo--Navio-get-Channel-O-nominations/-/812796/2445254/-/139i74lz/-/index.html |access-date=25 September 2014 |publisher=Daily Monitor}}</ref>
Oluyimba luno lwajulizibwa olw'okuwangula engule ya Eddy Kenzo eya "Viewer's Choice Award" mu kiseera ky'empaka za Afro-Australia Music and Movie Awards (AAMMA) era mu 2014<ref>{{Cite web |title=Entertainment News :: Kenya - 'Sitya Loss' hit maker eddy Kenzo wins BET Viewer's Choice Award 2015 |url=http://www.sde.co.ke/m/?articleID=2000167456&story_title=ugandan-artiste-eddy-kenzo-wins-bet-viewer-s-choice-award-2015 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924095659/http://www.sde.co.ke/m/?articleID=2000167456&story_title=ugandan-artiste-eddy-kenzo-wins-bet-viewer-s-choice-award-2015 |archive-date=2015-09-24 |website=www.sde.co.ke}} </ref> Kenzo yawangula engule za HiPipo Music Awards ez'omutendera "Best Use of Social Media by Artist" okusinga olw'omulimu gwe yakola mu "Sitya Loss" release. Mu kiseera ky'empaka za Rising Star Awards, oluyimba lwa "Sitya Loss" lwawangula nga "oluyimba ne vidiyo y'omwaka 2014/2015" Olw'okuweebwa vidiyo eno, The Triplets Ghetto Kids baafuna engule ya The Video Trailblazer Award mu mpaka za HiPipo Music Awards.
Obuwanguzi bwayo bwavaako okutongoza okusaba kw'abaana abazina okulabikira ku ''pulogulaamu ya The Ellen DeGeneres Show'' .<ref>{{Cite web |last=Remedi-Brown |first=Fern |date=9 September 2014 |title=Viral Video Sparked by Infectious Dancing of Uganda Ghetto Kids [Video] |url=https://guardianlv.com/2014/09/viral-video-sparked-by-infectious-dancing-of-uganda-ghetto-kids-video/ |access-date=25 September 2014 |publisher=Liberty Voice}}</ref><ref>{{Cite web |last=Big Eye |date=2014-04-09 |title=Kenzo's Sitya Loss Video stars to appear on the ELLEN Show |url=https://bigeye.ug/kenzos-sitya-loss-video-stars-to-appear-on-the-ellen-show/ |access-date=2014-05-16 |publisher=bigeye.ug}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references responsive="1"></references>
{{Reflist}}
mkpxaddxkq585qieef175cn5325v84z