Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.46.0-wmf.26 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Geoffrey Oryema 0 5491 48778 36944 2026-05-03T12:49:15Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48778 wikitext text/x-wiki [[File:Oryema KonzertMainz 130301.jpg|thumbnail|right|250px|Geoffrey Oryema]] '''Geoffrey Oryema''' (* [[16 Gwakuna]] [[1953]], [[Soroti]]) kiri muyimbi omusajja, [[Yuganda|munnayuganda]]. Yaffa 22 Gwamukagga 2018. Geoffrey Oryema munnayuganda eyamanyiddwa ennyo mu myaka gya 1970 olw'ennyimba ze mu nnimi ez'enjawulo nga Swahili, Acholi, Olungereza n'Olufalansa. Geoffrey Oryema yazaalibwa nga April 16, 1953 mu kibuga Soroti mu Uganda. <ref name=":0">Geoffrey Oryema Cause Of Death - ABTC</ref> Geoffrey Oryema yatongozza oluyimba lwe olwokubiri olwa 'Beat the Border' olwatuumibwa ensi yonna. Geoffrey Oryema yali yeegasse ne Peter Gabriel n'abalala, era yayambibwako abayimbi Abafalansa okuli Jean-Pierre Alarcen (guitar) ne Patrick Buchmann (drums, percussion, backing vocals), ng'akyalira WOMAD mu Australia, Amerika, Japan, Brazil ne Bulaaya.<ref name=":0" /> Mu 1994, bbandi ya Geoffrey Oryema yayimba ku mbaga ya Woodstock 94 ku mukolo gw'okujaguza emyaka 25. Ennyimba za Geoffrey zimanyiddwa nnyo mu nsi yonna era ziwangudde engule nnyingi. Geoffrey yava mu Uganda n'agenda e Bufalansa oluvannyuma lwa kitaawe okuttibwa mu 1977 mu bufuzi bwa Idi Amin. <ref name=":0" />{{stub}} [[Category:Muyimbi]] [[Category:Bayimbi]] 7ad7aefdj9koee7yx62hq8svpa7m9n9 Bobi Wine 0 5645 48742 48589 2026-05-03T12:15:19Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48742 wikitext text/x-wiki   {{Databox|item=Q4935806}} '''Robert Kyagulanyi Ssentamu''' ye mukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti ya Uganda. <ref>https://www.dw.com/en/ugandas-yoweri-museveni-from-reformer-to-autocrat/a-56208696</ref> ng'ayimba ne ku siteegi nga '''Bobi Wine''' . Yatandikawo ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] mu 2020. <ref>https://observer.ug/news/headlines/58803-can-people-power-change-uganda-s-political-fortune</ref> Ku kakuyege gweyaliko e Luuka nga 18 Museenene mu 2020 yakwatibwa ng'era kigambibwa nti n'atulugunyizibwa, <ref>https://observer.ug/news/headlines/58803-can-people-power-change-uganda-s-political-fortune</ref> ekyavaamu okwekalakaasa okw'amaanyi okwetoloola Uganda yonna ng'abantu abawera 54 beebattibwa. <ref>https://observer.ug/news/headlines/58803-can-people-power-change-uganda-s-political-fortune</ref>O[[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna mu 2021 okwa pulezidenti wa Uganda]] okwaliwo nga 14 Gatonnya mu 2021 kwali kujjudde obutabanguko <ref>https://www.hrw.org/news/2021/01/21/uganda-elections-marred-violence</ref> nga mwalimu okwonoona ebintu eby'enjawulo. <ref>https://v-dem.net/weekly_graph/35-years-of-museveni-uganda-s-2021-election-n</ref> <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/attempting-to-fight-fake-news-ec-tweet-data-that-doesnt-add-up</ref> Akakiiko akaddukanya eby'okulonda kaalangirira [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] ng’omuwanguzi, ekintu bannayuganda kyebaali bawakanya ekyavaamu, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ekyooto.co.uk/2021/05/10/gen-muntu-admits-that-bobi-wine-won-2021-polls/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221123162807/https://ekyooto.co.uk/2021/05/10/gen-muntu-admits-that-bobi-wine-won-2021-polls/ |url-status=dead }}</ref> Abamerika USA, <ref>{{Cite web |url=https://www.blackstarnews.com/us-politics/policy/us-rejects-uganda-election-as-neither-free-nor-fair-and-slaps |title=Archive copy |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220629102711/https://www.blackstarnews.com/us-politics/policy/us-rejects-uganda-election-as-neither-free-nor-fair-and-slaps |url-status=dead }}</ref> n'omukago gwa [[Bulaaya]], <ref>https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0057_EN.html</ref> n’abakugu mu nsi yonna kye baawakanya. <ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-55689665</ref> Firimu eyitibwa "Bobi Wine: pulezidenti w'abantu" ekwata ku Kyagulanyi mu kiseera k'okulonda egenda kuba efulumizibwa mu kiseera ensi w'esinga okubeera ng'ebuguma mu 2023 ku Disney Plus. <ref>https://whatsondisneyplus.com/national-geographic-acquires-bobi-wine-the-peoples-president/</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Kyagulanyi yazaalibwa mu [[:en:Nkozi_Hospital|ddwaaliro ly'e Nkozi,]] maama we gyeyali akola ng'omuzaalisa. <ref>https://web.archive.org/web/20181113030020/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426903/cardinal-wamala-singer-bobi-wine-set-nkozi-hospital-marathon</ref> Yakulira mu nzigotta z'e [[:en:Kamwokya|Kamwokya]] mu kitundu ky’obukiika kkono bw’obuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala,]] ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Good">https://web.archive.org/web/20190110182446/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1306334/bobi-giving-hands-lifted</ref> Kyagulanyi yasomera mu [[:en:Kitante_Hill_School|Kitante Hill School,]] gye yafunira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya siniya ey'okuna]] mu 1996, wamu ne [[:en:Kololo_Senior_Secondary_School|Kololo Senior Secondary School]], gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala,]] gye yasomera okuyimba , amazina ne katemba, n’atikkirwa ne dipulooma mu 2003. Mu 2016, Kyagulanyi yaddayo mu yunivasite okusoma ddiguli mu by'amateeka mu y[[:en:International_University_of_East_Africa|univasite y'ensi yonna mu buvanjuba bwa Afrika]]. <ref name="Bio">https://web.archive.org/web/20140929033408/http://www.eachamps.com/Bobi-wine.html</ref> <ref name="parliament">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=508</ref> == Okuyimba == === Omulimu gw’okuyimba === [[File:Bobi Wine 2.jpg|thumb|Bobi Wine]] Kyagulanyi yatandika omulimu gw'okuyimba mu ntandikwa y'emyaka gy'e 2000, naafuna erinnya lya Bobi Rob nga lyakozesa ku siteegi erinnya eryali lyefananyiriza erinnya lye ery'ekikatuliki eryamuweebwa erya 'Robert' ng'okusikirizibwa kuno yakujja ku Bob Marley nga naye yali yatumibwa 'Robert'. Oluvannyuma yafuna erinnya lya Bobi Wine ng'eryokusiteegi. Ennyimba ze ennyimpi ezaasooka kwaliko; "Akagoma", "Funtula", ne "Sunda" (ng'ali ne Ziggy D) kyamuleetera okumanyikwa mu kisaawe ky'okuyimba kwa Uganda.<ref name="Bio"/>Myuziki we abasinga bamuyita okubeera ow'e[[:en:Kidandali|kidandali,]] [[:en:Reggae|reggae,]] [[:en:Dancehall|dancehall,]] ne [[:en:Afrobeat|afrobeat,]] ng'ebiseera ebisinga obubaka bubeera ku by'etoloodde abantu n'ebibakwatako. Yeeyali akulembera ekibiinja kya 'Fire Base Crew'<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/an-up-close-and-personal-with-the-ghetto-president-bobi-wine/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2018-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825041250/http://chano8.com/an-up-close-and-personal-with-the-ghetto-president-bobi-wine/ |url-status=dead }}</ref> okutuusa bwekyasaanawo, oluvannyuma naatandikawo ekibiinja ekipya ekimannyikiddwa nga 'Ghetto Republic of Uganja'.<ref name="Pol">https://web.archive.org/web/20170501073305/http://allafrica.com/stories/201705010007.html</ref> Afulumizza ennyimba ezisoba mu 70 mu myaka 15 egisembyeyo.<ref name="Bio" /> Mu 2016, oluyimba lwe "Kiwani" lwateekebwa mu ffirimu ya [[:en:Disney|Disney]] eya ''[[:en:Queen_of_Katwe|Queen of Katwe]]''.<ref>https://itunes.apple.com/us/album/queen-of-katwe-original-motion-picture-soundtrack/1149485768</ref> Ekika ky'ennyimba Bobi Wine z'abadde atera okuyimba zibadde za kika kya 'Afrobeat'. Muziki wa Bobi Wine yali yatundibwa nga omugezi Kasiwukira ng'era yeeyafuba ng'okulaba ng'agenda ku ddaala eddala. Yakikakasa okubeera nga yafuna lisiiti za bukadde 60 okuva mu muziki gweyatunda mu mwezi gumu okuva wa Kasiwukira. Alina omukutu gwa 'Youtube' okuli obukadde bw'abantu abasuka mu 10 abagiraba n'okugigoberera. Ategese ebivvulu n'okusanyusa abantu, mu kwongereza ku ngeri y'abadde yeekubiramu obulango, nga bino byonna bimuleetera okuyingiza ensiimbi. Alina ne situdiyo ekolera abayimbi ennyimba mwajja ssente esinganibwa [[:en:Kamwokya|Kamwokya]] emannyikiddwa nga FireBase records. === Enngoobo ya 'Bobi Wine Edutainment' === Ekiwandiiko kino kikwata ku kika kya muziki ayigiriza n'okusomesa ekyatandikibwawo Wine mu 2006. Muziki yatondebwawo okusanyusa nga mw'ayisa obubaka obuyigiriza n'okusomesa, nadala eri abantu abali mumbeera embi eteeyagaza nadala munzigota za Kampala, nadala 'Ghetto'. Omu ku muziki ali mu pulojekiti eno mulimu "Ghetto" (fng'ali ne Nubian Li), "Obuyonjo," "Obululu Tebutwala," "Time Bomb," n'endala. Obubaka obuli mu muziki ali mu pulojekiti eno bwali bugendereddwa kugenda eri banabyabufuzi, ng'abakubiriza okufaayo ennyo eri abanti abali mumbeera embi era nga tebalina abayamaba, wamu n'okukubiriza banaansi okubeera ab'obuvunaanyizibwa mu bintu byabwe gyebawangaalira. Ebintu byebasinga okutekako essira u muziki kwaliko; obuyonjo, eby'obulamu nadala mu kuzaala abaana abato okufuna embuto, abaana abato okufumbirwa, obutabanguko mu maka, akawuka ka mukeneya nendala. Muziki wa yakwata nga nnyo ku bantu ng'era abajukiza ekyamukazisaako erinya lya omukulembezze w'enzigota "Ghetto President" nekimuyamba okuzimba ekifo eky'amaanyi mu by'obufuzi bwa Uganda oluvannyuma mu mirimu gye .<ref>https://hir.harvard.edu/who-is-bobi-wine/</ref> <ref>https://kenyanmoves.co.ke/bobi-wine-biography/</ref><ref>https://kenyanmoves.co.ke/bobi-wine-biography/</ref> === Omulimu gw'okuzannya ffirimu === Kyagulanyi era muzannyi wa ffirimu, ng'asinga kubeera ku za wano mu Uganda.<ref name="Bio"/> Mu 2010, yalondebwa okubeera omu kubazannyi mu ffirimu ya [[:en:Cleopatra_Kyoheirwe|Cleopatra Kyoheirwe]] ey'omuzannyo gyebayita [[:en:Yogera|''Yogera''.]] Mu 2015, yalondebwa okukulembera mu ffirimu y'okuyamba eya Twaweza emannyikiddwa nga [[:en:Situka|''Situka'']] ngali ne [[:en:Hellen_Lukoma|Hellen Lukoma]].<ref>http://bigeye.ug/photos-bayimba-takes-situka-movie-to-mbale/</ref> Akoze ku ffirimu eziwerako omwali ne ''Divizionz''.<ref>https://variety.com/2008/film/reviews/divizionz-1200472176/</ref> Bobi Wine alina pulogulaamu eri ku bulamu bwe eragibwa ku ttiivi eyatumibwa 'The Ghetto President'<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/the-ghetto-president-reality-show-begins-airing-tonight/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518071646/https://chano8.com/the-ghetto-president-reality-show-begins-airing-tonight/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gy'eby'obufuzi == Mu Mwezi ogwokuna mu 2017, Kyagulanyi yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo ku ky'obubaka bwa paalamenti mu kulonda okwali mu konsitituweensi ey'obuvanjuba bw'e Kyadondo mu kulonda okw'okuddibwamu. Okutambula kwe okw'e nju ku nju ng'akola kakuyege w'okunoonya akalulu ky'asikiriza abantu mu [[:en:Uganda|Uganda]] n'ebweru w'eggwanga.<ref name="Pol"/><ref>https://www.bbc.com/news/live/world-africa-39261833</ref> Yawangula okulonda kuno ng'akubidde wala abaali bamwesimbyeko okwali: Sitenda Sebalu ow'ekibiina ekifuga ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ne Apollo Kantinti ow'ekibiina ekisinga okuvuganya ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name="In">https://web.archive.org/web/20170711202642/http://www.theeastafrican.co.ke/news/Ugandan-pop-star-Bobi-Wine-sworn-in-as-lawmaker/2558-4010194-w5nxspz/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.the-star.co.ke/news/2017/06/29/ugandan-mucisian-bobi-wine-wins-kyadondo-mp-seat_c1588411 |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181020155851/https://www.the-star.co.ke/news/2017/06/29/ugandan-mucisian-bobi-wine-wins-kyadondo-mp-seat_c1588411 |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20170716010252/http://www.theeastafrican.co.ke/news/2558-4016126-2pdq28/index.html</ref> Mu 2018, Kyagulanyi yeeyongera okufuna ettutumu, ng'ayita mu kuyamba ku baali beesimbyeyo [[:en:By-election|okujuza ebifo ebyali tebiriimu babikiikirira]] ng'akolera abaali beesiimbyeewo kakuyege nebakuba abaali beesiimbyeewo nga bagidde mu NRM ne FDC. === Ebyali mu by'akalulu ka Arua ak'okujjuza ekifo ekitalimu mukiise === Nga 14 Omwezi ogwomunaana mu 2018, abawagizi b'omubaka wa paalamenti eyajja ku bwa namunigina nga talina kibiina [[:en:Kassiano_Wadri|Kassiano Wadri]] kigambibwa baasiikiriza ne balumba oluseregende lw'emmotoka za pulezidenti Museveni mu kabuga k'omubukiika ddyo bwa [[:en:Arua|Arua]] okuliraana [[:en:Gulu|Gulu.]] Emmotoka ya Museveni baagikuba amayinja, nekireetawo obutabanguko wakati wa ab'ebyokwerinda n'abaali beekalakaasa.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2018/08/you-will-pay-museveni-lashes-at-bobi-wine-wadri-over-arua-chaos.html</ref> Oluvannyuma, Kyagulanyi, eyali asinga okwogerera Museveni amafuukuule yakyasanguza ng'ayita ku mikutu gye gimukwanira wala nga poliisi bweyali ekubye amasasi ku mmotoka ye ng'egenderedde, n'etta ddereeva we. Kyagulanyi yali akakasizza obuwagizi bwe eri Wadri eyali avuganya oyo Museveni gweyali ataddewo mu butongole mu .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.sde.co.ke/article/2001291861/uganda-mp-bobi-wine-missing-as-driver-is-shot-dead-by-police |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180927002736/https://www.sde.co.ke/article/2001291861/uganda-mp-bobi-wine-missing-as-driver-is-shot-dead-by-police |url-status=dead }}</ref>Museveni mu lujjudde yanenya Bobi wine ku byaliwo. Kyagulanyi yakwatibwa nga 15 ogwomunaana mu 2018 ng'avunaanibwa olw'okubeera n'eby'okulwanyisa ebitaali mu mateeka wamu n'okukunga obweguguungo,<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483629/bobi-wine-wadri-charged-treason</ref> oluvannyuma yaleetebwa mu maaso g'ekkooti y'amaggye, n'avunaanibwa n'abaali baleteddwa egulo lumi olunaku olwaddako. Amawulire ga [[:en:The_Times|''The Times'']] gaafulumya nga Kyagulanyi bweyali alabika ng'eyali akubiddwa nga tanatwalibwa mu kkooti.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Times</ref> Loodi Meeya wa Kampala [[:en:Erias_Lukwago|Erias Lukwago]], munamateeka y'abadde akiikirira ababaka ba palamenti ababeera bakwatiddwa nebagalirwa mu makomera yagamba obulamu bwa Kyagulanyi embeera gyebwalimu yali yeeralikiriza, nga yali yeetaaga obujanjabi obw'omunambiro.<ref>https://ntv.nation.co.ke/news/2720124-4718048-yf32tn/index.html</ref> Gavumenti eyongedde okwegaana ebigambibwa okuba nga yali yamutulugunya. [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]] eyali akulira oludda oluvuganya yayita olukungaana lw'abanamawulire mweyasabira okuteebwa kw'ababaka abaali baakwatibwa.<ref name="jazeera">https://www.aljazeera.com/news/2018/08/bobi-wine-arrest-uganda-180822144356189.html</ref> Obwegugungo bwebwatandika okweyongera mu Uganda nga busaba okuteebwa kwa Kyagulanyi, nekituuka n'okwongera ebugumu mu byali byogerwako mu palamenti ya Uganda, abasala emisango mu Uganda bagyayo byebaali bajuza nga byebavunaana Kyagulanyi omulundi ogw'okubiri gweyali alabiseeko mu kkooti y'amaggye gyebakirizaamu abantu nga 23 Ogwomunaana mu 2018. Abasala emisango baalaga nga bwebaaliu bagenda okufuna byebamuvunaana mu kkooti y'abantu babulijjo okusobola okuwozesa omubaka wa palamenti.<ref>https://www.standardmedia.co.ke/article/2001293078/uganda-drops-charges-against-bobi-wine</ref> Ng'amazze okuteebwa, Kyagulanyi yaddamu n'akwatibwa nebamuvunaana mu kkooti y'abantu babuliijo olw'okulya munsi ye olukwe<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-45282125</ref> Mu Gwomwenda mu 2018, Kyagulanyi, yateebwa ng'alindirira kuwozesebwa era n'atambula okugenda mu Amerika okujanjabibwa ebiwundu byeyali yafuna bweyali akwatiddwa n'agalirwa mu kkomera.<ref name=":2">https://www.theguardian.com/world/2018/sep/02/pop-star-politician-bobi-wine-reaches-us-after-uganda-torture</ref> Gavumenti ya Uganda yawera abawagizi bbe okukola enkungaana ez'ekika kyonna okuviira ddala kulunaki lweyali atereddwa, n'okutuusa kulunaku lweyali agenda okukomawo ng'ava mu Amerika.<ref name=":2" /><ref name=":3">https://www.cnn.com/2018/09/19/africa/bobi-wine-returns-after-treatment-intl/index.html</ref> Oluvannyuma yayogerako eri abawagizi bbe mu lukungaana lwebaaliko wabweru w'amakaage bweyali akomyewo mu Uganda nga 20 Ogwomwenda mu 2018.<ref>https://www.theguardian.com/world/2018/sep/20/uganda-pop-star-politician-bobi-wine-returns-us</ref> Mu Gwomunaana mu 2019, Kyagulanyi yavunaanibwa ogw'okwagala okumalako mirembe okunyiza ssaako n'okweyisa ku pulezidenti Museveni mungeri embi, webaali mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu mwaka ogwali guyise.Okuvunaanibwa kwajja olunaku lumu oluvannyuma lw'okufa kwa Ziggy Wine, munayuganda mune eyali omuyimbi ng'era mwesiimbu eri Museveni, eyawambibwa abantu abatamannyikibwa nebamutulugunya.<ref>https://www.dw.com/en/ugandas-bobi-wine-charged-with-annoying-the-president/a-49922185</ref><ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-49247860</ref> === Okwegugunga nga bawakanya emisolo egyali gitereddwa ku mikutu gimukwanira wala === Nga 22 Ogwokuna mu 2019, Kyagulanyi yakwatibwa nebamugalira bweyai ayagala okugenda ku kivulu ekyali kitegekeddwa mu baala ly'obwa nnanyini erimu mu bukiika kkono bwa Kampala, ekyasazibwamu poliisi.<ref>https://www.theguardian.com/world/2019/apr/22/uganda-police-detain-bobi-wine-fire-teargas-fans</ref> Baali bamulumiriza okubeera nga yakulembera okwegugunga mu kibuga mu mwaka ogwali guyise nga tafunye lukusa kuva eri poliisi; tokwegugunga kuno kwaliwo nga kuwakanya omusolo ogwali gutereddwa ku mikutu gimukwanira wala egyatandika mu Gwomusanvu mu 2018.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/2018-07-11-bobi-wine-leads-ugandans-in-protest-against-social-media-tax/</ref><ref name="aljazeera">https://www.aljazeera.com/news/2019/04/ugandan-pop-star-opposition-mp-bobi-wine-arrested-190429153709250.html</ref> Nga 29 Ogwokuna mu 2019, bweyali agenda ku woofiisi ezikola ku by'okunoonyereza ku bumennyi bw'amateeka n'obuzi bw'emisango mungeri y'okuwa okuyitibwa kwe ekitiibwa n'okwogera ku by'okusazaamu ekivulu, Kyagulanyi neera baddamu nebamukwata era nebautwala mu kkooti ya Buganda Road, gyeyavunaanibwa okugaana okusa ekitiibwa mi mirimu gy'eggwanga n'amateeka era nebamusindika mu [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|komera e Luzira o]]<nowiki/>kutuusa bweyagibwayo ng'alindirira kuwuliriza kuwozesebwa kwe nga 2 Ogwokutaano. Mu byayogerwa olunaku oluddako, [[:en:Amnesty_International|ekibiina ky'ensi yonna ekirwana okulaba nga kikuuma eddembe ly'abantu]], ky<nowiki>'asaba okuteebwa kwe mu bunaambiro, era nekikubiriza gavumenti ya Uganda ''okulekeraawo okukozesa mungeri eswaza okugezaako okusirisa oyo abeera agivumirira''</nowiki>."<ref>https://www.amnesty.org/en/latest/news/2019/04/uganda-detention-of-bobi-wine-is-a-shameless-attempt-to-silence-dissent/</ref> Kulunaku lw'okuwozesebwa, lwakolebwa [[:en:Video_conferencing|ku lukungaana olwali olwa vidiyo]] nga lwerwasokera ddala mu byafaayo by'amateeka ga Uganda, Kyagulanyi yakirizibwa okuteebwa, nga warindirira okuwozesebwa era n'ateebwa okuva mu kkomera, wabula ng'ekkooti yamuwera okubeerako okwegugunga kwonna kw'ategeka nga tekuli mu mateekawith the court also arring him from holding unlawful demonstrations.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Ugandan-court-grants-Bobi-Wine-bail/4552908-5097530-qmi8ysz/index.html</ref> === Okulonda kwa pulezidenti mu 2021 === Nga 24 Ogwomusanvu mu 2019, Kyagulanyi yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo mu ku londa kwa bonna ku bwa pulezidenti mu 2021.<ref>https://www.voanews.com/africa/ugandas-bobi-wine-formally-announces-presidential-bid</ref> Nga 22 Ogwomusanvu mu 2020, yalangirira nga bweyali yeegase ku kibiina ky'eby'obuvuzi ekimannyikiddwa nga [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]], era n'alondebwa okubeera pulezidenti wakyo era eyali agenda okukikwatira bendera ng'agenda okwesimbawo ku bwa pulezidenti bwa Uganda mu kulonda kwabonna okwali kugenda okubeerawo mu Gwokubiri mu 2021.<ref>https://www.softpower.ug/2021-polls-bobi-wine-to-run-for-presidency-under-national-unity-platform-political-party/</ref> Kyagulanyi yali alondeddwa okwesimbawo mu woofiisi eyali esinga okubeera eyawagulu ey'okubeera pulezidenti nga 3 Ogwokuminoogumu mu 2020. Mu kaseera katono nnyo nga bamazze okumulonda, Kyagulanyi yakwatibwa poliisi y'amaggye.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=rUETRakzDic</ref> Nga 6 Ogwekuminoogumu mu 2020, yatongoza byeyali agenda okukola bweyali mu kakuyege e [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga bweyali agenda okwesimbawo oluvannyuma lw'abadukanya eggwanga okuyimiriza ekibiina kye ekya NUP webotolooza woofiisi zabwe ne poliisi wamu n'amaggye, nebamulemesa okutongoreza eyo byeyali agenda okukola nga bwebaali bakitegese.<ref>https://web.archive.org/web/20210120030502/https://www.fastobserver.com/2020/11/bobi-wine-to-unveil-manifesto-in.html</ref> On 11veOgwekuminoogumu mu , Ssentamu was yakaatibwa mu disitulikiti y'e Luuka mu buvanjuba bwa Uganda n'agalirwa ku poliisi y'e Nalufenya mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] okumala enaku satu. Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa 'Daily Monitor', "Poliisi yawayiriza Omukulu Kyagulanyi olw'okubeeta n'abawagizi abasoba mu 200 abaali bakiriizbwa akakiiko akavuunaanyizibwa ku by'okulonda mu Uganda okusobola okutangira okusaasaana kwa Covid-19."<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bobi-wine-arrested-in-luuka-3202494</ref> His aatibwa kwe kwavirako okwekalakaasa okwali kwetoloodde eggwanga lyonna nadala mu bitundu bya la, Masaka, Jinja, Mukono, Mbale ne Wakiso. Wadde nga poliisi ya Uganda yali ekikatiriza nti abantu 54 beebaali batiddwa, abalwanirizi b'eddembe ly'abantu baali bagamba omuwendo gwalinya ngera kusuka mu bantu 100 abaali batemuddwa nga n'abalala baafuna ebisago. Abantu abasuka 2000 beebakwatibwa nebagarirwa mu kkomera mu bwegugungo obwali buyitiridde.<ref>https://www.washingtonpost.com/world/africa/uganda-protests-bobi-wine/2020/11/20/efe106ec-2aa6-11eb-9c21-3cc501d0981f_story.html</ref><ref>https://apnews.com/article/bobi-wine-kampala-health-elections-coronavirus-pandemic-5e0f669f868431ace6102162b7fa4e8a</ref> Omukuumi wa Wine, Francis Senteza yatibwa nga 27 mu Gwekumineebiri mu 2020, oluvannyuma lw'okutomerwa ekimmotoka kya poliisi y'amaggye. Yalumbibwa bweyali agezaako okutwala munamawulire eyali alumiziddwa n'omukka ogubalagala mungeri embi ennyo mu bukuubagano obwaliwo mukusooka wakati poliisi n'ekibinja ky'abawagizi ba Bobi Wine.Munamawulire omulala yafuna ebisago munsonga eno.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2020/12/27/uganda-bobi-wine-says-bodyguard-kill-in-election-violence</ref> Nga 16 Ogwolubereberye, akakiiko akavunaanyizibwa ku by'okulondesa mu UIganda kaalangirira nga Museveni bweyali awangudde okulonda n'obululu 58,6 ku 100. Wine yagaana okukiriziganya neebyali bivudde mu kulonda kuno, ng'agamba kwekukyasinze okubeera nga tekwali kwesiimbu mu byafaayo bya Uganda.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Wine yagalirwa mu maka gge nga takirizibwa kutambula nga 15 Ogwolubereberye, akaseera katono nnyo oluvannyuma lw'okusuula akalulu kke ak'okulonda kwa bonna ak'obwa pulezidenti. Amaggye geetoloola amaka gge nga tegakiriza muntu yenna kuyingira oba kufuluma okumala enaku ezaali ziwerako, wadde Wine y'agamba nga ng'emere bweyali emuweddeko . Omubaka wa Amerika mu Uganda, [[:en:Natalie_E._Brown|Natalie E. Brown]] yali takirizibwa kukyalira wadde okumulekera emere, kuba amagye gaali gaziyiza okuseregendde lw'emmotoka zze.<ref>https://www.cnn.com/2021/01/19/africa/us-embassy-uganda-wine-intl/index.html</ref> Wine yateebwa nga 26 Ogwolubereberye oluvannyuma lwa kkooti ya Uganda enkulu okulagira ebitongole by'eby'ekwolinda okukomekereza okugalirwakwe mu nnyumba.<ref>https://www.cnn.com/2021/01/26/africa/bobi-wine-free-house-arrest-intl/index.html</ref> Nga 1 Ogwokubbiri, Wine yawakanya okulonda kwa 2021 mu kkooti, naye oluvannyuma yalagira banamateeka bbe okugyayo omusango ng'agamba abalamuzi baali bagenda kugusala mungeri etaali neesiimbu, oluvannyuma lw'omulamuzi omukulu okulabibwako mu bifannanyi ne pulezidenti Museveni, eyali agenda okukiikiriza ekibiina ekyali kiwawabibwa mu kkooti. == Emirimu gy'okuyamba abantu == Kyagulanyi ayambye pulojekiti ez'enjawulo ezitereddwa munkola okuyamba okulakulanya embeera y'abaavu.<ref name="Good" /> Mu 2012, yatandika kakuyege kw'okutumbuula okwongera okulongoosa amalwaliro okwabuli kiseera, eby'obuyonjo, okukungaanya kasasiro oba obutamu mansa buli wamu n'okunaaba engalo okusobola okwewala enddwadde.<ref name="Clean">https://www.youtube.com/watch?v=7LbIBheR83c</ref> Vidiyo y'okumukutu gwa [[:en:YouTube|YouTube]] okuva mu Gwomwenda mu2012 eraga nga yeegase ku Loodi meeya wa Kampala [[:en:Erias_Lukwago|Erias Lukwago]] mu kulongoosa Kamwookya, enzigota z'omulirwaano Kyagulanyi gyeyakulira.<ref name="Clean" /> Omwaka gwegumu, yawaayo ssente z'okuzimba kabuyonjo n'omukutu oguyaba okutambuza amazzi mu Kisenyi II, enzigota za Kampala olupapula lwa [[:en:New_Vision_(newspaper)|''New Vision'']] lwerwanyonyola okubera nga lwali lujudde obucaafu, obuzimbe obwazimbibwa obubi nga mubeeramu abantu abaavu, eby'obulamu obuyonjo nga bubi nga tebalina na buyambi bumala." Kyagulanyi yanyonyola nti yasalawo okukwata ku pulojekiti eno kubanga bano bantu bbe, nga wadde n'agenda wa, gano gajja kusigala nga ge makaage "<ref name="Good" /> Akubye ne kakuyege w'okulwanyisa omusujja gw'ensiri, ng'alina byeyawaayo mu ddwaliro lya Nakasongola Health Centre, wamu n'okulaga ebijuliziddwa eri obulwadde buno mu nnyimba zze.<ref name="Mom">http://bigeye.ug/bobi-wine-campaign-malaria/</ref> Mu Gwomunaana mu 2013, Kyagulanyi yakyalira enkaambi y'abanoonyi boobubuddamu mu [[:en:Bundibugyo_District|disitulikiti y'e Bundibugyo]] ng'ali n'abakiise okuva mu kitongole ekyamba abaana ekya [[:en:Save_the_Children|Save the Children,]] [[:en:UNHCR|UNHCR,]] n'ekya [[:en:Red_Cross|Red Cross,]] tokuwaayo ssenye n'ebikozesebwa.<ref>http://bigeye.ug/bobi-wine-in-bundibugyo-charity-drive/</ref> Mu mwezi ogwaddako, yatumibwa omubaka eyali amannyi eky'ekizadde aba Twaweza, ekitongole ky'obwanakyewa ekiteeka esira ku byenjigiriza n'okwenyigiramu kw'abanaansi mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika;]] obubaka bwe mu nkolagana eno bwali bwakutumbuula omuzadde ow'obuvunaanyizibwa era afaayo eri abawagizi bbe abanayuganda. Mu kagyojigyoji w'ebibuuzo gweyabuuzibwa ku bikwatagana ku pulojekiti eno, yagamba nti, " eby'enjigiriza byebisobola okukyuusa entambula y'eggwanga era ng'omuyimbi ate nga taata, nzikiriza nti tusobola okuleetawo enkyuka kyuka mu by'okuyigiriza bw'abaana bafe."<ref name="Ed">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1332863/bobi-wine-appointed-parenting-ambassador#.VFNm8mzeZTQ.mailto</ref> Mu 2014, Kyagulanyi yatuumibwa omubaka wa kakuyege eyali ow'okutaasa abaana ku lwabuli ombu, nga yeegata ku ttiimu y'abanayuganda abayimbi 14 abaakwata oluyimba olw'enjawulo ne vidiyo eyali ekwata ku by'okuzaalisa wamu n'eby'obulamu bw'abaana. Abayimbi abalala abaali mu vidiyo eno kwaliko; [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]], Radio ne Weasel, abakola ekibiina kya [[:en:Goodlyfe_Crew|Goodlyfe Crew]].<ref>https://web.archive.org/web/20180825002910/https://everyone.savethechildren.net/articles/leading-music-artists-produce-new-campaign-song-uganda</ref> Kyagulanyi ne mukyala we Barbara batambudde amalwaliro mangi okwetoloola Uganda omubadde [[:en:Nakaseke_Hospital|eddwaliro ly'e Nakaseke,]] nga basisinkana abazaalisa n'abavunaanyizibwa ku by'obulamu okusobola okubunyisa kakuyege ono mu bantu.<ref name="Mom" /> Taasa abaana yamutwala mu bitundu ebirala ng'atambuza kakuyege ono omwali, ekifo ky'abanoonyi boobubuddamu ekya [[:en:Nyumanzi_Refugee_Settlement|Nyumanzi Refugee Settlement]] mu Bukiika ddyo bwa Bugwanjuba bwa Uganda ku lw'abantu ba Sudan y'omu Bukiika kkono.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/655590-bobi-wine-thrills-south-sudanese-refugees.html</ref> Esaawa eno, Bobi Wine yemuyima w'ekitongola ky'obwa nakyewa ekivunaanyiziba ku by'abawala n'abaana abazaala nga bato ekiyitibwa 'Caring Hearts Uganda', ekyatandikibwawo mukyala we Barbie Kyagulanyi. [https://web.archive.org/web/20221128175020/https://www.caringheartsuganda.org/about-us/#:~:text=About%20Us,health%20in%20its%20early%20stages Ebikwata ku Caring Hearts Uganda - ekitongole ekitafa ku bya kukola magoba ku lw'ensonga z'obulamu bw'abakyala mu Uganda .] Endaga ya Bobiwine eyalina okubeerawo nga 8 Ogwekumi mu 2022 yasazibwamu gavumenti ya UNITED ARAB EMIRATES olw'ensonga ezitategerekeka, bweyali yakatuuka yakwatibwa n'agalirwa ku kisaawe ky'e Dubai eky'ennyonyi okumala esaawa 10, wabula oluvannyuma yateebwa n'ayogerako eri abawagizi bbe, okwongerwayo kw'olulaga luno kwali kutegeeza nti banayuganda abaali bakonkomalidde mu United Arab Emirates baalina okukomezebwawo mu ggwanga lyabwe.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://timesuganda.com/bobi-wine-show-in-dubai-is-cancelled/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221014040519/https://timesuganda.com/bobi-wine-show-in-dubai-is-cancelled/ |url-status=dead }}</ref>https://mobile.twitter.com/HEBobiwine/status/1578697821850476544<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://celebpatrol.com/confirmed-bobi-wines-show-in-dubai-cancelled-he-reveals-why/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207112717/https://celebpatrol.com/confirmed-bobi-wines-show-in-dubai-cancelled-he-reveals-why/ |url-status=dead }}</ref> == Obutakaanya == Kyagulanyi ayogera butereevu ewatali kwekwekerera ku bikwatagana ku by'obufuzi n'ebeera y'abantu mu Uganda, ekiretawo obutakaanya.Okutuusa mu Gwolubereberye mu 2019, yalina obutakaanya obwali tebukoma ne munayuganda mune omuyimbi [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool,]] ayimbye mu kuwagira pulezidenti Museveni ne NRM, ng'ate Kyagulanyi abadde mu kuwagira oludda oluvuganya.<ref>http://bigeye.ug/bebe-cool-fans-forsake-him-over-politics-and-join-bobi-wine/</ref><ref>http://bigeye.ug/bebe-cool-fans-forsake-him-over-politics-and-join-bobi-wine/</ref> Mu Gwomusanvu mu 2014, kyalangirirwa nti Kyagulanyi yali wakuyimbira mu Bungereza mu kifo ekiyitibwa [[:en:The_Drum_(Arts_Centre)|The Drum Arts Centre]] mu Birmingham ne [[:en:Troxy|Troxy]] mu London.<ref>http://www.pinknews.co.uk/2014/07/24/anti-gay-ugandan-singer-due-to-perform-in-birmingham-and-london</ref> Kino kyaletera okukiwera olw'ebigambo byeyali akozesa nga byogera ku buli bwebisiyaga.<ref>http://chimpreports.com/?p=551</ref> Ebifo byombi byasazaamu okulabikako kwa Kyagulanyi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.gaystarnews.com/article/%E2%80%98burn-gays%E2%80%99-rapper-axed-uk-venues290714 |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220815105138/https://www.gaystarnews.com/article/%E2%80%98burn-gays%E2%80%99-rapper-axed-uk-venues290714/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.birminghammail.co.uk/news/midlands-news/drum-arts-centre-aston-cancels-7525289</ref> Mu kiwandiiko ky'Ogwokutaano mu 2016 ekyali ku mukutu gwa 'Twitter' omwalimu okuwanyisiganya na'aba ULC Monastery LGBTI, ekibiina ky'abakiririza mu diini y'obukatuliki kyatumbuula okuwagira eri aba LGBT, Kyagulanyi yagamba nga bweyali avudde mungeri gyeyali awandiise eri abantu abalya ebisiyaga, naye nga teyalambululula bulungi nti oba endowooza zze eri abali b'ebisiyaga yali ekyuse.<ref>https://twitter.com/ULCMLGBTI/status/735354249186578432</ref> Mu 2015, Kyagulanyi yalwanirira obwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]] mulujude bwebwali busonda ssente ekintu ekyavumirirwa Sheikh Muzaata n'akyogerako ebigambo ebibi, nekitandikawo olutalo lw'ebigambo.<ref name=":0">http://www.chimpreports.com/bobi-wine-warns-of-war-with-muzaata/</ref> Kyagulanyi ebiseera esinga abadde amannyikiddwa nga ''Omubanda wa Kabaka'' ku lw'engeri gy'ali omwesimbu n'okwagala [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] wa Buganda.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=17190:bobi-wine-dumped-law-for-music |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128175019/https://www.observer.ug/component/content/article?id=17190:bobi-wine-dumped-law-for-music |url-status=dead }}</ref> n AGwokupa mu 6, wheekyuma kya Uganda kyokka ekiyamba mu kujanjaba obulnadde bwa kookolo e [[:en:Mulago|Mulago]] mu Uganda bwekyayononeka, Kyagulaunyi yakulemberamu mu kubunyisa obutali bumativu bw'abantu kungeri abakungu gyebalwawo okwanukula kunsonga eno, n'avumirira ne gavumenti okubeera nga tefaayo wekituuka ku by'obulamu bw'abantu, n'avuganya abakulembezze b'eggwanga ku ky'okukozesa obulungi omusolo oguweebwa banaansi.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Mulago-cancer-machine-breaks-down/688334-3150556-mf9f3i/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20171030150642/http://mycampusjuice.com/2016/04/11/bobi-wine-to-raise-money-for-cancer-machine/</ref> Okuyita mu kaseera k'okulonda kwa 2015 ne 2016, Kyagulanyi esira ly'obubaka bwe yaliteeka ku bya kuwagira ndowooza za njawulo.<ref>http://www.howwe.biz/news/entertainment/10661/bobi-wine-has-today-been-interviewed-by-bbc-world-service</ref> Omulanga gwa Kyagulanyi eri abantu gwali gwakakuyege wa kulaba nga gavumenti etereeza eby'obufuzi n'embeera y'abantu mu kulonda kwa 2016, n'ennyimba nga "Dembe", lwaleeta eneeyisa ezitali zimu okuva mu byali byetaagwa mu by'obufuzi bwa Uganda. Mu kaseera kano, [[:en:Uganda_Communications_Commission|ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bifulumizibwa ku mpewo]] kyegaana nga bwekyaali kiweze oluyimba lwa "Dembe" okuva ku mikutu gya leediyo.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/UCC-denies-banning-Bobi-Wine-Dembe-song/688334-3020230-x8mwqf/index.html</ref> Oluvannyuma lw'emyezi esatu ng'okulonda kuwedde, omubaka wa Amerika mu Uganda [[:en:Deborah_R._Malac|Deborah R. Malac]] yayaniriza Kyagulanyi ku kabaga k'abakungu akaali ku kitebe, n'agamba nti ono yali ayambye okukyusa abavubuka b'eggwanga.<ref>http://bigeye.ug/bobi-wine-and-his-wife-hang-out-with-us-ambassador/</ref> Gavumenti ya Uganda bweyagyako emikutu gimukwanira wala mu kaseera [[:en:2016_Ugandan_general_election|k'okulonda kwa 2016,]] Kyagulanyi yakoseza gw'obwanannyini ogwa [[:en:Virtual_private_network|virtual private network]] (VPN) okuwanikayo obutali bumativu eri okugalibwawo kw'eby'empuliziganya ku mukutu gwe ogwa 'Facebook' nga bw'alaga nga gavumenti bweyasigala ng'ekozesa emikutu gimukwanira wala gyebaali batandise.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/being-on-social-media-is-an-ultimate-act-of-defiance-bobi-wine/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825002511/http://chano8.com/being-on-social-media-is-an-ultimate-act-of-defiance-bobi-wine/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/www.bobiwine.ug/posts/10154606144658012</ref> Kyagulanyi oluvannyuma yalondebwa ng'omu ku baali bagenda okwogera kunsonga y'eddembe kulunaku lw'okwolesa eddembe [[:en:World_Press_Freedom_Day|World Press Freedom Day]] mu Kampala mu Gwokutaana mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20160506005857/http://chimpreports.com/entertainment/ugandan-artistes-criticize-state-limitation-of-their-expression/</ref> Mu Gwokusatu mu 2016, yalwanirira eddembe lyabanyimbi bane abamuvuganya okwolesa endowooza zaabwe nti Kyagulanyi nga ye taziwagira.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Spare-artistes-from-boycott--Bobi-Wine-appeals-to-Besigye/688334-3110204-3bs28vz/index.html</ref> Mu Gwomunaana mu 2020, Kyagulanyi yatwalibwa mu kkooti nga bamulumiriza okufulumya obubaka obukyamu, okwewandiisa ng'akoseza ekifannanyi ekitali kikye n'okukosesa ebipapula ebikyamu ebitali bibye.<ref>https://observer.ug/news/headlines/66379-bobi-wine-summoned-by-court-over-altered-date-of-birth</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1526705/ruling-bobi-wine-age-case-september</ref> Nga 3 Ogwekuminoogumu mu 2020, Kyagulanyi yakwatibwa oluvannyuma lw'abavunaanyizibwa ku by'okulonda bwebamukakasa nga bweyali agenda okwesimbawo mu kulonda kwa bonna okwali kubinda binda Ekiwandiiko ku mukutu gwe ogwa [[:en:Twitter|Twitter]] kyali kigamba yakwatibwa mungeri y'obutabanguko wabweru w'ekifo webaali bamukakasiriza g'eyali agenda okwesimbawo, nebamuziba amaaso okumala akaseera katono era poliisi n'amaggye negamutulugunya.<ref>https://www.theguardian.com/world/2020/nov/03/ugandan-singer-bobi-wine-arrested-after-confirmation-as-election-candidate</ref> == Obulamu bwe == Bweyali asoma ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere,]] Kyagulanyi yasisinkana mukyala we, [[:en:Barbie_Kyagulanyi|Barbara Itungo,]] nga mubiseera ebya yali muyizi mu [[:en:Sixth_form|siniya ey'omukaaga]] ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]]. Embaga yabwe yaliwo mu gwomunaana mu 2011 oluvannyuma lw'emyaka 10 nga babeera bombi, ng'era balina abaana banna.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/barbie-and-children-take-bobi-wine-campaigns-to-another-level/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2018-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180815164215/http://chano8.com/barbie-and-children-take-bobi-wine-campaigns-to-another-level/ |url-status=dead }}</ref> Kyagulanyi ne famire ye babeera ku kyalo Magere, mu [[:en:Wakiso_District|disitulikiti y'e Wakiso]], 'ng'era akakasa nti bagenda bonna okulima okusobola okufuna emmere, buli wetuba tusobola. Nga kino nkikola kubanga njagala bayige okubeera mubulamu obwabulijjo, ssi ng'obw'omwana w'omuntu omumannyifu."<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309518/bobi-wine-rough-musician-smooth-father</ref> Nga 10 Ogwokubiri mu 2015, taata wa Kyagulanyi yafa oluvannyuma lw'okumala akabanga akawanvu ng'atawanyizibwa ekirwadde kya sukaali. <ref>https://web.archive.org/web/20171023120109/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-Wine-father-passes-on/812796-2619324-i7awa8z/index.html</ref> Ensonga zno n'okuziika kwasikiriza abakungubaze bangi nga muno mwemwali abakungu ba gavumenti ssaako n'abantu abalala abamannyifu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Politics-Bobi-Wine-father-laid--rest/688334-2622250-9e469c/index.html</ref> Nga wayise omwezi gumu, Kyagulanyi yafulumya oluyimba oluyitibwa "Paradiso", olwalimu obubaka obwali bukubiriza abantu okwesiimiza bazadde baabwe nga bakyali balamu.<ref>https://web.archive.org/web/20180823141842/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-hosts-fans-at-Paradiso-release/-/812796/2654454/-/format/xhtml/-/9mriec/-/index.html</ref> == Awaadi == === Awaadi ne by'alondeddwamu ===   === Engule endala === * 2018 [[:en:Africanews|Africanews]] omuntu asinze mu mwaka <ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/01/01/uganda-s-bobi-wine-is-2018-africanews-personality-of-the-year// |title=Archive copy |access-date=2023-06-27 |archive-date=2023-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230627194720/https://www.africanews.com/2019/01/01/uganda-s-bobi-wine-is-2018-africanews-personality-of-the-year// |url-status=dead }}</ref> * 2019 [[:en:Foreign_Policy|''Foreign Policy'']] Abalowooza munsi yonna <ref>https://foreignpolicy.com/2019-global-thinkers/</ref> * 2019 [[:en:Rainbow/PUSH|Rainbow/PUSH]] Awaadi y'abalwaniridde eddembe ly'abantu munsi yonna<ref>https://www.tuko.co.ke/310073-bobi-wine-receives-prestigious-international-humanitarian-award.html</ref> * 2019 [[:en:Friedrich_Naumann_Foundation|Friedrich Naumann Foundation]] Ekirabo ky'eddembe ku lukalo lwa Afrika<ref>https://www.freiheit.org/pressemitteilung/hon-robert-kyagulanyi-ssentamu-bobi-wine-honoured-freedom-prize</ref> * 2021 Bobi Wine yalangirirwa aba [https://web.archive.org/web/20230922123612/https://lifestyleuganda.com/janzi-awards-2021-winners/ Janzi Awards] ng'omuyimbi eyali omutandisi w'emirimu eyasinga * 2022 Ng'ali wamu ne Ronie Matovu afulumya ennyimba, [[:en:Humphrey_Nabimanya|Humphrey Nabimanya]] n'aba Bryan Morel Publications, Bobi Wine yaweebwa awaadi ku anna wansi w'anna awaadi y'okulukalo lwa Afrika mu[[:en:Accra|Accra]] [[:en:Ghana|Ghana.]] == Ennyimba zze == Ennyimba zze ezigibwa ku [[:en:Spotify|mikutu]].<ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Spotify</ref> ; Entaambi * 2015: ''Bobi Wange'' * 2015: ''Hosanah'' * 2015: ''Kansubize'' * 2015: ''Ontabira'' * 2015: ''Sweet'' * 2018: ''Kyarenga'' ; Ennyimba eenyimpi wamu n'empaanvu * 2015: "Ayagala Mulaasi" * 2017: "Freedom" * 2018: "Kyarenga" * 2019: "Tuliyambala Engule" * 2020: "Corona Virus Alert" == Ffirimu z'abaddemu == * 2008: ''Divisionz'' * 2010: ''[[:en:Yogera|Yogera]]'' * 2015: ''[[:en:Situka|Situka]]'' * 2016: ''[[:en:Omubanda_wakabaka|Omubanda wakabaka]]'' == Ebujuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1982]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bayimbi]] 0mgrvqs7bueimm2sr46mpi4iuax0m4d Mowzey Radio 0 7303 48780 38034 2026-05-03T12:49:44Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48780 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Yazaliwa jinja,musoga == '''Moses Nakintije Ssekibogo''' (25 Gatonya 1985<ref>{{cite web|url=http://chimplyf.com/2018/01/25/mowzey-radio-at-33-from-backup-singer-to-ugandas-biggest-voice/|title=Mowzey Radio at 33: From Backup singer to Uganda’s Biggest Voice – chimplyf|publisher=|accessdate=2 February 2018|archive-date=2 February 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180202012302/http://chimplyf.com/2018/01/25/mowzey-radio-at-33-from-backup-singer-to-ugandas-biggest-voice/|url-status=dead}}</ref><ref name="secondsource">{{cite web|url=http://youthvillage.co.ke/10-facts-know-fallen-ugandan-music-idol-radio-weasel/|title=Born On 1st January, Died On 1st February, 10 Facts You Should Know About The Fallen Ugandan Music Star Mowzey Radio|date=1 February 2018|publisher=|accessdate=2 February 2018}}</ref> – 1 February 2018), amanyidwa nnyo nga '''Mowzey Radio''', oba oluusi yayitibwa '''Moses Radio''', yali muyimbi munayuganda. Ye awamu ne muto wa Jose Chameleone amanyidwa nga Weasel Manizo (amanya amatuufu Douglas Sseguya), bebaali abasanyusa abenkizo mu kibiina kya Goodlyfe.  == Career == Radio yafulumya oluyimba lwe olusooka lweyatuuma "Tujja Kuba Wamu" mu 2004 bwe yali akyaali muyizi e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] gye yatikirwa diguli mu psychology. Mu 2005 yegatta ku Leone Island Music Empire. Yatandika nga omuyimbi<font style="background-color: transparent;"> wa </font>backup ya Jose Chameleone.<ref name="radio">{{cite web|last=back up singers|first=radio|title=Why Chameleone falls out with his back-up singers|url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=30257&CatID=396|publisher=New vision|accessdate=1 May 2014}}</ref> Backup yagiyimba ne Weasel. Mu mwaka gwegumu 2005 yasobola okufulumya oluyimba lwa reggae lweyatuuma "Jennifer". Akatambi ka video ka oluyimba luno kakolebwa munayuganda promoter DJ Erycom. Mu 2006, Mowzey Radio yafulumya aluyimba olulala lweyatuuma "Sweet Lady", olwayagalwa nnyo banayunganda nelumusobozesa okwongera okumanyibwa. Mu gw'ekumi 2007, Mowzey Radio, Weasel ne [[Jose Chameleone]] batambula mu [[Amerika|United States]] ne [[Caribbean]]. Naye bwebadirayo eka, Radio ne Weasel bali bafunye obutakaanya ne [[Chameleone]]. Era oluvanyuma lw'enkayana wakati w'ababiri bano ne Chameleone, baava mu kibiina kye ne batandikawo Goodlyfe Crew. Goodlyfe Crew yafuuka ya ttutumu. Yafulumya akayimba akasooka akayitibwa "Nakutadata", ne kudako "Ngamba" n'obulala bungi.<ref name="good lyfe">{{cite web|last=good lyfe|first=best group|title=goodlyfe-eye-world-s-best-group-award|url=http://chimpreports.com/index.php/mobile/entertainment/17232-goodlyfe-eye-world-s-best-group-award.html|accessdate=1 May 2014|archive-date=2 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140502202116/http://chimpreports.com/index.php/mobile/entertainment/17232-goodlyfe-eye-world-s-best-group-award.html|url-status=dead}}</ref> Goodlyfe Crew yayimbirawamu n'abayimbi bangi okwali [[Rabadaba]] mu luyimba "Ability",<ref>{{Cite web|url=http://www.djerycom.com/artist?id=84&a=radio-weasel|title=ABILITY by RADIO & WEASEL ft. RABADABA {{!}} JUST JOSE Productions|last=eMinor|website=ReverbNation|language=en-us|access-date=2017-11-23|archive-date=2020-10-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20201021220405/https://www.djerycom.com/artist?id=84&a=radio-weasel|url-status=dead}}</ref> olwafulumizibwa producer [[Just Jose]]. Mowzey Radio yakolagana nabayimbi bangi aba [[Yuganda|Uganda]] ne ensi z'ebweru era nawangula awaadi nyingi and mwemwali ne BET nominations. Radio ne Weasel bayimba enyiba nyingi nga: "Ability", "Akapapula", "Bread and Butter", "Hellenah" ft David Lutalo, "Juice Juicy", "Lwaki Onnumya", "Magnetic", "Mr DJ", "Mukama Talya Mandazi", "Ngenda Maaso", "Nyambula", "Nyumbani", "Obudde", "Potential", "Sitaani", "Zuena", ne "(Tukikole) Neera", olwakyaaka enyo ku maleedio ne terefayina mu [[Afirika|Africa]] mu mwaka gwa 2014.{{citation needed|date=February 2018}} == Ebirala Ku Bulamu Bwe N'Okufa == Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 ku [[Case Clinic]] e [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]],<ref>{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1470186/ugandan-musician-mowzey-radio-dies|title=Ugandan musician Mowzey Radio dies|work=www.newvision.co.ug|access-date=2018-02-01}}</ref> oluvanyuma lw'omusaayi okutonya ku bwongo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chimplyf.com/2018/02/02/weasle-falls-apart-inspires-tears-as-he-grieves-radio-at-requiem-mass/ |access-date=2018-02-24 |archive-date=2018-02-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180205005250/http://chimplyf.com/2018/02/02/weasle-falls-apart-inspires-tears-as-he-grieves-radio-at-requiem-mass |url-status=dead }}</ref> Ennaku ntonoko emabega, Radio yafuna obuzibu ku bwongo oluvanyuma lwokufuna obutakaanya ne Maneja w'ebbaala lya [[Da Bar]] e Entebbe ekyavirako kanyama omu omukuba wansi nalumizibwa bubi nyo. Nya 21 ogusooka, Radio yayiira abantu mu bbaala omwenge gwa [[Black Label]] maneja, ayitibwa Egesa, gweyamugulira. Egesa yamulagira afulume, naye olwerema nalagira bakanyama okumufulumya ku kifuba. Yaziikibwa e Nakawuka mu Wakiso District. == References == {{reflist}} {{DEFAULTSORT:Radio, Mowzey}} [[Category:Ennyimba]] [[Category:Bayimbi]] 2086epouvuvysq4c941hc2o7v79rfm0 Rema Namakula 0 7476 48781 46284 2026-05-03T12:50:22Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48781 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Rehema Namakula''' (yazaalibwa 24 April 1991), erinnya ly'omulimu gwe ery'obuyimbi liri '''Rema Namakula''' so nga abamu bamuyita '''Rema''', Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba era pulodyusa w'ennyimba.<ref name="Bio">http://bigeye.ug/rema-namakula-shares-her-biography/</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Rema yazaalibwa mu [[Eddwaliro lya Lubaga Hospital|ddwaliro lya Lubaga Hospital]], nga 24 April 1991, bazadde be ye mugenzi Hamida Nabbosa n’omugenzi Mukiibi Ssemakula.<ref name="Bio" /> Ye mwana asembayo mu maka ge. Yasomera mu Kitante Primary School okusoma pulayimale. Yasomera mu Saint Balikudembe Senior Secondary School okusoma O-Level ne A-Level. Oluvannyuma, yeegatta ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]], gye yamalira.<ref name="Bio" /> == Emirimu gye == Mu luwummula lwe olwa Senior 6, yatandika okuyimba ennyimba ze baakazaako erya [[:en:Karaoke|karaoke]] (Kaliyoki). Oluvannyuma, yafuuka omuyimbi omuyambi eri omuyimbi omulala omukyala Munnayuganda [[Halima Namakula]], eyafuuka [[:en:Mentor|omukugu]] we . Yagenda mu maaso n’okuyimba ng’omuyimbi omuyambi owa [[Bebe Cool]] nga naye muyimbi w'e [[Yuganda|Uganda]] mu kibiina kye ekya gagamel. Mu 2013, [[Bebe Cool]] yali alaba ttivvi n’alaba Rema ng’ayogera ku kya pulaani ye ey'okutandika okufulumya olutambi lwe okuli ennyimba ze, ye Bebe Cool lwe yali tamanyiiiko. Bwatyo yamugoba n’agenda atandika okuyimba yekka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugblizz.com/facts-didnt-know-rema-namakula/ |access-date=2025-04-22 |archive-date=2017-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171007070147/http://ugblizz.com/facts-didnt-know-rema-namakula/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2013 yafulumya oluyimba lwe olwasooka lwe yatuuma "Oli Wange" olwandiikibwa [[:en:Nince_Henry|Nince Henry]] ekyamufuula omuganzi mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda.<ref name="Bio" /> Mu 2016, Rema Namakula yalondebwa okukiikirira Uganda mu sizoni eyookuna eya [https://www.coca-cola.com/ke/en/offerings/coke-studio Coke Studio] Africa 2016. Abayimbi abalala okuva mu Uganda abaalondebwa kuliko [[Lydia Jazmine]], [[Eddy Kenzo]] ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio ne Weasel]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://utamu.ac.ug/newss/140-entertainment-news/1618-singer-rema-namakula-to-represent-uganda-in-coke-studio-africa-season-4 |access-date=2025-04-22 |archive-date=2017-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171007115805/http://utamu.ac.ug/newss/140-entertainment-news/1618-singer-rema-namakula-to-represent-uganda-in-coke-studio-africa-season-4 |url-status=dead }}</ref> Abalala abeetaba mu mpaka zino kwaliko [[:en:2Baba|2Baba]] (2Face Idibia) okuva [[Nigeria|e Nigeria]] ne [[:en:Trey_Songz|Trey Songz]] okuva mu [[Amerika|America]].<ref>http://www.coca-cola.co.ke/cokestudio/home/blog/5-things-about-rema-namakula/</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, Namakula yatandika omukwano n’omuyimbi munnayuganda [[Eddy Kenzo]].<ref name="Home">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1427637/respect-rema-kenzo-warns</ref> Nga 26 December 2014, Namakula yazaala omwana omuwala mu [[:en:Paragon_Hospital|ddwaliro lya Paragon Hospital]], mu kitundu kya Kampala e [[:en:Bugoloobi|Bugoloobi]]. Kenzo (ng'amannya amatuufu ye Edrisa Musuuza), alina omwana omulala omuwala (Maya Musuuza) okuva mu mukyala gwe yasooka okuba naye,<ref name="Home" /> yakkirizza nti ye taata w'omwana wa Rema n’amutuuma erinnya lya Aamaal Musuuza.<ref>{{Cite web |url=http://matookerepublic.com/2014/12/27/kenzo-confirms-he-is-the-father-of-remas-baby-names-her-aamaal/ |title=Archive copy |access-date=2025-04-22 |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203064718/https://www.matookerepublic.com/2014/12/27/kenzo-confirms-he-is-the-father-of-remas-baby-names-her-aamaal/ |url-status=dead }}</ref> Nga 14 November 2019, Namakula yayanjula omusajja we omuggya Dr. Hamza Ssebunya ku mukolo ogwali e [[:en:Nabbingo|Nabbingo]], okumpi ne Kampala. Okwanjula kuno kwagobererwa abantu bangi mu ggwanga lyonna, ng’enkumi n’enkumi z’abantu zaasimba ennyiriri ku kkubo ery'olekera amaka awaali omukolo.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1510687/rema-buganda-culture-abused</ref> Nga 7 Ogwekkuminoogumu 2021, Namakula yazaala omwana we owookubiri. Omwana ono naye wa buwala eyatuumibwa Aaliyah Ssebunya.<ref>{{Cite web |url=https://kampalasun.co.ug/rema-dr-hamza-ssebunya-welcome-baby-girl/ |title=Archive copy |access-date=2025-04-22 |archive-date=2023-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231128094409/https://www.kampalasun.co.ug/rema-dr-hamza-ssebunya-welcome-baby-girl/ |url-status=dead }}</ref> == Ezimu ku nnyimba ze == * "Oli Wange" * "Kagenda". * "Yesigamye Ku Nze". * "Lowooza Kunze" * "Deep in Love" * "Muchuuzi" * "Atuuse" * "Kukaliba" * "Omuliro Ekiro Leero". * "Ceaze ne Sekkle". * "Banyabo"<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.koonadance.ug/news/10423/Rema-Namakula-Releases-BANYABO-Music-Video/ |access-date=2025-04-22 |archive-date=2017-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107011136/http://www.koonadance.ug/news/10423/Rema-Namakula-Releases-BANYABO-Music-Video/ |url-status=dead }}</ref> * "Loco" (nga mulimu DJ Harold ne [[:en:Chike_(singer)|Chike]] ) * "Akaffe Che" * "Tonyt" * "Kaminsona w'omukwano". == Engule z'awangudde mu kuyimba == Engule za HiPipo Music Awards 2013: z'awangudde * Omuyimbi asinze mu HiPipo Charts<ref name="Three">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1314080/rema-walukagga-win-hipipo-awards</ref> * Omuyimbi Omupya asinze<ref name="Three" /> * Omuyimbi Omukyala Asinze<ref name="Three" /> * Oluyimba lwa R&B olusinze obulungi, "Oli Wange"<ref name="Three" /> Engule za HiPipo Music Awards 2014: Z'awangudde * Omuyimbi omukyala asinze mu mwaka<ref name="Four">{{Cite web |url=https://www.redpepper.co.ug/hipipo-music-awards-bebe-cool-scoops-six-accolades/ |title=Archive copy |access-date=2025-04-22 |archive-date=2025-05-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250504030933/https://redpepper.co.ug/hipipo-music-awards-bebe-cool-scoops-six-accolades/ |url-status=dead }}</ref> * Omuyimbi omukyala asinze (Dancehall)<ref name="Four" /> * Oluyimba lwa RnB olusinze abakyala – Kukaliba<ref name="Four" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] 4e4bvf2xdfw6nw355ry5i8no8gb49u7 Baby Gloria 0 8087 48782 44019 2026-05-03T12:50:32Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48782 wikitext text/x-wiki [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] {{Databox generic}} Baby Gloria (Gloria Mulungi Senyonjo) (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) muyimbi ow'ennyimba z'eddiini mu [[Yuganda|Uganda.]] Yatandika okuyimba nga wa myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son]https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref>https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Yazaalibwa John Senyonjo ne Betty Nakibuka, naye nga muyimbi w'ennyimba ez'eddiini mu Uganda.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga Baby Gloria ne Betty Nakibuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria mwana waakusatu mu maka era yatandika emisomo ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asaba okuva mu kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti]] [[y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka ku kanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref> == Emirimo == Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa Mummy mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa ''Sisobola kukyawa''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ng'aweza emyaka 14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino , yasolooza ssente okuyamba abaana abaali mu bwetaavu mu bifo bye Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka mu [[:en:Uganda_Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Ye muyimbi, muzanyi, mukubi w'ebivuga, omuyimbi era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit, Lotions, Universities, Sanitary pads.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Era yali omu ku baabaddewo ku [https://pulse.mtn.co.ug/vote*/ MTN Pulse Awards mu 2020].<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> == Discography == Ezimu ku nnyimba ze:<ref>https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref> Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref> * DNA nga ali ne Ruyonga * Save a life nga ali ne Levixone == Obulamu bw'omuntu == Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016. == Laba ne == == Okulondebwa n'okusiimwa == * Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019 * Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref> * Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" /> * Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" /> * London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Enkolagana ey'ebweru == * [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.] * [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/] 530pqooe0nrayvcizi8vpod9cme3xrb Angella Katatumba 0 8107 48783 29992 2026-05-03T12:50:48Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48783 wikitext text/x-wiki    [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Angella Franklin Keihongani Katatumba''' [yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989] munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, mugabi wa buyambi, akiikirira ensi ye mu nsi endala era musuubuzi. == Obulamu bw'ekito, obuyigirize n'ebyafaayo. == Angella yali mu Nairobi, Kenya. Muwala w'omubaka wa Pakistan mu Uganda, Omukenkufu Boney Mwebesa Katatumba ne Gertrude Katatumba omutandisi wa AFK Beauty Clinic esangibwa e Kabalagala. Angella alina muganda we omuwala omu ne bannyina musanvu; Rosemary, Allan, Dennis, Rugiirwa (omulongo wa Angella), Colin (omugenzi), Ken, Ian ne Jay. Yasomera pulayimale mu Uganda ku Katatumba Academy oluvannyuma n'agenda ku Belmont Senior Secondary School e Vancouver, B.C Canada, gye yafunira dipuloma mu ngeri y'okukolaganamu n'abantu. Oluvannyuma yagenda ku Oxford Brookes University, England gye yafunira diguli mu Byobubazi n'amateeka. Era ku Oxford Brookes University, England, gye yafunira diguli eyookubiri mu ngeri y'okukolaganamu n'abantu. Oluvannyuma yagenda mu Chicago, Illinois, gye yakolera. Nga Angella azzeyo e Uganda, yatandika okukola nga yakulira abakozi ku wooteri ya taata we eyitibwa Diplomaté. Taata we bwe yafa mu 2017, nga omumyuka we, yafuuka omubaka wa Pakistan mu Uganda okumala emyaka ebiri okutuusa Pulezidenti wa Pakistan Oweekitiibwa Mamnoon Hussain lwe yalonda omuntu omulala. Okwongereza ku kuyimba, Angella yatandikawo ekitongole kyobwannakyewa ekiyitibwa Angella Katatumba Development Foundation (AKDF) ekiwagira pulojekiti za Angella ez'okuyimba. == Ebikulu ebituukiddwako == • Mu 2010 olukiiko lw'Ebungereza lwalonda Angella nga akola ku nkyukakyuka mu mbeera y'obudde mu Uganda. • Nga 23 Ogwokutaana 2016, Angella yayitibwa omuwandiisi w'ekitongole ky'ensi yonna Ban-Ki Moon, okwetaba wamu n'okwolesa ku mukolo gw'ensi yonna agwali gusookedde ddala okubaawo ogwali gutunuulira embeera za bantu e Istanbul, Turkey. • Nga 28 Ogwekkumi n'ogumu 2016 Angella yayitibwa omukago gw'amawanga ga African okukiikirira Uganda mu lukungaana olwokuna olubeerayo buli mwaka olukwata ku nkola z'abantu e Nairobi, Kenya. • Nga 9 Ogwomwenda 2017, Angella yayolesa e Bungereza mu Austria, omwoleso ogwali gutuumiddwa nga ‘African Gala’ ku nguudo za Längenfeldgasse 13-15 1120, Vienna. == Ennyimba eziri ku butambi == Angella yatandika mu butongole okuteeka ennyimba ze ku butambi nga ali mu Uganda. Kati alina obutambi bw'ennyimba buna. • Olutambi lwa Album – luliko ennyimba 10; ''For You Gulu'', ''Peace'' nga ali ne Buchaman, ''Sikyetaga'' nga ali ali ne Bebe Cool, ''I Live For You'', ''Let Me'', ''I Surrender'', ''One Minute Man'' nga ali ne Bebe Cool, ''Success'' and ''Standing in the Rain''. • Olutambi lwa Glad I'm Alive Album - luliko ennyimba 10; ''Feel Alright'' nga ali ne Navio, ''Glad I'm Alive'', ''Thank You, The Pledge'', ''Without You'', ''Wind Beneath Your Wings'', ''A Better Place'' nga ali ne First Love, ''Forgiveness'', ''Ngenze Noono'' ne ''Gwenjagala''. • Olutambi lwa Supernatural Girl - luliko ennyimba 15; ''Mulago Yaffe'', ''Together Forever'', ''Let's Go Green'' nga ali ne Keko, ''In the Air'' nga ali ne Keko, ''Only You'', ''The Struggle'' nga ali ne NTO, ''So Painful'' nga ali ne NTO, ''Multiply By 2'' nga ali ne Radio ne Weasel, ''Out of My Head'' nga ali ne Kuzi Kz, ''They Don't Care About Us'' nga ali ne Kuzi Kz, ''Supernatural Girl'', ''So Close'', ''Tonelabila'' nga ali ne Daddy Andre, ''Darling'' nga ali ne Mr. Green, ''Strange Feelings'' nga ali ne Herbert Skillz. • Olutambi lwa Wendi - luliko ennyimba 15; ''Inside'', ''All About You'', ''Cool Down'', ''Mukyikiri'', ''Wendi'' nga ali ne Daddy Andre, ''Goshodo'' nga ali ne Mbuzi Gang, ''Only Jesus'', ''Dance For You'', ''Hey'', ''Sample Dat'', ''Jump In'' nga ali ne Jegede, ''Love Me'' nga ali ne Kent & Flosso, ''This Boy'' nga ali ne Pastor Yiga, ''Emotional'' ne ''Tubigezeeko''. == References == 364ermoj3gqi5tx1bir8n8517szarog Eddy Yawe 0 8126 48743 46756 2026-05-03T12:15:42Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48743 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Eddy Yawe''' (yazaalibwa nga 11 Ogwokutaano 1980) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Artist|Muyimbi]] (muyimbi ow'amaloboozi), akwasaganya ebyuma by'amaloboozi, mukozi w'annyimba, muwandiisi w'anyimba, munnabyabufuzi, era mukozi w'abizinensi ez'enjawulo.<ref>http://www.howwebiz.ug/EddyYawe/biography</ref> Eddy yemutandiisi wa Dream studios, situdiyo efulumya enyimba era nga esangibwa mu kitundu ky'e [[:en:Kamwookya|Kamwokya]] [[:en:Kampala|Kampala]] era nga yatandikibwawo mu mwaka gwa 2003 .<ref name=":0">https://flashugnews.com/eddy-yawe-biography-wife-songs-politics-education/</ref> == Obuto n'emisomo gye == Eddy muganda wa eyali y'esimbyewo ku bw'aPulezidenti era omuyimbi Kyagulanyi Sentamu Robert amanyikiddwa nga [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]]. Eddy yazaalibwa era n'akulira mu kitundu ky'e Kinoni mu [[:en:Gomba_District|Disitulikiti y'e Gomba]] eri omugenzi Ssentamu Gerald era nga mwana wakuna mu baana 34. Eddy yatandiikira emisomo gye mu Kinoni Primary School ku misomo gye egya Pulayimale era oluvanyuma neyegatta ku St. Henry's College Kitovu ku misomo gye egya Ssekendule. Oluvanyuma yagenda mu [[:en:Netherlands|Netherlands]] gyeyasomera Yunivasite oluvanyuma naafuna Diguli ye eyasooka mu ladiyo ne terefayina.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.hardrockmedia.org/2022/03/8-things-you-didnt-know-about-eddy-yawe.html |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220328171517/https://www.hardrockmedia.org/2022/03/8-things-you-didnt-know-about-eddy-yawe.html |url-status=dead }}</ref> Eddy era yasoma okukwasaganya amaloboozi okuva mu Yunivasite y'e Morgan ne Baltimore mu [[:en:Nashville,_Tennessee|Nashville Tennessee]] USA ng'afunye sikaala era oluvanyuma n'akolera mu kitundu ky'e [[:en:Hollywood,_Los_Angeles|Hollywood]].<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://celebpatrol.com/eddy-yawe-hints-on-marriage-days-after-entering-new-mansion/ |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928200236/https://celebpatrol.com/eddy-yawe-hints-on-marriage-days-after-entering-new-mansion/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye == Eddy yatandiika okuyimba bw'eyegatta ku kwaya y'ekkanisa y'e Kikoni mu 1997 ng'amaliriza Ssekendule. Eddy, Nassolo Phiobe ne Betty Mpologoma baakola ekibiina ekyayitibwa 2000 ky'ebayitamu okutuuka ku bayimbi ab'enjawulo. Eddy yafulumya alubaamu ye eyasooka eyayitibwa Pamela ng'akyali mu Netherlands ku misomo gye era oluvanyuma yagenda mu USA. Ng'ali mu USA, yatandiika situdiyo ye eyatuumibwa Dream Studio eyaleetebwa mu Uganda oluvanyuma lw'okudda kwe mu Uganda. == Emirimu gy'obufuzi == Mu kulonda okwabonna mu 2006, Eddy yatandiika emirimu gye egy'ebyobufuzi era nga awagira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], ekibiina ky'ebyobufuzi mu Uganda era yakuyegera [[:en:Erias_Lukwago|Erias Lukwago]] eyali y'esimbyewo ku kifo ky'omubaka wa Paalamenti owa [[:en:Kampala_Central_Division|Kampala central Division]] era Meeya w'ekibuga ekikulu [[:en:Kampala|Kampala]].<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=10937 |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927222706/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=10937 |url-status=dead }}</ref> Eddy era yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Paalamenti owa [[:en:Kampala_Central_Division|Kampala central Division]] ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] (DP) naye n'awangulwa [[:en:Muhammad_Nsereko|Muhammad Nsereko]] eyali ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) mu kulonda okw'abonna mu mwaka gwa 2011. Mu 2016, Eddy yakyusa ebirubirirwa bye mu by'obufuzi n'eyesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Paalamenti owa [[Kira, Yuganda|Kira municipality]] era n'awangulwa Semuju Nganda eyali ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic change]] card. == Enyimba ze == Ezimu ku nyimba ze:<ref>{{Cite web |url=https://blizz.co.ug/artist/159/eddyyawe |title=Archive copy |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-04-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422163503/https://blizz.co.ug/artist/159/eddyyawe |url-status=dead }}</ref>   == Ebitakwatagana ku ye == Eddy yagambibwa okwefunira omuyimbi eyali atandiika mu kaseera webafulumiza oluyimba oluyitibwa Tukiggale olw'agambibwa nti bombi bakola ky'enkanyi naye ate Eddy Yawe n'agamba nti oluyimba lwonna lwali lulwe.<ref>https://gandalebs.com/top-of-the/eddy-yawe-used-me-carol-nantongo</ref> == Era laba == [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] [[:en:Erias_Lukwago|Erias Lukwago]] == Ebijuliziddwa == <references /> cnqxqg8c380u6asakb36a5u9uqqeuw3 Veronica Lugya (Vinka) 0 8183 48784 42982 2026-05-03T12:51:07Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48784 wikitext text/x-wiki [[File:Nakiyingi Veronica Lugya alias Vinka 02.jpg|thumb|'''Nakiyingi Veronica Lugya''']] '''Nakiyingi Veronica Lugya''' era amanyiddwa nga Vinka (yazaalibwa nga 27 Ogwomukaaga 1994) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabitone, omuzinyi, omuyimbi, era omuwandiisi w'ennyimba. Ali wansi w'ebibiina okuli ekya [[:en:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ne Sony Music entertainment.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1501104</ref><ref>https://observer.ug/lifestyle/60714-vinka-on-that-feud-with-irene-ntale</ref><ref>https://swangzavenue.com/vinka/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/202109/four-one-one/vinka-returns-after-a-one-year-break.html</ref> == Obuvo n'okusoma == Vinka wazaalibwa mu 1994 eri omwami n'omukyala Lugya nga yakula ne kitaawe e Kazo, bwe yatuuka mu pulayimale ey'okutaano, yagenda okubeera ne maama we e [[:en:Bweyogerere|Bweyogerere]]<ref>https://observer.ug/lifestyle/60714-vinka-on-that-feud-with-irene-ntale</ref>. Yagenda ku ssomero lya Hormisdalen primary school e [[:en:Kamwookya|Kamwokya]] ku kusoma kwe okw'obwannannyini. Oluvannyuma yeegatta ku ssomero lya Lubaga girl's school okusoma O' ne A'.<ref>https://observer.ug/lifestyle/60714-vinka-on-that-feud-with-irene-ntale</ref> Oluvannyuma yeegatta ku ssettendekero ya [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] n'afuna diguli mu [[:en:Tourism|byobulambuzi]] [[:en:Hospitality|n'ennyaniriza]] mu 2017.<ref>https://www.howwebiz.ug/Vinka/biography</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/news/view/17328/swangz_avenue_singer_vinka_graduates |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110104/https://www.ugandaonline.net/news/view/17328/swangz_avenue_singer_vinka_graduates |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Vinka yatandika [[:en:Dance|ng'omuzinyi]] nnakinku era n'akole ne [[:en:Jackie_Chandiru|Jackie Chandiru]], Sera, [[:en:Maurice_Kirya|Maurice Kirya]], Cindy Sanyu n'abalala. Oluvannyuma yafuna omulimu gw'okutembeeta abayimbi ku [[:en:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]], gye yakolera nga maneja wa [[:en:Irene_Ntale|Irene Ntale]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kampalasun.co.ug/vinka-renews-contract-with-swangz-avenue/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://www.kampalasun.co.ug/vinka-renews-contract-with-swangz-avenue/ |url-status=dead }}</ref> Bwe yali ku Swangz Avenue, Vinka yayambangako abayimbi okulikoodinga amaloboozi kko n'okukola obulangu mu 2015, mukama we yamutuukirira n'amusaba oba asobola okugezaako okuyimba. Yakigezaako era n'atandika okuyimba. Mu 2016, yava ku bwa [[Artist management|maneja]] era essira n'alizza ku [[:en:Music|kuyimba]].<ref>https://swangzavenue.com/vinka/</ref><ref>https://observer.ug/lifestyle/60714-vinka-on-that-feud-with-irene-ntale</ref> Oluyimba lwe olwasooka ng'ali yekka lwali "level" n'azzaazo "stylo" ne Irene Ntale, Ng'omwaka gwa 2017 guggwako, Vinka yafulumya oluyimba lwe "Malaika" olwamwoleka eri abantu ng'omuyimbi nnakinku.<ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/09/10/thank-god-vinka-drops-first-single-after-one-year-of-maternity-leave/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-smile-more-than-i-should-vinka-1767842</ref> Okuva kw'olwo, agenze mu maaso n'okufulumya ennyimba endala nga "chips na Ketchup", overdose ng'ali ne Voltage music, love panic, by the way, omukwano guno, sure, Oluyimba Lwomwaka, bebe ng'ali Inna n'abalala. Mu 2019, Vinka yateeka omukone ku ndagaano ne Sony Music entertainment okutambuza ennyimba ze.<ref>https://swangzavenue.com/vinka/</ref><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/09/10/thank-god-vinka-drops-first-single-after-one-year-of-maternity-leave/</ref> Era mu 2019, yakola oluyimba ne "[[:en:Bebe_(Inna_and_Vinka_song)|Bebe]]" ng'ali n'omuyimbi Omulomaaniya Inna nga lwafulumizibwa ku mutimbagano ne [[:en:Global_Records|Global records]].[https://celebmix.com/inna-vinka-single-music-video-bebe/] == Obuvuyo == Vinka yasamba omuwagizi eyali agezaako okumukwata ku bitundu bye ebyekyama bwe yali ayimba e South Sudan.<ref>https://mbu.ug/2021/05/15/vinka-kicks-fan-who-tried-to-touch-her-genitalia-while-performing-in-south-sudan-video/</ref><ref>https://mbu.ug/2021/05/19/molestation-just-doesnt-work-with-me-vinka-speaks-out-on-juba-incident/</ref> == Amaka == Vinka yazaala omwana omuwala nga 10 Gatonnya 2021 mu mwagalwa we Witta Nelson, munnabyanfuna era munnabyabufuzi okuva mu disitulikiti y'e Isingiro.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/210120210020_it_s_a_baby_girl_for_swangz_avenue_s_vinka |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110102/https://www.ugandaonline.net/210120210020_it_s_a_baby_girl_for_swangz_avenue_s_vinka |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/i-shed-tears-vinka-opens-up-on-the-pain-and-joy-of-giving-birth-shares-babys-photo/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://pearltimes.co.ug/i-shed-tears-vinka-opens-up-on-the-pain-and-joy-of-giving-birth-shares-babys-photo/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/revealed-vinka-officially-unveils-lover/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://pearltimes.co.ug/revealed-vinka-officially-unveils-lover/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://bigeye.ug/vinka-shows-off-her-fiancee-and-baby-for-the-first-time/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] 09ukt4o30czevw0iumvdvf3w4h3gjdi Azawi 0 8195 48785 38127 2026-05-03T12:51:21Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48785 wikitext text/x-wiki {{Infobox omuntu |erinnya = Priscilla Zawedde |yazaalibwa_ddi = 1996 February 2 |kifaananyi = Azawi 001.jpg}}  '''Priscilla Zawedde''' (yazaalibwa 2 Ogwokubiri 1996) amanyiddwa ennyo nga Azawi nga ly'erinnya ly'akozesa ku siteegi ng'ayimba. Azawi Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba era omuzinyi ng'ayimbira mu kampuni ya Swangz Avenue eyamuwandiika mu 2019. Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats mu Luganda n'Oluzungu. Ye Munnayuganda omuyimbi omukazi eyasooka okulabikira ku ntimbe okuli New York "Times Square" ne Los Angelos ezirabikirako abantu abatutumufu. [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu Kampala. Bazadde be ye mugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yagenda ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu disitulikiti y'e Mukono gye yamalira Pulayimale (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college eNansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] gye yafunira diguli mu by'obusuubuzi. == Omulimu gwe == === Emirimu egyasooka === Emirimu gya Azawi yagitandika mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina ekiyitibwa Kika dance Group. Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako. Emyaka ena egyaddirira, yayingira ekibiina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okuzannya n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba, mu kusooka yakikolanga mu ngeri ya kinyumu, bwe yali tanakizuula nti asobola okukolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maamma we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":2" /> Ku myaka gye emito, Azawi yatandika okuwandiika ennyimba era obukugu bwe mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana Omuyimbi Eddy Kenzo eyammuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi nga Nina Rose, Lydia Jazmine, Carol Nantongo, Vinka, ne Eddy Kenzo. Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we. Bwe yava ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda, wabula bwe yalutwala mu Swangz Avenue omulundi gwe ogusooka, mu August 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi. Okuvaayo n'ategeerekeka obulungi mu bantu, kwaliwo mu January 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba oluyitibwa Quinamino. Mu November 2020, abakulira, Swangz Avenue baamuwandiika era ne bamwanjulira abantu mu butongole nga yakafulumya oluyimba lumu mu January 2020. Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20. == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021) === Ezitafulumidde ku ntambi === # Gimme # Craving you heavy # Bamututte # Thankful ft Benon # Majje ft Fik Fameica, # Slow dancing # Face Me ft A Pass # Fwa Fwa Fwa # Ku Kido, # My Year # Tubatiisa # Party Mood # Nkuchekele ft Eddy Kenzo, # Love you is easy, # African Music # Ache for you. # Quinamino # Repeat it # Lo Fit # Crazy lover # Toast to 75 # Mbinyumirwa # Envision # Craving You Heavy Remix ft. Chike == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021 * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021 * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021 * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":3" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":3" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":3" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22 * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":6" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":6" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko mu bulamu == Azawi kati akola nga omutumbuzi w'omwenge gwa Guinness, nga kino akikola n'omuyimbi Omunigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica. Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square", n'afuuka omukazi munnayuganda eyasooka okulabikirako era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine. == Ebijuliziddwa == 6ph4dhdaxo8ku7hyzmlmta8hhndkxpa John Blaq 0 8219 48786 41181 2026-05-03T12:51:36Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48786 wikitext text/x-wiki [[File:John Blaq Ugandan artist.jpg|thumb|John Blaq]] '''John Kasadha''' (abasinga gwe bamanyi nga '''John Blaq''' (yazaalibwa nga 16 Ogwomusanvu 1996). [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omuyimbi era omusanyusa. Okusinga ayimba ennyimba ez'ekika kya [[:en:Dancehall|'dancehall']] ne [[:en:Afrobeat|afrobeat]].<ref>https://open.spotify.com/artist/4IbZQdYTpGIrF4EvUJcAEl</ref><ref>https://pulse.mtn.co.ug/featured-pulser-new-kid-on-the-block-john-blaq</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/who-is-john-blaq-biography-profile-and-life-story-of-kashada-john/ |access-date=2022-11-10 |archive-date=2019-12-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191215085556/https://bigeye.ug/photos-john-blaq-shines-in-maiden-concert/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/new-kid-on-the-block-john-blaq-seals-multi-million-deal-with-pepsi/ |access-date=2022-11-10 |archive-date=2022-11-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221110143701/https://chano8.com/new-kid-on-the-block-john-blaq-seals-multi-million-deal-with-pepsi/ |url-status=dead }}</ref> [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Bayimbi]] == Ebyafaayo bye == === Obuto bwe n'okusoma kwe === Kasadha yasomera ku Lwanda Primary School ne ku Hasan Tourabi Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebye'kibiina ekyo'musanvu ebya Primary Leaving Examinations.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/sanyuka%20ne%20wikendi/1500470/ebikwata-ku-muyimbi-john-blaq-aliko-mu-nsiike-yokuyimba |access-date=2022-11-10 |archive-date=2020-06-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200613211505/https://www.bukedde.co.ug/bukedde/sanyuka%20ne%20wikendi/1500470/ebikwata-ku-muyimbi-john-blaq-aliko-mu-nsiike-yokuyimba |url-status=dead }}</ref><ref>https://observer.ug/lifestyle/60148-meet-new-kid-on-the-block-john-blaq</ref> Wakati wa 2010-12, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School, gyeyafunira ebbaluwa ya S.4 eya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|UCE]] n'eya S.6 eya [[:en:UACE|UACE]] mu 2016 ne mu 2018.<ref>https://observer.ug/lifestyle/62784-i-am-a-very-good-rapper-too-blaq</ref> === Omulimu gw'obuyimbi === [[File:John Blaq.jpg|left|thumb]] Kasadha yayatiikirira mu 2018 n'oluyimba lwe olwa "Tukwatagane".<ref>https://www.youtube.com/watch?v=TXQ4IDtLU64</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/2019313_fast_rising_star_john_blaq_acquires_a_new_ride |access-date=2022-11-10 |archive-date=2019-05-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190506010534/https://www.ugandaonline.net/2019313_fast_rising_star_john_blaq_acquires_a_new_ride |url-status=dead }}</ref> Oluyimba lwa "Sweet Love" lwe yasooka okuyimba n'omuyimbi omulala, [[:en:Vinka|Vinka]], era lwafuluma mu December, 2018.<ref>https://mbu.ug/2019/09/11/john-blaq-and-vinkas-sweet-love-notches-a-million-views/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.hot100.ug/index.php/2019/11/30/john-blaq-shuts-down-freedom-city-in-his-first-concert-dubbed-ayabas/ |access-date=2022-11-10 |archive-date=2022-11-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221110143659/https://www.hot100.ug/index.php/2019/11/30/john-blaq-shuts-down-freedom-city-in-his-first-concert-dubbed-ayabas/ |url-status=dead }}</ref> Ekivvulu kye ekyasooka kyali Freedom City, mu Kampala nga 29 Ogwekkuminoogumu 2019.<ref>https://mbu.ug/2019/11/30/john-blaq-sends-freedom-city-into-rupture-in-ayabas-concert</ref><ref>https://twitter.com/mtnug/status/1030106033530777600</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nextradio.co.ug/2019/08/19/john-blaq-apologizes-for-disappointing-fans/ |access-date=2022-11-10 |archive-date=2022-11-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221110143657/https://nextradio.co.ug/2019/08/19/john-blaq-apologizes-for-disappointing-fans/ |url-status=dead }}</ref> ==== Ennyimba ze ====  {{Div col|colwidth=20em}} * ''Romantic'' 2018 * ''Sweet Love'' ft. Vinka 2018 * ''Tukwatagane'' 2018 * ''Program'' Ft. VIP Jemo & Mosh Mavoko 2018 * ''Kyoyoya'' Ft. Daddy Andre & Prince Omar 2018 * ''Obubadi'' 2018 * ''Makanika'' 2019 * ''Maama Bulamu'' 2019 * ''Do Dat'' 2019 * ''Tewelumya Mutwe'' 2019 * ''Ebyalagirwa'' 2019 * ''Replace me'' Ft. [[Sheebah Karungi]] & Grenade Official 2019 * ''Ebintu byo'' Ft. Ykee Benda 2019 * ''Tewelumya Mutwe'' Ft. [[DJ Shiru]] & Jowylanda 2019 * ''Nekwataako''<ref>{{cite web|url=https://mbu.ug/2020/01/20/john-blaq-shines-in-nekwataako-visuals-video/ |title=John Blaq shines in 'Nekwataako' visuals, VIDEO |date=20 January 2020}}</ref> 2020 * ''Oli Wamanyi'' Ft. Slim Prince<ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2020/02/17/john-blaq-shows-off-six-packs-in-oli-wamanyi-video-featuring-nigerias-slim-prince/|title=John Blaq shows off six packs in 'Oli Wamanyi' video featuring Slim Prince|date=17 February 2020}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.ugandanbuzz.com/music/video/john-blaq-releases-oli-wamanyi-video-feat-nigerias-slim-prince.html|title=John Blaq Releases 'Oli Wamanyi' Video Feat Nigeria's Slim Prince|first=Kalema|last=Lawrence|date=February 17, 2020|access-date=November 9, 2022|archive-date=August 12, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200812182937/https://www.ugandanbuzz.com/music/video/john-blaq-releases-oli-wamanyi-video-feat-nigerias-slim-prince.html|url-status=dead}}</ref> 2020 * ''Hullo'' <ref>{{Cite web|url=https://newslexpoint.com/john-blaq-releases-song-favorite/|title=John Blaq Releases His New Song Dubbed 'Hullo', Couples' Favorite|date=February 29, 2020|website=Newslex Point}}</ref> 2020 * ''Blessed'' Ft. [[Levixone]] 2020 * ''Mu Lubiri'' 2020<ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2020/06/12/john-blaq-proves-lyrical-maturity-in-mu-lubiri-audio/|title = John Blaq proves lyrical maturity in 'Mu Lubiri' &#124; AUDIO|date = 12 June 2020}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.routineblast.com/john-blaq-goes-soft-drops-new-jam-titled-mu-lubiri-listen-and-download-free-audio/|title=John Blaq Goes Soft, Drops New Jam Titled 'Mu Lubiri' - LISTEN AND DOWNLOAD FREE AUDIO|first=Lee|last=Ray|date=June 12, 2020|access-date=November 9, 2022|archive-date=November 9, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221109184204/https://www.routineblast.com/john-blaq-goes-soft-drops-new-jam-titled-mu-lubiri-listen-and-download-free-audio/|url-status=dead}}</ref> {{Div col end}} == Pulojekiti ze yeenyigiddemu == Mu Gwomwenda 2019, Kasadha yateeka omukono ku ndagaano ne kkampuni ya [[:en:Pepsi|Pepsi]] mu kazannyo kaayo aka "Tukonectinge Pepsi" .<ref name="auto"/><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://westnilexpozed.com/980/John-Blaq-Bags-A-Multi-Million-Deal-With-Pepsi |access-date=2022-11-10 |archive-date=2025-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123144411/http://westnilexpozed.com/980/John-Blaq-Bags-A-Multi-Million-Deal-With-Pepsi |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/05/john-blaq-joins-rajiv-rally-fun-base-ahead-of-jinja-rally/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-10 |archive-date=2022-11-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221110143700/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/05/john-blaq-joins-rajiv-rally-fun-base-ahead-of-jinja-rally/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2019, yeetaba mu kampeyini ey'okulwanyisa abaana abato okufuna embuto.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1509212/john-blaq-spearhead-fight-teenage-pregnancy</ref><ref>https://mbu.ug/2019/04/12/singer-john-blaq-confirms-sealing-a-multi-million-deal/</ref> == Awaadi z'awangudde == {| class="wikitable" !Year !Award !Category !Nominee(s) !Result !Ref. |- |2019 |HiPipo Music Awards |Must Watch Talent Artist |John Blaq | {{won}} ! align="center" | |- |2019 |Zzina Awards |Best DanceHall song "Tukwatagane” |John Blaq | {{won}} ! align="center" | |- |2019 |Zzina Awards |Best DanceHall Artist |John Blaq | {{won}} ! align="center" |<ref name="bigeye" /> |- |2019 |Zzina Awards |Break Through Artist |John Blaq | {{won}} ! align="center" |<ref name="howwebiz" /> |- |2019 |Zzina Awards |Best Male artist |John Blaq | {{nom}} ! align="center" |<ref name="howwebiz" /> |- |2019 |Zzina Awards |Artist of the Year |John Blaq | {{nom}} ! align="center" | |- |2019 |Buzz Teeniez Awards |Teeniez Artist of the Year |John Blaq | {{won}} ! align="center" | |- |2019 |Buzz Teeniez Awards |Teeniez Breakout Artist of the Year |John Blaq | {{won}} ! align="center" | |- |2019 |Buzz Teeniez Awards |Teeniez Male Artist of the Year |John Blaq | {{won}} ! align="center" | |- |2020 |HiPipo Music Awards |Best Breakthrough Artist |John Blaq | {{won}} ! align="center" | |- |2020 |HiPipo Music Awards |Song of the Year |Do Dat | {{won}} ! align="center" |<ref name="auto1" /> |- |2021 |MTV Africa Music Awards |Best Breakthrough Act |John Blaq |{{pending}} | |} == Ebijuliziddwamu == <references responsive="0"></references> e8c4bnqf7phu177fvy2asfn2fu6gl0y Esther and Ezekiel 0 8237 48787 44605 2026-05-03T12:51:59Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48787 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Esther ne Ezekiel Muteesasira''' [[:en:Uganda|bannayuganda]] ab'oluganda abayimbira awamu abawangula engule y'okuyimba eya ''[[:en:East_Africa's_Got_Talent|East Africa's Got Talent]]'' mu gwekkumi 2019, ku myaka 14 (Esther) ne11 (Ezekiel). Baana b'omuyimbi wa uganda ow'ennyimba ezilyowa emyoyo Julie Muteesasira n'omusumba Steven Mutesasira.<ref>https://www.bbc.com/news/live/world-africa-47639452</ref><ref>http://www.sqoop.co.ug/201909/features/celebrity-profiles/julie-mutesasiras-son-hopes-to-win-east-africa-got-talent.html</ref> == Obulamu n'eby'okuyimba kwabwe == Esther ne Ezekiel bazaalibwa mu famire y'abayimbi. Maama waabwe , Julie Muteesasira, muyimbi wa uganda ow'ennyimba z'eddini nga, "Ekikunyumira," "Lwana Nabo," ne "Nterekera" . Mu mboozi ey'akafubo ku televizoni ya Kenya [[:en:Citizen_TV|Citizen TV]], Ezekiel yabotola butya bw'eyayiga okuyimba ng'ayita mu kwetegereza maamawe era n'okumugeegenya mu buli kyeyali akola. Esther ye yanyonyola nti ssengawe y'eyavumbula ekitone kye n'obusobozi bwe mu kuyimba era n'atandika okumukwata ku butambi mu ky'ama.<ref>https://www.kenyans.co.ke/news/44795-esther-and-ezekiel-hilariously-recall-moment-they-won-eagt</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=OvdVpwy7LdE</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=OvdVpwy7LdE</ref> Ab'oluganda bano wamu n'ebazadde baabwe, beenyigira mu mirimu gy'okuyamba era mu mboozi ey'akafubo gy'ebalimu ne ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]'' oluvanyuma lw'okuwangula kwaabwe, bagamba nti bagyakuzimba ekigo ky'abaana abatalina w'akubeera.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1508181/eagt-winners-esther-ezekiel-build-orphanage</ref> Maama waabwe oluvanyuma yayawukana ne bba nalangirira okuba omusiyazi era abaana bombi bagenda Canada okubeera ne nnyaabwe oluvanyuma lw'okwawukana okumala emyaka 5.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.pulselive.co.ke/entertainment/celebrities/i-was-a-gay-woman-married-to-a-pastor-mother-of-3-on-why-she-left-uganda-for-canada/tzy5k2t |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113193911/https://www.pulselive.co.ke/entertainment/celebrities/i-was-a-gay-woman-married-to-a-pastor-mother-of-3-on-why-she-left-uganda-for-canada/tzy5k2t |url-status=dead }}</ref> === ''Mu mpaka za East Africa's Got Talent'' === Enyimba za Esther ne Ezekiel zatwalibwayo ssenga waabwe eyazuula ekitone ky'abwe eky'okuyimba mu mwaka gwa 2017. Bayimba oluyimba lwa [[:en:Alexandra_Burke|Alexandra Burke]]<nowiki/>mu ng'eli ya "[[:en:Hallelujah_(Leonard_Cohen_song)|Hallelujah]]" mu kifo awaali wasunsulibwa era bakkirizibwa abalamuzi bonna abana.<ref>https://www.thecitizen.co.tz/news/Young-talent-blossoms-at-the-East-Africa-Got-Talent/1840340-5232986-qdge2n/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/singer-julie-mutesasiras-children-impress-at-east-africas-got-talent-with-mature-showcase/ |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113183008/https://chano8.com/singer-julie-mutesasiras-children-impress-at-east-africas-got-talent-with-mature-showcase/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.ugchristiannews.com/julie-mutesasiras-children-blow-judges-away-on-east-africas-got-talent/</ref><ref>{{Cite web |url=https://matookerepublic.com/2019/08/13/video-julie-mutesasiras-children-charm-the-east-africa-got-talent-judges-with-incredible-vocals/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182406/https://www.matookerepublic.com/2019/08/13/video-julie-mutesasiras-children-charm-the-east-africa-got-talent-judges-with-incredible-vocals/ |url-status=dead }}</ref> Mu mpaka zino ezilagibwa obuterevu ku ttivi, bayimba oluyimba lwa [[:en:Andra_Day|Andra Day]] olw'omwaka 2015 oluyitibwa "Rise Up". Tebafuna kalulu k'abantu okugenda mu mpaka ez'akamalirizo nga bw'ekyali ku ku b'eRwanda ba Intayoberana. Wabula balondebwa abalamuzi basatu omwali, [[:en:Gaetano_Kagwa|Gaetano Kagwa]], Makeda, ne [[:en:Jeff_Koinange|Jeff Koinange]], okweyongerayo mu mpaka z'akamalirizo.<ref>https://www.kenyans.co.ke/news/42842-electrifying-performances-eagt-left-us-asking-more</ref><ref>https://www.kenyans.co.ke/news/42842-electrifying-performances-eagt-left-us-asking-more</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/eagt-ezekiel-and-esther-mutesasira-are-through-to-the-finals/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182403/https://www.ugchristiannews.com/eagt-ezekiel-and-esther-mutesasira-are-through-to-the-finals/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/eagt-ezekiel-and-esther-mutesasira-are-through-to-the-finals/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182403/https://www.ugchristiannews.com/eagt-ezekiel-and-esther-mutesasira-are-through-to-the-finals/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/esther-and-ezekiel-mutesasira-optimistic-ahead-of-east-africas-got-talent-grand-finale/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182401/https://www.ugchristiannews.com/esther-and-ezekiel-mutesasira-optimistic-ahead-of-east-africas-got-talent-grand-finale/ |url-status=dead }}</ref> Mu kuyimba okw'akamalirizo, ababiri bano bayimba oluyimba lwa [[:en:Whitney_Houston|Whitney Houston]] ne [[:en:Mariah_Carey|Mariah Carey]] olwa 1998 oluyitibwa "[[:en:When_You_Believe|When You Believe]]." Bafuna obululu bungi ku fayinolo era nekibasobozesa okuwangula empaka zino n'omutemwa gwa ssente US$50,000 (miliyooni184 eza uganda) mu mpeke<ref>http://www.sqoop.co.ug/201910/four-one-one/ugandas-esther-and-ezekiel-bag-shs184-million-at-eagt.html</ref><ref>http://www.sqoop.co.ug/201910/four-one-one/ugandas-esther-and-ezekiel-bag-shs184-million-at-eagt.html</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/ezekiel-and-esther-mutesasira-win-east-africas-got-talent-2019/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182359/https://www.ugchristiannews.com/ezekiel-and-esther-mutesasira-win-east-africas-got-talent-2019/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/ezekiel-and-esther-mutesasira-win-east-africas-got-talent-2019/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182359/https://www.ugchristiannews.com/ezekiel-and-esther-mutesasira-win-east-africas-got-talent-2019/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/eagt-ezekiel-and-esther-mutesasira-are-through-to-the-finals/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182403/https://www.ugchristiannews.com/eagt-ezekiel-and-esther-mutesasira-are-through-to-the-finals/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/eagt-ezekiel-and-esther-mutesasira-are-through-to-the-finals/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182403/https://www.ugchristiannews.com/eagt-ezekiel-and-esther-mutesasira-are-through-to-the-finals/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://westnilexpozed.com/1045/Esther-and-Ezekiel-Mutesasira-are-the-Winners-of-East-African-Got-Talent |access-date=2022-11-13 |archive-date=2019-10-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191008050505/http://westnilexpozed.com/1045/Esther-and-Ezekiel-Mutesasira-are-the-Winners-of-East-African-Got-Talent |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Ugandans-win-East-Africa-Got-Talent/434746-5301670-11mpf47z/index.html</ref> n'obubaka obubayozayoza okuva eri omukulembeze w'eggwanga Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], ey'abayita abazukulu.<ref>https://edge.ug/2019/10/06/museveni-congratulates-bazukulu-cheptegei-esther-ezekiel/</ref><ref>https://nairobinews.nation.co.ke/chillax/museveni-congratulates-ugandan-siblings-for-winning-regional-talent-show</ref> == Empaka za Canada's Got Talent == Oluvanyuma lw'okusenguka n'ebagenda okubeera ne nnyaabwe, Esther ne Ezekiel beetaba mu mpaka za ''[[:en:Canada's_Got_Talent|Canada's Got Talent]]'' sizoni ey'okubiri era nebasiimibwa abantu wamu n'abalamuzi era n'ebeyongera ku mutendera ogw'okubiri.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://etcanada.com/news/886998/sibling-singers-esther-ezekiel-blow-canadas-got-talent-judges-away-with-show-stopping-performance/ |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182358/https://etcanada.com/news/886998/sibling-singers-esther-ezekiel-blow-canadas-got-talent-judges-away-with-show-stopping-performance/ |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [./Https://citizentv.co.ke/lifestyle/highlights-from-episode-2-of-east-africas-got-talent-268815/ Eby'ava mu mpaka za East Africa’s Got Talent sizoni ey'okubiri] {{Canada's Got Talent}} c9mc5efpvij2l9jlcxr12wl6aqbm6rt Hannz Tactiq 0 8238 48789 45738 2026-05-03T12:52:25Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48789 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Hannington Muhumuza Wacha''' (yazaalibwa mu Gwomukaaga nga 15, 1988), era amanyikiddwa nga '''Producer Hannz''' oba '''Hannz Tactiq''', munnayuganda akola ku nyimba z'ekika kya hip hop ne [[:en:Dancehall|Dancehall]] era DJ. Y'akulira Kampuni Hannz Records esangibwa eMakindye, mu Kampala. Akoze n'abayimbi ba Uganda abasinga mu nyimba za hip hop ne dancehall omuli [[:en:Navio_(rapper)|Navio]], Rabadaba, [[:en:Chameleone|Dr. Jose Chameleone]], [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]], [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah Karungi]], Mun-G n'abalala bangi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/home/2016/06/26/fresh-from-studio-hannz-records-with-producer-hannz-tactiq-this-week/ |access-date=2022-11-13 |archive-date=2017-07-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170723081023/http://www.hipipo.com/home/2016/06/26/fresh-from-studio-hannz-records-with-producer-hannz-tactiq-this-week/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye == Hannz yatandiika situdiyo ye mu kazigo kamu ku Yunivasite. Oluvanyuma yegatta ku Audio Institute America (AIA) mu US gy'eyatandikira okukuguka mu maloboozi wamu n'okufulumya ennyimba.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/date-with-a-celeb-producer-hannz-tactiq-meets-fan-deejay-fyzo.html |access-date=2022-11-13 |archive-date=2017-05-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170519181810/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/date-with-a-celeb-producer-hannz-tactiq-meets-fan-deejay-fyzo.html |url-status=dead }}</ref> Mu 2017, Hannz ne Dave Dash baatandikawo ladiyo y'omutimbagano eyamanyikibwa nga “IAM RADIO” eyagenderera okumanyisa abantu ku nkozesa y'ebiragalalagala ebiri mu bavubuka, okuzaamu abavubuka amaanyi nga bayita mu kubanyumiza gy'envudde waabwe okusobola okubayamba era n'okubasomesa era nga bwe bakulakulanya enyimba za Uganda.<ref>{{Cite web |url=https://ejazzug.com/ex-drug-addict-dave-dash-starts-radio-station-help-addicts-quit/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113191834/https://ejazzug.com/ex-drug-addict-dave-dash-starts-radio-station-help-addicts-quit/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Hannz Tactiq mwana w'akusatu mu Famire y'abaana bataano. Kitaawe omukuza nga mugenzi kati Mwami John Turwomwe (R.I.P) ne nnyina Mukyala Linda Peel baamutwala ku masomero omwali Kitante Primary, Makerere College, Namasagali, Taibah College. Y'amaliriza emisomo gye mu Yunivasite ya Nkumba gy'eyatikkirwa Diguli mu by'empuliziganya.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/date-with-a-celeb-producer-hannz-meets-fan-ingrid-ndera.html |access-date=2022-11-13 |archive-date=2017-05-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170519153738/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/date-with-a-celeb-producer-hannz-meets-fan-ingrid-ndera.html |url-status=dead }}</ref> == Enyimba z'akoze == * Owakabi by [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] 2012(Co-Written, Produced and Mixed) * Bring it On by [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] 2013(Produced and Mixed) * Gira Tugire by Mun G 2013 (Produced and Mixed whole Album) * Tebakusobola by Yung Mulo 2014 (Produced and Mixed Whole Album) * Muliwa by Apass 2015 (Produced and mixed) * Kasta Omanyi Mun G and Nutty Neithan 2015 (Produced and Mixed) * Step Pon Floor by Atlas and Mighty son 2010(Written, Produced, Mixed Whole Album) * Koi Koi by [[:en:GNL_Zamba|GNL Zamba]] 2009 (Produced and Mixed Whole Album) * Young Cardamon & HAB “Kanda [Chap Chap]” * Bwekiri - Rabadaba * Mukyamu - Rabadaba * Sesetulla - Baboon Forest Entertainment Mun G * Teli Aluleeta - [[:en:GNL_Zamba|GNL Zamba]] * Breathe-Na-Na-Na-Na-Na - Jackie Ft DJ Langona * Nkwata Nkwata - Mighty Son * Shankarabarabi - Mun-G * Banyirira-Kampala-Gals - [[:en:Allan_Toniks|Allan Toniks]] * Omu ku Omu Navio - Feat. Yung Mulo<ref>http://bigeye.ug/navio-and-yung-mulos-video-for-omu-ku-omu-is-impressive/</ref> == Filimu z'azannye == {| class="wikitable" !Omwaka !Filimu n'emizannyo gy'okuttivi !Omulimu !Ebikulu eby'okumanya |- |2016 |''Queen of Katwe'' |Film Soundtrack Music arranger and Producer |Walt Disney production |- |2014 |''Bullion Van'' |Film Soundtrack and music Producer |Feature Film |- |2010 |''Kakibe Kki TV Series'' |Soundtrack |TV Series on NTV Uganda |- |} == Awaadi n'empaka z'avuganyizaamu == {| class="wikitable" width="60%" ! colspan="5" style="background: #FBFC8A;" |Awaadi n'empaka z'avuganyizaamu |- style="background:#ccc; text-align:center;" !omwaka !Awaadi !Essa !Eby'avaamu !Ebijuliziddwamu |- |2015 |Buzz Teens Award |Teens best Collaboration featuring Mun G and Nutty Neithan |{{won}} | |- |2014 |HiPipo Music Awards |Best Audio Producer |{{won}} | |- |2013 |Buzz Teens Award |Teens best Producer of the year |{{won}} | |- |2012 |Buzz Teens Award |Teens best Producer of the year |{{nom}} | |- |2011 |Buzz Teens Award |Teens best Producer of the year |{{nom}} | |- |2010 |Pam Awards |Producer of the Year |{{won}} | |- |2009 |Pam Award |Producer of the Year |{{nom}} | |- |} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://www.imdb.com/title/tt4341582/soundtrack Queen of Katwe Soundtracks] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} 7sw5pjjeoqaaz2i336khemc0lhmn56z Faith Kakembo 0 8240 48790 32822 2026-05-03T12:52:49Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48790 wikitext text/x-wiki [[File:Faith Kakembo - Melodifestivalen 2022, finalen, torsdagen 88.jpg|thumb|Faith Kakembo -Melodisfestivalen 2022,Finalen,Torsdagen 88]]   [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Elna Faith Kakembo Wilén''' (Yazalibwa nga16 Ogwokuna 1985) alimu omusaayi [[:en:Sweden|gw'aba Sweden]] ne [[:en:Uganda|Uganda]], muyimbi era nga [[:en:Nurse_anesthetist|muyambi w'abasawo mu kaseera ak'okulongoosa.]] == Emirimu gya == Kakembo yatandika emirimu gye egy'okuyimba ng'akyali muvubuka mu kwaaya y'ekkanisa. Eby'okuyimba y'abisomera mu ssomero lya [[:en:Folk_high_school|folk high school]] okumala omwaka gumu. Mu 2019, Kakembo y'etaba mu mpaka z'okuyimba ezategekebwa [[:en:Sveriges_Radio|Sveriges Radio]], P4 Nästa, n'oluyimba lwa "Through Fire and Rain". Mu 2020, yeetaba mu mpaka za [[:en:Melodifestivalen_2020|Melodifestivalen 2020]] n'oluyimba "Crying Rivers", olw'awandikibwa omukozi w'enyimba okuva mu Sweden [[:en:Jörgen_Elofsson|Jörgen Elofsson]] n'omuwandiisi w'enyimba okuva mu Canada Liz Rodrigues, era nga yamalira mu ky'akutaano mu mpaka eziddirira ez'akamalirizo. Mu 2022, Kakembo yeetaba mu paka za [[:en:Melodifestivalen_2022|Melodifestivalen 2022]] nga yayimba oluyimba lwa "Freedom", olw'awandiikibwa [[:en:Laurell_(singer)|Laurell Barker]], [[:en:Anderz_Wrethov|Anderz Wrethov]], ne Palle Hammarlund. Yayitamu okutuuka ku mpaka ez'akamalirizo era yaddamu okuyimba nga 12 Ogwokusatu, nga yamalira mu kifo kya 10 n'obubonero 51. == Enyimba z'eyayimba == === Ezize yekka === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! rowspan="2" scope="col" |Title ! rowspan="2" scope="col" |Year ! colspan="1" scope="col" |Peak chart positions ! rowspan="2" scope="col" |Album |- ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" |SWE<br /><br /> |- ! scope="row" |"Through Fire and Rain" |2019 |— |rowspan="4" {{n/a|Non-album singles}} |- ! scope="row" |"Crying Rivers" |2020 |—[upper-alpha 1] |- ! scope="row" |"O Come, All Ye Faithful" |2021 |— |- ! scope="row" |"Freedom" |2022 |15 |} == Ebisaanye okumanyibwa == {{notelist-ua}} == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} a845tqao6bjk7rb61scei9rikacgqzz Angela Kalule 0 8241 48779 35177 2026-05-03T12:49:24Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48779 wikitext text/x-wiki [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] [[File:Angela Kalule 1.jpg|thumb|Angela Kalule]] '''Angela Kalule''' Munnayuganda omuyimbi era aweereza ne ku laadiyo. Yawangula 'Oluyimba lw'omwaka' era n'awangula okubeera omuyimbi akuba bbandi y'obuliwo nga ali yekka mu awaadi za 2011 eza [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music.]] == Ebyafaayo == Angela Kalule yazaalibwa nga 18 Ogwokubiri 1977 e [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]]. Yasomera ku ssomero lya Aga Khan nursery erisangibwa e Nairobi Kenya, Nakasero SS okuva mu 1992 okutuuka mu 1993 olwo n'agenda e [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School.]] Alina diguli mu byamawulire. == Eby'okuyimba == Yatandika okuyimba nga akyasoma olwo n'atandikira ddala okuyimba mu 1997 nga ayambako abayimbi abalala mu kibiina kya Diamond Ensemble. Eyo gye yafulumiza oluyimba lwe olwasooka ‘Akamuli’. Mu 2006, yafulumya akatambi k'ennyimba nga kaliko ennyimba mukaaga nga ebbiri ziri mu Lungereza ate ennya mu Luganda. Kati ayimbira mu bbandi ye emanyikiddwa nga K’angie bbandi. == Ennyimba eziri ku butambi == === Ennyimba === * Kankwekumire * Katikitiki * Kantuntunu * Highway * Olimu Ssukkaali === Entambi z'ennyimba === * Dark Chocolate * Kakondo == Awaadi n'obumanyifu == * Oluyimba lw'omwaka mu [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awaadi mu]] 2011 olwa "Katikitiki" * Asinga okukuba bbandi y'obuliwo nga ali yekka mu [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awaadi]] mu 2011 ku luyimba lwa "Katikitiki"<ref name="observeru" /> <references responsive="1"></references> 6k0666lp59e19heru8x9c0euxa0e87t Giovanni Kiyingi 0 8242 48791 40630 2026-05-03T12:53:44Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48791 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Bayimbi]] '''Giovanni Kiyingi''', Munnayuganda, omuwandiisi,era muyimbi w'enyimba ez'obuwangwa saako n'[[:en:World_music|ennyimba z'ensi]]. Amanyikiddwa ku lw'obukugu bwe mu kukuba ebivuda eby'enjawulo omuli; [[:en:Endingidi|endingidi]], [[:en:Mbira|akogo]], [[:en:Adungu|adungu]], guitar, harmonica, omulele, [[:en:Djembe|djembe]], [[:en:Calabash_(percussion)|nsaasi]], [[:en:Congas|congas]], engoma, ne [[:en:Maracas|ndege]], n'ebirala bingi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36604-kahirimbanyi-s-kahiri-lands-without-hitch |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150711084303/http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36604-kahirimbanyi-s-kahiri-lands-without-hitch |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36604-kahirimbanyi-s-kahiri-lands-without-hitch |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150711084303/http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36604-kahirimbanyi-s-kahiri-lands-without-hitch |url-status=dead }}</ref> Yali omu kubannayugandda abalondebwa okw'aniriza [[:en:Pope_Francis|Pope Francis]] mu Uganda e Kololo nga 27 Ogwekkuminogumu 2015. Obukugu bwe mu kukozesa ebivuga eby'enjawulo, n'eddoboozi lye bimusobozeseza okuyitibwa okuyimba ku fesitivo ez'enjawulo saako n'emikolo gy'ekikungu mu Uganda n'ensi yonna.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kenyabuzz.com/whats-on/thursday-nite-live-featuring-makademke-giovanni-ki |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208163058/http://www.kenyabuzz.com/whats-on/thursday-nite-live-featuring-makademke-giovanni-ki |url-status=dead }}</ref> Yayitibwa okuweereza ku mukolo gwa landmark yoga mu India ogwakazibwaako erya "The unveiling of a 112 foot tall face of the Adiyogi Shiva– the source of yoga'".<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1446932/ugandas-giovanni-perform-yoga-event-india</ref> == Obulamu bwe == Mu mboozi ey'akafumbo n'aba ''Chimpreports'', Kiyingi yakakasa nti y'ava mu kusoma omwaka mulaba okusobola okukaza okuyimba.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chimpreports.com/entertainment/interview-i-quit-school-for-1-year-to-concentrate-on-music-ugandan-musician |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208135823/http://chimpreports.com/entertainment/interview-i-quit-school-for-1-year-to-concentrate-on-music-ugandan-musician/ |url-status=dead }}</ref> == Enyimba z'eyakola == === Alubaamu ze === {{Discography list|Type=Studio|Name=Amakondeere|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=2016<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=|Writer=Giovanni Kiyingi|Writers=<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=<!-- "Producer name" or "[[Producer name]]", comma if many -->|Director=<!-- "Director name" or "[[Director name]]" for music videos -->|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=|Bonus tracks=2<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=Nkwesuunga, Amakondeere}}{{Discography list|Type=Studio|Name=Joy of an African (Esanyu Ly'omufilika)|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=2010<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=|Writer=Giovanni Kiyingi|Writers=<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=Jude Mugerwa|Director=Giovanni Kiyingi|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=Joy of an African(Esanyu ly'omufilika), Ssegamwenge,Asante, Omwana W'afilika, Ekyaalo Mpala, Ekibbobo, Kanyimbe, Omukisa Omulala, Omumuli, Naasiwa Mukange|Bonus tracks=2<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=Joy of an African(Esanyu ly'omufilika), Omwana W'afilika}} == Emikolo gy'eyayimbako == Kiyingi ayimbye kubikujjuko by<nowiki>'ennyima eby''enjawulo okwetoloola ensi yonna n'abayimbi eb'</nowiki>enjawulo omuli [[:en:Alikiba|Alikiba]] ow'e Tanzania mu 2016 ku mukolo gwa Blankets and Wine festival,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1442129/alikiba-pleasure-ugandan-artiste</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1442421/alikiba-affair-blankets-wine-kampala</ref> amuwanguzi wa awaadi ya [[:en:Kora_Awards|Kora Awards]] [[:en:Suzan_Kerunen|Suzan Kerunen]], omuwanguzi wa awaadi eziwerako [[:en:Maurice_Kirya|Maurice Kirya]], Myco Ouma, [[:en:Jemimah_Sanyu|Jemimah Sanyu]],Jude Mugerwa, Kinobe Herbert ku bikujjuko bya Pearl Rhythm Festival mu 2012, Okello Lawrence ne Joel Sebunjo ku DOADOA mu 2014, Brian Mugenyi ku Utam Festival e Kenya mu 2015, omutandisi w'ekibiina kya ethno jazz [[:en:Mulatu_Astatke|Mulatu Astatke]] ku Jazz Village mu Ethiopia, Harry Lwanga, Ssali Muserebende, omunaKenya Makadem,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hangout.co.ke/rooftop-sundowner-with-makadem-ke-ft-giovanni-ug/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2016-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160220121006/http://www.hangout.co.ke/rooftop-sundowner-with-makadem-ke-ft-giovanni-ug/ |url-status=dead }}</ref> [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]], ne Sarabi band. Ayimbye ku bikujjuko omuli Bayimba International Festival, [[:en:Pearl_Rhythm_Festival|Pearl Rhythm Festival]], ebya [[:en:Milege_Festival|Milege World Music Festival]],<ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html</ref> Santuri Safari Projects,<ref>{{Cite web |url=http://www.santurisafari.org/?cpt_artist=giovanni-kremer-kiyingi |title=Archive copy |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929183807/https://www.santurisafari.org/?cpt_artist=giovanni-kremer-kiyingi |url-status=dead }}</ref> ebya Kenyatta University Cultural Exchange, DOADOA,<ref>{{Cite web |url=http://www.santurisafari.org/?cpt_artist=giovanni-kremer-kiyingi |title=Archive copy |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929183807/https://www.santurisafari.org/?cpt_artist=giovanni-kremer-kiyingi |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.okayafrica.com/news/santuri-safari-east-african-dj-collective-uganda-exclusives/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606003530/http://www.okayafrica.com/news/santuri-safari-east-african-dj-collective-uganda-exclusives/ |url-status=dead }}</ref> ebya Irimba Cultural Festival mu kibuga [[:en:Arusha,_Tanzania|Arusha, Tanzania]], Yatimbibwa ng'omuyimbi omukulu ku bikujjuko bya Utam Festival – Kenya mu 2015, Laba Festival of the Arts mu 2016,<ref>http://allafrica.com/stories/201606150670.html</ref><ref>http://allafrica.com/stories/201606150670.html</ref><ref>https://labaartsfestival.wordpress.com/musicians-2016-2/</ref> ebya African Jazz Village, era ne Sondeka Festival mu Kenya.<ref>https://labaartsfestival.wordpress.com/musicians-2016-2/</ref><ref>http://proggie.ug/giovanni-kiyingi-to-showcase-his-multi-instrumentalist-skills-at-the-14th-edition-of-blankets-and-wine/</ref> Y'etaba mu bikujjuko bya Blankets and Wine Festival mu Gwomwenda 2016 e [[:en:Lugogo,_Kampala|Lugogo]] ng'awerekeddwako abayimbi b'eSouth Africa ba [[:en:Mafikizolo|Mafikizolo]].<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1436385/blankets-rain-women</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://oops.ug/2016/09/08/blankets-wine-giovanni-kiyingi-showcase-multi-instrumentalist-skills/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2016-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160918052239/http://oops.ug/2016/09/08/blankets-wine-giovanni-kiyingi-showcase-multi-instrumentalist-skills/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugcelebrity.com/2016/08/31/giovani-kiyingi-set-concert/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-02-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170218082831/http://ugcelebrity.com/2016/08/31/giovani-kiyingi-set-concert/ |url-status=dead }}</ref> Giovanni yayimba ne [[:en:Ssewa_Ssewa|Ssewa Ssewa]] mu 2017 ku bijaguzo by'okuyimba mu nsi yonna ku ssomero lya French school mu Kampala. == Laba n'abino == * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Olukalala lwa bayimbi ba Uganda]] * [[:en:Ruyonga|Ruyonga]] * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] * [[:en:Milege|Milege]] * [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]] * [[:en:Haka_Mukiga|Haka Mukiga]] == ebijuliziddwamu == <references group="" responsive="0"></references> == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20151208071254/http://doadoa.org/santuri-safari-djs-2015/ Santuri Safari DJs 2015] {{folk music}}    dca9hby1k6j5mnv4yuj427evh6t786l Cindy Sanyu 0 8245 48792 35189 2026-05-03T12:54:00Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48792 wikitext text/x-wiki [[File:Cindy Sanyu 01.jpg|thumb|Cindy Sanyu]]   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Cinderella Sanyu''' nga mu by'emirimu gye bamumannyi nga '''Cindy''' oba '''Cindy Sanyu''' [[:en:Uganda|munayuganda]] omuyimbi.<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Cindy.html |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171006025137/http://www.musicuganda.com/Cindy.html |url-status=dead }}</ref> Yeeyali omu kubaatandikawo ekya [[:en:Blu*3|Blu*3]] ekyalimu [[:en:Lilian_Mbabazi|Lilian Mbabazi]] ne [[:en:Jackie_Chandiru|Jackie Chandiru]].<ref name="fienipalyrics">https://fienipalyrics.appspot.com/node/1406</ref> Ayimbyeko ne [[:en:P-Square|P-Square]], Wahu, [[:en:Beenie_Man|Beenie Man,]] [[:en:Ne-Yo|Ne-Yo,]] [[:en:Tiwa_savage|Tiwa savage]] , [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]], Shaggy, Chameleon, [[Bebe Cool]], [[:en:Davido|Davido,]] Mr. G and [[:en:Goodlyfe_Crew|Radio & Weasel]].<ref name="obs-erver">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32726:-cindy-davido-fire-up-kigali&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185256/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32726:-cindy-davido-fire-up-kigali&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe n'obuyigirize == Cindy yazaaliwa nga 28 Ogwomunaana mu 1985mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda<ref name="ewvision">https://web.archive.org/web/20150707184501/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/674151</ref> wabula ng'asibula mu [https://web.archive.org/web/20150707184501/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/674151 disitulikiti y'e Mbale] .<ref>https://bigeye.ug/ugandan-music-artistes-and-their-districts-of-origin/</ref> == Muziki == [[File:Cindy Sanyu.jpg|left|thumb|Cindy Sanyu.jpg]] Cindy yatandika okuyimba bweyalina emyaka mukaaga mu kanisa y<nowiki>'okukyala mu kabuga kebayita Ntinda. Yeetaba mu mpaka ezaategekebwa omukutu gwa leediyo emannyikiddwa nga ''Capital Radio '' ezaali ez'okunoonyezaamu ebitoni ng'</nowiki>alina emyaka 16.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29575:rated-next-back-for-second-season&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185257/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29575:rated-next-back-for-second-season&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> Yakwata kifo kya kusatu.Yakola n'afulumya ennyimba Steve Jean eyakakasa nti yeetaba mu mpaka z'okuyimba ezaali ziyitibwa "Coca-Cola Pop Stars", ekyavirako okutandikibwawo kwa [[:en:Blu*3|Blu*3]] mu 2003.<ref name="ewvision" /> Ng'ali ne Blu*3, Cindy yafuna obuwanguzi mu kisaawe ky'okuyimba bweyawangula eky'omuyimbi oba ekibiina ekyali kisinga mu Uganda ne vidiyo eyali esinga okuva mu Uganda ku [[:en:2005_Kisima_Music_Awards|2005 ebya Kisima Music Awards]], vidiyo y'omwaka "Hitaji" mu 2005 ku [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]]<ref>https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref>, ne vidiyo y'omwaka "Burrn"mu 2007 mu [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]]<ref>http://www.museke.com/node/1617</ref> n'alondebwa ne ku by'ekibiina ekyali mu 2005 ku Kora Awards, Olutaambi lwa Hitaji olwaali lusinga mu buvanjuba bwa Afrika 2005 mu [[:en:Tanzania_Music_Awards|Tanzania Music Awards]]<ref>https://web.archive.org/web/20060515123130/http://www.kilitimetz.com/2005/awards/vote.html</ref>- Vidiyo ya 'Frisky' eyali esinga mu buvanjuba bwa Afrika mu 2006 ku [[:en:Channel_O_Music_Video_Awards|Channel O Music Video Awards]],<ref>http://africa.bizcommunity.com/Article/157/66/11163.html</ref> Ekibiina ekyali kisinga ate ekyasinga okuyimba mu bikujuko bya [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2009|2009 ebya MTV Africa Music Awards]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.museke.com/en/node/3989 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2009-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091014215232/http://www.museke.com/en/node/3989 |url-status=dead }}</ref>, n<nowiki>'oluyimba lwa ''Where you are''</nowiki> olwasinga mu buvanjuba bwa Afrika nga bali ne [[:en:Goodlyfe_Crew|Radio & Weasel]] mu bikujuko bya [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 ebya Tanzania music awards]]. Cindy yagibwa okuba mu kibiina kino, nga mu 2008,<ref name="ourmusiq">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ourmusiq.com/cinderella-sanyu-how-cindy-left-blu-3/1121/m.aspx |access-date=2022-11-14 |archive-date=2019-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190717053658/http://ourmusiq.com/cinderella-sanyu-how-cindy-left-blu-3/1121/m.aspx |url-status=dead }}</ref> yadda mu kuyimba ng<nowiki>'ali yekka. 'Ayokyayokya' lweruyimba lweyasooka okufuluya mu 2009 ng'ali yekka olwa kulembera ennyimba mu buvanjuba bwa Afrika nga kwekuli ''</nowiki>Mbikooye" ne "Nawewe", "Ayokyayokya", ne "One and Only".<ref name="hip-ipo">https://web.archive.org/web/20131125181813/http://www.hipipo.com/people/45/CINDY/bio/125/2010-Review--Cindy-Consolidated-Her-Achievements-</ref> Alina ennyimba endala ezaakwata abantu omubabiro nga "Selekta". == Okuzannya katemba == Cindy yatandika okuzannya katemba mu muzannyo gw'abanayuganda ogwalimu n'okuyimba ogumannyikiddwa nga [[:en:Bella_(2017_film)|Bella]] mweyazannyira nga Bella, ng'era yeeyali akulmberamu. Okuzannya kwe kwamuvirako okulondebwa ku kya awaadi y'okubeera omuzannyi omuto eyali asinga mu bikujuko bya [[:en:Africa_Movie_Academy_Awards|Africa Movie Academy Awards]], omufirika eyali akulembera mu firimu nga ssi nzaalwa ze Nigeria ku bikujuko bya [[:en:Nigeria_Entertainment_Awards|Nigeria Entertainment Awards]], n'omuzannyi omukazi eyali asinga ku bikujuko bya mu 2018.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2018/08/04/uganda-film-bella-gets-two-major-continental-nods/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2019-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191210113339/http://edge.ug/2018/08/04/uganda-film-bella-gets-two-major-continental-nods/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1481313/uganda-record-nominations-africa-oscars</ref><ref>https://satisfashionug.com/uganda-film-festival-2018-see-official-list-of-nominees/</ref> Oluvannyua yakola ffirimu endala eyitibwa [[:en:November_Tear|November Tear]] eyafulumizibwa mu 2019.<ref>https://chimpreports.com/cindy-sanyu-lands-on-lead-role-in-november-tear-movie/</ref> == Obulamu bwe == Cinderella Sanyu yaliko mu mukwano ne Mario Brunetti ne bazaala n'omwaana ow'obuwala, Amani.<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/Mario-didn-t-want--marriage--so-I-left/691230-3109780-h1neyvz/index.html</ref> Yayanjula omuzannyi wa ffrimu, azifulumya wamu n'okuziteekateka [[:en:Joel_Okuyo_Atiku|Joel Okuyo Prynce]] mu Gwokusatu mu 2020 mu Kampala.<ref>https://web.archive.org/web/20201017160618/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/202003/singer-cindy-gets-engaged-to-movie-star-joel-atiku.html</ref> Yafumbirwa Joel Okuyo Prynce nga 11 Ogwekumineebiri mu 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/122189</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/111220210195_cindy_s_wedding_to_prynce_joel_atiku_okuyo |access-date=2023-07-08 |archive-date=2023-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230327100049/https://www.ugandaonline.net/111220210195_cindy_s_wedding_to_prynce_joel_atiku_okuyo |url-status=dead }}</ref> Yamuzaalira omwana we eyali asooka <ref>https://www.tuko.co.ke/entertainment/celebrities/441615-ugandan-singer-cindy-sanyu-husband-child-together/</ref> ng'era asuubira omwana ow'okubiri mu bwangu ddala. == Emirimu gy'obukulembezze == Cindy iesaawa eno akola ng<nowiki>'omukulembezze w'ekibiina ky'abayimbi ekiyitibwa ''Uganda Musicians’ Association''</nowiki> (UMA) oluvannyuma lwa Ykee Benda okulekulira omulimu guno, nga Cindy weyaviirayo okukwata mungato zino nga pulezidenti waakyo stepped forward and filled the president’s shoes.<ref>https://mbu.ug/2021/04/02/former-uma-president-amazed-by-cindy-sanyus-efforts/</ref> == Entalo == Cinderella Sanyu yaliko mu mukwano ne Ken Muyisa. Mu kuva mu Blu*3, abanyimbi bane webaali mu kibiina kino, Jackie Chandiru ne Lillian Mbabazi baali bagamba nti, " teyali w'amazima ng'ate ssi mu bulambulukufu"<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3721 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185255/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3721 |url-status=dead }}</ref> olw'ensonga eyamuviirako okugenda. Terwalwa nga Cindy atandise okuyimba yekka n'oluyimba lwe olwakwata abantu omubabiro nga; Ayokyayokya, Amateeka, Party, Selecta, Ndi mukodo, Run this city n'endala. == Ebika by'ennyimba == === Ennyimba === * Mbikoye * Amateeka * One and only * Party * Total satisfaction * Nawewe * Selekta * Tempo remix * Ndi mukodo * Samodat * Dat dat * Run this city * One by one ft Skales * Dancehall ft Eddy Kenzo * Onnina * Faded * Copicat * Boom party === Entaambi === * The King Herself, 2019 * Ayokyayokya, 2009 == Awaadi n'eby'asimuddwamu == * Omuyimbi omukazi eyali asinga mu mwaka mu bikujuko bya DIVA awards mu 2009<ref name="newvi-sion">https://archive.today/20150105204308/http://www.newvision.co.ug/D/9/34/704213</ref> * Teenies' dancehall artiste in Buzz teenies awards, 2010<ref name="google.com">https://www.google.com/search?q=awards+and+recognitions+for+cindy+Sanyu</ref> * Omuyimbi omukazi eyali asinga mu mwaka, mu bikujuko bya Buzz teenies awards, 2010<ref name="google.com" /> * Mu za Afrima awards ku ku ky'omuyimbi omukazi eyali asinga mu buvanjuba bwa Afrika mu 2016 * Bingwa awards, omuyimbi eyali asinga okuva mu Uganda mu 2016 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 6lazwpburg9fwdoj8foi0h0gmixiwhb Blu*3 0 8253 48793 35153 2026-05-03T12:54:21Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48793 wikitext text/x-wiki   '''Blu 3''' kyali [[:en:All-female_band|kibiina ky'abawala bokka]] [[:en:Uganda|abanayuganda]] abayimbi, ga kyatondebwawo mu Gwokuna mu 2004 oluvannyuma lw'okuwangula empaka z'okuyimba ezaali nga ku ttivi nga ziyitibwa Coca Cola ''[[:en:Popstars|Popstars]]''.<ref>https://mdundo.com/news/19262</ref> Erinya lyatondebwawo okutegeeza abakyala abalungi basatu oba abadugavu okuva mu Uganda. Abaakirimu okusokera ddala yali [[:en:Jackie_Chandiru|Jackie Chandiru,]] [[:en:Lilian_Mbabazi|Lilian Mbabazi]] ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu.]] Oluvannyuma lw'okuwangula empaka, beeyongerayo okukwata olutambi olwali luyitibwa Hitaji mu 2004 wamu nerwebayita Burn mu 2007. Olutambi oluyitibwa Hitali lwafulumizibwaako ennyimba nga ezaakwata abantu omubabiro nga "Hitaji", "Frisky" wamu n'olw'ekika kya afro beat lwebayita "Tomalaako". Abawala bano baatongoza olutambi luno olwa Hitaji ku kisaawe ky'e Lugogo [[:en:Cricket|Cricket]] stadium mu Gwekumineebiri mu 2004, ng'eno namungi w'abawagizi yeeyiwayo. Vidiyo ya Hitayi yagenda mu maaso n'ewangula engule ya [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] nga bagironze nga vidiyo y'omwaka. Sanyu yalekulira ekibiina kino n'agenda okukola emirimu emirala nga mu kifo kye bazaamu Mya Baganda. Erinya ly'ekibiina lyakyusibwa nebalifuula Blu 3, nga muno emunyeenye egiddwamu. Mu 2006, ekiibina kya Blu 3 kyadamu okugenda mu situdiyo n<nowiki>'eyali aabyamba okufulumya ennyimba zaabwe era nga baludde naye Steve Jean, nebakwata olutambi olwali oluwanvu lwebayita ''</nowiki>''Burrn<nowiki>''</nowiki>''. Oluyimba luno lwali [[:en:Navio_(rapper)|Navio]] omuyimbi okuva mu kibiina ekiyitibwa [[:en:Klear_Kut|Klear Kut.]] Ennyimba endala ezaali ku lutambi luno ezaakwata abantu omubabiro kwaliko ezaawandikibwa [[:en:Sylver_Kyagulanyi|Sylver Kyagulanyi]] gamba nga "Nsanyuka Nawe", "Ndibeera Nawe" wamu ne "Nkoye". "Burrn" lwawangula awaadi y'okubeera nga lwalina vidiyo y'omwaka mu bikujuko bya Pearl of Africa Music Awards (PAM Award). Bano baalondebwa era ku ky'okufuna awaadi ez'enjawulo gamba nga [[:en:Kora_Awards|Kora Awards,]] [[:en:Channel_O_Music_Video_Awards|Channel O Music Video Awards,]] ng'era baawangula ebirabo bya mirundi ebbiri ebya [[:en:Kisima_Awards|Kisima Awards]],PAM Awards satu wamu n'endala eziwerako. Ekibiina kino kirambudde amawanga agawerako nga muno mwemuli [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Rwanda|Rwanda]], [[:en:Tanzania|Tanzania,]] [[:en:South_Africa|South Afrika,]] [[:en:Ghana|Ghana,]] [[:en:Nigeria|Nigeria,]] [[:en:UK|Bungereza]] wamu ne [[:en:Ethiopia|Ethiopia]]. Olutambi olupya lwali muntegeka ez<nowiki>'okufulumizibwa mu 2008, nga lukwatiddwamu abafulumya ennyimba okuva kumutendera gw'ensi yonna gamba nga Charlie King wamu ne Aydee owa Goodenuffa nga naye yeegata ku pulojekiti eno. Erinya eryali ligenda okubeera nga likozesebwa mu pulojekiti eno lyali B3, nga lisuubirwa okuggwa mu Gwekumi mu 2009. Oluyimba olwali lusiibirwa okubeera nga lwelusooka ku lutaambi luno lwali lutabikiddwamu engeri y'olulimu olulatini ng'era luyitibwa ''Together''</nowiki>, nga lufumiziddwa Steve Jean.<ref>https://www.howwebiz.ug/Blu3/biography</ref> Ku lwokusatu mu Gwekumineebiri nga Lilian Mbabazi yagenda ku mikutu gimukwanira wala n<nowiki>'akyasanguza nga abasatu bano webaali bagenda okuddamu okuyimbira awamu ku siteegi, mu kifulu kyebaali bagenda okuyita ba Blu 3 okudda okwegata oba ''The Blu3 Reunion'' kunaku z'omwezi ezitayogerwa, nga bali ku woteeri nya Protea Hotel Kampala Skyz, ng'</nowiki>eno esinganibwa Naguru, mu Kampala.<ref name=":0">https://www.pulse.ug/entertainment/music/the-blu3-reunion-show-announced/jxyv458</ref> ''"Okulinda kuwedde eri abaagala ennyimba ne muziki, nga kino, essanyu linzita okugabana amawulire gano, nti ekibiina ky'abawala abayimbi abaakola erinya mu muziki wa Uganda, ekya BLU3 kigenda kuba kidda okusisinkana okucamula abantu nga 14 Ogwekumineebiri mu 2023 nga bino'' Mbabazi yabiteeka ku mukutu gwe ogwa Instagram. ''" Mutwegateko bwetubabeera tuyuguumya siteegi, nga tukomyawo ennyimba ezaabugumya ng'emitima wamu n'amassanyu agatayinza kwerabirwa. Y'esswa ey'okusaasaanya omukwano wamu n'okukuba kukerere.'' Ngali ku mukutu gwe ogwa Instagram, Chandiru yateekako, kunkomerero, akaseera buli omu k'abadde alindirira. Nga omu kubali mu kiibin kya blu3 omusanyufu'', ekibiina ky'abawala eky'abayimbi mu Uganda eky'enjawulo, sisobola kukwatirira ssanyu lyenina okulangirira nga wetugenda okubeera nga tuddamu okusisinkana oluvannyuma l'wemyaka 10. Mwetegeke okwerolera ku kukomawo kwafe nga 14 Ogwekumineebiri mu 2023 ku woteeri ey'enjawulo eya Skyz Hotel e Naguru!'' Cindy Sanyu yali tanaba kuteekayo ku mikutu gye ebikwatagana ku kivulu kino. Abasatu bano baasisinka nga abavubuka mu biseera by'empaka z'okunoonya abayimbi ezaali ziyitibwa Coca-Cola Pop Stars, nga oluvannyuma lw'empaka zino, abasatu bano, mu 2005 beegata nebatandikawo ekibiina kyebaali bayita Blu*3 ekyali kidukanyizibwa Steve Jean, omufulumya w'ennyimba ow'ebyafaayo, ng'era ye nannyini Fenon Records. Wabula ekibiina tekyawangaala kumala banga ddene oluvannyuma lw'okubeera nga Cindy yali agobeddwa, nga oluvannyuma lw'emyaka ebbiri, baaleeta Mya Baganda okumudira mu bigere, olwo erinya nerikyusibwa okudda ku Blu 3 nga temuli kamunyeenye. Abasatu bano abapya baali bonna okumala akaseera katono, era oluvannyuma nebasalawo okwawukana buli omu agende ayimbe yekka.<ref name=":0" /> Ekivulu kyabwe kyakyusibwa enaku z'omwezi ng'era kisuubirwa okubeerayo mu Gwomukaaga nga 22 mu 2024 ku woteeri ya Sheraton Gardens mu Kampala.<ref>https://mbu.ug/2024/03/20/blu3-reunion-concert-2024/</ref> == Awaadi == === Ze baawangula === * Mu [[:en:2005_Kisima_Music_Awards|2005, baawangula Kisima Music Awards,]] olw'okubeera abayimbi oba ekibiina ekyali kisinga okuva mu Uganda, wamu ne Vidiyo y'oluyimba eyali esinga okuva mu Uganda * Mu 2005 baawangula awaadi ya [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] o<nowiki>'wokubeera ne Vidiyo y'omwaka ey'oluyimba ''Hitaji''</nowiki><ref>https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref> * Mu 2007, baawangula [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards,]] olw<nowiki>'okubeera ne Vidiyo y'omwaka ey'oluyimba ''Burrn''</nowiki> <ref>http://www.museke.com/node/1617</ref> === Zebabalonda okuvuganyizaamu === * Mu [[:en:Kora_Awards|Kora Awards]] eza 2005, olw'okubeera ekibiina ekisinga nga kiva mu Buvanjuba bwa Afrika <ref>https://web.archive.org/web/20061113084534/http://www.koraawards.co.za/english/musicawards_finalists.asp</ref> * Mu za [[:en:Tanzania_Music_Awards|Tanzania Music Awards]] mu 2005, olw'okubeera nga balina olutambi lwali lusinga mu Buvanjuba bwa Afrka oluyitibwa Hitaji<ref>https://web.archive.org/web/20060515123130/http://www.kilitimetz.com/2005/awards/vote.html</ref> * Mu za [[:en:Channel_O_Music_Video_Awards|Channel O Music Video Awards]] eza 2006, olw'okubeera ne vidiyo eyali esinga mu Buvanjuba bwa Afrika ey'oluyimba oluyitibwa Frisky <ref>http://africa.bizcommunity.com/Article/157/66/11163.html</ref> * Mu za [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2009|MTV Africa Music Awards eza 2009]], olw'okubeera ekibiina ekyali kisinga wamu n'okubeera abasinga okusanyusa abantu n'okuyimba <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.museke.com/en/node/3989 |access-date=2022-11-16 |archive-date=2009-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091014215232/http://www.museke.com/en/node/3989 |url-status=dead }}</ref> * Mu za [[:en:2010_Tanzania_music_awards|Tanzania music awards eza 2010,]] olw<nowiki>'okubeera n'oluyimba olwali lusinga mu Buvanjuba bwa Afrika olwali luyitibwa ''Where you are''</nowiki> nga bali ne [[:en:Goodlyfe_Crew|Radio ne Weasel.]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Blu+3+-+Uganda%27s+International+Organization+for+Migration+Ambassadors&id=1108 Blu 3 nga aba UGPulse.com bababuuza ebibuuzo] * [https://web.archive.org/web/20080503214839/http://www.mtvbase.com/site.php#/music/50/ Nga beebusibwaako aba MTV] * [https://web.archive.org/web/20140109105412/http://www.musicuganda.com/Blu%203.html] Byaterekebwa nga 2014-01-09 mu kyuuma kya Wayback * [https://archive.today/20130222085152/http://www.ugandaonline.net/blu3] [[Category:Bayimbi]] oxzeqqq5cxev4p0oxedvgy1leavnr9c Nick Nola 0 8254 48794 31782 2026-05-03T12:54:57Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48794 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Bayimbi]] '''Nicholas Tatambuka''' yazalibwa mui mwezi ogw'omusanvu mu 1985 ,<ref>{{Cite news|date=Nick Nola has been involved in several high profile projects in the music industry in Uganda. He turned 25 years in July}}https://web.archive.org/web/20180526112935/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/1047656/-/2aqhau/-/index.html</ref> amannyikiddwa nnyo nga '''Nick Nola''' ne '''Nicky Nola ng'amannya gge ag'okusiteegi''', munayuganda ayimba enyiba ekika kya [[:en:R&B|R&B]] n'okuziwandiika eyajja mukumannyikwa ng'omuzinyi eyali mu kibiina ky'abayimbi aba Hip Hop ekiyitibwa Canvas. Yakola endagaanoi n'aba Platinum Records, ekibiina kyasooka okujja mu kisaawe ky'okuyimba mu 2005 n'oluyimba oluyitibwa "Mother Africa", olwawangula ekirabo kya Best Hip Hop Single. Mu 2010, Nola yatekebwa ku lukalala lwa Ladybrille's olw'abayimbi 15 abaali batutumuse mu mwaka ogwo "15 African Breakout Artists of The Year". Mu 2013, aba HiPipo 5Star baamusengeka ng'omuyimba eyali akwata ekya 34 okubeera ow'etutumu mu buvanjuba bwa Afrika yokka. == Obulamu bwe obwasooka n'engeri gy'atambuddemu mu by'okuyimba == Nola yatandika okwagala eby'okuyimba ng'akyali mwana muto. Yatandika okuyimba ng'akyali musomero lya nasale ng'agegeenya abayimbi beyali asinga okwagala nga [[:en:Usher_(entertainer)|Usher]], [[:en:New_Edition|New Edition]] ne [[:en:Boyz_II_Men|Boyz II Men]]. IMu siniya yeetba mu mpaka z'okuyimba eza All Kampala Original Song Competition ezaali ku Cine Afrik, n'awangula ekifo ekisooka. Yagenda okutikirwa ku [[:en:Kitante_Hill_School|Kitante Hill School]], yali yatandika okulabibwa abafulumya ennyimba ab'enjawulo okwetoloola obuvanjuba bwa Afrika yonna.Mu 2004, Shadrack, eyali akulira Platinum Records, yazuula Nola n'amuwa endagaano eyokuyimbira mu kampuni ye efulumya enyimba. Nola yafuuka omu ku bameba b'ekibiina ekiyitibwa Hip Hop Canvas, nga kyalimu GNL, Lyrical G ne Qute Kaye. Olutaambi lw'ennyimba lwebasooka okufulumya lwaliko ennyimba 14. Nola yalabikako mu nnyimba nga "First Love", "Sitakiwewe", "Hip Hop Party" ne "Mother Africa". Mu mwaka ogwaddako, Hip Hop Canvas yafuna ekirabo kya Best Hip Hop Single olw'oluyimba lwa "Mother Africa", nga baakwataganira wamu n'aba Jungle Beat okulikoodiinga "Yegwe", "Nkaaba" ne "Down Low" nga bali ne Mosh. Ekibiina kyafulumya n'oluyimba oluyitibwa "Brand New Day".<ref name="MU">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141023092257/http://www.musicuganda.com/Nicky%20Nola.html</ref> Mu 2009, Nolayafuna endagaano okubeera ng'adukannyizibwa era ng'ayambibwako aba UGPulse.Ytandika okukola ku lutaabi lw'ennyimba lweyayita ''Honey Moon'', nga yali pulojekiti y'ensi yonna eyalimu abafulumya ennyimba nga [[:en:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]], GoodEnuf, Allan, Washington, Henry Kiwuwa ne Young Pulse. Olutaambi luno lwali lulina okuteebwa okugenda mu katale mu mwaka gwa 2011. Nola yafulumya oluyimba lwebayita "I Love The Way" ne "Marianna", nga zaafuuka za ttutumu Uganda n'ebweru. Nga 24 mu mwezi ogwekuminebiri mu 2010 akatabo ka ,'' Ladybrille Magazine'' kaamuteeka mu namba 15 kulukalala lw'abayimbi abaali bavuddeyo mu mwaka "15 African Breakout Artists of the Year".<ref name="UGD">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20220301130632/http://www.ugandandiaspora.com/performing-at-the-ugandan-diaspora-social-networking-event-nick-nola</ref><ref name="face of Nick">{{Cite news}}https://web.archive.org/web/20171027130154/http://ourmusiq.com/nick-nola-face-of-ugpulse-listed-in-top-15-african-breakout-artists-of-the-year-2010/1205/m.aspx</ref> == Pulojekiti z'ennyimba == Mu 2012, kyalangirirwa nga Nola bweyali akola n'omuyimbi okuva e Nigeria Slim Burna okuddamu oluyimba lwe oluyitibwa "Oya Na" nga lwali lwakulabikira ku pulojekiti ya ''Honey Moon'' project. Oluyimba luno lwafulumizibwa Washington, nerutabulwa [[:en:Gavin_Lurssen|Lurssen Mastering]] era eyalutendeka mu Amerika . Mu mwezi ogw'okutaano nga 23 mu 2013 oluyimba luno lwakubibwako katono sekeendi 90 ku mikutu gya yintaneeti nga bayita [[:en:DStv|DStv]].<ref name="DSTV">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20131211223812/http://www.dstv.com/News/Nick-Nola-and-Slim-Burna-s-Oya-Na-remix/54504/</ref><ref name="HiPipo">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160304001400/http://www.hipipo.com/people/81/Nick-Nola/bio/34/Nicky-Nola-The-New-Ugandan-R--b-Sensation</ref><ref name="UGO">{{Cite news}}https://archive.is/20141022202310/http://www.ugandaonline.net/red_pepper/view/9088/singer_nick_nola_thumped_over_babe</ref> == Ekika ky'ennyimba == === Entaambi z'ennyimba mu situdiyo === * ''Honey Moon'' (lugya kufulumizibwa) === Vidiyo z'ennyimba === ==== 2010 ==== * "Marianna" * "I Love The Way" (featuring Bella) * "Sembera" * "Aliwa" ==== 2012 ==== * "Mufunye" == By'awangudde ne byebamulonzeemu == === Zzina Awards ===   == Laba ne ==   * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]] * [[:en:Music_of_Uganda|Music of Uganda]] iyhiylugtmji6cxf2h8rljmiu0jh14e Spice Diana 0 8255 48795 35234 2026-05-03T12:55:11Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48795 wikitext text/x-wiki [[File:Spice Diana 1.jpg|thumb|Spice Diana]] '''Namukwaya Hajara Diana''', amannyikiddwa nga Spice Diana, muyimbi omunayuganda eyatandika omulimu guno ng'akyasomera ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]]. Yasooka kudukannyizibwa Dr Fizol owa Avie Records nga maneja we, oluvannyuma Twinkle Star ng'ali wansi w'omuyimbi [[:en:Kalifah_Aganaga|Kalifah AgaNaga]] mu 2016.<ref>{{Cite web}}https://www.howwe.biz/SpiceDiana/biography</ref> Abadde n'ennyimba nga "Anti Kale", "Bukete" ne "Bimpe". Spice Diana akozeeko ennyimba n'abayimbi ba Uganda ssaako n'ab'ebweru omuli [[:en:Pallaso|Pallaso]], [[:en:Ray_G|Ray G]], Aganaga n'omu Jamaica Orisha Sound n'abalala bangi.<ref name="auto1">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20211208001627/https://www.eachamps.com/Spice-Diana.html</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] == Obulamu bwe n'okusoma == Spice Diana yasomera ku Kibuli Demonstration School mu pulayimale ne St Peter's Senior Secondary School gyeyakolera siniya oluvannyuma n'atikirwa ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ng'afunye diguli mu kusiiga ebifanannyi .<ref name="auto2">{{Cite web}}</ref> Spice Diana yali atoba okulaba ng'akwasaganya ebitabo n'okuyimba kuba ebiseera ebisinga okusomakwe kwali ngayo mukaseera kekamu ng'alina ekivulu .<ref name="auto3">{{Cite web}}http://www.sqoop.co.ug/201511/features-profiles/date-with-a-celeb-spice-diana-on-balancing-music-and-school.html</ref> == Obulamu bwe mu kuyimba == Spice Diana yatamdika okuyimba mu 2014 n'oluyimba lwe olwakwata abantu omubabiro lwebayita Onsanula tnga lwamuwangulira n'ekirabo 2015.<ref>{{Cite web}}http://www.sqoop.co.ug/201511/features-profiles/date-with-a-celeb-spice-diana-on-balancing-music-and-school.html</ref> Mu mwaka ogwali guyise ogwa 2014, yali adukannyizibwa Dr. Fizol owa Avenue Records nga maneja we. Spice Diana yakola endagaano n'aba kampuni ya Twinkle Star and Humble Management eyali efulumya ennyimba nga tanaba kutandika kuyimba yekka. Spice Diana ali ennyimba nnyingi ezikutte abantu omubabiro okuli; "Anti Kale", "I miss you" ne "Buteke". <ref>http://www.sqoop.co.ug/201511/features-profiles/date-with-a-celeb-spice-diana-on-balancing-music-and-school.html</ref>Mu 2016, Spice Diana yasalawo okutegeka ebirabo okusiima ttiimu ye gy'akola nayo ng'engule zino yazituuma Team Spice Diana Awards nga ye n'abayimbi abato beebayimba ku mukolo guno.<ref>{{Cite web}}http://www.sqoop.co.ug/201511/features-profiles/date-with-a-celeb-spice-diana-on-balancing-music-and-school.html</ref> == Ennyimba zze == * Bukete * Bimpe * Anti Kale * Tokombako * I miss you * Gwe Nsonga * Tuli Kuki * Nyumirwa * Ninze * Ndi Mu Love * Acrobatics * Sabatula * Tekinanta * Sitoma<ref>{{Cite web}}http://www.sqoop.co.ug/201511/features-profiles/date-with-a-celeb-spice-diana-on-balancing-music-and-school.html</ref> <sup class="noprint Inline-Template " style="white-space:nowrap;">&#x5D;</sup> * Omusheshe ft. <nowiki>[[Ray G]]</nowiki> * Kokonya ft. [[:en:Harmonize_(musician)|Harmonize (musician)]] * Kwata Wano * On You * Jangu Ondabe ft Rose Ree * Best Friend ft King Saha == Byebamuwadde ne byebamulonzeemu == Yawangula eky'omuyimba omukazi eyali atutumuse ku mukolo gwa 3rd HiPipo Music Awards mu 2015.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180826121212/https://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/</ref> Ekirabo kino basinziira ku kalulu akakuweebwa abantu <nowiki>''popularity vote''</nowiki> nga bayita ku mikutu gya yintaneeti, gimukwanira wala ne .<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180101021217/http://hma.hipipo.com/vote-hma6/</ref> == Ebibaddewo == Mu 2017, Spice Diana yayitibwa okuyimba ku mikolo gya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala City Festival]] bweyakubibwa abasirikale ba poliisi ya Uganda nga y'akayimba oluyimba lumu.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20190601091333/http://chano8.com/tag/why-spice-diana-was-beaten-at-the-kampala-city-carnival/</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20190601091333/http://chano8.com/tag/why-spice-diana-was-beaten-at-the-kampala-city-carnival/</ref> Oluyimba lweyali yakayimba baluyita Onsanula nga luyina akatundu akoogera kungeri poliisi gyetakwatagamu nabantu. Ebigambo bino byandiba nga byebavirako okumukuba nga bweyategeeza ng'ayita ku mikutu gye gimukwanira wala .<ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463266/singer-spice-diana-clobbered-carnival</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Enkalala z'abayimbi abanayuganda]] == References == e9ro9pmk9wuaicpj4li736mostnmufq Undercover Brothers Ug 0 8256 48796 35259 2026-05-03T12:55:29Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48796 wikitext text/x-wiki [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Bayimbi]] '''Undercover Brothers Ug''' nga mubwangungu bamannyikiddwa nga ba U'''ndercover Brothers''' bayimbi babiri okuva mu Uganda are a Ugandan nga kuliko omukubi w'endoongo ng'ate muyimbi Jay K Mulungi n'omuyimbi Timothy Kirya,<ref>{{Cite news}}http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Undercover-Brothers--A-persistent-duo/-/691232/2497690/-/djrahmz/-/index.html</ref> olugendo lwabwe mu kuyimba nga lwatandika webaawangula okugezesebwa nebakiikirira Uganda mu sizoni ey'omukaaga mu mpaka [[:en:East_Africa|z'omubuvanjuba bwa Afrika]] enen eza ''[[:en:Tusker_Project_Fame|Tusker Project Fame]]''.<ref>{{Cite news}}http://www.satisfashionug.com/the-undercover-brothers-on-eviction-wearing-caps-and-faking-accents/</ref><ref name="newvision">{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/news/648885-undercover-brothers-return-from-tpf-remain-upbeat.html</ref> Ababiri bano baafulumya olutaambi lwabwe olwasooka lwebayita [[:en:At_Dawn_(Undercover_Brothers_Ug_album)|At Dawn]] mu mwezi gw'ekuminebiri mu 2014.<ref name="spaceonlineradio">{{Cite web}}[https://web.archive.org/web/20150402151207/http://www.spaceonlineradio.com/#!Undercover-Brothers-Ug-release-first-Album/czfr/54fef7810cf2458597958cb3 https://web.archive.org/web/20150402151207/http://www.spaceonlineradio.com/#!Undercover-Brothers-Ug-release-first-Album/czfr/54fef7810cf2458597958cb3https://web.archive.org/web/20150402151207/http://www.spaceonlineradio.com/#!Undercover-Brothers-Ug-release-first-Album/czfr/54fef7810cf2458597958cb3]</ref> Mu mwezi ogw'ekuminebiri mu 2016, oluyimba lwabwe [[:en:Nsikatila|Nsikatila]] lwalondebwa ku kirabo ky'a Best R&B Song category mu HiPipo Music Awards (#HMA) 2017. Ababiri bano bagabanye siteegi n'abayimbi abamaanyi nga [[:en:Rachael_Magoola|Rachael Magoola]], [[:en:Jackie_Chandiru|Jackie Chandiru]], [[:en:Madoxx_Ssemanda_Sematimba|Madoxx Ssemanda Sematimba]], [[:en:Maurice_Kirya|Maurice Kirya]], [[:en:Jemimah_Sanyu|Jemimah Sanyu]] and Chantal Letio. == Ebyafaayo == Undercover Brothers Ug batuuka ku mutendera gw'enyimba z'okulukalo lw'obuvanjuba lwa Afrika webaakiikirira Uganda mu mpaka z'okulukalo lw'omubuvanjuba lwa Afrika ez'okuyimba ezimannyikiddwa nga ''Tusker Project Fame'' sizoni eyali ey'omukaaga wadde tebawangula.<ref name="Satisfaction.com">{{Cite web}}http://www.satisfashionug.com/welcome-party-for-evicted-undercover-brothers-excites-fans-in-kampala/</ref> Okuva olwo ababiri bano tebadda mabega wabula beeyongera mu maaso okusanyusa abantu n'enyimba zaawe ez'endongo gyebasuna n'amaloboozi amawoomu era oluvannyuma nebafulumya olutaambi lwabwe olwasooka lwebayita, [[:en:At_Dawn_2014|At Dawn]]. Undercover Brothers Ug baategeka ekivulu kyabwe ekyali kisookera ddala kyebaayita ''Unveiling Undercover Brothers Ug''<ref name="KampalaUncovered">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160914110314/http://kampalauncovered.blogspot.com/2014/10/unveiling-undercover-brothers-ug.html</ref> nga 13 ne 20 omwezi ogw'ekuminebiri mu 2014 mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ebivulu bino byakola ng'enaku z'omwezi kwebaafulumiza olutaambi lwabwe olwasooka lwebaayita, [[:en:At_Dawn_(Undercover_Brothers_Ug_album)|At Dawn]] nebatunda obutambi buno eri abo abaali bazze mu kivulu kino. Ekivulu ekisooka kyaliko abayimba nga kabaka w'omwoyo [[:en:Maurice_Kirya|Maurice Kirya]]. Oluyimba olw'okusatu lwebayita [[:en:Nsikatila|Nsikatila]] olwatunda olutaambi luno nekyongera n'abaali balugula <ref name="spaceonlineradio"/> mu mwezi ogw'ekumineebiri mu 2014. Ababiri bano baafulumya vidiyo y'oluyimba lwabwe eyasooka ey'oluyimba lwebayita Diamond, nga bali wamu n'omufubutuzi w'ebigambo, omuyimbi omuto Young Zee<ref name="bigeye.ug">{{Cite web}}http://bigeye.ug/undercover-brothers-unveil-new-video/</ref> mu mwezi ogw'okutaano mu 2014. Ababiri bano beebamu kubayimbi abatono abaalondebwa okusanyusa abantu ku mukolo gwa [[:en:Fête_de_la_Musique|World Music Day]] mu 2014<ref name="Monitor">{{Cite web}}http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/When-streets-turned-into-dancing-halls/-/812796/2363638/-/y8hkau/-/index.html/</ref> ne 2015<ref name="Monitor_Uganda">{{Cite web}}http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/world-spoke-musically/-/812796/2765900/-/7n62qxz/-/index.html/</ref> ogwategekebwa [[:en:Alliance_Francaise|Alliance Francaise]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]]. Ababiri bani bayimbye ku mukikolo egy'enjawulo egya muziki nga [[:en:Pearl_Rhythm_Festival|Pearl Rhythm Festival]] nga bali ne [[Jackie Chandiru]] mu mwezi ogwo mwenda mu 2014<ref name="TheObserver">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221116191159/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=34527:-the-pearl-rhythm-has-uganda-finally-found-its-music-identity&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74</ref> oluvannyuma lw'okuwangula ez'okusunsulwamu eza Pearl Rhythm Stage Coach Auditions,<ref name="NewVision">{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=652760&CatID=397</ref> Bayimba International Music Festival, Laba Street Art Festival<ref name="Eventsguideug">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20150414204221/http://eventsguide.ug/ads/undercover-brothers/</ref> ne [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] ezaategekebwa [[:en:Milege|Milege]] mu mwezi ogwekuminoogumu mu 2014,<ref name="Monitor.co.ug">{{Cite web}}http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html</ref> ne 2015,<ref>{{Cite news}}https://web.archive.org/web/20151208160653/http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/41240-world-music-gets-botanical-platform</ref> Nyege Nyege 2015 ne 2016 webeetika ekivulu nga bayimbye bulungi,<ref>{{Cite news}}http://bigeye.ug/photos-undercover-brothers-slaying-nyege-nyege-international-music-festival/</ref> Kampala Capital City Authority (KCCA) Festival n'endala nyingi. Ba Undercover Brothers, nga bali wamu ne The Kava Band - ekibiina ekikuba ebivulu eby'obuliwo baatandikawo mu 2016, babadde n'ebivulu buli wiiki mu bifo eby'enjawulo mu Kampala okutandika ne Istanbul Restaurant muntandikwa ya 2016, The Game Club nga 2016 agwaako ne Bubbles Olearys okuva mu mwezi ogusooka paka mu gw'omunaana mu 2017. Mu bivulu byabwe bino ebyabuli wiiki , the Undercover Brothers babaddeko n'abayimbi nga [[:en:Vampino|Vampino]], [[:en:Chameleone|Chameleone]], The Tabs Ug, Kenneth Mugabi, Micheal Kitanda, Levixone, Happy Kyaze n'abala bangi. Okuva mu masekati ga 2017, Undercover Brothers babadde bayimba n'ekibiina kyabwe babadde bayimbira ku ndaga kya Alex Muhangi eza ey'okusesa abantu eza [[:en:Comedy_Store_Uganda|Comedy Store Uganda]] Kampala ezabuli wiiki.<ref>{{Cite web}}http://bigeye.ug/kenyas-nameless-and-eric-omondi-to-thrill-revelers-as-comedy-store-returns/</ref> == By'aweereddwa ne bye bamulozeemu == {| class="wikitable" width="60%" ! colspan="5" style="background: #FBFC8A;" |Awards & Nominations |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Year !Award !Category !Result !Ref |- |2016 |HiPipo Music Awards |Best R&B Song (Nsikatila) |{{nom}} | |- |} == Abakirimu == * '''Timothy Kirya''' muwandiisi wa nnyimba atendeka amaloboozi, n'okuyigiriza engeri gyebasunamu endoongo. Timothy y'akulembera okuyimba mu kibiina kya Undercover Brothers Ug nga n'ebiseera ebisinga y'asuna endoongo. Y'omu kubawandiika ennyimba zoona ku lutaambi lw'aba Undercover Brothers Ug olwa [[:en:At_Dawn_(Undercover_Brothers_Ug_album)|At Dawn]] n'ennyimba ezitanaba kufulumizibwa. * '''Jay K Mulungi''' muyimbi awandiika ennyimba, musunyi wa ndoongo, muzannyi wa katemba, mwolesi wa misono nga ye nnanyini wa Fashion Clinik Ug, nga kitunda ngoye mu Kampala. Y'asuna endoongo ekulembera mu kibiina ky'aba Undercover Brothers Ug. Yaliko ku bawandiika ennyimba mu kibiina kya Undercover Brothers Ug ku lutaambi lwabwe olwa [[:en:At_Dawn_(Undercover_Brothers_Ug_album)|At Dawn]] nga mwemuli n'ennyimba ezitanaba kufulumizibwa. Jay K Mulungi yatandika ogw'okuzannya katemba nga Henry mu kazannyo ka Uganda aka ttivi ak'obutundu kebayita, ''[[Balikoowa in the City]]''. == Ebika by'enyimba == === Obutaambi === {{Discography list|Type=EP<!-- "Studio/EP/Live/Compilation/...", see codes below -->|Name=[[At Dawn (Undercover Brothers Ug album)|At Dawn]]<!-- "Name" or "[[Name]]" (album or EP/single) -->|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=13 December 2014<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=Little Penny Studios, Grayce Records<!-- "Name" or "[[Name Records|Name]]", comma if many -->|Writer=Timothy Kirya, Jay K Mulungi<!-- "Songwriter name" or "[[Songwriter name]]" -->|Writers=<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=Producer Jude Mugerwa, Producer Joseph Mayanja, Producer Andy Music, Producer Nase Pro <!-- "Producer name" or "[[Producer name]]", comma if many -->|Director=<!-- "Director name" or "[[Director name]]" for music videos -->|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=Nsikatila, Like a Diamond, Kilalu, Munyenye, Mama<!-- " "One", "Two", "Three" ", etc. -->|Bonus tracks=2<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=[[Nsikatila]], Like a Diamond <small>(''feat. Youngzee'')</small><!-- " "Single", "Other Single" ", etc. -->}}{{Discography list|Type=Studio<!-- "Studio/EP/Live/Compilation/...", see codes below -->|Name=Hitlist<ref>{{cite web|title=Undercover Brothers determined to take on the big boys|url=http://www.observer.ug/lifestyle/42545-undercover-brothers-determined-to-take-on-the-big-boys|website=The Observer Ug|publisher=Andrew Kaggwa|access-date=10 February 2016|archive-date=12 February 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160212081541/http://www.observer.ug/lifestyle/42545-undercover-brothers-determined-to-take-on-the-big-boys|url-status=dead}}</ref><!-- "Name" or "[[Name]]" (album or EP/single) -->|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=January 2016<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=<!-- "Name" or "[[Name Records|Name]]", comma if many -->|Writer=Timothy Kirya, Jay K Mulungi<!-- "Songwriter name" or "[[Songwriter name]]" -->|Writers=<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=Producer Jude Mugerwa<!-- "Producer name" or "[[Producer name]]", comma if many -->|Director=<!-- "Director name" or "[[Director name]]" for music videos -->|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=[[Balikoowa]], Ani, Nabirye, Kilalu, Olyot'eyo <!-- " "One", "Two", "Three" ", etc. -->|Bonus tracks=2<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=[[Balikoowa]], Ani, Nabirye<!-- " "Single", "Other Single" ", etc. -->}} === Olumu lumu === * 2014: "[[:en:Nsikatila|Nsikatila]]" * 2017: "[[:en:Balikoowa|Balikoowa]]" == Vidiyo z'ennyimba == {| class="wikitable" !Year !Title !Producer !Editor !Director |- |2017 |"Nsikatila" |Jude Mugerwa | |NG Films Crew |- |2014 |"Like a Diamond" <small>(with Young Zee)</small> |Andy Muzic |Diana Mbondo |Kayode Gbenga |- |} == laba ne ==   fv96igdx9fmhgs1oncjj8wfm0zn9jdp Vampino 0 8270 48797 31234 2026-05-03T12:55:41Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48797 wikitext text/x-wiki [[File:Vampino.jpg|thumb|Vampino(Elvis Kirya)]] '''Vampino''', Elvis Kirya, [[:en:Uganda|munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba az'ekika kya dance hall<ref name="/chimpreports">http://chimpreports.com/4869-my-life-meet-ugandas-dance-hall-star-vampino/</ref><ref name="chano8">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/vampino-dumps-local-shows-for-more-lucrative-international-gigs/ |access-date=2022-11-18 |archive-date=2021-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211129000134/https://chano8.com/vampino-dumps-local-shows-for-more-lucrative-international-gigs/ |url-status=dead }}</ref> era omuzannyi wa filimu nga yasooka kuzanyira filimu ya [[:en:Nana_Kagga_Macpherson|Nana Kagga]] eya 2012, [[:en:The_Life_(2012_Film)|The life]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chimpreports.com/entertainment/singer-vampino-on-his-role-in-ugandan-movie-the-life/ |access-date=2022-11-18 |archive-date=2016-12-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161231074813/http://chimpreports.com/entertainment/singer-vampino-on-his-role-in-ugandan-movie-the-life/ |url-status=dead }}</ref> Yazanyira wamu ne munne nga bayitibwa "Benon ne Vamposs."<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Benon%20%26%20Vamposs.html |access-date=2022-11-18 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304034615/http://www.musicuganda.com/Benon%20%26%20Vamposs.html |url-status=dead }}</ref> Muganda w'omuyimbi [[:en:Maurice_Kirya|Maurice Kirya]].<ref name="urbanafrican">http://urbanafrican.com/ugandas-vampino-teams-up-with-jamaicas-frisco-kid-on-new-hit/</ref> Ayimbira mu kibiina kya [[:en:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]].<ref name="swangzavenue">http://www.swangzavenue.com/index.php?option=com_content&view=article&id=98&Itemid=96</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] == Obulamu bwe obw'obuto n'emisomo gye == Vampino yazaalibwa mu 1980. yasomera mu masomero omw'ali Shimoni Primary school, Kabojja ne Namasagali secondary nga tannegata ku Aptech gy'eyafunira Dipuloma ya Computer Networking and Maintenance. == Okuyimba kwe == Vampino yasoka okukola erinnya lye ng'ayimbira ne muyimbi munne era nga baayitibwanga Benon ne Vamposs. Bombi batandika okuyimba mu 2000. Baalina enyimba zaabwe ez'akyaaka nga "Mumulete", "I know", "Nsazewo", ne "My lady".<ref name="ourmusiq">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ourmusiq.com/ugandan-musicians-meet-benon-vamposs/534/m.aspx |access-date=2022-11-18 |archive-date=2017-08-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170811102006/http://ourmusiq.com/ugandan-musicians-meet-benon-vamposs/534/m.aspx |url-status=dead }}</ref> Vidiyo y'oluyimba lw'abwe "Mumuleete" yatuuka ku ennyimba ekkumi ezisinze ku kipande kya MTV mu UK.<ref name="allafrica">http://allafrica.com/stories/200601250378.html</ref> Mu 2009, Vampino yasalawo okuyimba yekka ate nga ye Benon essira y'alissa mu kufulumya era n'okutunda ennyima. Okuyimba kwe ng'omuntu kwakwatayo nenyimba nga "Kwekunyakunya" ne [[:en:Keko_(Guyanese_rapper)|Keko (rapper)]], [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]] ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] era "Tell it" mweyali ne [[:en:Goodlyfe_Crew|Radio and Weasle]]. Era yayimbako n'omuyimbi w'enyimba za R&B [[:en:Nick_Nola|Nick Nola]] mu nyimba nga "Nobody Like Me" ne "Setula".<ref name="hi-pipo">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/people/29/Benon-Mugumbya/bio/98/Interview--Hipipo-com-Meets-Vampino-A-k-a-Vampos |access-date=2022-11-18 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304090755/http://www.hipipo.com/people/29/Benon-Mugumbya/bio/98/Interview--Hipipo-com-Meets-Vampino-A-k-a-Vampos |url-status=dead }}</ref> == Enyimba ze == * Amabanja, 2014 === Benon ne Vamposs === * Extra, Extra Large, 2007 == Filimu z'eyazannya == * 2012 The Life as Smokey Luciano<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugandamirror.com/news/singer-vampino-on-his-role-in-ugandan-movie-the-life |access-date=2022-11-18 |archive-date=2016-12-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230231459/http://ugandamirror.com/news/singer-vampino-on-his-role-in-ugandan-movie-the-life |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20221118071843/https://redpepper.co.ug/vamposs-in-fresh-claims-over-susanakon-kid/ "Vamposs In Fresh Claims Over ‘Susan/Akon’ Kid"] beycoyirmiv6603hotgiq2a2fe4fuue Jackie Akello 0 8272 48798 44616 2026-05-03T12:55:55Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48798 wikitext text/x-wiki '''Jackie Akello''' Munnayuganda omuyimbi-omuwandiisi w'enyimba era omutandisi w'emirimu ne brand wa kaawa owa coffee brand Village Belle gye yatongoza mu 2017.<ref>{{Cite web |url=http://matookerepublic.com/2017/12/28/singer-jackie-akello-starts-own-coffee-brand/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-18 |archive-date=2022-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221118083031/https://www.matookerepublic.com/2017/12/28/singer-jackie-akello-starts-own-coffee-brand/ |url-status=dead }}</ref> Ayimba mu Acholi, Luganda, Swahili, n'olungereza.<ref>https://web.archive.org/web/20161002095102/http://bayimba.org/jackie-akello/</ref><ref>https://www.musicinafrica.net/directory/jackie-akello</ref> Amanyikiddwa ku lw'oluyimba lwe olw'omukwaano olw'atutumuka "Amari", n'olweddiini "Samanya" ne [[:en:Levixone|Levixone]], n'oluyimba olwekwasaganya ku by'entalo olwa "Apwoyo". Akello [[:en:Acholi_people|Muchooli]] okuva mu mambuka ga Uganda, era enyimba ze ezisinga, nga "Apwoyo" zoogera ku kubonaabona kw'Abachooli mu biseera by'olutalo ne nga olutalao lwa [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] lukomye olwaleka Abachooli wabweeru w'enyumba n'amakaagabwe mu kiseera ekiwanvu ddala.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Jackie-Akello-music/434746-3916678-format-xhtml-w1awknz/index.html</ref> == Emirimu == === Omuziki === Jackie yegatta ku band eziyimbira ku siteegi nga tanasalawo kuyimirira yekka. Yali mmemba wa [[:en:Janzi|Janzi]], The Sundowners, era ne band ye eya Amari Band. Yakolako ne Levixone mu luyimba lwaabwe olw'eddiini olwa "Samanya". Yakolako n'abayimbi abalala nga Kaweesa, [[:en:Suzan_Kerunen|Suzan Kerunen]], Myko Ouma, [[:en:Tshila|Tshila]], ne Kinobe Herbert. Yakolako nga omuyimbi w'emabaga owa [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Lilian_Mbabazi Lilian Mbabazi] mu nyimba omuli "Vitamin". Jackie yatwaala omulimu gw'okuzannya mu vidiyo y'oluyimba lwa [[:en:Maurice_Kirya|Maurice Kirya]] "Busaballa" nga Proscovia.<ref>http://www.sunrise.ug/life-style/201608/unveiling-jackie-akello.html</ref> Yazanyira ku siteegi, omuli [[:en:Fête_de_la_Musique|World Music Day]] 2014 ne 2017 mu Kampala, Blankets and Wine festival,<ref>https://web.archive.org/web/20160712180232/http://chano8.com/jackie-akello-opens-ahead-bw</ref> Bayimba festival, n'emikolo gy'abalondemu emirala mingi. Yalumbula ne France. Jackie yakola ku luyimba oluyitibwa "Black Yellow Red", puloojekiti ya batutumufu ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cindy]], [[:en:Irene_Ntale|Irene Ntale]], [[:en:Michael_Ross_Kakooza|Michael Ross]], [[:en:Viboyo|Viboyo]], [[:en:Nick_Nola|Nick Nola]], n'abalala bangi. Yakolagana ne Mun*G ne T-Bro mu luyimba lwa "Ffena awamu." Yagenda ne mu mawanga ge bweru, neyettaba mu pulojekitti ya Singing wells projects/Abubilla Music esangibwa mu U.K, eyo gye yakolagana n'abayimbi abenjawulo okuva mu East Africa.<ref>https://web.archive.org/web/20160708125221/http://chimpreports.com/entertainment/interview-meet-jackie-akello-one-of-the-performers-at-blankets-wine-13th-edition/</ref><ref>http://www.singingwells.org/meet-our-influences-artists-2/</ref> Omuyimbi yasunyusa abagenyi nga [[:en:Forest_Whitaker|Forest Whitaker]] mu bissera bye yakyaaliramu Ugandan okutumbuula ebikolwa by'eddembe n'enkulaakulana nga ayita mu bavubuka.<ref>http://www.theugandatoday.com/entertainment/2017/02/hollywood-actor-forest-whitaker-of-last-king-of-scotland-idi-amin-movie-dances-pakachini-in-gulu-with-singer-jackie-akello/</ref> === Bizinensi y'Emwaanyi === Mu 2017, Jackie yatongoza brand ye ey'emwaanyi eya Village Belle gye yagamba nti yalina mu bilowoozo okumala ebbanga.<ref>https://web.archive.org/web/20180408205848/http://chano8.com/singer-jackie-akello-ventures-into-coffee-making-business/</ref> == Okubuzaabuzibwa n'amufaanana == Akello afaanana Munnakenya era omuwanguzi w'engule ya Oscar [[:en:Lupita_Nyong'o|Lupita Nyong'o]]. Nga bakwaata firimu ya ''[[:en:Queen_of_Katwe|Queen of Katwe]]'', abantu abasinga ne bannamawulire abaasisinkana oba abalaba ekifaananyi kya Akello baalowooza nti yali Nyong'o kubanga buli omu yamanya nti yalimu mu gwanga nga bakwaata firimu. Akavuyo kaatandika ekifaananyi kya Akello bwe kyafulumizibwa ku Facebook page ya Maurice Kirya okusobola okutumbuula vidiyo y'oluyimba "Busabala" Jackie mwe yali, ekyamuleetera omuyimbi ono okumweetegereza.<ref>http://bigeye.ug/lupita-nyongo-look-alike-jackie-akello-says-she-is-tired-of-being-confused-with-the-star-photo/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201504/four-one-one/lupitas-look-alike-spotted-in-uganda.html</ref> == Eby'enyimba == === Alubaamu === * Omuziki gwa Akello === Enyimba === * Amari * Apwoyo * Samanya * Wan Wilobo * Hallelujah == Okusunsulibwa n'engule == {| class="wikitable" width="60%" ! colspan="5" style="background: #FBFC8A;" |Awards |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Year !Award !Category !Song !Result |- |2018 |VIGA Awards<ref>https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfLCpuxjQ4Xs2tEOfB8UIx3r3u2DHfYIUGbhDML6tt8bFE0Dg/viewform?fbzx=2031096158172343300</ref> |Jazz-Soul-Country |Hallelujah |TBA |- |} == Ebijulizidwa == [[Category:Bayimbi]] 8tnudzits33bdykkq6g2kl6b99t37ka Rachael Kungu 0 8274 48799 37079 2026-05-03T12:56:21Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48799 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Rachael Ray Kungu''', akozesa erinya lya '''DJ Rachael''' ku siteegi yazaalibwa nga 1978 nga munayuganda [[:en:Disc_jockey|akuba muziki mu bifo ebisannyukirwamu]], [[:en:Businesswoman|omusuubuzi]] ate akwata n<nowiki>'ennyimba, ng'emirimu gye gimazze emyaka 25. Yeeyatandikawo situdiyo y'obwa nannyini ekwata ennyimba gyebayita ''</nowiki>''Femme Electronic'' and proprietor of ''Scraych Rekords<nowiki>''</nowiki>''.<ref name="1R"/> Mu Gwomukaaga mu 2017, Akatabo ka [[:en:Vice_(magazine)|Vice Magazine]] kayita Rachael Kungu, okubeera omukazi akyasinze okukuba muziki mu bifo ebisanyukirwa mu buvanjuba bwa Afrika ".<ref name="2R">https://www.vice.com/en_us/article/7xz39x/dj-rachael-uganda-dance-music-women</ref> == Ebumukwatako n'obulamu bwe == Rachael Kungu yazaalibwa mu Uganda mu 1978, n'akulira mu mulirwano lwa [[:en:Muyenga|Muyenga]], iensagi zino gyebayita munisipaali y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], wakati mu kibuga kya Uganda ekya [[:en:Kampala|Kampala.]]<ref name="1R"/> u myaka gya 1990, Hotel International Muyenga yali emannyikiddwa ku ku bubaga bwayo obwali ng'obwemisana nga bwali businga kuberamu bavubuka. Rachael yali omu kubavubuka abaali basinga okubeera mu kungaana zino ez'agata ng'abavubuka abadigize. Yafuuka omu ku kibiina kya Muyenga Youth Club. Rachael bweyalina emyaka 13 egy'obukulu, yalaba vidiyo eyitibwa [[:en:Deidra_Muriel_Roper|Deidra Muriel Roper]] ([[:en:DJ_Spinderella|DJ Spinderella]]), eyali okusunsunzi w'emiziki omumerika n'eyakuba ng'ennyimba z'okufubutuka ebigambo (rapper) ekyamukwata omubairo. Omuyimbi ono omumerika yalika kyeyakyusa ku bavubuka bano abato. Mu kifo ekisanyukirwamu, Rachael yayajulwa mu bantu abamannya okwetoloola ensi yonna okwali [[:en:Salt-N-Pepa|Salt-n-Pepa]], [[:en:Roxanne_Shante|Roxanne Shante,]] [[:en:MC_Lyte|MC Lyte,]] [[:en:Run-DMC|Run-DMC]] wamu ne [[:en:Kid_'n_Play|Kid N Play.]] Yatandika okugeegeenya engeri abantu bano abamannyi okwetoloola ensi yonna gyebaali bakolamu ebintu byabwe wamu n'okuyimba, nga kuno kweyateeka n'okuteeka mu bwongo engeri gyebaali bafututuka ebigambo nga bayimba ekyamufunyisa ekifo ky'okubeera omusunsuzi wa muziki mu kabuga.<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/DJ-Rachael--Queen-of-the-turntables/689856-3064882-poi0qb/index.html</ref> Engeri gyeyali akyali omuvubuka omuto, kojja we yamuwerekera ngako okugenda mu kifo ekisanyukirwamu kyebaali bayita Club Pulsations, ng'eno eyali omusunsuzi wa muziki DJ Wasswa Junior yeeyamuyigiriza engeri y'okukyusaamu emiziki wamu n'okugitabula. Era anokolayo DJ Alex Ndawula olw'okumusomesa n'okumuyigiriza obukodyo obumu.Abaamuyigiriza abalala kuliko omugenze DJ Berry.<ref name="1R"/> == Emirimu gye == DJ Rachael yatandika emirimu gye ng'omusunsuzi w'emiziki mu 1995, nga bweyali asobola okuyimirira ku bigere bye yekka, bannyini bifo bisanyukirwamu baatandika okwagala okumuwa emirimu okukolera mu bifo byabwe nga amabaala. Yalekulira Club Pulsations n'agenda okwegata ku Club Silk, ng'eno yakolerayo okumala emyaka munaana ng'omusunsuzi w'emiziki omutonge era omukugu.<ref>http://thisisuganda.org/meet-dj-rachael-east-africas-first-female-dj/</ref> Ng'ali eyo, yalina akaseera k'okukwasaganya endagaano ku bubaga obwaliko ngako abantu abangi, wamu n'obwa nnanyini.<ref name="1R"/> Yayongera okumannyikwa ekyamuvirako okufuna endagaano y'okukolera ku Club Sombreros mu [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] ekyauleetera okuyitibwa aba Club Florida mu 2000 ne Club Carnival, nga zombi zisinganibwa mu [[:en:Nairobi|Nairobi]] ne Stone Club mu [[:en:Mwanza|Mwanza]].<ref name="1R"/> Pulogulaamu ya <nowiki>''Saturday Night Mix'' ey'okumukutu gwa leediyo ya Ugandan radio yalaga obulungi bwa DJ Rachael mu muziki wa Uganda ow'</nowiki>okumikutu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://snmslive.com/electronic-music-kampalas-best-kept-secret/ |access-date=2022-11-18 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601060347/http://snmslive.com/electronic-music-kampalas-best-kept-secret/ |url-status=dead }}</ref> Yasanyusa abadigize abaali u bikujuko bya Nyege Nyege Festival mu 2017.<ref>http://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/reviews/nyege-nyege-festival-review-moxie-ea-wave-irresistible-urge-to-dance-a7967086.html</ref> Mu 2015, omukutu gwa leediyo ya [[:en:BBC_Radio_1Xtra|BBC Radio 1Xtra]] gwalonda DJ Rachael ng'omu kubasinga okusunsula muziki ku semazinga wa Afrika era omuyimbi, nebamuyita okuwayaamu ku bikwatagana ne muziki wa Uganda.<ref>https://www.bbc.com/news/av/world-africa-30832361/global-beats-dj-rachael-uganda</ref> Nga yeeyongedde okumannyikwa, DJ Rachael ayitiddwa okwetaba mu mirimu egy'enjawulo mu mawanga g'ebweru okwali n'emu bikujuko bya [[:en:WOMEX|2016 ebya WOMEX World Music Expo]] mu Spain, mu kugulawo ekifo kya Impact Hub, eky'abayimbi mu [[:en:Florence,_Italy|Florence]], Yitale mu 2017 ne mu bukujuko bya DAPHNE series ebya [[:en:The_Black_Madonna|Marea Stamper,]] mu [[:en:Chicago|Chicago,]] Illinois, Amerika mu Gwolubereberye mu 2017.<ref name="2R"/><ref>http://www.womex.com/virtual/santuri_east_africa/dj_rachael</ref> Kungu yavaayo n'atandika okwenyigira mu kukola n'okufulumya ennyimba, ng'atendeka wamu n'okuyigiriza abalala okwongera ku bukugu bwabwe. Okuva mu 2016, abadde ategeka emisomo egya buli mwezi omubadde mwetabibwamu abakazi 25. Ekibiina kye, Femme Electronic, kyatongoza mubutongole mu 2016 okuyambako abakazi abasunsuzi ba muziki n'abafulumya miziki nga [[:en:Electronic_dance_music|bakozesa ebyuma bukali magezi]].<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/goethe-institut-nairobi-host-female-dj-workshop</ref> Mu mwaka ogwo, yategeka omusomo n'aba [[:en:Goethe-Institut|Goethe-Institut]] ne Santuri East Africa. Mu 2017, [[:en:Dazed|Dazed]] yakiriza DJ Rachael bweyagamba nti y'omu ku bayimbi abataano abasinga mu buvanjuba bwa Afrika beweetaaga okumannya nga [[:en:DJ_Mag|DJ Mag]] yawandiika ku mirimu gye okukyusa ekifaananyi kya muziki w'ebyuma bikali magezi.<ref>https://www.dazeddigital.com/music/article/37325/1/5-east-african-musicians-you-need-to-know</ref><ref>https://djmag.com/news/black-madonna-and-ugandas-dj-rachael-are-equalizing-dance-music</ref> Mu 2018, [[:en:OkayAfrica|OkayAfrica]] yamuteeka kulukalala ng'omu kubayimbi abasinga 10 mu Kenya ne Uganda, ng'aba [[:en:Electronic_Beats|Electronic Beats]] bakyasanguza kungeri DJ Rachael gyeyali akyusa abantu n'ebitundu gyebabeera ng'ayita mu muziki.<ref>https://www.okayafrica.com/kenya-house-music-uganda-musicians/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.electronicbeats.net/the-feed/these-female-djs-changing-ugandan-society-through-music-heres-how/ |access-date=2022-11-18 |archive-date=2022-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221118125908/https://www.electronicbeats.net/the-feed/these-female-djs-changing-ugandan-society-through-music-heres-how/ |url-status=dead }}</ref> == Ebirala by'atekako essira == Rachael Kungu mulwanirizi wa ddembe lw'abakazi, n'eddembe ly'abali [[:en:LGBT+|b'ebisiyaga]].<ref name="3R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://aliciapatterson.org/stories/gay-ugandans-take-law-their-hands |access-date=2022-11-18 |archive-date=2022-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221118125912/https://aliciapatterson.org/stories/gay-ugandans-take-law-their-hands |url-status=dead }}</ref><ref name="4R">https://www.kimt.com/content/national/488968561.html</ref> == Ebijuliziddwamu == <references group="" responsive="1"></references> == Ewalala w'oyinza okubigya == * Omukutu omutongole * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1316514/jinja-night-girls-venomous-lethal Jinja Night Girls, Venomous, Lethal] Nga 1 Ogwokuna mu 2013. * [https://www.musicinafrica.net/magazine/dj-rachael-queen-turntables DJ Rachael: Queen of the turntables] Nga 8 Ogwokubiri mu 2016. kwvj7pd62di9aexs5r640koyrxq2a2k Frank Mbalire 0 8280 48800 27087 2026-05-03T12:57:00Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48800 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Frank Mbalire''' muyimbi era mukubi wa nnanga mu ggwanga lya Uganda. Yali omu ku bammemba ba Afrigo Band. == Obuto bwe n'obuyigirize == Mbalire yazaalibwa Joseph Yawe ne Dorotia Nambi e Natete mu kibuga Kampala. == Okuyimba == Mbalire yeegatta ku Afrigo Band ku nkomerero y'emyaka gy'ensanvu (70s) ng'omukubi w'ennanga naye oluvannyuma n'agenda mu "Thames band", gye yayiiyizaoluyimba lwa "Bamuleete" ne "Sirikusuula". Yasenguka n'agendako e Buswedi okumala akaseera n'oluvannyuma n'adda mu Afrigo band. Mu mwaka gwa 2009, Mbalire yava mu Afrigo band n'atandikawo ekibiina kya "Misty Jazz band", ekirimu ne Moses Matovu era nga Kampala Casino ge baali bafudde amaka gaabwe. Yali mmemba mu kibiina kya "Blazing beats" ne [[:en:Philly_Lutaaya|Philly Lutaaya]] awamu ne Fred Kigozi. Oluyimba lwe oluyitibwa "Ndikwambalanga Ekkooti" lwalondebwa ekitongole kya Bukedde ng'olumu ku nnyimba ezikyasinze okuba ez'omuwendo mu Uganda mu myaka amakumi ataano egiyise. == Ennyimba ze == === Ze yakuba yekka === * Bamuleete * Akanakakawalya * Ndikwambalanga Ekkooti * Sirikusuula === Entambi === * EAfrican songs, 1989 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  4l1kc1r1892jw46artjnmcfv48agplt Sandra Suubi 0 8284 48801 40405 2026-05-03T12:57:12Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48801 wikitext text/x-wiki '''Sandra Suubi''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1990) Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddini era mubumbi.<ref name=":0">{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/features/MORNING-AT-NTV--Christmas-Carols-with-Sandra-Suubi/4545218-5392624-9hhebvz/index.html |title=Archive copy |access-date=2022-11-19 |archive-date=2022-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220717074926/https://www.ntv.co.ug/features/MORNING-AT-NTV--Christmas-Carols-with-Sandra-Suubi/4545218-5392624-9hhebvz/index.html |url-status=dead }}</ref><ref name=":1">https://campusbee.ug/news/award-winning-artiste-sandra-suubi-graduates-masters-degree/</ref><ref>http://www.africancrossroads.org/team-member/sandra-suubi/</ref><ref name=":2"/><ref name=":6">https://observer.ug/lifestyle/50826-sandra-suubi-on-balancing-art-and-music</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Suubi yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda mu 1990. emisomo gye egya Pulayimale y'agisomera ku Greenhill Academy ne ssekendule ye n'agisomera ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]], nga gombi masomero g'amukibuga.<ref>https://allafrica.com/stories/201805030173.html</ref> Yasomera ku ssetendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gyeyafunira Diguli ye mu kusiiga ebifaananyi eya bachelor's degree in Fine Arts okuva mu dipatimenti y'okuwunda n'okusiiga ebifaananyi erya Margaret Trowell School of Industrial and Fine Art. Mu mwezi Ogusooka 2018, yatikkirwa mu Ssetendekero y'emu nga yavaayo ne Diguli ennene mu kusiiga ebifaananyi eya master's degree in Fine Arts.<ref>https://www.at-work.org/en/notebook/sandra-suubi-notebook</ref><ref name=":4">{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/sandra-suubi-accorded-a-masters-degrees-from-makerere/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-19 |archive-date=2023-10-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231009030019/https://www.ugchristiannews.com/sandra-suubi-accorded-a-masters-degrees-from-makerere/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":0"/><ref name=":1"/> == Emirimu gye egy'okuyimba == Ng'ali mu ssekendule, Suubi yali kitundu ku kwaaya y'essinzizo ly'essomero. Yatandika omulimi gwe ogw'okuyimba mu 2011 bwe yegatta ku kibiina ky'abawala ekyayitibwa nga Xabu wansi w'ebiragiro bya First Love. Ng'ali mu kibiina kino, yatandiika okuyimba ku mikolo egy'enjawulo ng'akyali ku Yunivasite. Mu 2015, ekibiina ky'asasika era n'eyetaba mu mpaka za Airtel Trace Music era n'awangula. Yeyongerayo mu maaso n'akiikirira Uganda ku mu tendera gwa East Africa mu mpaka ezaali ku ddala lw'ensi yonna.<ref name=":3">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://bayimbafestival.com/sandra-suubi/ |access-date=2022-11-19 |archive-date=2019-12-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191230080802/https://bayimbafestival.com/sandra-suubi/ |url-status=dead }}</ref> Yafulumya alubaamu ye eyasooka mu 2016 nga yalimu enyimba bbiri, ''Togwamu Suubi'' and ''Nsiimye.''<ref name=":2"/><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1439093/sandra-suubi-finally-releases-debut-song</ref> Oluyimba lwe olwa, ''Togwamu Suubi'' lw'akozesebwa mu filimu eyawangula awaadi eya [[:en:Veronica's_Wish|Veronica’s Wish]] mu 2018. Yafulumya alubaamu ye ey'okubiri mu 2018 era nga alubaau yalimu ennyimba, ''Onjagande nyo'', ''Kingdom come,'' ''Heaven'' ne ''Jangu Tuzine.''<ref name=":3" /><ref name=":5">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandandiaspora.com/sandra-suubi-a-talented-unique-musician-and-eco-artist |access-date=2022-11-19 |archive-date=2022-10-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221002033343/http://www.ugandandiaspora.com/sandra-suubi-a-talented-unique-musician-and-eco-artist |url-status=dead }}</ref> Eby'okuyimba ng'abizze ku bbali, Suubi awunda ebifaananyi okuva mu bintu abisuuliddwa oba ebitakyalina mugaso. Akozesa ebintu omuli pulastiiki okukola entiimbe za sitegi, oby'okwewunda n'ebyokutimba. Ebintu bye byakola bikozesaddwa mu bikujjuko by'okusiiga ebiwerako mu Kampala nga olutiimbe lwa Bayimba mu 2013, laba 2014 Headphones, Bodaboda Helmet n'ekirowoozo ky'ekinyonyi ku mukolo Kampala art.<ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandandiaspora.com/sandra-suubi-a-talented-unique-musician-and-eco-artist |access-date=2022-11-19 |archive-date=2022-10-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221002033343/http://www.ugandandiaspora.com/sandra-suubi-a-talented-unique-musician-and-eco-artist |url-status=dead }}</ref><ref name=":5"/> == Enyimba z'eyayimba == * ''Anthems of Life'' (2016) * ''Anthems of Life, Ep'' (2018) * Faya == Awaadi z'eyawangula == * Omuyimbi w'omwaka omupya mu 2015 - Victoria Gospel Academy (VIGA) awards<ref name=":6"/> * Omuyimbi omukyala omuto ow'omwaka 2016 - VIGA Awards<ref name=":4"/> * == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] 46n8jhlv0p0w5qxb65niobdes4gsm1g Kataleya ne Kandle 0 8290 48802 44633 2026-05-03T12:57:37Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48802 wikitext text/x-wiki {| class="infobox vcard plainlist" ! colspan="2" class="infobox-above" style="background-color: #b0c4de; font-size: 125%;" |Kataleya ne Kandle |- | colspan="2" class="infobox-image" | |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #b0c4de" |Ebibakwatako |- ! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga | class="infobox-data" |[[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ebika by'enyimba z'ebayiimba | class="infobox-data" |<div class="hlist hlist-separated "> * [[:en:Afrobeat|Afrobeat]] * [[:en:Afropop|pop]] * [[Zouk]] </div> |- ! class="infobox-label" scope="row" |Omwaka gw'ebayimbiramu | class="infobox-data" |2021 |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #b0c4de" | |- ! class="infobox-label" scope="row" |Bbammemba | class="infobox-data" |Kataleya<br /><br /> Kandle |} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Bayimbi]] '''Kataleya ne Kandle''' nayimbi ba Uganda a[[:en:Music_duo|bayimbira awamu]] nga mulimu Kataleya ne Kandle.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.exposeduganda.com/singing-duo-kataleya-and-kandle-scoop-first-award/ |access-date=2022-11-20 |archive-date=2022-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221120093331/https://www.exposeduganda.com/singing-duo-kataleya-and-kandle-scoop-first-award/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/gorgeous-upcoming-singers-kataleya-and-kandle-pursuing-their-music-dream-with-focus/ |access-date=2022-11-20 |archive-date=2022-04-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422060457/https://chano8.com/gorgeous-upcoming-singers-kataleya-and-kandle-pursuing-their-music-dream-with-focus/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto5">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/music-review-do-me-kataleya-kandle/ |access-date=2022-11-20 |archive-date=2022-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221120093334/https://www.kampalasun.co.ug/music-review-do-me-kataleya-kandle/ |url-status=dead }}</ref> Abayimbi bano batwalibwa okuba abayimbi abakyala aba [[:en:Uganda|Uganda]] abasinga [[:en:Music_duo|okuyimbira awamu]].<ref name="auto7">{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/09/26/kataleya-and-kandle-a-duo-to-look-out-for/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2022-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221120093330/https://www.matookerepublic.com/2021/09/26/kataleya-and-kandle-a-duo-to-look-out-for/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/09/26/kataleya-and-kandle-a-duo-to-look-out-for/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2022-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221120093330/https://www.matookerepublic.com/2021/09/26/kataleya-and-kandle-a-duo-to-look-out-for/ |url-status=dead }}</ref> Bakwasaganyizibwa Theron Music Records okuva mu 2021.<ref name="auto6">https://www.sqoop.co.ug/202112/news/kataleya-and-kandle-win-first-international-award.html</ref><ref name="auto1">{{Cite web |url=https://www.dembefm.ug/uncategorized/kataleya-kandle-basabukuludde-oluyimba-lwabwe-oluppya-do-me.html |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2022-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221120093341/https://www.dembefm.ug/uncategorized/kataleya-kandle-basabukuludde-oluyimba-lwabwe-oluppya-do-me.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.campustimesug.com/kataleya-and-kandle-ugandas-next-singing-duo/</ref><ref name="auto9">https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20220508/135731/kataleya-and-kandle-east-africas-new-sensational-female-duo-bossing-the-airwaves.html</ref> == Ebyafaayo byabwe == Nga tebannaba kwegatta ku kisaawe ky'okuyimba, Kataleya ne Kandle besisinkana ku kabaga k'amazalibwa era n'ebafuuka bamikwano nnyo ab'okulusegere.<ref name="auto9"/> Kataleya ne Kandle bavuganyaako mu mpaka z'okuyimba nga tebannafuna mukisa ogwo ogwakyuusa obulamu bwaabwe bwonna.<ref name="auto10">https://www.galaxyfm.co.ug/2022/05/06/kataleya-and-kandle-the-new-east-africas-sensational-female-duo-bossing-airwaves/</ref> Bavumbulwa era nebakola endagaano n'omutegesi w'ebivvulu mu 2021.<ref name="auto4">https://observer.ug/lifestyle/72944-zzina-awards-nominees-list-released</ref> Kataleya ne Kandle bayingira ekisaawe ky'okuyimba mu Uganda nga abayimbi abakyala ababiri abayimbira awamu nga baggya n'oluyimba lwabwe olwasooka "Muzibe wa Love" mu 2021 nga bamazze okwegata ku Theron Music.<ref name="auto2"/> Kataleya ne Kandle be bayimba ba Uganda ababiri ng'abakyala abasooka okuyimbira awamu.<ref name="auto7"/><ref name="auto9" /> === Kataleya === Yazaalibwa era n'atuumibwa Namakula Hadijah nga 19 Ogwekkuminebiri 1999.<ref name="auto4"/> Yasomera ku ssomero lya Apostolic Primary School,<ref name="auto"/><ref>https://mdundo.com/news/37453</ref> Mengo n'oluvannyuma Noah's Ark lugazi gyeyafunira Satifikeeti ye eya High School.<ref name="auto1"/><ref name="auto2"/><ref name="auto7"/><ref name="auto8">https://www.newvision.co.ug/articledetails/132489</ref><ref name="auto9"/> === Kandle === Nabatuusa Rebecca (yazaalibwa nga 22 Ogwokubiri 1998) era nga amanyikiddwa nga Kandle, yasomera ku Bunamwaya C/U Primary School ne Kyambogo College.<ref name="auto6"/><ref name="auto2"/><ref name="auto"/><ref name="auto7"/><ref name="auto8"/><ref name="auto9"/> == Ennyimba z'ebayimba ==   == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20220422060457/https://chano8.com/gorgeous-upcoming-singers-kataleya-and-kandle-pursuing-their-music-dream-with-focus/ Abayimbi abato abapya abagenderera okutuukiriza ekirooto ky'abwe mu kuyimba Kataleya ne Kandle nga bali ne Focus – Chano8] * [https://www.campustimesug.com/kataleya-and-kandle-ugandas-next-singing-duo/ Kataleya ne Kandle abayimbi ba Uganda Bakyala abayimbira wamu. • The Campus Times] * [https://web.archive.org/web/20221120093340/https://ugabuzz.com/ugandans-sturned-by-duo-kataleya-and-kandle/ Bannayuganda abasanyusiddwa abayimbi bano Kataleya ne Kandle] * [https://web.archive.org/web/20221120093346/https://www.bukedde.co.ug/ent.%20%26%20lifestyle/129111/music-review-nkunonya-kataleya-kandle Eby'ogerwa ku luyimba lwa: Nkunonya – Kataleya ne Kandle] * [https://web.archive.org/web/20220531053636/http://swagg.co.ug/2021/09/14/kampalas-hottest-girl-duo-to-drop-tonnafuya-single/ Abawala abayimbi b'omuKampala abafulumya oluyimba lwa ‘TONNAFUYA’ | swagg.co.ug] * [https://seal.co.ug/news/music-review-do-me-kataleya-kandle/] * [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/05/06/kataleya-and-kandle-the-new-east-africas-sensational-female-duo-bossing-airwaves/ Kataleya ne Kandle; ekibiina ky'abawala ekipya ekibunye ku mayengo ga ladiyo ez;enjawulo] c6j7z2fo8h5jgnolhrsxe8776rsxcen Desire Luzinda 0 8293 48803 39951 2026-05-03T12:58:27Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48803 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q19662714}} [[File:Desire Luzinda 2.jpg|thumb|Desire Luzinda]] '''Desire Luzinda''' muyimbi munnayuganda wadde nga ensangi zino awangaalira muggwanga lya [[Amerika]]<ref>https://newslexpoint.com/desire-luzinda-america-quits-uganda/</ref>. Luzinda era yemutandisi era akulira [https://desireluzindafoundation.org/ Desire Luzinda Foundation]<ref>https://desireluzindafoundation.org/</ref> ekitongole ky'obwannakyewa ekyatandikibwawo mu mwaka 2015 n'ekigendererwa eky'okujuna abo abali mu bwetaavu. Desire yakula yegomba abayimbi nga [[:en:Mariah_Carey|Mariah Carey]] ne [[:en:Whitney_Houston|Whitney Houston]] <ref>{{cite news|title=Ugandan pop star faces arrest for 'revenge porn' photos|work=[[Week]]|url=http://www.theweek.co.uk/world-news/61313/ugandan-pop-star-faces-arrest-for-revenge-porn-photos#ixzz3JG5ZC0F8|access-date=2014-11-16}}</ref> Luzinda ayimba munnimi ezenjawulo omuli [[Luganda|Oluganda]], [[Lungereza|Olungereza]],kwossa [[:en:Swahili_language|n'oluswayiri]] . <ref>{{cite web|url=https://www.hipipo.com/2016/06/26/family-birth-history-and-school-life-of-desire-luzinda/|title=Family, Birth history and School Life of Desire Luzinda|access-date=10 January 2019}}</ref> [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] == Obuzaale bwe == Racheal Desire Luzinda yazaalibwa nga 15 Ogw'omunaana 1980 mu ddwaaliro ekkulu e [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago]]. Desire Luzinda yakuzibwa bazadde be omwami n'omukyala Luzinda mu Uganda..Taata wa Desire Luzinda yasoma era yali Minisita wa Kabineti ku mulembe gwa [[Idi Amin|Amin]] era nga yali memba wa Legislature mu makkati g’emyaka gya 90. == Okusoma kwe. == Desire Luzinda yasoma Pulayimale ku Buganda Road okuva ku kibiina ekisooka okutuuka mu ky'omusanvu. Oluvannyuma yeegatta ku Omega College ne Makerere High School okusoma A-level. Desire Luzinda yeewandiisa mu diguli ey’enfuna n'eby’enkulaakulana mu yunivasite y’e Makerere n’akoma mu mwaka ogwokubiri oluvannyuma lwebiseera bye ebisinga okutwalibwa omulimu gwe ogw'okuyimba. Mu 2020, Desire Luzinda yatikkirwa ng’omuyambi w’abasawo mu ssomero ly’abakulu erya San Leandro Adult School mu California. == Omulimu gwa leediyo ne ttivvi == Desire Luzinda yakola nga omuwereza ku WBS TV okuva 2005 okutuuka 2007. Oluvannyuma Desire yeegatta ku Dembe FM gye yakolera pulogulaamu y’okuvuga akawungeezi ne Kasuku, Mayende, ne Orlando okuva February paka October 2011 mu Uganda Kampala. Desire Luzinda maama w’omwana omu, ‘Michelle Heather Kaddu’ eyazaalibwa nga 1 July 2004. Michelle yazaalibwa Uganda era abeera [./Https://en.wikipedia.org/wiki/California California], Amerika era gy’asomera. Desire Luzinda yateeka omulimu gwe ogw’okuyimba ku nninga asobole okuwa muwala we ebirowoozo bye byonna n’okussa essira ku kukula kwe. == Omulimu gw’okuyimba == Olugendo lwa Desire Luzinda olw'okuyimba Afrobeat Pop lwatandika nga amaliriza siniya. Yagenda ku [[Fenon Events|Fenon events]] n’akwata oluyimba lwe olwasooka ‘Nakowa Emikwano’ mu 2006. Ku Lwokutaano nga 13 June 2008, Desire Luzinda yatongoza EP ya Nkomyewo eyasooka ku Hotel Africana wamu n'abayimbi nga K-Lyinn (Tanzania), [[Juliana Kanyomozi]], [[Bebe Cool]], [[Bobi Wine]], [[Blu*3]], [[Jose Chameleone]], Sarah Zawedde, Obsessions, ne Qute Kaye . Munyimba ze endaala ze yasooka okufulumya mulimu ''Mubite'', ''Nyumirwa Nyo'', ''Anything For You'', ''Ddobo'', ''Buliwendi'', ''Sigala Nange'' (Ft. D-BLACK), ''Lwaki'', ''Tononya'' (Ft. [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] ) '', Nkyomyewo'', ''Nina Omwami'', ''Equation'', ''Fitting'' ( Ft. [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] ) ne ''Kitone'' . Nga 9 October 2013, Desire yayimba mu [[Berlin]], [[Girimane|Germany]], Holland (Netherlands), n'amawanga amalala ag'omuliraano mu bivvulu by'ameefuga wamu ne Coco Finger. Nga 6 June 2014, Desire yategeka ekivvulu kye eky’okuyimba ekya VIP ekyasooka ku Kampala Serena Hotel ekyatuumibwa ‘Black and White’ [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Concert konsati] . Ekitundu ku nsimbi ezaava mu kivulu zawebwayo mu kuwagira bamalayika abato mu Ibanda [[Babies Home]] . Yakolagana ne kkampuni za KFM, [[NBS TV]], Power Horse, Face TV, Silk Events, ne Dembe FM okulaba nga kino kituuse ku buwanguzi. Nga 13 September 2014, Desire yayimba mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Convention_(meeting) lukuŋŋaana olunene] [./Https://en.wikipedia.org/wiki/United_Kingdom olwali mu Bungereza] (United Kingdom convention). Ekivvulu kino ekyatuumibwa ‘UK-Ugandan Affair’ kyalimu abayimbi abanayuganda abalala nga [[Judith Babirye]] ne Ronald Mayinja ku Troxy Arena e [./Https://en.wikipedia.org/wiki/London London] . Mu November 2014, Desire Luzinda yakyazibwa ku pulogulaamu ya Sporah [./Https://en.wikipedia.org/wiki/TV_show TV show] . Emboozi eno yatabulizibwa ku kuzaala kwa kwa Desire Luzinda, emiziki, n'ebivvulu mu nsi yonna. Nga 10 March 2015, Desire Luzinda yayimba mu [[Republic of Congo|Congo]] Brazzaville gye yatambulira ne bbandi ye eya assemble okusanyusa abawagizi be abaava mu mawanga ag'enjjawulo nga basinziira mu Congo. Nga 3 September 2016, Desire Luzinda yayimbira abawagizi be ab'e South Afrika mu mpaka z'okugaba engule za Starqt Awards ez'omulundi ogw'okusatu ezaali ku [[Legislature City]] Hall mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Johannesburg Johannesburg] [[South Africa]] . Nga 8 December 2017 Desire yayimba ng’omu ku bakulu mu mpaka za The Abryanz Style and Fashion Awards 2017 ku Kampala Serena Hotel nga omulamwa gwatumibwa Fashion Takeover, okujjaguza bizinensi n'obusobozi bw’okutandikawo emirimu mu misono jyokwambala mu [[Afirika|Afrika]] . Omukolo guno gwategekebwa Nana Akua era gwafulumizibwa omuyimbi wa South Afrika [./Https://en.wikipedia.org/wiki/David_Tlale David Tlale] wamu n’abayimbi [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Mafikizolo Mafikizolo], [[Eddy Kenzo]], ne [[Sheebah Karungi]] . Nga 3 August 2018, Desire Luzinda yategeka omukolo gw'okutongoza Transition [[Album Launch]] ku Sky Lounge mu [[Kampala]] . Desire Luzinda yagamba nti mu kaweefube w’okukyusa obulamu bwe, kyamutwalira emyaka esatu okusalawo okufuuka [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Christian Omukiriza] eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri . 'Transition' yali 17 [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Music_track track] ya LP eyaliko enyimba nga ''Onkolela'',''Stood In The Gap'', ''Lwakisa'', ''Maanyi Gamukyala'', ''Kale'', ''Love Yo'', ''Kimala'', ''What a Man'', ''Kiwujjo'', ''Nyo Nyo Dala'', ''Be There'', ''Ziba Ziba'', ''Ondeka'', ''Never Let You Go'', ''Nkwasaganya'', ''Damn'' (Ft Choozen Blood) ne ''Pocket Money'' . ‘Transition’ esangibwa ku mikutu nga [./Https://en.wikipedia.org/wiki/ITunes iTunes], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Music Apple Music], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Amazon_(company) Amazon], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Spotify Spotify], [[Shazam (okusaba) .|Shazam]], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/YouTube YouTube], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Deezer Deezer], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Napster Napster], ne [[BoomPlay]] Music. Nga 5 June 2021 mu kutongoza [./Https://en.wikipedia.org/wiki/NGO ekibiina kye eky’obwannakyewa,] Desire Luzinda yayimba ne bbandi ya 6 piece. Yali amaze emyaka mingi nga tayimbira bawagizi be abanansi. Omukolo guno gwategekebwa era ne gulangibwa ekitongole kya Bryan Morel Publications. Ekikivulu kino kyakolebwa aba [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Fenon_events Fenon events] era akawungeezi ka [./Https://en.wikipedia.org/wiki/VIP VIP] ak'egombebwa kaletera abagenyi okwewuunya amataala [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Sound n’amaloboozi] ekyaleretera omukolo guno okuwulikika nga [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Corporate ogwebeeyi] (corporate) . Desire Luzinda yayimba ''ennyimba ezitendereza mukama nga Imela olwa'' ''Nathaniel Basset ne Enitan Adaba,'' Never Give Up olwa ''[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Tasha_Cobbs Tasha Cobbs] Leonard,'' Because He Lives olwa Gaither Vocal Band, ne Guy Penrod, ''Grace/ Call me Favor'' olwa Deborah Lukalu. Abamu kubaliwo ku mukolo guno mwalimu Omutume Grace Lubega owa Phaneroo Ministries, Owek. [[Amelia Kyambadde]], Owek. [[Miria Matembe]], Omusumba Edwin Musiime, Owek. Nyeko Derick, mu bantu abalala ab’amaanyi. == Okusoomoozebwa == Nga 11 November 2014, Desire Luzinda yabuuzibwa omusasi wa [./Https://en.wikipedia.org/wiki/BBC BBC] omunayuganda, Catherine Byaruhanga oluvannyuma lw’emivuyo ejjabalukawo nga eyali muganzi wa Desire Luzinda afulumiza ebifaananyi bye eby’ekyama. Kyali kiseera kya kugezesa. Engeri Desire Luzinda gye yakuumira omutwe gwe waggulu n’asobola okuyita mumbeera eno ky’amufuula eky'okulabirako eri bangi. Desire Luzinda yakakasizza ku BBC nti bannamateeka be baali batunula mu nkola z’amateeka mu kiseera ekyo. == Ebituukiddwaako == Desire Luzinda alina engule, satifikeeti, n’okusiimibwa okuzingiramu okuyimba n’obuzirakisa omuli; • HiPipo Music Awards Best Reggae song 2014 NOD • Engule y’omuyimbi w’omwaka mu mpaka za African Crown Music Awards 2016 mu Sweden. • Engule za Abryanz Style and Fashion Awards - Omuyimbi Omukyala Asinga Omusono 2016 • Engule za PAM - Omuyimbi Omupya Asinga 2007 • Engule za PAM - Omuyimbi Omukyala Asinga 2007 • Engule za PAM - Omuyimbi Asinga [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Afrobeat Afrobeat] Single (Nyumirwa Nyo) 2008 • Oluyimba lwa Desire Luzinda olwa Kitone lwatuumibwa mu ngule za [./Https://en.wikipedia.org/wiki/MTN_Uganda MTN] [[CallerTunez]] 2017 Yasasulwa olw’emirimu gye, omuli oluyimba olukyasinze okuwanulibwa ku mutimbagano gwa MTN. == Obuzirakisa n’emirimu gy’obulamu == Desire Luzinda ali mu kulwanirira obwenkanyanya n'eddembe. Y’omu ku bayimbi abakyala abatono ababadde balwanirira mu lwatu eddembe ly’abakyala n’obulamu bw’omu nsonga. Yatandika emirimu gye egy’obwannakyewa mu 2013 ng’ayambako abaana abataliiko mwasirizi ku Uplift A child mu Lungujja Kampala, Ibanda Babies Home, n’emirimu emirala mingi gye yategekera okukung’aanya n’okuwaayo ebintu ng’ebikozesebwa mu masomero, ebitanda n’emmere mu kifo kino ekya bamulekwa. == Abawala, ebiruubirirwa n'okutulugunyizibwa ku mikutu gya yintaneeti == Okusinzira kubywafaayo Desire Luzinda byeyalina n'okutulugunyizibwa ku mikutu gya yintaneeti ng'omuntu omututunufu, yatandika okukozesa olugero lwe okuyamba abavubuka okusalawo obulungi nga bagoberera ebilooto byabwe.Yayita mu kampeyini ya Girls and Goals jyeyakulembera mu 2018 okulwanisa obukyaayi n'obunakuwavu obuva mu puleesa za bawala okwenyumiririzaamu. Kati ng’asinziira mu California mu Amerika, Desire Luzinda akozesa ettutumu n’obuwanguzi bwe okugaziya omusingi gwe ogw’obuzirakisa n’obw’ekitiibwa. Ku Lwomukaaga nga 5 June 2021 Desire Luzinda yalinnya ennyonyi n’adda mu Uganda n’atongoza ekibiina kye eky’obwannakyewa ekya Desire Luzinda Foundation International (DLFI) mu kijjulo kyaba VIP ku Kampala Serena Hotel ekyaliko abagenyi abasoba mu 500. Desire yakiffula kyanono okujjyaguza amazaalibwa ge nabo abataliiko bwasirizi. Nga 16 August 2021, Desire Luzinda, ngayita mu DLFI yakolagana ne Hairby Zziwa Salon ne Academy okubalasa enviiri wamu nokulya ekyemisana okujjaguza omwaka omulala ogwa Desire Luzinda omukulembeze waabwe. Ekigendererwa ky’omusingi guno kwe kusikiriza ensimbi ezisobola okuwangaala, eziteeberezebwa, okwanguyiza enkola y’okukkiriza obuyambi obw’obuzirakisa okuva mu mikwano, ab’omu maka, n’abaagala ebirungi okwetoloola ensi yonna. Omusingi guno gukolagana n’ebitundu ebirala nga guyita mu pulojekiti z'eby’enjigiriza, okweyimirizaawo, ebyobulimi, n’okuwanyisiganya eby’obuwangwa. == Emikutu gy’amawulire egy’ensi yonna okufaayo == Nga 10 June 2021, Desire Luzinda yabuulira ebizibu by'eyayitamu n'obuseegu obw'okwesasuza ku BBC World Service, omukutu gwa gavumenti ogusinga mu nsi yonna omuli [[BBC News Africa]], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/BBC_One BBC One] omukutu ogusinga okulabibwa mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/UK Bungereza], n'empeereza y'abavubuka eyasooka ku yintaneeti yokka, [./Https://en.wikipedia.org/wiki/BBC_Three BBC Three] . Ng'alabikira ku BBC News Africa World Service's The Comb, Desire Luzinda yayogera n'omuwereza wa BBC omuswayili, Isaac Mumena era namutegeeza entuuko ye empya nga bweyava mu bisomozebwa okungi kw'eyayitamu, <<<update Ref. by Muhumuza Brian / [[Bryan Morel Publications]]. Ngayita mu Ng'ayita mu kibiina kye eky'obwannakyewa, Desire Luzinda akyali mu lugendo lwe olutukuvu olw'okugabana ebikolwa bya Mukama Katonda eby'ewunyisa era n'okuzaamu abalala amaanyi.BBC yamusunsulayo ku lwobujulizi bwe obuzaamu amaanyi nobuyimbi bwe mubyonna. == Ebiwandiiko ebikozesebwa == <references responsive="1"></references> [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bayimbi]] d9di3tlj2ym333zna398vwppdapv12r Judith Babirye 0 8299 48804 35225 2026-05-03T12:58:52Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48804 wikitext text/x-wiki [[File:Judith-babirye.jpg|alt=Judith Babirye|thumb|Judith Babirye]] '''Judith Babirye''' muyimbi wa gospel era munnabyabufuzi Munnayuganda. Musumba mukulu mu "New Life Deliverance Church", mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], mu bitundu by'obugwanjuba bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Era yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]] ng’akiikirira [[Buikwe (disitulikit)|ekitundu ky’abakyala mu Disitulikiti y’e Buikwe]] mu Palamenti ey’ekkumi (2016–2021). == Obulamu bwe n’Okusoma == Babirye yazaalibwa [[:en:Nyenga,_Uganda|Nyenga]], mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]], mu maka ga Mwami ne Mukyala Mukooza, nga 23 September 1977. Yasomera mu ''ssomero lya Nalinya Lwantale Primary School'' mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] . Yasomera mu ''Ndejje Senior School'' okusoma O-Level ate mu [[Iganga (disitulikit)|Iganga Secondary School]] okusoma A-Level, n'afuna [[:en:High_School_Diploma|Dipuloma ya High School]] mu 1998. Yayingizibwa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa mu 2001 n’afuna [[:en:Tourism|diguli esooka mu by’obulambuzi]] . == Ennyimba == [[File:Judith Babirye.jpg|left|thumb|Judith Babirye.jpg]] Bwe yali mu Senior Two ku Ndejje Secondary School, Babirye yawangula ebivvulu by’okuyimba ennyimba mwe baaweebwa omulimu gw’okuyiiya oluyimba lw’essomero. E Iganga era yayiiya oluyimba lw’essomero n’atandika okuyimba. Oluyimba lwe olwasooka, "Beera Nange", lwawangula engule ya gospel esinga mu mpaka za [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] eza 2006 . Abadde n'ennyimba ezikutteyo nga "Wambatira", "Omusaayi gwa Yesu", "Ekitibwa kyo Mukama" ne "Maama". == Obulamu bwe == Babirye yali mufumbo ne Niiwo nga balina omwana omuwala. Kyokka mu Ogusooka ogwa 2017, yasaba baawukane. Oluvannyuma yafumbirwa Paul Musoke Sebulime, nga 28 Ogw'omusanvu 2018, ku mukolo ogw’obuwangwa. == Ennyimba == === Ennyimba ===   === Album z'abayimbi ===   == Awaadi n'okusiimibwa == * Oluyimba lw'enjiri olusinga obulungi, "Beera nange", mu mpaka za [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards eza]] 2006 . * Album y'omwaka mu mpaka za Victoria Gospel Music Awards (VIGA),2007. == Amaka == Mu 2005, Judith Babirye yafumbirwa Samuel Niwo era n’azaala omwana omu omuwala circa 2006. Baayawukana mu 2009. Mu Ogusooka ogwa 2017, Babirye yasaba okwawukana. Mu 2018 yafumbirwa Paul Musoke Ssebulime, mu kiseera ekyo omubaka akiikirira Buikwe North Constituency. Buli omu yali mu bufumbo obw'okubiri. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] h4rali8k4u6ggbovni5e0zlik5abpm1 Sylver Kyagulanyi 0 8304 48805 42976 2026-05-03T12:59:06Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48805 wikitext text/x-wiki   '''Sylver Kyagulanyi''' [[Okuyimba mu Uganda|muyimbi]] [./Demographics_of_Ugandahttps://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Uganda Munnayuganda], <ref name="hipipo">{{Cite web |title=A Look at Sylver Kyagulanyi; Uganda's Most Prolific Song Writer |url=http://www.hipipo.com/music/news/2314/A-Look-At-Sylver-Kyagulanyi--Uganda-s-Most-Prolific-Song-Writer |access-date=21 December 2014 |archive-date=7 July 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150707020922/http://www.hipipo.com/music/news/2314/A-Look-At-Sylver-Kyagulanyi--Uganda-s-Most-Prolific-Song-Writer |url-status=dead }}</ref> [./Record_producerhttps://en.wikipedia.org/wiki/Record_producer Afulumya enyimba], muwandiisi waazo era [[Advocate|muwolereza]] . <ref name="monitor">{{Cite web |title=Books they read: Sylver Kyagulanyi |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1520104/-/1ctfu7/-/index.html |access-date=21 December 2014}}</ref> Ye mukunganya wa omukutu gwa Sikia. Ono y’omu ku [[Songwriter|bawandiisi b’ennyimba]] abayiseemu mu [[Yuganda|Uganda]] mu myaka ekkumi egiyise. <ref>{{Cite web |last=ArtMattersInfo |date=2008-09-23 |title=Meet The Shy Ugandan Music Doctor |url=https://artmatters.info/2008/09/meet-sylver-kyagulanyi-the-shy-ugandan-music-doctor/ |access-date=2021-09-30 |website=ArtMatters.Info |language=en-US}}</ref> Mu 2019, yali omu kwabo Bannamateeka 144 abewandiisa nga abawolereza okuva mu Kkooti Enkulu eri e Kampala mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Singer Kyagulanyi among 141 newly enrolled advocates |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1493041 |access-date=2021-09-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yafuna Dipuloma mu by’amateeka okuva mu kitongole ekikulu ekivunanyizibwa mu byamateeka mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Singer Kyagulanyi among 700 LDC graduates |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/singer-kyagulanyi-among-700-ldc-graduates-1753098 |access-date=2021-09-30 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Obulamu obuggya n’okusoma == Kyagulanyi yasomera mu Nswanjere Junior Seminary mukusoma kwe okwa pulayimale. Yagenda mu ssomero lya Kisubi Seminary ne St Charles Lwangwa , okusoma siniya. Yakkirizibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] nga agenda kukola ku bya [[Pulogulamu y'ebyempuliziganya eya bantuhttps://en.wikipedia.org/wiki/Mass communication|pulogulamu y'ebyempuliziganya eya bantu]] kyokka n’agivaako olwo n’akola diguli mu byokuyimba, okuzina ne katemba, naye nga agenda kuguka mu [[:en:Music|kuyimba]] . <ref name="the christianbulletin">{{Cite web |date=16 May 2013 |title=PROFILE: MUSICIAN SILVER KYAGULANYI (part I) |url=http://thechristianbulletin.wordpress.com/2013/05/16/profile-musician-silver-kyagulanyi-part-i/ |access-date=21 December 2014}}</ref> == Ennyimba == Yatandika okuyimba ng’ali omu [./Kubayimbisa_https://en.wikipedia.org/wiki/Soprano kubayimbisa eggono] mu [[Choir|kkwaaya]] y’ekkanisa ya Christ the King mu myaka 1990 nokudda emabega. Bwe yali mu senior three, oluyimba lwe lwawangula mu kivulu kyabavubuka muggwanga mu byokuyimba mu 1995. Olw’okuwangula, Kyagulanyi yagenda mu maaso n’okukulaakulanya ekitone kye. Mu luwummula lwe nga amaliriza siniya ey'omukaaga mu 1999, yafulumya "Ekyasa Kyabakyala", oluyimba olukwata ku [[Emancipation|mwenkano gw'abakyala]], ekyayongera okumusika natuuka ku ddaala ly'okuyimba. Nga ali mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], Kyagulanyi yakusula era n'afulumya "Omuzadde Katonda," olutambi olwamukyusizza ddala emikisa gye. Ensibuko ye ey’Ekikristaayo yeeyolekera mu zimu ku nnyimba ze, gamba nga Katonda Gwe nsinza, Olunaku Luno, ne Tondeka Mukama, ezireetera emitima gya bawagizibe okujula omwoyo wa Mukama nga baziwuliriza. <ref name="observer">{{Cite web |title=Kyagulanyi won't blow his own trumpet |url=https://www.observer.ug/index.php?option%3Dcom_content%26view%3Darticle%26id%3D16932:kyagulanyi-wont-blow-his-own-trumpet%26catid%3D42:sizzling-entertainment%26Itemid%3D74 |access-date=21 December 2014}}</ref> == Discography ==   == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} == Ebyokwesigamako eby’ebweru == * [http://www.newvision.co.ug/article/fullstory.aspx?story_id=316609&catid=377&mid=53 "Okucakala ne Sylver Kyagulanyi".] * [http://www.newvision.co.ug/D/9/42/686742 "Abaana basisinkana Silver Kyagulanyi".]  [[Category:Bayimbi]] qtat34orqe2jphzs8zem2x7xo3ae5zu Joanita Kawalya 0 8311 48806 42146 2026-05-03T12:59:26Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48806 wikitext text/x-wiki [[File:Joanita Kawalya - 2015.jpg|thumb|Jonita Kawalya]] '''Joanita Kawalya''' muyimbi ate mulwanirizi wa ddembe.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7534:joanita-kawalya-reckons-women-can-do-it-better-than-men |access-date=2022-11-23 |archive-date=2022-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221123093352/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7534:joanita-kawalya-reckons-women-can-do-it-better-than-men |url-status=dead }}</ref> Munnakibiina ky'abayimbi ekya [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]] , ekibiina ekikyasinze okuwangaala mu [[:en:Uganda|Uganda]], ekyakabeerawo okuva mu mwaka1975.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Kampala+most+resilient+band+Afrigo+plays+on/-/434746/1990058/-/ptxvk0/-/index.html%7Caccessdate=25 |access-date=2022-11-23 |archive-date=2018-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181116055131/https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Kampala+most+resilient+band+Afrigo+plays+on/-/434746/1990058/-/ptxvk0/-/index.html%7Caccessdate=25 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23755:38-and-still-counting&catid=73:highlights |access-date=2022-11-23 |archive-date=2014-12-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141225200245/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23755%3A38-and-still-counting&catid=73%3Ahighlights |url-status=dead }}</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] == Obulamubwe n'ebyenjigiriza == Kawalya yazaalibwa omuyimbi omugenzi Eclaus Kawalya nga 5 omwezi ogusooka 1967.<ref name="Hits">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1177/Hits-That-Made-Them--Moses-Matovu-And-Afrigo-Band |access-date=2022-11-23 |archive-date=2014-12-25 |archive-url=https://archive.is/20141225191420/http://www.hipipo.com/music/news/1177/Hits-That-Made-Them--Moses-Matovu-And-Afrigo-Band |url-status=dead }}</ref> Yakola ng'omusomesa ku ssomero lya ''Lubiri Senior Secondary School'' wakati wa 1989 ne 1993.<ref>https://web.archive.org/web/20150203020715/http://www.newvision.co.ug/D/8/28/733166</ref> == Obulamu bwe obw'okuyimba == Kawalya yatandika okuyimba ng'akyali mwana muto ddala. Yeegatta ku kwaaya y'essomero oluvannyuma yafuuka omu ku ba "The Wrens", kitaawe bwe yali omugenyi omuyimbi ku bbandi eyo.Yali atwala ffamire ye yonna. Yeegatta ku [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]]  mu 1986 ng'alina emyaka 19 gyokka bwe yali asikira mugandawe eyali ayimba ng'ennyonza Margaret eyali agenda e Germany. Yayimbanga nga bw'agattako okusoma kkoosi y'obusomesa ku [[:en:Kyambogo_University|Ssetendekero wa Kyambogo]] mu 1993, yalekulira obusomesa essira n'aliteeka ku kuyimba n'okulabirira abaana be ababiri baalina.<ref name="Lady">http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Joanita-Kawalya--Afrigo-s-first-lady/-/1370466/1407688/-/r42i76z/-/index.html</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == [[File:Joanita Kawalya Muganga.jpg|left|thumb|Joanita Kawalya Muganga]] Akozeeko nga omuwabuzi mu pulojekiti ekwanaganya okubudaabuda abalina akawuka akaleeta mukenenya eyitibwa "Walter Reed project"<ref>https://www.muwrp.org/</ref> nga beegattira wamu ne pulojekiti ya Makerere Johns Hopkins. Kawalya era akolaganira wamu kkampeyini elwanyisa siriimu ng'akola ng'omulungamya ku mukolo gwa Nabagereka gw'ategeka buli mwaka ogwa by'obuwangwa, n'e Kisakaate. Kawalya yenyigira mu kugunjula emiti emito.<ref name="Lady">{{Cite web}}</ref> Gyebuvuddeko yenyigira lukungaana olwamala wiiki e Makerere n'ekigendererwa ky'okulaba eddembe ly'obuntu olwategekebwa e [[:en:Makerere_University_School_of_Women_and_Gender_Studies|ssomero ly'abakyala n'eddembe ly'obuntu]]<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200302/88455/gender-identity-week-cultural-religious-leaders-believe-positive-cultural-aspects-play-a-big-role-in-empowering-women.html</ref>. == Amaka == Joanita Kawalya mufumbo alina abaana babiri.<ref name="Hits">{{Cite web}}</ref> == Laba na bino == * [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]] * [[:en:Moses_Matovu|Moses Matovu]] * [[Frank Mbalire]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Eby'ebweru == * [https://web.archive.org/web/20221123093326/http://www.katutandike.org/news/7-content/89-bobi-wine-and-joanity-kawalya-join-ktu-as-goodwill-ambassadors Bobi Wine ne Joanita Kawalya beegatta ku Katutandike ng'ababaka ba Goodwill] {{authority control}} {{DEFAULTSORT:Kawalya, Joanita}} kbuptak0e8acdx0k8lxqjia9yj70vxw Wilson Bugembe 0 8330 48807 41476 2026-05-03T12:59:52Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48807 wikitext text/x-wiki [[File:Pastor Wilson Bugembe At 97.7 Record FM.png|thumb|Pastor Wilson Bugembe]] '''Wilson Bugembe''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba zeddiini<ref name="hipipo">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/people/28/Pastor-Wilson-Bugembe/bio/23/Wilson-Bugembe%E2%80%99s-Life-Background-In-Simple-Details |access-date=2022-11-26 |archive-date=2015-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150707022309/http://www.hipipo.com/people/28/Pastor-Wilson-Bugembe/bio/23/Wilson-Bugembe%E2%80%99s-Life-Background-In-Simple-Details |url-status=dead }}</ref> era nga ye Musumba mu Kkanisa ya "Light the World Ministries" esangibwa e [[:en:Nansana|Nansana]] [[:en:Wakiso_District|mu Disitulikiti y'e Wakiso, mu]] [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name="ekimeeza">{{Cite web |url=http://www.ekimeeza.com/2013/04/20/new-love-song-bugembe-releases-love-song-for-fiancee/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2015-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150707005518/http://www.ekimeeza.com/2013/04/20/new-love-song-bugembe-releases-love-song-for-fiancee/ |url-status=dead }}</ref><ref name="newvisio-n">http://www.newvision.co.ug/news/629903-women-would-storm-my-office-and-ask-for-love-bugembe.html</ref> [[Category:Articles with hCards]] == Obuto bwe n'okusoma kwe == Bugembe yazaalibwa mu mwaka 1984 e[[:en:Masaka|Masaka]] nga bazadde be ye Omwami n'Omukyala ba Kirabira. Bugembe bakadde be baafa nga akyali muto ekyamuviirako okubeera ku nguudo okumala ebbanga. Yasobola okusoma okutuuka ku Yunivaasite naye yasomako olusoma lumu naawanduka.<ref name="ne-wvision">http://www.newvision.co.ug/news/650251-bugembe-s-prayer-sung-at-political-rallies.html</ref> == Ennyimba ze == [[File:WILSON BUGEMBE.jpg|left|thumb|Wilson Bugembe]] Bugembe yatandka okuyimba okuvaamu ensimbi nga alina emyaka 19. Yafulumya olutambi lwe olwasooka olwali luyitibwa "Yellow".<ref name="powerfm">http://powerfm.co.ug/phatfest/wilson-bugembe/</ref> Oluyimba lwe olwamujjayo baluyita "Njagala Kumanya" olwakubibwa ennyo ku mpwewo za leediyo Top ne ku Telefayina ezenjawulo mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Okuva olwo ennyimba ezayatiikirira omuli "Komawo eka", "Bilibabitya", "Kani", "Bamuyita Yesu", "Yellow", "Lengera Embaata", "Komawo Eka", "Munaabe" ne "Ani".<ref name="observer 1">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Pastor%20Wilson%20Bugembe.html |access-date=2022-11-26 |archive-date=2017-08-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170803231435/http://www.musicuganda.com/Pastor%20Wilson%20Bugembe.html |url-status=dead }}</ref><ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Pastor%20Wilson%20Bugembe.html |access-date=2022-11-26 |archive-date=2017-08-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170803231435/http://www.musicuganda.com/Pastor%20Wilson%20Bugembe.html |url-status=dead }}</ref><ref name="newv-ision">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Pastor%20Wilson%20Bugembe.html |access-date=2022-11-26 |archive-date=2017-08-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170803231435/http://www.musicuganda.com/Pastor%20Wilson%20Bugembe.html |url-status=dead }}</ref> Ayimbyeko n'omyimbi He has worked with [[:en:Sylver_Kyagulanyi|Sylver Kyagulanyi]] Icha Kavons and [[:en:Isaiah_Katumwa|Isaiah Katumwa]].<ref name="newvis-ion">http://www.newvision.co.ug/article/fullstory.aspx?story_id=316239&catid=377&mid=53</ref> He has released a number of albums like "Kani", "Ani", "Lengera Embaata", "Biribabitya" and "Ningirira".<ref name="observer 2">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=9822:bugembe-talks-about-ani-his-wedding-and-the-slap |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126060126/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=9822:bugembe-talks-about-ani-his-wedding-and-the-slap |url-status=dead }}</ref><ref name="observer 3">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=16799:bugembe-prophesies-in-nangirira |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126060127/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=16799:bugembe-prophesies-in-nangirira |url-status=dead }}</ref><ref name="observer 4">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=4687:christian-or-not-bugembe-will-get-you-thinking&catid=73:highlights |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126060127/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=4687:christian-or-not-bugembe-will-get-you-thinking&catid=73:highlights |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'afulumizza === * Yellow * Njagala Kumanya * Kani, 2010 * Ani, 2010 * Lengera Embaata, 2011 * Biribabitya, 2012 * Akawala ako, 2013 * Sibiwulira, 2014 * wanaza == Awaadi z'awangudde == * Best Gospel Artist [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] 2007.<ref name="observer 5">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=839:david-tash-lumu |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126063740/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=839:david-tash-lumu |url-status=dead }}</ref> * Best Gospel Single (Komawo Eka) in [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] 2008.<ref name="observer 6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2293%3Acritics-want-pastor-bugembe-back-home&Itemid=96 |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126060124/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2293:critics-want-pastor-bugembe-back-home&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref> * Best Gospel Artist [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] 2008.<ref name="observer 6" /> == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references>   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] fj3lqdmsmbksnvhw4jyubhl32omqypu Sandra Nankoma 0 8346 48808 42892 2026-05-03T13:00:10Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48808 wikitext text/x-wiki {| class="infobox biography vcard" ! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline">Sandra Nankoma</div> |- ! class="infobox-label" scope="row" |Obuzaale | class="infobox-data" |27 Ogwekkuminogumu 1988 (myaka 33) [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'e Mukono,]] [[:en:Uganda|Uganda]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu | class="infobox-data role" |Muyimbi, Muwandiisi wa nnyimba, ate muzannyi wa mizannyo |- ! class="infobox-label" scope="row" |Omwagalwa | class="infobox-data" |Benjamin Lepez |- ! class="infobox-label" scope="row" |Abazadde | class="infobox-data" |Samuel Wamubirigwe, Mary Nankinga |- | colspan="2" class="infobox-full-data" |'''Omulimu gw'okuyimba''' |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ekika ky'ennyimba | class="infobox-data" |<div class="hlist hlist-separated "> * [[:en:Jazz|Jazz]] * [[:en:Afro-Soul|Afro-Soul]] * [[:en:Jazz-funk|jazz-funk]] * [[:en:Neo_soul|Endala]] * [[:en:World_music|Ez'ensi]] * [[:en:Gospel_music|Ez'eddiini]]<ref>http://allafrica.com/stories/201212030158.html</ref> </div> |- ! class="infobox-label" scope="row" |Emyaka gy'amaze ng'akola | class="infobox-data" |2013 okutuusa kati |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ekibiina mw'ayimbira | class="infobox-data" |Yeekozesa |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ekibanja | class="infobox-data" |[https://web.archive.org/web/20210724081214/http://nankomasandra.com/ www.nankomasandra.com] |- | colspan="2" | <div class="shortdescription nomobile noexcerpt noprint searchaux" style="display:none">Musical artist</div> |} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Sandra Nankoma''', nga yali amanyiddwa nga '''Sandy Soul''', Munnayuganda omuyimbi, muwandiisi wa nnyimba, ateekateeka ennyimba, azannya katemba era muyimbi wa kika ky'annyimba ekya Afro-soul ne jazz.<ref>http://allafrica.com/stories/201212030158.html</ref> Amanyiddwa nnyo olw'oluyimba lwa Kaddugala okuva ku lutambi lwe olwasooka oluyitibwa Ye'nze bwe yangula [[:en:All_Africa_Music_Awards|engule ya AFRIMA]] y'omuyimbi omukyala asinze okuba n'oluyimba olukwata ku bantu mu 2018.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://tsupug.com/sandy-soul-unveils-self-with-kaddugala/ |access-date=2022-11-27 |archive-date=2019-03-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190319054340/http://tsupug.com/sandy-soul-unveils-self-with-kaddugala/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite news|author1=Justus Lyatuu|title=Sandra Nankoma does it for melanin|url=https://observer.ug/lifestyle/62144-sandra-nankoma-does-it-for-melanin|accessdate=14 July 2020|agency=The Observer}}</ref><ref>Eric Geno.</ref> Nankoma yatandika okuyimba okuvaamu ensimbi mu 2013. Yayimba ku mukolo gwa Bayimba Festival ng'ayimba oluyimba olwa hop lwe yayimba ne Sylvester Kabombo , "Fumbiro". Oluvannyuma lw'oluyimba lwe ng'ali yekka, akutte ennyimba endala nnyingi nnyo ku ntambi nga kuliko, ''Kaddugala'', ''Musaiza'' ''Wei'ka'', ''Babylon'', ne ''Mercedes'' era lwalabikira ku [[:en:RNW_Media|RNW]] ‘oluyimba lwange ku pulogulaamu ya YouTube<ref>https://wazaonline.com/en/my-song/sandy-soul-women-must-be-independent</ref>. Sandra Nankoma yatalaaga Uganda era yayimba ku mikolo mingi nnyo egy'enjawulo okuli Bayimba Festival of the Arts <ref>http://www.goethe.de/ins/ug/kam/kue/laba/laba2013/en11418104.htm</ref> [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] ogwategekebwa [[:en:Milege|Milege]], [[:en:Pearl_Rhythm_Festival|Pearl Rhythm Festival]], [[:en:Fête_de_la_Musique|World Music Day celebrations]].<ref>NDUGGA, ARAFAT.</ref> Mu 2014, Nankoma yakola bbandi, eyali eyitibwa Sandy Soul. Nga Sandy Soul, Nankoma yalambula Africa, yayimba mu bibuga okuli Nairobi, Arusha, Abidjan, Kigali era yakolayo ekivvulu mu Paris e Bufaransa. Mu 2016, yayimba mu kivvulu kya MASA Arts mu Ivory Coast, nga ekitundu ku Afroman Spice, yatandikawo awazannyirwa emizannyo gy'akatemba wamu ne banne abalala abakyala. Kampeyini ya Afroman Spice yali yaakukyusa ggwanga, era yaluubiriramu okulwanirira eddembe ly'abakyala. Omwaka ogwo gwennyini yayimba mu kivvulu kya Ubumuntu mu bikujjuko bya Kigali Up Festival as Sandy Soul. Mu 2017 Nankoma yatwala bbandi ye eya Soul Train mu Nairobi n'atandika okuyimbira eyo. Ayimbye n'abayimbi bangi okuva mu South Africa, bukiikaddyo, buvanjuba n'obugwa njuba bwa Africa okuli Jojo Abot (Ghana), Blinky Bill (Kenya), Jackie Manyelope, Prisca Ojwang and DJ Kampire. Sandra Nankoma era yali muwanguzi w'awaadi ya Visa Pour La Creation ku mukolo okwali abayimbi okuva mu Africa ne Latino America. Mu 2018, yafulumya olutambi lwe olwasooka oluyitibwa [[:en:Ye'nze|Ye'nze]] olwakwatibwa era n'efulumizibwa mu Uganda ne France. Kaddugala (ekivvunulwa nti [[:en:Melanin|Melanin]]), lwafulumizibwa ng'oluyimba olulwanirira abawala abaddugavu naddala okuvumirira abo abaali befumba era lwalondebwa okuvuganya ku ngule ya AFRIMAS mu 2018 '[[:en:All_Africa_Music_Awards|All Africa Music Awards]]' [https://thetowerpost.com/2018/11/27/ugandas-sandra-nankoma-shines-at-afrima-awards/ AFRIMA 2018]. Ye'nze era lwawangulira Nankoma engule ya AFRIMA omukyala asinze okuyimba oluyimba olulimu obubaka bw'okuzaamu essuubi mu Africa. Nankoma yatandika okulambula ensi n'oluyimba lwe olwo Ye'nze mu 2018.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Sandra-Nankoma-drops-new-album/434746-4335646-ho23hx/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://eventsinkenya.com/events/sandra-nankoma-live-in-concert/ |access-date=2022-11-27 |archive-date=2021-04-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210412041643/https://eventsinkenya.com/events/sandra-nankoma-live-in-concert/ |url-status=dead }}</ref> == Omulimu gwe ogw'okuzannya == Nankoma yazannyira mu kifo awazannyirwa emizannyo gy'akatemba awawerako ng'akola emizannyo wamu n'okuyimba. Yali omu ku baatandikawo ekibiina kya Afroman Spice, ekirwanirira eddembe ly'abakyala ne munne Rashida Namulondo wamu ne Linda Nabasa. Ekibiina kino ky'atandika okuzannya emizannyo n'okuyimba nga kijjayo obubaka n'emiramwa omuli ebizibu ebiruma Uganda ne Africa okutwaliza awamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/lifestyle/42-entertainment/38681-afroman-spice-show-brings-chronicles-of-a-black-woman |access-date=2022-11-27 |archive-date=2022-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221127092347/https://observer.ug/lifestyle/42-entertainment/38681-afroman-spice-show-brings-chronicles-of-a-black-woman |url-status=dead }}</ref> Bbandi ya Nankoma eya band Sandy Soul yayimba n'ebibiina ebirala mu Uganda, Kenya ne Ivory Coast.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://lindanabasa.com/afroman-spice-in-ivory-coast-for-the-masa-festival/ |access-date=2022-11-27 |archive-date=2018-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918152200/https://lindanabasa.com/afroman-spice-in-ivory-coast-for-the-masa-festival/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe n'okulwanirira eddembe ly'obuntu == Sandra Nakoma yazaalibwa era n'akulira mu Disitulikiti y'e Mukono mu Buganda. Olw'okuba yali muddugavu kagongolo, yakolebwangako efujjo ku ssomero era okuva olwo yatandikawo kaweefube w'okulwanirira obusosoze mu laangi n'oluyimba lwe Kaddugala olwakola ennyo okulwanirira abakyala abaali basingaana obuzibu nga buno obw'okusosolebwa.<ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Nankoma-tackles-stigma-against-dark-skinned-women-her-art/689842-4210208-udaxinz/index.html</ref> Nankoma yasomera ku Ssentekero wa Uganda Christian University e Mukono, gye yafunira ddiguli mu by'emisono wabula ng'okusinga essira yaliteeka mu bibajje. == Ennyimba ze == * [[:en:Ye'nze|Ye'nze]] 2018 == Awaadi z'awangudde == * Visa Pour La Creation by Institute Francaise France 2017 (Yawangula * [[:en:All_Africa_Music_Awards|AFRIMA]] Award for Best Female Artist in African Inspirational Music 2018 (Yawangula) * [[:en:All_Africa_Music_Awards|AFRIMA]] engule y'omukyala asinze bu buvanjuba bwa Africa mu 2018 (yalondebwa) == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.facebook.com/SandraNankoma/ Sandra Nankoma] * [https://instagram.com/sandra_nankoma Instagram] * [https://twitter.com/SandraNankoma?s=09 Twitter] {{authority control}} r0094nk8osb8nibnhau7t4m26z4l81o Pallaso 0 8354 48809 41569 2026-05-03T13:00:28Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48809 wikitext text/x-wiki [[File:Pallaso at a dinner party.jpg|thumb|Pallaso]]   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:No local image but image on Wikidata]] [[Category:Bayimbi]] '''Pius Mayanja''' ng'erinya lye ery'okusiteegi bamumannyi nga '''Pallaso''' munayuganda [[:en:Sound_recording_and_reproduction|omuymbi]], awandiika enyimba, okuzifulumya [[:en:Videography|n'okukwata vidiyo]]. Ayimba mu [[:en:Luganda|luganda]] n'atabulamu n'oluzungu, nga n'ebiseera ebimu atekamu [[:en:Swahili_language|oluswayiri.]] Asinga kukuba nyimba ekika kya [[:en:Afrobeats|Afrobeats]], [[:en:Hip_hop|Hip hop]], [[:en:Dancehall|Dancehall]], [[:en:African_popular_music|Afropop]], ne [[:en:Rhythm_and_blues|RnB]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mtv.com/artists/pallaso/biography/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2015-08-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150801184102/http://www.mtv.com/artists/pallaso/biography/ |url-status=dead }}</ref> Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu 2000 bweyatandikira mu Leone Island, ekibiina ky'abayimbi ekyali kidukanyizibwa mukulu we, Dr. [[:en:Chameleone|Jose Chameleone]]. Oluvannyuma yagenda mu Amerika gyeyabeera okumala emyaka 10 n'akomawo mu Uganda mu 2014. Ng'akomyewo, yatandika okuzimba olugendo lwe mu kuyimba lweyenyumirizaamu kati, n'atondawo ekibiinka kya "Team Good Music" ekikola obulungi mu kisaawe kya miziki wa Uganda. == Obulamu bwe obwasooka == Pallaso yazaalibwa nga 5 mu Gwomwenda mu 1987 mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaliro ly'e Mulago]] nga taata we ye mwami Gerald Mayanja ne maama we mukyala Prossy Mayanja. Y'omu kubaana omusanvu abaazalibwa abafumbo abo. Famire yamala obulamu bwayo obusinga mu Kawempe obumu kubwalo bw'omu Kampala. Pallaso ava mu famire y'abayimbi nga ne baganda bbe abalala basatu okulu [[:en:Chameleone|Chameleon]], [[:en:Goodlyfe_Crew|Weasel]] n'omugenzi [[:en:AK_47_Mayanja|AK47 Mayanja]] nga balina ebyafaayo ebirungi mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1316556/-believe-polygamy-pallaso</ref> == Omuli gw'okuyimba == Pallaso yatandika okuyimba wansi w'ekibiina ky'abayimbi ekiyitibwa, Leone Island, ng'ebiseera ebyo yali akozesa linya lya Lizard ku siteegi. Oluyimba lweyasooka okukuba baali baluyita ''Mudigidde'' mu 2003 nga lwafulumizibwa muganda we Dr. [[:en:Chameleone|Jose Chameleone]]. Oluyimba luno baalukuba nnyo ku mikutu egy'enjawulo wamu n'okubeera n'abawagizi abangi kuba Bobo King n'Omulangira Ndawusi beebasooka okuluzannya ku mukutu gwa [[Radio Simba]] .<ref>http://www.sqoop.co.ug/201605/features/sheebah-and-pallaso-why-they-dont-see-eye-to-eye.html</ref> Mu 2006, Pallaso yalekulira Uganda n'atandika okukolera mu Amerika ng'eno yasigala akyayimba. Bweyali mu Amerika yegyako erinya lya Lizard neyeetuuma Pallaso. Ng'abeera mu [[:en:Lewiston,_Maine|Lewiston]], Maine, yakola oluyimba n'omu kubayimbi abafubutuka ebigambo eyali ow'omukitundu gwebayita The Mess. Nga bali wamu, baafulumya olutaambi olwaliko ennyimba eziwerako mu 2013 lwebaali bayita enkyuka oba ''Change'' .<ref>{{Cite web |url=http://usmfreepress.org/2013/09/23/local-review-change-by-pallaso-and-the-mess/ |title=USM Free Press: Local Review: Change by Pallaso and The Mess |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128105912/http://usmfreepress.org/2013/09/23/local-review-change-by-pallaso-and-the-mess/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2014, Pallaso yeegata ne [[:en:Shaggy_(musician)|Shaggy]] wamu ne DJ Hidrro nebafulumya oluyimba oluyitibwa sigala mu mitima gwaffe "[[:en:Remain_in_Our_Hearts_(DJ_Hidrro_song)|Remain in Our Hearts]]" olwali lukubiddwa nga bajukira abayimbi abaali baafa nga [[:en:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:en:Bob_Marley|Bob Marley]] ne [[:en:The_Notorious_B.I.G.|The Notorious B.I.G.]]<ref>{{Cite web |title=MTN Uganda Boosts Pallaso’s Up Coming Concert |url=http://mobile.howwe.biz/news/entertainment/7848/mtn-uganda-boosts-pallasos-up-coming-concert |access-date=2023-07-12 |archive-date=2017-08-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170821213510/https://mobile.howwe.biz/news/entertainment/7848/mtn-uganda-boosts-pallasos-up-coming-concert |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma mu mwaka ogwo, Pallaso yakomawo mu Uganda n'atandika olugendo lwe mu muziki nga yeegata ku kibiina kya [[:en:Goodlyfe_Crew|Goodlyfe Crew]] nebafulumya oluyimba lwebaali bayita "Amaaso".Oluyimba luno lwalinya ku mikutu egy'enjawulo nga baalukuba ku ttivi ez'enjawulo ne leediyo okumala wiiki eziwerako.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/pallaso-radio-and-weasel-back-with-a-fresh-collabo-after-the-success-of-amaaso/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221004060500/https://chano8.com/pallaso-radio-and-weasel-back-with-a-fresh-collabo-after-the-success-of-amaaso/ |url-status=dead }}</ref> Pallaso oluvannyuma yakola ku nyimba ng'ali yekka nga ''"Wekoledewo kaki"'', "Omugongo" n'endala nyingi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/news/view/15102/i_produced_the_amaaso_video_pallaso |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128105909/https://www.ugandaonline.net/news/view/15102/i_produced_the_amaaso_video_pallaso |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma, yeegata ne Sheebah Karungi omuyimba w'e Uganda nebatandikawo ekibiina ky'abayimbi kyebayita <nowiki>''</nowiki>Team No Sleep<nowiki>''</nowiki>, nga kidukanyizibwa maneja wa muziki amannyikiddwa ennyo, Jeff Kiwa eyakyegatako nga y'akidukanya. Ekibiina kino ekya <nowiki>''</nowiki>Team No Sleep<nowiki>''</nowiki> oluvannyuma kyegatibwako abayimbi okuli; King Saha, Ak47 n'abayimbi abalala abaali batandika obutandise okuyimba.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.redpepper.co.ug/i-am-still-in-team-no-sleep-pallaso/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128105916/https://redpepper.co.ug/i-am-still-in-team-no-sleep-pallaso/ |url-status=dead }}</ref> Nga bali wamu ne Sheebah, ababiri bano baafulumya oluyimba lwabwe olwasooka lwebayita "Mundongo", nebalugobereza "Go Down Low" olwa wangula ekirabo kya HiPipo Music Awards ng'oluyimba olwali lusinga mu 2015 'Best Afro Pop Song'. Pallaso oluvannyuma yaliko ku baafulumya oluyimba lwebayita ''"Tamale Mirundi"'' ng'ali ne King Saha n'abayimbi abalala nga kwekuli n'enyimba endala nga ''"Kilabe embaliga"'' ne ''"Sanyu lyange",'' wabula nga luno lwali lukadde nga lwayimbwa Sweet Kid nga naye yali muyimba munayuganda wabula oluyimba lwe luno nebaluddamu..<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424369/sheebah-pallaso-kiss</ref> Mu 2014 Ogwekuminoogumu, yatandika okukola ku luyimba ng'ali wamu n'omuyimbi [[:en:Davido|Davido]] okuva e Nigeria lwebaali bayita "''Twatoba", lwebafulumya mu 2015 Ogwolubereberye''. Yalufulumya nga kuliko ennyimba endala zeyayimba mu 2015 okwali ''"Ffe tuliko",'' "''Tiwa Savage",'' ''"Mubambazanga",'' ''"Tebakusobolola"'' n'endala nyingi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.360nobs.com/2015/02/video-pallaso-twatoba-ft-davido/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2019-06-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190619221100/https://360nobs.com/2015/02/video-pallaso-twatoba-ft-davido/ |url-status=dead }}</ref> Nga 19 Ogwokutaano mu 2015, Pallaso yalekulira ekibiina kya <nowiki>''Team No Sleep'' okutandikawo ekikye ekyetongodde kyebayita, ''</nowiki>''Team Good Music<nowiki>''</nowiki>.''<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1467291/pallaso-stages-mature-performance-soma-concert</ref> == Obulamu bwe == Ye muto wa [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]]. Pallaso taata w'abaana babiri okuli; omuwala Maisha Mayanja n'omulenzi Dinari Mayanja<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ghafla.com/ug/celebrities-half-caste-children/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128105909/http://www.ghafla.com/ug/celebrities-half-caste-children/ |url-status=dead }}</ref>.Yali ayigibwa poliisi olw'ekigambibwa nti yali abaduseeko, nga bamutekeko empiingu oluvannyuma lw'okukwatibwa nga tagoberera mateeka agaali gatereddwawo okutandika abantu obutakwatibwa kirwadde kya [[:en:COVID-19|COVID 19]] ag'okubeera nga tewali kweriranagana.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/07/30/security-hunts-for-singer-palaso-for-running-away-with-police-handcuffs-during-arrest/</ref> Pallaso yalumbibwa abantu abaali banyiize mu [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], mu South Afrika. Kigambibwa nti baamukuba amayinja nebamutema nga bakozesa amajambiya. Yali yagenda kukwata vidiyo ye empya ey'olumu kuyimba zze.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2020/02/xenophobia-is-real-cries-out-ugandan-singer-pallaso-as-he-is-attacked-in-south-africa.html Xenophobia is real, cries out Ugandan singer Pallaso as he is attacked in South Africa.]</ref> == Awaadi == {| class="wikitable" |Erinya ly'ekirabo |Etuluba mweyagwa |Omwaka |- |HiPipo Awards-Best Artiste in the Diaspora |Yagiwangula |2014 |- |Buzz Teeniez Awards –Flyest Music Video ("Amaaso") |Yagiwangula | |- |Buzz Teeniez Awards-Hottest Riddim |Yagiwangula | |- |Awaadi ya Buzz Teenies- oluyimba olwasinga okwokya nerukwata abavubuka omubabiro oluyitibwa Amaaso |Yagiwangula | |- |Awaadi y'omuyimbi atandika-omuyimbi omusajja eyali asinga |yagiwangula |2014 |- |HiHipo Awards-Omuyimbi omusajja eyali asinga |Yalondebwa |2015 |- |HiHipo Award- oluyimba olwakubibwa abayimbi ababiri olwali lusinga |yagiwangula | |- |Zinna Awards-Omuyimbi omusajja eyali asinga |Yalondebwa |2015 |- |Zzina Award- oluyimba olwa kubibwa abayimbi olawali lusinga |Yalondebwa |2015 |- |Zzina Award-Oluyimba olwali lusikiriza oluyitibwa <nowiki>''</nowiki> Mama' |Yagiwangula |2016 |- |Zinna Awards-Oluyimba lw'omwaka olwali lusikiriza lwebayita 'Soma' |Yagiwangula |2016 |- |Zinna Awards-Oluyimba lw'omwaka olwali lusikiriza lwebayita 'Soma' |Yagiwangula | |- |MTV Africa Music Award- eyalondebwa abawuwuliza |Ekyali |2021 |- |Janzi Awards-Omuyimbi omusajja eyali asinga mu mwaka |Yagiwangula |2021 |- |Zzina Awards- Omuyimbi w'omwaka |Yagiwangula |2021 |- |Zzina Award-Oluyimba lw'omwaka |Yagiwangula |2021 |- |Zzina Award- Ouyimbi omusajja eyali asinga |Yagiwangula |2021 |- |Zziina Award-Omuyimbi w'omwaka |Yagiwangula |2022 |- |Zzina Award- Omuyimbi omusajja eyali asinga mu mwaka |Yagiwangula |2022 |- |Awaadi ya MTN, ey'omusajja eyalondebwa abantu |Yagiwangula |2022 |} == Enyimba zze == === Ebiberawo obutereevu === * ''Ekivulu kye ekiyitibwa 'Pallaso Live Club Beats' ekibeera ku mikutu gya yintaneeti nga'' (21 Ogwekumineebiri mu 2020) === Olutaambi === * "Mama" (mu Gwomunaana nga 28, 2016) === Ng'ali yekka === * "Move Your Body" (Nga 14 Ogwokuna mu 2013) * "Change" (ng'ali ne The Mess) (nga 17 Ogwokutano mu 2013) * '"No More" (with Dirty Boy Raw) (mu 2013 Ogwokutaano) * "It's Cold" – (nga bajukira Ayla Reynolds (nga 3 Ogwomwenda 2013) * "Follow Me" ( ng'ali ne The Mess) (nga 26 Ogwomwenda mu 2013) * "Amaaso" (Radio & Weasel feat. Pallaso & The Mess) (nga 23, Ogwomwenda mu 2013) * "Home" (ng'ali ne The Mess) (nga 21, Ogwekumineebiri mu 2013) * "Mundongo" (ng'ali ne Sheebah) (nga 28 Ogwokusatu mu 2014) * "Wekoledewo Kaki" (nga 13 Ogwomukaaga MU 2014) * "Go Down Low" (ng'ali ne Sheebah) (nga 12 Ogwomunaana mu 2014) * "Pray For Me" (nga 7 Ogwomwenda mu 2014) * "Tamale" (ng'ali ne King Saha) ( nga 16 Ogwomwenda mu 2014) * "Ntwala" (ng'ali ne Spilla) (nga 17 Ogwomwenda mu 2014) * "Sanyu Lyange" (nga 13 Ogwekuminoogumu mu 2014) * "Very Sorry" (nga 4 Ogwekumineebiri mu 2014) * "Twatoba" (ng'ali ne Davido) (nga 25 Ogwokubiri muV 2015) * "Koona" (ngali ne Spice Diana) (nga 14 Ogwomukaaga mu 2015) * "Malamu" (2020) * "Ani Oyo" (2020) * "Nalonda Nemala" (2021) * "Mpa Love" (2021) * "Bega Bega" (2022) ; Endala * "Mudigidde" * "Omugongo" * "Nyola" * "Tebakusobola" * "Mubambazanga" * "AKOLO" * "Tiwa Savage" * "Ffe Tuliko" * "Nze Ani" * "Sweet Love" * "Sipiyo" * "Onfitinya" * "Kirabe embaliga" * "Yes We Can" * "My Gurly Gurly" * "Move Ya Body" * "African Tears" * "No Answers" * "Birthday" * "Ready For You" * "Never Came Clean" * "My Girl" * "Believe in Me" * "Omusawo" * "Ndikuwaki" (2021) * "Bareke Abo" (2022) * "Katonda" (2022) * "Sherry" (2022) * "Zari" (2022) == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://pallasomusic.com/ Official Website] * [https://web.archive.org/web/20221019072656/https://teamgoodmusic.com/ Team Good Music] 1ytnhh05hp4nhts6qdmblnxg96a1kb8 AK 47 Mayanja 0 8356 48810 30845 2026-05-03T13:01:00Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48810 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''AK 47''', '''Akay 47''', '''Ak Fortyseven, AkayFourtyseven ng'amannya ge ag'obuzaale ye''' '''Emmanuel Mayanja''' yazaalibwa mu mwezi ogw'omwenda nga 29 mu mwaka gwa 1990, n'afa mu mwezi ogw'okusatu nga 16 mu mwaka gwa 2015 yali munayuganda eyakuba ng'enyimba za 'Dancehall',<ref>{{Cite web}}http://www.howwe.biz/ak47.html</ref> yajja mu kumannyikwa mu mwaka gwa 2012 n'oluyimba lwebayita "Champion".kigambibwa y'omu kubakyasinze okukuba ennyimba za mu Uganda. Yafa nga 16 mu mwezi ogw'okusatu mu mwaka gwa 2015 He died on 16 March 2015 in a mysterious death.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221128211328/https://redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead/</ref> == Obulamu bwe ne byeyali akola == Ak 47 yazaalibwa omwami Gerald Mayanja, eyali ava mu Busato [[:en:Mityana|Mityana]] naye ng'abeera Seguku [[:en:Kampala|Kampala]], yali waluganda ku bayimbi abanayuganda nga baamannya okuli; [[:en:Chameleone|Chameleone]], [[Pallaso]] ne Weasel owa [[:en:Goodlyfe_Crew|Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221128211328/https://redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead/</ref>  == Okusoma kwe == AK yasomera ku Kisubi high school ku mutendera gwe ogwa siniya ng'eno gyeyamalira S.4. AK47 yantandika okuyimba mu mwaka gwa 2008, mubiseera ebyo yali yeeyita Hammatone, ng'oluyimba lwe olwasooka yalufulumiza mu situdiyo gyebayita Studio One nga ne vidiyo yakolebwa omunayuganda amannyikiddwa ennyo gwebayita DJ Erycom. Yatandika okuyimba mu kibiina kya Leon Island ekidukanyizibwa muganda we[[:en:Chameleone|Chameleone]] ng'oluyimba lwe olwasooka baali baluyita Usiende mu mwaka 2008 <ref>{{Cite web}}https://www.myspace.com/hammatone/music/album/usiende-2170204</ref>, wabula oluyimba luno tebaalukuba nnyo ku leediyo za Uganda ne Ttivi, nga yavaawo okumanyikwa mu mwaka gwa 2011 bweyaddamu oluyimba lwebayita Bayuda nemuganda we [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]].<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix</ref> Kino kyamuwa okumannyikwa n'obuwagizi obungi mu Uganda. Okuva olwo yayongerako ennyimba endala enuungi okwali; Mbeera ya nsi ne Champion ezaalinya ensengeka za Uganda eza muziki nga kuliko, Kidandali, Kaleba ng'ali ne muganda we Chameleone, Musajja watu ng'ali ne King Saha n'endala nyingi. Mu mwaka gwa 2014 yeegata ku kibiina kya Team No Sleep ekyali kidukannyizibwa Jeff Kiwa nga maneja wakyo era nga nennyini. Mu mwaka gwa 2012, AK 47 yawasa mukyala we Maggie Mayanja nebafuna abaana babiri abalongo.<ref>https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix</ref>  == Ennyimba zze == * Usiende * Bayunda Remix feat. Chameleone * Champion * Kidandali * Mbera ya nsi * Mussajja watu with King Saha * Ndi Mulokole ?AK 47 == Okufa kwe == AK47 yali amazze okukwata oluyimba lwe olwa Ndi Mulokole, nga 16 omwezi ogw'okusatu lwerwali olunaku lwe olwali lusembayo kunsi nga yagenda ku mukutugwe ogwamukwanira wala ogfwa Facebook naatekako ng'agamba "Nze Ndi Mulokole Nafuuka Mulokole AK Mulokole Naawe Fuuka Mulokole In God we trust" , AK yalokoka, naawe lokoka, mu katonda mwetukiririza <ref>{{Cite web}}https://www.facebook.com/AkFourtysevenMusic/photos/a.557226260998390.1073741830.516586985062318/792310230823324/?type=1&source=46&refid=17&do_not_show_promo=1&_rdr</ref> katono ketwali tumannyi nti kyeyali asembayo okutegeeza abantu. Era kusaawa nga 2 ez'ekawungeezi, AK 47 yagenda mu baala lya maneja we Jeff Kiwa, lyebayita Denjavu erisingaanibwa [[:en:Kabalagala|Kampala]], gyeyatandikira okunywa ne mikwano gye. Nga ku saawa 4 ez'ekiro, AK 47 yasingaanibwa ng'agudde wansi mu binaabiro, ng'avaamu omusaayi munyindo ng'alina n'eby'ovu mu kamwa. Kyali kigambibwa nti yafuna kamunguluze n'azirika. Yatwalibwa mu kalwaliro akatono akaali kaliraanyewo okumuwa obujanjabi obusokerwako, naye akalwaliro kano kaagamba kaali tekasobola kukwasaganya embeera eno nebamusindika mu ddwaliro edene. Baatuuka mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]] wabula abasawo nebakizuula nti baali tebasobola kujanjaba kyaali kimutuseeko. Baamulangirira ng'omufu oluvannyuma lw'edakiika taano ng'ayakatuusibwa mu ddwaliro lino. Baayita baganda bbe [[:en:Chameleone|Chameleone]] ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] abaatuuka mu bwangu ddala. Baategeeza abaamawulire nga ku saawa nga 5 ez'ekiro amawulire gaali gatandise okutambuzibwa ku mikutu gimukwanira wala oba egya 'social media'. Abasawo baategeka omulambo gwe nebagutwala mu gwanika. == Abajulizi == Buli mujulizi eyali okulinaana ebaala lya Dejavu ekiro ekyo yali ayogera kikye. Okusiinziira ku muwala omu, AK 47 yayombamu ne maneja we Jeff Kiwa nga bakayanira kompuyuuta gy'osobola okutambula nayo 'laptop' AK 47 yali ayagala kuzannya luyimba lwe olupya lwebayita Ndi Mulokole, ekintu Jeff Kiwa kyeyali tayagala, ng'agamba nti 'laptop' eryanda teryaliko muliro. Oluvannyuma lw'okuwanyisiganya ebigambo, AK 47 yagenda mubinaabiro ng'era waliwo omu kubakanyama akuuma ebaala lino eyalabibwako ng'agoberera AK 47 ng'agenda mubinaabiro. Ng'oluvannyuma lw'edakiika ntono kanyama yalabibwako ng'afuluma ebinaabiro, nga webaali tebalaba AK 47 ng'afuluma baasalawo okugenda bakebere nebamusingaana ng'ali wansi ku ttaka ng'afuddeko ekitundu ,baali balina okukiriza nti yali akubiddwa n'atibwa kanyama ono. Abalala bagamba nti AK 47 yava mu baala n'agenda wabweru okugenda mu mmotoka ye adde ewaka. Naye yalabibwako ng'alina omusaayi munyindo nga kikirizibwa nti yali akubiddwa kanyama emabegako; awo weyagendera mu binaabiro okwerongoosaako omusaayi. Awo kanyama weyamugoberere neera, oluvannyuma kanyama n'afuluma ebinaabiro, nga webaagenda okukebera mu binaabiro oluvannyuma lwedakiika eziwerako, basingaana AK 47 nga yeebase wansi nga tasobola wadde okweyaba. Abajulizi bano bombi bakiriza nti oluvannyuma lw'okuyingira mu binaabiro, yagobererwa kanyama, nga kikirizibwa nti kanyama ono yeyamuta. Bangi bakiriza nti kanyama ono yali akolera kubiragiro by'abo abamusingako abali wagulu we. ; Engero endala ; ; Oluvannyuma lw'okufaakwe, waliwo alipoota ezaafuluma nga zigamba nti ogwo gwali [[:en:Ghost|muzimu]] gwa Karamaji ogwatuga AK 47 paka kufa,<ref>https://web.archive.org/web/20150320060924/http://blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/</ref> Karamaji yali mulenzi eyafa mu 2012 ng'okufaakwe kwali kwekuusa ku [[:en:Chameleone|famire y'aba Mayanja]], ng'okuva bweyayokebwa paka kufa mu lugya lw'ennyumba ya muganda wa AK 47, naye okwekwasa kuno poliisi yakugoba olw'okuba baali tebalina nsibuko yankomeredde Ekibiinja ekirala kyali kigamba nti ekyali kiva mu ba [[:en:Illuminati|IIIuminati]] kyali kigamba nti kyekyatwala famire ya AK 47, okusinziitra ku bbo, AK 47 yali kitundu ku ttiimu okumala akaseera, nga bebaali bamuyambye okufuna erinya n'okumannyikwa, nga yali abaliddemu olukwe nga yeerangirira nga bweyali alokose, okusiznziira ku byeyali atadde ku mukutu gwe ogwa Facebook, nga baali balina okumubonereza. Naye poliisi bino yabigaana ng'egamba baali bagezaako okubuzabuza okunoonereza kwa poliisi ng'eyagala okuzuula ekituufu ekyali kiviriddeko AK 47 okutibwa. == Ebyavaamu == Oluvannyuma lw'okufa kwa AK 47, amawulire gaatambula ku mikutu gimukwanira wala egya 'social media' egy'enjawulo. [[:en:Facebook|Facebook]] ne [[:en:Twitter|Twitter]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] zonna zaaliko obubaka obukungubaka n'okusaasira, leediya za Uganda ez'amannya wamu ne ttivi zaayingirira nga pulogulaamu zaazo eza buli lunaku okusobola okubika omuzira eyali afudde. Enku mu n'enkumu z'abawagizi baali batuuse ddala mu kifo weyali afiridde, nga bakungubaga nga bali wamu ne baganda bbe okuli [[:en:Chameleone|Chameleone]] ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] n'abayimbi abala abawerako nga [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]], Diamond Oscar, Sheebah Karungi n'abalala bangi. Bebe Cool yawandiika obubaka obusaasira ku mukutru ogwa 'Facebook', nga kino ne Chameleone wamu ne Pallaso nabo nebakola ekintu kyekimu. Oluvannyuma banayuganda abamannyikiddwa n'abakozesa ekikutu gya yintaneeti baateeka obubaka obusaasira nga mwemwali [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]], [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah Karungi]], [[:en:Nobert_Mao|Nobert Mao]] n'abalal bangi. [[:en:Davido|Davido]] naye yateeka obubaka obusaasira, n'abana Kenya wamu aba Tanzania abamannyifu nabo bateekayo obubaka obusasira. [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] yali yagenda kukuba bivulu mu [[:en:South_Africa|South Afrika]] wabula yasazeemu ebyali bisigaddeyo n'akomawo e Uganda. Okufa kwe baakugerageranya kukufa kw'abayimbi abanayuganda abaali abaamaanyi nga [[:en:Philly_Lutaaya|Philly Lutaaya]], [[:en:Paulo_Kafeero|Paulo Kafeero]] ne [[:en:Elly_Wamala|Elly Wamala]]. Diamond Oscar ne Dj Bobby abaali bakolera ku baala ya Dejavu baakwatibwa okuyambako ku poliisi mu kunoonyereza, naye baateebwa olunaku olwaddako nga basinziira ku kyebaali boogedde eri poliisi. Jeff Kiwa ne Sheebah Karungi nabo baliko byebaayogera eri poliisi. Kanyama w'okubaala yabulawo, ng'omulongoosa w'ebaala eyali akirizibwa okuba nga yaliwo ng'omujulizi nga AK 47 AFA naye yabulawo. Chameleone yakolayo oluyimba olw'okujukira muganda we eyali yafa lwebayita "Tubasonyiwe". Ng'oluvannyuma ekibinja ky'abayimbi okuva mu Uganda nabo baakuba oluyimba lw'okujukirirako AK 47 lwebayita wumula mirembe AK47 "Rest in Peace AK 47" nga lwalimu Eddy Kenzo, Young Mulo, Big Eye, Lyto Boss, Denis Bitone, Spice Diana, ne [[:en:Aziz_Azion|Aziz Azion]]. Nga lwagobererwa oluyimba olwakubwa muganda we Pallaso lwebayita Mubambazanga. i7dhah41vbldtbw5y990q0zag3siysh GNL Zamba 0 8358 48811 48590 2026-05-03T13:01:16Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48811 wikitext text/x-wiki [[File:GNL Zamba 01.jpg|thumb|GNL Zamba ]]    [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] '''GNL Zamba''', yazaalibwa nga ye '''Ernest Nsimbi''', (29 ogusooka 1986) munnayuganda omuyimbi wa [[:en:Hip_hop|hip hop]] amanyiddwa nnyo olw'okuleeta omuziki gwa Rap ne Lugaflow ku leediyo entongole n'emikutu emirala mu Uganda. <ref>https://www.reverbnation.com/gnlzamba/bio</ref> Erinnya lye erya siteegi, GNL, liggwaayo nti "Greatness with No Limits". <ref name=":0">https://www.independent.co.ug/the-spear-tells-the-story-of-chaos-and-peace-love-and-activism-past-and-present/ </ref> Ye mutandisi era akulira kkampuni ya Hip hop eyetongodde eya Baboon Forest Entertainment, <ref name=":2">{{Cite web |url=https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |title=Archive copy |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |url-status=dead }}</ref> ekuza ebitone ebipya mu Kampala, Uganda. Era munnakatemba, omukozi wa firimu, era omubaka wa Uganda mu bintu eby'enjawulo . <ref>{{Cite web |url=https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |title=Archive copy |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |title=Archive copy |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == GNL yazaalibwa nga 29 ogusooka 1986 mu [https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ Mukono.] Kitaawe yali mukugu mu by’amasannyalaze ate nnyina yali akolera mu Uganda Transport Company. Oluvannyuma famire eno yasengukira e [https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ Kawempe], mu [https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ Kampala] <ref name=":2"/> oluvannyuma lw'olutalo [https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ lw'omunda mu Uganda] . <ref name=":3">{{Cite web |url=https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba |title=Archive copy |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209083718/https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba |url-status=dead }}</ref> mu ssomero lye erya siniya, yali ssentebe wa kiraabu y’ebiwandiiko by’abato, mmemba wa ttiimu eyali ekubaganya ebirowoozo era nga ye muwandiisi omukulu owa ''Kiira Mirror'' <ref name=":3" /> ''.'' Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli esooka mu by’okuddukanya obutonde bw’ensi. <ref name=":3"/> == Emirimu gye == === 2005 - 2010 === Mu 2005, GNL yatandika olugendo lwe mu by'amasanyu mu Uganda <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23980:gnl-proves-hip-hop-still-needs-his-healing&catid=73:highlights&Itemid=70 |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209054219/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23980:gnl-proves-hip-hop-still-needs-his-healing&catid=73:highlights&Itemid=70 |url-status=dead }}</ref> bwe yali mu kibiina kya Hip Hop Canvas nga kino kyali pulojekiti eyategekebwa Shadrak Kuteesa owa Platinum Entertainment, <ref name=":3"/> nga egenderera okuwa abavubuka amaanyi okweyoleka. <ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/leading-ugandan-hip-hop-artists-inspire-youth-two-week-workshop</ref> Mu pulojekiti eno ye ng’ali wamu n’abayimbi abalala baakwata oluyimba olwawangula engule, Maama Afrika. <ref name=":3" /> Mu 2007, mwe yasooka okulabikirako ku lutimbe mu Uganda n'oluyimba, ''Soda Jinjale'' <ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/ugandan-producers-killing-gnls-inspiration-147770</ref> ''.'' Mu February 2009, yayimba mu kibiina kya WAPI [https://www.newvision.co.ug/category/news/ugandan-producers-killing-gnls-inspiration-147770 British Council] Initiative ate ku nkomerero y’omwezi ogwo mu ''Sauti Za Busara'' e [[:en:Zanzibar|Zanzibar]] . Mu April, yayimba mu kivvulu ky’ennyimba ekya ''Selam International Music Festival'' mu [[:en:Ethiopia|Ethiopia]] . Mu June, GNL yayimba mu ''Kwita Izina'' Gorilla Naming Ceremony e [[:en:Rwanda|Rwanda]] <ref name=":3"/> ate mu August, yayimba ekivvulu kye ekyasooka ng’afulumya olutambi lwe, ''Koyi Koyi,'' nga olutambi luno lwalimu ennyimba munaana nnamba nga yaziyimba yekka <ref name=":3" /> ezaatenderezebwa olw’okusaawo omukutu wakati w’amaloboozi ag’ennono n’ag’omulembe. <ref>{{Cite web |url=https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba |title=Archive copy |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209083718/https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba |url-status=dead }}</ref> Mu September, GNL yayimba mu ''bivvulu e Dubai'' mu [[:en:United_Arab_Emirates|United Arab Emirates]] ate mu gw'ekkumi, yayimba mu [[:en:Stratford,_London|Stratford]] Rex, East London mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref name=":3" /> Mu September wa 2010, yayimba mu kivvulu kya ‘We Love Africa Music Festival’ e [https://web.archive.org/web/20230209083718/https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba Denmark] . === 2011 - 2020 === Mu November 2011, GNL yaddayo mu United Arab Emirates mu bivvulu by’e Dubai <ref name=":3"/> era nayimba mu ttaabamiruka wa UNAA ow’omulundi ogwa 23. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandandiasporanews.com/ugandan-diaspora/unaa-convention-2011/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209084846/http://www.ugandandiasporanews.com/ugandan-diaspora/unaa-convention-2011/ |url-status=dead }}</ref> Mu September wa 2012, yayimba mu kivvulu kya ''Selam African Music Festival'' e [https://web.archive.org/web/20230209084846/http://www.ugandandiasporanews.com/ugandan-diaspora/unaa-convention-2011/ Sweden] ne mu ''GNL Zamba Live'' mu [[:en:Norway|Norway]] . Mu April 2014, GNL yalina ebivvulu bya bantu ab'obuvunaanyizibwa abakulu mu Durban, Port Elizabeth ne Cape Town mu [[South Africa]] . <ref name=":3"/> Olwo GNL n’asengukira mu [[Amerika]] <ref>https://mdundo.com/news/22088</ref> Mu April 2016, GNL yafuna omulimu gwe ogwasooka ogw'okuzannya katemba ng'ali wamu ne Darren Lee Campbell <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1422175</ref> <ref>https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20170227/14318/gnl-zambafrom-music-to-poetry.html</ref> GNL yafuuka omu ku bakozi ba leediyo abakola ku leediyo ya Coke Studio Radio Hour, nga eno yali pulogulaamu eyali ekitundu ku Coke Studio Africa mu gw'omunaana 2017. <ref>https://newslexpoint.com/gnl-coke-studio/</ref> Mu gw'omukaaga 2019, emirimu gye gyalondebwa mu mpaka za Independent Music Awards ez’omulundi ogwa 17 mu [https://newslexpoint.com/gnl-coke-studio/ kibuga New York] . Zino zaali Album ezisooka ezisinga ( ''Nsimbi'' ), Oluyimba lw’ensi yonna olusinga obulungi ( ''Leo Ni Leo'' ), Vidiyo y’omuziki esinga okunyumya ( ''Dunia Ni Matenbezi'' ) n’ekigambo ekisinga okwogera ( ''[[:en:Acholi_people|Acholi]] Boy'' ). <ref>https://observer.ug/lifestyle/61050-gnl-zamba-making-waves-in-usa</ref> ''Leo Ni Leo'' ye yawangula oluyimba lwa Best World Beat. <ref>https://observer.ug/lifestyle/61050-gnl-zamba-making-waves-in-usa</ref> Mu gw'okubiri 2020, yawa omusomo ku byafaayo bya Hip Hop eri abayizi b’okuyimba mu [https://observer.ug/lifestyle/61050-gnl-zamba-making-waves-in-usa yunivasite y’e Kyambogo] . <ref>https://campusbee.ug/news/rapper-gnl-zamba-lecturing-at-kyambogo-university/</ref> Mu gw'omusanvu gw'omwaka gwe gumu, GNL ng'ayita mu kkampuni ye ekola ennyimba, Baboon Forest Entertainment, yategeka empaka ze yatuuma "Dear Hip Hop" ng'ekigendererwa kyayo kyali kya kuzzaamu abavubuka amaanyi nga bayita mu buyiiya. Eyawangula ye Ivan Kaweesa. <ref>https://chimpreports.com/ivan-kaweesa-emerges-winner-of-gnl-dear-hip-hop-challenge/</ref> === 2021 - kati === Mu gw'okubiri 2021, GNL yakomawo mu Uganda okuva mu USA <ref>https://www.pmldaily.com/features/2021/03/gnls-return-only-makes-hiphop-stronger-navio.html</ref> era mu December, yayimba mu Tusker Malt Conversessions ez’omulundi ogw’okusatu ku yintaneeti. <ref>https://www.pmldaily.com/features/2021/03/gnls-return-only-makes-hiphop-stronger-navio.html</ref> == Omusono gw'okuyimba == GNL ayimba ebigambo nga biri mu Luganda ne mu Lungereza . Ayimba akozesa omusono gw'okulukuta ebigambo oguyitibwa [https://www.pmldaily.com/features/2021/03/gnls-return-only-makes-hiphop-stronger-navio.html Lugaflow].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/people/6/Gnl-zamba |access-date=2022-11-28 |archive-date=2016-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160816184332/http://www.hipipo.com/people/6/GNL-ZAMBA |url-status=dead }}</ref><ref name=":0"/> Lugaflow kuba kukulukuta bigambo mu [https://www.independent.co.ug/the-spear-tells-the-story-of-chaos-and-peace-love-and-activism-past-and-present/ Luganda],nga luno lulimi olusinga okweyambisibwa mu massekkati ga Uganda . Okuva mu 2000 ng'aggwaako , Lugaflow yasikiriza omugigi omuggya ogw'abayimbi abakulukuta ebigambo okusoola okutondawo enyimba ezikwata abantu omubabiro nga bayimbira mu lulimi lwabwe olunnansi . Omusono gwe ogw’okuyimba gwakwatibwako abatonntomi [[:en:Gil_Scott-Heron|Gil Scott-Heron]] ne Mbuli, abayimbi b’ennyimba aba Afrocentric nga [[:en:Eddy_Grant|Eddy Grant]] ne [[:en:Fela_Kuti|Fela Kuti]] n’abayimbi aba hiphop abaamanyi nga [[:en:Jay-Z|Jay-Z]], [[:en:Nas|Nas]] ne [[:en:Ice_Cube|Ice Cube]] . <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kipepeoagency.com/gnlzamba |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231118103656/https://kipepeoagency.com/gnlzamba |url-status=dead }}</ref> == Kampeyini z’embeera z’abantu == GNL yeetabye mu kampeyini ya Friend A Gorilla, eyavujjirirwa [https://web.archive.org/web/20231118103656/https://kipepeoagency.com/gnlzamba Oxfam] ku kusomesa abantu ku butonde bw’ensi n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by’omu nsiko ekya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://www.facebook.com/YouthHiphopUganda/posts/927914583940387:0</ref> Oluyimba lwe "Story ya Luka" lwalondeddwa [https://www.facebook.com/YouthHiphopUganda/posts/927914583940387:0 minisitule y'ebyobulamu mu Uganda] okubeera omutwe gw'okusomesa abavubuka abalina akawuka ka mukenenya mu mwaka gwa 2010. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/662285-kisenyi-dances-to-safer-sex-20-000-condoms-given-out.html</ref> Enkolagana ye okukola vidiyo ne "True Manhood" ne Young Empowered And Healthy (YEAH) <ref>http://www.newvision.co.ug/news/662285-kisenyi-dances-to-safer-sex-20-000-condoms-given-out.html</ref> Uganda yakubiriza abavubuka ba Uganda okukozesa obupiira , era lwawangula engule ya People's Choice Digital Media Award mu lukungaana lw'ensi yonna olw'ebyenjigiriza mu by'amasanyu mu 2011. [https://web.archive.org/web/20160305022416/http://yeah.cdfuug.co.ug/true-manhood-hiv-campaign/yeah-launches-true-manhood-campaign.html]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://yeah.cdfuug.co.ug/true-manhood-hiv-campaign/yeah-launches-true-manhood-campaign.html |access-date=2022-11-28 |archive-date=2016-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305022416/http://yeah.cdfuug.co.ug/true-manhood-hiv-campaign/yeah-launches-true-manhood-campaign.html |url-status=dead }}</ref> Mu myaka esatu, GNL yakola ne [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teenies]] okulambula amasomero ga Uganda, okubuulirira abavubuka, okukubiriza obumu mu bantu n’okusigala mu masomero. <ref>http://www.buzzgroupafrica.com/</ref> Okuva mu mwaka gwa 2013, GNL ekwataganye ne Reach A Hand Foundation Uganda okwetaba mu kampeyini ez’enjawulo ez’okusomesa abavubuka. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/659751-calls-for-youth-friendly-services-in-health-facilities.html</ref> Mu 2014, ekitongole kya Twaweza Initiative kyawa GNL ekirabo olw'engeri oluyimba lwe "We Cry" gye lwakwata ku bantu, olwogera ku butabanguko ku nguudo n'okwegatta . [https://web.archive.org/web/20221128205430/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/29946--twaweza-recognises-artistes-with-real-talent]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/lifestyle/entertainment/29946--twaweza-recognises-artistes-with-real-talent |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128205430/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/29946--twaweza-recognises-artistes-with-real-talent |url-status=dead }}</ref> Ayitiddwa okusomesa ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] 's College of Humanities ku biwandiiko by'omu kamwa n'eby'obuwangwa. <ref>http://www.newvision.co.ug/D/9/38/691862</ref> Mu gw'omukaaga 2020, GNL ng’ali wamu ne mukyala we Miriam Tamar, beegatta ku [http://www.newvision.co.ug/D/9/38/691862 kwekalakaasa kwa George Floyd] mu USA. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ekyooto.co.uk/2020/06/05/ugandan-rapper-gnl-zamba-joins-the-us-george-floyd-protesters/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209065721/https://ekyooto.co.uk/2020/06/05/ugandan-rapper-gnl-zamba-joins-the-us-george-floyd-protesters/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bubwe == Okuyita mu buwanguzi bw’okuyimba, GNL yasobola okuggulawo ebbaala y’ebyemizannyo era yagula ettaka okwetoloola Uganda. [http://www.newvision.co.ug/D/9/40/763774]<ref>http://www.newvision.co.ug/D/9/40/763774</ref> GNL Zamba yawasa mukyala we, nga 29 April 2018 mu Cielo Farms Vineyard, [[:en:Malibu,_California|Malibu, California]] . <ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.routineblast.com/gnl-zamba-wife-tamar-shows-off-multi-billion-investment-photos/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231118103654/https://www.routineblast.com/gnl-zamba-wife-tamar-shows-off-multi-billion-investment-photos/ |url-status=dead }}</ref> Nga bali wamu ne mukyala we nga naye muyimbi, baakola ekibiina ky’abayimbi ekyatuumiddwa Nsimbi. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.routineblast.com/gnl-zamba-wife-tamar-shows-off-multi-billion-investment-photos/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231118103654/https://www.routineblast.com/gnl-zamba-wife-tamar-shows-off-multi-billion-investment-photos/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2020, Zamba ne mukyala we baasalawo okuddayo mu Uganda basenge omwo. <ref name=":1"/> alina omwana eyaakazaalibwa == Engule n’okulondebwa == {| class="wikitable sortable plainrowheaders" style="width: 100%;" ! scope="col" |Award/organization ! scope="col" |Year ! scope="col" |Nominee/work ! scope="col" |Category ! scope="col" |Result ! class="unsortable" scope="col" |{{Abbr|Ref.|Reference(s)}} |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2005 | |Best Hip Hop Single |{{won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2009 |GNL Zamba |Best Male Artist |{{nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2009 | |Best Single |{{nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Press Association Awards |2009 |GNL Zamba |Artist of the year |{{won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2009 | |Best Hip hop single |{{won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kisima Awards, Kenya |2010 |GNL Zamba |Best Hip Hop Artist |{{nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kisima Awards, Kenya |2010 | |Best single |{{nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2010 | |Song of the year |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2010 | |Best single |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2010 | |Best Group |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2010 |GNL Zamba |Best male artist |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2010 |GNL Zamba |Artist of the year |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2010 |GNL Zamba |Best hood rapper |{{won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2010 | |Best Hip Hop single |{{won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2011 |GNL Zamba |Artist of the year |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2011 |GNL Zamba |Best male artist |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2011 | |Best single |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2011 | |Best Hip Hop single |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |International Education Conference |2011 |GNL Zamba |People's choice digital media |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2011 |Baboon Forest |Hottest group |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kandanke Awards |2012 |GNL Zamba |Artist of the year |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2012 | |Best Hip Hop single |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2012 |GNL Zamba |Best male artist |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kandanke Awards |2013 | |Best Hip Hop single |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kandanke Awards |2013 |GNL Zamba |Best male artist |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kandanke Awards |2013 |GNL Zamba |Artist of the year |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kadanke Awards |2013 | |Best Hip Hop single |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kadanke Awards |2013 | |Best group |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Club Music Video Awards |2013 | |Best male video of the year |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Club Music Video Awards |2013 | |Video of the year |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2013 | |Best group |{{won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Rising Star Awards |2014 |GNL Zamba |Best Hip Hop artist |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Hipipo Awards |2014 |GNL Zamba |Best Hip Hop artist |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Zina Awards |2014 | |Best Hip Hop single |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Twaweza |2014 |GNL Zmba |Best Social Impact Through The Arts Award |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |256 Hip-Hop Awards |2019 | |African rapper of the year |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Independent Music Awards |2019 |''Nsimbi'' |Best Debut Album |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Independent Music Awards |2019 |''Leo Ni Leo'' |Best World Beat Song |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Independent Music Awards |2019 |''Dunia Ni Matembezi'' |Best Narrative Music Video |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Independent Music Awards |2019 |''Acholi Boy'' |Best Spoken Word |{{Nominated}} | align="center" | |} == Discography == * ''Koyi Koyi'' (Ebisoko by'Obulamu), 2009 * ''Okwogera Olulimi Oluganda'', 2011 <ref name=":0" /> * ''Omukolo gw'okuzzaawo eddiini / Uganda Yaffe'', 2013 <ref name=":0" /> * ''Nze Zamba / Ceazar'', 2014 <ref name=":0" /> * ''Okuloota mu Langi'' (mu kufulumizibwa 2016) <ref name=":0" /> * Effumu (2020) <ref name=":0" /> == Ebiwandiiko == {{notelist|30em}} * GNL Zamba on Facebook == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bayimbi]] eaki1k29v1awpnz1e1otmolw2it1jua Omuzira Omusiru 0 8361 48812 42889 2026-05-03T13:01:45Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48812 wikitext text/x-wiki {| class="infobox vcard plainlist" ! colspan="2" class="infobox-above" style="background-color: #b0c4de; font-size: 125%;" |<div class="">Mad Ice</div> |- ! class="infobox-label" scope="row" |Amannya g'obuzaale | class="infobox-data nickname" |Ahmed Mohamed Kakoyi |- ! class="infobox-label" scope="row" |Gyebaamuzaalira n'enaku z'omwezi ssaako n'omwaka | class="infobox-data" |Nga 8 omwezi ogw'ekumi mu mwaka gwa 1980, ng'alina emyaka 40 Masaka, Uganda |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ensibuko ye | class="infobox-data" |Muyimbi omunayiganda asinziira mu Tanzania oluvannyuma n'agenda mu Finland |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ekika kya muziki gw'ayimba | class="infobox-data" |[[Ragga|Raggamuffin]], [[African popular music|Afro-pop]], [[Afro-soul]], world music |- ! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu g'wakola | class="infobox-data role" |Omuyimbi, awandiika nyimba, n'okukuba ebivuga |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ebyuma by'akozesa | class="infobox-data note" |Vocals, guitar |- ! class="infobox-label" scope="row" |Emyaka gy'amazze ng'ayimba | class="infobox-data" |Okuva mu 1999 n'okutuuka kati. |- ! class="infobox-label" scope="row" |Kampuni z'abaddemu ng'ayimba | class="infobox-data" |Kokwa Records, Tanzania <br /><br /> Mwamba Records, Finland <br /><br /> Edel Records, Finland <br /><br /> Recordhouse Music, Finland |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #b0c4de" | |- ! class="infobox-label" scope="row" |Omukutu | class="infobox-data" |<span class="url">[https://web.archive.org/web/20071212135437/http://www.madice.net/ www.madice.net]</span> |} <div class="shortdescription nomobile noexcerpt noprint searchaux" style="display:none">Musical artist</div> [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] '''Ahmed Mohamed Kakoyi''' Yazaalibwa mu Masaka mu Uganda mu mwezi ogw'ekumi mu mwaka gwa 1980, ng'asinga kumannyikwa nga '''Mad Ice,''' munayuganda omuyimbi ng'ate awandiika n'enyimba ow'ekika kya Raggamuffin nga oluvannyuma ku siteegi ng'akuba ne muziki ekika kya Afro-pop ne Afro-soul. Yafuna obumannyifu mu Uganda, Tanzania ne mu buvanjuba bwa Afrika,oluvannyuma n'afuna obutuuze mu ggwanga lya Finland nga yakulakulanya ekisaawe ky'okuyimba munsi ng'ayimba mu luswayiri n'oluganda ng'atabikamu n'oluzungu. Esira ng'olitadde ku muyimbi w'ensi yonna eyava mu bunvanjuba bwa Afrika, abaddeko mu bivulu nga jazz, world music, pop, rock ne fusion festivals, n'afulumya entaambi mu situdiyi nga ''Baby Gal'', ''Mad Ice'' ne ''Maneno'' ne EP ''Maisha''. == By'akoze == Mad Ice yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi, 1980 mu Masaka gye yava okugenda e Kampala ng'alina omwaka gumu. Ku myaka 7, famire ye yagenda e [[:en:Tanzania|Tanzania]] oluvannyuma neekomawo mu Uganda ng'alina emyaka 10. Ekika ky'okuyimba kye yasooka okwenyigiramu kyali kya Dancehall/Ragga Muffin mu Uganda okutandikira mu mwaka gwa 1995. Mu 1999 ng'alina emyaka 19, yatwalibwa n'addayo e [[:en:Mwanza|Mwanza]], Tanzania gyeyava oluvannyuma n'agenda e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]] okufuna emirimu gy'akola egisingako nga ng'omwogezi w'okumikolo 'MC' n'okuyimba ku mikolo egy'enjawulo n'enkungaana. Mu myaka gye egyasinga mu Tanzania, yatendekebwa n'abangulwa omuyimbi okuva mu Canada Corry Morriarty n'omu Tanzanian Richard Mloka, n'ayiga n'okukuba endongo.<ref name="uganda">http://www.musicuganda.com/Mad%20Ice.html[http://www.musicuganda.com/Mad%20Ice.html Music Uganda – Mad Ice biography]</ref> Yasikirizibwa naddala mu myaka gya 1990 ebivuga by'e Caribbean ebya [[:en:Chaka_Demus|Chaka Demus]] & [[:en:Pliers_(singer)|Pliers]], [[:en:Shaggy_(musician)|Shaggy]] n'abalala, oluyimba lwe lweyasooka okukwata lwali lwa "Wanadamu" nga baalukuba nnyo ku mikutu egy'enjawulo kuba lwali lwa ttutumu mu Tanzania. Ng'asikiriziddwa obuwanguzi bwe yali atuseeko, yafulumya oluyimba olulala olwa "Baby Gal" olwayitimuka mu buvanjuba bwa Afrika yonna. Olutambi lwe olwasooka baali baluyita ''Baby Gal'' nga baalufulumya mu mwaka gwa 2003<ref>{{Cite news}}https://www.bongoexclusivetv.com/2018/12/mad-ice-baby-gal-mp3-download.html</ref> nga kwaliko n<nowiki>'okweyongerako obuwanguzi. Ng'ayogerako eri abaali bamusoya ebibuuzo yagamba nti '' nnazaalibwa mu Uganda, naye ng'emyaka egisinga nnagimala mu Tanzania, ng'</nowiki>eyo obulamu bwange mu kuyimba gyebwatandikira. Okuva lwe nnatandika okuyimba nnali nnyimba mu lulimi luswayiri, ekyaletera abasinga okubeera nga bampita Omutanzania".<ref name="flyingblue">{{Cite web |title=FlyingBlue: Mad Ice brings African vibes and rhythms from East Africa to Europe |url=http://www.flyingblueclubafrica.com/inspire/whats-hot/mad-ice-brings-african-vibes-and-rhythms-from-east-africa-to-europe |access-date=2022-11-29 |archive-date=2013-12-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131227003203/http://www.flyingblueclubafrica.com/inspire/whats-hot/mad-ice-brings-african-vibes-and-rhythms-from-east-africa-to-europe |url-status=dead }}</ref>Olutambi lwa 2003 lw'afulumizibwa mu Tanzania nga lwakwatibwa mu Finnish record esinziira mu Tanzania gwe bayita eyalukwata ye Miikka "Mwamba" Kari. Lwalimu ebika eby'enjawulo okuli, soca beats, African rhythms, nga mulimu n'engeri ya Ragga, Soul ne Pop, n'ennyimba endala eziri mu lulimi [[:en:Luganda|oluswayiri]], [[:en:Luganda|oluganda]] wamu n'oluzungu.<ref name="uganda" /> Mu 2004, Miikka Mwamba Kari yaddayo mu Finland, yayaniriza Mad Ice okugenda e Finland gye yateera omukono ku ndagaano y'emyaka esatu ne kampuni ya Miikka eya Mwamba Records. Ng'abeera mu kibuga Helsinki ng'afulumya ennyimba naye, yakola ku kugoberera oluyimba lwe lwe bayita ''Mad Ice lweyakwatira mu situdiyo eyitibwa'' Firelight mu mwaka gwa 2005 mu ggwanga lya Finland n'alufulumiza mu kampuni ya Mwamba Records ng'ali wamu ne kkampuni ya Finnish Edel Records label okulutambuza mu bantu. Miikka Mwamba Kari afulumizza ennyimba z'abayimbi okuva mu Afrika abawerako nga Inspector Haroun, [[:en:Lady_Jaydee|Lady Jaydee]], Chegge, Solid Ground Family, Dknob. Mad Ice yakola ebivvulu mu Bulaaya nga biri wamu ne kyebayita "Scandinavian world music scene" ng'atongoza olutambi lwe olupya. Ennyimba ze zaazannyibwa leediyo nnyingi mu Bulaaya ne ku mikolo egy'enjawulo. Olutambi lwe olupya kwaliko ennyimba endala ennungi okuviira ddala ku ya ''Baby Gal'' nga mwe muli lwe bayita "Baby Gal" nga kwekuli n'olupya lwe yali yaakafulumya lwe bayita "Wange" nga lwaliko ku nsengeka z'omu buvanjuba bwa Afrika ne lutuuka mu nnamba emu mu Uganda ne Tanzania mu mwaka gwa 2005 ne 2006. Mad Ice yakozesa omukisa ogwo okukola ekibiina ekyalimu abayimba nga Ziggy Dee ne Quina Lad. Ekibiina kino baali bakiyita "The Comrades" nga kyali ky'akutumbula abayimbi okuva mu Uganda wabula nga basinziira mu Tanzania.<ref name="uganda" /> "Wange" yalondebwa emikutu gy'eby'empuliziganya egya Finnish nadala leediyo ya Power FM ekyamufuula omumannyifu ennyo mu ggwanga lya Finland. Mu mwaka gwa 2006, yali atuuse ku buwanguzi n'oluyimba lwe lwe bayita "Ni Wewe" ne kimuleetera okwetaba mu mpaka z'okuwandiika ennyimba ez'ensi yonna eza International Songwriting Competition (ISC) mu mwaka gwa 2007 ng'era yasobola n'okutuuka ku mutendera ogudirira ogw'akamalirizo ku mutendera gwa muziki w'ensi yonna n'oluyimba lwe lwebayita "Nionyeshe Njia".<ref>http://ourmusiq.com/mad-ice-his-journey-to-hollywood/1026/m.aspx[http://ourmusiq.com/mad-ice-his-journey-to-hollywood/1026/m.aspx OurMusiq: Mad Ice – His Journey To Hollywood]</ref> Abaddeko mu mawanga ga buvanjuba bwa Afrika okunyweza enkolagana ye n'abawagizi be nga wadde yali abeera Finland nga yeeyewandiikira ennyimba ze zonna ng'akozesa olulimi oluswayiri n'oluganda ebiseera ebisinga. Olutaambi lwe olwaddako baali baluyita ''Maneno'' mu mwaka gwa 2007 nga lwalimu ennyimba eziwerako mu myaka egyaddako nga "Wange", "Malaika" ne "Nionyeshe njia" nga lw'afulumizibwa mu kampuni ya Finnish Recordhouse Music label ne ku mukutu gwa MadStylee.com online.<ref>http://www.airplaydirect.com/music/MadIce/[http://www.airplaydirect.com/music/MadIce/ AirplayDirect: Mad Ice]</ref> Mu mwaka gwa 2011, Mad Ice yafulumya oluyimba lwe olwa EP lwe bayita ''Maisha''.<ref>https://web.archive.org/web/20131227071449/http://www.flyingblueclubafrica.fr/partager/c-est-fantastique/mad-ice-apporte-les-vibrations-et-rythmes-dafrique-orientale-jusquen-europe[https://web.archive.org/web/20131227071449/http://www.flyingblueclubafrica.fr/partager/c-est-fantastique/mad-ice-apporte-les-vibrations-et-rythmes-dafrique-orientale-jusquen-europe Mad Ice: En tête de son quatrième album ''Maisha''] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20131227071449/http://www.flyingblueclubafrica.fr/partager/c-est-fantastique/mad-ice-apporte-les-vibrations-et-rythmes-dafrique-orientale-jusquen-europe|date=27 December 2013}} {{in lang|fr}}</ref> Lwe yakwatira mu situdiyo ya Finnvox, ne lufulumizibwa Oona Kapari, kyali kinene nnyo okuva mu bikozeseba ebyasooka okugenda mu bivuga ebikuba nga bigenda mpola era nga bikwata ku mwoyo. EP eno yaviirako okufulumya oluyimba lwebayita "Maisha", "Te Amo" n'oluyimba olwakwata abantu omubabiro lwe bayita "Mapenzi Sumu" nga lwawerekerwa vidiyo y'oluyimba eyakwatibwa era neeragirirwa Joseph Bitar mu kibuga kya Helsinki ekya Finland mu mwezi ogw'omusanvu mu mwaka gwa 2011. == Obulamu bwe == Yagenda mu ggwanga lya Finland mu mwaka gwa 2004 ng'ayagala kutongoza nnyimbaze, n'asaba obutuuze obw'enkalakalira mu 2006. Yawasa Niina, omukyala enzaalwa za Finland ng'abafumbo bano balina abaana babiri <ref name="flyingblue" />. Mad Ice alina omwana ow'obuwala okuva w'eyali muganzi we mu Tanzania.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.maailmankuvalehti.fi/node/1755 |access-date=2022-11-29 |archive-date=2014-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140308205754/http://www.maailmankuvalehti.fi/node/1755 |url-status=dead }}</ref> '''Ennyimba ze''' === Entambi ze === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! scope="col" | ! scope="col" |Album details ! scope="col" |Notes |- ! scope="row" |''Baby Gal'' |Yalufulumya mu mwaka gwa 2003 Mu kkampuni ya Kokwa Records e Tanzania. Nga luli ku kayinja oba CD |[[Category:Track listings that use the collapsed parameter]] |- ! scope="row" |''Mad Ice'' |Yalufulumya mu mwaka gwa 2007. Mu kkampuni ya Mwamba Records ne Edel Records mu ggwanga lya Finland. Nga luli ku kayinja oba ku CD. | |- ! scope="row" |''Maneno'' |Yalufulumya mu mwaka gwa 2007. Mu kkampuni ya Recordhouse music ne MadStylee.com mu ggwanga lya Finland. Nga luli ku kayinja oba CD, ng'osobola n'okuligya ku mitimbagano gya yitaneeti. |   [[Category:Pages using track listing with unknown parameters|1 = -Mad Ice]] [[Category:Track listings that use the collapsed parameter]] |} ; Entaambi z'afulumizza {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! scope="col" |Omutwe ! scope="col" |Ebikwata ku lutambi ! scope="col" |Notes |- ! scope="row" |''Best of Mad Ice, Vol. 1'' |Yalufulumya mu mwezi ogw'ekumineebiri mu mwaka gwa 2012. Kkampuni Nga luli ku kayinja oba CD | |- |} === Omutemwa gweyalina okugabanako === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! scope="col" |Erinya ! scope="col" |Ebikwata ku lutambi ! scope="col" |Ebiruliko |- ! scope="row" |''Maisha'' EP |Lwafulumizibwa mu mwaka gwa 2011 Mu kampuni ya Recordhouse music mu ggwanga lya Finland Ngaluli ku kayinja oba CD, ng'osobola n'okulugya ku mitimbagano gya yintaneeti. |   [[Category:Pages using track listing with unknown parameters|1 = -Mad Ice]] [[Category:Track listings that use the collapsed parameter]] [[Category:Bayimbi]] |} === Enyimba ze === * 2006: "Baby Gal" * 2007: "Wange" * 2007: "Malaika" * 2010: "Ready for Dis" * 2012: "Ninatamani" <small>(ng'ali ne Miikka Mwamba)</small> * 2012: "Te Amo" * 2012: "Mapenzi Sumu" * 2013: "Faith" h7yveah8zzp5cjscuxtpod7zaaxskwo Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe' 0 8384 48741 43358 2026-05-03T12:14:37Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48741 wikitext text/x-wiki   '''Radio & Weasel bayimbi babiri abanayuganda abayimbira mu kibiina kyebayita Goodlyfe Crew''' ng'akulembera ekibiina kino mukuyimba ye [[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'amannya gge amatuufu ye Moses Nakintije Ssekibogo ne mune eyeeyita Weasel Manizo ng'amannya ge ye Douglas Mayanja. [[Mowzey Radio|Moses Radio]] atabulamu amaloboozi agagenda empola nga gagwa mutuluba lya [[:en:RnB|RnB]] ng'ate Weasel agatamu edoboozi edene ery'etuluba lya [[:en:Reggae|reggae]], [[:en:Ragga|ragga]] ne [[:en:Dancehall|dancehall]]. Olw'obuganzi bwabwe, Moses Radio ne Weasel baatandikawo ekibiina ekyabwe ekyababiri kyebayita '''Radio ne Weasel'''. Ng'akulembera yeyali Moses ate nga y'ow'amaloboozi nga yeeyita Radio wabula nga yafa enaku z'omwezi nga 1 mu mwezi ogw'okubiri mu mwaka gwa 2018 oluvannyuma lw'okufuna obuvune ku bwongo oluvannyuma lw'okukuba kanyama eyali akuuma ekifo ekimu ekidigidirirwamu nga kisingaanibwa Entebbe. Eyalumba Radio yamusuula wansi mita 3 nga ze fuuti 9 n'obutundu tundu 8 ku kagulumu k'enkokoto ekyamuviiramu akwanga okufuna obuzibu era okukakana ng'omusaayi gumugenze mu bwongo. [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Bayimbi]] Radio ne Weasel baatondawo ekibiina kyabwe kyebayita 'The Goodlyfe Crew'. Ekibiina kino kyalaba enkyuka kyuka nnyingi mungeri gyekyali kyakolebwamu, naye ng'ebiseera ebisinga kyali ngamu Chagga, Lenin Briton, ne Lawrence (Goodlyfe Crew). Abasinga kubaali bakirimu baalina pulojekiti ezaabwe kubwaabwe ssaako n'abaanaabwe beebali bakola ennyimba z'ababiri. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'amannya gge ag'obuzaale ye Moses Nakintije Ssekibogo yali muyimbi eyalina ebiseera by'omumaaso mu mulimu guno ebyali ebitangaavu. Yasoma siniya ye okuva mu mwaka gwa 1998 okutuuka mu mwaka gwa 2001 kusomero lya at Holy Cross Lake View Secondary School mu disitulikiti y'e [[Jinja]], ng'eno yakolako ng'omukulembezze w'esomero ow'ekibiina ekyali kyegatibwamu abayizi ekya okwolesa ebitone byabwe nadala mu kuyimba ekya 'Youth Alive Club'. Yakola nga pulojekiti za muziki kusomero mu kibiina kino kusomero ezayamba ng'ekibiina kino okuvuganya n'okuwangula empaka z'amasomero mwebeetaba nga eza 'inter-school Youth Alive Club competitions'. Mu mwaka gwa 2002, Radio yasomera ku [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] mu disitulikiti y'e Jinja ng'eno yasalwo awumulemu ku by'okuyimba okumala emyaka ebiri ng'esira alitadde ku by'okusoma. Oluvannyuma yeegata ku kibiina kya [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] ekimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu mwaka gwa 2004.<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Ng'ayambako [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] mu nyimba zze, kuba yamwongerera ngamu amaloboozi, Radio yafulumya ennyimba ezizze ng'ayimba yekka mu kampuni ya Leone Island Records. Kuno kwaliko "Jennifer", "Dagala", "Wololo" ne "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> ''Sweet Lady'' baalufuna bulungi wadde ng'okumannyikwa kwa Radio mu bantu kwasigala wansi. Weasel ng'amnnya ge ag'obuzaale ye Douglas Mayanja yatandika okuyimba ng'omuyimbi eyali yetongodde n'afulumya pulojekiti ye ng'ali yekka ng'ali wansi wa kampuni ya mukulu we,wabula nga lwali luyimba lweyakola ne [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] lwebaali bayita "Bomboclat" olwakwata abantu omubabiro. Radio ne Weasel baatandika okuyimbirako [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]], omuyimbi omututumufu mu banayuganda, naye oluvannyuma baamweyawulako nebava mu kibiina kye ekya Leone Island Crew mu mwaka gwa 2008 okutondawo ekyabwe kyebaali bayita Goodlyfe Crew. Ababiri bano Radio ne Weasel babadde n'ennyimba ezibaadde ez'amaanyi era nezikwata abantu omubabiro kuba zibadde zikubibwa ku leediyo za Uganda ez'enjawulo<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> .Okutandika n'oluyiumba lwebayita "Nakudata" mu mwaka gwa 2008, ababbiri bano baafulumya ennyimba endala okuli lwebayita "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne "Bread and Butter". Mu masekati g'omwaka gwa 2008, ababiri bano baakola ennyimba n'abayimbi nga Rachel Kay, [[:en:Blu*3|Blu*3]], OS, [[:en:Allan_Toniks|Allan Toniks]], [[:en:GNL_Zamba|GNL]] n'omuzambia [[:en:Zambia|Zambia]] General Ozzy. Baakola ekivulu butereevu nga bali n'omuyimbi omunayuganda amannyikiddwa nga [[:en:Keko_(Ugandan_rapper)|Keko]]. Emabegako awo baakolako ennyimba n'abayimbi nga [[:en:PJ_Powers|PJ Powers]], n'oluyimba lwabwe lwebaali bayita[[:en:"Home_to_Africa"|"Home to Africa"]], n'omu Jamaica mu luyimba lwabwe lwebaali bayita [[:en:"Fire_&_Butter"|"Fire & Butter"]] Abayimbi bano boongedde okulaga nti b'amaannyi webakoze ennyiimba n'abayimbi abali mu kibiina kyebaloongo ekya [[:en:Warner_Music_Group|Warner Music Group]] kyebayita [[:en:Locnville|Locnville]] mu luyimba lwabwe lwebaali bayita 'Done' == Abali mu kibiina kya Goodlyfe Crew == [[:en:Radio_And_Weasel|Radio ne Weasel]] beebaali abakulembera mu kuyimba mu kibiina kya '''Goodlyfe Crew'''. Enamba y'abaali nga mu kibiina kino yalinya nga, ate olumu nekka wabula nga bameba b'ekibiina kino ekya Goodlyfe Crew beebaali:<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * [[:en:Weasel_Manizo|Weasel Manizo]] * [[:en:Chagga_Geoffrey|Chagga Geoffrey]] * [[:en:Emotions_Feelingz_(Goodlyfe_Crew)|Emotions]] Felingz Bonna abali mu kiibna kino baafulumyako pulojekiti nga bali bokka. Jeff Kiwanuka yadirwa Chaggaman mu bigere ng'eyali abadukanya oba maneja wabwe oluvannyuma lw'okugobwa kwa Kiwanuka mu mwaka gwa 2014 nga gugwako. . == Abaaliko mu kibiina kino nebakyabulira == * [[:en:Moses_Radio|Moses Radio]] yeyalo omu kubaalitandikawo era eyali [[:en:CEO|akikulira]]. Yafa oluvannyuma lw'okufuna ebinuubule ebyali bivudde mu kukubwa obubi ennyo mu mwaka gwa 2018, era n'aleka [[:en:Weasel_Manizo|Weasel Manizo]] nga y'akulira ekibiina kino.<ref>{{Cite news}}https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali abeerera ddala mu kibiina kino oluvannyuma lw'okukyegatako mu mwaka gwa 2009.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Naye mu mwezi ogw'ekuminoogumu mu mwaka gwa 2010, yakilekulira n'atandikawo ekikye ng'ali ne Mr. X eyafa mu mwezi ogw'omukaaga mu mwaka gwa 2012, nga kino baali bakiyita Kaddo Pharm with Mr X.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web}}https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815</ref> Goodlyfe Crew yalina ekifo kyabwe mwebaali bafulumiza ng'ennyimba nga bakiyita, Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo</ref> Naye ekibiina kino ekya Goodlyfe crew babadde ne pulojekiti endala nadala mu kufulumya muziki,: bakoze ennyimba nga bali wansi w'abazifulumya nga Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder of Monster.<ref>{{Cite web}}http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>{{Cite web}}https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Obukuubagano n'ennyimba zebakoze nga bali n'abayimbi abalala == Mu mwaka gwa 2008, Radio ne Weasel baafuluymya oluyimba lwebaali bayita "Potential" nga bali n'omuyimbi okuva mu ggwanga lya Zambia gwebaali bayita General Ozzy.<ref>[http://www.hipipo.com/.../Goodlfye-Moses-Radio-And-Weasel-General-Ozzy-] {{dead link|date=November 2014}}https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Link_rot</ref> Abayimbi bano abayuganda ababiri baakolayo oluyimba olulala nga bali n'omuzambia ono gwebayita Ozzy.<ref>{{Cite web}}http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>{{Cite web}}http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu mwaka gwa 2009, ekibiina kino ekya 'Goodlyfe Crew' baakuba oluyimba nga bali ne Rabadaba, "Opportunity or Ability" nga luno lwakwata abantu omubabiro ng'era lwali lwatutumu nnyo. Wabula kyali kiteberezebwa nti oluyimba luno lwalimu amaloboozi agaali galumba Bebe Cool nga gagamba okumukolako effujjo, nadala lu katundu Radio keyali ayimba.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html</ref> Muntandikwa y'omwaka gwa 2014, Radio ne Weasel baakola oluyimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] wamu ne Mess ng'oluyimba luno baali baluyita "Amaaso".<ref>{{Cite web}}https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu mwaka gwa 2011, baafulymya oluyimba lwebaali bayita "Dembesa" n'abayimbi abeeyita ba Da TWINZ.<ref>{{Cite web}}http://www.mp3olimp.net/radio-and-weasel/</ref><ref>[http://www.hipipo.com/.../Goodlyfe.../Moses-Radio-And-Weasel-TV-and-Da-...] {{dead link|date=November 2014}}https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Link_rot</ref> Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olulala, nga luno baali balukoze ne Diamond Oscar nga luno baali baluyita "You Make Me cry".<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio ne Weasel baakola oluyimba olulala n'omunayuganda omuyimbi gwebaali bayita Sizza Man, ng'oluyimba baali baluyita: "Tax Money",<ref>[https://nextpreview.soundcloud.com/dj.../tax-money-good-lyfe...sizza.../s...] {{dead link|date=November 2014}}https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination" baaluyimba n'ekibiina kyebayita Obsession mu mwaka gwa 2011.<ref>[http://www.hipipo.com/.../Pollination-Time-Video-By-Moses-Radio--Weasel-A...] {{dead link|date=November 2014}}https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu mwaka gwa 2010, Radio ne Weasel baakola oluyimba lwebaali bayita "Maama Wabaana" nga bali n'omuyimbi gwebaali bayita Tom Close.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref>nga mu mwaka gwa 2013, tbaafulumya oluyimba ne Desire Luzinda, ssaako ne lwebayita "Hellena" nga bali ne David Lutalo.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu mwezi ogw'okusatu, mu mwaka gwa 2011 obutakaanya bwabalukawo mu [[:en:Kampala|Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Obutabanguko buno bwaali buva kuluyimba Kenzo lweyali akubye nga baluyita "Mundeke Numbe". Ekibiina kya 'Goodlyfe Crew' kyali kigamba nti buli kyaali muluyimba luno wamu ne vidiyo, baalu babikopa muluyimba lwabwe lwebayita "Talk and Talk".<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141</ref> Mu mwezi ogw'ekumineebiri, mu mwaka gwa 2013, Radio ne Weasel baalwana olutalo olutalyerabirwa nga luno lwali llwakuyita mu kuyimba nga battunka ne [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]]. Luno baali baluyita "The Battle of the Champions", olutalo lw'abanantamegwa, nga luno lwaali ku kisaawe kya Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web}}https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins</ref> Chameleone yatendereza ekibiina kya 'Goodlyfe Crew' olw'okukola ekivulu kino; wabula yatendereza ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/</ref> Tewali kusalawo kwankomeredde kwavayo ku ani yali awangudde.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>[http://chimpreports.com/.../14759-battle-of-the-champions-bebe-declared-win] {{dead link|date=November 2014}}</ref> Kino kyavirako n'okugonjoola obutakaanya bwebaali balina n'eyali nannyini w'ekibiina ky'abayimbi kyebayita 'Leone Island', Chameleone nga Radio ne Weasel beegata ku Chamleone omulundi ogwali gusooka okuva webaali baayawukana mu mwaka gwa 2008.<ref>[https://xclusive.co.ug/?p=7790] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790|date=13 April 2014}}https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino kyawaliriza ababiri bano okugabana siteegi ne Chameleone mu kivulu kyebaali bayita 'Tubonge' mu mwaka gwa 2014.<ref>{{Cite web}}https://archive.today/20141116195159/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong</ref> Mu mwaka gwa 2013, ababiri bano baagamba nga webaali bakomekereza obutakaanya bwebaali balina n'omuyimbi okuva mu kibiina kya 'Gagamel' gwebayita Bebe Cool . == Byebawereddwa oba awaadi zebawangudde == === Zebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Ekibiina ky'abayimbi ababiri ekyali kisinga, Radio ne Weasle]. * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Oluyimba lw'omwaka-Radio ne Weasle]. * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Olutaambi lw'omwaka Amaaso Ntunga olwa Radio ne Weasle]. * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Oluyimba olugwa mutuluba lya 'RnB' lwebayita Neera -Radio ne Weasle]. * 2014 HiPipo Music Awards – Ekibiina ky'abayimbi ababiri ekyali kisinga-Radio ne Weasle<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Album of the Year – Radio and Weasel ('Obudde Album')<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Oluyimba lw'omwaka lwebayita 'Nakudata'<ref name="Museke.com">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Oluyimba olugwa mutuluba lya 'AfroBeat' lwebayita 'Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Abayimbi abapya abaali basinga<ref name="Museke.com" /> Awaadi za muziki okuva mu ggwanga lya Tanzania * 2010: Oluyimba lw'omubuvanjuba bwa Afrika olwali lusinga – Bread and Butter ne Where You Are ft. BLU*3 * 2011: Oluyimba lw'omubuvanjuba bwa Afrika olwali lusinga – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko Buzz Teeniez Awards Uganda * 2010: Ekibiina ekyali kisinga okwokya * 2011: Ekibiina ekyali kisinga okwokya * 2011: Oluyimba olwasinga okwokya nga lukubiddwa abayimbi abawerako – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Byebabalonzeemu === * [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 Tanzania music awards]] – Oluyimba lw'omubuvanjuba bwa Afrika olwali lusinga lwebayita 'Bread and Butter', ne 'Where you are' nga bali ne [[:en:Blu*3|Blu*3]] * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2010|MTV Africa Music Awards 2010]] - Ekibiina ekisinga * [[:en:2011_Tanzania_Music_Awards|2011 Tanzania Music Awards]] – Oluyimba lw'omubuvanjuba bwa Afrika olwali lusinga lwebayita 'Vuvuzela'<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu mwezi ogw'omunaana , mu mwaka gwa 2011, abayimbi b'ekibiina kya 'Goodlyfe' okuli; Radio ne Weasle mu baalondebwa mu bikujuko bya 'Africa music awards', MOAMA mu tuluba ly'okubeera ekibiina ky'abayimbi eky'omwaka. Oluyimba lw'ekibiina kino kyebayita 'Goodlyfe' nga baluyita 'Vuvuzela' lwakwata omubabiri mu mwaka gwa 2010 nerubeera lwatutumu nnyo, nga baalulonda ne mu tuluba lya 'dance hall'.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * [[:en:BET_Awards_2013|2013 BET Music Awards]] – Best International Act Africa. * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2014|MTV Africa Music Awards 2014]] – Oluyimba lwebaakuba n'omuyimbi omulala lwebayita "Kiboko Changu" 'Best Collaboration'- [[:en:Amani_(musician)|Amani]] ng'ali ne Radio ne Weasel lwerwali lusinga<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards</ref> Obutaambi w'ennyimba za Radio ne Weasel, ekibiina kino ekya 'Goodlyfe' kirina entaambi z'ennyimba nga 10. 1. Mwana Wabandi (eya 2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel ( eya 2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( eya 2014 ) 4. Obudde (eya 2014) 5. Fantastic (eya 2014) 6. Tonjagala (eya 2012) 7. Talk and Tailk (eya 2011) 8. Ngenda Maaso (eya 2010) 9. Bread and Butter (eya 2009) 10. Nyambura (eya 2008) == Muziki waabwe == <small>Mulimu ab'ekibiina kya 'Goodlyfe Crew' nga ye Radio ne Weasel zebaafulumya</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Hallo] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002128/http://spankradio.cz/radio-weasel-plenty-plenty/ Plenty Plenty] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/fille-santana-karma-pr-wilson-bugembe-ziza-bafana-radio-weasel-geosteady-ugandan-all-stars-media-appreciation/ Media Appreciation] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121001241/http://spankradio.cz/santana-karma-ft-radio-weasel-tovawo-awo/ Tovawo Awo] * 2016: [http://spankradio.cz/kayswitch-ft-pallaso-radio-weasel-jaburata-remix/ Jaburata (Remix)] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121005932/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-pastor-bugembe-nfuula-zaabu/ Nfuula Zaabu] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-ft-rocky-giant-nkya-kujukila/ Nkya Kujukila] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002255/http://spankradio.cz/pallaso-ft-radio-weasel-sumulula/ Sumulula] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160903153527/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-juliana-kanyomozi-engule/ Engule] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-silver-x-one-in-a-million/ One In A Million] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160825220135/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-khalifah-aganaga-gudi-gude/ Gudi Gude] * 2017: [https://web.archive.org/web/20221202133534/http://spankradio.cz/mr-eazi-ft-efya-pallaso-radio-weasel-skin-tight-remix/ Skin Tight (Remix)] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121002849/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-chameleone-panadol/ Panadol] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Ntwalako Out] ap5moebexus176ipgf3adzpzee567ss Eddy Kenzo 0 8387 48744 44432 2026-05-03T12:16:05Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48744 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q16728749}}'''Edrisah Kenzo Musuuza''', amanyikiddwa nga '''Eddy Kenzo''', muyimbi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era eyalondebwa mu mpaka za [[:en:Grammy|Grammy]] era omutandisi, mmemba w'ekibiina ky'abayimbi ekya Big Talent Entertainment. Yafuuka w'atutumu mu nsi yonna oluvanyuma lw'oluyimba lwe lew'eyafulumya mu 2014 "[[:en:Sitya_Loss|Sitya Loss]]" n'akatambi akagoberera akalimu abaana b'omu mumigotteko (Ghetto Kids). Omugatte y'akafulumya entambi 4 nga mwe muli Roots mu 2018 ne Made in Africa mu 2021. Kenzo era awangudde Awaadi eziwerako mu Ggwanga n'ebweru w'eGgwanga, omuli [[:en:Nickelodeon_Kids'_Choice_Award|ekirabo kya Nickelodeon Kids' Choice Award]] mu 2018, [[:en:BET_Awards|ekirabo kya BET]] Award mu 2015, n'ebirabo bya [[:en:All_Africa_Music_Awards|All Africa Music Awards.]] [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] Mu 2022, Kenzo yasunsulwamu okuwangula engule ya [[:en:Grammys|Grammy Award]] ng'omuyimbi asinze mu nsi yonna, olw'okuyimba [[:en:Gimme_Love_(Matt_B_song_featuring_Eddy_Kenzo)|Gimme Love]], ( [[:en:Matt_B|Matt B]] ng'ali ne Kenzo). <ref>https://www.grammy.com/news/2023-grammy-nominations-complete-winners-nominees-list</ref> Oluyimba luno lwe lwatuuka ku ntikko [[:en:Billboard_charts|mu lukalala lwa US Afrobeats ''Billboard'']] lwali mu Gwakkuminagumu 2022, lwe lwatuuka ku nnamba 36. <ref name="Billboard">https://www.billboard.com/artist/eddy-kenzo/</ref> Matt B ne Kenzo baayimba, ''Gimme Love'' mu bikujjuko bya ''Eddy Kenzo Festival'' e [[:en:Kampala_Airport|Kololo Airstrip]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] eri abadigize abasoba mu 20,000 nga kw'otadde ne Ssaabaminisita wa Uganda [[:en:Robinah_Nabbanja|Robinah Nabbanja]] . <ref>https://www.broadwayworld.com/bwwmusic/article/Matt-B-Scores-GRAMMY-Nomination-for-Best-Global-Music-Performance-20221115</ref> <ref>https://www.africanews.com/2022/11/23/eddy-kenzo-ugandas-first-grammy-nominee/</ref> Kenzo ye muyimbi munnayuganda eyasooka okuwangula engule ya [[:en:BET_Awards|BET Award]] mu 2015 era ye muyimbi munnayuganda eyasooka okusunsulwamu [[:en:Grammy_Awards|Awaadi ya Grammy]] . <ref>Kazibwe, Kenneth.</ref> <ref>Namutebi, Phiona.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Eddy Kenzo ng'amannya ge amatuufu ye Edrisah Musuuza yazaalibwa <ref name="CBC">Lee-Shanok, Philip (7 July 2018).</ref> [[:en:Masaka|Masaka]], Uganda. <ref name="ObsBio">Lyatuu, Justus (30 April 2018).</ref> Maama we yafa ng’alina emyaka 4 <ref name="CBC" /> oba 5, <ref name="ObsBio" /> era emyaka 13 egyaddirira yagimala ng’okusinga abeera ku nguudo z’e Masaka ne [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref name="CBC" /> Mu kusooka, Kenzo yayagala nnyo okubeera [[:en:Association_football|omuzannyi w'omupiira]] ow'ekikugu <ref name="NVJourney">Nimusiima, Edward (1 July 2015).</ref> era ne yeegatta ku nkambi ya [[:en:Masaka_Local_Council_FC|Masaka Local Council FC]] ku myaka 9. Oluvannyuma yali agenda kufuna [[:en:Bursary|bbasale]] y’ebyemizannyo agende mu Lubiri Secondary School mu Kampala, kyokka nga tamaliriza misomo gye. <ref name="ObsBio" /> == Omulimu == [[File:Eddy Kenzo.jpg|thumb|Pulezidenti Museveni ng'ayozaayoza Kenzo olw'okuwangula BET Award]] Kenzo y'atandika okukola emiziki ng’akozesa erinnya lye elikola ensimbi erya Eddy Kenzo mu 2008. Mu mwaka ogwo, yafulumya oluyimba lwe olwasooka lwe yatuuma "Yannimba" ne Mikie Wine. <ref name="MbuAchieve">Ruby, Josh (22 November 2018).</ref> Mu 2010, yafulumya oluyimba olulala, "Stamina". <ref name="Monitor2010">Batte, Edgar R. (25 October 2010).</ref> Oluyimba luno lwakozesebwa ng'engombo mu<ref name="Bill">https://www.billboard.com/articles/news/952681/billboard-bits-madonna-opening-hard-candy-gyms-lady-gaga-chats-with-anderson</ref> bannabyabufuzi bangi mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwaliwo mu Uganda mu 2011]] <ref name="SAP2014">https://www.sapeople.com/2014/04/07/ugandan-video-sitya-loss-eddy-kenzo-687/</ref> Mu mpaka za [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] mu 2011, Kenzo yaweebwa engule y'omuyimbi omupya asinga. <ref name="ObsPearl">Eupal, Felix (30 January 2011).</ref> Kenzo era yatandikawo ekibiina kye ekya Big Talent Entertainment record label nga yakatandika okuyimba. <ref name="NVMoney">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1005127/eddy-kenzo-money-bags</ref> Akyagenda mu maaso n’okuweereza nga mmemba w’omulimu ogwo. <ref name="MbuSignal">Ruby, Josh (11 April 2019).</ref> Kenzo yagenda mu maaso n'okufulumya emiziki emipya mu 2012. <ref name="NVOgenda">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1304659/kenzo-regrets-selling-balaam</ref> Mu 2013, yategeka ekivvulu kye ekyasooka mu [[:en:Kyadondo_Rugby_Club|Kyadondo Rugby Club]] omwaka ogwo ng'awagira oluyimba, "Kamunguluze". <ref name="Monitor2013">Batte, Edgar R. (25 October 2013).</ref> Kenzo yasoose okumenyawo ennene mu nsi yonna yava mu 2014 "Sitya Loss" n'olutambi olwawerekerako olw'erinnya lye limu. Akatambi ka YouTube akaalimu ekibinja ky’abaana ba Uganda abamanyiddwa nga [[:en:Ghetto_Kids|Ghetto Kids]] nga bazina oluyimba luno kaasaasaana oluvannyuma lw’okusaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti akulira likodi [[:en:Sean_Combs|Sean Combs]] mu September wa 2014. We bwazibidde mu March 2022 akatambi kano kaakuŋŋaanyizza abantu kumpi obukadde 42 ku mukutu gwa YouTube. Kenzo era yatandika okusaba abaana bano okulabikako ku pulogulaamu ''[[:en:The_Ellen_DeGeneres_Show|ya The Ellen DeGeneres Show]]'' . <ref name="SAP2014"/> <ref name="ObsSitya">Ninsiima, Racheal (5 August 2014).</ref> <ref name="MbuSitya2019">Ruby, Josh (8 February 2019).</ref> Oluvannyuma lw'okufulumya olutambi lwa "Sitya Loss" n'olutambi olw'erinnya lye limu, Kenzo yagenda mu kutalaaga Amerika okumala akaseera katono n'omuyimbi [[:en:Dancehall|w'ennyimba z'ekidandali]], [[:en:Demarco_(musician)|DeMarco]] . <ref name="UOUS">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/news/view/15007/eddy_kenzo__demarco_in_sitya_loss_remix |access-date=2022-12-03 |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203064720/https://www.ugandaonline.net/news/view/15007/eddy_kenzo__demarco_in_sitya_loss_remix |url-status=dead }}</ref> Mu Gusooka 2015, Kenzo yayimba ku mikolo egy’okuggulawo emipiira [[:en:2015_Africa_Cup_of_Nations|gy'omaka ogwo]] eza [[:en:Africa_Cup_of_Nations|Africa Cup of Nation]] mu Equatorial Guinea ng’ali wamu ne [[:en:Akon|Akon]] . <ref name="Guard">Okumu, Phiona (26 January 2015).</ref> Yayimbye ne ku [[:en:2015_Africa_Cup_of_Nations_Final|fayinolo y'empaka zino]] . <ref name="EyeAFCON">G-khast, Stuart (4 February 2015).</ref> Mu kiseera ekyo, yakola remix y'oluyimba lwe olwa 2014, "Jambole", nga yalabika ng'omugenyi okuva eri omuyimbi Omunigeria, [[:en:Kcee_(musician)|Kcee]] . <ref name="Jambole">https://www.bellanaija.com/2015/01/behind-the-scenes-kcee-teams-up-with-ugandan-star-eddy-kenzo-for-jambole-remix/</ref> Mu June wa 2015, Kenzo yasiimibwa n'engule ya BET Award olw'okuyimba "Viewer's Choice Best New International Artist". <ref name="MonitorBET">https://www.monitor.co.ug/News/National/Eddy-Kenzo-wins-BET--Best-New-International-Artist--award/688334-2768700-l2p2kuz/index.html</ref> Ye muyimbi mu East Africa eyasooka okuwangula engule ya BET Award ey’engeri yonna. <ref name="ObsBET">Kaggwa, Andrew (1 July 2015).</ref> Mu Gwomusanvu wa 2015, yayimba mu kivvulu kya KigaliUp Music Festival mu [[:en:Kigali|kibuga ekikulu]] ekya [[:en:Rwanda|Rwanda]] . <ref name="TNTKigali">https://www.newtimes.co.rw/section/read/191044</ref> Mu Gwekkumi omwaka ogwo, yafulumya oluyimba lwe olwa remixed, "Mbilo Mbilo", nga lulimu omuyimbi Omunigeria, [[:en:Niniola|Niniola]] . <ref name="Mbilo">Michael, Oghene (6 October 2015).</ref> Oluvannyuma oluyimba olwo olusooka lwakozesebwa mu maloboozi ga firimu eyafulumizibwa mu 2016, ''[[:en:Queen_of_Katwe|Queen of Katwe]]'' . <ref name="Katwe">https://www.bellanaija.com/2016/09/big-ups-mc-galaxys-sekem-davidos-skelewu-featured-as-part-of-the-official-soundtrack-for-disney-movie-queen-of-katwe/</ref> Mu Gwekkuminebiri 2015, Kenzo yafulumya oluyimba olukulu, "Soraye", okuva ku lutambi lwe olwokubiri, ''Zero to Hero'' . <ref name="PulseSoraye">Abumere, Princess (23 December 2015).</ref> Mu Gwokusatu 2016, yagenda okulambula Afrika, n’ayimirira e [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Ivory_Coast|Ivory Coast]], [[:en:Mali|Mali]], n’endala. <ref name="Star2016">Gitau, Elly (3 March 2016).</ref> <ref name="Sun2016">Luganda, Emmanuel (9 March 2016).</ref> Ku nkomerero y’omwezi ogwo, yafulumya ''Zero to Hero'' . <ref name="NVZero">Mugabe, Ronald (29 March 2016).</ref> Mu mwaka gwa 2016 gwonna ogwasigalawo, Kenzo yafuna ekitiibwa ky'okuwandiika ku luyimba lwa [[:en:Jidenna|Jidenna]] olwa "Little Bit More", <ref name="StarJidenna">Misiki, Cynthia (24 August 2016)</ref> yafulumira ku luyimba lwa [[:en:Mi_Casa|Mi Casa]] olwa "Movie Star", <ref name="ChannelCasa">https://www.channel24.co.za/The-Juice/News/mi-casa-has-new-single-with-eddy-kenzo-and-we-love-it-20160916</ref> era n'awangula engule ya All Africa Music Award olw'oluyimba lwe olwa "Mbilo Mbilo" remix. <ref name="NVAfrima">Manishimwe, Wilson (7 November 2016).</ref> Era yagenda mu kutalaaga Amerika okulala ku nkomerero y’omwaka. <ref name="MSHALE">Gitaa, Tom (16 December 2016).</ref> Mu Gwokutaano 2017, Kenzo yalondebwa okuba omubaka w’ekitongole ky’ebyobulambuzi mu Kenya <ref name="SDETourism">Kimani, Sheila (13 May 2017).</ref> era n’alondebwa okukola omulimu ogufaananako bwe gumu mu Uganda omwaka ogwaddako. <ref name="MIATourism">Ilado, Lucy (25 April 2018).</ref> Mu Gwomusanvu 2017, Kenzo yagenda okutalaaga Bulaaya nga beetegekera okufulumya olutambi lwe olw’okusatu mu situdiyo, ''Biology'', oluvannyuma lw’omwezi gumu. Olutambi luno lwabaddemu abagenyi okuva mu bayimbi nga [[:en:Mani_Martin|Mani Martin]], [[:en:Werrason|Werrason]], ne Mi Casa, n’abalala. <ref name="MIABiology">Ilado, Lucy (11 August 2017).</ref> Era yalimu oluyimba lwa "Jubilation", olwalina vidiyo y'omuziki eyawerekerako eyawangudde engule ya Best African Music Video Award mu kivvulu kya [[:en:Zanzibar_International_Film_Festival|Zanzibar International Film Festival]] . <ref name="MIAZIFF">Ilado, Lucy (19 July 2017).</ref> Yandigenda mu maaso n’awangula engule bbiri mu mpaka za All Africa Music Awards ez’omwaka ogwo, omuli n’omuyimbi asinga obulungi mu East African Male Artist. <ref name="Obs2017">https://observer.ug/lifestyle/55980-star-trail-eddy-kenzo-wins-at-afrima.html</ref> Oluvannyuma engule eyo yandigiwaddeyo wamu n’ekirabo kya BET Award ekya 2015 mu [[:en:Uganda_Museum|Uganda Museum]] mu Kampala. Mu Gwokusatu 2018, Kenzo yawangula engule ya [[:en:Nickelodeon_Kids'_Choice_Award|Nickelodeon Kids' Choice Award]] nga "Favorite African Star." <ref name="ANews">Mumbere, Daniel (26 March 2018).</ref> Mu July 2018, yayimba ne Triplets Ghetto Kids mu bivvulu by’ennyimba za Afrika ebiwerako mu Canada, omuli ne Afrofest e [[:en:Toronto|Toronto]] . Era yayimba mu kivvulu kya One Africa Music Festival e [[:en:Dubai|Dubai]] ku nkomerero y’omwaka. <ref name="PulseDubai">Ohunyon, Efis (17 November 2018).</ref> Mu October wa 2018, yafulumya olutambi lwe olw'okuna mu situdiyo, ''Roots'', nga lulimu oluyimba "Body Language". <ref name="Ghafla">{{Cite web |url=http://www.ghafla.com/ug/eddy-kenzo-roots-album-released/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-03 |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203064718/http://www.ghafla.com/ug/eddy-kenzo-roots-album-released/ |url-status=dead }}</ref> Kenzo era yalangiridde ekivvulu ky’okuweza emyaka 10 ng’ajaguza ekiseera kye ng’omuyimbi. <ref name="PML10">Julian, Ninsiima (23 October 2018).</ref> Ekivvulu kino kyabaddewo nga 4 January 2019 mu kisenge kya Victoria ballroom ekya [[:en:Serena_Hotels|Serena Hotel]] mu Kampala. <ref name="NVConcert">Nsubuga, Denis (5 January 2019).</ref> Ng’akulembera ekivvulu kino, Kenzo yafulumya vidiyo empya ey’oluyimba okuva mu ''Roots'' buli wiiki okumala emyezi ebiri. <ref name="PMLVideos">Julian, Ninsiima (21 November 2018).</ref> Mu Gwokusatu 2019, kyalangirirwa nti Kenzo agenda kubeera ne Triplets Ghetto Kids mu vidiyo y'omuyimbi Omumerika [[:en:Chris_Brown|Chris Brown]] eya "Back to Love" egenda okufuluma. <ref name="MbuBrown">Ruby, Josh (29 March 2019).</ref> Mu April wa 2019, Kenzo yafulumya oluyimba luno, "Signal" nga luwerekera vidiyo. Ku mugendo ogw'amaanyi Eddy Kenzo yagoberera n'olutambi lwa situdiyo olwa 2021 "Made in Africa" nga lulimu abamu ku bapulodyusa abasinga okucamula omuli [[:en:Hunter_Nation|Hunter Nation]] <ref>https://audiomack.com/eddykenzo/song/soulmate</ref> okuva e Tanzania olw'oluyimba lw'omukwano olwakwatayo ennyo "SoulMate". Alubaamu eno yagenda mu maaso n’okukola ennamba ezeewuunyisa ng’abawagizi n’abawagizi beebaza omuziki omupya. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lekkiloaded.com/made-in-africa-album/ |access-date=2022-12-03 |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203064718/https://lekkiloaded.com/made-in-africa-album/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2022, Kenzo yakolagana n’omuyimbi wa Amerika [[:en:Matt_B|Matt B]] ku pulogulaamu ya Gimme Love. Oluyimba luno lwayingira mu Billboard US Afrobeats Songs ku #49 mu October ate Peaked ku #36 mu November omwaka ogwo. <ref>https://www.billboard.com/artist/eddy-kenzo/</ref> <ref>Asingwire, Mzee (12 October 2022).</ref> Ye ne Matt B baafunye okusunsulwamu okuvuganya ku luyimba luno olwa [[:en:Best_Global_Music_Performance|Grammy Award for Best Global Music Performance]] mu [[:en:65th_Annual_Grammy_Awards|mpaka za Grammy Awards ez'omulundi ogwa 65 ezitegekebwa buli mwaka]] . Okusunsulwa kuno kwafuula Kenzo omuyimbi Munnayuganda asoose okukola n’okubeera mu Uganda okufuna okusunsulwamu okusooka mu mpaka za Grammy. <ref>Retief, Chanel.</ref> == Obuzirakisa == Mu 2015, Kenzo yatongoza ekibiina ky’abazirakisa ekyatuumibwa Eddy Kenzo Foundation. <ref name="Blizz">Musa Carter, Sean (24 September 2018).</ref> Mu Gusooka 2016, yawandiisa abazannyi b’omupiira mu Uganda, [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]] ne [[:en:Vincent_Kayizzi|Vincent Kayizzi]], okuyambako mu kutona ebyetaago eri bannakazadde n'abakozi b'eddwaliro ly’e Masaka mu kitundu. Mu Gwomusanvu 2017, yategeka emipiira ebiri egy’abazirakisa mu Masaka ne Kampala egyalimu [[:en:Victor_Wanyama|Victor Wanyama]] . Omukolo guno gwasonda ssente z’abaana ba Uganda abawangaala n'akawuka ka siriimu. <ref name="MIACharity">Ilado, Lucy (5 July 2017).</ref> Mu Gwokusatu 2019, yaggulawo ettendekero ly’omupiira erya Big Talent Soccer Academy mu Kampala. <ref name="MbuAcademy">Mwesigwa, Solomon (25 March 2019).</ref> Ettendekero lino livumbula ebitone by’abavubuka n'okubawa eny'enjigiriza okukuza ebitone byabwe. <ref name="PMLAcademy">Atuhaire, Lucky (26 March 2019).</ref> == Ebivvulu == Nga Gwekkuminogumu 12, 2022, Eddy Kenzo yategeka ekivvulu kye ekyasinze obunene okutuusa kati, ekyatuumiddwa "Eddy Kenzo Festival," ku kisaawe ky'ennyonyi e Kololo mu Kampala. Omukolo guno gwakuŋŋaanya abantu bangi era nga gwalimu abagenyi abawerako okuva mu Ggwanga n’ensi yonna. <ref>Ssejjombwe, Isaac (14 November 2022).</ref> <ref>https://www.showbizuganda.com/eddy-kenzo-festival-a-night-of-great-performance-and-production/</ref> Mu Gusooka 4, 2019, Eddy Kenzo yajjaguza emyaka 10 gyeyali amaze mu nsiike y'okuyimba mu Uganda n'akuba ekivvulu ekyatuumiddwa "Emyaka 10 egya Eddy Kenzo." Ekikulu, omukolo guno gwagenderera okutumbula obumu wakati w’abayimbi babiri abamanyifu mu Uganda n’abantu b’ebyobufuzi, [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] ne [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]], abaludde nga balina obutakkaanya. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.airtel.co.ug/ |access-date=2023-06-26 |archive-date=2023-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230630191926/https://www.airtel.co.ug/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/pictorial/bobi-wine-bebe-cool-shake-hands-and-hug-at-eddy-kenzo-s-concert--1460326</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Kenzo yatandika omukwano n'omuyimbi [[:en:Rema_Namakula|Rema Namakula]] munnayuganda akuba ennyimba . <ref name="Home">Kushaba, Duncan (23 June 2016). </ref> Nga 26 December 2014, Rema Namakula ne Eddy Kenzo baazaala omwana omuwala mu [[:en:Paragon_Hospital|ddwaaliro lya Paragon Hospital]], mu kitundu kya Kampala e [[:en:Bugoloobi|Bugoloobi]] . Kenzo, alina omwana omuwala omulala (Maya Musuuza) okuva mu mukwano gwe yalina emabega, <ref name="Home" /> yakkirizza nti ye taata era n’amutuuma erinnya lye Amaal Musuuza. <ref>{{Cite web |url=http://matookerepublic.com/2014/12/27/kenzo-confirms-he-is-the-father-of-remas-baby-names-her-aamaal/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-03 |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203064718/https://www.matookerepublic.com/2014/12/27/kenzo-confirms-he-is-the-father-of-remas-baby-names-her-aamaal/ |url-status=dead }}</ref> Kenzo ne Rema baawukana mu makkati ga 2019 era amangu ago Rema n’afumbirwa eyali omusawo we Dr.Hamza Ssebunya. <ref>Nduwumwami, Lindah.</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1506765/rema-kenzo-wrong</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/kenzos-700-word-missive-to-rema/</ref> == Mu kisaawe ky'okuyimba == === Alubaamu za situdiyo === {| class="wikitable sortable plainrowheaders" style="text-align:center" |+Olukalala lw'alubaamu za situdiyo n'ebikwata ku birondeddwa ! scope="col" style="width:10em" | Omutwe ! scope="col" style="width:20em" | Ebisingawo |- ! scope="row" | ''Sitya Okufiirwa'' | * Yafulumizibwa: 8 May 2014 * Label: Ebifo ebisanyukirwamu ebinene * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Zero okutuuka ku Hero'' | * Yafulumizibwa: 21 March 2016 * Label: Ebifo ebisanyukirwamu ebinene * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Ebiramu'' | * Yafulumizibwa: 11 August 2017 * Label: Ebifo ebisanyukirwamu ebinene * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Ebikoola'' | * Yafulumizibwa: 18 October 2018 * Label: Ebifo ebisanyukirwamu ebinene * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- | Ekoleddwa mu Afrika | * Yafulumizibwa: 29 April 2021 * Label: Ebifo ebisanyukirwamu ebinene * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |} === Enyimba ze yekka === {| class="wikitable" ! scope="col" |Omutwe ! scope="col" | Omwaka ! scope="col" | Album |- ! scope="row" | "Yanimba"<br /><br /><br /><br /><nowiki></br></nowiki> <small>(feat.</small> <small>Mikie Wine)</small> | 2008 | rowspan="2" {{n/a|Non-album single}} |- ! scope="row" | "Sitamina". | 2010 |- ! scope="row" | " Okufiirwa Sitya ". | rowspan="2" | 2014 | rowspan="2" | ''Sitya Okufiirwa'' |- ! scope="row" | "Jambole" |- ! scope="row" | "Mbilo Mbilo" | rowspan="2" | 2015 | rowspan="2" | ''Zero okutuuka ku Hero'' |- ! scope="row" | "Soraye" |- ! scope="row" | "Dagala" | rowspan="3" | 2016 | |- ! scope="row" | "Kirungi Nnyo". | |- ! scope="row" | "Zigido" | |- ! scope="row" | "Essanyu". | 2017 | ''Ebiramu'' |- ! scope="row" | "Olulimi lw'omubiri". | 2018 | ''Ebikoola'' |- ! scope="row" | "Akabonero". | rowspan="2" | 2019 |rowspan="5" {{TBA}} |- ! scope="row" | "Inabana" (nga alina Harmonize) |- ! scope="row" | "Semyekozo" | rowspan="4" | 2020 |- ! scope="row" | "Tweyagale" |- ! "Sonko" |- ! "Yogera bulungi". |} == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" !Omwaka ! Ekirabo ! Olubu ! Abasunsuddwa (abasunsuddwa) . ! Alizaati ! Ref. |- | 2011 | [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Engule z'ennyimba za Pearl of Africa]] | Omuyimbi Omupya Asinga | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | 2014 | Engule za Africa Muzik Magazine | Omupya Asinga | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{nom}} ! align="center" | <ref name="NVAFRIMMA2014">Batte, Joseph (13 June 2014).</ref> |- | 2014 | [[:en:Channel_O_Music_Video_Awards|Channel O Engule za Vidiyo z'omuziki]] | Abasinga Ebitone (East Africa) . | Eddy Kenzo ku "Sitya Okufiirwa".| {{nom}} ! align="center" | <ref name="ChannelCh2014">Batte, Joseph (13 June 2014).</ref> |- | rowspan="2" | 2015 | Engule z'abaddugavu mu Canada | Ekikolwa ky'ensi yonna ekisinga obulungi | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{nom}} ! align="center" | |- | Engule z'ennyimba za Afroca | Engule y'okubikkulirwa okusinga obulungi | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{nom}} ! align="center" | <ref name="Citizen" /> |- | 2015 | [[:en:BET_Awards|Engule za BET]] | Viewer's Choice Omuyimbi Omupya Asinga Mu Nsi Yonna | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | 2015 | Engule z'ennyimba za HiPipo | Okukozesa obulungi Social Media | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | 2016 | [[:en:MTV_Africa_Music_Awards|Engule z'ennyimba za MTV Africa]] | Best Live Act | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{nom}} ! align="center" | |- | 2016 | [[Engule z'ennyimba za Afrika zonna]] | Enkolagana esinga obulungi mu Afrika | Eddy Kenzo ne [[:en:Niniola|Niniola]] ku luyimba lwa "Mbilo Mbilo (remix)".| {{won}} ! align="center" | |- | rowspan="5" | 2017 | [[:en:Zanzibar_International_Film_Festival|Ekivvulu kya firimu eky'ensi yonna ekya Zanzibar]] | Engule ya vidiyo z'ennyimba z'obuvanjuba bwa Afrika ezisinga obulungi | Vidiyo y'omuziki gwa "Jubilation".| {{won}} ! align="center" | |- | rowspan="2" | Engule za TUMA Music Awards | Omuyimbi w'omwaka | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | Omuyimbi Omusajja Asinga | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | <ref name="MIABiology" /> |- | rowspan="2" | Engule z'ennyimba za Afrika zonna | Omuyimbi Omusajja Asinga mu East Africa | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | Oluyimba lw'omwaka | "Shauri Yako"| {{won}} ! align="center" | <ref name="Obs2017" /> |- | rowspan="3" | 2018 | [[:en:Nickelodeon_Kids'_Choice_Awards|Engule za Nickelodeon eza Kids' Choice Awards]] | Emmunyeenye ya Africa esinga okwagalibwa | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | Engule z’ensi yonna eza Reggae ne World Music Awards | Omusanyusa asinga mu Africa | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | <ref name="KFM" /> |- | Engule za Africa Muzik Magazine | Omuyimbi asinga mu East Africa | Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | | Engule za Hollywood ez'ekitiibwa mu Afrika | Omuyimbi asinga mu nsi yonna mu Africa | Eddy Kenzo | {{Won}} |- | 2022 okutuuka mu 2023 | [[:en:Grammy_Awards|Engule za Grammy]] | Enkola esinga obulungi mu nsi yonna | Eddy Kenzo| {{Nom}} | |} == Ebijuliziddwamu == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwamu eby’ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20220401033850/https://www.eddykenzo.com/ Omukutu omutongole] {{Authority control}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bayimbi]] 905l3pnoez0l3c2u9w7j3tk32mcftqi Herman Basudde 0 8389 48745 35747 2026-05-03T12:20:15Z Solomon Suubi 6901 Ntereezezza mu kiwandiiko 48745 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with hCards]] '''Herman Basudde''' yazaalibwa mu mwaka gwa 1958 n'afa mu mwaka gwa 1997 nga yali munayuganda eyali akuba ennyimba za [[:en:Kadongo_Kamu|kadongo kamu]] ng'omuyimbi. Basudde yazaalibwa mu [[:en:Masaka_District|disitulikiti y'e Masaka]] mu bukiika ddyo bwa [[:en:Uganda|Uganda]]. == Ebyafaayo == [[File:Basudde-Bubondo (38).JPG|thumb]] Bitono nnyo ebimannyikiddwa ku bulamu bwe obwasooka, wabula ng'okusinziira ku muganda amannyikiddwa nga Sserunjoji, ensonga lwaki teyeeyongerayo nnyo yali nsonga yabutabeera nansiimbi okumuyamba mu by'okwagala kweyalina eri muziki. Maama we eyali amannyikiddwa nga [[:en:Namyalo|Namyalo]] anyumya nti Herman Basudde yasomera ku Kibanda ne Butenga primary school. Omu ku beyali nga nabo mu kibiina agamba mu myaka gya Basudde gyeyali ngamu kusomero, yali akwata mangu , ng'ate yalina okwagala eri okusiiga ebifaanannyi eby'engeri ez'enjawulo nga bino byebyatera ng'okumutwalira obudde. Basudde yeegata ku kwaaya y'esomero ekyamusiimisa nga olw'okuba yali alina edoboozi egoogoofu, wamu n'ery'awagulu. Ekintu ky'okuyimba Busudde yakigya ki kitaawe, ng'era omugenzi [[:en:Mark_Makumbi|Mark Makumbi]], eyali akolera ku [[:en:Bukedde|Bukedde]] TV wamu ne lu leediyo ya CBS, yeeyawa ebyali bikwata ku Basudde omuyimbi wa [[:en:Kadongokamu|Kadongokamu]]. Ygamba nti taata we yaliko mu maggye ng'era y'omu kubaali banazirwanako aba sematalo ow'wokubiri. Yalina mukwano gwe eyali omuzungu gwebaayita nga Brown, eyali amwagala ennyo. Ekigendererwa bwekyali kitukiriziddwa , keekaali akaseera kaabwe ak'okwawukana, Brown yamuwa entoongooli oba giyite endoongo nga bw'amuganba, gitwaale kuba sirina ssente zakuwa,lekka kino kibeere ekintu kw'ogya okuzijukirira nga, nga nzirayo ewaffe, yaterera endoongo eno kuba teyali yamugaso gy'ali. Yatandika okusuna ng'endoongo eno wabula nga tewali yali agimusomesa. Nga akadde kaagenda katambulirira, maama we yagezaako okumugaana okusuna endoongo, ng'abwamutegeeza nti alina kukola mirimu gy'awaka oba oba waaka gwebabeera bamuwadde kusomero ng'alina ku mukolera waka 'school homework'.; naye taata we yakiremerako nnti asigale ng'asuna endoongo nga kino kyali kiyinza okumuyamba okubeera ow'etutumu mu kisaawe kya muziki. Endoongo eno yali temuwa kadde kusoma bitabo . Kino nga kiri wamu n'obwavu obuyitirivu famire ye bweyali mu, kyamuviirako okuva musomero nga tamaliriza na P.7. Buli wewaabera ngawo akabaga ku kyalo, yagenda ngayo n'endoongo ye ekyamukolera ng'ekubo n'asannyu ng'abagenyi. Mu kumudira, bano abaali bassanyuse, baamusiimanga nga kwebaateeka ng'okumukubiriza nga bayita mu kumuwa ssente.Wabula waliwo abala abaakiraba ng'obubi nadala abavubuka era nebakola entegeka ey'okumulemesa olw'okuba yali afuna ebirabo n'okusiimibwa buli gyeyali agenda nga okussanyusa ng'abantu. Ng'enkola ye, olunaku lumu yassanyusa abakiriza mu klezia y'abakatuliki ku kyalo. Yayimba oluyimba lwebaali bayita ”amajjiini ngetala luno". Omupaatiri lwamunyumira nnyo ekyamuvirako okumugamba alukube emirundi egyali giwerako.Ku mukolo ogwo, Basudde yafuna ssente ezaamuweebwa. Kino kyanyiga nnyo abaali tebamwagaliza era nebakola entegeka ey'okumusuula. Mu kitundu kyabwe, waaliwo ekibiina ky'abayeekera kyebaali bayita “[[:en:FEDEMU|FEDEMU]]” nga kino kyaali kiwambye ebitundu by'omubukiika kono nadala mu bukiika kono bwa [[:en:Uganda|Uganda]]. Emirembe kati gyali mu mikono gyabwe. Abavubuka tebaagaliza Basudde baabatuukirira nebagamba nga Basudde weyali alina emuundu. Era baaziinda amaka gaakitaawe nebagaaza wamu n'ekifo kyonna. Baamukwata nebamutwala bamusoye kajogi jogi w'ebibuuzo. Baamutulugunya entakera nga webamubuuza emundu gyeyali. Oluvannyuma lw'ebyo byonna, baamukomyawo ewabwe ng'ali kungyegoyego z'entaana. Yatwalibwa mu ddwaliro y'e [[:en:Masaka|Masaka]] referral Hospital ng'eno baamujanjaba okumala enaku eziwera. Oluvannyuma yaddayo ewaka ng'eno gyebamuweera ng'edagala. Bweyagenda afuna ku maanyi, kitaawe yamugamba ave ku kyaloi, oba ewatali ekyo yali wakufiirwa obulamu bwe. Mu masekati g'emyaka gya 1980, yalondebwa Eria Katende eyamuleeta mu [[:en:Kampala|Kampala]]. == Emirimu gye == [[File:Car accident (FL62565311).jpg|thumb]] Eyamukwatira ngako mu kuyimba yali omuyimbi Livingstone Kasozi eyamutendeka okusuna endoongo, okuyimba wamu n'okuyimbira obutereevu kusiteegi ng'ali mumaaso g'abantu.<ref name="alinda">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20171018235731/http://chimpreports.com/entertainment/walukagga-visits-kadongo-kamu-legend-livingstone-kasozis-grave</ref> Yatalaaga amawanga g'omubuvanjuba, nga muno mwemwali okutambula amawanga nga Kenya, Tanzania, wamu ne Rwanda. Okutambula amawanga gano kyamuleetera okukungaana obukadde bwa ssente za Uganda 70 ezaali ennyingi mu biseera ebyo. Basudde asiimibwa okubeera omu mubayimbi eyazuukusa okwagala eri ''baakisimba'', nga muno mwemuli okutabula ebidongo ebikuba muziki w'abazungu wamu n'abaganda nga bibeera mu bawuliriza abapya.<ref>[https://books.google.com/books?id=bqjKAgAAQBAJ&pg=PA126&dq=%22Herman+Basudde%22&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwjtjKmQg_zPAhWB6CYKHZ8oBDkQ6AEIITAB#v=onepage&q=%22Herman%20Basudde%22&f=false Baakisimba: Gender in the Music and Dance of the Baganda People of Uganda, Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, Routledge, February 4, 2014, p. 126]</ref> Yali alina edoboozi eryali ligenda empola ng'ate liri wansi nga yayimba nga bulungi n'egongyebwa bweyakuba ng'ennyimba n'ezaali ku mukwano ogwali ngamu ebizibu,abaami abafumbi abaayagala nga nnyo ebintu eby'okwegata n'abakyala,n'obulogo obutategerekeka. Mu luyimba lwe olumannyikiddwa ennyo lwebayita, ''Ekiwuka Ekyaga Muntamu'', Basudde yakozesa ebigambo ebyali eby'ekusifu eennyo okuvumirira ekirwadde kya [[:en:AIDS|ssiimu]] mu Uganda. Mu luyimba luno, yakulaga ng'omunya ogwefaanannyiriza ekiwuka kuzingako amakaage negwonoona obulamu bwe,[[:en:Food_and_sexuality|emere n'okunyumya akaboozi k'ekikulu]].<ref>[https://books.google.com/books?id=xP5qY8rO4UEC&pg=PA170&dq=%22Herman+Basudde%22&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwjtjKmQg_zPAhWB6CYKHZ8oBDkQ6AEIHDAA#v=onepage&q=%22Herman%20Basudde%22&f=false The Oxford Handbook of Medical Ethnomusicology, Oxford University Press, USA, April 27, 2011, p. 170]</ref> Basudde yafiira mu kabenje bweyali agenda okulaba bazadde bbe e Masaka mu bukiika kono bwa Kampala. Olumbe lwe gwali mukolo gwa ggwanga lyonna ng'era gwakungaanya obukadde 12 obwa ssente za Uganda. Abamu baalaba nga Basudde ng'omuzimu ogwali guyekera. Yali yalekulira e klezia y'abakatuliki n'adda mu kusamira nga yalumbibwa nga nnyo abantu abaali badukanya e kelzia olw'okulekulira ediini n'asawlo okudda mu bulogo. Baamulumiriza okuleeta obuwala ku siteegi mu nnyimba zze nga buno obwali bwambadde engoye ezaali zisikiriza, n'okubeera ng'abayimbi b'ennyimba za Kadongo Kamu yabafuula bakugula. == Obumannyifu bwe == [[Basaaya]] [[Rocks Peter]] ow'ebyafaayo agamba Herman Basudde yali mutume olw'okuba yali asobola okulagula ebyali bijja mu maaso nga tebinaba kubeerawo. Okumannyikwa kwe ku kyagenda mu maaso kuba abayimbi abato abaagala okuyitimuka mu kisaawe ky'okuyimba batera okulambula amalaalo gge nga banoonya kufuna magezi. [[Fred Ssebatta]], abamu kubakubi be'nnyimba za Kadongokamu abaluddewo, agamba nti Herman Basudde yali musaale mukutondawo ng'ate yakola nga mangu. Yayongerako ng'agamba nti kyali kizibu nnyo okugerageranya Herman Basudde mu kuwandiika ennyimba n'omuntu yenna omulala. Yayongerako ng'agamba Herman Basudde yali asobola okufulumya oluyimba, Ssebatta yali asobola okumuzinduukiriza ku lunaku olw'okubiri. Ng'enaku z'omwezi 12 mu mwezi ogw'ekumi mu mwaka gwa 2012, pulezidenti wa 'Ghetto' oba akulira enzingota [[Bobi wine]] yasiima emirimu emirungi Herman Basudde gyeyali yakolera eggwanga lino. Anyonyola ebiseera ebyo bw'ati, ' nga yeeyagaliza singa omutume Herman Basudde yali akyaliwo'... Yatuleka okumaliriza ekirubirirwa kye, naye engato zze nene nnyo okubeerako omuntu yenna azambala, bw'agamba. Basudde yayiiya ng'ennyimba ng'azigya mu mutwe gge, ng'era yali tasobola kuddamu luyimba lweyali amaliriza kuyimba mu kusooka. Herman Basudde yalambula amawanga g'omubuvanjuba bwa Afrika, nga yatambula [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Tanzania|Tanzania]] n'amaliriza ne [[:en:Rwanda|Rwanda]]. Okutambula kuno kwamuleetera okukungaanya obukadde bwa ssente za Uganda obwali buwera &nbsp;70, nga zino zaali ssente nnyimngi mu biseera ebyo. == Okufaakwe n'ebyavaamu == [[File:Basudde-Bubondo_(38).JPG|thumb|Entaana ya Basudde mu Bubondo]] Nga tanafa, Basudde yali yalagula okufaakwe ng'ayita mu bigambo n'ebikolwa. Aisha Nakito nga ye namwandu we annyumya ebyaliwo olunaku lumu emabega nga tanaba kufa. Ng'enaku z'omwezi 10 mu mwezi ogw'omukaaga mu mwaka gwa 1997, yagenda okusisinkana eyali mukyala we omulala Jane Basirika oluvannyuma lw'okumala enaku eziwerako ng'atalaaga amawanga g'omubuvanjuba bwa Afrika.Baalya bombi, webaali balindirira okujja kwa Serunjoji. Oluvannyuma lwa Serunjoji okujja, yamuwa akafumito oba yamugwa mu kafuba. Baali baafunamu obutakaanya mu emabegako, nga wamui baalina olukungaana lwa famire okutereeza ebyaali byabasobako. Oluvannyuma lwa bino byonna, baayolekera e Masaka. Kuba taata wabwe yali yasanyalala ng'era abeera waka. Mu lugendo lwabwe, baayimirira ku luguudo lw'e Lukaya okufuna ku by'okulya , nga wano Basudde yafunamu obutakaanya n'omusajja omu eyali amunyizizza, ng'era yali abulako katono okulwanagana naye. Wabula Sylivester Busuulwa ensonga zino yazikakanya. Yatandika emmotoka ng'ajudde obusungu bungi ng'ate yali avugira kundiima ey'ekika ekyawagulu. Bweyatuuka e [[Kabaale]] [[Bugonzi]], newabeerawo obuzibu, nga loole eyali egezaako okuyisa yaviirako, Basudde okulemererwa okukakana ng'emmotoka yeerindigudde ekigwo era neyeevulungula emirundi egiwerako. "Ono omusajja ng'anteese mu buzibu bungi''!"'' Yasa omuka gwe ogwali gusembayo. Herman Basudde, eyali omuyimbi omumannyifu ennyo mu Uganda n'okusuna endoongo yafiira mu kabenje k'emmotoka akaali ak'entiisa bweyali agenda okulaba bazadde bbe abaali babeera e Masaka, mubukiika kkono bwa Kampala. Basudde yalina abagoberezi bangi olw'edoboozi lye n'engeri gyeyali ayimbamu n'omukwano ssaako n'okwagala ku nti ebyali bikwatagana ku bibeera bigudde mu baagalana nadala mu mukwano nga tebabyetegekedde, ssaako n'abasajja abafumbo abaagala eby'okwegata ennto n'abakazi mu nsonga z'akaboozi k'abakulu, wamu n'eby'obuloogo, kyekika ky'ennyimba ezamuyamba okumugya mu bwavu okumuteeka mu by'obugagga ebyali bibalibwamu obukadde n'obukadde bw'enssimbi mu biseera bye. Yali abuulidde ennyimba za Kadongo Kamu ssaako n'abaali baziyimba, nga bano baali bamanyikiddwa nnyo mungeri gyebaali basunamu endongo zaabwe. Nga Basudde tanafa yakiremerako nti bandibadde bamuziika n'endongo ye gyeyali asinga okwagala gyebaali bayita "dry guitar", nga webaali bagiyita. Yali yakimanya nti munywanyi we gweyali aludde naye, Livingstone Kasozi yali azikiddwa ng'akutte olutaambi lwa teepu, nga naye mungeri y'okumubudaabuda, yali ayagala kibeere bwekityo mubulamu obwali buddako. Okuziika kwa Basudde gwalinga mukolo gwa ggwanga lyonna. Kuba kuntaana ye kwaliko nnamungi 'womuntu eyali mukunyolwa. Emikutu kya [[:en:Television|ttivi]] gyali giraga abaantu abangi abaali bagenze okumuwerekerako ng'azikibwa. Omulangirirwa ku leediyo ezimu yakaaga bweyali ayogera kukufaakwe, nga n'okuziika kwe kwakungaana obukadde 12&nbsp;obwa ssente za Uganda. Ennyimba za Basudde zaafuna endowooza n'okumannyikwa nga kino kyali kiva kumpapula z'amawulire wamu n'emikutu egy'enjawulo. Olupapula lwa Uganda [[Monitor (Uganda newspaper)|Monitor]] kyabiyita ng'ebyali bijjuddemu emizimu ng'ate bisikiriza mungeri y'eby'obufuzi". Abamu bejusa nga bagamba nti yali tasobola kubeerawo kulwanyisa mbeera z'abazungu ezaali zonoonye endowooza z'abannayuganda nga bayita ku mikutu gya leediyo. Abalala baalabanga Basudde ng'omuzimu ogwali guyeekera. Yali yalekulira e klezia y'abakatuliki n'adda mu kusamira nga yalumbibwa nga nnyo abantu abaali badukanya e Kelezia olw'okulekulira ediini n'asalawo okudda mu bulogo. Baamulumiriza okuleeta obuwala ku siteegi mu nnyimba zze nga buno bwali bwambadde engoye ezaali zisikiriza, n'okubeera ng'abayimbi b'ennyimba za Kadongo Kamu yabafuula bakugula. == Ennyimba zze == Ezimu kuzino kwaliko: * Abakungubazi * Abakyala kyabeeyi * Abankuseere * Aayiimbi * Abayimbi mutuveeko * Africa * Akadda nyuma * Kelementina * Akyalina nyoko * Nanziri * Mulekwa * Buddu owedda * Bus dunia (ekitundu ekyali kisooka) * Bus dunia (Ekitundu eky'okubiri) * Byendabye * Byebalinanga * Byetwalaba * Ebiyita ekiro * Ekiryo n'omuwafu * Eggwala * Ekirooto kyeggulu * Ekitutwala Ku mbaga * Ekiwuka ekyaggwa mu ntamu * Ekyali mu sabo(Ekitundu ekisooka) * Ekyali mu sabo (Ekitundu eky'okubiri) * Emikwano * Enimiro y'okukubuganga * Ensi egenze walala * Esomero lyabakyala * Esuuti ya kawemba oba okwekuuma * Kabuladda Anthem * Kasamba lyanda * Kopolo Herman * Linda Ziwere * Milly Nanyondo * Mubune engoye * Mukyala mugerwa (Ekitundu ekisooka) * Mukyala Mugerwa (Ekitundu eky'okubiri) * Mulamu tonenya * Muwase nju * Muyige okwambala * Mwami tonjeza * Mweraba Ngenze * Nabiryo ngenda kunoba * Namagembe * Namuddu * Namuleme * Okuduula * Okuzaala kwa leero * Olulimi oluganda * Olumbe * Omwavu * Pirisiira * Semukuutu * Taso funa akalambe * Tetukyalina bakazi oba omukazi akola * Tudaabirize omukama * Tulabye nnyo abalabi * Uganda ebadde etya * Waliwo byetwalaba * Walumbe e tanda * n'endala nnyingi. Waliwo n'ennyimba zeyakola nga n'abayimbi abalala nga Nabiryo ngenda Kunoba ng'ali ne mwannyina Nabiryo, Kabuladda anthem ng'ali n'ekibiina kye eky'abayimbi kyebaali bayita 'Kabuladda guitar singers', Olumbe ng'ali ne Kasozi Livingstone wamu ne Mbalire kateteyi. <references /> [[Category:Bayimbi]] c08su7bklfnm4m3l4ftapv7m2utdmip Holy Keane Amooti 0 8404 48813 36625 2026-05-03T13:02:18Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48813 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Holy Keane Amooti''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Gospel_music|omuyimbi w'enyimba z'eddiini]], [[:en:Dancehall|ekidandali]] ne [[:en:Reggae|reggae]].<ref name="ghafla">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ghafla.co.ke/news/music/item/3003-could-this-be-the-best-gospel-dance-hall-track-yet |access-date=2022-12-05 |archive-date=2016-09-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160917235702/https://www.ghafla.co.ke/news/music/item/3003-could-this-be-the-best-gospel-dance-hall-track-yet |url-status=dead }}</ref> Ayimbidde mu [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Rwanda|Rwanda]] ne [[:en:Tanzania|Tanzania]], era yagabana siteegi ne Papa san, Michelle Bonilla, Wilson Bugembe, [[:en:Exodus_(musician)|Exodus]], ne Judith Babirye.<ref name="powerfm">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://powerfm.co.ug/phatfest/holy-keane-amooti/ |access-date=2022-12-05 |archive-date=2014-12-27 |archive-url=https://archive.today/20141227110025/http://powerfm.co.ug/phatfest/holy-keane-amooti/ |url-status=dead }}</ref><ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=34251:-patricia-mujungu-in-love-unlimited-concert-&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205124140/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=34251:-patricia-mujungu-in-love-unlimited-concert-&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Amooti yazaalibwa Mugisa Keneth nga 7 Ogwomusanvu 1986, mu Fort Portal. Yakula ne jajjawe eyali mu Buggwanjuba bwa Uganda (Disitulikiti y'e Kasese). Mu 1998, yafiirwa maamawe ne taatawe mu 2000 nga bombi baafa kawuka akaleeta siliimu. Mu 2003, sengawe ne jajjawe bombi baafa. Ng'omwana omukulu mu famire y'abaana bana, Holy Keane yeyasigala okulabirira bagandabe. Yasomera ku Equator Model Primary School, Kasese Secondary School era natikkirwa okuva mu Ssetendekero wa Makerere University mu 2012 ne Diguli esooka mu kuzannya katemba n'okuzannya filimu eya bachelor's degree in performing arts and film.<ref name="koonadance">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.koonadance.ug/news/870/An-interview-with-Holy-Keane-Amooti/#.VJ6OdF4AA |access-date=2022-12-05 |archive-date=2016-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160313143945/http://www.koonadance.ug/news/870/An-interview-with-Holy-Keane-Amooti/#.VJ6OdF4AA |url-status=dead }}</ref> == Enyimba z'eyayimba == === Ennyimba === * Jah Jehovah * Guide me * Hero ft Becky Nantale * Milele & mbote ndocha * Niiwe * Download ft Hawa Musa * He paid it * King and queen * Am to pm * Messiah * Love love * Anatupenda * Love love remix ft JJ Worthen == Awaadi z'awangudde == * Yalondebwa ng'omuyimbi w'omwaka mu awaadi za Groove awards 2012 * Yalondebwa mu Awaadi za VIGA Awards: ng'omuyimbi wa Dance Hall ow'omwaka * Yalondebwa mu Awaadi za HIPIPO Awards: n'omuyimbi w'okusiteegi asinze <ref name="gospelmodes">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gospelmodes.blogspot.com/2012/04/holy-keane-amooti-with-new-single.html |access-date=2022-12-05 |archive-date=2017-05-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170530012940/http://gospelmodes.blogspot.com/2012/04/holy-keane-amooti-with-new-single.html |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} iqd2ar8wn3ds1kyzjif7eb0bicfgaaw Aziz Azion 0 8405 48814 46530 2026-05-03T13:02:34Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48814 wikitext text/x-wiki   '''Aziz Mukisa''', amanyiddwa mu by'ekikugu n'erinnya lye erya siteegi '''Aziz Azion''' (eryatulwa [ʕaziːz] á-ʐðɲ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba [[Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bvvvvvv|mu R&B]], musunyi wa gita era muyimbi [[Yuganda|mu Uganda]] . Yazaalibwa nga Aziz Mukisa nga 27 July 1986 mu [[Fort Portal]], Uganda, n’akuzibwa mu [[Kampala]] gye yenyigira mu pulogulaamu ye ey’amasomero nga tannagenda mu [./Music_industryhttps://en.wikipedia.org/wiki/Music_industry kisaawe ky’okuyimba] ng’akyali mu myaka gye egy'omubuto. Aziz amanyiddwa ennyo nga "the guitar emperor", Awadde bannayuganda nabantu abalala omukisa okusobola okufuna ebipande ebiriko ennyimba ze nga 'Yegwe', 'Nkumila Omukwano', 'Nakupenda', 'Oxygen', 'Beera Nange', 'N apam', 'Pain Killer', ne 'Yo Love', n'endala. Omuyiiya w'ennyimba omututumufu era omukugu mu kukola disiki DJ Erycom bweyali alabika ku TV Show, yategeeza nti "Leero Monday" era lwe luyimba olwasookera ddala okukolebwa n'okuyimbibwa Aziz Azion mu mwaka gwa 2007. == Omusono gw’okuyimba n’omulimu gwe == Omuziki gwa Aziz gutwala omusono gw'omuziki gwa R&B nga gulimu ebizibu ebirabika okuva mu [./Afrobeathttps://en.wikipedia.org/wiki/Afrobeat Afrobeat] ne [./Afro_pop_musichttps://en.wikipedia.org/wiki/Afro_pop_music Afropop] . Mu kiseera kino ali mu kkampuni ya Shotym Music Entertainment, kkampuni ye ey’okuyimba gye yatandikawo mu 2020 n’ekigendererwa eky’okutwala omulimu gwe ogw’okuyimba ku ddaala eddala. Yayiga okukuba gita mu 1998 mu bbandi ya [[Kadongo Kamu]] ey’omu kitundu eyitibwa ‘Makuge Kandongo Kamu group’. <ref name="Aziz Azion at musicuganda">{{Cite web |title=Aziz Azion – Details |url=http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |access-date=8 October 2014 |website=musicuganda.com |publisher=musicuganda.com |archive-date=5 May 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku kibiina ky'omugenzi [[Paulo Kafeero]] ekiyitibwa Kulabako Guitar Singer, <ref>{{Cite web |date=4 July 2014 |title=Aziz Azion for Pebbles Gig - |url=http://www.redpepper.co.ug/aziz-azion-for-pebbles-gig/}}</ref> gye yamala omwaka gumu n'ekitundu nga tannagenda mu kibiina kya Kato Lubwama ekya Diamond Productions okumala emyaka ebiri. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya Eagles gye yamala emyezi ebiri nga ye ne banne bakyakiriziganya okukola bbandi egenda okukubira abayimbi bonna bwe batyo ne batondawo Jeckaki Band. Aziz yali muyambi nnyo mu bbandi eno era ye yali ayambako abakubi ba gita nga bakubira abayimbi abaamanyi nga [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] . <ref>{{Cite web |title=Aziz Azion &#124; R&B/Soul from Kampala, UG |url=http://www.reverbnation.com/azizazion1}}</ref> Okuyimba kwabwe okwasooka ku siteegi mu nsi yonna kwali mu 2005 nga [[Jose Chameleone|Chameleon]] alambula e Bulaaya. Jeckaki yayimba ne [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] mu [[Swiiden|Sweden]], [[Denimaaka|Denmark]], Norway, Bubirigi ne Finland. <ref>{{Cite web |title=Who is Aziz Azion in Ugandan Music Aziz Azion Bio: Uganda Celebrities &#124; Artists HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/people/27/Aziz-Azion/bio/37/Who-Is-Aziz-Azion-In-Ugandan-Music |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141004025428/http://www.hipipo.com/people/27/Aziz-Azion/bio/37/Who-Is-Aziz-Azion-In-Ugandan-Music |archive-date=4 October 2014 |access-date=8 October 2014}}</ref> Newankubadde, okuyimba kwe kwatuuka mu 2008 nga kugoberera okufulumizibwa kw'oluyimba lwe olwa ‘Nkumila Omukwano’ olwakwatayo. <ref>{{Cite web |title=Nkumila Omukwano – Aziz Azion &#124; Lyrics256 |url=http://www.lyrics256.com/2012/06/25/nkumila-omukwano-aziz-azion/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140603123431/http://lyrics256.com/2012/06/25/nkumila-omukwano-aziz-azion/ |archive-date=3 June 2014 |access-date=2014-05-08}}</ref> Omuyimbi ono abadde akolagana n'abayimbi nga [[GNL Zamba]] ku luyimba oluvugibwa R&B/Hip hop 'Nakupenda', olwafulumira ku lutambi lwe olwa "Wampisa", <ref name="aziz">{{Cite web |title=Wampisa album launch |url=http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |access-date=5 May 2014 |publisher=musicuganda |archive-date=5 May 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |url-status=dead }}</ref> [[Juliana Kanyomozi|Juliana]], [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe]], [[Mariam Ndagire]], [[GNL Zamba|GNL]], [[Swangz Avenue]], Rabadaba ne Pastor [[Wilson Bugembe]] . <ref name="musicuganda.com">[https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html Aziz Azion] musicuganda.com</ref> == Album ''oxygen'' == Mu 2011, Azion yafulumya olutambi lwe olw’okubiri olw’omuziki ''Oxygen'' ku Kati Kati, Calendar Rest Hotel, ne KK beach. Mu lutambi luno mwalimu ennyimba nga ''Oxygen'' ne ''Baliwa'' . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2017)">[[Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' &#x5D;</sup> == Discography == * Nkumila Omukwano * Oxygen wange * Uganda luulu ya Africa * Wampisa * Mataala === Alubaamu za situdiyo === # Wampisa <ref>{{Cite web |title=Aziz Azion Nafunye Wampisa Radio: MP3 Audio Music HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/radio/27/Aziz-Azion/Aziz-Azion-Nafunye-Wampisa |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505112043/http://www.hipipo.com/radio/27/Aziz-Azion/Aziz-Azion-Nafunye-Wampisa |archive-date=5 May 2014 |access-date=5 May 2014}}</ref> # Oxygen yange <ref>{{Cite web |title=Aziz Azion Mukisa My Oxygen Video Music: HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/video/1497/Aziz-Azion-Mukisa-My-Oxygen |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505112734/http://www.hipipo.com/video/1497/Aziz-Azion-Mukisa-My-Oxygen |archive-date=5 May 2014 |access-date=5 May 2014}}</ref> # Beera Nange <ref>{{Cite web |date=30 July 2011 |title=Ugandan music lyrics: Aziz Azion – Beera Nange |url=http://ugandanlyrics.blogspot.com/2011/07/aziz-azion-beera-nange.html}}</ref> # Nakupenda == Engule y'ennyimba == * 2011 – [./Pearl_of_Africa_Music_Awardshttps://en.wikipedia.org/wiki/Pearl_of_Africa_Music_Awardshttps://en.wikipedia.org/wiki/Pearl_of_Africa_Music_Awards Engule za PAM –] Omuyimbi asinga mu R&B <ref>{{Cite web |title=Uganda Online – Aziz Azion Featured on Isaiah's Friday NTV Jazz Show |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/11939/aziz_azion_featured_on_isaiah_s_friday_ntv_jazz_show |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120512080442/http://www.ugandaonline.net/news/view/11939/aziz_azion_featured_on_isaiah_s_friday_ntv_jazz_show |archive-date=12 May 2012 |access-date=22 May 2022 |website=ugandaonline.net}}</ref> == Laba ne ==   * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijjuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bayimbi]] ivovce5gjdgqt41s5zo4d23njtgy7ji Bebe Cool 0 8414 48815 35238 2026-05-03T13:02:48Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48815 wikitext text/x-wiki [[File:Bebe Cool at HiPipo Music Awards 2014 Artist of The Year.png|thumb|Bebe Cool nga alaga ezimu ku ngule zeyawangula mu mwaka 2014]]   '''Bebe Cool''' (amanya amatuufu '''Ssali Moses)''' Muyimbi munna Yuganda eyazaalibwa nga 1 Ogwomwenda 1977 mukuyimba kwe Bebe cool ayimba nnyo enyimba ezigwa mu ttuluba erya [[:en:Reggae|reggae]] wamu ne [[:en:Ragga|ragga]] era y'omu kwabo abayimbi abatutumufu mu gwanga [[:en:Uganda|Uganda]]. Bebe cool ekisaawe ky'okuyimba yakyesogga mu mwaka 1997 mu kibuga [[:en:Nairobi|Nairobi]] mu gwanga [[:en:Kenya|Kenya]], era nga Eno yakolanga ne situudiyo ya [[:en:Ogopa_DJs|Ogopa DJs]] yadde nga oluvanyuma yajaabulira nadda ku butaka . [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] == Obuto bwa Bebe cool == Mu buto, Bebe Cool yasomera ku masomero omuli Aga Khan Primary School, mu Kampala, [[:en:Kitante_Hill_School|Kitante Hill School]], ne [[:en:Makerere_College_School|Makerere College School]]. wabula yava mu ssomero ng'awabulayo omwaka gumu okumaliriza emisomo gye. Mu Ssekendule, yasoma amasomo ga Physics, Chemistry, Biology, ne Mathematics (PCB/M). Bebe Cool (nga yayitibwako '''Bebe Bunton''') yatandikirawo obuyimbi ng'akyali mu ssomero nga yali akola nga omukulembeze w'ebyokuyimba n'okubiibya.<ref>https://www.newtimes.co.rw/section/read/81488/</ref> == Emirimu gye egy'okuyimba == Bebe Cool muwanguzi wa Awaadi ssatu ez'omuyimbi w'omwaka okuva mu HiPipo Music Awards<ref>http://www.hipipo.com/</ref> era yawangula ne Awaadi ey'ekitiibwa eya [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] (PAM Awards).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Yalondebwa mu Awaadi za [[:en:Kora_Awards|Kora All-African Awards]] mu 2003 ne 2005. Ayimbye mu mawanga omuli Bungereza ne Amerika.<ref>https://archive.today/20120905020736/http://www.musicuganda.com/Bebe%20cool.html</ref> Bbiri kunnyimba ze ez'ettutumu zili "Fitina" ne "Mambo Mingi".<ref>https://web.archive.org/web/20070928110302/http://www.mtvbase.com/mtvbaseafrica.com/music/article.jhtml%3Bjsessionid%3DAMTFCT1IDES1TQFIAIICFE4AVABBCIV0?backLink=profiles&id=30119486</ref> Era ya yimba ennyiba ne [[:en:Halima_Namakula|Halima Namakula]], omukyala omuyimbi munnayuganda n'azirwanako, ku luyimba lw'abwe olw'akwatayo "Sambagala". yafulumya alubaamu ze bbiri eza, ''Maisha'' ne ''Senta''. Ennyimba ze aziyimba mu nnimi omuli [[:en:Luganda|Oluganda]], [[:en:Swahili_language|Oluswayili]], n'[[:en:English_language|Olungereza]]. Wamu n'omuyimbi wa Kenya [[:en:Necessary_Noize|Necessary Noize]], Bebe Cool akoze ekibiina ky'abayimbu abayimba ennyimba kika kya [[:en:Reggae|reggae]] ng'ekibinja kiyitibwa [[:en:East_African_Bashment_Crew|East African Bashment Crew]]. bafulumya alubaamu emu eya ''Fire'', n'ennyimba ez'amaanyi bbiri, "Africa Unite" ne "Fire". Ekibiina kino ky'alondebwa mu mpaka za [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2008|MTV Africa Music Awards 2008]].<ref>https://web.archive.org/web/20110714134121/http://www.museke.com/node/2230</ref> Mu 2013, Bebe Cool yalina olutalo mu kuyimba wakati we n'abayimbi ab'amaanyi okuva mu Nigeria [[:en:D'banj|D'banj]],ng'empaka zino bazikolera mu Glamis Arena Harare Zimbabwe.<ref name="BattleR">https://en.wikipedia.org/wiki/NewsDay_(Zimbabwean_newspaper)</ref> Olulaga luno lw'ategekebwa n'omulamwa gwa "Battle for Africa". Bebe Cool yakola olulaga olw'amaanyi mu mpaka zino.<ref name="BattleR" /> Mu 2014, oluyimba lwa Bebe Cool lw'eyaddamu olwa Born in Africa olw'omugenzi [[:en:Philly_Lutaaya|Philly Lutaaya]] lwalondebwa ng'oluyimba olw'asinga mu nnyimba zonna ez'omu Afrika.<ref name="RemixR">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/bebe-cools-song-in-top-50-bbc-anthems-for-the-african-continent/ |access-date=2022-12-06 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518081553/http://chano8.com/bebe-cools-song-in-top-50-bbc-anthems-for-the-african-continent/ |url-status=dead }}</ref> Oluyimba luno lw'akwata kya 15 ku nnyimba amakumi ataano azalondebwa ku lukalu lwa Africa. Abawuliriza ba BBC World Service be balonda ennyimba zonna ez'akozesebwa mu mpaka okuva ku lukalu lwa Africa<ref name="RemixR"/> Empaka zino zaali z'akukuza ebijaguzo by'emyaka 50 egy'ekitongole ekigatta amawanga ga Africa ekya African Union – mu kusooka ekyayitibwanga African Unity, okuva mu kusaba kwa DJ Edu owa BBC, omuweereza wa pulogulaamu y'ennyimba za Africa eya buli wiiki ku ladiyo ya BBC, yazigatta wamu mu kintabuli eky'eddakiika taano nga ky'alimu ennyimba 50 okuva mu mawanga 50.<ref name="RemixR" /> Bebe Cool ayimbye mu muzannyo gwa ''Big Brother'' house emirundi ebiri. Okuva mu 2016 okutuusa mu 2018, waaliwo ebitakwatagana eby'abalukawo ku Bebe Cool okubeera omutegesi omukulu owa [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako eyali ayitibwa omufuzi nakyemalira okuva mu bannaawulire b'amawanga g'ebweru. Bannayuganda bamugobako ku siteegi mu luaga olumu nga tannaba n'akuyimba.  Bebe Cool yawangula Awaadi y'omuyimbi omusajja asinze mu East Afrika eya Afrima award mu 2018. == Ebimukwatako ng'omuntu == Mu Gusooka 2010, yafuna obuvune omusirikale wa poliisi bweyamukuba amasasi mu kugulu.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-852442-ca1pydz/index.html</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-852442-ca1pydz/index.html</ref> Nga 11 Ogwomusanvu 2010, Bebe Cool yali ayimba mu [[:en:Kyadondo_Rugby_Club|Kyadondo Rugby Club]] bbomu y'abayeekera [[:en:Islamism|Abayisilaamu]] okuva mu Somalia aba [[:en:Harakat_al-Shabaab_Mujahideen|al-Shabaab]] weyabalukira ([[:en:July_2010_Kampala_attacks|July 2010 Kampala attacks]]). Okusinziira ku Cool, "Abantu abasinga okuva baali mu maaso gange. Okubaluka kw'ali kw'amaanyi era ekyaddirira kw'ali kulaba bitundu by'emibiri gy'abantu nga bisaasanye wonna."<ref>https://www.wsj.com/articles/SB10001424052748704288204575362400675683926?mod=WSJ_hps_LEFTTopStories#articleTabs%3Darticle</ref> == Ebikolwa bye eby'okuyamba == Mu 2008, Bebe Cool yayimba ku [[:en:Nelson_Mandela_90th_Birthday_Tribute|mazaalibwa ga Nelson Mandela ag'emyaka 90]] mu [[:en:Hyde_Park,_London|Hyde Park, London]]. Era yatuumibwa Nelson Mandela ng'omu kuba Ambasada ba Afrika 46664. [[:en:46664|46664]] yali kakuyege ow'okumanyisa abantu ku kawuka ka HIV/AIDS eyali yatandikibwawo omugenzi [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/lifestyle/entertainment/29045-meeting-mandela-was-better-than-music-awards-bebe-cool |access-date=2022-12-06 |archive-date=2022-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206151308/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/29045-meeting-mandela-was-better-than-music-awards-bebe-cool |url-status=dead }}</ref> [[File:Zuena Kirema.jpg|left|thumb|Zuena Kirema]] Nga 3 Ogwomunaana 2018, mu kivvulu eky'atuumibwa ''The Golden Heart'', Bebe Cool yakuŋŋanya sente okuyamba abaana bataano abaalina obulwadde bw'omutima okusobola okufuna obujjanjabi mu India.<ref>https://bigeye.ug/bebe-cool-sees-off-kids-with-heart-problems-to-india-for-surgery-photo/</ref><ref>https://trumpetnews.co.ug/golden-heart-concert-bebe-becomes-first-ugandan-artiste-to-perform-under-dome-at-kololo/</ref> == Obulamu bwe mu by'obufuzi == Bebe Cool yawagira Pulezidenti Museveni mu kalulu k'obwa Pulezidenti aka 2021 mu Uganda. == Awaadi z'eyafuna == '''z'eyawangula:''' * 2004 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi wa Reggae asinga<ref>https://web.archive.org/web/20050204005728/http://pamawards.com/index.php?option=com_frontpage</ref> * 2005 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi wa Reggae asinga<ref>https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref> * 2006 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi wa Reggae asinga<ref>https://archive.today/20121204190055/http://www.ugandaonline.net/2006</ref> * 2006 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Oluyimba lw'omwaka<ref>https://archive.today/20121204190055/http://www.ugandaonline.net/2006</ref> * 2007 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi wa Reggae asinga<ref>https://web.archive.org/web/20160304190544/http://www.museke.com/node/1617</ref> * 2007 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi omusajja asinga<ref>http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=2007+PAM+Awards%3A+The+Winners&ID=748</ref> * 2007 [[:en:Channel_O_Music_Video_Awards|Channel O Music Video Awards]] -Vidiyo y'omwaka<ref>https://web.archive.org/web/20150709045050/http://www.museke.com/en/node/1534</ref> * 2008 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi omusajja asinze & omuyimbi wa Reggae asinze & omuyimbi wa Ragga asinze * 2010 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] –Omuyimbi w'omwaka 2010, Omuyimbi wa Reggae asinze ne Alubaamu y'omwaka<ref>https://web.archive.org/web/20110106012820/http://videos.2shyentertainment.com/articles/read-bebe-cool-triumphs-at-the-2010-pam-awards_105.html</ref> * 2011 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Best Male Artist<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15818:pam-awards-never-short-on-surprises |access-date=2022-12-06 |archive-date=2022-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206151334/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15818:pam-awards-never-short-on-surprises |url-status=dead }}</ref> * 2013 HiPipo Music Awards – Oluyimba lwa Reggae olusinze nga lweyayimba ne Rema (''Missing You'')<ref name="hipipo1">https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2013 HiPipo Music Awards – Omuyimbi w'omwaka<ref name="hipipo1" /> * 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi wa REGGAE omusajja asinze Song : Love Letter – Bebe Cool ne Irene Ntale<ref name="hipipo4">https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi wa RAGGA-DANCEHALL omusajja asinze Oluyimba : Kokodiosis<ref name="hipipo4" /> * 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi wa siteegi asinze :<ref name="hipipo4" /> * 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi asinze ku mikutu migata bantu<ref name="hipipo4" /> * 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi omusajja asinze<ref name="hipipo4" /> * 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi w'omwaka<ref name="hipipo4" /> * 2015 HiPipo Music Awards – Omuyimbi omusajja owa REGGAE asinze Oluyimba : Love You Everyday – Bebe Cool <ref name="hipipo3">https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/</ref> * 2015 HiPipo Music Awards – Vidiyo y'omwaka : Love You Every - Bebe Cool <ref name="hipipo3" /> * 2015 HiPipo Music Awards – Omuyimbi w'ekivvulu asinze - Konsati ya Best of Bebe Cool :<ref name="hipipo4" /> * 2015 HiPipo Music Awards – Most Active Fans Group - Gagamel Phamily :<ref name="hipipo4" /> * 2015 HiPipo Music Awards – Omuyimbi omusajja asinze <ref name="hipipo3" /> * 2015 HiPipo Music Awards – Omuyimbi w'omwaka<ref name="hipipo3" /> * 2003 [[:en:Kora_Awards|Kora Awards]] – Omuyimbi asinga mu East Africa<ref>https://web.archive.org/web/20040302070738/http://www.koraawards.co.za/english/musicawards_finalists_res03.asp?Category_en=Best+Artist+-+East+Africa</ref> * 2007 [[:en:MOBO_Awards|MOBO Awards]] * [[:en:2011_Tanzania_Music_Awards|2011 Tanzania Music Awards]] – Oluyimba lwa East Africa olusinze ('Kasepiki')<ref>http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> * 2013 HiPipo Music Awards – oluyimba lwa Reggae olusinze (''Ntuyo Zange''), oluyimba lw'ekiddandali olusinze (''No Body Move''), omuyimbi asinze ku mikutu migatta bantu<ref>https://web.archive.org/web/20150626104220/http://www.hipipo.com/hma/news/481/List-Of-Nominees-For-The-1st-Hipipo-Music-Awards--hma--Released-</ref> * Yalondebwa mu mpaka za Afrimma Awards 2014 * Australia Radio Afro Oluyimba lw'omwaka 2015 * Yalondebwa mu mpaka za Afrimma Awards 2018 " omuyimbi omusajja owa East Africa asinze ne Best African Rock categories" .<ref>https://bigeye.ug/bebe-cool-nominated-in-prestigious-afrima-ghana-awards/</ref> == Ebijuliziddwamu == <references responsive="0"></references> == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [http://www.howwe.biz/BebeCool Ennyimba za Bebe Cool] * [http://www.howwe.biz/BebeCool/videos Vidiyo z'ennyimba za Bebe Cool] hhedzguum05mp0y7gy480cj3gyewafk Stecia Mayanja 0 8415 48816 35174 2026-05-03T13:03:32Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48816 wikitext text/x-wiki '''Stecia Mayanja''' gwebakazaako erya Faridah munayuganda [[:en:Actress|azannya firimu,]] [[:en:Artist|okuyimba]] wamu n'okuzannya katembang'alina akakwate ku kibiina kya Golden band.<ref name=":0">{{Cite web}}https://popnable.com/uganda/artists/26307-stecia-mayanja/biography-and-facts</ref><ref name=":1">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221206152348/https://celebpatrol.com/stecia-mayanja-biography-her-profile-and-everything-you-need-to-know/</ref> '''Stecia Mayanja''' atera kuyimba mu lulimi [[:en:Luganda|luganda]] ssaako [[:en:English_language|n'oluzungu]].<ref name=":0" /> Yaliko mu kibiina kya 'Eagles Production Band' nga tanaba kugenda mu kyebayita Golden Band, nayo gyeyava oluvannyuma.<ref name=":3">{{Cite web}}https://softpower.ug/pressure-selfish-management-force-stecia-mayanja-to-quit-golden-band/</ref> == Emirimu gye == Alina ennyimba nga; 'Equalizer', 'Game Over' ne Kawompo ng'era esira yaliteera [[:en:Solo_(music)|kukuyimba oba okukola muziki ng'ali yekka]] .<ref name=":1" /> Stecia Mayanja [[:en:Actress|muzannyi wa katemba wamu ne firimu z'ebinayuganda]] kuba abadde mu buzannyo obulagibwa ku ttivi nga '''[[:en:The_Honourables|The Honourables]]' mu mwaka gwa'' 2017 ng'era azannye ne mukebayita; 'Stecia and the House Girl' oba Stecia n'omukozi w'ewaka.<ref name=":3" /> == Obulamu bwe == Stecia Mayanja Yali yafumbirwa Abbas Mubiru mu mateeka ng'ono yali akolera Dubai.<ref name=":2">{{Cite web}}https://newslexpoint.com/stecia-mayanja-aired-former-husband/</ref> Wabula oluvannyuma yatandika okwagalana n'eyali omukwanaganya we oba maneja mu kibiina kya Golden band ng'ono baali bamuyita Bashir Bogere. Wabula oluvannyuma yafunamu obutakaanya n'abaali bakulira ekibiina kino abaagala nga bwebaali tebakyetaaga mirimu gye oluvannyuma lw'akabanga .<ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Muziki we == === Obutaambi === * Kantinti<ref>{{Cite web}}https://www.google.com/search?q=Stecia+Mayanja+Kantinti&stick=H4sIAAAAAAAAAOPgE-LVT9c3NEwqiTcxSirKVoJwi5LTy8rKioy0xLOTrfRzS4szk_UTi0oyi0usEnOSSnOLF7GKB5ekJmcmKvgmVibmZSUqeCfmlWQC0QQ2RgCMY_5zVgAAAA</ref> (1930, EP) * Mulamuzi<ref>{{Cite web}}https://www.google.com/search?q=Stecia+Mayanja+Mulamuzi&stick=H4sIAAAAAAAAAOPgE-LVT9c3NEwqiTcxSirKVoJyzeOL06viy7XEs5Ot9HNLizOT9ROLSjKLS6wSc5JKc4sXsYoHl6QmZyYq-CZWJuZlAenSnMTc0qrMCWyMAPYc8YdWAAAA&lei=bCBAYtfyGLCHxc8Pw6qv6Ak</ref> (2015) * Wafuka Mulamuzi<ref>{{Cite web}}https://www.google.com/search?q=Stecia+Mayanja+Wafuuka+Mulamuzi&stick=H4sIAAAAAAAAAOPgE-LVT9c3NEwqiTcxSirKVoJyzeNLyiwMc7XEs5Ot9HNLizOT9ROLSjKLS6wSc5JKc4sXscoHl6QmZyYq-CZWJuZlJSqEJ6aVlmYD-aU5ibmlVZkT2BgBAfJ5mF4AAAA&lei=kyNAYpioJ7yVxc8P9-WAWA</ref> (2015) * Figure<ref>{{Cite web}}https://www.google.com/search?q=Stecia+Mayanja+Figure&stick=H4sIAAAAAAAAAOPgE-LVT9c3NEwqiTcxSirKVoJyqyrjDc3zzLXEs5Ot9HNLizOT9ROLSjKLS6wSc5JKc4sXsYoGl6QmZyYq-CZWJuZlJSq4ZaaXFqVOYGMEAOdcFNZUAAAA&lei=IyRAYqDvEuiKxc8PiLa8yAE</ref> (2016) * Alintwala<ref>{{Cite web}}https://www.google.com/search?q=Stecia+Mayanja+Alintwala&stick=H4sIAAAAAAAAAOPgE-LVT9c3NEwqiTcxSirKVoJwi_LMi_OK8nK0xLOTrfRzS4szk_UTi0oyi0usEnOSSnOLF7FKBJekJmcmKvgmVibmZSUqOOZk5pWUJ-YkTmBjBAB-6VQ7VwAAAA&lei=TSRAYsL_Af2K9u8P85CHoAk</ref> (2022) === Ng'ali yekka<ref>{{Cite web}}https://www.top50songs.info/artist.php?artist=Stecia%20Mayanja&v=78894546</ref> === 1. Kantinti 2. Equalizer 3. Kawompo 4. Ssilinda bide 5. Mwami wange 6. Sisuubila 7. Kabalagala 8. Ekilango 9. Mutima 10. Tuli Mumpaka 11. Kantinti Uganda music Dj Din 12. Tulimumpaka 13. Sirinda Bide New Ugandan music 2011 Dj Din 14. Tulimumpaka New 15. Sirinda Bide 16. TULATUTESE 17. Sisubira 18. Wafuuka Mulamuzi 19. Ekirango == Engule oba Awaadi == === Byebamulonzeemu === * Mu mwaka gwa 2016 ku mikolo gya Uganda Entertainment Awards - Omuyimbi omukazi eyali asinga.<ref>{{Cite web}}https://newslexpoint.com/uganda-awards-nomination-2016/</ref> * Mu mwaka gwa2016 ku mikolo gya 5th Prestigious HiPipo Music Awards - Omuyimbi omukazi eyali asinga.<ref>{{Cite web}}https://northernbuzz.biz/the-5th-prestigious-hipipo-music-awards-nominations-final-list/</ref> * Mu mwaka gwa 2017 ku mikolo gya Prestigious HiPipo Music Awards - Omuyimbi omukazi eyali asinga.<ref>{{Cite web}}https://northernbuzz.biz/2017-hipipo-awardcomplete-list-of-nomination/</ref> == Laba ne == * [[:en:Music_of_Uganda|Muziki wa Uganda]] * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] [[Category:Bayimbi]] 1knvgrbaipbj67omo91wxg8wucbl6rl DJ Mavious 0 8418 48817 44600 2026-05-03T13:05:37Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48817 wikitext text/x-wiki {| class="infobox biography vcard" ! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline">DJ Mavious</div> |- | colspan="2" class="infobox-image" |[[File:DJ_MAVIOUS_888888888.png|frameless]]<div class="infobox-caption">DJ Mavious mu 2021</div> |- ! class="infobox-label" scope="row" |Yazaalibwa | class="infobox-data" |<div class="nickname" style="display:inline">Enock Mukiibi</div><br /><br /><span style="display:none"> (<span class="bday">1991-06-06</span>) </span>6 Ogwwomukaaga 1991<span class="noprint ForceAgeToShow"> (Emyaka&nbsp;31)</span><br /><br /><div class="birthplace" style="display:inline">[[:en:Uganda|Uganda]]</div> |- ! class="infobox-label" scope="row" |Obuzale | class="infobox-data category" |Munnayuganda |- ! class="infobox-label" scope="row" |Gyeyasomera | class="infobox-data" |Hilltop Academy |- ! class="infobox-label" scope="row" |Gye yatikkirwa | class="infobox-data" |[[:en:Shimoni_Demonstration_School|Shimoni Demonstration School]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu gwe | class="infobox-data role" |Mukubi w'abivuga, Muyimbi, muwandiisi wa nnyimba |- | colspan="2" class="infobox-full-data" |'''Emirimu gye mu kisaawe ky'okuyimba''' |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ekika ky'ennyimba | class="infobox-data" |<div class="hlist hlist-separated "> * [[:en:Dancehall|Kidandali]] * [[:en:Reggae|Reggae]] *Urban Rnb </div> |- ! class="infobox-label" scope="row" |Emyaka gya yimbidde | class="infobox-data" |2018–present |- ! class="infobox-label" scope="row" |Situdiyo mwayimbira | class="infobox-data" |Omwana W`eka Records |- | colspan="2" | <div class="shortdescription nomobile noexcerpt noprint searchaux" style="display:none">Musical artist</div> |} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Enock Mukiibi''' (yazaalibwa nga 6 Ogwomukaaga 1991) nga amanyikiddwa nga '''DJ Mavious''' (Omwana w’eka) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omuwandiisi w'ennyimba awangalira mu USA, mukubi w'abivuga era DJ.<ref name="auto3">https://chimpreports.com/meet-mavious-us-based-ugandan-dj-flying-ugandas-flag-high/</ref><ref name="auto1">{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/09/29/dj-mavious-a-journey-from-namasuba-to-the-international-stage/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-06 |archive-date=2021-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211130192551/https://www.matookerepublic.com/2021/09/29/dj-mavious-a-journey-from-namasuba-to-the-international-stage/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto9">{{Cite web |url=https://pearlpost.co.ug/entertainment/ugandan-born-dj-mavious-shining-on-the-international-stage/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-06 |archive-date=2021-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211130194109/https://pearlpost.co.ug/entertainment/ugandan-born-dj-mavious-shining-on-the-international-stage/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto6">{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/06/07/song-review-dj-mavious-pours-out-heart-in-maiden-song-bantuma/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-06 |archive-date=2021-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211130215819/https://www.matookerepublic.com/2021/06/07/song-review-dj-mavious-pours-out-heart-in-maiden-song-bantuma/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/09/06/song-review-dj-mavious-returns-with-new-song-kakuba/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-06 |archive-date=2021-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211209101622/https://www.matookerepublic.com/2021/09/06/song-review-dj-mavious-returns-with-new-song-kakuba/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu bye == Ku myaka 14, yayingira mu kisaawe ky'okuyimba nga DJ<ref name="auto5">https://bigeye.ug/ugandan-born-dj-mavious-shining-on-the-international-stage/</ref> akola ku bubaga bw'awaka, n'emikolo egyenjawulo mu USA mu ntandikwa y'emirimu gye.<ref name="auto1"/><ref name="auto2">https://www.sqoop.co.ug/202111/reviews/music/the-pandemic-was-the-right-time-for-me-to-make-music-dj-mavious.html</ref><ref name="auto3"/><ref name="auto8">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://dailymedia.co.ug/2021/08/07/omwana-weka-dj-mavious-bantuma-everything-we-know-about-new-song/ |access-date=2022-12-06 |archive-date=2021-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211130195640/https://dailymedia.co.ug/2021/08/07/omwana-weka-dj-mavious-bantuma-everything-we-know-about-new-song/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2018 yatandika okuwandiika ennyimba n'okuyimba nga yamanyika nnyo olw'ennyimba ze nga Bantuma, Kakuba, Boss n'endala nnyingi.<ref name="auto3" /><ref name="auto6"/><ref name="auto9"/><ref name="galaxyfm.co.ug">https://www.galaxyfm.co.ug/2021/12/06/dj-mavious-works-with-producer-monster-pan-on-his-new-song-kakuba/</ref> == Ennyimba ze y'ayimba ==   == Ebikwata ku bulamu bwe == DJ Mavious yazaalibwa mu Kampala, yasomero ku Hilltop Academy, Shimoni Demonstration School naye oluvanyuma y'atwalibwa mu USA ku myaka 14<ref name="auto5"/><ref name="auto1"/><ref name="galaxyfm.co.ug"/> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://chimpreports.com/meet-mavious-us-based-ugandan-dj-flying-ugandas-flag-high/ Sisinkana Mavious, Munnayuganda awangalira mu US nga DJ awanika bendera ya Uganda mu bwengula] * [https://web.archive.org/web/20211130194109/https://pearlpost.co.ug/entertainment/ugandan-born-dj-mavious-shining-on-the-international-stage/ DJ Mavious enzalwa ya Uganda ayakayakanira ku siteegi y'ensi yonna] * [https://web.archive.org/web/20211130195640/https://dailymedia.co.ug/2021/08/07/omwana-weka-dj-mavious-bantuma-everything-we-know-about-new-song/ Omwana Weka Dj Mavious’ ‘Bantuma’: Everything We Know About New Song .] * [https://web.archive.org/web/20211130210147/https://news24.co.ug/omwana-weka-dj-mavious-finally-releases-bantuma-video-watch-it-here/ Omwana Weka Dj Mavious afulumya vidiyo y'oluyimba lwe ‘Bantuma’ Gilabire wano!] m6fljx44h4hxku5qfg35wot8ote1kto Mac Elvis 0 8420 48818 31649 2026-05-03T13:05:48Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48818 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Mac Elvis''' (yazaalibwa era natuumibwa '''Mutalya Mark Elvis'''; Ogwekkuminebiri 1, 1987 - Ogwekkumi 18, 2013)<ref name="redpepper">https://web.archive.org/web/20140309084006/http://www.redpepper.co.ug/gospel-singer-mac-elvis-dead/</ref>), yali Muyimbi wa Uganda ow'ennyimba z'eddiini era omutunzi w'ennyimba.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28137:church-boy-drowns-in-dar-pool |access-date=2022-12-06 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304062249/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28137:church-boy-drowns-in-dar-pool |url-status=dead }}</ref> Yabbira mu kidiba ekiwugirwamu bweyali mu kulambula mu [[:en:Dar_es_Salam|Dar es Salam]].<ref name="investigator">https://web.archive.org/web/20131027202035/http://investigator.co.ug/entertainment/1012-topowa-game.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Mac Elis yazaalibwa nga 1 Ogwekkuminebiri 1987. Yafiirwa bakadde be ku myaka 6. Okuyita mu kkanisa ya Watoto Church's ministry eri bamulekwa n'abaana abateesobola, yayambibwako mu kusoma kwe. Oluvanyuma lw'okumaliriza sekendule, Elvis yagenda mu situdiyo n'esuubi nti ekirooto kye eky'okuyimba kigya kutuukirira.<ref name="watotochurch">https://web.archive.org/web/20160304095747/http://www.watotochurch.com/index.php?option=com_content&task=view&id=246&Itemid=335</ref> == Mu kisaawe ky'okuyimba == Mac Elvis yakuzibwa ku musingi n'obuweereza bw'ekkanisa. Yalina okwagala mu kuyimba era yalikodinga n'afulumya Alubaamu ye eyasooka eya "Yo Love" mu 2009. Ne Alubaamu ye eno, yatandiika n'okulambula amasomero n'ekigendererwa eky'okubunya enjiri mu bavubuka. Alubaamu ye ey'okubiri eya, "Church boy" ya likodingibwa mu 2011. Yali akuguse mu kuwandiika ebigambo saako n'obukugu mu kukola n'okutunda ennyimba. Alubaamu eno yamuteeka ku mutendera gwa waggulu nnyo mu kisaawe ky'okuyimba. Yalondebwa emirundi ebiri mu awaadi za Olive Gospel awards ng'omuyimbi omupya era omuyimbi wa RnB asinze. Asitudde abantu abanene nga Papa San, Kirk Franklin ne Cece Winans mu ndaga zaabwe mu Kampala.<ref name="obs-erver">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15564%3Athe-church-boy-causing-musical-waves&catid=42%3Asizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-12-06 |archive-date=2022-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206182216/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15564:the-church-boy-causing-musical-waves&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze y'ayimba == === Ennyimba === * Topowa game * Church boy * Mufiirako === Alubaamu ze yakola === * Yo love, 2009 * Church boy, 2016 == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [http://www.ulizalinks.co.ke/renown-gospel-artist-paid-last-respects/ "Omuyimbi w'ennyimba z'eddini aweebwa ekitiibwa ekimusibula ekisembayo"] * [http://bigeye.ug/rip-gospel-singer-mac-elvis-died-in-a-swimming-pool/ "RIP: Gospel Singer Mac Elvis yafiira mu kidiba ekiwugirwamu"] 1k4zxd52zqi4hwfgm7fakuskegwp947 Chris Evans Kaweesi 0 8421 48819 35210 2026-05-03T13:05:59Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48819 wikitext text/x-wiki [[File:Rema and Chris Evans K.jpg|thumb|Chris Evans ne Rema ku siteegi]] '''Chris Evans''' (oba muyite '''Chris Evans Kaweesi'''; yazaalibwa mu 1987), amanyikiddwa ennyo nga '''Chris Evans''',[[:en:Ugandan|Munayuganda]] [[:en:Songwriter|muwandiisi w'annyimba]], [[:en:Recording_artist|alikodinga]] era [[:en:Performing_artist|muyimbi]]. Awandiika era ayimba ennyimba kika kya [[:en:Kidandali|Kidandali]].<ref name="Him">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] == Eby'okumanya ku Evans == Chris Evans y'omu ku bayimbi ba Uganda abamanyifu ennyo mu kyasa kino ekya 21. Mu Gwomusanvu 2013, BigEye.Ug, omukutu gw'ennyimba za Uganda gw'amuteeka ku lukalala ''256 abayimbi ba Uganda abasinga''.<ref>http://bigeye.ug/256-best-ugandan-music-artistes-of-all-time/</ref> Chris Evans asinga kuyimba mu lulimi oluzaaliranwa [[:en:Luganda|Oluganda]]. Bwe gwatuukira mu Gusooka 2014, yali afulumiza ennyimba kkumi omuli:<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref>   Mu 2015 Evans yagatta ne [[:en:Rema_Namakula|Rema Namakula]] okuwandiika, okulikodinga era n'okukola oluyimba [[:en:Duet|lw'ababiri]] olw'atuumibwa [https://www.youtube.com/watch?v=pVBTnY0tzC8 Linda] (nga mu lungereza luyitibwa "Wait"). Oliyimba luno lw'afuna awaadi "oluyimba kwa RnB olusinze" mu Awaadi ya "HiPipo Music Awards" mu 2015, ku mukolo ogw'ategekebwa ku [[:en:Kampala_Serena_Hotel|Kampala Serena Hotel]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.411ug.com/2016/01/chris-evans-praises-rema-namakula-as.html |access-date=2022-12-06 |archive-date=2017-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171007021243/http://www.411ug.com/2016/01/chris-evans-praises-rema-namakula-as.html |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako == Christopher Evans Kaweesi yazaalibwa eri kitaawe '''Christopher Kakooza''', omuzimbi ne '''Mrs. Kakooza''', omukyala w'ewaka. Nnyina we yafa ng'akyali muwere ne kitaawe n'afa nga wa myaka 13 ku 14. Ye sasulira emisomo gye agya Pulayimale nga akola emirimu gya lejjalejja sayiti ezizimbibwa ne ku ssomero.<ref name="Him"/> Yayitira waggulu nnyo mu bigezo bye eby'omutendera gwa O-Level, nga yafuna obubonero 14 mu masomo 8(ng'obubonero 8 bwe businga). Kojjawe yamuweerera mu misomo gye egy'omutendera gwa A-Level ku ''St. Mary’s Boarding Secondary School, Kitende'', essomero ly'omukitundu ery'abawala n'abalenzi, mu [[:en:Kajjansi|Kajjansi]], okuva ku luguudo lwa [[:en:Kampala|Kampala]]-[[:en:Entebbe|Entebbe]]. Ng'ali ku Kitende, Kaweesi yasoma emisomo gya [[:en:Physics|Physics]], [[:en:Chemistry|Chemistry]] ne [[:en:Biology|Biology]], wamu ne [[:en:Mathematics|Mathematics]] ng'essomo ly'enyongereza.<ref name="Him"/> [[File:Chris Evans.jpg|thumb|Chris Evans Kaweesi]] Yeweebwa ekifo mu Ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ku Sikaala ya [[:en:Uganda_Government|Gavumenti ya Uganda]] okusoma [[:en:Agriculture|Eby'obulimi]]. Yayingizibwa, n'asoma, wabula teyatikkirwa. Yasalwo okukozesa abantu beyalinako enkolagana ku Yunivasite okutongoza emirimu gye egy'okuyimba.<ref name="Him"/> == Laba ne bino == * [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]] * [[:en:Jose_Chameleon|Jose Chameleon]] * [[:en:Rema_Namakula|Rema Namakula]] * [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} c48ji2yedh6hn5h85s858pech5jnv8k Flex D'Paper 0 8431 48820 45733 2026-05-03T13:06:35Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48820 wikitext text/x-wiki    [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] '''Alex Julius Kwesigabo''' (yazaalibwa 19 Ogusooka 1990), amanyiddwa ennyo nga '''Flex D'Paper''', [[:en:Rapper|muyimbi]] era muwandiisi wa nnyimba [[:en:Ugandan|mu Uganda]] eyazaalibwa era y'akulira mu [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref>http://uganda.spla.pro/en/file.person.kwesigabo-alex-flex-dpaper.43311.html</ref> Ng’atandika okuyimba, Flex D’Paper yali mu kibiina kya rap bweyali mu siniya, Ekya '''Rapaholix''', kye yatandika ne mikwano gye, Dasper Cosine oluvannyuma ne yeegatta ku Apass ng’omukago, bano abasatu gwe baafulumya naye akatambi akatabuliddwa, ''The Eviction Weetegereze'' <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.myziki.com/flex-dpaper |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304102701/https://www.myziki.com/flex-dpaper |url-status=dead }}</ref> nga muno mwalimu ennyimba ezaali zisinga ku chart nga "Burning", "Party Life" ne "Follow Me" (ne [[:en:Allan_Toniks|Allan Toniks]] ) ezaasinga mu kubala enyimba ezisinga mu Uganda nga NTV ne Sanyu FM. <ref>https://www.youtube.com/watch?v=XkU6vjrELsI</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=3S53B0ZK32Q</ref> Flex D'Paper yali mu kibiina kya UG Cypher ekya 2014 omuli abayimbi abasinga obulungi mu Uganda: Navio, [[:en:Keko_(Guyanese_rapper)|Keko]], Big Tril, Don MC, AirporTaxi rappers (Tucker ne LLyboc) St. Nelly Sade, [[:en:GNL_Zamba|GNL Zamba]], DJ Global, JB, The Mith, Ruyonga, ne Atlas. <ref>https://web.archive.org/web/20150402093234/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=652538&CatID=384</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/2317/Ug-Cypher-Released |access-date=2022-12-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924030328/http://www.hipipo.com/music/news/2317/Ug-Cypher-Released |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe obw'obuto n’okusoma == Flex D'Paper yazaalibwa nga 19 Ogusooka 1990 mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Ava mu maka ag'abaana munaana. Pulayimale yagisomera mu Greenhill Academy ate siniya yagisomera mu Seeta High School mu ddaala erya bulijjo ne St. Mary’s Kitende mu ddaala lya Advanced. Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]] okufuna diguli mu by’amawulire. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mak.ac.ug/documents/2010UndergradPrvAdm/CIT2010.pdf |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304105731/http://mak.ac.ug/documents/2010UndergradPrvAdm/CIT2010.pdf |url-status=dead }}</ref> == Omulimu == === 2012–2016: ''Eviction Notice Mixtape'' n’enyimba endala === Mu mboozi ey’akafubo ne Hot 100.9 fm mu Uganda, Flex D’Paper yannyonnyola engeri gye yafunamu erinnya lye okuva mu kukyukakyuka olw’emisono gy’omuziki egy’enjawulo gy’asobola okuwandiika nga kw’otadde n’okuwandiikira abayimbi abalala, so nga Paper ava mu kumukubiriza okufuna ssente, n’okukyusa embeera ye n’agifuula ennungi. Mu mboozi yakafubo y'emu, gy'agamba nti, okwegomba kwe kw'ava ku Jay Z, BIG, Nas n'abalala. <ref name="youtube.com">https://www.youtube.com/watch?v=ccy-RoAGSsw</ref> Nga bali wamu n'ekibiina kino, baayimba ku mikolo mingi egy'amasomero ga Siniya oluvannyuma ne bagenda mu maaso n'okufulumya olutambi olw'awamu mu 2013, ng'ennyimba ze yekka zezasinga okukuba mu Uganda nga "Shutting Down Towns" nga Martha Smallz eyakolebwa Aethan, pulodyusa wa hip hop ow'oku ntikko mu Uganda. <ref>https://web.archive.org/web/20150924105118/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/ugandas-hottest-young-music-producers.html</ref> ne "Follow Me" nga mulimu [[:en:Allan_Toniks|Allan Toniks]] . <ref>https://www.youtube.com/watch?v=3S53B0ZK32Q&index=3&list=PLd_Bb_Ds5Ps5C21G9RILnFeH3ArHHVJ8b</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=XkU6vjrELsI&index=4&list=PLd_Bb_Ds5Ps5C21G9RILnFeH3ArHHVJ8b</ref> Mu 2013, Flex D'Paper yagenda mu maaso n'okukola omuziki gwa solo, era n'agugoberera n'oluyimba "More" lwe yayimba ne '''Kemishan''' . Akakolebwa Baru. <ref>https://showyou.com/v/y-KCkb3zRdCPo/studio-session-the-making-of-more-by-flex-dpaper</ref> Yafulumya oluyimba lumu lwokka ng’amaliriza emirimu ku lutambi lwe olutannafulumizibwa, ''The Kampala Boy'' . Mu 2014, yafulumya oluyimba "Leader" ne Sheila Wya <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sqoop.co.ug/audio-visual/the-track-leader-flex-dpaper-ft-shiela-waya.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160805120847/http://www.sqoop.co.ug/audio-visual/the-track-leader-flex-dpaper-ft-shiela-waya.html |url-status=dead }}</ref> olwasooka okufulumizibwa ku nyimba amakumi biri ezisinze mu pulogulaamu ya Bryan Mckenzie, ku Radiocity. <ref>https://www.youtube.com/watch?v=P-febpaGPuY</ref> omuntu amanyiddwa ennyo ku leediyo ne TV mu Uganda. <ref>http://bigeye.ug/radio-citys-rudeboykella-mckenzie-makes-it-to-the-top-ten-african-on-air-personalities-list/</ref> Era yakubwa era n'efulumira ku pulogulaamu ya Mister Deejay eya SNMS, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://misterdeejay.ug/new-music-from-martha-smallz-spirit-soul-code-aethan-flex-dpaper/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160503114455/http://misterdeejay.ug/new-music-from-martha-smallz-spirit-soul-code-aethan-flex-dpaper/ |url-status=dead }}</ref> omulala amanyiddwa ennyo ng'omuweereza w'okuleediyo mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://misterdeejay.ug/im-number-3/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304080322/http://misterdeejay.ug/im-number-3/ |url-status=dead }}</ref> Flex D'Paper yafulumya vidiyo eno eri "Leader" mu 2015, oluyimba olwagenda mu maaso okutuuka mu bipande by'enyimba ezisinze mu Uganda ne East Africa wamu. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicnation5.com/blog/ugandan-hiphop-act-flex-dpaper-ft-sheila-leader-video/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-09-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170912055428/http://www.musicnation5.com/blog/ugandan-hiphop-act-flex-dpaper-ft-sheila-leader-video/ |url-status=dead }}</ref> <ref>http://bigeye.ug/flex-dpaper-drops-leader-video/</ref> Mu 2015, Flex D'Paper yayitibwa [[:en:United_States_Embassy|ekitebe kya Amerika]] mu Kampala, Uganda okuyimbira wamu n'ekibiina kya Next Level mu [[:en:Kampala|Kampala]], Kaweefube w'ekitongole kya US State Dept & UNC Music Department okusindika abayimbi okwetoloola ensi yonna okukozesa hip-hop nga ekintu eky'okukozesa mu by'obuwangwa & okugonjoola enkaayana. <ref>https://www.youtube.com/watch?v=VCt-cn17RAc</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20151130043118/http://www.okayafrica.com/news/suzi-analogue-kampala-uganda-on-the-beat-part-1/</ref> Abadde agabana siteegi era ayimba wamu n'abayimbi nga [[:en:Navio_(rapper)|Navio]], Maro, Megaloh, Ghanaian Stallion [[:en:GNL_Zamba|GNL Zamba]], Allan Toniks, [[:en:Keko_(Guyanese_rapper)|Keko]], [[:en:Chameleone|Chameleone]] Bebe Cool, Octopizzo okuva e Kenya <ref name="urbanhype.net">https://web.archive.org/web/20160329184559/http://urbanhype.net/weloveyouganda-festival-in-photos/</ref> <ref>https://www.facebook.com/bjoernholzweg/posts/533565270145297</ref> Radio & Weasel n'abalala era yagguddewo okuyimba mu nsi yonna, [[:en:Ne-Yo|Ne-Yo]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ne-Yo</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/21788-girls-night-out-at-toniks-show |access-date=2022-12-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111310/http://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/21788-girls-night-out-at-toniks-show |url-status=dead }}</ref> Mu 2015, Flex D'Paper yali nate mu ba rappers/ emcees ab'oku ntikko okufulumira ku rap cypher entongole eya Uganda (Ug Cypher 2) eyalimu Navio, the mith, [[:en:Ruyonga|Ruyonga]], ne [[:en:St._Nelly-Sade|St. Nelly- . Sade]] n’ebalala. <ref>https://bigeye.ug/talent-africa-releases-ug-cypher-2-video-watch-it-here/</ref> <ref>http://ugandanews.co.ug/entertainment/talent-africa-releases-ug-cypher-2-video-watch-it-here</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://kampalasun.co.ug/top-rappers-impress-on-ug-cypher-2/#.Vfp2WCCqqko |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160816204036/http://kampalasun.co.ug/top-rappers-impress-on-ug-cypher-2/#.Vfp2WCCqqko |url-status=dead }}</ref> Mu 2016, Flex D'Paper yafulumya oluyimba lwe yaddamu olwa Uganda ku luyimba lw'e Kenya olumanyiddwa ennyo ''Ting Badi Malo'', olwasooka okuyimbibwa '''Khaligraph Jones''' <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1439091/rapper-flex-paper-releases-video-kenyan-kaligraph</ref> n'oluvannyuma Day Ones, nga lulimu Navio ne Martha Smallz. Oluyimba luno lwatuuka ku nnamba emu ku leediyo ez'amaanyi mu Uganda, nga Sanyu Fm <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1427238/flex-paper-releases-personal-song-date</ref> <ref>https://www.facebook.com/flexdpaper/photos/a.298852440313533.1073741828.298301760368601/491660684366040/?type=3&theater</ref> ne Radiocity's Top Twenty Countdown. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://snmslive.com/flex-dpaper-day-ones-recap-snms-no-271/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/http://snmslive.com/flex-dpaper-day-ones-recap-snms-no-271/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.facebook.com/radiocity.ug/photos/a.194349753919239.41764.191506874203527/1191540447533493/?type=3&theater</ref> n'oluvannyuma n'awandiikibwa mu nnyimba za Hip Hop ezisinga okuva mu Uganda eza 2016, eza Tribe. Ug. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thetribeug.com/ug-hip-hop-hottest-songs-2016/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2019-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402073504/https://www.thetribeug.com/ug-hip-hop-hottest-songs-2016/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwekkumi 2016, Flex D’Paper oluvannyuma lw’okufulumya CD ey'awamu, ng’elimu abayimbi ab’enjawulo aba freestyles ne singles yasitula okugenda okulambula mu bibuga bye Bulaaya ng’ayimba mu bivvulu ne kiraabu okutandika ne Stuttgart, Frankfurt ne Berlin mu Girimaani n’oluvannyuma Brussels.  [[:en:MTV_Base|MTV Base]] mu Gwekkuminogumu 2016, yalonda Flex mu ba MC abasinga okuva mu Uganda ku lukalala lwa Base Top MCs Uganda 2016. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mtvbase.com/news/have-your-say-are-these-ugandas-hottestmcs/1gy3ze |access-date=2022-12-07 |archive-date=2019-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402081427/http://www.mtvbase.com/news/have-your-say-are-these-ugandas-hottestmcs/1gy3ze |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.enewsug.com/mtvbase-names-ugandas-finest-10-rappers-see-list/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-09-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170916010817/http://enewsug.com/mtvbase-names-ugandas-finest-10-rappers-see-list/ |url-status=dead }}</ref> === 2017: ''Obutambi obutatundibwa n'enyimba endala'' === Mu 2017, yagenda mu maaso n'afulumya olutambi olulwe yekka [[:en:Not_For_Sale_(mixtape)|Not For Sale (mixtape)]] mu Gwomukaaga, eyalimu oluyimba olwasinga ku chart olwa ''Yenze Aliko'' olwakolebwa '''Mio Made''' . <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://notjustok.com/eastafrica/2017/07/03/download-not-for-sale-mixtape-flex-dpaper/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-07-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170729002543/http://notjustok.com/eastafrica/2017/07/03/download-not-for-sale-mixtape-flex-dpaper/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thetribeug.com/download-not-sale-mixtape-flex-dpaper/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-07-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170729012820/http://www.thetribeug.com/download-not-sale-mixtape-flex-dpaper/ |url-status=dead }}</ref> Mu mixtape eno mulimu ne '''Never Give Up''' eyakolagana eyakwatibwa n’omuyimbi wa Girimaani, Mako Loco. <ref>http://www.sqoop.co.ug/201705/audio-visual/the-track-never-give-up-flex-dpaper-ft-mako-loco.html</ref> '''Day Ones''' nga mulimu Navio ne Martha Smallz, single okuva ku mixtape yasunsulwamu okuwangula engule za '''The Buzz Teeniez Awards''' olw’oluyimba lwa Hip Hop olw’omwaka. Oluvannyuma remix y’oluyimba luno yafulumiziddwa nga mulimu Mako Loco ne P Bane bombi ba rapper okuva e Germany. Nga 16 Ogwekkumi 2017, akabaga k’okufulumya Mixtape kaali ku '''Uganda Germany Cultural Centre''' omukutu gwe yakozesa okwanjula abayimbi abalala ab’enjawulo okwolesa nabo. <ref>http://bigeye.ug/flex-dpaper-set-album-release-party/</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://urbanhype.net/flex-dpaper-host-fans-mixtape-listeners-party/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-10-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171024210719/http://urbanhype.net/flex-dpaper-host-fans-mixtape-listeners-party/ |url-status=dead }}</ref> Mu mpaka za '''Ug Hip Hop Awards 2017''', mixtape eno yawangula engule ya '''''Mixtape Of The Year''''' <ref name="thetribeug.com">https://web.archive.org/web/20190301141514/https://www.thetribeug.com/full-list-ug-hip-hop-winners-2017/</ref> <ref>https://www.nuveylive.org/2017-ug-hip-hop-awards-winners-full-list/</ref> <ref>http://www.theugandatoday.com/gossip/2017/12/mtn-promises-bigger-ug-hiphop-awards-next-year-here-is-list-of-2017-winners/</ref> === 2019 === '''Yenze Aliko, single ya Flex yawangula engule y'oluyimba lw'omwaka mu mpaka za MTN UG Hip Hop awards''' Nga 8 Ogwokubiri 2019 mu mpaka za MTN Ug HipHop ezitegekebwa buli mwaka, oluyimba lwa Flex D'Paper olwa Yenze Aliko lwalangirirwa nga oluyimba lw'omwaka. <ref name="softpower.ug">https://www.softpower.ug/mtn-hip-hop-awards-mun-g-fefe-bussi-navio-get-accolades/</ref> <ref name="thetribeug_2019">https://web.archive.org/web/20190301135926/https://www.thetribeug.com/exclusive-full-list-mtn-ug-hip-hop-award-winners-2019/</ref> Engule zino zivujirirwa [[:en:MTN_Uganda|MTN Uganda]] kampuni y'amasimu esinga mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Mu 2020, y'atongoza ekivvulu kya "Eno Hip Hop", omukolo ogwategekebwa okubaawo buli mwaka nga gujaguza Hip Hop. Ekivvulu kino ky'alimu abayimbi okuva mu Uganda, Kenya ne DRC kyaliwo mu Gwekkuminebiri ng’ekivvulu ky'ali kya nnaku bbiri. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.theclancompany.com/interview-flex-d-paper-founder-of-eno-hip-hop-festival-tells-us-what-to-expect/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212707/https://www.theclancompany.com/interview-flex-d-paper-founder-of-eno-hip-hop-festival-tells-us-what-to-expect/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nispage.com/eno-hiphop-festival-set-for-this-weekend-see-artist-line-up/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207214203/https://nispage.com/eno-hiphop-festival-set-for-this-weekend-see-artist-line-up/ |url-status=dead }}</ref> === 2021 - kati === Flex yafulumya olutambi lwe olwasooka, '''Kampala Boy''' nga 10 DOgwekkuminebiri 2021. Olutambi luno lw'asooka ku nnamba 4 ku lunaku lwalwo olusoose ku lukalala lwa Apple iTunes charts All genres category mu Uganda, nga n’ennyimba z’abayimbi endala eziri mu Top 100. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/flex-d-papers-kampala-boy-makes-history/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221208035805/https://www.kampalasun.co.ug/flex-d-papers-kampala-boy-makes-history/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://mbu.ug/2021/12/12/kampala-boy-flex-dpaper-releases-14-track-maiden-album/</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugnews24.info/bobiwine-news/flex-dpaper-announces-release-date-for-kampala-boy-album-kampala-sun/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2021-12-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211223131241/https://ugnews24.info/bobiwine-news/flex-dpaper-announces-release-date-for-kampala-boy-album-kampala-sun/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/26/flex-dpaper-announces-release-date-for-kampala-boy-album/</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.pulse.ug/entertainment/he-is-a-ugandan-rapper-and-hip-hop-award-winner/gbzwm81 |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212700/https://www.pulse.ug/entertainment/he-is-a-ugandan-rapper-and-hip-hop-award-winner/gbzwm81 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/the-wait-is-finally-over-as-rapper-flex-dpaper-reveals-release-date-for-debut-album/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221005033115/https://chano8.com/the-wait-is-finally-over-as-rapper-flex-dpaper-reveals-release-date-for-debut-album/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.rxradio.ug/post/flex-d-paper-i-m-set-to-release-a-new-album-in-december</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/109361123</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/10/11/flex-dpaper-drops-kampala-boy-album/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/https://www.matookerepublic.com/2021/10/11/flex-dpaper-drops-kampala-boy-album/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://ugnews24.info/kampala-sports-news/flex-dpaper-in-new-album-dubbed-kampala-boy/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212702/https://ugnews24.info/kampala-sports-news/flex-dpaper-in-new-album-dubbed-kampala-boy/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://lifestyleuganda.com/flex-dpaper-to-release-kampala-boy-album/</ref> <ref>https://www.nuveylive.org/flexdpaper-the-kampala-boy/?v=1db208cbcff2</ref> == Mu kisaawe ky'okuyimba == === Ennyimba ze yekka === {| class="wikitable" |Day Ones |2016 |(y'aluyimba ne Navio ne Martha Smallz) nga lw'afulumizibwa The Aethan |- |Yenze Aliko |2017 |Lwafulumizibwa Mio Made |- |Level Up |2019 |Lwafulumizibwa Mio Made <ref>https://www.thetribeug.com/flex-dpaper-level-up/</ref><ref>https://www.nuveylive.org/new-music-level-up-flex-dpaper-prod-mio-made/</ref> |- |Mbikwasagwe |2020 |Lwafulumizibwa Aethan Music |} === Obutambi bwe === [[:en:Not_For_Sale_(mixtape)|Not for Sale mixtape by Flex D'Paper]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1461064/rapper-flex-paper-sale</ref> === Alubaamu zeyakola === '''[[:en:Kampala_Boy|Kampala Boy]]''' == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" !Omwaka !Omukolo gw'okutikkirwa !Ekirabo !Emirimu |- |<div style="text-align:center;">2016</div> |UG Hip Hop Awards |Best Inspirational Song <ref>http://bigeye.ug/flex-dpaper-excited-uganda-hip-hop-awards/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://urbanhype.net/full-list-uganda-hip-hop-awards-2016-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-10-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201027172909/https://urbanhype.net/full-list-uganda-hip-hop-awards-2016-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://ugchristiannews.com/ug-hiphop-awards-2016-ruyonga-dj-twonjex-earn-top-nominee-spots/</ref> |Victory Song ft. Ruyonga and Levixone |- |<div style="text-align:center;">2017</div> |[[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] |Oluyimba lwa Hip Hop olw'omwaka <ref>http://bigeye.ug/full-list-2017-buzz-teeniez-awards-nominees-unveiled/</ref><ref>http://thetowerpost.com/2017/04/28/buzz-teeniez-awards-2017-full-list-of-nominees/</ref><ref>https://watchdog.co.ug/full-list-of-nominees-for-buzz-teeniez-awards-2017/</ref> |Day Ones ft. Navio and Martha Smallz |- |<div style="text-align:center;">2017</div> |UG Hip Hop Awards |Olutambi lw'omwaka <ref name="bigeye.ug">http://bigeye.ug/ug-hip-hop-awards-2017-heres-the-full-list-of-nominees/</ref><ref>http://thetowerpost.com/2017/12/16/ug-hip-hop-awards-2017-full-list-of-winners/</ref> |NOT FOR SALE |- |<div style="text-align:center;">2017</div> |UG Hip Hop Awards |Sweet 16 (Verse of the Year) <ref name="bigeye.ug" /> |6AM In Nairobi freestyle |- |<div style="text-align:center;">2019</div> |MTN UG Hip Hop Awards |Oluyimba lw'omwaka <ref>{{Cite web |url=https://ejazzug.com/full-list-of-mtn-hip-hop-awards-2019/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207214203/https://ejazzug.com/full-list-of-mtn-hip-hop-awards-2019/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/MTNUG/posts/2226548654038036</ref> |Yenze Aliko |- |<div style="text-align:center;">2019</div> |HiPipo Music Awards |Oluyimba lwa Rap olw'omwaka <ref>https://chimpreports.com/hipipo-music-awards-releases-full-list-of-nominees/</ref><ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda-voting-opens-hipipo-music-awards-2019</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://telesqop.co.ug/entertainment/hipipo-music-awards-2019-nominees-announced/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212711/https://telesqop.co.ug/entertainment/hipipo-music-awards-2019-nominees-announced/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190302024616/https://lifestyleug.com/full-list-of-2019-hipipo-music-awards-nominees/</ref> |Yenze Aliko |- |<div style="text-align:center;">2020</div> |MTN UG Hip Hop Awards |Vidiyo y'omwaka <ref>https://pulse.mtn.co.ug/mtn-hip-hop-awards-nominees-announced</ref><ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/mtn-ug-hip-hop-awards-2020-all-nominees</ref><ref>http://www.thelead.ug/events/eventDetails/?eventID=NDk1&type=event#.XlvTBZMzbUo</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2020/02/29/navio-big-tril-recho-rey-top-mtn-hip-hop-awards/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200421042155/https://edge.ug/2020/02/29/navio-big-tril-recho-rey-top-mtn-hip-hop-awards/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.fusemag.co.za/mtn-ug-hip-hop-awards-2020-all-the-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200301154923/http://www.fusemag.co.za/mtn-ug-hip-hop-awards-2020-all-the-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://notjustok.com/eastafrica/2020/01/13/here-are-the-mtn-ug-hip-hop-awards-2020-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200301153419/https://notjustok.com/eastafrica/2020/01/13/here-are-the-mtn-ug-hip-hop-awards-2020-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://urbanhype.net/mtn-ug-hip-hop-awards-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201020030054/https://urbanhype.net/mtn-ug-hip-hop-awards-nominees/ |url-status=dead }}</ref> |Level Up |- |<div style="text-align:center;">2020</div> |Hipipo Music Awards |Oluyimba lwa Hip Hop olw'omwaka <ref>https://flashugnews.com/full-list-eddy-kenzo-leads-nominations-at-2020-hipipo-music-awards/</ref><ref>https://flashugnews.com/full-list-eddy-kenzo-leads-nominations-at-2020-hipipo-music-awards/</ref><ref>{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/see-full-list-9th-hipipo-music-awards-2020-nominations-announced/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216144441/https://lifestyleug.com/see-full-list-9th-hipipo-music-awards-2020-nominations-announced/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandanbuzz.com/entertainment/awards/hipipo-2020-awards.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2021-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210711004522/https://www.ugandanbuzz.com/entertainment/awards/hipipo-2020-awards.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandanbuzz.com/entertainment/awards/hipipo-2020-awards.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2021-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210711004522/https://www.ugandanbuzz.com/entertainment/awards/hipipo-2020-awards.html |url-status=dead }}</ref> |Level Up |- |<div style="text-align:center;">2021</div> |MTN UG HIP HOP AWARDS |Oluyimba lw'omwaka oluzaamu abantu amaanyi <ref>https://bigeye.ug/mtn-ug-hip-hop-awards-to-happen-virtually-this-may/</ref><ref>https://bigeye.ug/mtn-ug-hip-hop-awards-to-happen-virtually-this-may/</ref><ref>https://campusbee.ug/news/youthful-mtn-ug-hip-hop-awards-to-return-in-may/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/202104/four-one-one/ug-hip-hop-awards-set-to-return-in-may.html</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/202104/four-one-one/ug-hip-hop-awards-set-to-return-in-may.html</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/202104/four-one-one/ug-hip-hop-awards-set-to-return-in-may.html</ref><ref>{{Cite web |url=https://blizz.co.ug/5829/MTN-UG-Hip-Hop-Awards-Return-for-2021-Edition-How-to-Take-Part |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212659/https://blizz.co.ug/5829/MTN-UG-Hip-Hop-Awards-Return-for-2021-Edition-How-to-Take-Part |url-status=dead }}</ref> |Mbikwasagwe feat. Shena Skies |- |<div style="text-align:center;">2021</div> |Janzi Awards |Omuyimbi atawunyikamu ow'omwaka owa Hip Hop <ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/janzi-awards-2021-uganda-all-nominees</ref><ref>http://nilepost.co.ug/2021/11/29/full-list-nominations-for-the-maiden-janzi-awards-announced/</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/full-list-janzi-awards-nominees-announced/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212703/https://pearltimes.co.ug/full-list-janzi-awards-nominees-announced/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/281120210183_nominations_for_the_inaugural_janzi_awards_announced |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/https://www.ugandaonline.net/281120210183_nominations_for_the_inaugural_janzi_awards_announced |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/281120210183_nominations_for_the_inaugural_janzi_awards_announced |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/https://www.ugandaonline.net/281120210183_nominations_for_the_inaugural_janzi_awards_announced |url-status=dead }}</ref> |Mbikwasagwe feat. Shena Skies |- |<div style="text-align:center;">2022</div> |Galaxy Zzina Awards |Omuyimbi w'omwaka owa Hip Hop asinze <ref>https://campusbee.ug/entertainment/full-list-zzina-awards-2022-nominees-unveiled/</ref><ref>https://campusbee.ug/entertainment/full-list-zzina-awards-2022-nominees-unveiled/</ref><ref>{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212704/https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212704/https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212704/https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212704/https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |url-status=dead }}</ref> |Mbikwasagwe feat. Shena Skies |} == Kampuni y'engoye eya Rapaholix == Mu 2012, Flex D’Paper yakola layini ye ey’engoye, ''The Rapholix Wear.'' <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/hustler-ronald-aguta.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170305003101/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/hustler-ronald-aguta.html |url-status=dead }}</ref> Ekika kino kifunye ettutumu okumala ekiseera naddala mu bavubuka n’abantu ab’enjawulo abamanyifu. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.fashionrepublique.net/article/how-much-do-you-know-about-rapaholix-wear-founder-flex-dpaper-speaks |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170305002118/http://www.fashionrepublique.net/article/how-much-do-you-know-about-rapaholix-wear-founder-flex-dpaper-speaks |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.flexdpaper.com/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303134723/http://www.flexdpaper.com/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180722190232/https://www.thetribeug.com/cover-story-flex-dpaper-the-hustler/#comment-52391</ref> == Endorsements ne Kampeyini == '''Kaweefube w'okulwanyisa kookolo (1MC)''' Mu 2015, Flex D’Paper ng’ali wamu n’abayimbi abalala, Keko, Daisy Ejang, Nava Grey, omukozi wa firimu Pablo n’abalala beegatta ku kibiina kya One Million Campaign Against Cancer, kampeyini ya Uganda Child Cancer Foundation egenderera okuwagira abaana n’abavubuka abatawaanyizibwa kookolo mu... Uganda. '''Ambition Mission''' Mu 2015, Flex D’Paper naye yali mu bayimbi abato n’abantu abamanyiddwa ennyo abaakiikirira ekibiina kya Ambition Mission. Abamu ku bayimbi kuliko [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]], Mun G n’abalala. Ekibiina kino ekitali kya gavumenti kyali emabega wa kampeyini nga "I Am Ambition Mission, Sili Taaba", kampeyini ezilwanyisa taaba. * '''Viva con Agua de Sankt Pauli''' Mu Gwokusatu 2016, Flex D’Paper yali emu ku bayimbi mu Uganda abeegatta ku [[:en:Viva_con_Agua_de_Sankt_Pauli|Viva con Agua de Sankt Pauli]] ekibiina ekigatta abazirakisa ekisangibwa mu St. Pauli/ [[:en:Hamburg|Hamburg]] nga kikola kampeyini z’amazzi amayonjo, obuyonjo n’okwelongoosa (WASH). Ekibiina kino kyategeka ekivvulu abayimbi okuli Flex D’Paper mwe baayimbira wamu n’abayimbi abamu ab’ensi yonna nga Octopizzo okuva e Kenya, Ghanaian Stallion, Lady Slyke, Sylvester & Abramz n’abalala. Mu 2017, mu bikujjuko [[:en:World_Water_Day|by’olunaku lw’amazzi mu nsi yonna]] ebyategekebwa e [[:en:Moroto_District|Moroto]] Uganda, yayimba wamu n’aba ambasada abalala keko, The Mith ne Maro. Oluvannyuma yayimba ku '''kivvulu kya We Love Youganda''' ekyategekebwa nga 2 Ogwekkuminebiri ekyategekebwa ofiisi ya [[:en:Viva_con_Agua_de_Sankt_Pauli|Viva con Agua de Sankt Pauli]] Kampala ng’ali wamu n’abayimbi ab’enjawulo nga Maro, Navio, Muthoni okuva e Rwanda n’abalala okuli '''Chef Boss''' okuva e Germany. Mu 2018, y’omu ku baali ku '''mitwe gy’ekivvulu kya WE LOVE YOUGANDA 2019''' ekyategekebwa ku kibangirizi nga 17 Ogwekkuminogumu 2018. Mu pulogulaamu eno mwalimu ebivvulu okuva mu bayimbi ba Uganda wamu n'omuyimbi wa Girimaani ow'oku ntikko [[:en:Samy_Deluxe|Samy Deluxe]] . == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * Omukutu gwa website omutongole *   {{authority control}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bayimbi]] epepp5nhlwfg4lhlk46m8qtvb1024rn Isaiah Katumwa 0 8444 48821 36585 2026-05-03T13:06:48Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48821 wikitext text/x-wiki Tabs Mr man is augandan artist basing in western uganda ,singing in his mother language runyankore rukiga runyoro rutooro ,he started music in 2013 with his first song "Silimba" and later in 2015 he sung his breakthrough song "Omugwiraro" at Urban touch records, right now his under management and he has many hit songs like Nahiire,ninye nkeine, omwe and etc [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] == Obuto bwe n'emisomo gye ==   Awataali ssomero ly'akuyimba oba edduuka ly'omulele oba omusomesa okumutendeka mu kuyimba mu Uganda, Isaiah yagaana embeera y'okugera ebiseera bye eby'omumaaso. Kino ky'ali mu birowoozo bye ng'omuvubuka omuto mu myaka gya 1990 bweyaweebwa omulele ku mattikkira ge, ekivuga ky'eyali talabangako. Omukommonsi w'omulele ono eyeyigiriza ya yimirira nga ku siteegi n'abayimbi ab'amaanyi nga Jonathan Butler, Hugh Masekela, Jimmy Dludlu, Seweto Kinchy nga mu bangi mwe mwali omukommonsi wa Jazz eyasooka nga enkola ye yasikiliza saako n'okukyusa abantu abawerako mu kommonta Jazz. Akyusizza abantu abawerako okwagala okunyiikira mu jazz era ekyusizza ebika by'enyimba, abayimbi n'abawagizi okweyongera mu Uganda, ne East Africa okutwalira awamu. Omufirika, ensenekerevu ne eddini.... bye bigambo ebisatu by'akozesa okunyonyola enyimba ze. ‘’Okusukkuluma ku bisenge ebyatekeebwawo mu kisaawe ky'okuyimba, nzikkiriza mu kweyiyiza ebyo by'eyimba naddala by'empitamu mu bulamu obwa bulijjo okugyayo ennono z'Africa, okukommonta jazz ensenekerevu n'okuyimusa/ okutumbula endiini ’’ Isaiah bw'agamba . == Mu kisaawe ky'okuyimba ==   Obukugu bwe n'okwagala omulele kw'aviira ddala mu myaka 20 egy'emabega, naye yatuuka ku ssa ly'abakugu myaka munaana emabega mu kaseera nga Jazz mu Uganda ne East Africa teyalina w'alagibwa mu kisaawe ky'okuyimba. Mu kaseera awataali kuwulirwa kw'okuyimba kw'omukubi w'ebivuga mu kitundu. Mu 2006, Isaiah yafulumya alubaamu ye eya ‘’Sinza” olw'azanyibwa ku BBC focus on Africa. Eno alubaamu ye yamutemera ekkubo n'oluyimba lwe olw'ali olw'akyaka ennyo olwa “Sinza” ol'amuleetera okumanyika mu ggwanga ne mu mawanga g'ebulaaya. Ye yongerayo n'ebigendererwa bye mu kw'ongera omutindo mu kisaawe ky'okuyimba, obukugu, okuyiiya n'obukugu obutakoma mu Jazz wabula ne mu nnyimba za Africa. Wamu n'okumanya mu nyimba z'obuwangwa, atandiisewo enkola y'okutabika amaloboozi okutumbula endabika ya East Africa, jazz ensenekerevu n'obwagazi eri enyimba z'eddiini. Osobola okuwulira empulira, endowoozo n'essanyu lyayiwa mu nyimba ze ng'aziteekteeka n'okuziyimbz ku siteegi. “Nesiimye olw'abantu okunnyaniriza n'okuwuliriza ennyimba zange…ku nze kirungi era ky'amagero. Ayimbye ku ttivvi ez'amaanyi omuli BBC (UK), PRI (US), African magic TV, DSTV’s Studio 53 ne MNET era alondeddwa mu Awaadi eziwerako. Ayimbe n'ebayimbi ku siteegi y'emu n'okuggulirawo abamu nga Manu Dibangu, Jonathan Butler, Hugh Masekela, Miriam Makeba, Chaka Chaka, Oliver Mtukudzi, Erikah Badu, Phil Driscoll, Alvin Slaughter, Jimmy Dludlu n'abalala bangi. Awagira kampuni ekola emilele eya C.E WINDS, US mu Florida. Aweereza mu mawanga nga Europe- London UK, Amsterdam, [[Brussels]], [[Paris]], n'emumwanga g'omubuvanjuba n'obuggwanjuba bwa Africa. Ayimbidde abakulembeze abawera 20 era asanyisiza Pulezidenti wa Uganda emirundi egitabalika. Eri ye, obwagazi abawagizi be bwe bamulaga bwe bumuwa amaanyi okweyongerayo. Buli kaseera abantu lw'ebajja mu bungi okumulaba nga akommonta omulele, kimuwa empulira ey'enjawulo, omukisa n'okwesiima mu kaseera ke kamu. Okulaba abantu nga bayimba n'okubiibiza ku nyimba zange z'ennafulumya emyaka egy'emabega, kikomyawo obumanyirivu bw'ange okudda obugya n'okumpa amaanyi okunweza omulele. Okwagala kwa Isaiah kuli mu kulaba obulamu bw'abavubuka nga bukyusibwa era yewaayo n'ekigendererwa kye eky'ovumbula ebitone by'abavubuka ebitanna kwatibwako ng'akozesa olugero lwe ng'omuntu: Olw'ebyafaayo bye eby'obutaba n'asuubi nga alina okwenonyeza ebisale by'essomero nga w'amyaka 10 gyokka okutuusa kati. “Bwemba n'asobola okutuuka wano w'endi, n'omuntu omulala asobola okukikola n'okusingawo ng'alina katonda” Isaiah mufumbo eri Sheila era nga balina omwana omulenzi Mitchell. Okugyako okuyimba, Isaiah alina okwagala mu kuyigiriza n'okwagazisa abayimbi abato, ebitone nga kino akikola okuyita mu pulogulaamu ya “The Talanta Music Mentorship Program” gy'eyatandikawo mu Gwokubiri 2014. Era asomesa mu masomero nga akyala mu masomero ag'enjawulo okugabana by'eyayitamu, by'eyakola, ebirooto, n'ebyeyayitamu mu bulaamu bwe okutuuka ku buwanguzi. Kino kyasikirizza abavubuka nkuminankumi okuva mu masomero ag'enjawulo ne Yunivasite. Isaiah Katumwa alina pulogulaamu gy'aweereza eya “Jazz With Isaiah” ku Urban TV (sitesoni ya Uganda esinga obumanyifu), gweyatandika mu 2011 n'ekigendererwa eky'okuvumbula, okusomesa, okuzaamu abantu amaanyi, n'okujaguza ebitone. Akyaza abayimbi abagabana ku lugero lw'abwe era nga asanyusa abagalwa ba jazz. Era aweereza ku ladiyo mu pulogulaamu ey'abuli lunaku eya “The Isaiah Katumwa Show” ku ladiyo ya 106.1 Jazz FM ng'eno gy'akubira enyimba ez'agalwa ennyo abantu okuva mu bayimbi ba Jazz ab'ensi yonna nga agoberera kusaba kw'abawuliriza. == Ennyimba ze y'ayimba == * 2001 Will Worship you * 2002 Saxo Hymns * 2003 We 3 kings * 2004 Sax worship * 2005 Celebrate Africa * 2006 Sinza * 2007 Coming Home * 2009 Another Step * 2010 Sinza Too * 2011 African Smoothy == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20150708062419/http://www.ntv.co.ug/productions/gxp-live/isaiah-katumwa-and-racheal-namubiru-talk-about-their-song-nzizze#sthash.knDYNKol.dpbs "Isaiah Katumwa ne Racheal Namubiru bayogera ku luyimba lw'abwe "Nzizze"] * [https://web.archive.org/web/20150708085734/http://xclusive.co.ug/2013/09/10/jazz-maestro-isaiah-katumwa-electrifies-kampala/#.VJ2TcF4AA "Jazz Maestro Isaiah Katumwa Electrifies Kampala"] {{authority control}} {{DEFAULTSORT:Katumwa, Isaiah}} 9w42mypwf33lgum0az5l1wvc81fy7lv Maurice Kirya 0 8445 48822 35240 2026-05-03T13:07:01Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48822 wikitext text/x-wiki [[File:Maurice Kirya.jpg|thumb|Maurice Kirya]] <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref>'''Maurice Kirya''' yazaalibwa (nga 4 Ogwekkuminoogumu 1984) e Jinja n’akulira e Najjanakumbi [https://www.independent.co.ug/maurice-kirya-i-share-traits-with-bob-marley/] mu maka ga Tonny Munobbi ne Sophie Baguma (Sophie yafa nga 9 Ogw'omunaana 2015). <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Bayimbi]] Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, munnakatemba, era omuyambi wa bantu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/46068-shades-of-dull-grey-in-entertainment-awards |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-08-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230828140219/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/46068-shades-of-dull-grey-in-entertainment-awards |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.newtimes.co.rw/article/11902/entertainment/music/singer-maurice-kirya-talks-rwanda-trip-conservation-new-album-mental-health</ref> Ye mutandisi era omulungamya mu kkampuni ekola kaawa eya ‘The Sound Cup Coffee’ nga eno baagitandika nga ekiriiro ky'emmere mu 2013. Era ye Mutandisi w'ekibiina kya 'Piz & Pots', mu Uganda. Piz & Pots era ye kampuni eddukanya ebivvulu by’okuyimba ebya Kiryalive ebitegekebwa buli mwaka mu Kampala. <ref>https://www.independent.co.ug/maurice-kirya-i-share-traits-with-bob-marley/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe. == Maurice yasomera mu masomero mukaaga aga ppulayimale nga kyava ku kutambula ennyo okwa bazaddenga gano mulimu; Kabojja Preparatory School Mugwanya, Shimoni Educational School, DK primary school Masajja, Najjanankumbi Seventh Day Adventist Church Primary School, Mirembe Primary School, era ekibiina eky'omusanvu yakimalira mu Nakivubo Blue Primary School mu 1997. <ref name=":1"/> <ref name=":2">https://www.independent.co.ug/maurice-kirya-i-share-traits-with-bob-marley/</ref> Mu 1999 yayingira essomero lya St Josephs Secondary School mu Ndeeba, gyeyali okutuusa lwe yamaliriza siniya ey'okuna era oluvannyuma nadda ku Kampala Citizens College gyeyamaliririza siniya ey'omukaaga. <ref name=":1"/> oluvannyuma nyeegatta ku ssomero erisomesa ebya firimu erya Maisha Film School.<ref>https://www.independent.co.ug/queen-katwe-shows-power-dreams/</ref> <ref name=":3">https://www.independent.co.ug/queen-katwe-shows-power-dreams/</ref> == Ennyimba ze == Famire bwe yali eyita mu kusoomoozebwa, Maurice yasaba bazadde be okutandika okuyimba era naabasuubiza okusigala mu ssomero era nookubayambako nga asasulako ekitundu ky'ebisale bye, era abazadde baakikkiriza. <ref name=":2"/> <ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/entertainment-news/26716-maurice-kirya-the-mwoyo-visionary |access-date=2023-11-20 |archive-date=2023-08-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230828133942/https://www.observer.ug/entertainment-news/26716-maurice-kirya-the-mwoyo-visionary |url-status=dead }}</ref> Mu mwaka gwa 2000 Maurice yakola olutambi lw'ennyimba ngali ne mukwano gwe ayitibwa Gil Martin (Martin Galiwango), ebyembi leediyo tezaakuba nnyimba ze olwensonga yookukolera ennyimba mu kidongo ekitaali kikye era nga eno ensobi yali ekolebwa nnyo abayimbi abatandika . Oluvannyuma yatandika okuyimba nookuzinira ku nguudo. Mu kiseera ekyo mweyasangira endongo ayali eyiddeko ekitundu era eno yasalawo okugitereezanga ali ne mukwano gwe eyali ayitibwa Cosmas, era yakozesa waya za kkulaaki ya mmotoka nga waya z<nowiki>'endongo. Mukulu we Elvis Kirya ''Vampino'' yateranga okumutwala okuyimba mu bbaala nga baayimbanga babiri wala Maurice mu kiraabu era nga bayimbanga babiri, nga bayimba ennyimba z'</nowiki>ekidongo ezaali zaayimbibwa abayimbi omwali [[:en:Buju_Banton|Buju Banton]] ne [[:en:Red_Rat|Red Rat]] .<ref name=":1"/> Mukulu we ddala <nowiki>''Alex Kirya''</nowiki> (amanyiddwa nga Saba saba) <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref>{{Cite web}}</ref> omu ku baatandikawo Hip Hop mu Uganda mu kibiina kya Bataka Underground( [[Ekibinja kya Bataka|Bataka squad]] ) <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> yamuyitanga okuzina era nookulaba ebintu bwebitambuzibwa. Mu mwaka gwa 2002 yali era ayimbira ne mu kibiina ky<nowiki>'abalokole ekya ''</nowiki> [[:en:Evolutionary_psychology|EVOLUTION]] <nowiki>''</nowiki> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=10948:star-trail-navio-on-r-kelly-song&catid=65:star-trail&Itemid=94 |access-date=2023-11-20 |archive-date=2023-08-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230829154137/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=10948:star-trail-navio-on-r-kelly-song&catid=65:star-trail&Itemid=94 |url-status=dead }}</ref> era wamuin nookuyimba ennyimba ezensi era nga yali atalaaga amasomero nga kino yakigendereramu okusanyusa abaana abavubuka. Yali wabweru wa bbaala ya DV8 lwe yasisinkana Steve Jean era nga ono mukozi wa nnyimba mu Kampala, era ono yeeyakola oluyimba lwe olwasooka okukyaka olwa <nowiki>''STOP''</nowiki> [https://www.newvision.co.ug/news/1132164/maurice-kirya-steps]<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1132164/maurice-kirya-steps</ref> <ref name=":4">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/maurice-kirya-a-star-returns-to-stage-4362546</ref> Mu 2003 yafulumya oluyimba lwa <nowiki>''Beera Naabo''</nowiki> olwafulumizibwa Andrew Kiwanuka mu situudiyo za VR. Mu 2003 yeegatta ku muyimbi Munnayuganda Richard Kawesa <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> ng’ono yali mukubi wa ndongo era nga muyimbi. Bombi baasobola okugenda e Rwanda gyebaayimbiranga ku mikolo egy'ekikungu era kino kyayamba Maurice Kirya okufuna obumanyirivu bwe yali yeetaaga okulinnyisa omutindo gwe. [[File:Maurice Kirya 2.jpg|left|thumb|Maurice Kirya 2.jpg]] Mu 2005 ennyimba ze zaasiimibwa omuyimbi w<nowiki>'ennyimba z'ekika kya Hip Hop ow'amanyi mu Tanzania ''AY'' (Ambwene Yesaya), era baakola oluyimba bombi olwa ''BINADAMU''</nowiki> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> nga lwafulumizibwa Hemdee Kiwanuka nga yalukolera mu situudyo ya <nowiki>''</nowiki> [https://www.newvision.co.ug/news/1075531/halima-radio No End Studio] <nowiki>''</nowiki>. Maurice yalinnya ennyonyi omulundi gwe ogwasooka era nga yali agenda kuyimba noomuyimbi ono AY, era kino kyamuyamba okufuna abawagizi mu Buvanjuba bwa Africa. 'Binadamu'(Abantu) lwakyaka nnyo mu Buvanjuba bwaAfrica era lwateekebwayo okuvuganya mu mpaka za awaadi eza Kora. <ref>https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2008/06_june/19/swahili.shtml</ref> Mu 2005 Kirya yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ayimba yekka mu kifo kya Steak Out mu Kampala, era naakitwala okuba ekiraga entandikwa y’abawagizi abeesigwa. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kampalasun.co.ug/i-got-sh300000-at-my-first-concert/ |access-date=2023-11-20 |archive-date=2023-08-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230828143722/https://www.kampalasun.co.ug/i-got-sh300000-at-my-first-concert/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2005 era yeetaba mu mpaka zookuwangula awaadi ya [[KISIMA Award|KISIMA]] mu Kenya. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> Yeegatta mu masomo ga firimu agaali nga ku ssomero lya firimu erya Maisha Film School mu Uganda okukulaakulanya obukugu bwe mu kuzannya firimu. Mu 2008 yasobola okuzannyira mu kifo ekikulu omulundi gwe ogwasooka era yazannya nga <nowiki>''Joseph'' mu firimu ya ''Live Joseph''</nowiki> nga yali firimu nnyimpi eyawandiikibwa aba Ghetto Film School Of New York. Era mu 2008 yatandika okutegeka ebivvulu ebitono bweyayita ''The Maurice Kirya Experience'' <ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> bino byalingawo mu kiro ky'olwokubiri olusembayo mu mwezi, era muno yayitanga abayimbi, abatontomi, ku bbaala ya Club Rouge ebbaala eyali emanyiddwa ennyo mu kukola ekiro mu Uganda. <ref name=":0" /> Mu Gw<nowiki>'ekkumineebiri gwa 2009, yafulumya olutambi lwe olwasooka lwe yayita ''Misubbaawa'' ne lusiimibwa nnyo. Mu lutambi luno mwalimu ennyimba nga ''</nowiki>BodaBoda, Wooye, Malika ne Misubbaawa. Kirya yalondeddwa ng’omubaka wa ''Wild Aid'' olw’okwagala ennyo okukuuma ebisolo by’omu nsiko. <ref name="bbc">https://www.bbc.co.uk/music/artists/20e59c0b-27b7-4ffc-9285-35bf17805cb3</ref> <ref name="newvision">https://www.bbc.co.uk/music/artists/20e59c0b-27b7-4ffc-9285-35bf17805cb3</ref> Ng’omuyimbi era omuzannyi,<ref name="frimusic">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.rfimusic.com/news-music/20101028-maurice-kirya-bridging-cultures |access-date=2022-12-09 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924090930/http://www.rfimusic.com/news-music/20101028-maurice-kirya-bridging-cultures |url-status=dead }}</ref> yawangula engule ya RFI(Radio France International) eya Discoveries Music Award mu 2010. <ref name="ambafrance">http://www.ambafrance-ug.org/Maurice-Kirya-winner-of-the-2010</ref> <ref name="englishrfi">http://www.english.rfi.fr/africa/20100917-ugandas-maurice-kirya-scoops-rfi-music-prize</ref> Yakola ebivvulu mu kibuga kya Paris n’agattako okulambula Afrika okumala omwaka mulamba mwe yalambula amawanga agasukka mu 35. <ref name="rfi-music">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://channelo.dstv.com/2012/10/spotlight-on-maurice-kirya/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303232530/http://channelo.dstv.com/2012/10/spotlight-on-maurice-kirya/ |url-status=dead }}</ref> Yasunsulwamu okuvuganya ku vidiyo ya afro pop esinga ebitone mu mwaka mu mpaka za channel O video music awards eza 2012. <ref name="channe-lo">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://urbanhype.net/maurice-kirya-unveiled-third-ugandan-artiste-tribe-one-festival-joins-keko-naava-grey/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209142906/http://urbanhype.net/maurice-kirya-unveiled-third-ugandan-artiste-tribe-one-festival-joins-keko-naava-grey/ |url-status=dead }}</ref> Ono y’omu ku bayimbi ba Uganda abasatu abaayimbira mu kivvulu kya Tribe One Festival ekitegekebwa buli mwaka, mu South Africa. <ref name="urbanhype">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://urbanhype.net/maurice-kirya-unveiled-third-ugandan-artiste-tribe-one-festival-joins-keko-naava-grey/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209142906/http://urbanhype.net/maurice-kirya-unveiled-third-ugandan-artiste-tribe-one-festival-joins-keko-naava-grey/ |url-status=dead }}</ref> Abadde mu firimu za Hollywood nga Queen of katwe nga "Theo"-nga ali wamu ne [[:en:Lupita_Nyong'o|lupita Nyongo]] ne David Oyelowo. [https://web.archive.org/web/20230829163920/https://observer.ug/lifestyle/46445-queen-of-katwe-receives-standing-ovation-in-toronto] [[:en:Lupita_Nyong'o|Nnabagereka w'eKatwe]] Yazannya mu firimu ya "The Last king of scotland" [https://web.archive.org/web/20230829161209/https://www.observer.ug/lifestyle/star-strail/36712-star-trail-maurice-kirya-for-hollywood] nga ye kennyini ng'azannya nga Forest whittaker ,Kerry washington ne David Oyelowo. Eyo oluvannyuma lw'okuzannya mu "The Girl in the Yellow Jumper" [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/loukman-alis-the-girl-in-the-yellow-jumper-wh-120411] firimu eyalagirwa [[:en:Loukman_Ali|Louqman Ali.]] Yakolagana n’abayimbi ab’ensi yonna nga [https://web.archive.org/web/20230829153924/https://observer.ug/lifestyle/42-entertainment/39323-ne-yo-to-record-with-maurice-kirya Neyo] ,omuyimbi Omugirimaani Mark forster n’omuwanguzi w’ebifaananyi by’Amerika Jordin sparks. [https://www.newvision.co.ug/news/1012394/kirya-duet-jordin-sparks] Asinga kumanyibwa olw'obuwangwa bwe obw'okuyimba omwoyo gwe bayita "Mwooyo" [https://web.archive.org/web/20230829154027/https://www.observer.ug/lifestyle/36590-maurice-kirya-releases-mwooyo] abavubuka ba uganda era ebivvulu bye biweebwa ekitiibwa mu mawanga agasukka mu 35. [https://web.archive.org/web/20160305120545/http://www.rfimusic.com/news-music/20110207-maurice-kirya-under-malabo-s-charm] Ng’omulwanirizi w’ebyobulamu n’abavubuka mu kiseera kino akolagana n’ebibiina nga [[:en:HIJRA|Hijra]] [[:en:United_Nations_High_Commissioner_for_Refugees|,UNHCR i]] n uganda mu kaweefube w’okukuuma eddembe n’obulamu bw’ababundabunda. [https://www.unhcr.org/ie/news/stories/2021-nansen-refugee-award-celebrates-bravery-and-dedication-yemeni-aid-group] == Discography == === Album z'abayimbi === * Misubbaawa, 2009. Omuwandiisi w’ebitabo * Ekitabo kya Kirya, 2012 * Mwooyo, 2015. Omuwandiisi w’ebitabo * Ebirooto eby'obwereere, 2017 * Okusukka Nze,2019 * Oluguudo E Kirya,2022 === Abatali bafumbo === * Okukwagala * Munonde * Gimme Ekitangaala * Kale Omunnyogovu * Busaabala * Teyagalibwangako * Njagala gwe * Njagala gwe Rmx * Beera Naabo * Beera Naabo Rmx * Binadamu ng'ali ne AY * Tugende! * Okulekera * Yimirirawo RMX * Boda Boda * Mbulira * Omuwala w'ekyalo ng'ali ne Valerie Kimani * Abantu b’omu kitundu n’enzaalwa feat Indigenous * Okwewaggula * Revolution Rmx feat olugero lwa Navio & Da * Ekiro Ekisirise * Kikolere * Bemoola * Ensimbi * Kwata ku n'omwoyo omutukuvu ft [[Ruyonga]] == Okukwata firimu == * <nowiki><i id="mwqQ">Kabaka Asembayo mu Scotland</i></nowiki> * ''Nnabagereka wa Katwe'' nga "Theo". * ''Omuwala mu Jumper ya Yellow'' * ''[[Live Joseph|Mulamu Yusufu]]'' * ''[[Sins Of The Parents|Ebibi Bya Bazadde]]'' * Omuzannyo gwa ''Hostel'' TV nga ''Luke Okwalinga".'' == Ebiwandiiko ebikozesebwa == <references responsive="1"></references> 41dhje6cn6mc204vbh1dz4abe4s8oi8 Moses Matovu 0 8450 48823 35125 2026-05-03T13:07:12Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48823 wikitext text/x-wiki [[File:Moses Matovu.jpg|alt=Moses Matovu|thumb|Moses Matovu ]]   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Moses Matovu''' Munnayuganda omukubi w'ebivuga era omukommonsi w'omulele.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/afrigos-moses-matovu-secures-silver-springs-gig/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209201146/https://redpepper.co.ug/afrigos-moses-matovu-secures-silver-springs-gig/ |url-status=dead }}</ref> Y'omu ku batandikawo [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]], bbandi ya Uganda esinga obuwangaazi nga yatandikibwawo mu 1975.<ref name="hbz">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23755:38-and-still-counting&catid=73:highlights |access-date=2022-12-09 |archive-date=2014-12-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141225200245/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23755%3A38-and-still-counting&catid=73%3Ahighlights |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/news/646720-celebrating-afrigo-band.html</ref><ref name="books">https://books.google.com/books?id=MZJMlaisYmwC&q=moses+matovu+musician&pg=PA104</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Matovu yazaalibwa nga 19 Ogwomukaaga 1949 mu [[:en:Kawempe_Division|Divizoni y'e Kawempe]], [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] eri Abdallah Bukenya ne Solome Nakitto.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> Bazadde be bwebayawukana, yasengukura e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]], ne maamawe ng'alina emyaka etaano. Obuto bwe yasinga kubumala n'ennyina. Yasomera ku ''Namirembe Primary School'' n'oluvannyuma [[:en:Kibuli_Secondary_School|Kibuli Secondary School]].<ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/-/689856/1390566/-/cbsoyr/-/index.html</ref> Era yasomera ne ku Pillai's Secondary School. Wabula emisomo gya Matovu gy'asalibwako mu 1966 amatendekero g'abulijjo bwe gaggalwawo. Yali ku sikaala okuva mu Bwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]]. Awataali mukisa gwonna okweyongerayo mu ssomero, Matovu essira yasalwo okulissa ku [[:en:Association_football|kusamba Omupiira gw'ebigere]] era neyegatta ku [[:en:Music_industry|kisaawe ky'okuyimba]]<nowiki/>mu 1967 ng'[[:en:Singing|omuyimbi w'amaloboozi]] nga yali ne Bandi ya Thunderbirds Band.<ref name=":0" /> == Mu kisaawe ky'okuyimba == Matovu abadde mu kisaawe ky'okuyimba okumala emyaka 45. Yatandikira mu Thunderbirds Band mu 1967 ng'omuyimbi w'amaloboozi. Bweyava eyo, y'egatta ku [[:en:Uganda_Police_Band|Police Band]] mu 1968 n'oluvannyuma Cranes Band mu 1969 nga ye n'emikwano gye emirala tebannatandikawo [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]] mu 1974.<ref name="hbz"/> Abadde aweereza ne Bbandi eno nga ye mukulembeze w'ayo okuva mu Gwokubiri 2015.<ref name="Hits">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1177/Hits-That-Made-Them--Moses-Matovu-And-Afrigo-Band |access-date=2022-12-09 |archive-date=2014-12-25 |archive-url=https://archive.is/20141225191420/http://www.hipipo.com/music/news/1177/Hits-That-Made-Them--Moses-Matovu-And-Afrigo-Band |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze y'ayimba == Ezimu ku nnyimba ne Alubaamu z'eyafulumya yazikola ne Afrigo Band:<ref name="Hits"/> {| class="wikitable sortable" style="margin-left:auto;margin-right:auto" ! style="width:2em;" |Omwaka !Elinnya ly'oluyimba !Omuwandiisi |- | |''Afrigo Batuuse'' | |- | |''Akola Bwenkanya'' |Charles Ssenkyanzi |- | |''Musa'' |Charles Ssenkyanzi |- | |''Enneyisa'' |Charles Ssenkyanzi |- | |''Rose Guma'' |Charles Ssenkyanzi |- | |''Onnemye'' |Charles Ssenkyanzi |- | |''Nnemeddwa'' |Charles Ssenkyanzi |- | |''Obangaina'' |Rachael Magoola |- | |''Sipiidi Kendeeza'' | |- | |''Olumbe Lwo'bwaavu'' | |- | |''Sikulimba (Olunderebu)'' | |- |} == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20180816110204/http://radiougandaboston.com/index.php/listen-live/on-demand/86-2012-interview-with-afrigo-s-moses-matovu Emboozi ey'akafubo ne Moses Matovu owa Afrigo mu 2012] ([[:en:Luganda|Luganda]]) {{authority control}} {{DEFAULTSORT:Matovu, Moses}} gef09l9r9js8m24t2u4pfiir9jxoyi5 Haka Mukiga 0 8454 48824 36455 2026-05-03T13:07:28Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48824 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Bayimbi]] '''Arinaitwe Rurihona''', ng'amanyikiddwa nga '''Haka Mukiga''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] muyimbi era omuwandiisi w'ennyimba z'[[:en:World_music|ensi]] ne z'[[:en:Folk_music|obuwangwa]], [[:en:Multi-instrumentalist|mukubi w'ebivuga eby'enjawulo]], mutontomi era muzinnyi. Ayimba mu nnimi ezaaliranwa omuli [[:en:Rukiga|Rukiga]], [[:en:Acholi_language|Acholi]], [[:en:Rukonjo|Rukonjo]] n'oRufumbira. == Emisomo gye == Mukiga yasomera Vincent Alex Primary School e [[:en:Mukono_Town|Mukono]], Naalya SS, ne Kisubi High School mu misomo gye egya siniya nga tannaba kwegata ku [[:en:Makerere_Universityhttps://en.wikipedia.org/wiki/Makerere_University|Makerere University]] mu 2012 mu Diguli ye eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]], [[:en:Major_(academic)|majoring]] in [[:en:Tourism|Tourism]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chimpreports.com/entertainment/interview-meet-haka-mukiga-a-new-gifted-artiste-on-the-world-music-scene/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2016-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161116230511/http://chimpreports.com/entertainment/interview-meet-haka-mukiga-a-new-gifted-artiste-on-the-world-music-scene/ |url-status=dead }}</ref> Rukiga lwe lulimi lwe oluzaaliranwa, wabula Mukiga ayiiya ennyimba mu nnimi ez'enjawulo n'ebivuga oby'obuwangwa nga Acholi, Rukonjo n'oRufumbira.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://milege.org/hakamukiga/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209222545/https://milege.org/hakamukiga/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye mu kisaawe ky'okuyimba == Mukubi w'abivuga eby'enjawulo era ng'akuba ebivuga nga [[:en:Inanga_(instrument)|enanga]],Omukuri, Enzamba, Gita ne [[:en:Guitar|guitar]] . Yatandika omulimu gwe og'wokuyimba mu 2015 ng'ayimba mu bivvulu, ennyimba eziwerekera filimu ne ku mikolo emirala mingi nga, [[:en:Pearl_Rhythm_Festival|Pearl Rhythm stage coach and festival]]. era yayimba ne mu bikujjuko bya [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] mu 2014 ne 2015, Nyege Nyege festival, Yella Cultural festival, Ongala festival mu Tanzania ne [[:en:Laba_Festival|Laba Festival]].<ref>http://musicinafrica.net/laba-festival-take-over-streets-ugandas-capital</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/40678-kerunen-and-team-do-it-better-at-pearl-rhythm-festival |access-date=2022-12-09 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209222543/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/40678-kerunen-and-team-do-it-better-at-pearl-rhythm-festival |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.showbizuganda.com/pearl-rhythm-festival-amplifies-ugandan-sounds/</ref><ref>http://www.showbizuganda.com/pearl-rhythm-festival-amplifies-ugandan-sounds/</ref> Nga 13 Ogwokuna 2019, Mukiga yayimba ku mukolo omutongole ogw'okutongoza [[:en:Janzi_(musical_instrument)|janzi]], ogw'ategekebwa ku [[:en:Ssewa_Ssewa|Ssewa Ssewa]] mu Katonga Hall mu [[:en:Kampala|Kampala]].<ref name="launch2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.africatembelea.com/music-a-great-platform-through-which-people-speak-about-injustice-lt-gen-muhoozi/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2021-05-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210509191751/https://www.africatembelea.com/music-a-great-platform-through-which-people-speak-about-injustice-lt-gen-muhoozi/ |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze ==   == Awaadi ze y'awangula == {| class="wikitable" width="60%" ! colspan="5" style="background: #FBFC8A;" |Awaadi ze y'awangula |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Omwaka !Awaadi !Omutendera !Eby'avaamu !Ref |- |2017 |The Uganda Music Awards (TAMU) |Best Regional Artiste (Western)<br /><br /> <small> Song:Enzamba Egambe</small> |<ref>http://bigeye.ug/the-uganda-music-awards-heres-the-full-list-of-nominees/</ref> |- |} == Laba ne bino ==   == Ebijuliziddwamu == {{Reflist|35em}}{{authority control}} {{DEFAULTSORT:Mukiga, Haka}} oth8d78o93sow5xoxuzlcw95odxq59p Suzan Kerunen 0 8467 48825 36583 2026-05-03T13:07:41Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48825 wikitext text/x-wiki   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]]   {| class="infobox" style="font-size:88%; vertical-align:middle;" |+ class="infobox-title" id="70" style="font-size:110%;" |Suzan Kerunen awards and nominations | colspan="2" class="infobox-image" |<templatestyles src="Multiple image/styles.css" wrapper=".tmulti"></templatestyles> |- | colspan="2" class="infobox-full-data" style="text-align:center;" | {| class="infobox-subbox infobox-3cols-child collapsible collapsed" ! colspan="4" class="infobox-above" style="background-color:#d9e8ff; font-size:100%;" |Ebirabo n'okulondebwa |- ! class="infobox-label" scope="row" style="background:#EEEEFF; padding:1px; font-weight: normal; text-align:center;;padding:0;" |<div style="background:#d9e8ff; width:100%; padding:1px;">Ekirabo</div> | class="infobox-data infobox-data-a" style="width:60px; background:#9F9; text-align:center; vertical-align:middle;;padding:0;" | <div style="background:#cec; width:100%; padding:1px;">Okuwangula</div> | class="infobox-data infobox-data-b" style="width:60px; background:#FDD; text-align:center; vertical-align:middle;;padding:0;" | <div style="background:#ecc; width:100%; padding:1px;">Okulondebwa</div> |- ! class="infobox-label" scope="row" style="background:#EEEEFF; padding:1px; font-weight: normal; text-align:center;" |Pearl of Africa Music Awards | class="infobox-data infobox-data-a" style="width:60px; background:#9F9; text-align:center; vertical-align:middle;" | 1 | class="infobox-data infobox-data-b" style="width:60px; background:#FDD; text-align:center; vertical-align:middle;" | 1 |- ! class="infobox-label" scope="row" style="background:#EEEEFF; padding:1px; font-weight: normal; text-align:center;" |Kora All Africa Music Awards | class="infobox-data infobox-data-a" style="width:60px; background:#9F9; text-align:center; vertical-align:middle;" | 0 | class="infobox-data infobox-data-b" style="width:60px; background:#FDD; text-align:center; vertical-align:middle;" | 2 |} |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color:#d9e8ff;" |Omuwendo gwonna<ref group="lower-alpha">Certain award groups do not simply award one winner. They recognize several different recipients, have runners-up, and have third place. Since this is a specific recognition and is different from losing an award, runner-up mentions are considered wins in this award tally. For simplification and to avoid errors, each award in this list has been presumed to have had a prior nomination.</ref> |- ! class="infobox-label" scope="row" style="width:50%; font-weight:normal; text-align:center;;background:#9F9;" |Okuwangula | class="infobox-data" style="text-align:center;;background:#9F9;" |1 |- ! class="infobox-label" scope="row" style="width:50%; font-weight:normal; text-align:center;;background:#FDD;" |Okulondebwa | class="infobox-data" style="text-align:center;;background:#FDD;" |3 |- | colspan="2" class="infobox-below" style="background:#d9e8ff; text-align:center;" |<div class="mw-collapsible mw-collapsed" style="box-sizing:border-box;width:100%;font-size:95%;padding:4px;border:none;"><div style="font-size:100%;line-height:1.6;font-weight:bold;background:;text-align:center;;">Obujulizi</div><div class="mw-collapsible-content" style="background:;text-align:;;"> <templatestyles src="Reflist/styles.css" /><div class="reflist reflist-lower-alpha"> <references group="lower-alpha" responsive="1"></references> </div></div></div> |} '''Suzan Kerunen''' (yazaalibwa mu 1979) Munnayuganda omuyimbi era omuwandiisi w'ennyi ayimba ennyimba z'omu kiseera kino mu lulimi lwa Uganda oluyitibwa Alur-Jonam (olulimi lwe) wamu n'Olungereza, Swahili n'ennimi endala ez'omu nsi. Y'omu ku abo abaasemba okuweebwa ekirabo kya Kora Award emirundi ebiri eyavuganya ne Michaih Behaylu, Astar and Bluz ne Kenyan Wahu era n'awangula ekirabo kya PAM Award. Yalondebwa ng'omubaka w'eggwanga lya Uganda ow'eby'obulambuzi okutumbula eby'obulambuze eby'obuwangwa. Kerunen abadde ayimba n'abayimbi b'omu [[Afirika]] omuli Suzanna Owíyo ow'e [[Kenya]], Yvonne Chaka Chaka ow'e [[South Africa]], ASA n'abayimba abalala ab'ebweru w'eggwanga ku KORA ALL AFRICAN MUSIC AWARDS mu Benin, Mama Africa Miriam Makeba, Oliver Mutukudzi, Third World, Kinobe Herbert ng'ayambibwako Soul Beat Africa ku The International Jazz Festival. == Emirimu gy'akoze == Kerunen yatandika omulimu gwe ng'akyali muwala muto ne baganda be ababiri mu kibinja ky'abawala ekiyitibwa Soul of Africa. Oluvannyuma yatandika omulimu gwe ng'ali yekka n'ekitabo kye ekisooka NIMEFIKA, ekigambo ky'Oluswayiri ekitegeeza nti "Nze nzize". Kerunen era azannyidde mu mizannyo emikulu omuli -The International Bayimba Festival mu Uganda, Tusker Experience" ku Silk liquid mu Bugolobi. Y'omu ku bakulembeze b'omukolo gwa Pearl Rhythm Festival ne World Music Day mu Uganda. Mu 2009, Kerunen yazannyira ku mukolo gwa CHOGM mu United Kingdom ne Trinidad ne Tobago, Blankets and Wine wamu ne Eric Wainaina, [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio]] and Weasel ne Janziband. === Ekivvulu kya Pimar Crossing Cultures Concert, 2017 === Mu Noovemba 2017, Suzan yakola omuzannyo oguyitibwa Pimar Crossing Cultures ogwali mu Sheraton Kampala Hotel. Yayimba ennyimba ze empya n'enkadde omuli Umbikulumbi, Faithfull, Echuli chuli, Minkulu, Tuk tuk and Tegiri, Olobo, Lek, Anyira, Hakuna, Pimar, Ugorunan, Acher Achera n'endala. Omuzannyo gwali gwa kukuza emyaka kkumi gye yamala ng'aweereza mu by'okuyimba n'okukuuma ebifaananyi by'obuwangwa, engero, obugambo n'ennyimba. Abayimbi abalala nga Afrie, Ssewa Ssewa, Amaru ne [[Giovanni Kiyingi]] nabo baayimba. == Enyimba ze == {| class="wikitable" width="90%" !Omwaka !Album !Okulondoola |- |2006 |"Nimefika" |Omugga gwa Nmu |- |2008 |"Ekibira" | |- |2011 |"Acher ajja kugula" |Akaya Achera, Anyira |- |2019 |"Okusala" | |- |2022 |"Okuva mu Nfuufu Tuyimuka" |Okuva mu Nfuufu Twayimuka, Okwogera ku Nsi, Ginya, Omuddu, Omusota, Ebisigalira, Kuku, Dek Malakwang, Pirepe, Judong, Aradu, Phoenix (Okuva ku Spotify)<br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><small>''<br /><br /><br /><br />''</small> |} == Engule z'awangudde == {| class="wikitable" width="60%" ! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" |Engule |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Omwaka !Ekirabo !Ekifo !Ekivuddemu |- |2010 |Pearl of Africa Music Awards |Omuyimbi w'oluyimba lw'eggwanga asinga |{{won}} |- |2009 |Kora All Africa Music Awards |Omuyimbi asinga mu buvanjuba bwa Afirika ne mu Afirika |{{nom}} |- |2008 |Kora All Africa Music Awards |Omuyimbi asinga mu buvanjuba bwa Afirika ne mu Afirika |{{nom}} |- |} == Eŋŋendo n'ebivvulu == === Wiiki ya Ongea ey'okuyimba === Suzan yazannyira ku, ONGEA! nga luno lukuŋŋaana lwa nnyimba olw'omu buvanjuba bwa Afirika mu Nairobi nga 28 JOgwolubereberye 2016 ng'ali ne Likizo, Sauti Academy, Wanny Angerer, Parking Lot Grass, Mswazzi, H_Art the Band ne Jay A == Okuyamba abantu == === Know Your Culture Foundation === Kerunene yawandiisa KNOW YOUR CULTURE FOUNDATION ng'alina ekigendererwa n'endowooza y'okuteeka akabonero Uganda, ekitongole ekikola okunoonyereza, okutendeka n'okulongoosa abantu b'omu Uganda abamanyi obuwangwa era n'okutumbula eby'obulambuzi ng'ekyuma eky'okukulaakulanya Uganda. === Power of Hope Camp 2006, Kampala === Suzan yakozesa ennyimba mu ngeri y'obujjanjabi n'okufumiitiriza okuyambako okudda emabega mu kiseera kya Power of Hope Camp; Kampala 2006 n'omutwe omukulu "Okuzimba Ekibiina ky'Obulamu Obulungi n'Obuyinza" ogwakolebwa okugonjoola ebimu ku bizibu abavubuka bye baayolekagana nabyo mu ddwaliro lya Mulago Hospital mu PIDC. === Heart sounds in Uganda "Enkuba Yomutima"2008 === Kikolebwa mu Bungereza n'okukyalira eddwaliro mu Hackney London nga kikyalidde Uganda mu Ssebutemba wa 2008 okutumbula embeera y'obulamu bw'obwongo mu Uganda, pulojekiti eno yayongera okutumbula okumanya ku bizibu by'obwongo bw'abantu mu kitundu, okukendeeza ku kunyoomebwa n'okusosolwa, n'okuwa amaanyi abalwadde b'obwongo nga bayamba n'okulongoosa obujjanjabi bw'obuntu mu mawanga gombi. === Okulwanyisa Kookolo === Mu 2012, Kerunen yakolera wamu ne Rotary of Uganda ku album ye eyokusatu, eyafunamu ssente zaagenda mu ddwaliro lya St Raphael of St Francis, Nsambya Mission Hospital eryali lyetaaga okumalirizibwa gye yayita abawanguzi abalala aba Kora Award nga [[Jackie Chandiru]] ne Benon okuzannya. Kikulu gye tuli okugatta obuyambi bwaffe n'okufuba okulongoosa obujjanjabi obuweebwa abalwadde ba kkansa mu Uganda yonna kubanga bukosa bamaama baffe, bataata, baganda baffe, bannyinaffe ne mikwano gyaffe. == Laba ne == * [[Sister Charity|OSister Charity]] * [[Giovanni Kiyingi]] * Milege * [[Haka Mukiga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} noric8ll4i8lwqq9njes1qnvcasiezi Ekibinja kya Bataka 0 8469 48826 32935 2026-05-03T13:08:10Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48826 wikitext text/x-wiki [[File:Saba saba pic.JPG|thumb|Saba Saba]] Bataka Squad (eyali eyitibwa '''Bataka Underground''') kibiina kya hip hop mu Uganda. Ekibiina kyatandikibwawo Babaluku (a.k.a. Sniperous MC), Saba Saba aka Krazy Native ne Big Poppa Momo MC. Kyatandikibwawo wakati w'emyaka gya 1990, kyekimu ku bibiina bya hip hop ebyasooka mu Uganda. Oluvannyuma ekibiina kyeyungibwako Newton kati ali mu L.A, La Rat kati ali mu London, UK, Lyrical G oluvannyuma eyeeyunga ku Urban Thugs era oluvannyuma n'atandika okuyimba yekka. Chagga eyavaayo ne yeegatta ku [[Jose Chameleone|Chameleone]] ng'omuyimbi ayimbira emabega we. Oluvannyuma Shillingz eyali amanyiddwa olw'okucangacanga olulimi lwe era nga kati abeera mu Toronto, Canada. Oluvannyuma "Farious" eyazaalibwa mu Burundi naye n'akomawo eka. Mu kiseera kino, Saba Saba, Babaluku ne mmemba omupya Tshila baasigala bakiyita Bataka Squad. Ekigambo 'Bataka' kitegeeza bannansi. Bammemba baayagala abantu bategeere ebyafaayo byabwe. Abaatandikawo abasatu baazaalibwa era ne bakulira mu Kampala, Uganda. Ekigambo Underground kyali kigendereddwamu okutegeeza "Si kya busuubuzi". Bataka Underground yatandika n'ekigendererwa eky'okutumbula abantu b'omu Uganda nti bali mu kiseera ekipya. Bakola ku CD eyagendererwa okufulumizibwa mu 2007 Mu 2006, ekibiina kyazannyira mu Trinity International Hip Hop Festival mu Hartford, [[Amerika]]. Ekibiina kino era kyogerwako mu firimu ya Diamonds in the Rough: A Ugandan Hip Hop Revolution. == Engule z'awangudde == * 2007 Pearl of Africa Music Awards (PAM Awards) - Best Hip Hop Single ("Utake Anthem") == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Obulandira obulala == * [https://web.archive.org/web/20070116081449/http://www.batakasquad.com/ Bataka Squad] * [https://web.archive.org/web/20160330131809/http://www.musicuganda.com/Bataka.html Music Uganda] [[Category:Bayimbi]] cjmm50rudtzghs8iqhyf5qybm54lgc7 Kato Lubwama 0 10242 48746 41335 2026-05-03T12:20:43Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48746 wikitext text/x-wiki [[File:Hon. Kato Lubwama.jpg|thumb|Munnakatemba Kato Lumbwama nga'yogeramu ne Dr.Micheal Muhumuza ku National theatre 2022]] '''Kato Lubwama Paul''' (Yazaalibwa nga 16 Ogwomunaana 1970 – 7 Ogwomukaaga 2023)<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-kato-lubwama-is-dead-4260798</ref> yali Munnayuganda [[:en:Film_maker|omukozi wa ffirimu]] muzannyi wa katemba mu mizannyo omuli n'okuba n'emirimu egy'enkizo mu Bakayimbira Dramma actors, muyimbi, [[:en:Radio_host|mukozi ku leediyo]] era munnabyabufuzi eyawereza ng'o[[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Paalamenti]] akiikirira [[:en:Lubaga|Lubaga]] ow'e Bukiikaddyo okuva mu 2016 okutuka mu 2021. Yafuna ettutumu olw’okuzannya katemba ne kkomedi mu by’amasanyu mu Uganda nga tannakyuka mu byobufuzi.<ref>{{Cite web |last=KAWENJJA |first=ABU |date=2023-06-14 |title=Obituary: Kato Lubwama was born to be an entertainer |url=https://observer.ug/news/headlines/78175-obituary-kato-lubwama-was-born-to-be-an-entertainer |access-date=2023-07-10 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=2023-06-07 |title=PROFILE: Kato Lubwama's full biography, net worth and career |url=https://dailyexpress.co.ug/2023/06/07/profile-kato-lubwamas-full-biography-net-worth-and-career/ |access-date=2023-07-10 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Obulamu bwe n’emirimu gye == Kato Lubwama yazaalibwa nga 16 Ogwomunaana 1970, mu [[Kampala]], Uganda. Omulimu gwe yagutandikira mu by’amasanyu, ng’alaga ekitone kye eky’okukola kkomedi mu mizannyo mingi egy’oku siteegi, emizannyo gya ttivvi ne firimu. Lubwama yamanyika nnyo olw’okuyimba mu ngeri ey’okusesa n’okukwatagana n’abalabi ng’ayita mu magezi n’okusesa. Lubwama era yali mutegesi wa pulogulaamu y’oku makya emanyiddwa nga ' ''Kalisoliso'' ' ku leediyo [[:en:Buganda|y'obwakabaka bwa Buganda]] eya CBS Fm okumala emyaka egisoba mu 20 ng'ali wamu ne munnakatemba munne [[:en:Abby_Mukiibi_Nkaaga|Abey Mukiibi]], ekifo ekyamuwa obuganzi mu kisaawe ky'okuzannya katemba mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-06-08 |title=KATO LUBWAMA: The multitalented maestro |url=https://www.independent.co.ug/kato-lubwama-the-multitalented-maestro/ |access-date=2023-07-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Lubwama yegatta ku bannakatemba ab’amanyifu nga [[Ndagire Mariam]], [[:en:John_Seaward|John Segawa]], [[James Ssenkubuge]] ne Abey Mukiibi mu kuwandiika, okuzannya n’okulagirira emizannyo n’ebivvulu bya katemba ebiwerako n’okutuuka ku ddaala eritali limu ne pulogulaamu za ttivvi. Lubwama era yakola emiziki n’okuwandiika ennyimba okusinga n’ekigendererwa eky’okuziyingiza mu mizannyo gya katemba n’okuyimba, wabula ezimu nga ''Bank Y'ebyamabyo, Dimitinya n'Ekisolo'' ku lutambi lwe oluyitibwa ''Abantu Bazibu'' zaatuuka ku mpewo za leediyo ne ttivi mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Lubwama Shows His Lyrical Genius |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1047832/lubwama-lyrical-genius |access-date=2025-09-09 |website=New Vision}}</ref> == Omulimu gw’eby'obufuzi == Mu 2016, Lubwama yasalawo okuyingira ebyobufuzi era n’agenda bulungi okwesimbawo ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti (MP) mu kitundu kya Rubaga Ow'e Bukiikaddyo mu Paalamenti ya Uganda. Yavuganya ng'eyesimbyewo ku bwa nnamunigina era n’awangula akalulu kano ng’avuganya ne munnabyabufuzi ow’oludda oluvuganya gavumenti era eyali mu ntebe mu kiseera ekyo, [[Ken Lukyamuzi]]. Obuwanguzi bwe bwalaga nti abasanyusa abantu beeyongedde okwesimbawo ku bifo by’ebyobufuzi ng’abayimbi nga [[Bobi Wine]] oluvannyuma beegasse ku mutendera gw’ebyobufuzi.<ref>{{Cite web |date=2023-06-18 |title=Rise and fall of Kato Lubwama as a politician |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/rise-and-fall-of-kato-lubwama-as-a-politician--4273670 |access-date=2023-07-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Lubwama mu byobufuzi byalimu okusika omuguwa n’okusoomoozebwa mu mateeka. Mu 2017, omusango gwamuggulwako, nga gubuusabuusa ebisaanyizo bye mu by’ensoma n’ebisaanyizo by’okubeera mu ofiisi ya gavumenti. Kyokka kkooti yagoba omusango, n’emukkiriza okugenda mu maaso n’okuweereza ng’omubaka wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Kato Lubwama v Buwembo (ELECTION PETITION APPLICATION No. 02 OF 2017) [2020] UGCA 103 (13 October 2020); {{!}} Uganda Legal Information Institute |url=https://old.ulii.org/ug/judgment/court-appeal-uganda/2020/103 |access-date=2023-07-10 |website=old.ulii.org |archive-date=2023-07-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230710074011/https://old.ulii.org/ug/judgment/court-appeal-uganda/2020/103 |url-status=dead }}</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/court-halts-hearing-of-election-petition-against-mp-kato-lubwama/ Court halts hearing of election petition against MP Kato Lubwama]</ref> == Omugabo ng’Omubaka wa Paalamenti == Ng’omubaka wa Paalamenti, Kato Lubwama yali mujjumbize mu kukiikirira ebirowoozo by’abalonzi be. Yetaba mu kukubaganya ebirowoozo mu paalamenti ez’enjawulo, ng’essira aliteeka nnyo ku nsonga ezikwata ku by’emikono n’eby’amasanyu mu Uganda. Ono era yali muyitirivu mu ''Kampeyini ya Togikwatako'' eyagenderera okukomya pulezidenti wa Uganda aliko [[Yoweri Museveni]] okukyusa mu ssemateeka okwesimbawo ku kisanja eky’omukaaga mu ofiisi agende mu maaso n’obufuzi bwe obw’emyaka 30 mu kiseera ekyo. == Okufa kwe == Kato yafa bulwadde bwa mutima nga 7 Ogwomukaaga 2023,<ref name=":0" /> ku myaka 52.Yali yatawanyizibwaako embeera z'obulamu eziwerako era ng’atera okutwalibwa okulongoosebwa okuva mu ggwanga okufuna obujjanjabi obulungi. Yaziikibwa nga 14 Ogwomukaaga e [[:en:Nkozi|Nkozi]].<ref>{{Cite web |date=2023-06-07 |title=Former MP Kato Lubwama is dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-kato-lubwama-is-dead-4260798 |access-date=2023-07-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=DP laments Kato Lubwama’s death |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/162709 |access-date=2023-07-10 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-03-27 |title=Kato Lubwama health worsens after operation |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/kato-lubwama-health-worsens-after-operation/b5g4b0m |access-date=2023-07-10 |website=Pulse Uganda |language=en |archive-date=2023-07-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230710073824/https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/kato-lubwama-health-worsens-after-operation/b5g4b0m |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/learn-to-forgive-bugingo-says-at-lubwama-buri-NV_162768</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] bdji39qqadbk6b0mql63p12hmyk6igt 48747 48746 2026-05-03T12:20:52Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bannakatemba]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48747 wikitext text/x-wiki [[File:Hon. Kato Lubwama.jpg|thumb|Munnakatemba Kato Lumbwama nga'yogeramu ne Dr.Micheal Muhumuza ku National theatre 2022]] '''Kato Lubwama Paul''' (Yazaalibwa nga 16 Ogwomunaana 1970 – 7 Ogwomukaaga 2023)<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-kato-lubwama-is-dead-4260798</ref> yali Munnayuganda [[:en:Film_maker|omukozi wa ffirimu]] muzannyi wa katemba mu mizannyo omuli n'okuba n'emirimu egy'enkizo mu Bakayimbira Dramma actors, muyimbi, [[:en:Radio_host|mukozi ku leediyo]] era munnabyabufuzi eyawereza ng'o[[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Paalamenti]] akiikirira [[:en:Lubaga|Lubaga]] ow'e Bukiikaddyo okuva mu 2016 okutuka mu 2021. Yafuna ettutumu olw’okuzannya katemba ne kkomedi mu by’amasanyu mu Uganda nga tannakyuka mu byobufuzi.<ref>{{Cite web |last=KAWENJJA |first=ABU |date=2023-06-14 |title=Obituary: Kato Lubwama was born to be an entertainer |url=https://observer.ug/news/headlines/78175-obituary-kato-lubwama-was-born-to-be-an-entertainer |access-date=2023-07-10 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=2023-06-07 |title=PROFILE: Kato Lubwama's full biography, net worth and career |url=https://dailyexpress.co.ug/2023/06/07/profile-kato-lubwamas-full-biography-net-worth-and-career/ |access-date=2023-07-10 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Obulamu bwe n’emirimu gye == Kato Lubwama yazaalibwa nga 16 Ogwomunaana 1970, mu [[Kampala]], Uganda. Omulimu gwe yagutandikira mu by’amasanyu, ng’alaga ekitone kye eky’okukola kkomedi mu mizannyo mingi egy’oku siteegi, emizannyo gya ttivvi ne firimu. Lubwama yamanyika nnyo olw’okuyimba mu ngeri ey’okusesa n’okukwatagana n’abalabi ng’ayita mu magezi n’okusesa. Lubwama era yali mutegesi wa pulogulaamu y’oku makya emanyiddwa nga ' ''Kalisoliso'' ' ku leediyo [[:en:Buganda|y'obwakabaka bwa Buganda]] eya CBS Fm okumala emyaka egisoba mu 20 ng'ali wamu ne munnakatemba munne [[:en:Abby_Mukiibi_Nkaaga|Abey Mukiibi]], ekifo ekyamuwa obuganzi mu kisaawe ky'okuzannya katemba mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-06-08 |title=KATO LUBWAMA: The multitalented maestro |url=https://www.independent.co.ug/kato-lubwama-the-multitalented-maestro/ |access-date=2023-07-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Lubwama yegatta ku bannakatemba ab’amanyifu nga [[Ndagire Mariam]], [[:en:John_Seaward|John Segawa]], [[James Ssenkubuge]] ne Abey Mukiibi mu kuwandiika, okuzannya n’okulagirira emizannyo n’ebivvulu bya katemba ebiwerako n’okutuuka ku ddaala eritali limu ne pulogulaamu za ttivvi. Lubwama era yakola emiziki n’okuwandiika ennyimba okusinga n’ekigendererwa eky’okuziyingiza mu mizannyo gya katemba n’okuyimba, wabula ezimu nga ''Bank Y'ebyamabyo, Dimitinya n'Ekisolo'' ku lutambi lwe oluyitibwa ''Abantu Bazibu'' zaatuuka ku mpewo za leediyo ne ttivi mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Lubwama Shows His Lyrical Genius |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1047832/lubwama-lyrical-genius |access-date=2025-09-09 |website=New Vision}}</ref> == Omulimu gw’eby'obufuzi == Mu 2016, Lubwama yasalawo okuyingira ebyobufuzi era n’agenda bulungi okwesimbawo ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti (MP) mu kitundu kya Rubaga Ow'e Bukiikaddyo mu Paalamenti ya Uganda. Yavuganya ng'eyesimbyewo ku bwa nnamunigina era n’awangula akalulu kano ng’avuganya ne munnabyabufuzi ow’oludda oluvuganya gavumenti era eyali mu ntebe mu kiseera ekyo, [[Ken Lukyamuzi]]. Obuwanguzi bwe bwalaga nti abasanyusa abantu beeyongedde okwesimbawo ku bifo by’ebyobufuzi ng’abayimbi nga [[Bobi Wine]] oluvannyuma beegasse ku mutendera gw’ebyobufuzi.<ref>{{Cite web |date=2023-06-18 |title=Rise and fall of Kato Lubwama as a politician |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/rise-and-fall-of-kato-lubwama-as-a-politician--4273670 |access-date=2023-07-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Lubwama mu byobufuzi byalimu okusika omuguwa n’okusoomoozebwa mu mateeka. Mu 2017, omusango gwamuggulwako, nga gubuusabuusa ebisaanyizo bye mu by’ensoma n’ebisaanyizo by’okubeera mu ofiisi ya gavumenti. Kyokka kkooti yagoba omusango, n’emukkiriza okugenda mu maaso n’okuweereza ng’omubaka wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Kato Lubwama v Buwembo (ELECTION PETITION APPLICATION No. 02 OF 2017) [2020] UGCA 103 (13 October 2020); {{!}} Uganda Legal Information Institute |url=https://old.ulii.org/ug/judgment/court-appeal-uganda/2020/103 |access-date=2023-07-10 |website=old.ulii.org |archive-date=2023-07-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230710074011/https://old.ulii.org/ug/judgment/court-appeal-uganda/2020/103 |url-status=dead }}</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/court-halts-hearing-of-election-petition-against-mp-kato-lubwama/ Court halts hearing of election petition against MP Kato Lubwama]</ref> == Omugabo ng’Omubaka wa Paalamenti == Ng’omubaka wa Paalamenti, Kato Lubwama yali mujjumbize mu kukiikirira ebirowoozo by’abalonzi be. Yetaba mu kukubaganya ebirowoozo mu paalamenti ez’enjawulo, ng’essira aliteeka nnyo ku nsonga ezikwata ku by’emikono n’eby’amasanyu mu Uganda. Ono era yali muyitirivu mu ''Kampeyini ya Togikwatako'' eyagenderera okukomya pulezidenti wa Uganda aliko [[Yoweri Museveni]] okukyusa mu ssemateeka okwesimbawo ku kisanja eky’omukaaga mu ofiisi agende mu maaso n’obufuzi bwe obw’emyaka 30 mu kiseera ekyo. == Okufa kwe == Kato yafa bulwadde bwa mutima nga 7 Ogwomukaaga 2023,<ref name=":0" /> ku myaka 52.Yali yatawanyizibwaako embeera z'obulamu eziwerako era ng’atera okutwalibwa okulongoosebwa okuva mu ggwanga okufuna obujjanjabi obulungi. Yaziikibwa nga 14 Ogwomukaaga e [[:en:Nkozi|Nkozi]].<ref>{{Cite web |date=2023-06-07 |title=Former MP Kato Lubwama is dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-kato-lubwama-is-dead-4260798 |access-date=2023-07-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=DP laments Kato Lubwama’s death |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/162709 |access-date=2023-07-10 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-03-27 |title=Kato Lubwama health worsens after operation |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/kato-lubwama-health-worsens-after-operation/b5g4b0m |access-date=2023-07-10 |website=Pulse Uganda |language=en |archive-date=2023-07-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230710073824/https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/kato-lubwama-health-worsens-after-operation/b5g4b0m |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/learn-to-forgive-bugingo-says-at-lubwama-buri-NV_162768</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] [[Category:Bannakatemba]] h6b6tsvjs2i2fx7fv8fvqrzxrosfbje Brian Lubega 0 10423 48748 42888 2026-05-03T12:21:08Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48748 wikitext text/x-wiki '''Brian Lubega''' [[Yuganda|Munnayuganda]] omuyimbi wa gospel , omuwandiisi w'ennyimba era omusumba . <ref name=":1">{{Cite web|title=Brian Lubega releases brand new worship song entitled ” Linda Yesu” – Gospel Modes|url=https://gospelmodes.net/2021/08/brian-lubega-releases-brand-new-worship-song-entitled-linda-yesu/|access-date=2024-01-18|language=en-US|archive-date=2024-01-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20240118162133/https://gospelmodes.net/2021/08/brian-lubega-releases-brand-new-worship-song-entitled-linda-yesu/|url-status=dead}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’ennyimba ze eziyimbibwa mu kusaba kw’ekkanisa ez'enjawulo mu [[Uganda]] okusinga. Emyaka bwe gizze giyitawo, Brian awangudde awaadi eziwerako nga eya Royal Gospel Music Awards, Groove Awards era abadde agabana siteegi n’abayimbi abawerako ab’ettutumu nga Don Moen . <ref>{{Cite web|title=Royal Gospel Music {{!}} You Want It, We Got It|url=https://royalgospelmusic.com/awards_22.html|access-date=2024-01-18|website=royalgospelmusic.com|archive-date=2023-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20231117142611/https://royalgospelmusic.com/awards_22.html|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|last=vinepulse|date=2019-02-08|title=Touching experience of How Don Moen impacted Brian Lubega's life|url=https://vinepulse.com/touching-experience-of-how-don-moen-impacted-brian-lubegas-life/|access-date=2024-01-18|website=Vine Pulse|language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yatandika okuyimba mu 2003 ng’akyali mu siniya era yali mu kkwaaya y’ekkanisa. <ref name=":0">{{Cite web|date=2021-01-09|title=A musician made for live audiences|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/a-musician-made-for-live-audiences-1575496|access-date=2024-01-18|website=Monitor|language=en}}</ref> Mu 2011, yafuuka omuyimbi wa gospel omukugu. <ref name=":0" /> == Omulimu gwe == Lubega yatandika okuyimba nga nnakyewa mu kkanisa ya Youth for Christ ministries mu luwummula lwe olwa Siniya ey'omukaaga. Oluvannyuma yafulumya olutambi lwe olwasooka olwa Nungamya, abantu ne balusiima nnyo. Mu lutambi luno mwalimu ennyimba nga “Nungamya” ne “Wegukubira” ezaafuuka ez’ettutumu mu [[Uganda]] n’ebweru. Mu 2018, Lubega yafulumya olutambi lwe olwokubiri olwa Wegukubira. Olutambi luno lwalimu ennyimba nga “Ndiwuwe” ne “Wegukubira” ezaazanyibwa ku empewo za leediyo ne ttivvi z’omu kitundu. <ref>{{Cite web|last=Sseruyigo|first=Aaron|date=2016-10-10|title=Brian Lubega: Skilled for specific purpose|url=https://www.ugchristiannews.com/brian-lubega-skilled-for-specific-purpose/|access-date=2024-01-18|website=Breaking news on Christianity in Uganda and World|language=en-US|archive-date=2024-01-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20240118163406/https://www.ugchristiannews.com/brian-lubega-skilled-for-specific-purpose/|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, Brian Lubega yatuuzibwa ku bwa Paasita, ng’agatta ebitone bye eby’okuyimba n’omulimu gwe yakola ng’omukulembeze w’eby’omwoyo. == Ennyimba ze == * Nungamya (2013) * Wegukubira (2018) * Olungiya (2022) === Ennyimba ===  • Linda Yesu • Nyanjala • Onkoledde • Bunyuma • Teli Akusinga • Victory • Support • Nesiimye • Wakitiibwa • Wegukubira • Sitoma • Nsiimye • Takadiwa • Olungiya • Asaanide • Mbaagala • Nungamya • Ndi Wuwe • As a Church • Kubayita • Tankwatibwa Nsonyi • Sijja Kowa • Okoze • Nungamya ntwala awo == Awaadi n'okusunsulwa kwe == * 2019 Groove Awards Omuyimbi w'omwaka. == Laba ne == * [[Judith Babirye]] * [[Baby Gloria|Omwana Gloria]] * [[Betty Nakibuuka]] * [[Wilson Bugembe]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bayimbi]] 153twig70xezw51ixce46j3xt8f9ue2 Halima Namakula 0 10565 48749 37677 2026-05-03T12:21:20Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48749 wikitext text/x-wiki '''Halima Namakula''' (yazaalibwa Ogwasooka 1, 1960) [[Yuganda|munayuganda muyimbi]], [[:en:Entrepreneur|munnakatemba]], [[:en:Entrepreneur|omutandisi w'emirimu]] era [[:en:Humanitarian|omuyambi w'abantu]] nga mu 2009 yasunsulwa okukiikirira Uganda [[:en:Beauty_pageant|mu mpaka z'obwa nnalulungi]] obw'ensi yonna. == Okuzannya katemba == Halima Namakula omulimu gwe yagutandikira mu kuzannya katemba ku siteegi ng'akyali muto era ng'ali mu ssomero n'ekibiina ekiyitibwa "The Black Pearls". Munne Namakula gwe yazannya naye, [[:en:Husband|bba]], era taata w'abaana be yafa mu 1994. Wadde erinnya lye ku siteegi ye Halima Namakula, oluusi yayogerako nga "maama w'abayimbi bonna". Mu myaka gya 1990 oluvannyuma lw’okufa kwa bba, Namakula yasenguka n’adda mu nsi ye n’agenda mu maaso n’okuzannya katemba, ne yeegatta ku ssabbuuni wa ttivvi, “That’s Life Mwattu”, nga Michelle. == Kaweefube w’okuyamba abantu == Halima Namakula ye mmemba eyatandikawo ekibiina kya ''Women At Work International'', ekibiina ekitali kya gavumenti ekiyamba okuggya [[:en:Sex_worker|abakazi abatunda akaboozi okuva ku nguudo]] nga abatonderawo emikisa gy'okukolamu emirimu. == Okutandika okukola ku by'enyimba == Okuva mu 1999 Halima Namakula afulumizza alubaamu za situdiyo ttaano: era zonna zaakolebwa wansi w'ekitongole kye [[:en:Record_label|ekya record label]], No-End Entertainment. === Alubaamu z'enyimba === * 1999 Ekimbeewo * 2000 Tonkutula * 2001 Kyama Kyange * 2004 Cheza aka Sambagala * 2008 Ntuse Jendaga === Enyimba zeyayimba yekka === Vidiyo z'ennyimba: * Ekimbeewo * Tonkutula * Omusajja Waa Takisi * Tuzina * Cheza * Sambagala * Africa Yetu * Watoto Wa Mungu * Kibaduguda Mu 2008 Namakula yajaguza emyaka 10 mu kisaawe ky'okuyimba amangu ddala nga yaakamala okukola emikutu gy'amawulire kye baayita "a flopped show" ku Kati Kati ne [[:en:K-Ci_&_Jojo|K-Ci & Jojo]] . Mu April wa 2012 Namakula yafulumya oluyimba lwe yayita "Digida" ekitegeeza amazina, kyokka ku luno yasigala wala n'ennyimba z'abaana z'abaana z'amanyi. == Obutakwatagana == Mu 2003 leediyo ya Halima Namakula eya Beat FM yaggalwawo olukiiko oluweereza ku mpewo olw’okukolera nga terina layisinsi. Mu 2007 Halima Namakula yawawaabirwa obukadde bwa sh57million Uganda shillings (nga US$25,000) olw’okudduka ku mwana ow’emyaka esatu. Mu 2012 Halima yakwatibwa lwa kusuula kasasiro mu kibuga [[Kampala]] ebipande by’ekivvulu kye ekya Ndimuzadde ku Club Obligatto. == Okusunsulwa n’okusiimibwa == * [[:en:Kora_Awards|Awaadi za Kora]] eza 2004 - Yalondebwa * 2005 [[:en:Kora_Awards|Kora Awards]] - Yalondebwa * 2009 [[Divas Awards]], yamukwasa engule y’obulamu bwe bwonna. * 2009/2010 New Vision & DFCU “Ekirabo ky’omukyala omuwanguzi w’omwaka. * Mu 2009 yali Mukyala Uganda era yakiikirira Uganda mu mpaka za Mukyala World eza 2009 ezaali mu kibuga [[Vung Tau]] [[:en:Vietnam|ekya Vietnam]] . == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://www.softpower.ug/men-advised-against-abandoning-wives-suffering-fistula/ https://www.softpower.ug/abasajja-bawabuddwa-okusuula-abakyala-ababonaabona-fistula/] * [https://observer.ug/lifestyle/60733-halima-namakula-s-eight-year-fistula-fight-gets-boost https://observer.ug/lifestyle/60733-halima-namakula-okulwana-fistula-emyaka munaana-kufunye amaanyi] * www.monitor.co.ug/SpecialReports/Abawona-Fistula-bagabana-ebyo-bayitamu/688342-5202684-view-asAMP-k8901fz/index.html * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503730/awarded-supporting-fistula-stricken-wives https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503730/aweereddwa-okuwagira-abakyala-abakubwa-fistula] * [https://bigeye.ug/photos-halima-namakula-in-fistula-fight-campaign-this-weekend/ https://bigeye.ug/ebifaananyi-halima-namakula-mu-kaweefube-okulwana-fistula-wiikendi-luno/] * [http://www.sunrise.ug/news/202002/wawi-to-extend-health-support-to-victims-of-human-trafficking.html http://www.sunrise.ug/news/202002/wawi-okugaziya-obuyambi-ebyobulamu eri abakoseddwa-okukukusibwa-abantu.html] * [https://nilepost.co.ug/2018/09/30/miss-norway-miss-uganda-in-fistula-awareness-campaign/?mode=list https://nilepost.co.ug/2018/09/30/subwa-norway-subwa-uganda-mu-fistula-kaweefube w'okumanyisa abantu ku fistula/?mode=list] * [https://amp.howwebiz.ug/news/celebrity/12892/several-singers-join-together-for-fistula-charity-walk https://amp.howwebiz.ug/news/celebrity/12892/abayimbi-abawerako-beegasse-wamu-okutambula-mu-fistula-abazirakisa] . * [https://www.independent.co.ug/halima-namakula-singer-mother-humanitarian/ https://www.independent.co.ug/halima-namakula-omuyimbi-maama-ow'obuntubulamu/] * [https://newslexpoint.com/amphibious-tourist-bus/ https://newslexpoint.com/halima-namakula-okumalawo-fistula-ug/amp/] * [https://amp/s/mbu.ug/2020/07/10/afrigos-moses-matovu-features-in-halima-namakulas-ndikadiwa-nawe-video/amp/ https://amp/s/mbu.ug/2020/07/10/afrigos-moses-matovu-eyakutte-mu-halima-namakulas-ndikadiwa-nawe-video/amp/] * [https://www.newvision.co.ug/news/1522414/represent-elderly-parliament-halima-namakula https://www.newvision.co.ug/news/1522414/kikirira-abakadde-parliament-halima-namakula] * [https://nilepost.co.ug/2020/05/26/singer-halima-namakula-surprises-kadaga-at-parliament-throws-for-her-birthday-mini-concert/ https://nilepost.co.ug/2020/05/26/omuyimbi-halima-namakula-ewuniikiriza-kadaga-ku-paalamenti-akasudde-mu-kivvulu-ky'amazaalibwa ge/] * [https://bigeye.ug/halima-namakula-resurfaces-with-ndikadiwa-nawe-watch-video-here/ https://bigeye.ug/halima-namakula-azzeemu-ne-ndikadiwa-nawe-laba-akatambi-wano/] * [https://bigeye.ug/halima-namakula-cautions-chameleone-against-involving-in-fights-following-diggy-baur-saga/ https://bigeye.ug/halima-namakula-alabulira-chameleone-eyenyigira-mu-entalo-okugoberera-diggy-baur-saga/] [[Category:Bayimbi]] p8emmwsdcbxaj7vz297a1cjdgoyljpv Gravity Omutujju 0 10830 48750 39813 2026-05-03T12:21:46Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48750 wikitext text/x-wiki   '''Gereson Wabuyi''', amanyiddwa mu byekikugu nga '''Gravity Omutujju''', muyimbi wa rap mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="newvision">http://www.newvision.co.ug/news/645145-mind-those-you-meet-on-your-way-up-gravity-omutujju.html</ref><ref name="redpepper">{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/gravity-omutujju-hooks-tv-presenter/ |title=Archive copy |access-date=2024-08-31 |archive-date=2023-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230402200404/https://redpepper.co.ug/gravity-omutujju-hooks-tv-presenter/ |url-status=dead }}</ref>akolaganye n'abayimbi abalala banji mu Ugandan, omuli ne [[Eddy Kenzo]]<ref>https://www.pulse.ug/entertainment/music/gravity-omutujju-announces-okwepicha-concert/0gf4q80</ref> == Obulamu bwe n’obuyigiriza == Gereson Wabuyi yazaalibwa mu 1993 in [[:en:Naakulabye|Nakulabye]].<ref name=":0">https://flashugnews.com/gravity-omutujju-biography-wife-house-family-of-gereson-wabuyi/ </ref> == Omulimu == Wabuyi yatandika okuyimba ng'akyali muyizi ku Old Kampala Secondary school, gye yatandikira Gravity Omutujju nga erinnya lyo kusiteegi. Kumyaka 17, yakola endagaano ne Redemption Studios, gye yakwatiira oluyimbalwe olwasooka, "Joanita".<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_166530</ref> oluvanyuma yegatta ku pulodyusa Didi mu Born Fire, ekibiina ekisangibwa e [[:en:Makindye|Makindye]],gye yakwataganira n'abayimbi abalala bakolaganye nabo.<ref name=":0"/> Yatandika okugobererwa abamawulire olwekunenyezebwa kwabayimbi abalala..<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_166596</ref><ref>https://www.pulse.ug/lifestyle/gravity-omutujjus-romantic-side-shines-in-wifes-birthday-message/wsnenyr</ref> == ENYIMBA == ** Walumbe zaya, 2011. Omuntu w’abantu ** Omwooto, 2015, ekitabo kino ** Olungereza olumenyese, 2016 ** Ekyakuzala, 2019. Omuntu w'abantu ** Embuzi zakutidde, 2018. Omuntu w'abantu ** Omusomesa, 2015. Omuntu w’abantu ** Joanita, 2013, Omuwandiisi w’ebitabo ** Kappa yo, 2019. Omuntu w’abantu ** Bbalansi eryato, 2018 ** Towakana, 2015. Omuwandiisi w’ebitabo ** Teri dogo, 2014. Omuwandiisi w’ebitabo ** Ebikubiddwa, 2015 ** Tunyumize, 2016, Omuwandiisi w’ebitabo ** Bitandise, 2020, Omuwandiisi w’ebitabo ** Nyabo, 2020. Omuntu w’abantu ** Abanyampi, 2019. Omuntu w’abantu ** Wakulemye, 2015. Omuwandiisi w’ebitabo ** Ampalana, 2018. Omuwandiisi w’ebitabo ** Malangajja, 2013. Omuntu w’abantu == Engule n'okusiimibwa == * Omuwanguzi - Teeniez Breakout Omuyimbi 2013 * Omuwanguzi - Oluyimba lwa Hip Hop olusinga mu mpaka za HiPipo Music Awards 2013 * Engule za Buzz Tenniez – omuyimbi asinga omwaka, 2013 * Engule z’omuziki gwa Hipipo – Oluyimba lwa Hip hop olw’omwaka, 2013 <ref name=":0" /> * Engule za MTN hip hop – oluyimba olusinga okuwanulibwa, 2016 <ref name=":0" /> * Engule za MTN hip hop – omuyimbi asinga okuyimba mu makkati, 2019 <ref name=":0" /> == Okusunsulwamu == * Yasunsulwa - Oluyimba lwa Hip Hop olusinga obulungi mu mpaka za HiPipo Music Awards 2014 * Nominated - Omuyimbi asinga Munyole mu East Africa </link><sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" data-ve-ignore="true" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (June 2023)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == [[Category:Bayimbi]] iyt2y6ub0hip75fgcpoy67aq1kd6bel Fik Fameica 0 10898 48751 35921 2026-05-03T12:21:58Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48751 wikitext text/x-wiki   '''Fik Fameica''' amanyikiddwa nga Fresh Bwoy ('''Walukagga Shafik''' yazaalibwa nga 10 Ogwoluberyeberye 1996 mu Kampala), Munnayuganda [[:en:Rapping|omuyimbi wa rap]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]]'''.''' Amanyikiddwa nnyo olw'obuyiiya bwayolesa mu bika by'ennyimba eby'enjawulo omuli [[:en:Hip-Hop|Hip-Hop]], [[:en:Afrobeats|Afrobeats]], [[:en:Afropop|Afropop]] ne [[:en:Dancehall|dancehall]]. Yamanyika mukuyimba okusooka mu 2015 ne "Pistol" wansi wa Black Man Town music label, ekikulemberwa omuyimbi Omunayuganda, Geosteady. Ennyimba ze ez'oluvannyuma, "Salawo" ne "Mbega Wa Bbaala" zaamuweesa kontulakiti ey'okukwata ennyimba ne Kama Ivien Management. Oluyimba lwe "Batuwulira" olwaddirirwa "Byenyenya" zamufuula omuyimbi Omunnayuganda eyasiinga okubukingibwa mu 2017. Fik yawaangula engule mu Uganda ne Mubuvanjuba bwa Afirika era n'awangula n'ekyomuyimbi Omunayuganda asinga obugaanzi mu 2017. Mu 2018, yatikkirwa ekya Breakthrough Artist, omuyimbi wa Hip-Hop asinga n'oluyimba lwa Rap olusinga "Kutama" ku HiPipo Awards ez'omwaka.<ref>https://bigeye.ug/fik-fameica-wins-big-at-hipipo-music-awards-2018/</ref><ref>https://hma.hipipo.com/winners/</ref> Yeyongerayo n'ennyimba za kiraabu omuli "Mafia", "Property", "Sconto" ne "Tonsukuma". Mu 2019, yegatta n'omuyimbi omututumufu owe Nigeria [[:en:Patoranking|Patoranking]] nebayimba oluyimba olw'amanyi "Omu Bwati"'.<ref>https://www.okayafrica.com/fik-fameica-patoranking-omu-bwati-new-music-video/</ref> Yatandika ekibiina ekyokuyimba eyitibwa Fresh Gang Records mu 2019 mwe baawandisiza abayimbi abenjawulo omuli Mozelo Kidz, abaddukanya ekibiina nga Big Sam n'abazinyi nga Wembley Mo, ne DJ Ranks Showmaster. Mu kibiina kino afulumiza ennyimba ze ez'oluvannyuma, "Muko", "Tevunya" (yaluyimba ne Sheebah), (Stupid) "Ndi Byange"(Buligita) nendalaand.<ref>https://web.archive.org/web/20190207015141/https://www.ugandanbuzz.com/celebrity-gossip/singer-fik-fameica-bio.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://life.chimpreports.com/fik-fameica-live-in-my-journey-concert-this-friday/ |access-date=2024-09-05 |archive-date=2019-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420025553/https://life.chimpreports.com/fik-fameica-live-in-my-journey-concert-this-friday/ |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze == {| class="wikitable" |+songs !song Title !Year |- |Pistol<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=X21y0XTGxkY|title=Pistol Fik Fameika Official HD Video 2016 Sandrigo Promotar|date=27 May 2016|via=YouTube}}</ref> |2015 |- |Kutama<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=9FbibMNFFOc|title=Kutama Fik Fameica Official Video 2018 HD Sandrigo Promotar|date=20 October 2017|via=YouTube}}</ref> |2017 |- |Byenyenya<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=05SfaBTK_ew|title=Byenyenya Fik Fameica Official Video 2017 HD Sandrigo Promotar|date=14 June 2017|via=YouTube}}</ref> |2017 |- |Kachima<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=c-Bte1RcMWo|title=Kachima Wembly ft Fik Fameica Official Video 2017 Sandrigo Promotar|date=27 July 2017|via=YouTube}}</ref> |2017 |- |Sitani Tonkema Ft. [[Sheebah Karungi]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=-J0L0xna74Y|title=KABAKO Sitani Tonkema ft Sheebah & Fik Fameica New Ugandan Music 2017 HD|date=1 June 2017|via=YouTube}}</ref> |2017 |- |Sconto<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=9WLhHqgrq1o|title=SCONTO BY FIK FAMEICA AND WEMBLY MO|date=16 June 2018 |via=www.youtube.com}}</ref> |2018 |- |My property<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=y-Zk9Y04iPc|title=Fik Fameica – PROPERTY|date=10 July 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Tonsukuma<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=1VIF6P7F_40|title=Fik Fameica – Tonsukuma 4K(Official Video)|date=18 September 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Tubikole Ft. [[Vinka]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=wXl3GhnFndE|title=TUBIKOLE – VINKA & FIK FAMEICA (OFFICIAL VIDEO)|date=28 May 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Mwaga Ft. [[Rayvanny]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=WKT5NefqgRg|title=Fik Fameica Ft Rayvanny – Mwaga (Official Video)|date=28 November 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Am Different<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=ChtIb4tUYLQ|title=Fik Fameica – Am Different (Official Music Video)|date=18 January 2019|via=YouTube}}</ref> |2019 |- |Wansakata<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=XmJy9mzwnP8|title=Fik Fameica – wansakata (Official Music Video)|date=13 September 2019|via=YouTube}}</ref> |2019 |- |Tell me<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=15xDQ3-UXNs|title=Fik Fameica – Tell Me (Official Music Video)|date=18 November 2019|via=YouTube}}</ref> |2019 |- |Muko<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=GXoCZYV6Axw|title=Fik Fameica – Muko (Official Music Video)|date=2 February 2020|via=YouTube}}</ref> |2020 {{End}} == Awaadi == Fameica yalondebwa omulundi gwe ogwasooka munsi yonna ne Khaligraph Jones Sarkodie mu 2018 Nigeria Entertainment Awards nga Omuyimbi omusajja asinga mu Afirika.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/2018/10/19/fik-fameica-gets-first-international-nomination/ |access-date=2024-09-05 |archive-date=2019-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190425060000/https://kampalasun.co.ug/2018/10/19/fik-fameica-gets-first-international-nomination/ |url-status=dead }}</ref> === ZINNA Awards 2018 ===   === Buzz Teeniez Awards 2018 ===   === HiPipo Music Awards 2018 ===   == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] n6egerlbmvjaqsx3norisjrmwjxdffj 48752 48751 2026-05-03T12:30:36Z Solomon Suubi 6901 Ntereezezza mu kiwandiiko 48752 wikitext text/x-wiki   '''Fik Fameica''' amanyikiddwa nga Fresh Bwoy ('''Walukagga Shafik''' yazaalibwa nga 10 Ogwoluberyeberye 1996 mu Kampala), Munnayuganda [[:en:Rapping|omuyimbi wa rap]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]]'''.''' Amanyikiddwa nnyo olw'obuyiiya bwayolesa mu bika by'ennyimba eby'enjawulo omuli [[:en:Hip-Hop|Hip-Hop]], [[:en:Afrobeats|Afrobeats]], [[:en:Afropop|Afropop]] ne [[:en:Dancehall|dancehall]]. Yamanyika mukuyimba okusooka mu 2015 ne "Pistol" wansi wa Black Man Town music label, ekikulemberwa omuyimbi Omunayuganda, Geosteady. Ennyimba ze ez'oluvannyuma, "Salawo" ne "Mbega Wa Bbaala" zaamuweesa kontulakiti ey'okukwata ennyimba ne Kama Ivien Management. Oluyimba lwe "Batuwulira" olwaddirirwa "Byenyenya" zamufuula omuyimbi Omunnayuganda eyasiinga okubukingibwa mu 2017. Fik yawaangula engule mu Uganda ne Mubuvanjuba bwa Afirika era n'awangula n'ekyomuyimbi Omunayuganda asinga obugaanzi mu 2017. Mu 2018, yatikkirwa ekya Breakthrough Artist, omuyimbi wa Hip-Hop asinga n'oluyimba lwa Rap olusinga "Kutama" ku HiPipo Awards ez'omwaka.<ref>https://bigeye.ug/fik-fameica-wins-big-at-hipipo-music-awards-2018/</ref><ref>https://hma.hipipo.com/winners/</ref> Yeyongerayo n'ennyimba za kiraabu omuli "Mafia", "Property", "Sconto" ne "Tonsukuma". Mu 2019, yegatta n'omuyimbi omututumufu owe Nigeria [[:en:Patoranking|Patoranking]] nebayimba oluyimba olw'amanyi "Omu Bwati"'.<ref>https://www.okayafrica.com/fik-fameica-patoranking-omu-bwati-new-music-video/</ref> Yatandika ekibiina ekyokuyimba eyitibwa Fresh Gang Records mu 2019 mwe baawandisiza abayimbi abenjawulo omuli Mozelo Kidz, abaddukanya ekibiina nga Big Sam n'abazinyi nga Wembley Mo, ne DJ Ranks Showmaster. Mu kibiina kino afulumiza ennyimba ze ez'oluvannyuma, "Muko", "Tevunya" (yaluyimba ne Sheebah), (Stupid) "Ndi Byange"(Buligita) nendalaand.<ref>https://web.archive.org/web/20190207015141/https://www.ugandanbuzz.com/celebrity-gossip/singer-fik-fameica-bio.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://life.chimpreports.com/fik-fameica-live-in-my-journey-concert-this-friday/ |access-date=2024-09-05 |archive-date=2019-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420025553/https://life.chimpreports.com/fik-fameica-live-in-my-journey-concert-this-friday/ |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze == {| class="wikitable" |+songs !song Title !Year |- |Pistol<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=X21y0XTGxkY|title=Pistol Fik Fameika Official HD Video 2016 Sandrigo Promotar|date=27 May 2016|via=YouTube}}</ref> |2015 |- |Kutama<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=9FbibMNFFOc|title=Kutama Fik Fameica Official Video 2018 HD Sandrigo Promotar|date=20 October 2017|via=YouTube}}</ref> |2017 |- |Byenyenya<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=05SfaBTK_ew|title=Byenyenya Fik Fameica Official Video 2017 HD Sandrigo Promotar|date=14 June 2017|via=YouTube}}</ref> |2017 |- |Kachima<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=c-Bte1RcMWo|title=Kachima Wembly ft Fik Fameica Official Video 2017 Sandrigo Promotar|date=27 July 2017|via=YouTube}}</ref> |2017 |- |Sitani Tonkema Ft. [[Sheebah Karungi]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=-J0L0xna74Y|title=KABAKO Sitani Tonkema ft Sheebah & Fik Fameica New Ugandan Music 2017 HD|date=1 June 2017|via=YouTube}}</ref> |2017 |- |Sconto<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=9WLhHqgrq1o|title=SCONTO BY FIK FAMEICA AND WEMBLY MO|date=16 June 2018 |via=www.youtube.com}}</ref> |2018 |- |My property<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=y-Zk9Y04iPc|title=Fik Fameica – PROPERTY|date=10 July 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Tonsukuma<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=1VIF6P7F_40|title=Fik Fameica – Tonsukuma 4K(Official Video)|date=18 September 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Tubikole Ft. [[Vinka]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=wXl3GhnFndE|title=TUBIKOLE – VINKA & FIK FAMEICA (OFFICIAL VIDEO)|date=28 May 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Mwaga Ft. [[Rayvanny]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=WKT5NefqgRg|title=Fik Fameica Ft Rayvanny – Mwaga (Official Video)|date=28 November 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Am Different<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=ChtIb4tUYLQ|title=Fik Fameica – Am Different (Official Music Video)|date=18 January 2019|via=YouTube}}</ref> |2019 |- |Wansakata<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=XmJy9mzwnP8|title=Fik Fameica – wansakata (Official Music Video)|date=13 September 2019|via=YouTube}}</ref> |2019 |- |Tell me<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=15xDQ3-UXNs|title=Fik Fameica – Tell Me (Official Music Video)|date=18 November 2019|via=YouTube}}</ref> |2019 |- |Muko<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=GXoCZYV6Axw|title=Fik Fameica – Muko (Official Music Video)|date=2 February 2020|via=YouTube}}</ref> |2020 |} == Awaadi == Fameica yalondebwa omulundi gwe ogwasooka munsi yonna ne Khaligraph Jones Sarkodie mu 2018 Nigeria Entertainment Awards nga Omuyimbi omusajja asinga mu Afirika.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/2018/10/19/fik-fameica-gets-first-international-nomination/ |access-date=2024-09-05 |archive-date=2019-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190425060000/https://kampalasun.co.ug/2018/10/19/fik-fameica-gets-first-international-nomination/ |url-status=dead }}</ref> === ZINNA Awards 2018 ===   === Buzz Teeniez Awards 2018 ===   === HiPipo Music Awards 2018 ===   == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] 613m1b5jmf8fmqdfmihp7rqdp32m6tx Bobby Lash B2C 0 11263 48753 42887 2026-05-03T12:31:56Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48753 wikitext text/x-wiki   '''Ssali Peterson''' amanyiddwa nga erya siteegi ye '''Bobby Lash B2C,''' Munnayuganda omuyimbi eyazaalibwa nga 20 Ogw'okuna 1992 mu [[Eddwaliro lya Mengo Hospital|ddwaaliro e Namirembe]] mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Kiwanuka |first=Ronald |date=29 April 2022 |title=8 Things You Didn't know about Bobby Lash B2C |url=https://hardrockmedia.org/2022/04/8-things-you-didnt-know-about-bobby-lash-b2c/ |access-date=2024-01-26 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref> Bobby Lash yazaalibwa mu maka g'omwami Ssali Peter ne Mukyala Nabukeera Teopista. [[:en:Professional_musician|Muyimbi mutendeke]] ayimbira wansi w'ekibiina ekikola ennyimba ekya [[:en:B2C_Entertainment|B2C Entertainment]] okuva mu mwaka gwa 2016. <ref>{{Cite web |title=B2C Biography, Profile, Facts, Life Story, About B2C |url=https://pearltunes.com/B2C/biography |access-date=2024-01-26 |website=Pearl Tunes |language=en}}</ref> == Okusoma kwe == Bobby Lash okusoma yakutandikira mu ssomero lya Lwagula memorial primary school erisangibwa mu divizoni y’e Makindye okuva mu mwaka gwa 1998 okutuuka mu mwaka gwa 2005 lwe yamaliriza emisomo gye ku ddaala lya pulayimale. Oluvannyuma yeegatta ku Crested secondary school mu [[:en:Makindye_Division|divizoni y'e Makindye]] mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] gyeyamalira S.4. Bobby Lash yamaliriza emisomo gye egya ssiniya mu mwaka gwa 2011 n'afuna satifikeeti ey'okumaliriza Siniya Ey'omukaaga okuva mu [[:en:Uganda_National_Examinations_Board|kitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu ggwanga ekya Uganda National Examinations Board]] . <ref>{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=23 September 2016 |title=B2C (Born 2 Conquer) : A promising trio for the industry – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201609/features/b2c-born-2-conquer-a-promising-trio-for-the-industry.html#:~:text=Bobby%20Lash,-Peterson%20Ssali,%20aka&text=The%2023-year-old%20is,Social%20Administration%20at%20Kyambogo%20University. |access-date=2024-01-26 |language=en-US}}</ref> Mu kiseera nga akyasoma, Bobby Lash yatandika okuyimba ne bayizi banne (Delivad Julio), ( [[Mr.bLee B2C|Mr. Lee B2C]] ) bonsatule ne bakola ekibiina kyabwe eky'okuyimba ekiyitibwa Born To Conquer oba [[:en:B2C_Entertainment|B2C Entertainment]] <ref>{{Cite web |last=Kiwanuka |first=Ronald |date=29 April 2022 |title=8 Things You Didn't know about Bobby Lash B2C |url=https://hardrockmedia.org/2022/04/8-things-you-didnt-know-about-bobby-lash-b2c/ |access-date=2024-01-26 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=14 May 2016 |title=One on One with the talented B2C singers, here is all you need to know about them |url=https://bigeye.ug/one-on-one-with-the-talented-b2c-singers-here-is-all-you-need-to-know-about-them/ |access-date=2024-01-26 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Ku myaka emito, Bobby Lash yatandika okuyimba okw'ekikugu mu 2016 n’oluyimba olw'amuggulira oluggi lwe yatuuma Tokigeza bweyali yaakava mu ssomero. <ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=15 June 2016 |title=B2C singers release new song – "Tokigeza" |url=https://bigeye.ug/b2c-singers-release-new-song-tokigeza/ |access-date=2024-01-26 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Tokigeza lwateekebwateekebwa pulodyusa omututumufu amanyiddwa nga Diggy Baur okuva mu Sound Cover records nga mu kiseera kino eyitibwa Mwoto Studio. Tokigeza yawangula okubeera oluyimba olusinga obulungi mu mwaka okusinziira ku kulonda kw'abawagizi mu awaadi za Uganda Music Awards mu lubu lw'abavubuka mu mwaka gwa 2016. <ref>{{Cite web |last=Atwiine |first=Simon Peter |date=9 June 2017 |title=Eddy Kenzo leads in The Uganda Music Awards |url=https://eagle.co.ug/2017/06/09/eddy-kenzo-leads-uganda-music-awards/ |access-date=2024-01-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Bobby Lash asobodde okufulumya ennyimba eziwerako ezikutteyo n'ezo zaakoze n'abayimbi abalala bonssatule mu kibiina kyaabwe ekya B2C. == Okusunsulwa kwa Afrima == Bobby Lash ng'ali wamu ne bammemba banne mu kibiina ( '''Delivad Julio''' ) ne ( '''[[Mr.bLee B2C|Mr. Lee B2C]]''' ) baasunsulwa okwetaba mu ngule za [[:en:All_Africa_Music_Awards_2021|All Africa Music Awards 2021]] oluvannyuma lw'okukola oluyimba olwakwatayo ennyo lwebaakola ne muyimbi munaabwe [[David Lutalo]] olwatuumibwa '''Awo''' . <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=23 September 2021 |title=Kenzo, Rema, Spice, Afrie, Shivanah, B2C, Bebe Cool nominated at 2021 AFRIMAs |url=http://mbu.ug/2021/09/23/eddy-kenzo-rema-spice-diana-afrie-shivanah-b2c-nominated-at-2021-afrimas/ |access-date=2024-01-26 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Abayimbi bano abassatu aba Uganda baasunsulwa n'abayimbi abamaanyi mu Afrika okuli;Toofan okuva [[Togo|e Togo]], [[:en:Sauti_Sol|Sauti Sol]] ne [[:en:Mi_Casa|Mi Casa]] . <ref>{{Cite web |date=23 September 2021 |title=All Africa Music Awards 2021: All the nominees |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/all-africa-music-awards-2021-all-nominees |access-date=2024-01-26 |website=Music in Africa |language=en}}</ref> Bobby Lash ne bamemba banaabwe ( '''Delivad Julio''' ne [[Mr.bLee B2C|Mr. Lee B2C]] ) tebavaayo nga bawanguzi ba ngule eyo mu lubu lwebaalimu wabula okusunsulwa kuno kwayongera obuganzi n'ettutumu lyaabwe ng'abayimbi ba Uganda abaali basambye akaggi. <ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=12 January 2021 |title=Uganda's Eddy Kenzo nominated in best fan base award category as B2C receives nomination nod for song of the year |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2021/01/ugandas-eddy-kenzo-nominated-in-best-fan-base-award-category-as-b2c-receives-nomination-nod-for-song-of-the-year.html |access-date=2024-01-26 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> == Awaadi zaawangudde == Bobby Lash awangudde awaadi ez'enjawulo mu mulimu gwe ng'ali wamu ne kkampuni ye emanyiddwa nga [[:en:B2C_Entertainment|B2C Entertainment]] . Wansi z'awaadi z’awangudde. === Awaadi n’okusunsulwa === '''2021 – Awaadi za Hipipo''' <ref>{{Cite web |title=Winners – HiPipo Music Awards |url=https://hma.hipipo.com/winners/ |access-date=2024-01-26 |language=en-GB}}</ref> . * Oluyimba lwa zouk olusinga obulungi (Gutujja) ne [[Rema Namakula]] * Oluyimba olwasinga lweyakola ne muyimbi mune (Gutujja) '''2021 – Awaadi ya Janzi''' * Omuyimbi wa Afro zouk ow'enjawulo ow'omwaka <ref>{{Cite web |last=Mugisha |first=Mugibson |date=13 December 2021 |title=FULL LIST: Winners At The Maiden Janzi Awards – MUGIBSON |url=https://mugibson.com/maiden-janzi-awards-winners/ |access-date=2024-01-26 |website=mugibson.com |language=en-US}}</ref> '''2018 – Awaadi za Zzina''' <ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=30 March 2018 |title=Fik Fameika, B2C & Mowzey Radio Win Big At the 2017–2018 Zinna Awards |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2018/03/30/fik-fameikab2c-mowzey-radio-win-big-at-the-2017-2018-zinna-awards/ |access-date=2024-01-26 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> * Oluyimba lw'omwaka (Gutamiza) lwebakole ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]] * Oluyimba olwasinga lwebakola n'omuyimbi omulala (Gutamiza) * Oluyimba lwa Afro Beat olusinga obulungi (Nyongera) '''2017 – Awaadi za Uganda Entertainment''' * Ekibiina ky'okuyimba ekisinga obulungi <ref>{{Cite web |date=5 August 2017 |title=FULL LIST: Eddy Kenzo, B2C Win Big at Uganda Music Awards |url=https://chimpreports.com/full-list-eddy-kenzo-b2c-win-big-at-uganda-music-awards/ |access-date=2024-01-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Bayimbi]] q1s2g38yy2z32mlsuyrpnnykr14uqoe Karole Kasiita 0 11435 48754 42897 2026-05-03T12:32:12Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48754 wikitext text/x-wiki '''Kasita Carol''' (yazaalibwa 25 Ogw'okuna 1989), era amanyiddwa nga Karole Kasita, mukyala [[Yuganda|Munnayuganda]] omuyimbi, omuzinyi era omuwandiisi w'ennyimba.<ref name=":0">Karole Kasiita </ref><ref>Karole Kasiita </ref> == Obuto bwe == Kasita yasomera Gayaza junior school, Ndejje SS, St joseph's SS nga tannayingira [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] okufuna diguli esooka mu by'obutandisi bw'emirimu. == Omulimu gwe == Kasita yatandika okuwandiika n’okuyimba [[:en:Song|ennyimba]] ze eri bayizi banne n’emikwano gye ng’ali mu siniya. Mu 2014, yeegatta ku bbandi y'abayimbi <nowiki>''S&S''</nowiki> eyatandika omulimu gwe ogw'ekikugu.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Song</ref> == Okumanyika kwe == Karole Kasita yasunsulwa mu awaadi za Zzina mu 2025.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Song</ref> == Z'ayimbye ne bayimbi banne == * tetunazina ft Ekisikirize omutujju * Tubiddemu ft kenzo * Gwe ft Akasaale Bwoy ne fik fameica * Ebyo Byalo ne Feffe Busi * Omwana papa ft Taata Andre * Mwoto ft Cindy sanyu. == Ennyimba ze == * yaka * Balansi * Binyuma * Fata * Wabula == Obulamu bwe == Karole Kasita maama eyeelabirira mutabaniwe yekka. Muyimbi munne Feffe Bussi y'agambibwa okubeera taata w’omwana.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Song</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] 01d0gz9lxth90t7y06nzu2rdu94z8f8 Samite 0 11475 48755 39833 2026-05-03T12:34:33Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48755 wikitext text/x-wiki   '''Samite''' lye linnya lya siteegi ery'omuyimbi Omufirika '''Samite Mulondo''' . Yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]], Samite kati abeera [[:en:Tully,_New_York|Tully, New York]] . Mukommonsi w'amulere ([[:en:Flute|flute]]) ne kalimba, ekika ky'[[:en:Thumb_piano|ennanga ekizanyibwa n'engalo ensajja]] . Mu kiseera kino Samite mufumbo eri Sandra Mulondo nga musomesa mu Tully Central School District e Tully mu New York. Samite ayagala nnyo okugatta ennyimba ze n'enfumo za Uganda saako n’okulaga obulamu bwe yali ayiseemu mu Uganda. Samite yakulira mu maka magagga mu Uganda naye ate nga akyagabana empulira n'okufaayo eri Bnnayuganda bonna ng'ayita mu nnyimba ze. Omuziki gwa Samite gwagalwa nnyo mu Uganda mu gavumenti n’abantu babulijjo. Ng'ayita mu nnyimbaze, Samite tasuubira kukoma ku Bannayuganda bokka, wabula n'okwogera n’abantu okuva mu mawanga ag'enjawulo okubamanyisa obuwangwa bwa Uganda. Samite era y’omu ku batandikawo ekibiina ekitali kya magoba ekya Musicians for World Harmony, ekyanjula emiziki mu bamulekwa mu Afrika. Samite ye yatandikawo ekitongole ekigaba obuyambi ne mukyala we omugenzi Joan. Samite era agabana n’okusomesa ku byeyayitamu mu Uganda n’okubeera abundabunda olw'ebyobufuzi. Olutambi lwe olw’omusanvu, ''Embalasasa'', lwafulumizibwa mu 2005 aba Triloka Records. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * Official website * [{{AllMusic|class=artist|id=p3425|pure_url=yes}} Samite on AllMusic.com] * [https://web.archive.org/web/20160305070756/http://worldmusiccentral.org/artists/artist_page.php?id=1160 Biography and discography at World Music Central] {{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Samite}} [[Category:Bayimbi]] 106c6plylwardskq69nbhl27go5lyyg Albert Ssempeke 0 11514 48756 44014 2026-05-03T12:35:01Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48756 wikitext text/x-wiki '''Albert Ssempeke''' yali muyimbi amanyiddwa nnyo mu kuyimba [[:en:Baganda_Music|ennyimba ez'ebivuga eby'ekinnansi]]. Era yali muyimbi wa [[:en:Kabaka_of_Buganda|Sekabaka wa Buganda]] agambibwa okubeera [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II owa Buganda]] . Alubaamu ya Albert ''Ssempeke!'' ya nyimba ez'omulembe nga [[:en:Buganda|Buganda]] tenafuna meefuga gaayo. Ku myaka 11, Albert yatandika okukuba entongooli ey'endere. Yayigirizibwa abakugu b’amaloboozi abakungu era n'atutumuka ng'omuyimbi ow'oku kooti. Mu nnyimba ze yagattako [[:en:Lyre|endongo]], [[:en:Drum|engoma]], n’ennanga ya kiganda ey’emiguwa munaana. Oluvannyuma lw’obwakabaka bwa Buganda okusatululwa [[Milton Obote]], omuziki gw’obwakabaka gwakendeera kubanga bangi baagaana okugukuba. Obufuzi bwa [[Idi Amin]] bwabuviirako okwongera okukendeera abantu bangi bwe badduka. Emyaka gya 1980 we gyatuukira, abantu abasinga baali beerabira ennyimba z’obwakabaka oba ne bafa, ekyaleka Albert ng’omu ku bayimbi b’obwakabaka abaasembayo, ekyamufuula ow’enjawulo eri abakugu [[:en:Ethnomusicology|mu by’ennyimba z’obuwangwa]] . Mu 1987, yayitibwa Peter Cooke okubeera ''Omuyimbi mu kitundu mwebasula'' mu [[:en:University_of_Edinburgh|Yunivasite ye Edinburgh]] . == Ebijuliziddwa == * Kafumbe, Damascus [https://web.archive.org/web/20140222162750/http://diginole.lib.fsu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=2709&context=etd Abayimbi b’Obwakabaka ba Kabaka mu Buganda-Uganda: Omulimu gwabwe n’amakulu gaabwe ku mulembe gwa Ssekabaka Sir Edward Frederick Muteesa Ii (1939-1966)] . Yunivasite y’essaza ly’e Florida DigiNole Commons, Ebbaluwa ez’ebyuma, Ebiwandiiko n’Ebbaluwa, 2006. == Ebiyungo eby’ebweru == * [{{Allmusic|class=artist|id=p173860|pure_url=yes}} Omuziki gwonna] * [http://womad.org/?artist_id=1024 WOMAD ebikwata ku bulamu bw'omuntu] * [https://web.archive.org/web/20070313204309/http://www.amadinda.co.uk/ssempeke.do A tribute to Albert Ssempeke] Ate era, osobola okuwuliriza wano samples okuva mu album ye. [[Category:Bayimbi]] b7h867qro3o3v8etkga9d3t1k8itrg9 James Makubuya 0 11515 48757 42890 2026-05-03T12:35:14Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48757 wikitext text/x-wiki '''James K. Makubuya''' yazaalibwa [[:en:Gayaza|Gayaza]] mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Ethnomusicologist|mukugu mu by'ennyimba z'amawanga]], mukubi w'ebivuga, muyimbi, muzinyi, era mukubi w'ennyimba z'abayimbi. Akuba ebivuga by’ekinnansi ebiwerako okuva mu bitundu bya Uganda eby’enjawulo, omuli ''[[:en:Endongo|endongo]],'' ''[[:en:Adungu|adungu]]'', ''[[:en:Endingidi|endingidi]]'', ''[[:en:Amadinda|amadinda]],'' ''[[:en:Akogo|akogo]]'', n'''[[:en:Engoma|engoma.]]'' == Obuto bwe == Makubuya yazaalibwa mu kibuga Gayaza ekisangibwa mu kilomita 30 okuva e [[:en:Kampala|Kampala]], okumpi [[:en:Lake_Victoria|n’ennyanja Nnalubaale,]] mu kitundu kya [[:en:Buganda|Buganda]] mu Uganda), era ava mu lubu lw[[:en:Baganda|'abaganda]] . == Okusoma kwe == Alina diguli esooka mu by’okuyimba n’ebiwandiiko by’Olungereza okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu Kampala mu Uganda (1980); diguli ey'okubiri mu nnyimba z'obugwanjuba n'okusomesa ennyimba okuva mu [[:en:Catholic_University_of_America|Catholic University of America]] mu [[:en:Washington_D.C.|Washington DC (]]1988), ne Ph.D. mu by’ennyimba z’amawanga okuva mu [[:en:University_of_California,_Los_Angeles|Yunivasite y’e California, Los Angeles]] (1995).<ref>http://persweb.wabash.edu/facstaff/makubuya/</ref> Okunoonyereza kwe okusinga kwesigama ku kunoonyereza ku bivuga eby'enjawulo nga mu kino awandiise empapula nnyingi ez’abayivu, omuli okunoonyereza okugeraageranya ku bivuga by'Obuvanjuba bwa Afrika eby'enjawulo nga endongo, adungu n'endingidi == Omulimu gwe == Asomesezza mu ttendekero lya [[:en:Massachusetts_Institute_of_Technology|Massachusetts Institute of Technology]] (1996–2000), gye yatandikawo ekibiina ky'abayimbi, <ref>http://web.mit.edu/mitcan/www/about.html</ref> era muyambi wa Pulofeesa wa Music mu [[:en:Wabash_College|Wabash College mu Crawfordsville, Indiana]], gy’akulira ekibiina ky'abayimbi ekya WAMIDAN. Makubuya ayimba ennyimba [[:en:Cross-cultural|ezigerageranya obuwangwa]] obw'enjawulo n'omuyimbi w'ekika kya ''[[:en:Pipa|pipa]]'' Omuchina [[:en:Wu_Man|Wu Man]] . Oluyimba lwe olw'''Abadongo'', ''olw'endongo'', ''[https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Mbuutu&action=edit&redlink=1 mbuutu]'', olw'alimu ebivuga eby'omulembe lw'ayimbibwa omuyimbi w'ekibiina kya [[:en:Kronos_Quartet|Kronos Quartet]] mu yunivasite y'e California. Yajwata ennyimba ze ssatu ku CD era alabika ng’omuyimbi omugenyi ku ( ''Wu Man and Friends'', 2005) ey'okuna. Ennyimba ze zibadde zizannyibwa mu firimu eziwerako omuli ''[[:en:Mississippi_Masala|Mississippi Masala]]'' (1991). <ref>https://www.discogs.com/release/8817362-Various-Mississippi-Masala-Music-From-The-Motion-Picture-Soundtrack?srsltid=AfmBOooRHul1vXytOzBO15O41sPg_EGLR3TOAIbzR4Mo8F7QDWPrJI_Q</ref> == Ebiwandiiko == * Makubuya, James (1995). "Endongo: Omulimu n'amakulu g'oluyimba lwa Baganda Bowl Lyre mu Uganda." Los Angeles, California: Yunivasite y’e California, Los Angeles. Ph.D. dissertation (omulimu gw’okukola dissertation). == Ennyimba ze == * 1993 - ''Ekibiina kya Uganda Tropical Beat I'' * 1989 - ''African Odyssey'' ( [[:en:Music_of_the_World|ennyimba z'ensi yonna )]] * 1998 - ''Taata Wange'' * 2000 - ''Watik, Watik: ennyimba okuva mu okuva mu Uganda'' . [[:en:Music_of_the_World|Omuziki gw'ensi yonna]] * 2005 - ''Wu Man ne mikwano gye'' . Ensala y’Ekkubo ery’Ennono. == Ebijuliziddwa == [[Category:Bayimbi]] g2i8fgldz1hi667hjdy2s7m5rcboati Olukalala lw'abayimbi abannayuganda 0 11553 48758 48130 2026-05-03T12:36:47Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48758 wikitext text/x-wiki == A == * [[Allan Toniks|Allan Toniks, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[:en:A_Pass|A_Pass]] * [[Afrigo Band|Bbandi ya Afrigo]] * [[Angella Katatumba]] * [[Angela Kalule]] * [[Aziz Azion]] * [[Azawi]] == B. == * [[:en:Babaluku|Babaluku]] * [[Ekibinja kya Bataka|Bataka Squad]] * [[Bebe Cool]] * [[Benon Mugumbya]] * [[Bobi Wine]]<ref>https://www.theguardian.com/global-development/2024/feb/27/oscar-nomination-film-opposition-leader-robert-kyagulanyi-bobi-wine-the-peoples-president-uganda-yoweri-museveni</ref> * [[:en:Bosmic_Otim|Bosmic Otim]] * [[Chris Evans Kaweesi|Chris Evans, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Cindy Sanyu|Omuyimbi Cinderella Sanyu]] * [[:en:Chosen_Becky|Chosen Becky]] == D. == * [[David Lutalo]] * [[Desire Luzinda|Obwagazi Luzinda]] * i[[:en:DJ_Shiru|DJ Shiru]] == E. == * [[Eddy Kenzo]]<ref>https://qz.com/eddy-kenzos-visuals-of-poverty-are-winning-him-awards-1849821675</ref> * [[:en:Elly_Wamala|Elly_Wamala]] * [[Eddy Yawe]] == F. == * [[Fik Fameica|Fik Fameica, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Fille Mutoni]] * [[Frank Mbalire]] * [[Fred Masagazi]] * [[Fresh Kid|Fresh Kid UG]] == G. == * [[Gabriel K]] * [[Giovanni Kiyingi]] * [[Geoffrey Oryema|Geoffrey Oryema, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Gravity Omutujju]] * [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Abakozi ba Goodlyfe]] * [[Grace Nakimera]] == H. == * [[Halima Namakula]] * [[:en:Henry_Tigan|Henry_Tigan]] == I. == * [[Irene Ntale]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Isaiah Katumwa|Isaaya Katumwa]] == J. == * [[Jackie Akello|Jackie Akello, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Jackie Chandiru|Jackie Chandiru nga bwe kiri]] * [[:en:Janzi_Band|Janzi_Band]] * [[Jemimah Sanyu|Jemimah Sanyu, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Jimmy Katumba]] * [[Joanita Kawalya]] * [[Jose Chameleone|Omuyimbi Jose Chameleone]] * [[John Blaq|John Blaq, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Judith Babirye|Judith Babirye, omusajja omulala]] * [[Julie Mutesasira]] * [[Juliana Kanyomozi]] == K. == * [[:en:Klear_Kut|Klear_Kut]] == L. == * [[:en:Lanie_Banks|Lanie_Banks]] * [[:en:Levixone|Levixone]] * [[Leila Kayondo]] * [[Lillian Mbabazi|Lilian Mbabazi]] * [[Lydia Jazmine|Lydia Jazmine, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[:en:Lumix_Da_Don|Lumix_Da_Don]] == M. == * [[Omuzira Omusiru|Mad Ice]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Madoxx Sematimba Sematimba|Omuyimbi Madoxx Ssemanda Sematim]] * [[:en:Maro_Uganda|Maro]] * [[Maurice Kirya]] * [[:en:Master_Blaster_(musician)|Master Blaster]] * [[:en:Milege|Milege]] * [[Michael Ross Kakooza]] * [[Moses Matovu]] == N. == * [[Navio (akuba ennyimba z'okufubutuka ebigambo)|Navio]] * [[Nick Nola|Nick Nola, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[:en:Nince_Henry|Nince_Henry]] == P. == * [[Paulo Kafeero]] * [[Papa Cidy]] * [[Pallaso]] * [[Philly Bongole Lutaaya|Philly Lutaaya]] * [[Peter Miles (omuyimbi)|Peter Miles, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Phina Mugerwa]] * [[Hannz Tactiq|puloduusa Hannz]] == R. == * [[:en:Rachel_K_(musician)|Rachel_K_]] * [[Ray G]] * [[Rema Namakula]] * [[Rachael Magoola|Omuyimbi Rachael Magool]] * [[Ragga Dee|Omuyimbi Ragga Dee]] * [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Leediyo ne Weasle]] * [[Ruyonga]] == S. == * [[Sam Gombya]] * [[:en:Saba_Saba_aka_Krazy_Native|Saba_Saba_aka_Krazy_Native]] * [[:en:Ssewa_Ssewa|Ssewa_Ssewa]] * [[Sera (omuyimbi)|Sera]] * [[Sheebah Karungi]] * [[Sophie Gombya|Sophie Gombya, omusajja omulala]] * [[Sister Charity|Mwannyinaffe Omuzirakisa]] * [[Spice Diana]] * [[Omutukuvu Nelly-Sade]] * [[Stecia Mayanja]] * [[Suzan Kerunen|Suzan Kerunen, omusajja omulala]] * [[Sylver Kyagulanyi]] == T. == * [[Tshila]] == U. == * [[Undercover Brothers Ug|Ab’oluganda Abakusike Ug]] == V. == * [[Vampino]] * [[Viboyo]] * [[Veronica Lugya (Vinka)|Veronica Lugya (Vinka) nga ye muyimbi.]] == W. == * [[Wilson Bugembe]] * [[Winnie Nwagi|Winnie Nwagi omusajja omulala]] == Z. == * [[GNL Zamba]] == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == [[Category:Bayimbi]] 6ynkqgtp3jxr94pgkr7424hptq464qo Herman Ssewanyana 0 11583 48759 40178 2026-05-03T12:37:16Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48759 wikitext text/x-wiki '''Herman Ssewanyana''' (yazaalibwa 1955) muyimbi era mukubi w'ebivuga mu Uganda. Mu kiseera kino Mukulembeze wa Bbandi, Dayirekita w’ennyimba era mukubi w’ebivuga mu kibiina ky’abayimbi ekya Percussion Discussion Africa. <ref>{{Cite web |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/PDA-mixes-old-and-new-to-attract-younger-following/-/434746/1700632/-/item/0/-/u41dbiz/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-18 |archive-date=2015-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150203051552/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/PDA-mixes-old-and-new-to-attract-younger-following/-/434746/1700632/-/item/0/-/u41dbiz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Mmemba era mukubi w'ebivuga mu [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]], bbandi y'abayimbi ekyasinze obukulu mu Uganda, eyatandikibwawo mu 1975. <ref>https://web.archive.org/web/20141225154810/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632224&CatID=417</ref> <ref>http://www.newvision.co.ug/news/646720-celebrating-afrigo-band.html</ref> == Eby'emabega n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|masekkati ga Uganda]] mu 1955. == Omulimu gw’okuyimba == Ssewanyana yali mmemba wa [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]], okuva nga mu 1980. Mu 1997, bwe yali akyali ne Afrigo band, yatandikawo ekibiina kya Percussion Discussion Africa, ng'atunuulira nnyimba z’obuwangwa, ng’essira aliteeka ku bivuga bya Africa. <ref>http://uganda.spla.pro/en/file.group.percussion-discussion-africa.1812.html</ref> Okuva mu 2011, azze akolagana n'abayimbi abalala mu Uganda okukola ekivvulu ky'ennyimba ekitegekebwa buli mwaka ekimanyiddwa nga ''Zivuge'' . [[Kampala|[]] <ref>http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11873:nandujja-joins-saava-and-ssewanyana-in-zivuge&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74</ref> ''.​'' <ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/1367492/-/3y7pt8/-/index.html</ref> == Laba ne == * [[:en:Afrigo_Band|Bbandi ya Afrigo]] * [[:en:Moses_Matovu|Moses Matovu]] * [[:en:Joanita_Kawalya|Joanita Kawalya]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == [[Category:Bayimbi]] fgt7kqormpu962bh9i2fz741n7ntt9p Mr.bLee B2C 0 11594 48760 40653 2026-05-03T12:37:29Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48760 wikitext text/x-wiki   '''Mugisha Richard''', mu by’ekikugu amanyiddwa nga '''Mr. Lee B2C''', muyimbi omunnayuganda eyazaalibwa nga 24 omwezi ogusooka mu mwaka gwa 1992. Mwami Lee B2C yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaaliro e Nsambya]] mu [[Kampala]] okuva mu famire ya Mwami Mugisha Joseph n’omugenzi Busingye Beatrice Mugisha. <ref>{{Cite web |date=22 June 2021 |title=B2C’s Mr. Lee loses his mother |url=https://www.kfm.co.ug/entertainment-news/b2cs-mr-lee-loses-his-mother.html |access-date=2023-12-30 |website=93.3 KFM |language=en-US |archive-date=2023-12-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231230182408/https://www.kfm.co.ug/entertainment-news/b2cs-mr-lee-loses-his-mother.html |url-status=dead }}</ref> Muyimbi mutendeke ayimbira wansi w'ekibiina kya [[:en:B2C_Entertainment|B2C Entertainment]] (B2C). <ref name=":0">{{Cite web |last=Kiwanuka |first=Ronald |date=29 April 2022 |title=8 Things You Didn't know about Mr. Lee B2C |url=https://hardrockmedia.org/2022/04/8-things-you-didnt-know-about-mr-lee-b2c/ |access-date=2023-12-30 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref> == Ebyokusoma kwe == Yatandikira okusoma kwe ku ssomero lya Buganda road primary school erisangibwa mu [[Kampala]] . Ku myaka emito, omwami Lee B2C yalina obwagazi eri ennyimba kubanga bulijjo yegezaamu mu mirimu gy’okuyimba egyategekebwanga essomero. Yafuna satifikeeti ya pulayimale eya primary leaving certificate mu 2006. Oluvannyuma yegatta ku Crested Secondary School erisangibwa mu divizoni y'e Makindye mu Kampala okusoma eddaala erya O mu mwaka gwa 2007. Yakwatagana ne bayizi banne ( [[Bobby Lash B2C]] ne Delivad Julio) ne batandikawo ekibiina ky’okuyimba mu ssomero. <ref name=":0"/> Abassatu bano batandikawo ekibiina kya Born 2 Conquer (B2C) nga bakyali mu ssiniya yaabwe ey'okubiri. Mu mwaka gwa 2010, Mr Lee B2C yafuna satifikeeti y’obuyigirize okuva mu kitongole kya [[:en:Uganda_National_Examinations_Board|Uganda National Examinations Board]] . == Eby'emirimu == Yazaalibwa era n’akulira mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Uganda]], omwami Lee B2C yatandika okuyimba okw’ekikugu mu 2016 n’oluyimba olwamuggulira akaggi oluyitibwa Tokigeza olwakolebwa pulodyusa Baur. <ref>{{Cite journal |last=Cooper |first=B. Lee |date=June 1993 |title=Jackie Wilson—Mr. excitement? Mr. Musical diversity? Mr. song stylist? Or Mr. stage show? |url=http://dx.doi.org/10.1080/03007769308591518 |journal=Popular Music and Society |volume=17 |issue=2 |pages=119–122 |doi=10.1080/03007769308591518 |issn=0300-7766 |url-access=subscription}}</ref> Oluyimba luno lwaleeta Mr. Lee ne B2C nga ekibiina ekikola ennyimba mu kisaawe ky'okuyimba. Lwavaayo ng'oluyimba olwasinga obulungi nga lwesigamiziddwa ku kulonda kw'abawagizi mu awaadi za '''The Uganda Music Awards''' "Teenz Choice". <ref>{{Cite web |last=Atwiine |first=Simon Peter |date=9 June 2017 |title=Eddy Kenzo leads in The Uganda Music Awards |url=https://eagle.co.ug/2017/06/09/eddy-kenzo-leads-uganda-music-awards.html |access-date=2023-12-30 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Mr. Lee asobodde okufulumya ennyimba nnyingi zakoze wamu n'abayimbi abalala aba wano n'ebweru w'eggwanga okuva lwe yatandika <ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=11 October 2019 |title=Bebe Cool and B2C Ent. connect on 'Amatu Magule' visuals {{!}} VIDEO |url=http://mbu.ug/2019/10/11/bebe-cool-and-b2c-ent-connect-on-amatu-magule-visuals-video/ |access-date=2023-12-30 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Okusunsulwa kwa Afrima == Mr. Lee B2C ne bane bakolagana nabo mu kuyimba (Delivad Julio) ne ( [[Bobby Lash B2C]] ) basunsulwa mu [[:en:All_Africa_Music_Awards_2021|mpaka za All Africa Music Awards 2021]] mu 2019 ne 2021. Okusunsulwa kuno bakutuukako olw'oluyimba lwaabwe olwamannyi lwebakola ne David Lutalo olwatuumibwa '''Awo.''' Era baali basunsuddwa ng’ekibiina ky’abayimbi ekisinga obulungi mu Afrika mu 2019. <ref>{{Cite web |date=26 August 2019 |title=AFRIMAs 2019: All the nominees |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/afrimas-2019-all-nominees |access-date=2023-12-30 |website=Music in Africa |language=en}}</ref> Abayimbi bano abassatu baasunsulwa wamu n’abayimbi ab’amaanyi mu Afrika nga Toofan okuva e [[Togo]], [[:en:Sauti_Sol|Sauti Sol]] okuva e [[Kenya]] ne [[:en:Mi_Casa|Mi Casa]] okuva e South Afrika. <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=23 September 2021 |title=Kenzo, Rema, Spice, Afrie, Shivanah, B2C, Bebe Cool nominated at 2021 AFRIMAs |url=http://mbu.ug/2021/09/23/eddy-kenzo-rema-spice-diana-afrie-shivanah-b2c-nominated-at-2021-afrimas/ |access-date=2023-12-30 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Newankubadde tebavaayo ng’abawanguzi, okusunsulwa kwabaleetera okumanyisibwa okusingawo mu ggwanga n’ensi yonna mu mirimu gyabwe. == Engule zawangudde == Mr. Lee B2C awangudde engule ez’enjawulo mu bulamu bwe. Wansi waliwo emitendera egy'ejawulo gyawangudde. === 2017 – Uganda Entertainment Awards === * Ekibiina ky'ennyimba ekisinga obulungi <ref>{{Cite web |date=5 August 2017 |title=Full List: Eddy Kenzo, B2C Win Big at Uganda Music Awards |url=https://chimpreports.com/full-list-eddy-kenzo-b2c-win-big-at-uganda-music-awards/ |access-date=2023-12-30 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> === 2018 – Engule za Zzina === * Oluyimba lw'omwaka (Gutamiza) wamu naba [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|aba Goodlyfe Crew]] * Enkolagana esinga obulungi (Gutamiza) * Oluyimba lwa Afro Beat olusinga obulungi (Nyongera) === 2021 – Engule ya Janzi === === 2021 – Engule ya Hipipo === * Oluyimba lwa zouk olusinga obulungi (Gutujja) ft [[Rema Namakula]] * Enkolagana esinga obulungi (Gutujja) == Obulamu bw’omuntu == Mwami Lee B2C talina nkolagana yona na muntu yena newankubadde waliwo engambo ezoogerebwa nti alina gwali naye ekintu kyeyegaana mu lwatu.<ref>{{Cite web |title="She is not my personal person." B2C's Mr. Lee denies dating Diana Nabatanzi. |url=https://www.nowviba.com/templates/article/-She-is-not-my-personal-person---B2C-s-Mr--Lee-denies-dating-Diana-Nabatanzi-/3182 |access-date=2023-12-30 |website=Nowviba}}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == <references /> [[Category:Bayimbi]] ehs0xbvgk08qb5b4zb1nn9w9thgzrx9 Master Blaster 0 11629 48761 40871 2026-05-03T12:37:47Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48761 wikitext text/x-wiki '''Master Blaste''' (amannya ge amatuufu ye '''Cornelius Oloya''' ) yali [[:en:Ugandan|munnayuganda]] muyimbi wa [[:en:Dancehall|dancehall]]. Yafuna ettutumu bwe yafulumya oluyimba olusikiriza olw’okwegatta ''olwa Emboko'' mu 2007, olwazannyibwa ennyo ku mpewo okutuusa mu 2012. == Obulimba bw'okufa kwe == Master Blaster yabikibwa nti afudde mu gwokusatu gwa 2013 bwe kigambibwa nti yali atamidde nnyo n’azirika naye oluvannyuma n’atereera. Era kigambibwa nti yali apanze okubikibwa kwe okusobola okuddamu okusitula omulimu gwe ogw’okuyimba ogwali gugenda gusebengerera mu kiseera ekyo. <ref>http://bigeye.ug/master-blaster-is-not-dead-he-simply-blacked-out/</ref> <ref>http://bigeye.ug/master-blaster-reported-dead/</ref> == Okufa kwe == Master Blaster yakosebwa mu kavuyo ak'amaanyi mu bbaala emu e [[:en:Bwaise|Bwaise]] . Yakubwa amasasi abiri mu lubuto n'afa nga 29 Ogwekkuminebiri 2015. <ref>https://web.archive.org/web/20210411044157/https://www.newvision.co.ug/news/677316-master-blaster-was-shot-twice-in-the-stomach.html</ref> Omutemu eyamutta tannamanyibwa olw'okuba nti wakyaliwo ebiyitinngana eby'enjawulo ku ani ddala eyatta omuyimbi ono. <ref>http://ugandadrone.com/sudan-nationals-kills-embooko-singer-popularly-known-as-master-blaster-in-bwaise/</ref> == Ennyimba ze == * Embooko 2007 <ref>http://www.newvision.co.ug/D/9/507/631899</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.enewsug.com/embooko-singer-master-blaster-confirmed-dead/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-23 |archive-date=2016-04-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160423154215/http://www.enewsug.com/embooko-singer-master-blaster-confirmed-dead/ |url-status=dead }}</ref> * Ekibala 2015. == Era Laba == * [[:en:Master_Blaster_(band)|Master Blaster (band)]] Bbandi y’amazina mu Girimaani * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == [[Category:Bayimbi]] 13il42ad7li4fjrb471qqzewjng8k8z Philipp Wachsmann 0 11675 48762 40650 2026-05-03T12:38:14Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48762 wikitext text/x-wiki '''Philipp John Paul Wachsmann''' (yazaalibwa nga 5 Ogwomunaana 1944)<ref name="LarkinJazz">{{cite book |date=1992 |title=[[Encyclopedia of Popular Music|The Guinness Who's Who of Jazz]] |publisher=[[Guinness Publishing]] |isbn=0-85112-580-8 |editor=[[Colin Larkin (writer)|Colin Larkin]] |edition=First |page=412}}</ref> muyimbi wa [[:en:Avant-garde_jazz|avant-garde jazz]] / [[:en:Violin|mukubi wa violin]] eya [[:en:Jazz_fusion|jazz fusion]] [[:en:Africa|mufirika]] azaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, oboolyawo amanyiddwa nnyo olw'okutandikawo ekibiina kye ekya Chamberpot.<ref name="LarkinJazz" /> Akoze n'abayimbi bangi mu [[:en:Free_jazz|free jazz]] idiom, omuli [[:en:Tony_Oxley|Tony Oxley]], [[:en:Fred_van_Hove|Fred van Hove]], [[:en:Barry_Guy|Barry Guy]], [[:en:Derek_Bailey_(guitarist)|Derek Bailey]] ne [[:en:Paul_Rutherford_(trombone_player)|Paul Rutherford]], n'abalala bangi.<ref name="LarkinJazz" /> Wachsmann amanyiddwa nnyo olw’okuzannya violin mu nnyimba ekika kya [[:en:Electronica|electronica]] idiom.<ref>{{Cite book |last=Carr |first=Ian |date=1995 |title=Jazz: The Rough Guide |url=https://archive.org/details/jazzroughguide00carr/page/665 |last2=Digby Fairweather |author-link2=Digby Fairweather |last3=Brian Priestley |author-link3=Brian Priestley |publisher=The Rough Guides |isbn=1-85828-137-7 |pages=[https://archive.org/details/jazzroughguide00carr/page/665 665–666] |url-access=registration}}</ref> == Olukalala lw'ennyimba == * ''Chamberpot'' with Richard Beswick, Simon Mayo, Tony Wren (Bead, 1976) * ''Sparks of the Desire Magneto'' with Richard Beswick, Tony Wren (Bead, 1977) * ''Improvisations Are Forever Now'' (Vinyl Records, 1978) * ''For Harm'' with Harry de Wit (Bead, 1979) * ''Hello Brenda!'' with Richard Beswick (Bead, 1981) * ''Writing in Water'' (Bead, 1985) * ''Ellispontos'' (J.n.d., 1986) * ''The Glider & The Grinder'' with Tony Oxley (Bead, 1987) * ''Eleven Years from Yesterday'' with Peter Jacobsen, Ian Brighton, Marcio Mattos, Trevor Taylor (Bead, 1988) * ''Icarus'' with Roger Curphy, Mark Wastell, Carol Ann Jackson, Trevor Taylor (FMR, 1995) * ''Some Other Season'' with Paul Lytton (ECM, 1999) * ''August Steps'' with Teppo Hauta-Aho (Bead, 2000) * ''Wazahugy'' with Charlotte Hug, Ivar Grydeland & Ingar Zach (Sofa, 2002) * ''The Needles'' with Evan Parker, Teppo Hauta-aho (Leo, 2002) * ''[[:en:Floating_Phantoms|Floating Phantoms]]'' with Tony Oxley and the B.I.M.P. Quartet (a/l/l, 2002) * ''Refractions in Air'' with Michael Bunce (Bead, 2003) * ''Zero Plus'' with Aurora Josephson, Jacob Lindsay, Damon Smith, Martin Blume (Balance Point Acoustics, 2003) * ''888'' with Evan Parker, Hugh Davies, Eddie Prevost (FMR, 2003) * ''Apparitions'' with Stan Adler, Paul Chauncy, Jon Lloyd, Rob Palmer (Leo, 2004) * ''Free Zone Appleby 2003'' with Tony Coe, John Edwards, Alan Hacker, Sylvia Hallett, Marcio Mattos, Evan Parker, Kenny Wheeler (psi, 2004) * ''Startle the Echoes'' with Matthew Hutchinson (Bead, 2004) * ''Expanded Botanics'' with Peter Ole Jorgensen, Jakob Riis (Ninth World Music, 2004) * ''Free Zone Appleby 2004'' with Evan Parker, Barry Guy, Paul Lytton, Joel Ryan (psi, 2005) * ''Free Zone Appleby 2005'' with Evan Parker, Kenny Wheeler, Gerd Dudek, Paul Dunmall, Paul Rogers, John Edwards, Tony Marsh, Tony Levin (psi, 2006) * ''Pacific 2003'' with Martin Blume (Bead, 2005) * ''Cinc'' with Paul Lytton, Ken Vandermark (Okka Disk, 2006) * ''Refugium'' with Jorgensen, Riis (Ninth World Music, 2006) * ''Free Zone Appleby 2006'' with Evan Parker, Rudi Mahall, Aki Takase, Alexander von Schlippenbach, Paul Rutherford, Paul Lovens (psi, 2007) * ''St. Cyprians 3'' with Howard Riley, Tony Wren (FMR, 2012) * ''Gateway '97'' with Turner, Thomas, Frangenheim (Creative Sources, 2013) * ''Berlin Kinesis'' with Turner, Thomas, Frangenheim (Creative Sources, 2015) * ''Alizarin'' with Roger Turner (Bead, 2015) * ''Imagined Time'' with Paul Lytton (Bead, 2016) * ''Garuda'' with Lawrence Casserley (Bead, 2016) * ''A Trust in the Uncertain and a Willingness to Be Exposed'' with Emil Strandberg, Sten Sandell, Patric Thorman (Found You, 2017) * ''Reunion Live from Cafe Oto'' with Evan Parker, John Russell, Ian Brighton, Marcio Mattos, Trevor Taylor (FMR, 2017) '''Nga bali ne [[:en:Barry_Guy|kibiina kya Barry Guy ekya London Jazz Composers Orchestra]]''' * ''Stringer (Four Pieces for Orchestra)'' (FMP, 1983) * ''[[:en:Zurich_Concerts|Zurich Concerts]]'' (Intakt, 1987–88) * ''[[:en:Harmos|Harmos]]'' (Intakt, 1989) * ''[[:en:Double_Trouble_(Barry_Guy_and_the_London_Jazz_Composers'_Orchestra_album)|Double Trouble]]'' (Intakt, 1990) * ''Study II'' (Intakt, 1991) * ''[[:en:Theoria_(album)|Theoria]]'' (Intakt, 1991) * ''Portraits'' (Intakt, 1993) * ''Three Pieces for Orchestra'' (Intakt, 1995) * ''[[:en:Double_Trouble_Two|Double Trouble Two]]'' (Intakt, 1998) * ''[[:en:Radio_Rondo/Schaffhausen_Concert|Radio Rondo/Schaffhausen Concert]]'' (Intakt, 2009) '''Nga bali ne [[:en:Paul_Lytton|Paul Lytton]]''' * ''[[:en:The_Balance_of_Trade_(album)|The Balance of Trade]]'' (CIMP, 1996) '''Nga bali ne [[:en:Roscoe_Mitchell|Roscoe Mitchell]]''' * ''[[:en:Composition/Improvisation_Nos._1,_2_&_3|Ebitontome/Okuyiiya No. 1, 2 & 3]]'' (ECM, 2004) . '''Nga bali ne [[:en:Tony_Oxley|Tony Oxley]]''' * ''[[:en:February_Papers|February Papers]]'' (Incus, 1977; Discus, 2020) * ''[[:en:A_Birthday_Tribute:_75_years|A Birthday Tribute: 75 years]]'' (Incus, 2013) eyakolebwa mu 1977 ne 1993 * ''[[:en:Unreleased_1974–2016|Unreleased 1974–2016]]'' (Discus, 2022) eyakolebwa mu 1974, 1981, ne 2016 '''Nga bali ne Tony Oxley Celebration Orchestra''' * ''[[:en:The_Enchanted_Messenger|The Enchanted Messenger]]'' (Soul Note, 1995) '''Nga bali ne [[:en:Evan_Parker|Evan Parker]]''' * ''[[:en:Toward_the_Margins|Toward the Margins]]'' (ECM, 1996) * ''[[:en:Drawn_Inward|Drawn Inward]]'' (ECM, 1998) * ''[[:en:Memory/Vision|Memory/Vision]]'' (ECM, 2002) * ''[[:en:Boustrophedon_(album)|Boustrophedon]]'' (ECM, 2004) * ''[[:en:The_Moment's_Energy|The Moment's Energy]]'' (ECM, 2007) == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Wachsmann, Philipp}} [[Category:Bayimbi]] m5lg8pnt64jqm11fjc15u18qrx9nkuq Semakula Kiwanuka 0 11707 48918 48046 2026-05-03T20:34:23Z Nambogo Catharine 6408 Ntereezezza mu mpandiika 48918 wikitext text/x-wiki   '''Matia Semakula Mulumba Kiwanuka''' (yazaalibwa 16 Ogwomwenda 1939, e [[:en:Mityana|Mityana]] ) [[Yuganda|Munnayuganda]] munnabyafaayo, munnabyabufuzi, muwandiisi era munoonyereza. Yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu kibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]] mu 1996 era mu 2000, yali ssentebe w’akakiiko akasooka (Okuggya ku bantu eby'okulwanyisa n’ebyokwerinda mu nsi yonna) mu kibiina ky’amawanga amagatte <ref>{{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}</ref> N'era yaweereza nga pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:The_Uganda_Society|Uganda Society]] (Ekibiina ekyatondebwa okutumbula okusoma ebyafaayo bya Uganda, obuwangwa n'obutonde nga bayita mukulaba ,okubuuliriza nga balondoola ensibuko yabwo) ow’omulundi ogwa 34 wakati wa 1967 ne 1968. == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Ng'ava [[:en:Mityana|Mityana]] , Semakula Kiwanuka yasomera ku [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] wakati wa 1951 ne 1955. <ref>{{Cite web |title=Namilyango College marks 114-year anniversary |url=https://www.newvision.co.ug/news/1419453/namilyango-college-marks-114-anniversary |access-date=2024-12-12 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Wansi w'enkolagana wakati wa [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] ne [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]], yafuna [[:en:Bachelor_of_Arts|ddiguli esooka]] mu byafaayo, ate mu 1965, ddiguli eyokusatu ( Doctorate ) mu byafaayo okuva mu Yunivasite y’e London mu bbanguliro ly'emisomo gy'ekifirika. Mu 1979, yamaliriza dipulooma edda ku ddiguli esooka mu by’enfuna by’enkulaakulana ku ttendekero lya [[:en:Balliol_College,_Oxford|Balliol College, Oxford.]] <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=press.un.org&rft.atitle=NEW+PERMANENT+REPRESENTATIVE+OF+UGANDA+PRESENTS+CREDENTIALS+%7C+Meetings+Coverage+and+Press+Releases&rft_id=https%3A%2F%2Fpress.un.org%2Fen%2F1996%2F19960717.bio3021.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASemakula+Kiwanuka" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> == Emirimu gye == === Eby’ensoma === Okutandika ng’omusomesa ow’enjawulo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] wakati wa 1964 ne 1968, Semakula Kiwanuka olwo yafuuka omusomesa omukulu mu ttendekero lye limu. N'obuvujjirizi okuva mu [[:en:United_States_Department_of_State|kitongole ky'Amerika eky'enkola n'ensonga z'ebweru era ekiwi ky'amagezi eri pulezidenti]] olwo yali musomesa ku mutendera oguddirira okufuuka pulofeesa omujjuvuvu ssociate Professor mu byafaayo bya Afirika ku yunivasite za [[:en:Northwestern_University|Northwestern]] and [[:en:Duke_University|Duke]] (1968–1970). <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=press.un.org&rft.atitle=NEW+PERMANENT+REPRESENTATIVE+OF+UGANDA+PRESENTS+CREDENTIALS+%7C+Meetings+Coverage+and+Press+Releases&rft_id=https%3A%2F%2Fpress.un.org%2Fen%2F1996%2F19960717.bio3021.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASemakula+Kiwanuka" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma yaweereza ng’omukulu w’ebbanguliro ly'amasomo g'obuntu era pulofeesa era akulira ekitongole ky’ebyafaayo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] (1973–1976) n’okulondebwa ku bukulu bw'ekiyivu obw'enjawulo vannyuma lw’ekyo, gamba pulofeesa agenyiwalako ku yunivasite y’e Cambridge (August 1977 – April 1981); omugenyi omukugu ku ku ttendekero lya [[:en:St_Edmund's_College,_Cambridge|St. Edmunds College]], [[:en:University_of_Cambridge|Yunivasite y'e Cambridge]]; era omugenyi omukulu mu kitongole ky’ebyafaayo n’obufirosoofa bwa Sayansi, Cambridge. <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Yali dayirekita w'emisomo ku [[:en:University_of_Calabar|Yunivasite y'e Calabar]] mu [[Nigeria]] okuva mu 1981 okutuuka mu 1985. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yakola ng’omukulu w’ebbanguliro ly'emisomo egiddirira ddiguli esooka (School of Post-Graduate Studies and Research ) ku ddiguli eyookubiri mu yunivasite y’e Makerere wakati wa 1991 ne 1994. <ref>{{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}}</ref> === Omukungu wa gavumenti === Mu 1996, yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|Kitongole ky'amawanga amagatte]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Olwo Semakula Kiwanuka yaweereza ng'omubaka wa Uganda mu [[:en:United_Arab_Emirates|Kyondo kya Buwarabu]] ng'asinziira mu Abu Dhabi wakati wa 2009 ne 2013 <ref>{{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}}</ref> == Ebitabo byafulumizibwa == * Ebyafaayo bya Buganda okuva ku kutandikawo Obwakabaka okutuuka mu 1900 <ref>{{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Amin n'Ekikangabwa kya Uganda <ref>{{Cite web |title=Amin and the tragedy of Uganda / by Semakula Kiwanuka – Catalogue {{!}} National Library of Australia |url=https://catalogue.nla.gov.au/catalog/2892644 |access-date=2024-12-12 |website=catalogue.nla.gov.au |language=en}}</ref> * Enkola n’enzirukanya y’amatwale mu Afrika: Enfumo z’enjawulo (1993) == Laba ne == == Ebijuliziddwa == # {{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}} # {{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}} # {{Cite web |title=Bukenya VP, Kategaya, Bidandi dropped |url=https://www.newvision.co.ug/news/1267552/bukenya-vp-kategaya-bidandi-dropped |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}} # {{Cite web |title=Semakula urges eastern politicians to attract investors |url=https://www.newvision.co.ug/news/1196355/semakula-urges-eastern-politicians-attract-investors |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}} # {{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}} # {{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}} # {{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}} # {{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}} # {{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}} # {{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}} # {{Reflist}} q1pxcn9iqx491nh3gjotf7gu5glh7ba 48921 48918 2026-05-03T20:38:59Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48921 wikitext text/x-wiki   '''Matia Semakula Mulumba Kiwanuka''' (yazaalibwa 16 Ogwomwenda 1939, e [[:en:Mityana|Mityana]] ) [[Yuganda|Munnayuganda]] munnabyafaayo, munnabyabufuzi, muwandiisi era munoonyereza. Yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu kibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]] mu 1996 era mu 2000, yali ssentebe w’akakiiko akasooka (Okuggya ku bantu eby'okulwanyisa n’ebyokwerinda mu nsi yonna) mu kibiina ky’amawanga amagatte <ref>{{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}</ref> N'era yaweereza nga pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:The_Uganda_Society|Uganda Society]] (Ekibiina ekyatondebwa okutumbula okusoma ebyafaayo bya Uganda, obuwangwa n'obutonde nga bayita mukulaba ,okubuuliriza nga balondoola ensibuko yabwo) ow’omulundi ogwa 34 wakati wa 1967 ne 1968. == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Ng'ava [[:en:Mityana|Mityana]], Semakula Kiwanuka yasomera ku [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] wakati wa 1951 ne 1955.<ref>{{Cite web |title=Namilyango College marks 114-year anniversary |url=https://www.newvision.co.ug/news/1419453/namilyango-college-marks-114-anniversary |access-date=2024-12-12 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Wansi w'enkolagana wakati wa [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] ne [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]], yafuna [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka]] mu byafaayo, ate mu 1965 yafuna diguli ya (Doctorate) mu byafaayo okuva mu Yunivasite y’e London mu bbanguliro ly'emisomo gy'ekifirika. Mu 1979, yamaliriza dipulooma endala mu misomo gye by'enfuna eya Post-graduate in development economics ku ttendekero lya [[:en:Balliol_College,_Oxford|Balliol College, Oxford.]]<ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=press.un.org&rft.atitle=NEW+PERMANENT+REPRESENTATIVE+OF+UGANDA+PRESENTS+CREDENTIALS+%7C+Meetings+Coverage+and+Press+Releases&rft_id=https%3A%2F%2Fpress.un.org%2Fen%2F1996%2F19960717.bio3021.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASemakula+Kiwanuka" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> == Emirimu gye == === Eby’ensoma === Okutandika ng’omusomesa ow’enjawulo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] wakati wa 1964 ne 1968, Semakula Kiwanuka olwo yafuuka omusomesa omukulu mu ttendekero lye limu. N'obuvujjirizi okuva mu [[:en:United_States_Department_of_State|kitongole ky'Amerika eky'enkola n'ensonga z'ebweru era ekiwi ky'amagezi eri pulezidenti]] olwo yali musomesa ku mutendera oguddirira okufuuka pulofeesa omujjuvuvu ssociate Professor mu byafaayo bya Afirika ku yunivasite za [[:en:Northwestern_University|Northwestern]] and [[:en:Duke_University|Duke]] (1968–1970). <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=press.un.org&rft.atitle=NEW+PERMANENT+REPRESENTATIVE+OF+UGANDA+PRESENTS+CREDENTIALS+%7C+Meetings+Coverage+and+Press+Releases&rft_id=https%3A%2F%2Fpress.un.org%2Fen%2F1996%2F19960717.bio3021.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASemakula+Kiwanuka" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma yaweereza ng’omukulu w’ebbanguliro ly'amasomo g'obuntu era pulofeesa era akulira ekitongole ky’ebyafaayo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] (1973–1976) n’okulondebwa ku bukulu bw'ekiyivu obw'enjawulo vannyuma lw’ekyo, gamba pulofeesa agenyiwalako ku yunivasite y’e Cambridge (August 1977 – April 1981); omugenyi omukugu ku ku ttendekero lya [[:en:St_Edmund's_College,_Cambridge|St. Edmunds College]], [[:en:University_of_Cambridge|Yunivasite y'e Cambridge]]; era omugenyi omukulu mu kitongole ky’ebyafaayo n’obufirosoofa bwa Sayansi, Cambridge. <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Yali dayirekita w'emisomo ku [[:en:University_of_Calabar|Yunivasite y'e Calabar]] mu [[Nigeria]] okuva mu 1981 okutuuka mu 1985. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yakola ng’omukulu w’ebbanguliro ly'emisomo egiddirira ddiguli esooka (School of Post-Graduate Studies and Research ) ku ddiguli eyookubiri mu yunivasite y’e Makerere wakati wa 1991 ne 1994. <ref>{{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}}</ref> === Omukungu wa gavumenti === Mu 1996, yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|Kitongole ky'amawanga amagatte]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Olwo Semakula Kiwanuka yaweereza ng'omubaka wa Uganda mu [[:en:United_Arab_Emirates|Kyondo kya Buwarabu]] ng'asinziira mu Abu Dhabi wakati wa 2009 ne 2013 <ref>{{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}}</ref> == Ebitabo byafulumizibwa == * Ebyafaayo bya Buganda okuva ku kutandikawo Obwakabaka okutuuka mu 1900 <ref>{{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Amin n'Ekikangabwa kya Uganda <ref>{{Cite web |title=Amin and the tragedy of Uganda / by Semakula Kiwanuka – Catalogue {{!}} National Library of Australia |url=https://catalogue.nla.gov.au/catalog/2892644 |access-date=2024-12-12 |website=catalogue.nla.gov.au |language=en}}</ref> * Enkola n’enzirukanya y’amatwale mu Afrika: Enfumo z’enjawulo (1993) == Laba ne == == Ebijuliziddwa == # {{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}} # {{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}} # {{Cite web |title=Bukenya VP, Kategaya, Bidandi dropped |url=https://www.newvision.co.ug/news/1267552/bukenya-vp-kategaya-bidandi-dropped |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}} # {{Cite web |title=Semakula urges eastern politicians to attract investors |url=https://www.newvision.co.ug/news/1196355/semakula-urges-eastern-politicians-attract-investors |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}} # {{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}} # {{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}} # {{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}} # {{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}} # {{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}} # {{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}} # {{Reflist}} 7muis77l4spwej8g8hy6r345s4n1utk Chosen Becky 0 11735 48763 44596 2026-05-03T12:38:28Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48763 wikitext text/x-wiki   '''Rebecca Kukiriza''', amanyiddwa ennyo nga '''Chosen Becky''', [[Munnayuganda]], muyimbi <ref name="auto4">{{Cite web |title=Hanson Baliruno collaborates with Chosen Becky |url=https://www.sqoop.co.ug/202012/four-one-one/hanson-baliruno-collaborates-with-chosen-becky.html}}</ref> era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]]. <ref name="auto2">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |title=Chosen Becky now aims to overcome Bankuza shadow |url=https://observer.ug/lifestyle/60000-chosen-becky-now-aims-to-overcome-bankuza-shadow |website=The Observer – Uganda}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |date=9 March 2021 |title=Chosen Becky: I got pregnant at school after my boyfriend promised me chips |url=https://www.matookerepublic.com/2021/03/09/chosen-becky-i-got-pregnant-at-school-after-my-boyfriend-promised-me-chips/ |access-date=1 September 2025 |archive-date=2 February 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220202142229/https://www.matookerepublic.com/2021/03/09/chosen-becky-i-got-pregnant-at-school-after-my-boyfriend-promised-me-chips/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Rafiki |first=Sunrise |title=Chosen Becky denied rights to perform her songs – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201811/chosen-becky-denied-rights-to-perform-her-songs.html}}</ref> <ref>https://allafrica.com/stories/202101050041.html</ref> .Era musanyusa, [[:en:Comedian|muzannyi wa katemba]], [[:en:Wife|mukyala mufumbo]] era [[:en:Mother|maama]] . == Ebikwata ku bulamu bwe == Becky yazaalibwa [[Masaka]] mu Central Region of [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |last2=Atiluk |first2=Nathan |date=5 January 2021 |title=Uganda: A Year in Entertainment |url=https://allafrica.com/stories/202101050041.html |website=allAfrica.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=24 December 2018 |title=Top 10 Most Booked Singers this Festive Season |url=https://mbu.ug/2018/12/24/top-10-most-booked-singers-this-festive-season/}}</ref> Ye christi eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri == Omulimu gw’okuyimba == Chosen Becky yazuulibbwa akulira kkampuni ya Nick Products Joseph Kilangwa eri ensi yonna oluvannyuma lw’okumusanyusa mu mpaka z’okuyimba e [[Masaka]], Uganda. <ref>{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |last2=Atiluk |first2=Nathan |date=5 January 2021 |title=Uganda: A Year in Entertainment |url=https://allafrica.com/stories/202101050041.html |website=allAfrica.com}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |last=Mabz |first=Chris |date=16 March 2021 |title=Baby Chosen Becky Screams Out loud, Rolls On The Floor As She Thanks Zari For Posting Her Song On Instagram Stories |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2021/03/16/baby-chosen-becky-screams-out-loud-rolls-on-the-floor-as-she-thanks-zari-for-posting-her-song-on-instagram-stories/}}</ref> <ref name="auto"/> == Discography == {| class="wikitable" |+songs !song Title !Year |- |Aliba Ani<ref name="auto3"/> |2018 |- |Bya Bangi |2018 |- |Kyosaba<ref>{{Cite web|url=http://www.ghafla.com/music/chosen-becky-bankuza/|title=Chosen Becky – Bankuza|first=Ghafla|last=Writer|date=18 October 2018|access-date=1 September 2025|archive-date=15 February 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230215001005/http://www.ghafla.com/music/chosen-becky-bankuza/|url-status=dead}}</ref> |2019 |- |Bankuzza<ref name="auto3"/> |2019 |- |Ebisembayo<ref name="auto4"/> |2019 |- |Telemundo<ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2019/12/11/chosen-becky-and-voltage-music-express-telemundo-love-video-alert/|title=Chosen Becky and Voltage Music express 'Telemundo' love &#124; VIDEO|date=11 December 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2019/10/27/kent-and-flosso-feature-chosen-becky-on-telemundo-audio-alert/|title=Kent and Flosso feature Chosen Becky on 'Telemundo' &#124; AUDIO ALERT|date=27 October 2019}}</ref> |2019 |- |Bankuzza<ref name="auto1"/> |2019 |- |Kansubire |2019 {{End}}Nga 16th December 2025, omuyimbi [[Chosen Becky]] yafumbirwa '''Abdul Ssekajja''' amanyiddwa ennyo nga Professor Ssekajja ku mukolo ogw’okugattibwa mu kkootii . Omukolo guno ogw’omukwano gwetabbwaako mikwano gya bafumbo bano egy’oku lusegere ku lubalama lw’ennyanja. Embaga yali ku mwalo gw’e Ovacado resort e Kawuku mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] . <ref>{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |last2=Atiluk |first2=Nathan |date=5 January 2021 |title=Uganda: A Year in Entertainment |url=https://allafrica.com/stories/202101050041.html |website=allAfrica.com}}</ref> Okusalawo kw’abafumbo bano okukola embaga y'omukooti kyavva ku nsonga yokuba nti enzikiliza zaabwe zanjyawulo bw’obwannannyini kyakwatibwako eddiini yaabwe ey’enjawulo. Abamu ku bayimbi okuli [[Lydia Jazmine|Lydia Jasmine]] baasanyusa abagenyi baabwe nga bali ku reception Okwajula kwa Chosen Becky (Kwanjula) eri omwagalwae we, Ssekajja Abdul, kwaliyo ku Lwokubiri nga December 9, 2025, e Masaka, omukolo ogwanyuma ennyo ne guleetera n'eyali muganzi we Mutebi Amir amanyiddwa ennyo nga '''Dictatator Amir''' okumusindikira obubaka nga amuyozayoza. Omukolo gwaliko abayimbi abawerako era abasanyusa n'abagenyi okwaali; [[Rema Namakula]], [[Spice Diana]], [[Winnie Nwagi]], Omumbejja Amiirah n'omusumba [[Wilson Bugembe]] . Maama w’abaana 4 okuli n’omwana omuwala gwe bayita Amber Grace Mirembe Mutebi eyazaalibwa nga September 12, 2024. <ref>https://allafrica.com/stories/202101050041.html</ref> == Enkaayana eziriwo == Mu Gwekkuminoogumu 2021, Kyayogebbwako nti Chosen yali akomezebwaawo okuva mu [[South Africa]] eyo gyeyali ategesse okuyimbira kubanga yali atuuse mu gwanga ku visa y'abalambuzzi so ssi ey'emirimu nga bwekyeetagibwa.<ref>https://allafrica.com/stories/202101050041.html</ref> == Ebijjulizzidwa == [[Category:Abakakyala abaganda]] [[Category:Abayimbi abannayuganda]] [[Category:Abazaalwa mu 2000]] [[Category:Abayimbi bannayuganda ab'omu kyaasa kya 21]] [[Category:Bannayuganda abayimbi-abawandiidi b'enyimba]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Kampala]] [[Category:Abantu b'omu kampala]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Masaka]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with short description]] [[Category:Bayimbi]] 68iazirib7n5dralvzzpj2xn4w74sjc 48764 48763 2026-05-03T12:41:07Z Solomon Suubi 6901 Ntereezezza mu kiwandiiko 48764 wikitext text/x-wiki   '''Rebecca Kukiriza''', amanyiddwa ennyo nga '''Chosen Becky''', [[Munnayuganda]], muyimbi <ref name="auto4">{{Cite web |title=Hanson Baliruno collaborates with Chosen Becky |url=https://www.sqoop.co.ug/202012/four-one-one/hanson-baliruno-collaborates-with-chosen-becky.html}}</ref> era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]]. <ref name="auto2">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |title=Chosen Becky now aims to overcome Bankuza shadow |url=https://observer.ug/lifestyle/60000-chosen-becky-now-aims-to-overcome-bankuza-shadow |website=The Observer – Uganda}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |date=9 March 2021 |title=Chosen Becky: I got pregnant at school after my boyfriend promised me chips |url=https://www.matookerepublic.com/2021/03/09/chosen-becky-i-got-pregnant-at-school-after-my-boyfriend-promised-me-chips/ |access-date=1 September 2025 |archive-date=2 February 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220202142229/https://www.matookerepublic.com/2021/03/09/chosen-becky-i-got-pregnant-at-school-after-my-boyfriend-promised-me-chips/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Rafiki |first=Sunrise |title=Chosen Becky denied rights to perform her songs – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201811/chosen-becky-denied-rights-to-perform-her-songs.html}}</ref> <ref>https://allafrica.com/stories/202101050041.html</ref> .Era musanyusa, [[:en:Comedian|muzannyi wa katemba]], [[:en:Wife|mukyala mufumbo]] era [[:en:Mother|maama]] . == Ebikwata ku bulamu bwe == Becky yazaalibwa [[Masaka]] mu Central Region of [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |last2=Atiluk |first2=Nathan |date=5 January 2021 |title=Uganda: A Year in Entertainment |url=https://allafrica.com/stories/202101050041.html |website=allAfrica.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=24 December 2018 |title=Top 10 Most Booked Singers this Festive Season |url=https://mbu.ug/2018/12/24/top-10-most-booked-singers-this-festive-season/}}</ref> Ye christi eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri == Omulimu gw’okuyimba == Chosen Becky yazuulibbwa akulira kkampuni ya Nick Products Joseph Kilangwa eri ensi yonna oluvannyuma lw’okumusanyusa mu mpaka z’okuyimba e [[Masaka]], Uganda. <ref>{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |last2=Atiluk |first2=Nathan |date=5 January 2021 |title=Uganda: A Year in Entertainment |url=https://allafrica.com/stories/202101050041.html |website=allAfrica.com}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |last=Mabz |first=Chris |date=16 March 2021 |title=Baby Chosen Becky Screams Out loud, Rolls On The Floor As She Thanks Zari For Posting Her Song On Instagram Stories |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2021/03/16/baby-chosen-becky-screams-out-loud-rolls-on-the-floor-as-she-thanks-zari-for-posting-her-song-on-instagram-stories/}}</ref> <ref name="auto"/> == Discography == {| class="wikitable" |+songs !song Title !Year |- |Aliba Ani<ref name="auto3"/> |2018 |- |Bya Bangi |2018 |- |Kyosaba<ref>{{Cite web|url=http://www.ghafla.com/music/chosen-becky-bankuza/|title=Chosen Becky – Bankuza|first=Ghafla|last=Writer|date=18 October 2018|access-date=1 September 2025|archive-date=15 February 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230215001005/http://www.ghafla.com/music/chosen-becky-bankuza/|url-status=dead}}</ref> |2019 |- |Bankuzza<ref name="auto3"/> |2019 |- |Ebisembayo<ref name="auto4"/> |2019 |- |Telemundo<ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2019/12/11/chosen-becky-and-voltage-music-express-telemundo-love-video-alert/|title=Chosen Becky and Voltage Music express 'Telemundo' love &#124; VIDEO|date=11 December 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2019/10/27/kent-and-flosso-feature-chosen-becky-on-telemundo-audio-alert/|title=Kent and Flosso feature Chosen Becky on 'Telemundo' &#124; AUDIO ALERT|date=27 October 2019}}</ref> |2019 |- |Bankuzza<ref name="auto1"/> |2019 |- |Kansubire |2019 |} Nga 16th December 2025, omuyimbi [[Chosen Becky]] yafumbirwa '''Abdul Ssekajja''' amanyiddwa ennyo nga Professor Ssekajja ku mukolo ogw’okugattibwa mu kkootii . Omukolo guno ogw’omukwano gwetabbwaako mikwano gya bafumbo bano egy’oku lusegere ku lubalama lw’ennyanja. Embaga yali ku mwalo gw’e Ovacado resort e Kawuku mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] . <ref>{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |last2=Atiluk |first2=Nathan |date=5 January 2021 |title=Uganda: A Year in Entertainment |url=https://allafrica.com/stories/202101050041.html |website=allAfrica.com}}</ref> Okusalawo kw’abafumbo bano okukola embaga y'omukooti kyavva ku nsonga yokuba nti enzikiliza zaabwe zanjyawulo bw’obwannannyini kyakwatibwako eddiini yaabwe ey’enjawulo. Abamu ku bayimbi okuli [[Lydia Jazmine|Lydia Jasmine]] baasanyusa abagenyi baabwe nga bali ku reception Okwajula kwa Chosen Becky (Kwanjula) eri omwagalwae we, Ssekajja Abdul, kwaliyo ku Lwokubiri nga December 9, 2025, e Masaka, omukolo ogwanyuma ennyo ne guleetera n'eyali muganzi we Mutebi Amir amanyiddwa ennyo nga '''Dictatator Amir''' okumusindikira obubaka nga amuyozayoza. Omukolo gwaliko abayimbi abawerako era abasanyusa n'abagenyi okwaali; [[Rema Namakula]], [[Spice Diana]], [[Winnie Nwagi]], Omumbejja Amiirah n'omusumba [[Wilson Bugembe]]. Maama w’abaana 4 okuli n’omwana omuwala gwe bayita Amber Grace Mirembe Mutebi eyazaalibwa nga September 12, 2024. <ref>https://allafrica.com/stories/202101050041.html</ref> == Enkaayana eziriwo == Mu Gwekkuminoogumu 2021, Kyayogebbwako nti Chosen yali akomezebwaawo okuva mu [[South Africa]] eyo gyeyali ategesse okuyimbira kubanga yali atuuse mu gwanga ku visa y'abalambuzzi so ssi ey'emirimu nga bwekyeetagibwa.<ref>https://allafrica.com/stories/202101050041.html</ref> == Ebijulizzidwa == [[Category:Abakakyala abaganda]] [[Category:Abayimbi abannayuganda]] [[Category:Abazaalwa mu 2000]] [[Category:Abayimbi bannayuganda ab'omu kyaasa kya 21]] [[Category:Bannayuganda abayimbi-abawandiidi b'enyimba]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Kampala]] [[Category:Abantu b'omu kampala]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Masaka]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with short description]] [[Category:Bayimbi]] dx2uikrg69xgpexidrv5hm91fa9e53t King Saha 0 11779 48765 44363 2026-05-03T12:41:52Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48765 wikitext text/x-wiki   '''Ssemanda Manisul''', amanyiddwa mu by’ekikugu nga '''King Saha''', muyimbi ava Entebbe mu Uganda. King Saha muyimbi wa nnyimba z'ekika kya [[:en:Afrobeat|Afro-beat / Zouk]] era nga ye dayirekita omukulu owa Kings Love Entertainment. == Eby'emirimu == [[File:King_Saha,_a_musician_from_Uganda.jpeg|alt=King Saha, a Ugandan musician|thumb|404x404px|King Saha, omuyimbi Omunnayuganda]] King Saha yatandika okukozesa erinnya lino mu kuyimba kwe mu mwaka gwa 2011 bwe yasooka okufulumya oluyimba olumanyiddwa nga Signal. Yeegatta ku kibiina kya Leone island ekya [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] ng'omuyimbi omuyambi, <ref name=":1">{{Cite web |last=Asingwire |first=Mzee |date=24 November 2023 |title=King Saha: How I joined Jose Chameleone's Leone Island |url=https://www.pulse.ug/entertainment/music/king-saha-how-i-joined-jose-chameleones-leone-island/rzz6kz9 |access-date=2023-12-11 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> nga tannatandika kkampuni yiye ekola ennyimba eya Kings Love Entertainment. Mu mwaka gwa 2014, yafulumya oluyimba olwakolebwa pulodyusa Baur nalutuuma "Mulirwana". Yategeka ekivvulu kye ekyasooka kye yatuuma Mulirwana Concert, ku Freedom City Mall ku luguudo lw’e Entebbe. <ref name=":2">{{Cite web |title=How King Saha became one of Uganda's best artistes? |url=https://www.nowviba.com/templates/article/How-king-Saha-became-one-of-Uganda-s-best-artist-/4080 |access-date=2023-12-11 |website=Nowviba}}</ref> Mu mwaka gwa 2019 yasooka okulabikirako mu ntegekka z'okuyimba eza Coke Studio omukungaanira abayimbi okuva mu mawanga ag'enjawulo ezitegekebwa kkampuni ya Coca cola ne muyimbi munne Omunnayuganda Weasle n’omuyimbi omulala okuva mu ggwanga lya [[:en:Ethiopian|Ethiopia]] Yared Negu. <ref>{{Citation|title=King Saha, Yared Negu & Weasel – Light Up U Candle (Original)|url=https://soundcloud.com/user-26489556/king-saha-yared-negu-weasel|access-date=2023-12-11|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=3 December 2018 |title=King Saha Lands in Nairobi For Coke Studio Africa Debut |url=https://chimpreports.com/king-saha-lands-in-nairobi-for-coke-studio-africa-debut/ |access-date=2023-12-11 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Nga 8 omwezi Ogw'ekkumi n'ebbiri mu mwaka gwa 2023 King Saha yakola ekivvulu ku woteeri ya Africana mu [[Kampala]] kye yatuuma Ebiseera Ebyo Concert. <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=8 December 2023 |title=Mammoth crowds flock to Hotel Africana for King Saha's 'Ebiseera Ebyo' concert |url=http://mbu.ug/2023/12/09/king-saha-ebiseera-ebyo-concert-success/ |access-date=2023-12-11 |website=MBU |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Waswa |first=Samson |date=10 December 2023 |title=King Saha promises bigger venue after successful 'Ebiseera' concert |url=https://www.pulse.ug/entertainment/king-saha-promises-bigger-venue-after-successful-ebiseera-concert/r5x30rv |access-date=2023-12-11 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Asingwire |first=Mzee |date=9 December 2023 |title=Spice, Rema share lighthearted moments with Bobi Wine at King Saha's concert |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/spice-rema-share-lighthearted-moments-with-bobi-wine-at-king-sahas-concert/2mhrsgd |access-date=2023-12-11 |website=Pulse Uganda |language=en |archive-date=2023-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231211082900/https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/spice-rema-share-lighthearted-moments-with-bobi-wine-at-king-sahas-concert/2mhrsgd |url-status=dead }}</ref>[[Bobi Wine|​]][[National Unity Platform|​]] <ref>{{Cite web |last=Post |first=Entebbe |date=8 December 2023 |title=King Saha concert: Bobi Wine cuts his trip to Europe short |url=https://entebbepost.com/king-saha-concert-bobi-wine-cuts-his-trip-to-europe-short/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231211085846/https://entebbepost.com/king-saha-concert-bobi-wine-cuts-his-trip-to-europe-short/ |archive-date=11 December 2023 |access-date=2023-12-11 |website=Entebbe Post |language=en-US}}</ref>.[[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] akulira ekibiina ky'ebyobufuzi ekiyitibwa [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] era amannyiddwa okukulira oludda oluvuganya gavumenti mu Uganda yasazaamu olugendo lwe olw'e Bungereza nakomawo okumulaba nga ayimba. == Olukalala lw'ennyimba zakoze == === Alubaamu za situdiyo === {| class="wikitable" |+Alubaamu ezifulumiziddwa King Saha ! Omutwe ! Ebisingawo |- | Biri Biri <ref>{{Cite web |last=Deborah |date=25 May 2018 |title=Biri Biri- King Saha |url=https://www.ghafla.com/ug/biri-biri-king-saha/ |access-date=2023-12-11 |website=Ghafla!Uganda |language=en-US |archive-date=2023-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231211084353/https://www.ghafla.com/ug/biri-biri-king-saha/ |url-status=dead }}</ref> | * Released: 5 June 2018 * Label: Kings Love Entertainment * Formats: Digital download |- |Oluyimba olumu | * Yafulumizibwa: 15 September 2013 * Label: Bassekabaka Bagala nnyo Eby'amasanyu * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- |On My Way | * Yafulumizibwa: 20 April 2012 * Label: Bassekabaka Bagala nnyo Eby'amasanyu * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |} [[File:King_Saha_omuyimbi.png|alt=King Saha, a Ugandan musician|thumb|King Saha, muyimbi Omunnayuganda]] == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" |+Engule King Saha zabaddeko ! Omwaka ! Engule ! Olubu ! Alizaati |- | 2022. 2022 | Engule za AFRIMA |Omuyimbi omusajja eyasinga Buvanjuba bwa Afirika | Basunsuddwa <ref>{{Cite web |date=15 September 2022 |title=AFRIMA Outs Full Nomination List, Eddy Kenzo, Spice Diana, King Saha, Bebe Cool, Slick Stuart & Roja, Sheilah Gashumba and Dj Lito Nominated |url=https://exclusive.co.ug/afrima-outs-full-nomination-list-eddy-kenzo-spice-diana-king-saha-bebe-cool-slick-stuart-roja-sheilah-gashumba-and-dj-lito-nominated-2/ |access-date=2023-12-11 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=15 September 2022 |title=King Saha, Bebe Cool and Eddy Kenzo nominated for the AFRIMA awards – Nkumba University News |url=https://news.nkumbauniversity.ac.ug/king-saha-bebe-cool-and-eddy-kenzo-nominated-for-the-afrima-awards/ |access-date=2023-12-11 |language=en-US |archive-date=2023-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231211082851/https://news.nkumbauniversity.ac.ug/king-saha-bebe-cool-and-eddy-kenzo-nominated-for-the-afrima-awards/ |url-status=dead }}</ref> |- | 2021. Omuntu w’abantu | Engule za Zzina | Oluyimba lwa Afro Beat olusinga obulungi(Ssala Puleesa) | Basunsuddwa <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2 April 2021 |title=Full List: Zzina Awards 2021 Nominees |url=http://mbu.ug/2021/04/02/full-list-zzina-awards-2021-nominees/ |access-date=2023-12-11 |website=MBU |language=en-US}}</ref> |- | 2019 | Engule za Zzina | Omuyimbi wa RnB ow'omulembe guno | Basunsuddwa <ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=NELSON MANDELA {{!}} PML Daily |date=8 March 2019 |title=Full list: Zzina Awards 2019 nominees, voting in progress |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2019/03/full-list-zzina-awards-2019-nominees-voting-in-progress.html |access-date=2023-12-11 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> |- | 2019 | Engule za Zzina | Enkolagana esinga obulungi (Mpa Love) | Basunsuddwa <ref name=":0" /> |- | 2016 | Engule za Uganda Entertainment Awards | Omuyimbi wa RnB asinga | Yawangudde <ref>{{Cite web |date=5 September 2015 |title=List of Winners and Losers At Uganda Entertainment Awards |url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/8178/list-of-winners-and-losers-at-uganda-entertainment-awards |access-date=2023-12-11 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref> |- | 2015 | Engule za Rising Star |Omuyimbi w'omwaka | Basunsuddwa <ref>{{Cite web |date=30 July 2014 |title=Rising Star Awards (RSA) Nominees Released |url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/1794/rising-star-awards-rsa-nominees-released.php |access-date=2023-12-11 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref> |} == Obulamu bwe == King Saha alina ennyumba mu kabuga k'e Nakawuka mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu ttundutundu ly'omu masekati ga Uganda. == Ebijjuliziddwamu == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Saha, King}} [[Category:Bayimbi]] j4szzshvzaj12ym2dcjf4t24y4cycoi Coopy Bly 0 11783 48766 47457 2026-05-03T12:42:10Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48766 wikitext text/x-wiki   '''Coopy Bly''' (yazaalibwa mu 5 Ogwekkumineebiri, 1988) era amanyiddwa nga Emmanuel Edwin Kusaasira, Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Taking dancehall into church |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/taking-dancehall-into-church-1542688 |access-date=2024-01-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=I never dreamt of being a gospel artiste |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/i-never-dreamt-of-being-a-gospel-artiste-1572966 |access-date=2024-01-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Coopy Bly yakuzibwa bazadde be, omwami Sserwanga Kusasira ne Justine Buyinza, e [[:en:Katwe|Katwe]], [[:en:Makindye_Division|mu divizoni y'e Makindye,]] ku njegooyego za [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-03-03 |title=7 Things You Didn't know about Coopy Bly |url=https://hardrockmedia.org/2022/03/7-things-you-didnt-know-about-coopy-bly/ |access-date=2024-01-01 |website=Hard Rock Media |language=en-US |archive-date=2024-01-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240101091815/https://hardrockmedia.org/2022/03/7-things-you-didnt-know-about-coopy-bly/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=2015-05-08 |title=Coopy Bly |url=https://www.musicinafrica.net/fr/node/7561 |access-date=2024-01-01 |website=Music In Africa |language=fr}}</ref> Okuva nga akyali mu pulayimale, Coopy Bly yayolesa obwagazi bwe obw'okuyimba bwe yakulemberanga ennyimba ku byoto kwebakungaaniranga mu biseera by'ekisikawutu. Obummanyi buno bwamuviirako okwegatta ku kkwaaya y'essomero mu myaka gye ebbiri egyasembayo mu pulayimale. == Eby'emirimu == Mu mwaka gwa 2003, bwe yali asoma ssiniya nga bazadde be bakolera [[Great Britain|Bungereza]], Bly yakola oluyimba lwe olwasooka, ‘Shiny money’, mu Dream Studios. <ref name=":3"/> Mu mwaka gwa 2005, yakwata oluyimba lwe olwokusatu, ‘Glorify’, olwamusobozesa okuyimba mu bivvulu by’enjiri n’abayimbi nga Sseku Martin. Mu mwaka gwa 2010, yali y'akakwata ennyimba ezisoba mu mwenda ng’asoma ddiguli mu kukolagana n'abantu. Okumaliriza ddiguli ye, kyandimuwadde obudde obusingako okussa essira ku mulimu gwe ogw’okuyimba. Mu mwaka gwe gumu, Coopy Bly yafulumya oluyimba oluyitibwa ‘Bwaka’, olukwata ku nsonga abantu zebakiririzaamu ezitali zimu gamba nga ebisiyaga, n’okujjukiza abantu ku [[:en:Judgment_day|lunaku lw’enkomerero]] olujja okubaawo ekiseera kyona. Oluyimba lwa ‘Bwaka’ lwakubibwa nnyo ku leediyo ekyayamba Bly okulabikira ku ttivvi ne leediyo emirundi mingi. Yagenda mu maaso n’okufulumya ennyimba nga ‘Kulunga’ ne ‘Kumbaya’. Mu mwaka gwa 2011, oluyimba lwe olwa ‘Nyweza’ lwamuleetera okusunsulwamu okuwangula engule ez’enjawulo, omuli Olive Gospel Awards, Buzz Teenies Awards, ne Groove Awards mu [[Kenya]] . Vidiyo y’oluyimba ‘Nyweza’ yafuna obuganzi okusukka ku nnyimba z’enjiri n’etandika okumanyibwa mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika yonna]] . <ref name=":0"/> Nga 6 mu mwezi Ogw'okutaano, yatongoza alubaamu ye ku Watoto ey'omu masekati mu [[Kampala]], n'ayimba ennyimba eziwerako butereevu eri abalabi, omuli ne 'Sidda Mukyalo'. Mu mwaka gwa 2012, yatandika okulambula Bulaaya, ng’ayimba mu massomero, masinzizo, ne mu bivvulu eby’olukale mu mawanga nga Bugirimaani yonna ne Budaaki. Oluvannyuma lw’okutalaaga eggwanga, Coopy Bly yafuna okusunsulwa okuwera mu mpaka za Olive Gospel Awards era n’aweebwa engule y'omuyimbi omusajja asinga okuva mu mwaka gwa 2012 okutuusa 2013 <ref name=":1">{{Cite web |last= |title=Coopy Bly • Gospel Music, Lyrics, Biography, News, Videos, Events {{!}} thegmp.biz |url=https://www.thegmp.biz/coopy-bly |access-date=2024-01-01 |website=THEGMP |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nakimera scoops first gospel award |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_107269 |access-date=2024-01-01 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Obulamu bwe == Coopy Bly mufumbo eri mune Anne Marie gwe yali aludde naye era yamusaba obufumbo bweyali akwata vidiyo. <ref name=":2"/> == Engule n’okusunsulwa == * Awaadi ya VIGA mu mwaka gwa 2017 mu lubu lw'ennyimba ekika kya Dancehall/Ragga (Batusinzaki). <ref name=":4">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2017-01-18 |title=Coopy Bly is the star at 2017 VIGA Awards – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201701/news/events/coopy-bly-is-the-star-at-2017-viga-awards.html |access-date=2024-01-01 |language=en-US}}</ref> * Awaadi ya Viga mu mwaka gwa 2017 eri omuyimbi omusajja eyasinga mu mwaka . <ref name=":4" /> * Awaadi ya Viga mu mwaka gwa 2017 eri oluyimba olwasinga mu mwaka (Akikwasaganya). <ref name=":4" /> * Omuyimbi w'omwaka mu mpaka z'engule za Vine ez'omulundi ogw'okubiri mu 2021. <ref>{{Cite web |last=vinepulse |date=2021-06-28 |title=Coopy Bly crowned Artist of the year at the 2nd Vine Awards |url=https://vinepulse.com/coopy-bly-crowned-artist-of-the-year-at-the-2nd-vine-awards/ |access-date=2024-01-01 |website=Vine Pulse |language=en-US}}</ref> * Engule z'ennyimba za Royal Gospel mu mwaka gwa 2023. <ref>{{Cite web |last=Sseruyigo |first=Aaron |date=2023-01-30 |title=Royal Gospel Music Awards: the full list of winners |url=https://www.ugchristiannews.com/royal-gospel-music-awards-the-full-list-of-winners/ |access-date=2024-01-01 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US |archive-date=2023-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231116074129/https://www.ugchristiannews.com/royal-gospel-music-awards-the-full-list-of-winners/ |url-status=dead }}</ref> * Awaadi za Olive Gospel eri omuyimbi omusajja eyasinga wakati w'omwaka 2012 ne 2013. <ref name=":1"/> == Laba na bino == * [[:en:Levixone|Levixone]] * [[Ruyonga]] * [[Wilson Bugembe]] * [[Betty Nakibuuka]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] bifumf4pupenifxlz2yl1xgwtlhnkih Silas Babaluku Balabyekkubo 0 11851 48767 43354 2026-05-03T12:42:39Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48767 wikitext text/x-wiki   '''Babaluku''', eyazaalibwa nebamutuuma '''Silas Babaluku Balabyekkubo''', [[Yuganda|Munnayuganda]], afubutuka ebigambo, omuyimbi, afulumya ennyimba, omulwanirizi w’abavubuka mu bitundu era omutandisi w’emirimu era nga muyimbi wa Rap mu [[Luganda]] . Ono memba w'ekibiina ky'abayimbi ekiyitibwa [[Ekibinja kya Bataka|Bataka Squad]].<ref name="/thetribeug">{{Cite web |title=BABALUKU DISCUSSES B-GLOBAL GATHERINGS & UG HIP HOP |url=http://thetribeug.blogspot.com/2013/12/babaluku-discusses-b-global-gatherings.html |access-date=1 January 2015 |website=thetribeug.blogspot.com}}</ref> <ref name="urbanhype">{{Cite web |title=Babaluku Discusses B-Global Indigenous Hip-Hop Gathering, Hip-Hop Ethics & State of Ugandan Hip-Hop |url=http://urbanhype.net/babaluku-discusses-b-global-indigenous-hip-hop-gathering-hip-hop-ethics-state-ugandan-hip-hop/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304040501/http://urbanhype.net/babaluku-discusses-b-global-indigenous-hip-hop-gathering-hip-hop-ethics-state-ugandan-hip-hop/ |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 January 2015 |website=urbanhype.net}}</ref> Yeeyatandikawo ekibiina kya "Bavubuka Foundation ekiyamba okuwa abavubuka obukugu mu bukulembeze". Y'omu ku batandika enyimba z'ekika kya kya "Lugaflow" nga guno gwe muziki gw 'okubeera ng'ofubutuka ebigambo mu Luganda. <ref name="africanimmigrant">{{Cite web |title=Ugandan-born musician, Silas Balabyekkubo Babaluku, returns home to give back to Ugandan youth |url=http://africanimmigrant.ca/?p=266 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220304131913/http://www.africanimmigrant.ca/?p=266 |archive-date=4 March 2022 |access-date=1 January 2015 |website=africanimmigrant.ca}}</ref> Yatekebwa mu katambi ka vidiyo akaafulumizibwa mu 2008 nga kayitibwa "Diamonds in the Rough: A Ugandan Hip-hop Revolution" akaali kakwata ku lugendo lwe okuva ku naku z'ekibiina kye ezasooka nga bakuba enyimba mu Uganda okutuuka ku kuyimba mu bivvulu mu Amerika. <ref name="okayafrica">{{Cite web |title=Uganda's Luga Flow Legend Babaluku |url=http://okayafrica.com/video/babaluku-uganda-luga-flow-legend/ |access-date=1 January 2015}}</ref> == Obulamu bwe n'obuyigirize == Bababuluku yazaalibwa [[Kampala]], Uganda mu 1979. Ono ye mwana omuberyeberye mu baana omunaana abaali ab'omugenzi Pasita Deo Balabyekkubo ne Mukyala Christine Balabyekubo. <ref name="sunrise">{{Cite web |title=Babaluku; Hip hop pioneer traces origins of Ugaflow, and his work with youths |url=http://sunrise.ug/entertainment/entertainment-news/music/681-babaluku-hip-hop-pioneer-traces-origins-of-ugaflow-and-his-work-with-youths |access-date=1 January 2015}}</ref> Yagenda ku masomero ga Emen Memorial ne Molly ne Paul aga Pulayimale e Makindye era okukakkana ng’agenda e Canada ng’alina emyaka 12. Yatikirwa mu bwa yinginiya w'amaloboozi mutendekero lya British Columbia e [[:en:Vancouver|Vancouver]]. <ref name="ourmusiq">{{Cite web |title=Ugandan Musicians: Meet Silas Babaluku Balabyekkubo |url=http://ourmusiq.com/ugandan-musicians-meet-silas-babaluku-balabyekkubo/299/m.aspx |access-date=1 January 2015}}</ref> == Ennyimba == Babaluku yatandika emirimu gye egy'okuyimba mu 1994. Y’omu ku baatandikawo enyimba z'ekika kya Lugaflow, okukuba oluyimba ng'ofubutuka ebigambo mu Luganda. Alina awaadi eziwerako omuli, eya Pearl of Africa Award ey’okusinga mu Hip Hop ne Buzz Teen Awards ey’okubeera omuyimbi asinga mu Hip Hop. Ekiwandiiko "Diamonds in the Rough" mweyali, yawangula awaadi ya Audience Choice Award mu bikujuko bya Dances With Films Festival ne Best Feature Documentary mu bikujuko bya Peace on Earth Film Festival. Mu 2010, Babaluku yasiimibwa ekibiina ky’eby'obuwangwa ekya Ugandan Cultural Association olw’okukola obulungi era n’alondebwa nga Pioneer of the Year mu mpaka za Words Beats & Life Remix Teach-In Awards. <ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Babaluku, the Lugaflow pioneer |url=http://musicuganda.com/Babaluku,%20the%20Lugaflow%20pioneer.html |access-date=1 January 2015 |archive-date=6 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171006025522/http://www.musicuganda.com/Babaluku,%20the%20Lugaflow%20pioneer.html |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba == * Enkyukakyuka y'ennyimba za Luga flow == Awaadi n'okusiimibwa == * 2007 Pearl of Africa Award for Best Hip Hop Single * 2007 Buzz Teen Awards for Best Hip Hop Artist. * Best audience Choice Award at Dances With Films Festival for the documentary "Diamonds in the Rough". * Best Feature Documentary at Peace on Earth Film Festival for the documentary "Diamonds in the Rough". * Honoured in 2010 Babaluku by the Uganda Canadian Cultural Association for his Excellence * Pioneer of the Year by the Words Beats & Life Remix Teach-In Awards. <ref name="meritamovement">{{Cite web |title=Silas Balabyekkubo |url=http://meritamovement.com/silas-balabyekkubo/ |access-date=1 January 2015}}</ref> == Ebijulziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://startjournal.org/2012/05/does-luga-flow-symbolize-ugandan-hip-hop-rap-music/ "Luga-flow kabonero ka muziki gwa Uganda ogwa hip-hop / rap?"] [[Category:Bayimbi]] fnm8410ksdnh8wme8qwk19adntdeyzh Richard Tuwangye 0 12119 48768 42609 2026-05-03T12:42:57Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48768 wikitext text/x-wiki '''Richard Tuwangye''' (yazaalibwa 16 Ogwekkumi, 1980). Munnayuganda omuzannyi wa firimu, kkomedi, era muyimbi. Ye mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Fun_Factory_Uganda|Fun Factory Uganda]] . == Obuvo bwe == Tuwangye yazaalibwa 16 Ogwekkumi, 1980 mu maka ga Enock Tuwangye ne Hope Tuwangye mu [[:en:Masaka|kibuga Masaka]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name=":0">https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20190702/71468/interview-fans-pushed-me-to-sleep-with-a-female-colleague-funnyman-tuwangye-opens-up-ahead-of-solo-show.html</ref> Mu 1987, yatandika okusoma pulayimale mu Molly and Paul Primary School, gye yatandikira okuzannya katemba w’essomero mu Kibiina Ekisooka oba P.1. <ref>https://web.archive.org/web/20191027143807/https://www.monitor.co.ug/Magazines/689838-725424-9stk89/index.html</ref> Mu P.5, yakyuka n'agenda mu Bwara Primary School n'amaliriza ebigezo bye eby'Ekyomusanvu mu 1993. Oluvannyuma yasomera mu [[:en:St._Henry's_College_Kitovu|St. Henry's College Kitovu]], gye yamaliriza [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Siniya Eyookuna]] mu 1997. Yagenda mu maaso n'okusoma mu [[:en:Kako_Senior_Secondary_School|Kako Senior Secondary School]], gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Satifikeeti y'okumaliriza Siniya Eyomukaaga]]. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yaweebwa ekifo mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu ssomero lya School of Performing Arts, n’atikkirwa [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka]] mu katemba mu 2004. == Omulimu gwe == === Okuzannya katemba === Mu 2002, Tuwangye yazannya emizannyo egiwerako mu National Theatre, omuli ''The Virgin'', ''The Journeys'', ne ''A Jewel in Every Name'' . <ref name=":2">http://uganda.spla.pro/en/file.person.richard-tuwangye-t1j-twine.49173.html</ref> Yeegatta ku Theatre Factory mu Gwekkumi 2003 n'oluvannyuma n'alabikira mu ''Hand in Hand'' nga Daudi ne ''[[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|The Last King of Scotland]]'' ng'omuyambi wa munnabyabufuzi. <ref>http://www.ugpulse.com/arts/hand-in-hand/188/ug.aspx</ref> <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2020)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Tuwangye era yeegatta ku Rock Point Radio, gye yazannyira nga Deo era n'awangula engule ya Voice Actor's Award nga tannavaayo mu 2007. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1009269/favourite-actor-hostel</ref> <ref name=":2" /> Yazannya mu firimu ennyimpi eya ''What Happened in Room 13 <ref>{{Cite web |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-1390282-11xyqmbz/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-10-02 |archive-date=2020-01-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200102161818/https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-1390282-11xyqmbz/index.html |url-status=dead }}</ref>'' era n'atandikawo ekibiina kya Fun Factory Uganda mu Gwolubereberye gwa 2010, n'akola nga Communications Director era n'akola mu ''Comedicine'' . <ref>{{Cite web |url=http://chano8.com/comedy-outfit-fun-factory-warm-best-zizinga-style/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-02 |archive-date=2019-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191007115609/http://chano8.com/comedy-outfit-fun-factory-warm-best-zizinga-style/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Theatre---Cinema/691234-836250-dh6uid/index.html</ref> Tuwangye yalabikira mu firimu ya ''Speak Out'', eyasooka okulagibwa nga 21 Ogwolubereberye gwa 2010, <ref>{{Cite web |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-843038-fsyeh5z/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-10-02 |archive-date=2019-10-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191028074336/https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-843038-fsyeh5z/index.html |url-status=dead }}</ref> era ne yeegatta ku ''[[:en:The_Hostel_(TV_series)|The Hostel]]'' mu 2011 nga Twine, <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1009269/favourite-actor-hostel</ref> n’avaayo mu mwaka ogwaddako oluvannyuma enkaayana ezeekuusa ku bisale. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2020)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Era yali mu kibiina kya ''Silent Voices, <ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Letting-the-silent-voices-be-heard/691232-1449170-8o3is3/index.html</ref> <ref>https://www.silentvoicesuganda.org/silentvoicesenglish-2012</ref> The Play'' mu 2012. Mu 2016, Tuwangye yazannaya nga Dez mu firimu ya ''[[:en:Queen_of_Katwe|Queen of Katwe]]'' <ref>http://www.imdb.com/title/tt4341582/fullcredits</ref> era nga Dj Kadanke mu ''Rain'' . <ref>https://observer.ug/lifestyle/55983-rain-dominates-pearl-international-film-festival-awards</ref> Mu Gwomukaaga 2018, yali omu ku bannakatemba omwenda abaawandiisibwa ekitongole kya Development Channel okutumbula enteekateeka ya African Child Poverty Alleviator Program. <ref>https://thetowerpost.com/2018/06/24/development-channel-signs-nine-actors/</ref> === Ennyimba ze === Mu 2004, Tuwangye yatandikawo ekibiina kya VIP Modern Dance Troupe. Mu 2005, yawandiika n'okukwata oluyimba "Can't Live Without You," olwakolebwa kkampuni ya Fenon Records. <ref name=":1">https://web.archive.org/web/20191028074334/http://chano8.com/fun-factory-comedian-richard-tuwangye-returns-to-pursue-his-music-career/</ref> Oluvannyuma ekibiina kya VIP Modern Dance Troupe kyafuuka ekibiina ky'abayimbi ne kifulumya oluyimba lwa "Tugendeyo." Oluvannyuma lw’okufulumya olyimba lwabwe olw’okusatu, ekibiina kino kyasasika. <ref>http://www.sqoop.co.ug/201707/features/music-never-thing.html</ref> Mu 2015, Tuwangye yafulumya oluyimba lw'eyayimba yekka lwe yatuuma "Nkole ntya?". <ref name=":1" /> === Okuyimirira kwe === Mu 2013, Richard yayimba ng’omu ku bikolwa eby’okujaguza emyaka mwenda Pablo gy’amaze mu kisaawe kya kkomedi. <ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Pablo-marks-nine-years-standing-up/691232-2095696-270k7x/index.html</ref> Nga 12 July 2019, yategeka pulogulaamu ye eyasooka eya kkomedi nga ye yekka, eyatuumibwa "Laugh Conquers All." <ref name=":0" /> <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503633/tuwangye-stages-maiden-stand-comedy</ref> <ref>https://www.softpower.ug/richard-tuwangye-hit-a-home-run-with-his-maiden-stand-up-special/</ref> === Okukyaaza === Mu March wa 2009, Tuwangye yali omu ku baatongoza eddagala ery'ekizaala ggumba erya NewFem nga ly'atongozebwa ekitongole kya Uganda Health Marketing Group (UHMG) ng’ali wamu ne Gloria Kasujja. <ref>https://web.archive.org/web/20191027143804/https://www.monitor.co.ug/artsculture/FashionBeauty/691228-700992-o1q4jyz/index.html</ref> Mu Gwokutaano gwa 2010, yeeyali omwogezi ku mukolo gw'okugaba awaadi za Buzz Teeniez Awards. <ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-915858-vdjt2qz/index.html</ref> Mu Gwokutaano 2018, yategeka Live Sipping Night ku Racer's Bar, [[:en:Bukoto|Bukoto]], ate mu Gwekkumi 2018, yeeyali omwegezi ku kivvulu kya Kenneth Mugabi ekyasooka, "Strings of My Soul." <ref>https://www.sunrise.ug/gossip/201810/kenneth-mugabis-performance-could-make-you-fall-in-love.html</ref> == Obulamu bwe obw'obuntu == Tuwangye waakubiri ku baaana bataano, abazaalibwa Enock ne Hope Tuwangye. <ref name=":0" /> Yawasa Sharon Atwiine Kagarura nga 3 Ogwomukaana 2016. <ref>https://bigeye.ug/comedian-richard-tuwangye-weds-fiancee-sharon-photos/</ref> Abafumbo bano balina abaana babiri. <ref>http://www.sqoop.co.ug/201604/four-one-one/comedian-tuwangye-to-wed-fiancee-in-june.html</ref> == Firimu ze == === Firimu === {| class="wikitable" !Omwaka !Omutwe !ekifo kye yazannya !Ebijuliziddwa |- |2006 |''[[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|The Last King of Scotland]]'' | | |- |2006 |''They Stopped Eating Fruits'' |Sebiku | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2008 |''Speak Out'' |[[:en:Boda_boda|Omuvuzi wa Booda]] eyali akunga abantu okuwakanya enguzi. | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2007 |''What Happened in Room 13'' |Peter | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2016 |''Queen of Katwe'' |Dez | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- | |''Silent Voices'' |Omwami w'omukyala eyali alina ebimutawaanya | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2017 |''Rain'' |Dj Kadanke | |} === Ku Ttivvi === {| class="wikitable" !Omwaka !Omutwe !Ekifo kye yazannya !Bye yazannya !TV Network |- |2005 |''Hand in Hand'' |Daudi |Omuntu atalina mulimu nga asobola okutuusa obulabe ku balala | |- |2011 |''The Hostel'' |Twine | | |- |2010 - 2015 | rowspan="2" |''U-turn'' |yazannya ebifo eby'enjawuloi | | style="text-align:center;" |NTV |- |2015 - 2017 |yazannya ebifo eby'enjawulo | | style="text-align:center;" |NBS |- |2018–present |''Mizigo Express'' |Clinton |Omupangisa Omunigeria ayali omufere |[[:en:DStv|DStv]] (Pearl Magic) |} == Mu theatre == {| class="wikitable" !Omwaka !Omutwe !Ekifo ky'eyazannya !Ebijuliziddwa |- |2002 |''The Virgin''<ref name=":2" /> |Bogolio, [[:en:Houseboy|omukozi w'awaka]] | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2002 |''The Journeys'' | | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2002 |''A Jewel in Every Name'' |Mulekwa nga maama we yattibwa mu lutalo [[:en:Northern_Uganda|Mu Buliikakkono bwa Uganda]] | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2003 |''The Adams'' | | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2006 |''The Nasty Good Stories'' | | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |} == Ebijuliziddwa == [[Category:Bayimbi]] pbbkjtsvdwemonk8f4v30n3eypd4bb5 Bosmic Otim 0 12199 48769 48012 2026-05-03T12:43:23Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48769 wikitext text/x-wiki   '''William Otim''' era amanyiddwa nga '''Bosmic Otim''' oba '''Lucky Bosmic Otim''' [[munnayuganda]] omuyimbi era munnabyabufuzi eyazaalibwa era n'akulira mu [[Gulu]] . <ref>{{Cite web |last=Holslin |first=Peter |date=1 December 2008 |title=The Biggest Weapon in Northern Uganda |url=https://brooklynrail.org/2008/12/music/the-biggest-weapon-in-northern-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Brooklyn Rail |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Opiyo |first=Lindsay McClain |date=2015 |title=Music as Education, Voice, Memory, and Healing: Community Views on the Roles of Music in Conflict Transformation in Northern Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |journal=African Conflict and Peacebuilding Review |volume=5 |issue=1 |pages=41–65 |doi=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |issn=2156-695X |jstor=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |s2cid=142498646 |url-access=subscription}}</ref> Yafuuka omulwanirizi w'emirembae w’emirembe ng’ayita mu nnyimba ze mu 2006, ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] bwekyali kirwanagana n’eggye [[Lord's Resistance Army]] . <ref>{{Cite web |date=9 April 2019 |title="Music exposes thieves": Meet Bosmic Otim, 'northern Uganda's Bobi Wine' |url=https://africanarguments.org/2019/04/09/music-exposes-thieves-meet-bosmic-otim-northern-uganda-bobi-wine/ |access-date=20 June 2020 |website=African Arguments |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Mitchell |first=Jolyon |date=1 November 2019 |title=Peacebuilding and the Arts |url=https://books.google.com/books?id=NRS_DwAAQBAJ&q=birth+date+for+bosmic+otim&pg=PA159 |last2=Vincett |first2=Giselle |last3=Hawksley |first3=Theodora |last4=Culbertson |first4=Hal |publisher=Springer Nature |isbn=978-3-030-17875-8 |language=en}}</ref> Mu 2007, yayitibwa LRA okubasanyusa n’abantu b’omu kitundu. <ref>{{Cite web |title=LRA invite artistes to entertain them |url=https://www.newvision.co.ug/news/1160730/lra-invite-artistes-entertain |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Yawangula engule ya Pearl of Africa Music Awards eya 2007. <ref>{{Cite web |title=PAM Awards add life to Lira |url=https://www.newvision.co.ug/news/1187536/pam-awards-add-life-lira |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu 2019, yatuula ebigezo bye ebya siniya eyomukaaga (S.6) biyite Uganda Advanced Certificate Of Education bye yagwa, <ref>{{Cite web |date=2 February 2020 |title=UACE2019: NRM's Bosmic Otim blames 'Triple F' performance on mafias |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200228/88331/uace2019-nrms-bosmic-otim-blames-triple-f-performance-on-mafias.html |access-date=20 June 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> nekilemesa okuyaayaana kwe okuvuganya mu byobufuzi mu kulonda kwa 2021. <ref>{{Cite web |last=URN |date=2 February 2020 |title=Poor UACE results dent musician Bosmic Otim's political |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Poor-UACE-dent-musician-Bosmic-Otim-s-political-ambitions/688334-5472540-t7qbv4z/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yali mukwanaganya era ssentebe w'ekisinde ky'[[Amanyi g'Abantu]] (People Power), <ref>{{Cite web |title=Bobi Wine's 150-member team |url=https://www.newvision.co.ug/news/1504208/bobi-wines-150-team |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> kyokka oluvannyuma yasala eddiro n'agenda mu [[National Resistance Movement|NRM]] oluvannyuma lw'okusisinkana Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] . <ref>{{Cite web |last=Kwo |first=Jimmy |date=9 February 2020 |title=Singer Bosmic explains why he met Museveni, quit People Power |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Singer-Bosmic-explains-why-he-met-Museveni-quit-People-Power/689844-5449866-m6g033/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2 January 2020 |title=People Power losses trust in Bosmic after Museveni meeting |url=https://www.independent.co.ug/people-power-losses-trust-in-bosmic-after-museveni-meeting/ |access-date=20 June 2020 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> N'era yawerebwa okuyimba mu Uganda mu kiseera we yabeerera mu People Power, olw'okwogera obubi ku gavumenti. <ref>{{Cite web |last=URN |title=People Power musician Bosmic banned from performing in Uganda |url=https://observer.ug/news/headlines/62374-people-power-musician-bosmic-banned-from-performing-in-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Bosmic yali ku puleesa n'omuliro okuva mu bukulembeze bw' [[Acholi]] '''obw'enonno''' olw'okubutyoboola n'okwonoona erinnya lyabwo ku nsonga z'ettaka. <ref>{{Cite web |title=Singer Under Fire for Discrediting Acholi Officials |url=https://ugandaradionetwork.net/story/acholi-fire-spitting-musician-attacks-rwot-premier-1 |access-date=20 June 2020 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Era y’omu ku bayimbi abeetaba mu ttabamiruka w’ababaka b’ekibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]] mu 2020 mu kisaawe e [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|Namboole]] . <ref>{{Cite web |last=Witness |first=Eye |date=2 January 2020 |title=Bebe Cool Leads Over 40 Musicians To NRM's National Delegates Conference In Namboole |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/25/bebe-cool-leads-over-40-musicians-to-nrms-national-delegates-conference-in-namboole/ |access-date=20 June 2020 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == # {{Cite web |last=Holslin |first=Peter |date=1 December 2008 |title=The Biggest Weapon in Northern Uganda |url=https://brooklynrail.org/2008/12/music/the-biggest-weapon-in-northern-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Brooklyn Rail |language=en-US}} # {{Cite journal |last=Opiyo |first=Lindsay McClain |date=2015 |title=Music as Education, Voice, Memory, and Healing: Community Views on the Roles of Music in Conflict Transformation in Northern Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |journal=African Conflict and Peacebuilding Review |volume=5 |issue=1 |pages=41–65 |doi=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |issn=2156-695X |jstor=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |s2cid=142498646 |url-access=subscription}} # {{Cite web |date=9 April 2019 |title="Music exposes thieves": Meet Bosmic Otim, 'northern Uganda's Bobi Wine' |url=https://africanarguments.org/2019/04/09/music-exposes-thieves-meet-bosmic-otim-northern-uganda-bobi-wine/ |access-date=20 June 2020 |website=African Arguments |language=en-GB}} # {{Cite book |last1=Mitchell |first1=Jolyon |date=1 November 2019 |title=Peacebuilding and the Arts |url=https://books.google.com/books?id=NRS_DwAAQBAJ&q=birth+date+for+bosmic+otim&pg=PA159 |last2=Vincett |first2=Giselle |last3=Hawksley |first3=Theodora |last4=Culbertson |first4=Hal |publisher=Springer Nature |isbn=978-3-030-17875-8 |language=en}} # {{Cite web |title=LRA invite artistes to entertain them |url=https://www.newvision.co.ug/news/1160730/lra-invite-artistes-entertain |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |title=PAM Awards add life to Lira |url=https://www.newvision.co.ug/news/1187536/pam-awards-add-life-lira |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |date=2 February 2020 |title=UACE2019: NRM's Bosmic Otim blames 'Triple F' performance on mafias |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200228/88331/uace2019-nrms-bosmic-otim-blames-triple-f-performance-on-mafias.html |access-date=20 June 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}} # {{Cite web |last=URN |date=2 February 2020 |title=Poor UACE results dent musician Bosmic Otim's political |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Poor-UACE-dent-musician-Bosmic-Otim-s-political-ambitions/688334-5472540-t7qbv4z/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}} # {{Cite web |title=Bobi Wine's 150-member team |url=https://www.newvision.co.ug/news/1504208/bobi-wines-150-team |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |last=Kwo |first=Jimmy |date=9 February 2020 |title=Singer Bosmic explains why he met Museveni, quit People Power |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Singer-Bosmic-explains-why-he-met-Museveni-quit-People-Power/689844-5449866-m6g033/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}} # {{Cite web |date=2 January 2020 |title=People Power losses trust in Bosmic after Museveni meeting |url=https://www.independent.co.ug/people-power-losses-trust-in-bosmic-after-museveni-meeting/ |access-date=20 June 2020 |website=The Independent Uganda |language=en-US}} # {{Cite web |last=URN |title=People Power musician Bosmic banned from performing in Uganda |url=https://observer.ug/news/headlines/62374-people-power-musician-bosmic-banned-from-performing-in-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}} # {{Cite web |title=Singer Under Fire for Discrediting Acholi Officials |url=https://ugandaradionetwork.net/story/acholi-fire-spitting-musician-attacks-rwot-premier-1 |access-date=20 June 2020 |website=Uganda Radionetwork |language=en}} # {{Cite web |last=Witness |first=Eye |date=2 January 2020 |title=Bebe Cool Leads Over 40 Musicians To NRM's National Delegates Conference In Namboole |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/25/bebe-cool-leads-over-40-musicians-to-nrms-national-delegates-conference-in-namboole/ |access-date=20 June 2020 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}{{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bayimbi]] gse2hub3edb5nhqpsthpw0prlzyzkpq Okello Sam 0 12428 48770 43921 2026-05-03T12:43:39Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48770 wikitext text/x-wiki # '''''Okello Kelo Sam''''' (yazaalibwa 8,Omwezi ogwekkumineebiri 1969) muyimbi, munnakatemba, era kazannyirizi. N'era ye mutandisi wa Hope North, essomero lya siniya era ekifo ekikuumirwamu abavubuka abaakosebwa olutalo, mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Talbott |first=Chris |date=August 15, 2012 |title=Okello Kelo Sam Gives Former Child Soldiers an Education and a Future |url=http://www.cntraveler.com/stories/2012-08-15/okello-sam |access-date=29 October 2015 |website=cntraveler.com}}</ref> == Obuto bwe == Okello Kelo Sam yazaalibwa nga 8 Omwezi ogwekkumineebiri 1969 mu bukiikakkono bwa Uganda. Ye mwana owookusatu maka agaalina taata omu , abakyala basatu ,ne bagandabe amakumi abiri. Maamawe ye Eromina Alal Oting Lahee ne taata we ye Oneka Sam. Maama we yeeyali omukyala wa kitaawe eyasooka. Ku myaka kkumi na mukaaga (16), bwe yali agenda ku ssomero okunona obubonero bw'ebimu ku bigezo bye, ye n’ekibinja ky’abayizi beyali nabo, baawambibwa ne bawalirizibwa okubeera ekitundu ku ggye lya [[Lords Resistance Army]]. Ekibinja ky’abaana kyatwalibwa e [[Syria]] mu kutendekebwa okwa kaasammeeme okw'entisa . Okuva awo, baabawulamu ne baleetebwa mu ntalo ez’enjawulo. Nga wayise emyaka nga ebiri, mu lutalo olw’amaanyi, Okello yazuula omukisa n’asobola okutoloka. Yasobola okufuna emmotoka emutwalako e [[Gulu]], gye yalowooza nti famire ye gyeyinza okwekweka.Bwatabasangayo,Okello yaddayo ku kyalo kye, n’akisanga nga kyali kilekeddwawo ttayo nga kisigadde matongo olw'olutalo. Okello yasalawo okugenda ku kibuga ekikulu [[Kampala]], kojja we gye yali abeera. Kojja wa Okello yawa Okello awookusula. Okello yasula mu nnyumba ya kojjaawe ey’ebisenge ebibiri ng’ali wamu ne bakyala ba kojjaawe babiri n’abaana bana. Olwo Okello n’akola emirimu egy’enjawulo nga, okwoza engoye, okukima amazzi , okwoza emmotoka okufuna ssente n’okugenda mu maaso n’emisomo gye. Yasomera ku yunivasite y’e Makerere ng’asoma dipulooma mu by’okuyimba n'okuzannya . Mu kiseera kino, Okello yazuula kkampuni y’amazina eyitibwa Ndere Troupe era okukkakkana ng’afunye yintaviyu era ne bamusaba okwegatta ku kkampuni. Okuyita mu kino, ekitone kya Okello ng’omuzinyi, omuyimbi, munnakatemba, atonda n'okutegeka entambula y'ebigere omubiri, n'emikono , omutumbula w’ebyobuwangwa, omutendesi, era dayirekita w’ebyemikono, kyamanyibwa. Bweyali mu ttendekero ekkulu, Okello yawasa Marian Lubega era mu 1994, baazaala omwana waabwe eyasooka, Lawino Mieke Marilyn. Mu 1998, muto wa Okello Sam, Godfrey, yawambibwa ng’asoma n’ekibinja ky’abaana abalala amakumi ataano (50). Okello yabeera mu ssuubi nti olunaku lumu ne muganda we yali ajja kusobola okutoloka. Kwe kugamba, okutuusa lumu ku makya, Okello bwe yazuula ebifaananyi eby’entiisa mu lupapula lw’amawulire olwokumakya, eby’abantu 300 abattibwa ku kyalo kye gyazaalibwa .Kuno kwaliko ne muganda we. Okussaamu mugandawe ekitiibwa, Okello yatonda omuzannyo ogw'omulembe nga gwesigamiziddwa ku nnyumya y'engero za Uganda n'ezekichooli n'ennyimba eziyitibwa "okutondebwa oba okukolebwa mu muliro" ("Forged in Fire"). <ref name="Okello">{{Cite web |last=Sam |first=Okello |date=May 7, 2015 |title=Escaping War Saved My Life. Song and Dance Saved My Soul |url=http://www.huffingtonpost.com/okello-kelo-sam/escaping-war-saved-my-lif_b_7216332.html |access-date=4 November 2015 |website=www.huffingtonpost.com}}</ref> Mu bigambo bye, "... ab'eŋŋanda zange, mikwano gyange, abaana bensoma nabo , era bwe nafuna amawulire, namenyeka. Bwentyo ne nnyingira mmotoka yange, nga nvuga nzira e bukiikakkono, nga nkikola lwa busungu, mu kusoberwa kale abantu bangi b'omanyi bafudde ate nga tomanyi kirala kya kukola. Bwetutyo tweyongera okuvuga, netuvuga, netuuvuga ne nyimirira. Era ekirowoozo nekinzijira" == Emirimu == Okello Kelo Sam ye Ssentebe w’ekitongole ky’ebyobuwangwa ekya Uganda National Cultural Centre (UNCC), ssenkulu w'ekitongole kya Roots Retreat and Camping Resort era omutandisi wa Hope North Uganda. Firimu ze ezisinga obukulu zaafulumiza mulimu "Abducted: War Child", eya Robert E. Altman, "Silent Army, eya Jean Van de Velde, eyasooka okulagibwa mu kivvulu kya firimu ekya Cannes mu 2009. Yazannya ne mu firimu ya The King of Scotland eyalimu abavubuka okuva mu Hope North. == Byakoze == Yateekateeka amazina ng'okozesa omubiri n'emikono era n’ayiiya ennyimba mu firimu ya Last King of Scotland. Yawandiika omuzannyo ng'ayambibwako muganda Godfrey oguyitibwa "Vessels of Fire" ogwakolebwa ku yunivasite y'e Dartmouth ne ETI, East Africa ne Theatre without Boarders. Omulimu gwe ne Hope North gumuleetedde okusiimibwa n'okutenderezebwa okuva mu bawagizi abamanyiddwa nga Forest Whitaker, Susan Sarandon, Mary-Louise Parker,Josh Ritter ne Rufus Wainright, era abadde ku zipulogulaamu nga WNYC eya "The Brian Lehrer Show", "The Big Picture with Thorm Hartmann" n'endala . Okello akulemberamu emisomo mu Bulaaya yonna ne Amerika ku mazina n’ennyimba za Uganda. == Hope North == Okello Kelo Sam yatandikawo Hope North mu 1998 oluvannyuma lw'okufa kwa muganda we. Hope North ssomero era kifo kya bavubuka abaakosebwa olutalo lw’omunda. Hope North eyamba bamulekwa, ababundabunda, n’abaali abaana abajaasi. <ref>{{Cite web |last=Weidman-Grunewald |first=Elaine |title=Hope North after a year |url=http://www.ericsson.com/thecompany/sustainability_corporateresponsibility/technology-for-good-blog/2014/06/24/hope-north-year/ |access-date=29 October 2015 |website=www.ericsson.com}}</ref> Hope North ekkirizibwa ng’essomero lya siniya ng’erina abasomesa 26 abeewaddeyo. Essomero lirina okukola n’ebizibu ebingi ng’obutaba na bitabo bya kusoma n’obutaba na kompyuta. Essomero lirina enteekateeka y'ebyembera z'abantu ey'ensi yonna , okutendeka amaloboozi, ne faamu ekola nga eno eddukanyizibwa abakozi. Abakozi balafuubana okuwa abaana obuyigirize obutegekeddwa obulungi ekivaamu emirimu. Ekigendererwa kya Hope North, okusinziira ku Okello n’abasomesa ba Hope North, kwe kuwa abaana eddoboozi okusobola okwogera n’okukola enjawulo. Omusomesa mu Hope North agamba nti, "Bano be bakulembeze ab'ebiseera ebyomumaaso. Kye tukola kye bagezaako okukoppa. Kale okudduka ekizibu tekiba kukigonjoola." <ref name="vimeo">{{Cite web |title=The Thing That Happened- A documentary short about Hope North by Andrew Walton |url=https://vimeo.com/38187898 |access-date=29 October 2015 |website=vimeo.com}}</ref> Okello bweyabuuzibwa lwaki, oluvannyuma lw'ebyo byonna bye yali ayiseemu, teyamala gaggwaamu maanyi, yaddamu nti: "Sijja na kulowooza ku kulemererwa / kugwa. Sijja na kulowooza ku kuyimirira. Kubanga singa ffenna tulina okusoomoozebwa ne tuyimirira, olwo kiki ekyinza okubaawo?" <ref name="vimeo">{{Cite web |title=The Thing That Happened- A documentary short about Hope North by Andrew Walton |url=https://vimeo.com/38187898 |access-date=29 October 2015 |website=vimeo.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://vimeo.com/38187898 "The Thing That Happened- A documentary short about Hope North by Andrew Walton"]. ''vimeo.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">October 29,</span> 2015</span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last1=Talbott |first1=Chris |date=August 15, 2012 |title=Okello Kelo Sam Gives Former Child Soldiers an Education and a Future |url=http://www.cntraveler.com/stories/2012-08-15/okello-sam |accessdate=29 October 2015 |website=cntraveler.com}} # {{cite web |last1=Sam |first1=Okello |date=May 7, 2015 |title=Escaping War Saved My Life. Song and Dance Saved My Soul |url=http://www.huffingtonpost.com/okello-kelo-sam/escaping-war-saved-my-lif_b_7216332.html |accessdate=4 November 2015 |website=www.huffingtonpost.com}} # {{cite web |last1=Weidman-Grunewald |first1=Elaine |title=Hope North after a year |url=http://www.ericsson.com/thecompany/sustainability_corporateresponsibility/technology-for-good-blog/2014/06/24/hope-north-year/ |accessdate=29 October 2015 |website=www.ericsson.com}} # {{cite web |title=The Thing That Happened- A documentary short about Hope North by Andrew Walton |url=https://vimeo.com/38187898 |accessdate=29 October 2015 |website=vimeo.com}}{{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://hopenorth.org/ Omukutu omutongole ogwa Hope North] [[Category:Bayimbi]] 3usa1jdg8fmch59vzn3x2vma2pn2hgq Richard Nduhura 0 12854 48925 46870 2026-05-04T07:40:40Z Brenda Namulinda 9846 48925 wikitext text/x-wiki '''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009, <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa 'omwaka 2005 ne 2006. Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * m001j3koj20hh74899wyw2k475gwul5 48926 48925 2026-05-04T07:41:22Z Brenda Namulinda 9846 48926 wikitext text/x-wiki '''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). "Cabinet Ministries Allocated". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009, <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa 'omwaka 2005 ne 2006. Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * 9m07f2kemfwevlfw66yubuavyjk1bek 48927 48926 2026-05-04T07:41:52Z Brenda Namulinda 9846 48927 wikitext text/x-wiki '''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated]". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009, <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa 'omwaka 2005 ne 2006. Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * bxkgdbbnvzhmyxi6nmycrbbdzszdidj 48928 48927 2026-05-04T07:42:15Z Brenda Namulinda 9846 48928 wikitext text/x-wiki '''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated]". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009, <ref>"Full Cabinet List As At 18 February 2009". ''New Vision (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from the original on 13 February 2015. Retrieved 3 March 2015.</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa 'omwaka 2005 ne 2006. Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * elhkifuajc2ucs7llwwwl86bafnbmq6 48929 48928 2026-05-04T07:42:55Z Brenda Namulinda 9846 48929 wikitext text/x-wiki '''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated]". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009,<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from the original on 13 February 2015. Retrieved 3 March 2015.</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa 'omwaka 2005 ne 2006. Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * eiziwa9267wc7hctstazjw4ykn16klb 48930 48929 2026-05-04T07:43:27Z Brenda Namulinda 9846 48930 wikitext text/x-wiki '''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated]". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009,<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from the original on 13 February 2015. Retrieved 3 March 2015.</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011,<ref>"Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers". 27 May 2011. Retrieved 3 March 2015 – via Facebook.</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa 'omwaka 2005 ne 2006. Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * 7af22k689l2reor6saeh87um03kpbht 48931 48930 2026-05-04T07:43:49Z Brenda Namulinda 9846 48931 wikitext text/x-wiki '''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated]". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009,<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from the original on 13 February 2015. Retrieved 3 March 2015.</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011,<ref>[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers]". 27 May 2011. Retrieved 3 March 2015 – via Facebook.</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa 'omwaka 2005 ne 2006. Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * aokct11gq1zstqzi7rcbucg9f1z62ot 48932 48931 2026-05-04T07:44:23Z Brenda Namulinda 9846 48932 wikitext text/x-wiki '''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated]". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009,<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from the original on 13 February 2015. Retrieved 3 March 2015.</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011,<ref>[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers]". 27 May 2011. Retrieved 3 March 2015 – via Facebook.</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa 'omwaka 2005 ne 2006. Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012. <ref>Lumu, David (12 March 2014). "Dr. Nduhura Is Still Our UN Envoy – Kiyingi". ''New Vision (Kampala)''. Retrieved 3 March 2015.</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * 7m0hk6ztm0x0a2fqxuqoeplgqp96y91 48933 48932 2026-05-04T07:44:46Z Brenda Namulinda 9846 48933 wikitext text/x-wiki '''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated]". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009,<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from the original on 13 February 2015. Retrieved 3 March 2015.</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011,<ref>[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers]". 27 May 2011. Retrieved 3 March 2015 – via Facebook.</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa 'omwaka 2005 ne 2006. Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012. <ref>Lumu, David (12 March 2014). "[http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html Dr. Nduhura Is Still Our UN Envoy – Kiyingi"]. ''New Vision (Kampala)''. Retrieved 3 March 2015.</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * lw56ulhhxwgjpyrmg2u6eyte7n3val2 48934 48933 2026-05-04T07:49:29Z Brenda Namulinda 9846 48934 wikitext text/x-wiki '''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated]". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009,<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from the original on 13 February 2015. Retrieved 3 March 2015.</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011,<ref>[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers]". 27 May 2011. Retrieved 3 March 2015 – via Facebook.</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa 'omwaka 2005 ne 2006. Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012.<ref>Lumu, David (12 March 2014). "[http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html Dr. Nduhura Is Still Our UN Envoy – Kiyingi"]. ''New Vision (Kampala)''. Retrieved 3 March 2015.</ref><ref>Waswa, Sam (16 July 2021). "Museveni Grants Retirement to Amb. Nduhura from France". ''ChimpReports''. Retrieved 4 May 2026.</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * qjcaxhfvkprp767v9l61f5v4o99on07 48935 48934 2026-05-04T07:49:54Z Brenda Namulinda 9846 48935 wikitext text/x-wiki '''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated]". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009,<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from the original on 13 February 2015. Retrieved 3 March 2015.</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011,<ref>[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers]". 27 May 2011. Retrieved 3 March 2015 – via Facebook.</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa 'omwaka 2005 ne 2006. Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012.<ref>Lumu, David (12 March 2014). "[http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html Dr. Nduhura Is Still Our UN Envoy – Kiyingi"]. ''New Vision (Kampala)''. Retrieved 3 March 2015.</ref><ref>Waswa, Sam (16 July 2021). [https://chimpreports.com/museveni-grants-retirement-to-amb-nduhura-from-france/ "Museveni Grants Retirement to Amb. Nduhura from France]". ''ChimpReports''. Retrieved 4 May 2026.</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * c5xbhrwhkiu9kodnty7w9llxlwey88g Vincent Woboya 0 12922 48847 47702 2026-05-03T17:23:27Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48847 wikitext text/x-wiki   '''Vincent Woboya''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomusanvu 1974) Munnayuganda, [[:en:Public_administration|mukozi wa gavumenti]], [[:en:Emergency_management|akwasaganya ebigwa bitaraze]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] omulonde ow'eSsaza lye [[:en:Budadiri|Budadiri]] ey'eBuggwanjuba mu [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y'e Sironko]] era nga memba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="VW1">{{cite web |title=Parliament Of Uganda Members Of The 10th Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=320 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Woboya ye [[:en:Whip_(politics)|nampala wa NRM]] mu [[:en:Bugisu_sub-region|kitundu kye Bugisu]] era mmemba ku bukiiko omuli'',akakwata ku gavumenti (State Authorities )n'ebitongole bya gavumenti (State Enterprises)'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . <ref name="VW2">{{cite web |title=Uganda: Wolokoso – Empty House Confuses Adjumani MP |url=http://allafrica.com/stories/201607250742.html |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> <ref name="VW3">{{cite web |title=Presidential handshake refund draws mixed reactions |url=https://dispatch.ug/2017/04/28/presidential-handshake-refund-draws-mixed-reactions/ |publisher=DISPATCH |access-date=2026-04-18 |archive-date=2019-12-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191216072741/http://dispatch.ug/2017/04/28/presidential-handshake-refund-draws-mixed-reactions/ |url-status=dead }}</ref> Mu mwaka gwa 2006, bwe yali akola mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM), Woboya ng’ayambibwako [[:en:United_Nations_Development_Programme|UNDP]] <ref name="VW4">{{cite book |year=2007 |title=Landmine Monitor: Executive Summary 2007 |url=https://books.google.com/books?id=a0z-vydE7dsC&q=Humanitarian+Demining+Program+uganda&pg=PA31 |publisher=[[Cluster Munition Coalition|Landmine and Cluster Munition Monitor]] |isbn=9780973895520}}</ref> n’ekibiina kya [[:en:Danish_demining_group|Danish demining group]] (DDG) yakulembera okussa mu nkola enteekateeka y’okuggya bbomu mu bantu, ''National Mine Action Program (NMAP)'', mu bitundu by'[[:en:Northern_Uganda|Obukiikakkono bwa Uganda]] ebyakosebwa ennyo [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|obuyeeke9ra bwa LRA]] okumala emyaka 20.<ref name="VW5">{{cite web |title=Gone with the blast: The landmine problem |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1148008/gone-blast-landmine |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Kaweefube ono ow'omuggundu yaviirako okulangirira mu butongole Uganda ng'ensi etaliimu bbomu nga 10 Ogwekkuminebiri 2012. <ref name="VW7">{{cite web |title=Uganda declared free of landmines |url=https://www.interhealthworldwide.org/home/health-resources/health-alerts/2012/december/20/uganda-declared-free-of-landmines/ |publisher=[[InterHealth]]}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Woboya yazaalibwa Bumasifwa, ekyalo mu [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y’e Sironko]], nga 1 Ogwomusanvu 1974 mu maka [[:en:Anglicanism|g’abakristayo]] agalimu abalenzi bataano n’omuwala omu. Wa kika kya ''Dunga'' ekya [[:en:Masaba_people|Bamasaba]], Taata we Francis Namugowa yali [[:en:Teacher|musomesa wa pulayimale]] ate nnyina Zita Wolayo Namugowa yali [[:en:Subsistence_agriculture|mulimi wa mmere y'awaka .]] [[:en:Primary_education|Pulayimale]] ye yagisomera ku Bumasifwa Primary School <ref name="VW9">{{cite web |title=Bumasifwa Primary School |url=http://www.myspotfinder.com/listings/bumasifwa-primary-school/ |publisher=My Spot Finder}}</ref> ne Bumasaga Primary School e Mbale nga kwotadde ne ''Mbale Senior Secondary School'' gye yasomera eddala lya [[:en:O-level|siniya ey'okuna]] ne [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . Ng'omuyizi eyali asoma ng'ava waka, yatambulanga kiromita 6 okutuuka ku ssomero lye erya siniya. Yasooka okuberako mu bukulembeze ng'ali mu Siniya 3 bwe yalondebwa ku [[:en:Prefect|by'obulamu (Health Prefect)]] n’oluvannyuma nga Ssentebe wa kiraabu y'ebyafaayo mu ssomero eya [[:en:High_school_clubs_and_organizations|History Club]] mu Siniya ey'okutaano. Woboya yeyongerayo nagenda ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w'e Makerere]] ku misomo gya Yunivasite gye yatikkirwa mu 1997 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Social_Science|diguli ya Social Science]] mu [[:en:Political_Science|Political Science]] n'okuddukanya [[:en:Public_Administration|emirimu gya gavumenti]] . Nga ali ku Ivory Tower, <ref name="VW10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1158602/makerere-ivory-tower</ref> Woboya yaweereza nga mmemba ku [[:en:Students'_representative_council|lukiiko olukiikirira Guild (GRC)]] . Era yaliko ssentebe w’ekibiina ''ekigatta abayizi b'e Budadiri'' era nga yaliko omukungu mu ''kibiina ekigatta abayizi b'e Mbale (MUMBASA)'' . Nga akyali mu ttendekero lye limu ery’amatendekero aga waggulu, Woboya yafuna [[:en:Master_of_Public_Administration|diguli eyookubiri mu public administration]] mu 2010. Woboya alina satifikeeti mu [[:en:Administrative_law|Adminstrative law]] (2003) okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] ne [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma ey’oluvannyuma]] (2005) mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti n’okuddukanya emirimu okuva mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|yunivasite y’obusiraamu mu Uganda]] (IUIU). <ref name="VW1"/> == Omulimu == Woboya yatandika omulimu gwe ogwo oluvannyuma lw’okusoma ng’omuyambi [[:en:Research_assistant|w’abanoonyereza]] ku ntandikwa ya 1997 mu ''kitongole ky’enteekateeka n’enkulaakulana mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w’e Makerere]]'' gye yeetaba mu [[:en:Undergraduate_Research_Opportunities_Program|mukisa gw’okunoonyereza]] okw’emyezi ebiri . Oluvannyuma mu mwaka ogwo, yeegatta ku ''Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Mbale'' nga atwala e Gombolola mu kiseera ekyo Uganda we yali ekyuka okuva ku [[:en:Centralized_government|nkola ya gavumenti eya wakati]] okudda mu nkola ya [[:en:Decentralization|decentralized]] era n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ebiri. Oluvannyuma yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:County_administrator|omumyuka wa CAO]] mu 1999 awo n’anyweza omulimu gwe ogw’okuba omukozi wa gavumenti ow’enkalakkalira. Mu 2000, [[:en:Sironko_District|Sironko]] bwe yafuulibwa Disitulikiti, Woboya yakyusibwa n’atwalibwa mu Disitulikiti eyali yakatekebwawo gye yaweereza mu kifo kye kimu okutuusa mu 2004 we yeegatta ku [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|minisitule evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti]] ng'omuyambi wa w'omuwandiisi omukulu eri ''[[:en:Minister_of_State|Minisita omubeezi]] avunaanyizibwa ku [[:en:Public_service|bakozi ba gavumenti]]'' . Mu 2005, Woboya yeegatta ku [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM) era n’aweereza ng’omumyuka omukulu ow'omumyuka wa Ssabaminisita. okutuusa mu 2010, yali aweerezza mu kifo ekyo nga P.A. wa [[:en:Moses_Ali|General Moses Ali]] ne [[:en:Tarsis_Kabwegyere|Professor Kabwegyere]] . Mu 2011, Woboya yalondebwa okubeera [[:en:Emergency_management|Principal Disaster Management Officer]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 2015 lwe yalekulira okwegatta ku by'obufuzi . <ref name="VW13">{{Cite web |title=Budadiri East seat up for grabs as Nandala steps back |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/Budadiri-East-seat-up-for-grabs-as-Nandala-steps-back/2466686-2710690-format-xhtml-a2kbpy/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}http://mobile.monitor.co.ug/News/Budadiri-East-seat-up-for-grabs-as-Nandala-steps-back/2466686-2710690-format-xhtml-a2kbpy/index.html</ref> Mu 2016, oluvannyuma lw’okuwangula obwa ssentebe bwa NRM mu Ssaza lye Budadiri ey'eBuvanjuba, Woboya yawangula akalulu ke akasooka ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] era n’afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey’ekkumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kkula ly'Africa]] . <ref name="VW23">{{cite web |title=Wadada no longer candidate in Mbale |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417465/wadada-candidate-mbale |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> <ref name="VW33">{{cite web |title=MP Sasaga Contests Budadiri East Poll Results |url=https://article.wn.com/view/2016/02/29/MP_Sasaga_Contests_Budadiri_East_Poll_Results/ |publisher=wn.com}}</ref> == Laba ne == * [[Sironko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sironko]] * [[Budadiri]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == jqvygviyaty44ejpcemeqx6ykzm1l65 48848 48847 2026-05-03T17:24:18Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48848 wikitext text/x-wiki   '''Vincent Woboya''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomusanvu 1974) Munnayuganda, [[:en:Public_administration|mukozi wa gavumenti]], [[:en:Emergency_management|akwasaganya ebigwa bitaraze]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] omulonde ow'eSsaza lye [[:en:Budadiri|Budadiri]] ey'eBuggwanjuba mu [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y'e Sironko]] era nga memba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="VW1">{{cite web |title=Parliament Of Uganda Members Of The 10th Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=320 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Woboya ye [[:en:Whip_(politics)|nampala wa NRM]] mu [[:en:Bugisu_sub-region|kitundu kye Bugisu]] era mmemba ku bukiiko omuli'',akakwata ku gavumenti (State Authorities )n'ebitongole bya gavumenti (State Enterprises)'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . <ref name="VW2">{{cite web |title=Uganda: Wolokoso – Empty House Confuses Adjumani MP |url=http://allafrica.com/stories/201607250742.html |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> <ref name="VW3">{{cite web |title=Presidential handshake refund draws mixed reactions |url=https://dispatch.ug/2017/04/28/presidential-handshake-refund-draws-mixed-reactions/ |publisher=DISPATCH |access-date=2026-04-18 |archive-date=2019-12-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191216072741/http://dispatch.ug/2017/04/28/presidential-handshake-refund-draws-mixed-reactions/ |url-status=dead }}</ref> Mu mwaka gwa 2006, bwe yali akola mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM), Woboya ng’ayambibwako [[:en:United_Nations_Development_Programme|UNDP]] <ref name="VW4">{{cite book |year=2007 |title=Landmine Monitor: Executive Summary 2007 |url=https://books.google.com/books?id=a0z-vydE7dsC&q=Humanitarian+Demining+Program+uganda&pg=PA31 |publisher=[[Cluster Munition Coalition|Landmine and Cluster Munition Monitor]] |isbn=9780973895520}}</ref> n’ekibiina kya [[:en:Danish_demining_group|Danish demining group]] (DDG) yakulembera okussa mu nkola enteekateeka y’okuggya bbomu mu bantu, ''National Mine Action Program (NMAP)'', mu bitundu by'[[:en:Northern_Uganda|Obukiikakkono bwa Uganda]] ebyakosebwa ennyo [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|obuyeeke9ra bwa LRA]] okumala emyaka 20.<ref name="VW5">{{cite web |title=Gone with the blast: The landmine problem |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1148008/gone-blast-landmine |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Kaweefube ono ow'omuggundu yaviirako okulangirira mu butongole Uganda ng'ensi etaliimu bbomu nga 10 Ogwekkuminebiri 2012. <ref name="VW7">{{cite web |title=Uganda declared free of landmines |url=https://www.interhealthworldwide.org/home/health-resources/health-alerts/2012/december/20/uganda-declared-free-of-landmines/ |publisher=[[InterHealth]]}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Woboya yazaalibwa Bumasifwa, ekyalo mu [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y’e Sironko]], nga 1 Ogwomusanvu 1974 mu maka [[:en:Anglicanism|g’abakristayo]] agalimu abalenzi bataano n’omuwala omu. Wa kika kya ''Dunga'' ekya [[:en:Masaba_people|Bamasaba]], Taata we Francis Namugowa yali [[:en:Teacher|musomesa wa pulayimale]] ate nnyina Zita Wolayo Namugowa yali [[:en:Subsistence_agriculture|mulimi wa mmere y'awaka .]] [[:en:Primary_education|Pulayimale]] ye yagisomera ku Bumasifwa Primary School <ref name="VW9">{{cite web |title=Bumasifwa Primary School |url=http://www.myspotfinder.com/listings/bumasifwa-primary-school/ |publisher=My Spot Finder}}</ref> ne Bumasaga Primary School e Mbale nga kwotadde ne ''Mbale Senior Secondary School'' gye yasomera eddala lya [[:en:O-level|siniya ey'okuna]] ne [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . Ng'omuyizi eyali asoma ng'ava waka, yatambulanga kiromita 6 okutuuka ku ssomero lye erya siniya. Yasooka okuberako mu bukulembeze ng'ali mu Siniya 3 bwe yalondebwa ku [[:en:Prefect|by'obulamu (Health Prefect)]] n’oluvannyuma nga Ssentebe wa kiraabu y'ebyafaayo mu ssomero eya [[:en:High_school_clubs_and_organizations|History Club]] mu Siniya ey'okutaano. Woboya yeyongerayo nagenda ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w'e Makerere]] ku misomo gya Yunivasite gye yatikkirwa mu 1997 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Social_Science|diguli ya Social Science]] mu [[:en:Political_Science|Political Science]] n'okuddukanya [[:en:Public_Administration|emirimu gya gavumenti]] . Nga ali ku Ivory Tower, <ref name="VW10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1158602/makerere-ivory-tower</ref> Woboya yaweereza nga mmemba ku [[:en:Students'_representative_council|lukiiko olukiikirira Guild (GRC)]] . Era yaliko ssentebe w’ekibiina ''ekigatta abayizi b'e Budadiri'' era nga yaliko omukungu mu ''kibiina ekigatta abayizi b'e Mbale (MUMBASA)'' . Nga akyali mu ttendekero lye limu ery’amatendekero aga waggulu, Woboya yafuna [[:en:Master_of_Public_Administration|diguli eyookubiri mu public administration]] mu 2010. Woboya alina satifikeeti mu [[:en:Administrative_law|Adminstrative law]] (2003) okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] ne [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma ey’oluvannyuma]] (2005) mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti n’okuddukanya emirimu okuva mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|yunivasite y’obusiraamu mu Uganda]] (IUIU). <ref name="VW1"/> == Omulimu == Woboya yatandika omulimu gwe ogwo oluvannyuma lw’okusoma ng’omuyambi [[:en:Research_assistant|w’abanoonyereza]] ku ntandikwa ya 1997 mu ''kitongole ky’enteekateeka n’enkulaakulana mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w’e Makerere]]'' gye yeetaba mu [[:en:Undergraduate_Research_Opportunities_Program|mukisa gw’okunoonyereza]] okw’emyezi ebiri . Oluvannyuma mu mwaka ogwo, yeegatta ku ''Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Mbale'' nga atwala e Gombolola mu kiseera ekyo Uganda we yali ekyuka okuva ku [[:en:Centralized_government|nkola ya gavumenti eya wakati]] okudda mu nkola ya [[:en:Decentralization|decentralized]] era n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ebiri. Oluvannyuma yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:County_administrator|omumyuka wa CAO]] mu 1999 awo n’anyweza omulimu gwe ogw’okuba omukozi wa gavumenti ow’enkalakkalira. Mu 2000, [[:en:Sironko_District|Sironko]] bwe yafuulibwa Disitulikiti, Woboya yakyusibwa n’atwalibwa mu Disitulikiti eyali yakatekebwawo gye yaweereza mu kifo kye kimu okutuusa mu 2004 we yeegatta ku [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|minisitule evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti]] ng'omuyambi wa w'omuwandiisi omukulu eri ''[[:en:Minister_of_State|Minisita omubeezi]] avunaanyizibwa ku [[:en:Public_service|bakozi ba gavumenti]]'' . Mu 2005, Woboya yeegatta ku [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM) era n’aweereza ng’omumyuka omukulu ow'omumyuka wa Ssabaminisita. okutuusa mu 2010, yali aweerezza mu kifo ekyo nga P.A. wa [[:en:Moses_Ali|General Moses Ali]] ne [[:en:Tarsis_Kabwegyere|Professor Kabwegyere]] . Mu 2011, Woboya yalondebwa okubeera [[:en:Emergency_management|Principal Disaster Management Officer]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 2015 lwe yalekulira okwegatta ku by'obufuzi . <ref name="VW13">{{Cite web |title=Budadiri East seat up for grabs as Nandala steps back |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/Budadiri-East-seat-up-for-grabs-as-Nandala-steps-back/2466686-2710690-format-xhtml-a2kbpy/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}http://mobile.monitor.co.ug/News/Budadiri-East-seat-up-for-grabs-as-Nandala-steps-back/2466686-2710690-format-xhtml-a2kbpy/index.html</ref> Mu 2016, oluvannyuma lw’okuwangula obwa ssentebe bwa NRM mu Ssaza lye Budadiri ey'eBuvanjuba, Woboya yawangula akalulu ke akasooka ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] era n’afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey’ekkumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kkula ly'Africa]] . <ref name="VW23">{{cite web |title=Wadada no longer candidate in Mbale |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417465/wadada-candidate-mbale |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> <ref name="VW33">{{cite web |title=MP Sasaga Contests Budadiri East Poll Results |url=https://article.wn.com/view/2016/02/29/MP_Sasaga_Contests_Budadiri_East_Poll_Results/ |publisher=wn.com}}</ref> == Laba ne == * [[Sironko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sironko]] * [[Budadiri]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == tlt4udliukle277ubs1kprah16ki17r Geoffrey Lutaaya 0 12927 48771 47812 2026-05-03T12:43:51Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48771 wikitext text/x-wiki '''Geoffrey Lutaaya''' Munnayuganda omuyimbi, musuubuzi era munnabyabufuzi, eyaweerezako nga [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]] ow'eSsaza lye Kakuuto, Disitulikiti y'e Kyotera, wansi w’ekibiina kya [[National Unity Platform]] (NUP) mu [[Parliament of Uganda|Paalaamenti ya Uganda]] ey’ekkumin’emu okuva mu 2021 okutuuka mu 2026.<ref>[https://www.gcic.go.ug/wp-content/uploads/2023/10/MEMBERS-OF-THE-11TH-PARLIAMENT-2021-2026-1-2.pdf MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT (2021-2026)In an interview in 2025]</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-18 |title=NUP loses 23 Parliamentary Seats |url=https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ |access-date=2026-03-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Ye yatandikawo ekibiina ky’abayimbi ekya De Nu Eagles. <ref name=":0">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2019-09-04 |title=Artistes have their eyes on political offices come 2021 |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/artistes-have-their-eyes-on-political-offices-come-2021/ |access-date=2025-11-19 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Lutaaya yazaalibwa omugenzi Nelson Kaboggoza (Taata).<ref name=":2">{{Cite web |date=2022-05-08 |title=Geoffrey Lutaya Biography, His Music Profile, Age, Education, Wife, Real Name, Net Worth |url=https://www.ugmuziki.com/artists/geoffrey-lutaya |access-date=2025-11-19 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> Lutaaya yasomera mu ssomero lya Mitti Ebiri Primary School e Kyotera n’amaliriza pulayimale ye ku Mbuye Primary School e Rakai. Oluvannyuma yagenda mu Kololo High School, kyokka n’avaawo nga tannatuula bigezo bya siniya ey'okuna (Uganda Certificate of Education ,O-level) ng’omulimu gwe ogw’okuyimba gutandika okukula. Oluvannyuma yaddamu okutuula ebigezo bya siniya ey'okuna (O-levels ) ku Makerere Day and Evening School for Adults (MAECA).<ref name=":2" /> == Emirimu gye == === Ennyimba === Lutaaya amanyiddwa ng'omu ku bantu abakola ennyimba z'ebibiina mu [[Yuganda|Uganda]]. Ye yatandikawo Da Nu Eagles Band.<ref name=":1">{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-03-30 |title=Geoffrey Lutaaya not ready to 'expire' musically |url=https://mbu.ug/2021/03/31/geoffrey-lutaaya-not-ready-to-expire-musically/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Omulimu gwe mu kisaawe ky'okuyimba gubaddewo okumala ebbanga ddene ng'ayimba mu bifo eby'enjawulo, okukwata ennyimba, n'ebivvulu. Oluvannyuma lw’okufuuka munnabyabufuzi,yategeeza nti tagenda kulekera awo muziki. Mu Gwokubiri 2025, ye yali munnakatemba omukulu mu kivvulu kya "Love Memories" .Ekivvulu ekyategekebwa ku [[Sheraton Kampala Hotel]] Gardens gye yakubira ennyimba wamu ne bandi ye okumala ekiseera ekiwanvu”.<ref>{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> ==== Ezimu ku Nnyimba ze ====  Lutaaya amanyiddwa okuyingira eby'obufuzi eby’okulonda ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]] era n'alondebwa ng’omubaka wa Paalaamenti ow'Essza lye Kakuuto mu kulonda kwa bonna okwa 2021. Mu Paalamenti abadde mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kawuka ka siriimu n’ensonga ezikwatagana nabyo <ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20HIVAIDS%20AND%20RELATED%20MATTERS.pdf MEMBERSHIP OF THE COMMITTEE ON HIV/AIDS AND RELATED MA{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}TTERS]</ref> Mu mwaka gwa 2021, yatonera ESsaza lye Kakuuto ambyulensi empya eyali n'ebikozesebwa mu kujjanjaba okuyambako mu kutambuza abalwadde mu kiseera ky'ekirwadde kya (”COVID-19 ).<ref>{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Oluvannyuma yayongerako ambyulensi ey'okubiri mu kitundu kino okusobola okulongoosa embeera y'eby'obulamu mu kitundu kye.<ref>[https://blizz.co.ug/6634/singer-big-eyes-ex-fiance-debbie-nantongo-sets-introduction-dates-with-new-lover Geoffrey Lutaaya Emulates Ssegirinya, Donates Second Ambulance To Kakuuto Constitue{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}ncy]</ref> Mu mboozi ey'akafubo gye yalimu mu 2025, yagamba nti okulondebwa kwe ng’omubaka wa Paalamenti kye kimu ku birooto bye eby’obuto ebyatuukirira, era n’akiteeka ku kuba nti yali amanyi eby'obufuzi ku myaka emito ennyo bwe yali agenda ne kitaawe omuserikale ku nsonga z’okukolagana n’abantu b’omu kitundu.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2025-01-25 |title=Geoffrey Lutaaya reveals his childhood dream of becoming MP came true in 2021 election |url=https://mbu.ug/2025/01/25/geoffrey-lutaaya-reveals-his-childhood-dream-of-becoming-mp-came-true-in-2021-election/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Lutaaya ye mwami w'omuyimbi, Irene Namatovu nga naye mmemba omukulu mu kibiina kya Da Nu Eagles Band.<ref>{{Cite web |date=2024-09-02 |title=Geoffrey Lutaaya breaks silence on dating rumours with Faridah Nakazibwe |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaaya-faridah-nakazibwe-dating-rumours-2024090308253814167 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]] * [[Okuyimba mu Uganda|Omuziki gwa Uganda]] * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bayimbi]] s6lvczb9lmnylx69fc1aw9il4ebkr5w Balyeku Moses Grace 0 12931 48866 48031 2026-05-03T19:10:11Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48866 wikitext text/x-wiki [[File:Balyeku_Moses_Grace.jpg|thumb|2024 Balyeku Musa Grace.jpg]] '''Balyeku Moses Grace''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era munnabizinensi. <ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali mubaka akiikirira Konsityuwensi y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] mu Bugwanjuba. <ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye nnannyini [[:en:Baba_TV_Uganda|Baba TV]] ne Baba FM. <ref>{{Cite news|title=Police switches off Balyeku and Mwiru's radio stations in Jinja|url=https://nilepost.co.ug/news/95695/police-switches-off-balyeku-and-mwirus-radio-stations-in-jinja}}</ref> Yatongozebwa ng'omumyuka wa ssentebe w'ekisinde kya MK mu 2023. <ref>{{Cite web |title=MK Movement Busoga chapter leadership unveiled |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_162934 |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Balyeku mu 2010 yalondebwa kubwa ssentebe w’ekibiina [[:en:National_Resistance_Movement|kya National Resistance Movement]] (NRM) [[:en:Jinja_District|mu Disitulikiti y’e Jinja]] . <ref>{{Cite news|last=Walukamba|first=Aldon|date=2 Aug 2010|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499v|work=Uganda Radio Network|pages=1}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, Balyeku yavuganya ku kifo ky’omubaka wa palamenti mu Jinja west ng’avuganya ne Harry Kasigwa owa FDC eyali mu ntebe mu kiseera ekyo. <ref>{{Cite news|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM Chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499}}</ref> Abaali bavuganya abalala kwaliko Fred Kasisa (NRM), Simon Muyanga Lutaaya (FDC), ne Zaake Kibedi (NRM) n’abalala. <ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Road to 2011: The scramble for Jinja West seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/road-to-2011-the-scramble-for-jinja-west-seat-1470752 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2019 bamunonyerezaako kunsonga z’ettaka kyokka oluvannyuma akakiiko k’ebyettaka aka Catherine Bamugemereire ne kalaga nti talina musango. <ref>{{Cite web |date=2019-08-28 |title=Land commission summons Jinja West MP Balyeku over land grabbing |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-summons-jinja-west-mp-balyeku-over-land-grabbing/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-08-30 |title=Land commission grills MP Balyeku over Jinja land saga |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-grills-mp-balyeku-over-jinja-land-saga/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Balyeku bwe yali akyali mu palamenti yawagira ekya bamusigansimbi ba wano okusiimibwa n’okuyambibwako gavumenti. <ref>{{Cite web |title=MP wants govt to recognise local investors |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Era yateranga okuwagira abasuubuzi okusinga SACCO z'abakyala mu kitundu kye. <ref>{{Cite web |title=Jinja MP boosts parish women SACCOS |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2020, yazzaayo obukadde bwa shs 20 ezaali ziweereddwa ababaka ba palamenti okubayambako mu kulwanyisa akawuka ka COVID-19. <ref>{{Cite news|title=Moses Balyeku returns shs20m Covid-19 money|url=https://nilepost.co.ug/news/75652/moses-balyeku-returns-shs20m-covid-19-money}}</ref> Mu kulonda kwabonna okwa 2021, Balyeku Moses Grace yafiirwa ekifo kya palamenti weyawangulwa Timothy Batuwa owa FDC. <ref>{{Cite web |last=Lubwama |first=Alice |title=Corruption grossly affects the health sector- MP Batuwa |url=https://capitalradio.co.ug/news/2022-12-12-corruption-grossly-affects-the-health-sector-mp-batuwa/ |access-date=2024-01-06 |website=Capital Radio |language=en-KE}}</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] 3rvpwe6r8g9sm3k4ijws0w7cgc9vnkj 48867 48866 2026-05-03T19:11:48Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48867 wikitext text/x-wiki [[File:Balyeku_Moses_Grace.jpg|thumb|2024 Balyeku Musa Grace.jpg]] '''Balyeku Moses Grace''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era munnabizinensi. <ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali mubaka akiikirira Konsityuwensi y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] mu Bugwanjuba mu [[:en:Parliament|Paalamenti]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye nnanyini [[:en:Baba_TV_Uganda|Baba TV]] ne Baba FM. <ref>{{Cite news|title=Police switches off Balyeku and Mwiru's radio stations in Jinja|url=https://nilepost.co.ug/news/95695/police-switches-off-balyeku-and-mwirus-radio-stations-in-jinja}}</ref> Yatongozebwa ng'omumyuka wa ssentebe w'ekisinde kya MK mu 2023. <ref>{{Cite web |title=MK Movement Busoga chapter leadership unveiled |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_162934 |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Balyeku mu 2010 yalondebwa kubwa ssentebe w’ekibiina [[:en:National_Resistance_Movement|kya National Resistance Movement]] (NRM) [[:en:Jinja_District|mu Disitulikiti y’e Jinja]] . <ref>{{Cite news|last=Walukamba|first=Aldon|date=2 Aug 2010|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499v|work=Uganda Radio Network|pages=1}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, Balyeku yavuganya ku kifo ky’omubaka wa palamenti mu Jinja west ng’avuganya ne Harry Kasigwa owa FDC eyali mu ntebe mu kiseera ekyo. <ref>{{Cite news|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM Chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499}}</ref> Abaali bavuganya abalala kwaliko Fred Kasisa (NRM), Simon Muyanga Lutaaya (FDC), ne Zaake Kibedi (NRM) n’abalala. <ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Road to 2011: The scramble for Jinja West seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/road-to-2011-the-scramble-for-jinja-west-seat-1470752 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2019 bamunonyerezaako kunsonga z’ettaka kyokka oluvannyuma akakiiko k’ebyettaka aka Catherine Bamugemereire ne kalaga nti talina musango. <ref>{{Cite web |date=2019-08-28 |title=Land commission summons Jinja West MP Balyeku over land grabbing |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-summons-jinja-west-mp-balyeku-over-land-grabbing/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-08-30 |title=Land commission grills MP Balyeku over Jinja land saga |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-grills-mp-balyeku-over-jinja-land-saga/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Balyeku bwe yali akyali mu palamenti yawagira ekya bamusigansimbi ba wano okusiimibwa n’okuyambibwako gavumenti. <ref>{{Cite web |title=MP wants govt to recognise local investors |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Era yateranga okuwagira abasuubuzi okusinga SACCO z'abakyala mu kitundu kye. <ref>{{Cite web |title=Jinja MP boosts parish women SACCOS |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2020, yazzaayo obukadde bwa shs 20 ezaali ziweereddwa ababaka ba palamenti okubayambako mu kulwanyisa akawuka ka COVID-19. <ref>{{Cite news|title=Moses Balyeku returns shs20m Covid-19 money|url=https://nilepost.co.ug/news/75652/moses-balyeku-returns-shs20m-covid-19-money}}</ref> Mu kulonda kwabonna okwa 2021, Balyeku Moses Grace yafiirwa ekifo kya palamenti weyawangulwa Timothy Batuwa owa FDC. <ref>{{Cite web |last=Lubwama |first=Alice |title=Corruption grossly affects the health sector- MP Batuwa |url=https://capitalradio.co.ug/news/2022-12-12-corruption-grossly-affects-the-health-sector-mp-batuwa/ |access-date=2024-01-06 |website=Capital Radio |language=en-KE}}</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] rh3xt68ufnt2k9f4r0o4xh8pa561kih 48868 48867 2026-05-03T19:14:02Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48868 wikitext text/x-wiki [[File:Balyeku_Moses_Grace.jpg|thumb|2024 Balyeku Musa Grace.jpg]] '''Balyeku Moses Grace''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era munnabizinensi.<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali mubaka akiikirira Konsityuwensi y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] mu Bugwanjuba mu [[:en:Parliament|Paalamenti]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye nnanyini [[:en:Baba_TV_Uganda|Baba TV]] ne Baba FM.<ref>{{Cite news|title=Police switches off Balyeku and Mwiru's radio stations in Jinja|url=https://nilepost.co.ug/news/95695/police-switches-off-balyeku-and-mwirus-radio-stations-in-jinja}}</ref> Yatongozebwa ng'omumyuka wa ssentebe w'ekisinde kya MK mu 2023.<ref>{{Cite web |title=MK Movement Busoga chapter leadership unveiled |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_162934 |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Balyeku mu 2010 yalondebwa kubwa ssentebe w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y’e Jinja]].<ref>{{Cite news|last=Walukamba|first=Aldon|date=2 Aug 2010|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499v|work=Uganda Radio Network|pages=1}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, Balyeku yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti ow'Obugwanjuba bwa Jinja ng’ayavuganya ne Harry Kasigwa owa FDC eyali mu ntebe mu kiseera ekyo.<ref>{{Cite news|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM Chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499}}</ref> Abaali bavuganya abalala kwaliko Fred Kasisa (NRM), Simon Muyanga Lutaaya (FDC), ne Zaake Kibedi (NRM) n’abalala.<ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Road to 2011: The scramble for Jinja West seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/road-to-2011-the-scramble-for-jinja-west-seat-1470752 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2019 bamunonyerezaako kunsonga z’ettaka kyokka oluvannyuma akakiiko k’ebyettaka aka Catherine Bamugemereire ne kalaga nti talina musango. <ref>{{Cite web |date=2019-08-28 |title=Land commission summons Jinja West MP Balyeku over land grabbing |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-summons-jinja-west-mp-balyeku-over-land-grabbing/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-08-30 |title=Land commission grills MP Balyeku over Jinja land saga |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-grills-mp-balyeku-over-jinja-land-saga/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Balyeku bwe yali akyali mu palamenti yawagira ekya bamusigansimbi ba wano okusiimibwa n’okuyambibwako gavumenti. <ref>{{Cite web |title=MP wants govt to recognise local investors |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Era yateranga okuwagira abasuubuzi okusinga SACCO z'abakyala mu kitundu kye. <ref>{{Cite web |title=Jinja MP boosts parish women SACCOS |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2020, yazzaayo obukadde bwa shs 20 ezaali ziweereddwa ababaka ba palamenti okubayambako mu kulwanyisa akawuka ka COVID-19. <ref>{{Cite news|title=Moses Balyeku returns shs20m Covid-19 money|url=https://nilepost.co.ug/news/75652/moses-balyeku-returns-shs20m-covid-19-money}}</ref> Mu kulonda kwabonna okwa 2021, Balyeku Moses Grace yafiirwa ekifo kya palamenti weyawangulwa Timothy Batuwa owa FDC. <ref>{{Cite web |last=Lubwama |first=Alice |title=Corruption grossly affects the health sector- MP Batuwa |url=https://capitalradio.co.ug/news/2022-12-12-corruption-grossly-affects-the-health-sector-mp-batuwa/ |access-date=2024-01-06 |website=Capital Radio |language=en-KE}}</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] 8x5hhhm7aw9tp9n3lbkbu06efl5pot6 48869 48868 2026-05-03T19:15:05Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48869 wikitext text/x-wiki [[File:Balyeku_Moses_Grace.jpg|thumb|2024 Balyeku Musa Grace.jpg]] '''Balyeku Moses Grace''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era munnabizinensi.<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali mubaka akiikirira Konsityuwensi y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] mu Bugwanjuba mu [[:en:Parliament|Paalamenti]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye nnanyini [[:en:Baba_TV_Uganda|Baba TV]] ne Baba FM.<ref>{{Cite news|title=Police switches off Balyeku and Mwiru's radio stations in Jinja|url=https://nilepost.co.ug/news/95695/police-switches-off-balyeku-and-mwirus-radio-stations-in-jinja}}</ref> Yatongozebwa ng'omumyuka wa ssentebe w'ekisinde kya MK mu 2023.<ref>{{Cite web |title=MK Movement Busoga chapter leadership unveiled |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_162934 |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Balyeku mu 2010 yalondebwa kubwa ssentebe w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y’e Jinja]].<ref>{{Cite news|last=Walukamba|first=Aldon|date=2 Aug 2010|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499v|work=Uganda Radio Network|pages=1}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, Balyeku yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti ow'Obugwanjuba bwa Jinja ng’ayavuganya ne Harry Kasigwa owa FDC eyali mu ntebe mu kiseera ekyo.<ref>{{Cite news|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM Chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499}}</ref> Abaali bavuganya abalala kwaliko Fred Kasisa (NRM), Simon Muyanga Lutaaya (FDC), ne Zaake Kibedi (NRM) n’abalala.<ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Road to 2011: The scramble for Jinja West seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/road-to-2011-the-scramble-for-jinja-west-seat-1470752 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2019 bamunonyerezaako kunsonga z’ettaka kyokka oluvannyuma akakiiko k’ebyettaka akaali kakulemberwa Catherine Bamugemereire ne kamwegyereza.<ref>{{Cite web |date=2019-08-28 |title=Land commission summons Jinja West MP Balyeku over land grabbing |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-summons-jinja-west-mp-balyeku-over-land-grabbing/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-08-30 |title=Land commission grills MP Balyeku over Jinja land saga |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-grills-mp-balyeku-over-jinja-land-saga/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Balyeku bwe yali akyali mu palamenti yawagira ekya bamusigansimbi ba wano okusiimibwa n’okuyambibwako gavumenti. <ref>{{Cite web |title=MP wants govt to recognise local investors |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Era yateranga okuwagira abasuubuzi okusinga SACCO z'abakyala mu kitundu kye. <ref>{{Cite web |title=Jinja MP boosts parish women SACCOS |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2020, yazzaayo obukadde bwa shs 20 ezaali ziweereddwa ababaka ba palamenti okubayambako mu kulwanyisa akawuka ka COVID-19. <ref>{{Cite news|title=Moses Balyeku returns shs20m Covid-19 money|url=https://nilepost.co.ug/news/75652/moses-balyeku-returns-shs20m-covid-19-money}}</ref> Mu kulonda kwabonna okwa 2021, Balyeku Moses Grace yafiirwa ekifo kya palamenti weyawangulwa Timothy Batuwa owa FDC. <ref>{{Cite web |last=Lubwama |first=Alice |title=Corruption grossly affects the health sector- MP Batuwa |url=https://capitalradio.co.ug/news/2022-12-12-corruption-grossly-affects-the-health-sector-mp-batuwa/ |access-date=2024-01-06 |website=Capital Radio |language=en-KE}}</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] fs8d9wiapbga566n3kd0gxj2i8r34yr 48870 48869 2026-05-03T19:16:13Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48870 wikitext text/x-wiki [[File:Balyeku_Moses_Grace.jpg|thumb|2024 Balyeku Musa Grace.jpg]] '''Balyeku Moses Grace''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era munnabizinensi.<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali mubaka akiikirira Konsityuwensi y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] mu Bugwanjuba mu [[:en:Parliament|Paalamenti]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye nnanyini [[:en:Baba_TV_Uganda|Baba TV]] ne Baba FM.<ref>{{Cite news|title=Police switches off Balyeku and Mwiru's radio stations in Jinja|url=https://nilepost.co.ug/news/95695/police-switches-off-balyeku-and-mwirus-radio-stations-in-jinja}}</ref> Yatongozebwa ng'omumyuka wa ssentebe w'ekisinde kya MK mu 2023.<ref>{{Cite web |title=MK Movement Busoga chapter leadership unveiled |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_162934 |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Balyeku mu 2010 yalondebwa kubwa ssentebe w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y’e Jinja]].<ref>{{Cite news|last=Walukamba|first=Aldon|date=2 Aug 2010|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499v|work=Uganda Radio Network|pages=1}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, Balyeku yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti ow'Obugwanjuba bwa Jinja ng’ayavuganya ne Harry Kasigwa owa FDC eyali mu ntebe mu kiseera ekyo.<ref>{{Cite news|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM Chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499}}</ref> Abaali bavuganya abalala kwaliko Fred Kasisa (NRM), Simon Muyanga Lutaaya (FDC), ne Zaake Kibedi (NRM) n’abalala.<ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Road to 2011: The scramble for Jinja West seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/road-to-2011-the-scramble-for-jinja-west-seat-1470752 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2019 bamunonyerezaako kunsonga z’ettaka kyokka oluvannyuma akakiiko k’ebyettaka akaali kakulemberwa Catherine Bamugemereire ne kamwegyereza.<ref>{{Cite web |date=2019-08-28 |title=Land commission summons Jinja West MP Balyeku over land grabbing |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-summons-jinja-west-mp-balyeku-over-land-grabbing/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-08-30 |title=Land commission grills MP Balyeku over Jinja land saga |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-grills-mp-balyeku-over-jinja-land-saga/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Balyeku bwe yali akyali mu Paalamenti yawagira ekya bamusigansimbi ba wano okusiimibwa n’okuyambibwako gavumenti.<ref>{{Cite web |title=MP wants govt to recognise local investors |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Era yateranga okuwagira abasuubuzi n'okusingira ddala SACCO z'abakyala mu kitundu kye.<ref>{{Cite web |title=Jinja MP boosts parish women SACCOS |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2020, yazzaayo obukadde bwa shs 20 ezaali ziweereddwa ababaka ba palamenti okubayambako mu kulwanyisa akawuka ka COVID-19. <ref>{{Cite news|title=Moses Balyeku returns shs20m Covid-19 money|url=https://nilepost.co.ug/news/75652/moses-balyeku-returns-shs20m-covid-19-money}}</ref> Mu kulonda kwabonna okwa 2021, Balyeku Moses Grace yafiirwa ekifo kya palamenti weyawangulwa Timothy Batuwa owa FDC. <ref>{{Cite web |last=Lubwama |first=Alice |title=Corruption grossly affects the health sector- MP Batuwa |url=https://capitalradio.co.ug/news/2022-12-12-corruption-grossly-affects-the-health-sector-mp-batuwa/ |access-date=2024-01-06 |website=Capital Radio |language=en-KE}}</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] g73b8gkt9rlrr0zueqj3ynbw3q9dk19 48871 48870 2026-05-03T19:17:43Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48871 wikitext text/x-wiki [[File:Balyeku_Moses_Grace.jpg|thumb|2024 Balyeku Musa Grace.jpg]] '''Balyeku Moses Grace''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era munnabizinensi.<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali mubaka akiikirira Konsityuwensi y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] mu Bugwanjuba mu [[:en:Parliament|Paalamenti]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye nnanyini [[:en:Baba_TV_Uganda|Baba TV]] ne Baba FM.<ref>{{Cite news|title=Police switches off Balyeku and Mwiru's radio stations in Jinja|url=https://nilepost.co.ug/news/95695/police-switches-off-balyeku-and-mwirus-radio-stations-in-jinja}}</ref> Yatongozebwa ng'omumyuka wa ssentebe w'ekisinde kya MK mu 2023.<ref>{{Cite web |title=MK Movement Busoga chapter leadership unveiled |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_162934 |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Balyeku mu 2010 yalondebwa kubwa ssentebe w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y’e Jinja]].<ref>{{Cite news|last=Walukamba|first=Aldon|date=2 Aug 2010|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499v|work=Uganda Radio Network|pages=1}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, Balyeku yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti ow'Obugwanjuba bwa Jinja ng’ayavuganya ne Harry Kasigwa owa FDC eyali mu ntebe mu kiseera ekyo.<ref>{{Cite news|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM Chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499}}</ref> Abaali bavuganya abalala kwaliko Fred Kasisa (NRM), Simon Muyanga Lutaaya (FDC), ne Zaake Kibedi (NRM) n’abalala.<ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Road to 2011: The scramble for Jinja West seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/road-to-2011-the-scramble-for-jinja-west-seat-1470752 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2019 bamunonyerezaako kunsonga z’ettaka kyokka oluvannyuma akakiiko k’ebyettaka akaali kakulemberwa Catherine Bamugemereire ne kamwegyereza.<ref>{{Cite web |date=2019-08-28 |title=Land commission summons Jinja West MP Balyeku over land grabbing |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-summons-jinja-west-mp-balyeku-over-land-grabbing/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-08-30 |title=Land commission grills MP Balyeku over Jinja land saga |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-grills-mp-balyeku-over-jinja-land-saga/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Balyeku bwe yali akyali mu Paalamenti yawagira ekya bamusigansimbi ba wano okusiimibwa n’okuyambibwako gavumenti.<ref>{{Cite web |title=MP wants govt to recognise local investors |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Era yateranga okuwagira abasuubuzi n'okusingira ddala SACCO z'abakyala mu kitundu kye.<ref>{{Cite web |title=Jinja MP boosts parish women SACCOS |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2020, yazzaayo obukadde bwa shs 20 ezaali ziweereddwa ababaka ba Paalamenti okubayambako mu kulwanyisa n'awookera w'ekirwadde kya COVID-19.<ref>{{Cite news|title=Moses Balyeku returns shs20m Covid-19 money|url=https://nilepost.co.ug/news/75652/moses-balyeku-returns-shs20m-covid-19-money}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, Balyeku Moses Grace yafiirwa ekifo ky'omubaka mu Paalamenti bwe yawangulwa Timothy Batuwa owa FDC.<ref>{{Cite web |last=Lubwama |first=Alice |title=Corruption grossly affects the health sector- MP Batuwa |url=https://capitalradio.co.ug/news/2022-12-12-corruption-grossly-affects-the-health-sector-mp-batuwa/ |access-date=2024-01-06 |website=Capital Radio |language=en-KE}}</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] 17r38n4i3n9ojm7d9jvuajypnkif6bk 48872 48871 2026-05-03T19:18:33Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48872 wikitext text/x-wiki [[File:Balyeku_Moses_Grace.jpg|thumb|2024 Balyeku Musa Grace.jpg]] '''Balyeku Moses Grace''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era munnabizinensi.<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali mubaka akiikirira Konsityuwensi y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] mu Bugwanjuba mu [[:en:Parliament|Paalamenti]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye nnanyini [[:en:Baba_TV_Uganda|Baba TV]] ne Baba FM.<ref>{{Cite news|title=Police switches off Balyeku and Mwiru's radio stations in Jinja|url=https://nilepost.co.ug/news/95695/police-switches-off-balyeku-and-mwirus-radio-stations-in-jinja}}</ref> Yatongozebwa ng'omumyuka wa ssentebe w'ekisinde kya MK mu 2023.<ref>{{Cite web |title=MK Movement Busoga chapter leadership unveiled |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_162934 |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Balyeku mu 2010 yalondebwa kubwa ssentebe w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y’e Jinja]].<ref>{{Cite news|last=Walukamba|first=Aldon|date=2 Aug 2010|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499v|work=Uganda Radio Network|pages=1}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, Balyeku yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti ow'Obugwanjuba bwa Jinja ng’ayavuganya ne Harry Kasigwa owa FDC eyali mu ntebe mu kiseera ekyo.<ref>{{Cite news|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM Chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499}}</ref> Abaali bavuganya abalala kwaliko Fred Kasisa (NRM), Simon Muyanga Lutaaya (FDC), ne Zaake Kibedi (NRM) n’abalala.<ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Road to 2011: The scramble for Jinja West seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/road-to-2011-the-scramble-for-jinja-west-seat-1470752 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2019 bamunonyerezaako kunsonga z’ettaka kyokka oluvannyuma akakiiko k’ebyettaka akaali kakulemberwa Catherine Bamugemereire ne kamwegyereza.<ref>{{Cite web |date=2019-08-28 |title=Land commission summons Jinja West MP Balyeku over land grabbing |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-summons-jinja-west-mp-balyeku-over-land-grabbing/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-08-30 |title=Land commission grills MP Balyeku over Jinja land saga |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-grills-mp-balyeku-over-jinja-land-saga/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Balyeku bwe yali akyali mu Paalamenti yawagira ekya bamusigansimbi ba wano okusiimibwa n’okuyambibwako gavumenti.<ref>{{Cite web |title=MP wants govt to recognise local investors |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Era yateranga okuwagira abasuubuzi n'okusingira ddala SACCO z'abakyala mu kitundu kye.<ref>{{Cite web |title=Jinja MP boosts parish women SACCOS |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2020, yazzaayo obukadde bwa shs 20 ezaali ziweereddwa ababaka ba Paalamenti okubayambako mu kulwanyisa n'awookera w'ekirwadde kya COVID-19.<ref>{{Cite news|title=Moses Balyeku returns shs20m Covid-19 money|url=https://nilepost.co.ug/news/75652/moses-balyeku-returns-shs20m-covid-19-money}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, Balyeku Moses Grace yafiirwa ekifo ky'omubaka mu Paalamenti bwe yawangulwa Timothy Batuwa owa FDC.<ref>{{Cite web |last=Lubwama |first=Alice |title=Corruption grossly affects the health sector- MP Batuwa |url=https://capitalradio.co.ug/news/2022-12-12-corruption-grossly-affects-the-health-sector-mp-batuwa/ |access-date=2024-01-06 |website=Capital Radio |language=en-KE}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] nxtixko8w8ysk1cpz64hn17mjeu6etc Babiiha Jane Alisemera 0 12934 48885 48033 2026-05-03T19:44:48Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48885 wikitext text/x-wiki '''Babiiha Jane Alisemera''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era muwi w’amagezi. Yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] era akola nga Kaminsona wa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ku kakiiko k'ebyokulonda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon Alisemeera Jane Babiiha |url=https://nrm.ug/our-leaders/hon-alisemeera-jane-babiiha |access-date=16 March 2024 |website=Hon Alisemeera Jane Babiiha {{!}} National Resistance Movement |language=en}}</ref> Amaze emyaka 10 nga [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Paalamenti]] eyo gye yakubiririza ekibiina ekigatta ababaka ba Paalamenti abakyala. Yaliko Ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Paalamenti.<ref>{{Cite web |date=30 May 2023 |title=NRM leaders in Mukono seek to address party's 2021 performance |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_161588 |access-date=30 April 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=12 August 2009 |title=The Official Report of the Proceedings of the East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/uploads/12%20Aug%202009.pdf |website=EAST AFRICAN LEGISLATIVE ASSEMBLY}}</ref> == Omulimu == Alisemera musawo (nurse) omukugu. Yabadde ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Palamenti. <ref name=":0" /> <ref name=":1" /> == Ebiwandiiko ebikozeseddwawa == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] tgcti11shpxrkdoty9np3w7qfr3aeq1 48886 48885 2026-05-03T19:45:38Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48886 wikitext text/x-wiki '''Babiiha Jane Alisemera''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era muwi w’amagezi. Yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] era akola nga Kaminsona wa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ku kakiiko k'ebyokulonda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon Alisemeera Jane Babiiha |url=https://nrm.ug/our-leaders/hon-alisemeera-jane-babiiha |access-date=16 March 2024 |website=Hon Alisemeera Jane Babiiha {{!}} National Resistance Movement |language=en}}</ref> Amaze emyaka 10 nga [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Paalamenti]] eyo gye yakubiririza ekibiina ekigatta ababaka ba Paalamenti abakyala. Yaliko Ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Paalamenti.<ref>{{Cite web |date=30 May 2023 |title=NRM leaders in Mukono seek to address party's 2021 performance |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_161588 |access-date=30 April 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=12 August 2009 |title=The Official Report of the Proceedings of the East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/uploads/12%20Aug%202009.pdf |website=EAST AFRICAN LEGISLATIVE ASSEMBLY}}</ref> == Omulimu == Alisemera musawo (nurse) omukugu. Yaliko ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Paalamenti.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Ebiwandiiko ebikozeseddwawa == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] 54vqqs2320ttmmvb9fmsnbkj52nxgxx 48888 48886 2026-05-03T19:46:02Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48888 wikitext text/x-wiki '''Babiiha Jane Alisemera''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era muwi w’amagezi. Yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] era akola nga Kaminsona wa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ku kakiiko k'ebyokulonda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon Alisemeera Jane Babiiha |url=https://nrm.ug/our-leaders/hon-alisemeera-jane-babiiha |access-date=16 March 2024 |website=Hon Alisemeera Jane Babiiha {{!}} National Resistance Movement |language=en}}</ref> Amaze emyaka 10 nga [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Paalamenti]] eyo gye yakubiririza ekibiina ekigatta ababaka ba Paalamenti abakyala. Yaliko Ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Paalamenti.<ref>{{Cite web |date=30 May 2023 |title=NRM leaders in Mukono seek to address party's 2021 performance |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_161588 |access-date=30 April 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=12 August 2009 |title=The Official Report of the Proceedings of the East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/uploads/12%20Aug%202009.pdf |website=EAST AFRICAN LEGISLATIVE ASSEMBLY}}</ref> == Omulimu == Alisemera musawo (nurse) omukugu. Yaliko ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Paalamenti.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] k5c1jaq2t1ohgeivju8a304h4j2if7u Ekwau Ibi Florence 0 12936 48889 48034 2026-05-03T19:48:13Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48889 wikitext text/x-wiki [[File:Ekwa_Ibi_Florence.jpg|thumb|Ekwa Ibi Florence.jpg]] '''Ekwau Ibi Florence''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era [[:en:Legislator|mubaka wa Paalamenti]] . Ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka]] wa [[:en:Kaberamaido_District|disitulikiti y’e Kaberamaido]] omukyala mu [[:en:Parliament|Paalamenti]] ey’ekkumin’emu wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|FDC]].<ref name=":0">{{Cite news|date=2017-02-17|title=Ekwau trounces Turinawe in FDC EALA Election|url=https://www.newvision.co.ug/news/1445792/ekwau-trounces-turinawe-fdc-eala-election|access-date=2024-04-30|work=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Ibi Florence Ekwau |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/ |access-date=2024-04-30 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi. == Nga 6.2.2017, Ekwau Florence ye yakwatira ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] bendera mu [[:en:East_African_Legislative_Assembly|lukiiko lw’ababaka ba East Africa]] (EALA). <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=FDC vets EALA candidates as party waits for House rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-vets-eala-candidates-as-party-waits-for-house-rules-1685032 |access-date=2024-04-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yavaayo ng'omuwanguzi ku baali beesimbyewo omwenda abaalondebwa [[:en:Election_commission|akakiiko k'ebyokulonda]] mu kibiina . <ref name=":0" /> <ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:Bako_Christine_Abia|Bako Christine Abia]] * [[:en:Rosemary_Nauwat|Rosemary Nauwat]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’omwenda]] == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] pemfkj8297b0pt78va5vesl2tafu2yf 48890 48889 2026-05-03T19:49:33Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48890 wikitext text/x-wiki [[File:Ekwa_Ibi_Florence.jpg|thumb|Ekwa Ibi Florence.jpg]] '''Ekwau Ibi Florence''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era [[:en:Legislator|mubaka wa Paalamenti]] . Ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka]] wa [[:en:Kaberamaido_District|disitulikiti y’e Kaberamaido]] omukyala mu [[:en:Parliament|Paalamenti]] ey’ekkumin’emu wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|FDC]].<ref name=":0">{{Cite news|date=2017-02-17|title=Ekwau trounces Turinawe in FDC EALA Election|url=https://www.newvision.co.ug/news/1445792/ekwau-trounces-turinawe-fdc-eala-election|access-date=2024-04-30|work=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Ibi Florence Ekwau |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/ |access-date=2024-04-30 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi. == Nga 6.Ogwokubiri.2017, Ekwau Florence ye yakwatira ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] bendera mu [[:en:East_African_Legislative_Assembly|lukiiko lw’ababaka ba East Africa]] (EALA).<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=FDC vets EALA candidates as party waits for House rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-vets-eala-candidates-as-party-waits-for-house-rules-1685032 |access-date=2024-04-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yavaayo ng'omuwanguzi ku baali beesimbyewo omwenda abaalondebwa [[:en:Election_commission|akakiiko k'ebyokulonda]] mu kibiina.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:Bako_Christine_Abia|Bako Christine Abia]] * [[:en:Rosemary_Nauwat|Rosemary Nauwat]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’omwenda]] == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] 7lsbolevm5vc1cb65no6xi9iopudpav 48892 48890 2026-05-03T19:50:10Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48892 wikitext text/x-wiki [[File:Ekwa_Ibi_Florence.jpg|thumb|Ekwa Ibi Florence.jpg]] '''Ekwau Ibi Florence''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era [[:en:Legislator|mubaka wa Paalamenti]] . Ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka]] wa [[:en:Kaberamaido_District|disitulikiti y’e Kaberamaido]] omukyala mu [[:en:Parliament|Paalamenti]] ey’ekkumin’emu wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|FDC]].<ref name=":0">{{Cite news|date=2017-02-17|title=Ekwau trounces Turinawe in FDC EALA Election|url=https://www.newvision.co.ug/news/1445792/ekwau-trounces-turinawe-fdc-eala-election|access-date=2024-04-30|work=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Ibi Florence Ekwau |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/ |access-date=2024-04-30 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi. == Nga 6.Ogwokubiri.2017, Ekwau Florence ye yakwatira ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] bendera mu [[:en:East_African_Legislative_Assembly|lukiiko lw’ababaka ba East Africa]] (EALA).<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=FDC vets EALA candidates as party waits for House rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-vets-eala-candidates-as-party-waits-for-house-rules-1685032 |access-date=2024-04-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yavaayo ng'omuwanguzi ku baali beesimbyewo omwenda abaalondebwa [[:en:Election_commission|akakiiko k'ebyokulonda]] mu kibiina.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:Bako_Christine_Abia|Bako Christine Abia]] * [[:en:Rosemary_Nauwat|Rosemary Nauwat]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] q5asch5tnac82q2fu7ehnafw1q21u7n Mbale Secondary School 0 12943 48845 47288 2026-05-03T17:12:05Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48845 wikitext text/x-wiki   '''Mbale Secondary School''', eyatandikibwawo mu 1949 gavumenti y'amatwale ga Bungereza n'ekigendererwa kimu eky'okuweereza akabinja ka ba Asia, ssomero lya siniya erivujjirirwa gavumenti erisangibwa mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]], [[Yuganda|Uganda]] . Lino lye limu ku masomero agasingamu abaana abangi nga liri wakati wa (abayizi 8,000 - 20,000). Essomero lino erisangibwa mu Buvanjuba Bw'ayuganda, mu kusooka lyali lisangibwa kati ewali essomero lya North Road Primary School nga terinnakyuka kudda mu kifo we liri kati mu 1954, lisomesa ssaayansi n’ebyemikono, omuli ne [[:en:Information_technology|tekinologiya w’amawulire]] . <ref>{{Cite web |date=2025-06-15 |title=Museveni calls for investment in science as Mbale SS celebrates 75 years |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-calls-for-investment-in-science-as-mbale-ss-celebrates-75-years-5082536 |access-date=2025-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-05-09 |title=Mbale Secondary School wins National Schools Debate on citizen registration |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/mbale-secondary-school-wins-national-schools-debate-on-citizen-registration-5034662 |access-date=2025-07-03 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-05-10 |title=Mbale Secondary School wins 2025 NIRA schools debate |url=https://www.independent.co.ug/mbale-secondary-school-wins-2025-nira-schools-debate/ |access-date=2025-07-03 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-04-28 |title=Mbale SS to launch Shs4b Science hub |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/mbale-ss-to-launch-shs4b-science-hub-5020520 |access-date=2025-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mbale SS teachers irk parents over projects |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1126227/mbale-ss-teachers-irk-parents-projects |access-date=2025-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-09-10 |title=Mbale SS shines in science subjects |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/mbale-ss-shines-in-science-subjects-4364406 |access-date=2025-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Watala |first=Paul |date=2010-10-17 |title=Mbale SS Clerk Held Over Sh24million. |url=https://allafrica.com/stories/201010181217.html |archive-url= |archive-date= |access-date=2025-06-30 |website=Allafrica.com}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-06-15 |title=Museveni calls for investment in science as Mbale SS celebrates 75 years |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-calls-for-investment-in-science-as-mbale-ss-celebrates-75-years-5082536 |access-date=2025-07-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Matembu |first=Gerald |title=Mbale SS Celebrates 75 Years of Academic Excellence |url=https://nilepost.co.ug/education/246780/mbale-ss-celebrates-75-years-of-academic-excellence |access-date=2025-07-09 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=•By |date=2022-04-25 |title=Historical building of the week: North Road Primary School, 1932 |url=https://crossculturalfoundation.or.ug/historical-building-of-the-week-north-road-primary-school-1932/ |access-date=2025-07-09 |website=crossculturalfoundation.or.ug |language=en-US}}</ref> == Abayizi abaaliwo abamanyiddwa mu byafaayo == * [[Nandala Mafabi]] - Munayuganda, munnamateeka era Munnabyabufuzi. * [[George Kirya]] - Munnabyanjigiriza era omukugu mu buwuka obutono obutalabika (Micro-biologist). * [[Miriam Mukhaye]] - Omubaka wa Palamenti (2022–2026). * [[:en:Lanie_Banks|Lanie Banks]] - Omucanada, Munnayuganda omuyimbi, Omuwandiisi w'ennyimba era omulwanirizi w'abantu. * [[Susan Amero]] - Omubaka omukyala owa Palamenti ya Uganda . * [[Davinia Esther Anyakun]] - Omukugu mu by'okutambuza ebintu era munnabyabufuzi mu Uganda. == Abaddukanya emirimu abamanyiddwa mu byafaayo == * [[Canon Andrew Nyote]] - Ssentebe w'ekibiina ky'abasomesa n'abazadde (1988 - 2021). * [[Connie Galiwango Nakayenze]] - Omusomesa (1995 - 2003). == Laba ne == * [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] . * [[Namilyango College]] . * [[King's College, Budo|King's College, Buddo]] . == Ebijuliziddwa == <references /> {{Reflist}} n1gws7lxz273jgvby11kzenmfg0cpjy 48846 48845 2026-05-03T17:13:19Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48846 wikitext text/x-wiki   '''Mbale Secondary School''', eyatandikibwawo mu 1949 gavumenti y'amatwale ga Bungereza n'ekigendererwa kimu eky'okuweereza akabinja ka ba Asia, ssomero lya siniya erivujjirirwa gavumenti erisangibwa mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]], [[Yuganda|Uganda]] . Lino lye limu ku masomero agasingamu abaana abangi nga liri wakati wa (abayizi 8,000 - 20,000). Essomero lino erisangibwa mu Buvanjuba Bw'ayuganda, mu kusooka lyali lisangibwa kati ewali essomero lya North Road Primary School nga terinnakyuka kudda mu kifo we liri kati mu 1954, lisomesa ssaayansi n’ebyemikono, omuli ne [[:en:Information_technology|tekinologiya w’amawulire]] . <ref>{{Cite web |date=2025-06-15 |title=Museveni calls for investment in science as Mbale SS celebrates 75 years |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-calls-for-investment-in-science-as-mbale-ss-celebrates-75-years-5082536 |access-date=2025-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-05-09 |title=Mbale Secondary School wins National Schools Debate on citizen registration |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/mbale-secondary-school-wins-national-schools-debate-on-citizen-registration-5034662 |access-date=2025-07-03 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-05-10 |title=Mbale Secondary School wins 2025 NIRA schools debate |url=https://www.independent.co.ug/mbale-secondary-school-wins-2025-nira-schools-debate/ |access-date=2025-07-03 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-04-28 |title=Mbale SS to launch Shs4b Science hub |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/mbale-ss-to-launch-shs4b-science-hub-5020520 |access-date=2025-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mbale SS teachers irk parents over projects |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1126227/mbale-ss-teachers-irk-parents-projects |access-date=2025-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-09-10 |title=Mbale SS shines in science subjects |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/mbale-ss-shines-in-science-subjects-4364406 |access-date=2025-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Watala |first=Paul |date=2010-10-17 |title=Mbale SS Clerk Held Over Sh24million. |url=https://allafrica.com/stories/201010181217.html |archive-url= |archive-date= |access-date=2025-06-30 |website=Allafrica.com}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-06-15 |title=Museveni calls for investment in science as Mbale SS celebrates 75 years |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-calls-for-investment-in-science-as-mbale-ss-celebrates-75-years-5082536 |access-date=2025-07-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Matembu |first=Gerald |title=Mbale SS Celebrates 75 Years of Academic Excellence |url=https://nilepost.co.ug/education/246780/mbale-ss-celebrates-75-years-of-academic-excellence |access-date=2025-07-09 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=•By |date=2022-04-25 |title=Historical building of the week: North Road Primary School, 1932 |url=https://crossculturalfoundation.or.ug/historical-building-of-the-week-north-road-primary-school-1932/ |access-date=2025-07-09 |website=crossculturalfoundation.or.ug |language=en-US}}</ref> == Abayizi abaaliwo abamanyiddwa mu byafaayo == * [[Nandala Mafabi]] - Munayuganda, munnamateeka era Munnabyabufuzi. * [[George Kirya]] - Munnabyanjigiriza era omukugu mu buwuka obutono obutalabika (Micro-biologist). * [[Miriam Mukhaye]] - Omubaka wa Palamenti (2022–2026). * [[:en:Lanie_Banks|Lanie Banks]] - Mucanada, Munnayuganda, muyimbi, muwandiisi w'ennyimba era omulwanirizi w'abantu. * [[Susan Amero]] - Omubaka omukyala owa Paalamenti ya Uganda . * [[Davinia Esther Anyakun]] - Omukugu mu by'okutambuza ebintu era munnabyabufuzi mu Uganda. == Abaddukanya emirimu abamanyiddwa mu byafaayo == * [[Canon Andrew Nyote]] - Ssentebe w'ekibiina ky'abasomesa n'abazadde (1988 - 2021). * [[Connie Galiwango Nakayenze]] - Omusomesa (1995 - 2003). == Laba ne == * [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] . * [[Namilyango College]] . * [[King's College, Budo|King's College, Buddo]] . == Ebijuliziddwa == <references /> {{Reflist}} 47sf9jnflen2o9eo2xas46xs3ufof7k Kid Fox 0 12949 48772 47567 2026-05-03T12:44:07Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48772 wikitext text/x-wiki   '''Kid Fox''', era amanyiddwa nga '''King Steven''' (yazaalibwa '''Kiggundu Steven''' ) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba ekika kya dancehall nga yayitimuka nnyo mu myaka gya 1990 ne 2000.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Still upcoming? Musically amazing, but what's not happening? |url=https://www.newvision.co.ug/news/1308637/upcoming-musically-amazing-happening |access-date=2026-02-25 |website=New Vision}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2015-06-11 |title=Kid Fox |url=https://www.musicinafrica.net/directory/kid-fox |access-date=2026-02-25 |website=Music In Africa |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Kid Fox in live concert |url=https://www.newvision.co.ug/news/1190350/kid-fox-live-concert |access-date=2026-02-25 |website=New Vision}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Kid Fox pulayimale ye yagisomera ku Nakasero Primary School, oluvannyuma n’agenda mu Wairaka College ne Progressive Secondary School okusoma siniya, nga tannaweebwa kifo mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts mu 2001.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Mu 2003, yafuna dipuloma mu [[:en:Law|mateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]].<ref name=":2" /> == Emirimu egy’okuyimba == Mu 1991, bwe yali akyali muyizi mu Wairaka College e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]], yatandika olugendo lwe olw’okuyimba ng’omuyimbi wa Rap mu Drama Club.<ref name=":0" /> Okuva mu makkati g’emyaka gya 1990, yayimba mu bifo ebinene mu [[:en:Kampala|Kampala]] ne [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]], omuli Fairway Hotel, Lugogo Indoor Stadium, ne mu mabaala eg’enjawulo agamanyikiddwa ennyo.<ref name=":1">{{Cite web |last=Platform |first=Ugmuziki Online Audio Streaming |date=2025-03-18 |title=Kid Fox Biography, His Music Profile, Age, Education, Wife, Real Name, Net Worth - ugmuziki.com |url=https://www.ugmuziki.com/artists/kid-fox |access-date=2026-02-25 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> Alubaamu ye eyasooka gye yatuuma ''Watoto, yafuluma mu'' myaka gya 2000 kyokka teyamanyika nnyo ekyamuleetera okuwummula eby'okuyimba n'assa essira ku misomo gye mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] .<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Oluvannyuma yafulumya ennyimba nga ''Brothers and Sisters'', ''Love Is a Good Feeling'', ''Fed Up'', ne ''Uganda''.<ref name=":1" /> == Ennyimba z'eyayimba == Ezimu ku nnyimba ze:<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=‘Zinunula’ throws Kid Fox in limelight |url=https://www.newvision.co.ug/news/1168516/-eur-zinunula-eur-throws-kid-fox-limelight |access-date=2026-02-25 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Best of Kid Fox by Kid Fox stats and listeners – volt.fm |url=https://volt.fm/album/20567384/best-of-kid-fox-by-kid-fox |access-date=2026-02-25 |website=volt.fm |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kid Fox - All Songs, A to Z |url=https://www.nowviba.com/music/pages/allart/105/all |access-date=2026-02-25 |website=www.nowviba.com}}</ref>   * Wololo * Love Is a Good Feeling * Zinunula * Night and Day (feat. Moots) * Rumours * Kukiriza * Uganda * Fed Up * Nimechoka / Nimekyoka * Kapere (with Bebe Cool) * Genius * Abakunyoma * Brothers and Sisters * Busu * Byebogede Bingi * Ebigambo * Fade Up * Imagine (with Peter Miles) * Move Your Body * Teri Amanyi * Uganda Ne Mikwano == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] cf2szoe38nbhw42dmnuub9vdeiottvz Kiwanuka Sulaiman 0 12953 48896 47354 2026-05-03T19:55:10Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48896 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe obwasooka n’okusoma == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere. <ref name=":6" /> Yasomera mu Nnassale Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali omuzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira w’ebyemizannyo mu kiseera ekyo. <ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA. <ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu December wa 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okukaba, obugaali n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddaakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1. <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuwagizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yagenda ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe <ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde omuvujjirizi omutongole ow’empaka zonna. <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu [[Sszaza Kyaggwe|Ssaza Kyaggwe]] doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lwokaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti e Nakifuma mu 2021 ng’avuganya ku bwa nnamunigina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyalina bendera [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete <ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Mikwano gya Kiwanuka mu Pulojekiti ez'enjawulo == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi n’ensigo n’ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima. <ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu [[Kampala Queens WFC]] mu [[:en:FUFA_Women_Super_League|liigi y'abakyala eya FUFA Women Super League]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne [[Nakifuma Select Fc]] ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya [[Nsaji Sports Complex]], ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 ekinaakolebwamu emirimu gy’ebyemizannyo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} amzd3d0il9ji6mp776dnhtwackfchgs 48898 48896 2026-05-03T19:56:01Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48898 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere. <ref name=":6" /> Yasomera mu Nnassale Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali omuzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira w’ebyemizannyo mu kiseera ekyo. <ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA. <ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu December wa 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okukaba, obugaali n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddaakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1. <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuwagizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yagenda ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe <ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde omuvujjirizi omutongole ow’empaka zonna. <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu [[Sszaza Kyaggwe|Ssaza Kyaggwe]] doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lwokaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti e Nakifuma mu 2021 ng’avuganya ku bwa nnamunigina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyalina bendera [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete <ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Mikwano gya Kiwanuka mu Pulojekiti ez'enjawulo == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi n’ensigo n’ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima. <ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu [[Kampala Queens WFC]] mu [[:en:FUFA_Women_Super_League|liigi y'abakyala eya FUFA Women Super League]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne [[Nakifuma Select Fc]] ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya [[Nsaji Sports Complex]], ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 ekinaakolebwamu emirimu gy’ebyemizannyo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} jyqra2b0yowitcoasd9gzvzpdpueh3e 48899 48898 2026-05-03T19:57:12Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48899 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Yasomera mu Nnassale Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali omuzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira w’ebyemizannyo mu kiseera ekyo. <ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA. <ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu December wa 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okukaba, obugaali n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddaakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1. <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuwagizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yagenda ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe <ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde omuvujjirizi omutongole ow’empaka zonna. <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu [[Sszaza Kyaggwe|Ssaza Kyaggwe]] doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lwokaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti e Nakifuma mu 2021 ng’avuganya ku bwa nnamunigina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyalina bendera [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete <ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Mikwano gya Kiwanuka mu Pulojekiti ez'enjawulo == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi n’ensigo n’ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima. <ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu [[Kampala Queens WFC]] mu [[:en:FUFA_Women_Super_League|liigi y'abakyala eya FUFA Women Super League]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne [[Nakifuma Select Fc]] ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya [[Nsaji Sports Complex]], ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 ekinaakolebwamu emirimu gy’ebyemizannyo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} 6a4esbajh7o0nz9owqhq7tx17o0gcb8 48900 48899 2026-05-03T20:00:47Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48900 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA. <ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu December wa 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okukaba, obugaali n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddaakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1. <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuwagizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yagenda ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe <ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde omuvujjirizi omutongole ow’empaka zonna. <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu [[Sszaza Kyaggwe|Ssaza Kyaggwe]] doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lwokaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti e Nakifuma mu 2021 ng’avuganya ku bwa nnamunigina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyalina bendera [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete <ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Mikwano gya Kiwanuka mu Pulojekiti ez'enjawulo == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi n’ensigo n’ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima. <ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu [[Kampala Queens WFC]] mu [[:en:FUFA_Women_Super_League|liigi y'abakyala eya FUFA Women Super League]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne [[Nakifuma Select Fc]] ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya [[Nsaji Sports Complex]], ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 ekinaakolebwamu emirimu gy’ebyemizannyo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} 1m2gbgzw034xx9n8nq387q55p2amt9f 48901 48900 2026-05-03T20:03:05Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48901 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu December wa 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okukaba, obugaali n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddaakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1. <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuwagizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yagenda ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe <ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde omuvujjirizi omutongole ow’empaka zonna. <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu [[Sszaza Kyaggwe|Ssaza Kyaggwe]] doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lwokaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti e Nakifuma mu 2021 ng’avuganya ku bwa nnamunigina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyalina bendera [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete <ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Mikwano gya Kiwanuka mu Pulojekiti ez'enjawulo == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi n’ensigo n’ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima. <ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu [[Kampala Queens WFC]] mu [[:en:FUFA_Women_Super_League|liigi y'abakyala eya FUFA Women Super League]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne [[Nakifuma Select Fc]] ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya [[Nsaji Sports Complex]], ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 ekinaakolebwamu emirimu gy’ebyemizannyo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} ixp9wwy6uhyxqi6gf41j6ctgrfgykoe 48903 48901 2026-05-03T20:05:57Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48903 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuwagizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yagenda ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe <ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde omuvujjirizi omutongole ow’empaka zonna. <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu [[Sszaza Kyaggwe|Ssaza Kyaggwe]] doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lwokaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti e Nakifuma mu 2021 ng’avuganya ku bwa nnamunigina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyalina bendera [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete <ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Mikwano gya Kiwanuka mu Pulojekiti ez'enjawulo == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi n’ensigo n’ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima. <ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu [[Kampala Queens WFC]] mu [[:en:FUFA_Women_Super_League|liigi y'abakyala eya FUFA Women Super League]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne [[Nakifuma Select Fc]] ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya [[Nsaji Sports Complex]], ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 ekinaakolebwamu emirimu gy’ebyemizannyo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} oq8nuf50r04zzj6awb17kyawzjf39ej 48904 48903 2026-05-03T20:09:50Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48904 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu [[Sszaza Kyaggwe|Ssaza Kyaggwe]] doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lwokaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti e Nakifuma mu 2021 ng’avuganya ku bwa nnamunigina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyalina bendera [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete <ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Mikwano gya Kiwanuka mu Pulojekiti ez'enjawulo == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi n’ensigo n’ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima. <ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu [[Kampala Queens WFC]] mu [[:en:FUFA_Women_Super_League|liigi y'abakyala eya FUFA Women Super League]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne [[Nakifuma Select Fc]] ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya [[Nsaji Sports Complex]], ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 ekinaakolebwamu emirimu gy’ebyemizannyo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} 8bcoxxh7v14oadfjwi0474vvrgo0r0r 48906 48904 2026-05-03T20:12:22Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48906 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu [[Sszaza Kyaggwe|Ssaza Kyaggwe]] doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera.<ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Mikwano gya Kiwanuka mu Pulojekiti ez'enjawulo == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi n’ensigo n’ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima. <ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu [[Kampala Queens WFC]] mu [[:en:FUFA_Women_Super_League|liigi y'abakyala eya FUFA Women Super League]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne [[Nakifuma Select Fc]] ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya [[Nsaji Sports Complex]], ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 ekinaakolebwamu emirimu gy’ebyemizannyo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} i1cje9w68izp47fq4y5x7uvqy6do49t 48908 48906 2026-05-03T20:16:14Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48908 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu [[Sszaza Kyaggwe|Ssaza Kyaggwe]] doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera.<ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu [[Kampala Queens WFC]] mu [[:en:FUFA_Women_Super_League|liigi y'abakyala eya FUFA Women Super League]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne [[Nakifuma Select Fc]] ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya [[Nsaji Sports Complex]], ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 ekinaakolebwamu emirimu gy’ebyemizannyo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} ss93ox1l2p4l23p4qra87q1cfviwg64 48909 48908 2026-05-03T20:18:17Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48909 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu [[Sszaza Kyaggwe|Ssaza Kyaggwe]] doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera.<ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu [[Kampala Queens WFC]] mu [[:en:FUFA_Women_Super_League|liigi y'abakyala eya FUFA Women Super League]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda <ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. <ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne [[Nakifuma Select Fc]] ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya [[Nsaji Sports Complex]], ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 ekinaakolebwamu emirimu gy’ebyemizannyo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} fborhh8u8podoa3ssnzrlaa38vnx4eu 48911 48909 2026-05-03T20:22:16Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48911 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu [[Sszaza Kyaggwe|Ssaza Kyaggwe]] doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera.<ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga.<ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]].<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda<ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya [[Nsaji Sports Complex]], ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 ekinaakolebwamu emirimu gy’ebyemizannyo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} mt3kaapoqbm8nwr61lvbizrtd6edygt 48912 48911 2026-05-03T20:23:24Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48912 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera.<ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga.<ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]].<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda<ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya [[Nsaji Sports Complex]], ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 ekinaakolebwamu emirimu gy’ebyemizannyo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. <ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} s1fpnewaxfasa39o4u4h94fq2epx3q6 48913 48912 2026-05-03T20:26:09Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48913 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera.<ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga.<ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]].<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda<ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} ehjf9ujna3qa4e4s0xa0gzuiv0s5jnq 48914 48913 2026-05-03T20:26:57Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48914 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera.<ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ "Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates | Voice of Bugerere"]. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 November</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga.<ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (30 December 2021). [https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ "Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]].<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ "Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport"]. ''ChimpReports''. 28 December 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda<ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (1 January 2022). [https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ "Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style | Sports Bonanza"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} czdj3zr1edsolht1nzd6s7fedn57jqu 48915 48914 2026-05-03T20:28:17Z Nambogo Catharine 6408 Ntereezezza ebijuliziddwa 48915 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (3 February 2022). [https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ "Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 September</span> 2024</span>.</cite></ref> Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ "Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select"]. ''Swift Sports Uganda''. 24 February 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 August</span> 2024</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} h810m385twfqqisspw8gpwhbt5avbra 48916 48915 2026-05-03T20:29:03Z Nambogo Catharine 6408 Ntereezezza ebijuliziddwa 48916 wikitext text/x-wiki '''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} rb7rwc67b2qp8e6h8r9e74p5hqjrb40 Lawrence Kiiza 0 12957 48875 47357 2026-05-03T19:22:57Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48875 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Kiiza''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]]''',''' munnabyabufuzi era musuubuzi nga mu kiseera kino ye Minisita akulira [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana mu by'enfuna]] . Era yaliko ssentebe w’ekitongole kya Uganda Investment Authority.<ref>{{Cite web |title=Stanbic Bank, the Gold Winners pose for a photo with the Chief Guest Mr. Lawrence Kiiza |url=https://www.ugchristiannews.com/wp-content/uploads/2015/11/Stanbic-Bank-the-Gold-Winners-pose-for-a-photo-with-the-Chief-Guest-Mr.-Lawrence-Kiiza.jpg |access-date=2024-03-13 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US}}</ref> Mu 1996 ye yali Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi mu Uganda, era ye yali Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Oluvannyuma yawereza nga Dayirekita wa Uganda Development Bank.<ref name=":0">{{Cite web |title=Lawrence Kiiza-Director Economic Affairs @ Ministry of Finance, Planning and Economic Development-Emails and Phone Numbers |url=https://www.flashintel.ai/ |access-date=2024-03-13 |website=FlashIntel}}</ref> == Ebimukwatako == === obuto bwe n’emirimu === Kiiza yazaalibwa mu 1948 mu [[:en:Western_Region_(Ghana)|bugwanjuba]] bwa Yuganda. Mu maka agaali geenyigira mu kulima n’ebyobusubuzi. Yatandika okwenyigira mu by'obufuzi mu myaka gya 1980, ng’aweereza [[:en:Parliament_of_Uganda|ng’omubaka mu Palamenti]] ow'e [[:en:Bushenyi_District|Bushenyi]] . Oluvannyuma yafuuka Minisita w’eggwanga ow’ebyensimbi, enteekateeka, n’enkulaakulana mu by'enfuna, n’oluvannyuma Minisita w’eggwanga ow’amakolero ne tekinologiya. Mu 1996, yalondebwa okuba Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero n’obulambuzi. <ref>{{Cite web |title=Uganda to establish special fund |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-03-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":0" /> Era abadde muwagizi nnyo mu kutumbula eby’obwannannyini n’okutandikawo emirimu. <ref>{{Cite web |date=2016-07-14 |title=Lawrence-Kiiza-1 {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html/attachment/lawrence-kiiza-1 |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref> <ref>https://www.afdb.org/pt/news-and-events/fewer-projects-at-risk-in-uganda-portfolio-yet-challenges-remain-9617</ref> === Okusoma === Kiiza alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] ne diguli eyookubiri mu [[:en:Business_Administration|by’obusuubuzi]] okuva ku [[:en:University_of_Manchester|yunivasite y’e Manchester]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Manchester</ref> == Ebigambibwa == Kiiza azze awenembye n’emisango gy’obuli bw’enguzi n’okubulankanya ssente mu myaka gye egy’ebyobufuzi okusingira ddala mu kiseera we yabeerera Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi. Kyokka buli kiseera abadde yeegaana nti talina kibi kyonna kye yakola. <ref>{{Cite web |last=Lutaaya |first=Henry |date=2017-06-08 |title=2017/18 Budget: Is it possible to have new thinking with old thinkers, asks MUK Don {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/news/201706/201718-budget-possible-new-thinking-old-thinkers-asks-muk-don.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ggoobi |first=Ramathan |date=2016-07-14 |title=Why implementation fails in Uganda {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref> <ref name=":0" /> == Omukululo == Ebintu ebyenjawulo Kiiza byakoze ku kulaakulanya ebyenfuna bya Uganda byeyoleka naddala mu by’obusuubuzi n’amakolero. Ngogyeko ebimwogerwako nti alina obuli bw’enguzi, asigala wa kitiibwa nnyo mu byobufuzi ne bizinensi za Uganda. == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} pltzoa714nzuafpyz2juxurh7tlhnd7 48876 48875 2026-05-03T19:26:27Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48876 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Kiiza''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]]''',''' munnabyabufuzi era musuubuzi nga mu kiseera kino ye Minisita akulira [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana mu by'enfuna]] . Era yaliko ssentebe w’ekitongole kya Uganda Investment Authority.<ref>{{Cite web |title=Stanbic Bank, the Gold Winners pose for a photo with the Chief Guest Mr. Lawrence Kiiza |url=https://www.ugchristiannews.com/wp-content/uploads/2015/11/Stanbic-Bank-the-Gold-Winners-pose-for-a-photo-with-the-Chief-Guest-Mr.-Lawrence-Kiiza.jpg |access-date=2024-03-13 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US}}</ref> Mu 1996 ye yali Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi mu Uganda, era ye yali Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Oluvannyuma yawereza nga Dayirekita wa Uganda Development Bank.<ref name=":0">{{Cite web |title=Lawrence Kiiza-Director Economic Affairs @ Ministry of Finance, Planning and Economic Development-Emails and Phone Numbers |url=https://www.flashintel.ai/ |access-date=2024-03-13 |website=FlashIntel}}</ref> == Ebimukwatako == === obuto bwe n’emirimu === Kiiza yazaalibwa mu 1948 mu [[:en:Western_Region_(Ghana)|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Mu maka agaali g'enyigira mu kulima n’ebyobusubuzi. Yatandika okw'enyigira mu by'obufuzi mu myaka gya 1980, ng’aweereza ng'[[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] owa [[:en:Bushenyi_District|Bushenyi]]. Oluvannyuma yafuuka Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, enteekateeka, n’enkulaakulana mu by'enfuna, n’oluvannyuma yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Mu 1996, yalondebwa okuba Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero n’obulambuzi.<ref>{{Cite web |title=Uganda to establish special fund |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-03-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0" /> Era abadde muwagizi nnyo mu kutumbula eby’obwannannyini n’okutandikawo emirimu.<ref>{{Cite web |date=2016-07-14 |title=Lawrence-Kiiza-1 {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html/attachment/lawrence-kiiza-1 |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref>https://www.afdb.org/pt/news-and-events/fewer-projects-at-risk-in-uganda-portfolio-yet-challenges-remain-9617</ref> === Okusoma === Kiiza alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] ne diguli eyookubiri mu [[:en:Business_Administration|by’obusuubuzi]] okuva ku [[:en:University_of_Manchester|yunivasite y’e Manchester]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Manchester</ref> == Ebigambibwa == Kiiza azze awenembye n’emisango gy’obuli bw’enguzi n’okubulankanya ssente mu myaka gye egy’ebyobufuzi okusingira ddala mu kiseera we yabeerera Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi. Kyokka buli kiseera abadde yeegaana nti talina kibi kyonna kye yakola. <ref>{{Cite web |last=Lutaaya |first=Henry |date=2017-06-08 |title=2017/18 Budget: Is it possible to have new thinking with old thinkers, asks MUK Don {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/news/201706/201718-budget-possible-new-thinking-old-thinkers-asks-muk-don.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ggoobi |first=Ramathan |date=2016-07-14 |title=Why implementation fails in Uganda {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref> <ref name=":0" /> == Omukululo == Ebintu ebyenjawulo Kiiza byakoze ku kulaakulanya ebyenfuna bya Uganda byeyoleka naddala mu by’obusuubuzi n’amakolero. Ngogyeko ebimwogerwako nti alina obuli bw’enguzi, asigala wa kitiibwa nnyo mu byobufuzi ne bizinensi za Uganda. == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} 7pyttbp9ano3wixn1cbrfe142nx2iwk 48877 48876 2026-05-03T19:27:09Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48877 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Kiiza''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]]''',''' munnabyabufuzi era musuubuzi nga mu kiseera kino ye Minisita akulira [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana mu by'enfuna]] . Era yaliko ssentebe w’ekitongole kya Uganda Investment Authority.<ref>{{Cite web |title=Stanbic Bank, the Gold Winners pose for a photo with the Chief Guest Mr. Lawrence Kiiza |url=https://www.ugchristiannews.com/wp-content/uploads/2015/11/Stanbic-Bank-the-Gold-Winners-pose-for-a-photo-with-the-Chief-Guest-Mr.-Lawrence-Kiiza.jpg |access-date=2024-03-13 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US}}</ref> Mu 1996 ye yali Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi mu Uganda, era ye yali Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Oluvannyuma yawereza nga Dayirekita wa Uganda Development Bank.<ref name=":0">{{Cite web |title=Lawrence Kiiza-Director Economic Affairs @ Ministry of Finance, Planning and Economic Development-Emails and Phone Numbers |url=https://www.flashintel.ai/ |access-date=2024-03-13 |website=FlashIntel}}</ref> == Ebimukwatako == === obuto bwe n’emirimu === Kiiza yazaalibwa mu 1948 mu [[:en:Western_Region_(Ghana)|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Mu maka agaali g'enyigira mu kulima n’ebyobusubuzi. Yatandika okw'enyigira mu by'obufuzi mu myaka gya 1980, ng’aweereza ng'[[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] owa [[:en:Bushenyi_District|Bushenyi]]. Oluvannyuma yafuuka Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, enteekateeka, n’enkulaakulana mu by'enfuna, n’oluvannyuma yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Mu 1996, yalondebwa okuba Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero n’obulambuzi.<ref>{{Cite web |title=Uganda to establish special fund |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-03-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0" /> Era abadde muwagizi nnyo mu kutumbula eby’obwannannyini n’okutandikawo emirimu.<ref>{{Cite web |date=2016-07-14 |title=Lawrence-Kiiza-1 {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html/attachment/lawrence-kiiza-1 |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref>https://www.afdb.org/pt/news-and-events/fewer-projects-at-risk-in-uganda-portfolio-yet-challenges-remain-9617</ref> === Emisomo gye === Kiiza alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] ne diguli eyookubiri mu [[:en:Business_Administration|by’obusuubuzi]] okuva ku [[:en:University_of_Manchester|yunivasite y’e Manchester]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Manchester</ref> == Ebigambibwa == Kiiza azze awenembye n’emisango gy’obuli bw’enguzi n’okubulankanya ssente mu myaka gye egy’ebyobufuzi okusingira ddala mu kiseera we yabeerera Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi. Kyokka buli kiseera abadde yeegaana nti talina kibi kyonna kye yakola. <ref>{{Cite web |last=Lutaaya |first=Henry |date=2017-06-08 |title=2017/18 Budget: Is it possible to have new thinking with old thinkers, asks MUK Don {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/news/201706/201718-budget-possible-new-thinking-old-thinkers-asks-muk-don.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ggoobi |first=Ramathan |date=2016-07-14 |title=Why implementation fails in Uganda {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref> <ref name=":0" /> == Omukululo == Ebintu ebyenjawulo Kiiza byakoze ku kulaakulanya ebyenfuna bya Uganda byeyoleka naddala mu by’obusuubuzi n’amakolero. Ngogyeko ebimwogerwako nti alina obuli bw’enguzi, asigala wa kitiibwa nnyo mu byobufuzi ne bizinensi za Uganda. == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} abbj29fuk0p1kny96q0kkmcsrhuttxm 48878 48877 2026-05-03T19:29:09Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48878 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Kiiza''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]]''',''' munnabyabufuzi era musuubuzi nga mu kiseera kino ye Minisita akulira [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana mu by'enfuna]] . Era yaliko ssentebe w’ekitongole kya Uganda Investment Authority.<ref>{{Cite web |title=Stanbic Bank, the Gold Winners pose for a photo with the Chief Guest Mr. Lawrence Kiiza |url=https://www.ugchristiannews.com/wp-content/uploads/2015/11/Stanbic-Bank-the-Gold-Winners-pose-for-a-photo-with-the-Chief-Guest-Mr.-Lawrence-Kiiza.jpg |access-date=2024-03-13 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US}}</ref> Mu 1996 ye yali Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi mu Uganda, era ye yali Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Oluvannyuma yawereza nga Dayirekita wa Uganda Development Bank.<ref name=":0">{{Cite web |title=Lawrence Kiiza-Director Economic Affairs @ Ministry of Finance, Planning and Economic Development-Emails and Phone Numbers |url=https://www.flashintel.ai/ |access-date=2024-03-13 |website=FlashIntel}}</ref> == Ebimukwatako == === obuto bwe n’emirimu === Kiiza yazaalibwa mu 1948 mu [[:en:Western_Region_(Ghana)|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Mu maka agaali g'enyigira mu kulima n’ebyobusubuzi. Yatandika okw'enyigira mu by'obufuzi mu myaka gya 1980, ng’aweereza ng'[[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] owa [[:en:Bushenyi_District|Bushenyi]]. Oluvannyuma yafuuka Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, enteekateeka, n’enkulaakulana mu by'enfuna, n’oluvannyuma yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Mu 1996, yalondebwa okuba Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero n’obulambuzi.<ref>{{Cite web |title=Uganda to establish special fund |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-03-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0" /> Era abadde muwagizi nnyo mu kutumbula eby’obwannannyini n’okutandikawo emirimu.<ref>{{Cite web |date=2016-07-14 |title=Lawrence-Kiiza-1 {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html/attachment/lawrence-kiiza-1 |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref>https://www.afdb.org/pt/news-and-events/fewer-projects-at-risk-in-uganda-portfolio-yet-challenges-remain-9617</ref> === Emisomo gye === Kiiza alina diguli mu by’enfuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettedekero wa Makerere]] ne diguli ey'okubiri mu kuddukanya bizinensi eya Masters degree in [[:en:Business_Administration|Business Administration]] okuva ku [[:en:University_of_Manchester|yunivasite y’e Manchester]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Manchester</ref> == Ebigambibwa == Kiiza azze awenembye n’emisango gy’obuli bw’enguzi n’okubulankanya ssente mu myaka gye egy’ebyobufuzi okusingira ddala mu kiseera we yabeerera Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi. Kyokka buli kiseera abadde yeegaana nti talina kibi kyonna kye yakola. <ref>{{Cite web |last=Lutaaya |first=Henry |date=2017-06-08 |title=2017/18 Budget: Is it possible to have new thinking with old thinkers, asks MUK Don {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/news/201706/201718-budget-possible-new-thinking-old-thinkers-asks-muk-don.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ggoobi |first=Ramathan |date=2016-07-14 |title=Why implementation fails in Uganda {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref> <ref name=":0" /> == Omukululo == Ebintu ebyenjawulo Kiiza byakoze ku kulaakulanya ebyenfuna bya Uganda byeyoleka naddala mu by’obusuubuzi n’amakolero. Ngogyeko ebimwogerwako nti alina obuli bw’enguzi, asigala wa kitiibwa nnyo mu byobufuzi ne bizinensi za Uganda. == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} rpm3w00anuv0o05wgeis8grd3nibywc 48879 48878 2026-05-03T19:30:38Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48879 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Kiiza''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]]''',''' munnabyabufuzi era musuubuzi nga mu kiseera kino ye Minisita akulira [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana mu by'enfuna]] . Era yaliko ssentebe w’ekitongole kya Uganda Investment Authority.<ref>{{Cite web |title=Stanbic Bank, the Gold Winners pose for a photo with the Chief Guest Mr. Lawrence Kiiza |url=https://www.ugchristiannews.com/wp-content/uploads/2015/11/Stanbic-Bank-the-Gold-Winners-pose-for-a-photo-with-the-Chief-Guest-Mr.-Lawrence-Kiiza.jpg |access-date=2024-03-13 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US}}</ref> Mu 1996 ye yali Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi mu Uganda, era ye yali Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Oluvannyuma yawereza nga Dayirekita wa Uganda Development Bank.<ref name=":0">{{Cite web |title=Lawrence Kiiza-Director Economic Affairs @ Ministry of Finance, Planning and Economic Development-Emails and Phone Numbers |url=https://www.flashintel.ai/ |access-date=2024-03-13 |website=FlashIntel}}</ref> == Ebimukwatako == === obuto bwe n’emirimu === Kiiza yazaalibwa mu 1948 mu [[:en:Western_Region_(Ghana)|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Mu maka agaali g'enyigira mu kulima n’ebyobusubuzi. Yatandika okw'enyigira mu by'obufuzi mu myaka gya 1980, ng’aweereza ng'[[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] owa [[:en:Bushenyi_District|Bushenyi]]. Oluvannyuma yafuuka Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, enteekateeka, n’enkulaakulana mu by'enfuna, n’oluvannyuma yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Mu 1996, yalondebwa okuba Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero n’obulambuzi.<ref>{{Cite web |title=Uganda to establish special fund |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-03-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0" /> Era abadde muwagizi nnyo mu kutumbula eby’obwannannyini n’okutandikawo emirimu.<ref>{{Cite web |date=2016-07-14 |title=Lawrence-Kiiza-1 {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html/attachment/lawrence-kiiza-1 |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref>https://www.afdb.org/pt/news-and-events/fewer-projects-at-risk-in-uganda-portfolio-yet-challenges-remain-9617</ref> === Emisomo gye === Kiiza alina diguli mu by’enfuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettedekero wa Makerere]] ne diguli ey'okubiri mu kuddukanya bizinensi eya Masters degree in [[:en:Business_Administration|Business Administration]] okuva ku [[:en:University_of_Manchester|yunivasite y’e Manchester]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Manchester</ref> == Ebigambibwa == Kiiza azze awerenemba n’emisango gy’obuli bw’enguzi n’okubulankanya ssente mu myaka gye egy’ebyobufuzi okusingira ddala mu kiseera we yabeerera Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi. Kyokka buli kiseera abadde yeegaana nti talina kibi kyonna kye yakola.<ref>{{Cite web |last=Lutaaya |first=Henry |date=2017-06-08 |title=2017/18 Budget: Is it possible to have new thinking with old thinkers, asks MUK Don {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/news/201706/201718-budget-possible-new-thinking-old-thinkers-asks-muk-don.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ggoobi |first=Ramathan |date=2016-07-14 |title=Why implementation fails in Uganda {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref name=":0" /> == Omukululo == Ebintu ebyenjawulo Kiiza byakoze ku kulaakulanya ebyenfuna bya Uganda byeyoleka naddala mu by’obusuubuzi n’amakolero. Ngogyeko ebimwogerwako nti alina obuli bw’enguzi, asigala wa kitiibwa nnyo mu byobufuzi ne bizinensi za Uganda. == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} gwwnkym5qf0cbrlptfthtg5kjqozfpl 48880 48879 2026-05-03T19:32:07Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48880 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Kiiza''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]]''',''' munnabyabufuzi era musuubuzi nga mu kiseera kino ye Minisita akulira [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana mu by'enfuna]] . Era yaliko ssentebe w’ekitongole kya Uganda Investment Authority.<ref>{{Cite web |title=Stanbic Bank, the Gold Winners pose for a photo with the Chief Guest Mr. Lawrence Kiiza |url=https://www.ugchristiannews.com/wp-content/uploads/2015/11/Stanbic-Bank-the-Gold-Winners-pose-for-a-photo-with-the-Chief-Guest-Mr.-Lawrence-Kiiza.jpg |access-date=2024-03-13 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US}}</ref> Mu 1996 ye yali Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi mu Uganda, era ye yali Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Oluvannyuma yawereza nga Dayirekita wa Uganda Development Bank.<ref name=":0">{{Cite web |title=Lawrence Kiiza-Director Economic Affairs @ Ministry of Finance, Planning and Economic Development-Emails and Phone Numbers |url=https://www.flashintel.ai/ |access-date=2024-03-13 |website=FlashIntel}}</ref> == Ebimukwatako == === obuto bwe n’emirimu === Kiiza yazaalibwa mu 1948 mu [[:en:Western_Region_(Ghana)|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Mu maka agaali g'enyigira mu kulima n’ebyobusubuzi. Yatandika okw'enyigira mu by'obufuzi mu myaka gya 1980, ng’aweereza ng'[[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] owa [[:en:Bushenyi_District|Bushenyi]]. Oluvannyuma yafuuka Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, enteekateeka, n’enkulaakulana mu by'enfuna, n’oluvannyuma yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Mu 1996, yalondebwa okuba Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero n’obulambuzi.<ref>{{Cite web |title=Uganda to establish special fund |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-03-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0" /> Era abadde muwagizi nnyo mu kutumbula eby’obwannannyini n’okutandikawo emirimu.<ref>{{Cite web |date=2016-07-14 |title=Lawrence-Kiiza-1 {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html/attachment/lawrence-kiiza-1 |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref>https://www.afdb.org/pt/news-and-events/fewer-projects-at-risk-in-uganda-portfolio-yet-challenges-remain-9617</ref> === Emisomo gye === Kiiza alina diguli mu by’enfuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettedekero wa Makerere]] ne diguli ey'okubiri mu kuddukanya bizinensi eya Masters degree in [[:en:Business_Administration|Business Administration]] okuva ku [[:en:University_of_Manchester|yunivasite y’e Manchester]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Manchester</ref> == Ebigambibwa == Kiiza azze awerenemba n’emisango gy’obuli bw’enguzi n’okubulankanya ssente mu myaka gye egy’ebyobufuzi okusingira ddala mu kiseera we yabeerera Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi. Kyokka buli kiseera abadde yeegaana nti talina kibi kyonna kye yakola.<ref>{{Cite web |last=Lutaaya |first=Henry |date=2017-06-08 |title=2017/18 Budget: Is it possible to have new thinking with old thinkers, asks MUK Don {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/news/201706/201718-budget-possible-new-thinking-old-thinkers-asks-muk-don.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ggoobi |first=Ramathan |date=2016-07-14 |title=Why implementation fails in Uganda {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref name=":0" /> == Omukululo == Ebintu eby'enjawulo Kiiza byakoze ku kulaakulanya eby'enfuna bya Uganda byeyoleka naddala mu by’obusuubuzi n’amakolero. Ng'ogyeko ebimwogerwako nti yenyigira mu buli bw’enguzi, asigala wa kitiibwa nnyo mu by'obufuzi ne bizinensi za Uganda. == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} dy27tb1vfymo50i066pfn8kte25dg0c 48881 48880 2026-05-03T19:32:46Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48881 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Kiiza''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]]''',''' munnabyabufuzi era musuubuzi nga mu kiseera kino ye Minisita akulira [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana mu by'enfuna]] . Era yaliko ssentebe w’ekitongole kya Uganda Investment Authority.<ref>{{Cite web |title=Stanbic Bank, the Gold Winners pose for a photo with the Chief Guest Mr. Lawrence Kiiza |url=https://www.ugchristiannews.com/wp-content/uploads/2015/11/Stanbic-Bank-the-Gold-Winners-pose-for-a-photo-with-the-Chief-Guest-Mr.-Lawrence-Kiiza.jpg |access-date=2024-03-13 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US}}</ref> Mu 1996 ye yali Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi mu Uganda, era ye yali Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Oluvannyuma yawereza nga Dayirekita wa Uganda Development Bank.<ref name=":0">{{Cite web |title=Lawrence Kiiza-Director Economic Affairs @ Ministry of Finance, Planning and Economic Development-Emails and Phone Numbers |url=https://www.flashintel.ai/ |access-date=2024-03-13 |website=FlashIntel}}</ref> == Ebimukwatako == === obuto bwe n’emirimu === Kiiza yazaalibwa mu 1948 mu [[:en:Western_Region_(Ghana)|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Mu maka agaali g'enyigira mu kulima n’ebyobusubuzi. Yatandika okw'enyigira mu by'obufuzi mu myaka gya 1980, ng’aweereza ng'[[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] owa [[:en:Bushenyi_District|Bushenyi]]. Oluvannyuma yafuuka Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, enteekateeka, n’enkulaakulana mu by'enfuna, n’oluvannyuma yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Mu 1996, yalondebwa okuba Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero n’obulambuzi.<ref>{{Cite web |title=Uganda to establish special fund |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-03-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0" /> Era abadde muwagizi nnyo mu kutumbula eby’obwannannyini n’okutandikawo emirimu.<ref>{{Cite web |date=2016-07-14 |title=Lawrence-Kiiza-1 {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html/attachment/lawrence-kiiza-1 |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref>https://www.afdb.org/pt/news-and-events/fewer-projects-at-risk-in-uganda-portfolio-yet-challenges-remain-9617</ref> === Emisomo gye === Kiiza alina diguli mu by’enfuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettedekero wa Makerere]] ne diguli ey'okubiri mu kuddukanya bizinensi eya Masters degree in [[:en:Business_Administration|Business Administration]] okuva ku [[:en:University_of_Manchester|yunivasite y’e Manchester]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Manchester</ref> == Ebigambibwa == Kiiza azze awerenemba n’emisango gy’obuli bw’enguzi n’okubulankanya ssente mu myaka gye egy’ebyobufuzi okusingira ddala mu kiseera we yabeerera Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi. Kyokka buli kiseera abadde yeegaana nti talina kibi kyonna kye yakola.<ref>{{Cite web |last=Lutaaya |first=Henry |date=2017-06-08 |title=2017/18 Budget: Is it possible to have new thinking with old thinkers, asks MUK Don {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/news/201706/201718-budget-possible-new-thinking-old-thinkers-asks-muk-don.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ggoobi |first=Ramathan |date=2016-07-14 |title=Why implementation fails in Uganda {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref name=":0" /> == Omukululo == Ebintu eby'enjawulo Kiiza byakoze ku kulaakulanya eby'enfuna bya Uganda byeyoleka naddala mu by’obusuubuzi n’amakolero. Ng'ogyeko ebimwogerwako nti yenyigira mu buli bw’enguzi, asigala wa kitiibwa nnyo mu by'obufuzi ne bizinensi za Uganda. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 3mbrjrimf46vz7b9ylybhssr0vqdtcn Laika Umuhoza 0 13005 48773 47804 2026-05-03T12:44:21Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48773 wikitext text/x-wiki '''Laika Umuhoza''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omuyimbi era amanyiddwa nga Laika. Muyimbi, [[:en:Songwriter|muwandiisi wa nnyimba]] era akwata alubaamu ze ku nnyimba nga afro-zouk [[:en:Afro-pop|afro-pop]], ne afro-RnB. Laika yakulira [[:en:Munyonyo|Munyonyo]], ekitundu ekisangibwa mu bitundu by’e [[Kampala]] kyokka nga yazaalibwa mu [[Kanungu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kanungu]] mu Bugwanjuba bwa Uganda. Abayimbi nga [[:en:Alicia_Keys|Alicia Keys]], [[:en:Lauryn_Hill|Lauryn Hill]] ne [[:en:Beyoncé|Beyonce]] omuli n'abayimbi ba Uganda nga [[Lillian Mbabazi|Lilian Mbabazi]] be bamu ku baamusikiriza okuyimba.<ref>{{Cite web |title=Laika Biography, Wiki, Profile, Life Story |url=https://www.howwe.ug/Laika/biography |access-date=2025-11-24 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=Laika Biography, Profile, Facts, Life Story, About Laika |url=https://pearltunes.ug/Laika/biography |access-date=2025-11-24 |website=PearlTunes |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-08-26 |title=Singer Laika irked by fans claiming that she sleeps with manager |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/singer-laika-irked-by-fans-claiming-that-she-NV_168533 |access-date=2025-11-24 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-04-21 |title=Singer Laika signs with Ray Pan Promotions |url=https://www.pulse.ug/story/singer-laika-signs-with-ray-pan-promotions-2024073109070591288 |access-date=2025-11-24 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == Laika Umuhoza yatandika okuyimba oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ttendekero lya America li [[:en:University_of_Virginia's_College_at_Wise|University of Virginia’s College]] e Wise mu 2019 n’afuna diguli mu kubala ebitabo eya Bachelor's degree in accounting. Mu 2020, yafulumya oluyimba lwe olwasooka olwa "My type" era alubaamu ezaddirira ne zigoberera nga overdose, Netwalira, your body, love story, You single ne Nzuuno. Ennyimba ze zinyumira nnyo abawagizi ne bapulodyusa be.<ref>{{Cite web |title=Laika Umuhoza - The University of Virginia's College at Wise {{!}} WayUp |url=https://www.wayup.com/profile/Laika-Umuhoza-7a6e03e3b7/ |access-date=2025-11-24 |website=www.wayup.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Ibrahim Ibrahim Abbas |date=2025-01-08 |title=Bajjo Confesses Love for Laika Music |url=https://sanyufm.com/bajjo-confesses-love-for-laika-music/ |access-date=2025-11-24 |website=Sanyu FM 88.2 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Platform |first=Ugmuziki Online Audio Streaming |date=2023-08-25 |title=Laika Music Biography, Her Music Profile, Age,Education,Husband,Real Name,Net Worth - ugmuziki.com |url=https://www.ugmuziki.com/artists/laika-music |access-date=2025-11-24 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Laika Umuhoza yategeeza nti ajja kufumbirwa n’okufuna amaka mu myaka gye egy’obukulu 30.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2023-05-07 |title=I plan to give birth in my early 30s - Laika Music |url=https://mbu.ug/2023/05/07/i-plan-to-give-birth-in-my-early-30s-laika/ |access-date=2025-11-24 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Sheebah Karungi|Sheeba Karungi]] * [[Irene Ntale]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] pkwitfvv27kxgkqulqzl0utxh9a4kjf Lawrence Akugizibwe 0 13027 48852 47961 2026-05-03T17:59:45Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48852 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Akugizibwe''' (yazaalibwa 2 Ogwekkuminoogumu 1985) Munnayuganda [[:en:Horticulturist|omukugu mu by'ensuku]], [[:en:Entrepreneur|omukugu mu by'obulimi]], muwandiisi, [[:en:Conservation-restoration_of_cultural_heritage|mulwanirizi w'eddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa okukiikirira abantu ba [[:en:Kyenjojo|Mwenge ey'Obukiikakkono]] <ref name="LA2">{{cite web |title=AKUGIZIBWE LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=134 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga munnakibiina ekiri mu buyinza mu Uganda ekya [[National Resistance Movement|NRM]]. <ref name="LA1">{{cite web |author-link=New Vision (olupapula lw'amawulire) |title=Butime bounces back as MP |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417578/butime-bounces-nrm-flag-bearers-lead-kyenjojo |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Y'omu ku ba mmemba b'[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|akakiiko]] akavunaanyizibwa ''ku siriimu n'endwadde ezikwatagana'' era nga ye mumyuka wa Ssentebe ''w'akakiiko k'ebyobulimi n'obulunzi'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LA1X">{{cite web |title=MPs Oppose Plan to Give Away Govt Ranches |url=http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |publisher=[[East African Business Week|East Africa Business News]] |access-date=2026-04-25 |archive-date=2017-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170421235813/http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |url-status=dead }}</ref> Eyali omukwanaganya w'ekitongole ky'ebyobulimi n'obulunzi ekya NAADS, <ref name="LA3X">{{cite web |title=Bufunjo local citizens sensitised on government procedures when lobbying for service delivery |url=http://torodev.blogspot.ug/2013/06/bufunjo-local-citizens-sensitised-on.html |publisher=ToroDev}}</ref> Akugizibwe ye muwandiisi w’ekibiina kya Rwenzori Parliamentary Group, omuwandiisi w’ensonga z’abavubuka mu kibiina kya NRM Youth League, ssentebe wa NRM mu Mwenge ey'obukiika kkono, ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa St Klaus Comprehensive Trade School, omuwandiisi w’ekibiina ekigatta Abakatoliki abakozi ekya [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Roman Catholic Diocese of Fort Portal]], omukubiriza ku lw’olukiiko lwa Tooro Peoples Conference <ref name="LA1Z">{{cite web |title=Tooro Kingdom calls for unity conference |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1432306/tooro-kingdom-calls-unity-conference |publisher=[[New Vision]]}}</ref> era nga mmemba mu kakiiko ka Palamenti aka NRM. <ref name="LA1Y">{{cite web |title=Rwenzori Region on Edge as NRM Candidates Recruit Militia |url=http://www.chimpreports.com/rwenzori-region-on-edge-as-nrm-candidates-recruit-militia/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> == Obulamu bwe obwasooka n’okusoma == Akugizibwe yazaalibwa mu muluka gw'e Kitaihuka Parish, mu Ggombolola y'e Nyankwanzi, mu y'e [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y’e Kyenjojo]] mu maka g’Abakatuliki ab’e [[:en:Toro_people|Batooro]] . Kitaawe Vincent Nyakoojo yali mukulu wa Muluka ate nnyina Apollonia Tugume yali mulimi. Mwana wa mukaaga mu baana kkumi na babiri era muganda wa Fr. Bernard Bitekerezo, alina [[:en:Doctor_of_Theology|diguli mu by’eddiini y’Ekikatoliki]] . Pulayimale yagisomera mu disitulikiti gy’ewaabwe e Kyenjojo mu Igongwe Pulayimale School gye yafunira [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 2001 <ref name="LA2"/> Yeeyongerayo mu [[:en:St._Leo's_College,_Kyegobe|St Leo's College, Kyegobe]] gye yafunira [[:en:GCE_Advanced_Level|Ssatifikeeti ya siniya ey'okuna]] n'[[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eyomukaaga]] mu 2004 ne 2006. yatikkirwa mu [[:en:Mountains_of_the_Moon_University|Ssettendekero ya Mountains of the Moon]] mu 2012 n’afuna diguli mu by’ensuku n’okutandikawo emirimu ate mu 2015 n’afuna diguli eyookubiri mu by’obugagga eby’omu ttaka. Era alina diguli ey'okusatu mu by’obulimi n’obuyiiya mu byalo okuva mu Ssettendekero wa [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International]], Hawaii. == Emirimu n’ebyobufuzi == Nga tannaba kwegatta ku Ssettendekero mu 2009, Akugizibwe yakolako ng’omusomesa w’Olungereza okumala emyaka ebiri n'ekitundu mu ''ssomero lya St. Maria Salome'', [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]] . Bwe yali ku Ssettendekero, yakolako [[:en:Research#Scientific_research|ng’omunoonyereza]] mu kkampuni ya ''PROTOS Uganda'' ne Ssettendekero wa Mountains of the Moon. Bwe yamaliriza diguli ye esooka, yakola nga [[:en:Greenhouse|Greenhouse]] manager mu ''Royal Van Zanten Uganda'' mu 2012, oluvannyuma n’akozesebwa ng’omukugu mu by’obulimi mu 2013 mu ''HEWASA'' : ekitongole ky’amazzi, n’obuyonjo mu [[:en:Caritas_Internationalis|Caritas Fort Portal]] . Mu 2014, Akugizibwe yafuna omulimu ng’omukwanaganya wa [[:en:Agriculture_in_Uganda#External_links|NAADS]] mu Ggombolola y'e Bufunjo mu Disitulikiti y’e Kyenjojo. <ref name="LA2"/> Mu 2015, Akugizibwe yalekulira mu kibiina kya NAADS ne yeegatta ku [[:en:Democracy|byobufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] gye yawangula abantu munaana mu kamyufu nga muno mwe mwali David Muhumuza eyali mu ntebe mu kiseera ekyo. <ref name="LA8">{{cite web |title=MASSIVE CIVIC ACTION AS 75% OF RWENZORI LEADERS LOSE NRM POLLS |url=http://krcuganda.org/?p=573 |publisher=KRC Uganda}} </ref> Yagenda mu maaso n'awangula [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna]] mu 2016 n'afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'ekkumi]] eya [[:en:Uganda|Pearl of Africa]] ng'akiikirira Mwenge County North mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . <ref name="LA9">{{cite web |title=NRM primaries: List of results |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/NRM-primaries--List-of-results/859108-2933124-tgnpkx/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mu Palamenti ey’ekkumi, Akugizibwe aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:HIV/AIDS|siriimu n’endwadde ezikwatagana n’akawuka ka siriimu]]'' n’akakiiko ''k’ebyobulimi'' . Ono mmemba wa: ''olukiiko lwa Palamenti [[:en:Climate_Change|olw'enkyukakyuka y'obudde]] Uganda (PFCC-U)'' ; olukiiko lwa ''Uganda olw'ababaka ba Palamenti [[:en:Food_Security|by'emmere]], omuwendo gw'abantu n'enkulaakulana (UPFFSP&D)'' ; ''ekibiina kya Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA)'' ne; ''ababaka ba Palamenti aba NRM'' . Era ye muwandiisi w'ekibiina kya ''Rwenzori Parliamentary Group'' . <ref name="LA1Y"/> == Ebikwata ku muntu == Akugizibwe muwandiisi, muyimbi, mulwanirizi wa ddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko nga mutumbuzi w'ebyobulambuzi mu [[:en:Agritourism|by’obulimi]] . == Ebitabo by'afulumizza == ## '''''The Role of Biorationals in the Control of a Bean Bruchid''''' ## '''''Jealousy is Sand in My Eyes''''' ## '''''Sustainable Forest Conservation in Uganda''''' == Laba ne == * [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]  2132llxqdtpholct1rijf032297h5l2 48861 48852 2026-05-03T18:46:09Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48861 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Akugizibwe''' (yazaalibwa 2 Ogwekkuminoogumu 1985) Munnayuganda [[:en:Horticulturist|omukugu mu by'ensuku]], [[:en:Entrepreneur|omukugu mu by'obulimi]], muwandiisi, [[:en:Conservation-restoration_of_cultural_heritage|mulwanirizi w'eddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa okukiikirira abantu ba [[:en:Kyenjojo|Mwenge ey'Obukiikakkono]] <ref name="LA2">{{cite web |title=AKUGIZIBWE LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=134 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga munnakibiina ekiri mu buyinza mu Uganda ekya [[National Resistance Movement|NRM]]. <ref name="LA1">{{cite web |author-link=New Vision (olupapula lw'amawulire) |title=Butime bounces back as MP |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417578/butime-bounces-nrm-flag-bearers-lead-kyenjojo |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Y'omu ku ba mmemba b'[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|akakiiko]] akavunaanyizibwa ''ku siriimu n'endwadde ezikwatagana'' era nga ye mumyuka wa Ssentebe ''w'akakiiko k'ebyobulimi n'obulunzi'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LA1X">{{cite web |title=MPs Oppose Plan to Give Away Govt Ranches |url=http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |publisher=[[East African Business Week|East Africa Business News]] |access-date=2026-04-25 |archive-date=2017-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170421235813/http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |url-status=dead }}</ref> Eyali omukwanaganya w'ekitongole ky'ebyobulimi n'obulunzi ekya NAADS, <ref name="LA3X">{{cite web |title=Bufunjo local citizens sensitised on government procedures when lobbying for service delivery |url=http://torodev.blogspot.ug/2013/06/bufunjo-local-citizens-sensitised-on.html |publisher=ToroDev}}</ref> Akugizibwe ye muwandiisi w’ekibiina kya Rwenzori Parliamentary Group, omuwandiisi w’ensonga z’abavubuka mu kibiina kya NRM Youth League, ssentebe wa NRM mu Mwenge ey'Obukiikakkono, ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa St Klaus Comprehensive Trade School, omuwandiisi w’ekibiina ekigatta Abakatoliki abakozi ekya [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Roman Catholic Diocese of Fort Portal]], omukubiriza w’olukiiko lwa Tooro Peoples Conference <ref name="LA1Z">{{cite web |title=Tooro Kingdom calls for unity conference |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1432306/tooro-kingdom-calls-unity-conference |publisher=[[New Vision]]}}</ref> era nga mmemba mu kakiiko ka Paalamenti aka NRM. <ref name="LA1Y">{{cite web |title=Rwenzori Region on Edge as NRM Candidates Recruit Militia |url=http://www.chimpreports.com/rwenzori-region-on-edge-as-nrm-candidates-recruit-militia/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Akugizibwe yazaalibwa mu Muluka gw'e Kitaihuka mu Ggombolola y'e Nyankwanzi mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y’e Kyenjojo]] mu maka g’Abakatuliki a[[:en:Toro_people|Batooro]] . Kitaawe Vincent Nyakoojo yali mukulu wa Muluka ate nnyina Apollonia Tugume yali mulimi. Mwana wa mukaaga mu baana kkumi na babiri era muganda wa Fr. Bernard Bitekerezo, alina [[:en:Doctor_of_Theology|diguli mu by’eddiini y’Ekikatoliki]] . Pulayimale yagisomera mu Disitulikiti y’ewaabwe e Kyenjojo mu Igongwe Primary School gye yafunira [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 2001 <ref name="LA2"/> Yeeyongerayo mu [[:en:St._Leo's_College,_Kyegobe|St Leo's College, Kyegobe]] gye yafunira [[:en:GCE_Advanced_Level|Ssatifikeeti ya siniya ey'okuna]] n'[[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eyomukaaga]] mu 2004 ne 2006. yatikkirwa mu [[:en:Mountains_of_the_Moon_University|Ssettendekero wa Mountains of the Moon]] mu 2012 n’afuna diguli mu by’ensuku n’okutandikawo emirimu ate mu 2015 n’afuna diguli eyookubiri mu by’obugagga eby’omu ttaka. Era alina PhD mu by’obulimi n’obuyiiya mu byalo okuva mu Ssettendekero wa [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International]], Hawaii. == Emirimu n’ebyobufuzi == Nga tannaba kwegatta ku Ssettendekero mu 2009, Akugizibwe yakolako ng’omusomesa w’Olungereza okumala emyaka ebiri n'ekitundu mu ''ssomero lya St. Maria Salome'', [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]] . Bwe yali ku Ssettendekero, yakolako [[:en:Research#Scientific_research|ng’omunoonyereza]] mu kkampuni ya ''PROTOS Uganda'' ne Ssettendekero wa Mountains of the Moon. Bwe yamaliriza diguli ye esooka, yakola nga [[:en:Greenhouse|Greenhouse]] manager mu ''Royal Van Zanten Uganda'' mu 2012, oluvannyuma n’akozesebwa ng’omukugu mu by’obulimi mu 2013 mu ''HEWASA'' : ekitongole ky’amazzi, n’obuyonjo mu [[:en:Caritas_Internationalis|Caritas Fort Portal]] . Mu 2014, Akugizibwe yafuna omulimu ng’omukwanaganya wa [[:en:Agriculture_in_Uganda#External_links|NAADS]] mu Ggombolola y'e Bufunjo mu Disitulikiti y’e Kyenjojo. <ref name="LA2"/> Mu 2015, Akugizibwe yalekulira mu kibiina kya NAADS ne yeegatta ku [[:en:Democracy|byobufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] gye yawangula abantu munaana mu kamyufu nga muno mwe mwali David Muhumuza eyali mu ntebe mu kiseera ekyo. <ref name="LA8">{{cite web |title=MASSIVE CIVIC ACTION AS 75% OF RWENZORI LEADERS LOSE NRM POLLS |url=http://krcuganda.org/?p=573 |publisher=KRC Uganda}} </ref> Yagenda mu maaso n'awangula [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna]] mu 2016 n'afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'ekkumi]] eya [[:en:Uganda|Pearl of Africa]] ng'akiikirira Mwenge County North mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . <ref name="LA9">{{cite web |title=NRM primaries: List of results |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/NRM-primaries--List-of-results/859108-2933124-tgnpkx/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mu Palamenti ey’ekkumi, Akugizibwe aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:HIV/AIDS|siriimu n’endwadde ezikwatagana n’akawuka ka siriimu]]'' n’akakiiko ''k’ebyobulimi'' . Ono mmemba wa: ''olukiiko lwa Palamenti [[:en:Climate_Change|olw'enkyukakyuka y'obudde]] Uganda (PFCC-U)'' ; olukiiko lwa ''Uganda olw'ababaka ba Palamenti [[:en:Food_Security|by'emmere]], omuwendo gw'abantu n'enkulaakulana (UPFFSP&D)'' ; ''ekibiina kya Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA)'' ne; ''ababaka ba Palamenti aba NRM'' . Era ye muwandiisi w'ekibiina kya ''Rwenzori Parliamentary Group'' . <ref name="LA1Y"/> == Ebikwata ku muntu == Akugizibwe muwandiisi, muyimbi, mulwanirizi wa ddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko nga mutumbuzi w'ebyobulambuzi mu [[:en:Agritourism|by’obulimi]] . == Ebitabo by'afulumizza == ## '''''The Role of Biorationals in the Control of a Bean Bruchid''''' ## '''''Jealousy is Sand in My Eyes''''' ## '''''Sustainable Forest Conservation in Uganda''''' == Laba ne == * [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]  avjnzyedbwf3h4sdcp6fdhk6y2wogx7 48862 48861 2026-05-03T18:56:47Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48862 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Akugizibwe''' (yazaalibwa 2 Ogwekkuminoogumu 1985) Munnayuganda [[:en:Horticulturist|omukugu mu by'ensuku]], [[:en:Entrepreneur|omukugu mu by'obulimi]], muwandiisi, [[:en:Conservation-restoration_of_cultural_heritage|mulwanirizi w'eddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa okukiikirira abantu ba [[:en:Kyenjojo|Mwenge ey'Obukiikakkono]] <ref name="LA2">{{cite web |title=AKUGIZIBWE LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=134 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga munnakibiina ekiri mu buyinza mu Uganda ekya [[National Resistance Movement|NRM]]. <ref name="LA1">{{cite web |author-link=New Vision (olupapula lw'amawulire) |title=Butime bounces back as MP |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417578/butime-bounces-nrm-flag-bearers-lead-kyenjojo |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Y'omu ku ba mmemba b'[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|akakiiko]] akavunaanyizibwa ''ku siriimu n'endwadde ezikwatagana'' era nga ye mumyuka wa Ssentebe ''w'akakiiko k'ebyobulimi n'obulunzi'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LA1X">{{cite web |title=MPs Oppose Plan to Give Away Govt Ranches |url=http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |publisher=[[East African Business Week|East Africa Business News]] |access-date=2026-04-25 |archive-date=2017-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170421235813/http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |url-status=dead }}</ref> Eyali omukwanaganya w'ekitongole ky'ebyobulimi n'obulunzi ekya NAADS, <ref name="LA3X">{{cite web |title=Bufunjo local citizens sensitised on government procedures when lobbying for service delivery |url=http://torodev.blogspot.ug/2013/06/bufunjo-local-citizens-sensitised-on.html |publisher=ToroDev}}</ref> Akugizibwe ye muwandiisi w’ekibiina kya Rwenzori Parliamentary Group, omuwandiisi w’ensonga z’abavubuka mu kibiina kya NRM Youth League, ssentebe wa NRM mu Mwenge ey'Obukiikakkono, ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa St Klaus Comprehensive Trade School, omuwandiisi w’ekibiina ekigatta Abakatoliki abakozi ekya [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Roman Catholic Diocese of Fort Portal]], omukubiriza w’olukiiko lwa Tooro Peoples Conference <ref name="LA1Z">{{cite web |title=Tooro Kingdom calls for unity conference |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1432306/tooro-kingdom-calls-unity-conference |publisher=[[New Vision]]}}</ref> era nga mmemba mu kakiiko ka Paalamenti aka NRM. <ref name="LA1Y">{{cite web |title=Rwenzori Region on Edge as NRM Candidates Recruit Militia |url=http://www.chimpreports.com/rwenzori-region-on-edge-as-nrm-candidates-recruit-militia/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Akugizibwe yazaalibwa mu Muluka gw'e Kitaihuka mu Ggombolola y'e Nyankwanzi mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y’e Kyenjojo]] mu maka g’Abakatuliki a[[:en:Toro_people|Batooro]] . Kitaawe Vincent Nyakoojo yali mukulu wa Muluka ate nnyina Apollonia Tugume yali mulimi. Mwana wa mukaaga mu baana kkumi na babiri era muganda wa Fr. Bernard Bitekerezo, alina [[:en:Doctor_of_Theology|diguli mu by’eddiini y’Ekikatoliki]] . Pulayimale yagisomera mu Disitulikiti y’ewaabwe e Kyenjojo mu Igongwe Primary School gye yafunira [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 2001 <ref name="LA2"/> Yeeyongerayo mu [[:en:St._Leo's_College,_Kyegobe|St Leo's College, Kyegobe]] gye yafunira [[:en:GCE_Advanced_Level|Ssatifikeeti ya siniya ey'okuna]] n'[[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eyomukaaga]] mu 2004 ne 2006. yatikkirwa mu [[:en:Mountains_of_the_Moon_University|Ssettendekero wa Mountains of the Moon]] mu 2012 n’afuna diguli mu by’ensuku n’okutandikawo emirimu ate mu 2015 n’afuna diguli eyookubiri mu by’obugagga eby’omu ttaka. Era alina PhD mu by’obulimi n’obuyiiya mu byalo okuva mu Ssettendekero wa [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International]], Hawaii. == Emirimu gye n’ebyobufuzi == Nga tannaba kwegatta ku Ssettendekero mu 2009, Akugizibwe yakolako ng’omusomesa w’Olungereza okumala emyaka ebiri n'ekitundu mu ''ssomero lya St. Maria Salome'' e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]]. Bwe yali ku Ssettendekero, yakolako ng'[[:en:Research#Scientific_research|omunoonyereza]] mu kkampuni ya ''PROTOS Uganda'' ne Ssettendekero wa Mountains of the Moon. Bwe yamaliriza diguli ye esooka, yakola nga maneja w'ekifo awakuumirwa ebimera ebito ([[:en:Greenhouse|Greenhouse]]) mu ''Royal Van Zanten Uganda'' mu 2012, oluvannyuma n’akozesebwa ng’omukugu mu by’obulimi mu 2013 mu ''HEWASA'' : ekitongole ky’amazzi, n’obuyonjo mu [[:en:Caritas_Internationalis|Caritas Fort Portal]] . Mu 2014, Akugizibwe yafuna omulimu ng’omukwanaganya wa [[:en:Agriculture_in_Uganda#External_links|NAADS]] mu Ggombolola y'e Bufunjo mu Disitulikiti y’e Kyenjojo.<ref name="LA2"/> Mu 2015, Akugizibwe yalekulira mu kibiina kya NAADS ne yeegatta ku [[:en:Democracy|byobufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] nga yawangula abantu munaana mu kamyufu nga muno mwe mwali David Muhumuza eyali mu ntebe mu kiseera ekyo.<ref name="LA8">{{cite web |title=MASSIVE CIVIC ACTION AS 75% OF RWENZORI LEADERS LOSE NRM POLLS |url=http://krcuganda.org/?p=573 |publisher=KRC Uganda}} </ref> Yagenda mu maaso n'awangula [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna]] mu 2016 n'afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] ey'[[:en:Uganda|Ekkula lya Africa]] ng'akiikirira Essaza lye Mwenge ely'Obukiikakkono mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . <ref name="LA9">{{cite web |title=NRM primaries: List of results |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/NRM-primaries--List-of-results/859108-2933124-tgnpkx/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mu Palamenti ey’ekkumi, Akugizibwe aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:HIV/AIDS|siriimu n’endwadde ezikwatagana n’akawuka ka siriimu]]'' n’akakiiko ''k’ebyobulimi'' . Ono mmemba wa: ''olukiiko lwa Palamenti [[:en:Climate_Change|olw'enkyukakyuka y'obudde]] Uganda (PFCC-U)'' ; olukiiko lwa ''Uganda olw'ababaka ba Palamenti [[:en:Food_Security|by'emmere]], omuwendo gw'abantu n'enkulaakulana (UPFFSP&D)'' ; ''ekibiina kya Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA)'' ne; ''ababaka ba Palamenti aba NRM'' . Era ye muwandiisi w'ekibiina kya ''Rwenzori Parliamentary Group'' . <ref name="LA1Y"/> == Ebikwata ku muntu == Akugizibwe muwandiisi, muyimbi, mulwanirizi wa ddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko nga mutumbuzi w'ebyobulambuzi mu [[:en:Agritourism|by’obulimi]] . == Ebitabo by'afulumizza == ## '''''The Role of Biorationals in the Control of a Bean Bruchid''''' ## '''''Jealousy is Sand in My Eyes''''' ## '''''Sustainable Forest Conservation in Uganda''''' == Laba ne == * [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]  k2k55qvddm5tagb0j53jl3ytwmtingy 48863 48862 2026-05-03T19:01:07Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48863 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Akugizibwe''' (yazaalibwa 2 Ogwekkuminoogumu 1985) Munnayuganda [[:en:Horticulturist|omukugu mu by'ensuku]], [[:en:Entrepreneur|omukugu mu by'obulimi]], muwandiisi, [[:en:Conservation-restoration_of_cultural_heritage|mulwanirizi w'eddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa okukiikirira abantu ba [[:en:Kyenjojo|Mwenge ey'Obukiikakkono]] <ref name="LA2">{{cite web |title=AKUGIZIBWE LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=134 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga munnakibiina ekiri mu buyinza mu Uganda ekya [[National Resistance Movement|NRM]]. <ref name="LA1">{{cite web |author-link=New Vision (olupapula lw'amawulire) |title=Butime bounces back as MP |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417578/butime-bounces-nrm-flag-bearers-lead-kyenjojo |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Y'omu ku ba mmemba b'[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|akakiiko]] akavunaanyizibwa ''ku siriimu n'endwadde ezikwatagana'' era nga ye mumyuka wa Ssentebe ''w'akakiiko k'ebyobulimi n'obulunzi'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LA1X">{{cite web |title=MPs Oppose Plan to Give Away Govt Ranches |url=http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |publisher=[[East African Business Week|East Africa Business News]] |access-date=2026-04-25 |archive-date=2017-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170421235813/http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |url-status=dead }}</ref> Eyali omukwanaganya w'ekitongole ky'ebyobulimi n'obulunzi ekya NAADS, <ref name="LA3X">{{cite web |title=Bufunjo local citizens sensitised on government procedures when lobbying for service delivery |url=http://torodev.blogspot.ug/2013/06/bufunjo-local-citizens-sensitised-on.html |publisher=ToroDev}}</ref> Akugizibwe ye muwandiisi w’ekibiina kya Rwenzori Parliamentary Group, omuwandiisi w’ensonga z’abavubuka mu kibiina kya NRM Youth League, ssentebe wa NRM mu Mwenge ey'Obukiikakkono, ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa St Klaus Comprehensive Trade School, omuwandiisi w’ekibiina ekigatta Abakatoliki abakozi ekya [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Roman Catholic Diocese of Fort Portal]], omukubiriza w’olukiiko lwa Tooro Peoples Conference <ref name="LA1Z">{{cite web |title=Tooro Kingdom calls for unity conference |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1432306/tooro-kingdom-calls-unity-conference |publisher=[[New Vision]]}}</ref> era nga mmemba mu kakiiko ka Paalamenti aka NRM. <ref name="LA1Y">{{cite web |title=Rwenzori Region on Edge as NRM Candidates Recruit Militia |url=http://www.chimpreports.com/rwenzori-region-on-edge-as-nrm-candidates-recruit-militia/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Akugizibwe yazaalibwa mu Muluka gw'e Kitaihuka mu Ggombolola y'e Nyankwanzi mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y’e Kyenjojo]] mu maka g’Abakatuliki a[[:en:Toro_people|Batooro]] . Kitaawe Vincent Nyakoojo yali mukulu wa Muluka ate nnyina Apollonia Tugume yali mulimi. Mwana wa mukaaga mu baana kkumi na babiri era muganda wa Fr. Bernard Bitekerezo, alina [[:en:Doctor_of_Theology|diguli mu by’eddiini y’Ekikatoliki]] . Pulayimale yagisomera mu Disitulikiti y’ewaabwe e Kyenjojo mu Igongwe Primary School gye yafunira [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 2001 <ref name="LA2"/> Yeeyongerayo mu [[:en:St._Leo's_College,_Kyegobe|St Leo's College, Kyegobe]] gye yafunira [[:en:GCE_Advanced_Level|Ssatifikeeti ya siniya ey'okuna]] n'[[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eyomukaaga]] mu 2004 ne 2006. yatikkirwa mu [[:en:Mountains_of_the_Moon_University|Ssettendekero wa Mountains of the Moon]] mu 2012 n’afuna diguli mu by’ensuku n’okutandikawo emirimu ate mu 2015 n’afuna diguli eyookubiri mu by’obugagga eby’omu ttaka. Era alina PhD mu by’obulimi n’obuyiiya mu byalo okuva mu Ssettendekero wa [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International]], Hawaii. == Emirimu gye n’ebyobufuzi == Nga tannaba kwegatta ku Ssettendekero mu 2009, Akugizibwe yakolako ng’omusomesa w’Olungereza okumala emyaka ebiri n'ekitundu mu ''ssomero lya St. Maria Salome'' e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]]. Bwe yali ku Ssettendekero, yakolako ng'[[:en:Research#Scientific_research|omunoonyereza]] mu kkampuni ya ''PROTOS Uganda'' ne Ssettendekero wa Mountains of the Moon. Bwe yamaliriza diguli ye esooka, yakola nga maneja w'ekifo awakuumirwa ebimera ebito ([[:en:Greenhouse|Greenhouse]]) mu ''Royal Van Zanten Uganda'' mu 2012, oluvannyuma n’akozesebwa ng’omukugu mu by’obulimi mu 2013 mu ''HEWASA'' : ekitongole ky’amazzi, n’obuyonjo mu [[:en:Caritas_Internationalis|Caritas Fort Portal]] . Mu 2014, Akugizibwe yafuna omulimu ng’omukwanaganya wa [[:en:Agriculture_in_Uganda#External_links|NAADS]] mu Ggombolola y'e Bufunjo mu Disitulikiti y’e Kyenjojo.<ref name="LA2"/> Mu 2015, Akugizibwe yalekulira mu kibiina kya NAADS ne yeegatta ku [[:en:Democracy|byobufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] nga yawangula abantu munaana mu kamyufu nga muno mwe mwali David Muhumuza eyali mu ntebe mu kiseera ekyo.<ref name="LA8">{{cite web |title=MASSIVE CIVIC ACTION AS 75% OF RWENZORI LEADERS LOSE NRM POLLS |url=http://krcuganda.org/?p=573 |publisher=KRC Uganda}} </ref> Yagenda mu maaso n'awangula [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna]] mu 2016 n'afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] ey'[[:en:Uganda|Ekkula lya Africa]] ng'akiikirira Essaza lye Mwenge ely'Obukiikakkono mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . <ref name="LA9">{{cite web |title=NRM primaries: List of results |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/NRM-primaries--List-of-results/859108-2933124-tgnpkx/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mu Paalamenti ey’ekkumi, Akugizibwe yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:HIV/AIDS|siriimu n’endwadde ezikwatagana n’akawuka ka siriimu]]'' n’akakiiko ''k’ebyobulimi'' . Ono mmemba wa: ''olukiiko lwa Paalamenti [[:en:Climate_Change|olw'enkyukakyuka y'obudde]] Uganda (PFCC-U)'' ; olukiiko lwa ''Uganda olw'ababaka ba Paalamenti akavunaanyizibwa ku mmere aka [[:en:Food_Security|food security]], omuwendo gw'abantu n'enkulaakulana (UPFFSP&D)'' ; ''ekakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z'abavubuka aka Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA)'' n'''ababaka ba Paalamenti aba NRM'' . Era ye muwandiisi w'ekibiina kya ''Rwenzori Parliamentary Group'' . <ref name="LA1Y"/> == Ebikwata ku muntu == Akugizibwe muwandiisi, muyimbi, mulwanirizi wa ddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko nga mutumbuzi w'ebyobulambuzi mu [[:en:Agritourism|by’obulimi]] . == Ebitabo by'afulumizza == ## '''''The Role of Biorationals in the Control of a Bean Bruchid''''' ## '''''Jealousy is Sand in My Eyes''''' ## '''''Sustainable Forest Conservation in Uganda''''' == Laba ne == * [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]  dchzgo8jls4qqi74ousiwj6rwsh07n3 48864 48863 2026-05-03T19:02:44Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48864 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Akugizibwe''' (yazaalibwa 2 Ogwekkuminoogumu 1985) Munnayuganda [[:en:Horticulturist|omukugu mu by'ensuku]], [[:en:Entrepreneur|omukugu mu by'obulimi]], muwandiisi, [[:en:Conservation-restoration_of_cultural_heritage|mulwanirizi w'eddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa okukiikirira abantu ba [[:en:Kyenjojo|Mwenge ey'Obukiikakkono]] <ref name="LA2">{{cite web |title=AKUGIZIBWE LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=134 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga munnakibiina ekiri mu buyinza mu Uganda ekya [[National Resistance Movement|NRM]]. <ref name="LA1">{{cite web |author-link=New Vision (olupapula lw'amawulire) |title=Butime bounces back as MP |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417578/butime-bounces-nrm-flag-bearers-lead-kyenjojo |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Y'omu ku ba mmemba b'[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|akakiiko]] akavunaanyizibwa ''ku siriimu n'endwadde ezikwatagana'' era nga ye mumyuka wa Ssentebe ''w'akakiiko k'ebyobulimi n'obulunzi'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LA1X">{{cite web |title=MPs Oppose Plan to Give Away Govt Ranches |url=http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |publisher=[[East African Business Week|East Africa Business News]] |access-date=2026-04-25 |archive-date=2017-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170421235813/http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |url-status=dead }}</ref> Eyali omukwanaganya w'ekitongole ky'ebyobulimi n'obulunzi ekya NAADS, <ref name="LA3X">{{cite web |title=Bufunjo local citizens sensitised on government procedures when lobbying for service delivery |url=http://torodev.blogspot.ug/2013/06/bufunjo-local-citizens-sensitised-on.html |publisher=ToroDev}}</ref> Akugizibwe ye muwandiisi w’ekibiina kya Rwenzori Parliamentary Group, omuwandiisi w’ensonga z’abavubuka mu kibiina kya NRM Youth League, ssentebe wa NRM mu Mwenge ey'Obukiikakkono, ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa St Klaus Comprehensive Trade School, omuwandiisi w’ekibiina ekigatta Abakatoliki abakozi ekya [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Roman Catholic Diocese of Fort Portal]], omukubiriza w’olukiiko lwa Tooro Peoples Conference <ref name="LA1Z">{{cite web |title=Tooro Kingdom calls for unity conference |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1432306/tooro-kingdom-calls-unity-conference |publisher=[[New Vision]]}}</ref> era nga mmemba mu kakiiko ka Paalamenti aka NRM. <ref name="LA1Y">{{cite web |title=Rwenzori Region on Edge as NRM Candidates Recruit Militia |url=http://www.chimpreports.com/rwenzori-region-on-edge-as-nrm-candidates-recruit-militia/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Akugizibwe yazaalibwa mu Muluka gw'e Kitaihuka mu Ggombolola y'e Nyankwanzi mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y’e Kyenjojo]] mu maka g’Abakatuliki a[[:en:Toro_people|Batooro]] . Kitaawe Vincent Nyakoojo yali mukulu wa Muluka ate nnyina Apollonia Tugume yali mulimi. Mwana wa mukaaga mu baana kkumi na babiri era muganda wa Fr. Bernard Bitekerezo, alina [[:en:Doctor_of_Theology|diguli mu by’eddiini y’Ekikatoliki]] . Pulayimale yagisomera mu Disitulikiti y’ewaabwe e Kyenjojo mu Igongwe Primary School gye yafunira [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 2001 <ref name="LA2"/> Yeeyongerayo mu [[:en:St._Leo's_College,_Kyegobe|St Leo's College, Kyegobe]] gye yafunira [[:en:GCE_Advanced_Level|Ssatifikeeti ya siniya ey'okuna]] n'[[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eyomukaaga]] mu 2004 ne 2006. yatikkirwa mu [[:en:Mountains_of_the_Moon_University|Ssettendekero wa Mountains of the Moon]] mu 2012 n’afuna diguli mu by’ensuku n’okutandikawo emirimu ate mu 2015 n’afuna diguli eyookubiri mu by’obugagga eby’omu ttaka. Era alina PhD mu by’obulimi n’obuyiiya mu byalo okuva mu Ssettendekero wa [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International]], Hawaii. == Emirimu gye n’ebyobufuzi == Nga tannaba kwegatta ku Ssettendekero mu 2009, Akugizibwe yakolako ng’omusomesa w’Olungereza okumala emyaka ebiri n'ekitundu mu ''ssomero lya St. Maria Salome'' e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]]. Bwe yali ku Ssettendekero, yakolako ng'[[:en:Research#Scientific_research|omunoonyereza]] mu kkampuni ya ''PROTOS Uganda'' ne Ssettendekero wa Mountains of the Moon. Bwe yamaliriza diguli ye esooka, yakola nga maneja w'ekifo awakuumirwa ebimera ebito ([[:en:Greenhouse|Greenhouse]]) mu ''Royal Van Zanten Uganda'' mu 2012, oluvannyuma n’akozesebwa ng’omukugu mu by’obulimi mu 2013 mu ''HEWASA'' : ekitongole ky’amazzi, n’obuyonjo mu [[:en:Caritas_Internationalis|Caritas Fort Portal]] . Mu 2014, Akugizibwe yafuna omulimu ng’omukwanaganya wa [[:en:Agriculture_in_Uganda#External_links|NAADS]] mu Ggombolola y'e Bufunjo mu Disitulikiti y’e Kyenjojo.<ref name="LA2"/> Mu 2015, Akugizibwe yalekulira mu kibiina kya NAADS ne yeegatta ku [[:en:Democracy|byobufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] nga yawangula abantu munaana mu kamyufu nga muno mwe mwali David Muhumuza eyali mu ntebe mu kiseera ekyo.<ref name="LA8">{{cite web |title=MASSIVE CIVIC ACTION AS 75% OF RWENZORI LEADERS LOSE NRM POLLS |url=http://krcuganda.org/?p=573 |publisher=KRC Uganda}} </ref> Yagenda mu maaso n'awangula [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna]] mu 2016 n'afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] ey'[[:en:Uganda|Ekkula lya Africa]] ng'akiikirira Essaza lye Mwenge ely'Obukiikakkono mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . <ref name="LA9">{{cite web |title=NRM primaries: List of results |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/NRM-primaries--List-of-results/859108-2933124-tgnpkx/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mu Paalamenti ey’ekkumi, Akugizibwe yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:HIV/AIDS|siriimu n’endwadde ezikwatagana n’akawuka ka siriimu]]'' n’akakiiko ''k’ebyobulimi'' . Ono mmemba wa: ''olukiiko lwa Paalamenti [[:en:Climate_Change|olw'enkyukakyuka y'obudde]] Uganda (PFCC-U)'' ; olukiiko lwa ''Uganda olw'ababaka ba Paalamenti akavunaanyizibwa ku mmere aka [[:en:Food_Security|food security]], omuwendo gw'abantu n'enkulaakulana (UPFFSP&D)'' ; ''ekakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z'abavubuka aka Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA)'' n'''ababaka ba Paalamenti aba NRM''. Era ye muwandiisi w'ekibiina kya ''Rwenzori Parliamentary Group'' . <ref name="LA1Y"/> == Ebimukwatako eby'omunda == Akugizibwe muwandiisi, muyimbi, mulwanirizi wa ddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko nga mutumbuzi w'ebyobulambuzi mu [[:en:Agritourism|by’obulimi]] . == Ebitabo by'afulumizza == ## '''''The Role of Biorationals in the Control of a Bean Bruchid''''' ## '''''Jealousy is Sand in My Eyes''''' ## '''''Sustainable Forest Conservation in Uganda''''' == Laba ne == * [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]  are0nkdj600eb4wdncojlg5wnmzt25c 48865 48864 2026-05-03T19:03:28Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 48865 wikitext text/x-wiki   '''Lawrence Akugizibwe''' (yazaalibwa 2 Ogwekkuminoogumu 1985) Munnayuganda [[:en:Horticulturist|omukugu mu by'ensuku]], [[:en:Entrepreneur|omukugu mu by'obulimi]], muwandiisi, [[:en:Conservation-restoration_of_cultural_heritage|mulwanirizi w'eddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa okukiikirira abantu ba [[:en:Kyenjojo|Mwenge ey'Obukiikakkono]] <ref name="LA2">{{cite web |title=AKUGIZIBWE LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=134 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga munnakibiina ekiri mu buyinza mu Uganda ekya [[National Resistance Movement|NRM]]. <ref name="LA1">{{cite web |author-link=New Vision (olupapula lw'amawulire) |title=Butime bounces back as MP |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417578/butime-bounces-nrm-flag-bearers-lead-kyenjojo |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Y'omu ku ba mmemba b'[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|akakiiko]] akavunaanyizibwa ''ku siriimu n'endwadde ezikwatagana'' era nga ye mumyuka wa Ssentebe ''w'akakiiko k'ebyobulimi n'obulunzi'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LA1X">{{cite web |title=MPs Oppose Plan to Give Away Govt Ranches |url=http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |publisher=[[East African Business Week|East Africa Business News]] |access-date=2026-04-25 |archive-date=2017-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170421235813/http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |url-status=dead }}</ref> Eyali omukwanaganya w'ekitongole ky'ebyobulimi n'obulunzi ekya NAADS, <ref name="LA3X">{{cite web |title=Bufunjo local citizens sensitised on government procedures when lobbying for service delivery |url=http://torodev.blogspot.ug/2013/06/bufunjo-local-citizens-sensitised-on.html |publisher=ToroDev}}</ref> Akugizibwe ye muwandiisi w’ekibiina kya Rwenzori Parliamentary Group, omuwandiisi w’ensonga z’abavubuka mu kibiina kya NRM Youth League, ssentebe wa NRM mu Mwenge ey'Obukiikakkono, ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa St Klaus Comprehensive Trade School, omuwandiisi w’ekibiina ekigatta Abakatoliki abakozi ekya [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Roman Catholic Diocese of Fort Portal]], omukubiriza w’olukiiko lwa Tooro Peoples Conference <ref name="LA1Z">{{cite web |title=Tooro Kingdom calls for unity conference |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1432306/tooro-kingdom-calls-unity-conference |publisher=[[New Vision]]}}</ref> era nga mmemba mu kakiiko ka Paalamenti aka NRM. <ref name="LA1Y">{{cite web |title=Rwenzori Region on Edge as NRM Candidates Recruit Militia |url=http://www.chimpreports.com/rwenzori-region-on-edge-as-nrm-candidates-recruit-militia/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Akugizibwe yazaalibwa mu Muluka gw'e Kitaihuka mu Ggombolola y'e Nyankwanzi mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y’e Kyenjojo]] mu maka g’Abakatuliki a[[:en:Toro_people|Batooro]] . Kitaawe Vincent Nyakoojo yali mukulu wa Muluka ate nnyina Apollonia Tugume yali mulimi. Mwana wa mukaaga mu baana kkumi na babiri era muganda wa Fr. Bernard Bitekerezo, alina [[:en:Doctor_of_Theology|diguli mu by’eddiini y’Ekikatoliki]] . Pulayimale yagisomera mu Disitulikiti y’ewaabwe e Kyenjojo mu Igongwe Primary School gye yafunira [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 2001 <ref name="LA2"/> Yeeyongerayo mu [[:en:St._Leo's_College,_Kyegobe|St Leo's College, Kyegobe]] gye yafunira [[:en:GCE_Advanced_Level|Ssatifikeeti ya siniya ey'okuna]] n'[[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eyomukaaga]] mu 2004 ne 2006. yatikkirwa mu [[:en:Mountains_of_the_Moon_University|Ssettendekero wa Mountains of the Moon]] mu 2012 n’afuna diguli mu by’ensuku n’okutandikawo emirimu ate mu 2015 n’afuna diguli eyookubiri mu by’obugagga eby’omu ttaka. Era alina PhD mu by’obulimi n’obuyiiya mu byalo okuva mu Ssettendekero wa [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International]], Hawaii. == Emirimu gye n’ebyobufuzi == Nga tannaba kwegatta ku Ssettendekero mu 2009, Akugizibwe yakolako ng’omusomesa w’Olungereza okumala emyaka ebiri n'ekitundu mu ''ssomero lya St. Maria Salome'' e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]]. Bwe yali ku Ssettendekero, yakolako ng'[[:en:Research#Scientific_research|omunoonyereza]] mu kkampuni ya ''PROTOS Uganda'' ne Ssettendekero wa Mountains of the Moon. Bwe yamaliriza diguli ye esooka, yakola nga maneja w'ekifo awakuumirwa ebimera ebito ([[:en:Greenhouse|Greenhouse]]) mu ''Royal Van Zanten Uganda'' mu 2012, oluvannyuma n’akozesebwa ng’omukugu mu by’obulimi mu 2013 mu ''HEWASA'' : ekitongole ky’amazzi, n’obuyonjo mu [[:en:Caritas_Internationalis|Caritas Fort Portal]] . Mu 2014, Akugizibwe yafuna omulimu ng’omukwanaganya wa [[:en:Agriculture_in_Uganda#External_links|NAADS]] mu Ggombolola y'e Bufunjo mu Disitulikiti y’e Kyenjojo.<ref name="LA2"/> Mu 2015, Akugizibwe yalekulira mu kibiina kya NAADS ne yeegatta ku [[:en:Democracy|byobufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] nga yawangula abantu munaana mu kamyufu nga muno mwe mwali David Muhumuza eyali mu ntebe mu kiseera ekyo.<ref name="LA8">{{cite web |title=MASSIVE CIVIC ACTION AS 75% OF RWENZORI LEADERS LOSE NRM POLLS |url=http://krcuganda.org/?p=573 |publisher=KRC Uganda}} </ref> Yagenda mu maaso n'awangula [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna]] mu 2016 n'afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] ey'[[:en:Uganda|Ekkula lya Africa]] ng'akiikirira Essaza lye Mwenge ely'Obukiikakkono mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . <ref name="LA9">{{cite web |title=NRM primaries: List of results |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/NRM-primaries--List-of-results/859108-2933124-tgnpkx/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mu Paalamenti ey’ekkumi, Akugizibwe yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:HIV/AIDS|siriimu n’endwadde ezikwatagana n’akawuka ka siriimu]]'' n’akakiiko ''k’ebyobulimi'' . Ono mmemba wa: ''olukiiko lwa Paalamenti [[:en:Climate_Change|olw'enkyukakyuka y'obudde]] Uganda (PFCC-U)'' ; olukiiko lwa ''Uganda olw'ababaka ba Paalamenti akavunaanyizibwa ku mmere aka [[:en:Food_Security|food security]], omuwendo gw'abantu n'enkulaakulana (UPFFSP&D)'' ; ''ekakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z'abavubuka aka Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA)'' n'''ababaka ba Paalamenti aba NRM''. Era ye muwandiisi w'ekibiina kya ''Rwenzori Parliamentary Group'' . <ref name="LA1Y"/> == Ebimukwatako eby'omunda == Akugizibwe muwandiisi, muyimbi, mulwanirizi wa ddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko nga mutumbuzi w'ebyobulambuzi mu [[:en:Agritourism|by’obulimi]] . == Ebitabo by'afulumizza == ## '''''The Role of Biorationals in the Control of a Bean Bruchid''''' ## '''''Jealousy is Sand in My Eyes''''' ## '''''Sustainable Forest Conservation in Uganda''''' == Laba ne == * [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]  7b78lgcpvtmjivjm88dyej2sswmvqj8 Grenia Nyamwija 0 13031 48774 47841 2026-05-03T12:44:37Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48774 wikitext text/x-wiki   '''Grenia T. Nyamwija''' (yazaalibwa 15 Ogwekkuminebiri 1993) Munnayuganda, muyimbi, yinginiya w'amaloboozi, musunyi wa gita era muzinyi.<ref>{{Cite web |date=2017-07-06 |title=Meet GRENIA T. NYAMWIJA "Uganda Star Musician" |url=https://olaijoartsworld.wordpress.com/2017/07/06/393/ |access-date=2025-08-10 |website=Olaijo Arts World and Gallery |language=en}}</ref> Yatandika okuyimba mu kibiina eky'okuna ku St. Aloysius Primary School dayirekita wa kkwaaya y’essomero bwe yamulonda okukulemberamu oluyimba mu bivvulu byonna n’empaka. Grenia Mukatoliki era amanyiddwa nnyo olw’ebitone byalina eby'enjawulo mu kuyimba. Mu kiseera kino akola omuyimbi ayongera emaloboozi mu nnyimba z'omuyimbi omututumufu mu Uganda [[:en:Ray_G|Ray G]], ng'eno gyeyafunira ettutumu olw'endabika ye ey'enjawulo ku siteegi n'obulungi bw'eddoboozi lye.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 |access-date=2025-08-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> == Emisomo gye == '''Grenia''' yasomera mu ssomero lya Mbarara Parents School mu nassale nga tannagenda mu St. Aloysius Primary School gye yasomera okuva mu kibiina ekisooka ekisooka okutuuka mu kibiina eky'omusanvu. Oluvannyuma yeegatta ku Boni Consili Vocational School Kyabirikwa, mu misomo gye gyombi egya O'Levo ( [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] ) ne A'Levo ( [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] ) gyombi.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 |access-date=2025-08-10 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugasha">Mugasha, Alex. [https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 "Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-10</span></span>.</cite></ref><ref name=":0">{{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=MeOtNG-QrXc|title=GRENIA NYAMWIJA {{!}}{{!}} OMWESHONGOZI|date=2025-07-13|last=SHUTAMA NA NYAMWIZA|access-date=2025-08-12|via=YouTube}}</ref> Oluvannyuma yaweebwa ekifo mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okusoma diguli mu by'emizannyo eya Bachelor of Arts in Performing Arts kyokka n'atasobola kumaliriza koosi ye olw’obuzibu bw’ensimbi. Oluvannyuma yegatta ku [[:en:Kampala_Music_School|Kampala Music School]] gye yakugukira mu kutendeka amaloboozi. '''Grenia''' yeyongerayo mu isomo gye ku Holex Sound Engineering Institute mu [[:en:Accra,_Ghana|Accra, Ghana]], n’atikkirwa mu 2016 n’afuna Dipuloma mu kugattaganya amaloboozi eya Diploma in Sound Management ng’omukyala yekka eyali mu kibiina kye.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 |access-date=2025-08-10 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugasha">Mugasha, Alex. [https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 "Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-10</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Bwe yali mu siniya esooka, '''Grenia''' yasisinkana omusomesa Vincent Tumwebaze eyali awandiika bammemba mu kibiina ky’abavubuka ekiyitibwa Youth Friends of Jesus (YFJ). Yegatta ku kibiina kino n’atandika okuzina mu nnyimba, oluusi ng'alikoodinga amaloboozi mu nyimba z'abayimbi ez'enjawulo.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 |access-date=2025-08-10 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugasha">Mugasha, Alex. [https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 "Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-10</span></span>.</cite></ref> Mu kiseera kye yamala ku Ssttendekero wa Makerere, yegatta ku kibiina ky’abavubuka ekya Dove Horizon ku St. Augustine Chapel Makerere University ekiweereza nga bayita mu mazina ne katemba. Era yali mmemba mu bibiina by'abazinnyi b'amazina g'obuwangwa mu yunivasite eno, nga yayanjulwayo omu ku basomesa be. Olw’obuzibu bw’ensimbi obwagwaawo, yakola nga omukozi w’awaka e [[:en:Luzira|Luzira]], ng’atambula buli lunaku okutuuka ku Yunivasite. Olugendo oluwanvu lwamuwaliriza okuva ku mulimu, era n'asalawo okubeera n’emikwano gye mu kayumba akaali akafunda mu [[:en:Ndeeba|Ndeeba]], enzigotta y’omu [[:en:Kampala|Kampala]] . Fr. Vincent Tumwebaze oluvannyuma yamuyunga ku maka amalala, gye yaddamu okukola ng’omukozi w’awaka mu 2012. Mu kiseera ekyo, yali avudde mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], ng’akozesa ssente z’afuna okusasula ebisale by’okusoma mu [[:en:Kampala_Music_School|Kampala Music School]] . Mu 2013 ne 2014, yeegatta ku pulojekiti n'aba Umoja Cultural Flying Carpet wansi w’ekitebe kya Norway, n’ayimba mu [[:en:Kenya|Kenya]] ( [[:en:Nairobi|Nairobi]] ), [[:en:Tanzania|Tanzania]], [[:en:Ethiopia|Ethiopia]], ne [[:en:Uganda|Uganda]] . Mu 2015, yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda e [[:en:Ghana|Ghana]], gye yakolera mu kitongole ky’ennyimba ekya [[:en:University_of_Cape_Coast|University of Cape Coast]], ng’asomesa abaana emisomo gy’amazina. Omulimu guno gwamuyamba okutereka ssente ezimala okwewandiisa mu Holex Sound Engineering Institute e [[:en:Accra|Accra, Ghana]] . Yatikkirwa mu 2016 n’afuna Dipuloma eya Diploma in Sound Management, omukyala yekka mu kibiina kye, n’adda mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Ng’akomyewo eka, Grenia yakola ku pulojekiti ya bbandi ne Gertnam Studios wansi w'ekitongole kya Uganda Rural Electrification Agency. Oluvannyuma yagenda e [[:en:Tanzania|Tanzania]], ne yegatta ku Nafasi Art Space e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], essomero ly’abavubuka abatalina busobozi kw'etuusaako by'etaago naye nga balina ebitone, gye yasomesa amazina g’ekinnansi ag'ekifirika. Nga ali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], era yakolerako e Zanzibar ku pulojekiti ya [[:en:Sauti_za_Busara|Sauti za Busara]], omuzannyo ogwamala eddakiika 45 ku siteegi nga gukwata ku mboozi ya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], ng’atendeka abazinyi. Mu 2017, yagenda e [[:en:Nairobi|Nairobi, Kenya]], okukola mu Blingers Empire, ekifo ekitendeka abazannyi. Yatendekayo abazinyi okutuusa mu 2019. Mu 2020, yaggulawo situdiyo ye ey’amazina n’okuyimba e [[:en:Nairobi|Nairobi]], kyokka n’eggalwawo mu myezi esatu olw’omuggalo gwa [[:en:COVID-19|COVID-19]] mu Kenya. Grenia oluvannyuma yaddayo mu maka ga bazadde be e [[:en:Mbarara|Mbarara, Uganda]] . Mu kiseera kino, Fr. Vincent Tumwebaze ye yavujirira okukwata oluyimba lwe olwa Murekye Akure nga luluŋŋamizibwa okusinziira ku byaliwo olwa [[:en:COVID-19|COVID-19]] nga mu kaseera kano, abawala abato bangi mwe baafunira embuto mu kiseera kino ekya ssennyiga omukambwe. Oluvannyuma, ng’ali wamu n’emikwano gye, yatandikawo ekibiina kya Routes & Cultural Group nga kikuguse mu kugatta ennyimba z’ekinnansi n’ez’omu bibuga. Era yayimba ne bbandi nga Pulse UG, Gist Band ne [[:en:Quest_(band)|Quest Band]]. Mu kivvulu kya [[:en:Ray_G|Ray G]] ekyali kikubiddwa aba Quest Band ku University Inn e [[:en:Mbarara|Mbarara]], omuyimbi yamuyita okubeera omuyimbi we. Obuganzi bwe bwakula oluvannyuma lw'okuyimba yekka ng'omuyimbi aweerekera omuyimbi omukulu ku kivvulu kya [[:en:Ray_G|Ray G]] ekyali ku Cricket Oval mu [[:en:Kampala|Kampala]] mu 2024. Leero, '''Grenia''' mmemba wa Fantastic Five Band era akyagenda mu maaso n'okukola ng'omuyimbi wa [[:en:Ray_G|Ray G]].. == Ennyimba ze yayimba == # Murekye Akure <ref name=":2">{{Cite web |title=Grenia |url=https://www.youtube.com/channel/UCzndWYPanZZo6yaAJWsjz7g |access-date=2025-08-12 |website=YouTube |language=en}}</ref> # My Praise ft Tizzie <ref name=":2" /> # Hosanna to you Lord ft Monica <ref name=":2" /> # You and I <ref name=":2" /> # Change me ft Papa Robert <ref name=":2" /> # Ninkusiima <ref name=":2" /> # Ekitiinwa <ref name=":2" /> # An Sylivia <ref name=":2" /> # Turyabasinguzi <ref name=":2" /> # Mwizi Marathon theme <ref name=":2" /> == Ebijuliziddwa == <references /> {{DEFAULTSORT:Nyamwiza, Grenia}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bayimbi]] lw7lia7pfqriripyp0lfpedakw1t8fh Namakula Mary Bata 0 13082 48775 48158 2026-05-03T12:44:59Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48775 wikitext text/x-wiki   '''Namakula Mary,''' (yazaalibwa nga 22 Omwezi gwekuminebili 1993), amanyiddwa ennyo nga '''Mary Bata''', [[Yuganda|Munna Uganda]] mukyala muwandiisi wa nnyimba, ate ela era muyimbi. <ref>{{cite web |last=HiPipo |first=Editor |date=17 June 2018 |title=Mary Bata |url=https://www.hipipo.com/home/artists/mary-bata/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200810083643/https://www.hipipo.com/home/artists/mary-bata/ |archive-date=10 August 2020 |accessdate=5 April 2020 |newspaper=HiPipo |location=Kampala}}</ref> <ref>{{cite web |last=Bukenya |first=Paddy |date=26 March 2019 |title=Mary Bata acamudde Minista Amelia Kyambadde |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1497042/mary-bata-acamudde-minista-amelia-kyambadde |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406110739/https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1497042/mary-bata-acamudde-minista-amelia-kyambadde |archive-date=6 April 2020 |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Bukedde |location=Kampala}}</ref> <ref>{{cite web |last=Kushaba |first=Kyle Duncun |date=23 March 2016 |title=Mary Bata hospitalised |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1420317/mary-bata-hospitalised |accessdate=5 April 2020 |newspaper=New Vision |location=Kampala}}</ref> <ref>{{Cite web |date=November 11, 2015 |title=PICS! Singer Mary Bata Excites Mbabazi, Mukono Paralyzed |url=http://xclusive.co.ug/2015/11/10/pics-singer-mary-bata-excites-mbabazi-mukono-paralyzed/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406110734/http://xclusive.co.ug/2015/11/10/pics-singer-mary-bata-excites-mbabazi-mukono-paralyzed/ |archive-date=April 6, 2020 |access-date=May 1, 2020}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Why Mary Bata Fired Her Manager – Chano8 |url=https://chano8.com/mary-bata-fired-manager/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210914125843/https://chano8.com/mary-bata-fired-manager/ |archive-date=2021-09-14 |access-date=2021-09-14}}</ref> <ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/kasalabecca/1405005/omuyimbi-marybata-atya-abasajja-abeeyambudde https://www.bukedde.co.ug/bukedde/kasalabecca/1405005/omuyi{{Dead link|date=February 2022}}bi-marybata-atya-abasajja-abeeyambudde] {{Dead link|date=February 2022}}</ref> == Ebuvo bwe == Bata yasomera mu Kabata Primary School, Maky College Secondary School Nateete n'agenda mu YMCA gye yasomera, era n'aweebwa Dipulooma mubyokwewunda n'okutonatona omubili mu mwaka gwa 2013. <ref>{{cite web |last=Bukenya |first=Paddy |date=26 March 2016 |title=Mystery Man Balloons Singer Mary Bata |url=https://www.howwebiz.ug/news/showbiz/9769/mystery-man-balloons-singer-mary-bata.php |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Howwebiz |location=Kampala}}</ref> <ref name="auto">{{cite web |last=Bukenya |first=Paddy |date=26 March 2016 |title=Mystery Man Balloons Singer Mary Bata |url=https://www.howwebiz.ug/news/showbiz/9769/mystery-man-balloons-singer-mary-bata.php |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Howwebiz |location=Kampala}}</ref> == Omulimu gwe ogw’okuyimba == Bata yatandika ng’omuyimbi mu kkwaaya y’ekkanisa nga tannaba kwegatta ku Kream Productions Band mu mwaka gwa 2013. <ref>{{cite web |last=Isaac |first=Isaac |date=4 November 2019 |title=Singer Mary Bata Quits Cream Production |url=http://chano8.com/singer-mary-bata-quits-cream-production/ |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Chano8 |location=Kampala}}</ref> <ref>{{cite web |last=Nakitende |first=Hadijah |date=4 December 2015 |title=Love feud chases Mary Bata from Cream Production |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201512/love-feud-chases-mary-bata-from-cream-production.html |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Sun Rise |location=Kampala}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muriisa |first=Habre |title=Mary Bata Refuses To Do DNA Test After Teenager Claims To Be The Father Of Her Baby – Chano8 |url=https://chano8.com/mary-bata-refuses-to-do-dna-test-after-teenager-claims-to-be-the-father-of-her-baby/}}</ref> Mu mwaka gwa 2014 yatogonza oluyimba lwe olw’amufula owamanyi “Disappointment” era oluyimba luno lwamufuula owetutumu mu muziki gwa Uganda. <ref>{{cite web |last=Bya |first=Musisi |date=19 February 2015 |title=Karangwa asigudde Mary Bata ku bba n'amufunyisa olubuto |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/ag%E2%80%99eggwanga/1403212/karangwa-asigudde-mary-bata-ku-bba-amufunyisa-olubuto |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Bukedde |location=Kampala}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mary Bata ku Podium – 16 July 2017 |url=https://nbs.ug/2017/07/mary-bata-ku-podium-16-july-2017/}}</ref> <ref>{{cite web |last=Reporter |first=Reporter |date=29 December 2019 |title=Mary Bata Blessed With a Baby |url=http://www.ghafla.com/ug/3774-2/ |accessdate=5 April 2020 |newspaper= |location=Kampala}}</ref> Yalina ekivvulu kye ekyasooka nga 28 Omwezigwomunana 2015 mu Theatre La Bonita mu Kampala era kyali kya buwanguzi. <ref>{{cite web |last=Eye |first=Big |date=11 October 2015 |title=Mary Bata thanks fans after a successful concert at Theatre La'Bonita |url=https://bigeye.ug/mary-bata-thanks-fans-after-a-successful-concert-at-theatre-labonita/ |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Big Eye UG |location=Kampala}}</ref> === Alubaamu za situdiyo === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center" |+Olukalala lw'alubaamu za situdiyo n'ebintu ebirondeddwa ! scope="col" style="width:10em" | Omutwe ! scope="col" style="width:20em" | Ebisingawo |- ! scope="row" | ''Salute'' | * Yafulumizibwa: 2014 * Label: Ekitongole kya Kream Production * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Tugenda Komawa <ref>{{Cite web |title=Mary Bata to hold Tugenda Komawa Album Launch on 31st March 2017 – HiPipo |url=https://www.hipipo.com/home/2017/01/17/mary-bata-to-hold-tugenda-komawa-album-launch-on-31st-march-2017/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170119224944/http://www.hipipo.com/home/2017/01/17/mary-bata-to-hold-tugenda-komawa-album-launch-on-31st-march-2017 |archive-date=2017-01-19 |website=www.hipipo.com}} </ref>'' | * Yafulumizibwa: 2017 * Ekiwandiiko: Obwakabaka bwa Rydim * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Madowadowa'' | * Yafulumizibwa: 2018 * Ekiwandiiko: Mary Bata * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |} == Olukalala lw’ennyimba ze == {| class="wikitable" |+Songs<ref>{{Cite web|url=https://www.howwebiz.ug/MaryBata/music|title=Mary Bata New and Old Songs : Listen and Download|website=www.howwebiz.ug}}</ref> !Song title !Year |- |Disappointment<ref>https://www.bukedde.co.ug/bukedde/sanyuka%20ne%20wikendi/1394877/mary-bata-owa-disapoyintiment-alutongoleza-mu-mbuutu {{Dead link|date=February 2022}}</ref> |2014 |- |Visa |2014 |- |Landlord |2014 |- |Salute |2015 |- |Hug |2015 |- |Waliwo Ekibaanja |2016 |- |Tugenda Komawo |2016 |- |Sembela |2016 |- |Ndugudde |2016 |- |Give me Time<ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/mary-bata-sabba-sabba-release-new-song-give-time-listen/|title=Mary Bata, Sabba Sabba release new song — "Give Me Time". Listen to it here!|date=April 4, 2017}}</ref> |2016 |- |Respect |2016 |- |Okimanyi<ref name="auto"/> |2017 |- |Mulimu Ki<ref>{{cite web| date=20 May 2016| url=https://bigeye.ug/mary-bata-nutty-neithan-premiere-new-song-today/ |title= Mary Bata, Nutty Neithan to premiere new song today |accessdate=6 April 2020 |first=Big | last= EyeUg|newspaper=|location=Kampala}}</ref> |2017 |- |Madowadowa<ref>{{Cite web|url= https://www.youtube.com/watch?v=Cg6CAw941tA|title= Madowadowa Mary Bata official video |date=July 31, 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Am Ready<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=6Raa4bzt5Oo |title= AM READY Mary Bata |date=January 6, 2019|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Akayimba<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=vNCyeiAYBWU |title= Akayimba by Mary Bata Official HD Music Video 2019 |date=September 17, 2019|via=YouTube}}</ref> |2019 |- |Follow You<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=OsVeSBqPT00 |title= FOLLOW YOU By Mary Bata OFFICIAL VIDEO New Ugandan Video |date=January 28, 2020|via=YouTube}}</ref> |2020 |- |Kookonyo |2020 |- {{End}} == Ebikwata bubulamu bwe == Mu mwezigwomunana 2017, Mary yasimattuse akabenje bwe yali akomawo okuva e Mityana okudda e [[Kampala]] . <ref>{{Cite web |last=Bangirana |first=Allan |date=21 August 2017 |title=Mary Bata Survives Fatal Car Accident &#124; Spurzine |url=https://spurzine.com/news/mary-bata-survives-fatal-car-accident/ |website=spurzine.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mary Bata finally confirmed PG – Sunrise |url=https://www.sunrise.ug/gossip/201709/mary-bata-finally-confirmed-pg.html}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mary Bata finally confirmed PG – Sunrise |url=https://www.sunrise.ug/gossip/201709/mary-bata-finally-confirmed-pg.html}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mary Bata finally confirmed PG – Sunrise |url=https://www.sunrise.ug/gossip/201709/mary-bata-finally-confirmed-pg.html}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mary Bata hospitalised |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1420317 |website=New Vision}}</ref> == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" !Omwaka ! Ekirabo ! Olubu ! Abasunsuddwa (abasunsuddwa) . ! Alizaati ! Ref. |- | 2015 | Engule ya Rising Stars | Oluyimba lwa Bbandi olusinga “Okuggwaamu essuubi” | Mary Bata| {{won}} ! align="center" | <ref>{{Cite web |date=April 13, 2016 |title=Here Are The Winners Of Rising Star Awards |url=https://www.howwebiz.ug/news/entertainment/14735/here-are-the-winners-of-rising-star-awards}}</ref> |- | 2017 | Engule z'ennyimba za HiPipo | Oluyimba lwa Bbandi olusinga “Sembela” | Mary Bata| {{won}} ! align="center" | <ref>{{Cite web |date=February 7, 2018 |title=Best BAND Song: Sembera by Mary Bata – HiPipo Music Awards 2017 |url=https://www.hipipo.com/home/gallery/best-band-song-sembera-by-mary-bata-hipipo-music-awards-2017/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=February 7, 2018 |title=List Of Hipipo Music Award Winners 2017 |url=https://spurzine.com/news/list-of-hipipo-music-award-winners-2017/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=February 6, 2018 |title=HiPipo music awards leave mixed reactions |url=https://www.sqoop.co.ug/201702/news/events/hipipo-music-awards-leave-mixed-reactions.html}}</ref> |- | 2018 | Engule z'ennyimba za HiPipo | Oluyimba lwa Bbandi olusinga mu mwaka “Tugenda Komawa” | Mary Bata| {{nom}} ! align="center" | <ref>{{Cite web |date=March 19, 2018 |title=FULL LIST: HiPipo Music Awards 2018 Winners |url=https://thetowerpost.com/2018/03/19/full-list-hipipo-music-awards-2018-winners/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=March 18, 2018 |title=HiPipo Music Awards: Here's the full list of winners |url=https://bigeye.ug/hipipo-music-awards-heres-full-list-winners/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=March 18, 2018 |title=HIPIPO MUSIC AWARDS 2018 FULL LIST OF WINNERS |url=https://bigeye.ug/hipipo-music-awards-2018-full-list-of-winners/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=March 18, 2018 |title=HiPipo Music Awards 2018: Full List Of Winners, Radio Wins |url=https://mbu.ug/2018/03/18/hipipo-music-awards-2018-full-list-of-winners-radio-wins/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=March 19, 2018 |title=List of winners for the Hipipo 2018 awards |url=https://www.ugandaonline.net/2018193_list_of_hipipo_awards_winners}}</ref> |- |} == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipadia == * [https://www.youtube.com/channel/UCXDZlVoaONyQ4yFjKAOHALA Mary Bata ku Youtube] * [https://www.instagram.com/marybatamusic/?hl=en Mary Bata Omuntu w'abantu mu Instagram] * [https://www.bukedde.co.ug/bukedde/kasalabecca/1400596/mary-bata-atomedde-emmotoka-omukazi-ne-bimusobera www.bukedde.co.ug] [[Category:Bayimbi]] 7p5beyqnqv07bez0iz16pu8snks37oi Mahmood Mamdani 0 13113 48849 48733 2026-05-03T17:42:55Z Charles Kalanzi 9748 48849 wikitext text/x-wiki '''Mahmood Mamdani''' [ a ] FBA (yazaalibwa 23 Ogwokuna 1946) Munnayuganda [[:en:Anthropologist|omukugu mu by'enkula y'abantu]], munnabyanjigiriza, era omukugu mu by'obufuzi. Ye Herbert Lehman Pulofeesa wa Gavumenti era pulofeesa w’ensonga z'ekikula ky'abantu, [[:en:Political_science|ssaayansi w’ebyobufuzi]], n’okunoonyereza ku [[:en:African_studies|nsoma y'Afirika]] mu [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]] . Era akola nga Ccansala wa [[Kampala International University]] mu Uganda, era nga pulofeesa ow’ekitiibwa ku Center for African Studies mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y'e Cape Town]] . Emabegako yaliko dayirekita w’ekitongole kya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. Mamdani mukugu mu kusoma ebyobufuzi bya Afrika n’ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw’amatwale]] n’oluvannyuma [[:en:Postcolonialism|lw'obufuzi bw’amatwale]], n’ebyobufuzi [[:en:Knowledge_economy|by’ebyenfuna]] . Mufumbo nga mukazi we ye [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] omuzannyi wa firimu . Ye ne Nair be bazadde ba [[:en:New_York_City_Mayor|Meeya w'ekibuga New York]] [[Zohran Mamdani]] . == Obuto bwe n’okusoma == Mahmood Mamdani yazaalibwa nga 23 Ogwokuna 1946 mu [[:en:Bombay|kibuga Bombay]] (kati Mumbai), Buyindi, ng’ebula omwaka gumu [[:en:British_Raj|enfuga ya Bungereza]] ekome. <ref>[https://timesofindia.indiatimes.com/education/news/mahmood-mamdani-education-and-career-path-how-zohran-mamdanis-father-built-a-legacy-of-revolution-through-ideas-and-exile/articleshow/122064130.cms "Mahmood Mamdani education and career path: How Zohran Mamdani's father built a legacy of revolution through ideas and exile"]. ''The Times of India''. 25 June 2025. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN&nbsp;]][https://search.worldcat.org/issn/0971-8257 0971-825]7. Retrieved 13 July 2025.</ref> <ref name="codesria">{{Cite web |title=Pr. Mahmood Mamdani (1998-2002) |url=https://codesria.org/pr-mahmood-mamdani-1998-2002/ |access-date=2025-07-13 |website=Council for the Development of Social Science Research in Africa |language=en-US}}</ref> Yakulira mu [[Kampala]], Uganda, <ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=23 February 2021 |title=Mahmood Mamdani on Uganda |url=https://africasacountry.com/2011/04/mamdani-on-uganda |website=Africa is a Country}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Permanent Minorities and the Politics of Survivors: A conversation with Mahmood Mamdani |url=https://worldpeacefoundation.org/blog/permanent-minorities-and-the-politics-of-survivors-a-conversation-with-mahmood-mamdani/ |website=World Peace Foundation}}</ref> ng'omu ku [[:en:Indian_diaspora_in_Southeast_Africa|Bayindi ababundabunda mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afrika]] . Bazadde be bombi, [[:en:Gujarati_Muslim|basiraamu Abagujarati]], baazaalibwa era ne bakulira mu kitundu kya Bungereza eky'amatwale ki [[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] (leero Tanzania). Abafumbo bano baagenda e Bombay olwo kitaawe n’asomerayo mu ttendekero ekkulu. <ref name=":8">{{Cite journal |last=Chen |first=Kuan-Hsing |last2=Gao |first2=Shiming |last3=Tang |first3=Xiaolin |date=2016 |title=The formation of an African intellectual: an interview with Mahmood Mamdani |url=https://doi.org/10.1080/14649373.2016.1218676 |journal=Inter-Asia Cultural Studies |volume=17 |issue=3 |pages=456–480 |doi=10.1080/14649373.2016.1218676 |url-access=subscription}}</ref> <ref>Muhoozi, Mourice (6 March 2022). [https://www.watchdoguganda.com/news/20220306/131449/meet-ugandas-most-iconic-academician-prof-mahmood-mamdani.html "Meet Uganda's most Iconic academician, Prof. Mahmood Mamdani"]. ''Watchdog Uganda''</ref> Famire yaddayo e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], Tanganyika, nga Mamdani wa myaka ebiri, ne bagenda e Uganda nga wa myaka etaano oba mukaaga. <ref name=":8" /> Mu kiseera ekyo, Uganda yali yayawulwamu okusinziira ku mawanga, omuli abantu gye babeera, amasomero, emizikiti, n’ebifo abaana we bazannyira. Okusoma kwe mu pulayimale, Mamdani yasooka kugenda mu [[:en:Madrasa|madarasa]], n’oluvannyuma mu Government Indian Primary School. <ref name=":8"/> Yakula ng'ayogera [[:en:Gujarati_language|Olugujarati]], [[:en:Urdu|Oluurdu]] [[:en:Swahili_language|n'Oluswayiri]] . Yatandika okusoma Olungereza mu kibiina eky’omukaaga. <ref name=":8" /> Oluvannyuma lw’okusoma siniya ey’awansi, yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School, gye yali omuwandiisi w’ekibiina kya Do-it-Yourself Physics. <ref>{{Cite web |title=Uganda: Buganda And Uganda At Crossroads |url=http://allafrica.com/stories/200908100585.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20090826030635/http://allafrica.com/stories/200908100585.html |archive-date=26 August 2009 |access-date=2025-07-13 |website=AllAfrica}}</ref> Mamdani yali omu ku bayizi Bannayuganda 23 abaali mu kibiina kya [[:en:The_Kennedy_Airlift|Kennedy Airlift]] mu 1963, enteekateeka ya sikaala eyaweebwa ssente okuva mu Amerika eyaleetera ebikumi n’ebikumi by'abayizi okuva mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] okusomera ku yunivasite mu Amerika ne Canada wakati wa 1959 ne 1963.<ref name="indian tele">{{Cite web |last=Sen |first=Manjula |date=25 January 2009 |title=She interviewed me, we fell in love almost instantly |url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |archive-date=2 February 2009 |access-date=21 March 2013}}</ref> Mamdani yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts okuva mu [[:en:University_of_Pittsburgh|Yunivasite y’e Pittsburgh]] <ref name="codesria"/> mu 1967. <ref>{{Cite book |date=1 January 2010 |title=International Encyclopedia of Civil Society |url=https://link.springer.com/referencework/10.1007/978-0-387-93996-4 |vauthors=((Anheier, H. K.)), ((Toepler, S.)) |publisher=Springer US |isbn=978-0-387-93994-0 |editor-last=Anheier |editor-first=Helmut K. |doi=10.1007/978-0-387-93996-4 |editor-last2=Toepler |editor-first2=Stefan}}</ref> Yali omu ku bayizi abangi mu bukiikakkono bwa Amerika abaali mu lugendo lwa bbaasi mu bukiikaddyo okutuuka e [[:en:Montgomery,_Alabama|Montgomery, Alabama]], olwategekebwa [[:en:Student_Nonviolent_Coordinating_Committee|akakiiko akakwasaganya abayizi abatali ba ffujjo]] mu Gwokusatu 1965 okwetaba mu kaweefube w'okulwanirira [[:en:Civil_rights_movement|eddembe ly’obuntu]] . Kino kyaliwo mu kiseera ky’okutambula okuva e [[:en:Selma_to_Montgomery_marches|Selma okutuuka e Montgomery]], naye nga kyo kya njawulo. Yasibibwa mu kkomera mu kutambula kuno era n’akkirizibwa okukuba essimu. Mamdani yakubira [[:en:Embassy_of_Uganda,_Washington,_D.C.|omubaka wa Uganda]] e [[:en:Washington,_DC|Washington, DC]], amuyambe. Omubaka yamubuuza lwaki "ayingirira ensonga z'omunda mu nsi engwira", n'amuddamu nti teyali nsonga ya munda wabula olutalo lw'eddembe era nti nabo eddembe lyabwe baali bakalifuna omwaka ogwakaggwa. <ref name="pambazuka">{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 April 2007 |title=The Asian question again: A reflection |url=http://www.pambazuka.org/en/category/comment/41273 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]] (Uganda) |via=pambazuka.org}}</ref> Amangu ddala nga wayiseewo akaseera katono, Mamdani yategeera ku mulimu gwa [[:en:Karl_Marx|Karl Marx]] okuva mu kukyala kwe ku FBI. <ref>{{Cite web |last=Shringarpure |first=Bhakti |author-link=Bhakti Shringarpure |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=http://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |access-date=6 November 2017 |website=Warscapes |language=en |quote=I thought the guy Marx had just died. […] So that was my introduction to Karl Marx.}}</ref> Yasomera ku [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Fletcher School of Law and Diplomacy]] mu [[:en:Tufts_University|Yunivasite ya Tufts]] era mu 1968 yatikkirwa diguli ya Master of Arts mu [[:en:Political_science|byobufuzi]] ne Master of Arts mu mateeka ne diplomacy mu 1969. Yafuna diguli ye [[:en:Doctor_of_philosophy|eyookusatu]] mu gavumenti okuva mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite y'e Harvard]] mu 1974, wansi w’obulagirizi bwa [[:en:Karl_Deutsch|Karl Deutsch]] . <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and class formation in Uganda |url=http://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=978-0-85345-378-9 |location=New York |via=Internet Archive}}</ref> Omulamwa kw'eyatambuliza ddiguli ye eyookusatu yagiwa omutwe "''Politics and Class Formation in Uganda."'' <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |url=https://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=0-85345-378-0 |location=New York |oclc=2073894 |url-access=registration}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Allen |first=Judith Van |last2=Mamdani |first2=Mahmood |last3=Shivji |first3=Issa G. |date=November 1977 |title=Reviewed Works: Politics and Class Formation in Uganda. by Mahmood Mamdani; Class Struggles in Tanzania. by Issa G. Shivji |journal=Contemporary Sociology |publisher=American Sociological Association |volume=6 |issue=6 |pages=702 |doi=10.2307/2066367 |issn=0094-3061 |eissn=1939-8638 |jstor=2066367}}</ref> == Emirimu gye == Mamdani yakomawo mu Uganda ku ntandikwa ya 1972 era naweebwa omulimu ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu Kampala [[:en:Teaching_assistant|ng'ayambako omusomesa]], mu kiseera kye kimu yali akola ku kunoonyereza kwe okwa ddiguli eyookusatu. . Ye n’Abaasia abasinga obungi [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|baagobebwa]] mu Uganda ku nkomerero y’omwaka ogwo [[Idi Amin]] olw’amawanga gaabwe; Amin yali agenderera "kuzzaawo" bizinensi n'ebintu. Mamdani yava mu Uganda n’agenda mu nkambi y’ababundabunda mu Bungereza ku ntandikwa y'omwezi Gwekkuminoogumu. <ref name="lrb2022">{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2022-10-06 |title=The Asian Question |url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v44/n19/mahmood-mamdani/the-asian-question |journal=[[London Review of Books]] |language=en |volume=44 |issue=19 |issn=0260-9592 |access-date=2025-09-08}}</ref> Yava e Bungereza mu makkati ga 1973 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu Tanzania. <ref name="pambazuka"/> <ref name="cas2018">{{Cite web |date=28 May 2018 |title=Professor Mamdani rejoins UCT |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |archive-date=7 November 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Centre for African Studies, UCT}}</ref> <ref name="bio2">{{Cite web |title=Mahmood Mamdani |url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani |access-date=7 November 2025 |website=Department of Anthropology}}</ref> Mu Dar es Salaam, yamaliriza okuwandiika dissertation ye. Yali mujjumbize nnyo n’ebibiina ebiwakanya Amin. Mu 1979, yeetaba mu Ttabamiruka w’e Moshi ng’omutunuulizi. Yaddayo mu Uganda oluvannyuma lwa Amin okugobwa ku bukulembeze oluvannyuma lw'olutalo lwa [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|Uganda ne Tanzania]] mu 1979. <ref>{{Cite web |last=McCormack |first=Pete |date=17 October 2005 |title=Interview with Mahmood Mamdani |url=http://www.petemccormack.com/interview_mamdani_001.htm |access-date=21 March 2013 |publisher=petemccormack.com}}</ref> <ref name="bio2" /> Mu kiseera kino, yakozesebwa ng'omutendeke mu kibiina kya [[:en:All_Africa_Conference_of_Churches|All Africa Conference of Churches]], omukago [[:en:Ecumenical_Christian|gw'Abakristaayo ogw'ensi yonna]] ogusangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, ng'akolera mu ofiisi [[:en:Church_of_Uganda|y'Ekkanisa ya Uganda]] mu Kampala. <ref name="lrb2022"/> Okuva mu 1980 (oluvannyuma lwa Amin okugobwa mu ntebe mu 1979) okutuuka mu 1993 yaddamu okukolera yunivasite y’e Makerere.<ref name="bio2"/><ref name="lrb2022"/> Mu 1984, ng'agenze okwetaba mu ttabamiruka mu kibuga Dakar, Senegal, yafuuka aundabunda oluvannyuma lw'obutuuze bwe mu Uganda okusazibwamu gavumenti ya Milton Obote olw'oklwogerera enkola ze.<ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=8 February 2012 |title=Prof. Mamdani to be honoured among Africa's best |url=http://www.newvision.co.ug/news/628869-prof-mamdani-to-be-honoured-among-africa-s-best.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yaddayo e Dar es Salaam. Oluvannyuma lwa Obote okugobwa mu ntebe omulundi ogwokubiri, Mamdani yaddamu okudda mu Uganda mu Gwomukaaga 1986. <ref name="indian tele"/> Yali dayirekita eyatandikawo ekitongole kya Centre for Basic Research (CBR), ekitongole kya Uganda ekitali kya gavumenti ekyasooka mu kunoonyereza, mwe yaweereza okuva mu 1987 okutuuka mu 1996. <ref name="diaspora">{{Cite web |date=29 November 2012 |title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012 |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=ugandandiaspora.com}}</ref> <ref name="cas2018"/> <ref name="csds">{{Cite web |date=4 April 2018 |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041545/https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |archive-date=4 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=CSDS}}</ref> Yaliko pulofeesa omugenyi ku [[:en:University_of_Durban-Westville|Yunivasite y’e Durban]] - [[:en:Westville,_KwaZulu-Natal|Westville]] mu South Africa (okuva Gwoluberyeberye okutuuka mu Gwomukaaga 1993), ku [[:en:Nehru_Memorial_Museum_&_Library|Nehru Memorial Museum & Library]] e New Delhi (okuva Gwoluberyeberye okutuuka Gwomukaaga 1995), ne mu [[:en:Princeton_University|Yunivasite y'e Princeton]] (1995–96). <ref>{{Cite web |last=Vance |first=Dara |date=2015-11-20 |title=UK Committee on Social Theory Hosts Mahmood Mamdani |url=https://uknow.uky.edu/uk-happenings/uk-committee-social-theory-hosts-mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=UKNow}}</ref> Mu 1996, yalondebwa okubeera omukulembeze w’entebe ya [[:en:Archibald_Campbell_Jordan|AC Jordan]] ey'ensoma y'Afirika mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y’e Cape Town]], <ref>{{Cite web |date=11 March 2011 |title=UCT in war over 'bantu education' |url=http://mg.co.za/article/2011-03-11-uct-in-war-over-bantu-education |access-date=22 March 2013}}</ref> era ku ntandikwa ya 1997 n’afuuka akulira [[:en:Centre_for_African_Studies|ekitongole ekinoonyereza ku by'ensoma y'Afirika]] (CAS). <ref name="uwn2018">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> Yavaawo oluvannyuma lw'okufuna obutakkaanya n'abasomesa (abasinga obungi abazungu) ku bbago ly'ensoma ye ey'omusomo ogw'omusingi ku Afrika oguyitibwa "Problematising Africa". <ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=June 1, 1998 |title=Is African studies to be turned into a new home for Bantu education at UCT? |url=https://doi.org/10.1080/02533959808458649 |journal=Social Dynamics |volume=24 |issue=2 |pages=63–75 |doi=10.1080/02533959808458649 |issn=0253-3952 |url-access=subscription}}</ref> <ref name="cas2018"/> Mamdani, eyalaga nti ensoma eriwo eya " [[:en:Bantu_Education_Act,_1953|Bantu studies]] " (mu kujjuliza ku kusomesa Abaddugavu wansi w'enfuga [[:en:Apartheid|y'obusosoze]] ) <ref name="cas2018" /> yayimirizibwa era okukkakkana ng'alekulidde. <ref name="davis2017">{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=23 August 2017 |title=Mahmood Mamdani: Sixteen years on, UCT's old nemesis returns to talk decolonisation |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2017-08-23-mahmood-mamdani-sixteen-years-on-ucts-old-nemesis-returns-to-talk-decolonisation/ |access-date=7 November 2025 |website=Daily Maverick}}</ref> "Ensonga ya Mamdani" ekyayogerwako mu kukubaganya ebirowoozo ku [[:en:Decolonization_of_higher_education_in_South_Africa|kununula amatendekero aga waggulu okuva mu nsoma y'abamatwale]] . Oluvannyuma yagamba nti teyalina busungu ku muntu yenna, era yalina enkolagana ennungi ekiseera kye yamalayo. Yagamba nti obutakwatagana bwali ku njawulo mu ndowooza n'addala ensengeka y’ensoma ku bikwata ku kusoma South Africa ng’ensi ya Afrika. Oluvannyuma (2018) yakomezebwawo nga pulofeesa ow’ekitiibwa asuutibwa. [ b ] <ref name="uwn2018" /> Mu 1999, Mamdani yalondebwa okuba dayirekita w’ekitongole ekikola ku by’okunoonyereza ku Afirika mu yunivasite ya Columbia, ekifo kye yalina okutuusa mu 2004. <ref name="uwn2018"/> Okuva olwo abadde asomesa eyo (nga 2025). <ref name="haag2025">{{Cite web |last=Haag |first=Matthew |last2=Goldberg |first2=Emma |date=27 June 2025 |title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics |url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |archive-date=7 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=[[The New York Times]]}}</ref> Yaliko dayirekita w’ekitongole ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |access-date=18 March 2013 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=2 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131002055113/http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Agaba |first=John |title=Mamdani talks about his research legacy and work at Makerere |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20220329112608625 |access-date=22 May 2022 |website=University World News}}</ref> <ref name="bio2"/> Okutuuka mu Gwekkuminoogumu 2025 [[:en:Columbia_University#Academics|pulofeesa wa Herbert Lehman mu Gavumenti]] era pulofeesa ku nkula y'abantu, okusoma saayansi w'ebyobufuzi [[:en:African_studies|n'okusoma ku Afirika]] ku [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]].<ref name="bio2" /><ref>{{Cite web |title=Faculty Bio: Mahmood Mamdani |url=http://www.columbia.edu/cu/anthropology/fac-bios/mamdani/faculty.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Era akola nga chancellor wa [[Kampala International University]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor |access-date=24 August 2020 |publisher=[[Kampala International University]]}}</ref> == Okunoonyereza n'okuwandiika == Mamdani yeemalira mu kunoonyereza ku byobufuzi bya Afirika n'eby'ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw'amatwale]] [[:en:Postcolonialism|n'oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale]], n'ebyobufuzi by'ebyenfuna. Ebitabo bye byekenneenya enkolagana wakati w'ebyobufuzi n'ebyobuwangwa, okugeraageranya [[:en:Colonialism|okufugibwa kw'amatwale]] okuva mu 1452, ebyafaayo by'entalo z'omunda [[:en:Genocide|n'ekitta bantu]] mu Afirika, [[:en:Cold_War|Olutalo olw'Ensi Yonna olw'ebigambo]] [[:en:War_on_terror|n'olutalo ku butujju]], n'ebyafaayo by'eddembe ly'obuntu.<ref>vSneh, Itai Nartzizenfield (2008). [https://books.google.com/books?id=iax4AAAAMAAJ ''The Future Almost Arrived: How Jimmy Carter Failed to Change U.S. Foreign Policy''.] [[:en:Peter_Lang_(publishing_company)|Peter Lang]]. p. 169. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780820481852|9780820481852]]</bdi>.</ref> Okunoonyereza kwe okw'omwaka 2016 kwatandikira ku kitabo kye eky'omwaka 1996, [[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]. <ref>[http://polisci.columbia.edu/people/profile/96 "Mahmood Mamdani | Department of Political Science"]. ''polisci.columbia.edu''. Retrieved 21 January 2016.</ref>Mu kitabo ekyo, yagamba nti eggwanga eryafugibwa terisobola kutegeerwa nga tewekenenyeza bulungi eggwanga eryalifuga.Enkola y'obufuzi bw'amatwale mu Afirika yali eddamu okusoomoozebwa kw'ekibuuzo "ekikulu", era yagamba nti yafuuka "amawanga agaabuluziddwamu".<ref name=":0">Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. pp. 15–16. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/9780852553992|<bdi>9780852553992</bdi>.]]</ref>Kino kyali kikolebwa mu ngeri bbiri: ku ludda olumu nga bafuga butereevu, nga kino kyali kikolwa kya "buyinza" era nga kyali kigenderera okuggya abantu b'omu kitundu ekyo ku ddembe ly'obuntu eryali liweebwa abatuuze mu bitundu ebirala, ate ku ludda olulala nga bafuga mu ngeri etali y'abuteerevu, nga kino kyali kikolebwa mu byalo era nga kizingiramu okuyingiza "bannansi" mu "mateeka g'eggwanga" agaateekebwawo ab'obuyinza mu byalo, era nga kino yakiyita "obwannakyemalira obw'okugabanya obuyinza".<ref name=":0" /> Embeera eno yali "yakusika muguwa" era ng'erimu "engeri bbiri ez'obuyinza wansi w'obuyinza obumu".<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale, ebibuga byali tebikyayawulamu bantu lwa langi naye ebyalo byali bikyafugibwa abakulembeze abaali mu nkwawa z'abafuzi b'amatwale, ka babe abakulembeze ab'ennono oba b'ebali bakwasizzaobuyinza nga balina ebiruubirirwa by'okufugisa omukono ogw'ekyuma.<ref>Clapham, Chris (1997). "Review: Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism by Mahmood Mamdani'". ''Royal Institute of International Affairs''. '''73''': 606.</ref>Mu ngeri eno obukulembeze bwonna bwaleeta enjawukana mu mawnga era n'ekutondawo obukulembeze bwabwe obw'enjawulo obwannakyemalira.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref> Mamdani yekennenya ebyafaayo mu South Africa ne Uganda okulaga nti obufuzi bw'amatwale bwakozesa obuyinza obuyitiridde era obuyinza obwo bweyongera okubaawo oluvannyuma lw'ameefuga.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. p. 37. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref>Ng’asomooza endowooza eza bulijjo ku busosoze mu South Afrika nga ez’enjawulo, agamba nti [[:en:Apartheid|obusosoze mu mawanga]] bwali ngeri ya bulijjo ey’ettwale lya Bulaaya mu Africa, nga lizingiramu ensonga [[:en:Indirect_rule|z’obufuzi obutali butereevu]] n’okukwatagana<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1 January 1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |isbn=9780852553992 |pages=16–18}}</ref> Mu kitabo kye ekyafulumizibwa mu 2004 ekya ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War, and the Roots of Terror'' Mamdani yagamba nti [[:en:Suicide_attack|abeetuze]] balina okumanyibwa "ng'ekika ky'omujaasi" era nti balina "okutegeerwa mu ngeri y'effujjo ly'ebyobufuzi ery'omulembe guno okusinga okuvumwavumwa ng'akabonero k'obukambwe". <ref>{{Cite web |last=Bickerton |first=James |date=2025-07-11 |title=Zohran Mamdani's father's remark about suicide bombers comes under scrutiny |url=https://www.newsweek.com/zohran-mamdani-father-remark-about-suicide-bombers-comes-under-scrutiny-2097793 |access-date=2025-07-12 |website=Newsweek |language=en}}</ref> Omuyivu omu yagamba nti kino si kuwagira kwettisa bbomu wabula kwekenneenya okwanenya '"okusalawo kwa Amerika ku nkola y'ensonga z'ebweru naddala mu kiseera ky'olutalo olw'ebigambo", okutondawo embeera [[:en:Islamic_extremism|y'Obusiraamu obw'annalukalala]] [[:en:Political_violence|n'effujjo mu byobufuzi]] " mwe byakulaakulanira. <ref>{{Cite web |last=Murray |first=Conor |date=Jul 11, 2025 |title=Mahmood Mamdani's Work Does Not Advocate Violence, Expert Says |url=https://www.forbes.com/sites/conormurray/2025/07/11/sequoias-maguire-unfairly-targets-zohran-mamdanis-father-fellow-academic-says/ |access-date=2025-07-12 |website=Forbes |language=en}}</ref> Ebiwandiiko bye bifulumiddde mu ''[[:en:London_Review_of_Books|London Review of Books]]'' n'ekampuni ezifulumya ebitabo ebirala.<ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.lrb.co.uk/contributors/mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=London Review of Books |language=en-GB}}</ref> Okusinziira ku CAS, ebiwandiiko bya Mamdani "bibadde bikulu mu kusomebwa abayizi abali ku misomo gyabwe egya undergraduate ne Postgraduate ku UCT ssaako n'okukubaganya ebirowoozo ku nsoma y'ebyafaayo n'ebyobufuzi bya Afirika , nga banonyereza ku nkwatagana wakati w'ebyobufuzi n'obuwangwa, okugerageranya obufuzi bw'amatwale, entalo ez'omunda mu ggwanga n'ekittabantu mu Afirika".<ref name="uwn20182">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> == Emirimu gy'emirala == Okuva mu 1998 <ref name="bio22">{{Cite web |title=Mahmood Mamdani |url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani |access-date=7 November 2025 |website=Department of Anthropology}}</ref> oba 1999 okutuuka mu 2002, Mamdani yaweereza nga pulezidenti w'olukiiko olukulaakulanya okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika ([[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|Council for the Development of Social Science Research in Africa]]). <ref name="cas20182">{{Cite web |date=28 May 2018 |title=Professor Mamdani rejoins UCT |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |archive-date=7 November 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Centre for African Studies, UCT}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2001, yawa okwogera ku "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" mu lukungaana lwa [[:en:Nobel_Prize|Nobel Centennial Symposium]] e [[:en:Oslo|Oslo]], Norway. <ref>{{Cite web |date=6 December 2001 |title=Speech by Dr. Mahmood Mamdani: "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" |url=https://www.nobelprize.org/mediaplayer/index.php?id=1281 |access-date=24 March 2013 |publisher=Nobel Prize}}</ref> Mu Gwomwenda 2006, Mamdani yali omu ku boogezi abaayitibwa mu lukuŋŋaana lw’ekibiina kya [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Uganda North American Association (UNAA)]] mu kibuga New York. <ref>{{Cite web |date=2006-09-05 |title=UNAA Convention was disorganised! |url=https://www.newvision.co.ug/news/1141390/unaa-convention-disorganised |access-date=2026-02-18 |publisher=New Vision (Kampala)}}</ref> Mu Gwokutaano 2011, mu kiseera ky'okwekalakaasa okwali mu kibangirizi kya Tahrir([[:en:Tahrir_Square_protests|Tahrir Square protests]]) mu kibuga [[:en:Cairo|Cairo]], Misiri, Mamdani yayitibwa okwogerako mu [[:en:American_University_of_Cairo|Yunivasite y’Amerika e Cairo]]. Ng’ayogera eri abayizi mu [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|yunivasite y’e KwaZulu-Natal]] mu South Africa mu 2012, kino yakigeraageranya n’obwegugungo obwaliwo mu Soweto ([[:en:1976_Soweto_uprising|Soweto Uprising]]) mu 1976 . <ref name="kwazulu2012">{{Cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Mu Gwekkumi 2011, Mamdani (nga bali wamu ne Rhoda Ann Kanaaneh) y'eyali omwogezi omukulu mu lukungaana lw’eggwanga olwasooka olw’abayizi olwa [[:en:Students_for_Justice_in_Palestine|Students for Justice in Palestine]] . <ref>{{Cite web |last=Silver |first=Carly |date=2011-10-16 |title=Reporting live from the first-ever SJP National Conference |url=https://newvoices.org/2011/10/15/reporting-live-from-the-first-ever-sjp-national-conference/ |access-date=2025-09-08 |website=New Voices |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nathan-Kazis |first=Josh |date=2011-10-11 |title=Pro-Palestinian Student Activists Plan First National Conference |url=https://forward.com/news/144173/pro-palestinian-student-activists-plan-push/ |access-date=2025-09-08 |website=The Forward |language=en}}</ref> Mu 2017 yayitibwa okuwa omusomo ku lunaku lwa [[:en:TB_Davie_Memorial_Lecture|TB Davie Memorial]] ku ddembe ly'okusoma mu Yunivasite y'e Cape Town, era emboozi ye, eyatuumibwa "Decolonising the Post-Colonial University" yaleetawo okukubaganya ebirowoozo kungi. <ref name="uwn20183">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> <ref name="davis20172">{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=23 August 2017 |title=Mahmood Mamdani: Sixteen years on, UCT's old nemesis returns to talk decolonisation |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2017-08-23-mahmood-mamdani-sixteen-years-on-ucts-old-nemesis-returns-to-talk-decolonisation/ |access-date=7 November 2025 |website=Daily Maverick}}</ref> Okuva mu Gwekkumineebiri 2017 okutuuka mu Gwokusatu 2018, Mamdani yaweereza nga Rajni Kothari Chair Professor mu [[:en:Centre_for_the_Study_of_Developing_Societies|Center for the Study of Developing Societies]] mu [[:en:Delhi|Delhi,]] Buyindi. Oluvannyuma lw'ekisanja kye okuggwako, nga 4 Ogwokuna 2018 yawa omusomo gwa Rajni Kothari Chair ogutegekebwa buli mwaka, ogwatuumibwa "Okulowooza ku bwenkanya okuyita mu bumanyirivu bw'Afirika mu kyasa eky'amakumi abiri". <ref name="csds2">{{Cite web |date=4 April 2018 |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041545/https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |archive-date=4 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=CSDS}}</ref> Alabikidde mu firimu z’ebyafaayo ng’omukugu okugeza, ''[[:en:Rwanda:_The_Untold_Story|Rwanda: The Untold Story]]'' (2014, [[:en:BBC|BBC]] ), ''The Dictator’s Playbook'' (2018, [[:en:PBS|PBS]] ) ne ''[[:en:How_to_Become_a_Tyrant|How to Become a Tyrant]]'' (2021, [[:en:Netflix|Netflix]]). <ref>{{Cite AV media|url=https://www.pbs.org/video/idi-amin-3ol3rz/|title=The Dictator's Playbook {{!}} Idi Amin {{!}} Episode 6|language=en|publisher=[[PBS]]|via=}}</ref> Yalabikira mu firimu ya [[:en:Cameo_appearance|cameo]] ,mu firimu ya 2012 ''eya [[:en:The_Reluctant_Fundamentalist_(film)|The Reluctant Fundamentalist]]'', eyakulemberwamu mukyala we. <ref>{{Cite AV media|title=[[The Reluctant Fundamentalist]]|date=2012|last=Nair|first=Mira|publisher=[[IFC Films]]}}</ref> Mu 2024, yeegatta ku [[:en:Gaza_tribunal|Gaza Tribunal]], eyagenderera "okuzuukusa ebibiina by'obwannakyewa ku buvunaanyizibwa bwabyo n'okukomya ekittabantu kya Yisirayiri mu Gaza." <ref>{{Cite web |title=Home |url=https://gazatribunal.com/ |access-date=2025-12-07 |website=Gaza Tribunal |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title='Gaza Tribunal' established in London to seek justice for war crimes in Gaza |url=https://www.aa.com.tr/en/europe/-gaza-tribunal-established-in-london-to-seek-justice-for-war-crimes-in-gaza/3383887 |access-date=2026-01-07 |website=www.aa.com.tr}}</ref> == Okusiimibwa == Mu 2008, mu kunoonyereza okwakolebwa ku mutimbagano mu lwatu, Mamdani yalondebwa ng'owomwenda ku bantu abagezi abasinga mu nsi yonna ku lukalala lw'abagezigezi 100 okuva mu ''[[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]]'' (UK) ne ''[[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]]'' (US). <ref>{{Cite web |date=2008 |title=The 2008 List |url=http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090930143349/http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ |archive-date=30 September 2009 |publisher=[[Prospect (magazine)|Prospect Magazine]] (UK) / [[Foreign Policy]] (US)}}</ref> <ref>{{Cite journal |date=2008 |title=The World's Top 20 Public Intellectuals |journal=Foreign Policy |publisher=Slate Group, LLC |issue=167 |pages=54–57 |issn=0015-7228 |eissn=1945-2276 |jstor=25462318}}</ref> Mu Gwomusanvu 2017, Mamdani yalondebwa okubeera [[:en:Corresponding_Fellow_of_the_British_Academy|Omukwanaganya wa British Academy (FBA)]], ettendekero ly’eggwanga erya Bungereza erikola ku by’obuntubulamu ne ssaayansi w’embeera z’abantu. <ref>{{Cite web |date=2 July 2017 |title=Elections to the British Academy celebrate the diversity of UK research |url=http://www.britac.ac.uk/news/elections-british-academy-celebrate-diversity-uk-research |access-date=29 July 2017 |website=British Academy}}</ref> Mu Gwokutaano nga 28, 2018 ( [[:en:Africa_Day|Africa Day]] ), Mamdani yalondebwa okuba pulofeesa ow’ekitiibwa mu Center for African Studies mu Yunivasite y’e Cape Town. Dayirekita wa CAS [[:en:Lungisile_Ntsebeza|Lungisile Ntsebeza]], okulondebwa kuno yakuyita kwa "byafaayo mu bitongole", era nga kikulu mu nteekateeka y'okufuna obwetwaze bwa yunivasite m okuva mu kwekalakaasa kw'abayizi okwa " [[:en:Rhodes_Must_Fall|Rhodes Must Fall]] " mu Gwokusatu 2015. Abakulembeze b'abayizi bangi baali balaze obukulu bwa Ssikaala ya Mamdani, era okusinziira ku kino, UCT yandibadde ekola enkyukakyuka ez'omuggundu ku ntegeka y'ensoma. <ref name="uwn20184">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> <ref name="cas20183">{{Cite web|title=Professor Mamdani rejoins UCT|website=Centre for African Studies, UCT|date=28 May 2018|url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct|archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct|archive-date=7 November 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Prof Mahmood Mamdani |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041546/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |archive-date=4 Oct 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Faculty of Humanities}}</ref> === Engule n’okusunsulwa === * 1997: [[:en:Herskovits_Prize|Herskovits Prize]] for ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]''<ref name="cas20184">{{cite web |title=Professor Mamdani rejoins UCT|website=Centre for African Studies, UCT|date=28 May 2018|url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct|archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct|archive-date=7 November 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> * 1999: [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]] Book Award for ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism''<ref>{{cite web |title=UCT Book Award |url=https://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130404065845/http://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ |archive-date=4 April 2013 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of Cape Town]]}}</ref> * 2009: GDS Eminent Scholar Award from the [[:en:International_Studies_Association|International Studies Association]]<ref>{{Cite web |title=GDS Eminent Scholar Award Past Recipients |url=https://www.isanet.org/Programs/Awards/GDS-Eminent-Scholar/Past-Recipients |access-date=16 January 2019 |website=www.isanet.org}}</ref> * 2011: [[:en:H._F._Lenfest|Lenfest]] Distinguished Faculty Award<ref>{{cite web |date=15 April 2011 |title=Professor Mahmood Mamdani Recognized with Lenfest Award |url=http://www.sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20121221034143/http://sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html |archive-date=21 December 2012 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[School of International and Public Affairs, Columbia University]]}}</ref> * 2012: Scholar of the Year at the 2nd Annual African Diaspora Awards for his immense contribution to African Scholarship<ref>{{cite web |date=19 November 2012 |title=Prof. Mamdani Is To Be Honored As "Scholar of the Year" At The Annual African Diaspora Awards NYC |url=http://misr.mak.ac.ug/news/prof-mamdani-be-honored-scholar-year-annual-african-diaspora-awards-nyc |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Makerere University|MISR]]}}</ref> * 2012: Ugandan Diaspora Award 2012<ref name="diaspora2">{{cite web |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora|title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012|date=29 November 2012|publisher=ugandandiaspora.com|access-date=21 March 2013|archive-date=1 May 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora|url-status=dead}}</ref> * 2021: ''[[:en:Neither_Settler_Nor_Native:_The_Making_and_Unmaking_of_Permanent_Minorities|Neither Settler Nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020), shortlisted for the [[:en:British_Academy_Book_Prize_for_Global_Cultural_Understanding|British Academy Book Prize for Global Cultural Understanding]], and as "World History Finalist" by Association of American Publishers Awards for Professional and Scholarly Excellence ([[:en:PROSE_Awards|PROSE Awards]])<ref name="bio23">{{cite web |title=Mahmood Mamdani|website=Department of Anthropology|url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani|access-date=7 November 2025}}</ref> === Diguli ez’ekitiibwa === * 25 Ogwokutaano 2010: [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]], [[:en:DLitt|DLitt]] ([[:en:Honoris_Causa|Honoris Causa]])<ref>{{cite web |date=May 2010 |title=Mahmood Mamdani conferred with an honorary doctorate |url=http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20130421210222/http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx |archive-date=21 April 2013 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of Johannesburg]]}}</ref><ref>{{cite web |date=25 May 2010 |title=Speech delivered by Professor Prof Mahmood Mamdani at the University of Johannesburg, South Africa |url=http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501065506/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[CODESRIA]]}}</ref> * 24 Ogwomusanvu 2010: [[:en:Addis_Ababa_University|Addis Ababa University]], DLitt (Honoris Causa)<ref>{{cite web |date=24 July 2010 |title=Remarks on receipt of Honorary Doctorate at Addis Ababa University |url=http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501065507/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[CODESRIA]]}}</ref> * 24 Ogwokuna 2012: [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]], DLitt (Honoris Causa)<ref>{{cite web |date=12 April 2012 |title=Media Statement: UKZN To honour leading South Africans and women graduates excel |url=http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305015502/http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx |archive-date=5 March 2016 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of KwaZulu-Natal]] |format=[[MS Word]]}}</ref><ref name="kwazulu20122">{{cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Mamdani yawasa [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]], dayirekita wa firimu era pulodyusa Omuyindi ng’abeera mu Amerika, mu 1991. Baasooka kusisinkana mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, n’oluvannyuma ne baddamu mu Kampala, Uganda, mu 1989 Nair bwe yali akola okunoonyereza ku firimu ye, ''[[Mississippi Masala]]'' . <ref name="lahr2002">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> <ref name="indian tele2">{{Cite web|url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp|archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp|url-status=dead|archive-date=2 February 2009|title=She interviewed me, we fell in love almost instantly|last=Sen|first=Manjula|date=25 January 2009|access-date=21 March 2013}}</ref>Baagattibwa mu 1991. Mu 2025 Mamdani ne Nair babeera mu kitundu kya [[:en:Morningside_Heights|Morningside Heights]] mu [[:en:Manhattan|Manhattan]], okumpi ne Yunivaasite y'e Columbia. <ref name="haag20252">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Omwana wa Mamdani ne Nair omu yekka, [[Zohran Mamdani]], yazaalibwa mu Kampala mu 1991. Mu 1996 famire ye yasengukira e [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa, Mamdani okutwala omulimu gw’okukulira enteekateeka y’okusoma eby'Afirika mu Yunivasite y’e Cape Town, era n’abeerayo okumala emyaka nga esatu. <ref name="lahr20022">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Nga mu mwaka gwa 1999 baagenda mu Amerika ne basenga mu New York. <ref name="lahr20023">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Zohran yafuuka munnabyabufuzi era abadde [[:en:Mayor_of_New_York_City|Meeya w'ekibuga New York]] okuva nga 1 Ogwoluberyeberye 2026, ng'abadde mmemba [[:en:New_York_State_Assembly|w'olukiiko olukulu olw'essaza ly'e New York]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2025. <ref>{{Cite web |last=Kitunzi |first=Yahudu |date=June 7, 2025 |title=Mamdani's mayoral goal puts Uganda on the map |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609023734/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |archive-date=June 9, 2025 |access-date=June 7, 2025 |website=[[Daily Monitor|Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=3 November 2025 |title=In Uganda, where Zohran Mamdani was born, NYC mayoral hopeful is recalled with pride |url=https://apnews.com/article/uganda-zohran-mamdani-mayor-election-new-york-d41260eeef2438498a3aa04118fbd2df |access-date=5 November 2025 |website=[[AP News]] |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Kampeyini ze ez'obwameeya zawagirwa bazadde be. <ref name="haag20253">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> == Ebyawandiikibwako == === Ebitabo === * ''The Myth of Population Control: Family, Class and Caste in an Indian Village'' (1972) * ''From Citizen to Refugee: Ugandan Asians Come to Britain'' (1973)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2011 |title=From Citizen to Refugee: Uganda Asians Come to Britain |publisher=Pambazuka Press |isbn=9781906387570 |edition=Second}}</ref> * ''Politics and Class Formation in Uganda'' (1976)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |publisher=Monthly Review Press |isbn=9780853453789}}</ref> * ''Imperialism and Fascism in Uganda'' (1984)<ref>{{cite book |last1=Mamdan |first1=Mohamad |date=1984 |title=Imperialism and Fascism in Uganda |publisher=Africa World Press |isbn=9780865430297}}</ref> * ''Academic Freedom in Africa'' (1994) * ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism]]'' (1996)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |publisher=Princeton University Press |isbn=9780691027937}}</ref> * ''When Victims Become Killers: Colonialism, Nativism and Genocide in Rwanda'' (2001)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 January 2020 |title=When Victims Become Killers |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-19383-0 |language=en |doi=10.1515/9780691193830}}</ref> * ''Understanding the Crisis in Kivu''<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Understanding the Crisis in Kivu |url=https://www.africanbookscollective.com/books/understanding-the-crisis-in-kivu |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> * ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War and the Roots of Terror'' (2004)<ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2002 |title=Good Muslim, Bad Muslim: A Political Perspective on Culture and Terrorism |url=https://www.jstor.org/stable/3567254 |journal=American Anthropologist |volume=104 |issue=3 |pages=766–775 |doi=10.1525/aa.2002.104.3.766 |issn=0002-7294 |jstor=3567254 |url-access=subscription}}</ref> * ''Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989–2005'' (2007)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2007 |title=Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989-2005 |publisher=Codesria |isbn=9782869782013}}</ref> * ''[https://www.codesria.org/spip.php?article1292 Saviors and Survivors: Darfur, Politics, and the War on Terror]'' (2009)<ref>{{Cite web |title=Saviors and Survivors by Mahmood Mamdani: 9780385525961 {{!}} PenguinRandomHouse.com: Books |url=https://www.penguinrandomhouse.com/books/106771/saviors-and-survivors-by-mahmood-mamdani/ |access-date=22 May 2022 |website=PenguinRandomhouse.com |language=en-US}}</ref> * ''Define and Rule: Native as Political Identity'' (The W.E.B. DuBois Lectures) (2012)<ref>{{Cite web |title=Define and Rule — Mahmood Mamdani |url=https://www.hup.harvard.edu/catalog.php?isbn=9780674050525 |access-date=22 May 2022 |website=Harvard University Press |language=en}}</ref> * ''[[:en:Neither_Settler_nor_Native|Neither Settler nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020) * ''Slow Poison: Idi Amin, Yoweri Museveni, and the Making of the Ugandan State'' (2025) === Emboozi ezikungaanyiziddwa === * ''Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture'' (2000)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2000 |title=Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture |url=https://books.google.com/books?id=yqb7wAEACAAJ |publisher=St. Martin's Press |isbn=978-0-312-23498-0 |language=en}}</ref> === Ebitabo ebisunsuddwa === * ''Uganda Studies in Labour'' (Codesria Book Series) (1968)<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Uganda Studies in Labour |url=https://www.africanbookscollective.com/books/uganda-studies-in-labour |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> === Ebirala === * ''Studies in Labor Markets'' (National Bureau of Economic Research Universities-National Bureau Conference Ser) * ''African Studies in Social Movements and Democracy'' (Actes-Sud Papiers) == Laba ne == * [[:en:Indians_in_the_New_York_City_metropolitan_area|Abayindi mu kibuga New York]] * [[:en:Ugandan_Americans|Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebiwandiiko ebirala by'osobola okusomako == * {{cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=https://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |website=Warscapes |interviewer-last=Shringarpure |interviewer-first=Bhakti}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://academictree.org/math/peopleinfo.php?pid=183217 Mahmood Mamdani] at [[:en:Academic_Tree|Academic Tree]] * [https://openlibrary.org/works/OL214797A?mode=all Mahmood Mamdani] at [[:en:Open_Library|Open Library]] * [https://x.com/mm1124 X Profile] a8a378rpfzvvzrtxogs7wof9ijrocyu 48851 48849 2026-05-03T17:54:52Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijuliziddwa 48851 wikitext text/x-wiki '''Mahmood Mamdani''' [ a ] FBA (yazaalibwa 23 Ogwokuna 1946) Munnayuganda [[:en:Anthropologist|omukugu mu by'enkula y'abantu]], munnabyanjigiriza, era omukugu mu by'obufuzi. Ye Herbert Lehman Pulofeesa wa Gavumenti era pulofeesa w’ensonga z'ekikula ky'abantu, [[:en:Political_science|ssaayansi w’ebyobufuzi]], n’okunoonyereza ku [[:en:African_studies|nsoma y'Afirika]] mu [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]] . Era akola nga Ccansala wa [[Kampala International University]] mu Uganda, era nga pulofeesa ow’ekitiibwa ku Center for African Studies mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y'e Cape Town]] . Emabegako yaliko dayirekita w’ekitongole kya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. Mamdani mukugu mu kusoma ebyobufuzi bya Afrika n’ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw’amatwale]] n’oluvannyuma [[:en:Postcolonialism|lw'obufuzi bw’amatwale]], n’ebyobufuzi [[:en:Knowledge_economy|by’ebyenfuna]] . Mufumbo nga mukazi we ye [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] omuzannyi wa firimu . Ye ne Nair be bazadde ba [[:en:New_York_City_Mayor|Meeya w'ekibuga New York]] [[Zohran Mamdani]] . == Obuto bwe n’okusoma == Mahmood Mamdani yazaalibwa nga 23 Ogwokuna 1946 mu [[:en:Bombay|kibuga Bombay]] (kati Mumbai), Buyindi, ng’ebula omwaka gumu [[:en:British_Raj|enfuga ya Bungereza]] ekome. <ref>[https://timesofindia.indiatimes.com/education/news/mahmood-mamdani-education-and-career-path-how-zohran-mamdanis-father-built-a-legacy-of-revolution-through-ideas-and-exile/articleshow/122064130.cms "Mahmood Mamdani education and career path: How Zohran Mamdani's father built a legacy of revolution through ideas and exile"]. ''The Times of India''. 25 June 2025. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN&nbsp;]][https://search.worldcat.org/issn/0971-8257 0971-825]7. Retrieved 13 July 2025.</ref> <ref name="codesria">{{Cite web |title=Pr. Mahmood Mamdani (1998-2002) |url=https://codesria.org/pr-mahmood-mamdani-1998-2002/ |access-date=2025-07-13 |website=Council for the Development of Social Science Research in Africa |language=en-US}}</ref> Yakulira mu [[Kampala]], Uganda, <ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=23 February 2021 |title=Mahmood Mamdani on Uganda |url=https://africasacountry.com/2011/04/mamdani-on-uganda |website=Africa is a Country}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Permanent Minorities and the Politics of Survivors: A conversation with Mahmood Mamdani |url=https://worldpeacefoundation.org/blog/permanent-minorities-and-the-politics-of-survivors-a-conversation-with-mahmood-mamdani/ |website=World Peace Foundation}}</ref> ng'omu ku [[:en:Indian_diaspora_in_Southeast_Africa|Bayindi ababundabunda mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afrika]] . Bazadde be bombi, [[:en:Gujarati_Muslim|basiraamu Abagujarati]], baazaalibwa era ne bakulira mu kitundu kya Bungereza eky'amatwale ki [[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] (leero Tanzania). Abafumbo bano baagenda e Bombay olwo kitaawe n’asomerayo mu ttendekero ekkulu. <ref name=":8">{{Cite journal |last=Chen |first=Kuan-Hsing |last2=Gao |first2=Shiming |last3=Tang |first3=Xiaolin |date=2016 |title=The formation of an African intellectual: an interview with Mahmood Mamdani |url=https://doi.org/10.1080/14649373.2016.1218676 |journal=Inter-Asia Cultural Studies |volume=17 |issue=3 |pages=456–480 |doi=10.1080/14649373.2016.1218676 |url-access=subscription}}</ref> <ref>Muhoozi, Mourice (6 March 2022). [https://www.watchdoguganda.com/news/20220306/131449/meet-ugandas-most-iconic-academician-prof-mahmood-mamdani.html "Meet Uganda's most Iconic academician, Prof. Mahmood Mamdani"]. ''Watchdog Uganda''</ref> Famire yaddayo e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], Tanganyika, nga Mamdani wa myaka ebiri, ne bagenda e Uganda nga wa myaka etaano oba mukaaga. <ref name=":8" /> Mu kiseera ekyo, Uganda yali yayawulwamu okusinziira ku mawanga, omuli abantu gye babeera, amasomero, emizikiti, n’ebifo abaana we bazannyira. Okusoma kwe mu pulayimale, Mamdani yasooka kugenda mu [[:en:Madrasa|madarasa]], n’oluvannyuma mu Government Indian Primary School. <ref name=":8"/> Yakula ng'ayogera [[:en:Gujarati_language|Olugujarati]], [[:en:Urdu|Oluurdu]] [[:en:Swahili_language|n'Oluswayiri]] . Yatandika okusoma Olungereza mu kibiina eky’omukaaga. <ref name=":8" /> Oluvannyuma lw’okusoma siniya ey’awansi, yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School, gye yali omuwandiisi w’ekibiina kya Do-it-Yourself Physics. <ref>{{Cite web |title=Uganda: Buganda And Uganda At Crossroads |url=http://allafrica.com/stories/200908100585.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20090826030635/http://allafrica.com/stories/200908100585.html |archive-date=26 August 2009 |access-date=2025-07-13 |website=AllAfrica}}</ref> Mamdani yali omu ku bayizi Bannayuganda 23 abaali mu kibiina kya [[:en:The_Kennedy_Airlift|Kennedy Airlift]] mu 1963, enteekateeka ya sikaala eyaweebwa ssente okuva mu Amerika eyaleetera ebikumi n’ebikumi by'abayizi okuva mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] okusomera ku yunivasite mu Amerika ne Canada wakati wa 1959 ne 1963.<ref name="indian tele">{{Cite web |last=Sen |first=Manjula |date=25 January 2009 |title=She interviewed me, we fell in love almost instantly |url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |archive-date=2 February 2009 |access-date=21 March 2013}}</ref> Mamdani yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts okuva mu [[:en:University_of_Pittsburgh|Yunivasite y’e Pittsburgh]] <ref name="codesria"/> mu 1967. <ref>{{Cite book |date=1 January 2010 |title=International Encyclopedia of Civil Society |url=https://link.springer.com/referencework/10.1007/978-0-387-93996-4 |vauthors=((Anheier, H. K.)), ((Toepler, S.)) |publisher=Springer US |isbn=978-0-387-93994-0 |editor-last=Anheier |editor-first=Helmut K. |doi=10.1007/978-0-387-93996-4 |editor-last2=Toepler |editor-first2=Stefan}}</ref> Yali omu ku bayizi abangi mu bukiikakkono bwa Amerika abaali mu lugendo lwa bbaasi mu bukiikaddyo okutuuka e [[:en:Montgomery,_Alabama|Montgomery, Alabama]], olwategekebwa [[:en:Student_Nonviolent_Coordinating_Committee|akakiiko akakwasaganya abayizi abatali ba ffujjo]] mu Gwokusatu 1965 okwetaba mu kaweefube w'okulwanirira [[:en:Civil_rights_movement|eddembe ly’obuntu]] . Kino kyaliwo mu kiseera ky’okutambula okuva e [[:en:Selma_to_Montgomery_marches|Selma okutuuka e Montgomery]], naye nga kyo kya njawulo. Yasibibwa mu kkomera mu kutambula kuno era n’akkirizibwa okukuba essimu. Mamdani yakubira [[:en:Embassy_of_Uganda,_Washington,_D.C.|omubaka wa Uganda]] e [[:en:Washington,_DC|Washington, DC]], amuyambe. Omubaka yamubuuza lwaki "ayingirira ensonga z'omunda mu nsi engwira", n'amuddamu nti teyali nsonga ya munda wabula olutalo lw'eddembe era nti nabo eddembe lyabwe baali bakalifuna omwaka ogwakaggwa. <ref name="pambazuka">{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 April 2007 |title=The Asian question again: A reflection |url=http://www.pambazuka.org/en/category/comment/41273 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]] (Uganda) |via=pambazuka.org}}</ref> Amangu ddala nga wayiseewo akaseera katono, Mamdani yategeera ku mulimu gwa [[:en:Karl_Marx|Karl Marx]] okuva mu kukyala kwe ku FBI. <ref>{{Cite web |last=Shringarpure |first=Bhakti |author-link=Bhakti Shringarpure |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=http://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |access-date=6 November 2017 |website=Warscapes |language=en |quote=I thought the guy Marx had just died. […] So that was my introduction to Karl Marx.}}</ref> Yasomera ku [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Fletcher School of Law and Diplomacy]] mu [[:en:Tufts_University|Yunivasite ya Tufts]] era mu 1968 yatikkirwa diguli ya Master of Arts mu [[:en:Political_science|byobufuzi]] ne Master of Arts mu mateeka ne diplomacy mu 1969. Yafuna diguli ye [[:en:Doctor_of_philosophy|eyookusatu]] mu gavumenti okuva mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite y'e Harvard]] mu 1974, wansi w’obulagirizi bwa [[:en:Karl_Deutsch|Karl Deutsch]] . <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and class formation in Uganda |url=http://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=978-0-85345-378-9 |location=New York |via=Internet Archive}}</ref> Omulamwa kw'eyatambuliza ddiguli ye eyookusatu yagiwa omutwe "''Politics and Class Formation in Uganda."'' <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |url=https://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=0-85345-378-0 |location=New York |oclc=2073894 |url-access=registration}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Allen |first=Judith Van |last2=Mamdani |first2=Mahmood |last3=Shivji |first3=Issa G. |date=November 1977 |title=Reviewed Works: Politics and Class Formation in Uganda. by Mahmood Mamdani; Class Struggles in Tanzania. by Issa G. Shivji |journal=Contemporary Sociology |publisher=American Sociological Association |volume=6 |issue=6 |pages=702 |doi=10.2307/2066367 |issn=0094-3061 |eissn=1939-8638 |jstor=2066367}}</ref> == Emirimu gye == Mamdani yakomawo mu Uganda ku ntandikwa ya 1972 era naweebwa omulimu ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu Kampala [[:en:Teaching_assistant|ng'ayambako omusomesa]], mu kiseera kye kimu yali akola ku kunoonyereza kwe okwa ddiguli eyookusatu. . Ye n’Abaasia abasinga obungi [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|baagobebwa]] mu Uganda ku nkomerero y’omwaka ogwo [[Idi Amin]] olw’amawanga gaabwe; Amin yali agenderera "kuzzaawo" bizinensi n'ebintu. Mamdani yava mu Uganda n’agenda mu nkambi y’ababundabunda mu Bungereza ku ntandikwa y'omwezi Gwekkuminoogumu. <ref name="lrb2022">{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2022-10-06 |title=The Asian Question |url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v44/n19/mahmood-mamdani/the-asian-question |journal=[[London Review of Books]] |language=en |volume=44 |issue=19 |issn=0260-9592 |access-date=2025-09-08}}</ref> Yava e Bungereza mu makkati ga 1973 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu Tanzania. <ref name="pambazuka"/> <ref name="cas2018">{{Cite web |date=28 May 2018 |title=Professor Mamdani rejoins UCT |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |archive-date=7 November 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Centre for African Studies, UCT}}</ref> <ref name="bio2">{{Cite web |title=Mahmood Mamdani |url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani |access-date=7 November 2025 |website=Department of Anthropology}}</ref> Mu Dar es Salaam, yamaliriza okuwandiika dissertation ye. Yali mujjumbize nnyo n’ebibiina ebiwakanya Amin. Mu 1979, yeetaba mu Ttabamiruka w’e Moshi ng’omutunuulizi. Yaddayo mu Uganda oluvannyuma lwa Amin okugobwa ku bukulembeze oluvannyuma lw'olutalo lwa [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|Uganda ne Tanzania]] mu 1979. <ref>{{Cite web |last=McCormack |first=Pete |date=17 October 2005 |title=Interview with Mahmood Mamdani |url=http://www.petemccormack.com/interview_mamdani_001.htm |access-date=21 March 2013 |publisher=petemccormack.com}}</ref> <ref name="bio2" /> Mu kiseera kino, yakozesebwa ng'omutendeke mu kibiina kya [[:en:All_Africa_Conference_of_Churches|All Africa Conference of Churches]], omukago [[:en:Ecumenical_Christian|gw'Abakristaayo ogw'ensi yonna]] ogusangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, ng'akolera mu ofiisi [[:en:Church_of_Uganda|y'Ekkanisa ya Uganda]] mu Kampala. <ref name="lrb2022"/> Okuva mu 1980 (oluvannyuma lwa Amin okugobwa mu ntebe mu 1979) okutuuka mu 1993 yaddamu okukolera yunivasite y’e Makerere.<ref name="bio2"/><ref name="lrb2022"/> Mu 1984, ng'agenze okwetaba mu ttabamiruka mu kibuga [[:en:Dakar|Dakar]], Senegal, yafuuka abundabunda oluvannyuma lw'obutuuze bwe mu Uganda okusazibwamu gavumenti ya Milton Obote olw'oklwogerera enkola ze.<ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=8 February 2012 |title=Prof. Mamdani to be honoured among Africa's best |url=http://www.newvision.co.ug/news/628869-prof-mamdani-to-be-honoured-among-africa-s-best.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yaddayo e Dar es Salaam. Oluvannyuma lwa Obote okugobwa mu ntebe omulundi ogwokubiri, Mamdani yaddamu okudda mu Uganda mu Gwomukaaga 1986. <ref name="indian tele"/> Yali dayirekita eyatandikawo ekitongole kya Centre for Basic Research (CBR), ekitongole kya Uganda ekitali kya gavumenti ekyasooka mu kunoonyereza, mwe yaweereza okuva mu 1987 okutuuka mu 1996. <ref name="diaspora">{{Cite web |date=29 November 2012 |title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012 |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=ugandandiaspora.com}}</ref> <ref name="cas2018"/> <ref name="csds">{{Cite web |date=4 April 2018 |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041545/https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |archive-date=4 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=CSDS}}</ref> Yaliko pulofeesa omugenyi ku [[:en:University_of_Durban-Westville|Yunivasite y’e Durban]] - [[:en:Westville,_KwaZulu-Natal|Westville]] mu South Africa (okuva Gwoluberyeberye okutuuka mu Gwomukaaga 1993), ku [[:en:Nehru_Memorial_Museum_&_Library|Nehru Memorial Museum & Library]] e New Delhi (okuva Gwoluberyeberye okutuuka Gwomukaaga 1995), ne mu [[:en:Princeton_University|Yunivasite y'e Princeton]] (1995–96). <ref>{{Cite web |last=Vance |first=Dara |date=2015-11-20 |title=UK Committee on Social Theory Hosts Mahmood Mamdani |url=https://uknow.uky.edu/uk-happenings/uk-committee-social-theory-hosts-mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=UKNow}}</ref> Mu 1996, yalondebwa okubeera omukulembeze w’entebe ya [[:en:Archibald_Campbell_Jordan|AC Jordan]] ey'ensoma y'Afirika mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y’e Cape Town]], <ref>{{Cite web |date=11 March 2011 |title=UCT in war over 'bantu education' |url=http://mg.co.za/article/2011-03-11-uct-in-war-over-bantu-education |access-date=22 March 2013}}</ref> era ku ntandikwa ya 1997 n’afuuka akulira [[:en:Centre_for_African_Studies|ekitongole ekinoonyereza ku by'ensoma y'Afirika]] (CAS). <ref name="uwn2018">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> Yavaawo oluvannyuma lw'okufuna obutakkaanya n'abasomesa (abasinga obungi abazungu) ku bbago ly'ensoma ye ey'omusomo ogw'omusingi ku Afrika oguyitibwa "Problematising Africa". <ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=June 1, 1998 |title=Is African studies to be turned into a new home for Bantu education at UCT? |url=https://doi.org/10.1080/02533959808458649 |journal=Social Dynamics |volume=24 |issue=2 |pages=63–75 |doi=10.1080/02533959808458649 |issn=0253-3952 |url-access=subscription}}</ref> <ref name="cas2018"/> Mamdani, eyalaga nti ensoma eriwo eya " [[:en:Bantu_Education_Act,_1953|Bantu studies]] " (mu kujjuliza ku kusomesa Abaddugavu wansi w'enfuga [[:en:Apartheid|y'obusosoze]] ) <ref name="cas2018" /> yayimirizibwa era okukkakkana ng'alekulidde. <ref name="davis2017">{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=23 August 2017 |title=Mahmood Mamdani: Sixteen years on, UCT's old nemesis returns to talk decolonisation |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2017-08-23-mahmood-mamdani-sixteen-years-on-ucts-old-nemesis-returns-to-talk-decolonisation/ |access-date=7 November 2025 |website=Daily Maverick}}</ref> "Ensonga ya Mamdani" ekyayogerwako mu kukubaganya ebirowoozo ku [[:en:Decolonization_of_higher_education_in_South_Africa|kununula amatendekero aga waggulu okuva mu nsoma y'abamatwale]] . Oluvannyuma yagamba nti teyalina busungu ku muntu yenna, era yalina enkolagana ennungi ekiseera kye yamalayo. Yagamba nti obutakwatagana bwali ku njawulo mu ndowooza n'addala ensengeka y’ensoma ku bikwata ku kusoma South Africa ng’ensi ya Afrika. Oluvannyuma (2018) yakomezebwawo nga pulofeesa ow’ekitiibwa asuutibwa. [ b ] <ref name="uwn2018" /> Mu 1999, Mamdani yalondebwa okuba dayirekita w’ekitongole ekikola ku by’okunoonyereza ku Afirika mu yunivasite ya Columbia, ekifo kye yalina okutuusa mu 2004. <ref name="uwn2018"/> Okuva olwo abadde asomesa eyo (nga 2025). <ref name="haag2025">{{Cite web |last=Haag |first=Matthew |last2=Goldberg |first2=Emma |date=27 June 2025 |title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics |url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |archive-date=7 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=[[The New York Times]]}}</ref> Yaliko dayirekita w’ekitongole ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |access-date=18 March 2013 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=2 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131002055113/http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Agaba |first=John |title=Mamdani talks about his research legacy and work at Makerere |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20220329112608625 |access-date=22 May 2022 |website=University World News}}</ref> <ref name="bio2"/> Okutuuka mu Gwekkuminoogumu 2025 [[:en:Columbia_University#Academics|pulofeesa wa Herbert Lehman mu Gavumenti]] era pulofeesa ku nkula y'abantu, okusoma saayansi w'ebyobufuzi [[:en:African_studies|n'okusoma ku Afirika]] ku [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]].<ref name="bio2" /><ref>{{Cite web |title=Faculty Bio: Mahmood Mamdani |url=http://www.columbia.edu/cu/anthropology/fac-bios/mamdani/faculty.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Era akola nga chancellor wa [[Kampala International University]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor |access-date=24 August 2020 |publisher=[[Kampala International University]]}}</ref><ref>[https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor "Kampala International University (KIU) Appoints Prof. Mahmood Mamdani as Chancellor"]. ''kiu.ac.ug'' (Press release). Retrieved 3 April 2025.</ref> == Okunoonyereza n'okuwandiika == Mamdani yeemalira mu kunoonyereza ku byobufuzi bya Afirika n'eby'ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw'amatwale]] [[:en:Postcolonialism|n'oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale]], n'ebyobufuzi by'ebyenfuna. Ebitabo bye byekenneenya enkolagana wakati w'ebyobufuzi n'ebyobuwangwa, okugeraageranya [[:en:Colonialism|okufugibwa kw'amatwale]] okuva mu 1452, ebyafaayo by'entalo z'omunda [[:en:Genocide|n'ekitta bantu]] mu Afirika, [[:en:Cold_War|Olutalo olw'Ensi Yonna olw'ebigambo]] [[:en:War_on_terror|n'olutalo ku butujju]], n'ebyafaayo by'eddembe ly'obuntu.<ref>vSneh, Itai Nartzizenfield (2008). [https://books.google.com/books?id=iax4AAAAMAAJ ''The Future Almost Arrived: How Jimmy Carter Failed to Change U.S. Foreign Policy''.] [[:en:Peter_Lang_(publishing_company)|Peter Lang]]. p. 169. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780820481852|9780820481852]]</bdi>.</ref> Okunoonyereza kwe okw'omwaka 2016 kwatandikira ku kitabo kye eky'omwaka 1996, [[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]. <ref>[http://polisci.columbia.edu/people/profile/96 "Mahmood Mamdani | Department of Political Science"]. ''polisci.columbia.edu''. Retrieved 21 January 2016.</ref>Mu kitabo ekyo, yagamba nti eggwanga eryafugibwa terisobola kutegeerwa nga tewekenenyeza bulungi eggwanga eryalifuga.Enkola y'obufuzi bw'amatwale mu Afirika yali eddamu okusoomoozebwa kw'ekibuuzo "ekikulu", era yagamba nti yafuuka "amawanga agaabuluziddwamu".<ref name=":0">Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. pp. 15–16. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/9780852553992|<bdi>9780852553992</bdi>.]]</ref>Kino kyali kikolebwa mu ngeri bbiri: ku ludda olumu nga bafuga butereevu, nga kino kyali kikolwa kya "buyinza" era nga kyali kigenderera okuggya abantu b'omu kitundu ekyo ku ddembe ly'obuntu eryali liweebwa abatuuze mu bitundu ebirala, ate ku ludda olulala nga bafuga mu ngeri etali y'abuteerevu, nga kino kyali kikolebwa mu byalo era nga kizingiramu okuyingiza "bannansi" mu "mateeka g'eggwanga" agaateekebwawo ab'obuyinza mu byalo, era nga kino yakiyita "obwannakyemalira obw'okugabanya obuyinza".<ref name=":0" /> Embeera eno yali "yakusika muguwa" era ng'erimu "engeri bbiri ez'obuyinza wansi w'obuyinza obumu".<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale, ebibuga byali tebikyayawulamu bantu lwa langi naye ebyalo byali bikyafugibwa abakulembeze abaali mu nkwawa z'abafuzi b'amatwale, ka babe abakulembeze ab'ennono oba b'ebali bakwasizzaobuyinza nga balina ebiruubirirwa by'okufugisa omukono ogw'ekyuma.<ref>Clapham, Chris (1997). "Review: Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism by Mahmood Mamdani'". ''Royal Institute of International Affairs''. '''73''': 606.</ref>Mu ngeri eno obukulembeze bwonna bwaleeta enjawukana mu mawnga era n'ekutondawo obukulembeze bwabwe obw'enjawulo obwannakyemalira.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref> Mamdani yekennenya ebyafaayo mu South Africa ne Uganda okulaga nti obufuzi bw'amatwale bwakozesa obuyinza obuyitiridde era obuyinza obwo bweyongera okubaawo oluvannyuma lw'ameefuga.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. p. 37. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref>Ng’asomooza endowooza eza bulijjo ku busosoze mu South Afrika nga ez’enjawulo, agamba nti [[:en:Apartheid|obusosoze mu mawanga]] bwali ngeri ya bulijjo ey’ettwale lya Bulaaya mu Africa, nga lizingiramu ensonga [[:en:Indirect_rule|z’obufuzi obutali butereevu]] n’okukwatagana<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1 January 1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |isbn=9780852553992 |pages=16–18}}</ref> Mu kitabo kye ekyafulumizibwa mu 2004 ekya ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War, and the Roots of Terror'' Mamdani yagamba nti [[:en:Suicide_attack|abeetuze]] balina okumanyibwa "ng'ekika ky'omujaasi" era nti balina "okutegeerwa mu ngeri y'effujjo ly'ebyobufuzi ery'omulembe guno okusinga okuvumwavumwa ng'akabonero k'obukambwe". <ref>{{Cite web |last=Bickerton |first=James |date=2025-07-11 |title=Zohran Mamdani's father's remark about suicide bombers comes under scrutiny |url=https://www.newsweek.com/zohran-mamdani-father-remark-about-suicide-bombers-comes-under-scrutiny-2097793 |access-date=2025-07-12 |website=Newsweek |language=en}}</ref> Omuyivu omu yagamba nti kino si kuwagira kwettisa bbomu wabula kwekenneenya okwanenya '"okusalawo kwa Amerika ku nkola y'ensonga z'ebweru naddala mu kiseera ky'olutalo olw'ebigambo", okutondawo embeera [[:en:Islamic_extremism|y'Obusiraamu obw'annalukalala]] [[:en:Political_violence|n'effujjo mu byobufuzi]] " mwe byakulaakulanira. <ref>{{Cite web |last=Murray |first=Conor |date=Jul 11, 2025 |title=Mahmood Mamdani's Work Does Not Advocate Violence, Expert Says |url=https://www.forbes.com/sites/conormurray/2025/07/11/sequoias-maguire-unfairly-targets-zohran-mamdanis-father-fellow-academic-says/ |access-date=2025-07-12 |website=Forbes |language=en}}</ref> Ebiwandiiko bye bifulumiddde mu ''[[:en:London_Review_of_Books|London Review of Books]]'' n'ekampuni ezifulumya ebitabo ebirala.<ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.lrb.co.uk/contributors/mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=London Review of Books |language=en-GB}}</ref> Okusinziira ku CAS, ebiwandiiko bya Mamdani "bibadde bikulu mu kusomebwa abayizi abali ku misomo gyabwe egya undergraduate ne Postgraduate ku UCT ssaako n'okukubaganya ebirowoozo ku nsoma y'ebyafaayo n'ebyobufuzi bya Afirika , nga banonyereza ku nkwatagana wakati w'ebyobufuzi n'obuwangwa, okugerageranya obufuzi bw'amatwale, entalo ez'omunda mu ggwanga n'ekittabantu mu Afirika".<ref name="uwn2018" /> == Emirimu gy'emirala == Okuva mu 1998<ref name="bio2" /> oba 1999 okutuuka mu 2002, Mamdani yaweereza nga pulezidenti w'olukiiko olukulaakulanya okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika ([[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|Council for the Development of Social Science Research in Africa]]).<ref name="cas2018" /> Mu Gwekkumineebiri 2001, yawa okwogera ku "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" mu lukungaana lwa [[:en:Nobel_Prize|Nobel Centennial Symposium]] e [[:en:Oslo|Oslo]], Norway. <ref>{{Cite web |date=6 December 2001 |title=Speech by Dr. Mahmood Mamdani: "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" |url=https://www.nobelprize.org/mediaplayer/index.php?id=1281 |access-date=24 March 2013 |publisher=Nobel Prize}}</ref> Mu Gwomwenda 2006, Mamdani yali omu ku boogezi abaayitibwa mu lukuŋŋaana lw’ekibiina kya [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Uganda North American Association (UNAA)]] mu kibuga New York. <ref>{{Cite web |date=2006-09-05 |title=UNAA Convention was disorganised! |url=https://www.newvision.co.ug/news/1141390/unaa-convention-disorganised |access-date=2026-02-18 |publisher=New Vision (Kampala)}}</ref> Mu Gwokutaano 2011, mu kiseera ky'okwekalakaasa okwali mu kibangirizi kya Tahrir([[:en:Tahrir_Square_protests|Tahrir Square protests]]) mu kibuga [[:en:Cairo|Cairo]], Misiri, Mamdani yayitibwa okwogerako mu [[:en:American_University_of_Cairo|Yunivasite y’Amerika e Cairo]]. Ng’ayogera eri abayizi mu [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|yunivasite y’e KwaZulu-Natal]] mu South Africa mu 2012, kino yakigeraageranya n’obwegugungo obwaliwo mu Soweto ([[:en:1976_Soweto_uprising|Soweto Uprising]]) mu 1976 . <ref name="kwazulu2012">{{Cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Mu Gwekkumi 2011, Mamdani (nga bali wamu ne Rhoda Ann Kanaaneh) y'eyali omwogezi omukulu mu lukungaana lw’eggwanga olwasooka olw’abayizi olwa [[:en:Students_for_Justice_in_Palestine|Students for Justice in Palestine]] . <ref>{{Cite web |last=Silver |first=Carly |date=2011-10-16 |title=Reporting live from the first-ever SJP National Conference |url=https://newvoices.org/2011/10/15/reporting-live-from-the-first-ever-sjp-national-conference/ |access-date=2025-09-08 |website=New Voices |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nathan-Kazis |first=Josh |date=2011-10-11 |title=Pro-Palestinian Student Activists Plan First National Conference |url=https://forward.com/news/144173/pro-palestinian-student-activists-plan-push/ |access-date=2025-09-08 |website=The Forward |language=en}}</ref> Mu 2017 yayitibwa okuwa omusomo ku lunaku lwa [[:en:TB_Davie_Memorial_Lecture|TB Davie Memorial]] ku ddembe ly'okusoma mu Yunivasite y'e Cape Town, era emboozi ye, eyatuumibwa "Decolonising the Post-Colonial University" yaleetawo okukubaganya ebirowoozo kungi. <ref name="uwn20183">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> <ref name="davis20172">{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=23 August 2017 |title=Mahmood Mamdani: Sixteen years on, UCT's old nemesis returns to talk decolonisation |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2017-08-23-mahmood-mamdani-sixteen-years-on-ucts-old-nemesis-returns-to-talk-decolonisation/ |access-date=7 November 2025 |website=Daily Maverick}}</ref> Okuva mu Gwekkumineebiri 2017 okutuuka mu Gwokusatu 2018, Mamdani yaweereza nga Rajni Kothari Chair Professor mu [[:en:Centre_for_the_Study_of_Developing_Societies|Center for the Study of Developing Societies]] mu [[:en:Delhi|Delhi,]] Buyindi. Oluvannyuma lw'ekisanja kye okuggwako, nga 4 Ogwokuna 2018 yawa omusomo gwa Rajni Kothari Chair ogutegekebwa buli mwaka, ogwatuumibwa "Okulowooza ku bwenkanya okuyita mu bumanyirivu bw'Afirika mu kyasa eky'amakumi abiri". <ref name="csds2">{{Cite web |date=4 April 2018 |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041545/https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |archive-date=4 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=CSDS}}</ref> Alabikidde mu firimu z’ebyafaayo ng’omukugu okugeza, ''[[:en:Rwanda:_The_Untold_Story|Rwanda: The Untold Story]]'' (2014, [[:en:BBC|BBC]] ), ''The Dictator’s Playbook'' (2018, [[:en:PBS|PBS]] ) ne ''[[:en:How_to_Become_a_Tyrant|How to Become a Tyrant]]'' (2021, [[:en:Netflix|Netflix]]). <ref>{{Cite AV media|url=https://www.pbs.org/video/idi-amin-3ol3rz/|title=The Dictator's Playbook {{!}} Idi Amin {{!}} Episode 6|language=en|publisher=[[PBS]]|via=}}</ref> Yalabikira mu firimu ya [[:en:Cameo_appearance|cameo]] ,mu firimu ya 2012 ''eya [[:en:The_Reluctant_Fundamentalist_(film)|The Reluctant Fundamentalist]]'', eyakulemberwamu mukyala we. <ref>{{Cite AV media|title=[[The Reluctant Fundamentalist]]|date=2012|last=Nair|first=Mira|publisher=[[IFC Films]]}}</ref> Mu 2024, yeegatta ku [[:en:Gaza_tribunal|Gaza Tribunal]], eyagenderera "okuzuukusa ebibiina by'obwannakyewa ku buvunaanyizibwa bwabyo n'okukomya ekittabantu kya Yisirayiri mu Gaza." <ref>{{Cite web |title=Home |url=https://gazatribunal.com/ |access-date=2025-12-07 |website=Gaza Tribunal |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title='Gaza Tribunal' established in London to seek justice for war crimes in Gaza |url=https://www.aa.com.tr/en/europe/-gaza-tribunal-established-in-london-to-seek-justice-for-war-crimes-in-gaza/3383887 |access-date=2026-01-07 |website=www.aa.com.tr}}</ref> == Okusiimibwa == Mu 2008, mu kunoonyereza okwakolebwa ku mutimbagano mu lwatu, Mamdani yalondebwa ng'owomwenda ku bantu abagezi abasinga mu nsi yonna ku lukalala lw'abagezigezi 100 okuva mu ''[[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]]'' (UK) ne ''[[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]]'' (US). <ref>{{Cite web |date=2008 |title=The 2008 List |url=http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090930143349/http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ |archive-date=30 September 2009 |publisher=[[Prospect (magazine)|Prospect Magazine]] (UK) / [[Foreign Policy]] (US)}}</ref> <ref>{{Cite journal |date=2008 |title=The World's Top 20 Public Intellectuals |journal=Foreign Policy |publisher=Slate Group, LLC |issue=167 |pages=54–57 |issn=0015-7228 |eissn=1945-2276 |jstor=25462318}}</ref> Mu Gwomusanvu 2017, Mamdani yalondebwa okubeera [[:en:Corresponding_Fellow_of_the_British_Academy|Omukwanaganya wa British Academy (FBA)]], ettendekero ly’eggwanga erya Bungereza erikola ku by’obuntubulamu ne ssaayansi w’embeera z’abantu. <ref>{{Cite web |date=2 July 2017 |title=Elections to the British Academy celebrate the diversity of UK research |url=http://www.britac.ac.uk/news/elections-british-academy-celebrate-diversity-uk-research |access-date=29 July 2017 |website=British Academy}}</ref> Mu Gwokutaano nga 28, 2018 ( [[:en:Africa_Day|Africa Day]] ), Mamdani yalondebwa okuba pulofeesa ow’ekitiibwa mu Center for African Studies mu Yunivasite y’e Cape Town. Dayirekita wa CAS [[:en:Lungisile_Ntsebeza|Lungisile Ntsebeza]], okulondebwa kuno yakuyita kwa "byafaayo mu bitongole", era nga kikulu mu nteekateeka y'okufuna obwetwaze bwa yunivasite m okuva mu kwekalakaasa kw'abayizi okwa " [[:en:Rhodes_Must_Fall|Rhodes Must Fall]] " mu Gwokusatu 2015. Abakulembeze b'abayizi bangi baali balaze obukulu bwa Ssikaala ya Mamdani, era okusinziira ku kino, UCT yandibadde ekola enkyukakyuka ez'omuggundu ku ntegeka y'ensoma. <ref name="uwn20184">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> <ref name="cas20183">{{Cite web|title=Professor Mamdani rejoins UCT|website=Centre for African Studies, UCT|date=28 May 2018|url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct|archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct|archive-date=7 November 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Prof Mahmood Mamdani |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041546/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |archive-date=4 Oct 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Faculty of Humanities}}</ref> === Engule n’okusunsulwa === * 1997: [[:en:Herskovits_Prize|Herskovits Prize]] for ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]''<ref name="cas20184">{{cite web |title=Professor Mamdani rejoins UCT|website=Centre for African Studies, UCT|date=28 May 2018|url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct|archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct|archive-date=7 November 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> * 1999: [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]] Book Award for ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism''<ref>{{cite web |title=UCT Book Award |url=https://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130404065845/http://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ |archive-date=4 April 2013 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of Cape Town]]}}</ref> * 2009: GDS Eminent Scholar Award from the [[:en:International_Studies_Association|International Studies Association]]<ref>{{Cite web |title=GDS Eminent Scholar Award Past Recipients |url=https://www.isanet.org/Programs/Awards/GDS-Eminent-Scholar/Past-Recipients |access-date=16 January 2019 |website=www.isanet.org}}</ref> * 2011: [[:en:H._F._Lenfest|Lenfest]] Distinguished Faculty Award<ref>{{cite web |date=15 April 2011 |title=Professor Mahmood Mamdani Recognized with Lenfest Award |url=http://www.sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20121221034143/http://sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html |archive-date=21 December 2012 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[School of International and Public Affairs, Columbia University]]}}</ref> * 2012: Scholar of the Year at the 2nd Annual African Diaspora Awards for his immense contribution to African Scholarship<ref>{{cite web |date=19 November 2012 |title=Prof. Mamdani Is To Be Honored As "Scholar of the Year" At The Annual African Diaspora Awards NYC |url=http://misr.mak.ac.ug/news/prof-mamdani-be-honored-scholar-year-annual-african-diaspora-awards-nyc |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Makerere University|MISR]]}}</ref> * 2012: Ugandan Diaspora Award 2012<ref name="diaspora2">{{cite web |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora|title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012|date=29 November 2012|publisher=ugandandiaspora.com|access-date=21 March 2013|archive-date=1 May 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora|url-status=dead}}</ref> * 2021: ''[[:en:Neither_Settler_Nor_Native:_The_Making_and_Unmaking_of_Permanent_Minorities|Neither Settler Nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020), shortlisted for the [[:en:British_Academy_Book_Prize_for_Global_Cultural_Understanding|British Academy Book Prize for Global Cultural Understanding]], and as "World History Finalist" by Association of American Publishers Awards for Professional and Scholarly Excellence ([[:en:PROSE_Awards|PROSE Awards]])<ref name="bio23">{{cite web |title=Mahmood Mamdani|website=Department of Anthropology|url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani|access-date=7 November 2025}}</ref> === Diguli ez’ekitiibwa === * 25 Ogwokutaano 2010: [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]], [[:en:DLitt|DLitt]] ([[:en:Honoris_Causa|Honoris Causa]])<ref>{{cite web |date=May 2010 |title=Mahmood Mamdani conferred with an honorary doctorate |url=http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20130421210222/http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx |archive-date=21 April 2013 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of Johannesburg]]}}</ref><ref>{{cite web |date=25 May 2010 |title=Speech delivered by Professor Prof Mahmood Mamdani at the University of Johannesburg, South Africa |url=http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501065506/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[CODESRIA]]}}</ref> * 24 Ogwomusanvu 2010: [[:en:Addis_Ababa_University|Addis Ababa University]], DLitt (Honoris Causa)<ref>{{cite web |date=24 July 2010 |title=Remarks on receipt of Honorary Doctorate at Addis Ababa University |url=http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501065507/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[CODESRIA]]}}</ref> * 24 Ogwokuna 2012: [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]], DLitt (Honoris Causa)<ref>{{cite web |date=12 April 2012 |title=Media Statement: UKZN To honour leading South Africans and women graduates excel |url=http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305015502/http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx |archive-date=5 March 2016 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of KwaZulu-Natal]] |format=[[MS Word]]}}</ref><ref name="kwazulu20122">{{cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Mamdani yawasa [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]], dayirekita wa firimu era pulodyusa Omuyindi ng’abeera mu Amerika, mu 1991. Baasooka kusisinkana mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, n’oluvannyuma ne baddamu mu Kampala, Uganda, mu 1989 Nair bwe yali akola okunoonyereza ku firimu ye, ''[[Mississippi Masala]]'' . <ref name="lahr2002">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> <ref name="indian tele2">{{Cite web|url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp|archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp|url-status=dead|archive-date=2 February 2009|title=She interviewed me, we fell in love almost instantly|last=Sen|first=Manjula|date=25 January 2009|access-date=21 March 2013}}</ref>Baagattibwa mu 1991. Mu 2025 Mamdani ne Nair babeera mu kitundu kya [[:en:Morningside_Heights|Morningside Heights]] mu [[:en:Manhattan|Manhattan]], okumpi ne Yunivaasite y'e Columbia. <ref name="haag20252">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Omwana wa Mamdani ne Nair omu yekka, [[Zohran Mamdani]], yazaalibwa mu Kampala mu 1991. Mu 1996 famire ye yasengukira e [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa, Mamdani okutwala omulimu gw’okukulira enteekateeka y’okusoma eby'Afirika mu Yunivasite y’e Cape Town, era n’abeerayo okumala emyaka nga esatu. <ref name="lahr20022">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Nga mu mwaka gwa 1999 baagenda mu Amerika ne basenga mu New York. <ref name="lahr20023">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Zohran yafuuka munnabyabufuzi era abadde [[:en:Mayor_of_New_York_City|Meeya w'ekibuga New York]] okuva nga 1 Ogwoluberyeberye 2026, ng'abadde mmemba [[:en:New_York_State_Assembly|w'olukiiko olukulu olw'essaza ly'e New York]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2025. <ref>{{Cite web |last=Kitunzi |first=Yahudu |date=June 7, 2025 |title=Mamdani's mayoral goal puts Uganda on the map |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609023734/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |archive-date=June 9, 2025 |access-date=June 7, 2025 |website=[[Daily Monitor|Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=3 November 2025 |title=In Uganda, where Zohran Mamdani was born, NYC mayoral hopeful is recalled with pride |url=https://apnews.com/article/uganda-zohran-mamdani-mayor-election-new-york-d41260eeef2438498a3aa04118fbd2df |access-date=5 November 2025 |website=[[AP News]] |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Kampeyini ze ez'obwameeya zawagirwa bazadde be. <ref name="haag20253">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> == Ebyawandiikibwako == === Ebitabo === * ''The Myth of Population Control: Family, Class and Caste in an Indian Village'' (1972) * ''From Citizen to Refugee: Ugandan Asians Come to Britain'' (1973)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2011 |title=From Citizen to Refugee: Uganda Asians Come to Britain |publisher=Pambazuka Press |isbn=9781906387570 |edition=Second}}</ref> * ''Politics and Class Formation in Uganda'' (1976)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |publisher=Monthly Review Press |isbn=9780853453789}}</ref> * ''Imperialism and Fascism in Uganda'' (1984)<ref>{{cite book |last1=Mamdan |first1=Mohamad |date=1984 |title=Imperialism and Fascism in Uganda |publisher=Africa World Press |isbn=9780865430297}}</ref> * ''Academic Freedom in Africa'' (1994) * ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism]]'' (1996)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |publisher=Princeton University Press |isbn=9780691027937}}</ref> * ''When Victims Become Killers: Colonialism, Nativism and Genocide in Rwanda'' (2001)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 January 2020 |title=When Victims Become Killers |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-19383-0 |language=en |doi=10.1515/9780691193830}}</ref> * ''Understanding the Crisis in Kivu''<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Understanding the Crisis in Kivu |url=https://www.africanbookscollective.com/books/understanding-the-crisis-in-kivu |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> * ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War and the Roots of Terror'' (2004)<ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2002 |title=Good Muslim, Bad Muslim: A Political Perspective on Culture and Terrorism |url=https://www.jstor.org/stable/3567254 |journal=American Anthropologist |volume=104 |issue=3 |pages=766–775 |doi=10.1525/aa.2002.104.3.766 |issn=0002-7294 |jstor=3567254 |url-access=subscription}}</ref> * ''Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989–2005'' (2007)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2007 |title=Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989-2005 |publisher=Codesria |isbn=9782869782013}}</ref> * ''[https://www.codesria.org/spip.php?article1292 Saviors and Survivors: Darfur, Politics, and the War on Terror]'' (2009)<ref>{{Cite web |title=Saviors and Survivors by Mahmood Mamdani: 9780385525961 {{!}} PenguinRandomHouse.com: Books |url=https://www.penguinrandomhouse.com/books/106771/saviors-and-survivors-by-mahmood-mamdani/ |access-date=22 May 2022 |website=PenguinRandomhouse.com |language=en-US}}</ref> * ''Define and Rule: Native as Political Identity'' (The W.E.B. DuBois Lectures) (2012)<ref>{{Cite web |title=Define and Rule — Mahmood Mamdani |url=https://www.hup.harvard.edu/catalog.php?isbn=9780674050525 |access-date=22 May 2022 |website=Harvard University Press |language=en}}</ref> * ''[[:en:Neither_Settler_nor_Native|Neither Settler nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020) * ''Slow Poison: Idi Amin, Yoweri Museveni, and the Making of the Ugandan State'' (2025) === Emboozi ezikungaanyiziddwa === * ''Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture'' (2000)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2000 |title=Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture |url=https://books.google.com/books?id=yqb7wAEACAAJ |publisher=St. Martin's Press |isbn=978-0-312-23498-0 |language=en}}</ref> === Ebitabo ebisunsuddwa === * ''Uganda Studies in Labour'' (Codesria Book Series) (1968)<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Uganda Studies in Labour |url=https://www.africanbookscollective.com/books/uganda-studies-in-labour |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> === Ebirala === * ''Studies in Labor Markets'' (National Bureau of Economic Research Universities-National Bureau Conference Ser) * ''African Studies in Social Movements and Democracy'' (Actes-Sud Papiers) == Laba ne == * [[:en:Indians_in_the_New_York_City_metropolitan_area|Abayindi mu kibuga New York]] * [[:en:Ugandan_Americans|Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebiwandiiko ebirala by'osobola okusomako == * {{cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=https://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |website=Warscapes |interviewer-last=Shringarpure |interviewer-first=Bhakti}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://academictree.org/math/peopleinfo.php?pid=183217 Mahmood Mamdani] at [[:en:Academic_Tree|Academic Tree]] * [https://openlibrary.org/works/OL214797A?mode=all Mahmood Mamdani] at [[:en:Open_Library|Open Library]] * [https://x.com/mm1124 X Profile] 794a52vwvgttt7q5lv7auvcq5a4rh2q 48853 48851 2026-05-03T18:04:27Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijuliziddwa 48853 wikitext text/x-wiki '''Mahmood Mamdani''' [ a ] FBA (yazaalibwa 23 Ogwokuna 1946) Munnayuganda [[:en:Anthropologist|omukugu mu by'enkula y'abantu]], munnabyanjigiriza, era omukugu mu by'obufuzi. Ye Herbert Lehman Pulofeesa wa Gavumenti era pulofeesa w’ensonga z'ekikula ky'abantu, [[:en:Political_science|ssaayansi w’ebyobufuzi]], n’okunoonyereza ku [[:en:African_studies|nsoma y'Afirika]] mu [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]] . Era akola nga Ccansala wa [[Kampala International University]] mu Uganda, era nga pulofeesa ow’ekitiibwa ku Center for African Studies mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y'e Cape Town]] . Emabegako yaliko dayirekita w’ekitongole kya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. Mamdani mukugu mu kusoma ebyobufuzi bya Afrika n’ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw’amatwale]] n’oluvannyuma [[:en:Postcolonialism|lw'obufuzi bw’amatwale]], n’ebyobufuzi [[:en:Knowledge_economy|by’ebyenfuna]] . Mufumbo nga mukazi we ye [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] omuzannyi wa firimu . Ye ne Nair be bazadde ba [[:en:New_York_City_Mayor|Meeya w'ekibuga New York]] [[Zohran Mamdani]] . == Obuto bwe n’okusoma == Mahmood Mamdani yazaalibwa nga 23 Ogwokuna 1946 mu [[:en:Bombay|kibuga Bombay]] (kati Mumbai), Buyindi, ng’ebula omwaka gumu [[:en:British_Raj|enfuga ya Bungereza]] ekome. <ref>[https://timesofindia.indiatimes.com/education/news/mahmood-mamdani-education-and-career-path-how-zohran-mamdanis-father-built-a-legacy-of-revolution-through-ideas-and-exile/articleshow/122064130.cms "Mahmood Mamdani education and career path: How Zohran Mamdani's father built a legacy of revolution through ideas and exile"]. ''The Times of India''. 25 June 2025. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN&nbsp;]][https://search.worldcat.org/issn/0971-8257 0971-825]7. Retrieved 13 July 2025.</ref> <ref name="codesria">{{Cite web |title=Pr. Mahmood Mamdani (1998-2002) |url=https://codesria.org/pr-mahmood-mamdani-1998-2002/ |access-date=2025-07-13 |website=Council for the Development of Social Science Research in Africa |language=en-US}}</ref> Yakulira mu [[Kampala]], Uganda, <ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=23 February 2021 |title=Mahmood Mamdani on Uganda |url=https://africasacountry.com/2011/04/mamdani-on-uganda |website=Africa is a Country}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Permanent Minorities and the Politics of Survivors: A conversation with Mahmood Mamdani |url=https://worldpeacefoundation.org/blog/permanent-minorities-and-the-politics-of-survivors-a-conversation-with-mahmood-mamdani/ |website=World Peace Foundation}}</ref> ng'omu ku [[:en:Indian_diaspora_in_Southeast_Africa|Bayindi ababundabunda mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afrika]] . Bazadde be bombi, [[:en:Gujarati_Muslim|basiraamu Abagujarati]], baazaalibwa era ne bakulira mu kitundu kya Bungereza eky'amatwale ki [[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] (leero Tanzania). Abafumbo bano baagenda e Bombay olwo kitaawe n’asomerayo mu ttendekero ekkulu. <ref name=":8">{{Cite journal |last=Chen |first=Kuan-Hsing |last2=Gao |first2=Shiming |last3=Tang |first3=Xiaolin |date=2016 |title=The formation of an African intellectual: an interview with Mahmood Mamdani |url=https://doi.org/10.1080/14649373.2016.1218676 |journal=Inter-Asia Cultural Studies |volume=17 |issue=3 |pages=456–480 |doi=10.1080/14649373.2016.1218676 |url-access=subscription}}</ref> <ref>Muhoozi, Mourice (6 March 2022). [https://www.watchdoguganda.com/news/20220306/131449/meet-ugandas-most-iconic-academician-prof-mahmood-mamdani.html "Meet Uganda's most Iconic academician, Prof. Mahmood Mamdani"]. ''Watchdog Uganda''</ref> Famire yaddayo e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], Tanganyika, nga Mamdani wa myaka ebiri, ne bagenda e Uganda nga wa myaka etaano oba mukaaga. <ref name=":8" /> Mu kiseera ekyo, Uganda yali yayawulwamu okusinziira ku mawanga, omuli abantu gye babeera, amasomero, emizikiti, n’ebifo abaana we bazannyira. Okusoma kwe mu pulayimale, Mamdani yasooka kugenda mu [[:en:Madrasa|madarasa]], n’oluvannyuma mu Government Indian Primary School. <ref name=":8"/> Yakula ng'ayogera [[:en:Gujarati_language|Olugujarati]], [[:en:Urdu|Oluurdu]] [[:en:Swahili_language|n'Oluswayiri]] . Yatandika okusoma Olungereza mu kibiina eky’omukaaga. <ref name=":8" /> Oluvannyuma lw’okusoma siniya ey’awansi, yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School, gye yali omuwandiisi w’ekibiina kya Do-it-Yourself Physics. <ref>{{Cite web |title=Uganda: Buganda And Uganda At Crossroads |url=http://allafrica.com/stories/200908100585.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20090826030635/http://allafrica.com/stories/200908100585.html |archive-date=26 August 2009 |access-date=2025-07-13 |website=AllAfrica}}</ref> Mamdani yali omu ku bayizi Bannayuganda 23 abaali mu kibiina kya [[:en:The_Kennedy_Airlift|Kennedy Airlift]] mu 1963, enteekateeka ya sikaala eyaweebwa ssente okuva mu Amerika eyaleetera ebikumi n’ebikumi by'abayizi okuva mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] okusomera ku yunivasite mu Amerika ne Canada wakati wa 1959 ne 1963.<ref name="indian tele">{{Cite web |last=Sen |first=Manjula |date=25 January 2009 |title=She interviewed me, we fell in love almost instantly |url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |archive-date=2 February 2009 |access-date=21 March 2013}}</ref> Mamdani yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts okuva mu [[:en:University_of_Pittsburgh|Yunivasite y’e Pittsburgh]] <ref name="codesria"/> mu 1967. <ref>{{Cite book |date=1 January 2010 |title=International Encyclopedia of Civil Society |url=https://link.springer.com/referencework/10.1007/978-0-387-93996-4 |vauthors=((Anheier, H. K.)), ((Toepler, S.)) |publisher=Springer US |isbn=978-0-387-93994-0 |editor-last=Anheier |editor-first=Helmut K. |doi=10.1007/978-0-387-93996-4 |editor-last2=Toepler |editor-first2=Stefan}}</ref> Yali omu ku bayizi abangi mu bukiikakkono bwa Amerika abaali mu lugendo lwa bbaasi mu bukiikaddyo okutuuka e [[:en:Montgomery,_Alabama|Montgomery, Alabama]], olwategekebwa [[:en:Student_Nonviolent_Coordinating_Committee|akakiiko akakwasaganya abayizi abatali ba ffujjo]] mu Gwokusatu 1965 okwetaba mu kaweefube w'okulwanirira [[:en:Civil_rights_movement|eddembe ly’obuntu]] . Kino kyaliwo mu kiseera ky’okutambula okuva e [[:en:Selma_to_Montgomery_marches|Selma okutuuka e Montgomery]], naye nga kyo kya njawulo. Yasibibwa mu kkomera mu kutambula kuno era n’akkirizibwa okukuba essimu. Mamdani yakubira [[:en:Embassy_of_Uganda,_Washington,_D.C.|omubaka wa Uganda]] e [[:en:Washington,_DC|Washington, DC]], amuyambe. Omubaka yamubuuza lwaki "ayingirira ensonga z'omunda mu nsi engwira", n'amuddamu nti teyali nsonga ya munda wabula olutalo lw'eddembe era nti nabo eddembe lyabwe baali bakalifuna omwaka ogwakaggwa. <ref name="pambazuka">{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 April 2007 |title=The Asian question again: A reflection |url=http://www.pambazuka.org/en/category/comment/41273 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]] (Uganda) |via=pambazuka.org}}</ref> Amangu ddala nga wayiseewo akaseera katono, Mamdani yategeera ku mulimu gwa [[:en:Karl_Marx|Karl Marx]] okuva mu kukyala kwe ku FBI. <ref>{{Cite web |last=Shringarpure |first=Bhakti |author-link=Bhakti Shringarpure |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=http://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |access-date=6 November 2017 |website=Warscapes |language=en |quote=I thought the guy Marx had just died. […] So that was my introduction to Karl Marx.}}</ref> Yasomera ku [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Fletcher School of Law and Diplomacy]] mu [[:en:Tufts_University|Yunivasite ya Tufts]] era mu 1968 yatikkirwa diguli ya Master of Arts mu [[:en:Political_science|byobufuzi]] ne Master of Arts mu mateeka ne diplomacy mu 1969. Yafuna diguli ye [[:en:Doctor_of_philosophy|eyookusatu]] mu gavumenti okuva mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite y'e Harvard]] mu 1974, wansi w’obulagirizi bwa [[:en:Karl_Deutsch|Karl Deutsch]] . <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and class formation in Uganda |url=http://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=978-0-85345-378-9 |location=New York |via=Internet Archive}}</ref> Omulamwa kw'eyatambuliza ddiguli ye eyookusatu yagiwa omutwe "''Politics and Class Formation in Uganda."'' <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |url=https://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=0-85345-378-0 |location=New York |oclc=2073894 |url-access=registration}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Allen |first=Judith Van |last2=Mamdani |first2=Mahmood |last3=Shivji |first3=Issa G. |date=November 1977 |title=Reviewed Works: Politics and Class Formation in Uganda. by Mahmood Mamdani; Class Struggles in Tanzania. by Issa G. Shivji |journal=Contemporary Sociology |publisher=American Sociological Association |volume=6 |issue=6 |pages=702 |doi=10.2307/2066367 |issn=0094-3061 |eissn=1939-8638 |jstor=2066367}}</ref> == Emirimu gye == Mamdani yakomawo mu Uganda ku ntandikwa ya 1972 era naweebwa omulimu ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu Kampala [[:en:Teaching_assistant|ng'ayambako omusomesa]], mu kiseera kye kimu yali akola ku kunoonyereza kwe okwa ddiguli eyookusatu. . Ye n’Abaasia abasinga obungi [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|baagobebwa]] mu Uganda ku nkomerero y’omwaka ogwo [[Idi Amin]] olw’amawanga gaabwe; Amin yali agenderera "kuzzaawo" bizinensi n'ebintu. Mamdani yava mu Uganda n’agenda mu nkambi y’ababundabunda mu Bungereza ku ntandikwa y'omwezi Gwekkuminoogumu. <ref name="lrb2022">{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2022-10-06 |title=The Asian Question |url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v44/n19/mahmood-mamdani/the-asian-question |journal=[[London Review of Books]] |language=en |volume=44 |issue=19 |issn=0260-9592 |access-date=2025-09-08}}</ref> Yava e Bungereza mu makkati ga 1973 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu Tanzania. <ref name="pambazuka"/> <ref name="cas2018">{{Cite web |date=28 May 2018 |title=Professor Mamdani rejoins UCT |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |archive-date=7 November 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Centre for African Studies, UCT}}</ref> <ref name="bio2">{{Cite web |title=Mahmood Mamdani |url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani |access-date=7 November 2025 |website=Department of Anthropology}}</ref> Mu Dar es Salaam, yamaliriza okuwandiika dissertation ye. Yali mujjumbize nnyo n’ebibiina ebiwakanya Amin. Mu 1979, yeetaba mu Ttabamiruka w’e Moshi ng’omutunuulizi. Yaddayo mu Uganda oluvannyuma lwa Amin okugobwa ku bukulembeze oluvannyuma lw'olutalo lwa [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|Uganda ne Tanzania]] mu 1979. <ref>{{Cite web |last=McCormack |first=Pete |date=17 October 2005 |title=Interview with Mahmood Mamdani |url=http://www.petemccormack.com/interview_mamdani_001.htm |access-date=21 March 2013 |publisher=petemccormack.com}}</ref> <ref name="bio2" /> Mu kiseera kino, yakozesebwa ng'omutendeke mu kibiina kya [[:en:All_Africa_Conference_of_Churches|All Africa Conference of Churches]], omukago [[:en:Ecumenical_Christian|gw'Abakristaayo ogw'ensi yonna]] ogusangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, ng'akolera mu ofiisi [[:en:Church_of_Uganda|y'Ekkanisa ya Uganda]] mu Kampala. <ref name="lrb2022"/> Okuva mu 1980 (oluvannyuma lwa Amin okugobwa mu ntebe mu 1979) okutuuka mu 1993 yaddamu okukolera yunivasite y’e Makerere.<ref name="bio2"/><ref name="lrb2022"/> Mu 1984, ng'agenze okwetaba mu ttabamiruka mu kibuga [[:en:Dakar|Dakar]], Senegal, yafuuka abundabunda oluvannyuma lw'obutuuze bwe mu Uganda okusazibwamu gavumenti ya Milton Obote olw'oklwogerera enkola ze.<ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=8 February 2012 |title=Prof. Mamdani to be honoured among Africa's best |url=http://www.newvision.co.ug/news/628869-prof-mamdani-to-be-honoured-among-africa-s-best.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yaddayo e Dar es Salaam. Oluvannyuma lwa Obote okugobwa mu ntebe omulundi ogwokubiri, Mamdani yaddamu okudda mu Uganda mu Gwomukaaga 1986. <ref name="indian tele"/> Yali dayirekita eyatandikawo ekitongole kya Centre for Basic Research (CBR), ekitongole kya Uganda ekitali kya gavumenti ekyasooka mu kunoonyereza, mwe yaweereza okuva mu 1987 okutuuka mu 1996. <ref name="diaspora">{{Cite web |date=29 November 2012 |title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012 |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=ugandandiaspora.com}}</ref> <ref name="cas2018"/> <ref name="csds">{{Cite web |date=4 April 2018 |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041545/https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |archive-date=4 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=CSDS}}</ref> Yaliko pulofeesa omugenyi ku [[:en:University_of_Durban-Westville|Yunivasite y’e Durban]] - [[:en:Westville,_KwaZulu-Natal|Westville]] mu South Africa (okuva Gwoluberyeberye okutuuka mu Gwomukaaga 1993), ku [[:en:Nehru_Memorial_Museum_&_Library|Nehru Memorial Museum & Library]] e New Delhi (okuva Gwoluberyeberye okutuuka Gwomukaaga 1995), ne mu [[:en:Princeton_University|Yunivasite y'e Princeton]] (1995–96). <ref>{{Cite web |last=Vance |first=Dara |date=2015-11-20 |title=UK Committee on Social Theory Hosts Mahmood Mamdani |url=https://uknow.uky.edu/uk-happenings/uk-committee-social-theory-hosts-mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=UKNow}}</ref> Mu 1996, yalondebwa okubeera omukulembeze w’entebe ya [[:en:Archibald_Campbell_Jordan|AC Jordan]] ey'ensoma y'Afirika mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y’e Cape Town]], <ref>{{Cite web |date=11 March 2011 |title=UCT in war over 'bantu education' |url=http://mg.co.za/article/2011-03-11-uct-in-war-over-bantu-education |access-date=22 March 2013}}</ref> era ku ntandikwa ya 1997 n’afuuka akulira [[:en:Centre_for_African_Studies|ekitongole ekinoonyereza ku by'ensoma y'Afirika]] (CAS). <ref name="uwn2018">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> Yavaawo oluvannyuma lw'okufuna obutakkaanya n'abasomesa (abasinga obungi abazungu) ku bbago ly'ensoma ye ey'omusomo ogw'omusingi ku Afrika oguyitibwa "Problematising Africa". <ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=June 1, 1998 |title=Is African studies to be turned into a new home for Bantu education at UCT? |url=https://doi.org/10.1080/02533959808458649 |journal=Social Dynamics |volume=24 |issue=2 |pages=63–75 |doi=10.1080/02533959808458649 |issn=0253-3952 |url-access=subscription}}</ref> <ref name="cas2018"/> Mamdani, eyalaga nti ensoma eriwo eya " [[:en:Bantu_Education_Act,_1953|Bantu studies]] " (mu kujjuliza ku kusomesa Abaddugavu wansi w'enfuga [[:en:Apartheid|y'obusosoze]] ) <ref name="cas2018" /> yayimirizibwa era okukkakkana ng'alekulidde. <ref name="davis2017">{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=23 August 2017 |title=Mahmood Mamdani: Sixteen years on, UCT's old nemesis returns to talk decolonisation |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2017-08-23-mahmood-mamdani-sixteen-years-on-ucts-old-nemesis-returns-to-talk-decolonisation/ |access-date=7 November 2025 |website=Daily Maverick}}</ref> "Ensonga ya Mamdani" ekyayogerwako mu kukubaganya ebirowoozo ku [[:en:Decolonization_of_higher_education_in_South_Africa|kununula amatendekero aga waggulu okuva mu nsoma y'abamatwale]] . Oluvannyuma yagamba nti teyalina busungu ku muntu yenna, era yalina enkolagana ennungi ekiseera kye yamalayo. Yagamba nti obutakwatagana bwali ku njawulo mu ndowooza n'addala ensengeka y’ensoma ku bikwata ku kusoma South Africa ng’ensi ya Afrika. Oluvannyuma (2018) yakomezebwawo nga pulofeesa ow’ekitiibwa asuutibwa. [ b ] <ref name="uwn2018" /> Mu 1999, Mamdani yalondebwa okuba dayirekita w’ekitongole ekikola ku by’okunoonyereza ku Afirika mu yunivasite ya Columbia, ekifo kye yalina okutuusa mu 2004. <ref name="uwn2018"/> Okuva olwo abadde asomesa eyo (nga 2025). <ref name="haag2025">{{Cite web |last=Haag |first=Matthew |last2=Goldberg |first2=Emma |date=27 June 2025 |title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics |url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |archive-date=7 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=[[The New York Times]]}}</ref> Yaliko dayirekita w’ekitongole ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |access-date=18 March 2013 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=2 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131002055113/http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Agaba |first=John |title=Mamdani talks about his research legacy and work at Makerere |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20220329112608625 |access-date=22 May 2022 |website=University World News}}</ref> <ref name="bio2"/> Okutuuka mu Gwekkuminoogumu 2025 [[:en:Columbia_University#Academics|pulofeesa wa Herbert Lehman mu Gavumenti]] era pulofeesa ku nkula y'abantu, okusoma saayansi w'ebyobufuzi [[:en:African_studies|n'okusoma ku Afirika]] ku [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]].<ref name="bio2" /><ref>{{Cite web |title=Faculty Bio: Mahmood Mamdani |url=http://www.columbia.edu/cu/anthropology/fac-bios/mamdani/faculty.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Era akola nga chancellor wa [[Kampala International University]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor |access-date=24 August 2020 |publisher=[[Kampala International University]]}}</ref><ref>[https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor "Kampala International University (KIU) Appoints Prof. Mahmood Mamdani as Chancellor"]. ''kiu.ac.ug'' (Press release). Retrieved 3 April 2025.</ref> == Okunoonyereza n'okuwandiika == Mamdani yeemalira mu kunoonyereza ku byobufuzi bya Afirika n'eby'ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw'amatwale]] [[:en:Postcolonialism|n'oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale]], n'ebyobufuzi by'ebyenfuna. Ebitabo bye byekenneenya enkolagana wakati w'ebyobufuzi n'ebyobuwangwa, okugeraageranya [[:en:Colonialism|okufugibwa kw'amatwale]] okuva mu 1452, ebyafaayo by'entalo z'omunda [[:en:Genocide|n'ekitta bantu]] mu Afirika, [[:en:Cold_War|Olutalo olw'Ensi Yonna olw'ebigambo]] [[:en:War_on_terror|n'olutalo ku butujju]], n'ebyafaayo by'eddembe ly'obuntu.<ref>vSneh, Itai Nartzizenfield (2008). [https://books.google.com/books?id=iax4AAAAMAAJ ''The Future Almost Arrived: How Jimmy Carter Failed to Change U.S. Foreign Policy''.] [[:en:Peter_Lang_(publishing_company)|Peter Lang]]. p. 169. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780820481852|9780820481852]]</bdi>.</ref> Okunoonyereza kwe okw'omwaka 2016 kwatandikira ku kitabo kye eky'omwaka 1996, [[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]. <ref>[http://polisci.columbia.edu/people/profile/96 "Mahmood Mamdani | Department of Political Science"]. ''polisci.columbia.edu''. Retrieved 21 January 2016.</ref>Mu kitabo ekyo, yagamba nti eggwanga eryafugibwa terisobola kutegeerwa nga tewekenenyeza bulungi eggwanga eryalifuga.Enkola y'obufuzi bw'amatwale mu Afirika yali eddamu okusoomoozebwa kw'ekibuuzo "ekikulu", era yagamba nti yafuuka "amawanga agaabuluziddwamu".<ref name=":0">Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. pp. 15–16. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/9780852553992|<bdi>9780852553992</bdi>.]]</ref>Kino kyali kikolebwa mu ngeri bbiri: ku ludda olumu nga bafuga butereevu, nga kino kyali kikolwa kya "buyinza" era nga kyali kigenderera okuggya abantu b'omu kitundu ekyo ku ddembe ly'obuntu eryali liweebwa abatuuze mu bitundu ebirala, ate ku ludda olulala nga bafuga mu ngeri etali y'abuteerevu, nga kino kyali kikolebwa mu byalo era nga kizingiramu okuyingiza "bannansi" mu "mateeka g'eggwanga" agaateekebwawo ab'obuyinza mu byalo, era nga kino yakiyita "obwannakyemalira obw'okugabanya obuyinza".<ref name=":0" /> Embeera eno yali "yakusika muguwa" era ng'erimu "engeri bbiri ez'obuyinza wansi w'obuyinza obumu".<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale, ebibuga byali tebikyayawulamu bantu lwa langi naye ebyalo byali bikyafugibwa abakulembeze abaali mu nkwawa z'abafuzi b'amatwale, ka babe abakulembeze ab'ennono oba b'ebali bakwasizzaobuyinza nga balina ebiruubirirwa by'okufugisa omukono ogw'ekyuma.<ref>Clapham, Chris (1997). "Review: Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism by Mahmood Mamdani'". ''Royal Institute of International Affairs''. '''73''': 606.</ref>Mu ngeri eno obukulembeze bwonna bwaleeta enjawukana mu mawnga era n'ekutondawo obukulembeze bwabwe obw'enjawulo obwannakyemalira.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref> Mamdani yekennenya ebyafaayo mu South Africa ne Uganda okulaga nti obufuzi bw'amatwale bwakozesa obuyinza obuyitiridde era obuyinza obwo bweyongera okubaawo oluvannyuma lw'ameefuga.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. p. 37. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref>Ng’asomooza endowooza eza bulijjo ku busosoze mu South Afrika nga ez’enjawulo, agamba nti [[:en:Apartheid|obusosoze mu mawanga]] bwali ngeri ya bulijjo ey’ettwale lya Bulaaya mu Africa, nga lizingiramu ensonga [[:en:Indirect_rule|z’obufuzi obutali butereevu]] n’okukwatagana<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1 January 1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |isbn=9780852553992 |pages=16–18}}</ref> Mu kitabo kye ekyafulumizibwa mu 2004 ekya ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War, and the Roots of Terror'' Mamdani yagamba nti [[:en:Suicide_attack|abeetuze]] balina okumanyibwa "ng'ekika ky'omujaasi" era nti balina "okutegeerwa mu ngeri y'effujjo ly'ebyobufuzi ery'omulembe guno okusinga okuvumwavumwa ng'akabonero k'obukambwe". <ref>{{Cite web |last=Bickerton |first=James |date=2025-07-11 |title=Zohran Mamdani's father's remark about suicide bombers comes under scrutiny |url=https://www.newsweek.com/zohran-mamdani-father-remark-about-suicide-bombers-comes-under-scrutiny-2097793 |access-date=2025-07-12 |website=Newsweek |language=en}}</ref> Omuyivu omu yagamba nti kino si kuwagira kwettisa bbomu wabula kwekenneenya okwanenya '"okusalawo kwa Amerika ku nkola y'ensonga z'ebweru naddala mu kiseera ky'olutalo olw'ebigambo", okutondawo embeera [[:en:Islamic_extremism|y'Obusiraamu obw'annalukalala]] [[:en:Political_violence|n'effujjo mu byobufuzi]] " mwe byakulaakulanira. <ref>{{Cite web |last=Murray |first=Conor |date=Jul 11, 2025 |title=Mahmood Mamdani's Work Does Not Advocate Violence, Expert Says |url=https://www.forbes.com/sites/conormurray/2025/07/11/sequoias-maguire-unfairly-targets-zohran-mamdanis-father-fellow-academic-says/ |access-date=2025-07-12 |website=Forbes |language=en}}</ref> Ebiwandiiko bye bifulumiddde mu ''[[:en:London_Review_of_Books|London Review of Books]]'' n'ekampuni ezifulumya ebitabo ebirala.<ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.lrb.co.uk/contributors/mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=London Review of Books |language=en-GB}}</ref> Okusinziira ku CAS, ebiwandiiko bya Mamdani "bibadde bikulu mu kusomebwa abayizi abali ku misomo gyabwe egya undergraduate ne Postgraduate ku UCT ssaako n'okukubaganya ebirowoozo ku nsoma y'ebyafaayo n'ebyobufuzi bya Afirika , nga banonyereza ku nkwatagana wakati w'ebyobufuzi n'obuwangwa, okugerageranya obufuzi bw'amatwale, entalo ez'omunda mu ggwanga n'ekittabantu mu Afirika".<ref name="uwn2018" /> == Emirimu gy'emirala == Okuva mu 1998<ref name="bio2" /> oba 1999 okutuuka mu 2002, Mamdani yaweereza nga pulezidenti w'olukiiko olukulaakulanya okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika ([[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|Council for the Development of Social Science Research in Africa]]).<ref name="cas2018" /> Mu Gwekkumineebiri 2001, yawa okwogera ku "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" mu lukungaana lwa [[:en:Nobel_Prize|Nobel Centennial Symposium]] e [[:en:Oslo|Oslo]], Norway. <ref>{{Cite web |date=6 December 2001 |title=Speech by Dr. Mahmood Mamdani: "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" |url=https://www.nobelprize.org/mediaplayer/index.php?id=1281 |access-date=24 March 2013 |publisher=Nobel Prize}}</ref> Mu Gwomwenda 2006, Mamdani yali omu ku boogezi abaayitibwa mu lukuŋŋaana lw’ekibiina kya [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Uganda North American Association (UNAA)]] mu kibuga New York. <ref>{{Cite web |date=2006-09-05 |title=UNAA Convention was disorganised! |url=https://www.newvision.co.ug/news/1141390/unaa-convention-disorganised |access-date=2026-02-18 |publisher=New Vision (Kampala)}}</ref> Mu Gwokutaano 2011, mu kiseera ky'okwekalakaasa okwali mu kibangirizi kya Tahrir([[:en:Tahrir_Square_protests|Tahrir Square protests]]) mu kibuga [[:en:Cairo|Cairo]], Misiri, Mamdani yayitibwa okwogerako mu [[:en:American_University_of_Cairo|Yunivasite y’Amerika e Cairo]]. Ng’ayogera eri abayizi mu [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|yunivasite y’e KwaZulu-Natal]] mu South Africa mu 2012, kino yakigeraageranya n’obwegugungo obwaliwo mu Soweto ([[:en:1976_Soweto_uprising|Soweto Uprising]]) mu 1976 . <ref name="kwazulu2012">{{Cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Mu Gwekkumi 2011, Mamdani (nga bali wamu ne Rhoda Ann Kanaaneh) y'eyali omwogezi omukulu mu lukungaana lw’eggwanga olwasooka olw’abayizi olwa [[:en:Students_for_Justice_in_Palestine|Students for Justice in Palestine]] . <ref>{{Cite web |last=Silver |first=Carly |date=2011-10-16 |title=Reporting live from the first-ever SJP National Conference |url=https://newvoices.org/2011/10/15/reporting-live-from-the-first-ever-sjp-national-conference/ |access-date=2025-09-08 |website=New Voices |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nathan-Kazis |first=Josh |date=2011-10-11 |title=Pro-Palestinian Student Activists Plan First National Conference |url=https://forward.com/news/144173/pro-palestinian-student-activists-plan-push/ |access-date=2025-09-08 |website=The Forward |language=en}}</ref> Mu 2017 yayitibwa okuwa omusomo ku lunaku lwa [[:en:TB_Davie_Memorial_Lecture|TB Davie Memorial]] ku ddembe ly'okusoma mu Yunivasite y'e Cape Town, era emboozi ye, eyatuumibwa "Decolonising the Post-Colonial University" yaleetawo okukubaganya ebirowoozo kungi. <ref name="uwn2018" /> <ref name="davis2017" /> Okuva mu Gwekkumineebiri 2017 okutuuka mu Gwokusatu 2018, Mamdani yaweereza nga Rajni Kothari Chair Professor mu [[:en:Centre_for_the_Study_of_Developing_Societies|Center for the Study of Developing Societies]] mu [[:en:Delhi|Delhi,]] Buyindi. Oluvannyuma lw'ekisanja kye okuggwako, nga 4 Ogwokuna 2018 yawa omusomo gwa Rajni Kothari Chair ogutegekebwa buli mwaka, ogwatuumibwa "Okulowooza ku bwenkanya okuyita mu bumanyirivu bw'Afirika mu kyasa eky'amakumi abiri".<ref name="csds" /> Alabikidde mu firimu z’ebyafaayo ng’omukugu okugeza, ''[[:en:Rwanda:_The_Untold_Story|Rwanda: The Untold Story]]'' (2014, [[:en:BBC|BBC]] ), ''The Dictator’s Playbook'' (2018, [[:en:PBS|PBS]] ) ne ''[[:en:How_to_Become_a_Tyrant|How to Become a Tyrant]]'' (2021, [[:en:Netflix|Netflix]]). <ref>{{Cite AV media|url=https://www.pbs.org/video/idi-amin-3ol3rz/|title=The Dictator's Playbook {{!}} Idi Amin {{!}} Episode 6|language=en|publisher=[[PBS]]|via=}}</ref> Yalabikira mu firimu ya [[:en:Cameo_appearance|cameo]] ,mu firimu ya 2012 ''eya [[:en:The_Reluctant_Fundamentalist_(film)|The Reluctant Fundamentalist]]'', eyakulemberwamu mukyala we.<ref>Nair, Mira (2012). ''[[:en:The_Reluctant_Fundamentalist|The Reluctant Fundamentalist]]''. [[:en:IFC_Films|IFC Films]].</ref> Mu 2024, yeegatta ku [[:en:Gaza_tribunal|Gaza Tribunal]], eyagenderera "okuzuukusa ebibiina by'obwannakyewa ku buvunaanyizibwa bwabyo n'okukomya ekittabantu kya Yisirayiri mu Gaza." <ref>{{Cite web |title=Home |url=https://gazatribunal.com/ |access-date=2025-12-07 |website=Gaza Tribunal |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title='Gaza Tribunal' established in London to seek justice for war crimes in Gaza |url=https://www.aa.com.tr/en/europe/-gaza-tribunal-established-in-london-to-seek-justice-for-war-crimes-in-gaza/3383887 |access-date=2026-01-07 |website=www.aa.com.tr}}</ref> == Okusiimibwa == Mu 2008, mu kunoonyereza okwakolebwa ku mutimbagano mu lwatu, Mamdani yalondebwa ng'owomwenda ku bantu abagezi abasinga mu nsi yonna ku lukalala lw'abagezigezi 100 okuva mu ''[[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]]'' (UK) ne ''[[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]]'' (US).<ref>[https://web.archive.org/web/20090930143349/http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ "The 2008 List"]. [[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]] (UK) / [[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]] (US). 2008. Archived from [http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ the original] on 30 September 2009.</ref><ref>"The World's Top 20 Public Intellectuals". ''Foreign Policy'' (167). Slate Group, LLC: 54–57. 2008. [[:en:EISSN_(identifier)|eISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/1945-2276 1945-2276]. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0015-7228 0015-7228]. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/25462318 25462318].</ref> Mu Gwomusanvu 2017, Mamdani yalondebwa okubeera [[:en:Corresponding_Fellow_of_the_British_Academy|Omukwanaganya wa British Academy (FBA)]], ettendekero ly’eggwanga erya Bungereza erikola ku by’obuntubulamu ne ssaayansi w’embeera z’abantu. <ref>{{Cite web |date=2 July 2017 |title=Elections to the British Academy celebrate the diversity of UK research |url=http://www.britac.ac.uk/news/elections-british-academy-celebrate-diversity-uk-research |access-date=29 July 2017 |website=British Academy}}</ref> Mu Gwokutaano nga 28, 2018 ( [[:en:Africa_Day|Africa Day]] ), Mamdani yalondebwa okuba pulofeesa ow’ekitiibwa mu Center for African Studies mu Yunivasite y’e Cape Town. Dayirekita wa CAS [[:en:Lungisile_Ntsebeza|Lungisile Ntsebeza]], okulondebwa kuno yakuyita kwa "byafaayo mu bitongole", era nga kikulu mu nteekateeka y'okufuna obwetwaze bwa yunivasite m okuva mu kwekalakaasa kw'abayizi okwa " [[:en:Rhodes_Must_Fall|Rhodes Must Fall]] " mu Gwokusatu 2015. Abakulembeze b'abayizi bangi baali balaze obukulu bwa Ssikaala ya Mamdani, era okusinziira ku kino, UCT yandibadde ekola enkyukakyuka ez'omuggundu ku ntegeka y'ensoma. <ref name="uwn20184">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> <ref name="cas20183">{{Cite web|title=Professor Mamdani rejoins UCT|website=Centre for African Studies, UCT|date=28 May 2018|url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct|archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct|archive-date=7 November 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Prof Mahmood Mamdani |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041546/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |archive-date=4 Oct 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Faculty of Humanities}}</ref> === Engule n’okusunsulwa === * 1997: [[:en:Herskovits_Prize|Herskovits Prize]] for ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]''<ref name="cas20184">{{cite web |title=Professor Mamdani rejoins UCT|website=Centre for African Studies, UCT|date=28 May 2018|url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct|archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct|archive-date=7 November 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> * 1999: [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]] Book Award for ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism''<ref>{{cite web |title=UCT Book Award |url=https://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130404065845/http://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ |archive-date=4 April 2013 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of Cape Town]]}}</ref> * 2009: GDS Eminent Scholar Award from the [[:en:International_Studies_Association|International Studies Association]]<ref>{{Cite web |title=GDS Eminent Scholar Award Past Recipients |url=https://www.isanet.org/Programs/Awards/GDS-Eminent-Scholar/Past-Recipients |access-date=16 January 2019 |website=www.isanet.org}}</ref> * 2011: [[:en:H._F._Lenfest|Lenfest]] Distinguished Faculty Award<ref>{{cite web |date=15 April 2011 |title=Professor Mahmood Mamdani Recognized with Lenfest Award |url=http://www.sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20121221034143/http://sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html |archive-date=21 December 2012 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[School of International and Public Affairs, Columbia University]]}}</ref> * 2012: Scholar of the Year at the 2nd Annual African Diaspora Awards for his immense contribution to African Scholarship<ref>{{cite web |date=19 November 2012 |title=Prof. Mamdani Is To Be Honored As "Scholar of the Year" At The Annual African Diaspora Awards NYC |url=http://misr.mak.ac.ug/news/prof-mamdani-be-honored-scholar-year-annual-african-diaspora-awards-nyc |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Makerere University|MISR]]}}</ref> * 2012: Ugandan Diaspora Award 2012<ref name="diaspora2">{{cite web |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora|title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012|date=29 November 2012|publisher=ugandandiaspora.com|access-date=21 March 2013|archive-date=1 May 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora|url-status=dead}}</ref> * 2021: ''[[:en:Neither_Settler_Nor_Native:_The_Making_and_Unmaking_of_Permanent_Minorities|Neither Settler Nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020), shortlisted for the [[:en:British_Academy_Book_Prize_for_Global_Cultural_Understanding|British Academy Book Prize for Global Cultural Understanding]], and as "World History Finalist" by Association of American Publishers Awards for Professional and Scholarly Excellence ([[:en:PROSE_Awards|PROSE Awards]])<ref name="bio23">{{cite web |title=Mahmood Mamdani|website=Department of Anthropology|url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani|access-date=7 November 2025}}</ref> === Diguli ez’ekitiibwa === * 25 Ogwokutaano 2010: [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]], [[:en:DLitt|DLitt]] ([[:en:Honoris_Causa|Honoris Causa]])<ref>{{cite web |date=May 2010 |title=Mahmood Mamdani conferred with an honorary doctorate |url=http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20130421210222/http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx |archive-date=21 April 2013 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of Johannesburg]]}}</ref><ref>{{cite web |date=25 May 2010 |title=Speech delivered by Professor Prof Mahmood Mamdani at the University of Johannesburg, South Africa |url=http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501065506/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[CODESRIA]]}}</ref> * 24 Ogwomusanvu 2010: [[:en:Addis_Ababa_University|Addis Ababa University]], DLitt (Honoris Causa)<ref>{{cite web |date=24 July 2010 |title=Remarks on receipt of Honorary Doctorate at Addis Ababa University |url=http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501065507/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[CODESRIA]]}}</ref> * 24 Ogwokuna 2012: [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]], DLitt (Honoris Causa)<ref>{{cite web |date=12 April 2012 |title=Media Statement: UKZN To honour leading South Africans and women graduates excel |url=http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305015502/http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx |archive-date=5 March 2016 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of KwaZulu-Natal]] |format=[[MS Word]]}}</ref><ref name="kwazulu20122">{{cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Mamdani yawasa [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]], dayirekita wa firimu era pulodyusa Omuyindi ng’abeera mu Amerika, mu 1991. Baasooka kusisinkana mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, n’oluvannyuma ne baddamu mu Kampala, Uganda, mu 1989 Nair bwe yali akola okunoonyereza ku firimu ye, ''[[Mississippi Masala]]'' . <ref name="lahr2002">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> <ref name="indian tele2">{{Cite web|url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp|archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp|url-status=dead|archive-date=2 February 2009|title=She interviewed me, we fell in love almost instantly|last=Sen|first=Manjula|date=25 January 2009|access-date=21 March 2013}}</ref>Baagattibwa mu 1991. Mu 2025 Mamdani ne Nair babeera mu kitundu kya [[:en:Morningside_Heights|Morningside Heights]] mu [[:en:Manhattan|Manhattan]], okumpi ne Yunivaasite y'e Columbia. <ref name="haag20252">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Omwana wa Mamdani ne Nair omu yekka, [[Zohran Mamdani]], yazaalibwa mu Kampala mu 1991. Mu 1996 famire ye yasengukira e [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa, Mamdani okutwala omulimu gw’okukulira enteekateeka y’okusoma eby'Afirika mu Yunivasite y’e Cape Town, era n’abeerayo okumala emyaka nga esatu. <ref name="lahr20022">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Nga mu mwaka gwa 1999 baagenda mu Amerika ne basenga mu New York. <ref name="lahr20023">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Zohran yafuuka munnabyabufuzi era abadde [[:en:Mayor_of_New_York_City|Meeya w'ekibuga New York]] okuva nga 1 Ogwoluberyeberye 2026, ng'abadde mmemba [[:en:New_York_State_Assembly|w'olukiiko olukulu olw'essaza ly'e New York]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2025. <ref>{{Cite web |last=Kitunzi |first=Yahudu |date=June 7, 2025 |title=Mamdani's mayoral goal puts Uganda on the map |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609023734/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |archive-date=June 9, 2025 |access-date=June 7, 2025 |website=[[Daily Monitor|Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=3 November 2025 |title=In Uganda, where Zohran Mamdani was born, NYC mayoral hopeful is recalled with pride |url=https://apnews.com/article/uganda-zohran-mamdani-mayor-election-new-york-d41260eeef2438498a3aa04118fbd2df |access-date=5 November 2025 |website=[[AP News]] |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Kampeyini ze ez'obwameeya zawagirwa bazadde be. <ref name="haag20253">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> == Ebyawandiikibwako == === Ebitabo === * ''The Myth of Population Control: Family, Class and Caste in an Indian Village'' (1972) * ''From Citizen to Refugee: Ugandan Asians Come to Britain'' (1973)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2011 |title=From Citizen to Refugee: Uganda Asians Come to Britain |publisher=Pambazuka Press |isbn=9781906387570 |edition=Second}}</ref> * ''Politics and Class Formation in Uganda'' (1976)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |publisher=Monthly Review Press |isbn=9780853453789}}</ref> * ''Imperialism and Fascism in Uganda'' (1984)<ref>{{cite book |last1=Mamdan |first1=Mohamad |date=1984 |title=Imperialism and Fascism in Uganda |publisher=Africa World Press |isbn=9780865430297}}</ref> * ''Academic Freedom in Africa'' (1994) * ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism]]'' (1996)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |publisher=Princeton University Press |isbn=9780691027937}}</ref> * ''When Victims Become Killers: Colonialism, Nativism and Genocide in Rwanda'' (2001)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 January 2020 |title=When Victims Become Killers |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-19383-0 |language=en |doi=10.1515/9780691193830}}</ref> * ''Understanding the Crisis in Kivu''<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Understanding the Crisis in Kivu |url=https://www.africanbookscollective.com/books/understanding-the-crisis-in-kivu |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> * ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War and the Roots of Terror'' (2004)<ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2002 |title=Good Muslim, Bad Muslim: A Political Perspective on Culture and Terrorism |url=https://www.jstor.org/stable/3567254 |journal=American Anthropologist |volume=104 |issue=3 |pages=766–775 |doi=10.1525/aa.2002.104.3.766 |issn=0002-7294 |jstor=3567254 |url-access=subscription}}</ref> * ''Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989–2005'' (2007)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2007 |title=Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989-2005 |publisher=Codesria |isbn=9782869782013}}</ref> * ''[https://www.codesria.org/spip.php?article1292 Saviors and Survivors: Darfur, Politics, and the War on Terror]'' (2009)<ref>{{Cite web |title=Saviors and Survivors by Mahmood Mamdani: 9780385525961 {{!}} PenguinRandomHouse.com: Books |url=https://www.penguinrandomhouse.com/books/106771/saviors-and-survivors-by-mahmood-mamdani/ |access-date=22 May 2022 |website=PenguinRandomhouse.com |language=en-US}}</ref> * ''Define and Rule: Native as Political Identity'' (The W.E.B. DuBois Lectures) (2012)<ref>{{Cite web |title=Define and Rule — Mahmood Mamdani |url=https://www.hup.harvard.edu/catalog.php?isbn=9780674050525 |access-date=22 May 2022 |website=Harvard University Press |language=en}}</ref> * ''[[:en:Neither_Settler_nor_Native|Neither Settler nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020) * ''Slow Poison: Idi Amin, Yoweri Museveni, and the Making of the Ugandan State'' (2025) === Emboozi ezikungaanyiziddwa === * ''Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture'' (2000)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2000 |title=Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture |url=https://books.google.com/books?id=yqb7wAEACAAJ |publisher=St. Martin's Press |isbn=978-0-312-23498-0 |language=en}}</ref> === Ebitabo ebisunsuddwa === * ''Uganda Studies in Labour'' (Codesria Book Series) (1968)<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Uganda Studies in Labour |url=https://www.africanbookscollective.com/books/uganda-studies-in-labour |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> === Ebirala === * ''Studies in Labor Markets'' (National Bureau of Economic Research Universities-National Bureau Conference Ser) * ''African Studies in Social Movements and Democracy'' (Actes-Sud Papiers) == Laba ne == * [[:en:Indians_in_the_New_York_City_metropolitan_area|Abayindi mu kibuga New York]] * [[:en:Ugandan_Americans|Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebiwandiiko ebirala by'osobola okusomako == * {{cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=https://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |website=Warscapes |interviewer-last=Shringarpure |interviewer-first=Bhakti}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://academictree.org/math/peopleinfo.php?pid=183217 Mahmood Mamdani] at [[:en:Academic_Tree|Academic Tree]] * [https://openlibrary.org/works/OL214797A?mode=all Mahmood Mamdani] at [[:en:Open_Library|Open Library]] * [https://x.com/mm1124 X Profile] bw4wgnn725bq0z0phrgsphifvj870gs 48855 48853 2026-05-03T18:07:55Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijuliziddwa 48855 wikitext text/x-wiki '''Mahmood Mamdani''' [ a ] FBA (yazaalibwa 23 Ogwokuna 1946) Munnayuganda [[:en:Anthropologist|omukugu mu by'enkula y'abantu]], munnabyanjigiriza, era omukugu mu by'obufuzi. Ye Herbert Lehman Pulofeesa wa Gavumenti era pulofeesa w’ensonga z'ekikula ky'abantu, [[:en:Political_science|ssaayansi w’ebyobufuzi]], n’okunoonyereza ku [[:en:African_studies|nsoma y'Afirika]] mu [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]] . Era akola nga Ccansala wa [[Kampala International University]] mu Uganda, era nga pulofeesa ow’ekitiibwa ku Center for African Studies mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y'e Cape Town]] . Emabegako yaliko dayirekita w’ekitongole kya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. Mamdani mukugu mu kusoma ebyobufuzi bya Afrika n’ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw’amatwale]] n’oluvannyuma [[:en:Postcolonialism|lw'obufuzi bw’amatwale]], n’ebyobufuzi [[:en:Knowledge_economy|by’ebyenfuna]] . Mufumbo nga mukazi we ye [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] omuzannyi wa firimu . Ye ne Nair be bazadde ba [[:en:New_York_City_Mayor|Meeya w'ekibuga New York]] [[Zohran Mamdani]] . == Obuto bwe n’okusoma == Mahmood Mamdani yazaalibwa nga 23 Ogwokuna 1946 mu [[:en:Bombay|kibuga Bombay]] (kati Mumbai), Buyindi, ng’ebula omwaka gumu [[:en:British_Raj|enfuga ya Bungereza]] ekome. <ref>[https://timesofindia.indiatimes.com/education/news/mahmood-mamdani-education-and-career-path-how-zohran-mamdanis-father-built-a-legacy-of-revolution-through-ideas-and-exile/articleshow/122064130.cms "Mahmood Mamdani education and career path: How Zohran Mamdani's father built a legacy of revolution through ideas and exile"]. ''The Times of India''. 25 June 2025. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN&nbsp;]][https://search.worldcat.org/issn/0971-8257 0971-825]7. Retrieved 13 July 2025.</ref> <ref name="codesria">{{Cite web |title=Pr. Mahmood Mamdani (1998-2002) |url=https://codesria.org/pr-mahmood-mamdani-1998-2002/ |access-date=2025-07-13 |website=Council for the Development of Social Science Research in Africa |language=en-US}}</ref> Yakulira mu [[Kampala]], Uganda, <ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=23 February 2021 |title=Mahmood Mamdani on Uganda |url=https://africasacountry.com/2011/04/mamdani-on-uganda |website=Africa is a Country}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Permanent Minorities and the Politics of Survivors: A conversation with Mahmood Mamdani |url=https://worldpeacefoundation.org/blog/permanent-minorities-and-the-politics-of-survivors-a-conversation-with-mahmood-mamdani/ |website=World Peace Foundation}}</ref> ng'omu ku [[:en:Indian_diaspora_in_Southeast_Africa|Bayindi ababundabunda mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afrika]] . Bazadde be bombi, [[:en:Gujarati_Muslim|basiraamu Abagujarati]], baazaalibwa era ne bakulira mu kitundu kya Bungereza eky'amatwale ki [[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] (leero Tanzania). Abafumbo bano baagenda e Bombay olwo kitaawe n’asomerayo mu ttendekero ekkulu. <ref name=":8">{{Cite journal |last=Chen |first=Kuan-Hsing |last2=Gao |first2=Shiming |last3=Tang |first3=Xiaolin |date=2016 |title=The formation of an African intellectual: an interview with Mahmood Mamdani |url=https://doi.org/10.1080/14649373.2016.1218676 |journal=Inter-Asia Cultural Studies |volume=17 |issue=3 |pages=456–480 |doi=10.1080/14649373.2016.1218676 |url-access=subscription}}</ref> <ref>Muhoozi, Mourice (6 March 2022). [https://www.watchdoguganda.com/news/20220306/131449/meet-ugandas-most-iconic-academician-prof-mahmood-mamdani.html "Meet Uganda's most Iconic academician, Prof. Mahmood Mamdani"]. ''Watchdog Uganda''</ref> Famire yaddayo e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], Tanganyika, nga Mamdani wa myaka ebiri, ne bagenda e Uganda nga wa myaka etaano oba mukaaga. <ref name=":8" /> Mu kiseera ekyo, Uganda yali yayawulwamu okusinziira ku mawanga, omuli abantu gye babeera, amasomero, emizikiti, n’ebifo abaana we bazannyira. Okusoma kwe mu pulayimale, Mamdani yasooka kugenda mu [[:en:Madrasa|madarasa]], n’oluvannyuma mu Government Indian Primary School. <ref name=":8"/> Yakula ng'ayogera [[:en:Gujarati_language|Olugujarati]], [[:en:Urdu|Oluurdu]] [[:en:Swahili_language|n'Oluswayiri]] . Yatandika okusoma Olungereza mu kibiina eky’omukaaga. <ref name=":8" /> Oluvannyuma lw’okusoma siniya ey’awansi, yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School, gye yali omuwandiisi w’ekibiina kya Do-it-Yourself Physics. <ref>{{Cite web |title=Uganda: Buganda And Uganda At Crossroads |url=http://allafrica.com/stories/200908100585.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20090826030635/http://allafrica.com/stories/200908100585.html |archive-date=26 August 2009 |access-date=2025-07-13 |website=AllAfrica}}</ref> Mamdani yali omu ku bayizi Bannayuganda 23 abaali mu kibiina kya [[:en:The_Kennedy_Airlift|Kennedy Airlift]] mu 1963, enteekateeka ya sikaala eyaweebwa ssente okuva mu Amerika eyaleetera ebikumi n’ebikumi by'abayizi okuva mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] okusomera ku yunivasite mu Amerika ne Canada wakati wa 1959 ne 1963.<ref name="indian tele">{{Cite web |last=Sen |first=Manjula |date=25 January 2009 |title=She interviewed me, we fell in love almost instantly |url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |archive-date=2 February 2009 |access-date=21 March 2013}}</ref> Mamdani yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts okuva mu [[:en:University_of_Pittsburgh|Yunivasite y’e Pittsburgh]] <ref name="codesria"/> mu 1967. <ref>{{Cite book |date=1 January 2010 |title=International Encyclopedia of Civil Society |url=https://link.springer.com/referencework/10.1007/978-0-387-93996-4 |vauthors=((Anheier, H. K.)), ((Toepler, S.)) |publisher=Springer US |isbn=978-0-387-93994-0 |editor-last=Anheier |editor-first=Helmut K. |doi=10.1007/978-0-387-93996-4 |editor-last2=Toepler |editor-first2=Stefan}}</ref> Yali omu ku bayizi abangi mu bukiikakkono bwa Amerika abaali mu lugendo lwa bbaasi mu bukiikaddyo okutuuka e [[:en:Montgomery,_Alabama|Montgomery, Alabama]], olwategekebwa [[:en:Student_Nonviolent_Coordinating_Committee|akakiiko akakwasaganya abayizi abatali ba ffujjo]] mu Gwokusatu 1965 okwetaba mu kaweefube w'okulwanirira [[:en:Civil_rights_movement|eddembe ly’obuntu]] . Kino kyaliwo mu kiseera ky’okutambula okuva e [[:en:Selma_to_Montgomery_marches|Selma okutuuka e Montgomery]], naye nga kyo kya njawulo. Yasibibwa mu kkomera mu kutambula kuno era n’akkirizibwa okukuba essimu. Mamdani yakubira [[:en:Embassy_of_Uganda,_Washington,_D.C.|omubaka wa Uganda]] e [[:en:Washington,_DC|Washington, DC]], amuyambe. Omubaka yamubuuza lwaki "ayingirira ensonga z'omunda mu nsi engwira", n'amuddamu nti teyali nsonga ya munda wabula olutalo lw'eddembe era nti nabo eddembe lyabwe baali bakalifuna omwaka ogwakaggwa. <ref name="pambazuka">{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 April 2007 |title=The Asian question again: A reflection |url=http://www.pambazuka.org/en/category/comment/41273 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]] (Uganda) |via=pambazuka.org}}</ref> Amangu ddala nga wayiseewo akaseera katono, Mamdani yategeera ku mulimu gwa [[:en:Karl_Marx|Karl Marx]] okuva mu kukyala kwe ku FBI. <ref>{{Cite web |last=Shringarpure |first=Bhakti |author-link=Bhakti Shringarpure |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=http://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |access-date=6 November 2017 |website=Warscapes |language=en |quote=I thought the guy Marx had just died. […] So that was my introduction to Karl Marx.}}</ref> Yasomera ku [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Fletcher School of Law and Diplomacy]] mu [[:en:Tufts_University|Yunivasite ya Tufts]] era mu 1968 yatikkirwa diguli ya Master of Arts mu [[:en:Political_science|byobufuzi]] ne Master of Arts mu mateeka ne diplomacy mu 1969. Yafuna diguli ye [[:en:Doctor_of_philosophy|eyookusatu]] mu gavumenti okuva mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite y'e Harvard]] mu 1974, wansi w’obulagirizi bwa [[:en:Karl_Deutsch|Karl Deutsch]] . <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and class formation in Uganda |url=http://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=978-0-85345-378-9 |location=New York |via=Internet Archive}}</ref> Omulamwa kw'eyatambuliza ddiguli ye eyookusatu yagiwa omutwe "''Politics and Class Formation in Uganda."'' <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |url=https://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=0-85345-378-0 |location=New York |oclc=2073894 |url-access=registration}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Allen |first=Judith Van |last2=Mamdani |first2=Mahmood |last3=Shivji |first3=Issa G. |date=November 1977 |title=Reviewed Works: Politics and Class Formation in Uganda. by Mahmood Mamdani; Class Struggles in Tanzania. by Issa G. Shivji |journal=Contemporary Sociology |publisher=American Sociological Association |volume=6 |issue=6 |pages=702 |doi=10.2307/2066367 |issn=0094-3061 |eissn=1939-8638 |jstor=2066367}}</ref> == Emirimu gye == Mamdani yakomawo mu Uganda ku ntandikwa ya 1972 era naweebwa omulimu ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu Kampala [[:en:Teaching_assistant|ng'ayambako omusomesa]], mu kiseera kye kimu yali akola ku kunoonyereza kwe okwa ddiguli eyookusatu. . Ye n’Abaasia abasinga obungi [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|baagobebwa]] mu Uganda ku nkomerero y’omwaka ogwo [[Idi Amin]] olw’amawanga gaabwe; Amin yali agenderera "kuzzaawo" bizinensi n'ebintu. Mamdani yava mu Uganda n’agenda mu nkambi y’ababundabunda mu Bungereza ku ntandikwa y'omwezi Gwekkuminoogumu. <ref name="lrb2022">{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2022-10-06 |title=The Asian Question |url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v44/n19/mahmood-mamdani/the-asian-question |journal=[[London Review of Books]] |language=en |volume=44 |issue=19 |issn=0260-9592 |access-date=2025-09-08}}</ref> Yava e Bungereza mu makkati ga 1973 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu Tanzania. <ref name="pambazuka"/> <ref name="cas2018">{{Cite web |date=28 May 2018 |title=Professor Mamdani rejoins UCT |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |archive-date=7 November 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Centre for African Studies, UCT}}</ref> <ref name="bio2">{{Cite web |title=Mahmood Mamdani |url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani |access-date=7 November 2025 |website=Department of Anthropology}}</ref> Mu Dar es Salaam, yamaliriza okuwandiika dissertation ye. Yali mujjumbize nnyo n’ebibiina ebiwakanya Amin. Mu 1979, yeetaba mu Ttabamiruka w’e Moshi ng’omutunuulizi. Yaddayo mu Uganda oluvannyuma lwa Amin okugobwa ku bukulembeze oluvannyuma lw'olutalo lwa [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|Uganda ne Tanzania]] mu 1979. <ref>{{Cite web |last=McCormack |first=Pete |date=17 October 2005 |title=Interview with Mahmood Mamdani |url=http://www.petemccormack.com/interview_mamdani_001.htm |access-date=21 March 2013 |publisher=petemccormack.com}}</ref> <ref name="bio2" /> Mu kiseera kino, yakozesebwa ng'omutendeke mu kibiina kya [[:en:All_Africa_Conference_of_Churches|All Africa Conference of Churches]], omukago [[:en:Ecumenical_Christian|gw'Abakristaayo ogw'ensi yonna]] ogusangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, ng'akolera mu ofiisi [[:en:Church_of_Uganda|y'Ekkanisa ya Uganda]] mu Kampala. <ref name="lrb2022"/> Okuva mu 1980 (oluvannyuma lwa Amin okugobwa mu ntebe mu 1979) okutuuka mu 1993 yaddamu okukolera yunivasite y’e Makerere.<ref name="bio2"/><ref name="lrb2022"/> Mu 1984, ng'agenze okwetaba mu ttabamiruka mu kibuga [[:en:Dakar|Dakar]], Senegal, yafuuka abundabunda oluvannyuma lw'obutuuze bwe mu Uganda okusazibwamu gavumenti ya Milton Obote olw'oklwogerera enkola ze.<ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=8 February 2012 |title=Prof. Mamdani to be honoured among Africa's best |url=http://www.newvision.co.ug/news/628869-prof-mamdani-to-be-honoured-among-africa-s-best.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yaddayo e Dar es Salaam. Oluvannyuma lwa Obote okugobwa mu ntebe omulundi ogwokubiri, Mamdani yaddamu okudda mu Uganda mu Gwomukaaga 1986. <ref name="indian tele"/> Yali dayirekita eyatandikawo ekitongole kya Centre for Basic Research (CBR), ekitongole kya Uganda ekitali kya gavumenti ekyasooka mu kunoonyereza, mwe yaweereza okuva mu 1987 okutuuka mu 1996. <ref name="diaspora">{{Cite web |date=29 November 2012 |title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012 |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=ugandandiaspora.com}}</ref> <ref name="cas2018"/> <ref name="csds">{{Cite web |date=4 April 2018 |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041545/https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |archive-date=4 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=CSDS}}</ref> Yaliko pulofeesa omugenyi ku [[:en:University_of_Durban-Westville|Yunivasite y’e Durban]] - [[:en:Westville,_KwaZulu-Natal|Westville]] mu South Africa (okuva Gwoluberyeberye okutuuka mu Gwomukaaga 1993), ku [[:en:Nehru_Memorial_Museum_&_Library|Nehru Memorial Museum & Library]] e New Delhi (okuva Gwoluberyeberye okutuuka Gwomukaaga 1995), ne mu [[:en:Princeton_University|Yunivasite y'e Princeton]] (1995–96). <ref>{{Cite web |last=Vance |first=Dara |date=2015-11-20 |title=UK Committee on Social Theory Hosts Mahmood Mamdani |url=https://uknow.uky.edu/uk-happenings/uk-committee-social-theory-hosts-mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=UKNow}}</ref> Mu 1996, yalondebwa okubeera omukulembeze w’entebe ya [[:en:Archibald_Campbell_Jordan|AC Jordan]] ey'ensoma y'Afirika mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y’e Cape Town]], <ref>{{Cite web |date=11 March 2011 |title=UCT in war over 'bantu education' |url=http://mg.co.za/article/2011-03-11-uct-in-war-over-bantu-education |access-date=22 March 2013}}</ref> era ku ntandikwa ya 1997 n’afuuka akulira [[:en:Centre_for_African_Studies|ekitongole ekinoonyereza ku by'ensoma y'Afirika]] (CAS). <ref name="uwn2018">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> Yavaawo oluvannyuma lw'okufuna obutakkaanya n'abasomesa (abasinga obungi abazungu) ku bbago ly'ensoma ye ey'omusomo ogw'omusingi ku Afrika oguyitibwa "Problematising Africa". <ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=June 1, 1998 |title=Is African studies to be turned into a new home for Bantu education at UCT? |url=https://doi.org/10.1080/02533959808458649 |journal=Social Dynamics |volume=24 |issue=2 |pages=63–75 |doi=10.1080/02533959808458649 |issn=0253-3952 |url-access=subscription}}</ref> <ref name="cas2018"/> Mamdani, eyalaga nti ensoma eriwo eya " [[:en:Bantu_Education_Act,_1953|Bantu studies]] " (mu kujjuliza ku kusomesa Abaddugavu wansi w'enfuga [[:en:Apartheid|y'obusosoze]] ) <ref name="cas2018" /> yayimirizibwa era okukkakkana ng'alekulidde. <ref name="davis2017">{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=23 August 2017 |title=Mahmood Mamdani: Sixteen years on, UCT's old nemesis returns to talk decolonisation |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2017-08-23-mahmood-mamdani-sixteen-years-on-ucts-old-nemesis-returns-to-talk-decolonisation/ |access-date=7 November 2025 |website=Daily Maverick}}</ref> "Ensonga ya Mamdani" ekyayogerwako mu kukubaganya ebirowoozo ku [[:en:Decolonization_of_higher_education_in_South_Africa|kununula amatendekero aga waggulu okuva mu nsoma y'abamatwale]] . Oluvannyuma yagamba nti teyalina busungu ku muntu yenna, era yalina enkolagana ennungi ekiseera kye yamalayo. Yagamba nti obutakwatagana bwali ku njawulo mu ndowooza n'addala ensengeka y’ensoma ku bikwata ku kusoma South Africa ng’ensi ya Afrika. Oluvannyuma (2018) yakomezebwawo nga pulofeesa ow’ekitiibwa asuutibwa. [ b ] <ref name="uwn2018" /> Mu 1999, Mamdani yalondebwa okuba dayirekita w’ekitongole ekikola ku by’okunoonyereza ku Afirika mu yunivasite ya Columbia, ekifo kye yalina okutuusa mu 2004. <ref name="uwn2018"/> Okuva olwo abadde asomesa eyo (nga 2025). <ref name="haag2025">{{Cite web |last=Haag |first=Matthew |last2=Goldberg |first2=Emma |date=27 June 2025 |title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics |url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |archive-date=7 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=[[The New York Times]]}}</ref> Yaliko dayirekita w’ekitongole ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |access-date=18 March 2013 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=2 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131002055113/http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Agaba |first=John |title=Mamdani talks about his research legacy and work at Makerere |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20220329112608625 |access-date=22 May 2022 |website=University World News}}</ref> <ref name="bio2"/> Okutuuka mu Gwekkuminoogumu 2025 [[:en:Columbia_University#Academics|pulofeesa wa Herbert Lehman mu Gavumenti]] era pulofeesa ku nkula y'abantu, okusoma saayansi w'ebyobufuzi [[:en:African_studies|n'okusoma ku Afirika]] ku [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]].<ref name="bio2" /><ref>{{Cite web |title=Faculty Bio: Mahmood Mamdani |url=http://www.columbia.edu/cu/anthropology/fac-bios/mamdani/faculty.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Era akola nga chancellor wa [[Kampala International University]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor |access-date=24 August 2020 |publisher=[[Kampala International University]]}}</ref><ref>[https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor "Kampala International University (KIU) Appoints Prof. Mahmood Mamdani as Chancellor"]. ''kiu.ac.ug'' (Press release). Retrieved 3 April 2025.</ref> == Okunoonyereza n'okuwandiika == Mamdani yeemalira mu kunoonyereza ku byobufuzi bya Afirika n'eby'ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw'amatwale]] [[:en:Postcolonialism|n'oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale]], n'ebyobufuzi by'ebyenfuna. Ebitabo bye byekenneenya enkolagana wakati w'ebyobufuzi n'ebyobuwangwa, okugeraageranya [[:en:Colonialism|okufugibwa kw'amatwale]] okuva mu 1452, ebyafaayo by'entalo z'omunda [[:en:Genocide|n'ekitta bantu]] mu Afirika, [[:en:Cold_War|Olutalo olw'Ensi Yonna olw'ebigambo]] [[:en:War_on_terror|n'olutalo ku butujju]], n'ebyafaayo by'eddembe ly'obuntu.<ref>vSneh, Itai Nartzizenfield (2008). [https://books.google.com/books?id=iax4AAAAMAAJ ''The Future Almost Arrived: How Jimmy Carter Failed to Change U.S. Foreign Policy''.] [[:en:Peter_Lang_(publishing_company)|Peter Lang]]. p. 169. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780820481852|9780820481852]]</bdi>.</ref> Okunoonyereza kwe okw'omwaka 2016 kwatandikira ku kitabo kye eky'omwaka 1996, [[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]. <ref>[http://polisci.columbia.edu/people/profile/96 "Mahmood Mamdani | Department of Political Science"]. ''polisci.columbia.edu''. Retrieved 21 January 2016.</ref>Mu kitabo ekyo, yagamba nti eggwanga eryafugibwa terisobola kutegeerwa nga tewekenenyeza bulungi eggwanga eryalifuga.Enkola y'obufuzi bw'amatwale mu Afirika yali eddamu okusoomoozebwa kw'ekibuuzo "ekikulu", era yagamba nti yafuuka "amawanga agaabuluziddwamu".<ref name=":0">Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. pp. 15–16. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/9780852553992|<bdi>9780852553992</bdi>.]]</ref>Kino kyali kikolebwa mu ngeri bbiri: ku ludda olumu nga bafuga butereevu, nga kino kyali kikolwa kya "buyinza" era nga kyali kigenderera okuggya abantu b'omu kitundu ekyo ku ddembe ly'obuntu eryali liweebwa abatuuze mu bitundu ebirala, ate ku ludda olulala nga bafuga mu ngeri etali y'abuteerevu, nga kino kyali kikolebwa mu byalo era nga kizingiramu okuyingiza "bannansi" mu "mateeka g'eggwanga" agaateekebwawo ab'obuyinza mu byalo, era nga kino yakiyita "obwannakyemalira obw'okugabanya obuyinza".<ref name=":0" /> Embeera eno yali "yakusika muguwa" era ng'erimu "engeri bbiri ez'obuyinza wansi w'obuyinza obumu".<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale, ebibuga byali tebikyayawulamu bantu lwa langi naye ebyalo byali bikyafugibwa abakulembeze abaali mu nkwawa z'abafuzi b'amatwale, ka babe abakulembeze ab'ennono oba b'ebali bakwasizzaobuyinza nga balina ebiruubirirwa by'okufugisa omukono ogw'ekyuma.<ref>Clapham, Chris (1997). "Review: Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism by Mahmood Mamdani'". ''Royal Institute of International Affairs''. '''73''': 606.</ref>Mu ngeri eno obukulembeze bwonna bwaleeta enjawukana mu mawnga era n'ekutondawo obukulembeze bwabwe obw'enjawulo obwannakyemalira.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref> Mamdani yekennenya ebyafaayo mu South Africa ne Uganda okulaga nti obufuzi bw'amatwale bwakozesa obuyinza obuyitiridde era obuyinza obwo bweyongera okubaawo oluvannyuma lw'ameefuga.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. p. 37. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref>Ng’asomooza endowooza eza bulijjo ku busosoze mu South Afrika nga ez’enjawulo, agamba nti [[:en:Apartheid|obusosoze mu mawanga]] bwali ngeri ya bulijjo ey’ettwale lya Bulaaya mu Africa, nga lizingiramu ensonga [[:en:Indirect_rule|z’obufuzi obutali butereevu]] n’okukwatagana<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1 January 1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |isbn=9780852553992 |pages=16–18}}</ref> Mu kitabo kye ekyafulumizibwa mu 2004 ekya ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War, and the Roots of Terror'' Mamdani yagamba nti [[:en:Suicide_attack|abeetuze]] balina okumanyibwa "ng'ekika ky'omujaasi" era nti balina "okutegeerwa mu ngeri y'effujjo ly'ebyobufuzi ery'omulembe guno okusinga okuvumwavumwa ng'akabonero k'obukambwe". <ref>{{Cite web |last=Bickerton |first=James |date=2025-07-11 |title=Zohran Mamdani's father's remark about suicide bombers comes under scrutiny |url=https://www.newsweek.com/zohran-mamdani-father-remark-about-suicide-bombers-comes-under-scrutiny-2097793 |access-date=2025-07-12 |website=Newsweek |language=en}}</ref> Omuyivu omu yagamba nti kino si kuwagira kwettisa bbomu wabula kwekenneenya okwanenya '"okusalawo kwa Amerika ku nkola y'ensonga z'ebweru naddala mu kiseera ky'olutalo olw'ebigambo", okutondawo embeera [[:en:Islamic_extremism|y'Obusiraamu obw'annalukalala]] [[:en:Political_violence|n'effujjo mu byobufuzi]] " mwe byakulaakulanira. <ref>{{Cite web |last=Murray |first=Conor |date=Jul 11, 2025 |title=Mahmood Mamdani's Work Does Not Advocate Violence, Expert Says |url=https://www.forbes.com/sites/conormurray/2025/07/11/sequoias-maguire-unfairly-targets-zohran-mamdanis-father-fellow-academic-says/ |access-date=2025-07-12 |website=Forbes |language=en}}</ref> Ebiwandiiko bye bifulumiddde mu ''[[:en:London_Review_of_Books|London Review of Books]]'' n'ekampuni ezifulumya ebitabo ebirala.<ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.lrb.co.uk/contributors/mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=London Review of Books |language=en-GB}}</ref> Okusinziira ku CAS, ebiwandiiko bya Mamdani "bibadde bikulu mu kusomebwa abayizi abali ku misomo gyabwe egya undergraduate ne Postgraduate ku UCT ssaako n'okukubaganya ebirowoozo ku nsoma y'ebyafaayo n'ebyobufuzi bya Afirika , nga banonyereza ku nkwatagana wakati w'ebyobufuzi n'obuwangwa, okugerageranya obufuzi bw'amatwale, entalo ez'omunda mu ggwanga n'ekittabantu mu Afirika".<ref name="uwn2018" /> == Emirimu gy'emirala == Okuva mu 1998<ref name="bio2" /> oba 1999 okutuuka mu 2002, Mamdani yaweereza nga pulezidenti w'olukiiko olukulaakulanya okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika ([[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|Council for the Development of Social Science Research in Africa]]).<ref name="cas2018" /> Mu Gwekkumineebiri 2001, yawa okwogera ku "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" mu lukungaana lwa [[:en:Nobel_Prize|Nobel Centennial Symposium]] e [[:en:Oslo|Oslo]], Norway. <ref>{{Cite web |date=6 December 2001 |title=Speech by Dr. Mahmood Mamdani: "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" |url=https://www.nobelprize.org/mediaplayer/index.php?id=1281 |access-date=24 March 2013 |publisher=Nobel Prize}}</ref> Mu Gwomwenda 2006, Mamdani yali omu ku boogezi abaayitibwa mu lukuŋŋaana lw’ekibiina kya [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Uganda North American Association (UNAA)]] mu kibuga New York. <ref>{{Cite web |date=2006-09-05 |title=UNAA Convention was disorganised! |url=https://www.newvision.co.ug/news/1141390/unaa-convention-disorganised |access-date=2026-02-18 |publisher=New Vision (Kampala)}}</ref> Mu Gwokutaano 2011, mu kiseera ky'okwekalakaasa okwali mu kibangirizi kya Tahrir([[:en:Tahrir_Square_protests|Tahrir Square protests]]) mu kibuga [[:en:Cairo|Cairo]], Misiri, Mamdani yayitibwa okwogerako mu [[:en:American_University_of_Cairo|Yunivasite y’Amerika e Cairo]]. Ng’ayogera eri abayizi mu [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|yunivasite y’e KwaZulu-Natal]] mu South Africa mu 2012, kino yakigeraageranya n’obwegugungo obwaliwo mu Soweto ([[:en:1976_Soweto_uprising|Soweto Uprising]]) mu 1976 . <ref name="kwazulu2012">{{Cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Mu Gwekkumi 2011, Mamdani (nga bali wamu ne Rhoda Ann Kanaaneh) y'eyali omwogezi omukulu mu lukungaana lw’eggwanga olwasooka olw’abayizi olwa [[:en:Students_for_Justice_in_Palestine|Students for Justice in Palestine]] . <ref>{{Cite web |last=Silver |first=Carly |date=2011-10-16 |title=Reporting live from the first-ever SJP National Conference |url=https://newvoices.org/2011/10/15/reporting-live-from-the-first-ever-sjp-national-conference/ |access-date=2025-09-08 |website=New Voices |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nathan-Kazis |first=Josh |date=2011-10-11 |title=Pro-Palestinian Student Activists Plan First National Conference |url=https://forward.com/news/144173/pro-palestinian-student-activists-plan-push/ |access-date=2025-09-08 |website=The Forward |language=en}}</ref> Mu 2017 yayitibwa okuwa omusomo ku lunaku lwa [[:en:TB_Davie_Memorial_Lecture|TB Davie Memorial]] ku ddembe ly'okusoma mu Yunivasite y'e Cape Town, era emboozi ye, eyatuumibwa "Decolonising the Post-Colonial University" yaleetawo okukubaganya ebirowoozo kungi. <ref name="uwn2018" /> <ref name="davis2017" /> Okuva mu Gwekkumineebiri 2017 okutuuka mu Gwokusatu 2018, Mamdani yaweereza nga Rajni Kothari Chair Professor mu [[:en:Centre_for_the_Study_of_Developing_Societies|Center for the Study of Developing Societies]] mu [[:en:Delhi|Delhi,]] Buyindi. Oluvannyuma lw'ekisanja kye okuggwako, nga 4 Ogwokuna 2018 yawa omusomo gwa Rajni Kothari Chair ogutegekebwa buli mwaka, ogwatuumibwa "Okulowooza ku bwenkanya okuyita mu bumanyirivu bw'Afirika mu kyasa eky'amakumi abiri".<ref name="csds" /> Alabikidde mu firimu z’ebyafaayo ng’omukugu okugeza, ''[[:en:Rwanda:_The_Untold_Story|Rwanda: The Untold Story]]'' (2014, [[:en:BBC|BBC]] ), ''The Dictator’s Playbook'' (2018, [[:en:PBS|PBS]] ) ne ''[[:en:How_to_Become_a_Tyrant|How to Become a Tyrant]]'' (2021, [[:en:Netflix|Netflix]]). <ref>{{Cite AV media|url=https://www.pbs.org/video/idi-amin-3ol3rz/|title=The Dictator's Playbook {{!}} Idi Amin {{!}} Episode 6|language=en|publisher=[[PBS]]|via=}}</ref> Yalabikira mu firimu ya [[:en:Cameo_appearance|cameo]] ,mu firimu ya 2012 ''eya [[:en:The_Reluctant_Fundamentalist_(film)|The Reluctant Fundamentalist]]'', eyakulemberwamu mukyala we.<ref>Nair, Mira (2012). ''[[:en:The_Reluctant_Fundamentalist|The Reluctant Fundamentalist]]''. [[:en:IFC_Films|IFC Films]].</ref> Mu 2024, yeegatta ku [[:en:Gaza_tribunal|Gaza Tribunal]], eyagenderera "okuzuukusa ebibiina by'obwannakyewa ku buvunaanyizibwa bwabyo n'okukomya ekittabantu kya Yisirayiri mu Gaza." <ref>{{Cite web |title=Home |url=https://gazatribunal.com/ |access-date=2025-12-07 |website=Gaza Tribunal |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title='Gaza Tribunal' established in London to seek justice for war crimes in Gaza |url=https://www.aa.com.tr/en/europe/-gaza-tribunal-established-in-london-to-seek-justice-for-war-crimes-in-gaza/3383887 |access-date=2026-01-07 |website=www.aa.com.tr}}</ref> == Okusiimibwa == Mu 2008, mu kunoonyereza okwakolebwa ku mutimbagano mu lwatu, Mamdani yalondebwa ng'owomwenda ku bantu abagezi abasinga mu nsi yonna ku lukalala lw'abagezigezi 100 okuva mu ''[[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]]'' (UK) ne ''[[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]]'' (US).<ref>[https://web.archive.org/web/20090930143349/http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ "The 2008 List"]. [[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]] (UK) / [[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]] (US). 2008. Archived from [http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ the original] on 30 September 2009.</ref><ref>"The World's Top 20 Public Intellectuals". ''Foreign Policy'' (167). Slate Group, LLC: 54–57. 2008. [[:en:EISSN_(identifier)|eISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/1945-2276 1945-2276]. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0015-7228 0015-7228]. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/25462318 25462318].</ref> Mu Gwomusanvu 2017, Mamdani yalondebwa okubeera [[:en:Corresponding_Fellow_of_the_British_Academy|Omukwanaganya wa British Academy (FBA)]], ettendekero ly’eggwanga erya Bungereza erikola ku by’obuntubulamu ne ssaayansi w’embeera z’abantu. <ref>{{Cite web |date=2 July 2017 |title=Elections to the British Academy celebrate the diversity of UK research |url=http://www.britac.ac.uk/news/elections-british-academy-celebrate-diversity-uk-research |access-date=29 July 2017 |website=British Academy}}</ref> Mu Gwokutaano nga 28, 2018 ( [[:en:Africa_Day|Africa Day]] ), Mamdani yalondebwa okuba pulofeesa ow’ekitiibwa mu Center for African Studies mu Yunivasite y’e Cape Town. Dayirekita wa CAS [[:en:Lungisile_Ntsebeza|Lungisile Ntsebeza]], okulondebwa kuno yakuyita kwa "byafaayo mu bitongole", era nga kikulu mu nteekateeka y'okufuna obwetwaze bwa yunivasite m okuva mu kwekalakaasa kw'abayizi okwa " [[:en:Rhodes_Must_Fall|Rhodes Must Fall]] " mu Gwokusatu 2015. Abakulembeze b'abayizi bangi baali balaze obukulu bwa Ssikaala ya Mamdani, era okusinziira ku kino, UCT yandibadde ekola enkyukakyuka ez'omuggundu ku ntegeka y'ensoma.<ref name="uwn2018" /><ref name="cas2018" /> <ref>{{Cite web |title=Prof Mahmood Mamdani |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041546/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |archive-date=4 Oct 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Faculty of Humanities}}</ref> === Engule n’okusunsulwa === * 1997: [[:en:Herskovits_Prize|Herskovits Prize]] for ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]''<ref name="cas2018" /> * 1999: [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]] Book Award for ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism''<ref>{{cite web |title=UCT Book Award |url=https://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130404065845/http://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ |archive-date=4 April 2013 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of Cape Town]]}}</ref> * 2009: GDS Eminent Scholar Award from the [[:en:International_Studies_Association|International Studies Association]]<ref>{{Cite web |title=GDS Eminent Scholar Award Past Recipients |url=https://www.isanet.org/Programs/Awards/GDS-Eminent-Scholar/Past-Recipients |access-date=16 January 2019 |website=www.isanet.org}}</ref> * 2011: [[:en:H._F._Lenfest|Lenfest]] Distinguished Faculty Award<ref>{{cite web |date=15 April 2011 |title=Professor Mahmood Mamdani Recognized with Lenfest Award |url=http://www.sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20121221034143/http://sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html |archive-date=21 December 2012 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[School of International and Public Affairs, Columbia University]]}}</ref> * 2012: Scholar of the Year at the 2nd Annual African Diaspora Awards for his immense contribution to African Scholarship<ref>{{cite web |date=19 November 2012 |title=Prof. Mamdani Is To Be Honored As "Scholar of the Year" At The Annual African Diaspora Awards NYC |url=http://misr.mak.ac.ug/news/prof-mamdani-be-honored-scholar-year-annual-african-diaspora-awards-nyc |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Makerere University|MISR]]}}</ref> * 2012: Ugandan Diaspora Award 2012<ref name="diaspora2">{{cite web |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora|title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012|date=29 November 2012|publisher=ugandandiaspora.com|access-date=21 March 2013|archive-date=1 May 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora|url-status=dead}}</ref> * 2021: ''[[:en:Neither_Settler_Nor_Native:_The_Making_and_Unmaking_of_Permanent_Minorities|Neither Settler Nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020), shortlisted for the [[:en:British_Academy_Book_Prize_for_Global_Cultural_Understanding|British Academy Book Prize for Global Cultural Understanding]], and as "World History Finalist" by Association of American Publishers Awards for Professional and Scholarly Excellence ([[:en:PROSE_Awards|PROSE Awards]])<ref name="bio23">{{cite web |title=Mahmood Mamdani|website=Department of Anthropology|url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani|access-date=7 November 2025}}</ref> === Diguli ez’ekitiibwa === * 25 Ogwokutaano 2010: [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]], [[:en:DLitt|DLitt]] ([[:en:Honoris_Causa|Honoris Causa]])<ref>{{cite web |date=May 2010 |title=Mahmood Mamdani conferred with an honorary doctorate |url=http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20130421210222/http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx |archive-date=21 April 2013 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of Johannesburg]]}}</ref><ref>{{cite web |date=25 May 2010 |title=Speech delivered by Professor Prof Mahmood Mamdani at the University of Johannesburg, South Africa |url=http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501065506/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[CODESRIA]]}}</ref> * 24 Ogwomusanvu 2010: [[:en:Addis_Ababa_University|Addis Ababa University]], DLitt (Honoris Causa)<ref>{{cite web |date=24 July 2010 |title=Remarks on receipt of Honorary Doctorate at Addis Ababa University |url=http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501065507/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[CODESRIA]]}}</ref> * 24 Ogwokuna 2012: [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]], DLitt (Honoris Causa)<ref>{{cite web |date=12 April 2012 |title=Media Statement: UKZN To honour leading South Africans and women graduates excel |url=http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305015502/http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx |archive-date=5 March 2016 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of KwaZulu-Natal]] |format=[[MS Word]]}}</ref><ref name="kwazulu20122">{{cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Mamdani yawasa [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]], dayirekita wa firimu era pulodyusa Omuyindi ng’abeera mu Amerika, mu 1991. Baasooka kusisinkana mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, n’oluvannyuma ne baddamu mu Kampala, Uganda, mu 1989 Nair bwe yali akola okunoonyereza ku firimu ye, ''[[Mississippi Masala]]'' . <ref name="lahr2002">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> <ref name="indian tele2">{{Cite web|url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp|archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp|url-status=dead|archive-date=2 February 2009|title=She interviewed me, we fell in love almost instantly|last=Sen|first=Manjula|date=25 January 2009|access-date=21 March 2013}}</ref>Baagattibwa mu 1991. Mu 2025 Mamdani ne Nair babeera mu kitundu kya [[:en:Morningside_Heights|Morningside Heights]] mu [[:en:Manhattan|Manhattan]], okumpi ne Yunivaasite y'e Columbia. <ref name="haag20252">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Omwana wa Mamdani ne Nair omu yekka, [[Zohran Mamdani]], yazaalibwa mu Kampala mu 1991. Mu 1996 famire ye yasengukira e [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa, Mamdani okutwala omulimu gw’okukulira enteekateeka y’okusoma eby'Afirika mu Yunivasite y’e Cape Town, era n’abeerayo okumala emyaka nga esatu. <ref name="lahr20022">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Nga mu mwaka gwa 1999 baagenda mu Amerika ne basenga mu New York. <ref name="lahr20023">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Zohran yafuuka munnabyabufuzi era abadde [[:en:Mayor_of_New_York_City|Meeya w'ekibuga New York]] okuva nga 1 Ogwoluberyeberye 2026, ng'abadde mmemba [[:en:New_York_State_Assembly|w'olukiiko olukulu olw'essaza ly'e New York]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2025. <ref>{{Cite web |last=Kitunzi |first=Yahudu |date=June 7, 2025 |title=Mamdani's mayoral goal puts Uganda on the map |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609023734/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |archive-date=June 9, 2025 |access-date=June 7, 2025 |website=[[Daily Monitor|Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=3 November 2025 |title=In Uganda, where Zohran Mamdani was born, NYC mayoral hopeful is recalled with pride |url=https://apnews.com/article/uganda-zohran-mamdani-mayor-election-new-york-d41260eeef2438498a3aa04118fbd2df |access-date=5 November 2025 |website=[[AP News]] |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Kampeyini ze ez'obwameeya zawagirwa bazadde be. <ref name="haag20253">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> == Ebyawandiikibwako == === Ebitabo === * ''The Myth of Population Control: Family, Class and Caste in an Indian Village'' (1972) * ''From Citizen to Refugee: Ugandan Asians Come to Britain'' (1973)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2011 |title=From Citizen to Refugee: Uganda Asians Come to Britain |publisher=Pambazuka Press |isbn=9781906387570 |edition=Second}}</ref> * ''Politics and Class Formation in Uganda'' (1976)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |publisher=Monthly Review Press |isbn=9780853453789}}</ref> * ''Imperialism and Fascism in Uganda'' (1984)<ref>{{cite book |last1=Mamdan |first1=Mohamad |date=1984 |title=Imperialism and Fascism in Uganda |publisher=Africa World Press |isbn=9780865430297}}</ref> * ''Academic Freedom in Africa'' (1994) * ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism]]'' (1996)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |publisher=Princeton University Press |isbn=9780691027937}}</ref> * ''When Victims Become Killers: Colonialism, Nativism and Genocide in Rwanda'' (2001)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 January 2020 |title=When Victims Become Killers |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-19383-0 |language=en |doi=10.1515/9780691193830}}</ref> * ''Understanding the Crisis in Kivu''<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Understanding the Crisis in Kivu |url=https://www.africanbookscollective.com/books/understanding-the-crisis-in-kivu |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> * ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War and the Roots of Terror'' (2004)<ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2002 |title=Good Muslim, Bad Muslim: A Political Perspective on Culture and Terrorism |url=https://www.jstor.org/stable/3567254 |journal=American Anthropologist |volume=104 |issue=3 |pages=766–775 |doi=10.1525/aa.2002.104.3.766 |issn=0002-7294 |jstor=3567254 |url-access=subscription}}</ref> * ''Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989–2005'' (2007)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2007 |title=Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989-2005 |publisher=Codesria |isbn=9782869782013}}</ref> * ''[https://www.codesria.org/spip.php?article1292 Saviors and Survivors: Darfur, Politics, and the War on Terror]'' (2009)<ref>{{Cite web |title=Saviors and Survivors by Mahmood Mamdani: 9780385525961 {{!}} PenguinRandomHouse.com: Books |url=https://www.penguinrandomhouse.com/books/106771/saviors-and-survivors-by-mahmood-mamdani/ |access-date=22 May 2022 |website=PenguinRandomhouse.com |language=en-US}}</ref> * ''Define and Rule: Native as Political Identity'' (The W.E.B. DuBois Lectures) (2012)<ref>{{Cite web |title=Define and Rule — Mahmood Mamdani |url=https://www.hup.harvard.edu/catalog.php?isbn=9780674050525 |access-date=22 May 2022 |website=Harvard University Press |language=en}}</ref> * ''[[:en:Neither_Settler_nor_Native|Neither Settler nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020) * ''Slow Poison: Idi Amin, Yoweri Museveni, and the Making of the Ugandan State'' (2025) === Emboozi ezikungaanyiziddwa === * ''Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture'' (2000)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2000 |title=Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture |url=https://books.google.com/books?id=yqb7wAEACAAJ |publisher=St. Martin's Press |isbn=978-0-312-23498-0 |language=en}}</ref> === Ebitabo ebisunsuddwa === * ''Uganda Studies in Labour'' (Codesria Book Series) (1968)<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Uganda Studies in Labour |url=https://www.africanbookscollective.com/books/uganda-studies-in-labour |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> === Ebirala === * ''Studies in Labor Markets'' (National Bureau of Economic Research Universities-National Bureau Conference Ser) * ''African Studies in Social Movements and Democracy'' (Actes-Sud Papiers) == Laba ne == * [[:en:Indians_in_the_New_York_City_metropolitan_area|Abayindi mu kibuga New York]] * [[:en:Ugandan_Americans|Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebiwandiiko ebirala by'osobola okusomako == * {{cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=https://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |website=Warscapes |interviewer-last=Shringarpure |interviewer-first=Bhakti}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://academictree.org/math/peopleinfo.php?pid=183217 Mahmood Mamdani] at [[:en:Academic_Tree|Academic Tree]] * [https://openlibrary.org/works/OL214797A?mode=all Mahmood Mamdani] at [[:en:Open_Library|Open Library]] * [https://x.com/mm1124 X Profile] sgg8iawazlgwlwkvtcw9nfcf827nebk 48856 48855 2026-05-03T18:14:09Z Charles Kalanzi 9748 48856 wikitext text/x-wiki '''Mahmood Mamdani''' [ a ] FBA (yazaalibwa 23 Ogwokuna 1946) Munnayuganda [[:en:Anthropologist|omukugu mu by'enkula y'abantu]], munnabyanjigiriza, era omukugu mu by'obufuzi. Ye Herbert Lehman Pulofeesa wa Gavumenti era pulofeesa w’ensonga z'ekikula ky'abantu, [[:en:Political_science|ssaayansi w’ebyobufuzi]], n’okunoonyereza ku [[:en:African_studies|nsoma y'Afirika]] mu [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]] . Era akola nga Ccansala wa [[Kampala International University]] mu Uganda, era nga pulofeesa ow’ekitiibwa ku Center for African Studies mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y'e Cape Town]] . Emabegako yaliko dayirekita w’ekitongole kya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. Mamdani mukugu mu kusoma ebyobufuzi bya Afrika n’ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw’amatwale]] n’oluvannyuma [[:en:Postcolonialism|lw'obufuzi bw’amatwale]], n’ebyobufuzi [[:en:Knowledge_economy|by’ebyenfuna]] . Mufumbo nga mukazi we ye [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] omuzannyi wa firimu . Ye ne Nair be bazadde ba [[:en:New_York_City_Mayor|Meeya w'ekibuga New York]] [[Zohran Mamdani]] . == Obuto bwe n’okusoma == Mahmood Mamdani yazaalibwa nga 23 Ogwokuna 1946 mu [[:en:Bombay|kibuga Bombay]] (kati Mumbai), Buyindi, ng’ebula omwaka gumu [[:en:British_Raj|enfuga ya Bungereza]] ekome. <ref>[https://timesofindia.indiatimes.com/education/news/mahmood-mamdani-education-and-career-path-how-zohran-mamdanis-father-built-a-legacy-of-revolution-through-ideas-and-exile/articleshow/122064130.cms "Mahmood Mamdani education and career path: How Zohran Mamdani's father built a legacy of revolution through ideas and exile"]. ''The Times of India''. 25 June 2025. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN&nbsp;]][https://search.worldcat.org/issn/0971-8257 0971-825]7. Retrieved 13 July 2025.</ref> <ref name="codesria">{{Cite web |title=Pr. Mahmood Mamdani (1998-2002) |url=https://codesria.org/pr-mahmood-mamdani-1998-2002/ |access-date=2025-07-13 |website=Council for the Development of Social Science Research in Africa |language=en-US}}</ref> Yakulira mu [[Kampala]], Uganda, <ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=23 February 2021 |title=Mahmood Mamdani on Uganda |url=https://africasacountry.com/2011/04/mamdani-on-uganda |website=Africa is a Country}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Permanent Minorities and the Politics of Survivors: A conversation with Mahmood Mamdani |url=https://worldpeacefoundation.org/blog/permanent-minorities-and-the-politics-of-survivors-a-conversation-with-mahmood-mamdani/ |website=World Peace Foundation}}</ref> ng'omu ku [[:en:Indian_diaspora_in_Southeast_Africa|Bayindi ababundabunda mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afrika]] . Bazadde be bombi, [[:en:Gujarati_Muslim|basiraamu Abagujarati]], baazaalibwa era ne bakulira mu kitundu kya Bungereza eky'amatwale ki [[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] (leero Tanzania). Abafumbo bano baagenda e Bombay olwo kitaawe n’asomerayo mu ttendekero ekkulu. <ref name=":8">{{Cite journal |last=Chen |first=Kuan-Hsing |last2=Gao |first2=Shiming |last3=Tang |first3=Xiaolin |date=2016 |title=The formation of an African intellectual: an interview with Mahmood Mamdani |url=https://doi.org/10.1080/14649373.2016.1218676 |journal=Inter-Asia Cultural Studies |volume=17 |issue=3 |pages=456–480 |doi=10.1080/14649373.2016.1218676 |url-access=subscription}}</ref> <ref>Muhoozi, Mourice (6 March 2022). [https://www.watchdoguganda.com/news/20220306/131449/meet-ugandas-most-iconic-academician-prof-mahmood-mamdani.html "Meet Uganda's most Iconic academician, Prof. Mahmood Mamdani"]. ''Watchdog Uganda''</ref> Famire yaddayo e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], Tanganyika, nga Mamdani wa myaka ebiri, ne bagenda e Uganda nga wa myaka etaano oba mukaaga. <ref name=":8" /> Mu kiseera ekyo, Uganda yali yayawulwamu okusinziira ku mawanga, omuli abantu gye babeera, amasomero, emizikiti, n’ebifo abaana we bazannyira. Okusoma kwe mu pulayimale, Mamdani yasooka kugenda mu [[:en:Madrasa|madarasa]], n’oluvannyuma mu Government Indian Primary School. <ref name=":8"/> Yakula ng'ayogera [[:en:Gujarati_language|Olugujarati]], [[:en:Urdu|Oluurdu]] [[:en:Swahili_language|n'Oluswayiri]] . Yatandika okusoma Olungereza mu kibiina eky’omukaaga. <ref name=":8" /> Oluvannyuma lw’okusoma siniya ey’awansi, yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School, gye yali omuwandiisi w’ekibiina kya Do-it-Yourself Physics. <ref>{{Cite web |title=Uganda: Buganda And Uganda At Crossroads |url=http://allafrica.com/stories/200908100585.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20090826030635/http://allafrica.com/stories/200908100585.html |archive-date=26 August 2009 |access-date=2025-07-13 |website=AllAfrica}}</ref> Mamdani yali omu ku bayizi Bannayuganda 23 abaali mu kibiina kya [[:en:The_Kennedy_Airlift|Kennedy Airlift]] mu 1963, enteekateeka ya sikaala eyaweebwa ssente okuva mu Amerika eyaleetera ebikumi n’ebikumi by'abayizi okuva mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] okusomera ku yunivasite mu Amerika ne Canada wakati wa 1959 ne 1963.<ref name="indian tele">{{Cite web |last=Sen |first=Manjula |date=25 January 2009 |title=She interviewed me, we fell in love almost instantly |url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |archive-date=2 February 2009 |access-date=21 March 2013}}</ref> Mamdani yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts okuva mu [[:en:University_of_Pittsburgh|Yunivasite y’e Pittsburgh]] <ref name="codesria"/> mu 1967. <ref>{{Cite book |date=1 January 2010 |title=International Encyclopedia of Civil Society |url=https://link.springer.com/referencework/10.1007/978-0-387-93996-4 |vauthors=((Anheier, H. K.)), ((Toepler, S.)) |publisher=Springer US |isbn=978-0-387-93994-0 |editor-last=Anheier |editor-first=Helmut K. |doi=10.1007/978-0-387-93996-4 |editor-last2=Toepler |editor-first2=Stefan}}</ref> Yali omu ku bayizi abangi mu bukiikakkono bwa Amerika abaali mu lugendo lwa bbaasi mu bukiikaddyo okutuuka e [[:en:Montgomery,_Alabama|Montgomery, Alabama]], olwategekebwa [[:en:Student_Nonviolent_Coordinating_Committee|akakiiko akakwasaganya abayizi abatali ba ffujjo]] mu Gwokusatu 1965 okwetaba mu kaweefube w'okulwanirira [[:en:Civil_rights_movement|eddembe ly’obuntu]] . Kino kyaliwo mu kiseera ky’okutambula okuva e [[:en:Selma_to_Montgomery_marches|Selma okutuuka e Montgomery]], naye nga kyo kya njawulo. Yasibibwa mu kkomera mu kutambula kuno era n’akkirizibwa okukuba essimu. Mamdani yakubira [[:en:Embassy_of_Uganda,_Washington,_D.C.|omubaka wa Uganda]] e [[:en:Washington,_DC|Washington, DC]], amuyambe. Omubaka yamubuuza lwaki "ayingirira ensonga z'omunda mu nsi engwira", n'amuddamu nti teyali nsonga ya munda wabula olutalo lw'eddembe era nti nabo eddembe lyabwe baali bakalifuna omwaka ogwakaggwa. <ref name="pambazuka">{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 April 2007 |title=The Asian question again: A reflection |url=http://www.pambazuka.org/en/category/comment/41273 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]] (Uganda) |via=pambazuka.org}}</ref> Amangu ddala nga wayiseewo akaseera katono, Mamdani yategeera ku mulimu gwa [[:en:Karl_Marx|Karl Marx]] okuva mu kukyala kwe ku FBI. <ref>{{Cite web |last=Shringarpure |first=Bhakti |author-link=Bhakti Shringarpure |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=http://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |access-date=6 November 2017 |website=Warscapes |language=en |quote=I thought the guy Marx had just died. […] So that was my introduction to Karl Marx.}}</ref> Yasomera ku [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Fletcher School of Law and Diplomacy]] mu [[:en:Tufts_University|Yunivasite ya Tufts]] era mu 1968 yatikkirwa diguli ya Master of Arts mu [[:en:Political_science|byobufuzi]] ne Master of Arts mu mateeka ne diplomacy mu 1969. Yafuna diguli ye [[:en:Doctor_of_philosophy|eyookusatu]] mu gavumenti okuva mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite y'e Harvard]] mu 1974, wansi w’obulagirizi bwa [[:en:Karl_Deutsch|Karl Deutsch]] . <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and class formation in Uganda |url=http://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=978-0-85345-378-9 |location=New York |via=Internet Archive}}</ref> Omulamwa kw'eyatambuliza ddiguli ye eyookusatu yagiwa omutwe "''Politics and Class Formation in Uganda."'' <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |url=https://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=0-85345-378-0 |location=New York |oclc=2073894 |url-access=registration}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Allen |first=Judith Van |last2=Mamdani |first2=Mahmood |last3=Shivji |first3=Issa G. |date=November 1977 |title=Reviewed Works: Politics and Class Formation in Uganda. by Mahmood Mamdani; Class Struggles in Tanzania. by Issa G. Shivji |journal=Contemporary Sociology |publisher=American Sociological Association |volume=6 |issue=6 |pages=702 |doi=10.2307/2066367 |issn=0094-3061 |eissn=1939-8638 |jstor=2066367}}</ref> == Emirimu gye == Mamdani yakomawo mu Uganda ku ntandikwa ya 1972 era naweebwa omulimu ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu Kampala [[:en:Teaching_assistant|ng'ayambako omusomesa]], mu kiseera kye kimu yali akola ku kunoonyereza kwe okwa ddiguli eyookusatu. . Ye n’Abaasia abasinga obungi [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|baagobebwa]] mu Uganda ku nkomerero y’omwaka ogwo [[Idi Amin]] olw’amawanga gaabwe; Amin yali agenderera "kuzzaawo" bizinensi n'ebintu. Mamdani yava mu Uganda n’agenda mu nkambi y’ababundabunda mu Bungereza ku ntandikwa y'omwezi Gwekkuminoogumu. <ref name="lrb2022">{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2022-10-06 |title=The Asian Question |url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v44/n19/mahmood-mamdani/the-asian-question |journal=[[London Review of Books]] |language=en |volume=44 |issue=19 |issn=0260-9592 |access-date=2025-09-08}}</ref> Yava e Bungereza mu makkati ga 1973 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu Tanzania. <ref name="pambazuka"/> <ref name="cas2018">{{Cite web |date=28 May 2018 |title=Professor Mamdani rejoins UCT |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |archive-date=7 November 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Centre for African Studies, UCT}}</ref> <ref name="bio2">{{Cite web |title=Mahmood Mamdani |url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani |access-date=7 November 2025 |website=Department of Anthropology}}</ref> Mu Dar es Salaam, yamaliriza okuwandiika dissertation ye. Yali mujjumbize nnyo n’ebibiina ebiwakanya Amin. Mu 1979, yeetaba mu Ttabamiruka w’e Moshi ng’omutunuulizi. Yaddayo mu Uganda oluvannyuma lwa Amin okugobwa ku bukulembeze oluvannyuma lw'olutalo lwa [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|Uganda ne Tanzania]] mu 1979. <ref>{{Cite web |last=McCormack |first=Pete |date=17 October 2005 |title=Interview with Mahmood Mamdani |url=http://www.petemccormack.com/interview_mamdani_001.htm |access-date=21 March 2013 |publisher=petemccormack.com}}</ref> <ref name="bio2" /> Mu kiseera kino, yakozesebwa ng'omutendeke mu kibiina kya [[:en:All_Africa_Conference_of_Churches|All Africa Conference of Churches]], omukago [[:en:Ecumenical_Christian|gw'Abakristaayo ogw'ensi yonna]] ogusangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, ng'akolera mu ofiisi [[:en:Church_of_Uganda|y'Ekkanisa ya Uganda]] mu Kampala. <ref name="lrb2022"/> Okuva mu 1980 (oluvannyuma lwa Amin okugobwa mu ntebe mu 1979) okutuuka mu 1993 yaddamu okukolera yunivasite y’e Makerere.<ref name="bio2"/><ref name="lrb2022"/> Mu 1984, ng'agenze okwetaba mu ttabamiruka mu kibuga [[:en:Dakar|Dakar]], Senegal, yafuuka abundabunda oluvannyuma lw'obutuuze bwe mu Uganda okusazibwamu gavumenti ya Milton Obote olw'oklwogerera enkola ze.<ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=8 February 2012 |title=Prof. Mamdani to be honoured among Africa's best |url=http://www.newvision.co.ug/news/628869-prof-mamdani-to-be-honoured-among-africa-s-best.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yaddayo e Dar es Salaam. Oluvannyuma lwa Obote okugobwa mu ntebe omulundi ogwokubiri, Mamdani yaddamu okudda mu Uganda mu Gwomukaaga 1986. <ref name="indian tele"/> Yali dayirekita eyatandikawo ekitongole kya Centre for Basic Research (CBR), ekitongole kya Uganda ekitali kya gavumenti ekyasooka mu kunoonyereza, mwe yaweereza okuva mu 1987 okutuuka mu 1996. <ref name="diaspora">{{Cite web |date=29 November 2012 |title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012 |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=ugandandiaspora.com}}</ref> <ref name="cas2018"/> <ref name="csds">{{Cite web |date=4 April 2018 |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041545/https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |archive-date=4 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=CSDS}}</ref> Yaliko pulofeesa omugenyi ku [[:en:University_of_Durban-Westville|Yunivasite y’e Durban]] - [[:en:Westville,_KwaZulu-Natal|Westville]] mu South Africa (okuva Gwoluberyeberye okutuuka mu Gwomukaaga 1993), ku [[:en:Nehru_Memorial_Museum_&_Library|Nehru Memorial Museum & Library]] e New Delhi (okuva Gwoluberyeberye okutuuka Gwomukaaga 1995), ne mu [[:en:Princeton_University|Yunivasite y'e Princeton]] (1995–96). <ref>{{Cite web |last=Vance |first=Dara |date=2015-11-20 |title=UK Committee on Social Theory Hosts Mahmood Mamdani |url=https://uknow.uky.edu/uk-happenings/uk-committee-social-theory-hosts-mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=UKNow}}</ref> Mu 1996, yalondebwa okubeera omukulembeze w’entebe ya [[:en:Archibald_Campbell_Jordan|AC Jordan]] ey'ensoma y'Afirika mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y’e Cape Town]], <ref>{{Cite web |date=11 March 2011 |title=UCT in war over 'bantu education' |url=http://mg.co.za/article/2011-03-11-uct-in-war-over-bantu-education |access-date=22 March 2013}}</ref> era ku ntandikwa ya 1997 n’afuuka akulira [[:en:Centre_for_African_Studies|ekitongole ekinoonyereza ku by'ensoma y'Afirika]] (CAS). <ref name="uwn2018">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> Yavaawo oluvannyuma lw'okufuna obutakkaanya n'abasomesa (abasinga obungi abazungu) ku bbago ly'ensoma ye ey'omusomo ogw'omusingi ku Afrika oguyitibwa "Problematising Africa". <ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=June 1, 1998 |title=Is African studies to be turned into a new home for Bantu education at UCT? |url=https://doi.org/10.1080/02533959808458649 |journal=Social Dynamics |volume=24 |issue=2 |pages=63–75 |doi=10.1080/02533959808458649 |issn=0253-3952 |url-access=subscription}}</ref> <ref name="cas2018"/> Mamdani, eyalaga nti ensoma eriwo eya " [[:en:Bantu_Education_Act,_1953|Bantu studies]] " (mu kujjuliza ku kusomesa Abaddugavu wansi w'enfuga [[:en:Apartheid|y'obusosoze]] ) <ref name="cas2018" /> yayimirizibwa era okukkakkana ng'alekulidde. <ref name="davis2017">{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=23 August 2017 |title=Mahmood Mamdani: Sixteen years on, UCT's old nemesis returns to talk decolonisation |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2017-08-23-mahmood-mamdani-sixteen-years-on-ucts-old-nemesis-returns-to-talk-decolonisation/ |access-date=7 November 2025 |website=Daily Maverick}}</ref> "Ensonga ya Mamdani" ekyayogerwako mu kukubaganya ebirowoozo ku [[:en:Decolonization_of_higher_education_in_South_Africa|kununula amatendekero aga waggulu okuva mu nsoma y'abamatwale]] . Oluvannyuma yagamba nti teyalina busungu ku muntu yenna, era yalina enkolagana ennungi ekiseera kye yamalayo. Yagamba nti obutakwatagana bwali ku njawulo mu ndowooza n'addala ensengeka y’ensoma ku bikwata ku kusoma South Africa ng’ensi ya Afrika. Oluvannyuma (2018) yakomezebwawo nga pulofeesa ow’ekitiibwa asuutibwa. [ b ] <ref name="uwn2018" /> Mu 1999, Mamdani yalondebwa okuba dayirekita w’ekitongole ekikola ku by’okunoonyereza ku Afirika mu yunivasite ya Columbia, ekifo kye yalina okutuusa mu 2004. <ref name="uwn2018"/> Okuva olwo abadde asomesa eyo (nga 2025). <ref name="haag2025">{{Cite web |last=Haag |first=Matthew |last2=Goldberg |first2=Emma |date=27 June 2025 |title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics |url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |archive-date=7 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=[[The New York Times]]}}</ref> Yaliko dayirekita w’ekitongole ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |access-date=18 March 2013 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=2 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131002055113/http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Agaba |first=John |title=Mamdani talks about his research legacy and work at Makerere |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20220329112608625 |access-date=22 May 2022 |website=University World News}}</ref> <ref name="bio2"/> Okutuuka mu Gwekkuminoogumu 2025 [[:en:Columbia_University#Academics|pulofeesa wa Herbert Lehman mu Gavumenti]] era pulofeesa ku nkula y'abantu, okusoma saayansi w'ebyobufuzi [[:en:African_studies|n'okusoma ku Afirika]] ku [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]].<ref name="bio2" /><ref>{{Cite web |title=Faculty Bio: Mahmood Mamdani |url=http://www.columbia.edu/cu/anthropology/fac-bios/mamdani/faculty.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Era akola nga chancellor wa [[Kampala International University]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor |access-date=24 August 2020 |publisher=[[Kampala International University]]}}</ref><ref>[https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor "Kampala International University (KIU) Appoints Prof. Mahmood Mamdani as Chancellor"]. ''kiu.ac.ug'' (Press release). Retrieved 3 April 2025.</ref> == Okunoonyereza n'okuwandiika == Mamdani yeemalira mu kunoonyereza ku byobufuzi bya Afirika n'eby'ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw'amatwale]] [[:en:Postcolonialism|n'oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale]], n'ebyobufuzi by'ebyenfuna. Ebitabo bye byekenneenya enkolagana wakati w'ebyobufuzi n'ebyobuwangwa, okugeraageranya [[:en:Colonialism|okufugibwa kw'amatwale]] okuva mu 1452, ebyafaayo by'entalo z'omunda [[:en:Genocide|n'ekitta bantu]] mu Afirika, [[:en:Cold_War|Olutalo olw'Ensi Yonna olw'ebigambo]] [[:en:War_on_terror|n'olutalo ku butujju]], n'ebyafaayo by'eddembe ly'obuntu.<ref>vSneh, Itai Nartzizenfield (2008). [https://books.google.com/books?id=iax4AAAAMAAJ ''The Future Almost Arrived: How Jimmy Carter Failed to Change U.S. Foreign Policy''.] [[:en:Peter_Lang_(publishing_company)|Peter Lang]]. p. 169. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780820481852|9780820481852]]</bdi>.</ref> Okunoonyereza kwe okw'omwaka 2016 kwatandikira ku kitabo kye eky'omwaka 1996, [[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]. <ref>[http://polisci.columbia.edu/people/profile/96 "Mahmood Mamdani | Department of Political Science"]. ''polisci.columbia.edu''. Retrieved 21 January 2016.</ref>Mu kitabo ekyo, yagamba nti eggwanga eryafugibwa terisobola kutegeerwa nga tewekenenyeza bulungi eggwanga eryalifuga.Enkola y'obufuzi bw'amatwale mu Afirika yali eddamu okusoomoozebwa kw'ekibuuzo "ekikulu", era yagamba nti yafuuka "amawanga agaabuluziddwamu".<ref name=":0">Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. pp. 15–16. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/9780852553992|<bdi>9780852553992</bdi>.]]</ref>Kino kyali kikolebwa mu ngeri bbiri: ku ludda olumu nga bafuga butereevu, nga kino kyali kikolwa kya "buyinza" era nga kyali kigenderera okuggya abantu b'omu kitundu ekyo ku ddembe ly'obuntu eryali liweebwa abatuuze mu bitundu ebirala, ate ku ludda olulala nga bafuga mu ngeri etali y'abuteerevu, nga kino kyali kikolebwa mu byalo era nga kizingiramu okuyingiza "bannansi" mu "mateeka g'eggwanga" agaateekebwawo ab'obuyinza mu byalo, era nga kino yakiyita "obwannakyemalira obw'okugabanya obuyinza".<ref name=":0" /> Embeera eno yali "yakusika muguwa" era ng'erimu "engeri bbiri ez'obuyinza wansi w'obuyinza obumu".<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale, ebibuga byali tebikyayawulamu bantu lwa langi naye ebyalo byali bikyafugibwa abakulembeze abaali mu nkwawa z'abafuzi b'amatwale, ka babe abakulembeze ab'ennono oba b'ebali bakwasizzaobuyinza nga balina ebiruubirirwa by'okufugisa omukono ogw'ekyuma.<ref>Clapham, Chris (1997). "Review: Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism by Mahmood Mamdani'". ''Royal Institute of International Affairs''. '''73''': 606.</ref>Mu ngeri eno obukulembeze bwonna bwaleeta enjawukana mu mawnga era n'ekutondawo obukulembeze bwabwe obw'enjawulo obwannakyemalira.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref> Mamdani yekennenya ebyafaayo mu South Africa ne Uganda okulaga nti obufuzi bw'amatwale bwakozesa obuyinza obuyitiridde era obuyinza obwo bweyongera okubaawo oluvannyuma lw'ameefuga.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. p. 37. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref>Ng’asomooza endowooza eza bulijjo ku busosoze mu South Afrika nga ez’enjawulo, agamba nti [[:en:Apartheid|obusosoze mu mawanga]] bwali ngeri ya bulijjo ey’ettwale lya Bulaaya mu Africa, nga lizingiramu ensonga [[:en:Indirect_rule|z’obufuzi obutali butereevu]] n’okukwatagana<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1 January 1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |isbn=9780852553992 |pages=16–18}}</ref> Mu kitabo kye ekyafulumizibwa mu 2004 ekya ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War, and the Roots of Terror'' Mamdani yagamba nti [[:en:Suicide_attack|abeetuze]] balina okumanyibwa "ng'ekika ky'omujaasi" era nti balina "okutegeerwa mu ngeri y'effujjo ly'ebyobufuzi ery'omulembe guno okusinga okuvumwavumwa ng'akabonero k'obukambwe". <ref>{{Cite web |last=Bickerton |first=James |date=2025-07-11 |title=Zohran Mamdani's father's remark about suicide bombers comes under scrutiny |url=https://www.newsweek.com/zohran-mamdani-father-remark-about-suicide-bombers-comes-under-scrutiny-2097793 |access-date=2025-07-12 |website=Newsweek |language=en}}</ref> Omuyivu omu yagamba nti kino si kuwagira kwettisa bbomu wabula kwekenneenya okwanenya '"okusalawo kwa Amerika ku nkola y'ensonga z'ebweru naddala mu kiseera ky'olutalo olw'ebigambo", okutondawo embeera [[:en:Islamic_extremism|y'Obusiraamu obw'annalukalala]] [[:en:Political_violence|n'effujjo mu byobufuzi]] " mwe byakulaakulanira. <ref>{{Cite web |last=Murray |first=Conor |date=Jul 11, 2025 |title=Mahmood Mamdani's Work Does Not Advocate Violence, Expert Says |url=https://www.forbes.com/sites/conormurray/2025/07/11/sequoias-maguire-unfairly-targets-zohran-mamdanis-father-fellow-academic-says/ |access-date=2025-07-12 |website=Forbes |language=en}}</ref> Ebiwandiiko bye bifulumiddde mu ''[[:en:London_Review_of_Books|London Review of Books]]'' n'ekampuni ezifulumya ebitabo ebirala.<ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.lrb.co.uk/contributors/mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=London Review of Books |language=en-GB}}</ref> Okusinziira ku CAS, ebiwandiiko bya Mamdani "bibadde bikulu mu kusomebwa abayizi abali ku misomo gyabwe egya undergraduate ne Postgraduate ku UCT ssaako n'okukubaganya ebirowoozo ku nsoma y'ebyafaayo n'ebyobufuzi bya Afirika , nga banonyereza ku nkwatagana wakati w'ebyobufuzi n'obuwangwa, okugerageranya obufuzi bw'amatwale, entalo ez'omunda mu ggwanga n'ekittabantu mu Afirika".<ref name="uwn2018" /> == Emirimu gy'emirala == Okuva mu 1998<ref name="bio2" /> oba 1999 okutuuka mu 2002, Mamdani yaweereza nga pulezidenti w'olukiiko olukulaakulanya okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika ([[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|Council for the Development of Social Science Research in Africa]]).<ref name="cas2018" /> Mu Gwekkumineebiri 2001, yawa okwogera ku "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" mu lukungaana lwa [[:en:Nobel_Prize|Nobel Centennial Symposium]] e [[:en:Oslo|Oslo]], Norway. <ref>{{Cite web |date=6 December 2001 |title=Speech by Dr. Mahmood Mamdani: "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" |url=https://www.nobelprize.org/mediaplayer/index.php?id=1281 |access-date=24 March 2013 |publisher=Nobel Prize}}</ref> Mu Gwomwenda 2006, Mamdani yali omu ku boogezi abaayitibwa mu lukuŋŋaana lw’ekibiina kya [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Uganda North American Association (UNAA)]] mu kibuga New York. <ref>{{Cite web |date=2006-09-05 |title=UNAA Convention was disorganised! |url=https://www.newvision.co.ug/news/1141390/unaa-convention-disorganised |access-date=2026-02-18 |publisher=New Vision (Kampala)}}</ref> Mu Gwokutaano 2011, mu kiseera ky'okwekalakaasa okwali mu kibangirizi kya Tahrir([[:en:Tahrir_Square_protests|Tahrir Square protests]]) mu kibuga [[:en:Cairo|Cairo]], Misiri, Mamdani yayitibwa okwogerako mu [[:en:American_University_of_Cairo|Yunivasite y’Amerika e Cairo]]. Ng’ayogera eri abayizi mu [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|yunivasite y’e KwaZulu-Natal]] mu South Africa mu 2012, kino yakigeraageranya n’obwegugungo obwaliwo mu Soweto ([[:en:1976_Soweto_uprising|Soweto Uprising]]) mu 1976 . <ref name="kwazulu2012">{{Cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Mu Gwekkumi 2011, Mamdani (nga bali wamu ne Rhoda Ann Kanaaneh) y'eyali omwogezi omukulu mu lukungaana lw’eggwanga olwasooka olw’abayizi olwa [[:en:Students_for_Justice_in_Palestine|Students for Justice in Palestine]] . <ref>{{Cite web |last=Silver |first=Carly |date=2011-10-16 |title=Reporting live from the first-ever SJP National Conference |url=https://newvoices.org/2011/10/15/reporting-live-from-the-first-ever-sjp-national-conference/ |access-date=2025-09-08 |website=New Voices |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nathan-Kazis |first=Josh |date=2011-10-11 |title=Pro-Palestinian Student Activists Plan First National Conference |url=https://forward.com/news/144173/pro-palestinian-student-activists-plan-push/ |access-date=2025-09-08 |website=The Forward |language=en}}</ref> Mu 2017 yayitibwa okuwa omusomo ku lunaku lwa [[:en:TB_Davie_Memorial_Lecture|TB Davie Memorial]] ku ddembe ly'okusoma mu Yunivasite y'e Cape Town, era emboozi ye, eyatuumibwa "Decolonising the Post-Colonial University" yaleetawo okukubaganya ebirowoozo kungi. <ref name="uwn2018" /> <ref name="davis2017" /> Okuva mu Gwekkumineebiri 2017 okutuuka mu Gwokusatu 2018, Mamdani yaweereza nga Rajni Kothari Chair Professor mu [[:en:Centre_for_the_Study_of_Developing_Societies|Center for the Study of Developing Societies]] mu [[:en:Delhi|Delhi,]] Buyindi. Oluvannyuma lw'ekisanja kye okuggwako, nga 4 Ogwokuna 2018 yawa omusomo gwa Rajni Kothari Chair ogutegekebwa buli mwaka, ogwatuumibwa "Okulowooza ku bwenkanya okuyita mu bumanyirivu bw'Afirika mu kyasa eky'amakumi abiri".<ref name="csds" /> Alabikidde mu firimu z’ebyafaayo ng’omukugu okugeza, ''[[:en:Rwanda:_The_Untold_Story|Rwanda: The Untold Story]]'' (2014, [[:en:BBC|BBC]] ), ''The Dictator’s Playbook'' (2018, [[:en:PBS|PBS]] ) ne ''[[:en:How_to_Become_a_Tyrant|How to Become a Tyrant]]'' (2021, [[:en:Netflix|Netflix]]). <ref>{{Cite AV media|url=https://www.pbs.org/video/idi-amin-3ol3rz/|title=The Dictator's Playbook {{!}} Idi Amin {{!}} Episode 6|language=en|publisher=[[PBS]]|via=}}</ref> Yalabikira mu firimu ya [[:en:Cameo_appearance|cameo]] ,mu firimu ya 2012 ''eya [[:en:The_Reluctant_Fundamentalist_(film)|The Reluctant Fundamentalist]]'', eyakulemberwamu mukyala we.<ref>Nair, Mira (2012). ''[[:en:The_Reluctant_Fundamentalist|The Reluctant Fundamentalist]]''. [[:en:IFC_Films|IFC Films]].</ref> Mu 2024, yeegatta ku [[:en:Gaza_tribunal|Gaza Tribunal]], eyagenderera "okuzuukusa ebibiina by'obwannakyewa ku buvunaanyizibwa bwabyo n'okukomya ekittabantu kya Yisirayiri mu Gaza." <ref>{{Cite web |title=Home |url=https://gazatribunal.com/ |access-date=2025-12-07 |website=Gaza Tribunal |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title='Gaza Tribunal' established in London to seek justice for war crimes in Gaza |url=https://www.aa.com.tr/en/europe/-gaza-tribunal-established-in-london-to-seek-justice-for-war-crimes-in-gaza/3383887 |access-date=2026-01-07 |website=www.aa.com.tr}}</ref> == Okusiimibwa == Mu 2008, mu kunoonyereza okwakolebwa ku mutimbagano mu lwatu, Mamdani yalondebwa ng'owomwenda ku bantu abagezi abasinga mu nsi yonna ku lukalala lw'abagezigezi 100 okuva mu ''[[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]]'' (UK) ne ''[[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]]'' (US).<ref>[https://web.archive.org/web/20090930143349/http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ "The 2008 List"]. [[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]] (UK) / [[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]] (US). 2008. Archived from [http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ the original] on 30 September 2009.</ref><ref>"The World's Top 20 Public Intellectuals". ''Foreign Policy'' (167). Slate Group, LLC: 54–57. 2008. [[:en:EISSN_(identifier)|eISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/1945-2276 1945-2276]. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0015-7228 0015-7228]. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/25462318 25462318].</ref> Mu Gwomusanvu 2017, Mamdani yalondebwa okubeera [[:en:Corresponding_Fellow_of_the_British_Academy|Omukwanaganya wa British Academy (FBA)]], ettendekero ly’eggwanga erya Bungereza erikola ku by’obuntubulamu ne ssaayansi w’embeera z’abantu. <ref>{{Cite web |date=2 July 2017 |title=Elections to the British Academy celebrate the diversity of UK research |url=http://www.britac.ac.uk/news/elections-british-academy-celebrate-diversity-uk-research |access-date=29 July 2017 |website=British Academy}}</ref> Mu Gwokutaano nga 28, 2018 ( [[:en:Africa_Day|Africa Day]] ), Mamdani yalondebwa okuba pulofeesa ow’ekitiibwa mu Center for African Studies mu Yunivasite y’e Cape Town. Dayirekita wa CAS [[:en:Lungisile_Ntsebeza|Lungisile Ntsebeza]], okulondebwa kuno yakuyita kwa "byafaayo mu bitongole", era nga kikulu mu nteekateeka y'okufuna obwetwaze bwa yunivasite m okuva mu kwekalakaasa kw'abayizi okwa " [[:en:Rhodes_Must_Fall|Rhodes Must Fall]] " mu Gwokusatu 2015. Abakulembeze b'abayizi bangi baali balaze obukulu bwa Ssikaala ya Mamdani, era okusinziira ku kino, UCT yandibadde ekola enkyukakyuka ez'omuggundu ku ntegeka y'ensoma.<ref name="uwn2018" /><ref name="cas2018" /> <ref>{{Cite web |title=Prof Mahmood Mamdani |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041546/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |archive-date=4 Oct 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Faculty of Humanities}}</ref> === Engule n’okusunsulwa === * 1997: [[:en:Herskovits_Prize|Herskovits Prize]] for ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]''<ref name="cas2018" /> * 1999: [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]] Book Award for ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism''<ref>[https://web.archive.org/web/20130404065845/http://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ "UCT Book Award"]. [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]]. Archived from t[https://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ he original] on 4 April 2013. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 2009: GDS Eminent Scholar Award from the [[:en:International_Studies_Association|International Studies Association]]<ref>{{Cite web |title=GDS Eminent Scholar Award Past Recipients |url=https://www.isanet.org/Programs/Awards/GDS-Eminent-Scholar/Past-Recipients |access-date=16 January 2019 |website=www.isanet.org}}</ref> * 2011: [[:en:H._F._Lenfest|Lenfest]] Distinguished Faculty Award.<ref>[https://web.archive.org/web/20121221034143/http://sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html "Professor Mahmood Mamdani Recognized with Lenfest Award"]. [[:en:School_of_International_and_Public_Affairs,_Columbia_University|School of International and Public Affairs, Columbia University]]. 15 April 2011. Archived from [http://www.sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html the original] on 21 December 2012. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 2012: Scholar of the Year at the 2nd Annual African Diaspora Awards for his immense contribution to African Scholarship<ref>{{cite web |date=19 November 2012 |title=Prof. Mamdani Is To Be Honored As "Scholar of the Year" At The Annual African Diaspora Awards NYC |url=http://misr.mak.ac.ug/news/prof-mamdani-be-honored-scholar-year-annual-african-diaspora-awards-nyc |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Makerere University|MISR]]}}</ref> * 2012: Ugandan Diaspora Award 2012.<ref name="diaspora" /> * 2021: ''[[:en:Neither_Settler_Nor_Native:_The_Making_and_Unmaking_of_Permanent_Minorities|Neither Settler Nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020), shortlisted for the [[:en:British_Academy_Book_Prize_for_Global_Cultural_Understanding|British Academy Book Prize for Global Cultural Understanding]], and as "World History Finalist" by Association of American Publishers Awards for Professional and Scholarly Excellence ([[:en:PROSE_Awards|PROSE Awards]]).<ref name="bio2" /> === Diguli ez’ekitiibwa === * 25 Ogwokutaano 2010: [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]], [[:en:DLitt|DLitt]] ([[:en:Honoris_Causa|Honoris Causa]])<ref>{{cite web |date=May 2010 |title=Mahmood Mamdani conferred with an honorary doctorate |url=http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20130421210222/http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx |archive-date=21 April 2013 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of Johannesburg]]}}</ref><ref>{{cite web |date=25 May 2010 |title=Speech delivered by Professor Prof Mahmood Mamdani at the University of Johannesburg, South Africa |url=http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501065506/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[CODESRIA]]}}</ref> * 24 Ogwomusanvu 2010: [[:en:Addis_Ababa_University|Addis Ababa University]], DLitt (Honoris Causa)<ref>{{cite web |date=24 July 2010 |title=Remarks on receipt of Honorary Doctorate at Addis Ababa University |url=http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501065507/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[CODESRIA]]}}</ref> * 24 Ogwokuna 2012: [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]], DLitt (Honoris Causa)<ref>{{cite web |date=12 April 2012 |title=Media Statement: UKZN To honour leading South Africans and women graduates excel |url=http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305015502/http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx |archive-date=5 March 2016 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of KwaZulu-Natal]] |format=[[MS Word]]}}</ref><ref name="kwazulu20122">{{cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Mamdani yawasa [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]], dayirekita wa firimu era pulodyusa Omuyindi ng’abeera mu Amerika, mu 1991. Baasooka kusisinkana mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, n’oluvannyuma ne baddamu mu Kampala, Uganda, mu 1989 Nair bwe yali akola okunoonyereza ku firimu ye, ''[[Mississippi Masala]]'' . <ref name="lahr2002">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> <ref name="indian tele2">{{Cite web|url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp|archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp|url-status=dead|archive-date=2 February 2009|title=She interviewed me, we fell in love almost instantly|last=Sen|first=Manjula|date=25 January 2009|access-date=21 March 2013}}</ref>Baagattibwa mu 1991. Mu 2025 Mamdani ne Nair babeera mu kitundu kya [[:en:Morningside_Heights|Morningside Heights]] mu [[:en:Manhattan|Manhattan]], okumpi ne Yunivaasite y'e Columbia. <ref name="haag20252">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Omwana wa Mamdani ne Nair omu yekka, [[Zohran Mamdani]], yazaalibwa mu Kampala mu 1991. Mu 1996 famire ye yasengukira e [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa, Mamdani okutwala omulimu gw’okukulira enteekateeka y’okusoma eby'Afirika mu Yunivasite y’e Cape Town, era n’abeerayo okumala emyaka nga esatu. <ref name="lahr20022">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Nga mu mwaka gwa 1999 baagenda mu Amerika ne basenga mu New York. <ref name="lahr20023">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Zohran yafuuka munnabyabufuzi era abadde [[:en:Mayor_of_New_York_City|Meeya w'ekibuga New York]] okuva nga 1 Ogwoluberyeberye 2026, ng'abadde mmemba [[:en:New_York_State_Assembly|w'olukiiko olukulu olw'essaza ly'e New York]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2025. <ref>{{Cite web |last=Kitunzi |first=Yahudu |date=June 7, 2025 |title=Mamdani's mayoral goal puts Uganda on the map |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609023734/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |archive-date=June 9, 2025 |access-date=June 7, 2025 |website=[[Daily Monitor|Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=3 November 2025 |title=In Uganda, where Zohran Mamdani was born, NYC mayoral hopeful is recalled with pride |url=https://apnews.com/article/uganda-zohran-mamdani-mayor-election-new-york-d41260eeef2438498a3aa04118fbd2df |access-date=5 November 2025 |website=[[AP News]] |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Kampeyini ze ez'obwameeya zawagirwa bazadde be. <ref name="haag20253">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> == Ebyawandiikibwako == === Ebitabo === * ''The Myth of Population Control: Family, Class and Caste in an Indian Village'' (1972) * ''From Citizen to Refugee: Ugandan Asians Come to Britain'' (1973)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2011 |title=From Citizen to Refugee: Uganda Asians Come to Britain |publisher=Pambazuka Press |isbn=9781906387570 |edition=Second}}</ref> * ''Politics and Class Formation in Uganda'' (1976)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |publisher=Monthly Review Press |isbn=9780853453789}}</ref> * ''Imperialism and Fascism in Uganda'' (1984)<ref>{{cite book |last1=Mamdan |first1=Mohamad |date=1984 |title=Imperialism and Fascism in Uganda |publisher=Africa World Press |isbn=9780865430297}}</ref> * ''Academic Freedom in Africa'' (1994) * ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism]]'' (1996)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |publisher=Princeton University Press |isbn=9780691027937}}</ref> * ''When Victims Become Killers: Colonialism, Nativism and Genocide in Rwanda'' (2001)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 January 2020 |title=When Victims Become Killers |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-19383-0 |language=en |doi=10.1515/9780691193830}}</ref> * ''Understanding the Crisis in Kivu''<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Understanding the Crisis in Kivu |url=https://www.africanbookscollective.com/books/understanding-the-crisis-in-kivu |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> * ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War and the Roots of Terror'' (2004)<ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2002 |title=Good Muslim, Bad Muslim: A Political Perspective on Culture and Terrorism |url=https://www.jstor.org/stable/3567254 |journal=American Anthropologist |volume=104 |issue=3 |pages=766–775 |doi=10.1525/aa.2002.104.3.766 |issn=0002-7294 |jstor=3567254 |url-access=subscription}}</ref> * ''Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989–2005'' (2007)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2007 |title=Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989-2005 |publisher=Codesria |isbn=9782869782013}}</ref> * ''[https://www.codesria.org/spip.php?article1292 Saviors and Survivors: Darfur, Politics, and the War on Terror]'' (2009)<ref>{{Cite web |title=Saviors and Survivors by Mahmood Mamdani: 9780385525961 {{!}} PenguinRandomHouse.com: Books |url=https://www.penguinrandomhouse.com/books/106771/saviors-and-survivors-by-mahmood-mamdani/ |access-date=22 May 2022 |website=PenguinRandomhouse.com |language=en-US}}</ref> * ''Define and Rule: Native as Political Identity'' (The W.E.B. DuBois Lectures) (2012)<ref>{{Cite web |title=Define and Rule — Mahmood Mamdani |url=https://www.hup.harvard.edu/catalog.php?isbn=9780674050525 |access-date=22 May 2022 |website=Harvard University Press |language=en}}</ref> * ''[[:en:Neither_Settler_nor_Native|Neither Settler nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020) * ''Slow Poison: Idi Amin, Yoweri Museveni, and the Making of the Ugandan State'' (2025) === Emboozi ezikungaanyiziddwa === * ''Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture'' (2000)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2000 |title=Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture |url=https://books.google.com/books?id=yqb7wAEACAAJ |publisher=St. Martin's Press |isbn=978-0-312-23498-0 |language=en}}</ref> === Ebitabo ebisunsuddwa === * ''Uganda Studies in Labour'' (Codesria Book Series) (1968)<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Uganda Studies in Labour |url=https://www.africanbookscollective.com/books/uganda-studies-in-labour |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> === Ebirala === * ''Studies in Labor Markets'' (National Bureau of Economic Research Universities-National Bureau Conference Ser) * ''African Studies in Social Movements and Democracy'' (Actes-Sud Papiers) == Laba ne == * [[:en:Indians_in_the_New_York_City_metropolitan_area|Abayindi mu kibuga New York]] * [[:en:Ugandan_Americans|Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebiwandiiko ebirala by'osobola okusomako == * {{cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=https://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |website=Warscapes |interviewer-last=Shringarpure |interviewer-first=Bhakti}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://academictree.org/math/peopleinfo.php?pid=183217 Mahmood Mamdani] at [[:en:Academic_Tree|Academic Tree]] * [https://openlibrary.org/works/OL214797A?mode=all Mahmood Mamdani] at [[:en:Open_Library|Open Library]] * [https://x.com/mm1124 X Profile] 8l8soqy6kfltzqeen2bhk67rpid7qqe 48858 48856 2026-05-03T18:18:08Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijuliziddwa 48858 wikitext text/x-wiki '''Mahmood Mamdani''' [ a ] FBA (yazaalibwa 23 Ogwokuna 1946) Munnayuganda [[:en:Anthropologist|omukugu mu by'enkula y'abantu]], munnabyanjigiriza, era omukugu mu by'obufuzi. Ye Herbert Lehman Pulofeesa wa Gavumenti era pulofeesa w’ensonga z'ekikula ky'abantu, [[:en:Political_science|ssaayansi w’ebyobufuzi]], n’okunoonyereza ku [[:en:African_studies|nsoma y'Afirika]] mu [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]] . Era akola nga Ccansala wa [[Kampala International University]] mu Uganda, era nga pulofeesa ow’ekitiibwa ku Center for African Studies mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y'e Cape Town]] . Emabegako yaliko dayirekita w’ekitongole kya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. Mamdani mukugu mu kusoma ebyobufuzi bya Afrika n’ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw’amatwale]] n’oluvannyuma [[:en:Postcolonialism|lw'obufuzi bw’amatwale]], n’ebyobufuzi [[:en:Knowledge_economy|by’ebyenfuna]] . Mufumbo nga mukazi we ye [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] omuzannyi wa firimu . Ye ne Nair be bazadde ba [[:en:New_York_City_Mayor|Meeya w'ekibuga New York]] [[Zohran Mamdani]] . == Obuto bwe n’okusoma == Mahmood Mamdani yazaalibwa nga 23 Ogwokuna 1946 mu [[:en:Bombay|kibuga Bombay]] (kati Mumbai), Buyindi, ng’ebula omwaka gumu [[:en:British_Raj|enfuga ya Bungereza]] ekome. <ref>[https://timesofindia.indiatimes.com/education/news/mahmood-mamdani-education-and-career-path-how-zohran-mamdanis-father-built-a-legacy-of-revolution-through-ideas-and-exile/articleshow/122064130.cms "Mahmood Mamdani education and career path: How Zohran Mamdani's father built a legacy of revolution through ideas and exile"]. ''The Times of India''. 25 June 2025. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN&nbsp;]][https://search.worldcat.org/issn/0971-8257 0971-825]7. Retrieved 13 July 2025.</ref> <ref name="codesria">{{Cite web |title=Pr. Mahmood Mamdani (1998-2002) |url=https://codesria.org/pr-mahmood-mamdani-1998-2002/ |access-date=2025-07-13 |website=Council for the Development of Social Science Research in Africa |language=en-US}}</ref> Yakulira mu [[Kampala]], Uganda, <ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=23 February 2021 |title=Mahmood Mamdani on Uganda |url=https://africasacountry.com/2011/04/mamdani-on-uganda |website=Africa is a Country}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Permanent Minorities and the Politics of Survivors: A conversation with Mahmood Mamdani |url=https://worldpeacefoundation.org/blog/permanent-minorities-and-the-politics-of-survivors-a-conversation-with-mahmood-mamdani/ |website=World Peace Foundation}}</ref> ng'omu ku [[:en:Indian_diaspora_in_Southeast_Africa|Bayindi ababundabunda mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afrika]] . Bazadde be bombi, [[:en:Gujarati_Muslim|basiraamu Abagujarati]], baazaalibwa era ne bakulira mu kitundu kya Bungereza eky'amatwale ki [[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] (leero Tanzania). Abafumbo bano baagenda e Bombay olwo kitaawe n’asomerayo mu ttendekero ekkulu. <ref name=":8">{{Cite journal |last=Chen |first=Kuan-Hsing |last2=Gao |first2=Shiming |last3=Tang |first3=Xiaolin |date=2016 |title=The formation of an African intellectual: an interview with Mahmood Mamdani |url=https://doi.org/10.1080/14649373.2016.1218676 |journal=Inter-Asia Cultural Studies |volume=17 |issue=3 |pages=456–480 |doi=10.1080/14649373.2016.1218676 |url-access=subscription}}</ref> <ref>Muhoozi, Mourice (6 March 2022). [https://www.watchdoguganda.com/news/20220306/131449/meet-ugandas-most-iconic-academician-prof-mahmood-mamdani.html "Meet Uganda's most Iconic academician, Prof. Mahmood Mamdani"]. ''Watchdog Uganda''</ref> Famire yaddayo e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], Tanganyika, nga Mamdani wa myaka ebiri, ne bagenda e Uganda nga wa myaka etaano oba mukaaga. <ref name=":8" /> Mu kiseera ekyo, Uganda yali yayawulwamu okusinziira ku mawanga, omuli abantu gye babeera, amasomero, emizikiti, n’ebifo abaana we bazannyira. Okusoma kwe mu pulayimale, Mamdani yasooka kugenda mu [[:en:Madrasa|madarasa]], n’oluvannyuma mu Government Indian Primary School. <ref name=":8"/> Yakula ng'ayogera [[:en:Gujarati_language|Olugujarati]], [[:en:Urdu|Oluurdu]] [[:en:Swahili_language|n'Oluswayiri]] . Yatandika okusoma Olungereza mu kibiina eky’omukaaga. <ref name=":8" /> Oluvannyuma lw’okusoma siniya ey’awansi, yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School, gye yali omuwandiisi w’ekibiina kya Do-it-Yourself Physics. <ref>{{Cite web |title=Uganda: Buganda And Uganda At Crossroads |url=http://allafrica.com/stories/200908100585.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20090826030635/http://allafrica.com/stories/200908100585.html |archive-date=26 August 2009 |access-date=2025-07-13 |website=AllAfrica}}</ref> Mamdani yali omu ku bayizi Bannayuganda 23 abaali mu kibiina kya [[:en:The_Kennedy_Airlift|Kennedy Airlift]] mu 1963, enteekateeka ya sikaala eyaweebwa ssente okuva mu Amerika eyaleetera ebikumi n’ebikumi by'abayizi okuva mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] okusomera ku yunivasite mu Amerika ne Canada wakati wa 1959 ne 1963.<ref name="indian tele">{{Cite web |last=Sen |first=Manjula |date=25 January 2009 |title=She interviewed me, we fell in love almost instantly |url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |archive-date=2 February 2009 |access-date=21 March 2013}}</ref> Mamdani yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts okuva mu [[:en:University_of_Pittsburgh|Yunivasite y’e Pittsburgh]] <ref name="codesria"/> mu 1967. <ref>{{Cite book |date=1 January 2010 |title=International Encyclopedia of Civil Society |url=https://link.springer.com/referencework/10.1007/978-0-387-93996-4 |vauthors=((Anheier, H. K.)), ((Toepler, S.)) |publisher=Springer US |isbn=978-0-387-93994-0 |editor-last=Anheier |editor-first=Helmut K. |doi=10.1007/978-0-387-93996-4 |editor-last2=Toepler |editor-first2=Stefan}}</ref> Yali omu ku bayizi abangi mu bukiikakkono bwa Amerika abaali mu lugendo lwa bbaasi mu bukiikaddyo okutuuka e [[:en:Montgomery,_Alabama|Montgomery, Alabama]], olwategekebwa [[:en:Student_Nonviolent_Coordinating_Committee|akakiiko akakwasaganya abayizi abatali ba ffujjo]] mu Gwokusatu 1965 okwetaba mu kaweefube w'okulwanirira [[:en:Civil_rights_movement|eddembe ly’obuntu]] . Kino kyaliwo mu kiseera ky’okutambula okuva e [[:en:Selma_to_Montgomery_marches|Selma okutuuka e Montgomery]], naye nga kyo kya njawulo. Yasibibwa mu kkomera mu kutambula kuno era n’akkirizibwa okukuba essimu. Mamdani yakubira [[:en:Embassy_of_Uganda,_Washington,_D.C.|omubaka wa Uganda]] e [[:en:Washington,_DC|Washington, DC]], amuyambe. Omubaka yamubuuza lwaki "ayingirira ensonga z'omunda mu nsi engwira", n'amuddamu nti teyali nsonga ya munda wabula olutalo lw'eddembe era nti nabo eddembe lyabwe baali bakalifuna omwaka ogwakaggwa. <ref name="pambazuka">{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 April 2007 |title=The Asian question again: A reflection |url=http://www.pambazuka.org/en/category/comment/41273 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]] (Uganda) |via=pambazuka.org}}</ref> Amangu ddala nga wayiseewo akaseera katono, Mamdani yategeera ku mulimu gwa [[:en:Karl_Marx|Karl Marx]] okuva mu kukyala kwe ku FBI. <ref>{{Cite web |last=Shringarpure |first=Bhakti |author-link=Bhakti Shringarpure |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=http://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |access-date=6 November 2017 |website=Warscapes |language=en |quote=I thought the guy Marx had just died. […] So that was my introduction to Karl Marx.}}</ref> Yasomera ku [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Fletcher School of Law and Diplomacy]] mu [[:en:Tufts_University|Yunivasite ya Tufts]] era mu 1968 yatikkirwa diguli ya Master of Arts mu [[:en:Political_science|byobufuzi]] ne Master of Arts mu mateeka ne diplomacy mu 1969. Yafuna diguli ye [[:en:Doctor_of_philosophy|eyookusatu]] mu gavumenti okuva mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite y'e Harvard]] mu 1974, wansi w’obulagirizi bwa [[:en:Karl_Deutsch|Karl Deutsch]] . <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and class formation in Uganda |url=http://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=978-0-85345-378-9 |location=New York |via=Internet Archive}}</ref> Omulamwa kw'eyatambuliza ddiguli ye eyookusatu yagiwa omutwe "''Politics and Class Formation in Uganda."'' <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |url=https://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=0-85345-378-0 |location=New York |oclc=2073894 |url-access=registration}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Allen |first=Judith Van |last2=Mamdani |first2=Mahmood |last3=Shivji |first3=Issa G. |date=November 1977 |title=Reviewed Works: Politics and Class Formation in Uganda. by Mahmood Mamdani; Class Struggles in Tanzania. by Issa G. Shivji |journal=Contemporary Sociology |publisher=American Sociological Association |volume=6 |issue=6 |pages=702 |doi=10.2307/2066367 |issn=0094-3061 |eissn=1939-8638 |jstor=2066367}}</ref> == Emirimu gye == Mamdani yakomawo mu Uganda ku ntandikwa ya 1972 era naweebwa omulimu ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu Kampala [[:en:Teaching_assistant|ng'ayambako omusomesa]], mu kiseera kye kimu yali akola ku kunoonyereza kwe okwa ddiguli eyookusatu. . Ye n’Abaasia abasinga obungi [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|baagobebwa]] mu Uganda ku nkomerero y’omwaka ogwo [[Idi Amin]] olw’amawanga gaabwe; Amin yali agenderera "kuzzaawo" bizinensi n'ebintu. Mamdani yava mu Uganda n’agenda mu nkambi y’ababundabunda mu Bungereza ku ntandikwa y'omwezi Gwekkuminoogumu. <ref name="lrb2022">{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2022-10-06 |title=The Asian Question |url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v44/n19/mahmood-mamdani/the-asian-question |journal=[[London Review of Books]] |language=en |volume=44 |issue=19 |issn=0260-9592 |access-date=2025-09-08}}</ref> Yava e Bungereza mu makkati ga 1973 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu Tanzania. <ref name="pambazuka"/> <ref name="cas2018">{{Cite web |date=28 May 2018 |title=Professor Mamdani rejoins UCT |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |archive-date=7 November 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Centre for African Studies, UCT}}</ref> <ref name="bio2">{{Cite web |title=Mahmood Mamdani |url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani |access-date=7 November 2025 |website=Department of Anthropology}}</ref> Mu Dar es Salaam, yamaliriza okuwandiika dissertation ye. Yali mujjumbize nnyo n’ebibiina ebiwakanya Amin. Mu 1979, yeetaba mu Ttabamiruka w’e Moshi ng’omutunuulizi. Yaddayo mu Uganda oluvannyuma lwa Amin okugobwa ku bukulembeze oluvannyuma lw'olutalo lwa [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|Uganda ne Tanzania]] mu 1979. <ref>{{Cite web |last=McCormack |first=Pete |date=17 October 2005 |title=Interview with Mahmood Mamdani |url=http://www.petemccormack.com/interview_mamdani_001.htm |access-date=21 March 2013 |publisher=petemccormack.com}}</ref> <ref name="bio2" /> Mu kiseera kino, yakozesebwa ng'omutendeke mu kibiina kya [[:en:All_Africa_Conference_of_Churches|All Africa Conference of Churches]], omukago [[:en:Ecumenical_Christian|gw'Abakristaayo ogw'ensi yonna]] ogusangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, ng'akolera mu ofiisi [[:en:Church_of_Uganda|y'Ekkanisa ya Uganda]] mu Kampala. <ref name="lrb2022"/> Okuva mu 1980 (oluvannyuma lwa Amin okugobwa mu ntebe mu 1979) okutuuka mu 1993 yaddamu okukolera yunivasite y’e Makerere.<ref name="bio2"/><ref name="lrb2022"/> Mu 1984, ng'agenze okwetaba mu ttabamiruka mu kibuga [[:en:Dakar|Dakar]], Senegal, yafuuka abundabunda oluvannyuma lw'obutuuze bwe mu Uganda okusazibwamu gavumenti ya Milton Obote olw'oklwogerera enkola ze.<ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=8 February 2012 |title=Prof. Mamdani to be honoured among Africa's best |url=http://www.newvision.co.ug/news/628869-prof-mamdani-to-be-honoured-among-africa-s-best.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yaddayo e Dar es Salaam. Oluvannyuma lwa Obote okugobwa mu ntebe omulundi ogwokubiri, Mamdani yaddamu okudda mu Uganda mu Gwomukaaga 1986. <ref name="indian tele"/> Yali dayirekita eyatandikawo ekitongole kya Centre for Basic Research (CBR), ekitongole kya Uganda ekitali kya gavumenti ekyasooka mu kunoonyereza, mwe yaweereza okuva mu 1987 okutuuka mu 1996. <ref name="diaspora">{{Cite web |date=29 November 2012 |title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012 |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=ugandandiaspora.com}}</ref> <ref name="cas2018"/> <ref name="csds">{{Cite web |date=4 April 2018 |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041545/https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |archive-date=4 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=CSDS}}</ref> Yaliko pulofeesa omugenyi ku [[:en:University_of_Durban-Westville|Yunivasite y’e Durban]] - [[:en:Westville,_KwaZulu-Natal|Westville]] mu South Africa (okuva Gwoluberyeberye okutuuka mu Gwomukaaga 1993), ku [[:en:Nehru_Memorial_Museum_&_Library|Nehru Memorial Museum & Library]] e New Delhi (okuva Gwoluberyeberye okutuuka Gwomukaaga 1995), ne mu [[:en:Princeton_University|Yunivasite y'e Princeton]] (1995–96). <ref>{{Cite web |last=Vance |first=Dara |date=2015-11-20 |title=UK Committee on Social Theory Hosts Mahmood Mamdani |url=https://uknow.uky.edu/uk-happenings/uk-committee-social-theory-hosts-mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=UKNow}}</ref> Mu 1996, yalondebwa okubeera omukulembeze w’entebe ya [[:en:Archibald_Campbell_Jordan|AC Jordan]] ey'ensoma y'Afirika mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y’e Cape Town]], <ref>{{Cite web |date=11 March 2011 |title=UCT in war over 'bantu education' |url=http://mg.co.za/article/2011-03-11-uct-in-war-over-bantu-education |access-date=22 March 2013}}</ref> era ku ntandikwa ya 1997 n’afuuka akulira [[:en:Centre_for_African_Studies|ekitongole ekinoonyereza ku by'ensoma y'Afirika]] (CAS). <ref name="uwn2018">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> Yavaawo oluvannyuma lw'okufuna obutakkaanya n'abasomesa (abasinga obungi abazungu) ku bbago ly'ensoma ye ey'omusomo ogw'omusingi ku Afrika oguyitibwa "Problematising Africa". <ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=June 1, 1998 |title=Is African studies to be turned into a new home for Bantu education at UCT? |url=https://doi.org/10.1080/02533959808458649 |journal=Social Dynamics |volume=24 |issue=2 |pages=63–75 |doi=10.1080/02533959808458649 |issn=0253-3952 |url-access=subscription}}</ref> <ref name="cas2018"/> Mamdani, eyalaga nti ensoma eriwo eya " [[:en:Bantu_Education_Act,_1953|Bantu studies]] " (mu kujjuliza ku kusomesa Abaddugavu wansi w'enfuga [[:en:Apartheid|y'obusosoze]] ) <ref name="cas2018" /> yayimirizibwa era okukkakkana ng'alekulidde. <ref name="davis2017">{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=23 August 2017 |title=Mahmood Mamdani: Sixteen years on, UCT's old nemesis returns to talk decolonisation |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2017-08-23-mahmood-mamdani-sixteen-years-on-ucts-old-nemesis-returns-to-talk-decolonisation/ |access-date=7 November 2025 |website=Daily Maverick}}</ref> "Ensonga ya Mamdani" ekyayogerwako mu kukubaganya ebirowoozo ku [[:en:Decolonization_of_higher_education_in_South_Africa|kununula amatendekero aga waggulu okuva mu nsoma y'abamatwale]] . Oluvannyuma yagamba nti teyalina busungu ku muntu yenna, era yalina enkolagana ennungi ekiseera kye yamalayo. Yagamba nti obutakwatagana bwali ku njawulo mu ndowooza n'addala ensengeka y’ensoma ku bikwata ku kusoma South Africa ng’ensi ya Afrika. Oluvannyuma (2018) yakomezebwawo nga pulofeesa ow’ekitiibwa asuutibwa. [ b ] <ref name="uwn2018" /> Mu 1999, Mamdani yalondebwa okuba dayirekita w’ekitongole ekikola ku by’okunoonyereza ku Afirika mu yunivasite ya Columbia, ekifo kye yalina okutuusa mu 2004. <ref name="uwn2018"/> Okuva olwo abadde asomesa eyo (nga 2025). <ref name="haag2025">{{Cite web |last=Haag |first=Matthew |last2=Goldberg |first2=Emma |date=27 June 2025 |title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics |url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |archive-date=7 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=[[The New York Times]]}}</ref> Yaliko dayirekita w’ekitongole ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |access-date=18 March 2013 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=2 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131002055113/http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Agaba |first=John |title=Mamdani talks about his research legacy and work at Makerere |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20220329112608625 |access-date=22 May 2022 |website=University World News}}</ref> <ref name="bio2"/> Okutuuka mu Gwekkuminoogumu 2025 [[:en:Columbia_University#Academics|pulofeesa wa Herbert Lehman mu Gavumenti]] era pulofeesa ku nkula y'abantu, okusoma saayansi w'ebyobufuzi [[:en:African_studies|n'okusoma ku Afirika]] ku [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]].<ref name="bio2" /><ref>{{Cite web |title=Faculty Bio: Mahmood Mamdani |url=http://www.columbia.edu/cu/anthropology/fac-bios/mamdani/faculty.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Era akola nga chancellor wa [[Kampala International University]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor |access-date=24 August 2020 |publisher=[[Kampala International University]]}}</ref><ref>[https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor "Kampala International University (KIU) Appoints Prof. Mahmood Mamdani as Chancellor"]. ''kiu.ac.ug'' (Press release). Retrieved 3 April 2025.</ref> == Okunoonyereza n'okuwandiika == Mamdani yeemalira mu kunoonyereza ku byobufuzi bya Afirika n'eby'ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw'amatwale]] [[:en:Postcolonialism|n'oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale]], n'ebyobufuzi by'ebyenfuna. Ebitabo bye byekenneenya enkolagana wakati w'ebyobufuzi n'ebyobuwangwa, okugeraageranya [[:en:Colonialism|okufugibwa kw'amatwale]] okuva mu 1452, ebyafaayo by'entalo z'omunda [[:en:Genocide|n'ekitta bantu]] mu Afirika, [[:en:Cold_War|Olutalo olw'Ensi Yonna olw'ebigambo]] [[:en:War_on_terror|n'olutalo ku butujju]], n'ebyafaayo by'eddembe ly'obuntu.<ref>vSneh, Itai Nartzizenfield (2008). [https://books.google.com/books?id=iax4AAAAMAAJ ''The Future Almost Arrived: How Jimmy Carter Failed to Change U.S. Foreign Policy''.] [[:en:Peter_Lang_(publishing_company)|Peter Lang]]. p. 169. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780820481852|9780820481852]]</bdi>.</ref> Okunoonyereza kwe okw'omwaka 2016 kwatandikira ku kitabo kye eky'omwaka 1996, [[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]. <ref>[http://polisci.columbia.edu/people/profile/96 "Mahmood Mamdani | Department of Political Science"]. ''polisci.columbia.edu''. Retrieved 21 January 2016.</ref>Mu kitabo ekyo, yagamba nti eggwanga eryafugibwa terisobola kutegeerwa nga tewekenenyeza bulungi eggwanga eryalifuga.Enkola y'obufuzi bw'amatwale mu Afirika yali eddamu okusoomoozebwa kw'ekibuuzo "ekikulu", era yagamba nti yafuuka "amawanga agaabuluziddwamu".<ref name=":0">Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. pp. 15–16. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/9780852553992|<bdi>9780852553992</bdi>.]]</ref>Kino kyali kikolebwa mu ngeri bbiri: ku ludda olumu nga bafuga butereevu, nga kino kyali kikolwa kya "buyinza" era nga kyali kigenderera okuggya abantu b'omu kitundu ekyo ku ddembe ly'obuntu eryali liweebwa abatuuze mu bitundu ebirala, ate ku ludda olulala nga bafuga mu ngeri etali y'abuteerevu, nga kino kyali kikolebwa mu byalo era nga kizingiramu okuyingiza "bannansi" mu "mateeka g'eggwanga" agaateekebwawo ab'obuyinza mu byalo, era nga kino yakiyita "obwannakyemalira obw'okugabanya obuyinza".<ref name=":0" /> Embeera eno yali "yakusika muguwa" era ng'erimu "engeri bbiri ez'obuyinza wansi w'obuyinza obumu".<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale, ebibuga byali tebikyayawulamu bantu lwa langi naye ebyalo byali bikyafugibwa abakulembeze abaali mu nkwawa z'abafuzi b'amatwale, ka babe abakulembeze ab'ennono oba b'ebali bakwasizzaobuyinza nga balina ebiruubirirwa by'okufugisa omukono ogw'ekyuma.<ref>Clapham, Chris (1997). "Review: Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism by Mahmood Mamdani'". ''Royal Institute of International Affairs''. '''73''': 606.</ref>Mu ngeri eno obukulembeze bwonna bwaleeta enjawukana mu mawnga era n'ekutondawo obukulembeze bwabwe obw'enjawulo obwannakyemalira.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref> Mamdani yekennenya ebyafaayo mu South Africa ne Uganda okulaga nti obufuzi bw'amatwale bwakozesa obuyinza obuyitiridde era obuyinza obwo bweyongera okubaawo oluvannyuma lw'ameefuga.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. p. 37. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref>Ng’asomooza endowooza eza bulijjo ku busosoze mu South Afrika nga ez’enjawulo, agamba nti [[:en:Apartheid|obusosoze mu mawanga]] bwali ngeri ya bulijjo ey’ettwale lya Bulaaya mu Africa, nga lizingiramu ensonga [[:en:Indirect_rule|z’obufuzi obutali butereevu]] n’okukwatagana<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1 January 1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |isbn=9780852553992 |pages=16–18}}</ref> Mu kitabo kye ekyafulumizibwa mu 2004 ekya ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War, and the Roots of Terror'' Mamdani yagamba nti [[:en:Suicide_attack|abeetuze]] balina okumanyibwa "ng'ekika ky'omujaasi" era nti balina "okutegeerwa mu ngeri y'effujjo ly'ebyobufuzi ery'omulembe guno okusinga okuvumwavumwa ng'akabonero k'obukambwe". <ref>{{Cite web |last=Bickerton |first=James |date=2025-07-11 |title=Zohran Mamdani's father's remark about suicide bombers comes under scrutiny |url=https://www.newsweek.com/zohran-mamdani-father-remark-about-suicide-bombers-comes-under-scrutiny-2097793 |access-date=2025-07-12 |website=Newsweek |language=en}}</ref> Omuyivu omu yagamba nti kino si kuwagira kwettisa bbomu wabula kwekenneenya okwanenya '"okusalawo kwa Amerika ku nkola y'ensonga z'ebweru naddala mu kiseera ky'olutalo olw'ebigambo", okutondawo embeera [[:en:Islamic_extremism|y'Obusiraamu obw'annalukalala]] [[:en:Political_violence|n'effujjo mu byobufuzi]] " mwe byakulaakulanira. <ref>{{Cite web |last=Murray |first=Conor |date=Jul 11, 2025 |title=Mahmood Mamdani's Work Does Not Advocate Violence, Expert Says |url=https://www.forbes.com/sites/conormurray/2025/07/11/sequoias-maguire-unfairly-targets-zohran-mamdanis-father-fellow-academic-says/ |access-date=2025-07-12 |website=Forbes |language=en}}</ref> Ebiwandiiko bye bifulumiddde mu ''[[:en:London_Review_of_Books|London Review of Books]]'' n'ekampuni ezifulumya ebitabo ebirala.<ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.lrb.co.uk/contributors/mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=London Review of Books |language=en-GB}}</ref> Okusinziira ku CAS, ebiwandiiko bya Mamdani "bibadde bikulu mu kusomebwa abayizi abali ku misomo gyabwe egya undergraduate ne Postgraduate ku UCT ssaako n'okukubaganya ebirowoozo ku nsoma y'ebyafaayo n'ebyobufuzi bya Afirika , nga banonyereza ku nkwatagana wakati w'ebyobufuzi n'obuwangwa, okugerageranya obufuzi bw'amatwale, entalo ez'omunda mu ggwanga n'ekittabantu mu Afirika".<ref name="uwn2018" /> == Emirimu gy'emirala == Okuva mu 1998<ref name="bio2" /> oba 1999 okutuuka mu 2002, Mamdani yaweereza nga pulezidenti w'olukiiko olukulaakulanya okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika ([[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|Council for the Development of Social Science Research in Africa]]).<ref name="cas2018" /> Mu Gwekkumineebiri 2001, yawa okwogera ku "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" mu lukungaana lwa [[:en:Nobel_Prize|Nobel Centennial Symposium]] e [[:en:Oslo|Oslo]], Norway. <ref>{{Cite web |date=6 December 2001 |title=Speech by Dr. Mahmood Mamdani: "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" |url=https://www.nobelprize.org/mediaplayer/index.php?id=1281 |access-date=24 March 2013 |publisher=Nobel Prize}}</ref> Mu Gwomwenda 2006, Mamdani yali omu ku boogezi abaayitibwa mu lukuŋŋaana lw’ekibiina kya [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Uganda North American Association (UNAA)]] mu kibuga New York. <ref>{{Cite web |date=2006-09-05 |title=UNAA Convention was disorganised! |url=https://www.newvision.co.ug/news/1141390/unaa-convention-disorganised |access-date=2026-02-18 |publisher=New Vision (Kampala)}}</ref> Mu Gwokutaano 2011, mu kiseera ky'okwekalakaasa okwali mu kibangirizi kya Tahrir([[:en:Tahrir_Square_protests|Tahrir Square protests]]) mu kibuga [[:en:Cairo|Cairo]], Misiri, Mamdani yayitibwa okwogerako mu [[:en:American_University_of_Cairo|Yunivasite y’Amerika e Cairo]]. Ng’ayogera eri abayizi mu [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|yunivasite y’e KwaZulu-Natal]] mu South Africa mu 2012, kino yakigeraageranya n’obwegugungo obwaliwo mu Soweto ([[:en:1976_Soweto_uprising|Soweto Uprising]]) mu 1976 . <ref name="kwazulu2012">{{Cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Mu Gwekkumi 2011, Mamdani (nga bali wamu ne Rhoda Ann Kanaaneh) y'eyali omwogezi omukulu mu lukungaana lw’eggwanga olwasooka olw’abayizi olwa [[:en:Students_for_Justice_in_Palestine|Students for Justice in Palestine]] . <ref>{{Cite web |last=Silver |first=Carly |date=2011-10-16 |title=Reporting live from the first-ever SJP National Conference |url=https://newvoices.org/2011/10/15/reporting-live-from-the-first-ever-sjp-national-conference/ |access-date=2025-09-08 |website=New Voices |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nathan-Kazis |first=Josh |date=2011-10-11 |title=Pro-Palestinian Student Activists Plan First National Conference |url=https://forward.com/news/144173/pro-palestinian-student-activists-plan-push/ |access-date=2025-09-08 |website=The Forward |language=en}}</ref> Mu 2017 yayitibwa okuwa omusomo ku lunaku lwa [[:en:TB_Davie_Memorial_Lecture|TB Davie Memorial]] ku ddembe ly'okusoma mu Yunivasite y'e Cape Town, era emboozi ye, eyatuumibwa "Decolonising the Post-Colonial University" yaleetawo okukubaganya ebirowoozo kungi. <ref name="uwn2018" /> <ref name="davis2017" /> Okuva mu Gwekkumineebiri 2017 okutuuka mu Gwokusatu 2018, Mamdani yaweereza nga Rajni Kothari Chair Professor mu [[:en:Centre_for_the_Study_of_Developing_Societies|Center for the Study of Developing Societies]] mu [[:en:Delhi|Delhi,]] Buyindi. Oluvannyuma lw'ekisanja kye okuggwako, nga 4 Ogwokuna 2018 yawa omusomo gwa Rajni Kothari Chair ogutegekebwa buli mwaka, ogwatuumibwa "Okulowooza ku bwenkanya okuyita mu bumanyirivu bw'Afirika mu kyasa eky'amakumi abiri".<ref name="csds" /> Alabikidde mu firimu z’ebyafaayo ng’omukugu okugeza, ''[[:en:Rwanda:_The_Untold_Story|Rwanda: The Untold Story]]'' (2014, [[:en:BBC|BBC]] ), ''The Dictator’s Playbook'' (2018, [[:en:PBS|PBS]] ) ne ''[[:en:How_to_Become_a_Tyrant|How to Become a Tyrant]]'' (2021, [[:en:Netflix|Netflix]]). <ref>{{Cite AV media|url=https://www.pbs.org/video/idi-amin-3ol3rz/|title=The Dictator's Playbook {{!}} Idi Amin {{!}} Episode 6|language=en|publisher=[[PBS]]|via=}}</ref> Yalabikira mu firimu ya [[:en:Cameo_appearance|cameo]] ,mu firimu ya 2012 ''eya [[:en:The_Reluctant_Fundamentalist_(film)|The Reluctant Fundamentalist]]'', eyakulemberwamu mukyala we.<ref>Nair, Mira (2012). ''[[:en:The_Reluctant_Fundamentalist|The Reluctant Fundamentalist]]''. [[:en:IFC_Films|IFC Films]].</ref> Mu 2024, yeegatta ku [[:en:Gaza_tribunal|Gaza Tribunal]], eyagenderera "okuzuukusa ebibiina by'obwannakyewa ku buvunaanyizibwa bwabyo n'okukomya ekittabantu kya Yisirayiri mu Gaza." <ref>{{Cite web |title=Home |url=https://gazatribunal.com/ |access-date=2025-12-07 |website=Gaza Tribunal |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title='Gaza Tribunal' established in London to seek justice for war crimes in Gaza |url=https://www.aa.com.tr/en/europe/-gaza-tribunal-established-in-london-to-seek-justice-for-war-crimes-in-gaza/3383887 |access-date=2026-01-07 |website=www.aa.com.tr}}</ref> == Okusiimibwa == Mu 2008, mu kunoonyereza okwakolebwa ku mutimbagano mu lwatu, Mamdani yalondebwa ng'owomwenda ku bantu abagezi abasinga mu nsi yonna ku lukalala lw'abagezigezi 100 okuva mu ''[[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]]'' (UK) ne ''[[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]]'' (US).<ref>[https://web.archive.org/web/20090930143349/http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ "The 2008 List"]. [[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]] (UK) / [[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]] (US). 2008. Archived from [http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ the original] on 30 September 2009.</ref><ref>"The World's Top 20 Public Intellectuals". ''Foreign Policy'' (167). Slate Group, LLC: 54–57. 2008. [[:en:EISSN_(identifier)|eISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/1945-2276 1945-2276]. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0015-7228 0015-7228]. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/25462318 25462318].</ref> Mu Gwomusanvu 2017, Mamdani yalondebwa okubeera [[:en:Corresponding_Fellow_of_the_British_Academy|Omukwanaganya wa British Academy (FBA)]], ettendekero ly’eggwanga erya Bungereza erikola ku by’obuntubulamu ne ssaayansi w’embeera z’abantu. <ref>{{Cite web |date=2 July 2017 |title=Elections to the British Academy celebrate the diversity of UK research |url=http://www.britac.ac.uk/news/elections-british-academy-celebrate-diversity-uk-research |access-date=29 July 2017 |website=British Academy}}</ref> Mu Gwokutaano nga 28, 2018 ( [[:en:Africa_Day|Africa Day]] ), Mamdani yalondebwa okuba pulofeesa ow’ekitiibwa mu Center for African Studies mu Yunivasite y’e Cape Town. Dayirekita wa CAS [[:en:Lungisile_Ntsebeza|Lungisile Ntsebeza]], okulondebwa kuno yakuyita kwa "byafaayo mu bitongole", era nga kikulu mu nteekateeka y'okufuna obwetwaze bwa yunivasite m okuva mu kwekalakaasa kw'abayizi okwa " [[:en:Rhodes_Must_Fall|Rhodes Must Fall]] " mu Gwokusatu 2015. Abakulembeze b'abayizi bangi baali balaze obukulu bwa Ssikaala ya Mamdani, era okusinziira ku kino, UCT yandibadde ekola enkyukakyuka ez'omuggundu ku ntegeka y'ensoma.<ref name="uwn2018" /><ref name="cas2018" /> <ref>{{Cite web |title=Prof Mahmood Mamdani |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041546/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |archive-date=4 Oct 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Faculty of Humanities}}</ref> === Engule n’okusunsulwa === * 1997: [[:en:Herskovits_Prize|Herskovits Prize]] for ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]''<ref name="cas2018" /> * 1999: [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]] Book Award for ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism''<ref>[https://web.archive.org/web/20130404065845/http://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ "UCT Book Award"]. [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]]. Archived from t[https://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ he original] on 4 April 2013. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 2009: GDS Eminent Scholar Award from the [[:en:International_Studies_Association|International Studies Association]]<ref>{{Cite web |title=GDS Eminent Scholar Award Past Recipients |url=https://www.isanet.org/Programs/Awards/GDS-Eminent-Scholar/Past-Recipients |access-date=16 January 2019 |website=www.isanet.org}}</ref> * 2011: [[:en:H._F._Lenfest|Lenfest]] Distinguished Faculty Award.<ref>[https://web.archive.org/web/20121221034143/http://sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html "Professor Mahmood Mamdani Recognized with Lenfest Award"]. [[:en:School_of_International_and_Public_Affairs,_Columbia_University|School of International and Public Affairs, Columbia University]]. 15 April 2011. Archived from [http://www.sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html the original] on 21 December 2012. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 2012: Scholar of the Year at the 2nd Annual African Diaspora Awards for his immense contribution to African Scholarship<ref>{{cite web |date=19 November 2012 |title=Prof. Mamdani Is To Be Honored As "Scholar of the Year" At The Annual African Diaspora Awards NYC |url=http://misr.mak.ac.ug/news/prof-mamdani-be-honored-scholar-year-annual-african-diaspora-awards-nyc |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Makerere University|MISR]]}}</ref> * 2012: Ugandan Diaspora Award 2012.<ref name="diaspora" /> * 2021: ''[[:en:Neither_Settler_Nor_Native:_The_Making_and_Unmaking_of_Permanent_Minorities|Neither Settler Nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020), shortlisted for the [[:en:British_Academy_Book_Prize_for_Global_Cultural_Understanding|British Academy Book Prize for Global Cultural Understanding]], and as "World History Finalist" by Association of American Publishers Awards for Professional and Scholarly Excellence ([[:en:PROSE_Awards|PROSE Awards]]).<ref name="bio2" /> === Diguli ez’ekitiibwa === * 25 Ogwokutaano 2010: [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]], [[:en:DLitt|DLitt]] ([[:en:Honoris_Causa|Honoris Causa]])<ref>[http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx "Mahmood Mamdani conferred with an honorary doctorate"]. [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]]. May 2010. Retrieved 21 March 2013.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20210501065506/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf "Speech delivered by Professor Prof Mahmood Mamdani at the University of Johannesburg, South Africa"] (PDF). [[:en:CODESRIA|CODESRIA]]. 25 May 2010. Archived from [http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf the original] (PDF) on 1 May 2021. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 24 Ogwomusanvu 2010: [[:en:Addis_Ababa_University|Addis Ababa University]], DLitt (Honoris Causa)<ref>{{cite web |date=24 July 2010 |title=Remarks on receipt of Honorary Doctorate at Addis Ababa University |url=http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501065507/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[CODESRIA]]}}</ref> * 24 Ogwokuna 2012: [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]], DLitt (Honoris Causa)<ref>{{cite web |date=12 April 2012 |title=Media Statement: UKZN To honour leading South Africans and women graduates excel |url=http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305015502/http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx |archive-date=5 March 2016 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[University of KwaZulu-Natal]] |format=[[MS Word]]}}</ref><ref name="kwazulu20122">{{cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Mamdani yawasa [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]], dayirekita wa firimu era pulodyusa Omuyindi ng’abeera mu Amerika, mu 1991. Baasooka kusisinkana mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, n’oluvannyuma ne baddamu mu Kampala, Uganda, mu 1989 Nair bwe yali akola okunoonyereza ku firimu ye, ''[[Mississippi Masala]]'' . <ref name="lahr2002">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> <ref name="indian tele2">{{Cite web|url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp|archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp|url-status=dead|archive-date=2 February 2009|title=She interviewed me, we fell in love almost instantly|last=Sen|first=Manjula|date=25 January 2009|access-date=21 March 2013}}</ref>Baagattibwa mu 1991. Mu 2025 Mamdani ne Nair babeera mu kitundu kya [[:en:Morningside_Heights|Morningside Heights]] mu [[:en:Manhattan|Manhattan]], okumpi ne Yunivaasite y'e Columbia. <ref name="haag20252">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Omwana wa Mamdani ne Nair omu yekka, [[Zohran Mamdani]], yazaalibwa mu Kampala mu 1991. Mu 1996 famire ye yasengukira e [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa, Mamdani okutwala omulimu gw’okukulira enteekateeka y’okusoma eby'Afirika mu Yunivasite y’e Cape Town, era n’abeerayo okumala emyaka nga esatu. <ref name="lahr20022">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Nga mu mwaka gwa 1999 baagenda mu Amerika ne basenga mu New York. <ref name="lahr20023">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Zohran yafuuka munnabyabufuzi era abadde [[:en:Mayor_of_New_York_City|Meeya w'ekibuga New York]] okuva nga 1 Ogwoluberyeberye 2026, ng'abadde mmemba [[:en:New_York_State_Assembly|w'olukiiko olukulu olw'essaza ly'e New York]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2025. <ref>{{Cite web |last=Kitunzi |first=Yahudu |date=June 7, 2025 |title=Mamdani's mayoral goal puts Uganda on the map |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609023734/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |archive-date=June 9, 2025 |access-date=June 7, 2025 |website=[[Daily Monitor|Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=3 November 2025 |title=In Uganda, where Zohran Mamdani was born, NYC mayoral hopeful is recalled with pride |url=https://apnews.com/article/uganda-zohran-mamdani-mayor-election-new-york-d41260eeef2438498a3aa04118fbd2df |access-date=5 November 2025 |website=[[AP News]] |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Kampeyini ze ez'obwameeya zawagirwa bazadde be. <ref name="haag20253">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> == Ebyawandiikibwako == === Ebitabo === * ''The Myth of Population Control: Family, Class and Caste in an Indian Village'' (1972) * ''From Citizen to Refugee: Ugandan Asians Come to Britain'' (1973)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2011 |title=From Citizen to Refugee: Uganda Asians Come to Britain |publisher=Pambazuka Press |isbn=9781906387570 |edition=Second}}</ref> * ''Politics and Class Formation in Uganda'' (1976)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |publisher=Monthly Review Press |isbn=9780853453789}}</ref> * ''Imperialism and Fascism in Uganda'' (1984)<ref>{{cite book |last1=Mamdan |first1=Mohamad |date=1984 |title=Imperialism and Fascism in Uganda |publisher=Africa World Press |isbn=9780865430297}}</ref> * ''Academic Freedom in Africa'' (1994) * ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism]]'' (1996)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |publisher=Princeton University Press |isbn=9780691027937}}</ref> * ''When Victims Become Killers: Colonialism, Nativism and Genocide in Rwanda'' (2001)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 January 2020 |title=When Victims Become Killers |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-19383-0 |language=en |doi=10.1515/9780691193830}}</ref> * ''Understanding the Crisis in Kivu''<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Understanding the Crisis in Kivu |url=https://www.africanbookscollective.com/books/understanding-the-crisis-in-kivu |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> * ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War and the Roots of Terror'' (2004)<ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2002 |title=Good Muslim, Bad Muslim: A Political Perspective on Culture and Terrorism |url=https://www.jstor.org/stable/3567254 |journal=American Anthropologist |volume=104 |issue=3 |pages=766–775 |doi=10.1525/aa.2002.104.3.766 |issn=0002-7294 |jstor=3567254 |url-access=subscription}}</ref> * ''Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989–2005'' (2007)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2007 |title=Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989-2005 |publisher=Codesria |isbn=9782869782013}}</ref> * ''[https://www.codesria.org/spip.php?article1292 Saviors and Survivors: Darfur, Politics, and the War on Terror]'' (2009)<ref>{{Cite web |title=Saviors and Survivors by Mahmood Mamdani: 9780385525961 {{!}} PenguinRandomHouse.com: Books |url=https://www.penguinrandomhouse.com/books/106771/saviors-and-survivors-by-mahmood-mamdani/ |access-date=22 May 2022 |website=PenguinRandomhouse.com |language=en-US}}</ref> * ''Define and Rule: Native as Political Identity'' (The W.E.B. DuBois Lectures) (2012)<ref>{{Cite web |title=Define and Rule — Mahmood Mamdani |url=https://www.hup.harvard.edu/catalog.php?isbn=9780674050525 |access-date=22 May 2022 |website=Harvard University Press |language=en}}</ref> * ''[[:en:Neither_Settler_nor_Native|Neither Settler nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020) * ''Slow Poison: Idi Amin, Yoweri Museveni, and the Making of the Ugandan State'' (2025) === Emboozi ezikungaanyiziddwa === * ''Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture'' (2000)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2000 |title=Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture |url=https://books.google.com/books?id=yqb7wAEACAAJ |publisher=St. Martin's Press |isbn=978-0-312-23498-0 |language=en}}</ref> === Ebitabo ebisunsuddwa === * ''Uganda Studies in Labour'' (Codesria Book Series) (1968)<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Uganda Studies in Labour |url=https://www.africanbookscollective.com/books/uganda-studies-in-labour |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> === Ebirala === * ''Studies in Labor Markets'' (National Bureau of Economic Research Universities-National Bureau Conference Ser) * ''African Studies in Social Movements and Democracy'' (Actes-Sud Papiers) == Laba ne == * [[:en:Indians_in_the_New_York_City_metropolitan_area|Abayindi mu kibuga New York]] * [[:en:Ugandan_Americans|Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebiwandiiko ebirala by'osobola okusomako == * {{cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=https://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |website=Warscapes |interviewer-last=Shringarpure |interviewer-first=Bhakti}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://academictree.org/math/peopleinfo.php?pid=183217 Mahmood Mamdani] at [[:en:Academic_Tree|Academic Tree]] * [https://openlibrary.org/works/OL214797A?mode=all Mahmood Mamdani] at [[:en:Open_Library|Open Library]] * [https://x.com/mm1124 X Profile] 0attv44j7lhzt8y9pwe2sftq049z48f 48859 48858 2026-05-03T18:29:23Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijuliziddwa 48859 wikitext text/x-wiki '''Mahmood Mamdani''' [ a ] FBA (yazaalibwa 23 Ogwokuna 1946) Munnayuganda [[:en:Anthropologist|omukugu mu by'enkula y'abantu]], munnabyanjigiriza, era omukugu mu by'obufuzi. Ye Herbert Lehman Pulofeesa wa Gavumenti era pulofeesa w’ensonga z'ekikula ky'abantu, [[:en:Political_science|ssaayansi w’ebyobufuzi]], n’okunoonyereza ku [[:en:African_studies|nsoma y'Afirika]] mu [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]] . Era akola nga Ccansala wa [[Kampala International University]] mu Uganda, era nga pulofeesa ow’ekitiibwa ku Center for African Studies mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y'e Cape Town]] . Emabegako yaliko dayirekita w’ekitongole kya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. Mamdani mukugu mu kusoma ebyobufuzi bya Afrika n’ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw’amatwale]] n’oluvannyuma [[:en:Postcolonialism|lw'obufuzi bw’amatwale]], n’ebyobufuzi [[:en:Knowledge_economy|by’ebyenfuna]] . Mufumbo nga mukazi we ye [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] omuzannyi wa firimu . Ye ne Nair be bazadde ba [[:en:New_York_City_Mayor|Meeya w'ekibuga New York]] [[Zohran Mamdani]] . == Obuto bwe n’okusoma == Mahmood Mamdani yazaalibwa nga 23 Ogwokuna 1946 mu [[:en:Bombay|kibuga Bombay]] (kati Mumbai), Buyindi, ng’ebula omwaka gumu [[:en:British_Raj|enfuga ya Bungereza]] ekome. <ref>[https://timesofindia.indiatimes.com/education/news/mahmood-mamdani-education-and-career-path-how-zohran-mamdanis-father-built-a-legacy-of-revolution-through-ideas-and-exile/articleshow/122064130.cms "Mahmood Mamdani education and career path: How Zohran Mamdani's father built a legacy of revolution through ideas and exile"]. ''The Times of India''. 25 June 2025. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN&nbsp;]][https://search.worldcat.org/issn/0971-8257 0971-825]7. Retrieved 13 July 2025.</ref> <ref name="codesria">{{Cite web |title=Pr. Mahmood Mamdani (1998-2002) |url=https://codesria.org/pr-mahmood-mamdani-1998-2002/ |access-date=2025-07-13 |website=Council for the Development of Social Science Research in Africa |language=en-US}}</ref> Yakulira mu [[Kampala]], Uganda, <ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=23 February 2021 |title=Mahmood Mamdani on Uganda |url=https://africasacountry.com/2011/04/mamdani-on-uganda |website=Africa is a Country}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Permanent Minorities and the Politics of Survivors: A conversation with Mahmood Mamdani |url=https://worldpeacefoundation.org/blog/permanent-minorities-and-the-politics-of-survivors-a-conversation-with-mahmood-mamdani/ |website=World Peace Foundation}}</ref> ng'omu ku [[:en:Indian_diaspora_in_Southeast_Africa|Bayindi ababundabunda mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afrika]] . Bazadde be bombi, [[:en:Gujarati_Muslim|basiraamu Abagujarati]], baazaalibwa era ne bakulira mu kitundu kya Bungereza eky'amatwale ki [[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] (leero Tanzania). Abafumbo bano baagenda e Bombay olwo kitaawe n’asomerayo mu ttendekero ekkulu. <ref name=":8">{{Cite journal |last=Chen |first=Kuan-Hsing |last2=Gao |first2=Shiming |last3=Tang |first3=Xiaolin |date=2016 |title=The formation of an African intellectual: an interview with Mahmood Mamdani |url=https://doi.org/10.1080/14649373.2016.1218676 |journal=Inter-Asia Cultural Studies |volume=17 |issue=3 |pages=456–480 |doi=10.1080/14649373.2016.1218676 |url-access=subscription}}</ref> <ref>Muhoozi, Mourice (6 March 2022). [https://www.watchdoguganda.com/news/20220306/131449/meet-ugandas-most-iconic-academician-prof-mahmood-mamdani.html "Meet Uganda's most Iconic academician, Prof. Mahmood Mamdani"]. ''Watchdog Uganda''</ref> Famire yaddayo e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], Tanganyika, nga Mamdani wa myaka ebiri, ne bagenda e Uganda nga wa myaka etaano oba mukaaga. <ref name=":8" /> Mu kiseera ekyo, Uganda yali yayawulwamu okusinziira ku mawanga, omuli abantu gye babeera, amasomero, emizikiti, n’ebifo abaana we bazannyira. Okusoma kwe mu pulayimale, Mamdani yasooka kugenda mu [[:en:Madrasa|madarasa]], n’oluvannyuma mu Government Indian Primary School. <ref name=":8"/> Yakula ng'ayogera [[:en:Gujarati_language|Olugujarati]], [[:en:Urdu|Oluurdu]] [[:en:Swahili_language|n'Oluswayiri]] . Yatandika okusoma Olungereza mu kibiina eky’omukaaga. <ref name=":8" /> Oluvannyuma lw’okusoma siniya ey’awansi, yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School, gye yali omuwandiisi w’ekibiina kya Do-it-Yourself Physics. <ref>{{Cite web |title=Uganda: Buganda And Uganda At Crossroads |url=http://allafrica.com/stories/200908100585.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20090826030635/http://allafrica.com/stories/200908100585.html |archive-date=26 August 2009 |access-date=2025-07-13 |website=AllAfrica}}</ref> Mamdani yali omu ku bayizi Bannayuganda 23 abaali mu kibiina kya [[:en:The_Kennedy_Airlift|Kennedy Airlift]] mu 1963, enteekateeka ya sikaala eyaweebwa ssente okuva mu Amerika eyaleetera ebikumi n’ebikumi by'abayizi okuva mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] okusomera ku yunivasite mu Amerika ne Canada wakati wa 1959 ne 1963.<ref name="indian tele">{{Cite web |last=Sen |first=Manjula |date=25 January 2009 |title=She interviewed me, we fell in love almost instantly |url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |archive-date=2 February 2009 |access-date=21 March 2013}}</ref> Mamdani yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts okuva mu [[:en:University_of_Pittsburgh|Yunivasite y’e Pittsburgh]] <ref name="codesria"/> mu 1967. <ref>{{Cite book |date=1 January 2010 |title=International Encyclopedia of Civil Society |url=https://link.springer.com/referencework/10.1007/978-0-387-93996-4 |vauthors=((Anheier, H. K.)), ((Toepler, S.)) |publisher=Springer US |isbn=978-0-387-93994-0 |editor-last=Anheier |editor-first=Helmut K. |doi=10.1007/978-0-387-93996-4 |editor-last2=Toepler |editor-first2=Stefan}}</ref> Yali omu ku bayizi abangi mu bukiikakkono bwa Amerika abaali mu lugendo lwa bbaasi mu bukiikaddyo okutuuka e [[:en:Montgomery,_Alabama|Montgomery, Alabama]], olwategekebwa [[:en:Student_Nonviolent_Coordinating_Committee|akakiiko akakwasaganya abayizi abatali ba ffujjo]] mu Gwokusatu 1965 okwetaba mu kaweefube w'okulwanirira [[:en:Civil_rights_movement|eddembe ly’obuntu]] . Kino kyaliwo mu kiseera ky’okutambula okuva e [[:en:Selma_to_Montgomery_marches|Selma okutuuka e Montgomery]], naye nga kyo kya njawulo. Yasibibwa mu kkomera mu kutambula kuno era n’akkirizibwa okukuba essimu. Mamdani yakubira [[:en:Embassy_of_Uganda,_Washington,_D.C.|omubaka wa Uganda]] e [[:en:Washington,_DC|Washington, DC]], amuyambe. Omubaka yamubuuza lwaki "ayingirira ensonga z'omunda mu nsi engwira", n'amuddamu nti teyali nsonga ya munda wabula olutalo lw'eddembe era nti nabo eddembe lyabwe baali bakalifuna omwaka ogwakaggwa. <ref name="pambazuka">{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 April 2007 |title=The Asian question again: A reflection |url=http://www.pambazuka.org/en/category/comment/41273 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]] (Uganda) |via=pambazuka.org}}</ref> Amangu ddala nga wayiseewo akaseera katono, Mamdani yategeera ku mulimu gwa [[:en:Karl_Marx|Karl Marx]] okuva mu kukyala kwe ku FBI. <ref>{{Cite web |last=Shringarpure |first=Bhakti |author-link=Bhakti Shringarpure |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=http://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |access-date=6 November 2017 |website=Warscapes |language=en |quote=I thought the guy Marx had just died. […] So that was my introduction to Karl Marx.}}</ref> Yasomera ku [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Fletcher School of Law and Diplomacy]] mu [[:en:Tufts_University|Yunivasite ya Tufts]] era mu 1968 yatikkirwa diguli ya Master of Arts mu [[:en:Political_science|byobufuzi]] ne Master of Arts mu mateeka ne diplomacy mu 1969. Yafuna diguli ye [[:en:Doctor_of_philosophy|eyookusatu]] mu gavumenti okuva mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite y'e Harvard]] mu 1974, wansi w’obulagirizi bwa [[:en:Karl_Deutsch|Karl Deutsch]] . <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and class formation in Uganda |url=http://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=978-0-85345-378-9 |location=New York |via=Internet Archive}}</ref> Omulamwa kw'eyatambuliza ddiguli ye eyookusatu yagiwa omutwe "''Politics and Class Formation in Uganda."'' <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |url=https://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=0-85345-378-0 |location=New York |oclc=2073894 |url-access=registration}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Allen |first=Judith Van |last2=Mamdani |first2=Mahmood |last3=Shivji |first3=Issa G. |date=November 1977 |title=Reviewed Works: Politics and Class Formation in Uganda. by Mahmood Mamdani; Class Struggles in Tanzania. by Issa G. Shivji |journal=Contemporary Sociology |publisher=American Sociological Association |volume=6 |issue=6 |pages=702 |doi=10.2307/2066367 |issn=0094-3061 |eissn=1939-8638 |jstor=2066367}}</ref> == Emirimu gye == Mamdani yakomawo mu Uganda ku ntandikwa ya 1972 era naweebwa omulimu ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu Kampala [[:en:Teaching_assistant|ng'ayambako omusomesa]], mu kiseera kye kimu yali akola ku kunoonyereza kwe okwa ddiguli eyookusatu. . Ye n’Abaasia abasinga obungi [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|baagobebwa]] mu Uganda ku nkomerero y’omwaka ogwo [[Idi Amin]] olw’amawanga gaabwe; Amin yali agenderera "kuzzaawo" bizinensi n'ebintu. Mamdani yava mu Uganda n’agenda mu nkambi y’ababundabunda mu Bungereza ku ntandikwa y'omwezi Gwekkuminoogumu. <ref name="lrb2022">{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2022-10-06 |title=The Asian Question |url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v44/n19/mahmood-mamdani/the-asian-question |journal=[[London Review of Books]] |language=en |volume=44 |issue=19 |issn=0260-9592 |access-date=2025-09-08}}</ref> Yava e Bungereza mu makkati ga 1973 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu Tanzania. <ref name="pambazuka"/> <ref name="cas2018">{{Cite web |date=28 May 2018 |title=Professor Mamdani rejoins UCT |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |archive-date=7 November 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Centre for African Studies, UCT}}</ref> <ref name="bio2">{{Cite web |title=Mahmood Mamdani |url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani |access-date=7 November 2025 |website=Department of Anthropology}}</ref> Mu Dar es Salaam, yamaliriza okuwandiika dissertation ye. Yali mujjumbize nnyo n’ebibiina ebiwakanya Amin. Mu 1979, yeetaba mu Ttabamiruka w’e Moshi ng’omutunuulizi. Yaddayo mu Uganda oluvannyuma lwa Amin okugobwa ku bukulembeze oluvannyuma lw'olutalo lwa [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|Uganda ne Tanzania]] mu 1979. <ref>{{Cite web |last=McCormack |first=Pete |date=17 October 2005 |title=Interview with Mahmood Mamdani |url=http://www.petemccormack.com/interview_mamdani_001.htm |access-date=21 March 2013 |publisher=petemccormack.com}}</ref> <ref name="bio2" /> Mu kiseera kino, yakozesebwa ng'omutendeke mu kibiina kya [[:en:All_Africa_Conference_of_Churches|All Africa Conference of Churches]], omukago [[:en:Ecumenical_Christian|gw'Abakristaayo ogw'ensi yonna]] ogusangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, ng'akolera mu ofiisi [[:en:Church_of_Uganda|y'Ekkanisa ya Uganda]] mu Kampala. <ref name="lrb2022"/> Okuva mu 1980 (oluvannyuma lwa Amin okugobwa mu ntebe mu 1979) okutuuka mu 1993 yaddamu okukolera yunivasite y’e Makerere.<ref name="bio2"/><ref name="lrb2022"/> Mu 1984, ng'agenze okwetaba mu ttabamiruka mu kibuga [[:en:Dakar|Dakar]], Senegal, yafuuka abundabunda oluvannyuma lw'obutuuze bwe mu Uganda okusazibwamu gavumenti ya Milton Obote olw'oklwogerera enkola ze.<ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=8 February 2012 |title=Prof. Mamdani to be honoured among Africa's best |url=http://www.newvision.co.ug/news/628869-prof-mamdani-to-be-honoured-among-africa-s-best.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yaddayo e Dar es Salaam. Oluvannyuma lwa Obote okugobwa mu ntebe omulundi ogwokubiri, Mamdani yaddamu okudda mu Uganda mu Gwomukaaga 1986. <ref name="indian tele"/> Yali dayirekita eyatandikawo ekitongole kya Centre for Basic Research (CBR), ekitongole kya Uganda ekitali kya gavumenti ekyasooka mu kunoonyereza, mwe yaweereza okuva mu 1987 okutuuka mu 1996. <ref name="diaspora">{{Cite web |date=29 November 2012 |title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012 |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=ugandandiaspora.com}}</ref> <ref name="cas2018"/> <ref name="csds">{{Cite web |date=4 April 2018 |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041545/https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |archive-date=4 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=CSDS}}</ref> Yaliko pulofeesa omugenyi ku [[:en:University_of_Durban-Westville|Yunivasite y’e Durban]] - [[:en:Westville,_KwaZulu-Natal|Westville]] mu South Africa (okuva Gwoluberyeberye okutuuka mu Gwomukaaga 1993), ku [[:en:Nehru_Memorial_Museum_&_Library|Nehru Memorial Museum & Library]] e New Delhi (okuva Gwoluberyeberye okutuuka Gwomukaaga 1995), ne mu [[:en:Princeton_University|Yunivasite y'e Princeton]] (1995–96). <ref>{{Cite web |last=Vance |first=Dara |date=2015-11-20 |title=UK Committee on Social Theory Hosts Mahmood Mamdani |url=https://uknow.uky.edu/uk-happenings/uk-committee-social-theory-hosts-mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=UKNow}}</ref> Mu 1996, yalondebwa okubeera omukulembeze w’entebe ya [[:en:Archibald_Campbell_Jordan|AC Jordan]] ey'ensoma y'Afirika mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y’e Cape Town]], <ref>{{Cite web |date=11 March 2011 |title=UCT in war over 'bantu education' |url=http://mg.co.za/article/2011-03-11-uct-in-war-over-bantu-education |access-date=22 March 2013}}</ref> era ku ntandikwa ya 1997 n’afuuka akulira [[:en:Centre_for_African_Studies|ekitongole ekinoonyereza ku by'ensoma y'Afirika]] (CAS). <ref name="uwn2018">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> Yavaawo oluvannyuma lw'okufuna obutakkaanya n'abasomesa (abasinga obungi abazungu) ku bbago ly'ensoma ye ey'omusomo ogw'omusingi ku Afrika oguyitibwa "Problematising Africa". <ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=June 1, 1998 |title=Is African studies to be turned into a new home for Bantu education at UCT? |url=https://doi.org/10.1080/02533959808458649 |journal=Social Dynamics |volume=24 |issue=2 |pages=63–75 |doi=10.1080/02533959808458649 |issn=0253-3952 |url-access=subscription}}</ref> <ref name="cas2018"/> Mamdani, eyalaga nti ensoma eriwo eya " [[:en:Bantu_Education_Act,_1953|Bantu studies]] " (mu kujjuliza ku kusomesa Abaddugavu wansi w'enfuga [[:en:Apartheid|y'obusosoze]] ) <ref name="cas2018" /> yayimirizibwa era okukkakkana ng'alekulidde. <ref name="davis2017">{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=23 August 2017 |title=Mahmood Mamdani: Sixteen years on, UCT's old nemesis returns to talk decolonisation |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2017-08-23-mahmood-mamdani-sixteen-years-on-ucts-old-nemesis-returns-to-talk-decolonisation/ |access-date=7 November 2025 |website=Daily Maverick}}</ref> "Ensonga ya Mamdani" ekyayogerwako mu kukubaganya ebirowoozo ku [[:en:Decolonization_of_higher_education_in_South_Africa|kununula amatendekero aga waggulu okuva mu nsoma y'abamatwale]] . Oluvannyuma yagamba nti teyalina busungu ku muntu yenna, era yalina enkolagana ennungi ekiseera kye yamalayo. Yagamba nti obutakwatagana bwali ku njawulo mu ndowooza n'addala ensengeka y’ensoma ku bikwata ku kusoma South Africa ng’ensi ya Afrika. Oluvannyuma (2018) yakomezebwawo nga pulofeesa ow’ekitiibwa asuutibwa. [ b ] <ref name="uwn2018" /> Mu 1999, Mamdani yalondebwa okuba dayirekita w’ekitongole ekikola ku by’okunoonyereza ku Afirika mu yunivasite ya Columbia, ekifo kye yalina okutuusa mu 2004. <ref name="uwn2018"/> Okuva olwo abadde asomesa eyo (nga 2025). <ref name="haag2025">{{Cite web |last=Haag |first=Matthew |last2=Goldberg |first2=Emma |date=27 June 2025 |title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics |url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |archive-date=7 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=[[The New York Times]]}}</ref> Yaliko dayirekita w’ekitongole ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |access-date=18 March 2013 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=2 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131002055113/http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Agaba |first=John |title=Mamdani talks about his research legacy and work at Makerere |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20220329112608625 |access-date=22 May 2022 |website=University World News}}</ref> <ref name="bio2"/> Okutuuka mu Gwekkuminoogumu 2025 [[:en:Columbia_University#Academics|pulofeesa wa Herbert Lehman mu Gavumenti]] era pulofeesa ku nkula y'abantu, okusoma saayansi w'ebyobufuzi [[:en:African_studies|n'okusoma ku Afirika]] ku [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]].<ref name="bio2" /><ref>{{Cite web |title=Faculty Bio: Mahmood Mamdani |url=http://www.columbia.edu/cu/anthropology/fac-bios/mamdani/faculty.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Era akola nga chancellor wa [[Kampala International University]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor |access-date=24 August 2020 |publisher=[[Kampala International University]]}}</ref><ref>[https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor "Kampala International University (KIU) Appoints Prof. Mahmood Mamdani as Chancellor"]. ''kiu.ac.ug'' (Press release). Retrieved 3 April 2025.</ref> == Okunoonyereza n'okuwandiika == Mamdani yeemalira mu kunoonyereza ku byobufuzi bya Afirika n'eby'ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw'amatwale]] [[:en:Postcolonialism|n'oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale]], n'ebyobufuzi by'ebyenfuna. Ebitabo bye byekenneenya enkolagana wakati w'ebyobufuzi n'ebyobuwangwa, okugeraageranya [[:en:Colonialism|okufugibwa kw'amatwale]] okuva mu 1452, ebyafaayo by'entalo z'omunda [[:en:Genocide|n'ekitta bantu]] mu Afirika, [[:en:Cold_War|Olutalo olw'Ensi Yonna olw'ebigambo]] [[:en:War_on_terror|n'olutalo ku butujju]], n'ebyafaayo by'eddembe ly'obuntu.<ref>vSneh, Itai Nartzizenfield (2008). [https://books.google.com/books?id=iax4AAAAMAAJ ''The Future Almost Arrived: How Jimmy Carter Failed to Change U.S. Foreign Policy''.] [[:en:Peter_Lang_(publishing_company)|Peter Lang]]. p. 169. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780820481852|9780820481852]]</bdi>.</ref> Okunoonyereza kwe okw'omwaka 2016 kwatandikira ku kitabo kye eky'omwaka 1996, [[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]. <ref>[http://polisci.columbia.edu/people/profile/96 "Mahmood Mamdani | Department of Political Science"]. ''polisci.columbia.edu''. Retrieved 21 January 2016.</ref>Mu kitabo ekyo, yagamba nti eggwanga eryafugibwa terisobola kutegeerwa nga tewekenenyeza bulungi eggwanga eryalifuga.Enkola y'obufuzi bw'amatwale mu Afirika yali eddamu okusoomoozebwa kw'ekibuuzo "ekikulu", era yagamba nti yafuuka "amawanga agaabuluziddwamu".<ref name=":0">Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. pp. 15–16. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/9780852553992|<bdi>9780852553992</bdi>.]]</ref>Kino kyali kikolebwa mu ngeri bbiri: ku ludda olumu nga bafuga butereevu, nga kino kyali kikolwa kya "buyinza" era nga kyali kigenderera okuggya abantu b'omu kitundu ekyo ku ddembe ly'obuntu eryali liweebwa abatuuze mu bitundu ebirala, ate ku ludda olulala nga bafuga mu ngeri etali y'abuteerevu, nga kino kyali kikolebwa mu byalo era nga kizingiramu okuyingiza "bannansi" mu "mateeka g'eggwanga" agaateekebwawo ab'obuyinza mu byalo, era nga kino yakiyita "obwannakyemalira obw'okugabanya obuyinza".<ref name=":0" /> Embeera eno yali "yakusika muguwa" era ng'erimu "engeri bbiri ez'obuyinza wansi w'obuyinza obumu".<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale, ebibuga byali tebikyayawulamu bantu lwa langi naye ebyalo byali bikyafugibwa abakulembeze abaali mu nkwawa z'abafuzi b'amatwale, ka babe abakulembeze ab'ennono oba b'ebali bakwasizzaobuyinza nga balina ebiruubirirwa by'okufugisa omukono ogw'ekyuma.<ref>Clapham, Chris (1997). "Review: Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism by Mahmood Mamdani'". ''Royal Institute of International Affairs''. '''73''': 606.</ref>Mu ngeri eno obukulembeze bwonna bwaleeta enjawukana mu mawnga era n'ekutondawo obukulembeze bwabwe obw'enjawulo obwannakyemalira.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref> Mamdani yekennenya ebyafaayo mu South Africa ne Uganda okulaga nti obufuzi bw'amatwale bwakozesa obuyinza obuyitiridde era obuyinza obwo bweyongera okubaawo oluvannyuma lw'ameefuga.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. p. 37. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref>Ng’asomooza endowooza eza bulijjo ku busosoze mu South Afrika nga ez’enjawulo, agamba nti [[:en:Apartheid|obusosoze mu mawanga]] bwali ngeri ya bulijjo ey’ettwale lya Bulaaya mu Africa, nga lizingiramu ensonga [[:en:Indirect_rule|z’obufuzi obutali butereevu]] n’okukwatagana<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1 January 1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |isbn=9780852553992 |pages=16–18}}</ref> Mu kitabo kye ekyafulumizibwa mu 2004 ekya ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War, and the Roots of Terror'' Mamdani yagamba nti [[:en:Suicide_attack|abeetuze]] balina okumanyibwa "ng'ekika ky'omujaasi" era nti balina "okutegeerwa mu ngeri y'effujjo ly'ebyobufuzi ery'omulembe guno okusinga okuvumwavumwa ng'akabonero k'obukambwe". <ref>{{Cite web |last=Bickerton |first=James |date=2025-07-11 |title=Zohran Mamdani's father's remark about suicide bombers comes under scrutiny |url=https://www.newsweek.com/zohran-mamdani-father-remark-about-suicide-bombers-comes-under-scrutiny-2097793 |access-date=2025-07-12 |website=Newsweek |language=en}}</ref> Omuyivu omu yagamba nti kino si kuwagira kwettisa bbomu wabula kwekenneenya okwanenya '"okusalawo kwa Amerika ku nkola y'ensonga z'ebweru naddala mu kiseera ky'olutalo olw'ebigambo", okutondawo embeera [[:en:Islamic_extremism|y'Obusiraamu obw'annalukalala]] [[:en:Political_violence|n'effujjo mu byobufuzi]] " mwe byakulaakulanira. <ref>{{Cite web |last=Murray |first=Conor |date=Jul 11, 2025 |title=Mahmood Mamdani's Work Does Not Advocate Violence, Expert Says |url=https://www.forbes.com/sites/conormurray/2025/07/11/sequoias-maguire-unfairly-targets-zohran-mamdanis-father-fellow-academic-says/ |access-date=2025-07-12 |website=Forbes |language=en}}</ref> Ebiwandiiko bye bifulumiddde mu ''[[:en:London_Review_of_Books|London Review of Books]]'' n'ekampuni ezifulumya ebitabo ebirala.<ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.lrb.co.uk/contributors/mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=London Review of Books |language=en-GB}}</ref> Okusinziira ku CAS, ebiwandiiko bya Mamdani "bibadde bikulu mu kusomebwa abayizi abali ku misomo gyabwe egya undergraduate ne Postgraduate ku UCT ssaako n'okukubaganya ebirowoozo ku nsoma y'ebyafaayo n'ebyobufuzi bya Afirika , nga banonyereza ku nkwatagana wakati w'ebyobufuzi n'obuwangwa, okugerageranya obufuzi bw'amatwale, entalo ez'omunda mu ggwanga n'ekittabantu mu Afirika".<ref name="uwn2018" /> == Emirimu gy'emirala == Okuva mu 1998<ref name="bio2" /> oba 1999 okutuuka mu 2002, Mamdani yaweereza nga pulezidenti w'olukiiko olukulaakulanya okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika ([[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|Council for the Development of Social Science Research in Africa]]).<ref name="cas2018" /> Mu Gwekkumineebiri 2001, yawa okwogera ku "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" mu lukungaana lwa [[:en:Nobel_Prize|Nobel Centennial Symposium]] e [[:en:Oslo|Oslo]], Norway. <ref>{{Cite web |date=6 December 2001 |title=Speech by Dr. Mahmood Mamdani: "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" |url=https://www.nobelprize.org/mediaplayer/index.php?id=1281 |access-date=24 March 2013 |publisher=Nobel Prize}}</ref> Mu Gwomwenda 2006, Mamdani yali omu ku boogezi abaayitibwa mu lukuŋŋaana lw’ekibiina kya [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Uganda North American Association (UNAA)]] mu kibuga New York. <ref>{{Cite web |date=2006-09-05 |title=UNAA Convention was disorganised! |url=https://www.newvision.co.ug/news/1141390/unaa-convention-disorganised |access-date=2026-02-18 |publisher=New Vision (Kampala)}}</ref> Mu Gwokutaano 2011, mu kiseera ky'okwekalakaasa okwali mu kibangirizi kya Tahrir([[:en:Tahrir_Square_protests|Tahrir Square protests]]) mu kibuga [[:en:Cairo|Cairo]], Misiri, Mamdani yayitibwa okwogerako mu [[:en:American_University_of_Cairo|Yunivasite y’Amerika e Cairo]]. Ng’ayogera eri abayizi mu [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|yunivasite y’e KwaZulu-Natal]] mu South Africa mu 2012, kino yakigeraageranya n’obwegugungo obwaliwo mu Soweto ([[:en:1976_Soweto_uprising|Soweto Uprising]]) mu 1976 . <ref name="kwazulu2012">{{Cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Mu Gwekkumi 2011, Mamdani (nga bali wamu ne Rhoda Ann Kanaaneh) y'eyali omwogezi omukulu mu lukungaana lw’eggwanga olwasooka olw’abayizi olwa [[:en:Students_for_Justice_in_Palestine|Students for Justice in Palestine]] . <ref>{{Cite web |last=Silver |first=Carly |date=2011-10-16 |title=Reporting live from the first-ever SJP National Conference |url=https://newvoices.org/2011/10/15/reporting-live-from-the-first-ever-sjp-national-conference/ |access-date=2025-09-08 |website=New Voices |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nathan-Kazis |first=Josh |date=2011-10-11 |title=Pro-Palestinian Student Activists Plan First National Conference |url=https://forward.com/news/144173/pro-palestinian-student-activists-plan-push/ |access-date=2025-09-08 |website=The Forward |language=en}}</ref> Mu 2017 yayitibwa okuwa omusomo ku lunaku lwa [[:en:TB_Davie_Memorial_Lecture|TB Davie Memorial]] ku ddembe ly'okusoma mu Yunivasite y'e Cape Town, era emboozi ye, eyatuumibwa "Decolonising the Post-Colonial University" yaleetawo okukubaganya ebirowoozo kungi. <ref name="uwn2018" /> <ref name="davis2017" /> Okuva mu Gwekkumineebiri 2017 okutuuka mu Gwokusatu 2018, Mamdani yaweereza nga Rajni Kothari Chair Professor mu [[:en:Centre_for_the_Study_of_Developing_Societies|Center for the Study of Developing Societies]] mu [[:en:Delhi|Delhi,]] Buyindi. Oluvannyuma lw'ekisanja kye okuggwako, nga 4 Ogwokuna 2018 yawa omusomo gwa Rajni Kothari Chair ogutegekebwa buli mwaka, ogwatuumibwa "Okulowooza ku bwenkanya okuyita mu bumanyirivu bw'Afirika mu kyasa eky'amakumi abiri".<ref name="csds" /> Alabikidde mu firimu z’ebyafaayo ng’omukugu okugeza, ''[[:en:Rwanda:_The_Untold_Story|Rwanda: The Untold Story]]'' (2014, [[:en:BBC|BBC]] ), ''The Dictator’s Playbook'' (2018, [[:en:PBS|PBS]] ) ne ''[[:en:How_to_Become_a_Tyrant|How to Become a Tyrant]]'' (2021, [[:en:Netflix|Netflix]]). <ref>{{Cite AV media|url=https://www.pbs.org/video/idi-amin-3ol3rz/|title=The Dictator's Playbook {{!}} Idi Amin {{!}} Episode 6|language=en|publisher=[[PBS]]|via=}}</ref> Yalabikira mu firimu ya [[:en:Cameo_appearance|cameo]] ,mu firimu ya 2012 ''eya [[:en:The_Reluctant_Fundamentalist_(film)|The Reluctant Fundamentalist]]'', eyakulemberwamu mukyala we.<ref>Nair, Mira (2012). ''[[:en:The_Reluctant_Fundamentalist|The Reluctant Fundamentalist]]''. [[:en:IFC_Films|IFC Films]].</ref> Mu 2024, yeegatta ku [[:en:Gaza_tribunal|Gaza Tribunal]], eyagenderera "okuzuukusa ebibiina by'obwannakyewa ku buvunaanyizibwa bwabyo n'okukomya ekittabantu kya Yisirayiri mu Gaza." <ref>{{Cite web |title=Home |url=https://gazatribunal.com/ |access-date=2025-12-07 |website=Gaza Tribunal |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title='Gaza Tribunal' established in London to seek justice for war crimes in Gaza |url=https://www.aa.com.tr/en/europe/-gaza-tribunal-established-in-london-to-seek-justice-for-war-crimes-in-gaza/3383887 |access-date=2026-01-07 |website=www.aa.com.tr}}</ref> == Okusiimibwa == Mu 2008, mu kunoonyereza okwakolebwa ku mutimbagano mu lwatu, Mamdani yalondebwa ng'owomwenda ku bantu abagezi abasinga mu nsi yonna ku lukalala lw'abagezigezi 100 okuva mu ''[[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]]'' (UK) ne ''[[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]]'' (US).<ref>[https://web.archive.org/web/20090930143349/http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ "The 2008 List"]. [[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]] (UK) / [[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]] (US). 2008. Archived from [http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ the original] on 30 September 2009.</ref><ref>"The World's Top 20 Public Intellectuals". ''Foreign Policy'' (167). Slate Group, LLC: 54–57. 2008. [[:en:EISSN_(identifier)|eISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/1945-2276 1945-2276]. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0015-7228 0015-7228]. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/25462318 25462318].</ref> Mu Gwomusanvu 2017, Mamdani yalondebwa okubeera [[:en:Corresponding_Fellow_of_the_British_Academy|Omukwanaganya wa British Academy (FBA)]], ettendekero ly’eggwanga erya Bungereza erikola ku by’obuntubulamu ne ssaayansi w’embeera z’abantu. <ref>{{Cite web |date=2 July 2017 |title=Elections to the British Academy celebrate the diversity of UK research |url=http://www.britac.ac.uk/news/elections-british-academy-celebrate-diversity-uk-research |access-date=29 July 2017 |website=British Academy}}</ref> Mu Gwokutaano nga 28, 2018 ( [[:en:Africa_Day|Africa Day]] ), Mamdani yalondebwa okuba pulofeesa ow’ekitiibwa mu Center for African Studies mu Yunivasite y’e Cape Town. Dayirekita wa CAS [[:en:Lungisile_Ntsebeza|Lungisile Ntsebeza]], okulondebwa kuno yakuyita kwa "byafaayo mu bitongole", era nga kikulu mu nteekateeka y'okufuna obwetwaze bwa yunivasite m okuva mu kwekalakaasa kw'abayizi okwa " [[:en:Rhodes_Must_Fall|Rhodes Must Fall]] " mu Gwokusatu 2015. Abakulembeze b'abayizi bangi baali balaze obukulu bwa Ssikaala ya Mamdani, era okusinziira ku kino, UCT yandibadde ekola enkyukakyuka ez'omuggundu ku ntegeka y'ensoma.<ref name="uwn2018" /><ref name="cas2018" /> <ref>{{Cite web |title=Prof Mahmood Mamdani |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041546/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |archive-date=4 Oct 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Faculty of Humanities}}</ref> === Engule n’okusunsulwa === * 1997: [[:en:Herskovits_Prize|Herskovits Prize]] for ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]''<ref name="cas2018" /> * 1999: [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]] Book Award for ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism''<ref>[https://web.archive.org/web/20130404065845/http://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ "UCT Book Award"]. [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]]. Archived from t[https://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ he original] on 4 April 2013. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 2009: GDS Eminent Scholar Award from the [[:en:International_Studies_Association|International Studies Association]]<ref>{{Cite web |title=GDS Eminent Scholar Award Past Recipients |url=https://www.isanet.org/Programs/Awards/GDS-Eminent-Scholar/Past-Recipients |access-date=16 January 2019 |website=www.isanet.org}}</ref> * 2011: [[:en:H._F._Lenfest|Lenfest]] Distinguished Faculty Award.<ref>[https://web.archive.org/web/20121221034143/http://sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html "Professor Mahmood Mamdani Recognized with Lenfest Award"]. [[:en:School_of_International_and_Public_Affairs,_Columbia_University|School of International and Public Affairs, Columbia University]]. 15 April 2011. Archived from [http://www.sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html the original] on 21 December 2012. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 2012: Scholar of the Year at the 2nd Annual African Diaspora Awards for his immense contribution to African Scholarship<ref>{{cite web |date=19 November 2012 |title=Prof. Mamdani Is To Be Honored As "Scholar of the Year" At The Annual African Diaspora Awards NYC |url=http://misr.mak.ac.ug/news/prof-mamdani-be-honored-scholar-year-annual-african-diaspora-awards-nyc |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Makerere University|MISR]]}}</ref> * 2012: Ugandan Diaspora Award 2012.<ref name="diaspora" /> * 2021: ''[[:en:Neither_Settler_Nor_Native:_The_Making_and_Unmaking_of_Permanent_Minorities|Neither Settler Nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020), shortlisted for the [[:en:British_Academy_Book_Prize_for_Global_Cultural_Understanding|British Academy Book Prize for Global Cultural Understanding]], and as "World History Finalist" by Association of American Publishers Awards for Professional and Scholarly Excellence ([[:en:PROSE_Awards|PROSE Awards]]).<ref name="bio2" /> === Diguli ez’ekitiibwa === * 25 Ogwokutaano 2010: [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]], [[:en:DLitt|DLitt]] ([[:en:Honoris_Causa|Honoris Causa]])<ref>[http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx "Mahmood Mamdani conferred with an honorary doctorate"]. [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]]. May 2010. Retrieved 21 March 2013.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20210501065506/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf "Speech delivered by Professor Prof Mahmood Mamdani at the University of Johannesburg, South Africa"] (PDF). [[:en:CODESRIA|CODESRIA]]. 25 May 2010. Archived from [http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf the original] (PDF) on 1 May 2021. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 24 Ogwomusanvu 2010: [[:en:Addis_Ababa_University|Addis Ababa University]], DLitt (Honoris Causa).<ref>[https://web.archive.org/web/20210501065507/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf "Remarks on receipt of Honorary Doctorate at Addis Ababa University"] (PDF). [[:en:CODESRIA|CODESRIA]]. 24 July 2010. Archived from [http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf the original] (PDF) on 1 May 2021. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 24 Ogwokuna 2012: [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]], DLitt (Honoris Causa)<ref>[https://web.archive.org/web/20160305015502/http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx "Media Statement: UKZN To honour leading South Africans and women graduates excel"]. [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]]. 12 April 2012. Archived from [http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx the original] ([[:en:MS_Word|MS Word]]) on 5 March 2016. Retrieved 21 March 2013.</ref><ref name="kwazulu2012" /> == Obulamu bwe ng'omuntu == Mamdani yawasa [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]], dayirekita wa firimu era pulodyusa Omuyindi ng’abeera mu Amerika, mu 1991. Baasooka kusisinkana mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, n’oluvannyuma ne baddamu mu Kampala, Uganda, mu 1989 Nair bwe yali akola okunoonyereza ku firimu ye, ''[[Mississippi Masala]].''<ref>Nair, Mira (2 December 2002). [https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind "Whirlwind"]. ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'' (Interview). Interviewed by Lahr, John. [https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind Archived] from the original on 22 October 2014. <q>Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.</q></ref><ref name="indian tele" /> Baagattibwa mu 1991. Mu 2025 Mamdani ne Nair babeera mu kitundu kya [[:en:Morningside_Heights|Morningside Heights]] mu [[:en:Manhattan|Manhattan]], okumpi ne Yunivaasite y'e Columbia.<ref name="haag2025" /><ref>Goldberg, Emma (29 June 2025). [https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html "The High-Profile Parents Who Shaped an Upstart"]. ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]''. p. A19. Retrieved 30 June 2025.</ref> Omwana wa Mamdani ne Nair omu yekka, [[Zohran Mamdani]], yazaalibwa mu Kampala mu 1991. Mu 1996 famire ye yasengukira e [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa, Mamdani okutwala omulimu gw’okukulira enteekateeka y’okusoma eby'Afirika mu Yunivasite y’e Cape Town, era n’abeerayo okumala emyaka nga esatu. <ref name="lahr20022">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Nga mu mwaka gwa 1999 baagenda mu Amerika ne basenga mu New York. <ref name="lahr20023">{{cite interview|first=Mira|last=Nair|interviewer-last=Lahr|interviewer-first=John|title=Whirlwind|website=[[The New Yorker]]|date=2 December 2002|url=https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|url-access=subscription|archive-url=https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind|archive-date=22 October 2014|url-status=live|quote=Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.}}</ref> Zohran yafuuka munnabyabufuzi era abadde [[:en:Mayor_of_New_York_City|Meeya w'ekibuga New York]] okuva nga 1 Ogwoluberyeberye 2026, ng'abadde mmemba [[:en:New_York_State_Assembly|w'olukiiko olukulu olw'essaza ly'e New York]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2025. <ref>{{Cite web |last=Kitunzi |first=Yahudu |date=June 7, 2025 |title=Mamdani's mayoral goal puts Uganda on the map |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609023734/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |archive-date=June 9, 2025 |access-date=June 7, 2025 |website=[[Daily Monitor|Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=3 November 2025 |title=In Uganda, where Zohran Mamdani was born, NYC mayoral hopeful is recalled with pride |url=https://apnews.com/article/uganda-zohran-mamdani-mayor-election-new-york-d41260eeef2438498a3aa04118fbd2df |access-date=5 November 2025 |website=[[AP News]] |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> Kampeyini ze ez'obwameeya zawagirwa bazadde be. <ref name="haag20253">{{Cite web|last=Haag|first=Matthew|last2=Goldberg|first2=Emma|title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics|website=[[The New York Times]]|date=27 June 2025|url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html|archive-date=7 October 2025|url-status=live|access-date=7 November 2025}}</ref> == Ebyawandiikibwako == === Ebitabo === * ''The Myth of Population Control: Family, Class and Caste in an Indian Village'' (1972) * ''From Citizen to Refugee: Ugandan Asians Come to Britain'' (1973)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2011 |title=From Citizen to Refugee: Uganda Asians Come to Britain |publisher=Pambazuka Press |isbn=9781906387570 |edition=Second}}</ref> * ''Politics and Class Formation in Uganda'' (1976)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |publisher=Monthly Review Press |isbn=9780853453789}}</ref> * ''Imperialism and Fascism in Uganda'' (1984)<ref>{{cite book |last1=Mamdan |first1=Mohamad |date=1984 |title=Imperialism and Fascism in Uganda |publisher=Africa World Press |isbn=9780865430297}}</ref> * ''Academic Freedom in Africa'' (1994) * ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism]]'' (1996)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |publisher=Princeton University Press |isbn=9780691027937}}</ref> * ''When Victims Become Killers: Colonialism, Nativism and Genocide in Rwanda'' (2001)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 January 2020 |title=When Victims Become Killers |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-19383-0 |language=en |doi=10.1515/9780691193830}}</ref> * ''Understanding the Crisis in Kivu''<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Understanding the Crisis in Kivu |url=https://www.africanbookscollective.com/books/understanding-the-crisis-in-kivu |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> * ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War and the Roots of Terror'' (2004)<ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2002 |title=Good Muslim, Bad Muslim: A Political Perspective on Culture and Terrorism |url=https://www.jstor.org/stable/3567254 |journal=American Anthropologist |volume=104 |issue=3 |pages=766–775 |doi=10.1525/aa.2002.104.3.766 |issn=0002-7294 |jstor=3567254 |url-access=subscription}}</ref> * ''Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989–2005'' (2007)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2007 |title=Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989-2005 |publisher=Codesria |isbn=9782869782013}}</ref> * ''[https://www.codesria.org/spip.php?article1292 Saviors and Survivors: Darfur, Politics, and the War on Terror]'' (2009)<ref>{{Cite web |title=Saviors and Survivors by Mahmood Mamdani: 9780385525961 {{!}} PenguinRandomHouse.com: Books |url=https://www.penguinrandomhouse.com/books/106771/saviors-and-survivors-by-mahmood-mamdani/ |access-date=22 May 2022 |website=PenguinRandomhouse.com |language=en-US}}</ref> * ''Define and Rule: Native as Political Identity'' (The W.E.B. DuBois Lectures) (2012)<ref>{{Cite web |title=Define and Rule — Mahmood Mamdani |url=https://www.hup.harvard.edu/catalog.php?isbn=9780674050525 |access-date=22 May 2022 |website=Harvard University Press |language=en}}</ref> * ''[[:en:Neither_Settler_nor_Native|Neither Settler nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020) * ''Slow Poison: Idi Amin, Yoweri Museveni, and the Making of the Ugandan State'' (2025) === Emboozi ezikungaanyiziddwa === * ''Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture'' (2000)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2000 |title=Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture |url=https://books.google.com/books?id=yqb7wAEACAAJ |publisher=St. Martin's Press |isbn=978-0-312-23498-0 |language=en}}</ref> === Ebitabo ebisunsuddwa === * ''Uganda Studies in Labour'' (Codesria Book Series) (1968)<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Uganda Studies in Labour |url=https://www.africanbookscollective.com/books/uganda-studies-in-labour |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> === Ebirala === * ''Studies in Labor Markets'' (National Bureau of Economic Research Universities-National Bureau Conference Ser) * ''African Studies in Social Movements and Democracy'' (Actes-Sud Papiers) == Laba ne == * [[:en:Indians_in_the_New_York_City_metropolitan_area|Abayindi mu kibuga New York]] * [[:en:Ugandan_Americans|Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebiwandiiko ebirala by'osobola okusomako == * {{cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=https://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |website=Warscapes |interviewer-last=Shringarpure |interviewer-first=Bhakti}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://academictree.org/math/peopleinfo.php?pid=183217 Mahmood Mamdani] at [[:en:Academic_Tree|Academic Tree]] * [https://openlibrary.org/works/OL214797A?mode=all Mahmood Mamdani] at [[:en:Open_Library|Open Library]] * [https://x.com/mm1124 X Profile] qlkbyqme4aua62mjwae6d8vk3uacnpl 48860 48859 2026-05-03T18:36:07Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijuliziddwa 48860 wikitext text/x-wiki '''Mahmood Mamdani''' [ a ] FBA (yazaalibwa 23 Ogwokuna 1946) Munnayuganda [[:en:Anthropologist|omukugu mu by'enkula y'abantu]], munnabyanjigiriza, era omukugu mu by'obufuzi. Ye Herbert Lehman Pulofeesa wa Gavumenti era pulofeesa w’ensonga z'ekikula ky'abantu, [[:en:Political_science|ssaayansi w’ebyobufuzi]], n’okunoonyereza ku [[:en:African_studies|nsoma y'Afirika]] mu [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]] . Era akola nga Ccansala wa [[Kampala International University]] mu Uganda, era nga pulofeesa ow’ekitiibwa ku Center for African Studies mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y'e Cape Town]] . Emabegako yaliko dayirekita w’ekitongole kya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. Mamdani mukugu mu kusoma ebyobufuzi bya Afrika n’ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw’amatwale]] n’oluvannyuma [[:en:Postcolonialism|lw'obufuzi bw’amatwale]], n’ebyobufuzi [[:en:Knowledge_economy|by’ebyenfuna]] . Mufumbo nga mukazi we ye [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] omuzannyi wa firimu . Ye ne Nair be bazadde ba [[:en:New_York_City_Mayor|Meeya w'ekibuga New York]] [[Zohran Mamdani]] . == Obuto bwe n’okusoma == Mahmood Mamdani yazaalibwa nga 23 Ogwokuna 1946 mu [[:en:Bombay|kibuga Bombay]] (kati Mumbai), Buyindi, ng’ebula omwaka gumu [[:en:British_Raj|enfuga ya Bungereza]] ekome. <ref>[https://timesofindia.indiatimes.com/education/news/mahmood-mamdani-education-and-career-path-how-zohran-mamdanis-father-built-a-legacy-of-revolution-through-ideas-and-exile/articleshow/122064130.cms "Mahmood Mamdani education and career path: How Zohran Mamdani's father built a legacy of revolution through ideas and exile"]. ''The Times of India''. 25 June 2025. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN&nbsp;]][https://search.worldcat.org/issn/0971-8257 0971-825]7. Retrieved 13 July 2025.</ref> <ref name="codesria">{{Cite web |title=Pr. Mahmood Mamdani (1998-2002) |url=https://codesria.org/pr-mahmood-mamdani-1998-2002/ |access-date=2025-07-13 |website=Council for the Development of Social Science Research in Africa |language=en-US}}</ref> Yakulira mu [[Kampala]], Uganda, <ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=23 February 2021 |title=Mahmood Mamdani on Uganda |url=https://africasacountry.com/2011/04/mamdani-on-uganda |website=Africa is a Country}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Permanent Minorities and the Politics of Survivors: A conversation with Mahmood Mamdani |url=https://worldpeacefoundation.org/blog/permanent-minorities-and-the-politics-of-survivors-a-conversation-with-mahmood-mamdani/ |website=World Peace Foundation}}</ref> ng'omu ku [[:en:Indian_diaspora_in_Southeast_Africa|Bayindi ababundabunda mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afrika]] . Bazadde be bombi, [[:en:Gujarati_Muslim|basiraamu Abagujarati]], baazaalibwa era ne bakulira mu kitundu kya Bungereza eky'amatwale ki [[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] (leero Tanzania). Abafumbo bano baagenda e Bombay olwo kitaawe n’asomerayo mu ttendekero ekkulu. <ref name=":8">{{Cite journal |last=Chen |first=Kuan-Hsing |last2=Gao |first2=Shiming |last3=Tang |first3=Xiaolin |date=2016 |title=The formation of an African intellectual: an interview with Mahmood Mamdani |url=https://doi.org/10.1080/14649373.2016.1218676 |journal=Inter-Asia Cultural Studies |volume=17 |issue=3 |pages=456–480 |doi=10.1080/14649373.2016.1218676 |url-access=subscription}}</ref> <ref>Muhoozi, Mourice (6 March 2022). [https://www.watchdoguganda.com/news/20220306/131449/meet-ugandas-most-iconic-academician-prof-mahmood-mamdani.html "Meet Uganda's most Iconic academician, Prof. Mahmood Mamdani"]. ''Watchdog Uganda''</ref> Famire yaddayo e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], Tanganyika, nga Mamdani wa myaka ebiri, ne bagenda e Uganda nga wa myaka etaano oba mukaaga. <ref name=":8" /> Mu kiseera ekyo, Uganda yali yayawulwamu okusinziira ku mawanga, omuli abantu gye babeera, amasomero, emizikiti, n’ebifo abaana we bazannyira. Okusoma kwe mu pulayimale, Mamdani yasooka kugenda mu [[:en:Madrasa|madarasa]], n’oluvannyuma mu Government Indian Primary School. <ref name=":8"/> Yakula ng'ayogera [[:en:Gujarati_language|Olugujarati]], [[:en:Urdu|Oluurdu]] [[:en:Swahili_language|n'Oluswayiri]] . Yatandika okusoma Olungereza mu kibiina eky’omukaaga. <ref name=":8" /> Oluvannyuma lw’okusoma siniya ey’awansi, yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School, gye yali omuwandiisi w’ekibiina kya Do-it-Yourself Physics. <ref>{{Cite web |title=Uganda: Buganda And Uganda At Crossroads |url=http://allafrica.com/stories/200908100585.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20090826030635/http://allafrica.com/stories/200908100585.html |archive-date=26 August 2009 |access-date=2025-07-13 |website=AllAfrica}}</ref> Mamdani yali omu ku bayizi Bannayuganda 23 abaali mu kibiina kya [[:en:The_Kennedy_Airlift|Kennedy Airlift]] mu 1963, enteekateeka ya sikaala eyaweebwa ssente okuva mu Amerika eyaleetera ebikumi n’ebikumi by'abayizi okuva mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] okusomera ku yunivasite mu Amerika ne Canada wakati wa 1959 ne 1963.<ref name="indian tele">{{Cite web |last=Sen |first=Manjula |date=25 January 2009 |title=She interviewed me, we fell in love almost instantly |url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |archive-date=2 February 2009 |access-date=21 March 2013}}</ref> Mamdani yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts okuva mu [[:en:University_of_Pittsburgh|Yunivasite y’e Pittsburgh]] <ref name="codesria"/> mu 1967. <ref>{{Cite book |date=1 January 2010 |title=International Encyclopedia of Civil Society |url=https://link.springer.com/referencework/10.1007/978-0-387-93996-4 |vauthors=((Anheier, H. K.)), ((Toepler, S.)) |publisher=Springer US |isbn=978-0-387-93994-0 |editor-last=Anheier |editor-first=Helmut K. |doi=10.1007/978-0-387-93996-4 |editor-last2=Toepler |editor-first2=Stefan}}</ref> Yali omu ku bayizi abangi mu bukiikakkono bwa Amerika abaali mu lugendo lwa bbaasi mu bukiikaddyo okutuuka e [[:en:Montgomery,_Alabama|Montgomery, Alabama]], olwategekebwa [[:en:Student_Nonviolent_Coordinating_Committee|akakiiko akakwasaganya abayizi abatali ba ffujjo]] mu Gwokusatu 1965 okwetaba mu kaweefube w'okulwanirira [[:en:Civil_rights_movement|eddembe ly’obuntu]] . Kino kyaliwo mu kiseera ky’okutambula okuva e [[:en:Selma_to_Montgomery_marches|Selma okutuuka e Montgomery]], naye nga kyo kya njawulo. Yasibibwa mu kkomera mu kutambula kuno era n’akkirizibwa okukuba essimu. Mamdani yakubira [[:en:Embassy_of_Uganda,_Washington,_D.C.|omubaka wa Uganda]] e [[:en:Washington,_DC|Washington, DC]], amuyambe. Omubaka yamubuuza lwaki "ayingirira ensonga z'omunda mu nsi engwira", n'amuddamu nti teyali nsonga ya munda wabula olutalo lw'eddembe era nti nabo eddembe lyabwe baali bakalifuna omwaka ogwakaggwa. <ref name="pambazuka">{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 April 2007 |title=The Asian question again: A reflection |url=http://www.pambazuka.org/en/category/comment/41273 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]] (Uganda) |via=pambazuka.org}}</ref> Amangu ddala nga wayiseewo akaseera katono, Mamdani yategeera ku mulimu gwa [[:en:Karl_Marx|Karl Marx]] okuva mu kukyala kwe ku FBI. <ref>{{Cite web |last=Shringarpure |first=Bhakti |author-link=Bhakti Shringarpure |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=http://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |access-date=6 November 2017 |website=Warscapes |language=en |quote=I thought the guy Marx had just died. […] So that was my introduction to Karl Marx.}}</ref> Yasomera ku [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Fletcher School of Law and Diplomacy]] mu [[:en:Tufts_University|Yunivasite ya Tufts]] era mu 1968 yatikkirwa diguli ya Master of Arts mu [[:en:Political_science|byobufuzi]] ne Master of Arts mu mateeka ne diplomacy mu 1969. Yafuna diguli ye [[:en:Doctor_of_philosophy|eyookusatu]] mu gavumenti okuva mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite y'e Harvard]] mu 1974, wansi w’obulagirizi bwa [[:en:Karl_Deutsch|Karl Deutsch]] . <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and class formation in Uganda |url=http://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=978-0-85345-378-9 |location=New York |via=Internet Archive}}</ref> Omulamwa kw'eyatambuliza ddiguli ye eyookusatu yagiwa omutwe "''Politics and Class Formation in Uganda."'' <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |url=https://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=0-85345-378-0 |location=New York |oclc=2073894 |url-access=registration}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Allen |first=Judith Van |last2=Mamdani |first2=Mahmood |last3=Shivji |first3=Issa G. |date=November 1977 |title=Reviewed Works: Politics and Class Formation in Uganda. by Mahmood Mamdani; Class Struggles in Tanzania. by Issa G. Shivji |journal=Contemporary Sociology |publisher=American Sociological Association |volume=6 |issue=6 |pages=702 |doi=10.2307/2066367 |issn=0094-3061 |eissn=1939-8638 |jstor=2066367}}</ref> == Emirimu gye == Mamdani yakomawo mu Uganda ku ntandikwa ya 1972 era naweebwa omulimu ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu Kampala [[:en:Teaching_assistant|ng'ayambako omusomesa]], mu kiseera kye kimu yali akola ku kunoonyereza kwe okwa ddiguli eyookusatu. . Ye n’Abaasia abasinga obungi [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|baagobebwa]] mu Uganda ku nkomerero y’omwaka ogwo [[Idi Amin]] olw’amawanga gaabwe; Amin yali agenderera "kuzzaawo" bizinensi n'ebintu. Mamdani yava mu Uganda n’agenda mu nkambi y’ababundabunda mu Bungereza ku ntandikwa y'omwezi Gwekkuminoogumu. <ref name="lrb2022">{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2022-10-06 |title=The Asian Question |url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v44/n19/mahmood-mamdani/the-asian-question |journal=[[London Review of Books]] |language=en |volume=44 |issue=19 |issn=0260-9592 |access-date=2025-09-08}}</ref> Yava e Bungereza mu makkati ga 1973 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu Tanzania. <ref name="pambazuka"/> <ref name="cas2018">{{Cite web |date=28 May 2018 |title=Professor Mamdani rejoins UCT |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |archive-date=7 November 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Centre for African Studies, UCT}}</ref> <ref name="bio2">{{Cite web |title=Mahmood Mamdani |url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani |access-date=7 November 2025 |website=Department of Anthropology}}</ref> Mu Dar es Salaam, yamaliriza okuwandiika dissertation ye. Yali mujjumbize nnyo n’ebibiina ebiwakanya Amin. Mu 1979, yeetaba mu Ttabamiruka w’e Moshi ng’omutunuulizi. Yaddayo mu Uganda oluvannyuma lwa Amin okugobwa ku bukulembeze oluvannyuma lw'olutalo lwa [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|Uganda ne Tanzania]] mu 1979. <ref>{{Cite web |last=McCormack |first=Pete |date=17 October 2005 |title=Interview with Mahmood Mamdani |url=http://www.petemccormack.com/interview_mamdani_001.htm |access-date=21 March 2013 |publisher=petemccormack.com}}</ref> <ref name="bio2" /> Mu kiseera kino, yakozesebwa ng'omutendeke mu kibiina kya [[:en:All_Africa_Conference_of_Churches|All Africa Conference of Churches]], omukago [[:en:Ecumenical_Christian|gw'Abakristaayo ogw'ensi yonna]] ogusangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, ng'akolera mu ofiisi [[:en:Church_of_Uganda|y'Ekkanisa ya Uganda]] mu Kampala. <ref name="lrb2022"/> Okuva mu 1980 (oluvannyuma lwa Amin okugobwa mu ntebe mu 1979) okutuuka mu 1993 yaddamu okukolera yunivasite y’e Makerere.<ref name="bio2"/><ref name="lrb2022"/> Mu 1984, ng'agenze okwetaba mu ttabamiruka mu kibuga [[:en:Dakar|Dakar]], Senegal, yafuuka abundabunda oluvannyuma lw'obutuuze bwe mu Uganda okusazibwamu gavumenti ya Milton Obote olw'oklwogerera enkola ze.<ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=8 February 2012 |title=Prof. Mamdani to be honoured among Africa's best |url=http://www.newvision.co.ug/news/628869-prof-mamdani-to-be-honoured-among-africa-s-best.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yaddayo e Dar es Salaam. Oluvannyuma lwa Obote okugobwa mu ntebe omulundi ogwokubiri, Mamdani yaddamu okudda mu Uganda mu Gwomukaaga 1986. <ref name="indian tele"/> Yali dayirekita eyatandikawo ekitongole kya Centre for Basic Research (CBR), ekitongole kya Uganda ekitali kya gavumenti ekyasooka mu kunoonyereza, mwe yaweereza okuva mu 1987 okutuuka mu 1996. <ref name="diaspora">{{Cite web |date=29 November 2012 |title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012 |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=ugandandiaspora.com}}</ref> <ref name="cas2018"/> <ref name="csds">{{Cite web |date=4 April 2018 |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041545/https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |archive-date=4 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=CSDS}}</ref> Yaliko pulofeesa omugenyi ku [[:en:University_of_Durban-Westville|Yunivasite y’e Durban]] - [[:en:Westville,_KwaZulu-Natal|Westville]] mu South Africa (okuva Gwoluberyeberye okutuuka mu Gwomukaaga 1993), ku [[:en:Nehru_Memorial_Museum_&_Library|Nehru Memorial Museum & Library]] e New Delhi (okuva Gwoluberyeberye okutuuka Gwomukaaga 1995), ne mu [[:en:Princeton_University|Yunivasite y'e Princeton]] (1995–96). <ref>{{Cite web |last=Vance |first=Dara |date=2015-11-20 |title=UK Committee on Social Theory Hosts Mahmood Mamdani |url=https://uknow.uky.edu/uk-happenings/uk-committee-social-theory-hosts-mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=UKNow}}</ref> Mu 1996, yalondebwa okubeera omukulembeze w’entebe ya [[:en:Archibald_Campbell_Jordan|AC Jordan]] ey'ensoma y'Afirika mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y’e Cape Town]], <ref>{{Cite web |date=11 March 2011 |title=UCT in war over 'bantu education' |url=http://mg.co.za/article/2011-03-11-uct-in-war-over-bantu-education |access-date=22 March 2013}}</ref> era ku ntandikwa ya 1997 n’afuuka akulira [[:en:Centre_for_African_Studies|ekitongole ekinoonyereza ku by'ensoma y'Afirika]] (CAS). <ref name="uwn2018">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> Yavaawo oluvannyuma lw'okufuna obutakkaanya n'abasomesa (abasinga obungi abazungu) ku bbago ly'ensoma ye ey'omusomo ogw'omusingi ku Afrika oguyitibwa "Problematising Africa". <ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=June 1, 1998 |title=Is African studies to be turned into a new home for Bantu education at UCT? |url=https://doi.org/10.1080/02533959808458649 |journal=Social Dynamics |volume=24 |issue=2 |pages=63–75 |doi=10.1080/02533959808458649 |issn=0253-3952 |url-access=subscription}}</ref> <ref name="cas2018"/> Mamdani, eyalaga nti ensoma eriwo eya " [[:en:Bantu_Education_Act,_1953|Bantu studies]] " (mu kujjuliza ku kusomesa Abaddugavu wansi w'enfuga [[:en:Apartheid|y'obusosoze]] ) <ref name="cas2018" /> yayimirizibwa era okukkakkana ng'alekulidde. <ref name="davis2017">{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=23 August 2017 |title=Mahmood Mamdani: Sixteen years on, UCT's old nemesis returns to talk decolonisation |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2017-08-23-mahmood-mamdani-sixteen-years-on-ucts-old-nemesis-returns-to-talk-decolonisation/ |access-date=7 November 2025 |website=Daily Maverick}}</ref> "Ensonga ya Mamdani" ekyayogerwako mu kukubaganya ebirowoozo ku [[:en:Decolonization_of_higher_education_in_South_Africa|kununula amatendekero aga waggulu okuva mu nsoma y'abamatwale]] . Oluvannyuma yagamba nti teyalina busungu ku muntu yenna, era yalina enkolagana ennungi ekiseera kye yamalayo. Yagamba nti obutakwatagana bwali ku njawulo mu ndowooza n'addala ensengeka y’ensoma ku bikwata ku kusoma South Africa ng’ensi ya Afrika. Oluvannyuma (2018) yakomezebwawo nga pulofeesa ow’ekitiibwa asuutibwa. [ b ] <ref name="uwn2018" /> Mu 1999, Mamdani yalondebwa okuba dayirekita w’ekitongole ekikola ku by’okunoonyereza ku Afirika mu yunivasite ya Columbia, ekifo kye yalina okutuusa mu 2004. <ref name="uwn2018"/> Okuva olwo abadde asomesa eyo (nga 2025). <ref name="haag2025">{{Cite web |last=Haag |first=Matthew |last2=Goldberg |first2=Emma |date=27 June 2025 |title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics |url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |archive-date=7 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=[[The New York Times]]}}</ref> Yaliko dayirekita w’ekitongole ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |access-date=18 March 2013 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=2 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131002055113/http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Agaba |first=John |title=Mamdani talks about his research legacy and work at Makerere |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20220329112608625 |access-date=22 May 2022 |website=University World News}}</ref> <ref name="bio2"/> Okutuuka mu Gwekkuminoogumu 2025 [[:en:Columbia_University#Academics|pulofeesa wa Herbert Lehman mu Gavumenti]] era pulofeesa ku nkula y'abantu, okusoma saayansi w'ebyobufuzi [[:en:African_studies|n'okusoma ku Afirika]] ku [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]].<ref name="bio2" /><ref>{{Cite web |title=Faculty Bio: Mahmood Mamdani |url=http://www.columbia.edu/cu/anthropology/fac-bios/mamdani/faculty.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Era akola nga chancellor wa [[Kampala International University]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor |access-date=24 August 2020 |publisher=[[Kampala International University]]}}</ref><ref>[https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor "Kampala International University (KIU) Appoints Prof. Mahmood Mamdani as Chancellor"]. ''kiu.ac.ug'' (Press release). Retrieved 3 April 2025.</ref> == Okunoonyereza n'okuwandiika == Mamdani yeemalira mu kunoonyereza ku byobufuzi bya Afirika n'eby'ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw'amatwale]] [[:en:Postcolonialism|n'oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale]], n'ebyobufuzi by'ebyenfuna. Ebitabo bye byekenneenya enkolagana wakati w'ebyobufuzi n'ebyobuwangwa, okugeraageranya [[:en:Colonialism|okufugibwa kw'amatwale]] okuva mu 1452, ebyafaayo by'entalo z'omunda [[:en:Genocide|n'ekitta bantu]] mu Afirika, [[:en:Cold_War|Olutalo olw'Ensi Yonna olw'ebigambo]] [[:en:War_on_terror|n'olutalo ku butujju]], n'ebyafaayo by'eddembe ly'obuntu.<ref>vSneh, Itai Nartzizenfield (2008). [https://books.google.com/books?id=iax4AAAAMAAJ ''The Future Almost Arrived: How Jimmy Carter Failed to Change U.S. Foreign Policy''.] [[:en:Peter_Lang_(publishing_company)|Peter Lang]]. p. 169. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780820481852|9780820481852]]</bdi>.</ref> Okunoonyereza kwe okw'omwaka 2016 kwatandikira ku kitabo kye eky'omwaka 1996, [[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]. <ref>[http://polisci.columbia.edu/people/profile/96 "Mahmood Mamdani | Department of Political Science"]. ''polisci.columbia.edu''. Retrieved 21 January 2016.</ref>Mu kitabo ekyo, yagamba nti eggwanga eryafugibwa terisobola kutegeerwa nga tewekenenyeza bulungi eggwanga eryalifuga.Enkola y'obufuzi bw'amatwale mu Afirika yali eddamu okusoomoozebwa kw'ekibuuzo "ekikulu", era yagamba nti yafuuka "amawanga agaabuluziddwamu".<ref name=":0">Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. pp. 15–16. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/9780852553992|<bdi>9780852553992</bdi>.]]</ref>Kino kyali kikolebwa mu ngeri bbiri: ku ludda olumu nga bafuga butereevu, nga kino kyali kikolwa kya "buyinza" era nga kyali kigenderera okuggya abantu b'omu kitundu ekyo ku ddembe ly'obuntu eryali liweebwa abatuuze mu bitundu ebirala, ate ku ludda olulala nga bafuga mu ngeri etali y'abuteerevu, nga kino kyali kikolebwa mu byalo era nga kizingiramu okuyingiza "bannansi" mu "mateeka g'eggwanga" agaateekebwawo ab'obuyinza mu byalo, era nga kino yakiyita "obwannakyemalira obw'okugabanya obuyinza".<ref name=":0" /> Embeera eno yali "yakusika muguwa" era ng'erimu "engeri bbiri ez'obuyinza wansi w'obuyinza obumu".<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale, ebibuga byali tebikyayawulamu bantu lwa langi naye ebyalo byali bikyafugibwa abakulembeze abaali mu nkwawa z'abafuzi b'amatwale, ka babe abakulembeze ab'ennono oba b'ebali bakwasizzaobuyinza nga balina ebiruubirirwa by'okufugisa omukono ogw'ekyuma.<ref>Clapham, Chris (1997). "Review: Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism by Mahmood Mamdani'". ''Royal Institute of International Affairs''. '''73''': 606.</ref>Mu ngeri eno obukulembeze bwonna bwaleeta enjawukana mu mawnga era n'ekutondawo obukulembeze bwabwe obw'enjawulo obwannakyemalira.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref> Mamdani yekennenya ebyafaayo mu South Africa ne Uganda okulaga nti obufuzi bw'amatwale bwakozesa obuyinza obuyitiridde era obuyinza obwo bweyongera okubaawo oluvannyuma lw'ameefuga.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. p. 37. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref>Ng’asomooza endowooza eza bulijjo ku busosoze mu South Afrika nga ez’enjawulo, agamba nti [[:en:Apartheid|obusosoze mu mawanga]] bwali ngeri ya bulijjo ey’ettwale lya Bulaaya mu Africa, nga lizingiramu ensonga [[:en:Indirect_rule|z’obufuzi obutali butereevu]] n’okukwatagana<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1 January 1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |isbn=9780852553992 |pages=16–18}}</ref> Mu kitabo kye ekyafulumizibwa mu 2004 ekya ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War, and the Roots of Terror'' Mamdani yagamba nti [[:en:Suicide_attack|abeetuze]] balina okumanyibwa "ng'ekika ky'omujaasi" era nti balina "okutegeerwa mu ngeri y'effujjo ly'ebyobufuzi ery'omulembe guno okusinga okuvumwavumwa ng'akabonero k'obukambwe". <ref>{{Cite web |last=Bickerton |first=James |date=2025-07-11 |title=Zohran Mamdani's father's remark about suicide bombers comes under scrutiny |url=https://www.newsweek.com/zohran-mamdani-father-remark-about-suicide-bombers-comes-under-scrutiny-2097793 |access-date=2025-07-12 |website=Newsweek |language=en}}</ref> Omuyivu omu yagamba nti kino si kuwagira kwettisa bbomu wabula kwekenneenya okwanenya '"okusalawo kwa Amerika ku nkola y'ensonga z'ebweru naddala mu kiseera ky'olutalo olw'ebigambo", okutondawo embeera [[:en:Islamic_extremism|y'Obusiraamu obw'annalukalala]] [[:en:Political_violence|n'effujjo mu byobufuzi]] " mwe byakulaakulanira. <ref>{{Cite web |last=Murray |first=Conor |date=Jul 11, 2025 |title=Mahmood Mamdani's Work Does Not Advocate Violence, Expert Says |url=https://www.forbes.com/sites/conormurray/2025/07/11/sequoias-maguire-unfairly-targets-zohran-mamdanis-father-fellow-academic-says/ |access-date=2025-07-12 |website=Forbes |language=en}}</ref> Ebiwandiiko bye bifulumiddde mu ''[[:en:London_Review_of_Books|London Review of Books]]'' n'ekampuni ezifulumya ebitabo ebirala.<ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.lrb.co.uk/contributors/mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=London Review of Books |language=en-GB}}</ref> Okusinziira ku CAS, ebiwandiiko bya Mamdani "bibadde bikulu mu kusomebwa abayizi abali ku misomo gyabwe egya undergraduate ne Postgraduate ku UCT ssaako n'okukubaganya ebirowoozo ku nsoma y'ebyafaayo n'ebyobufuzi bya Afirika , nga banonyereza ku nkwatagana wakati w'ebyobufuzi n'obuwangwa, okugerageranya obufuzi bw'amatwale, entalo ez'omunda mu ggwanga n'ekittabantu mu Afirika".<ref name="uwn2018" /> == Emirimu gy'emirala == Okuva mu 1998<ref name="bio2" /> oba 1999 okutuuka mu 2002, Mamdani yaweereza nga pulezidenti w'olukiiko olukulaakulanya okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika ([[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|Council for the Development of Social Science Research in Africa]]).<ref name="cas2018" /> Mu Gwekkumineebiri 2001, yawa okwogera ku "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" mu lukungaana lwa [[:en:Nobel_Prize|Nobel Centennial Symposium]] e [[:en:Oslo|Oslo]], Norway. <ref>{{Cite web |date=6 December 2001 |title=Speech by Dr. Mahmood Mamdani: "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" |url=https://www.nobelprize.org/mediaplayer/index.php?id=1281 |access-date=24 March 2013 |publisher=Nobel Prize}}</ref> Mu Gwomwenda 2006, Mamdani yali omu ku boogezi abaayitibwa mu lukuŋŋaana lw’ekibiina kya [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Uganda North American Association (UNAA)]] mu kibuga New York. <ref>{{Cite web |date=2006-09-05 |title=UNAA Convention was disorganised! |url=https://www.newvision.co.ug/news/1141390/unaa-convention-disorganised |access-date=2026-02-18 |publisher=New Vision (Kampala)}}</ref> Mu Gwokutaano 2011, mu kiseera ky'okwekalakaasa okwali mu kibangirizi kya Tahrir([[:en:Tahrir_Square_protests|Tahrir Square protests]]) mu kibuga [[:en:Cairo|Cairo]], Misiri, Mamdani yayitibwa okwogerako mu [[:en:American_University_of_Cairo|Yunivasite y’Amerika e Cairo]]. Ng’ayogera eri abayizi mu [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|yunivasite y’e KwaZulu-Natal]] mu South Africa mu 2012, kino yakigeraageranya n’obwegugungo obwaliwo mu Soweto ([[:en:1976_Soweto_uprising|Soweto Uprising]]) mu 1976 . <ref name="kwazulu2012">{{Cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Mu Gwekkumi 2011, Mamdani (nga bali wamu ne Rhoda Ann Kanaaneh) y'eyali omwogezi omukulu mu lukungaana lw’eggwanga olwasooka olw’abayizi olwa [[:en:Students_for_Justice_in_Palestine|Students for Justice in Palestine]] . <ref>{{Cite web |last=Silver |first=Carly |date=2011-10-16 |title=Reporting live from the first-ever SJP National Conference |url=https://newvoices.org/2011/10/15/reporting-live-from-the-first-ever-sjp-national-conference/ |access-date=2025-09-08 |website=New Voices |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nathan-Kazis |first=Josh |date=2011-10-11 |title=Pro-Palestinian Student Activists Plan First National Conference |url=https://forward.com/news/144173/pro-palestinian-student-activists-plan-push/ |access-date=2025-09-08 |website=The Forward |language=en}}</ref> Mu 2017 yayitibwa okuwa omusomo ku lunaku lwa [[:en:TB_Davie_Memorial_Lecture|TB Davie Memorial]] ku ddembe ly'okusoma mu Yunivasite y'e Cape Town, era emboozi ye, eyatuumibwa "Decolonising the Post-Colonial University" yaleetawo okukubaganya ebirowoozo kungi. <ref name="uwn2018" /> <ref name="davis2017" /> Okuva mu Gwekkumineebiri 2017 okutuuka mu Gwokusatu 2018, Mamdani yaweereza nga Rajni Kothari Chair Professor mu [[:en:Centre_for_the_Study_of_Developing_Societies|Center for the Study of Developing Societies]] mu [[:en:Delhi|Delhi,]] Buyindi. Oluvannyuma lw'ekisanja kye okuggwako, nga 4 Ogwokuna 2018 yawa omusomo gwa Rajni Kothari Chair ogutegekebwa buli mwaka, ogwatuumibwa "Okulowooza ku bwenkanya okuyita mu bumanyirivu bw'Afirika mu kyasa eky'amakumi abiri".<ref name="csds" /> Alabikidde mu firimu z’ebyafaayo ng’omukugu okugeza, ''[[:en:Rwanda:_The_Untold_Story|Rwanda: The Untold Story]]'' (2014, [[:en:BBC|BBC]] ), ''The Dictator’s Playbook'' (2018, [[:en:PBS|PBS]] ) ne ''[[:en:How_to_Become_a_Tyrant|How to Become a Tyrant]]'' (2021, [[:en:Netflix|Netflix]]). <ref>{{Cite AV media|url=https://www.pbs.org/video/idi-amin-3ol3rz/|title=The Dictator's Playbook {{!}} Idi Amin {{!}} Episode 6|language=en|publisher=[[PBS]]|via=}}</ref> Yalabikira mu firimu ya [[:en:Cameo_appearance|cameo]] ,mu firimu ya 2012 ''eya [[:en:The_Reluctant_Fundamentalist_(film)|The Reluctant Fundamentalist]]'', eyakulemberwamu mukyala we.<ref>Nair, Mira (2012). ''[[:en:The_Reluctant_Fundamentalist|The Reluctant Fundamentalist]]''. [[:en:IFC_Films|IFC Films]].</ref> Mu 2024, yeegatta ku [[:en:Gaza_tribunal|Gaza Tribunal]], eyagenderera "okuzuukusa ebibiina by'obwannakyewa ku buvunaanyizibwa bwabyo n'okukomya ekittabantu kya Yisirayiri mu Gaza." <ref>{{Cite web |title=Home |url=https://gazatribunal.com/ |access-date=2025-12-07 |website=Gaza Tribunal |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title='Gaza Tribunal' established in London to seek justice for war crimes in Gaza |url=https://www.aa.com.tr/en/europe/-gaza-tribunal-established-in-london-to-seek-justice-for-war-crimes-in-gaza/3383887 |access-date=2026-01-07 |website=www.aa.com.tr}}</ref> == Okusiimibwa == Mu 2008, mu kunoonyereza okwakolebwa ku mutimbagano mu lwatu, Mamdani yalondebwa ng'owomwenda ku bantu abagezi abasinga mu nsi yonna ku lukalala lw'abagezigezi 100 okuva mu ''[[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]]'' (UK) ne ''[[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]]'' (US).<ref>[https://web.archive.org/web/20090930143349/http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ "The 2008 List"]. [[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]] (UK) / [[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]] (US). 2008. Archived from [http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ the original] on 30 September 2009.</ref><ref>"The World's Top 20 Public Intellectuals". ''Foreign Policy'' (167). Slate Group, LLC: 54–57. 2008. [[:en:EISSN_(identifier)|eISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/1945-2276 1945-2276]. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0015-7228 0015-7228]. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/25462318 25462318].</ref> Mu Gwomusanvu 2017, Mamdani yalondebwa okubeera [[:en:Corresponding_Fellow_of_the_British_Academy|Omukwanaganya wa British Academy (FBA)]], ettendekero ly’eggwanga erya Bungereza erikola ku by’obuntubulamu ne ssaayansi w’embeera z’abantu. <ref>{{Cite web |date=2 July 2017 |title=Elections to the British Academy celebrate the diversity of UK research |url=http://www.britac.ac.uk/news/elections-british-academy-celebrate-diversity-uk-research |access-date=29 July 2017 |website=British Academy}}</ref> Mu Gwokutaano nga 28, 2018 ( [[:en:Africa_Day|Africa Day]] ), Mamdani yalondebwa okuba pulofeesa ow’ekitiibwa mu Center for African Studies mu Yunivasite y’e Cape Town. Dayirekita wa CAS [[:en:Lungisile_Ntsebeza|Lungisile Ntsebeza]], okulondebwa kuno yakuyita kwa "byafaayo mu bitongole", era nga kikulu mu nteekateeka y'okufuna obwetwaze bwa yunivasite m okuva mu kwekalakaasa kw'abayizi okwa " [[:en:Rhodes_Must_Fall|Rhodes Must Fall]] " mu Gwokusatu 2015. Abakulembeze b'abayizi bangi baali balaze obukulu bwa Ssikaala ya Mamdani, era okusinziira ku kino, UCT yandibadde ekola enkyukakyuka ez'omuggundu ku ntegeka y'ensoma.<ref name="uwn2018" /><ref name="cas2018" /> <ref>{{Cite web |title=Prof Mahmood Mamdani |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041546/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |archive-date=4 Oct 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Faculty of Humanities}}</ref> === Engule n’okusunsulwa === * 1997: [[:en:Herskovits_Prize|Herskovits Prize]] for ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]''<ref name="cas2018" /> * 1999: [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]] Book Award for ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism''<ref>[https://web.archive.org/web/20130404065845/http://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ "UCT Book Award"]. [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]]. Archived from t[https://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ he original] on 4 April 2013. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 2009: GDS Eminent Scholar Award from the [[:en:International_Studies_Association|International Studies Association]]<ref>{{Cite web |title=GDS Eminent Scholar Award Past Recipients |url=https://www.isanet.org/Programs/Awards/GDS-Eminent-Scholar/Past-Recipients |access-date=16 January 2019 |website=www.isanet.org}}</ref> * 2011: [[:en:H._F._Lenfest|Lenfest]] Distinguished Faculty Award.<ref>[https://web.archive.org/web/20121221034143/http://sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html "Professor Mahmood Mamdani Recognized with Lenfest Award"]. [[:en:School_of_International_and_Public_Affairs,_Columbia_University|School of International and Public Affairs, Columbia University]]. 15 April 2011. Archived from [http://www.sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html the original] on 21 December 2012. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 2012: Scholar of the Year at the 2nd Annual African Diaspora Awards for his immense contribution to African Scholarship<ref>{{cite web |date=19 November 2012 |title=Prof. Mamdani Is To Be Honored As "Scholar of the Year" At The Annual African Diaspora Awards NYC |url=http://misr.mak.ac.ug/news/prof-mamdani-be-honored-scholar-year-annual-african-diaspora-awards-nyc |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Makerere University|MISR]]}}</ref> * 2012: Ugandan Diaspora Award 2012.<ref name="diaspora" /> * 2021: ''[[:en:Neither_Settler_Nor_Native:_The_Making_and_Unmaking_of_Permanent_Minorities|Neither Settler Nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020), shortlisted for the [[:en:British_Academy_Book_Prize_for_Global_Cultural_Understanding|British Academy Book Prize for Global Cultural Understanding]], and as "World History Finalist" by Association of American Publishers Awards for Professional and Scholarly Excellence ([[:en:PROSE_Awards|PROSE Awards]]).<ref name="bio2" /> === Diguli ez’ekitiibwa === * 25 Ogwokutaano 2010: [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]], [[:en:DLitt|DLitt]] ([[:en:Honoris_Causa|Honoris Causa]])<ref>[http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx "Mahmood Mamdani conferred with an honorary doctorate"]. [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]]. May 2010. Retrieved 21 March 2013.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20210501065506/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf "Speech delivered by Professor Prof Mahmood Mamdani at the University of Johannesburg, South Africa"] (PDF). [[:en:CODESRIA|CODESRIA]]. 25 May 2010. Archived from [http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf the original] (PDF) on 1 May 2021. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 24 Ogwomusanvu 2010: [[:en:Addis_Ababa_University|Addis Ababa University]], DLitt (Honoris Causa).<ref>[https://web.archive.org/web/20210501065507/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf "Remarks on receipt of Honorary Doctorate at Addis Ababa University"] (PDF). [[:en:CODESRIA|CODESRIA]]. 24 July 2010. Archived from [http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf the original] (PDF) on 1 May 2021. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 24 Ogwokuna 2012: [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]], DLitt (Honoris Causa)<ref>[https://web.archive.org/web/20160305015502/http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx "Media Statement: UKZN To honour leading South Africans and women graduates excel"]. [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]]. 12 April 2012. Archived from [http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx the original] ([[:en:MS_Word|MS Word]]) on 5 March 2016. Retrieved 21 March 2013.</ref><ref name="kwazulu2012" /> == Obulamu bwe ng'omuntu == Mamdani yawasa [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]], dayirekita wa firimu era pulodyusa Omuyindi ng’abeera mu Amerika, mu 1991. Baasooka kusisinkana mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, n’oluvannyuma ne baddamu mu Kampala, Uganda, mu 1989 Nair bwe yali akola okunoonyereza ku firimu ye, ''[[Mississippi Masala]].''<ref name=":1">Nair, Mira (2 December 2002). [https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind "Whirlwind"]. ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'' (Interview). Interviewed by Lahr, John. [https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind Archived] from the original on 22 October 2014. <q>Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.</q></ref><ref name="indian tele" /> Baagattibwa mu 1991. Mu 2025 Mamdani ne Nair babeera mu kitundu kya [[:en:Morningside_Heights|Morningside Heights]] mu [[:en:Manhattan|Manhattan]], okumpi ne Yunivaasite y'e Columbia.<ref name="haag2025" /><ref>Goldberg, Emma (29 June 2025). [https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html "The High-Profile Parents Who Shaped an Upstart"]. ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]''. p. A19. Retrieved 30 June 2025.</ref> Omwana wa Mamdani ne Nair omu yekka, [[Zohran Mamdani]], yazaalibwa mu Kampala mu 1991. Mu 1996 famire ye yasengukira e [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa, Mamdani okutwala omulimu gw’okukulira enteekateeka y’okusoma eby'Afirika mu Yunivasite y’e Cape Town, era n’abeerayo okumala emyaka nga esatu.<ref name=":1" /> Nga mu mwaka gwa 1999 baagenda mu Amerika ne basenga mu New York.<ref name=":1" /> Zohran yafuuka munnabyabufuzi era abadde [[:en:Mayor_of_New_York_City|Meeya w'ekibuga New York]] okuva nga 1 Ogwoluberyeberye 2026, ng'abadde mmemba [[:en:New_York_State_Assembly|w'olukiiko olukulu olw'essaza ly'e New York]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2025. <ref>{{Cite web |last=Kitunzi |first=Yahudu |date=June 7, 2025 |title=Mamdani's mayoral goal puts Uganda on the map |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609023734/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |archive-date=June 9, 2025 |access-date=June 7, 2025 |website=[[Daily Monitor|Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=3 November 2025 |title=In Uganda, where Zohran Mamdani was born, NYC mayoral hopeful is recalled with pride |url=https://apnews.com/article/uganda-zohran-mamdani-mayor-election-new-york-d41260eeef2438498a3aa04118fbd2df |access-date=5 November 2025 |website=[[AP News]] |language=en}}</ref><ref>Helmore, Edward (1 January 2026). [https://www.theguardian.com/us-news/2026/jan/01/zohran-mamdani-sworn-in-mayor-new-york-city "Zohran Mamdani sworn in as mayor of New York City".] ''The Guardian''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-3077 0261-3077]. Retrieved 1 January 2026.</ref>Kampeyini ze ez'obwameeya zawagirwa bazadde be.<ref name="haag2025" /> == Ebyawandiikibwako == === Ebitabo === * ''The Myth of Population Control: Family, Class and Caste in an Indian Village'' (1972) * ''From Citizen to Refugee: Ugandan Asians Come to Britain'' (1973)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2011 |title=From Citizen to Refugee: Uganda Asians Come to Britain |publisher=Pambazuka Press |isbn=9781906387570 |edition=Second}}</ref> * ''Politics and Class Formation in Uganda'' (1976)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |publisher=Monthly Review Press |isbn=9780853453789}}</ref> * ''Imperialism and Fascism in Uganda'' (1984)<ref>{{cite book |last1=Mamdan |first1=Mohamad |date=1984 |title=Imperialism and Fascism in Uganda |publisher=Africa World Press |isbn=9780865430297}}</ref> * ''Academic Freedom in Africa'' (1994) * ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism]]'' (1996)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |publisher=Princeton University Press |isbn=9780691027937}}</ref> * ''When Victims Become Killers: Colonialism, Nativism and Genocide in Rwanda'' (2001)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 January 2020 |title=When Victims Become Killers |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-19383-0 |language=en |doi=10.1515/9780691193830}}</ref> * ''Understanding the Crisis in Kivu''<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Understanding the Crisis in Kivu |url=https://www.africanbookscollective.com/books/understanding-the-crisis-in-kivu |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> * ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War and the Roots of Terror'' (2004)<ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2002 |title=Good Muslim, Bad Muslim: A Political Perspective on Culture and Terrorism |url=https://www.jstor.org/stable/3567254 |journal=American Anthropologist |volume=104 |issue=3 |pages=766–775 |doi=10.1525/aa.2002.104.3.766 |issn=0002-7294 |jstor=3567254 |url-access=subscription}}</ref> * ''Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989–2005'' (2007)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2007 |title=Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989-2005 |publisher=Codesria |isbn=9782869782013}}</ref> * ''[https://www.codesria.org/spip.php?article1292 Saviors and Survivors: Darfur, Politics, and the War on Terror]'' (2009)<ref>{{Cite web |title=Saviors and Survivors by Mahmood Mamdani: 9780385525961 {{!}} PenguinRandomHouse.com: Books |url=https://www.penguinrandomhouse.com/books/106771/saviors-and-survivors-by-mahmood-mamdani/ |access-date=22 May 2022 |website=PenguinRandomhouse.com |language=en-US}}</ref> * ''Define and Rule: Native as Political Identity'' (The W.E.B. DuBois Lectures) (2012)<ref>{{Cite web |title=Define and Rule — Mahmood Mamdani |url=https://www.hup.harvard.edu/catalog.php?isbn=9780674050525 |access-date=22 May 2022 |website=Harvard University Press |language=en}}</ref> * ''[[:en:Neither_Settler_nor_Native|Neither Settler nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020) * ''Slow Poison: Idi Amin, Yoweri Museveni, and the Making of the Ugandan State'' (2025) === Emboozi ezikungaanyiziddwa === * ''Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture'' (2000)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2000 |title=Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture |url=https://books.google.com/books?id=yqb7wAEACAAJ |publisher=St. Martin's Press |isbn=978-0-312-23498-0 |language=en}}</ref> === Ebitabo ebisunsuddwa === * ''Uganda Studies in Labour'' (Codesria Book Series) (1968)<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Uganda Studies in Labour |url=https://www.africanbookscollective.com/books/uganda-studies-in-labour |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> === Ebirala === * ''Studies in Labor Markets'' (National Bureau of Economic Research Universities-National Bureau Conference Ser) * ''African Studies in Social Movements and Democracy'' (Actes-Sud Papiers) == Laba ne == * [[:en:Indians_in_the_New_York_City_metropolitan_area|Abayindi mu kibuga New York]] * [[:en:Ugandan_Americans|Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebiwandiiko ebirala by'osobola okusomako == * {{cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=https://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |website=Warscapes |interviewer-last=Shringarpure |interviewer-first=Bhakti}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://academictree.org/math/peopleinfo.php?pid=183217 Mahmood Mamdani] at [[:en:Academic_Tree|Academic Tree]] * [https://openlibrary.org/works/OL214797A?mode=all Mahmood Mamdani] at [[:en:Open_Library|Open Library]] * [https://x.com/mm1124 X Profile] kgx1xdb4emejohcblu3k9gd2jsj99e0 Mark Ouma 0 13142 48827 48592 2026-05-03T13:20:29Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342213163|Mark Ouma]]" 48827 wikitext text/x-wiki '''Mark Muga Ouma''' (Gwamwenda nga 101960- mugwomusanvu nga 10 2016) yali Munnayuganda nga yazaalibwa Munakenya era munamawuli, [[:en:Sport_of_athletics|muddusi]] era musomi omukugu. (Philosophy) == Obuto bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda, bazadde be ye Bernadette ne Joseph Ouma (omuyivu), Mark Ouma yakulira era n'asomera mu Kenya, ne mu [[:en:Sydney|Sydney]], Australia. Yamaliriza diguli ye mu philosophy ku[[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] n’agenda mu maaso n’asomesa Advanced Logic ku alma mater eyo mu myaka gya 1980. Munnansi wa Kenya, yasomesa yo ku [[:en:Egerton_University|yunivasite y’e Egerton]] ku ntandikwa y’emyaka gya 1990. == Omulimu == Yasalawo okussa essira ku kyayagala, [[:en:Sports_journalism|nga munamawulire w'ebyemizannyo]], oluvannyuma lwa 1995, yafuna ekifo mu [[:en:South_African_Broadcasting_Corporation|kitongole kya South African Broadcasting Corporation]] ng’omusasi w’ensi yonna. Yeegatta ku ttiimu ya ''Daybreak Africa News'' eya [[:en:Voice_of_America|Voice of America]], n’asigala mu South Africa ng'awereza ng’omuwandiisi w’ebyemizannyo eyo. Omuwandiisi era omukubi w’ebifaananyi, yeeyongera okussa essira ku kuwandiika ku misinde, n’afuukira ddala omusasi wagyo okuva mu 1998 mu [[:en:International_Association_of_Athletics_Federations|kibiina ky’ensi yonna ekifuga emizannyo]]. Yafuuka omu ku bannamawulire abasinga mu Afrika okunonyereza ku mizannyo gy'emisinde, ng’atera okuwandiika amawulire okuva mu [[:en:African_Championships_in_Athletics|African Championships in Athletics]] – empaka za ssemazinga ono ezitegekebwa buli luvannyuma lwa myaka ebiri. Ouma ng’akola emirimu egy’obwannannyini, yatongozza omukutu gwa African "Athletics" ogukwata ku mawulire g'ebyemizannyo gy'okudduka, okubuuka n'emirala mu Afrika. Bwe yali awereza mu [[:en:2016_African_Championships_in_Athletics|mpaka za Afrika mu mizannyo gya 2016]] yalwala era n'afiira mu ddwaaliro lya King Edward VIII mu [[:en:Durban|Durban]] . Aleck Skhosana, ssentebe wa [[:en:Athletics_South_Africa|Athletics South Africa]] yasiima omulimu gwa Ouma: "[a]jjakujukirwa bulijjo ng'omulwanirizi w'emizannyo gy'okudduka , okubuuka, egya Afrika era nga mukugu mu mulimu gye. "Nasisinkana Mark mu nsi ng'akola by'asinga okwagala, okutumbula emisinde gya Afrika." cfdfmam3rn05frqonvmv4pffz96fh7o 48828 48827 2026-05-03T13:22:27Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342213163|Mark Ouma]]" 48828 wikitext text/x-wiki '''Mark Muga Ouma''' (Gwamwenda nga 101960- mugwomusanvu nga 10 2016) yali Munnayuganda nga yazaalibwa Munakenya era munamawuli, [[:en:Sport_of_athletics|muddusi]] era musomi omukugu. (Philosophy) == Obuto bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda, bazadde be ye Bernadette ne Joseph Ouma (omuyivu), Mark Ouma yakulira era n'asomera mu Kenya, ne mu [[:en:Sydney|Sydney]], Australia. Yamaliriza diguli ye mu philosophy ku[[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] n’agenda mu maaso n’asomesa Advanced Logic ku alma mater eyo mu myaka gya 1980. Munnansi wa Kenya, yasomesa yo ku [[:en:Egerton_University|yunivasite y’e Egerton]] ku ntandikwa y’emyaka gya 1990. == Omulimu == Yasalawo okussa essira ku kyayagala, [[:en:Sports_journalism|nga munamawulire w'ebyemizannyo]], oluvannyuma lwa 1995, yafuna ekifo mu [[:en:South_African_Broadcasting_Corporation|kitongole kya South African Broadcasting Corporation]] ng’omusasi w’ensi yonna. Yeegatta ku ttiimu ya ''Daybreak Africa News'' eya [[:en:Voice_of_America|Voice of America]], n’asigala mu South Africa ng'awereza ng’omuwandiisi w’ebyemizannyo eyo. Omuwandiisi era omukubi w’ebifaananyi, yeeyongera okussa essira ku kuwandiika ku misinde, n’afuukira ddala omusasi wagyo okuva mu 1998 mu [[:en:International_Association_of_Athletics_Federations|kibiina ky’ensi yonna ekifuga emizannyo]]. Yafuuka omu ku bannamawulire abasinga mu Afrika okunonyereza ku mizannyo gy'emisinde, ng’atera okuwandiika amawulire okuva mu [[:en:African_Championships_in_Athletics|African Championships in Athletics]] – empaka za ssemazinga ono ezitegekebwa buli luvannyuma lwa myaka ebiri. Ouma ng’akola emirimu egy’obwannannyini, yatongozza omukutu gwa African "Athletics" ogukwata ku mawulire g'ebyemizannyo gy'okudduka, okubuuka n'emirala mu Afrika. Bwe yali awereza mu [[:en:2016_African_Championships_in_Athletics|mpaka za Afrika mu mizannyo gya 2016]] yalwala era n'afiira mu ddwaaliro lya King Edward VIII mu [[:en:Durban|Durban]] . Aleck Skhosana, ssentebe wa [[:en:Athletics_South_Africa|Athletics South Africa]] yasiima omulimu gwa Ouma: "[a]jjakujukirwa bulijjo ng'omulwanirizi w'emizannyo gy'okudduka , okubuuka, egya Afrika era nga mukugu mu mulimu gye. "Nasisinkana Mark mu nsi ng'akola by'asinga okwagala, okutumbula emisinde gya Afrika." == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == Tttggbhhhhhh Hhhjjjjijikk Jjjjkkkkii Uiijiiiiiio Jjjiooooijj Huiikkkk Hujio Huhjjkk Jjkkkk Jjjkkkk{{Reflist}} qfv3o877ulc5avhy623g26lgz5anncd 48829 48828 2026-05-03T13:23:14Z ESTHER NAKITENDE 9175 48829 wikitext text/x-wiki '''Mark Muga Ouma''' (Gwamwenda nga 101960- mugwomusanvu nga 10 2016) yali Munnayuganda nga yazaalibwa Munakenya era munamawuli, [[:en:Sport_of_athletics|muddusi]] era musomi omukugu. (Philosophy) == Obuto bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda, bazadde be ye Bernadette ne Joseph Ouma (omuyivu), Mark Ouma yakulira era n'asomera mu Kenya, ne mu [[:en:Sydney|Sydney]], Australia. Yamaliriza diguli ye mu philosophy ku[[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] n’agenda mu maaso n’asomesa Advanced Logic ku alma mater eyo mu myaka gya 1980. Munnansi wa Kenya, yasomesa yo ku [[:en:Egerton_University|yunivasite y’e Egerton]] ku ntandikwa y’emyaka gya 1990. == Omulimu == Yasalawo okussa essira ku kyayagala, [[:en:Sports_journalism|nga munamawulire w'ebyemizannyo]], oluvannyuma lwa 1995, yafuna ekifo mu [[:en:South_African_Broadcasting_Corporation|kitongole kya South African Broadcasting Corporation]] ng’omusasi w’ensi yonna. Yeegatta ku ttiimu ya ''Daybreak Africa News'' eya [[:en:Voice_of_America|Voice of America]], n’asigala mu South Africa ng'awereza ng’omuwandiisi w’ebyemizannyo eyo. Omuwandiisi era omukubi w’ebifaananyi, yeeyongera okussa essira ku kuwandiika ku misinde, n’afuukira ddala omusasi wagyo okuva mu 1998 mu [[:en:International_Association_of_Athletics_Federations|kibiina ky’ensi yonna ekifuga emizannyo]]. Yafuuka omu ku bannamawulire abasinga mu Afrika okunonyereza ku mizannyo gy'emisinde, ng’atera okuwandiika amawulire okuva mu [[:en:African_Championships_in_Athletics|African Championships in Athletics]] – empaka za ssemazinga ono ezitegekebwa buli luvannyuma lwa myaka ebiri. Ouma ng’akola emirimu egy’obwannannyini, yatongozza omukutu gwa African "Athletics" ogukwata ku mawulire g'ebyemizannyo gy'okudduka, okubuuka n'emirala mu Afrika. Bwe yali awereza mu [[:en:2016_African_Championships_in_Athletics|mpaka za Afrika mu mizannyo gya 2016]] yalwala era n'afiira mu ddwaaliro lya King Edward VIII mu [[:en:Durban|Durban]] . Aleck Skhosana, ssentebe wa [[:en:Athletics_South_Africa|Athletics South Africa]] yasiima omulimu gwa Ouma: "[a]jjakujukirwa bulijjo ng'omulwanirizi w'emizannyo gy'okudduka , okubuuka, egya Afrika era nga mukugu mu mulimu gye. "Nasisinkana Mark mu nsi ng'akola by'asinga okwagala, okutumbula emisinde gya Afrika." == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} ou3n45serryney9i6dhj68xcfeiwapa Mun G 0 13148 48776 48660 2026-05-03T12:46:09Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48776 wikitext text/x-wiki '''<big>Mun G</big>'''<big>, Mun Genius</big> yazaalibwa Mungi Emmanuel Matovu (25 Ogwekkumineebiri omwaka gwa1985) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Rapping|muyimbi wa Rap]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi wa nnyimba]] amanyiddwa olw'okuyimba mu Lugaflow ne hip-hop muziki mu [[Yuganda|Uganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |date=2025-05-30 |title=Mystery fridge stunt and Mun G collab to launch "Say My Name" campaign |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/mystery-fridge-stunt-and-mun-g-collab-to-launch-say-my-name-campaign-5047288 |access-date=2026-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yasituka n’ettutumu ku ntandikwa y’emyaka gya 2010 era yali akwatagana n’ekibiina kya Baboon Forest Entertainment collective ekyatandikibwawo [[:en:GNL_Zamba|GNL Zamba]] nga tannatandikawo kkampuni ye ey’omuziki eyitibwa Kunta Kinte.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=ATILUK |first=NATHAN |date=2024-12-21 |title=Azawi, Mun G steal show at Zoe grounds |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/azawi-mun-g-steal-show-at-zoe-grounds/ |access-date=2026-04-23 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2020-05-10 |title=Mun G ready to celebrate 10 years with a concert before end of 2020 |url=https://mbu.ug/2020/05/10/mun-g-ready-to-celebrate-10-years-with-a-concert-before-end-of-2020/ |access-date=2026-04-23 |website=MBU |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2022-05-20 |title=Ent. & Lifestyle: Music Review: Kiggwanga – Mun*G |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/music-review-kiggwanga-mung-NV_134414_042026 |access-date=2026-04-23 |website=New Vision}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Mun G yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri omwaka gwa 1985 mu kabuga k’e Gayaza mu Disitulikiti y’e Masaka.<ref name=":1" /> Yamaliriza siniya ye mu [[:en:Masaka_Secondary_School|Masaka Secondary School]] nga tannayingira [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]] gye yava n'afuna diguli ye eya Bachelor's Diguli mu Computer Science.<ref>{{Cite web |title=Mun G Biography, Wiki, Profile, Life Story |url=https://www.howwe.ug/MunG/biography |access-date=2026-04-23 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-08-27 |title=Mun G says he wouldn't have built a house if it wasn't for girlfriend |url=https://www.pulse.ug/story/mun-g-says-he-wouldnt-have-built-a-house-if-it-wasnt-for-girlfriend-2024073110450708819 |access-date=2026-04-23 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == Mun G yatandika omulimu gwe ogw'okuyimba mu ngeri ey'ekikugu nga mu mwaka gwa 2010, n'afuna ettutumu n'oluyimba lwe olwasooka ''"Ebintu,"'' olwafuuka oluyimba era ne lumuyingiza mu balabi ba Uganda aba hip-hop.<ref name=":1" /> Oluvannyuma yeegatta ku Baboon Forest Entertainment, ekibiina kya hip-hop ekyakulemberwa [[:en:GNL_Zamba|GNL Zamba]], gye yafunira okusiimibwa okunene.<ref name=":2">{{Cite web |date=2024-01-12 |title=I no longer look for hit songs - Mun G |url=https://www.howwe.ug/news/music/37384/i-no-longer-look-for-hit-songs-mun-g |access-date=2026-04-23 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-10-25 |title=Ent. & Lifestyle: Mun*G claims only Mowzey Radio could battle him musically |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/mung-claims-only-mowzey-radio-could-battle-hi-NV_173484_042026 |access-date=2026-04-23 |website=New Vision}}</ref> Okumenyawo kwe kwava ku luyimba "Kakunganye," lwe yayimba nga lwawandikibwa omugenzi [[:en:Mowzey_Radio|Mowzey Radio]] ne Weasel.<ref name=":2" /> Oluvannyuma lw’okuva mu Baboon Forest lw’endagaano ye okuggwaako, Mun G yatandikawo kkampuni ye eya Kunta Kinte, ekyalaga enkyukakyuka n’adda mu mulimu ogw’okwetongola.<ref>{{Cite web |last=bigeyeadmin5 |date=2025-08-03 |title=Mun G Clears the Air: Says He Was Never Fired from Baboon Forest |url=https://bigeye.ug/mun-g-clears-the-air-says-he-was-never-fired-from-baboon-forest/ |access-date=2026-04-23 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Oluvanyuma lwe myaka, afulumizza ennyimba nnyingi era n’azimba enkalala z’ennyimba ezisoba mwassatu"30" ezikutteyo.<ref>{{Cite web |last=Benjie |date=2025-08-12 |title=Mun G boasts unmatched stage presence and music catalog |url=https://mbu.ug/2025/08/12/mun-g-declares-superiority/ |access-date=2026-04-23 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Ennyimba ze == zino zezimu ku nnyimba ze:<ref>{{Cite web |title=Mun G New and Old Songs : Listen and Download |url=https://www.howwe.ug/mung/music |access-date=2026-04-23 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Mun G New and Old Songs Mp3 Download, Mun G Music Videos - DJ Erycom |url=https://www.djerycom.ug/allsongs?id=137&a=mun-g |access-date=2026-04-23 |website=www.djerycom.ug}}</ref> === Zeyayimba yeka === {{Columns-list|* Igwe (Weyayu) * Bintwala * Fati * Big Bumpa * The Whistle Song * Kyaba Too Much * Oh My Goodness * Nguwulira * Njagala Banjagala * Kisaati Masavu * Kisaati Masavu Remix * Shake Tables * Wepanke * Pombe * Kiggwanga * Nabbanja * Uganda Enyumira * Uganda * Entanglement * Ontwala Speed * Harvest You * Oli Wamanyi * Sente Egonza * Nyama * Kiri Kampala * One More Day * Aleese Work * Silya Mukene * Sala Puleesa * Byayanga * Nkwepikira * Kiki Ekigaanye * Jira Tugire * Kyiri Obvious * Speaking in Tongues * Dear Pops * With You * Good Vibes * Billion Views * Kayaye * Bridget * Team Mukiibi * Sente Zange * Akatuli * Zzina * Top G * Money Is Coming * Holiday * Legend|colwidth=10em}}{{Columns-list|* Igwe (Weyayu) * Bintwala * Fati * Big Bumpa * The Whistle Song * Kyaba Too Much * Oh My Goodness * Nguwulira * Njagala Banjagala * Kisaati Masavu * Kisaati Masavu Remix * Shake Tables * Wepanke * Pombe * Kiggwanga * Nabbanja * Uganda Enyumira * Uganda * Entanglement * Ontwala Speed * Harvest You * Oli Wamanyi * Sente Egonza * Nyama * Kiri Kampala * One More Day * Aleese Work * Silya Mukene * Sala Puleesa * Byayanga * Nkwepikira * Kiki Ekigaanye * Jira Tugire * Kyiri Obvious * Speaking in Tongues * Dear Pops * With You * Good Vibes * Billion Views * Kayaye * Bridget * Team Mukiibi * Sente Zange * Akatuli * Zzina * Top G * Money Is Coming * Holiday * Legend|colwidth=10em}} === Zeyayimba nabayimbi abalala === {{Columns-list|* Kakunganye (feat. Mowzey Radio & Weasel) * Sejjusa (feat. Naava Grey) * Legends (feat. Jose Chameleone) * Born a fighter (feat. Jose Chameleone) * Mumaanyi (feat. Crim Soft) * Engonga Dance (feat. Vampino) * Mzuri (feat. Jose Chameleone) * All To Me (feat. Joshua Baraka) * Nayomi (feat. Joshua Baraka) * Crazy (Mutwe) (feat. Daddy Andre) * Blesssed (feat. TIK & Twazzitah) * Okoze Otya (feat. Vian Music) * Sikyaswala (feat. Ziki J) * Omugaati (feat. Joseph Sax) * Bomboclat (feat. Ykee Benda) * Guma Bakunyige (feat. Recho Rey) * Follow My Rules (feat. Nutty Neithan) * Kikambwe (feat. GNL Zamba) * Bafulume (feat. Ziki J) * Kampala Takoma (feat. Crysto Panda) * Locomotive (The whistle song) - Davis Ntare, Radio ,Weasel, Cindy, Rabadaba,GNL Zamba, Mr X, Vboyo|colwidth=10em}} == Laba ne == * [[:en:GNL_Zamba|GNL Zamba]] * [[:en:Navio_(rapper)|Navio]] * [[:en:Ykee_Benda|Ykee Benda]] * [[:en:Joshua_Baraka|joshua Baraka]] * [[:en:Music_of_Uganda|Omuziki gw'e Uganda]] == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable sortable" !Awaadi ! Omwaka ! Olubu ! Omulimu/Oluyimba ! Alizaati |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2014 | Omuyimbi Omusajja mu Teeniez | |Omuwanguzi |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2015 | Omuyimbi Omusajja mu Teeniez | |Omuwanguzi |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2015 | Asinga mu Riddim | ''Goberera Amateeka Gange'' |Omuwanguzi |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2015 | Collabo asinga okucamula | ''Goberera Amateeka Gange'' (feat. Nutty Neithan) |Omuwanguzi |- | Awaadi y'ennyimba za HiPipo | 2017 | Oluyimba lwa Hip Hop olusinga obulungi | ''Sala Puleesa'' |Omuwanguzi |- | Awaadi ya MTN eya Hip Hop | 2018 | Omuyimbi Omusajja Rapper Asinga mu mwaka | |Alondedwa |- | Awaadi ya MTN eya Hip Hop | 2019 | Alubaamu y'omwaka | ''Omungi Atibwa'' |Omuwangu |- | Awaadi ya Zzina | 2019 | Omuyimbi Asinga mu Lugaflow/Rap | |Alondedwa |- | Awaadi ya MTN eya Hip Hop | 2019 | Omuyimbi Omusajja Rapper Asinga mu mwaka | |Alondedwa |- | Awaadi ya MTN eya Hip Hop | 2020 | Oluyimba lw'omwaka | ''Kampala Takoma'' |Alondedwa |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2020 | Oluyimba lwa Hip Hop olusinga | ''Bintwala'' |Omuwanguzi |- |} == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Bayimbi]] 4c2m1e32p85jarit1wony21wbw629es 48958 48776 2026-05-04T10:19:43Z Bonny256 11075 Ngasemu enyimba nzoomuyimbi 48958 wikitext text/x-wiki '''<big>Mun G</big>'''<big>, Mun Genius</big> yazaalibwa Mungi Emmanuel Matovu (25 Ogwekkumineebiri omwaka gwa1985) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Rapping|muyimbi wa Rap]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi wa nnyimba]] amanyiddwa olw'okuyimba mu Lugaflow ne hip-hop muziki mu [[Yuganda|Uganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |date=2025-05-30 |title=Mystery fridge stunt and Mun G collab to launch "Say My Name" campaign |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/mystery-fridge-stunt-and-mun-g-collab-to-launch-say-my-name-campaign-5047288 |access-date=2026-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yasituka n’ettutumu ku ntandikwa y’emyaka gya 2010 era yali akwatagana n’ekibiina kya Baboon Forest Entertainment collective ekyatandikibwawo [[:en:GNL_Zamba|GNL Zamba]] nga tannatandikawo kkampuni ye ey’omuziki eyitibwa Kunta Kinte.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=ATILUK |first=NATHAN |date=2024-12-21 |title=Azawi, Mun G steal show at Zoe grounds |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/azawi-mun-g-steal-show-at-zoe-grounds/ |access-date=2026-04-23 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2020-05-10 |title=Mun G ready to celebrate 10 years with a concert before end of 2020 |url=https://mbu.ug/2020/05/10/mun-g-ready-to-celebrate-10-years-with-a-concert-before-end-of-2020/ |access-date=2026-04-23 |website=MBU |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2022-05-20 |title=Ent. & Lifestyle: Music Review: Kiggwanga – Mun*G |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/music-review-kiggwanga-mung-NV_134414_042026 |access-date=2026-04-23 |website=New Vision}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Mun G yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri omwaka gwa 1985 mu kabuga k’e Gayaza mu Disitulikiti y’e Masaka.<ref name=":1" /> Yamaliriza siniya ye mu [[:en:Masaka_Secondary_School|Masaka Secondary School]] nga tannayingira [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]] gye yava n'afuna diguli ye eya Bachelor's Diguli mu Computer Science.<ref>{{Cite web |title=Mun G Biography, Wiki, Profile, Life Story |url=https://www.howwe.ug/MunG/biography |access-date=2026-04-23 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-08-27 |title=Mun G says he wouldn't have built a house if it wasn't for girlfriend |url=https://www.pulse.ug/story/mun-g-says-he-wouldnt-have-built-a-house-if-it-wasnt-for-girlfriend-2024073110450708819 |access-date=2026-04-23 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == Mun G yatandika omulimu gwe ogw'okuyimba mu ngeri ey'ekikugu nga mu mwaka gwa 2010, n'afuna ettutumu n'oluyimba lwe olwasooka ''"Ebintu,"'' olwafuuka oluyimba era ne lumuyingiza mu balabi ba Uganda aba hip-hop.<ref name=":1" /> Oluvannyuma yeegatta ku Baboon Forest Entertainment, ekibiina kya hip-hop ekyakulemberwa [[:en:GNL_Zamba|GNL Zamba]], gye yafunira okusiimibwa okunene.<ref name=":2">{{Cite web |date=2024-01-12 |title=I no longer look for hit songs - Mun G |url=https://www.howwe.ug/news/music/37384/i-no-longer-look-for-hit-songs-mun-g |access-date=2026-04-23 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-10-25 |title=Ent. & Lifestyle: Mun*G claims only Mowzey Radio could battle him musically |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/mung-claims-only-mowzey-radio-could-battle-hi-NV_173484_042026 |access-date=2026-04-23 |website=New Vision}}</ref> Okumenyawo kwe kwava ku luyimba "Kakunganye," lwe yayimba nga lwawandikibwa omugenzi [[:en:Mowzey_Radio|Mowzey Radio]] ne Weasel.<ref name=":2" /> Oluvannyuma lw’okuva mu Baboon Forest lw’endagaano ye okuggwaako, Mun G yatandikawo kkampuni ye eya Kunta Kinte, ekyalaga enkyukakyuka n’adda mu mulimu ogw’okwetongola.<ref>{{Cite web |last=bigeyeadmin5 |date=2025-08-03 |title=Mun G Clears the Air: Says He Was Never Fired from Baboon Forest |url=https://bigeye.ug/mun-g-clears-the-air-says-he-was-never-fired-from-baboon-forest/ |access-date=2026-04-23 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Oluvanyuma lwe myaka, afulumizza ennyimba nnyingi era n’azimba enkalala z’ennyimba ezisoba mwassatu"30" ezikutteyo.<ref>{{Cite web |last=Benjie |date=2025-08-12 |title=Mun G boasts unmatched stage presence and music catalog |url=https://mbu.ug/2025/08/12/mun-g-declares-superiority/ |access-date=2026-04-23 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Ennyimba ze == zino zezimu ku nnyimba ze:<ref>{{Cite web |title=Mun G New and Old Songs : Listen and Download |url=https://www.howwe.ug/mung/music |access-date=2026-04-23 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Mun G New and Old Songs Mp3 Download, Mun G Music Videos - DJ Erycom |url=https://www.djerycom.ug/allsongs?id=137&a=mun-g |access-date=2026-04-23 |website=www.djerycom.ug}}</ref> === Zeyayimba yeka === * Nyama * Kisaati Masavu * Nguwulira * Njagala Banjagala * Oh my Goodness * Kyaba Too Much === Zeyayimba nabayimbi abalala === * Kakunganye (feat.Mowzey Radio $ Weasel) * Sejjusa(feat. Naava Grey) * Legends(feat. Jose Chameleon) * Born a Fighter(feat. Jose Chameleon) == Laba ne == * [[:en:GNL_Zamba|GNL Zamba]] * [[:en:Navio_(rapper)|Navio]] * [[:en:Ykee_Benda|Ykee Benda]] * [[:en:Joshua_Baraka|joshua Baraka]] * [[:en:Music_of_Uganda|Omuziki gw'e Uganda]] == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable sortable" !Awaadi ! Omwaka ! Olubu ! Omulimu/Oluyimba ! Alizaati |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2014 | Omuyimbi Omusajja mu Teeniez | |Omuwanguzi |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2015 | Omuyimbi Omusajja mu Teeniez | |Omuwanguzi |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2015 | Asinga mu Riddim | ''Goberera Amateeka Gange'' |Omuwanguzi |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2015 | Collabo asinga okucamula | ''Goberera Amateeka Gange'' (feat. Nutty Neithan) |Omuwanguzi |- | Awaadi y'ennyimba za HiPipo | 2017 | Oluyimba lwa Hip Hop olusinga obulungi | ''Sala Puleesa'' |Omuwanguzi |- | Awaadi ya MTN eya Hip Hop | 2018 | Omuyimbi Omusajja Rapper Asinga mu mwaka | |Alondedwa |- | Awaadi ya MTN eya Hip Hop | 2019 | Alubaamu y'omwaka | ''Omungi Atibwa'' |Omuwangu |- | Awaadi ya Zzina | 2019 | Omuyimbi Asinga mu Lugaflow/Rap | |Alondedwa |- | Awaadi ya MTN eya Hip Hop | 2019 | Omuyimbi Omusajja Rapper Asinga mu mwaka | |Alondedwa |- | Awaadi ya MTN eya Hip Hop | 2020 | Oluyimba lw'omwaka | ''Kampala Takoma'' |Alondedwa |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2020 | Oluyimba lwa Hip Hop olusinga | ''Bintwala'' |Omuwanguzi |- |} == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Bayimbi]] hg451gnn6sg0hd9z887cajrrv3fyb1c Menton Summer 0 13151 48777 48655 2026-05-03T12:46:21Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 48777 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>'''Menton Summer''' (yazaalibwa '''Peter Nkwanga''', yafa mu1997) yali muyimbi [[Yuganda|wa Uganda]] mu [[:en:Dancehall|dancehall]] ne [[:en:Reggae|Reggae]] era nga [[:en:Radio_personality|muweereza wa leediyo]] .<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-11-04 |title=Menton Summer: Star who had potential to beat Jamaicans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/menton-summer-star-who-had-potential-to-beat-jamaicans-4423468 |access-date=2026-04-24 |website=Monitor |language=en}} </ref> Atwalibwa ng'omu ku baatandikawo ekibiina ky'ennyimba mu kibuga Uganda mu myaka gya 1990 ng'ali wamu ne [[:en:Emperor_Orlandoh|Emperor Orlandoh]],<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2022-02-09 |title=Ent. & Lifestyle: Musicians who died before reaching their peak |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/musicians-who-died-before-reaching-their-peak-NV_126657_042026 |access-date=2026-04-24 |website=New Vision}} </ref> ng'ayamba okumanyisa emisono gy'ennyimba egyakwatibwako Jamaica mu ggwanga.<ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2024-11-10 |title=When Uganda danced to product adverts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/when-uganda-danced-to-product-adverts-4818472 |access-date=2026-04-24 |website=Monitor |language=en}} </ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2020-06-16 |title=LIST: Ugandan celebrities who lost their lives in accidents |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20200616/94365/list-ugandan-celebrities-who-lost-their-lives-in-accidents-2.html |access-date=2026-04-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> == Obuto bwe == Menton Summer yazaalibwa Peter Nkwanga mutabani wa kapiteeni George Nkwanga omuduumizi w’amagye alina akakwate ku kibiina kya Federal Democratic Movement mu Uganda (FEDEMU).<ref name=":0" /> Yamanyika nyo olw’endabika ye ey’Abarasta, omuli [[:en:Dreadlocks|dreadlocks]], ezaali tezitera kubeera mu bifo eby’amasanyu ebya Uganda ebikulu mu kiseera ekyo.<ref name=":0" /> == Omulimu gw’okuyimba == Summer yasituka n’ettutumu ku ntandikwa y’emyaka gya 1990 mu kiseera ng’omulimu gw’okuyimba mu Uganda gukyuka okuva ku bufuzi bwa [[:en:Congolese_music|Congo]] ne [[Kadongo Kamu]] okudda ku bika by’omu bibuga ebikwatibwako ennyimba za Jamaican [[:en:Reggae|reggae]] ne [[:en:Dancehall|dancehall]].<ref name=":0" /> Yali kitundu ku mulembe gw’abayimbi omuli [[:en:Emperor_Orlandoh|Emperor Orlandoh]], Rasta Rob MC, ne [[Ragga Dee]], abayambako okuyingiza “ [[:en:Ragga|ragga]] ” n’obuwangwa bwa [[:en:Dancehall|dancehall]] mu nsiike y’okuyimba mu bibuga mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=sqoopadmin |date=2014-01-24 |title=CHAMELEONE TO PAY TRIBUTE TO MENTON SUMMER - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201401/four-one-one/chameleone-to-pay-tribute-to-menton-summer.html |access-date=2026-04-24 |language=en-US}} </ref> Ennyimba ze ezaali zimanyiddwa ennyo mwalimu:<ref name=":0" /> * Sirikawo Omwana ne [[:en:Emperor_Orlandoh|Empula Orlandoh]]<ref name=":3">{{Cite web |last=iWitness |date=2022-05-07 |title=David Lutalo cheats death in car accident |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2022/05/07/david-lutalo-cheats-death-in-car-accident/ |access-date=2026-04-24 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}} </ref> * Kaneemu * Leka Tuzilye == Emirimu gya leediyo n’emikutu gy’amawulire == Ng’oggyeeko okuyimba, Menton Summer yakola ng’omukozi wa leediyo ku [[CBS FM Buganda|CBS FM]],<ref name=":1" /> gye yategekanga pulogulaamu nga ''Township Tunes'' ne ''Saturday Club Mix'' . Era yalabikira mu bivvulu eby’amasanyu ebikwatagana n’ekibiina ''kya Ebonies,'' ekibiina kya katemba kye yali omu ku bannakatemba be baaleeta ku meeza mu pulogulaamu yaabwe ey’ennyimba ez’enjawulo eyalagibwanga mu bitundutundu ku ttivvi.<ref name=":0" /> == Okufa == Menton Summer yafa mu 1997 mu kabenje k'ebidduka e Nakalama ku luguudo lw'e Tirinyi<ref>{{Cite web |date=2022-10-03 |title=List of artists Tragically killed in Motor Accidents |url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/33870/list-of-artists-tragically-killed-in-motor-accidents |access-date=2026-04-24 |website=www.howwe.ug |language=en}} </ref> bwe yali akomawo okuva ku muzannyo e [[Mbale]] bwe yali afubutuka okuyimba ku ''Ekitoobero'' omukolo omulala ogwategekebwa [[CBS FM Buganda|leediyo ya CBS]] .<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref name=":1" /> == Laba ne == * [[Okuyimba mu Uganda|Omuziki gwa Uganda]] * [[:en:Ugandan_hip_hop|Hip hop ya Uganda]] * [[Ragga Dee|Omuyimbi Ragga Dee]] * [[:en:Emperor_Orlandoh|Empelor Orlandoh]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bayimbi]] 8zmunrptq0mgxeio78u6fzyxax1hqek Rukh-Shana Namuyimba 0 13161 48736 2026-05-03T12:04:33Z NAMUKWAYA BARBRA 9180 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345781743|Rukh-Shana Namuyimba]]" 48736 wikitext text/x-wiki '''Rukh-Shana Namuyimba''' omukugu mu by’empuliziganya mu Uganda. Ono [[:en:News_anchor|muwandiisi wa mawulire]], era omu ku baatandikawo kkampuni ya Xfinity Communications Ltd. Yasooka kukola nga omukozi w'amawulire mu [[NTV Uganda]], nga tannagenda mu [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] .<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2015-10-12 |title=NBS TV officially unveils Rukh-Shana Namuyimba and Solomon Serwanjja, reveals why they were hired. |url=https://bigeye.ug/nbs-tv-officially-unveils-rukh-shana-namuyimba-and-solomon-serwanjja-reveals-why-they-were-hired/ |access-date=2020-06-22 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Rukh-Shana believes she is stuck at 25 years |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/33151--rukh-shana-believes-she-is-stuck-at-25-years |access-date=2020-06-22 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Rukh-Shana (yazaalibwa Ogwekkumi nga17, 1978, mu [[Kampala]] ) muwala wa Major Al Hajji Badru Namuyimba eyawummula, eyali omuvuzi w'ennyonyi ennwaanyi mu [[Air force|ggye ly'omu bbanga]] ku mulembe gwa [[Idi Amin]], ne Hajat Jannet Namuyimba, [[:en:Civil_servant|omukozi wa gavumenti]] eyawummula . Famire ye yaddukira mu buwanganguse e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, nga wayise emyezi mitono gyokka ng’azaalibwa. Baabeera Nairobi okutuusa lwe yaweza emyaka 10. Bwe yakomawo mu Uganda mu 1988, yeegatta ku ssomero lya Bwala Muslim Boarding Primary School e [[Masaka]] . Yasomera mu [[King's College, Budo|King’s College Budo]] okuva mu 1991 okutuuka mu 1996 n’asoma O’ ne A’ Level.<ref name="cnc">{{Cite web |title=Rukh-Shana Namuyimba Opens Up on Breaking Ranks, Quest for Spiritual Eternity, and Upended Life Plans! |url=https://www.crystalnewman.com/blog/2019/11/15/rukh-shana-namuyimba-breaks-ranks-spiritual-eternity-crystal-1-on-1-interview |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231028092817/https://www.crystalnewman.com/blog/2019/11/15/rukh-shana-namuyimba-breaks-ranks-spiritual-eternity-crystal-1-on-1-interview |archive-date=2023-10-28 |access-date=2020-06-22 |website=Crystal Newman |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1997 okutuuka mu 2000, gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts (BA), [[:en:Communication|empuliziganya]] (amajor), ebiwandiiko n’olulimi Olungereza (minor).<ref name="cnc">{{Cite web |title=Rukh-Shana Namuyimba Opens Up on Breaking Ranks, Quest for Spiritual Eternity, and Upended Life Plans! |url=https://www.crystalnewman.com/blog/2019/11/15/rukh-shana-namuyimba-breaks-ranks-spiritual-eternity-crystal-1-on-1-interview |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231028092817/https://www.crystalnewman.com/blog/2019/11/15/rukh-shana-namuyimba-breaks-ranks-spiritual-eternity-crystal-1-on-1-interview |archive-date=2023-10-28 |access-date=2020-06-22 |website=Crystal Newman |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite book |last=Makerere University. Faculty of Arts. Makerere University. Faculty of Social Sciences. Makerere University College. Faculty of Arts. Makerere University College. Faculty of Social Sciences. |date=1967 |title=Mawazo |url=http://worldcat.org/oclc/300956288 |publisher=Faculties of Arts and Social Sciences, Makerere University |oclc=300956288}}</ref> mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2016-12-04 |title=The Inter-Institutional Media Challenge |url=https://www.kas.de/en/web/uganda/veranstaltungsberichte/detail/-/content/foerderung-junger-journalisten-the-inter-institutional-media-challenge1 |access-date=2020-06-24 |website=Uganda Office |language=en}}</ref> == Omulimu gwe == Rukh-Shana yatandika omulimu gwe mu by’amawulire ng’omusasi [[:en:Voice-over|w’ebitone]] by’amaloboozi n’okuweereza [[:en:Voice-over|amawulire]] ku leediyo mu Capital FM mu 1999. Oluvannyuma yagenda mu Monitor FM (kati 933 KFM) mu 2002 ng’omusasi wa Current News and Radio features. Obukugu bwe obw’okumanya amawulire n’okufaayo ku buli kantu bwamulaba ng’asituka mangu n’agenda mu kifo ekyegombebwa ennyo eky’omumyuka wa maneja w’amawulire ku leediyo yokka mu kiseera ekyo eyali eyogera ku mawulire mu Uganda mu 2003. <ref name=":1">{{Cite web |last=Benjie |date=2024-01-15 |title=Rukh-Shana Namuyimba’s 8 year run at Next Media comes to an end |url=https://mbu.ug/2024/01/15/rukh-shana-nbs-live-at-9-farewell/ |access-date=2026-03-24 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Rukh-Shana yaweereza mu by’empuliziganya mu bitongole mu [[MTN Uganda]] ng’omuyambi ow’obuntu ku Chief Commercial Officer mu 2008, nga tannagenda mu kitongole ky’ebyamateeka n’enkolagana n’ebitongole, gye yakolera nga Corporate Services Coordinator okuva mu 2009 okutuuka mu 2011. Oluvannyuma yakuba olutimbe olunene ng’omukozi w’amawulire ku ttivvi ya wiikendi ku NTV Uganda mu 2009, n’afuuka ekintu ekikubiddwa mu bwangu n’abalabi. <ref name=":0">{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Rukh-Shana believes she is stuck at 25 years |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/33151--rukh-shana-believes-she-is-stuck-at-25-years |access-date=2020-06-22 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Yali ku siteegi eno okutuusa mu 2014. Era yakolako nga Corporate Relations Manager mu Uganda Breweries Limited okuva mu 2011 okutuuka mu 2012 nga tannakwata ssabbiiti okuva ku mulimu. Mu 2014, Rukh-Shana yeegatta ku Vodafone Uganda ng’akulira ebyempuliziganya.<ref>{{Cite web |date=2020-08-14 |title=Communication in a world changed by Covid pandemic |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/communication-in-a-world-changed-by-covid-pandemic-1919014 |access-date=2026-03-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] ng’omukozi w’amawulire omukulu mu October 2015, n’ava mu 2024 oluvannyuma lw’okumala emyaka 8 ng’aweereza ku siteegi y’emu. <ref>{{Cite web |last=Admin |first=Exclusive |date=2024-01-15 |title=Rukh Shana Namuyimbwa Bids Farewell to Next Medi After Dedicating 8 Years of Her Service |url=https://exclusive.co.ug/rukh-shana-namuyimbwa-bids-farewell-to-next-medi-after-dedicating-8-years-of-her-service/ |access-date=2026-03-24 |website=Exclusive Bizz |language=en-US}}</ref> Era yakolako nga Communications and Events Manager mu [[DFCU Bank]] Uganda.<ref>{{Cite web |date=2017-03-10 |title=Rukh Shana joins DFCU bank as Communications Manager |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170310/15103/rukh-shana-joins-dfcu-bank-as-communications-manager.html |access-date=2020-06-22 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Yava mu DFCU oluvannyuma lw’emyaka 4.5 egy’obutabanguko.<ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2021-07-31 |title=Rukh- Shana Namuyimba throws in towel after turbulent years at dfcu bank |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210731/118331/rukh-shana-namuyimba-throws-in-towel-after-turbulent-years-at-dfcu-bank.html |access-date=2026-03-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2021-07-30 |title=Rukh-Shana Namuyimba ends difficult spell at dfcu bank |url=https://pmldaily.com/business/2021/07/rukh-shana-namuyimba-ends-difficult-spell-at-dfcu-bank.html |access-date=2026-03-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2021-07-30 |title=Rukh-Shana Namuyimba resigns her role as DFCU Communications Manager |url=https://eagle.co.ug/2021/07/30/rukh-shana-namuyimba-resigns-her-role-as-dfcu-communications-manager/ |access-date=2026-03-24 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Senyonyi |first=Taddewo William |date=2021-07-30 |title=dfcu Bank Bids Farewell To Rukh-Shana Namuyimba After 4.5 Years » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/dfcu-bank-bids-farewell-to-rukh-shana-namuyimba-after-4-5-years/ |access-date=2026-03-24 |website=Business Focus |language=en-US}}</ref> Rukh-Shana ye muwi w’amagezi ku by’empuliziganya mu bitongole mu kkampuni ya James Associates and Partners, ekitongole ekikola ku by’okuyingiza abantu mu nsi yonna mu Canada <ref>{{Cite web |last=Atino |first=Victoria |title=First AI-powered Luganda Voice Assistant Developed in Uganda. |url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/237940/first-ai-powered-luganda-voice-assistant-developed-in-uganda- |access-date=2026-03-24 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> . Era mulwanirizi w’okuzaala abaana ng’awanirira enteekateeka ya Ugandans Adopt.<ref>{{Cite web |title=Ugandans Adopt {{!}} Ugandans Adopt |url=https://ugandansadopt.ug/tag/ugandans-adopt/ |access-date=2020-06-26}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-02 |title=Adopting a child? Here is what you should know |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/adopting-a-child-here-is-what-you-should-know-3245424 |access-date=2026-03-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Rukh-shana Namuyimba Archives |url=https://ugandansadopt.ug/tag/rukh-shana-namuyimba/ |access-date=2026-03-24 |website=Ugandans Adopt |language=en-US}}</ref> == Engule == Ono yawangula engule ya Radio & TV Academy ''Outstanding English News TV Anchor'' Award (2014 ne 2016) era yawangudde emirundi ebiri empaka za Media Challenge ''Rosemary Nankabirwa Best Female TV News Anchor 2016'' . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2020)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' &#x5D;</sup> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Rukh-Shana mufumbo ne Felix Kitaka.<ref>{{Cite web |last=weddingadmin |title=‘I was her number one fan for 10 years’ – Felix Kitaka on wedding journalist Rukh Shana – My Wedding – For Fashion, Uganda Wedding, Kwanjula and Kuhingira budget ideas |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/202111/i-was-her-number-one-fan-for-10-years-felix-kitaka-on-wedding-journalist-rukh-shana.html |access-date=2026-03-24 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Patrice |first=Kelvin |date=2021-11-15 |title=Gorgeous NBS TV news anchor Rukh Shana Namuyimba legalizes relationship with Kyeyo hubby in colorful wedding ceremony |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211115/124873/gorgeous-nbs-tv-news-anchor-rukh-shana-namuyimba-legalizes-relationship-with-kyeyo-hubby-in-colorful-wedding-ceremony.html |access-date=2026-03-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nyota |first=Caren |date=2021-11-17 |title=Ugandan Man Says He Married Journalist After Being Her Fan for 10 Years - Tuko.co.ke |url=https://www.tuko.co.ke/people/relationships/433668-ugandan-man-married-journalist-fan-10-years/ |access-date=2026-03-24 |website=www.tuko.co.ke |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == gerqmld3b7r4i968yi0it6s15sdrigl 48737 48736 2026-05-03T12:08:14Z NAMUKWAYA BARBRA 9180 nkuzeemu enkyukakyuka #WUCUG26MUK 48737 wikitext text/x-wiki '''Rukh-Shana Namuyimba''' omukugu mu by’empuliziganya mu Uganda. Ono [[:en:News_anchor|muwandiisi wa mawulire]], era omu ku baatandikawo kkampuni ya Xfinity Communications Ltd. Yasooka kukola nga omukozi w'amawulire mu [[NTV Uganda]], nga tannagenda mu [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] .<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2015-10-12 |title=NBS TV officially unveils Rukh-Shana Namuyimba and Solomon Serwanjja, reveals why they were hired. |url=https://bigeye.ug/nbs-tv-officially-unveils-rukh-shana-namuyimba-and-solomon-serwanjja-reveals-why-they-were-hired/ |access-date=2020-06-22 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Rukh-Shana believes she is stuck at 25 years |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/33151--rukh-shana-believes-she-is-stuck-at-25-years |access-date=2020-06-22 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Rukh-Shana (yazaalibwa Ogwekkumi nga17, 1978, mu [[Kampala]] ) muwala wa Major Al Hajji Badru Namuyimba eyawummula, eyali omuvuzi w'ennyonyi ennwaanyi mu ggye ly'omu bbanga ku mulembe gwa [[Idi Amin]], ne Hajat Jannet Namuyimba, [[:en:Civil_servant|omukozi wa gavumenti]] eyawummula . Famire ye yaddukira mu buwanganguse e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, nga wayise emyezi mitono gyokka ng’azaalibwa. Baabeera Nairobi okutuusa lwe yaweza emyaka 10. Bwe yakomawo mu Uganda mu 1988, yeegatta ku ssomero lya Bwala Muslim Boarding Primary School e [[Masaka]] . Yasomera mu [[King's College, Budo|King’s College Budo]] okuva mu 1991 okutuuka mu 1996 n’asoma O’ ne A’ Level.<ref name="cnc">{{Cite web |title=Rukh-Shana Namuyimba Opens Up on Breaking Ranks, Quest for Spiritual Eternity, and Upended Life Plans! |url=https://www.crystalnewman.com/blog/2019/11/15/rukh-shana-namuyimba-breaks-ranks-spiritual-eternity-crystal-1-on-1-interview |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231028092817/https://www.crystalnewman.com/blog/2019/11/15/rukh-shana-namuyimba-breaks-ranks-spiritual-eternity-crystal-1-on-1-interview |archive-date=2023-10-28 |access-date=2020-06-22 |website=Crystal Newman |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1997 okutuuka mu 2000, gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts (BA), [[:en:Communication|empuliziganya]] (amajor), ebiwandiiko n’olulimi Olungereza (minor).<ref name="cnc">{{Cite web |title=Rukh-Shana Namuyimba Opens Up on Breaking Ranks, Quest for Spiritual Eternity, and Upended Life Plans! |url=https://www.crystalnewman.com/blog/2019/11/15/rukh-shana-namuyimba-breaks-ranks-spiritual-eternity-crystal-1-on-1-interview |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231028092817/https://www.crystalnewman.com/blog/2019/11/15/rukh-shana-namuyimba-breaks-ranks-spiritual-eternity-crystal-1-on-1-interview |archive-date=2023-10-28 |access-date=2020-06-22 |website=Crystal Newman |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite book |last=Makerere University. Faculty of Arts. Makerere University. Faculty of Social Sciences. Makerere University College. Faculty of Arts. Makerere University College. Faculty of Social Sciences. |date=1967 |title=Mawazo |url=http://worldcat.org/oclc/300956288 |publisher=Faculties of Arts and Social Sciences, Makerere University |oclc=300956288}}</ref> mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2016-12-04 |title=The Inter-Institutional Media Challenge |url=https://www.kas.de/en/web/uganda/veranstaltungsberichte/detail/-/content/foerderung-junger-journalisten-the-inter-institutional-media-challenge1 |access-date=2020-06-24 |website=Uganda Office |language=en}}</ref> == Omulimu gwe == Rukh-Shana yatandika omulimu gwe mu by’amawulire ng’omusasi [[:en:Voice-over|w’ebitone]] by’amaloboozi n’okuweereza [[:en:Voice-over|amawulire]] ku leediyo mu Capital FM mu 1999. Oluvannyuma yagenda mu Monitor FM (kati 933 KFM) mu 2002 ng’omusasi wa Current News and Radio features. Obukugu bwe obw’okumanya amawulire n’okufaayo ku buli kantu bwamulaba ng’asituka mangu n’agenda mu kifo ekyegombebwa ennyo eky’omumyuka wa maneja w’amawulire ku leediyo yokka mu kiseera ekyo eyali eyogera ku mawulire mu Uganda mu 2003. <ref name=":1">{{Cite web |last=Benjie |date=2024-01-15 |title=Rukh-Shana Namuyimba’s 8 year run at Next Media comes to an end |url=https://mbu.ug/2024/01/15/rukh-shana-nbs-live-at-9-farewell/ |access-date=2026-03-24 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Rukh-Shana yaweereza mu by’empuliziganya mu bitongole mu [[MTN Uganda]] ng’omuyambi ow’obuntu ku Chief Commercial Officer mu 2008, nga tannagenda mu kitongole ky’ebyamateeka n’enkolagana n’ebitongole, gye yakolera nga Corporate Services Coordinator okuva mu 2009 okutuuka mu 2011. Oluvannyuma yakuba olutimbe olunene ng’omukozi w’amawulire ku ttivvi ya wiikendi ku NTV Uganda mu 2009, n’afuuka ekintu ekikubiddwa mu bwangu n’abalabi. <ref name=":0">{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Rukh-Shana believes she is stuck at 25 years |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/33151--rukh-shana-believes-she-is-stuck-at-25-years |access-date=2020-06-22 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Yali ku siteegi eno okutuusa mu 2014. Era yakolako nga Corporate Relations Manager mu Uganda Breweries Limited okuva mu 2011 okutuuka mu 2012 nga tannakwata ssabbiiti okuva ku mulimu. Mu 2014, Rukh-Shana yeegatta ku Vodafone Uganda ng’akulira ebyempuliziganya.<ref>{{Cite web |date=2020-08-14 |title=Communication in a world changed by Covid pandemic |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/communication-in-a-world-changed-by-covid-pandemic-1919014 |access-date=2026-03-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] ng’omukozi w’amawulire omukulu mu October 2015, n’ava mu 2024 oluvannyuma lw’okumala emyaka 8 ng’aweereza ku siteegi y’emu. <ref>{{Cite web |last=Admin |first=Exclusive |date=2024-01-15 |title=Rukh Shana Namuyimbwa Bids Farewell to Next Medi After Dedicating 8 Years of Her Service |url=https://exclusive.co.ug/rukh-shana-namuyimbwa-bids-farewell-to-next-medi-after-dedicating-8-years-of-her-service/ |access-date=2026-03-24 |website=Exclusive Bizz |language=en-US}}</ref> Era yakolako nga Communications and Events Manager mu [[DFCU Bank]] Uganda.<ref>{{Cite web |date=2017-03-10 |title=Rukh Shana joins DFCU bank as Communications Manager |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170310/15103/rukh-shana-joins-dfcu-bank-as-communications-manager.html |access-date=2020-06-22 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Yava mu DFCU oluvannyuma lw’emyaka 4.5 egy’obutabanguko.<ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2021-07-31 |title=Rukh- Shana Namuyimba throws in towel after turbulent years at dfcu bank |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210731/118331/rukh-shana-namuyimba-throws-in-towel-after-turbulent-years-at-dfcu-bank.html |access-date=2026-03-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2021-07-30 |title=Rukh-Shana Namuyimba ends difficult spell at dfcu bank |url=https://pmldaily.com/business/2021/07/rukh-shana-namuyimba-ends-difficult-spell-at-dfcu-bank.html |access-date=2026-03-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2021-07-30 |title=Rukh-Shana Namuyimba resigns her role as DFCU Communications Manager |url=https://eagle.co.ug/2021/07/30/rukh-shana-namuyimba-resigns-her-role-as-dfcu-communications-manager/ |access-date=2026-03-24 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Senyonyi |first=Taddewo William |date=2021-07-30 |title=dfcu Bank Bids Farewell To Rukh-Shana Namuyimba After 4.5 Years » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/dfcu-bank-bids-farewell-to-rukh-shana-namuyimba-after-4-5-years/ |access-date=2026-03-24 |website=Business Focus |language=en-US}}</ref> Rukh-Shana ye muwi w’amagezi ku by’empuliziganya mu bitongole mu kkampuni ya James Associates and Partners, ekitongole ekikola ku by’okuyingiza abantu mu nsi yonna mu Canada <ref>{{Cite web |last=Atino |first=Victoria |title=First AI-powered Luganda Voice Assistant Developed in Uganda. |url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/237940/first-ai-powered-luganda-voice-assistant-developed-in-uganda- |access-date=2026-03-24 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> . Era mulwanirizi w’okuzaala abaana ng’awanirira enteekateeka ya Ugandans Adopt.<ref>{{Cite web |title=Ugandans Adopt {{!}} Ugandans Adopt |url=https://ugandansadopt.ug/tag/ugandans-adopt/ |access-date=2020-06-26}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-02 |title=Adopting a child? Here is what you should know |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/adopting-a-child-here-is-what-you-should-know-3245424 |access-date=2026-03-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Rukh-shana Namuyimba Archives |url=https://ugandansadopt.ug/tag/rukh-shana-namuyimba/ |access-date=2026-03-24 |website=Ugandans Adopt |language=en-US}}</ref> == Engule == Ono yawangula engule ya Radio & TV Academy ''Outstanding English News TV Anchor'' Award (2014 ne 2016) era yawangudde emirundi ebiri empaka za Media Challenge ''Rosemary Nankabirwa Best Female TV News Anchor 2016'' . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2020)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' &#x5D;</sup> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Rukh-Shana mufumbo ne Felix Kitaka.<ref>{{Cite web |last=weddingadmin |title=‘I was her number one fan for 10 years’ – Felix Kitaka on wedding journalist Rukh Shana – My Wedding – For Fashion, Uganda Wedding, Kwanjula and Kuhingira budget ideas |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/202111/i-was-her-number-one-fan-for-10-years-felix-kitaka-on-wedding-journalist-rukh-shana.html |access-date=2026-03-24 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Patrice |first=Kelvin |date=2021-11-15 |title=Gorgeous NBS TV news anchor Rukh Shana Namuyimba legalizes relationship with Kyeyo hubby in colorful wedding ceremony |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211115/124873/gorgeous-nbs-tv-news-anchor-rukh-shana-namuyimba-legalizes-relationship-with-kyeyo-hubby-in-colorful-wedding-ceremony.html |access-date=2026-03-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nyota |first=Caren |date=2021-11-17 |title=Ugandan Man Says He Married Journalist After Being Her Fan for 10 Years - Tuko.co.ke |url=https://www.tuko.co.ke/people/relationships/433668-ugandan-man-married-journalist-fan-10-years/ |access-date=2026-03-24 |website=www.tuko.co.ke |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == amt36gjh648iz47iisd7bhvtw9j9mou Bashir Kazibwe 0 13162 48738 2026-05-03T12:12:28Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347007057|Bashir Kazibwe]]" 48738 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Kazibwe Bashir''' era amanyiddwa nga Kazibwe Bashir Mbaziira (yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi 1986), [[:en:Journalist|munnamawulire]] wa Uganda, musuubuzi, era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yakola nga omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Kawempe South, [[Kampala|Kampala District]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkRxY0VWMlR0dmFZakdWdm5mT015bWc9PSIsInZhbHVlIjoiclZEK3Z6ZEtzRXRaOGc3NzNuM0xqdz09IiwibWFjIjoiMGY0ODkwOTA2M2Q3YTYwYzJjY2Y3ODAyNzgzMDYzYWQ5NjA3YjJmMzJlZjczMDRhOGNkNDdkYjIzY2JlY2EwOCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-18 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> okuva mu 2021 <ref>{{Cite web |date=2021-04-04 |title=Growing up in Kawempe suburbs taught me of peoples' struggles, says MP-elect Kazibwe |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/growing-up-in-kawempe-suburbs-taught-me-of-peoples-struggles-says-mp-elect-kazibwe--3349024 |access-date=2025-11-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> okutuuka mu 2026 <ref>{{Cite web |date=2024-10-11 |title=Why Kawempe South is a competitive ground for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-kawempe-south-is-a-competitive-ground-for-2026-4792488 |access-date=2025-11-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Teyeeyongera kwesimbawo mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa Uganda okw'akalulu ka 2026]], oluvannyuma lw'ekyo Madina Nsereko n’alondebwa okukiikirira ekyo mu constituency mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri. <ref>{{cite web |last=Namara |first=Hilda |date=21 January 2026 |title=Why Hajati Madina Nsereko Won Kawempe South |url=https://sanyufm.com/why-hajati-madina-nsereko-won-kawempe-south/ |access-date=2026-03-04 |website=Sanyu FM}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Kazibwe yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi 1986 e [[Bukomansimbi]], ekitundu mu kiseera ekyo kyali kitundu ku [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]], bazadde be Rukia Nakalema (maama) ne Abudallah Kazibwe (taata). <ref name=":2">{{Cite web |last1=Flash UG |first1=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-05-16 |title=Kazibwe Bashir Mbaziira: His Biography, Age and Family |url=https://flashugnews.com/hajji-kazibwe-bashir-mbaziira-biography-and-family/ |access-date=2025-11-18 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=UGSOUND - ONLINE RADIO |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/448/KAZIBWE-BASHIR-MBAZIIRA |access-date=2025-11-18 |website=ugsound.com}}</ref> <ref name=":2" /> <ref name=":5">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-14 |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Bashir Kazibwe Mbazira |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-bashir-kazibwe-mbazira-NV_90494 |access-date=2025-11-18 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma lw’okufa kwa bazadde be, yakuzibwa jjajjaawe Janat Namuli mu Disitulikiti y’e Masaka. <ref name=":6">{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-04-05 |title=INTERVIEW: How MP-Elect Kazibwe Bashir rose from grass to glory in Kawempe |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/04/05/interview-how-mp-elect-kazibwe-bashir-rose-from-grass-to-glory-in-kawempe/ |access-date=2025-11-18 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Kabaseegu Universal Pentecostal Primary School, <ref name=":5" /> oluvannyuma ne yeegatta ku Mende Kalema Secondary School mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] okusomesebwa mu O-level ne Kibibi Secondary School mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y’e Butambala]] okusoma A-level. <ref name=":2" /> Yafuna diguli eyookubiri mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] okuva mu [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] (IUIU) ne diguli eyookubiri mu [[:en:Investigative_journalism|by’amawulire aganoonyereza]] okuva mu ttendekero ly’amawulire mu Butuluuki. <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> == Emirimu gye == === Emirimu gye mu by'amawulire === Kazibwe omulimu gwe ogw’amawulire yagutandikira ku Voice of Africa Leediyo nga tannakola ne Pearl FM Leediyo, Suubi FM, Bukedde FM, ne [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] . <ref name=":3">{{Cite web |last=Baddest |first=B. B. |date=2020-07-13 |title=Celebrated Talk show host Bashir Kazibwe exits NBS for politics |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/07/13/celebrated-talk-show-host-bashir-kazibwe-exits-nbs-for-politics/ |access-date=2025-11-18 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Ku NBS, yamanyika olw'okutegeka pulogulaamu ezikwata ku mulembe omuli One on One ne [[Tamale Mirundi]], Ensi n'Ebayo, ne The Eagle. <ref name=":3" /> <ref name=":4">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2020-07-14 |title=Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US}}</ref> Mu Gwomwenda 2018, Kazibwe yalondebwa okuba Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire ekya Uganda Journalists Association (UJA). <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |last=Adam |first=Kungu Al-mahadi |date=2018-09-09 |title=NBS' Kazibwe Bashir Elected President of Uganda Journalists' Association |url=https://softpower.ug/nbs-kazibwe-bashir-elected-president-of-uganda-journalists-association/ |access-date=2026-03-02 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Adam |first=Kungu Al-mahadi |date=2018-09-09 |title=NBS' Kazibwe Bashir Elected President of Uganda Journalists' Association |url=https://softpower.ug/nbs-kazibwe-bashir-elected-president-of-uganda-journalists-association/ |access-date=2026-03-02 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=NAZZE |first=SYDONA {{!}} PML Daily Staff |date=2019-06-22 |title=JUST IN: UJA boss Kazibwe arrested |url=https://pmldaily.com/news/2019/06/just-in-uja-boss-kazibwe-arrested.html |access-date=2026-03-02 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Era ye mutandisi wa Nyce Leediyo, leediyo ku yintaneeti, ne Green Field Media Academy, ekitongole ekitendeka emikutu gy’amawulire. Mu Gwomusanvu 2020, yalekulira ku [[NBS Television (Uganda)|ttivvi ya NBS]] okutuukiriza ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi. Oluvannyuma lw’okuva ku NBS, yatongoza enkolagana empya eya talk-show ne [[Tamale Mirundi]] ku STV naye oluvannyuma gye yavaako. <ref name=":3" /> <ref name=":4">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2020-07-14 |title=Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKasoba2020">Kasoba, William (2020-07-14). [https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ "Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-18</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2020-07-14 |title=Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-13 |title=Reports: Kazibwe Bashir Quits STV, Following Mbuga's Direct Attack on Kyagulanyi {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/reports-kazibwe-bashir-quits-stv-following-mbugas-direct-attack-on-kyagulanyi/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US}}</ref> === Emirimu gye mu by'obufuzi === Kazibwe yeesimbawo era n’alondebwa ku bwammemba bwa palamenti owa Kawempe South Division mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2021]] ku tikiti ya [[National Unity Platform]] (NUP). <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkRxY0VWMlR0dmFZakdWdm5mT015bWc9PSIsInZhbHVlIjoiclZEK3Z6ZEtzRXRaOGc3NzNuM0xqdz09IiwibWFjIjoiMGY0ODkwOTA2M2Q3YTYwYzJjY2Y3ODAyNzgzMDYzYWQ5NjA3YjJmMzJlZjczMDRhOGNkNDdkYjIzY2JlY2EwOCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-18 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkRxY0VWMlR0dmFZakdWdm5mT015bWc9PSIsInZhbHVlIjoiclZEK3Z6ZEtzRXRaOGc3NzNuM0xqdz09IiwibWFjIjoiMGY0ODkwOTA2M2Q3YTYwYzJjY2Y3ODAyNzgzMDYzYWQ5NjA3YjJmMzJlZjczMDRhOGNkNDdkYjIzY2JlY2EwOCIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-18</span></span>.</cite></ref> <ref name=":6" /> <ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=What Next for Inconspicuous MP Bashir Kazibwe? |url=https://nilepost.co.ug/editors-choice/255096/what-next-for-inconspicuous-mp-bashir-kazibwe |access-date=2025-11-18 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2020-10-06 |title=Parties struggle as defeated candidates join independents queue |url=https://www.independent.co.ug/parties-struggle-as-defeated-candidates-join-independents-queue/ |access-date=2025-11-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yava mu kibiina kya [[National Unity Platform]] n’agenda mu kibiina kya Democratic Front, ekibiina ky’ebyobufuzi ekikulemberwa [[Mathias Mpuuga]], nga 21 Ogwomukaaga 2025. <ref>{{Cite web |last=Markson |first=Omagor |date=2025-06-21 |title=BREAKING! NUP's Kawempe South MP Defects to Mpuuga's Democratic Front |url=https://eastnews.co.ug/2025/06/21/breaking-nups-kawempe-south-mp-defects-to-mpuugas-democratic-front/ |access-date=2025-11-18 |website=East News Uganda |language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe == Kazibwe mufumbo ne Zulfah Kazibwe. <ref name=":2" /> Musiraamu akolerera eddiini ye. <ref name=":1" /> == Laba ne == * [[Mathias Mpuuga]] * [[Tamale Mirundi]] * [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] * [[NBS Television (Uganda)|Ttivvi ya NBS]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kazibwe, Bashir}} 2dhkcthkqw95uww9fbk88fyionjjiny 48740 48738 2026-05-03T12:12:52Z Quinlan83 6593 Fix 48740 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Kazibwe Bashir''' era amanyiddwa nga Kazibwe Bashir Mbaziira (yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi 1986), [[:en:Journalist|munnamawulire]] wa Uganda, musuubuzi, era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yakola nga omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Kawempe South, [[Kampala|Kampala District]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkRxY0VWMlR0dmFZakdWdm5mT015bWc9PSIsInZhbHVlIjoiclZEK3Z6ZEtzRXRaOGc3NzNuM0xqdz09IiwibWFjIjoiMGY0ODkwOTA2M2Q3YTYwYzJjY2Y3ODAyNzgzMDYzYWQ5NjA3YjJmMzJlZjczMDRhOGNkNDdkYjIzY2JlY2EwOCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-18 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> okuva mu 2021 <ref>{{Cite web |date=2021-04-04 |title=Growing up in Kawempe suburbs taught me of peoples' struggles, says MP-elect Kazibwe |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/growing-up-in-kawempe-suburbs-taught-me-of-peoples-struggles-says-mp-elect-kazibwe--3349024 |access-date=2025-11-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> okutuuka mu 2026 <ref>{{Cite web |date=2024-10-11 |title=Why Kawempe South is a competitive ground for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-kawempe-south-is-a-competitive-ground-for-2026-4792488 |access-date=2025-11-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Teyeeyongera kwesimbawo mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa Uganda okw'akalulu ka 2026]], oluvannyuma lw'ekyo Madina Nsereko n’alondebwa okukiikirira ekyo mu constituency mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri. <ref>{{cite web |last=Namara |first=Hilda |date=21 January 2026 |title=Why Hajati Madina Nsereko Won Kawempe South |url=https://sanyufm.com/why-hajati-madina-nsereko-won-kawempe-south/ |access-date=2026-03-04 |website=Sanyu FM}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Kazibwe yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi 1986 e [[Bukomansimbi]], ekitundu mu kiseera ekyo kyali kitundu ku [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]], bazadde be Rukia Nakalema (maama) ne Abudallah Kazibwe (taata). <ref name=":2">{{Cite web |last1=Flash UG |first1=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-05-16 |title=Kazibwe Bashir Mbaziira: His Biography, Age and Family |url=https://flashugnews.com/hajji-kazibwe-bashir-mbaziira-biography-and-family/ |access-date=2025-11-18 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=UGSOUND - ONLINE RADIO |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/448/KAZIBWE-BASHIR-MBAZIIRA |access-date=2025-11-18 |website=ugsound.com}}</ref> <ref name=":2" /> <ref name=":5">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-14 |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Bashir Kazibwe Mbazira |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-bashir-kazibwe-mbazira-NV_90494 |access-date=2025-11-18 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma lw’okufa kwa bazadde be, yakuzibwa jjajjaawe Janat Namuli mu Disitulikiti y’e Masaka. <ref name=":6">{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-04-05 |title=INTERVIEW: How MP-Elect Kazibwe Bashir rose from grass to glory in Kawempe |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/04/05/interview-how-mp-elect-kazibwe-bashir-rose-from-grass-to-glory-in-kawempe/ |access-date=2025-11-18 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Kabaseegu Universal Pentecostal Primary School, <ref name=":5" /> oluvannyuma ne yeegatta ku Mende Kalema Secondary School mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] okusomesebwa mu O-level ne Kibibi Secondary School mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y’e Butambala]] okusoma A-level. <ref name=":2" /> Yafuna diguli eyookubiri mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] okuva mu [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] (IUIU) ne diguli eyookubiri mu [[:en:Investigative_journalism|by’amawulire aganoonyereza]] okuva mu ttendekero ly’amawulire mu Butuluuki. <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> == Emirimu gye == === Emirimu gye mu by'amawulire === Kazibwe omulimu gwe ogw’amawulire yagutandikira ku Voice of Africa Leediyo nga tannakola ne Pearl FM Leediyo, Suubi FM, Bukedde FM, ne [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] . <ref name=":3">{{Cite web |last=Baddest |first=B. B. |date=2020-07-13 |title=Celebrated Talk show host Bashir Kazibwe exits NBS for politics |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/07/13/celebrated-talk-show-host-bashir-kazibwe-exits-nbs-for-politics/ |access-date=2025-11-18 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Ku NBS, yamanyika olw'okutegeka pulogulaamu ezikwata ku mulembe omuli One on One ne [[Tamale Mirundi]], Ensi n'Ebayo, ne The Eagle. <ref name=":3" /> <ref name=":4">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2020-07-14 |title=Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US}}</ref> Mu Gwomwenda 2018, Kazibwe yalondebwa okuba Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire ekya Uganda Journalists Association (UJA). <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |last=Adam |first=Kungu Al-mahadi |date=2018-09-09 |title=NBS' Kazibwe Bashir Elected President of Uganda Journalists' Association |url=https://softpower.ug/nbs-kazibwe-bashir-elected-president-of-uganda-journalists-association/ |access-date=2026-03-02 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Adam |first=Kungu Al-mahadi |date=2018-09-09 |title=NBS' Kazibwe Bashir Elected President of Uganda Journalists' Association |url=https://softpower.ug/nbs-kazibwe-bashir-elected-president-of-uganda-journalists-association/ |access-date=2026-03-02 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=NAZZE |first=SYDONA {{!}} PML Daily Staff |date=2019-06-22 |title=JUST IN: UJA boss Kazibwe arrested |url=https://pmldaily.com/news/2019/06/just-in-uja-boss-kazibwe-arrested.html |access-date=2026-03-02 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Era ye mutandisi wa Nyce Leediyo, leediyo ku yintaneeti, ne Green Field Media Academy, ekitongole ekitendeka emikutu gy’amawulire. Mu Gwomusanvu 2020, yalekulira ku [[NBS Television (Uganda)|ttivvi ya NBS]] okutuukiriza ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi. Oluvannyuma lw’okuva ku NBS, yatongoza enkolagana empya eya talk-show ne [[Tamale Mirundi]] ku STV naye oluvannyuma gye yavaako. <ref name=":3" /> <ref name=":4">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2020-07-14 |title=Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKasoba2020">Kasoba, William (2020-07-14). [https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ "Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-18</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2020-07-14 |title=Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-13 |title=Reports: Kazibwe Bashir Quits STV, Following Mbuga's Direct Attack on Kyagulanyi {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/reports-kazibwe-bashir-quits-stv-following-mbugas-direct-attack-on-kyagulanyi/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US}}</ref> === Emirimu gye mu by'obufuzi === Kazibwe yeesimbawo era n’alondebwa ku bwammemba bwa palamenti owa Kawempe South Division mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2021]] ku tikiti ya [[National Unity Platform]] (NUP). <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkRxY0VWMlR0dmFZakdWdm5mT015bWc9PSIsInZhbHVlIjoiclZEK3Z6ZEtzRXRaOGc3NzNuM0xqdz09IiwibWFjIjoiMGY0ODkwOTA2M2Q3YTYwYzJjY2Y3ODAyNzgzMDYzYWQ5NjA3YjJmMzJlZjczMDRhOGNkNDdkYjIzY2JlY2EwOCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-18 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkRxY0VWMlR0dmFZakdWdm5mT015bWc9PSIsInZhbHVlIjoiclZEK3Z6ZEtzRXRaOGc3NzNuM0xqdz09IiwibWFjIjoiMGY0ODkwOTA2M2Q3YTYwYzJjY2Y3ODAyNzgzMDYzYWQ5NjA3YjJmMzJlZjczMDRhOGNkNDdkYjIzY2JlY2EwOCIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-18</span></span>.</cite></ref> <ref name=":6" /> <ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=What Next for Inconspicuous MP Bashir Kazibwe? |url=https://nilepost.co.ug/editors-choice/255096/what-next-for-inconspicuous-mp-bashir-kazibwe |access-date=2025-11-18 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2020-10-06 |title=Parties struggle as defeated candidates join independents queue |url=https://www.independent.co.ug/parties-struggle-as-defeated-candidates-join-independents-queue/ |access-date=2025-11-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yava mu kibiina kya [[National Unity Platform]] n’agenda mu kibiina kya Democratic Front, ekibiina ky’ebyobufuzi ekikulemberwa [[Mathias Mpuuga]], nga 21 Ogwomukaaga 2025. <ref>{{Cite web |last=Markson |first=Omagor |date=2025-06-21 |title=BREAKING! NUP's Kawempe South MP Defects to Mpuuga's Democratic Front |url=https://eastnews.co.ug/2025/06/21/breaking-nups-kawempe-south-mp-defects-to-mpuugas-democratic-front/ |access-date=2025-11-18 |website=East News Uganda |language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe == Kazibwe mufumbo ne Zulfah Kazibwe. <ref name=":2" /> Musiraamu akolerera eddiini ye. <ref name=":1" /> == Laba ne == * [[Mathias Mpuuga]] * [[Tamale Mirundi]] * [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] * [[NBS Television (Uganda)|Ttivvi ya NBS]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kazibwe, Bashir}} 7zkumsvbnao0elof1lqkep9s6ohq8ys Category:Bayimbi 14 13163 48739 2026-05-03T12:12:30Z Solomon Suubi 6901 Created page with "Lino ettuluba lya bayimbi Bannayuganda" 48739 wikitext text/x-wiki Lino ettuluba lya bayimbi Bannayuganda heslhr4iyed62f7eoelubibtqzkvtek Ivan Kyeyune 0 13164 48788 2026-05-03T12:52:06Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347984270|Ivan Kyeyune]]" 48788 wikitext text/x-wiki   '''Ivan Kyeyune''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] ow'eby'obufuzi, munnamawulire, era [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Palamenti]] akiikirira [[Nakasongola]] County mu Palamenti ya [[Yuganda|Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri (2026–2031). Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ku tikiti y’ekibiina kya [[National Unity Platform]] (NUP). <ref name=":0">{{Cite news|title=Nakasongola votes first Opposition MP in 40 years|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nakasongola-votes-first-opposition-mp-in-40-years-5334694|access-date=5 March 2026|work=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite news|title=How NTV's Zungulu voice Ivan Kyeyune won Nakasongola MP seat on third attempt|url=https://dailyexpress.co.ug/2026/01/22/how-ntvs-zungulu-voice-ivan-kyeyune-won-nakasongola-mp-seat-on-third-attempt/|access-date=5 March 2026|work=Daily Express}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2020-09-11 |title=Ivan Kyeyune: The funny man behind zungulu |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/ivan-kyeyune-the-funny-man-behind-zungulu-1569462 |access-date=2026-03-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Emirimu gye mu by'obufuzi == Nga tannayingira Palamenti, Kyeyune yakolako nga munnamawulire era omuntu amanyiddwa ku [[NTV Uganda]], gye yamanyibwa ennyo olw’okwanjula ekitundu ky’amawulire eky’okusaaga “Zungululu” ku NTV ''Akawungeezi'' . <ref>{{Cite news|title=NTV in talks with Zungulu presenter Ivan Kyeyune after securing Nakasongola MP seat|url=https://www.pulse.ug/story/ntv-in-talks-with-zungulu-presenter-ivan-kyeyune-after-securing-nakasongola-mp-seat-2026011905203451841|access-date=5 March 2026|work=Pulse Uganda}}</ref> <ref name=":1" /> Kyeyune yavuganya ku kifo kya palamenti mu ssaza ly’e Nakasongola emirundi egiwera nga tawangula okutuusa mu kulonda kwa bonna okwa 2026. Ono yalangirirwa ng’omuwanguzi [[:en:Returning_officer|ofiisa avunaanyizibwa ku kulonda]] mu disitulikiti y’e Nakasongola oluvannyuma lw’okufuna obululu 15,611, n’awangula Stephen Tiberondwa Bujjingo eyeesimbawo mu kibiina kya National Resistance Movement, eyafuna obululu 11,699. <ref>{{Cite web |last=MANDELA |first=NELSON |date=2025-10-03 |title=Two-term Nakasongola MP Mutebi steps aside for party unity |url=https://pmldaily.com/news/2025/10/two-term-nakasongola-mp-mutebi-steps-aside-for-party-unity.html |access-date=2026-03-05 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite news}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nakasongola-votes-first-opposition-mp-in-40-years-5334694 "Nakasongola votes first Opposition MP in 40 years"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 March</span> 2026</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-03 |title=2026 elections: Nakasongola MP Mutebi bows out, backs NRM unity |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/2026-elections-nakasongola-mp-mutebi-bows-out-backs-nrm-unity-5215142 |access-date=2026-03-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2026-01-21 |title=Who is Ivan Kyeyune? The humorous voice behind Zungulu and now MP-elect for Nakasongola County on NUP ticket - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/entertainment/20260121/who-is-ivan-kyeyune-the-humorous-voice-behind-zungulu-now-eyeing-parliament-on-nup-ticket/ |access-date=2026-03-05 |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == 9oliu0zxibaf5101ffv49qi0n4zaf4y Esther Nakaziba 0 13165 48830 2026-05-03T13:56:21Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351082266|Esther Nakaziba]]" 48830 wikitext text/x-wiki '''Esther Nakaziba''' (yazaalibwa mu 1995) Munnayuganda, akola ku byakwewunda(makeup artist).<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Mu 2024, yawangula engule y’omukozi w'obyekwewunda mu firimu asinga (best film makeup artist) mu muzannyo gwa ttivvi ogwali gumanyibwa nga Prestige.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Mu gwokusatu mu 2024, yategeka omwoleso gwa E-Nakaziba ogwaliku firimu n’okwekolako.<ref name=":2" /> Mu 2023, yasunsulwa ng’asinga okukola kuby'okwewunda n’enviiri ow'omwaka.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Esther nakaziba |url=https://africavotes.com/n/esther.nakaziba |access-date=2025-03-22 |website=AfricaVotes |language=en}}</ref> 4lkkofl1vme9za6g1iq7za0eznavexn 48831 48830 2026-05-03T13:59:30Z ESTHER NAKITENDE 9175 Mu mpandiika katono. #WUCUG26MUK. #WikiGap2026inUganda #BridgingGenderGapUg #FeminismInUganda2026 48831 wikitext text/x-wiki '''Esther Nakaziba''' (yazaalibwa mu 1995) Munnayuganda, akola ku byakwewunda (makeup artist).<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Mu 2024, yawangula engule y’omukozi w'obyekwewunda mu firimu asinga (best film makeup artist) mu muzannyo gwa ttivvi ogwali gumanyibwa nga Prestige.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Mu gwokusatu gwa 2024, yategeka omwoleso gwa E-Nakaziba ogwaliku firimu n’okwekolako.<ref name=":2" /> Mu 2023, yasunsulwa ng’asinga okukola kuby'okwewunda n’enviiri ow'omwaka.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Esther nakaziba |url=https://africavotes.com/n/esther.nakaziba |access-date=2025-03-22 |website=AfricaVotes |language=en}}</ref> f7gweyk7lhqcaaf9b6yy6sio4nh4gxo 48832 48831 2026-05-03T14:00:41Z ESTHER NAKITENDE 9175 48832 wikitext text/x-wiki '''Esther Nakaziba''' (yazaalibwa mu 1995) Munnayuganda, akola ku byakwewunda (makeup artist).<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Mu 2024, yawangula engule y’omukozi w'obyekwewunda mu firimu asinga (best film makeup artist) mu muzannyo gwa ttivvi ogwali gumanyibwa nga Prestige.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Mu gwokusatu gwa 2024, yategeka omwoleso gwa E-Nakaziba nga gwali ku firimu n’okwekolako.<ref name=":2" /> Mu 2023, yasunsulwa ng’asinga okukola kuby'okwewunda n’enviiri ow'omwaka.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Esther nakaziba |url=https://africavotes.com/n/esther.nakaziba |access-date=2025-03-22 |website=AfricaVotes |language=en}}</ref> is7rhn299ihfhe1mlbog8r03zv4vi7h 48833 48832 2026-05-03T14:07:40Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Background and education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351082266|Esther Nakaziba]]" 48833 wikitext text/x-wiki '''Esther Nakaziba''' (yazaalibwa mu 1995) Munnayuganda, akola ku byakwewunda (makeup artist).<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Mu 2024, yawangula engule y’omukozi w'obyekwewunda mu firimu asinga (best film makeup artist) mu muzannyo gwa ttivvi ogwali gumanyibwa nga Prestige.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Mu gwokusatu gwa 2024, yategeka omwoleso gwa E-Nakaziba nga gwali ku firimu n’okwekolako.<ref name=":2" /> Mu 2023, yasunsulwa ng’asinga okukola kuby'okwewunda n’enviiri ow'omwaka.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Esther nakaziba |url=https://africavotes.com/n/esther.nakaziba |access-date=2025-03-22 |website=AfricaVotes |language=en}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Nakaziba yazaalibwa Katwe , n’akulira Gangu mu [[Kampala|Kampala-Uganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>Pulayimale yagisomera ku Gangu primary school. Yatikkirwa diguli mu by’emikono n’okukola dizayini mu makolero ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], nga yasinga kuguka mu misono n’okukola dizayini.<ref name=":0" /> 9zp1322ie7kg1yek2itns8ewc6axl0k 48834 48833 2026-05-03T14:16:35Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351082266|Esther Nakaziba]]" 48834 wikitext text/x-wiki '''Esther Nakaziba''' (yazaalibwa mu 1995) Munnayuganda, akola ku byakwewunda (makeup artist).<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Mu 2024, yawangula engule y’omukozi w'obyekwewunda mu firimu asinga (best film makeup artist) mu muzannyo gwa ttivvi ogwali gumanyibwa nga Prestige.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Mu gwokusatu gwa 2024, yategeka omwoleso gwa E-Nakaziba nga gwali ku firimu n’okwekolako.<ref name=":2" /> Mu 2023, yasunsulwa ng’asinga okukola kuby'okwewunda n’enviiri ow'omwaka.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Esther nakaziba |url=https://africavotes.com/n/esther.nakaziba |access-date=2025-03-22 |website=AfricaVotes |language=en}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Nakaziba yazaalibwa Katwe , n’akulira Gangu mu [[Kampala|Kampala-Uganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>Pulayimale yagisomera ku Gangu primary school. Yatikkirwa diguli mu by’emikono n’okukola dizayini mu makolero ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], nga yasinga kuguka mu misono n’okukola dizayini.<ref name=":0" /> == Omulimu == Omulimu gwa Nakaziba ogw’okutunga engoye z'okuzanyiramu katemba yagutandika ali ku Gazaland [[:en:Sewing_machine|n’ekyalani]] ekitunga engoye, ekirabo ky’amatikkira ekyamuwebwa kitaawe gye yava n’atandika okutunga ebinru ebyetagisa mu kuzanya firimu ng’amaze okutikkirwa. Akola ebiwundu eby’ebicupuli, ebitakule, ffeesi ezizimbye, olususu oluvunze ebyetaagibwa abakola firimu.<ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-07 |title=Young Ugandans train as make up artists for film industry |url=https://www.africanews.com/2023/04/07/young-ugandans-train-as-make-up-artists-for-film-industry// |access-date=2025-03-22 |website=Africanews |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Nakaziba runs a thriving make-up business |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/nakaziba-runs-a-thriving-make-up-business-3408042 |access-date=2025-03-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> 8rerw4tcwo8337mlu6tyr7ifgj5lbwg 48835 48834 2026-05-03T14:21:36Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Awards" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351082266|Esther Nakaziba]]" 48835 wikitext text/x-wiki '''Esther Nakaziba''' (yazaalibwa mu 1995) Munnayuganda, akola ku byakwewunda (makeup artist).<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Mu 2024, yawangula engule y’omukozi w'obyekwewunda mu firimu asinga (best film makeup artist) mu muzannyo gwa ttivvi ogwali gumanyibwa nga Prestige.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Mu gwokusatu gwa 2024, yategeka omwoleso gwa E-Nakaziba nga gwali ku firimu n’okwekolako.<ref name=":2" /> Mu 2023, yasunsulwa ng’asinga okukola kuby'okwewunda n’enviiri ow'omwaka.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Esther nakaziba |url=https://africavotes.com/n/esther.nakaziba |access-date=2025-03-22 |website=AfricaVotes |language=en}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Nakaziba yazaalibwa Katwe , n’akulira Gangu mu [[Kampala|Kampala-Uganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>Pulayimale yagisomera ku Gangu primary school. Yatikkirwa diguli mu by’emikono n’okukola dizayini mu makolero ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], nga yasinga kuguka mu misono n’okukola dizayini.<ref name=":0" /> == Omulimu == Omulimu gwa Nakaziba ogw’okutunga engoye z'okuzanyiramu katemba yagutandika ali ku Gazaland [[:en:Sewing_machine|n’ekyalani]] ekitunga engoye, ekirabo ky’amatikkira ekyamuwebwa kitaawe gye yava n’atandika okutunga ebinru ebyetagisa mu kuzanya firimu ng’amaze okutikkirwa. Akola ebiwundu eby’ebicupuli, ebitakule, ffeesi ezizimbye, olususu oluvunze ebyetaagibwa abakola firimu.<ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-07 |title=Young Ugandans train as make up artists for film industry |url=https://www.africanews.com/2023/04/07/young-ugandans-train-as-make-up-artists-for-film-industry// |access-date=2025-03-22 |website=Africanews |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Nakaziba runs a thriving make-up business |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/nakaziba-runs-a-thriving-make-up-business-3408042 |access-date=2025-03-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Engule == * Yasinga okukola makeup mu film mu muzannyo gwa TT ogwa Prestige mu 2025.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * Omukugu mu kukola ebikozesebwa mu kuzanya firimu nekatemba a mu ngule za Janzi mu 2022.<ref name=":4">{{Cite web |last=Kirabo |first=Ramona |date=2023-11-23 |title=Meet The Stylists & Costume Designers Behind the Best Shows on Ugandan Television |url=https://satisfashionug.com/meet-the-stylists-costume-designers-behind-the-best-shows-on-ugandan-television/ |access-date=2025-03-22 |website=SatisFashion Uganda |language=en-US}}</ref> 2vuiky59m95x03ifouc94vmoyekbz83 48836 48835 2026-05-03T14:24:28Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Nominations" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351082266|Esther Nakaziba]]" 48836 wikitext text/x-wiki '''Esther Nakaziba''' (yazaalibwa mu 1995) Munnayuganda, akola ku byakwewunda (makeup artist).<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Mu 2024, yawangula engule y’omukozi w'obyekwewunda mu firimu asinga (best film makeup artist) mu muzannyo gwa ttivvi ogwali gumanyibwa nga Prestige.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Mu gwokusatu gwa 2024, yategeka omwoleso gwa E-Nakaziba nga gwali ku firimu n’okwekolako.<ref name=":2" /> Mu 2023, yasunsulwa ng’asinga okukola kuby'okwewunda n’enviiri ow'omwaka.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Esther nakaziba |url=https://africavotes.com/n/esther.nakaziba |access-date=2025-03-22 |website=AfricaVotes |language=en}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Nakaziba yazaalibwa Katwe , n’akulira Gangu mu [[Kampala|Kampala-Uganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>Pulayimale yagisomera ku Gangu primary school. Yatikkirwa diguli mu by’emikono n’okukola dizayini mu makolero ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], nga yasinga kuguka mu misono n’okukola dizayini.<ref name=":0" /> == Omulimu == Omulimu gwa Nakaziba ogw’okutunga engoye z'okuzanyiramu katemba yagutandika ali ku Gazaland [[:en:Sewing_machine|n’ekyalani]] ekitunga engoye, ekirabo ky’amatikkira ekyamuwebwa kitaawe gye yava n’atandika okutunga ebinru ebyetagisa mu kuzanya firimu ng’amaze okutikkirwa. Akola ebiwundu eby’ebicupuli, ebitakule, ffeesi ezizimbye, olususu oluvunze ebyetaagibwa abakola firimu.<ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-07 |title=Young Ugandans train as make up artists for film industry |url=https://www.africanews.com/2023/04/07/young-ugandans-train-as-make-up-artists-for-film-industry// |access-date=2025-03-22 |website=Africanews |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Nakaziba runs a thriving make-up business |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/nakaziba-runs-a-thriving-make-up-business-3408042 |access-date=2025-03-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Engule == * Yasinga okukola makeup mu film mu muzannyo gwa TT ogwa Prestige mu 2025.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * Omukugu mu kukola ebikozesebwa mu kuzanya firimu nekatemba a mu ngule za Janzi mu 2022.<ref name=":4">{{Cite web |last=Kirabo |first=Ramona |date=2023-11-23 |title=Meet The Stylists & Costume Designers Behind the Best Shows on Ugandan Television |url=https://satisfashionug.com/meet-the-stylists-costume-designers-behind-the-best-shows-on-ugandan-television/ |access-date=2025-03-22 |website=SatisFashion Uganda |language=en-US}}</ref> == Okusunsulwamu == * [[:en:IKON_Awards|Ikon awards]] <ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * Janzi awards<ref name=":4">{{Cite web |last=Kirabo |first=Ramona |date=2023-11-23 |title=Meet The Stylists & Costume Designers Behind the Best Shows on Ugandan Television |url=https://satisfashionug.com/meet-the-stylists-costume-designers-behind-the-best-shows-on-ugandan-television/ |access-date=2025-03-22 |website=SatisFashion Uganda |language=en-US}}</ref> * 2024 STAR meter Award<ref name=":5">{{Cite web |title=Celebrating Excellence: The Ikon Awards Film and Television Returns for Its Third Edition. |url=https://cinemaug.com/news-article/241120060333-celebrating-excellence-the-ikon-awards-film-and-television-returns-for-its-third-edition |access-date=2025-03-22 |website=News Details |language=en}}</ref> alnkic4gmi8jiw5x476govly584kxdz 48837 48836 2026-05-03T14:26:48Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Projects" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351082266|Esther Nakaziba]]" 48837 wikitext text/x-wiki '''Esther Nakaziba''' (yazaalibwa mu 1995) Munnayuganda, akola ku byakwewunda (makeup artist).<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Mu 2024, yawangula engule y’omukozi w'obyekwewunda mu firimu asinga (best film makeup artist) mu muzannyo gwa ttivvi ogwali gumanyibwa nga Prestige.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Mu gwokusatu gwa 2024, yategeka omwoleso gwa E-Nakaziba nga gwali ku firimu n’okwekolako.<ref name=":2" /> Mu 2023, yasunsulwa ng’asinga okukola kuby'okwewunda n’enviiri ow'omwaka.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Esther nakaziba |url=https://africavotes.com/n/esther.nakaziba |access-date=2025-03-22 |website=AfricaVotes |language=en}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Nakaziba yazaalibwa Katwe , n’akulira Gangu mu [[Kampala|Kampala-Uganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>Pulayimale yagisomera ku Gangu primary school. Yatikkirwa diguli mu by’emikono n’okukola dizayini mu makolero ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], nga yasinga kuguka mu misono n’okukola dizayini.<ref name=":0" /> == Omulimu == Omulimu gwa Nakaziba ogw’okutunga engoye z'okuzanyiramu katemba yagutandika ali ku Gazaland [[:en:Sewing_machine|n’ekyalani]] ekitunga engoye, ekirabo ky’amatikkira ekyamuwebwa kitaawe gye yava n’atandika okutunga ebinru ebyetagisa mu kuzanya firimu ng’amaze okutikkirwa. Akola ebiwundu eby’ebicupuli, ebitakule, ffeesi ezizimbye, olususu oluvunze ebyetaagibwa abakola firimu.<ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-07 |title=Young Ugandans train as make up artists for film industry |url=https://www.africanews.com/2023/04/07/young-ugandans-train-as-make-up-artists-for-film-industry// |access-date=2025-03-22 |website=Africanews |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Nakaziba runs a thriving make-up business |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/nakaziba-runs-a-thriving-make-up-business-3408042 |access-date=2025-03-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Engule == * Yasinga okukola makeup mu film mu muzannyo gwa TT ogwa Prestige mu 2025.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * Omukugu mu kukola ebikozesebwa mu kuzanya firimu nekatemba a mu ngule za Janzi mu 2022.<ref name=":4">{{Cite web |last=Kirabo |first=Ramona |date=2023-11-23 |title=Meet The Stylists & Costume Designers Behind the Best Shows on Ugandan Television |url=https://satisfashionug.com/meet-the-stylists-costume-designers-behind-the-best-shows-on-ugandan-television/ |access-date=2025-03-22 |website=SatisFashion Uganda |language=en-US}}</ref> == Okusunsulwamu == * [[:en:IKON_Awards|Ikon awards]] <ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * Janzi awards<ref name=":4">{{Cite web |last=Kirabo |first=Ramona |date=2023-11-23 |title=Meet The Stylists & Costume Designers Behind the Best Shows on Ugandan Television |url=https://satisfashionug.com/meet-the-stylists-costume-designers-behind-the-best-shows-on-ugandan-television/ |access-date=2025-03-22 |website=SatisFashion Uganda |language=en-US}}</ref> * 2024 STAR meter Award<ref name=":5">{{Cite web |title=Celebrating Excellence: The Ikon Awards Film and Television Returns for Its Third Edition. |url=https://cinemaug.com/news-article/241120060333-celebrating-excellence-the-ikon-awards-film-and-television-returns-for-its-third-edition |access-date=2025-03-22 |website=News Details |language=en}}</ref> == Pulojekiti ezikoleddwa == * The Honorabled<ref name=":5">{{Cite web |title=Celebrating Excellence: The Ikon Awards Film and Television Returns for Its Third Edition. |url=https://cinemaug.com/news-article/241120060333-celebrating-excellence-the-ikon-awards-film-and-television-returns-for-its-third-edition |access-date=2025-03-22 |website=News Details |language=en}}</ref> * Bakayimbira Drama actors<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> fms7slfcy2l4b2pja9w229xu62lufft 48838 48837 2026-05-03T14:27:52Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "See also" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351082266|Esther Nakaziba]]" 48838 wikitext text/x-wiki '''Esther Nakaziba''' (yazaalibwa mu 1995) Munnayuganda, akola ku byakwewunda (makeup artist).<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Mu 2024, yawangula engule y’omukozi w'obyekwewunda mu firimu asinga (best film makeup artist) mu muzannyo gwa ttivvi ogwali gumanyibwa nga Prestige.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Mu gwokusatu gwa 2024, yategeka omwoleso gwa E-Nakaziba nga gwali ku firimu n’okwekolako.<ref name=":2" /> Mu 2023, yasunsulwa ng’asinga okukola kuby'okwewunda n’enviiri ow'omwaka.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Esther nakaziba |url=https://africavotes.com/n/esther.nakaziba |access-date=2025-03-22 |website=AfricaVotes |language=en}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Nakaziba yazaalibwa Katwe , n’akulira Gangu mu [[Kampala|Kampala-Uganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>Pulayimale yagisomera ku Gangu primary school. Yatikkirwa diguli mu by’emikono n’okukola dizayini mu makolero ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], nga yasinga kuguka mu misono n’okukola dizayini.<ref name=":0" /> == Omulimu == Omulimu gwa Nakaziba ogw’okutunga engoye z'okuzanyiramu katemba yagutandika ali ku Gazaland [[:en:Sewing_machine|n’ekyalani]] ekitunga engoye, ekirabo ky’amatikkira ekyamuwebwa kitaawe gye yava n’atandika okutunga ebinru ebyetagisa mu kuzanya firimu ng’amaze okutikkirwa. Akola ebiwundu eby’ebicupuli, ebitakule, ffeesi ezizimbye, olususu oluvunze ebyetaagibwa abakola firimu.<ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-07 |title=Young Ugandans train as make up artists for film industry |url=https://www.africanews.com/2023/04/07/young-ugandans-train-as-make-up-artists-for-film-industry// |access-date=2025-03-22 |website=Africanews |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Nakaziba runs a thriving make-up business |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/nakaziba-runs-a-thriving-make-up-business-3408042 |access-date=2025-03-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Engule == * Yasinga okukola makeup mu film mu muzannyo gwa TT ogwa Prestige mu 2025.<ref name=":2">{{Cite web |title=Filmmakers tipped on special effects makeup at E-Nakaziba exhibition |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/filmmakers-tipped-on-special-effects-makeup-a-NV_184934 |access-date=2025-03-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * Omukugu mu kukola ebikozesebwa mu kuzanya firimu nekatemba a mu ngule za Janzi mu 2022.<ref name=":4">{{Cite web |last=Kirabo |first=Ramona |date=2023-11-23 |title=Meet The Stylists & Costume Designers Behind the Best Shows on Ugandan Television |url=https://satisfashionug.com/meet-the-stylists-costume-designers-behind-the-best-shows-on-ugandan-television/ |access-date=2025-03-22 |website=SatisFashion Uganda |language=en-US}}</ref> == Okusunsulwamu == * [[:en:IKON_Awards|Ikon awards]] <ref name=":3">{{Cite web |date=2024-03-29 |title=DamaLie shines as MultiChoice wins at IKON and New Vision film awards |url=https://www.independent.co.ug/damalie-shines-as-multichoice-wins-at-ikon-and-new-vision-film-awards/ |access-date=2025-03-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * Janzi awards<ref name=":4">{{Cite web |last=Kirabo |first=Ramona |date=2023-11-23 |title=Meet The Stylists & Costume Designers Behind the Best Shows on Ugandan Television |url=https://satisfashionug.com/meet-the-stylists-costume-designers-behind-the-best-shows-on-ugandan-television/ |access-date=2025-03-22 |website=SatisFashion Uganda |language=en-US}}</ref> * 2024 STAR meter Award<ref name=":5">{{Cite web |title=Celebrating Excellence: The Ikon Awards Film and Television Returns for Its Third Edition. |url=https://cinemaug.com/news-article/241120060333-celebrating-excellence-the-ikon-awards-film-and-television-returns-for-its-third-edition |access-date=2025-03-22 |website=News Details |language=en}}</ref> == Pulojekiti ezikoleddwa == * The Honorabled<ref name=":5">{{Cite web |title=Celebrating Excellence: The Ikon Awards Film and Television Returns for Its Third Edition. |url=https://cinemaug.com/news-article/241120060333-celebrating-excellence-the-ikon-awards-film-and-television-returns-for-its-third-edition |access-date=2025-03-22 |website=News Details |language=en}}</ref> * Bakayimbira Drama actors<ref name=":0">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=2024-05-07 |title=Esther Nakaziba makes film sets look more believable and glamourous |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/esther-nakaziba-makes-film-sets-look-more-believable-and-glamourous/ |access-date=2025-03-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Mariam Ndagire|Mariam Ndagire.]] 8msgjyow5mn079hawdklit4d7zl9nl3 Presidential Commission of Uganda 0 13166 48839 2026-05-03T15:16:34Z Kinenkey 10423 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1320280562|Presidential Commission of Uganda]]" 48839 wikitext text/x-wiki   '''Akakiiko ka Pulezidenti ka Uganda''' kaali kakiiko akafuzi mu Uganda akaali kakola okuva nga 22 Ogwokutano okutuuka Ogwekkumin'ebiri 15, 1980, oluvannyuma lw’okugobwa kwa Pulezidenti [[Godfrey Binaisa]] . Akakiiko kano nga kakubirizibwa [[:en:Paulo_Muwanga|Paulo Muwanga]], kaakola nga ofiisi ya [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] mu kavuyo mu byafaayo bya Uganda, ne kaziba ekituli wakati w’obwapulezidenti bwa Binaisa n’okulonda kwa bonna okwazza [[Milton Obote]] mu buyinza. Akakiiko kano katandikibwawo okutebenkeza eggwanga wakati mu butabeera mu ntebenkevu mu byobufuzi n’okulabirira okulonda okwaliwo mu 1980 okwaliwo okusika omuguwa, okwaleetawo obutabanguko obw’amaanyi.<ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI |date=2019-09-08 |title=ARCHIVE: Museveni takes centre stage as Military Commission takes charge of Uganda affairs |url=https://pmldaily.com/investigations/national-archives/2019/09/archive-museveni-takes-centre-stage-as-military-commission-takes-charge-of-uganda-affairs.html |access-date=2025-06-25 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|last=report|first=Jay Ross|date=1980-05-14|title=Military Commission Forms New Government in Uganda|url=https://www.washingtonpost.com/archive/politics/1980/05/14/military-commission-forms-new-government-in-uganda/e803f8b4-b9ff-43ec-8705-4da57a8a5c34/|access-date=2025-06-25|newspaper=The Washington Post|language=en-US|issn=0190-8286}}</ref> == Ebitontome n’Omulimu == Akakiiko ka Pulezidenti kaalimu abantu mukaaga, nga [[Paulo Muwanga]] ye ssentebe waako. Bammemba abalala kuliko abantu abakulu mu byobufuzi n’amagye. Omulimu gw’akakiiko kano omukulu gwali gwa kufuga Uganda mu kiseera ky’enkyukakyuka, okuddukanya ensonga z’eggwanga n’okwetegekera okulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwekkumineebiri 1980 . Ng’akulira akakiiko kano, Muwanga yalina obuyinza bungi, ng’alondoola enkola z’abakulira emirimu n’okulonda. Akakiiko kaakolera wansi wa [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] (UNLF), omukago ogwatandikibwawo okugatta ebibiina ebivuganya gavumenti oluvannyuma lwa Amin okugwa.<ref>{{Cite web |date=2021-01-14 |title=Uganda: A History of Political Turmoil |url=https://www.cfr.org/backgrounder/uganda-history-political-turmoil |access-date=2025-06-25 |website=Council on Foreign Relations}}</ref> Kyawandiikibwa bwe kiti: Abakulembeze ne mmemba ba Gavumenti ey’ekiseera mu kakiiko ka Pulezidenti wa Uganda {| class="wikitable" !# ! Ekifo ! Erinnya ! Atongozeddwa ! Yava mu ofiisi |- | | colspan="4" |'''[[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]]''' |- | — | | [[Godfrey Binaisa]] | 5 Ogwokutaano 1980 | 5 Ogwokutaano 1980 |- | 1. | Bassentebe (nga bakyukakyuka buli mwezi) . | [[Paulo Muwanga]] | 5 Ogwokutaano 1980 | 12 Ogwokutaano 1980 |- | 2. | | [[Yoweri Museveni]] | Ogwokutaano 1980 | Ogwokutaano 1980 |- | 3. | | Oyite-Ojok nga bwe kiri | Ogwokutaano 1980 | Ogwokutaano 1980 |- | 4. | | [[Tito Okello]] | Ogwokutaano 1980 | Ogwokutaano 1980 |- | 5. | | [[Zeddy Maruru]] | Ogwokutaano 1980 | Ogwokutaano 1980 |- | — | | [[William Omaria|William Omaria, omuwandiisi w’ebitabo]] | Ogwokutaano 1980 | 22 Ogwokutaano 1980 |- | — | | [[Steven Kashaka|Omuyimbi Steven Kashaka]] | 22 Ogwokutaano 1980 | 22 Ogwokutaano 1980 |- | 6. | | Joram Mugume | 22 Ogwokutaano 1980 | 22 Ogwokutaano 1980 |- | — | | [[Pecos Kuteesa]] | 22 Ogwokutaano 1980 | 22 Ogwokutaano 1980 |- | — | | [[Smith Open Acak|Smith Open Acak, omuwandiisi w’ebitabo]] | 22 Ogwokutaano 1980 | 22 Ogwokutaano 1980 |- | | colspan="3" | '''Akakiiko ka Pulezidenti wa Uganda''' | |- | 7. | | [[Saulo Musoke]] | 22 Ogwokutaano 1980 | 15 Ogwekkumineebiri 1980 |- | 8. | | [[Polycarp Nyamuchoncho]] | 22 Ogwokutaano 1980 | 15 Ogwekkumineebiri 1980 |- | 9. | | [[Yoweri Hunter Wacha-Olwol]] | 22 Ogwokutaano 1980 | 15 Ogwekkumineebiri 1980 |- | | colspan="4" | '''Akakiiko ka Pulezidenti wa Uganda''' |- | 10. | | [[Milton Obote]] | 15 Ogwekkumineebiri 1980 | 15 Ogwekkumineebiri 1980 |- |} == Okulonda kwa bonna okwa 1980 == Obuvunaanyizibwa bw’akakiiko kano obwali businga obukulu bwa kulabirira okulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwekkumineebiri 10, 1980. Muwanga ng’akulira [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]], yalangirira ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC), ekyakulemberwa Milton Obote, eyali awangudde, okukakasa Obote okudda ku bwapulezidenti. Wabula okulonda kuno kwayonoonebwa ebigambibwa nti waliwo emivuyo, omuli okusiba obululu n’okutiisatiisa abalonzi, ekyavaako okusika omuguwa okunene. Ebibiina by’oludda oluvuganya naddala ekya [[Yoweri Museveni]] ekiyitibwa [[:en:Uganda_Patriotic_Movement|Uganda Patriotic Movement]], kyagaana ebyava mu kulonda nga bagamba nti akakiiko kaakyusakyusa ebyali bivuddemu ne kaganyulwa Obote. Obutali bumativu buno bwayongera amaanyi mu lutalo lwa [[:en:Ugandan_Bush_War|Uganda Bush War]], olutalo lw’abayeekera olwakulemberwa Museveni olwatuuka n’okugoba gavumenti ya Obote mu 1986.<ref>{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Why Museveni's UPM party lost the 1980 election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-museveni-s-upm-party-lost-the-1980-election-1637946 |access-date=2025-06-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> Akakiiko kasaazibwamu mu Gwekkumineebiri 15, 1980, Obote bwe yakwata obwapulezidenti.<ref>{{Cite web |date=2019-03-22 |title=The Political History of Uganda: From Independence to Museveni |url=https://www.iss.co.za/research/uganda-political-history |access-date=2025-06-25 |website=Institute for Security Studies}}</ref><ref>{{Cite news|title=Obote regains Uganda presidency but disputes, challenges remain|url=https://www.csmonitor.com/1980/1215/121539.html|access-date=2025-06-25|work=Christian Science Monitor|issn=0882-7729}}</ref> == Laba ne == * [[Yuganda|Uganda]] * Uganda okuva mu 1979, ekitundu ku [[Ebyafaayo bya Uganda|byafaayo bya Uganda]] series. * [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * Ebyobufuzi bya Uganda * [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda|Ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa eby’ebweru == * [http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html Bannabyabufuzi mu nsi yonna – Uganda] * [http://rulers.org/rulu.html#uganda Rulers.org – Uganda] == Ensonda == {{Start box}} {{S-off}} {{Succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Paulo Muwanga]]|after=[[Milton Obote]]|years=22 May – 15 December 1980}} {{End box}} hha495p8djthnvjgczuor3oo2q6cid2 48840 48839 2026-05-03T15:19:32Z Kinenkey 10423 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1320280562|Presidential Commission of Uganda]]" 48840 wikitext text/x-wiki   '''Akakiiko ka Pulezidenti ka Uganda''' kaali kakiiko akafuzi mu Uganda akaali kakola okuva nga 22 Ogwokutano okutuuka Ogwekkumin'ebiri 15, 1980, oluvannyuma lw’okugobwa kwa Pulezidenti [[Godfrey Binaisa]] . Akakiiko kano nga kakubirizibwa [[:en:Paulo_Muwanga|Paulo Muwanga]], kaakola nga ofiisi ya [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] mu kavuyo mu byafaayo bya Uganda, ne kaziba ekituli wakati w’obwapulezidenti bwa Binaisa n’okulonda kwa bonna okwazza [[Milton Obote]] mu buyinza. Akakiiko kano katandikibwawo okutebenkeza eggwanga wakati mu butabeera mu ntebenkevu mu byobufuzi n’okulabirira okulonda okwaliwo mu 1980 okwaliwo okusika omuguwa, okwaleetawo obutabanguko obw’amaanyi.<ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI |date=2019-09-08 |title=ARCHIVE: Museveni takes centre stage as Military Commission takes charge of Uganda affairs |url=https://pmldaily.com/investigations/national-archives/2019/09/archive-museveni-takes-centre-stage-as-military-commission-takes-charge-of-uganda-affairs.html |access-date=2025-06-25 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|last=report|first=Jay Ross|date=1980-05-14|title=Military Commission Forms New Government in Uganda|url=https://www.washingtonpost.com/archive/politics/1980/05/14/military-commission-forms-new-government-in-uganda/e803f8b4-b9ff-43ec-8705-4da57a8a5c34/|access-date=2025-06-25|newspaper=The Washington Post|language=en-US|issn=0190-8286}}</ref> == Ebitontome n’Omulimu == Akakiiko ka Pulezidenti kaalimu abantu mukaaga, nga [[Paulo Muwanga]] ye ssentebe waako. Bammemba abalala kuliko abantu abakulu mu byobufuzi n’amagye. Omulimu gw’akakiiko kano omukulu gwali gwa kufuga Uganda mu kiseera ky’enkyukakyuka, okuddukanya ensonga z’eggwanga n’okwetegekera okulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwekkumineebiri 1980 . Ng’akulira akakiiko kano, Muwanga yalina obuyinza bungi, ng’alondoola enkola z’abakulira emirimu n’okulonda. Akakiiko kaakolera wansi wa [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] (UNLF), omukago ogwatandikibwawo okugatta ebibiina ebivuganya gavumenti oluvannyuma lwa Amin okugwa.<ref>{{Cite web |date=2021-01-14 |title=Uganda: A History of Political Turmoil |url=https://www.cfr.org/backgrounder/uganda-history-political-turmoil |access-date=2025-06-25 |website=Council on Foreign Relations}}</ref> Kyawandiikibwa bwe kiti: Abakulembeze ne mmemba ba Gavumenti ey’ekiseera mu kakiiko ka Pulezidenti wa Uganda {| class="wikitable" !# ! Ekifo ! Erinnya ! Atongozeddwa ! Yava mu ofiisi |- | | colspan="4" |'''[[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]]''' |- | — | | [[Godfrey Binaisa]] | 5 Ogwokutaano 1980 | 5 Ogwokutaano 1980 |- | 1. | Bassentebe (nga bakyukakyuka buli mwezi) . | [[Paulo Muwanga]] | 5 Ogwokutaano 1980 | 12 Ogwokutaano 1980 |- | 2. | | [[Yoweri Museveni]] | Ogwokutaano 1980 | Ogwokutaano 1980 |- | 3. | | Oyite-Ojok nga bwe kiri | Ogwokutaano 1980 | Ogwokutaano 1980 |- | 4. | | [[Tito Okello]] | Ogwokutaano 1980 | Ogwokutaano 1980 |- | 5. | | [[Zeddy Maruru]] | Ogwokutaano 1980 | Ogwokutaano 1980 |- | — | | [[William Omaria|William Omaria, omuwandiisi w’ebitabo]] | Ogwokutaano 1980 | 22 Ogwokutaano 1980 |- | — | | [[Steven Kashaka|Omuyimbi Steven Kashaka]] | 22 Ogwokutaano 1980 | 22 Ogwokutaano 1980 |- | 6. | | Joram Mugume | 22 Ogwokutaano 1980 | 22 Ogwokutaano 1980 |- | — | | [[Pecos Kuteesa]] | 22 Ogwokutaano 1980 | 22 Ogwokutaano 1980 |- | — | | [[Smith Open Acak|Smith Open Acak, omuwandiisi w’ebitabo]] | 22 Ogwokutaano 1980 | 22 Ogwokutaano 1980 |- | | colspan="3" | '''Akakiiko ka Pulezidenti wa Uganda''' | |- | 7. | | [[Saulo Musoke]] | 22 Ogwokutaano 1980 | 15 Ogwekkumineebiri 1980 |- | 8. | | [[Polycarp Nyamuchoncho]] | 22 Ogwokutaano 1980 | 15 Ogwekkumineebiri 1980 |- | 9. | | [[Yoweri Hunter Wacha-Olwol]] | 22 Ogwokutaano 1980 | 15 Ogwekkumineebiri 1980 |- | | colspan="4" | '''Akakiiko ka Pulezidenti wa Uganda''' |- | 10. | | [[Milton Obote]] | 15 Ogwekkumineebiri 1980 | 15 Ogwekkumineebiri 1980 |- |} == Okulonda kwa bonna okwa 1980 == Obuvunaanyizibwa bw’akakiiko kano obwali businga obukulu bwa kulabirira okulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwekkumineebiri 10, 1980. Muwanga ng’akulira [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]], yalangirira ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC), ekyakulemberwa Milton Obote, eyali awangudde, okukakasa Obote okudda ku bwapulezidenti. Wabula okulonda kuno kwayonoonebwa ebigambibwa nti waliwo emivuyo, omuli okusiba obululu n’okutiisatiisa abalonzi, ekyavaako okusika omuguwa okunene. Ebibiina by’oludda oluvuganya naddala ekya [[Yoweri Museveni]] ekiyitibwa [[:en:Uganda_Patriotic_Movement|Uganda Patriotic Movement]], kyagaana ebyava mu kulonda nga bagamba nti akakiiko kaakyusakyusa ebyali bivuddemu ne kaganyulwa Obote. Obutali bumativu buno bwayongera amaanyi mu lutalo lwa [[:en:Ugandan_Bush_War|Uganda Bush War]], olutalo lw’abayeekera olwakulemberwa Museveni olwatuuka n’okugoba gavumenti ya Obote mu 1986.<ref>{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Why Museveni's UPM party lost the 1980 election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-museveni-s-upm-party-lost-the-1980-election-1637946 |access-date=2025-06-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> Akakiiko kasaazibwamu mu Gwekkumineebiri 15, 1980, Obote bwe yakwata obwapulezidenti.<ref>{{Cite web |date=2019-03-22 |title=The Political History of Uganda: From Independence to Museveni |url=https://www.iss.co.za/research/uganda-political-history |access-date=2025-06-25 |website=Institute for Security Studies}}</ref><ref>{{Cite news|title=Obote regains Uganda presidency but disputes, challenges remain|url=https://www.csmonitor.com/1980/1215/121539.html|access-date=2025-06-25|work=Christian Science Monitor|issn=0882-7729}}</ref> == Laba ne == * [[Yuganda|Uganda]] * Uganda okuva mu 1979, ekitundu ku [[Ebyafaayo bya Uganda|byafaayo bya Uganda]] series. * [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * Ebyobufuzi bya Uganda * [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda|Ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa eby’ebweru == * [http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html Bannabyabufuzi mu nsi yonna – Uganda] * [http://rulers.org/rulu.html#uganda Rulers.org – Uganda] == Ensonda == nfwm07lhe42ukkskboih07v2pa2jgdm Rubanda-Mayonza 0 13167 48841 2026-05-03T15:37:45Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342238230|Rubanda-Mayonza]]" 48841 wikitext text/x-wiki '''Rubanda-Mayonza''', era amanyiddwa nga Rutabatiina Mwene Busingye Emanzi Etahunga, munnayuganda, mukugu mu misono gy'engoye, musuubuzi era mutandisi wa mirimu. Ye yatandikawo Rubanda Mayonza fashion, e-commerce brand ekola ku misono gya Afirika mu Uganda. 2xydwtw52hol522b7ylpragsso1oczm 48854 48841 2026-05-03T18:07:09Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Early life and education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342238230|Rubanda-Mayonza]]" 48854 wikitext text/x-wiki '''Rubanda-Mayonza''', era amanyiddwa nga Rutabatiina Mwene Busingye Emanzi Etahunga, munnayuganda, mukugu mu misono gy'engoye, musuubuzi era mutandisi wa mirimu. Ye yatandikawo Rubanda Mayonza fashion, e-commerce brand ekola ku misono gya Afirika mu Uganda. == Obuto bwe n’okusoma == Rubanda Mayonza O-level ne A-level yabisomera ku [[Ntare School|ssomero lya Ntare]] e Mbarara. Mu 2013 yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] era mu 2018 nabamutikira diguli mu [[:en:Human_nutrition|by'endya y'abantu]] .<ref>{{Cite web |title=Inside The Life of A campus Pan Afrikanist |url=https://campusbee.ug/careers/interviews/inside-the-life-of-a-campus-pan-afrikanist/ |access-date=2 July 2016 |website=campusbee}}</ref> Okwagalaeby'emisono n'okumodola (modeling) yabitandika akyali ku yunivasite y'emakerere weyetabanga mu misono egyenjawulo egyategekebwanga okwetoloola yunivasite.<ref>{{Cite web |date=2016-04-29 |title=PIX! How the Africa Hall Fashion and Talent night went down |url=https://campusbee.ug/news/pix-how-the-africa-hall-fashion-and-talent-night-went-down/ |access-date=2021-05-01 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> Ng'ali e Makerere, yakulembera ekibiina ky’abavubuka ekya pan African youth frontier organization ekimanyiddwa nga Waharakati Africa. Okunyikira mu Pan Africa kweyolaka nnyo mu ngeri gy’akwatamu emisono gino. Ng'anatera okva ku yunivasite, yatandika okuleeta emisono emirala mu [[:en:Kitenge|tunic(Bitenge) y’Afirika]] ng’akola dizayini y’engoye z’emisono eziriko omulamwa gwa Pan Africa. 3hjva37wgct6s8hr9kpht0mi7yqteni 48857 48854 2026-05-03T18:17:06Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Business and career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342238230|Rubanda-Mayonza]]" 48857 wikitext text/x-wiki '''Rubanda-Mayonza''', era amanyiddwa nga Rutabatiina Mwene Busingye Emanzi Etahunga, munnayuganda, mukugu mu misono gy'engoye, musuubuzi era mutandisi wa mirimu. Ye yatandikawo Rubanda Mayonza fashion, e-commerce brand ekola ku misono gya Afirika mu Uganda. == Obuto bwe n’okusoma == Rubanda Mayonza O-level ne A-level yabisomera ku [[Ntare School|ssomero lya Ntare]] e Mbarara. Mu 2013 yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] era mu 2018 nabamutikira diguli mu [[:en:Human_nutrition|by'endya y'abantu]] .<ref>{{Cite web |title=Inside The Life of A campus Pan Afrikanist |url=https://campusbee.ug/careers/interviews/inside-the-life-of-a-campus-pan-afrikanist/ |access-date=2 July 2016 |website=campusbee}}</ref> Okwagalaeby'emisono n'okumodola (modeling) yabitandika akyali ku yunivasite y'emakerere weyetabanga mu misono egyenjawulo egyategekebwanga okwetoloola yunivasite.<ref>{{Cite web |date=2016-04-29 |title=PIX! How the Africa Hall Fashion and Talent night went down |url=https://campusbee.ug/news/pix-how-the-africa-hall-fashion-and-talent-night-went-down/ |access-date=2021-05-01 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> Ng'ali e Makerere, yakulembera ekibiina ky’abavubuka ekya pan African youth frontier organization ekimanyiddwa nga Waharakati Africa. Okunyikira mu Pan Africa kweyolaka nnyo mu ngeri gy’akwatamu emisono gino. Ng'anatera okva ku yunivasite, yatandika okuleeta emisono emirala mu [[:en:Kitenge|tunic(Bitenge) y’Afirika]] ng’akola dizayini y’engoye z’emisono eziriko omulamwa gwa Pan Africa. == Bizinensi n’emirimu == Rubanda mayonza yatandika omulimu gwe ogw’emisono bwe yatandikawo amaduuka g’emisono ku yintaneeti agalina omulamwa gwa africa ku mikutu gy’obusuubuzi ku yintaneeti mu Kampala Uganda mu 2015.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Mu 2017, yatandika okukola emisono gy'amasati g’abasajja ku dduuka lye [[:en:Jumia|erya Jumia]] ku yintaneeti. Emisono gye oluvannyuma yagyongerayo n'atandika n'okukula engoye z’abakyala n’ebintu ebirala nga, enkoofiira, amasweta n’obukooti. Ebintu Rubanda-Mayonza by’akuŋŋaanyizza bisikirizibwa emisono gy’aba Pan Africanists n’obuwangwa bwa bannayuganda era ne bisuubulibwa nga bikwatagana n’enzikiriza ya pan Africanism. Ye nnannyini kkampuni eno era ye dizayina omukulu owa kkampuni eno, akulembera ttiimu ezikola emisono n’okulabirira enkola yonna ey’okuyiiya.<ref>{{Cite web |title=RUBANDA-MAYONZA FASHION :: Uganda :: OpenCorporates |url=https://opencorporates.com/companies/ug/80020001579899 |access-date=2021-05-01 |website=opencorporates.com}}</ref> 8i7hr50vy5bfav75hthbezp48hb2a7i Pyarali Merali 0 13168 48842 2026-05-03T15:54:12Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1352323787|Pyarali Merali]]" 48842 wikitext text/x-wiki '''Pyarali Merali''' (yazaalibwa gwakuminebiri mu 1930),<ref>{{Cite web |last=Mankani |first=Zain |title=An exclusive interview with Arch. Pyarali Merali |url=http://archpresspk.com/new-version/architect-pyarali-merali-interview.html |access-date=20 October 2016 |website=Archi Times}}</ref>Munnayuganda era mukubi wa pulaani za bizimbe, nga emirimu gye gisinga manyibwa mu Pakistan. Era yali amanyiddwa ng'omu ku bakubi ba pulaani z'ebizimbe abakyasinze mu biseera ebyo. Yagenda e [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan yali tanaweza yadde myaka kkumi naye ng'akoze ku pulojekiti ezisoba mu 300 omuli amasomero, amayumba, bbanka, ofiisi n’ebifo eby’emizannyo.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kampuni ye yali emanyiddwa nnyo era nga abakubi ba pulaani bangi gye baatandikira emirimu gyabwe.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kkampuni yagirekera baganda be babiri oluvannyuma lw’okusitula nagenda e Canada. Kkampuni eno kati emanyiddwa nga ASA. Emu ku Kampuni z’abakubi ba pulaani z'ebizimbe ezikysinze obunene era ezisinga obulungi mu Pakistan.([[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]) dtp6mn4eg83z7jn16wafpzufr587o9u 48882 48842 2026-05-03T19:33:44Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Early life and background" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1352340128|Pyarali Merali]]" 48882 wikitext text/x-wiki '''Pyarali Merali''' (yazaalibwa gwakuminebiri mu 1930),<ref>{{Cite web |last=Mankani |first=Zain |title=An exclusive interview with Arch. Pyarali Merali |url=http://archpresspk.com/new-version/architect-pyarali-merali-interview.html |access-date=20 October 2016 |website=Archi Times}}</ref>Munnayuganda era mukubi wa pulaani za bizimbe, nga emirimu gye gisinga manyibwa mu Pakistan. Era yali amanyiddwa ng'omu ku bakubi ba pulaani z'ebizimbe abakyasinze mu biseera ebyo. Yagenda e [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan yali tanaweza yadde myaka kkumi naye ng'akoze ku pulojekiti ezisoba mu 300 omuli amasomero, amayumba, bbanka, ofiisi n’ebifo eby’emizannyo.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kampuni ye yali emanyiddwa nnyo era nga abakubi ba pulaani bangi gye baatandikira emirimu gyabwe.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kkampuni yagirekera baganda be babiri oluvannyuma lw’okusitula nagenda e Canada. Kkampuni eno kati emanyiddwa nga ASA. Emu ku Kampuni z’abakubi ba pulaani z'ebizimbe ezikysinze obunene era ezisinga obulungi mu Pakistan.([[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]) == Obuti bwe n'obuvo bwe == Pyarali Merali yazaalibwa ku ntandikwa [[:en:20th_century|y’ekyasa eky’amakumi abiri]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] mu maka agava mu Buyindi, ekitundu ku bantu abangi abali bava mu bukiikaddyo bwa Asia abaasenga mu Uganda mu kiseera ky’abafuzi b'amatwale. Okufaananako n’abasuubuzi bangi abomu Asia ab’omulembe gwe, yatandika okwenyigira mu by’obusuubuzi ku myaka emito.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> 0tg0tf7uxdxa8klteg9tvvsprwa4xs0 48883 48882 2026-05-03T19:38:50Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Business career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1352323787|Pyarali Merali]]" 48883 wikitext text/x-wiki '''Pyarali Merali''' (yazaalibwa gwakuminebiri mu 1930),<ref>{{Cite web |last=Mankani |first=Zain |title=An exclusive interview with Arch. Pyarali Merali |url=http://archpresspk.com/new-version/architect-pyarali-merali-interview.html |access-date=20 October 2016 |website=Archi Times}}</ref>Munnayuganda era mukubi wa pulaani za bizimbe, nga emirimu gye gisinga manyibwa mu Pakistan. Era yali amanyiddwa ng'omu ku bakubi ba pulaani z'ebizimbe abakyasinze mu biseera ebyo. Yagenda e [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan yali tanaweza yadde myaka kkumi naye ng'akoze ku pulojekiti ezisoba mu 300 omuli amasomero, amayumba, bbanka, ofiisi n’ebifo eby’emizannyo.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kampuni ye yali emanyiddwa nnyo era nga abakubi ba pulaani bangi gye baatandikira emirimu gyabwe.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kkampuni yagirekera baganda be babiri oluvannyuma lw’okusitula nagenda e Canada. Kkampuni eno kati emanyiddwa nga ASA. Emu ku Kampuni z’abakubi ba pulaani z'ebizimbe ezikysinze obunene era ezisinga obulungi mu Pakistan.([[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]) == Obuti bwe n'obuvo bwe == Pyarali Merali yazaalibwa ku ntandikwa [[:en:20th_century|y’ekyasa eky’amakumi abiri]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] mu maka agava mu Buyindi, ekitundu ku bantu abangi abali bava mu bukiikaddyo bwa Asia abaasenga mu Uganda mu kiseera ky’abafuzi b'amatwale. Okufaananako n’abasuubuzi bangi abomu Asia ab’omulembe gwe, yatandika okwenyigira mu by’obusuubuzi ku myaka emito.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw'obusubuzi == Merali amanyikiddwa nnyo olw'enkolagana ye ne [[:en:Muljibhai_Madhvani|Muljibhai Madhvani]] eyatandikawo [[:en:Madhvani_Group|Madhvani Group]] . Nga bali wamu, basobola okugaziya emirimu gy’ekibiina kino naddala mu kukola ssukaali nga bayita mu [[:en:Kakira_Sugar_Works|kkampuni ya Kakira Sugar Works]], eyafuuka emu ku Kampuni za Uganda ezisinga obukulu mu by’obulimi n’amakolero.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> 3l36wvob903ycueq4mcekmv56nlcldw 48884 48883 2026-05-03T19:39:26Z ESTHER NAKITENDE 9175 48884 wikitext text/x-wiki '''Pyarali Merali''' (yazaalibwa gwakuminebiri mu 1930),<ref>{{Cite web |last=Mankani |first=Zain |title=An exclusive interview with Arch. Pyarali Merali |url=http://archpresspk.com/new-version/architect-pyarali-merali-interview.html |access-date=20 October 2016 |website=Archi Times}}</ref>Munnayuganda era mukubi wa pulaani za bizimbe, nga emirimu gye gisinga manyibwa mu Pakistan. Era yali amanyiddwa ng'omu ku bakubi ba pulaani z'ebizimbe abakyasinze mu biseera ebyo. Yagenda e [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan yali tanaweza yadde myaka kkumi naye ng'akoze ku pulojekiti ezisoba mu 300 omuli amasomero, amayumba, bbanka, ofiisi n’ebifo eby’emizannyo.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kampuni ye yali emanyiddwa nnyo era nga abakubi ba pulaani bangi gye baatandikira emirimu gyabwe.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kkampuni yagirekera baganda be babiri oluvannyuma lw’okusitula nagenda e Canada. Kkampuni eno kati emanyiddwa nga ASA. Emu ku Kampuni z’abakubi ba pulaani z'ebizimbe ezikysinze obunene era ezisinga obulungi mu Pakistan.([[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]) == Obuto bwe n'obuvo bwe == Pyarali Merali yazaalibwa ku ntandikwa [[:en:20th_century|y’ekyasa eky’amakumi abiri]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] mu maka agava mu Buyindi, ekitundu ku bantu abangi abali bava mu bukiikaddyo bwa Asia abaasenga mu Uganda mu kiseera ky’abafuzi b'amatwale. Okufaananako n’abasuubuzi bangi abomu Asia ab’omulembe gwe, yatandika okwenyigira mu by’obusuubuzi ku myaka emito.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw'obusubuzi == Merali amanyikiddwa nnyo olw'enkolagana ye ne [[:en:Muljibhai_Madhvani|Muljibhai Madhvani]] eyatandikawo [[:en:Madhvani_Group|Madhvani Group]] . Nga bali wamu, basobola okugaziya emirimu gy’ekibiina kino naddala mu kukola ssukaali nga bayita mu [[:en:Kakira_Sugar_Works|kkampuni ya Kakira Sugar Works]], eyafuuka emu ku Kampuni za Uganda ezisinga obukulu mu by’obulimi n’amakolero.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> g96afzzvsle7prh3nhn9u49e0g31k4o 48887 48884 2026-05-03T19:45:56Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Expulsion and exile" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1352340128|Pyarali Merali]]" 48887 wikitext text/x-wiki '''Pyarali Merali''' (yazaalibwa gwakuminebiri mu 1930),<ref>{{Cite web |last=Mankani |first=Zain |title=An exclusive interview with Arch. Pyarali Merali |url=http://archpresspk.com/new-version/architect-pyarali-merali-interview.html |access-date=20 October 2016 |website=Archi Times}}</ref>Munnayuganda era mukubi wa pulaani za bizimbe, nga emirimu gye gisinga manyibwa mu Pakistan. Era yali amanyiddwa ng'omu ku bakubi ba pulaani z'ebizimbe abakyasinze mu biseera ebyo. Yagenda e [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan yali tanaweza yadde myaka kkumi naye ng'akoze ku pulojekiti ezisoba mu 300 omuli amasomero, amayumba, bbanka, ofiisi n’ebifo eby’emizannyo.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kampuni ye yali emanyiddwa nnyo era nga abakubi ba pulaani bangi gye baatandikira emirimu gyabwe.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kkampuni yagirekera baganda be babiri oluvannyuma lw’okusitula nagenda e Canada. Kkampuni eno kati emanyiddwa nga ASA. Emu ku Kampuni z’abakubi ba pulaani z'ebizimbe ezikysinze obunene era ezisinga obulungi mu Pakistan.([[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]) == Obuto bwe n'obuvo bwe == Pyarali Merali yazaalibwa ku ntandikwa [[:en:20th_century|y’ekyasa eky’amakumi abiri]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] mu maka agava mu Buyindi, ekitundu ku bantu abangi abali bava mu bukiikaddyo bwa Asia abaasenga mu Uganda mu kiseera ky’abafuzi b'amatwale. Okufaananako n’abasuubuzi bangi abomu Asia ab’omulembe gwe, yatandika okwenyigira mu by’obusuubuzi ku myaka emito.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw'obusubuzi == Merali amanyikiddwa nnyo olw'enkolagana ye ne [[:en:Muljibhai_Madhvani|Muljibhai Madhvani]] eyatandikawo [[:en:Madhvani_Group|Madhvani Group]] . Nga bali wamu, basobola okugaziya emirimu gy’ekibiina kino naddala mu kukola ssukaali nga bayita mu [[:en:Kakira_Sugar_Works|kkampuni ya Kakira Sugar Works]], eyafuuka emu ku Kampuni za Uganda ezisinga obukulu mu by’obulimi n’amakolero.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Okugobwa n’okuwang’angusibwa == Mu 1972, ku mulembe gwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Merali ng’ali wamu n’enkumi n’enkumi z’abantu aba Asian bagobebwa mu Uganda ng’emu ku nteekateeka [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|y’okugoba aba Asian mu Uganda]] . Kino kyaviirako bizinensi nnyingi okugwa omuli n’ezo ezikwatagana n’ekibiina kya Madhvani Group.<ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> Oluvanyuma lw’okugobwa, Merali yagenda ebweru w’eggwanga gye yagenda mu maaso n’emirimu gy’obusuubuzi nakuuma n'enkolagana n’aba Asian abali mu Uganda. <ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> 6smucd6p3bvgrw5bemt08njcn0rrfoh 48891 48887 2026-05-03T19:50:01Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Return and legacy" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1352340128|Pyarali Merali]]" 48891 wikitext text/x-wiki '''Pyarali Merali''' (yazaalibwa gwakuminebiri mu 1930),<ref>{{Cite web |last=Mankani |first=Zain |title=An exclusive interview with Arch. Pyarali Merali |url=http://archpresspk.com/new-version/architect-pyarali-merali-interview.html |access-date=20 October 2016 |website=Archi Times}}</ref>Munnayuganda era mukubi wa pulaani za bizimbe, nga emirimu gye gisinga manyibwa mu Pakistan. Era yali amanyiddwa ng'omu ku bakubi ba pulaani z'ebizimbe abakyasinze mu biseera ebyo. Yagenda e [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan yali tanaweza yadde myaka kkumi naye ng'akoze ku pulojekiti ezisoba mu 300 omuli amasomero, amayumba, bbanka, ofiisi n’ebifo eby’emizannyo.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kampuni ye yali emanyiddwa nnyo era nga abakubi ba pulaani bangi gye baatandikira emirimu gyabwe.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kkampuni yagirekera baganda be babiri oluvannyuma lw’okusitula nagenda e Canada. Kkampuni eno kati emanyiddwa nga ASA. Emu ku Kampuni z’abakubi ba pulaani z'ebizimbe ezikysinze obunene era ezisinga obulungi mu Pakistan.([[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]) == Obuto bwe n'obuvo bwe == Pyarali Merali yazaalibwa ku ntandikwa [[:en:20th_century|y’ekyasa eky’amakumi abiri]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] mu maka agava mu Buyindi, ekitundu ku bantu abangi abali bava mu bukiikaddyo bwa Asia abaasenga mu Uganda mu kiseera ky’abafuzi b'amatwale. Okufaananako n’abasuubuzi bangi abomu Asia ab’omulembe gwe, yatandika okwenyigira mu by’obusuubuzi ku myaka emito.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw'obusubuzi == Merali amanyikiddwa nnyo olw'enkolagana ye ne [[:en:Muljibhai_Madhvani|Muljibhai Madhvani]] eyatandikawo [[:en:Madhvani_Group|Madhvani Group]] . Nga bali wamu, basobola okugaziya emirimu gy’ekibiina kino naddala mu kukola ssukaali nga bayita mu [[:en:Kakira_Sugar_Works|kkampuni ya Kakira Sugar Works]], eyafuuka emu ku Kampuni za Uganda ezisinga obukulu mu by’obulimi n’amakolero.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Okugobwa n’okuwang’angusibwa == Mu 1972, ku mulembe gwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Merali ng’ali wamu n’enkumi n’enkumi z’abantu aba Asian bagobebwa mu Uganda ng’emu ku nteekateeka [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|y’okugoba aba Asian mu Uganda]] . Kino kyaviirako bizinensi nnyingi okugwa omuli n’ezo ezikwatagana n’ekibiina kya Madhvani Group.<ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> Oluvanyuma lw’okugobwa, Merali yagenda ebweru w’eggwanga gye yagenda mu maaso n’emirimu gy’obusuubuzi nakuuma n'enkolagana n’aba Asian abali mu Uganda. <ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Okukomawo n'omukululo == Oluvannyuma lwa gavumenti ya Idi Amin okugwa mu 1979 n’okusingira ddala mu kiseera kya gavumenti ya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], enkola zassibwawo okukubiriza abantu b’omu Asia abaali bagobebwa okudda n’okweza ebintu byabwe. Banakibiina [[:en:Madhvani_Group|kya Madhvani Group]] okwali n’abakolagana ne Merali bakomawo mpolampola mu Uganda ne baddamu okuzimba ebitongole byabwe. 2qectdtqjq084ym4781hjxabh62u3k4 48893 48891 2026-05-03T19:52:11Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "See also" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1352340128|Pyarali Merali]]" 48893 wikitext text/x-wiki '''Pyarali Merali''' (yazaalibwa gwakuminebiri mu 1930),<ref>{{Cite web |last=Mankani |first=Zain |title=An exclusive interview with Arch. Pyarali Merali |url=http://archpresspk.com/new-version/architect-pyarali-merali-interview.html |access-date=20 October 2016 |website=Archi Times}}</ref>Munnayuganda era mukubi wa pulaani za bizimbe, nga emirimu gye gisinga manyibwa mu Pakistan. Era yali amanyiddwa ng'omu ku bakubi ba pulaani z'ebizimbe abakyasinze mu biseera ebyo. Yagenda e [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan yali tanaweza yadde myaka kkumi naye ng'akoze ku pulojekiti ezisoba mu 300 omuli amasomero, amayumba, bbanka, ofiisi n’ebifo eby’emizannyo.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kampuni ye yali emanyiddwa nnyo era nga abakubi ba pulaani bangi gye baatandikira emirimu gyabwe.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kkampuni yagirekera baganda be babiri oluvannyuma lw’okusitula nagenda e Canada. Kkampuni eno kati emanyiddwa nga ASA. Emu ku Kampuni z’abakubi ba pulaani z'ebizimbe ezikysinze obunene era ezisinga obulungi mu Pakistan.([[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]) == Obuto bwe n'obuvo bwe == Pyarali Merali yazaalibwa ku ntandikwa [[:en:20th_century|y’ekyasa eky’amakumi abiri]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] mu maka agava mu Buyindi, ekitundu ku bantu abangi abali bava mu bukiikaddyo bwa Asia abaasenga mu Uganda mu kiseera ky’abafuzi b'amatwale. Okufaananako n’abasuubuzi bangi abomu Asia ab’omulembe gwe, yatandika okwenyigira mu by’obusuubuzi ku myaka emito.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw'obusubuzi == Merali amanyikiddwa nnyo olw'enkolagana ye ne [[:en:Muljibhai_Madhvani|Muljibhai Madhvani]] eyatandikawo [[:en:Madhvani_Group|Madhvani Group]] . Nga bali wamu, basobola okugaziya emirimu gy’ekibiina kino naddala mu kukola ssukaali nga bayita mu [[:en:Kakira_Sugar_Works|kkampuni ya Kakira Sugar Works]], eyafuuka emu ku Kampuni za Uganda ezisinga obukulu mu by’obulimi n’amakolero.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Okugobwa n’okuwang’angusibwa == Mu 1972, ku mulembe gwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Merali ng’ali wamu n’enkumi n’enkumi z’abantu aba Asian bagobebwa mu Uganda ng’emu ku nteekateeka [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|y’okugoba aba Asian mu Uganda]] . Kino kyaviirako bizinensi nnyingi okugwa omuli n’ezo ezikwatagana n’ekibiina kya Madhvani Group.<ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> Oluvanyuma lw’okugobwa, Merali yagenda ebweru w’eggwanga gye yagenda mu maaso n’emirimu gy’obusuubuzi nakuuma n'enkolagana n’aba Asian abali mu Uganda. <ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Okukomawo n'omukululo == Oluvannyuma lwa gavumenti ya Idi Amin okugwa mu 1979 n’okusingira ddala mu kiseera kya gavumenti ya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], enkola zassibwawo okukubiriza abantu b’omu Asia abaali bagobebwa okudda n’okweza ebintu byabwe. Banakibiina [[:en:Madhvani_Group|kya Madhvani Group]] okwali n’abakolagana ne Merali bakomawo mpolampola mu Uganda ne baddamu okuzimba ebitongole byabwe. == Laba ne == * Madhvani group<ref>{{Cite web |title=Madhvani Group – Madhvani Foundation |url=https://madhvanifoundation.com/madhvani-group/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> * [[Expulsion of Asians from Uganda|Okugoba aba Asian mu Uganda]] tmju7g0f8il9qq3aexujn8egk3lbjny 48894 48893 2026-05-03T19:53:47Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1352340128|Pyarali Merali]]" 48894 wikitext text/x-wiki '''Pyarali Merali''' (yazaalibwa gwakuminebiri mu 1930),<ref>{{Cite web |last=Mankani |first=Zain |title=An exclusive interview with Arch. Pyarali Merali |url=http://archpresspk.com/new-version/architect-pyarali-merali-interview.html |access-date=20 October 2016 |website=Archi Times}}</ref>Munnayuganda era mukubi wa pulaani za bizimbe, nga emirimu gye gisinga manyibwa mu Pakistan. Era yali amanyiddwa ng'omu ku bakubi ba pulaani z'ebizimbe abakyasinze mu biseera ebyo. Yagenda e [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan yali tanaweza yadde myaka kkumi naye ng'akoze ku pulojekiti ezisoba mu 300 omuli amasomero, amayumba, bbanka, ofiisi n’ebifo eby’emizannyo.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kampuni ye yali emanyiddwa nnyo era nga abakubi ba pulaani bangi gye baatandikira emirimu gyabwe.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kkampuni yagirekera baganda be babiri oluvannyuma lw’okusitula nagenda e Canada. Kkampuni eno kati emanyiddwa nga ASA. Emu ku Kampuni z’abakubi ba pulaani z'ebizimbe ezikysinze obunene era ezisinga obulungi mu Pakistan.([[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]) == Obuto bwe n'obuvo bwe == Pyarali Merali yazaalibwa ku ntandikwa [[:en:20th_century|y’ekyasa eky’amakumi abiri]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] mu maka agava mu Buyindi, ekitundu ku bantu abangi abali bava mu bukiikaddyo bwa Asia abaasenga mu Uganda mu kiseera ky’abafuzi b'amatwale. Okufaananako n’abasuubuzi bangi abomu Asia ab’omulembe gwe, yatandika okwenyigira mu by’obusuubuzi ku myaka emito.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw'obusubuzi == Merali amanyikiddwa nnyo olw'enkolagana ye ne [[:en:Muljibhai_Madhvani|Muljibhai Madhvani]] eyatandikawo [[:en:Madhvani_Group|Madhvani Group]] . Nga bali wamu, basobola okugaziya emirimu gy’ekibiina kino naddala mu kukola ssukaali nga bayita mu [[:en:Kakira_Sugar_Works|kkampuni ya Kakira Sugar Works]], eyafuuka emu ku Kampuni za Uganda ezisinga obukulu mu by’obulimi n’amakolero.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Okugobwa n’okuwang’angusibwa == Mu 1972, ku mulembe gwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Merali ng’ali wamu n’enkumi n’enkumi z’abantu aba Asian bagobebwa mu Uganda ng’emu ku nteekateeka [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|y’okugoba aba Asian mu Uganda]] . Kino kyaviirako bizinensi nnyingi okugwa omuli n’ezo ezikwatagana n’ekibiina kya Madhvani Group.<ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> Oluvanyuma lw’okugobwa, Merali yagenda ebweru w’eggwanga gye yagenda mu maaso n’emirimu gy’obusuubuzi nakuuma n'enkolagana n’aba Asian abali mu Uganda. <ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Okukomawo n'omukululo == Oluvannyuma lwa gavumenti ya Idi Amin okugwa mu 1979 n’okusingira ddala mu kiseera kya gavumenti ya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], enkola zassibwawo okukubiriza abantu b’omu Asia abaali bagobebwa okudda n’okweza ebintu byabwe. Banakibiina [[:en:Madhvani_Group|kya Madhvani Group]] okwali n’abakolagana ne Merali bakomawo mpolampola mu Uganda ne baddamu okuzimba ebitongole byabwe. == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}}Ythg == Laba ne == * Madhvani group<ref>{{Cite web |title=Madhvani Group – Madhvani Foundation |url=https://madhvanifoundation.com/madhvani-group/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> * [[Expulsion of Asians from Uganda|Okugoba aba Asian mu Uganda]] 98jw40pqkyle41r3pon0479nslnqg9d 48895 48894 2026-05-03T19:54:29Z ESTHER NAKITENDE 9175 48895 wikitext text/x-wiki '''Pyarali Merali''' (yazaalibwa gwakuminebiri mu 1930),<ref>{{Cite web |last=Mankani |first=Zain |title=An exclusive interview with Arch. Pyarali Merali |url=http://archpresspk.com/new-version/architect-pyarali-merali-interview.html |access-date=20 October 2016 |website=Archi Times}}</ref>Munnayuganda era mukubi wa pulaani za bizimbe, nga emirimu gye gisinga manyibwa mu Pakistan. Era yali amanyiddwa ng'omu ku bakubi ba pulaani z'ebizimbe abakyasinze mu biseera ebyo. Yagenda e [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan yali tanaweza yadde myaka kkumi naye ng'akoze ku pulojekiti ezisoba mu 300 omuli amasomero, amayumba, bbanka, ofiisi n’ebifo eby’emizannyo.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kampuni ye yali emanyiddwa nnyo era nga abakubi ba pulaani bangi gye baatandikira emirimu gyabwe.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kkampuni yagirekera baganda be babiri oluvannyuma lw’okusitula nagenda e Canada. Kkampuni eno kati emanyiddwa nga ASA. Emu ku Kampuni z’abakubi ba pulaani z'ebizimbe ezikysinze obunene era ezisinga obulungi mu Pakistan.([[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]) == Obuto bwe n'obuvo bwe == Pyarali Merali yazaalibwa ku ntandikwa [[:en:20th_century|y’ekyasa eky’amakumi abiri]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] mu maka agava mu Buyindi, ekitundu ku bantu abangi abali bava mu bukiikaddyo bwa Asia abaasenga mu Uganda mu kiseera ky’abafuzi b'amatwale. Okufaananako n’abasuubuzi bangi abomu Asia ab’omulembe gwe, yatandika okwenyigira mu by’obusuubuzi ku myaka emito.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw'obusubuzi == Merali amanyikiddwa nnyo olw'enkolagana ye ne [[:en:Muljibhai_Madhvani|Muljibhai Madhvani]] eyatandikawo [[:en:Madhvani_Group|Madhvani Group]] . Nga bali wamu, basobola okugaziya emirimu gy’ekibiina kino naddala mu kukola ssukaali nga bayita mu [[:en:Kakira_Sugar_Works|kkampuni ya Kakira Sugar Works]], eyafuuka emu ku Kampuni za Uganda ezisinga obukulu mu by’obulimi n’amakolero.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Okugobwa n’okuwang’angusibwa == Mu 1972, ku mulembe gwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Merali ng’ali wamu n’enkumi n’enkumi z’abantu aba Asian bagobebwa mu Uganda ng’emu ku nteekateeka [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|y’okugoba aba Asian mu Uganda]] . Kino kyaviirako bizinensi nnyingi okugwa omuli n’ezo ezikwatagana n’ekibiina kya Madhvani Group.<ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> Oluvanyuma lw’okugobwa, Merali yagenda ebweru w’eggwanga gye yagenda mu maaso n’emirimu gy’obusuubuzi nakuuma n'enkolagana n’aba Asian abali mu Uganda. <ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Okukomawo n'omukululo == Oluvannyuma lwa gavumenti ya Idi Amin okugwa mu 1979 n’okusingira ddala mu kiseera kya gavumenti ya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], enkola zassibwawo okukubiriza abantu b’omu Asia abaali bagobebwa okudda n’okweza ebintu byabwe. Banakibiina [[:en:Madhvani_Group|kya Madhvani Group]] okwali n’abakolagana ne Merali bakomawo mpolampola mu Uganda ne baddamu okuzimba ebitongole byabwe. == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} == Laba ne == * Madhvani group<ref>{{Cite web |title=Madhvani Group – Madhvani Foundation |url=https://madhvanifoundation.com/madhvani-group/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> * [[Expulsion of Asians from Uganda|Okugoba aba Asian mu Uganda]] 3lwxkbs5yl24lcxwk5wu0so20qwu2h2 48897 48895 2026-05-03T19:55:14Z ESTHER NAKITENDE 9175 48897 wikitext text/x-wiki '''Pyarali Merali''' (yazaalibwa gwakuminebiri mu 1930),<ref>{{Cite web |last=Mankani |first=Zain |title=An exclusive interview with Arch. Pyarali Merali |url=http://archpresspk.com/new-version/architect-pyarali-merali-interview.html |access-date=20 October 2016 |website=Archi Times}}</ref>Munnayuganda era mukubi wa pulaani za bizimbe, nga emirimu gye gisinga manyibwa mu Pakistan. Era yali amanyiddwa ng'omu ku bakubi ba pulaani z'ebizimbe abakyasinze mu biseera ebyo. Yagenda e [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan yali tanaweza yadde myaka kkumi naye ng'akoze ku pulojekiti ezisoba mu 300 omuli amasomero, amayumba, bbanka, ofiisi n’ebifo eby’emizannyo.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kampuni ye yali emanyiddwa nnyo era nga abakubi ba pulaani bangi gye baatandikira emirimu gyabwe.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kkampuni yagirekera baganda be babiri oluvannyuma lw’okusitula nagenda e Canada. Kkampuni eno kati emanyiddwa nga ASA. Emu ku Kampuni z’abakubi ba pulaani z'ebizimbe ezikysinze obunene era ezisinga obulungi mu Pakistan.([[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]) == Obuto bwe n'obuvo bwe == Pyarali Merali yazaalibwa ku ntandikwa [[:en:20th_century|y’ekyasa eky’amakumi abiri]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] mu maka agava mu Buyindi, ekitundu ku bantu abangi abali bava mu bukiikaddyo bwa Asia abaasenga mu Uganda mu kiseera ky’abafuzi b'amatwale. Okufaananako n’abasuubuzi bangi abomu Asia ab’omulembe gwe, yatandika okwenyigira mu by’obusuubuzi ku myaka emito.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw'obusubuzi == Merali amanyikiddwa nnyo olw'enkolagana ye ne [[:en:Muljibhai_Madhvani|Muljibhai Madhvani]] eyatandikawo [[:en:Madhvani_Group|Madhvani Group]] . Nga bali wamu, basobola okugaziya emirimu gy’ekibiina kino naddala mu kukola ssukaali nga bayita mu [[:en:Kakira_Sugar_Works|kkampuni ya Kakira Sugar Works]], eyafuuka emu ku Kampuni za Uganda ezisinga obukulu mu by’obulimi n’amakolero.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Okugobwa n’okuwang’angusibwa == Mu 1972, ku mulembe gwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Merali ng’ali wamu n’enkumi n’enkumi z’abantu aba Asian bagobebwa mu Uganda ng’emu ku nteekateeka [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|y’okugoba aba Asian mu Uganda]] . Kino kyaviirako bizinensi nnyingi okugwa omuli n’ezo ezikwatagana n’ekibiina kya Madhvani Group.<ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> Oluvanyuma lw’okugobwa, Merali yagenda ebweru w’eggwanga gye yagenda mu maaso n’emirimu gy’obusuubuzi nakuuma n'enkolagana n’aba Asian abali mu Uganda. <ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Okukomawo n'omukululo == Oluvannyuma lwa gavumenti ya Idi Amin okugwa mu 1979 n’okusingira ddala mu kiseera kya gavumenti ya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], enkola zassibwawo okukubiriza abantu b’omu Asia abaali bagobebwa okudda n’okweza ebintu byabwe. Banakibiina [[:en:Madhvani_Group|kya Madhvani Group]] okwali n’abakolagana ne Merali bakomawo mpolampola mu Uganda ne baddamu okuzimba ebitongole byabwe. == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} == Laba ne == * Madhvani group<ref>{{Cite web |title=Madhvani Group – Madhvani Foundation |url=https://madhvanifoundation.com/madhvani-group/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> * Okugoba aba Asian mu Uganda jzqiwcp2x8lk8bnmbwpbesaxcefl35f Emily Maractho 0 13169 48843 2026-05-03T16:12:59Z NAMUKWAYA BARBRA 9180 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348212491|Emily Maractho]]" 48843 wikitext text/x-wiki   '''EMILY Maractho''' era amannyiddwa nga '''''Maractho Emily Comfort''''' ye Musomesa w'ebyamawulire n'okusoma emikutu gy'amawulire mu [[Uganda Christian University]] . Yaweebwa engule ya "Next Generation Social Sciences in Africa: Doctoral Dissertation Research Fellowship" mu 2015. Ekigendererwa kyali kya kusoma Development Studies mu [[:en:Uganda_Christian_University|Yunivasite y'e KwaZulu Natal]] ku mikutu gy'amawulire, abakyala, n'obulamu bw'olukale mu Uganda, ng'abuuza ebibuuzo ku bakiise, enkolagana n'okukwatagana. <ref><sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref> Akulembera ekitongole ky’amawulire, emikutu gy’amawulire, n’empuliziganya.<ref>{{Cite web |last=Agnes |first=Tumuheire |date=26 July 2018 |title=Dr.Emily Comfort Maractho Archives |url=https://www.campustimesug.com/tag/dr-emily-comfort-maractho/ |access-date=2020-06-24 |website=The Campus Times |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kemigisa |first=Ritah |date=2018-11-27 |title=Uganda: Varsity Leaders Ask for Dialogue With Museveni |url=https://allafrica.com/stories/201811270232.html |access-date=2020-06-24 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref> Mu 2018, yadda mu bigere bya Prof. [[Monica Chibita|Monica B. Chibita]], eyafuuka Omukulu w’ekitongole kino eyasooka. <ref>{{Cite web |title=Vision Group board chairperson appointed UCU dean |url=https://www.newvision.co.ug/news/1482003/ucu-appoints-vision-board-chairperson-dean |access-date=2020-06-24 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Omulimu == Emily Marachto ye mumyuka wa Ssentebe wa UMWA (Uganda Media Women's Association). <sup class="noprint Inline-Template" style="margin-left:0.1em; white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="Uganda Media Women's Association (November 2024)">[[:en:Wikipedia:Please_clarify|clarification needed]]</span>'' &#x5D;</sup> <ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=GWEN Magazine Dec 2017 |url=http://www.umwamamafm.co.ug/wp-content/uploads/2016/03/GWEN-Magazine-Dec-2017.pdf |access-date=June 24, 2020 |website=UWMAMAMAFM}}</ref> Mu kukubaganya ebirowoozo kwe mu 2019, yakubiriza obwetaavu bwa kkampuni z’amawulire okwongera okubuulirira abatendekebwa n’okubateekawo embeera ey’emirembe basobole okubakubiriza okusigala nga bamaze okutendekebwa. <ref>{{Cite web |date=2019-09-27 |title=Go back to the drawing board, Ugandan media owners, managers advised |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/09/go-back-to-the-drawing-board-ugandan-media-owners-managers-advised.html |access-date=2020-06-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> == Obuwandiisi mu by’ensoma == Era akoze okunoonyereza okunene, omuli: * Ebisalawo okwetaba mu mpuliziganya y'ebyobufuzi mu mikutu gya Uganda.egy'okumpewo :ebivaamu abakyala. Okunoonyereza kuno kwafubaokuzuula lwaki waliwo omulimu gw'abakyala omutono era gwakolebwa nga bakozesa enteekateeka z'okunoonyereza ku mbeera n'okwekenneenya ebirimu.<ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-62057-2_5</ref> * Enfuga y'okuweereza ku mpewo n'enkulaakulana mu mulembe gwa Museveni mu Uganda'. Okunoonyereza kuno kwekenneenya emikutu gy’amawulire mu Uganda mu kiseera [[Yoweri Museveni|kya Museveni]] ku bwapulezidenti nga kwogera nnyo ku by’okuweereza ku mpewo.<ref>{{Cite journal |last=Maractho |first=Emilly Comfort |date=2015-04-03 |title=Broadcasting governance and development in 'Museveni's Uganda' |journal=African Journalism Studies |volume=36 |issue=2 |pages=5–24 |doi=10.1080/23743670.2015.1041301 |issn=2374-3670 |s2cid=152456342 |doi-access=free}}</ref> * (Okuddamu)okufulumya ennyiriri z'obuwangwa ku bakyala mu puloogulamu z'ensonga z'olukale mu Uganda.kino kimu kubitundu by'okunoonyereza okunene ku kukiikirira, enkolagana n'okukwatagan akw'abakyala n'emikutu gy'amawulire egy'okumpewo mu Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Maractho |first=Emilly Comfort |date=2019-09-01 |title=(Re)producing cultural narratives on women in public affairs programmes in Uganda |url=https://intellectdiscover.com/content/journals/10.1386/jams_00002_1 |journal=[[Journal of African Media Studies]] |language=en |volume=11 |issue=3 |pages=293–311 |doi=10.1386/jams_00002_1 |issn=2040-199X |s2cid=212962539 |url-access=subscription}}</ref> * Emikutu gy'amawulire,abakyala n'obulamu bwo'lukale mu Uganda: okubuuza ebibuuzo ku bakiise, enkolagana n'okukwatagana. Yasoma ensonga ezikwatagana mu kwanguyiza abakyala okwetaba mu bulamu bw’olukale. <ref>https://researchspace.ukzn.ac.za/handle/10413/15223</ref> * Gavumenti z'ebitundu [[Ebyenjigiriza mu Uganda|n'ebyenjigiriza ebya pulayimale mu Uganda]] . Okunoonyereza kuno kwafuba okuzuula ekinnyonnyola enjawulo mu nkola ya gavumenti ez’ebitundu mu disitulikiti bbiri ezaaweebwa obuyinza obufaanagana era nga zirina ebyafaayo ebifaanagana. <ref>{{Cite journal |last=Comfort Maractho |first=Emilly |date=2017-03-22 |title=Local Governments and Primary Education in Uganda |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/handle/20.500.12413/12867 |journal=IDS Bulletin |language=en |volume=48 |issue=2 |doi=10.19088/1968-2017.119 |doi-access=free}}</ref> * Okuteekawo enkola ya COVID-19 mu mpapula z'amawulire eza Uganda New Vision ne [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] . Eno ssuula ya kitabo eyeekenneenyezza ebikwata ku ssennyiga ono ng’eyita mu lenzi ya framing theory. Eyanjula okwekenneenya ebiwandiiko ebisunsuddwa ebifulumiziddwa okuva ku mikutu gya yintaneeti egy’empapula z’amawulire bbiri wakati wa 10 ogwokusatu ne 2 ogwomukaaga 2020.<ref>https://doi.org/10.1108/978-1-80382-271-620221008</ref> * Okulonda n'emikutu gy'amawulire mu Afrika oluvannyuma lw'olutalo: Obululu n'amaloboozi g'emirembe.<ref>{{Cite journal |last=Maractho |first=Emilly Comfort |date=2015-07-03 |title=Elections and the media in post-conflict Africa: Votes and voices for peace? |url=https://doi.org/10.1080/23743670.2015.1073936 |journal=African Journalism Studies |volume=36 |issue=3 |pages=142–144 |doi=10.1080/23743670.2015.1073936 |issn=2374-3670 |s2cid=176631028 |url-access=subscription}}</ref> * Okwetaba kw'abantu mu kwegatta [[:en:East_African_Community|kw'omukago gwa East Africa]] : " ''Eastafricanness'' and ''Eastafricanization'' ".<ref>{{Cite book |last=Adar |first=Korwa Gombe |date=2020-03-09 |title=Popular Participation in the Integration of the East African Community: Eastafricanness and Eastafricanization |url=https://books.google.com/books?id=Tl3UDwAAQBAJ&dq=Emilly+Comfort+Maractho&pg=PP1 |last2=Apuuli |first2=Kasaija Phillip |last3=Lando |first3=Agnes Lucy |last4=PLO-Lumumba |last5=Masabo |first5=Juliana |publisher=Rowman & Littlefield |isbn=978-1-7936-0550-4 |language=en}}</ref> * Camera, commerce & conscience: Afrowood n'obuzibu bw'ekigendererwa.<ref>{{Cite book |last=Ojebode |first=Ayobami |date=2019 |title=Camera, commerce & Conscience: Afrowood and the crisis of purpose. |url=https://hdl.handle.net/20.500.11951/851 |last2=Adegbola |first2=Tunde |last3=Mekonnen |first3=Alemayehu Debebe |last4=Maractho |first4=Emilly Comfort |publisher=Greenminds Publishers. |isbn=978-978-54785-5-6 |language=en}}</ref> * Obwetwaze bwa bannansi ba Uganda n'ekitongole kya Easy Access Consulting Nexus (EAC).<ref>{{Cite book |last=Adar |first=Korwa Gombe |date=2020-03-09 |title=Popular Participation in the Integration of the East African Community: Eastafricanness and Eastafricanization |url=https://books.google.com/books?id=Tl3UDwAAQBAJ&dq=Emilly+Comfort+Maractho&pg=PA329 |last2=Apuuli |first2=Kasaija Phillip |last3=Lando |first3=Agnes Lucy |last4=PLO-Lumumba |last5=Masabo |first5=Juliana |publisher=Rowman & Littlefield |isbn=978-1-7936-0550-4 |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Uganda Christian University]] * [[Monica Chibita|Monica Chibita, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[John Senyonyi]] * [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|Yunivasite y’e KwaZulu-Natal]] == Ebijuliziddwa == p9drev6dsaratrmao1n2052u31g2t9j 48844 48843 2026-05-03T16:13:53Z NAMUKWAYA BARBRA 9180 nkozeemu enkyukakyuka #WUCUG26MUK 48844 wikitext text/x-wiki   '''EMILY Maractho''' era amannyiddwa nga '''''Maractho Emily Comfort''''' ye Musomesa w'ebyamawulire n'okusoma emikutu gy'amawulire mu [[Uganda Christian University]]. Yaweebwa engule ya "Next Generation Social Sciences in Africa: Doctoral Dissertation Research Fellowship" mu 2015. Ekigendererwa kyali kya kusoma Development Studies mu [[:en:Uganda_Christian_University|Yunivasite y'e KwaZulu Natal]] ku mikutu gy'amawulire, abakyala, n'obulamu bw'olukale mu Uganda, ng'abuuza ebibuuzo ku bakiise, enkolagana n'okukwatagana.<ref><sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref> Akulembera ekitongole ky’amawulire, emikutu gy’amawulire, n’empuliziganya.<ref>{{Cite web |last=Agnes |first=Tumuheire |date=26 July 2018 |title=Dr.Emily Comfort Maractho Archives |url=https://www.campustimesug.com/tag/dr-emily-comfort-maractho/ |access-date=2020-06-24 |website=The Campus Times |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kemigisa |first=Ritah |date=2018-11-27 |title=Uganda: Varsity Leaders Ask for Dialogue With Museveni |url=https://allafrica.com/stories/201811270232.html |access-date=2020-06-24 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref> Mu 2018, yadda mu bigere bya Prof. [[Monica Chibita|Monica B. Chibita]], eyafuuka Omukulu w’ekitongole kino eyasooka. <ref>{{Cite web |title=Vision Group board chairperson appointed UCU dean |url=https://www.newvision.co.ug/news/1482003/ucu-appoints-vision-board-chairperson-dean |access-date=2020-06-24 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Omulimu == Emily Marachto ye mumyuka wa Ssentebe wa UMWA (Uganda Media Women's Association). <sup class="noprint Inline-Template" style="margin-left:0.1em; white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="Uganda Media Women's Association (November 2024)">[[:en:Wikipedia:Please_clarify|clarification needed]]</span>'' &#x5D;</sup> <ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=GWEN Magazine Dec 2017 |url=http://www.umwamamafm.co.ug/wp-content/uploads/2016/03/GWEN-Magazine-Dec-2017.pdf |access-date=June 24, 2020 |website=UWMAMAMAFM}}</ref> Mu kukubaganya ebirowoozo kwe mu 2019, yakubiriza obwetaavu bwa kkampuni z’amawulire okwongera okubuulirira abatendekebwa n’okubateekawo embeera ey’emirembe basobole okubakubiriza okusigala nga bamaze okutendekebwa. <ref>{{Cite web |date=2019-09-27 |title=Go back to the drawing board, Ugandan media owners, managers advised |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/09/go-back-to-the-drawing-board-ugandan-media-owners-managers-advised.html |access-date=2020-06-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> == Obuwandiisi mu by’ensoma == Era akoze okunoonyereza okunene, omuli: * Ebisalawo okwetaba mu mpuliziganya y'ebyobufuzi mu mikutu gya Uganda.egy'okumpewo :ebivaamu abakyala. Okunoonyereza kuno kwafubaokuzuula lwaki waliwo omulimu gw'abakyala omutono era gwakolebwa nga bakozesa enteekateeka z'okunoonyereza ku mbeera n'okwekenneenya ebirimu.<ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-62057-2_5</ref> * Enfuga y'okuweereza ku mpewo n'enkulaakulana mu mulembe gwa Museveni mu Uganda'. Okunoonyereza kuno kwekenneenya emikutu gy’amawulire mu Uganda mu kiseera [[Yoweri Museveni|kya Museveni]] ku bwapulezidenti nga kwogera nnyo ku by’okuweereza ku mpewo.<ref>{{Cite journal |last=Maractho |first=Emilly Comfort |date=2015-04-03 |title=Broadcasting governance and development in 'Museveni's Uganda' |journal=African Journalism Studies |volume=36 |issue=2 |pages=5–24 |doi=10.1080/23743670.2015.1041301 |issn=2374-3670 |s2cid=152456342 |doi-access=free}}</ref> * (Okuddamu)okufulumya ennyiriri z'obuwangwa ku bakyala mu puloogulamu z'ensonga z'olukale mu Uganda.kino kimu kubitundu by'okunoonyereza okunene ku kukiikirira, enkolagana n'okukwatagan akw'abakyala n'emikutu gy'amawulire egy'okumpewo mu Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Maractho |first=Emilly Comfort |date=2019-09-01 |title=(Re)producing cultural narratives on women in public affairs programmes in Uganda |url=https://intellectdiscover.com/content/journals/10.1386/jams_00002_1 |journal=[[Journal of African Media Studies]] |language=en |volume=11 |issue=3 |pages=293–311 |doi=10.1386/jams_00002_1 |issn=2040-199X |s2cid=212962539 |url-access=subscription}}</ref> * Emikutu gy'amawulire,abakyala n'obulamu bwo'lukale mu Uganda: okubuuza ebibuuzo ku bakiise, enkolagana n'okukwatagana. Yasoma ensonga ezikwatagana mu kwanguyiza abakyala okwetaba mu bulamu bw’olukale. <ref>https://researchspace.ukzn.ac.za/handle/10413/15223</ref> * Gavumenti z'ebitundu [[Ebyenjigiriza mu Uganda|n'ebyenjigiriza ebya pulayimale mu Uganda]] . Okunoonyereza kuno kwafuba okuzuula ekinnyonnyola enjawulo mu nkola ya gavumenti ez’ebitundu mu disitulikiti bbiri ezaaweebwa obuyinza obufaanagana era nga zirina ebyafaayo ebifaanagana. <ref>{{Cite journal |last=Comfort Maractho |first=Emilly |date=2017-03-22 |title=Local Governments and Primary Education in Uganda |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/handle/20.500.12413/12867 |journal=IDS Bulletin |language=en |volume=48 |issue=2 |doi=10.19088/1968-2017.119 |doi-access=free}}</ref> * Okuteekawo enkola ya COVID-19 mu mpapula z'amawulire eza Uganda New Vision ne [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] . Eno ssuula ya kitabo eyeekenneenyezza ebikwata ku ssennyiga ono ng’eyita mu lenzi ya framing theory. Eyanjula okwekenneenya ebiwandiiko ebisunsuddwa ebifulumiziddwa okuva ku mikutu gya yintaneeti egy’empapula z’amawulire bbiri wakati wa 10 ogwokusatu ne 2 ogwomukaaga 2020.<ref>https://doi.org/10.1108/978-1-80382-271-620221008</ref> * Okulonda n'emikutu gy'amawulire mu Afrika oluvannyuma lw'olutalo: Obululu n'amaloboozi g'emirembe.<ref>{{Cite journal |last=Maractho |first=Emilly Comfort |date=2015-07-03 |title=Elections and the media in post-conflict Africa: Votes and voices for peace? |url=https://doi.org/10.1080/23743670.2015.1073936 |journal=African Journalism Studies |volume=36 |issue=3 |pages=142–144 |doi=10.1080/23743670.2015.1073936 |issn=2374-3670 |s2cid=176631028 |url-access=subscription}}</ref> * Okwetaba kw'abantu mu kwegatta [[:en:East_African_Community|kw'omukago gwa East Africa]] : " ''Eastafricanness'' and ''Eastafricanization'' ".<ref>{{Cite book |last=Adar |first=Korwa Gombe |date=2020-03-09 |title=Popular Participation in the Integration of the East African Community: Eastafricanness and Eastafricanization |url=https://books.google.com/books?id=Tl3UDwAAQBAJ&dq=Emilly+Comfort+Maractho&pg=PP1 |last2=Apuuli |first2=Kasaija Phillip |last3=Lando |first3=Agnes Lucy |last4=PLO-Lumumba |last5=Masabo |first5=Juliana |publisher=Rowman & Littlefield |isbn=978-1-7936-0550-4 |language=en}}</ref> * Camera, commerce & conscience: Afrowood n'obuzibu bw'ekigendererwa.<ref>{{Cite book |last=Ojebode |first=Ayobami |date=2019 |title=Camera, commerce & Conscience: Afrowood and the crisis of purpose. |url=https://hdl.handle.net/20.500.11951/851 |last2=Adegbola |first2=Tunde |last3=Mekonnen |first3=Alemayehu Debebe |last4=Maractho |first4=Emilly Comfort |publisher=Greenminds Publishers. |isbn=978-978-54785-5-6 |language=en}}</ref> * Obwetwaze bwa bannansi ba Uganda n'ekitongole kya Easy Access Consulting Nexus (EAC).<ref>{{Cite book |last=Adar |first=Korwa Gombe |date=2020-03-09 |title=Popular Participation in the Integration of the East African Community: Eastafricanness and Eastafricanization |url=https://books.google.com/books?id=Tl3UDwAAQBAJ&dq=Emilly+Comfort+Maractho&pg=PA329 |last2=Apuuli |first2=Kasaija Phillip |last3=Lando |first3=Agnes Lucy |last4=PLO-Lumumba |last5=Masabo |first5=Juliana |publisher=Rowman & Littlefield |isbn=978-1-7936-0550-4 |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Uganda Christian University]] * [[Monica Chibita|Monica Chibita, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[John Senyonyi]] * [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|Yunivasite y’e KwaZulu-Natal]] == Ebijuliziddwa == 75qt98zk9to3l10u432bufeudoc4sxd Dominica Dipio 0 13170 48850 2026-05-03T17:44:32Z NAMUKWAYA BARBRA 9180 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317983596|Dominica Dipio]]" 48850 wikitext text/x-wiki '''Dominica''' oba '''Dominic Dipio''' (mu kikugu ayitibwa '''Professor Sister Dominic Dipio''' ) [[:en:Religious_sister_(Catholic)|mwannyinaffe ow'eddiini]] Munnayuganda, omukozi wa firimu, omuwandiisi era pulofeesa w'ebiwandiiko ne firimu mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]], Uganda.<ref name="uni-profile">{{Cite web |title=Prof. Dominica Dipio |url=http://llc.mak.ac.ug/staff/prof-dominica-dipio |access-date=2 July 2020 |website=llc.mak.ac.ug |publisher=School of Languages, Literature and Communication, CHUSS |language=en}}</ref><ref>Maractho, Emilly Comfort (25 November 2019). "No higher honour for Prof Dominic </ref>​<ref name="whoswho2013">{{Cite book |date=2013 |title=Who's Who in Research: Media Studies |publisher=Intellect Books |isbn=978-1-78320-160-0 |language=en |chapter=Dominica Dipio |access-date=7 July 2020 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=aberDwAAQBAJ&q=makerere%20university%20dipio&pg=PT75}}</ref><ref name="msmmmc">{{Cite web |title=Home page |url=https://msmmc.org/ |access-date=2 July 2020 |publisher=Missionary Sisters of Mary Mother of the Church |language=en-gb}}</ref> Mu gwekkuminagumu 2019 yalondebwa [[:en:Pope_Francis|Paapa Francis]] okuba omuwabuzi w'olukiiko [[:en:Pontifical_Council_for_Culture|lwa Paapa olw'ebyobuwangwa]] .<ref>{{Cite web |title=Resignations and Appointments |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/bollettino/pubblico/2019/11/11/191111c.html |access-date=2020-07-01 |website=press.vatican.va}}</ref><ref name="msmmc2019">{{Cite web |date=10 November 2019 |title=Ugandan Nun Appointed Consultor of Pontifical Council for Culture Feels "humbled, honored" |url=https://msmmc.org/index.php/news/item/2-ugandan-nun-appointed-consultor-of-pontifical-council-for-culture-feels-humbled-honored |access-date=2 July 2020 |website=News |publisher=Missionary Sisters of Mary Mother of the Church |language=en-gb}}</ref> == Ensibuko ye n’obuyigirize bwe == Dipio yazaalibwa [[Adjumani]] mu kitundu kya West Nile mu Uganda. Yasomera mu Saint Mary's Girls', Aboke, okusoma O' Level nga tannagenda mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] ku A' Levels. Oluvanyuma yagenda mu yunivasite y'e makerere n'afuna diguli eyookubiri mu by’ebiwandiiko. Mu 1991, Dipio yakola satifikeeti mu by’abakyala mu Faculty of Social Sciences mu kiseera ekyo mu yunivasite y’e Makerere. Mu 2004, yamaliriza diguli ye eya PhD mu misomo gya Firimu mu [[:en:Pontifical_Gregorian_University|yunivasite ya Pontifical Gregorian]] e Roma. <ref name="jewel">This reference is used 4 times on this page.</ref> Mu kiseera kye kimu yasomesa ku kwanjula okunenya firimu ne sinema ya Afirika mu yunivasite y’emu nga bwe yasoma. <ref>{{Cite web |last=Neliba |date=22 November 2019 |title=UGANDA: Pope Francis Appoints Sr Dominica Dipio to the Pontifical Council for Culture |url=http://cisanewsafrica.com/uganda-pope-francis-appoints-sr-dominica-dipio-to-the-pontifical-council-for-culture/ |access-date=2020-07-06 |website=Cisa News Africa |language=en-GB}}</ref> Mu 2010, yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kibiina ekinoonyereza ku Afrika ekisangibwa mu yunivasite ya Rutgers. <ref name="asa">{{Cite web |title=ASA Presidential Fellows Program: 2010 Presidential Fellows |url=https://africanstudies.org/awards-prizes/asa-presidential-fellows-program/ |access-date=2 July 2020 |website= |publisher=African Studies Association}}</ref> == Omulimu gwe == Mu byensoma,Dipio pulofeesa w'ebiwandiiko era mu 2007 yalondebwa okukulira ekitongole ky’ebiwandiiko mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], ekyamufuula omukyala Omufirika asoose okukulira ekitongole kino. <ref name="jewel">{{Cite news}}</ref> Era abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku nkulaakulana y’ensoma okusinga nga Yunivasite ya Uganda e Kyambogo, ng’eri wamu n’ekitongole ky’amawanga amagatte ekikola ku by’enjigiriza, ssaayansi n’obuwangwa (UNESCO), yali yeetegekera okukola ensoma ku by’obuwangwa. <ref>Mulondo, Lawrence (23 September 2019). "Kyambogo introduces curriculum on cultural heritage". ''New Vision''. Retrieved 2020-07-01.</ref> Dipio yeenyigira mu mulimu gwa firimu mu Uganda ng’alagirira n’okufulumya firimu n’ebiwandiiko ebiwerako. Abaddeko ng’omulamuzi era mmemba w’abalamuzi mu bivvulu bya firimu ebiwerako nga Zanzibar International Film Festival (ZIFF) mu 2011, Amakula Film festival, era yaliko omulamuzi omukulu mu kivvulu kya Uganda Film Festival ekyasooka mu 2013 wamu n’ebirala oluvannyuma lw’ekyo. Mu gwokubiri 2019, Dipio yali omu ku balamuzi mu mpaka za [[:en:Prize_of_the_Ecumenical_Jury|Ecumenical Film Awards]] ezaali mu kivvulu kya [[:en:Berlinale_Film_Festival|Berlinale Film Festival]] mu Girimaani. Engule ya firimu ya Ecumenical eyategekebwa buli mwaka eyabadde mu mwaka gwayo ogw’amakumi 27 yategekebwa ekitongole ky’ensi yonna ekya International Interchurch Film Organization (Interfilm) n’ekibiina ekigatta abakatuliki mu nsi yonna ekya World Catholic Association for Communication (SIGNIS). <ref>{{Cite web |title=Signis |url=http://www.signis.net/ |access-date=2020-07-08 |website=www.signis.net |language=en}}</ref><ref>Martène, Edmond (1987), "De Silentio & Signis", ''Monastic Sign Languages'', Berlin, New York: De Gruyter Mouton, pp.&nbsp;421–428, doi:10.1515/9783110865028.421, ISBN&nbsp;<bdi>978-3-11-086502-8</bdi></ref><ref>{{Cite web |date=9 January 2019 |title=Ecumenical Jury selected to award film prizes at Berlinale 2019 |url=https://www.ecumenicalnews.com/article/ecumenical-jury-selected-to-award-film-prizes-at-berlinale-2019/60638.htm |access-date=2020-07-08 |website=www.ecumenicalnews.com |language=en}}</ref> Ng tannalondebwa ku bwa Consultor ,Dipio yaweereza ng'omu ku bawi b'amageziabawerako mu lukiiko lwa paapaolw'empuliziganya e Vaticani ku kulondebwa kwa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu 2011. <ref>"Vatican: Pope: Review of 2011 Activities". ''Catholic News World''. Retrieved 2020-07-07.</ref>Mu kiseera kye kimu yali mmemba wa kakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya y'abantu mu lukiiko lwa Uganda Episcopal Conference Social Communications Commission. <ref>{{Cite web |title=Rev. Sr. Dominic Dipio Appointed Consultant of the Pontifical Council for Social Communications |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/content/rev-sr-dominic-dipio-appointed-consultant-pontifical-council-social-communications |access-date=2020-07-01 |website=News |publisher=Makerere University College of Humanities and Social Science}}</ref> == Ebitabo ebirondeddwamu == * {{Cite book |year=2008 |title=Performing Community: Essays on Ugandan Oral Culture |publisher=Novus Press |isbn=9788270994991 |editor-last=Dipio |editor-first=Dominica |location=Oslo |editor-last2=Johannessen |editor-first2=Lene |editor-last3=Sillars |editor-first3=Stuart}}<ref>https://artmatters.info/2011/12/new-book-looks-into-the-relationship-between-folklore-and-transmission-of-wisdom-in-uganda/</ref> * {{Cite book |year=2011 |title=East African Literature: Essays on Written and Oral Traditions |publisher=Logos |isbn=978-3-8325-2816-4 |editor-last=Makokha |editor-first=J. K. S. |location=Berlin |editor-last2=Kabaji |editor-first2=Egara |editor-last3=Dipio |editor-first3=Dominica}}<ref>Reviews of ''East African Literature'': </ref> * {{Cite book |last=Dipio |first=Dominica |year=2014 |title=Gender Terrains in African Cinema |publisher=UNISA Press |isbn=9781868887354 |location=Pretoria}}<ref>Reviews of ''Gender Terrains in African Cinema'': </ref> * {{Cite book |date=2019 |title=Discourse and identities : writing and contemporary eastern African peripheral subjectivities |publisher=Fountain |isbn=9789970195268 |editor-last=Nabutanyi |editor-first=Edgar Fred |location=Kampala |editor-last2=Kahyana |editor-first2=Danson |editor-last3=Dipio |editor-first3=Dominica}}<ref name="worldcat-discourse">{{Cite book |title=Catalogue record for "Discourse and identities" |publisher=Worldcat |oclc=1156429607}}</ref> == Firimu n’ebiwandiiko == * ''Afirika eyesigamye ku maama'' (2019) * ''Ebigambo by'emikono'' (2017) * ''Okutonnya enkuba: Enkola ebula'' (2016) <ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Documentary-explores-custom-of-rainmaking-in-Uganda/434746-3332812-11933vnz/index.html</ref> * "Gwe Mateeka" (2010) <ref>{{Cite web |date=2010-01-27 |title=Oral Folklore lights up 3rd Mak-NUFU Project seminar |url=https://news.mak.ac.ug/node/911 |access-date=2020-07-14 |website=Makerere University News Portal |language=en}}</ref> * ''Emmere ey’okwerabira : omusajja omusango gw'okugezaako ennyo'' (2009), omuwanguzi w'engule y'ekibiina ekigatta bannamawulire ekya Arts Press Association <ref>"2009's movie hits and misses". ''Daily Monitor''. 26 December 2009.</ref> * ''Okukola emirimu gy’emikono egy’ekika kya Bamasaba'' (2009) <ref>Magara, Evelyn Cindy (2014). ''Symbolism in Ugandan films'' (Master's thesis). Kampala, Uganda: Makerere University. hdl:10570/3900.</ref> <ref>{{Cite web |date=15 December 2009 |title=Crafting the Bamasaba: a Mak-NUFU film premiere |url=https://news.mak.ac.ug/2009/12/crafting-bamasaba-mak-nufu-film-premiere |access-date=2020-07-04 |website=News & Announcements for Makerere Community |publisher=Makerere University}}</ref> * ''Omwagalwa ennyo'' (2007) <ref name="jewel">{{Cite news}}</ref> == Ebijuliziddwa == rqf1ililhvzmtxqd090hmaypthyh2bm William Bazeyo 0 13171 48873 2026-05-03T19:20:14Z NAMUKWAYA BARBRA 9180 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348893469|William Bazeyo]]" 48873 wikitext text/x-wiki '''William Bazeyo''' [[:en:Physician|musawo]] wa Uganda, omukugu [[:en:Public_health|mu by'obulamu, mu by'ensoma, omunoonyereza]], era [[:en:Academic_administration|omuddukanya eby'ensoma]] . Okuva mu gwomwenda 2017 okutuuka mu gwekkumi 2020, yaliko omumyuka [[:en:Chancellor_(education)#Vice-chancellor|wa cansala]] avunaanyizibwa ku by’ensimbi n’enzirukanya y’emirimu mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . <ref>{{Cite web |last=Philimon Badagawa |date=18 September 2017 |title=Prof. William Bazeyo takes over as Makerere university Deputy Vice Chancellor |url=https://www.campustimesug.com/prof-william-bazeyo-takes-over-as-makerere-university-deputy-vice-chancellor/ |access-date=26 August 2018 |publisher=Campus Times Uganda}}</ref> Mu myaka omunaana egyayita, yaliko omukulu w'essomero [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|ly'ebyobulamu mu yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=26 August 2018 |title=Prof. William Bazeyo: Dean, Makerere University School of Public Health and Director CTCA |url=https://ctc-africa.org/index.php/company/our-people/166-william-bazeyo |access-date=26 August 2018 |publisher=Centre For Tobacco Control in Africa}}</ref> == Ensibuko ye n’obuyigirize bwe == Bazeyo yazaalibwa mu Uganda circa 1957. Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero g’omu kitundu, yasomera era n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] n’afuna diguli ye esooka eya [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] . Oluvannyuma yafuna [[:en:Master_of_Medicine|diguli eyookubiri mu by'obusawo]] mu [[:en:Occupational_safety_and_health|by'obulamu ku mirimu]] okuva mu [[:en:Yong_Loo_Lin_School_of_Medicine|Yong Loo Lin School of Medicine]] mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]] . Oluvannyuma mu 2014, yatikkirwa diguli ya [[:en:Doctor_of_Public_Health|Doctor of Public Health]] okuva mu [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International University]] . <ref name="4R">{{Cite web |last=Makerere University |date=2018 |title=Biography of Professor William Bazeyo |url=http://governance.mak.ac.ug/node/15/biography |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112045739/http://governance.mak.ac.ug/node/15/biography |archive-date=12 January 2019 |publisher=[[Makerere University]]}}</ref> Atlantic International University ebadde emanyiddwa ng'ekyuma [[:en:Diploma_mill|ekikola diguli]], <ref>{{Cite web |date=2016-10-28 |title=Probe IGP's 'Fake' doctorate degree - Academics |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Probe-IGP-s-Fake-doctorate-degree-Academics-481571 |access-date=2023-11-28 |website=GhanaWeb |language=en}}</ref> era diguli zaayo zigobeddwa nnyo nga "ezicupuli." <ref>{{Cite web |last=quist |date=2016-08-03 |title=Gifty Anti, IGP, Hassan Ayariga and others indicted in fake doctorate degree scandal |url=https://www.pulse.com.gh/ece-frontpage/fake-doctorates-gifty-anti-igp-hassan-ayariga-and-others-indicted-in-fake-doctorate/ytpybd5 |access-date=2023-11-28 |website=Pulse Ghana |language=en}}</ref> == Omulimu gwe == Bazeyo amaze emyaka amakumi abiri ng'akola nnyo mu by'obujjanjabi obwenjawulo n'ebyobulamu by'abantu .Yali muzannyi omukulu mu kutondawo mu 2005 ekibiina kya Higher Education Alliance for Leadership Training for Health, ekigatta amasomero musanvu ag'ebyobulamu mu mawanga mukaaga . Era yakolako nga dayirekita w’ekitongole ''ekivunaanyizibwa ku kulwanyisa taaba mu Afrika'', ekiwagira kaweefube wa gavumenti okuzimba n’okuyimirizaawo obusobozi okulung’amya taaba mu Afrika. <ref name="4R">{{Cite web |last=Makerere University |date=2018 |title=Biography of Professor William Bazeyo |url=http://governance.mak.ac.ug/node/15/biography |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112045739/http://governance.mak.ac.ug/node/15/biography |archive-date=12 January 2019 |publisher=[[Makerere University]]}}</ref> Ng’oggyeeko emirimu gy’amaze mu yunivasite, Bazeyo akola ng’akulira ekibiina kya ResilientAfrica Network, ekirimu amatendekero 20 mu mawanga 16 aga Afrika era ng’omulimu gwakyo kwe kunyweza obugumu bw’abantu nga bayita mu by’enjigiriza ne tekinologiya n’enkola eziyiiya. <ref name="4R">{{Cite web |last=Makerere University |date=2018 |title=Biography of Professor William Bazeyo |url=http://governance.mak.ac.ug/node/15/biography |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112045739/http://governance.mak.ac.ug/node/15/biography |archive-date=12 January 2019 |publisher=[[Makerere University]]}}</ref> Ng’oggyeeko emirimu gy’okuddukanya emirimu mu yunivasite eno, abadde mu kunoonyereza okuwerako okufulumye mu bitabo ebikebereddwa banne. Ebimu ku bitabo bino mulimu; ''Obunji, okumanya n’enkola y’okunywa shisha mu bavubuka mu Kampala City, Uganda.'' Okunoonyereza kuno kwazudde nti okunywa shisha kwali kungi mu bavubuka ng’abavubuka basatu ku buli kkumi banywa shisha naye ate okumanya kwabwe ku bikolwa by’obulamu ebikwatagana n’okunywa shisha kwali kutono.<ref>{{Cite journal |last=Aanyu |first=Christine |last2=Kadobera |first2=Daniel |last3=Apolot |first3=Rebecca Rachael |last4=Kisakye |first4=Angela Nakanwagi |last5=Nsubuga |first5=Peter |last6=Bazeyo |first6=William |last7=Ddamulira |first7=John Bosco |date=2019-02-05 |title=Prevalence, knowledge and practices of shisha smoking among youth in Kampala City, Uganda |url=https://www.ajol.info/index.php/pamj/article/view/208562 |journal=Pan African Medical Journal |language=en |volume=32 |issue=1 |page=61 |doi=10.11604/pamj.2019.32.61.15184 |issn=1937-8688 |pmc=6560999 |pmid=31223353 |s2cid=167213886}}</ref> Okussa mu nkola enkola [[:en:One_Health|emu ey’ebyobulamu]] mu Uganda: okusoomoozebwa n’emikisa.<ref>{{Cite journal |last=Buregyeya |first=Esther |last2=Atusingwize |first2=Edwinah |last3=Nsamba |first3=Peninah |last4=Musoke |first4=David |last5=Naigaga |first5=Irene |last6=Kabasa |first6=John David |last7=Amuguni |first7=Hellen |last8=Bazeyo |first8=William |date=2020 |title=Operationalizing the One Health Approach in Uganda: Challenges and Opportunities |url=https://www.atlantis-press.com/article/125944180 |journal=Journal of Epidemiology and Global Health |language=en |volume=10 |issue=4 |pages=250–257 |doi=10.2991/jegh.k.200825.001 |issn=2210-6014 |pmc=7758849 |pmid=33009732}}</ref> Okufumiitiriza ku Bulamu bumu mu bikolwa mu kiseera ky’okulwanyisa COVID-19.<ref>{{Cite journal |last=Häsler |first=Barbara |last2=Bazeyo |first2=William |last3=Byrne |first3=Andrew W. |last4=Hernandez-Jover |first4=Marta |last5=More |first5=Simon J. |last6=Rüegg |first6=Simon R. |last7=Schwarzmann |first7=Ofir |last8=Wilson |first8=Jeff |last9=Yawe |first9=Agnes |date=2020 |title=Reflecting on One Health in Action During the COVID-19 Response |journal=Frontiers in Veterinary Science |volume=7 |doi=10.3389/fvets.2020.578649 |issn=2297-1769 |pmc=7661772 |pmid=33195585 |doi-access=free |article-number=578649}}</ref> ''Ebyokuyiga okuva mu kulaga okuyiga okwesigamiziddwa ku bitundu: emigaso eri abayizi n’ebitundu mu Uganda'' . Okunoonyereza kuno kwazuula nti okuyita mu OHI, abayizi baafuna obusobozi bwa One Health omuli empuliziganya, okukolagana mu ttiimu, n’okukolagana.<ref>{{Cite journal |last=Buregyeya |first=Esther |last2=Atusingwize |first2=Edwinah |last3=Nsamba |first3=Peninah |last4=Nalwadda |first4=Christine |last5=Osuret |first5=Jimmy |last6=Kalibala |first6=Patrick |last7=Nuwamanya |first7=Ronald |last8=Okech |first8=Samuel |last9=Ssekamatte |first9=Tonny |last10=Nitumusiima |first10=Sarah |last11=Wakabi |first11=Timothy |last12=Bikaako |first12=Winnie |last13=Yawe |first13=Agnes |last14=Naigaga |first14=Irene |last15=Kagarama |first15=Juvenal |date=2021-01-04 |title=Lessons from a community based interdisciplinary learning exposure: benefits for both students and communities in Uganda |journal=BMC Medical Education |volume=21 |issue=1 |page=5 |doi=10.1186/s12909-020-02429-2 |issn=1472-6920 |pmc=7784318 |pmid=33397353 |doi-access=free}}</ref> ''Okunywerera ku ddagala eriweweeza ku ssukaali mu balwadde ba ssukaali mu buvanjuba bwa Uganda; okunoonyereza okusalako.'' Kyazuuliddwa nti abalwadde nga bana ku buli bataano banywerera ku bujjanjabi obulwanyisa obulwadde bwa sukaali.<ref>{{Cite journal |last=Bagonza |first=James |last2=Rutebemberwa |first2=Elizeus |last3=Bazeyo |first3=William |date=2015-04-19 |title=Adherence to anti diabetic medication among patients with diabetes in eastern Uganda; a cross sectional study |journal=BMC Health Services Research |volume=15 |issue=1 |page=168 |doi=10.1186/s12913-015-0820-5 |issn=1472-6963 |pmc=4405852 |pmid=25898973 |doi-access=free}}</ref> ''Engeri n’ebiva mu balwadde abaweereddwa ekitanda nga balina obulwadde bwa SARS-CoV-2 mu Uganda.'' Ekiwandiiko kino kyakizuula nti abalwadde abasinga obungi abalina COVID-19 beeyanjula n’obulwadde obutono era nga boolesa enkola y’obujjanjabi etafaananako na mawanga malala.<ref>{{Cite journal |last=Kirenga |first=Bruce |last2=Muttamba |first2=Winters |last3=Kayongo |first3=Alex |last4=Nsereko |first4=Christopher |last5=Siddharthan |first5=Trishul |last6=Lusiba |first6=John |last7=Mugenyi |first7=Levicatus |last8=Byanyima |first8=Rosemary K. |last9=Worodria |first9=William |last10=Nakwagala |first10=Fred |last11=Nantanda |first11=Rebecca |last12=Kimuli |first12=Ivan |last13=Katagira |first13=Winceslaus |last14=Bagaya |first14=Bernard Sentalo |last15=Nasinghe |first15=Emmanuel |date=2020-09-01 |title=Characteristics and outcomes of admitted patients infected with SARS-CoV-2 in Uganda |url=https://bmjopenrespres.bmj.com/content/7/1/e000646 |journal=BMJ Open Respiratory Research |language=en |volume=7 |issue=1 |doi=10.1136/bmjresp-2020-000646 |issn=2052-4439 |pmc=7477797 |pmid=32900781 |s2cid=221536035 |article-number=e000646}}</ref> ''Obulung’amu bwa plasma ewonye okujjanjaba COVID-19 mu Uganda.''<ref>{{Cite journal |last=Kirenga |first=Bruce |last2=Byakika-Kibwika |first2=Pauline |last3=Muttamba |first3=Winters |last4=Kayongo |first4=Alex |last5=Loryndah |first5=Namakula Olive |last6=Mugenyi |first6=Levicatus |last7=Kiwanuka |first7=Noah |last8=Lusiba |first8=John |last9=Atukunda |first9=Angella |last10=Mugume |first10=Raymond |last11=Ssali |first11=Francis |last12=Ddungu |first12=Henry |last13=Katagira |first13=Winceslaus |last14=Sekibira |first14=Rogers |last15=Kityo |first15=Cissy |date=2021-08-01 |title=Efficacy of convalescent plasma for treatment of COVID-19 in Uganda |url=https://bmjopenrespres.bmj.com/content/8/1/e001017 |journal=BMJ Open Respiratory Research |language=en |volume=8 |issue=1 |doi=10.1136/bmjresp-2021-001017 |issn=2052-4439 |pmc=8354811 |pmid=34376401 |s2cid=236977920 |article-number=e001017}}</ref> ''Okulunda mu bitundu ebya wansi n'obulwadde bwa Marburg virus (MVD) okubutuka mu disitulikiti y'e Kween, mu buvanjuba bwa Uganda'' . Okunoonyereza kuno kwamaliriza nti waliwo obwetaavu okugatta ensonga za One Health mu kuwa obuweereza bw’okugaziya [[:en:Agricultural_extension|ebyobulimi]] mu Uganda okusobola okutumbula enzirukanya y’endwadde ezisiigibwa ng’ezo.<ref>{{Cite journal |last=Siya |first=Aggrey |last2=Bazeyo |first2=William |last3=Tuhebwe |first3=Doreen |last4=Tumwine |first4=Gabriel |last5=Ezama |first5=Arnold |last6=Manirakiza |first6=Leonard |last7=Kugonza |first7=Donald R. |last8=Rwego |first8=Innocent B. |date=2019-01-31 |title=Lowland grazing and Marburg virus disease (MVD) outbreak in Kween district, Eastern Uganda |journal=BMC Public Health |language=en |volume=19 |issue=1 |page=136 |doi=10.1186/s12889-019-6477-y |issn=1471-2458 |pmc=6357374 |pmid=30704427 |doi-access=free}}</ref> ''Okuzimba obusobozi bw'obukulembeze n'okuddukanya enteekateeka ya siriimu mu Uganda nga bayita mu Fellowships ezibuulirirwa'' .<ref>{{Cite journal |last=Matovu |first=Joseph K.B. |last2=Wanyenze |first2=Rhoda K. |last3=Mawemuko |first3=Susan |last4=Wamuyu-Maina |first4=Gakenia |last5=Bazeyo |first5=William |last6=Olico |first6=Okui |last7=Serwadda |first7=David |date=2011-12-01 |title=Building capacity for HIV/AIDS program leadership and management in Uganda through mentored Fellowships |journal=Global Health Action |volume=4 |issue=1 |page=5815 |doi=10.3402/gha.v4i0.5815 |issn=1654-9716 |pmc=3046003 |pmid=21364774}}</ref> ''Okunyweza obusobozi bw'abakozi b'ebyobulamu nga bayita mu kutendekebwa okwesigamiziddwa ku mirimu'' .<ref>{{Cite journal |last=Matovu |first=Joseph KB |last2=Wanyenze |first2=Rhoda K. |last3=Mawemuko |first3=Susan |last4=Okui |first4=Olico |last5=Bazeyo |first5=William |last6=Serwadda |first6=David |date=2013-01-24 |title=Strengthening health workforce capacity through work-based training |journal=BMC International Health and Human Rights |volume=13 |issue=1 |page=8 |doi=10.1186/1472-698X-13-8 |issn=1472-698X |pmc=3565877 |pmid=23347473 |doi-access=free}}</ref> ''Okunoonyereza ku buzito bw'abalabirira abaana abalina obulwadde bw'okunyeenya omutwe (lucluc) mu Bukiikakkono bwa Uganda'' .<ref>{{Cite journal |last=Nakigudde |first=Janet |last2=Mutamba |first2=Byamah Brian |last3=Bazeyo |first3=William |last4=Musisi |first4=Seggane |last5=James |first5=Okello |date=2016-07-22 |title=An exploration of caregiver burden for children with nodding syndrome (lucluc) in Northern Uganda |journal=BMC Psychiatry |language=en |volume=16 |issue=1 |page=255 |doi=10.1186/s12888-016-0955-x |issn=1471-244X |pmc=4957295 |pmid=27444776 |doi-access=free}}</ref> ''Enkola z’okugumira obutyabaga bw’okubumbulukuka kw’ettaka n’amataba: Okunoonyereza okw’omutindo ku kitundu kya Mt. Elgon, Uganda'' .<ref>{{Cite journal |last=Osuret |first=Jimmy |last2=Atuyambe |first2=Lynn M |last3=Mayega |first3=Roy William |last4=Ssentongo |first4=Julius |last5=Tumuhamye |first5=Nathan |last6=Mongo Bua |first6=Grace |last7=Tuhebwe |first7=Doreen |last8=Bazeyo |first8=William |date=2016 |title=Coping Strategies for Landslide and Flood Disasters: A Qualitative Study of Mt. Elgon Region, Uganda |journal=PLOS Currents Disasters |language=en |volume=8 |doi=10.1371/currents.dis.4250a225860babf3601a18e33e172d8b |issn=2157-3999 |pmc=4956487 |pmid=27500012 |doi-access=free}}</ref> ''Ebola ekintu ekituufu eky’Ebyobulamu by’Obwakabaka eby’omulembe guno; obwetaavu bw’okutendekebwa mu kulondoola, okwetegekera n’okuddamu eri abakozi b’ebyobulamu ne ttiimu endala ezikola emirimu egy’enjawulo: ensonga eri Uganda.''<ref>{{Cite journal |last=Bazeyo |first=William |last2=Bagonza |first2=James |last3=Halage |first3=Ali |last4=Okure |first4=Gildo |last5=Mugagga |first5=Malimbo |last6=Musoke |first6=Robert |last7=Tumwebaze |first7=Mathias |last8=Tusiime |first8=Suzan |last9=Ssendagire |first9=Steven |last10=Nabukenya |first10=Immaculate |last11=Pande |first11=Steven |last12=Aanyu |first12=Christine |last13=Etajak |first13=Samuel |last14=Rutebemberwa |first14=Elizeus |date=2015 |title=Ebola a reality of modern Public Health; need for Surveillance, Preparedness and Response Training for Health Workers and other multidisciplinary teams: a case for Uganda |url=http://www.panafrican-med-journal.com/content/article/20/404/full/ |journal=Pan African Medical Journal |language=en |volume=20 |page=404 |doi=10.11604/pamj.2015.20.404.6159 |issn=1937-8688 |pmc=4524909 |pmid=26301008}}</ref> ne Employment status of AFROHUN-Uganda one health alumni, n’abakwanaganya n’ebiziyiza okukozesa enkola emu ey’ebyobulamu: okunoonyereza okulondoola.<ref>{{Cite journal |last=Ssekamatte |first=Tonny |last2=Mugambe |first2=Richard K. |last3=Nalugya |first3=Aisha |last4=Isunju |first4=John Bosco |last5=Kalibala |first5=Patrick |last6=Musewa |first6=Angella |last7=Bikaako |first7=Winnie |last8=Nattimba |first8=Milly |last9=Tigaiza |first9=Arnold |last10=Nakalembe |first10=Doreen |last11=Osuret |first11=Jimmy |last12=Wafula |first12=Solomon T. |last13=Okech |first13=Samuel |last14=Buregyeya |first14=Esther |last15=Tsiouris |first15=Fatima |date=2022-09-27 |title=Employment status of AFROHUN-Uganda one health alumni, and facilitators and barriers to application of the one health approach: a tracer study |journal=BMC Health Services Research |language=en |volume=22 |issue=1 |page=1205 |doi=10.1186/s12913-022-08537-7 |issn=1472-6963 |pmc=9513298 |pmid=36167534 |doi-access=free}}</ref> == Okutegeera == Mu gwokuna 2021, Professor Bazeyo yaweebwa diguli ey’ekitiibwa eya [[:en:Doctor_of_Science|Doctor of Science]] okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]], ng’asiima omubiri gwe ogw’emirimu, naddala kaweefube gwe yakola okutumbula okukomya okunywa sigala mu bantu.<ref name="RecR">{{Cite web |last=Tonny Abet |date=23 April 2021 |title=Prof Bazeyo wins global academic award |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-bazeyo-wins-global-academic-award-3373596 |access-date=23 April 2021}}</ref> == Laba ne == * [[Umar Kakumba]] * [[:en:Barnabas_Nawangwe|Barnaba Nawangwe]] == Ebijuliziddwa == pfmvrlkexcau9vxjs1v05xyndajk0hj 48874 48873 2026-05-03T19:21:33Z NAMUKWAYA BARBRA 9180 nkuzeemu enkyukakyuka #WUCUG26MUK 48874 wikitext text/x-wiki '''William Bazeyo''' [[:en:Physician|musawo]] wa Uganda, omukugu [[:en:Public_health|mu by'obulamu, mu by'ensoma, omunoonyereza]], era [[:en:Academic_administration|omuddukanya eby'ensoma]] . Okuva mu gwomwenda 2017 okutuuka mu gwekkumi 2020, yaliko omumyuka [[:en:Chancellor_(education)#Vice-chancellor|wa cansala]] avunaanyizibwa ku by’ensimbi n’enzirukanya y’emirimu mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] .<ref>{{Cite web |last=Philimon Badagawa |date=18 September 2017 |title=Prof. William Bazeyo takes over as Makerere university Deputy Vice Chancellor |url=https://www.campustimesug.com/prof-william-bazeyo-takes-over-as-makerere-university-deputy-vice-chancellor/ |access-date=26 August 2018 |publisher=Campus Times Uganda}}</ref> Mu myaka omunaana egyayita, yaliko omukulu w'essomero [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|ly'ebyobulamu mu yunivasite y'e Makerere]] .<ref>{{Cite web |date=26 August 2018 |title=Prof. William Bazeyo: Dean, Makerere University School of Public Health and Director CTCA |url=https://ctc-africa.org/index.php/company/our-people/166-william-bazeyo |access-date=26 August 2018 |publisher=Centre For Tobacco Control in Africa}}</ref> == Ensibuko ye n’obuyigirize bwe == Bazeyo yazaalibwa mu Uganda circa 1957. Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero g’omu kitundu, yasomera era n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] n’afuna diguli ye esooka eya [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] . Oluvannyuma yafuna [[:en:Master_of_Medicine|diguli eyookubiri mu by'obusawo]] mu [[:en:Occupational_safety_and_health|by'obulamu ku mirimu]] okuva mu [[:en:Yong_Loo_Lin_School_of_Medicine|Yong Loo Lin School of Medicine]] mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]] . Oluvannyuma mu 2014, yatikkirwa diguli ya [[:en:Doctor_of_Public_Health|Doctor of Public Health]] okuva mu [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International University]] .<ref name="4R">{{Cite web |last=Makerere University |date=2018 |title=Biography of Professor William Bazeyo |url=http://governance.mak.ac.ug/node/15/biography |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112045739/http://governance.mak.ac.ug/node/15/biography |archive-date=12 January 2019 |publisher=[[Makerere University]]}}</ref> Atlantic International University ebadde emanyiddwa ng'ekyuma [[:en:Diploma_mill|ekikola diguli]], <ref>{{Cite web |date=2016-10-28 |title=Probe IGP's 'Fake' doctorate degree - Academics |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Probe-IGP-s-Fake-doctorate-degree-Academics-481571 |access-date=2023-11-28 |website=GhanaWeb |language=en}}</ref> era diguli zaayo zigobeddwa nnyo nga "ezicupuli."<ref>{{Cite web |last=quist |date=2016-08-03 |title=Gifty Anti, IGP, Hassan Ayariga and others indicted in fake doctorate degree scandal |url=https://www.pulse.com.gh/ece-frontpage/fake-doctorates-gifty-anti-igp-hassan-ayariga-and-others-indicted-in-fake-doctorate/ytpybd5 |access-date=2023-11-28 |website=Pulse Ghana |language=en}}</ref> == Omulimu gwe == Bazeyo amaze emyaka amakumi abiri ng'akola nnyo mu by'obujjanjabi obwenjawulo n'ebyobulamu by'abantu .Yali muzannyi omukulu mu kutondawo mu 2005 ekibiina kya Higher Education Alliance for Leadership Training for Health, ekigatta amasomero musanvu ag'ebyobulamu mu mawanga mukaaga . Era yakolako nga dayirekita w’ekitongole ''ekivunaanyizibwa ku kulwanyisa taaba mu Afrika'', ekiwagira kaweefube wa gavumenti okuzimba n’okuyimirizaawo obusobozi okulung’amya taaba mu Afrika. <ref name="4R">{{Cite web |last=Makerere University |date=2018 |title=Biography of Professor William Bazeyo |url=http://governance.mak.ac.ug/node/15/biography |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112045739/http://governance.mak.ac.ug/node/15/biography |archive-date=12 January 2019 |publisher=[[Makerere University]]}}</ref> Ng’oggyeeko emirimu gy’amaze mu yunivasite, Bazeyo akola ng’akulira ekibiina kya ResilientAfrica Network, ekirimu amatendekero 20 mu mawanga 16 aga Afrika era ng’omulimu gwakyo kwe kunyweza obugumu bw’abantu nga bayita mu by’enjigiriza ne tekinologiya n’enkola eziyiiya.<ref name="4R">{{Cite web |last=Makerere University |date=2018 |title=Biography of Professor William Bazeyo |url=http://governance.mak.ac.ug/node/15/biography |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112045739/http://governance.mak.ac.ug/node/15/biography |archive-date=12 January 2019 |publisher=[[Makerere University]]}}</ref> Ng’oggyeeko emirimu gy’okuddukanya emirimu mu yunivasite eno, abadde mu kunoonyereza okuwerako okufulumye mu bitabo ebikebereddwa banne. Ebimu ku bitabo bino mulimu; ''Obunji, okumanya n’enkola y’okunywa shisha mu bavubuka mu Kampala City, Uganda.'' Okunoonyereza kuno kwazudde nti okunywa shisha kwali kungi mu bavubuka ng’abavubuka basatu ku buli kkumi banywa shisha naye ate okumanya kwabwe ku bikolwa by’obulamu ebikwatagana n’okunywa shisha kwali kutono.<ref>{{Cite journal |last=Aanyu |first=Christine |last2=Kadobera |first2=Daniel |last3=Apolot |first3=Rebecca Rachael |last4=Kisakye |first4=Angela Nakanwagi |last5=Nsubuga |first5=Peter |last6=Bazeyo |first6=William |last7=Ddamulira |first7=John Bosco |date=2019-02-05 |title=Prevalence, knowledge and practices of shisha smoking among youth in Kampala City, Uganda |url=https://www.ajol.info/index.php/pamj/article/view/208562 |journal=Pan African Medical Journal |language=en |volume=32 |issue=1 |page=61 |doi=10.11604/pamj.2019.32.61.15184 |issn=1937-8688 |pmc=6560999 |pmid=31223353 |s2cid=167213886}}</ref> Okussa mu nkola enkola [[:en:One_Health|emu ey’ebyobulamu]] mu Uganda: okusoomoozebwa n’emikisa.<ref>{{Cite journal |last=Buregyeya |first=Esther |last2=Atusingwize |first2=Edwinah |last3=Nsamba |first3=Peninah |last4=Musoke |first4=David |last5=Naigaga |first5=Irene |last6=Kabasa |first6=John David |last7=Amuguni |first7=Hellen |last8=Bazeyo |first8=William |date=2020 |title=Operationalizing the One Health Approach in Uganda: Challenges and Opportunities |url=https://www.atlantis-press.com/article/125944180 |journal=Journal of Epidemiology and Global Health |language=en |volume=10 |issue=4 |pages=250–257 |doi=10.2991/jegh.k.200825.001 |issn=2210-6014 |pmc=7758849 |pmid=33009732}}</ref> Okufumiitiriza ku Bulamu bumu mu bikolwa mu kiseera ky’okulwanyisa COVID-19.<ref>{{Cite journal |last=Häsler |first=Barbara |last2=Bazeyo |first2=William |last3=Byrne |first3=Andrew W. |last4=Hernandez-Jover |first4=Marta |last5=More |first5=Simon J. |last6=Rüegg |first6=Simon R. |last7=Schwarzmann |first7=Ofir |last8=Wilson |first8=Jeff |last9=Yawe |first9=Agnes |date=2020 |title=Reflecting on One Health in Action During the COVID-19 Response |journal=Frontiers in Veterinary Science |volume=7 |doi=10.3389/fvets.2020.578649 |issn=2297-1769 |pmc=7661772 |pmid=33195585 |doi-access=free |article-number=578649}}</ref> ''Ebyokuyiga okuva mu kulaga okuyiga okwesigamiziddwa ku bitundu: emigaso eri abayizi n’ebitundu mu Uganda'' . Okunoonyereza kuno kwazuula nti okuyita mu OHI, abayizi baafuna obusobozi bwa One Health omuli empuliziganya, okukolagana mu ttiimu, n’okukolagana.<ref>{{Cite journal |last=Buregyeya |first=Esther |last2=Atusingwize |first2=Edwinah |last3=Nsamba |first3=Peninah |last4=Nalwadda |first4=Christine |last5=Osuret |first5=Jimmy |last6=Kalibala |first6=Patrick |last7=Nuwamanya |first7=Ronald |last8=Okech |first8=Samuel |last9=Ssekamatte |first9=Tonny |last10=Nitumusiima |first10=Sarah |last11=Wakabi |first11=Timothy |last12=Bikaako |first12=Winnie |last13=Yawe |first13=Agnes |last14=Naigaga |first14=Irene |last15=Kagarama |first15=Juvenal |date=2021-01-04 |title=Lessons from a community based interdisciplinary learning exposure: benefits for both students and communities in Uganda |journal=BMC Medical Education |volume=21 |issue=1 |page=5 |doi=10.1186/s12909-020-02429-2 |issn=1472-6920 |pmc=7784318 |pmid=33397353 |doi-access=free}}</ref> ''Okunywerera ku ddagala eriweweeza ku ssukaali mu balwadde ba ssukaali mu buvanjuba bwa Uganda; okunoonyereza okusalako.'' Kyazuuliddwa nti abalwadde nga bana ku buli bataano banywerera ku bujjanjabi obulwanyisa obulwadde bwa sukaali.<ref>{{Cite journal |last=Bagonza |first=James |last2=Rutebemberwa |first2=Elizeus |last3=Bazeyo |first3=William |date=2015-04-19 |title=Adherence to anti diabetic medication among patients with diabetes in eastern Uganda; a cross sectional study |journal=BMC Health Services Research |volume=15 |issue=1 |page=168 |doi=10.1186/s12913-015-0820-5 |issn=1472-6963 |pmc=4405852 |pmid=25898973 |doi-access=free}}</ref> ''Engeri n’ebiva mu balwadde abaweereddwa ekitanda nga balina obulwadde bwa SARS-CoV-2 mu Uganda.'' Ekiwandiiko kino kyakizuula nti abalwadde abasinga obungi abalina COVID-19 beeyanjula n’obulwadde obutono era nga boolesa enkola y’obujjanjabi etafaananako na mawanga malala.<ref>{{Cite journal |last=Kirenga |first=Bruce |last2=Muttamba |first2=Winters |last3=Kayongo |first3=Alex |last4=Nsereko |first4=Christopher |last5=Siddharthan |first5=Trishul |last6=Lusiba |first6=John |last7=Mugenyi |first7=Levicatus |last8=Byanyima |first8=Rosemary K. |last9=Worodria |first9=William |last10=Nakwagala |first10=Fred |last11=Nantanda |first11=Rebecca |last12=Kimuli |first12=Ivan |last13=Katagira |first13=Winceslaus |last14=Bagaya |first14=Bernard Sentalo |last15=Nasinghe |first15=Emmanuel |date=2020-09-01 |title=Characteristics and outcomes of admitted patients infected with SARS-CoV-2 in Uganda |url=https://bmjopenrespres.bmj.com/content/7/1/e000646 |journal=BMJ Open Respiratory Research |language=en |volume=7 |issue=1 |doi=10.1136/bmjresp-2020-000646 |issn=2052-4439 |pmc=7477797 |pmid=32900781 |s2cid=221536035 |article-number=e000646}}</ref> ''Obulung’amu bwa plasma ewonye okujjanjaba COVID-19 mu Uganda.''<ref>{{Cite journal |last=Kirenga |first=Bruce |last2=Byakika-Kibwika |first2=Pauline |last3=Muttamba |first3=Winters |last4=Kayongo |first4=Alex |last5=Loryndah |first5=Namakula Olive |last6=Mugenyi |first6=Levicatus |last7=Kiwanuka |first7=Noah |last8=Lusiba |first8=John |last9=Atukunda |first9=Angella |last10=Mugume |first10=Raymond |last11=Ssali |first11=Francis |last12=Ddungu |first12=Henry |last13=Katagira |first13=Winceslaus |last14=Sekibira |first14=Rogers |last15=Kityo |first15=Cissy |date=2021-08-01 |title=Efficacy of convalescent plasma for treatment of COVID-19 in Uganda |url=https://bmjopenrespres.bmj.com/content/8/1/e001017 |journal=BMJ Open Respiratory Research |language=en |volume=8 |issue=1 |doi=10.1136/bmjresp-2021-001017 |issn=2052-4439 |pmc=8354811 |pmid=34376401 |s2cid=236977920 |article-number=e001017}}</ref> ''Okulunda mu bitundu ebya wansi n'obulwadde bwa Marburg virus (MVD) okubutuka mu disitulikiti y'e Kween, mu buvanjuba bwa Uganda'' . Okunoonyereza kuno kwamaliriza nti waliwo obwetaavu okugatta ensonga za One Health mu kuwa obuweereza bw’okugaziya [[:en:Agricultural_extension|ebyobulimi]] mu Uganda okusobola okutumbula enzirukanya y’endwadde ezisiigibwa ng’ezo.<ref>{{Cite journal |last=Siya |first=Aggrey |last2=Bazeyo |first2=William |last3=Tuhebwe |first3=Doreen |last4=Tumwine |first4=Gabriel |last5=Ezama |first5=Arnold |last6=Manirakiza |first6=Leonard |last7=Kugonza |first7=Donald R. |last8=Rwego |first8=Innocent B. |date=2019-01-31 |title=Lowland grazing and Marburg virus disease (MVD) outbreak in Kween district, Eastern Uganda |journal=BMC Public Health |language=en |volume=19 |issue=1 |page=136 |doi=10.1186/s12889-019-6477-y |issn=1471-2458 |pmc=6357374 |pmid=30704427 |doi-access=free}}</ref> ''Okuzimba obusobozi bw'obukulembeze n'okuddukanya enteekateeka ya siriimu mu Uganda nga bayita mu Fellowships ezibuulirirwa'' .<ref>{{Cite journal |last=Matovu |first=Joseph K.B. |last2=Wanyenze |first2=Rhoda K. |last3=Mawemuko |first3=Susan |last4=Wamuyu-Maina |first4=Gakenia |last5=Bazeyo |first5=William |last6=Olico |first6=Okui |last7=Serwadda |first7=David |date=2011-12-01 |title=Building capacity for HIV/AIDS program leadership and management in Uganda through mentored Fellowships |journal=Global Health Action |volume=4 |issue=1 |page=5815 |doi=10.3402/gha.v4i0.5815 |issn=1654-9716 |pmc=3046003 |pmid=21364774}}</ref> ''Okunyweza obusobozi bw'abakozi b'ebyobulamu nga bayita mu kutendekebwa okwesigamiziddwa ku mirimu'' .<ref>{{Cite journal |last=Matovu |first=Joseph KB |last2=Wanyenze |first2=Rhoda K. |last3=Mawemuko |first3=Susan |last4=Okui |first4=Olico |last5=Bazeyo |first5=William |last6=Serwadda |first6=David |date=2013-01-24 |title=Strengthening health workforce capacity through work-based training |journal=BMC International Health and Human Rights |volume=13 |issue=1 |page=8 |doi=10.1186/1472-698X-13-8 |issn=1472-698X |pmc=3565877 |pmid=23347473 |doi-access=free}}</ref> ''Okunoonyereza ku buzito bw'abalabirira abaana abalina obulwadde bw'okunyeenya omutwe (lucluc) mu Bukiikakkono bwa Uganda'' .<ref>{{Cite journal |last=Nakigudde |first=Janet |last2=Mutamba |first2=Byamah Brian |last3=Bazeyo |first3=William |last4=Musisi |first4=Seggane |last5=James |first5=Okello |date=2016-07-22 |title=An exploration of caregiver burden for children with nodding syndrome (lucluc) in Northern Uganda |journal=BMC Psychiatry |language=en |volume=16 |issue=1 |page=255 |doi=10.1186/s12888-016-0955-x |issn=1471-244X |pmc=4957295 |pmid=27444776 |doi-access=free}}</ref> ''Enkola z’okugumira obutyabaga bw’okubumbulukuka kw’ettaka n’amataba: Okunoonyereza okw’omutindo ku kitundu kya Mt. Elgon, Uganda'' .<ref>{{Cite journal |last=Osuret |first=Jimmy |last2=Atuyambe |first2=Lynn M |last3=Mayega |first3=Roy William |last4=Ssentongo |first4=Julius |last5=Tumuhamye |first5=Nathan |last6=Mongo Bua |first6=Grace |last7=Tuhebwe |first7=Doreen |last8=Bazeyo |first8=William |date=2016 |title=Coping Strategies for Landslide and Flood Disasters: A Qualitative Study of Mt. Elgon Region, Uganda |journal=PLOS Currents Disasters |language=en |volume=8 |doi=10.1371/currents.dis.4250a225860babf3601a18e33e172d8b |issn=2157-3999 |pmc=4956487 |pmid=27500012 |doi-access=free}}</ref> ''Ebola ekintu ekituufu eky’Ebyobulamu by’Obwakabaka eby’omulembe guno; obwetaavu bw’okutendekebwa mu kulondoola, okwetegekera n’okuddamu eri abakozi b’ebyobulamu ne ttiimu endala ezikola emirimu egy’enjawulo: ensonga eri Uganda.''<ref>{{Cite journal |last=Bazeyo |first=William |last2=Bagonza |first2=James |last3=Halage |first3=Ali |last4=Okure |first4=Gildo |last5=Mugagga |first5=Malimbo |last6=Musoke |first6=Robert |last7=Tumwebaze |first7=Mathias |last8=Tusiime |first8=Suzan |last9=Ssendagire |first9=Steven |last10=Nabukenya |first10=Immaculate |last11=Pande |first11=Steven |last12=Aanyu |first12=Christine |last13=Etajak |first13=Samuel |last14=Rutebemberwa |first14=Elizeus |date=2015 |title=Ebola a reality of modern Public Health; need for Surveillance, Preparedness and Response Training for Health Workers and other multidisciplinary teams: a case for Uganda |url=http://www.panafrican-med-journal.com/content/article/20/404/full/ |journal=Pan African Medical Journal |language=en |volume=20 |page=404 |doi=10.11604/pamj.2015.20.404.6159 |issn=1937-8688 |pmc=4524909 |pmid=26301008}}</ref> ne Employment status of AFROHUN-Uganda one health alumni, n’abakwanaganya n’ebiziyiza okukozesa enkola emu ey’ebyobulamu: okunoonyereza okulondoola.<ref>{{Cite journal |last=Ssekamatte |first=Tonny |last2=Mugambe |first2=Richard K. |last3=Nalugya |first3=Aisha |last4=Isunju |first4=John Bosco |last5=Kalibala |first5=Patrick |last6=Musewa |first6=Angella |last7=Bikaako |first7=Winnie |last8=Nattimba |first8=Milly |last9=Tigaiza |first9=Arnold |last10=Nakalembe |first10=Doreen |last11=Osuret |first11=Jimmy |last12=Wafula |first12=Solomon T. |last13=Okech |first13=Samuel |last14=Buregyeya |first14=Esther |last15=Tsiouris |first15=Fatima |date=2022-09-27 |title=Employment status of AFROHUN-Uganda one health alumni, and facilitators and barriers to application of the one health approach: a tracer study |journal=BMC Health Services Research |language=en |volume=22 |issue=1 |page=1205 |doi=10.1186/s12913-022-08537-7 |issn=1472-6963 |pmc=9513298 |pmid=36167534 |doi-access=free}}</ref> == Okutegeera == Mu gwokuna 2021, Professor Bazeyo yaweebwa diguli ey’ekitiibwa eya [[:en:Doctor_of_Science|Doctor of Science]] okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]], ng’asiima omubiri gwe ogw’emirimu, naddala kaweefube gwe yakola okutumbula okukomya okunywa sigala mu bantu.<ref name="RecR">{{Cite web |last=Tonny Abet |date=23 April 2021 |title=Prof Bazeyo wins global academic award |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-bazeyo-wins-global-academic-award-3373596 |access-date=23 April 2021}}</ref> == Laba ne == * [[Umar Kakumba]] * [[:en:Barnabas_Nawangwe|Barnaba Nawangwe]] == Ebijuliziddwa == 7ihee52em5ohnagiku0it5gw9whaeqf Abbas Kaijuka 0 13172 48902 2026-05-03T20:05:57Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1327992473|Abbas Kaijuka]]" 48902 wikitext text/x-wiki '''Abbas Kaijuka''' munnayuganda akola emisono, omukugu mu kukola emisono ne dizayini era omukung’aanya w’emisono amanyiddwa olwa brand ye eyab''Kai’s Divo'' . <ref>{{Cite web |title=Meet Kaijuka Abbas, Every Kampala Celebrity’s Favourite Fashion Stylist |url=https://bigeye.ug/meet-kaijuka-abbas-every-kampala-celebritys-favourite-fashion-stylist/ |access-date=2 November 2020 |website=Big Eye}}</ref> 6llh528kbl6jxzawlqnpldb9yr3mq59 48910 48902 2026-05-03T20:22:01Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Awards and recognition" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1327992473|Abbas Kaijuka]]" 48910 wikitext text/x-wiki '''Abbas Kaijuka''' munnayuganda akola emisono, omukugu mu kukola emisono ne dizayini era omukung’aanya w’emisono amanyiddwa olwa brand ye eyab''Kai’s Divo'' . <ref>{{Cite web |title=Meet Kaijuka Abbas, Every Kampala Celebrity’s Favourite Fashion Stylist |url=https://bigeye.ug/meet-kaijuka-abbas-every-kampala-celebritys-favourite-fashion-stylist/ |access-date=2 November 2020 |website=Big Eye}}</ref> == Engule n'okusiimibwa == Ono yawangula engule y’omusajja asinga muby'emisono mu buvanjuba bwa Afirika mu mpaka za East Africa Fashion Awards eza 2020 ate n’afuna engule y’emisono gy’omwaka mu mpaka za Abryanz Style & Fashion Awards eza 2016 era yafuna okusunsulwa okw’enjawulo omuli n’egule ewebwa dezayina asinze mu East Africa mu wiiki y’emisono gy’Oluswayiri eya 2017. <ref>{{Cite web |title=ABBAS, KANSIIME, MCENSAL SCHOOL OF FASHION, SWAHILI FASHION WEEK EMERGE WINNERS AT EAST AFRICA FASHION AWARDS 2020 |url=https://hautefashionafrica.com/abbas-kansiime-mcensal-school-of-fashion-swahili-fashion-week-emerge-winners-at-east-africa-fashion-awards-2020/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211128135316/https://hautefashionafrica.com/abbas-kansiime-mcensal-school-of-fashion-swahili-fashion-week-emerge-winners-at-east-africa-fashion-awards-2020/ |archive-date=28 November 2021 |access-date=1 November 2020 |website=Haute Fashion Africa}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kawalha |first=Shamim |title=Abbas Kaijuka Reveals Success Behind his Fashion Line |url=https://chimpreports.com/abbas-kaijuka-reveals-success-behind-his-fashion-line/ |access-date=1 November 2020 |website=Chimp Reports}}</ref> kxjqgdwvmnaw498tu1kqong452lxyk8 48917 48910 2026-05-03T20:33:00Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Awards and nominations" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1327992473|Abbas Kaijuka]]" 48917 wikitext text/x-wiki '''Abbas Kaijuka''' munnayuganda akola emisono, omukugu mu kukola emisono ne dizayini era omukung’aanya w’emisono amanyiddwa olwa brand ye eyab''Kai’s Divo'' . <ref>{{Cite web |title=Meet Kaijuka Abbas, Every Kampala Celebrity’s Favourite Fashion Stylist |url=https://bigeye.ug/meet-kaijuka-abbas-every-kampala-celebritys-favourite-fashion-stylist/ |access-date=2 November 2020 |website=Big Eye}}</ref> == Engule n'okusiimibwa == Ono yawangula engule y’omusajja asinga muby'emisono mu buvanjuba bwa Afirika mu mpaka za East Africa Fashion Awards eza 2020 ate n’afuna engule y’emisono gy’omwaka mu mpaka za Abryanz Style & Fashion Awards eza 2016 era yafuna okusunsulwa okw’enjawulo omuli n’egule ewebwa dezayina asinze mu East Africa mu wiiki y’emisono gy’Oluswayiri eya 2017. <ref>{{Cite web |title=ABBAS, KANSIIME, MCENSAL SCHOOL OF FASHION, SWAHILI FASHION WEEK EMERGE WINNERS AT EAST AFRICA FASHION AWARDS 2020 |url=https://hautefashionafrica.com/abbas-kansiime-mcensal-school-of-fashion-swahili-fashion-week-emerge-winners-at-east-africa-fashion-awards-2020/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211128135316/https://hautefashionafrica.com/abbas-kansiime-mcensal-school-of-fashion-swahili-fashion-week-emerge-winners-at-east-africa-fashion-awards-2020/ |archive-date=28 November 2021 |access-date=1 November 2020 |website=Haute Fashion Africa}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kawalha |first=Shamim |title=Abbas Kaijuka Reveals Success Behind his Fashion Line |url=https://chimpreports.com/abbas-kaijuka-reveals-success-behind-his-fashion-line/ |access-date=1 November 2020 |website=Chimp Reports}}</ref> == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" width="" ! colspan="6" style="background: #FBFC8A;" |Engule & Okusunsulwa |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Omwaka !Engule !Etuluba !Alizaati !Ref |- |2021 |[[African Fashion Designer Awards|Engule y'omukozi w'emisono mu Afrika]] |Ekika ky'emisono ekisinga obulungi mu Afrika |{{won}} |<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-11-22 |title=Kaijuka Abbas wins big at African Fashion Designer Awards 2021 in Nigeria |url=https://mbu.ug/2021/11/22/kaijuka-abbas-wins-big-at-african-fashion-designer-awards-2021-in-nigeria/ |access-date=2024-11-18 |website=MBU |language=en-US}}</ref> |- | rowspan="2" |2020 | rowspan="2" |Engule z'emisono mu buvanjuba bwa Afrika |Omusajja asinga okukola emisono mu East Africa |{{won}} | |- |Dizayini w'omwaka |{{nom}} | |- | rowspan="2" |2019 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |{{won}} | |- |The Man Awards Nigeria |Omukugu mu kukola emisono mu ow'omwaka Africa |{{won}} | |- | rowspan="4" |2018 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Fashion stylist of the year |{{nom}} | |- |Pearl of Africa Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |{{nom}} | |- |The Man Wards, Nigeria |Dizayini w'omwaka mu Africa |{{nom}} | |- |Swahili Fashion week |East African Designer of the year |{{nom}} | <ref>{{Cite web |title=See Every Look From Kai’s Divo Collection’s New Collection Presented at Swahili Fashion Week |url=https://satisfashionug.com/see-every-look-from-kais-divo-collections-new-collection-presented-at-swahili-fashion-week/ |access-date=2 November 2020 |website=Satisfashion Ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://satisfashionug.com/see-every-look-from-kais-divo-collections-new-collection-presented-at-swahili-fashion-week/ "See Every Look From Kai's Divo Collection's New Collection Presented at Swahili Fashion Week"]. ''Satisfashion Ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2 November</span> 2020</span>.</cite></ref> |- | rowspan="3" |2017 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |{{nom}} | |- |Pearl of Africa Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |{{nom}} | |- |Swahili Fashion week |East African Designer of the year |{{nom}} | |- | rowspan="2" |2016 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |{{won}} | |- |Rising star Awards |Celebrity stylist of the year |{{won}} | |- |} 0i15x2ggv6cz273qalku5w13lvlfgbx 48919 48917 2026-05-03T20:36:42Z ESTHER NAKITENDE 9175 48919 wikitext text/x-wiki '''Abbas Kaijuka''' munnayuganda akola emisono, omukugu mu kukola emisono ne dizayini era omukung’aanya w’emisono amanyiddwa olwa brand ye eyab''Kai’s Divo'' . <ref>{{Cite web |title=Meet Kaijuka Abbas, Every Kampala Celebrity’s Favourite Fashion Stylist |url=https://bigeye.ug/meet-kaijuka-abbas-every-kampala-celebritys-favourite-fashion-stylist/ |access-date=2 November 2020 |website=Big Eye}}</ref> == Engule n'okusiimibwa == Ono yawangula engule y’omusajja asinga muby'emisono mu buvanjuba bwa Afirika mu mpaka za East Africa Fashion Awards eza 2020 ate n’afuna engule y’emisono gy’omwaka mu mpaka za Abryanz Style & Fashion Awards eza 2016 era yafuna okusunsulwa okw’enjawulo omuli n’egule ewebwa dezayina asinze mu East Africa mu wiiki y’emisono gy’Oluswayiri eya 2017. <ref>{{Cite web |title=ABBAS, KANSIIME, MCENSAL SCHOOL OF FASHION, SWAHILI FASHION WEEK EMERGE WINNERS AT EAST AFRICA FASHION AWARDS 2020 |url=https://hautefashionafrica.com/abbas-kansiime-mcensal-school-of-fashion-swahili-fashion-week-emerge-winners-at-east-africa-fashion-awards-2020/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211128135316/https://hautefashionafrica.com/abbas-kansiime-mcensal-school-of-fashion-swahili-fashion-week-emerge-winners-at-east-africa-fashion-awards-2020/ |archive-date=28 November 2021 |access-date=1 November 2020 |website=Haute Fashion Africa}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kawalha |first=Shamim |title=Abbas Kaijuka Reveals Success Behind his Fashion Line |url=https://chimpreports.com/abbas-kaijuka-reveals-success-behind-his-fashion-line/ |access-date=1 November 2020 |website=Chimp Reports}}</ref> == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" width="" ! colspan="6" style="background: #FBFC8A;" |Engule & Okusunsulwa |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Omwaka !Engule !Etuluba !Alizaati !Ref |- |2021 |Engule y'omukozi w'emisono mu Afrika |Ekika ky'emisono ekisinga obulungi mu Afrika |Template: Won |<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-11-22 |title=Kaijuka Abbas wins big at African Fashion Designer Awards 2021 in Nigeria |url=https://mbu.ug/2021/11/22/kaijuka-abbas-wins-big-at-african-fashion-designer-awards-2021-in-nigeria/ |access-date=2024-11-18 |website=MBU |language=en-US}}</ref> |- | rowspan="2" |2020 | rowspan="2" |Engule z'emisono mu buvanjuba bwa Afrika |Omusajja asinga okukola emisono mu East Africa |Template:won | |- |Dizayini w'omwaka |Template:Won | |- | rowspan="2" |2019 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template: Won | |- |The Man Awards Nigeria |Omukugu mu kukola emisono mu ow'omwaka Africa |Template:Won | |- | rowspan="4" |2018 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Fashion stylist of the year |Template:Won | |- |Pearl of Africa Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |The Man Wards, Nigeria |Dizayini w'omwaka mu Africa |Template:Won | |- |Swahili Fashion week |East African Designer of the year |Template:Won | <ref>{{Cite web |title=See Every Look From Kai’s Divo Collection’s New Collection Presented at Swahili Fashion Week |url=https://satisfashionug.com/see-every-look-from-kais-divo-collections-new-collection-presented-at-swahili-fashion-week/ |access-date=2 November 2020 |website=Satisfashion Ug}}</ref> |- | rowspan="3" |2017 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |Pearl of Africa Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |Swahili Fashion week |East African Designer of the year |Template:Nom | |- | rowspan="2" |2016 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |Rising star Awards |Celebrity stylist of the year |Template:Won | |- |} a6bb7u6j7atwk3kxcacq7m0r1dx4fqq 48920 48919 2026-05-03T20:38:11Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "See also" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1327992473|Abbas Kaijuka]]" 48920 wikitext text/x-wiki '''Abbas Kaijuka''' munnayuganda akola emisono, omukugu mu kukola emisono ne dizayini era omukung’aanya w’emisono amanyiddwa olwa brand ye eyab''Kai’s Divo'' . <ref>{{Cite web |title=Meet Kaijuka Abbas, Every Kampala Celebrity’s Favourite Fashion Stylist |url=https://bigeye.ug/meet-kaijuka-abbas-every-kampala-celebritys-favourite-fashion-stylist/ |access-date=2 November 2020 |website=Big Eye}}</ref> == Engule n'okusiimibwa == Ono yawangula engule y’omusajja asinga muby'emisono mu buvanjuba bwa Afirika mu mpaka za East Africa Fashion Awards eza 2020 ate n’afuna engule y’emisono gy’omwaka mu mpaka za Abryanz Style & Fashion Awards eza 2016 era yafuna okusunsulwa okw’enjawulo omuli n’egule ewebwa dezayina asinze mu East Africa mu wiiki y’emisono gy’Oluswayiri eya 2017. <ref>{{Cite web |title=ABBAS, KANSIIME, MCENSAL SCHOOL OF FASHION, SWAHILI FASHION WEEK EMERGE WINNERS AT EAST AFRICA FASHION AWARDS 2020 |url=https://hautefashionafrica.com/abbas-kansiime-mcensal-school-of-fashion-swahili-fashion-week-emerge-winners-at-east-africa-fashion-awards-2020/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211128135316/https://hautefashionafrica.com/abbas-kansiime-mcensal-school-of-fashion-swahili-fashion-week-emerge-winners-at-east-africa-fashion-awards-2020/ |archive-date=28 November 2021 |access-date=1 November 2020 |website=Haute Fashion Africa}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kawalha |first=Shamim |title=Abbas Kaijuka Reveals Success Behind his Fashion Line |url=https://chimpreports.com/abbas-kaijuka-reveals-success-behind-his-fashion-line/ |access-date=1 November 2020 |website=Chimp Reports}}</ref> == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" width="" ! colspan="6" style="background: #FBFC8A;" |Engule & Okusunsulwa |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Omwaka !Engule !Etuluba !Alizaati !Ref |- |2021 |Engule y'omukozi w'emisono mu Afrika |Ekika ky'emisono ekisinga obulungi mu Afrika |Template: Won |<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-11-22 |title=Kaijuka Abbas wins big at African Fashion Designer Awards 2021 in Nigeria |url=https://mbu.ug/2021/11/22/kaijuka-abbas-wins-big-at-african-fashion-designer-awards-2021-in-nigeria/ |access-date=2024-11-18 |website=MBU |language=en-US}}</ref> |- | rowspan="2" |2020 | rowspan="2" |Engule z'emisono mu buvanjuba bwa Afrika |Omusajja asinga okukola emisono mu East Africa |Template:won | |- |Dizayini w'omwaka |Template:Won | |- | rowspan="2" |2019 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template: Won | |- |The Man Awards Nigeria |Omukugu mu kukola emisono mu ow'omwaka Africa |Template:Won | |- | rowspan="4" |2018 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Fashion stylist of the year |Template:Won | |- |Pearl of Africa Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |The Man Wards, Nigeria |Dizayini w'omwaka mu Africa |Template:Won | |- |Swahili Fashion week |East African Designer of the year |Template:Won | <ref>{{Cite web |title=See Every Look From Kai’s Divo Collection’s New Collection Presented at Swahili Fashion Week |url=https://satisfashionug.com/see-every-look-from-kais-divo-collections-new-collection-presented-at-swahili-fashion-week/ |access-date=2 November 2020 |website=Satisfashion Ug}}</ref> |- | rowspan="3" |2017 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |Pearl of Africa Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |Swahili Fashion week |East African Designer of the year |Template:Nom | |- | rowspan="2" |2016 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |Rising star Awards |Celebrity stylist of the year |Template:Won | |- |} == Laba ne == * [[Abryanz]] * [[Stella Atal]] * [[Fatumah Asha]] * [[Sylvia Owori|Sylivia Owori]] * [[Anita Beryl]] * [[Santa Anzo]] * nzpcsvjm4oxdynba8zodpxw8c9a2quf 48922 48920 2026-05-03T20:39:17Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1327992473|Abbas Kaijuka]]" 48922 wikitext text/x-wiki '''Abbas Kaijuka''' munnayuganda akola emisono, omukugu mu kukola emisono ne dizayini era omukung’aanya w’emisono amanyiddwa olwa brand ye eyab''Kai’s Divo'' . <ref>{{Cite web |title=Meet Kaijuka Abbas, Every Kampala Celebrity’s Favourite Fashion Stylist |url=https://bigeye.ug/meet-kaijuka-abbas-every-kampala-celebritys-favourite-fashion-stylist/ |access-date=2 November 2020 |website=Big Eye}}</ref> == Engule n'okusiimibwa == Ono yawangula engule y’omusajja asinga muby'emisono mu buvanjuba bwa Afirika mu mpaka za East Africa Fashion Awards eza 2020 ate n’afuna engule y’emisono gy’omwaka mu mpaka za Abryanz Style & Fashion Awards eza 2016 era yafuna okusunsulwa okw’enjawulo omuli n’egule ewebwa dezayina asinze mu East Africa mu wiiki y’emisono gy’Oluswayiri eya 2017. <ref>{{Cite web |title=ABBAS, KANSIIME, MCENSAL SCHOOL OF FASHION, SWAHILI FASHION WEEK EMERGE WINNERS AT EAST AFRICA FASHION AWARDS 2020 |url=https://hautefashionafrica.com/abbas-kansiime-mcensal-school-of-fashion-swahili-fashion-week-emerge-winners-at-east-africa-fashion-awards-2020/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211128135316/https://hautefashionafrica.com/abbas-kansiime-mcensal-school-of-fashion-swahili-fashion-week-emerge-winners-at-east-africa-fashion-awards-2020/ |archive-date=28 November 2021 |access-date=1 November 2020 |website=Haute Fashion Africa}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kawalha |first=Shamim |title=Abbas Kaijuka Reveals Success Behind his Fashion Line |url=https://chimpreports.com/abbas-kaijuka-reveals-success-behind-his-fashion-line/ |access-date=1 November 2020 |website=Chimp Reports}}</ref> == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" width="" ! colspan="6" style="background: #FBFC8A;" |Engule & Okusunsulwa |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Omwaka !Engule !Etuluba !Alizaati !Ref |- |2021 |Engule y'omukozi w'emisono mu Afrika |Ekika ky'emisono ekisinga obulungi mu Afrika |Template: Won |<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-11-22 |title=Kaijuka Abbas wins big at African Fashion Designer Awards 2021 in Nigeria |url=https://mbu.ug/2021/11/22/kaijuka-abbas-wins-big-at-african-fashion-designer-awards-2021-in-nigeria/ |access-date=2024-11-18 |website=MBU |language=en-US}}</ref> |- | rowspan="2" |2020 | rowspan="2" |Engule z'emisono mu buvanjuba bwa Afrika |Omusajja asinga okukola emisono mu East Africa |Template:won | |- |Dizayini w'omwaka |Template:Won | |- | rowspan="2" |2019 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template: Won | |- |The Man Awards Nigeria |Omukugu mu kukola emisono mu ow'omwaka Africa |Template:Won | |- | rowspan="4" |2018 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Fashion stylist of the year |Template:Won | |- |Pearl of Africa Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |The Man Wards, Nigeria |Dizayini w'omwaka mu Africa |Template:Won | |- |Swahili Fashion week |East African Designer of the year |Template:Won | <ref>{{Cite web |title=See Every Look From Kai’s Divo Collection’s New Collection Presented at Swahili Fashion Week |url=https://satisfashionug.com/see-every-look-from-kais-divo-collections-new-collection-presented-at-swahili-fashion-week/ |access-date=2 November 2020 |website=Satisfashion Ug}}</ref> |- | rowspan="3" |2017 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |Pearl of Africa Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |Swahili Fashion week |East African Designer of the year |Template:Nom | |- | rowspan="2" |2016 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |Rising star Awards |Celebrity stylist of the year |Template:Won | |- |} == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == Yy{{Reflist}} == Laba ne == * [[Abryanz]] * [[Stella Atal]] * [[Fatumah Asha]] * [[Sylvia Owori|Sylivia Owori]] * [[Anita Beryl]] * [[Santa Anzo]] * psvutrt1jrpljkz9qhr5q98tiz88zip 48923 48922 2026-05-03T20:39:39Z ESTHER NAKITENDE 9175 48923 wikitext text/x-wiki '''Abbas Kaijuka''' munnayuganda akola emisono, omukugu mu kukola emisono ne dizayini era omukung’aanya w’emisono amanyiddwa olwa brand ye eyab''Kai’s Divo'' . <ref>{{Cite web |title=Meet Kaijuka Abbas, Every Kampala Celebrity’s Favourite Fashion Stylist |url=https://bigeye.ug/meet-kaijuka-abbas-every-kampala-celebritys-favourite-fashion-stylist/ |access-date=2 November 2020 |website=Big Eye}}</ref> == Engule n'okusiimibwa == Ono yawangula engule y’omusajja asinga muby'emisono mu buvanjuba bwa Afirika mu mpaka za East Africa Fashion Awards eza 2020 ate n’afuna engule y’emisono gy’omwaka mu mpaka za Abryanz Style & Fashion Awards eza 2016 era yafuna okusunsulwa okw’enjawulo omuli n’egule ewebwa dezayina asinze mu East Africa mu wiiki y’emisono gy’Oluswayiri eya 2017. <ref>{{Cite web |title=ABBAS, KANSIIME, MCENSAL SCHOOL OF FASHION, SWAHILI FASHION WEEK EMERGE WINNERS AT EAST AFRICA FASHION AWARDS 2020 |url=https://hautefashionafrica.com/abbas-kansiime-mcensal-school-of-fashion-swahili-fashion-week-emerge-winners-at-east-africa-fashion-awards-2020/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211128135316/https://hautefashionafrica.com/abbas-kansiime-mcensal-school-of-fashion-swahili-fashion-week-emerge-winners-at-east-africa-fashion-awards-2020/ |archive-date=28 November 2021 |access-date=1 November 2020 |website=Haute Fashion Africa}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kawalha |first=Shamim |title=Abbas Kaijuka Reveals Success Behind his Fashion Line |url=https://chimpreports.com/abbas-kaijuka-reveals-success-behind-his-fashion-line/ |access-date=1 November 2020 |website=Chimp Reports}}</ref> == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" width="" ! colspan="6" style="background: #FBFC8A;" |Engule & Okusunsulwa |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Omwaka !Engule !Etuluba !Alizaati !Ref |- |2021 |Engule y'omukozi w'emisono mu Afrika |Ekika ky'emisono ekisinga obulungi mu Afrika |Template: Won |<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-11-22 |title=Kaijuka Abbas wins big at African Fashion Designer Awards 2021 in Nigeria |url=https://mbu.ug/2021/11/22/kaijuka-abbas-wins-big-at-african-fashion-designer-awards-2021-in-nigeria/ |access-date=2024-11-18 |website=MBU |language=en-US}}</ref> |- | rowspan="2" |2020 | rowspan="2" |Engule z'emisono mu buvanjuba bwa Afrika |Omusajja asinga okukola emisono mu East Africa |Template:won | |- |Dizayini w'omwaka |Template:Won | |- | rowspan="2" |2019 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template: Won | |- |The Man Awards Nigeria |Omukugu mu kukola emisono mu ow'omwaka Africa |Template:Won | |- | rowspan="4" |2018 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Fashion stylist of the year |Template:Won | |- |Pearl of Africa Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |The Man Wards, Nigeria |Dizayini w'omwaka mu Africa |Template:Won | |- |Swahili Fashion week |East African Designer of the year |Template:Won | <ref>{{Cite web |title=See Every Look From Kai’s Divo Collection’s New Collection Presented at Swahili Fashion Week |url=https://satisfashionug.com/see-every-look-from-kais-divo-collections-new-collection-presented-at-swahili-fashion-week/ |access-date=2 November 2020 |website=Satisfashion Ug}}</ref> |- | rowspan="3" |2017 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |Pearl of Africa Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |Swahili Fashion week |East African Designer of the year |Template:Nom | |- | rowspan="2" |2016 |Ebirabo bya Abryanz Style & Fashion Awards |Omukugu mu kukola emisono mu mwaka |Template:Won | |- |Rising star Awards |Celebrity stylist of the year |Template:Won | |- |} == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} == Laba ne == * [[Abryanz]] * [[Stella Atal]] * [[Fatumah Asha]] * [[Sylvia Owori|Sylivia Owori]] * [[Anita Beryl]] * [[Santa Anzo]] * s02bgoyfb7fhv8eja62skxugecaor77 Milege Festival 0 13173 48905 2026-05-03T20:11:48Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1333411306|Milege Festival]]" 48905 wikitext text/x-wiki '''<big>The Milege World Music Festival</big>''' oba '''<big>Milege Festival</big>''' kivvulu kya nnyimba ekitegekebwa buli mwaka, ekibeerawo buli mwezi gwekkuminoogumu, nga kitegekebwa [[:en:Milege|Milege Afrojazz Band]].<ref name="Entertainment">{{cite web |title=Milege band brings world class festival to Uganda |url=http://observer.ug/lifestyle/entertainment/28800-milege-band-brings-world-class-festival-to-uganda |accessdate=26 November 2013 |publisher=Observer Uganda}}</ref> Ekivulu kino kya kujaguza nnyimba z’ansi yonna, emizannyo, mazina gabyabuwangwa, emboozi, ebitontome n’ebirala. Ebisige okuva mu pulojekiti Y'ebyebisige mu Uganda nabyo byolesebwa era bitundibwe mu kiseera ky’ekivvulu kino.<ref name="Pearl Guide">{{cite web |title=World Music Festival -'Repainting Uganda' |url=http://thepearlguide.co.ug/features/world-music-festival-repainting-uganda-milege/ |accessdate=2014-01-06 |publisher=The Pearl Guide Uganda}}</ref> Ekivvulu kino kyikunganya abayimbi bangi ab’enjawulo mu nsi yonna okwetolola Afrika yonna n’oluusi okuva mu Asia, Bulaaya, ne America. Ekivvulu kya Milege World Music Festival eky'omwaka gwa 2014 twalabamu [[:en:Japan|Japanese]] world star ne world's first female [[:en:Nyatiti|nyatiti]] player [[:en:Anyango|Anyango]] nga bolesa.<ref name="Pearl guide">{{cite web |title=A Musical Weekend at Milége World Music Festival |url=http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |accessdate=2015-01-29 |publisher=The Pearl Guide}}</ref><ref name="New Vision">{{cite web |title=Celebrating world music with Milege |url=http://www.newvision.co.ug/news/662236-celebrating-world-music-with-milege.html |accessdate=26 November 2014 |publisher=New Vision Uganda}}</ref> Milege yatandika ekivvulu kino mu mwaka gwa 2010, ng’abatalaga okwetolola Uganda yonna, kyokka okuva mu mwaka gwa 2014 ne kyikyusibwa n'ekitwalibwa e [[:en:Entebbe|Entebbe]] ku Botanical Gardens. == Abategesi == Ekivvulu kino kitegekebwa bulungi<ref>{{cite web |title=PHOTOS: Milege World Music Festival Turns Out Successful |url=http://chimpreports.com/entertainment/photos-milege-world-music-festival-turns-out-successful/ |accessdate=28 November 2016 |website=Chimpreports}}</ref> ba memba ba bbandi ya Milege, ba memba ba Milege Acoustic Project, ne ba well-wishers. Okwetegekera ekivvulu kino kutandika kuntandikwa y'Ogwolubereberye. == Olukalala lw'ebivvulu by'ennyimba mu nsi yonna ebya Milege == {| class="wikitable" style="width:73%;" ! Omwaka !Ennaku z’omwezi ! Ekifo ky'Ekivvulu ! Abayimbi |- | 2017 | 24-26 Omwezi Gwekkuminoogumu | [[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens, Entebbe]] | * Milege Acoustic Project (MAP) * The Tabs Ug * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Tabs%20Ug%0A*%20%5B%5B-,Totemo,-%5D%5D%0A*%20Bengatronix%0A*%20KYB Totemo] * Bengatronix * KYB Gumboot Dancers * Rockies Troupe {{columns-list|*Milege Acoustic Project (MAP) * The Tabs Ug * [[Totemo]] * Bengatronix * KYB Gumboot Dancers * Rockies Troupe|colwidth=30em}} |- |2016 |25-27 omwezi Gwekkuminoogumu |[[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens, Entebbe]] |Milege Acoustic Project (MAP) * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Acoustic%20Project%20(MAP)-,*%5B%5BHaka%20Mukiga%5D%5D,-*%5B%5BUndercover%20Brothers%20Ug Haka] Mukiga * [[Undercover Brothers Ug|Undercover]] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Undercover%20Brothers%20Ug%5D Brothers] Ug (Uganda) * Dj Ruck (Uganda) * Rockies Troupe (Uganda) * MoRoots (Uganda) * Daniel Okiror (Uganda) * Maddox Ssematimba (Uganda) * Pal Musica (Democratic Republic of the Congo) * DJ Rachel (Uganda) * Drumnation (Burundi) * Kyambogo University Students Cultural Associations * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Cultural%20Associations%0A*%5B-,%5BGiovanni%20Kiyingi%5D,-%5D%20(Uganda)%0A*Bengatronics Giovanni] Kiyingi (Uganda) * Bengatronics (Kenya) * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Bengatronics%20(Kenya)%0A*%5B%5B-,Deena,-(singer)%7CDeena%5D%5D%20(Germany Deena] (Germany/Uganda) * Canaan Gents (Uganda) * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Canaan%20Gents%20(Uganda)-,*%5B%5BRachael%20Magoola,-%5D%5D%20(Uganda)%0A*Gregg Rachael Magoola] (Uganda) * Gregg-SS DJ’s (Kenya)<ref>{{cite web |title=Main stage lineup |url=http://milege.org/main-stage-lineup/ |website=Milege |publisher=Milege}}<nowiki></ref></nowiki></ref> |- |2015 |20-22 omwezi Gwekkuminoogumu |[[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens, Entebbe]] |Okeita Akogo * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Okeita%20Akogo%0A*%5B-,%5BSandy%20Soul%5D,-%5D%0A*Manana%20and Sandy] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Okeita%20Akogo%0A*%5B-,%5BSandy%20Soul%5D,-%5D%0A*Manana%20and Soul] * Manana and [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%5B%5BMilege%7CMilege%20band%5D%5D Milege] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%5B%5BMilege%7CMilege%20band%5D%5D band] * Babette Haag * [[Undercover Brothers Ug|Undercover]] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Undercover%20Brothers%20Ug%5D%5D Brothers] Ug * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=*%5B%5BGiovanni%20Kiyingi%5D Giovanni] Kiyingi * Trizza * Ingyenzi dancers from Rwanda * Watmon Dance troupe * Ojijo the poet * Afrika Jambo Beats * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Jambo%20Beats%0A*%5B-,%5BHaka%20Mukiga%5D%5D,-*%5B%5BRuyonga%5D%5D%0A*Jungle Haka] Mukiga * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Haka%20Mukiga%5D%5D%0A*%5B%5B-,Ruyonga,-%5D%5D%0A*Jungle%0A*Janzi Ruyonga] * Jungle * Janzi Band * Patricia Zoe (The story teller) * Davis Ntare * King Kash * Santuri Safari DJs<ref>>{{cite web |title=World music gets botanical platform |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/41240-world-music-gets-botanical-platform |accessdate=25 November 2015 |website=The observer.ug |publisher=The Observer Ug}}<nowiki></ref></nowiki></ref> |- |2014 |20-21 omwezi Gwekkuminoogumu |[[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens, Entebbe]] | * [[:en:Anyango|Anyango]] * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%5B%5BMilege%7CMilege%20band Milege band] * [[Undercover Brothers Ug|Undercover]] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%5BUndercover%20Brothers%20Ug Brothers] Ug * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=*%5B%5BGiovanni%20Kiyingi%5D%5D Giovanni] Kiyingi * [[Annet Nandujja|Annet]] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=*%5B%5BGiovanni%20Kiyingi%5D%5D-,*%5B%5BAnnet%20Nandujja%5D%5D,-and%20the%20Planets Nandujja] and the Planets * Bolton Sserunjogi * Higenyi Troupe * Afro Simba band<ref name="All Africa">{{cite web |title=Uganda: Milege World Music Festival - Camp, Dine and Dance |url=http://allafrica.com/stories/201411210423.html |accessdate=20 November 2014 |publisher=The Pearl Guide}}<nowiki></ref></nowiki></ref> |- |2010 |omwezi Gwekkuminoogumu |The Lake Victoria Serena Resort | * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=*%5B%5B-,Milege%7CMilege%20band%5D,-%5D%0A*%5B%5BJanzi%20Band Milege band] * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Milege%7CMilege%20band%5D%5D-,*%5B%5BJanzi%20Band%5D%5D,-*Kombo%20and%20Afrosimba Janzi Band] * Kombo and Afrosimba Band * The Lantern Meet of Poets * Nawany and Kahiri[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%7B%7Bfact%7Cdate%3DJanuary%202017%7D%7D] |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 4vy647br3g6zs3y5xk881syjvjjm6gf Darlyne Komukama 0 13174 48907 2026-05-03T20:15:16Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350231575|Darlyne Komukama]]" 48907 wikitext text/x-wiki '''Darlene Komukama''' (yazaalibwa mu 1984) Munnayuganda [[:en:Photographer|mukubi wa bifaananyi]], nga yabyesimesa yekka [[:en:Multimedia_artist|omukubi w’ebifaananyi ku mikutu egy’enjawulo]], [[:en:Cultural_Practitioner|omukubi w’ebifaananyi]], <ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref> era [[:en:Cultural_Practitioner|omukugu mu by’obuwangwa]] ng’omulimu gwe gusa esiira [[:en:Feminism|nsonga z’abakyala]] n’endagamuntu y’abaddugavu. <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=5 Video Clips from a Ugandan {{!}} norient.com |url=https://norient.com/darlyne-komukama/5-video-clips-ugandan |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref> hx6cm438f0cskra20l73ftgzsmw7sgh 48962 48907 2026-05-04T10:59:42Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Early life and background" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350231575|Darlyne Komukama]]" 48962 wikitext text/x-wiki '''Darlene Komukama''' (yazaalibwa mu 1984) Munnayuganda [[:en:Photographer|mukubi wa bifaananyi]], nga yabyesimesa yekka [[:en:Multimedia_artist|omukubi w’ebifaananyi ku mikutu egy’enjawulo]], [[:en:Cultural_Practitioner|omukubi w’ebifaananyi]], <ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref> era [[:en:Cultural_Practitioner|omukugu mu by’obuwangwa]] ng’omulimu gwe gusa esiira [[:en:Feminism|nsonga z’abakyala]] n’endagamuntu y’abaddugavu. <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=5 Video Clips from a Ugandan {{!}} norient.com |url=https://norient.com/darlyne-komukama/5-video-clips-ugandan |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref> == Obuto bwe n'ensibuko ye == Komukama yazaalibwa mu 1984 e [[:en:Kampala|Kampala mu Uganda]] . Ebintu bya art yabyeyigiriza yekka era ng’omulimu gwe gusinga kutunuulira obulamu bw'abakyala b’Afirika bwe bayitamu.<ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref><ref name=":7">{{Cite web |last=Nkosi |first=Lindokuhle |title=Don't touch my hair: Artists looking at the politics of black hair |url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/arts/dont-touch-my-hair-artists-looking-at-the-politics-of-black-hair-20200909 |access-date=2026-02-11 |website=News24 |language=en-US}}</ref> Alina diguli mu by’enteekateeka okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=A |first=A. W. A. V. |date=2010-10-06 |title=a w a v a.: Meet Darlyne Komukama, Awava's Newest Team Member! |url=http://awava.blogspot.com/2010/10/meet-darlyne-komukama-awavas-newest.html |access-date=2026-02-11 |website=a w a v a.}}</ref> mssn5hqi0wsrfyc6hih0fhqw10d8522 Muwanga Kivumbi 0 13175 48924 2026-05-03T23:12:34Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350861237|Muwanga Kivumbi]]" 48924 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Muwanga Muhammad Kivumbi''' (yazaalibwa 19 Ogwekkumi 1973) munnayuganda omukugu mu by'enfuna, munnabyabufuzi era mmemba wa [[Parliament of Uganda|palamenti ya Uganda]] okuva mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butambala]] . Ye ssentebe w’akakiiko ka palamenti ya Uganda akavunaanyizibwa ku buvunaanyizibwa bw’abantu (PAC-Central government) nga kw’ogasse n’ababaka ba Palamenti ya Buganda. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-03-28 |title=Muhammad Muwanga Kivumbi: Biography, Age, Early Life and Education of the current MP Butambala County Constituency |url=https://flashugnews.com/muhammad-muwanga-kivumbi-biography-age-education/ |access-date=2021-09-13 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref name="Independent">{{Cite web |date=2021-06-23 |title=NUP endorses Butambala MP Kivumbi for Buganda parliamentary caucus |url=https://www.independent.co.ug/nup-endorses-butambala-mp-kivumbi-for-buganda-parliamentary-caucus/ |access-date=2021-09-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-09-03 |title=Buganda MPs give Gen Otafire 30 names of suspected Masaka killers |url=https://www.independent.co.ug/buganda-mps-give-gen-otafire-30-names-of-suspected-masaka-killers/ |access-date=2021-09-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{cite web |title=Accountability committees flag queries in meet with Auditor General &#124; Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3420/accountability-committees-flag-queries-meet-auditor-general}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Kivumbi yazaalibwa nga 19 Ogwekkumi 1973 mu Disitulikiti y’e Butambala mu masekkati ga Uganda. Yafuna satifikeeti ye eyasooka okuva mu ssomero okuva mu Gombe Primary School mu 1986 n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza eya Uganda (UCE) okuva mu [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] mu 1990. <ref>{{Cite web |date=27 June 2021 |title=Fight for Buganda Caucus leadership: Why Nambooze rebelled against NUP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/fight-for-buganda-caucus-leadership-why-nambooze-rebelled-against-nup-3451620 |access-date=2021-09-13 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yasoma satifikeeti ye eya Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) okuva mu 1990 okutuuka mu 1993 nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli ye esooka eya bachelor mu by’enfuna mu 1998. Mu 2003, yafuna diguli eyookubiri mu demokulasiya n'enkulaakulana okuva mu Uganda Martyrs University ne Master of Human Resource Management okuva mu Uganda Management Institute (UMI) mu 2004. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-03-28 |title=Muhammad Muwanga Kivumbi: Biography, Age, Early Life and Education of the current MP Butambala County Constituency |url=https://flashugnews.com/muhammad-muwanga-kivumbi-biography-age-education/ |access-date=2021-09-13 |website=Flash Uganda Media |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://flashugnews.com/muhammad-muwanga-kivumbi-biography-age-education/ "Muhammad Muwanga Kivumbi: Biography, Age, Early Life and Education of the current MP Butambala County Constituency"]. ''Flash Uganda Media''. 2021-03-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2021-09-13</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye mu by'obufuzi == Kivumbi yali mmemba w’ekibiina kya Democratic Party (DP) nga tannayingira kibiina kya National Unity Party (NUP) mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Edris |title=Kivumbi's long walk to political success |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20955-kivumbis-long-walk-to-political-success |access-date=2021-09-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Yalondebwa ku bwa Ssentebe w’olukiiko lw'ekibiina kya ba memba palamenti abakiikirira Buganda mu palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref name="Independent" /> <ref>{{Cite web |title=Muwanga Kivumbi will⁶ compete for Buganda Parliamentary Caucus leadership |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/muwanga-kivumbi-will-compete-for-buganda-parliamentary-caucus-leadership-3446962 |access-date=2021-09-13 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> Nga Ogwolubereberye 16, 2025, yalondebwa ng'omumyuka wa pulezidenti w'ekitundu eky'omu masekkati mu kibiina kya National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Muhairwe |first=Ramson |date=2025-01-16 |title=Kivumbi Replaces Mpuuga as NUP Buganda Region Boss |url=https://nilepost.co.ug/news/237544/kivumbi-replaces-mpuuga-as-nup-buganda-region-boss |access-date=2025-01-16 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Mu kiro eky'[[Akalulu ka Uganda aka 2026|okulonda kwa Uganda okwa 2026]] nga 15–16 Ogwolubereberye, abantu musanvu baakubwa amasasi ab’ebyokwerinda abataategeerekeka wabweru w’amaka ga Kivumbi e Butambala. Nga 22 Ogwolubereberye, Kivumbi yakwatibwa ku misango egyekuusa ku byaliwo. <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=22 January 2026 |title=After presidential election, Ugandan police detain a key ally of opposition figure Bobi Wine |url=https://apnews.com/article/uganda-election-opposition-arrest-bobi-wine-violence-436db4379108b8cca0d3594de8d92dd7 |access-date=22 January 2026 |website=AP News}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 6sggn0f7nsjnuftl9kswe604l2nnqb5 Jude T Lubega 0 13176 48936 2026-05-04T08:22:25Z Sarah sandie 10132 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348861104|Jude T Lubega]]" 48936 wikitext text/x-wiki '''Jude T Lubega''', (yazaalibwa 6 Ogw'omusanvu 1974) munnayuganda mukenkufu mu mubyuma bikarimagezi era mu kiseera kino ye mumyuka wa kansala wa [[Nkumba University]], emu ku zi Yunivasite ez'obwannannyini ezaasooka okuggulwawo mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Nkumba University in Shs5bn drive for administration block |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/nkumba-university-in-shs5bn-drive-for-administration-block-1529458 |access-date=2025-11-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> Emabegako yali akola nga Omumyuka wa kansala wa Nkumba okuva mu Ogw'oluberyeberye 2020,<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=David |date=2022-02-25 |title=Prof. Jude Lubega Installed as Nkumba University 5th Vice-Chancellor |url=https://campusbee.ug/news/prof-jude-lubega-installed-as-nkumba-university-5th-vice-chancellor/ |access-date=2025-11-11 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> era n'atuuzibwa ku bw'omumyuka bwa yunivasite eyo mu butongole mu 2021.<ref name=":0">{{Cite web |date=2018-03-04 |title=About Me {{!}} Prof. Jude T. Lubega |url=https://judelubega.com/about-me/ |access-date=2025-11-11 |website=judelubega.com |language=en-US}}</ref> == Ensibuko ye n’okusoma kwe == Lubega yazaalibwa [[Kasese]], mu ddwaliro lya Kirembe Mines Hospital mubugwanjumba . Yasomera [[Nyenga Seminary|mu Nyenga Seminary]] gyeyamalira siniya ey'okunna ate Rubaga boys gyeyamalira siniya eyomukaaga. Yafuna PhD mubyuma bikalimagezi mu Gw'ekkumi n'ebiri mu mwaka gwa 2006, diguli eyookubiri mu Net Work Centered Computing mu gw'ekkumi n'ebiri mu mwaka gwa 2002 mu University Reading e Bungereza, diguli esooka mubyuma bikalimagezi n'okubalirira okuva mu Yunivasite ya Uganda Martyrs University (UMU), ne satifikeeti mu by’abakozi n’okuddukanya emirimu. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (November 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Omulimu gwe == Lubega yaweereza ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okuva mu 2007 okutuuka mu 2012 ng’omumyuka w’omukulu era akulira depatimenti ya information Technology mu ssomero lya computing and information sciences.<ref name=":0">{{Cite web |date=2018-03-04 |title=About Me {{!}} Prof. Jude T. Lubega |url=https://judelubega.com/about-me/ |access-date=2025-11-11 |website=judelubega.com |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://judelubega.com/about-me/ "About Me | Prof. Jude T. Lubega"]. ''judelubega.com''. 4 March 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 November</span> 2025</span>.</cite></ref> Era yaliko omumyuka w'omumyuka wa kyansala wa Uganda Technology and Management University okuva mu 2013 okutuuka mu 2019.<ref>{{Cite web |date=2020-02-10 |title=Prof. Jude T. Lubega Appointed Nkumba University Deputy Vice Chancellor |url=https://www.campustimesug.com/prof-jude-t-lubega-appointed-nkumba-university-deputy-vice-chancellor/ |access-date=2025-11-11 |language=en-US}}</ref> Ye mukulu wa Eight Tech Consults,<ref>{{Cite web |title=Prof. Jude T. Lubega |url=https://8technologies.net/team_member/prof-jude-t-lubega/ |access-date=2025-11-11 |website=Eight Tech Consults Limited |language=en-US}}</ref> kampuni ya ICT ne management consulting mu [[Yuganda|Uganda]] . Ye mumanyirivu eyebuzibwako ku ICT4D era akoze okunoonyereza ne pulojekiti nnyingi mu ggwanga n’ensi yonna.<ref>{{Cite web |title=Jude LUBEGA {{!}} Professor {{!}} PhD in Computer Science {{!}} Nkumba University, Entebbe {{!}} Department of Computing {{!}} Research profile |url=https://www.researchgate.net/profile/Jude-Lubega |archive-url=https://web.archive.org/web/20250818010059/https://www.researchgate.net/profile/Jude-Lubega |archive-date=2025-08-18 |access-date=2025-11-11 |website=ResearchGate |language=en}}</ref> Yali munoonyereza era omusomesa mu ssomero lya yinginiyaringi mu yunivasite y'e Reading [[Great Britain|mu Bungereza]].<ref>{{Cite web |title=Dr. Jude Lubega {{!}} SIRCA |url=https://arulchib.com/sirca/about-sirca-ii/collaborators/dr-jude-lubega/index.html |access-date=2025-11-11 |language=en-US}}</ref> Ebintu by’anoonyerezaako mulimu okulondoola n’okukebera mu kussoma ku yintaneeti,<ref>{{Cite book |last=Omoda-Onyait |first=Godfrey |date=2013 |title=Hybrid Learning and Continuing Education |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Maiga |first3=Gilbert |publisher=Springer |isbn=978-3-642-39750-9 |editor-last=Cheung |editor-first=Simon K. S. |series=Lecture Notes in Computer Science |volume=8038 |location=Berlin, Heidelberg |pages=290–300 |language=en |chapter=Requirements Framework for Personalized Real-Time Feedback in Interactive Agent-Based E-Learning Systems |doi=10.1007/978-3-642-39750-9_27 |editor-last2=Fong |editor-first2=Joseph |editor-last3=Fong |editor-first3=Wilfred |editor-last4=Wang |editor-first4=Fu Lee |editor-last5=Kwok |editor-first5=Lam For |chapter-url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-642-39750-9_27}}</ref> okuwandiika ebitabo, emikutu egyiwerako, enkola z’ebitongole, okutereka amawulire, okukiikirira mukumanya, okukulaakulanya mu ICT (enfuga ey’oku yintaneeti, ebyobulamu ku yintaneeti, ebyobulimi ku yintaneeti), okuyunga ebyuma bikarimagezi kuyintaneeti, okuteekateeka n’okuddukanya enkola ya ICT, enkola ezesigamiziddwa ku mukutu n’okussomera kuyintaneeti. Afulumizza nnyo mu bitabo, mu mawulire, n’ebiwandiiko by’ekuŋŋaana. == Obwammemba mu bibiina by’abakugu n’eby’ensoma == == Omulimu gw’obuyivu == Lubega yeetaba mu mirimu mingi egy’okunoonyereza era azze ayanjula empapula nnyingi mu nkuŋŋaana z’omu kitundu n’ensi yonna era afulumizza emiko egiwerako mu bitabo n’ebitabo ebyekenenyeddwa mu nsi yonna. === OBUTABO BW'EMIKO === # Namwano, S., '''Lubega''', J.T., Mirembe, D.P., Damalie, A. (2024). Analysis of existing landslide early detection and warning systems “a case of Bududa District, Uganda. ''Discov Geosci'' '''2''', 59.<ref>{{Cite journal |last=Namwano |first=Sylivia |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Mirembe |first3=Drake Patrick |last4=Akwango-Aliau |first4=Damalie |date=2024-09-12 |title=Analysis of existing landslide early detection and warning systems "a case of Bududa District, Uganda" |journal=Discover Geoscience |language=en |volume=2 |issue=1 |bibcode=2024DiGeo...2...59N |doi=10.1007/s44288-024-00063-9 |issn=2948-1589 |doi-access=free |article-number=59}}</ref> # Mpirirwe, H., Mirembe, D.P., '''Lubega''', J.T., Agaba, J., Nanyonga Clarke, R. (2024). A Multifactor Authentication Framework for Usability in Education Sectors in Uganda. In: Sharma, N., Goje, A.C., Chakrabarti, A., Bruckstein, A.M. (eds) Data Management, Analytics and Innovation. ICDMAI 2024. Lecture Notes inNetworks and Systems, vol 997.        Springer, Singapore. <nowiki>https://doi.org/10.1007/978–981–97–3242–5_15</nowiki> # Mpirirwe, H; Mirembe, D.P.; '''Lubega''', J.T. and. Agaba, J.E. (2021). E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda. International Journal of Information Technology, Communications andConvergence, 4 (1), 47-62.<ref>{{Cite web |title=E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda |url=https://www.inderscience.com/info/inarticle.php?artid=119110 |access-date=2025-11-11 |website=www.inderscience.com |language=en}}</ref> # Mugisha, A. K., '''Lubega''', J. T., Kasujja, J. P. and Atuhaire, S (2021). A Systematic Review of Adaptable ICT Teaching Strategies on Teaching Process in Primary Teachers’ Colleges in Africa. Journal of the National Council for Higher Education, 9 (2), 54 – 64.<ref>{{Cite web |title=Uganda Higher Education Review. Vol. 9, Issue 2, August 2021 – National Council for Higher Education |url=https://unche.or.ug/uher-vol9/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302075553/https://unche.or.ug/uher-vol9/ |archive-date=2022-03-02 |access-date=2025-11-11 |website=unche.or.ug |language=en-US}}</ref> # Mirembe, DP., '''Lubega''', J.T. and Kibukamusoke, M. (2020). Using ICTs to enhance duty bearer accountability and transparency to citizens in Eastern and Northern Uganda. International Journal of Information Technology, Communications and Convergence, 3 (3), 228-243.<ref>{{Cite web |title=Using ICTs to enhance duty bearer accountability and transparency to citizens in Eastern and Northern Uganda |url=https://www.inderscience.com/info/inarticle.php?artid=106559 |access-date=2025-11-11 |website=www.inderscience.com |language=en}}</ref> # Ahabyoona F., '''Lubega,'''T. and Kibukamusoke, M. (2020). The Financial Performance dilemma in Agricultural Cooperatives of Kamwenge and Sheema districts in Uganda. The Credit Facilitation Decisions perspective. International Journal of Technology and Management 5 (1),.<ref>{{Cite journal |last=Ahabyoona |first=Faith |last2=Jude T. Lubega |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2020-06-01 |title=The Financial Performance dilemma in Agricultural Cooperatives of Kamwenge and Sheema districts in Uganda. The Credit Facilitation Decisions perspective |url=https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/56 |journal=International Journal of Technology and Management |language=en |volume=5 |issue=1 |issn=2518-8623 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230606030416/https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/56 |archive-date=2023-06-06}}</ref> # Mirembe, DP., '''Lubega''', J.T. and Kibukamusoke, M. (2019). Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda. European Journal of Open, Distance and E-Learning (EURODL) 22 (1), 70-84.<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2019 |title=Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda |url=https://eric.ed.gov/?id=EJ1235081 |journal=European Journal of Open, Distance and E-Learning |language=en |volume=22 |issue=1 |pages=70–84 |doi=10.2478/eurodl-2019-0005 |doi-access=free}}</ref> # Ahabyoona F., '''Lubega''', J.T. and Kibukamusoke, M. (2019). Information Communication Technology for enhanced credit facilitation decisions for Agricultural Cooperatives in Uganda. International Journal of Technology and Management 4 (1), 1-22.<ref>{{Cite journal |last=Ahabyoona |first=Faith |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2019-06-03 |title=Information Communication Technology for enhanced credit facilitation decisions for Agricultural Cooperatives in Uganda |url=https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/15 |journal=International Journal of Technology and Management |language=en |volume=4 |issue=1 |issn=2518-8623 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240814013442/https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/15 |archive-date=2024-08-14}}</ref> # Agaba, J.E., Nakakawa, A and '''Lubega''', J.T. (2019). Decomposition, Adaptation and Assembly of Reusable Learning Objects with Multi-Format Assets for Higher Education Instructional Design. The International Journal of E-Learning and Educational Technologies in the Digital Media (IJEETDM), ISSN: 2410-0439, Volume 5 (2): 64-72. [http://www.ijiet.org/vol6/662-DL0009.pdf] # Agaba, J.E. and '''Lubega''', J.T. (2018). Reusable Learning Object Metadata Adaptation for Higher Education Instructional Design. The International Journal of E-Learning and Educational Technologies in the Digital Media (IJEETDM) ISSN: 2410-0439, Volume 4 (3): 66-74. [https://web.archive.org/web/20220728190933/http://sdiwc.net/digital-library/reusable-learning-object-metadata-adaptation-for-higher-education-instructional-design] # Ahabyoona, F., & '''Lubega''', J. T. (2018). Enhancing Credit Facilitation Processes for Agricultural Cooperatives in Uganda: Decisions That Matter. International Journal of Technology and Management (IJOTM), 3(1), 13-23.[https://ijotm.utamu.ac.ug/index.php/ijotm/article/view/39/61] # Kibukamusoke, M., Omvia, D., Mirembe, D., & '''Lubega''', J. (2018). Economic empowerment for women through accountability and transparency activities. International Journal of Technology and Management, 3(2), 1-10. # Basheka, B. C. Byamugisha, A and '''Lubega, J. T.''' (2017) Towards a Model for Assessing Performance of Public Sector Organisations (PSOs) in Uganda – A Rapid Assessment. Administratio Publica Vol 25 No 2 June 2017.pp.&nbsp;139 – 161. ISSN 1015-4833 # Basheka, B.C. '''Lubega''', J.T & Baguma, R (2016). Blended-Learning Approaches and the Teaching of Monitoring and Evaluation Programs in African Universities: Unmasking The UTAMU Approach. African Journal of Public Affairs, 9 (4) 71-88.<ref>{{Cite web |title=Blended-learning approaches and the teaching of monitoring and evaluation programmes in African universities - Unmasking the UTAMU approach |url=https://repository.up.ac.za/bitstream/handle/2263/59024/Basheka_Blended_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120074828/https://repository.up.ac.za/bitstream/handle/2263/59024/Basheka_Blended_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=2022-01-20}}</ref> # Agaba, J. E. and '''Lubega''', J. T. (2016). Adaptation of Learning Objects with Multi-format Assets, International Journal of Information and EducationTechnology, (IJIET), Vol. 6, No. 1, pp.&nbsp;76 – 79. ISSN 2010-3689.<ref>{{Cite web |title=Adaptation of Learning Objects with Multi-Format Assets |url=http://www.ijiet.org/vol6/662-DL0009.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20170809051649/http://ijiet.org/vol6/662-DL0009.pdf |archive-date=2017-08-09}}</ref> # Namisango F. and '''Lubega''', T. J. (2014). A Theoretical Framework for Improving Information Management in Small and Medium-Sized Enterprises: The Case of Uganda, International Journal of e-Education, e-Business, e-Management and e-Learning (IJEEEE), Vol. 4, No. 2, pp.&nbsp;95 – 101<ref>{{Cite web |title=A Theoretical Framework for Improving Information Management in Small and Medium-Sized Enterprises: The Case of Uganda |url=http://www.ijeeee.org/Papers/310-CZ603.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140210035131/http://www.ijeeee.org/Papers/310-CZ603.pdf |archive-date=2014-02-10}}</ref> # '''Lubega''' J., Mugisha A. K. and Muyinda P. B. (2014). Adoption of the SAMR Model to Asses ICT Pedagogical Adoption: A Case of Makerere University, International Journal of e-Education, e-Business, e-Management and e-Learning (IJEEEE), Vol. 4, No. 2, pp.&nbsp;106 – 115 – <ref>{{Cite web |title=Adoption of the SAMR Model to Asses ICT Pedagogical Adoption: A Case of Makerere University |url=http://www.ijeeee.org/Papers/312-CZ607.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140210020654/http://www.ijeeee.org/Papers/312-CZ607.pdf |archive-date=2014-02-10}}</ref> # Agaba, J. E and '''Lubega''', J. T. (2014). On Addressing Design Issues that Hinder Reusability of Learning Objects in Instruction Design, International Journal of Information and Education Technology, (IJIET), Vol. 4, No. 1, pp.&nbsp;25 – 28 <ref>{{Cite web |title=On Addressing Design Issues That Hinder Reusability of Learning Objects in Instruction Design |url=http://www.ijiet.org/papers/362-L0017.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209124417/http://www.ijiet.org/papers/362-L0017.pdf |archive-date=2014-02-09}}</ref> # Ayoo, P. O and '''Lubega''', J. T. (2014). A Framework for e-Learning Resources Sharing (FeLRS), International Journal of Information and Education Technology, (IJIET), Vol. 4, No. 1, pp.&nbsp;112 – 119 <ref>{{Cite web |title=A Framework for e-Learning Resources Sharing (FeLRS) |url=http://www.ijiet.org/papers/380-L1020.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209120529/http://www.ijiet.org/papers/380-L1020.pdf |archive-date=2014-02-09}}</ref> == EBIJJULIZIDWA == {{Reflist}} == EBIJJULIZIDWA WABWERU WA WIKIPEDIA == kftrc7rhhjex0g9nmt2n4jjueunf0q2 48937 48936 2026-05-04T08:39:27Z Sarah sandie 10132 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348861104|Jude T Lubega]]" 48937 wikitext text/x-wiki '''Jude T Lubega''', (yazaalibwa 6 Ogw'omusanvu 1974) munnayuganda mukenkufu mu [[:en:Information_technology|mubyuma bikarimagezi]] era mu kiseera kino ye [[:en:Vice_chancellor|mumyuka wa kyansala]] wa [[Nkumba University]], emu ku zi Yunivasite ez'obwannannyini ezaasooka okuggulwawo mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Nkumba University in Shs5bn drive for administration block |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/nkumba-university-in-shs5bn-drive-for-administration-block-1529458 |access-date=2025-11-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> Emabegako yali akola nga Omumyuka wa kansala wa Nkumba okuva mu Ogw'oluberyeberye 2020,<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=David |date=2022-02-25 |title=Prof. Jude Lubega Installed as Nkumba University 5th Vice-Chancellor |url=https://campusbee.ug/news/prof-jude-lubega-installed-as-nkumba-university-5th-vice-chancellor/ |access-date=2025-11-11 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> era n'atuuzibwa ku bw'omumyuka bwa yunivasite eyo mu butongole mu 2021.<ref name=":0">{{Cite web |date=2018-03-04 |title=About Me {{!}} Prof. Jude T. Lubega |url=https://judelubega.com/about-me/ |access-date=2025-11-11 |website=judelubega.com |language=en-US}}</ref> == Ensibuko ye n’okusoma kwe == Lubega yazaalibwa [[Kasese]], mu [[:en:Kilembe_Mines_Hospital|ddwaliro lya Kirembe Mines Hospital]] mubugwanjumba . Yasomera [[Nyenga Seminary|mu Nyenga Seminary]] gyeyamalira siniya ey'okunna ate Rubaga boys gyeyamalira siniya eyomukaaga. Yafuna PhD mubyuma bikalimagezi mu Gw'ekkumi n'ebiri mu mwaka gwa 2006, diguli eyookubiri mu Net Work Centered Computing mu gw'ekkumi n'ebiri mu mwaka gwa 2002 mu University Reading e Bungereza, diguli esooka mubyuma bikalimagezi n'okubalirira okuva mu Yunivasite ya Uganda Martyrs University (UMU), ne satifikeeti mu by’abakozi n’okuddukanya emirimu. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (November 2025)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' &#x5D;</sup> == Omulimu gwe == Lubega yaweereza ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okuva mu 2007 okutuuka mu 2012 ng’omumyuka w’omukulu era akulira depatimenti ya information Technology mu ssomero lya computing and information sciences.<ref name=":0">{{Cite web |date=2018-03-04 |title=About Me {{!}} Prof. Jude T. Lubega |url=https://judelubega.com/about-me/ |access-date=2025-11-11 |website=judelubega.com |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://judelubega.com/about-me/ "About Me | Prof. Jude T. Lubega"]. ''judelubega.com''. 4 March 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 November</span> 2025</span>.</cite></ref> Era yaliko omumyuka w'omumyuka wa kyansala wa [[:en:Uganda_Technology_and_Management_University|Uganda Technology and Management University]] okuva mu 2013 okutuuka mu 2019.<ref>{{Cite web |date=2020-02-10 |title=Prof. Jude T. Lubega Appointed Nkumba University Deputy Vice Chancellor |url=https://www.campustimesug.com/prof-jude-t-lubega-appointed-nkumba-university-deputy-vice-chancellor/ |access-date=2025-11-11 |language=en-US}}</ref> Ye [[:en:Chief_executive_officer|ssenkulu]] wa Eight Tech Consults,<ref>{{Cite web |title=Prof. Jude T. Lubega |url=https://8technologies.net/team_member/prof-jude-t-lubega/ |access-date=2025-11-11 |website=Eight Tech Consults Limited |language=en-US}}</ref> kampuni ya [[:en:Information_and_communication_technologies|ICT]] [[:en:Management_consulting|ne management consulting]] mu [[Yuganda|Uganda]]. Ye mumanyirivu eyebuzibwako ku ICT4D era akoze okunoonyereza ne pulojekiti nnyingi mu ggwanga n’ensi yonna.<ref>{{Cite web |title=Jude LUBEGA {{!}} Professor {{!}} PhD in Computer Science {{!}} Nkumba University, Entebbe {{!}} Department of Computing {{!}} Research profile |url=https://www.researchgate.net/profile/Jude-Lubega |archive-url=https://web.archive.org/web/20250818010059/https://www.researchgate.net/profile/Jude-Lubega |archive-date=2025-08-18 |access-date=2025-11-11 |website=ResearchGate |language=en}}</ref> Yali munoonyereza era omusomesa mu ssomero lya yinginiyaringi mu [[:en:University_of_Reading|yunivasite y'e Reading]] [[Great Britain|mu Bungereza]].<ref>{{Cite web |title=Dr. Jude Lubega {{!}} SIRCA |url=https://arulchib.com/sirca/about-sirca-ii/collaborators/dr-jude-lubega/index.html |access-date=2025-11-11 |language=en-US}}</ref> Ebintu by’anoonyerezaako mulimu okulondoola n’okukebera mu kussoma ku yintaneeti,<ref>{{Cite book |last=Omoda-Onyait |first=Godfrey |date=2013 |title=Hybrid Learning and Continuing Education |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Maiga |first3=Gilbert |publisher=Springer |isbn=978-3-642-39750-9 |editor-last=Cheung |editor-first=Simon K. S. |series=Lecture Notes in Computer Science |volume=8038 |location=Berlin, Heidelberg |pages=290–300 |language=en |chapter=Requirements Framework for Personalized Real-Time Feedback in Interactive Agent-Based E-Learning Systems |doi=10.1007/978-3-642-39750-9_27 |editor-last2=Fong |editor-first2=Joseph |editor-last3=Fong |editor-first3=Wilfred |editor-last4=Wang |editor-first4=Fu Lee |editor-last5=Kwok |editor-first5=Lam For |chapter-url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-642-39750-9_27}}</ref> okuwandiika ebitabo, emikutu egyiwerako, enkola z’ebitongole, okutereka amawulire, okukiikirira mukumanya, okukulaakulanya mu ICT (enfuga ey’oku yintaneeti, ebyobulamu ku yintaneeti, ebyobulimi ku yintaneeti), [[:en:Mobile_computing|okuyunga ebyuma bikarimagezi kuyintaneeti]], okuteekateeka n’okuddukanya enkola ya ICT, enkola ezesigamiziddwa ku mukutu n’okussomera kuyintaneeti. Afulumizza nnyo mu bitabo, mu mawulire, n’ebiwandiiko by’ekuŋŋaana. == Obwammemba mu bibiina by’abakugu n’eby’ensoma == == Omulimu gw’obuyivu == Lubega yeetaba mu mirimu mingi egy’okunoonyereza era azze ayanjula empapula nnyingi mu nkuŋŋaana z’omu kitundu n’ensi yonna era afulumizza emiko egiwerako mu bitabo n’ebitabo ebyekenenyeddwa mu nsi yonna. === OBUTABO BW'EMIKO === # Namwano, S., '''Lubega''', J.T., Mirembe, D.P., Damalie, A. (2024). Analysis of existing landslide early detection and warning systems “a case of Bududa District, Uganda. ''Discov Geosci'' '''2''', 59.<ref>{{Cite journal |last=Namwano |first=Sylivia |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Mirembe |first3=Drake Patrick |last4=Akwango-Aliau |first4=Damalie |date=2024-09-12 |title=Analysis of existing landslide early detection and warning systems "a case of Bududa District, Uganda" |journal=Discover Geoscience |language=en |volume=2 |issue=1 |bibcode=2024DiGeo...2...59N |doi=10.1007/s44288-024-00063-9 |issn=2948-1589 |doi-access=free |article-number=59}}</ref> # Mpirirwe, H., Mirembe, D.P., '''Lubega''', J.T., Agaba, J., Nanyonga Clarke, R. (2024). A Multifactor Authentication Framework for Usability in Education Sectors in Uganda. In: Sharma, N., Goje, A.C., Chakrabarti, A., Bruckstein, A.M. (eds) Data Management, Analytics and Innovation. ICDMAI 2024. Lecture Notes inNetworks and Systems, vol 997.        Springer, Singapore. <nowiki>https://doi.org/10.1007/978–981–97–3242–5_15</nowiki> # Mpirirwe, H; Mirembe, D.P.; '''Lubega''', J.T. and. Agaba, J.E. (2021). E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda. International Journal of Information Technology, Communications andConvergence, 4 (1), 47-62.<ref>{{Cite web |title=E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda |url=https://www.inderscience.com/info/inarticle.php?artid=119110 |access-date=2025-11-11 |website=www.inderscience.com |language=en}}</ref> # Mugisha, A. K., '''Lubega''', J. T., Kasujja, J. P. and Atuhaire, S (2021). A Systematic Review of Adaptable ICT Teaching Strategies on Teaching Process in Primary Teachers’ Colleges in Africa. Journal of the National Council for Higher Education, 9 (2), 54 – 64.<ref>{{Cite web |title=Uganda Higher Education Review. Vol. 9, Issue 2, August 2021 – National Council for Higher Education |url=https://unche.or.ug/uher-vol9/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302075553/https://unche.or.ug/uher-vol9/ |archive-date=2022-03-02 |access-date=2025-11-11 |website=unche.or.ug |language=en-US}}</ref> # Mirembe, DP., '''Lubega''', J.T. and Kibukamusoke, M. (2020). Using ICTs to enhance duty bearer accountability and transparency to citizens in Eastern and Northern Uganda. International Journal of Information Technology, Communications and Convergence, 3 (3), 228-243.<ref>{{Cite web |title=Using ICTs to enhance duty bearer accountability and transparency to citizens in Eastern and Northern Uganda |url=https://www.inderscience.com/info/inarticle.php?artid=106559 |access-date=2025-11-11 |website=www.inderscience.com |language=en}}</ref> # Ahabyoona F., '''Lubega,'''T. and Kibukamusoke, M. (2020). The Financial Performance dilemma in Agricultural Cooperatives of Kamwenge and Sheema districts in Uganda. The Credit Facilitation Decisions perspective. International Journal of Technology and Management 5 (1),.<ref>{{Cite journal |last=Ahabyoona |first=Faith |last2=Jude T. Lubega |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2020-06-01 |title=The Financial Performance dilemma in Agricultural Cooperatives of Kamwenge and Sheema districts in Uganda. The Credit Facilitation Decisions perspective |url=https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/56 |journal=International Journal of Technology and Management |language=en |volume=5 |issue=1 |issn=2518-8623 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230606030416/https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/56 |archive-date=2023-06-06}}</ref> # Mirembe, DP., '''Lubega''', J.T. and Kibukamusoke, M. (2019). Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda. European Journal of Open, Distance and E-Learning (EURODL) 22 (1), 70-84.<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2019 |title=Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda |url=https://eric.ed.gov/?id=EJ1235081 |journal=European Journal of Open, Distance and E-Learning |language=en |volume=22 |issue=1 |pages=70–84 |doi=10.2478/eurodl-2019-0005 |doi-access=free}}</ref> # Ahabyoona F., '''Lubega''', J.T. and Kibukamusoke, M. (2019). Information Communication Technology for enhanced credit facilitation decisions for Agricultural Cooperatives in Uganda. International Journal of Technology and Management 4 (1), 1-22.<ref>{{Cite journal |last=Ahabyoona |first=Faith |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2019-06-03 |title=Information Communication Technology for enhanced credit facilitation decisions for Agricultural Cooperatives in Uganda |url=https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/15 |journal=International Journal of Technology and Management |language=en |volume=4 |issue=1 |issn=2518-8623 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240814013442/https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/15 |archive-date=2024-08-14}}</ref> # Agaba, J.E., Nakakawa, A and '''Lubega''', J.T. (2019). Decomposition, Adaptation and Assembly of Reusable Learning Objects with Multi-Format Assets for Higher Education Instructional Design. The International Journal of E-Learning and Educational Technologies in the Digital Media (IJEETDM), ISSN: 2410-0439, Volume 5 (2): 64-72. [http://www.ijiet.org/vol6/662-DL0009.pdf] # Agaba, J.E. and '''Lubega''', J.T. (2018). Reusable Learning Object Metadata Adaptation for Higher Education Instructional Design. The International Journal of E-Learning and Educational Technologies in the Digital Media (IJEETDM) ISSN: 2410-0439, Volume 4 (3): 66-74. [https://web.archive.org/web/20220728190933/http://sdiwc.net/digital-library/reusable-learning-object-metadata-adaptation-for-higher-education-instructional-design] # Ahabyoona, F., & '''Lubega''', J. T. (2018). Enhancing Credit Facilitation Processes for Agricultural Cooperatives in Uganda: Decisions That Matter. International Journal of Technology and Management (IJOTM), 3(1), 13-23.[https://ijotm.utamu.ac.ug/index.php/ijotm/article/view/39/61] # Kibukamusoke, M., Omvia, D., Mirembe, D., & '''Lubega''', J. (2018). Economic empowerment for women through accountability and transparency activities. International Journal of Technology and Management, 3(2), 1-10. # Basheka, B. C. Byamugisha, A and '''Lubega, J. T.''' (2017) Towards a Model for Assessing Performance of Public Sector Organisations (PSOs) in Uganda – A Rapid Assessment. Administratio Publica Vol 25 No 2 June 2017.pp.&nbsp;139 – 161. ISSN 1015-4833 # Basheka, B.C. '''Lubega''', J.T & Baguma, R (2016). Blended-Learning Approaches and the Teaching of Monitoring and Evaluation Programs in African Universities: Unmasking The UTAMU Approach. African Journal of Public Affairs, 9 (4) 71-88.<ref>{{Cite web |title=Blended-learning approaches and the teaching of monitoring and evaluation programmes in African universities - Unmasking the UTAMU approach |url=https://repository.up.ac.za/bitstream/handle/2263/59024/Basheka_Blended_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120074828/https://repository.up.ac.za/bitstream/handle/2263/59024/Basheka_Blended_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=2022-01-20}}</ref> # Agaba, J. E. and '''Lubega''', J. T. (2016). Adaptation of Learning Objects with Multi-format Assets, International Journal of Information and EducationTechnology, (IJIET), Vol. 6, No. 1, pp.&nbsp;76 – 79. ISSN 2010-3689.<ref>{{Cite web |title=Adaptation of Learning Objects with Multi-Format Assets |url=http://www.ijiet.org/vol6/662-DL0009.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20170809051649/http://ijiet.org/vol6/662-DL0009.pdf |archive-date=2017-08-09}}</ref> # Namisango F. and '''Lubega''', T. J. (2014). A Theoretical Framework for Improving Information Management in Small and Medium-Sized Enterprises: The Case of Uganda, International Journal of e-Education, e-Business, e-Management and e-Learning (IJEEEE), Vol. 4, No. 2, pp.&nbsp;95 – 101<ref>{{Cite web |title=A Theoretical Framework for Improving Information Management in Small and Medium-Sized Enterprises: The Case of Uganda |url=http://www.ijeeee.org/Papers/310-CZ603.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140210035131/http://www.ijeeee.org/Papers/310-CZ603.pdf |archive-date=2014-02-10}}</ref> # '''Lubega''' J., Mugisha A. K. and Muyinda P. B. (2014). Adoption of the SAMR Model to Asses ICT Pedagogical Adoption: A Case of Makerere University, International Journal of e-Education, e-Business, e-Management and e-Learning (IJEEEE), Vol. 4, No. 2, pp.&nbsp;106 – 115 – <ref>{{Cite web |title=Adoption of the SAMR Model to Asses ICT Pedagogical Adoption: A Case of Makerere University |url=http://www.ijeeee.org/Papers/312-CZ607.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140210020654/http://www.ijeeee.org/Papers/312-CZ607.pdf |archive-date=2014-02-10}}</ref> # Agaba, J. E and '''Lubega''', J. T. (2014). On Addressing Design Issues that Hinder Reusability of Learning Objects in Instruction Design, International Journal of Information and Education Technology, (IJIET), Vol. 4, No. 1, pp.&nbsp;25 – 28 <ref>{{Cite web |title=On Addressing Design Issues That Hinder Reusability of Learning Objects in Instruction Design |url=http://www.ijiet.org/papers/362-L0017.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209124417/http://www.ijiet.org/papers/362-L0017.pdf |archive-date=2014-02-09}}</ref> # Ayoo, P. O and '''Lubega''', J. T. (2014). A Framework for e-Learning Resources Sharing (FeLRS), International Journal of Information and Education Technology, (IJIET), Vol. 4, No. 1, pp.&nbsp;112 – 119 <ref>{{Cite web |title=A Framework for e-Learning Resources Sharing (FeLRS) |url=http://www.ijiet.org/papers/380-L1020.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209120529/http://www.ijiet.org/papers/380-L1020.pdf |archive-date=2014-02-09}}</ref> == EBIJJULIZIDWA == {{Reflist}} == EBIJJULIZIDWA WABWERU WA WIKIPEDIA == qe5pbgfc2r43mfxmru1fp84oke1hxbl 48938 48937 2026-05-04T08:50:35Z Sarah sandie 10132 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348861104|Jude T Lubega]]" 48938 wikitext text/x-wiki '''Jude T Lubega''', (yazaalibwa 6 Ogw'omusanvu 1974) munnayuganda mukenkufu mu [[:en:Information_technology|mubyuma bikarimagezi]] era mu kiseera kino ye [[:en:Vice_chancellor|mumyuka wa kyansala]] wa [[Nkumba University]],emu ku zi Yunivasite ez'obwannannyini ezaasooka okuggulwawo mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Nkumba University in Shs5bn drive for administration block |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/nkumba-university-in-shs5bn-drive-for-administration-block-1529458 |access-date=2025-11-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> Emabegako yali akola nga Omumyuka wa kansala wa Nkumba okuva mu Ogw'oluberyeberye 2020,<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=David |date=2022-02-25 |title=Prof. Jude Lubega Installed as Nkumba University 5th Vice-Chancellor |url=https://campusbee.ug/news/prof-jude-lubega-installed-as-nkumba-university-5th-vice-chancellor/ |access-date=2025-11-11 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> era n'atuuzibwa ku bw'omumyuka bwa yunivasite eyo mu butongole mu 2021.<ref name=":0">{{Cite web |date=2018-03-04 |title=About Me {{!}} Prof. Jude T. Lubega |url=https://judelubega.com/about-me/ |access-date=2025-11-11 |website=judelubega.com |language=en-US}}</ref> == Ensibuko ye n’okusoma kwe == Lubega yazaalibwa [[Kasese]], mu [[:en:Kilembe_Mines_Hospital|ddwaliro lya Kirembe Mines Hospital]] mubugwanjumba . Yasomera [[Nyenga Seminary|mu Nyenga Seminary]] gyeyamalira siniya ey'okunna ate Rubaga boys gyeyamalira siniya eyomukaaga. Yafuna PhD mubyuma bikalimagezi mu Gw'ekkumi n'ebiri mu mwaka gwa 2006, diguli eyookubiri mu Net Work Centered Computing mu gw'ekkumi n'ebiri mu mwaka gwa 2002 mu University Reading e Bungereza, diguli esooka mubyuma bikalimagezi n'okubalirira okuva mu Yunivasite ya Uganda Martyrs University (UMU), ne satifikeeti mu by’abakozi n’okuddukanya emirimu. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (November 2025)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' &#x5D;</sup> == Omulimu gwe == Lubega yaweereza ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okuva mu 2007 okutuuka mu 2012 ng’omumyuka w’omukulu era akulira depatimenti ya information Technology mu ssomero lya computing and information sciences.<ref name=":0" /> Era yaliko omumyuka w'omumyuka wa kyansala wa [[:en:Uganda_Technology_and_Management_University|Uganda Technology and Management University]] okuva mu 2013 okutuuka mu 2019.<ref>{{Cite web |date=2020-02-10 |title=Prof. Jude T. Lubega Appointed Nkumba University Deputy Vice Chancellor |url=https://www.campustimesug.com/prof-jude-t-lubega-appointed-nkumba-university-deputy-vice-chancellor/ |access-date=2025-11-11 |language=en-US}}</ref> Ye [[:en:Chief_executive_officer|ssenkulu]] wa Eight Tech Consults,<ref>{{Cite web |title=Prof. Jude T. Lubega |url=https://8technologies.net/team_member/prof-jude-t-lubega/ |access-date=2025-11-11 |website=Eight Tech Consults Limited |language=en-US}}</ref> kampuni ya [[:en:Information_and_communication_technologies|ICT]] [[:en:Management_consulting|ne management consulting]] mu [[Yuganda|Uganda]]. Ye mumanyirivu eyebuzibwako ku ICT4D era akoze okunoonyereza ne pulojekiti nnyingi mu ggwanga n’ensi yonna.<ref>{{Cite web |title=Jude LUBEGA {{!}} Professor {{!}} PhD in Computer Science {{!}} Nkumba University, Entebbe {{!}} Department of Computing {{!}} Research profile |url=https://www.researchgate.net/profile/Jude-Lubega |archive-url=https://web.archive.org/web/20250818010059/https://www.researchgate.net/profile/Jude-Lubega |archive-date=2025-08-18 |access-date=2025-11-11 |website=ResearchGate |language=en}}</ref> Yali munoonyereza era omusomesa mu ssomero lya yinginiyaringi mu [[:en:University_of_Reading|yunivasite y'e Reading]] [[Great Britain|mu Bungereza]].<ref>{{Cite web |title=Dr. Jude Lubega {{!}} SIRCA |url=https://arulchib.com/sirca/about-sirca-ii/collaborators/dr-jude-lubega/index.html |access-date=2025-11-11 |language=en-US}}</ref> Ebintu by’anoonyerezaako mulimu okulondoola n’okukebera mu kussoma ku yintaneeti,<ref>{{Cite book |last=Omoda-Onyait |first=Godfrey |date=2013 |title=Hybrid Learning and Continuing Education |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Maiga |first3=Gilbert |publisher=Springer |isbn=978-3-642-39750-9 |editor-last=Cheung |editor-first=Simon K. S. |series=Lecture Notes in Computer Science |volume=8038 |location=Berlin, Heidelberg |pages=290–300 |language=en |chapter=Requirements Framework for Personalized Real-Time Feedback in Interactive Agent-Based E-Learning Systems |doi=10.1007/978-3-642-39750-9_27 |editor-last2=Fong |editor-first2=Joseph |editor-last3=Fong |editor-first3=Wilfred |editor-last4=Wang |editor-first4=Fu Lee |editor-last5=Kwok |editor-first5=Lam For |chapter-url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-642-39750-9_27}}</ref> okuwandiika ebitabo, emikutu egyiwerako, enkola z’ebitongole, okutereka amawulire, okukiikirira mukumanya, okukulaakulanya mu ICT (enfuga ey’oku yintaneeti, ebyobulamu ku yintaneeti, ebyobulimi ku yintaneeti), [[:en:Mobile_computing|okuyunga ebyuma bikarimagezi kuyintaneeti]], okuteekateeka n’okuddukanya enkola ya ICT, enkola ezesigamiziddwa ku mukutu n’okussomera kuyintaneeti. Afulumizza nnyo mu bitabo, mu mawulire, n’ebiwandiiko by’ekuŋŋaana. == Obwammemba mu bibiina by’abakugu n’eby’ensoma == == Omulimu gw’obuyivu == Lubega yeetaba mu mirimu mingi egy’okunoonyereza era azze ayanjula empapula nnyingi mu nkuŋŋaana z’omu kitundu n’ensi yonna era afulumizza emiko egiwerako mu bitabo n’ebitabo ebyekenenyeddwa mu nsi yonna. === OBUTABO BW'EMIKO === # Namwano, S., '''Lubega''', J.T., Mirembe, D.P., Damalie, A. (2024). Analysis of existing landslide early detection and warning systems “a case of Bududa District, Uganda. ''Discov Geosci'' '''2''', 59.<ref>{{Cite journal |last=Namwano |first=Sylivia |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Mirembe |first3=Drake Patrick |last4=Akwango-Aliau |first4=Damalie |date=2024-09-12 |title=Analysis of existing landslide early detection and warning systems "a case of Bududa District, Uganda" |journal=Discover Geoscience |language=en |volume=2 |issue=1 |bibcode=2024DiGeo...2...59N |doi=10.1007/s44288-024-00063-9 |issn=2948-1589 |doi-access=free |article-number=59}}</ref> # Mpirirwe, H., Mirembe, D.P., '''Lubega''', J.T., Agaba, J., Nanyonga Clarke, R. (2024). A Multifactor Authentication Framework for Usability in Education Sectors in Uganda. In: Sharma, N., Goje, A.C., Chakrabarti, A., Bruckstein, A.M. (eds) Data Management, Analytics and Innovation. ICDMAI 2024. Lecture Notes inNetworks and Systems, vol 997.        Springer, Singapore. <nowiki>https://doi.org/10.1007/978–981–97–3242–5_15</nowiki> # Mpirirwe, H; Mirembe, D.P.; '''Lubega''', J.T. and. Agaba, J.E. (2021). E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda. International Journal of Information Technology, Communications andConvergence, 4 (1), 47-62.<ref>{{Cite web |title=E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda |url=https://www.inderscience.com/info/inarticle.php?artid=119110 |access-date=2025-11-11 |website=www.inderscience.com |language=en}}</ref> # Mugisha, A. K., '''Lubega''', J. T., Kasujja, J. P. and Atuhaire, S (2021). A Systematic Review of Adaptable ICT Teaching Strategies on Teaching Process in Primary Teachers’ Colleges in Africa. Journal of the National Council for Higher Education, 9 (2), 54 – 64.<ref>{{Cite web |title=Uganda Higher Education Review. Vol. 9, Issue 2, August 2021 – National Council for Higher Education |url=https://unche.or.ug/uher-vol9/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302075553/https://unche.or.ug/uher-vol9/ |archive-date=2022-03-02 |access-date=2025-11-11 |website=unche.or.ug |language=en-US}}</ref> # Mirembe, DP., '''Lubega''', J.T. and Kibukamusoke, M. (2020). Using ICTs to enhance duty bearer accountability and transparency to citizens in Eastern and Northern Uganda. International Journal of Information Technology, Communications and Convergence, 3 (3), 228-243.<ref>{{Cite web |title=Using ICTs to enhance duty bearer accountability and transparency to citizens in Eastern and Northern Uganda |url=https://www.inderscience.com/info/inarticle.php?artid=106559 |access-date=2025-11-11 |website=www.inderscience.com |language=en}}</ref> # Ahabyoona F., '''Lubega,'''T. and Kibukamusoke, M. (2020). The Financial Performance dilemma in Agricultural Cooperatives of Kamwenge and Sheema districts in Uganda. The Credit Facilitation Decisions perspective. International Journal of Technology and Management 5 (1),.<ref>{{Cite journal |last=Ahabyoona |first=Faith |last2=Jude T. Lubega |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2020-06-01 |title=The Financial Performance dilemma in Agricultural Cooperatives of Kamwenge and Sheema districts in Uganda. The Credit Facilitation Decisions perspective |url=https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/56 |journal=International Journal of Technology and Management |language=en |volume=5 |issue=1 |issn=2518-8623 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230606030416/https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/56 |archive-date=2023-06-06}}</ref> # Mirembe, DP., '''Lubega''', J.T. and Kibukamusoke, M. (2019). Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda. European Journal of Open, Distance and E-Learning (EURODL) 22 (1), 70-84.<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2019 |title=Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda |url=https://eric.ed.gov/?id=EJ1235081 |journal=European Journal of Open, Distance and E-Learning |language=en |volume=22 |issue=1 |pages=70–84 |doi=10.2478/eurodl-2019-0005 |doi-access=free}}</ref> # Ahabyoona F., '''Lubega''', J.T. and Kibukamusoke, M. (2019). Information Communication Technology for enhanced credit facilitation decisions for Agricultural Cooperatives in Uganda. International Journal of Technology and Management 4 (1), 1-22.<ref>{{Cite journal |last=Ahabyoona |first=Faith |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2019-06-03 |title=Information Communication Technology for enhanced credit facilitation decisions for Agricultural Cooperatives in Uganda |url=https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/15 |journal=International Journal of Technology and Management |language=en |volume=4 |issue=1 |issn=2518-8623 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240814013442/https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/15 |archive-date=2024-08-14}}</ref> # Agaba, J.E., Nakakawa, A and '''Lubega''', J.T. (2019). Decomposition, Adaptation and Assembly of Reusable Learning Objects with Multi-Format Assets for Higher Education Instructional Design. The International Journal of E-Learning and Educational Technologies in the Digital Media (IJEETDM), ISSN: 2410-0439, Volume 5 (2): 64-72. [http://www.ijiet.org/vol6/662-DL0009.pdf] # Agaba, J.E. and '''Lubega''', J.T. (2018). Reusable Learning Object Metadata Adaptation for Higher Education Instructional Design. The International Journal of E-Learning and Educational Technologies in the Digital Media (IJEETDM) ISSN: 2410-0439, Volume 4 (3): 66-74. [https://web.archive.org/web/20220728190933/http://sdiwc.net/digital-library/reusable-learning-object-metadata-adaptation-for-higher-education-instructional-design] # Ahabyoona, F., & '''Lubega''', J. T. (2018). Enhancing Credit Facilitation Processes for Agricultural Cooperatives in Uganda: Decisions That Matter. International Journal of Technology and Management (IJOTM), 3(1), 13-23.[https://ijotm.utamu.ac.ug/index.php/ijotm/article/view/39/61] # Kibukamusoke, M., Omvia, D., Mirembe, D., & '''Lubega''', J. (2018). Economic empowerment for women through accountability and transparency activities. International Journal of Technology and Management, 3(2), 1-10. # Basheka, B. C. Byamugisha, A and '''Lubega, J. T.''' (2017) Towards a Model for Assessing Performance of Public Sector Organisations (PSOs) in Uganda – A Rapid Assessment. Administratio Publica Vol 25 No 2 June 2017.pp.&nbsp;139 – 161. ISSN 1015-4833 <ref>https://journals.co.za/doi/pdf/10.10520/ejc-adminpub-v25-n2-a8</ref> # Basheka, B.C. '''Lubega''', J.T & Baguma, R (2016). Blended-Learning Approaches and the Teaching of Monitoring and Evaluation Programs in African Universities: Unmasking The UTAMU Approach. African Journal of Public Affairs, 9 (4) 71-88.<ref>{{Cite web |title=Blended-learning approaches and the teaching of monitoring and evaluation programmes in African universities - Unmasking the UTAMU approach |url=https://repository.up.ac.za/bitstream/handle/2263/59024/Basheka_Blended_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120074828/https://repository.up.ac.za/bitstream/handle/2263/59024/Basheka_Blended_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=2022-01-20}}</ref> # Agaba, J. E. and '''Lubega''', J. T. (2016). Adaptation of Learning Objects with Multi-format Assets, International Journal of Information and EducationTechnology, (IJIET), Vol. 6, No. 1, pp.&nbsp;76 – 79. ISSN 2010-3689.<ref>{{Cite web |title=Adaptation of Learning Objects with Multi-Format Assets |url=http://www.ijiet.org/vol6/662-DL0009.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20170809051649/http://ijiet.org/vol6/662-DL0009.pdf |archive-date=2017-08-09}}</ref> # Namisango F. and '''Lubega''', T. J. (2014). A Theoretical Framework for Improving Information Management in Small and Medium-Sized Enterprises: The Case of Uganda, International Journal of e-Education, e-Business, e-Management and e-Learning (IJEEEE), Vol. 4, No. 2, pp.&nbsp;95 – 101<ref>{{Cite web |title=A Theoretical Framework for Improving Information Management in Small and Medium-Sized Enterprises: The Case of Uganda |url=http://www.ijeeee.org/Papers/310-CZ603.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140210035131/http://www.ijeeee.org/Papers/310-CZ603.pdf |archive-date=2014-02-10}}</ref> # '''Lubega''' J., Mugisha A. K. and Muyinda P. B. (2014). Adoption of the SAMR Model to Asses ICT Pedagogical Adoption: A Case of Makerere University, International Journal of e-Education, e-Business, e-Management and e-Learning (IJEEEE), Vol. 4, No. 2, pp.&nbsp;106 – 115 – <ref>{{Cite web |title=Adoption of the SAMR Model to Asses ICT Pedagogical Adoption: A Case of Makerere University |url=http://www.ijeeee.org/Papers/312-CZ607.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140210020654/http://www.ijeeee.org/Papers/312-CZ607.pdf |archive-date=2014-02-10}}</ref> # Agaba, J. E and '''Lubega''', J. T. (2014). On Addressing Design Issues that Hinder Reusability of Learning Objects in Instruction Design, International Journal of Information and Education Technology, (IJIET), Vol. 4, No. 1, pp.&nbsp;25 – 28 <ref>{{Cite web |title=On Addressing Design Issues That Hinder Reusability of Learning Objects in Instruction Design |url=http://www.ijiet.org/papers/362-L0017.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209124417/http://www.ijiet.org/papers/362-L0017.pdf |archive-date=2014-02-09}}</ref> # Ayoo, P. O and '''Lubega''', J. T. (2014). A Framework for e-Learning Resources Sharing (FeLRS), International Journal of Information and Education Technology, (IJIET), Vol. 4, No. 1, pp.&nbsp;112 – 119 <ref>{{Cite web |title=A Framework for e-Learning Resources Sharing (FeLRS) |url=http://www.ijiet.org/papers/380-L1020.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209120529/http://www.ijiet.org/papers/380-L1020.pdf |archive-date=2014-02-09}}</ref> == EBIJJULIZIDWA == {{Reflist}} == EBIJJULIZIDWA WABWERU WA WIKIPEDIA == 21te28nt9p6hdw8whkocevj2vl346ek 48939 48938 2026-05-04T08:58:48Z Sarah sandie 10132 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348861104|Jude T Lubega]]" 48939 wikitext text/x-wiki   '''Jude T Lubega''', (yazaalibwa 6 Ogw'omusanvu 1974) munnayuganda mukenkufu mu [[:en:Information_technology|mubyuma bikarimagezi]] era mu kiseera kino ye [[:en:Vice_chancellor|mumyuka wa kyansala]] wa [[Nkumba University]],emu ku zi Yunivasite ez'obwannannyini ezaasooka okuggulwawo mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Nkumba University in Shs5bn drive for administration block |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/nkumba-university-in-shs5bn-drive-for-administration-block-1529458 |access-date=2025-11-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> Emabegako yali akola nga Omumyuka wa kansala wa Nkumba okuva mu Ogw'oluberyeberye 2020,<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=David |date=2022-02-25 |title=Prof. Jude Lubega Installed as Nkumba University 5th Vice-Chancellor |url=https://campusbee.ug/news/prof-jude-lubega-installed-as-nkumba-university-5th-vice-chancellor/ |access-date=2025-11-11 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> era n'atuuzibwa ku bw'omumyuka bwa yunivasite eyo mu butongole mu 2021.<ref name=":0">{{Cite web |date=2018-03-04 |title=About Me {{!}} Prof. Jude T. Lubega |url=https://judelubega.com/about-me/ |access-date=2025-11-11 |website=judelubega.com |language=en-US}}</ref> == Ensibuko ye n’okusoma kwe == Lubega yazaalibwa [[Kasese]], mu [[:en:Kilembe_Mines_Hospital|ddwaliro lya Kirembe Mines Hospital]] mubugwanjumba . Yasomera [[Nyenga Seminary|mu Nyenga Seminary]] gyeyamalira siniya ey'okunna ate Rubaga boys gyeyamalira siniya eyomukaaga. Yafuna PhD mubyuma bikalimagezi mu Gw'ekkumi n'ebiri mu mwaka gwa 2006, diguli eyookubiri mu Net Work Centered Computing mu gw'ekkumi n'ebiri mu mwaka gwa 2002 mu University Reading e Bungereza, diguli esooka mubyuma bikalimagezi n'okubalirira okuva mu Yunivasite ya Uganda Martyrs University (UMU), ne satifikeeti mu by’abakozi n’okuddukanya emirimu. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (November 2025)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' &#x5D;</sup> == Omulimu gwe == Lubega yaweereza ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okuva mu 2007 okutuuka mu 2012 ng’omumyuka w’omukulu era akulira depatimenti ya information Technology mu ssomero lya computing and information sciences.<ref name=":0" /> Era yaliko omumyuka w'omumyuka wa kyansala wa [[:en:Uganda_Technology_and_Management_University|Uganda Technology and Management University]] okuva mu 2013 okutuuka mu 2019.<ref>{{Cite web |date=2020-02-10 |title=Prof. Jude T. Lubega Appointed Nkumba University Deputy Vice Chancellor |url=https://www.campustimesug.com/prof-jude-t-lubega-appointed-nkumba-university-deputy-vice-chancellor/ |access-date=2025-11-11 |language=en-US}}</ref> Ye [[:en:Chief_executive_officer|ssenkulu]] wa Eight Tech Consults,<ref>{{Cite web |title=Prof. Jude T. Lubega |url=https://8technologies.net/team_member/prof-jude-t-lubega/ |access-date=2025-11-11 |website=Eight Tech Consults Limited |language=en-US}}</ref> kampuni ya [[:en:Information_and_communication_technologies|ICT]] [[:en:Management_consulting|ne management consulting]] mu [[Yuganda|Uganda]]. Ye mumanyirivu eyebuzibwako ku ICT4D era akoze okunoonyereza ne pulojekiti nnyingi mu ggwanga n’ensi yonna.<ref>{{Cite web |title=Jude LUBEGA {{!}} Professor {{!}} PhD in Computer Science {{!}} Nkumba University, Entebbe {{!}} Department of Computing {{!}} Research profile |url=https://www.researchgate.net/profile/Jude-Lubega |archive-url=https://web.archive.org/web/20250818010059/https://www.researchgate.net/profile/Jude-Lubega |archive-date=2025-08-18 |access-date=2025-11-11 |website=ResearchGate |language=en}}</ref> Yali munoonyereza era omusomesa mu ssomero lya yinginiyaringi mu [[:en:University_of_Reading|yunivasite y'e Reading]] [[Great Britain|mu Bungereza]].<ref>{{Cite web |title=Dr. Jude Lubega {{!}} SIRCA |url=https://arulchib.com/sirca/about-sirca-ii/collaborators/dr-jude-lubega/index.html |access-date=2025-11-11 |language=en-US}}</ref> Ebintu by’anoonyerezaako mulimu okulondoola n’okukebera mu kussoma ku yintaneeti,<ref>{{Cite book |last=Omoda-Onyait |first=Godfrey |date=2013 |title=Hybrid Learning and Continuing Education |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Maiga |first3=Gilbert |publisher=Springer |isbn=978-3-642-39750-9 |editor-last=Cheung |editor-first=Simon K. S. |series=Lecture Notes in Computer Science |volume=8038 |location=Berlin, Heidelberg |pages=290–300 |language=en |chapter=Requirements Framework for Personalized Real-Time Feedback in Interactive Agent-Based E-Learning Systems |doi=10.1007/978-3-642-39750-9_27 |editor-last2=Fong |editor-first2=Joseph |editor-last3=Fong |editor-first3=Wilfred |editor-last4=Wang |editor-first4=Fu Lee |editor-last5=Kwok |editor-first5=Lam For |chapter-url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-642-39750-9_27}}</ref> okuwandiika ebitabo, emikutu egyiwerako, enkola z’ebitongole, okutereka amawulire, okukiikirira mukumanya, okukulaakulanya mu ICT (enfuga ey’oku yintaneeti, ebyobulamu ku yintaneeti, ebyobulimi ku yintaneeti), [[:en:Mobile_computing|okuyunga ebyuma bikarimagezi kuyintaneeti]], okuteekateeka n’okuddukanya enkola ya ICT, enkola ezesigamiziddwa ku mukutu n’okussomera kuyintaneeti. Afulumizza nnyo mu bitabo, mu mawulire, n’ebiwandiiko by’ekuŋŋaana. == Obwammemba mu bibiina by’abakugu n’eby’ensoma == == Omulimu gw’obuyivu == Lubega yeetaba mu mirimu mingi egy’okunoonyereza era azze ayanjula empapula nnyingi mu nkuŋŋaana z’omu kitundu n’ensi yonna era afulumizza emiko egiwerako mu bitabo n’ebitabo ebyekenenyeddwa mu nsi yonna. === OBUTABO BW'EMIKO === # Namwano, S., '''Lubega''', J.T., Mirembe, D.P., Damalie, A. (2024). Analysis of existing landslide early detection and warning systems “a case of Bududa District, Uganda. ''Discov Geosci'' '''2''', 59.<ref>{{Cite journal |last=Namwano |first=Sylivia |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Mirembe |first3=Drake Patrick |last4=Akwango-Aliau |first4=Damalie |date=2024-09-12 |title=Analysis of existing landslide early detection and warning systems "a case of Bududa District, Uganda" |journal=Discover Geoscience |language=en |volume=2 |issue=1 |bibcode=2024DiGeo...2...59N |doi=10.1007/s44288-024-00063-9 |issn=2948-1589 |doi-access=free |article-number=59}}</ref> # Mpirirwe, H., Mirembe, D.P., '''Lubega''', J.T., Agaba, J., Nanyonga Clarke, R. (2024). A Multifactor Authentication Framework for Usability in Education Sectors in Uganda. In: Sharma, N., Goje, A.C., Chakrabarti, A., Bruckstein, A.M. (eds) Data Management, Analytics and Innovation. ICDMAI 2024. Lecture Notes inNetworks and Systems, vol 997.        Springer, Singapore. <nowiki>https://doi.org/10.1007/978–981–97–3242–5_15</nowiki> # Mpirirwe, H; Mirembe, D.P.; '''Lubega''', J.T. and. Agaba, J.E. (2021). E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda. International Journal of Information Technology, Communications andConvergence, 4 (1), 47-62.<ref>{{Cite web |title=E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda |url=https://www.inderscience.com/info/inarticle.php?artid=119110 |access-date=2025-11-11 |website=www.inderscience.com |language=en}}</ref> # Mugisha, A. K., '''Lubega''', J. T., Kasujja, J. P. and Atuhaire, S (2021). A Systematic Review of Adaptable ICT Teaching Strategies on Teaching Process in Primary Teachers’ Colleges in Africa. Journal of the National Council for Higher Education, 9 (2), 54 – 64.<ref>{{Cite web |title=Uganda Higher Education Review. Vol. 9, Issue 2, August 2021 – National Council for Higher Education |url=https://unche.or.ug/uher-vol9/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302075553/https://unche.or.ug/uher-vol9/ |archive-date=2022-03-02 |access-date=2025-11-11 |website=unche.or.ug |language=en-US}}</ref> # Mirembe, DP., '''Lubega''', J.T. and Kibukamusoke, M. (2020). Using ICTs to enhance duty bearer accountability and transparency to citizens in Eastern and Northern Uganda. International Journal of Information Technology, Communications and Convergence, 3 (3), 228-243.<ref>{{Cite web |title=Using ICTs to enhance duty bearer accountability and transparency to citizens in Eastern and Northern Uganda |url=https://www.inderscience.com/info/inarticle.php?artid=106559 |access-date=2025-11-11 |website=www.inderscience.com |language=en}}</ref> # Ahabyoona F., '''Lubega,'''T. and Kibukamusoke, M. (2020). The Financial Performance dilemma in Agricultural Cooperatives of Kamwenge and Sheema districts in Uganda. The Credit Facilitation Decisions perspective. International Journal of Technology and Management 5 (1),.<ref>{{Cite journal |last=Ahabyoona |first=Faith |last2=Jude T. Lubega |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2020-06-01 |title=The Financial Performance dilemma in Agricultural Cooperatives of Kamwenge and Sheema districts in Uganda. The Credit Facilitation Decisions perspective |url=https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/56 |journal=International Journal of Technology and Management |language=en |volume=5 |issue=1 |issn=2518-8623 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230606030416/https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/56 |archive-date=2023-06-06}}</ref> # Mirembe, DP., '''Lubega''', J.T. and Kibukamusoke, M. (2019). Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda. European Journal of Open, Distance and E-Learning (EURODL) 22 (1), 70-84.<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2019 |title=Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda |url=https://eric.ed.gov/?id=EJ1235081 |journal=European Journal of Open, Distance and E-Learning |language=en |volume=22 |issue=1 |pages=70–84 |doi=10.2478/eurodl-2019-0005 |doi-access=free}}</ref> # Ahabyoona F., '''Lubega''', J.T. and Kibukamusoke, M. (2019). Information Communication Technology for enhanced credit facilitation decisions for Agricultural Cooperatives in Uganda. International Journal of Technology and Management 4 (1), 1-22.<ref>{{Cite journal |last=Ahabyoona |first=Faith |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2019-06-03 |title=Information Communication Technology for enhanced credit facilitation decisions for Agricultural Cooperatives in Uganda |url=https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/15 |journal=International Journal of Technology and Management |language=en |volume=4 |issue=1 |issn=2518-8623 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240814013442/https://www.utamu.ac.ug/ijotm/index.php/ijotm/article/view/15 |archive-date=2024-08-14}}</ref> # Agaba, J.E., Nakakawa, A and '''Lubega''', J.T. (2019). Decomposition, Adaptation and Assembly of Reusable Learning Objects with Multi-Format Assets for Higher Education Instructional Design. The International Journal of E-Learning and Educational Technologies in the Digital Media (IJEETDM), ISSN: 2410-0439, Volume 5 (2): 64-72. [http://www.ijiet.org/vol6/662-DL0009.pdf] # Agaba, J.E. and '''Lubega''', J.T. (2018). Reusable Learning Object Metadata Adaptation for Higher Education Instructional Design. The International Journal of E-Learning and Educational Technologies in the Digital Media (IJEETDM) ISSN: 2410-0439, Volume 4 (3): 66-74. [https://web.archive.org/web/20220728190933/http://sdiwc.net/digital-library/reusable-learning-object-metadata-adaptation-for-higher-education-instructional-design] # Ahabyoona, F., & '''Lubega''', J. T. (2018). Enhancing Credit Facilitation Processes for Agricultural Cooperatives in Uganda: Decisions That Matter. International Journal of Technology and Management (IJOTM), 3(1), 13-23.[https://ijotm.utamu.ac.ug/index.php/ijotm/article/view/39/61] # Kibukamusoke, M., Omvia, D., Mirembe, D., & '''Lubega''', J. (2018). Economic empowerment for women through accountability and transparency activities. International Journal of Technology and Management, 3(2), 1-10. # Basheka, B. C. Byamugisha, A and '''Lubega, J. T.''' (2017) Towards a Model for Assessing Performance of Public Sector Organisations (PSOs) in Uganda – A Rapid Assessment. Administratio Publica Vol 25 No 2 June 2017.pp.&nbsp;139 – 161. ISSN 1015-4833 <ref>https://journals.co.za/doi/pdf/10.10520/ejc-adminpub-v25-n2-a8</ref> # Basheka, B.C. '''Lubega''', J.T & Baguma, R (2016). Blended-Learning Approaches and the Teaching of Monitoring and Evaluation Programs in African Universities: Unmasking The UTAMU Approach. African Journal of Public Affairs, 9 (4) 71-88.<ref>{{Cite web |title=Blended-learning approaches and the teaching of monitoring and evaluation programmes in African universities - Unmasking the UTAMU approach |url=https://repository.up.ac.za/bitstream/handle/2263/59024/Basheka_Blended_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120074828/https://repository.up.ac.za/bitstream/handle/2263/59024/Basheka_Blended_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=2022-01-20}}</ref> # Agaba, J. E. and '''Lubega''', J. T. (2016). Adaptation of Learning Objects with Multi-format Assets, International Journal of Information and EducationTechnology, (IJIET), Vol. 6, No. 1, pp.&nbsp;76 – 79. ISSN 2010-3689.<ref>{{Cite web |title=Adaptation of Learning Objects with Multi-Format Assets |url=http://www.ijiet.org/vol6/662-DL0009.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20170809051649/http://ijiet.org/vol6/662-DL0009.pdf |archive-date=2017-08-09}}</ref> # Namisango F. and '''Lubega''', T. J. (2014). A Theoretical Framework for Improving Information Management in Small and Medium-Sized Enterprises: The Case of Uganda, International Journal of e-Education, e-Business, e-Management and e-Learning (IJEEEE), Vol. 4, No. 2, pp.&nbsp;95 – 101<ref>{{Cite web |title=A Theoretical Framework for Improving Information Management in Small and Medium-Sized Enterprises: The Case of Uganda |url=http://www.ijeeee.org/Papers/310-CZ603.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140210035131/http://www.ijeeee.org/Papers/310-CZ603.pdf |archive-date=2014-02-10}}</ref> # '''Lubega''' J., Mugisha A. K. and Muyinda P. B. (2014). Adoption of the SAMR Model to Asses ICT Pedagogical Adoption: A Case of Makerere University, International Journal of e-Education, e-Business, e-Management and e-Learning (IJEEEE), Vol. 4, No. 2, pp.&nbsp;106 – 115 – <ref>{{Cite web |title=Adoption of the SAMR Model to Asses ICT Pedagogical Adoption: A Case of Makerere University |url=http://www.ijeeee.org/Papers/312-CZ607.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140210020654/http://www.ijeeee.org/Papers/312-CZ607.pdf |archive-date=2014-02-10}}</ref> # Agaba, J. E and '''Lubega''', J. T. (2014). On Addressing Design Issues that Hinder Reusability of Learning Objects in Instruction Design, International Journal of Information and Education Technology, (IJIET), Vol. 4, No. 1, pp.&nbsp;25 – 28 <ref>{{Cite web |title=On Addressing Design Issues That Hinder Reusability of Learning Objects in Instruction Design |url=http://www.ijiet.org/papers/362-L0017.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209124417/http://www.ijiet.org/papers/362-L0017.pdf |archive-date=2014-02-09}}</ref> # Ayoo, P. O and '''Lubega''', J. T. (2014). A Framework for e-Learning Resources Sharing (FeLRS), International Journal of Information and Education Technology, (IJIET), Vol. 4, No. 1, pp.&nbsp;112 – 119 <ref>{{Cite web |title=A Framework for e-Learning Resources Sharing (FeLRS) |url=http://www.ijiet.org/papers/380-L1020.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209120529/http://www.ijiet.org/papers/380-L1020.pdf |archive-date=2014-02-09}}</ref> == EBIJJULIZIDWA == {{Reflist}} == EBIJJULIZIDWA WABWERU WA WIKIPEDIA == 56zxt266jx9tyxeqmmmo4vgdduw8tvh Milege 0 13177 48940 2026-05-04T09:05:49Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1299972729|Milégé]]" 48940 wikitext text/x-wiki {{Reflist|30em}}  '''Milege Afrojazz Band''', emanyiddwa ennyo nga Milege, ye bbandi y’ennyimba z’ensi yonna okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]], ekoleddwa abayimbi abato abalina ebitone okuva mu Uganda ng’obunyiikivu bwabwe buviira ddala mu nnono n'obuuwangwa obwenjawulo mu Uganda mwe bagatta ebintu eby’omulembe okulaga okufaanana kw’abantu ba Uganda mu mbeera ey’omulembe. <ref>{{Cite web |last=Milege |first=Band |title=Welcome To Milege |url=http://milege.org/milege-band/ |access-date=22 August 2015 |website=Milege |publisher=milege.org}}</ref> omwaka 2015 bwegwagwelako nga bammemba ba Milege be ba; omukubi wa gitaala Manana F. Birabi, omuyimbi Joanita Katushabe, omuyimbi omukulu Gloria Akugizibwe, omukubi wa baasi Paul Owembabazi n’omukubi wa violin Alison Nadunga nga mmemba alina obumanyirivu. <ref name="Entertainment">{{Cite web |date=26 November 2013 |title=Milege band brings world class festival to Uganda |url=http://observer.ug/lifestyle/entertainment/28800-milege-band-brings-world-class-festival-to-uganda |access-date=2013-11-26 |publisher=Observer Uganda}}</ref> <ref name="In Summary">{{Cite web |title=Milege jazzes up Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/1247296/-/3dvuq2/-/index.html |access-date=2013-10-30 |publisher=Daily Monitor Uganda}}</ref> Bbandi eno yamanyibwa nnyo olw’oluyimba lwabwe olw’enjawulo olwa signature Nankasa Zi Wuna n’ekivvulu kya Milege World Music Festival. <ref name="Pearl guide">{{Cite web |title=A Musical Weekend at Milége World Music Festival |url=http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |access-date=2015-01-29 |publisher=The Pearl Guide}}</ref> <ref name="All Africa">{{Cite web |title=Uganda: Milege World Music Festival - Camp, Dine and Dance |url=http://allafrica.com/stories/201411210423.html |access-date=2014-11-20 |publisher=The Pearl Guide}}</ref> <ref name="World Music Festival Entebbe">{{Cite web |title=Milege festival turns chilly Entebbe warm |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html |access-date=2014-11-29 |publisher=Daily Monitor Uganda}}</ref> Bbandi eno era ebadde egabana siteegi n'abamu ku banene mu byafaayo by'ennyimba za Afrika omuli Omuzimbabwe [[:en:Oliver_"Tuku"_Mtukudzi|Oliver "Tuku" Mtukudzi]], [[:en:Maurice_Kirya|Maurice Kirya]] okuva mu Uganda, <ref name="Red Pepper Uganda">{{Cite web |date=21 November 2013 |title=Zimbabwean Oliver Mtukudzi Scoops Blankets and Wine Jig |url=http://www.redpepper.co.ug/zimbabwean-oliver-mtukudzi-scoops-blankets-and-wine-jig/ |access-date=2013-11-21 |publisher=Red Pepper Uganda}}</ref> Mame N'Diack okuva mu Senegal ne bbandi ya Uganda esinga obukadde, [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]] . Nga 12 Ogwomunaana, 2017, Milege yawangula engule yaabwe eyasooka mu [[:en:Young_Achievers_Award|mpaka za Young Achievers Award]] mu kuvuganya okw'amaanyi bwe yawangula The Triplets Ghetto Kids, [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah Karungi]] ne Geosteady mu mutendera gwa Creative Arts (Music). <ref>{{Cite web |title=Young Achievers Awards - Creative Arts (Music) Category Nominees |url=https://jump.ug/lifestyle-n-entertainment/young-achievers-awards-creative-arts-music-category-nominees-jump-uganda |access-date=11 August 2017 |website=Jump}}</ref> == Ebyafaayo == Milege yatandika mu 2009 ng’ekuba ennyimba z’ekinnansi eza Uganda ng’akozesa ebivuga eby’omulembe. Ggita, okuwuuma kw’enkizi n’engoma ez’ekinnansi bye byasooka okukola amaloboozi ga bbandi eno. <ref name="annabatcheller.blog">{{Cite web |date=8 July 2009 |title=Milégé Afro Jazz Band: Proud to sound Ugandan |url=http://annabatcheller.blogspot.com/2009/07/milege-afro-jazz-band-proud-to-sound.html |access-date=2009-07-08 |publisher=annabatcheller.blogspot.com}}</ref> Oluvannyuma bbandi eno yasobola okufunayo ebyuma ebirala eby’okuyimba ebyagisobozesa okusigala ng'etambuza emirimu. Milege erinnya lyayo lyava mu milégé, ekigambo [[:en:Adhola_people|ky’Olujopadhola]] ekitegeeza [[:en:Rattle_(percussion_instrument)|okuwuuma kw’enkizi]] ng’eddoboozi lyakyo liraga okujja kw’omukulu oba kabaka. <ref name="Article">{{Cite web |date=24 November 2013 |title=Open Mic launches fun missiles at corruption |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28775:open-mic-launches-fun-missiles-at-corruption-&catid=73:highlights&Itemid=70 |access-date=2013-11-25 |publisher=Observer Uganda}}</ref> Milege yatandika okunoonyereza ku bulungi bw’amawanga ag’enjawulo mu Uganda ng’akola emiziki okuva mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo. <ref name="Pearl Guide">{{Cite web |title=World Music Festival -'Repainting Uganda' |url=http://thepearlguide.co.ug/features/world-music-festival-repainting-uganda-milege/ |access-date=2014-01-06 |publisher=The Pearl Guide Uganda}}</ref> Bakoze emiziki mu Luganda, Runyankore, Luo, Karamajong, Lusoga, Lugisu, Kinyarwanda n'Olungereza. Kino kyabayamba okutuukiriza ekimu ku bigendererwa byabwe nga kwe kutumbula obumu bw’amawanga. <ref name="Repainting Elegance">{{Cite web |title=MILEGE AFROJAZZ BAND; Repainting Elegance & Style in Music |url=http://news.ugo.co.ug/milege-afrojazz-band-repainting-elegance-style-in-music/ |access-date=2013-02-07 |publisher=Ugo.co.ug news}}</ref> Okusinziira ku Manana F. Birabi, mmemba eyatandikawo ekibiina kya Milege, Milege yatandikibwawo okukulembera okutondawo omuziki gwa World Class Music ogusibuka mu buwangwa bwa Uganda Mu 2010 Milege yakolagana ne Uganda Heritage Roots mu kiseera kyabwe ekya Repainting Uganda Tour okukulembera okuyigga abayimbi b’ekinnansi abasinga obulungi mu Uganda. Kino kyagendereddwamu okutumbula ebitone n’obuwangwa bwa Uganda. <ref name="Uganda Heritage Roots">{{Cite web |title=Our Partners |url=http://www.ugandaheritageroots.org/info/support.php/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150223182610/http://ugandaheritageroots.org/info/support.php |archive-date=2015-02-23 |publisher=Uganda Heritage Roots}}</ref> Milege era yatandikawo pulojekiti etali ya magoba, Repainting Uganda (enyonyoddwa wansi ku lupapula luno), egenderera okutumbula eby’emikono eby’obusika. Pulojekiti eno ekulemberwa Alison Nadunga eriisizza abaana b’oku nguudo n’abasabiriza abawerako nga bayita mu kukola ebifaananyi eby’ekika kya mosaic art. Okuddamu okusiiga Uganda langi kuleeta emiziki n’emisono, dizayini, eby’emikono, olulimi, ebitontome n’ebirala. Mu 2013 Milege yatandika okutegeka ebivvulu byabwe ebyalaba ekivvulu kyabwe ekyasooka, Repainting Uganda – World Music Festival 2013 nga kyali ku Lake Victoria Serena Resort. Ekivvulu ekyokubiri ekya Milege World Music Festival 2014 “Repainting Uganda” kyategekebwa ku [[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens]] e Entebbe ekyafuuse amaka amapya ag’ebivvulu byonna eby’okuyimba mu nsi yonna ebitegekebwa buli Gwakkumunagumu. <ref name="New Vision">{{Cite web |title=Celebrating world music with Milege |url=http://www.newvision.co.ug/news/662236-celebrating-world-music-with-milege.html |access-date=2014-11-26 |publisher=New Vision Uganda}}</ref> Mu 2014 Milege yatandika ekiro kya bulijjo eky’amaloboozi ekyatuumibwa Milege Acoustic Project buli Lwakuna ku Makerere University Guest House ng’ekigendererwa kyakyo kyali kya kutumbula bitone, buwangwa n’okubeera n’abantu. Pulojekiti ya Acoustic yakula n'efuna abantu lukumi n’okusoba buli Lwakuna akawungeezi ku Guest House mu mwezi ogusooka nga pulojekiti eno etandika. Abayizi ba yunivasite, abakozi n’abantu bonna be bagenda okubeerawo ku mukolo guno ogwa buli wiiki. == Discography == Milege okusinga akoze live music ku siteegi. EP Album emu yokka ye yakwatibwa mu 2010 === Álbum z'abayimbi === Milege yafulumya olutambi lwabwe olwasooka olwa EP olwakwatibwa mu situdiyo mu 2010 * Enyanjula ya EP ==== Olukalala lw'ennyimba za album ==== * Omulembe Omupya * Nankasa Zi Wuna * Kankutwale * Agwar * Wafoyo === Ennyimba ezitannaba kufulumizibwa === Milege alina ennyimba eziwerako ezaakwatibwa n’ezitanakwatibwa ze bayimba butereevu nga muno mulimu; {| class="wikitable sortable" width="50%" !Ekwatibwa ! Tebiwandiikiddwa |- | Awinyi | Enyunyuzi |- | Akaburwana | Okusenguka |- | Olulattini kok pi ngo | Samusooni & Delira |- | Angélla ne Nawany | Akeyo ft Ensiko |- | Weyo ft Kaz Kasozi | Akadema mu by’enjigiriza |- | Jasmine ft Herbert Kinobe nga bagenda mu maaso | Ngénda |} == Ebikolwa by’okuyimba == Milege atalaaga Afrika n’ebitundu by’ensi ebirala ng’ayimba mu bivvulu by’amakampuni, ebivvulu n’embaga omuli The Inaugural Ceremony of the Rutgers Offices in Uganda ku DSW Bonita Training Centre e Lubowa ng’ali wamu ne Maurice Hasa ne Ray Signature, <ref name="Diplomats">{{Cite web |title=Maurice Hasa, Ray signature and Milege band wow diplomats |url=http://www.newvision.co.ug/news/669983-maurice-hasa-ray-signature-and-milege-band-wow-diplomats.html |access-date=2015-06-19 |publisher=The New Vision}}</ref> Young Achievers Awards, Repainting Uganda 2010, 2011, 2012, Blankets and Wine, [[:en:Fête_de_la_Musique|World Music Day]], DOADOA, [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] 2013 ne 2014 eyategekebwa Milege ku Lake Victoria Serena Resort, Bayimba International Music Concert, African Jazz Village ne Mulatu Astatke, ku The Elephant, ekivvulu ekya bulijjo ekitegekebwa [[:en:Eric_Wainaina_(musician)|Eric Wainaina]] owa Kenya e Nairobi, Selam mu Ethiopia n’ebirala bingi. Obuwanguzi bwa bbandi za Uganda omuli Milege bufudde abayimbi bokka nga [[:en:Cinderella_Sanyu|Cindy]], [[:en:Lilian_Mbabazi|Lilian Mbabazi]] owa The Sundowners, Sarah Zawedde owa Zawee Band, [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] ne Gagamel Crew okutandikawo bbandi. == Okulondebwa n’engule == {| class="wikitable" width="90%" ! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" |Engule |- style="background:#ccc; text-align:center;" ! Omwaka ! Ekirabo ! Olubu ! Alizaati |- | 2017 |Young Achievers Award | Obuyiiya (Muziki) .|{{won}} <ref>{{cite web|title=This is How to Step out on the Red Carpet According to Sheebah|url=http://www.satisfashionug.com/this-is-how-to-step-out-on-the-red-carpet-according-to-sheebah/|website=Satsfashion|date=13 August 2017 |access-date=13 August 2017}}</ref><ref>{{cite web|title=Young Achievers Awards winners applauded|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Young-Achievers-Awards-winners-applauded/812796-4057042-a86w50z/index.html|website=New Vision|access-date=14 August 2017}}</ref><ref>{{cite news|title=Abryanz, Milege band win at 2017 Young Achievers Awards: Check out full list of winners here!|url=http://bigeye.ug/abryanz-milege-band-win-young-achievers-awards/|access-date=14 August 2017|agency=Big Eye}}</ref><ref>{{cite web|title=FULL LIST: Winners of the Prestigious Young Achievers Awards 2017|url=http://theinsider.ug/index.php/2017/08/14/full-list-winners-of-the-prestigious-young-achievers-awards-2017/|website=The Insider|date=14 August 2017 |access-date=14 August 2017}}</ref> |- | 2011 | Olive Gospel Awards Uganda | Bbandi esinga obulungi|{{nom}} |} == Okuddamu okusiiga Uganda == Okuddamu okusiiga Uganda langi, ekitongole kya Milege ekyobwannakyewa kyatandikibwawo mu 2013 nga kikulemberwa Alison Nadunga okuyamba abaana b’oku nguudo okweyimirizaawo nga bayita mu kukungaanya kasasiro n’okubayigiriza okuyiiya n’okutunda ebitundu bya mosaic art, ekintu ekyayamba n’okuyonja ekibuga. <ref name="Magazine">{{Cite web |title=The rich colourful culture of the 'beggars of Kampala's streets |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-rich-colourful-culture-of-the-beggars-of-Kampala-streets/-/434746/1499520/-/view/printVersion/-/u3bbcrz/-/index.html |publisher=The East African - Kenya}}</ref> <ref name="Alison Nadunga">{{Cite web |title=Changing street lives using airtime cards |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Changing-street-lives-using-airtime-cards/-/812796/2397402/-/i167pdz/-/index.html |access-date=2014-07-26 |publisher=Daily Monitor - Uganda}}</ref> Mu 2012, ng’ayita mu Repainting Uganda, Milege yatalaaga ebitundu by’obuvanjuba n’obukiikakkono bwa Uganda wansi w’omulamwa Essence of Color ng’anoonya abavubuka abalina ebitone abagenda okufuna emiganyulo mu by’enjigiriza n’okutumbula emirimu mu kisaawe ky’ebyemikono. <ref name="Concert">{{Cite web |title=REPAINTING UGANDA CONCERT |url=http://heyevent.com/event/hmbfabioevw46a/repainting-uganda-concert |access-date=2012-08-30 |publisher=Hey Event}}</ref> Omusomo gwabwe ogwasembayo wansi wa Essence of Color mu kiseera ekyo ku wooteeri ya Serena gwasikiriza nnyo emikutu gy’amawulire era ebifaananyi byali ku mutwe gw’olupapula lw’amawulire olwa The Observer. <ref name="Serena">{{Cite web |title=Milege Afro Jazz Band repaints jazz scene |url=https://bigsamphotography.wordpress.com/tag/serena-hotel/ |access-date=2012-12-07 |publisher=Big Sam Photography}}</ref> == Pulojekiti y'amaloboozi ga Milege == Milege yatandikawo The Milege Acoustic Project <ref>{{Cite web |title=Milege Acoustic Project (MAP) |url=http://milege.org/projects/map/ |access-date=20 April 2018 |website=Milege}}</ref> mu 2014 okuyambako abayimbi abagala okuyimba <ref name="Blog">{{Cite web |date=November 2014 |title=MILEGE ACOUSTIC PROJECT; A discovery "channel" |url=http://kampalauncovered.blogspot.com/2014/11/milege-acoustic-project-discovery.html |access-date=2014-11-01 |publisher=Kampala Uncovered}}</ref> n’ekifo eky’okubeera n’abantu n’okuwagiragana. <ref>{{Cite web |date=June 2017 |title=Campus Plot! Milege Acoustic Project at Makerere for the #SaveViola campaign |url=https://campusbee.ug/proggie/campus-plot-milege-acoustic-project-makerere-saveviola-campaign/ |access-date=20 April 2018 |website=Campus Bee}}</ref> Bbandi eno era ewadde obuwagizi eri abayimbi abagenda okuyimba mu bivvulu byabwe. Abayimbi abawerako abaganyuddwa mu Milege kuliko; [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]], Sitenda bombi aba [[:en:Tusker_Project_Fame|Tusker Project Fame]] 6, Jungle, Nawany Catherine, Tracy Birungi ne Deborah Kisakye nga kati bayimbi ba maanyi abetongodde. Ebitone ebirala ebimanyiddwa ennyo mu pulojekiti eno ey’amaloboozi kuliko Trizza, Afrie, Kenneth Mugabi okuva mu kkampuni ya Coca-Cola Rated Next, Brian Malengye, Wush, [[Haka Mukiga]], The Tabs Ug n’abalala bangi. Milege ewa bammemba abakola pulojekiti ya acoustic omukisa okuyimba ku siteegi ya [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] . == Ekifaananyi ky'obuyambi == Nga 8 Ogwomunaana 2015, Milege nga bali wamu n'ekibiina [[:en:Maurice_Kirya|kya Maurice Kirya ekya]] The Sound Cup baawagira omukolo gw'obwannakyewa, Photo4Charity abantu mwe baali bagenda okukuba ebifaananyi ne bassereebu be baagala ennyo wansi w'omulamwa "Pose for a cause" ogwabadde mu The Sound Cup nga kuliko ebivvulu bya Milege, [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]], Kenneth Mugabi, Haka Mukiga, n'abayimbi abalala bangi. Omukolo guno gwabadde gwa kusonda ssente za kuzimbira nnamwandu atalina mwasirizi okuva mu buvanjuba bwa Uganda ennyumba n’abaana be mukaaga nga bonna balema. == Bammemba n’emirimu == Milege y’ebadde n’olukalala oluwanvu olw’omuwendo gwa bammemba. Bammemba ba Milege ba pulofeesono okuva mu mirimu egy’enjawulo ng’abasinga bakola emirimu gyabwe y’ensonga lwaki bbandi eno erina bammemba bangi abavaamu. <ref name="Global Press Journal">{{Cite web |date=27 September 2012 |title=Ugandan Musicians Attract International Acclaim, Seek Support |url=http://globalpressjournal.com/africa/uganda/ugandan-musicians-attract-international-acclaim-seek-support |access-date=2012-09-28 |publisher=Global Press Journal}}</ref> {| class="wikitable" width="70%" !Olubu ! Memba ! Omugaso ! Omulimu |- | rowspan="3" | Mu buliwo | Manana F. Birabi, omuwandiisi w’ebitabo | Ggita ekulembera | Munnasayansi w’ebyemizannyo/MBA |- | Paul Owembabazi | Ggita ya Bass | Omukugu mu kukola ebifaananyi |- | Daniel Mutembesa | Omutontomi/ Omuzinyi | Omusomesa wa tekinologiya w’amawulire |- | rowspan="5" | Okulambula/Okubeera mu sizoni | Nalwebe Dawudi | Ggita ya Rhythm | Omukuumi w’etterekero ly’ebitabo |- | Alison Nadunga | Violin / Omukulembeze wa pulojekiti ya Repainting Uganda | Omukugu mu by’obulamu mu bantu |- | Patrick Maasa Birabi | Ebivuga ebikuba ebikonde | Omukugu mu kukola ebifaananyi |- | Musaazi Ignatius | Guitar/Omukulembeze wa ttiimu Milege Acoustic Project | |- | Allan Watson Waswa nga bwe yali | Omukubi wa violin | KIRI |- | rowspan="11" | Edda | Gloria Akugizibwe | Omuyimbi Omukulu | Omusawo |- | Joanita Katushabe, omusajja omulala | Amaloboozi | Yinginiya w’ebyempuliziganya |- | Muhwezi Ariho | Kiiboodi | Omuyizi wa IT |- | Nkalubo Peetero | Engoma (ezirimu) . | Omukugu mu by’amasimu |- | Aluo Elaine Obbo | Amaloboozi/Gita | Munamateeka |- | Ahura Andrew, omuwandiisi w’ebitabo | Piyano | Yinginiya w'amaloboozi/Omuyimbi |- | Doreen Obura | Amaloboozi (agafulumye) | Muzimbi |- | Awor Sonia, omuyimbi | Amaloboozi | Omuyizi wa Fine Art |- | Deborah Kisaakye | Amaloboozi (agafulumye) | |- | Gerald Mbuya | Engoma | Omusomesa |- | David Mugumya | Ggita ya Bass | Omusomesa w'okubala |- ! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" | Abalala abatakkirizibwa mu bbandi eno be ba Milege Acoustic Project |} == Laba ne == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Ab’oluganda Abakusike Ug]] * [[:en:Giovanni_Kiyingi|Giovanni Kiyingi]] * [[:en:Afrigo_Band|Bbandi ya Afrigo]] * [[:en:Suzan_Kerunen|Suzan Kerunen]] * [[:en:Nsikatila|Nsikatila]] * [[:en:Sister_Charity|Sister Charity]] * [[:en:Haka_Mukiga|Haka Mukiga]] == Ebijuliziddwa == 73r9cumdahpbk8ey3a082r1zv1kwf7x Winyi ow'e Kibulala 0 13178 48941 2026-05-04T09:07:34Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340691040|Winyi of Kibulala]]" 48941 wikitext text/x-wiki {{s-start}} {{succession box|title=[[King of Bunyoro]]|before=Unknown|after=Unknown|years=Early Fourteenth Century}} {{s-end}}'''Wasswa Chwamale Mwanga Winyi''' yali kabaka eyafuga [[:en:Bunyoro-Kitara|Bunyoro-Kitara]] mu kiseera kya 1300 AD. Olubiri lwe olukulu lwalilusangibwa [[Kibulala, Ssingo]], era ebisigalira bye gye biziikiddwa okutuuka olwaleero. Omulangira Kalemeera owa Buganda, mutabani wa [[Chwa I owa Buganda|Ssekabaka Chwa Nabakka]] omu yekka bwe yawang’angusibwa e Bunyoro, yaddukira mu lubiri lwa kitaawe omuto, Winyi I mu lubiri lwe e Kibulala. Eyo yayongera okusobya, n’azaala [[Kimera of Buganda|Omulangira Kimera Walusimbi]] mu Nabakyala Wannyana, mukyala wa kitaawe we omukulu. Oluvannyuma Omulangira Kimera yafuuka Kabaka wa Buganda owookusatu. <ref>{{Cite web |title=Ba Kabaka ba Buganda |url=http://www.buganda.com/kings.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm |archive-date=2013-06-15 |access-date=2023-01-26 |website=www.buganda.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Buganda Kingdom:: |url=https://www.buganda.or.ug/kings |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230126080115/https://www.buganda.or.ug/kings |archive-date=2023-01-26 |access-date=2023-01-26 |website=www.buganda.or.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=List of Buganda Kings |url=https://bugandahistory.com/a-precise-history-of-buganda-kings/ |access-date=2023-01-26 |website=Buganda History & Culture}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Wrigley |first=C. C. |date=1974 |title=The Kinglists of Buganda* |url=https://www.cambridge.org/core/journals/history-in-africa/article/abs/kinglists-of-buganda/C5DB8686178333061DEBB63261662029 |journal=History in Africa |language=en |publisher=Cambridge University Press |volume=1 |pages=129–139 |doi=10.2307/3171765 |issn=0361-5413 |jstor=3171765 |s2cid=153810771 |url-access=subscription}}</ref> == Olunyiriri lwe == Ono ye mwana owookubiri mu baana ba [[Kintu|Ssekabaka Kato Kintu]] abataano. Yazaalibwa e Kibulala. <ref>{{Cite web |title=Ssekabaka Chwa Male Winyi – Luganda – Abalangira Ababiito ab'eKibulala |url=https://kibulala.com/about/ssekabaka-chwa-male-winyi-luganda/ |access-date=2024-06-06 |language=en-US}}</ref> == Obufumbo bwe n’abaana == Omulangira Winyi, Katikkiro wa [[Kibulala, Ssingo|Kibulala]] (agambibwa nti ye Winyi I, Omukama ow’e Bunyoro-Kitara) yawasa mukyala Wannyana, nga ono yeyali mukyala we omukulu, mwannyina wa Balitema Kajubi, Katikkiro wa Busujju, eyali omuhima. Bano baazaala abaana babiri omwali Omumbejja Musenyu, Katikkiro wa Kyeeya nga ono yeyali omwana omukulu n'Omulangira Ntembe, Katikkiro wa Busoga. == Ababiito b' e Kibulala == Bazzukulu ba Winyi ow’e Kibulala, be bakola Ekika ky’Obuganda ekimanyiddwa nga '''Ababiito b’eKibulala''', ekimu ku bika 54 ebimanyiddwa nga bya Baganda ababalirirwamu obukadde 9. <ref>{{Cite web |last=Ssemakula |first=Mukasa |date= |title=List of The Clans of Buganda |url=http://www.buganda.com/ebika.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200529204720/http://www.buganda.com/ebika.htm |archive-date=29 May 2020 |access-date=31 August 2014 |publisher=Buganda.com}}</ref> == Ennaku ze ezasembayo == Wasswa Chwamale Mwanga Winyi yafa mu makkati g’ekyasa eky’ekkumi n’ena era naziikibwa e [[Kibulala, Ssingo]], nga leero ye [[Kiboga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kiboga]]. Ekifo we yaziikibwa kyakirizibwa Obwakabaka bwa Buganda nga ekifo ky'ebyafaayo. Naalinnya Dina Kigga Mukarukidi, mwannyina wa Kabaka wa Buganda aliko kati, [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi II]], yaweebwa obuvunaanyizibwa bw'ekifo kino, ng’omulabirizi w’ebyobuwangwa. <ref>{{Cite web |last=Serunjogi |first=Titus |date=27 April 2006 |title=Traditional And Modern: Meet The Kabaka's Sisters |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/495458 |access-date=31 August 2014}}</ref> == Eby'ensikirano == {{s-start}} {{succession box|title=[[King of Bunyoro]]|before=Unknown|after=Unknown|years=Early Fourteenth Century}} {{s-end}} == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * Omukama ow'e Bunyoro == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] 20gti67rxcp99zphxfd187612xkuma4 48942 48941 2026-05-04T09:14:05Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340691040|Winyi of Kibulala]]" 48942 wikitext text/x-wiki '''Wasswa Chwamale Mwanga Winyi''' yali kabaka eyafuga [[:en:Bunyoro-Kitara|Bunyoro-Kitara]] mu kiseera kya 1300 AD. Olubiri lwe olukulu lwalilusangibwa [[Kibulala, Ssingo]], era ebisigalira bye gye biziikiddwa okutuuka olwaleero. Omulangira Kalemeera owa Buganda, mutabani wa [[Chwa I owa Buganda|Ssekabaka Chwa Nabakka]] omu yekka bwe yawang’angusibwa e Bunyoro, yaddukira mu lubiri lwa kitaawe omuto, Winyi I mu lubiri lwe e Kibulala. Eyo yayongera okusobya, n’azaala [[Kimera of Buganda|Omulangira Kimera Walusimbi]] mu Nabakyala Wannyana, mukyala wa kitaawe we omukulu. Oluvannyuma Omulangira Kimera yafuuka Kabaka wa Buganda owookusatu. <ref>{{Cite web |title=Ba Kabaka ba Buganda |url=http://www.buganda.com/kings.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm |archive-date=2013-06-15 |access-date=2023-01-26 |website=www.buganda.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Buganda Kingdom:: |url=https://www.buganda.or.ug/kings |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230126080115/https://www.buganda.or.ug/kings |archive-date=2023-01-26 |access-date=2023-01-26 |website=www.buganda.or.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=List of Buganda Kings |url=https://bugandahistory.com/a-precise-history-of-buganda-kings/ |access-date=2023-01-26 |website=Buganda History & Culture}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Wrigley |first=C. C. |date=1974 |title=The Kinglists of Buganda* |url=https://www.cambridge.org/core/journals/history-in-africa/article/abs/kinglists-of-buganda/C5DB8686178333061DEBB63261662029 |journal=History in Africa |language=en |publisher=Cambridge University Press |volume=1 |pages=129–139 |doi=10.2307/3171765 |issn=0361-5413 |jstor=3171765 |s2cid=153810771 |url-access=subscription}}</ref> == Olunyiriri lwe == Ono ye mwana owookubiri mu baana ba [[Kintu|Ssekabaka Kato Kintu]] abataano. Yazaalibwa e Kibulala. <ref>{{Cite web |title=Ssekabaka Chwa Male Winyi – Luganda – Abalangira Ababiito ab'eKibulala |url=https://kibulala.com/about/ssekabaka-chwa-male-winyi-luganda/ |access-date=2024-06-06 |language=en-US}}</ref> == Obufumbo bwe n’abaana == Omulangira Winyi, Katikkiro wa [[Kibulala, Ssingo|Kibulala]] (agambibwa nti ye Winyi I, Omukama ow’e Bunyoro-Kitara) yawasa mukyala Wannyana, nga ono yeyali mukyala we omukulu, mwannyina wa Balitema Kajubi, Katikkiro wa Busujju, eyali omuhima. Bano baazaala abaana babiri omwali Omumbejja Musenyu, Katikkiro wa Kyeeya nga ono yeyali omwana omukulu n'Omulangira Ntembe, Katikkiro wa Busoga. == Ababiito b' e Kibulala == Bazzukulu ba Winyi ow’e Kibulala, be bakola Ekika ky’Obuganda ekimanyiddwa nga '''Ababiito b’eKibulala''', ekimu ku bika 54 ebimanyiddwa nga bya Baganda ababalirirwamu obukadde 9. <ref>{{Cite web |last=Ssemakula |first=Mukasa |date= |title=List of The Clans of Buganda |url=http://www.buganda.com/ebika.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200529204720/http://www.buganda.com/ebika.htm |archive-date=29 May 2020 |access-date=31 August 2014 |publisher=Buganda.com}}</ref> == Ennaku ze ezasembayo == Wasswa Chwamale Mwanga Winyi yafa mu makkati g’ekyasa eky’ekkumi n’ena era naziikibwa e [[Kibulala, Ssingo]], nga leero ye [[Kiboga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kiboga]]. Ekifo we yaziikibwa kyakirizibwa Obwakabaka bwa Buganda nga ekifo ky'ebyafaayo. Naalinnya Dina Kigga Mukarukidi, mwannyina wa Kabaka wa Buganda aliko kati, [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi II]], yaweebwa obuvunaanyizibwa bw'ekifo kino, ng’omulabirizi w’ebyobuwangwa. <ref>{{Cite web |last=Serunjogi |first=Titus |date=27 April 2006 |title=Traditional And Modern: Meet The Kabaka's Sisters |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/495458 |access-date=31 August 2014}}</ref> == Eby'ensikirano == {{s-start}} {{succession box|title=[[King of Bunyoro]]|before=Unknown|after=Unknown|years=Early Fourteenth Century}} {{s-end}} == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama ow'e Bunyoro]] == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] kjgyfyi06mcrijc9roe74tt0y28zkcd Francis Ayume 0 13179 48943 2026-05-04T09:33:41Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351246346|Francis Ayume]]" 48943 wikitext text/x-wiki '''Francis Joash Ayume''' (1940–2004), Munnayuganda, yali munnabyabufuzi era munnamateeka mu Uganda. Mu kiseera we yafiira, yali [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Uganda]] <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Yazaalibwa nga 18 Ogwoomunaana 1940, mu [[Koboko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Koboko]] mu maka ga Misaeli Onale, omusomesa wa pulayimale. Ayume pulayimale yagisomera mu ''ssomero lya Nyangilia Primary School'' e [[:en:Koboko|Koboko]]. Yegatta ku [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] gyeyasomera siniya kumitendera gya wansi ne waggulu (O-Level ne A-Level), n'amariliza mu 1964. <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAcemah2014">Acemah, Harold (25 May 2014). [https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html "Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html the original] on 13 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 October</span> 2016</span>.</cite></ref> Yegatta ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]], gye yasomera amateeka, n’atikkirwanga mu 1967. Oluvannyuma, yaweebwa [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu kitongole kya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAcemah2014">Acemah, Harold (25 May 2014). [https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html "Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html the original] on 13 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 October</span> 2016</span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Mu myaka gya 1990, Ayume yayingira ebyobufuzi bya Uganda eby'okuvuganya era n'alondebwa mu palamenti ya Uganda okukiikirira Disitulikiti y'e Koboko. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2001, yaweereza nga [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Sipiika wa Palamenti]] mu Palamenti ya Uganda ey’omukaaga (1996–2001). "Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa ku bwa Ssaabawolereza wa Gavumenti n'akiikirira Uganda mu kkooti y'ensi yonna mu musango Uganda mwe yavunaanibwa okulumba DR Congo ngakigambibwa nti yanyaga eby'obugagga byayo eby'obutonde". <ref>{{Cite web |last=Daily Monitor Staff |date=20 May 2011 |title=Speakers of Parliament since 1962 |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171029065212/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |archive-date=29 October 2017 |access-date=12 October 2016}}</ref> Ku Ssande nga 16 ogwookutaano 2004, yagwa ku kabenje k’emmotoka e [[Nakasongola]] ku luguudo lwa [[Kampala]] - [[Gulu]] Highway. <ref>{{Cite web |last=Editorial |date=18 May 2004 |title=Uganda: Ayume Death a Major Blow |url=http://allafrica.com/stories/200405180035.html |access-date=13 October 2016}}</ref> == Byeyakola == Francis Ayume yawandiika ekitabo "Criminal Procedure And Law in Uganda". <ref>{{Cite web |last=Francis J Ayume |date=1986 |title=Criminal Procedure And Law in Uganda |url=https://www.amazon.com/Criminal-procedure-Uganda-Francis-Ayume/dp/0582644879 |access-date=13 October 2016 |publisher=Amazon.com}}</ref> Ekitabo kino kyayingizibwa mu nsoma ya Makerere University School of Law. <ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Joyce Namutebi |first=and John Odyek |date=20 May 2004 |title=Parliament mourns Ayume |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1100306/parliament-mourns-ayume |access-date=13 October 2016}}</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa okuva eby'ebweru == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] tvuqxju2zelm2vd9qegm18wdk40cj3z 48944 48943 2026-05-04T09:34:00Z Quinlan83 6593 Fix 48944 wikitext text/x-wiki '''Francis Joash Ayume''' (1940–2004), Munnayuganda, yali munnabyabufuzi era munnamateeka mu Uganda. Mu kiseera we yafiira, yali [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Uganda]] <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Yazaalibwa nga 18 Ogwoomunaana 1940, mu [[Koboko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Koboko]] mu maka ga Misaeli Onale, omusomesa wa pulayimale. Ayume pulayimale yagisomera mu ''ssomero lya Nyangilia Primary School'' e [[:en:Koboko|Koboko]]. Yegatta ku [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] gyeyasomera siniya kumitendera gya wansi ne waggulu (O-Level ne A-Level), n'amariliza mu 1964. <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAcemah2014">Acemah, Harold (25 May 2014). [https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html "Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html the original] on 13 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 October</span> 2016</span>.</cite></ref> Yegatta ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]], gye yasomera amateeka, n’atikkirwanga mu 1967. Oluvannyuma, yaweebwa [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu kitongole kya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAcemah2014">Acemah, Harold (25 May 2014). [https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html "Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html the original] on 13 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 October</span> 2016</span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Mu myaka gya 1990, Ayume yayingira ebyobufuzi bya Uganda eby'okuvuganya era n'alondebwa mu palamenti ya Uganda okukiikirira Disitulikiti y'e Koboko. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2001, yaweereza nga [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Sipiika wa Palamenti]] mu Palamenti ya Uganda ey’omukaaga (1996–2001). "Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa ku bwa Ssaabawolereza wa Gavumenti n'akiikirira Uganda mu kkooti y'ensi yonna mu musango Uganda mwe yavunaanibwa okulumba DR Congo ngakigambibwa nti yanyaga eby'obugagga byayo eby'obutonde". <ref>{{Cite web |last=Daily Monitor Staff |date=20 May 2011 |title=Speakers of Parliament since 1962 |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171029065212/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |archive-date=29 October 2017 |access-date=12 October 2016}}</ref> Ku Ssande nga 16 ogwookutaano 2004, yagwa ku kabenje k’emmotoka e [[Nakasongola]] ku luguudo lwa [[Kampala]] - [[Gulu]] Highway. <ref>{{Cite web |last=Editorial |date=18 May 2004 |title=Uganda: Ayume Death a Major Blow |url=http://allafrica.com/stories/200405180035.html |access-date=13 October 2016}}</ref> == Byeyakola == Francis Ayume yawandiika ekitabo "Criminal Procedure And Law in Uganda". <ref>{{Cite web |last=Francis J Ayume |date=1986 |title=Criminal Procedure And Law in Uganda |url=https://www.amazon.com/Criminal-procedure-Uganda-Francis-Ayume/dp/0582644879 |access-date=13 October 2016 |publisher=Amazon.com}}</ref> Ekitabo kino kyayingizibwa mu nsoma ya Makerere University School of Law. <ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Joyce Namutebi |first=and John Odyek |date=20 May 2004 |title=Parliament mourns Ayume |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1100306/parliament-mourns-ayume |access-date=13 October 2016}}</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa okuva eby'ebweru == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] g7av10zh80omdl87edj8dhpan6krm1v 48945 48944 2026-05-04T09:35:33Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351246346|Francis Ayume]]" 48945 wikitext text/x-wiki '''Francis Joash Ayume''' (1940–2004), Munnayuganda, yali munnabyabufuzi era munnamateeka mu Uganda. Mu kiseera we yafiira, yali [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Uganda]] <ref name="Him">{{cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |accessdate=12 October 2016 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Yazaalibwa nga 18 Ogwoomunaana 1940, mu [[Koboko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Koboko]] mu maka ga Misaeli Onale, omusomesa wa pulayimale. Ayume pulayimale yagisomera mu ''ssomero lya Nyangilia Primary School'' e [[:en:Koboko|Koboko]]. Yegatta ku [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] gyeyasomera siniya kumitendera gya wansi ne waggulu (O-Level ne A-Level), n'amariliza mu 1964. <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAcemah2014">Acemah, Harold (25 May 2014). [https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html "Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html the original] on 13 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 October</span> 2016</span>.</cite></ref> Yegatta ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]], gye yasomera amateeka, n’atikkirwanga mu 1967. Oluvannyuma, yaweebwa [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu kitongole kya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAcemah2014">Acemah, Harold (25 May 2014). [https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html "Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html the original] on 13 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 October</span> 2016</span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Mu myaka gya 1990, Ayume yayingira ebyobufuzi bya Uganda eby'okuvuganya era n'alondebwa mu palamenti ya Uganda okukiikirira Disitulikiti y'e Koboko. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2001, yaweereza nga [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Sipiika wa Palamenti]] mu Palamenti ya Uganda ey’omukaaga (1996–2001). "Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa ku bwa Ssaabawolereza wa Gavumenti n'akiikirira Uganda mu kkooti y'ensi yonna mu musango Uganda mwe yavunaanibwa okulumba DR Congo ngakigambibwa nti yanyaga eby'obugagga byayo eby'obutonde". <ref>{{Cite web |last=Daily Monitor Staff |date=20 May 2011 |title=Speakers of Parliament since 1962 |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171029065212/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |archive-date=29 October 2017 |access-date=12 October 2016}}</ref> Ku Ssande nga 16 ogwookutaano 2004, yagwa ku kabenje k’emmotoka e [[Nakasongola]] ku luguudo lwa [[Kampala]] - [[Gulu]] Highway. <ref>{{Cite web |last=Editorial |date=18 May 2004 |title=Uganda: Ayume Death a Major Blow |url=http://allafrica.com/stories/200405180035.html |access-date=13 October 2016}}</ref> == Byeyakola == Francis Ayume yawandiika ekitabo "Criminal Procedure And Law in Uganda". <ref>{{Cite web |last=Francis J Ayume |date=1986 |title=Criminal Procedure And Law in Uganda |url=https://www.amazon.com/Criminal-procedure-Uganda-Francis-Ayume/dp/0582644879 |access-date=13 October 2016 |publisher=Amazon.com}}</ref> Ekitabo kino kyayingizibwa mu nsoma ya Makerere University School of Law. <ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Joyce Namutebi |first=and John Odyek |date=20 May 2004 |title=Parliament mourns Ayume |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1100306/parliament-mourns-ayume |access-date=13 October 2016}}</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa okuva eby'ebweru == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] czfi8lngasbnl661gqd5ycdzrxne2f7 48946 48945 2026-05-04T09:39:03Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351246346|Francis Ayume]]" 48946 wikitext text/x-wiki '''Francis Joash Ayume''' (1940–2004), Munnayuganda, yali munnabyabufuzi era munnamateeka mu Uganda. Mu kiseera we yafiira, yali [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Uganda]] <ref name="Him">{{cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |accessdate=12 October 2016 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Yazaalibwa nga 18 Ogwoomunaana 1940, mu [[Koboko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Koboko]] mu maka ga Misaeli Onale, eyali omusomesa wa pulayimale. Ayume pulayimale yagisomera mu ''ssomero lya Nyangilia Primary School'' e [[:en:Koboko|Koboko]]. Yegatta ku [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] gyeyasomera siniya kumitendera gya wansi ne waggulu (O-Level ne A-Level), n'amariliza mu 1964. <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAcemah2014">Acemah, Harold (25 May 2014). [https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html "Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html the original] on 13 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 October</span> 2016</span>.</cite></ref> Yegatta ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]], gye yasomera amateeka, n’atikkirwanga mu 1967. Oluvannyuma, yaweebwa [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu kitongole kya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAcemah2014">Acemah, Harold (25 May 2014). [https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html "Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html the original] on 13 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 October</span> 2016</span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Mu myaka gya 1990, Ayume yayingira ebyobufuzi bya Uganda eby'okuvuganya era n'alondebwa mu palamenti ya Uganda okukiikirira Disitulikiti y'e Koboko. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2001, yaweereza nga [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Sipiika wa Palamenti]] mu Palamenti ya Uganda ey’omukaaga (1996–2001). "Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa ku bwa Ssaabawolereza wa Gavumenti n'akiikirira Uganda mu kkooti y'ensi yonna mu musango Uganda mwe yavunaanibwa okulumba DR Congo ngakigambibwa nti yanyaga eby'obugagga byayo eby'obutonde". <ref>{{Cite web |last=Daily Monitor Staff |date=20 May 2011 |title=Speakers of Parliament since 1962 |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171029065212/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |archive-date=29 October 2017 |access-date=12 October 2016}}</ref> Ku Ssande nga 16 ogwookutaano 2004, yagwa ku kabenje k’emmotoka e [[Nakasongola]] ku luguudo lwa [[Kampala]] - [[Gulu]] Highway. <ref>{{Cite web |last=Editorial |date=18 May 2004 |title=Uganda: Ayume Death a Major Blow |url=http://allafrica.com/stories/200405180035.html |access-date=13 October 2016}}</ref> == Byeyakola == Francis Ayume yawandiika ekitabo "Criminal Procedure And Law in Uganda". <ref>{{Cite web |last=Francis J Ayume |date=1986 |title=Criminal Procedure And Law in Uganda |url=https://www.amazon.com/Criminal-procedure-Uganda-Francis-Ayume/dp/0582644879 |access-date=13 October 2016 |publisher=Amazon.com}}</ref> Ekitabo kino kyayingizibwa mu nsoma ya Makerere University School of Law. <ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Joyce Namutebi |first=and John Odyek |date=20 May 2004 |title=Parliament mourns Ayume |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1100306/parliament-mourns-ayume |access-date=13 October 2016}}</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa okuva eby'ebweru == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] fipq98k9wedf47vtyx2zijzbs1je5nm Anthony Ochaya 0 13180 48947 2026-05-04T10:01:37Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48947 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya Uganda National Liberation Front era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu bbanka y'ensi yonna . <ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> g04noqjtdruzspwrdhdx4si8gufodmi 48948 48947 2026-05-04T10:02:45Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48948 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> ku8y1vjsny6atb4da3p2xnn0d57ylad 48949 48948 2026-05-04T10:03:30Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48949 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === l45oa4mw87s1uwwp79e5l69m459mgi7 48950 48949 2026-05-04T10:03:57Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48950 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[Atiak]], mu [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932. <ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> 8renhoa8wfwbf7fuxvy1pvgfn4as0zy 48951 48950 2026-05-04T10:04:35Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48951 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> iv4injltv2ksuehxm423q0pui3ebwzc 48952 48951 2026-05-04T10:06:45Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48952 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[Gulu]], [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu [[St. Aloysisus College Nyapea]] e [[Zombo, Yuganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> 36p1jz0owdb18ofzoco4evkw0h6jmpl 48953 48952 2026-05-04T10:09:02Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48953 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> c2d4zi3vogtcw8ylnt0g6szqtgvqlal 48954 48953 2026-05-04T10:09:23Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48954 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === 9f58u5vqtmpvyxla4jm2fx68rat6t4n 48955 48954 2026-05-04T10:14:43Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48955 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[Moyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moyo]] mu Bukkikakkono bwa [[Yuganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya meefuga mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa Uganda Protectorate wansi wa Katikkiro [[Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962. <ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera okwefuga kwa Uganda okuva mu Bungereza. <ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> 60m5zz4y3ob78o765jkvfvs1cm17a71 48956 48955 2026-05-04T10:17:53Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48956 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962. <ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza. <ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> niemliz3vlkm098p3xyw5tge3uvn94v 48957 48956 2026-05-04T10:19:08Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48957 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> bvpirpm6kf3xtls6tg2obtp9w213k2s 48960 48957 2026-05-04T10:58:50Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48960 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[Yuganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> 3f9r88dfp40hfuoq44um76ht36bdnbn 48961 48960 2026-05-04T10:59:18Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48961 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> 18ijc6xtf9higs6bxmwcoe9z2cwnwr5 48963 48961 2026-05-04T11:00:34Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48963 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[Yuganda|Uganda]] n’agenda mu Disitulikiti y’e Columbia mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu Bbanka y’ensi yonna . <ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu Philippines Division ya Bbanka y'ensi yonna oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":9" /> as82016prn3mgfm4etzr21unx806h9q 48964 48963 2026-05-04T11:01:46Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48964 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> m7mvqtt31mp6h3p5hqy72tb93kqezom 48965 48964 2026-05-04T11:05:43Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48965 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu Bbanka y’ensi yonna mu Disitulikiti y’e Columbia, Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya Uganda National Liberation Front, ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya Uganda National Liberation Front bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya Uganda National Liberation Front yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna. ecpldfepwn7ucernde85ojiwp435pqx 48966 48965 2026-05-04T11:07:26Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48966 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref> q8ppbqfv0i6bkiii7s6ippowwh2evnn 48972 48966 2026-05-04T11:26:35Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48972 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref> Nga Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ochaya enfunda eziwera yalwanagana ne Gavana wa Bank of Uganda eyali yakalondebwa, Gideon Nkojo. Ensonga emu eyabaawulamu naddala ensonga y’ebbeeyi y’ebintu okulinnya.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPhares_M_Mutibwa">Phares M Mutibwa, D. Phil. ''Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective''. Sussex: Bank of Uganda. p.&nbsp;409.</cite></ref> Ochaya yali ayagala abayizi ba Yunivasite okukola okunoonyereza ku biki abyali biviiriddeko obwavu mu Uganda nga tebannaba kubinika emiwendo songa Nkojoyali ayagala kugyirawo ddala ebyo ebyali bitawaanya bannayuganda <ref name=":15" /> Mu nkomerero, Minisita w’ebyensimbi yatabaganya enkaayana era n’agezaako okuddamu okutegeka eby'enfuna bya [[Yuganda|Uganda]] okulwanyisa ebbeeyi y’ebintu, mu nkola eno n’agaziya obuyinza [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] bwe yalina ku by’enfuna bya Uganda. h1o98yrl8tgufy1s4mydutgmswoywxw 48973 48972 2026-05-04T11:27:55Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48973 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref> Nga Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ochaya enfunda eziwera yalwanagana ne [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] eyali yakalondebwa, [[:en:Gideon_Nkojo|Gideon Nkojo]]. Ensonga emu eyabaawulamu naddala ensonga y’ebbeeyi y’ebintu okulinnya.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPhares_M_Mutibwa">Phares M Mutibwa, D. Phil. ''Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective''. Sussex: Bank of Uganda. p.&nbsp;409.</cite></ref> Ochaya yali ayagala abayizi ba [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okukola okunoonyereza ku biki abyali biviiriddeko obwavu mu Uganda nga tebannaba kubinika emiwendo songa Nkojoyali ayagala kugyirawo ddala ebyo ebyali bitawaanya bannayuganda <ref name=":15" /> Mu nkomerero, Minisita w’ebyensimbi yatabaganya enkaayana era n’agezaako okuddamu okutegeka eby'enfuna bya [[:en:Uganda|Uganda]] okulwanyisa ebbeeyi y’ebintu, mu nkola eno n’agaziya obuyinza [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya Uganda]] bwe yalina ku by’enfuna bya Uganda. egct50mpyxj200utfqtpd2akvbtye7y 48974 48973 2026-05-04T11:31:08Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48974 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref> Nga Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ochaya enfunda eziwera yalwanagana ne [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] eyali yakalondebwa, [[:en:Gideon_Nkojo|Gideon Nkojo]]. Ensonga emu eyabaawulamu naddala ensonga y’ebbeeyi y’ebintu okulinnya.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPhares_M_Mutibwa">Phares M Mutibwa, D. Phil. ''Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective''. Sussex: Bank of Uganda. p.&nbsp;409.</cite></ref> Ochaya yali ayagala abayizi ba [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okukola okunoonyereza ku biki abyali biviiriddeko obwavu mu Uganda nga tebannaba kubinika emiwendo songa Nkojoyali ayagala kugyirawo ddala ebyo ebyali bitawaanya bannayuganda <ref name=":15" /> Mu nkomerero, Minisita w’ebyensimbi yatabaganya enkaayana era n’agezaako okuddamu okutegeka eby'enfuna bya [[:en:Uganda|Uganda]] okulwanyisa ebbeeyi y’ebintu, mu nkola eno n’agaziya obuyinza [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya Uganda]] bwe yalina ku by’enfuna bya Uganda. Mu 1984, Ochaya yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, Cuthbert Joseph Obwangor, ne Francis Bwengye. Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyawukana okuva mu kibiina ekyali kivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]].<ref>{{Cite book |last=Bute |first=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=978-1-4742-9287-0 |page=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]].<ref name=":14" /> ny3wn59fkg7x9q81qre07c52bjz7sjk 48975 48974 2026-05-04T11:32:41Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48975 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref> Nga Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ochaya enfunda eziwera yalwanagana ne [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] eyali yakalondebwa, [[:en:Gideon_Nkojo|Gideon Nkojo]]. Ensonga emu eyabaawulamu naddala ensonga y’ebbeeyi y’ebintu okulinnya.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPhares_M_Mutibwa">Phares M Mutibwa, D. Phil. ''Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective''. Sussex: Bank of Uganda. p.&nbsp;409.</cite></ref> Ochaya yali ayagala abayizi ba [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okukola okunoonyereza ku biki abyali biviiriddeko obwavu mu Uganda nga tebannaba kubinika emiwendo songa Nkojoyali ayagala kugyirawo ddala ebyo ebyali bitawaanya bannayuganda <ref name=":15" /> Mu nkomerero, Minisita w’ebyensimbi yatabaganya enkaayana era n’agezaako okuddamu okutegeka eby'enfuna bya [[:en:Uganda|Uganda]] okulwanyisa ebbeeyi y’ebintu, mu nkola eno n’agaziya obuyinza [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya Uganda]] bwe yalina ku by’enfuna bya Uganda. Mu 1984, Ochaya yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], ne Francis Bwengye.<ref name=":14">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last=Aber|first=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyawukana okuva mu kibiina ekyali kivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>{{Cite book |last=Bute |first=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=978-1-4742-9287-0 |page=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]].<ref name=":14" /> 6asjdgo0hhc3aymihpmjogebfb1s042 48976 48975 2026-05-04T11:36:00Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48976 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref> Nga Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ochaya enfunda eziwera yalwanagana ne [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] eyali yakalondebwa, [[:en:Gideon_Nkojo|Gideon Nkojo]]. Ensonga emu eyabaawulamu naddala ensonga y’ebbeeyi y’ebintu okulinnya.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPhares_M_Mutibwa">Phares M Mutibwa, D. Phil. ''Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective''. Sussex: Bank of Uganda. p.&nbsp;409.</cite></ref> Ochaya yali ayagala abayizi ba [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okukola okunoonyereza ku biki abyali biviiriddeko obwavu mu Uganda nga tebannaba kubinika emiwendo songa Nkojoyali ayagala kugyirawo ddala ebyo ebyali bitawaanya bannayuganda <ref name=":15" /> Mu nkomerero, Minisita w’ebyensimbi yatabaganya enkaayana era n’agezaako okuddamu okutegeka eby'enfuna bya [[:en:Uganda|Uganda]] okulwanyisa ebbeeyi y’ebintu, mu nkola eno n’agaziya obuyinza [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya Uganda]] bwe yalina ku by’enfuna bya Uganda. Mu 1984, Ochaya yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], ne Francis Bwengye.<ref name=":14">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last=Aber|first=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyawukana okuva mu kibiina ekyali kivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>{{Cite book |last=Bute |first=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=978-1-4742-9287-0 |page=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]].<ref name=":14" /> Anthony Ochaya yakwata omulimu gw’omuwandiisi omukulu ow’ekibiina kya Nationalist Liberal Party bwe kyatondebwawo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=24 April 2017 |title=Tracing Democratic Party divisions since 1964 |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128034928/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-date=28 November 2018 |access-date=27 November 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Ekibiina kino kyali kya kaseera katono, era okukkakkana nga kiyungiddwa wamu n'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] we gwatuukira mu 1986 nga Okeny azzeemu okwegatta ku [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda.]]<ref name=":0" /> a8txiq4ox2fglq8fnga22g1o3w0007u 48977 48976 2026-05-04T11:36:35Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48977 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref> Nga Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ochaya enfunda eziwera yalwanagana ne [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] eyali yakalondebwa, [[:en:Gideon_Nkojo|Gideon Nkojo]]. Ensonga emu eyabaawulamu naddala ensonga y’ebbeeyi y’ebintu okulinnya.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPhares_M_Mutibwa">Phares M Mutibwa, D. Phil. ''Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective''. Sussex: Bank of Uganda. p.&nbsp;409.</cite></ref> Ochaya yali ayagala abayizi ba [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okukola okunoonyereza ku biki abyali biviiriddeko obwavu mu Uganda nga tebannaba kubinika emiwendo songa Nkojoyali ayagala kugyirawo ddala ebyo ebyali bitawaanya bannayuganda <ref name=":15" /> Mu nkomerero, Minisita w’ebyensimbi yatabaganya enkaayana era n’agezaako okuddamu okutegeka eby'enfuna bya [[:en:Uganda|Uganda]] okulwanyisa ebbeeyi y’ebintu, mu nkola eno n’agaziya obuyinza [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya Uganda]] bwe yalina ku by’enfuna bya Uganda. Mu 1984, Ochaya yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], ne Francis Bwengye.<ref name=":14">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last=Aber|first=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyawukana okuva mu kibiina ekyali kivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>{{Cite book |last=Bute |first=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=978-1-4742-9287-0 |page=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]].<ref name=":14" /> Anthony Ochaya yakwata omulimu gw’omuwandiisi omukulu ow’ekibiina kya Nationalist Liberal Party bwe kyatondebwawo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=24 April 2017 |title=Tracing Democratic Party divisions since 1964 |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128034928/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-date=28 November 2018 |access-date=27 November 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Ekibiina kino kyali kya kaseera katono, era okukkakkana nga kiyungiddwa wamu n'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] we gwatuukira mu 1986 nga Okeny azzeemu okwegatta ku [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda.]]<ref name=":0" /> == Ebimukwatako eby'omunda == srzhv5tekww4k787babc991q71pe3cn 48981 48977 2026-05-04T11:47:15Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48981 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref> Nga Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ochaya enfunda eziwera yalwanagana ne [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] eyali yakalondebwa, [[:en:Gideon_Nkojo|Gideon Nkojo]]. Ensonga emu eyabaawulamu naddala ensonga y’ebbeeyi y’ebintu okulinnya.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPhares_M_Mutibwa">Phares M Mutibwa, D. Phil. ''Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective''. Sussex: Bank of Uganda. p.&nbsp;409.</cite></ref> Ochaya yali ayagala abayizi ba [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okukola okunoonyereza ku biki abyali biviiriddeko obwavu mu Uganda nga tebannaba kubinika emiwendo songa Nkojoyali ayagala kugyirawo ddala ebyo ebyali bitawaanya bannayuganda <ref name=":15" /> Mu nkomerero, Minisita w’ebyensimbi yatabaganya enkaayana era n’agezaako okuddamu okutegeka eby'enfuna bya [[:en:Uganda|Uganda]] okulwanyisa ebbeeyi y’ebintu, mu nkola eno n’agaziya obuyinza [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya Uganda]] bwe yalina ku by’enfuna bya Uganda. Mu 1984, Ochaya yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], ne Francis Bwengye.<ref name=":14">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last=Aber|first=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyawukana okuva mu kibiina ekyali kivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>{{Cite book |last=Bute |first=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=978-1-4742-9287-0 |page=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]].<ref name=":14" /> Anthony Ochaya yakwata omulimu gw’omuwandiisi omukulu ow’ekibiina kya Nationalist Liberal Party bwe kyatondebwawo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=24 April 2017 |title=Tracing Democratic Party divisions since 1964 |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128034928/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-date=28 November 2018 |access-date=27 November 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Ekibiina kino kyali kya kaseera katono, era okukkakkana nga kiyungiddwa wamu n'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] we gwatuukira mu 1986 nga Okeny azzeemu okwegatta ku [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda.]]<ref name=":0" /> == Ebimukwatako eby'omunda == Mu lutalo lwa [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|Uganda Tanzania War]] olwali wakati wa Uganda ne [[Tanzania]], waaliwo okuttibwa kw’abantu baabulijjo mu [[Arua]] mu Bukiikakkono bwa Uganda. Abakozi ba gavumenti abawerako n’amaka agamu baasaba obukuumi okuva ku lutalo olwali mu lukuubo lwa White Rhino Tourist Hotel, gye battibwa. Anthony Ochaya ne minisita munne Moses Apilaga eyali akulembera Minisitule y'ebyamaguzi, bombi baalina "abooluganda abawerako" abaafiira mu bulumbaganyi buno.<ref>{{Cite book |last=Mukasa. |first=Mutibwa, Phares |date=1992 |title=Uganda since independence : a story of unfulfilled hopes |publisher=Africa World Press |isbn=978-0-86543-356-4 |location=Trenton, NJ |oclc=28216159}}</ref> jrgkkf30zhz59fqy8e2ajnn05fr0ju7 48982 48981 2026-05-04T11:48:27Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48982 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref> Nga Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ochaya enfunda eziwera yalwanagana ne [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] eyali yakalondebwa, [[:en:Gideon_Nkojo|Gideon Nkojo]]. Ensonga emu eyabaawulamu naddala ensonga y’ebbeeyi y’ebintu okulinnya.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPhares_M_Mutibwa">Phares M Mutibwa, D. Phil. ''Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective''. Sussex: Bank of Uganda. p.&nbsp;409.</cite></ref> Ochaya yali ayagala abayizi ba [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okukola okunoonyereza ku biki abyali biviiriddeko obwavu mu Uganda nga tebannaba kubinika emiwendo songa Nkojoyali ayagala kugyirawo ddala ebyo ebyali bitawaanya bannayuganda <ref name=":15" /> Mu nkomerero, Minisita w’ebyensimbi yatabaganya enkaayana era n’agezaako okuddamu okutegeka eby'enfuna bya [[:en:Uganda|Uganda]] okulwanyisa ebbeeyi y’ebintu, mu nkola eno n’agaziya obuyinza [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya Uganda]] bwe yalina ku by’enfuna bya Uganda. Mu 1984, Ochaya yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], ne Francis Bwengye.<ref name=":14">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last=Aber|first=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyawukana okuva mu kibiina ekyali kivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>{{Cite book |last=Bute |first=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=978-1-4742-9287-0 |page=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]].<ref name=":14" /> Anthony Ochaya yakwata omulimu gw’omuwandiisi omukulu ow’ekibiina kya Nationalist Liberal Party bwe kyatondebwawo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=24 April 2017 |title=Tracing Democratic Party divisions since 1964 |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128034928/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-date=28 November 2018 |access-date=27 November 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Ekibiina kino kyali kya kaseera katono, era okukkakkana nga kiyungiddwa wamu n'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] we gwatuukira mu 1986 nga Okeny azzeemu okwegatta ku [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda.]]<ref name=":0" /> == Ebimukwatako eby'omunda == Mu lutalo lwa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda Tanzania War]] olwali wakati wa Uganda ne [[:en:Tanzania|Tanzania]], waaliwo okuttibwa kw’abantu baabulijjo mu [[:en:Arua|Arua]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono]] bwa Uganda. Abakozi ba gavumenti abawerako n’amaka agamu baasaba obukuumi okuva ku lutalo olwali mu lukuubo lwa White Rhino Tourist Hotel, gye battibwa. Anthony Ochaya ne minisita munne Moses Apilaga eyali akulembera Minisitule y'ebyamaguzi, bombi baalina "abooluganda abawerako" abaafiira mu bulumbaganyi buno.<ref>{{Cite book |last=Mukasa. |first=Mutibwa, Phares |date=1992 |title=Uganda since independence : a story of unfulfilled hopes |publisher=Africa World Press |isbn=978-0-86543-356-4 |location=Trenton, NJ |oclc=28216159}}</ref> 4pkbcge90xc9v062qn1r3fvd60v5d4r 48983 48982 2026-05-04T11:50:55Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48983 wikitext text/x-wiki   '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref> Nga Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ochaya enfunda eziwera yalwanagana ne [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] eyali yakalondebwa, [[:en:Gideon_Nkojo|Gideon Nkojo]]. Ensonga emu eyabaawulamu naddala ensonga y’ebbeeyi y’ebintu okulinnya.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPhares_M_Mutibwa">Phares M Mutibwa, D. Phil. ''Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective''. Sussex: Bank of Uganda. p.&nbsp;409.</cite></ref> Ochaya yali ayagala abayizi ba [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okukola okunoonyereza ku biki abyali biviiriddeko obwavu mu Uganda nga tebannaba kubinika emiwendo songa Nkojoyali ayagala kugyirawo ddala ebyo ebyali bitawaanya bannayuganda <ref name=":15" /> Mu nkomerero, Minisita w’ebyensimbi yatabaganya enkaayana era n’agezaako okuddamu okutegeka eby'enfuna bya [[:en:Uganda|Uganda]] okulwanyisa ebbeeyi y’ebintu, mu nkola eno n’agaziya obuyinza [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya Uganda]] bwe yalina ku by’enfuna bya Uganda. Mu 1984, Ochaya yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], ne Francis Bwengye.<ref name=":14">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last=Aber|first=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyawukana okuva mu kibiina ekyali kivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>{{Cite book |last=Bute |first=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=978-1-4742-9287-0 |page=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]].<ref name=":14" /> Anthony Ochaya yakwata omulimu gw’omuwandiisi omukulu ow’ekibiina kya Nationalist Liberal Party bwe kyatondebwawo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=24 April 2017 |title=Tracing Democratic Party divisions since 1964 |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128034928/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-date=28 November 2018 |access-date=27 November 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Ekibiina kino kyali kya kaseera katono, era okukkakkana nga kiyungiddwa wamu n'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] we gwatuukira mu 1986 nga Okeny azzeemu okwegatta ku [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda.]]<ref name=":0" /> == Ebimukwatako eby'omunda == Mu lutalo lwa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda Tanzania War]] olwali wakati wa Uganda ne [[:en:Tanzania|Tanzania]], waaliwo okuttibwa kw’abantu baabulijjo mu [[:en:Arua|Arua]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono]] bwa Uganda. Abakozi ba gavumenti abawerako n’amaka agamu baasaba obukuumi okuva ku lutalo olwali mu lukuubo lwa White Rhino Tourist Hotel, gye battibwa. Anthony Ochaya ne minisita munne Moses Apilaga eyali akulembera Minisitule y'ebyamaguzi, bombi baalina "abooluganda abawerako" abaafiira mu bulumbaganyi buno.<ref>{{Cite book |last=Mukasa. |first=Mutibwa, Phares |date=1992 |title=Uganda since independence : a story of unfulfilled hopes |publisher=Africa World Press |isbn=978-0-86543-356-4 |location=Trenton, NJ |oclc=28216159}}</ref> == Okufa kwe == Anthony Ochaya yaweebwa ekitanda mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda nga 24 Ogwomukaaga 1998, ku bigambibwa nti alina ekirwadde kya [[:en:Pneumonia|Pneumonia]] n’obulwadde [[:en:Kidney_disease|bw’ensigo]]. Yafa nga 6 Ogwomusanvu 1998. Yaziikibwa mu Agwe, ekyalo ekiriraanye [[:en:Gulu|Gulu]], Uganda. qzm57td5dwlev0p98vyv1kiwpnexmp3 48984 48983 2026-05-04T11:53:11Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48984 wikitext text/x-wiki   '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite id="CITEREFUwechue1991" class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition'' (in Lungereza). London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:962855596|962855596]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Africa+Who%CA%BCs+Who%3A+2nd+Edition&rft.place=London&rft.date=1991&rft_id=info%3Aoclcnum%2F962855596&rft.isbn=978-0-903274-17-3&rft.aulast=Uwechue&rft.aufirst=Raph&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa, 1967–1968''. Nairobi: Marco Publishers. 1968.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Who%27s+Who+in+East+Africa%2C+1967%E2%80%931968&rft.place=Nairobi&rft.pub=Marco+Publishers&rft.date=1968&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAnthony+Ochaya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). ''Africa Whoʼs Who: 2nd Edition''. London. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/962855596 962855596].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: location missing publisher ([[:Category:CS1 maint: location missing publisher|link]])</span> [[Category:CS1 maint: location missing publisher]]</ref> Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":9" /> === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref> Nga Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ochaya enfunda eziwera yalwanagana ne [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] eyali yakalondebwa, [[:en:Gideon_Nkojo|Gideon Nkojo]]. Ensonga emu eyabaawulamu naddala ensonga y’ebbeeyi y’ebintu okulinnya.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPhares_M_Mutibwa">Phares M Mutibwa, D. Phil. ''Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective''. Sussex: Bank of Uganda. p.&nbsp;409.</cite></ref> Ochaya yali ayagala abayizi ba [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okukola okunoonyereza ku biki abyali biviiriddeko obwavu mu Uganda nga tebannaba kubinika emiwendo songa Nkojoyali ayagala kugyirawo ddala ebyo ebyali bitawaanya bannayuganda <ref name=":15" /> Mu nkomerero, Minisita w’ebyensimbi yatabaganya enkaayana era n’agezaako okuddamu okutegeka eby'enfuna bya [[:en:Uganda|Uganda]] okulwanyisa ebbeeyi y’ebintu, mu nkola eno n’agaziya obuyinza [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya Uganda]] bwe yalina ku by’enfuna bya Uganda. Mu 1984, Ochaya yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], ne Francis Bwengye.<ref name=":14">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last=Aber|first=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyawukana okuva mu kibiina ekyali kivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>{{Cite book |last=Bute |first=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=978-1-4742-9287-0 |page=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]].<ref name=":14" /> Anthony Ochaya yakwata omulimu gw’omuwandiisi omukulu ow’ekibiina kya Nationalist Liberal Party bwe kyatondebwawo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=24 April 2017 |title=Tracing Democratic Party divisions since 1964 |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128034928/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-date=28 November 2018 |access-date=27 November 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Ekibiina kino kyali kya kaseera katono, era okukkakkana nga kiyungiddwa wamu n'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] we gwatuukira mu 1986 nga Okeny azzeemu okwegatta ku [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda.]]<ref name=":0" /> == Ebimukwatako eby'omunda == Mu lutalo lwa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda Tanzania War]] olwali wakati wa Uganda ne [[:en:Tanzania|Tanzania]], waaliwo okuttibwa kw’abantu baabulijjo mu [[:en:Arua|Arua]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono]] bwa Uganda. Abakozi ba gavumenti abawerako n’amaka agamu baasaba obukuumi okuva ku lutalo olwali mu lukuubo lwa White Rhino Tourist Hotel, gye battibwa. Anthony Ochaya ne minisita munne Moses Apilaga eyali akulembera Minisitule y'ebyamaguzi, bombi baalina "abooluganda abawerako" abaafiira mu bulumbaganyi buno.<ref>{{Cite book |last=Mukasa. |first=Mutibwa, Phares |date=1992 |title=Uganda since independence : a story of unfulfilled hopes |publisher=Africa World Press |isbn=978-0-86543-356-4 |location=Trenton, NJ |oclc=28216159}}</ref> == Okufa kwe == Anthony Ochaya yaweebwa ekitanda mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda nga 24 Ogwomukaaga 1998, ku bigambibwa nti alina ekirwadde kya [[:en:Pneumonia|Pneumonia]] n’obulwadde [[:en:Kidney_disease|bw’ensigo]]. Yafa nga 6 Ogwomusanvu 1998. Yaziikibwa mu Agwe, ekyalo ekiriraanye [[:en:Gulu|Gulu]], Uganda. == Ebijuliziddwa ==   fuor0imqr0gya0j5qo5igua5863bo4f 48985 48984 2026-05-04T11:54:49Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340913558|Anthony Ochaya]]" 48985 wikitext text/x-wiki   '''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == === Obuto bwe === Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932. === Emisomo gye === Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref> == Emirimu gye == === Omulimu gwe yasooka okukola === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962. Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref> Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966. === Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna === Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]]. Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]]. === Okudda kwe mu Uganda === Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref> Nga Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ochaya enfunda eziwera yalwanagana ne [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] eyali yakalondebwa, [[:en:Gideon_Nkojo|Gideon Nkojo]]. Ensonga emu eyabaawulamu naddala ensonga y’ebbeeyi y’ebintu okulinnya. Ochaya yali ayagala abayizi ba [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okukola okunoonyereza ku biki abyali biviiriddeko obwavu mu Uganda nga tebannaba kubinika emiwendo songa Nkojoyali ayagala kugyirawo ddala ebyo ebyali bitawaanya bannayuganda. Mu nkomerero, Minisita w’ebyensimbi yatabaganya enkaayana era n’agezaako okuddamu okutegeka eby'enfuna bya [[:en:Uganda|Uganda]] okulwanyisa ebbeeyi y’ebintu, mu nkola eno n’agaziya obuyinza [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya Uganda]] bwe yalina ku by’enfuna bya Uganda. Mu 1984, Ochaya yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], ne Francis Bwengye.<ref name=":14">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last=Aber|first=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyawukana okuva mu kibiina ekyali kivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>{{Cite book |last=Bute |first=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=978-1-4742-9287-0 |page=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]].<ref name=":14" /> Anthony Ochaya yakwata omulimu gw’omuwandiisi omukulu ow’ekibiina kya Nationalist Liberal Party bwe kyatondebwawo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=24 April 2017 |title=Tracing Democratic Party divisions since 1964 |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128034928/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-date=28 November 2018 |access-date=27 November 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Ekibiina kino kyali kya kaseera katono, era okukkakkana nga kiyungiddwa wamu n'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] we gwatuukira mu 1986 nga Okeny azzeemu okwegatta ku [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda.]]<ref name=":0" /> == Ebimukwatako eby'omunda == Mu lutalo lwa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda Tanzania War]] olwali wakati wa Uganda ne [[:en:Tanzania|Tanzania]], waaliwo okuttibwa kw’abantu baabulijjo mu [[:en:Arua|Arua]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono]] bwa Uganda. Abakozi ba gavumenti abawerako n’amaka agamu baasaba obukuumi okuva ku lutalo olwali mu lukuubo lwa White Rhino Tourist Hotel, gye battibwa. Anthony Ochaya ne minisita munne Moses Apilaga eyali akulembera Minisitule y'ebyamaguzi, bombi baalina "abooluganda abawerako" abaafiira mu bulumbaganyi buno.<ref>{{Cite book |last=Mukasa. |first=Mutibwa, Phares |date=1992 |title=Uganda since independence : a story of unfulfilled hopes |publisher=Africa World Press |isbn=978-0-86543-356-4 |location=Trenton, NJ |oclc=28216159}}</ref> == Okufa kwe == Anthony Ochaya yaweebwa ekitanda mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda nga 24 Ogwomukaaga 1998, ku bigambibwa nti alina ekirwadde kya [[:en:Pneumonia|Pneumonia]] n’obulwadde [[:en:Kidney_disease|bw’ensigo]]. Yafa nga 6 Ogwomusanvu 1998. Yaziikibwa mu Agwe, ekyalo ekiriraanye [[:en:Gulu|Gulu]], Uganda. == Ebijuliziddwa ==   rgnxw44dizihuawnrjmsecw6t0x4yrc Hussein Kyanjo 0 13181 48959 2026-05-04T10:20:34Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347906229|Hussein Kyanjo]]" 48959 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles> <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Hajj Hussein Kyanjo''' (1960 – 22 Ogwomusanvu 2023) <ref name=":0">{{Cite web |last=NTV Uganda |date=2023-07-23 |title=Former Makindye West MP Hussein Kyanjo laid to rest |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-laid-to-rest--4313472 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230724084216/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-laid-to-rest--4313472 |archive-date=24 July 2023 |access-date=2025-08-11 |website=NTV Uganda}}</ref> yali munnabyabufuzi mu Uganda, omukulembeze w'abavubuka era omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu.<ref>{{Cite web |last=The Independent Uganda |date=23 July 2023 |title=Hajj Hussein Kyanjo 1960-2023 |url=https://www.independent.co.ug/hajj-hussein-kyanjo-1960-2023/ |access-date=11 August 2025 |website=The Independent Uganda}}</ref> Yaliko [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti (MP)]] mu [[:en:Makindye_Division|kitundu kya Makindye West]] mu Kampala [[:en:2006_Ugandan_general_election|okuva mu 2006]] okutuuka [[:en:2016_Ugandan_general_election|mu 2016]], era yali [[:en:Founder_CEO|omu ku batandisi]] era nga [[:en:Secretary_(title)|ye omuwandiisi omukulu]] emeritus mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:Justice_Forum|Justice Forum]] (JEEMA).<ref>{{Cite web |last=Derrick Kiyonga |date=2024-11-23 |title=Makindye West braces for Ssewanyana–Luyirika duel |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makindye-west-braces-for-ssewanyana-luyirika-duel-4833300 |url-access=subscription |access-date=2025-08-11 |website=Monitor Uganda}}</ref> Amanyiddwa olw’ennyiriri ze ez’amaanyi ku nsonga ng’enfuga ennungi, okukuuma obutonde bw’ensi, n’okutumbula abavubuka, Kyanjo yali muntu wa maanyi ku ludda oluvuganya gavumenti era nga yali muwagizi wa demokulasiya ow’amaanyi mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Frank Kisakye |date=August 2, 2023 |title=Hussein Kyanjo lived under the shadow of death for 12 years |url=https://observer.ug/news/hussein-kyanjo-lived-under-the-shadow-of-death-for-12-years/ |access-date=2025-08-11 |website=The Observer}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Hussein Kyanjo yazaalibwa mu mwaka gwa 1960.<ref>{{Cite web |last=Flash Uganda Media |date=June 2022 |title=Hussein Kyanjo: Biography, family, age, work of a Ugandan politician |url=https://flashugnews.com/hussein-kyanjo-biography-family-age-work-ugandan-politician/ |access-date=11 August 2025 |website=Flash Uganda Media}}</ref> Yasomera mu ssomero lya Bilal Islamic School e Bwaise, Kako Primary School, ne Masaka Secondary School.<ref name=":0">{{Cite web |last=NTV Uganda |date=2023-07-23 |title=Former Makindye West MP Hussein Kyanjo laid to rest |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-laid-to-rest--4313472 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230724084216/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-laid-to-rest--4313472 |archive-date=24 July 2023 |access-date=2025-08-11 |website=NTV Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNTV_Uganda2023">NTV Uganda (23 July 2023). [https://web.archive.org/web/20230724084216/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-laid-to-rest--4313472 "Former Makindye West MP Hussein Kyanjo laid to rest"]. ''NTV Uganda''. Archived from [https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-laid-to-rest--4313472 the original] on 24 July 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 August</span> 2025</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yagenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yatikkirwa mu mwaka gwa 1983 n'afuna diguli ye esooka mu Industrial and Fine Art.<ref>{{Cite web |last=Chimp Corps |date=2023-07-23 |title=Hussein Kyanjo's life was cut short – Besigye |url=https://chimpreports.com/hussein-kyanjos-life-was-cut-short-besigye/ |access-date=2025-08-11 |website=ChimpReports}}</ref> == Emirimu gye == Kyanjo y’omu ku baatandikawo ekibiina kya Justice Forum (JEEMA), ekibiina ky’ebyobufuzi ekiwanirira ennongoosereza mu demokulasiya n’obwenkanya mu mbeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Agnes Nantaba |date=2018-12-27 |title=Hajji Hussein Kyanjo on politics of honesty and openness |url=https://www.independent.co.ug/hajji-hussein-kyanjo-on-politics-of-honesty-and-openness/ |access-date=2025-08-11 |website=The Independent Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |last=Rogers Atukunda |date=2023-07-22 |title=Former Makindye West MP Hussein Kyanjo Dies |url=https://softpower.ug/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-dies/ |access-date=2025-08-11 |website=SoftPower News}}</ref> Yali mu kifo kya Secretary General emeritus mu kibiina, ng’ayambako mu nteekateeka yaakyo n’enteekateeka y’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |last=Crispus Mugisha |date=2023-07-22 |title=Former MP Kyanjo dies |url=https://nilepost.co.ug/hussein-kyanjo/165683/former-mp-kyanjo-dies |access-date=2025-08-11 |website=Nile Post}}</ref> [[:en:2006_Ugandan_general_election|Mu 2006]], Kyanjo yalondebwa okubeera [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa palamenti]] mu Makindye West,<ref>{{Cite web |last=URN |date=2023-07-22 |title=Former Makindye MP Kyanjo dies at Kibuli hospital |url=https://observer.ug/news/former-makindye-mp-kyanjo-dies-at-kibuli-hospital/ |access-date=2025-08-11 |website=The Observer}}</ref> ekifo kye yalimu okutuusa mu mwaka gwa 2016.<ref>{{Cite web |last=Charles M. Mpagi |date=May 3, 2014 |title=MP Kyanjo opens up on his 'poison' scare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/mp-kyanjo-opens-up-on-his-poison-scare-1571450 |url-access=subscription |access-date=2025-08-11 |website=Monitor Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=18 April 2022 |title=Friends seek Shs105m to save ex-MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/friends-seek-shs105m-to-save-ex-mp-kyanjo-3786148 |url-access=subscription |website=Monitor Uganda}}</ref> Mu kiseera kye yamala mu Palamenti, yali amanyiddwa nnyo olw’okulwanirira ennyo ensonga z’obwerufu, eddembe ly’obuntu, n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Yali avumirira nnyo enkola za gavumenti ze yalowoozanga nti zinyigiriza oba si za bwenkanya. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (September 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Kyanjo era yaweereza nga minisita ow'ekisiikirize ow'ebyomunda mu ggwanga, gyeyeenyigiramu mu kulondoola n'okunenya enkola ezikwata ku magye g'ebyokwerinda aga Uganda n’enfuga y’omunda mu ggwanga.<ref>{{Cite web |last=Chimp Corps |date=2023-07-22 |title=Ex-MP Hussein Kyanjo is dead |url=https://chimpreports.com/ex-mp-hussein-kyanjo-is-dead/ |access-date=2025-08-11 |website=ChimpReports}}</ref> Yawagira ennongoosereza ezandikakasizza okukiikirirwa obwenkanya n'obuvunaanyizibwa munda mu nkola z'ebyokwerinda mu bitongole bya Uganda eby’ebyokwerinda.<ref>{{Cite web |last=NTV Uganda |date=2023-07-22 |title=Family, friends pay tribute to the former MP Hussein Kyanjo |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/family-friends-pay-tribute-to-the-former-mp-hussein-kyanjo-4312596 |access-date=2025-08-11 |website=NTV Uganda}}</ref> == Okubunyisa amawulire n’okulwanirira eddembe ly’obuntu == Mu myaka gye gyonna, Kyanjo yali muwagizi wa maanyi nnyo ow’okukuuma obutonde bw’ensi. Ekisinga okweyoleka, yawakanya enteekateeka za gavumenti ez’okuggya gazeeti mu kibira kya Mabira Forest Reserve okusimba ennimiro z’omuwemba.<ref>{{Cite web |last=Monitor Uganda |date=January 11, 2011 |title=Military police shot people at Kasubi, says MP Kyanjo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/military-police-shot-people-at-kasubi-says-mp-kyanjo-1484862 |url-access=subscription |access-date=2025-08-11 |website=Monitor Uganda}}</ref> Era yali muwagizi wa mpisa z’obuwangwa n’obwetwaze bw’Obwakabaka bwa [[Buganda]] .<ref>{{Cite web |last=URN |date=2023-07-24 |title=Prince Nakibinge breaks Muslim principles to honour Hussein Kyanjo |url=https://observer.ug/news/prince-nakibinge-breaks-muslim-principles-to-honour-hussein-kyanjo/ |access-date=2025-08-11 |website=The Observer}}</ref> Okulwanirira kwa Kyanjo kwatuukira ddala mu kunyweza abavubuka, gye yaskubiriza enkola n’enteekateeka ezigenderera okutumbula emikisa gy’abavubuka mu Uganda, ng’essira aliteeka ku by’enjigiriza, emirimu, n’okwetaba mu byobufuzi.<ref>{{Cite web |last=Editorial |date=July 26, 2023 |title=Hussein Kyanjo: An epitome of justice and unyielding integrity |url=https://observer.ug/viewpoint/hussein-kyanjo-an-epitome-of-justice-and-unyielding-integrity/ |access-date=2025-08-11 |website=The Observer}}</ref> == Okufa kwe n'ebyamanyiddwako == Kyanjo yafa nga 22 Ogwomusanvu 2023 mu [[Eddwaliro ly'e Kibuli|ddwaliro ly’Abasiraamu e Kibuli]] mu [[Kampala]] oluvannyuma lw’okulwala ebbanga eddene.<ref>{{Cite web |last=Frank Kisakye |date=July 26, 2023 |title=May Hajji Kyanjo be the last! |url=https://observer.ug/viewpoint/may-hajji-kyanjo-be-the-last/ |access-date=2025-08-11 |website=The Observer}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kin Kariisa |date=July 23, 2023 |title=Kin Kariisa's tribute to the Late Hon Hussein Kyanjo |url=https://nilepost.co.ug/news/165749/kin-kariisas-tribute-to-the-late-hon-hussein-kyanjo |access-date=2025-08-11 |website=Nile Post}}</ref> Yaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe mu [[Bukomansimbi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bukomansimbi]], ng’atuukana n’ebyo ab’omu maka bye baayagala. Oluvanyuma lw’okufa kwe, bannabyabufuzi okuli [[:en:Speaker_of_Parliament|Omwogezi wa Palamenti]], [[Anita Among]], n’omumyuka we [[Thomas Tayebwa]] baayogera ebigambo by'okusaasira era ne basiima Kyanjo ky’akoze mu byafaayo bya Uganda eby’amateeka n’okulwanirira obwenkanya.<ref>{{Cite web |last=Monitor Uganda |date=January 14, 2011 |title=Kyanjo's vivid testimony sheds more light on Kasubi shooting |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kyanjo-s-vivid-testimony-sheds-more-light-on-kasubi-shooting-1485034 |url-access=subscription |access-date=2025-08-11 |website=Monitor Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |last=Derrick Kiyonga |date=July 30, 2023 |title=Kyanjo: The dedicated Buganda servant and firm Opposition leader |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kyanjo-the-dedicated-buganda-servant-and-firm-opposition-leader-4320078 |url-access=subscription |access-date=2025-08-11 |website=Monitor Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Muwada_Nkunyingi|Muwada Nkunyingi]] * Ali Nganda Kasirye Mulyanyama agamba nti * [[Allan Ssewanyana]] * [[Bobi Wine]] * [[David Sejusa|David Tinyefunza]] * Abubaker Kawalya == Ebijuliziddwa == {{reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.newvision.co.ug/category/news/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-dies-a-NV_165621 JEEMA ekungubaga Hussein Kyanjo - Okwolesebwa Okupya] * [https://hicginewsagency.com/2023/07/22/uganda-loses-legislator-who-fought-for-mabira-forest-the-political-life-of-hussein-kyanjo/ Uganda efiiriddwa omubaka wa palamenti eyalwanirira ekibira kya Mabira - Hicgi News Agency] [[Category:Pages with unreviewed translations]] 0dqgpq1kg2bv2q6sqgqe8kkvbzwolx5 Andrew Kakooza 0 13182 48967 2026-05-04T11:09:02Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350865985|Andrew Mukooza]]" 48967 wikitext text/x-wiki   '''Andrew Joet Mukooza''' (21 Ogwomusanvu 1944 – 24 Ogwokuna 1979) yali muserikale wa magye ga Uganda era omugoba w'ennyonyi ennwaanyi era nga ye yasembayo okukulira eggye ly'omu bbanga [[:en:Ugandan_Air_Force|ery'amagye ga Uganda]] nga terinnazikirizibwa mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] . Era yali muvuzi wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu kiseera kye yafugiramu [[:en:Uganda|Uganda]] . Mukooza yazaalibwa mu buvanjuba bwa Uganda, yeegatta ku ggye ly’omu bbanga ku [[:en:President_of_Uganda|mulembe]] gwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]]. Oluvannyuma lwa Amin okutwala obuyinza mu 1971, Mukooza yasigala nga mwesigwa nnyo eri gavumenti ye, era ekyavaamu n’alinyisibwa amadaala. Oboolyawo yayamba Amin okuwangula [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|okugezaako okuwamba gavumenti mu 1977]], ekyaleetera aboludda oluvuganya mu Uganda okunyiiga. Olutalo lwa Uganda ne Tanzania bwe lwabalukawo, Mukooza yasooka kubuusa misoni ng’omugoba w’ennyonyi ennwaanyi era n’afuuka akulira eggye lya Uganda Army Air Force bwe lyatandika okusasika wakati mu kufiirwa okw’amaanyi mu lutalo, okwewaggula, n’okudduka. Oluvanyuma lw’okuwangulwa kwa Amin, Mukooza yeewaayo eri gavumenti ya Uganda empya ewagirwa Tanzania, kyokka n’attibwa mu mbeera ezitaali nambulukufu. == Ebikwata ku bulamu bwe == === Obuto bwe n'emirimu === [[File:Idi_Amin_cropped.jpg|alt=Photo of Idi Amin in combat uniform in 1977|left|thumb|Mukooza yasituka ng’ayita mu kulinyisibwa amadaala ku mulembe gwa [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Idi Amin]] (mu kifanaanyi).]] Andrew Joet Mukooza yazaalibwa Yoramu Mukooza ne mukyala we Erina e Mbulamuti, [[:en:Busoga|Busoga]], [[:en:Uganda_Protectorate|Ettwale lya Uganda]] nga 21 Ogwomusanvu 1944. Kitaawe yatemulwa amangu ddala nga Andrew amaze okuzaalibwa, ekyavaamu nnyina okuddamu okufumbirwa mulamu we Gershom Mukooza okusinziira ku mpisa za Busoga. Andrew yagenda mu maaso n'asomera mu [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ne [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]]. Oluvannyuma lwa [[:en:History_of_Uganda_(1962–71)|Amefuga ga Uganda]] , Mukooza yeegatta ku ggye ly'omu bbanga erya [[:en:Ugandan_Air_Force|Uganda Army Air Force]] (UAAF), era n'asindikibwa mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] okutendekebwa ku [[:en:List_of_Mikoyan_and_MiG_aircraft|nnyonyi za MiG]] ezibuuka . Bwe yaddayo mu nsi ye, yatwalibwa mu [[:en:Gulu_Airport|ggye ly’omu bbanga e Gulu]] gye yasisinkanira Miriam Katumba, omusawo akolera mu ddwaaliro lya Gavumenti e Gulu. Ababiri bano baafumbiriganwa mu kaseera akamu wakati wa 1969 ne 1971 era ne bazaala abaana bana. Mu mwezi Gwolubereberye 1971, omuduumizi w’amagye [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|yasuula gavumenti]] ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] n’eyetekawo nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] . Obote yaddukira mu buwanganguse, gye yava ne yeekobaana okuddamu okufuna obuyinza. Mukooza yawona okulongoosebwa kw’ebyobufuzi okwaddirira, era n’alondebwa ng’omu ku bavuzi b’ennyonyi ya Amin empya [[:en:Grumman_Gulfstream_II|eya Grumman Gulfstream II]] ey’obwannannyini. Okuyiga engeri y'okubuusa ennyonyi ya Gulfstream II, Mukooza n'abavuzi b'ennyonyi abalala basatu baasindikibwa mu [[:en:United_States|Amerika]] okutendekebwa mu ttendekero ly'okuvuga ennyonyi, [[:en:Savannah,_Georgia|Savannah]], era ne bafuna layisinsi z'okuvuga ennyonyi ku [[:en:Vero_Beach,_Florida|Vero Beach]] . Abana bano baakomawo ne Gulfstream II mu 1974, kyokka ne bagenda mu maaso n’okutendekebwa n’abasomesa Abamerika. <ref>{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref> Mukooza ekyaddirira yasenguka ne famire nagenda e [[:en:Entebbe|Entebbe]] . Yayongera okutendekebwa ku kisaawe ky’ennyonyi mu kitundu kapiteeni wa [[:en:Grumman|Grumman]], Tom Friedrich, ate Miriam n’atandika okukola mu ddwaaliro lya Entebbe Grade A. <ref name="Magembe" /> Obufuzi bwa Amin bwasigala nga tebuteredde, ng’abavuganya Pulezidenti n’abaali wansi we abatali bamativu bamukolako olukwe. Okugezaako okuwamba gavumenti okwali okwamaanyi kwaliwo mu Gwomukaaga 1977, ng’abajaasi ba Uganda abaali batabuse ne bakola olukwe ne Bannayuganda abaali mu buwanganguse okutta Amin. Okugezaako kuno okuwamba gavumenti, kwatuumibwa erinnya lya code " [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|Operation Mafuta Mingi]] ", kwali kutegekeddwa bulungi, era katono kutuukirire. Ng’ebula essaawa ntono abaali mu lukwe lw'okuwamba gavumenti baayagala okukuba, ekitongole kya Uganda eky’ekyama, [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]] (SRB) kyategeezebwa ne kitaasa obulamu bwa Amin. Ng'obulumbaganyi tebunnakolebwa, Mukooza yali atuukiridde eyali munne Anthony Bazaalaki n’abavuzi b’ennyonyi abalala Abasoga abaali bavudde ku ludda oluvuganya gavumenti. Baali bamusabye yeegatte ku kaweefube w’okutta omuntu, kyokka n’agaana. Oluvannyuma SRB yategeeza Amin nti Mukooza yali asigadde mwesigwa mu kiseera ky’okugezaako okuwamba gavumenti. Pulezidenti yasanyuka era n’akuza Mukooza n’afuuka [[:en:Lieutenant_colonel|Lieutenant colonel]] <ref name="Magembe" /> era omuduumizi w’ekibinja kya [[Mikoyan-Gurevich MiG-17|MiG-17]] mu Gwomunaana 1977. === Olutalo lwa Uganda–Tanzania n’okufa === [[File:Mikoyan-Gurevich_MiG-17_(19445401263).jpg|alt=Photo of a Mikoyan-Gurevich MiG-17 during the 2015 Oshkosh Air Show|right|thumb|Mukooza yabuusa ennyonyi MiG-17 (ekyokulabirako mu kifaananyi) mu [[:en:Air_campaign_of_the_Uganda–Tanzania_War|kampeyini z’omu bbanga mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] .]] Obunkenke obwali bumaze ebbanga wakati wa Uganda ne Tanzania bwavaamu [[:en:Uganda–Tanzania_War|olutalo]] ku nkomerero ya 1978, oluvannyuma lw’amagye ga Uganda [[:en:Invasion_of_Kagera|okulumba Kagera salient]] mu mbeera ezitategeerekeka. Eggye lya Uganda Ery'omubbanga lyayambako okulumba nga lilumba ebifo eby’amagye n’abantu baabulijjo mu bukiikakkono bwa Tanzania. Pulezidenti Amin yennyini yalagira Mukooza ne munne Levi Mugyenyi okubuusa ennyonyi ya bbomu ne MiG17 yaabwe. Ababiri bano baakola omulimu guno, kyokka katono bakubibwe amasasi aba Tanzanian anti-aircraft fire. Wadde nga UAAF yafuba, Abatanzania baagoba obulumbaganyi ku Kagera ne baddamu okulumba. Uganda yawangulwa nnyo emirundi egiwerako, era amagye gaayo ag’omu bbanga ne gaggwaawo mpolampola. Eggye lya UAAF lyafiirwa nnyo mu Gwokubiri 1979, era omuduumizi waalyo omukulu [[:en:Christopher_Israel_Umba_Gore|Christopher Israel Umba Gore]] n’abulawo. Enkomerero ya Gore tennategeerekeka bulungi; oba yaddukira [[:en:Sudan|Sudan]] oba yattibwa mu nkola ey'okuteega, n’aleka Mukooza ng’omuduumizi w’eggye ly’omu bbanga ery’amagye ga Uganda owakaseera. Mukooza yakitegeera nti gavumenti ya Amin yali egwa. Okusobola okukuuma amaka ge nga temuli bulabe, yabasindika e Kaababbi mu Busiro nga 25 Ogwokubiri 1979. Eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People’s Defence Force]] (TPDF) bwe lyali lisemberera Entebbe, Mukooza yadduka mu kibuga n’ennyonyi nnamunkanga nga 6 Ogwokuna 1979, n’asengukira e Kimaka e Jinja. <ref name="Magembe" /> Lieutenant Colonel Cyril Orambi yasigala ng'avunaanyizibwa ku by'okwerinda bya Entebbe. [[:en:Battle_of_Entebbe|Olutalo lw'e Entebbe]] nga 7 Ogwokuna 1979 lwavaamu okusaanyaawo ekitundu ekisinga obunene ekya UAAF. Obunkenke bwasaasaana ku nfo z’ennyonyi endala, era ebyasigalawo ku ggye ly’omu bbanga erya Uganda Army Air Force ne bisanyizibwawo ddala. Kino kyaleka Mukooza nga talina ngeri gy’ayinza kugenda mu maaso na lutalo, n’asigala e Jinja. <ref name="Magembe" /> Olutalo lwa Uganda–Tanzania lwe lwaggwa, UAAF yalekebwa nga esaanyiziddwaawo ddala. Ekibuga ekikulu [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala kyagwa mu mikono gya]] TPDF n’abayeekera ba Uganda nga 10–11 Ogwokuna 1979, [[:en:Battle_of_Jinja|n’eddirirwa Jinja]] nga 22 Ogwokuna 1979. Mu kusooka nga teyeekakasa kya kukola, Mukooza yasalawo okwewaayo eri gavumenti empya eyali ewagirwa Tanzania mu Kampala nga 24 Ogwokuna. Yagenda mu kibuga ekikulu ng’akozesa pikipiki ya mukwano gwe okwewala okukwatibwa ku bifo amagye we bakeberera. Mukooza bwe yatuuka ku Nile Mansions, Kampala, yawerekerwa mu ofiisi ya [[:en:David_Oyite-Ojok|David Oyite-Ojok]], eyali akulira abajaasi ba [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] . Oyite-Ojok mu busungu yabuuza Mukooza lwaki teyegatta ku lukwe lwa Bazaalaki olukadde olw’okutta Amin mu 1977, ekyaleetera omugoba w’ennyonyi okuddamu nti yali agoberera mpisa ze ez’ekikugu ng’omujaasi. Oluvannyuma lw’okubuuzibwa ebibuuzo kuno, Oyite-Ojok yalagira munnamawulire wa Radio Uganda Mukalazi Kyobe okukwata ku by’okwewaayo kwa Mukooza. Oluvannyuma omuduumizi wa UAAF yattibwa mu nkukutu, omulambo gwe ne gusuulibwa mu kibangirizi [[:en:Mbuya_Military_Hospital|ky’eddwaliro ly’amagye e Mbuya]] . Okusinziira ku munoonyereza Muwonge Magembe, Bazaalaki yamatiza Oyite-Ojok okutegeka okumutta. Poliisi yanona omuniri gwe n’emutegeera okusinziira ku pamiti ye ey’okuvuga emmotoka. Wabula poliisi teyategeeza muntu yenna, mu kifo yawandiisa "omulambo gw'omusajja ogutategeerekese-omuwanvu omuddugavu" gwe baakwasizza eggwanika [[:en:Mulago_Hospital|ly'eddwaliro ly'e Mulago]] . Oboolyawo yaziikibwa mu ntaana y'abantu abangi e Bukasa okumpi ne Kirinya mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y'e Jinja]] nga 2 Ogwokutaano 1979. <ref name="Magembe" /> Oluvannyuma famire ye yatandika okunoonya gy’ali. Elly Malagala ne Barnabas baganda be baavuga emmotoka ne bagenda mu maka ge Entebbe nga basuubira nti bajja kumusanga nga mulamu. Ennyumba ya Mukooza yali efuuse matongo okuggyako embwa etaayaaya, wabula yali enyagiddwa n’okwonoonebwa. [[:en:Grumman|Grumman]] Corporation nayo yanoonya Mukooza, kuba yalina okufuna ddoola za Amerika 20,000 okuva mu [[:en:Provident_fund|nsawo ya kkampuni eno ekola ku by’okulabirira abantu]] . Ekitongole kino kyakakasa okufa kwe mu 1988. == Obulamu bwe == Andrew Mukooza yalina bannyina abato babiri okuli Gertrude ne Kalivvamu n’abaana bana okuli Andrew, Becky, Thomas ne Peter. Yali mukwano gwa [[:en:Isaac_Lumago|Isaac Lumago]] ow'oku lusegere . == Ebiwandiiko == {{notelist}} == Laba ne == * [[:en:Ali_Kiiza|Ali Kiiza]] == Ebijuliziddwa == === Ebijuliziddwa === {{Reflist}} === Ebiwandiiko ebijuliziddwa === {{Refbegin}} * {{Cite book |last=Cooper |first=Tom |date=2015 |title=Wars and Insurgencies of Uganda 1971–1994 |last2=Fontanellaz |first2=Adrien |publisher=Helion & Company Limited |isbn=978-1-910294-55-0 |location=[[Solihull]]}} * {{Cite book |last=Rwehururu |first=Bernard |date=2002 |title=Cross to the Gun |publisher=Monitor |location=Kampala |oclc=50243051}} * {{Cite book |date=2010 |title=Uganda: The Bloodstained Pearl of Africa and Its Struggle for Peace. From the Pages of Drum |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-036-2 |editor-last=Seftel |editor-first=Adam |location=Kampala}} * {{Cite book |last=Voice of Uganda |date=19 September 1977 |title=Translations on Sub-Saharan Africa, No. 1803 |url=https://books.google.com/books?id=IFBEAQAAIAAJ&q=Mukooza |publisher=[[United States Joint Publications Research Service]] |location=Kampala |page=61 |chapter=President Amin promotes Air Force officers, 31 August 1977}} {{Refend}} ap10x21taxm0mvu881kpyn5rgvnnvat Jacob Oboth-Oboth 0 13183 48968 2026-05-04T11:11:01Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349954670|Jacob Oboth-Oboth]]" 48968 wikitext text/x-wiki '''Jacob Marksons Oboth''' amanyiddwa ennyo nga '''Jacob Oboth-Oboth''' Munnayuganda, eyazaalibwa nga 13 ogwookuna mu mwaka gwa 1971. Munnamateeka [[Yuganda|wa Uganda]], omukugu [[:en:Intellectual_property|mu by'amaguzi]] era munnabyabufuzi. Ono ye [[Parliament of Uganda|mubaka omulonde mu Palamenti]] owa [[Tororo (disitulikit)|West Budama County South]] nga ali mu kibiina ekiri mu buyinza ki NRM. Era akola nga minisita w’eggwanga ow’ebyokwerinda n'emirimu egy’awamu. <ref name="JOO1">{{Cite web |title=Mr. OBOTH MARKSONS JACOB |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> Oboth-Oboth ye ssentebe w'akakiiko ''[[:en:European_Parliament_Committee_on_Legal_Affairs|k'amateeka ne Palamenti]]'' mu kiseera kino era eyali ssentebe <ref name="JOO4">{{Cite web |title=Committee |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/members.hei?committeeno=27&name=Committee |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> w'akakiiko ka palamenti ''[[:en:Committee_on_Rules,_Privileges,_and_Discipline|akakola ku mateeka, empisa n'enkizo]]'' n'akakiiko ''akakola ku by'obugagga eby'omu ttaka'' . Mmemba akola ku ''kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi'' . <ref name="JOO2">{{Cite web |title=Kasule: Why independent MPs joined us |url=http://www.theinsider.ug/kasule-why-independent-mps-joined-us/#.WEbFp7l1DCM |publisher=The Insider}}</ref> <ref name="JOO3">{{Cite web |date=16 January 2021 |title=MPs Receive Riot Act On Dress, Eating Habits |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/MPs-receive-riot-act--on-dress-eating-habits/-/688334/3218972/-/86mvdjz/-/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Oboth-Oboth yazaalibwa mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] mu buvanjuba bwa Uganda, nga 13 ogwookuna 1971 mu maka [[:en:Anglican|amakulisitaayo]] . Musajja mwetowaze nnyo, era yakola emirimu egy’enjawulo okusobola okweyimirizaawo mu buto bwe. Mu mirimu gino murimu okunonera abantu b'okukitundu amazzi ku kassente akatonotono n'okukuuma amaterekero. Yasomera mu [https://glopoi.com/uganda/places/muwafu-primary-school-primary-school-pawanga-nabuyoga-kisoko-west-budama-tororo ssomero lya Muwafu Primary School] okusoma pulayimale ne [[St. Denis Ssebugwawo Secondary School]] gye yasomera siniya eyomutendera ogwansi. Oboth-Oboth yayambibwako abaminsani Abamerika nga baamufuna okuva ku nguudo z’e Tororo oluvannyuma lw’okugobebwa okuva ku ssomero olw’obutaba na bisale bya ssomero. Kyaali kiseera kizibu gy’ali naye mu kiseera kye yamala ng’ali n’abaminsani, yakola ng’omukuumi wa sitoowa mpozzi n'okukola emirimu emirala emitonotono okumala emyaka ebiri nga tannayingira ssomero lya Tororo High School okusoma siniya eyawaggulu [[:en:GCE_Advanced_Level|(A-Level)]] . Oboth-Oboth yaweebwa ekifo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1997 okusoma Amateeka. Oluvannyuma yeewandiisa okusoma satifikeeti y’okuddukanya emirimu mu [[Uganda Management Institute]] . Mu 2001, Oboth-Oboth yatikkirwa diguli esooka mu mateeka ate oluvannyuma mu 2002, n’afuna [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma]] mu [[:en:Legal_practice|by’amateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] . Mu 2004, yafuna satifikeeti bbiri okuva mu [[:en:International_Development_Law_Organization|kitongole ky’amateeka g’enkulaakulana mu nsi yonna]] nga emu yali mu [[:en:Intellectual_Property|by'amaguzi]] ate nga endala yali mu [[:en:Public_Procurement|by'okugula ebintu (Procurement)]] . Era alina diguli [[:en:Master_of_Law|eyookubiri mu mateeka]] gyeyafuna mu 2007 mu [[:en:Election_law|by’okulonda]] n’amateeka agakwata [[:en:Legal_aspects_of_computing|ku mikutu gya yintaneeti]] okuva mu [[:en:University_of_Minnesota|Yunivasite y’e Minnesota]] . <ref name="JOO1">{{Cite web |title=Mr. OBOTH MARKSONS JACOB |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo |publisher=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo "Mr. OBOTH MARKSONS JACOB"]. Parliament of Uganda.</cite></ref> <ref name="JOO5">{{Cite web |title=Meet aspirants vying for Speaker job |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423344/meet-aspirants-vying-speaker-jobs |publisher=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="JOO6">{{Cite web |title=Resources for Researching Country Conditions |url=http://hrlibrary.umn.edu/research/uganda.html |publisher=[[University of Minnesota]]}}</ref> == Emirimu == Oluvannyuma lw’okutikkirwa nga munnamateeka, Oboth-Oboth yaweereza ng’omumyuka [[:en:Attorney_General|wa Ssaabawolereza wa Gavumenti]] mu kitongole ky’ebyobuwangwa ekya Tieng Adhola. <ref name="JO10">{{Cite web |title=Tieng Adhola Cultural Institution |url=http://www.newvision.co.ug/tag/tieng-adhola-cultural-institution/ |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yafuna omulimu mu [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|minisitule y'ebyamateeka ne ssemateeka]] nga [[:en:State's_attorney|omuwaabi wa gavumenti]] . Yakolera e [[Mbale]] okumala ebbanga nga omuwaabi wa gavumenti [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Mbale Regional Office]] nga tannagenda America kusoma [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu by’okulonda n’amateeka agakwata ku mikutu gya yintaneeti mu yunivasite y’e Minnesota. Bwe yakomawo mu 2007, Oboth-Oboth yaddamu okukola emirimu gye mu gavumenti okutuusa mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Politics|byobufuzi eby'okuvuganya]] . Okubeera kwe mu Amerika kwali kumusobozesezza okufuna [[:en:Donor|abagabi b’obuyambi]] abeewaayo okutandikawo pulojekiti ez'enjawulo mu kitundu kye, era kino mu ngeri emu oba ebdala kyamuyamba okufuna obuwagizi mu balonzi. Kyamwanguyira okutuuka ku baavu mu kitundu kye kubanga yali alabibwa ng’omu ku bo. <ref name="JOO7">{{Cite web |title=NBS Just asking - Jacob Oboth Oboth MP, West Budama South |url=https://www.youtube.com/watch?v=vhKE4PkaUTs |publisher=[[YouTube]]}}</ref> Jacob Oboth-Oboth yasooka kulondebwa ku bubaka bwa West Budama South kubwanamunigina mu 2011 oluvannyuma lw’okuwangula Minisita w’eggwanga ow’abakozi mu kiseera ekyo, [[Emmanuel Otiam Otala|Dr Emmanuel Otaala]], nga ono yawakanya obuwanguzi bwe mu [[:en:Court|Kkooti z’amateeka]] naye n’atawangulwa. Yasigaza ekifo kye mu 2016 oluvannyuma lw'okufuna obululu 20,653 ng'awakanya munna [[National Resistance Movement|NRM]], [[Phoebe Awere Otaala|Phibby Awere Otaala]] eyafuna obululu 19,462. Oboth-Oboth yateekawo ekyafaayo eky’okubeera omubaka wa palamenti eyasooka okulondebwa ekisanja ekyokubiri eky’omuddiring’anwa mu kitundu kino ekibadde tekiddamu kulonda mubaka wa Palamenti [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]] okuva mu 1996. <ref name="JOO5">{{Cite web |title=Meet aspirants vying for Speaker job |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423344/meet-aspirants-vying-speaker-jobs |publisher=[[New Vision]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423344/meet-aspirants-vying-speaker-jobs "Meet aspirants vying for Speaker job"]. [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]].</cite></ref> <ref name="JOO8">{{Cite web |title=15 hospitalized after Tororo campaign clashes |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1406815/hospitalized-tororo-campaign-clashes |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161220115251/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1406815/hospitalized-tororo-campaign-clashes |archive-date=20 December 2016 |access-date=7 December 2016 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Mu Palamenti ey’omwenda, Oboth-Oboth ye yali ssentebe w’akakiiko ''akakola ku mateeka, empisa n’enkizo'' n’akakiiko ka palamenti ak’ekiseera akanoonyereza ku by’amasannyalaze; ''akakiiko akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omu ttaka'' . Mu Palamenti ey’ekkumi, ye ssentebe w’akakiiko ''k’ebyamateeka ne Palamenti'' era mmemba w’akakiiko ''akakola ku mateeka, empisa n’enkizo'' n’akakiiko ''akakola ku by’obusuubuzi'' . <ref name="JOO1">{{Cite web |title=Mr. OBOTH MARKSONS JACOB |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo |publisher=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo "Mr. OBOTH MARKSONS JACOB"]. Parliament of Uganda.</cite></ref> <ref name="JOO9">{{Cite web |title=Cabinet plots to throw out energy report |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Cabinet-plots-to-throw-out-energy-report/688334-1740222-format-xhtml-bbgwfr/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161220083138/http://www.monitor.co.ug/News/National/Cabinet-plots-to-throw-out-energy-report/688334-1740222-format-xhtml-bbgwfr/index.html |archive-date=20 December 2016 |access-date=8 December 2016 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> == Laba ne == * [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa oby'ebweru == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] 6m6e7nzkmwnfi8566tjz6p1hcwaevuw 48970 48968 2026-05-04T11:14:22Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349954670|Jacob Oboth-Oboth]]" 48970 wikitext text/x-wiki '''Jacob Marksons Oboth''' amanyiddwa ennyo nga '''Jacob Oboth-Oboth''' Munnayuganda, eyazaalibwa nga 13 ogwookuna mu mwaka gwa 1971. Munnamateeka [[Yuganda|wa Uganda]], omukugu [[:en:Intellectual_property|mu by'amaguzi]] era munnabyabufuzi. Ono ye [[Parliament of Uganda|mubaka omulonde mu Palamenti]] owa [[Tororo (disitulikit)|West Budama County South]] nga ali mu kibiina ekiri mu buyinza ki NRM. Era akola nga minisita w’eggwanga ow’ebyokwerinda n'emirimu egy’awamu. <ref name="JOO1">{{cite web |title=Mr. OBOTH MARKSONS JACOB |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> Oboth-Oboth ye ssentebe w'akakiiko ''[[:en:European_Parliament_Committee_on_Legal_Affairs|k'amateeka ne Palamenti]]'' mu kiseera kino era eyali ssentebe <ref name="JOO4">{{cite web |title=Committee |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/members.hei?committeeno=27&name=Committee |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> w'akakiiko ka palamenti ''[[:en:Committee_on_Rules,_Privileges,_and_Discipline|akakola ku mateeka, empisa n'enkizo]]'' n'akakiiko ''akakola ku by'obugagga eby'omu ttaka'' . Mmemba akola ku ''kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi'' . <ref name="JOO2">{{cite web |title=Kasule: Why independent MPs joined us |url=http://www.theinsider.ug/kasule-why-independent-mps-joined-us/#.WEbFp7l1DCM |publisher=The Insider}}</ref> <ref name="JOO3">{{cite web |date=16 January 2021 |title=MPs Receive Riot Act On Dress, Eating Habits |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/MPs-receive-riot-act--on-dress-eating-habits/-/688334/3218972/-/86mvdjz/-/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Oboth-Oboth yazaalibwa mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] mu buvanjuba bwa Uganda, nga 13 ogwookuna 1971 mu maka [[:en:Anglican|amakulisitaayo]] . Musajja mwetowaze nnyo, era yakola emirimu egy’enjawulo okusobola okweyimirizaawo mu buto bwe. Mu mirimu gino murimu okunonera abantu b'okukitundu amazzi ku kassente akatonotono n'okukuuma amaterekero. Yasomera mu [https://glopoi.com/uganda/places/muwafu-primary-school-primary-school-pawanga-nabuyoga-kisoko-west-budama-tororo ssomero lya Muwafu Primary School] okusoma pulayimale ne [[St. Denis Ssebugwawo Secondary School]] gye yasomera siniya eyomutendera ogwansi. Oboth-Oboth yayambibwako abaminsani Abamerika nga baamufuna okuva ku nguudo z’e Tororo oluvannyuma lw’okugobebwa okuva ku ssomero olw’obutaba na bisale bya ssomero. Kyaali kiseera kizibu gy’ali naye mu kiseera kye yamala ng’ali n’abaminsani, yakola ng’omukuumi wa sitoowa mpozzi n'okukola emirimu emirala emitonotono okumala emyaka ebiri nga tannayingira ssomero lya Tororo High School okusoma siniya eyawaggulu [[:en:GCE_Advanced_Level|(A-Level)]] . Oboth-Oboth yaweebwa ekifo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1997 okusoma Amateeka. Oluvannyuma yeewandiisa okusoma satifikeeti y’okuddukanya emirimu mu [[Uganda Management Institute]] . Mu 2001, Oboth-Oboth yatikkirwa diguli esooka mu mateeka ate oluvannyuma mu 2002, n’afuna [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma]] mu [[:en:Legal_practice|by’amateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] . Mu 2004, yafuna satifikeeti bbiri okuva mu [[:en:International_Development_Law_Organization|kitongole ky’amateeka g’enkulaakulana mu nsi yonna]] nga emu yali mu [[:en:Intellectual_Property|by'amaguzi]] ate nga endala yali mu [[:en:Public_Procurement|by'okugula ebintu (Procurement)]] . Era alina diguli [[:en:Master_of_Law|eyookubiri mu mateeka]] gyeyafuna mu 2007 mu [[:en:Election_law|by’okulonda]] n’amateeka agakwata [[:en:Legal_aspects_of_computing|ku mikutu gya yintaneeti]] okuva mu [[:en:University_of_Minnesota|Yunivasite y’e Minnesota]] . <ref name="JOO1">{{Cite web |title=Mr. OBOTH MARKSONS JACOB |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo |publisher=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo "Mr. OBOTH MARKSONS JACOB"]. Parliament of Uganda.</cite></ref> <ref name="JOO5">{{cite web |title=Meet aspirants vying for Speaker job |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423344/meet-aspirants-vying-speaker-jobs |publisher=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="JOO6">{{cite web |title=Resources for Researching Country Conditions |url=http://hrlibrary.umn.edu/research/uganda.html |publisher=[[University of Minnesota]]}}</ref> == Emirimu == Oluvannyuma lw’okutikkirwa nga munnamateeka, Oboth-Oboth yaweereza ng’omumyuka [[:en:Attorney_General|wa Ssaabawolereza wa Gavumenti]] mu kitongole ky’ebyobuwangwa ekya Tieng Adhola. <ref name="JO10">{{Cite web |title=Tieng Adhola Cultural Institution |url=http://www.newvision.co.ug/tag/tieng-adhola-cultural-institution/ |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yafuna omulimu mu [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|minisitule y'ebyamateeka ne ssemateeka]] nga [[:en:State's_attorney|omuwaabi wa gavumenti]] . Yakolera e [[Mbale]] okumala ebbanga nga omuwaabi wa gavumenti [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Mbale Regional Office]] nga tannagenda America kusoma [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu by’okulonda n’amateeka agakwata ku mikutu gya yintaneeti mu yunivasite y’e Minnesota. Bwe yakomawo mu 2007, Oboth-Oboth yaddamu okukola emirimu gye mu gavumenti okutuusa mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Politics|byobufuzi eby'okuvuganya]] . Okubeera kwe mu Amerika kwali kumusobozesezza okufuna [[:en:Donor|abagabi b’obuyambi]] abeewaayo okutandikawo pulojekiti ez'enjawulo mu kitundu kye, era kino mu ngeri emu oba ebdala kyamuyamba okufuna obuwagizi mu balonzi. Kyamwanguyira okutuuka ku baavu mu kitundu kye kubanga yali alabibwa ng’omu ku bo. <ref name="JOO7">{{Cite web |title=NBS Just asking - Jacob Oboth Oboth MP, West Budama South |url=https://www.youtube.com/watch?v=vhKE4PkaUTs |publisher=[[YouTube]]}}</ref> Jacob Oboth-Oboth yasooka kulondebwa ku bubaka bwa West Budama South kubwanamunigina mu 2011 oluvannyuma lw’okuwangula Minisita w’eggwanga ow’abakozi mu kiseera ekyo, [[Emmanuel Otiam Otala|Dr Emmanuel Otaala]], nga ono yawakanya obuwanguzi bwe mu [[:en:Court|Kkooti z’amateeka]] naye n’atawangulwa. Yasigaza ekifo kye mu 2016 oluvannyuma lw'okufuna obululu 20,653 ng'awakanya munna [[National Resistance Movement|NRM]], [[Phoebe Awere Otaala|Phibby Awere Otaala]] eyafuna obululu 19,462. Oboth-Oboth yateekawo ekyafaayo eky’okubeera omubaka wa palamenti eyasooka okulondebwa ekisanja ekyokubiri eky’omuddiring’anwa mu kitundu kino ekibadde tekiddamu kulonda mubaka wa Palamenti [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]] okuva mu 1996. <ref name="JOO5">{{Cite web |title=Meet aspirants vying for Speaker job |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423344/meet-aspirants-vying-speaker-jobs |publisher=[[New Vision]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423344/meet-aspirants-vying-speaker-jobs "Meet aspirants vying for Speaker job"]. [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]].</cite></ref> <ref name="JOO8">{{Cite web |title=15 hospitalized after Tororo campaign clashes |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1406815/hospitalized-tororo-campaign-clashes |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161220115251/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1406815/hospitalized-tororo-campaign-clashes |archive-date=20 December 2016 |access-date=7 December 2016 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Mu Palamenti ey’omwenda, Oboth-Oboth ye yali ssentebe w’akakiiko ''akakola ku mateeka, empisa n’enkizo'' n’akakiiko ka palamenti ak’ekiseera akanoonyereza ku by’amasannyalaze; ''akakiiko akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omu ttaka'' . Mu Palamenti ey’ekkumi, ye ssentebe w’akakiiko ''k’ebyamateeka ne Palamenti'' era mmemba w’akakiiko ''akakola ku mateeka, empisa n’enkizo'' n’akakiiko ''akakola ku by’obusuubuzi'' . <ref name="JOO1">{{Cite web |title=Mr. OBOTH MARKSONS JACOB |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo |publisher=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo "Mr. OBOTH MARKSONS JACOB"]. Parliament of Uganda.</cite></ref> <ref name="JOO9">{{Cite web |title=Cabinet plots to throw out energy report |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Cabinet-plots-to-throw-out-energy-report/688334-1740222-format-xhtml-bbgwfr/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161220083138/http://www.monitor.co.ug/News/National/Cabinet-plots-to-throw-out-energy-report/688334-1740222-format-xhtml-bbgwfr/index.html |archive-date=20 December 2016 |access-date=8 December 2016 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> == Laba ne == * [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa oby'ebweru == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] kwa0c2ebhuvsao3pigztm2v5chrpg6t 48978 48970 2026-05-04T11:38:02Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349954670|Jacob Oboth-Oboth]]" 48978 wikitext text/x-wiki '''Jacob Marksons Oboth''' amanyiddwa ennyo nga '''Jacob Oboth-Oboth''' Munnayuganda, eyazaalibwa nga 13 ogwookuna mu mwaka gwa 1971. Munnamateeka [[Yuganda|mu Uganda]], omukugu [[:en:Intellectual_property|mu by'amaguzi]] era munnabyabufuzi. Ono ye [[Parliament of Uganda|mubaka omulonde mu Palamenti]] owa [[Tororo (disitulikit)|West Budama County South]] nga ali mu kibiina ekiri mu buyinza ki NRM. Era akola nga minisita w’eggwanga ow’ebyokwerinda n'emirimu egy’awamu. <ref name="JOO1">{{cite web |title=Mr. OBOTH MARKSONS JACOB |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> Oboth-Oboth ye ssentebe w'akakiiko ''[[:en:European_Parliament_Committee_on_Legal_Affairs|k'amateeka ne Palamenti]]'' mu kiseera kino era eyali ssentebe <ref name="JOO4">{{cite web |title=Committee |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/members.hei?committeeno=27&name=Committee |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> w'akakiiko ka palamenti ''[[:en:Committee_on_Rules,_Privileges,_and_Discipline|akakola ku mateeka, empisa n'enkizo]]'' n'akakiiko ''akakola ku by'obugagga eby'omu ttaka'' . Mmemba akola ku ''kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi'' . <ref name="JOO2">{{cite web |title=Kasule: Why independent MPs joined us |url=http://www.theinsider.ug/kasule-why-independent-mps-joined-us/#.WEbFp7l1DCM |publisher=The Insider}}</ref> <ref name="JOO3">{{cite web |date=16 January 2021 |title=MPs Receive Riot Act On Dress, Eating Habits |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/MPs-receive-riot-act--on-dress-eating-habits/-/688334/3218972/-/86mvdjz/-/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Oboth-Oboth yazaalibwa mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] mu buvanjuba bwa Uganda, nga 13 ogwookuna 1971 mu maka [[:en:Anglican|amakulisitaayo]] . Musajja mwetowaze nnyo, era yakola emirimu egy’enjawulo okusobola okweyimirizaawo mu buto bwe. Mu mirimu gino mwarimu okunonera abantu b'okukitundu amazzi ku kassente akatonotono n'okukuuma amaterekero. Yasomera mu [https://glopoi.com/uganda/places/muwafu-primary-school-primary-school-pawanga-nabuyoga-kisoko-west-budama-tororo ssomero lya Muwafu Primary School] okusoma pulayimale ne [[St. Denis Ssebugwawo Secondary School]] gye yasomera siniya eyomutendera ogwansi. Oboth-Oboth yayambibwako abaminsani Abamerika nga baamufuna okuva ku nguudo z’e Tororo oluvannyuma lw’okugobebwa okuva ku ssomero olw’obutaba na bisale bya ssomero. Kyaali kiseera kizibu gy’ali naye mu kiseera kye yamala ng’ali n’abaminsani, yakola ng’omukuumi wa sitoowa mpozzi n'okukola emirimu emirala emitonotono okumala emyaka ebiri nga tannayingira ssomero lya Tororo High School okusoma siniya eyawaggulu [[:en:GCE_Advanced_Level|(A-Level)]] . Oboth-Oboth yaweebwa ekifo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1997 okusoma Amateeka. Oluvannyuma yeewandiisa okusoma satifikeeti y’okuddukanya emirimu mu [[Uganda Management Institute]] . Mu 2001, Oboth-Oboth yatikkirwa diguli esooka mu mateeka ate oluvannyuma mu 2002, n’afuna [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma]] mu [[:en:Legal_practice|by’amateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] . Mu 2004, yafuna satifikeeti bbiri okuva mu [[:en:International_Development_Law_Organization|kitongole ky’amateeka g’enkulaakulana mu nsi yonna]] nga emu yali mu [[:en:Intellectual_Property|by'amaguzi]] ate nga endala yali mu [[:en:Public_Procurement|by'okugula ebintu (Procurement)]] . Era alina diguli [[:en:Master_of_Law|eyookubiri mu mateeka]] gyeyafuna mu 2007 mu [[:en:Election_law|by’okulonda]] n’amateeka agakwata [[:en:Legal_aspects_of_computing|ku mikutu gya yintaneeti]] okuva mu [[:en:University_of_Minnesota|Yunivasite y’e Minnesota]] . <ref name="JOO1">{{Cite web |title=Mr. OBOTH MARKSONS JACOB |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo |publisher=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo "Mr. OBOTH MARKSONS JACOB"]. Parliament of Uganda.</cite></ref> <ref name="JOO5">{{cite web |title=Meet aspirants vying for Speaker job |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423344/meet-aspirants-vying-speaker-jobs |publisher=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="JOO6">{{cite web |title=Resources for Researching Country Conditions |url=http://hrlibrary.umn.edu/research/uganda.html |publisher=[[University of Minnesota]]}}</ref> == Emirimu == Oluvannyuma lw’okutikkirwa nga munnamateeka, Oboth-Oboth yaweereza ng’omumyuka [[:en:Attorney_General|wa Ssaabawolereza wa Gavumenti]] mu kitongole ky’ebyobuwangwa ekya Tieng Adhola. <ref name="JO10">{{Cite web |title=Tieng Adhola Cultural Institution |url=http://www.newvision.co.ug/tag/tieng-adhola-cultural-institution/ |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yafuna omulimu mu [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|minisitule y'ebyamateeka ne ssemateeka]] nga [[:en:State's_attorney|omuwaabi wa gavumenti]] . Yakolera e [[Mbale]] okumala ebbanga nga omuwaabi wa gavumenti [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Mbale Regional Office]] nga tannagenda America kusoma [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu by’okulonda n’amateeka agakwata ku mikutu gya yintaneeti mu yunivasite y’e Minnesota. Bwe yakomawo mu 2007, Oboth-Oboth yaddamu okukola emirimu gye mu gavumenti okutuusa mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Politics|byobufuzi eby'okuvuganya]] . Okubeera kwe mu Amerika kwali kumusobozesezza okufuna [[:en:Donor|abagabi b’obuyambi]] abeewaayo okutandikawo pulojekiti ez'enjawulo mu kitundu kye, era kino mu ngeri emu oba ebdala kyamuyamba okufuna obuwagizi mu balonzi. Kyamwanguyira okutuuka ku baavu mu kitundu kye kubanga yali alabibwa ng’omu ku bo. <ref name="JOO7">{{Cite web |title=NBS Just asking - Jacob Oboth Oboth MP, West Budama South |url=https://www.youtube.com/watch?v=vhKE4PkaUTs |publisher=[[YouTube]]}}</ref> Jacob Oboth-Oboth yasooka kulondebwa ku bubaka bwa West Budama South kubwanamunigina mu 2011 oluvannyuma lw’okuwangula Minisita w’eggwanga ow’abakozi mu kiseera ekyo, [[Emmanuel Otiam Otala|Dr Emmanuel Otaala]], nga ono yawakanya obuwanguzi bwe mu [[:en:Court|Kkooti z’amateeka]] naye n’atawangulwa. Yasigaza ekifo kye mu 2016 oluvannyuma lw'okufuna obululu 20,653 ng'awakanya munna [[National Resistance Movement|NRM]], [[Phoebe Awere Otaala|Phibby Awere Otaala]] eyafuna obululu 19,462. Oboth-Oboth yateekawo ekyafaayo eky’okubeera omubaka wa palamenti eyasooka okulondebwa ekisanja ekyokubiri eky’omuddiring’anwa mu kitundu kino ekibadde tekiddamu kulonda mubaka wa Palamenti [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]] okuva mu 1996. <ref name="JOO5">{{Cite web |title=Meet aspirants vying for Speaker job |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423344/meet-aspirants-vying-speaker-jobs |publisher=[[New Vision]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423344/meet-aspirants-vying-speaker-jobs "Meet aspirants vying for Speaker job"]. [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]].</cite></ref> <ref name="JOO8">{{Cite web |title=15 hospitalized after Tororo campaign clashes |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1406815/hospitalized-tororo-campaign-clashes |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161220115251/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1406815/hospitalized-tororo-campaign-clashes |archive-date=20 December 2016 |access-date=7 December 2016 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Mu Palamenti ey’omwenda, Oboth-Oboth ye yali ssentebe w’akakiiko ''akakola ku mateeka, empisa n’enkizo'' n’akakiiko ka palamenti ak’ekiseera akanoonyereza ku by’amasannyalaze; ''akakiiko akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omu ttaka'' . Mu Palamenti ey’ekkumi, ye ssentebe w’akakiiko ''k’ebyamateeka ne Palamenti'' era mmemba w’akakiiko ''akakola ku mateeka, empisa n’enkizo'' n’akakiiko ''akakola ku by’obusuubuzi'' . <ref name="JOO1">{{Cite web |title=Mr. OBOTH MARKSONS JACOB |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo |publisher=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo "Mr. OBOTH MARKSONS JACOB"]. Parliament of Uganda.</cite></ref> <ref name="JOO9">{{Cite web |title=Cabinet plots to throw out energy report |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Cabinet-plots-to-throw-out-energy-report/688334-1740222-format-xhtml-bbgwfr/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161220083138/http://www.monitor.co.ug/News/National/Cabinet-plots-to-throw-out-energy-report/688334-1740222-format-xhtml-bbgwfr/index.html |archive-date=20 December 2016 |access-date=8 December 2016 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> == Laba ne == * [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa oby'ebweru == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] lmxchhvu4lcfhs5p2v3ms1uciomuicw Andrew Mukooza 0 13184 48969 2026-05-04T11:11:28Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350865985|Andrew Mukooza]]" 48969 wikitext text/x-wiki   '''Andrew Joet Mukooza''' (21 Ogwomusanvu 1944 – 24 Ogwokuna 1979) yali muserikale wa magye ga Uganda era omugoba w'ennyonyi ennwaanyi era nga ye yasembayo okukulira eggye ly'omu bbanga [[:en:Ugandan_Air_Force|ery'amagye ga Uganda]] nga terinnazikirizibwa mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] . Era yali muvuzi wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu kiseera kye yafugiramu [[:en:Uganda|Uganda]] . Mukooza yazaalibwa mu buvanjuba bwa Uganda, yeegatta ku ggye ly’omu bbanga ku [[:en:President_of_Uganda|mulembe]] gwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]]. Oluvannyuma lwa Amin okutwala obuyinza mu 1971, Mukooza yasigala nga mwesigwa nnyo eri gavumenti ye, era ekyavaamu n’alinyisibwa amadaala. Oboolyawo yayamba Amin okuwangula [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|okugezaako okuwamba gavumenti mu 1977]], ekyaleetera aboludda oluvuganya mu Uganda okunyiiga. Olutalo lwa Uganda ne Tanzania bwe lwabalukawo, Mukooza yasooka kubuusa misoni ng’omugoba w’ennyonyi ennwaanyi era n’afuuka akulira eggye lya Uganda Army Air Force bwe lyatandika okusasika wakati mu kufiirwa okw’amaanyi mu lutalo, okwewaggula, n’okudduka. Oluvanyuma lw’okuwangulwa kwa Amin, Mukooza yeewaayo eri gavumenti ya Uganda empya ewagirwa Tanzania, kyokka n’attibwa mu mbeera ezitaali nambulukufu. == Ebikwata ku bulamu bwe == === Obuto bwe n'emirimu === [[File:Idi_Amin_cropped.jpg|alt=Photo of Idi Amin in combat uniform in 1977|left|thumb|Mukooza yasituka ng’ayita mu kulinyisibwa amadaala ku mulembe gwa [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Idi Amin]] (mu kifanaanyi).]] Andrew Joet Mukooza yazaalibwa Yoramu Mukooza ne mukyala we Erina e Mbulamuti, [[:en:Busoga|Busoga]], [[:en:Uganda_Protectorate|Ettwale lya Uganda]] nga 21 Ogwomusanvu 1944. Kitaawe yatemulwa amangu ddala nga Andrew amaze okuzaalibwa, ekyavaamu nnyina okuddamu okufumbirwa mulamu we Gershom Mukooza okusinziira ku mpisa za Busoga. Andrew yagenda mu maaso n'asomera mu [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ne [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]]. Oluvannyuma lwa [[:en:History_of_Uganda_(1962–71)|Amefuga ga Uganda]] , Mukooza yeegatta ku ggye ly'omu bbanga erya [[:en:Ugandan_Air_Force|Uganda Army Air Force]] (UAAF), era n'asindikibwa mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] okutendekebwa ku [[:en:List_of_Mikoyan_and_MiG_aircraft|nnyonyi za MiG]] ezibuuka . Bwe yaddayo mu nsi ye, yatwalibwa mu [[:en:Gulu_Airport|ggye ly’omu bbanga e Gulu]] gye yasisinkanira Miriam Katumba, omusawo akolera mu ddwaaliro lya Gavumenti e Gulu. Ababiri bano baafumbiriganwa mu kaseera akamu wakati wa 1969 ne 1971 era ne bazaala abaana bana. Mu mwezi Gwolubereberye 1971, omuduumizi w’amagye [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|yasuula gavumenti]] ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] n’eyetekawo nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] . Obote yaddukira mu buwanganguse, gye yava ne yeekobaana okuddamu okufuna obuyinza. Mukooza yawona okulongoosebwa kw’ebyobufuzi okwaddirira, era n’alondebwa ng’omu ku bavuzi b’ennyonyi ya Amin empya [[:en:Grumman_Gulfstream_II|eya Grumman Gulfstream II]] ey’obwannannyini. Okuyiga engeri y'okubuusa ennyonyi ya Gulfstream II, Mukooza n'abavuzi b'ennyonyi abalala basatu baasindikibwa mu [[:en:United_States|Amerika]] okutendekebwa mu ttendekero ly'okuvuga ennyonyi, [[:en:Savannah,_Georgia|Savannah]], era ne bafuna layisinsi z'okuvuga ennyonyi ku [[:en:Vero_Beach,_Florida|Vero Beach]] . Abana bano baakomawo ne Gulfstream II mu 1974, kyokka ne bagenda mu maaso n’okutendekebwa n’abasomesa Abamerika. <ref>{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref> Mukooza ekyaddirira yasenguka ne famire nagenda e [[:en:Entebbe|Entebbe]] . Yayongera okutendekebwa ku kisaawe ky’ennyonyi mu kitundu kapiteeni wa [[:en:Grumman|Grumman]], Tom Friedrich, ate Miriam n’atandika okukola mu ddwaaliro lya Entebbe Grade A. <ref name="Magembe" /> Obufuzi bwa Amin bwasigala nga tebuteredde, ng’abavuganya Pulezidenti n’abaali wansi we abatali bamativu bamukolako olukwe. Okugezaako okuwamba gavumenti okwali okwamaanyi kwaliwo mu Gwomukaaga 1977, ng’abajaasi ba Uganda abaali batabuse ne bakola olukwe ne Bannayuganda abaali mu buwanganguse okutta Amin. Okugezaako kuno okuwamba gavumenti, kwatuumibwa erinnya lya code " [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|Operation Mafuta Mingi]] ", kwali kutegekeddwa bulungi, era katono kutuukirire. Ng’ebula essaawa ntono abaali mu lukwe lw'okuwamba gavumenti baayagala okukuba, ekitongole kya Uganda eky’ekyama, [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]] (SRB) kyategeezebwa ne kitaasa obulamu bwa Amin. Ng'obulumbaganyi tebunnakolebwa, Mukooza yali atuukiridde eyali munne Anthony Bazaalaki n’abavuzi b’ennyonyi abalala Abasoga abaali bavudde ku ludda oluvuganya gavumenti. Baali bamusabye yeegatte ku kaweefube w’okutta omuntu, kyokka n’agaana. Oluvannyuma SRB yategeeza Amin nti Mukooza yali asigadde mwesigwa mu kiseera ky’okugezaako okuwamba gavumenti. Pulezidenti yasanyuka era n’akuza Mukooza n’afuuka [[:en:Lieutenant_colonel|Lieutenant colonel]] <ref name="Magembe" /> era omuduumizi w’ekibinja kya [[Mikoyan-Gurevich MiG-17|MiG-17]] mu Gwomunaana 1977. === Olutalo lwa Uganda–Tanzania n’okufa === [[File:Mikoyan-Gurevich_MiG-17_(19445401263).jpg|alt=Photo of a Mikoyan-Gurevich MiG-17 during the 2015 Oshkosh Air Show|right|thumb|Mukooza yabuusa ennyonyi MiG-17 (ekyokulabirako mu kifaananyi) mu [[:en:Air_campaign_of_the_Uganda–Tanzania_War|kampeyini z’omu bbanga mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] .]] Obunkenke obwali bumaze ebbanga wakati wa Uganda ne Tanzania bwavaamu [[:en:Uganda–Tanzania_War|olutalo]] ku nkomerero ya 1978, oluvannyuma lw’amagye ga Uganda [[:en:Invasion_of_Kagera|okulumba Kagera salient]] mu mbeera ezitategeerekeka. Eggye lya Uganda Ery'omubbanga lyayambako okulumba nga lilumba ebifo eby’amagye n’abantu baabulijjo mu bukiikakkono bwa Tanzania. Pulezidenti Amin yennyini yalagira Mukooza ne munne Levi Mugyenyi okubuusa ennyonyi ya bbomu ne MiG17 yaabwe. Ababiri bano baakola omulimu guno, kyokka katono bakubibwe amasasi aba Tanzanian anti-aircraft fire. Wadde nga UAAF yafuba, Abatanzania baagoba obulumbaganyi ku Kagera ne baddamu okulumba. Uganda yawangulwa nnyo emirundi egiwerako, era amagye gaayo ag’omu bbanga ne gaggwaawo mpolampola. Eggye lya UAAF lyafiirwa nnyo mu Gwokubiri 1979, era omuduumizi waalyo omukulu [[:en:Christopher_Israel_Umba_Gore|Christopher Israel Umba Gore]] n’abulawo. Enkomerero ya Gore tennategeerekeka bulungi; oba yaddukira [[:en:Sudan|Sudan]] oba yattibwa mu nkola ey'okuteega, n’aleka Mukooza ng’omuduumizi w’eggye ly’omu bbanga ery’amagye ga Uganda owakaseera. Mukooza yakitegeera nti gavumenti ya Amin yali egwa. Okusobola okukuuma amaka ge nga temuli bulabe, yabasindika e Kaababbi mu Busiro nga 25 Ogwokubiri 1979. Eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People’s Defence Force]] (TPDF) bwe lyali lisemberera Entebbe, Mukooza yadduka mu kibuga n’ennyonyi nnamunkanga nga 6 Ogwokuna 1979, n’asengukira e Kimaka e Jinja. <ref name="Magembe" /> Lieutenant Colonel Cyril Orambi yasigala ng'avunaanyizibwa ku by'okwerinda bya Entebbe. [[:en:Battle_of_Entebbe|Olutalo lw'e Entebbe]] nga 7 Ogwokuna 1979 lwavaamu okusaanyaawo ekitundu ekisinga obunene ekya UAAF. Obunkenke bwasaasaana ku nfo z’ennyonyi endala, era ebyasigalawo ku ggye ly’omu bbanga erya Uganda Army Air Force ne bisanyizibwawo ddala. Kino kyaleka Mukooza nga talina ngeri gy’ayinza kugenda mu maaso na lutalo, n’asigala e Jinja. <ref name="Magembe" /> Olutalo lwa Uganda–Tanzania lwe lwaggwa, UAAF yalekebwa nga esaanyiziddwaawo ddala. Ekibuga ekikulu [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala kyagwa mu mikono gya]] TPDF n’abayeekera ba Uganda nga 10–11 Ogwokuna 1979, [[:en:Battle_of_Jinja|n’eddirirwa Jinja]] nga 22 Ogwokuna 1979. Mu kusooka nga teyeekakasa kya kukola, Mukooza yasalawo okwewaayo eri gavumenti empya eyali ewagirwa Tanzania mu Kampala nga 24 Ogwokuna. Yagenda mu kibuga ekikulu ng’akozesa pikipiki ya mukwano gwe okwewala okukwatibwa ku bifo amagye we bakeberera. Mukooza bwe yatuuka ku Nile Mansions, Kampala, yawerekerwa mu ofiisi ya [[:en:David_Oyite-Ojok|David Oyite-Ojok]], eyali akulira abajaasi ba [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] . Oyite-Ojok mu busungu yabuuza Mukooza lwaki teyegatta ku lukwe lwa Bazaalaki olukadde olw’okutta Amin mu 1977, ekyaleetera omugoba w’ennyonyi okuddamu nti yali agoberera mpisa ze ez’ekikugu ng’omujaasi. Oluvannyuma lw’okubuuzibwa ebibuuzo kuno, Oyite-Ojok yalagira munnamawulire wa Radio Uganda Mukalazi Kyobe okukwata ku by’okwewaayo kwa Mukooza. Oluvannyuma omuduumizi wa UAAF yattibwa mu nkukutu, omulambo gwe ne gusuulibwa mu kibangirizi [[:en:Mbuya_Military_Hospital|ky’eddwaliro ly’amagye e Mbuya]] . Okusinziira ku munoonyereza Muwonge Magembe, Bazaalaki yamatiza Oyite-Ojok okutegeka okumutta. Poliisi yanona omuniri gwe n’emutegeera okusinziira ku pamiti ye ey’okuvuga emmotoka. Wabula poliisi teyategeeza muntu yenna, mu kifo yawandiisa "omulambo gw'omusajja ogutategeerekese-omuwanvu omuddugavu" gwe baakwasizza eggwanika [[:en:Mulago_Hospital|ly'eddwaliro ly'e Mulago]] . Oboolyawo yaziikibwa mu ntaana y'abantu abangi e Bukasa okumpi ne Kirinya mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y'e Jinja]] nga 2 Ogwokutaano 1979. <ref name="Magembe" /> Oluvannyuma famire ye yatandika okunoonya gy’ali. Elly Malagala ne Barnabas baganda be baavuga emmotoka ne bagenda mu maka ge Entebbe nga basuubira nti bajja kumusanga nga mulamu. Ennyumba ya Mukooza yali efuuse matongo okuggyako embwa etaayaaya, wabula yali enyagiddwa n’okwonoonebwa. [[:en:Grumman|Grumman]] Corporation nayo yanoonya Mukooza, kuba yalina okufuna ddoola za Amerika 20,000 okuva mu [[:en:Provident_fund|nsawo ya kkampuni eno ekola ku by’okulabirira abantu]] . Ekitongole kino kyakakasa okufa kwe mu 1988. == Obulamu bwe == Andrew Mukooza yalina bannyina abato babiri okuli Gertrude ne Kalivvamu n’abaana bana okuli Andrew, Becky, Thomas ne Peter. Yali mukwano gwa [[:en:Isaac_Lumago|Isaac Lumago]] ow'oku lusegere . == Ebiwandiiko == {{notelist}} == Laba ne == * [[:en:Ali_Kiiza|Ali Kiiza]] == Ebijuliziddwa == === Ebijuliziddwa === {{Reflist}} === Ebiwandiiko ebijuliziddwa === {{Refbegin}} * {{Cite book |last=Cooper |first=Tom |date=2015 |title=Wars and Insurgencies of Uganda 1971–1994 |last2=Fontanellaz |first2=Adrien |publisher=Helion & Company Limited |isbn=978-1-910294-55-0 |location=[[Solihull]]}} * {{Cite book |last=Rwehururu |first=Bernard |date=2002 |title=Cross to the Gun |publisher=Monitor |location=Kampala |oclc=50243051}} * {{Cite book |date=2010 |title=Uganda: The Bloodstained Pearl of Africa and Its Struggle for Peace. From the Pages of Drum |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-036-2 |editor-last=Seftel |editor-first=Adam |location=Kampala}} * {{Cite book |last=Voice of Uganda |date=19 September 1977 |title=Translations on Sub-Saharan Africa, No. 1803 |url=https://books.google.com/books?id=IFBEAQAAIAAJ&q=Mukooza |publisher=[[United States Joint Publications Research Service]] |location=Kampala |page=61 |chapter=President Amin promotes Air Force officers, 31 August 1977}} {{Refend}} l3g0j1h98jz2svx91fb7x7kfx6yjlrt Wakooli Godfrey Matembu 0 13185 48971 2026-05-04T11:24:25Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348704553|Wakooli Godfrey Matembu]]" 48971 wikitext text/x-wiki {{Reflist}}'''Wakooli Godfrey Matembu''' (yazaalibwa nga 26 Ogwomwenda 1986) munnabyabufuzi wa Uganda era memba wa National Resistance Movement (NRM). Abadde mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] okuva mu 2021 ng'omubaka wa Palamenti owa Butiru County mu [[Manafwa (disitulikit)|Disitulikiti ya Manafwa]].<ref name="MPDB">{{Cite web |title=Hon. Wakooli Godfrey – Members of Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkZ6Uk9yT2Jic3RhUW92ZUNkR201cmc9PSIsInZhbHVlIjoiV0JpOFJHbG9hdzVIM2hsYjhGaEpNdz09IiwibWFjIjoiZTQzNGZmMzljOWFmMDNkZjAxZTVmOTEzZTJhYmMzZjM0Y2FiYzcxYTY0OWNlNWE4MzRjMjI3YWQzZjIzYTc4YyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=16 August 2025 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref name="GCIC">{{Cite web |date=3 August 2021 |title=Members of the 11th Parliament (2021–2026) |url=https://www.gcic.go.ug/wp-content/uploads/2023/10/MEMBERS-OF-THE-11TH-PARLIAMENT-2021-2026-1-2.pdf |access-date=16 August 2025 |website=Government Citizen Interaction Centre |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Emirimu gye mu by'obufuzi == Wakooli yalondebwa mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Palamenti ey’ekkumi n’emu]] mu kulonda kwa bonna okwa 2021, n’awangula ekifo ky’esaza lya Butiru n’obululu 16,070 ku tikiti ya NRM.<ref>{{Cite web |title=Wakooli Godfrey - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/wakooli-godfrey-8006/ |access-date=2025-08-26 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> <ref name="EC2021">{{Cite web |date=23 February 2021 |title=General Parliamentary Elections, 2021 – Results |url=https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf |access-date=16 August 2025 |website=Electoral Commission of Uganda}}</ref> Akola ku kakiiko ka palamenti akakola ku by'okwerinda n'eby'omunda.<ref name="PWRoster">{{Cite web |date=August 2023 |title=Membership of the Defence and Internal Affairs Committee (2023–2024) |url=https://ftp.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-08/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS%20COMMITTEE%20%282023-2024%29_0.pdf |access-date=16 August 2025 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref name="Roster2024">{{Cite web |date=November 2024 |title=The Committee on Defence and Internal Affairs – Membership (2024–2026) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/THE%20COMMITTEE%20ON%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS.pdf |access-date=16 August 2025 |website=Parliament of Uganda}}</ref> Mu kakiiko ne mu lukiiko olukulu, ayambako mu kulondoola ebitongole by'ebyokwerinda n'eby'omunda, nga mw'otwalidde n'okwetegereza okusaba kw'ebyenfuna okw'omunda eri Minisitule y'ebyokwanirira n'ensonga ezikwata ku Police Exodus SACCO.<ref name="SuppReq">{{Cite web |date=30 March 2023 |title=Defence Ministry's supplementary request hangs in balance |url=https://www.parliament.go.ug/news/686/defence-ministrys-supplementary-request-hangs-balance |access-date=16 August 2025 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref name="SACCO">{{Cite web |date=15 March 2023 |title=Defence Committee to examine Police Sacco bank accounts |url=https://www.parliament.go.ug/news/734/defence-committee-examine-police-sacco-bank-accounts |access-date=16 August 2025 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{cite news|last=Kasirye|first=Fahad|title=MPs chase away Ministry of Defence officials over budget|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mps-chase-away-ministry-of-defence-officials-over-budget-4084924|work=Daily Monitor|date=13 January 2023|access-date=16 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |date=29 March 2023 |title=High cost of printing passports worries MPs |url=https://www.parliament.go.ug/index.php/news/691/high-cost-printing-passports-worries-mps |access-date=16 August 2025 |website=Parliament of Uganda}}</ref> == Emirimu gye mu kitundu == Wakooli yetaba mu kulwana okuddaabiriza enguudo mu ssaza ly’e Butiru. Mu mwezi Gwokuna 2025, kilomita 10.7 Okuddaabiriza enguudo '''Butiru–Makenya–Tororo''' kwatongozebwa wansi w’enteekateeka ya National Oil seed Program (enteekateeka ya IFAD–Govumenti ya Uganda), ng’emikutu gy’amawulire egy’omu kitundu gijuliza Wakooli ku migaso gy’ebyenfuna egisuubirwa eri abalimi n’abasuubuzi wakati wa Manafwa ne Disitulikiti y’e Tororo eriraanyewo.<ref name="ElgonFM">{{cite news|title=Rehabilitation of Butiru–Makenya–Tororo Road Launched in Manafwa|url=https://elgonfm.com/public/news/details/1215/rehabilitation-of-butiru-makenya-tororo-road-launched-in-manafwa|work=Elgon FM|date=17 April 2025|access-date=16 August 2025}}</ref><ref name="URN">{{cite news|title=Butiru–Makenya–Tororo Road rehabilitation begins|url=https://www.ugandaradionetwork.net/story/-butirumakenyatororo-road-rehabilitation-begins|work=Uganda Radio Network|date=17 April 2025|access-date=16 August 2025}}</ref> Emabegako, yali ayogedde mu lujjudde ku kweraliikirira ku mbeera y’oluguudo luno n’ebiseera by’ensimbi.<ref>{{cite news|title=Manafwa MPs on the spot over poor state of Butiru–Tororo road|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/manafwa-mps-on-the-spot-over-poor-state-of-butiru-tororo-road-4286166|work=Daily Monitor|date=28 June 2023|access-date=16 August 2025}}</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’ababaka ba Palamenti ey’ekkumi n’emu]] * [[Manafwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Manafwa]] * [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]] == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijliziddwa wabweru wa Wikipedia == * Official website * [https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkZ6Uk9yT2Jic3RhUW92ZUNkR201cmc9PSIsInZhbHVlIjoiV0JpOFJHbG9hdzVIM2hsYjhGaEpNdz09IiwibWFjIjoiZTQzNGZmMzljOWFmMDNkZjAxZTVmOTEzZTJhYmMzZjM0Y2FiYzcxYTY0OWNlNWE4MzRjMjI3YWQzZjIzYTc4YyIsInRhZyI6IiJ9 Hon. Wakooli Godfrey] at the Parliament of Uganda fcchmm1s4jzcyjlj93t54k4zmphxmiy Andrew Kambugu 0 13186 48979 2026-05-04T11:42:49Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344038603|Andrew Kambugu]]" 48979 wikitext text/x-wiki  {{Reflist}}  '''Andrew Ddungu Kambugu''' Munnayuganda, musawo akola nga ssenkulu wa The Sande-McKinnell mu Uganda Infectious Disease Institute <ref name="auto2">{{Cite web |title=Dr. Andrew D Kambugu |url=https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ |access-date=19 December 2020 |website=Infectious Diseases Institute}}</ref> era nga musomesa omukulu ow'ekitiibwa mu Makerere University College of Sciences. <ref name="auto3">{{Cite web |date=December 7, 2017 |title=Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London) |url=https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london |website=Health Informatics Research Group}}</ref> Era ye Adjunct Associate Professor mu [[:en:University_of_Minnesota|Yunivasite y'e Minnesota]] . <ref>{{Cite web |title=PROFILE: Makerere University's Prof. Waiswa appointed on WHO advisory board - Education News Uganda |url=https://www.education.co.ug/2020/05/07/peter-waiswa-makerere-university-who/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20200517041557/https://www.education.co.ug/2020/05/07/peter-waiswa-makerere-university-who/ |archive-date=2020-05-17 |access-date=2020-12-18}}</ref> <ref name="auto3" /> Mu Gwomusanvu 2020, yalondebwa mu kibiina [[:en:United_Nations|ky’amawanga amagatte]] ekya 2021 Food System Scientific Group. <ref>{{Cite web |date=June 29, 2020 |title=Advisory Committee and Scientific Group for the 2021 Food Systems Summit |url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/personnel-appointments/2020-06-29/advisory-committee-and-scientific-group-for-the-2021-food-systems-summit |website=United Nations Secretary-General}}</ref> <ref>{{Cite web |date=August 3, 2020 |title=The Executive Director, Dr Andrew Kambugu named on the UN 2021 Food Systems Summit - INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |url=https://idi.mak.ac.ug/dr-andrew-kambugu-named-on-un-food-systems-summit/}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Kambugu yazaalibwa nga 22 Ogwokubiri 1973 mu Kampala Uganda. Yasomera ku Buganda Road Primary School, King's College Budo ku madaala ga O & A era mu 1992 yawandiisibwa mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], [[:en:Uganda|Uganda]] okusoma diguli [[:en:Bachelor_of_Medicine|mu by'obusawo]] [[:en:Surgery|n'okulongoosa]] ne [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu [[:en:Medicine|by'obusawo]] ng'akuguka mu by'obusawo bw'omunda n'atikkirwa mu 1997 ne 2002. <ref name="auto2">{{Cite web |title=Dr. Andrew D Kambugu |url=https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ |access-date=19 December 2020 |website=Infectious Diseases Institute}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ "Dr. Andrew D Kambugu"]. ''Infectious Diseases Institute''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 December</span> 2020</span>.</cite></ref> Era mutendeke mu ndwadde ezisiigibwa okuva mu [[:en:University_of_Manitoba|yunivasite y'e Manitoba]] . <ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/ "Andrew Kambugu « Interest Conference"].</cite></ref> <ref name="auto3">{{Cite web |date=December 7, 2017 |title=Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London) |url=https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london |website=Health Informatics Research Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london "Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London)"]. ''Health Informatics Research Group''. December 7, 2017.</cite></ref> == Emulimu == Kambugu yakola okutendekebwa mu by’obusawo mu ddwaaliro lya Mulago National hospital mu Kampala (1997–98) era awerezza nga Medical Officer wa Uganda Telecom (1998–1999), nga Medical Resident mu kitongole ky’obusawo mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]] Medical School (Ogwokkumi 1998-Ogwokkuminogumu 2002), <ref name="auto4">{{Cite web |title=Andrew Kambugu – Researchers for Global Health |url=https://www.researchersforglobalhealth.org/staff/andrew-kambugu/}}</ref> ng’omusawo akolera mu Ward 4B mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]] (Ogwokkuminebiri 2002 - Ogwomunaana 2005) nga akulira enteekateeka y’okuziyiza n’okujjanjaba (2005–2012), <ref name="auto4" /> ng’akulira enteekateeka y’okunoonyereza (Ogwokutaano 2012- mpaka kati) era mu Gwokutaano 2013 yalondebwa nga Ssenkulu wa The Sande-McKinnell mu Infectious Disease Institute. <ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/ "Andrew Kambugu « Interest Conference"].</cite></ref> <ref name="auto2">{{Cite web |title=Dr. Andrew D Kambugu |url=https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ |access-date=19 December 2020 |website=Infectious Diseases Institute}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ "Dr. Andrew D Kambugu"]. ''Infectious Diseases Institute''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 December</span> 2020</span>.</cite></ref> Kambugu musomesa omukulu ow'ekitiibwa mu kitongole ky'obusawo mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] . <ref name="auto3">{{Cite web |date=December 7, 2017 |title=Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London) |url=https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london |website=Health Informatics Research Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london "Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London)"]. ''Health Informatics Research Group''. December 7, 2017.</cite></ref> Abadde ayogera mu nkuŋŋaana z’abasawo munda n’ebweru wa Uganda nga Retroviruses and Opportunistic Infections, Olukungaana lw’ensi yonna olwa mukenenya, The South Africa HIV Clinicians Society (2014, 2016), Omusomo gw’ensi yonna ku siriimu mu bifo ebiri obubi (2012, 2014, 2015 $2016). <ref>{{Cite web |date=July 9, 2020 |title=Makerere's Dr. Kambugu named on UN 2021 food systems summit scientific group |url=https://edge.ug/2020/07/09/makereres-dr-kambugu-named-on-un-2021-food-systems-summit-scientific-group/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20201031220137/https://edge.ug/2020/07/09/makereres-dr-kambugu-named-on-un-2021-food-systems-summit-scientific-group/ |archive-date=October 31, 2020 |website=edge.ug}}</ref> Kambugu akola nga omuwi w'amagezi mu [[:en:World_Health_Organization|kitongole ky'ebyobulamu mu nsi yonna]] ekivunaanyizibwa ku bujjanjabi obuziyiza akawuka okuva mu 2010. <ref>{{Cite web |last=Wamai |first=Mark |date=July 1, 2020 |title=IDI's Dr. Kambugu Named on UN 2021 Food Systems Summit Scientific Group |url=https://news.mak.ac.ug/2020/07/idis-dr-kambugu-named-on-un-2021-food-systems-summit-scientific-group/ |website=Makerere University News}}</ref> == Okunoonyereza == Ajuliziddwa ng’alina [[:en:H-index|H-Index]] ya 39, i10 index ya 120 ate ng’ajuliziddwa 6598 mu bitabo ebisukka mu 120 ebikebereddwa banne mu bitabo bya ssaayansi. <ref>{{Cite web |title=Andrew Kambugu |url=https://scholar.google.com/citations?user=cXQx_e8AAAAJ&hl=en |access-date=2022-05-23 |website=scholar.google.com}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |title=Andrew Kambugu |url=https://www.researchgate.net/profile/Andrew_Kambugu}}</ref> Mmemba w’Olukiiko lwa African Centers of Excellence in Bioinformatics. <ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/ "Andrew Kambugu « Interest Conference"].</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=22 April 2025 |title=Global Council &#124; ACE |url=https://www.niaid.nih.gov:443/research/african-centers-excellence |website=ace.niaid.nih.gov}}</ref> Ebimu ku biwandiiko bye ebisinga okujulizibwa biwandiikiddwa wansi; * Ebiseera by’obujjanjabi bw’eddagala eriweweeza ku kawuka oluvannyuma lw’okuzuulibwamu obulwadde bwa cryptococcal meningitis <ref>{{Cite journal |last=Boulware |first=David R. |last2=Meya |first2=David B. |last3=Muzoora |first3=Conrad |last4=Rolfes |first4=Melissa A. |last5=Huppler Hullsiek |first5=Katherine |last6=Musubire |first6=Abdu |last7=Taseera |first7=Kabanda |last8=Nabeta |first8=Henry W. |last9=Schutz |first9=Charlotte |last10=Williams |first10=Darlisha A. |last11=Rajasingham |first11=Radha |date=2014-06-26 |title=Timing of Antiretroviral Therapy after Diagnosis of Cryptococcal Meningitis |journal=New England Journal of Medicine |volume=370 |issue=26 |pages=2487–2498 |doi=10.1056/NEJMoa1312884 |issn=0028-4793 |pmc=4127879 |pmid=24963568}}</ref> * Ebiva mu bulwadde bwa cryptococcal meningitis mu Uganda nga tebannaba kufuna bujjanjabi bwa antiretroviral obukola ennyo <ref>{{Cite journal |last=Kambugu |first=Andrew |last2=Meya |first2=David B |last3=Rhein |first3=Joshua |last4=O'Brien |first4=Meagan |last5=Janoff |first5=Edward N |last6=Ronald |first6=Allan R |last7=Kamya |first7=Moses R |last8=Mayanja-Kizza |first8=Harriet |author-link8=Harriet Mayanja-Kizza |last9=Sande |first9=Merle A |last10=Bohjanen |first10=Paul R |last11=Boulware |first11=David R |date=2008-06-01 |title=Outcomes of cryptococcal meningitis in Uganda before and after the availability of highly active antiretroviral therapy |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=46 |issue=11 |pages=1694–1701 |doi=10.1086/587667 |issn=1537-6591 |pmc=2593910 |pmid=18433339}}</ref> * Okusigala mu kulabirirwa mu balwadde abalina akawuka ka siriimu mu bifo ebiri obubi: amagezi agagenda okuvaayo n’endagiriro empya <ref>{{Cite journal |last=Geng |first=Elvin H. |last2=Nash |first2=Denis |last3=Kambugu |first3=Andrew |last4=Zhang |first4=Yao |last5=Braitstein |first5=Paula |last6=Christopoulos |first6=Katerina A. |last7=Muyindike |first7=Winnie |last8=Bwana |first8=Mwebesa Bosco |last9=Yiannoutsos |first9=Constantin T. |last10=Petersen |first10=Maya L. |last11=Martin |first11=Jeffrey N. |date=2010-11-01 |title=Retention in Care among HIV-Infected Patients in Resource-Limited Settings: Emerging Insights and New Directions |journal=Current HIV/AIDS Reports |language=en |volume=7 |issue=4 |pages=234–244 |doi=10.1007/s11904-010-0061-5 |issn=1548-3576 |pmc=3021803 |pmid=20820972}}</ref> * Ebisale by’okukebera antigen mu musaayi (serum Cryptococcal Antigen Screening) okuziyiza okufa mu bantu abalina akawuka ka siriimu abalina omuwendo gw’obutoffaali bwa CD4+ ≤100 Cells/ ''μ'' L Abatandika obujjanjabi bwa siriimu mu mbeera ezitali za bikozesebwa <ref>{{Cite journal |last=Meya |first=David B. |last2=Manabe |first2=Yukari C. |last3=Castelnuovo |first3=Barbara |last4=Cook |first4=Bethany A. |last5=Elbireer |first5=Ali M. |last6=Kambugu |first6=Andrew |last7=Kamya |first7=Moses R. |last8=Bohjanen |first8=Paul R. |last9=Boulware |first9=David R. |date=2010 |title=Cost-Effectiveness of Serum Cryptococcal Antigen Screening to Prevent Deaths among HIV-Infected Persons with a CD4+ Cell Count ≤100 Cells/μL Who Start HIV Therapy in Resource-Limited Settings |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=51 |issue=4 |pages=448–455 |doi=10.1086/655143 |pmc=2946373 |pmid=20597693}}</ref> * Ebifaananyi by’obujjanjabi n’ebiraga obulamu mu musaayi mu bulwadde bwa siriimu obuzimba obuzimba oluvannyuma lw’obulwadde bwa cryptococcal meningitis: okunoonyereza okw’ekibinja okusuubirwa <ref>{{Cite journal |last=Boulware |first=David R. |last2=Meya |first2=David B. |last3=Bergemann |first3=Tracy L. |last4=Wiesner |first4=Darin L. |last5=Rhein |first5=Joshua |last6=Musubire |first6=Abdu |last7=Lee |first7=Sarah J. |last8=Kambugu |first8=Andrew |last9=Janoff |first9=Edward N. |last10=Bohjanen |first10=Paul R. |date=2010-12-21 |title=Clinical Features and Serum Biomarkers in HIV Immune Reconstitution Inflammatory Syndrome after Cryptococcal Meningitis: A Prospective Cohort Study |journal=PLOS Medicine |language=en |volume=7 |issue=12 |doi=10.1371/journal.pmed.1000384 |issn=1549-1676 |pmc=3014618 |pmid=21253011 |doi-access=free |article-number=e1000384}}</ref> * Ebiteebereza okulemererwa kw’akawuka okumala ebbanga eddene mu baana n’abantu abakulu mu Uganda abajjanjabwa n’eddagala eriweweeza ku kawuka * Obutono bw’okuzimba kw’amazzi g’omu bwongo mu kusooka mu bulwadde bwa cryptococcal meningitis bukwatagana n’obulwadde bw’okuzimba obusimu obuddamu okukola kw’abaserikale b’omubiri obuddirira <ref>{{Cite journal |last=Boulware |first=David R. |last2=Bonham |first2=Shulamith C. |last3=Meya |first3=David B. |last4=Wiesner |first4=Darin L. |last5=Park |first5=Gregory S. |last6=Kambugu |first6=Andrew |last7=Janoff |first7=Edward N. |last8=Bohjanen |first8=Paul R. |date=2010 |title=Paucity of Initial Cerebrospinal Fluid Inflammation in Cryptococcal Meningitis Is Associated with Subsequent Immune Reconstitution Inflammatory Syndrome |journal=The Journal of Infectious Diseases |volume=202 |issue=6 |pages=962–970 |doi=10.1086/655785 |issn=0022-1899 |jstor=20780210 |pmc=2924457 |pmid=20677939}}</ref> * Okukebera eddagala eriweweeza ku siriimu ery’olunyiriri olwokubiri erijjanjaba siriimu mu Afrika <ref>{{Cite journal |last=Paton |first=Nicholas I. |last2=Kityo |first2=Cissy |last3=Hoppe |first3=Anne |last4=Reid |first4=Andrew |last5=Kambugu |first5=Andrew |last6=Lugemwa |first6=Abbas |last7=van Oosterhout |first7=Joep J. |last8=Kiconco |first8=Mary |last9=Siika |first9=Abraham |last10=Mwebaze |first10=Raymond |last11=Abwola |first11=Mary |date=2014-07-17 |title=Assessment of Second-Line Antiretroviral Regimens for HIV Therapy in Africa |journal=New England Journal of Medicine |volume=371 |issue=3 |pages=234–247 |doi=10.1056/NEJMoa1311274 |issn=0028-4793 |pmid=25014688 |s2cid=2031064 |doi-access=free}}</ref> * Okulemererwa kw’ekibumba okw’amaanyi n’ebintu eby’obulabe ebikwatagana n’okukosa ekibumba mu bantu abakulu abalina akawuka ka siriimu mu Afrika nga batandika eddagala eriweweeza ku siriimu <ref>{{Cite journal |last=Reid |first=Andrew |last2=Stohr |first2=Wolfgang |last3=Walker |first3=Sarah A. |last4=Williams |first4=Ian G. |last5=Kityo |first5=Cissy |last6=Hughes |first6=Peter |last7=Kambugu |first7=Andrew |last8=Gilks |first8=Charles F. |last9=Mugyenyi |first9=Peter |last10=Munderi |first10=Paula |last11=Hakim |first11=James |date=2008 |title=Severe Renal Dysfunction and Risk Factors Associated with Renal Impairment in HIV-Infected Adults in Africa Initiating Antiretroviral Therapy |url=http://makir.mak.ac.ug/handle/10570/316 |journal=Clinical Infectious Diseases |language=en |volume=46 |issue=8 |pages=1271–1281 |doi=10.1086/533468 |pmid=18444867 |doi-access=free}}</ref> * Akafuba immune reconstitution inflammatory syndrome mu nsi ezirina eby’obugagga ebitono <ref name="CauseSpecific">{{Cite journal |last=Castelnuovo |first=Barbara |last2=Manabe |first2=Yukari C. |last3=Kiragga |first3=Agnes |last4=Kamya |first4=Moses |last5=Easterbrook |first5=Philippa |last6=Kambugu |first6=Andrew |date=2009 |title=Cause-Specific Mortality and the Contribution of Immune Reconstitution Inflammatory Syndrome in the First 3 Years after Antiretroviral Therapy Initiation in an Urban African Cohort |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=49 |issue=6 |pages=965–972 |doi=10.1086/605500 |issn=1058-4838 |jstor=27799241 |pmid=19673615 |s2cid=19822326}}</ref> * Okufa okusinziira ku nsonga n’omugabo gw’obulwadde bw’okuzimba obusimu obuziyiza endwadde mu myaka 3 egisooka oluvannyuma lw’okutandika eddagala eriweweeza ku kawuka mu kibinja ky’Abafirika mu bibuga <ref name="CauseSpecific" /> * Okusigala mu kulabirirwa n‟ensonga eziloopebwa abalwadde ez‟okukyusa oba okuyimiriza okulabirira nga tebalina biwandiiko mu balwadde abalina akawuka ka siriimu ku bujjanjabi obuziyiza akawuka mu buvanjuba bwa Afrika: Okukozesa enkola eyesigamiziddwa ku sampuli <ref>{{Cite journal |last=Geng |first=Elvin H. |last2=Odeny |first2=Thomas A. |last3=Lyamuya |first3=Rita |last4=Nakiwogga-Muwanga |first4=Alice |last5=Diero |first5=Lameck |last6=Bwana |first6=Mwebesa |last7=Braitstein |first7=Paula |last8=Somi |first8=Geoffrey |last9=Kambugu |first9=Andrew |last10=Bukusi |first10=Elizabeth |last11=Wenger |first11=Megan |last12=Neilands |first12=Torsten B. |last13=Glidden |first13=David V. |last14=Wools-Kaloustian |first14=Kara |last15=Yiannoutsos |first15=Constantin |date=2016 |title=Retention in Care and Patient-Reported Reasons for Undocumented Transfer or Stopping Care Among HIV-Infected Patients on Antiretroviral Therapy in Eastern Africa: Application of a Sampling-Based Approach |url=https://academic.oup.com/cid/article/62/7/935/2462739 |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=62 |issue=7 |pages=935–944 |doi=10.1093/cid/civ1004 |pmc=4787603 |pmid=26679625 |access-date=2022-05-26}}</ref> * Okukkiriza mu kuwonyezebwa okw’obwakatonda kuyinza okuba ekiziyiza okunywerera ku ddagala eriweweeza ku kawuka mu Uganda <ref>{{Cite journal |last=Wanyama |first=Jane |last2=Castelnuovo |first2=Barbara |last3=Wandera |first3=Bonnie |last4=Mwebaze |first4=Patricia |last5=Kambugu |first5=Andrew |last6=Bangsberg |first6=David R. |last7=Kamya |first7=Moses R. |date=2007-07-11 |title=Belief in divine healing can be a barrier to antiretroviral therapy adherence in Uganda |journal=AIDS |language=en-US |volume=21 |issue=11 |pages=1486–1487 |doi=10.1097/QAD.0b013e32823ecf7f |issn=0269-9370 |pmid=17589198 |s2cid=7250684 |doi-access=free}}</ref> == Obulamu bwe == Kambugu mufumbo ne Joyce Balagadde-Kambugu era balina abaana babiri. <ref>{{Cite web |date=July 17, 2018 |title=Dr. Andrew Kambugu - INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |url=https://idi.mak.ac.ug/andrew-kambugu/}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ Omukutu gw’ekitongole ky’endwadde ezisiigibwa] gk4ubyu5uupsri45hngsq96yd53f3yq George Didi Bhoka, omuwandiisi w’ebitabo 0 13188 48980 2026-05-04T11:47:03Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346076675|George Didi Bhoka]]" 48980 wikitext text/x-wiki '''George Didi Bhoka''' musawo era munnabyabufuzi Munnayuganda, akola nga omubaka wa Palamenti mu [[Obongi District|Obongi]] County mu Palamenti ya Uganda.<ref name="newvision">{{Cite web |title=Know Your MP-Elect: Dr George Didi Bhoka |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-dr-george-didi-bhoka-NV_94463 |access-date=2026-03-02 |publisher=New Vision}}</ref> == Okusoma kwe == Bhoka alina diguli eyookubiri mu by’obusawo n’okulongoosa okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], diguli eyookubiri mu by’obulamu bw’abantu okuva mu yunivasite ya Leeds, diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt, ne satifikeeti mu mateeka agafuga emirimu okuva mu Law Development Centre.<ref name="newvision">{{Cite web |title=Know Your MP-Elect: Dr George Didi Bhoka |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-dr-george-didi-bhoka-NV_94463 |access-date=2026-03-02 |publisher=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-dr-george-didi-bhoka-NV_94463 "Know Your MP-Elect: Dr George Didi Bhoka"]. New Vision<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-02</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Bhoka nga tannayingira byabufuzi bya kulonda, yakolera mu kitongole ky’ebyobulamu mu Uganda. Yalina ebifo mu by’obulamu mu disitulikiti, UNICEF Uganda, ne Amref Health Africa, gye yayambako mu kuddukanya enteekateeka z’ebyobulamu n’enteekateeka z’ebyobulamu mu kitundu.<ref>{{cite news|title=MP Dr. Bhoka appointed Amref South Sudan Country Director|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/obongi-mp-dr-bhoka-named-amref-south-sudan-country-director-3431534|publisher=Daily Monitor|access-date=2026-03-02}}</ref> == Emurimu gye mu by'obufuzi == Bhoka yalondebwa nga omubaka wa palamenti mu saza lya Obongi mu [[2021 Ugandan general election|kulonda kwa Uganda okwa 2021]] .<ref>{{Cite web |date=2021-06-30 |title=Parliament sends MPs to villages to fight Covid-19 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/parliament-sends-mps-to-villages-to-fight-covid-19-3456302 |access-date=2026-03-02 |publisher=Daily Monitor}}</ref> Mu Palamenti, abadde yeenyigira mu nteekateeka z’ebyobulamu n’okutumbula embeera z’abantu, omuli enteekateeka z’okutumbula enkola y’ebyobulamu mu byalo n’okumanyisa abantu ku nsonga z’ebyobulamu by’abantu. == Ebijuliziddwa == {{reflist}} d07m9so45f7oyo3fzczu7d00l9kvxhu