Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.46.0-wmf.24
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Kintu
0
7458
48293
24193
2026-04-28T14:29:18Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349458692|Kintu]]"
48293
wikitext
text/x-wiki
'''Kintu''' muntu wa nfumo era alabika mu [[:en:Creation_myth|lufumo lw'obutonzi]] olw'abantu ba [[:en:Buganda|Buganda]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Okusinziira ku lugero luno, Kintu ye [[:en:List_of_first_men_or_women_in_mythology_and_religion|muntu eyasooka ku nsi]], era ye [[Baganda|Muganda]] eyasooka .
''Kintu'', ekitegeeza "ekintu" mu [[:en:Bantu_languages|nnimi z'Ababantu]], era kitera okugattibwa ku linnya [[:en:Muntu|Muntu]], omuntu ow'olugero eyatandikawo ebika [[:en:Gisu_people|by'Abagisu]] n'Ababukusu .
== Ensibuko n’amakulu g’obuwangwa ==
Olugero lw’okutonda abantu ba Buganda, [[:en:Uganda|Uganda]], lulimu ffiga eyitibwa Kintu,<ref>{{cite book |last=Ray |first=B. C. |date=1970 |title=African Religions: Symbol, Ritual, and Community |publisher=Prentice Hall |location=New Jersey |pages=10–120}}</ref> nga ye [[:en:List_of_first_men_or_women_in_mythology_and_religion|muntu eyasooka ku nsi]], era ye musajja eyasooka okutaayaaya mu biwonvu bya Uganda yekka. Era oluusi amanyikiddwa nga Katonda, oba kitaawe w’abantu bonna abaatonda obwakabaka obwasooka.<ref name="cohen72">{{cite book |last1=Cohen |first1=David William |date=1972 |title=The historical tradition of Busoga: Mukama and Kintu |url=https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe/page/n5/mode/2up |publisher=Clarendon Press |isbn=978-0-19-821673-5 |location=Oxford |url-access=registration}}</ref>
Erinnya Kintu, ekitegeeza ‘ekintu’ mu [[:en:Bantu_languages|Bantu]], litera okugattibwa ku linnya [[:en:Muntu|Muntu]], eyali omusajja ow’olugero eyatandikawo ebika kya '[[:en:Gisu_people|bagisu]] [[:en:Bukusu|n’Ababukusu]] . Kintu kirowoozebwa nti yasibuka mu buvanjuba, bugwanjuba, n’obukiikakkono, eyajja n’ebintu ebyasooka okutandika obulamu ku nsi. Ebintu bino byali obulo, ente oba giyite [[:en:Ente|Ente]] mu lulimi [[:en:Luganda|Oluganda]], n’amatooke.<ref name="cohen72">{{Cite book |last=Cohen |first=David William |date=1972 |title=The historical tradition of Busoga: Mukama and Kintu |url=https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe/page/n5/mode/2up |publisher=Clarendon Press |isbn=978-0-19-821673-5 |location=Oxford |url-access=registration}}</ref>
== Engombo ==
Mu nkyusa y’olugero lw’obutonzi olwawandiikibwa [[:en:Harry_Johnston|Harry Johnston]], Kintu alabika ku biwonvu bya Uganda ng’alina ente nga ye yali ekintu kye kyokka. Yasiiba nga ku mata gaayo n’obusa bw’aayo awo nga tannasasulwa amatooke n’obulo okuva eri katonda w’eggulu, [[:en:Ggulu|Ggulu]] . Nga tannasisinkana Ggulu, Kintu asisinkana omukazi ayitibwa [[:en:Nambi_(mythology)|Nambi]] (oluusi ayitibwa ''Nnambi'' ) ne mwannyina eyali ava mu bbanga. Basooka kutwala ente ye omwagalwa ewa Ggulu okukakasa obuntu bwe n’okunoonya olukusa lwa Ggulu okumuyingiza mu bbanga.
Bw’amala okutuuka mu bbanga, obuntu bwa Kintu bugezesebwa Ggulu ng’ayita mu kugezesebwa emirundi etaano egy’omuddiring’anwa, nga buli gumu gukaluba era nga guzibu okusinga ogwasembayo. Kyokka Kintu asobola okuva mu buli kugezesebwa ng’awangudde ng’ayambibwako amaanyi ag’obwakatonda agatamanyiddwa. Ggulu akwatibwako nnyo olw’amagezi n’obugumu bwa Kintu, n’asasula kaweefube we ne muwala we Nnambi n’ebirabo bingi eby’ebyobulimi okwali: amatooke, lumonde, ebijanjaalo, kasooli, [[:en:Vigna_subterranea|ebinyeebwa]] n’enkoko. Okuva kuno, Kintu yaweebwa ebintu asobole okutondawo obulamu mu Uganda.
Kyokka Kintu ne Nnambi nga tebannava mu bbanga, Ggulu yabalabula obutaddayo lwa nsonga yonna nga bali ku lugendo lwabwe okudda ku Nsi olw’okutya nti muganda wa Nnambi, [[:en:Walumbe|Walumbe]] (ekitegeeza ‘obulwadde’ ne ‘okufa’ mu [[:en:Bantu_languages|Bantu]] ), yandibagoberedde okudda ku Nsi n’abaleetera obuzibu obw’amaanyi. Kintu ne Nnambi tebaafaayo ku kulabula kwa Ggulu era Kintu n’adda mu bbanga okunona obulo n' enkoko gye yalina okuliisa nga bali ku nsi Nnambi gye yali alese. Mu bbanga ttono lye yamalayo, Walumbe yali avudde Nnambi gy’ali n’amatiza Kintu okumukkiriza okubeera nabo ku Nsi. Olw’okulaba Walumbe ng’awerekera Kintu nga ava mu bbanga, Nnambi yasoose kwegaana muganda we okukkakkana, Kintu n’amukkiriza asigale nabo.<ref>{{cite book |last=Johnston |first=Harry |author-link=Harry Johnston |year=1902 |title=The Uganda Protectorate |url=https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.106394/page/n247/mode/2up |publisher=Hutchinson and Co |volume=2 |location=London |pages=700–705}}</ref>
Bano abasatu baasooka kubeera e [[:en:Magongo,_Kenya|Magongo]] mu Buganda gye baawummulira ne basimba ebirime ebyasooka ku nsi: amatooke, kassoli, ebijanjaalo, n' [[:en:Vigna_subterranea|ebinyeebwa]].<ref>{{cite journal |last1=McMaster |first1=D. N. |date=September 1963 |title=Speculations on the coming of the banana to Uganda |url=https://original-ufdc.uflib.ufl.edu/UF00080855/00071/26 |journal=The Uganda Journal |volume=27 |issue=2 |pages=163-175}}
</ref> Mu kiseera kino, Kintu ne Nnambi baazaala abaana basatu, era Walumbe n’alemerako okweddiza omu ku baana ba Kintu. Kintu yagaana okusaba kwe, n’amusuubiza omu ku baana be ab’omu maaso; wabula Kintu ne Nnambi baagenda mu maaso n’okuzaala abaana abalala bangi ne bagaana okuwa Walumbe omwana yena ku buli eyazaalibwa. oluvanyuma Walumbe anyiiga n' asubiza okutta buli omu ku baana ba Kintu.
Buli lunaku okumala ennaku ssatu, omu ku baana ba Kintu yafa Walumbe y' amuse okutuusa Kintu lwe yadda mu bbanga n’ategeeza Ggulu ku ttemu.<ref name="thury">{{cite book |last1=Thury |first1=Eva M. |date=2017 |title=Introduction to mythology: Contemporary approaches to classical and world myths |url=https://archive.org/details/introductiontomy0000thur_n3w6/page/n9/mode/2up |last2=Devinney |first2=Margaret K. |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-026298-3 |location=Oxford; New York |pages=121–129 |chapter=Part 2: Myths of Creation and Destruction – 9. Africa: Uganda and Nigeria |id=(Online access available to patrons with print disabilities.) |url-access=subscription}}</ref> Ggulu yali asuubira ebikolwa bya Walumbe n’atuma [[:en:Kaikuzi|Kayiikuuzi]] (ekitegeeza ‘omusimi’ mu Bantu), mutabani we, ku Nsi agezeeko okuwamba n’okuzza Walumbe mu bbanga. Kintu ne Kayiikuuzi bakka ku Nsi ne bategeezebwa Nnambi nti abaana baabwe abalala abatonotono baali bafudde nga Kintu ali mu lugendo lwokugenda mu bbanga. Mu kwanukula kino, Kayiikuuzi yayita Walumbe era bombi ne basisinkana ne balwana.
Mu kulwana, Walumbe yasobola okuserera n’ayingira ekinnya mu ttaka n’agenda mu maaso n’okusima buziba nga Kayiikuuzi bw’agezaako okumuggyayo. Ebinnya bino ebinene ennyo kirowoozebwa nti ku mulembe guno bisangibwa e Tanda. Oluvannyuma lw’okusima obutasalako, Kayiikuuzi yakoowa n’awummulamu mu kugoba Walumbe. Kayiikuuzi yasigala ku nsi okumala ennaku endala bbiri era n’alagira okusirika kwe bintu byonna ebiri ku Nsi mu kiseera ekyo (nga enjuba tennavaayo) ng’agezaako okusendasenda Walumbe okuva mu ttaka. Kyokka Walumbe bwe yatandika okwegomba okuva mu ttaka n’ava wansi w’ettaka, abaana ba Kintu abamu ne bamulaba ne bakuba enduulu, ne batiisa Walumbe okudda mu Nsi.
Ng’akooye n’okunyiiga olw’okufuba kwe okwonoona n’okumenya ebiragiro, Kayiikuuzi yakomawo mu bbanga nga alemeddwa okukwaata Walumbe, eyasigala ku nsi era y’avunaanyizibwa ku nnaku n’okubonaabona kw’abaana ba Kintu olwaleero. Kyokka Kayiikuuzi akyagoba Walumbe era buli musisi ne sunami lwe bikuba, ye Kayiikuuzi katono akwate Walumbe.
== Enjawulo ==
=== Roscoe ne Kaggwa ===
Ku ntandikwa y’emyaka gya 1900,[[:en:Oral_tradition|Enono ezoogerwaako]] obw’olugero lw’obutonzi bw’Abakintu bwawandiikibwa ne bufulumizibwa. ekimu ku byawandiikibwa [[:en:John_Roscoe|John Roscoe]] kyawukana ku nkyusa endala mu ngeri nti, Kintu kigambibwa nti Nnambi yamusendasenda okugenda naye mu bbanga.<ref name=":0" /> Okugatta ku ekyo, oluvannyuma lw’okumaliriza okugezesebwa Ggulu kwe yamuwa, yaweebwa olukusa okuwasa Nnambi era n’adda e Uganda n’ebisolo eby’enjawulo n’ekikolo atandike obulamu n' ebyoomunimiro ku Nsi.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Yoder |first=John |date=1988 |title=The Quest for Kintu and the Search for Peace: Mythology and Morality in Nineteenth-Century Buganda |journal=History in Africa |volume=15 |pages=365 |doi=10.2307/3171868 |issn=0361-5413 |jstor=3171868 |s2cid=145063130}}</ref> Ekirala, mu nkyusa eno Kintu ye yali agezaako okuwamba Walumbe, so si Kayiikuuzi.
Ennono endala ey’omu kamwa eyawandiikibwa Sir Apolo Kaggwa yayawukana ku nfumo endala ez’obutonzi bw’Abakintu mu ngeri nti yasinga kutunuulira bikozesebwa Kintu bye yalina ku nsonga z’ebyobufuzi mu Buganda. Okusinziira ku nnono eno ey’omu kamwa, Kintu yakola emisingi gy’eggwanga egy’ebyobufuzi n’eby’ettaka ng’ateekawo ensalo z’eggwanga ezirabika, n’atandikawo ekibuga ekikulu, n’okutondawo engeri y’ebyobufuzi esooka mu bantu b’e Buganda ng’ayita mu nsengeka y’obwakabaka.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Yoder |first=John |date=1988 |title=The Quest for Kintu and the Search for Peace: Mythology and Morality in Nineteenth-Century Buganda |journal=History in Africa |volume=15 |pages=365 |doi=10.2307/3171868 |issn=0361-5413 |jstor=3171868 |s2cid=145063130}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFYoder1988">Yoder, John (1988). "The Quest for Kintu and the Search for Peace: Mythology and Morality in Nineteenth-Century Buganda". ''History in Africa''. '''15''': 365. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.2307/3171868|10.2307/3171868]]. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0361-5413 0361-5413]. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/3171868 3171868]. [[S2CID (identifier)|S2CID]] [https://api.semanticscholar.org/CorpusID:145063130 145063130].</cite></ref>
=== Kizza ===
Kintu era ayanjuddwa mu kitabo kya Kizza ekya 2011 ''The Oral Tradition of Baganda of Uganda''.<ref name=":2" /> Mu nkyusa eno ey’olugero lw’obutonzi bw’Abakintu, obukulu bw’emboozi buteekebwa ku Nambi; mu ntandikwa y’olugero, ye Nambi agwa mu mukwano ne Kintu nga basoose okusisinkana e Baganda n’amatiza Kintu okunoonya okukkirizibwa okuva ewa kitaawe asobole okufuna omukono gwe mu bufumbo.<ref name=":2">{{Cite book |last=Kizza, Immaculate N. |date=2011 |title=The Oral Tradition of the Baganda of Uganda: A Study and Anthology of Legends, Myths, Epigrams and Folktales |url=https://books.google.com/books?id=qVfhzWinn28C |publisher=McFarland & Co |isbn=978-0786440153 |pages=38–44 |oclc=802652607}}</ref> Olw’ensonga eno, obusobozi bwa Kintu bwagezesebwa kitaawe wa Nambi Ggulu ng’ayita mu kugezesebwa okuddiriŋŋana mu nnaku nnya. Okuva ku kino, enkyusa eno ey’ennono ey’omu kamwa eyawukana ku ndala mu ngeri nti Ggulu yalagira Nambi okutwala enkazi emu n’ensajja emu ku buli kiramu asobole okutandika obulamu ku Nsi.<ref name=":2" /> Ggulu era yamulabula nti aleme kwerabira kintu kyonna ng’apakinga kubanga tajja kusobola kudda mu bbanga ng’atya nti muganda we omujoozi Walumbe yandibagoberedde ku Nsi n’abaleetera ebizibu.<ref name=":2" />
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
9ahxe3b1rhgkwgvaqenqh1ora6esh9o
48294
48293
2026-04-28T14:31:34Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349458692|Kintu]]"
48294
wikitext
text/x-wiki
'''Kintu''' muntu wa nfumo era alabika mu [[:en:Creation_myth|lufumo lw'obutonzi]] olw'abantu ba [[:en:Buganda|Buganda]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Okusinziira ku lugero luno, Kintu ye [[:en:List_of_first_men_or_women_in_mythology_and_religion|muntu eyasooka ku nsi]], era ye [[Baganda|Muganda]] eyasooka .
''Kintu'', ekitegeeza "ekintu" mu [[:en:Bantu_languages|nnimi z'Ababantu]], era kitera okugattibwa ku linnya [[:en:Muntu|Muntu]], omuntu ow'olugero eyatandikawo ebika [[:en:Gisu_people|by'Abagisu]] n'Ababukusu .
== Ensibuko n’amakulu g’obuwangwa ==
Olugero lw’okutonda abantu ba Buganda, [[:en:Uganda|Uganda]], lulimu ffiga eyitibwa Kintu,<ref>{{cite book |last=Ray |first=B. C. |date=1970 |title=African Religions: Symbol, Ritual, and Community |publisher=Prentice Hall |location=New Jersey |pages=10–120}}</ref> nga ye [[:en:List_of_first_men_or_women_in_mythology_and_religion|muntu eyasooka ku nsi]], era ye musajja eyasooka okutaayaaya mu biwonvu bya Uganda yekka. Era oluusi amanyikiddwa nga Katonda, oba kitaawe w’abantu bonna abaatonda obwakabaka obwasooka.<ref name="cohen72">{{cite book |last1=Cohen |first1=David William |date=1972 |title=The historical tradition of Busoga: Mukama and Kintu |url=https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe/page/n5/mode/2up |publisher=Clarendon Press |isbn=978-0-19-821673-5 |location=Oxford |url-access=registration}}</ref>
Erinnya Kintu, ekitegeeza ‘ekintu’ mu [[:en:Bantu_languages|Bantu]], litera okugattibwa ku linnya [[:en:Muntu|Muntu]], eyali omusajja ow’olugero eyatandikawo ebika kya '[[:en:Gisu_people|bagisu]] [[:en:Bukusu|n’Ababukusu]] . Kintu kirowoozebwa nti yasibuka mu buvanjuba, bugwanjuba, n’obukiikakkono, eyajja n’ebintu ebyasooka okutandika obulamu ku nsi. Ebintu bino byali obulo, ente oba giyite [[:en:Ente|Ente]] mu lulimi [[:en:Luganda|Oluganda]], n’amatooke.<ref name="cohen72">{{Cite book |last=Cohen |first=David William |date=1972 |title=The historical tradition of Busoga: Mukama and Kintu |url=https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe/page/n5/mode/2up |publisher=Clarendon Press |isbn=978-0-19-821673-5 |location=Oxford |url-access=registration}}</ref>
== Engombo ==
Mu nkyusa y’olugero lw’obutonzi olwawandiikibwa [[:en:Harry_Johnston|Harry Johnston]], Kintu alabika ku biwonvu bya Uganda ng’alina ente nga ye yali ekintu kye kyokka. Yasiiba nga ku mata gaayo n’obusa bw’aayo awo nga tannasasulwa amatooke n’obulo okuva eri katonda w’eggulu, [[:en:Ggulu|Ggulu]] . Nga tannasisinkana Ggulu, Kintu asisinkana omukazi ayitibwa [[:en:Nambi_(mythology)|Nambi]] (oluusi ayitibwa ''Nnambi'' ) ne mwannyina eyali ava mu bbanga. Basooka kutwala ente ye omwagalwa ewa Ggulu okukakasa obuntu bwe n’okunoonya olukusa lwa Ggulu okumuyingiza mu bbanga.
Bw’amala okutuuka mu bbanga, obuntu bwa Kintu bugezesebwa Ggulu ng’ayita mu kugezesebwa emirundi etaano egy’omuddiring’anwa, nga buli gumu gukaluba era nga guzibu okusinga ogwasembayo. Kyokka Kintu asobola okuva mu buli kugezesebwa ng’awangudde ng’ayambibwako amaanyi ag’obwakatonda agatamanyiddwa. Ggulu akwatibwako nnyo olw’amagezi n’obugumu bwa Kintu, n’asasula kaweefube we ne muwala we Nnambi n’ebirabo bingi eby’ebyobulimi okwali: amatooke, lumonde, ebijanjaalo, kasooli, [[:en:Vigna_subterranea|ebinyeebwa]] n’enkoko. Okuva kuno, Kintu yaweebwa ebintu asobole okutondawo obulamu mu Uganda.
Kyokka Kintu ne Nnambi nga tebannava mu bbanga, Ggulu yabalabula obutaddayo lwa nsonga yonna nga bali ku lugendo lwabwe okudda ku Nsi olw’okutya nti muganda wa Nnambi, [[:en:Walumbe|Walumbe]] (ekitegeeza ‘obulwadde’ ne ‘okufa’ mu [[:en:Bantu_languages|Bantu]] ), yandibagoberedde okudda ku Nsi n’abaleetera obuzibu obw’amaanyi. Kintu ne Nnambi tebaafaayo ku kulabula kwa Ggulu era Kintu n’adda mu bbanga okunona obulo n' enkoko gye yalina okuliisa nga bali ku nsi Nnambi gye yali alese. Mu bbanga ttono lye yamalayo, Walumbe yali avudde Nnambi gy’ali n’amatiza Kintu okumukkiriza okubeera nabo ku Nsi. Olw’okulaba Walumbe ng’awerekera Kintu nga ava mu bbanga, Nnambi yasoose kwegaana muganda we okukkakkana, Kintu n’amukkiriza asigale nabo.<ref>{{cite book |last=Johnston |first=Harry |author-link=Harry Johnston |year=1902 |title=The Uganda Protectorate |url=https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.106394/page/n247/mode/2up |publisher=Hutchinson and Co |volume=2 |location=London |pages=700–705}}</ref>
Bano abasatu baasooka kubeera e [[:en:Magongo,_Kenya|Magongo]] mu Buganda gye baawummulira ne basimba ebirime ebyasooka ku nsi: amatooke, kassoli, ebijanjaalo, n' [[:en:Vigna_subterranea|ebinyeebwa]].<ref>{{cite journal |last1=McMaster |first1=D. N. |date=September 1963 |title=Speculations on the coming of the banana to Uganda |url=https://original-ufdc.uflib.ufl.edu/UF00080855/00071/26 |journal=The Uganda Journal |volume=27 |issue=2 |pages=163-175}}
</ref> Mu kiseera kino, Kintu ne Nnambi baazaala abaana basatu, era Walumbe n’alemerako okweddiza omu ku baana ba Kintu. Kintu yagaana okusaba kwe, n’amusuubiza omu ku baana be ab’omu maaso; wabula Kintu ne Nnambi baagenda mu maaso n’okuzaala abaana abalala bangi ne bagaana okuwa Walumbe omwana yena ku buli eyazaalibwa. oluvanyuma Walumbe anyiiga n' asubiza okutta buli omu ku baana ba Kintu.
Buli lunaku okumala ennaku ssatu, omu ku baana ba Kintu yafa Walumbe y' amuse okutuusa Kintu lwe yadda mu bbanga n’ategeeza Ggulu ku ttemu.<ref name="thury">{{cite book |last1=Thury |first1=Eva M. |date=2017 |title=Introduction to mythology: Contemporary approaches to classical and world myths |url=https://archive.org/details/introductiontomy0000thur_n3w6/page/n9/mode/2up |last2=Devinney |first2=Margaret K. |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-026298-3 |location=Oxford; New York |pages=121–129 |chapter=Part 2: Myths of Creation and Destruction – 9. Africa: Uganda and Nigeria |id=(Online access available to patrons with print disabilities.) |url-access=subscription}}</ref> Ggulu yali asuubira ebikolwa bya Walumbe n’atuma [[:en:Kaikuzi|Kayiikuuzi]] (ekitegeeza ‘omusimi’ mu Bantu), mutabani we, ku Nsi agezeeko okuwamba n’okuzza Walumbe mu bbanga. Kintu ne Kayiikuuzi bakka ku Nsi ne bategeezebwa Nnambi nti abaana baabwe abalala abatonotono baali bafudde nga Kintu ali mu lugendo lwokugenda mu bbanga. Mu kwanukula kino, Kayiikuuzi yayita Walumbe era bombi ne basisinkana ne balwana.
Mu kulwana, Walumbe yasobola okuserera n’ayingira ekinnya mu ttaka n’agenda mu maaso n’okusima buziba nga Kayiikuuzi bw’agezaako okumuggyayo. Ebinnya bino ebinene ennyo kirowoozebwa nti ku mulembe guno bisangibwa e Tanda. Oluvannyuma lw’okusima obutasalako, Kayiikuuzi yakoowa n’awummulamu mu kugoba Walumbe. Kayiikuuzi yasigala ku nsi okumala ennaku endala bbiri era n’alagira okusirika kwe bintu byonna ebiri ku Nsi mu kiseera ekyo (nga enjuba tennavaayo) ng’agezaako okusendasenda Walumbe okuva mu ttaka. Kyokka Walumbe bwe yatandika okwegomba okuva mu ttaka n’ava wansi w’ettaka, abaana ba Kintu abamu ne bamulaba ne bakuba enduulu, ne batiisa Walumbe okudda mu Nsi.
Ng’akooye n’okunyiiga olw’okufuba kwe okwonoona n’okumenya ebiragiro, Kayiikuuzi yakomawo mu bbanga nga alemeddwa okukwaata Walumbe, eyasigala ku nsi era y’avunaanyizibwa ku nnaku n’okubonaabona kw’abaana ba Kintu olwaleero. Kyokka Kayiikuuzi akyagoba Walumbe era buli musisi ne sunami lwe bikuba, ye Kayiikuuzi katono akwate Walumbe.
== Enjawulo ==
=== Roscoe ne Kaggwa ===
Ku ntandikwa y’emyaka gya 1900,[[:en:Oral_tradition|Enono ezoogerwaako]] obw’olugero lw’obutonzi bw’Abakintu bwawandiikibwa ne bufulumizibwa. ekimu ku byawandiikibwa [[:en:John_Roscoe|John Roscoe]] kyawukana ku nkyusa endala mu ngeri nti, Kintu kigambibwa nti Nnambi yamusendasenda okugenda naye mu bbanga.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Yoder |first=John |date=1988 |title=The Quest for Kintu and the Search for Peace: Mythology and Morality in Nineteenth-Century Buganda |journal=History in Africa |volume=15 |pages=365 |doi=10.2307/3171868 |issn=0361-5413 |jstor=3171868 |s2cid=145063130}}</ref> Okugatta ku ekyo, oluvannyuma lw’okumaliriza okugezesebwa Ggulu kwe yamuwa, yaweebwa olukusa okuwasa Nnambi era n’adda e Uganda n’ebisolo eby’enjawulo n’ekikolo atandike obulamu n' ebyoomunimiro ku Nsi.<ref name=":0" /> Ekirala, mu nkyusa eno Kintu ye yali agezaako okuwamba Walumbe, so si Kayiikuuzi.
Ennono endala ey’omu kamwa eyawandiikibwa Sir Apolo Kaggwa yayawukana ku nfumo endala ez’obutonzi bw’Abakintu mu ngeri nti yasinga kutunuulira bikozesebwa Kintu bye yalina ku nsonga z’ebyobufuzi mu Buganda. Okusinziira ku nnono eno ey’omu kamwa, Kintu yakola emisingi gy’eggwanga egy’ebyobufuzi n’eby’ettaka ng’ateekawo ensalo z’eggwanga ezirabika, n’atandikawo ekibuga ekikulu, n’okutondawo engeri y’ebyobufuzi esooka mu bantu b’e Buganda ng’ayita mu nsengeka y’obwakabaka.<ref name=":0" />
=== Kizza ===
Kintu era ayanjuddwa mu kitabo kya Kizza ekya 2011 ''The Oral Tradition of Baganda of Uganda''.<ref name=":2" /> Mu nkyusa eno ey’olugero lw’obutonzi bw’Abakintu, obukulu bw’emboozi buteekebwa ku Nambi; mu ntandikwa y’olugero, ye Nambi agwa mu mukwano ne Kintu nga basoose okusisinkana e Baganda n’amatiza Kintu okunoonya okukkirizibwa okuva ewa kitaawe asobole okufuna omukono gwe mu bufumbo.<ref name=":2">{{Cite book |last=Kizza, Immaculate N. |date=2011 |title=The Oral Tradition of the Baganda of Uganda: A Study and Anthology of Legends, Myths, Epigrams and Folktales |url=https://books.google.com/books?id=qVfhzWinn28C |publisher=McFarland & Co |isbn=978-0786440153 |pages=38–44 |oclc=802652607}}</ref> Olw’ensonga eno, obusobozi bwa Kintu bwagezesebwa kitaawe wa Nambi Ggulu ng’ayita mu kugezesebwa okuddiriŋŋana mu nnaku nnya. Okuva ku kino, enkyusa eno ey’ennono ey’omu kamwa eyawukana ku ndala mu ngeri nti Ggulu yalagira Nambi okutwala enkazi emu n’ensajja emu ku buli kiramu asobole okutandika obulamu ku Nsi.<ref name=":2" /> Ggulu era yamulabula nti aleme kwerabira kintu kyonna ng’apakinga kubanga tajja kusobola kudda mu bbanga ng’atya nti muganda we omujoozi Walumbe yandibagoberedde ku Nsi n’abaleetera ebizibu.<ref name=":2" />
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
hq9yww0jgpc0fc6eas4hl99kvmthg5r
Asaba Jumah
0
11103
48350
47785
2026-04-29T08:52:27Z
~2026-26073-49
11065
48350
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a Ugandan actor, and musician. He is known for his roles in independent films within Uganda’s growing film industry and his work in music. He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media. His debut music single, “Am Feelinng Lonely”, was released in 2026 and is available on major streaming platforms.
== Early life ==
Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music.
== Career ==
=== Film ===
Jumah began acting professionally in 2016. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda. His work spans action‑driven films and dramatic narratives.
His career gained media recognition as a rising figure in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref>
=== Music ===
In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut single “Am Feelinng Lonely”. The song gained attention on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film.
== Filmography ==
* '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — role details not listed publicly
* '''Kyenvu''' (Short, 2018) — role details not listed publicly
* '''Kiss and Kill''' (2020) — cast member
== Recognition and awards ==
Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
== External links ==
* [Official website](http://www.asabajumah.top)
* [IMDb – Asaba Jumah](https://www.imdb.com/name/nm18243050/)
* [Apple Music – Asaba Jumah](https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290)
* [Spotify – Asaba Jumah](https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY)
* [Amazon Music – Asaba Jumah](https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah)
* [TVGuide – Asaba Jumah](https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/)
* [Instagram – @djfelixpro](https://instagram.com/[djfelixpro])
* [YouTube – @asabajumah](https://youtube.com/@asabajumah)
== References ==
<references/>
gnodk5co6ijag5f6af4wpkckpzjbd6l
Isaac Mulindwa
0
12156
48321
48234
2026-04-29T00:51:26Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48321
wikitext
text/x-wiki
'''Isaac Mulindwa Ssozi''' (yazaalibwa 26 Ogwolubereberye 1983) munnayuganda omukugu [[:en:Procurement|mu by'okugula ebintu]], [[:en:Logistician|mu by'okutambuza ebintu]] era munnabyabufuzi. Yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wa palamenti]] ng’akiikirira Munisipaali y’e Lugazi, [[Buikwe (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Buikwe]], era nga yakiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="MSI2">{{cite web |title=MULINDWA SSOZI ISAAC |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=274 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Ye mmemba mu ''kakiiko ka Palamenti ka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akakola ku mikisa egy'enkanankana'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by'ensimbi, enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="MSI3">{{cite web |title=Opposition groups meet to foil land and age limit plans |url=http://www.umdf.or.ug/?q=content/opposition-groups-meet-foil-land-and-age-limit-plans |publisher=UMDF}}</ref> <ref name="MSI6">{{cite web |title=Lugazi Municipality MP loses seat over academic papers |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426863/buikwe-mp-loses-seat-academic-papers |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
Nga tannatandika byabufuzi, Mulindwa yakolako ng’omuwi [[:en:Procurement_outsourcing|w’amagezi ku by’okugula ebintu]] mu kkampuni ya Crown Group Inc era [[:en:Resource_management|ng’akulira eby’obugagga ebirabika]], omuwandiisi w’okugula ebintu n’omumyuka w’omubalirizi w’ebitabo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . Omulimu gwe ogw'ekikugu yagutandika ng'omuyambi [[:en:Computer_lab|mu laabu ya kompyuta]] mu ttendekero lya Sayansi wa Kompyuta ku [[Makerere University, Uganda|Ivory Tower]] . <ref name="MSI2"/>
== Obulamu bwe n’okusoma kwe ==
Mulindwa yazaalibwa nga 26 Ogwolubereberye 1983 ku kyalo Nsenya-Namaliga mu Munisipaali [[Lugazi|y’e Lugazi]] mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]], mu maka [[:en:Anglican|g’Abapulotesitanti]] [[Baganda|ag’Abaganda]] . Ono mwana wa kusatu ku baana abataano era mutabani w’omugenzi Emmanuel Mulindwa eyali omukozi mu bbanka era nnannyini kkampuni ya bbaasi ya New Kyaggwe ne Sarah Namazzi Mulindwa omuteesiteesi w'emmere ku mikolo n'amaliiro . Ye muganda wa Faridah Namulindwa, Ediriisa Mulindwa, Mariam Namulindwa ne Moses mulindwa.
Pulayimale yagisomera mu Nkoyoyo Boarding Primary School Matale, gye yali [[:en:Prefect#Academic|akulira ebisulo by'abayizi]], ne Lugazi East Primary School, gye yafunira [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 1995.
Oluvannyuma yasomera mu Lugazi Progressive College School ne 3Rs Secondary School Kasokoso okusoma [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]] ne Crane High School, Kampala ku ddaala lya [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]], n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UCE]] mu 1999 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu 2001. Yali [[:en:Time_keeper|mulabirizi wa budde]], [[:en:Hall_monitor#In_other_countries|omulondoozi w’ekibiina]] era nga mmemba w’ekibiina ekigatta [[:en:Scripture_Union|okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu]] ku Lugazi Progressive College School.
Mulindwa yayongera okugenda mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n'atikkirwa mu 2006 n'afuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli ya Bachelor's]] mu [[:en:Social_Sciences|By'obuwangwa n'embeera ya'abantu mu Ssaayansi]] : ng'essira alitadde ku [[:en:Political_science|ebyobufuzi]], [[:en:Social_administration|okuddukanya embeera z'abantu]] wamu ne [[:en:Gender_and_development|gender & economics]] . Era yasomera mu [[:en:Chartered_Institute_of_Procurement_&_Supply|Chartered Institute of Procurement & Supply]] (CIPS), n’afuna obwammemba obujjuvu ne satifikeeti mu [[:en:Supply_chain_management|by’okugula n’okugabira abantu ebintu]] (MCIPS) mu 2009. <ref name="MSI2"/>
Okugatta ku ekyo, Mulindwa alina satifikeeti mu Strategic Procurement and [[:en:Logistics_Management|Logistics Management]] (SPLM), Satifikeeti mu [[:en:Computer_Applications|kukozesa kompyuta]] ne Satifikeeti mu Information Technology Essentials I & II okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] wamu ne Satifikeeti mu Local Government & [[:en:Decentralization|Decentralization]] okuva mu [[Uganda Management Institute]] .
== Emirimu gye n’ebyobufuzi ==
Mulindwa yatandika omulimu gwe ogw'ekikugu mu 2002 ng'omuyambi wa [[:en:Computer_lab|computer lab]] mu Institute of [[:en:Computer_Science|Computer Science]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’okukola ng’omumyuka w’omubalirizi w’ebitabo mu 2003, omuwandiisi w’okugula ebintu mu 2004 n’oluvannyuma n’akola [[:en:Resource_management|ng’akulira eby’obugagga ebirabika]] mu 2005 ne 2006 mu ttendekero lye limu ery’amatendekero aga waggulu. Okuva mu 2008 okutuuka mu 2015, Mulindwa yatandikawo kkampuni ya Crown Group Inc. gye yakolera ng’omuwi w’amagezi ku by’okugula ebintu mu mirimu emirala era n’akola ogw’okwebuuza ku bantu mu kitongole kya [[:en:German_Development_Service|German Development Service]] (DED), [[:en:Mercy_Corps|Mercy Corps]], [[:en:Save_the_Children_International|Save the Children International]], [[:en:The_Carter_Center|The Carter Center]], [[:en:Handicap_International|Handicap International]], [[:en:Oxfam_Great_Britain|Oxfam Great Britain]], [[:en:UNWFP|UNWFP]] (South Sudan), [[:en:UNOPS|UNOPS]] (South Sudan) n'ebirala eby'okwongerako.
[[File:Community_Event_2017.jpg|left|thumb|Mulindwa ku mukolo gw'okuyonja ekitundu mu 2017]]
Mu 2015, Mulindwa yeegatta ku [[:en:Democracy|byobufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement]] n’akola enteekateeka z’okulonda kwa 2016 ekikolwa ekyamuyamba okuwangula ebironde byombi, [[:en:Partisan_primary|okulonda kw’ekibiina kino okw'omunda]] okwa 2015 n’okulonda [[:en:2016_Ugandan_general_election|kwa bonna okwa 2016]] bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira Munisipaali y’e Lugazi mu Disitulikiti y’e Buikwe. Mu Palamenti ey’ekkumi, Mulindwa aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku mikisa egy’enkanankana n’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’ensimbi, okuteekateeka n’enkulaakulana mu by’enfuna. Ono era mmemba mu kakiiko ka Palamenti ka NRM, [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|ekibiina ekigatta ababaka ba Palamenti ekya Uganda Women's Parliamentary Association]] (UWOPA), Uganda Parliamentary Forum for Children (UPFC), Network for African Women Ministers and Parliamentarians (NAWMP), Uganda Parliamentarians Forum on [[:en:Food_Security|Food Security]], Population and Development, Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA), Palamentary Forum on Nutrition (PFN) n’olukiiko lwa Palamenti ya Uganda oluvunaanyizibwa ku [[:en:Disaster_risk_reduction|kukendeeza ku bulabe bw’obutyabaga]] (UPFDRR). <ref name="MSIQ">{{cite web |title=EC to study ruling on Lugazi Municipality MP seat– lawyer |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/EC-to-study-ruling-on-Lugazi-Municipality-MP-seat--lawyer/2466686-3250078-format-xhtml-ck9v4p/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170822220212/http://mobile.monitor.co.ug/News/EC-to-study-ruling-on-Lugazi-Municipality-MP-seat--lawyer/2466686-3250078-format-xhtml-ck9v4p/index.html |archive-date=22 August 2017 |access-date=22 August 2017 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Mulindwa mufumbo ne Annet Nankya Mulindwa era balina abaana bana. Ye yatandikawo kkampuni ya Crown Group Inc ekola ku by’okwebuuza ku bantu [[:en:Procurement|ku by’okugula ebintu]] n’okutambuza ebintu mu Uganda. Era ye dayirekita w’ettendekero ly’ebyemikono e Lugazi.
== Laba ne ==
* [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y'e Buikwe]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga ekiri mu buyinza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://upfya.or.ug/ Omukutu gwa Uganda Parliamentary Forum ku nsonga z'abavubuka]
* [https://web.archive.org/web/20240417171419/http://uwopa.or.ug/ Omukutu gw'ekibiina ky'abakyala mu Palamenti ya Uganda] Archived
h6c0xrml4j7o2jmmelidjd3ht97c36g
Moses Muhwezi
0
13022
48315
47777
2026-04-28T21:58:29Z
Lillylove256
10862
48315
wikitext
text/x-wiki
'''Moses Muhwezi''' (yazaalibwa 23.12.1970) munnayuganda [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]], [[:en:Accountant|mubalirizi w'ebitabo]], era [[:en:Auditor|muwandiisi w'ebitabo.]]<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Prof Muhwezi named acting Mubs principal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-muhwezi-named-acting-mubs-principal--1758748 |access-date=2025-10-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera kino ye mukulu w’ettendekero [[:en:Makerere_University_Business_School|lya Makerere University Business School]] (MUBS) era nga ye muntu owookubiri okukwata ekifo kino.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2024-11-07 |title=Celebrations as Museveni appoints Prof. Muhwezi MUBS principal |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/celebrations-as-museveni-appoints-prof-muhwez-NV_199223 |access-date=2025-10-23 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2024-11-07 |title=Museveni confirms Prof. Muhwezi as MUBS Principal |url=https://www.independent.co.ug/museveni-confirms-prof-muhwezi-as-mubs-principal/ |access-date=2025-10-23 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Ye yadda mu bigere bya Pulofeesa Wasswa Balunywa n'afuuka omukulu w'ttendekero lya [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]].<ref>{{Cite web |date=2024-09-23 |title=Mubs staff push for Prof Muhwezi's confirmation as principal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mubs-staff-push-for-prof-muhwezi-s-confirmation-as-principal-4772174 |access-date=2025-10-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Muhwezi yazaalibwa nga 23 omwezi Ogwekkumi nebiri 1970 mu Uganda. Yasomera ku [[:en:Ntare_School|ssomero lya Ntare]] mu by’enjigiriza ebya siniya ne ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] n’asoma diguli ye mu by’obusuubuzi.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-11-08 |title=Museveni appoints Muhwezi as Mubs Principal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-muhwezi-as-mubs-principal-4816292 |access-date=2025-10-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yakola ne diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi (MBA) mu kubala ebitabo n’ebyensimbi okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]]. Yamaliriza diguli eyookubiri mu by’obufirosoofo mu kugula ebintu okuva ku [[:en:Maastricht_School_of_Management|Maastricht School of Management]], oluvannyuma yasoma diguli eyookusatu mu by’okugula ebintu okuva mu [[:en:University_of_Twente|yunivasite y’e Twente]] mu Budaaki.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Muhwezi yatandika omulimu gwe ogw'ebyenjigiriza ng’omuyambi w’abanoonyereza, n’akuzibwa n’afuulibwa omusomesa omukulu olwo n’afuulibwa omusomesa omuyambi. Yakola nga Omukulu wa Department (Management Science) oluvannyuma n’afuuka Dean (Faculty of Entrepreneurship and Business Administration), Deputy Principal era Acting Principal ng’ali mu MUBS.<ref name=":1">{{Cite web |last=Nalumu |first=Irene |title=Prof Moses Muhwezi is New MUBS Principal |url=https://nilepost.co.ug/education/225583/prof-moses-muhwezi-is-new-mubs-principal |access-date=2025-10-23 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Yaliko omumyuka wa Ssentebe wa [[:en:Chartered_Institute_of_Procurement_&_Supply|Chartered Institute of Purchasing and Supply]], Uganda Chapter. Ono ye mutandisi w’essomero lya Kirembe High School mu [[:en:Mitooma_District|disitulikiti y’e Mitooma]].<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2024-11-07 |title=Museveni confirms Prof. Muhwezi as MUBS Principal |url=https://www.independent.co.ug/museveni-confirms-prof-muhwezi-as-mubs-principal/ |access-date=2025-10-23 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obukugu bwe ==
Muhwezi mmemba mu bitongole eby’ekikugu eby’enjawulo, mu bino kuliko;
* Memba wa [[:en:Chartered_Institute_of_Procurement_&_Supply|Chartered Institute of Purchasing and Supply]] (MCIPS)
* Institute of Public Procurement Professionals in Uganda (IPPU)
* Dutch Procurement Association
* [[:en:Industrial_Marketing_and_Purchasing_Group|Industrial Marketing and Purchasing Group]] (IMP)
* Technical Committee of Procurement Experts COMESA States.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
pz0u8breu8wjl61tw0esmjw0i2tyff0
Amos Nyathirombo
0
13024
48314
47781
2026-04-28T21:55:20Z
Lillylove256
10862
48314
wikitext
text/x-wiki
'''Amos Nyathirombo''' (yazaalibwa mu 1969) Munnayuganda[[:en:Medical_doctor|musawo]], munoonyereza, era [[:en:Lecturer|musomesa]] eyakuguka mu [[:en:Ophthalmology|by'amaaso]]. Amanyiddwa nnyo olw’okunoonyereza kwe ku ndabirira y’amaaso n’endwadde endala ez’omu bitundu eby’obutiti naddala [[:en:Onchocerciasis|okuziba amaaso]] (onchocerciasis).<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Ugandan doctor co-finds new River blindness drug |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandan-doctor-co-finds-new-river-blindness-drug-1762922 |access-date=2025-08-19 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Writer |first=DAVID MAFABI {{!}} PML Daily Senior Staff |date=2018-06-17 |title=Ugandan develops medicine to treat River blindness |url=https://pmldaily.com/news/2018/06/ugandan-develops-medicine-to-treat-river-blindness.html |access-date=2025-08-19 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Amos Nyathirombo yazaalibwa mu [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu [[:en:Zombo_District|Disitulikiti y'e Zombo]].<ref name=":0" /> Yasomera ku [[:en:St._Aloysius_College_Nyapea|St. Aloysius College Nyapea]] ku ddaala lye O, [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] ku ddaala lye erya A.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ye [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|eya Bachelor of Medicine, Bachelor of Surgery]] (MBChB) ne Master of Medicine (MMed) mu [[:en:Ophthalmology|by'amaaso]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]].<ref>[https://www.ughealthdirectory.com/kampala/doctors/dr-nyathirombo-amos Uganda Health Directory]</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka mmemba wa East African College of Ophthalmology (EACO).<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nyathirombo abaddeko ng'omusomesa mu kitongole ky'amaaso ku [[:en:Gulu_University|yunivasite y'e Gulu]]. Emabegako yakolera ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] era ng’alongoosebwa okuva mu [[:en:Arua_Regional_Referral_Hospital|ddwaaliro ekkulu elya Arua]] n'elya Nyapea.<ref name=":0" />
== Okunoonyereza ==
Nyathirombo yali mu ttiimu ya bannassaayansi mu mawanga ga Afrika amalala agawerako abaavumbula wamu n’okugezesa obulungi bwa [[:en:Moxidectin|moxidectin]], eddagala ly’ebisolo eryaddamu okukozesebwa ng’eddagala erijjanjaba [[:en:River_blindness|amaaso g’omugga]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Frykberg |first=Mel |date= |title=African doctors involved in River Blindness research milestone |url=https://iol.co.za/news/africa/2018-06-18-african-doctors-involved-in-river-blindness-research-milestone/ |access-date=2025-08-19 |website=IOL |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dr. Amos Nyathirombo to Be Honored in National Thanksgiving Ceremony for Groundbreaking Medical Contributions |url=https://ugandaradionetwork.net/story/dr-amos-nyathirombo-to-be-honored-in-national-thanksgiving-ceremony-for-groundbreaking-medical-contributions |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Okunoonyereza okwamala emyaka mingi, okwassibwamu ssente [[:en:World_Health_Organization|ekitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna]] kwazuula nti [[:en:Moxidectin|moxidectin]] yali nnungi nnyo mu kukendeeza microfilariae okusinga [[:en:Ivermectin|ivermectin]], era ebyazuulibwa byafulumizibwa mu ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]''.<ref>{{Cite journal |last1=Bakajika |first1=Didier |last2=Kanza |first2=Eric M. |last3=Opoku |first3=Nicholas O. |last4=Howard |first4=Hayford M. |last5=Mambandu |first5=Germain L. |last6=Nyathirombo |first6=Amos |last7=Nigo |first7=Maurice M. |last8=Kennedy |first8=Kambale Kasonia |last9=Masembe |first9=Safari L. |last10=Mumbere |first10=Mupenzi |last11=Kataliko |first11=Kambale |last12=Bolay |first12=Kpehe M. |last13=Attah |first13=Simon K. |last14=Olipoh |first14=George |last15=Asare |first15=Sampson |date=2022-04-27 |title=Effect of a single dose of 8 mg moxidectin or 150 μg/kg ivermectin on O. volvulus skin microfilariae in a randomized trial: Differences between areas in the Democratic Republic of the Congo, Liberia and Ghana and impact of intensity of infection |journal=PLOS Neglected Tropical Diseases |language=en |volume=16 |issue=4 |doi=10.1371/journal.pntd.0010079 |issn=1935-2735 |pmc=9084535 |pmid=35476631 |doi-access=free |article-number=e0010079}}</ref> Oral moxidectin (8 mg) yaweebwa layisinsi okuva mu [[:en:U.S._Food_and_Drug_Administration|kitongole ky’emmere n’eddagala mu Amerika]] mu 2018 eri abantu abakulu n’abaana ab’emyaka egiri waggulu w'ekkumi nebiri.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2018-06-18 |title=Ugandan doctor co-finds new River blindness drug - Alleastafrica |url=https://www.alleastafrica.com/ugandan-doctor-co-finds-new-river-blindness-drug/ |access-date=2025-08-19 |language=en-GB}}</ref>
== Ebyobulamu by’abantu ==
Nyathirombo abadde mu kutumbula endabirira y’amaaso mu West Nile. Ng’omukwanaganya wa pulojekiti ya Lions Club of West Nile Comprehensive Eye Care, yakulembera kaweefube ng’okuwaayo ekyuma ekikebera amaaso amaaso (omuwendo gwa bukadde bwa Uganda kkumi na bubiri) n’ekyuma ekiziyiza amaaso (omuwendo gwa bukadde bwa Uganda bubiri n'ekitundu) eri eddwaaliro ekkulu erya Nebbi mu kiseera ky’okubunyisa amawulire ku lunaku lw’okulaba mu nsi yonna.<ref name=":3">{{Cite web |title=Lions Club Donate Ophthalmic Microscope To Nebbi Hospital |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lions-club-donate-ophthalmic-microscope-to-nebbi-hospital |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Enteekateeka zino zayamba abantu abasoba mu 140 okwekebejja amaaso n’okulongoosebwa, okutereeza okulaba n’obuyambi bw’okuwulira.<ref name=":3" />
Era yaliko mu kunoonyereza okwakolebwa mu ggwanga lyonna ku bungi bw’obulwadde bwa trachoma okwategeeza enkola ya [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], okwanguyiza okutuusa obujjanjabi mu disitulikiti ezirimu obulwadde buno n’okuyamba okubumalawo ng’ensonga y’ebyobulamu mu ggwanga.<ref name=":4">{{Cite web |last=Pithua |first=Alex |date=2025-06-02 |title=Museveni to attend Dr Nyathirombo's thanksgiving prayers in Zombo district |url=https://thecooperator.news/museveni-to-attend-dr-nyathirombos-thanksgiving-prayers-in-zombo-district/ |access-date=2025-08-19 |website=The Cooperator News |language=en-US}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2018, Nyathirombo yasiimibwa [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] n’ekirabo kya NACOBA Award for Service to one’s Calling- The Sciences in 2018.<ref>{{Cite web |title=Past Awardees |url=https://nacoba.ug/past-awardees/ |access-date=2025-08-19 |website=Nacoba |language=en-US}}</ref> Nga 8 omwezi Ogwokusatu 2025, ku lunaku lw’abakyala mu nsi yonna mu Uganda, [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] yawa Nyathirombo omudaali gwa Diamond Jubilee olw’omulimu gwe yakola mu by’obulamu bw’amaaso n’okuziyiza okuziba amaaso.<ref name=":4" />
Nga 20 omwezi Ogwomukaaga 2025, olukiiko lwa [[:en:Zombo_District|disitulikiti y’e Zombo]] lwategeka okusaba okwo kwebaza mu kitiibwa kwe ku ssomero lya Ukemu Primary School, Warr Town Council, era [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] yali wa kubeerawo ku mukolo guno.<ref>{{Cite web |last=Rwothomio |first=Mike |date=2025-05-21 |title=President Museveni to attend thanksgiving ceremony for renowned ophthalmologist Dr. Amos Nyathirombo |url=https://whispereyenews.com/2025/05/21/president-museveni-to-attend-thanksgiving-ceremony-for-renowned-ophthalmologist-dr-amos-nyathirombo/ |access-date=2025-08-19 |website=Whisper Eye |language=en-US}}</ref> Omukolo guno gwali gwa kujaguza myaka gye egy’obuweereza n’okuyamba okumalawo okuziba amaaso mu kitundu kino.<ref name=":4" />
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Nyathirombo, Amos}}
nw5yzt8har8fe531mbc1ik6jncedzor
Ekika kye Ffumbe
0
13032
48299
47842
2026-04-28T20:36:43Z
Ssebuufu
9882
48299
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Ffumbe''', nga kikulirwa Omutaka Walusimbi, kyali kimu ku bika binnansangwa mu [[Buganda]] oba Mmasekkati ga Uganda . Ab’ekika ky’eFfumbe bayitibwa ''Ab’effumbe'' (Obumu: ''Ow’effumbe'' ). Ab’ekika kino [[Baganda]] era boogera olulimi [[Luganda|Oluganda]] .
== Emitwe ==
Walusimbi kye kitiibwa ky’omukulu wekika kye Ffumbe. ''Omutaka'' kitiibwa kya bulijjo eri buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}} </ref>
== Ebika n'emiziro ==
''Omuziro'' . <ref name="clandiv">{{cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> ''akabbiro'', kye kikere. <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika kya Ffumbe tatekeddwa kulya oba okulumya efumbe.
== Ensengeka ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (plural form of Omutaka) <ref name="lggram">{{cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) be bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' ye Omutaka Walusimbi. <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiingi2009">Kiingi, K (2009). ''Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere'' [''Makerere Luganda Dictionary''] (in Ganda) (2nd ed.). Kampala: Fountain Publishers. p. 92. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9970-02-613-5|<bdi>978-9970-02-613-5</bdi>]].</cite>
[[Category:CS1 Ganda-language sources (lg)]]</ref>
=== Entebe y'Ekika (Obutaka) . ===
Ekifo awabeera entebe y'ekika ( ''Obutaka'' ) kiri Bakka, Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
=== Omubala gw'ekika . ===
Omubala gw'ekika ( ''omubala'' ) oba ebigambo ( ''emibala'' ) bye bino: <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
# ''Galinnya e Bakka'' .
# ''E Bakka basengejja (mbu tebiggwa Bukka) .''
# ''Kasolo ki? Ffumbe''
# ''Ka muti gumu''
# ''Kakozaakoza alikoza mu lw'effumbe''
# ''Taatuuke Bumpi''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Ab'ekika ky'e Ffumbe baali ddagala lya Kabaka. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Amannya '''g'ekika'''. ==
[[:en:Surnames|Amannya g'ekika kin]]<nowiki/>o gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebitundu eby'enjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}</ref> <ref>{{cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' Mu butuufu, amannya agamu agakozesebwa mu Ssiga gayinza okuba nga gaava mu kika ekirala, gamba ng'okubbulwa (kwe kugamba okutuuma omuntu erinnya ly'omuntu omulala gwe baagala ennyo oba eyafa gwe baali baagala ennyo'' <ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi abamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}} </ref>
=== Amannya g'abawala ===
Amannya g’abawala abamu abali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names "Ffumbe clan names"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
== Abamanyikiddwa ennyo mu kika ==
# Eyali Katikkiro, Yinginiya [[John Baptist Walusimbi]] yali wa kika kya Ffumbe.
# Eyali Ssaabawolereza wa Uganda, Omugenzi Pulofeesa Kiddu Makubuya .
# Eyali omumyuka wa Chancellor mu Yunivasite y’e Makerere, Omugenzi Pulofeesa [[Livingstone Luboobi]] .
# Eyali Katikkiro wa Uganda, Omugenzi [[Apolo Nsibambi]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
dvlwhl9puw6ytm5zea4fb68e7c19bg3
48300
48299
2026-04-28T20:38:25Z
Ssebuufu
9882
/* Emitwe */
48300
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Ffumbe''', nga kikulirwa Omutaka Walusimbi, kyali kimu ku bika binnansangwa mu [[Buganda]] oba Mmasekkati ga Uganda . Ab’ekika ky’eFfumbe bayitibwa ''Ab’effumbe'' (Obumu: ''Ow’effumbe'' ). Ab’ekika kino [[Baganda]] era boogera olulimi [[Luganda|Oluganda]] .
== Ekitiibwa ==
Walusimbi ky'ekitiibwa ky’omukulu w'ekika kye Ffumbe. ''Omutaka'' kitiibwa kya bulijjo eri buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}} </ref>
== Ebika n'emiziro ==
''Omuziro'' . <ref name="clandiv">{{cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> ''akabbiro'', kye kikere. <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika kya Ffumbe tatekeddwa kulya oba okulumya efumbe.
== Ensengeka ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (plural form of Omutaka) <ref name="lggram">{{cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) be bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' ye Omutaka Walusimbi. <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiingi2009">Kiingi, K (2009). ''Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere'' [''Makerere Luganda Dictionary''] (in Ganda) (2nd ed.). Kampala: Fountain Publishers. p. 92. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9970-02-613-5|<bdi>978-9970-02-613-5</bdi>]].</cite>
[[Category:CS1 Ganda-language sources (lg)]]</ref>
=== Entebe y'Ekika (Obutaka) . ===
Ekifo awabeera entebe y'ekika ( ''Obutaka'' ) kiri Bakka, Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
=== Omubala gw'ekika . ===
Omubala gw'ekika ( ''omubala'' ) oba ebigambo ( ''emibala'' ) bye bino: <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
# ''Galinnya e Bakka'' .
# ''E Bakka basengejja (mbu tebiggwa Bukka) .''
# ''Kasolo ki? Ffumbe''
# ''Ka muti gumu''
# ''Kakozaakoza alikoza mu lw'effumbe''
# ''Taatuuke Bumpi''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Ab'ekika ky'e Ffumbe baali ddagala lya Kabaka. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Amannya '''g'ekika'''. ==
[[:en:Surnames|Amannya g'ekika kin]]<nowiki/>o gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebitundu eby'enjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}</ref> <ref>{{cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' Mu butuufu, amannya agamu agakozesebwa mu Ssiga gayinza okuba nga gaava mu kika ekirala, gamba ng'okubbulwa (kwe kugamba okutuuma omuntu erinnya ly'omuntu omulala gwe baagala ennyo oba eyafa gwe baali baagala ennyo'' <ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi abamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}} </ref>
=== Amannya g'abawala ===
Amannya g’abawala abamu abali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names "Ffumbe clan names"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
== Abamanyikiddwa ennyo mu kika ==
# Eyali Katikkiro, Yinginiya [[John Baptist Walusimbi]] yali wa kika kya Ffumbe.
# Eyali Ssaabawolereza wa Uganda, Omugenzi Pulofeesa Kiddu Makubuya .
# Eyali omumyuka wa Chancellor mu Yunivasite y’e Makerere, Omugenzi Pulofeesa [[Livingstone Luboobi]] .
# Eyali Katikkiro wa Uganda, Omugenzi [[Apolo Nsibambi]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
tgu2kq0zc4rnabbywuu8olre6qc8z3n
48301
48300
2026-04-28T20:40:26Z
Ssebuufu
9882
/* Ekitiibwa */
48301
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Ffumbe''', nga kikulirwa Omutaka Walusimbi, kyali kimu ku bika binnansangwa mu [[Buganda]] oba Mmasekkati ga Uganda . Ab’ekika ky’eFfumbe bayitibwa ''Ab’effumbe'' (Obumu: ''Ow’effumbe'' ). Ab’ekika kino [[Baganda]] era boogera olulimi [[Luganda|Oluganda]] .
== Ekitiibwa ==
Walusimbi ky'ekitiibwa ky’omukulu w'ekika ky'e Ffumbe. ''Omutaka'' kitiibwa kya bulijjo eri buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}} </ref>
== Ebika n'emiziro ==
''Omuziro'' . <ref name="clandiv">{{cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> ''akabbiro'', kye kikere. <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika ky'e Ffumbe tateekeddwa kulya oba okulumya effumbe.
== Ensengeka ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (plural form of Omutaka) <ref name="lggram">{{cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) be bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' ye Omutaka Walusimbi. <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiingi2009">Kiingi, K (2009). ''Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere'' [''Makerere Luganda Dictionary''] (in Ganda) (2nd ed.). Kampala: Fountain Publishers. p. 92. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9970-02-613-5|<bdi>978-9970-02-613-5</bdi>]].</cite>
[[Category:CS1 Ganda-language sources (lg)]]</ref>
=== Entebe y'Ekika (Obutaka) . ===
Ekifo awabeera entebe y'ekika ( ''Obutaka'' ) kiri Bakka, Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
=== Omubala gw'ekika . ===
Omubala gw'ekika ( ''omubala'' ) oba ebigambo ( ''emibala'' ) bye bino: <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
# ''Galinnya e Bakka'' .
# ''E Bakka basengejja (mbu tebiggwa Bukka) .''
# ''Kasolo ki? Ffumbe''
# ''Ka muti gumu''
# ''Kakozaakoza alikoza mu lw'effumbe''
# ''Taatuuke Bumpi''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Ab'ekika ky'e Ffumbe baali ddagala lya Kabaka. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Amannya '''g'ekika'''. ==
[[:en:Surnames|Amannya g'ekika kin]]<nowiki/>o gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebitundu eby'enjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}</ref> <ref>{{cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' Mu butuufu, amannya agamu agakozesebwa mu Ssiga gayinza okuba nga gaava mu kika ekirala, gamba ng'okubbulwa (kwe kugamba okutuuma omuntu erinnya ly'omuntu omulala gwe baagala ennyo oba eyafa gwe baali baagala ennyo'' <ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi abamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}} </ref>
=== Amannya g'abawala ===
Amannya g’abawala abamu abali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names "Ffumbe clan names"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
== Abamanyikiddwa ennyo mu kika ==
# Eyali Katikkiro, Yinginiya [[John Baptist Walusimbi]] yali wa kika kya Ffumbe.
# Eyali Ssaabawolereza wa Uganda, Omugenzi Pulofeesa Kiddu Makubuya .
# Eyali omumyuka wa Chancellor mu Yunivasite y’e Makerere, Omugenzi Pulofeesa [[Livingstone Luboobi]] .
# Eyali Katikkiro wa Uganda, Omugenzi [[Apolo Nsibambi]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
0ium6f6xxa2sy8rb8zmy3a3g635yxnu
48302
48301
2026-04-28T20:43:49Z
Ssebuufu
9882
/* Entebe y'Ekika (Obutaka) . */
48302
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Ffumbe''', nga kikulirwa Omutaka Walusimbi, kyali kimu ku bika binnansangwa mu [[Buganda]] oba Mmasekkati ga Uganda . Ab’ekika ky’eFfumbe bayitibwa ''Ab’effumbe'' (Obumu: ''Ow’effumbe'' ). Ab’ekika kino [[Baganda]] era boogera olulimi [[Luganda|Oluganda]] .
== Ekitiibwa ==
Walusimbi ky'ekitiibwa ky’omukulu w'ekika ky'e Ffumbe. ''Omutaka'' kitiibwa kya bulijjo eri buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}} </ref>
== Ebika n'emiziro ==
''Omuziro'' . <ref name="clandiv">{{cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> ''akabbiro'', kye kikere. <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika ky'e Ffumbe tateekeddwa kulya oba okulumya effumbe.
== Ensengeka ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (plural form of Omutaka) <ref name="lggram">{{cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) be bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' ye Omutaka Walusimbi. <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiingi2009">Kiingi, K (2009). ''Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere'' [''Makerere Luganda Dictionary''] (in Ganda) (2nd ed.). Kampala: Fountain Publishers. p. 92. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9970-02-613-5|<bdi>978-9970-02-613-5</bdi>]].</cite>
[[Category:CS1 Ganda-language sources (lg)]]</ref>
=== Obutaka bw'ekika ===
Ekifo awabeera entebe'ekika y'ekika ( ''Obutaka'' ) kiri Bakka, Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
=== Omubala gw'ekika . ===
Omubala gw'ekika ( ''omubala'' ) oba ebigambo ( ''emibala'' ) bye bino: <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
# ''Galinnya e Bakka'' .
# ''E Bakka basengejja (mbu tebiggwa Bukka) .''
# ''Kasolo ki? Ffumbe''
# ''Ka muti gumu''
# ''Kakozaakoza alikoza mu lw'effumbe''
# ''Taatuuke Bumpi''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Ab'ekika ky'e Ffumbe baali ddagala lya Kabaka. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Amannya '''g'ekika'''. ==
[[:en:Surnames|Amannya g'ekika kin]]<nowiki/>o gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebitundu eby'enjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}</ref> <ref>{{cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' Mu butuufu, amannya agamu agakozesebwa mu Ssiga gayinza okuba nga gaava mu kika ekirala, gamba ng'okubbulwa (kwe kugamba okutuuma omuntu erinnya ly'omuntu omulala gwe baagala ennyo oba eyafa gwe baali baagala ennyo'' <ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi abamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}} </ref>
=== Amannya g'abawala ===
Amannya g’abawala abamu abali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names "Ffumbe clan names"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
== Abamanyikiddwa ennyo mu kika ==
# Eyali Katikkiro, Yinginiya [[John Baptist Walusimbi]] yali wa kika kya Ffumbe.
# Eyali Ssaabawolereza wa Uganda, Omugenzi Pulofeesa Kiddu Makubuya .
# Eyali omumyuka wa Chancellor mu Yunivasite y’e Makerere, Omugenzi Pulofeesa [[Livingstone Luboobi]] .
# Eyali Katikkiro wa Uganda, Omugenzi [[Apolo Nsibambi]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
sr28qd7wawyvmwhzebptqcu85rthpx6
48303
48302
2026-04-28T20:47:42Z
Ssebuufu
9882
/* Obutaka bw'ekika */
48303
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Ffumbe''', nga kikulirwa Omutaka Walusimbi, kyali kimu ku bika binnansangwa mu [[Buganda]] oba Mmasekkati ga Uganda . Ab’ekika ky’eFfumbe bayitibwa ''Ab’effumbe'' (Obumu: ''Ow’effumbe'' ). Ab’ekika kino [[Baganda]] era boogera olulimi [[Luganda|Oluganda]] .
== Ekitiibwa ==
Walusimbi ky'ekitiibwa ky’omukulu w'ekika ky'e Ffumbe. ''Omutaka'' kitiibwa kya bulijjo eri buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}} </ref>
== Ebika n'emiziro ==
''Omuziro'' . <ref name="clandiv">{{cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> ''akabbiro'', kye kikere. <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika ky'e Ffumbe tateekeddwa kulya oba okulumya effumbe.
== Ensengeka ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (plural form of Omutaka) <ref name="lggram">{{cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) be bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' ye Omutaka Walusimbi. <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiingi2009">Kiingi, K (2009). ''Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere'' [''Makerere Luganda Dictionary''] (in Ganda) (2nd ed.). Kampala: Fountain Publishers. p. 92. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9970-02-613-5|<bdi>978-9970-02-613-5</bdi>]].</cite>
[[Category:CS1 Ganda-language sources (lg)]]</ref>
=== Obutaka bw'ekika ===
Obutaka bw'ekika buli Bakka, Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
=== Omubala gw'ekika . ===
Omubala gw'ekika ( ''omubala'' ) oba ebigambo ( ''emibala'' ) bye bino: <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
# ''Galinnya e Bakka'' .
# ''E Bakka basengejja (mbu tebiggwa Bukka) .''
# ''Kasolo ki? Ffumbe''
# ''Ka muti gumu''
# ''Kakozaakoza alikoza mu lw'effumbe''
# ''Taatuuke Bumpi''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Ab'ekika ky'e Ffumbe baali ddagala lya Kabaka. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Amannya '''g'ekika'''. ==
[[:en:Surnames|Amannya g'ekika kin]]<nowiki/>o gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebitundu eby'enjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}</ref> <ref>{{cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' Mu butuufu, amannya agamu agakozesebwa mu Ssiga gayinza okuba nga gaava mu kika ekirala, gamba ng'okubbulwa (kwe kugamba okutuuma omuntu erinnya ly'omuntu omulala gwe baagala ennyo oba eyafa gwe baali baagala ennyo'' <ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi abamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}} </ref>
=== Amannya g'abawala ===
Amannya g’abawala abamu abali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names "Ffumbe clan names"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
== Abamanyikiddwa ennyo mu kika ==
# Eyali Katikkiro, Yinginiya [[John Baptist Walusimbi]] yali wa kika kya Ffumbe.
# Eyali Ssaabawolereza wa Uganda, Omugenzi Pulofeesa Kiddu Makubuya .
# Eyali omumyuka wa Chancellor mu Yunivasite y’e Makerere, Omugenzi Pulofeesa [[Livingstone Luboobi]] .
# Eyali Katikkiro wa Uganda, Omugenzi [[Apolo Nsibambi]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
7pbjk88xk86pq9yaa7ftbw0med32pxt
48304
48303
2026-04-28T20:49:47Z
Ssebuufu
9882
/* Omubala gw'ekika . */
48304
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Ffumbe''', nga kikulirwa Omutaka Walusimbi, kyali kimu ku bika binnansangwa mu [[Buganda]] oba Mmasekkati ga Uganda . Ab’ekika ky’eFfumbe bayitibwa ''Ab’effumbe'' (Obumu: ''Ow’effumbe'' ). Ab’ekika kino [[Baganda]] era boogera olulimi [[Luganda|Oluganda]] .
== Ekitiibwa ==
Walusimbi ky'ekitiibwa ky’omukulu w'ekika ky'e Ffumbe. ''Omutaka'' kitiibwa kya bulijjo eri buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}} </ref>
== Ebika n'emiziro ==
''Omuziro'' . <ref name="clandiv">{{cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> ''akabbiro'', kye kikere. <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika ky'e Ffumbe tateekeddwa kulya oba okulumya effumbe.
== Ensengeka ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (plural form of Omutaka) <ref name="lggram">{{cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) be bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' ye Omutaka Walusimbi. <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiingi2009">Kiingi, K (2009). ''Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere'' [''Makerere Luganda Dictionary''] (in Ganda) (2nd ed.). Kampala: Fountain Publishers. p. 92. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9970-02-613-5|<bdi>978-9970-02-613-5</bdi>]].</cite>
[[Category:CS1 Ganda-language sources (lg)]]</ref>
=== Obutaka bw'ekika ===
Obutaka bw'ekika buli Bakka, Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
=== Omubala gw'ekika . ===
Omubala gw'ekika guvuga nti: <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
# ''Galinnya e Bakka'' .
# ''E Bakka basengejja (mbu tebiggwa Bukka) .''
# ''Kasolo ki? Ffumbe''
# ''Ka muti gumu''
# ''Kakozaakoza alikoza mu lw'effumbe''
# ''Taatuuke Bumpi''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Ab'ekika ky'e Ffumbe baali ddagala lya Kabaka. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Amannya '''g'ekika'''. ==
[[:en:Surnames|Amannya g'ekika kin]]<nowiki/>o gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebitundu eby'enjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}</ref> <ref>{{cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' Mu butuufu, amannya agamu agakozesebwa mu Ssiga gayinza okuba nga gaava mu kika ekirala, gamba ng'okubbulwa (kwe kugamba okutuuma omuntu erinnya ly'omuntu omulala gwe baagala ennyo oba eyafa gwe baali baagala ennyo'' <ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi abamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}} </ref>
=== Amannya g'abawala ===
Amannya g’abawala abamu abali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names "Ffumbe clan names"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
== Abamanyikiddwa ennyo mu kika ==
# Eyali Katikkiro, Yinginiya [[John Baptist Walusimbi]] yali wa kika kya Ffumbe.
# Eyali Ssaabawolereza wa Uganda, Omugenzi Pulofeesa Kiddu Makubuya .
# Eyali omumyuka wa Chancellor mu Yunivasite y’e Makerere, Omugenzi Pulofeesa [[Livingstone Luboobi]] .
# Eyali Katikkiro wa Uganda, Omugenzi [[Apolo Nsibambi]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
9be27wu4ogq8elnep3q6uupxzqqn98q
48305
48304
2026-04-28T20:52:17Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri */
48305
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Ffumbe''', nga kikulirwa Omutaka Walusimbi, kyali kimu ku bika binnansangwa mu [[Buganda]] oba Mmasekkati ga Uganda . Ab’ekika ky’eFfumbe bayitibwa ''Ab’effumbe'' (Obumu: ''Ow’effumbe'' ). Ab’ekika kino [[Baganda]] era boogera olulimi [[Luganda|Oluganda]] .
== Ekitiibwa ==
Walusimbi ky'ekitiibwa ky’omukulu w'ekika ky'e Ffumbe. ''Omutaka'' kitiibwa kya bulijjo eri buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}} </ref>
== Ebika n'emiziro ==
''Omuziro'' . <ref name="clandiv">{{cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> ''akabbiro'', kye kikere. <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika ky'e Ffumbe tateekeddwa kulya oba okulumya effumbe.
== Ensengeka ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (plural form of Omutaka) <ref name="lggram">{{cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) be bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' ye Omutaka Walusimbi. <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiingi2009">Kiingi, K (2009). ''Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere'' [''Makerere Luganda Dictionary''] (in Ganda) (2nd ed.). Kampala: Fountain Publishers. p. 92. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9970-02-613-5|<bdi>978-9970-02-613-5</bdi>]].</cite>
[[Category:CS1 Ganda-language sources (lg)]]</ref>
=== Obutaka bw'ekika ===
Obutaka bw'ekika buli Bakka, Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
=== Omubala gw'ekika . ===
Omubala gw'ekika guvuga nti: <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
# ''Galinnya e Bakka'' .
# ''E Bakka basengejja (mbu tebiggwa Bukka) .''
# ''Kasolo ki? Ffumbe''
# ''Ka muti gumu''
# ''Kakozaakoza alikoza mu lw'effumbe''
# ''Taatuuke Bumpi''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Ab'ekika ky'e Ffumbe beebaali abasawo ba Kabaka. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Amannya '''g'ekika'''. ==
[[:en:Surnames|Amannya g'ekika kin]]<nowiki/>o gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebitundu eby'enjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}</ref> <ref>{{cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' Mu butuufu, amannya agamu agakozesebwa mu Ssiga gayinza okuba nga gaava mu kika ekirala, gamba ng'okubbulwa (kwe kugamba okutuuma omuntu erinnya ly'omuntu omulala gwe baagala ennyo oba eyafa gwe baali baagala ennyo'' <ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi abamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}} </ref>
=== Amannya g'abawala ===
Amannya g’abawala abamu abali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names "Ffumbe clan names"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
== Abamanyikiddwa ennyo mu kika ==
# Eyali Katikkiro, Yinginiya [[John Baptist Walusimbi]] yali wa kika kya Ffumbe.
# Eyali Ssaabawolereza wa Uganda, Omugenzi Pulofeesa Kiddu Makubuya .
# Eyali omumyuka wa Chancellor mu Yunivasite y’e Makerere, Omugenzi Pulofeesa [[Livingstone Luboobi]] .
# Eyali Katikkiro wa Uganda, Omugenzi [[Apolo Nsibambi]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
9lq7jdgqti8ln1yq7oeutsqd8gn5694
48306
48305
2026-04-28T20:54:14Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri */
48306
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Ffumbe''', nga kikulirwa Omutaka Walusimbi, kyali kimu ku bika binnansangwa mu [[Buganda]] oba Mmasekkati ga Uganda . Ab’ekika ky’eFfumbe bayitibwa ''Ab’effumbe'' (Obumu: ''Ow’effumbe'' ). Ab’ekika kino [[Baganda]] era boogera olulimi [[Luganda|Oluganda]] .
== Ekitiibwa ==
Walusimbi ky'ekitiibwa ky’omukulu w'ekika ky'e Ffumbe. ''Omutaka'' kitiibwa kya bulijjo eri buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}} </ref>
== Ebika n'emiziro ==
''Omuziro'' . <ref name="clandiv">{{cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> ''akabbiro'', kye kikere. <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika ky'e Ffumbe tateekeddwa kulya oba okulumya effumbe.
== Ensengeka ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (plural form of Omutaka) <ref name="lggram">{{cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) be bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' ye Omutaka Walusimbi. <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiingi2009">Kiingi, K (2009). ''Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere'' [''Makerere Luganda Dictionary''] (in Ganda) (2nd ed.). Kampala: Fountain Publishers. p. 92. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9970-02-613-5|<bdi>978-9970-02-613-5</bdi>]].</cite>
[[Category:CS1 Ganda-language sources (lg)]]</ref>
=== Obutaka bw'ekika ===
Obutaka bw'ekika buli Bakka, Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
=== Omubala gw'ekika . ===
Omubala gw'ekika guvuga nti: <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
# ''Galinnya e Bakka'' .
# ''E Bakka basengejja (mbu tebiggwa Bukka) .''
# ''Kasolo ki? Ffumbe''
# ''Ka muti gumu''
# ''Kakozaakoza alikoza mu lw'effumbe''
# ''Taatuuke Bumpi''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Ab'ekika ky'e Ffumbe beebaali abasawo/ abajanjabi ba Kabaka (Were Kabaka's medicine men). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Amannya '''g'ekika'''. ==
[[:en:Surnames|Amannya g'ekika kin]]<nowiki/>o gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebitundu eby'enjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}</ref> <ref>{{cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' Mu butuufu, amannya agamu agakozesebwa mu Ssiga gayinza okuba nga gaava mu kika ekirala, gamba ng'okubbulwa (kwe kugamba okutuuma omuntu erinnya ly'omuntu omulala gwe baagala ennyo oba eyafa gwe baali baagala ennyo'' <ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi abamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}} </ref>
=== Amannya g'abawala ===
Amannya g’abawala abamu abali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names "Ffumbe clan names"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
== Abamanyikiddwa ennyo mu kika ==
# Eyali Katikkiro, Yinginiya [[John Baptist Walusimbi]] yali wa kika kya Ffumbe.
# Eyali Ssaabawolereza wa Uganda, Omugenzi Pulofeesa Kiddu Makubuya .
# Eyali omumyuka wa Chancellor mu Yunivasite y’e Makerere, Omugenzi Pulofeesa [[Livingstone Luboobi]] .
# Eyali Katikkiro wa Uganda, Omugenzi [[Apolo Nsibambi]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
f2qciq93xxwgvbbyuxqkqs7vky8kabg
48307
48306
2026-04-28T20:54:47Z
Ssebuufu
9882
/* Amannya g'ekika. */
48307
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Ffumbe''', nga kikulirwa Omutaka Walusimbi, kyali kimu ku bika binnansangwa mu [[Buganda]] oba Mmasekkati ga Uganda . Ab’ekika ky’eFfumbe bayitibwa ''Ab’effumbe'' (Obumu: ''Ow’effumbe'' ). Ab’ekika kino [[Baganda]] era boogera olulimi [[Luganda|Oluganda]] .
== Ekitiibwa ==
Walusimbi ky'ekitiibwa ky’omukulu w'ekika ky'e Ffumbe. ''Omutaka'' kitiibwa kya bulijjo eri buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}} </ref>
== Ebika n'emiziro ==
''Omuziro'' . <ref name="clandiv">{{cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> ''akabbiro'', kye kikere. <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika ky'e Ffumbe tateekeddwa kulya oba okulumya effumbe.
== Ensengeka ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (plural form of Omutaka) <ref name="lggram">{{cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) be bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' ye Omutaka Walusimbi. <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiingi2009">Kiingi, K (2009). ''Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere'' [''Makerere Luganda Dictionary''] (in Ganda) (2nd ed.). Kampala: Fountain Publishers. p. 92. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9970-02-613-5|<bdi>978-9970-02-613-5</bdi>]].</cite>
[[Category:CS1 Ganda-language sources (lg)]]</ref>
=== Obutaka bw'ekika ===
Obutaka bw'ekika buli Bakka, Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
=== Omubala gw'ekika . ===
Omubala gw'ekika guvuga nti: <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
# ''Galinnya e Bakka'' .
# ''E Bakka basengejja (mbu tebiggwa Bukka) .''
# ''Kasolo ki? Ffumbe''
# ''Ka muti gumu''
# ''Kakozaakoza alikoza mu lw'effumbe''
# ''Taatuuke Bumpi''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Ab'ekika ky'e Ffumbe beebaali abasawo/ abajanjabi ba Kabaka (Were Kabaka's medicine men). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Amannya g'ekika. ==
[[:en:Surnames|Amannya g'ekika kin]]<nowiki/>o gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebitundu eby'enjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}</ref> <ref>{{cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' Mu butuufu, amannya agamu agakozesebwa mu Ssiga gayinza okuba nga gaava mu kika ekirala, gamba ng'okubbulwa (kwe kugamba okutuuma omuntu erinnya ly'omuntu omulala gwe baagala ennyo oba eyafa gwe baali baagala ennyo'' <ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi abamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}} </ref>
=== Amannya g'abawala ===
Amannya g’abawala abamu abali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names "Ffumbe clan names"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
== Abamanyikiddwa ennyo mu kika ==
# Eyali Katikkiro, Yinginiya [[John Baptist Walusimbi]] yali wa kika kya Ffumbe.
# Eyali Ssaabawolereza wa Uganda, Omugenzi Pulofeesa Kiddu Makubuya .
# Eyali omumyuka wa Chancellor mu Yunivasite y’e Makerere, Omugenzi Pulofeesa [[Livingstone Luboobi]] .
# Eyali Katikkiro wa Uganda, Omugenzi [[Apolo Nsibambi]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
9nshciko4n4a2rp9bsfaa5yydupqh2t
48308
48307
2026-04-28T21:07:27Z
Ssebuufu
9882
/* Amannya g'abawala */
48308
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Ffumbe''', nga kikulirwa Omutaka Walusimbi, kyali kimu ku bika binnansangwa mu [[Buganda]] oba Mmasekkati ga Uganda . Ab’ekika ky’eFfumbe bayitibwa ''Ab’effumbe'' (Obumu: ''Ow’effumbe'' ). Ab’ekika kino [[Baganda]] era boogera olulimi [[Luganda|Oluganda]] .
== Ekitiibwa ==
Walusimbi ky'ekitiibwa ky’omukulu w'ekika ky'e Ffumbe. ''Omutaka'' kitiibwa kya bulijjo eri buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}} </ref>
== Ebika n'emiziro ==
''Omuziro'' . <ref name="clandiv">{{cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> ''akabbiro'', kye kikere. <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika ky'e Ffumbe tateekeddwa kulya oba okulumya effumbe.
== Ensengeka ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (plural form of Omutaka) <ref name="lggram">{{cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) be bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' ye Omutaka Walusimbi. <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiingi2009">Kiingi, K (2009). ''Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere'' [''Makerere Luganda Dictionary''] (in Ganda) (2nd ed.). Kampala: Fountain Publishers. p. 92. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9970-02-613-5|<bdi>978-9970-02-613-5</bdi>]].</cite>
[[Category:CS1 Ganda-language sources (lg)]]</ref>
=== Obutaka bw'ekika ===
Obutaka bw'ekika buli Bakka, Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
=== Omubala gw'ekika . ===
Omubala gw'ekika guvuga nti: <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
# ''Galinnya e Bakka'' .
# ''E Bakka basengejja (mbu tebiggwa Bukka) .''
# ''Kasolo ki? Ffumbe''
# ''Ka muti gumu''
# ''Kakozaakoza alikoza mu lw'effumbe''
# ''Taatuuke Bumpi''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Ab'ekika ky'e Ffumbe beebaali abasawo/ abajanjabi ba Kabaka (Were Kabaka's medicine men). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Amannya g'ekika. ==
[[:en:Surnames|Amannya g'ekika kin]]<nowiki/>o gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebitundu eby'enjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}</ref> <ref>{{cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' Mu butuufu, amannya agamu agakozesebwa mu Ssiga gayinza okuba nga gaava mu kika ekirala, gamba ng'okubbulwa (kwe kugamba okutuuma omuntu erinnya ly'omuntu omulala gwe baagala ennyo oba eyafa gwe baali baagala ennyo'' <ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi abamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}} </ref>
## Bakka
## Balimwezo
## Ggolola
## Kafumbe
## Kajoba
## Kalema
## Kasolo
## Kaweesa
## Kigozi
## Kimuli
## Kisitu
## Kiwendo
## Lukomwa
## Lubwama
## Luzinda
## Mabikke
## Magunda
## Mayambala
## Mpanga
## Musaazi
## Nagaya
## Nsobya
## Ntege
## Nvule
## Senkaba
## Sennoga
## Ssebaggala
## Ssebirumbi
## Ssekadde
## Ssempala
## Ssengendo (or Sseŋŋendo)
## Ssentumbwe
## Ssewakuka
## Walusimbi
=== Amannya g'abawala ===
Agamu ku mannya g’abawala abamu agali mu kika kino ge gano<ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names "Ffumbe clan names"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
## Nabaggala
## Nabakka
## Nabumba
## Nabwami
## Nakafumbe
## Nakasi
## Nakaweesa
## Nakawungu
## Nakigozi
## Nakimuli
## Nakindi
## Nakku
## Nalubwama
## Nalumansi
## Namammonde
## Nampala
## Namusaazi
## Nandugga
## Nangendo (or Naŋŋendo)
## Nannozzi
## Nantaba
## Nanteza
## Nnaabalamba
## Nnakanyike
## Nnanvule
## Zaawedde
== Abamanyikiddwa ennyo mu kika ==
# Eyali Katikkiro, Yinginiya [[John Baptist Walusimbi]] yali wa kika kya Ffumbe.
# Eyali Ssaabawolereza wa Uganda, Omugenzi Pulofeesa Kiddu Makubuya .
# Eyali omumyuka wa Chancellor mu Yunivasite y’e Makerere, Omugenzi Pulofeesa [[Livingstone Luboobi]] .
# Eyali Katikkiro wa Uganda, Omugenzi [[Apolo Nsibambi]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
6zjrp5tky68v59s91iod4fcbmwjgdpi
48309
48308
2026-04-28T21:10:04Z
Ssebuufu
9882
/* Abamanyikiddwa ennyo mu kika */
48309
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Ffumbe''', nga kikulirwa Omutaka Walusimbi, kyali kimu ku bika binnansangwa mu [[Buganda]] oba Mmasekkati ga Uganda . Ab’ekika ky’eFfumbe bayitibwa ''Ab’effumbe'' (Obumu: ''Ow’effumbe'' ). Ab’ekika kino [[Baganda]] era boogera olulimi [[Luganda|Oluganda]] .
== Ekitiibwa ==
Walusimbi ky'ekitiibwa ky’omukulu w'ekika ky'e Ffumbe. ''Omutaka'' kitiibwa kya bulijjo eri buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}} </ref>
== Ebika n'emiziro ==
''Omuziro'' . <ref name="clandiv">{{cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> ''akabbiro'', kye kikere. <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika ky'e Ffumbe tateekeddwa kulya oba okulumya effumbe.
== Ensengeka ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (plural form of Omutaka) <ref name="lggram">{{cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) be bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' ye Omutaka Walusimbi. <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiingi2009">Kiingi, K (2009). ''Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere'' [''Makerere Luganda Dictionary''] (in Ganda) (2nd ed.). Kampala: Fountain Publishers. p. 92. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9970-02-613-5|<bdi>978-9970-02-613-5</bdi>]].</cite>
[[Category:CS1 Ganda-language sources (lg)]]</ref>
=== Obutaka bw'ekika ===
Obutaka bw'ekika buli Bakka, Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
=== Omubala gw'ekika . ===
Omubala gw'ekika guvuga nti: <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://buganda.or.ug/clans/ "Buganda Clans"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref> <ref name="ffumbeBuganda1"> {{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/ffumbe "ffumbe clan"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
# ''Galinnya e Bakka'' .
# ''E Bakka basengejja (mbu tebiggwa Bukka) .''
# ''Kasolo ki? Ffumbe''
# ''Ka muti gumu''
# ''Kakozaakoza alikoza mu lw'effumbe''
# ''Taatuuke Bumpi''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Ab'ekika ky'e Ffumbe beebaali abasawo/ abajanjabi ba Kabaka (Were Kabaka's medicine men). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Amannya g'ekika. ==
[[:en:Surnames|Amannya g'ekika kin]]<nowiki/>o gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebitundu eby'enjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}</ref> <ref>{{cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' Mu butuufu, amannya agamu agakozesebwa mu Ssiga gayinza okuba nga gaava mu kika ekirala, gamba ng'okubbulwa (kwe kugamba okutuuma omuntu erinnya ly'omuntu omulala gwe baagala ennyo oba eyafa gwe baali baagala ennyo'' <ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi abamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}} </ref>
## Bakka
## Balimwezo
## Ggolola
## Kafumbe
## Kajoba
## Kalema
## Kasolo
## Kaweesa
## Kigozi
## Kimuli
## Kisitu
## Kiwendo
## Lukomwa
## Lubwama
## Luzinda
## Mabikke
## Magunda
## Mayambala
## Mpanga
## Musaazi
## Nagaya
## Nsobya
## Ntege
## Nvule
## Senkaba
## Sennoga
## Ssebaggala
## Ssebirumbi
## Ssekadde
## Ssempala
## Ssengendo (or Sseŋŋendo)
## Ssentumbwe
## Ssewakuka
## Walusimbi
=== Amannya g'abawala ===
Agamu ku mannya g’abawala abamu agali mu kika kino ge gano<ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref name="cannames"> {{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names "Ffumbe clan names"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 July</span> 2025</span>.</cite> </ref>
## Nabaggala
## Nabakka
## Nabumba
## Nabwami
## Nakafumbe
## Nakasi
## Nakaweesa
## Nakawungu
## Nakigozi
## Nakimuli
## Nakindi
## Nakku
## Nalubwama
## Nalumansi
## Namammonde
## Nampala
## Namusaazi
## Nandugga
## Nangendo (or Naŋŋendo)
## Nannozzi
## Nantaba
## Nanteza
## Nnaabalamba
## Nnakanyike
## Nnanvule
## Zaawedde
== Abamanyifu ennyo ennyo mu kika ==
# Eyali Katikkiro, Yinginiya [[John Baptist Walusimbi]] yali wa kika kya Ffumbe.
# Eyali Ssaabawolereza wa Uganda, Omugenzi Pulofeesa Kiddu Makubuya .
# Eyali omumyuka wa Chancellor mu Yunivasite y’e Makerere, Omugenzi Pulofeesa [[Livingstone Luboobi]] .
# Eyali Katikkiro wa Uganda, Omugenzi [[Apolo Nsibambi]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
qelzcxjw2s289hfkvxffuxs9cqji6pv
Oliva Amani
0
13035
48338
47860
2026-04-29T05:23:12Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48338
wikitext
text/x-wiki
'''Oliver Amani Mbekeka''' (yazaalibwa 22 Ogwomunaana 1979) [[:en:Association_football|mutendesi]] [[Omupiira ogw'ebigere|wa mupiira]] era yaliko omuzannyi eyazannyanga nga [[:en:Forward_(association_football)|muteebi]] . Yaliko omuzannyi wa ttiimu y'eggwanga lya [[:en:Forward_(association_football)|Uganda]] ne [[:en:Forward_(association_football)|DR Congo]],<ref>{{Cite web |date=16 October 2022 |title=How World Cup dream swayed Mbekeka to play for Congo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/how-world-cup-dream-swayed-mbekeka-to-play-for-congo-3987528}}</ref> era nga ye mukyala eyasooka okukulembera ttiimu y'abasajja ng'omutendesi omukulu mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2024-10-22 |title=Meet Oliver Mbekeka, the first woman to lead a men's team as Head Coach in the Uganda Premier League - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20241022/meet-oliver-mbekeka-the-first-woman-to-lead-a-mens-team-as-head-coach-in-the-uganda-premier-league/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241102071206/https://www.matookerepublic.com/20241022/meet-oliver-mbekeka-the-first-woman-to-lead-a-mens-team-as-head-coach-in-the-uganda-premier-league/ |archive-date=2 November 2024 |access-date=2024-10-25 |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe ogwa kiraabu ==
Mbekeka azannye mu Kampala Women, City Stars ne She Corporate mu Uganda, Source de Kivu ne OCL City mu Democratic Republic of the Congo ne [[:en:2006_African_Women's_Championship|APR FC]] e Rwanda.<ref>{{Cite web |date=30 October 2006 |title=5e CAN féminine: la sélection congolaise |url=http://www1.rfi.fr/actufr/articles/082/article_47114.asp |access-date=14 May 2021 |website=RFI |language=fr}}</ref><ref name="FUFA">{{Cite web |date=5 August 2020 |title=#WomenCrushWednesday: Oliver Mbekeka is the Uganda U20 Women Head Coach & U17 Women team physical fitness trainer. |url=https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=3252190768199307&id=113104262107989 |access-date=14 May 2021 |publisher=Federation of Uganda Football Associations}}</ref><ref>{{Cite web |date=20 March 2012 |title=APR thump Remera Rukoma |url=https://www.newtimes.co.rw/section/read/50755 |access-date=27 February 2022}}</ref>
== Omulimu gwe ogw’ensi yonna ==
Mbekeka yazannyira Uganda ku mutendera gw'abakulu mu [[:en:2006_African_Women's_Championship|mpaka za African Women's Championship eza 2000]] ne [[:en:2006_African_Women's_Championship|African Women's Championship 2002 ez'okusunsulamu]] . <ref name="RSSSF">{{Cite web |title=Africa - Women's Championship 2000 |url=https://www.rsssf.org/tablesa/afr-women00.html |access-date=27 February 2022 |website=RSSSF}}</ref> Azannye emipiira 12 egy'ensi yonna.<ref name="FUFA"/>
=== Ebiruubirirwa bye eby’ensi yonna ===
''Obubinja n'ebyava mu kulonda mu Uganda tally ya ggoolo yeba esooka''
{| class="wikitable"
!Nedda.
! Olunaku olw'omweezi
! Ekifo
! Omuvuganya
! Okuteeba
! Alizaati
! Empaka
|-
| style="text-align:center;" | 1. 1.
| 17 Omwezi gwekkumi 2000
| [[:en:2006_African_Women's_Championship|Johannesburg]], South Afrika
| Réunion
| style="text-align:center;" | '''2''' –1
| style="text-align:center;" | 2–1
| Empaka z'abakazi mu Afrika eza 2000
|-
| style="text-align:center;" | 2. 2.
| 13 Ogwekkumi 2002
| [[Kampala]], Uganda
| Ethiopia
| style="text-align:center;" | '''2''' –0
| style="text-align:center;" | 2–2
| Okusunsulamu mu mpaka za Africa ez’abakazi eza 2002
|}
=== Okusika omuguwa ===
Oluvanyuma lwa Uganda okuva mu [[:en:2006_African_Women's_Championship|mpaka z’okusunsulamu eza African Women’s Championship eza 2004]] nga tebannaba kuzannya mipiira [[:en:2006_African_Women's_Championship|gya lawundi esooka]] ne [[:en:2006_African_Women's_Championship|Malawi]], Mbekeka ne munnayuganda munne [[:en:2006_African_Women's_Championship|Annet Nakimbugwe]] baagenda ebweru w’eggwanga. <ref name="M">{{Cite web |title=Mother, daughter play for different teams |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/mother-daughter-play-for-different-teams-1632486?view=htmlamp |access-date=27 February 2022 |website=Monitor}}</ref> Olw'okuba baali mu Democratic Republic of the Congo, <ref>{{Cite web |title=Women football back on menu |url=https://observer.ug/sports/44-sports/5642-women-football-back-on-menu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220227155143/https://observer.ug/sports/44-sports/5642-women-football-back-on-menu |archive-date=27 February 2022 |access-date=27 February 2022}}</ref> bazaalibwa eyo nga Oliva Amani ne Annette Nshimire, era ne bakiikirira eggwanga mu [[:en:2006_African_Women's_Championship|mpaka z'ensi yonna eza FIFA U-20 Women's World Championship eza 2006]] . <ref name="M" /> Yamaliriza ng'azannyira DR Congo ku mutenderagw'akulu mu mppaka za [[:en:2006_African_Women's_Championship|African Women's Championship eza 2006]] .<ref name="CAMCOD">{{Cite web |date=29 October 2006 |title=FIFA WWC 2007 Prel. Comp. CAF – Cameroon - Congo DR |url=http://www.fifa.com/tournaments/archive/tournament=521/edition=247808/matches/match=55518/report.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20120608050755/http://www.fifa.com/tournaments/archive/tournament=521/edition=247808/matches/match=55518/report.html |archive-date=8 June 2012 |access-date=14 May 2021 |website=FIFA.com}}</ref><ref name="CODMLI">{{Cite web |date=1 November 2006 |title=FIFA WWC 2007 Prel. Comp. CAF – Dem. Rep. of Congo - Mali |url=http://www.fifa.com/tournaments/archive/tournament=521/edition=247808/matches/match=55516/report.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20081202033309/http://www.fifa.com/tournaments/archive/tournament=521/edition=247808/matches/match=55516/report.html |archive-date=2 December 2008 |access-date=14 May 2021 |website=FIFA.com}}</ref><ref name="CODGHA">{{Cite web |date=4 November 2006 |title=FIFA WWC 2007 Prel. Comp. CAF – Congo DR - Ghana |url=http://www.fifa.com/tournaments/archive/tournament=521/edition=247808/matches/match=55514/report.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20120724143608/http://www.fifa.com/tournaments/archive/tournament=521/edition=247808/matches/match=55514/report.html |archive-date=24 July 2012 |access-date=14 May 2021 |website=FIFA.com}}</ref>
== Omulimu gwe ogw’okuddukanya emirimu ==
Mbekeka atendese Lady Doves Masindi mu Uganda ne ttiimu y'eggwanga ey'abakazi ey'abali wansi w'emyaka 20 .<ref>{{Cite web |date=9 August 2018 |title=Former Crested Cranes star player appointed head coach at Lady Doves Masindi |url=https://kawowo.com/2018/08/09/former-crested-cranes-star-player-appointed-head-coach-at-lady-doves-masindi/ |access-date=27 February 2022}}</ref><ref name="FUFA"/>
Oliver Mbekeka ye mutendesi omukulu era maneja ow'ekiseera mu Lugazi FC . <ref>{{Cite web |title=Meet Oliver Mbekeka, the first woman to lead a men's team as Head Coach in the Uganda Premier League |url=https://www.matookerepublic.com/20241022/meet-oliver-mbekeka-the-first-woman-to-lead-a-mens-team-as-head-coach-in-the-uganda-premier-league/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241102071206/https://www.matookerepublic.com/20241022/meet-oliver-mbekeka-the-first-woman-to-lead-a-mens-team-as-head-coach-in-the-uganda-premier-league/ |archive-date=2 November 2024 |access-date=2024-10-25 |website=Matook Republic |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-10-22 |title=Meet Oliver Mbekeka, the first woman to lead a men's team as Head Coach in the Uganda Premier League |url=https://swiftsportsug.com/2024/07/15/lugazi-appoint-oliver-mbekeka-as-assistant-coach/ |access-date=2024-09-13 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US |archive-date=2024-09-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240913184747/https://swiftsportsug.com/2024/07/15/lugazi-appoint-oliver-mbekeka-as-assistant-coach/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Aheebwa |first=Brian |date=2024-07-16 |title=UPL: Oliver Mbekeka Makes History |url=https://nbssport.co.ug/2024/07/16/upl-olivier-mbekeka-makes-history/ |access-date=2024-09-13 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
pp7kd9o62ig19vkukyqos2lautaaafu
Odonga Otto
0
13038
48328
47891
2026-04-29T01:36:35Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Political career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345819160|Odonga Otto]]"
48328
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Odonga Otto''', (yazaalibwa nga 11 Ogwekuminogumu 1977), munnamateeka mu [[:en:Uganda|Uganda]], era akola nga [[:en:Advocate|Uganda Law Review]] owessaza lya Aruu mu [[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikaddyo]] bw'essaza eryo. Yazze akiikirira ekitundu ekyo obutasalako okuva mu 2001. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu mwaka gwa 2010, yeegatta ku Uganda. Yalondeddwa ku [[:en:Lawyer|USL]], okukiikirira ekitundu kya Aruu. Akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira n’ensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
my1ch89tjoyetirqj3ekgx9q2ekvlgq
48329
48328
2026-04-29T01:41:20Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Family" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345819160|Odonga Otto]]"
48329
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Odonga Otto''', (yazaalibwa nga 11 Ogwekuminogumu 1977), munnamateeka mu [[:en:Uganda|Uganda]], era akola nga [[:en:Advocate|Uganda Law Review]] owessaza lya Aruu mu [[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikaddyo]] bw'essaza eryo. Yazze akiikirira ekitundu ekyo obutasalako okuva mu 2001. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu mwaka gwa 2010, yeegatta ku Uganda. Yalondeddwa ku [[:en:Lawyer|USL]], okukiikirira ekitundu kya Aruu. Akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira n’ensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Amaka ge ==
Odonga Otto mufumbo, mukyala we ye Oyulu, munnamateeka munne nga bombi ye banannyini balina ekitongole ky'amateeka kyebakulira. Wetwatukira mu 2024, nga balina abaana bana era babeera bombi. Odonga Otto alina abaana abalala babiri beyasooka okuzaala mu mukyala gwe yasooka okuba naye. <ref name="3R">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=29 January 2012 |title=Why wed? I am already married: Odonga Otto |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1299246/wed-im-married-odonga-otto |access-date=21 April 2019}}</ref>
eljn3208rrwpk4yk3kehh6g3lg052z0
48330
48329
2026-04-29T01:43:57Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Other considerations" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345819160|Odonga Otto]]"
48330
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Odonga Otto''', (yazaalibwa nga 11 Ogwekuminogumu 1977), munnamateeka mu [[:en:Uganda|Uganda]], era akola nga [[:en:Advocate|Uganda Law Review]] owessaza lya Aruu mu [[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikaddyo]] bw'essaza eryo. Yazze akiikirira ekitundu ekyo obutasalako okuva mu 2001. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu mwaka gwa 2010, yeegatta ku Uganda. Yalondeddwa ku [[:en:Lawyer|USL]], okukiikirira ekitundu kya Aruu. Akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira n’ensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Amaka ge ==
Odonga Otto mufumbo, mukyala we ye Oyulu, munnamateeka munne nga bombi ye banannyini balina ekitongole ky'amateeka kyebakulira. Wetwatukira mu 2024, nga balina abaana bana era babeera bombi. Odonga Otto alina abaana abalala babiri beyasooka okuzaala mu mukyala gwe yasooka okuba naye. <ref name="3R">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=29 January 2012 |title=Why wed? I am already married: Odonga Otto |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1299246/wed-im-married-odonga-otto |access-date=21 April 2019}}</ref>
== Ebirala ebifiibwako ==
Otto abadde mmemba ow’amaanyi ennyo mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya Forum for Democratic Change (FDC) okuva mu mwaka gwa 2010. Mu myaka egiyise, emirundi mingi, azze nga alangirira ebigendererwa bye eby’okuva mu kibiina Kya FDC, mu kiseera ky’akalulu ka 2021. <ref name="4R">{{Cite web |last=The Edge Reporter |date=4 August 2018 |title=FDC reshuffle: Otto attacks Amuriat, quits party |url=https://edge.ug/2018/08/04/fdc-reshuffle-otto-attacks-amuriat-quits-party/ |access-date=21 April 2019 |publisher=The Edge Uganda}}</ref> <ref name="5R">{{Cite web |last=Otto |first=Odonga |date=27 February 2019 |title=Odonga Otto: Why I Am Quitting FDC In 2021 |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/02/27/odonga-otto-why-i-am-quitting-fdc-in-2021/ |access-date=21 April 2019 |publisher=The Insider Uganda}}</ref>
fkzkrkn3ym13fb34yu5cstrlw6xhf9z
48331
48330
2026-04-29T01:45:01Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "See also" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345819160|Odonga Otto]]"
48331
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Odonga Otto''', (yazaalibwa nga 11 Ogwekuminogumu 1977), munnamateeka mu [[:en:Uganda|Uganda]], era akola nga [[:en:Advocate|Uganda Law Review]] owessaza lya Aruu mu [[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikaddyo]] bw'essaza eryo. Yazze akiikirira ekitundu ekyo obutasalako okuva mu 2001. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu mwaka gwa 2010, yeegatta ku Uganda. Yalondeddwa ku [[:en:Lawyer|USL]], okukiikirira ekitundu kya Aruu. Akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira n’ensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Amaka ge ==
Odonga Otto mufumbo, mukyala we ye Oyulu, munnamateeka munne nga bombi ye banannyini balina ekitongole ky'amateeka kyebakulira. Wetwatukira mu 2024, nga balina abaana bana era babeera bombi. Odonga Otto alina abaana abalala babiri beyasooka okuzaala mu mukyala gwe yasooka okuba naye. <ref name="3R">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=29 January 2012 |title=Why wed? I am already married: Odonga Otto |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1299246/wed-im-married-odonga-otto |access-date=21 April 2019}}</ref>
== Ebirala ebifiibwako ==
Otto abadde mmemba ow’amaanyi ennyo mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya Forum for Democratic Change (FDC) okuva mu mwaka gwa 2010. Mu myaka egiyise, emirundi mingi, azze nga alangirira ebigendererwa bye eby’okuva mu kibiina Kya FDC, mu kiseera ky’akalulu ka 2021. <ref name="4R">{{Cite web |last=The Edge Reporter |date=4 August 2018 |title=FDC reshuffle: Otto attacks Amuriat, quits party |url=https://edge.ug/2018/08/04/fdc-reshuffle-otto-attacks-amuriat-quits-party/ |access-date=21 April 2019 |publisher=The Edge Uganda}}</ref> <ref name="5R">{{Cite web |last=Otto |first=Odonga |date=27 February 2019 |title=Odonga Otto: Why I Am Quitting FDC In 2021 |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/02/27/odonga-otto-why-i-am-quitting-fdc-in-2021/ |access-date=21 April 2019 |publisher=The Insider Uganda}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kiiza Besigye|Dr. Kiiza Besigye]]
* [[Ibrahim Ssemujju Nganda|Ibrahim Ssemujju Nganda.]]
9b13nfgl5ah65rx67mollj9ktjwrzjf
48332
48331
2026-04-29T01:46:44Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "External links" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345819160|Odonga Otto]]"
48332
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Odonga Otto''', (yazaalibwa nga 11 Ogwekuminogumu 1977), munnamateeka mu [[:en:Uganda|Uganda]], era akola nga [[:en:Advocate|Uganda Law Review]] owessaza lya Aruu mu [[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikaddyo]] bw'essaza eryo. Yazze akiikirira ekitundu ekyo obutasalako okuva mu 2001. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu mwaka gwa 2010, yeegatta ku Uganda. Yalondeddwa ku [[:en:Lawyer|USL]], okukiikirira ekitundu kya Aruu. Akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira n’ensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Amaka ge ==
Odonga Otto mufumbo, mukyala we ye Oyulu, munnamateeka munne nga bombi ye banannyini balina ekitongole ky'amateeka kyebakulira. Wetwatukira mu 2024, nga balina abaana bana era babeera bombi. Odonga Otto alina abaana abalala babiri beyasooka okuzaala mu mukyala gwe yasooka okuba naye. <ref name="3R">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=29 January 2012 |title=Why wed? I am already married: Odonga Otto |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1299246/wed-im-married-odonga-otto |access-date=21 April 2019}}</ref>
== Ebirala ebifiibwako ==
Otto abadde mmemba ow’amaanyi ennyo mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya Forum for Democratic Change (FDC) okuva mu mwaka gwa 2010. Mu myaka egiyise, emirundi mingi, azze nga alangirira ebigendererwa bye eby’okuva mu kibiina Kya FDC, mu kiseera ky’akalulu ka 2021. <ref name="4R">{{Cite web |last=The Edge Reporter |date=4 August 2018 |title=FDC reshuffle: Otto attacks Amuriat, quits party |url=https://edge.ug/2018/08/04/fdc-reshuffle-otto-attacks-amuriat-quits-party/ |access-date=21 April 2019 |publisher=The Edge Uganda}}</ref> <ref name="5R">{{Cite web |last=Otto |first=Odonga |date=27 February 2019 |title=Odonga Otto: Why I Am Quitting FDC In 2021 |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/02/27/odonga-otto-why-i-am-quitting-fdc-in-2021/ |access-date=21 April 2019 |publisher=The Insider Uganda}}</ref>
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.softpower.ug/bou-report-odonga-otto-accuses-igg-of-siding-with-alleged-thieves/ Odonga Otto Alumirizza IGG Okudda ku ludda lw'abagambibwa okuba nga babbi] we twatuukidde mu 28 ogwokubiri mu 2019.
== Laba ne ==
* [[Kiiza Besigye|Dr. Kiiza Besigye]]
* [[Ibrahim Ssemujju Nganda|Ibrahim Ssemujju Nganda.]]
jhk84arlslefvbt4zphr1egxv462tka
48333
48332
2026-04-29T02:00:14Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Background and education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345819160|Odonga Otto]]"
48333
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Odonga Otto''', (yazaalibwa nga 11 Ogwekuminogumu 1977), munnamateeka mu [[:en:Uganda|Uganda]], era akola nga [[:en:Advocate|Uganda Law Review]] owessaza lya Aruu mu [[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikaddyo]] bw'essaza eryo. Yazze akiikirira ekitundu ekyo obutasalako okuva mu 2001. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu mwaka gwa 2010, yeegatta ku Uganda. Yalondeddwa ku [[:en:Lawyer|USL]], okukiikirira ekitundu kya Aruu. Akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira n’ensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Amaka ge ==
Odonga Otto mufumbo, mukyala we ye Oyulu, munnamateeka munne nga bombi ye banannyini balina ekitongole ky'amateeka kyebakulira. Wetwatukira mu 2024, nga balina abaana bana era babeera bombi. Odonga Otto alina abaana abalala babiri beyasooka okuzaala mu mukyala gwe yasooka okuba naye. <ref name="3R">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=29 January 2012 |title=Why wed? I am already married: Odonga Otto |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1299246/wed-im-married-odonga-otto |access-date=21 April 2019}}</ref>
== Ebirala ebifiibwako ==
Otto abadde mmemba ow’amaanyi ennyo mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya Forum for Democratic Change (FDC) okuva mu mwaka gwa 2010. Mu myaka egiyise, emirundi mingi, azze nga alangirira ebigendererwa bye eby’okuva mu kibiina Kya FDC, mu kiseera ky’akalulu ka 2021. <ref name="4R">{{Cite web |last=The Edge Reporter |date=4 August 2018 |title=FDC reshuffle: Otto attacks Amuriat, quits party |url=https://edge.ug/2018/08/04/fdc-reshuffle-otto-attacks-amuriat-quits-party/ |access-date=21 April 2019 |publisher=The Edge Uganda}}</ref> <ref name="5R">{{Cite web |last=Otto |first=Odonga |date=27 February 2019 |title=Odonga Otto: Why I Am Quitting FDC In 2021 |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/02/27/odonga-otto-why-i-am-quitting-fdc-in-2021/ |access-date=21 April 2019 |publisher=The Insider Uganda}}</ref>
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.softpower.ug/bou-report-odonga-otto-accuses-igg-of-siding-with-alleged-thieves/ Odonga Otto Alumirizza IGG Okudda ku ludda lw'abagambibwa okuba nga babbi] we twatuukidde mu 28 ogwokubiri mu 2019.
== Gyenvuddewe n’obuyigirize ==
Odonga Otto yazaalibwa nga 11 mugwekuminogum 0 mu ssaza ly’e Aruu, mu Disitulikiti y’e Pader, [[:en:Acholi_sub-region|mu kitundu kya Acholi]] mu kitundu ky’obukiikakkono bw'egwanga lya Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=24 September 2013 |title=Meet Odonga Otto, A Pool Playing Legislator: About Odonga Otto |url=https://www.kawowo.com/2013/09/24/odonga-otto-a-poo-playing-mp/ |access-date=21 April 2019 |publisher=Kawowo.com}}</ref>
Yasomera ku Gulu Public Primary School ne Sacred Heart Seminary, Lacor, gye yamalira emisomo gye egya siniya eyawansi (O-Level). Yasomera mu ttendekero lya [[:en:St._Joseph's_College,_Layibi|St. Joseph's College, Layibi,]] mu kibuga [[:en:Gulu|Gulu]], gye yamalira emisomo gye egya A-Level, n'atikkirwa diguli ya [[:en:High_School_Diploma|High School Diploma]] mu 1996. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Mu 1997, yafuna ekifo ku [[:en:Makerere_University|Makerere yyniversite]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obunene n'obukulu mu Uganda, n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu [[:en:Social_Sciences|Social Sciences]], mu 2000. Oluvannyuma, yafuna [[:en:International_relations|diguli eyookubiri mu by’enkolagana n’ensi yonna n’okusoma eby’obufuzi]], okuva mu yunivasite y’emu eyo. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Ono era alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]], gye yafuna okuva ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y’e Mukono]] . Mu 2010, yaweebwa [[:en:Legal_practice|diguli dipuloma mu by’amateeka]], okuva mu kitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], okuva mu Kampala. Ye mmemba mu Ugandan Bar, ng'akola nga Munnamateeka akola. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kiiza Besigye|Dr. Kiiza Besigye]]
* [[Ibrahim Ssemujju Nganda|Ibrahim Ssemujju Nganda.]]
r8wn9yqaystd2cswcipzporlk4jnyez
Solomon Serwanjja
0
13039
48320
48236
2026-04-29T00:37:43Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Mu mpandiika katono. #WUCUG26MUK
48320
wikitext
text/x-wiki
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]'''Munnamawulire omunoonyereza nga y'akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/ |access-date=2026-04-26 |archive-date=2023-03-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329034259/https://africaniij.org/our-team/ |url-status=dead }}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
== Emirimu ==
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/ |access-date=2026-04-26 |archive-date=2023-03-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329034259/https://africaniij.org/our-team/ |url-status=dead }}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref>
Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref>
Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref>
== Engule n'okusimibwa ==
Mu 2019, Serwanjja yafuna engule ya ''[[:en:BBC|BBC]]'' [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor]], engule y’ensi yonna ey’ebyamawulire egabibwa buli mwaka eri munnamawulire abeera alondedwa mu Africa. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-49844060|title=Ugandan wins 2019 BBC Komla Dumor award|date=2019-09-30|access-date=2019-10-23|language=en-GB}}</ref>
Omulimu gwe mu by’amawulire okunoonyereza n’okutumbula emikutu gy’amawulire nagwo gubadde gujuliziddwa mu bitabo by’okunoonyereza ebifulumiziddwa ku by’ensoma n’eby’amawulire, omuli n’okubifulumya okuva mu [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Lab]] . <ref>{{cite news|last1=Oluka|first1=Benon|title=Africa has its first institute for investigative journalism, in Uganda|url=https://www.niemanlab.org/reading/africa-has-its-first-institute-for-investigative-journalism-in-uganda/|access-date=3 April 2026|work=[[Nieman Foundation for Journalism|Nieman Journalism Lab]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2017-04-18 |title=Journalist Solomon Serwanjja emerges overall ACME winner |url=https://acme-ug.org/2017/04/18/journalist-solomon-serwanjja-emerges-overall-acme-winner/ |access-date=2019-10-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nine win the inaugural United Nations Uganda 'Post-2015 International Development Agenda' Journalism Award |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/presscenter/articles/2013/10/17/nine-win-the-inaugural-united-nations-uganda-post-2015-international-development-agenda-journalism-award.html |access-date=2019-10-23 |website=UNDP in Uganda |language=en}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Serwanjja mufumbo ne mukyala we Vivian Serwanjja era bano balina abaana bana: Amani, Imani, Upendo ne Asante. <ref>{{Cite web |date=2020-08-04 |title=NBS TV's Solomon Sserwanjja Stirs The Internet With Beautiful Photos of Gorgeous Wife and Kids |url=https://ughype.biz/nbs-tvs-solomon-sserwanjja-surprises-the-country-flaunts-beautiful-wife-and-kids-in-recent-photoshoot/ |access-date=2021-05-21 |website=UgHype |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Solomon Sserwanja, the scientist who does news |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/35130--solomon-sserwanja-the-scientist-who-does-news |access-date=2021-05-21 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/ |access-date=2026-04-26 |archive-date=2023-03-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329034259/https://africaniij.org/our-team/ |url-status=dead }}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref>
Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref>
Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref>
Mu 2019, Serwanjja yafuna engule ya ''[[:en:BBC|BBC]]'' [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor]], engule y’ensi yonna ey’ebyamawulire egabibwa buli mwaka eri munnamawulire abeera alondedwa mu Africa. <ref name=":0"/>
Omulimu gwe mu by’amawulire okunoonyereza n’okutumbula emikutu gy’amawulire nagwo gubadde gujuliziddwa mu bitabo by’okunoonyereza ebifulumiziddwa ku by’ensoma n’eby’amawulire, omuli n’okubifulumya okuva mu [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Lab]] . <ref>{{cite news|last1=Oluka|first1=Benon|title=Africa has its first institute for investigative journalism, in Uganda|url=https://www.niemanlab.org/reading/africa-has-its-first-institute-for-investigative-journalism-in-uganda/|access-date=3 April 2026|work=[[Nieman Foundation for Journalism|Nieman Journalism Lab]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2017-04-18 |title=Journalist Solomon Serwanjja emerges overall ACME winner |url=https://acme-ug.org/2017/04/18/journalist-solomon-serwanjja-emerges-overall-acme-winner/ |access-date=2019-10-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nine win the inaugural United Nations Uganda 'Post-2015 International Development Agenda' Journalism Award |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/presscenter/articles/2013/10/17/nine-win-the-inaugural-united-nations-uganda-post-2015-international-development-agenda-journalism-award.html |access-date=2019-10-23 |website=UNDP in Uganda |language=en}}</ref>
Serwanjja mufumbo ne mukyala we Vivian Serwanjja era bano balina abaana bana: Amani, Imani, Upendo ne Asante. <ref>{{Cite web |date=2020-08-04 |title=NBS TV's Solomon Sserwanjja Stirs The Internet With Beautiful Photos of Gorgeous Wife and Kids |url=https://ughype.biz/nbs-tvs-solomon-sserwanjja-surprises-the-country-flaunts-beautiful-wife-and-kids-in-recent-photoshoot/ |access-date=2021-05-21 |website=UgHype |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Solomon Sserwanja, the scientist who does news |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/35130--solomon-sserwanja-the-scientist-who-does-news |access-date=2021-05-21 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
tdqk6kts4yrz241981s774m7rzjr1c6
Kin Kariisa
0
13052
48335
47969
2026-04-29T02:26:28Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48335
wikitext
text/x-wiki
'''Kin Kariisa''' (yazaalibwa nga 24 Ggwamunaana mu1976) Munnayuganda alina emikutu gy'amawulire era muzirakisa. Ye Nannyini wa kkampuni ya Next Media ewereza ddala kkampuni 22, kkampuni nene erina emikutu gy’amawulire egy’enjawulo mu Uganda ng’esinga kumanyibwa olw’omukutu gwayo ogwa ttivvi omukulu [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS TV]] . <ref name=":0">{{cite news|last1=Agness E|first1=Nantaba|title=Kin Kariisa on enjoying the journey of making money|url=https://www.independent.co.ug/kin-kariisa-enjoying-journey-making-money/|accessdate=15 November 2019|agency=The Independent}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Trevor|first1=Taremwa|title=Interview: NBS CEO Kin Kariisa narrates station's ascent to the top|url=https://matookerepublic.com/2017/04/27/interview-nbs-ceo-kin-kariisa-narrates-stations-ascent-to-the-top/|accessdate=15 November 2019|agency=Matooke Republic|archive-date=3 June 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180603213959/http://matookerepublic.com/2017/04/27/interview-nbs-ceo-kin-kariisa-narrates-stations-ascent-to-the-top/|url-status=dead}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Trevor|first1=Taremwa|title=Interview: NBS CEO Kin Kariisa narrates station's ascent to the top|url=https://matookerepublic.com/2017/04/27/interview-nbs-ceo-kin-kariisa-narrates-stations-ascent-to-the-top/|accessdate=15 November 2019|agency=Matooke Republic|archive-date=3 June 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180603213959/http://matookerepublic.com/2017/04/27/interview-nbs-ceo-kin-kariisa-narrates-stations-ascent-to-the-top/|url-status=dead}}</ref>
== Omulimu ==
Kariisa yasooka kuba musazi wa nviiri mu Mbarara Town nga tannayingira [[:en:Makerere_University|Makerere Yuniversity]], oluvannyuma gy'anatandikira okuzimba web applications mu kkampuni emu eya Danish, Metrocomia Uganda Ltd. mu 2000. Oluvannyuma yava mu Metrocomia n’atandikawo kkampuni eyiye Kin Systems, emu ku kkampuni za trekinologiya (ICT) ezaasooka mu Uganda. Olw’obuwanguzi bwaze afuna mu kkampuni ya Kin Systems, Kariisa yatuukirirwa Pulezidenti Yoweri Kaguta Museveni okuzimba enkola ya kampeyini egenda okuyambako okuweereza obubaka ku masimu mu ngeri nga kyekola kyokka.
Kin olwo n’alondebwa okuba omuyambi wa Pulezidenti omuwabuzi ku by’empuliziganya ne tekinologiya (ICT). <ref>{{cite news|last1=Edris|first1=Kiggundu|title=NBS TV's Kin Kariisa : How 'cool' barber became a media baron|url=https://observer.ug/lifestyle/39398-nbs-tv-s-kin-kariisa-how-cool-barber-became-a-media-baron|accessdate=15 November 2019|agency=The Observer|archive-date=19 June 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180619213550/http://observer.ug/lifestyle/39398-nbs-tv-s-kin-kariisa-how-cool-barber-became-a-media-baron|url-status=dead}}</ref>
Kariisa y'eddiza NBS TV mu 2008 nga nannyiniyo (CEO) n’agikuza n’agifuula Next Media, kkampuni etwala emikutu gy’amawulire egy’enjawulo eddukanya ttivvi munaana (NBS TV, Sanyuka TV, Salam TV, NBS Sport, NBS Sport 2, NBS Plus, NBS Music, NBS Music), leediyo sitekyoni 2 (Pulse Radio ne Next Radio <ref>{{cite news|last1=Javira|first1=Sebwami|title=Next Media Services to launch Nxt radio station today|url=https://www.pmldaily.com/features/celebrity/2018/10/next-media-services-to-launch-nxt-radio-station-today.html|accessdate=15 November 2019|agency=PML Daily}}</ref> <ref>{{cite news|last1=William Taddewo|first1=Ssenyonyi|title=Nxt Radio Rated Uganda's Fastest Growing English Station-Kin Kariisa|url=https://businessfocus.co.ug/nxt-radio-rated-ugandas-fastest-growing-english-station-kin-kariisa/|accessdate=15 November 2019|agency=Business Focus}}</ref> – eyali Jazz FM) mu 2018, <ref>{{cite news|last1=Mike|first1=Ssegawa|title=NBS's Kin Kariisa goes into radio, buys Jazz FM|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20180903/46243/nbss-kin-kaliisa-goes-into-radio-buys-jazz-fm.html|accessdate=15 November 2019|agency=The Watchdog News}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Mike|first1=Ssegawa|title=NBS's Kin Kariisa goes into radio, buys Jazz FM|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20180903/46243/nbss-kin-kaliisa-goes-into-radio-buys-jazz-fm.html|accessdate=15 November 2019|agency=The Watchdog News}}</ref> omukutu gw’amawulire ku mutimbagano (Nile Post), ekitongole ky’empuliziganya ya digito ne production house (Next Communications & Next Production). Leediyo ye eya Next Radio ye leediyo eya Uganda eyasooka ng'eraga ekifananyi n'eddoboozi. <ref>{{cite news|last1=Javira|title=Next media services launches first ever audio visual Radio in Uganda|url=https://journalism.mak.ac.ug/?q=news/191018/next-media-services-launches-first-ever-audio-visual-radio-uganda|accessdate=15 November 2019|agency=Makerere Journalism|archive-date=12 July 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210712200035/https://journalism.mak.ac.ug/?q=news/191018/next-media-services-launches-first-ever-audio-visual-radio-uganda|url-status=dead}}</ref>
Mu kiseera kino, Kin akola nga Ssentebe w’olukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta abaweereza ku mpewo ekya [[:en:National_Association_of_Broadcasters|National Association of Broadcasters]] (NAB), ekibiina ekinene ekigatta ttivvi, leediyo n'emikutu egikozesa yintaneeti mu Uganda. <ref>{{cite news|last1=Najib|first1=Mulema|title=NBS Boss Kin Kariisa re-elected as National Association of Broadcasters Chairperson|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170824/25312/nbs-boss-kin-kariisa-re-elected-as-national-association-of-broadcasters-chairperson.html|accessdate=15 November 2019|agency=The Watchdog}}</ref>
Mu 2012, yalondebwa okutwala(Dayirekita) [[:en:Ecobank_Uganda|Ecobank Uganda]] Limited, emu ku bbanka ezisinga obunene mu Afrika okumala emyaka 7, era n'alondebwa okuba ssentebe w'olukiiko olufuzi mu 2019 owa "Pan African Bank." <ref>{{cite news|last1=Al- Mahadi Adam|first1=Kungu|title=NBS' Kin Kariisa Appointed Board Chairman Eco Bank|url=https://www.softpower.ug/nbs-kin-kariisa-appointed-board-chairman-eco-bank/|accessdate=15 November 2019|agency=Soft Power News}}</ref> <ref>{{cite news|last1=William Taddewo|first1=Senyonyi|title=Ecobank Appoints Kin Kariisa New Board Chairman|url=https://businessfocus.co.ug/ecobank-appoints-kin-kariisa-new-board-chairman/|accessdate=15 November 2019|agency=Business Focus}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Simon Peter|first1=Atwiine|title=Kin Kariisa, Mbire appointed to Eco bank board|url=https://eagle.co.ug/2019/03/22/kin-kariisa-mbire-appointed-to-eco-bank-board.html|accessdate=15 November 2019|agency=Eagle Online}}</ref>
Era ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Nile Hotel International Ltd., ekitongole kya Gavumenti ekikulira [[:en:Kampala_Serena_Hotel|Kampala Serena Hotel]] .
Kin era akola nga Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Soliton Telmec, kkampuni ya tekinologiya w’amasimu ekyasinga mu [[:en:East_Africa|East Africa]], ng’ewagira ebikozesebwa byombi ebikulu n’ebizibu ebyetaagisa okusobozesa empuliziganya ey’ebyuma okwetoloola ekitundu, omuli ebifo eby’amawulire, layini za fiber optic n’ebyuma ebikwatagana n’okutambuza amawulire.
== Ebimufaako eb'omunda ==
Kin yagattibwa ne Julie Kariisa (Juliet Janat Tumusiime) mu 2004 era nga bombi balina abaana basatu. Jamila Kariisa, Kin Kariisa Jr. ne Shaka Kariisa. Musiraamu.
== Okusukulumizibwa ==
Ono yalondeddwa mu Bannayuganda ab'enjawulo ab'amaanyi mu mwaka gwa 2019 mu kunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Public Opinions International, ekitongole kya Pan African Organisation. <ref>{{cite news|last1=Amon|first1=Katungulu|title=Kin Kariisa, Sudhir, Muhoozi named among influential Ugandans|url=https://nilepost.co.ug/2019/08/05/kin-kariisa-sudhir-muhoozi-named-among-influential-ugandans/|accessdate=15 November 2019|agency=Nile Post}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
dldl0s60fbg6n2106swtnz35zaf58fe
Nnaabagereka owa Buganda
0
13056
48336
47979
2026-04-29T04:54:13Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48336
wikitext
text/x-wiki
'''Nnaabagereka''' kye kitiibwa ekitongole ekya [[:en:Queen_consort|mukyala wa Kabaka]] w'Obwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka obw'ennono mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Nnaabagereka aliko mu kiseera kino ye [[:en:Sylvia_Nagginda|Sylvia Nagginda]], nga ono yafumbirwa ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II]] nga 27 ogw'omunaana 1999. <ref name="1R">{{cite web |author=Nicholas Wassajja |date=27 August 2019 |title=Thank you for wonderful work, Kabaka to Nnabagereka |url=https://www.newvision.co.ug/news/1506311/thank-wonderful-kabaka-nnabagereka |access-date=5 June 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ekitiibwa kino sikyadda nnyo era kyatondebwawo mu kyasa eky’amakumi abiri. Emabegako, ennono ya Buganda yalina nnyina wa Kabaka yekka era nga ono ayitibwa , [[:en:Queen_mothers_(Africa)|''Nnamasole'']] mpozzi n'omu ku bannyina nga ono ayitibwa [[:en:Princess_royal#Other_uses|L''ubuga'']] nga banno baaberanga bakulu nnyo era nga baamaanyi. Nnamasole ne Lubuga buli omu yalina ebibangirizi byabwe mu Lubiri lw’Obwakabaka, era eddaala ly’obufuzi n’obuyinza buli omu bwe yalina nga byawukana okusinziira ku bufuzi bwa Kabaka aliko mu kiseera ekyo. Mu kiseera kino mukyala wa Kabaka omukulu yayitibwanga nga ''Kaddulubaale'', ekitiibwa kye kimu omukyala omukulu ky’alina mu maka gonna mu bwakabaka. <ref name="2R">{{cite book |author=John Roscoe |title=The Baganda |publisher=Frank Cass |location=London}}</ref>
Ssekabaka [[:en:Daudi_Cwa_II_of_Buganda|Daudi Chwa II]] nga ono yafugira wakati wa 1899 ne1939, ye kabaka eyasooka okubeera nga mukyala we, [[:en:Irene_Drusilla_Namaganda|Irene Nnamaganda]], atwalibwa okubeera kumwanjo ennyo mu bakyala bonna mu buganda. Ekitiibwa kya ''Nnabagereka'' nga mu kusooka lyali linnya ly’omwana omuwala okuva mu kika ky'obutiko kyalondebwa ng’erinnya ly’omukyala asinga obukulu mu Bwakabaka. <ref name="2R"/>
== Ennaku zino ==
Nnabagereka aliwo kati nnakinku mu kulwanirira eddembe ly’obuntu, eddembe ly’abakyala n’eddembe ly’abaana naddala omwana omuwala. Nnabagereka aliko, kyakulabirako era yegombebwa mu Buganda, era nga yakazibwako erya "Maama wa Buganda". Gye buvuddeko abadde musaale nnyo mukulwanirira abasomesa ba gavumenti n’abakozi b’ebyobulamu okufuna embeera ennungi mwebakolera emirimu gyabwe. <ref name="3R">{{cite web |author=Conrad Ahabwe |date=15 April 2019 |title=Nabagereka Blasts Government For Neglecting Health Sector At Her Father's Funeral |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/04/nabagereka-blasts-govt-for-neglecting-health-sector-at-her-fathers-funeral.html |access-date=5 June 2020 |publisher=PML Daily |location=Kampala}}</ref>
Ye Nnabagereka asoose mu byafaayo by’obwakabaka okutandikawo ofiisi enzijuvu. Mu mwaka gwa 2000, yatandikawo ekitongole kyeyatuuma Nnabagereka Development Foundation (NDF). Ekitongole kino [[:en:Non-government_organization|eky'abwanakyewa]] , nga omulimu gwakyo kwe kuzzaawo amaanyi ga Buganda ne Uganda okutwaliza awamu nga bayita mu kugatta abakozi b'omukitundu nab'awaka okukulaakulanya embeera z'abantu n'ebyenfuna". <ref name="4R">{{cite web |author=Buganda Kingdom |date=5 June 2020 |title=Nnabagereka Development Foundation (NDF) |url=https://www.buganda.or.ug/index.php/nnabagereka-foundation |access-date=5 June 2020 |publisher=Buganda Kingdom Official Website |location=Mengo, Kampala |archive-date=5 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200605113412/https://www.buganda.or.ug/index.php/nnabagereka-foundation |url-status=dead }}</ref> Ekitongole era kikwataganye n’Obwakabaka bwa Alur okuyamba n’okuzzaawo obwakabaka obuliraanyewo. <ref>{{Cite web |title=A decade long journey of King Philip Olarker Rauni III – Kingdom Post |url=https://post.alurkingdom.com/a-decade-long-journey-of-king-philip-olarker-rauni-iii/ |access-date=2024-05-20 |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Sylvia Nagginda|Sylvia Najinda]]
* [[Inhebantu wa Busoga|Inhebantu we Busoga]]
{{Reflist}}
[[Category:Buganda]]
rx9i59ggldavx2t85l4k7pic913h3bl
Nnaabagereka wa Buganda
0
13057
48337
47980
2026-04-29T04:54:38Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48337
wikitext
text/x-wiki
'''Nnaabagereka''' kye kitiibwa ekitongole ekya [[:en:Queen_consort|mukyala wa Kabaka]] w'Obwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka obw'ennono mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Nnaabagereka aliko mu kiseera kino ye [[:en:Sylvia_Nagginda|Sylvia Nagginda]], nga ono yafumbirwa ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II]] nga 27 ogw'omunaana 1999. <ref name="1R">{{cite web |author=Nicholas Wassajja |date=27 August 2019 |title=Thank you for wonderful work, Kabaka to Nnabagereka |url=https://www.newvision.co.ug/news/1506311/thank-wonderful-kabaka-nnabagereka |access-date=5 June 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ekitiibwa kino sikyadda nnyo era kyatondebwawo mu kyasa eky’amakumi abiri. Emabegako, ennono ya Buganda yalina nnyina wa Kabaka yekka era nga ono ayitibwa , [[:en:Queen_mothers_(Africa)|''Nnamasole'']] mpozzi n'omu ku bannyina nga ono ayitibwa [[:en:Princess_royal#Other_uses|L''ubuga'']] nga banno baaberanga bakulu nnyo era nga baamaanyi. Nnamasole ne Lubuga buli omu yalina ebibangirizi byabwe mu Lubiri lw’Obwakabaka, era eddaala ly’obufuzi n’obuyinza buli omu bwe yalina nga byawukana okusinziira ku bufuzi bwa Kabaka aliko mu kiseera ekyo. Mu kiseera kino mukyala wa Kabaka omukulu yayitibwanga nga ''Kaddulubaale'', ekitiibwa kye kimu omukyala omukulu ky’alina mu maka gonna mu bwakabaka. <ref name="2R">{{cite book |author=John Roscoe |title=The Baganda |publisher=Frank Cass |location=London}}</ref>
Ssekabaka [[:en:Daudi_Cwa_II_of_Buganda|Daudi Chwa II]] nga ono yafugira wakati wa 1899 ne1939, ye kabaka eyasooka okubeera nga mukyala we, [[:en:Irene_Drusilla_Namaganda|Irene Nnamaganda]], atwalibwa okubeera kumwanjo ennyo mu bakyala bonna mu buganda. Ekitiibwa kya ''Nnabagereka'' nga mu kusooka lyali linnya ly’omwana omuwala okuva mu kika ky'obutiko kyalondebwa ng’erinnya ly’omukyala asinga obukulu mu Bwakabaka. <ref name="2R"/>
== Ennaku zino ==
Nnabagereka aliwo kati nnakinku mu kulwanirira eddembe ly’obuntu, eddembe ly’abakyala n’eddembe ly’abaana naddala omwana omuwala. Nnabagereka aliko, kyakulabirako era yegombebwa mu Buganda, era nga yakazibwako erya "Maama wa Buganda". Gye buvuddeko abadde musaale nnyo mukulwanirira abasomesa ba gavumenti n’abakozi b’ebyobulamu okufuna embeera ennungi mwebakolera emirimu gyabwe. <ref name="3R">{{cite web |author=Conrad Ahabwe |date=15 April 2019 |title=Nabagereka Blasts Government For Neglecting Health Sector At Her Father's Funeral |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/04/nabagereka-blasts-govt-for-neglecting-health-sector-at-her-fathers-funeral.html |access-date=5 June 2020 |publisher=PML Daily |location=Kampala}}</ref>
Ye Nnabagereka asoose mu byafaayo by’obwakabaka okutandikawo ofiisi enzijuvu. Mu mwaka gwa 2000, yatandikawo ekitongole kyeyatuuma Nnabagereka Development Foundation (NDF). Ekitongole kino [[:en:Non-government_organization|eky'abwanakyewa]] , nga omulimu gwakyo kwe kuzzaawo amaanyi ga Buganda ne Uganda okutwaliza awamu nga bayita mu kugatta abakozi b'omukitundu nab'awaka okukulaakulanya embeera z'abantu n'ebyenfuna". <ref name="4R">{{cite web |author=Buganda Kingdom |date=5 June 2020 |title=Nnabagereka Development Foundation (NDF) |url=https://www.buganda.or.ug/index.php/nnabagereka-foundation |access-date=5 June 2020 |publisher=Buganda Kingdom Official Website |location=Mengo, Kampala |archive-date=5 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200605113412/https://www.buganda.or.ug/index.php/nnabagereka-foundation |url-status=dead }}</ref> Ekitongole era kikwataganye n’Obwakabaka bwa Alur okuyamba n’okuzzaawo obwakabaka obuliraanyewo. <ref>{{Cite web |title=A decade long journey of King Philip Olarker Rauni III – Kingdom Post |url=https://post.alurkingdom.com/a-decade-long-journey-of-king-philip-olarker-rauni-iii/ |access-date=2024-05-20 |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Sylvia Nagginda|Sylvia Najinda]]
* [[Inhebantu wa Busoga|Inhebantu we Busoga]]
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ekuva ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1508089/nabagereka-marks-day-african-girl-child Nabagereka ekuza olunaku lw'omwana omuwala Omufirika] Okuva nga 4 October 2019.
[[Category:Buganda]]
dw5q3pgaa71qao3vuxkng69w7hcmkbl
East African Bashment Crew
0
13067
48317
48055
2026-04-28T23:22:40Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48317
wikitext
text/x-wiki
'''East African Bashment Crew''' (era emanyiddwa nga '''East African Reggae Bashment Crew''' ) kibiina kya Reggae [[The Standard, September 4, 2009: A decade in music|ekya Kenya - Uganda]] ekyatandikibwawo omuyimbi Omunnayuganda Bebe Cool n'abantu ab'omulembe gwe. <ref>{{Cite web |last=Ibrahim Leighton |first=Kabunga |date=2018-02-23 |title=Bebe cool official website |url=https://www.bebecoolug.com |access-date= |website=}}</ref> Kirimu bammemba basatu, [[Bebe Cool]] okuva mu Uganda, n'aba Kenya ababiri [[The Standard, September 4, 2009: A decade in music|Necessary Noize ( Kevin Wyre]] ne [[The Standard, September 4, 2009: A decade in music|Nazizi]] ). Bonsatule baali bayimbi abatandikibwawo dda mu kiseera ekibiina we kyatandikibwawo mu 2005. <ref>The Standard, September 4, 2009: A decade in music</ref> Nga bammeemba b'ekibiina kino essira baaliteeka nnyo ku pulojekiti zaabwe enkulu,East African Bashment Crew eddamu okukwatagana buli kadde.<ref>The Standard, July 24, 2009: The Lovechild: Ten years wiser</ref>
Oluyimba lwabwe "Africa Unite" luli mu lutambi lwa ''African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall'' olukung'aanya olutambi lwa [[Ugandaonline.net: PAM Awards 2006 Winners|Out Here Records]] . <ref>Out Here Records: [https://web.archive.org/web/20110719071848/http://www.outhere.de/outhere/?p=677 African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110719071848/http://www.outhere.de/outhere/?p=677|date=2011-07-19}}</ref>
== Engule ==
'''Okusinga:'''
* 2006 [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Pearl of Africa Music Awards]] - Oluyimba lw'omwaka ("Oluyimba lw'omuliro") <ref>Ugandaonline.net: PAM Awards 2006 Winners</ref>
* 2007 [[Museke: Channel O Music Video Awards 2007 winners Archived 2016-03-04 at the Wayback Machine|Channel O Music Video Awards]] - Akatambi K'omwaka ("Kube") <ref>Museke: Channel O Music Video Awards 2007 winners {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160304094232/http://museke.com/index.php?q=node%2F1534|date=2016-03-04}}</ref>
'''Abasunsuddwa:'''
* 2005 [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|KORA Awards]] - Ekikolwa kya Reggae/Ragga ekisinga obulungi mu Afrika <ref>Seven Ugandans Competing for the 2005 KORA Awards</ref>
* [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|2006 Kisima Music Awards]] - Ragga asinga & Reggae asinga <ref>Yardflex.com, July 13, 2009: Kisima Music Awards in Kenya {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160706200951/http://www.yardflex.com/archives/000586.html|date=2016-07-06}}</ref>
* [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|2008 MTV Africa Music Awards]] - Ekibiina ekisinga obulungi <ref>Museke, October 8, 2008: MTV Africa Music Awards (MAMAs) 2008 - the nominees {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110714134121/http://www.museke.com/node/2230|date=2011-07-14}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
7wb1gd9kasihkjd3a0iny5khjxn5hs1
Karoli Lwanga
0
13086
48334
48235
2026-04-29T02:13:09Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48334
wikitext
text/x-wiki
'''Charles Lwanga''' (Mu [[:en:Luganda|Luganda]] : '''Kaloli Lwanga''' ; Yazaalibwa nga omwezi Ogusooka 1860 <ref name="Book">{{cite web |date=2003 |title=Lwanga Charles: Dictionary of African Christian Biography |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html |archive-date=26 August 2006 |accessdate=14 November 2016 |publisher=Dictionary of African Christian Biography (DACB)}}</ref> n'afa nga 3 Ogwomukaaga 1886) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Religious_conversion|eyakyuka]] n'adda mu [[:en:Catholic_Church|Ddiini y'Ekikatolika]] [[:en:Martyrdom|eyattibwa ng'omujulizi]] ne [[:en:Uganda_Martyrs|banne]] era assibwamu ekitiibwa ng’omutuukirivu mu Eklezia Katolika n'e [[:en:Anglican_Communion|Kkanisa ya Uganda]]. <ref>{{cite web |date=2000 |title=Uganda Martyrs Shrine Namugongo, Brief History |url=http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/details.php?id=3 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170201231304/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/details.php?id=3 |archive-date=1 February 2017 |accessdate=14 November 2016 |publisher=Uganda Martyrs Shrine Organization (UMSO) |location=Namugongo}}</ref>
[[:en:Baganda|Muganda]], Lwanga yazaalibwa mu Bwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]], ekitundu ekiri mu masekkati n’obukiikaddyo bwa Uganda eya kati, era yaweereza ng’omukulu [[:en:Page_(occupation)|w'abaweereza]] era [[:en:Major-domo|ng'omuteesiteesi]] omukulu mu lubiri lwa Ssekabaka [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Mwanga II owa Buganda]] . Lwanga yabatizibwa Pere Giraud nga 15 Ogwekkuminogumu 1885. <ref>{{cite web |date=2000 |title=Charles Lwanga: Uganda Martyrs Shrine Namugongo |url=http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=37 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160603081234/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=37 |archive-date=3 June 2016 |accessdate=14 November 2016 |publisher=Uganda Martyrs Shrine Organisation (UMSO) |location=Namugongo}}</ref>
Olw’okutya okufiirwa obuyinza obusukkiridde bwe yalina ku bantu be olw’endowooza y’ensi ey’Ekikristaayo, Ssekabaka Mwanga II yakkaatirizza nti Abakristaayo abakyuse bave ku nzikiriza yaabwe empya era n’atta Abangereza n’Abakulisitaayo bangi wakati wa 1885 ne 1887, nga muno mwe mwali Lwanga n’abakungu abalala mu lubiri lw’obwakabaka n'abamuli ku lusegere. <ref>{{Cite web |date=2015-11-28 |title=Pope honors Ugandan martyrs on Africa tour |url=https://www.arabnews.com/node/842376/amp |access-date=2025-11-23 |website=[[Arab News]] |language=en}}</ref>
== Obujulizi ==
Okuyigganyizibwa kuno kwatandika oluvannyuma lwa Ssekabaka Mwanga okulagira okuttibwa [[:en:Missionary|kw’abaminsani]] Abangereza, okwali n'Omusumba [[:en:James_Hannington|James Hannington]] eyali omukulembeze w’ekibiina ky’Abangereza Abakulisitaayo. [[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]], omuweereza Omukatolika ye katekisimu [[:en:Laity|omulayiki]], yavumirira kabaka olw’ettemu lino, lye yali amubuuliridde. Mwanga yasalako Balikuddembe omutwe n’akwata abagoberezi be bonna nga 15 Ogwekkuminogumu 1885. Olwo kabaka n’alagira Lwanga eyali omuweereza mu kiseera ekyo atwale obuvunaanyizibwa bwa Balikuddembe. Ku lunaku lwe lumu, Lwanga n’abaweereza abalala baasaba [[:en:Baptism|okubatizibwa]] ng'Abakatoliki okuva eri kabona omuminsani owa [[:en:White_Fathers|White Fathers]]; n'abalala enkumi n'enkumi baabatizibwa. Lwanga yateranga okukuuma abalenzi be eri ebikolwa by'ekikaba ebyakolebwanga Kabaka. <ref>{{Cite web |last=Ward |first=Kevin |title=A History of Christianity in Uganda |url=https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ |access-date=2023-01-26 |website=Dictionary of African Christian Biography |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-06-03 |title=Who were the Uganda Martyrs? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-were-the-uganda-martyrs--4256594 |access-date=2026-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref>
[[File:St._Kizito_being_baptised_by_St._Charles_Lwanga_at_Munyonyo.jpg|left|thumb|''Omutukirivu Kizito ng’abatizibwa Omutukuvu Charles Lwanga e Munyonyo'' – endabirwamu ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]]]]
Nga 25 Ogwokutaano 1886, Mwanga yalagira olukiiko olukulu olw"Olubiri bwe baali basenze e [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Munyonyo]], gye yalagiririra Abaweereza babiri okuttibwa. Enkeera ku makya, Lwanga yabatiza mu nkukutu abo abaali bamuvunaana abaali bakyali [[:en:Catechumen|ba katekisimu]] bokka . Oluvannyuma ku olwo, kabaka yayita olukiiko lw’omu lubiri mwe yabuulizza abantu bonna abaaliwo okulaba obanga waliwo eyali agenda okwegaana Obukristaayo. Nga bakulembeddwamu Lwanga, Abaweereza b’Obwakabaka baalangirira obwesigwa bwabwe eri eddiini yaabwe, kabaka kwe yabasalira omusango gw’okufa, n’alagira batwalibwe we bannattibwa. Abasibe basatu okwali Pontian Ngondwe, [[:en:Antanansio_Bazzekuketta|Athanasius Bazzekuketta]], ne Gonzaga Gonza battiddwa nga bakyakunguzzibwa. <ref>{{cite web |author=((The Editors of Encyclopædia Britannica)) |date=2016 |title=African Story: Martyrs of Uganda |url=https://www.britannica.com/event/Martyrs-of-Uganda |accessdate=14 November 2016 |publisher=[[Encyclopædia Britannica Online]] |location=Chicago}}</ref>
Enteekateeka nga ziwedde era olunaku lw’okuttibwa lwali lutuuse nga 3 Ogwomukaaga 1886, Lwanga yayawulwa ku balala Omukuumi w’Ennimi z’omuliro Entukuvu yamutta yekka ng'agoberera obulombolombo. Bwe yali ayokebwa, Lwanga n'agamba Omukuumi nti, "Kiringa bw'onanfukako amazzi. Nsaba wenenye ofuuke Omukristaayo nga nze." <ref name="Date">{{cite web |date=3 June 2009 |title=St. Charles Lwanga And Companions, Martyrs of Uganda and saint |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=2009-10-03 |accessdate=14 November 2016 |publisher=Catholic News Agency (CNA)}}</ref>
Olwo abalenzi n’abasajja Abakatoliki 12 n’Abangereza Abakrisitaayo mwenda ne bookebwa nga balamu. Omukatoliki omulala Mbaga Tuzinde yakubwa emiggo n’afa olw’okugaana okwegaana obukristu, omulambo gwe ne gusuulibwa mu kikoomi okugwokya wamu n’ogwa [[:en:Lwanga|Lwanga]] n’abalala. <ref>{{cite web |date=11 November 2016 |title=Uganda Martyrs Shrine Namugongo: Mbaga Tuzinde |url=http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=49 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160613160119/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=49 |archive-date=13 June 2016 |accessdate=11 November 2016 |publisher=Uganda Martyrs Shrine Organisation (UMSO) |location=Namugongo}}</ref> Obusungu bwa kabaka bwasinga ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] kubanga baagaana nnyo okwetaba naye mu bikolwa by'ekikaba. <ref>''Breviarium Romanum'', Office of Ss. </ref> Nga bwe kyayogeddwako emabegako, naddala Lwanga yali akuumye Abaweereza. <ref name="Book"/> Okuttibwa kuno era kwava ku kaweefube wa Mwanga mu bugazi okwewala okutiisibwatiisibwa okuva ebweru w’eggwanga eri obuyinza bwe. Okusinziira ku Assa Okoth, Mwanga kye yali asinga okufaako kyali kya "obugolokofu bw'obwakabaka bwe", era n'ategeera nti abasajja nga Lwanga baali bakolagana n'abagwira mu "okusaanyawo Obwakakaba bwe okuviira ddala ku mirandira". Obutakola kintu kyonna kyandiviiriddeko okuteesa nti yali [[:en:Sovereign|mufuzi]] munafu . <ref>Assa Okoth (2006). </ref>
== Okussaamu ekitiibwa ==
[[File:Relic_Saint_Charles_Lwanga_.jpg|left|thumb|Ebisigalira by’obwannannyini eby’Omutukuvu Charles Lwanga]]
Lwanga Omukulu n'Abakatoliki abalala abaamuwerekerako mu kuttibwa kwe baafuulibwa [[:en:Canonization|abatukuvu]] nga 18 Ogwekkumi 1964 [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] mu [[:en:Second_Vatican_Council|lukiiko lwa Vatican olw'okubiri]] . <ref>[https://web.archive.org/web/20240624043240/https://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/canonisation/ Canonisation] munyonyo-shrine.ug</ref> "Okussa ekitiibwa mu batukuvu bano aba Afirika, [[:en:Pope_Paul_VI|Paul VI]] yafuuka Paapa eyasooka okukyalira mu [[:en:Sub-Saharan_Africa|amawanga agali mu bukiikaddyo bwa bw'eddungu lya Sahara]] bwe yalambula [[:en:Uganda|Uganda]] mu Gwomusanvu1969, okukyala okwalimu okulamaga mu kifo we baafiirwa e [[:en:Namugongo|Namugongo]] ." <ref>{{Cite web |last=SAHO |title=Pope Paul VI proclaims 22 new African saints. The saints, known as the Blessed Martyrs of Uganda, were a group of converts who were persecuted and martyred from 1885 |url=http://www.sahistory.org.za/dated-event/pope-paul-vi-proclaims-22-new-african-saints-saints-known-blessed-martyrs-uganda-were-gr |access-date=14 November 2016 |publisher=South African History Online (SAHO)}}
</ref>
[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'abajulizi ba Uganda]] yazimbibwa mu kifo we battibwa era nga y'ekola [[:en:Shrine|ng'ekiggwa]] kyabwe . <ref>{{Cite web |last=UMSO |date=2000 |title=Uganda Martyrs Minor Basilica Namugongo: About Namugongo Shrine And Parish |url=http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/details.php?id=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140810045807/http://ugandamartyrsshrine.org.ug/details.php?id=1 |archive-date=10 August 2014 |access-date=14 November 2016 |publisher=Uganda Martyrs Shrine Organisation (UMSO)}}</ref> [[:en:Brothers_of_St._Charles_Lwanga_Senior|Brothers of St. Charles Lwanga]]( mu [[:en:Luganda|Luganda]] : Ababulaaza Bannakaroli ) baatandikibwawo mu 1927 [[:en:Religious_congregation|ng’ekibiina ky’eddiini]] abasajja Bannayuganda abeewaddeyo okusomesa abavubuka abataliiko mwasirizi mu nsi yaabwe. <ref>{{Cite web |last=BB |date=14 November 2016 |title=Bannakaroli Brothers: About Us |url=http://www.bannakaroli.org/about-us.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161114234058/http://www.bannakaroli.org/about-us.html |archive-date=14 November 2016 |access-date=14 November 2016 |publisher=Bannakaroli Brothers (BB)}}</ref>
Mu Amerika, Lwanga yasiimibwa [[:en:St._Charles_Anglican_Cathedral|Lutikko ya St. Charles Anglican]] mu [[:en:Diocese_of_Cascadia|Ssaza ly’e Cascadia]] . <ref name="st-charles-anglican">{{Cite web |title=ST. CHARLES LWANGA, OUR NAMESAKE |url=https://stcharlesanglican.com/charles-lwanga |access-date=30 September 2022 |publisher=St. Charles Anglican Church}}</ref> Mu 2013, [[:en:Saint_Cecilia|St. Cecilia]] Ekigo ky'e [[:en:Detroit|Detroit]], Michigan kyegatta ku ky'e St. Leo era ne bituumibwa St. Charles Lwanga okukiikirira ekibiina [[:en:African_Americans|ky’Abafirika Abamerika]] mu kibuga Detroit n’okugenda mu maaso n’omukululo gwa Lwanga. <ref>{{cite web |title=For St. Charles Lwanga and its pastor, Fr. Parker, a century of faith is worth celebrating |url=https://www.detroitcatholic.com/news/for-st-charles-lwanga-and-its-pastor-fr-parker-a-century-of-faith-is-worth-celebrating}}</ref>
== Laba ne ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya Ogwomunaana 2008]
* {{Authority control}}
[[Category:Buganda]]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
ii65t5ytt1ze4bthvyd7reuy7oabx9c
Robert Kabushenga
0
13087
48318
48239
2026-04-29T00:33:15Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Early life and education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351589867|Robert Kabushenga]]"
48318
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Kabushenga''' Munnayuganda, Munnamateeka era akulira amakampuni agenjawulo. Yawereza nga [[:en:Managing_director|omukulu atwala]] era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] ekitongole kya [[:en:New_Vision_Group|Vision Group]] (New Vision Printing and Publishing Company Limited) okuva mu mwezi gwoluberyeberye mu 2007 okutuuka mu mwezi gwegumu mu 2021. <ref name="1R">{{Cite web |last=ACME Team |date=29 January 2021 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=24 November 2021 |website=African Centre for Media Excellence (ACME)}}</ref> Abadde mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda Limited]], okuva mu Gwekkuminogumu mu mwaka gwa 2021. <ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Online Reporter |date=18 November 2021 |title=Robert Kabushenga appointed to KCB Board of Directors |url=https://eagle.co.ug/2021/11/18/robert-kabushenga-appointed-to-kcb-board-of-directors.html |access-date=24 November 2021 |website=Eagle Uganda Online |place=Kampala, Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kabushenga yazaalibwa omwami Geoffrey Sabiti Kabushenga mu Uganda mu 1971. Yakuzibwa maama we yekka mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu, eyo mu myaka gya 1970 ne 1980. <ref name="3R">{{Cite web |last=Flash Uganda News |date=24 June 2020 |title=Biography of Robert Kabushenga |url=https://flashugnews.com/robert-kabushenga-biography-education-net-worth-vision-group-ceo/ |access-date=24 November 2021 |website=Flash Uganda News}}</ref>
Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]] eyamuwebwa okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yuniversity]], yunivasite ya gavumenti esinga obukulu n'obunene mu Uganda. Ono era alina [[:en:Postgraduate_Diploma_in_Legal_Practice|ne dipuloma mu by’amateeka]], eyamuwebwa ekitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], mu Kampala. Ngoyongereza kw'ebyo ono era, yasomera mu ttendekero ly’amateeka erya American Academy of International Law, mu [[:en:Dallas,_Texas|Dallas, Texas]], Amerika. <ref name="4R">{{Cite web |last=Aspen Institute |date=2020 |title=Profile of Robert Kabushenga, CEO of New Vision Printing and Publishing Company Limited, Kampala, Uganda |url=https://agln.aspeninstitute.org/profile/2484 |access-date=24 November 2021 |website=[[Aspen Institute]]}}</ref>
aut0y68v64zhgq9ytl6zqyv6wkwiqw2
48319
48318
2026-04-29T00:35:44Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Mu mpandiika katono. #WUCUG26MUK
48319
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Kabushenga''' Munnayuganda, Munnamateeka era akulira amakampuni agenjawulo. Yawereza nga [[:en:Managing_director|omukulu atwala]] era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] ekitongole kya [[:en:New_Vision_Group|Vision Group]] (New Vision Printing and Publishing Company Limited) okuva mu mwezi gwoluberyeberye mu 2007 okutuuka mu mwezi gwegumu mu 2021. <ref name="1R">{{Cite web |last=ACME Team |date=29 January 2021 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=24 November 2021 |website=African Centre for Media Excellence (ACME)}}</ref> Abadde mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda Limited]], okuva mu Gwekkuminogumu mu mwaka gwa 2021. <ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Online Reporter |date=18 November 2021 |title=Robert Kabushenga appointed to KCB Board of Directors |url=https://eagle.co.ug/2021/11/18/robert-kabushenga-appointed-to-kcb-board-of-directors.html |access-date=24 November 2021 |website=Eagle Uganda Online |place=Kampala, Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kabushenga yazaalibwa omwami Geoffrey Sabiti Kabushenga mu Uganda mu mwaka gwa 1971. Yakuzibwa maama we yekka mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu, eyo mu myaka gy'e 1970 ne 1980. <ref name="3R">{{Cite web |last=Flash Uganda News |date=24 June 2020 |title=Biography of Robert Kabushenga |url=https://flashugnews.com/robert-kabushenga-biography-education-net-worth-vision-group-ceo/ |access-date=24 November 2021 |website=Flash Uganda News}}</ref>
Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]] eyamuwebwa okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yuniversite]], yunivasite ya gavumenti esinga obukulu n'obunene mu Uganda. Ono era alina [[:en:Postgraduate_Diploma_in_Legal_Practice|ne dipuloma mu by’amateeka]], eyamuwebwa ekitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], mu Kampala. Ngoyongereza kw'ebyo ono era, yasomera mu ttendekero ly’amateeka erya American Academy of International Law, mu [[:en:Dallas,_Texas|Dallas, Texas]], Amerika. <ref name="4R">{{Cite web |last=Aspen Institute |date=2020 |title=Profile of Robert Kabushenga, CEO of New Vision Printing and Publishing Company Limited, Kampala, Uganda |url=https://agln.aspeninstitute.org/profile/2484 |access-date=24 November 2021 |website=[[Aspen Institute]]}}</ref>
1l3i3walzfd77swkkgehxdxe3rgn38t
48322
48319
2026-04-29T01:06:33Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351589867|Robert Kabushenga]]"
48322
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Kabushenga''' Munnayuganda, Munnamateeka era akulira amakampuni agenjawulo. Yawereza nga [[:en:Managing_director|omukulu atwala]] era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] ekitongole kya [[:en:New_Vision_Group|Vision Group]] (New Vision Printing and Publishing Company Limited) okuva mu mwezi gwoluberyeberye mu 2007 okutuuka mu mwezi gwegumu mu 2021. <ref name="1R">{{Cite web |last=ACME Team |date=29 January 2021 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=24 November 2021 |website=African Centre for Media Excellence (ACME)}}</ref> Abadde mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda Limited]], okuva mu Gwekkuminogumu mu mwaka gwa 2021. <ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Online Reporter |date=18 November 2021 |title=Robert Kabushenga appointed to KCB Board of Directors |url=https://eagle.co.ug/2021/11/18/robert-kabushenga-appointed-to-kcb-board-of-directors.html |access-date=24 November 2021 |website=Eagle Uganda Online |place=Kampala, Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kabushenga yazaalibwa omwami Geoffrey Sabiti Kabushenga mu Uganda mu mwaka gwa 1971. Yakuzibwa maama we yekka mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu, eyo mu myaka gy'e 1970 ne 1980. <ref name="3R">{{Cite web |last=Flash Uganda News |date=24 June 2020 |title=Biography of Robert Kabushenga |url=https://flashugnews.com/robert-kabushenga-biography-education-net-worth-vision-group-ceo/ |access-date=24 November 2021 |website=Flash Uganda News}}</ref>
Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]] eyamuwebwa okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yuniversite]], yunivasite ya gavumenti esinga obukulu n'obunene mu Uganda. Ono era alina [[:en:Postgraduate_Diploma_in_Legal_Practice|ne dipuloma mu by’amateeka]], eyamuwebwa ekitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], mu Kampala. Ngoyongereza kw'ebyo ono era, yasomera mu ttendekero ly’amateeka erya American Academy of International Law, mu [[:en:Dallas,_Texas|Dallas, Texas]], Amerika. <ref name="4R">{{Cite web |last=Aspen Institute |date=2020 |title=Profile of Robert Kabushenga, CEO of New Vision Printing and Publishing Company Limited, Kampala, Uganda |url=https://agln.aspeninstitute.org/profile/2484 |access-date=24 November 2021 |website=[[Aspen Institute]]}}</ref>
== Omulimu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Kabushenga yakolako ng’omukungu mu by’amateeka n’okuddukanya emirimu gy'ekitongole kya [[:en:Daily_Monitor|Monitor Publications Limited]] (abafulumya ebiwandiiko byaDaily Monitor). <ref>{{Cite web |last=Agency |first=HICGI News |date=2023-02-06 |title=Who is Senior Citizen Robert Kabushenga? |url=https://hicginewsagency.com/2023/02/06/who-is-senior-citizen-robert-kabushenga/ |access-date=2026-03-24 |website=HICGI News Agency |language=en}}</ref> Oluvannyuma yakolako ng'omuwandiisi w'olukiiko olufuzi, omuwandiisi wa kkampuni, era omukungu w'amateeka owa Vision Group okuva mu 2002 okutuuka mu 2005. <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2021-01-29 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=2026-03-24 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> Yalondebwa kubwa Diyirekita owokuntikko owa Uganda Media Center era mu kiseera kye kimu ng'akola nga omwogezi wa gavumenti ya Uganda. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-01-29 |title=Who is Robert Kabushenga: Full Biography of former Vision Group CEO |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/29/who-is-robert-kabushenga-full-biography-of-former-vision-group-ceo/ |access-date=2026-03-24 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
=== Vision Group (2007-2021) ===
Mu gwoluberyeberye nga 1 2007, Kabushenga yalondebwa okuddukanya era n'okulira ekitongole kya Vision Group, n’adda mu bigere bya munnamawulire William Pike eyali agenda ebweru w’eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=ACME Team |date=29 January 2021 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=24 November 2021 |website=African Centre for Media Excellence (ACME)}}</ref> Mu myaka gye e 14 gye yamala, ekibiina kino kyagaziya emirimu gyakyo nga kitongoza leediyo endala, emikutu gya ttivvi (nga mw’otwalidde ne Bukedde TV), magazini, n’emikutu gya digito ate n'enkyukakyuka ne kigenda mu maaso n’okuvuganya ennyo mu by’obusuubuzi nga kkampuni ewandiisiddwa ku lukalala lwa Uganda Securities Exchange. Mu gwoluberyeberye mu 2021, yalangirira nga walekulira, nga ensonga z'awa agamba ziri kuye ng'omuntu era n’asaba awummule nga bukyali. Yalaba ekiseera ky’enkyukakyuka eky’ennaku 90 nga tanagenda. <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-01-29 |title=Kabushenga retires from New Vision |url=https://www.independent.co.ug/kabushenga-retires-from-new-vision/ |access-date=2026-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Wabula lipoota ezimu eziriwo kati ziraga engeri y'obutakanya obwaliwo munda oba okusalawo ku mutendera gw’olukiiko olufuzi mu kiseera we yagendera. <ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2021-02-10 |title=How New Vision power struggle triggered Kabushenga sacking |url=https://observer.ug/news/how-new-vision-power-struggle-triggered-kabushenga-sacking/ |access-date=2026-03-24 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
Don Wanyama yeyadda mu kifo kye, eyali aweereza ng’omuwandiisi omukulu ow’ebyamawulire mu maka g'obwa pulezidenti. <ref>{{Cite web |date=2021-04-13 |title=Don Wanyama appointed Vision group CEO |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/don-wanyama-appointed-vision-group-ceo-3360434 |access-date=2026-03-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> Gavumenti ya Uganda y'esinga emigabo eminene mu media house eno, ng’emigabo gyayo gyonna giwandiikiddwa ku katale [[:en:Uganda_Securities_Exchange|kaUganda Securities Exchange]] . <ref name="5R">{{Cite web |last=Manfred Tumusiime |date=13 March 2021 |title=Don Wanyama to replace Kabushenga as Vision Group CEO |url=https://www.ugstandard.com/don-wanyama-to-replace-kabushenga-as-vision-group-ceo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211124081822/https://www.ugstandard.com/don-wanyama-to-replace-kabushenga-as-vision-group-ceo/ |archive-date=24 November 2021 |access-date=24 November 2021 |website=Uganda Standard}}</ref>
c3zrjf96rxxxusmmu3qey36xwcu53sl
48323
48322
2026-04-29T01:13:29Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Other roles" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351589867|Robert Kabushenga]]"
48323
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Kabushenga''' Munnayuganda, Munnamateeka era akulira amakampuni agenjawulo. Yawereza nga [[:en:Managing_director|omukulu atwala]] era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] ekitongole kya [[:en:New_Vision_Group|Vision Group]] (New Vision Printing and Publishing Company Limited) okuva mu mwezi gwoluberyeberye mu 2007 okutuuka mu mwezi gwegumu mu 2021. <ref name="1R">{{Cite web |last=ACME Team |date=29 January 2021 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=24 November 2021 |website=African Centre for Media Excellence (ACME)}}</ref> Abadde mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda Limited]], okuva mu Gwekkuminogumu mu mwaka gwa 2021. <ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Online Reporter |date=18 November 2021 |title=Robert Kabushenga appointed to KCB Board of Directors |url=https://eagle.co.ug/2021/11/18/robert-kabushenga-appointed-to-kcb-board-of-directors.html |access-date=24 November 2021 |website=Eagle Uganda Online |place=Kampala, Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kabushenga yazaalibwa omwami Geoffrey Sabiti Kabushenga mu Uganda mu mwaka gwa 1971. Yakuzibwa maama we yekka mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu, eyo mu myaka gy'e 1970 ne 1980. <ref name="3R">{{Cite web |last=Flash Uganda News |date=24 June 2020 |title=Biography of Robert Kabushenga |url=https://flashugnews.com/robert-kabushenga-biography-education-net-worth-vision-group-ceo/ |access-date=24 November 2021 |website=Flash Uganda News}}</ref>
Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]] eyamuwebwa okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yuniversite]], yunivasite ya gavumenti esinga obukulu n'obunene mu Uganda. Ono era alina [[:en:Postgraduate_Diploma_in_Legal_Practice|ne dipuloma mu by’amateeka]], eyamuwebwa ekitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], mu Kampala. Ngoyongereza kw'ebyo ono era, yasomera mu ttendekero ly’amateeka erya American Academy of International Law, mu [[:en:Dallas,_Texas|Dallas, Texas]], Amerika. <ref name="4R">{{Cite web |last=Aspen Institute |date=2020 |title=Profile of Robert Kabushenga, CEO of New Vision Printing and Publishing Company Limited, Kampala, Uganda |url=https://agln.aspeninstitute.org/profile/2484 |access-date=24 November 2021 |website=[[Aspen Institute]]}}</ref>
== Omulimu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Kabushenga yakolako ng’omukungu mu by’amateeka n’okuddukanya emirimu gy'ekitongole kya [[:en:Daily_Monitor|Monitor Publications Limited]] (abafulumya ebiwandiiko byaDaily Monitor). <ref>{{Cite web |last=Agency |first=HICGI News |date=2023-02-06 |title=Who is Senior Citizen Robert Kabushenga? |url=https://hicginewsagency.com/2023/02/06/who-is-senior-citizen-robert-kabushenga/ |access-date=2026-03-24 |website=HICGI News Agency |language=en}}</ref> Oluvannyuma yakolako ng'omuwandiisi w'olukiiko olufuzi, omuwandiisi wa kkampuni, era omukungu w'amateeka owa Vision Group okuva mu 2002 okutuuka mu 2005. <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2021-01-29 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=2026-03-24 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> Yalondebwa kubwa Diyirekita owokuntikko owa Uganda Media Center era mu kiseera kye kimu ng'akola nga omwogezi wa gavumenti ya Uganda. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-01-29 |title=Who is Robert Kabushenga: Full Biography of former Vision Group CEO |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/29/who-is-robert-kabushenga-full-biography-of-former-vision-group-ceo/ |access-date=2026-03-24 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
=== Vision Group (2007-2021) ===
Mu gwoluberyeberye nga 1 2007, Kabushenga yalondebwa okuddukanya era n'okulira ekitongole kya Vision Group, n’adda mu bigere bya munnamawulire William Pike eyali agenda ebweru w’eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=ACME Team |date=29 January 2021 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=24 November 2021 |website=African Centre for Media Excellence (ACME)}}</ref> Mu myaka gye e 14 gye yamala, ekibiina kino kyagaziya emirimu gyakyo nga kitongoza leediyo endala, emikutu gya ttivvi (nga mw’otwalidde ne Bukedde TV), magazini, n’emikutu gya digito ate n'enkyukakyuka ne kigenda mu maaso n’okuvuganya ennyo mu by’obusuubuzi nga kkampuni ewandiisiddwa ku lukalala lwa Uganda Securities Exchange. Mu gwoluberyeberye mu 2021, yalangirira nga walekulira, nga ensonga z'awa agamba ziri kuye ng'omuntu era n’asaba awummule nga bukyali. Yalaba ekiseera ky’enkyukakyuka eky’ennaku 90 nga tanagenda. <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-01-29 |title=Kabushenga retires from New Vision |url=https://www.independent.co.ug/kabushenga-retires-from-new-vision/ |access-date=2026-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Wabula lipoota ezimu eziriwo kati ziraga engeri y'obutakanya obwaliwo munda oba okusalawo ku mutendera gw’olukiiko olufuzi mu kiseera we yagendera. <ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2021-02-10 |title=How New Vision power struggle triggered Kabushenga sacking |url=https://observer.ug/news/how-new-vision-power-struggle-triggered-kabushenga-sacking/ |access-date=2026-03-24 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
Don Wanyama yeyadda mu kifo kye, eyali aweereza ng’omuwandiisi omukulu ow’ebyamawulire mu maka g'obwa pulezidenti. <ref>{{Cite web |date=2021-04-13 |title=Don Wanyama appointed Vision group CEO |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/don-wanyama-appointed-vision-group-ceo-3360434 |access-date=2026-03-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> Gavumenti ya Uganda y'esinga emigabo eminene mu media house eno, ng’emigabo gyayo gyonna giwandiikiddwa ku katale [[:en:Uganda_Securities_Exchange|kaUganda Securities Exchange]] . <ref name="5R">{{Cite web |last=Manfred Tumusiime |date=13 March 2021 |title=Don Wanyama to replace Kabushenga as Vision Group CEO |url=https://www.ugstandard.com/don-wanyama-to-replace-kabushenga-as-vision-group-ceo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211124081822/https://www.ugstandard.com/don-wanyama-to-replace-kabushenga-as-vision-group-ceo/ |archive-date=24 November 2021 |access-date=24 November 2021 |website=Uganda Standard}}</ref>
== Emirimu emirala ==
Kabushenga muwolereza wa [[:en:High_Court_of_Uganda|kkooti enkulu eya Uganda]] era ali mu kibiina ekigatta banamateeka ekya [[:en:Uganda_Law_Society|Uganda Law Society]] . Ali mu kibiina kya Africa Leadership Initiative saako era ne mu kibiina kya [[:en:Aspen_Institute|Aspen Global Leadership Network]] . <ref name="4R">{{Cite web |last=Aspen Institute |date=2020 |title=Profile of Robert Kabushenga, CEO of New Vision Printing and Publishing Company Limited, Kampala, Uganda |url=https://agln.aspeninstitute.org/profile/2484 |access-date=24 November 2021 |website=[[Aspen Institute]]}}</ref> Mu Gwekkuminogumu mu mwaka gwa 2021, yalondebwa nawebwa amanyi amatonotono okutwala KCB Bank Uganda Limited naye. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-18 |title=Business: Former Vision Group CEO appointed to KCB Board |url=https://www.newvision.co.ug/category/business/former-vision-group-ceo-appointed-to-kcb-boar-NV_120111_032026 |access-date=2026-03-24 |website=New Vision}}</ref>
4iikl2rjkrrx083weklj4fr8kw9ij7n
48324
48323
2026-04-29T01:14:23Z
ESTHER NAKITENDE
9175
48324
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Kabushenga''' Munnayuganda, Munnamateeka era akulira amakampuni agenjawulo. Yawereza nga [[:en:Managing_director|omukulu atwala]] era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] ekitongole kya [[:en:New_Vision_Group|Vision Group]] (New Vision Printing and Publishing Company Limited) okuva mu mwezi gwoluberyeberye mu 2007 okutuuka mu mwezi gwegumu mu 2021. <ref name="1R">{{Cite web |last=ACME Team |date=29 January 2021 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=24 November 2021 |website=African Centre for Media Excellence (ACME)}}</ref> Abadde mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda Limited]], okuva mu Gwekkuminogumu mu mwaka gwa 2021. <ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Online Reporter |date=18 November 2021 |title=Robert Kabushenga appointed to KCB Board of Directors |url=https://eagle.co.ug/2021/11/18/robert-kabushenga-appointed-to-kcb-board-of-directors.html |access-date=24 November 2021 |website=Eagle Uganda Online |place=Kampala, Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kabushenga yazaalibwa omwami Geoffrey Sabiti Kabushenga mu Uganda mu mwaka gwa 1971. Yakuzibwa maama we yekka mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu, eyo mu myaka gy'e 1970 ne 1980. <ref name="3R">{{Cite web |last=Flash Uganda News |date=24 June 2020 |title=Biography of Robert Kabushenga |url=https://flashugnews.com/robert-kabushenga-biography-education-net-worth-vision-group-ceo/ |access-date=24 November 2021 |website=Flash Uganda News}}</ref>
Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]] eyamuwebwa okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yuniversite]], yunivasite ya gavumenti esinga obukulu n'obunene mu Uganda. Ono era alina [[:en:Postgraduate_Diploma_in_Legal_Practice|ne dipuloma mu by’amateeka]], eyamuwebwa ekitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], mu Kampala. Ngoyongereza kw'ebyo ono era, yasomera mu ttendekero ly’amateeka erya American Academy of International Law, mu [[:en:Dallas,_Texas|Dallas, Texas]], Amerika. <ref name="4R">{{Cite web |last=Aspen Institute |date=2020 |title=Profile of Robert Kabushenga, CEO of New Vision Printing and Publishing Company Limited, Kampala, Uganda |url=https://agln.aspeninstitute.org/profile/2484 |access-date=24 November 2021 |website=[[Aspen Institute]]}}</ref>
== Omulimu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Kabushenga yakolako ng’omukungu mu by’amateeka n’okuddukanya emirimu gy'ekitongole kya [[:en:Daily_Monitor|Monitor Publications Limited]] (abafulumya ebiwandiiko byaDaily Monitor). <ref>{{Cite web |last=Agency |first=HICGI News |date=2023-02-06 |title=Who is Senior Citizen Robert Kabushenga? |url=https://hicginewsagency.com/2023/02/06/who-is-senior-citizen-robert-kabushenga/ |access-date=2026-03-24 |website=HICGI News Agency |language=en}}</ref> Oluvannyuma yakolako ng'omuwandiisi w'olukiiko olufuzi, omuwandiisi wa kkampuni, era omukungu w'amateeka owa Vision Group okuva mu 2002 okutuuka mu 2005. <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2021-01-29 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=2026-03-24 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> Yalondebwa kubwa Diyirekita owokuntikko owa Uganda Media Center era mu kiseera kye kimu ng'akola nga omwogezi wa gavumenti ya Uganda. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-01-29 |title=Who is Robert Kabushenga: Full Biography of former Vision Group CEO |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/29/who-is-robert-kabushenga-full-biography-of-former-vision-group-ceo/ |access-date=2026-03-24 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
=== Vision Group (2007-2021) ===
Mu gwoluberyeberye nga 1 2007, Kabushenga yalondebwa okuddukanya era n'okulira ekitongole kya Vision Group, n’adda mu bigere bya munnamawulire William Pike eyali agenda ebweru w’eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=ACME Team |date=29 January 2021 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=24 November 2021 |website=African Centre for Media Excellence (ACME)}}</ref> Mu myaka gye e 14 gye yamala, ekibiina kino kyagaziya emirimu gyakyo nga kitongoza leediyo endala, emikutu gya ttivvi (nga mw’otwalidde ne Bukedde TV), magazini, n’emikutu gya digito ate n'enkyukakyuka ne kigenda mu maaso n’okuvuganya ennyo mu by’obusuubuzi nga kkampuni ewandiisiddwa ku lukalala lwa Uganda Securities Exchange. Mu gwoluberyeberye mu 2021, yalangirira nga walekulira, nga ensonga z'awa agamba ziri kuye ng'omuntu era n’asaba awummule nga bukyali. Yalaba ekiseera ky’enkyukakyuka eky’ennaku 90 nga tanagenda. <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-01-29 |title=Kabushenga retires from New Vision |url=https://www.independent.co.ug/kabushenga-retires-from-new-vision/ |access-date=2026-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Wabula lipoota ezimu eziriwo kati ziraga engeri y'obutakanya obwaliwo munda oba okusalawo ku mutendera gw’olukiiko olufuzi mu kiseera we yagendera. <ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2021-02-10 |title=How New Vision power struggle triggered Kabushenga sacking |url=https://observer.ug/news/how-new-vision-power-struggle-triggered-kabushenga-sacking/ |access-date=2026-03-24 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
Don Wanyama yeyadda mu kifo kye, eyali aweereza ng’omuwandiisi omukulu ow’ebyamawulire mu maka g'obwa pulezidenti. <ref>{{Cite web |date=2021-04-13 |title=Don Wanyama appointed Vision group CEO |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/don-wanyama-appointed-vision-group-ceo-3360434 |access-date=2026-03-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> Gavumenti ya Uganda y'esinga emigabo eminene mu media house eno, ng’emigabo gyayo gyonna giwandiikiddwa ku katale [[:en:Uganda_Securities_Exchange|kaUganda Securities Exchange]] . <ref name="5R">{{Cite web |last=Manfred Tumusiime |date=13 March 2021 |title=Don Wanyama to replace Kabushenga as Vision Group CEO |url=https://www.ugstandard.com/don-wanyama-to-replace-kabushenga-as-vision-group-ceo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211124081822/https://www.ugstandard.com/don-wanyama-to-replace-kabushenga-as-vision-group-ceo/ |archive-date=24 November 2021 |access-date=24 November 2021 |website=Uganda Standard}}</ref>
== Emirimu emirala ==
Kabushenga muwolereza wa [[:en:High_Court_of_Uganda|kkooti enkulu eya Uganda]] era ali mu kibiina ekigatta banamateeka ekya [[:en:Uganda_Law_Society|Uganda Law Society]] . Ali mu kibiina kya Africa Leadership Initiative saako era ne mu kibiina kya [[:en:Aspen_Institute|Aspen Global Leadership Network]] . <ref name="4R">{{Cite web |last=Aspen Institute |date=2020 |title=Profile of Robert Kabushenga, CEO of New Vision Printing and Publishing Company Limited, Kampala, Uganda |url=https://agln.aspeninstitute.org/profile/2484 |access-date=24 November 2021 |website=[[Aspen Institute]]}}</ref> Mu Gwekkuminogumu mu mwaka gwa 2021, yalondebwa nawebwa amanyi amatonotono okutwala KCB Bank Uganda Limited naye. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-18 |title=Business: Former Vision Group CEO appointed to KCB Board |url=https://www.newvision.co.ug/category/business/former-vision-group-ceo-appointed-to-kcb-boar-NV_120111_032026 |access-date=2026-03-24 |website=New Vision}}</ref>
References
4llj0nlcx82cdu33cavhmwus25dlxth
48325
48324
2026-04-29T01:17:01Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "External links" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351589867|Robert Kabushenga]]"
48325
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Kabushenga''' Munnayuganda, Munnamateeka era akulira amakampuni agenjawulo. Yawereza nga [[:en:Managing_director|omukulu atwala]] era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] ekitongole kya [[:en:New_Vision_Group|Vision Group]] (New Vision Printing and Publishing Company Limited) okuva mu mwezi gwoluberyeberye mu 2007 okutuuka mu mwezi gwegumu mu 2021. <ref name="1R">{{Cite web |last=ACME Team |date=29 January 2021 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=24 November 2021 |website=African Centre for Media Excellence (ACME)}}</ref> Abadde mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda Limited]], okuva mu Gwekkuminogumu mu mwaka gwa 2021. <ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Online Reporter |date=18 November 2021 |title=Robert Kabushenga appointed to KCB Board of Directors |url=https://eagle.co.ug/2021/11/18/robert-kabushenga-appointed-to-kcb-board-of-directors.html |access-date=24 November 2021 |website=Eagle Uganda Online |place=Kampala, Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kabushenga yazaalibwa omwami Geoffrey Sabiti Kabushenga mu Uganda mu mwaka gwa 1971. Yakuzibwa maama we yekka mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu, eyo mu myaka gy'e 1970 ne 1980. <ref name="3R">{{Cite web |last=Flash Uganda News |date=24 June 2020 |title=Biography of Robert Kabushenga |url=https://flashugnews.com/robert-kabushenga-biography-education-net-worth-vision-group-ceo/ |access-date=24 November 2021 |website=Flash Uganda News}}</ref>
Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]] eyamuwebwa okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yuniversite]], yunivasite ya gavumenti esinga obukulu n'obunene mu Uganda. Ono era alina [[:en:Postgraduate_Diploma_in_Legal_Practice|ne dipuloma mu by’amateeka]], eyamuwebwa ekitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], mu Kampala. Ngoyongereza kw'ebyo ono era, yasomera mu ttendekero ly’amateeka erya American Academy of International Law, mu [[:en:Dallas,_Texas|Dallas, Texas]], Amerika. <ref name="4R">{{Cite web |last=Aspen Institute |date=2020 |title=Profile of Robert Kabushenga, CEO of New Vision Printing and Publishing Company Limited, Kampala, Uganda |url=https://agln.aspeninstitute.org/profile/2484 |access-date=24 November 2021 |website=[[Aspen Institute]]}}</ref>
== Omulimu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Kabushenga yakolako ng’omukungu mu by’amateeka n’okuddukanya emirimu gy'ekitongole kya [[:en:Daily_Monitor|Monitor Publications Limited]] (abafulumya ebiwandiiko byaDaily Monitor). <ref>{{Cite web |last=Agency |first=HICGI News |date=2023-02-06 |title=Who is Senior Citizen Robert Kabushenga? |url=https://hicginewsagency.com/2023/02/06/who-is-senior-citizen-robert-kabushenga/ |access-date=2026-03-24 |website=HICGI News Agency |language=en}}</ref> Oluvannyuma yakolako ng'omuwandiisi w'olukiiko olufuzi, omuwandiisi wa kkampuni, era omukungu w'amateeka owa Vision Group okuva mu 2002 okutuuka mu 2005. <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2021-01-29 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=2026-03-24 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> Yalondebwa kubwa Diyirekita owokuntikko owa Uganda Media Center era mu kiseera kye kimu ng'akola nga omwogezi wa gavumenti ya Uganda. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-01-29 |title=Who is Robert Kabushenga: Full Biography of former Vision Group CEO |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/29/who-is-robert-kabushenga-full-biography-of-former-vision-group-ceo/ |access-date=2026-03-24 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
=== Vision Group (2007-2021) ===
Mu gwoluberyeberye nga 1 2007, Kabushenga yalondebwa okuddukanya era n'okulira ekitongole kya Vision Group, n’adda mu bigere bya munnamawulire William Pike eyali agenda ebweru w’eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=ACME Team |date=29 January 2021 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=24 November 2021 |website=African Centre for Media Excellence (ACME)}}</ref> Mu myaka gye e 14 gye yamala, ekibiina kino kyagaziya emirimu gyakyo nga kitongoza leediyo endala, emikutu gya ttivvi (nga mw’otwalidde ne Bukedde TV), magazini, n’emikutu gya digito ate n'enkyukakyuka ne kigenda mu maaso n’okuvuganya ennyo mu by’obusuubuzi nga kkampuni ewandiisiddwa ku lukalala lwa Uganda Securities Exchange. Mu gwoluberyeberye mu 2021, yalangirira nga walekulira, nga ensonga z'awa agamba ziri kuye ng'omuntu era n’asaba awummule nga bukyali. Yalaba ekiseera ky’enkyukakyuka eky’ennaku 90 nga tanagenda. <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-01-29 |title=Kabushenga retires from New Vision |url=https://www.independent.co.ug/kabushenga-retires-from-new-vision/ |access-date=2026-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Wabula lipoota ezimu eziriwo kati ziraga engeri y'obutakanya obwaliwo munda oba okusalawo ku mutendera gw’olukiiko olufuzi mu kiseera we yagendera. <ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2021-02-10 |title=How New Vision power struggle triggered Kabushenga sacking |url=https://observer.ug/news/how-new-vision-power-struggle-triggered-kabushenga-sacking/ |access-date=2026-03-24 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
Don Wanyama yeyadda mu kifo kye, eyali aweereza ng’omuwandiisi omukulu ow’ebyamawulire mu maka g'obwa pulezidenti. <ref>{{Cite web |date=2021-04-13 |title=Don Wanyama appointed Vision group CEO |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/don-wanyama-appointed-vision-group-ceo-3360434 |access-date=2026-03-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> Gavumenti ya Uganda y'esinga emigabo eminene mu media house eno, ng’emigabo gyayo gyonna giwandiikiddwa ku katale [[:en:Uganda_Securities_Exchange|kaUganda Securities Exchange]] . <ref name="5R">{{Cite web |last=Manfred Tumusiime |date=13 March 2021 |title=Don Wanyama to replace Kabushenga as Vision Group CEO |url=https://www.ugstandard.com/don-wanyama-to-replace-kabushenga-as-vision-group-ceo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211124081822/https://www.ugstandard.com/don-wanyama-to-replace-kabushenga-as-vision-group-ceo/ |archive-date=24 November 2021 |access-date=24 November 2021 |website=Uganda Standard}}</ref>
== Emirimu emirala ==
Kabushenga muwolereza wa [[:en:High_Court_of_Uganda|kkooti enkulu eya Uganda]] era ali mu kibiina ekigatta banamateeka ekya [[:en:Uganda_Law_Society|Uganda Law Society]] . Ali mu kibiina kya Africa Leadership Initiative saako era ne mu kibiina kya [[:en:Aspen_Institute|Aspen Global Leadership Network]] . <ref name="4R">{{Cite web |last=Aspen Institute |date=2020 |title=Profile of Robert Kabushenga, CEO of New Vision Printing and Publishing Company Limited, Kampala, Uganda |url=https://agln.aspeninstitute.org/profile/2484 |access-date=24 November 2021 |website=[[Aspen Institute]]}}</ref> Mu Gwekkuminogumu mu mwaka gwa 2021, yalondebwa nawebwa amanyi amatonotono okutwala KCB Bank Uganda Limited naye. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-18 |title=Business: Former Vision Group CEO appointed to KCB Board |url=https://www.newvision.co.ug/category/business/former-vision-group-ceo-appointed-to-kcb-boar-NV_120111_032026 |access-date=2026-03-24 |website=New Vision}}</ref>
References
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://observer.ug/news/headlines/68415-how-new-vision-power-struggle-triggered-kabushenga-sacking Engeri olutalo lw'obuyinza mu kitongole kya New Vision gye lwaviirako Kabushenga okugobw] Okuva nga 10 mugwokubiri mu 2021.
80f4bocgw49gkoyg6c6g0sv5554hrac
Talk:Kintu
1
13093
48295
2026-04-28T14:42:45Z
Kinenkey
10423
/* Luganda Translation Mismatch */ new section
48295
wikitext
text/x-wiki
== Luganda Translation Mismatch ==
This Luganda Translation attache on this article belongs to https://en.wikipedia.org/wiki/Kintu [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:42, 28 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
t8xqi3qxic6f6yhss1q0jw5bc6d523o
Mesach Semakula
0
13094
48296
2026-04-28T16:59:39Z
Berniter
10779
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347658303|Mesach Semakula]]"
48296
wikitext
text/x-wiki
'''Mesach Semakula''' (yazaalibwa 13 omwezi gwomukaka , 1976) Munna Uganda omuyimbi, muwandiisi wa nnyimba, era dayirekita wa bbandi . Atwalibwa ng'omu ku batandisi b'ekika ky'ennyimba ekya "Band Music" era nga y'omu ku batandisi b'ebibiina by'ennyimba bibiri ebisinga okuba eby'amaanyi mu ggwanga: Eagles Production eyasooka n'eyagiddirira, Golden Band. <ref name="MonitorEagles">{{cite web |date=2017-06-19 |title=Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 |access-date=2025-06-21 |website=Daily Monitor}}</ref>
Ebiseera ebisinga ayitibwa "Golden Papa," Semakula abadde n'omulimu omulungi ogw'okuyimbanga sekinomu okumala emyaka egiwerako, ng'alina ennyimba nnyingi ezakwatayo n'okusiimibwa, omuli n'engule y'omuyimbi w'omwaka eky'ekitiibwa mu [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|mpaka za PAM Awards]] . <ref name="PamAwards2005">{{cite web |date=2005-10-10 |title=The best and worst of PAM Awards |url=https://www.newvision.co.ug/news/1126767/pam-awards |access-date=2025-06-21 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe nokusoma kwe ==
Mesach Semakula yazaalibwa Buwaate,Kira Munisipaali mu Disitulikiti y’e Wakiso. Yasomera mu pulayimale ya wano oluvannyuma ne yeegatta ku St. Peter's Secondary School e Nsambya, Kampala. Era musomesa mutendeke okuva mu Modern Teacher Training College, y’akolako ng’omusomesa okumala akaseera katono ng’omuziki gwe gutandise okumanyika yafuuka omuyimbi owe’nkalakalila. Muyimbi Munna Uganda, musuubuzi, mutandisi w'emirimu era munnakatemba.
Olugendo lwe olw’okuyimba yalutandika ng’ayimba mu kkwaaya z’ekkanisa ne bbandi z’omu kitundu, n’akulaakulanya omusono gwe ogw’amaloboozi eddoboozi erigonvu ela elisenekelevu.
== Omulimu gw’okuyimba ==
Semakula yakuguka mu mulimu gwe ogwokuyimba ku ntandikwa y'emyaka gya 1990 mu bibiina by'abayimbi ebitonotono omuli ne Gebalya's Band. Ekiseera kye eky’okutandika okumanyika ennyo kyajja mumwaka gwa 1997 ng’ali wamu n’abayimbi abalala ab’amaanyikidwa okuli Ronald Mayinja, Geoffrey Lutaaya, ne Grace Ssekamatte, be baatandikawo '''kkampuni ya Eagles Production''' . <ref name="MonitorEagles">{{Cite web |date=2017-06-19 |title=Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 |access-date=2025-06-21 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 "Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups"]. </cite></ref>
Eagles Production yafuuka ekibiina ky'abayimbi eky'amaanyi mu Uganda mu myaka gya 1990 ne 2000. Ekibiina kino kyatandikawo engeri y'okuyimba eya Kadongo Kamu eyali ey'omulembe era nga kati eyitibwa "Band Music." Semakula yakola ng'omu ku bayimbi ne badayirekita ba bbandi eno, n'afulumya ennyimba eziwerako nga ye yekka wansi wa bendera ya bbandi eno, nga "Sigwe Onsimila," "Abakazi Abanene," ne "Tukwegomba Bangi."
=== Okwawukana n'okutondawo Golden Band ===
Oluvannyuma lw’emyaka kumpi 17 egy’obuwanguzi, kkampuni ya Eagles Production yasasika mu mwaka gwa 2014 oluvannyuma lw’okukaayana mukibina n’obutakkaanya mu by’ensimbi eli ba badayirekita. [4]Okwawukana kwavaamu okutondebwawo kw’ebibinja bibiri ebipya. Semakula ng'ali wamu ne Ronald Mayinja, Catherine Kusasira, ne [[Stecia Mayanja]], baakola Golden Band Production, ate Geoffrey Lutaaya ne Irene Namatovu ne bakola "The New Eagles." <ref name="MonitorEagles">{{Cite web |date=2017-06-19 |title=Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 |access-date=2025-06-21 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 "Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups"]. </cite></ref>
Ng'a direlita era omuyimbi omukulu mu Golden Band, Semakula akyagenda mu maaso n'okufulumya ennyimba n'okuyimba, ng'asigala ng'omuntu omukulu mu kika ky'ennyimba kye yayamba okumanyika.
=== Okutendeka ===
Okuva lweyatandika omulimu gwe ogwokuyimba,Ssemakula abadde mukulu nnyo mu '''okutumbula n’okuzuula banabitone apapya'''. Ayogerwako ng’omuntu eyazuula era n’atendeka omuyimbi Carol Nantongo, gwe yayita okwegatta ku Eagles Production (Golden Band), ekintu ekyayamba okutandika n’okutumbula obulamu bwe mu kuyimba. [5]
== Obuyiiya ==
Omuziki gwa Mesach Semakula gumanyiddwa olw’enkola yaagwo ey’okuyimba n’okunyumya. Ennyimba ze zitera okwekuusa ku miramwa nga, omukwano, okunnyonnyola embeera z’abantu, okwebaza, n’obulamu obwa bulijjo, nga ziwulilizibwa nnyo abantu bangi mu Uganda n’ebweru wayo. Edoboozi lye esenekelevu,kyekimu ku kimufula amuyimbi omulungi okuwangaala ela nabantu okumussaamu ekitiibwa mu gwanga.
== Discography ==
* "Sigwe Onsimila"
* "Abakazi Abaguma"
* "Tukwegomba Bangi"
* "Kankutendereze"
* "Wasa Mukwano gwo"
* "Ndeka Nkole"
* "Teri Amanyi"
* "Obujjanjabi obusookerwako".
* "Onkuba"
* "Kyalimpa"
* "Mummy Nzize"
* "Lwaki wannimba"
* "Yesimye"
* "Okwagala kwa Nkulinako".
* "Njagala nga bwendi".
* "Ntongo".
* "Tulaba nnyo"
* "Walumbe mubbi".
* "Nyimbire Omutanda"
* "Namakula".
* "Ani Mukwano gwo"
* "Nakola bubi".
* "Emirembe Ngalo"
* "Onsuulirira nyo"
* "Tewekyawa"
* "Size yange".
* "Bwagamba"
* "Taliiyo".
* "Benitah"
* "Obujjanjabi obusookerwako".
* "Muzibeewo"
* "Amawulire akuba".
* "Nkola"
* "Nakulwala"
* Namukadiya"
* "Kabirinage"
* "Gyali eka".
* "Ndeka nkole"
== Engule n’okusunsulwa ==
Mesach Semakula y’omu ku bayimbi abasinga okuweebwa ebirabo n’okutenderezebwa ennyo ku mulembe gwe, nga yafuna emikisa mingi egy’okuwangula ebirabo ebikulu ennyo, naddala mu kiseera kya Pearl of Africa Music Awards, gye yali omuntu ow'amaanyi.
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
|+
! Omwaka
! Omukolo gw'ebirabo
! Olubu
! Omulimu ogusunsuddwa
! Alizaati
! Ref.
|-
| rowspan="2" | 2003. Omuwandiisi w’ebitabo
| [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Engule za PAM]]
| Omuyimbi Omusajja Asinga
| rowspan="2" | Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="PAM2003">{{Cite web |title=PAM Awards 2003 Winners & Nominees |url=http://www.pamawards.com/pages/2003.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20040603092212/http://www.pamawards.com/pages/2003.php |archive-date=2004-06-03 |access-date=2025-06-21 |website=PAM Awards Archives}}</ref>
|-
| Engule z’ekitongole ky’ensi yonna ekya Theatre Institute
| Engule ya Star of Africa| {{Won}}
| <ref name="MonitorProfile2021">{{Cite web |date=2021-01-08 |title=25 years: The making of Mesach Semakula |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/25-years-the-making-of-mesach-semakula-1833170 |access-date=2025-06-21 |website=Daily Monitor |quote=...Semakula has also made his mark on the continent winning the Star of Africa in Cape Town, South Africa for his song Kulika Baby.}}</ref>
|-
| rowspan="2" | 2004
| rowspan="2" | [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Engule za PAM]]
| Omuyimbi w'omwaka
| rowspan="2" | Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="PAM2004">{{Cite web |title=The Pearl of Africa Music (PAM) Awards 2004 |url=http://www.musicuganda.com/PAM%20Awards%202004.html |access-date=2025-06-21 |website=Music Uganda}}</ref>
|-
| Omuyimbi Omusajja Asinga| {{Won}}
| <ref name="PAM2004" />
|-
| rowspan="3" | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| rowspan="3" | [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Engule za PAM]]
| Omuyimbi w'omwaka
| rowspan="2" | Ye kennyini| {{Won}}
| <ref name="PamAwards2005">{{Cite web |date=2005-10-10 |title=The best and worst of PAM Awards |url=https://www.newvision.co.ug/news/1126767/pam-awards |access-date=2025-06-21 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1126767/pam-awards "The best and worst of PAM Awards"]. </cite></ref>
|-
| Omuyimbi Omusajja Asinga| {{Won}}
| <ref name="PamAwards2005" />
|-
| Single ya Live Band esinga obulungi
| "Ndeka Nkole"| {{Won}}
| <ref name="PamAwards2005" />
|-
| 2006
| [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Engule za PAM]]
| Omuyimbi Omusajja Asinga
| Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="PAM2006">{{Cite web |title=PAM Awards 2006 – Artists of the Year |url=http://www.pamawards.com/pages/cat8.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20070110034250/http://www.pamawards.com/pages/cat8.php |archive-date=2007-01-10 |access-date=2025-06-21 |website=PAM Awards Archives}}</ref>
|}
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
* [[Kadongo Kamu]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
aco03crgm7rfontiacssd2nedtmqk6x
Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega
0
13095
48297
2026-04-28T18:22:44Z
Berniter
10779
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1336591373|Busega Martyrs Memorial]]"
48297
wikitext
text/x-wiki
[[File:BUSEGA_MATYRS_CHURCH.jpg|alt=BUSEGA MATYRS MEMORIAL CHURCH|thumb|Ekkanisa y'okujjukira abajulizi e Busega]]
'''Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega''' ekimanyiddwa nga '''Busega Martyrs Memorial Church''' kye kifo [[:en:Uganda_Martyrs|abajulizi ba Uganda]] abasatu abaasooka we battibwa mu mwaka gwa 1885. <ref name="Musasizi-2014">{{Cite web |last=Musasizi |first=Simon |date=27 May 2014 |title=Why Busega, Kitebi, Kyamula are special |url=https://observer.ug/lifestyle/sizzling-faith/31919--why-busega-kitebi-kyamula-are-special |access-date=2022-09-29 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Tuhaise |first=Mildred |date=2018-06-03 |title=Tracing the footsteps of the Uganda martyrs |url=https://nilepost.co.ug/2018/06/03/tracing-the-footsteps-of-the-uganda-martyrs/ |access-date=2022-09-29 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
Uganda Martyrs baali '''abakristaayo abapya abaakyuka mu''' [[Buganda|bwakabaka bwa Buganda]] abajeemera kabaka waabwe omuggya [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Kabaka Mwanga]] ne bagana okwegana eddiini empya gye baazula. N’ekyavaamu, Kabaka yalagira battibwe era abasinga battibwa mu kifo ekirala eky’Abajulizi ekiyitibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]] . <ref name="Monitor-2021">{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Ssekandi to lead pilgrims in martyrs walk |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ssekandi-to-lead-pilgrims-in-martyrs-walk-1571978 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929101546/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ssekandi-to-lead-pilgrims-in-martyrs-walk-1571978 |archive-date=2022-09-29 |access-date=2022-09-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Martyrs Story – Uganda Martyrs Museum Namugongo |url=https://ugandamartyrsmuseum.org/martyrs-story/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929113102/https://ugandamartyrsmuseum.org/martyrs-story/ |archive-date=2022-09-29 |access-date=2022-09-29 |language=en-US}}</ref>
Ekifo ky'abajulizi e Busega era kimanyiddwa nga Busega Mpimaerebera, Mpiima kigambo kya Luganda ekitegeeza omuggo ogukoleddwa mu lususu lw'envubu. <ref name="Monitor-2021">{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Ssekandi to lead pilgrims in martyrs walk |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ssekandi-to-lead-pilgrims-in-martyrs-walk-1571978 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929101546/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ssekandi-to-lead-pilgrims-in-martyrs-walk-1571978 |archive-date=2022-09-29 |access-date=2022-09-29 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ssekandi-to-lead-pilgrims-in-martyrs-walk-1571978 "Ssekandi to lead pilgrims in martyrs walk"]. ''Monitor''. 20 January 2021. [https://web.archive.org/web/20220929101546/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ssekandi-to-lead-pilgrims-in-martyrs-walk-1571978 Archived] from the original on 29 September 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">29 September</span> 2022</span>.</cite></ref>
Abajulizi ba Uganda abaasooka okuttibwa mu kifo kino kuliko, Mark Kakumba eyali ow'emyaka 16, Noah Serwanga ow'emyaka 19 ne Yusuf Rugarama ow'emyaka 12. <ref name="Martyrs Church Busega-2018">{{Cite web |date=2018-06-29 |title=Martyrs Church Busega – Namirembe Diocese |url=https://namirembediocese.ug/?page_id=217 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928105518/https://namirembediocese.ug/?page_id=217 |archive-date=2022-09-28 |access-date=2022-09-29 |language=en-US}}</ref> <ref name="Musasizi-2014">{{Cite web |last=Musasizi |first=Simon |date=27 May 2014 |title=Why Busega, Kitebi, Kyamula are special |url=https://observer.ug/lifestyle/sizzling-faith/31919--why-busega-kitebi-kyamula-are-special |access-date=2022-09-29 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMusasizi2014">Musasizi, Simon (27 May 2014). [https://observer.ug/lifestyle/sizzling-faith/31919--why-busega-kitebi-kyamula-are-special "Why Busega, Kitebi, Kyamula are special"]. ''The Observer - Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">29 September</span> 2022</span>.</cite></ref> <ref name="Monitor-2021-2">{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Various places where martyrs met their death |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/various-places-where-martyrs-met-their-death-1573746 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929101549/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/various-places-where-martyrs-met-their-death-1573746 |archive-date=2022-09-29 |access-date=2022-09-29 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Okuttibwa kw’abajulizi abasooka kwaliko ensibuko ye mirimu gy’obuminsani egya [[:en:Alexander_Murdoch_Mackay|Alexander Murdoch Macka]]<nowiki/>y egyayisibwa obubi ennyo Kabaka Mwanga.Ku lunaku lwa '''25 January 1885''', Mackay yatandika olugendo okugenda e Sukuma. Mukasa (Buganda Prime Minister) yamuwa ebirabo by’emmere okumuyamba mu lugendo.Mackay yagaana obuyambi bwokumuwa abamuwelelekelako,Nga kigambibwa Kabaka yali ayagala kubakozesa ng'abakessi. Mu kifo ky'ekyo, yagoberera abalenzi abaali bagenda okumukulemberamu. Kabaka yalagira nti omuntu yenna eyali agenda okuwerekera abaminsani yali yeetaaga olukusa lwe.. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Various places where martyrs met their death |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/various-places-where-martyrs-met-their-death-1573746 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929101549/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/various-places-where-martyrs-met-their-death-1573746 |archive-date=2022-09-29 |access-date=2022-09-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> Baakwatibwa abasirikale ba Kabaka nga bakulembeddwamu Kapalaga ela bavunaanibwa ogw'okulya mu nsi yabwe olukwe , oluvannyuma ne battibwa e Busega awali ekijjukizo kya leero. <ref name="Monitor-2021-2">{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Various places where martyrs met their death |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/various-places-where-martyrs-met-their-death-1573746 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929101549/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/various-places-where-martyrs-met-their-death-1573746 |archive-date=2022-09-29 |access-date=2022-09-29 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/various-places-where-martyrs-met-their-death-1573746 "Various places where martyrs met their death"]. ''Monitor''. 20 January 2021. [https://web.archive.org/web/20220929101549/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/various-places-where-martyrs-met-their-death-1573746 Archived] from the original on 29 September 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">29 September</span> 2022</span>.</cite></ref>
Nga wayise emyaka, Omulabirizi Wilkinson ow’obukiikakkono n’amasekkati ga Bulaaya yawulira emboozi y’Abajulizi ba Uganda bano era n’akwatibwako bw’atyo n’asindika omusaalaba ogw’ekijjukizo okuzimbibwa mu kifo awattibwa Abajulizi ba Uganda 3 abaasooka. Nga 14 omwezi gwomusanvu 1910, omukolo gw’okujjukira abajulizi ogwakulemberwa [[:en:Alfred_Tucker|Rev. Alfred Tucker]], eyali Omulabirizi wa Uganda mu kiseera ekyo gwategekebwa okutongoza omusaalaba gw’ekijjukizo ky’abajulizi. <ref name="Martyrs Church Busega-2018">{{Cite web |date=2018-06-29 |title=Martyrs Church Busega – Namirembe Diocese |url=https://namirembediocese.ug/?page_id=217 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928105518/https://namirembediocese.ug/?page_id=217 |archive-date=2022-09-28 |access-date=2022-09-29 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://namirembediocese.ug/?page_id=217 "Martyrs Church Busega – Namirembe Diocese"]. 29 June 2018. [https://web.archive.org/web/20220928105518/https://namirembediocese.ug/?page_id=217 Archived] from the original on 28 September 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">29 September</span> 2022</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma ekkanisa yazimbibwa mu kifo kino Canon James Lutaaya Ddungu era nga 28th/omwesi ogusoka /1984, Ssaabalabirizi w’e Canterbury, [[:en:Robert_Runcie|Rev. Robert Runcie]] ye yassaawo ejjinja ly’omusingi era n’aggulawo ekkanisa mu butongole ku kkanisa ya Martyrs. <ref name="Martyrs Church Busega-2018">{{Cite web |date=2018-06-29 |title=Martyrs Church Busega – Namirembe Diocese |url=https://namirembediocese.ug/?page_id=217 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928105518/https://namirembediocese.ug/?page_id=217 |archive-date=2022-09-28 |access-date=2022-09-29 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://namirembediocese.ug/?page_id=217 "Martyrs Church Busega – Namirembe Diocese"]. 29 June 2018. [https://web.archive.org/web/20220928105518/https://namirembediocese.ug/?page_id=217 Archived] from the original on 28 September 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">29 September</span> 2022</span>.</cite></ref> <ref name="Musasizi-2014">{{Cite web |last=Musasizi |first=Simon |date=27 May 2014 |title=Why Busega, Kitebi, Kyamula are special |url=https://observer.ug/lifestyle/sizzling-faith/31919--why-busega-kitebi-kyamula-are-special |access-date=2022-09-29 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMusasizi2014">Musasizi, Simon (27 May 2014). [https://observer.ug/lifestyle/sizzling-faith/31919--why-busega-kitebi-kyamula-are-special "Why Busega, Kitebi, Kyamula are special"]. ''The Observer - Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">29 September</span> 2022</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |title=KCCA launches 51 historical buildings, sites in Kampala |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1411955 |access-date=2022-09-29 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Ekifo ==
Ekifo kino kisangibwa mu Bulabirizi bw’e Natetete Ssaabadinkoni Namirebe mu kabuga k’e Busega mu Kampala Uganda. <ref name="Martyrs Church Busega-2018">{{Cite web |date=2018-06-29 |title=Martyrs Church Busega – Namirembe Diocese |url=https://namirembediocese.ug/?page_id=217 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928105518/https://namirembediocese.ug/?page_id=217 |archive-date=2022-09-28 |access-date=2022-09-29 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://namirembediocese.ug/?page_id=217 "Martyrs Church Busega – Namirembe Diocese"]. 29 June 2018. [https://web.archive.org/web/20220928105518/https://namirembediocese.ug/?page_id=217 Archived] from the original on 28 September 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">29 September</span> 2022</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |title=Basilicas |url=https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/basilicas/ |access-date=2022-09-29 |website=Kampala Archdiocese |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
4j2mk54po9r1xuezh9uzaxvia4uhfa5
Adolfo Mukasa Ludigo
0
13096
48298
2026-04-28T19:28:51Z
Sisterian
9613
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351358773|Adolphus Ludigo-Mukasa]]"
48298
wikitext
text/x-wiki
'''Adolphus Ludigo-Mukasa''', era amanyiddwa nga '''Adolofu Mukasa Ludigo''' (c. 1861 – Ogwomukaaga 3, 1886), '''Adolf Mukasa Ludigo''' yali [[:en:Martyr|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyattibwa olw’enzikiriza ye. <ref>{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu ==
Ludigo-Mkasa yali [[:en:Bunyoro|Munyoro]] okuva ku kyalo Misenyi mu kigo ky'Abakatoliki ekya Myeri Katoosa mu [[:en:Kyenjojo_District|disitulikiti y'e Kyenjonjo]] . <ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541 |access-date=2024-01-31 |website=Bukedde |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152541 |access-date=2024-01-31 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Pilgrims celebrate Martyrs' Day at Katoosa shrine |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152567 |access-date=2024-01-31 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yali mutabani w’omugenzi Bamwesekesa (taata) ne Kajoote Kahinju(maama). <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-01-25 |title=Thousands arrive in Kyenjojo for annual St Adolf Ludigo pilgrimage |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-arrive-in-kyenjojo-for-annual-st-adolf-ludigo-pilgrimage-4098816 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29 |title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ku myaka emito, yawambibwa abazigu ba Baganda mu mwaka gwa 1850 ng’ali wamu ne nnyina Kajoote e Kyarwehikyo kiromita ntono okuva ku [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|njazi z’e Katoosa]] era n’afuuka munne wa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] mu kkooti. <ref>{{cite book |last1=Mubiru |first1=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=131 |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074 "Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-05<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-29</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=Know+Uganda%3A+The+making+and+history+of+Katoosa+Martyrs+Villa&rft.date=2021-01-05&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Flifestyle%2Freviews-profiles%2Fknow-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAdolfo+Mukasa+Ludigo" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span>
[[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29 |title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144 "Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2022-05-29<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-31</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=Fort+Portal%3A+Home+of+St+Adolf+Ludigo&rft.date=2022-05-29&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Flife%2Ffort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAdolfo+Mukasa+Ludigo" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span>
[[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Ludigo-Mukasa yateekebwa okulabirira ensuku za [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] . Erinnya lye lyakyusibwa okuva ku Tibeyalirwa ne lifuuka Ludigo olubiri lwa Kabaka oluvannyuma lw'okusoma obukristaayo. <ref name=":2" />
Abaminsani Abapolotesitante baatandika okutuuka mu Buganda mu 1877, ne baddibwaako oluvannyuma lw’emyaka ebiri [[:en:White_Fathers|Abaminsani b’Abakatoliki aba Afrika]] . Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yayaniriza abaminsani n’azannyisa Abakatoliki, Abazungu, n’abasuubuzi Abasiraamu, ng’alinga asooka okwagala omu, n’alyoka ayagala omulala, olw’okuganyulwa mu by’obufuzi. Kkooti eno yali [[:en:Kasubi_hill|Nabulagala]], ng’abaminsani b’Abakatoliki bali kumpi e Kasubi. Eyo Ludigo-Mukasa gye yatandikira okutwala okusomesebwa kw’eddiini nga mu mwaka gwa 1881. <ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-adolphus-mukasa-ludigo/ "Adolphus Ludigo-Mkasa", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref>
Kabaka omuto [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] yasikira ku Nnamulondo mu 1884 ku myaka nga kkumi na mukaaga. Yatuuka okulaba Abakristaayo ng’omuntu ow’akabi, ng’ekimu ku byo kyava ku Bugirimaani okulumba ku lubalama lw’ennyanja, era olw’okuba Abakristaayo bakubiriza abasomi bomulubiri lwe okuziyiza okutaataganyizibwa okuva gyaali.<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
Adolphus yafuna okubatizibwa kwe nga 17 Ogwekkumi n'ogumu, 1885. Ssekabaka Mwanga yasaba Abakristaayo abakyuse okuleka enzikiriza yaabwe empya era n’atta Abangereza n’Abakatoliki bangi abatakikola. Adolphus yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] bangi abattibwa kabaka wakati wa 1885 ne 1887. Yayokebwa nga mulamu nga 3rd June 1886 e Namugongo <ref>[https://books.google.com/books?id=LP4UAAAAQAAJ&dq=Aberoh+and+Atom&pg=PA78 Holweck, Frederick George. ''A Biographical Dictionary of the Saints'', B. Herder, 1924, p. 18]</ref> ku myaka nga abiri mu etaano. Olunaku lwe olw’okuttibwa kwe, June 3, lujjukirwa ng’olunaku [[:en:Feast_day|lw’embaga]] [[:en:Uganda_Martyrs|y’Abajulizi ba Uganda]] . <ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-adolf "St. Adolphus Ludigo-Mkasa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref>
== Famire n’abooluganda ==
Ludigo alina abooluganda okuli; Evangeline Kabaruli eyazaalibwa nga 04 September 1919 (muwala wa muganda we okuva ku kojja we ku ludda lwa kitaawe). <ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29 |title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144 "Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2022-05-29<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-31</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=Fort+Portal%3A+Home+of+St+Adolf+Ludigo&rft.date=2022-05-29&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Flife%2Ffort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAdolfo+Mukasa+Ludigo" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span>
[[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref>
e7j712yyzithzpaphnao47p813dlv02
48310
48298
2026-04-28T21:29:56Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
48310
wikitext
text/x-wiki
'''Adolphus Ludigo-Mukasa''', era amanyiddwa nga '''Adolofu Mukasa Ludigo''' (c. 1861 – Ogwomukaaga 3, 1886), '''Adolf Mukasa Ludigo''' yali [[:en:Martyr|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyattibwa olw’enzikiriza ye. <ref>{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu ==
Ludigo-Mkasa yali [[:en:Bunyoro|Munyoro]] okuva ku kyalo Misenyi mu kigo ky'Abakatoliki ekya Myeri Katoosa mu [[:en:Kyenjojo_District|disitulikiti y'e Kyenjonjo]] . <ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541 |access-date=2024-01-31 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-01-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131074600/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152541 |access-date=2024-01-31 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Pilgrims celebrate Martyrs' Day at Katoosa shrine |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152567 |access-date=2024-01-31 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yali mutabani w’omugenzi Bamwesekesa (taata) ne Kajoote Kahinju(maama). <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-01-25 |title=Thousands arrive in Kyenjojo for annual St Adolf Ludigo pilgrimage |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-arrive-in-kyenjojo-for-annual-st-adolf-ludigo-pilgrimage-4098816 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29 |title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ku myaka emito, yawambibwa abazigu ba Baganda mu mwaka gwa 1850 ng’ali wamu ne nnyina Kajoote e Kyarwehikyo kiromita ntono okuva ku [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|njazi z’e Katoosa]] era n’afuuka munne wa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] mu kkooti. <ref>{{cite book |last1=Mubiru |first1=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=131 |language=en}}</ref> <ref name=":2"/> <ref name=":0"/> Ludigo-Mukasa yateekebwa okulabirira ensuku za [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] . Erinnya lye lyakyusibwa okuva ku Tibeyalirwa ne lifuuka Ludigo olubiri lwa Kabaka oluvannyuma lw'okusoma obukristaayo. <ref name=":2" />
Abaminsani Abapolotesitante baatandika okutuuka mu Buganda mu 1877, ne baddibwaako oluvannyuma lw’emyaka ebiri [[:en:White_Fathers|Abaminsani b’Abakatoliki aba Afrika]] . Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yayaniriza abaminsani n’azannyisa Abakatoliki, Abazungu, n’abasuubuzi Abasiraamu, ng’alinga asooka okwagala omu, n’alyoka ayagala omulala, olw’okuganyulwa mu by’obufuzi. Kkooti eno yali [[:en:Kasubi_hill|Nabulagala]], ng’abaminsani b’Abakatoliki bali kumpi e Kasubi. Eyo Ludigo-Mukasa gye yatandikira okutwala okusomesebwa kw’eddiini nga mu mwaka gwa 1881. <ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-adolphus-mukasa-ludigo/ "Adolphus Ludigo-Mkasa", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref>
Kabaka omuto [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] yasikira ku Nnamulondo mu 1884 ku myaka nga kkumi na mukaaga. Yatuuka okulaba Abakristaayo ng’omuntu ow’akabi, ng’ekimu ku byo kyava ku Bugirimaani okulumba ku lubalama lw’ennyanja, era olw’okuba Abakristaayo bakubiriza abasomi bomulubiri lwe okuziyiza okutaataganyizibwa okuva gyaali.<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
Adolphus yafuna okubatizibwa kwe nga 17 Ogwekkumi n'ogumu, 1885. Ssekabaka Mwanga yasaba Abakristaayo abakyuse okuleka enzikiriza yaabwe empya era n’atta Abangereza n’Abakatoliki bangi abatakikola. Adolphus yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] bangi abattibwa kabaka wakati wa 1885 ne 1887. Yayokebwa nga mulamu nga 3rd June 1886 e Namugongo <ref>[https://books.google.com/books?id=LP4UAAAAQAAJ&dq=Aberoh+and+Atom&pg=PA78 Holweck, Frederick George. ''A Biographical Dictionary of the Saints'', B. Herder, 1924, p. 18]</ref> ku myaka nga abiri mu etaano. Olunaku lwe olw’okuttibwa kwe, June 3, lujjukirwa ng’olunaku [[:en:Feast_day|lw’embaga]] [[:en:Uganda_Martyrs|y’Abajulizi ba Uganda]] . <ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-adolf "St. Adolphus Ludigo-Mkasa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref>
== Famire n’abooluganda ==
Ludigo alina abooluganda okuli; Evangeline Kabaruli eyazaalibwa nga 04 September 1919 (muwala wa muganda we okuva ku kojja we ku ludda lwa kitaawe). <ref name=":0"/>
a1yg8qyvspjxrc505p8rn86zfcclwos
Manuel Muranga
0
13097
48311
2026-04-28T21:36:40Z
Lillylove256
10862
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350123571|Manuel Muranga]]"
48311
wikitext
text/x-wiki
'''Manuel Muranga John Kamugisha''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] munnabyanjigiriza, [[:en:Priest|musosoodoti]], era Pulofeesa ku [[:en:Kabale_University|yunivasite y'e Kabale]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev Prof. Manuel Muranga John Kamugisha |url=https://www.kab.ac.ug/university_staff/rev-prof-manuel-muranga-john-kamugisha/ |access-date=13 March 2026 |publisher=Kabale University}}</ref><ref>{{Cite web |title=Campsites For Intercultural Learning and Prayer |url=https://campsiteforinterculturallearning.org/ |access-date=2026-03-13 |website=Campsites For Intercultural Learning and Prayer |language=en-US}}</ref>
Yawandiika ekitabo kya Katondoozi ya Runyankore/Rukiga- [[:en:Thesaurus|ekikwata ku kiwandiiko]] kya Runyankore/Rukiga okuva mu ba [[:en:Fountain_Publishers|Fountain Publishers]]. Kino kyawandiikibwa wamu ne [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], Alice Muhoozi, ne Gilbert Gumoshabe.<ref>{{Cite web |title=Katondoozi y'oRunyankore-Rukiga = A thesaurus of Runyankore-Rukiga |url=https://searchworks.stanford.edu/view/10255464 |access-date=2026-03-13 |website=searchworks.stanford.edu}}</ref><ref>{{Cite web |title=Katondoozi y'Orunyakore-Rukiga by Y.K.Museveni, G.Gumoshabe, M.J.K.Muranga and A.N.Muhoozi |url=https://umutesilibrary.com/product/katondoozi-yorunyakore-rukiga-by-y-k-museveni-g-gumoshabe-m-j-k-muranga-and-a-n-muhoozi/ |access-date=2026-03-13 |website=Umutesi Open Library |language=en-US}}</ref>
== Obulamu obuto ==
Kamugisha yazaalibwa mu Uganda mu 1951. Yasoma [[:en:German_language|Olugirimaani]], [[:en:French_language|Olufaransa]], obufirosoofo, n’ebyenjigiriza mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1976, n’afuna dipulooma y’obusomesa mu Lugirimaani ng’ayita mu [[:en:Goethe-Institut|Goethe-Institut]] ng’ekolagana ne [[:en:LMU_Munich|LMU Munich]] mu 1978, n’amaliriza diguli y’obusawo mu kusoma Olugirimaani, Olungereza, n’okusoma Romance ku [[:en:University_of_Bayreuth|Yunivasite y’e Bayreuth]] mu 1986.<ref>{{Cite web |title=Manuel Muranga |url=https://www.bbkl.de/index.php/frontend/autor?id=5500 |access-date=13 March 2026 |publisher=Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-02-12 |title=Kigezi High School Junior: Recalling the history-making Class of '66 |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/kigezi-high-school-junior-recalling-the-history-making-class-of-66-17062 |access-date=2026-03-13 |website=Muniini K. Mulera}}</ref>
== Eby’ensoma n’ebintu by’akola ==
Yasomesa okumala emyaka egiwerako ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], n’asituka ng’ayita mu madaala okuva ku musomesa okutuuka ku pulofeesa mu nnimi, ng’essira aliteeka nnyo ku misomo gy’Olugirimaani n’Olurunyakitara. Oluvannyuma yafuuka omukulu w’essomero lya [[:en:Bishop_Barham_University_College|Bishop Barham University College]] e [[Kabale]], Uganda.<ref>{{Cite news|title=Bishop Barham rolls out new radio for journalism students|url=https://chimpreports.com/14877-bishop-barham-rolls-out-new-radio-for-journalism-students/|access-date=13 March 2026|work=ChimpReports}}</ref>
Ku yunivasite y’e Kabale, Kamugisha awerezaka mu bukulembeze obw’oku ntikko mu by’ensoma mu misomo gy’ennimi era akyagenda mu maaso n’okulabirira wamu n’okutumbula okusomesa ne scholarship mu nnimi enzaaliranwa n’ebiwandiiko.<ref name=":0" /> Mu kiseera kino y’akulira ekitongole kya Runyakitara mu ttendekero lino erya Institute of Language Studies.<ref>{{Cite web |title=Department of Runyakitara |url=https://www.kab.ac.ug/university_unit/institute-of-language-studies/department-of-runyakitara/ |access-date=13 March 2026 |publisher=Kabale University}}</ref>
Era abaddeko ky'akola ku bya scholarship mu by'ensoma by'oluGirimaani mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]]. Mu 2021, ye ne William Wagaba bagaba ekitabo nga aweza emyaka ataano mu kusomesa Olugirimaani ku yunivasite y’e Makerere.<ref>{{Cite news|title=Receiving Book on 50 Years of Teaching German at Mak|url=https://news.mak.ac.ug/2021/03/receiving-book-50-years-teaching-german-makerere/|access-date=13 March 2026|work=Makerere University News}}</ref>
Kamugisha abadde buli kiseera awagira okusomesa, okukuuma, n’okukebera mu butongole ennimi za Uganda enzaalwa. Mu 2025, yasaba gavumenti okussa ennimi z’omu bitundu mu [[:en:National_curriculum|nsoma y’eggwanga]] n’okuzifuula ezeekebejjebwa ku mitendera gyonna egy’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite news|title=Ugandan educators decry punishment for speaking local languages in schools|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandan-educators-decry-punishment-for-speaking-local-languages-in-schools-4938196|access-date=13 March 2026|work=Daily Monitor}}</ref><ref>{{Cite news|title=Runyakitara Teachers Conference 2025: Experts warn of indigenous language decline|url=https://chimpreports.com/runyakitara-teachers-conference-2025-experts-warn-of-indigenous-language-decline/|access-date=13 March 2026|work=ChimpReports}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Kabale_University|Yunivasite y’e Kabale]]
* [[:en:Bishop_Barham_University_College|Ettendekero lya Bishop Barham University College]]
* [https://searchworks.stanford.edu/view/10255464 Katondozi ya Runyankore/Rukiga]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Muranga, Manuel}}
9ottb1ylcs8p3yqn9wys3vtyli59hgi
48312
48311
2026-04-28T21:37:23Z
Quinlan83
6593
Fix
48312
wikitext
text/x-wiki
'''Manuel Muranga John Kamugisha''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] munnabyanjigiriza, [[:en:Priest|musosoodoti]], era Pulofeesa ku [[:en:Kabale_University|yunivasite y'e Kabale]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev Prof. Manuel Muranga John Kamugisha |url=https://www.kab.ac.ug/university_staff/rev-prof-manuel-muranga-john-kamugisha/ |access-date=13 March 2026 |publisher=Kabale University}}</ref><ref>{{Cite web |title=Campsites For Intercultural Learning and Prayer |url=https://campsiteforinterculturallearning.org/ |access-date=2026-03-13 |website=Campsites For Intercultural Learning and Prayer |language=en-US}}</ref>
Yawandiika ekitabo kya Katondoozi ya Runyankore/Rukiga- [[:en:Thesaurus|ekikwata ku kiwandiiko]] kya Runyankore/Rukiga okuva mu ba [[:en:Fountain_Publishers|Fountain Publishers]]. Kino kyawandiikibwa wamu ne [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], Alice Muhoozi, ne Gilbert Gumoshabe.<ref>{{Cite web |title=Katondoozi y'oRunyankore-Rukiga = A thesaurus of Runyankore-Rukiga |url=https://searchworks.stanford.edu/view/10255464 |access-date=2026-03-13 |website=searchworks.stanford.edu}}</ref><ref>{{Cite web |title=Katondoozi y'Orunyakore-Rukiga by Y.K.Museveni, G.Gumoshabe, M.J.K.Muranga and A.N.Muhoozi |url=https://umutesilibrary.com/product/katondoozi-yorunyakore-rukiga-by-y-k-museveni-g-gumoshabe-m-j-k-muranga-and-a-n-muhoozi/ |access-date=2026-03-13 |website=Umutesi Open Library |language=en-US}}</ref>
== Obulamu obuto ==
Kamugisha yazaalibwa mu Uganda mu 1951. Yasoma [[:en:German_language|Olugirimaani]], [[:en:French_language|Olufaransa]], obufirosoofo, n’ebyenjigiriza mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1976, n’afuna dipulooma y’obusomesa mu Lugirimaani ng’ayita mu [[:en:Goethe-Institut|Goethe-Institut]] ng’ekolagana ne [[:en:LMU_Munich|LMU Munich]] mu 1978, n’amaliriza diguli y’obusawo mu kusoma Olugirimaani, Olungereza, n’okusoma Romance ku [[:en:University_of_Bayreuth|Yunivasite y’e Bayreuth]] mu 1986.<ref>{{Cite web |title=Manuel Muranga |url=https://www.bbkl.de/index.php/frontend/autor?id=5500 |access-date=13 March 2026 |publisher=Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-02-12 |title=Kigezi High School Junior: Recalling the history-making Class of '66 |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/kigezi-high-school-junior-recalling-the-history-making-class-of-66-17062 |access-date=2026-03-13 |website=Muniini K. Mulera}}</ref>
== Eby’ensoma n’ebintu by’akola ==
Yasomesa okumala emyaka egiwerako ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], n’asituka ng’ayita mu madaala okuva ku musomesa okutuuka ku pulofeesa mu nnimi, ng’essira aliteeka nnyo ku misomo gy’Olugirimaani n’Olurunyakitara. Oluvannyuma yafuuka omukulu w’essomero lya [[:en:Bishop_Barham_University_College|Bishop Barham University College]] e [[Kabale]], Uganda.<ref>{{Cite news|title=Bishop Barham rolls out new radio for journalism students|url=https://chimpreports.com/14877-bishop-barham-rolls-out-new-radio-for-journalism-students/|access-date=13 March 2026|work=ChimpReports}}</ref>
Ku yunivasite y’e Kabale, Kamugisha awerezaka mu bukulembeze obw’oku ntikko mu by’ensoma mu misomo gy’ennimi era akyagenda mu maaso n’okulabirira wamu n’okutumbula okusomesa ne scholarship mu nnimi enzaaliranwa n’ebiwandiiko.<ref name=":0" /> Mu kiseera kino y’akulira ekitongole kya Runyakitara mu ttendekero lino erya Institute of Language Studies.<ref>{{Cite web |title=Department of Runyakitara |url=https://www.kab.ac.ug/university_unit/institute-of-language-studies/department-of-runyakitara/ |access-date=13 March 2026 |publisher=Kabale University}}</ref>
Era abaddeko ky'akola ku bya scholarship mu by'ensoma by'oluGirimaani mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]]. Mu 2021, ye ne William Wagaba bagaba ekitabo nga aweza emyaka ataano mu kusomesa Olugirimaani ku yunivasite y’e Makerere.<ref>{{Cite news|title=Receiving Book on 50 Years of Teaching German at Mak|url=https://news.mak.ac.ug/2021/03/receiving-book-50-years-teaching-german-makerere/|access-date=13 March 2026|work=Makerere University News}}</ref>
Kamugisha abadde buli kiseera awagira okusomesa, okukuuma, n’okukebera mu butongole ennimi za Uganda enzaalwa. Mu 2025, yasaba gavumenti okussa ennimi z’omu bitundu mu [[:en:National_curriculum|nsoma y’eggwanga]] n’okuzifuula ezeekebejjebwa ku mitendera gyonna egy’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite news|title=Ugandan educators decry punishment for speaking local languages in schools|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandan-educators-decry-punishment-for-speaking-local-languages-in-schools-4938196|access-date=13 March 2026|work=Daily Monitor}}</ref><ref>{{Cite news|title=Runyakitara Teachers Conference 2025: Experts warn of indigenous language decline|url=https://chimpreports.com/runyakitara-teachers-conference-2025-experts-warn-of-indigenous-language-decline/|access-date=13 March 2026|work=ChimpReports}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Kabale_University|Yunivasite y’e Kabale]]
* [[:en:Bishop_Barham_University_College|Ettendekero lya Bishop Barham University College]]
* [https://searchworks.stanford.edu/view/10255464 Katondozi ya Runyankore/Rukiga]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Muranga, Manuel}}
fccwbe39b8owq4qixua500oje7t6g7r
48313
48312
2026-04-28T21:52:27Z
Lillylove256
10862
48313
wikitext
text/x-wiki
'''Manuel Muranga John Kamugisha''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] munnabyanjigiriza, [[:en:Priest|musosoodoti]], era Pulofeesa ku [[:en:Kabale_University|yunivasite y'e Kabale]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev Prof. Manuel Muranga John Kamugisha |url=https://www.kab.ac.ug/university_staff/rev-prof-manuel-muranga-john-kamugisha/ |access-date=13 March 2026 |publisher=Kabale University}}</ref><ref>{{Cite web |title=Campsites For Intercultural Learning and Prayer |url=https://campsiteforinterculturallearning.org/ |access-date=2026-03-13 |website=Campsites For Intercultural Learning and Prayer |language=en-US}}</ref>
Yawandiika ekitabo kya Katondoozi ya Runyankore/Rukiga- [[:en:Thesaurus|ekikwata ku kiwandiiko]] kya Runyankore/Rukiga okuva mu ba [[:en:Fountain_Publishers|Fountain Publishers]]. Kino kyawandiikibwa wamu ne [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], Alice Muhoozi, ne Gilbert Gumoshabe.<ref>{{Cite web |title=Katondoozi y'oRunyankore-Rukiga = A thesaurus of Runyankore-Rukiga |url=https://searchworks.stanford.edu/view/10255464 |access-date=2026-03-13 |website=searchworks.stanford.edu}}</ref><ref>{{Cite web |title=Katondoozi y'Orunyakore-Rukiga by Y.K.Museveni, G.Gumoshabe, M.J.K.Muranga and A.N.Muhoozi |url=https://umutesilibrary.com/product/katondoozi-yorunyakore-rukiga-by-y-k-museveni-g-gumoshabe-m-j-k-muranga-and-a-n-muhoozi/ |access-date=2026-03-13 |website=Umutesi Open Library |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe ==
Kamugisha yazaalibwa mu Uganda mu 1951. Yasoma [[:en:German_language|Olugirimaani]], [[:en:French_language|Olufaransa]], obufirosoofo, n’ebyenjigiriza mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1976, n’afuna dipulooma y’obusomesa mu Lugirimaani ng’ayita mu [[:en:Goethe-Institut|Goethe-Institut]] ng’ekolagana ne [[:en:LMU_Munich|LMU Munich]] mu 1978, n’amaliriza diguli y’obusawo mu kusoma Olugirimaani, Olungereza, n’okusoma Romance ku [[:en:University_of_Bayreuth|Yunivasite y’e Bayreuth]] mu 1986.<ref>{{Cite web |title=Manuel Muranga |url=https://www.bbkl.de/index.php/frontend/autor?id=5500 |access-date=13 March 2026 |publisher=Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-02-12 |title=Kigezi High School Junior: Recalling the history-making Class of '66 |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/kigezi-high-school-junior-recalling-the-history-making-class-of-66-17062 |access-date=2026-03-13 |website=Muniini K. Mulera}}</ref>
== Eby’ensoma n’ebintu by’akola ==
Yasomesa okumala emyaka egiwerako ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], n’asituka ng’ayita mu madaala okuva ku musomesa okutuuka ku pulofeesa mu nnimi, ng’essira aliteeka nnyo ku misomo gy’Olugirimaani n’Olurunyakitara. Oluvannyuma yafuuka omukulu w’essomero lya [[:en:Bishop_Barham_University_College|Bishop Barham University College]] e [[Kabale]], Uganda.<ref>{{Cite news|title=Bishop Barham rolls out new radio for journalism students|url=https://chimpreports.com/14877-bishop-barham-rolls-out-new-radio-for-journalism-students/|access-date=13 March 2026|work=ChimpReports}}</ref>
Ku yunivasite y’e Kabale, Kamugisha awerezaka mu bukulembeze obw’oku ntikko mu by’ensoma mu misomo gy’ennimi era akyagenda mu maaso n’okulabirira wamu n’okutumbula okusomesa ne scholarship mu nnimi enzaaliranwa n’ebiwandiiko.<ref name=":0" /> Mu kiseera kino y’akulira ekitongole kya Runyakitara mu ttendekero lino erya Institute of Language Studies.<ref>{{Cite web |title=Department of Runyakitara |url=https://www.kab.ac.ug/university_unit/institute-of-language-studies/department-of-runyakitara/ |access-date=13 March 2026 |publisher=Kabale University}}</ref>
Era abaddeko ky'akola ku bya scholarship mu by'ensoma by'oluGirimaani mu [[:en:East_Africa|bukiikakkono bwa Afrika]]. Mu 2021, ye ne William Wagaba bagaba ekitabo nga aweza emyaka ataano mu kusomesa Olugirimaani ku yunivasite y’e Makerere.<ref>{{Cite news|title=Receiving Book on 50 Years of Teaching German at Mak|url=https://news.mak.ac.ug/2021/03/receiving-book-50-years-teaching-german-makerere/|access-date=13 March 2026|work=Makerere University News}}</ref>
Kamugisha abadde buli kiseera awagira okusomesa, okukuuma, n’okukebera mu butongole ennimi za Uganda enzaalwa. Mu 2025, yasaba gavumenti okussa ennimi z’omu bitundu mu [[:en:National_curriculum|nsoma y’eggwanga]] n’okuzifuula ezeekebejjebwa ku mitendera gyonna egy’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite news|title=Ugandan educators decry punishment for speaking local languages in schools|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandan-educators-decry-punishment-for-speaking-local-languages-in-schools-4938196|access-date=13 March 2026|work=Daily Monitor}}</ref><ref>{{Cite news|title=Runyakitara Teachers Conference 2025: Experts warn of indigenous language decline|url=https://chimpreports.com/runyakitara-teachers-conference-2025-experts-warn-of-indigenous-language-decline/|access-date=13 March 2026|work=ChimpReports}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Kabale_University|Yunivasite y’e Kabale]]
* [[:en:Bishop_Barham_University_College|Ettendekero lya Bishop Barham University College]]
* [https://searchworks.stanford.edu/view/10255464 Katondozi ya Runyankore/Rukiga]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Muranga, Manuel}}
rvtm2fsfk6tuhdgl0wf9krwchzbyu8g
Gladyce Kachope
0
13098
48316
2026-04-28T22:34:38Z
Lillylove256
10862
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350668289|Gladyce Kachope]]"
48316
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
|- class="infobox-label" scope="row"
! colspan="2" class="infobox-above" |<div class="honorific-prefix" style="font-size: 80%; font-weight: normal;">Sr.</div><div class="fn"> Gladyce Kachope, omusajja omulala</div>
|- class="infobox-data"
! class="infobox-label" scope="row" | Okuzaalibwa
| class="infobox-data" |<div class="birthplace" style="display:inline"> Ekyalo Mahamba mu Disitulikiti y’e Kabarole</div>
|- class="infobox-data"
! class="infobox-label" scope="row" | Obutuuze
| class="infobox-data category" | Munnayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Okusoma
| class="infobox-data" | Diguli ya Bachelor mu by’enjigiriza, master mu by’okuddukanya ebyenjigiriza
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Omulimu
| class="infobox-data role" |Musomesa
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Omusika
| class="infobox-data" | Sr. Sabina Tumusiime
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Awaadi
| class="infobox-data" | African Union Continental Teacher Prize, Engule y'abasomesa ba New Vision nga bakola enjawulo
|}
'''Gladyce Kachope''' Munnayuganda mubiikira, [[:en:Teacher|musomesa]] [[:en:Secondary_school|wa siniya]], era muddukanya w'emirimu awerezaako [[:en:Head_teacher|ng'omukulu]] mu masomero omuli n'elya Immaculate Heart Nyakibale Girls' Secondary school mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]]<ref>{{Cite web |last=admin |date=2025-01-21 |title=Sr. Gladyce Kachope: Celebrating 19 Years of Transformational Leadership at Immaculate Heart Girls' School, Rukungiri |url=https://immaculateheartgirls.com/sr-gladyce-kachope-celebrating-19-years-of-transformational-leadership-at-immaculate-heart-girls-school-rukungiri/ |access-date=2025-04-12 |website=Immaculate Heart Girls School |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-03-25 |title=Immaculate Heart bids farewell to longtime headmistress, Sr Kachope |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/immaculate-heart-bids-farewell-to-longtime-headmistress-sr-kachope-4978090 |access-date=2025-12-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> n'elya Boni Consilii Girls' Vocational Secondary School mu [[:en:Isingiro_District|Disitulikiti y'e Isingiro]] mu [[:en:Isingiro_District|bukiikaddyo bwa Uganda]].
Kachope yaweebwa ekirabo kya African Union Continental Teacher Prize (2019) okutendreza omulimu gwe yakola mu mulimu gw’obusomesa.<ref name=":0">{{Cite web |date=2019-10-24 |title=Sister Gladyce Kachope one of best teachers in Africa, wins $10,000 prize |url=https://www.independent.co.ug/sister-gladyce-kachope-one-of-best-teachers-in-africa-wins-10000-prize/ |access-date=2025-04-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kachope Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/kachope/ |access-date=2025-04-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Era yafuna awaadi ya New Vision Teachers Making a Difference Award (2023).<ref name=":1">{{Cite web |date=7 December 2023 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/three-most-progressive-teachers-awarded-from-NV_176431 |access-date=2025-04-12 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
== Obuvo bwe n’obuyigirize ==
Sister Gladyce Kachope yazaalibwa ku kyalo Mahamba, mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu bukiikaddyo bwa Uganda mu bazadde Mwami ne Mukyala Daudi Kachope Muntukwonka Achaali abagenzi.<ref name=":2">{{Cite web |date=2025-03-25 |title=Immaculate Heart bids farewell to longtime headmistress, Sr Kachope |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/immaculate-heart-bids-farewell-to-longtime-headmistress-sr-kachope-4978090 |access-date=2025-04-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yatandika okusoma ku Kiburarara Primary School,<ref name=":2" /> era ne yeegatta ku ssomero lya Immaculate Heart Girls okusoma siniya.<ref name=":2" /> Kachope yeewandiisa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] gye yafunira diguli eya Bachelor mu by’enjigiriza, ng’akuguse mu byafaayo n'eddiini (Christian Religious Education).<ref name=":2" /> Yafuna diguli eya masters mu by’enjigiriza okuva mu yunivasite y’e Makerere.<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Cite web |last=KAMUSIIME |first=MICAH |date=2025-01-17 |title=Rukungiri to miss a renowned International Headteacher & Educator Sr. Gladyce Kachope as her tenure at Immaculate Heart Girls' School ends |url=https://www.informer.co.ug/rukungiri-to-miss-a-renowned-international-headteacher-educator-sr-gladyce-kachope-as-her-tenure-at-immaculate-heart-girls-school-ends/ |access-date=2025-04-12 |website=Western Uganda's Biggest News Website |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye ==
Kachope omulimu gw’obusomesa yagutandikira ku [[:en:Maryhill_High_School|Maryhill High School]], Mbarara,<ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=I endevour to be a role model to my students- Sr Kachope |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/i-endevour-to-be-a-role-model-to-my-students-sr-kachope-1861134 |access-date=2025-12-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> gye yaweereza ng’omusomesa era n’akuzibwa n’afuulibwa omumyuka w’omusomesa.<ref name=":4">{{Cite web |last=Akatukunda |first=Barham |date=2025-03-24 |title=RUKUNGIRI: Immaculate Heart Girls' School Bids Farewell to Head Mistress Sr. Gladyce Kachope |url=https://thesource.co.ug/education/rukungiri-immaculate-heart-girls-school-bids-farewell-to-head-mistress-sr-gladyce-kachope/ |access-date=2025-04-12 |website=The Source Reports |language=en}}</ref> Mu 2006, yasindikibwa ku Immaculate Heart Girl's school mu [[:en:Rukungiri_District|disitulikiti y'e Rukungiri]], mu bukiikaddyo bwa Uganda, oluvannyuma lw’okufa kwa Sista Petronilla Ahikire, gweyaddira mu bigere ono nga yali mukulu wa ssomero okumala emyaka 19 okutuuka mu 2025.<ref name=":4" /> Mu 2025, yasindikibwa ku Boni Consilii Girls' Vocational Secondary School mu [[:en:Isingiro_District|disitulikiti y'e Isingiro]] ng'omukulu w'essomero.<ref name=":4" />
Mu kiseera ky’obukulembeze bwe ku Immaculate Heart Girls’ School mu disitulikiti y’e Rukungiri, essomero lino lyayolesa enkulaakulana ennene mu kusoma n’empisa,<ref>{{Cite web |last=admin |date=2024-02-20 |title=UCE 2023 Results |url=https://immaculateheartgirls.com/uce-2023-results/ |access-date=2025-04-12 |website=Immaculate Heart Girls School |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Cutoff points to rise as S.5 selections start |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/cutoff-points-to-rise-as-s-5-selections-start-1874922 |access-date=2025-12-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> era lyalaba okweyongera kw’abayizi abawandiisibwa, nga basoba mu 2000, bw’ogeraageranya n’abayizi 912 bweyali ya kalyegattako.<ref>{{Cite web |date=2020-09-14 |title=Education after independence: 43 years of Immaculate Heart, Nyakibingo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/education-after-independence-43-years-of-immaculate-heart-nyakibingo-1521900 |access-date=2025-04-12 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":3" /> Essomero lino era lyalaba enkulaakulana y’ebintu eby’omulembe n’okweyongera kw’abakozi.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Rumanzi |first=Bob |date=2025-01-16 |title=Sr. Gladys Kachope Ends 19-Year Tenure at Immaculate Heart Girls Nyakibale, Heads to Boni Consilii Girls' Vocational Secondary School |url=https://boonafm.com/sr-gladys-kachope-ends-19-year-tenure-at-immaculate-heart-girls-nyakibale-heads-to-boni-consilii-girls-vocational-secondary-school/ |access-date=2025-04-12 |website=91.8 Boona FM |language=en-US}}</ref> Kachope ye yatandikawo okugula ettaka mu pulojekiti z'ebyobulimi n'okuteekawo enteekateeka z’okutumbula eby'emmere ng’okusimba ebittooke n’okulunda ente ku ssomero lino.<ref name=":4" />
== Awaadi ==
* African Union Continental Teacher Prize<ref name=":0" />
* New Vision: Teachers Making a Difference Award<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
pg2je09p0r0jn38s9hua8k5gln9sdys
Mathias Mpuuga
0
13099
48326
2026-04-29T01:29:05Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349183612|Mathias Mpuuga]]"
48326
wikitext
text/x-wiki
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era omusomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa lwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
gscyvgjz1o1hfer1vg3lyybcl2sbblg
48327
48326
2026-04-29T01:30:38Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Mu mpandiika katono. #WUCUG26MUK
48327
wikitext
text/x-wiki
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era musomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa bwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
bwm41d2xpyc70o6fytjd93a12oacn3e
48349
48327
2026-04-29T08:51:34Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Early life and education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349183612|Mathias Mpuuga]]"
48349
wikitext
text/x-wiki
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era musomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa bwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era omusomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa lwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
Mpuuga yazaalibwa nga mu mwezi gwekkumi nga 12 mu 1975 nga abazadde abamuzaala ye mugenzi Vincent Nsamba ne Gertrude Nsamba. <ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Yazaalibwa mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] mu masekkati ga Uganda.
Mpuuga pulayimale yagisomera ku Kyamaganda Boys Demonstration school gye yamaliriza mu 1987 neyegatta ku Masaka Secondary School, n'amaliriza ebigezo bye ebya UCE mu 1992. Oluvannyuma yayingira Nakyenyi Senior Secondary School mu A-levels, n'amaliriza mu 1994.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Oluvannyuma Mpuuga yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma kkoosi y'obusomesa mu 2009. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Era alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku yunivasite y’e Makerere ne diguli mu mateeka(LLB) gye yafuna okuva mu yunivasite y’emu mu 2016. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) n’atikkirwa dipulooma ya Postgraduate mu by’amateeka mu 2020 .
90h44sr75fcy4d788kej24z1bvxw65a
48351
48349
2026-04-29T10:40:00Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349183612|Mathias Mpuuga]]"
48351
wikitext
text/x-wiki
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era musomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa bwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era omusomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa lwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
Mpuuga yazaalibwa nga mu mwezi gwekkumi nga 12 mu 1975 nga abazadde abamuzaala ye mugenzi Vincent Nsamba ne Gertrude Nsamba. <ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Yazaalibwa mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] mu masekkati ga Uganda.
Mpuuga pulayimale yagisomera ku Kyamaganda Boys Demonstration school gye yamaliriza mu 1987 neyegatta ku Masaka Secondary School, n'amaliriza ebigezo bye ebya UCE mu 1992. Oluvannyuma yayingira Nakyenyi Senior Secondary School mu A-levels, n'amaliriza mu 1994.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Oluvannyuma Mpuuga yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma kkoosi y'obusomesa mu 2009. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Era alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku yunivasite y’e Makerere ne diguli mu mateeka(LLB) gye yafuna okuva mu yunivasite y’emu mu 2016. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) n’atikkirwa dipulooma ya Postgraduate mu by’amateeka mu 2020 .
== Emulimu ==
Mpuuga yali musomesa ku Uganda Martyrs High School, [[:en:Rubaga|Rubaga]], nga yali asomesa Geography ne Economics okuva mu 1998 okutuuka mu 2003. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Ye yali Nannyini wa Masaka Town College esangibwa mu kibuga ky'e Masaka okuva mu 2000 okutuuka mu 2002. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko omukwanaganya era nga yaddukanya Liberal Consult Ltd, kkampuni ekola ku kwekenneenya n’okulondoola edda eyakola ku ndagaano z’okulondoola pulojekiti eziweebwa ssente z’abagaba obuyambi mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2004. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko omukulu w’essomero era nga yaddukanya Datamine Technical Business School mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko Ssentebe w'abavubuka mu Gavumenti ez'ebitundu mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Ono omu ku bammemba batuuka ku lukiiko lwa Yunivasite [[:en:Muteesa_I_Royal_University|Mutesa I Royal University]] okuva mu 2010 paka kati kati. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
ohzxou9nsd2k3hhoyd81siuzspmbb4i
48352
48351
2026-04-29T11:12:09Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Political career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349183612|Mathias Mpuuga]]"
48352
wikitext
text/x-wiki
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era musomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa bwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era omusomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa lwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
Mpuuga yazaalibwa nga mu mwezi gwekkumi nga 12 mu 1975 nga abazadde abamuzaala ye mugenzi Vincent Nsamba ne Gertrude Nsamba. <ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Yazaalibwa mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] mu masekkati ga Uganda.
Mpuuga pulayimale yagisomera ku Kyamaganda Boys Demonstration school gye yamaliriza mu 1987 neyegatta ku Masaka Secondary School, n'amaliriza ebigezo bye ebya UCE mu 1992. Oluvannyuma yayingira Nakyenyi Senior Secondary School mu A-levels, n'amaliriza mu 1994.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Oluvannyuma Mpuuga yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma kkoosi y'obusomesa mu 2009. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Era alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku yunivasite y’e Makerere ne diguli mu mateeka(LLB) gye yafuna okuva mu yunivasite y’emu mu 2016. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) n’atikkirwa dipulooma ya Postgraduate mu by’amateeka mu 2020 .
== Emulimu ==
Mpuuga yali musomesa ku Uganda Martyrs High School, [[:en:Rubaga|Rubaga]], nga yali asomesa Geography ne Economics okuva mu 1998 okutuuka mu 2003. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Ye yali Nannyini wa Masaka Town College esangibwa mu kibuga ky'e Masaka okuva mu 2000 okutuuka mu 2002. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko omukwanaganya era nga yaddukanya Liberal Consult Ltd, kkampuni ekola ku kwekenneenya n’okulondoola edda eyakola ku ndagaano z’okulondoola pulojekiti eziweebwa ssente z’abagaba obuyambi mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2004. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko omukulu w’essomero era nga yaddukanya Datamine Technical Business School mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko Ssentebe w'abavubuka mu Gavumenti ez'ebitundu mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Ono omu ku bammemba batuuka ku lukiiko lwa Yunivasite [[:en:Muteesa_I_Royal_University|Mutesa I Royal University]] okuva mu 2010 paka kati kati. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mpuuga yatandika okwenyigira mu by'obufuzi mu mwaka gwe ogusooka ku yunivasite y’e Makerere. Yali mu kibinja ekyatandikawo Uganda Young Democrats (UYD), ekiwayi ky’abavubuka mu kibiina ekivuganya gavumenti ekya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] . <ref name=":1" /> Yetaba mu kuwenjeza Paul Kawanga Ssemwogerere akalulu ku bwapulezidenti mu [[:en:1996_Ugandan_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti mu Uganda okwaŋiwo mu 1996]] . <ref name=":1" />
Mpuuga yakola nga mmemba w’Obwakabaka [[:en:Buganda|bwa Buganda]] [[:en:Lukiiko|Lukiiko]] (Paalamenti) wakati wa 1998 ne 2010.
Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|2011]], yavuganya ku kifo ky'omubaka wa Palamenti mu Munisipaali y’e Masaka.Yawangula akalulu n’akikirira Munisipaali y’e [[:en:Masaka|Masaka]] okutuusa mu mwaka gwa 2021.
Mu kiseera kino, yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti (PAC) n’akakiiko akalonda abantu - akakiiko ka Palamenti akakebera abantu. Era yawerezaako nga Minisita ow’ekisiikirize ow’obwapulezidenti n’okulwanyisa enguzi (2011 - 2016), ne Minisita w’Ebyenjigiriza ow’ekisiikirize (2016 - 2021).
Mu 2021, yaddamu okulundibwa ku bwa okuba okumubaka mu Palamenti nga akiikirira Nyendo - Mukungwe Division. [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Yabadde omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] mu Palamenti ya Uganda ng’amaze okuweereza okuva mu 2021 okutuuka mu gwoluberyeberye mu 2024.
1a5xf12gvwpr8hbv0q5dxr223q145sp
48353
48352
2026-04-29T11:14:15Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "See also" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349183612|Mathias Mpuuga]]"
48353
wikitext
text/x-wiki
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era musomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa bwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era omusomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa lwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
Mpuuga yazaalibwa nga mu mwezi gwekkumi nga 12 mu 1975 nga abazadde abamuzaala ye mugenzi Vincent Nsamba ne Gertrude Nsamba. <ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Yazaalibwa mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] mu masekkati ga Uganda.
Mpuuga pulayimale yagisomera ku Kyamaganda Boys Demonstration school gye yamaliriza mu 1987 neyegatta ku Masaka Secondary School, n'amaliriza ebigezo bye ebya UCE mu 1992. Oluvannyuma yayingira Nakyenyi Senior Secondary School mu A-levels, n'amaliriza mu 1994.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Oluvannyuma Mpuuga yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma kkoosi y'obusomesa mu 2009. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Era alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku yunivasite y’e Makerere ne diguli mu mateeka(LLB) gye yafuna okuva mu yunivasite y’emu mu 2016. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) n’atikkirwa dipulooma ya Postgraduate mu by’amateeka mu 2020 .
== Emulimu ==
Mpuuga yali musomesa ku Uganda Martyrs High School, [[:en:Rubaga|Rubaga]], nga yali asomesa Geography ne Economics okuva mu 1998 okutuuka mu 2003. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Ye yali Nannyini wa Masaka Town College esangibwa mu kibuga ky'e Masaka okuva mu 2000 okutuuka mu 2002. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko omukwanaganya era nga yaddukanya Liberal Consult Ltd, kkampuni ekola ku kwekenneenya n’okulondoola edda eyakola ku ndagaano z’okulondoola pulojekiti eziweebwa ssente z’abagaba obuyambi mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2004. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko omukulu w’essomero era nga yaddukanya Datamine Technical Business School mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko Ssentebe w'abavubuka mu Gavumenti ez'ebitundu mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Ono omu ku bammemba batuuka ku lukiiko lwa Yunivasite [[:en:Muteesa_I_Royal_University|Mutesa I Royal University]] okuva mu 2010 paka kati kati. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mpuuga yatandika okwenyigira mu by'obufuzi mu mwaka gwe ogusooka ku yunivasite y’e Makerere. Yali mu kibinja ekyatandikawo Uganda Young Democrats (UYD), ekiwayi ky’abavubuka mu kibiina ekivuganya gavumenti ekya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] . <ref name=":1" /> Yetaba mu kuwenjeza Paul Kawanga Ssemwogerere akalulu ku bwapulezidenti mu [[:en:1996_Ugandan_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti mu Uganda okwaŋiwo mu 1996]] . <ref name=":1" />
Mpuuga yakola nga mmemba w’Obwakabaka [[:en:Buganda|bwa Buganda]] [[:en:Lukiiko|Lukiiko]] (Paalamenti) wakati wa 1998 ne 2010.
Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|2011]], yavuganya ku kifo ky'omubaka wa Palamenti mu Munisipaali y’e Masaka.Yawangula akalulu n’akikirira Munisipaali y’e [[:en:Masaka|Masaka]] okutuusa mu mwaka gwa 2021.
Mu kiseera kino, yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti (PAC) n’akakiiko akalonda abantu - akakiiko ka Palamenti akakebera abantu. Era yawerezaako nga Minisita ow’ekisiikirize ow’obwapulezidenti n’okulwanyisa enguzi (2011 - 2016), ne Minisita w’Ebyenjigiriza ow’ekisiikirize (2016 - 2021).
Mu 2021, yaddamu okulundibwa ku bwa okuba okumubaka mu Palamenti nga akiikirira Nyendo - Mukungwe Division. [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Yabadde omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] mu Palamenti ya Uganda ng’amaze okuweereza okuva mu 2021 okutuuka mu gwoluberyeberye mu 2024.
== Laba ne ==
* [[Nandala Mafabi|Nandala Mafabi.]]
* [[Winnie Kiiza|Winnie Kiiza.]]
* [[Abed Bwanika]]
* [[Bashir Kazibwe]]
tp3r8wn0vfqhhylu7c6b23vze0lx4ie
Nsikatila
0
13100
48339
2026-04-29T06:48:59Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1339000158|Nsikatila]]"
48339
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox song|name=Nsikatila|cover=Nsikatila_cover.jpg|alt=|type=single|artist=[[Undercover Brothers Ug]]|album=[[At Dawn (Undercover Brothers Ug album)|At Dawn]]|A-side=Like a Diamond|released=August 20, 2014|recorded={{unbulleted list|July 19, 2014|Jude Mugerwa, ([[Uganda]]) }}|studio=|venue=|genre={{flatlist|
*[[World music]]
*[[Pop music|pop]]
}}|length=4:10|label=Little Penny Studios|writer={{flatlist|
*[[Undercover Brothers Ug|Timothy Kirya]]
*Jay K Mulungi
}}|producer=Jude Mugerwa|chronology=[[Undercover Brothers Ug]]|prev_title=Like a Diamond|prev_year=2014|next_title=[[Balikoowa]]|next_year=2017|misc={{External music video|{{YouTube|rGpzXThJqvY|"Nsikatila"}}}}}}'''Nsikatila''' oluusi luwandiikibwa '''Nsikatira''', luyimba lwa mukwano olumanyiddwa ennyo mu nsi yonna olw'abayimbi ba Uganda [[:en:Undercover_Brothers_Ug|aba Undercover Brothers Ug]] . Lwafulumizibwa nga olwokubiri olwetongodde okuva mu lutambi lwabwe olwasooka olwa [[:en:Extended_play|EP]] alubamu eyasooka okufulumizibwa ey'amanyi, ''[[:en:At_Dawn_(Undercover_Brothers_Ug_album)|At Dawn]]'' mu December (2014) ne luddamu ne lufulumizibwa nga single esoose okuva mu lutambi lwabwe olwa 2016,ku lukalala lw'ennyimba ezakuba (Hitlist). <ref>{{Cite web |last=Kaggwa |first=Andrew |title=Undercover Brothers determined to take on the big boys |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42545-undercover-brothers-determined-to-take-on-the-big-boys |access-date=10 February 2016}}</ref> Ennyimba zino ezaawandiikibwa wamu Timothy Kirya ne Jay K Mulungi era nezifulumizibwa Jude Mugerwa, ebigambo ebirimu biraga omwagala ananagira n'ebigambo (nga CD emenyeddwa) buli lw’ayogera n’omwagalwa we. <ref>Sebamala, Douglas D. "Undercover Brothers grow with Nsikatila", ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', Kampala, 27 January 2016.</ref> Nsikatila mu mwezi gwekkuminebiri mu 2016 yasunsulwamu okuvuganya nga oluyimba lwa R&B olusinga obulungi mu mpaka za HiPipo Music Awards (HMA) 2017. <ref>{{Cite web |title=The 5 th Prestigious HiPipo Music Awards Nominations List |url=http://hma.hipipo.com/wp-content/uploads/2016/12/Nominations-press-release-V5.pdf |access-date=9 December 2016 |website=Hipipo}}</ref> <ref>{{cite news|title=Sheebah Karungi leads nominations at HiPipo Music Awards: Check out full list here!|url=http://bigeye.ug/sheebah-karungi-leads-nominations-at-hipipo-music-awards/|accessdate=9 December 2016|agency=Big Eye}}</ref>
== Ebirukwatako ==
Nsikatila yawandiikibwa abayimbi Jay K Mulungi ne Timothy Kirya <ref>{{Cite web |date=28 January 2016 |title=UGANDA: Good Things Come To Those Who Wait! Undercover Brothers Release "Nsikatila" Video Teaser |url=http://mdundo.com/news/7144 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160214100739/http://mdundo.com/news/7144 |archive-date=14 February 2016 |website=Mdundo.com}}</ref> era nga nafulumizibwa Jude Mugerwa mu 2014. Oluyimba luno lwafulumizibwa ng’oluyimba olw’okusatu lwokka wansi wa alubamu y'ababiri bano olwasooka, [[:en:At_Dawn_(Undercover_Brothers_Ug_album)|At Dawn]] mu 2014 kyokka ne lusigala nga terumanyiddwa ku katale okutuusa we lwaddamu okufulumizibwa ng’oluyimba olusooka okuva mu Album yabwe oy'okubiri, olukalala lw'ennyimba (Hitlist), 2016, bwe lwafuna omukisa okuzannya mu mpewo.
== Okuyiiya ==
Oluyimba lutandika ne akaddongo akakubibwa Jay K Mulungi ku acoustic guitar. Timothy Kirya ayimba olunyiriri olusooka ne chorus zonna ate Jay K. Mulungi ayimba olunyiriri olwokubiri, n’atandika n'okugatawo n’okuyambako mu mpolampola mu nga bayimba chorus. Oluyimba luno lulimu ebivuga eby’ekinnansi by’Afirika, [[:en:Mbira|piyano y'okukigaro ekisajja]] n’engooma [[:en:Djembe|ya Djembe]], ekigiwa ekifaananyi kya ‘ky'okuvuga mu nsi yonna’. Ebigambo by’oluyimba luno byawandiikibwa mu Luganda n’Olungereza.
== Lisepusoni ==
Oluyimba luno lwakubibwa bulungi nnyo ku fm Leediyo ne social media mu Uganda. <ref>{{cite news|title=UGANDA: Undercover Brothers unveil amazing hit single "Nsikatila", it's awesome!|url=http://mdundo.com/news/6786|accessdate=6 January 2016|website=Mdundo.com}}</ref> Nsikatila yavugira ku leediyo ennene mu Uganda nelusikiriza ababiri bano okuyitibwa ku zi yintaviyu ku leediyo endala okwetoloola eggwanga. [[:en:Jackie_Lumbasi|Jackie Lumbasi]] owa [[:en:91.3_Capital_FM|91.3 Capital FM]] oluyimba luno yaluwa ekigalo bwe lwakubibwa ku siteegi. <ref>Lumbasi, Jackie. "Nsikatila on Your Choice", ''[[:en:91.3_Capital_FM|91.3 Capital FM]]'', Kampala, 31 January 2016.</ref> Douglas D. Sebamala owa [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] oluyimba luno yaluyita tune ya nostalgic ereka omuntu ng'ayayanira okubeerawo kw’omwagalwa we n’okubuusabuusa oba nabo bawulira kyekimu. <ref>Sebamala, Douglas. "Undercover Brothers grow with Nsikatila", ''[[Daily Monitor]]'', Kampala, 27 January 2016.</ref> Omukutu gwa Bigeye Entertainment gwayita Nsikatila oluyimba olulungi nga lulina obutonde obugonvu n’amaloboozi amalungi agasaanira ebiseera by’omukwano. <ref>{{Cite web |title=Music Review: Nsikatira by Undercover Brothers |url=http://bigeye.ug/music-review-nsikatira-by-under-cover-brothers/ |access-date=28 January 2016 |website=Bigeye Uganda}}</ref>
== Engule ==
{| class="wikitable" width="60%"
! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" |Engule
|- style="background:#ccc; text-align:center;"
! Omwaka
! Ekirabo
! Olubu
! Alizaati
|-
| 2016
| Engule z'ennyimba za HiPipo
| Oluyimba lwa R&B olusinga obulungi |{{nom}}
|-
|}
== Okuyimba obutereevu ku siteegi ==
[[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] yayimba Nsikatila mu kivvulu kya [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] byombi mu 2014 ne 2015. Oluyimba luno era lwayimbibwa ne ku kutongoza olutambi lwabwe olwa [[:en:At_Dawn_2014|At Dawn]], ne lujjayo ba Undercover Brothers Ug mu 2014. Era lwayimbibwa mu [[:en:Nyege_Nyege|Pearl Rhythm Festival]], [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]], KCCA Festival, [[:en:Nyege_Nyege|Nyege Nyege Festival]], [[:en:Nsikatila#Milege|Milege Acoustic Project]] <ref name="Monitor.co.ug">{{Cite web |title=Entertainment: Milege festival turns chilly Entebbe warm |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html |access-date=29 November 2014}}</ref> ne ebivvulu ebirala bingi, Telefayina ezenjawulo ne Leediyos mu interviews. Enkyukakyuka mu luyimba luno oluusi eba terimu ddoboozi lya piyano gyebakubisa ekigalo oba (oluusi ekyusibwamu ne [[:en:Adungu|Adungu]] ), era mu budde obutuufu egaziyizibwa okuva ku nkomerero efudde okutuuka ku nkomerero y’entikko.
== Olukalala lw’okulondoola n’ensengeka ==
== Ebbanja n’abakozi ==
* [[Undercover Brothers Ug|Timothy Kirya]] – [[:en:Vocalist|amaloboozi]], [[:en:Songwriting|omuwandiisi w’ennyimba]], [[:en:Djembe|Djembe drum]]
* Jay K Mulungi – [[:en:Vocalist|amaloboozi]], [[:en:Songwriting|omuwandiisi w’ennyimba]], [[:en:Lead_guitar|Lead guitar]], [[:en:Backing_vocalist|background vocals]]
* Jude Mugewa – [[:en:Sound_recording_and_reproduction|Okukwata amaloboozi n’okugazzaawo]]
* Sam Nalangira – [[:en:Mbira|Piyano ey’engalo ensajja]]
== Laba ne ==
* [[:en:Balikoowav|Balikooowa]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
0wakf798x3o4vgklsugnza7drhk014s
48340
48339
2026-04-29T06:54:16Z
ESTHER NAKITENDE
9175
48340
wikitext
text/x-wiki
'''Nsikatila''' oluusi luwandiikibwa '''Nsikatira''', luyimba lwa mukwano olumanyiddwa ennyo mu nsi yonna olw'abayimbi ba Uganda [[:en:Undercover_Brothers_Ug|aba Undercover Brothers Ug]] . Lwafulumizibwa nga olwokubiri olwetongodde okuva mu lutambi lwabwe olwasooka olwa [[:en:Extended_play|EP]] alubamu eyasooka okufulumizibwa ey'amanyi, ''[[:en:At_Dawn_(Undercover_Brothers_Ug_album)|At Dawn]]'' mu December (2014) ne luddamu ne lufulumizibwa nga single esoose okuva mu lutambi lwabwe olwa 2016,ku lukalala lw'ennyimba ezakuba (Hitlist). <ref>{{Cite web |last=Kaggwa |first=Andrew |title=Undercover Brothers determined to take on the big boys |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42545-undercover-brothers-determined-to-take-on-the-big-boys |access-date=10 February 2016}}</ref> Ennyimba zino ezaawandiikibwa wamu Timothy Kirya ne Jay K Mulungi era nezifulumizibwa Jude Mugerwa, ebigambo ebirimu biraga omwagala ananagira n'ebigambo (nga CD emenyeddwa) buli lw’ayogera n’omwagalwa we. <ref>Sebamala, Douglas D. "Undercover Brothers grow with Nsikatila", ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', Kampala, 27 January 2016.</ref> Nsikatila mu mwezi gwekkuminebiri mu 2016 yasunsulwamu okuvuganya nga oluyimba lwa R&B olusinga obulungi mu mpaka za HiPipo Music Awards (HMA) 2017. <ref>{{Cite web |title=The 5 th Prestigious HiPipo Music Awards Nominations List |url=http://hma.hipipo.com/wp-content/uploads/2016/12/Nominations-press-release-V5.pdf |access-date=9 December 2016 |website=Hipipo}}</ref> <ref>{{cite news|title=Sheebah Karungi leads nominations at HiPipo Music Awards: Check out full list here!|url=http://bigeye.ug/sheebah-karungi-leads-nominations-at-hipipo-music-awards/|accessdate=9 December 2016|agency=Big Eye}}</ref>
== Ebirukwatako ==
Nsikatila yawandiikibwa abayimbi Jay K Mulungi ne Timothy Kirya <ref>{{Cite web |date=28 January 2016 |title=UGANDA: Good Things Come To Those Who Wait! Undercover Brothers Release "Nsikatila" Video Teaser |url=http://mdundo.com/news/7144 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160214100739/http://mdundo.com/news/7144 |archive-date=14 February 2016 |website=Mdundo.com}}</ref> era nga nafulumizibwa Jude Mugerwa mu 2014. Oluyimba luno lwafulumizibwa ng’oluyimba olw’okusatu lwokka wansi wa alubamu y'ababiri bano olwasooka, [[:en:At_Dawn_(Undercover_Brothers_Ug_album)|At Dawn]] mu 2014 kyokka ne lusigala nga terumanyiddwa ku katale okutuusa we lwaddamu okufulumizibwa ng’oluyimba olusooka okuva mu Album yabwe oy'okubiri, olukalala lw'ennyimba (Hitlist), 2016, bwe lwafuna omukisa okuzannya mu mpewo.
== Okuyiiya ==
Oluyimba lutandika ne akaddongo akakubibwa Jay K Mulungi ku acoustic guitar. Timothy Kirya ayimba olunyiriri olusooka ne chorus zonna ate Jay K. Mulungi ayimba olunyiriri olwokubiri, n’atandika n'okugatawo n’okuyambako mu mpolampola mu nga bayimba chorus. Oluyimba luno lulimu ebivuga eby’ekinnansi by’Afirika, [[:en:Mbira|piyano y'okukigaro ekisajja]] n’engooma [[:en:Djembe|ya Djembe]], ekigiwa ekifaananyi kya ‘ky'okuvuga mu nsi yonna’. Ebigambo by’oluyimba luno byawandiikibwa mu Luganda n’Olungereza.
== Lisepusoni ==
Oluyimba luno lwakubibwa bulungi nnyo ku fm Leediyo ne social media mu Uganda. <ref>{{cite news|title=UGANDA: Undercover Brothers unveil amazing hit single "Nsikatila", it's awesome!|url=http://mdundo.com/news/6786|accessdate=6 January 2016|website=Mdundo.com}}</ref> Nsikatila yavugira ku leediyo ennene mu Uganda nelusikiriza ababiri bano okuyitibwa ku zi yintaviyu ku leediyo endala okwetoloola eggwanga. [[:en:Jackie_Lumbasi|Jackie Lumbasi]] owa [[:en:91.3_Capital_FM|91.3 Capital FM]] oluyimba luno yaluwa ekigalo bwe lwakubibwa ku siteegi. <ref>Lumbasi, Jackie. "Nsikatila on Your Choice", ''[[:en:91.3_Capital_FM|91.3 Capital FM]]'', Kampala, 31 January 2016.</ref> Douglas D. Sebamala owa [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] oluyimba luno yaluyita tune ya nostalgic ereka omuntu ng'ayayanira okubeerawo kw’omwagalwa we n’okubuusabuusa oba nabo bawulira kyekimu. <ref>Sebamala, Douglas. "Undercover Brothers grow with Nsikatila", ''[[Daily Monitor]]'', Kampala, 27 January 2016.</ref> Omukutu gwa Bigeye Entertainment gwayita Nsikatila oluyimba olulungi nga lulina obutonde obugonvu n’amaloboozi amalungi agasaanira ebiseera by’omukwano. <ref>{{Cite web |title=Music Review: Nsikatira by Undercover Brothers |url=http://bigeye.ug/music-review-nsikatira-by-under-cover-brothers/ |access-date=28 January 2016 |website=Bigeye Uganda}}</ref>
== Engule ==
{| class="wikitable" width="60%"
! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" |Engule
|- style="background:#ccc; text-align:center;"
! Omwaka
! Ekirabo
! Olubu
! Alizaati
|-
| 2016
| Engule z'ennyimba za HiPipo
| Oluyimba lwa R&B olusinga obulungi |{{nom}}
|-
|}
== Okuyimba obutereevu ku siteegi ==
[[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] yayimba Nsikatila mu kivvulu kya [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] byombi mu 2014 ne 2015. Oluyimba luno era lwayimbibwa ne ku kutongoza olutambi lwabwe olwa [[:en:At_Dawn_2014|At Dawn]], ne lujjayo ba Undercover Brothers Ug mu 2014. Era lwayimbibwa mu [[:en:Nyege_Nyege|Pearl Rhythm Festival]], [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]], KCCA Festival, [[:en:Nyege_Nyege|Nyege Nyege Festival]], [[:en:Nsikatila#Milege|Milege Acoustic Project]] <ref name="Monitor.co.ug">{{Cite web |title=Entertainment: Milege festival turns chilly Entebbe warm |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html |access-date=29 November 2014}}</ref> ne ebivvulu ebirala bingi, Telefayina ezenjawulo ne Leediyos mu interviews. Enkyukakyuka mu luyimba luno oluusi eba terimu ddoboozi lya piyano gyebakubisa ekigalo oba (oluusi ekyusibwamu ne [[:en:Adungu|Adungu]] ), era mu budde obutuufu egaziyizibwa okuva ku nkomerero efudde okutuuka ku nkomerero y’entikko.
== Olukalala lw’okulondoola n’ensengeka ==
== Ebbanja n’abakozi ==
* [[Undercover Brothers Ug|Timothy Kirya]] – [[:en:Vocalist|amaloboozi]], [[:en:Songwriting|omuwandiisi w’ennyimba]], [[:en:Djembe|Djembe drum]]
* Jay K Mulungi – [[:en:Vocalist|amaloboozi]], [[:en:Songwriting|omuwandiisi w’ennyimba]], [[:en:Lead_guitar|Lead guitar]], [[:en:Backing_vocalist|background vocals]]
* Jude Mugewa – [[:en:Sound_recording_and_reproduction|Okukwata amaloboozi n’okugazzaawo]]
* Sam Nalangira – [[:en:Mbira|Piyano ey’engalo ensajja]]
== Laba ne ==
* [[:en:Balikoowav|Balikooowa]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
0nvs0751c51s3kjyw0r3t6msvs6g87v
Joseph Mukasa Balikuddembe
0
13101
48341
2026-04-29T07:37:22Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342870246|Joseph Mukasa Balikuddembe]]"
48341
wikitext
text/x-wiki
'''Joseph Mukasa Balikuddembe''' Yali mu bualmu bw'ensi okuva mu mwaka gwa 1860 okutuuka nga 15 ogw'ekumi 1885. Yali [[:en:Martyr|mujulizi]] [[Yuganda|wa Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] era nga akola nga [[:en:Majordomo|majordomo]] mu lubiri lwa [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda]], era nga Mukasa ono amanyiddwa [[:en:Saint|ng’omutuukirivu]] Eklezia Katolika.
[[:en:White_Fathers|Abaminsani ba Africa]] bajja mu Uganda mu mwaka gwa 1879. Balikuddembe yawandiisibwa nga omusomi wa katekisimu mu mwaka ogwaddako era ono yali wamu ne [[Andrew Kaggwa]] eyabatizibwa Père Simon Lourdel M.Afr. (Fr. Mapeera) nga ennaku z'omwezi 30 ogw'okuna 1882. <ref name="shrine">{{Cite web |title=Uganda Martyrs Shrine, Namugongo, Kampala Archdiocese, Uganda |url=http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=45 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161111034645/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=45 |archive-date=11 November 2016 |access-date=14 November 2016 |publisher=}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Mapeera, the man behind Uganda's first-ever mass, baptism |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_102140 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Balikuddembe yaweebwa erinnya ly'okubatiza erya "Joseph". <ref name="dacb.org">{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref>
Okuva mu mu mwezi ogw'ekumi n'ogumu, omwaka gwa 1882, okutuuka mu Kasambula wa 1885 abaminsani Abakatoliki, olw’ensonga z’ebyokwerinda, baasuulawo obuminsani mu Uganda ne badda mu bukiikaddyo bw’ennyanja Victoria. Mu kiseera nga abaminsani tebaliiwo, Balikuddembe yalondebwa okuba omukulembeze w’Abakristaayo. <ref name="dacb.org">{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html "Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003"]. Archived from [http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html the original] on 2010-03-23<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2008-08-31</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Mapeera, the man behind Uganda's first-ever mass, baptism |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_102140 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_102140 "Mapeera, the man behind Uganda's first-ever mass, baptism"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-03</span></span>.</cite></ref>
[[Muteesa I of Buganda|Ssekabaka Mutesa]] yasikirwa mutabani we ow’emyaka kkumi n’omunaana, Danieri Mwanga II. Ku ntandikwa y’obufuzi bwe, kabaka omuggya yatandika okufufuggaza [[:en:Missionary|abaminsani]] [[:en:Christianity|Abakristaayo]] n’abo abaali bakyuse nebegatta ku ddiini mu nsi ye, era n’atta omulabirizi [[:en:United_Kingdom|omungereza]] [[:en:James_Hannington|James Hannington]] ne banne mu mwezi ogw'ekumi nga ennaku z'omwezi 29, mu mwaka gwa1885, nga tafudeeyo ku kwegayirira kwa Balikuddembe okusonyiwa omulabirizi. Godfrey Muwonge kino akiteeka ku Katikkiro wa Mwanga (Ssaabaminisita) Mukasa, eyayagala ennyo okukugira okusaasaana kw’Obukristaayo mu Buganda ng'ayita mu kumalawo abasomesa baayo. <ref name="Muwonge">{{Cite web |title="Katikkiro Mukasa Was Behind Many "Mwanga II Executions", ''Buganda Watch'', 21 May 2015 |url=https://www.bugandawatch.com/2015/05/21/my-two-cents-worth-katikkiro-mukasa-was-behind-many-mwanga-executions/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208142536/https://www.bugandawatch.com/2015/05/21/my-two-cents-worth-katikkiro-mukasa-was-behind-many-mwanga-executions/ |archive-date=8 December 2015 |access-date=3 December 2015}}</ref>
Nga abasomi ba katekisimu, abaali bakakyuka baali tebakyasobola kwenyigira mu bikolwa bbo bye baalaba ng’ebitali bya kikulistaayo. Mwanga kino yakiraba ng’okumujeemera. <ref name="Nsambu">[http://www.newvision.co.ug/news/669076-who-are-uganda-martyrs.html Nsambu, Jean-Marie. "Who are Uganda Martyrs?", ''New Vision'', 2007] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20151208133406/http://www.newvision.co.ug/news/669076-who-are-uganda-martyrs.html|date=2015-12-08}}</ref>
Ng’omuwabuzi wa Mwanga omukulu, Balikuddembe yavumirira nnyo ky'okutta omulabirizi. Kino Mwanga yakitwala ng’obutamusaamu kitiibwa era oluvannyuma lw’okukubaganya ebirowoozo okumala ekiro kiramba, kabaka yasalira Balikuddembe omusango gw’okufa. Muwonge agamba nti Katikkiro Musaka yarwana nnyo okulaba nti ekiragiro kino kituukirizibwa nga kabaka tannakyusa kirowoozo kye. <ref name="Muwonge">{{Cite web |title="Katikkiro Mukasa Was Behind Many "Mwanga II Executions", ''Buganda Watch'', 21 May 2015 |url=https://www.bugandawatch.com/2015/05/21/my-two-cents-worth-katikkiro-mukasa-was-behind-many-mwanga-executions/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208142536/https://www.bugandawatch.com/2015/05/21/my-two-cents-worth-katikkiro-mukasa-was-behind-many-mwanga-executions/ |archive-date=8 December 2015 |access-date=3 December 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20151208142536/https://www.bugandawatch.com/2015/05/21/my-two-cents-worth-katikkiro-mukasa-was-behind-many-mwanga-executions/ ""Katikkiro Mukasa Was Behind Many "Mwanga II Executions", ''Buganda Watch'', 21 May 2015"]. Archived from [https://www.bugandawatch.com/2015/05/21/my-two-cents-worth-katikkiro-mukasa-was-behind-many-mwanga-executions/ the original] on 8 December 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">3 December</span> 2015</span>.</cite></ref> Nga 15 ogw'ekumi n'ogumu, omwaka 1885 Balikuddembe yatwalibwa mu kifo ekiriraanye omugga Nakivubo gye baamutemerako omutwe era omulambo ne gusuulibwa ku ntuumu y’enku ezaali ziyaka. <ref name="dacb.org">{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html "Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003"]. Archived from [http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html the original] on 2010-03-23<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2008-08-31</span></span>.</cite></ref> Emirimu gye gyatwalibwa mu maaso omuvubuka eyali omusomi w'eddiini ayitibwa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] .
== Okussaamu ekitiibwa ==
Balikuddembe ajjukirwa nga [[:en:Martyrs_of_Uganda|omujulizi wa Uganda]] eyasooka era nga ye mukuumi wa bannabyabufuzi n’abaami ba Kabaka. <ref name="shrine">{{Cite web |title=Uganda Martyrs Shrine, Namugongo, Kampala Archdiocese, Uganda |url=http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=45 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161111034645/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=45 |archive-date=11 November 2016 |access-date=14 November 2016 |publisher=}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20161111034645/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=45 "Uganda Martyrs Shrine, Namugongo, Kampala Archdiocese, Uganda"]. Archived from [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=45 the original] on 11 November 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">14 November</span> 2016</span>.</cite></ref>
Ekigo kya St. Joseph Mukasa Balikuddembe kisangibwa mu Kisoga. <ref>{{Cite web |last=easervites |date=12 November 2014 |title=SILVER JUBILEE OF BALIKUDDEMBE CATHOLIC PARISH |url=https://eastafricanservites.wordpress.com/2014/11/12/silver-jubilee-of-balikuddembe-catholic-parish/ |access-date=14 November 2016 |publisher=}}</ref>
== Famire ye ==
Taata wa Balikuddembe yali Matia Mulumba okuva e Jinja ate nnyina ye yali mukyala Mutoro. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 "Uganda Martyrs: tracing the history"]. ''Monitor''. 2021-01-05<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-05</span></span>.</cite></ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20061218043738/http://www.catholic-forum.com/saints/saintjbh.htm Ebikwata ku bulamu bwa Joseph Mukasa]
* [https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008] Archived
* [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/index.php?ID=105 Joseph Mukasa okuva mu UgandaMartyrsShrine.org]
* [https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html Joseph Mukasa Balikuddembe's profile from Dictionary of African Christian Biography]
{{Authority control}}
pleirqs1xe4spjj2524kws1p0hwwm54
Enock Nyongore
0
13102
48342
2026-04-29T07:58:06Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348062730|Enock Nyongore]]"
48342
wikitext
text/x-wiki
'''Enock Nyongore''' (yazaalibwa mu gwamwenda nga 25 1973), [[:en:Uganda|Munnayuganda,]] munabyabufuzi era awereza nga [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu palamenti]] ya [[:en:Parliament_of_Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik1mZWNLSU1pNEtHUmlac1YxYkwwcnc9PSIsInZhbHVlIjoieURSMlBxY09BMTRQRDNXcnc3VVhDZz09IiwibWFjIjoiYzgwMTE1ZjgxMDVhMzczYzE2OGVlOTFhMWM1ZmE5MDBkNzMwNTZlYjA5M2UwNTU1ZjIwMmU1NWEzMjZkYzFjOCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-02-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref>
== Omulimu ==
Nga tannayingira byabufuzi, yali musomesa. Nyongore yaliko omwogezi wa [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y’e Nakaseke]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. Era yeesimbawo ku bwa ssentebe bwa town council y'e [[:en:Ngoma,_Uganda|Ngoma]], naye nawangulwa. Kati, yadda mu by'obufuzi oluvanyuma lw’okwawulamu essaza ly’e Nakaseke, eryali likiikirirwa Hajjati Bumba mu palamenti. Nyongore yalondebwa okukiika mu palamenti ey'omulundi ogwa 11 mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa 2021]] . <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-10-19 |title=Farmers plight tops Nakaseke unopposed candidate's agenda |url=https://www.independent.co.ug/farmers-plight-tops-nakaseke-unopposed-candidates-agenda/ |access-date=2025-02-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Taaka |first=Conslata |date=2024-09-13 |title=Frustration grows over delayed Luweero-Butalangu road project |url=https://nilepost.co.ug/news/215982/frustration-grows-over-delayed-luweero-butalangu-road-project |access-date=2025-02-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
dvmervx7brjuwk6zrfn1gwuekgav1xt
Nakanyike B. Musisi
0
13103
48343
2026-04-29T08:10:06Z
Rtr PK
11024
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347366379|Nakanyike Musisi]]"
48343
wikitext
text/x-wiki
'''Nakanyike Beatrice Musisi,''' mu by'ekikugu amanyiddwa nga Prof. '''Nakanyike Musisi''' (yazaalibwa mugwokuna nga 26, 1955) Munnayuganda, [[:en:Historian|munnabyafaayo]], omunoonyereza era omuwandiisi<ref name=":0">{{Cite web |date=2019-11-07 |title=Nakanyike Musisi |url=https://www.history.utoronto.ca/people/directories/all-faculty/nakanyike-musisi |access-date=2026-02-20 |website=Department of History |language=en}}</ref> . Yali dayirekita omukulu ow’ekkumi n’omwenda mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu erya [[:en:Makerere_Institute_of_Social_Research|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu yunivasite y’e Makerere okuva mu 1999-2009. <ref name=":1">{{Cite web |title=Previous Directors {{!}} Makerere Institute of Social Research (MISR) |url=https://misr.mak.ac.ug/about-us/previous-directors |access-date=2026-02-20 |website=misr.mak.ac.ug}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Nakanyike Musisi yazaalibwa nga 26 ogwokuna 1955 mu Uganda. Yafuna diguli ye eyasooka okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] nga tannagenda kwongera kusoma bweru wa ggwanga. Oluvannyuma yafuna diguli eyookubiri mu by’emikono ne diguli eyookubiri mu by’obufirosoofo okuva mu [[:en:University_of_Birmingham|Yunivasite y’e Birmingham]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]], era n’agenda mu maaso n’afuna [[:en:Doctorate|diguli eyookusatu]] okuva mu [[:en:University_of_Toronto|Yunivasite y’e Toronto.]] <ref name=":0">{{Cite web |date=2019-11-07 |title=Nakanyike Musisi |url=https://www.history.utoronto.ca/people/directories/all-faculty/nakanyike-musisi |access-date=2026-02-20 |website=Department of History |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.history.utoronto.ca/people/directories/all-faculty/nakanyike-musisi "Nakanyike Musisi"]. ''Department of History''. 2019-11-07<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-20</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu ==
Musisi yatandika okusoma mu yunivasite y’e Toronto mu myaka gya 1980 ng’omukyala Omufirika eyasooka okusoma diguli eyookusatu mu kitongole ky’ebyafaayo. <ref>{{Cite web |title=Honouring U of T's African scholars and alumni {{!}} University of Toronto Alumni |url=https://www.utoronto.ca/news/honouring-u-t-s-african-scholars-and-alumni |access-date=2026-02-26 |website=www.utoronto.ca |language=en}}</ref>
Mu 1999, yafuna oluwummula n’asenguka n’adda mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuwereeza nga dayirekita w’ekitongole ekikola ku kunoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research (MISR) ku yunivasite y’e Makerere, ekifo kino yakimalamu emyaka kkumi. Mu 2009, yaddamu okusomesa ekiseera kyonna mu Yunivasite y’e Toronto mu [[:en:Canada|Canada]] . <ref name=":2">{{Cite journal |last=Musisi |first=N |date=2014 |title=Gender and Sexuality in African History: A Personal Reflection. |url=https://doi-org.10.1017/S0021853714000589 |journal=Journal of African History |volume=55 |issue=3 |pages=303–315 |via=EBSCO}}</ref> Mu kiseera kye yamala ng'akulira ekitongole ekinoonyereza ku mbeera z'abantu ekya Makerere Institute of Social Research (MISR), Musisi yaweereza ku kakiiko ka Pulezidenti wa Uganda aka mukenenya okuva mu 2004-2009. <ref name=":2" />
Mu kiseera kino, Musisi akola nga [[:en:Associate_professor|Associate Professor]] mu kitongole ky’ebyafaayo mu yunivasite y’e Toronto mu Canada <ref>{{Cite web |title=Discovery |url=https://discover.research.utoronto.ca/487-nakanyike-musisi/about |access-date=2026-02-21 |website=discover.research.utoronto.ca}}</ref> . Okunoonyereza kwe kusinga kukwata ku kikula ky’abantu, obufuzi bw’amatwale, enkyukakyuka mu mbeera z’abantu, ebyenjigiriza, emirimu gy’obuminsani mu Uganda, n’okunoonyereza ku bulamu bwa Afrika nga tebannaba kufugibwa matwale n’abafuzi b’amatwale. <ref>{{Cite book |date=2022-12-13 |title=Decolonising State and Society in Uganda |url=https://doi.org/10.1017/9781800104105 |publisher=Boydell and Brewer Limited |isbn=978-1-80010-410-5 |editor-last=Bruce-Lockhart |editor-first=Katherine |editor-last2=Earle |editor-first2=Jonathon L. |editor-last3=Musisi |editor-first3=Nakanyike B. |editor-last4=Taylor |editor-first4=Edgar C.}}</ref>
Musisi era y’omu ku baatandikawo Tingasiga, [[:en:Newsletter|olupapula lw’amawulire]] olwa Uganda olufuluma buli luvannyuma lwa myezi esatu olwasooka okufulumizibwa mu 1988. <ref>{{Cite web |date=2021-01-28 |title=Twenty years of writing and murdering the English language |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/muniini-k-mulera/twenty-years-of-writing-and-murdering-the-english-language-1703452 |access-date=2026-03-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Okugatta ku ekyo, akola nga [[:en:Chancellor|chancellor]] mu Ahaki Institute mu Uganda <ref>{{Cite web |last=Kyotalengerire |first=Agnes |date=2025-03-27 |title=Education: Ahaki Institute: New degree-awarding institution launched |url=https://www.newvision.co.ug/category/education/ahaki-institute-new-degree-awarding-instituti-NV_207721_032026 |access-date=2026-03-11 |website=New Vision}}</ref> . <ref>{{Cite web |title=Directors – The Ahaki Institute |url=https://www.ahakiinstitute.ac/faculty/ |access-date=2026-03-11 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumiziddwa ==
=== Ebitabo ===
# Okugabanya obuyinza n’okukyusa enfuga mu Uganda (2007) <ref>{{Cite book |last=Asiimwe |first=Delius |date=2007 |title=Decentralization and transformation of governance in Uganda |last2=Musisi |first2=Nakanyike B. |publisher=Fountain Publishers |isbn=9789970026197}}</ref>
# Ebyafaayo by’abakyala mu Afrika eby’amatwale (2002). <ref>{{Cite book |last=Allman |first=Jean |date=2002 |title=Women in African colonial histories |last2=Geiger |first2=Susan |last3=Musisi |first3=Nakanyike |publisher=Indiana University Press |isbn=0253215072}}</ref>
# Yunivasite y’e Makerere mu nkyukakyuka, 1993-2000: emikisa n’okusoomoozebwa (Ebyenjigiriza ebya waggulu mu Afrika). <ref>{{Cite book |last=Musisi |first=Nakanyike B. |date=2003 |year=2003 |title=Makerere University in Transition 1993–2000: opportunities & Challenges |publisher=James Curry Ltd |isbn=0-85255-426-5}}</ref>
# Okuwandiika mu by’ensoma kye ki? <ref>{{Cite book |last=Musisi |first=Nakanyike B. |date=2010 |title=What is academic writing? |last2=Taylor III |first2=Edgar C. |publisher=Fountain Publishers |isbn=9789970027361 |location=Kampala Uganda}}</ref>
# Ensibuko y’obutabanguko mu mbeera z’abantu mu Uganda, 1964-1985. <ref>{{Cite book |last=Kasozi |first=A.B.K. |date=1999 |year= |title=The social origins of violence in Uganda 1964-1985 |last2=Musisi |first2=Nakanyike |last3=Sejjengo |first3=Mukooza James |publisher=Fountain Publishers Ltd |isbn=9970021575 |location=Kampala Uganda |publication-date=}}</ref>
# Okuggya amawanga n’embeera z’abantu mu Uganda: ebyobufuzi by’okumanya n’obulamu bw’olukale (2022). <ref>{{Cite book |last=Bruce-Lockhart |first=Catherine |date=2022 |title=Decolonizing State & Society in Uganda: The Politics of Knowledge & Public Life |last2=Earle |first2=Jonathan L. |last3=Musisi |first3=Nakanyike B. |last4=Taylor |first4=Edgar C |publisher=Boydell & Brewer Inc |isbn=9781847012975}}</ref>
# Okubba ebiwandiiko kye ki? <ref>{{Cite book |last=Musisi |first=Nakanyike B |date=2009 |title=What is plagiarism? |last2=Taylor |first2=Edgar C. III |publisher=Fountain Publishers |isbn=9789970027378}}</ref>
=== Essuula z’Ekitabo ===
# Okusomesa kw’amatwale n’obuminsani: abakyala n’okubeera mu maka mu Uganda, 1900-1945. <ref>{{Cite book |last=Musisi |first=N |date=1992 |title=Colonial and Missionary Education: Women and Domesticity in Uganda, 1900-1945. In African Encounters with Domesticity |url=https://doi.org/10.36019/9780813571119-010 |publisher=Rutgers University Press |pages=172-194}}</ref>
# Okunoonyereza ku bakyala n’ekikula ky’abantu mu Afrika (2022).
# Emirimu gy’abakyala Abaganda mu katale k’ekiro, okuva mu B. House Midamba & F. Ekechi (eds) Abakyala mu katale ka Afrika n’amaanyi mu by’enfuna: omulimu gw’abakyala mu nkulaakulana y’ebyenfuna bya Afrika. <ref>{{Cite book |last=Cornwall |first=Andrea |date=2005 |title=Readings in gender in Africa |publisher=Indiana University Press |isbn=9780852558713 |pages=132-140}}</ref>
=== Ebitabo Ebitunuuliddwa ===
# Emirembe egyayita: Abavubuka mu byafaayo bya East Africa bya Andrew Burton, Hélène Charton-Bigot (2013) <ref>{{Cite journal |last=Musisi |first=N. B. |date=2013 |title=Generations Past: Youth in East African history by Andrew Burton, Hélène Charton-Bigot (review). |url=https://doi-org.10.1353/cch.2013.0011 |journal=Journal of Colonialism & Colonial History |volume=14 |issue=1 |via=EBSCO}}</ref>.
# Abakyala mu byafaayo by’amatwale ga Afrika (2002). <ref>{{Cite journal |last=Lwanga |first=D. N. |date=2003 |title=Women in African Colonial History edited by JEAN ALLMAN, SUSAN GEIGER and NAKANYIKE MUSISI Bloomington, IN: Indiana University Press, 2002. |url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-modern-african-studies/article/abs/women-in-african-colonial-history-edited-by-jean-allman-susan-geiger-and-nakanyike-musisi-bloomington-in-indiana-university-press-2002-pp-352/9FB6B25D0FF44AE461541D0176702E8C |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=41 |issue=3 |pages=485–486 |doi=10.1017/S0022278X03214361 |url-access=subscription |via=Cambridge University Press}}</ref>
=== Ebiwandiiko Ebirondeddwa ===
# Abakyala, "elite polygyny" n'okutondebwawo kw'amawanga ga Buganda (1991). <ref>{{Cite journal |last=Musisi |first=N. B. |date=1991 |title=Women, “Elite Polygyny,” and Buganda State Formation. |url=http://www.jstor.org/stable/3174572 |journal=Signs |volume=16 |issue=4 |pages=757–786. |via=JSTOR}}</ref>
# Ekikula ky’abantu n’okwegatta mu byafaayo bya Afirika: okufumiitiriza okw’obuntu (2014). <ref name=":2">{{Cite journal |last=Musisi |first=N |date=2014 |title=Gender and Sexuality in African History: A Personal Reflection. |url=https://doi-org.10.1017/S0021853714000589 |journal=Journal of African History |volume=55 |issue=3 |pages=303–315 |via=EBSCO}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMusisi2014">Musisi, N (2014). [https://doi-org.10.1017/S0021853714000589 "Gender and Sexuality in African History: A Personal Reflection"]. ''Journal of African History''. '''55''' (3): <span class="nowrap">303–</span>315 – via EBSCO.</cite></ref>
# Empisa ng’endagamuntu: Enteekateeka y’obuminsani mu Buganda, 1877-1945 (1999). <ref>{{Cite journal |last=Musisi |first=Nakanyike B. |date=1999 |title=Morality as Identity: the Missionary Moral Agenda in Buganda,1877-1945. |url=https://doi-org.10.1111/1467-9809.00073 |journal=Journal of Religious History, 23(1), 51 |volume=23 |issue=1 |pages=51 |via=EBSCO}}</ref>
# Okuggya okumanya mu kifuba kya "Katale": Abamanyi ba Yunivasite y'e Makerere mu mulembe gw'enkola z'ekibiina kya National Resistance Movement eza neoliberal (1989-2007). <ref>{{Cite journal |last=Khushal |first=Shezadi |date=2021-11-03 |title=Review of Africanizing the school curriculum: Promoting an inclusive, decolonial education in African contexts |url=https://doi.org/10.14507/er.v28.3317 |journal=Education Review |volume=28 |doi=10.14507/er.v28.3317 |issn=1094-5296 |doi-access=free}}</ref>
# Enkyukakyuka mu bakyala Baganda: okuva mu biseera eby’olubereberye okutuuka ku kugwa kw’obwakabaka mu 1966 (1995).
# Ebyafaayo by’obuzadde mu Afirika: ensonga ya Uganda 700-1900 eya Rhiannon Stephens (2015). <ref>{{Cite book |last=Stephens |first=Rhiannon |date=2013-09-02 |title=A History of African Motherhood |url=https://doi.org/10.1017/cbo9781139344333 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1-139-34433-3}}</ref>
# Abakyala mu Afrika nga tebannaba kufugibwa matwale: East Africa (2021).
# Olugendo lw’omuntu ku bubwe mu mpisa, endagamuntu, obuyinza n’ebyobufuzi: okunoonyereza n’okuwandiika obulamu n’ebiseera bya Nnabagereka wa Buganda Maama Irene Drusilla Namaganda (1896-1957). <ref>{{Cite journal |last=Musisi |first=N. B. |date=1996 |title=A Personal Journey into Custom, Identity, Power, and Politics: Researching and Writing the Life and Times of Buganda’s Queen Mother Irene Drusilla Namaganda (1896-1957). |url=https://doi.org/10.2307/3171949 |journal=History in Africa |volume=23 |pages=369–385 |via=JSTOR}}</ref>
# Obutonde, ekikula ky’abantu n’enkulaakulana y’enkolagana etali ya bwenkanya mu Buganda: endowooza y’ebyafaayo (1993). <ref>{{Cite journal |last=Musisi |first=Nakanyike |date=1993 |title=The environment, gender, and the development of unequal relations in Buganda: a historical perspective. |journal=Canadian Woman Studies/les cahiers de la femme. |volume=13 |issue=3 |pages=54-59 |via=Google Scholar}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Mahmood_Mamdani|Mahmood Mamdani]]
* [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
qnxo0svqnxpwixsz2gi2qe011xkxrmz
Bernadette Nambi
0
13104
48344
2026-04-29T08:13:35Z
Lillylove256
10862
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1311778850|Bernadette Nambi]]"
48344
wikitext
text/x-wiki
'''Bernadette Nambi''' amanyiddwa nga '''Bernadette Nambi Karuhanga''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] [[:en:Educationist|munnabyanjigiriza]],[[:en:Research|munoonyereza]].<ref name=":0">{{Cite journal |date=1 April 2021 |title=ACa-journal-4 |url=https://acuass.org/wp-content/uploads/2021/10/ACa-journal-4.pdf |journal=African Curriculum Association Journal |volume=1 |issue=1}}</ref> Y'akola nga dayirekita w'ekitongole ekya National Curriculum Development Centre.<ref>{{Cite web |date=2020-02-13 |title=MPs pretending about New Lower Secondary School Curriculum – NCDC |url=https://www.independent.co.ug/mps-pretending-about-new-lower-secondary-school-curriculum-ncdc/ |access-date=2025-04-03 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Teachers Welcome Revised Curriculum |url=https://ugandaradionetwork.net/story/teachers-welcome-revised-curriculum?districtId=553 |access-date=2025-04-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2020-05-12 |title=Education Ministry cautions against sale of self-study materials |url=https://www.independent.co.ug/education-ministry-cautions-against-sale-of-self-study-materials/ |access-date=2025-04-03 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nambi yali ku kakiiko akakulu akakola emirimu egy’enjawulo (central [[:en:Ad_hoc|ad hoc]] regularities and malpractices) (okukyusa obubonero) ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] akaanoonyereza ku bubbi bw’ebigezo mu 2014.<ref>{{Cite web |date=2018-06-11 |title=Makerere summons 332 former students over exam malpractice |url=https://observer.ug/news/makerere-summons-332-former-students-over-exam-malpractice/ |access-date=2025-04-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> [[:en:External_examiner|Mutegesi wa bigezo ow’ebweru]] eri abayizi ba [[:en:Master's_degree|Masters]] ne [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] ku [[:en:Nelson_Mandela_University|Nelson Mandela Metropolitan University]] (South Africa), North Western University ([[:en:South_Africa|South Africa]]) ne [[:en:Nkumba_University|Nkumba University]] ([[:en:Uganda|Uganda)]]. Alina obumanyirivu bwa myaka egisukka mu 20 mu kutegeka [[:en:Curriculum_design|n'okukulaakulanya ensoma]] ku mitendera gyonna [[:en:Curriculum_development|egy'ebyenjigiriza]]. Abadde alambika abayizi ba yunivasite abasoba mu 100 mu [[:en:Research|kunoonyereza]], era ye mulabirizi wa [[:en:African_Journal_of_Economic_and_Management_Studies|African Journal of Economic and Management Studies]].<ref name=":0" />
Y'omu ku bantu 19 abaalondebwa [[:en:Public_Service_Commission|akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] ku kifo ky'omumyuka w'akulira ekitongole kya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]],<ref>{{Cite web |last=Namatovu |first=Jackie |date=2024-11-07 |title=Full List: 19 Candidates Shortlisted for KCCA Deputy ED |url=https://chimpreports.com/full-list-19-candidates-shortlisted-for-kcca-deputy-ed/ |access-date=2025-04-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> ekyawangulwa Benon Moses Kigenyi.<ref>{{Cite web |date=2025-01-08 |title=Buzeki Takes the Helm as New KCCA Executive Director |url=https://www.kcca.go.ug/news/911/buzeki-takes-the-helm-as-new-kcca-executive-director |access-date=2025-04-03 |website=Kampala Capital City Authority |language=en}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
* Ebisoomoozo ebikosa enzirukanya y’emirimu mu yunivasite za gavumenti.<ref>{{Cite journal |last=Karuhanga |first=Bernadette Nambi |date=2015-01-01 |title=Evaluating implementation of strategic performance management practices in universities in Uganda |url=https://www.emerald.com/insight/content/doi/10.1108/mbe-06-2014-0017/full/html?skipTracking=true |journal=Measuring Business Excellence |volume=19 |issue=2 |pages=42–56 |doi=10.1108/MBE-06-2014-0017 |issn=1368-3047 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite journal |last1=Karuhanga |first1=Bernadette Nambi |last2=Werner |first2=Amanda |date=2013 |title=Challenges impacting performance management implementation in public universities: a case of Uganda |url=https://www.econbiz.de/Record/challenges-impacting-performance-management-implementation-in-public-universities-a-case-of-uganda-karuhanga-bernadette-nambi/10009780643 |journal=African Journal of Economic and Management Studies |volume=4 |issue=2 |pages=223–243 |doi=10.1108/AJEMS-Nov-2011-0103 |issn=2040-0705 |url-access=subscription}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Nambi Bernadette {{!}} Makerere University |url=https://mak.academia.edu/NambiBernadette |access-date=2025-04-03 |website=mak.academia.edu}}</ref>
* Okwekenenya okussa mu nkola enkola z’okuddukanya emirimu mu ngeri ey’obukodyo mu yunivasite mu Uganda.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=May 2015 |title=Evaluating_implementation_of_strategic_performance_management_practices_in_universities_in_Uganda |url=https://www.researchgate.net/publication/277916273 |access-date=3 April 2025 |website=ResearchGate}}</ref>
* Enkola y’okuddukanya emirimu mu yunivasite mu Uganda.<ref>{{Cite book |last=Karuhanga |first=Bernadette Nambi |date=2012 |title=A Performance Management Model for Universities in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=HVpEMwEACAAJ |publisher=Nelson Mandela Metropolitan University |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Dorothy_Kisaka|Dorothy Kisaka]]
* [[:en:Joy_Kwesiga|Essanyu Kwesiga]]
* [[:en:Sharifah_Buzeki|Sharifah Buzeki]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
dkp6a88gmf7kgcx3yvqcag6l1jf1jsi
48354
48344
2026-04-29T11:34:53Z
Lillylove256
10862
48354
wikitext
text/x-wiki
'''Bernadette Nambi''' amanyiddwa nga '''Bernadette Nambi Karuhanga''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] [[:en:Educationist|munnabyanjigiriza]],[[:en:Research|munoonyereza]].<ref name=":0">{{Cite journal |date=1 April 2021 |title=ACa-journal-4 |url=https://acuass.org/wp-content/uploads/2021/10/ACa-journal-4.pdf |journal=African Curriculum Association Journal |volume=1 |issue=1}}</ref> Y'akola nga dayirekita w'ekitongole ekya National Curriculum Development Centre.<ref>{{Cite web |date=2020-02-13 |title=MPs pretending about New Lower Secondary School Curriculum – NCDC |url=https://www.independent.co.ug/mps-pretending-about-new-lower-secondary-school-curriculum-ncdc/ |access-date=2025-04-03 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Teachers Welcome Revised Curriculum |url=https://ugandaradionetwork.net/story/teachers-welcome-revised-curriculum?districtId=553 |access-date=2025-04-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2020-05-12 |title=Education Ministry cautions against sale of self-study materials |url=https://www.independent.co.ug/education-ministry-cautions-against-sale-of-self-study-materials/ |access-date=2025-04-03 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nambi yali ku kakiiko akakulu akakola emirimu egy’enjawulo (central [[:en:Ad_hoc|ad hoc]] regularities and malpractices) (okukyusa obubonero) ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] akaanoonyereza ku bubbi bw’ebigezo mu 2014.<ref>{{Cite web |date=2018-06-11 |title=Makerere summons 332 former students over exam malpractice |url=https://observer.ug/news/makerere-summons-332-former-students-over-exam-malpractice/ |access-date=2025-04-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> [[:en:External_examiner|Mutegesi wa bigezo ow’ebweru]] eri abayizi ba [[:en:Master's_degree|Masters]] ne [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] ku [[:en:Nelson_Mandela_University|Nelson Mandela Metropolitan University]] (South Africa), North Western University ([[:en:South_Africa|South Africa]]) ne [[:en:Nkumba_University|Nkumba University]] ([[:en:Uganda|Uganda)]]. Alina obumanyirivu bwa myaka egisukka mu 20 mu kutegeka [[:en:Curriculum_design|n'okukulaakulanya ensoma]] ku mitendera gyonna [[:en:Curriculum_development|egy'ebyenjigiriza]]. Abadde alambika abayizi ba yunivasite abasoba mu 100 mu [[:en:Research|kunoonyereza]], era ye mulabirizi wa [[:en:African_Journal_of_Economic_and_Management_Studies|African Journal of Economic and Management Studies]].<ref name=":0" />
Y'omu ku bantu 19 abaalondebwa [[:en:Public_Service_Commission|akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] ku kifo ky'omumyuka w'akulira ekitongole kya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]],<ref>{{Cite web |last=Namatovu |first=Jackie |date=2024-11-07 |title=Full List: 19 Candidates Shortlisted for KCCA Deputy ED |url=https://chimpreports.com/full-list-19-candidates-shortlisted-for-kcca-deputy-ed/ |access-date=2025-04-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> ekyawangulwa Benon Moses Kigenyi.<ref>{{Cite web |date=2025-01-08 |title=Buzeki Takes the Helm as New KCCA Executive Director |url=https://www.kcca.go.ug/news/911/buzeki-takes-the-helm-as-new-kcca-executive-director |access-date=2025-04-03 |website=Kampala Capital City Authority |language=en}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
* Challenges impacting performance management implementation in public universities.<ref>{{Cite journal |last=Karuhanga |first=Bernadette Nambi |date=2015-01-01 |title=Evaluating implementation of strategic performance management practices in universities in Uganda |url=https://www.emerald.com/insight/content/doi/10.1108/mbe-06-2014-0017/full/html?skipTracking=true |journal=Measuring Business Excellence |volume=19 |issue=2 |pages=42–56 |doi=10.1108/MBE-06-2014-0017 |issn=1368-3047 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite journal |last1=Karuhanga |first1=Bernadette Nambi |last2=Werner |first2=Amanda |date=2013 |title=Challenges impacting performance management implementation in public universities: a case of Uganda |url=https://www.econbiz.de/Record/challenges-impacting-performance-management-implementation-in-public-universities-a-case-of-uganda-karuhanga-bernadette-nambi/10009780643 |journal=African Journal of Economic and Management Studies |volume=4 |issue=2 |pages=223–243 |doi=10.1108/AJEMS-Nov-2011-0103 |issn=2040-0705 |url-access=subscription}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Nambi Bernadette {{!}} Makerere University |url=https://mak.academia.edu/NambiBernadette |access-date=2025-04-03 |website=mak.academia.edu}}</ref>
* Evaluating implementation of startegic performance managemnet practices in universities in Uganda.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=May 2015 |title=Evaluating_implementation_of_strategic_performance_management_practices_in_universities_in_Uganda |url=https://www.researchgate.net/publication/277916273 |access-date=3 April 2025 |website=ResearchGate}}</ref>
* A Performance Management Model for Universities in Uganda.<ref>{{Cite book |last=Karuhanga |first=Bernadette Nambi |date=2012 |title=A Performance Management Model for Universities in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=HVpEMwEACAAJ |publisher=Nelson Mandela Metropolitan University |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Dorothy_Kisaka|Dorothy Kisaka]]
* [[:en:Joy_Kwesiga|Essanyu Kwesiga]]
* [[:en:Sharifah_Buzeki|Sharifah Buzeki]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
ke74agr45vbvrkwb0wjll47u15t5ovy
Suzie Muwanga
0
13105
48345
2026-04-29T08:28:01Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1308926299|Suzie Muwanga]]"
48345
wikitext
text/x-wiki
'''Suzie Nansozi Muwanga''' Munnayuganda musomesa, muddukanya emirimu, munoonyereza era munnabyabufuzi. Ye nnankulu w’ekitongole kya Julius Nyerere Leadership Center (JNLC). Yaliko akulira ekitongole ky'ebyobufuzi n'enzirukanya y'emirimu mu [[:en:Political_science|yunivasite y'e Makerere]] . Muyizi mu Fulbright New Century Scholar (NCS). <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Three moderators confirmed for presidential debate |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere gets first female head of political science department |url=https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department |access-date=2025-04-18 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Nansozi muwala w’eyaliko pulezidenti wa Uganda omugenzi [[Paulo Muwanga|Paul Muwanga]] n’omugenzi Nalongo Kasalina Zawedde Muwanga, eyafa mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2024-04-28 |title=President Museveni Hails Legacy Of Paulo Muwanga' Wife Nalongo Zawedde Who Died Aged 92 – Uganda Update News |url=https://ugandaupdatenews.com/president-museveni-hails-legacy-of-paulo-muwanga-wife-nalongo-zawedde-who-died-aged-92/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref>
Nansozi alina diguli eyookusatu mu byobufuzi okuva mu [[:en:University_of_Toronto|yunivasite y'e Toronto]] . Alina diguli esooka mu byobufuzi ne diguli eyookubiri mu [[:en:Area_studies|Area Studies]] okuva mu [[:en:University_of_London|London University]] . Alina dipulooma mu by’enkolagana n’enkulaakulana okuva mu [[:en:International_Institute_of_Social_Studies|Institute of Social Studies]] (ISS). Alina diguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] era yafuna engule ya [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]] – African Dissertation Internship Award (ADIA) olw'okunoonyereza kwe okwa PhD okwatuumibwa " ''The Politics of Primary Education Uganda: Parent Participation and National Reforms". <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thejnlc.org/the-team/ "Our Team"]. ''Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>'' <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere gets first female head of political science department |url=https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department |access-date=2025-04-18 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department "Makerere gets first female head of political science department"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Nansozi yasomesa ku yunivasite y’e Makerere mu kitongole kya sayansi w’ebyobufuzi (Political Science) n’enzirukanya emirimu (Public Relations). Yakwasaganya pulojekiti ya UNDP ey’enfuga y’amateeka ne demokulasiya mu ssemateeka mu kitongole kino era ye nnankulu w’ekitongole kya Julius Nyerere Leadership Center (JNLC). <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thejnlc.org/the-team/ "Our Team"]. ''Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> Yategeka era n'akubiriza okukubaganya ebirowoozo kw'obwapulezidenti e Uganda mu 2016. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Three moderators confirmed for presidential debate |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 "Three moderators confirmed for presidential debate"]. ''Monitor''. 2021-02-02<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2023 |title=New Vision – Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ex-gambian-vp-in-uganda-for-nyerere-leadershi-NV_162232 |access-date=2025-04-18 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Unclear Leadership Criteria Leaves Voters Uncertain About Their Choices – Report |url=https://ugandaradionetwork.net/story/unclear-leadership-criteria-leaves-voters-uncertain-about-their-choices-report |access-date=2025-04-18 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Mmemba ku kakiiko ka ssaayansi akavunaanyizibwa ku nkulaakulana n'okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika (CODESRIA), Senegal ''.'' Yakola ng’omunoonyereza era omuwi w’amagezi mu bibiina n’ebitongole omuli; [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]], [[:en:Hewlett_Foundation|Hewlett Foundation]] ne Flora Family Foundation, Mountain View California, Bbanka y’ensi yonna, [[:en:UNICEF|UNICEF]] ne Irish Aid. <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> Mugunjuzi w'abawala abalekeddwa e mabega mu by’enjigiriza era awagira nnyo eky'okutuusa ebyenjigiriza eby’omutindo ku mitendera egy’enjawulo ng'ayita mu kitongole ki Forum for African Women Educationists (FAWE). <ref>{{Cite web |date=2024-12-18 |title=Emulate Nyerere's exemplary leadership, students told |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/emulate-nyerere-s-exemplary-leadership-students-told-4861480 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |title=Nansozi Muwanga – CODESRIA |url=https://codesria.org/nansozi-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref>
== Engule ==
* Ekitongole kya Rockefeller Foundation – African Dissertation Internship Award (ADIA). <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>
== Ebitabo ebyafulumiza ==
* Public Expenditure Governance in Uganda's Education Sector:Application of An Innovative Assessment Framework. <ref>{{Cite web |title=Research & Publications {{!}} Advocates Coalition for Development and Environment |url=https://acode-u.org/all-publications |access-date=2025-04-18 |website=acode-u.org}}</ref>
* Reviewing the Form and Substance of the 2021 Elections'''''. <ref>{{Cite web |last=JNLC |date=2025-02-05 |title=Form and Substance of the 2021 Elections in Uganda |url=https://thejnlc.org/form-and-substance-of-the-2021-elections-in-uganda/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}</ref>'''''
* The Politics of Higher Education Reform: The Case of Makerere University. <ref>{{Cite journal |last=Muwanga |first=Nansozi K. |date=2004 |title=The Politics of Higher Education Reform: The Case of Makerere University |url=https://www.ajol.info/index.php/ajps/article/view/27359 |journal=African Journal of Political Science |language=en |volume=9 |issue=1 |pages=51–70 |doi=10.4314/ajps.v9i1.27359 |issn=1027-0353 |url-access=subscription |doi-access=free}}</ref>
* Owning Our Urban Future: The Case of Kampala City. <ref name=":4">{{Cite web |date=April 2025 |title=Nansozi-Muwanga |url=https://www.researchgate.net/profile/Nansozi-Muwanga |website=researchgate.net}}</ref>
* Inclusion as Political Mobilisation: The Political Economy of Quality Education Initiatives In Uganda.. <ref name=":4" />
* Public Expenditure Governance in Uganda’s Education Sector: Application of an Innovative Assessment Framework. <ref>{{Cite web |date=April 2025 |title=PRS67.pdf |url=https://www.acode-u.org/uploadedFiles/PRS67.pdf |website=www.acode-u.org}}</ref>
== Soma ne ==
* [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]]
* [[Elizabeth Muwanga]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa eby'ebweru ==
* [https://fawe.org/ Forum for African Women Educationists (FAWE)]
13iimvjbw6o1357xnhj6e8pugfav906
48348
48345
2026-04-29T08:41:18Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1308926299|Suzie Muwanga]]"
48348
wikitext
text/x-wiki
'''Suzie Nansozi Muwanga''' Munnayuganda musomesa, muddukanya emirimu, munoonyereza era munnabyabufuzi. Ye nnankulu w’ekitongole kya Julius Nyerere Leadership Center (JNLC). Yaliko akulira ekitongole ky'ebyobufuzi n'enzirukanya y'emirimu mu [[:en:Political_science|yunivasite y'e Makerere]] . Muyizi mu Fulbright New Century Scholar (NCS). <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Three moderators confirmed for presidential debate |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere gets first female head of political science department |url=https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department |access-date=2025-04-18 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Nansozi muwala w’eyaliko pulezidenti wa Uganda omugenzi [[Paulo Muwanga|Paul Muwanga]] n’omugenzi Nalongo Kasalina Zawedde Muwanga, eyafa mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2024-04-28 |title=President Museveni Hails Legacy Of Paulo Muwanga' Wife Nalongo Zawedde Who Died Aged 92 – Uganda Update News |url=https://ugandaupdatenews.com/president-museveni-hails-legacy-of-paulo-muwanga-wife-nalongo-zawedde-who-died-aged-92/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref>
Nansozi alina diguli eyookusatu mu byobufuzi okuva mu [[:en:University_of_Toronto|yunivasite y'e Toronto]] . Alina diguli esooka mu byobufuzi ne diguli eyookubiri mu [[:en:Area_studies|Area Studies]] okuva mu [[:en:University_of_London|London University]] . Alina dipulooma mu by’enkolagana n’enkulaakulana okuva mu [[:en:International_Institute_of_Social_Studies|Institute of Social Studies]] (ISS). Alina diguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] era yafuna engule ya [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]] – African Dissertation Internship Award (ADIA) olw'okunoonyereza kwe okwa PhD kweyatuuma " ''The Politics of Primary Education Uganda: Parent Participation and National Reforms". <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thejnlc.org/the-team/ "Our Team"]. ''Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>'' <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere gets first female head of political science department |url=https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department |access-date=2025-04-18 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department "Makerere gets first female head of political science department"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Nansozi yasomesa ku yunivasite y’e Makerere mu kitongole kya sayansi w’ebyobufuzi (Political Science) n’enzirukanya emirimu (Public Relations). Yakwasaganya pulojekiti ya UNDP ey’enfuga y’amateeka ne demokulasiya mu kitongole kino era ye nnankulu w’ekitongole kya Julius Nyerere Leadership Center (JNLC). <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thejnlc.org/the-team/ "Our Team"]. ''Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> Yategeka era n'akubiriza okukubaganya ebirowoozo kw'obwapulezidenti e Uganda mu 2016. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Three moderators confirmed for presidential debate |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 "Three moderators confirmed for presidential debate"]. ''Monitor''. 2021-02-02<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2023 |title=New Vision – Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ex-gambian-vp-in-uganda-for-nyerere-leadershi-NV_162232 |access-date=2025-04-18 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Unclear Leadership Criteria Leaves Voters Uncertain About Their Choices – Report |url=https://ugandaradionetwork.net/story/unclear-leadership-criteria-leaves-voters-uncertain-about-their-choices-report |access-date=2025-04-18 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Mmemba ku kakiiko ka ssaayansi akavunaanyizibwa ku nkulaakulana n'okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika (CODESRIA), Senegal ''.'' Yakolako ng’omunoonyereza era omuwi w’amagezi mu bibiina n’ebitongole omuli; [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]], [[:en:Hewlett_Foundation|Hewlett Foundation]] ne Flora Family Foundation, Mountain View California, Bbanka y’ensi yonna, [[:en:UNICEF|UNICEF]] ne Irish Aid. <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> Mugunjuzi w'abawala abalekeddwa e mabega mu by’enjigiriza era awagira nnyo eky'okutuusa ebyenjigiriza eby’omutindo ku mitendera egy’enjawulo ng'ayita mu kitongole ki Forum for African Women Educationists (FAWE). <ref>{{Cite web |date=2024-12-18 |title=Emulate Nyerere's exemplary leadership, students told |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/emulate-nyerere-s-exemplary-leadership-students-told-4861480 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |title=Nansozi Muwanga – CODESRIA |url=https://codesria.org/nansozi-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref>
== Engule ==
* Ekitongole kya Rockefeller Foundation – African Dissertation Internship Award (ADIA). <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>
== Ebitabo ebyafulumiza ==
* Public Expenditure Governance in Uganda's Education Sector:Application of An Innovative Assessment Framework. <ref>{{Cite web |title=Research & Publications {{!}} Advocates Coalition for Development and Environment |url=https://acode-u.org/all-publications |access-date=2025-04-18 |website=acode-u.org}}</ref>
* Reviewing the Form and Substance of the 2021 Elections'''''. <ref>{{Cite web |last=JNLC |date=2025-02-05 |title=Form and Substance of the 2021 Elections in Uganda |url=https://thejnlc.org/form-and-substance-of-the-2021-elections-in-uganda/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}</ref>'''''
* The Politics of Higher Education Reform: The Case of Makerere University. <ref>{{Cite journal |last=Muwanga |first=Nansozi K. |date=2004 |title=The Politics of Higher Education Reform: The Case of Makerere University |url=https://www.ajol.info/index.php/ajps/article/view/27359 |journal=African Journal of Political Science |language=en |volume=9 |issue=1 |pages=51–70 |doi=10.4314/ajps.v9i1.27359 |issn=1027-0353 |url-access=subscription |doi-access=free}}</ref>
* Owning Our Urban Future: The Case of Kampala City. <ref name=":4">{{Cite web |date=April 2025 |title=Nansozi-Muwanga |url=https://www.researchgate.net/profile/Nansozi-Muwanga |website=researchgate.net}}</ref>
* Inclusion as Political Mobilisation: The Political Economy of Quality Education Initiatives In Uganda.. <ref name=":4" />
* Public Expenditure Governance in Uganda’s Education Sector: Application of an Innovative Assessment Framework. <ref>{{Cite web |date=April 2025 |title=PRS67.pdf |url=https://www.acode-u.org/uploadedFiles/PRS67.pdf |website=www.acode-u.org}}</ref>
== Soma ne ==
* [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]]
* [[Elizabeth Muwanga]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa eby'ebweru ==
* [https://fawe.org/ Forum for African Women Educationists (FAWE)]
hjrvgpakyrj0q2f1pmpx1xpafs84rhu
Musa Kizza Musaazi
0
13106
48346
2026-04-29T08:30:39Z
Rtr PK
11024
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350915787|Moses Kizza Musaazi]]"
48346
wikitext
text/x-wiki
'''Moses Kizza Musaazi''' yali [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], [[:en:Engineer|yinginiya]], [[:en:Invention|omuyiiya]], era nga musomesa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-11 |title=Makerere’s Dr Musaazi praised for inventions |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-s-dr-musaazi-praised-for-inventions--1779252 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali amanyiddwa nnyo okukola ''MakaPads'', paadi ey’obuyonjo ey’ebbeeyi entono eyakolebwa okusinga okuva mu bitoogo n’empapula ezididdwamu okukozesebwa. <ref>{{Cite web |title=In Memoriam: Dr. Moses Kizza Musaazi {{!}} U-M LSA African Studies Center |url=https://ii.umich.edu/asc/news-events/news/search-news/in-memoriam-musaazi.html |access-date=2026-02-26 |website=ii.umich.edu |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=A tribute to the late Dr Moses Kizza Musaazi |url=https://africaprize.raeng.org.uk/news-archive/news-2019/a-tribute-to-the-late-dr-moses-kizza-musaazi/ |access-date=2026-02-26 |website=africaprize.raeng.org.uk |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2022-10-11 |title=UG@60: UG@60: Locally made pads made huge impact |url=https://www.newvision.co.ug/category/Independence/ug60-locally-made-pads-made-huge-impact-NV_144917_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Moses yalondebwa okuba Tutorial Fellow mu kitongole kya Tekinologiya mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]] nga 25 Ogwokuna 1975. Nga wayiseewo akaseera katono, mu 1975, yeewandiisa mu kkoosi ey’omwaka gumu mu [[:en:Control_system|Control Systems]] mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] wansi wa sikaala ya Africa Educational Trust okuva mu Gwokkumi 1976 okutuuka mu Gwokkumi 1977. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-11 |title=Makerere’s Dr Musaazi praised for inventions |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-s-dr-musaazi-praised-for-inventions--1779252 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-s-dr-musaazi-praised-for-inventions--1779252 "Makerere's Dr Musaazi praised for inventions"]. ''Monitor''. 2021-01-11<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-26</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Wamai |first=Mark |date=2018-09-19 |title=Vice Chancellor’s Tribute to The Late Dr. Moses Kizza Musaazi |url=https://news.mak.ac.ug/2018/09/vice-chancellors-tribute-to-the-late-dr-moses-kizza-musaazi/ |access-date=2026-02-26 |website=Makerere University News |language=en-US}}</ref> Yaweebwa diguli eyookubiri eya Master of Science okuva mu [[:en:University_of_London|University of London]] nga 25 Ogwolubereberye 1978 oluvannyuma lw’okumaliriza pulogulaamu eno. Oluvannyuma Moses yafuna sikaala [[:en:UNESCO|ya UNESCO]] okwongera okunoonyereza mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]], ekyamuviirako okufuna diguli eyookubiri mu by’obufirosoofo ne diguli eyookusatu, gye yamaliriza mu 1985. Oluvannyuma lw’emisomo gye, yaddayo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okweyongerayo n'okusomesa. <ref name=":1" />
== Omulimu ==
Moses yali musomesa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] ng’omusomesa wa bayinginiya ng’emirimu gye egy’obusomesa gyali gisinga kukwata ku tekinologiya asaanira n’okugonjoola ensonga za ba yinginiya mu nkola ezitegekeddwa okukola ku kusoomoozebwa kw’embeera z’abantu n’ebyenfuna mu kitundu. <ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2022-10-11 |title=UG@60: UG@60: Locally made pads made huge impact |url=https://www.newvision.co.ug/category/Independence/ug60-locally-made-pads-made-huge-impact-NV_144917_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter2022">Reporter, NewVision (2022-10-11). [https://www.newvision.co.ug/category/Independence/ug60-locally-made-pads-made-huge-impact-NV_144917_022026 "UG@60: UG@60: Locally made pads made huge impact"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-26</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Upland rice lights up Wakiso family |url=https://www.newvision.co.ug/news/1130485/upland-rice-lights-wakiso-family |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref> Era yaliko akulira Technology for Tomorrow Limited e Kawempe mu Kampala. <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |title=MakaPads Inventor Prof. Moses Musaazi is Dead : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/makerere-professor-who-invented-papyrus-sanitary-pad-is-dead |access-date=2026-02-26 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Engule n’okusiimibwa ==
* Mu 2006, Dr. Musaazi yafuna engule ya Pulezidenti ey’obuyiiya mu bya ssaayansi mu Uganda olw’okunoonyereza kwe yakola ne birungi ebyavaamu. <ref name=":1">{{Cite web |last=Wamai |first=Mark |date=2018-09-19 |title=Vice Chancellor’s Tribute to The Late Dr. Moses Kizza Musaazi |url=https://news.mak.ac.ug/2018/09/vice-chancellors-tribute-to-the-late-dr-moses-kizza-musaazi/ |access-date=2026-02-26 |website=Makerere University News |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWamai2018">Wamai, Mark (2018-09-19). [https://news.mak.ac.ug/2018/09/vice-chancellors-tribute-to-the-late-dr-moses-kizza-musaazi/ "Vice Chancellor's Tribute to The Late Dr. Moses Kizza Musaazi"]. ''Makerere University News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-26</span></span>.</cite></ref> Era yawangula engule ya Mashariki Innovations in Local Government Award Program (MILGAP) eyategekebwa ekitongole kya UN‐Habitat omwaka ogwo. <ref name=":1" />
* Mu 2012, yaweebwa ssente za African Initiative Grant ezibalirirwamu emitwalo gya CAD 10 olw’omulimu gwe yakola ku tekinologiya akolerwa wano. <ref name=":1" />
* Obuyiiya bwe obwa MakaPads bwawangudde ekirabo ekyokubiri (€30,000) ku bantu abawa amaanyi. Engule eyategekebwa kkampuni ya Siemens Stiftung mu 2013, empaka z’ensi yonna eza tekinologiya ow’omugaso akola ku byetaago ebisookerwako. <ref>{{Cite web |title=Three Winners Selected for Siemens Stiftung’s “empowering people. Award”; Outstanding Inventions Address Basic Needs in the Developing World |url=https://www.prweb.com/releases/three_winners_selected_for_siemens_stiftung_s_empowering_people_award_outstanding_inventions_address_basic_needs_in_the_developing_world/prweb11286492.htm |access-date=2026-02-26 |website=www.prweb.com |language=en}}</ref>
* Mu 2015, yalondebwa ekitongole kya [[:en:Royal_Academy_of_Engineering|Royal Academy of Engineering]] ng’omulamuzi w’ekirabo kya Africa Prize for Engineering Innovation ekyasooka, ng’asiima obukugu bwe mu buyiiya. <ref name=":1" />
== Okufa ==
Dr. Moses yafa nga 18 Ogwomwenda 2018. Yafa kookolo w’amawuggwe era n’afiira mu ddwaaliro ly’abasawo e Sseguku mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu Uganda, oluvannyuma lw’okugwa awaka mu ntandikwa y’olunaku olwo. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-11 |title=Makerere’s Dr Musaazi praised for inventions |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-s-dr-musaazi-praised-for-inventions--1779252 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-s-dr-musaazi-praised-for-inventions--1779252 "Makerere's Dr Musaazi praised for inventions"]. ''Monitor''. 2021-01-11<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-26</span></span>.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
jbxs9roshzhum33dzxr4rhtxyy6j6cp
George Lugalambi
0
13107
48347
2026-04-29T08:40:24Z
Rtr PK
11024
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1341822318|George Lugalambi]]"
48347
wikitext
text/x-wiki
'''George Lugalambi''' mukugu mu nkulakulanya y'emikutu gy’amawulire era nga munoonyereza, era nga yakulira e kitongole kya African Center for Media Excellence (ACME). <ref name=":5">{{Cite web |date=2011-10-11 |title=ACME secretariat |url=https://acme-ug.org/about-acme/acme-secretariat/ |access-date=2023-12-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=15 May 2023 |title=Lugalambi installed Rotary Muyenga Tank-Hill president |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_160383 |access-date=2023-12-23 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-02-27 |title=Journalists Tipped on Gender Responsive, Conflict Sensitive Reporting |url=https://chimpreports.com/journalists-tipped-on-gender-responsive-conflict-sensitive-reporting/ |access-date=2023-12-23 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=ACME and SEATINI Uganda Partner to Enhance Media Coverage of Trade and Development Issues |url=https://seatiniuganda.org/acme-and-seatini-uganda-partner-to-enhance-media-coverage-of-trade-and-development-issuestest-blog/ |access-date=2023-12-23 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Lugalambi is new Executive Director ACME |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_135330 |access-date=2023-12-23 |website=Bukedde |language=en}}</ref> Yalondebwa ku kifo kino mu Gwomusaanvu 2022, ng’adda mu bigere bya Peter Mwesige.
== Okusoma ==
Lugalambi alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|diguli eyookusatu mu by’obufirosoofo]] (PhD) mu by’empuliziganya okuva mu [[:en:University_of_South_Africa|yunivasite y’e South Africa]], gye yafunira diguli ye ey’okusatu mu by’amawulire n’empuliziganya mu 2006. <ref name=":5">{{Cite web |date=2011-10-11 |title=ACME secretariat |url=https://acme-ug.org/about-acme/acme-secretariat/ |access-date=2023-12-23 |website=African Centre for Media Excellence}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://acme-ug.org/about-acme/acme-secretariat/ "ACME secretariat"]. ''African Centre for Media Excellence''. 2011-10-11<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-12-23</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |title=Dr. George Lugalambi Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/dr-george-lugalambi/ |access-date=2023-12-23 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |date=2021-02-01 |title=Tracing Makerere's journalism journey |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/tracing-makerere-s-journalism-journey-1850062 |access-date=2023-12-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Lugalambi yali munnamawulire era omuwandiisi wamawulire mu lupapula lwa ''The Crusader'' . <ref name=":2">{{Cite web |title=George Lugalambi's schedule for 10th Global Investigative Journalism Conference |url=https://gijc17.sched.com/speaker/glugalambi |access-date=2023-12-23 |website=gijc17.sched.com}}</ref> Era ali ku kakiiko k’abalamuzi mu mpaka za Uganda National Journalism Awards. <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |last=murami |date=2023-08-31 |title=Parliament recognised at the 2023 Journalism Awards |url=https://www.parliament.go.ug/news/6902/parliament-recognised-2023-journalism-awards |access-date=2023-12-23 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
Mu 1993, oluvannyuma lw’okutikkirwa, Lugalambi yatandika okusomesa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] . Oluvannyuma yakuzibwa n’afuuka [[:en:Senior_lecturer|omusomesa omukulu]] mu 2007 oluvannyuma lw’okufuna diguli eyookusatu mu 2006. <ref name=":4">{{Cite web |date=2021-02-01 |title=Tracing Makerere's journalism journey |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/tracing-makerere-s-journalism-journey-1850062 |access-date=2023-12-23 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/tracing-makerere-s-journalism-journey-1850062 "Tracing Makerere's journalism journey"]. ''Monitor''. 2021-02-01<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-12-23</span></span>.</cite></ref> Wakati wa 2008 ne 2011, yali akulira ekitongole ky’amawulire n’empuliziganya mu yunivasite eno. <ref name=":2">{{Cite web |title=George Lugalambi's schedule for 10th Global Investigative Journalism Conference |url=https://gijc17.sched.com/speaker/glugalambi |access-date=2023-12-23 |website=gijc17.sched.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://gijc17.sched.com/speaker/glugalambi "George Lugalambi's schedule for 10th Global Investigative Journalism Conference"]. ''gijc17.sched.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-12-23</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=15 May 2023 |title=Lugalambi installed Rotary Muyenga Tank-Hill president |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_160383 |access-date=2023-12-23 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_160383 "Lugalambi installed Rotary Muyenga Tank-Hill president"]. ''New Vision''. 15 May 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-12-23</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Public Broadcasting in Africa Series: Uganda |url=https://www.africanbookscollective.com/books/public-broadcasting-in-africa-series-uganda |access-date=2023-12-23 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref>
Okuva mu makkati ga 2011 okutuuka ku ntandikwa ya 2017, ye yali akulira enteekateeka y’okutumbula obusobozi n’okunyweza okulondoola kw’emikutu gy’amawulire ku bitundu by’okusima amafuta, ggaasi, n’eby’okusima eby’obugagga eby’omu ttaka mu [[:en:Natural_Resource_Governance_Institute|kitongole ekifuga eby’obugagga eby’omu ttaka ekya Natural Resource Governance Institute]] . <ref name=":2">{{Cite web |title=George Lugalambi's schedule for 10th Global Investigative Journalism Conference |url=https://gijc17.sched.com/speaker/glugalambi |access-date=2023-12-23 |website=gijc17.sched.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://gijc17.sched.com/speaker/glugalambi "George Lugalambi's schedule for 10th Global Investigative Journalism Conference"]. ''gijc17.sched.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-12-23</span></span>.</cite></ref> Yawaayo mu kibiina kya ''Global Muckrakers'' mu 2014 era n'akolagana ne ''Africa Muckraking'' mu 2017. <ref name=":2" /> Mu 2023, yalondebwa okuba pulezidenti omuggya owa [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] [[:en:Muyenga|Muyenga]] Tank Hill. <ref name=":0">{{Cite web |date=15 May 2023 |title=Lugalambi installed Rotary Muyenga Tank-Hill president |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_160383 |access-date=2023-12-23 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_160383 "Lugalambi installed Rotary Muyenga Tank-Hill president"]. ''New Vision''. 15 May 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-12-23</span></span>.</cite></ref> Lugalambi era akwasaganya ekibiina ekikola ku by'amawulire ekya Uganda Media Sector Working Group (UMSWG) ekyatandikibwawo mu 2022. <ref name=":1" />
Lugalambi amaze emyaka egiwerako ng’omulamuzi ku kakiiko k’abalamuzi mu mpaka za Uganda National Journalism Awards. <ref name=":6">{{Cite web |last=Admin |first=ACME |date=2023-06-01 |title=Uganda National Journalism Awards 2023 open for entries |url=https://acme-ug.org/2023/06/01/uganda-national-journalism-awards-2023-open-for-entries/ |access-date=2023-12-24 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 November 2022 |title=Uganda National Journalism Awards back |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_148586 |access-date=2023-12-24 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Emisango gy’obumenyi bw’amateeka ==
Bwe yali akola mu ''The Crusader'', yakwatibwa n’aggalirwa ekiro ku Poliisi ya Kampala Central nga 17 Ogwokkuminebiri 1998. <ref name=":3">{{Cite web |date=1998-12-18 |title=Journalist arrested and charged with "promoting sectarianism" |url=https://ifex.org/journalist-arrested-and-charged-with-promoting-sectarianism/ |access-date=2023-12-23 |website=IFEX |language=en-US}}</ref> Yavunaanibwa mu maaso g’omulamuzi Jane Alividza mu kkooti ya Kampala ''okutumbula obusosoze mu bibiina ekikontana'' n’akawayiro 42 a (i) (d) ak’etteeka ly’ebibonerezo nga bwe lyakyusibwa mu Statute 9 of 1988. <ref name=":3" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
mxbc5wc56mlfmfh6a500vpcuyaumson