Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.46.0-wmf.26 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk User:Kyaligonza JohnBosco 2 4097 48420 48413 2026-04-30T12:28:28Z ~2026-26218-46 11067 48420 wikitext text/x-wiki [[File:Matooke Plantation.JPG|thumb|This is a Matooke Plantation found in Kiruhuura District of Uganda.]] Kyaligonza JohnBosco Adyeeri musajja y'eddira Mazzi ga Kisasi. Kitaawe ye Omwami George William Kiiza Ateenyi Kyaligonza JohnBosco, musajja musaayi mutabure, Munyoro Muganda kitaawe munyoro ate nnyina mukyaala muganda ngayeddira ffumbe ngabamuyita omukyaala Nakigozi Nakku Marget ngabeera mukyaalo kyebayita Luguzi Namayumba Town council , mussaza lye Busiro. Yazaalibwa mukifo ekiyitibwa Lukuli bukulura Kalungu mussaza lyebuddu . '''<u><big>AMASOMERO GEYASOMELAMU</big></u>''' 1.Rubaga boys primary school Kampala 2.St.Athanaius Primary school Mengo ,Kampala 3.St.Edwards secondary school Bukuumi,Kibaale 4.Kisubi Mapeera secondary school,Entebbe Wakiso 5.Uganda Martyrs University Nkozi. '''<u>OBUVUNANYIZIBWAABWE MUBIFO BYAKOLEDDEMU NEBYEYASOMERAMU :</u>''' # HEAD OF DEPARTMENT ICT AT.ST.BERNARDS S.S MANNYA-RAKAI # DEAN OF STUDENTS ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA-KALUNGU # PATRON SCOUTS CLUB ST. BERNARDS S.S MANNYA-RAKAI # PATRON RED CROSS CLUB ST. BERNARDS S.S MANNYA-RAKAI # TEACHER IN CHARGE DAY SCHOLARS AT. BERNARDS S.S MANNYA - RAKAI # CLASS TEACHER FROM 2018 TO DATE AT ST. BERNARDS S.S MANNYA -RAKAI # CLASS TEACHER FROM 2022 TO DATE AT ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA -KALUNGU # PATRON YCS SACRED HEART KITEREDDE S.S- KYOTERA # MEMBER DISCIPLINARY COMMITTEE AT ST. BERNARDS S.S MANNYA -RAKAI # REGIONAL CORDINATOR FOR PREFECTS AND CLUBS LEADERS GREATER MASAKA REGION # PATRON PREFECTS ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA- KALUNGU # SPEAKER BANYAKITARA ASSOCIATION AT KISUBI BROTHERS UNIVERSITY BETWEEN 2013-2014 # SPEAKER KIBEEDI INTEGRATED STUDENTS ASSOCIATION (KISA) IN 2011 # PATRON YCS KISUBI MAPEERA S.S IN 2015 # PATRON YCS SACRED HEART KITEREDDE S.S # SECTION LEADER YCS KISUBI MAPEERA S.S IN 2010 # HEAD OF DEPARTMENT ICT AT ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA # PATRON SCOUTS CLUB ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA # CLASS TEACHER S.1 FROM 2018-2022 AND S.1 FROM 2026 TO DATE AT ST.BERNARDS S.S MANNYA # CLASS TEACHER S.5 ST.ALOYSIUS GIRLS .S.S BWANDA FROM 2022 AND 2024 # NEW CURRICULUM ICT RESPONSES #TEM 1. The District Education Officer (DEO) wants to conduct an online meeting with head teachers from various secondary schools in the district to discuss the integration of ICT in teaching and learning. The meeting will require real-time communication and sharing of presentation materials. However, most head teachers are unfamiliar with how to set up and use the required ICT tools for the meeting. As an ICT consultant, you have been asked to assist in making the meeting successful. Task: Explain to the head teachers the ICT tools they can use and how to set up and use them effectively. To make the online meeting successful, the head teachers need simple, reliable ICT tools for '''real-time communication''' and '''sharing presentation materials'''. Below is a clear guide on what tools to use and how to set them up and use them effectively. '''1. ICT Tools for the Meeting''' '''a) Video Conferencing Tools (for real-time communication)''' These allow you to see, hear, and talk to each other live: * Zoom * Google Meet * Microsoft Teams '''Recommended:''' Google Meet (easy to use, works in browser, no installation needed). '''b) Presentation & File Sharing Tools''' These help share notes, slides, and documents: * Microsoft PowerPoint * Google Slides * Google Drive '''c) Communication & Coordination Tools''' For sending links, reminders, or follow-ups: * WhatsApp * Email '''2. Basic Requirements''' Before joining the meeting, ensure you have: * A smartphone, tablet, or computer * Stable internet connection (Wi-Fi or mobile data) * Earphones or speakers * A camera (optional but recommended) '''3. How to Set Up and Join the Meeting (Example: Google Meet)''' '''Step 1: Get the Meeting Link''' * The DEO will send a meeting link via WhatsApp or email. '''Step 2: Join the Meeting''' * Click the link. * If using a phone, install the Google Meet app (if prompted). * Enter your name and click '''“Join”'''. '''Step 3: Allow Permissions''' * Allow access to your microphone and camera. '''4. How to Use the Tools During the Meeting''' '''a) Speaking and Listening''' * Turn '''microphone ON''' when speaking. * Keep it '''muted''' when not speaking to avoid noise. '''b) Using the Camera''' * Turn on your camera if possible for better interaction. '''c) Chat Feature''' * Use the chat box to ask questions or share ideas without interrupting. '''5. How to Share Presentations''' '''If You Are Presenting:''' # Open your slides (PowerPoint or Google Slides). # Click '''“Present”''' or '''“Share Screen”''' in the meeting. # Select your screen or file. # Begin explaining your slides. '''6. Tips for Effective Participation''' * Join the meeting '''10 minutes early''' to test your device. * Sit in a '''quiet place''' with minimal background noise. * Ensure your device is '''charged'''. * Have your materials ready in advance. * Speak clearly and briefly. '''7. Troubleshooting Common Problems''' * '''No sound:''' Check volume or reconnect earphones. * '''Poor connection:''' Move to a place with better network or turn off video. * '''Cannot join:''' Recheck the meeting link or restart your device. '''Conclusion''' By using simple tools like Google Meet for communication and PowerPoint or Google Slides for presentations, the meeting can run smoothly. With a little preparation and practice, all head teachers will be able to participate effectively in integrating ICT into teaching and learning. '''ITEM 2''' The local government of Z District has noticed an increase in improperly disposed ICT waste, such as old computers, mobile phones, and accessories. This has led to environmental hazards, including pollution and increased health risks. Additionally, there have been cases of identity theft from improperly discarded digital devices. The local council is seeking advice on proper ICT waste management. Task: Provide guidance on how ICT waste should be managed effectively to reduce environmental and security risks. Improper disposal of ICT equipment (e-waste) is both an environmental and a security risk. Old computers, phones, and accessories often contain hazardous materials and sensitive data. Here’s clear guidance for managing ICT waste effectively in Z District. '''1. Understand the Risks''' '''a) Environmental Risks''' ICT devices may contain toxic substances such as: * Lead, mercury, and cadmium These can cause soil and water pollution and harm human health if not handled properly. '''b) Security Risks''' Discarded devices may still contain: * Personal data (photos, emails) * Institutional records (school or government data) This can lead to identity theft and data breaches. '''2. Proper ICT Waste Management Practices''' '''a) Reduce (Minimize Waste)''' * Buy only necessary ICT equipment. * Choose durable, high-quality devices. * Maintain devices regularly to extend their lifespan. '''b) Reuse (Extend Device Life)''' * Donate working computers and phones to schools or community centers. * Reassign old devices within departments instead of discarding them. '''c) Recycle (Safe Disposal)''' * Send unusable devices to certified e-waste recycling centers. * Avoid dumping ICT waste in open areas or general garbage. Partnering with organizations like National Environment Management Authority can help identify approved recycling methods. '''3. Safe Data Disposal (Very Important)''' Before disposing of any device: '''a) Delete Data Properly''' * Perform a '''factory reset''' on phones and tablets. * Delete all files from computers. '''b) Use Data Wiping Tools''' * Use software that permanently erases data (not just deleting files). '''c) Physical Destruction (if necessary)''' * Destroy storage components like hard drives or memory cards if data is highly sensitive. '''4. Establish Collection Systems''' * Set up designated '''ICT waste collection points''' in the district. * Organize periodic e-waste collection drives. * Encourage schools and offices to return old devices to these centers. '''5. Work with Certified E-Waste Handlers''' * Partner with licensed recyclers who safely dismantle and process devices. * Avoid informal recyclers who may burn or dump materials. '''6. Create Awareness and Training''' * Educate staff and the community on: ** Dangers of improper disposal ** Safe handling of ICT waste * Use meetings, posters, and local media to spread awareness. '''7. Develop Policies and Guidelines''' * Establish district-level rules for: ** Disposal procedures ** Data protection before disposal * Ensure all institutions follow these guidelines. '''8. Encourage Manufacturer Responsibility''' * Promote “take-back programs” where companies collect old devices. * Encourage procurement from brands that support recycling. '''Conclusion''' Effective ICT waste management requires a combination of '''reducing waste, reusing equipment, recycling safely, and protecting data'''. By setting up proper systems, educating the community, and working with certified organizations, Z District can reduce environmental pollution and prevent security risks like identity theft. ITEM 3 Your uncle, a bank employee, has recently started working longer hours on a computer due to an increased workload. He has been experiencing frequent eye strain, headaches, and wrist pain. Additionally, he has been tasked with ensuring the security of customer data but is unsure of the best practices to follow. Task: Advise your uncle on how to manage his health while using a computer for long hours and provide guidelines on how he can secure sensitive customer data. Your uncle is dealing with two important issues: '''health risks from prolonged computer use''' and '''responsibility for protecting sensitive customer data'''. Both can be managed effectively with the right habits and practices. = 1. Managing Health While Using a Computer = === a) Prevent Eye Strain === Long screen time can lead to Computer Vision Syndrome. '''What to do:''' * Follow the '''20-20-20 rule''': every 20 minutes, look at something 20 feet away for 20 seconds * Adjust screen brightness to match room lighting * Keep the screen about an arm’s length away * Blink regularly to keep eyes moist === b) Reduce Headaches === Headaches are often caused by poor lighting or screen glare. '''Tips:''' * Avoid very bright or very dim lighting * Use anti-glare screens if possible * Take short breaks every hour === c) Prevent Wrist Pain === Wrist pain may be an early sign of Repetitive Strain Injury. '''Solutions:''' * Keep wrists straight while typing * Use a comfortable keyboard and mouse * Take frequent breaks to stretch your hands * Consider using a wrist rest === d) Maintain Proper Posture === * Sit upright with your back supported * Keep feet flat on the floor * Position the screen at eye level * Avoid slouching === e) Take Regular Breaks === * Stand, stretch, or walk around every 30–60 minutes * Try light exercises like stretching to relax muscles = 2. Securing Sensitive Customer Data = Working in a bank means handling highly confidential information. Here are essential data security practices: === a) Use Strong Passwords === * Create complex passwords (mix of letters, numbers, symbols) * Avoid sharing passwords with anyone * Change passwords regularly === b) Enable Two-Factor Authentication (2FA) === * Use extra verification (e.g., OTP sent to phone) for added security === c) Be Aware of Cyber Threats === Watch out for attacks like Phishing. '''Precautions:''' * Do not click suspicious links * Verify emails before responding * Avoid downloading unknown attachments === d) Secure Devices === * Lock the computer when away from the desk * Install antivirus software and keep it updated * Avoid using public or unsecured Wi-Fi for work === e) Encrypt Sensitive Data === * Use encryption tools to protect customer information * Ensure data is secure both when stored and when transmitted === f) Backup Data Regularly === * Store backups in secure locations (e.g., encrypted drives or cloud systems) * This prevents data loss in case of system failure === g) Follow Organizational Policies === * Adhere to bank security guidelines and procedures * Report any suspicious activity immediately = Conclusion = By improving his '''work habits and posture''', your uncle can reduce eye strain, headaches, and wrist pain. At the same time, following '''strong cybersecurity practices''' will help him protect customer data and avoid serious risks like fraud or data breaches. ITEM 4 The National Land Registration Bureau has introduced an online system for land title applications and tracking. Your friend wants to apply for a land title but does not know how to navigate the online platform to fill and submit the required forms. Task: Provide a step-by-step guide on how your friend can successfully apply for a land title using the online system. Here’s a clear, beginner-friendly step-by-step guide your friend can follow to apply for a land title using the online system. = Step-by-Step Guide to Apply for a Land Title Online = == 1. Get Ready (Preparation) == Before going online, your friend should have: * A valid National ID or passport * Proof of land ownership (sale agreement, allocation letter, etc.) * Scanned copies of documents (in PDF or JPG format) * A phone number and email address == 2. Open the Online Portal == * Use a web browser like Google Chrome or Mozilla Firefox * Go to the official National Land Registration Bureau website * Ensure the website is secure ('''https://''') == 3. Create an Account == * Click on '''“Register”''' or '''“Sign Up”''' * Enter personal details (name, email, phone number) * Create a strong password * Confirm registration using a code sent via SMS or email == 4. Log In to Your Account == * Enter your username/email and password * Access your dashboard (main page) == 5. Start a New Application == * Click on '''“Apply for Land Title”''' * Choose the type of application (e.g., new title, transfer, or lease) == 6. Fill in the Application Form == Enter all required details carefully: * Personal information * Land details (location, size, plot number) * Ownership information '''Important:''' Ensure all information is accurate to avoid rejection. == 7. Upload Supporting Documents == * Attach scanned copies of required documents * Ensure they are clear and readable * Use the correct file formats (PDF, JPG, PNG) == 8. Review Your Application == * Check all entries for errors * Confirm all documents are uploaded == 9. Submit the Application == * Click '''“Submit”''' * A confirmation message or reference number will be generated * Save or write down the reference number == 10. Pay Application Fees == * Follow the payment instructions provided * Use available options (mobile money, bank payment, or online payment) * Keep proof of payment (receipt or transaction ID) == 11. Track Application Status == * Log back into the system anytime * Use your reference number to check progress * Status updates may include: ** Pending ** Under review ** Approved ** Rejected == 12. Respond to Any Requests == * If corrections or additional documents are needed, upload them promptly == 13. Receive the Land Title == * Once approved, your friend will be notified * They can: ** Download a digital copy, or ** Collect the physical title from the land office = Helpful Tips = * Use a stable internet connection * Avoid using public computers (for security) * Keep login details private * Always log out after using the system == Conclusion == By following these steps—registering, filling the form, uploading documents, submitting, and tracking—your friend can successfully apply for a land title through the online system without difficulty. TEM 5 Grace has recently started working as an administrative assistant at a logistics company. One of her key responsibilities is to track employee attendance and generate monthly reports using spreadsheet software. However, Grace has never used a spreadsheet before and is unsure how to organize the data, apply basic formulas, and format the report. Additionally, she is required to send the finalized report via email to her manager every month but does not know how to attach and send files. Task: Guide Grace on how to create a simple attendance report using spreadsheet software and provide the steps she should follow to email the report to her manager. Grace doesn’t need advanced skills to get started—just a few basic spreadsheet and email steps will allow her to do her job confidently. = Part 1: Creating an Attendance Report = She can use spreadsheet software like: * Microsoft Excel * Google Sheets == Step 1: Open a New Spreadsheet == * Open Excel or Google Sheets * Click '''“New Workbook”''' or '''“Blank Sheet”''' == Step 2: Set Up the Table == In the first row, create column headings: {| class="wikitable" |'''A''' |'''B''' |'''C''' |'''D''' |'''E''' |- |Employee Name |Day 1 |Day 2 |Day 3 |Total Days Present |} You can extend columns for the whole month (Day 1 to Day 30/31). == Step 3: Enter Attendance Data == * Type employee names in column A * Use simple codes: ** '''P''' = Present ** '''A''' = Absent == Step 4: Calculate Total Attendance == To count how many days an employee was present: * Click in the “Total Days Present” cell * Enter a formula like: <code>=COUNTIF(B2:AF2,"P")</code> This counts all “P” entries in that row. == Step 5: Format the Spreadsheet == Make the report neat and readable: * Bold the headings * Adjust column widths * Use borders for the table * Highlight absences (optional) == Step 6: Save the File == * Click '''File → Save As''' * Give it a clear name, e.g., ''Attendance_Report_March.xlsx'' * Save it in an easy-to-find location (Desktop/Documents) = Part 2: Sending the Report via Email = Grace can use: * Gmail * Microsoft Outlook == Step 1: Open Email == * Log into Gmail or Outlook == Step 2: Compose a New Email == * Click '''“Compose”''' or '''“New Email”''' == Step 3: Fill in Email Details == * '''To:''' Enter manager’s email address * '''Subject:''' ''Monthly Attendance Report – [Month]'' == Step 4: Write a Simple Message == Email Subject Monthly Attendance Report Dear Manager, Please find attached the attendance report for this month. Kindly review and let me know if any changes are needed. Thank you. Best regards, Grace == Step 5: Attach the File == * Click the '''attachment (paperclip) icon''' * Select the saved spreadsheet file * Wait for it to upload == Step 6: Send the Email == * Click '''“Send”''' = Helpful Tips for Grace = * Always double-check data before sending * Keep file names clear and organized * Save a backup copy of each report * Practice using formulas—it gets easier quickly == Conclusion == By learning how to '''enter data, use simple formulas like COUNTIF, format a table, and send emails with attachments''', Grace will be able to manage attendance reports efficiently and professionally. '''SENIOR FIVE EOT ONE ICT P/1 CORRECTIONS 2026''' Kyaligonza company Ltd is a company that manufactures and sells its products to customers who come on site and those who access its services online. The company has a few ICTs installed to enable them capture customer orders, capture payments, print invoices, manage sales data and business platforms. With time, some employees started experiencing sudden ICT failure including repeated booting of systems, computer freezing, “blue screen” errors, boot up failure, applications crushing as well as loss and alteration of computer files among others. These conditions caused significant disruptions and affected business continuity. Management therefor agreed to purchase new ICTs to improve operations. Your elder brother- Moses is operations manager of the company and this is one of his responsibilities. He is not familiar with ICTs and fears purchasing sub-standard equipment for the company. He has requested you for advice. '''TASK''' Prepare a detailed write up advising Moses on what ICTs to purchase to meet the business needs, practical steps to address the reported technical issues, and best practices that will ensure long term good performance of the ICTs. Here’s a structured, practical write-up you can give to Moses. It focuses on '''what to buy''', '''how to fix current problems''', and '''how to keep systems reliable long-term'''. '''Advisory Report for ICT Improvement at Kyaligonza Company Ltd''' '''1. Understanding the Current Situation''' The issues reported—system freezing, repeated rebooting, “blue screen” errors, boot failures, application crashes, and file loss—are typical signs of: * Aging or failing hardware * Malware or virus infections * Poor system maintenance * Unstable power supply * Outdated or incompatible software Before rushing into purchases, it’s important to combine '''new investments''' with '''fixing root causes'''. '''2. Recommended ICT Equipment to Purchase''' '''A. Core Hardware''' '''1. Desktop Computers (for office operations)''' Recommended specifications: * Intel Core i5 / AMD Ryzen 5 or higher * Minimum 8GB RAM (preferably 16GB) * 512GB SSD (faster and more reliable than HDD) * 19” or larger monitors '''Why:''' These will handle accounting, invoicing, and sales systems smoothly. '''2. Laptops (for management and mobility)''' * Lightweight, durable models * 8GB–16GB RAM * SSD storage * Good battery life '''Why:''' Useful for managers, remote work, and accessing online platforms. '''3. Servers (for centralized operations)''' * Dedicated server machine or cloud-based server * RAID storage (for redundancy) * Backup power support '''Why:''' To store sales data, customer records, and business applications securely in one place. '''4. Networking Equipment''' * Business-grade routers * Managed switches * Structured cabling (LAN) * Reliable Wi-Fi access points '''Why:''' Ensures stable internet and internal communication between systems. '''5. Power Backup Solutions''' * UPS (Uninterruptible Power Supply) for each critical machine * Inverter or generator for extended outages '''Why:''' Prevents sudden shutdowns that cause file corruption and hardware damage. '''6. Printers and POS Devices''' * Networked laser printers (for invoices) * Barcode scanners (if applicable) * Receipt printers '''Why:''' Improves efficiency in sales and customer service. '''B. Software Systems''' '''1. Operating Systems''' * Licensed versions of Windows or Linux '''Why:''' Avoids instability and security risks from pirated software. '''2. Business Management Software''' * Accounting software (e.g., QuickBooks or similar) * Inventory management system * Customer order management system '''Why:''' Automates operations and reduces manual errors. '''3. Security Software''' * Antivirus and anti-malware solutions * Firewall systems '''Why:''' Protects against data loss and cyber threats. '''4. Cloud Services''' * Cloud storage (e.g., Google Drive, OneDrive) * Online backup systems '''Why:''' Prevents permanent data loss and supports online operations. '''3. Practical Steps to Fix Current Technical Issues''' Before replacing everything, take these corrective actions: '''A. Diagnose Existing Systems''' * Run hardware diagnostics (RAM, hard disk health) * Check for overheating (clean dust from machines) * Scan for viruses and malware '''B. Fix Software Problems''' * Reinstall operating systems where necessary * Update all software and drivers * Remove unnecessary or corrupted programs '''C. Address Data Issues''' * Recover important files using backup tools * Establish immediate backup routines '''D. Stabilize Power Supply''' * Install UPS devices * Ensure proper grounding and surge protection '''E. Replace Only Faulty Equipment First''' Not all machines may need replacement—some can be upgraded (e.g., adding RAM or SSD). '''4. Best Practices for Long-Term Performance''' '''A. Regular Maintenance''' * Schedule system servicing every 3–6 months * Clean hardware to prevent overheating * Update software regularly '''B. Data Management''' * Daily or weekly backups * Use both local and cloud backups * Restrict unauthorized file access '''C. Security Measures''' * Install and update antivirus software * Use strong passwords and user access controls * Train staff on safe ICT usage '''D. Staff Training''' * Train employees on proper system use * Teach basic troubleshooting * Promote careful handling of equipment '''E. ICT Policy Development''' Create company policies covering: * Acceptable use of systems * Data protection rules * Maintenance schedules '''F. Hire or Consult an ICT Professional''' * Employ an IT technician or outsource support * Conduct periodic system audits '''5. Procurement Guidelines (To Avoid Substandard Equipment)''' Moses should: * Buy from '''authorized dealers or reputable suppliers''' * Request '''warranties and after-sales support''' * Compare multiple quotations before purchase * Choose '''well-known brands''' * Ensure compatibility between systems '''6. Conclusion''' Kyaligonza Company Ltd should adopt a '''balanced approach''': * Upgrade and replace outdated ICT equipment * Fix underlying technical and power issues * Implement strong maintenance and security practices This will: * Reduce system failures * Improve efficiency * Protect business data * Ensure continuity of operations k7nv605apcbg6eb4sdfydxxbtweeib0 48448 48420 2026-04-30T18:26:30Z ~2026-26218-46 11067 48448 wikitext text/x-wiki [[File:Matooke Plantation.JPG|thumb|This is a Matooke Plantation found in Kiruhuura District of Uganda.]] Kyaligonza JohnBosco Adyeeri musajja y'eddira Mazzi ga Kisasi. Kitaawe ye Omwami George William Kiiza Ateenyi Kyaligonza JohnBosco, musajja musaayi mutabure, Munyoro Muganda kitaawe munyoro ate nnyina mukyaala muganda ngayeddira ffumbe ngabamuyita omukyaala Nakigozi Nakku Marget ngabeera mukyaalo kyebayita Luguzi Namayumba Town council , mussaza lye Busiro. Yazaalibwa mukifo ekiyitibwa Lukuli bukulura Kalungu mussaza lyebuddu . '''<u><big>AMASOMERO GEYASOMELAMU</big></u>''' 1.Rubaga boys primary school Kampala 2.St.Athanaius Primary school Mengo ,Kampala 3.St.Edwards secondary school Bukuumi,Kibaale 4.Kisubi Mapeera secondary school,Entebbe Wakiso 5.Uganda Martyrs University Nkozi. '''<u>OBUVUNANYIZIBWAABWE MUBIFO BYAKOLEDDEMU NEBYEYASOMERAMU :</u>''' # HEAD OF DEPARTMENT ICT AT.ST.BERNARDS S.S MANNYA-RAKAI # DEAN OF STUDENTS ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA-KALUNGU # PATRON SCOUTS CLUB ST. BERNARDS S.S MANNYA-RAKAI # PATRON RED CROSS CLUB ST. BERNARDS S.S MANNYA-RAKAI # TEACHER IN CHARGE DAY SCHOLARS AT. BERNARDS S.S MANNYA - RAKAI # CLASS TEACHER FROM 2018 TO DATE AT ST. BERNARDS S.S MANNYA -RAKAI # CLASS TEACHER FROM 2022 TO DATE AT ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA -KALUNGU # PATRON YCS SACRED HEART KITEREDDE S.S- KYOTERA # MEMBER DISCIPLINARY COMMITTEE AT ST. BERNARDS S.S MANNYA -RAKAI # REGIONAL CORDINATOR FOR PREFECTS AND CLUBS LEADERS GREATER MASAKA REGION # PATRON PREFECTS ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA- KALUNGU # SPEAKER BANYAKITARA ASSOCIATION AT KISUBI BROTHERS UNIVERSITY BETWEEN 2013-2014 # SPEAKER KIBEEDI INTEGRATED STUDENTS ASSOCIATION (KISA) IN 2011 # PATRON YCS KISUBI MAPEERA S.S IN 2015 # PATRON YCS SACRED HEART KITEREDDE S.S # SECTION LEADER YCS KISUBI MAPEERA S.S IN 2010 # HEAD OF DEPARTMENT ICT AT ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA # PATRON SCOUTS CLUB ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA # CLASS TEACHER S.1 FROM 2018-2022 AND S.1 FROM 2026 TO DATE AT ST.BERNARDS S.S MANNYA # CLASS TEACHER S.5 ST.ALOYSIUS GIRLS .S.S BWANDA FROM 2022 AND 2024 # NEW CURRICULUM ICT RESPONSES #TEM 1. The District Education Officer (DEO) wants to conduct an online meeting with head teachers from various secondary schools in the district to discuss the integration of ICT in teaching and learning. The meeting will require real-time communication and sharing of presentation materials. However, most head teachers are unfamiliar with how to set up and use the required ICT tools for the meeting. As an ICT consultant, you have been asked to assist in making the meeting successful. Task: Explain to the head teachers the ICT tools they can use and how to set up and use them effectively. To make the online meeting successful, the head teachers need simple, reliable ICT tools for '''real-time communication''' and '''sharing presentation materials'''. Below is a clear guide on what tools to use and how to set them up and use them effectively. '''1. ICT Tools for the Meeting''' '''a) Video Conferencing Tools (for real-time communication)''' These allow you to see, hear, and talk to each other live: * Zoom * Google Meet * Microsoft Teams '''Recommended:''' Google Meet (easy to use, works in browser, no installation needed). '''b) Presentation & File Sharing Tools''' These help share notes, slides, and documents: * Microsoft PowerPoint * Google Slides * Google Drive '''c) Communication & Coordination Tools''' For sending links, reminders, or follow-ups: * WhatsApp * Email '''2. Basic Requirements''' Before joining the meeting, ensure you have: * A smartphone, tablet, or computer * Stable internet connection (Wi-Fi or mobile data) * Earphones or speakers * A camera (optional but recommended) '''3. How to Set Up and Join the Meeting (Example: Google Meet)''' '''Step 1: Get the Meeting Link''' * The DEO will send a meeting link via WhatsApp or email. '''Step 2: Join the Meeting''' * Click the link. * If using a phone, install the Google Meet app (if prompted). * Enter your name and click '''“Join”'''. '''Step 3: Allow Permissions''' * Allow access to your microphone and camera. '''4. How to Use the Tools During the Meeting''' '''a) Speaking and Listening''' * Turn '''microphone ON''' when speaking. * Keep it '''muted''' when not speaking to avoid noise. '''b) Using the Camera''' * Turn on your camera if possible for better interaction. '''c) Chat Feature''' * Use the chat box to ask questions or share ideas without interrupting. '''5. How to Share Presentations''' '''If You Are Presenting:''' # Open your slides (PowerPoint or Google Slides). # Click '''“Present”''' or '''“Share Screen”''' in the meeting. # Select your screen or file. # Begin explaining your slides. '''6. Tips for Effective Participation''' * Join the meeting '''10 minutes early''' to test your device. * Sit in a '''quiet place''' with minimal background noise. * Ensure your device is '''charged'''. * Have your materials ready in advance. * Speak clearly and briefly. '''7. Troubleshooting Common Problems''' * '''No sound:''' Check volume or reconnect earphones. * '''Poor connection:''' Move to a place with better network or turn off video. * '''Cannot join:''' Recheck the meeting link or restart your device. '''Conclusion''' By using simple tools like Google Meet for communication and PowerPoint or Google Slides for presentations, the meeting can run smoothly. With a little preparation and practice, all head teachers will be able to participate effectively in integrating ICT into teaching and learning. '''ITEM 2''' The local government of Z District has noticed an increase in improperly disposed ICT waste, such as old computers, mobile phones, and accessories. This has led to environmental hazards, including pollution and increased health risks. Additionally, there have been cases of identity theft from improperly discarded digital devices. The local council is seeking advice on proper ICT waste management. Task: Provide guidance on how ICT waste should be managed effectively to reduce environmental and security risks. Improper disposal of ICT equipment (e-waste) is both an environmental and a security risk. Old computers, phones, and accessories often contain hazardous materials and sensitive data. Here’s clear guidance for managing ICT waste effectively in Z District. '''1. Understand the Risks''' '''a) Environmental Risks''' ICT devices may contain toxic substances such as: * Lead, mercury, and cadmium These can cause soil and water pollution and harm human health if not handled properly. '''b) Security Risks''' Discarded devices may still contain: * Personal data (photos, emails) * Institutional records (school or government data) This can lead to identity theft and data breaches. '''2. Proper ICT Waste Management Practices''' '''a) Reduce (Minimize Waste)''' * Buy only necessary ICT equipment. * Choose durable, high-quality devices. * Maintain devices regularly to extend their lifespan. '''b) Reuse (Extend Device Life)''' * Donate working computers and phones to schools or community centers. * Reassign old devices within departments instead of discarding them. '''c) Recycle (Safe Disposal)''' * Send unusable devices to certified e-waste recycling centers. * Avoid dumping ICT waste in open areas or general garbage. Partnering with organizations like National Environment Management Authority can help identify approved recycling methods. '''3. Safe Data Disposal (Very Important)''' Before disposing of any device: '''a) Delete Data Properly''' * Perform a '''factory reset''' on phones and tablets. * Delete all files from computers. '''b) Use Data Wiping Tools''' * Use software that permanently erases data (not just deleting files). '''c) Physical Destruction (if necessary)''' * Destroy storage components like hard drives or memory cards if data is highly sensitive. '''4. Establish Collection Systems''' * Set up designated '''ICT waste collection points''' in the district. * Organize periodic e-waste collection drives. * Encourage schools and offices to return old devices to these centers. '''5. Work with Certified E-Waste Handlers''' * Partner with licensed recyclers who safely dismantle and process devices. * Avoid informal recyclers who may burn or dump materials. '''6. Create Awareness and Training''' * Educate staff and the community on: ** Dangers of improper disposal ** Safe handling of ICT waste * Use meetings, posters, and local media to spread awareness. '''7. Develop Policies and Guidelines''' * Establish district-level rules for: ** Disposal procedures ** Data protection before disposal * Ensure all institutions follow these guidelines. '''8. Encourage Manufacturer Responsibility''' * Promote “take-back programs” where companies collect old devices. * Encourage procurement from brands that support recycling. '''Conclusion''' Effective ICT waste management requires a combination of '''reducing waste, reusing equipment, recycling safely, and protecting data'''. By setting up proper systems, educating the community, and working with certified organizations, Z District can reduce environmental pollution and prevent security risks like identity theft. ITEM 3 Your uncle, a bank employee, has recently started working longer hours on a computer due to an increased workload. He has been experiencing frequent eye strain, headaches, and wrist pain. Additionally, he has been tasked with ensuring the security of customer data but is unsure of the best practices to follow. Task: Advise your uncle on how to manage his health while using a computer for long hours and provide guidelines on how he can secure sensitive customer data. Your uncle is dealing with two important issues: '''health risks from prolonged computer use''' and '''responsibility for protecting sensitive customer data'''. Both can be managed effectively with the right habits and practices. = 1. Managing Health While Using a Computer = === a) Prevent Eye Strain === Long screen time can lead to Computer Vision Syndrome. '''What to do:''' * Follow the '''20-20-20 rule''': every 20 minutes, look at something 20 feet away for 20 seconds * Adjust screen brightness to match room lighting * Keep the screen about an arm’s length away * Blink regularly to keep eyes moist === b) Reduce Headaches === Headaches are often caused by poor lighting or screen glare. '''Tips:''' * Avoid very bright or very dim lighting * Use anti-glare screens if possible * Take short breaks every hour === c) Prevent Wrist Pain === Wrist pain may be an early sign of Repetitive Strain Injury. '''Solutions:''' * Keep wrists straight while typing * Use a comfortable keyboard and mouse * Take frequent breaks to stretch your hands * Consider using a wrist rest === d) Maintain Proper Posture === * Sit upright with your back supported * Keep feet flat on the floor * Position the screen at eye level * Avoid slouching === e) Take Regular Breaks === * Stand, stretch, or walk around every 30–60 minutes * Try light exercises like stretching to relax muscles = 2. Securing Sensitive Customer Data = Working in a bank means handling highly confidential information. Here are essential data security practices: === a) Use Strong Passwords === * Create complex passwords (mix of letters, numbers, symbols) * Avoid sharing passwords with anyone * Change passwords regularly === b) Enable Two-Factor Authentication (2FA) === * Use extra verification (e.g., OTP sent to phone) for added security === c) Be Aware of Cyber Threats === Watch out for attacks like Phishing. '''Precautions:''' * Do not click suspicious links * Verify emails before responding * Avoid downloading unknown attachments === d) Secure Devices === * Lock the computer when away from the desk * Install antivirus software and keep it updated * Avoid using public or unsecured Wi-Fi for work === e) Encrypt Sensitive Data === * Use encryption tools to protect customer information * Ensure data is secure both when stored and when transmitted === f) Backup Data Regularly === * Store backups in secure locations (e.g., encrypted drives or cloud systems) * This prevents data loss in case of system failure === g) Follow Organizational Policies === * Adhere to bank security guidelines and procedures * Report any suspicious activity immediately = Conclusion = By improving his '''work habits and posture''', your uncle can reduce eye strain, headaches, and wrist pain. At the same time, following '''strong cybersecurity practices''' will help him protect customer data and avoid serious risks like fraud or data breaches. ITEM 4 The National Land Registration Bureau has introduced an online system for land title applications and tracking. Your friend wants to apply for a land title but does not know how to navigate the online platform to fill and submit the required forms. Task: Provide a step-by-step guide on how your friend can successfully apply for a land title using the online system. Here’s a clear, beginner-friendly step-by-step guide your friend can follow to apply for a land title using the online system. = Step-by-Step Guide to Apply for a Land Title Online = == 1. Get Ready (Preparation) == Before going online, your friend should have: * A valid National ID or passport * Proof of land ownership (sale agreement, allocation letter, etc.) * Scanned copies of documents (in PDF or JPG format) * A phone number and email address == 2. Open the Online Portal == * Use a web browser like Google Chrome or Mozilla Firefox * Go to the official National Land Registration Bureau website * Ensure the website is secure ('''https://''') == 3. Create an Account == * Click on '''“Register”''' or '''“Sign Up”''' * Enter personal details (name, email, phone number) * Create a strong password * Confirm registration using a code sent via SMS or email == 4. Log In to Your Account == * Enter your username/email and password * Access your dashboard (main page) == 5. Start a New Application == * Click on '''“Apply for Land Title”''' * Choose the type of application (e.g., new title, transfer, or lease) == 6. Fill in the Application Form == Enter all required details carefully: * Personal information * Land details (location, size, plot number) * Ownership information '''Important:''' Ensure all information is accurate to avoid rejection. == 7. Upload Supporting Documents == * Attach scanned copies of required documents * Ensure they are clear and readable * Use the correct file formats (PDF, JPG, PNG) == 8. Review Your Application == * Check all entries for errors * Confirm all documents are uploaded == 9. Submit the Application == * Click '''“Submit”''' * A confirmation message or reference number will be generated * Save or write down the reference number == 10. Pay Application Fees == * Follow the payment instructions provided * Use available options (mobile money, bank payment, or online payment) * Keep proof of payment (receipt or transaction ID) == 11. Track Application Status == * Log back into the system anytime * Use your reference number to check progress * Status updates may include: ** Pending ** Under review ** Approved ** Rejected == 12. Respond to Any Requests == * If corrections or additional documents are needed, upload them promptly == 13. Receive the Land Title == * Once approved, your friend will be notified * They can: ** Download a digital copy, or ** Collect the physical title from the land office = Helpful Tips = * Use a stable internet connection * Avoid using public computers (for security) * Keep login details private * Always log out after using the system == Conclusion == By following these steps—registering, filling the form, uploading documents, submitting, and tracking—your friend can successfully apply for a land title through the online system without difficulty. TEM 5 Grace has recently started working as an administrative assistant at a logistics company. One of her key responsibilities is to track employee attendance and generate monthly reports using spreadsheet software. However, Grace has never used a spreadsheet before and is unsure how to organize the data, apply basic formulas, and format the report. Additionally, she is required to send the finalized report via email to her manager every month but does not know how to attach and send files. Task: Guide Grace on how to create a simple attendance report using spreadsheet software and provide the steps she should follow to email the report to her manager. Grace doesn’t need advanced skills to get started—just a few basic spreadsheet and email steps will allow her to do her job confidently. = Part 1: Creating an Attendance Report = She can use spreadsheet software like: * Microsoft Excel * Google Sheets == Step 1: Open a New Spreadsheet == * Open Excel or Google Sheets * Click '''“New Workbook”''' or '''“Blank Sheet”''' == Step 2: Set Up the Table == In the first row, create column headings: {| class="wikitable" |'''A''' |'''B''' |'''C''' |'''D''' |'''E''' |- |Employee Name |Day 1 |Day 2 |Day 3 |Total Days Present |} You can extend columns for the whole month (Day 1 to Day 30/31). == Step 3: Enter Attendance Data == * Type employee names in column A * Use simple codes: ** '''P''' = Present ** '''A''' = Absent == Step 4: Calculate Total Attendance == To count how many days an employee was present: * Click in the “Total Days Present” cell * Enter a formula like: <code>=COUNTIF(B2:AF2,"P")</code> This counts all “P” entries in that row. == Step 5: Format the Spreadsheet == Make the report neat and readable: * Bold the headings * Adjust column widths * Use borders for the table * Highlight absences (optional) == Step 6: Save the File == * Click '''File → Save As''' * Give it a clear name, e.g., ''Attendance_Report_March.xlsx'' * Save it in an easy-to-find location (Desktop/Documents) = Part 2: Sending the Report via Email = Grace can use: * Gmail * Microsoft Outlook == Step 1: Open Email == * Log into Gmail or Outlook == Step 2: Compose a New Email == * Click '''“Compose”''' or '''“New Email”''' == Step 3: Fill in Email Details == * '''To:''' Enter manager’s email address * '''Subject:''' ''Monthly Attendance Report – [Month]'' == Step 4: Write a Simple Message == Email Subject Monthly Attendance Report Dear Manager, Please find attached the attendance report for this month. Kindly review and let me know if any changes are needed. Thank you. Best regards, Grace == Step 5: Attach the File == * Click the '''attachment (paperclip) icon''' * Select the saved spreadsheet file * Wait for it to upload == Step 6: Send the Email == * Click '''“Send”''' = Helpful Tips for Grace = * Always double-check data before sending * Keep file names clear and organized * Save a backup copy of each report * Practice using formulas—it gets easier quickly == Conclusion == By learning how to '''enter data, use simple formulas like COUNTIF, format a table, and send emails with attachments''', Grace will be able to manage attendance reports efficiently and professionally. '''SENIOR FIVE EOT ONE ICT P/1 CORRECTIONS 2026''' Kyaligonza company Ltd is a company that manufactures and sells its products to customers who come on site and those who access its services online. The company has a few ICTs installed to enable them capture customer orders, capture payments, print invoices, manage sales data and business platforms. With time, some employees started experiencing sudden ICT failure including repeated booting of systems, computer freezing, “blue screen” errors, boot up failure, applications crushing as well as loss and alteration of computer files among others. These conditions caused significant disruptions and affected business continuity. Management therefor agreed to purchase new ICTs to improve operations. Your elder brother- Moses is operations manager of the company and this is one of his responsibilities. He is not familiar with ICTs and fears purchasing sub-standard equipment for the company. He has requested you for advice. '''TASK''' Prepare a detailed write up advising Moses on what ICTs to purchase to meet the business needs, practical steps to address the reported technical issues, and best practices that will ensure long term good performance of the ICTs. Here’s a structured, practical write-up you can give to Moses. It focuses on '''what to buy''', '''how to fix current problems''', and '''how to keep systems reliable long-term'''. '''Advisory Report for ICT Improvement at Kyaligonza Company Ltd''' '''1. Understanding the Current Situation''' The issues reported—system freezing, repeated rebooting, “blue screen” errors, boot failures, application crashes, and file loss—are typical signs of: * Aging or failing hardware * Malware or virus infections * Poor system maintenance * Unstable power supply * Outdated or incompatible software Before rushing into purchases, it’s important to combine '''new investments''' with '''fixing root causes'''. '''2. Recommended ICT Equipment to Purchase''' '''A. Core Hardware''' '''1. Desktop Computers (for office operations)''' Recommended specifications: * Intel Core i5 / AMD Ryzen 5 or higher * Minimum 8GB RAM (preferably 16GB) * 512GB SSD (faster and more reliable than HDD) * 19” or larger monitors '''Why:''' These will handle accounting, invoicing, and sales systems smoothly. '''2. Laptops (for management and mobility)''' * Lightweight, durable models * 8GB–16GB RAM * SSD storage * Good battery life '''Why:''' Useful for managers, remote work, and accessing online platforms. '''3. Servers (for centralized operations)''' * Dedicated server machine or cloud-based server * RAID storage (for redundancy) * Backup power support '''Why:''' To store sales data, customer records, and business applications securely in one place. '''4. Networking Equipment''' * Business-grade routers * Managed switches * Structured cabling (LAN) * Reliable Wi-Fi access points '''Why:''' Ensures stable internet and internal communication between systems. '''5. Power Backup Solutions''' * UPS (Uninterruptible Power Supply) for each critical machine * Inverter or generator for extended outages '''Why:''' Prevents sudden shutdowns that cause file corruption and hardware damage. '''6. Printers and POS Devices''' * Networked laser printers (for invoices) * Barcode scanners (if applicable) * Receipt printers '''Why:''' Improves efficiency in sales and customer service. '''B. Software Systems''' '''1. Operating Systems''' * Licensed versions of Windows or Linux '''Why:''' Avoids instability and security risks from pirated software. '''2. Business Management Software''' * Accounting software (e.g., QuickBooks or similar) * Inventory management system * Customer order management system '''Why:''' Automates operations and reduces manual errors. '''3. Security Software''' * Antivirus and anti-malware solutions * Firewall systems '''Why:''' Protects against data loss and cyber threats. '''4. Cloud Services''' * Cloud storage (e.g., Google Drive, OneDrive) * Online backup systems '''Why:''' Prevents permanent data loss and supports online operations. '''3. Practical Steps to Fix Current Technical Issues''' Before replacing everything, take these corrective actions: '''A. Diagnose Existing Systems''' * Run hardware diagnostics (RAM, hard disk health) * Check for overheating (clean dust from machines) * Scan for viruses and malware '''B. Fix Software Problems''' * Reinstall operating systems where necessary * Update all software and drivers * Remove unnecessary or corrupted programs '''C. Address Data Issues''' * Recover important files using backup tools * Establish immediate backup routines '''D. Stabilize Power Supply''' * Install UPS devices * Ensure proper grounding and surge protection '''E. Replace Only Faulty Equipment First''' Not all machines may need replacement—some can be upgraded (e.g., adding RAM or SSD). '''4. Best Practices for Long-Term Performance''' '''A. Regular Maintenance''' * Schedule system servicing every 3–6 months * Clean hardware to prevent overheating * Update software regularly '''B. Data Management''' * Daily or weekly backups * Use both local and cloud backups * Restrict unauthorized file access '''C. Security Measures''' * Install and update antivirus software * Use strong passwords and user access controls * Train staff on safe ICT usage '''D. Staff Training''' * Train employees on proper system use * Teach basic troubleshooting * Promote careful handling of equipment '''E. ICT Policy Development''' Create company policies covering: * Acceptable use of systems * Data protection rules * Maintenance schedules '''F. Hire or Consult an ICT Professional''' * Employ an IT technician or outsource support * Conduct periodic system audits '''5. Procurement Guidelines (To Avoid Substandard Equipment)''' Moses should: * Buy from '''authorized dealers or reputable suppliers''' * Request '''warranties and after-sales support''' * Compare multiple quotations before purchase * Choose '''well-known brands''' * Ensure compatibility between systems '''6. Conclusion''' Kyaligonza Company Ltd should adopt a '''balanced approach''': * Upgrade and replace outdated ICT equipment * Fix underlying technical and power issues * Implement strong maintenance and security practices This will: * Reduce system failures * Improve efficiency * Protect business data * Ensure continuity of operations * '''SENIOR SIX SUB ICT S850/1 REVISION ITEMS AND RESPONSES 2026''' '''ITEM 1''' Bright Choice Supermarket operates both a physical shop and an online ordering platform. The business relies on ICT systems to manage stock records, process customer payments, print receipts, and maintain communication with suppliers. Recently, employees have reported several technical problems affecting daily operations. Some computers restart unexpectedly during transactions, printers fail to respond when connected, and some systems take too long to boot. Additionally, management suspects that the computers currently used may no longer meet the increasing workload of digital transactions and inventory management. The supermarket manager intends to upgrade the ICT systems but lacks sufficient knowledge to determine the most appropriate hardware and software to purchase. '''Task''' Prepare a detailed report advising the manager on appropriate ICT solutions to improve system performance, address existing technical challenges, and ensure efficient long-term operation. '''ITEM 2''' Bugaboo Secondary School recently established a computer laboratory to support digital learning and research activities. The laboratory is equipped with desktop computers, laptops, a projector, printers, and internet connectivity. After several weeks of use, a number of challenges have emerged, including computers failing to recognize external storage devices, inability to connect to the internet, and systems freezing during use. In addition, teachers have observed that some learners mishandle equipment such as cables, keyboards, and printers due to limited knowledge of proper ICT usage. These issues have affected the effective use of the laboratory and may impact its long-term sustainability. The school administration therefore seeks to address these challenges and improve the overall performance and management of the facility. '''Task''' Prepare a detailed proposal advising the school administration on appropriate ICT solutions to address the current challenges, improve system performance, and ensure efficient and sustainable use of the computer laboratory. '''ITEM 3''' In Kyetume Town Council, many young people frequently use smartphones and social media platforms to communicate and access information. While these technologies provide opportunities for learning and collaboration, community leaders have become concerned about the increasing cases of cyberbullying, exposure to inappropriate online content, and communication with unknown individuals through social media. Additionally, the town council intends to conduct an online meeting with education partners and share important digital documents with them. However, the council leadership lacks adequate knowledge about safe digital communication practices. You have been invited to provide guidance because of your ICT knowledge. '''Task''' Prepare a comprehensive advisory document proposing solutions to the digital communication challenges affecting the community. '''ITEM 4''' An agricultural organization has developed a mobile chatbot platform powered by Artificial Intelligence (AI) to support farmers with information about weather patterns, crop diseases, pest control, and market prices. During pilot testing, farmers reported several challenges. Some users found the chatbot commands difficult to understand, others complained that the platform asks too many questions before providing answers, and some farmers expressed concern about the safety of their personal farming data stored on the platform. The organization intends to improve the platform so that it becomes more useful, reliable, and trustworthy for farmers. '''Task''' Prepare a comprehensive proposal explaining how the AI-powered chatbot platform can be improved to better meet the needs of farmers. '''ITEM 1: REPORT – ICT UPGRADE FOR BRIGHTCHOICE SUPERMARKET''' '''1. Introduction''' BrightChoice Supermarket depends heavily on ICT systems for sales, inventory management, and communication. However, system failures such as unexpected restarts, printer malfunctions, and slow booting are affecting operations. This report recommends appropriate ICT solutions to improve performance and reliability. '''2. Identified Problems''' ** Computers restart unexpectedly during transactions ** Printers fail to respond ** Slow system boot-up ** Suspected outdated hardware unable to handle workload '''3. Recommended Hardware Solutions''' '''a) Upgrade Core Components''' ** Install computers with '''multi-core processors (Intel i5/i7 or AMD Ryzen 5/7)''' ** Increase '''RAM to at least 8GB–16GB''' ** Replace HDDs with '''SSD storage''' for faster booting and processing '''b) Power Stability''' ** Use '''Uninterruptible Power Supply (UPS)''' to prevent sudden shutdowns ** Install '''surge protectors''' to protect equipment '''c) Printer and Peripheral Upgrade''' ** Use '''network printers''' instead of USB-only printers ** Replace outdated printer drivers and cables '''d) Server System''' ** Introduce a '''centralized server''' for inventory and sales data management '''4. Recommended Software Solutions''' ** Upgrade to a '''modern operating system (Windows 10/11 or Linux LTS)''' ** Install reliable '''POS (Point of Sale) software''' ** Use '''inventory management software integrated with cloud backup''' ** Install '''antivirus and endpoint protection software''' ** Enable '''automatic updates and driver management tools''' '''5. Network Improvements''' ** Upgrade to a '''stable LAN/Wi-Fi system with a business-grade router''' ** Segment network for '''sales, administration, and guest use''' '''6. Maintenance Strategy''' ** Schedule '''regular hardware servicing''' ** Perform '''software updates monthly''' ** Implement '''data backup (cloud + external drive)''' '''7. Conclusion''' Upgrading both hardware and software will significantly improve system stability, speed, and reliability, ensuring smooth supermarket operations and better customer service. '''ITEM 2: PROPOSAL – IMPROVING BUGABOO SECONDARY SCHOOL COMPUTER LAB''' '''1. Introduction''' The school computer lab is facing technical and user-related challenges affecting learning efficiency. This proposal recommends solutions to improve performance and sustainability. '''2. Identified Challenges''' ** Computers not recognizing USB/external devices ** Internet connectivity failures ** System freezing ** Poor handling of ICT equipment by learners '''3. Technical Solutions''' '''a) Hardware & Device Issues''' ** Install or update '''USB drivers''' ** Replace faulty USB ports or motherboards where necessary ** Use '''quality external storage policies (approved devices only)''' '''b) System Performance''' ** Upgrade RAM and switch to SSD storage ** Reinstall clean operating systems (system imaging for consistency) ** Remove unnecessary startup programs '''c) Internet Connectivity''' ** Install a '''reliable broadband connection''' ** Use '''managed network switches and routers''' ** Set up '''Wi-Fi access control and bandwidth management''' '''d) Software Management''' ** Install '''licensed operating systems and educational software''' ** Use '''antivirus and firewall protection''' ** Enable automatic updates '''4. User Management & Training''' '''a) ICT Usage Policy''' ** Create rules for handling equipment ** Restrict unauthorized software installation ** Define consequences for misuse '''b) Training Programs''' ** Train learners on proper use of keyboards, cables, printers ** Teach basic ICT ethics and maintenance awareness '''c) Supervision''' ** Assign a '''lab technician or ICT teacher supervisor''' ** Monitor lab sessions closely '''5. Maintenance and Sustainability''' ** Schedule regular equipment servicing ** Keep inventory records of all devices ** Implement proper shutdown procedures ** Ensure safe cable management and labeling '''6. Conclusion''' Combining technical upgrades with user education and proper maintenance will improve lab performance and ensure long-term sustainability. '''ITEM 3: ADVISORY DOCUMENT – SAFE DIGITAL COMMUNICATION IN KYETUME TOWN COUNCIL''' '''1. Introduction''' The increased use of social media has created opportunities but also risks such as cyberbullying, exposure to harmful content, and unsafe communication. This document provides solutions and guidance for safe digital communication. '''2. Key Challenges''' ** Cyberbullying among youth ** Exposure to inappropriate content ** Interaction with strangers online ** Lack of secure digital communication practices in the council '''3. Proposed Solutions''' '''a) Digital Safety Education''' ** Conduct community ICT awareness programs ** Teach safe social media use and online etiquette ** Educate youth on cyberbullying consequences '''b) Privacy and Security Measures''' ** Encourage strong passwords and two-factor authentication ** Teach users to adjust '''privacy settings on social media platforms''' ** Avoid sharing personal information publicly '''c) Cyber bullying Prevention''' ** Establish reporting channels for victims ** Work with schools to monitor online behavior ** Promote positive digital citizenship '''d) Safe Online Communication for Council''' ** Use secure platforms (e.g., email with encryption, official Zoom/Teams accounts) ** Verify participants before meetings ** Share documents through secure cloud services with controlled access '''e) Parental and Community Involvement''' ** Parents should monitor children’s online activities ** Community leaders should enforce digital safety awareness campaigns '''4. Legal and Ethical Awareness''' ** Promote awareness of cyber laws and penalties ** Encourage responsible and respectful online communication '''5. Conclusion''' With education, proper security practices, and controlled communication systems, the community can safely benefit from digital technologies. '''ITEM 4: PROPOSAL – IMPROVING AI CHATBOT PLATFORM FOR FARMERS''' '''1. Introduction''' The AI-powered chatbot supports farmers with agricultural information but faces usability, performance, and trust issues. This proposal outlines improvements for better effectiveness. '''2. Identified Challenges''' ** Difficult chatbot commands ** Too many questions before responses ** Concerns about data safety ** Limited user-friendliness '''3. Proposed Improvements''' '''a) User Interface & Experience''' ** Introduce '''simple natural language input (e.g., “How do I treat maize pests?”)''' ** Reduce number of required steps before answers ** Use '''voice input and voice response for low-literacy users''' '''b) Language Accessibility''' ** Support '''local languages (e.g., Luganda, Runyankole, Swahili)''' ** Use simple agricultural terminology '''c) AI Performance Improvements''' ** Train chatbot with '''local farming data''' ** Improve Natural Language Processing (NLP) accuracy ** Provide faster, direct answers instead of long question sequences ** Add '''context memory for follow-up questions''' '''d) Data Security and Privacy''' ** Encrypt all user data ** Use secure cloud storage systems ** Clearly inform users how their data is used ** Allow users to opt out of data sharing '''e) Reliability and Trust''' ** Include '''human expert support fallback option''' ** Provide verified agricultural content only ** Regularly update AI models with new farming data '''f) Feedback System''' ** Allow farmers to rate answers ** Use feedback to improve chatbot responses '''4. Offline and Accessibility Features''' ** Add '''offline mode for basic advice''' ** Optimize for low-end smartphones ** Reduce data usage requirements '''5. Conclusion''' Improving usability, security, and intelligence of the chatbot will make n0yjhjcbag72z3dl7yiw753rk6hpbbt 48450 48448 2026-04-30T18:34:48Z ~2026-26218-46 11067 48450 wikitext text/x-wiki [[File:Matooke Plantation.JPG|thumb|This is a Matooke Plantation found in Kiruhuura District of Uganda.]] Kyaligonza JohnBosco Adyeeri musajja y'eddira Mazzi ga Kisasi. Kitaawe ye Omwami George William Kiiza Ateenyi Kyaligonza JohnBosco, musajja musaayi mutabure, Munyoro Muganda kitaawe munyoro ate nnyina mukyaala muganda ngayeddira ffumbe ngabamuyita omukyaala Nakigozi Nakku Marget ngabeera mukyaalo kyebayita Luguzi Namayumba Town council , mussaza lye Busiro. Yazaalibwa mukifo ekiyitibwa Lukuli bukulura Kalungu mussaza lyebuddu . '''<u><big>AMASOMERO GEYASOMELAMU</big></u>''' 1.Rubaga boys primary school Kampala 2.St.Athanaius Primary school Mengo ,Kampala 3.St.Edwards secondary school Bukuumi,Kibaale 4.Kisubi Mapeera secondary school,Entebbe Wakiso 5.Uganda Martyrs University Nkozi. '''<u>OBUVUNANYIZIBWAABWE MUBIFO BYAKOLEDDEMU NEBYEYASOMERAMU :</u>''' # HEAD OF DEPARTMENT ICT AT.ST.BERNARDS S.S MANNYA-RAKAI # DEAN OF STUDENTS ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA-KALUNGU # PATRON SCOUTS CLUB ST. BERNARDS S.S MANNYA-RAKAI # PATRON RED CROSS CLUB ST. BERNARDS S.S MANNYA-RAKAI # TEACHER IN CHARGE DAY SCHOLARS AT. BERNARDS S.S MANNYA - RAKAI # CLASS TEACHER FROM 2018 TO DATE AT ST. BERNARDS S.S MANNYA -RAKAI # CLASS TEACHER FROM 2022 TO DATE AT ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA -KALUNGU # PATRON YCS SACRED HEART KITEREDDE S.S- KYOTERA # MEMBER DISCIPLINARY COMMITTEE AT ST. BERNARDS S.S MANNYA -RAKAI # REGIONAL CORDINATOR FOR PREFECTS AND CLUBS LEADERS GREATER MASAKA REGION # PATRON PREFECTS ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA- KALUNGU # SPEAKER BANYAKITARA ASSOCIATION AT KISUBI BROTHERS UNIVERSITY BETWEEN 2013-2014 # SPEAKER KIBEEDI INTEGRATED STUDENTS ASSOCIATION (KISA) IN 2011 # PATRON YCS KISUBI MAPEERA S.S IN 2015 # PATRON YCS SACRED HEART KITEREDDE S.S # SECTION LEADER YCS KISUBI MAPEERA S.S IN 2010 # HEAD OF DEPARTMENT ICT AT ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA # PATRON SCOUTS CLUB ST. ALOYSIUS GIRLS S.S BWANDA # CLASS TEACHER S.1 FROM 2018-2022 AND S.1 FROM 2026 TO DATE AT ST.BERNARDS S.S MANNYA # CLASS TEACHER S.5 ST.ALOYSIUS GIRLS .S.S BWANDA FROM 2022 AND 2024 # NEW CURRICULUM ICT RESPONSES #TEM 1. The District Education Officer (DEO) wants to conduct an online meeting with head teachers from various secondary schools in the district to discuss the integration of ICT in teaching and learning. The meeting will require real-time communication and sharing of presentation materials. However, most head teachers are unfamiliar with how to set up and use the required ICT tools for the meeting. As an ICT consultant, you have been asked to assist in making the meeting successful. Task: Explain to the head teachers the ICT tools they can use and how to set up and use them effectively. To make the online meeting successful, the head teachers need simple, reliable ICT tools for '''real-time communication''' and '''sharing presentation materials'''. Below is a clear guide on what tools to use and how to set them up and use them effectively. '''1. ICT Tools for the Meeting''' '''a) Video Conferencing Tools (for real-time communication)''' These allow you to see, hear, and talk to each other live: * Zoom * Google Meet * Microsoft Teams '''Recommended:''' Google Meet (easy to use, works in browser, no installation needed). '''b) Presentation & File Sharing Tools''' These help share notes, slides, and documents: * Microsoft PowerPoint * Google Slides * Google Drive '''c) Communication & Coordination Tools''' For sending links, reminders, or follow-ups: * WhatsApp * Email '''2. Basic Requirements''' Before joining the meeting, ensure you have: * A smartphone, tablet, or computer * Stable internet connection (Wi-Fi or mobile data) * Earphones or speakers * A camera (optional but recommended) '''3. How to Set Up and Join the Meeting (Example: Google Meet)''' '''Step 1: Get the Meeting Link''' * The DEO will send a meeting link via WhatsApp or email. '''Step 2: Join the Meeting''' * Click the link. * If using a phone, install the Google Meet app (if prompted). * Enter your name and click '''“Join”'''. '''Step 3: Allow Permissions''' * Allow access to your microphone and camera. '''4. How to Use the Tools During the Meeting''' '''a) Speaking and Listening''' * Turn '''microphone ON''' when speaking. * Keep it '''muted''' when not speaking to avoid noise. '''b) Using the Camera''' * Turn on your camera if possible for better interaction. '''c) Chat Feature''' * Use the chat box to ask questions or share ideas without interrupting. '''5. How to Share Presentations''' '''If You Are Presenting:''' # Open your slides (PowerPoint or Google Slides). # Click '''“Present”''' or '''“Share Screen”''' in the meeting. # Select your screen or file. # Begin explaining your slides. '''6. Tips for Effective Participation''' * Join the meeting '''10 minutes early''' to test your device. * Sit in a '''quiet place''' with minimal background noise. * Ensure your device is '''charged'''. * Have your materials ready in advance. * Speak clearly and briefly. '''7. Troubleshooting Common Problems''' * '''No sound:''' Check volume or reconnect earphones. * '''Poor connection:''' Move to a place with better network or turn off video. * '''Cannot join:''' Recheck the meeting link or restart your device. '''Conclusion''' By using simple tools like Google Meet for communication and PowerPoint or Google Slides for presentations, the meeting can run smoothly. With a little preparation and practice, all head teachers will be able to participate effectively in integrating ICT into teaching and learning. '''ITEM 2''' The local government of Z District has noticed an increase in improperly disposed ICT waste, such as old computers, mobile phones, and accessories. This has led to environmental hazards, including pollution and increased health risks. Additionally, there have been cases of identity theft from improperly discarded digital devices. The local council is seeking advice on proper ICT waste management. Task: Provide guidance on how ICT waste should be managed effectively to reduce environmental and security risks. Improper disposal of ICT equipment (e-waste) is both an environmental and a security risk. Old computers, phones, and accessories often contain hazardous materials and sensitive data. Here’s clear guidance for managing ICT waste effectively in Z District. '''1. Understand the Risks''' '''a) Environmental Risks''' ICT devices may contain toxic substances such as: * Lead, mercury, and cadmium These can cause soil and water pollution and harm human health if not handled properly. '''b) Security Risks''' Discarded devices may still contain: * Personal data (photos, emails) * Institutional records (school or government data) This can lead to identity theft and data breaches. '''2. Proper ICT Waste Management Practices''' '''a) Reduce (Minimize Waste)''' * Buy only necessary ICT equipment. * Choose durable, high-quality devices. * Maintain devices regularly to extend their lifespan. '''b) Reuse (Extend Device Life)''' * Donate working computers and phones to schools or community centers. * Reassign old devices within departments instead of discarding them. '''c) Recycle (Safe Disposal)''' * Send unusable devices to certified e-waste recycling centers. * Avoid dumping ICT waste in open areas or general garbage. Partnering with organizations like National Environment Management Authority can help identify approved recycling methods. '''3. Safe Data Disposal (Very Important)''' Before disposing of any device: '''a) Delete Data Properly''' * Perform a '''factory reset''' on phones and tablets. * Delete all files from computers. '''b) Use Data Wiping Tools''' * Use software that permanently erases data (not just deleting files). '''c) Physical Destruction (if necessary)''' * Destroy storage components like hard drives or memory cards if data is highly sensitive. '''4. Establish Collection Systems''' * Set up designated '''ICT waste collection points''' in the district. * Organize periodic e-waste collection drives. * Encourage schools and offices to return old devices to these centers. '''5. Work with Certified E-Waste Handlers''' * Partner with licensed recyclers who safely dismantle and process devices. * Avoid informal recyclers who may burn or dump materials. '''6. Create Awareness and Training''' * Educate staff and the community on: ** Dangers of improper disposal ** Safe handling of ICT waste * Use meetings, posters, and local media to spread awareness. '''7. Develop Policies and Guidelines''' * Establish district-level rules for: ** Disposal procedures ** Data protection before disposal * Ensure all institutions follow these guidelines. '''8. Encourage Manufacturer Responsibility''' * Promote “take-back programs” where companies collect old devices. * Encourage procurement from brands that support recycling. '''Conclusion''' Effective ICT waste management requires a combination of '''reducing waste, reusing equipment, recycling safely, and protecting data'''. By setting up proper systems, educating the community, and working with certified organizations, Z District can reduce environmental pollution and prevent security risks like identity theft. ITEM 3 Your uncle, a bank employee, has recently started working longer hours on a computer due to an increased workload. He has been experiencing frequent eye strain, headaches, and wrist pain. Additionally, he has been tasked with ensuring the security of customer data but is unsure of the best practices to follow. Task: Advise your uncle on how to manage his health while using a computer for long hours and provide guidelines on how he can secure sensitive customer data. Your uncle is dealing with two important issues: '''health risks from prolonged computer use''' and '''responsibility for protecting sensitive customer data'''. Both can be managed effectively with the right habits and practices. = 1. Managing Health While Using a Computer = === a) Prevent Eye Strain === Long screen time can lead to Computer Vision Syndrome. '''What to do:''' * Follow the '''20-20-20 rule''': every 20 minutes, look at something 20 feet away for 20 seconds * Adjust screen brightness to match room lighting * Keep the screen about an arm’s length away * Blink regularly to keep eyes moist === b) Reduce Headaches === Headaches are often caused by poor lighting or screen glare. '''Tips:''' * Avoid very bright or very dim lighting * Use anti-glare screens if possible * Take short breaks every hour === c) Prevent Wrist Pain === Wrist pain may be an early sign of Repetitive Strain Injury. '''Solutions:''' * Keep wrists straight while typing * Use a comfortable keyboard and mouse * Take frequent breaks to stretch your hands * Consider using a wrist rest === d) Maintain Proper Posture === * Sit upright with your back supported * Keep feet flat on the floor * Position the screen at eye level * Avoid slouching === e) Take Regular Breaks === * Stand, stretch, or walk around every 30–60 minutes * Try light exercises like stretching to relax muscles = 2. Securing Sensitive Customer Data = Working in a bank means handling highly confidential information. Here are essential data security practices: === a) Use Strong Passwords === * Create complex passwords (mix of letters, numbers, symbols) * Avoid sharing passwords with anyone * Change passwords regularly === b) Enable Two-Factor Authentication (2FA) === * Use extra verification (e.g., OTP sent to phone) for added security === c) Be Aware of Cyber Threats === Watch out for attacks like Phishing. '''Precautions:''' * Do not click suspicious links * Verify emails before responding * Avoid downloading unknown attachments === d) Secure Devices === * Lock the computer when away from the desk * Install antivirus software and keep it updated * Avoid using public or unsecured Wi-Fi for work === e) Encrypt Sensitive Data === * Use encryption tools to protect customer information * Ensure data is secure both when stored and when transmitted === f) Backup Data Regularly === * Store backups in secure locations (e.g., encrypted drives or cloud systems) * This prevents data loss in case of system failure === g) Follow Organizational Policies === * Adhere to bank security guidelines and procedures * Report any suspicious activity immediately = Conclusion = By improving his '''work habits and posture''', your uncle can reduce eye strain, headaches, and wrist pain. At the same time, following '''strong cybersecurity practices''' will help him protect customer data and avoid serious risks like fraud or data breaches. ITEM 4 The National Land Registration Bureau has introduced an online system for land title applications and tracking. Your friend wants to apply for a land title but does not know how to navigate the online platform to fill and submit the required forms. Task: Provide a step-by-step guide on how your friend can successfully apply for a land title using the online system. Here’s a clear, beginner-friendly step-by-step guide your friend can follow to apply for a land title using the online system. = Step-by-Step Guide to Apply for a Land Title Online = == 1. Get Ready (Preparation) == Before going online, your friend should have: * A valid National ID or passport * Proof of land ownership (sale agreement, allocation letter, etc.) * Scanned copies of documents (in PDF or JPG format) * A phone number and email address == 2. Open the Online Portal == * Use a web browser like Google Chrome or Mozilla Firefox * Go to the official National Land Registration Bureau website * Ensure the website is secure ('''https://''') == 3. Create an Account == * Click on '''“Register”''' or '''“Sign Up”''' * Enter personal details (name, email, phone number) * Create a strong password * Confirm registration using a code sent via SMS or email == 4. Log In to Your Account == * Enter your username/email and password * Access your dashboard (main page) == 5. Start a New Application == * Click on '''“Apply for Land Title”''' * Choose the type of application (e.g., new title, transfer, or lease) == 6. Fill in the Application Form == Enter all required details carefully: * Personal information * Land details (location, size, plot number) * Ownership information '''Important:''' Ensure all information is accurate to avoid rejection. == 7. Upload Supporting Documents == * Attach scanned copies of required documents * Ensure they are clear and readable * Use the correct file formats (PDF, JPG, PNG) == 8. Review Your Application == * Check all entries for errors * Confirm all documents are uploaded == 9. Submit the Application == * Click '''“Submit”''' * A confirmation message or reference number will be generated * Save or write down the reference number == 10. Pay Application Fees == * Follow the payment instructions provided * Use available options (mobile money, bank payment, or online payment) * Keep proof of payment (receipt or transaction ID) == 11. Track Application Status == * Log back into the system anytime * Use your reference number to check progress * Status updates may include: ** Pending ** Under review ** Approved ** Rejected == 12. Respond to Any Requests == * If corrections or additional documents are needed, upload them promptly == 13. Receive the Land Title == * Once approved, your friend will be notified * They can: ** Download a digital copy, or ** Collect the physical title from the land office = Helpful Tips = * Use a stable internet connection * Avoid using public computers (for security) * Keep login details private * Always log out after using the system == Conclusion == By following these steps—registering, filling the form, uploading documents, submitting, and tracking—your friend can successfully apply for a land title through the online system without difficulty. TEM 5 Grace has recently started working as an administrative assistant at a logistics company. One of her key responsibilities is to track employee attendance and generate monthly reports using spreadsheet software. However, Grace has never used a spreadsheet before and is unsure how to organize the data, apply basic formulas, and format the report. Additionally, she is required to send the finalized report via email to her manager every month but does not know how to attach and send files. Task: Guide Grace on how to create a simple attendance report using spreadsheet software and provide the steps she should follow to email the report to her manager. Grace doesn’t need advanced skills to get started—just a few basic spreadsheet and email steps will allow her to do her job confidently. = Part 1: Creating an Attendance Report = She can use spreadsheet software like: * Microsoft Excel * Google Sheets == Step 1: Open a New Spreadsheet == * Open Excel or Google Sheets * Click '''“New Workbook”''' or '''“Blank Sheet”''' == Step 2: Set Up the Table == In the first row, create column headings: {| class="wikitable" |'''A''' |'''B''' |'''C''' |'''D''' |'''E''' |- |Employee Name |Day 1 |Day 2 |Day 3 |Total Days Present |} You can extend columns for the whole month (Day 1 to Day 30/31). == Step 3: Enter Attendance Data == * Type employee names in column A * Use simple codes: ** '''P''' = Present ** '''A''' = Absent == Step 4: Calculate Total Attendance == To count how many days an employee was present: * Click in the “Total Days Present” cell * Enter a formula like: <code>=COUNTIF(B2:AF2,"P")</code> This counts all “P” entries in that row. == Step 5: Format the Spreadsheet == Make the report neat and readable: * Bold the headings * Adjust column widths * Use borders for the table * Highlight absences (optional) == Step 6: Save the File == * Click '''File → Save As''' * Give it a clear name, e.g., ''Attendance_Report_March.xlsx'' * Save it in an easy-to-find location (Desktop/Documents) = Part 2: Sending the Report via Email = Grace can use: * Gmail * Microsoft Outlook == Step 1: Open Email == * Log into Gmail or Outlook == Step 2: Compose a New Email == * Click '''“Compose”''' or '''“New Email”''' == Step 3: Fill in Email Details == * '''To:''' Enter manager’s email address * '''Subject:''' ''Monthly Attendance Report – [Month]'' == Step 4: Write a Simple Message == Email Subject Monthly Attendance Report Dear Manager, Please find attached the attendance report for this month. Kindly review and let me know if any changes are needed. Thank you. Best regards, Grace == Step 5: Attach the File == * Click the '''attachment (paperclip) icon''' * Select the saved spreadsheet file * Wait for it to upload == Step 6: Send the Email == * Click '''“Send”''' = Helpful Tips for Grace = * Always double-check data before sending * Keep file names clear and organized * Save a backup copy of each report * Practice using formulas—it gets easier quickly == Conclusion == By learning how to '''enter data, use simple formulas like COUNTIF, format a table, and send emails with attachments''', Grace will be able to manage attendance reports efficiently and professionally. '''SENIOR FIVE EOT ONE ICT P/1 CORRECTIONS 2026''' Kyaligonza company Ltd is a company that manufactures and sells its products to customers who come on site and those who access its services online. The company has a few ICTs installed to enable them capture customer orders, capture payments, print invoices, manage sales data and business platforms. With time, some employees started experiencing sudden ICT failure including repeated booting of systems, computer freezing, “blue screen” errors, boot up failure, applications crushing as well as loss and alteration of computer files among others. These conditions caused significant disruptions and affected business continuity. Management therefor agreed to purchase new ICTs to improve operations. Your elder brother- Moses is operations manager of the company and this is one of his responsibilities. He is not familiar with ICTs and fears purchasing sub-standard equipment for the company. He has requested you for advice. '''TASK''' Prepare a detailed write up advising Moses on what ICTs to purchase to meet the business needs, practical steps to address the reported technical issues, and best practices that will ensure long term good performance of the ICTs. Here’s a structured, practical write-up you can give to Moses. It focuses on '''what to buy''', '''how to fix current problems''', and '''how to keep systems reliable long-term'''. '''Advisory Report for ICT Improvement at Kyaligonza Company Ltd''' '''1. Understanding the Current Situation''' The issues reported—system freezing, repeated rebooting, “blue screen” errors, boot failures, application crashes, and file loss—are typical signs of: * Aging or failing hardware * Malware or virus infections * Poor system maintenance * Unstable power supply * Outdated or incompatible software Before rushing into purchases, it’s important to combine '''new investments''' with '''fixing root causes'''. '''2. Recommended ICT Equipment to Purchase''' '''A. Core Hardware''' '''1. Desktop Computers (for office operations)''' Recommended specifications: * Intel Core i5 / AMD Ryzen 5 or higher * Minimum 8GB RAM (preferably 16GB) * 512GB SSD (faster and more reliable than HDD) * 19” or larger monitors '''Why:''' These will handle accounting, invoicing, and sales systems smoothly. '''2. Laptops (for management and mobility)''' * Lightweight, durable models * 8GB–16GB RAM * SSD storage * Good battery life '''Why:''' Useful for managers, remote work, and accessing online platforms. '''3. Servers (for centralized operations)''' * Dedicated server machine or cloud-based server * RAID storage (for redundancy) * Backup power support '''Why:''' To store sales data, customer records, and business applications securely in one place. '''4. Networking Equipment''' * Business-grade routers * Managed switches * Structured cabling (LAN) * Reliable Wi-Fi access points '''Why:''' Ensures stable internet and internal communication between systems. '''5. Power Backup Solutions''' * UPS (Uninterruptible Power Supply) for each critical machine * Inverter or generator for extended outages '''Why:''' Prevents sudden shutdowns that cause file corruption and hardware damage. '''6. Printers and POS Devices''' * Networked laser printers (for invoices) * Barcode scanners (if applicable) * Receipt printers '''Why:''' Improves efficiency in sales and customer service. '''B. Software Systems''' '''1. Operating Systems''' * Licensed versions of Windows or Linux '''Why:''' Avoids instability and security risks from pirated software. '''2. Business Management Software''' * Accounting software (e.g., QuickBooks or similar) * Inventory management system * Customer order management system '''Why:''' Automates operations and reduces manual errors. '''3. Security Software''' * Antivirus and anti-malware solutions * Firewall systems '''Why:''' Protects against data loss and cyber threats. '''4. Cloud Services''' * Cloud storage (e.g., Google Drive, OneDrive) * Online backup systems '''Why:''' Prevents permanent data loss and supports online operations. '''3. Practical Steps to Fix Current Technical Issues''' Before replacing everything, take these corrective actions: '''A. Diagnose Existing Systems''' * Run hardware diagnostics (RAM, hard disk health) * Check for overheating (clean dust from machines) * Scan for viruses and malware '''B. Fix Software Problems''' * Reinstall operating systems where necessary * Update all software and drivers * Remove unnecessary or corrupted programs '''C. Address Data Issues''' * Recover important files using backup tools * Establish immediate backup routines '''D. Stabilize Power Supply''' * Install UPS devices * Ensure proper grounding and surge protection '''E. Replace Only Faulty Equipment First''' Not all machines may need replacement—some can be upgraded (e.g., adding RAM or SSD). '''4. Best Practices for Long-Term Performance''' '''A. Regular Maintenance''' * Schedule system servicing every 3–6 months * Clean hardware to prevent overheating * Update software regularly '''B. Data Management''' * Daily or weekly backups * Use both local and cloud backups * Restrict unauthorized file access '''C. Security Measures''' * Install and update antivirus software * Use strong passwords and user access controls * Train staff on safe ICT usage '''D. Staff Training''' * Train employees on proper system use * Teach basic troubleshooting * Promote careful handling of equipment '''E. ICT Policy Development''' Create company policies covering: * Acceptable use of systems * Data protection rules * Maintenance schedules '''F. Hire or Consult an ICT Professional''' * Employ an IT technician or outsource support * Conduct periodic system audits '''5. Procurement Guidelines (To Avoid Substandard Equipment)''' Moses should: * Buy from '''authorized dealers or reputable suppliers''' * Request '''warranties and after-sales support''' * Compare multiple quotations before purchase * Choose '''well-known brands''' * Ensure compatibility between systems '''6. Conclusion''' Kyaligonza Company Ltd should adopt a '''balanced approach''': * Upgrade and replace outdated ICT equipment * Fix underlying technical and power issues * Implement strong maintenance and security practices This will: * Reduce system failures * Improve efficiency * Protect business data * Ensure continuity of operations * '''SENIOR SIX SUB ICT S850/1 REVISION ITEMS AND RESPONSES 2026''' * '''ITEM 1''' * Bright Choice Supermarket operates both a physical shop and an online ordering platform. The business relies on ICT systems to manage stock records, process customer payments, print receipts, and maintain communication with suppliers. Recently, employees have reported several technical problems affecting daily operations. Some computers restart unexpectedly during transactions, printers fail to respond when connected, and some systems take too long to boot. Additionally, management suspects that the computers currently used may no longer meet the increasing workload of digital transactions and inventory management. The supermarket manager intends to upgrade the ICT systems but lacks sufficient knowledge to determine the most appropriate hardware and software to purchase. * '''Task''' Prepare a detailed report advising the manager on appropriate ICT solutions to improve system performance, address existing technical challenges, and ensure efficient long-term operation. * '''ITEM 2''' * Bugaboo Secondary School recently established a computer laboratory to support digital learning and research activities. The laboratory is equipped with desktop computers, laptops, a projector, printers, and internet connectivity. After several weeks of use, a number of challenges have emerged, including computers failing to recognize external storage devices, inability to connect to the internet, and systems freezing during use. In addition, teachers have observed that some learners mishandle equipment such as cables, keyboards, and printers due to limited knowledge of proper ICT usage. These issues have affected the effective use of the laboratory and may impact its long-term sustainability. The school administration therefore seeks to address these challenges and improve the overall performance and management of the facility. * '''Task''' Prepare a detailed proposal advising the school administration on appropriate ICT solutions to address the current challenges, improve system performance, and ensure efficient and sustainable use of the computer laboratory. * '''ITEM 3''' * In Kyetume Town Council, many young people frequently use smartphones and social media platforms to communicate and access information. While these technologies provide opportunities for learning and collaboration, community leaders have become concerned about the increasing cases of cyberbullying, exposure to inappropriate online content, and communication with unknown individuals through social media. Additionally, the town council intends to conduct an online meeting with education partners and share important digital documents with them. However, the council leadership lacks adequate knowledge about safe digital communication practices. You have been invited to provide guidance because of your ICT knowledge. * '''Task''' Prepare a comprehensive advisory document proposing solutions to the digital communication challenges affecting the community. * '''ITEM 4''' * An agricultural organization has developed a mobile chatbot platform powered by Artificial Intelligence (AI) to support farmers with information about weather patterns, crop diseases, pest control, and market prices. During pilot testing, farmers reported several challenges. Some users found the chatbot commands difficult to understand, others complained that the platform asks too many questions before providing answers, and some farmers expressed concern about the safety of their personal farming data stored on the platform. The organization intends to improve the platform so that it becomes more useful, reliable, and trustworthy for farmers. '''Task''' Prepare a comprehensive proposal explaining how the AI-powered chatbot platform can be improved to better meet the needs of farmers. * '''ITEM 1: REPORT – ICT UPGRADE FOR BRIGHTCHOICE SUPERMARKET''' * '''1. Introduction''' BrightChoice Supermarket depends heavily on ICT systems for sales, inventory management, and communication. However, system failures such as unexpected restarts, printer malfunctions, and slow booting are affecting operations. This report recommends appropriate ICT solutions to improve performance and reliability. * '''2. Identified Problems''' ** Computers restart unexpectedly during transactions ** Printers fail to respond ** Slow system boot-up ** Suspected outdated hardware unable to handle workload ** '''3. Recommended Hardware Solutions''' ** '''a) Upgrade Core Components''' ** Install computers with '''multi-core processors (Intel i5/i7 or AMD Ryzen 5/7)''' ** Increase '''RAM to at least 8GB–16GB''' ** Replace HDDs with '''SSD storage''' for faster booting and processing ** '''b) Power Stability''' ** Use '''Uninterruptible Power Supply (UPS)''' to prevent sudden shutdowns ** Install '''surge protectors''' to protect equipment ** '''c) Printer and Peripheral Upgrade''' ** Use '''network printers''' instead of USB-only printers ** Replace outdated printer drivers and cables ** '''d) Server System''' ** Introduce a '''centralized server''' for inventory and sales data management ** '''4. Recommended Software Solutions''' ** Upgrade to a '''modern operating system (Windows 10/11 or Linux LTS)''' ** Install reliable '''POS (Point of Sale) software''' ** Use '''inventory management software integrated with cloud backup''' ** Install '''antivirus and endpoint protection software''' ** Enable '''automatic updates and driver management tools''' '''5. Network Improvements''' ** Upgrade to a '''stable LAN/Wi-Fi system with a business-grade router''' ** Segment network for '''sales, administration, and guest use''' '''6. Maintenance Strategy''' ** Schedule '''regular hardware servicing''' ** Perform '''software updates monthly''' ** Implement '''data backup (cloud + external drive)''' ** '''7. Conclusion''' Upgrading both hardware and software will significantly improve system stability, speed, and reliability, ensuring smooth supermarket operations and better customer service. ** '''ITEM 2:''' ** '''PROPOSAL – IMPROVING BUGABOO SECONDARY SCHOOL COMPUTER LAB''' ** '''1. Introduction''' The school computer lab is facing technical and user-related challenges affecting learning efficiency. This proposal recommends solutions to improve performance and sustainability. ** '''2. Identified Challenges''' ** Computers not recognizing USB/external devices ** Internet connectivity failures ** System freezing ** Poor handling of ICT equipment by learners ** '''3. Technical Solutions''' ** '''a) Hardware & Device Issues''' ** Install or update '''USB drivers''' ** Replace faulty USB ports or motherboards where necessary ** Use '''quality external storage policies (approved devices only)''' ** '''b) System Performance''' ** Upgrade RAM and switch to SSD storage ** Reinstall clean operating systems (system imaging for consistency) ** Remove unnecessary startup programs ** '''c) Internet Connectivity''' ** Install a '''reliable broadband connection''' ** Use '''managed network switches and routers''' ** Set up '''Wi-Fi access control and bandwidth management''' ** '''d) Software Management''' ** Install '''licensed operating systems and educational software''' ** Use '''antivirus and firewall protection''' ** Enable automatic updates ** '''4. User Management & Training''' ** '''a) ICT Usage Policy''' ** Create rules for handling equipment ** Restrict unauthorized software installation ** Define consequences for misuse ** '''b) Training Programs''' ** Train learners on proper use of keyboards, cables, printers ** Teach basic ICT ethics and maintenance awareness ** '''c) Supervision''' ** Assign a '''lab technician or ICT teacher supervisor''' ** Monitor lab sessions closely ** '''5. Maintenance and Sustainability''' ** Schedule regular equipment servicing ** Keep inventory records of all devices ** Implement proper shutdown procedures ** Ensure safe cable management and labeling ** '''6. Conclusion''' Combining technical upgrades with user education and proper maintenance will improve lab performance and ensure long-term sustainability. ** '''ITEM 3:''' ** '''ADVISORY DOCUMENT – SAFE DIGITAL COMMUNICATION IN KYETUME TOWN COUNCIL''' ** '''1. Introduction''' ** The increased use of social media has created opportunities but also risks such as cyberbullying, exposure to harmful content, and unsafe communication. This document provides solutions and guidance for safe digital communication. ** '''2. Key Challenges''' ** Cyberbullying among youth ** Exposure to inappropriate content ** Interaction with strangers online ** Lack of secure digital communication practices in the council ** '''3. Proposed Solutions''' ** '''a) Digital Safety Education''' ** Conduct community ICT awareness programs ** Teach safe social media use and online etiquette ** Educate youth on cyberbullying consequences ** '''b) Privacy and Security Measures''' ** Encourage strong passwords and two-factor authentication ** Teach users to adjust '''privacy settings on social media platforms''' ** Avoid sharing personal information publicly ** '''c) Cyber bullying Prevention''' ** Establish reporting channels for victims ** Work with schools to monitor online behavior ** Promote positive digital citizenship ** '''d) Safe Online Communication for Council''' ** Use secure platforms (e.g., email with encryption, official Zoom/Teams accounts) ** Verify participants before meetings ** Share documents through secure cloud services with controlled access ** '''e) Parental and Community Involvement''' ** Parents should monitor children’s online activities ** Community leaders should enforce digital safety awareness campaigns ** '''4. Legal and Ethical Awareness''' ** Promote awareness of cyber laws and penalties ** Encourage responsible and respectful online communication ** '''5. Conclusion''' With education, proper security practices, and controlled communication systems, the community can safely benefit from digital technologies. ** '''ITEM 4:''' ** '''PROPOSAL – IMPROVING AI CHATBOT PLATFORM FOR FARMERS''' ** '''1. Introduction''' The AI-powered chatbot supports farmers with agricultural information but faces usability, performance, and trust issues. This proposal outlines improvements for better effectiveness. ** '''2. Identified Challenges''' ** Difficult chatbot commands ** Too many questions before responses ** Concerns about data safety ** Limited user-friendliness ** '''3. Proposed Improvements''' ** '''a) User Interface & Experience''' ** Introduce '''simple natural language input (e.g., “How do I treat maize pests?”)''' ** Reduce number of required steps before answers ** Use '''voice input and voice response for low-literacy users''' '''b) Language Accessibility''' ** Support '''local languages (e.g., Luganda, Runyankole, Swahili)''' ** Use simple agricultural terminology ** '''c) AI Performance Improvements''' ** Train chatbot with '''local farming data''' ** Improve Natural Language Processing (NLP) accuracy ** Provide faster, direct answers instead of long question sequences ** Add '''context memory for follow-up questions''' ** '''d) Data Security and Privacy''' ** Encrypt all user data ** Use secure cloud storage systems ** Clearly inform users how their data is used ** Allow users to opt out of data sharing ** '''e) Reliability and Trust''' ** Include '''human expert support fallback option''' ** Provide verified agricultural content only ** Regularly update AI models with new farming data ** '''f) Feedback System''' ** Allow farmers to rate answers ** Use feedback to improve chatbot responses ** '''4. Offline and Accessibility Features''' ** Add '''offline mode for basic advice''' ** Optimize for low-end smartphones ** Reduce data usage requirements ** '''5. Conclusion''' Improving usability, security, and intelligence of the chatbot will make it more practical, trustworthy, and widely adopted by farmers, increasing agricultural productivity. ghmhzphbz34jlz3uvawf9xdwyq640xz Kabaka wa Buganda 0 4104 48473 30937 2026-05-01T06:14:42Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48473 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kabaka''' kye kitiibwa ekiyitibwa omukulembeze ow'okuntikko mu Bwakabaka bwa [[Buganda]]. <ref>Stanley, H.M., 1899, Through the Dark Continent, London: G. Newnes, ISBN 0486256677</ref>142–143 Okusinziira ku nnono za Buganda, Obwakabaka bukulemberwa Bakabaka babiri (2), omu nga wa byamwoyo (Enzikiriza) n'ow'ebyensi. Oweebyomwoyo akiikirirwa [[:en:Regalia|eŋŋoma z'Obwakabaka]] eziyitibwa ''Mujaguzo'', ng'abakulembeze ab'ensikirano abalala, alina olubiri, abakungu b'Obwakabaka, abaweereza n'abakuumi b'olubiri (abambowa). Omulangira anaafuuka Kabaka (anaalya eŋŋoma) alina okubaako emikolo egy'ennono gy'akola ku ŋŋoma Mujaguzo nga tannafuuka Kabaka wa Buganda. Omulangira oba Omumbejja w'Obwakabaka bw'azaalibwa eŋŋoma z'Obwakabaka zikubibwa (zivuga) abo abalonde okuva mu kika ekivunaanyizibwa ng'akabonero okutegeeza Obuganda nti Omulangira oba Omumbejja azaaliddwa. Era eŋŋoma zino zivuga ssinga Kabaka abeera ''akisizza omukono/ aggye omukono mu ngabo''(afudde) na akabonero ak'okumubika mu butongole. Okusinziira ku Buwangwa b'Abaganda, Kabaka TAFA wabula ABULIRA MU KIBIRA. Mu Masiro ga Bassekabaka ba Buganda nga ag'e Kasubi ([[:en:Kasubi_Tombs|Kasubi Tombs)]] oba ag'e Wamala omuntu bakoma kumulaga mulyango ogugayingira, awo tasukkawo era kyamuzizo okusukkawo okweyongera munda. == Ennonda ya Kabaka == Mu Buganda temuli nkola ya kugamba nti omuntu azaalibwa nga [[:en:Crown_Prince|yeew'okulya eŋŋoma]] Buli mulangira atwalibwa mu ngeri ya kyenkanyi okutuusa ekiseera eky'okutikkira Kabaka omuggya nga kituuse- Nga [[:en:Monarch|Kabaka]] abaddeko akisizza omukono. Wabula mu kiseera nga Kabaka aliko afuga, akakiiko k'abantu abalonde kabeerawo nga keetegereza n'okwekenneenya aenneeyisa y'abalangira ababaawo mu kiseera ekyo. Mu mbeera eyo, Kabaka asinziira ku magezi g'akakiiko ako n'alonda omulangira anaamuddira mu bigere. Ku mukolo ogutegekebwa mu kyama, Omulangira omulonde akwasibwa akabugo ([[:en:Tapa_cloth|bark cloth)]] nga kamuweebwa akulira akakiiko ako akasunsuzi. Erinnya ly'Omulangira eyo alondeddwa likuumibwa nga lya kyama okutuusa Kabaka aba aliko ng'akisizza omukono. Kabaka bw'akisa omukono/bw'afa, Abalangira n'Abambejja bayitibwa okukuba eriiso evvannyuma ku ''njole ya Kabaka''(omulambo), wano Omulangira Omulonde w'akwatira akabugo kali, n'akassa ku njole eyo nga akabonero ak'okweyoleka nti ye musika / y'anaddira mu bigere.{{quote box|align=left|width=246px|quote=The word ''Kabaka'' means ‘emissary’, and sometime in the past an overseer sent from Bunyoro had set himself up as an independent ruler.|source=-Kabaka Mutesa II.<ref>Mutesa, Sir Edward F, ''Desecration of My Kingdom'', 1967.</ref>}}Ekigambo ''Kabaka'' kitegeeza ''Omutume.'' ''-''Kabaka Mutesa II.<ref>Mutesa, Sir Edward F, ''Desecration of My Kingdom'', 1967.</ref> Mu nnono z'Abaganda, Omwana aba wa kika ka kitaawe (amuzaala). Kyokka mu mbeera y'emu waliwo ebiwanuuzibwa nti Kabaka atwala muziro gwa nnyina. Kino si kituufu.<ref>{{Cite web |title="Abalangira, Buganda's Royal Clan". ''www.buganda.com''. |url=http://www.buganda.com/royal.htm |access-date=2020-11-14 |archive-date=2020-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628194803/http://www.buganda.com/royal.htm |url-status=dead }}</ref>Kabaka aba n<nowiki>'ekika kye ekiyitibwa "Olulyo Olulangira". era n'abasajja (abalenzi) abakivaamu bayitibwa Abalangira ate abakazi (abawala) bayitibwa 'abambejja'. Okutabulwa ku ku nsonga eno kwava ku mbeera nti ekika kino ek''Olulyo Olulangira terulina kabbiro ate ng'ebika by'Abaganda ebirala biba n'akabbiro. Kyokka ekabbiro tekalina kutwalibwa mu mbeera y'emu n'ekika. Akabbiro kabeera kabonero bubonero kyokka ekika kyo kirala ensibuko y'obuzaala bw'</nowiki>omuntu okuyita mu lubu lwa kitaawe okuviira ddala ku Kabaka Kintu. Omulangira omukulu owa Kabaka mu buwangwa ayitibwa '''Kiweewa''',ng'ono takkirizibwa kufuuka Kabaka. Kino kyategekerwa bwekityo okumutaasa okutemulwa n'ekigendererwa k'okufuuka Kabaka. Kyokka aweebwa obuvunaanyizibwa obw'enjawulo obw'okutuukiriza mu Lulyo Olulangira mu Bwakabaka. Era y'ensonga lwaki anaalya eŋŋoma asigala nga wa kyama. == Bakabaka ba Buganda == Bano be Bakabaka ba Buganda amamanyiddwa, okutandikira mu myaka gya 1300 AD.  # Kato Kintu, early fourteenth century # Chwa I, mid fourteenth century # Kimera, c.1374-c.1404 # Ttembo, c.1404-c.1434 # Kiggala, c.1434-c.1464 and c.1484-c.1494 # Kiyimba, c.1464-c.1484 # Kayima, c.1494-c.1524 # Nakibinge, c.1524-c.1554 <br /><br />''a period of Interregnum, c.1554-c.1555'' # Mulondo, c.1555-1564 # Jemba, c.1564-c.1584 # Suuna I, c.1584-c.1614 # Sekamaanya, c.1614-c.1634 # Kimbugwe, c.1634-c.1644 # Kateregga, c.1644-c.1674 # Mutebi I, c.1674-c.1680 # Juuko, c.1680-c.1690 # Kayemba, c.1690-c.1704 # Tebandeke, c.1704-c.1724 # Ndawula, c.1724-c.1734 # Kagulu, c.1734-c.1736 # Kikulwe, c.1736-c.1738 # Mawanda. c.1738-c.1740 # Mwanga I, c.1740-c.1741 # Namuggala, c.1741-c.1750 # Kyabaggu, c.1750-c.1780 # Jjunju, c.1780-c.1797 # Semakookiro, c.1797-c.1814 # Kamaanya, 1814 - 1832 # Suuna II, 1832 - 1856 # Muteesa I, 1856 - 1884 # Mwanga II, 1884 - 1888 and 1889 - 1897 # Kiweewa, 1888 - 1888 # Kalema, 1888 - 1889 # Daudi Chwa II, 1897 - 1939 # Mutesa II, 1939 - 1969 <br /><br />''a period of Interregnum'' 1969 - 1993 # Ronald Muwenda Mutebi II, 1993 - Present == Ebiwandiiko ebirala by'osobola okusomako == * Apter, D. E. (2013). ''The Political Kingdom in Uganda: A Study in Bureaucratic Nationalism''. Routledge. * Ashe, R. P. (1889). ''Two Kings of Uganda: Or, Life by the Shores of Victoria Nyanza''. S. Low, Marston, Searle, & Rivington. * Kaggwa, Sir Apollo K, ''[https://www.abebooks.com/servlet/BookDetailsPL?bi=30178361663&searchurl=sortby%3D17%26an%3DKIWANUKA%252C%2BM.S.M.&cm_sp=snippet-_-srp1-_-title5 Basekabaka be’Buganda]'' [translated by MM Semakula Kiwanuka]. Nairobi: East African Publishing House, 1971. * Kiwanuka, MM Semakula, ''[https://www.abebooks.com/servlet/BookDetailsPL?bi=17754994766&searchurl=tn%3DMuteesa%2BUganda%26sortby%3D17&cm_sp=snippet-_-srp1-_-title2 Muteesa of Uganda]''. Kampala: East African Literature Bureau, 1967. * Kiwanuka, MM Semakula, ''[https://www.abebooks.com/servlet/BookDetailsPL?bi=19526582860&searchurl=sortby%3D17%26an%3DKIWANUKA%252C%2BM.S.M.&cm_sp=snippet-_-srp1-_-title6 A History of Buganda: From the foundation of the Kingdom to 1900]''. London: Longman, 1971. * Low, D. A. (1971). ''The Mind of Buganda: documents of the modern history of an African kingdom''. Univ of California Press. * Roscoe, J. (1911). ''The Baganda: An account of their native customs and beliefs''. Macmillan. == Ezenyongeza == [[Category:Buganda]] aczdmqyenusmjztd1lnngyb3ngp02o9 Agoni (Argon) 0 6265 48492 33727 2026-05-01T06:50:19Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48492 wikitext text/x-wiki {{Databox}} * [[File:Elektronskal 18.png|thumb|Argon]]Akabonero : Ar * Namba y'akaziba: 18 * Kiva mu kya Lugereeki argon (ekyebafu) [[Category:Ebyobuziba]] r13mye8q8lsbwtsmbi3m7acnebuzjq2 48493 48492 2026-05-01T06:50:54Z Ssemmanda will 3837 Removed a wrongly added infobox 48493 wikitext text/x-wiki * [[File:Elektronskal 18.png|thumb|Argon]]Akabonero : Ar * Namba y'akaziba: 18 * Kiva mu kya Lugereeki argon (ekyebafu) [[Category:Ebyobuziba]] rbepa6ne1lzl1nsqm9k5iv52z7hin3s Kintu 0 7458 48419 48294 2026-04-30T12:21:25Z Solomon Suubi 6901 Ntereezezza mu kiwandiiko 48419 wikitext text/x-wiki '''Kintu''' muntu wa nfumo era alabika mu [[:en:Creation_myth|lufumo lw'obutonzi]] olw'abantu ba [[:en:Buganda|Buganda]], [[:en:Uganda|Uganda]]. Okusinziira ku lugero luno, Kintu ye [[:en:List_of_first_men_or_women_in_mythology_and_religion|muntu eyasooka ku nsi]], era ye [[Baganda|Muganda]] eyasooka. ''Kintu'', ekitegeeza "ekintu" mu [[:en:Bantu_languages|nnimi z'Ababantu]], era kitera okugattibwa ku linnya [[:en:Muntu|Muntu]], omuntu ow'olugero eyatandikawo ebika [[:en:Gisu_people|by'Abagisu]] n'[[:en:Bukusu|Ababukusu]]. == Ensibuko n’amakulu g’obuwangwa == Olugero lw’okutonda abantu ba Buganda, [[:en:Uganda|Uganda]], lulimu ffiga eyitibwa Kintu,<ref>{{cite book |last=Ray |first=B. C. |date=1970 |title=African Religions: Symbol, Ritual, and Community |publisher=Prentice Hall |location=New Jersey |pages=10–120}}</ref> nga ye [[:en:List_of_first_men_or_women_in_mythology_and_religion|muntu eyasooka ku nsi]], era ye musajja eyasooka okutaayaaya mu biwonvu bya Uganda yekka. Era oluusi amanyikiddwa nga Katonda, oba kitaawe w’abantu bonna abaatonda obwakabaka obwasooka.<ref name="cohen72">{{cite book |last1=Cohen |first1=David William |date=1972 |title=The historical tradition of Busoga: Mukama and Kintu |url=https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe/page/n5/mode/2up |publisher=Clarendon Press |isbn=978-0-19-821673-5 |location=Oxford |url-access=registration}}</ref> Erinnya Kintu, ekitegeeza ‘ekintu’ mu [[:en:Bantu_languages|Bantu]], litera okugattibwa ku linnya [[:en:Muntu|Muntu]], eyali omusajja ow’olugero eyatandikawo ebika kya '[[:en:Gisu_people|bagisu]] [[:en:Bukusu|n’Ababukusu]]. Kintu kirowoozebwa nti yasibuka mu buvanjuba, bugwanjuba, n’obukiikakkono, eyajja n’ebintu ebyasooka okutandika obulamu ku nsi. Ebintu bino byali obulo, ente oba giyite [[:en:Ente|Ente]] mu lulimi [[:en:Luganda|Oluganda]], n’amatooke.<ref name="cohen72">{{Cite book |last=Cohen |first=David William |date=1972 |title=The historical tradition of Busoga: Mukama and Kintu |url=https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe/page/n5/mode/2up |publisher=Clarendon Press |isbn=978-0-19-821673-5 |location=Oxford |url-access=registration}}</ref> == Engombo == Mu nkyusa y’olugero lw’obutonzi olwawandiikibwa [[:en:Harry_Johnston|Harry Johnston]], Kintu alabika ku biwonvu bya Uganda ng’alina ente nga ye yali ekintu kye kyokka. Yasiiba nga ku mata gaayo n’obusa bw’aayo awo nga tannasasulwa amatooke n’obulo okuva eri katonda w’eggulu, [[:en:Ggulu|Ggulu]]. Nga tannasisinkana Ggulu, Kintu asisinkana omukazi ayitibwa [[:en:Nambi_(mythology)|Nambi]] (oluusi ayitibwa ''Nnambi'' ) ne mwannyina eyali ava mu bbanga. Basooka kutwala ente ye omwagalwa ewa Ggulu okukakasa obuntu bwe n’okunoonya olukusa lwa Ggulu okumuyingiza mu bbanga. Bw’amala okutuuka mu bbanga, obuntu bwa Kintu bugezesebwa Ggulu ng’ayita mu kugezesebwa emirundi etaano egy’omuddiring’anwa, nga buli gumu gukaluba era nga guzibu okusinga ogwasembayo. Kyokka Kintu asobola okuva mu buli kugezesebwa ng’awangudde ng’ayambibwako amaanyi ag’obwakatonda agatamanyiddwa. Ggulu akwatibwako nnyo olw’amagezi n’obugumu bwa Kintu, n’asasula kaweefube we ne muwala we Nnambi n’ebirabo bingi eby’ebyobulimi okwali: amatooke, lumonde, ebijanjaalo, kasooli, [[:en:Vigna_subterranea|ebinyeebwa]] n’enkoko. Okuva kuno, Kintu yaweebwa ebintu asobole okutondawo obulamu mu Uganda. Kyokka Kintu ne Nnambi nga tebannava mu bbanga, Ggulu yabalabula obutaddayo lwa nsonga yonna nga bali ku lugendo lwabwe okudda ku Nsi olw’okutya nti muganda wa Nnambi, [[:en:Walumbe|Walumbe]] (ekitegeeza ‘obulwadde’ ne ‘okufa’ mu [[:en:Bantu_languages|Bantu]] ), yandibagoberedde okudda ku Nsi n’abaleetera obuzibu obw’amaanyi. Kintu ne Nnambi tebaafaayo ku kulabula kwa Ggulu era Kintu n’adda mu bbanga okunona obulo n' enkoko gye yalina okuliisa nga bali ku nsi Nnambi gye yali alese. Mu bbanga ttono lye yamalayo, Walumbe yali avudde Nnambi gy’ali n’amatiza Kintu okumukkiriza okubeera nabo ku Nsi. Olw’okulaba Walumbe ng’awerekera Kintu nga ava mu bbanga, Nnambi yasoose kwegaana muganda we okukkakkana, Kintu n’amukkiriza asigale nabo.<ref>{{cite book |last=Johnston |first=Harry |author-link=Harry Johnston |year=1902 |title=The Uganda Protectorate |url=https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.106394/page/n247/mode/2up |publisher=Hutchinson and Co |volume=2 |location=London |pages=700–705}}</ref> Bano abasatu baasooka kubeera e [[:en:Magongo,_Kenya|Magongo]] mu Buganda gye baawummulira ne basimba ebirime ebyasooka ku nsi: amatooke, kassoli, ebijanjaalo, n' [[:en:Vigna_subterranea|ebinyeebwa]].<ref>{{cite journal |last1=McMaster |first1=D. N. |date=September 1963 |title=Speculations on the coming of the banana to Uganda |url=https://original-ufdc.uflib.ufl.edu/UF00080855/00071/26 |journal=The Uganda Journal |volume=27 |issue=2 |pages=163-175}} </ref> Mu kiseera kino, Kintu ne Nnambi baazaala abaana basatu, era Walumbe n’alemerako okweddiza omu ku baana ba Kintu. Kintu yagaana okusaba kwe, n’amusuubiza omu ku baana be ab’omu maaso; wabula Kintu ne Nnambi baagenda mu maaso n’okuzaala abaana abalala bangi ne bagaana okuwa Walumbe omwana yena ku buli eyazaalibwa. oluvanyuma Walumbe anyiiga n' asubiza okutta buli omu ku baana ba Kintu. Buli lunaku okumala ennaku ssatu, omu ku baana ba Kintu yafa Walumbe y' amuse okutuusa Kintu lwe yadda mu bbanga n’ategeeza Ggulu ku ttemu.<ref name="thury">{{cite book |last1=Thury |first1=Eva M. |date=2017 |title=Introduction to mythology: Contemporary approaches to classical and world myths |url=https://archive.org/details/introductiontomy0000thur_n3w6/page/n9/mode/2up |last2=Devinney |first2=Margaret K. |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-026298-3 |location=Oxford; New York |pages=121–129 |chapter=Part 2: Myths of Creation and Destruction – 9. Africa: Uganda and Nigeria |id=(Online access available to patrons with print disabilities.) |url-access=subscription}}</ref> Ggulu yali asuubira ebikolwa bya Walumbe n’atuma [[:en:Kaikuzi|Kayiikuuzi]] (ekitegeeza ‘omusimi’ mu Bantu), mutabani we, ku Nsi agezeeko okuwamba n’okuzza Walumbe mu bbanga. Kintu ne Kayiikuuzi bakka ku Nsi ne bategeezebwa Nnambi nti abaana baabwe abalala abatonotono baali bafudde nga Kintu ali mu lugendo lwokugenda mu bbanga. Mu kwanukula kino, Kayiikuuzi yayita Walumbe era bombi ne basisinkana ne balwana. Mu kulwana, Walumbe yasobola okuserera n’ayingira ekinnya mu ttaka n’agenda mu maaso n’okusima buziba nga Kayiikuuzi bw’agezaako okumuggyayo. Ebinnya bino ebinene ennyo kirowoozebwa nti ku mulembe guno bisangibwa e Tanda. Oluvannyuma lw’okusima obutasalako, Kayiikuuzi yakoowa n’awummulamu mu kugoba Walumbe. Kayiikuuzi yasigala ku nsi okumala ennaku endala bbiri era n’alagira okusirika kwe bintu byonna ebiri ku Nsi mu kiseera ekyo (nga enjuba tennavaayo) ng’agezaako okusendasenda Walumbe okuva mu ttaka. Kyokka Walumbe bwe yatandika okwegomba okuva mu ttaka n’ava wansi w’ettaka, abaana ba Kintu abamu ne bamulaba ne bakuba enduulu, ne batiisa Walumbe okudda mu Nsi. Ng’akooye n’okunyiiga olw’okufuba kwe okwonoona n’okumenya ebiragiro, Kayiikuuzi yakomawo mu bbanga nga alemeddwa okukwaata Walumbe, eyasigala ku nsi era y’avunaanyizibwa ku nnaku n’okubonaabona kw’abaana ba Kintu olwaleero. Kyokka Kayiikuuzi akyagoba Walumbe era buli musisi ne sunami lwe bikuba, ye Kayiikuuzi katono akwate Walumbe. == Enjawulo == === Roscoe ne Kaggwa === Ku ntandikwa y’emyaka gya 1900,[[:en:Oral_tradition|Enono ezoogerwaako]] obw’olugero lw’obutonzi bw’Abakintu bwawandiikibwa ne bufulumizibwa. ekimu ku byawandiikibwa [[:en:John_Roscoe|John Roscoe]] kyawukana ku nkyusa endala mu ngeri nti, Kintu kigambibwa nti Nnambi yamusendasenda okugenda naye mu bbanga.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Yoder |first=John |date=1988 |title=The Quest for Kintu and the Search for Peace: Mythology and Morality in Nineteenth-Century Buganda |journal=History in Africa |volume=15 |pages=365 |doi=10.2307/3171868 |issn=0361-5413 |jstor=3171868 |s2cid=145063130}}</ref> Okugatta ku ekyo, oluvannyuma lw’okumaliriza okugezesebwa Ggulu kwe yamuwa, yaweebwa olukusa okuwasa Nnambi era n’adda e Uganda n’ebisolo eby’enjawulo n’ekikolo atandike obulamu n' ebyoomunimiro ku Nsi.<ref name=":0" /> Ekirala, mu nkyusa eno Kintu ye yali agezaako okuwamba Walumbe, so si Kayiikuuzi. Ennono endala ey’omu kamwa eyawandiikibwa Sir Apolo Kaggwa yayawukana ku nfumo endala ez’obutonzi bw’Abakintu mu ngeri nti yasinga kutunuulira bikozesebwa Kintu bye yalina ku nsonga z’ebyobufuzi mu Buganda. Okusinziira ku nnono eno ey’omu kamwa, Kintu yakola emisingi gy’eggwanga egy’ebyobufuzi n’eby’ettaka ng’ateekawo ensalo z’eggwanga ezirabika, n’atandikawo ekibuga ekikulu, n’okutondawo engeri y’ebyobufuzi esooka mu bantu b’e Buganda ng’ayita mu nsengeka y’obwakabaka.<ref name=":0" /> === Kizza === Kintu era ayanjuddwa mu kitabo kya Kizza ekya 2011 ''The Oral Tradition of Baganda of Uganda''.<ref name=":2" /> Mu nkyusa eno ey’olugero lw’obutonzi bw’Abakintu, obukulu bw’emboozi buteekebwa ku Nambi; mu ntandikwa y’olugero, ye Nambi agwa mu mukwano ne Kintu nga basoose okusisinkana e Baganda n’amatiza Kintu okunoonya okukkirizibwa okuva ewa kitaawe asobole okufuna omukono gwe mu bufumbo.<ref name=":2">{{Cite book |last=Kizza, Immaculate N. |date=2011 |title=The Oral Tradition of the Baganda of Uganda: A Study and Anthology of Legends, Myths, Epigrams and Folktales |url=https://books.google.com/books?id=qVfhzWinn28C |publisher=McFarland & Co |isbn=978-0786440153 |pages=38–44 |oclc=802652607}}</ref> Olw’ensonga eno, obusobozi bwa Kintu bwagezesebwa kitaawe wa Nambi Ggulu ng’ayita mu kugezesebwa okuddiriŋŋana mu nnaku nnya. Okuva ku kino, enkyusa eno ey’ennono ey’omu kamwa eyawukana ku ndala mu ngeri nti Ggulu yalagira Nambi okutwala enkazi emu n’ensajja emu ku buli kiramu asobole okutandika obulamu ku Nsi.<ref name=":2" /> Ggulu era yamulabula nti aleme kwerabira kintu kyonna ng’apakinga kubanga tajja kusobola kudda mu bbanga ng’atya nti muganda we omujoozi Walumbe yandibagoberedde ku Nsi n’abaleetera ebizibu.<ref name=":2" /> == Ebijuliziddwa == <references /> {{Reflist}} 8yh5a3r5rfzeqczv0547iagt2t5hb80 Agnes Atim Apea 0 7862 48483 47927 2026-05-01T06:31:04Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48483 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Atim Apea''' Munnayuganda [[:en:Social_entrepreneurship|omusuubuzi]] era munnabyabufuzi. Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|''abakyala 100'']] mu 2017. Mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kulonda bwa bonna okwa 2021]], yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu [[:en:Amolatar_District|Disitulikiti y'e Amolatar]] ku lw'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">{{cite web |title=Agnes Atim Apea, PhD |url=http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd |accessdate=6 November 2017 |publisher=The Global Ambassadors Program |archive-date=26 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171026013806/http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd |url-status=dead }}</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref><ref>https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza [[:en:Agricultural_cooperative|ebibiina by'obwegasi eby'abalimi]] mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265</ref><ref>https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] 77hzsnmcc4q9zb6uneiieu69c7fnriz Agnes Nandutu 0 7867 48490 48107 2026-05-01T06:48:09Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48490 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Nandutu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamawulire, munnabyabufuzi eyaliko Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga za [[:en:Karamoja|Karamoja]] ekifo ekyamugibwaako Pulezidenti wa Uganda Yoweri Kaguta Museveni n'akikwasa Florence Namboozo Wamala Omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Sironko.<ref>https://www.tuko.co.ke/399970-uganda-elections-journalists-joel-ssenyonyi-agnes-nandutu-3-elected-parliament.html</ref> Mu 2020 yeenyigira mu kamyufu k'ekibiina kya National Resistance Movement <ref>https://pearltimes.co.ug/ntv-ugandas-agnes-nandutu-picks-nrm-nomination-forms-for-bududa-woman-mp-seat/</ref> n'awangulwa eyali mu kifo kino Omubaka omukyala Justin Khainza,<ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2020/09/21/nrms-agnes-nandutu-says-the-poor-can-no-longer-win-an-election-in-uganda/ |title=Archive copy |access-date=2021-04-06 |archive-date=2021-06-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212305/https://www.matookerepublic.com/2020/09/21/nrms-agnes-nandutu-says-the-poor-can-no-longer-win-an-election-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://eagle.co.ug/2020/07/24/ntv-journalist-agnes-nandutu-picks-nrm-nomination-forms.html</ref> naye mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka bonna aka 2021]], ng'avuganya nga talina kibiina kyeyali ajjiddemu, yalondebwa nga Omubaka Omukyala akiikirira [[:en:Bududa_District|Disitulikiti y'e Bududa]].<ref>https://www.pmldaily.com/news/2021/01/four-journalists-set-to-grace-the-11th-parliament.html</ref><ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20210124/107872/how-agnes-nandutu-used-journalism-to-build-a-career-in-politics.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.thegrapevine.co.ug/how-journalist-agnes-nandutu-rose-from-4th-spot-in-nrm-primaries-to-claim-1st-position-in-finals-the-incoming-bududa-woman-mps-spirits-aided-her-to-beat-her-opponent-point-blank/ |access-date=2021-04-06 |archive-date=2021-06-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212842/https://www.thegrapevine.co.ug/how-journalist-agnes-nandutu-rose-from-4th-spot-in-nrm-primaries-to-claim-1st-position-in-finals-the-incoming-bududa-woman-mps-spirits-aided-her-to-beat-her-opponent-point-blank/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://chimpreports.com/from-newsroom-to-house-floor-how-journalists-performed-in-last-weeks-elections/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Nandutu yazaalibwa mu [[:en:Bududa_District|Disitulikiti y'e Bududa]] mu Uganda. Ono wa ggwanga lya Bantu nga be bantu b'e Gisu. Nandutu yasomera ku Bumwali primary school gyeyatandikira okusoma, oluvannyuma yeegata ku Bbulo girls secondary gyeyava okugenda ku Blucheke secondary school<ref name=":0">https://observer.ug/lifestyle/66517-agnes-nandutu-s-tough-childhood-was-worth-it</ref> == Emirimu gye == Mu 1997, yeegata ku mukutu gwa [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|Radio Uganda]] ng'akola nga omusasi w'amawulire. Oluvannyuma, n'agenda okusoma Dipulooma mu Mawulire ku ttendekero lya Uganda Institute of Journalism and Media studies. Yakolako mu [[:en:Daily_Monitor|''Daily Monitor'']] ng'omusasi w'amawulire. Wakati wa 2002 ne 2008, Nandutu yakolako ku mukutu gwa leediyo ya Impact FaMa nga omusasi w'amawulire nga tannaba kwegatta ku mukutu gwa ttivi ogwa [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]].<ref name="monitor.co.ug">https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Nandutu--The-people-s-speaker-on-the-People-s-Parliament/691232-2851964-lqdvqiz/index.html</ref> Yali mukugu mu kusaka amawulire g'ebyobufuzi ku mukutu gwa ttivi ya NTV Uganda. Nandutu yeeyali omukubiriza era sipiika wa NTV citizen debate, pulogulamu eyali ayitibwa "[[:en:The_People's_Parliament|The People’s Parliament]]."<ref name="NTV">{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/anchors/4521988-4521974-2acvmr/index.html |title=Archive copy |access-date=2021-04-06 |archive-date=2020-03-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200323170944/https://www.ntv.co.ug/anchors/4521988-4521974-2acvmr/index.html |url-status=dead }}</ref><ref name="monitor.co.ug" /> Yaweereza nga pulezidenti w'ekibiina ekigatta Bannamawulire mu Palamenti okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref>https://chimpreports.com/9689-ntvs-agness-nanduttu-reelected-uppa-president/</ref> Y'awandika n'okuttaanya pulogulaamu emannyikiddwa ennyo ku mukutu gwa ttivi ya NTV Uganda eyitibwa Point Blank.<ref>https://www.sqoop.co.ug/201201/four-one-one/i-am-agnes-nandutuuuuuuu.html</ref> Mu 2011, yafuna ekirabo kya ssekukkulu okuva mu ku [[:en:The_Observer_(Uganda)|''The Observer'']] olwa pulogulaamu ye ku kumukutu gwa NTV eyitibwa, Point Blank.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=16399:christmas-gifts-from-the-observer-for-agnes-nandutu-lord-mayor- |access-date=2021-04-06 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017080935/https://www.observer.ug/component/content/article?id=16399:christmas-gifts-from-the-observer-for-agnes-nandutu-lord-mayor- |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=z-Yd8BuekXU</ref> == Obutabanguko == Mu 2017, dayirekita w'ebyempuliziganya mu palamenti yagaana okuwa ebikkiriza Nandutu okukwata mawulire mu palamenti ya Uganda.<ref>https://kyakala.com/agnes-nandutu-obore-parliament-doesnt-belong-family/</ref> Mu 2020, mukaseera k'okunonya akalulu k'ababaka ba Palamenti, Nandutu yasabibwa okwanjulira abalonzi bbaawe, ekintu ekyamulema okukola wabula n'asaba abalonzi ng'ali ku leediyo okumufunira omusajja amusaana era n'abasaba esira okuliteeka ku by'okukiikirirwa obulungi mu kifo ky'obufumbo. Ensonga y'obufumbo yaletawo okusika omuguwa mu bantu.<ref>https://www.independent.co.ug/bududa-woman-mp-campaigns-voters-task-ntvs-agnes-nandutu-to-present-husband/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/bududa-woman-mp-campaigns-voters-task-ntvs-agnes-nandutu-to-present-husband</ref> Nandutu yategeeza nga bw'alina abaana musanvu wadde nga teyayagala kufulumya bisingawo ku nsonga eyo bwe yali mu mboozi ey'akafubo n'olupapula lwa ''The Observer''.<ref name=":0" /> == Envumbo z’ensi yonna == Nga 30 Ogwokuna, 2024, ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru yalangirira envumbo ku Agnes Nandutu ng'omuntu n’omukungu omulala ow’oku ntikko mu Uganda wansi w'enteekateeka yaayo ey’envumbo mu nsi yonna ey’okulwanyisa obuli bw’enguzi olw’okwenyigira mu kulya enguzi ey’amaanyi ku bikwatagana n’okugaba mu ngeri emenya amateeka enkumi n’enkumi z’amabaati agaaweebwayo okuzimba amayumba g’abantu abaavu mu kitundu ky’e Karamoja ng’emu ku pulojekiti gavumenti ze yateekamu ssente, ekyaletera okusiba okusiba eby’obugagga bwe n’okuwera entambula ye.<ref>{{Cite web |title=UK sanctions corrupt politicians in Uganda who stole from vulnerable communities |url=https://www.gov.uk/government/news/uk-sanctions-corrupt-politicians-in-uganda-who-stole-from-vulnerable-communities |access-date=2024-05-02 |website=GOV.UK |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Financial Sanctions Notice 30/04/2024 |url=https://assets.publishing.service.gov.uk/media/6630b43d3579e7a8f398a9ba/Notice_Global_Anti-Corruption_300424.pdf}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] 42cq804mq942ymojc8fiwhouzospb4p Aisha Sekindi 0 7884 48500 48123 2026-05-01T07:04:18Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48500 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Sekindi''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Sekindi Aisha |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=114 |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}</ref>) Munnayuganda, [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Legislator|omubaka wa Palamenti]]. Okuva mu Gwokubiri 2022, akola nga Minisita omubeezi ow’eby'amazzi era nga ye mubaka omukyala akiikirira [[Kalungu (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalungu]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey’ekkumineemu]].<ref>{{Cite web |title=Hon. Aisha Sekindi {{!}} Ministry of Water and Environment |url=https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |archive-date=2024-05-02 |access-date=2022-02-25 |website=www.mwe.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=3 August 2021 |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT AS AT 03 AUGUST 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/Members.pdf |access-date=25 February 2022 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aisha Ssekindi |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/eb9cc7ec-0ca0-4e3d-ab88-59bd2e056f9d/ |access-date=2023-02-09 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-11-26 |title=Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yadda mu bigere bya Hon. [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] eyamukwasa ofiisi eno mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalina ekifo kye kimu mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]. Mu by'obufuzi, ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> nga yesimbira ku tikiti yaakyo mukuvuganya mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]],<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> mweyawangulira Aisha Naluyati Waligo owa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party Uganda]] (DP).<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=10 judges assigned to hear 140 election appeals |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/10-judges--assigned--140-election--appeals/688334-3453386-format-xhtml-fyuf4wz/index.html |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}{{Dead link|date=October 2025|bot=InternetArchiveBot}}</ref><ref>{{Cite web |title=Agataliikonfuufu: Minisita Aisha Ssekindi akuutidde bannabyabufuzi baleme okuwuuddisanga bannansi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118782123 |access-date=2023-02-09 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Citation|title=Court of Appeal upholds Aisha Ssekindi's election as Kalungu Woman MP|url=https://www.youtube.com/watch?v=EOp0ac-GsvE|language=en|access-date=2023-02-09}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Aisha Sekindi yasomera mu ssomero lya Kyato Muslim Primary School lye yavaamu mu 1984 neyeegatta ku Kadugala Secondary School okusoma gyeyasomera siniya eya wansi era gyeyafunira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Satifikeeti eya siniya eyookuna]], mu 1988. Oluvannyuma mu 1995, yafuna satifikeeti y’abasomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa elya Kibuli Teacher Training College.<ref name=":0" /> == Emirimu == Wadde Aisha Sekindi yatandika ng’omumyuka w’akulira essomero lya Saint Kizito Primary School, Lwengo (1997 okutuuka 2001), yagenda mu maaso n’afuuka kansala ku LC 5 owa Lwabenge<ref name=":12">{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date= |title=Former Kalungu East MP Jailed for Six Months for Failing to Pay Court Costs |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-kalungu-east-mp-jailed-for-six-months-for-failing-to-pay-court-costs |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> era Omuwandiisi w'ekikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu mu [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y'e Masaka]] wakati wa 2001 ne 2007.<ref name=":0" /><ref name=":12" /> Nga tannafuuka mubaka wa palamenti, Aisha Sekindi yaliko omumyuka w'omubaka wa pulezidenti mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] wakati wa 2013 ne 2014. Ekyo nga tekinnatuuka, yaweereza mu kifo kye kimu mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] (2011 okutuuka 2013) ne [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] (2007 okutuuka 2011).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Wakati wa 2010 ne 2011, yali akola nga omubaka wa pulezidenti mu [[Buyende (disitulikit)|disitulikiti y’e Buyende]].<ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Ng’omubaka omukyala mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmeemba mu kibiina kya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA)<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}</ref> era atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku [[Ebyamalimiro|by’obulimi]]. == Obutakwatagana == Waliggo Aisha Nuluyati owa DP yagguddewo omusango ku Aisha Sekindi mu kkooti enkulu ku bigambibwa nti Sekindi teyalina bisaanyizo by'okusoma ebyetaagisa ku kifo [[:en:Member_of_parliament|ky’omubaka wa Palamenti]] omukyala (MP) kye yalondebwamu. Wadde nga bino byayogerwako, Sekindi yalangirirwa ng’omubaka omukyala omutuufu owa disitulikiti y’e Kalungu oluvannyuma lw’okulonda kwa 2016.<ref name=":2" /> Mu Gwokusatu 2023, erinnya lya Aisha Sekindi era lyafulumizibwa nga lyekuusa ku nsonga za mabaati g'e Karamoja agabbibwa, <ref name="theafricareport.com2">{{Cite web |title=Uganda: Iron sheets scandal has top government officials on a tightrope |url=https://www.theafricareport.com/295146/uganda-iron-sheets-scandal-has-top-government-officials-on-a-tightrope/ |access-date=2023-05-16 |website=The Africa Report.com |language=en}}</ref> ng'omu ku babaka 30 aba Palamenti abaali bakwatibwako. Emivuyo gino gambibwa nti gyalimu okubuzaabuza ensimbi ezaali zigendereddwamu okugula n’okugaba amabaati mu bantu abawejjere mu bitundu by’e Karamoja mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-03-26 |title=30 MPs named in iron sheets saga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-mps-named-in-iron-sheets-saga-4172744 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2023-04-11 |title=Museveni Directs Ministers Who Took Karamoja Iron Sheets to Return Them or Pay |url=https://softpower.ug/museveni-directs-ministers-who-took-karamoja-iron-sheets-to-return-them-or-pay/ |access-date=2023-05-16 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyama |first=Eric |date=2023-04-13 |title=IGG releases list of gov't officials involved in iron sheets scandal |url=https://www.pulse.ug/news/igg-releases-list-of-govt-officials-involved-in-iron-sheets-scandal/bz7zw7j |access-date=2023-05-16 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name="theafricareport.com2" /><ref>{{Cite web |title=Uganda's watchdog investigates iron sheets procurement |url=https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |access-date=2023-05-16 |website=Supply Management |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516101115/https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] * [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] * [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] * [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalungu]] == Ebijulizidwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi Omukutu gwa minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi] [[Category:Bannabyabufuzi]] 790f1xmu2fyjrn6dgepavsaogozocyi Agnes Acibu 0 7895 48480 48172 2026-05-01T06:26:35Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48480 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Acibu''' [[:en:Uganda|munnayuganda]] munnabyabufuzi era mubaka wa [[:en:Parliament|palamenti]]. Yalondebwa mu ofiisi ng'omubaka omukyala akiikirira [[Nebbi (disitulikit)|disitulikiti y'e Nebbi]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=List: Who was Elected MP in Uganda |url=https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |access-date=2021-03-22 |website=Trumpet News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Press |first=West Nile |title=NRM losers defy party, to run on Independent ticket for Nebbi Woman MP seat |url=https://westnilepress.com/nrm-losers-defy-party-to-run-on-independent-ticket-for-nebbi-woman-mp-seat/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017062036/https://westnilepress.com/nrm-losers-defy-party-to-run-on-independent-ticket-for-nebbi-woman-mp-seat/ |archive-date=2022-10-17 |access-date=2021-03-22 |website=WENPA |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Acibu Agnes - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/acibu-agnes-10614/ |access-date=2023-02-10 |website=visiblepolls.org}}</ref> Mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=List: Who was Elected MP in Uganda |url=https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |access-date=2021-03-13 |website=Trumpet News}}</ref><ref>{{Cite web |title=List: Who was Elected MP in Uganda – The Ugandan News |url=https://theugandannews.com/2021/01/18/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |access-date=2021-03-22}}</ref><ref>{{cite web |title=Election results. 2021 |url=https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf |access-date=17 April 2023 |website=ec.or.ug}}</ref> Mu palamenti ey’ekkumi n’emu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kawuka ka mukenenya n’ensonga ezikwatagana nabyo.<ref>{{Cite web |title=Committee on HIV/AIDS and Related Matters – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-hiv-aids-and-related-matters/ |access-date=2023-02-10 |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] * [[Nebbi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Neebi]] * [[National Resistance Movement]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]. * [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] 5zwvrz0m62vdz47akvrbn75jos3kb3c Aggrey Bagiire 0 7945 48478 48192 2026-05-01T06:25:16Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48478 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bagiire Aggrey Henry.jpg|thumb|Bagiire Aggrey Henry]] '''Aggrey Henry Bagiire''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Transport|Minisita omubeezi ow'ebyentambula]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda.]] Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> [[:en:Parliament_of_Uganda|Mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi,]] yaweerezaako ng'omubaka mu Palamenti owa Bunya County ey'omubugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge (okuva 2016–2021).<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi]] 95hwwte7ej2f6vv7rc64nsks71xr78p 48479 48478 2026-05-01T06:25:49Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48479 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aggrey Henry Bagiire''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Transport|Minisita omubeezi ow'ebyentambula]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda.]] Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> [[:en:Parliament_of_Uganda|Mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi,]] yaweerezaako ng'omubaka mu Palamenti owa Bunya County ey'omubugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge (okuva 2016–2021).<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi]] lbvh1tt5x1h5b7l0eyly7okgeivdoa1 Aisha Kyomuhangi 0 8507 48497 35047 2026-05-01T07:00:42Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48497 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] Aisha "'''Lady Aisha"''' Kyomuhangi MunnaUgandan omuzannyi, muyimbi era mufulumya w'amizannyo. Alabikidde mu firimu eziwerako nga ''Kigenya Agenya''. Ali mu kibiina ky'abazannyi ekimu ku bikasangwawo mu Uganda ekya Bakayimbira Dramactors.<ref>https://web.archive.org/web/20201018082155/https://www.newvision.co.ug/news/1143485/unveiling-lady-aisha</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/38636-kazakhstan-one-country-two-continents |access-date=2022-12-12 |archive-date=2020-10-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201019233519/https://www.observer.ug/lifestyle/38636-kazakhstan-one-country-two-continents |url-status=dead }}</ref> == Omulimu gwe == Aisha azannye okumala emyaka abiri era azannye emizannyo egiwerako okuli; ‘The Last King of Scotland’. Amanyiddwa nnyo olwokuzannya mu muzannyo omwanvu gw'ekinaUganda ogwa ‘Byansi ,’The Honorables’ ne ‘Mistakes Galz Do’ tegiragibwa ku ttivvi za NTV ne Pearl Magic. Mu 2019, yafulumya firimu ye eyasooka eyitibwa ''Kemi'' nga yemuzannyi omukulu era nga yagifulumiza mu kkampuni ye efulumya firimu eya Faisha Pictures International.<ref>https://www.ghmoviefreak.com/movie-review-kemi-the-final-tragedy/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://glimug.com/kemi-the-final-tragedy-set-to-premier-on-womens-day-meet-the-women-behind-this-film/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2020-09-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200911205607/https://glimug.com/kemi-the-final-tragedy-set-to-premier-on-womens-day-meet-the-women-behind-this-film/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://glimug.com/kemi-the-final-tragedy-set-to-premier-on-womens-day-meet-the-women-behind-this-film/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2020-09-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200911205607/https://glimug.com/kemi-the-final-tragedy-set-to-premier-on-womens-day-meet-the-women-behind-this-film/ |url-status=dead }}</ref> Alondeddwa okwetaba mu mpaka ku kifo ky'[[:en:Uganda_Film_Festival_Award_for_Best_Actress_in_a_Television_Drama|Omuzannyi omukyala asinga mu mizannyo gy'okuttivvi]] mu kifo ky'abamanyi<ref>https://www.pmldaily.com/features/celebrity/2019/11/full-list-ucc-releases-list-of-movies-nominated-for-uganda-film-festival-awards-2019.html</ref><ref name="auto">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugandafilmfestival.ug/wp-content/uploads/2019/11/UFF-2019-NOMINEES-full-page-ad1.pdf |access-date=2022-12-12 |archive-date=2021-11-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211124103151/https://ugandafilmfestival.ug/wp-content/uploads/2019/11/UFF-2019-NOMINEES-full-page-ad1.pdf |url-status=dead }}</ref> [[File:Grand Imperial Hotel Front view.jpg|thumb|Grand Imperial Hotel Kampala. Grand Imperial Hotel is one of the oldest hotels in Kampala. Built during the colonial era.]] Yatongoza olutambi lwe lweyatuuma ''Onsiibya mu Ssanyu'' mu Gw'omunaana 2006 ku woteeri ya Grand Imperial Hotel. == Obulamu bwe == Mukyala muzadde era alina omwana omu era nga mufumbo eri muzannyi munne Charles Ssenkubuge.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1217122/it-eur-okay-wife</ref> == Okuzannya kwe == === Firimu === * ''Kemi - The Final Tragedy(2019)'' === Egy'oku siteegi === * ''Embagga ya Kony'' * ''Ekijjomanyi (The Mosquitoes)'' * ''Enyana Ekutudde''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=14680:bakayimbira-afri-talent-in-enyana-ekutudde |access-date=2022-12-12 |archive-date=2022-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212135316/https://www.observer.ug/component/content/article?id=14680:bakayimbira-afri-talent-in-enyana-ekutudde |url-status=dead }}</ref> * ''Ndiwulira''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=28797:ndiwulira-back-on-time |access-date=2022-12-12 |archive-date=2022-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212135318/https://www.observer.ug/component/content/article?id=28797:ndiwulira-back-on-time |url-status=dead }}</ref> == Egy'oku ttivvi == * ''[[:en:The_Honourables|The Honourables]]''<ref>https://www.sqoop.co.ug/201707/features/honourablez-baring-excesses-mps.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uccinfo.blog/2019/11/08/nominations-list-uff2019/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2021-10-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211024212159/https://uccinfo.blog/2019/11/08/nominations-list-uff2019/ |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze == * ''Onsiibya Mussanyu'' * ''Wenga (2010)'' * ''Kanelage (2010)'' ft Miss Vanilla * ''Sili fala (2012)'' * ''Ma Sheri (2018)'' == Ebirabo by'awangudde == === Gy'alondeddwa okwetaba mu mpaka === * ''Best New artist''- 2002 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] (PAM)<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1141246/pam-awards-nods-boost-artistes</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1141246/pam-awards-nods-boost-artistes</ref> * ''Best actress in TV drama - [[:en:The_Honourables|The Honourables]]''<ref name="auto"/> == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == External links == * Aisha Kyomuhangi at IMDb * Aisha Kyomuhangi on Instagram {{DEFAULTSORT:Kyomuhangi, Aisha}} 7nqu25p12anz2z7eznq9u7794odckyf Aggrey Awori 0 8526 48476 43445 2026-05-01T06:23:03Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48476 wikitext text/x-wiki {{Databox}}[ [File:Aggrey-awori.jpg|thumb|Aggrey Awori]] '''Aggrey Siryoyi Awori''' (Yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – 5 Ogwomukaaga 2021) Munnayuganda munnabayanfuna, munnabyabufuzi era munnabyamizannyo eyaweerezaako nga minisita w'ebyempuliziganya ne tekinologiya mu kabineeti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643</ref> Ngatannagenda mu kifo ekyo, yakiikirirako ekitundu kya Samia mu Bugwe ey'obukiikakkono, [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|mu disitulikiti y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka ku ludda oluvuganya gavumenti ayogera ennyo ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu mwaka gwa 2007, yava mu kibiina ki UPC ne yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza.<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500</ref> == Obuvo == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo mu disitulikiti y'e [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] , okuliraana ensalo ya Uganda ne Kenya nga mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu nga bwe baazaalibwa mu maka gaabwe. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, Omusumba mu kkanisa y'abakulisitaayo eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika ne mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa mu kitundu.<ref name="Profile">{{cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey mulimu [[:en:W.W.W._Awori|W.W.W. Awori]], omulwanirizi w'eddembe era mmemba w'[[:en:Legislative_Council_of_Kenya|olukiiko olufuzi e Kenya]] nga Kenya tennafuna mefuga,<ref>{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref> omumyuka wa pulezidenti wa [[Kenya]] owoomwenda [[:en:Moody_Awori|Moody Arthur Awori]]<ref>{{cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika okukulira ettabi lya [[:en:Barclays_Bank|bbanka ya Barclays]] era omutandisi wa bbanka y'abakyala mu Kenya eya Kenya Women Finance Trust, bbanka y'abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w'amasomero ga Makini Schools, omuyungo gw'amasomero mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afirika]] ogukulembera ebyenjigiriza.<ref>{{cite journal |last1=Bauer |first1=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka mu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipali y'e Busia]] n'ennyumba gye yalina mu kyalo mu [[:en:Bugiri_District|disitulikiti y'e Bugiri]].<ref>{{cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision|New Vision Mobile]] (Kampala)}}</ref> == Okusoma == Awori yasomera Nabumali High School mu disitulikiti y'e [[Mbale (disitulikit)|Mbale]] ne ku King's College Budo, mu disitulikiti y'e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]], nga gonna gali mu Uganda. Ye yali omukulembeze w'abayizi owa Canada House ku ssomero lya King's College Budo. Bwe yali ng'akyali ku ssomero lya King's College Budo (okuva 1959 okutuuka 1961), Aggrey yalondewa wamu ne banne abalala abaali abagezi okugenda okutendekebwa mu bukodyo bw'ekinnamagye mu ttendekero lya Sandhurst Military College mu ggwanga mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we eyali munnabitone ennyo okwegatta ku magye.<ref>https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yafuna sikaala okusomera ku [[:en:Harvard_University|yunivasite y'e Harvard]]. Mu mwaka ogwasooka yasoma amasomo ga ssaayansi wa [[:en:Nuclear_physics|nuclear physics]], naye oluvannyuma yakyusa n'asoma essomo ly'[[:en:Political_economics|ebyenfuna mu by'obufuzi]].<ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672</ref> Bwe yali ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu eyasooka mu byafaayo by'emizannyo gya yunivasite eno okuwangula emizannyo esatu omwali Okubuuka kwa long jump, high hurdles, ne 60-yard dash, naakola likodi mu muzannyo gwa hurdles n'afuuka eky'okulabirako mu muzannyo gwa dash. Atuuse ku bintu ebyobuwanguzi bingi ekyamuyamba okutuuka ku buwanguzi bw'emizannyo gya ssettendekero eno.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp</ref> Mu kadde we yatikkirirwa ku ssettendekero wa Harvard, Awori yalina likoda z'emizannyo egizannyirwa munda mu bizimbe ttaano n'egizannyirwa wabweru w'ebizimbe ssatu.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu [[:en:110_metres_hurdles|misinde egya mmita ekikumi mu kkumi]] mu mizannyo gya [[:en:1960_Summer_Olympics|Summer Olympics egya 1960]] ne mu mizannyo gya [[:en:1964_Summer_Olympics|Summer Olympics egya 1964]], wabula yalemererwa okuwangulayo omudaali gwonna.<ref>https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html</ref> Awori alina [[:en:Master_of_Arts|diguli eyookubiri]] mu byenfuna okuva ku [[:en:Syracuse_University|Yunivasite y'e Syracuse]] mu Amerika.<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2015-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Mu 1967, Awori yalondebwa okubera dayirekita eyasooka owa ttivi ya [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda Television]] (UTV).<ref>{{cite web |last1=Bwire |first1=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibibwa okumala emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuvuunika gavumenti eyaliko, kubanga mu kaseera ako Amin mwe yasooka okugerezaako okuvuunikira gavumenti, ono teyaweereza kwogera kwe ku nsonga eno, kyokka nga yamulimba nti bino byali biweerezeddwa. Yagenda mu buwanganguse bw'eyobufuzi mu [[Kenya]],<ref>{{cite journal |last1=Kabeba |first1=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomeseza eby'amawulire mu by'obufuzi ku [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y'e Nairobi]]<ref>{{cite news|last1=Schneider|first1=Deborah|title=Election Special|url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html|access-date=4 June 2021|agency=Harvard Magazine|publisher=Harvard Magazine Inc.|date=1 November 2001}}</ref> okutuusa mu 1976 oluvannyuma n'atandika okulambula amawanga agali ku lukalu lwa Africa nga muno yakyalira amawanga omwali [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] era n'adda e [[:en:Nairobi|Nairobi]] mu 1979. Oluvannyuma lw'okuggyibwako kwa Idi Amin mu 1979, Awori yakomawo mu Uganda. Wano yavuganya ku kifo mu [[:en:National_Assembly_of_Uganda|lukiiko lw'eggwanga Uganda olwa National Assembly]], kyokka n'awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka omubaka wa Uganda mu ggwanga lya [[Amerika]], okutuuka lwe yakyusibwa [[:en:Tito_Okello_Lutwa|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yaweerezaako ng'omubaka wa Uganda e [[Bubirigi|Belgium]] okuva mu 1985 okutuusa mu 1987 lwe yasuulibwa [[Yoweri Museveni]].<ref name="Profile" /> Oluvannyuma lw'okufuna obubudamu obutono e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky'abayeekera ekyakolera mu kitundu ky'obuvanjuba bwa Uganda ekyatuumibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{cite book |last1=Lewis |first1=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ekyamukozesa kino bwali busungu ku ggye lya Museveni erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasattulula ekibinja kye eky'abayeekera ekyali kisingamu abalwanyi abato. Mu 1993, Awori yasisinkana ne Museveni mu [[:en:New_York_City|New York]] era [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|yalondebwa okubeera ekitundu ku lukiiko lwa Constituent Assembly]] okubaga ssemateeka wa Uganda nga kw'ogasse n'okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":2" /> Yakwata ekifo kya kusatu mu [[:en:2001_Ugandan_presidential_election|kalulu k'obwapulezidenti akaakubibwa mu 2001]], oluvannyuma lw'okufuna ekitundu kimu n'obutundu buna ku kikumi (1.41%) eky'obululu.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm</ref> Yakiikirira ekitundu kya Samia, mu Bugweri ey'obukiikakkono, mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|disituliki y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali musajja ateerya ntama ku ludda oluvugaya gavumenti mu palamenti ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu 2007, yava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya UPC ne yeegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":1" /> Yali minisita w'amawulire n'ebyempuliziganya kko ne tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuusa nga 27 Ogwokutaano mu 2011. Mu kukyusakyusa mu baminisita ba Uganda okwakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa ku kifo kino era n'asikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Olw'ekifo kye ku kabineti, yaliko omukiise wa [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{cite web |last1=Bekunda |first1=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Yali muumbo ne [[:en:Thelma_Awori|Thelma Awori]], eyali ssenkulu w'[[:en:United_Nations_Development_Programme|ekitongole ekikola ku nteekateeka z'ekibiina ky'amawanga amagatte ekya United Nations]] Development Programme. Era wamu baali bazadde nga balina abaana abakulu mukaaga.<ref name="Profile" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa obulwadde bwa [[:en:COVID-19|COVID-19]] nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaliro ery'obwannannyini e Naalya, mu Kampala.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368</ref> == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website ya palamenti ya Uganda] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwomukaaga 2006] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokubiri 2009] *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokutaano 2011] ekker3kkcdg6j09msr8y1oarvhrxzh4 48477 48476 2026-05-01T06:23:51Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48477 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Aggrey Siryoyi Awori''' (Yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – 5 Ogwomukaaga 2021) Munnayuganda munnabayanfuna, munnabyabufuzi era munnabyamizannyo eyaweerezaako nga minisita w'ebyempuliziganya ne tekinologiya mu kabineeti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643</ref> Ngatannagenda mu kifo ekyo, yakiikirirako ekitundu kya Samia mu Bugwe ey'obukiikakkono, [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|mu disitulikiti y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka ku ludda oluvuganya gavumenti ayogera ennyo ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu mwaka gwa 2007, yava mu kibiina ki UPC ne yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza.<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500</ref> == Obuvo == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo mu disitulikiti y'e [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] , okuliraana ensalo ya Uganda ne Kenya nga mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu nga bwe baazaalibwa mu maka gaabwe. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, Omusumba mu kkanisa y'abakulisitaayo eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika ne mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa mu kitundu.<ref name="Profile">{{cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey mulimu [[:en:W.W.W._Awori|W.W.W. Awori]], omulwanirizi w'eddembe era mmemba w'[[:en:Legislative_Council_of_Kenya|olukiiko olufuzi e Kenya]] nga Kenya tennafuna mefuga,<ref>{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref> omumyuka wa pulezidenti wa [[Kenya]] owoomwenda [[:en:Moody_Awori|Moody Arthur Awori]]<ref>{{cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika okukulira ettabi lya [[:en:Barclays_Bank|bbanka ya Barclays]] era omutandisi wa bbanka y'abakyala mu Kenya eya Kenya Women Finance Trust, bbanka y'abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w'amasomero ga Makini Schools, omuyungo gw'amasomero mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afirika]] ogukulembera ebyenjigiriza.<ref>{{cite journal |last1=Bauer |first1=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka mu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipali y'e Busia]] n'ennyumba gye yalina mu kyalo mu [[:en:Bugiri_District|disitulikiti y'e Bugiri]].<ref>{{cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision|New Vision Mobile]] (Kampala)}}</ref> == Okusoma == Awori yasomera Nabumali High School mu disitulikiti y'e [[Mbale (disitulikit)|Mbale]] ne ku King's College Budo, mu disitulikiti y'e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]], nga gonna gali mu Uganda. Ye yali omukulembeze w'abayizi owa Canada House ku ssomero lya King's College Budo. Bwe yali ng'akyali ku ssomero lya King's College Budo (okuva 1959 okutuuka 1961), Aggrey yalondewa wamu ne banne abalala abaali abagezi okugenda okutendekebwa mu bukodyo bw'ekinnamagye mu ttendekero lya Sandhurst Military College mu ggwanga mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we eyali munnabitone ennyo okwegatta ku magye.<ref>https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yafuna sikaala okusomera ku [[:en:Harvard_University|yunivasite y'e Harvard]]. Mu mwaka ogwasooka yasoma amasomo ga ssaayansi wa [[:en:Nuclear_physics|nuclear physics]], naye oluvannyuma yakyusa n'asoma essomo ly'[[:en:Political_economics|ebyenfuna mu by'obufuzi]].<ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672</ref> Bwe yali ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu eyasooka mu byafaayo by'emizannyo gya yunivasite eno okuwangula emizannyo esatu omwali Okubuuka kwa long jump, high hurdles, ne 60-yard dash, naakola likodi mu muzannyo gwa hurdles n'afuuka eky'okulabirako mu muzannyo gwa dash. Atuuse ku bintu ebyobuwanguzi bingi ekyamuyamba okutuuka ku buwanguzi bw'emizannyo gya ssettendekero eno.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp</ref> Mu kadde we yatikkirirwa ku ssettendekero wa Harvard, Awori yalina likoda z'emizannyo egizannyirwa munda mu bizimbe ttaano n'egizannyirwa wabweru w'ebizimbe ssatu.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu [[:en:110_metres_hurdles|misinde egya mmita ekikumi mu kkumi]] mu mizannyo gya [[:en:1960_Summer_Olympics|Summer Olympics egya 1960]] ne mu mizannyo gya [[:en:1964_Summer_Olympics|Summer Olympics egya 1964]], wabula yalemererwa okuwangulayo omudaali gwonna.<ref>https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html</ref> Awori alina [[:en:Master_of_Arts|diguli eyookubiri]] mu byenfuna okuva ku [[:en:Syracuse_University|Yunivasite y'e Syracuse]] mu Amerika.<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2015-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Mu 1967, Awori yalondebwa okubera dayirekita eyasooka owa ttivi ya [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda Television]] (UTV).<ref>{{cite web |last1=Bwire |first1=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibibwa okumala emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuvuunika gavumenti eyaliko, kubanga mu kaseera ako Amin mwe yasooka okugerezaako okuvuunikira gavumenti, ono teyaweereza kwogera kwe ku nsonga eno, kyokka nga yamulimba nti bino byali biweerezeddwa. Yagenda mu buwanganguse bw'eyobufuzi mu [[Kenya]],<ref>{{cite journal |last1=Kabeba |first1=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomeseza eby'amawulire mu by'obufuzi ku [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y'e Nairobi]]<ref>{{cite news|last1=Schneider|first1=Deborah|title=Election Special|url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html|access-date=4 June 2021|agency=Harvard Magazine|publisher=Harvard Magazine Inc.|date=1 November 2001}}</ref> okutuusa mu 1976 oluvannyuma n'atandika okulambula amawanga agali ku lukalu lwa Africa nga muno yakyalira amawanga omwali [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] era n'adda e [[:en:Nairobi|Nairobi]] mu 1979. Oluvannyuma lw'okuggyibwako kwa Idi Amin mu 1979, Awori yakomawo mu Uganda. Wano yavuganya ku kifo mu [[:en:National_Assembly_of_Uganda|lukiiko lw'eggwanga Uganda olwa National Assembly]], kyokka n'awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka omubaka wa Uganda mu ggwanga lya [[Amerika]], okutuuka lwe yakyusibwa [[:en:Tito_Okello_Lutwa|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yaweerezaako ng'omubaka wa Uganda e [[Bubirigi|Belgium]] okuva mu 1985 okutuusa mu 1987 lwe yasuulibwa [[Yoweri Museveni]].<ref name="Profile" /> Oluvannyuma lw'okufuna obubudamu obutono e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky'abayeekera ekyakolera mu kitundu ky'obuvanjuba bwa Uganda ekyatuumibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{cite book |last1=Lewis |first1=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ekyamukozesa kino bwali busungu ku ggye lya Museveni erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasattulula ekibinja kye eky'abayeekera ekyali kisingamu abalwanyi abato. Mu 1993, Awori yasisinkana ne Museveni mu [[:en:New_York_City|New York]] era [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|yalondebwa okubeera ekitundu ku lukiiko lwa Constituent Assembly]] okubaga ssemateeka wa Uganda nga kw'ogasse n'okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":2" /> Yakwata ekifo kya kusatu mu [[:en:2001_Ugandan_presidential_election|kalulu k'obwapulezidenti akaakubibwa mu 2001]], oluvannyuma lw'okufuna ekitundu kimu n'obutundu buna ku kikumi (1.41%) eky'obululu.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm</ref> Yakiikirira ekitundu kya Samia, mu Bugweri ey'obukiikakkono, mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|disituliki y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali musajja ateerya ntama ku ludda oluvugaya gavumenti mu palamenti ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu 2007, yava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya UPC ne yeegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":1" /> Yali minisita w'amawulire n'ebyempuliziganya kko ne tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuusa nga 27 Ogwokutaano mu 2011. Mu kukyusakyusa mu baminisita ba Uganda okwakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa ku kifo kino era n'asikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Olw'ekifo kye ku kabineti, yaliko omukiise wa [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{cite web |last1=Bekunda |first1=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Yali muumbo ne [[:en:Thelma_Awori|Thelma Awori]], eyali ssenkulu w'[[:en:United_Nations_Development_Programme|ekitongole ekikola ku nteekateeka z'ekibiina ky'amawanga amagatte ekya United Nations]] Development Programme. Era wamu baali bazadde nga balina abaana abakulu mukaaga.<ref name="Profile" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa obulwadde bwa [[:en:COVID-19|COVID-19]] nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaliro ery'obwannannyini e Naalya, mu Kampala.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368</ref> == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website ya palamenti ya Uganda] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwomukaaga 2006] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokubiri 2009] *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokutaano 2011] 8nhhaw36vrkq14frqv08u747dpe4vro Agnes Akiror 0 9605 48481 43557 2026-05-01T06:28:19Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48481 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Akiror Egunyu''' (yazaalibwa nga 28 ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga '''Agnes Akiror''', [[:en:Uganda|munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Ye minisita omubeezi akola ku nsonga z'e Teso ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti y'eggwanga]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 ogwomukaaga 2016.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni’s new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=18 June 2016 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref> Nga tannatuuka ku ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga, yali akola nga [[:en:Ministry_of_Tourism,_Wildlife_and_Antiquities_(Uganda)|minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:Serapio_Rukundo|Serapio Rukundo]], eyaggyibwa ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kye yalina.<ref name="Shuffle">{{cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |accessdate=9 March 2015 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti]].<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] == Obuvo n'okusoma kwe == Akiror yazaalibwa mu [[:en:Kumi_District|disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'ekitundu, yegatta ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]] mu [[:en:Ngora|Ngora]], gye yamalira mu 1984. Siniya eyoomukaaga, yagimalira ku Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[:en:Wakiso_District|disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Yasomera ku ttendekero lya International Institute of Business and Media Studies okutuuka mu 2000 oluvannyuma lw'okutikkibwa [[:en:Accounting|Dipulooma mu by'embalirira]]. Yagenda ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[:en:Sustainable_development|ebbaluwa mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev e Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" /> == Emulimu == Okuva mu 1988 okutuuka mu 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva mu 2000 okutuuka mu 2005, yali [[:en:Managing_Director|akulira ekitongole]] ekyawano [[:en:Non-governmental_organization|ekitali kya gavumenti]] ekya Eyalama. Yakolako nga omubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu [[:en:Kumi_District|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Palamenti.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa minisita omubeezi akola ku nsonga z'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Ebirala eby'okufaako == Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu [[:en:Roman_Catholic|ddiini ey'Obukatuliki]].<ref name="File" /> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] * [[:en:Kumi_Town|Kumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> ==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia== *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] 0udvknuw7bhed8169lr8r8s5rj4j5sa Agnes Ameede 0 9608 48482 47926 2026-05-01T06:30:08Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48482 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Ameede''' yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1970 Munnayuganda, munnabyabufuzi, ng'awereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Palamenti]] omukyala owa [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti ya Pallisa]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'ekkumi okuva mu 2016, okutuuka mu 2021]].<ref name="1R">https://web.archive.org/web/20180321100501/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=173</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/ameede-agnes-10218/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/1c2a802d-235c-4665-b9a0-cf53197ac270/</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Agnes Ameede yazaalibwa mu [[:en:Pallisa_District|Disituliki y'e Pallisa]] nga 12 Ogwomukaaga mu 1970,<ref name="1R" /> nga bazadde be ye omwami n'omukyala Gabriel Olaki, nga omwana wabwe ow'okutaano, mu baana 12 beebaalina. Kitaabwe yali musaomesa wa pulayimale, nga'te maama we yali mukyala eyali asigala ewaka.<ref name="2R">https://observer.ug/special-editions/51447-agnes-ameede-talks-atap-dancing-and-her-travels</ref> Yasomera ku ''Kabwangasi Primary School'', ng'era taata we yeeyali omukulu w'essomero. Oluvannyuma yeegatta ku ''St. Paul's College'' erisangibwa mu kibuga ky'e [[:en:Mbale|Mbale]] ng'eno gyeyatuulira siniya eyookuna. Yeeyongerayo n'emisomo gye ku [[:en:Tororo_Girls_School|Tororo Girld School]], gyeyatuulira siniya eyoomukaaga, n'atikkirwa ne [[:en:High_School_Diploma|Dipulooma mu misomo egya waggulu mu siniya]] mu 1991.<ref name="1R" /> Mu 1994, yatikkirwa okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde n'obunene mu Uganda, ng'atikiddwa ne Diguli eya Bachelor of Arts. Oluvannyuma yafuna [[:en:Management|Dipulooma gyeyayongerezaako mu by'okudukanya emirimu]] okuva ku [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI). Yayongerezaako ne Diguli eyookubiri mu [[:en:Master_of_Management|by'enzirukanya y'emirimu]], era okuva ku [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]]. Diguli ye eyookusatu yali mu bya saayansi mu kudukanya n'okulakulanya ebitundu, eyamuweebwa aba [[:en:Open_University|The Open University]], mu ggwanga lya Bungereza. Alina ne [[:en:Law|satifikeeti mu mateeka agafuga emirimu,]] gyeyafuna okuva ku ttendekero lya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu Kampala.<ref name="1R" /> == Emirimu gye == === Nga taneenyigira mu byabufuzi === Mu 1996, Agnes Ameede yaweebwa omulimu aba [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs_(Uganda)|Minisitule ya Uganda Ey'ensonga z'omuggwanga munda]] ng'akola ng'avunaanyizibwa ku bayingira n'okufuluma eggwanga nga bamuteeka ku zimu ku ofiisi zaabwe ezisinganibwa e [[:en:Malaba,_Uganda|Malaba mu Uganda]]. Yawerezaayo okumala emyaka esatu, oluvannyuma n'akyusibwa okugenda ku kitebe kya Minisitule ekikulu ekisinganibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu.<ref name="1R" /> Mu 2003, yatwalibwa ku [[:en:Entebbe_International_Airport|kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]], gyeyawereza okutuuka mu 2005. Mu 2006, yakuzibwa n'afuulibwa omukulembeze mu kitongole ky'okunoonyereza wamu n'eby'amateeka, era n'akyusibwa n'adda ku kitebe ekikulu e Kampala. Mu 2009, yatwalibwa mu ggwanga lya [[:en:Liberia|Liberia]], nga omuwabuzi ku by'okufuluma n'okuyingira eggwanga, gyeyali akolera n'ekibiina ekigatta amawanga g'ensi yonna okutuusa kunkomerero ya 2010.<ref name="1R" /> Okuva mu e Liberia, yateekebwa ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe nga omukulembeze w'ekitongole ky'okunoonyereza wamu n'eby'amateeka. Mu 2015, yakuzibwa n'afulibwa Omukungu omukulu avunaanyizibwa ku by’okuyingiza abantu mu ggwanga. Oluvannyuma mu mwaka ogwo, yalekulira n'ayingira eby'obufuzi bya Uganda.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kalulu kabonna aka 2016 , Agnes Ameede yeesimbawo bulungi ku ky'omubaka omukyala owa Konsitituweensi ya [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y'e Pallisa]], mu Palamenti ya Uganda. Yeesimbawo ku tikiti y'ekibiina ekiri mu ntebe ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resisitance Movement]]. Omu kubaali bawangudwa, Catherine Achola, yawakanya ebyali buvudde mukulonda kuno bweyagenda mu kkooti, wabula neeyo Agnes Ameede yavaayo nga ye muwanguzi.<ref name="3R">https://ugandaradionetwork.com/story/court-upholds-election-of-pallisa-woman-mp</ref> Mu Palamenti eyekkumi, y'omu kubali ku bukiiko okuli; (a) Akakiiko ka palamenti akalondoola emirimu gy'ebitongole by'eggwanga n'ebya gavumenti (COSASE) wamu (b) n'akakiiko k'ensonga ezikwata ku kibiina ekigatta amawanga g'obuvanjuba bwa Afirika (COEACA).<ref name="1R" /> == Amaka ge == Agnes Ameede mukyala mufumbo nga bbaawe ye Lawrence Omulen ng'era bazadde b'abaana basatu aboobuwala.<ref name="2R" /> == Laba ne == * [[:en:Anna_Ebaju_Adeke|Anna Ebaju Adeke]] * [[:en:Anita_Among|Anita Among]] * [[:en:Doreen_Amule|Doreen Amule]] * [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y'e Pallisa]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda eyekkumi]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa yintaneeti owa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] fzy6s2nf0r4car29b3786g5b3rft13e Agnes Kunihira 0 9611 48486 43926 2026-05-01T06:43:38Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48486 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Agnes Kunihira''' mubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] akiikirira abakozi.<ref>{{Cite news}}https://observer.ug/news/headlines/60075-workers-mps-push-for-amendment-labour-laws</ref><ref name=":0">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210428095714/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":0" /> [[Category:Articles with hCards]] == Obuvo == Yazaalibwa nga 14 Ogwomusanvu 1966.<ref name=":0" /> == Okusoma kwe == Wansi bye bikwata ku by'okusoma kwe mu bujjuvu: {| class="wikitable" |+ !Omwaka gweyagifunira !Obuyigiriza !Ekika !Etendekero |- |1981 |Ebaluwa ya P.7 |Primary Leaving Examinations |Haibale Primary School |- |2004 |Ebaluwa ya S.4 |Uganda Certificate of Education |Modern Secondary School |- |2005 |Ebaluwa ya S.6 |Uganda Advanced Certificate of Education |Makerere Adult School |- |2007 |Dipulooma mu by'okudukanya |Dipulooma |Uganda Management Institute |- |2010 |Diguli mu by'abantu abakulu n'eby'enjigiriza eby'etolodde |Diguli |Makerere University |- |2014 |Satifikeeti mu pulogulaamu z'ekitonde ekikazi eby'ebiseera by'omumaaso. |Satifikeeti |Federation of Uganda Employers |- |2014 |Satifikeeti mu by'okuwa amagezi ku by'enkulakulanya by'okukiiko bw'ebitongole |Satifikeeti |College of Insurance, Kenya |- |2015 |Dipulooma mu by'okuteekateeka pulojekiti n'okuzidukanya |Postgraduate Diploma |Uganda Management Institute |} == Emirimu == Bino byebimukwatako:<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ !Ekifo ky'omulimu gwe !Ekitongole !Ebanga ly'amaze ng'akola |- |Omukwanaganya w'abantu babulijjo |Rift Valley Railways (U) Ltd |2011-2016 |- |Akulira |Rift Valley Railways (U) Ltd |2006-2010 |- |Kiyambi |Uganda Railways Corporation |2001-2006 |- |Avunaanyizibwa ku by'emirimu |Uganda Railways Corporation |1989-2000 |- |Mubaka wa palamenti |Parliament of Uganda |2016 to date |} == Emirimu emirala gy'akoze == Agnes era aweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku kikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu.<ref>{{Cite web |title=Committee on Gender, Labour and Social Development – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-gender-labour-and-social-development/ |access-date=2025-11-13 |website=parliamentwatch.ug}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] == Ebijuliziddwa == 1oczbqs7idf9c0c65u3k33s4r9z9d1h Agnes Nalwanga 0 9619 48488 29098 2026-05-01T06:46:14Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48488 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  [[Category:Articles with hCards]] '''Agnes Nalwanga''', [[:en:Uganda|munayuganda]] [[:en:Businesswoman|eyeekolera bizineensi]] zze, [[:en:Management|eyakuguka mu by'okudukanya emirimu]] egy'enjawulo n'okulaba ng'emirimu [[:en:Corporate_executive|gy'akakiiko akadukanya kampuni]] katambula bulungi nga y'akulira aba vunaanyizibwa ku by'okulaba ng'amasanyalaze gatuuka bulungi mu bantu mu kitontole kya [[:en:Umeme|Umeme Limited,]] kampuni y'amasanyalaze eyasinga obunene Uganda. Ali ku ttiimu y'abakulu abadukanya kampuni eno. == Ebimukwatakon'eokusoma kwe == Nalwanga yazaalibwa mu Uganda mu mwaka gwa 1975. Yazasomera mu masomero ga wansi mu pulayimale ssaako ne siniya, yatikirwa diguli ye eyasooka ku setendekero ly'e Makerere mu [[:en:Bachelor_of_Commerce|by'okugula n'okutunda eby'amaguzi]] ng'esira yasinga kuliteeka mu [[:en:Marketing|byakituunzi]]. Eno yagiwerekereza ne [[:en:Management|diguli ey'okubiri mu]] [[:en:Management|by'okudukanya eby'enfuna]] nga nayo yagitikirwa Makerere. Oluvannyuma yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|diguli ey'okubiri]] [[:en:Master_of_Business_Administration|mu by'okudukanya bizineensi]] okuva kutendekero lya [[:en:Assam_Don_Bosco_University|Assam Don Bosco University]], mu [[:en:Assam|Assam]], mu ggwanga lya [[:en:India|India]].<ref name="2R" /> == Eby'emirimu gye == Nalwanga alina ebimukwatako nga bviira ddala mu myaka 20 mu kudukanya emirimu mu kampuni y'amasanyalaze mu Uganda okutandikira mu mwaka gwa 1990, munaku ezo abaali bavunaanyizibwa ku by'amasanyalaze aba Uganda Electricity Board, wabula nga kati tebakyaliwo. Okuva mu mwaka gwa 2006, yali akolera mu kitongole kya Umeme ng'akola emirimu egy'enjawulo n'okubeera eyali akulira oba adikanya ekitundu, okugatunbda mu bantu mu butonton, n'okubeera nga yeeyali akulira ebitundu.<ref name="2R">{{Cite web}}https://en.wikipedia.org/wiki/India</ref><ref name="3R">{{Cite web}}https://en.wikipedia.org/wiki/India</ref> Mu mirimu gye egy'enjauwlo yavumirira nnyo eby'okukozesa amasanyalaze mu ngeri emenya amateeka nga kino kigaviirako okwookya ebintu wamu n'okutta abantu nadala mu bibuga ne munzigota.<ref name="4R">{{Cite web}}https://en.wikipedia.org/wiki/India</ref> == Laba ne == * [[:en:Florence_Nsubuga|Florence Nsubuga]] * [[:en:Florence_Mawejje|Florence Mawejje]] * [[:en:Marie_Solome_Nassiwa|Marie Solome Nassiwa]] * [[:en:Ruth_Doreen_Mutebe|Ruth Doreen Mutebe]] gw8ac3twkuxv8a4li2dfoqrjcmbo8qh Agnes Namyalo 0 9622 48489 29101 2026-05-01T06:47:15Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48489 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  [[Category:Articles with hCards]] '''Agnes Namyalo''', ng'abasinga bamumannyi nga '''Agnes Mayanja Namyalo''', ng'ebiseera ebisinga batera kumuyita '''Agnes Mayanja''', yazaalibwa mu mwaka gwa 1975, nga [[:en:Uganda|munayuganda]] akola mu baanka, era nga y'omu ku [[:en:Corporate_executive|bakungu abali ku kakiiko akakulu]] ng'era [[:en:Executive_director|y'akulira]] baanka ya [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda Limited]], okuviira ddala mu mwezi ogw'okusati mu mwaka gwa 2021.<ref name="1R">{{Cite web}}https://www.independent.co.ug/namyalo-mayanja-appointed-executive-director-kcb-bank-uganda/</ref> == Ebumukwatako n'okusoma kwe == Tazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|kibuga mu masekati]] ga Uganda mu myaka gya 1970, nga yasomera ku masomero ga pulayimale ne siniya agabulijjo, nga tanagenda ku [[:en:Makerere_University|setendekero ly'e Makerere]] ye [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obunene n'obukadde mu Uganda. Yatikirwa ne [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli mu by'okusomesa]] [[:en:Journalism|eby'amawulire]] okuva eyo. [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli ye ey'okubiri yali yakudukanya bya bizineensi]] nga yagifunira ku [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University Business School]], mu kibuga kya [[:en:Edinburgh|Edinburgh]], eky'eggwanga lya [[:en:Scotland|Scotland]] mu United Kingdom. Mukyala Namyalo era amaliriza koosi z'eby'ekikugu ez'enjawulo mu [[:en:Risk_management|kunoonyereza n'okugonjoola ebibeera bireese kiremya mu kampuni]] wamu [[:en:Credit_risk|n'amabanja]].. Yasoma koosi z'obukulembezze [[:en:Leadership|ez'ekikungu ez'enjawulo kutendekero]] lya [[:en:Strathmore_Business_School|Strathmore Business School]].<ref name="1R" /><ref name="2R">{{Cite web}}https://nilepost.co.ug/2021/03/19/agnes-mayanja-named-executive-director-at-kcb-bank-in-uganda/</ref> == Eby'emirimu gye == Yatandika okukolera mu baanka okuviira ddala mu mwaka gwa 1999, nga yeeyali akulira abaali bakwasa abantu ebintu nebamala nabyo akabanja nga bayita mundagaano mu baanka ya [[:en:DFCU_Bank|DFCU Bank]]. Yeeyongerayo mu kifo kyawagulu okwali okubeera nga yeeyali akulira abavunaanyizibwa ku by'ababanja, okukulira eby'enkulakulana wamu n'okubeera kalalaba w'ebitongole ebitereka ssente, n'okukulira abavunaanyizibwa ku kulwanyisa ebireeta kiremya n'okuyisa amateeka. Mu kaseera ako yali awereddwa aba [[:en:KCB_Uganda|KCB Uganda]], omulimu nga yeeyali akola ng'akulira abalwanyisa kiremya mu DFCU Bank. Abadde memba oba omu ku ttiimu ya baanka ya DFCU ey'akakiiko akagidukanya okuviira ddala mu mwaka gwa 2006.<ref name="1R" /><ref name="2R" /><ref name="3R">{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/uganda/business/finance/kcb-bank-uganda-gets-new-executive-director-3328688</ref> Mu mulimu gwe omuoya ng'akulira [[:en:KCB_Uganda|KCB Uganda]], nga yemumyuka [[:en:Managing_Director|w'akulira kampuni]] mu by'okutuukiriza ebirubirirwa ng'ebibeera bitegekeddwa okutukibwaako.<ref name="3R" /> Akola ng'omu kubali ku kakiiko akakulu akaliko abantu omwenda abali ku boodi y'abadukanya baanka eno.<ref name="4R">{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/uganda/business/finance/kcb-bank-uganda-gets-new-executive-director-3328688</ref> Kigambibwa okubeera ng'alina obukugu mu by'okukwasaganya n'okugonjoola kiremya mu kampuni, okulaba ng'amirimu gitambula bulungi n'okukulakulanya bizineensi ".<ref name="5R">{{Cite web}}https://africaincmag.com/2021/03/20/namyalo-mayanja-appointed-executive-director-kcb-bank-uganda/</ref> == Laba ne == * [[:en:KCB_Group|KCB Group]] * [[:en:Banking_in_Uganda|Banking in Uganda]] * [[:en:List_of_banks_in_Uganda|List of banks in Uganda]] 9tyve7zcbe6e9ub6tz1sjt5ucakbb2u Sylvia Nagginda 0 9685 48472 43849 2026-05-01T06:10:04Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48472 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Sylvia Nagginda Luswata''' yazaalibwa nga 9, ogwekuminoogumu, 1962 nga ye [[Nnabagereka of Buganda|Nnaabagereka]] wa [[:en:Buganda|Buganda]], Obwakaba obw'ebyafaayo mu Masekkati ga Uganda.<ref name="About">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Ebimukwatako == Nagginda yazaalibwa mu Bungereza mu 1962 nga John Mulumba Luswata yeeyali kitaawe okuba e [[:en:Entebbe|Nkumba, Entebbe]] , ate maama we ye Rebecca Nakintu Musoke<ref name="About" /> nga yakomawo mu Uganda oluvannyuma n'akuzibwa bajjajja bbe ab'ekika ky'Omusu. Ye muzukulu wa George William Musoke ne Nora Musoke ab'e Nnazigo mu ssaza ly'e Kyaggwe, n'Omutaka Nelson Nkalubo Sebugwawo ne Catherine Sebugwawo ab'e Nkumba. Alina bannyina basatu nebaganda bbe basatu .<ref name="About" /><ref>https://web.archive.org/web/20230129231726/https://www.buganda.or.ug/nnabagereka</ref> == Emisomo gye == Sylvia yasomera ku Lake Victoria Primary School erisinganibwa Entebbe, Gayaza Junior School, ne [[:en:Wanyange_Girls_School|Wanyange Girls School]]. Oluvannyuma lw'okumaliriza [[:en:Secondary_school|okusoma siniya]], yagenda mu ggwanga lya Amerika okweyongerayo n'emisomo gye. Yafuna diguli ye eyasooka nga kuliko ebitiibwa okuva mu setendekero lya [[:en:City_University_of_New_York|City University of New York]], diguli ya 'Arts' okuva mu setendekero lya [[:en:New_York_University|New York University]], ne [[:en:Master_of_Arts|diguli ey'okubiri mu Arts]] mu by'amawulire okuva mutendekero lya [[:en:New_York_Institute_of_Technology|New York Institute of Technology]]. == Obukugu bwe mu by'okukola == Sylvia yagenda okukola mu ofiisi eyali efulumya obubaka eri abantu n'okukola okunoonyereza mu kitebe ky'ekitongole [[:en:United_Nations|ky'amawanga amagate]] ekikulu mu New York, ng'eyali awandiika enteeka teeka ezinaagobererwa ngali ne ne [[:en:Maximus_Inc.|Maximus Inc.]], ate ng'akola yekka mu by'okwebuzibwako ku bikwatagana ku bantu n'okukulakulanya bizineensi ne kampuni ez'enjawulo. Akozesezza obukugu bwe mu bintu eby'enjawulo [[:en:Public_information|ng'okutuusa obubaka eri abantu]], okunoonyereza ku by'enfuna eby'ebulamu bw'abantu n'okutuusa obuyambi eri abantu n'okukola ebintu ebitakomyawo magoba munsi yonna. Y'omu kubaatandikawo ekibiina ekiyitibwa [[:en:African_Queens_and_Women_Cultural_Leaders_Network|African Queens and Women Cultural Leaders Network]], ekiteeka esira kukukulakulanya obulamu bw'abakyala n'abaana ku semazinga wa Afrika". Ekikwatagana n'ebitongole okuli ekya [[:en:African_Union|African Union]], [[:en:United_Nations|eky'amawanga amagatte]] wamu ne gavumenti za Afrika.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/646812-buganda-s-nnaabagereka-is-africa-s-gift.html</ref> Nnaabagereka ayambako ku Kabaka's Education Fund okusobola okufuul eby'enjigiriza okubeera nga bituuka eri abaana abataliiko ayamba nga bayita mukubawa basale oba okusomera obweereere. Alwanirira okulaba nga wabeerawo eby'enjigiriza eby'amaanyi ng'ate birungi ng bituuka eri buli mwana ng'ate bitukana n'ebyetaago by'ekitundu.<ref name="Heart">http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/+Sylvia+Nagginda++A+queen+touching+the+nation+s+very+soul/-/1370466/1499304/-/xq7yw5z/-/index.html</ref> Nnabagereka ateeka esira erisinga ku by'okusomesa omwana ow'obuwala, nga wekyeyoleka ng'ayita mu mirimu gye egy'okubeera omubakja wa [[:en:UNFPA|UNFPA]], alwanirira eby'okusoma kw'omwaka ow'obuwala; Yali ne mu kibiina ekirwanirira okulaba ng'omukayala afuna okusomesebwa ekya 'Forum for African Women Educationalists' ng'era kino kitongole ekirwana okulaba ng'ekitonde ekika kifuna okwenyigira mu by'okusoma n'okuteekawo olutindo wakati mu by'emisomo eby'enjawulo. Nnabagereka mwegendereza nnyo eri eby'omuwangwa ne nono ebileetera omukyala okubeera maama omulungi oba omukazi mu Buganda, naye ng'ategeeza nti bino birima okukwatibwako mungeri emu nti omuwala talemesebwa kakisa kkono kakugenda kusomero n'asoma.<ref>http://allafrica.com/stories/200309260060.html</ref> Nga nnaabagereka oba kwiini, Sylvia akoze okumannyisa obulungi obuli mu kusomesa omwana ow'obuwala. Abulira nnyo ku by'okwesonyiwa obw'okwegadanga nga y'engeri yokka eyiza okulwanyisa [[:en:HIV|akawuka]] [[:en:AIDS|kasiriimu]] n<nowiki>'okugezaako okukendeeza obuteeyagala mu bantu abawangaala n'obulwadde buno. Nnaabagereka ye muyima w'ebitongole eby'enjawulo, ng'ate y'akulira n'ekya ''Nnaabagereka Development Trust Foundation''. Akulembeddemu ne kawefube w'</nowiki>okugema [[:en:Measles|olukusense]], [[:en:Polio|polio]], [[:en:Tetanus|tetenaansi]] n'enddwadde endala. Yeeyatamdikawo n'esomero eriyigiriza amazina erya 'Kampala Ballet and Modern Dance School eryasookera ddala mu Uganda.<ref name="Heart" /> Ng'ayita mu kibiina kye ekya [https://www.nnabagereka.org/ Nabagereka Foundation], [https://www.nnabagereka.org/ Ekisakaate] kya kwiini Nagginda's ekibeerawo mu luwumula lwa taamu ey'okusatu ng'eno bakubirayo enkambi, kibangudde abavubuka abasoba mu 30,000 mu Uganda okuviira ddala mu mwaka gwa 2008. Enkambi eno ebeerawo buli mwezi ogusooka mu mwaka ng'era ebeeramu abavubuka abali wakati w'emyaka 13 ne 18. "Ekisakaate kya Nabagereka" kitegeeza enkambi ya kwiini, ng'esira basinga kuliteeka ku buwangwa bwa [[:en:Buganda|Buganda]]. Abavubuka bayigirizibwa okubeera abakugu mu kuwaata [[:en:East_African_Highland_bananas|amatooke]], engeri y'okubuuzaamu mu buwangwa bwa Buganda, engeri y'okuzinamu [https://www.youtube.com/watch?v=kVjLcX2jTOU amazina amaganda] n'emirimu emirala mingi. Abayigiriza era babategeeza okukubiriza abavubuka bano okubeenyumiririzaamu . [[:en:Jennifer_Musisi|Jennifer Musisi]], [[:en:Robert_Kyagulanyi_Ssentamu|Robert Kyaglanyi Ssentamu]] , [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]] beebamu ku bayigiriza abaali babaddeko munkambi y'e ekisakaate mu myaka egiyise . == Obulamu bwe == [[File:Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II (cropped).png|thumb]] Oluvannyuma lw'okubeera mu ggwanga lya Amerika okumala emyaka 18, Sylvia yakomawo mu Uganda. Mu mwaka gwa 1998 yagwa mukwano ne [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] gwebaali bamazze ebanga ng'amwegwanyiza. [[:en:Engagement|Okugatibwa]] kwabwe kwalangirirwa ng'enaku z'omwezi 14 mu mwezi ogw'okubiri mu mwaka gwa 1999. Ng'enaku z'omwezi 27 mu mwezi ogw'omunaana mu mwaka ogwo gwennyini, yafumbirwa kabaka mu kanisa ya St. Paul's Cathedral ku [[:en:Namirembe_hill|kasozi k'e Namirembe]], ekyamufuula kwiini wa Buganda eyali asooka mu Buganda mu myaka 50.<ref>https://web.archive.org/web/20230320194544/https://observer.ug/entertainment-news/33508--15-years-ago-this-wedding-shattered-ugandan-records</ref> Ng'enakuz 'omweiz 4 mu mwezi ogw'omusanvu mu mwaka gwa 2001 mu kibuga London, nnaabagereka yazaala omwana we eyali asooka, omumbejja Katrina Sarah Ssangalyambogo, ekitegeeza ejjembe ly'embogo "buffalo's horn". Ye mukuza w'abaana ba kabaka abalala.<ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/60-years-in-the-life-of-a-Kabaka/691232-2683592-10k6x7z/index.html</ref> == Laba ne == * [[:en:Kingdom_of_Buganda|Kingdom of Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka of Buganda]] * [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Bugandahttps://en.wikipedia.org/wiki/Ronald Muwenda Mutebi II|Mutebi II of Buganda]] [[Category:Buganda]] kpzdjyozfuc0m1hxjr7zbjfhe3ilmfe Aisha Nakiyemba 0 9691 48499 30679 2026-05-01T07:03:21Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48499 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] azannya [[:en:Badminton|badminton]].<ref>"Players: Aisha Nakiyambe". ''bwfbadminton.com''. Badminton World Federation. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu [[:en:Badminton_at_the_2018_Commonwealth_Games|mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bugengereza mu 2018]] mu [[:en:Gold_Coast,_Queensland|Gold Coast]].<ref name="gc">"Participants: Aisha Nakiyemba". ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu [[:en:Badminton_at_the_2019_African_Games|mizannyo gya Africa egya 2019]] egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>"Athlete Profile: Nakiyemba Aisha". Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma bya busuubuzi ku [[:en:Ndejje_University|ssettendekero wa Ndejje]] era kati akola ne Kampala club.<ref name="gc">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://web.archive.org/web/20220522114318/https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 April</span> 2018</span>.</cite></ref> == By'atuuseeko == === Emizannyo gya Africa === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#FFB069" | align="center" |[[:en:Badminton_at_the_2019_African_Games|2019]] | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />[[:en:Casablanca,_Morocco|Casablanca, Morocco]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |{{Flagicon|EGY}} [[:en:Doha_Hany|Doha]] Hany <br /><br /> {{Flagicon|EGY}} [[Hadia Hosny|Hadia]] [[:en:Hadia_Hosny|Hosny]] | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |[[:en:Botswana_International|Botswana International]] | align="left" |{{Flagicon|RSA}} [[:en:Johanita_Scholtz|Johanita]] Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kubiri |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |[[:en:Zambia_International|Zambia International]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |{{Flagicon|ZAM}} [[Ogar Siamupangila|Ogar]] [[:en:Ogar_Siamupangila|Siamupangila]] <br /><br /> {{Flagicon|ZAM}} [[:en:Evelyn_Siamupangila|Evelyn]] Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |ye yaddirira |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |[[:en:Zambia_International|Zambia International]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Shamim Bangi|Bridget Shamim]] [[:en:Bridget_Shamim_Bangi|Bangi]] | align="left" |{{Flagicon|ITA}} [[:en:Silvia_Garino|Silvia]] Garino <br /><br /> {{Flagicon|ITA}} [[:en:Lisa_Iversen|Lisa]] Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |Yaddirira |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |[[Kampala International]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gloria Najjuka|Gloria]] [[:en:Gloria_Najjuka|Najjuka]] <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} [[Daisy Nakalyango|Daisy]] [[:en:Daisy_Nakalyango|Nakalyango]] | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yaddirira |} : Empaka za [[BWF International Challenge|BWF]] [[:en:BWF_International_Challenge|International]] Challenge : Empaka za [[BWF International Series|BWF]] [[:en:BWF_International_Series|International]] Series :  Empaka za [[BWF Future Series|BWF]] [[:en:BWF_Future_Series|Future]] Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijanja bya yintaneeti == * Aisha Nakiyemba at BWF.tournamentsoftware.com mlk1k7q9cle4g6slsrcj79gt0ey4m7f Agather Atuhaire 0 10513 48475 46314 2026-05-01T06:19:03Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48475 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] Omunnamateeka, omulwanyi w'eddembe ly'abantu era munnamawulire owobw'nakyeewa. Yayayatuukiriza enguzi n;efuggabbi ebyamuleeta okumumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State. == Obulamu == Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu mwaka gwa 1988. Obutto bwe bw'ali buzibbu nyo engeri taata we jy'eyasasanya sente enyingi ku mwenge. Yamaliriza Siniya nga tafunye kuwererwa (scholarship) mu somero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobosobozi kutuukiliza kirooto kye eky'okusoma eby'amateeka era n'asoma mu eby'amawulire ku[[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte ye Makerere]].<ref name="dd">{{Cite web |url=https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-03 |archive-date=2024-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240310205116/https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwani w'eddembe ly'obuntu ow'omwezzi.<ref name="dd"/> [[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Awardees: (Back row) [[:en:Ajna_Jusić|Ajna Jusić]], [[:en:Rina_Gonoi|Rina Gonoi]], [[:en:Fatou_Baldeh|Fatou Baldeh]], [[:en:Rabha_El_Haymar|Rabha El Haymar]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]], [[:en:Fawzia_Karim_Firoze|Fawzia Karim Firoze]], [[:en:Volha_Harbunova|Volha Harbunova]] and Atuhaire. Front row to left: [[Fariba Balouch]], [[Fátima Corozo]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]]]] Mu mwaka gwa 2023 yaweeba engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva Ambassador wa EU eri Uganda, Jan Sadek. Saduk yanyonyola emirimu gye ne ttendekero ly'amateeka Law Development Center eyo jy'eyazuulira nti abayizi bagwila ddala ebigezo era nga tewaliyo n'akunulibwa oba n'okunoonyereza. Yalina obutakwatagana ne bana ny'abufuzzi nga [[Anita Among]] ne [[:en:Mathias_Mpuuga|Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya suwegi (local sewerage company).<ref name="indug">https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuuka we bombi baali baguze emottoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-03 |archive-date=2024-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240522121535/https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ |url-status=dead }}</ref> Emottoka zali tezeetagisa kubanga bombi balina emottoka z'okwejyalabya. Okusaba okugula emottoka zino bwe kw'asazibwaamu bateekawo abantu abalala abawulize. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi bunno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa anyonyele. Yatisibwatisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka. Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo jy'eyasimibwa nga [[:en:International_Woman_of_Courage|Omukyala mu Mawanga gonna asinga Obuvumu]] eky'akolebwa Dipaatimenti ya US State. U.S. Secretary of State [[:en:Antony_Blinken|Antony Blinken]] ne mukyala wa Pulezidenti [[:en:Jill_Biden|Jill Biden]] yafuna engule eno nga 4 Ogwokusattu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC abawanguzi b'engulu bayitibwa okw'etabba mu [[:en:United_States_Department_of_State|State department]]'s ''International Visitor Leadership Program'' eyo jy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} jycrewumo7vezjq54d9t8qd4j5mafj6 Agnes Kirabo 0 10576 48484 43748 2026-05-01T06:32:10Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48484 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Kirabo''' [[Yuganda|Munnayuganda]] [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Legislator|mubaka wa palamenti]]. Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abavubuka mu [[:en:Central_Region,_Uganda|masekkati ga Uganda]] mu palamenti ya Uganda. Yalondebwa mu Palamenti ku ticket y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ekikulemberwa Ssentebe [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] pulezidenti wa [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/nrms-agnes-kirabo-beats-six-men-to-become-the-central-youth-mp/</ref><ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-s-kirabo-wins-central-youth-mp-seat-3276900</ref><ref name=":2">http://nilepost.co.ug/2021/02/02/nrm-sweeps-national-youth-mp-elections/</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kfm.co.ug/news/nrm-takes-all-the-five-youth-mp-slots.html |access-date=2024-04-09 |archive-date=2024-04-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240409150650/https://www.kfm.co.ug/news/nrm-takes-all-the-five-youth-mp-slots.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.nrm.ug/index.php/news/nrm-floors-opposition-youth-mp-elections-across-country</ref> == Obuvo n'okusoma kwe == Kirabo eyasomera ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] era alina [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu [[:en:Business_administration|Nzirukanya y'emirimu]] okuva mu Yunivasitte y'emu.<ref name=":4">https://campusbee.ug/news/central-region-youth-mp-agnes-kirabo-graduates-during-makereres-71st-ceremony/</ref> Mu kibiina kya NRM mu kalulu akasooka aka ba mmemba abavubuka, yawangula be yali avuganaya nabo abalala 11 n'obulu ana mu buna ku kikumi omwali Justine Namere muwala wa [[:en:Vincent_Ssempijja|Vicent Ssempijja]] minisita w'ebyokwerinda.<ref name=":4"/><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/nrm-central-region-youth-mp-flag-bearer-i-only-spent-shs30m-my-opponent-bought-each-vote-at-shs500000/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-09 |archive-date=2024-04-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240409150654/https://pearltimes.co.ug/nrm-central-region-youth-mp-flag-bearer-i-only-spent-shs30m-my-opponent-bought-each-vote-at-shs500000/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":5">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1529252</ref><ref name=":6">https://www.vanguardnews.ug/i-used-my-money-to-put-nameere-in-her-place-nrm-central-region-agnes-kirabo-tells-church/</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, yawangula abasajja 6 okufuuka omubaka wa Palamenti ow'abavubuka b'omu bitundu by'omumasekkati. Yafuna obululu 780 votes n'awangula gweyali asinga okuvuganya naye [[:en:Ivan_Bwowe|Ivan Bwowe]] eyali omukulembeze w'abayizi mu Yunivasitte y'e Makerere.<ref name=":0"/><ref name=":4"/><ref name=":1"/><ref name=":2"/><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugnews24.info/politics/nrm-sweeps-national-youth-mp-elections/ |access-date=2024-04-09 |archive-date=2024-04-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240409150650/https://ugnews24.info/politics/nrm-sweeps-national-youth-mp-elections/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Kirabo yaliko omukozi ku ofiisi ya ssabawandiisi wa National Resistance Movement eyo gyeyaweereza nga omuwandiisi w'ensonga z'abakyala era nga omubazi w'ebitabo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newsfeed.co.ug/2020/10/11/agnes-kirabo-declared-official-flagberaer-for-central-youth-mp/ |access-date=2024-04-09 |archive-date=2024-04-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240409150654/https://newsfeed.co.ug/2020/10/11/agnes-kirabo-declared-official-flagberaer-for-central-youth-mp/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":5"/><ref name=":6"/> Mu kiseera kino aweereza ng'omubaka wa Palamenti w'Abavubuka mu kitundu ky'amasekkati.<ref name=":3"/><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/02/02/nrm-scoops-massive-victory-in-country-wide-youth-mp-elections/</ref><ref>http://www.sunrise.ug/news/202102/nrm-sweeps-youth-mp-elections.html</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kirabo-agnes-6764/</ref> Mu Palamenti, Kirabo awelereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, eby'obulambuzi n'amakolero.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-trade-tourism-and-industry/</ref> == Ebijuliziddwa == 79dnxx7h2ljtvtsxhfwworka6m4ghb2 Aisha Sematiko 0 10652 48501 32480 2026-05-01T07:06:22Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48501 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Sematiko''' amanyikiddwa nga '''''Hajati Aisha Sematiko ('''''yafa nga 19 Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2010 ''''')'''''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/component/content/article?id=10051:cbs-staff-down-but-not-out |access-date=2024-04-16 |archive-date=2020-06-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626114006/https://observer.ug/component/content/article?id=10051:cbs-staff-down-but-not-out |url-status=dead }}</ref> yali omusasi w'amawulire ku [[:en:CBS_Radio|CBS radio]]. Ye yali munnayuganda omukyaala eyasooka okusoma amawulire mu [[Luganda]] ku Laadiyo ekyamuyamba okusikiriza abakyaala abalala okwegatta mu kisaawe ekyo. Yalangilibwa ebissera ebisinga nga omusomi w'amawulire asinga mu mwaka.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/FashionBeauty/691228-736060-nyrj3tz/index.html |access-date=2024-04-16 |archive-date=2020-06-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626152958/https://www.monitor.co.ug/artsculture/FashionBeauty/691228-736060-nyrj3tz/index.html |url-status=dead }}</ref> [[:en:Amelia_Kyambadde|Amelia Kyambadde]] yasiima Hajati Aisha Sematiko nga omu ku bantu abamanyikiddwa mu State House bey'enyumirizaamu okubaamu.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1115996/happened-house</ref> Mu 2003, yalondebwa mu kifo eky'okubiri nga omusomi w'amawulire ku laadiyo asinga ku Dembe FM n'obululu 385 votes emabega wa Kaddu Mukasa owa CBS eyawangula n'obululu 460.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1253169/readers-vision-chosen</ref> == Emirimu == Yatendekebwa Bbale Francis ku TV era ne ku Laadiyo natendekebwa [[Eva Kabali Kaggwa]] eyali ku [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|radio Uganda]]. Batabani be abbabiri abasoma eby'amawulire; Nasser yakola ne Radio Simba nga omusasi wa mawulire atte Hassan nakola mu bitundu bya Laadiyo ebya [[:en:Straight_Talk|Straight Talk]].<ref name=":0"/> == Laba na bino == * Rachel Kabejja * Patricko Mujuuka * Sheila Nnvannungi * Alex Ndawula == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya == * [https://radio.co.ug/cbs-buganda-fm/ Website ya laadiyo ya CBS] * [http://www.dembefm.ug/ Website ya Dembe FM] melrgqxbgws5mp6cq3pfvluxsau41ic Agnes Konde 0 10711 48485 32585 2026-05-01T06:34:20Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48485 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Businesswoman|omukyaala ow'ebya bizinensi]], era [[:en:Corporate_executive|corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti wa Pulogulaamu y'ebyenkulaakulana eya Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |url-status=dead }}</ref><ref name="2R">https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali [[:en:Chief_executive_officer|nanyini]] wa Msingi, ekitngole ekyeyimilizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[:en:African_Great_Lakes|African Great Lakes]],<ref name="Bio"/><ref name="Prof">http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html</ref> Agasangibwa mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]], Msingi agawa services mu Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Bio" /> == Ebimukwaatako n'emisomo == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo nga taneegatta ku Yunivasitte. Yatikibbwa okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esingamu obunene n'obukulu, ne diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) mu [[:en:Social_Science|Social Science]]. Alina diguli mukudukanya bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]], gyeyafuna okuva mu [[:en:University_of_Liverpool|Yunivasitte ya Liverpool]], mu [[:en:United_Kingdom|United Kingdom]].<ref name="Bio"/> Mu 2011, yatikibwa ne [[:en:Marketing|Dilpulooma mu by'ekitunzi]] okuva mu ttendekero lya [[:en:Chartered_Institute_of_Marketing|Chartered Institute of Marketing]].<ref name="MrktR">https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug</ref> == Emirimu == Alina obukugu mu services n'okudukanya sector y'ebintu ebya [[:en:Consumer_goods|consumer goods]], [[:en:Food_and_beverage|eby'okulya n'ebyokunwa]] era ne sector [[:en:Media_(communication)|y'ebyamawulire]] mu by'enfuna, esuuka mu myaaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[:en:Daily_Monitor|Monitor Publications Limited]] (b) [[:en:British_American_Tobacco|British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, the Ugandan licensee of [[:en:PepsiCo|PepsiCo]].<ref name="Bio">http://www.msingi.com/</ref> Mukaseera nga tanatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku Nation Media Group ne nanyini wa [http://www.ntv.co.ug/ Nation TV Uganda] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, byayalekulira okukola mu kifo kyaalimu kati. == Ebirala == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba HIV/AIDS, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne [[:en:Uganda_Manufacturers'_Association|Uganda Manufacturers Association]] (UMA). Mmemba wa [https://web.archive.org/web/20171107062850/http://gracamacheltrust.org/new/index.php?option=com_content&view=article&id=181&Itemid=187 Women-in-Media Network], ekitundu kya [[:en:Graça_Machel|Graça Machel Trust]].<ref name="Bio"/> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalal lwa "Abakyaala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4</ref> == Laba na bino == * [[:en:Victoria_Sabula|Victoria Sabula]] * [[:en:Diana_Mulili|Diana Mulili]] * [[:en:Aquaculture|Aquaculture]] * [[:en:Uganda_Investment_Authority|Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. c6ftnka1mg028vnf74ym608i6i4sjee Agnes Tibayeita Isharaza 0 10717 48491 32551 2026-05-01T06:49:30Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48491 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Tibayeita Isharaza''', [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Lawyer|Munnmateeka]] era nga [[:en:Company_secretary|muwandiisi wa Kampuni]] era akulira ensonga z'amateeka ku [[:en:National_Social_Security_Fund_(Uganda)|Uganda National Social Security Fund]], okuva nga 1 Ogwokuna 2019.<ref name="1R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa mu Uganda era yasomera ku masomero ag'abulijjo mu Pulayimale ne Ssekendule. Diguli ye esooka mu Mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]], yagifunira ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], Yunivasite ya Gavumenti esinga obukulu n'obgazi mu Uganda. Yagenda okufuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu kukola amateeka]],okuva ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. Diguli ye ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]], yamuweebwa aba [[:en:Eastern_and_Southern_African_Management_Institute|Eastern and Southern African Management Institute]].<ref name="1R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref><ref name="2R">https://nilepost.co.ug/2019/03/15/former-dfcu-legal-boss-scoops-top-post-at-nssf/</ref> Era yatendekebwa mu by'okukulembera okuva mu Ttendekero lyaba Dayilekita erya Institute of Directors mu Southern Africa ne Financial Times Non-Executive Directors Club, mu Bungereza.<ref name="3R">https://www.watchdoguganda.com/news/20190314/63709/who-is-agnes-isharaza-the-new-nssf-corporation-secretary.html</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu bwa myaka 16 mu nsonga z'obukulembeze okuva mu Gwokusatu 2019. Nga tannaba kutuuka mu kifo ekyo, yali muwandiisi wa Kampuni era ng'omukulu akwasaganya ensonga z'amateeka mu [[:en:DFCU_Bank|DFCU Bank]],<ref name="4R">http://www.pmldaily.com/business/2019/03/dfcu-banks-head-of-legal-crosses-to-nssf-named-corporation-secretary.html</ref> [[:en:Commercial_bank|Bbanka y'abasuubuz]]<nowiki/>i ey'okubiri mu bunene mu Uganda, n'ebyobugagga ebibalibwamu USh303 billion (US$822 million) nga 31 Ogwekkuminebiri 2017.<ref name="5R">https://dfculimited.com/wp-content/uploads/2018/05/dfcu-Report_2017.pdf</ref> Ng'ali eyo, yali memba ku kakiiko k'aba Dayilekita.<ref name="6R">https://www.monitor.co.ug/Magazines/Jobs-Career/Where-are-the-women-in-Uganda-s-boardrooms-/689848-2781494-q8u1ne/index.html</ref> Ng'ali mu NSSF, yadda mu bigere bya [[:en:Richard_Wejuli_Wabwire|Richard Wejuli Wabwire]], nga mu Gwokubiri 2018, yalondebwa ng'Omulamuzi wa [[:en:High_Court_of_Uganda|Kkooti ya Uganda enkulu]].<ref name="4R" /> == Ebirala ebikulu == Ku DFCU, yali Mmemba ku kakiiko akakulembera dfcu. Okutuusa mu 2014, era yali alina ekifo ng'omuwandiisi wa Kkampuni ku [[:en:DFCU_Group|dfcu Limited]], Kampuni ya DFCU Bank. Okuva mu 2011 okutuusa 2017, yali memba ku kakiiko k'aba Dayilekita ba [[:en:Capital_Markets_Authority_of_Uganda|Capital Markets Authority of Uganda]], ng'akiikirira ekitongole kya Uganda Bankers Association. Ng'ali eyo yali Sentebe w'akakiiko k'abannamateeka.<ref name="3R" /> Mu 2017, yali omu ku ba mmemba ba General Counsel Africa Power List by Legal 500. Era mu 2017, yali omu ku bavuganya mu Awaadi za Women in Law Awards, mu ttuluba ly'amunnamateeka omukyala erya Best Female Corporate Lawyer (Corporations) category era yamalira mu kifo kyakusatu. == Laba na bino == * [[:en:Sarah_Walusimbi|Sarah Walusimbi]] * [[:en:Anne_Abeja_Muhwezi|Anne Abeja Muhwezi]] == Ebijuliziddwamu == == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://www.nssfug.org/ Website of the Uganda National Social Security Fund] * [https://www.bloomberg.com/research/stocks/private/person.asp?personId=47113405&privcapId=39799555/ Executive Profile of Agnes Tibayeita Isharaza: Head of Legal & Company Secretary, DFCU Bank Limited]  6e7jtiwe0z0jqrglllc7jey4o7ljybs Agnes Nabukenya 0 11205 48487 44675 2026-05-01T06:45:00Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48487 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Nabukenya (yazaalibwa 10 Ogwekumi 2008)''' muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|Mupiira]] munna [[Uganda]] nga ogwensimbi aguzannyira ku kiraabu ya Kawempe Muslim Ladies FC mu liigi yabakyala ey'okuntikko mu Uganda eyitibwa FUFA women Super League. <ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/category/sports/nabukenya-inspires-kawempe-muslim-ladies-fc-t-NV_196801</ref> <ref>https://nbssport.co.ug/2024/11/05/kawempe-muslim-ladies-sweep-october-awards-in-women-super-league/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |title=Archive copy |access-date=2025-06-09 |archive-date=2025-06-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609170127/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |url-status=dead }}</ref> == Emisomo == Agnes Nabukenya okusoma yatandikira mu ssomero lya Mityana Kindergarten ne Primary school mu Disitulikiti e Mityana, mu mwaka 2018, yegatta ku St Noa Girls Secondary School gye yasomera okumala omwaka mulamba oluvannyuma nalyoka yegatta ku Mukono Parents mu 2019 gye yamaliriza omutendera gwa Pulayimale mu 2021 [https://schoolsuganda.com/schools/st-noa-girls-secondary-school] Mu 2022, yeegatta ku Kawempe Muslim Secondary School okusoma siniya [https://web.archive.org/web/20250609170128/https://kawempemuslimss.ac.ug/] Omupiira yagutandikira mu ssomero lya St Noa Junior School ng'ali mu kibiina ekyokutaano sso nga ogwensimbi yagutandikira mu Kawempe Muslim Ladies Football Club mu 2022 oluvanyuma lw'okutandika okusomera ku Kawempe Muslim SS. Kiraabu eno yakiikiirirako eggwanga Uganda mu mpaka ezokusunsula kiraabu ezizannya ku mutendera gwa ssemazinga [[Afirika]] mu kikopo kya kiraabu empanguzi eziyitibwa [[:en:CAF_Women's_Champions_League|CAF Women's Champions League]]. <ref>https://cecafaonline.com/kawempe-muslim-ladies-to-represent-uganda-in-caf-women-champions-league-zonal-qualifiers/</ref> [[Uganda Revenue Authority SC|Uganda Revenue Authority Football Club]] yasiima omutindo gwa ttiimu ya Kawempe Muslim Ladies era bwetyo netuuka kunzikiriziganya nabaddukanya Kiraabu eno okweddiza Kiraabu ey’abato eya Kawempe Muslim Ladies Football Club bwetyo nefuuka tiimu yabakyala wansi wa [[Uganda Revenue Authority SC|Uganda Revenue Authority FC]] . Mu sizoni ye esooka nga omuzannyi wa Kawempe Muslim Ladies Football Club, teyateeba ggoolo yonna mu mipiira esatu gye yazannya kyokka Okuva mu 2022 okutuuka mu 2025, yakateeba ggoolo 23 mu mipiira 72 ekintu ekiraga okwesitula okwekika ekyawaggulu [https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196] Mu sizoni ya 2023/24 Nabukenya ye yalondebwa nga omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo era nagabana engatto y'omuzannyi eyasinga okulengera akatimba sizoni eyo ne goolo 10. Mu sizoni yemu kiraabu ye yawangula ekikopo kya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]] 2023/24. [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] == Ku mutendera ogweggwanga == Yeegatta ku ttiimu z'eggwanga mu mwaka 2023 era nazannyira ku mitendera egyenjawulo omuli abatasussa myaka 17, 18, wamu nabatasussa 20 kwossa nokuzannyira ttiimu ya Uganda eyabakyala enkulu eyitibwa '''Crested Cranes [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/]''' Omuzannyo gwe ogwasooka mu ttiimu z’eggwanga gwali mu 2023 ne ttiimu y’abato abatasussa myaka 18. Wano yazannya emipiira 4 era n’ateeba ggoolo 3, mumwaka gwegumu era yazannyira tiimu yabatasussa myaka 20, n’ateeba ggoolo ssatu. Mu 2024 yazannya emipiira ena ku ttiimu y’eggwanga eyabatasussa myaka 17 n’ateeba ggoolo bbiri, era mu mwaka gwe gumu, yayitibwa okuzannyira tiimu enkulu omulundi ogusooka era nazannya ku ttiimu y’eggwanga ey’abakulu eya Crested Cranes emipiira ebiri kyokka n’atateeba. Mu 2025, Nabukenya yazannya emipiira esatu ku ttiimu yegwanga eyabatasussa myaka 17 mu mpaka ez'okusunsula ab'okwetaba mu [[:en:FIFA_U-17_Women's_World_Cup|Kikopo kyensi yonna ekyabawala abatasussa myaka 17]] mu mupiira wakati wa Uganda ne [[Namibia]] Nabukenya yateeba ggoolo mukaaga. [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/] == Byawangudde == 2022: Omuteebi eyasinga okuteeba mu mpaka za Afirika ez'okusunsulamu amasomero nga abayizi tebasukka myaka 25 [Ggoolo 8]. 2023/24: [[:en:FUFA_Women_Super_League|Liigi yabakyala mu Uganda]] [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] 2023/24: Omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo mu liigi yabakyala 2023/24: Yawangula engatto y'omuzannyi eyasinga okuteeba ggoolo enyinji [10]. 2024: Ekikopo kyempaka zamasomero aga siniya mu Uganda. 2025: Omuteebi eyasinga okuteeba ggoolo mu mpaka zamasomero ga Siniya [goolo 15]. == Laba ne == * [[:en:Shamirah_Nalugya|Shamira Nalugya]] * [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 6fsyl008y62cqruzlqpebm10jq4mxzg Aisha Lubega 0 11377 48498 41490 2026-05-01T07:02:01Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48498 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Lubega''' [[:en:Ugandan|munnayuganda]] [[:en:Teacher|omusomesa]], addukanya emirimu era omumyuka wa Ssentebe [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|w’akakiiko k’eby'okulonda.]]<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Electoral_Commission_of_Uganda</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Men and women in charge of polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/men-and-women-in-charge-of-polls-3255190 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obulamu obwasooka n'okusoma == Aisha alina [[:en:Master_of_Education|diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza]] (Administration and Planning) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite e Makerere]], [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma]] mu by’enjigiriza okuva mu Institute of Public Administration (kati eyitibwa [[Uganda Management Institute]] kati) ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelors of Arts]] (BA) ne [[:en:Diploma_of_Education|Dipuloma mu by’enjigiriza]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . == Emirimu == Aisha ye mumyuuka wa Ssentebe [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|w’akakiiko k’eby'okulonda]] ke yeegattako mu 2017 era yakuguka mu [[:en:Teacher|busomesa]]. Munzirukanyaye ey'emirimu, amanyiddwa okupatanira obwenkanya mu kikula ky’abantu n’okutumbula abakyala. Yali musomesa ku [[:en:Masaka_Secondary_School|Masaka Secondary School]], Nabisunsa girls School gye yali [[:en:Deputy_head_teacher|Omumyuka w’omukulu w’essomero]] oluvannyuma n’afuulibwa [[:en:Headteacher|Omukulu waalyo]] (1992–2017).<ref>{{Cite web |date=2024-01-11 |title=Museveni reappoints Justice Byabakama as EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-reappoints-justice-byabakama-as-ec-boss-4488556 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2001, yagaanibwa akakiiko ka palamenti akalonda abantu nga kagamba nti tekisaanira kubeera na bantu babiri okuva mu maka gamu ku bukiiko obuteekebwawo mu mateeka kubanga bba ye yali Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’enjigiriza.<ref>{{Cite web |title=Lubega unacceptable, says Awori |url=https://www.newvision.co.ug/news/1044505/lubega-unacceptable-awori |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Aisha irony |url=https://www.newvision.co.ug/news/1043993/aisha-irony |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Adams |first=Sadiiki |date=2016-11-19 |title=Hajjat Aisha Lubega: So what if gov't business is our family business? |url=https://theugandan.com.ug/hajjat-aisha-lubega-govt-business-family-business/ |access-date=2025-04-09 |website=The Ugandan |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} g7z5fbevn5nfaszkx9zj073zdjr90aa Ahmad Ssengendo 0 11674 48495 41109 2026-05-01T06:52:35Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48495 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ahmad Kaweesa Ssengendo''' Munnayuganda [[omukugu mu by'ebimera,]] [[musomesa mu matendekero]], era mukulembeze mu by'enjigiriza. Yeeyali omukulembeze (Rector ) wa [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]], yunivasite ey’obwannannyini eyakkirizibwa akakiiko ka [[Uganda akatwala eby'enjigiriza by'eggwanga ebya waggulu]] (UNCHE) mu 1988. <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |access-date=14 September 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo mu 2004. <ref>{{Cite web |title=Executive 2006-2011 |url=https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |access-date=2020-01-30 |website=uvcf.ac.ug |language=en-gb |archive-date=2020-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200130141929/https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Franklin |first=Ezaruku Draku |title=IUIU Rector Gets Another Five Year Contract |url=http://ugandaradionetwork.com/story/iuiu-renews-dr-sengedos-contract-appoint-host-of-other-leaders |access-date=2020-01-30 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> == Obuvo bwe == Yazaalibwa mu kyalo Bukanga mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] nga 6 Omwezi ogwokubiri 1959 eri Yunus Kaweesa ne Zuhurah Kaweesa. <ref name="bright">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |last2=Nankinga |first2=Mary |date=5 June 2011 |title=Dr. Ssengendo - IUIU's Bright Star |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693:dr-ssengendo-iuius-bright-star |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140915010155/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693%3Adr-ssengendo-iuius-bright-star |archive-date=15 September 2014 |access-date=15 September 2014}}</ref> == Okusoma kwe == Yasomera mu ssomero lya Kyaluhambura mu okusoma kwe okwa pulayimale. Yasomera mu [[Old Kampala Secondary School]] Ku misomo ggye egya siniya 4 , okuva 1973 okutuusa 1976. Ku misomo gye eggya siniya 6, yadda ku [[St Henry's College Kitovu]], gye yasomera [[Ebyobuzimbe|physics]], [[Ebyobuziba|chemistry]], [[Essomabiramu|biology]], [[n'okubala]]. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obunene era yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda. Yatikkirwa [[diguli esooka eya ssaayansi]] mu [[bimera]]. Eyo yagizaako Dipuloma mu by’enjigiriza. Oluvannyuma yafuna [[Master Arts|diguli eyookubiri]] mu by’enjigiriza, n'era okuva mu yunivasite y’e Makerere. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, Ssengendo yasomera mu Yunivasite y'e Kansas n’afuna [[Diguli eyokusatu|ddiguli eyokusatu]] mu by’enjigiriza. <ref name="bright"/> == Ebyafaayo by’emirimu == Bwe yali asoma dipulooma mu by’enjigiriza, yasomesa ku Nyamitanga Primary School ne ku Nyamitanga Secondary School mu [[Mbarara]] mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]], mu ttundutundu ly'obugwanjuba . Oluvannyuma lw’okufuna dipulooma, yeegatta ku kitongole ky’ebimera mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ng’omusomesa omuyambi. Okusobola okwongera ku nnyingiza ye, mu kiseera kye kimu yasomesa mu [[Old Kampala Senior Secondary School]], essomero lye gyeyasomerako ,ne ku Bilal Islamic Institute. Bwe yakomawo mu Uganda ng’amaze emisomo gye egya ddiguli eyokusatu mu 1987, yaddamu okwegatta ku Makerere, naye ku mulundi guno, mu bbanguliro ly’ebyenjigiriza. Nga tegunnawera na mwaka, yavaayo okwegatta ku bannabyanjigiriza omunaanavabalala abeegattira awamu okutandikawo [[Islamic University in Uganda|Yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] mu 1988. Ng'atandise ng'omusomesa ku IUIU, Ssengendo yalinnya n’ayita mu maddaala n’afuuka Omuwandiisi wa Yunivasite. Mu 2001, yasabibwa okutandika ettabi lya IUIU ery'e Kampala .Okuva mu 2003 okutuuka mu 2004, yaweerezaako ng'amyuka omumyuka wa ccansala avunanyizibwa ku by'enjigiriza. Mu 2004, ku myaka 45, yalondebwa ku bumyuka bwa ccansala wa IUIU. <ref>{{Cite web |date=15 July 2013 |title=Islamic University in Uganda: Leadership - Rector (Vice Chancellor) |url=http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140915004400/http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |archive-date=15 September 2014 |access-date=15 September 2014 |publisher=[[Islamic University in Uganda]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Wasike |first=Alfred |date=10 February 2008 |title=IUIU Opens Female-Only Campus |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080212201103/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |archive-date=12 February 2008 |access-date=15 September 2014}}</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Ahmad Ssengendo yawasa abakyala babiri. Taata w’abaana 13, abawala bana n’abaana ab’obulenzi mwenda. Wa nzikiriza ya [[busiraamu]]. == Laba ne == * [[Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] * [[Olukalala lw'amabanguliro g'obusuubuzi mu Uganda]] * O[[lukalala lw'amabanguliro g'amateeka mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |accessdate=14 September 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}} # {{Cite web |title=Executive 2006-2011 |url=https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |access-date=2020-01-30 |website=uvcf.ac.ug |language=en-gb |archive-date=2020-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200130141929/https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |url-status=dead }} # {{Cite web |last=Franklin |first=Ezaruku Draku |title=IUIU Rector Gets Another Five Year Contract |url=http://ugandaradionetwork.com/story/iuiu-renews-dr-sengedos-contract-appoint-host-of-other-leaders |access-date=2020-01-30 |website=Uganda Radio Network |language=en}} # {{cite web |last1=Talemwa |first1=Moses |last2=Nankinga |first2=Mary |date=5 June 2011 |title=Dr. Ssengendo - IUIU's Bright Star |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693:dr-ssengendo-iuius-bright-star |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140915010155/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693%3Adr-ssengendo-iuius-bright-star |archivedate=15 September 2014 |accessdate=15 September 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}} # {{cite web |date=15 July 2013 |title=Islamic University in Uganda: Leadership - Rector (Vice Chancellor) |url=http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140915004400/http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |archivedate=15 September 2014 |accessdate=15 September 2014 |publisher=[[Islamic University in Uganda]]}} # {{cite web |last=Wasike |first=Alfred |date=10 February 2008 |title=IUIU Opens Female-Only Campus |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080212201103/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |archivedate=12 February 2008 |accessdate=15 September 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}} {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://allafrica.com/stories/201409100174.html Uganda: Ekibiina ky’Obusiraamu ekya OIC Kyongedde Ensimbi Eziwa Yunivasite] * [https://web.archive.org/web/20160304041404/http://mobile.monitor.co.ug/Life/-/1055104/1330006/-/format/xhtml/-/588ghb/-/index.html Gibadde Emyaka 170 eggy'Obusiraamu Mu Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160304060348/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Letters/-/806314/1388268/-/11g6vrw/-/index.html Ebibuuzo bye Tulina Okubuuza Ku Kugaba Emirimu Gye buvuddeko Ku IUIU] 534lv0bk40kpk8ravq3knhz0vd4g787 Ahamed Siraj Kwikiriza 0 11831 48494 45697 2026-05-01T06:51:24Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48494 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ahamed Siraj Kwikiriza''' yali munnayuganda Omukulembeze w'eddiini. Yali Disitulikiti [[:en:Qadi|Kaadi]] mu [[:en:Mbarara_district|Disitulikiti y’e Mbarara]] wansi w’ekitundu kya Ankole-Kigezi okutuusa nga 1 Ogwomwenda 2017. Ku myaka 50, Kwikiriza yafiira mu kabenje k’emmotoka nga 1 Ogwomwenda 2017 ku Independence Park. Yali ne mutabani we eyafa ng’atuusibwa mu ddwaaliro ly'e[[:en:Mbarara|Mbarara]]. <ref>{{Cite web |last=URN |title=Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident |url=https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ |website=The Observer - Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |title=President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES |url=https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ |archive-date=2019-05-05 |access-date=2019-05-05 |publisher=}}</ref> Weyafiira, Siraj yali azze mu bigere bya Sheikh Ramadhan Khamis, eyali agambibwa okutunda emmaali [[:en:Muslims|y’Abasiraamu]] . <ref>https://chimpreports.com/eid-tragedy-mbarara-district-kadhi-killed-in-accident/</ref> <ref>https://eagle.co.ug/2017/09/01/mufti-mubajje-implores-muslims-observe-peace.html</ref> <ref>{{Cite web |url=https://kampalapost.com/content/news/district-khad-dies-car-accident-heading-idd-prayers |title=Archive copy |access-date=2025-09-10 |archive-date=2019-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190505165905/https://kampalapost.com/content/news/district-khad-dies-car-accident-heading-idd-prayers |url-status=dead }}</ref> Ono yasikizibwa [[:en:Abdullah_Mukwaya|Abdullah Mukwaya]] . <ref>https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/</ref> <ref>https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/</ref> == Era laba == * [[:en:List_of_Qadis_of_Mbarara_District|Olukalala lw'aba Kaadi mu Disitulikiti y'e Mbarara]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 7vdf4e4u3g6hut6ea5yt6uahykypy3y Ssendi Mosh Afrikan 0 11869 48474 48009 2026-05-01T06:17:04Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48474 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ssendi Mosh Afrikan''' (yazaalibwa 27, Omwezi ogwokutaano 1982), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi Mr Mosh Live, munnayuganda omukozi w'okuleediyo ne ttivi ,,kalabaalaba wa mikolo , omutendesi w'emikutu gy'amawulire, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu <ref>{{Cite web |date=2021-01-06 |title=I intend to have 15 children – Mr Mosh |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-intend-to-have-15-children-mr-mosh-1846474 |access-date=2022-07-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> era munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Codingest |date=2021-07-23 |title=KCCA Lord Councilor Mr Mosh donates food to over 3000 people in Kampala |url=https://www.poatvuganda.com/kcca-lord-councilor-mr-mosh-donated-food-to-over-300-people-in-kampala |access-date=2022-07-21 |website=POA TV |language=en |archive-date=2022-07-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220721182349/https://www.poatvuganda.com/kcca-lord-councilor-mr-mosh-donated-food-to-over-300-people-in-kampala |url-status=dead }}</ref> Ye Loodi kkansala akiikirira Makindye ey'obuvanjuba III mu lukiiko lwa [[Kampala Capital City Authority]] (KCCA), ekitongole ekiddukanya ekibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2022-02-03 |title=Mr. Mosh Ssendi arrested and detained at CPS |url=http://mbu.ug/2022/02/03/mr-mosh-ssendi-arrested-and-detained-at-cps/ |access-date=2022-07-21 |website=MBU |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-01-21 |title=Tears for Anatalia, VJ Junior, Jaxta as Mr Mosh, Masembe win in elections |url=http://mbu.ug/2021/01/21/tears-for-anatalia-vj-junior-jaxta-as-mr-mosh-masembe-win-in-local-government-elections/ |access-date=2022-07-23 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Ebikwata ku bulamu bwe == Ssendi Mosh Afrikan yazaalibwa mu 1982 mu maka g’omugenzi Hassan Wasswa ne Mukyala Kulthum e Seeta mu disitulikiti y’e Mukono mu masekkati ga Uganda. Kitaawe yaweereza mu magye ga Uganda ng'omuvuzi w'ennyonyi mu magye. Mosh yasomera ku Mwiiri Primary School ne Jinja Army Boarding School nga tanneegatta ku St. Francis Secondary School ku misomo gye egya siniya eyokunna (S.4). Oluvannyuma yeewandiisa ku ssomero lya Old Kampala Secondary school ku misomo gye eggya siniya eyomukaaga (S.6) ne yunivasite ya Cavendish Kampala ku ddiguli esooka mu by’amawulire n’ebyempuliziganya.<ref>{{Cite web |title=BIOGRAPHY: INSPIRING STORY OF MR. MOSH |url=http://theguptareport.blogspot.com/2018/10/biography-inspiring-story-of-mr-mosh.html |access-date=2022-07-20 |website=BIOGRAPHY}}</ref> == Omulimu gw'okuyimba n'emikutu gy'amawulire == Ng’ali ku ssomero lya Old Kampala Secondary school, Mosh yatandika okutegeka obubaga obw’okwesanyusa oluvannyuma lw’okukakasa mu mazina g’essomero. Ku ntandikwa y’emyaka gy'enkumi ebbiri ( 2000) , yasisinkana abayimbi ba Uganda [[Bebe Cool]], [[Jose Chameleone]], ne [[Bobi Wine]], mu kiseera ekyo, abaali batandika emirimu gyabwe egy'okuyimba. Abasatu baali bayimba ku mukolo mu kitundu era Mosh yaweebwa omukisa okwolesa obukugu n'obukodyo bwe mu kukyusakyusa ennyimba okuggya mu mbeera eba eriwo (free style) kye yakola naasanyusa abangi Oluvannyuma yagiranga naasisinkana ekibiina ky'abayimbi ekya ba Ngoni okukwata oluyimba lwe olwasooka "Ndi ku diggi" lweyayimba n'ekibiina kino. Oluyimba luno lwazannyibwa ku leediyo ne ttivvi za Uganda nez'Obuvanjuba bwa Afirika. Obuwanguzi bw’oluyimba luno bwamufunyisa omulimu mu ttivi ya WBS gye yaweereza pulogulaamu eyali esinga endala zonna. Mosh yava ku Ttivvi ya WBS n’agenda okwegatta ku ttivvi ya Vision Group eya Urban TV n’oluvannyuma Galaxy FM 100.2, leediyo esinga okuwulirizibwa abavubuka ng’esangibwa mu Kampala mu 2012 gye yawangula engule ssatu (3 ) ng'omuweereza wa leediyo asinga okuweereza abatiina Ku Galaxy FM Mosh era yakola ng'omwogezi w'omukutu era addukanya ekifaananyi n'omutimbagano gwayo. Mu 2016, yaweebwa omulimu ttivi ya Spark eyakkampuni ya Nation Media ng'aweereza pulogulaamu y'omutuntu eyitibwa"cheza". Omulimu gwe ogwa leediyo , okuyimba ne ttivi yayongerezaako okuba kalabaalaba ku mikolo gy’okuyimba egiri ku mutendera gw'ensi yonna egiriko abayimbi abawangudde ku ngule ya [[Grammy]], [[Shaggy]], [[Wyclef Jean]], [[Beenieman]], [[Morgan Heritage]] n'abalala nga [[Tarrus Riley]], [[Konshens]], [[Busy Signal]], [[Burna Boy]] n'abalala bangi Yava ku ttivi ne leediyo mu 2020 ku lw'ensonga ze ez'obuntu. Mr. Mosh oluvannyuma mu mwaka ogwo yatongoza [[Zenji Talent School|essomero lya Zenji Talent School]] ekifo ky’abavubuka eky’okubatendekeramu ebiyiiye eby'ekola endigito ,mu kaweefube w’okuyamba abavubuka abanaku mu bubuga bwa Kampala okufuna obukugu obwetaagisa ku katale k'emirimu. <ref>{{Cite web |last=Mugisha |first=Crispus |date=2021-02-19 |title=Mr. Mosh quits TV, Radio, says circumstances are beyond his control |url=https://nilepost.co.ug/2021/02/19/mr-mosh-quits-tv-radio-says-circumstances-are-beyond-his-control/ |access-date=2022-07-20 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2021-02-19 |title=Mosh quits Galaxy Fm and Spark TV-opens up talent training school |url=https://www.matookerepublic.com/2021/02/19/mosh-quits-galaxy-fm-and-spark-tv-opens-up-talent-training-school/ |access-date=2022-07-20 |website=Matooke Republic |language=en-US |archive-date=2022-07-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220720120048/https://www.matookerepublic.com/2021/02/19/mosh-quits-galaxy-fm-and-spark-tv-opens-up-talent-training-school/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=BigEyeUg7 |date=2021-02-19 |title=Mr. Mosh quits media |url=https://bigeye.ug/mr-mosh-quits-media/ |access-date=2022-07-21 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-02-20 |title=Mr Mosh: Why I quit my two media jobs after so many years of service |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210220/109234/mr-mosh-why-i-quit-my-two-media-jobs-after-so-many-years-of-service.html |access-date=2022-07-21 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi & Activism == Mu 2021, Mosh yeetaba mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. Yavuganya ku kifo kya Loodi kkansala [[ow'eggombolola y'e Makindye]] mu kibuga kya Uganda ekikulu [[Kampala]] . Yalondebwa, n’afuuka Kansala wa Makindye East III mu Kampala Capital City Authority, olukiiko olufuga ekibuga. Ye Ssentebe w’akakiiko ak’ekikula ky’abantu, obuweereza bw'ebitundu n’okukola emirimu mu lukiiko lwe lumu. Mosh n'era mmemba wa kakiiko k'ekibuga ak'ebyenjigiriza n'obuweereza bwa gavumenti obwa bonna mu kibuga <ref>{{Cite web |last= |first= |date=2021-06-16 |title=Lord Councillor Mr Mosh Elected To Chair Top City Hall Committee |url=https://ugmirror.com/index.php/2021/06/16/lord-councillor-mr-mosh-elected-to-chair-top-city-hall-committee/ |access-date=2022-07-20 |website=Uganda Mirror |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Jamal |first=K. Y. |date=2021-06-16 |title=Mr Mosh Appointed New Kampala City Chairperson Gender, Community Service & Production Committee |url=https://celebpatrol.com/mr-mosh-appointed-new-kampala-city-chairperson-gender-community-service-production-committee/ |access-date=2022-07-20 |website=Celeb Patrol UG |language=en-US |archive-date=2022-07-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220720120020/https://celebpatrol.com/mr-mosh-appointed-new-kampala-city-chairperson-gender-community-service-production-committee/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Lukwago appoints governing board members to represent higher institutions |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/124501 |access-date=2022-07-20 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mosh mmemba mu kibiina ekivuganya gavumenti [[National Unity Platform|ekya National Unity Platform]] ekikulemberwa [[Bobi Wine]] . <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2022-02-17 |title=Mr. Mosh decries 'Kitalya torture' and 'illegal detention' |url=http://mbu.ug/2022/02/17/mr-mosh-decries-kitalya-torture-and-illegal-detention/ |access-date=2022-07-21 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannabyabufuzi]] 2lvl9yz1iek39tbiqb1r1g1t9p6olpa Aida Vee 0 12284 48496 44592 2026-05-01T06:56:22Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 48496 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Aida Victoria Nakityo Ssebakiggye''' (yazaalibwa mu gwomunana 26, 1997), amanyiddwa mu by'ekikugu nga '''Aida Vee''' muyimbi [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] . Aida Vee y’omu ku baatandikawo era nga ye muyimbi omukulu mu kibiina kyabayimbi Urbana, ekibiina ekimba obutereevu ng’akikwata ebika by’ennyimba eby’enjawulo. Mu kiseera kye yamala mu Vienna College Namugongo mu siniya, yafuna engule eziwerako olw’ekitone n’obuyiiya. <ref name=":0" /> <ref name=":2">{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2022-02-20 |title=New Artist Profile: Aida Vee merges African and Western popular music, creating a new style for herself |url=https://matookerepublic.com/2022/02/20/new-artist-profile-aida-vee-merges-african-and-western-popular-music-creating-a-new-style-for-herself/ |access-date=2024-04-19 |website=Matooke Republic |language=en-US |archive-date=2024-04-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240419181249/https://matookerepublic.com/2022/02/20/new-artist-profile-aida-vee-merges-african-and-western-popular-music-creating-a-new-style-for-herself/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=2022-04-21 |title=Aida Vee, the next generation star – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202204/four-one-one/aida-vee-the-next-generation-star.html |access-date=2024-04-21 |language=en-US}}</ref> Yakiikirira Afrika mu bivvulu by’e Napa ng’akyali mu ssomero lya Gayaza Junior School mu pulayimale/ekibiina eky’okusatu era abadde asiimibwa olw’omulimu gwe yakola mu kisaawe ky’okuyimba. <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |last=Brian |first=Musaasizi |date=2022-09-24 |title=Songstress Aida Vee rejects Ugandan man for Kenyan lover |url=https://redpepper.co.ug/songstress-aida-vee-rejects-ugandan-man-for-kenyan-lover-in-a-wololo-mwai-song-off-her-5-track-ep-dubbed-komawo/123485/ |access-date=2024-04-19 |website= |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Vocalist Aida Vee Drops Brand New Hit Song Called 'Mwai', Get it Here |url=https://blizz.co.ug/9655/Vocalist-Aida-Vee-Drops-Brand-New-Hit-Song-Called-Mwai-Get-it-Here |access-date=2024-04-21 |website=blizz.co.ug |archive-date=2024-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240421051012/https://blizz.co.ug/9655/Vocalist-Aida-Vee-Drops-Brand-New-Hit-Song-Called-Mwai-Get-it-Here |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2022-11-13 |title=Mwai: Talent to watch Aida Vee drops new song (VIDEO) |url=http://mbu.ug/2022/11/13/mwai-talent-to-watch-aida-vee-drops-new-song-video/ |access-date=2024-04-21 |website=MBU |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Aida Vee Biography, Profile & Story - UG Ziki |url=https://www.ugziki.co.ug/AidaVee/biography |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240316131158/https://www.ugziki.co.ug/AidaVee/biography |archive-date=2024-03-16 |access-date=2024-03-16 |website=www.ugziki.co.ug}}</ref> == Ennyimba ze == Zino ze zimu ku ntambi ze: <ref>{{Cite web |title=Aida Vee Official |url=https://soundcloud.com/aidaveeofficial |access-date=2024-04-19 |website=SoundCloud |language=en}}</ref> * Coco Plus Vanilla (2024) * Walala (2024) * What Are We (2024) * Yaaya (2023) * Money Monday (2023) * Komawo (2022) * Dance It Up (2022) * It's Only You (2022) * Calling (2022) == Ebivvulu == Ayimba ennyimba ez’enjawulo [[:en:African_popular_music|eza AfroPop]] ne [[:en:Rhythm_and_blues|R&B]], ezifunye okusiimibwa olw’ebigambo byazo n’okuyimba. Ebivvulu bye omuli n’ekimu ku Rhino Lounge e [[:en:Waltham,_Massachusetts|Waltham, Massachusetts]], bibadde bitenderezebwa olw’obusobozi bwabyo okukola enkolagana n’abalabi. == Ebiwandiiko ebikozesebwa == pqwnah8r6zkqqzcxbk0b48tlk5s75wt Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) . 0 12913 48427 47220 2026-04-30T15:58:03Z NKINZIK MARIE 7432 I have corrected the writing of the language and corrected punctuations plus spellings 48427 wikitext text/x-wiki    '''Omukulu Andrew Benjamin Cohen''' KCMG KCVO OBE (7 October 1909 – 17 June 1968) yali Gavana wa Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1957. == Obulamu obuto n’obuyigirize == Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa ag’Abangereza n’Abayudaaya . Yali muzzukulu wa Levy Barent Cohen . Yasomera mu Malvern College ne Trinity College, Cambridge, n'afuna diguli mu Classics . Yali Mutume wa Cambridge . Talina kakwate ku Andrew Cohen, Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo. == Gold Coast == Mu 1947, Cohen yalondebwa okuba omuyambi w’omuwandiisi omubeezi mu kitongole kya ofiisi y’abafuzi b'amatwale mu kitundu kya Afrika. Omwaka guno gwe gumu, yafulumya alipoota ya Cohen eyalimu okuwa amagezi nti obuyinza buzzibwe mu mikono gy'Abafirika mpolampola. <ref>{{Cite book |last=Ronald Robinson |date=1980 |title=Decolonisation and After: The British French Experience |publisher=Taylor & Francis |isbn=9780203061442 |editor-last=Georges Fischer |language=en |chapter=Andrew Cohen and the Transfer of Power in Tropical Africa, 1940–1951 |doi=10.4324/9780203061442-4 |editor-last2=W. H. Morris-Jones |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |doi-broken-date=1 July 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240420200309/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |archive-date=2024-04-20}}</ref> Naye, Gold Coast yokka ye yatwalibwa ng'esobola okwefuga "mu mulembe". <ref>{{Cite journal |last=Collins |first=Michael |date=2013-03-01 |title=Decolonisation and the "Federal Moment" |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09592296.2013.762881 |journal=Diplomacy & Statecraft |volume=24 |issue=1 |pages=21–40 |doi=10.1080/09592296.2013.762881 |issn=0959-2296}}</ref> Mu 1948, okunoonyereza kwa Bungereza kwatandikibwawo [[:en:Attlee_ministry|gavumenti ya Labour]] ku bivuddeko obujagalalo obw’enjawulo mu Gold Coast. [[:en:Arthur_Creech_Jones|Omuwandiisi w’amatwale Arthur Creech Jones]] ne Cohen baasindika Aiken Watson, omuwagizi w’ekibiina kya [[:en:Fabian_Society|Fabian Society]] eyali avuganya emabegako ku bwa Labour mu [[:en:1935_United_Kingdom_general_election|kulonda kwa 1935]], okulambula ettundutundu lino n’okubuuza abajulizi. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}</ref> Cohen yawa Watson ne banne amagezi "okukola lipoota ku kutaataaganyizibwa...n'ebikuviirako: n'okuwa amagezi ku nsonga yonna ejja". <ref name=":0" /> [[:en:Watson_Commission|Alipoota ya Watson]] eyavaamu yawa amagezi ku nnongoosereza ey'omuggundu mu ssemateeka.<ref>{{Cite book |date=1948 |title=Colonial Office: Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast (Watson Commission, 1948) |url=https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/r/C5153 |others=Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast |language=English}}</ref> Abakungu bangi ab’amatwale mu Gold Coast n’abakozi ba gavumenti abamu mu London baatwala lipoota eno ng’okuyitirizanga. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}<cite id="CITEREFLapping1985" class="citation book cs1" data-ve-ignore="">Lapping, Brian (1985). [[iarchive:endofempire00lapp|''End of empire'']]. Internet Archive. New York : St. Martin's Press. [[ISBN (identifier)?action=edit&redlink=1|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-312-25071-3|<bdi>978-0-312-25071-3</bdi>]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=End+of+empire&rft.pub=New+York+%3A+St.+Martin%27s+Press&rft.date=1985&rft.isbn=978-0-312-25071-3&rft.aulast=Lapping&rft.aufirst=Brian&rft_id=https%3A%2F%2Farchive.org%2Fdetails%2Fendofempire00lapp&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAndrew+Cohen+%28omuddukanya+w%E2%80%99emirimu+gy%E2%80%99amatwale%29+." class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Creech Jones yagamba nti yakwatibwa ensonyi olw’ebizuuliddwa byayo eby’amaanyi; wabula [[:en:Cabinet_of_the_United_Kingdom|kabineti]] yakkirizza bye yazudde Cohen. <ref name=":0" /> Alipoota eno yayamba okuyimbula [[:en:The_Big_Six_(Ghana)|abakulembeze abaayimirirawo]] kulwe'eggwanga lyabwe, omuli [[:en:Prime_Minister_of_Ghana|ssaabaminisita]] ow'omu maaso [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]], n'okukyusa [[:en:Gerald_Creasy|Sir Gerald Creasy]], gavana wa Gold Coast n'akyusa [[:en:Charles_Arden-Clarke|Charles Arden-Clarke]] eyali ow'eddembe. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Arden-Clarke</ref> Arden-Clarke yakwata ekifo kino okutuusa [[:en:Ghana_Independence_Act_1957|Ghana lwe yafuna obwetwaze mu 1957]], enkola gye yayambako okwanguyiza. <ref name=":0" /> == Rhodesia ne Nyasaland == Nga Colonial Office Assistant Undersecretary for African Affairs, Cohen yali mu nteeseganya z’okussaawo essaza lya federo eri Rhodesias ne Nyasaland mu 1950. Omuyudaaya Cohen, eyakwatibwa ensonyi olw’okuttibwa kw’Abayudaaya, yali anti-racialist era nga mulwanirizi wa ddembe lya Africa. Kyokka, yassa mu nkola ebigendererwa bye okulwanyisa akabi ke yali alaba ng’akasinga okutiisa: akabi nti Southern Rhodesia, singa efuuka ey’obulabe, yandigudde mu nkulungo ya gavumenti y’ekibiina kya National Party mu South Africa. Eri Cohen, akabi k’obukulu [[:en:Afrikaner|bw’abazungu ab’Abafirika]] mu ngeri ey'obwakyeerupe kaali kabi nnyo okusinga okusigala ng’enkola y’okulinnya kw’abazungu etakyukakyuka nnyo, ey’obuzaale mu Bugwanjuba bwa Rhodesia. Olw’okuba yakkaanya n’okukkaanya kuno, Cohen yagenda mu maaso n’afuuka omu ku bakubi b’ebifaananyi ab’omu makkati n’amaanyi agavuga okutondawo Federo, ng’emirundi mingi kirabika ng’ali yekka ng’asumulula ebizibu n’okufuluma mu ngeri ey’obwegendereza ku ludda lw’ebibiina ebikwatibwako. Mazima ddala enteeseganya n’enkiiko byali bizibu. Southern Rhodesia ne Northern Territories zaali zirina ennono ez’enjawulo ennyo bwe kyatuuka ku ‘Native Question’ (Abafirika) n’emirimu gye zaali zitegekeddwa okukola mu mbeera z'obulamu obwabulijjo. Bwe kityo, kyatwala kumpi emyaka esatu CAF okutandikibwawo. Era, bwe yamala okutandikibwawo, yalaga nti "y'emu ku nsi ezisinga okufugibwa mu ngeri ey'ekikugu mu nsi yonna." Mu 1952 yalondebwa okuba Gavana wa [[:en:Uganda|Uganda]], n’omulimu gw’okuteekateeka eggwanga eryo okufuna obwetwaze. Yaddamu okutegeka [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Palamenti (LEGCO)]] okussaamu ababaka ba Africa abaalondebwa okuva mu disitulikiti mu Uganda yonna, bw’atyo n’assaawo omusingi gwa palamenti ekiikirira abantu. Ono era ayanjudde enteekateeka z’ebyenfuna, omuli n’okutandikawo ekitongole kya [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] . Mu 1953 olukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] lwateekateeka okufuna obwetwaaze okuva ku Uganda. [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Edward Mutesa II]], ''[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]]'' wa Buganda yasaba Buganda yekutule ku ttwaale lya Bungereza era edde mu buvunanyizibwa bwa [[:en:Foreign_and_Commonwealth_Office|yafeesi y'amatwaale]] ey'ebweeru. Nga 30 November Cohen yawangangusa Kabaka n'alagira agende e London. Okugenda mu buwanganguse mu bukake kyamufuula omujulizi mu maaso g'Abaganda abaali baludde nga bakuumye ekirowoozo ky'okwekutula ku Uganda wamu [[:en:Anticolonialism|n'okukyaawa obufuzi bw'amatwaale]] era ekyavaako obwegugungo. Ekikolwa kya Cohen kyamukyukira kubanga yalemererwa okufunayo Abaganda abetegefu okukunga kulw'ebigendererwa bye. Oluvannyuma lw'emyaako ebiri egy'obulumi wamu n'obukaawu bwa Baganda awamu n'okumusimbira ekkuuli, Cohen yakakibwa okuzza "Kabaka Freddie".<ref>{{cite book |last=Gunther |first=John |year=1957 |title=Inside Africa |publisher=The Reprint Society |page=438}}</ref> Kabaka yakomawo e Kampala nga 17 ogwe kkumi mu 1955. [[:en:Abu_Mayanja|Abu Mayanja]] yali omu kubawerekera Sir Edward Mutesa okuva e London mu buwanganguse mu 1955. Enteeseganya ezaaviirako Kabaka okudda, wadde nga zaalabikira nga zimatiza Abazungu, zaali buwanguzi bwa maanyi eri Baganda. Cohen yakakasa endagaano ya Kabaka obutawakanya bwetwaze mu nkola ya Uganda ennene. Kabaka teyakoma ku kuzzibwa mu ntebe mu kuddamu, wabula omulundi ogwasooka okuva mu 1889, kabaka yaweebwa obuyinza okulonda n’okugoba abaami be (abakungu ba gavumenti ya Buganda) mu kifo ky’okukola nga ffiga yokka nga bwe batambuza emirimu gya gavumenti. Obuyinza bwa Kabaka obupya bwabikkiddwa mu kubuzaabuza nti yandibadde "kabaka wa ssemateeka" yekka, so nga mu butuufu yali muzannyi akulembedde mu kusalawo engeri Uganda gy'egenda okufugibwamu, era nga yandifuuse pulezidenti w'eggwanga eyasooka mu 1962. Okuva mu 1957 Cohen yali mukiise wa Bungereza mu lukiiko [[:en:United_Nations_Trusteeship_Council|lw'amawanga amagatte olwa Trusteeship Council]] . Mu 1959 yali mmemba wa Special Mission to [[:en:Samoa|Samoa]] okuteesa ku bwetwaze bwayo okuva mu [[:en:New_Zealand|New Zealand]] . Yali yeenyigira mu kukyusa [[:en:United_Nations_Trust_Territories|Trust Territory]] of [[:en:Southern_Cameroons|Southern Cameroons]] okugitwala mu ssaza lya [[:en:Cameroon|Cameroun Republic]] eryafugibwa Bufalansa nga 1 October 1961. Cohen yali awakanya okuwa ekitundu ekyo obwetwaze, era abantu b’omu Bugwanjuba bwa Cameroon abaali bawagira obwetwaze baamunenya olw’okuba ekibiina ky’Amawanga Amagatte tekyakkiriza kibuuzo ekyo kubuuzibwa. Cohen yaliko omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita w’enkulaakulana y’ebweru w’eggwanga okuva mu 1964 okutuusa lwe yafa olw’obulwadde bw’omutima mu 1968. [[Category:Pages with unreviewed translations]] 4826ed3rgdbg82rdxt8d51pzsjeivig 48435 48427 2026-04-30T16:41:17Z NKINZIK MARIE 7432 I have corrected the writing of the language and corrected punctuations plus spellings 48435 wikitext text/x-wiki    '''Omukulu Andrew Benjamin Cohen''' KCMG KCVO OBE (7 October 1909 – 17 June 1968) yali Gavana wa Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1957. == Obulamu obuto n’obuyigirize == Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa ag’Abangereza n’Abayudaaya . Yali muzzukulu wa Levy Barent Cohen . Yasomera mu Malvern College ne Trinity College, Cambridge, n'afuna diguli mu Classics . Yali Mutume wa Cambridge . Talina kakwate ku Andrew Cohen, Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo. == Gold Coast == Mu 1947, Cohen yalondebwa okuba omuyambi w’omuwandiisi omubeezi mu kitongole kya ofiisi y’abafuzi b'amatwale mu kitundu kya Afrika. Omwaka guno gwe gumu, yafulumya alipoota ya Cohen eyalimu okuwa amagezi nti obuyinza buzzibwe mu mikono gy'Abafirika mpolampola. <ref>{{Cite book |last=Ronald Robinson |date=1980 |title=Decolonisation and After: The British French Experience |publisher=Taylor & Francis |isbn=9780203061442 |editor-last=Georges Fischer |language=en |chapter=Andrew Cohen and the Transfer of Power in Tropical Africa, 1940–1951 |doi=10.4324/9780203061442-4 |editor-last2=W. H. Morris-Jones |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |doi-broken-date=1 July 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240420200309/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |archive-date=2024-04-20}}</ref> Naye, Gold Coast yokka ye yatwalibwa ng'esobola okwefuga "mu mulembe". <ref>{{Cite journal |last=Collins |first=Michael |date=2013-03-01 |title=Decolonisation and the "Federal Moment" |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09592296.2013.762881 |journal=Diplomacy & Statecraft |volume=24 |issue=1 |pages=21–40 |doi=10.1080/09592296.2013.762881 |issn=0959-2296}}</ref> Mu 1948, okunoonyereza kwa Bungereza kwatandikibwawo [[:en:Attlee_ministry|gavumenti ya Labour]] ku bivuddeko obujagalalo obw’enjawulo mu Gold Coast. [[:en:Arthur_Creech_Jones|Omuwandiisi w’amatwale Arthur Creech Jones]] ne Cohen baasindika Aiken Watson, omuwagizi w’ekibiina kya [[:en:Fabian_Society|Fabian Society]] eyali avuganya emabegako ku bwa Labour mu [[:en:1935_United_Kingdom_general_election|kulonda kwa 1935]], okulambula ettundutundu lino n’okubuuza abajulizi. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}</ref> Cohen yawa Watson ne banne amagezi "okukola lipoota ku kutaataaganyizibwa...n'ebikuviirako: n'okuwa amagezi ku nsonga yonna ejja". <ref name=":0" /> [[:en:Watson_Commission|Alipoota ya Watson]] eyavaamu yawa amagezi ku nnongoosereza ey'omuggundu mu ssemateeka.<ref>{{Cite book |date=1948 |title=Colonial Office: Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast (Watson Commission, 1948) |url=https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/r/C5153 |others=Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast |language=English}}</ref> Abakungu bangi ab’amatwale mu Gold Coast n’abakozi ba gavumenti abamu mu London baatwala alipoota eno ng’okuyitirizanga. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}<cite id="CITEREFLapping1985" class="citation book cs1" data-ve-ignore="">Lapping, Brian (1985). [[iarchive:endofempire00lapp|''End of empire'']]. Internet Archive. New York : St. Martin's Press. [[ISBN (identifier)?action=edit&redlink=1|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-312-25071-3|<bdi>978-0-312-25071-3</bdi>]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=End+of+empire&rft.pub=New+York+%3A+St.+Martin%27s+Press&rft.date=1985&rft.isbn=978-0-312-25071-3&rft.aulast=Lapping&rft.aufirst=Brian&rft_id=https%3A%2F%2Farchive.org%2Fdetails%2Fendofempire00lapp&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAndrew+Cohen+%28omuddukanya+w%E2%80%99emirimu+gy%E2%80%99amatwale%29+." class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Creech Jones yagamba nti yakwatibwa ensonyi olw’ebizuuliddwa byayo eby’amaanyi; wabula [[:en:Cabinet_of_the_United_Kingdom|kabineti]] yakkirizza bye yazudde Cohen. <ref name=":0" /> Alipoota eno yayamba okuyimbula [[:en:The_Big_Six_(Ghana)|abakulembeze abaayimirirawo]] kulwe'eggwanga lyabwe, omuli [[:en:Prime_Minister_of_Ghana|ssaabaminisita]] ow'omu maaso [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]], n'okukyusa [[:en:Gerald_Creasy|Sir Gerald Creasy]], gavana wa Gold Coast n'akyusa [[:en:Charles_Arden-Clarke|Charles Arden-Clarke]] eyali ow'eddembe. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Arden-Clarke</ref> Arden-Clarke yakwata ekifo kino okutuusa [[:en:Ghana_Independence_Act_1957|Ghana lwe yafuna obwetwaze mu 1957]], enkola gye yayambako okwanguyiza. <ref name=":0" /> == Rhodesia ne Nyasaland == Nga Colonial Office Assistant Undersecretary for African Affairs, Cohen yali mu nteeseganya z’okussaawo essaza lya federo eri Rhodesias ne Nyasaland mu 1950. Omuyudaaya Cohen, eyakwatibwa ensonyi olw’okuttibwa kw’Abayudaaya, yali anti-racialist era nga mulwanirizi wa ddembe lya Africa. Kyokka, yassa mu nkola ebigendererwa bye okulwanyisa akabi ke yali alaba ng’akasinga okutiisa: akabi nti Southern Rhodesia, singa efuuka ey’obulabe, yandigudde mu nkulungo ya gavumenti y’ekibiina kya National Party mu South Africa. Eri Cohen, akabi k’obukulu [[:en:Afrikaner|bw’abazungu ab’Abafirika]] mu ngeri ey'obwakyeerupe kaali kabi nnyo okusinga okusigala ng’enkola y’okulinnya kw’abazungu etakyukakyuka nnyo, ey’obuzaale mu Bugwanjuba bwa Rhodesia. Olw’okuba yakkaanya n’okukkaanya kuno, Cohen yagenda mu maaso n’afuuka omu ku bakubi b’ebifaananyi ab’omu makkati n’amaanyi agavuga okutondawo Federo, ng’emirundi mingi kirabika ng’ali yekka ng’asumulula ebizibu n’okufuluma mu ngeri ey’obwegendereza ku ludda lw’ebibiina ebikwatibwako. Mazima ddala enteeseganya n’enkiiko byali bizibu. Southern Rhodesia ne Northern Territories zaali zirina ennono ez’enjawulo ennyo bwe kyatuuka ku ‘Native Question’ (Abafirika) n’emirimu gye zaali zitegekeddwa okukola mu mbeera z'obulamu obwabulijjo. Bwe kityo, kyatwala kumpi emyaka esatu CAF okutandikibwawo. Era, bwe yamala okutandikibwawo, yalaga nti "y'emu ku nsi ezisinga okufugibwa mu ngeri ey'ekikugu mu nsi yonna." Mu 1952 yalondebwa okuba Gavana wa [[:en:Uganda|Uganda]], n’omulimu gw’okuteekateeka eggwanga eryo okufuna obwetwaze. Yaddamu okutegeka [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Palamenti (LEGCO)]] okussaamu ababaka ba Africa abaalondebwa okuva mu disitulikiti mu Uganda yonna, bw’atyo n’assaawo omusingi gwa palamenti ekiikirira abantu. Ono era ayanjudde enteekateeka z’ebyenfuna, omuli n’okutandikawo ekitongole kya [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] . Mu 1953 olukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] lwateekateeka okufuna obwetwaaze okuva ku Uganda. [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Edward Mutesa II]], ''[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]]'' wa Buganda yasaba Buganda yekutule ku ttwaale lya Bungereza era edde mu buvunanyizibwa bwa [[:en:Foreign_and_Commonwealth_Office|yafeesi y'amatwaale]] ey'ebweeru. Nga 30 November Cohen yawangangusa Kabaka n'alagira agende e London. Okugenda mu buwanganguse mu bukake kyamufuula omujulizi mu maaso g'Abaganda abaali baludde nga bakuumye ekirowoozo ky'okwekutula ku Uganda wamu [[:en:Anticolonialism|n'okukyaawa obufuzi bw'amatwaale]] era ekyavaako obwegugungo. Ekikolwa kya Cohen kyamukyukira kubanga yalemererwa okufunayo Abaganda abetegefu okukunga kulw'ebigendererwa bye. Oluvannyuma lw'emyaako ebiri egy'obulumi wamu n'obukaawu bwa Baganda awamu n'okumusimbira ekkuuli, Cohen yakakibwa okuzza "Kabaka Freddie".<ref>{{cite book |last=Gunther |first=John |year=1957 |title=Inside Africa |publisher=The Reprint Society |page=438}}</ref> Kabaka yakomawo e Kampala nga 17 ogwe kkumi mu 1955. [[:en:Abu_Mayanja|Abu Mayanja]] yali omu kubawerekera Sir Edward Mutesa okuva e London mu buwanganguse mu 1955. Enteeseganya ezaaviirako Kabaka okudda, wadde nga zaalabikira nga zimatiza Abazungu, zaali buwanguzi bwa maanyi eri Baganda. Cohen yakakasa endagaano ya Kabaka obutawakanya bwetwaze mu nkola ya Uganda ennene. Kabaka teyakoma ku kuzzibwa mu ntebe mu kuddamu, wabula omulundi ogwasooka okuva mu 1889, kabaka yaweebwa obuyinza okulonda n’okugoba abaami be (abakungu ba gavumenti ya Buganda) mu kifo ky’okukola nga ffiga yokka nga bwe batambuza emirimu gya gavumenti. Obuyinza bwa Kabaka obupya bwabikkiddwa mu kubuzaabuza nti yandibadde "kabaka wa ssemateeka" yekka, so nga mu butuufu yali muzannyi akulembedde mu kusalawo engeri Uganda gy'egenda okufugibwamu, era nga yandifuuse pulezidenti w'eggwanga eyasooka mu 1962. Okuva mu 1957 Cohen yali mukiise wa Bungereza mu lukiiko [[:en:United_Nations_Trusteeship_Council|lw'amawanga amagatte olwa Trusteeship Council]] . Mu 1959 yali mmemba wa Special Mission to [[:en:Samoa|Samoa]] okuteesa ku bwetwaze bwayo okuva mu [[:en:New_Zealand|New Zealand]] . Yali yeenyigira mu kukyusa [[:en:United_Nations_Trust_Territories|Trust Territory]] of [[:en:Southern_Cameroons|Southern Cameroons]] okugitwala mu ssaza lya [[:en:Cameroon|Cameroun Republic]] eryafugibwa Bufalansa nga 1 October 1961. Cohen yali awakanya okuwa ekitundu ekyo obwetwaze, era abantu b’omu Bugwanjuba bwa Cameroon abaali bawagira obwetwaze baamunenya olw’okuba ekibiina ky’Amawanga Amagatte tekyakkiriza kibuuzo ekyo kubuuzibwa. Cohen yaliko omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita w’enkulaakulana y’ebweru w’eggwanga okuva mu 1964 okutuusa lwe yafa olw’obulwadde bw’omutima mu 1968. [[Category:Pages with unreviewed translations]] 5ncn5z0jaep0z63nvid4a64uzt6g8cr Richard Gafabusa 0 12984 48421 47983 2026-04-30T12:33:09Z NKINZIK MARIE 7432 I have corrected the writing of the language and corrected punctuations plus spellings 48421 wikitext text/x-wiki   '''Richard Muhumuza Gafabusa''' (yazaalibwa 3 Ogwomunaana, 1977) Munnayuganda omukugu mu by'obutonde, [[:en:Administrative_law|munnamateeka mu by'obufuzi]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa mu [[:en:Bundibugyo|Bwamba County]] <ref name="RG2">{{cite web |title=GAFABUSA RICHARD |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=67 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga mukiise mu kibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="RG1">{{cite web |title=Why many incumbents lost NRM primaries in western Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Why-many-incumbents-lost-NRM-primaries-in-western-Uganda/689844-2936944-pjc585/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Ono mmemba ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] ka Sayansi ne Tekinologiya, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka n'ensonga za Paalamenti, wamu ne n'akakundi ka NRM akali mu palamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Mu 2021 yaddamu okulondebwa mu paalamenti. <ref>{{Cite web |title=Gafabusa Richard Muhumuza - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/gafabusa-richard-muhumuza-7045/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Mu paalamenti ey’ekkumi n’emu, Gafabusa aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’obusuubuzi, eby’obulambuzi n’amakolero. <ref>{{Cite web |title=Committee on Trade, Tourism and Industry – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-trade-tourism-and-industry/ |access-date=2023-02-08 |language=en-US}}</ref> Gafabusa yaliko omukungu w'entambuza y'emirimu mu kitongole ky'ensi yonna ekigatta abakuuma obutonde bwensi ekya [:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature][[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|International Union for Conservation of Nature]] (IUCN), SAGE (Social Assistance Grants for Empowerment) [[:en:Chief_technology_officer|omukungu w’ebyekikugu]] mu [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] (MGLSD), yali mukwanaganya wa pulogulaamu mu kitongole kya [[:en:ActionAid|ActionAid]] International Uganda (AAIU), omukungu w’enkolagana mu [[:en:John_O'Shea_(humanitarian)|GOAL Uganda]] era nga yaliko omukungu wa pulojekiti mu kibiina ekigatta abawagira ''ebyenjigiriza mu byalo ekya Self-care Rural Education Support Association (Self-Care)'' . <ref name="RG1Z">{{cite web |title=Germany earmarks sh6b to mitigate climate change in Elgon region |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1432837/german-earmarks-sh6b-fight-climate-change-elgon-region |publisher=[[New Vision]]}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == Gafabusa yazaalibwa Bwamba mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] nga 3 Ogwomunaana 1977 mu maka [[:en:Anglicanism|g’Abangereza]] [[:en:Bamba_people|ag’Ababaamba]] . Kitaawe Fabiano Gafabusa yali [[:en:Peasant_farmer|mulimi owawansi]] ate nnyina Alice Butamanya yali [[:en:Midwife|mukugu mu kuzaalisa mu malwaliro]] . Pulayimale yagisomera mu disitulikiti y’ewaabwe e Bundibugyo ng’asomera mu ssomero lya Mirambi Primary School, Bundibuga Primary School, Bubandi Primary School n’oluvannyuma Kisonko Primary School gye yali [[:en:Prefect#Academic|Omukulembeze w'okukubaganya ebirowoozo]] era gye yava n’afuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 1992. Oluvannyuma yasomera mu Semuliki High School, St. Mary’s Simbya Senior Secondary School ne Kihembo Hill Memorial College okusoma mu [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]] ne [[Nyakasura School]] n’agenda mu [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]], n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UCE]] mu 1996 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu 1999. Yakola nga omukulembeze w'abakulembeze b'abayizi mu ssomero erya St. Mary’s Simbya Senior Secondary School ne Nyakasura School era nga naye yali [[:en:House_captain|kapiteeni w'ennyumba]] ya Commander House mu ssomero lya Nyakasura. Gafabusa yayongera okugenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yaweereza nga kaminsona w’ebyokulonda mu kibiina kya Makerere University Geographical Society {MUGS} era n’atikkirwa mu 2004 n’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Environmental_Management|by’okuddukanya obutonde bw’ensi]] . Oluvannyuma yagenda mu [[Law Development Centre|Law Development Center]], gye yafunira [[:en:Postgraduate_certificate|satifikeeti ya diguli eyookubiri]] mu [[:en:Administrative_Law|mateeka agafuga emirimu]] mu mwaka gwa 2009. <ref name="RG2" /> Ekirala, yafuna [[:en:Postgraduate_certificate|satifikeeti ya diguli eyookubiri]] mu [[:en:Project_management|nteekateeka n’okuddukanya pulojekiti]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne satifikeeti mu [[:en:Sustainable_land_management|kuddukanya ettaka mu ngeri ey’omulembe]] okuva mu Rural Community in Development (RUCID) n’ebirala ku satifikeeti z’okutendeka emirimu. == Emirimu gye == === Entandikwa === Gafabusa yatandika Emirimu gye ng’omusomesa [[:en:English_studies|w’Olungereza]] n’ebiwandiiko mu St. Mary’s Simbya Senior Secondary School mu 2000, oluvannyuma n’agenda mu Bubandi Seed Secondary School ne Kakuka Hill Senior Secondary School mu 2003. Bwe yafuna diguli ye ey’okubiri, Gafabusa yakozesebwa [[:en:Project_manager|ng’omukungu wa pulojekiti]] mu kibiina kya Self-care Rural Education Support Association (Self-Care) mu mwaka gwa 2004 n’oluvannyuma n’akola nga ofiisa w’omukago mu kibiina kya [[:en:John_O'Shea_(humanitarian)|GOAL Uganda]] mu 2005. Mu 2006, yafuna omulimu [[:en:Program_director|ng’ofiisa wa pulogulaamu]] mu kitongole kya [[:en:ActionAid|ActionAid]] International Uganda (AAIU) gye yakuzibwa n’aweebwa omulimu [[:en:Policy_analyst|gw’omukenkufu w’enkola]] z’ebitundu mu 2008 n’okukkakkana [[:en:Administrative_Assistant|ng’omukwanaganya wa pulogulaamu]] mu 2009. Mu 2012, yakola nga SAGE technical officer mu [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] era nga ye ofiisi wa pulojekiti mu [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|kibiina ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku kukuuma obutonde]] (IUCN) okutuuka mu 2015 lwe yalekulira okwegatta ku byobufuzi eby’okulonda. ==== Emirimu gye mu by'obufuzi ==== Mu 2015, Gafabusa yeegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], n’awangula akalulu k’ekibiina kombi [[:en:Partisan_primary|ak'omunda]] [[:en:2016_Ugandan_general_election|n’okulonda kwa bonna okwa 2016]] bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’ekkumi]] ey'[[Yuganda|Ekkula lya Africa]] ng’akiikirira Bwamba County mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] . Mu Palamenti ey’ekkumi, Gafabusa aweereza ku kakiiko ka Sayansi ne Tekinologiya n’akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka ne Palamenti. Ono era mmemba w’ekibiina ekigatta abaana ekya Uganda Parliamentary Forum for Children (UPFC), ekibiina ekigatta abakyala mu palamenti ekya [[:en:Uganda_Women's_Parliamentary_Association|Uganda Women’s Parliamentary Association]] (UWOPA), olukiiko lwa paalamenti [[:en:Climate_Change|olw'enkyukakyuka y,obudde]] (PFCC), ekibiina ekigatta abavubuka mu Palamenti ekya Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA), mu Palamenti forum on Nutrition, Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship ne NRM Parliamentary [[:en:Caucus|Caucus]] . <ref name="RG2" /> == Ebimukwatako eby'omunda == Richard Gafabusa mufumbo ne Lillian Kyomugisa Gafabusa era balina abaana bana: Lydia Katusabe Gafabusa, yazaalibwa nga 20 Ogwomwenda 1996; Lloyd Businge Gafabusa, yazaalibwa nga 14 Ogwokuna 2002; Loice Akugizibwe Alice Gafabusa, yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 2008 era; Lewis Asiimwe Gafabusa, yazaalibwa 31 Ogwekkumineebiri 2011. Gafabusa yali sipiika wa Obudhingiya Bwa Bwamba okuva mu 2012 okutuuka mu 2016. == Laba ne == * [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bundibugyo]] * [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://www.rucid.org/rucid-college/ Omukutu gwa yintaneeti ogw’abantu b’omu byalo mu nkulaakulana (RUCID)] * [https://web.archive.org/web/20190619054454/http://geography.mak.ac.ug/about/student-associations/makerere-university-geographical-society-mugs/ Link to Ekibiina ky'Eby'ettaka mu Yunivasite y'e Makerere (MUGS)] * [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Obudhingiya Bwa Bwamba]  [[Category:Pages with unreviewed translations]] nubmqb9pgh87yx1yjx2dq8xrm1r2i8p 48422 48421 2026-04-30T13:14:59Z NKINZIK MARIE 7432 corrected a sentence 48422 wikitext text/x-wiki   '''Richard Muhumuza Gafabusa''' (yazaalibwa 3 Ogwomunaana, 1977) Munnayuganda omukugu mu by'obutonde, [[:en:Administrative_law|munnamateeka mu by'obufuzi]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa mu [[:en:Bundibugyo|Bwamba County]] <ref name="RG2">{{cite web |title=GAFABUSA RICHARD |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=67 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga mukiise mu kibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="RG1">{{cite web |title=Why many incumbents lost NRM primaries in western Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Why-many-incumbents-lost-NRM-primaries-in-western-Uganda/689844-2936944-pjc585/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Ono mmemba ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] ka Sayansi ne Tekinologiya, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka n'ensonga za Paalamenti, wamu ne n'akakundi ka NRM akali mu palamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Mu 2021 yaddamu okulondebwa mu paalamenti. <ref>{{Cite web |title=Gafabusa Richard Muhumuza - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/gafabusa-richard-muhumuza-7045/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Mu paalamenti ey’ekkumi n’emu, Gafabusa aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’obusuubuzi, eby’obulambuzi n’amakolero. <ref>{{Cite web |title=Committee on Trade, Tourism and Industry – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-trade-tourism-and-industry/ |access-date=2023-02-08 |language=en-US}}</ref> Gafabusa yaliko omukungu w'entambuza y'emirimu mu kitongole ky'ensi yonna ekigatta abakuuma obutonde bwensi ekya [:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature][[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|International Union for Conservation of Nature]] (IUCN), SAGE (Social Assistance Grants for Empowerment) [[:en:Chief_technology_officer|omukungu w’ebyekikugu]] mu [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] (MGLSD), yali mukwanaganya wa pulogulaamu mu kitongole kya [[:en:ActionAid|ActionAid]] International Uganda (AAIU), omukungu w’enkolagana mu [[:en:John_O'Shea_(humanitarian)|GOAL Uganda]] era nga yaliko omukungu wa pulojekiti mu kibiina ekigatta abawagira ''ebyenjigiriza mu byalo ekya Self-care Rural Education Support Association (Self-Care)'' . <ref name="RG1Z">{{cite web |title=Germany earmarks sh6b to mitigate climate change in Elgon region |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1432837/german-earmarks-sh6b-fight-climate-change-elgon-region |publisher=[[New Vision]]}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Gafabusa yazaalibwa Bwamba mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] nga 3 Ogwomunaana 1977 mu maka [[:en:Anglicanism|g’Abakulisitaayo]] ab'eggwanga ly'[[:en:Bamba_people|Abaamba]] . Kitaawe Fabiano Gafabusa yali [[:en:Peasant_farmer|mulimi owawansi]] ate nnyina Alice Butamanya yali [[:en:Midwife|mukugu mu kuzaalisa mu malwaliro]] . Pulayimale yagisomera mu disitulikiti y’ewaabwe e Bundibugyo nga yasomera mu masomero omwali Mirambi Primary School, Bundibuga Primary School, Bubandi Primary School n’oluvannyuma Kisonko Primary School gye yali [[:en:Prefect#Academic|Omukulembeze w'okukubaganya ebirowoozo]] era gye yava n’afuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye ey'okumaliriza P.7]] mu 1992. Oluvannyuma yagenda ku Semuliki High School, St. Mary’s Simbya Senior Secondary School ne Kihembo Hill Memorial College okusoma mu [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]] ne [[Nyakasura School]] n’agenda mu [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]], n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti eraga okumaliriza Siniya Eyookuna]] mu 1996 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti eraga okumaliriza Siniya Eyoomukaaga]] mu 1999. Yakola nga omukulembeze w'abayizi mu ssomero lya St. Mary’s Simbya Senior Secondary School ne Nyakasura School era nga naye yali [[:en:House_captain|kapiteeni w'ekibinja]] kya Commander House mu ssomero lya Nyakasura. Gafabusa yeeyongerayo mu misomo gye era naayingira [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yaweereza nga kaminsona w’ebyokulonda mu kibiina kya Makerere University Geographical Society {MUGS} era n’atikkirwa mu 2004 n’afuna diguli Esooka mu [[:en:Environmental_Management|by’okuddukanya obutonde bw’ensi]] . Oluvannyuma yagenda mu ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Center]], gye yafunira [[:en:Postgraduate_certificate|satifikeeti ya diguli eyookubiri]] mu [[:en:Administrative_Law|mateeka agafuga emirimu]] mu mwaka gwa 2009. <ref name="RG2" /> Ekirala, yafuna [[:en:Postgraduate_certificate|satifikeeti ya diguli eyookubiri]] mu [[:en:Project_management|nteekateeka n’okuddukanya pulojekiti]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne satifikeeti mu [[:en:Sustainable_land_management|kuddukanya ettaka mu ngeri ey’omulembe]] okuva mu Rural Community in Development (RUCID) n’ebirala ku satifikeeti z’okutendeka emirimu. == Emirimu gye == === Entandikwa ye === Gafabusa yatandika Emirimu gye ng’omusomesa [[:en:English_studies|w’Olungereza]] n’ebiwandiiko mu St. Mary’s Simbya Senior Secondary School mu 2000, oluvannyuma n’agenda mu Bubandi Seed Secondary School ne Kakuka Hill Senior Secondary School mu 2003. Bwe yafuna diguli ye ey’okubiri, Gafabusa yakozesebwa [[:en:Project_manager|ng’omukungu wa pulojekiti]] mu kibiina kya Self-care Rural Education Support Association (Self-Care) mu mwaka gwa 2004 n’oluvannyuma n’akola nga ofiisa w’omukago mu kibiina kya [[:en:John_O'Shea_(humanitarian)|GOAL Uganda]] mu 2005. Mu 2006, yafuna omulimu [[:en:Program_director|ng’ofiisa wa pulogulaamu]] mu kitongole kya [[:en:ActionAid|ActionAid]] International Uganda (AAIU) gye yakuzibwa n’aweebwa omulimu [[:en:Policy_analyst|gw’omukenkufu w’enkola]] z’ebitundu mu 2008 n’okukkakkana [[:en:Administrative_Assistant|ng’omukwanaganya wa pulogulaamu]] mu 2009. Mu 2012, yakola nga SAGE technical officer mu [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] era nga ye ofiisi wa pulojekiti mu [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|kibiina ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku kukuuma obutonde]] (IUCN) okutuuka mu 2015 lwe yalekulira okwegatta ku byobufuzi eby’okulonda. ==== Emirimu gye mu by'obufuzi ==== Mu 2015, Gafabusa yeegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], n’awangula akalulu k’ekibiina kombi [[:en:Partisan_primary|ak'omunda]] [[:en:2016_Ugandan_general_election|n’okulonda kwa bonna okwa 2016]] bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’ekkumi]] ey'[[Yuganda|Ekkula lya Africa]] ng’akiikirira Bwamba County mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] . Mu Palamenti ey’ekkumi, Gafabusa aweereza ku kakiiko ka Sayansi ne Tekinologiya n’akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka ne Palamenti. Ono era mmemba w’ekibiina ekigatta abaana ekya Uganda Parliamentary Forum for Children (UPFC), ekibiina ekigatta abakyala mu palamenti ekya [[:en:Uganda_Women's_Parliamentary_Association|Uganda Women’s Parliamentary Association]] (UWOPA), olukiiko lwa paalamenti [[:en:Climate_Change|olw'enkyukakyuka y,obudde]] (PFCC), ekibiina ekigatta abavubuka mu Palamenti ekya Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA), mu Palamenti forum on Nutrition, Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship ne NRM Parliamentary [[:en:Caucus|Caucus]] . <ref name="RG2" /> == Ebimukwatako eby'omunda == Richard Gafabusa mufumbo ne Lillian Kyomugisa Gafabusa era balina abaana bana: Lydia Katusabe Gafabusa, yazaalibwa nga 20 Ogwomwenda 1996; Lloyd Businge Gafabusa, yazaalibwa nga 14 Ogwokuna 2002; Loice Akugizibwe Alice Gafabusa, yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 2008 era; Lewis Asiimwe Gafabusa, yazaalibwa 31 Ogwekkumineebiri 2011. Gafabusa yali sipiika wa Obudhingiya Bwa Bwamba okuva mu 2012 okutuuka mu 2016. == Laba ne == * [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bundibugyo]] * [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://www.rucid.org/rucid-college/ Omukutu gwa yintaneeti ogw’abantu b’omu byalo mu nkulaakulana (RUCID)] * [https://web.archive.org/web/20190619054454/http://geography.mak.ac.ug/about/student-associations/makerere-university-geographical-society-mugs/ Link to Ekibiina ky'Eby'ettaka mu Yunivasite y'e Makerere (MUGS)] * [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Obudhingiya Bwa Bwamba]  [[Category:Pages with unreviewed translations]] m28k58o8heu3m0froqkuunnbgobgl6j 48423 48422 2026-04-30T13:42:15Z NKINZIK MARIE 7432 I have corrected the writing of the language and corrected punctuations plus spellings 48423 wikitext text/x-wiki   '''Richard Muhumuza Gafabusa''' (yazaalibwa 3 Ogwomunaana, 1977) Munnayuganda omukugu mu by'obutonde, [[:en:Administrative_law|munnamateeka mu by'obufuzi]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa mu [[:en:Bundibugyo|Bwamba County]] <ref name="RG2">{{cite web |title=GAFABUSA RICHARD |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=67 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga mukiise mu kibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="RG1">{{cite web |title=Why many incumbents lost NRM primaries in western Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Why-many-incumbents-lost-NRM-primaries-in-western-Uganda/689844-2936944-pjc585/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Ono mmemba ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] ka Sayansi ne Tekinologiya, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka n'ensonga za Paalamenti, wamu ne n'akakundi ka NRM akali mu palamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Mu 2021 yaddamu okulondebwa mu paalamenti. <ref>{{Cite web |title=Gafabusa Richard Muhumuza - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/gafabusa-richard-muhumuza-7045/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Mu paalamenti ey’ekkumi n’emu, Gafabusa aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’obusuubuzi, eby’obulambuzi n’amakolero. <ref>{{Cite web |title=Committee on Trade, Tourism and Industry – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-trade-tourism-and-industry/ |access-date=2023-02-08 |language=en-US}}</ref> Gafabusa yaliko omukungu w'entambuza y'emirimu mu kitongole ky'ensi yonna ekigatta abakuuma obutonde bwensi ekya [:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature][[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|International Union for Conservation of Nature]] (IUCN), SAGE (Social Assistance Grants for Empowerment) [[:en:Chief_technology_officer|omukungu w’ebyekikugu]] mu [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] (MGLSD), yali mukwanaganya wa pulogulaamu mu kitongole kya [[:en:ActionAid|ActionAid]] International Uganda (AAIU), omukungu w’enkolagana mu [[:en:John_O'Shea_(humanitarian)|GOAL Uganda]] era nga yaliko omukungu wa pulojekiti mu kibiina ekigatta abawagira ''ebyenjigiriza mu byalo ekya Self-care Rural Education Support Association (Self-Care)'' . <ref name="RG1Z">{{cite web |title=Germany earmarks sh6b to mitigate climate change in Elgon region |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1432837/german-earmarks-sh6b-fight-climate-change-elgon-region |publisher=[[New Vision]]}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Gafabusa yazaalibwa Bwamba mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] nga 3 Ogwomunaana 1977 mu maka [[:en:Anglicanism|g’Abakulisitaayo]] ab'eggwanga ly'[[:en:Bamba_people|Abaamba]] . Kitaawe Fabiano Gafabusa yali [[:en:Peasant_farmer|mulimi owawansi]] ate nnyina Alice Butamanya yali [[:en:Midwife|mukugu mu kuzaalisa mu malwaliro]] . Pulayimale yagisomera mu disitulikiti y’ewaabwe e Bundibugyo nga yasomera mu masomero omwali Mirambi Primary School, Bundibuga Primary School, Bubandi Primary School n’oluvannyuma Kisonko Primary School gye yali [[:en:Prefect#Academic|Omukulembeze w'okukubaganya ebirowoozo]] era gye yava n’afuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye ey'okumaliriza P.7]] mu 1992. Oluvannyuma yagenda ku Semuliki High School, St. Mary’s Simbya Senior Secondary School ne Kihembo Hill Memorial College okusoma mu [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]] ne [[Nyakasura School]] n’agenda mu [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]], n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti eraga okumaliriza Siniya Eyookuna]] mu 1996 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti eraga okumaliriza Siniya Eyoomukaaga]] mu 1999. Yakola nga omukulembeze w'abayizi mu ssomero lya St. Mary’s Simbya Senior Secondary School ne Nyakasura School era nga naye yali [[:en:House_captain|kapiteeni w'ekibinja]] kya Commander House mu ssomero lya Nyakasura. Gafabusa yeeyongerayo mu misomo gye era naayingira [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yaweereza nga kaminsona w’ebyokulonda mu kibiina kya Makerere University Geographical Society {MUGS} era n’atikkirwa mu 2004 n’afuna diguli Esooka mu [[:en:Environmental_Management|by’okuddukanya obutonde bw’ensi]] . Oluvannyuma yagenda mu ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Center]], gye yafunira [[:en:Postgraduate_certificate|satifikeeti ya diguli eyookubiri]] mu [[:en:Administrative_Law|mateeka agafuga emirimu]] mu mwaka gwa 2009. <ref name="RG2" /> Ekirala, yafuna [[:en:Postgraduate_certificate|satifikeeti ya diguli eyookubiri]] mu [[:en:Project_management|nteekateeka n’okuddukanya pulojekiti]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne satifikeeti mu [[:en:Sustainable_land_management|kuddukanya ettaka mu ngeri ey’omulembe]] okuva mu Rural Community in Development (RUCID) n’ebirala ku satifikeeti z’okutendeka emirimu. == Emirimu gye == === Entandikwa ye === Gafabusa yatandika Emirimu gye ng’omusomesa [[:en:English_studies|w’Olungereza]] ne Litulika mu St. Mary’s Simbya Senior Secondary School mu 2000, oluvannyuma n’agenda mu Bubandi Seed Secondary School ne Kakuka Hill Senior Secondary School mu 2003. Bwe yafuna diguli ye esooka, Gafabusa yakozesebwa [[:en:Project_manager|ng’omukungu avunaanyizibwa ku puloojekiti]] mu kibiina kya Self-care Rural Education Support Association (Self-Care) mu mwaka gwa 2004 n’oluvannyuma n’akola nga omukungu w'enkolagana mu kibiina kya [[:en:John_O'Shea_(humanitarian)|GOAL Uganda]] mu 2005. Mu 2006, yafuna omulimu [[:en:Program_director|nga omukungu avunaanyizibwa mu kuddukanya pulogulaamu]] mu kitongole kya [[:en:ActionAid|ActionAid]] International Uganda (AAIU) gye yakuzibwa n’aweebwa omulimu [[:en:Policy_analyst|gw’obutunuulizi w’enkola]] z’ebitundu mu 2008 n’oluvannyuma [[:en:Administrative_Assistant|ng’omukwanaganya wa pulogulaamu]] mu 2009. Mu 2012, yakola nga SAGE technical officer mu [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] era nga ye ofiisi wa pulojekiti mu [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|kibiina ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku kukuuma obutonde]] (IUCN) okutuuka mu 2015 lwe yalekulira okwegatta ku byobufuzi eby’okulonda. ==== Emirimu gye mu by'obufuzi ==== Mu 2015, Gafabusa yeegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], n’awangula akalulu k’ekibiina kombi [[:en:Partisan_primary|ak'omunda]] [[:en:2016_Ugandan_general_election|n’okulonda kwa bonna okwa 2016]] bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’ekkumi]] ey'[[Yuganda|Ekkula lya Africa]] ng’akiikirira Bwamba County mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] . Mu Palamenti ey’ekkumi, Gafabusa aweereza ku kakiiko ka Sayansi ne Tekinologiya n’akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka ne Palamenti. Ono era mmemba w’ekibiina ekigatta abaana ekya Uganda Parliamentary Forum for Children (UPFC), ekibiina ekigatta abakyala mu palamenti ekya [[:en:Uganda_Women's_Parliamentary_Association|Uganda Women’s Parliamentary Association]] (UWOPA), olukiiko lwa paalamenti [[:en:Climate_Change|olw'enkyukakyuka y,obudde]] (PFCC), ekibiina ekigatta abavubuka mu Palamenti ekya Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA), mu Palamenti forum on Nutrition, Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship ne NRM Parliamentary [[:en:Caucus|Caucus]] . <ref name="RG2" /> == Ebimukwatako eby'omunda == Richard Gafabusa mufumbo ne Lillian Kyomugisa Gafabusa era balina abaana bana: Lydia Katusabe Gafabusa, yazaalibwa nga 20 Ogwomwenda 1996; Lloyd Businge Gafabusa, yazaalibwa nga 14 Ogwokuna 2002; Loice Akugizibwe Alice Gafabusa, yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 2008 era; Lewis Asiimwe Gafabusa, yazaalibwa 31 Ogwekkumineebiri 2011. Gafabusa yali sipiika wa Obudhingiya Bwa Bwamba okuva mu 2012 okutuuka mu 2016. == Laba ne == * [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bundibugyo]] * [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://www.rucid.org/rucid-college/ Omukutu gwa yintaneeti ogw’abantu b’omu byalo mu nkulaakulana (RUCID)] * [https://web.archive.org/web/20190619054454/http://geography.mak.ac.ug/about/student-associations/makerere-university-geographical-society-mugs/ Link to Ekibiina ky'Eby'ettaka mu Yunivasite y'e Makerere (MUGS)] * [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Obudhingiya Bwa Bwamba]  [[Category:Pages with unreviewed translations]] kwqw2ys6xcgioi06lkbv67wu8ogy56g Andrew Kaluya 0 12993 48451 47536 2026-04-30T19:57:50Z Ssebuufu 9882 48451 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ono ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka omulonde mu paalamenti]] ya Kigulu mussaza ly'ebugwanjuba South, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna kyeyenyigiramu mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Ye mubaka kukabondo k'ababaka eyagira kamyufu era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]]'' n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekikola ennyo okulaba ng’abaana b’abasibe ba Uganda mwe bayita okukulaakulana n’okubeerawo, nga bwe kiri mu kiwandiiko kyakyo.<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu kitundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogw'okubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|Amakatuliki muyezu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe kati omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mubanka erayakolako nga [[:en:Chief_Cashier|omuwanika omukulu Chief Cashie]] mu [[:en:Bank_of_Uganda|banka enkulu eya Uganda Bank of Uganda]] ate maamawe Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera Kusomero lya Kampala Parents gyeyasomera pulayimale yee, [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] [[:en:O-level|gyeyamalira siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] gyeyamalira emisomo gye [[:en:GCE_Advanced_Level|musiniya eyomukaaga]]. N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|Ebaluwa y'obuyigirizebwe obw'ekyomusanvu (PLE)]] mu mwaka gwa 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Ebaluwa y'obuyigirizebwe mu siniya (UCE)]] mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu mwaka gwa 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yegata ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:University_education|okusoma]] oluvanyuma gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 n’afuna [[:en:Social_Sciences|diguli ye kusonga z'embera y'abantu mubitudu gyebawangalira Bachelor of Arts in Social Sciences .]] Kaluya bwe yali akyali mu ssomero, yakola ng’omuyambi [[:en:Head of House|w’akulira ekibiina]] ensawo y'ebyensimbi (Head of house for Bank) ku Nabumali High School, ng’akulirae ekibiina kya Mulondo House kusomero lya Kiira College Butiki era; ng'omubaka w’[[:en:Students'_representative_council|olukiiko olukiikirira ekibiina kya Guild Representative Council]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w’ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu mu nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bwweyafuna ebaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza kukitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mumakomera /oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   j9b2udhw7dn40vpyr67w9thyothb7df 48453 48451 2026-04-30T20:10:41Z Ssebuufu 9882 48453 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekikola ennyo okulaba ng’abaana b’abasibe ba Uganda mwe bayita okukulaakulana n’okubeerawo, nga bwe kiri mu kiwandiiko kyakyo.<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu kitundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogw'okubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|Amakatuliki muyezu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe kati omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mubanka erayakolako nga [[:en:Chief_Cashier|omuwanika omukulu Chief Cashie]] mu [[:en:Bank_of_Uganda|banka enkulu eya Uganda Bank of Uganda]] ate maamawe Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera Kusomero lya Kampala Parents gyeyasomera pulayimale yee, [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] [[:en:O-level|gyeyamalira siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] gyeyamalira emisomo gye [[:en:GCE_Advanced_Level|musiniya eyomukaaga]]. N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|Ebaluwa y'obuyigirizebwe obw'ekyomusanvu (PLE)]] mu mwaka gwa 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Ebaluwa y'obuyigirizebwe mu siniya (UCE)]] mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu mwaka gwa 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yegata ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:University_education|okusoma]] oluvanyuma gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 n’afuna [[:en:Social_Sciences|diguli ye kusonga z'embera y'abantu mubitudu gyebawangalira Bachelor of Arts in Social Sciences .]] Kaluya bwe yali akyali mu ssomero, yakola ng’omuyambi [[:en:Head of House|w’akulira ekibiina]] ensawo y'ebyensimbi (Head of house for Bank) ku Nabumali High School, ng’akulirae ekibiina kya Mulondo House kusomero lya Kiira College Butiki era; ng'omubaka w’[[:en:Students'_representative_council|olukiiko olukiikirira ekibiina kya Guild Representative Council]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w’ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu mu nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bwweyafuna ebaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza kukitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mumakomera /oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   lf6rnl1fxvbz73eakq86hwi76clvvxp 48454 48453 2026-04-30T20:26:33Z Ssebuufu 9882 48454 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu kitundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogw'okubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|Amakatuliki muyezu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe kati omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mubanka erayakolako nga [[:en:Chief_Cashier|omuwanika omukulu Chief Cashie]] mu [[:en:Bank_of_Uganda|banka enkulu eya Uganda Bank of Uganda]] ate maamawe Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera Kusomero lya Kampala Parents gyeyasomera pulayimale yee, [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] [[:en:O-level|gyeyamalira siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] gyeyamalira emisomo gye [[:en:GCE_Advanced_Level|musiniya eyomukaaga]]. N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|Ebaluwa y'obuyigirizebwe obw'ekyomusanvu (PLE)]] mu mwaka gwa 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Ebaluwa y'obuyigirizebwe mu siniya (UCE)]] mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu mwaka gwa 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yegata ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:University_education|okusoma]] oluvanyuma gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 n’afuna [[:en:Social_Sciences|diguli ye kusonga z'embera y'abantu mubitudu gyebawangalira Bachelor of Arts in Social Sciences .]] Kaluya bwe yali akyali mu ssomero, yakola ng’omuyambi [[:en:Head of House|w’akulira ekibiina]] ensawo y'ebyensimbi (Head of house for Bank) ku Nabumali High School, ng’akulirae ekibiina kya Mulondo House kusomero lya Kiira College Butiki era; ng'omubaka w’[[:en:Students'_representative_council|olukiiko olukiikirira ekibiina kya Guild Representative Council]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w’ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu mu nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bwweyafuna ebaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza kukitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mumakomera /oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   ne0o5moqujsf6pfacl7zsmmnejkd73e 48455 48454 2026-04-30T20:32:14Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n’okusoma kwe */ 48455 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|Amakatuliki muyezu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe kati omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mubanka erayakolako nga [[:en:Chief_Cashier|omuwanika omukulu Chief Cashie]] mu [[:en:Bank_of_Uganda|banka enkulu eya Uganda Bank of Uganda]] ate maamawe Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera Kusomero lya Kampala Parents gyeyasomera pulayimale yee, [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] [[:en:O-level|gyeyamalira siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] gyeyamalira emisomo gye [[:en:GCE_Advanced_Level|musiniya eyomukaaga]]. N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|Ebaluwa y'obuyigirizebwe obw'ekyomusanvu (PLE)]] mu mwaka gwa 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Ebaluwa y'obuyigirizebwe mu siniya (UCE)]] mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu mwaka gwa 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yegata ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:University_education|okusoma]] oluvanyuma gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 n’afuna [[:en:Social_Sciences|diguli ye kusonga z'embera y'abantu mubitudu gyebawangalira Bachelor of Arts in Social Sciences .]] Kaluya bwe yali akyali mu ssomero, yakola ng’omuyambi [[:en:Head of House|w’akulira ekibiina]] ensawo y'ebyensimbi (Head of house for Bank) ku Nabumali High School, ng’akulirae ekibiina kya Mulondo House kusomero lya Kiira College Butiki era; ng'omubaka w’[[:en:Students'_representative_council|olukiiko olukiikirira ekibiina kya Guild Representative Council]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w’ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu mu nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bwweyafuna ebaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza kukitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mumakomera /oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   isdn6tx1leyvku5rret0m0pclzpj9sy 48456 48455 2026-04-30T20:37:21Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n’okusoma kwe */ 48456 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka erayakolako nga [[:en:Chief_Cashier|omuwanika omukulu Chief Cashie]] mu [[:en:Bank_of_Uganda|banka enkulu eya Uganda Bank of Uganda]] ate maamawe Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera Kusomero lya Kampala Parents gyeyasomera pulayimale yee, [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] [[:en:O-level|gyeyamalira siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] gyeyamalira emisomo gye [[:en:GCE_Advanced_Level|musiniya eyomukaaga]]. N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|Ebaluwa y'obuyigirizebwe obw'ekyomusanvu (PLE)]] mu mwaka gwa 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Ebaluwa y'obuyigirizebwe mu siniya (UCE)]] mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu mwaka gwa 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yegata ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:University_education|okusoma]] oluvanyuma gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 n’afuna [[:en:Social_Sciences|diguli ye kusonga z'embera y'abantu mubitudu gyebawangalira Bachelor of Arts in Social Sciences .]] Kaluya bwe yali akyali mu ssomero, yakola ng’omuyambi [[:en:Head of House|w’akulira ekibiina]] ensawo y'ebyensimbi (Head of house for Bank) ku Nabumali High School, ng’akulirae ekibiina kya Mulondo House kusomero lya Kiira College Butiki era; ng'omubaka w’[[:en:Students'_representative_council|olukiiko olukiikirira ekibiina kya Guild Representative Council]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w’ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu mu nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bwweyafuna ebaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza kukitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mumakomera /oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   mwkhkulqe8i5wvofycxzvgzejzflb8l 48457 48456 2026-04-30T20:43:59Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n’okusoma kwe */ 48457 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera Kusomero lya Kampala Parents gyeyasomera pulayimale yee, [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] [[:en:O-level|gyeyamalira siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] gyeyamalira emisomo gye [[:en:GCE_Advanced_Level|musiniya eyomukaaga]]. N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|Ebaluwa y'obuyigirizebwe obw'ekyomusanvu (PLE)]] mu mwaka gwa 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Ebaluwa y'obuyigirizebwe mu siniya (UCE)]] mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu mwaka gwa 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yegata ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:University_education|okusoma]] oluvanyuma gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 n’afuna [[:en:Social_Sciences|diguli ye kusonga z'embera y'abantu mubitudu gyebawangalira Bachelor of Arts in Social Sciences .]] Kaluya bwe yali akyali mu ssomero, yakola ng’omuyambi [[:en:Head of House|w’akulira ekibiina]] ensawo y'ebyensimbi (Head of house for Bank) ku Nabumali High School, ng’akulirae ekibiina kya Mulondo House kusomero lya Kiira College Butiki era; ng'omubaka w’[[:en:Students'_representative_council|olukiiko olukiikirira ekibiina kya Guild Representative Council]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w’ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu mu nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bwweyafuna ebaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza kukitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mumakomera /oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   e68d5fuhhjfad294kid6ctq503xq1oz 48458 48457 2026-04-30T21:09:43Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n’okusoma kwe */ 48458 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna mu mwaka gwa 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Ebaluwa y'obuyigirizebwe mu siniya (UCE)]] mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu mwaka gwa 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yegata ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:University_education|okusoma]] oluvanyuma gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 n’afuna [[:en:Social_Sciences|diguli ye kusonga z'embera y'abantu mubitudu gyebawangalira Bachelor of Arts in Social Sciences .]] Kaluya bwe yali akyali mu ssomero, yakola ng’omuyambi [[:en:Head of House|w’akulira ekibiina]] ensawo y'ebyensimbi (Head of house for Bank) ku Nabumali High School, ng’akulirae ekibiina kya Mulondo House kusomero lya Kiira College Butiki era; ng'omubaka w’[[:en:Students'_representative_council|olukiiko olukiikirira ekibiina kya Guild Representative Council]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w’ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu mu nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bwweyafuna ebaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza kukitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mumakomera /oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   kv2bqoi4m66w408y9usbqcalvkgjbvo 48459 48458 2026-04-30T21:23:15Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n’okusoma kwe */ 48459 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yegata ku dera gwa siniya [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:University_education|okusoma]] oluvanyuma gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 n’afuna [[:en:Social_Sciences|diguli ye kusonga z'embera y'abantu mubitudu gyebawangalira Bachelor of Arts in Social Sciences .]] Kaluya bwe yali akyali mu ssomero, yakola ng’omuyambi [[:en:Head of House|w’akulira ekibiina]] ensawo y'ebyensimbi (Head of house for Bank) ku Nabumali High School, ng’akulirae ekibiina kya Mulondo House kusomero lya Kiira College Butiki era; ng'omubaka w’[[:en:Students'_representative_council|olukiiko olukiikirira ekibiina kya Guild Representative Council]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w’ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu mu nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bwweyafuna ebaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza kukitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mumakomera /oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   6vkl7ux474hggtt9dj1hx2kdslxurbt 48460 48459 2026-04-30T21:36:19Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n’okusoma kwe */ 48460 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu ( Bachelor of Arts in Social Sciences) Kaluya bwe yali akyali mu ssomero, yakola ng’omuyambi [[:en:Head of House|w’akulira ekibiina]] ensawo y'ebyensimbi (Head of house for Bank) ku Nabumali High School, ng’akulirae ekibiina kya Mulondo House kusomero lya Kiira College Butiki era; ng'omubaka w’[[:en:Students'_representative_council|olukiiko olukiikirira ekibiina kya Guild Representative Council]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w’ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu mu nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bwweyafuna ebaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza kukitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mumakomera /oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   tr54o8m1xtsfxj5lot446a0yqm2nkxg 48461 48460 2026-04-30T21:54:39Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n’okusoma kwe */ 48461 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences) Kaluya bwe yali akyali mu ssomero, yakola ng’omuyambi [[:en:Head of House|w’akulira ekibiina]] ensawo y'ebyensimbi (Head of house for Bank) ku Nabumali High School, ng’akulirae ekibiina kya Mulondo House kusomero lya Kiira College Butiki era; ng'omubaka w’[[:en:Students'_representative_council|olukiiko olukiikirira ekibiina kya Guild Representative Council]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w’ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu mu nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bwweyafuna ebaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza kukitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mumakomera /oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   olz7e00hrk0172mhr7z4m1p1a4hotog 48462 48461 2026-04-30T22:19:44Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n’okusoma kwe */ 48462 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences) Bweyali akyali mu ssomero, Kaluya yaweeweza ng’omuyuka w'[[:en:House_system|akulira]] ekisulo/ ennyumba ekya /eya Banks House ku ssomero lya siniya era Nabumali High School, ng’amyuka kulira e ekisulo / ennyumba ya Mulondo House ku somero kya siniya erya Kiira College Butiki era; nga mmemba w’[[:en:Students'_representative_council|akakiiko akakiikirira abayizi]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w'ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu mu nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bwweyafuna ebaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza kukitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mumakomera /oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   qt872fyq3utskbcbf87o50nww3gvbz5 48463 48462 2026-04-30T22:20:29Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gwe */ 48463 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences) Bweyali akyali mu ssomero, Kaluya yaweeweza ng’omuyuka w'[[:en:House_system|akulira]] ekisulo/ ennyumba ekya /eya Banks House ku ssomero lya siniya era Nabumali High School, ng’amyuka kulira e ekisulo / ennyumba ya Mulondo House ku somero kya siniya erya Kiira College Butiki era; nga mmemba w’[[:en:Students'_representative_council|akakiiko akakiikirira abayizi]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w'ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu ku nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bwweyafuna ebaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza kukitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mumakomera /oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   60rcmta1spobp8w137shr8jsfm3gc2f 48464 48463 2026-04-30T22:21:19Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gwe */ 48464 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences) Bweyali akyali mu ssomero, Kaluya yaweeweza ng’omuyuka w'[[:en:House_system|akulira]] ekisulo/ ennyumba ekya /eya Banks House ku ssomero lya siniya era Nabumali High School, ng’amyuka kulira e ekisulo / ennyumba ya Mulondo House ku somero kya siniya erya Kiira College Butiki era; nga mmemba w’[[:en:Students'_representative_council|akakiiko akakiikirira abayizi]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w'ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu ku nsi, Kaluya yawangaalira mumbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bweyafuna ebbaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza ku kitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mu makomera / oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   k6hey6x0l8j5jufnzizrishlqshqscb 48465 48464 2026-04-30T22:28:51Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gwe */ 48465 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences) Bweyali akyali mu ssomero, Kaluya yaweeweza ng’omuyuka w'[[:en:House_system|akulira]] ekisulo/ ennyumba ekya /eya Banks House ku ssomero lya siniya era Nabumali High School, ng’amyuka kulira e ekisulo / ennyumba ya Mulondo House ku somero kya siniya erya Kiira College Butiki era; nga mmemba w’[[:en:Students'_representative_council|akakiiko akakiikirira abayizi]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w'ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu ku nsi, Kaluya yawangaalira mu mbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Bweyafuna ebbaluwa y'obuyigirizebwe mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza ku kitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mu makomera / oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   41od8izbm2pap7rz5fqmxvfwe4rrg73 48466 48465 2026-04-30T22:32:02Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gwe */ 48466 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences) Bweyali akyali mu ssomero, Kaluya yaweeweza ng’omuyuka w'[[:en:House_system|akulira]] ekisulo/ ennyumba ekya /eya Banks House ku ssomero lya siniya era Nabumali High School, ng’amyuka kulira e ekisulo / ennyumba ya Mulondo House ku somero kya siniya erya Kiira College Butiki era; nga mmemba w’[[:en:Students'_representative_council|akakiiko akakiikirira abayizi]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w'ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu ku nsi, Kaluya yawangaalira mu mbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Ng'amamaze okufuna ddiguli ye esooka mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza ku kitundu omuli abaana bazadde babwe abawangalira mu makomera / oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   3dsqkv9q4k79jmt9gcf9891bxw3ctzl 48467 48466 2026-04-30T22:35:53Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gwe */ 48467 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences) Bweyali akyali mu ssomero, Kaluya yaweeweza ng’omuyuka w'[[:en:House_system|akulira]] ekisulo/ ennyumba ekya /eya Banks House ku ssomero lya siniya era Nabumali High School, ng’amyuka kulira e ekisulo / ennyumba ya Mulondo House ku somero kya siniya erya Kiira College Butiki era; nga mmemba w’[[:en:Students'_representative_council|akakiiko akakiikirira abayizi]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w'ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu ku nsi, Kaluya yawangaalira mu mbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Ng'amamaze okufuna ddiguli ye esooka mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza n'okwolesebwa ku kitundu ng' abaana b'abasibe abawangalira mu makomera / oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   bu8gg4vxi79tpj70amrsxspoxus156b 48468 48467 2026-04-30T22:39:01Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gwe */ 48468 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences) Bweyali akyali mu ssomero, Kaluya yaweeweza ng’omuyuka w'[[:en:House_system|akulira]] ekisulo/ ennyumba ekya /eya Banks House ku ssomero lya siniya era Nabumali High School, ng’amyuka kulira e ekisulo / ennyumba ya Mulondo House ku somero kya siniya erya Kiira College Butiki era; nga mmemba w’[[:en:Students'_representative_council|akakiiko akakiikirira abayizi]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w'ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu ku nsi, Kaluya yawangaalira mu mbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Ng'amamaze okufuna ddiguli ye esooka mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza n'okwolesebwa ku kitundu ng' abaana b'abasibe abawangalira mu makomera / oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi ku bwa namunigina . Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu mu bugwanjuba, [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   59k3vf4b277prwsu6tfa4gxfmodwboj 48469 48468 2026-04-30T22:46:51Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gwe */ 48469 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences) Bweyali akyali mu ssomero, Kaluya yaweeweza ng’omuyuka w'[[:en:House_system|akulira]] ekisulo/ ennyumba ekya /eya Banks House ku ssomero lya siniya era Nabumali High School, ng’amyuka kulira e ekisulo / ennyumba ya Mulondo House ku somero kya siniya erya Kiira College Butiki era; nga mmemba w’[[:en:Students'_representative_council|akakiiko akakiikirira abayizi]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w'ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu ku nsi, Kaluya yawangaalira mu mbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Ng'amamaze okufuna ddiguli ye esooka mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza n'okwolesebwa ku kitundu ng' abaana b'abasibe abawangalira mu makomera / oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi ku bwa namunigina . Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu ey'obukiika ddyo [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya akola ng'omubaka w'olukiiko [[:en:Member_of_parliament|lw'ababaka]] abetongodde era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   fyu1yjqutrl5dwms04fy0ut3djckfq4 48470 48469 2026-04-30T22:53:26Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gwe */ 48470 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences) Bweyali akyali mu ssomero, Kaluya yaweeweza ng’omuyuka w'[[:en:House_system|akulira]] ekisulo/ ennyumba ekya /eya Banks House ku ssomero lya siniya era Nabumali High School, ng’amyuka kulira e ekisulo / ennyumba ya Mulondo House ku somero kya siniya erya Kiira College Butiki era; nga mmemba w’[[:en:Students'_representative_council|akakiiko akakiikirira abayizi]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w'ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu ku nsi, Kaluya yawangaalira mu mbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Ng'amamaze okufuna ddiguli ye esooka mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza n'okwolesebwa ku kitundu ng' abaana b'abasibe abawangalira mu makomera / oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi ku bwa namunigina . Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu ey'obukiika ddyo [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya aweereza ng'omubaka w'akabondo k'ababaka abali ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiakavunaanyizibwa ku kulwanyisa [[:en:HIV/AIDS|endwadde z'obukaba HIV/AIDS]] n'endwadde ezigwa mutuluba ly'erimu.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   le6ur694z9o3445t81dln5het5thpmn 48471 48470 2026-04-30T22:56:19Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gwe */ 48471 wikitext text/x-wiki    '''Andrew Kiiza Kaluya Namitego''' (yazaalibwa 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] . Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences) Bweyali akyali mu ssomero, Kaluya yaweeweza ng’omuyuka w'[[:en:House_system|akulira]] ekisulo/ ennyumba ekya /eya Banks House ku ssomero lya siniya era Nabumali High School, ng’amyuka kulira e ekisulo / ennyumba ya Mulondo House ku somero kya siniya erya Kiira College Butiki era; nga mmemba w’[[:en:Students'_representative_council|akakiiko akakiikirira abayizi]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w'ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere. == Omulimu gwe == [[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]] Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu ku nsi, Kaluya yawangaalira mu mbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Ng'amamaze okufuna ddiguli ye esooka mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza n'okwolesebwa ku kitundu ng' abaana b'abasibe abawangalira mu makomera / oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" /> Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi ku bwa namunigina . Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu ey'obukiika ddyo [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya aweereza ng'omubaka w'akabondo k'ababaka abali ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku mukenenya / siriimu n'endwadde ezigwa mutuluba eryo.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>'' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]   hcvl93e4xix8u739t9z8c2j8syn4wr0 Leslie 'Lee' Kasumba 0 13120 48417 2026-04-30T12:13:24Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347565239|Leslie 'Lee' Kasumba]]" 48417 wikitext text/x-wiki   '''Leslie 'Lee' Kasumba''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda, 1980) Leslie "Lee" Kasumba Munnayuganda, muweereza woku leediyo ne terefayina, munnamawulire, muwandiisi, muyimbi, era muwandiisi wa nnyimba mu Afrika. Abadde akulira kkampuni ya [[:en:Channel_O|Channel O]] Africa okuva mu 2011 <ref>{{Cite web |last=Kundai |first=Keith |title=Lee Kasumba: From Y to O |url=http://www.expatriate.co.za/index.php/articles/38-profiles/155-keith-kundai.html |access-date=8 November 2014 |website=www.expatriate.co.za |ref=1}}</ref> . == Obuto bwe == Leslie Kasumba yazaalibwa Cuba n’akulira e South Afrika. Bazadde be mu kusooka baali baagala asome ekintu ekisingako mu by’ensoma, <ref>{{Cite web |last=[[Francesca Uriri]] |title="My parents expected me to be an academic…": Leading Ladies Africa speaks to @LeeKasumba, Head, Channel O |url=http://ynaija.com/my-parents-expected-me-to-be-an-academic-leading-ladies-africa-speaks-to-leekasumba-head-channel-o/ |access-date=8 November 2014 |website=ynaija.com |publisher=Y! Naija |ref=2}}</ref> naye we yaweza emyaka 19, yatandika okukola nga Dj era n’ayingira ekisaawe ky'ebyamasanyu. == Omulimu == Leslie Kasumba yatandika okukola nga DJ ku myaka 19, bwe yalondebwa okubeera DJ ne pulodyusa ku leediyo esinga obunene mu South Afrika, [[:en:YFM|YFM]] . Mu myaka 8 gye yakolerayo, era yakola nga omuwandiisi mu Y Magazine. Lee Kasumba era yatandika okuwandiikira Centric Magazine, n’ategeka olukiiko lwa Price of Fame ne [[:en:Quincy_Jones|Quincy Jones]] era n’abuuza [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku mukolo gwa ‘MTV Base Meets’ ogwasooka. <ref>{{Cite web |last=Musoke-Nteyafas |first=Jane |title=1 On 1 With Ugandan Radio & TV Presenter, Magazine Editor Lee Kasumba |url=http://ourmusiq.com/1-on-1-with-ugandan-radio-tv-presenter-magazine-editor-lee-kasumba/515/m.aspx |website=ourmusiq.com |publisher=ourMusiq.com}}</ref> Leslie Kasumba akoze ng'omukozi wa ttivvi mu kkampuni ya [[:en:Emcee_Africa|Emcee Africa]] . Era yategeka ekivvulu ky’okuyimba ekya African [[:en:Live_8|Live 8]], era n’ayanjula okwogera kwa Key Note eri ekibiina ky’amawanga amagatte mu lukiiko lwa Global African Hip-Hop Summit. Pulogulaamu ye eya leediyo, “Arambe” ye yali pulogulaamu ya leediyo esinga obunene okuva mu South Afrika era nga ye yasooka okutumbula n’okuwagira bannansi ba South Afrika. Leslie Kasumba akoze kumpewo mu nsi yonna. Abadde ayanjula pulogulaamu za leediyo za Afrika mu [[:en:Norway|Norway]], abadde ategeka pulogulaamu ya BBC eya "World Have Your Say" wamu ne [[:en:Ross_Atkins|Ross Atkins]] eyalagibwa eri abantu abasoba mu bukadde 20 mu nsi yonna, era buli kiseera yayitibwa okubeera omukulembeze w'olukiiko ku pulogulaamu eno. Akoze ne leediyo mu [[:en:Netherlands|Budaaki]] ku pulogulaamu eyitibwa ‘This Is Africa’ pulogulaamu yaabwe eya hip-hop esinga obunene ku leediyo. Leslie Kasumba amaze emyaka 3 ng’akulira [[:en:Channel_O|Channel O]] Africa. Abaddeko ng’omu ku kakiiko ka Big Brother Africa, akoze ku Channel O Awards Team, abadde mmemba wa ttiimu ya AMVCA era yeetaba mu mboozi nnyingi mu nsi yonna. Leslie Kasumba naye atwalibwa ng’akoze omulimu omunene mu Hip hop w' Africa. Olw’okwagala n’okukwatagana n’obuwangwa, abadde ayitibwa ‘First Lady wa Hip hop’ mu [[:en:South_Africa|South Africa]] . <ref>{{Cite web |last=Uriri |first=Francesca |title=Leading Ladies Africa speaks to @LeeKasumba, Head, Channel O |url=http://ynaija.com/my-parents-expected-me-to-be-an-academic-leading-ladies-africa-speaks-to-leekasumba-head-channel-o/ |access-date=8 November 2014 |website=ynaija.com/ |publisher=YNaija}}</ref> Abadde akyaza empaka za hip-hop eziwerako mu South Africa, era atambudde ku ssemazinga ng'omukozi wa TV ku [[:en:Emcee_Africa|Emcee Africa]] . <ref>{{Cite web |title=Emcee Africa 2 finals |url=http://www.africanhiphop.com/emcee-africa-2-finals/ |access-date=8 November 2014 |website=africanhiphop.com |publisher=AfricanHipHop}}</ref> Abadde ayogerako n'abayimbi ab'enjawulo ab'ensi yonna aba hip hop, omuli [[:en:Damian_Marley|Damian Marley]], [[:en:K’naan|K'naan]], [[:en:Ludacris|Ludacris]], [[:en:Snoop_Dogg|Snoop Dogg]], [[:en:Missy_Elliott|Missy Elliott]], Eve ne [[:en:Pras|Praz]] aba [[:en:Fugees|Fugees]], <ref>{{Cite web |last=Ameyaw |first=Debrah |title=Channel O welcomes Lee Kasumba and features D Black in Africa Dreaming project |url=http://www.ameyawdebrah.com/channel-o-welcomes-lee-kasumba-and-features-d-black-in-africa-dreaming-project/ |access-date=8 November 2014 |website=ameyawdebrah.com/ |publisher=www.ameyawdebrah.com}}</ref> era n'ategeka [[:en:Live_8|Live 8]] ne " [http://www.datpiff.com/DJ-Black-Ghana-Lee-Kasumba-South-Africa-The-Black-Star-Line-Mixtape-Vol-1-mixtape.200690.html Mixtape Interviews] " ne [[:en:Missy_Elliott|Missy Elliott]] . Era ye mukyala Omufirika Asoose okufulumira mu XXL Magazine. <ref>{{Cite web |title=The Queen of Joburg |url=http://www.xxlmag.com/news/bloggers/2006/04/the-queen-of-joburg/ |website=xxlmag.com |publisher=XXL Magazine}}</ref> Kasumba yakulira ekivvulu kya [[:en:Beyoncé|Beyoncé]] e South Afrika, <ref>{{Cite web |last=Musoke-Nteyafas |first=Jane |title=1 On 1 With Ugandan Radio & TV Presenter, Magazine Editor Lee Kasumba |url=http://ourmusiq.com/1-on-1-with-ugandan-radio-tv-presenter-magazine-editor-lee-kasumba/515/m.aspx |access-date=8 November 2014 |website=ourmusiq.com |publisher=Ourmusiq.com}}</ref> era abadde mulamuzi mu mpaka za [[:en:BET|BET]] awards, [[:en:South_Africa_Music_Awards|South Africa Music Awards]] ne Hype Magazine Hip Hop Awards. Kasumba era muyimbi era muwandiisi wa nnyimba era azze ayimba ku kijjulo kya Alicia Key n’okuyimba n’amaloboozi aga ‘backup vocals’ mu ntambi eziwangula engule. <ref>{{cite web |title=Leslie Kasumba of Channel O covers Exquisite Magazine’s ‘Women in Music’ issue |url=http://lobatanafrica.com/ladyboss-channel-os-leslie-kasumba-dignifies-exquisite-magazines-front-cover/ |website=lobatanafrica.com}}</ref> Kasumba yalabikira ku lupapula lwa Black, Mania, Y! Naija, Genevieve ate gye buvuddeko Exquisite Magazine eyafulumizibwa mu Gwomukaaga 2014. <ref>{{cite web |title=Leslie Kasumba of Channel O covers Exquisite Magazine’s ‘Women in Music’ issue |url=http://lobatanafrica.com/ladyboss-channel-os-leslie-kasumba-dignifies-exquisite-magazines-front-cover/ |website=lobatanafrica.com}}</ref> == Emirimu gy’ekitundu == Ye nnannyini era omu ku baatandikawo kkampuni ya Harambe Africa, egendereramu okuyunga abavubuka ba Africa nga bayita mu [[:en:Hip_hop_music|muziki gwa hip hop]] . <ref>{{Cite web |last=Musoke-Nteyafas |first=Jane |title=1 On 1 With Ugandan Radio & TV Presenter, Magazine Editor Lee Kasumba |url=http://ourmusiq.com/1-on-1-with-ugandan-radio-tv-presenter-magazine-editor-lee-kasumba/515/m.aspx |website=ourmusiq.com/}}</ref> Leslie Kasumba y’akulira Channel O Africa ekifo ky’abaddemu okuva mu 2011. == Ebijuliziddwa == {{Reflist|2}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 7or99h7a6wdeknhdxaido0urhveu8wd 48418 48417 2026-04-30T12:14:04Z Quinlan83 6593 Fix 48418 wikitext text/x-wiki '''Leslie 'Lee' Kasumba''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda, 1980) Leslie "Lee" Kasumba Munnayuganda, muweereza woku leediyo ne terefayina, munnamawulire, muwandiisi, muyimbi, era muwandiisi wa nnyimba mu Afrika. Abadde akulira kkampuni ya [[:en:Channel_O|Channel O]] Africa okuva mu 2011 <ref>{{Cite web |last=Kundai |first=Keith |title=Lee Kasumba: From Y to O |url=http://www.expatriate.co.za/index.php/articles/38-profiles/155-keith-kundai.html |access-date=8 November 2014 |website=www.expatriate.co.za |ref=1}}</ref> . == Obuto bwe == Leslie Kasumba yazaalibwa Cuba n’akulira e South Afrika. Bazadde be mu kusooka baali baagala asome ekintu ekisingako mu by’ensoma, <ref>{{Cite web |last=[[Francesca Uriri]] |title="My parents expected me to be an academic…": Leading Ladies Africa speaks to @LeeKasumba, Head, Channel O |url=http://ynaija.com/my-parents-expected-me-to-be-an-academic-leading-ladies-africa-speaks-to-leekasumba-head-channel-o/ |access-date=8 November 2014 |website=ynaija.com |publisher=Y! Naija |ref=2}}</ref> naye we yaweza emyaka 19, yatandika okukola nga Dj era n’ayingira ekisaawe ky'ebyamasanyu. == Omulimu == Leslie Kasumba yatandika okukola nga DJ ku myaka 19, bwe yalondebwa okubeera DJ ne pulodyusa ku leediyo esinga obunene mu South Afrika, [[:en:YFM|YFM]] . Mu myaka 8 gye yakolerayo, era yakola nga omuwandiisi mu Y Magazine. Lee Kasumba era yatandika okuwandiikira Centric Magazine, n’ategeka olukiiko lwa Price of Fame ne [[:en:Quincy_Jones|Quincy Jones]] era n’abuuza [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku mukolo gwa ‘MTV Base Meets’ ogwasooka. <ref>{{Cite web |last=Musoke-Nteyafas |first=Jane |title=1 On 1 With Ugandan Radio & TV Presenter, Magazine Editor Lee Kasumba |url=http://ourmusiq.com/1-on-1-with-ugandan-radio-tv-presenter-magazine-editor-lee-kasumba/515/m.aspx |website=ourmusiq.com |publisher=ourMusiq.com}}</ref> Leslie Kasumba akoze ng'omukozi wa ttivvi mu kkampuni ya [[:en:Emcee_Africa|Emcee Africa]] . Era yategeka ekivvulu ky’okuyimba ekya African [[:en:Live_8|Live 8]], era n’ayanjula okwogera kwa Key Note eri ekibiina ky’amawanga amagatte mu lukiiko lwa Global African Hip-Hop Summit. Pulogulaamu ye eya leediyo, “Arambe” ye yali pulogulaamu ya leediyo esinga obunene okuva mu South Afrika era nga ye yasooka okutumbula n’okuwagira bannansi ba South Afrika. Leslie Kasumba akoze kumpewo mu nsi yonna. Abadde ayanjula pulogulaamu za leediyo za Afrika mu [[:en:Norway|Norway]], abadde ategeka pulogulaamu ya BBC eya "World Have Your Say" wamu ne [[:en:Ross_Atkins|Ross Atkins]] eyalagibwa eri abantu abasoba mu bukadde 20 mu nsi yonna, era buli kiseera yayitibwa okubeera omukulembeze w'olukiiko ku pulogulaamu eno. Akoze ne leediyo mu [[:en:Netherlands|Budaaki]] ku pulogulaamu eyitibwa ‘This Is Africa’ pulogulaamu yaabwe eya hip-hop esinga obunene ku leediyo. Leslie Kasumba amaze emyaka 3 ng’akulira [[:en:Channel_O|Channel O]] Africa. Abaddeko ng’omu ku kakiiko ka Big Brother Africa, akoze ku Channel O Awards Team, abadde mmemba wa ttiimu ya AMVCA era yeetaba mu mboozi nnyingi mu nsi yonna. Leslie Kasumba naye atwalibwa ng’akoze omulimu omunene mu Hip hop w' Africa. Olw’okwagala n’okukwatagana n’obuwangwa, abadde ayitibwa ‘First Lady wa Hip hop’ mu [[:en:South_Africa|South Africa]] . <ref>{{Cite web |last=Uriri |first=Francesca |title=Leading Ladies Africa speaks to @LeeKasumba, Head, Channel O |url=http://ynaija.com/my-parents-expected-me-to-be-an-academic-leading-ladies-africa-speaks-to-leekasumba-head-channel-o/ |access-date=8 November 2014 |website=ynaija.com/ |publisher=YNaija}}</ref> Abadde akyaza empaka za hip-hop eziwerako mu South Africa, era atambudde ku ssemazinga ng'omukozi wa TV ku [[:en:Emcee_Africa|Emcee Africa]] . <ref>{{Cite web |title=Emcee Africa 2 finals |url=http://www.africanhiphop.com/emcee-africa-2-finals/ |access-date=8 November 2014 |website=africanhiphop.com |publisher=AfricanHipHop}}</ref> Abadde ayogerako n'abayimbi ab'enjawulo ab'ensi yonna aba hip hop, omuli [[:en:Damian_Marley|Damian Marley]], [[:en:K’naan|K'naan]], [[:en:Ludacris|Ludacris]], [[:en:Snoop_Dogg|Snoop Dogg]], [[:en:Missy_Elliott|Missy Elliott]], Eve ne [[:en:Pras|Praz]] aba [[:en:Fugees|Fugees]], <ref>{{Cite web |last=Ameyaw |first=Debrah |title=Channel O welcomes Lee Kasumba and features D Black in Africa Dreaming project |url=http://www.ameyawdebrah.com/channel-o-welcomes-lee-kasumba-and-features-d-black-in-africa-dreaming-project/ |access-date=8 November 2014 |website=ameyawdebrah.com/ |publisher=www.ameyawdebrah.com}}</ref> era n'ategeka [[:en:Live_8|Live 8]] ne " [http://www.datpiff.com/DJ-Black-Ghana-Lee-Kasumba-South-Africa-The-Black-Star-Line-Mixtape-Vol-1-mixtape.200690.html Mixtape Interviews] " ne [[:en:Missy_Elliott|Missy Elliott]] . Era ye mukyala Omufirika Asoose okufulumira mu XXL Magazine. <ref>{{Cite web |title=The Queen of Joburg |url=http://www.xxlmag.com/news/bloggers/2006/04/the-queen-of-joburg/ |website=xxlmag.com |publisher=XXL Magazine}}</ref> Kasumba yakulira ekivvulu kya [[:en:Beyoncé|Beyoncé]] e South Afrika, <ref>{{Cite web |last=Musoke-Nteyafas |first=Jane |title=1 On 1 With Ugandan Radio & TV Presenter, Magazine Editor Lee Kasumba |url=http://ourmusiq.com/1-on-1-with-ugandan-radio-tv-presenter-magazine-editor-lee-kasumba/515/m.aspx |access-date=8 November 2014 |website=ourmusiq.com |publisher=Ourmusiq.com}}</ref> era abadde mulamuzi mu mpaka za [[:en:BET|BET]] awards, [[:en:South_Africa_Music_Awards|South Africa Music Awards]] ne Hype Magazine Hip Hop Awards. Kasumba era muyimbi era muwandiisi wa nnyimba era azze ayimba ku kijjulo kya Alicia Key n’okuyimba n’amaloboozi aga ‘backup vocals’ mu ntambi eziwangula engule. <ref>{{cite web |title=Leslie Kasumba of Channel O covers Exquisite Magazine’s ‘Women in Music’ issue |url=http://lobatanafrica.com/ladyboss-channel-os-leslie-kasumba-dignifies-exquisite-magazines-front-cover/ |website=lobatanafrica.com}}</ref> Kasumba yalabikira ku lupapula lwa Black, Mania, Y! Naija, Genevieve ate gye buvuddeko Exquisite Magazine eyafulumizibwa mu Gwomukaaga 2014. <ref>{{cite web |title=Leslie Kasumba of Channel O covers Exquisite Magazine’s ‘Women in Music’ issue |url=http://lobatanafrica.com/ladyboss-channel-os-leslie-kasumba-dignifies-exquisite-magazines-front-cover/ |website=lobatanafrica.com}}</ref> == Emirimu gy’ekitundu == Ye nnannyini era omu ku baatandikawo kkampuni ya Harambe Africa, egendereramu okuyunga abavubuka ba Africa nga bayita mu [[:en:Hip_hop_music|muziki gwa hip hop]] . <ref>{{Cite web |last=Musoke-Nteyafas |first=Jane |title=1 On 1 With Ugandan Radio & TV Presenter, Magazine Editor Lee Kasumba |url=http://ourmusiq.com/1-on-1-with-ugandan-radio-tv-presenter-magazine-editor-lee-kasumba/515/m.aspx |website=ourmusiq.com/}}</ref> Leslie Kasumba y’akulira Channel O Africa ekifo ky’abaddemu okuva mu 2011. == Ebijuliziddwa == {{Reflist|2}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 4ugkg2p1fjq6rv80a3d8bxuvbsoe4xi Ernest Okello Ogwang 0 13121 48424 2026-04-30T14:44:04Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342640694|Ernest Okello Ogwang]]" 48424 wikitext text/x-wiki   '''Ernest Okello Ogwang''' Munnayuganda, muyivu era muwandiisi wa bitabo. Yaliko [[:en:Deputy_Vice-Chancellor|omumyuka wa vice Chancellor]] (Academic Affairs) asooka ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] . <ref>{{Cite web |last=Namisango |first=Ritah |date=2018-01-12 |title=Makerere University DVCAA Dr. Ernest Okello Ogwang and team from CEES visits Lira Study Centre - CEES {{!}} Makerere Univsity |url=https://cees.mak.ac.ug/makerere-university-dvcaa-dr-ernest-okello-ogwang-and-team-cees-visits-lira-study-centre/,%20https://cees.mak.ac.ug/makerere-university-dvcaa-dr-ernest-okello-ogwang-and-team-cees-visits-lira-study-centre/ |access-date=2025-08-27 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Serunkuma |first=Yusuf |date=2024-08-07 |title=I cry not for Prof Kakumba, but for Makerere University |url=https://observer.ug/viewpoint/i-cry-not-for-prof-kakumba-but-for-makerere-university/ |access-date=2025-08-27 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Era muyambi wa pulofeesa w’ebiwandiiko n’ennono mu Setendekero lye limu. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-02-01 |title=Mak’s 30 years of journalism in the eyes of former students |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/mak-s-30-years-of-journalism-in-the-eyes-of-former-students-1850068 |access-date=2024-01-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Dr Ernest Okello Ogwang {{!}} Makerere University- Governance |url=https://governance.mak.ac.ug/node/13/biography |access-date=2024-01-27 |website=governance.mak.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Dr. William Tayebwa is new head of MAK journalism school |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-27 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Obuvo n’obuyigirize == Ernest Okello Ogwang alina diguli ya PHD mu biwandiiko-ennono okuva mu [[:en:Indiana_University|Indiana University]], Diguli eyokubiri mu biwandiiko ne BA (Hons.) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]]<nowiki/>gye yeegattako mu 1983. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-02-01 |title=Mak’s 30 years of journalism in the eyes of former students |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/mak-s-30-years-of-journalism-in-the-eyes-of-former-students-1850068 |access-date=2024-01-27 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/mak-s-30-years-of-journalism-in-the-eyes-of-former-students-1850068 "Mak's 30 years of journalism in the eyes of former students"]. ''Monitor''. 2021-02-01<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-27</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Dr Ernest Okello Ogwang {{!}} Makerere University- Governance |url=https://governance.mak.ac.ug/node/13/biography |access-date=2024-01-27 |website=governance.mak.ac.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://governance.mak.ac.ug/node/13/biography "Dr Ernest Okello Ogwang | Makerere University- Governance"]. ''governance.mak.ac.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-27</span></span>.</cite></ref> == Omulimu == Dr. Okello awandiise ebitabo ebiwerako ebyekenenyeddwa banne, empapula z’emirimu, jornals ezirongooseddwa, n’ebiwandiiko by’abayivu. <ref name=":1">{{Cite web |title=Ernest Okello Ogwang « INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |url=https://idi.mak.ac.ug/ernest-okello-ogwang/ |access-date=2024-01-27 |website=INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |language=en-US}}</ref> Ebitsaawe by’akuguse mu kunoonyereza n’okusomesa mulimu [[:en:African_literature|Ebiwandiiko by’Afirika]], [[:en:Folklore|Eby'enono]] [[:en:Literature|n’Ebiwandiiko]], Litulica omwogere, Enfumo (Ebika n’Ebikozesebwa, Enkola, Ebyafaayo by’Obugezi, Okukola), Okunoonyereza mu nnimiro z’amawanga, n’Endowooza n’Okubyogerako awatateredde. <ref name=":1" /> Asomeseza amasomo ag’enjawulo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu biwandiiko by’Afirika, Ebiwandiiko bya Litulica omwogere, Ebiwandiiko n’Ebyafaayo by’ennono nga fieldwork course, Caribbean Literature, Ritual and Literature, Comparative Epic Poetry, Postcolonial Literature and Criticism. <ref name=":1">{{Cite web |title=Ernest Okello Ogwang « INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |url=https://idi.mak.ac.ug/ernest-okello-ogwang/ |access-date=2024-01-27 |website=INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://idi.mak.ac.ug/ernest-okello-ogwang/ "Ernest Okello Ogwang « INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE"]. ''INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-27</span></span>.</cite></ref> Dr. Okello Ogwang akoze okwebuzaako okw’enjawulo ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|minisitule y’ebyenjigiriza]] (1993-94), [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi, n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] (2005), n’olukiiko [[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|oluvunaanyizibwa ku nkulaakulana y’okunoonyereza ku ssaayansi w’embeera z’abantu mu Afrika]] (CODESRIA). Alondeddwa okuweereza ku bitongole ebikola ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] eby’enjawulo, Obukiiko, Ttiimu z’okukyalira ensiko, wamu ne ku lukiiko lwa Yunivasite olwa Senate n’olukiiko lwa Yunivasite. Dr. Okello yaweereza era akyaweereza mu matendekero ag’enjawulo ku mutendera gw’eggwanga n’ensi yonna. Ayambye abayizi eb’enjawulo abakola diguli eyokubiri ne Ph.D. abayizi okutuuka ku matikkira ne Postdoctoral Mentorship eri abasomesa abakulu abasoba mu bataano ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . Era ono yaliko omumyuka wa pulezidenti w'ekitongole kya History of the Ugandan Centre mu 2001. <ref>{{Cite web |title=History of the Ugandan Centre |url=https://www.pen100archive.org/pen_centre/ugandan-centre/history-of-the-ugandan-centre/ |access-date=2024-01-27 |website=Unlocking the History of PEN |language=en-US}}</ref> == Byasobodde ofulumya (publications) == * ''Ekyas kyokubeerawo[[:en:Makerere_University|.]]'' [[:en:Makerere_University|ISBN 9970-02-022-6]],978-9970-02-022-5 * ''Etterekero ly’ebitabo ery’amatwale, Ebiwandiiko by’eggwanga, n’Obufuzi bw’amatwale.'' * ''Ebika by’Obuwangwa Ebimanyiddwa: Okunenya kw’Eby’Obugagga ku Kukiikirira Ekikula ky’Abantu mu Lang’o Orature.'' * ''Ebijjukizo ebimanyiddwa ennyo eby'ennono y'abajulizi ba Uganda.'' == Laba ne == * [[Paul Waako]] * [[:en:Joseph_Ssekandi|Joseph Ssekandi]] * [[Charles Olweny|Charles Olweny, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Yokaana Maviiri]] * [[Adonia Katungisa]] * [[Jimmy Spire Ssentongo]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == <references /> mmbfb4lfpascniibyfzdz760vhax5t4 48425 48424 2026-04-30T14:47:55Z ESTHER NAKITENDE 9175 /* Ebiwandiiko ebikozeseddwa 48425 wikitext text/x-wiki   '''Ernest Okello Ogwang''' Munnayuganda, muyivu era muwandiisi wa bitabo. Yaliko [[:en:Deputy_Vice-Chancellor|omumyuka wa vice Chancellor]] (Academic Affairs) asooka ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] . <ref>{{Cite web |last=Namisango |first=Ritah |date=2018-01-12 |title=Makerere University DVCAA Dr. Ernest Okello Ogwang and team from CEES visits Lira Study Centre - CEES {{!}} Makerere Univsity |url=https://cees.mak.ac.ug/makerere-university-dvcaa-dr-ernest-okello-ogwang-and-team-cees-visits-lira-study-centre/,%20https://cees.mak.ac.ug/makerere-university-dvcaa-dr-ernest-okello-ogwang-and-team-cees-visits-lira-study-centre/ |access-date=2025-08-27 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Serunkuma |first=Yusuf |date=2024-08-07 |title=I cry not for Prof Kakumba, but for Makerere University |url=https://observer.ug/viewpoint/i-cry-not-for-prof-kakumba-but-for-makerere-university/ |access-date=2025-08-27 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Era muyambi wa pulofeesa w’ebiwandiiko n’ennono mu Setendekero lye limu. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-02-01 |title=Mak’s 30 years of journalism in the eyes of former students |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/mak-s-30-years-of-journalism-in-the-eyes-of-former-students-1850068 |access-date=2024-01-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Dr Ernest Okello Ogwang {{!}} Makerere University- Governance |url=https://governance.mak.ac.ug/node/13/biography |access-date=2024-01-27 |website=governance.mak.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Dr. William Tayebwa is new head of MAK journalism school |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-27 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Obuvo n’obuyigirize == Ernest Okello Ogwang alina diguli ya PHD mu biwandiiko-ennono okuva mu [[:en:Indiana_University|Indiana University]], Diguli eyokubiri mu biwandiiko ne BA (Hons.) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]]<nowiki/>gye yeegattako mu 1983. <ref name=":2" /> <ref name=":0" /> == Omulimu == Dr. Okello awandiise ebitabo ebiwerako ebyekenenyeddwa banne, empapula z’emirimu, jornals ezirongooseddwa, n’ebiwandiiko by’abayivu. <ref name=":1">{{Cite web |title=Ernest Okello Ogwang « INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |url=https://idi.mak.ac.ug/ernest-okello-ogwang/ |access-date=2024-01-27 |website=INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |language=en-US}}</ref> Ebitsaawe by’akuguse mu kunoonyereza n’okusomesa mulimu [[:en:African_literature|Ebiwandiiko by’Afirika]], [[:en:Folklore|Eby'enono]] [[:en:Literature|n’Ebiwandiiko]], Litulica omwogere, Enfumo (Ebika n’Ebikozesebwa, Enkola, Ebyafaayo by’Obugezi, Okukola), Okunoonyereza mu nnimiro z’amawanga, n’Endowooza n’Okubyogerako awatateredde. <ref name=":1" /> Asomeseza amasomo ag’enjawulo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu biwandiiko by’Afirika, Ebiwandiiko bya Litulica omwogere, Ebiwandiiko n’Ebyafaayo by’ennono nga fieldwork course, Caribbean Literature, Ritual and Literature, Comparative Epic Poetry, Postcolonial Literature and Criticism. <ref name=":1" /> Dr. Okello Ogwang akoze okwebuzaako okw’enjawulo ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|minisitule y’ebyenjigiriza]] (1993-94), [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi, n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] (2005), n’olukiiko [[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|oluvunaanyizibwa ku nkulaakulana y’okunoonyereza ku ssaayansi w’embeera z’abantu mu Afrika]] (CODESRIA). Alondeddwa okuweereza ku bitongole ebikola ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] eby’enjawulo, Obukiiko, Ttiimu z’okukyalira ensiko, wamu ne ku lukiiko lwa Yunivasite olwa Senate n’olukiiko lwa Yunivasite. Dr. Okello yaweereza era akyaweereza mu matendekero ag’enjawulo ku mutendera gw’eggwanga n’ensi yonna. Ayambye abayizi eb’enjawulo abakola diguli eyokubiri ne Ph.D. abayizi okutuuka ku matikkira ne Postdoctoral Mentorship eri abasomesa abakulu abasoba mu bataano ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . Era ono yaliko omumyuka wa pulezidenti w'ekitongole kya History of the Ugandan Centre mu 2001. <ref>{{Cite web |title=History of the Ugandan Centre |url=https://www.pen100archive.org/pen_centre/ugandan-centre/history-of-the-ugandan-centre/ |access-date=2024-01-27 |website=Unlocking the History of PEN |language=en-US}}</ref> == Byasobodde ofulumya (publications) == * ''Ekyas kyokubeerawo[[:en:Makerere_University|.]]'' [[:en:Makerere_University|ISBN 9970-02-022-6]],978-9970-02-022-5 * ''Etterekero ly’ebitabo ery’amatwale, Ebiwandiiko by’eggwanga, n’Obufuzi bw’amatwale.'' * ''Ebika by’Obuwangwa Ebimanyiddwa: Okunenya kw’Eby’Obugagga ku Kukiikirira Ekikula ky’Abantu mu Lang’o Orature.'' * ''Ebijjukizo ebimanyiddwa ennyo eby'ennono y'abajulizi ba Uganda.'' == Laba ne == * [[Paul Waako]] * [[:en:Joseph_Ssekandi|Joseph Ssekandi]] * [[Charles Olweny|Charles Olweny, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Yokaana Maviiri]] * [[Adonia Katungisa]] * [[Jimmy Spire Ssentongo]] == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == <references /> 8juy8qzwqb7wv7ned9mmu2w63c5zc47 Olukalala lw'abaminisita b'amateeka ne Ssemateeka wa Uganda 0 13122 48426 2026-04-30T15:29:34Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1302493570|List of ministers of justice and constitutional affairs of Uganda]]" 48426 wikitext text/x-wiki   == Olukalala lwa baminisita b’ebyamateeka ne ssemateeka wa Uganda == Okuva Uganda lwe yafuna obwetwaze okuva ku [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] nga 9 gwakkumi mu 1962, [[:en:Uganda|Uganda]] ebaddemu baminisita b’ebyamateeka n’ensonga za ssemateeka bano: {| class="wikitable sortable" style="margin-left: auto; margin-right: auto; border: none;" !No. !Erinnya !Okuva !Okutuuka !Omukulembeze w'eggwanga !Ebyafaayo |- |1 |[[Grace Ibingira]] |1962 |1964 | rowspan="3" |[[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] |Oluvanyuma lwa Uganda okufuna obwetwaze, Ibingira ye yali minisita w'obwenkanya n'ensonga z'amateeka.<ref>{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda’s first cabinet ministers in 1962 |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |website=Daily Monitor}}</ref> |- |2 |[[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]] |1964 |1966 |Oluvannyuma lw'okufuuka [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ensonga z'omunda]], [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]] yafuuka Minisita ow'obwenkanya n'ensonga zasemateekal.<ref>{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ&q |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref>{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ&q |publisher=Govt. printer |language=en}}</ref><ref>{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |publisher=Uganda National Assembly |language=en}}</ref> |- | - |''Ekifo ekitalina kantu'' |1966 |1971 |Oluvannyuma lwa Obwangor, Uganda teyalina minisita w'obwenkanya ng'okujukira gavumenti ya [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] eyasooka.<ref>{{Cite book |first= |date=1967 |year= |title=The Europa Year Book 1967 A World Survey Vol. ii |url=https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.146901 |publisher=Europa |isbn= |location= |pages=[https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.146901/page/n1294 1297]}}</ref> |- |3 |[[:en:Peter_James_Nkambo_Mugerwa|Peter James Nkambo Mugerwa]] |1971 |1973 | rowspan="2" |[[Idi Amin]] |<ref>{{Cite book |date=1971 |title=The Uganda Gazette |url=https://books.google.com/books?id=UobwyA4KjNQC&q |publisher=Government Printer |language=en}}</ref> |- |4 |[[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]] |1973 |1977 |<ref>{{Cite book |date=1972 |title=The Uganda Law Focus |url=https://books.google.com/books?id=Y444AQAAIAAJ&q |publisher=Law Development Centre |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Chiefs of State and Cabinet members of foreign governments / National Foreign Assessment Center. 1977:Jan., Mar.. |url=https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=uiug.30112083082674;view=1up;seq=76 |access-date=2018-06-24 |website=HathiTrust |language=en}}</ref> |- |5 |[[:en:Dani_Wadada_Nabudere|Dani Wadada Nabudere]] |1979 |1979 |[[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] | |- | rowspan="3" |6 | rowspan="3" |Edward Ogbal | rowspan="3" |1979 | rowspan="3" |1986 |[[Godfrey Binaisa]] | rowspan="3" |<ref>{{Cite book |title=Who's who in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=zw5BAQAAIAAJ&q |publisher=Fountain Publishers |language=en}}</ref> |- |[[:en:Presidential_Commission_of_Uganda|Akakiiko ka Pulezidenti ka Uganda]] |- |[[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] |- |7 |[[:en:Joseph_Mulenga|Joseph Mulenga]] |1986 |1989 | rowspan="12" |[[Yoweri Museveni]] |<ref name="observer">{{Cite web |last=Frank Kisakye |date=29 August 2012 |title=Justice Mulenga is dead |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20649:justice-mulenga-is-dead&catid=74:breakingnews&Itemid=117 |access-date=21 April 2015 |publisher=The Observer}}</ref> |- |8 |[[:en:George_Kanyeihamba|George Kanyeihamba]] |1989 |1990 |<ref>{{Cite web |title=Chiefs of State and Cabinet members of foreign governments / National Foreign Assessment Center. 1990 no.1-6. |url=https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=msu.31293009634548;view=1up;seq=91 |access-date=2018-06-24 |website=HathiTrust |language=en}}</ref><ref>{{Cite book |last=Hayner |first=Priscilla B. |date=2001 |title=Unspeakable Truths: Confronting State Terror and Atrocity |url=https://books.google.com/books?id=iMlldg6olx4C&pg=PA343&dq |publisher=Psychology Press |isbn=9780415924788 |language=en}}</ref> |- |9 |[[Abu Mayanja]] |1990 |1994 |<ref>{{Cite web |title=Chiefs of State and Cabinet members of foreign governments / National Foreign Assessment Center. 1991July-Dec. |url=https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=osu.32435083449116;view=1up;seq=94 |access-date=2018-06-24 |website=HathiTrust |language=en}}</ref><ref>{{Cite book |date=1993 |title=Uganda Confidential |url=https://books.google.com/books?id=9REOAQAAMAAJ&q=abu+mayanja+minister+of+justice&dq |publisher=Uganda Confidential |language=en}}</ref> |- |10 | [[:en:Joseph_Ekemu|Joseph Ekemu]] |1994 |1996 |<ref>{{Cite web |title=Chiefs of State and Cabinet members of foreign governments / National Foreign Assessment Center. 1995Jan-Apr 1995. |url=https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=osu.32435083447896;view=1up;seq=102 |access-date=2018-06-24 |website=HathiTrust |language=en}}</ref> |- |11 |[[Bart Magunda Katureebe]] |1996 |1998 |<ref>{{Cite web |title=Chiefs of State and Cabinet members of foreign governments / National Foreign Assessment Center. Jan-Mar 1998. |url=https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=uc1.c068748210;view=1up;seq=104 |access-date=2018-06-24 |website=HathiTrust |language=en}}</ref><ref>{{Cite book |date=1997 |title=Countries of the World and Their Leaders Yearbook |url=https://books.google.com/books?id=NVcwAQAAIAAJ&q |publisher=Gale Research Company |language=en}}</ref> |- |12 |Joshua S. Mayanja-Nkangi |1998 |2001 |<ref>{{Cite web |title=Chiefs of State and Cabinet members of foreign governments / National Foreign Assessment Center. Oct-Dec 2000. |url=https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=uc1.c070962869;view=1up;seq=110 |access-date=2018-06-24 |website=HathiTrust |language=en}}</ref> |- |13 |[[Janat Mukwaya]] |2001 |2003 |[[:en:Janat_Mukwaya|Janet Mukwaya]] ye mukazi eyasooka okubeera minisita w'obwenkanya n'ensonga z'amateeka mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Chiefs of State and Cabinet members of foreign governments / National Foreign Assessment Center. Sept. -Dec. 2001, inc.. |url=https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=nyp.33433031953593;view=1up;seq=260 |access-date=2018-06-24 |website=HathiTrust |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Chiefs of State and Cabinet members of foreign governments / National Foreign Assessment Center. Jan. -Apr. 2002. |url=https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=nyp.33433031953601;view=1up;seq=111 |access-date=2018-06-24 |website=HathiTrust |language=en}}</ref><ref>{{Cite book |last=Turner |first=B. |date=2017-02-07 |title=The Statesman's Yearbook 2005: The Politics, Cultures and Economies of the World |url=https://books.google.com/books?id=8TMUDgAAQBAJ&pg=PA1619&dq |publisher=Springer |isbn=9780230271333 |language=en}}</ref> |- |14 |[[Amama Mbabazi]] |2004 |2006 |Guno gwe gwali omulundi ogw'okuna mu bifo musanvu Mbabazi bye yali agenda okubeera nabyo, era okulondebwa kuno kwamuviirako okuyitibwa "Super Minister".<ref>{{Cite web |title=With or without NRM, I will run for presidency in 2016, Mbabazi says |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/Mbabazi-emerges-from-Museveni-s-shadow/-/2558/2758664/-/14nxe4kz/-/index.html |access-date=2015-09-22}}</ref> |- |15 |[[:en:Kahinda_Otafiire|Kiddu Makubuya]] |2006 |2011 |<ref>{{Cite book |date=2007 |title=Your Rights: The Uganda Human Rights Commission Monthly Magazine |url=https://books.google.com/books?id=p1xDAQAAIAAJ&q |publisher=The Commission |language=en}}</ref> |- |16 |[[Kahinda Otafiire]] |2011 |2019 |<ref>{{Cite web |title=Minister of Justice and Constitutional Affairs {{!}} Ministry of Justice and Constitutional Affairs |url=http://www.justice.go.ug/mojca/minister-justice-and-constitutional-affairs |access-date=2018-06-24 |website=www.justice.go.ug}}</ref> |- |17 |[[Ephraim Kamuntu]] |2019 |2022 |- |18 |[[Norbert Mao]] |2022 |yaliko kati |<ref>{{Cite web |title=Minister of Justice and Constitutional Affairs {{!}} |url=https://justice.go.ug/about-us/our-leadership/the-minister/ |access-date=2022-12-13}}</ref> |- |} == Laba ne == * [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisitule y’ebyamateeka ne Ssemateeka]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:List_of_ministers_of_foreign_affairs_of_Uganda|Olukalala lwa baminisita b’ensonga z’ebweru wa Uganda]] * [[Olukalala lw'abaminisita b'ensonga z'omunda mu Ggwanga Yuganda|Olukalala lwa baminisita b’ensonga z’omunda mu Uganda]] == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == 75fbyg48m0ydaqr1tgz0tfcjgnbs00d A Pass 0 13123 48428 2026-04-30T16:17:15Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1303805748|A Pass]]" 48428 wikitext text/x-wiki   '''<big>Alexander Bagonza</big>''', amanyiddwa nnyo [[:en:Stage_name|n'erinnya lye erya siteegi]] '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ),Munnayuganda, muyimbi era muwandiisi wa nnyimba. Yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] nga 21 omwezi Ogw'ekumi nebiri mu mwaka gwa 1989.<ref name="chano8.com">{{cite web |title=All You Need To Know About Rising Star A Pass |url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/ |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass egamba nti erinnya lye erya siteegi liva ku Alexander erinnya lye erisooka nga erya Pass okuva ku linnya lye Picky erinya epatike Percy.<ref>{{cite web |author=satisfashionug |title=A Pass talks music fashion women and being cool |url=http://www.satisfashionug.com/a-pass-talks-music-fashion-women-and-being-cool/ |accessdate=26 March 2015 |work=SatisFashion Uganda}}</ref><ref>{{cite web |title=Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing |url=http://www.llolypop.com/apass.php/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140550/http://www.llolypop.com/apass.php/ |archive-date=2 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |publisher= |df=dmy-all}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa nga 21 omwezi Ogw'ekumi nebiri mu mwaka gwa 1989 era ye mwana ow'okubiri mu maka g’abantu musanvu. Obuto bwe yasomera ku Kampala Kindergarten,pulayimale ye ku Nakasero Primary School, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land gyeyasomera siniya ye.<ref name="chano8.com" /><ref>{{cite web |title=Meet A Pass' dad that has supported him in the music industry |url=http://bigeye.ug/photo-meet-a-pass-dad-that-has-supported-him-in-the-music-industry/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu mwaka gwa 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu mwaka gwa 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0" /> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:en:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:en:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:en:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:en:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:en:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:en:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:en:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug}}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:en:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogw'oluberyeberye nga 31,mu mwaka gwa 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, ''A Pass Live in Concert'', ku [[:en:Kampala_Serena_Hotel|wooteri mukibuga ekikulu Kampala Serena Hotel]].<ref>{{Cite web |last=Benjie |date=2025-01-31 |title=A Pass urges fellow artists to support, not perform at concert |url=https://mbu.ug/2025/01/31/a-pass-urges-musicians-to-support-not-perform/?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-02-06 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Omukolo guno gwalimu okuyimba obutereevu ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetabwaako bayimbi banne.<ref>{{Cite web |date=2025-01-18 |title=All Is Set For A Pass Live In Concert 2025 Success |url=https://kampalaedgetimes.com/all-is-set-for-a-pass-live-in-concert-2025/?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-02-06 |website=kampalaedgetimes.com |language=en-US}}</ref> Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero y'omwaka 2024, n'okwegezaamu okwalimu bbandi y'okuberawo mubuntu. Ekivvulu kino kyawagirwa abawagizi b’ebitongole era kyafuna okudibwamu okulungi okuva mu balabi.<ref>{{Cite web |last=Joshua |first=Mwesigwa |date=2025-01-20 |title=A Pass Live In Concert: A Celebration of Musical Excellence on January 31, 2025 - Nymy Net |url=https://nymynet.com/a-pass-live-in-concert-a-celebration-of-musical-excellence-on-january-31-2025/ |access-date=2025-03-15 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> == Discography == === Alubaamu z'ennyimba === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[:en:African_yayo|Omufirika Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) Omuwandiisi w’ebitabo. * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 A Pass] (2025) === Zeyayimba yeka === Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga:   === Enkolagana === * ''Nah normal'' ne [[:en:Radio_&_Weasel|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:en:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:en:Konshens|Konshens]]'' <ref>{{Cite news|accessdate=1}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:en:Azawi|Azawi]] <ref>{{Cite news|accessdate=1}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == * [[Official website|omukutu gw'ebyempuliziganya ogumanyikiddwa websiteOfficial]] {{Authority control}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 94e8o8qnup3nj4bvahrxtymfsw6zpu1 48429 48428 2026-04-30T16:22:03Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1303805748|A Pass]]" 48429 wikitext text/x-wiki   '''<big>Alexander Bagonza</big>''', amanyiddwa nnyo [[:en:Stage_name|n'erinnya lye erya siteegi]] '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ),Munnayuganda, muyimbi era muwandiisi wa nnyimba. Yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] nga 21 omwezi Ogw'ekumi nebiri mu mwaka gwa 1989.<ref name="chano8.com">{{cite web |title=All You Need To Know About Rising Star A Pass |url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/ |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass egamba nti erinnya lye erya siteegi liva ku Alexander erinnya lye erisooka era Pass okuva eri Picky erinya epatike Percy.<ref>{{cite web |author=satisfashionug |title=A Pass talks music fashion women and being cool |url=http://www.satisfashionug.com/a-pass-talks-music-fashion-women-and-being-cool/ |accessdate=26 March 2015 |work=SatisFashion Uganda}}</ref><ref>{{cite web |title=Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing |url=http://www.llolypop.com/apass.php/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140550/http://www.llolypop.com/apass.php/ |archive-date=2 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |publisher= |df=dmy-all}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa nga 21 omwezi Ogw'ekumi nebiri mu mwaka gwa 1989 era ye mwana ow'okubiri mu maka g’abantu musanvu. Obuto bwe yasomera ku Kampala Kindergarten,pulayimale ye ku Nakasero Primary School, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land gyeyasomera siniya ye.<ref name="chano8.com" /><ref>{{cite web |title=Meet A Pass' dad that has supported him in the music industry |url=http://bigeye.ug/photo-meet-a-pass-dad-that-has-supported-him-in-the-music-industry/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu mwaka gwa 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu mwaka gwa 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0" /> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:en:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:en:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:en:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:en:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:en:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:en:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:en:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug}}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:en:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogw'oluberyeberye nga 31,mu mwaka gwa 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, ''A Pass Live in Concert'', ku [[:en:Kampala_Serena_Hotel|wooteri mukibuga ekikulu Kampala Serena Hotel]].<ref>{{Cite web |last=Benjie |date=2025-01-31 |title=A Pass urges fellow artists to support, not perform at concert |url=https://mbu.ug/2025/01/31/a-pass-urges-musicians-to-support-not-perform/?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-02-06 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Omukolo guno gwalimu okuyimba obutereevu ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetabwaako bayimbi banne.<ref>{{Cite web |date=2025-01-18 |title=All Is Set For A Pass Live In Concert 2025 Success |url=https://kampalaedgetimes.com/all-is-set-for-a-pass-live-in-concert-2025/?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-02-06 |website=kampalaedgetimes.com |language=en-US}}</ref> Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero y'omwaka 2024, n'okwegezaamu okwalimu bbandi y'okuberawo mubuntu. Ekivvulu kino kyawagirwa abawagizi b’ebitongole era kyafuna okudibwamu okulungi okuva mu balabi.<ref>{{Cite web |last=Joshua |first=Mwesigwa |date=2025-01-20 |title=A Pass Live In Concert: A Celebration of Musical Excellence on January 31, 2025 - Nymy Net |url=https://nymynet.com/a-pass-live-in-concert-a-celebration-of-musical-excellence-on-january-31-2025/ |access-date=2025-03-15 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> == Discography == === Alubaamu z'ennyimba === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[:en:African_yayo|Omufirika Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) Omuwandiisi w’ebitabo. * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 A Pass] (2025) === Zeyayimba yeka === Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga:   === Enkolagana === * ''Nah normal'' ne [[:en:Radio_&_Weasel|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:en:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:en:Konshens|Konshens]]'' <ref>{{Cite news|accessdate=1}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:en:Azawi|Azawi]] <ref>{{Cite news|accessdate=1}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == * [[Official website|omukutu gw'ebyempuliziganya ogumanyikiddwa websiteOfficial]] {{Authority control}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] pxj3m5cbi5vuit51tmwn2ipc98xcv9n 48430 48429 2026-04-30T16:25:14Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1303805748|A Pass]]" 48430 wikitext text/x-wiki   '''<big>Alexander Bagonza</big>''', amanyiddwa nnyo [[:en:Stage_name|n'erinnya lye erya siteegi]] '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ),Munnayuganda, muyimbi era muwandiisi wa nnyimba. Yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] nga 21 omwezi Ogw'ekumi nebiri mu mwaka gwa 1989.<ref name="chano8.com">{{cite web |title=All You Need To Know About Rising Star A Pass |url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/ |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass egamba nti erinnya lye erya siteegi liva ku Alexander erinnya lye erisooka era Pass okuva eri Picky erinya epatike Percy.<ref>{{cite web |author=satisfashionug |title=A Pass talks music fashion women and being cool |url=http://www.satisfashionug.com/a-pass-talks-music-fashion-women-and-being-cool/ |accessdate=26 March 2015 |work=SatisFashion Uganda}}</ref><ref>{{cite web |title=Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing |url=http://www.llolypop.com/apass.php/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140550/http://www.llolypop.com/apass.php/ |archive-date=2 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |publisher= |df=dmy-all}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa nga 21 omwezi Ogw'ekumi nebiri mu mwaka gwa 1989 era ye mwana ow'okubiri mu maka g’abantu musanvu. Obuto bwe yasomera ku Kampala Kindergarten,pulayimale ye ku Nakasero Primary School, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land gyeyasomera siniya ye.<ref name="chano8.com" /><ref>{{cite web |title=Meet A Pass' dad that has supported him in the music industry |url=http://bigeye.ug/photo-meet-a-pass-dad-that-has-supported-him-in-the-music-industry/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu mwaka gwa 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu mwaka gwa 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0" /> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:en:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:en:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:en:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:en:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:en:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:en:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:en:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug}}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:en:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogw'oluberyeberye nga 31,mu mwaka gwa 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, ''A Pass Live in Concert'', ku [[:en:Kampala_Serena_Hotel|wooteri mukibuga ekikulu Kampala Serena Hotel]].<ref>{{Cite web |last=Benjie |date=2025-01-31 |title=A Pass urges fellow artists to support, not perform at concert |url=https://mbu.ug/2025/01/31/a-pass-urges-musicians-to-support-not-perform/?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-02-06 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Omukolo guno gwalimu okuyimba obutereevu ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetabwaako bayimbi banne.<ref>{{Cite web |date=2025-01-18 |title=All Is Set For A Pass Live In Concert 2025 Success |url=https://kampalaedgetimes.com/all-is-set-for-a-pass-live-in-concert-2025/?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-02-06 |website=kampalaedgetimes.com |language=en-US}}</ref> Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero y'omwaka 2024, n'okwegezaamu okwalimu bbandi y'okuberawo mubuntu. Ekivvulu kino kyawagirwa abawagizi b’ebitongole era kyafuna okudibwamu okulungi okuva mu balabi.<ref>{{Cite web |last=Joshua |first=Mwesigwa |date=2025-01-20 |title=A Pass Live In Concert: A Celebration of Musical Excellence on January 31, 2025 - Nymy Net |url=https://nymynet.com/a-pass-live-in-concert-a-celebration-of-musical-excellence-on-january-31-2025/ |access-date=2025-03-15 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> == Discography == === Alubaamu z'ennyimba === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[:en:African_yayo|Omufirika Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) Omuwandiisi w’ebitabo. * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 A Pass] (2025) === Zeyayimba yeka === Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga:   === Enkolagana === * ''Nah normal'' ne [[:en:Radio_&_Weasel|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:en:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:en:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:en:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == * [[Official website|omukutu gw'ebyempuliziganya ogumanyikiddwa websiteOfficial]] {{Authority control}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] izfihcfg3k5lnuptakv0hrrmq68oyyx 48431 48430 2026-04-30T16:27:58Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1303805748|A Pass]]" 48431 wikitext text/x-wiki   '''<big>Alexander Bagonza</big>''', amanyiddwa nnyo [[:en:Stage_name|n'erinnya lye erya siteegi]] '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ),Munnayuganda, muyimbi era muwandiisi wa nnyimba. Yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] nga 21 omwezi Ogw'ekumi nebiri mu mwaka gwa 1989.<ref name="chano8.com">{{cite web |title=All You Need To Know About Rising Star A Pass |url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/ |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass egamba nti erinnya lye erya siteegi liva ku Alexander erinnya lye erisooka era Pass okuva eri Picky erinya epatike Percy.<ref>{{cite web |author=satisfashionug |title=A Pass talks music fashion women and being cool |url=http://www.satisfashionug.com/a-pass-talks-music-fashion-women-and-being-cool/ |accessdate=26 March 2015 |work=SatisFashion Uganda}}</ref><ref>{{cite web |title=Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing |url=http://www.llolypop.com/apass.php/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140550/http://www.llolypop.com/apass.php/ |archive-date=2 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |publisher= |df=dmy-all}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa nga 21 omwezi Ogw'ekumi nebiri mu mwaka gwa 1989 era ye mwana ow'okubiri mu maka g’abantu musanvu. Obuto bwe yasomera ku Kampala Kindergarten,pulayimale ye ku Nakasero Primary School, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land gyeyasomera siniya ye.<ref name="chano8.com" /><ref>{{cite web |title=Meet A Pass' dad that has supported him in the music industry |url=http://bigeye.ug/photo-meet-a-pass-dad-that-has-supported-him-in-the-music-industry/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu mwaka gwa 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu mwaka gwa 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0" /> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:en:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:en:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:en:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:en:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:en:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:en:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:en:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug}}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:en:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogw'oluberyeberye nga 31,mu mwaka gwa 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, ''A Pass Live in Concert'', ku [[:en:Kampala_Serena_Hotel|wooteri mukibuga ekikulu Kampala Serena Hotel]].<ref>{{Cite web |last=Benjie |date=2025-01-31 |title=A Pass urges fellow artists to support, not perform at concert |url=https://mbu.ug/2025/01/31/a-pass-urges-musicians-to-support-not-perform/?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-02-06 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Omukolo guno gwalimu okuyimba obutereevu ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetabwaako bayimbi banne.<ref>{{Cite web |date=2025-01-18 |title=All Is Set For A Pass Live In Concert 2025 Success |url=https://kampalaedgetimes.com/all-is-set-for-a-pass-live-in-concert-2025/?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-02-06 |website=kampalaedgetimes.com |language=en-US}}</ref> Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero y'omwaka 2024, n'okwegezaamu okwalimu bbandi y'okuberawo mubuntu. Ekivvulu kino kyawagirwa abawagizi b’ebitongole era kyafuna okudibwamu okulungi okuva mu balabi.<ref>{{Cite web |last=Joshua |first=Mwesigwa |date=2025-01-20 |title=A Pass Live In Concert: A Celebration of Musical Excellence on January 31, 2025 - Nymy Net |url=https://nymynet.com/a-pass-live-in-concert-a-celebration-of-musical-excellence-on-january-31-2025/ |access-date=2025-03-15 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> == Discography == === Alubaamu z'ennyimba === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[:en:African_yayo|Omufirika Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) Omuwandiisi w’ebitabo. * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 A Pass] (2025) === Zeyayimba yeka === Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga:   === Enkolagana === * ''Nah normal'' ne [[:en:Radio_&_Weasel|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:en:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:en:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:en:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == * [[Official website|websiteOfficial]] {{Authority control}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] e2ufdfdezxuwr6a1v4giv32ppujh61y 48433 48431 2026-04-30T16:37:03Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1303805748|A Pass]]" 48433 wikitext text/x-wiki    '''<big>Alexander Bagonza</big>''', amanyiddwa nnyo [[:en:Stage_name|n'erinnya lye erya siteegi]] '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ),Munnayuganda, muyimbi era muwandiisi wa nnyimba. Yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] nga 21 omwezi Ogw'ekumi nebiri mu mwaka gwa 1989.<ref name="chano8.com">{{cite web |title=All You Need To Know About Rising Star A Pass |url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/ |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass egamba nti erinnya lye erya siteegi liva ku Alexander erinnya lye erisooka era Pass okuva eri Picky erinya epatike Percy.<ref>{{cite web |author=satisfashionug |title=A Pass talks music fashion women and being cool |url=http://www.satisfashionug.com/a-pass-talks-music-fashion-women-and-being-cool/ |accessdate=26 March 2015 |work=SatisFashion Uganda}}</ref><ref>{{cite web |title=Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing |url=http://www.llolypop.com/apass.php/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140550/http://www.llolypop.com/apass.php/ |archive-date=2 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |publisher= |df=dmy-all}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa nga 21 omwezi Ogw'ekumi nebiri mu mwaka gwa 1989 era ye mwana ow'okubiri mu maka g’abantu musanvu. Obuto bwe yasomera ku Kampala Kindergarten,pulayimale ye ku Nakasero Primary School, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land gyeyasomera siniya ye.<ref name="chano8.com">{{cite web |title=All You Need To Know About Rising Star A Pass |url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/ |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref><ref>{{cite web |title=Meet A Pass' dad that has supported him in the music industry |url=http://bigeye.ug/photo-meet-a-pass-dad-that-has-supported-him-in-the-music-industry/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu mwaka gwa 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu mwaka gwa 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:en:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:en:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:en:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:en:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:en:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:en:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:en:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug}}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:en:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogw'oluberyeberye nga 31,mu mwaka gwa 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, ''A Pass Live in Concert'', ku [[:en:Kampala_Serena_Hotel|wooteri mukibuga ekikulu Kampala Serena Hotel]].<ref>{{Cite web |last=Benjie |date=2025-01-31 |title=A Pass urges fellow artists to support, not perform at concert |url=https://mbu.ug/2025/01/31/a-pass-urges-musicians-to-support-not-perform/?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-02-06 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Omukolo guno gwalimu okuyimba obutereevu ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetabwaako bayimbi banne.<ref>{{Cite web |date=2025-01-18 |title=All Is Set For A Pass Live In Concert 2025 Success |url=https://kampalaedgetimes.com/all-is-set-for-a-pass-live-in-concert-2025/?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-02-06 |website=kampalaedgetimes.com |language=en-US}}</ref> Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero y'omwaka 2024, n'okwegezaamu okwalimu bbandi y'okuberawo mubuntu. Ekivvulu kino kyawagirwa abawagizi b’ebitongole era kyafuna okudibwamu okulungi okuva mu balabi.<ref>{{Cite web |last=Joshua |first=Mwesigwa |date=2025-01-20 |title=A Pass Live In Concert: A Celebration of Musical Excellence on January 31, 2025 - Nymy Net |url=https://nymynet.com/a-pass-live-in-concert-a-celebration-of-musical-excellence-on-january-31-2025/ |access-date=2025-03-15 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> == Discography == === Alubaamu z'ennyimba === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Omufirika Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) Omuwandiisi w’ebitabo. * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Okuyita] (2025) === Zeyayimba yeka === Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: {{Reflist}} === Enkolagana === * ''Nah normal'' ne [[:en:Radio_&_Weasel|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:en:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:en:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:en:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Authority control}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == * [[Official website|websiteOfficial]] {{Authority control}} tfecb2ix88pnc6ozx3v47bdnkilst9k 48447 48433 2026-04-30T18:24:41Z 24RAY 11014 /* Discography */ kukyusa 48447 wikitext text/x-wiki    '''<big>Alexander Bagonza</big>''', amanyiddwa nnyo [[:en:Stage_name|n'erinnya lye erya siteegi]] '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ),Munnayuganda, muyimbi era muwandiisi wa nnyimba. Yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] nga 21 omwezi Ogw'ekumi nebiri mu mwaka gwa 1989.<ref name="chano8.com">{{cite web |title=All You Need To Know About Rising Star A Pass |url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/ |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass egamba nti erinnya lye erya siteegi liva ku Alexander erinnya lye erisooka era Pass okuva eri Picky erinya epatike Percy.<ref>{{cite web |author=satisfashionug |title=A Pass talks music fashion women and being cool |url=http://www.satisfashionug.com/a-pass-talks-music-fashion-women-and-being-cool/ |accessdate=26 March 2015 |work=SatisFashion Uganda}}</ref><ref>{{cite web |title=Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing |url=http://www.llolypop.com/apass.php/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140550/http://www.llolypop.com/apass.php/ |archive-date=2 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |publisher= |df=dmy-all}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa nga 21 omwezi Ogw'ekumi nebiri mu mwaka gwa 1989 era ye mwana ow'okubiri mu maka g’abantu musanvu. Obuto bwe yasomera ku Kampala Kindergarten,pulayimale ye ku Nakasero Primary School, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land gyeyasomera siniya ye.<ref name="chano8.com">{{cite web |title=All You Need To Know About Rising Star A Pass |url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/ |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref><ref>{{cite web |title=Meet A Pass' dad that has supported him in the music industry |url=http://bigeye.ug/photo-meet-a-pass-dad-that-has-supported-him-in-the-music-industry/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu mwaka gwa 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu mwaka gwa 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:en:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:en:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:en:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:en:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:en:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:en:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:en:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug}}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:en:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogw'oluberyeberye nga 31,mu mwaka gwa 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, ''A Pass Live in Concert'', ku [[:en:Kampala_Serena_Hotel|wooteri mukibuga ekikulu Kampala Serena Hotel]].<ref>{{Cite web |last=Benjie |date=2025-01-31 |title=A Pass urges fellow artists to support, not perform at concert |url=https://mbu.ug/2025/01/31/a-pass-urges-musicians-to-support-not-perform/?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-02-06 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Omukolo guno gwalimu okuyimba obutereevu ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetabwaako bayimbi banne.<ref>{{Cite web |date=2025-01-18 |title=All Is Set For A Pass Live In Concert 2025 Success |url=https://kampalaedgetimes.com/all-is-set-for-a-pass-live-in-concert-2025/?utm_source=chatgpt.com |access-date=2025-02-06 |website=kampalaedgetimes.com |language=en-US}}</ref> Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero y'omwaka 2024, n'okwegezaamu okwalimu bbandi y'okuberawo mubuntu. Ekivvulu kino kyawagirwa abawagizi b’ebitongole era kyafuna okudibwamu okulungi okuva mu balabi.<ref>{{Cite web |last=Joshua |first=Mwesigwa |date=2025-01-20 |title=A Pass Live In Concert: A Celebration of Musical Excellence on January 31, 2025 - Nymy Net |url=https://nymynet.com/a-pass-live-in-concert-a-celebration-of-musical-excellence-on-january-31-2025/ |access-date=2025-03-15 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimba === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Omufirika Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) Omuwandiisi w’ebitabo. * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Okuyita] (2025) === Zeyayimba yeka === Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: {{Reflist}} === Enkolagana === * ''Nah normal'' ne [[:en:Radio_&_Weasel|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:en:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:en:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:en:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Authority control}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == * [[Official website|websiteOfficial]] {{Authority control}} d4sjujlbs83zth0oqw5mdp1gpfmopb1 Achilleus Kiwanuka 0 13124 48432 2026-04-30T16:33:13Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1309056735|Achilleus Kewanuka]]" 48432 wikitext text/x-wiki   '''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Gwamukaaga3, 1886), yali [[:en:Martyr|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyassibwamu ekitiibwa [[:en:Saint|ng’omutukuvu]] mu Klezia Katolika. <ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> == Obulamu == Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali yeddira Lugave lugave e kika ky’Abaganda. <ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka wa akulira essaza omukugu okumala ebbanga ddene. <ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref> Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Mwanga II]] owa [[:en:Buganda|Buganda]], 'yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi [[:en:Missionary_order|w'ekibiina ky'abaminsani]] ekyali kimanyibwa nga [[:en:White_Fathers|Missionaries of Africa]] . <ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya nga 16 ogwekkuminogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles. Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yaniriza abaminsani era n'awangula Abakatuliki, Abakatoliki, n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga kyali wansi w'obuyinza bwabwe, abaali bakyuse okudda mu diini zino bagezaako okukiwakanya. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lw'ennyanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya, yagoba abaminsani n'alagira okutta Sbasumba wa w'Abakrisitayo [[:en:James_Hannington|James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref> [[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu wa kkooti era omukulembeze mu baali bakyusiza ediini, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe. <ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Ssekabaka Mwanga yalagira abo bonna abali bakyusiza enzikiriza okuzivamu era bangi abatakikola battibwa. Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mugwomukaaga nga 3, 1886; <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batumibwa [[:en:Martyrs_of_Uganda|Abajulizi ba Uganda]] . Era nebafuuka abatukuvu mu 1964 nga [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] . [[:en:Feast_day|okujjukira]] Kiwanuka lukuzibwa nga gwomukaaga 3. == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist|30em}} d2lrzrb7iw11ut0g3wa6yzg8ap4ppjn 48434 48432 2026-04-30T16:39:32Z ESTHER NAKITENDE 9175 Mu mpandiika katono. #WUCUG26MUK 48434 wikitext text/x-wiki   '''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Gwamukaaga3, 1886), yali [[:en:Martyr|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyassibwamu ekitiibwa [[:en:Saint|ng’omutukuvu]] mu Klezia Katolika. <ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> == Obulamu == Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo yali yeddira Lugave e kika ky’Abaganda. <ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka wa akulira essaza omukugu okumala ebbanga ddene. <ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref> Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Mwanga II]] owa [[:en:Buganda|Buganda]], 'yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi [[:en:Missionary_order|w'ekibiina ky'abaminsani]] ekyali kimanyibwa nga [[:en:White_Fathers|Missionaries of Africa]] . <ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro nga 16 ogwekkuminogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles. Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yeyayaniriza abaminsani era n'afuba okozesa Abakatoliki, n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga kyali wansi w'obuyinza bwabwe, abaali bakyuse okudda mu diini zino bagezaako okukiwakanya. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lw'ennyanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[:en:James_Hannington|James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref> [[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era ye yali akulembera baali bakyusiza ediini, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe. <ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Ssekabaka Mwanga yalagira abo bonna abali bakyusiza enzikiriza okuzivamu era bangi abatakikola battibwa. Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mugwomukaaga nga 3, 1886; <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batumibwa [[:en:Martyrs_of_Uganda|Abajulizi ba Uganda]] . Era nebafuuka abatukuvu mu 1964 nga [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] . [[:en:Feast_day|okujjukira]] Kiwanuka lukuzibwa nga gwomukaaga 3. == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist|30em}} lbbxy99wg3r2d7w5oswlxjjkso4tc9r BigTril 0 13125 48436 2026-04-30T17:45:55Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345777513|BigTril]]" 48436 wikitext text/x-wiki '''Rowland Raymond Kaiza''' (yazaalibwa 1990), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi erya '''BigTril.''' Munnayuganda [[:en:Rapper|omuyimbi]] , [[:en:Record_producer|omukozi]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]] . Amanyiddwa nnyo olw'oluyimba lwe yekka olwa "Parte After Parte". rlcjsrx6xlvssjb4hwm59s8o3clj8v2 48437 48436 2026-04-30T17:50:47Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345777513|BigTril]]" 48437 wikitext text/x-wiki '''Rowland Raymond Kaiza''' (yazaalibwa 1990), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi erya '''BigTril.''' Munnayuganda [[:en:Rapper|omuyimbi]] , [[:en:Record_producer|omukozi]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]] . Amanyiddwa nnyo olw'oluyimba lwe yekka olwa "Parte After Parte". == Obuto bwe == g5a7ytdo2xzpy0fs1l0whujfnc232l9 48438 48437 2026-04-30T18:06:05Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345777513|BigTril]]" 48438 wikitext text/x-wiki '''Rowland Raymond Kaiza''' (yazaalibwa 1990), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi erya '''BigTril.''' Munnayuganda [[:en:Rapper|omuyimbi]] , [[:en:Record_producer|omukozi]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]] . Amanyiddwa nnyo olw'oluyimba lwe yekka olwa "Parte After Parte". == Obuto bwe == Rowland yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1990. Ye mwana ow’okuna ku bataano era nga yakuzibwa maama yekka,nga ye Esther Nankinga. Yasomerako mu Turkish Light Academy okumaliriza Siniya eyookuna n'ey'omukaaga bwe yali nga tasuumuuka wamu n'okuweebwa ekifo [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okusoma diguli esooka mu by’amawulire n’empuliziganya y’abantu . Yali muyizi mugezi nnyo ng’afuna obubonero obulungi. Yava mu ssomero oluvannyuma lw’omwaka gumu n’agenda okukola omulimu gw’okuyimba. <ref>https://mdundo.com/news/18752</ref> 8ahm8co3lilz3ouzk5esmiwyj1hxq6y 48439 48438 2026-04-30T18:06:46Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345777513|BigTril]]" 48439 wikitext text/x-wiki '''Rowland Raymond Kaiza''' (yazaalibwa 1990), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi erya '''BigTril.''' Munnayuganda [[:en:Rapper|omuyimbi]] , [[:en:Record_producer|omukozi]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]] . Amanyiddwa nnyo olw'oluyimba lwe yekka olwa "Parte After Parte". == Obuto bwe == Rowland yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1990. Ye mwana ow’okuna ku bataano era nga yakuzibwa maama yekka,nga ye Esther Nankinga. Yasomerako mu Turkish Light Academy okumaliriza Siniya eyookuna n'ey'omukaaga bwe yali nga tasuumuuka wamu n'okuweebwa ekifo [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma diguli esooka mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] n’empuliziganya y’abantu . Yali muyizi mugezi nnyo ng’afuna obubonero obulungi. Yava mu ssomero oluvannyuma lw’omwaka gumu n’agenda okukola omulimu gw’okuyimba. <ref>https://mdundo.com/news/18752</ref> kb6kdwgtp24fh877ji2ubdu6q5qtsca 48440 48439 2026-04-30T18:07:16Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345777513|BigTril]]" 48440 wikitext text/x-wiki '''Rowland Raymond Kaiza''' (yazaalibwa 1990), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi erya '''BigTril.''' Munnayuganda [[:en:Rapper|omuyimbi]] , [[:en:Record_producer|omukozi]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]] . Amanyiddwa nnyo olw'oluyimba lwe yekka olwa "Parte After Parte". == Obuto bwe == Rowland yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1990. Ye mwana ow’okuna ku bataano era nga yakuzibwa maama yekka,nga ye Esther Nankinga. Yasomerako mu Turkish Light Academy okumaliriza Siniya eyookuna n'ey'omukaaga bwe yali nga tasuumuuka wamu n'okuweebwa ekifo [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma diguli esooka mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] [[:en:Mass_Communication|n’empuliziganya y’abantu]] . Yali muyizi mugezi nnyo ng’afuna obubonero obulungi. Yava mu ssomero oluvannyuma lw’omwaka gumu n’agenda okukola omulimu gw’okuyimba. <ref>https://mdundo.com/news/18752</ref> tk904y4u2rz1cdgk5f2c2pcovettkgt 48441 48440 2026-04-30T18:07:32Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345777513|BigTril]]" 48441 wikitext text/x-wiki '''Rowland Raymond Kaiza''' (yazaalibwa 1990), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi erya '''BigTril.''' Munnayuganda [[:en:Rapper|omuyimbi]] , [[:en:Record_producer|omukozi]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]] . Amanyiddwa nnyo olw'oluyimba lwe yekka olwa "Parte After Parte". == Obuto bwe == Rowland yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1990. Ye mwana ow’okuna ku bataano era nga yakuzibwa maama yekka,nga ye Esther Nankinga. Yasomerako mu Turkish Light Academy okumaliriza Siniya eyookuna n'ey'omukaaga bwe yali nga tasuumuuka wamu n'okuweebwa ekifo [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma diguli esooka mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] [[:en:Mass_Communication|n’empuliziganya y’abantu]] . Yali muyizi mugezi nnyo ng’afuna obubonero obulungi. Yava mu ssomero oluvannyuma lw’omwaka gumu n’agenda okukola omulimu gw’okuyimba. <ref>https://mdundo.com/news/18752</ref> == Omulimu gwe == qkr3jj3c25b1c2li8oko6t0xj1cgs2m 48442 48441 2026-04-30T18:10:37Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345777513|BigTril]]" 48442 wikitext text/x-wiki '''Rowland Raymond Kaiza''' (yazaalibwa 1990), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi erya '''BigTril.''' Munnayuganda [[:en:Rapper|omuyimbi]] , [[:en:Record_producer|omukozi]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]] . Amanyiddwa nnyo olw'oluyimba lwe yekka olwa "Parte After Parte". == Obuto bwe == Rowland yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1990. Ye mwana ow’okuna ku bataano era nga yakuzibwa maama yekka,nga ye Esther Nankinga. Yasomerako mu Turkish Light Academy okumaliriza Siniya eyookuna n'ey'omukaaga bwe yali nga tasuumuuka wamu n'okuweebwa ekifo [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma diguli esooka mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] [[:en:Mass_Communication|n’empuliziganya y’abantu]] . Yali muyizi mugezi nnyo ng’afuna obubonero obulungi. Yava mu ssomero oluvannyuma lw’omwaka gumu n’agenda okukola omulimu gw’okuyimba. <ref>https://mdundo.com/news/18752</ref> == Omulimu gwe == === 2010-2018: Okutandika emirimu, ennyimba enjatiikirivu nga ntono ngali ne Baboon Forest Entertainment, okuyingira ekibiina ekipya ekya, Striker Entertainment === df9cl3m2xh4l6x81vuo70o80hxjgpcp 48443 48442 2026-04-30T18:11:05Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345777513|BigTril]]" 48443 wikitext text/x-wiki '''Rowland Raymond Kaiza''' (yazaalibwa 1990), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi erya '''BigTril.''' Munnayuganda [[:en:Rapper|omuyimbi]] , [[:en:Record_producer|omukozi]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]] . Amanyiddwa nnyo olw'oluyimba lwe yekka olwa "Parte After Parte". == Obuto bwe == Rowland yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1990. Ye mwana ow’okuna ku bataano era nga yakuzibwa maama yekka,nga ye Esther Nankinga. Yasomerako mu Turkish Light Academy okumaliriza Siniya eyookuna n'ey'omukaaga bwe yali nga tasuumuuka wamu n'okuweebwa ekifo [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma diguli esooka mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] [[:en:Mass_Communication|n’empuliziganya y’abantu]] . Yali muyizi mugezi nnyo ng’afuna obubonero obulungi. Yava mu ssomero oluvannyuma lw’omwaka gumu n’agenda okukola omulimu gw’okuyimba. <ref>https://mdundo.com/news/18752</ref> == Omulimu gwe == === 2010-2018: Okutandika emirimu, ennyimba enjatiikirivu nga ntono ngali ne Baboon Forest Entertainment, okuyingira ekibiina ekipya ekya, Striker Entertainment. === khetdsinqsc9rh6oa6drirru89uy8vh 48444 48443 2026-04-30T18:15:18Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345777513|BigTril]]" 48444 wikitext text/x-wiki '''Rowland Raymond Kaiza''' (yazaalibwa 1990), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi erya '''BigTril.''' Munnayuganda [[:en:Rapper|omuyimbi]] , [[:en:Record_producer|omukozi]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]] . Amanyiddwa nnyo olw'oluyimba lwe yekka olwa "Parte After Parte". == Obuto bwe == Rowland yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1990. Ye mwana ow’okuna ku bataano era nga yakuzibwa maama yekka,nga ye Esther Nankinga. Yasomerako mu Turkish Light Academy okumaliriza Siniya eyookuna n'ey'omukaaga bwe yali nga tasuumuuka wamu n'okuweebwa ekifo [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma diguli esooka mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] [[:en:Mass_Communication|n’empuliziganya y’abantu]] . Yali muyizi mugezi nnyo ng’afuna obubonero obulungi. Yava mu ssomero oluvannyuma lw’omwaka gumu n’agenda okukola omulimu gw’okuyimba. <ref>https://mdundo.com/news/18752</ref> == Omulimu gwe == === 2010-2018: Okutandika emirimu, ennyimba enjatiikirivu nga ntono ngali ne Baboon Forest Entertainment, okuyingira ekibiina ekipya ekya, Striker Entertainment. === Rowland ategeezezza nti erinnya lye erya siteegi, BigTril, liggwayo nti "Born in Greatness To Rise into a Legend". Yakola nnyo ebigambo ebikwatagana n’ebitontome mu siniya kyokka n’agamba nti yali teyateekateekako kwenyigira mu kuyimba wabula okuyimba kwe ‘kwamuyita’. ijfvp9bgxolj8fej6zmcqm1iyr68pcg 48446 48444 2026-04-30T18:15:51Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345777513|BigTril]]" 48446 wikitext text/x-wiki '''Rowland Raymond Kaiza''' (yazaalibwa 1990), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi erya '''BigTril.''' Munnayuganda [[:en:Rapper|omuyimbi]] , [[:en:Record_producer|omukozi]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]] . Amanyiddwa nnyo olw'oluyimba lwe yekka olwa "Parte After Parte". == Obuto bwe == Rowland yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1990. Ye mwana ow’okuna ku bataano era nga yakuzibwa maama yekka,nga ye Esther Nankinga. Yasomerako mu Turkish Light Academy okumaliriza Siniya eyookuna n'ey'omukaaga bwe yali nga tasuumuuka wamu n'okuweebwa ekifo [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma diguli esooka mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] [[:en:Mass_Communication|n’empuliziganya y’abantu]] . Yali muyizi mugezi nnyo ng’afuna obubonero obulungi. Yava mu ssomero oluvannyuma lw’omwaka gumu n’agenda okukola omulimu gw’okuyimba. <ref>https://mdundo.com/news/18752</ref> == Omulimu gwe == === 2010-2018: Okutandika emirimu, ennyimba enjatiikirivu nga ntono ngali ne Baboon Forest Entertainment, okuyingira ekibiina ekipya ekya, Striker Entertainment. === Rowland ategeezezza nti erinnya lye erya siteegi, BigTril, liggwayo nti "Born in Greatness To Rise into a Legend". Yakola nnyo ebigambo ebikwatagana n’ebitontome mu siniya kyokka n’agamba nti yali teyateekateekako kwenyigira mu kuyimba wabula okuyimba kwe ‘kwamuyita’. <ref>https://www.vanguardngr.com/?2017/04/didnt-choose-music-music-found-big-tril/</ref> qwl50rupjl26204bsx0nt4q4bcj6ue1 Ssewa Ssewa 0 13126 48445 2026-04-30T18:15:28Z Halimah Nampiima 11015 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1311521086|Ssewa Ssewa]]" 48445 wikitext text/x-wiki   '''James Ssewakiryanga Junior''',<ref>{{Cite web |title=Ugandan artist Ssewakiryanga's musical journey with Janzi Band |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandan-artist-ssewakiryanga%E2%80%99s-musical-journey-janzi-band |website=Music in Africa}} </ref> mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Ssewa Ssewa''',<ref>{{Cite web |title=About Ssewa Ssewa |url=http://www.janzi.ug/about-ssewa/ |website=Janzi Music}} </ref> muyimbi [[:en:Ugandan_people|wa Uganda]] omuyimbi ayiimba enyiimba butereevu, omukubi w'ebivuga ebingi, eyatandika wo [[:en:Janzi_Band|Janzi Band]] era omuyiiya wa [[:en:Janzi_(Musical_Instrument)|Janzi]],ekivuga. == Emirimu gye == Mutabani w’omukubi w’engooma ow’ekinnansi era omuzinyi,Ssewa Ssewa tafunangako kutendekebwa kwonna kwa kikugu. Ekivuga kye ekyasooka kyali gaali madinda,nga era yasomesebwa nnyina.Yatandika okusoma byabusubuuzi mu yunivasite,kyokka oluvannyuma lw’okuzzibwamu amaanyi n’okusomesebwa bammemba ba bbandi ya kitaawe, n’asalawo okuyimba. Ssewa Ssewa yatandika okukuba ennyimba mu ngeri ey’ekikugu mu 2000.Yatandikawo [[Janzi Band]]<ref>{{Cite web |title=Ssewakiryanga's musical journey with Janzi Band |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Ssewakiryangas-musical-journey-with-Janzi-Band/691232-2841490-pymb53z/index.html |access-date=22 August 2015 |website=Daily Monitor}} </ref> ng’ali wamu ne mikwano gye mu 2009 era okuva olwo y’abadde omukulembeze waayo. Akuba ebivuga mwenda, munaana ku byo bya [[:en:Music_of_Africa|Afirika]], <ref name="bbc">{{cite news|work=BBC News|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/p076rdj3|archive-url=https://web.archive.org/web/20190419042710/https://www.bbc.co.uk/programmes/p076rdj3|url-status=dead|archive-date=19 April 2019|format=audio|title=Uganda has a new musical instrument|date=18 April 2019|access-date=18 April 2019}}</ref> era nga mukugu omukubi webikuba.<ref>{{Cite web |title=A Look At James Ssewa's Favourite Gadgets |url=http://chano8.com/a-look-at-james-ssewas-favourite-gadgets/ |access-date=12 September 2015 |website=Chano 8}} </ref> Ssewa Ssewa abadde atera okuyimba butereevu. Ayimbye ku siteegi nnyingi mu Uganda n’ebweru w’eggwanga era akoze n’abayimbi bangi omuli Quela Band,<ref>{{Cite web |title=Qwela live in concert "Rhythm & life" |url=http://www.musicuganda.com/Qwela%20in%20concert.html |website=Music in Uganda}} </ref> Navio,A Pass,Isaiah Katumwa,Suzan Kerunen, Mame Ndiak, [[Giovanni Kiyingi]] ne [[:en:Hugh_Masekela|Hugh Masekela]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2019)">citation needed</span>'' &#x5D;</sup> Yali omu ku bayimbi abakulu ku lunaku lw’okuyimba mu nsi yonna mu Uganda mu mwezi gwomukaaga 2017 ng’ali wamu ne Apio Moro, Haka Mukiga, Mame Ndiak,[[Jackie Akello]] n’abalala bangi. Yayimba ne [[Giovanni Kiyingi]],muyimbi munne akuba ebivuga ebyenjawulo.<ref>{{Cite web |title=PHOTOS: Fête de la Musique 2017 Closes With Massive Main Concert |url=http://thetowerpost.com/2017/06/26/fete-de-la-musique-2017-closes-with-massive-main-concert/ |access-date=26 June 2017 |website=The Tower Post}} </ref> Mu 2024 Ssewa Ssewa yayimba mu lukiiko lw’ekibiina kya [[:en:Non-Aligned_Movement|Non-Aligned Movement]] ku Serena hotel e Kigo era n’asanyusa ababaka ba NAM n’amaloboozi ge agenyimba zobuwangwa nekivuga kya [[:en:Janzi_(musical_instrument)|Janzi]] .<ref>{{Cite web |title=NAM Summit: First Lady launches campaign to close gender gap |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_179247 |access-date=30 January 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Engule n’okusunsulwa == Mu 2021 Ssewa Ssewa yategeka '''engule za Janzi''' ezaaliwo ku kisaawe ky’ameefuga e Kololo nga 11 okutuuka nga 12 omweezi ogw'ekumi nebiri 2021 era nga zaaliwo okumala ennaku bbiri mu kifo kye kimu.<ref>{{Cite web |title=The Janzi Awards Celebrates Contemporary Ugandan Literature |url=https://brittlepaper.com/2022/01/the-2021-janzi-awards-celebrates-contemporary-ugandan-literature/ |access-date=30 January 2024 |website=brittlepaper.com}}</ref> <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Janzi Awards 2021 in Uganda: All the winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/janzi-awards-2021-uganda-all-winners |access-date=30 January 2024 |website=Music in Africa |language=en}}</ref> Ssewa Ssewa abadde amanyiddwa ebitongole by’okuyimba eby’enjawulo mu Bungereza. Yasunsulwa mu mpaka za '''[[:en:World_Music_Awards|World Music Awards]]''' mu mutendera gw’engule ya fusion ezisinga obulungi mu nsi yonna n’ensi yonna.<ref>{{Cite web |title=2023 Nominees |url=https://oneworldmedia.org.uk/awards/2023-nominees/ |access-date=30 January 2024 |website=One World Media |language=en-US}} </ref> Wadde teyavaayo ng’omuwanguzi, okusunsulwa kuno kwayongera ettutumu lye mu nsi yonna. == Obuzirakisa == Ssewa Ssewa yatandikawo ekibiina ky’obwannakyewa ekiyitibwa '''Janzi4Hope''' nga kigendereddwamu okukyusa obulamu bw’abantu [[:en:Vulnerability|abataliiko mwasirizi]] mu Uganda ng’ayita mu mirimu gy’okuyimba egyakulemberwa ekibiina kya [[:en:Janzi_(musical_instrument)|Janzi]] Instrument.<ref>{{Cite web |title=Janzi4Hope |url=https://janzi.org/janzi4hope/ |access-date=30 January 2024 |website=Janzi |language=en-US}} </ref> Mu 2022,Ssewa Ssewa ne [[Janzi Band]] baakuza [[:en:World_autism_day|olunaku lw'ensi yonna olw'obulwadde bwa autism]] ne bayimba ku kyalo Nile mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]] mu [[:en:Eastern_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]]<ref>{{Cite web |title=Janzi band to celebrate Autism Day with charity |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_130596 |access-date=30 January 2024 |website=New Vision |language=en}} </ref> == Janzi (Ekivuga) ==   Janzi kivuga kya nkoba ekya yiyyizibwa Ssewa Ssewa. Ekivuga kino kibadde kikozesebwa munteekateeka zonna eza Janzi Band ne Ssewa Ssewa okuva lwe kyatandikibwawo. Janzi yesigamiziddwa ku kivuga kya Uganda eky’ennono ekiringa ennanga ekiyitibwa [[adungu]],naye janzi ya njawulo mu ngeri eziwerako,ya njawulo era ya patenti ng’ekivuga eky’enjawulo. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2019)">okujuliza kwetaagisa</span>'' &#x5D;</sup> Erinnya lino lisibuka mu linnya lya bbandi eno.<ref name="Batte">{{Cite web |last=Batte |first=Edgar Raymond |date=7 October 2015 |title=Ugandan artist Ssewakiryanga's musical journey with Janzi Band |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandan-artist-ssewakiryanga%E2%80%99s-musical-journey-janzi-band |access-date=18 April 2019 |website=Music in Africa}} </ref> == Olukalala lw'ennyiimba == Ssewa Ssewa abadde akolagana ne [[Janzi Band]] okuva lwe yatandikibwawo era abadde akola ne ku pulojekiti ze,zeyakola nga ye yekka. === Alubaamu za sitoodiyo === {| class="wikitable" |+Olukalala lw'alubaamu za sitoodiyo n'ebintu ebirondeddwa ! Omutwe ! Ebisingawo |- | Wansi mu Uganda <ref>{{Cite web |title=Down in Uganda by Ssewa Ssewa (Full Album) |url=https://janzi.org/album/down-in-uganda-by-ssewa-ssewa-full-album/ |access-date=30 January 2024 |website=Janzi |language=en-US}}</ref> | * Yafulumizibwa: 24 omweezi gwe kkumi nebiiri 2021 * Label: Omuziki gwa Janzi * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- | Janzi2Mizaani <ref>{{Cite web |title=Janzi Music |url=https://janzi.org/music/ |access-date=30 January 2024 |website=Janzi |language=en-US}}</ref> | * Yafulumizibwa: 24 omweezi gwe kkumi nebiiri 2021 * Label: Omuziki gwa Janzi * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- | Nva K'la <ref>{{Cite web |title=NVA K'LA |url=https://propermusic.com/products/ssewassewa-nvakla |access-date=30 January 2024 |website=Proper Music |language=en}}</ref> | * Yafulumizibwa: 26 omweezi gw'omukagga 2020 * Label: Omuziki gwa Janzi * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |} == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] * [[Isaiah Katumwa|Isaaya Katumwa]] * [[Giovanni Kiyingi]] * [[Suzan Kerunen|Suzan Kerunen, omusajja omulala]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Ebiyungo eby’ebweru == * 9[http://bigmikes.biz/news/dj-vicky-and-live-percussion-by-james-ssewa-janzi-band/ DJ Vicky ne Live Percussion ya James Ssewa (Janzi Band) » Big Mikes] [[Category:Pages with unreviewed translations]] i8jxz0gvrx6ol5o1f46vwc5ar643xds I'm Still Here (Juliana Kanyomozi song) 0 13127 48449 2026-04-30T18:34:39Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1060204928|I'm Still Here (Juliana Kanyomozi song)]]" 48449 wikitext text/x-wiki {{Infobox song|name=I'm Still Here|cover=File:I'm Still Here - Juliana Kanyomozi.jpg|alt=|type=single|artist=[[Juliana Kanyomozi]]|album=Bits and Pieces|released=March 30, 2017|recorded={{unbulleted list|Michael Fingerz, ([[South Africa]]) }}|studio=|venue=|genre=*[[R&B]] *[[reggae]]|length=3:16|label=Masters Music|writer=[[Esther Nabaasa]]|producer=Michael Fingerz|chronology=[[Juliana Kanyomozi]]|prev_title=Woman|prev_year=2015|next_title=Right Here|next_year=2017|misc={{External music video|{{YouTube|Ap5_LKl53vM|"I'm Still Here"}}}}}}" '''I'm Still Here''' " luyimba lwa [[:en:R&B|R&B]] - [[:en:Reggae|reggae]] olwayimbibwa Munnayuganda omuyimbi era munnakatemba [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]]. Lwafulumizibwa nga 30 omwezi Ogwokusatu mu 2017. Luno lwe luyimba lwe olwokubiri okufulumizibwa oluvannyuma lw'okufa kwa mutabani we Keron Raphael Kabugo mu 2014. Okufulumya kw'oluyimba luno, amaloboozi ne vidiyo byonna byakolebwa mu South Africa. == Obuvo bwe == "I'm Still Here" lwawandiikibwa Esther Nabaasa era nelufulumizibwa Michael Fingerz mu Masters Music. Oluyimba lwafulumizibwa ku mukutu gwa Juliana omutongole ogwa Youtube nga 30 omwezi Ogwokusatu mu 2017. Oluyimba luno okusinga lujaguza omukazi ow’amaanyi, wadde nga bazitoowereddwa ebizibu, basituka ne basigala nga bagenda mu maaso.<ref>{{cite web |title=Juliana is back… talks her future, her loss and 'I'm still here' |url=https://www.independent.co.ug/juliana-back-talks-future-loss-im-still/ |accessdate=3 April 2017 |website=The Indeopendent}}</ref> "I'm Still Here" luyimba oluluŋŋamizibwa si bulamu bwa Juliana bwokka, wabula n'ebintu ebingi ennyo bye yayitamu n'okusoomoozebwa okutwaliza awamu awamu n'amaanyi g'omuntu okuvvuunuka n'okuwangula ebitasobola kuvvuunukwa! ...” Ebigambo bino biraga omuntu ayise mu bizibu ebingi naye ng’akyayimiridde mu maanyi ekiraga obulamu bw’omuyimbi ono yennyini oluvannyuma lw’okufiirwa omwana we omu yekka mu 2014. == Okulwaniriza == Oluyimba luno lwasiimibwa nnyo olw’obubaka bwalwo kyokka ate vidiyo eno teyasiimibwa Bannayuganda abasinga obunji ku mikutu gya yintaneeti ne bagamba nti Juliana yabba omulamwa gwa vidiyo okuva ku ya [[:en:Jennifer_Lopez|Jennifer Lopez]] ‘"I Aint Your Mama’". Wabula Juliana yeegaana okukoppa Jenny mu mboozi ey’akafubo ku leediyo, ''Celeb Select'' ne Crystal Newman ng’ajuliza nti talabangako wadde vidiyo ya Iaint your mama eya Jenny.<ref>{{cite web |title=Did Juliana copy her I'm Still Here video from J-Lo? |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/17381/did_juliana_copy_her_i_m_still_here_video_from_j_lo_ |accessdate=31 March 2017}}</ref> Yagenda mu maaso n’okugamba nti pulodyusa we ayitibwa Candice ye yawandiika ebyagobererwa.<ref>{{cite web |title=Uganda: Juliana Kanyomozi Comeback Haunted By Plagiarism Ghost |url=http://allafrica.com/stories/201704050909.html |accessdate=5 April 2017 |website=AllAfrica}}</ref> == Vidiyo == Vidiyo yakolebwa Candice era nga yalagirwa Justin Campos. Yakwatibwa mu kifo e South Afrika era yalaga Juliana ng'akola emirimu egy’enjawulo ng’omukyala w’awaka ng’asiimuula wansi n’okwoza engoye. Era akola ng’omuyizi ayambadde gaalubindi, nnaabagereka, nnalulungi era ng'omukyala eyettanira jjiimu. Vidiyo yatambula okutuuka ku nnamba emu ku mukutu gwa YouTube mu Uganda okumala wiiki nnamba nokusoba oluvannyuma lw’okufulumizibwa ku mukutu guno era we bwatukira omwezi Ogusooka mu 2018, yaakuŋŋaanya abantu abasoba mu 604,000. == Olukalala n’ensengeka y'enyimba == * '''Okuwanula mu ngeri ya digito''' # "I am still here" – 3:16 == Obubonero n'abantu == * [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]] - Muyimbi * [[:en:Esther_Nabaasa|Esther Nabaasa]] - [[:en:Songwriting|muwandiisi wa luyimba]] * Michael Fingerz – Mufulumya wa bifaananyi * Robin Kohl ne Gregory Nottingham - Okutabula * Robin Kohl – Okukuguka * Justin Campos – Dayirekita wa vidiyo * Candice - Omukozi wa vidiyo * Sanette Van Schalkwyk (Shifting Sands African Couture) - Mwambazi * Precious Xaba - Mukozi wa mekaapu<ref>{{cite web |title=I'm Still Here OFFICIAL VIDEO Juliana Kanyomozi 2017. |url=https://www.youtube.com/watch?v=Ap5_LKl53vM |accessdate=30 March 2017 |website=Youtube}}</ref> == Chaati == {| class="wikitable sortable plainrowheaders" style="text-align:center" ! scope="col" |Ekipande (2017) ! scope="col" | Entikko<br /><br /><br /><br /> ekifo |- | Uganda HiPipo Charts | 1. 1. |- |} == Laba ne == * [[:en:Nsikatila|Nsikatila]] * [[:en:Sitya_Loss|Sitya Loss]] * [[:en:Balikoowa|Balikooowa]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} qb7s98zdjbzuq1i572x7icylkrz208h Asha Naava Zziwa 0 13128 48452 2026-04-30T20:04:56Z Halimah Nampiima 11015 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350348557|Asha Naava Zziwa]]" 48452 wikitext text/x-wiki   '''Asha Naava Zziwa''' (yazaalibwa mu mweezi gwo'kusattu 18,1987), amanyiddwa nga '''Naava Gray''',muyimbi,muwandiisi wa nnyimba era omusuubuzi Munnayuganda akola ennyimba mu nnimi eziwera, omuli Oluzulu,Zambia,olunigeria,Olungereza [[Luganda|n'Oluganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2021-03-02 |title=I wrote Ninga Omuloge during a breakup - Naava |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/i-wrote-ninga-omuloge-during-a-breakup-naava/ |access-date=2025-04-28 |website=The Observer |language=en-US}} </ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2021-11-10 |title=I am not the same person I was before - Naava Grey |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/i-am-not-the-same-person-i-was-before-naava-grey/ |access-date=2025-04-28 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2025-02-14 |title=I don't let my career affect my sanity, says Naava Grey |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/i-don-t-let-my-career-affect-my-sanity-says-naava-grey-4926298 |access-date=2025-04-28 |website=Monitor |language=en}} </ref> <ref name=":4">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2015-06-19 |title=- Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201506/news/events/10544.html |access-date=2025-04-29 |language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe obwobutto n’okusoma == Naava yazaalibwa omugenzi omulangira Mulondo n’omugenzi Ndagire Tracy.<ref name=":1" /> <ref name=":2" /> Jjajjaawe ku luda lwa maama yali Mu irishi, atte eludda olulaala yali [[Baganda|Muganda]] . Ono y’asembayo okuzaalibwa mu bataano abaakula mu bakulu be,be yalowooza nti bamusinga kuba baliina ebitone bingi ate bwe kituuka mu mukuyiimbai, baali batuukiridde. Kitaawe yali [[:en:Artist|muyiiya]] ate nga naye [[:en:Businessperson|musuubuzi]] ng’akuba ebifaananyi n’okusiiga langi. Omwana waabwe omubereberye azannya cricket era balina abasawo, naye bonna basinga kwagala muziki. Yatwalanga oluyimba ewa mwannyina ng’amuvumirira nti lubulamu ekyamuleetera okuwulira ng’atidde okufuluma n’ayimba mu maaso g’abawuliriza ne ku ssomero.<ref name=":0" /> <ref name=":2" /> Naava yagenda mu Buganda Road primary school, oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]],okumala omwaka gumu.Era yasoma diguli mu by'amawulire mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" /> <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=Naava Grey: The only Tusker Project Fame product still standing |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/naava-grey-the-only-tusker-project-fame-product-still-standing-1556082 |access-date=2025-04-29 |website=Monitor |language=en}} </ref> == Omulimu == Mu 2008, famire ye yamukubiriza okugenda mu mpaka za [[:en:Tusker_Project_Fame|Tusker Project Fame 2]] gye yayita mu kugezesebwa n’amalira mukifo ekyokubiri mu bavuganya 10 abasinga.Ng’ayita mu mpaka za Tusker Project, yakwatagana n’abayimbi bangi ab’ensi zonna ekyamuleetera okuyiga okuwandiika ennyimba era n’asisinkana ne pulodyusa w’ennyimba Steve Jean ng’ayita mu [[GNL Zamba]] .<ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2021-11-04 |title=Tusker Malt conversessions returns with Naava Grey |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/tusker-malt-conversessions-returns-with-naava-grey/ |access-date=2025-04-28 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref name=":2" /> <ref name=":3">{{Cite web |date=2020-07-03 |title=Curtain comes down on Tusker Project Fame II |url=https://nation.africa/kenya/news/curtain-comes-down-on-tusker-project-fame-ii-548204 |access-date=2025-04-28 |website=Daily Nation |language=en}}</ref> <ref name=":4" /> <ref name=":7" /> Steve Jean yamwanjulira pulodyusa Michael Fingers eyali yaakakomawo okuva e Bungereza ng’ayagala okutandikawo ekitongole ekifulumya enyiimba.Michael Fingers yamwanjulila ebivuga eby’enjawulo bye yali akoze, nga mu byo mwalimu New Day Beat eyafuuka Nteredde beat.<ref name=":0" /> <ref name=":2" /> Mu 2013, Naava yakola endagaano ne kkampuni ya Sony Music Entertainment Africa ne Rockstar 4000 Music Entertainment okufulumya n’okusaasaanya omuziki gwe.Yagabana siteegi n’abayimbi b’ensi yonna ku kivvulu e South Africa mu 2014 bwe yali yaakafulumya Soka Lami.<ref name=":0" /> Naava yakola enteekateeka ya "Ninga Omuloge" mu 2009 bwe yali mu kwawukana n'agimaliriza okugikwata mu 2012.<ref name=":0" /> Ezimu ku nnyimba ze yayimba kuliko "Ninga Omuloge", "Soka Lami", "Aliba Omu", "Nja Kwagala" ne "Nteredde". <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |last=Admin |first=Exclusive |date=2025-01-27 |title=Naava Grey hints at potential retirement after her debut 2025 concert |url=https://exclusive.co.ug/naava-grey-14-february-2025-concert-serena-hotel/ |access-date=2025-04-28 |website=Exclusive Bizz |language=en-US}} </ref> === Ekivvulu ekya kyasooka === Naava yategese ekivvulu kye ekyasooka nga 14 mumwezzi ogwokubiri 2025 ku [[:en:Kampala_Serena_Hotel|Kampala Serena hotel]] ekiivulu ekyatunda.Ekivulu kino yakigulawo ngatatandise n’oluyimba olwamuyingiza mu kisaawe ky’okuyimba lwe yatuuma Aliba Waani, neluddirirwa I Do, Love Eyo a ballad with a touch of zouk. Yeegattwa ko Bruno K ku lwa Aliwa,Mun-G okuyimba Champion ne Ssejjusa.Mu kitundu kye ekyokubiri eky’okuyimba, yatandikila mu kuyimba Alibeera Omu, Soka Lami elwaleetela abawagizi be bonna okuyimirira okuyimba n’okuzina wamu.Yatandika oluyiimba lwe olusembayo n’oluyimba lwe olusinga okwettanirwa Ninga Omuloge, nga lwegattibwako [[Joshua Baraka]] n’ayimba Dalilah n’aggalawo ekivulu kye mu ttumbi ne Nteredde.<ref>{{Cite web |last=Atiluk |first=Nathan |date=2025-02-25 |title=Naava Grey sings heart out at maiden concert |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/naava-grey-sings-heart-out-at-maiden-concert/ |access-date=2025-04-28 |website=The Observer |language=en-US}} https://en.wikipedia.org/wiki/Kampala_Serena_Hotel</ref> <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |date=2025-02-26 |title=Singer Naava Grey surprises Hajjat Namyalo with heartfelt gift after successful premiere concert |url=https://voiceuganda.com/2025/02/25/singer-naava-grey-surprises-hajjat-namyalo-with-heartfelt-gift-after-successful-premiere-concert/ |access-date=2025-04-28 |website=The Voice Uganda |language=en-US}} </ref> <ref>{{Cite web |date=2025-03-04 |title=Naava Grey offers ultimate sing-along show at Serena |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/naava-grey-offers-ultimate-sing-along-show-at-serena-4929834 |access-date=2025-04-29 |website=Monitor |language=en}} </ref> <ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |title=Naava Grey shines bright at sold-out maiden concert with I& M Bank on her side |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/243204/naava-grey-shines-bright-at-sold-out-maiden-concert-with-i-m-bank-on-her-side- |access-date=2025-04-29 |website=Nilepost News |language=en}} </ref> === Olutambi lw'ennyimba === Mu 2015, Naava yafulumya olutambi lw'ennyimba 20 lwe yatuuma ''Naava Grey: The Album'', lwe yatandika okukola okuva lwe yafulumya oluyimba lwe olwasooka "Aliba Wani" mu 2011.Olutambi luno lwali lwa bapulodyusa ab'enjawulo nga Andy Music, Alshizzo, Micheal Fingers, D King, Josh Wonder,Chali Mulalami ne Ogopa Butterfly.<ref name=":4" /> <ref name=":5" /> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Naava [[:en:Divorce|yanoba]] ne bba Henry Mzili gwe yazaala naye omwana omuwala ayitibwa Acte Joyce gwe yazaala ku myaka 18.<ref name=":2" /> <ref name=":3" /> Atya okubeera yekka n'okuzingibwa [[:en:Stranger|abantu b'atamanyi]].Naava alina ffaamu e [[Jinja]] gy’alunda embuzi n’enkoko. Ayagala nnyo okulya enkoko era ebyokunywa by’ayagala ennyo ge mazzi n’omubisi. Era ayagala nnyo [[:en:Fashion_design|okukola emisono]] ne [[:en:Bollywood_movies|firimu za Bollywood]] .<ref name=":0" /> <ref name=":4" /> == Olukalala lwe'nnyimba == Enyiimba zobwoomu * Ninga Omuloge * Aliba Waani * Nkwetag * Nteredde * Kangume * Twala * Nja Kwagala * Nvuuma * '''Enkolagana''' * Naava Gray ne Kenneth Mugabi - Owuwo * Naava Enzirugavu ft Sipiidi - Sokalami * Naava Gray ft GNL Zamba - Kola eky'okwagala * Naava Grey ne Bruno K - Aliwa == Engule n'ebitiibwa == * Yasunsulwa mu mpaka za vidiyo z'ennyimba za kiraabu(CMVAs) <ref name=":5" /> <ref name=":6">{{Cite web |title=Club Music Awards 2013 nominees list out |url=https://www.newvision.co.ug/news/1327986/club-music-awards-2013-nominees-list |access-date=2025-04-29 |website=New Vision}} </ref> * Yasunsulwa mu kibinja ky'ebikolwa eby'enjawulo <ref name=":5" /> <ref name=":6" /> * Yasunsulwa mu mpaka za New Comer ne Video of the Year <ref name=":5" /> <ref name=":6" /> * Yasunsulwa mu mpaka za HiPipo Music Awards eza 2016 n'awangula oluyimba lwa R&B olusinga obulungi. <ref>{{Cite web |title=Naava Grey Biography, Profile, Facts, Life Story, About Naava Grey |url=https://pearltunes.com/NaavaGrey/bio |access-date=2025-04-29 |website=PearlTunes |language=en}} </ref> * Yasunsulwa mu ngule za BEFFTA ez'omulundi ogw'okutaano ezitegekebwa buli mwaka wansi w'omutendera gw'ebikolwa by'ensi yonna ebisinga obulungi <ref name=":7">{{Cite web |last=Abeka |first=Moses |date=2013-09-27 |title=Naava Grey, Chameleone Nominated for BEFFTA AWARDS UK |url=https://bigeye.ug/naava-grey-chameleone-nominated-for-beffta-awards-uk/ |access-date=2025-05-01 |website=BigEye.UG |language=en-US}} </ref> == Laba ne == * [[Juliana Kanyomozi]] * [[Stecia Mayanja]] * [[Jackie Chandiru|Jackie Chandiru nga bwe kiri]] == Ebijiliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 9j3duqb4q096aac8gqnxqbnl2p4956e Lumix Da Don 0 13129 48502 2026-05-01T07:43:15Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811250|Lumix Da Don]]" 48502 wikitext text/x-wiki '''Patrick Lumumba''' (Gwakubiri 21, 1978 – Gwamusanvu 13, 2015), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Lumix Da Don''', Munnayuganda, yali muyimbi [[:en:Rapper|akuba laaapu]], pulodyusa wa ddisiki, yeyatandika era [[:en:Chief_executive_officer|yakulira]] kkampuni ya Valley Curve Recordz <ref>{{Cite web |date=2020-05-11 |title=Dancehall singer Kemishan eulogizes fallen rapper Lumix after 5 years |url=https://mbu.ug/2020/05/11/dancehall-singer-kemishan-eulogizes-fallen-rapper-lumix-after-5-years/ |access-date=2020-09-29 |website=MBU |language=en-US}}</ref> ng'eri Ntinda mu Kampala. Lumix ye yafulumya era n’okukwata ennyimba ezisinga obunene mu byafaayo bya [[Yuganda|Uganda]] . Lumix atwalibwa ng’omu ku baatandikawo ennyimba za [[:en:Hip_hop|hip hop]] mu Uganda. <ref name="fatherof">{{Cite web |title=Northern Uganda Female Rapper Finally Signed To A Record Label |url=http://www.adwarping.co.ug/northern-uganda-female-rapper-finally-signed-to-a-record-label/ |access-date=April 24, 2016 |website=www.adwarping.co.ug}}</ref> Ennyimba za Lumix ezisinga zaali za freestyle oba nga zawandiikibwa eddakiika 5–10 neziryoka kukwatibwa. == Omulimu == Lumix Da Don yasomera ku Jinja College School mu disitulikiti y’e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]]. Bwe yali akyasoma ku Jinja College, yeetaba mu mpaka za Rap. Yatandika okuzetabamu n’ekibiina ekiyitibwa SNAG N’ O oluvannyuma n’akola ekibiina kya Disciples of Apocalypse (DOA). Kino kyamuletera okufuluma n’akuba rap mu bifo eby’enjawulo eby’ekiro mu [[Kampala]] ng’ali wamu ne ba emcees abalala okwali [[:en:Lyrical_G|Lyrical G]], Krazy Native era amanyiddwa nga [[:en:Saba_Saba|Saba Saba]], Saint CA, Easy Tex, MC Yalla, Sylvester, Judas Rap knowledge, ne Abrahams. Lumix yawangula empaka za Rap mu Uganda ezaategekebwa ku Club Silk, ekyamufuula omuwanguzi w’empaka emirundi esatu okumala emyaka esatu egy’omuddiring’anwa (1998, 1999 ne 2000). Mu 2003, yakwata oluyimba lwe olwasooka, "Get Down", naye n'awulira nga mulimu ekibulamu mu kufulumya. Oluvannyuma yatandika okukuguka mu by’okufulumya, bw’atyo n’akola amaloboozi agage. Mu mwaka gwa 2005, yali akoze olutambi lw’ennyimba 14 lwe yatuuma ''Inpe Ngeyo'' (literally, ''You Don’t Know'' ), mwe yafunira abagoberezi abangi mu Bukiikakkono bwa Uganda. Olwo n’amanyibwa nnyo olw’ennyiriri ze. == Okufulumya == Mu 2006 yafuuka pulodyusa omukulu mu kibiina kya "Hip Hop Canvas". Abayimbi abakirimu kwaliko Lyrical G, The LuoAncestors (Gipir ne Labong), Emma Katya, Saint CA, [[:en:Saba_Saba|Krazy Native]] ne Easy Tex. Lawraid Vibes, Easy Tex, Oukins, ne Junior Lee bapulodyusa Lumix Da Don beyasomesa. Omuyimbi omulala eyatendekebwa Lumix yali [[GNL Zamba|GNL]], Lumix gwe yasomesa n’okufulumya ''Omusajja'' mu 2005. == Okufa == Nga 13 July 2015 Lumix Da Don yafa oluvanyuma [[:en:Liver_failure|lw'ekibumba okulemererwa]] . N'azikibwa mu maka ga bajjajjabe mu Laroo Division mu disitulikiti y’e Gulu mu Uganda. <ref name="acholi">{{Cite web |title=Northern Uganda Hip-hop star Lumix’s candles burns out |url=http://acholitimes.com/2015/07/20/northern-uganda-hip-hop-star-lumixs-candles-burns-out/ |access-date=April 24, 2016 |website=Acholi Times}}</ref> Akawungeezi ako waaliwo [[:en:Association_football|omupiira]] wakati w’abayimbi n’abaweereza [[:en:Radio|ku leediyo]] nga ssente zonna ezaasondeddwa zitwalibwa mu maka. Waliwo n’ekivvulu eky’okusonda ssente. GNL Zamba yawanikayo ku kibanja kye ekya Facebook, " ''Yakwata demo yange esoose ku nnyimba yenze ne Lukka ku Album koi koi ku ssaawa 3 ez'okumakya oluvannyuma lw'okutambula okuva e ntinda mu tawuni ne Easy teks okutuuka ewuwe ne twakolera wamu ku Hip Hop canvass project.True Manhood song too, we Battled whenever we met, freestyled together. Lumix abadde mutandisi mulungi owa HipHop mu Uganda." Okufiirwa omujaasi wa Ntinda omulala, LugaFlow General, Friend ne Ol'G nja kukusubwa Lumix'' ." <ref name="howweent">{{Cite web |title=GNL Zamba offers condolences to Rapper Lumix’s Family Who Died Today. |url=http://www.howwe.biz/news/music/7038/gnl-zamba-offers-condolences-to-rapper-lumixs-family-who-died-today |access-date=April 24, 2016 |website=Howwe Entertainment}}</ref> == Okusiimibwa n’ebitiibwa == Mu 2011, Lumix Da Don yaweebwa engule y'omuyimbi w'omwaka mu bukiikakono bwa Uganda <ref name="2011awards">{{Cite web |title=Pam Awards 2011 Winners Iryn Namubiru Takes Artist Of The Year |url=http://www.hipipo.com/music/news/1327/Pam-Awards-2011-Winners--Iryn-Namubiru-Takes-Artist-Of-The-Year |access-date=April 24, 2016 |website=HiPipo}}</ref> mu mpaka za Uganda eza PAM (Pearl of Africa Music) Awards olw'oluyimba "Dirty Job". Nga 2 oOgwoluberyeberye mu 2016, yawangula engule ya "Try" nga Single of the Year mu mpaka z'Obukiikakono bwa Uganda Entertainment Awards (NUEA). Lumix etwalibwa ng’ejjinja ly’omusingi gwa hip hop mu Northern Uganda n’ekitundu kya Uganda okutwaliza awamu. Yakwata ku ba MC nga NL Squad (YBP, Tim Tovi ne Big Pryce), Tha Rawfam, Detroit, D-Trick, Detroit, Fx, GNL Zamba, [[Lyrical G]], Nob D, GOC (Guys Of Controversy), Heights, ne Fellipe. == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 0ewp80u46egqzhrwlx42316o3y0fk5l