Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.1 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Module:String 828 4501 51095 28290 2026-05-12T16:19:34Z SyntaxTerror 11090 update 51095 Scribunto text/plain --[[ This module is intended to provide access to basic string functions. Most of the functions provided here can be invoked with named parameters, unnamed parameters, or a mixture. If named parameters are used, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from the parameter. Depending on the intended use, it may be advantageous to either preserve or remove such whitespace. Global options ignore_errors: If set to 'true' or 1, any error condition will result in an empty string being returned rather than an error message. error_category: If an error occurs, specifies the name of a category to include with the error message. The default category is [Category:Errors reported by Module String]. no_category: If set to 'true' or 1, no category will be added if an error is generated. Unit tests for this module are available at Module:String/tests. ]] local str = {} --[[ len This function returns the length of the target string. Usage: {{#invoke:String|len|target_string|}} OR {{#invoke:String|len|s=target_string}} Parameters s: The string whose length to report If invoked using named parameters, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from the target string. ]] function str.len( frame ) local new_args = str._getParameters( frame.args, {'s'} ) local s = new_args['s'] or '' return mw.ustring.len( s ) end --[[ sub This function returns a substring of the target string at specified indices. Usage: {{#invoke:String|sub|target_string|start_index|end_index}} OR {{#invoke:String|sub|s=target_string|i=start_index|j=end_index}} Parameters s: The string to return a subset of i: The first index of the substring to return, defaults to 1. j: The last index of the string to return, defaults to the last character. The first character of the string is assigned an index of 1. If either i or j is a negative value, it is interpreted the same as selecting a character by counting from the end of the string. Hence, a value of -1 is the same as selecting the last character of the string. If the requested indices are out of range for the given string, an error is reported. ]] function str.sub( frame ) local new_args = str._getParameters( frame.args, { 's', 'i', 'j' } ) local s = new_args['s'] or '' local i = tonumber( new_args['i'] ) or 1 local j = tonumber( new_args['j'] ) or -1 local len = mw.ustring.len( s ) -- Convert negatives for range checking if i < 0 then i = len + i + 1 end if j < 0 then j = len + j + 1 end if i > len or j > len or i < 1 or j < 1 then return str._error( 'String subset index out of range' ) end if j < i then return str._error( 'String subset indices out of order' ) end return mw.ustring.sub( s, i, j ) end --[[ This function implements that features of {{str sub old}} and is kept in order to maintain these older templates. ]] function str.sublength( frame ) local i = tonumber( frame.args.i ) or 0 local len = tonumber( frame.args.len ) return mw.ustring.sub( frame.args.s, i + 1, len and ( i + len ) ) end --[[ _match This function returns a substring from the source string that matches a specified pattern. It is exported for use in other modules Usage: strmatch = require("Module:String")._match sresult = strmatch( s, pattern, start, match, plain, nomatch ) Parameters s: The string to search pattern: The pattern or string to find within the string start: The index within the source string to start the search. The first character of the string has index 1. Defaults to 1. match: In some cases it may be possible to make multiple matches on a single string. This specifies which match to return, where the first match is match= 1. If a negative number is specified then a match is returned counting from the last match. Hence match = -1 is the same as requesting the last match. Defaults to 1. plain: A flag indicating that the pattern should be understood as plain text. Defaults to false. nomatch: If no match is found, output the "nomatch" value rather than an error. For information on constructing Lua patterns, a form of [regular expression], see: * http://www.lua.org/manual/5.1/manual.html#5.4.1 * http://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Patterns * http://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Ustring_patterns ]] -- This sub-routine is exported for use in other modules function str._match( s, pattern, start, match_index, plain_flag, nomatch ) if s == '' then return str._error( 'Target string is empty' ) end if pattern == '' then return str._error( 'Pattern string is empty' ) end start = tonumber(start) or 1 if math.abs(start) < 1 or math.abs(start) > mw.ustring.len( s ) then return str._error( 'Requested start is out of range' ) end if match_index == 0 then return str._error( 'Match index is out of range' ) end if plain_flag then pattern = str._escapePattern( pattern ) end local result if match_index == 1 then -- Find first match is simple case result = mw.ustring.match( s, pattern, start ) else if start > 1 then s = mw.ustring.sub( s, start ) end local iterator = mw.ustring.gmatch(s, pattern) if match_index > 0 then -- Forward search for w in iterator do match_index = match_index - 1 if match_index == 0 then result = w break end end else -- Reverse search local result_table = {} local count = 1 for w in iterator do result_table[count] = w count = count + 1 end result = result_table[ count + match_index ] end end if result == nil then if nomatch == nil then return str._error( 'Match not found' ) else return nomatch end else return result end end --[[ match This function returns a substring from the source string that matches a specified pattern. Usage: {{#invoke:String|match|source_string|pattern_string|start_index|match_number|plain_flag|nomatch_output}} OR {{#invoke:String|match|s=source_string|pattern=pattern_string|start=start_index |match=match_number|plain=plain_flag|nomatch=nomatch_output}} Parameters s: The string to search pattern: The pattern or string to find within the string start: The index within the source string to start the search. The first character of the string has index 1. Defaults to 1. match: In some cases it may be possible to make multiple matches on a single string. This specifies which match to return, where the first match is match= 1. If a negative number is specified then a match is returned counting from the last match. Hence match = -1 is the same as requesting the last match. Defaults to 1. plain: A flag indicating that the pattern should be understood as plain text. Defaults to false. nomatch: If no match is found, output the "nomatch" value rather than an error. If invoked using named parameters, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from each string. In some circumstances this is desirable, in other cases one may want to preserve the whitespace. If the match_number or start_index are out of range for the string being queried, then this function generates an error. An error is also generated if no match is found. If one adds the parameter ignore_errors=true, then the error will be suppressed and an empty string will be returned on any failure. For information on constructing Lua patterns, a form of [regular expression], see: * http://www.lua.org/manual/5.1/manual.html#5.4.1 * http://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Patterns * http://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Ustring_patterns ]] -- This is the entry point for #invoke:String|match function str.match( frame ) local new_args = str._getParameters( frame.args, {'s', 'pattern', 'start', 'match', 'plain', 'nomatch'} ) local s = new_args['s'] or '' local start = tonumber( new_args['start'] ) or 1 local plain_flag = str._getBoolean( new_args['plain'] or false ) local pattern = new_args['pattern'] or '' local match_index = math.floor( tonumber(new_args['match']) or 1 ) local nomatch = new_args['nomatch'] return str._match( s, pattern, start, match_index, plain_flag, nomatch ) end --[[ pos This function returns a single character from the target string at position pos. Usage: {{#invoke:String|pos|target_string|index_value}} OR {{#invoke:String|pos|target=target_string|pos=index_value}} Parameters target: The string to search pos: The index for the character to return If invoked using named parameters, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from the target string. In some circumstances this is desirable, in other cases one may want to preserve the whitespace. The first character has an index value of 1. If one requests a negative value, this function will select a character by counting backwards from the end of the string. In other words pos = -1 is the same as asking for the last character. A requested value of zero, or a value greater than the length of the string returns an error. ]] function str.pos( frame ) local new_args = str._getParameters( frame.args, {'target', 'pos'} ) local target_str = new_args['target'] or '' local pos = tonumber( new_args['pos'] ) or 0 if pos == 0 or math.abs(pos) > mw.ustring.len( target_str ) then return str._error( 'String index out of range' ) end return mw.ustring.sub( target_str, pos, pos ) end --[[ str_find This function duplicates the behavior of {{str_find}}, including all of its quirks. This is provided in order to support existing templates, but is NOT RECOMMENDED for new code and templates. New code is recommended to use the "find" function instead. Returns the first index in "source" that is a match to "target". Indexing is 1-based, and the function returns -1 if the "target" string is not present in "source". Important Note: If the "target" string is empty / missing, this function returns a value of "1", which is generally unexpected behavior, and must be accounted for separatetly. ]] function str.str_find( frame ) local new_args = str._getParameters( frame.args, {'source', 'target'} ) local source_str = new_args['source'] or '' local target_str = new_args['target'] or '' if target_str == '' then return 1 end local start = mw.ustring.find( source_str, target_str, 1, true ) if start == nil then start = -1 end return start end --[[ find This function allows one to search for a target string or pattern within another string. Usage: {{#invoke:String|find|source_str|target_string|start_index|plain_flag}} OR {{#invoke:String|find|source=source_str|target=target_str|start=start_index|plain=plain_flag}} Parameters source: The string to search target: The string or pattern to find within source start: The index within the source string to start the search, defaults to 1 plain: Boolean flag indicating that target should be understood as plain text and not as a Lua style regular expression, defaults to true If invoked using named parameters, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from the parameter. In some circumstances this is desirable, in other cases one may want to preserve the whitespace. This function returns the first index >= "start" where "target" can be found within "source". Indices are 1-based. If "target" is not found, then this function returns 0. If either "source" or "target" are missing / empty, this function also returns 0. This function should be safe for UTF-8 strings. ]] function str.find( frame ) local new_args = str._getParameters( frame.args, {'source', 'target', 'start', 'plain' } ) local source_str = new_args['source'] or '' local pattern = new_args['target'] or '' local start_pos = tonumber(new_args['start']) or 1 local plain = new_args['plain'] or true if source_str == '' or pattern == '' then return 0 end plain = str._getBoolean( plain ) local start = mw.ustring.find( source_str, pattern, start_pos, plain ) if start == nil then start = 0 end return start end --[[ replace This function allows one to replace a target string or pattern within another string. Usage: {{#invoke:String|replace|source_str|pattern_string|replace_string|replacement_count|plain_flag}} OR {{#invoke:String|replace|source=source_string|pattern=pattern_string|replace=replace_string| count=replacement_count|plain=plain_flag}} Parameters source: The string to search pattern: The string or pattern to find within source replace: The replacement text count: The number of occurences to replace, defaults to all. plain: Boolean flag indicating that pattern should be understood as plain text and not as a Lua style regular expression, defaults to true ]] function str.replace( frame ) local new_args = str._getParameters( frame.args, {'source', 'pattern', 'replace', 'count', 'plain' } ) local source_str = new_args['source'] or '' local pattern = new_args['pattern'] or '' local replace = new_args['replace'] or '' local count = tonumber( new_args['count'] ) local plain = new_args['plain'] or true if source_str == '' or pattern == '' then return source_str end plain = str._getBoolean( plain ) if plain then pattern = str._escapePattern( pattern ) replace = string.gsub( replace, "%%", "%%%%" ) --Only need to escape replacement sequences. end local result if count ~= nil then result = mw.ustring.gsub( source_str, pattern, replace, count ) else result = mw.ustring.gsub( source_str, pattern, replace ) end return result end --[[ simple function to pipe string.rep to templates. ]] function str.rep( frame ) local repetitions = tonumber( frame.args[2] ) if not repetitions then return str._error( 'function rep expects a number as second parameter, received "' .. ( frame.args[2] or '' ) .. '"' ) end return string.rep( frame.args[1] or '', repetitions ) end --[[ escapePattern This function escapes special characters from a Lua string pattern. See [1] for details on how patterns work. [1] https://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Patterns Usage: {{#invoke:String|escapePattern|pattern_string}} Parameters pattern_string: The pattern string to escape. ]] function str.escapePattern( frame ) local pattern_str = frame.args[1] if not pattern_str then return str._error( 'No pattern string specified' ) end local result = str._escapePattern( pattern_str ) return result end --[[ count This function counts the number of occurrences of one string in another. ]] function str.count(frame) local args = str._getParameters(frame.args, {'source', 'pattern', 'plain'}) local source = args.source or '' local pattern = args.pattern or '' local plain = str._getBoolean(args.plain or true) if plain then pattern = str._escapePattern(pattern) end local _, count = mw.ustring.gsub(source, pattern, '') return count end --[[ endswith This function determines whether a string ends with another string. ]] function str.endswith(frame) local args = str._getParameters(frame.args, {'source', 'pattern'}) local source = args.source or '' local pattern = args.pattern or '' if pattern == '' then -- All strings end with the empty string. return "yes" end if mw.ustring.sub(source, -mw.ustring.len(pattern), -1) == pattern then return "yes" else return "" end end --[[ join Join all non empty arguments together; the first argument is the separator. Usage: {{#invoke:String|join|sep|one|two|three}} ]] function str.join(frame) local args = {} local sep for _, v in ipairs( frame.args ) do if sep then if v ~= '' then table.insert(args, v) end else sep = v end end return table.concat( args, sep or '' ) end -- findpagetext returns the position of a piece of text in a page -- First positional parameter or |text is the search text -- Optional parameter |title is the page title, defaults to current page -- Optional parameter |plain is either true for plain search (default) or false for Lua pattern search -- Optional parameter |nomatch is the return value when no match is found; default is nil function str._findpagetext(args) -- process parameters local nomatch = args.nomatch or "" if nomatch == "" then nomatch = nil end -- local text = mw.text.trim(args[1] or args.text or "") if text == "" then return nil end -- local title = args.title or "" local titleobj if title == "" then titleobj = mw.title.getCurrentTitle() else titleobj = mw.title.new(title) end -- local plain = args.plain or "" if plain:sub(1, 1) == "f" then plain = false else plain = true end -- get the page content and look for 'text' - return position or nomatch local content = titleobj and titleobj:getContent() return content and mw.ustring.find(content, text, 1, plain) or nomatch end function str.findpagetext(frame) local args = frame.args local pargs = frame:getParent().args for k, v in pairs(pargs) do args[k] = v end if not (args[1] or args.text) then return nil end -- just the first value return (str._findpagetext(args)) end --[[ Helper function that populates the argument list given that user may need to use a mix of named and unnamed parameters. This is relevant because named parameters are not identical to unnamed parameters due to string trimming, and when dealing with strings we sometimes want to either preserve or remove that whitespace depending on the application. ]] function str._getParameters( frame_args, arg_list ) local new_args = {} local index = 1 local value for _, arg in ipairs( arg_list ) do value = frame_args[arg] if value == nil then value = frame_args[index] index = index + 1 end new_args[arg] = value end return new_args end --[[ Helper function to handle error messages. ]] function str._error( error_str ) local frame = mw.getCurrentFrame() local error_category = frame.args.error_category or 'Errors reported by Module String' local ignore_errors = frame.args.ignore_errors or false local no_category = frame.args.no_category or false if str._getBoolean(ignore_errors) then return '' end local error_str = '<strong class="error">String Module Error: ' .. error_str .. '</strong>' if error_category ~= '' and not str._getBoolean( no_category ) then error_str = '[[Category:' .. error_category .. ']]' .. error_str end return error_str end --[[ Helper Function to interpret boolean strings ]] function str._getBoolean( boolean_str ) local boolean_value if type( boolean_str ) == 'string' then boolean_str = boolean_str:lower() if boolean_str == 'false' or boolean_str == 'no' or boolean_str == '0' or boolean_str == '' then boolean_value = false else boolean_value = true end elseif type( boolean_str ) == 'boolean' then boolean_value = boolean_str else error( 'No boolean value found' ) end return boolean_value end --[[ Helper function that escapes all pattern characters so that they will be treated as plain text. ]] function str._escapePattern( pattern_str ) return ( string.gsub( pattern_str, "[%(%)%.%%%+%-%*%?%[%^%$%]]", "%%%0" ) ) end return str j3b8d4sejqnvazpfl0gk0yfaa503gli Template:Never substitute 10 9955 51051 29661 2026-05-12T15:48:44Z SyntaxTerror 11090 51051 wikitext text/x-wiki {{Ombox |type=notice |text='''This template should {{em|not}} be {{ill|Help:Substitution|en|lt=substituted}}.''' {{{1|}}} }}<noinclude> {{Documentation}} </noinclude> 01x8m6a71cn90dj9mnytfge1gqbd682 51052 51051 2026-05-12T15:49:20Z SyntaxTerror 11090 51052 wikitext text/x-wiki {{safesubst:<noinclude />#invoke: Unsubst||$B= {{Always substitute|yesnomaybe=never|nocat={{{nocat|}}}}} }}<noinclude> {{Documentation}} </noinclude> 005dtztzvg05qoc5xxjmbf6rdz2qi8t Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) . 0 12913 51174 48435 2026-05-12T17:30:27Z Sisterian 9613 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347488251|Andrew Cohen (colonial administrator)]]" 51174 wikitext text/x-wiki   {{Reflist}}'''Omuyimbi Andrew Benjamin Cohen''' KCMG KCVO OBE (7 Ogwekkumi 1909 – 17 Ogwomukaaga 1968) yali [[:en:List_of_Governors_of_Uganda|Gavana wa Uganda]] okuva mu 1952 okutuuka mu 1957. == Obulamu obuto n’okusoma == Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa [[:en:British_Jews|ag’Abangereza n’Abayudaaya]] . Yali muzzukulu wa [[:en:Levy_Barent_Cohen|Levy Barent Cohen]] . Yasomera mu [[:en:Malvern_College|Malvern College]] <ref>[https://books.google.com/books?id=zVUpAAAAYAAJ&q=%22educ.+malvern%22&dq=%22educ.+malvern%22&lr=&cd=50 Profile of Andrew Benjamin Cohen.] Nigeria, Part 2, by Martin Lynn, 2001, pp770.</ref> ne [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College, Cambridge]], n'afuna diguli mu [[:en:Classics|Classics]] . Yali [[:en:Cambridge_Apostle|Mutume wa Cambridge]] . Talina luganda na [[:en:Andrew_Cohen_(spiritual_teacher)|Andrew Cohen]], Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo. == Gold Coast == Mu 1947, Cohen yalondebwa okuba omuyambi w’omuwandiisi omubeezi mu kitongole kya [[:en:Colonial_Office|ofiisi y’amatwale]] mu kitongole kya Afrika. Omwaka guno gwe gumu, yafulumya alipoota ya Cohen eyawa amagezi obuyinza buweebwe Abafirika mpolampola. <ref>{{Cite book |author=Ronald Robinson |date=1980 |title=Decolonisation and After: The British French Experience |publisher=Taylor & Francis |isbn=9780203061442 |editor1=Georges Fischer |language=en |chapter=Andrew Cohen and the Transfer of Power in Tropical Africa, 1940–1951 |doi=10.4324/9780203061442-4 |editor2=W. H. Morris-Jones |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |doi-broken-date=1 July 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240420200309/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |archive-date=2024-04-20}}</ref> Naye, [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] yokka ye yatwalibwa ng'esobola okwefuga "mu mulembe". <ref>{{Cite journal |last=Collins |first=Michael |date=2013-03-01 |title=Decolonisation and the "Federal Moment" |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09592296.2013.762881 |journal=Diplomacy & Statecraft |volume=24 |issue=1 |pages=21–40 |doi=10.1080/09592296.2013.762881 |issn=0959-2296}}</ref> Mu 1948, okunoonyereza kwa Bungereza kwatandikibwawo [[:en:Attlee_ministry|gavumenti ya Labour]] ku byali bivuddeko obujagalalo obw’enjawulo mu Gold Coast. [[:en:Arthur_Creech_Jones|Omuwandiisi w’amatwale Arthur Creech Jones]] ne Cohen baasindika Aiken Watson, omuwagizi w’ekibiina kya [[:en:Fabian_Society|Fabian Society]] eyali emabegako ng’avuganya ku bwa Labour mu [[:en:1935_United_Kingdom_general_election|kulonda kwa 1935]], okulambula ettundutundu lino n’okubuuza abajulizi. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}</ref> Cohen yawa Watson ne banne amagezi "okukola lipoota ku kutaataaganyizibwa...n'ebibiviirako: n'okuteesa ku nsonga yonna ejja". <ref name=":0" /> [[:en:Watson_Commission|Alipoota ya Watson]] eyavaamu yawa amagezi ennongoosereza mu ssemateeka okutuuka ku bantu bangi. <ref>{{Cite book |date=1948 |title=Colonial Office: Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast (Watson Commission, 1948) |url=https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/r/C5153 |others=Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast |language=English}}</ref> Abakungu bangi ab’amatwale mu Gold Coast n’abakozi ba gavumenti abamu mu London baatwala lipoota eno ng’okuyitirizanga. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}<cite id="CITEREFLapping1985" class="citation book cs1" data-ve-ignore="">Lapping, Brian (1985). [[iarchive:endofempire00lapp|''End of empire'']]. Internet Archive. New York : St. Martin's Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-312-25071-3|<bdi>978-0-312-25071-3</bdi>]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=End+of+empire&rft.pub=New+York+%3A+St.+Martin%27s+Press&rft.date=1985&rft.isbn=978-0-312-25071-3&rft.aulast=Lapping&rft.aufirst=Brian&rft_id=https%3A%2F%2Farchive.org%2Fdetails%2Fendofempire00lapp&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAndrew+Cohen+%28omuddukanya+w%E2%80%99emirimu+gy%E2%80%99amatwale%29+." class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Creech Jones yagamba nti yakwatibwa ensonyi olw’ebizuuliddwa byayo eby’amaanyi; wabula [[:en:Cabinet_of_the_United_Kingdom|kabineti]] yakkirizza bye yazudde Cohen. <ref name=":0" /> Alipoota eno yayamba okuyimbula [[:en:The_Big_Six_(Ghana)|abakulembeze abakulu abawagira eggwanga]], omuli [[:en:Prime_Minister_of_Ghana|ssaabaminisita]] ow'omu maaso [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]], n'okukyusa [[:en:Gerald_Creasy|Sir Gerald Creasy]], gavana wa Gold Coast, n'akyusa [[:en:Charles_Arden-Clarke|Charles Arden-Clarke]] eyali ow'eddembe. <ref>{{Cite journal |last=Arden-Clarke |first=Charles |date=1958 |title=Gold Coast Into Ghana: Some Problems of Transition |url=https://www.jstor.org/stable/2605866 |journal=International Affairs |volume=34 |issue=1 |pages=49–56 |doi=10.2307/2605866 |issn=0020-5850 |jstor=2605866}}</ref> Arden-Clarke yakwata ekifo kino okutuusa [[:en:Ghana_Independence_Act_1957|Ghana lwe yafuna obwetwaze mu 1957]], enkola gye yayambako okwanguyiza. <ref name=":0" /> == Rhodesia ne Nyasaland == Nga [[:en:Secretary_of_State_for_the_Colonies|Colonial Office]] Assistant Undersecretary for African Affairs, Cohen yali mu nteeseganya z’okussaawo essaza lya federo eri [[:en:Federation_of_Rhodesia_and_Nyasaland|Rhodesias ne Nyasaland]] mu 1950. Omuyudaaya Cohen, eyalumwa ennyo [[:en:The_Holocaust|olw’ekitta ba Bayudaaya]], yali akontana n'obusosoze era nga mulwanirira eddembe lya Africa. Kyokka, yassa mu nkola ebigendererwa bye okulwanyisa akabi ke yali alaba ng’akasinga okutiisa: akabi nti [[:en:Southern_Rhodesia|Southern Rhodesia]], singa efuuka ey’obulabe, yandigudde mu nkulungo ya gavumenti y’ekibiina kya National Party mu South Africa. Eri Cohen, obulabe bw’abazungu [[:en:Afrikaner|ab’Abafirika]] mu ngeri ey’obwakaburu kwaali kusomozebwa kunene okusinga okusigala ng’enkola y’okulinnya kw’abazungu etakyukakyuka nnyo, ey’obuzaale mu Bugwanjuba bwa Rhodesia. Olw’okuba yakkaanya n’okukkaanya kuno, Cohen yagenda mu maaso n’afuuka omu ku baali wakati wamu n’amaanyi agavuga okutondawo Federo, ng’emirundi mingi kirabika ng’ali yekka ng’asumulula ensonga ezigaanye ko n'ezirimu okwekandaga ku njuuyi ezikwatibwako. Nga ddala enteeseganya n’enkiiko zaali nzibu. Rhodesia ey'Maserengeta ne n'Amatwaale ag'Mumambuka zaali zirina ennono ez’enjawulo ennyo bwe kyatuuka ku ‘Native Question’ (Abafirika) n’emirimu gye zaali zitegekeddwa okukola mu bibiina by’obwannakyewa. Bwe kityo, kyatwala kumpi emyaka esatu CAF okutandikibwawo. Era, bwe yamala okutandikibwawo, yalaga nti "y'emu ku nsi ezisinga okufugibwa mu ngeri ey'ekikugu mu nsi yonna." == Gavana wa Uganda == Mu 1952 yalondebwa okuba Gavana wa [[:en:Uganda|Uganda]], n’omulimu gw’okuteekateeka eggwanga eryo okufuna obwetwaze. Yaddamu okutegeka [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Palamenti (LEGCO)]] okussaamu ababaka ba Africa abaalondebwa okuva mu disitulikiti mu Uganda yonna, bw’atyo n’assaawo omusingi gwa palamenti ekiikirira abantu. Ono era ayanjudde enteekateeka z’ebyenfuna, omuli n’okutandikawo ekitongole kya [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] . Mu 1953, Olukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] yanoonya obwetwaze okuva mu Uganda. [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Edward Mutesa II]], ''[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]]'' wa Buganda yasaba Buganda eyawulwe okuva ku ttwaale era obuvunaanyizibwa budde eri [[:en:Foreign_and_Commonwealth_Office|ofiisi y’ensonga z’ebweru]] . Nga 30 Ogwekkumi n'Ogumu Cohen yagoba Kabaka mu ntebe era n’alagira okuwangangusibwa e London. Okukaka okugenda kwe kwafuula Kabaka omujulizi ow’amangu mu maaso g’Abaganda, okwekutula kwabwe okukwese [[:en:Anticolonialism|n’okulwanyisa amatwale]] kwe kwaleetawo omuyaga ogw’okwekalakaasa. Ekikolwa kya Cohen kyali kidda emabega, era nga mu Baganda teyasobola kusanga muntu yenna eyeetegese oba asobola okukunga obuwagizi eri enkwe ze. Oluvannyuma lw'emyaka ebiri egyali gimalamu amaanyi egy'obulabe n'okulemesa Ganda obutasalako, Cohen yawalirizibwa okuzzaawo "Kabaka Freddie". <ref>{{cite book |last=Gunther |first=John |year=1957 |title=Inside Africa |publisher=The Reprint Society |page=438}}</ref> Kabaka yaddayo mu Kampala nga 17 Ogwekkumi wa 1955. [[:en:Abu_Mayanja|Abu Mayanja]] y’omu ku baawerekera Sir Edward Mutesa okuva mu buwanganguse bwe e London mu 1955. Enteeseganya ezaaviirako okudda kwa Kabaka, newankubadde nga zaalabikira nga zimatiza Abazungu, zaali buwanguzi bwa maanyi eri Abaganda. Cohen yakakasa endagaano ya Kabaka obutawakanya bwetwaze mu nkola ya Uganda ennene. Kabaka teyakoma ku kuzzibwa mu ntebe mu kuddakwe, wabula omulundi ogwasooka okuva mu 1889, Kabaka yaweebwa obuyinza okulonda n’okugoba abaami be (abakungu ba gavumenti ya Buganda) mu kifo ky’okukola nga ffiga yokka nga bwe batambuza emirimu gya gavumenti. Obuyinza bwa Kabaka obupya bwabikibwa mu kubuzaabuza nti yandibadde "Kabaka wa ssemateeka" yekka, so nga mu butuufu yali muzannyi akulembedde mu kusalawo engeri Uganda gy'egenda okufugibwamu, era nga yafuuka pulezidenti w'eggwanga eyasooka mu 1962. == Olukiiko lw’amawanga amagatte == Okuva mu 1957 Cohen yali mukiise wa Bungereza mu lukiiko [[:en:United_Nations_Trusteeship_Council|lw'amawanga amagatte olwa Trusteeship Council]] . Mu 1959 yali mmemba wa Special Mission to [[:en:Samoa|Samoa]] okuteesa ku bwetwaze bwayo okuva mu [[:en:New_Zealand|New Zealand]] . Yali yeenyigira mu kukyusa [[:en:United_Nations_Trust_Territories|Trust Territory]] of [[:en:Southern_Cameroons|Southern Cameroons]] okugiwa essaza lya [[:en:Cameroon|Cameroun Republic]] eryafugibwa Bufalansa nga 1 Ogwekkumi 1961. Cohen yali awakanya okuwa ekitundu ekyo obwetwaze, era abantu b’omu Bugwanjuba bwa Cameroon abaali bawagira obwetwaze baamunenya olw’okuba ekibiina ky’Amawanga Amagatte tekyakkiriza kibuuzo ekyo kwanjulwa eri Olukiiko.. == Obulamu obw’oluvannyuma == Cohen yali omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Minisita w’enkulaakulana y’ebweru w’eggwanga okuva mu 1964 okutuusa lwe yafa olw’obulwadde bw’omutima mu 1968. == Ebijulizibwa == o79d26w66qgoj7l46rx0g5i68dy6575 51178 51174 2026-05-12T17:35:48Z Sisterian 9613 Created by translating the section "Early life and education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347488251|Andrew Cohen (colonial administrator)]]" 51178 wikitext text/x-wiki   {{Reflist}}'''Omuyimbi Andrew Benjamin Cohen''' KCMG KCVO OBE (7 Ogwekkumi 1909 – 17 Ogwomukaaga 1968) yali [[:en:List_of_Governors_of_Uganda|Gavana wa Uganda]] okuva mu 1952 okutuuka mu 1957. == Obulamu obuto n’okusoma == Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa [[:en:British_Jews|ag’Abangereza n’Abayudaaya]] . Yali muzzukulu wa [[:en:Levy_Barent_Cohen|Levy Barent Cohen]] . Yasomera mu [[:en:Malvern_College|Malvern College]] <ref>[https://books.google.com/books?id=zVUpAAAAYAAJ&q=%22educ.+malvern%22&dq=%22educ.+malvern%22&lr=&cd=50 Profile of Andrew Benjamin Cohen.] Nigeria, Part 2, by Martin Lynn, 2001, pp770.</ref> ne [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College, Cambridge]], n'afuna diguli mu [[:en:Classics|Classics]] . Yali [[:en:Cambridge_Apostle|Mutume wa Cambridge]] . Talina luganda na [[:en:Andrew_Cohen_(spiritual_teacher)|Andrew Cohen]], Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo. == Gold Coast == Mu 1947, Cohen yalondebwa okuba omuyambi w’omuwandiisi omubeezi mu kitongole kya [[:en:Colonial_Office|ofiisi y’amatwale]] mu kitongole kya Afrika. Omwaka guno gwe gumu, yafulumya alipoota ya Cohen eyawa amagezi obuyinza buweebwe Abafirika mpolampola. <ref>{{Cite book |author=Ronald Robinson |date=1980 |title=Decolonisation and After: The British French Experience |publisher=Taylor & Francis |isbn=9780203061442 |editor1=Georges Fischer |language=en |chapter=Andrew Cohen and the Transfer of Power in Tropical Africa, 1940–1951 |doi=10.4324/9780203061442-4 |editor2=W. H. Morris-Jones |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |doi-broken-date=1 July 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240420200309/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |archive-date=2024-04-20}}</ref> Naye, [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] yokka ye yatwalibwa ng'esobola okwefuga "mu mulembe". <ref>{{Cite journal |last=Collins |first=Michael |date=2013-03-01 |title=Decolonisation and the "Federal Moment" |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09592296.2013.762881 |journal=Diplomacy & Statecraft |volume=24 |issue=1 |pages=21–40 |doi=10.1080/09592296.2013.762881 |issn=0959-2296}}</ref> Mu 1948, okunoonyereza kwa Bungereza kwatandikibwawo [[:en:Attlee_ministry|gavumenti ya Labour]] ku byali bivuddeko obujagalalo obw’enjawulo mu Gold Coast. [[:en:Arthur_Creech_Jones|Omuwandiisi w’amatwale Arthur Creech Jones]] ne Cohen baasindika Aiken Watson, omuwagizi w’ekibiina kya [[:en:Fabian_Society|Fabian Society]] eyali emabegako ng’avuganya ku bwa Labour mu [[:en:1935_United_Kingdom_general_election|kulonda kwa 1935]], okulambula ettundutundu lino n’okubuuza abajulizi. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}</ref> Cohen yawa Watson ne banne amagezi "okukola lipoota ku kutaataaganyizibwa...n'ebibiviirako: n'okuteesa ku nsonga yonna ejja". <ref name=":0" /> [[:en:Watson_Commission|Alipoota ya Watson]] eyavaamu yawa amagezi ennongoosereza mu ssemateeka okutuuka ku bantu bangi. <ref>{{Cite book |date=1948 |title=Colonial Office: Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast (Watson Commission, 1948) |url=https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/r/C5153 |others=Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast |language=English}}</ref> Abakungu bangi ab’amatwale mu Gold Coast n’abakozi ba gavumenti abamu mu London baatwala lipoota eno ng’okuyitirizanga. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}<cite id="CITEREFLapping1985" class="citation book cs1" data-ve-ignore="">Lapping, Brian (1985). [[iarchive:endofempire00lapp|''End of empire'']]. Internet Archive. New York : St. Martin's Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-312-25071-3|<bdi>978-0-312-25071-3</bdi>]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=End+of+empire&rft.pub=New+York+%3A+St.+Martin%27s+Press&rft.date=1985&rft.isbn=978-0-312-25071-3&rft.aulast=Lapping&rft.aufirst=Brian&rft_id=https%3A%2F%2Farchive.org%2Fdetails%2Fendofempire00lapp&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAndrew+Cohen+%28omuddukanya+w%E2%80%99emirimu+gy%E2%80%99amatwale%29+." class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Creech Jones yagamba nti yakwatibwa ensonyi olw’ebizuuliddwa byayo eby’amaanyi; wabula [[:en:Cabinet_of_the_United_Kingdom|kabineti]] yakkirizza bye yazudde Cohen. <ref name=":0" /> Alipoota eno yayamba okuyimbula [[:en:The_Big_Six_(Ghana)|abakulembeze abakulu abawagira eggwanga]], omuli [[:en:Prime_Minister_of_Ghana|ssaabaminisita]] ow'omu maaso [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]], n'okukyusa [[:en:Gerald_Creasy|Sir Gerald Creasy]], gavana wa Gold Coast, n'akyusa [[:en:Charles_Arden-Clarke|Charles Arden-Clarke]] eyali ow'eddembe. <ref>{{Cite journal |last=Arden-Clarke |first=Charles |date=1958 |title=Gold Coast Into Ghana: Some Problems of Transition |url=https://www.jstor.org/stable/2605866 |journal=International Affairs |volume=34 |issue=1 |pages=49–56 |doi=10.2307/2605866 |issn=0020-5850 |jstor=2605866}}</ref> Arden-Clarke yakwata ekifo kino okutuusa [[:en:Ghana_Independence_Act_1957|Ghana lwe yafuna obwetwaze mu 1957]], enkola gye yayambako okwanguyiza. <ref name=":0" /> == Rhodesia ne Nyasaland == Nga [[:en:Secretary_of_State_for_the_Colonies|Colonial Office]] Assistant Undersecretary for African Affairs, Cohen yali mu nteeseganya z’okussaawo essaza lya federo eri [[:en:Federation_of_Rhodesia_and_Nyasaland|Rhodesias ne Nyasaland]] mu 1950. Omuyudaaya Cohen, eyalumwa ennyo [[:en:The_Holocaust|olw’ekitta ba Bayudaaya]], yali akontana n'obusosoze era nga mulwanirira eddembe lya Africa. Kyokka, yassa mu nkola ebigendererwa bye okulwanyisa akabi ke yali alaba ng’akasinga okutiisa: akabi nti [[:en:Southern_Rhodesia|Southern Rhodesia]], singa efuuka ey’obulabe, yandigudde mu nkulungo ya gavumenti y’ekibiina kya National Party mu South Africa. Eri Cohen, obulabe bw’abazungu [[:en:Afrikaner|ab’Abafirika]] mu ngeri ey’obwakaburu kwaali kusomozebwa kunene okusinga okusigala ng’enkola y’okulinnya kw’abazungu etakyukakyuka nnyo, ey’obuzaale mu Bugwanjuba bwa Rhodesia. Olw’okuba yakkaanya n’okukkaanya kuno, Cohen yagenda mu maaso n’afuuka omu ku baali wakati wamu n’amaanyi agavuga okutondawo Federo, ng’emirundi mingi kirabika ng’ali yekka ng’asumulula ensonga ezigaanye ko n'ezirimu okwekandaga ku njuuyi ezikwatibwako. Nga ddala enteeseganya n’enkiiko zaali nzibu. Rhodesia ey'Maserengeta ne n'Amatwaale ag'Mumambuka zaali zirina ennono ez’enjawulo ennyo bwe kyatuuka ku ‘Native Question’ (Abafirika) n’emirimu gye zaali zitegekeddwa okukola mu bibiina by’obwannakyewa. Bwe kityo, kyatwala kumpi emyaka esatu CAF okutandikibwawo. Era, bwe yamala okutandikibwawo, yalaga nti "y'emu ku nsi ezisinga okufugibwa mu ngeri ey'ekikugu mu nsi yonna." == Gavana wa Uganda == Mu 1952 yalondebwa okuba Gavana wa [[:en:Uganda|Uganda]], n’omulimu gw’okuteekateeka eggwanga eryo okufuna obwetwaze. Yaddamu okutegeka [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Palamenti (LEGCO)]] okussaamu ababaka ba Africa abaalondebwa okuva mu disitulikiti mu Uganda yonna, bw’atyo n’assaawo omusingi gwa palamenti ekiikirira abantu. Ono era ayanjudde enteekateeka z’ebyenfuna, omuli n’okutandikawo ekitongole kya [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] . Mu 1953, Olukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] yanoonya obwetwaze okuva mu Uganda. [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Edward Mutesa II]], ''[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]]'' wa Buganda yasaba Buganda eyawulwe okuva ku ttwaale era obuvunaanyizibwa budde eri [[:en:Foreign_and_Commonwealth_Office|ofiisi y’ensonga z’ebweru]] . Nga 30 Ogwekkumi n'Ogumu Cohen yagoba Kabaka mu ntebe era n’alagira okuwangangusibwa e London. Okukaka okugenda kwe kwafuula Kabaka omujulizi ow’amangu mu maaso g’Abaganda, okwekutula kwabwe okukwese [[:en:Anticolonialism|n’okulwanyisa amatwale]] kwe kwaleetawo omuyaga ogw’okwekalakaasa. Ekikolwa kya Cohen kyali kidda emabega, era nga mu Baganda teyasobola kusanga muntu yenna eyeetegese oba asobola okukunga obuwagizi eri enkwe ze. Oluvannyuma lw'emyaka ebiri egyali gimalamu amaanyi egy'obulabe n'okulemesa Ganda obutasalako, Cohen yawalirizibwa okuzzaawo "Kabaka Freddie". <ref>{{cite book |last=Gunther |first=John |year=1957 |title=Inside Africa |publisher=The Reprint Society |page=438}}</ref> Kabaka yaddayo mu Kampala nga 17 Ogwekkumi wa 1955. [[:en:Abu_Mayanja|Abu Mayanja]] y’omu ku baawerekera Sir Edward Mutesa okuva mu buwanganguse bwe e London mu 1955. Enteeseganya ezaaviirako okudda kwa Kabaka, newankubadde nga zaalabikira nga zimatiza Abazungu, zaali buwanguzi bwa maanyi eri Abaganda. Cohen yakakasa endagaano ya Kabaka obutawakanya bwetwaze mu nkola ya Uganda ennene. Kabaka teyakoma ku kuzzibwa mu ntebe mu kuddakwe, wabula omulundi ogwasooka okuva mu 1889, Kabaka yaweebwa obuyinza okulonda n’okugoba abaami be (abakungu ba gavumenti ya Buganda) mu kifo ky’okukola nga ffiga yokka nga bwe batambuza emirimu gya gavumenti. Obuyinza bwa Kabaka obupya bwabikibwa mu kubuzaabuza nti yandibadde "Kabaka wa ssemateeka" yekka, so nga mu butuufu yali muzannyi akulembedde mu kusalawo engeri Uganda gy'egenda okufugibwamu, era nga yafuuka pulezidenti w'eggwanga eyasooka mu 1962. == Olukiiko lw’amawanga amagatte == Okuva mu 1957 Cohen yali mukiise wa Bungereza mu lukiiko [[:en:United_Nations_Trusteeship_Council|lw'amawanga amagatte olwa Trusteeship Council]] . Mu 1959 yali mmemba wa Special Mission to [[:en:Samoa|Samoa]] okuteesa ku bwetwaze bwayo okuva mu [[:en:New_Zealand|New Zealand]] . Yali yeenyigira mu kukyusa [[:en:United_Nations_Trust_Territories|Trust Territory]] of [[:en:Southern_Cameroons|Southern Cameroons]] okugiwa essaza lya [[:en:Cameroon|Cameroun Republic]] eryafugibwa Bufalansa nga 1 Ogwekkumi 1961. Cohen yali awakanya okuwa ekitundu ekyo obwetwaze, era abantu b’omu Bugwanjuba bwa Cameroon abaali bawagira obwetwaze baamunenya olw’okuba ekibiina ky’Amawanga Amagatte tekyakkiriza kibuuzo ekyo kwanjulwa eri Olukiiko.. == Obulamu obw’oluvannyuma == Cohen yali omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Minisita w’enkulaakulana y’ebweru w’eggwanga okuva mu 1964 okutuusa lwe yafa olw’obulwadde bw’omutima mu 1968. == Ebijulizibwa == == Obuto bwe n'emisomo gye == Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa [[:en:British_Jews|ag’Abangereza n’Abayudaaya]] . Yali ava mu lulyo lwa [[:en:Levy_Barent_Cohen|Levy Barent Cohen]] . Yasomesebwa mu [[:en:Malvern_College|Malvern College]] <ref>[https://books.google.com/books?id=zVUpAAAAYAAJ&q=%22educ.+malvern%22&dq=%22educ.+malvern%22&lr=&cd=50 Profile of Andrew Benjamin Cohen.] Nigeria, Part 2, by Martin Lynn, 2001, pp770.</ref> ne [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College, Cambridge]], n'afuna diguli mu [[:en:Classics|Classics]] . Yali [[:en:Cambridge_Apostle|Mutume wa Cambridge]] . Talina luganda na [[:en:Andrew_Cohen_(spiritual_teacher)|Andrew Cohen]], Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo. otbblopgnon819vz5bloa84dobv0gw6 Template:Substitution 10 13417 51023 50474 2026-05-12T13:30:52Z SyntaxTerror 11090 51023 wikitext text/x-wiki {{safesubst:<noinclude />#invoke: Unsubst||$B= {{Ombox | type = notice | text = {{#if:{{{2|}}}||}}This template '''should {{{1}}} be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted'''{{#if:{{{2|}}}|&#32;{{{2}}}}}.}} }}<noinclude> {{Documentation}} </noinclude> 9u7qg16f0jdzkeg209zqq4sz1ib76vy 51024 51023 2026-05-12T13:31:43Z SyntaxTerror 11090 51024 wikitext text/x-wiki {{safesubst:<noinclude />#invoke: Unsubst||$B= {{Ombox | type = notice | text = {{#if:{{{2|}}}||}}This template '''should {{{1}}} be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted}}'''{{#if:{{{2|}}}|&#32;{{{2}}}}}.}} }}<noinclude> {{Documentation}} </noinclude> erqh0myo3a6r2pjx9iju7t0m5xe4vca Template:Always substitute 10 13521 51035 50602 2026-05-12T15:20:38Z SyntaxTerror 11090 51035 wikitext text/x-wiki {{{{{|safesubst:}}}#invoke:Unsubst|main|$B= {{Ombox | name = Subst only | type = notice | text = This template <strong>{{#switch:{{{yesnomaybe|}}}|may=may be {{ill|Help:Substitution|en|lt=substituted}}</strong>|never=should <em>not</em> be {{ill|Help:Substitution|en|lt=substituted}}</strong>||#default=should always be {{ill|Help:Substitution|en|lt=substituted}}</strong> – use <!-- -->{{{actualtemplate|{{template other|{{Tlsp|code=yes|{{#switch:{{SUBPAGENAME}}|doc|sandbox={{BASEPAGENAME}}|{{PAGENAME}}}}}}|{{Tlsu|code=yes|{{FULLPAGENAME}}}}}}}}}}}. <!-- -->{{#if:{{yesno|{{{auto|no}}}}} |Any accidental transclusions will be automatically substituted by a bot.{{{1|}}}{{#if:{{yesno|{{{nocat|}}}}}|<!--no categorization-->|{{#switch:{{SUBPAGENAME}}|doc|sandbox=|[[Category:Wikipedia templates to be automatically substituted]]}}}}}} <!-- -->{{#if:{{{alt|}}} |For transcluding, use {{Tl|{{{alt|}}}}} instead.}} }}{{#if:{{yesno|{{{nocat|<noinclude>true</noinclude>}}}}}|<!--no categorization-->|{{#switch:{{SUBPAGENAME}}|doc|sandbox=|{{#switch:{{{yesnomaybe|}}} |never=[[Category:Wikipedia never-substituted templates]] |may=<!--No applicable category--> |#default=[[Category:Wikipedia substituted templates]]{{#ifexpr: 0{{Find page text |text=<!%-%- *{{NAMESPACE}}:[{{lc:{{str left|{{Lua escape|{{{1|{{PAGENAME}}}}}}}|1}}}}{{uc:{{str left|{{Lua escape|{{{1|{{PAGENAME}}}}}}}|1}}}}]{{str right|{{Lua escape|{{{1|{{PAGENAME}}}}}}}|1}} *%-%-> |title={{FULLPAGENAME}} |plain=f}} > 0 | [[Category:Templates with matching hidden id]]}} }}}}}}}}<includeonly>__EXPECTUNUSEDTEMPLATE__</includeonly><noinclude>{{Documentation}}</noinclude> 38eozqp6871o1h8f20x67w3rs8rhlme Wikipedia:Administrators' noticeboard/Header 4 13588 51180 50906 2026-05-12T17:49:19Z SyntaxTerror 11090 51180 wikitext text/x-wiki {{Notice|{{Bulleted list| | This is the Luganda Wikipedia, so articles must be written in that language.<br>But '''technical discussions have to be conducted in English for now''', as not everyone involved speaks Luganda. | '''For the moment, there is no administrator and no bureaucrat on Luganda Wikipedia''', so it relies on [[mw:Meta:Policies and guidelines|Wikimedia's global policies]], and all requests requiring administrative or bureaucratic rights have to be made on the [[m:Steward requests|MediaWiki steward requests page]]. | Nevertheless, '''requests to become [[m:administrator|administrator]], [[m:bureaucrat|bureaucrat]], [[m:CheckUser|CheckUser]] or [[m:oversight|oversight]] need to be reviewed by the Luganda Wikipedia community'''.<br>If no objections are raised within seven days, a request may be made on the [[m:Steward requests|MediaWiki steward requests page]]. | Also, this wiki uses the [[m:bot policy|standard bot policy]], and allows [[m:bot policy#Global_bots|global bots]] and [[m:bot policy#Automatic_approval|automatic approval of certain types of bots]]. Other bots have to be reviewed by the community. }}}} <!-- THE BUTTONS ARE NOT WORKING YET {{Center| {{Clickable button|Request for user rights<br>needing community approval|color=blue|url=https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Wikipedia:Administrators'_noticeboard&action=edit&section=new&dtpreload=1&editintro=Wikipedia:Administrators'_noticeboard/Form/Intro&preload=Wikipedia:Administrators'_noticeboard/Form}} https://fr.wikipedia.org/w/index.php?title=Wikip%C3%A9dia:Atelier_graphique/Logos_%C3%A0_am%C3%A9liorer&action=edit&section=new&dtpreload=1&editintro=Wikip%C3%A9dia:Atelier_graphique/Images_%C3%A0_am%C3%A9liorer/Formulaire_logo/Intro&preload=Wikip%C3%A9dia:Atelier_graphique/Images_%C3%A0_am%C3%A9liorer/Formulaire_logo https://lg.wikipedia.org/w/index.php?action=edit&preload=Wikip%C3%A9dia%3ABot%2FStatut%2Fprefr&editintro=Wikip%C3%A9dia%3ABot%2FStatut%2Fintrofr&preloadtitle=NOM_DU_BOT&section=new&title=Wikip%C3%A9dia%3ABot%2FStatut&create=Ajouter+une+demande+de+statut <br><br> {{Clickable button|Other requests|color=blue|url=https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Wikipedia:Administrators'_noticeboard&action=edit&section=new}} }} --> ---- 7lfuqxkd0mhdu33id4kb7g73tfrbwvt User:SyntaxTerror/sandbox/a 2 13684 51133 50964 2026-05-12T16:36:37Z SyntaxTerror 11090 a 51133 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Joel Kitamirike 0 13696 51017 51016 2026-05-12T12:00:59Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531630|Joel Kitamirike]]" 51017 wikitext text/x-wiki   '''Joel Derick Kitamirike''' (yazaalibwa 5 Ogwokuna 1984) yaliko [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] omukugu era yazannyanga ng'[[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] . Yazannyira mu liigi ya [[:en:Football_League_One|Football League One]] mu [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] mu sizoni ya 2003–04 ne mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu 2005. Kiraabu gye yasembyeyo okuzannyiramu yali [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]] . Yazaalibwa mu Uganda, yagenda e Bungereza ng’akyali mwana muto era alina obutuuze bwa Bungereza. Mu Gwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okusaasanya n'okusangibwa n'enjaga ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref name="drugs">{{cite news|url=http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|title=Ex-Chelsea player jailed for drugs bust|work=East Anglian Daily Times|author=Skene, Helen|date=8 November 2008|accessdate=9 November 2008|archive-date=30 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150330060718/http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Kitamirike yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, mu 1984 era yagenda e Bungereza ng’alina emyaka mukaaga.<ref>{{cite web |title=Joel Kitamirike biography: the early years |url=http://www.icons.com/kitamirike/biog.html?0 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080312182015/http://www.icons.com/kitamirike/biog.html |archivedate=12 March 2008 |accessdate=3 July 2008 |publisher=Icons.com}}</ref> Yatandika omulimu gwe ng'omuzannyi omuto mu [[:en:Chelsea_F.C.|Chelsea]], gye yazannyira omupiira gwe ogwasooka ku myaka 17, ng'amyuka mu mupiira gwa [[:en:UEFA_Cup|UEFA Cup]] ne [[:en:Hapoel_Tel_Aviv_F.C.|Hapoel Tel Aviv]], oluvannyuma lw'abazannyi abawerako obutaagenda mu [[:en:Israel|Yisirayiri]] olw'okwekengera olw'ebyokwerinda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/uefa_cup/1605181.stm|title=Hapoel stun subdued Chelsea|date=18 October 2001|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yeegatta ku [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] ku bbanja mu Gwomwenda 2003 era n'ayongerayo ebbanja lye okutuusa mu Gwekkuminogumu 2003 sizoni ya 2003–04 yonna,<ref name="Brentford">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/b/brentford/3222734.stm|title=Kitamirike extends Bees deal|date=20 November 2003|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> mu kiseera ekyo yazannyira Brentford emipiira 25 mu liigi n'ekikopo.<ref>{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702&season_id=133 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yayimbulwa Chelsea ku nkomerero ya sizoni ya 2003–04, era oluvannyuma lw'okugezesebwa ne kiraabu ya Budaaki eya [[:en:Willem_II_Tilburg|Willem II]] <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3554992.stm|title=Kitamirike eyes Dutch move|date=11 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> ne [[:en:Walsall_F.C.|Walsall]],<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3599118.stm|title=Walsall trial Kitamirike|date=25 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> yeegatta ku [[:en:Mansfield_Town_F.C.|Mansfield Town]] mu Gwekkumineebiri 2004 ku musingi ogutali gwa ndagaano.<ref name="sbase">{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yazannya emipiira ebiri mu Mansfield nga tannaba kwegatta ku [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu Gwoluberyeberye 2005 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="NEP">{{cite news|url=http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|archive-url=https://web.archive.org/web/20120209093929/http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|url-status=dead|archive-date=9 February 2012|title=Thanks Stags – Kitamirike|date=24 January 2005|publisher=Nottingham Evening Post|accessdate=3 July 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4180913.stm|title=Dundee sign defender Kitamirike|date=17 January 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yatandika emipiira musanvu mu Dundee mu sizoni ya 2004–05 nga kiraabu eno evudde mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] era n'azannya emipiira emirala ebiri nga tannava mu ttiimu eno mu Gwekkuminogumu 2005 oluvannyuma lw'okukkiriziganya nti endagaano ye esazibwemu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4415826.stm|title=Defender Kitamirike leaves Dundee|date=7 November 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Major_Soccer_League|Major Soccer League]], [[:en:Columbus_Crew|Columbus Crew]] .<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/4607034.stm|title=Ugandan Kitamirike signs in USA|date=12 January 2006|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> opv99megbv7sfm651x9bv2s2eypxhen 51018 51017 2026-05-12T12:24:19Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531630|Joel Kitamirike]]" 51018 wikitext text/x-wiki   '''Joel Derick Kitamirike''' (yazaalibwa 5 Ogwokuna 1984) yaliko [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] omukugu era yazannyanga ng'[[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] . Yazannyira mu liigi ya [[:en:Football_League_One|Football League One]] mu [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] mu sizoni ya 2003–04 ne mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu 2005. Kiraabu gye yasembyeyo okuzannyiramu yali [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]] . Yazaalibwa mu Uganda, yagenda e Bungereza ng’akyali mwana muto era alina obutuuze bwa Bungereza. Mu Gwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okusaasanya n'okusangibwa n'enjaga ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref name="drugs">{{cite news|url=http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|title=Ex-Chelsea player jailed for drugs bust|work=East Anglian Daily Times|author=Skene, Helen|date=8 November 2008|accessdate=9 November 2008|archive-date=30 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150330060718/http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Kitamirike yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, mu 1984 era yagenda e Bungereza ng’alina emyaka mukaaga.<ref>{{cite web |title=Joel Kitamirike biography: the early years |url=http://www.icons.com/kitamirike/biog.html?0 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080312182015/http://www.icons.com/kitamirike/biog.html |archivedate=12 March 2008 |accessdate=3 July 2008 |publisher=Icons.com}}</ref> Yatandika omulimu gwe ng'omuzannyi omuto mu [[:en:Chelsea_F.C.|Chelsea]], gye yazannyira omupiira gwe ogwasooka ku myaka 17, ng'amyuka mu mupiira gwa [[:en:UEFA_Cup|UEFA Cup]] ne [[:en:Hapoel_Tel_Aviv_F.C.|Hapoel Tel Aviv]], oluvannyuma lw'abazannyi abawerako obutaagenda mu [[:en:Israel|Yisirayiri]] olw'okwekengera olw'ebyokwerinda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/uefa_cup/1605181.stm|title=Hapoel stun subdued Chelsea|date=18 October 2001|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yeegatta ku [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] ku bbanja mu Gwomwenda 2003 era n'ayongerayo ebbanja lye okutuusa mu Gwekkuminogumu 2003 sizoni ya 2003–04 yonna,<ref name="Brentford">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/b/brentford/3222734.stm|title=Kitamirike extends Bees deal|date=20 November 2003|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> mu kiseera ekyo yazannyira Brentford emipiira 25 mu liigi n'ekikopo.<ref>{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702&season_id=133 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yayimbulwa Chelsea ku nkomerero ya sizoni ya 2003–04, era oluvannyuma lw'okugezesebwa ne kiraabu ya Budaaki eya [[:en:Willem_II_Tilburg|Willem II]] <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3554992.stm|title=Kitamirike eyes Dutch move|date=11 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> ne [[:en:Walsall_F.C.|Walsall]],<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3599118.stm|title=Walsall trial Kitamirike|date=25 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> yeegatta ku [[:en:Mansfield_Town_F.C.|Mansfield Town]] mu Gwekkumineebiri 2004 ku musingi ogutali gwa ndagaano.<ref name="sbase">{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yazannya emipiira ebiri mu Mansfield nga tannaba kwegatta ku [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu Gwoluberyeberye 2005 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="NEP">{{cite news|url=http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|archive-url=https://web.archive.org/web/20120209093929/http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|url-status=dead|archive-date=9 February 2012|title=Thanks Stags – Kitamirike|date=24 January 2005|publisher=Nottingham Evening Post|accessdate=3 July 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4180913.stm|title=Dundee sign defender Kitamirike|date=17 January 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yatandika emipiira musanvu mu Dundee mu sizoni ya 2004–05 nga kiraabu eno evudde mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] era n'azannya emipiira emirala ebiri nga tannava mu ttiimu eno mu Gwekkuminogumu 2005 oluvannyuma lw'okukkiriziganya nti endagaano ye esazibwemu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4415826.stm|title=Defender Kitamirike leaves Dundee|date=7 November 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Major_Soccer_League|Major Soccer League]], [[:en:Columbus_Crew|Columbus Crew]] .<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/4607034.stm|title=Ugandan Kitamirike signs in USA|date=12 January 2006|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Mu Crew yazanirayo omupiira gumu nga tannaba kwegatta ku mupiira gwa Bungereza ogutali gwa liigi ng'azannyira [[:en:Fisher_Athletic_F.C.|Fisher Athletic]] ne [[:en:Weymouth_F.C.|Weymouth]].<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/w/weymouth/7250309.stm|title=Terras allow Kitamirike to leave|date=18 February 2008|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yayimbulwa aba Weymouth mu Gwokubiri 2008 era ne yeegatta ku [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]],<ref>{{cite news|url=http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120609232149/http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archivedate=9 June 2012|title=King brings in Joel|date=3 March 2008|publisher=Non League Daily|url-status=usurped|accessdate=3 July 2008}}</ref> gye yazannyira omupiira gumu nga tannava mu kiraabu eno ku nkomerero ya sizoni ya 2007–08.<ref>{{cite news|url=http://www.greenun24.co.uk/content/greenun/sport/football/non-league/club-notes/?id=402|title=Club notes: Chelmsford City|work=Green'Un 24 (sports supplement, Ipswich Evening Star)|accessdate=9 November 2008}}</ref> h484f27jaoofmx2ad3of45ih2f2wi74 51019 51018 2026-05-12T12:26:12Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531630|Joel Kitamirike]]" 51019 wikitext text/x-wiki   '''Joel Derick Kitamirike''' (yazaalibwa 5 Ogwokuna 1984) yaliko [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] omukugu era yazannyanga ng'[[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] . Yazannyira mu liigi ya [[:en:Football_League_One|Football League One]] mu [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] mu sizoni ya 2003–04 ne mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu 2005. Kiraabu gye yasembyeyo okuzannyiramu yali [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]] . Yazaalibwa mu Uganda, yagenda e Bungereza ng’akyali mwana muto era alina obutuuze bwa Bungereza. Mu Gwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okusaasanya n'okusangibwa n'enjaga ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref name="drugs">{{cite news|url=http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|title=Ex-Chelsea player jailed for drugs bust|work=East Anglian Daily Times|author=Skene, Helen|date=8 November 2008|accessdate=9 November 2008|archive-date=30 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150330060718/http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Kitamirike yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, mu 1984 era yagenda e Bungereza ng’alina emyaka mukaaga.<ref>{{cite web |title=Joel Kitamirike biography: the early years |url=http://www.icons.com/kitamirike/biog.html?0 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080312182015/http://www.icons.com/kitamirike/biog.html |archivedate=12 March 2008 |accessdate=3 July 2008 |publisher=Icons.com}}</ref> Yatandika omulimu gwe ng'omuzannyi omuto mu [[:en:Chelsea_F.C.|Chelsea]], gye yazannyira omupiira gwe ogwasooka ku myaka 17, ng'amyuka mu mupiira gwa [[:en:UEFA_Cup|UEFA Cup]] ne [[:en:Hapoel_Tel_Aviv_F.C.|Hapoel Tel Aviv]], oluvannyuma lw'abazannyi abawerako obutaagenda mu [[:en:Israel|Yisirayiri]] olw'okwekengera olw'ebyokwerinda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/uefa_cup/1605181.stm|title=Hapoel stun subdued Chelsea|date=18 October 2001|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yeegatta ku [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] ku bbanja mu Gwomwenda 2003 era n'ayongerayo ebbanja lye okutuusa mu Gwekkuminogumu 2003 sizoni ya 2003–04 yonna,<ref name="Brentford">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/b/brentford/3222734.stm|title=Kitamirike extends Bees deal|date=20 November 2003|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> mu kiseera ekyo yazannyira Brentford emipiira 25 mu liigi n'ekikopo.<ref>{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702&season_id=133 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yayimbulwa Chelsea ku nkomerero ya sizoni ya 2003–04, era oluvannyuma lw'okugezesebwa ne kiraabu ya Budaaki eya [[:en:Willem_II_Tilburg|Willem II]] <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3554992.stm|title=Kitamirike eyes Dutch move|date=11 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> ne [[:en:Walsall_F.C.|Walsall]],<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3599118.stm|title=Walsall trial Kitamirike|date=25 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> yeegatta ku [[:en:Mansfield_Town_F.C.|Mansfield Town]] mu Gwekkumineebiri 2004 ku musingi ogutali gwa ndagaano.<ref name="sbase">{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yazannya emipiira ebiri mu Mansfield nga tannaba kwegatta ku [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu Gwoluberyeberye 2005 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="NEP">{{cite news|url=http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|archive-url=https://web.archive.org/web/20120209093929/http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|url-status=dead|archive-date=9 February 2012|title=Thanks Stags – Kitamirike|date=24 January 2005|publisher=Nottingham Evening Post|accessdate=3 July 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4180913.stm|title=Dundee sign defender Kitamirike|date=17 January 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yatandika emipiira musanvu mu Dundee mu sizoni ya 2004–05 nga kiraabu eno evudde mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] era n'azannya emipiira emirala ebiri nga tannava mu ttiimu eno mu Gwekkuminogumu 2005 oluvannyuma lw'okukkiriziganya nti endagaano ye esazibwemu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4415826.stm|title=Defender Kitamirike leaves Dundee|date=7 November 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Major_Soccer_League|Major Soccer League]], [[:en:Columbus_Crew|Columbus Crew]] .<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/4607034.stm|title=Ugandan Kitamirike signs in USA|date=12 January 2006|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Mu Crew yazanirayo omupiira gumu nga tannaba kwegatta ku mupiira gwa Bungereza ogutali gwa liigi ng'azannyira [[:en:Fisher_Athletic_F.C.|Fisher Athletic]] ne [[:en:Weymouth_F.C.|Weymouth]].<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/w/weymouth/7250309.stm|title=Terras allow Kitamirike to leave|date=18 February 2008|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yayimbulwa aba Weymouth mu Gwokubiri 2008 era ne yeegatta ku [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]],<ref>{{cite news|url=http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120609232149/http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archivedate=9 June 2012|title=King brings in Joel|date=3 March 2008|publisher=Non League Daily|url-status=usurped|accessdate=3 July 2008}}</ref> gye yazannyira omupiira gumu nga tannava mu kiraabu eno ku nkomerero ya sizoni ya 2007–08.<ref>{{cite news|url=http://www.greenun24.co.uk/content/greenun/sport/football/non-league/club-notes/?id=402|title=Club notes: Chelmsford City|work=Green'Un 24 (sports supplement, Ipswich Evening Star)|accessdate=9 November 2008}}</ref> MuGwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okugasaasanya ebiragalalagala ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebya Class A n’ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref>[https://web.archive.org/web/20110818230218/http://jesternix.net/pipermail/chelsea_jesternix.net/2008-November/035759.html &#x5B;Chelsea&#x5D; Ex-Chelsea player jailed for drugs bust]</ref> mnsmwfehh25trwu7vneisn6gd14ztav 51020 51019 2026-05-12T12:36:37Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531630|Joel Kitamirike]]" 51020 wikitext text/x-wiki   '''Joel Derick Kitamirike''' (yazaalibwa 5 Ogwokuna 1984) yaliko [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] omukugu era yazannyanga ng'[[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] . Yazannyira mu liigi ya [[:en:Football_League_One|Football League One]] mu [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] mu sizoni ya 2003–04 ne mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu 2005. Kiraabu gye yasembyeyo okuzannyiramu yali [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]] . Yazaalibwa mu Uganda, yagenda e Bungereza ng’akyali mwana muto era alina obutuuze bwa Bungereza. Mu Gwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okusaasanya n'okusangibwa n'enjaga ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref name="drugs">{{cite news|url=http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|title=Ex-Chelsea player jailed for drugs bust|work=East Anglian Daily Times|author=Skene, Helen|date=8 November 2008|accessdate=9 November 2008|archive-date=30 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150330060718/http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Kitamirike yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, mu 1984 era yagenda e Bungereza ng’alina emyaka mukaaga.<ref>{{cite web |title=Joel Kitamirike biography: the early years |url=http://www.icons.com/kitamirike/biog.html?0 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080312182015/http://www.icons.com/kitamirike/biog.html |archivedate=12 March 2008 |accessdate=3 July 2008 |publisher=Icons.com}}</ref> Yatandika omulimu gwe ng'omuzannyi omuto mu [[:en:Chelsea_F.C.|Chelsea]], gye yazannyira omupiira gwe ogwasooka ku myaka 17, ng'amyuka mu mupiira gwa [[:en:UEFA_Cup|UEFA Cup]] ne [[:en:Hapoel_Tel_Aviv_F.C.|Hapoel Tel Aviv]], oluvannyuma lw'abazannyi abawerako obutaagenda mu [[:en:Israel|Yisirayiri]] olw'okwekengera olw'ebyokwerinda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/uefa_cup/1605181.stm|title=Hapoel stun subdued Chelsea|date=18 October 2001|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yeegatta ku [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] ku bbanja mu Gwomwenda 2003 era n'ayongerayo ebbanja lye okutuusa mu Gwekkuminogumu 2003 sizoni ya 2003–04 yonna,<ref name="Brentford">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/b/brentford/3222734.stm|title=Kitamirike extends Bees deal|date=20 November 2003|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> mu kiseera ekyo yazannyira Brentford emipiira 25 mu liigi n'ekikopo.<ref>{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702&season_id=133 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yayimbulwa Chelsea ku nkomerero ya sizoni ya 2003–04, era oluvannyuma lw'okugezesebwa ne kiraabu ya Budaaki eya [[:en:Willem_II_Tilburg|Willem II]] <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3554992.stm|title=Kitamirike eyes Dutch move|date=11 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> ne [[:en:Walsall_F.C.|Walsall]],<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3599118.stm|title=Walsall trial Kitamirike|date=25 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> yeegatta ku [[:en:Mansfield_Town_F.C.|Mansfield Town]] mu Gwekkumineebiri 2004 ku musingi ogutali gwa ndagaano.<ref name="sbase">{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yazannya emipiira ebiri mu Mansfield nga tannaba kwegatta ku [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu Gwoluberyeberye 2005 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="NEP">{{cite news|url=http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|archive-url=https://web.archive.org/web/20120209093929/http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|url-status=dead|archive-date=9 February 2012|title=Thanks Stags – Kitamirike|date=24 January 2005|publisher=Nottingham Evening Post|accessdate=3 July 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4180913.stm|title=Dundee sign defender Kitamirike|date=17 January 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yatandika emipiira musanvu mu Dundee mu sizoni ya 2004–05 nga kiraabu eno evudde mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] era n'azannya emipiira emirala ebiri nga tannava mu ttiimu eno mu Gwekkuminogumu 2005 oluvannyuma lw'okukkiriziganya nti endagaano ye esazibwemu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4415826.stm|title=Defender Kitamirike leaves Dundee|date=7 November 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Major_Soccer_League|Major Soccer League]], [[:en:Columbus_Crew|Columbus Crew]] .<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/4607034.stm|title=Ugandan Kitamirike signs in USA|date=12 January 2006|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Mu Crew yazanirayo omupiira gumu nga tannaba kwegatta ku mupiira gwa Bungereza ogutali gwa liigi ng'azannyira [[:en:Fisher_Athletic_F.C.|Fisher Athletic]] ne [[:en:Weymouth_F.C.|Weymouth]].<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/w/weymouth/7250309.stm|title=Terras allow Kitamirike to leave|date=18 February 2008|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yayimbulwa aba Weymouth mu Gwokubiri 2008 era ne yeegatta ku [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]],<ref>{{cite news|url=http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120609232149/http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archivedate=9 June 2012|title=King brings in Joel|date=3 March 2008|publisher=Non League Daily|url-status=usurped|accessdate=3 July 2008}}</ref> gye yazannyira omupiira gumu nga tannava mu kiraabu eno ku nkomerero ya sizoni ya 2007–08.<ref>{{cite news|url=http://www.greenun24.co.uk/content/greenun/sport/football/non-league/club-notes/?id=402|title=Club notes: Chelmsford City|work=Green'Un 24 (sports supplement, Ipswich Evening Star)|accessdate=9 November 2008}}</ref> MuGwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okugasaasanya ebiragalalagala ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebya Class A n’ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref>[https://web.archive.org/web/20110818230218/http://jesternix.net/pipermail/chelsea_jesternix.net/2008-November/035759.html &#x5B;Chelsea&#x5D; Ex-Chelsea player jailed for drugs bust]</ref> == Emirimu gye mu nsi z'ebulaaya == Kitamirike yakiikirira Bungereza ku mutendera gw’abali wansi w’emyaka 15 mu 2004, [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu Uganda ey’omupiira]] yamussa mu ttiimu yaayo ey’okusunsulamu abalizannya World Cup ne Nations Cup 2006 nga battunka ne [[:en:DR_Congo_national_football_team|DR Congo]] mu Gwomukaaga 2004, nga beeyambisa amateeka amapya aga [[:en:FIFA|FIFA]] agamukirizisa okuzannyira ensi gy’azaalibwa ku mutendera gw’ensi yonna omujjuvu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3750179.stm|title=Uganda eye Kitamirike|last=Oryada|first=Andrew|date=26 May 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Newankubadde Kitamirike yali ayagala nnyo okuzannya, etteeka lya Uganda erikwata ku bantu abayingira mu ggwanga lyali terikkiriza kubeera buvo bwa mirundi ebiri.<ref name="Uganda to miss Kitamirike" /> Kitamirike yali tayagala kulekawo butuuze bwa Bungereza olw'okwagala okufuna paasipooti ya Uganda bwatyo nasubwa omuzannyo. dknecsvnfd7xqg5qw59xjydfnr81z8r 51021 51020 2026-05-12T12:37:23Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531630|Joel Kitamirike]]" 51021 wikitext text/x-wiki   '''Joel Derick Kitamirike''' (yazaalibwa 5 Ogwokuna 1984) yaliko [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] omukugu era yazannyanga ng'[[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] . Yazannyira mu liigi ya [[:en:Football_League_One|Football League One]] mu [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] mu sizoni ya 2003–04 ne mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu 2005. Kiraabu gye yasembyeyo okuzannyiramu yali [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]] . Yazaalibwa mu Uganda, yagenda e Bungereza ng’akyali mwana muto era alina obutuuze bwa Bungereza. Mu Gwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okusaasanya n'okusangibwa n'enjaga ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref name="drugs">{{cite news|url=http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|title=Ex-Chelsea player jailed for drugs bust|work=East Anglian Daily Times|author=Skene, Helen|date=8 November 2008|accessdate=9 November 2008|archive-date=30 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150330060718/http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Kitamirike yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, mu 1984 era yagenda e Bungereza ng’alina emyaka mukaaga.<ref>{{cite web |title=Joel Kitamirike biography: the early years |url=http://www.icons.com/kitamirike/biog.html?0 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080312182015/http://www.icons.com/kitamirike/biog.html |archivedate=12 March 2008 |accessdate=3 July 2008 |publisher=Icons.com}}</ref> Yatandika omulimu gwe ng'omuzannyi omuto mu [[:en:Chelsea_F.C.|Chelsea]], gye yazannyira omupiira gwe ogwasooka ku myaka 17, ng'amyuka mu mupiira gwa [[:en:UEFA_Cup|UEFA Cup]] ne [[:en:Hapoel_Tel_Aviv_F.C.|Hapoel Tel Aviv]], oluvannyuma lw'abazannyi abawerako obutaagenda mu [[:en:Israel|Yisirayiri]] olw'okwekengera olw'ebyokwerinda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/uefa_cup/1605181.stm|title=Hapoel stun subdued Chelsea|date=18 October 2001|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yeegatta ku [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] ku bbanja mu Gwomwenda 2003 era n'ayongerayo ebbanja lye okutuusa mu Gwekkuminogumu 2003 sizoni ya 2003–04 yonna,<ref name="Brentford">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/b/brentford/3222734.stm|title=Kitamirike extends Bees deal|date=20 November 2003|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> mu kiseera ekyo yazannyira Brentford emipiira 25 mu liigi n'ekikopo.<ref>{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702&season_id=133 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yayimbulwa Chelsea ku nkomerero ya sizoni ya 2003–04, era oluvannyuma lw'okugezesebwa ne kiraabu ya Budaaki eya [[:en:Willem_II_Tilburg|Willem II]] <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3554992.stm|title=Kitamirike eyes Dutch move|date=11 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> ne [[:en:Walsall_F.C.|Walsall]],<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3599118.stm|title=Walsall trial Kitamirike|date=25 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> yeegatta ku [[:en:Mansfield_Town_F.C.|Mansfield Town]] mu Gwekkumineebiri 2004 ku musingi ogutali gwa ndagaano.<ref name="sbase">{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yazannya emipiira ebiri mu Mansfield nga tannaba kwegatta ku [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu Gwoluberyeberye 2005 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="NEP">{{cite news|url=http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|archive-url=https://web.archive.org/web/20120209093929/http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|url-status=dead|archive-date=9 February 2012|title=Thanks Stags – Kitamirike|date=24 January 2005|publisher=Nottingham Evening Post|accessdate=3 July 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4180913.stm|title=Dundee sign defender Kitamirike|date=17 January 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yatandika emipiira musanvu mu Dundee mu sizoni ya 2004–05 nga kiraabu eno evudde mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] era n'azannya emipiira emirala ebiri nga tannava mu ttiimu eno mu Gwekkuminogumu 2005 oluvannyuma lw'okukkiriziganya nti endagaano ye esazibwemu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4415826.stm|title=Defender Kitamirike leaves Dundee|date=7 November 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Major_Soccer_League|Major Soccer League]], [[:en:Columbus_Crew|Columbus Crew]] .<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/4607034.stm|title=Ugandan Kitamirike signs in USA|date=12 January 2006|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Mu Crew yazanirayo omupiira gumu nga tannaba kwegatta ku mupiira gwa Bungereza ogutali gwa liigi ng'azannyira [[:en:Fisher_Athletic_F.C.|Fisher Athletic]] ne [[:en:Weymouth_F.C.|Weymouth]].<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/w/weymouth/7250309.stm|title=Terras allow Kitamirike to leave|date=18 February 2008|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yayimbulwa aba Weymouth mu Gwokubiri 2008 era ne yeegatta ku [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]],<ref>{{cite news|url=http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120609232149/http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archivedate=9 June 2012|title=King brings in Joel|date=3 March 2008|publisher=Non League Daily|url-status=usurped|accessdate=3 July 2008}}</ref> gye yazannyira omupiira gumu nga tannava mu kiraabu eno ku nkomerero ya sizoni ya 2007–08.<ref>{{cite news|url=http://www.greenun24.co.uk/content/greenun/sport/football/non-league/club-notes/?id=402|title=Club notes: Chelmsford City|work=Green'Un 24 (sports supplement, Ipswich Evening Star)|accessdate=9 November 2008}}</ref> MuGwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okugasaasanya ebiragalalagala ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebya Class A n’ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref>[https://web.archive.org/web/20110818230218/http://jesternix.net/pipermail/chelsea_jesternix.net/2008-November/035759.html &#x5B;Chelsea&#x5D; Ex-Chelsea player jailed for drugs bust]</ref> == Emirimu gye mu nsi z'ebulaaya == Kitamirike yakiikirira Bungereza ku mutendera gw’abali wansi w’emyaka 15 mu 2004, [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu Uganda ey’omupiira]] yamussa mu ttiimu yaayo ey’okusunsulamu abalizannya World Cup ne Nations Cup 2006 nga battunka ne [[:en:DR_Congo_national_football_team|DR Congo]] mu Gwomukaaga 2004, nga beeyambisa amateeka amapya aga [[:en:FIFA|FIFA]] agamukirizisa okuzannyira ensi gy’azaalibwa ku mutendera gw’ensi yonna omujjuvu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3750179.stm|title=Uganda eye Kitamirike|last=Oryada|first=Andrew|date=26 May 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Newankubadde Kitamirike yali ayagala nnyo okuzannya, etteeka lya Uganda erikwata ku bantu abayingira mu ggwanga lyali terikkiriza kubeera buvo bwa mirundi ebiri.<ref name="Uganda to miss Kitamirike" /> Kitamirike yali tayagala kulekawo butuuze bwa Bungereza olw'okwagala okufuna paasipooti ya Uganda bwatyo nasubwa omuzannyo. == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20080206200041/http://www.icons.com/kitamirike/ Joel Kitamirike omukutu omutongole] ku Icons.com * Joel Kitamirike {{DEFAULTSORT:Kitamirike, Joel}} gxp3gm98915sfzyujlbf7ivtop5ixhl 51022 51021 2026-05-12T12:38:40Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531630|Joel Kitamirike]]" 51022 wikitext text/x-wiki   '''Joel Derick Kitamirike''' (yazaalibwa 5 Ogwokuna 1984) yaliko [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] omukugu era yazannyanga ng'[[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] . Yazannyira mu liigi ya [[:en:Football_League_One|Football League One]] mu [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] mu sizoni ya 2003–04 ne mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu 2005. Kiraabu gye yasembyeyo okuzannyiramu yali [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]] . Yazaalibwa mu Uganda, yagenda e Bungereza ng’akyali mwana muto era alina obutuuze bwa Bungereza. Mu Gwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okusaasanya n'okusangibwa n'enjaga ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref name="drugs">{{cite news|url=http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|title=Ex-Chelsea player jailed for drugs bust|work=East Anglian Daily Times|author=Skene, Helen|date=8 November 2008|accessdate=9 November 2008|archive-date=30 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150330060718/http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Kitamirike yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, mu 1984 era yagenda e Bungereza ng’alina emyaka mukaaga.<ref>{{cite web |title=Joel Kitamirike biography: the early years |url=http://www.icons.com/kitamirike/biog.html?0 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080312182015/http://www.icons.com/kitamirike/biog.html |archivedate=12 March 2008 |accessdate=3 July 2008 |publisher=Icons.com}}</ref> Yatandika omulimu gwe ng'omuzannyi omuto mu [[:en:Chelsea_F.C.|Chelsea]], gye yazannyira omupiira gwe ogwasooka ku myaka 17, ng'amyuka mu mupiira gwa [[:en:UEFA_Cup|UEFA Cup]] ne [[:en:Hapoel_Tel_Aviv_F.C.|Hapoel Tel Aviv]], oluvannyuma lw'abazannyi abawerako obutaagenda mu [[:en:Israel|Yisirayiri]] olw'okwekengera olw'ebyokwerinda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/uefa_cup/1605181.stm|title=Hapoel stun subdued Chelsea|date=18 October 2001|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yeegatta ku [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] ku bbanja mu Gwomwenda 2003 era n'ayongerayo ebbanja lye okutuusa mu Gwekkuminogumu 2003 sizoni ya 2003–04 yonna,<ref name="Brentford">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/b/brentford/3222734.stm|title=Kitamirike extends Bees deal|date=20 November 2003|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> mu kiseera ekyo yazannyira Brentford emipiira 25 mu liigi n'ekikopo.<ref>{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702&season_id=133 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yayimbulwa Chelsea ku nkomerero ya sizoni ya 2003–04, era oluvannyuma lw'okugezesebwa ne kiraabu ya Budaaki eya [[:en:Willem_II_Tilburg|Willem II]] <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3554992.stm|title=Kitamirike eyes Dutch move|date=11 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> ne [[:en:Walsall_F.C.|Walsall]],<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3599118.stm|title=Walsall trial Kitamirike|date=25 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> yeegatta ku [[:en:Mansfield_Town_F.C.|Mansfield Town]] mu Gwekkumineebiri 2004 ku musingi ogutali gwa ndagaano.<ref name="sbase">{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yazannya emipiira ebiri mu Mansfield nga tannaba kwegatta ku [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu Gwoluberyeberye 2005 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="NEP">{{cite news|url=http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|archive-url=https://web.archive.org/web/20120209093929/http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|url-status=dead|archive-date=9 February 2012|title=Thanks Stags – Kitamirike|date=24 January 2005|publisher=Nottingham Evening Post|accessdate=3 July 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4180913.stm|title=Dundee sign defender Kitamirike|date=17 January 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yatandika emipiira musanvu mu Dundee mu sizoni ya 2004–05 nga kiraabu eno evudde mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] era n'azannya emipiira emirala ebiri nga tannava mu ttiimu eno mu Gwekkuminogumu 2005 oluvannyuma lw'okukkiriziganya nti endagaano ye esazibwemu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4415826.stm|title=Defender Kitamirike leaves Dundee|date=7 November 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Major_Soccer_League|Major Soccer League]], [[:en:Columbus_Crew|Columbus Crew]] .<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/4607034.stm|title=Ugandan Kitamirike signs in USA|date=12 January 2006|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Mu Crew yazanirayo omupiira gumu nga tannaba kwegatta ku mupiira gwa Bungereza ogutali gwa liigi ng'azannyira [[:en:Fisher_Athletic_F.C.|Fisher Athletic]] ne [[:en:Weymouth_F.C.|Weymouth]].<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/w/weymouth/7250309.stm|title=Terras allow Kitamirike to leave|date=18 February 2008|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yayimbulwa aba Weymouth mu Gwokubiri 2008 era ne yeegatta ku [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]],<ref>{{cite news|url=http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120609232149/http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archivedate=9 June 2012|title=King brings in Joel|date=3 March 2008|publisher=Non League Daily|url-status=usurped|accessdate=3 July 2008}}</ref> gye yazannyira omupiira gumu nga tannava mu kiraabu eno ku nkomerero ya sizoni ya 2007–08.<ref>{{cite news|url=http://www.greenun24.co.uk/content/greenun/sport/football/non-league/club-notes/?id=402|title=Club notes: Chelmsford City|work=Green'Un 24 (sports supplement, Ipswich Evening Star)|accessdate=9 November 2008}}</ref> MuGwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okugasaasanya ebiragalalagala ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebya Class A n’ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref>[https://web.archive.org/web/20110818230218/http://jesternix.net/pipermail/chelsea_jesternix.net/2008-November/035759.html &#x5B;Chelsea&#x5D; Ex-Chelsea player jailed for drugs bust]</ref> == Emirimu gye mu nsi z'ebulaaya == Kitamirike yakiikirira Bungereza ku mutendera gw’abali wansi w’emyaka 15 mu 2004, [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu Uganda ey’omupiira]] yamussa mu ttiimu yaayo ey’okusunsulamu abalizannya World Cup ne Nations Cup 2006 nga battunka ne [[:en:DR_Congo_national_football_team|DR Congo]] mu Gwomukaaga 2004, nga beeyambisa amateeka amapya aga [[:en:FIFA|FIFA]] agamukirizisa okuzannyira ensi gy’azaalibwa ku mutendera gw’ensi yonna omujjuvu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3750179.stm|title=Uganda eye Kitamirike|last=Oryada|first=Andrew|date=26 May 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Newankubadde Kitamirike yali ayagala nnyo okuzannya, etteeka lya Uganda erikwata ku bantu abayingira mu ggwanga lyali terikkiriza kubeera buvo bwa mirundi ebiri. Kitamirike yali tayagala kulekawo butuuze bwa Bungereza olw'okwagala okufuna paasipooti ya Uganda bwatyo nasubwa omuzannyo. == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20080206200041/http://www.icons.com/kitamirike/ Joel Kitamirike omukutu omutongole] ku Icons.com * Joel Kitamirike {{DEFAULTSORT:Kitamirike, Joel}} hwa7jr72i65m4w04w05lyv8kz940mir Colin Chapman (omukugu mu by’ensolo ebisookerwako) . 0 13697 51025 2026-05-12T14:49:13Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51025 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu Yunivasite y’oku kizinga Vancouver mu British Columbia, Canada . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya Royal Society of Canada, Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu National Geographic, <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu McGill University, yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. gpzb7tcoiy5ot17zecwtzqe3s69vmv4 51026 51025 2026-05-12T14:50:08Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51026 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Yunivasite y’oku kizinga Vancouver]] mu British Columbia, Canada . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya Royal Society of Canada, Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu National Geographic, <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu McGill University, yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. e16ia67ci3lz17wgz0hmpl9tf7cmrnm 51027 51026 2026-05-12T14:51:45Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51027 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu British Columbia, Canada . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya Royal Society of Canada, Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu National Geographic, <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu McGill University, yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. 9dtgskqzptz7p4cfwpwnvisip4pb1is 51028 51027 2026-05-12T14:52:14Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51028 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya Royal Society of Canada, Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu National Geographic, <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu McGill University, yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. 1ajaoust8ed3wtxlpklpxanud0we400 51029 51028 2026-05-12T14:52:37Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51029 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu National Geographic, <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu McGill University, yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. 9pmjuo8dqghhrxhg8yuwxwjknt4v4py 51030 51029 2026-05-12T14:53:34Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51030 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu McGill University, yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. gjgpg9p4pqbf7tdh84hk5cwotkvpqsn 51031 51030 2026-05-12T14:54:25Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51031 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. iq8mnpqo79xvusett4dq2rn8djy3njh 51032 51031 2026-05-12T14:54:55Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51032 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. bkdb4fbd95orddcel5r90m68uni3e69 51038 51032 2026-05-12T15:25:01Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51038 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu Duke University eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira erisinga erissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo ekyekenneenya enkyukakyuka y’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa enkyukakyuka y’obudde, omuwendo gw’enjovu, n’obuwanguzi bw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku nkola z’okukuuma ebibira, omuli okuzza obuggya ebibira, okuddamu omuwendo gw’ebisolo, okukutukakutuka, enkolagana wakati w’abantu ne ppaaka, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma. gpw3j40o90x3g9wwep2wbc2oakqn3d6 51039 51038 2026-05-12T15:31:40Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51039 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu Duke University eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa enkyukakyuka y’embeera y'obudde, omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. azww0p823qswlnpz9bvkiem4abogmqw 51041 51039 2026-05-12T15:39:12Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51041 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu Duke University eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa enkyukakyuka y’embeera y'obudde, omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. 78w9vx1qyhp2ypckj2l055exubld0se 51042 51041 2026-05-12T15:39:33Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51042 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa enkyukakyuka y’embeera y'obudde, omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. df3ek8d13owf0e5sxug5sygkmhu1ned 51044 51042 2026-05-12T15:39:50Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51044 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. 8vaibuw7khfw1i6rpey11ak4fzm7vq7 51045 51044 2026-05-12T15:40:10Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51045 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma == el5bf5996fkxftbhfleq4cff69g7bh2 51046 51045 2026-05-12T15:41:10Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51046 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == o12grw37r0vrdngb0pv6zmqxrv02ixt 51047 51046 2026-05-12T15:44:50Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51047 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie, abawandiisi b’ebitabo bino. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu Biology mu McGill University n’oluvannyuma Richard Wrangham mu Anthropology mu Harvard University . Nga tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda. k6ofjtyd5j26ha20xh0qyv1omzzz6bp 51049 51047 2026-05-12T15:45:26Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51049 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu Biology mu McGill University n’oluvannyuma Richard Wrangham mu Anthropology mu Harvard University . Nga tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda. gemfl8slqustx3lc57n83kxuuqf9v1k 51050 51049 2026-05-12T15:47:10Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51050 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma Richard Wrangham mu Anthropology mu Harvard University . Nga tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda. dnyrwnzz1wgfjpja6zmeeo2nt3z1a3a 51062 51050 2026-05-12T15:59:52Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51062 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo lya Anthropology mu Harvard University . Nga tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda. bxd5s6s81lydtrzt7fpstllupc4ayvr 51063 51062 2026-05-12T16:01:28Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51063 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Nga tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda. 2nbez7xyc7doqy7b3bt5pf2hrueani7 51064 51063 2026-05-12T16:01:44Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51064 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe Nga tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda. hra3lk1niwrlykbdm8v9kksm2352lbr 51065 51064 2026-05-12T16:02:03Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51065 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda. 4lzhqtz1f0jcecyb5j48ij8kxzyiysf 51066 51065 2026-05-12T16:02:20Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51066 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda. 49kztr6irgx0mfv0kwzsftt8bi5d4s0 51067 51066 2026-05-12T16:02:58Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51067 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri yitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda. kgkv8w9i6wk4p4l4qosw5381b937dsh 51068 51067 2026-05-12T16:03:22Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51068 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu yitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda. 8glz92ouwbeoerm6c7y04z6mjr0cpbh 51069 51068 2026-05-12T16:03:51Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51069 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazikaprimate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda. ro7hr9v9x3zk4jqotusbdwbhknwulnv 51070 51069 2026-05-12T16:04:06Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51070 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda. 0zgftk36vy82a5cvwblwsscrh87rxv2 51071 51070 2026-05-12T16:05:14Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51071 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku Kibale National Park, Uganda. 97n28qyc626a8uozglkexmtf6jj7vgo 51072 51071 2026-05-12T16:05:32Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51072 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro Kibale National Park, Uganda. ch16kcmtwmdhk87dn82k3cvu1wffmid Template:Doc sub 10 13698 51033 2026-05-12T15:19:15Z SyntaxTerror 11090 Redirected page to [[Template:Documentation subpage]] 51033 wikitext text/x-wiki #redirect [[Template:Documentation subpage]] {{rcatsh| {{r tsh}} }} 7fbc234ohwl0i91m2dwqjabstdqwy3h Template:Documentation subpage/doc 10 13699 51034 2026-05-12T15:20:00Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{Short description|For use on the subpage itself}} {{tsh|doc sub}} {{Documentation subpage}} {{Distinguish|Template:Documentation}} {{High use}} This template displays a message that the current page is a documentation subpage. == Usage == : {{Template link expanded|Documentation subpage}} : or : {{Template link expanded|Documentation subpage |&#91;&#91;{{var|Page where the documentation is [[Help:Transclusion|transcluded]]}}&#93;&#93;}} ===Userbox documentation=== To..." 51034 wikitext text/x-wiki {{Short description|For use on the subpage itself}} {{tsh|doc sub}} {{Documentation subpage}} {{Distinguish|Template:Documentation}} {{High use}} This template displays a message that the current page is a documentation subpage. == Usage == : {{Template link expanded|Documentation subpage}} : or : {{Template link expanded|Documentation subpage |&#91;&#91;{{var|Page where the documentation is [[Help:Transclusion|transcluded]]}}&#93;&#93;}} ===Userbox documentation=== To set this template to use "userbox" and "userbox page" rather than "{{lc:{{ns:Template}}}}" and "{{lc:{{ns:Template}}}} page" or "{{lc:{{ns:User}}}} template" and "{{lc:{{ns:User}}}} template page", use: : {{Template link expanded|Userbox documentation subpage}} : or : {{Template link expanded|Userbox documentation subpage |&#91;&#91;{{var|userbox page}}&#93;&#93;}} ===Text customization=== The parameters {{para|text1}} and {{para|text2}} can be used to set the text of, respectively, the template's first and second lines. If ''text1'' is set but not ''text2'', both lines' text will derive from ''text1'': {{Hidden begin |showhide=left |title=With ''text1'' and ''text2''}} <code><nowiki>{{Documentation subpage |text1='''''text1 appears here''''' |text2='''''text2 appears here'''''}}</nowiki></code> {{Documentation subpage |[''page''] |text1='''''text1 appears here''''' |text2='''''text2 appears here''''' |override={{lc:{{SUBPAGENAME}}<!-- Hack to allow example to appear, even when viewed from [[Template:Documentation subpage]] -->}}}} {{Hidden end}} {{Hidden begin |showhide=left |title=With ''text2'' only}} <code><nowiki>{{Documentation subpage |text2='''''text2 appears here'''''}}</nowiki></code> {{Documentation subpage |[''page''] |text2='''''text2 appears here''''' |override={{lc:{{SUBPAGENAME}}<!-- Hack to allow example to appear, even when viewed from [[Template:Documentation subpage]] -->}}}} {{Hidden end}} {{Hidden begin |showhide=left |title=With ''text1'' only}} <code><nowiki>{{Documentation subpage |text1='''''text1 appears here'''''}}</nowiki></code> {{Documentation subpage |[''page''] |text1='''''text1 appears here''''' |override={{lc:{{SUBPAGENAME}}<!-- Hack to allow example to appear, even when viewed from [[Template:Documentation subpage]] -->}}}} {{Hidden end}} ===Other parameters=== Parameter {{para|nocat|true}} will [[WP:NOCAT|prevent this template from generating any categories]]. == Display == This template should normally be placed at the top of /doc pages. It changes output depending on where it is viewed: * On a /doc page, it displays a box explaining template documentation and links to the template page. ** As a workaround if the documentation page's name doesn't end with '/doc', use {{para|override}} to specify the doc subpage's name. For example, if the documentation were at "Template:Example/Documentation", use {{para|override|documentation}} (must be lower-case to work) * On other pages&nbsp;– i.e. pages transcluding the /doc page&nbsp;– the template will not show. The template page itself (which contains <code>{{Template link|Documentation}}</code>) will automatically note that the documentation is [[Help:Transclusion|transcluded]] from a subpage. == Module documentation == This template is automatically shown on /doc subpages in the [[Wikipedia:Namespace|module namespace]]. This is done automatically via [[MediaWiki:Scribunto-doc-page-header]]. This [[MediaWiki talk:Scribunto-doc-page-header#Category:Module documentation pages|fails to add the doc page]] to [[:Category:Module documentation pages]] so some module doc pages transclude the template manually or add the category directly to fix this. == Automatic categorization == In addition to the banner, the template adds pages to categories named after the subject namespace, but only for documentation pages in namespaces with the subpage feature: * {{cl|Template documentation pages}} * {{cl|Module documentation pages}} * {{cl|User documentation pages}} * {{cl|Wikipedia documentation pages}} – used for documentation pages, which aren't in Template, Module, or User namespace (e.g. [[Wikipedia:Wikipedia Signpost/Templates/Status/doc]] and [[MediaWiki talk:Watchlist-messages/doc]]) It defaults the [[m:Help:Categories#Sort order|sort key]] to the page name without namespace: Template:Foo, for example, would be sorted as "Foo", i.e. under "F". == See also == <includeonly>{{#switch:{{FULLPAGENAME}} |Template:Userbox documentation subpage= *{{Template link|Userbox/categories}} *{{Template link|Userbox/citydoc}}}}</includeonly> *{{Template link|Documentation/see also}} *{{Template link|Documentation subpage}} *{{Template link|Userspace disclaimers}} *{{Template link|Userbox documentation subpage}} <includeonly>{{Sandbox other||<!-- Make sure only the template page is categorised. No subpages, and not after transclusion. This /doc page is reused, btw. -->{{#switch:{{FULLPAGENAME}} |Template:Documentation subpage = [[Category:Documentation templates| ]] |Template:Userbox documentation subpage = [[Category:Documentation templates| ]][[Category:Userboxes|Δ]] }} [[Category:Documentation header templates]] }}</includeonly> aaezfd8n5tmg2nq3uttg568izarakra Template:Subst only 10 13700 51036 2026-05-12T15:21:16Z SyntaxTerror 11090 Redirected page to [[Template:Always substitute]] 51036 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Template:Always substitute]] {{Redirect category shell| {{R from move}} {{R from alternative name}} {{R from template shortcut}} }} h8a8l7037j484rw6db641a909aq5ttq Template:List of subst helper templates 10 13701 51037 2026-05-12T15:22:02Z SyntaxTerror 11090 Created page with "== List of subst helper templates == * {{tl|require substitution}} – Prints an error unless substituted. * {{tl|ifsubst}} – if-then-else metatemplate that checks if a template is currently being substituted or transcluded ** {{tl|always substitute}} – For the [[Wikipedia:Template documentation|doc]] of the above templates; prints a message asking for it be substituted. ** {{tl|frequently substituted}} – like "may..." below ** {{tl|never substitute}} – The rever..." 51037 wikitext text/x-wiki == List of subst helper templates == * {{tl|require substitution}} – Prints an error unless substituted. * {{tl|ifsubst}} – if-then-else metatemplate that checks if a template is currently being substituted or transcluded ** {{tl|always substitute}} – For the [[Wikipedia:Template documentation|doc]] of the above templates; prints a message asking for it be substituted. ** {{tl|frequently substituted}} – like "may..." below ** {{tl|never substitute}} – The reverse of {{tlf|always substitute}}. For the doc of templates which should ''not'' be substituted; prints a message asking for it not to be substituted. ** {{tl|may be substituted}} – For the doc of templates whose substitution is optional. ** {{tl|substitution}} – Allows free-fill description of whether the template should be substituted and under what conditions. * {{tl|issubst}} – Returns "yes" if substituted. * {{tl|HTML comment}} – To sign substitutions with comments that contain wikitext expansions * [[Module:Unsubst]] – Prevents substitution. * [[Module:Unsubst-infobox]] – Prevents substitution for infoboxes, cleans up parameters.<noinclude> [[Category:Documentation see also templates]] [[Category:Template namespace templates]] </noinclude> fdr53uidtccbhfv4jw028k31a407b8s Template:User rights notice/doc 10 13702 51040 2026-05-12T15:35:12Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{Documentation subpage}} {{Always substitute| }} == Usage == This template creates a section indicating that a user has requested [[m:user rights|]] on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard|]]. It is mainly destined to be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted}} on [[Wikipedia:Community Portal]]. == Syntax == * If you are the requester: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|<administrator OR bureaucrat OR CheckUser OR oversight>}}</nowiki></code>..." 51040 wikitext text/x-wiki {{Documentation subpage}} {{Always substitute| }} == Usage == This template creates a section indicating that a user has requested [[m:user rights|user rights]] on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard|Administrators' noticeboard]]. It is mainly destined to be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted}} on [[Wikipedia:Community Portal]]. == Syntax == * If you are the requester: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|<administrator OR bureaucrat OR CheckUser OR oversight>}}</nowiki></code> * If you request a bot flag for your bot: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|bot=<user name of your bot>}}</nowiki></code> * Full syntax: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|rights=<rights resquested>|user=<user name of the requester>|bot=<user name of the bot>}}</nowiki></code> <code>rights</code> must be (case-sensitive): * <code>administrator</code> * <code>bureaucrat</code> * <code>CheckUser</code> * <code>oversight</code> The 'bot' user rights is added when the parameter <code>bot</code> is used, and other user rights do not need approval from the community. == Examples == === For you === * <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|administrator|user={{REVISIONUSER}}}} * <code><nowiki>{{subst:User rights notice||bot=SyntaxTerrorBot}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|bot=SyntaxTerrorBot|user={{REVISIONUSER}}}} === For someone else === * <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|administrator|user=Example}} * <code><nowiki>{{subst:User rights notice||bot=SyntaxTerrorBot}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|bot=ExampleBot|user=Example}} <includeonly>{{Sandbox other|| <!--Categories below this line, please; interwikis at Wikidata--> [[Category:Templates]]<!-- this category has to be changed to a more precise one once it exists --> }}</includeonly> px1jpbpiy8g7iu7nbshvaokjdbm0h5m 51043 51040 2026-05-12T15:39:38Z SyntaxTerror 11090 51043 wikitext text/x-wiki {{Documentation subpage}} {{Always substitute| }} == Usage == This template creates a section indicating that a user has requested [[m:user rights|user rights]] on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard|Administrators' noticeboard]]. It is mainly destined to be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted}} on [[Wikipedia:Community Portal]]. == Syntax == * If you are the requester: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|<administrator OR bureaucrat OR CheckUser OR oversight>}}</nowiki></code> * If you request a bot flag for your bot: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|bot=<user name of your bot>}}</nowiki></code> * Full syntax: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|rights=<rights resquested>|user=<user name of the requester>|bot=<user name of the bot>}}</nowiki></code> <code>rights</code> must be (case-sensitive): * <code>administrator</code> * <code>bureaucrat</code> * <code>CheckUser</code> * <code>oversight</code> The 'bot' user rights is added when the parameter <code>bot</code> is used, and other user rights do not need approval from the community. == Examples == === For you === * <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|administrator|user={{REVISIONUSER}}}} * <code><nowiki>{{subst:User rights notice||bot=SyntaxTerrorBot}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|bot=SyntaxTerrorBot|user={{REVISIONUSER}}}} === For someone else === * <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|administrator|user=Example}} * <code><nowiki>{{subst:User rights notice||bot=SyntaxTerrorBot}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|bot=ExampleBot|user=Example}} === Error if the rights haven't been specified == * <code><nowiki>{{subst:User rights notice}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice}} <includeonly>{{Sandbox other|| <!--Categories below this line, please; interwikis at Wikidata--> [[Category:Templates]]<!-- this category has to be changed to a more precise one once it exists --> }}</includeonly> q83bko1qqxvo3m39g3s8hg4u6yzsreh 51048 51043 2026-05-12T15:45:13Z SyntaxTerror 11090 51048 wikitext text/x-wiki {{Documentation subpage}} {{Always substitute| }} == Usage == This template creates a section indicating that a user has requested [[m:user rights|user rights]] on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard|Administrators' noticeboard]]. It is mainly destined to be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted}} on [[Wikipedia:Community Portal]]. == Syntax == * If you are the requester: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|<administrator OR bureaucrat OR CheckUser OR oversight>}}</nowiki></code> * If you request a bot flag for your bot: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|bot=<user name of your bot>}}</nowiki></code> * Full syntax: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|rights=<rights resquested>|user=<user name of the requester>|bot=<user name of the bot>}}</nowiki></code> <code>rights</code> must be (case-sensitive): * <code>administrator</code> * <code>bureaucrat</code> * <code>CheckUser</code> * <code>oversight</code> The 'bot' user rights is added when the parameter <code>bot</code> is used, and other user rights do not need approval from the community. == Examples == === For you === * <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|administrator|user={{REVISIONUSER}}}} * <code><nowiki>{{</nowiki>subst:User rights notice|bot={{REVISIONUSER}}Bot}}</code> produces: ** {{User rights notice|bot={{REVISIONUSER}}Bot|user={{REVISIONUSER}}}} === For someone else === * <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|administrator|user=Example}} * <code><nowiki>{{subst:User rights notice|bot=SyntaxTerrorBot}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|bot=ExampleBot|user=Example}} === Error if rights haven't been specified === * <code><nowiki>{{subst:User rights notice}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice}} <includeonly>{{Sandbox other|| <!--Categories below this line, please; interwikis at Wikidata--> [[Category:Templates]]<!-- this category has to be changed to a more precise one once it exists --> }}</includeonly> cl8335ymb3wn45k6g6m9vt8e3oe3ez5 51083 51048 2026-05-12T16:10:39Z SyntaxTerror 11090 51083 wikitext text/x-wiki {{Documentation subpage}} {{Always substitute| }} == Usage == This template creates a section indicating that a user has requested [[m:user rights|user rights]] on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard|Administrators' noticeboard]]. It is mainly destined to be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted}} on [[Wikipedia:Community Portal]]. == Syntax == * If you are the requester: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|<administrator OR bureaucrat OR CheckUser OR oversight>}}</nowiki></code> * If you request a bot flag for your bot: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|bot=<user name of your bot>}}</nowiki></code> * Full syntax: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|rights=<rights resquested>|user=<user name of the requester>|bot=<user name of the bot>}}</nowiki></code> <code>rights</code> must be (case-sensitive): * <code>administrator</code> * <code>bureaucrat</code> * <code>CheckUser</code> * <code>oversight</code> The 'bot' user rights is added when the parameter <code>bot</code> is used, and other user rights do not need approval from the community. == Examples == === For you === * <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|administrator|user={{REVISIONUSER}}}} * <code><nowiki>{{</nowiki>subst:User rights notice|bot={{REVISIONUSER}}Bot}}</code> produces: ** {{User rights notice|bot={{REVISIONUSER}}Bot|user={{REVISIONUSER}}}} === For someone else === * <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator|user=Example}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|administrator|user=Example}} * <code><nowiki>{{subst:User rights notice|bot=ExampleBot|user=Example}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice|bot=ExampleBot|user=Example}} === Error if rights haven't been specified === * <code><nowiki>{{subst:User rights notice}}</nowiki></code> produces: ** {{User rights notice}} <includeonly>{{Sandbox other|| <!--Categories below this line, please; interwikis at Wikidata--> [[Category:Templates]]<!-- this category has to be changed to a more precise one once it exists --> }}</includeonly> 9y5fw3qzp1pc3qbcmj1ae87s31i82u5 Template:Never substitute/doc 10 13703 51053 2026-05-12T15:50:10Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{tsh|no subst}} {{Lua|Module:Unsubst}} {{Documentation subpage}} {{Wrapper|Always substitute}} {{hatnote|The following applies to this template itself ({{tnull|Never substitute}}): it should {{strong|never}} be substituted:}} {{Never substitute}} == Usage == <code><nowiki>{{Never substitute}}</nowiki></code> This template should be placed on the <big>[[Wikipedia:Template documentation|documentation]] [[Wikipedia:Subpage|subpage]]</big> (not the template page itself) of..." 51053 wikitext text/x-wiki {{tsh|no subst}} {{Lua|Module:Unsubst}} {{Documentation subpage}} {{Wrapper|Always substitute}} {{hatnote|The following applies to this template itself ({{tnull|Never substitute}}): it should {{strong|never}} be substituted:}} {{Never substitute}} == Usage == <code><nowiki>{{Never substitute}}</nowiki></code> This template should be placed on the <big>[[Wikipedia:Template documentation|documentation]] [[Wikipedia:Subpage|subpage]]</big> (not the template page itself) of any template that should '''not''' be substituted (and [[Wikipedia:Transclusion|transcluded]] instead). Pages that include {{tlf|Never substitute}} are added to [[:Category:Wikipedia never-substituted templates]]. ==Parameters== ;{{para|nocat|true}} : [[Wikipedia:Category suppression|Suppress automatic categorization]]. {{List of subst helper templates}} <includeonly>{{sandbox other|| <!-- Categories below this line, please; interwikis at Wikidata --> {{DEFAULTSORT:Substitute, Never}} [[Category:Documentation header templates]] }}</includeonly> 1ea41ag1yg5wewau6i8afbvmb4wqfc1 Template:Wrapper 10 13704 51054 2026-05-12T15:50:51Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{mbox | type = style | image = [[File:Symbol template class.svg|45px|alt=|link=]] | text = '''This is a [[Wikipedia:Wrapper templates|customized wrapper]] for the <includeonly>{{tl|{{{1}}}}}</includeonly><noinclude>{{tl|Example}}</noinclude> template''', which means it's built upon the other template's code. <!-- -->{{#if:{{yesno|{{{all|}}}}} |All parameters from <includeonly>{{tl|{{{1}}}}}</includeonly><noinclude>{{tl|Example}}</noinclude>..." 51054 wikitext text/x-wiki {{mbox | type = style | image = [[File:Symbol template class.svg|45px|alt=|link=]] | text = '''This is a [[Wikipedia:Wrapper templates|customized wrapper]] for the <includeonly>{{tl|{{{1}}}}}</includeonly><noinclude>{{tl|Example}}</noinclude> template''', which means it's built upon the other template's code. <!-- -->{{#if:{{yesno|{{{all|}}}}} |All parameters from <includeonly>{{tl|{{{1}}}}}</includeonly><noinclude>{{tl|Example}}</noinclude>{{#if: {{{exclude|}}} | &#32;(except {{{exclude}}}) }} will work here |Parameters from <includeonly>{{tl|{{{1}}}}}</includeonly><noinclude>{{tl|Example}}</noinclude>{{#if: {{{exclude|}}} | &#32;(except {{{exclude}}}) }} will only work here if they have been added to this template<!-- -->}}. If you have questions, ask at [[Template talk:<includeonly>{{{1}}}</includeonly><noinclude>Example</noinclude>|the talk page]]! }}<includeonly><!-- -->{{#ifeq:{{PAGENAME}}|{{BASEPAGENAME}}|<!-- -->{{#ifexist:Category:Templates calling {{{1}}} |[[Category:Templates calling {{{1}}}|{{#ifeq:{{First word|{{PAGENAME}}}}|Infobox|{{Remove first word|{{PAGENAME}}}}}}]] |{{Category handler|nocat={{{nocat|}}}|template=[[Category:Wrapper templates]]}}<!-- -->}}<!-- -->}}</includeonly><noinclude> {{Documentation}} </noinclude> lvackzf3x4cd0y7bcfjla1t8aowtq2j Template:Wrapper/doc 10 13705 51055 2026-05-12T15:51:31Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{for2|tagging wrappable segments within nowrap-scoped text|Template:Wrap|a wrapper template generator|Module:Template wrapper}}{{Documentation subpage}} == Usage == This template is a doc page banner that flags a wrapper template. {{tlc|{{BASEPAGENAME}}|''target template''}}{{br}} {{tlc|{{BASEPAGENAME}}|''target template''|all{{=}}yes|exclude{{=}}''excluded param1, param2, ...''}} ==Parameters== This template has one required positional parameter, and three optional na..." 51055 wikitext text/x-wiki {{for2|tagging wrappable segments within nowrap-scoped text|Template:Wrap|a wrapper template generator|Module:Template wrapper}}{{Documentation subpage}} == Usage == This template is a doc page banner that flags a wrapper template. {{tlc|{{BASEPAGENAME}}|''target template''}}{{br}} {{tlc|{{BASEPAGENAME}}|''target template''|all{{=}}yes|exclude{{=}}''excluded param1, param2, ...''}} ==Parameters== This template has one required positional parameter, and three optional named params: * {{para|1}} – name of the template, excluding namespace (required) * {{para|all|yes}} – alters the default wording ({{xt|Any field from {{tl|Example}} can work...}}) to {{xt|All fields from {{tl|Example}} will work here}}." * {{para|exclude|''string''}} – adds "{{xt|(except ''string'')}}" after "{{xt|from Example}}". Use this to list params in Template:Example not available in the wrapper. * {{para|nocat|yes}} – disable automatic categorization into <nowiki>[[Category:Templates calling Example]]</nowiki> ==Examples== {{cot|bg=khaki|align=left|1={{anchor|example-1}}Example 1: {{tlc|Wrapper|Wikibreak}}}} {{hatnote|This example might appear on the doc page of {{tl|Exams}} or {{tl|Vacation}}:}} {{tlg|Wrapper|nocat=true|Wikibreak|code=y|_show_result=y}} {{cob}} {{cot|bg=khaki|align=left|1={{anchor|example-1}}Example 2: {{tlc|Wrapper|Sfnlink|exclude{{=}}rev}}}} {{hatnote|This example might appear on the doc page of {{tl|Sfnlinka}}:}} {{tlg|Wrapper|nocat=true|Sfnlink|exclude{{=}}rev|code=y|_show_result=y}} {{cob}} {{cot|bg=khaki|align=left|1={{anchor|example-1}}Example 3: {{tlc|Wrapper|Sfnlink|all{{=}}yes|exclude{{=}}''rev'' and ''lang''}}}} {{hatnote|This example might appear on the doc page of {{tl|Sfnlinka}}:}} {{tlg|Wrapper|nocat=true|Sfnlink|all{{=}}yes|exclude{{=}}''rev'' and ''lang''|code=y|_show_result=y}} {{cob}} ==TemplateData== {{TemplateData header|noheader=1}} <templatedata> { "params": { "1": { "label": "Template", "description": "name of template this is a wrapper for (without \"Template:\")", "example": "Wikibreak", "type": "string", "required": true }, "nocat": { "example": "yes", "description": "Disables categorization", "type": "boolean" }, "all": { "description": "For wrappers that use the module, changes the second sentence to read \"All fields from <template> will work here.\"", "type": "boolean" }, "exclude": { "description": "string listing params of <template> excluded from use here.", "example": "params 'P-one' and 'P-two'", "type": "string", "required": false } } } </templatedata> == See also == * {{ml|Template wrapper|wrap}} * {{ml|params|concat_and_call}} <includeonly>{{sandbox other|| <!-- Categories below this line --> [[Category:Documentation header templates]] }}</includeonly> 02ijyxlyricrtiba9qn9646ywpx22q7 Template:For2 10 13706 51056 2026-05-12T15:52:12Z SyntaxTerror 11090 Redirected page to [[Template:For-multi]] 51056 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Template:For-multi]] {{Redirect category shell| {{R from shortcut}} }} g6sa6qydy0c68m43i8vf5kf8j3xzcdy Template:For-multi 10 13707 51057 2026-05-12T15:52:37Z SyntaxTerror 11090 Created page with "<includeonly>{{Hatnote|{{#invoke:Hatnote list|forSee}}}}</includeonly><noinclude> {{Documentation}}</noinclude>" 51057 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{Hatnote|{{#invoke:Hatnote list|forSee}}}}</includeonly><noinclude> {{Documentation}}</noinclude> 52kuwmdfbggh6ub68bb8s122b4j6y4e Template:For-multi/doc 10 13708 51058 2026-05-12T15:52:56Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{Documentation subpage}} {{High-use}} <!-- Add categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata --> {{Lua|Module:Hatnote|Module:Hatnote list}} {{tlx|For-multi}} is a hatnote template that produces a list of alternative uses for the title of the article and links to articles about those uses. It is similar to {{tlx|For}} with the primary difference being this template allows multiple uses to be listed while still being able to link to mul..." 51058 wikitext text/x-wiki {{Documentation subpage}} {{High-use}} <!-- Add categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata --> {{Lua|Module:Hatnote|Module:Hatnote list}} {{tlx|For-multi}} is a hatnote template that produces a list of alternative uses for the title of the article and links to articles about those uses. It is similar to {{tlx|For}} with the primary difference being this template allows multiple uses to be listed while still being able to link to multiple articles per use. It is essentially the same as {{tlx|About}} but without the about clause at the start. ==Usage== ===0 parameters=== When no parameters are provided, this template functions the exact same as {{tlx|Other uses}}. It is preferred to use that template as it more clearly explains the output of the function. The output with zero parameter {{tlc|For-multi}} is: {{For-multi}} '''Comparison to other templates''': This is the same as using {{tlx|Other uses}}: {{Other uses}} ===One or two parameters=== When one or two parameters are provided, this template functions the exact same as {{tlx|For}}. It is preferred to use that template as the "multi" functionality of this template is not required. ====1 Parameter==== With one parameter, {{tlx|For-multi|UseA}} yields: {{For-multi|UseA}} '''Comparison to other templates''': This is identical to passing the same arguments to {{tlx|For}}. For example, {{tlx|For|UseA}} yields: {{For|UseA}} ====2 Parameters==== With two parameters, {{tlx|For-multi|UseA|ArticleA}} yields: {{For-multi|UseA|ArticleA}} '''Comparison to other templates''': This is identical to passing the same arguments to {{tlx|For}}. For example, {{tlx|For|UseA|ArticleA}} yields: {{For|UseA|ArticleA}} ===3 or more parameters=== When three or more parameters are provided, this template can be used. Functionally, it is the same as {{tlx|About}}, but without the about clause at the beginning. Per the guideline at [[WP:HNS]], it is up to the editor to decide whether or not the hatnote should contain a brief summary (i.e. whether or not the hatnote should use {{tlx|For-multi}} or {{tlx|About}}) based on their preference and what is likely to be clearer and easier for the reader. With three parameters, the output of :{{tlx|For-multi|UseA|ArticleA|UseB}} is: {{For-multi|UseA|ArticleA|UseB}} With four parameters, the output of :{{tlx|For-multi|UseA|ArticleA|UseB|ArticleB}} is: {{For-multi|UseA|ArticleA|UseB|ArticleB}} '''Comparison to other templates''': The output of {{tlx|For-multi|UseA|ArticleA|UseB}} is different from {{tlx|For}} provided with three parameters where {{tlx|For|UseA|ArticleA|ArticleB}} yields: {{For|UseA|ArticleA|ArticleB}} As you can see, this function is able to output multiple uses, unlike {{tlx|For}}. {{tlx|About}} also produces the same output, but with an about clause at the beginning. For example, {{tlx|About|About|UseA|ArticleA|UseB}} yields: {{About|About|UseA|ArticleA|UseB}} Technically, {{tlx|About}} can be used by passing an empty first parameter, but this isn't recommended as the wikitext <code>{{((}}About||UseA|ArticleA|UseB}}</code> doesn't make it clear what the output is going to be and what the purpose of the template is as, in this case, the name of the template "About" is misleading. Using it this way would look like: {{About||UseA|ArticleA|UseB}} ====Multiple articles per use==== Multiple articles can be used per use by putting a parameter with the content <code>and</code> between them. For example, the wikitext <!-- formerly: <code>{{((}}For-multi|UseA|ArticleA|and|ArticleB|and|ArticleC|UseB|ArticleD|and|ArticleE}}</code> --> :{{tlx|For-multi|UseA|ArticleA|and|ArticleB|and|ArticleC|UseB|ArticleD|and|ArticleE}} yields: {{For-multi|UseA|ArticleA|and|ArticleB|and|ArticleC|UseB|ArticleD|and|ArticleE}} ====Last parameter==== When the last parameter is a "use", the current article plus (disambiguation) will be linked to at the end of the template. For example, :{{tlx|For-multi|UseA|ArticleA|UseB}} yields: {{For-multi|UseA|ArticleA|UseB}} The above example produces a link to the current page name (without the namespace) plus "(disambiguation)" at the end. == TemplateData == {{TemplateData header}} <templatedata> { "description": "This template lists multiple other uses for the title and links to articles about those uses. See the documentation for more information on usage and alternatives.", "params": { "1": { "label": "Other use 1", "type": "string", "description": "What the first other use of the title is. If unused or blank, defaults to \"For other uses\" and ignores parameters 3ff.", "required": true }, "2": { "label": "Other page 1", "type": "wiki-page-name", "description": "The title of the first other page. If unused, defaults to \"[page title] (disambiguation)\".", "required": true }, "3": { "label": "Other use 2", "type": "string", "description": "What the second other use of the title is. If unused or blank, defaults to \"For other uses\" and ignores parameters 5ff.", "required": true }, "4": { "label": "Other page 2", "type": "wiki-page-name", "description": "The title of the second other page. If unused or blank and parameter 3 exists, defaults to \"[page title] (disambiguation)\"." }, "5": { "label": "Other use 3", "type": "string", "description": "What the third other use of the title is. If unused or blank, defaults to \"For other uses\" and ignores parameters 7ff." }, "6": { "label": "Other page 3", "type": "wiki-page-name", "description": "The title of the third other page. If unused or blank and parameter 5 exists, defaults to \"[page title] (disambiguation)\"." }, "7": { "label": "Other use 4", "type": "string", "description": "What the fourth other use of the title is. If unused or blank, defaults to \"For other uses\"." }, "8": { "label": "Other page 4", "type": "wiki-page-name", "description": "The title of the fourth other page. If unused or blank and parameter 7 exists, defaults to \"[page title] (disambiguation)\"." } }, "format": "inline" } </templatedata> ==See also== * [[:Category:Disambiguation and redirection hatnote templates]] * {{tl|Disambiguation}} – for helping readers find other articles with the same or similar names. Placed at the bottom of the article. * {{tl|For}} – hatnote linking to multiple articles or disambiguation pages; e.g. ''For similar terms, see ArticleA, ArticleB, and ArticleC.'' * {{tl|Other uses}} – hatnote linking to a disambiguation pages; e.g. ''For other uses, see Target (disambiguation).'' * {{tl|Redirect}} – for linking to disambiguation pages in an article that is [[WP:PRIMARYREDIRECT|the primary topic of a redirect]] * {{tl|WikiProject Disambiguation}} – for disambig talkpages * [[Wikipedia:Hatnote]] {{Hatnote templates}} <includeonly>{{sandbox other|| <!-- Categories below this line; interwikis at Wikidata --> [[Category:Disambiguation and redirection hatnote templates]] }}</includeonly> oke4jv7gtxl4ebqnxyghw5lchdvj875 Template:Ml 10 13709 51059 2026-05-12T15:54:41Z SyntaxTerror 11090 Redirected page to [[Template:Module link]] 51059 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Template:Module link]] {{Redirect category shell| {{R from move}} }} 9ze22i7waq4qzhuwga7zzfzzcau1yvx Template:Module link 10 13710 51060 2026-05-12T15:55:08Z SyntaxTerror 11090 Created page with "<includeonly>&#123;&#123;{{{{{|safesubst:}}}#invoke:Separated entries|main|[[Module:{{{1}}}{{{section|}}}|#invoke:{{{1}}}]]|{{{2|''function''}}}|separator=&#124;}}&#125;&#125;</includeonly><noinclude>{{documentation}}<!-- Categories go on the /doc subpage and interwikis go on Wikidata. --> </noinclude>" 51060 wikitext text/x-wiki <includeonly>&#123;&#123;{{{{{|safesubst:}}}#invoke:Separated entries|main|[[Module:{{{1}}}{{{section|}}}|#invoke:{{{1}}}]]|{{{2|''function''}}}|separator=&#124;}}&#125;&#125;</includeonly><noinclude>{{documentation}}<!-- Categories go on the /doc subpage and interwikis go on Wikidata. --> </noinclude> 9i2jehvmqdbxqb6uexjk8k33u9p06v8 Template:Module link/doc 10 13711 51061 2026-05-12T15:55:28Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{Documentation subpage}} {{tsh|ml}}{{lua|Module:Separated entries}} {{tlb|Module link}} is used to display a module name as a link surrounded by braces with the {{((}}#invoke{{))}} [[WP:PF|parser function]], thus showing the module name as code rather than actually invoking it. Its primary use is in instruction and documentation where it is used to refer to a module by name without invoking it. It also supports the definition of a function and parameters. == Examples..." 51061 wikitext text/x-wiki {{Documentation subpage}} {{tsh|ml}}{{lua|Module:Separated entries}} {{tlb|Module link}} is used to display a module name as a link surrounded by braces with the {{((}}#invoke{{))}} [[WP:PF|parser function]], thus showing the module name as code rather than actually invoking it. Its primary use is in instruction and documentation where it is used to refer to a module by name without invoking it. It also supports the definition of a function and parameters. == Examples == {| class="wikitable" ! Code ! Result ! Notes |- | {{tlx|ml|Example}} | {{ml|Example}} | Usage without function name. This does not produce a usable invocation. |- | {{tlx|ml|Example|hello}} | {{ml|Example|hello}} | Usage with a function name. |- | {{tlx|ml|Example|count_fruit|4{{=}}bananas{{=}}10|5{{=}}kiwis{{=}}5}} | {{ml|Example|count_fruit|4=bananas=10|5=kiwis=5}} | Usage with a function name and parameters. |- | {{tlx|ml|Example|count_fruit|Fred|bananas<nowiki>{{</nowiki>{{=}}<nowiki>}}</nowiki>10|apples<nowiki>{{</nowiki>{{=}}<nowiki>}}</nowiki>5}} | {{ml|Example|count_fruit|Fred|bananas{{=}}10|apples{{=}}5}} | Usage with a function name and parameters, using {{((}}={{))}}. |- | {{tlx|ml|Example&vert;}} | {{ml|Example|}} | Omits the function name |} == TemplateData == {{TemplateData header}} <templatedata>{ "description": "This template displays a module name as a link surrounded by braces with the {{#invoke}} parser function, thus showing how the module name would be used in code. Its primary use is in instruction and documentation.", "params": { "1": { "label": "module name", "description": "the module name without the namespace prefix “Module:”, which is added automatically", "type": "string", "required": true }, "2": { "label": "function name", "description": "the function name within the module to call", "type": "string", "required": false }, "3": { "label": "parameter 1", "description": "the name (and value) of the first parameter, use {{=}} to add an equal sign", "type": "string" }, "4": { "label": "parameter 2", "description": "the name (and value) of the second parameter, use {{=}} to add an equal sign", "type": "string" }, "5": { "label": "parameter 3", "description": "the name (and value) of the third parameter, use {{=}} to add an equal sign", "type": "string" } }}</templatedata> == See also == * {{tl|mfl}} - Similar function but creates a link to the function paragraph in the documentation. * {{tl|mlx}} - Similar function but surrounded in {{tag|code}} tags. * {{tl|tl}} - A version of this template for templates instead of modules. {{Template:Template-linking templates}} <includeonly>{{Sandbox other|| [[Category:Internal module-link templates]] }}</includeonly> bjx5w1d1dul838csljz5xtm9p84eqbs Colin Chapman (omukugu mu by'amazike) . 0 13712 51073 2026-05-12T16:06:45Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51073 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'e Kibale National Park, Uganda. ivoiy0gducqzjring6zw7r3j7go2sl6 51074 51073 2026-05-12T16:06:59Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51074 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo Kibale National Park, Uganda. 3cmdebh9miq0tidkbxglbxhwz9uzfpv 51075 51074 2026-05-12T16:07:12Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51075 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo rya Kibale National Park, Uganda. 17rxm23nbpnh4l1kfea91nir1t4yvkc 51076 51075 2026-05-12T16:07:26Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51076 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda. h1fh39r06gxivg0m8kh0wttq0cru6fn 51078 51076 2026-05-12T16:08:02Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51078 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda. 7qcdwua69fix3ag31ycle81fh8pi20q 51079 51078 2026-05-12T16:08:21Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51079 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda. owu1z3e960ip0b8fih09awaltjk9fss 51080 51079 2026-05-12T16:08:50Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51080 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda. 1q032sue0689ld8v1t6zabr9s4vs11m 51081 51080 2026-05-12T16:09:30Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51081 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda. 2cih5zhp8nsjsy0m8bj7m8rpuu6fkp5 51082 51081 2026-05-12T16:09:53Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51082 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda. m6i20m0ncowo1yuifjj7ac26c96jhg4 51084 51082 2026-05-12T16:10:39Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51084 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda. 1i6txem726r47mu8tygvljle5g80jrf 51085 51084 2026-05-12T16:11:02Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51085 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], Uganda. ma5jvhi2irizxwyhnzyuf36nht4bs24 Template:User rights notice 10 13713 51077 2026-05-12T16:08:01Z SyntaxTerror 11090 Created page with "<includeonly>{{#if:{{{1|{{{bot|}}}}}} |== Request for {{#if:{{{bot|}}}|bot|{{{1}}}}} user rights == {{user|{{{user|{{REVISIONUSER}}}}}}} has resquested {{#if:{{{bot|}}}|a [[m:|bot]] flag for {{user|{{{bot}}}}}|[[m:{{{1}}}|{{{1}}}]] user rights}} on Wikipedia in Luganda. Please go on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard#{{{bot|{{{user|{{REVISIONUSER}} }}} }}}|administrators' noticeboard]] to view the request and give your opinion. |{{error|User rights have to be..." 51077 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#if:{{{1|{{{bot|}}}}}} |== Request for {{#if:{{{bot|}}}|bot|{{{1}}}}} user rights == {{user|{{{user|{{REVISIONUSER}}}}}}} has resquested {{#if:{{{bot|}}}|a [[m:|bot]] flag for {{user|{{{bot}}}}}|[[m:{{{1}}}|{{{1}}}]] user rights}} on Wikipedia in Luganda. Please go on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard#{{{bot|{{{user|{{REVISIONUSER}} }}} }}}|administrators' noticeboard]] to view the request and give your opinion. |{{error|User rights have to be specified in {{t|User rights notice}}.}} }}</includeonly><noinclude>{{Documentation}}</noinclude> 2jjfcw85pj2q2ciwqkvi2st6rse8gbb Colin Chapman (omukugu mu by'enkuma n'amazike) . 0 13714 51086 2026-05-12T16:12:35Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51086 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisan Uganda. 6p8tei4uupc3zd3fv88bq72tiqibtud 51087 51086 2026-05-12T16:12:53Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51087 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mi Uganda. q2gengv53f6lh0knfe8molx6yq1414b 51088 51087 2026-05-12T16:14:16Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51088 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. ggk83d82oa0ayd6zkz88dq7bx2nga05 51089 51088 2026-05-12T16:16:02Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51089 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kuba kino kye kiseera okukula n’enkola ya ppaaka z’amawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okutereera. Naye okukuuma kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 3mr4yjrkk78g8uap83n0jnx06bsc3vv 51090 51089 2026-05-12T16:16:33Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51090 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okuokukula n’enkola ya ppaaka z’amawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okutereera. Naye okukuuma kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 7ca4lzsz2qr8aizyzxcwuw72vl7prwj 51092 51090 2026-05-12T16:18:33Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51092 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g;ebisolo mu ggwanga ppaaka z’amawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okutereera. Naye okukuuma kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. mzpqdq27caxcjjjyh08ttgrpw0i6oy1 51094 51092 2026-05-12T16:19:02Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51094 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okutereera. Naye okukuuma kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. jvut9j3cso2yhb88gj601z32rfqyaid 51099 51094 2026-05-12T16:21:27Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51099 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. svhzxxtkhkosrrv2cntzi96y1g60ph2 51100 51099 2026-05-12T16:21:45Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51100 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 8g6fml8uyv36fultfpge86tv4v214x1 51101 51100 2026-05-12T16:22:05Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51101 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. t8k7k4wjijcz0wti5yzmmtllm32yorf 51103 51101 2026-05-12T16:23:18Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51103 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 609239jf287bdskw1x1737i9tsrjehz 51107 51103 2026-05-12T16:25:17Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51107 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. l75rp153k447lgk99hk6br8baxkees3 51108 51107 2026-05-12T16:25:41Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51108 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 1yae0k2382bq8vq0kterp8ka5qll1gm 51109 51108 2026-05-12T16:26:26Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51109 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayamabako Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 3dyf7wfbat598sidl96xyvl0f5f53jv 51111 51109 2026-05-12T16:26:44Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51111 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. id914a6aou7tnj9c5o5azk6x0171m5o 51112 51111 2026-05-12T16:26:59Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51112 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. sgnozhxqm6orhj4jz73zjvb0skiw14v 51113 51112 2026-05-12T16:27:28Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51113 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. d1hqcef1sbsm3304vhebpfhkzbvgvuw 51114 51113 2026-05-12T16:28:30Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51114 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. kjl5d533x8jwfxu523qd5pz4kc36fbs 51115 51114 2026-05-12T16:28:54Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51115 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ekifo Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 66nwk8849dut5yinss5za2owg9b3nyv 51116 51115 2026-05-12T16:29:30Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51116 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. gcuvxpf7i0ez2tht79fyqhkhlcf2llv 51118 51116 2026-05-12T16:30:32Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51118 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. dyqhkklo2kfs0gcduofosdc8g6mcr9q 51121 51118 2026-05-12T16:31:00Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51121 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 6f8u0ejr6kirq3azcgz4nd3ajlgfj1u 51125 51121 2026-05-12T16:32:47Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51125 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. fklnbshc9m0r0fnu2pctstbz5n40cgr 51128 51125 2026-05-12T16:33:55Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51128 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 8uo3gg0c2uxz9khb61mt5gja8vrqka8 51130 51128 2026-05-12T16:35:05Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51130 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwazelisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 25rzhjocnxvyijijrvwmxkbg0qecsxn 51131 51130 2026-05-12T16:35:33Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51131 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. efyyeocczlqq2ys8qgewaoi37svppbf 51132 51131 2026-05-12T16:36:16Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51132 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. gkq1xwjq2zedvn7hlrn19i0n6qmb74q 51134 51132 2026-05-12T16:38:01Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51134 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 2nbrbat539goo20c80pm4k68e8pgdzy 51135 51134 2026-05-12T16:38:30Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51135 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. lfp0pszg9vh0nr5zg3mo3b5k0nqh1pb 51136 51135 2026-05-12T16:39:41Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51136 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 3j5xtpn38qqkxiur9a5w7a6gvm0oant 51137 51136 2026-05-12T16:41:02Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51137 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro jjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. lhqbgy35gpl5jyutg63dcoosc1c40fy 51138 51137 2026-05-12T16:42:28Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51138 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. ml94wsui7ptfehz9yjrx4hthfgojqie 51139 51138 2026-05-12T16:42:50Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51139 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. savpgcawuecqbmxwfnrcdgj7ova3xeh 51140 51139 2026-05-12T16:45:55Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51140 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 28ah011cxvez5vpawkkto8hp50q7spu 51141 51140 2026-05-12T16:46:39Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51141 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo e obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. dbm2ng8093bh3q1q2lmjjl4bcv7m0k2 51142 51141 2026-05-12T16:47:16Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51142 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. 2f0seo2u4750929p1r9fthbl0sxg64l 51143 51142 2026-05-12T16:48:55Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51143 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. mh6vjdz2xgdi8mnyd3c3vw6m08ae9hj 51144 51143 2026-05-12T16:49:37Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51144 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka. p5824epd3dwi4zke2wevwet1c6cpc9e 51145 51144 2026-05-12T16:50:32Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51145 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. iapgwpb5lq6zocx8y47j4pa5f41t839 51146 51145 2026-05-12T16:51:33Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51146 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. lflqrgiptqexsqk9u469r5bj1e3sxub 51147 51146 2026-05-12T16:51:52Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51147 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. 4o888yon9u9xt42cqeu9jxkkgnbv2so 51148 51147 2026-05-12T16:52:12Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51148 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. 0g4s591v77gm3vxw79anbgv70kb2mpt 51149 51148 2026-05-12T16:53:07Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51149 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. sjg4d7mml6x8wau927h37qdmis4tywf 51150 51149 2026-05-12T16:53:43Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51150 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. 32rreqj8afojkx0hkbm309na0kcu9mx 51151 51150 2026-05-12T16:54:22Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51151 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. 6l8yrspane3lb9hq4pqor3fluv3mri6 51152 51151 2026-05-12T16:54:51Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51152 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. td1nstg70i3miutv69oun4x1k9ar6ny 51153 51152 2026-05-12T16:55:17Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51153 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. ai8dhto5vckynz3ao2tffpzr5mpcfo5 51154 51153 2026-05-12T16:55:47Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51154 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. 95ixnxdl8aftddvcykjinenns8xzdgu 51155 51154 2026-05-12T16:56:24Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51155 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. 2q04arybejopqvv4le9ya6bfgcyhzow 51156 51155 2026-05-12T16:56:52Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51156 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. 7isbm5qbieo1rii5rcw962mx8iq05j3 51157 51156 2026-05-12T16:57:30Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51157 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. i1j7a79vmvg5bsr9383636pa3avc4y5 51158 51157 2026-05-12T16:57:59Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51158 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. b6va2ir0pzq87kjf65jb1ts8l8dxonh 51159 51158 2026-05-12T16:58:41Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51159 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’ebirabo == oyjv7u2gjsehy4qycpx37yc9tzmu4wb 51160 51159 2026-05-12T16:59:02Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51160 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi zeebirabo == gtr2n0fd0fhmkd84vpc1bhw3f68ah4g 51161 51160 2026-05-12T16:59:19Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51161 wikitext text/x-wiki '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == ba011bxpke4kx79gwnd59ctiijdssjn 51162 51161 2026-05-12T16:59:47Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51162 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka ! Ekirabo |- | 2017 | Engule ya Velan mu buweereza bw’abantu |- | 2012 - 2014 mu nsi yonna | [https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Omunoonyereza] |- | 2012–kati | [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .] |- | 2012 | Olupapula lw'amawulire olwa Globe and Mail - Olupapula lw'amawulire olusinga okuyitibwa Anthropologist mu Canada |- | 2010–kati | [https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Munnakibiina kya Royal Society of Canada] |- | 2005 - 2011 mu nsi yonna | [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .] |- | 2003. Omuwandiisi w’ebitabo | Anderson Omusomesa Omukenkufu – Yunivasite y’e Florida |} cgp9rn5m9gppsxk8axms4st59q6kqkx 51163 51162 2026-05-12T17:00:28Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51163 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka ! Awaadi |- | 2017 | Engule ya Velan mu buweereza bw’abantu |- | 2012 - 2014 mu nsi yonna | [https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Omunoonyereza] |- | 2012–kati | [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .] |- | 2012 | Olupapula lw'amawulire olwa Globe and Mail - Olupapula lw'amawulire olusinga okuyitibwa Anthropologist mu Canada |- | 2010–kati | [https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Munnakibiina kya Royal Society of Canada] |- | 2005 - 2011 mu nsi yonna | [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .] |- | 2003. Omuwandiisi w’ebitabo | Anderson Omusomesa Omukenkufu – Yunivasite y’e Florida |} cvbh6sw75fhoxm3c9ajh95h73nov1up 51164 51163 2026-05-12T17:01:12Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51164 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka ! Awaadi |- | 2017 | Awaadi ya Velan mu buweereza bw’abantu |- | 2012 - 2014 mu nsi yonna | [https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Omunoonyereza] |- | 2012–kati | [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .] |- | 2012 | Olupapula lw'amawulire olwa Globe and Mail - Olupapula lw'amawulire olusinga okuyitibwa Anthropologist mu Canada |- | 2010–kati | [https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Munnakibiina kya Royal Society of Canada] |- | 2005 - 2011 mu nsi yonna | [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .] |- | 2003. Omuwandiisi w’ebitabo | Anderson Omusomesa Omukenkufu – Yunivasite y’e Florida |} hzlbdiw9mm126bwku5gwtxhefr1xp8v 51165 51164 2026-05-12T17:03:22Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51165 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka ! Awaadi |- | 2017 | Awaadi ya Velan mu buweereza bw’abantu |- | 2012 - 2014 | [https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Omunoonyereza] |- | 2012–kati | [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .] |- | 2012 | Olupapula lw'amawulire olwa Globe and Mail - Olupapula lw'amawulire olusinga okuyitibwa Anthropologist mu Canada |- | 2010–kati | [https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Munnakibiina kya Royal Society of Canada] |- | 2005 - 2011 mu nsi yonna | [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .] |- | 2003. Omuwandiisi w’ebitabo | Anderson Omusomesa Omukenkufu – Yunivasite y’e Florida |} 0b5alvtw9wo40wy2qwyyjr8zkn1tysz 51166 51165 2026-05-12T17:04:11Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51166 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka ! Awaadi |- | 2017 | Awaadi ya Velan mu buweereza bw’abantu |- | 2012 - 2014 | [https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- | 2012–kati | [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .] |- | 2012 | Olupapula lw'amawulire olwa Globe and Mail - Olupapula lw'amawulire olusinga okuyitibwa Anthropologist mu Canada |- | 2010–kati | [https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Munnakibiina kya Royal Society of Canada] |- | 2005 - 2011 mu nsi yonna | [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .] |- | 2003. Omuwandiisi w’ebitabo | Anderson Omusomesa Omukenkufu – Yunivasite y’e Florida |} immml7x9tnr5wpfnoajm7q3aebq436y 51168 51166 2026-05-12T17:07:17Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51168 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Year !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} ji8wf0pk15g32yefva67rugy7m0751y 51169 51168 2026-05-12T17:16:47Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51169 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka y’embeera z’abantu, n’okulungamya omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okukuuma – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Nga tannatandika kusoma diguli ye eya Ph.D. yafuna obwagazi mu ekyo ekyasalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’enjuki ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya Ecological Constraints Model. Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde bimuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’obutiti. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabiddwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna diguli ez’enjawulo ez’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>{{Cite journal |last=Omeja |first=Patrick A. |last2=Jacob |first2=Aerin L. |last3=Lawes |first3=Michael J. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Rothman |first5=Jessica M. |last6=Tumwesigye |first6=Charles |last7=Chapman |first7=Colin A. |date=2014-11-01 |title=Changes in Elephant Abundance Affect Forest Composition or Regeneration? |journal=Biotropica |language=en |volume=46 |issue=6 |pages=704–711 |bibcode=2014Biotr..46..704O |doi=10.1111/btp.12154 |issn=1744-7429 |s2cid=38677653}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |date=1997-12-01 |title=Forest Regeneration in Logged and Unlogged Forests of Kibale National Park, Uganda |journal=Biotropica |language=en |volume=29 |issue=4 |pages=396–412 |bibcode=1997Biotr..29..396C |doi=10.1111/j.1744-7429.1997.tb00035.x |issn=1744-7429 |s2cid=84685726}}</ref> bl6s2i5lf56aiedex8bcyrtazwiuxz7 51170 51169 2026-05-12T17:21:31Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51170 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo ekyasalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’enjuki ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya Ecological Constraints Model. Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde bimuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’obutiti. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabiddwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna diguli ez’enjawulo ez’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>{{Cite journal |last=Omeja |first=Patrick A. |last2=Jacob |first2=Aerin L. |last3=Lawes |first3=Michael J. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Rothman |first5=Jessica M. |last6=Tumwesigye |first6=Charles |last7=Chapman |first7=Colin A. |date=2014-11-01 |title=Changes in Elephant Abundance Affect Forest Composition or Regeneration? |journal=Biotropica |language=en |volume=46 |issue=6 |pages=704–711 |bibcode=2014Biotr..46..704O |doi=10.1111/btp.12154 |issn=1744-7429 |s2cid=38677653}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |date=1997-12-01 |title=Forest Regeneration in Logged and Unlogged Forests of Kibale National Park, Uganda |journal=Biotropica |language=en |volume=29 |issue=4 |pages=396–412 |bibcode=1997Biotr..29..396C |doi=10.1111/j.1744-7429.1997.tb00035.x |issn=1744-7429 |s2cid=84685726}}</ref> cen7wc1qlacnkbumhhdi01f4g1cpvfa 51171 51170 2026-05-12T17:27:30Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51171 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabiddwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna diguli ez’enjawulo ez’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>{{Cite journal |last=Omeja |first=Patrick A. |last2=Jacob |first2=Aerin L. |last3=Lawes |first3=Michael J. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Rothman |first5=Jessica M. |last6=Tumwesigye |first6=Charles |last7=Chapman |first7=Colin A. |date=2014-11-01 |title=Changes in Elephant Abundance Affect Forest Composition or Regeneration? |journal=Biotropica |language=en |volume=46 |issue=6 |pages=704–711 |bibcode=2014Biotr..46..704O |doi=10.1111/btp.12154 |issn=1744-7429 |s2cid=38677653}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |date=1997-12-01 |title=Forest Regeneration in Logged and Unlogged Forests of Kibale National Park, Uganda |journal=Biotropica |language=en |volume=29 |issue=4 |pages=396–412 |bibcode=1997Biotr..29..396C |doi=10.1111/j.1744-7429.1997.tb00035.x |issn=1744-7429 |s2cid=84685726}}</ref> 0lihkldg7ppjirplsbbb78hrttcq6q5 51172 51171 2026-05-12T17:29:02Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51172 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>{{Cite journal |last=Omeja |first=Patrick A. |last2=Jacob |first2=Aerin L. |last3=Lawes |first3=Michael J. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Rothman |first5=Jessica M. |last6=Tumwesigye |first6=Charles |last7=Chapman |first7=Colin A. |date=2014-11-01 |title=Changes in Elephant Abundance Affect Forest Composition or Regeneration? |journal=Biotropica |language=en |volume=46 |issue=6 |pages=704–711 |bibcode=2014Biotr..46..704O |doi=10.1111/btp.12154 |issn=1744-7429 |s2cid=38677653}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |date=1997-12-01 |title=Forest Regeneration in Logged and Unlogged Forests of Kibale National Park, Uganda |journal=Biotropica |language=en |volume=29 |issue=4 |pages=396–412 |bibcode=1997Biotr..29..396C |doi=10.1111/j.1744-7429.1997.tb00035.x |issn=1744-7429 |s2cid=84685726}}</ref> gyxu3xb23faufef2cqt1wxkl371tuwe 51173 51172 2026-05-12T17:29:36Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51173 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>{{Cite journal |last=Omeja |first=Patrick A. |last2=Jacob |first2=Aerin L. |last3=Lawes |first3=Michael J. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Rothman |first5=Jessica M. |last6=Tumwesigye |first6=Charles |last7=Chapman |first7=Colin A. |date=2014-11-01 |title=Changes in Elephant Abundance Affect Forest Composition or Regeneration? |journal=Biotropica |language=en |volume=46 |issue=6 |pages=704–711 |bibcode=2014Biotr..46..704O |doi=10.1111/btp.12154 |issn=1744-7429 |s2cid=38677653}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |date=1997-12-01 |title=Forest Regeneration in Logged and Unlogged Forests of Kibale National Park, Uganda |journal=Biotropica |language=en |volume=29 |issue=4 |pages=396–412 |bibcode=1997Biotr..29..396C |doi=10.1111/j.1744-7429.1997.tb00035.x |issn=1744-7429 |s2cid=84685726}}</ref> blho2ovhq0jaqj1cpg6ubyn7fmph6zo 51175 51173 2026-05-12T17:30:27Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51175 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> lhm0euyij2n654sowe9cpv3xqspxvh1 51176 51175 2026-05-12T17:34:36Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51176 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya red colobus n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, eby’obutonde bw’endwadde, n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> 6iuj4f0npe6okioynxtlx8ww9lmicbk 51177 51176 2026-05-12T17:35:17Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51177 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> 683prpw3dxyd8rig2goraecl2s32wjb 51179 51177 2026-05-12T17:36:20Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51179 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == tw8wxj3ifpjm1gpml3qoehvmhczozst 51181 51179 2026-05-12T17:52:13Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51181 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>{{Cite journal |last=Alexander |first=R D |date=1974-11-01 |title=The Evolution of Social Behavior |journal=Annual Review of Ecology and Systematics |volume=5 |issue=1 |pages=325–383 |bibcode=1974AnRES...5..325A |doi=10.1146/annurev.es.05.110174.001545 |issn=0066-4162}}</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>{{Cite journal |last=Ganas |first=Jessica |last2=Robbins |first2=Martha M. |date=2005-03-09 |title=Ranging behavior of the mountain gorillas (Gorilla beringei beringei) in Bwindi Impenetrable National Park, Uganda: a test of the ecological constraints model |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=58 |issue=3 |pages=277–288 |bibcode=2005BEcoS..58..277G |doi=10.1007/s00265-005-0920-z |issn=0340-5443 |s2cid=29533701}}</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>{{Cite journal |last=Wrangham |first=R. W. |last2=Gittleman |first2=J. L. |last3=Chapman |first3=C. A. |year=1993 |title=Constraints on group size in primates and carnivores: population density and day-range as assays of exploitation competition |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=32 |issue=3 |pages=199–209 |bibcode=1993BEcoS..32..199W |doi=10.1007/BF00173778 |issn=0340-5443 |s2cid=24665859}}</ref> lwqj9tq3i2xx19t9fpt2rtfpszvq4hb 51182 51181 2026-05-12T17:53:03Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51182 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>{{Cite journal |last=Ganas |first=Jessica |last2=Robbins |first2=Martha M. |date=2005-03-09 |title=Ranging behavior of the mountain gorillas (Gorilla beringei beringei) in Bwindi Impenetrable National Park, Uganda: a test of the ecological constraints model |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=58 |issue=3 |pages=277–288 |bibcode=2005BEcoS..58..277G |doi=10.1007/s00265-005-0920-z |issn=0340-5443 |s2cid=29533701}}</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>{{Cite journal |last=Wrangham |first=R. W. |last2=Gittleman |first2=J. L. |last3=Chapman |first3=C. A. |year=1993 |title=Constraints on group size in primates and carnivores: population density and day-range as assays of exploitation competition |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=32 |issue=3 |pages=199–209 |bibcode=1993BEcoS..32..199W |doi=10.1007/BF00173778 |issn=0340-5443 |s2cid=24665859}}</ref> ayu0p7ewokzw9rn2o8n2nmks4h07vdv 51183 51182 2026-05-12T17:53:35Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51183 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>{{Cite journal |last=Wrangham |first=R. W. |last2=Gittleman |first2=J. L. |last3=Chapman |first3=C. A. |year=1993 |title=Constraints on group size in primates and carnivores: population density and day-range as assays of exploitation competition |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=32 |issue=3 |pages=199–209 |bibcode=1993BEcoS..32..199W |doi=10.1007/BF00173778 |issn=0340-5443 |s2cid=24665859}}</ref> mpc15yivtc1x7o6t57qm2s3c6mf4zk5 51184 51183 2026-05-12T17:54:01Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51184 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> e7v6lmlwpz8rhncc6q2o9ayllfo6xsa 51185 51184 2026-05-12T17:54:46Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51185 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, enkima ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">{{Cite journal |last=Chapman |first=C. A. |last2=Chapman |first2=L. J. |last3=Wrangham |first3=R. W. |year=1995 |title=Ecological constraints on group size: an analysis of spider monkey and chimpanzee subgroups |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=36 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=1995BEcoS..36...59C |doi=10.1007/BF00175729 |issn=0340-5443 |s2cid=22958072}}</ref> enkima z’enjuki ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> colobus emmyufu ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |year=2000 |title=Constraints on Group Size in Red Colobus and Red-tailed Guenons: Examining the Generality of the Ecological Constraints Model |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=21 |issue=4 |pages=565–585 |doi=10.1023/A:1005557002854 |issn=0164-0291 |s2cid=1472332}}</ref> red-tailed guenon ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> ne ursine colobus enkima (Colobus vellerosus) eziyitibwa enkima. oxt5mxf8ts9k4vysxzqok3o3vc52ksy 51186 51185 2026-05-12T17:58:40Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51186 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Pan_troglodytes" rel="mw:ExtLink" title="Pan troglodytes" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="91">chimpanzees</a> oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">{{Cite journal |last=Chapman |first=C. A. |last2=Chapman |first2=L. J. |last3=Wrangham |first3=R. W. |year=1995 |title=Ecological constraints on group size: an analysis of spider monkey and chimpanzee subgroups |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=36 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=1995BEcoS..36...59C |doi=10.1007/BF00175729 |issn=0340-5443 |s2cid=22958072}}</ref> enkima ekika kya <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Geoffroy's_spider_monkey" rel="mw:ExtLink" title="Geoffroy's spider monkey" class="cx-link" data-linkid="92">spider monkeys</a> ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> enkima ekika kya red colobus oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |year=2000 |title=Constraints on Group Size in Red Colobus and Red-tailed Guenons: Examining the Generality of the Ecological Constraints Model |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=21 |issue=4 |pages=565–585 |doi=10.1023/A:1005557002854 |issn=0164-0291 |s2cid=1472332}}</ref> red-tailed guenon ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya ursine colobus monkeys (Colobus vellerosus). 6qyb4aeudb7s3ceib0m1kv5fnfcgieg 51187 51186 2026-05-12T17:59:04Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51187 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">{{Cite journal |last=Chapman |first=C. A. |last2=Chapman |first2=L. J. |last3=Wrangham |first3=R. W. |year=1995 |title=Ecological constraints on group size: an analysis of spider monkey and chimpanzee subgroups |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=36 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=1995BEcoS..36...59C |doi=10.1007/BF00175729 |issn=0340-5443 |s2cid=22958072}}</ref> enkima ekika kya <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Geoffroy's_spider_monkey" rel="mw:ExtLink" title="Geoffroy's spider monkey" class="cx-link" data-linkid="92">spider monkeys</a> ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> enkima ekika kya red colobus oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |year=2000 |title=Constraints on Group Size in Red Colobus and Red-tailed Guenons: Examining the Generality of the Ecological Constraints Model |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=21 |issue=4 |pages=565–585 |doi=10.1023/A:1005557002854 |issn=0164-0291 |s2cid=1472332}}</ref> red-tailed guenon ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya ursine colobus monkeys (Colobus vellerosus). 279h2mt5er1vv52555e60d3skpju1ob 51188 51187 2026-05-12T17:59:55Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51188 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">{{Cite journal |last=Chapman |first=C. A. |last2=Chapman |first2=L. J. |last3=Wrangham |first3=R. W. |year=1995 |title=Ecological constraints on group size: an analysis of spider monkey and chimpanzee subgroups |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=36 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=1995BEcoS..36...59C |doi=10.1007/BF00175729 |issn=0340-5443 |s2cid=22958072}}</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |year=2000 |title=Constraints on Group Size in Red Colobus and Red-tailed Guenons: Examining the Generality of the Ecological Constraints Model |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=21 |issue=4 |pages=565–585 |doi=10.1023/A:1005557002854 |issn=0164-0291 |s2cid=1472332}}</ref> red-tailed guenon ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya ursine colobus monkeys (Colobus vellerosus). 3zr3p0xu813j9mvespjds5t3tbsdl9q 51189 51188 2026-05-12T18:00:32Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51189 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">{{Cite journal |last=Chapman |first=C. A. |last2=Chapman |first2=L. J. |last3=Wrangham |first3=R. W. |year=1995 |title=Ecological constraints on group size: an analysis of spider monkey and chimpanzee subgroups |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=36 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=1995BEcoS..36...59C |doi=10.1007/BF00175729 |issn=0340-5443 |s2cid=22958072}}</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |year=2000 |title=Constraints on Group Size in Red Colobus and Red-tailed Guenons: Examining the Generality of the Ecological Constraints Model |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=21 |issue=4 |pages=565–585 |doi=10.1023/A:1005557002854 |issn=0164-0291 |s2cid=1472332}}</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya ursine colobus monkeys (Colobus vellerosus). c5xsr70lrar27hk2an919io6s0s3ti0 51190 51189 2026-05-12T18:01:07Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51190 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">{{Cite journal |last=Chapman |first=C. A. |last2=Chapman |first2=L. J. |last3=Wrangham |first3=R. W. |year=1995 |title=Ecological constraints on group size: an analysis of spider monkey and chimpanzee subgroups |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=36 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=1995BEcoS..36...59C |doi=10.1007/BF00175729 |issn=0340-5443 |s2cid=22958072}}</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |year=2000 |title=Constraints on Group Size in Red Colobus and Red-tailed Guenons: Examining the Generality of the Ecological Constraints Model |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=21 |issue=4 |pages=565–585 |doi=10.1023/A:1005557002854 |issn=0164-0291 |s2cid=1472332}}</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus). lenddotfdcu30rzkt05637saqa0513a 51191 51190 2026-05-12T18:02:13Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51191 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus). 9bqkge1kwigx7sxmrv6ivwstr0heqa3 51192 51191 2026-05-12T18:02:33Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51192 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus). == Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic == d5f59myfm8a1o2hpyn0erluzee5n4zu 51193 51192 2026-05-12T18:18:37Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51193 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus). == Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic == Ebibira eby’omu bitundu by'Africa ebisinga bye bimu ku bijjayo enkolagana y'obutonde esinga okulabika obulungi era ebirimu ebitonde eby’enjawulo ku nsi, naye ate biri mu kabi ak’amaanyi. Okukebera kw’ensi yonna okwakakolebwa kulaga nti ebibira obukadde 2.3 km <sup>2</sup> byabula wakati wa 2000 ne 2012 ate mu bitundu ebyo okufiirwa ebibira kweyongera ku bugazi bwa 2101km <sup>2</sup> buli mwaka. <ref>{{Cite journal |last=Hansen |first=M. C. |last2=Potapov |first2=P. V. |last3=Moore |first3=R. |last4=Hancher |first4=M. |last5=Turubanova |first5=S. A. |last6=Tyukavina |first6=A. |last7=Thau |first7=D. |last8=Stehman |first8=S. V. |last9=Goetz |first9=S. J. |date=2013-11-15 |title=High-Resolution Global Maps of 21st-Century Forest Cover Change |journal=Science |language=en |volume=342 |issue=6160 |pages=850–853 |bibcode=2013Sci...342..850H |doi=10.1126/science.1244693 |issn=0036-8075 |pmid=24233722 |s2cid=23541992}}</ref> Mu nkomerero, enkyukakyuka mu bibira biva ku bungi bw’abantu okweyongera n’emiwendo gy’okukozesa eby’obugagga. Mu nsi za Africa ezirimu ebibira ebyo, obungi bw’abantu bweyongera okuva ku bantu 8 buli kiromita <sup>2</sup> mu 1950 okutuuka ku bantu 35 buli kiromita <sup>2</sup> mu 2010. <ref>{{Cite journal |last=Estrada |first=Alejandro |date=2013-01-01 |title=Socioeconomic Contexts of Primate Conservation: Population, Poverty, Global Economic Demands, and Sustainable Land Use |journal=American Journal of Primatology |language=en |volume=75 |issue=1 |pages=30–45 |doi=10.1002/ajp.22080 |issn=1098-2345 |pmid=23047543 |s2cid=33524396}}</ref> Embeera eno eyeeyongera okuba ey’entiisa tekoma ku kuteeka bitonde eby’enjawulo mu matigga, naye kyeyoleka lwatu nti obwavu obw’amaanyi n’okufiirwa kuno okw’amangu okw’ebitonde eby’enjawulo bikwatagana nnyo, ng’obwavu obw’amaanyi n’ebifo eby’enjawulo eby’ebiramu bikwatagana nnyo mu bitundu ekintu ekibaddewo mu butanwa. Abantu ababeera okumpi n’ebitundu ebikuumibwa mu bitundu ebyo be bamu ku bantu abasinga obwavu mu nsi yonna era batera okufuna ebizibu by’ebyobulamu eby’amaanyi. Okugeza, mu Uganda ensi Chapman gy’akozeemu okumala emyaka 27+ egiyise, ebitundu 30% ku baana bonna abafa abali wakati w’emyaka 2 ne 4 bava ku musujja, obulwadde obwali busobola okwanguyirwa okujjanjabibwa oba okuziyizibwa; era abaana 26% abali wansi w’emyaka etaano tebalina mmere nnungi. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFChapmanBavelBoodmanGhai2015">Chapman, Colin A.; Bavel, Bianca van; Boodman, Carl; Ghai, Ria R.; Gogarten, Jan F.; Hartter, Joel; Mechak, Lauren E.; Omeja, Patrick A.; Poonawala, Sofia (2015-10-01). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 "Providing health care to improve community perceptions of protected areas"]. ''Oryx''. '''49''' (4): <span class="nowrap">636–</span>642. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1017/S0030605313001592|10.1017/S0030605313001592]]. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0030-6053 0030-6053]. [[PMC (identifier)|PMC]]&nbsp;<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 4594866]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26456977 26456977].</cite></ref> Embeera eno etegeeza nti okukuuma obutonde obulungi okusobola okubaawo abantu b’omu kitundu balina okwenyigiramu, ekitera okutegeeza nti bafuna emiganyulo. Chapman atadde mu nkola enkola ezikwataganya okugaba ebyobulamu n’okukuuma. Okufuna ssente oba emirimu okuva mu ppaaka mazima ddala kya mugaso era kisiimibwa, naye okutaasa obulamu bw’omwana omuto alina omusujja kinene nnyo era omugaso gwayo tegupimibwa eri omuzadde. Chapman, yasooka kutandikawo ddwaaliro okusobola okutuukiriza ebyetaago by’ebyobulamu by’abantu b’omu kitundu era oluvannyuma olw’okuba Kibale munene ate ng’abantu bangi tebasobola kugenda mu ddwaaliro, yaleeta ambyulensi okuva e Canada n’agenda e Kibale okukola ng’eddwaliro eritambula. Eddwaaliro ly’ebyobulamu erya Mobile Health Clinic litambula mu ppaaka eno, nga liwa; obujjanjabi obusookerwako, ekizaala ggumba, okutta obuwuka mu lubuto, okujjanjaba n’okubudaabuda abalina siriimu, okugema, n’okusomesa abantu ku byalo ebyesudde mu by’obulamu n’okukuuma obutonde. Abakozi bano era boogera eri abantu mu lujjudde ku ngeri y’okwetangira endwadde. Chapman akoze enkola ey’ekika kino ey’okukolagana n’abantu b’omu kitundu okubayamba okufuna ebyetaago bye bazudde, ate ng’akyaddukanya okukuuma ebisolo by’omu nsiko mu ngeri enkakali mu kaweefube we yenna ow’okukuuma. c5tvr7mtokhyf0yq28lkcnz6v4264w0 51194 51193 2026-05-12T18:20:44Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51194 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus). == Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic == Ebibira eby’omu bitundu by'Africa ebisinga bye bimu ku bijjayo enkolagana y'obutonde esinga okulabika obulungi era ebirimu ebitonde eby’enjawulo ku nsi, naye ate biri mu kabi ak’amaanyi. Okukebera kw’ensi yonna okwakakolebwa kulaga nti ebibira obukadde 2.3 km <sup>2</sup> byabula wakati wa 2000 ne 2012 ate mu bitundu ebyo [[:en:Forest_loss|okufiirwa ebibira]] kweyongera ku bugazi bwa 2101km <sup>2</sup> buli mwaka. <ref>https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2013Sci...342..850H</ref> Mu nkomerero, enkyukakyuka mu bibira biva ku bungi bw’abantu okweyongera n’emiwendo gy’okukozesa eby’obugagga. Mu nsi za Africa ezirimu ebibira ebyo, obungi bw’abantu bweyongera okuva ku bantu 8 buli kiromita <sup>2</sup> mu 1950 okutuuka ku bantu 35 buli kiromita <sup>2</sup> mu 2010. <ref>https://doi.org/10.1002%2Fajp.22080</ref> Embeera eno eyeeyongera okuba ey’entiisa tekoma ku kuteeka bitonde eby’enjawulo mu matigga, naye kyeyoleka lwatu nti obwavu obw’amaanyi n’okufiirwa kuno okw’amangu [[:en:Loss_of_biodiversity|okw’ebitonde eby’enjawulo]] bikwatagana nnyo, ng’obwavu obw’amaanyi n’ebifo eby’enjawulo eby’ebiramu bikwatagana nnyo mu bitundu ekintu ekibaddewo mu butanwa. Abantu ababeera okumpi n’ebitundu ebikuumibwa mu bitundu ebyo be bamu ku bantu abasinga obwavu mu nsi yonna era batera okufuna ebizibu by’ebyobulamu eby’amaanyi. Okugeza, mu Uganda ensi Chapman gy’akozeemu okumala emyaka 27+ egiyise, ebitundu 30% ku baana bonna abafa abali wakati w’emyaka 2 ne 4 bava ku musujja, obulwadde obwali busobola okwanguyirwa okujjanjabibwa oba okuziyizibwa; era abaana 26% abali wansi w’emyaka etaano tebalina mmere nnungi. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFChapmanBavelBoodmanGhai2015">Chapman, Colin A.; Bavel, Bianca van; Boodman, Carl; Ghai, Ria R.; Gogarten, Jan F.; Hartter, Joel; Mechak, Lauren E.; Omeja, Patrick A.; Poonawala, Sofia (2015-10-01). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 "Providing health care to improve community perceptions of protected areas"]. ''Oryx''. '''49''' (4): <span class="nowrap">636–</span>642. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1017/S0030605313001592|10.1017/S0030605313001592]]. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0030-6053 0030-6053]. [[PMC (identifier)|PMC]]&nbsp;<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 4594866]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26456977 26456977].</cite></ref> Embeera eno etegeeza nti okukuuma obutonde obulungi okusobola okubaawo abantu b’omu kitundu balina okwenyigiramu, ekitera okutegeeza nti bafuna emiganyulo. Chapman atadde mu nkola enkola ezikwataganya okugaba ebyobulamu n’okukuuma. Okufuna ssente oba emirimu okuva mu ppaaka mazima ddala kya mugaso era kisiimibwa, naye okutaasa obulamu bw’omwana omuto alina omusujja kinene nnyo era omugaso gwayo tegupimibwa eri omuzadde. Chapman, yasooka kutandikawo ddwaaliro okusobola okutuukiriza ebyetaago by’ebyobulamu by’abantu b’omu kitundu era oluvannyuma olw’okuba Kibale munene ate ng’abantu bangi tebasobola kugenda mu ddwaaliro, yaleeta ambyulensi okuva e Canada n’agenda e Kibale okukola ng’eddwaliro eritambula. Eddwaaliro ly’ebyobulamu erya Mobile Health Clinic litambula mu ppaaka eno, nga liwa; obujjanjabi obusookerwako, ekizaala ggumba, okutta obuwuka mu lubuto, okujjanjaba n’okubudaabuda abalina siriimu, okugema, n’okusomesa abantu ku byalo ebyesudde mu by’obulamu n’okukuuma obutonde. Abakozi bano era boogera eri abantu mu lujjudde ku ngeri y’okwetangira endwadde. Chapman akoze enkola ey’ekika kino ey’okukolagana n’abantu b’omu kitundu okubayamba okufuna ebyetaago bye bazudde, ate ng’akyaddukanya okukuuma ebisolo by’omu nsiko mu ngeri enkakali mu kaweefube we yenna ow’okukuuma. == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 2jvijgiwr9y3nevddgpar2neiksyifg 51195 51194 2026-05-12T18:21:17Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51195 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus). == Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic == Ebibira eby’omu bitundu by'Africa ebisinga bye bimu ku bijjayo enkolagana y'obutonde esinga okulabika obulungi era ebirimu ebitonde eby’enjawulo ku nsi, naye ate biri mu kabi ak’amaanyi. Okukebera kw’ensi yonna okwakakolebwa kulaga nti ebibira obukadde 2.3 km <sup>2</sup> byabula wakati wa 2000 ne 2012 ate mu bitundu ebyo [[:en:Forest_loss|okufiirwa ebibira]] kweyongera ku bugazi bwa 2101km <sup>2</sup> buli mwaka. <ref>https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2013Sci...342..850H</ref> Mu nkomerero, enkyukakyuka mu bibira biva ku bungi bw’abantu okweyongera n’emiwendo gy’okukozesa eby’obugagga. Mu nsi za Africa ezirimu ebibira ebyo, obungi bw’abantu bweyongera okuva ku bantu 8 buli kiromita <sup>2</sup> mu 1950 okutuuka ku bantu 35 buli kiromita <sup>2</sup> mu 2010. <ref>https://doi.org/10.1002%2Fajp.22080</ref> Embeera eno eyeeyongera okuba ey’entiisa tekoma ku kuteeka bitonde eby’enjawulo mu matigga, naye kyeyoleka lwatu nti obwavu obw’amaanyi n’okufiirwa kuno okw’amangu [[:en:Loss_of_biodiversity|okw’ebitonde eby’enjawulo]] bikwatagana nnyo, ng’obwavu obw’amaanyi n’ebifo eby’enjawulo eby’ebiramu bikwatagana nnyo mu bitundu ekintu ekibaddewo mu butanwa. Abantu ababeera okumpi n’ebitundu ebikuumibwa mu bitundu ebyo be bamu ku bantu abasinga obwavu mu nsi yonna era batera okufuna ebizibu by’ebyobulamu eby’amaanyi. Okugeza, mu Uganda ensi Chapman gy’akozeemu okumala emyaka 27+ egiyise, ebitundu 30% ku baana bonna abafa abali wakati w’emyaka 2 ne 4 bava ku musujja, obulwadde obwali busobola okwanguyirwa okujjanjabibwa oba okuziyizibwa; era abaana 26% abali wansi w’emyaka etaano tebalina mmere nnungi. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFChapmanBavelBoodmanGhai2015">Chapman, Colin A.; Bavel, Bianca van; Boodman, Carl; Ghai, Ria R.; Gogarten, Jan F.; Hartter, Joel; Mechak, Lauren E.; Omeja, Patrick A.; Poonawala, Sofia (2015-10-01). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 "Providing health care to improve community perceptions of protected areas"]. ''Oryx''. '''49''' (4): <span class="nowrap">636–</span>642. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1017/S0030605313001592|10.1017/S0030605313001592]]. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0030-6053 0030-6053]. [[PMC (identifier)|PMC]]&nbsp;<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 4594866]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26456977 26456977].</cite></ref> Embeera eno etegeeza nti okukuuma obutonde obulungi okusobola okubaawo abantu b’omu kitundu balina okwenyigiramu, ekitera okutegeeza nti bafuna emiganyulo. Chapman atadde mu nkola enkola ezikwataganya okugaba ebyobulamu n’okukuuma. Okufuna ssente oba emirimu okuva mu ppaaka mazima ddala kya mugaso era kisiimibwa, naye okutaasa obulamu bw’omwana omuto alina omusujja kinene nnyo era omugaso gwayo tegupimibwa eri omuzadde. Chapman, yasooka kutandikawo ddwaaliro okusobola okutuukiriza ebyetaago by’ebyobulamu by’abantu b’omu kitundu era oluvannyuma olw’okuba Kibale munene ate ng’abantu bangi tebasobola kugenda mu ddwaaliro, yaleeta ambyulensi okuva e Canada n’agenda e Kibale okukola ng’eddwaliro eritambula. Eddwaaliro ly’ebyobulamu erya Mobile Health Clinic litambula mu ppaaka eno, nga liwa; obujjanjabi obusookerwako, ekizaala ggumba, okutta obuwuka mu lubuto, okujjanjaba n’okubudaabuda abalina siriimu, okugema, n’okusomesa abantu ku byalo ebyesudde mu by’obulamu n’okukuuma obutonde. Abakozi bano era boogera eri abantu mu lujjudde ku ngeri y’okwetangira endwadde. Chapman akoze enkola ey’ekika kino ey’okukolagana n’abantu b’omu kitundu okubayamba okufuna ebyetaago bye bazudde, ate ng’akyaddukanya okukuuma ebisolo by’omu nsiko mu ngeri enkakali mu kaweefube we yenna ow’okukuuma. == Ebijuliziddwa == == Ebiyungo eby’ebweru == 87msl0wbxzpjgivqzx9wt7gfg7gs8f7 51196 51195 2026-05-12T18:21:39Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51196 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus). == Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic == Ebibira eby’omu bitundu by'Africa ebisinga bye bimu ku bijjayo enkolagana y'obutonde esinga okulabika obulungi era ebirimu ebitonde eby’enjawulo ku nsi, naye ate biri mu kabi ak’amaanyi. Okukebera kw’ensi yonna okwakakolebwa kulaga nti ebibira obukadde 2.3 km <sup>2</sup> byabula wakati wa 2000 ne 2012 ate mu bitundu ebyo [[:en:Forest_loss|okufiirwa ebibira]] kweyongera ku bugazi bwa 2101km <sup>2</sup> buli mwaka. <ref>https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2013Sci...342..850H</ref> Mu nkomerero, enkyukakyuka mu bibira biva ku bungi bw’abantu okweyongera n’emiwendo gy’okukozesa eby’obugagga. Mu nsi za Africa ezirimu ebibira ebyo, obungi bw’abantu bweyongera okuva ku bantu 8 buli kiromita <sup>2</sup> mu 1950 okutuuka ku bantu 35 buli kiromita <sup>2</sup> mu 2010. <ref>https://doi.org/10.1002%2Fajp.22080</ref> Embeera eno eyeeyongera okuba ey’entiisa tekoma ku kuteeka bitonde eby’enjawulo mu matigga, naye kyeyoleka lwatu nti obwavu obw’amaanyi n’okufiirwa kuno okw’amangu [[:en:Loss_of_biodiversity|okw’ebitonde eby’enjawulo]] bikwatagana nnyo, ng’obwavu obw’amaanyi n’ebifo eby’enjawulo eby’ebiramu bikwatagana nnyo mu bitundu ekintu ekibaddewo mu butanwa. Abantu ababeera okumpi n’ebitundu ebikuumibwa mu bitundu ebyo be bamu ku bantu abasinga obwavu mu nsi yonna era batera okufuna ebizibu by’ebyobulamu eby’amaanyi. Okugeza, mu Uganda ensi Chapman gy’akozeemu okumala emyaka 27+ egiyise, ebitundu 30% ku baana bonna abafa abali wakati w’emyaka 2 ne 4 bava ku musujja, obulwadde obwali busobola okwanguyirwa okujjanjabibwa oba okuziyizibwa; era abaana 26% abali wansi w’emyaka etaano tebalina mmere nnungi. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFChapmanBavelBoodmanGhai2015">Chapman, Colin A.; Bavel, Bianca van; Boodman, Carl; Ghai, Ria R.; Gogarten, Jan F.; Hartter, Joel; Mechak, Lauren E.; Omeja, Patrick A.; Poonawala, Sofia (2015-10-01). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 "Providing health care to improve community perceptions of protected areas"]. ''Oryx''. '''49''' (4): <span class="nowrap">636–</span>642. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1017/S0030605313001592|10.1017/S0030605313001592]]. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0030-6053 0030-6053]. [[PMC (identifier)|PMC]]&nbsp;<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 4594866]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26456977 26456977].</cite></ref> Embeera eno etegeeza nti okukuuma obutonde obulungi okusobola okubaawo abantu b’omu kitundu balina okwenyigiramu, ekitera okutegeeza nti bafuna emiganyulo. Chapman atadde mu nkola enkola ezikwataganya okugaba ebyobulamu n’okukuuma. Okufuna ssente oba emirimu okuva mu ppaaka mazima ddala kya mugaso era kisiimibwa, naye okutaasa obulamu bw’omwana omuto alina omusujja kinene nnyo era omugaso gwayo tegupimibwa eri omuzadde. Chapman, yasooka kutandikawo ddwaaliro okusobola okutuukiriza ebyetaago by’ebyobulamu by’abantu b’omu kitundu era oluvannyuma olw’okuba Kibale munene ate ng’abantu bangi tebasobola kugenda mu ddwaaliro, yaleeta ambyulensi okuva e Canada n’agenda e Kibale okukola ng’eddwaliro eritambula. Eddwaaliro ly’ebyobulamu erya Mobile Health Clinic litambula mu ppaaka eno, nga liwa; obujjanjabi obusookerwako, ekizaala ggumba, okutta obuwuka mu lubuto, okujjanjaba n’okubudaabuda abalina siriimu, okugema, n’okusomesa abantu ku byalo ebyesudde mu by’obulamu n’okukuuma obutonde. Abakozi bano era boogera eri abantu mu lujjudde ku ngeri y’okwetangira endwadde. Chapman akoze enkola ey’ekika kino ey’okukolagana n’abantu b’omu kitundu okubayamba okufuna ebyetaago bye bazudde, ate ng’akyaddukanya okukuuma ebisolo by’omu nsiko mu ngeri enkakali mu kaweefube we yenna ow’okukuuma. == Ebijuliziddwa == == Ebiyungo eby’ebweru == * Colin Chapman's Website q4mhtv5d6t7w8s644lxitbodqkj1l1o 51197 51196 2026-05-12T18:23:06Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]" 51197 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>https://doi.org/10.1007%2Fs10764-007-9155-3</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus). == Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic == Ebibira eby’omu bitundu by'Africa ebisinga bye bimu ku bijjayo enkolagana y'obutonde esinga okulabika obulungi era ebirimu ebitonde eby’enjawulo ku nsi, naye ate biri mu kabi ak’amaanyi. Okukebera kw’ensi yonna okwakakolebwa kulaga nti ebibira obukadde 2.3 km <sup>2</sup> byabula wakati wa 2000 ne 2012 ate mu bitundu ebyo [[:en:Forest_loss|okufiirwa ebibira]] kweyongera ku bugazi bwa 2101km <sup>2</sup> buli mwaka. <ref>https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2013Sci...342..850H</ref> Mu nkomerero, enkyukakyuka mu bibira biva ku bungi bw’abantu okweyongera n’emiwendo gy’okukozesa eby’obugagga. Mu nsi za Africa ezirimu ebibira ebyo, obungi bw’abantu bweyongera okuva ku bantu 8 buli kiromita <sup>2</sup> mu 1950 okutuuka ku bantu 35 buli kiromita <sup>2</sup> mu 2010. <ref>https://doi.org/10.1002%2Fajp.22080</ref> Embeera eno eyeeyongera okuba ey’entiisa tekoma ku kuteeka bitonde eby’enjawulo mu matigga, naye kyeyoleka lwatu nti obwavu obw’amaanyi n’okufiirwa kuno okw’amangu [[:en:Loss_of_biodiversity|okw’ebitonde eby’enjawulo]] bikwatagana nnyo, ng’obwavu obw’amaanyi n’ebifo eby’enjawulo eby’ebiramu bikwatagana nnyo mu bitundu ekintu ekibaddewo mu butanwa. Abantu ababeera okumpi n’ebitundu ebikuumibwa mu bitundu ebyo be bamu ku bantu abasinga obwavu mu nsi yonna era batera okufuna ebizibu by’ebyobulamu eby’amaanyi. Okugeza, mu Uganda ensi Chapman gy’akozeemu okumala emyaka 27+ egiyise, ebitundu 30% ku baana bonna abafa abali wakati w’emyaka 2 ne 4 bava ku musujja, obulwadde obwali busobola okwanguyirwa okujjanjabibwa oba okuziyizibwa; era abaana 26% abali wansi w’emyaka etaano tebalina mmere nnungi. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFChapmanBavelBoodmanGhai2015">Chapman, Colin A.; Bavel, Bianca van; Boodman, Carl; Ghai, Ria R.; Gogarten, Jan F.; Hartter, Joel; Mechak, Lauren E.; Omeja, Patrick A.; Poonawala, Sofia (2015-10-01). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 "Providing health care to improve community perceptions of protected areas"]. ''Oryx''. '''49''' (4): <span class="nowrap">636–</span>642. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1017/S0030605313001592|10.1017/S0030605313001592]]. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0030-6053 0030-6053]. [[PMC (identifier)|PMC]]&nbsp;<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 4594866]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26456977 26456977].</cite></ref> Embeera eno etegeeza nti okukuuma obutonde obulungi okusobola okubaawo abantu b’omu kitundu balina okwenyigiramu, ekitera okutegeeza nti bafuna emiganyulo. Chapman atadde mu nkola enkola ezikwataganya okugaba ebyobulamu n’okukuuma. Okufuna ssente oba emirimu okuva mu ppaaka mazima ddala kya mugaso era kisiimibwa, naye okutaasa obulamu bw’omwana omuto alina omusujja kinene nnyo era omugaso gwayo tegupimibwa eri omuzadde. Chapman, yasooka kutandikawo ddwaaliro okusobola okutuukiriza ebyetaago by’ebyobulamu by’abantu b’omu kitundu era oluvannyuma olw’okuba Kibale munene ate ng’abantu bangi tebasobola kugenda mu ddwaaliro, yaleeta ambyulensi okuva e Canada n’agenda e Kibale okukola ng’eddwaliro eritambula. Eddwaaliro ly’ebyobulamu erya Mobile Health Clinic litambula mu ppaaka eno, nga liwa; obujjanjabi obusookerwako, ekizaala ggumba, okutta obuwuka mu lubuto, okujjanjaba n’okubudaabuda abalina siriimu, okugema, n’okusomesa abantu ku byalo ebyesudde mu by’obulamu n’okukuuma obutonde. Abakozi bano era boogera eri abantu mu lujjudde ku ngeri y’okwetangira endwadde. Chapman akoze enkola ey’ekika kino ey’okukolagana n’abantu b’omu kitundu okubayamba okufuna ebyetaago bye bazudde, ate ng’akyaddukanya okukuuma ebisolo by’omu nsiko mu ngeri enkakali mu kaweefube we yenna ow’okukuuma. == Ebijuliziddwa == == Ebiyungo eby’ebweru == * Colin Chapman's Website 0ev52lp992ee8uvuv8yq7e1w0qd4b72 Template:Find page text 10 13715 51091 2026-05-12T16:17:52Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{#invoke:String|findpagetext}}<noinclude> {{documentation}} </noinclude>" 51091 wikitext text/x-wiki {{#invoke:String|findpagetext}}<noinclude> {{documentation}} </noinclude> 5rd3grsgv3t6ugqgtb3fqr02z3du20e Template:Find page text/doc 10 13716 51093 2026-05-12T16:18:37Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{Documentation subpage}} {{High-use}} {{lua|Module:String}} <!-- Add categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata --> Wrapper for findpagetext function in [[Module:String]]. '''Template:Find page text''' returns the position of a piece of text in the wikitext source of a page. == Parameters == The template takes up to four parameters: * {{para|1}} or {{para|text}} is the text to be searched for. * Optional parameter {{para|title}} i..." 51093 wikitext text/x-wiki {{Documentation subpage}} {{High-use}} {{lua|Module:String}} <!-- Add categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata --> Wrapper for findpagetext function in [[Module:String]]. '''Template:Find page text''' returns the position of a piece of text in the wikitext source of a page. == Parameters == The template takes up to four parameters: * {{para|1}} or {{para|text}} is the text to be searched for. * Optional parameter {{para|title}} is the page title, defaults to the current page. * Optional parameter {{para|plain}} is either true for a plain search (default), or false for a [[mw:Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Patterns|Lua pattern]] search. * Optional parameter {{para|nomatch}} is the value returned when no match is found; default is nothing. ==Examples== * {{tlx|Find page text |Youghiogheny}} → {{Find page text |Youghiogheny}} * {{tlx|Find page text |text{{=}}Youghiogheny}} → {{Find page text |text=Youghiogheny}} * {{tlx|Find page text |text{{=}}Youghiogheny |nomatch{{=}}0}} → {{Find page text |text=Youghiogheny |nomatch=0}} * {{tlx|Find page text |text{{=}}Youghiogheny |title{{=}}Boston Bridge |nomatch{{=}}not found}} → {{Find page text |text=Youghiogheny |title=Boston Bridge |nomatch=not found}} * {{tlx|Find page text |text{{=}}river |title{{=}}Boston Bridge}} → {{Find page text |text=river |title=Boston Bridge}} * {{tlx|Find page text |text{{=}}river |title{{=}}Boston Bridge |nomatch{{=}}not found}} → {{Find page text |text=river |title=Boston Bridge |nomatch=not found}} * {{tlx|Find page text |text{{=}}[Rr]iver |title{{=}}Boston Bridge |plain{{=}}false |nomatch{{=}}not found}} → {{Find page text |text=[Rr]iver |title=Boston Bridge |plain=false |nomatch=not found}} * {{tlx|Find page text |text{{=}}%[%[ |title{{=}}Boston Bridge |plain{{=}}f}} → {{Find page text |text=%[%[ |title=Boston Bridge |plain=f}} * {{tlx|Find page text |text{{=}}%{%{[Cc]oord |title{{=}}Boston Bridge |plain{{=}}f}} → {{Find page text |text=%{%{coord |title=Boston Bridge |plain=f}} The search is case-sensitive, so Lua pattern matching is needed to find <code>river</code> or <code>River</code>. The last example finds <code><nowiki>{{coord</nowiki></code> or <code><nowiki>{{Coord</nowiki></code>. The penultimate example finds a wiki-link. ==See also== *{{tl|if in page}} <includeonly>{{sandbox other|| <!-- Categories below this line; interwikis at Wikidata --> [[Category:String manipulation templates]] }}</includeonly> 7jnga2jc0ksj2o1m6a1hgcjzuty6dj0 Module:String/doc 828 13717 51096 2026-05-12T16:19:53Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{Used in system}} {{Module rating|protected}} {{cascade-protected template|page=module}} {{Lmd|String}} This module is intended to provide access to basic string functions. Most of the functions provided here can be invoked with named parameters, unnamed parameters, or a mixture. If named parameters are used, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from the parameter. Depending on the intended use, it may be advantageous to either prese..." 51096 wikitext text/x-wiki {{Used in system}} {{Module rating|protected}} {{cascade-protected template|page=module}} {{Lmd|String}} This module is intended to provide access to basic string functions. Most of the functions provided here can be invoked with named parameters, unnamed parameters, or a mixture. If named parameters are used, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from the parameter. Depending on the intended use, it may be advantageous to either preserve or remove such whitespace. == Global options == ; ignore_errors : If set to 'true' or 1, any error condition will result in an empty string being returned rather than an error message. ; error_category : If an error occurs, specifies the name of a category to include with the error message. The default category is {{clc|Errors reported by Module String}}. ; no_category : If set to 'true' or 1, no category will be added if an error is generated. Unit tests for this module are available at [[Module:String/testcases]]. == Functions == === count === Counts the number of times a given pattern appears in the arguments that get passed on to this module. Counts disjoint matches only. Usage: : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|count|''source_str''|''pattern_string''|''plain_flag''<nowiki>}}</nowiki></code> OR : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|count|source= ''source_string'' |pattern= ''pattern_string''|plain= ''plain_flag'' <nowiki>}}</nowiki></code> Parameters: ; source_string : The string to count occurrences in ; pattern : The string or pattern to count occurrences of within source ; plain : Boolean flag indicating that pattern should be understood as plain text and not as a [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Ustring patterns|Scribunto ustring pattern]] (a unicode-friendly [[w:Lua (programming language)|Lua]]-style [[w:regular expression|regular expression]]); defaults to true Examples: * Count of 'a': <code><nowiki>"{{#invoke:String|count|aabbcc|a}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|count|aabbcc|a}}" * Count occurrences of 'aba': <code><nowiki>"{{#invoke:String|count|ababababab|aba}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|count|ababababab|aba}}" * Count of "either 'a' or 'c' ":<code><nowiki>"{{#invoke:String|count|aabbcc|[ac]|plain=false}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|count|aabbcc|[ac]|plain=false}}" * Count of "not 'a' ": <code><nowiki>"{{#invoke:String|count|aaabaaac|[^a]|plain=false}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|count|aaabaaac|[^a]|plain=false}}" * Count of "starts with 'a' ": <code><nowiki>"{{#invoke:String|count|aaabaaac|^a|plain=false}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|count|aaabaaac|^a|plain=false}}" === endswith === {{for|the startswith function|Module:String2#startswith}} Usage: : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|endswith|''source_str''|''search_string''<nowiki>}}</nowiki></code> OR : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|endswith|source= ''source_string'' |pattern= ''search_string''<nowiki>}}</nowiki></code> Returns "yes" if the source string ends with the search string. Use named parameters to have the strings trimmed before use. Despite the parameter name, ''search_string'' is not a Lua pattern, it is interpreted literally. * <code><nowiki>"{{#invoke:String|endswith|xxxyyy|y}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|endswith|xxxyyy|y}}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|endswith|xxxyyy|z}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|endswith|xxxyyy|z}}" === escapePattern === In a [[:mw:LUAREF#Patterns|Lua pattern]], changes a ''class character'' into a ''literal character''. For example: in a pattern, character <code>.</code> catches "any character"; escapePattern will convert it to <code>%.</code>, catching just the literal character ".". Usage: * <code><nowiki>{{#invoke:String|escapePattern|</nowiki>''pattern_string''<nowiki>}}</nowiki></code> Parameters: ; pattern_string : The pattern string to escape Examples: * <code><nowiki>"{{#invoke:String|escapePattern|A.D.}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|escapePattern|A.D.}}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|escapePattern|10%}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|escapePattern|10%}}" === find === This function allows one to search for a target string or pattern within another string. Usage: : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|find|''source_string''|''target_string''|''start_index''|''plain_flag''<nowiki>}}</nowiki></code> OR : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|find|source= ''source_string'' |target= ''target_string'' |start= ''start_index'' |plain= ''plain_flag'' <nowiki>}}</nowiki></code> Parameters: ; source : The string to search ; target : The string or pattern to find within source ; start : The index within the source string to start the search, defaults to 1 ; plain : Boolean flag indicating that target should be understood as plain text and not as a [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Ustring patterns|Scribunto ustring pattern]] (a unicode-friendly [[w:Lua (programming language)|Lua]]-style [[w:regular expression|regular expression]]); defaults to true This function returns the first index >= "start" where "target" can be found within "source". Indices are 1-based. If "target" is not found, then this function returns 0. If either "source" or "target" are missing / empty, this function also returns 0. This function should be safe for UTF-8 strings. Examples: * <code><nowiki>{{#invoke:String|find|abc123def|12}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find|abc123def|12}} * <code><nowiki>{{#invoke:String|find|source=abc123def|target=12}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find|source=abc123def|target=12}} * <code><nowiki>{{#invoke:String|find|source=abc123def|target=pqr}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find|source=abc123def|target=pqr}} * <code><nowiki>{{#invoke:String|find| abc123def |123}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find| abc123def |123}} * <code><nowiki>{{#invoke:String|find|source= abc123def |target= 123 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find|source= abc123def |target= 123 }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|find|source=abc123def|target=%d |start=3 |plain=false }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find|source=abc123def|target=%d |start=3 |plain=false }} When using unnamed parameters, preceding and trailing spaces are kept and counted: * <code><nowiki>{{#invoke:String|find| abc123def |c|false}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find| abc123def |c|false}} * <code><nowiki>{{#invoke:String|find|source= abc123def |target=c|plain=false}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find|source= abc123def |target=c|plain=false}} * <code><nowiki>{{#invoke:string|find|abc 123 def|%s|plain=false}}</nowiki></code> → {{#invoke:string|find|abc 123 def|%s|plain=false}} Testing for the presence of a string: * <code>{{pf|ifexpr|<nowiki>{{#invoke:string|find|haystack|needle}}</nowiki>|Found needle|Didn't find needle}}</code> → {{#ifexpr:{{#invoke:string|find|haystack|needle}}|Found needle|Didn't find needle}} === findpagetext === The findpagetext function returns the position of a piece of text in the wikitext source of a page. It takes up to four parameters: * First positional parameter or |text is the text to be searched for. * Optional parameter |title is the page title, defaults to the current page. * Optional parameter |plain is either true for a plain search (default), or false for a [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual #Patterns|Lua pattern]] search. * Optional parameter |nomatch is the value returned when no match is found; default is nothing. ; Examples : <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=Youghiogheny}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=Youghiogheny}} : <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=Youghiogheny |nomatch=not found}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=Youghiogheny |nomatch=not found}} : <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=Youghiogheny |title=Boston Bridge |nomatch=not found}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=Youghiogheny |title=Boston Bridge |nomatch=not found}} : <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=river |title=Boston Bridge |nomatch=not found}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=river |title=Boston Bridge |nomatch=not found}} : <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=[Rr]iver |title=Boston Bridge |plain=false |nomatch=not found}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=[Rr]iver |title=Boston Bridge |plain=false |nomatch=not found}} : <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=%[%[ |title=Boston Bridge |plain=f |nomatch=not found}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=%[%[ |title=Boston Bridge |plain=f |nomatch=not found}} : <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=%{%{[Cc]oord |title=Boston Bridge |plain=f |nomatch=not found}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=%{%{coord |title=Boston Bridge |plain=f |nomatch=not found}} The search is case-sensitive, so Lua pattern matching is needed to find <code>river</code> or <code>River</code>. The last example finds <code><nowiki>{{coord</nowiki></code> and <code><nowiki>{{Coord</nowiki></code>. The penultimate example finds a wiki-link. The [[Template:Findpagetext]] is a convenience wrapper for this function. === join === Joins all strings passed as arguments into one string, treating the first argument as a separator. Usage: : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|join|''separator''|''string1''|''string2''|...<nowiki>}}</nowiki></code> Parameters: ; separator : String that separates each string being joined together : Note that leading and trailing spaces are ''not'' stripped from the separator. ; string1/string2/... : Strings being joined together Examples: * <code><nowiki>"{{#invoke:String|join|x|foo|bar|baz}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|join|x|foo|bar|baz}}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|join||a|b|c|d|e|f|g}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|join||a|b|c|d|e|f|g}}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|join|,|a|b|c|d|e|f|g}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|join|,|a|b|c|d|e|f|g}}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|join|, |a|b|c|d|e|f|g}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|join|, |a|b|c|d|e|f|g}}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|join| &ndash; |a|b|c|d|e|f|g}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|join| &ndash; |a|b|c|d|e|f|g}}" The preceding example uses the html entity &amp;ndash; but the unicode character also works. === len === This function returns the length of the target string. Usage: : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|len|''target_string''<nowiki>}}</nowiki></code> OR : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|len|s= ''target_string'' <nowiki>}}</nowiki></code> Parameters: ; s : The string whose length to report Examples: * <code><nowiki>{{#invoke:String|len| abcdefghi }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|len| abcdefghi }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|len|s= abcdefghi }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|len|s= abcdefghi }} === match === This function returns a substring from the source string that matches a specified pattern. Usage: : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|match|''source_string''|''pattern_string''|''start_index''|''match_number''|''plain_flag''|''nomatch_output''<nowiki>}}</nowiki></code> OR : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|match|s= ''source_string'' |pattern= ''pattern_string'' |start= ''start_index'' |match= ''match_number'' |plain= ''plain_flag'' |nomatch= ''nomatch_output'' <nowiki>}}</nowiki></code> Parameters: ; s : The string to search ; pattern : The pattern or string to find within the string ; start : The index within the source string to start the search. The first character of the string has index 1. Defaults to 1. ; match : In some cases it may be possible to make multiple matches on a single string. This specifies which match to return, where the first match is match= 1. If a negative number is specified then a match is returned counting from the last match. Hence match = -1 is the same as requesting the last match. Defaults to 1. ; plain : Boolean flag indicating that pattern should be understood as plain text and not as a [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Ustring patterns|Scribunto ustring pattern]] (a unicode-friendly [[w:Lua (programming language)|Lua]]-style [[w:regular expression|regular expression]]). Defaults to false (to change: <code>plain=true</code>) ; nomatch : If no match is found, output the "nomatch" value rather than an error. ; ignore_errors : If no match is found and ignore_errors=true, output an empty string rather than an error. If the match_number or start_index are out of range for the string being queried, then this function generates an error. An error is also generated if no match is found. If one adds the parameter ignore_errors=true, then the error will be suppressed and an empty string will be returned on any failure. For information on constructing [[w:Lua (programming language)|Lua]] patterns, a form of [[w:regular expression|regular expression]], see: * [[mw:Special:MyLanguage/Extension:Scribunto/Lua reference manual#Patterns|Scribunto patterns]] * [[mw:Special:MyLanguage/Extension:Scribunto/Lua reference manual#Ustring patterns|Scribunto Unicode string patterns]] Examples: * <code><nowiki>{{#invoke:String|match| abc123def456 |%d+}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match| abc123def456 |%d+}} * <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc123def456 |pattern= %d+ }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc123def456 |pattern= %d+ }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|match| abc123def456 |%d+|6}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match| abc123def456 |%d+|6}} * <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc123def456 |pattern= %d+ |start= 6 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc123def456 |pattern= %d+ |start= 6 }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc123def456 |pattern= %d+ |start= 6 |match= 2 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc123def456 |pattern= %d+ |start= 6 |match= 2 }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc123%d+ |pattern= %d+ }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc123%d+ |pattern= %d+ }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc123%d+ |pattern= %d+ |plain= true }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc123%d+ |pattern= %d+ |plain= true }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc |pattern= %d }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc |pattern= %d |no_category=true}} * <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc |pattern= %d |nomatch= No numeric characters in string }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc |pattern= %d |nomatch= No numeric characters in string }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc |pattern= %d |ignore_errors= true }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc |pattern= %d |ignore_errors= true }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= 0012001200 |pattern= 0*(%d*) }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= 0012001200 |pattern= 0*(%d*) }} === pos === This function returns a single character from the target string at position pos. Usage: : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|pos|''target_string''|''index_value''<nowiki>}}</nowiki></code> OR : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|pos|target= ''target_string'' |pos= ''index_value'' <nowiki>}}</nowiki></code> Parameters: ; target : The string to search ; pos : The index for the character to return The first character has an index value of 1. If one requests a negative value, this function will select a character by counting backwards from the end of the string. In other words pos = -1 is the same as asking for the last character. A requested value of zero, or a value greater than the length of the string returns an error. Examples: * <code><nowiki>{{#invoke:String|pos| abcdefghi | 4 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|pos| abcdefghi | 4 }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|pos|target= abcdefghi |pos= 4 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|pos|target= abcdefghi |pos= 4 }} === rep === Repeats a string ''n'' times. A simple function to pipe string.rep to templates. Usage: : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|rep|''source''|''count''<nowiki>}}</nowiki></code> Parameters: ; source : The string to repeat ; count : The number of repetitions. Examples: * <code><nowiki>"{{#invoke:String|rep|hello|3}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|rep|hello|3}}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|rep| hello | 3 }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|rep| hello | 3 }}" === <span class="anchor" id="replace"></span> replace (gsub) === {{notice|text=Note that by default the pattern is understood as plain text as the {{var|plain flag}} {{nowrap|{{para|plain}}}} defaults to {{pval|true}}. To use a [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Ustring patterns|Scribunto mw.ustring pattern]] you must set it to {{pval|false}}.}} This function allows one to replace a target string or pattern within another string. To Lua programmers: this function works internally by calling <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#mw.ustring.gsub|mw.ustring.gsub]]</code>. Usage: : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|replace|''source_str''|''pattern_string''|''replace_string''|''replacement_count''|''plain_flag''<nowiki>}}</nowiki></code> OR : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|replace|source= ''source_string'' |pattern= ''pattern_string'' |replace= ''replace_string'' |count= ''replacement_count'' |plain= ''plain_flag'' <nowiki>}}</nowiki></code> Parameters: ; source : The string to search ; pattern : The string or pattern to find within source ; replace : The replacement text ; count : The number of occurrences to replace; defaults to all ; plain : Boolean flag indicating that pattern should be understood as plain text and not as a [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Ustring patterns|Scribunto ustring pattern]] (a unicode-friendly [[w:Lua (programming language)|Lua]]-style [[w:regular expression|regular expression]]); defaults to true Examples: * <code><nowiki>"{{#invoke:String|replace| abc123def456 |123|XYZ}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|replace| abc123def456 |123|XYZ}}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|replace|source= abc123def456 |pattern= 123 |replace= XYZ }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|replace|source= abc123def456 |pattern= 123 |replace= XYZ }}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|replace| abc123def456 |%d+|XYZ|1|false}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|replace| abc123def456 |%d+|XYZ|1|false}}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|replace|source= abc123def456 |pattern= %d+ |replace= XYZ |count=1 |plain= false }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|replace|source= abc123def456 |pattern= %d+ |replace= XYZ |count=1 |plain= false }}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|replace|source= abc123def456 |pattern= %d+ |replace= XYZ |plain= false }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|replace|source= abc123def456 |pattern= %d+ |replace= XYZ |plain= false }}" * <code><nowiki>{{#invoke:String|replace|source= 0012001200 |pattern= ^0* |plain= false }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|replace|source= 0012001200 |pattern= ^0* |plain= false }} === str_find === This function duplicates the behavior of {{tl|str_find}}, including all of its quirks. This is provided in order to support existing templates, but is NOT RECOMMENDED for new code and templates. New code is recommended to use the "find" function instead. Returns the first index in "source" that is a match to "target". Indexing is 1-based, and the function returns -1 if the "target" string is not present in "source". Important Note: If the "target" string is empty / missing, this function returns a value of "1", which is generally unexpected behavior, and must be accounted for separately. Usage: : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|str_find|''source_string''|''target_string''<nowiki>}}</nowiki></code> OR : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|str_find|source= ''source_string'' |target= ''target_string'' <nowiki>}}</nowiki></code> Parameters: ; source : The string to search ; target : The string to find within source Examples: * <code><nowiki>{{#invoke:String|str_find| abc123def }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|str_find| abc123def }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|str_find|source= abc123def }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|str_find|source= abc123def }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|str_find| abc123def |123}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|str_find| abc123def |123}} * <code><nowiki>{{#invoke:String|str_find|source= abc123def |target= 123 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|str_find|source= abc123def |target= 123 }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|str_find| abc123def |not}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|str_find| abc123def |not}} === sub === This function returns a substring of the target string at specified inclusive, one-indexed indices. Usage: : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|sub|''target_string''|''start_index''|''end_index''<nowiki>}}</nowiki></code> OR : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|sub|s= ''target_string'' |i= ''start_index'' |j= ''end_index'' <nowiki>}}</nowiki></code> Parameters: ; s : The string to return a subset of ; i : The first index of the substring to return, defaults to 1. ; j : The last index of the string to return, defaults to the last character. The first character of the string is assigned an index of 1. If either i or j is a negative value, it is interpreted the same as selecting a character by counting from the end of the string. Hence, a value of -1 is the same as selecting the last character of the string. If the requested indices are out of range for the given string, an error is reported. To avoid error messages, use {{ml|ustring|sub}} instead. Examples: * <code><nowiki>"{{#invoke:String|sub| abcdefghi }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|sub| abcdefghi }}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|sub|s= abcdefghi }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|sub|s= abcdefghi }}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|sub| abcdefghi | 3 }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|sub| abcdefghi | 3 }}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|sub|s= abcdefghi |i= 3 }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|sub|s= abcdefghi |i= 3 }}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|sub| abcdefghi | 3 | 4 }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|sub| abcdefghi | 3 | 4 }}" * <code><nowiki>"{{#invoke:String|sub|s= abcdefghi |i= 3 |j= 4 }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|sub|s= abcdefghi |i= 3 |j= 4 }}" === sublength === This function implements the features of {{tl|str sub old}} and is kept in order to maintain these older templates. It returns a substring of the target string starting at a specified index and of a specified length. Usage: : <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|sublength|s= ''target_string'' |i= ''start_index'' |len= ''length'' <nowiki>}}</nowiki></code> Parameters: ; s : The string ; i : The starting index of the substring to return. The first character of the string is assigned an index of 0. ; len : The length of the string to return, defaults to the last character. Examples: * <code><nowiki>{{#invoke:String|sublength|s= abcdefghi }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|sublength|s= abcdefghi }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|sublength|s= abcdefghi |i= 3 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|sublength|s= abcdefghi |i= 3 }} * <code><nowiki>{{#invoke:String|sublength|s= abcdefghi |i= 3 |len= 4 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|sublength|s= abcdefghi |i= 3 |len= 4 }} == See also== * {{mfl|Params|mapping_by_replacing}} and other functions from the same module * {{mfl|MultiReplace|main}} {{String handling templates}} <includeonly>{{Sandbox other|| [[Category:Modules that add a tracking category]] [[Category:Modules that manipulate strings|*]] [[Category:Template metamodules]] }}</includeonly> 26ssks0kv07jsew22ggl4yc4tfel6wj Template:Lmd 10 13718 51097 2026-05-12T16:20:36Z SyntaxTerror 11090 Redirected page to [[Template:Module links]] 51097 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Template:Module links]] {{Redirect category shell| {{R from move}} }} 0ocpw5lg6qt33jd1f8ee2nlzv40o3ms Template:Module links 10 13719 51098 2026-05-12T16:21:14Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{pagelinks|1=Module:{{ucfirst:{{{1}}}}}}}<noinclude> {{documentation|Template:Ln/doc}} </noinclude>" 51098 wikitext text/x-wiki {{pagelinks|1=Module:{{ucfirst:{{{1}}}}}}}<noinclude> {{documentation|Template:Ln/doc}} </noinclude> 2nk1lq4h14jtg97bjghtw9pkenx45hd Template:N/a/doc 10 13720 51102 2026-05-12T16:22:07Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{Documentation subpage}} <!-- Please place categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata (see [[Wikipedia:Wikidata]]) --> {{for|the French citation template {{tld|Article}}|Template:Cite news/French}} {{tsh|{{#switch:{{ROOTPAGENAME}}|Namespace links=ln|Namespace talk links=lnt|Article links=la|Article talk links=lat|Draft links=ld|Draft talk links=ldt|Template links=lt|Template talk links=ltt|Wikipedia links=lw|Wikipedia talk links=lw..." 51102 wikitext text/x-wiki {{Documentation subpage}} <!-- Please place categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata (see [[Wikipedia:Wikidata]]) --> {{for|the French citation template {{tld|Article}}|Template:Cite news/French}} {{tsh|{{#switch:{{ROOTPAGENAME}}|Namespace links=ln|Namespace talk links=lnt|Article links=la|Article talk links=lat|Draft links=ld|Draft talk links=ldt|Template links=lt|Template talk links=ltt|Wikipedia links=lw|Wikipedia talk links=lwt|Userspace links=lu|User talk links=lut|Category links=lc|Category talk links=lct|File links=lf|File talk links=lft|Portal links=lp|Portal talk links=lpt|MediaWiki links=lm|MediaWiki talk links=lmt|Help links=lh|Help talk links=lht|TimedText links=lttxt|Module links=lmd|Articles for deletion links=lafd|Pagelinks=pl}}}} {{#switch: {{FULLPAGENAME}} | Template:La = {{High-use}} | Template:Lc = {{for|lowercase formatting|Help:Magic words#Parser functions}} | Template:Pagelinks = {{High-use}}{{lua|Module:PageLinks}} }} == About == This template and the other related templates listed below produce a series of links for a specified page that is generally, though not always, of the form: : {{Fake link|Page}}&nbsp;({{Fake link|edit}} | {{Fake link|talk}} | {{Fake link|history}} | {{Fake link|links}} | {{Fake link|watch}} | {{Fake link|logs}}) The six links are: : <code>edit</code> – [[Help:Editing|edit]] the page; : <code>talk</code>/<code>subject</code> – access its [[Help:Using talk pages|talk page]] (or if the target page is a talk page, its subject page); : <code>history</code> – access its [[Help:Edit history|edit history]]; : <code>links</code> – access the [[Help:What links here|what links here]] feature; : <code>watch</code> – add the page to one's [[Help:Watching pages|watchlist]]; and : <code>log</code> – access its [[Help:Log|logs]]. The major difference between the templates is the [[Wikipedia:Namespace|namespace]] of the page to which it is applied. *General: ** {{lt|Pagelinks}} creates links for any page in any namespace. ** {{lt|Ln}} creates links for pages in any subject namespace. ** {{lt|Lnt}} creates links for pages in any talk namespace. == Usage == {| class="wikitable" !Namespace!! Link to subject page !! Link to talk page |- | rowspan=2 | General||{{tlx|pagelinks|FULL PAGE NAME}}<br/>||Same as for subject page |- |{{tlx|ln|<nowiki>NAMESPACE|PAGE NAME</nowiki>}}||{{tlx|lnt|<nowiki>NAMESPACE|PAGE NAME</nowiki>}} |- |Article||{{tlx|la|ARTICLE}}||{{tlx|lat|ARTICLE}} |- |Draft||{{tlx|ld|DRAFT}}||{{tlx|ldt|DRAFT}} |- |Template||{{tlx|lt|TEMPLATE}}||{{tlx|ltt|TEMPLATE}} |- |Wikipedia||{{tlx|lw|PAGE}}||{{tlx|lwt|PAGE}} |- |Wikipedia:Articles for deletion/||{{tlx|lafd|PAGE}}||{{n/a}} |- |User||{{tlx|lu|PAGE}}||{{tlx|lut|PAGE}}<ref>For a similar template for user accounts, see [[Template:user]]</ref> |- |Category||{{tlx|lc|PAGE}}||{{tlx|lct|PAGE}} |- |File||{{tlx|lf|FILE}}||{{tlx|lft|FILE}} |- |Portal||{{tlx|lp|PORTAL}}||{{tlx|lpt|PORTAL}} |- |MediaWiki||{{tlx|lm|MESSAGE}}||{{tlx|lmt|MESSAGE}} |- |Help||{{tlx|lh|PAGE}}||{{tlx|lht|PAGE}} |- |TimedText||{{tlx|lttxt|TIMEDTEXT}}||{{tlx|lttxtt|TIMEDTEXT}} |- |Module||{{tlx|lmd|MODULE}}||{{tlx|lmdt|MODULE}} |} {{clear}} {{reflist}} == Examples == {| class="wikitable" ! Code ! Result |- style="vertical-align:top;" | {{tlx|pagelinks|Category:Stubs}} || {{safesubst:<noinclude />pagelinks|Category:Stubs}} |- | {{tlx|pagelinks|Category talk:Stubs}} || {{safesubst:<noinclude />pagelinks|Category talk:Stubs}} |- | {{tlx|ln|<nowiki>Category|Stubs</nowiki>}} || {{safesubst:<noinclude />ln|Category|Stubs}} |- | {{tlx|lnt|<nowiki>Category|Stubs</nowiki>}}||{{safesubst:<noinclude />lnt|Category|Stubs}} |- | {{tlx|la|Article}}||{{safesubst:<noinclude />la|Article}} |- | {{tlx|lat|Article}}||{{safesubst:<noinclude />lat|Article}} |- | {{tlx|ld|Draft}}||{{safesubst:<noinclude />ld|Draft}} |- | {{tlx|ldt|Draft}}||{{safesubst:<noinclude />ldt|Draft}} |- | {{tlx|lt|Deprecated template}}||{{safesubst:<noinclude />lt|Deprecated template}} |- | {{tlx|ltt|Deprecated template}}||{{safesubst:<noinclude />ltt|Deprecated template}} |- | {{tlx|lu|Example}}||{{safesubst:<noinclude />lu|Example}} |- | {{tlx|lut|Example}}||{{safesubst:<noinclude />lut|Example}} |- | {{tlx|lw|About}}||{{safesubst:<noinclude />lw|About}} |- | {{tlx|lwt|About}}||{{safesubst:<noinclude />lwt|About}} |- | {{tlx|lc|Stubs}}||{{safesubst:<noinclude />lc|Stubs}} |- | {{tlx|lct|Stubs}}||{{safesubst:<noinclude />lct|Stubs}} |- | {{tlx|lf|1944 NormandyLST.jpg}}||{{safesubst:<noinclude />lf|1944 NormandyLST.jpg}} |- | {{tlx|lft|1944 NormandyLST.jpg}}||{{safesubst:<noinclude />lft|1944 NormandyLST.jpg}} |- | {{tlx|lp|Television}}||{{safesubst:<noinclude />lp|Television}} |- | {{tlx|lpt|Television}}||{{safesubst:<noinclude />lpt|Television}} |- | {{tlx|lm|Common.css}}||{{safesubst:<noinclude />lm|Common.css}} |- | {{tlx|lmt|Common.css}}||{{safesubst:<noinclude />lmt|Common.css}} |} == See also == *{{Lts|lag}} same as {{tl|la}} with a link to the Google search *{{Lts|la-abbr}} abbreviated form of La: shows letters instead of words *{{Lts|laal}} same as {{tl|la}} with the article's short description alongside *{{Lts|al}} provides edit/history links for both article and talk page *{{Lts|userlinks}} provides additional links to user's contributions history etc. *{{Lts|Lcs}} comparison categories *{{Lts|Lps}} comparison Wikipedia *{{Lts|Lts}} comparison templates *{{Lts|Ti}} *{{Lts|Tlsp}} *{{Lts|Tlx}} comparison parameters *{{Lcs|Internal link templates}} *{{Lts|Rfplinks}} {{Internal category-link templates}} <includeonly>{{sandbox other|| [[Category:Pagelinks templates]] }}</includeonly> == TemplateData == {{TemplateData header}} <templatedata> { "params": { "1": { "description": "Name of the target page.", "type": "wiki-page-name", "required": true } }, "description": "Produces a series of links for a specified page." } </templatedata> 9xgru7xur9je5rgthe5opp6bvxb6x04 51119 51102 2026-05-12T16:30:51Z SyntaxTerror 11090 SyntaxTerror moved page [[Template:Ln/doc]] to [[Template:N/a/doc]] 51102 wikitext text/x-wiki {{Documentation subpage}} <!-- Please place categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata (see [[Wikipedia:Wikidata]]) --> {{for|the French citation template {{tld|Article}}|Template:Cite news/French}} {{tsh|{{#switch:{{ROOTPAGENAME}}|Namespace links=ln|Namespace talk links=lnt|Article links=la|Article talk links=lat|Draft links=ld|Draft talk links=ldt|Template links=lt|Template talk links=ltt|Wikipedia links=lw|Wikipedia talk links=lwt|Userspace links=lu|User talk links=lut|Category links=lc|Category talk links=lct|File links=lf|File talk links=lft|Portal links=lp|Portal talk links=lpt|MediaWiki links=lm|MediaWiki talk links=lmt|Help links=lh|Help talk links=lht|TimedText links=lttxt|Module links=lmd|Articles for deletion links=lafd|Pagelinks=pl}}}} {{#switch: {{FULLPAGENAME}} | Template:La = {{High-use}} | Template:Lc = {{for|lowercase formatting|Help:Magic words#Parser functions}} | Template:Pagelinks = {{High-use}}{{lua|Module:PageLinks}} }} == About == This template and the other related templates listed below produce a series of links for a specified page that is generally, though not always, of the form: : {{Fake link|Page}}&nbsp;({{Fake link|edit}} | {{Fake link|talk}} | {{Fake link|history}} | {{Fake link|links}} | {{Fake link|watch}} | {{Fake link|logs}}) The six links are: : <code>edit</code> – [[Help:Editing|edit]] the page; : <code>talk</code>/<code>subject</code> – access its [[Help:Using talk pages|talk page]] (or if the target page is a talk page, its subject page); : <code>history</code> – access its [[Help:Edit history|edit history]]; : <code>links</code> – access the [[Help:What links here|what links here]] feature; : <code>watch</code> – add the page to one's [[Help:Watching pages|watchlist]]; and : <code>log</code> – access its [[Help:Log|logs]]. The major difference between the templates is the [[Wikipedia:Namespace|namespace]] of the page to which it is applied. *General: ** {{lt|Pagelinks}} creates links for any page in any namespace. ** {{lt|Ln}} creates links for pages in any subject namespace. ** {{lt|Lnt}} creates links for pages in any talk namespace. == Usage == {| class="wikitable" !Namespace!! Link to subject page !! Link to talk page |- | rowspan=2 | General||{{tlx|pagelinks|FULL PAGE NAME}}<br/>||Same as for subject page |- |{{tlx|ln|<nowiki>NAMESPACE|PAGE NAME</nowiki>}}||{{tlx|lnt|<nowiki>NAMESPACE|PAGE NAME</nowiki>}} |- |Article||{{tlx|la|ARTICLE}}||{{tlx|lat|ARTICLE}} |- |Draft||{{tlx|ld|DRAFT}}||{{tlx|ldt|DRAFT}} |- |Template||{{tlx|lt|TEMPLATE}}||{{tlx|ltt|TEMPLATE}} |- |Wikipedia||{{tlx|lw|PAGE}}||{{tlx|lwt|PAGE}} |- |Wikipedia:Articles for deletion/||{{tlx|lafd|PAGE}}||{{n/a}} |- |User||{{tlx|lu|PAGE}}||{{tlx|lut|PAGE}}<ref>For a similar template for user accounts, see [[Template:user]]</ref> |- |Category||{{tlx|lc|PAGE}}||{{tlx|lct|PAGE}} |- |File||{{tlx|lf|FILE}}||{{tlx|lft|FILE}} |- |Portal||{{tlx|lp|PORTAL}}||{{tlx|lpt|PORTAL}} |- |MediaWiki||{{tlx|lm|MESSAGE}}||{{tlx|lmt|MESSAGE}} |- |Help||{{tlx|lh|PAGE}}||{{tlx|lht|PAGE}} |- |TimedText||{{tlx|lttxt|TIMEDTEXT}}||{{tlx|lttxtt|TIMEDTEXT}} |- |Module||{{tlx|lmd|MODULE}}||{{tlx|lmdt|MODULE}} |} {{clear}} {{reflist}} == Examples == {| class="wikitable" ! Code ! Result |- style="vertical-align:top;" | {{tlx|pagelinks|Category:Stubs}} || {{safesubst:<noinclude />pagelinks|Category:Stubs}} |- | {{tlx|pagelinks|Category talk:Stubs}} || {{safesubst:<noinclude />pagelinks|Category talk:Stubs}} |- | {{tlx|ln|<nowiki>Category|Stubs</nowiki>}} || {{safesubst:<noinclude />ln|Category|Stubs}} |- | {{tlx|lnt|<nowiki>Category|Stubs</nowiki>}}||{{safesubst:<noinclude />lnt|Category|Stubs}} |- | {{tlx|la|Article}}||{{safesubst:<noinclude />la|Article}} |- | {{tlx|lat|Article}}||{{safesubst:<noinclude />lat|Article}} |- | {{tlx|ld|Draft}}||{{safesubst:<noinclude />ld|Draft}} |- | {{tlx|ldt|Draft}}||{{safesubst:<noinclude />ldt|Draft}} |- | {{tlx|lt|Deprecated template}}||{{safesubst:<noinclude />lt|Deprecated template}} |- | {{tlx|ltt|Deprecated template}}||{{safesubst:<noinclude />ltt|Deprecated template}} |- | {{tlx|lu|Example}}||{{safesubst:<noinclude />lu|Example}} |- | {{tlx|lut|Example}}||{{safesubst:<noinclude />lut|Example}} |- | {{tlx|lw|About}}||{{safesubst:<noinclude />lw|About}} |- | {{tlx|lwt|About}}||{{safesubst:<noinclude />lwt|About}} |- | {{tlx|lc|Stubs}}||{{safesubst:<noinclude />lc|Stubs}} |- | {{tlx|lct|Stubs}}||{{safesubst:<noinclude />lct|Stubs}} |- | {{tlx|lf|1944 NormandyLST.jpg}}||{{safesubst:<noinclude />lf|1944 NormandyLST.jpg}} |- | {{tlx|lft|1944 NormandyLST.jpg}}||{{safesubst:<noinclude />lft|1944 NormandyLST.jpg}} |- | {{tlx|lp|Television}}||{{safesubst:<noinclude />lp|Television}} |- | {{tlx|lpt|Television}}||{{safesubst:<noinclude />lpt|Television}} |- | {{tlx|lm|Common.css}}||{{safesubst:<noinclude />lm|Common.css}} |- | {{tlx|lmt|Common.css}}||{{safesubst:<noinclude />lmt|Common.css}} |} == See also == *{{Lts|lag}} same as {{tl|la}} with a link to the Google search *{{Lts|la-abbr}} abbreviated form of La: shows letters instead of words *{{Lts|laal}} same as {{tl|la}} with the article's short description alongside *{{Lts|al}} provides edit/history links for both article and talk page *{{Lts|userlinks}} provides additional links to user's contributions history etc. *{{Lts|Lcs}} comparison categories *{{Lts|Lps}} comparison Wikipedia *{{Lts|Lts}} comparison templates *{{Lts|Ti}} *{{Lts|Tlsp}} *{{Lts|Tlx}} comparison parameters *{{Lcs|Internal link templates}} *{{Lts|Rfplinks}} {{Internal category-link templates}} <includeonly>{{sandbox other|| [[Category:Pagelinks templates]] }}</includeonly> == TemplateData == {{TemplateData header}} <templatedata> { "params": { "1": { "description": "Name of the target page.", "type": "wiki-page-name", "required": true } }, "description": "Produces a series of links for a specified page." } </templatedata> 9xgru7xur9je5rgthe5opp6bvxb6x04 51122 51119 2026-05-12T16:31:06Z SyntaxTerror 11090 Replaced content with "{{Lowercase title}} {{Documentation subpage}} <!-- Add categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata --> {{tlr|Not applicable|N/A|NA|n/a}} <!-- {{High-use}} --> {{Table cell templates/doc|N/A}} <includeonly>{{Sandbox other|| <!-- Categories below this line; interwikis at Wikidata --> }}</includeonly>" 51122 wikitext text/x-wiki {{Lowercase title}} {{Documentation subpage}} <!-- Add categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata --> {{tlr|Not applicable|N/A|NA|n/a}} <!-- {{High-use}} --> {{Table cell templates/doc|N/A}} <includeonly>{{Sandbox other|| <!-- Categories below this line; interwikis at Wikidata --> }}</includeonly> 5k2h9e0wbhvdoto4vllmj0887d07s9p Template:Pagelinks 10 13721 51104 2026-05-12T16:23:32Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{#invoke:PageLinks|main|separator=pipe|page={{{1|Example}}} | edit | ts | h | wlh | w | tl }}<noinclude> {{documentation|Template:Ln/doc}} </noinclude>" 51104 wikitext text/x-wiki {{#invoke:PageLinks|main|separator=pipe|page={{{1|Example}}} | edit | ts | h | wlh | w | tl }}<noinclude> {{documentation|Template:Ln/doc}} </noinclude> 4lg0wyhcrhdw4zyaaqio4cnarux6k1s Module:PageLinks 828 13722 51105 2026-05-12T16:24:35Z SyntaxTerror 11090 Created page with "local ToolbarBuilder = require('Module:Toolbar') local p = {} -- Page object local trackingCategories = {} -- Table for storing the tracking categories. local demo -- Define a custom error message for this module. local function err(msg, section) local help if section then help = ' ([[Template:Page-multi#' .. section .. '|help]])' else help = '' end local cat if demo == 'yes' then cat = '' else cat = '[[Category:PageLinks transclusions with errors]]' en..." 51105 Scribunto text/plain local ToolbarBuilder = require('Module:Toolbar') local p = {} -- Page object local trackingCategories = {} -- Table for storing the tracking categories. local demo -- Define a custom error message for this module. local function err(msg, section) local help if section then help = ' ([[Template:Page-multi#' .. section .. '|help]])' else help = '' end local cat if demo == 'yes' then cat = '' else cat = '[[Category:PageLinks transclusions with errors]]' end return '<span class="error">[[Template:Page-multi|Page-multi]] error: ' .. msg .. help .. '.</span>' .. cat end ---------------------------------------------------------------------------------------------- -- To add more link types, write a function that produces an individual link, and put -- -- it at the bottom of the list below. Then, add a link code for your function to the -- -- "linktypes" table. Try and make the code three letters or less. -- -- If you want more helper strings, you can define them in the generatePageDataStrings -- -- function below. -- ---------------------------------------------------------------------------------------------- ---------------------------------------------------------------------------------------------- -- LINK FUNCTIONS START -- ---------------------------------------------------------------------------------------------- local function makePageLink() return p.fullText and '[[:' .. p.fullText .. '|' .. p.fullText .. ']]' or '' end local function makeTalkLink() return '[[' .. tostring(p.talkPageTitle) .. '|talk]]' end local function makeTalkOrSubjectLink() if p.isTalkPage then return '[[:' .. tostring(p.subjectPageTitle) .. '|subject]]' else return '[[' .. tostring(p.talkPageTitle) .. '|talk]]' end end local function makeWhatLinksHereLink() return '[[Special:WhatLinksHere/' .. p.fullText .. '|links]]' end local function makeRelatedChangesLink() return '[[Special:RelatedChanges/' .. p.fullText .. '|related]]' end local function makeEditLink() return '[[Special:EditPage/' .. p.fullText .. '|edit]]' end local function makeHistoryLink() return '[[Special:PageHistory/' .. p.fullText .. '|history]]' end local function makeWatchLink() return '[' .. p:fullUrl( 'action=watch' ) .. ' watch]' end local function makeTargetLogsLink() local url = mw.uri.fullUrl( 'Special:Log', 'page=' .. mw.uri.encode(p.fullText) ) return '[' .. tostring(url) .. ' logs]' end local function makeEditFilterLogLink() local url = mw.uri.fullUrl( 'Special:AbuseLog', 'wpSearchTitle=' .. mw.uri.encode(p.fullText) ) return '[' .. tostring(url) .. ' abuse&nbsp;filter&nbsp;log]' end local function makePageViewsLink(args) local endDate, startDate = "", "" if args.date then local date = string.gsub(args.date,"-","") date = os.time{year=string.sub(date,1,4), month=string.sub(date,5,6), day=string.sub(date,7,8)} endDate = os.date("%Y-%m-%d", date - (1*86400)) startDate = os.date("%Y-%m-%d", date - (30*86400)) else endDate = os.date("%Y-%m-%d") startDate = os.date("%Y-%m-%d", os.time() - (60*86400)) end local project = string.sub(mw.site.server,3) local url = mw.uri.encode(p.fullText, "WIKI") local urlargs = '?start=' .. startDate .. '&end=' .. endDate .. '&project=' .. project .. '&pages=' .. tostring(url) return '[https://pageviews.toolforge.org/' .. urlargs .. ' stats]' end local function makeHistory500Link() local url = p:fullUrl( 'action=history&limit=500' ); return '[' .. url .. ' long history]' end ---------------------------------------------------------------------------------------------- -- LINK FUNCTIONS END -- -- To enable new link functions, add the code to the "linktypes" table directly below. -- ---------------------------------------------------------------------------------------------- local linktypes = { t = makeTalkLink, ts = makeTalkOrSubjectLink, wlh = makeWhatLinksHereLink, rc = makeRelatedChangesLink, edit = makeEditLink, h = makeHistoryLink, w = makeWatchLink, tl = makeTargetLogsLink, efl = makeEditFilterLogLink, ['vlm-sgs'] = makePageViewsLink, pv = makePageViewsLink, h500 = makeHistory500Link, } local function getLink(linktype, args) local func = linktypes[linktype] if func then return func(args) else return err('"' .. linktype .. '" is not a valid link code', 'Not a valid link code') end end local function makeToolbar(args) local targs = {} local numArgsExist = false for k, v in pairs(args) do if type(k) == 'number' and p then numArgsExist = true targs[k] = getLink(v, args) end end targs.style = args.small and 'font-size: 90%;' targs.separator = args.separator or 'dot' targs.class = 'lx' if numArgsExist == false then return nil -- Don't return a toolbar if no numeric arguments exist. -- this bit looks odd else return ToolbarBuilder.main(targs) end end local function generatePageDataStrings(args) -- If the page name is absent or blank, return an error and a tracking category. if args.page == '' or not args.page then return err('no page detected') end local noError noError, p = pcall(mw.title.new, args.page) if not noError then return err('pcall mw.title failed') end if args.exists and (not p or p['id'] == 0) then return err('page not found') end end local function generateTrackingCategories() if demo == 'yes' then return '' else return table.concat(trackingCategories) end end -- This function generates a table of all available link types, with their previews. -- It is used in the module documentation. local function getLinkTable(args) demo = args.demo -- Set the demo variable. -- Generate the page data strings and return any errors. local dataStringError = generatePageDataStrings(args) if dataStringError then return dataStringError end -- Build a table of all of the links. local header_row = mw.html.create('tr') :tag('th'):wikitext('Code'):done() :tag('th'):wikitext('Preview'):done() local result = mw.html.create('table') :addClass('wikitable'):addClass('plainlinks'):addClass('sortable') :node(header_row) for code, _ in pairs(linktypes) do local row = mw.html.create('tr') :tag('th'):wikitext(code):done() :tag('td'):wikitext(getLink(code, args)):done() result:node(row) end return tostring(result) end local function getSingleLink(args) demo = args.demo -- Set the demo variable. -- Generate the page data strings and return any errors. local dataStringError = generatePageDataStrings(args) if dataStringError then return dataStringError end local linktype = args[1] if not linktype then return err('no link type specified') end local result = getLink(linktype, args) result = result .. generateTrackingCategories() return result end local function getLinksToolbar(args) demo = args.demo -- Set the demo variable. -- Generate the page data strings and return any errors. local dataStringError = generatePageDataStrings(args) if dataStringError then return dataStringError end -- Build the template output. local result = makeToolbar(args) -- Get the toolbar contents. result = (result or '') .. generateTrackingCategories() return result end local function getLinks(args) local result = getLinksToolbar(args) if result then if args.sup then result = '<sup>' .. result .. '</sup>' end result = '&nbsp;' .. result else result = '' -- If there are no links specified, don't return the toolbar at all. end if args.nopage then result = '<span>' .. result .. '</span>' else if p then result = '<span>' .. makePageLink() .. result .. '</span>' else result = '<span>[[' .. args.page .. ']]' .. result .. '</span>' end end return result end local function getExampleLinks(args) -- This function enables example output without having to specify any -- parameters to #invoke. args.demo = 'yes' args.page = 'Example' return getLinks(args) end local function makeWrapper(func) return function (frame) -- If called via #invoke, use the args passed into the invoking template. -- Otherwise, for testing purposes, assume args are being passed directly in. local origArgs if frame == mw.getCurrentFrame() then origArgs = frame:getParent().args for k, v in pairs(frame.args) do origArgs = frame.args break end else origArgs = frame end -- Strip whitespace, and treat blank arguments as nil. -- 'page', and 'separator' have different behaviour depending on -- whether they are blank or nil, so keep them as they are. local args = {} for k, v in pairs(origArgs) do v = mw.text.trim(v) if v ~= '' or k == 'page' or k == 'separator' then args[k] = v end end return func(args) end end return { main = makeWrapper(getLinks), single = makeWrapper(getSingleLink), toolbar = makeWrapper(getLinksToolbar), linktable = makeWrapper(getLinkTable), example = makeWrapper(getExampleLinks) } gl48hsfh3p97fazeslz6lwge57vwp88 Module:PageLinks/doc 828 13723 51106 2026-05-12T16:25:04Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{high use}} {{Lua|Module:Toolbar}} This module makes {{tl|page-multi}} work, and is modeled on {{tl|user-multi}}. See that template's documentation for more information. == Tracking/maintenance category == * {{clc|PageLinks transclusions with errors}} <includeonly>{{#ifeq:{{SUBPAGENAME}}|sandbox|| <!-- Categories go here and interwikis go in Wikidata. --> [[Category:Modules that add a tracking category]] }}</includeonly>" 51106 wikitext text/x-wiki {{high use}} {{Lua|Module:Toolbar}} This module makes {{tl|page-multi}} work, and is modeled on {{tl|user-multi}}. See that template's documentation for more information. == Tracking/maintenance category == * {{clc|PageLinks transclusions with errors}} <includeonly>{{#ifeq:{{SUBPAGENAME}}|sandbox|| <!-- Categories go here and interwikis go in Wikidata. --> [[Category:Modules that add a tracking category]] }}</includeonly> 2ucpuv4lkaqhqww7oschsnt5q0slg9h Template:Tld 10 13724 51110 2026-05-12T16:26:37Z SyntaxTerror 11090 Redirected page to [[Template:Template link code]] 51110 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Template:Template link code]] m8isvw3phvjr9rfkupy4uef5yqajks7 Template:N/a 10 13725 51117 2026-05-12T16:29:45Z SyntaxTerror 11090 Created page with "<noinclude>{| class="wikitable" |- | </noinclude><onlyinclude>data-sort-value="{{{sort|}}}" style="background: var(--background-color-interactive, #ececec); color: var(--color-base, inherit); vertical-align: middle; text-align: {{{align|center}}}; {{{style|}}}" class="table-na" <!-- -->| {{{1|<span aria-hidden="true">—</span>{{screen reader-only|N/a}}}}}</onlyinclude><noinclude> |}{{documentation}}</noinclude>" 51117 wikitext text/x-wiki <noinclude>{| class="wikitable" |- | </noinclude><onlyinclude>data-sort-value="{{{sort|}}}" style="background: var(--background-color-interactive, #ececec); color: var(--color-base, inherit); vertical-align: middle; text-align: {{{align|center}}}; {{{style|}}}" class="table-na" <!-- -->| {{{1|<span aria-hidden="true">—</span>{{screen reader-only|N/a}}}}}</onlyinclude><noinclude> |}{{documentation}}</noinclude> 26qir7lzhth47yk9lwdxnzlttp5ijsu Template:Ln/doc 10 13726 51120 2026-05-12T16:30:51Z SyntaxTerror 11090 SyntaxTerror moved page [[Template:Ln/doc]] to [[Template:N/a/doc]] 51120 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Template:N/a/doc]] 4vkioijg468a1kyx2jezljnljvw531a 51167 51120 2026-05-12T17:05:14Z SyntaxTerror 11090 Removed redirect to [[Template:N/a/doc]] 51167 wikitext text/x-wiki {{delete|doc page created by mistake.}} 4q88o9e3mnm5vf9nsc3fxqo6lqo230d Template:Lowercase title 10 13727 51123 2026-05-12T16:31:36Z SyntaxTerror 11090 Created page with "<includeonly>{{DISPLAYTITLE: {{#if: {{NAMESPACE}}|{{NAMESPACE}}:}}{{#if: {{{italic|}}} | {{#if: {{{force|}}} | ''{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}'' | {{#invoke:MultiReplace|main|{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}|^(.*)(%b())$|''%1''%2|.*|''%1''}} }} | {{#if: {{{dab|}}} | {{#invoke:MultiReplace|main|{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}|{{Title disambig text|{{PAGENAME}}}}|''{{Title disambig text|{{PAGENAME}}}}''}} | {{lcfirst:{{PAGENAME}}}} }} }} }}</includeonly><noinclud..." 51123 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{DISPLAYTITLE: {{#if: {{NAMESPACE}}|{{NAMESPACE}}:}}{{#if: {{{italic|}}} | {{#if: {{{force|}}} | ''{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}'' | {{#invoke:MultiReplace|main|{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}|^(.*)(%b())$|''%1''%2|.*|''%1''}} }} | {{#if: {{{dab|}}} | {{#invoke:MultiReplace|main|{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}|{{Title disambig text|{{PAGENAME}}}}|''{{Title disambig text|{{PAGENAME}}}}''}} | {{lcfirst:{{PAGENAME}}}} }} }} }}</includeonly><noinclude> {{Documentation}} </noinclude> 43cjo598swbozixkfcis18h1aqwo0ii Template:Lowercase title/doc 10 13728 51124 2026-05-12T16:32:14Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{See also|Template:Nocaps}} {{Documentation subpage}} {{High-use}} {{No substitution}} {{TOC right}} {{Template shortcut|lot}} {{lua|Module:MultiReplace}} == Usage == Simply add the [[Help:Wikitext|wikitext]] markup {{tlx|Lowercase title}} at the beginning of a page (and optionally, at the beginning of its talk page). The markup will only decapitalize the first letter of the page's name in the title at the beginning of the page by default. Some examples (in different [..." 51124 wikitext text/x-wiki {{See also|Template:Nocaps}} {{Documentation subpage}} {{High-use}} {{No substitution}} {{TOC right}} {{Template shortcut|lot}} {{lua|Module:MultiReplace}} == Usage == Simply add the [[Help:Wikitext|wikitext]] markup {{tlx|Lowercase title}} at the beginning of a page (and optionally, at the beginning of its talk page). The markup will only decapitalize the first letter of the page's name in the title at the beginning of the page by default. Some examples (in different [[Wikipedia:Namespace|namespaces]]): {| class="wikitable" width=370px |- ! scope="col" | Page name ! scope="col" | Will display |- ! scope="row" | [[EBay]] | eBay |- ! scope="row" | [[Talk:EBay]] | Talk:eBay |- ! scope="row" | [[:Category:MacOS]] | Category:macOS |- ! scope="row" | [[:Template:IPhone models]] | Template:iPhone models |} == Issues == The template cannot be directly combined with other title modification templates, including {{tlx|Italic title}}, {{tlx|Italic disambiguation}}, and {{tlx|Italic title prefixed}}; if more than one of these is placed on a page, only the last is applied, and a [[Template:DISPLAYTITLE#Instructions|DISPLAYTITLE error message]] is generated. Some of these combined stylizations (a lowercased title combined with an italicized title, disambiguation, or both) can be enacted using this template's parameters, as shown in the second table below, while others (a lowercase title with a delayed or otherwise non-standard italicized substring or other modifications not pertaining to case or italicization) require the use of {{tlx|DISPLAYTITLE}} directly. When using the template on redirect pages, the template must be placed ''after'' the redirect, as it will break the redirection if placed before it. This, however, limits the template to have an effect only when viewing the redirect page directly. Nevertheless, it is still useful in this scenario to document the proper capitalization of a term. When using the template on other templates, make sure to wrap it with <code><nowiki><noinclude></nowiki></code> tags to prevent it from affecting pages that the other templates are transcluded onto. == Technical == This template wraps the [[Help:Magic words|magic word]] DISPLAYTITLE so that it works automatically in any namespace (main/article, talk, template, category, etc.) to decapitalise the first letter of the name of a page it is transcluded on. <syntaxhighlight lang=sql> /* Page using a lowercase title, with or without {{lowercase}} */ SELECT page_title, pp_value AS displaytitle FROM page JOIN page_props ON pp_page=page_id AND pp_propname="displaytitle" WHERE page_namespace=0 AND CONVERT(pp_value USING utf8mb4) COLLATE utf8mb4_bin /* &#greek; */ REGEXP "^([_ :]+|<[^<>]+>)*([[:lower:]]|&#9[4-6][0-9];)" </syntaxhighlight> ==TemplateData== {{TemplateData header}} <templatedata> { "params": { "italic": { "label": "Italic", "description": "If this is specified with any value, italicize the title, except for any part in parentheses.", "type": "string" }, "force": { "label": "Fully italic", "description": "If this AND \"italic\" have a value specified, then the whole title will be italic, including any parentheses.", "type": "string" }, "dab": { "label": "Italicize disambiguation", "description": "If this is specified with any value, italicize the part in parentheses.", "type": "string" } }, "description": "This template is used to make the first letter of the page title lowercase. It will not affect the page URL, just the displayed name." } </templatedata> == See also == * [[Wikipedia:Naming conventions (technical restrictions)#Lowercase first letter]] {{Correct title examples}} <includeonly>{{Sandbox other|| [[Category:Correct title templates]] }}</includeonly> 6cymg42jnx1rcllzg2o0hpx2wtxn4rd Template:Screen reader-only 10 13729 51126 2026-05-12T16:33:05Z SyntaxTerror 11090 Created page with "<templatestyles src="Screen reader-only/styles.css" /><span class="sr-only">{{{1|}}}</span><noinclude> {{documentation}} </noinclude>" 51126 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Screen reader-only/styles.css" /><span class="sr-only">{{{1|}}}</span><noinclude> {{documentation}} </noinclude> dr03ykw4bip84lwesqte5xzxp6gkuod Template:Screen reader-only/styles.css 10 13730 51127 2026-05-12T16:33:28Z SyntaxTerror 11090 Created page with "/* {{pp-template}} This implementation is from https://cloudfour.com/thinks/see-no-evil-hidden-content-and-accessibility/#showing-additional-content-for-screen-readers which is a slight tweak from https://accessibility.18f.gov/hidden-content/ . https://webaim.org/techniques/css/invisiblecontent/#techniques has slightly different CSS clip, rect (1px) for all dimensions. WARNING: Template:Fraction and friends use this styles.css page and class directly rather than going..." 51127 sanitized-css text/css /* {{pp-template}} This implementation is from https://cloudfour.com/thinks/see-no-evil-hidden-content-and-accessibility/#showing-additional-content-for-screen-readers which is a slight tweak from https://accessibility.18f.gov/hidden-content/ . https://webaim.org/techniques/css/invisiblecontent/#techniques has slightly different CSS clip, rect (1px) for all dimensions. WARNING: Template:Fraction and friends use this styles.css page and class directly rather than going through the template. */ /* We retain .sr-only as the class name because it's used by the outside world. */ .sr-only { border: 0; clip: rect(0, 0, 0, 0); /* Removed from CSS specification */ /* clip-path is the replacement for clip, but very few browsers support it. */ clip-path: polygon(0px 0px, 0px 0px, 0px 0px); height: 1px; margin: -1px; overflow: hidden; padding: 0; position: absolute; width: 1px; white-space: nowrap; } for9h62x3u8fn9vjhl6scmtrhj8uotg Template:Screen reader-only/doc 10 13731 51129 2026-05-12T16:34:05Z SyntaxTerror 11090 Created page with "{{Documentation subpage}} <!-- Please place categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata (see [[Wikipedia:Wikidata]]) --> {{High-use}} {{Template redirect|sronly|sro|sr-only}} {{uses TemplateStyles|Template:Screen reader-only/styles.css}} This template generates invisible text that will be read aloud by [[screen reader]]s. The text supplied as the sole unnamed parameter is not to be displayed in a browser, but should be voiced by a sc..." 51129 wikitext text/x-wiki {{Documentation subpage}} <!-- Please place categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata (see [[Wikipedia:Wikidata]]) --> {{High-use}} {{Template redirect|sronly|sro|sr-only}} {{uses TemplateStyles|Template:Screen reader-only/styles.css}} This template generates invisible text that will be read aloud by [[screen reader]]s. The text supplied as the sole unnamed parameter is not to be displayed in a browser, but should be voiced by a screen reader. <code><nowiki>First part. {{Screen reader-only|Second part only for a screen reader.}} Third part.</nowiki></code> → First part. {{Screen reader-only|Second part only for a screen reader.}} Third part. This template should only be used to hide text from sighted readers when that text substantially duplicates adjacent text that is visible. {{TOC right}} == In table captions == The main usage case is when a table is placed immediately below a heading, where the heading is effectively identical to the table's caption. This template may be used to hide the caption from a sighted reader (as it would be duplicative), while allowing a screen reader to hear the caption{{snd}} for example, if the screen reader reads a list of tables in the article to allow navigation directly to a particular table. If the table is moved to another location away from the heading, then this template should be removed to allow sighted readers to see the table caption. This is a requirement of [https://www.w3.org/TR/WCAG21/#info-and-relationships WCAG 1.3.1]. == Example == The table below has a caption "Example table" that will be voiced by a screen reader. <code><nowiki>|+ {{Screen reader-only|Example table}}</nowiki></code> === Example table === {| class="wikitable" |+ {{Screen reader-only|Example table}} |- ! scope="col" | Header ! scope="col" | Information |- ! scope="row" | Row hdr 1 | data 1 |- ! scope="row" | Row hdr 2 | data 2 |- ! scope="row" | Row hdr 3 | data 3 |} === TemplateData === {{TemplateData header|noheader=yes}} <templatedata> { "params": { "1": { "label": "Text", "type": "string", "required": true } }, "format": "inline", "description": "The text supplied is not to be displayed in a browser, but should be voiced by a screen reader." } </templatedata> == See also == * {{tl|Hidden text}} <includeonly>{{sandbox other|| <!-- Categories below this line, please; interwikis at Wikidata --> [[Category:Accessibility templates]] [[Category:Wikipedia templates that change text based on client state]] }}</includeonly> ml1qkd6ki3clv03xzideycufy4a7mxy Okusomesa ennyimba mu Uganda 0 13732 51198 2026-05-12T19:40:54Z Sisterian 9613 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1272545624|Music education in Uganda]]" 51198 wikitext text/x-wiki <references group="http://mdd.mak.ac.ug/operational%20structure.html" /> '''Okusomesa ennyimba mu Uganda''' kubadde kitundu kikulu nnyo mu nkola y’okusomesa okuva eggwanga lwe lyafuna obwetwaze mu Gwomwenda wa 1962. Mu kiseera ekyo, [[:en:Ministry_of_Education|minisitule y’ebyenjigiriza]] yafulumya ensoma y’eggwanga okussa omutindo ku bintu ebisomesebwa mu [[:en:State_school|masomero g'olukale]] okwetoloola eggwanga. [[:en:Music|Ennyimba]] n’ebintu ebirala [[:en:Performing_arts|eby’okuyimba]] byassibwa mu pulogulaamu eno. Bangi enzaalwa, [[:en:Education|abasomesa]] ennyimba ez’ekikugu abaali bafunye okutendekebwa mu butongole ebweru [[:en:Uganda|wa Uganda]] be baayambako mu nkulaakulana zino, omuli [[:en:George_Kakoma|George Kakoma]] omuyiiya [[:en:Ugandan_national_anthem|w’oluyimba lw’eggwanga lya Uganda]], <ref>{{cite web |date=2 May 2013 |title=Uganda National Anthem |url=http://www.nationalanthems.info/ug.htm |publisher=}}</ref> Moses Serwadda, Mbabi Katana ne Sennoga Zaake. <ref name=":0">{{Cite web |date=6 February 2015 |title=Music Education in Uganda |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/music-education-uganda}}</ref> <ref>{{Cite news|url=http://www.nationalanthems.info/ug.htm|title=Uganda|date=2013-05-02|work=nationalanthems.info|access-date=2018-03-15|language=en-US}}</ref> Bano n'abalala baakikkaatiriza nti ennyimba zirina okusomesebwa kubuli mutendera gw'ebyenjigiriza. Mu Gwomunnaana wa 2000, [[:en:Pan_African_Society_for_Music_Education|ekibiina kya Pan African Society for Music Education]] (PASME) kyatandikibwawo mu [[:en:Harare,_Zimbabwe|kibuga Harare ekya Zimbabwe]] ng’ekikiikirira [[:en:International_Society_for_Music_Education|ekibiina ky’ensi yonna ekisomesa ennyimba]] mu [[:en:Africa|Afrika]]. <ref>{{Cite web |title=PASMAE |url=http://www.pasmae.co.za/About |access-date=2018-03-15 |website=www.pasmae.co.za}}</ref> Ekibiina kino kyakyusa erinnya ne kifuuka [[:en:Pan_African_Society_for_Music_Arts_Education|Pan African Society for Music Arts Education]] (PASMAE) mu lukiiko lwakyo olwa 2001 okukiikirira enkwaatagana y'amazina, ennyimba, ne katemba mu [[:en:African_performing_arts|by'emizannyo mu Afirika]]. <ref>{{Cite web |date=9 February 2015 |title=Pan African Society for Music Arts Education (PASMAE) |url=https://www.musicinafrica.net/directory/pan-african-society-music-arts-education-pasmae |access-date=2018-03-15 |website=Music In Africa |language=en}}</ref>{{toclimit|3}} == Ensoma y’amasomero ga pulayimale == Enteekateeka empya ey’amasomero ga pulayimale enga ya bitundu bibiri yatondebwawo [[:en:Ministry_of_Education|Ministry of Education]] and [[:en:Sports|Sports]] for [[:en:Performing_Arts|Performing Arts]] and [[:en:Physical_Education|Physical Education]] (PAPE) mu Uganda.<ref name=":0" /> Ekitundu ekisooka eky’omutindo guno omupya kissa essira ku kuyingiza eby’ekikugu ebisingawo ng’ennyimba, amazina, katemba, ebifaananyi, mu [[:en:Education_in_Uganda|nkola z’ebyenjigiriza mu Uganda]].<ref name=":0" /> Mu nsoma eno empya, essira lisinga kussibwa mu kusomesa abayizi ebivuga enzaalwa, ennyimba z’ekinnansi n’amazina g’ekinnansi mu kaweefube w’okukuuma [[:en:Ugandan_culture|obuwangwa bwa Uganda]]. Mu ttaamu eyookubiri ey’omwaka gw’essomero, gavumenti etegeka [[:en:Festivals|ebivvulu]] [[:en:Performing_arts|by’okuyimba]] buli mwaka ku mutendera gwa disitulikiti n’eggwanga ng’ekimu ku bitundu [[:en:Curriculum|by’ensoma]] . Ebivvulu by’ennyimba, amazina ne katemba byolesebwa ku mikolo gino, era abayizi bamala ekitundu ekinene eky’olusoma lw'omwaaka olwo nga babyetegekera. <ref name=":0" /> == Ebitongole == === Makerere University Ekitongole ky'Ennyimba, Amazina ne Katemba === Emisomo egisomesebwa mu kitongole ky’okuyimba, amazina ne katemba (MDD) ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gyonna gyekuusa ku katale. Zikolebwa okusinziira ku byetaago by’abayizi abanoonya omulimu mu [[:en:Performing_arts|by’okuzannya emizannyo]], awamu n’ebyetaago by’abantu ab’omulembe guno. Okugeza, eri abo abagaba Fine Arts ku A level, emirimu mingi egy’okukola dizayini gikolebwa ku MDD. Kw'abo abaagala ebiwandiiko, okunenya n’okwekenneenya byombi kitundu kikulu nnyo mu pulogulaamu z’okusoma mu Nnyimba, Amazina ne Katemba. Abo abasoma [[:en:History|ebyafaayo]], [[:en:Geography|geography]], [[:en:Divinity|divinity]], [[:en:Economics|economics]], [[:en:Physics|physics]], [[:en:Mathematics|okubala]] oba [[:en:Biology|biology]], basisinkana okusoma logic ne therapy mu pulogulaamu za Music and Dance. Basoma [[:en:Anatomy|anatomy]], [[:en:Acoustics|acoustics]], [[:en:Technical_drawing|drafting]], [[:en:Physiotherapy|physiotherapy]] n'entambula y'omubiri wansi [[:en:Dance|w'amazina]], [[:en:Aesthetics|aesthetics]], [[:en:Social_studies|social studies]], [[:en:Communication|empuliziganya]], [[:en:Management|enzirukanya]] y'emirimu [[:en:Market_studies|n'emisomo gy'obutale]] wansi wa [[:en:Drama|Drama]] . ==== Ebyafaayo ==== Ekitongole kya MDD kyatandika mu 1971 ng'okukyusa mu nsomesa y'emisomo gya katemba egyasomesebwanga mu [[:en:English_department|kitongole ky'Olungereza]] mu [[:en:Faculty_of_Arts|Faculty of Arts]]. Ng’oggyeeko ekyo, [[:en:Ministry_of_Education|minisitule y’ebyenjigiriza]] yalaga obwetaavu [[:en:Music_teacher|bw’abasomesa b’ennyimba]] mu [[:en:Secondary_school|masomero ga siniya]], empeereza gye yalowoozebwa nti ekitongole ekipya esobola okugiwa. Ekitongole kya MDD lye ssomero lyokka ery'okuzannya emizannyo mu [[:en:East_Africa|buvanjuba]], [[:en:Central_Africa|amasekkati]], ne [[:en:Southern_Africa|mumaserengeta ga Afrika]]. Pulogulaamu zaayo ezisinga zikozesa enkola ey’okugatta enkola ez'enjawulo mu by’emizannyo. Enkola eno yekuusa ku embeera y’obuwangwa n’ebyobufuzi abayimbi n’abalabi ba katemba aba Ugangdan mwe bakolera/babeera. ==== Essomero lya Kampala Music School ==== Yaggulwawo mu 2001, oluvannyuma lw’okufuna obulungi ennanga 40 n’ebivuga ebirala eby’enjawulo okuva mu kaweefube w’obwannakyewa eya “ [[:en:Pianos_for_Uganda|Pianos for Uganda]] ”, [[:en:The_Kampala_Music_School|The Kampala Music School]] (KMS) yawa omukisa abayizi baayo okusoma ebika omuli [[:en:Classical_music|classical]] western, [[:en:Jazz|jazz]] ne [[:en:Contemporary_music|contemporary]] and [[:en:Traditional|traditional]] [[:en:Ugandan_music|Ugandan music]]. <ref>{{cite web |title=Charity - Pianos for Uganda |url=http://www.pianoshop.co.uk/sites/uganda/ |website=www.pianoshop.co.uk}}</ref> <ref name="kampalamusicschool.com">{{cite web |title=Kampala Music School |url=http://kampalamusicschool.com/ |website=Kampala Music School}}</ref> KMS ewa abayizi baayo omukisa okukola ebigezo [[:en:The_Associated_Board_of_the_Royal_Schools_of_Music’s_international|by'ensi yonna ebya The Associated Board of the Royal Schools of Music]] okulaba nga bamanyi omutindo ogwa waggulu ogw'okusomesa ennyimba. <ref name="kampalamusicschool.com" /> <ref>{{cite web |title=ABRSM: Introduction to ABRSM: our mission and team |url=https://us.abrsm.org/en/about-abrsm/introduction-to-abrsm-our-mission-and-team/ |website=us.abrsm.org}}</ref> ==== Essomero ly'okuyimba erya ESOM ==== Essomero lya ESOM School of Music lyatandika mu 2006. Essomero lino lisomesa ebivuga omuli ennanga, endongo, endingidi, ebivuga by’empewo, bass, n’engoma. Emisomo gy’okutendeka amaloboozi, yinginiya w’amaloboozi, okukola vidiyo, n’okukola amaloboozi nagyo giweebwa. <ref>{{cite web |title=Courses - Esom School of Music |url=http://esom-music.com/courses |publisher=}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} 1u0ew2hz3fduekek6gqjxw18g992dcu 51199 51198 2026-05-12T19:44:42Z Sisterian 9613 51199 wikitext text/x-wiki <references group="http://mdd.mak.ac.ug/operational%20structure.html" /> '''Okusomesa ennyimba mu Uganda''' kubadde kitundu kikulu nnyo mu nkola y’okusomesa okuva eggwanga lwe lyafuna obwetwaze mu Gwomwenda wa 1962. Mu kiseera ekyo, [[:en:Ministry_of_Education|minisitule y’ebyenjigiriza]] yafulumya ensoma y’eggwanga okussa omutindo ku bintu ebisomesebwa mu [[:en:State_school|masomero g'olukale]] okwetoloola eggwanga. [[:en:Music|Ennyimba]] n’ebintu ebirala [[:en:Performing_arts|eby’okuyimba]] byassibwa mu pulogulaamu eno. Bangi enzaalwa, [[:en:Education|abasomesa]] ennyimba ez’ekikugu abaali bafunye okutendekebwa mu butongole ebweru [[:en:Uganda|wa Uganda]] be baayambako mu nkulaakulana zino, omuli [[:en:George_Kakoma|George Kakoma]] omuyiiya [[:en:Ugandan_national_anthem|w’oluyimba lw’eggwanga lya Uganda]], <ref>{{cite web |date=2 May 2013 |title=Uganda National Anthem |url=http://www.nationalanthems.info/ug.htm |publisher=}}</ref> Moses Serwadda, Mbabi Katana ne Sennoga Zaake. <ref name=":0">{{Cite web |date=6 February 2015 |title=Music Education in Uganda |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/music-education-uganda}}</ref> <ref>{{Cite news|url=http://www.nationalanthems.info/ug.htm|title=Uganda|date=2013-05-02|work=nationalanthems.info|access-date=2018-03-15|language=en-US}}</ref> Bano n'abalala baakikkaatiriza nti ennyimba zirina okusomesebwa kubuli mutendera gw'ebyenjigiriza. Mu Gwomunnaana wa 2000, [[:en:Pan_African_Society_for_Music_Education|ekibiina kya Pan African Society for Music Education]] (PASME) kyatandikibwawo mu [[:en:Harare,_Zimbabwe|kibuga Harare ekya Zimbabwe]] ng’ekikiikirira [[:en:International_Society_for_Music_Education|ekibiina ky’ensi yonna ekisomesa ennyimba]] mu [[:en:Africa|Afrika]]. <ref>{{Cite web |title=PASMAE |url=http://www.pasmae.co.za/About |access-date=2018-03-15 |website=www.pasmae.co.za}}</ref> Ekibiina kino kyakyusa erinnya ne kifuuka [[:en:Pan_African_Society_for_Music_Arts_Education|Pan African Society for Music Arts Education]] (PASMAE) mu lukiiko lwakyo olwa 2001 okukiikirira enkwaatagana y'amazina, ennyimba, ne katemba mu [[:en:African_performing_arts|by'emizannyo mu Afirika]]. <ref>{{Cite web |date=9 February 2015 |title=Pan African Society for Music Arts Education (PASMAE) |url=https://www.musicinafrica.net/directory/pan-african-society-music-arts-education-pasmae |access-date=2018-03-15 |website=Music In Africa |language=en}}</ref>{{toclimit|3}} == Ensoma y’amasomero ga pulayimale == Enteekateeka empya ey’amasomero ga pulayimale enga ya bitundu bibiri yatondebwawo [[:en:Ministry_of_Education|Ministry of Education]] and [[:en:Sports|Sports]] for [[:en:Performing_Arts|Performing Arts]] and [[:en:Physical_Education|Physical Education]] (PAPE) mu Uganda.<ref name=":0" /> Ekitundu ekisooka eky’omutindo guno omupya kissa essira ku kuyingiza eby’ekikugu ebisingawo ng’ennyimba, amazina, katemba, ebifaananyi, mu [[:en:Education_in_Uganda|nkola z’ebyenjigiriza mu Uganda]].<ref name=":0" /> Mu nsoma eno empya, essira lisinga kussibwa mu kusomesa abayizi ebivuga enzaalwa, ennyimba z’ekinnansi n’amazina g’ekinnansi mu kaweefube w’okukuuma [[:en:Ugandan_culture|obuwangwa bwa Uganda]]. Mu ttaamu eyookubiri ey’omwaka gw’essomero, gavumenti etegeka [[:en:Festivals|ebivvulu]] [[:en:Performing_arts|by’okuyimba]] buli mwaka ku mutendera gwa disitulikiti n’eggwanga ng’ekimu ku bitundu [[:en:Curriculum|by’ensoma]] . Ebivvulu by’ennyimba, amazina ne katemba byolesebwa ku mikolo gino, era abayizi bamala ekitundu ekinene eky’olusoma lw'omwaaka olwo nga babyetegekera. <ref name=":0" /> == Ebitongole == === Makerere University Ekitongole ky'Ennyimba, Amazina ne Katemba === Emisomo egisomesebwa mu kitongole ky’okuyimba, amazina ne katemba (MDD) ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gyonna gyekuusa ku katale. Zikolebwa okusinziira ku byetaago by’abayizi abanoonya omulimu mu [[:en:Performing_arts|by’okuzannya emizannyo]], awamu n’ebyetaago by’abantu ab’omulembe guno. Okugeza, eri abo abagaba Fine Arts ku A level, emirimu mingi egy’okukola dizayini gikolebwa ku MDD. Kw'abo abaagala ebiwandiiko, okunenya n’okwekenneenya byombi kitundu kikulu nnyo mu pulogulaamu z’okusoma mu Nnyimba, Amazina ne Katemba. Abo abasoma [[:en:History|ebyafaayo]], [[:en:Geography|geography]], [[:en:Divinity|divinity]], [[:en:Economics|economics]], [[:en:Physics|physics]], [[:en:Mathematics|okubala]] oba [[:en:Biology|biology]], basisinkana okusoma logic ne therapy mu pulogulaamu za Music and Dance. Basoma [[:en:Anatomy|anatomy]], [[:en:Acoustics|acoustics]], [[:en:Technical_drawing|drafting]], [[:en:Physiotherapy|physiotherapy]] n'entambula y'omubiri wansi [[:en:Dance|w'amazina]], [[:en:Aesthetics|aesthetics]], [[:en:Social_studies|social studies]], [[:en:Communication|empuliziganya]], [[:en:Management|enzirukanya]] y'emirimu [[:en:Market_studies|n'emisomo gy'obutale]] wansi wa [[:en:Drama|Drama]] . ==== Ebyafaayo ==== Ekitongole kya MDD kyatandika mu 1971 ng'okukyusa mu nsomesa y'emisomo gya katemba egyasomesebwanga mu [[:en:English_department|kitongole ky'Olungereza]] mu [[:en:Faculty_of_Arts|Faculty of Arts]]. Ng’oggyeeko ekyo, [[:en:Ministry_of_Education|minisitule y’ebyenjigiriza]] yalaga obwetaavu [[:en:Music_teacher|bw’abasomesa b’ennyimba]] mu [[:en:Secondary_school|masomero ga siniya]], empeereza gye yalowoozebwa nti ekitongole ekipya esobola okugiwa. Ekitongole kya MDD lye ssomero lyokka ery'okuzannya emizannyo mu [[:en:East_Africa|buvanjuba]], [[:en:Central_Africa|amasekkati]], ne [[:en:Southern_Africa|mumaserengeta ga Afrika]]. Pulogulaamu zaayo ezisinga zikozesa enkola ey’okugatta enkola ez'enjawulo mu by’emizannyo. Enkola eno yekuusa ku embeera y’obuwangwa n’ebyobufuzi abayimbi n’abalabi ba katemba aba Ugangdan mwe bakolera/babeera. ==== Essomero lya Kampala Music School ==== Yaggulwawo mu 2001, oluvannyuma lw’okufuna obulungi ennanga amakumi ana n’ebivuga ebirala eby’enjawulo okuva mu kaweefube w’obwannakyewa eya “ [[:en:Pianos_for_Uganda|Pianos for Uganda]] ”, [[:en:The_Kampala_Music_School|The Kampala Music School]] (KMS) yawa omukisa abayizi baayo okusoma ebika omuli [[:en:Classical_music|classical]] western, [[:en:Jazz|jazz]] ne [[:en:Contemporary_music|contemporary]] and [[:en:Traditional|traditional]] [[:en:Ugandan_music|Ugandan music]]. <ref>{{cite web |title=Charity - Pianos for Uganda |url=http://www.pianoshop.co.uk/sites/uganda/ |website=www.pianoshop.co.uk}}</ref> <ref name="kampalamusicschool.com">{{cite web |title=Kampala Music School |url=http://kampalamusicschool.com/ |website=Kampala Music School}}</ref> KMS ewa abayizi baayo omukisa okukola ebigezo [[:en:The_Associated_Board_of_the_Royal_Schools_of_Music’s_international|by'ensi yonna ebya The Associated Board of the Royal Schools of Music]] okulaba nga bamanyi omutindo ogwa waggulu ogw'okusomesa ennyimba. <ref name="kampalamusicschool.com" /> <ref>{{cite web |title=ABRSM: Introduction to ABRSM: our mission and team |url=https://us.abrsm.org/en/about-abrsm/introduction-to-abrsm-our-mission-and-team/ |website=us.abrsm.org}}</ref> ==== Essomero ly'okuyimba erya ESOM ==== Essomero lya ESOM School of Music lyatandika mu 2006. Essomero lino lisomesa ebivuga omuli ennanga, endongo, endingidi, ebivuga by’empewo, bass, n’engoma. Emisomo gy’okutendeka amaloboozi, yinginiya w’amaloboozi, okukola vidiyo, n’okukola amaloboozi nagyo giweebwa. <ref>{{cite web |title=Courses - Esom School of Music |url=http://esom-music.com/courses |publisher=}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} e73w3baq8g1cipnz1mqf930vf6x9aue Abubaker Tabula 0 13733 51200 2026-05-13T08:03:36Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1311403709|Abubaker Tabula]]" 51200 wikitext text/x-wiki '''Abubaker Tabula''' yazaalibwa nga12 Ogwoomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> era mutendesi. Yaliko omuzannyi ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda National football team]] eyitibwa "Uganda Cranes" era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005. <ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref> == Emirimu gye == Omuzibizi ono yazannyirako mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu mwaka gwa 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> [[:en:Proline_FC|Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda [[:en:APR_FC|APR FC]] mu 2007 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu [[:en:GIF_Sundsvall|GIF Sundsvall]] . <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref> <ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref> Mu kiseera kino Tabula atendeka [[Maroons FC]] mu Uganda era y’omu ku bazibizi (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start. <ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Ajjukirwa okuggyawo ekigambibwa nti yabadde akola fetish mu mupiira gwa Afcon ogwa 2004 ne Rwanda e Namboole. <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} p7y66x5ecov785u24yup75cz1704npp Hannington Kalyesubula 0 13734 51201 2026-05-13T08:23:33Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1265678277|Hannington Kalyesubula]]" 51201 wikitext text/x-wiki '''Hannington Kalyesubula''' yazaalibwa Gatonnya 28, 1982 Munnayuganda era [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]], nga mu kiseera kino azannyira mu [[:en:Rwenshama_FC|Rwenshama FC]] mu [[:en:Ugandan_Super_League|liigi ya Uganda Super League]] . <ref>[http://www.fufa.co.ug/wp-content/uploads/2014/10/UPL_SQUAD_RWENSHAMA-FC_2014_2015.pdf Players evolution per season Federation of Uganda Football Associations Season : 2014/2015]</ref> == Emirimu gye == Omupiira yagutandikira mu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa SC]] mu [[:en:Ugandan_Premier_League|liigi ya Uganda]], oluvannyuma n'agenda mu [[Police FC (Uganda) .|Police Jinja]], nga tannakyusibwa mu 2006 n'agenda mu [[:en:Saint-George_SA|Saint-George SA]] mu [[:en:Ethiopian_Premier_League|liigi ya Ethiopia]] . Oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Ethiopia, [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] yamugula nga 14 Ogwekkumi nebiri, 2008 ku ndagaano ya myaka ebiri, <ref>{{Cite web |title=SC Villa signs goal keeper Kalyesubula |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/30/664626 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120912162210/http://www.newvision.co.ug/D/8/30/664626 |archive-date=2012-09-12 |access-date=2010-09-04}}</ref> oluvannyuma nga 4 Ogwomunaana, 2010 nagenda mu ttiimu ya Tanzania premier league eya [[:en:Kagera_Sugar|Kagera Sugar]] . <ref>{{Cite news|url=http://allafrica.com/stories/201008050659.html|title=Uganda: Ndolo Moves to Kagera, Express in Build-Up Ties|last=Wazemba|first=Norman Katende and Paul|date=2010-08-05|work=New Vision (Kampala)|access-date=2018-05-22}}</ref> === Emirimu gye kumutendera gw’ensi yonna === [[:en:Goalkeeper_(association_football)|Omukwasi wa ggoolo]] ono yali mmemba wa [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda Cranes]] . <ref>{{NFT player|pid=6905}}</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} 6ghgxbrjso4lrxj34kjqx2hnwouwip6 Dan Mubiru 0 13735 51202 2026-05-13T08:36:18Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1249635496|Dan Mubiru]]" 51202 wikitext text/x-wiki '''Daniel Mubiru''' yazaalibwa nga 25 Ogw'ekkumi, 1976 [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Midfielder|muzannyi wa]] mupiira mu [[:en:Ugandan_Premier_League|kiraabu ya Uganda]] [[Police FC (Uganda) .|eya Poliisi Jinja]], era nga asamba mu makati. == Emirimu gye == Omupiira yagutandikira mu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa SC]] mu [[:en:Ugandan_Premier_League|liigi ya Uganda]], nga tannagenda mu [[Police FC (Uganda) .|Poliisi Jinja]] mu 2003. == Amawanga ag'ebweru == Mubiru yazannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]] okuva mu 2002 okutuuka mu 2004 . == Ebijjuliziddwa eby’ebweru == * Dan Mubiru at National-Football-Teams.com 25uxs3i4nyylhdyq323pinpu0nuvhp9