Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.1
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Module:String
828
4501
51095
28290
2026-05-12T16:19:34Z
SyntaxTerror
11090
update
51095
Scribunto
text/plain
--[[
This module is intended to provide access to basic string functions.
Most of the functions provided here can be invoked with named parameters,
unnamed parameters, or a mixture. If named parameters are used, Mediawiki will
automatically remove any leading or trailing whitespace from the parameter.
Depending on the intended use, it may be advantageous to either preserve or
remove such whitespace.
Global options
ignore_errors: If set to 'true' or 1, any error condition will result in
an empty string being returned rather than an error message.
error_category: If an error occurs, specifies the name of a category to
include with the error message. The default category is
[Category:Errors reported by Module String].
no_category: If set to 'true' or 1, no category will be added if an error
is generated.
Unit tests for this module are available at Module:String/tests.
]]
local str = {}
--[[
len
This function returns the length of the target string.
Usage:
{{#invoke:String|len|target_string|}}
OR
{{#invoke:String|len|s=target_string}}
Parameters
s: The string whose length to report
If invoked using named parameters, Mediawiki will automatically remove any leading or
trailing whitespace from the target string.
]]
function str.len( frame )
local new_args = str._getParameters( frame.args, {'s'} )
local s = new_args['s'] or ''
return mw.ustring.len( s )
end
--[[
sub
This function returns a substring of the target string at specified indices.
Usage:
{{#invoke:String|sub|target_string|start_index|end_index}}
OR
{{#invoke:String|sub|s=target_string|i=start_index|j=end_index}}
Parameters
s: The string to return a subset of
i: The first index of the substring to return, defaults to 1.
j: The last index of the string to return, defaults to the last character.
The first character of the string is assigned an index of 1. If either i or j
is a negative value, it is interpreted the same as selecting a character by
counting from the end of the string. Hence, a value of -1 is the same as
selecting the last character of the string.
If the requested indices are out of range for the given string, an error is
reported.
]]
function str.sub( frame )
local new_args = str._getParameters( frame.args, { 's', 'i', 'j' } )
local s = new_args['s'] or ''
local i = tonumber( new_args['i'] ) or 1
local j = tonumber( new_args['j'] ) or -1
local len = mw.ustring.len( s )
-- Convert negatives for range checking
if i < 0 then
i = len + i + 1
end
if j < 0 then
j = len + j + 1
end
if i > len or j > len or i < 1 or j < 1 then
return str._error( 'String subset index out of range' )
end
if j < i then
return str._error( 'String subset indices out of order' )
end
return mw.ustring.sub( s, i, j )
end
--[[
This function implements that features of {{str sub old}} and is kept in order
to maintain these older templates.
]]
function str.sublength( frame )
local i = tonumber( frame.args.i ) or 0
local len = tonumber( frame.args.len )
return mw.ustring.sub( frame.args.s, i + 1, len and ( i + len ) )
end
--[[
_match
This function returns a substring from the source string that matches a
specified pattern. It is exported for use in other modules
Usage:
strmatch = require("Module:String")._match
sresult = strmatch( s, pattern, start, match, plain, nomatch )
Parameters
s: The string to search
pattern: The pattern or string to find within the string
start: The index within the source string to start the search. The first
character of the string has index 1. Defaults to 1.
match: In some cases it may be possible to make multiple matches on a single
string. This specifies which match to return, where the first match is
match= 1. If a negative number is specified then a match is returned
counting from the last match. Hence match = -1 is the same as requesting
the last match. Defaults to 1.
plain: A flag indicating that the pattern should be understood as plain
text. Defaults to false.
nomatch: If no match is found, output the "nomatch" value rather than an error.
For information on constructing Lua patterns, a form of [regular expression], see:
* http://www.lua.org/manual/5.1/manual.html#5.4.1
* http://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Patterns
* http://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Ustring_patterns
]]
-- This sub-routine is exported for use in other modules
function str._match( s, pattern, start, match_index, plain_flag, nomatch )
if s == '' then
return str._error( 'Target string is empty' )
end
if pattern == '' then
return str._error( 'Pattern string is empty' )
end
start = tonumber(start) or 1
if math.abs(start) < 1 or math.abs(start) > mw.ustring.len( s ) then
return str._error( 'Requested start is out of range' )
end
if match_index == 0 then
return str._error( 'Match index is out of range' )
end
if plain_flag then
pattern = str._escapePattern( pattern )
end
local result
if match_index == 1 then
-- Find first match is simple case
result = mw.ustring.match( s, pattern, start )
else
if start > 1 then
s = mw.ustring.sub( s, start )
end
local iterator = mw.ustring.gmatch(s, pattern)
if match_index > 0 then
-- Forward search
for w in iterator do
match_index = match_index - 1
if match_index == 0 then
result = w
break
end
end
else
-- Reverse search
local result_table = {}
local count = 1
for w in iterator do
result_table[count] = w
count = count + 1
end
result = result_table[ count + match_index ]
end
end
if result == nil then
if nomatch == nil then
return str._error( 'Match not found' )
else
return nomatch
end
else
return result
end
end
--[[
match
This function returns a substring from the source string that matches a
specified pattern.
Usage:
{{#invoke:String|match|source_string|pattern_string|start_index|match_number|plain_flag|nomatch_output}}
OR
{{#invoke:String|match|s=source_string|pattern=pattern_string|start=start_index
|match=match_number|plain=plain_flag|nomatch=nomatch_output}}
Parameters
s: The string to search
pattern: The pattern or string to find within the string
start: The index within the source string to start the search. The first
character of the string has index 1. Defaults to 1.
match: In some cases it may be possible to make multiple matches on a single
string. This specifies which match to return, where the first match is
match= 1. If a negative number is specified then a match is returned
counting from the last match. Hence match = -1 is the same as requesting
the last match. Defaults to 1.
plain: A flag indicating that the pattern should be understood as plain
text. Defaults to false.
nomatch: If no match is found, output the "nomatch" value rather than an error.
If invoked using named parameters, Mediawiki will automatically remove any leading or
trailing whitespace from each string. In some circumstances this is desirable, in
other cases one may want to preserve the whitespace.
If the match_number or start_index are out of range for the string being queried, then
this function generates an error. An error is also generated if no match is found.
If one adds the parameter ignore_errors=true, then the error will be suppressed and
an empty string will be returned on any failure.
For information on constructing Lua patterns, a form of [regular expression], see:
* http://www.lua.org/manual/5.1/manual.html#5.4.1
* http://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Patterns
* http://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Ustring_patterns
]]
-- This is the entry point for #invoke:String|match
function str.match( frame )
local new_args = str._getParameters( frame.args, {'s', 'pattern', 'start', 'match', 'plain', 'nomatch'} )
local s = new_args['s'] or ''
local start = tonumber( new_args['start'] ) or 1
local plain_flag = str._getBoolean( new_args['plain'] or false )
local pattern = new_args['pattern'] or ''
local match_index = math.floor( tonumber(new_args['match']) or 1 )
local nomatch = new_args['nomatch']
return str._match( s, pattern, start, match_index, plain_flag, nomatch )
end
--[[
pos
This function returns a single character from the target string at position pos.
Usage:
{{#invoke:String|pos|target_string|index_value}}
OR
{{#invoke:String|pos|target=target_string|pos=index_value}}
Parameters
target: The string to search
pos: The index for the character to return
If invoked using named parameters, Mediawiki will automatically remove any leading or
trailing whitespace from the target string. In some circumstances this is desirable, in
other cases one may want to preserve the whitespace.
The first character has an index value of 1.
If one requests a negative value, this function will select a character by counting backwards
from the end of the string. In other words pos = -1 is the same as asking for the last character.
A requested value of zero, or a value greater than the length of the string returns an error.
]]
function str.pos( frame )
local new_args = str._getParameters( frame.args, {'target', 'pos'} )
local target_str = new_args['target'] or ''
local pos = tonumber( new_args['pos'] ) or 0
if pos == 0 or math.abs(pos) > mw.ustring.len( target_str ) then
return str._error( 'String index out of range' )
end
return mw.ustring.sub( target_str, pos, pos )
end
--[[
str_find
This function duplicates the behavior of {{str_find}}, including all of its quirks.
This is provided in order to support existing templates, but is NOT RECOMMENDED for
new code and templates. New code is recommended to use the "find" function instead.
Returns the first index in "source" that is a match to "target". Indexing is 1-based,
and the function returns -1 if the "target" string is not present in "source".
Important Note: If the "target" string is empty / missing, this function returns a
value of "1", which is generally unexpected behavior, and must be accounted for
separatetly.
]]
function str.str_find( frame )
local new_args = str._getParameters( frame.args, {'source', 'target'} )
local source_str = new_args['source'] or ''
local target_str = new_args['target'] or ''
if target_str == '' then
return 1
end
local start = mw.ustring.find( source_str, target_str, 1, true )
if start == nil then
start = -1
end
return start
end
--[[
find
This function allows one to search for a target string or pattern within another
string.
Usage:
{{#invoke:String|find|source_str|target_string|start_index|plain_flag}}
OR
{{#invoke:String|find|source=source_str|target=target_str|start=start_index|plain=plain_flag}}
Parameters
source: The string to search
target: The string or pattern to find within source
start: The index within the source string to start the search, defaults to 1
plain: Boolean flag indicating that target should be understood as plain
text and not as a Lua style regular expression, defaults to true
If invoked using named parameters, Mediawiki will automatically remove any leading or
trailing whitespace from the parameter. In some circumstances this is desirable, in
other cases one may want to preserve the whitespace.
This function returns the first index >= "start" where "target" can be found
within "source". Indices are 1-based. If "target" is not found, then this
function returns 0. If either "source" or "target" are missing / empty, this
function also returns 0.
This function should be safe for UTF-8 strings.
]]
function str.find( frame )
local new_args = str._getParameters( frame.args, {'source', 'target', 'start', 'plain' } )
local source_str = new_args['source'] or ''
local pattern = new_args['target'] or ''
local start_pos = tonumber(new_args['start']) or 1
local plain = new_args['plain'] or true
if source_str == '' or pattern == '' then
return 0
end
plain = str._getBoolean( plain )
local start = mw.ustring.find( source_str, pattern, start_pos, plain )
if start == nil then
start = 0
end
return start
end
--[[
replace
This function allows one to replace a target string or pattern within another
string.
Usage:
{{#invoke:String|replace|source_str|pattern_string|replace_string|replacement_count|plain_flag}}
OR
{{#invoke:String|replace|source=source_string|pattern=pattern_string|replace=replace_string|
count=replacement_count|plain=plain_flag}}
Parameters
source: The string to search
pattern: The string or pattern to find within source
replace: The replacement text
count: The number of occurences to replace, defaults to all.
plain: Boolean flag indicating that pattern should be understood as plain
text and not as a Lua style regular expression, defaults to true
]]
function str.replace( frame )
local new_args = str._getParameters( frame.args, {'source', 'pattern', 'replace', 'count', 'plain' } )
local source_str = new_args['source'] or ''
local pattern = new_args['pattern'] or ''
local replace = new_args['replace'] or ''
local count = tonumber( new_args['count'] )
local plain = new_args['plain'] or true
if source_str == '' or pattern == '' then
return source_str
end
plain = str._getBoolean( plain )
if plain then
pattern = str._escapePattern( pattern )
replace = string.gsub( replace, "%%", "%%%%" ) --Only need to escape replacement sequences.
end
local result
if count ~= nil then
result = mw.ustring.gsub( source_str, pattern, replace, count )
else
result = mw.ustring.gsub( source_str, pattern, replace )
end
return result
end
--[[
simple function to pipe string.rep to templates.
]]
function str.rep( frame )
local repetitions = tonumber( frame.args[2] )
if not repetitions then
return str._error( 'function rep expects a number as second parameter, received "' .. ( frame.args[2] or '' ) .. '"' )
end
return string.rep( frame.args[1] or '', repetitions )
end
--[[
escapePattern
This function escapes special characters from a Lua string pattern. See [1]
for details on how patterns work.
[1] https://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Patterns
Usage:
{{#invoke:String|escapePattern|pattern_string}}
Parameters
pattern_string: The pattern string to escape.
]]
function str.escapePattern( frame )
local pattern_str = frame.args[1]
if not pattern_str then
return str._error( 'No pattern string specified' )
end
local result = str._escapePattern( pattern_str )
return result
end
--[[
count
This function counts the number of occurrences of one string in another.
]]
function str.count(frame)
local args = str._getParameters(frame.args, {'source', 'pattern', 'plain'})
local source = args.source or ''
local pattern = args.pattern or ''
local plain = str._getBoolean(args.plain or true)
if plain then
pattern = str._escapePattern(pattern)
end
local _, count = mw.ustring.gsub(source, pattern, '')
return count
end
--[[
endswith
This function determines whether a string ends with another string.
]]
function str.endswith(frame)
local args = str._getParameters(frame.args, {'source', 'pattern'})
local source = args.source or ''
local pattern = args.pattern or ''
if pattern == '' then
-- All strings end with the empty string.
return "yes"
end
if mw.ustring.sub(source, -mw.ustring.len(pattern), -1) == pattern then
return "yes"
else
return ""
end
end
--[[
join
Join all non empty arguments together; the first argument is the separator.
Usage:
{{#invoke:String|join|sep|one|two|three}}
]]
function str.join(frame)
local args = {}
local sep
for _, v in ipairs( frame.args ) do
if sep then
if v ~= '' then
table.insert(args, v)
end
else
sep = v
end
end
return table.concat( args, sep or '' )
end
-- findpagetext returns the position of a piece of text in a page
-- First positional parameter or |text is the search text
-- Optional parameter |title is the page title, defaults to current page
-- Optional parameter |plain is either true for plain search (default) or false for Lua pattern search
-- Optional parameter |nomatch is the return value when no match is found; default is nil
function str._findpagetext(args)
-- process parameters
local nomatch = args.nomatch or ""
if nomatch == "" then nomatch = nil end
--
local text = mw.text.trim(args[1] or args.text or "")
if text == "" then return nil end
--
local title = args.title or ""
local titleobj
if title == "" then
titleobj = mw.title.getCurrentTitle()
else
titleobj = mw.title.new(title)
end
--
local plain = args.plain or ""
if plain:sub(1, 1) == "f" then plain = false else plain = true end
-- get the page content and look for 'text' - return position or nomatch
local content = titleobj and titleobj:getContent()
return content and mw.ustring.find(content, text, 1, plain) or nomatch
end
function str.findpagetext(frame)
local args = frame.args
local pargs = frame:getParent().args
for k, v in pairs(pargs) do
args[k] = v
end
if not (args[1] or args.text) then return nil end
-- just the first value
return (str._findpagetext(args))
end
--[[
Helper function that populates the argument list given that user may need to use a mix of
named and unnamed parameters. This is relevant because named parameters are not
identical to unnamed parameters due to string trimming, and when dealing with strings
we sometimes want to either preserve or remove that whitespace depending on the application.
]]
function str._getParameters( frame_args, arg_list )
local new_args = {}
local index = 1
local value
for _, arg in ipairs( arg_list ) do
value = frame_args[arg]
if value == nil then
value = frame_args[index]
index = index + 1
end
new_args[arg] = value
end
return new_args
end
--[[
Helper function to handle error messages.
]]
function str._error( error_str )
local frame = mw.getCurrentFrame()
local error_category = frame.args.error_category or 'Errors reported by Module String'
local ignore_errors = frame.args.ignore_errors or false
local no_category = frame.args.no_category or false
if str._getBoolean(ignore_errors) then
return ''
end
local error_str = '<strong class="error">String Module Error: ' .. error_str .. '</strong>'
if error_category ~= '' and not str._getBoolean( no_category ) then
error_str = '[[Category:' .. error_category .. ']]' .. error_str
end
return error_str
end
--[[
Helper Function to interpret boolean strings
]]
function str._getBoolean( boolean_str )
local boolean_value
if type( boolean_str ) == 'string' then
boolean_str = boolean_str:lower()
if boolean_str == 'false' or boolean_str == 'no' or boolean_str == '0'
or boolean_str == '' then
boolean_value = false
else
boolean_value = true
end
elseif type( boolean_str ) == 'boolean' then
boolean_value = boolean_str
else
error( 'No boolean value found' )
end
return boolean_value
end
--[[
Helper function that escapes all pattern characters so that they will be treated
as plain text.
]]
function str._escapePattern( pattern_str )
return ( string.gsub( pattern_str, "[%(%)%.%%%+%-%*%?%[%^%$%]]", "%%%0" ) )
end
return str
j3b8d4sejqnvazpfl0gk0yfaa503gli
Template:Never substitute
10
9955
51051
29661
2026-05-12T15:48:44Z
SyntaxTerror
11090
51051
wikitext
text/x-wiki
{{Ombox
|type=notice
|text='''This template should {{em|not}} be {{ill|Help:Substitution|en|lt=substituted}}.''' {{{1|}}}
}}<noinclude>
{{Documentation}}
</noinclude>
01x8m6a71cn90dj9mnytfge1gqbd682
51052
51051
2026-05-12T15:49:20Z
SyntaxTerror
11090
51052
wikitext
text/x-wiki
{{safesubst:<noinclude />#invoke: Unsubst||$B=
{{Always substitute|yesnomaybe=never|nocat={{{nocat|}}}}}
}}<noinclude>
{{Documentation}}
</noinclude>
005dtztzvg05qoc5xxjmbf6rdz2qi8t
Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .
0
12913
51174
48435
2026-05-12T17:30:27Z
Sisterian
9613
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347488251|Andrew Cohen (colonial administrator)]]"
51174
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}'''Omuyimbi Andrew Benjamin Cohen''' KCMG KCVO OBE (7 Ogwekkumi 1909 – 17 Ogwomukaaga 1968) yali [[:en:List_of_Governors_of_Uganda|Gavana wa Uganda]] okuva mu 1952 okutuuka mu 1957.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa [[:en:British_Jews|ag’Abangereza n’Abayudaaya]] . Yali muzzukulu wa [[:en:Levy_Barent_Cohen|Levy Barent Cohen]] . Yasomera mu [[:en:Malvern_College|Malvern College]] <ref>[https://books.google.com/books?id=zVUpAAAAYAAJ&q=%22educ.+malvern%22&dq=%22educ.+malvern%22&lr=&cd=50 Profile of Andrew Benjamin Cohen.] Nigeria, Part 2, by Martin Lynn, 2001, pp770.</ref> ne [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College, Cambridge]], n'afuna diguli mu [[:en:Classics|Classics]] . Yali [[:en:Cambridge_Apostle|Mutume wa Cambridge]] . Talina luganda na [[:en:Andrew_Cohen_(spiritual_teacher)|Andrew Cohen]], Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo.
== Gold Coast ==
Mu 1947, Cohen yalondebwa okuba omuyambi w’omuwandiisi omubeezi mu kitongole kya [[:en:Colonial_Office|ofiisi y’amatwale]] mu kitongole kya Afrika. Omwaka guno gwe gumu, yafulumya alipoota ya Cohen eyawa amagezi obuyinza buweebwe Abafirika mpolampola. <ref>{{Cite book |author=Ronald Robinson |date=1980 |title=Decolonisation and After: The British French Experience |publisher=Taylor & Francis |isbn=9780203061442 |editor1=Georges Fischer |language=en |chapter=Andrew Cohen and the Transfer of Power in Tropical Africa, 1940–1951 |doi=10.4324/9780203061442-4 |editor2=W. H. Morris-Jones |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |doi-broken-date=1 July 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240420200309/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |archive-date=2024-04-20}}</ref> Naye, [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] yokka ye yatwalibwa ng'esobola okwefuga "mu mulembe". <ref>{{Cite journal |last=Collins |first=Michael |date=2013-03-01 |title=Decolonisation and the "Federal Moment" |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09592296.2013.762881 |journal=Diplomacy & Statecraft |volume=24 |issue=1 |pages=21–40 |doi=10.1080/09592296.2013.762881 |issn=0959-2296}}</ref>
Mu 1948, okunoonyereza kwa Bungereza kwatandikibwawo [[:en:Attlee_ministry|gavumenti ya Labour]] ku byali bivuddeko obujagalalo obw’enjawulo mu Gold Coast. [[:en:Arthur_Creech_Jones|Omuwandiisi w’amatwale Arthur Creech Jones]] ne Cohen baasindika Aiken Watson, omuwagizi w’ekibiina kya [[:en:Fabian_Society|Fabian Society]] eyali emabegako ng’avuganya ku bwa Labour mu [[:en:1935_United_Kingdom_general_election|kulonda kwa 1935]], okulambula ettundutundu lino n’okubuuza abajulizi. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}</ref> Cohen yawa Watson ne banne amagezi "okukola lipoota ku kutaataaganyizibwa...n'ebibiviirako: n'okuteesa ku nsonga yonna ejja". <ref name=":0" /> [[:en:Watson_Commission|Alipoota ya Watson]] eyavaamu yawa amagezi ennongoosereza mu ssemateeka okutuuka ku bantu bangi. <ref>{{Cite book |date=1948 |title=Colonial Office: Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast (Watson Commission, 1948) |url=https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/r/C5153 |others=Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast |language=English}}</ref>
Abakungu bangi ab’amatwale mu Gold Coast n’abakozi ba gavumenti abamu mu London baatwala lipoota eno ng’okuyitirizanga. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}<cite id="CITEREFLapping1985" class="citation book cs1" data-ve-ignore="">Lapping, Brian (1985). [[iarchive:endofempire00lapp|''End of empire'']]. Internet Archive. New York : St. Martin's Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-312-25071-3|<bdi>978-0-312-25071-3</bdi>]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=End+of+empire&rft.pub=New+York+%3A+St.+Martin%27s+Press&rft.date=1985&rft.isbn=978-0-312-25071-3&rft.aulast=Lapping&rft.aufirst=Brian&rft_id=https%3A%2F%2Farchive.org%2Fdetails%2Fendofempire00lapp&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAndrew+Cohen+%28omuddukanya+w%E2%80%99emirimu+gy%E2%80%99amatwale%29+." class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Creech Jones yagamba nti yakwatibwa ensonyi olw’ebizuuliddwa byayo eby’amaanyi; wabula [[:en:Cabinet_of_the_United_Kingdom|kabineti]] yakkirizza bye yazudde Cohen. <ref name=":0" /> Alipoota eno yayamba okuyimbula [[:en:The_Big_Six_(Ghana)|abakulembeze abakulu abawagira eggwanga]], omuli [[:en:Prime_Minister_of_Ghana|ssaabaminisita]] ow'omu maaso [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]], n'okukyusa [[:en:Gerald_Creasy|Sir Gerald Creasy]], gavana wa Gold Coast, n'akyusa [[:en:Charles_Arden-Clarke|Charles Arden-Clarke]] eyali ow'eddembe. <ref>{{Cite journal |last=Arden-Clarke |first=Charles |date=1958 |title=Gold Coast Into Ghana: Some Problems of Transition |url=https://www.jstor.org/stable/2605866 |journal=International Affairs |volume=34 |issue=1 |pages=49–56 |doi=10.2307/2605866 |issn=0020-5850 |jstor=2605866}}</ref> Arden-Clarke yakwata ekifo kino okutuusa [[:en:Ghana_Independence_Act_1957|Ghana lwe yafuna obwetwaze mu 1957]], enkola gye yayambako okwanguyiza. <ref name=":0" />
== Rhodesia ne Nyasaland ==
Nga [[:en:Secretary_of_State_for_the_Colonies|Colonial Office]] Assistant Undersecretary for African Affairs, Cohen yali mu nteeseganya z’okussaawo essaza lya federo eri [[:en:Federation_of_Rhodesia_and_Nyasaland|Rhodesias ne Nyasaland]] mu 1950. Omuyudaaya Cohen, eyalumwa ennyo [[:en:The_Holocaust|olw’ekitta ba Bayudaaya]], yali akontana n'obusosoze era nga mulwanirira eddembe lya Africa. Kyokka, yassa mu nkola ebigendererwa bye okulwanyisa akabi ke yali alaba ng’akasinga okutiisa: akabi nti [[:en:Southern_Rhodesia|Southern Rhodesia]], singa efuuka ey’obulabe, yandigudde mu nkulungo ya gavumenti y’ekibiina kya National Party mu South Africa.
Eri Cohen, obulabe bw’abazungu [[:en:Afrikaner|ab’Abafirika]] mu ngeri ey’obwakaburu kwaali kusomozebwa kunene okusinga okusigala ng’enkola y’okulinnya kw’abazungu etakyukakyuka nnyo, ey’obuzaale mu Bugwanjuba bwa Rhodesia. Olw’okuba yakkaanya n’okukkaanya kuno, Cohen yagenda mu maaso n’afuuka omu ku baali wakati wamu n’amaanyi agavuga okutondawo Federo, ng’emirundi mingi kirabika ng’ali yekka ng’asumulula ensonga ezigaanye ko n'ezirimu okwekandaga ku njuuyi ezikwatibwako.
Nga ddala enteeseganya n’enkiiko zaali nzibu. Rhodesia ey'Maserengeta ne n'Amatwaale ag'Mumambuka zaali zirina ennono ez’enjawulo ennyo bwe kyatuuka ku ‘Native Question’ (Abafirika) n’emirimu gye zaali zitegekeddwa okukola mu bibiina by’obwannakyewa. Bwe kityo, kyatwala kumpi emyaka esatu CAF okutandikibwawo. Era, bwe yamala okutandikibwawo, yalaga nti "y'emu ku nsi ezisinga okufugibwa mu ngeri ey'ekikugu mu nsi yonna."
== Gavana wa Uganda ==
Mu 1952 yalondebwa okuba Gavana wa [[:en:Uganda|Uganda]], n’omulimu gw’okuteekateeka eggwanga eryo okufuna obwetwaze. Yaddamu okutegeka [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Palamenti (LEGCO)]] okussaamu ababaka ba Africa abaalondebwa okuva mu disitulikiti mu Uganda yonna, bw’atyo n’assaawo omusingi gwa palamenti ekiikirira abantu. Ono era ayanjudde enteekateeka z’ebyenfuna, omuli n’okutandikawo ekitongole kya [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] .
Mu 1953, Olukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] yanoonya obwetwaze okuva mu Uganda. [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Edward Mutesa II]], ''[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]]'' wa Buganda yasaba Buganda eyawulwe okuva ku ttwaale era obuvunaanyizibwa budde eri [[:en:Foreign_and_Commonwealth_Office|ofiisi y’ensonga z’ebweru]] . Nga 30 Ogwekkumi n'Ogumu Cohen yagoba Kabaka mu ntebe era n’alagira okuwangangusibwa e London. Okukaka okugenda kwe kwafuula Kabaka omujulizi ow’amangu mu maaso g’Abaganda, okwekutula kwabwe okukwese [[:en:Anticolonialism|n’okulwanyisa amatwale]] kwe kwaleetawo omuyaga ogw’okwekalakaasa. Ekikolwa kya Cohen kyali kidda emabega, era nga mu Baganda teyasobola kusanga muntu yenna eyeetegese oba asobola okukunga obuwagizi eri enkwe ze. Oluvannyuma lw'emyaka ebiri egyali gimalamu amaanyi egy'obulabe n'okulemesa Ganda obutasalako, Cohen yawalirizibwa okuzzaawo "Kabaka Freddie". <ref>{{cite book |last=Gunther |first=John |year=1957 |title=Inside Africa |publisher=The Reprint Society |page=438}}</ref> Kabaka yaddayo mu Kampala nga 17 Ogwekkumi wa 1955. [[:en:Abu_Mayanja|Abu Mayanja]] y’omu ku baawerekera Sir Edward Mutesa okuva mu buwanganguse bwe e London mu 1955.
Enteeseganya ezaaviirako okudda kwa Kabaka, newankubadde nga zaalabikira nga zimatiza Abazungu, zaali buwanguzi bwa maanyi eri Abaganda. Cohen yakakasa endagaano ya Kabaka obutawakanya bwetwaze mu nkola ya Uganda ennene. Kabaka teyakoma ku kuzzibwa mu ntebe mu kuddakwe, wabula omulundi ogwasooka okuva mu 1889, Kabaka yaweebwa obuyinza okulonda n’okugoba abaami be (abakungu ba gavumenti ya Buganda) mu kifo ky’okukola nga ffiga yokka nga bwe batambuza emirimu gya gavumenti. Obuyinza bwa Kabaka obupya bwabikibwa mu kubuzaabuza nti yandibadde "Kabaka wa ssemateeka" yekka, so nga mu butuufu yali muzannyi akulembedde mu kusalawo engeri Uganda gy'egenda okufugibwamu, era nga yafuuka pulezidenti w'eggwanga eyasooka mu 1962.
== Olukiiko lw’amawanga amagatte ==
Okuva mu 1957 Cohen yali mukiise wa Bungereza mu lukiiko [[:en:United_Nations_Trusteeship_Council|lw'amawanga amagatte olwa Trusteeship Council]] . Mu 1959 yali mmemba wa Special Mission to [[:en:Samoa|Samoa]] okuteesa ku bwetwaze bwayo okuva mu [[:en:New_Zealand|New Zealand]] . Yali yeenyigira mu kukyusa [[:en:United_Nations_Trust_Territories|Trust Territory]] of [[:en:Southern_Cameroons|Southern Cameroons]] okugiwa essaza lya [[:en:Cameroon|Cameroun Republic]] eryafugibwa Bufalansa nga 1 Ogwekkumi 1961. Cohen yali awakanya okuwa ekitundu ekyo obwetwaze, era abantu b’omu Bugwanjuba bwa Cameroon abaali bawagira obwetwaze baamunenya olw’okuba ekibiina ky’Amawanga Amagatte tekyakkiriza kibuuzo ekyo kwanjulwa eri Olukiiko..
== Obulamu obw’oluvannyuma ==
Cohen yali omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Minisita w’enkulaakulana y’ebweru w’eggwanga okuva mu 1964 okutuusa lwe yafa olw’obulwadde bw’omutima mu 1968.
== Ebijulizibwa ==
o79d26w66qgoj7l46rx0g5i68dy6575
51178
51174
2026-05-12T17:35:48Z
Sisterian
9613
Created by translating the section "Early life and education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347488251|Andrew Cohen (colonial administrator)]]"
51178
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}'''Omuyimbi Andrew Benjamin Cohen''' KCMG KCVO OBE (7 Ogwekkumi 1909 – 17 Ogwomukaaga 1968) yali [[:en:List_of_Governors_of_Uganda|Gavana wa Uganda]] okuva mu 1952 okutuuka mu 1957.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa [[:en:British_Jews|ag’Abangereza n’Abayudaaya]] . Yali muzzukulu wa [[:en:Levy_Barent_Cohen|Levy Barent Cohen]] . Yasomera mu [[:en:Malvern_College|Malvern College]] <ref>[https://books.google.com/books?id=zVUpAAAAYAAJ&q=%22educ.+malvern%22&dq=%22educ.+malvern%22&lr=&cd=50 Profile of Andrew Benjamin Cohen.] Nigeria, Part 2, by Martin Lynn, 2001, pp770.</ref> ne [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College, Cambridge]], n'afuna diguli mu [[:en:Classics|Classics]] . Yali [[:en:Cambridge_Apostle|Mutume wa Cambridge]] . Talina luganda na [[:en:Andrew_Cohen_(spiritual_teacher)|Andrew Cohen]], Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo.
== Gold Coast ==
Mu 1947, Cohen yalondebwa okuba omuyambi w’omuwandiisi omubeezi mu kitongole kya [[:en:Colonial_Office|ofiisi y’amatwale]] mu kitongole kya Afrika. Omwaka guno gwe gumu, yafulumya alipoota ya Cohen eyawa amagezi obuyinza buweebwe Abafirika mpolampola. <ref>{{Cite book |author=Ronald Robinson |date=1980 |title=Decolonisation and After: The British French Experience |publisher=Taylor & Francis |isbn=9780203061442 |editor1=Georges Fischer |language=en |chapter=Andrew Cohen and the Transfer of Power in Tropical Africa, 1940–1951 |doi=10.4324/9780203061442-4 |editor2=W. H. Morris-Jones |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |doi-broken-date=1 July 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240420200309/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |archive-date=2024-04-20}}</ref> Naye, [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] yokka ye yatwalibwa ng'esobola okwefuga "mu mulembe". <ref>{{Cite journal |last=Collins |first=Michael |date=2013-03-01 |title=Decolonisation and the "Federal Moment" |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09592296.2013.762881 |journal=Diplomacy & Statecraft |volume=24 |issue=1 |pages=21–40 |doi=10.1080/09592296.2013.762881 |issn=0959-2296}}</ref>
Mu 1948, okunoonyereza kwa Bungereza kwatandikibwawo [[:en:Attlee_ministry|gavumenti ya Labour]] ku byali bivuddeko obujagalalo obw’enjawulo mu Gold Coast. [[:en:Arthur_Creech_Jones|Omuwandiisi w’amatwale Arthur Creech Jones]] ne Cohen baasindika Aiken Watson, omuwagizi w’ekibiina kya [[:en:Fabian_Society|Fabian Society]] eyali emabegako ng’avuganya ku bwa Labour mu [[:en:1935_United_Kingdom_general_election|kulonda kwa 1935]], okulambula ettundutundu lino n’okubuuza abajulizi. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}</ref> Cohen yawa Watson ne banne amagezi "okukola lipoota ku kutaataaganyizibwa...n'ebibiviirako: n'okuteesa ku nsonga yonna ejja". <ref name=":0" /> [[:en:Watson_Commission|Alipoota ya Watson]] eyavaamu yawa amagezi ennongoosereza mu ssemateeka okutuuka ku bantu bangi. <ref>{{Cite book |date=1948 |title=Colonial Office: Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast (Watson Commission, 1948) |url=https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/r/C5153 |others=Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast |language=English}}</ref>
Abakungu bangi ab’amatwale mu Gold Coast n’abakozi ba gavumenti abamu mu London baatwala lipoota eno ng’okuyitirizanga. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}<cite id="CITEREFLapping1985" class="citation book cs1" data-ve-ignore="">Lapping, Brian (1985). [[iarchive:endofempire00lapp|''End of empire'']]. Internet Archive. New York : St. Martin's Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-312-25071-3|<bdi>978-0-312-25071-3</bdi>]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=End+of+empire&rft.pub=New+York+%3A+St.+Martin%27s+Press&rft.date=1985&rft.isbn=978-0-312-25071-3&rft.aulast=Lapping&rft.aufirst=Brian&rft_id=https%3A%2F%2Farchive.org%2Fdetails%2Fendofempire00lapp&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAndrew+Cohen+%28omuddukanya+w%E2%80%99emirimu+gy%E2%80%99amatwale%29+." class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Creech Jones yagamba nti yakwatibwa ensonyi olw’ebizuuliddwa byayo eby’amaanyi; wabula [[:en:Cabinet_of_the_United_Kingdom|kabineti]] yakkirizza bye yazudde Cohen. <ref name=":0" /> Alipoota eno yayamba okuyimbula [[:en:The_Big_Six_(Ghana)|abakulembeze abakulu abawagira eggwanga]], omuli [[:en:Prime_Minister_of_Ghana|ssaabaminisita]] ow'omu maaso [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]], n'okukyusa [[:en:Gerald_Creasy|Sir Gerald Creasy]], gavana wa Gold Coast, n'akyusa [[:en:Charles_Arden-Clarke|Charles Arden-Clarke]] eyali ow'eddembe. <ref>{{Cite journal |last=Arden-Clarke |first=Charles |date=1958 |title=Gold Coast Into Ghana: Some Problems of Transition |url=https://www.jstor.org/stable/2605866 |journal=International Affairs |volume=34 |issue=1 |pages=49–56 |doi=10.2307/2605866 |issn=0020-5850 |jstor=2605866}}</ref> Arden-Clarke yakwata ekifo kino okutuusa [[:en:Ghana_Independence_Act_1957|Ghana lwe yafuna obwetwaze mu 1957]], enkola gye yayambako okwanguyiza. <ref name=":0" />
== Rhodesia ne Nyasaland ==
Nga [[:en:Secretary_of_State_for_the_Colonies|Colonial Office]] Assistant Undersecretary for African Affairs, Cohen yali mu nteeseganya z’okussaawo essaza lya federo eri [[:en:Federation_of_Rhodesia_and_Nyasaland|Rhodesias ne Nyasaland]] mu 1950. Omuyudaaya Cohen, eyalumwa ennyo [[:en:The_Holocaust|olw’ekitta ba Bayudaaya]], yali akontana n'obusosoze era nga mulwanirira eddembe lya Africa. Kyokka, yassa mu nkola ebigendererwa bye okulwanyisa akabi ke yali alaba ng’akasinga okutiisa: akabi nti [[:en:Southern_Rhodesia|Southern Rhodesia]], singa efuuka ey’obulabe, yandigudde mu nkulungo ya gavumenti y’ekibiina kya National Party mu South Africa.
Eri Cohen, obulabe bw’abazungu [[:en:Afrikaner|ab’Abafirika]] mu ngeri ey’obwakaburu kwaali kusomozebwa kunene okusinga okusigala ng’enkola y’okulinnya kw’abazungu etakyukakyuka nnyo, ey’obuzaale mu Bugwanjuba bwa Rhodesia. Olw’okuba yakkaanya n’okukkaanya kuno, Cohen yagenda mu maaso n’afuuka omu ku baali wakati wamu n’amaanyi agavuga okutondawo Federo, ng’emirundi mingi kirabika ng’ali yekka ng’asumulula ensonga ezigaanye ko n'ezirimu okwekandaga ku njuuyi ezikwatibwako.
Nga ddala enteeseganya n’enkiiko zaali nzibu. Rhodesia ey'Maserengeta ne n'Amatwaale ag'Mumambuka zaali zirina ennono ez’enjawulo ennyo bwe kyatuuka ku ‘Native Question’ (Abafirika) n’emirimu gye zaali zitegekeddwa okukola mu bibiina by’obwannakyewa. Bwe kityo, kyatwala kumpi emyaka esatu CAF okutandikibwawo. Era, bwe yamala okutandikibwawo, yalaga nti "y'emu ku nsi ezisinga okufugibwa mu ngeri ey'ekikugu mu nsi yonna."
== Gavana wa Uganda ==
Mu 1952 yalondebwa okuba Gavana wa [[:en:Uganda|Uganda]], n’omulimu gw’okuteekateeka eggwanga eryo okufuna obwetwaze. Yaddamu okutegeka [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Palamenti (LEGCO)]] okussaamu ababaka ba Africa abaalondebwa okuva mu disitulikiti mu Uganda yonna, bw’atyo n’assaawo omusingi gwa palamenti ekiikirira abantu. Ono era ayanjudde enteekateeka z’ebyenfuna, omuli n’okutandikawo ekitongole kya [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] .
Mu 1953, Olukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] yanoonya obwetwaze okuva mu Uganda. [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Edward Mutesa II]], ''[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]]'' wa Buganda yasaba Buganda eyawulwe okuva ku ttwaale era obuvunaanyizibwa budde eri [[:en:Foreign_and_Commonwealth_Office|ofiisi y’ensonga z’ebweru]] . Nga 30 Ogwekkumi n'Ogumu Cohen yagoba Kabaka mu ntebe era n’alagira okuwangangusibwa e London. Okukaka okugenda kwe kwafuula Kabaka omujulizi ow’amangu mu maaso g’Abaganda, okwekutula kwabwe okukwese [[:en:Anticolonialism|n’okulwanyisa amatwale]] kwe kwaleetawo omuyaga ogw’okwekalakaasa. Ekikolwa kya Cohen kyali kidda emabega, era nga mu Baganda teyasobola kusanga muntu yenna eyeetegese oba asobola okukunga obuwagizi eri enkwe ze. Oluvannyuma lw'emyaka ebiri egyali gimalamu amaanyi egy'obulabe n'okulemesa Ganda obutasalako, Cohen yawalirizibwa okuzzaawo "Kabaka Freddie". <ref>{{cite book |last=Gunther |first=John |year=1957 |title=Inside Africa |publisher=The Reprint Society |page=438}}</ref> Kabaka yaddayo mu Kampala nga 17 Ogwekkumi wa 1955. [[:en:Abu_Mayanja|Abu Mayanja]] y’omu ku baawerekera Sir Edward Mutesa okuva mu buwanganguse bwe e London mu 1955.
Enteeseganya ezaaviirako okudda kwa Kabaka, newankubadde nga zaalabikira nga zimatiza Abazungu, zaali buwanguzi bwa maanyi eri Abaganda. Cohen yakakasa endagaano ya Kabaka obutawakanya bwetwaze mu nkola ya Uganda ennene. Kabaka teyakoma ku kuzzibwa mu ntebe mu kuddakwe, wabula omulundi ogwasooka okuva mu 1889, Kabaka yaweebwa obuyinza okulonda n’okugoba abaami be (abakungu ba gavumenti ya Buganda) mu kifo ky’okukola nga ffiga yokka nga bwe batambuza emirimu gya gavumenti. Obuyinza bwa Kabaka obupya bwabikibwa mu kubuzaabuza nti yandibadde "Kabaka wa ssemateeka" yekka, so nga mu butuufu yali muzannyi akulembedde mu kusalawo engeri Uganda gy'egenda okufugibwamu, era nga yafuuka pulezidenti w'eggwanga eyasooka mu 1962.
== Olukiiko lw’amawanga amagatte ==
Okuva mu 1957 Cohen yali mukiise wa Bungereza mu lukiiko [[:en:United_Nations_Trusteeship_Council|lw'amawanga amagatte olwa Trusteeship Council]] . Mu 1959 yali mmemba wa Special Mission to [[:en:Samoa|Samoa]] okuteesa ku bwetwaze bwayo okuva mu [[:en:New_Zealand|New Zealand]] . Yali yeenyigira mu kukyusa [[:en:United_Nations_Trust_Territories|Trust Territory]] of [[:en:Southern_Cameroons|Southern Cameroons]] okugiwa essaza lya [[:en:Cameroon|Cameroun Republic]] eryafugibwa Bufalansa nga 1 Ogwekkumi 1961. Cohen yali awakanya okuwa ekitundu ekyo obwetwaze, era abantu b’omu Bugwanjuba bwa Cameroon abaali bawagira obwetwaze baamunenya olw’okuba ekibiina ky’Amawanga Amagatte tekyakkiriza kibuuzo ekyo kwanjulwa eri Olukiiko..
== Obulamu obw’oluvannyuma ==
Cohen yali omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Minisita w’enkulaakulana y’ebweru w’eggwanga okuva mu 1964 okutuusa lwe yafa olw’obulwadde bw’omutima mu 1968.
== Ebijulizibwa ==
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa [[:en:British_Jews|ag’Abangereza n’Abayudaaya]] . Yali ava mu lulyo lwa [[:en:Levy_Barent_Cohen|Levy Barent Cohen]] . Yasomesebwa mu [[:en:Malvern_College|Malvern College]] <ref>[https://books.google.com/books?id=zVUpAAAAYAAJ&q=%22educ.+malvern%22&dq=%22educ.+malvern%22&lr=&cd=50 Profile of Andrew Benjamin Cohen.] Nigeria, Part 2, by Martin Lynn, 2001, pp770.</ref> ne [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College, Cambridge]], n'afuna diguli mu [[:en:Classics|Classics]] . Yali [[:en:Cambridge_Apostle|Mutume wa Cambridge]] . Talina luganda na [[:en:Andrew_Cohen_(spiritual_teacher)|Andrew Cohen]], Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo.
otbblopgnon819vz5bloa84dobv0gw6
Template:Substitution
10
13417
51023
50474
2026-05-12T13:30:52Z
SyntaxTerror
11090
51023
wikitext
text/x-wiki
{{safesubst:<noinclude />#invoke: Unsubst||$B=
{{Ombox
| type = notice
| text = {{#if:{{{2|}}}||}}This template '''should {{{1}}} be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted'''{{#if:{{{2|}}}| {{{2}}}}}.}}
}}<noinclude>
{{Documentation}}
</noinclude>
9u7qg16f0jdzkeg209zqq4sz1ib76vy
51024
51023
2026-05-12T13:31:43Z
SyntaxTerror
11090
51024
wikitext
text/x-wiki
{{safesubst:<noinclude />#invoke: Unsubst||$B=
{{Ombox
| type = notice
| text = {{#if:{{{2|}}}||}}This template '''should {{{1}}} be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted}}'''{{#if:{{{2|}}}| {{{2}}}}}.}}
}}<noinclude>
{{Documentation}}
</noinclude>
erqh0myo3a6r2pjx9iju7t0m5xe4vca
Template:Always substitute
10
13521
51035
50602
2026-05-12T15:20:38Z
SyntaxTerror
11090
51035
wikitext
text/x-wiki
{{{{{|safesubst:}}}#invoke:Unsubst|main|$B=
{{Ombox
| name = Subst only
| type = notice
| text = This template <strong>{{#switch:{{{yesnomaybe|}}}|may=may be {{ill|Help:Substitution|en|lt=substituted}}</strong>|never=should <em>not</em> be {{ill|Help:Substitution|en|lt=substituted}}</strong>||#default=should always be {{ill|Help:Substitution|en|lt=substituted}}</strong> – use <!--
-->{{{actualtemplate|{{template other|{{Tlsp|code=yes|{{#switch:{{SUBPAGENAME}}|doc|sandbox={{BASEPAGENAME}}|{{PAGENAME}}}}}}|{{Tlsu|code=yes|{{FULLPAGENAME}}}}}}}}}}}. <!--
-->{{#if:{{yesno|{{{auto|no}}}}} |Any accidental transclusions will be automatically substituted by a bot.{{{1|}}}{{#if:{{yesno|{{{nocat|}}}}}|<!--no categorization-->|{{#switch:{{SUBPAGENAME}}|doc|sandbox=|[[Category:Wikipedia templates to be automatically substituted]]}}}}}} <!--
-->{{#if:{{{alt|}}} |For transcluding, use {{Tl|{{{alt|}}}}} instead.}}
}}{{#if:{{yesno|{{{nocat|<noinclude>true</noinclude>}}}}}|<!--no categorization-->|{{#switch:{{SUBPAGENAME}}|doc|sandbox=|{{#switch:{{{yesnomaybe|}}}
|never=[[Category:Wikipedia never-substituted templates]]
|may=<!--No applicable category-->
|#default=[[Category:Wikipedia substituted templates]]{{#ifexpr: 0{{Find page text |text=<!%-%- *{{NAMESPACE}}:[{{lc:{{str left|{{Lua escape|{{{1|{{PAGENAME}}}}}}}|1}}}}{{uc:{{str left|{{Lua escape|{{{1|{{PAGENAME}}}}}}}|1}}}}]{{str right|{{Lua escape|{{{1|{{PAGENAME}}}}}}}|1}} *%-%-> |title={{FULLPAGENAME}} |plain=f}} > 0 | [[Category:Templates with matching hidden id]]}}
}}}}}}}}<includeonly>__EXPECTUNUSEDTEMPLATE__</includeonly><noinclude>{{Documentation}}</noinclude>
38eozqp6871o1h8f20x67w3rs8rhlme
Wikipedia:Administrators' noticeboard/Header
4
13588
51180
50906
2026-05-12T17:49:19Z
SyntaxTerror
11090
51180
wikitext
text/x-wiki
{{Notice|{{Bulleted list|
| This is the Luganda Wikipedia, so articles must be written in that language.<br>But '''technical discussions have to be conducted in English for now''', as not everyone involved speaks Luganda.
| '''For the moment, there is no administrator and no bureaucrat on Luganda Wikipedia''', so it relies on [[mw:Meta:Policies and guidelines|Wikimedia's global policies]], and all requests requiring administrative or bureaucratic rights have to be made on the [[m:Steward requests|MediaWiki steward requests page]].
| Nevertheless, '''requests to become [[m:administrator|administrator]], [[m:bureaucrat|bureaucrat]], [[m:CheckUser|CheckUser]] or [[m:oversight|oversight]] need to be reviewed by the Luganda Wikipedia community'''.<br>If no objections are raised within seven days, a request may be made on the [[m:Steward requests|MediaWiki steward requests page]].
| Also, this wiki uses the [[m:bot policy|standard bot policy]], and allows [[m:bot policy#Global_bots|global bots]] and [[m:bot policy#Automatic_approval|automatic approval of certain types of bots]]. Other bots have to be reviewed by the community.
}}}}
<!-- THE BUTTONS ARE NOT WORKING YET
{{Center|
{{Clickable button|Request for user rights<br>needing community approval|color=blue|url=https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Wikipedia:Administrators'_noticeboard&action=edit§ion=new&dtpreload=1&editintro=Wikipedia:Administrators'_noticeboard/Form/Intro&preload=Wikipedia:Administrators'_noticeboard/Form}}
https://fr.wikipedia.org/w/index.php?title=Wikip%C3%A9dia:Atelier_graphique/Logos_%C3%A0_am%C3%A9liorer&action=edit§ion=new&dtpreload=1&editintro=Wikip%C3%A9dia:Atelier_graphique/Images_%C3%A0_am%C3%A9liorer/Formulaire_logo/Intro&preload=Wikip%C3%A9dia:Atelier_graphique/Images_%C3%A0_am%C3%A9liorer/Formulaire_logo
https://lg.wikipedia.org/w/index.php?action=edit&preload=Wikip%C3%A9dia%3ABot%2FStatut%2Fprefr&editintro=Wikip%C3%A9dia%3ABot%2FStatut%2Fintrofr&preloadtitle=NOM_DU_BOT§ion=new&title=Wikip%C3%A9dia%3ABot%2FStatut&create=Ajouter+une+demande+de+statut
<br><br>
{{Clickable button|Other requests|color=blue|url=https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Wikipedia:Administrators'_noticeboard&action=edit§ion=new}}
}}
-->
----
7lfuqxkd0mhdu33id4kb7g73tfrbwvt
User:SyntaxTerror/sandbox/a
2
13684
51133
50964
2026-05-12T16:36:37Z
SyntaxTerror
11090
a
51133
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
Joel Kitamirike
0
13696
51017
51016
2026-05-12T12:00:59Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531630|Joel Kitamirike]]"
51017
wikitext
text/x-wiki
'''Joel Derick Kitamirike''' (yazaalibwa 5 Ogwokuna 1984) yaliko [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] omukugu era yazannyanga ng'[[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] . Yazannyira mu liigi ya [[:en:Football_League_One|Football League One]] mu [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] mu sizoni ya 2003–04 ne mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu 2005. Kiraabu gye yasembyeyo okuzannyiramu yali [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]] . Yazaalibwa mu Uganda, yagenda e Bungereza ng’akyali mwana muto era alina obutuuze bwa Bungereza.
Mu Gwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okusaasanya n'okusangibwa n'enjaga ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref name="drugs">{{cite news|url=http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|title=Ex-Chelsea player jailed for drugs bust|work=East Anglian Daily Times|author=Skene, Helen|date=8 November 2008|accessdate=9 November 2008|archive-date=30 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150330060718/http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
Kitamirike yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, mu 1984 era yagenda e Bungereza ng’alina emyaka mukaaga.<ref>{{cite web |title=Joel Kitamirike biography: the early years |url=http://www.icons.com/kitamirike/biog.html?0 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080312182015/http://www.icons.com/kitamirike/biog.html |archivedate=12 March 2008 |accessdate=3 July 2008 |publisher=Icons.com}}</ref> Yatandika omulimu gwe ng'omuzannyi omuto mu [[:en:Chelsea_F.C.|Chelsea]], gye yazannyira omupiira gwe ogwasooka ku myaka 17, ng'amyuka mu mupiira gwa [[:en:UEFA_Cup|UEFA Cup]] ne [[:en:Hapoel_Tel_Aviv_F.C.|Hapoel Tel Aviv]], oluvannyuma lw'abazannyi abawerako obutaagenda mu [[:en:Israel|Yisirayiri]] olw'okwekengera olw'ebyokwerinda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/uefa_cup/1605181.stm|title=Hapoel stun subdued Chelsea|date=18 October 2001|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yeegatta ku [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] ku bbanja mu Gwomwenda 2003 era n'ayongerayo ebbanja lye okutuusa mu Gwekkuminogumu 2003 sizoni ya 2003–04 yonna,<ref name="Brentford">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/b/brentford/3222734.stm|title=Kitamirike extends Bees deal|date=20 November 2003|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> mu kiseera ekyo yazannyira Brentford emipiira 25 mu liigi n'ekikopo.<ref>{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702&season_id=133 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yayimbulwa Chelsea ku nkomerero ya sizoni ya 2003–04, era oluvannyuma lw'okugezesebwa ne kiraabu ya Budaaki eya [[:en:Willem_II_Tilburg|Willem II]] <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3554992.stm|title=Kitamirike eyes Dutch move|date=11 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> ne [[:en:Walsall_F.C.|Walsall]],<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3599118.stm|title=Walsall trial Kitamirike|date=25 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> yeegatta ku [[:en:Mansfield_Town_F.C.|Mansfield Town]] mu Gwekkumineebiri 2004 ku musingi ogutali gwa ndagaano.<ref name="sbase">{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yazannya emipiira ebiri mu Mansfield nga tannaba kwegatta ku [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu Gwoluberyeberye 2005 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="NEP">{{cite news|url=http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|archive-url=https://web.archive.org/web/20120209093929/http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|url-status=dead|archive-date=9 February 2012|title=Thanks Stags – Kitamirike|date=24 January 2005|publisher=Nottingham Evening Post|accessdate=3 July 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4180913.stm|title=Dundee sign defender Kitamirike|date=17 January 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yatandika emipiira musanvu mu Dundee mu sizoni ya 2004–05 nga kiraabu eno evudde mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] era n'azannya emipiira emirala ebiri nga tannava mu ttiimu eno mu Gwekkuminogumu 2005 oluvannyuma lw'okukkiriziganya nti endagaano ye esazibwemu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4415826.stm|title=Defender Kitamirike leaves Dundee|date=7 November 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Major_Soccer_League|Major Soccer League]], [[:en:Columbus_Crew|Columbus Crew]] .<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/4607034.stm|title=Ugandan Kitamirike signs in USA|date=12 January 2006|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref>
opv99megbv7sfm651x9bv2s2eypxhen
51018
51017
2026-05-12T12:24:19Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531630|Joel Kitamirike]]"
51018
wikitext
text/x-wiki
'''Joel Derick Kitamirike''' (yazaalibwa 5 Ogwokuna 1984) yaliko [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] omukugu era yazannyanga ng'[[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] . Yazannyira mu liigi ya [[:en:Football_League_One|Football League One]] mu [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] mu sizoni ya 2003–04 ne mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu 2005. Kiraabu gye yasembyeyo okuzannyiramu yali [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]] . Yazaalibwa mu Uganda, yagenda e Bungereza ng’akyali mwana muto era alina obutuuze bwa Bungereza.
Mu Gwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okusaasanya n'okusangibwa n'enjaga ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref name="drugs">{{cite news|url=http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|title=Ex-Chelsea player jailed for drugs bust|work=East Anglian Daily Times|author=Skene, Helen|date=8 November 2008|accessdate=9 November 2008|archive-date=30 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150330060718/http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
Kitamirike yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, mu 1984 era yagenda e Bungereza ng’alina emyaka mukaaga.<ref>{{cite web |title=Joel Kitamirike biography: the early years |url=http://www.icons.com/kitamirike/biog.html?0 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080312182015/http://www.icons.com/kitamirike/biog.html |archivedate=12 March 2008 |accessdate=3 July 2008 |publisher=Icons.com}}</ref> Yatandika omulimu gwe ng'omuzannyi omuto mu [[:en:Chelsea_F.C.|Chelsea]], gye yazannyira omupiira gwe ogwasooka ku myaka 17, ng'amyuka mu mupiira gwa [[:en:UEFA_Cup|UEFA Cup]] ne [[:en:Hapoel_Tel_Aviv_F.C.|Hapoel Tel Aviv]], oluvannyuma lw'abazannyi abawerako obutaagenda mu [[:en:Israel|Yisirayiri]] olw'okwekengera olw'ebyokwerinda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/uefa_cup/1605181.stm|title=Hapoel stun subdued Chelsea|date=18 October 2001|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yeegatta ku [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] ku bbanja mu Gwomwenda 2003 era n'ayongerayo ebbanja lye okutuusa mu Gwekkuminogumu 2003 sizoni ya 2003–04 yonna,<ref name="Brentford">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/b/brentford/3222734.stm|title=Kitamirike extends Bees deal|date=20 November 2003|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> mu kiseera ekyo yazannyira Brentford emipiira 25 mu liigi n'ekikopo.<ref>{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702&season_id=133 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yayimbulwa Chelsea ku nkomerero ya sizoni ya 2003–04, era oluvannyuma lw'okugezesebwa ne kiraabu ya Budaaki eya [[:en:Willem_II_Tilburg|Willem II]] <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3554992.stm|title=Kitamirike eyes Dutch move|date=11 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> ne [[:en:Walsall_F.C.|Walsall]],<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3599118.stm|title=Walsall trial Kitamirike|date=25 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> yeegatta ku [[:en:Mansfield_Town_F.C.|Mansfield Town]] mu Gwekkumineebiri 2004 ku musingi ogutali gwa ndagaano.<ref name="sbase">{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yazannya emipiira ebiri mu Mansfield nga tannaba kwegatta ku [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu Gwoluberyeberye 2005 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="NEP">{{cite news|url=http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|archive-url=https://web.archive.org/web/20120209093929/http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|url-status=dead|archive-date=9 February 2012|title=Thanks Stags – Kitamirike|date=24 January 2005|publisher=Nottingham Evening Post|accessdate=3 July 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4180913.stm|title=Dundee sign defender Kitamirike|date=17 January 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yatandika emipiira musanvu mu Dundee mu sizoni ya 2004–05 nga kiraabu eno evudde mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] era n'azannya emipiira emirala ebiri nga tannava mu ttiimu eno mu Gwekkuminogumu 2005 oluvannyuma lw'okukkiriziganya nti endagaano ye esazibwemu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4415826.stm|title=Defender Kitamirike leaves Dundee|date=7 November 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Major_Soccer_League|Major Soccer League]], [[:en:Columbus_Crew|Columbus Crew]] .<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/4607034.stm|title=Ugandan Kitamirike signs in USA|date=12 January 2006|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref>
Mu Crew yazanirayo omupiira gumu nga tannaba kwegatta ku mupiira gwa Bungereza ogutali gwa liigi ng'azannyira [[:en:Fisher_Athletic_F.C.|Fisher Athletic]] ne [[:en:Weymouth_F.C.|Weymouth]].<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/w/weymouth/7250309.stm|title=Terras allow Kitamirike to leave|date=18 February 2008|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yayimbulwa aba Weymouth mu Gwokubiri 2008 era ne yeegatta ku [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]],<ref>{{cite news|url=http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120609232149/http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archivedate=9 June 2012|title=King brings in Joel|date=3 March 2008|publisher=Non League Daily|url-status=usurped|accessdate=3 July 2008}}</ref> gye yazannyira omupiira gumu nga tannava mu kiraabu eno ku nkomerero ya sizoni ya 2007–08.<ref>{{cite news|url=http://www.greenun24.co.uk/content/greenun/sport/football/non-league/club-notes/?id=402|title=Club notes: Chelmsford City|work=Green'Un 24 (sports supplement, Ipswich Evening Star)|accessdate=9 November 2008}}</ref>
h484f27jaoofmx2ad3of45ih2f2wi74
51019
51018
2026-05-12T12:26:12Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531630|Joel Kitamirike]]"
51019
wikitext
text/x-wiki
'''Joel Derick Kitamirike''' (yazaalibwa 5 Ogwokuna 1984) yaliko [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] omukugu era yazannyanga ng'[[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] . Yazannyira mu liigi ya [[:en:Football_League_One|Football League One]] mu [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] mu sizoni ya 2003–04 ne mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu 2005. Kiraabu gye yasembyeyo okuzannyiramu yali [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]] . Yazaalibwa mu Uganda, yagenda e Bungereza ng’akyali mwana muto era alina obutuuze bwa Bungereza.
Mu Gwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okusaasanya n'okusangibwa n'enjaga ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref name="drugs">{{cite news|url=http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|title=Ex-Chelsea player jailed for drugs bust|work=East Anglian Daily Times|author=Skene, Helen|date=8 November 2008|accessdate=9 November 2008|archive-date=30 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150330060718/http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
Kitamirike yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, mu 1984 era yagenda e Bungereza ng’alina emyaka mukaaga.<ref>{{cite web |title=Joel Kitamirike biography: the early years |url=http://www.icons.com/kitamirike/biog.html?0 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080312182015/http://www.icons.com/kitamirike/biog.html |archivedate=12 March 2008 |accessdate=3 July 2008 |publisher=Icons.com}}</ref> Yatandika omulimu gwe ng'omuzannyi omuto mu [[:en:Chelsea_F.C.|Chelsea]], gye yazannyira omupiira gwe ogwasooka ku myaka 17, ng'amyuka mu mupiira gwa [[:en:UEFA_Cup|UEFA Cup]] ne [[:en:Hapoel_Tel_Aviv_F.C.|Hapoel Tel Aviv]], oluvannyuma lw'abazannyi abawerako obutaagenda mu [[:en:Israel|Yisirayiri]] olw'okwekengera olw'ebyokwerinda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/uefa_cup/1605181.stm|title=Hapoel stun subdued Chelsea|date=18 October 2001|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yeegatta ku [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] ku bbanja mu Gwomwenda 2003 era n'ayongerayo ebbanja lye okutuusa mu Gwekkuminogumu 2003 sizoni ya 2003–04 yonna,<ref name="Brentford">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/b/brentford/3222734.stm|title=Kitamirike extends Bees deal|date=20 November 2003|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> mu kiseera ekyo yazannyira Brentford emipiira 25 mu liigi n'ekikopo.<ref>{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702&season_id=133 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yayimbulwa Chelsea ku nkomerero ya sizoni ya 2003–04, era oluvannyuma lw'okugezesebwa ne kiraabu ya Budaaki eya [[:en:Willem_II_Tilburg|Willem II]] <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3554992.stm|title=Kitamirike eyes Dutch move|date=11 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> ne [[:en:Walsall_F.C.|Walsall]],<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3599118.stm|title=Walsall trial Kitamirike|date=25 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> yeegatta ku [[:en:Mansfield_Town_F.C.|Mansfield Town]] mu Gwekkumineebiri 2004 ku musingi ogutali gwa ndagaano.<ref name="sbase">{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yazannya emipiira ebiri mu Mansfield nga tannaba kwegatta ku [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu Gwoluberyeberye 2005 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="NEP">{{cite news|url=http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|archive-url=https://web.archive.org/web/20120209093929/http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|url-status=dead|archive-date=9 February 2012|title=Thanks Stags – Kitamirike|date=24 January 2005|publisher=Nottingham Evening Post|accessdate=3 July 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4180913.stm|title=Dundee sign defender Kitamirike|date=17 January 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yatandika emipiira musanvu mu Dundee mu sizoni ya 2004–05 nga kiraabu eno evudde mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] era n'azannya emipiira emirala ebiri nga tannava mu ttiimu eno mu Gwekkuminogumu 2005 oluvannyuma lw'okukkiriziganya nti endagaano ye esazibwemu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4415826.stm|title=Defender Kitamirike leaves Dundee|date=7 November 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Major_Soccer_League|Major Soccer League]], [[:en:Columbus_Crew|Columbus Crew]] .<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/4607034.stm|title=Ugandan Kitamirike signs in USA|date=12 January 2006|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref>
Mu Crew yazanirayo omupiira gumu nga tannaba kwegatta ku mupiira gwa Bungereza ogutali gwa liigi ng'azannyira [[:en:Fisher_Athletic_F.C.|Fisher Athletic]] ne [[:en:Weymouth_F.C.|Weymouth]].<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/w/weymouth/7250309.stm|title=Terras allow Kitamirike to leave|date=18 February 2008|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yayimbulwa aba Weymouth mu Gwokubiri 2008 era ne yeegatta ku [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]],<ref>{{cite news|url=http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120609232149/http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archivedate=9 June 2012|title=King brings in Joel|date=3 March 2008|publisher=Non League Daily|url-status=usurped|accessdate=3 July 2008}}</ref> gye yazannyira omupiira gumu nga tannava mu kiraabu eno ku nkomerero ya sizoni ya 2007–08.<ref>{{cite news|url=http://www.greenun24.co.uk/content/greenun/sport/football/non-league/club-notes/?id=402|title=Club notes: Chelmsford City|work=Green'Un 24 (sports supplement, Ipswich Evening Star)|accessdate=9 November 2008}}</ref>
MuGwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okugasaasanya ebiragalalagala ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebya Class A n’ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref>[https://web.archive.org/web/20110818230218/http://jesternix.net/pipermail/chelsea_jesternix.net/2008-November/035759.html [Chelsea] Ex-Chelsea player jailed for drugs bust]</ref>
mnsmwfehh25trwu7vneisn6gd14ztav
51020
51019
2026-05-12T12:36:37Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531630|Joel Kitamirike]]"
51020
wikitext
text/x-wiki
'''Joel Derick Kitamirike''' (yazaalibwa 5 Ogwokuna 1984) yaliko [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] omukugu era yazannyanga ng'[[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] . Yazannyira mu liigi ya [[:en:Football_League_One|Football League One]] mu [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] mu sizoni ya 2003–04 ne mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu 2005. Kiraabu gye yasembyeyo okuzannyiramu yali [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]] . Yazaalibwa mu Uganda, yagenda e Bungereza ng’akyali mwana muto era alina obutuuze bwa Bungereza.
Mu Gwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okusaasanya n'okusangibwa n'enjaga ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref name="drugs">{{cite news|url=http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|title=Ex-Chelsea player jailed for drugs bust|work=East Anglian Daily Times|author=Skene, Helen|date=8 November 2008|accessdate=9 November 2008|archive-date=30 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150330060718/http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
Kitamirike yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, mu 1984 era yagenda e Bungereza ng’alina emyaka mukaaga.<ref>{{cite web |title=Joel Kitamirike biography: the early years |url=http://www.icons.com/kitamirike/biog.html?0 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080312182015/http://www.icons.com/kitamirike/biog.html |archivedate=12 March 2008 |accessdate=3 July 2008 |publisher=Icons.com}}</ref> Yatandika omulimu gwe ng'omuzannyi omuto mu [[:en:Chelsea_F.C.|Chelsea]], gye yazannyira omupiira gwe ogwasooka ku myaka 17, ng'amyuka mu mupiira gwa [[:en:UEFA_Cup|UEFA Cup]] ne [[:en:Hapoel_Tel_Aviv_F.C.|Hapoel Tel Aviv]], oluvannyuma lw'abazannyi abawerako obutaagenda mu [[:en:Israel|Yisirayiri]] olw'okwekengera olw'ebyokwerinda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/uefa_cup/1605181.stm|title=Hapoel stun subdued Chelsea|date=18 October 2001|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yeegatta ku [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] ku bbanja mu Gwomwenda 2003 era n'ayongerayo ebbanja lye okutuusa mu Gwekkuminogumu 2003 sizoni ya 2003–04 yonna,<ref name="Brentford">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/b/brentford/3222734.stm|title=Kitamirike extends Bees deal|date=20 November 2003|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> mu kiseera ekyo yazannyira Brentford emipiira 25 mu liigi n'ekikopo.<ref>{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702&season_id=133 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yayimbulwa Chelsea ku nkomerero ya sizoni ya 2003–04, era oluvannyuma lw'okugezesebwa ne kiraabu ya Budaaki eya [[:en:Willem_II_Tilburg|Willem II]] <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3554992.stm|title=Kitamirike eyes Dutch move|date=11 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> ne [[:en:Walsall_F.C.|Walsall]],<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3599118.stm|title=Walsall trial Kitamirike|date=25 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> yeegatta ku [[:en:Mansfield_Town_F.C.|Mansfield Town]] mu Gwekkumineebiri 2004 ku musingi ogutali gwa ndagaano.<ref name="sbase">{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yazannya emipiira ebiri mu Mansfield nga tannaba kwegatta ku [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu Gwoluberyeberye 2005 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="NEP">{{cite news|url=http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|archive-url=https://web.archive.org/web/20120209093929/http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|url-status=dead|archive-date=9 February 2012|title=Thanks Stags – Kitamirike|date=24 January 2005|publisher=Nottingham Evening Post|accessdate=3 July 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4180913.stm|title=Dundee sign defender Kitamirike|date=17 January 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yatandika emipiira musanvu mu Dundee mu sizoni ya 2004–05 nga kiraabu eno evudde mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] era n'azannya emipiira emirala ebiri nga tannava mu ttiimu eno mu Gwekkuminogumu 2005 oluvannyuma lw'okukkiriziganya nti endagaano ye esazibwemu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4415826.stm|title=Defender Kitamirike leaves Dundee|date=7 November 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Major_Soccer_League|Major Soccer League]], [[:en:Columbus_Crew|Columbus Crew]] .<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/4607034.stm|title=Ugandan Kitamirike signs in USA|date=12 January 2006|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref>
Mu Crew yazanirayo omupiira gumu nga tannaba kwegatta ku mupiira gwa Bungereza ogutali gwa liigi ng'azannyira [[:en:Fisher_Athletic_F.C.|Fisher Athletic]] ne [[:en:Weymouth_F.C.|Weymouth]].<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/w/weymouth/7250309.stm|title=Terras allow Kitamirike to leave|date=18 February 2008|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yayimbulwa aba Weymouth mu Gwokubiri 2008 era ne yeegatta ku [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]],<ref>{{cite news|url=http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120609232149/http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archivedate=9 June 2012|title=King brings in Joel|date=3 March 2008|publisher=Non League Daily|url-status=usurped|accessdate=3 July 2008}}</ref> gye yazannyira omupiira gumu nga tannava mu kiraabu eno ku nkomerero ya sizoni ya 2007–08.<ref>{{cite news|url=http://www.greenun24.co.uk/content/greenun/sport/football/non-league/club-notes/?id=402|title=Club notes: Chelmsford City|work=Green'Un 24 (sports supplement, Ipswich Evening Star)|accessdate=9 November 2008}}</ref>
MuGwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okugasaasanya ebiragalalagala ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebya Class A n’ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref>[https://web.archive.org/web/20110818230218/http://jesternix.net/pipermail/chelsea_jesternix.net/2008-November/035759.html [Chelsea] Ex-Chelsea player jailed for drugs bust]</ref>
== Emirimu gye mu nsi z'ebulaaya ==
Kitamirike yakiikirira Bungereza ku mutendera gw’abali wansi w’emyaka 15 mu 2004, [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu Uganda ey’omupiira]] yamussa mu ttiimu yaayo ey’okusunsulamu abalizannya World Cup ne Nations Cup 2006 nga battunka ne [[:en:DR_Congo_national_football_team|DR Congo]] mu Gwomukaaga 2004, nga beeyambisa amateeka amapya aga [[:en:FIFA|FIFA]] agamukirizisa okuzannyira ensi gy’azaalibwa ku mutendera gw’ensi yonna omujjuvu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3750179.stm|title=Uganda eye Kitamirike|last=Oryada|first=Andrew|date=26 May 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Newankubadde Kitamirike yali ayagala nnyo okuzannya, etteeka lya Uganda erikwata ku bantu abayingira mu ggwanga lyali terikkiriza kubeera buvo bwa mirundi ebiri.<ref name="Uganda to miss Kitamirike" /> Kitamirike yali tayagala kulekawo butuuze bwa Bungereza olw'okwagala okufuna paasipooti ya Uganda bwatyo nasubwa omuzannyo.
dknecsvnfd7xqg5qw59xjydfnr81z8r
51021
51020
2026-05-12T12:37:23Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531630|Joel Kitamirike]]"
51021
wikitext
text/x-wiki
'''Joel Derick Kitamirike''' (yazaalibwa 5 Ogwokuna 1984) yaliko [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] omukugu era yazannyanga ng'[[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] . Yazannyira mu liigi ya [[:en:Football_League_One|Football League One]] mu [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] mu sizoni ya 2003–04 ne mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu 2005. Kiraabu gye yasembyeyo okuzannyiramu yali [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]] . Yazaalibwa mu Uganda, yagenda e Bungereza ng’akyali mwana muto era alina obutuuze bwa Bungereza.
Mu Gwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okusaasanya n'okusangibwa n'enjaga ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref name="drugs">{{cite news|url=http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|title=Ex-Chelsea player jailed for drugs bust|work=East Anglian Daily Times|author=Skene, Helen|date=8 November 2008|accessdate=9 November 2008|archive-date=30 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150330060718/http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
Kitamirike yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, mu 1984 era yagenda e Bungereza ng’alina emyaka mukaaga.<ref>{{cite web |title=Joel Kitamirike biography: the early years |url=http://www.icons.com/kitamirike/biog.html?0 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080312182015/http://www.icons.com/kitamirike/biog.html |archivedate=12 March 2008 |accessdate=3 July 2008 |publisher=Icons.com}}</ref> Yatandika omulimu gwe ng'omuzannyi omuto mu [[:en:Chelsea_F.C.|Chelsea]], gye yazannyira omupiira gwe ogwasooka ku myaka 17, ng'amyuka mu mupiira gwa [[:en:UEFA_Cup|UEFA Cup]] ne [[:en:Hapoel_Tel_Aviv_F.C.|Hapoel Tel Aviv]], oluvannyuma lw'abazannyi abawerako obutaagenda mu [[:en:Israel|Yisirayiri]] olw'okwekengera olw'ebyokwerinda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/uefa_cup/1605181.stm|title=Hapoel stun subdued Chelsea|date=18 October 2001|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yeegatta ku [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] ku bbanja mu Gwomwenda 2003 era n'ayongerayo ebbanja lye okutuusa mu Gwekkuminogumu 2003 sizoni ya 2003–04 yonna,<ref name="Brentford">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/b/brentford/3222734.stm|title=Kitamirike extends Bees deal|date=20 November 2003|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> mu kiseera ekyo yazannyira Brentford emipiira 25 mu liigi n'ekikopo.<ref>{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702&season_id=133 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yayimbulwa Chelsea ku nkomerero ya sizoni ya 2003–04, era oluvannyuma lw'okugezesebwa ne kiraabu ya Budaaki eya [[:en:Willem_II_Tilburg|Willem II]] <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3554992.stm|title=Kitamirike eyes Dutch move|date=11 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> ne [[:en:Walsall_F.C.|Walsall]],<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3599118.stm|title=Walsall trial Kitamirike|date=25 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> yeegatta ku [[:en:Mansfield_Town_F.C.|Mansfield Town]] mu Gwekkumineebiri 2004 ku musingi ogutali gwa ndagaano.<ref name="sbase">{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yazannya emipiira ebiri mu Mansfield nga tannaba kwegatta ku [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu Gwoluberyeberye 2005 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="NEP">{{cite news|url=http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|archive-url=https://web.archive.org/web/20120209093929/http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|url-status=dead|archive-date=9 February 2012|title=Thanks Stags – Kitamirike|date=24 January 2005|publisher=Nottingham Evening Post|accessdate=3 July 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4180913.stm|title=Dundee sign defender Kitamirike|date=17 January 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yatandika emipiira musanvu mu Dundee mu sizoni ya 2004–05 nga kiraabu eno evudde mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] era n'azannya emipiira emirala ebiri nga tannava mu ttiimu eno mu Gwekkuminogumu 2005 oluvannyuma lw'okukkiriziganya nti endagaano ye esazibwemu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4415826.stm|title=Defender Kitamirike leaves Dundee|date=7 November 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Major_Soccer_League|Major Soccer League]], [[:en:Columbus_Crew|Columbus Crew]] .<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/4607034.stm|title=Ugandan Kitamirike signs in USA|date=12 January 2006|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref>
Mu Crew yazanirayo omupiira gumu nga tannaba kwegatta ku mupiira gwa Bungereza ogutali gwa liigi ng'azannyira [[:en:Fisher_Athletic_F.C.|Fisher Athletic]] ne [[:en:Weymouth_F.C.|Weymouth]].<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/w/weymouth/7250309.stm|title=Terras allow Kitamirike to leave|date=18 February 2008|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yayimbulwa aba Weymouth mu Gwokubiri 2008 era ne yeegatta ku [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]],<ref>{{cite news|url=http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120609232149/http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archivedate=9 June 2012|title=King brings in Joel|date=3 March 2008|publisher=Non League Daily|url-status=usurped|accessdate=3 July 2008}}</ref> gye yazannyira omupiira gumu nga tannava mu kiraabu eno ku nkomerero ya sizoni ya 2007–08.<ref>{{cite news|url=http://www.greenun24.co.uk/content/greenun/sport/football/non-league/club-notes/?id=402|title=Club notes: Chelmsford City|work=Green'Un 24 (sports supplement, Ipswich Evening Star)|accessdate=9 November 2008}}</ref>
MuGwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okugasaasanya ebiragalalagala ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebya Class A n’ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref>[https://web.archive.org/web/20110818230218/http://jesternix.net/pipermail/chelsea_jesternix.net/2008-November/035759.html [Chelsea] Ex-Chelsea player jailed for drugs bust]</ref>
== Emirimu gye mu nsi z'ebulaaya ==
Kitamirike yakiikirira Bungereza ku mutendera gw’abali wansi w’emyaka 15 mu 2004, [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu Uganda ey’omupiira]] yamussa mu ttiimu yaayo ey’okusunsulamu abalizannya World Cup ne Nations Cup 2006 nga battunka ne [[:en:DR_Congo_national_football_team|DR Congo]] mu Gwomukaaga 2004, nga beeyambisa amateeka amapya aga [[:en:FIFA|FIFA]] agamukirizisa okuzannyira ensi gy’azaalibwa ku mutendera gw’ensi yonna omujjuvu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3750179.stm|title=Uganda eye Kitamirike|last=Oryada|first=Andrew|date=26 May 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Newankubadde Kitamirike yali ayagala nnyo okuzannya, etteeka lya Uganda erikwata ku bantu abayingira mu ggwanga lyali terikkiriza kubeera buvo bwa mirundi ebiri.<ref name="Uganda to miss Kitamirike" /> Kitamirike yali tayagala kulekawo butuuze bwa Bungereza olw'okwagala okufuna paasipooti ya Uganda bwatyo nasubwa omuzannyo.
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20080206200041/http://www.icons.com/kitamirike/ Joel Kitamirike omukutu omutongole] ku Icons.com
* Joel Kitamirike
{{DEFAULTSORT:Kitamirike, Joel}}
gxp3gm98915sfzyujlbf7ivtop5ixhl
51022
51021
2026-05-12T12:38:40Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531630|Joel Kitamirike]]"
51022
wikitext
text/x-wiki
'''Joel Derick Kitamirike''' (yazaalibwa 5 Ogwokuna 1984) yaliko [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] omukugu era yazannyanga ng'[[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] . Yazannyira mu liigi ya [[:en:Football_League_One|Football League One]] mu [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] mu sizoni ya 2003–04 ne mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu 2005. Kiraabu gye yasembyeyo okuzannyiramu yali [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]] . Yazaalibwa mu Uganda, yagenda e Bungereza ng’akyali mwana muto era alina obutuuze bwa Bungereza.
Mu Gwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okusaasanya n'okusangibwa n'enjaga ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref name="drugs">{{cite news|url=http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|title=Ex-Chelsea player jailed for drugs bust|work=East Anglian Daily Times|author=Skene, Helen|date=8 November 2008|accessdate=9 November 2008|archive-date=30 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150330060718/http://www.eadt.co.uk/news/ex_chelsea_player_jailed_for_drugs_bust_1_190960|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
Kitamirike yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, mu 1984 era yagenda e Bungereza ng’alina emyaka mukaaga.<ref>{{cite web |title=Joel Kitamirike biography: the early years |url=http://www.icons.com/kitamirike/biog.html?0 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080312182015/http://www.icons.com/kitamirike/biog.html |archivedate=12 March 2008 |accessdate=3 July 2008 |publisher=Icons.com}}</ref> Yatandika omulimu gwe ng'omuzannyi omuto mu [[:en:Chelsea_F.C.|Chelsea]], gye yazannyira omupiira gwe ogwasooka ku myaka 17, ng'amyuka mu mupiira gwa [[:en:UEFA_Cup|UEFA Cup]] ne [[:en:Hapoel_Tel_Aviv_F.C.|Hapoel Tel Aviv]], oluvannyuma lw'abazannyi abawerako obutaagenda mu [[:en:Israel|Yisirayiri]] olw'okwekengera olw'ebyokwerinda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/uefa_cup/1605181.stm|title=Hapoel stun subdued Chelsea|date=18 October 2001|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yeegatta ku [[:en:Brentford_F.C.|Brentford]] ku bbanja mu Gwomwenda 2003 era n'ayongerayo ebbanja lye okutuusa mu Gwekkuminogumu 2003 sizoni ya 2003–04 yonna,<ref name="Brentford">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/b/brentford/3222734.stm|title=Kitamirike extends Bees deal|date=20 November 2003|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> mu kiseera ekyo yazannyira Brentford emipiira 25 mu liigi n'ekikopo.<ref>{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702&season_id=133 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yayimbulwa Chelsea ku nkomerero ya sizoni ya 2003–04, era oluvannyuma lw'okugezesebwa ne kiraabu ya Budaaki eya [[:en:Willem_II_Tilburg|Willem II]] <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3554992.stm|title=Kitamirike eyes Dutch move|date=11 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> ne [[:en:Walsall_F.C.|Walsall]],<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3599118.stm|title=Walsall trial Kitamirike|date=25 August 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> yeegatta ku [[:en:Mansfield_Town_F.C.|Mansfield Town]] mu Gwekkumineebiri 2004 ku musingi ogutali gwa ndagaano.<ref name="sbase">{{cite web |title=Games played by Joel Kitamirike in 2003/2004 |url=https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=28702 |access-date=3 July 2008 |work=Soccerbase |publisher=Racing Post}}</ref> Yazannya emipiira ebiri mu Mansfield nga tannaba kwegatta ku [[:en:Dundee_F.C.|Dundee]] mu Gwoluberyeberye 2005 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="NEP">{{cite news|url=http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|archive-url=https://web.archive.org/web/20120209093929/http://moreresults.factiva.com/results/index/index.aspx?ref=NOTTEP0020050125e11o0001k|url-status=dead|archive-date=9 February 2012|title=Thanks Stags – Kitamirike|date=24 January 2005|publisher=Nottingham Evening Post|accessdate=3 July 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4180913.stm|title=Dundee sign defender Kitamirike|date=17 January 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yatandika emipiira musanvu mu Dundee mu sizoni ya 2004–05 nga kiraabu eno evudde mu liigi ya [[:en:Scottish_Premier_League|Scotland Premier League]] era n'azannya emipiira emirala ebiri nga tannava mu ttiimu eno mu Gwekkuminogumu 2005 oluvannyuma lw'okukkiriziganya nti endagaano ye esazibwemu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/d/dundee/4415826.stm|title=Defender Kitamirike leaves Dundee|date=7 November 2005|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Nga wayise emyezi ebiri, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Major_Soccer_League|Major Soccer League]], [[:en:Columbus_Crew|Columbus Crew]] .<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/4607034.stm|title=Ugandan Kitamirike signs in USA|date=12 January 2006|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref>
Mu Crew yazanirayo omupiira gumu nga tannaba kwegatta ku mupiira gwa Bungereza ogutali gwa liigi ng'azannyira [[:en:Fisher_Athletic_F.C.|Fisher Athletic]] ne [[:en:Weymouth_F.C.|Weymouth]].<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/w/weymouth/7250309.stm|title=Terras allow Kitamirike to leave|date=18 February 2008|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Yayimbulwa aba Weymouth mu Gwokubiri 2008 era ne yeegatta ku [[:en:Chelmsford_City_F.C.|Chelmsford City]],<ref>{{cite news|url=http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120609232149/http://www.nonleaguedaily.com/news/index.php?newsmode=FULL&nid=48599|archivedate=9 June 2012|title=King brings in Joel|date=3 March 2008|publisher=Non League Daily|url-status=usurped|accessdate=3 July 2008}}</ref> gye yazannyira omupiira gumu nga tannava mu kiraabu eno ku nkomerero ya sizoni ya 2007–08.<ref>{{cite news|url=http://www.greenun24.co.uk/content/greenun/sport/football/non-league/club-notes/?id=402|title=Club notes: Chelmsford City|work=Green'Un 24 (sports supplement, Ipswich Evening Star)|accessdate=9 November 2008}}</ref>
MuGwekkuminogumu 2008, yasibibwa okumala emyezi 20 olw’okugasaasanya ebiragalalagala ekika kya [[:en:List_of_controlled_drugs_in_the_United_Kingdom#Class_A_drugs|Class A]] n’okusangibwa n’ebiragalalagala ebya Class A n’ebirala n’ekigendererwa eky’okubisaasanya.<ref>[https://web.archive.org/web/20110818230218/http://jesternix.net/pipermail/chelsea_jesternix.net/2008-November/035759.html [Chelsea] Ex-Chelsea player jailed for drugs bust]</ref>
== Emirimu gye mu nsi z'ebulaaya ==
Kitamirike yakiikirira Bungereza ku mutendera gw’abali wansi w’emyaka 15 mu 2004, [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu Uganda ey’omupiira]] yamussa mu ttiimu yaayo ey’okusunsulamu abalizannya World Cup ne Nations Cup 2006 nga battunka ne [[:en:DR_Congo_national_football_team|DR Congo]] mu Gwomukaaga 2004, nga beeyambisa amateeka amapya aga [[:en:FIFA|FIFA]] agamukirizisa okuzannyira ensi gy’azaalibwa ku mutendera gw’ensi yonna omujjuvu.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/3750179.stm|title=Uganda eye Kitamirike|last=Oryada|first=Andrew|date=26 May 2004|publisher=BBC Sport|accessdate=3 July 2008}}</ref> Newankubadde Kitamirike yali ayagala nnyo okuzannya, etteeka lya Uganda erikwata ku bantu abayingira mu ggwanga lyali terikkiriza kubeera buvo bwa mirundi ebiri. Kitamirike yali tayagala kulekawo butuuze bwa Bungereza olw'okwagala okufuna paasipooti ya Uganda bwatyo nasubwa omuzannyo.
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20080206200041/http://www.icons.com/kitamirike/ Joel Kitamirike omukutu omutongole] ku Icons.com
* Joel Kitamirike
{{DEFAULTSORT:Kitamirike, Joel}}
hwa7jr72i65m4w04w05lyv8kz940mir
Colin Chapman (omukugu mu by’ensolo ebisookerwako) .
0
13697
51025
2026-05-12T14:49:13Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51025
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu Yunivasite y’oku kizinga Vancouver mu British Columbia, Canada . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya Royal Society of Canada, Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu National Geographic, <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu McGill University, yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
gpzb7tcoiy5ot17zecwtzqe3s69vmv4
51026
51025
2026-05-12T14:50:08Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51026
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Yunivasite y’oku kizinga Vancouver]] mu British Columbia, Canada . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya Royal Society of Canada, Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu National Geographic, <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu McGill University, yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
e16ia67ci3lz17wgz0hmpl9tf7cmrnm
51027
51026
2026-05-12T14:51:45Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51027
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu British Columbia, Canada . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya Royal Society of Canada, Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu National Geographic, <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu McGill University, yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
9dtgskqzptz7p4cfwpwnvisip4pb1is
51028
51027
2026-05-12T14:52:14Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51028
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya Royal Society of Canada, Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu National Geographic, <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu McGill University, yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
1ajaoust8ed3wtxlpklpxanud0we400
51029
51028
2026-05-12T14:52:37Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51029
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu National Geographic, <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu McGill University, yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
9pmjuo8dqghhrxhg8yuwxwjknt4v4py
51030
51029
2026-05-12T14:53:34Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51030
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu McGill University, yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
gjgpg9p4pqbf7tdh84hk5cwotkvpqsn
51031
51030
2026-05-12T14:54:25Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51031
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu University of Florida mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
iq8mnpqo79xvusett4dq2rn8djy3njh
51032
51031
2026-05-12T14:54:55Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51032
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
bkdb4fbd95orddcel5r90m68uni3e69
51038
51032
2026-05-12T15:25:01Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51038
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu Duke University eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira erisinga erissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo ekyekenneenya enkyukakyuka y’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa enkyukakyuka y’obudde, omuwendo gw’enjovu, n’obuwanguzi bw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku nkola z’okukuuma ebibira, omuli okuzza obuggya ebibira, okuddamu omuwendo gw’ebisolo, okukutukakutuka, enkolagana wakati w’abantu ne ppaaka, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma.
gpw3j40o90x3g9wwep2wbc2oakqn3d6
51039
51038
2026-05-12T15:31:40Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51039
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu Duke University eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa enkyukakyuka y’embeera y'obudde, omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
azww0p823qswlnpz9bvkiem4abogmqw
51041
51039
2026-05-12T15:39:12Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51041
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu Duke University eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa enkyukakyuka y’embeera y'obudde, omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
78w9vx1qyhp2ypckj2l055exubld0se
51042
51041
2026-05-12T15:39:33Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51042
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa enkyukakyuka y’embeera y'obudde, omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
df3ek8d13owf0e5sxug5sygkmhu1ned
51044
51042
2026-05-12T15:39:50Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51044
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
8vaibuw7khfw1i6rpey11ak4fzm7vq7
51045
51044
2026-05-12T15:40:10Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51045
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma ==
el5bf5996fkxftbhfleq4cff69g7bh2
51046
51045
2026-05-12T15:41:10Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51046
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
o12grw37r0vrdngb0pv6zmqxrv02ixt
51047
51046
2026-05-12T15:44:50Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51047
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie, abawandiisi b’ebitabo bino. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu Biology mu McGill University n’oluvannyuma Richard Wrangham mu Anthropology mu Harvard University . Nga tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda.
k6ofjtyd5j26ha20xh0qyv1omzzz6bp
51049
51047
2026-05-12T15:45:26Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51049
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu Biology mu McGill University n’oluvannyuma Richard Wrangham mu Anthropology mu Harvard University . Nga tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda.
gemfl8slqustx3lc57n83kxuuqf9v1k
51050
51049
2026-05-12T15:47:10Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51050
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma Richard Wrangham mu Anthropology mu Harvard University . Nga tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda.
dnyrwnzz1wgfjpja6zmeeo2nt3z1a3a
51062
51050
2026-05-12T15:59:52Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51062
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo lya Anthropology mu Harvard University . Nga tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda.
bxd5s6s81lydtrzt7fpstllupc4ayvr
51063
51062
2026-05-12T16:01:28Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51063
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Nga tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda.
2nbez7xyc7doqy7b3bt5pf2hrueani7
51064
51063
2026-05-12T16:01:44Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51064
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe Nga tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda.
hra3lk1niwrlykbdm8v9kksm2352lbr
51065
51064
2026-05-12T16:02:03Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51065
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannajja mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda.
4lzhqtz1f0jcecyb5j48ij8kxzyiysf
51066
51065
2026-05-12T16:02:20Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51066
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziyitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda.
49kztr6irgx0mfv0kwzsftt8bi5d4s0
51067
51066
2026-05-12T16:02:58Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51067
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri yitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda.
kgkv8w9i6wk4p4l4qosw5381b937dsh
51068
51067
2026-05-12T16:03:22Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51068
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu yitibwa primate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda.
8glz92ouwbeoerm6c7y04z6mjr0cpbh
51069
51068
2026-05-12T16:03:51Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51069
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazikaprimate mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda.
ro7hr9v9x3zk4jqotusbdwbhknwulnv
51070
51069
2026-05-12T16:04:06Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51070
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza mu Kibale National Park, Uganda.
0zgftk36vy82a5cvwblwsscrh87rxv2
51071
51070
2026-05-12T16:05:14Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51071
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku Kibale National Park, Uganda.
97n28qyc626a8uozglkexmtf6jj7vgo
51072
51071
2026-05-12T16:05:32Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51072
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro Kibale National Park, Uganda.
ch16kcmtwmdhk87dn82k3cvu1wffmid
Template:Doc sub
10
13698
51033
2026-05-12T15:19:15Z
SyntaxTerror
11090
Redirected page to [[Template:Documentation subpage]]
51033
wikitext
text/x-wiki
#redirect [[Template:Documentation subpage]]
{{rcatsh|
{{r tsh}}
}}
7fbc234ohwl0i91m2dwqjabstdqwy3h
Template:Documentation subpage/doc
10
13699
51034
2026-05-12T15:20:00Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{Short description|For use on the subpage itself}} {{tsh|doc sub}} {{Documentation subpage}} {{Distinguish|Template:Documentation}} {{High use}} This template displays a message that the current page is a documentation subpage. == Usage == : {{Template link expanded|Documentation subpage}} : or : {{Template link expanded|Documentation subpage |[[{{var|Page where the documentation is [[Help:Transclusion|transcluded]]}}]]}} ===Userbox documentation=== To..."
51034
wikitext
text/x-wiki
{{Short description|For use on the subpage itself}}
{{tsh|doc sub}}
{{Documentation subpage}}
{{Distinguish|Template:Documentation}}
{{High use}}
This template displays a message that the current page is a documentation subpage.
== Usage ==
: {{Template link expanded|Documentation subpage}}
: or
: {{Template link expanded|Documentation subpage |[[{{var|Page where the documentation is [[Help:Transclusion|transcluded]]}}]]}}
===Userbox documentation===
To set this template to use "userbox" and "userbox page" rather than "{{lc:{{ns:Template}}}}" and "{{lc:{{ns:Template}}}} page" or "{{lc:{{ns:User}}}} template" and "{{lc:{{ns:User}}}} template page", use:
: {{Template link expanded|Userbox documentation subpage}}
: or
: {{Template link expanded|Userbox documentation subpage |[[{{var|userbox page}}]]}}
===Text customization===
The parameters {{para|text1}} and {{para|text2}} can be used to set the text of, respectively, the template's first and second lines. If ''text1'' is set but not ''text2'', both lines' text will derive from ''text1'':
{{Hidden begin |showhide=left |title=With ''text1'' and ''text2''}}
<code><nowiki>{{Documentation subpage |text1='''''text1 appears here''''' |text2='''''text2 appears here'''''}}</nowiki></code>
{{Documentation subpage |[''page''] |text1='''''text1 appears here''''' |text2='''''text2 appears here''''' |override={{lc:{{SUBPAGENAME}}<!-- Hack to allow example to appear, even when viewed from [[Template:Documentation subpage]] -->}}}}
{{Hidden end}}
{{Hidden begin |showhide=left |title=With ''text2'' only}}
<code><nowiki>{{Documentation subpage |text2='''''text2 appears here'''''}}</nowiki></code>
{{Documentation subpage |[''page''] |text2='''''text2 appears here''''' |override={{lc:{{SUBPAGENAME}}<!-- Hack to allow example to appear, even when viewed from [[Template:Documentation subpage]] -->}}}}
{{Hidden end}}
{{Hidden begin |showhide=left |title=With ''text1'' only}}
<code><nowiki>{{Documentation subpage |text1='''''text1 appears here'''''}}</nowiki></code>
{{Documentation subpage |[''page''] |text1='''''text1 appears here''''' |override={{lc:{{SUBPAGENAME}}<!-- Hack to allow example to appear, even when viewed from [[Template:Documentation subpage]] -->}}}}
{{Hidden end}}
===Other parameters===
Parameter {{para|nocat|true}} will [[WP:NOCAT|prevent this template from generating any categories]].
== Display ==
This template should normally be placed at the top of /doc pages. It changes output depending on where it is viewed:
* On a /doc page, it displays a box explaining template documentation and links to the template page.
** As a workaround if the documentation page's name doesn't end with '/doc', use {{para|override}} to specify the doc subpage's name. For example, if the documentation were at "Template:Example/Documentation", use {{para|override|documentation}} (must be lower-case to work)
* On other pages – i.e. pages transcluding the /doc page – the template will not show. The template page itself (which contains <code>{{Template link|Documentation}}</code>) will automatically note that the documentation is [[Help:Transclusion|transcluded]] from a subpage.
== Module documentation ==
This template is automatically shown on /doc subpages in the [[Wikipedia:Namespace|module namespace]]. This is done automatically via [[MediaWiki:Scribunto-doc-page-header]]. This [[MediaWiki talk:Scribunto-doc-page-header#Category:Module documentation pages|fails to add the doc page]] to [[:Category:Module documentation pages]] so some module doc pages transclude the template manually or add the category directly to fix this.
== Automatic categorization ==
In addition to the banner, the template adds pages to categories named after the subject namespace, but only for documentation pages in namespaces with the subpage feature:
* {{cl|Template documentation pages}}
* {{cl|Module documentation pages}}
* {{cl|User documentation pages}}
* {{cl|Wikipedia documentation pages}} – used for documentation pages, which aren't in Template, Module, or User namespace (e.g. [[Wikipedia:Wikipedia Signpost/Templates/Status/doc]] and [[MediaWiki talk:Watchlist-messages/doc]])
It defaults the [[m:Help:Categories#Sort order|sort key]] to the page name without namespace: Template:Foo, for example, would be sorted as "Foo", i.e. under "F".
== See also ==
<includeonly>{{#switch:{{FULLPAGENAME}}
|Template:Userbox documentation subpage=
*{{Template link|Userbox/categories}}
*{{Template link|Userbox/citydoc}}}}</includeonly>
*{{Template link|Documentation/see also}}
*{{Template link|Documentation subpage}}
*{{Template link|Userspace disclaimers}}
*{{Template link|Userbox documentation subpage}}
<includeonly>{{Sandbox other||<!-- Make sure only the template page is categorised. No subpages, and not after transclusion. This /doc page is reused, btw.
-->{{#switch:{{FULLPAGENAME}}
|Template:Documentation subpage = [[Category:Documentation templates| ]]
|Template:Userbox documentation subpage = [[Category:Documentation templates| ]][[Category:Userboxes|Δ]]
}}
[[Category:Documentation header templates]]
}}</includeonly>
aaezfd8n5tmg2nq3uttg568izarakra
Template:Subst only
10
13700
51036
2026-05-12T15:21:16Z
SyntaxTerror
11090
Redirected page to [[Template:Always substitute]]
51036
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:Always substitute]]
{{Redirect category shell|
{{R from move}}
{{R from alternative name}}
{{R from template shortcut}}
}}
h8a8l7037j484rw6db641a909aq5ttq
Template:List of subst helper templates
10
13701
51037
2026-05-12T15:22:02Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "== List of subst helper templates == * {{tl|require substitution}} – Prints an error unless substituted. * {{tl|ifsubst}} – if-then-else metatemplate that checks if a template is currently being substituted or transcluded ** {{tl|always substitute}} – For the [[Wikipedia:Template documentation|doc]] of the above templates; prints a message asking for it be substituted. ** {{tl|frequently substituted}} – like "may..." below ** {{tl|never substitute}} – The rever..."
51037
wikitext
text/x-wiki
== List of subst helper templates ==
* {{tl|require substitution}} – Prints an error unless substituted.
* {{tl|ifsubst}} – if-then-else metatemplate that checks if a template is currently being substituted or transcluded
** {{tl|always substitute}} – For the [[Wikipedia:Template documentation|doc]] of the above templates; prints a message asking for it be substituted.
** {{tl|frequently substituted}} – like "may..." below
** {{tl|never substitute}} – The reverse of {{tlf|always substitute}}. For the doc of templates which should ''not'' be substituted; prints a message asking for it not to be substituted.
** {{tl|may be substituted}} – For the doc of templates whose substitution is optional.
** {{tl|substitution}} – Allows free-fill description of whether the template should be substituted and under what conditions.
* {{tl|issubst}} – Returns "yes" if substituted.
* {{tl|HTML comment}} – To sign substitutions with comments that contain wikitext expansions
* [[Module:Unsubst]] – Prevents substitution.
* [[Module:Unsubst-infobox]] – Prevents substitution for infoboxes, cleans up parameters.<noinclude>
[[Category:Documentation see also templates]]
[[Category:Template namespace templates]]
</noinclude>
fdr53uidtccbhfv4jw028k31a407b8s
Template:User rights notice/doc
10
13702
51040
2026-05-12T15:35:12Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{Documentation subpage}} {{Always substitute| }} == Usage == This template creates a section indicating that a user has requested [[m:user rights|]] on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard|]]. It is mainly destined to be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted}} on [[Wikipedia:Community Portal]]. == Syntax == * If you are the requester: ** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|<administrator OR bureaucrat OR CheckUser OR oversight>}}</nowiki></code>..."
51040
wikitext
text/x-wiki
{{Documentation subpage}}
{{Always substitute| }}
== Usage ==
This template creates a section indicating that a user has requested [[m:user rights|user rights]] on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard|Administrators' noticeboard]].
It is mainly destined to be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted}} on [[Wikipedia:Community Portal]].
== Syntax ==
* If you are the requester:
** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|<administrator OR bureaucrat OR CheckUser OR oversight>}}</nowiki></code>
* If you request a bot flag for your bot:
** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|bot=<user name of your bot>}}</nowiki></code>
* Full syntax:
** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|rights=<rights resquested>|user=<user name of the requester>|bot=<user name of the bot>}}</nowiki></code>
<code>rights</code> must be (case-sensitive):
* <code>administrator</code>
* <code>bureaucrat</code>
* <code>CheckUser</code>
* <code>oversight</code>
The 'bot' user rights is added when the parameter <code>bot</code> is used, and other user rights do not need approval from the community.
== Examples ==
=== For you ===
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|administrator|user={{REVISIONUSER}}}}
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice||bot=SyntaxTerrorBot}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|bot=SyntaxTerrorBot|user={{REVISIONUSER}}}}
=== For someone else ===
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|administrator|user=Example}}
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice||bot=SyntaxTerrorBot}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|bot=ExampleBot|user=Example}}
<includeonly>{{Sandbox other||
<!--Categories below this line, please; interwikis at Wikidata-->
[[Category:Templates]]<!-- this category has to be changed to a more precise one once it exists -->
}}</includeonly>
px1jpbpiy8g7iu7nbshvaokjdbm0h5m
51043
51040
2026-05-12T15:39:38Z
SyntaxTerror
11090
51043
wikitext
text/x-wiki
{{Documentation subpage}}
{{Always substitute| }}
== Usage ==
This template creates a section indicating that a user has requested [[m:user rights|user rights]] on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard|Administrators' noticeboard]].
It is mainly destined to be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted}} on [[Wikipedia:Community Portal]].
== Syntax ==
* If you are the requester:
** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|<administrator OR bureaucrat OR CheckUser OR oversight>}}</nowiki></code>
* If you request a bot flag for your bot:
** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|bot=<user name of your bot>}}</nowiki></code>
* Full syntax:
** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|rights=<rights resquested>|user=<user name of the requester>|bot=<user name of the bot>}}</nowiki></code>
<code>rights</code> must be (case-sensitive):
* <code>administrator</code>
* <code>bureaucrat</code>
* <code>CheckUser</code>
* <code>oversight</code>
The 'bot' user rights is added when the parameter <code>bot</code> is used, and other user rights do not need approval from the community.
== Examples ==
=== For you ===
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|administrator|user={{REVISIONUSER}}}}
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice||bot=SyntaxTerrorBot}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|bot=SyntaxTerrorBot|user={{REVISIONUSER}}}}
=== For someone else ===
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|administrator|user=Example}}
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice||bot=SyntaxTerrorBot}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|bot=ExampleBot|user=Example}}
=== Error if the rights haven't been specified ==
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice}}
<includeonly>{{Sandbox other||
<!--Categories below this line, please; interwikis at Wikidata-->
[[Category:Templates]]<!-- this category has to be changed to a more precise one once it exists -->
}}</includeonly>
q83bko1qqxvo3m39g3s8hg4u6yzsreh
51048
51043
2026-05-12T15:45:13Z
SyntaxTerror
11090
51048
wikitext
text/x-wiki
{{Documentation subpage}}
{{Always substitute| }}
== Usage ==
This template creates a section indicating that a user has requested [[m:user rights|user rights]] on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard|Administrators' noticeboard]].
It is mainly destined to be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted}} on [[Wikipedia:Community Portal]].
== Syntax ==
* If you are the requester:
** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|<administrator OR bureaucrat OR CheckUser OR oversight>}}</nowiki></code>
* If you request a bot flag for your bot:
** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|bot=<user name of your bot>}}</nowiki></code>
* Full syntax:
** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|rights=<rights resquested>|user=<user name of the requester>|bot=<user name of the bot>}}</nowiki></code>
<code>rights</code> must be (case-sensitive):
* <code>administrator</code>
* <code>bureaucrat</code>
* <code>CheckUser</code>
* <code>oversight</code>
The 'bot' user rights is added when the parameter <code>bot</code> is used, and other user rights do not need approval from the community.
== Examples ==
=== For you ===
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|administrator|user={{REVISIONUSER}}}}
* <code><nowiki>{{</nowiki>subst:User rights notice|bot={{REVISIONUSER}}Bot}}</code> produces:
** {{User rights notice|bot={{REVISIONUSER}}Bot|user={{REVISIONUSER}}}}
=== For someone else ===
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|administrator|user=Example}}
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice|bot=SyntaxTerrorBot}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|bot=ExampleBot|user=Example}}
=== Error if rights haven't been specified ===
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice}}
<includeonly>{{Sandbox other||
<!--Categories below this line, please; interwikis at Wikidata-->
[[Category:Templates]]<!-- this category has to be changed to a more precise one once it exists -->
}}</includeonly>
cl8335ymb3wn45k6g6m9vt8e3oe3ez5
51083
51048
2026-05-12T16:10:39Z
SyntaxTerror
11090
51083
wikitext
text/x-wiki
{{Documentation subpage}}
{{Always substitute| }}
== Usage ==
This template creates a section indicating that a user has requested [[m:user rights|user rights]] on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard|Administrators' noticeboard]].
It is mainly destined to be {{ill|Wikipedia:Substitution|en|lt=substituted}} on [[Wikipedia:Community Portal]].
== Syntax ==
* If you are the requester:
** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|<administrator OR bureaucrat OR CheckUser OR oversight>}}</nowiki></code>
* If you request a bot flag for your bot:
** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|bot=<user name of your bot>}}</nowiki></code>
* Full syntax:
** <code><nowiki>{{subst:User rights notice|rights=<rights resquested>|user=<user name of the requester>|bot=<user name of the bot>}}</nowiki></code>
<code>rights</code> must be (case-sensitive):
* <code>administrator</code>
* <code>bureaucrat</code>
* <code>CheckUser</code>
* <code>oversight</code>
The 'bot' user rights is added when the parameter <code>bot</code> is used, and other user rights do not need approval from the community.
== Examples ==
=== For you ===
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|administrator|user={{REVISIONUSER}}}}
* <code><nowiki>{{</nowiki>subst:User rights notice|bot={{REVISIONUSER}}Bot}}</code> produces:
** {{User rights notice|bot={{REVISIONUSER}}Bot|user={{REVISIONUSER}}}}
=== For someone else ===
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice|administrator|user=Example}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|administrator|user=Example}}
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice|bot=ExampleBot|user=Example}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice|bot=ExampleBot|user=Example}}
=== Error if rights haven't been specified ===
* <code><nowiki>{{subst:User rights notice}}</nowiki></code> produces:
** {{User rights notice}}
<includeonly>{{Sandbox other||
<!--Categories below this line, please; interwikis at Wikidata-->
[[Category:Templates]]<!-- this category has to be changed to a more precise one once it exists -->
}}</includeonly>
9y5fw3qzp1pc3qbcmj1ae87s31i82u5
Template:Never substitute/doc
10
13703
51053
2026-05-12T15:50:10Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{tsh|no subst}} {{Lua|Module:Unsubst}} {{Documentation subpage}} {{Wrapper|Always substitute}} {{hatnote|The following applies to this template itself ({{tnull|Never substitute}}): it should {{strong|never}} be substituted:}} {{Never substitute}} == Usage == <code><nowiki>{{Never substitute}}</nowiki></code> This template should be placed on the <big>[[Wikipedia:Template documentation|documentation]] [[Wikipedia:Subpage|subpage]]</big> (not the template page itself) of..."
51053
wikitext
text/x-wiki
{{tsh|no subst}}
{{Lua|Module:Unsubst}}
{{Documentation subpage}}
{{Wrapper|Always substitute}}
{{hatnote|The following applies to this template itself ({{tnull|Never substitute}}): it should {{strong|never}} be substituted:}}
{{Never substitute}}
== Usage ==
<code><nowiki>{{Never substitute}}</nowiki></code>
This template should be placed on the <big>[[Wikipedia:Template documentation|documentation]] [[Wikipedia:Subpage|subpage]]</big> (not the template page itself) of any template that should '''not''' be substituted (and [[Wikipedia:Transclusion|transcluded]] instead).
Pages that include {{tlf|Never substitute}} are added to [[:Category:Wikipedia never-substituted templates]].
==Parameters==
;{{para|nocat|true}}
: [[Wikipedia:Category suppression|Suppress automatic categorization]].
{{List of subst helper templates}}
<includeonly>{{sandbox other||
<!-- Categories below this line, please; interwikis at Wikidata -->
{{DEFAULTSORT:Substitute, Never}}
[[Category:Documentation header templates]]
}}</includeonly>
1ea41ag1yg5wewau6i8afbvmb4wqfc1
Template:Wrapper
10
13704
51054
2026-05-12T15:50:51Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{mbox | type = style | image = [[File:Symbol template class.svg|45px|alt=|link=]] | text = '''This is a [[Wikipedia:Wrapper templates|customized wrapper]] for the <includeonly>{{tl|{{{1}}}}}</includeonly><noinclude>{{tl|Example}}</noinclude> template''', which means it's built upon the other template's code. <!-- -->{{#if:{{yesno|{{{all|}}}}} |All parameters from <includeonly>{{tl|{{{1}}}}}</includeonly><noinclude>{{tl|Example}}</noinclude>..."
51054
wikitext
text/x-wiki
{{mbox
| type = style
| image = [[File:Symbol template class.svg|45px|alt=|link=]]
| text = '''This is a [[Wikipedia:Wrapper templates|customized wrapper]] for the <includeonly>{{tl|{{{1}}}}}</includeonly><noinclude>{{tl|Example}}</noinclude> template''', which means it's built upon the other template's code. <!--
-->{{#if:{{yesno|{{{all|}}}}}
|All parameters from <includeonly>{{tl|{{{1}}}}}</includeonly><noinclude>{{tl|Example}}</noinclude>{{#if: {{{exclude|}}} |  (except {{{exclude}}}) }} will work here
|Parameters from <includeonly>{{tl|{{{1}}}}}</includeonly><noinclude>{{tl|Example}}</noinclude>{{#if: {{{exclude|}}} |  (except {{{exclude}}}) }} will only work here if they have been added to this template<!--
-->}}. If you have questions, ask at [[Template talk:<includeonly>{{{1}}}</includeonly><noinclude>Example</noinclude>|the talk page]]!
}}<includeonly><!--
-->{{#ifeq:{{PAGENAME}}|{{BASEPAGENAME}}|<!--
-->{{#ifexist:Category:Templates calling {{{1}}}
|[[Category:Templates calling {{{1}}}|{{#ifeq:{{First word|{{PAGENAME}}}}|Infobox|{{Remove first word|{{PAGENAME}}}}}}]]
|{{Category handler|nocat={{{nocat|}}}|template=[[Category:Wrapper templates]]}}<!--
-->}}<!--
-->}}</includeonly><noinclude>
{{Documentation}}
</noinclude>
lvackzf3x4cd0y7bcfjla1t8aowtq2j
Template:Wrapper/doc
10
13705
51055
2026-05-12T15:51:31Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{for2|tagging wrappable segments within nowrap-scoped text|Template:Wrap|a wrapper template generator|Module:Template wrapper}}{{Documentation subpage}} == Usage == This template is a doc page banner that flags a wrapper template. {{tlc|{{BASEPAGENAME}}|''target template''}}{{br}} {{tlc|{{BASEPAGENAME}}|''target template''|all{{=}}yes|exclude{{=}}''excluded param1, param2, ...''}} ==Parameters== This template has one required positional parameter, and three optional na..."
51055
wikitext
text/x-wiki
{{for2|tagging wrappable segments within nowrap-scoped text|Template:Wrap|a wrapper template generator|Module:Template wrapper}}{{Documentation subpage}}
== Usage ==
This template is a doc page banner that flags a wrapper template.
{{tlc|{{BASEPAGENAME}}|''target template''}}{{br}}
{{tlc|{{BASEPAGENAME}}|''target template''|all{{=}}yes|exclude{{=}}''excluded param1, param2, ...''}}
==Parameters==
This template has one required positional parameter, and three optional named params:
* {{para|1}} – name of the template, excluding namespace (required)
* {{para|all|yes}} – alters the default wording ({{xt|Any field from {{tl|Example}} can work...}}) to {{xt|All fields from {{tl|Example}} will work here}}."
* {{para|exclude|''string''}} – adds "{{xt|(except ''string'')}}" after "{{xt|from Example}}". Use this to list params in Template:Example not available in the wrapper.
* {{para|nocat|yes}} – disable automatic categorization into <nowiki>[[Category:Templates calling Example]]</nowiki>
==Examples==
{{cot|bg=khaki|align=left|1={{anchor|example-1}}Example 1: {{tlc|Wrapper|Wikibreak}}}}
{{hatnote|This example might appear on the doc page of {{tl|Exams}} or {{tl|Vacation}}:}}
{{tlg|Wrapper|nocat=true|Wikibreak|code=y|_show_result=y}}
{{cob}}
{{cot|bg=khaki|align=left|1={{anchor|example-1}}Example 2: {{tlc|Wrapper|Sfnlink|exclude{{=}}rev}}}}
{{hatnote|This example might appear on the doc page of {{tl|Sfnlinka}}:}}
{{tlg|Wrapper|nocat=true|Sfnlink|exclude{{=}}rev|code=y|_show_result=y}}
{{cob}}
{{cot|bg=khaki|align=left|1={{anchor|example-1}}Example 3: {{tlc|Wrapper|Sfnlink|all{{=}}yes|exclude{{=}}''rev'' and ''lang''}}}}
{{hatnote|This example might appear on the doc page of {{tl|Sfnlinka}}:}}
{{tlg|Wrapper|nocat=true|Sfnlink|all{{=}}yes|exclude{{=}}''rev'' and ''lang''|code=y|_show_result=y}}
{{cob}}
==TemplateData==
{{TemplateData header|noheader=1}}
<templatedata>
{
"params": {
"1": {
"label": "Template",
"description": "name of template this is a wrapper for (without \"Template:\")",
"example": "Wikibreak",
"type": "string",
"required": true
},
"nocat": {
"example": "yes",
"description": "Disables categorization",
"type": "boolean"
},
"all": {
"description": "For wrappers that use the module, changes the second sentence to read \"All fields from <template> will work here.\"",
"type": "boolean"
},
"exclude": {
"description": "string listing params of <template> excluded from use here.",
"example": "params 'P-one' and 'P-two'",
"type": "string",
"required": false
}
}
}
</templatedata>
== See also ==
* {{ml|Template wrapper|wrap}}
* {{ml|params|concat_and_call}}
<includeonly>{{sandbox other||
<!-- Categories below this line -->
[[Category:Documentation header templates]]
}}</includeonly>
02ijyxlyricrtiba9qn9646ywpx22q7
Template:For2
10
13706
51056
2026-05-12T15:52:12Z
SyntaxTerror
11090
Redirected page to [[Template:For-multi]]
51056
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:For-multi]]
{{Redirect category shell|
{{R from shortcut}}
}}
g6sa6qydy0c68m43i8vf5kf8j3xzcdy
Template:For-multi
10
13707
51057
2026-05-12T15:52:37Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "<includeonly>{{Hatnote|{{#invoke:Hatnote list|forSee}}}}</includeonly><noinclude> {{Documentation}}</noinclude>"
51057
wikitext
text/x-wiki
<includeonly>{{Hatnote|{{#invoke:Hatnote list|forSee}}}}</includeonly><noinclude>
{{Documentation}}</noinclude>
52kuwmdfbggh6ub68bb8s122b4j6y4e
Template:For-multi/doc
10
13708
51058
2026-05-12T15:52:56Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{Documentation subpage}} {{High-use}} <!-- Add categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata --> {{Lua|Module:Hatnote|Module:Hatnote list}} {{tlx|For-multi}} is a hatnote template that produces a list of alternative uses for the title of the article and links to articles about those uses. It is similar to {{tlx|For}} with the primary difference being this template allows multiple uses to be listed while still being able to link to mul..."
51058
wikitext
text/x-wiki
{{Documentation subpage}}
{{High-use}}
<!-- Add categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata -->
{{Lua|Module:Hatnote|Module:Hatnote list}}
{{tlx|For-multi}} is a hatnote template that produces a list of alternative uses for the title of the article and links to articles about those uses. It is similar to {{tlx|For}} with the primary difference being this template allows multiple uses to be listed while still being able to link to multiple articles per use. It is essentially the same as {{tlx|About}} but without the about clause at the start.
==Usage==
===0 parameters===
When no parameters are provided, this template functions the exact same as {{tlx|Other uses}}. It is preferred to use that template as it more clearly explains the output of the function.
The output with zero parameter {{tlc|For-multi}} is: {{For-multi}}
'''Comparison to other templates''':
This is the same as using {{tlx|Other uses}}: {{Other uses}}
===One or two parameters===
When one or two parameters are provided, this template functions the exact same as {{tlx|For}}. It is preferred to use that template as the "multi" functionality of this template is not required.
====1 Parameter====
With one parameter, {{tlx|For-multi|UseA}} yields: {{For-multi|UseA}}
'''Comparison to other templates''':
This is identical to passing the same arguments to {{tlx|For}}. For example, {{tlx|For|UseA}} yields: {{For|UseA}}
====2 Parameters====
With two parameters, {{tlx|For-multi|UseA|ArticleA}} yields: {{For-multi|UseA|ArticleA}}
'''Comparison to other templates''':
This is identical to passing the same arguments to {{tlx|For}}. For example, {{tlx|For|UseA|ArticleA}} yields: {{For|UseA|ArticleA}}
===3 or more parameters===
When three or more parameters are provided, this template can be used. Functionally, it is the same as {{tlx|About}}, but without the about clause at the beginning. Per the guideline at [[WP:HNS]], it is up to the editor to decide whether or not the hatnote should contain a brief summary (i.e. whether or not the hatnote should use {{tlx|For-multi}} or {{tlx|About}}) based on their preference and what is likely to be clearer and easier for the reader.
With three parameters, the output of
:{{tlx|For-multi|UseA|ArticleA|UseB}}
is: {{For-multi|UseA|ArticleA|UseB}}
With four parameters, the output of
:{{tlx|For-multi|UseA|ArticleA|UseB|ArticleB}}
is: {{For-multi|UseA|ArticleA|UseB|ArticleB}}
'''Comparison to other templates''':
The output of {{tlx|For-multi|UseA|ArticleA|UseB}} is different from {{tlx|For}} provided with three parameters where {{tlx|For|UseA|ArticleA|ArticleB}} yields: {{For|UseA|ArticleA|ArticleB}}
As you can see, this function is able to output multiple uses, unlike {{tlx|For}}. {{tlx|About}} also produces the same output, but with an about clause at the beginning. For example, {{tlx|About|About|UseA|ArticleA|UseB}} yields: {{About|About|UseA|ArticleA|UseB}}
Technically, {{tlx|About}} can be used by passing an empty first parameter, but this isn't recommended as the wikitext <code>{{((}}About||UseA|ArticleA|UseB}}</code> doesn't make it clear what the output is going to be and what the purpose of the template is as, in this case, the name of the template "About" is misleading. Using it this way would look like: {{About||UseA|ArticleA|UseB}}
====Multiple articles per use====
Multiple articles can be used per use by putting a parameter with the content <code>and</code> between them. For example, the wikitext <!-- formerly: <code>{{((}}For-multi|UseA|ArticleA|and|ArticleB|and|ArticleC|UseB|ArticleD|and|ArticleE}}</code> -->
:{{tlx|For-multi|UseA|ArticleA|and|ArticleB|and|ArticleC|UseB|ArticleD|and|ArticleE}}
yields: {{For-multi|UseA|ArticleA|and|ArticleB|and|ArticleC|UseB|ArticleD|and|ArticleE}}
====Last parameter====
When the last parameter is a "use", the current article plus (disambiguation) will be linked to at the end of the template. For example,
:{{tlx|For-multi|UseA|ArticleA|UseB}}
yields: {{For-multi|UseA|ArticleA|UseB}}
The above example produces a link to the current page name (without the namespace) plus "(disambiguation)" at the end.
== TemplateData ==
{{TemplateData header}}
<templatedata>
{
"description": "This template lists multiple other uses for the title and links to articles about those uses. See the documentation for more information on usage and alternatives.",
"params": {
"1": {
"label": "Other use 1",
"type": "string",
"description": "What the first other use of the title is. If unused or blank, defaults to \"For other uses\" and ignores parameters 3ff.",
"required": true
},
"2": {
"label": "Other page 1",
"type": "wiki-page-name",
"description": "The title of the first other page. If unused, defaults to \"[page title] (disambiguation)\".",
"required": true
},
"3": {
"label": "Other use 2",
"type": "string",
"description": "What the second other use of the title is. If unused or blank, defaults to \"For other uses\" and ignores parameters 5ff.",
"required": true
},
"4": {
"label": "Other page 2",
"type": "wiki-page-name",
"description": "The title of the second other page. If unused or blank and parameter 3 exists, defaults to \"[page title] (disambiguation)\"."
},
"5": {
"label": "Other use 3",
"type": "string",
"description": "What the third other use of the title is. If unused or blank, defaults to \"For other uses\" and ignores parameters 7ff."
},
"6": {
"label": "Other page 3",
"type": "wiki-page-name",
"description": "The title of the third other page. If unused or blank and parameter 5 exists, defaults to \"[page title] (disambiguation)\"."
},
"7": {
"label": "Other use 4",
"type": "string",
"description": "What the fourth other use of the title is. If unused or blank, defaults to \"For other uses\"."
},
"8": {
"label": "Other page 4",
"type": "wiki-page-name",
"description": "The title of the fourth other page. If unused or blank and parameter 7 exists, defaults to \"[page title] (disambiguation)\"."
}
},
"format": "inline"
}
</templatedata>
==See also==
* [[:Category:Disambiguation and redirection hatnote templates]]
* {{tl|Disambiguation}} – for helping readers find other articles with the same or similar names. Placed at the bottom of the article.
* {{tl|For}} – hatnote linking to multiple articles or disambiguation pages; e.g. ''For similar terms, see ArticleA, ArticleB, and ArticleC.''
* {{tl|Other uses}} – hatnote linking to a disambiguation pages; e.g. ''For other uses, see Target (disambiguation).''
* {{tl|Redirect}} – for linking to disambiguation pages in an article that is [[WP:PRIMARYREDIRECT|the primary topic of a redirect]]
* {{tl|WikiProject Disambiguation}} – for disambig talkpages
* [[Wikipedia:Hatnote]]
{{Hatnote templates}}
<includeonly>{{sandbox other||
<!-- Categories below this line; interwikis at Wikidata -->
[[Category:Disambiguation and redirection hatnote templates]]
}}</includeonly>
oke4jv7gtxl4ebqnxyghw5lchdvj875
Template:Ml
10
13709
51059
2026-05-12T15:54:41Z
SyntaxTerror
11090
Redirected page to [[Template:Module link]]
51059
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:Module link]]
{{Redirect category shell|
{{R from move}}
}}
9ze22i7waq4qzhuwga7zzfzzcau1yvx
Template:Module link
10
13710
51060
2026-05-12T15:55:08Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "<includeonly>{{{{{{{|safesubst:}}}#invoke:Separated entries|main|[[Module:{{{1}}}{{{section|}}}|#invoke:{{{1}}}]]|{{{2|''function''}}}|separator=|}}}}</includeonly><noinclude>{{documentation}}<!-- Categories go on the /doc subpage and interwikis go on Wikidata. --> </noinclude>"
51060
wikitext
text/x-wiki
<includeonly>{{{{{{{|safesubst:}}}#invoke:Separated entries|main|[[Module:{{{1}}}{{{section|}}}|#invoke:{{{1}}}]]|{{{2|''function''}}}|separator=|}}}}</includeonly><noinclude>{{documentation}}<!-- Categories go on the /doc subpage and interwikis go on Wikidata. -->
</noinclude>
9i2jehvmqdbxqb6uexjk8k33u9p06v8
Template:Module link/doc
10
13711
51061
2026-05-12T15:55:28Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{Documentation subpage}} {{tsh|ml}}{{lua|Module:Separated entries}} {{tlb|Module link}} is used to display a module name as a link surrounded by braces with the {{((}}#invoke{{))}} [[WP:PF|parser function]], thus showing the module name as code rather than actually invoking it. Its primary use is in instruction and documentation where it is used to refer to a module by name without invoking it. It also supports the definition of a function and parameters. == Examples..."
51061
wikitext
text/x-wiki
{{Documentation subpage}}
{{tsh|ml}}{{lua|Module:Separated entries}}
{{tlb|Module link}} is used to display a module name as a link surrounded by braces with the {{((}}#invoke{{))}} [[WP:PF|parser function]], thus showing the module name as code rather than actually invoking it. Its primary use is in instruction and documentation where it is used to refer to a module by name without invoking it. It also supports the definition of a function and parameters.
== Examples ==
{| class="wikitable"
! Code
! Result
! Notes
|-
| {{tlx|ml|Example}}
| {{ml|Example}}
| Usage without function name. This does not produce a usable invocation.
|-
| {{tlx|ml|Example|hello}}
| {{ml|Example|hello}}
| Usage with a function name.
|-
| {{tlx|ml|Example|count_fruit|4{{=}}bananas{{=}}10|5{{=}}kiwis{{=}}5}}
| {{ml|Example|count_fruit|4=bananas=10|5=kiwis=5}}
| Usage with a function name and parameters.
|-
| {{tlx|ml|Example|count_fruit|Fred|bananas<nowiki>{{</nowiki>{{=}}<nowiki>}}</nowiki>10|apples<nowiki>{{</nowiki>{{=}}<nowiki>}}</nowiki>5}}
| {{ml|Example|count_fruit|Fred|bananas{{=}}10|apples{{=}}5}}
| Usage with a function name and parameters, using {{((}}={{))}}.
|-
| {{tlx|ml|Example|}}
| {{ml|Example|}}
| Omits the function name
|}
== TemplateData ==
{{TemplateData header}}
<templatedata>{
"description": "This template displays a module name as a link surrounded by braces with the {{#invoke}} parser function, thus showing how the module name would be used in code. Its primary use is in instruction and documentation.",
"params": {
"1": {
"label": "module name",
"description": "the module name without the namespace prefix “Module:”, which is added automatically",
"type": "string",
"required": true
},
"2": {
"label": "function name",
"description": "the function name within the module to call",
"type": "string",
"required": false
},
"3": {
"label": "parameter 1",
"description": "the name (and value) of the first parameter, use {{=}} to add an equal sign",
"type": "string"
},
"4": {
"label": "parameter 2",
"description": "the name (and value) of the second parameter, use {{=}} to add an equal sign",
"type": "string"
},
"5": {
"label": "parameter 3",
"description": "the name (and value) of the third parameter, use {{=}} to add an equal sign",
"type": "string"
}
}}</templatedata>
== See also ==
* {{tl|mfl}} - Similar function but creates a link to the function paragraph in the documentation.
* {{tl|mlx}} - Similar function but surrounded in {{tag|code}} tags.
* {{tl|tl}} - A version of this template for templates instead of modules.
{{Template:Template-linking templates}}
<includeonly>{{Sandbox other||
[[Category:Internal module-link templates]]
}}</includeonly>
bjx5w1d1dul838csljz5xtm9p84eqbs
Colin Chapman (omukugu mu by'amazike) .
0
13712
51073
2026-05-12T16:06:45Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51073
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'e Kibale National Park, Uganda.
ivoiy0gducqzjring6zw7r3j7go2sl6
51074
51073
2026-05-12T16:06:59Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51074
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo Kibale National Park, Uganda.
3cmdebh9miq0tidkbxglbxhwz9uzfpv
51075
51074
2026-05-12T16:07:12Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51075
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo rya Kibale National Park, Uganda.
17rxm23nbpnh4l1kfea91nir1t4yvkc
51076
51075
2026-05-12T16:07:26Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51076
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda.
h1fh39r06gxivg0m8kh0wttq0cru6fn
51078
51076
2026-05-12T16:08:02Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51078
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda.
7qcdwua69fix3ag31ycle81fh8pi20q
51079
51078
2026-05-12T16:08:21Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51079
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda.
owu1z3e960ip0b8fih09awaltjk9fss
51080
51079
2026-05-12T16:08:50Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51080
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda.
1q032sue0689ld8v1t6zabr9s4vs11m
51081
51080
2026-05-12T16:09:30Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51081
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda.
2cih5zhp8nsjsy0m8bj7m8rpuu6fkp5
51082
51081
2026-05-12T16:09:53Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51082
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda.
m6i20m0ncowo1yuifjj7ac26c96jhg4
51084
51082
2026-05-12T16:10:39Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51084
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya Kibale National Park, Uganda.
1i6txem726r47mu8tygvljle5g80jrf
51085
51084
2026-05-12T16:11:02Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51085
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], Uganda.
ma5jvhi2irizxwyhnzyuf36nht4bs24
Template:User rights notice
10
13713
51077
2026-05-12T16:08:01Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "<includeonly>{{#if:{{{1|{{{bot|}}}}}} |== Request for {{#if:{{{bot|}}}|bot|{{{1}}}}} user rights == {{user|{{{user|{{REVISIONUSER}}}}}}} has resquested {{#if:{{{bot|}}}|a [[m:|bot]] flag for {{user|{{{bot}}}}}|[[m:{{{1}}}|{{{1}}}]] user rights}} on Wikipedia in Luganda. Please go on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard#{{{bot|{{{user|{{REVISIONUSER}} }}} }}}|administrators' noticeboard]] to view the request and give your opinion. |{{error|User rights have to be..."
51077
wikitext
text/x-wiki
<includeonly>{{#if:{{{1|{{{bot|}}}}}}
|== Request for {{#if:{{{bot|}}}|bot|{{{1}}}}} user rights ==
{{user|{{{user|{{REVISIONUSER}}}}}}} has resquested {{#if:{{{bot|}}}|a [[m:|bot]] flag for {{user|{{{bot}}}}}|[[m:{{{1}}}|{{{1}}}]] user rights}} on Wikipedia in Luganda.
Please go on the [[Wikipedia:Administrators' noticeboard#{{{bot|{{{user|{{REVISIONUSER}} }}} }}}|administrators' noticeboard]] to view the request and give your opinion.
|{{error|User rights have to be specified in {{t|User rights notice}}.}}
}}</includeonly><noinclude>{{Documentation}}</noinclude>
2jjfcw85pj2q2ciwqkvi2st6rse8gbb
Colin Chapman (omukugu mu by'enkuma n'amazike) .
0
13714
51086
2026-05-12T16:12:35Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51086
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisan Uganda.
6p8tei4uupc3zd3fv88bq72tiqibtud
51087
51086
2026-05-12T16:12:53Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51087
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mi Uganda.
q2gengv53f6lh0knfe8molx6yq1414b
51088
51087
2026-05-12T16:14:16Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51088
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
ggk83d82oa0ayd6zkz88dq7bx2nga05
51089
51088
2026-05-12T16:16:02Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51089
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kuba kino kye kiseera okukula n’enkola ya ppaaka z’amawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okutereera. Naye okukuuma kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
3mr4yjrkk78g8uap83n0jnx06bsc3vv
51090
51089
2026-05-12T16:16:33Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51090
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okuokukula n’enkola ya ppaaka z’amawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okutereera. Naye okukuuma kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
7ca4lzsz2qr8aizyzxcwuw72vl7prwj
51092
51090
2026-05-12T16:18:33Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51092
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g;ebisolo mu ggwanga ppaaka z’amawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okutereera. Naye okukuuma kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
mzpqdq27caxcjjjyh08ttgrpw0i6oy1
51094
51092
2026-05-12T16:19:02Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51094
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okutereera. Naye okukuuma kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
jvut9j3cso2yhb88gj601z32rfqyaid
51099
51094
2026-05-12T16:21:27Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51099
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
svhzxxtkhkosrrv2cntzi96y1g60ph2
51100
51099
2026-05-12T16:21:45Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51100
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
8g6fml8uyv36fultfpge86tv4v214x1
51101
51100
2026-05-12T16:22:05Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51101
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’obutonde bwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
t8k7k4wjijcz0wti5yzmmtllm32yorf
51103
51101
2026-05-12T16:23:18Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51103
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, ng’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira eri ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
609239jf287bdskw1x1737i9tsrjehz
51107
51103
2026-05-12T16:25:17Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51107
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
l75rp153k447lgk99hk6br8baxkees3
51108
51107
2026-05-12T16:25:41Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51108
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
1yae0k2382bq8vq0kterp8ka5qll1gm
51109
51108
2026-05-12T16:26:26Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51109
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayamabako Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
3dyf7wfbat598sidl96xyvl0f5f53jv
51111
51109
2026-05-12T16:26:44Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51111
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
id914a6aou7tnj9c5o5azk6x0171m5o
51112
51111
2026-05-12T16:26:59Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51112
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
sgnozhxqm6orhj4jz73zjvb0skiw14v
51113
51112
2026-05-12T16:27:28Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51113
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
d1hqcef1sbsm3304vhebpfhkzbvgvuw
51114
51113
2026-05-12T16:28:30Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51114
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
kjl5d533x8jwfxu523qd5pz4kc36fbs
51115
51114
2026-05-12T16:28:54Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51115
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ekifo Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
66nwk8849dut5yinss5za2owg9b3nyv
51116
51115
2026-05-12T16:29:30Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51116
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
gcuvxpf7i0ez2tht79fyqhkhlcf2llv
51118
51116
2026-05-12T16:30:32Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51118
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
dyqhkklo2kfs0gcduofosdc8g6mcr9q
51121
51118
2026-05-12T16:31:00Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51121
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
6f8u0ejr6kirq3azcgz4nd3ajlgfj1u
51125
51121
2026-05-12T16:32:47Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51125
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
fklnbshc9m0r0fnu2pctstbz5n40cgr
51128
51125
2026-05-12T16:33:55Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51128
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
8uo3gg0c2uxz9khb61mt5gja8vrqka8
51130
51128
2026-05-12T16:35:05Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51130
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwazelisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
25rzhjocnxvyijijrvwmxkbg0qecsxn
51131
51130
2026-05-12T16:35:33Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51131
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
efyyeocczlqq2ys8qgewaoi37svppbf
51132
51131
2026-05-12T16:36:16Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51132
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
gkq1xwjq2zedvn7hlrn19i0n6qmb74q
51134
51132
2026-05-12T16:38:01Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51134
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
2nbrbat539goo20c80pm4k68e8pgdzy
51135
51134
2026-05-12T16:38:30Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51135
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
lfp0pszg9vh0nr5zg3mo3b5k0nqh1pb
51136
51135
2026-05-12T16:39:41Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51136
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu Obujjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
3j5xtpn38qqkxiur9a5w7a6gvm0oant
51137
51136
2026-05-12T16:41:02Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51137
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro jjanjabi buno bukola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
lhqbgy35gpl5jyutg63dcoosc1c40fy
51138
51137
2026-05-12T16:42:28Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51138
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekikozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
ml94wsui7ptfehz9yjrx4hthfgojqie
51139
51138
2026-05-12T16:42:50Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51139
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa wakati wa ppaaka n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
savpgcawuecqbmxwfnrcdgj7ova3xeh
51140
51139
2026-05-12T16:45:55Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51140
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
28ah011cxvez5vpawkkto8hp50q7spu
51141
51140
2026-05-12T16:46:39Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51141
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo e obuweebwa ensimbi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
dbm2ng8093bh3q1q2lmjjl4bcv7m0k2
51142
51141
2026-05-12T16:47:16Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51142
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddamu okulongoosa enkolagana wakati wa ppaaka n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
2f0seo2u4750929p1r9fthbl0sxg64l
51143
51142
2026-05-12T16:48:55Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51143
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
mh6vjdz2xgdi8mnyd3c3vw6m08ae9hj
51144
51143
2026-05-12T16:49:37Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51144
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi ba Uganda n’abakozi ba ppaaka.
p5824epd3dwi4zke2wevwet1c6cpc9e
51145
51144
2026-05-12T16:50:32Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51145
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
iapgwpb5lq6zocx8y47j4pa5f41t839
51146
51145
2026-05-12T16:51:33Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51146
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya Guanacaste National Park, n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
lflqrgiptqexsqk9u469r5bj1e3sxub
51147
51146
2026-05-12T16:51:52Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51147
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba Daniel Janzen okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
4o888yon9u9xt42cqeu9jxkkgnbv2so
51148
51147
2026-05-12T16:52:12Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51148
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’okuddukanya eby’obuvubi, n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
0g4s591v77gm3vxw79anbgv70kb2mpt
51149
51148
2026-05-12T16:53:07Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51149
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
sjg4d7mml6x8wau927h37qdmis4tywf
51150
51149
2026-05-12T16:53:43Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51150
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|kya Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
32rreqj8afojkx0hkbm309na0kcu9mx
51151
51150
2026-05-12T16:54:22Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51151
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>{{Cite web |title=Makerere University Biological Field Station - Kibale - Home |url=http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/ |archive-date=2016-11-13 |access-date=2016-11-10 |website=caes.mak.ac.ug}}</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
6l8yrspane3lb9hq4pqor3fluv3mri6
51152
51151
2026-05-12T16:54:51Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51152
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
td1nstg70i3miutv69oun4x1k9ar6ny
51153
51152
2026-05-12T16:55:17Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51153
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Struhsaker |first2=Thomas T. |last3=Lambert |first3=Joanna E. |year=2005 |title=Thirty Years of Research in Kibale National Park, Uganda, Reveals a Complex Picture for Conservation |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=539–555 |citeseerx=10.1.1.671.8258 |doi=10.1007/s10764-005-4365-z |issn=0164-0291 |s2cid=5577722}}</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
ai8dhto5vckynz3ao2tffpzr5mpcfo5
51154
51153
2026-05-12T16:55:47Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51154
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
95ixnxdl8aftddvcykjinenns8xzdgu
51155
51154
2026-05-12T16:56:24Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51155
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
2q04arybejopqvv4le9ya6bfgcyhzow
51156
51155
2026-05-12T16:56:52Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51156
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifobino n’abantu b’omu kitundu ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
7isbm5qbieo1rii5rcw962mx8iq05j3
51157
51156
2026-05-12T16:57:30Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51157
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ey'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
i1j7a79vmvg5bsr9383636pa3avc4y5
51158
51157
2026-05-12T16:57:59Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51158
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
b6va2ir0pzq87kjf65jb1ts8l8dxonh
51159
51158
2026-05-12T16:58:41Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51159
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’ebirabo ==
oyjv7u2gjsehy4qycpx37yc9tzmu4wb
51160
51159
2026-05-12T16:59:02Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51160
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi zeebirabo ==
gtr2n0fd0fhmkd84vpc1bhw3f68ah4g
51161
51160
2026-05-12T16:59:19Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51161
wikitext
text/x-wiki
'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
ba011bxpke4kx79gwnd59ctiijdssjn
51162
51161
2026-05-12T16:59:47Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51162
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Ekirabo
|-
| 2017
| Engule ya Velan mu buweereza bw’abantu
|-
| 2012 - 2014 mu nsi yonna
| [https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Omunoonyereza]
|-
| 2012–kati
| [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .]
|-
| 2012
| Olupapula lw'amawulire olwa Globe and Mail - Olupapula lw'amawulire olusinga okuyitibwa Anthropologist mu Canada
|-
| 2010–kati
| [https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Munnakibiina kya Royal Society of Canada]
|-
| 2005 - 2011 mu nsi yonna
| [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .]
|-
| 2003. Omuwandiisi w’ebitabo
| Anderson Omusomesa Omukenkufu – Yunivasite y’e Florida
|}
cgp9rn5m9gppsxk8axms4st59q6kqkx
51163
51162
2026-05-12T17:00:28Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51163
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Awaadi
|-
| 2017
| Engule ya Velan mu buweereza bw’abantu
|-
| 2012 - 2014 mu nsi yonna
| [https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Omunoonyereza]
|-
| 2012–kati
| [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .]
|-
| 2012
| Olupapula lw'amawulire olwa Globe and Mail - Olupapula lw'amawulire olusinga okuyitibwa Anthropologist mu Canada
|-
| 2010–kati
| [https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Munnakibiina kya Royal Society of Canada]
|-
| 2005 - 2011 mu nsi yonna
| [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .]
|-
| 2003. Omuwandiisi w’ebitabo
| Anderson Omusomesa Omukenkufu – Yunivasite y’e Florida
|}
cvbh6sw75fhoxm3c9ajh95h73nov1up
51164
51163
2026-05-12T17:01:12Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51164
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Awaadi
|-
| 2017
| Awaadi ya Velan mu buweereza bw’abantu
|-
| 2012 - 2014 mu nsi yonna
| [https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Omunoonyereza]
|-
| 2012–kati
| [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .]
|-
| 2012
| Olupapula lw'amawulire olwa Globe and Mail - Olupapula lw'amawulire olusinga okuyitibwa Anthropologist mu Canada
|-
| 2010–kati
| [https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Munnakibiina kya Royal Society of Canada]
|-
| 2005 - 2011 mu nsi yonna
| [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .]
|-
| 2003. Omuwandiisi w’ebitabo
| Anderson Omusomesa Omukenkufu – Yunivasite y’e Florida
|}
hzlbdiw9mm126bwku5gwtxhefr1xp8v
51165
51164
2026-05-12T17:03:22Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51165
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Awaadi
|-
| 2017
| Awaadi ya Velan mu buweereza bw’abantu
|-
| 2012 - 2014
| [https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Omunoonyereza]
|-
| 2012–kati
| [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .]
|-
| 2012
| Olupapula lw'amawulire olwa Globe and Mail - Olupapula lw'amawulire olusinga okuyitibwa Anthropologist mu Canada
|-
| 2010–kati
| [https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Munnakibiina kya Royal Society of Canada]
|-
| 2005 - 2011 mu nsi yonna
| [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .]
|-
| 2003. Omuwandiisi w’ebitabo
| Anderson Omusomesa Omukenkufu – Yunivasite y’e Florida
|}
0b5alvtw9wo40wy2qwyyjr8zkn1tysz
51166
51165
2026-05-12T17:04:11Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51166
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Awaadi
|-
| 2017
| Awaadi ya Velan mu buweereza bw’abantu
|-
| 2012 - 2014
| [https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
| 2012–kati
| [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .]
|-
| 2012
| Olupapula lw'amawulire olwa Globe and Mail - Olupapula lw'amawulire olusinga okuyitibwa Anthropologist mu Canada
|-
| 2010–kati
| [https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Munnakibiina kya Royal Society of Canada]
|-
| 2005 - 2011 mu nsi yonna
| [http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Ssentebe w’okunoonyereza mu Canada – Ebitonde n’okukuuma ebisolo ebiyitibwa Primate (Tier 1) .]
|-
| 2003. Omuwandiisi w’ebitabo
| Anderson Omusomesa Omukenkufu – Yunivasite y’e Florida
|}
immml7x9tnr5wpfnoajm7q3aebq436y
51168
51166
2026-05-12T17:07:17Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51168
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Year
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
ji8wf0pk15g32yefva67rugy7m0751y
51169
51168
2026-05-12T17:16:47Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51169
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka y’embeera z’abantu, n’okulungamya omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okukuuma – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Nga tannatandika kusoma diguli ye eya Ph.D. yafuna obwagazi mu ekyo ekyasalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’enjuki ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya Ecological Constraints Model. Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde bimuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’obutiti. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabiddwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna diguli ez’enjawulo ez’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>{{Cite journal |last=Omeja |first=Patrick A. |last2=Jacob |first2=Aerin L. |last3=Lawes |first3=Michael J. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Rothman |first5=Jessica M. |last6=Tumwesigye |first6=Charles |last7=Chapman |first7=Colin A. |date=2014-11-01 |title=Changes in Elephant Abundance Affect Forest Composition or Regeneration? |journal=Biotropica |language=en |volume=46 |issue=6 |pages=704–711 |bibcode=2014Biotr..46..704O |doi=10.1111/btp.12154 |issn=1744-7429 |s2cid=38677653}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |date=1997-12-01 |title=Forest Regeneration in Logged and Unlogged Forests of Kibale National Park, Uganda |journal=Biotropica |language=en |volume=29 |issue=4 |pages=396–412 |bibcode=1997Biotr..29..396C |doi=10.1111/j.1744-7429.1997.tb00035.x |issn=1744-7429 |s2cid=84685726}}</ref>
bl6s2i5lf56aiedex8bcyrtazwiuxz7
51170
51169
2026-05-12T17:21:31Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51170
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo ekyasalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’enjuki ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya Ecological Constraints Model. Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde bimuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’obutiti. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabiddwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna diguli ez’enjawulo ez’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>{{Cite journal |last=Omeja |first=Patrick A. |last2=Jacob |first2=Aerin L. |last3=Lawes |first3=Michael J. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Rothman |first5=Jessica M. |last6=Tumwesigye |first6=Charles |last7=Chapman |first7=Colin A. |date=2014-11-01 |title=Changes in Elephant Abundance Affect Forest Composition or Regeneration? |journal=Biotropica |language=en |volume=46 |issue=6 |pages=704–711 |bibcode=2014Biotr..46..704O |doi=10.1111/btp.12154 |issn=1744-7429 |s2cid=38677653}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |date=1997-12-01 |title=Forest Regeneration in Logged and Unlogged Forests of Kibale National Park, Uganda |journal=Biotropica |language=en |volume=29 |issue=4 |pages=396–412 |bibcode=1997Biotr..29..396C |doi=10.1111/j.1744-7429.1997.tb00035.x |issn=1744-7429 |s2cid=84685726}}</ref>
cen7wc1qlacnkbumhhdi01f4g1cpvfa
51171
51170
2026-05-12T17:27:30Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51171
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabiddwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna diguli ez’enjawulo ez’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>{{Cite journal |last=Omeja |first=Patrick A. |last2=Jacob |first2=Aerin L. |last3=Lawes |first3=Michael J. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Rothman |first5=Jessica M. |last6=Tumwesigye |first6=Charles |last7=Chapman |first7=Colin A. |date=2014-11-01 |title=Changes in Elephant Abundance Affect Forest Composition or Regeneration? |journal=Biotropica |language=en |volume=46 |issue=6 |pages=704–711 |bibcode=2014Biotr..46..704O |doi=10.1111/btp.12154 |issn=1744-7429 |s2cid=38677653}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |date=1997-12-01 |title=Forest Regeneration in Logged and Unlogged Forests of Kibale National Park, Uganda |journal=Biotropica |language=en |volume=29 |issue=4 |pages=396–412 |bibcode=1997Biotr..29..396C |doi=10.1111/j.1744-7429.1997.tb00035.x |issn=1744-7429 |s2cid=84685726}}</ref>
0lihkldg7ppjirplsbbb78hrttcq6q5
51172
51171
2026-05-12T17:29:02Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51172
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>{{Cite journal |last=Omeja |first=Patrick A. |last2=Jacob |first2=Aerin L. |last3=Lawes |first3=Michael J. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Rothman |first5=Jessica M. |last6=Tumwesigye |first6=Charles |last7=Chapman |first7=Colin A. |date=2014-11-01 |title=Changes in Elephant Abundance Affect Forest Composition or Regeneration? |journal=Biotropica |language=en |volume=46 |issue=6 |pages=704–711 |bibcode=2014Biotr..46..704O |doi=10.1111/btp.12154 |issn=1744-7429 |s2cid=38677653}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |date=1997-12-01 |title=Forest Regeneration in Logged and Unlogged Forests of Kibale National Park, Uganda |journal=Biotropica |language=en |volume=29 |issue=4 |pages=396–412 |bibcode=1997Biotr..29..396C |doi=10.1111/j.1744-7429.1997.tb00035.x |issn=1744-7429 |s2cid=84685726}}</ref>
gyxu3xb23faufef2cqt1wxkl371tuwe
51173
51172
2026-05-12T17:29:36Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51173
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>{{Cite journal |last=Omeja |first=Patrick A. |last2=Jacob |first2=Aerin L. |last3=Lawes |first3=Michael J. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Rothman |first5=Jessica M. |last6=Tumwesigye |first6=Charles |last7=Chapman |first7=Colin A. |date=2014-11-01 |title=Changes in Elephant Abundance Affect Forest Composition or Regeneration? |journal=Biotropica |language=en |volume=46 |issue=6 |pages=704–711 |bibcode=2014Biotr..46..704O |doi=10.1111/btp.12154 |issn=1744-7429 |s2cid=38677653}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |date=1997-12-01 |title=Forest Regeneration in Logged and Unlogged Forests of Kibale National Park, Uganda |journal=Biotropica |language=en |volume=29 |issue=4 |pages=396–412 |bibcode=1997Biotr..29..396C |doi=10.1111/j.1744-7429.1997.tb00035.x |issn=1744-7429 |s2cid=84685726}}</ref>
blho2ovhq0jaqj1cpg6ubyn7fmph6zo
51175
51173
2026-05-12T17:30:27Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51175
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
lhm0euyij2n654sowe9cpv3xqspxvh1
51176
51175
2026-05-12T17:34:36Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51176
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya red colobus n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, eby’obutonde bw’endwadde, n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
6iuj4f0npe6okioynxtlx8ww9lmicbk
51177
51176
2026-05-12T17:35:17Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51177
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
683prpw3dxyd8rig2goraecl2s32wjb
51179
51177
2026-05-12T17:36:20Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51179
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
tw8wxj3ifpjm1gpml3qoehvmhczozst
51181
51179
2026-05-12T17:52:13Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51181
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>{{Cite journal |last=Alexander |first=R D |date=1974-11-01 |title=The Evolution of Social Behavior |journal=Annual Review of Ecology and Systematics |volume=5 |issue=1 |pages=325–383 |bibcode=1974AnRES...5..325A |doi=10.1146/annurev.es.05.110174.001545 |issn=0066-4162}}</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>{{Cite journal |last=Ganas |first=Jessica |last2=Robbins |first2=Martha M. |date=2005-03-09 |title=Ranging behavior of the mountain gorillas (Gorilla beringei beringei) in Bwindi Impenetrable National Park, Uganda: a test of the ecological constraints model |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=58 |issue=3 |pages=277–288 |bibcode=2005BEcoS..58..277G |doi=10.1007/s00265-005-0920-z |issn=0340-5443 |s2cid=29533701}}</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>{{Cite journal |last=Wrangham |first=R. W. |last2=Gittleman |first2=J. L. |last3=Chapman |first3=C. A. |year=1993 |title=Constraints on group size in primates and carnivores: population density and day-range as assays of exploitation competition |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=32 |issue=3 |pages=199–209 |bibcode=1993BEcoS..32..199W |doi=10.1007/BF00173778 |issn=0340-5443 |s2cid=24665859}}</ref>
lwqj9tq3i2xx19t9fpt2rtfpszvq4hb
51182
51181
2026-05-12T17:53:03Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51182
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>{{Cite journal |last=Ganas |first=Jessica |last2=Robbins |first2=Martha M. |date=2005-03-09 |title=Ranging behavior of the mountain gorillas (Gorilla beringei beringei) in Bwindi Impenetrable National Park, Uganda: a test of the ecological constraints model |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=58 |issue=3 |pages=277–288 |bibcode=2005BEcoS..58..277G |doi=10.1007/s00265-005-0920-z |issn=0340-5443 |s2cid=29533701}}</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>{{Cite journal |last=Wrangham |first=R. W. |last2=Gittleman |first2=J. L. |last3=Chapman |first3=C. A. |year=1993 |title=Constraints on group size in primates and carnivores: population density and day-range as assays of exploitation competition |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=32 |issue=3 |pages=199–209 |bibcode=1993BEcoS..32..199W |doi=10.1007/BF00173778 |issn=0340-5443 |s2cid=24665859}}</ref>
ayu0p7ewokzw9rn2o8n2nmks4h07vdv
51183
51182
2026-05-12T17:53:35Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51183
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>{{Cite journal |last=Wrangham |first=R. W. |last2=Gittleman |first2=J. L. |last3=Chapman |first3=C. A. |year=1993 |title=Constraints on group size in primates and carnivores: population density and day-range as assays of exploitation competition |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=32 |issue=3 |pages=199–209 |bibcode=1993BEcoS..32..199W |doi=10.1007/BF00173778 |issn=0340-5443 |s2cid=24665859}}</ref>
mpc15yivtc1x7o6t57qm2s3c6mf4zk5
51184
51183
2026-05-12T17:54:01Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51184
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
e7v6lmlwpz8rhncc6q2o9ayllfo6xsa
51185
51184
2026-05-12T17:54:46Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51185
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, enkima ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">{{Cite journal |last=Chapman |first=C. A. |last2=Chapman |first2=L. J. |last3=Wrangham |first3=R. W. |year=1995 |title=Ecological constraints on group size: an analysis of spider monkey and chimpanzee subgroups |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=36 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=1995BEcoS..36...59C |doi=10.1007/BF00175729 |issn=0340-5443 |s2cid=22958072}}</ref> enkima z’enjuki ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> colobus emmyufu ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |year=2000 |title=Constraints on Group Size in Red Colobus and Red-tailed Guenons: Examining the Generality of the Ecological Constraints Model |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=21 |issue=4 |pages=565–585 |doi=10.1023/A:1005557002854 |issn=0164-0291 |s2cid=1472332}}</ref> red-tailed guenon ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> ne ursine colobus enkima (Colobus vellerosus) eziyitibwa enkima.
oxt5mxf8ts9k4vysxzqok3o3vc52ksy
51186
51185
2026-05-12T17:58:40Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51186
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Pan_troglodytes" rel="mw:ExtLink" title="Pan troglodytes" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="91">chimpanzees</a> oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">{{Cite journal |last=Chapman |first=C. A. |last2=Chapman |first2=L. J. |last3=Wrangham |first3=R. W. |year=1995 |title=Ecological constraints on group size: an analysis of spider monkey and chimpanzee subgroups |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=36 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=1995BEcoS..36...59C |doi=10.1007/BF00175729 |issn=0340-5443 |s2cid=22958072}}</ref> enkima ekika kya <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Geoffroy's_spider_monkey" rel="mw:ExtLink" title="Geoffroy's spider monkey" class="cx-link" data-linkid="92">spider monkeys</a> ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> enkima ekika kya red colobus oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |year=2000 |title=Constraints on Group Size in Red Colobus and Red-tailed Guenons: Examining the Generality of the Ecological Constraints Model |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=21 |issue=4 |pages=565–585 |doi=10.1023/A:1005557002854 |issn=0164-0291 |s2cid=1472332}}</ref> red-tailed guenon ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya ursine colobus monkeys (Colobus vellerosus).
6qyb4aeudb7s3ceib0m1kv5fnfcgieg
51187
51186
2026-05-12T17:59:04Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51187
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">{{Cite journal |last=Chapman |first=C. A. |last2=Chapman |first2=L. J. |last3=Wrangham |first3=R. W. |year=1995 |title=Ecological constraints on group size: an analysis of spider monkey and chimpanzee subgroups |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=36 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=1995BEcoS..36...59C |doi=10.1007/BF00175729 |issn=0340-5443 |s2cid=22958072}}</ref> enkima ekika kya <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Geoffroy's_spider_monkey" rel="mw:ExtLink" title="Geoffroy's spider monkey" class="cx-link" data-linkid="92">spider monkeys</a> ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> enkima ekika kya red colobus oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |year=2000 |title=Constraints on Group Size in Red Colobus and Red-tailed Guenons: Examining the Generality of the Ecological Constraints Model |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=21 |issue=4 |pages=565–585 |doi=10.1023/A:1005557002854 |issn=0164-0291 |s2cid=1472332}}</ref> red-tailed guenon ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya ursine colobus monkeys (Colobus vellerosus).
279h2mt5er1vv52555e60d3skpju1ob
51188
51187
2026-05-12T17:59:55Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51188
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">{{Cite journal |last=Chapman |first=C. A. |last2=Chapman |first2=L. J. |last3=Wrangham |first3=R. W. |year=1995 |title=Ecological constraints on group size: an analysis of spider monkey and chimpanzee subgroups |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=36 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=1995BEcoS..36...59C |doi=10.1007/BF00175729 |issn=0340-5443 |s2cid=22958072}}</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |year=2000 |title=Constraints on Group Size in Red Colobus and Red-tailed Guenons: Examining the Generality of the Ecological Constraints Model |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=21 |issue=4 |pages=565–585 |doi=10.1023/A:1005557002854 |issn=0164-0291 |s2cid=1472332}}</ref> red-tailed guenon ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya ursine colobus monkeys (Colobus vellerosus).
3zr3p0xu813j9mvespjds5t3tbsdl9q
51189
51188
2026-05-12T18:00:32Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51189
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">{{Cite journal |last=Chapman |first=C. A. |last2=Chapman |first2=L. J. |last3=Wrangham |first3=R. W. |year=1995 |title=Ecological constraints on group size: an analysis of spider monkey and chimpanzee subgroups |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=36 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=1995BEcoS..36...59C |doi=10.1007/BF00175729 |issn=0340-5443 |s2cid=22958072}}</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |year=2000 |title=Constraints on Group Size in Red Colobus and Red-tailed Guenons: Examining the Generality of the Ecological Constraints Model |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=21 |issue=4 |pages=565–585 |doi=10.1023/A:1005557002854 |issn=0164-0291 |s2cid=1472332}}</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya ursine colobus monkeys (Colobus vellerosus).
c5xsr70lrar27hk2an919io6s0s3ti0
51190
51189
2026-05-12T18:01:07Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51190
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">{{Cite journal |last=Chapman |first=C. A. |last2=Chapman |first2=L. J. |last3=Wrangham |first3=R. W. |year=1995 |title=Ecological constraints on group size: an analysis of spider monkey and chimpanzee subgroups |journal=Behavioral Ecology and Sociobiology |language=en |volume=36 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=1995BEcoS..36...59C |doi=10.1007/BF00175729 |issn=0340-5443 |s2cid=22958072}}</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Chapman |first2=Lauren J. |year=2000 |title=Constraints on Group Size in Red Colobus and Red-tailed Guenons: Examining the Generality of the Ecological Constraints Model |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=21 |issue=4 |pages=565–585 |doi=10.1023/A:1005557002854 |issn=0164-0291 |s2cid=1472332}}</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus).
lenddotfdcu30rzkt05637saqa0513a
51191
51190
2026-05-12T18:02:13Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51191
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus).
9bqkge1kwigx7sxmrv6ivwstr0heqa3
51192
51191
2026-05-12T18:02:33Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51192
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus).
== Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic ==
d5f59myfm8a1o2hpyn0erluzee5n4zu
51193
51192
2026-05-12T18:18:37Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51193
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus).
== Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic ==
Ebibira eby’omu bitundu by'Africa ebisinga bye bimu ku bijjayo enkolagana y'obutonde esinga okulabika obulungi era ebirimu ebitonde eby’enjawulo ku nsi, naye ate biri mu kabi ak’amaanyi. Okukebera kw’ensi yonna okwakakolebwa kulaga nti ebibira obukadde 2.3 km <sup>2</sup> byabula wakati wa 2000 ne 2012 ate mu bitundu ebyo okufiirwa ebibira kweyongera ku bugazi bwa 2101km <sup>2</sup> buli mwaka. <ref>{{Cite journal |last=Hansen |first=M. C. |last2=Potapov |first2=P. V. |last3=Moore |first3=R. |last4=Hancher |first4=M. |last5=Turubanova |first5=S. A. |last6=Tyukavina |first6=A. |last7=Thau |first7=D. |last8=Stehman |first8=S. V. |last9=Goetz |first9=S. J. |date=2013-11-15 |title=High-Resolution Global Maps of 21st-Century Forest Cover Change |journal=Science |language=en |volume=342 |issue=6160 |pages=850–853 |bibcode=2013Sci...342..850H |doi=10.1126/science.1244693 |issn=0036-8075 |pmid=24233722 |s2cid=23541992}}</ref> Mu nkomerero, enkyukakyuka mu bibira biva ku bungi bw’abantu okweyongera n’emiwendo gy’okukozesa eby’obugagga. Mu nsi za Africa ezirimu ebibira ebyo, obungi bw’abantu bweyongera okuva ku bantu 8 buli kiromita <sup>2</sup> mu 1950 okutuuka ku bantu 35 buli kiromita <sup>2</sup> mu 2010. <ref>{{Cite journal |last=Estrada |first=Alejandro |date=2013-01-01 |title=Socioeconomic Contexts of Primate Conservation: Population, Poverty, Global Economic Demands, and Sustainable Land Use |journal=American Journal of Primatology |language=en |volume=75 |issue=1 |pages=30–45 |doi=10.1002/ajp.22080 |issn=1098-2345 |pmid=23047543 |s2cid=33524396}}</ref> Embeera eno eyeeyongera okuba ey’entiisa tekoma ku kuteeka bitonde eby’enjawulo mu matigga, naye kyeyoleka lwatu nti obwavu obw’amaanyi n’okufiirwa kuno okw’amangu okw’ebitonde eby’enjawulo bikwatagana nnyo, ng’obwavu obw’amaanyi n’ebifo eby’enjawulo eby’ebiramu bikwatagana nnyo mu bitundu ekintu ekibaddewo mu butanwa. Abantu ababeera okumpi n’ebitundu ebikuumibwa mu bitundu ebyo be bamu ku bantu abasinga obwavu mu nsi yonna era batera okufuna ebizibu by’ebyobulamu eby’amaanyi. Okugeza, mu Uganda ensi Chapman gy’akozeemu okumala emyaka 27+ egiyise, ebitundu 30% ku baana bonna abafa abali wakati w’emyaka 2 ne 4 bava ku musujja, obulwadde obwali busobola okwanguyirwa okujjanjabibwa oba okuziyizibwa; era abaana 26% abali wansi w’emyaka etaano tebalina mmere nnungi. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFChapmanBavelBoodmanGhai2015">Chapman, Colin A.; Bavel, Bianca van; Boodman, Carl; Ghai, Ria R.; Gogarten, Jan F.; Hartter, Joel; Mechak, Lauren E.; Omeja, Patrick A.; Poonawala, Sofia (2015-10-01). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 "Providing health care to improve community perceptions of protected areas"]. ''Oryx''. '''49''' (4): <span class="nowrap">636–</span>642. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1017/S0030605313001592|10.1017/S0030605313001592]]. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0030-6053 0030-6053]. [[PMC (identifier)|PMC]] <span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 4594866]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26456977 26456977].</cite></ref> Embeera eno etegeeza nti okukuuma obutonde obulungi okusobola okubaawo abantu b’omu kitundu balina okwenyigiramu, ekitera okutegeeza nti bafuna emiganyulo. Chapman atadde mu nkola enkola ezikwataganya okugaba ebyobulamu n’okukuuma. Okufuna ssente oba emirimu okuva mu ppaaka mazima ddala kya mugaso era kisiimibwa, naye okutaasa obulamu bw’omwana omuto alina omusujja kinene nnyo era omugaso gwayo tegupimibwa eri omuzadde. Chapman, yasooka kutandikawo ddwaaliro okusobola okutuukiriza ebyetaago by’ebyobulamu by’abantu b’omu kitundu era oluvannyuma olw’okuba Kibale munene ate ng’abantu bangi tebasobola kugenda mu ddwaaliro, yaleeta ambyulensi okuva e Canada n’agenda e Kibale okukola ng’eddwaliro eritambula. Eddwaaliro ly’ebyobulamu erya Mobile Health Clinic litambula mu ppaaka eno, nga liwa; obujjanjabi obusookerwako, ekizaala ggumba, okutta obuwuka mu lubuto, okujjanjaba n’okubudaabuda abalina siriimu, okugema, n’okusomesa abantu ku byalo ebyesudde mu by’obulamu n’okukuuma obutonde. Abakozi bano era boogera eri abantu mu lujjudde ku ngeri y’okwetangira endwadde. Chapman akoze enkola ey’ekika kino ey’okukolagana n’abantu b’omu kitundu okubayamba okufuna ebyetaago bye bazudde, ate ng’akyaddukanya okukuuma ebisolo by’omu nsiko mu ngeri enkakali mu kaweefube we yenna ow’okukuuma.
c5tvr7mtokhyf0yq28lkcnz6v4264w0
51194
51193
2026-05-12T18:20:44Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51194
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus).
== Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic ==
Ebibira eby’omu bitundu by'Africa ebisinga bye bimu ku bijjayo enkolagana y'obutonde esinga okulabika obulungi era ebirimu ebitonde eby’enjawulo ku nsi, naye ate biri mu kabi ak’amaanyi. Okukebera kw’ensi yonna okwakakolebwa kulaga nti ebibira obukadde 2.3 km <sup>2</sup> byabula wakati wa 2000 ne 2012 ate mu bitundu ebyo [[:en:Forest_loss|okufiirwa ebibira]] kweyongera ku bugazi bwa 2101km <sup>2</sup> buli mwaka. <ref>https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2013Sci...342..850H</ref> Mu nkomerero, enkyukakyuka mu bibira biva ku bungi bw’abantu okweyongera n’emiwendo gy’okukozesa eby’obugagga. Mu nsi za Africa ezirimu ebibira ebyo, obungi bw’abantu bweyongera okuva ku bantu 8 buli kiromita <sup>2</sup> mu 1950 okutuuka ku bantu 35 buli kiromita <sup>2</sup> mu 2010. <ref>https://doi.org/10.1002%2Fajp.22080</ref> Embeera eno eyeeyongera okuba ey’entiisa tekoma ku kuteeka bitonde eby’enjawulo mu matigga, naye kyeyoleka lwatu nti obwavu obw’amaanyi n’okufiirwa kuno okw’amangu [[:en:Loss_of_biodiversity|okw’ebitonde eby’enjawulo]] bikwatagana nnyo, ng’obwavu obw’amaanyi n’ebifo eby’enjawulo eby’ebiramu bikwatagana nnyo mu bitundu ekintu ekibaddewo mu butanwa. Abantu ababeera okumpi n’ebitundu ebikuumibwa mu bitundu ebyo be bamu ku bantu abasinga obwavu mu nsi yonna era batera okufuna ebizibu by’ebyobulamu eby’amaanyi. Okugeza, mu Uganda ensi Chapman gy’akozeemu okumala emyaka 27+ egiyise, ebitundu 30% ku baana bonna abafa abali wakati w’emyaka 2 ne 4 bava ku musujja, obulwadde obwali busobola okwanguyirwa okujjanjabibwa oba okuziyizibwa; era abaana 26% abali wansi w’emyaka etaano tebalina mmere nnungi. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFChapmanBavelBoodmanGhai2015">Chapman, Colin A.; Bavel, Bianca van; Boodman, Carl; Ghai, Ria R.; Gogarten, Jan F.; Hartter, Joel; Mechak, Lauren E.; Omeja, Patrick A.; Poonawala, Sofia (2015-10-01). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 "Providing health care to improve community perceptions of protected areas"]. ''Oryx''. '''49''' (4): <span class="nowrap">636–</span>642. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1017/S0030605313001592|10.1017/S0030605313001592]]. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0030-6053 0030-6053]. [[PMC (identifier)|PMC]] <span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 4594866]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26456977 26456977].</cite></ref> Embeera eno etegeeza nti okukuuma obutonde obulungi okusobola okubaawo abantu b’omu kitundu balina okwenyigiramu, ekitera okutegeeza nti bafuna emiganyulo. Chapman atadde mu nkola enkola ezikwataganya okugaba ebyobulamu n’okukuuma. Okufuna ssente oba emirimu okuva mu ppaaka mazima ddala kya mugaso era kisiimibwa, naye okutaasa obulamu bw’omwana omuto alina omusujja kinene nnyo era omugaso gwayo tegupimibwa eri omuzadde. Chapman, yasooka kutandikawo ddwaaliro okusobola okutuukiriza ebyetaago by’ebyobulamu by’abantu b’omu kitundu era oluvannyuma olw’okuba Kibale munene ate ng’abantu bangi tebasobola kugenda mu ddwaaliro, yaleeta ambyulensi okuva e Canada n’agenda e Kibale okukola ng’eddwaliro eritambula. Eddwaaliro ly’ebyobulamu erya Mobile Health Clinic litambula mu ppaaka eno, nga liwa; obujjanjabi obusookerwako, ekizaala ggumba, okutta obuwuka mu lubuto, okujjanjaba n’okubudaabuda abalina siriimu, okugema, n’okusomesa abantu ku byalo ebyesudde mu by’obulamu n’okukuuma obutonde. Abakozi bano era boogera eri abantu mu lujjudde ku ngeri y’okwetangira endwadde. Chapman akoze enkola ey’ekika kino ey’okukolagana n’abantu b’omu kitundu okubayamba okufuna ebyetaago bye bazudde, ate ng’akyaddukanya okukuuma ebisolo by’omu nsiko mu ngeri enkakali mu kaweefube we yenna ow’okukuuma.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
2jvijgiwr9y3nevddgpar2neiksyifg
51195
51194
2026-05-12T18:21:17Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51195
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus).
== Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic ==
Ebibira eby’omu bitundu by'Africa ebisinga bye bimu ku bijjayo enkolagana y'obutonde esinga okulabika obulungi era ebirimu ebitonde eby’enjawulo ku nsi, naye ate biri mu kabi ak’amaanyi. Okukebera kw’ensi yonna okwakakolebwa kulaga nti ebibira obukadde 2.3 km <sup>2</sup> byabula wakati wa 2000 ne 2012 ate mu bitundu ebyo [[:en:Forest_loss|okufiirwa ebibira]] kweyongera ku bugazi bwa 2101km <sup>2</sup> buli mwaka. <ref>https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2013Sci...342..850H</ref> Mu nkomerero, enkyukakyuka mu bibira biva ku bungi bw’abantu okweyongera n’emiwendo gy’okukozesa eby’obugagga. Mu nsi za Africa ezirimu ebibira ebyo, obungi bw’abantu bweyongera okuva ku bantu 8 buli kiromita <sup>2</sup> mu 1950 okutuuka ku bantu 35 buli kiromita <sup>2</sup> mu 2010. <ref>https://doi.org/10.1002%2Fajp.22080</ref> Embeera eno eyeeyongera okuba ey’entiisa tekoma ku kuteeka bitonde eby’enjawulo mu matigga, naye kyeyoleka lwatu nti obwavu obw’amaanyi n’okufiirwa kuno okw’amangu [[:en:Loss_of_biodiversity|okw’ebitonde eby’enjawulo]] bikwatagana nnyo, ng’obwavu obw’amaanyi n’ebifo eby’enjawulo eby’ebiramu bikwatagana nnyo mu bitundu ekintu ekibaddewo mu butanwa. Abantu ababeera okumpi n’ebitundu ebikuumibwa mu bitundu ebyo be bamu ku bantu abasinga obwavu mu nsi yonna era batera okufuna ebizibu by’ebyobulamu eby’amaanyi. Okugeza, mu Uganda ensi Chapman gy’akozeemu okumala emyaka 27+ egiyise, ebitundu 30% ku baana bonna abafa abali wakati w’emyaka 2 ne 4 bava ku musujja, obulwadde obwali busobola okwanguyirwa okujjanjabibwa oba okuziyizibwa; era abaana 26% abali wansi w’emyaka etaano tebalina mmere nnungi. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFChapmanBavelBoodmanGhai2015">Chapman, Colin A.; Bavel, Bianca van; Boodman, Carl; Ghai, Ria R.; Gogarten, Jan F.; Hartter, Joel; Mechak, Lauren E.; Omeja, Patrick A.; Poonawala, Sofia (2015-10-01). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 "Providing health care to improve community perceptions of protected areas"]. ''Oryx''. '''49''' (4): <span class="nowrap">636–</span>642. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1017/S0030605313001592|10.1017/S0030605313001592]]. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0030-6053 0030-6053]. [[PMC (identifier)|PMC]] <span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 4594866]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26456977 26456977].</cite></ref> Embeera eno etegeeza nti okukuuma obutonde obulungi okusobola okubaawo abantu b’omu kitundu balina okwenyigiramu, ekitera okutegeeza nti bafuna emiganyulo. Chapman atadde mu nkola enkola ezikwataganya okugaba ebyobulamu n’okukuuma. Okufuna ssente oba emirimu okuva mu ppaaka mazima ddala kya mugaso era kisiimibwa, naye okutaasa obulamu bw’omwana omuto alina omusujja kinene nnyo era omugaso gwayo tegupimibwa eri omuzadde. Chapman, yasooka kutandikawo ddwaaliro okusobola okutuukiriza ebyetaago by’ebyobulamu by’abantu b’omu kitundu era oluvannyuma olw’okuba Kibale munene ate ng’abantu bangi tebasobola kugenda mu ddwaaliro, yaleeta ambyulensi okuva e Canada n’agenda e Kibale okukola ng’eddwaliro eritambula. Eddwaaliro ly’ebyobulamu erya Mobile Health Clinic litambula mu ppaaka eno, nga liwa; obujjanjabi obusookerwako, ekizaala ggumba, okutta obuwuka mu lubuto, okujjanjaba n’okubudaabuda abalina siriimu, okugema, n’okusomesa abantu ku byalo ebyesudde mu by’obulamu n’okukuuma obutonde. Abakozi bano era boogera eri abantu mu lujjudde ku ngeri y’okwetangira endwadde. Chapman akoze enkola ey’ekika kino ey’okukolagana n’abantu b’omu kitundu okubayamba okufuna ebyetaago bye bazudde, ate ng’akyaddukanya okukuuma ebisolo by’omu nsiko mu ngeri enkakali mu kaweefube we yenna ow’okukuuma.
== Ebijuliziddwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
87msl0wbxzpjgivqzx9wt7gfg7gs8f7
51196
51195
2026-05-12T18:21:39Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51196
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus).
== Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic ==
Ebibira eby’omu bitundu by'Africa ebisinga bye bimu ku bijjayo enkolagana y'obutonde esinga okulabika obulungi era ebirimu ebitonde eby’enjawulo ku nsi, naye ate biri mu kabi ak’amaanyi. Okukebera kw’ensi yonna okwakakolebwa kulaga nti ebibira obukadde 2.3 km <sup>2</sup> byabula wakati wa 2000 ne 2012 ate mu bitundu ebyo [[:en:Forest_loss|okufiirwa ebibira]] kweyongera ku bugazi bwa 2101km <sup>2</sup> buli mwaka. <ref>https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2013Sci...342..850H</ref> Mu nkomerero, enkyukakyuka mu bibira biva ku bungi bw’abantu okweyongera n’emiwendo gy’okukozesa eby’obugagga. Mu nsi za Africa ezirimu ebibira ebyo, obungi bw’abantu bweyongera okuva ku bantu 8 buli kiromita <sup>2</sup> mu 1950 okutuuka ku bantu 35 buli kiromita <sup>2</sup> mu 2010. <ref>https://doi.org/10.1002%2Fajp.22080</ref> Embeera eno eyeeyongera okuba ey’entiisa tekoma ku kuteeka bitonde eby’enjawulo mu matigga, naye kyeyoleka lwatu nti obwavu obw’amaanyi n’okufiirwa kuno okw’amangu [[:en:Loss_of_biodiversity|okw’ebitonde eby’enjawulo]] bikwatagana nnyo, ng’obwavu obw’amaanyi n’ebifo eby’enjawulo eby’ebiramu bikwatagana nnyo mu bitundu ekintu ekibaddewo mu butanwa. Abantu ababeera okumpi n’ebitundu ebikuumibwa mu bitundu ebyo be bamu ku bantu abasinga obwavu mu nsi yonna era batera okufuna ebizibu by’ebyobulamu eby’amaanyi. Okugeza, mu Uganda ensi Chapman gy’akozeemu okumala emyaka 27+ egiyise, ebitundu 30% ku baana bonna abafa abali wakati w’emyaka 2 ne 4 bava ku musujja, obulwadde obwali busobola okwanguyirwa okujjanjabibwa oba okuziyizibwa; era abaana 26% abali wansi w’emyaka etaano tebalina mmere nnungi. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFChapmanBavelBoodmanGhai2015">Chapman, Colin A.; Bavel, Bianca van; Boodman, Carl; Ghai, Ria R.; Gogarten, Jan F.; Hartter, Joel; Mechak, Lauren E.; Omeja, Patrick A.; Poonawala, Sofia (2015-10-01). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 "Providing health care to improve community perceptions of protected areas"]. ''Oryx''. '''49''' (4): <span class="nowrap">636–</span>642. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1017/S0030605313001592|10.1017/S0030605313001592]]. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0030-6053 0030-6053]. [[PMC (identifier)|PMC]] <span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 4594866]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26456977 26456977].</cite></ref> Embeera eno etegeeza nti okukuuma obutonde obulungi okusobola okubaawo abantu b’omu kitundu balina okwenyigiramu, ekitera okutegeeza nti bafuna emiganyulo. Chapman atadde mu nkola enkola ezikwataganya okugaba ebyobulamu n’okukuuma. Okufuna ssente oba emirimu okuva mu ppaaka mazima ddala kya mugaso era kisiimibwa, naye okutaasa obulamu bw’omwana omuto alina omusujja kinene nnyo era omugaso gwayo tegupimibwa eri omuzadde. Chapman, yasooka kutandikawo ddwaaliro okusobola okutuukiriza ebyetaago by’ebyobulamu by’abantu b’omu kitundu era oluvannyuma olw’okuba Kibale munene ate ng’abantu bangi tebasobola kugenda mu ddwaaliro, yaleeta ambyulensi okuva e Canada n’agenda e Kibale okukola ng’eddwaliro eritambula. Eddwaaliro ly’ebyobulamu erya Mobile Health Clinic litambula mu ppaaka eno, nga liwa; obujjanjabi obusookerwako, ekizaala ggumba, okutta obuwuka mu lubuto, okujjanjaba n’okubudaabuda abalina siriimu, okugema, n’okusomesa abantu ku byalo ebyesudde mu by’obulamu n’okukuuma obutonde. Abakozi bano era boogera eri abantu mu lujjudde ku ngeri y’okwetangira endwadde. Chapman akoze enkola ey’ekika kino ey’okukolagana n’abantu b’omu kitundu okubayamba okufuna ebyetaago bye bazudde, ate ng’akyaddukanya okukuuma ebisolo by’omu nsiko mu ngeri enkakali mu kaweefube we yenna ow’okukuuma.
== Ebijuliziddwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Colin Chapman's Website
q4mhtv5d6t7w8s644lxitbodqkj1l1o
51197
51196
2026-05-12T18:23:06Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345560690|Colin Chapman (primatologist)]]"
51197
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles>'''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna.
Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>https://doi.org/10.1007%2Fs10764-007-9155-3</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo.
== Obuto n’okusoma kwe ==
Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda.
Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino.
== Ebitiibwa n’awaadi ze ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Awaadi
|-
|2017
|Velan Award for Humanitarian Service
|-
|2012 - 2014
|[https://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow]
|-
|2012 okutuusa leero
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2012
|Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada
|-
|2010 okutuusa leero
|[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada]
|-
|2005 - 2011
|[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)]
|-
|2003
|Anderson Teacher Scholar – University of Florida
|}
== Okunoonyereza kwe ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model ==
Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref>
Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus).
== Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic ==
Ebibira eby’omu bitundu by'Africa ebisinga bye bimu ku bijjayo enkolagana y'obutonde esinga okulabika obulungi era ebirimu ebitonde eby’enjawulo ku nsi, naye ate biri mu kabi ak’amaanyi. Okukebera kw’ensi yonna okwakakolebwa kulaga nti ebibira obukadde 2.3 km <sup>2</sup> byabula wakati wa 2000 ne 2012 ate mu bitundu ebyo [[:en:Forest_loss|okufiirwa ebibira]] kweyongera ku bugazi bwa 2101km <sup>2</sup> buli mwaka. <ref>https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2013Sci...342..850H</ref> Mu nkomerero, enkyukakyuka mu bibira biva ku bungi bw’abantu okweyongera n’emiwendo gy’okukozesa eby’obugagga. Mu nsi za Africa ezirimu ebibira ebyo, obungi bw’abantu bweyongera okuva ku bantu 8 buli kiromita <sup>2</sup> mu 1950 okutuuka ku bantu 35 buli kiromita <sup>2</sup> mu 2010. <ref>https://doi.org/10.1002%2Fajp.22080</ref> Embeera eno eyeeyongera okuba ey’entiisa tekoma ku kuteeka bitonde eby’enjawulo mu matigga, naye kyeyoleka lwatu nti obwavu obw’amaanyi n’okufiirwa kuno okw’amangu [[:en:Loss_of_biodiversity|okw’ebitonde eby’enjawulo]] bikwatagana nnyo, ng’obwavu obw’amaanyi n’ebifo eby’enjawulo eby’ebiramu bikwatagana nnyo mu bitundu ekintu ekibaddewo mu butanwa. Abantu ababeera okumpi n’ebitundu ebikuumibwa mu bitundu ebyo be bamu ku bantu abasinga obwavu mu nsi yonna era batera okufuna ebizibu by’ebyobulamu eby’amaanyi. Okugeza, mu Uganda ensi Chapman gy’akozeemu okumala emyaka 27+ egiyise, ebitundu 30% ku baana bonna abafa abali wakati w’emyaka 2 ne 4 bava ku musujja, obulwadde obwali busobola okwanguyirwa okujjanjabibwa oba okuziyizibwa; era abaana 26% abali wansi w’emyaka etaano tebalina mmere nnungi. <ref name=":0">{{Cite journal |last=Chapman |first=Colin A. |last2=Bavel |first2=Bianca van |last3=Boodman |first3=Carl |last4=Ghai |first4=Ria R. |last5=Gogarten |first5=Jan F. |last6=Hartter |first6=Joel |last7=Mechak |first7=Lauren E. |last8=Omeja |first8=Patrick A. |last9=Poonawala |first9=Sofia |date=2015-10-01 |title=Providing health care to improve community perceptions of protected areas |url= |journal=Oryx |volume=49 |issue=4 |pages=636–642 |doi=10.1017/S0030605313001592 |issn=0030-6053 |pmc=4594866 |pmid=26456977}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFChapmanBavelBoodmanGhai2015">Chapman, Colin A.; Bavel, Bianca van; Boodman, Carl; Ghai, Ria R.; Gogarten, Jan F.; Hartter, Joel; Mechak, Lauren E.; Omeja, Patrick A.; Poonawala, Sofia (2015-10-01). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 "Providing health care to improve community perceptions of protected areas"]. ''Oryx''. '''49''' (4): <span class="nowrap">636–</span>642. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1017/S0030605313001592|10.1017/S0030605313001592]]. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0030-6053 0030-6053]. [[PMC (identifier)|PMC]] <span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866 4594866]</span>. [[PMID (identifier)|PMID]] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26456977 26456977].</cite></ref> Embeera eno etegeeza nti okukuuma obutonde obulungi okusobola okubaawo abantu b’omu kitundu balina okwenyigiramu, ekitera okutegeeza nti bafuna emiganyulo. Chapman atadde mu nkola enkola ezikwataganya okugaba ebyobulamu n’okukuuma. Okufuna ssente oba emirimu okuva mu ppaaka mazima ddala kya mugaso era kisiimibwa, naye okutaasa obulamu bw’omwana omuto alina omusujja kinene nnyo era omugaso gwayo tegupimibwa eri omuzadde. Chapman, yasooka kutandikawo ddwaaliro okusobola okutuukiriza ebyetaago by’ebyobulamu by’abantu b’omu kitundu era oluvannyuma olw’okuba Kibale munene ate ng’abantu bangi tebasobola kugenda mu ddwaaliro, yaleeta ambyulensi okuva e Canada n’agenda e Kibale okukola ng’eddwaliro eritambula. Eddwaaliro ly’ebyobulamu erya Mobile Health Clinic litambula mu ppaaka eno, nga liwa; obujjanjabi obusookerwako, ekizaala ggumba, okutta obuwuka mu lubuto, okujjanjaba n’okubudaabuda abalina siriimu, okugema, n’okusomesa abantu ku byalo ebyesudde mu by’obulamu n’okukuuma obutonde. Abakozi bano era boogera eri abantu mu lujjudde ku ngeri y’okwetangira endwadde. Chapman akoze enkola ey’ekika kino ey’okukolagana n’abantu b’omu kitundu okubayamba okufuna ebyetaago bye bazudde, ate ng’akyaddukanya okukuuma ebisolo by’omu nsiko mu ngeri enkakali mu kaweefube we yenna ow’okukuuma.
== Ebijuliziddwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Colin Chapman's Website
0ev52lp992ee8uvuv8yq7e1w0qd4b72
Template:Find page text
10
13715
51091
2026-05-12T16:17:52Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{#invoke:String|findpagetext}}<noinclude> {{documentation}} </noinclude>"
51091
wikitext
text/x-wiki
{{#invoke:String|findpagetext}}<noinclude>
{{documentation}}
</noinclude>
5rd3grsgv3t6ugqgtb3fqr02z3du20e
Template:Find page text/doc
10
13716
51093
2026-05-12T16:18:37Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{Documentation subpage}} {{High-use}} {{lua|Module:String}} <!-- Add categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata --> Wrapper for findpagetext function in [[Module:String]]. '''Template:Find page text''' returns the position of a piece of text in the wikitext source of a page. == Parameters == The template takes up to four parameters: * {{para|1}} or {{para|text}} is the text to be searched for. * Optional parameter {{para|title}} i..."
51093
wikitext
text/x-wiki
{{Documentation subpage}}
{{High-use}}
{{lua|Module:String}}
<!-- Add categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata -->
Wrapper for findpagetext function in [[Module:String]].
'''Template:Find page text''' returns the position of a piece of text in the wikitext source of a page.
== Parameters ==
The template takes up to four parameters:
* {{para|1}} or {{para|text}} is the text to be searched for.
* Optional parameter {{para|title}} is the page title, defaults to the current page.
* Optional parameter {{para|plain}} is either true for a plain search (default), or false for a [[mw:Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Patterns|Lua pattern]] search.
* Optional parameter {{para|nomatch}} is the value returned when no match is found; default is nothing.
==Examples==
* {{tlx|Find page text |Youghiogheny}} → {{Find page text |Youghiogheny}}
* {{tlx|Find page text |text{{=}}Youghiogheny}} → {{Find page text |text=Youghiogheny}}
* {{tlx|Find page text |text{{=}}Youghiogheny |nomatch{{=}}0}} → {{Find page text |text=Youghiogheny |nomatch=0}}
* {{tlx|Find page text |text{{=}}Youghiogheny |title{{=}}Boston Bridge |nomatch{{=}}not found}} → {{Find page text |text=Youghiogheny |title=Boston Bridge |nomatch=not found}}
* {{tlx|Find page text |text{{=}}river |title{{=}}Boston Bridge}} → {{Find page text |text=river |title=Boston Bridge}}
* {{tlx|Find page text |text{{=}}river |title{{=}}Boston Bridge |nomatch{{=}}not found}} → {{Find page text |text=river |title=Boston Bridge |nomatch=not found}}
* {{tlx|Find page text |text{{=}}[Rr]iver |title{{=}}Boston Bridge |plain{{=}}false |nomatch{{=}}not found}} → {{Find page text |text=[Rr]iver |title=Boston Bridge |plain=false |nomatch=not found}}
* {{tlx|Find page text |text{{=}}%[%[ |title{{=}}Boston Bridge |plain{{=}}f}} → {{Find page text |text=%[%[ |title=Boston Bridge |plain=f}}
* {{tlx|Find page text |text{{=}}%{%{[Cc]oord |title{{=}}Boston Bridge |plain{{=}}f}} → {{Find page text |text=%{%{coord |title=Boston Bridge |plain=f}}
The search is case-sensitive, so Lua pattern matching is needed to find <code>river</code> or <code>River</code>. The last example finds <code><nowiki>{{coord</nowiki></code> or <code><nowiki>{{Coord</nowiki></code>. The penultimate example finds a wiki-link.
==See also==
*{{tl|if in page}}
<includeonly>{{sandbox other||
<!-- Categories below this line; interwikis at Wikidata -->
[[Category:String manipulation templates]]
}}</includeonly>
7jnga2jc0ksj2o1m6a1hgcjzuty6dj0
Module:String/doc
828
13717
51096
2026-05-12T16:19:53Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{Used in system}} {{Module rating|protected}} {{cascade-protected template|page=module}} {{Lmd|String}} This module is intended to provide access to basic string functions. Most of the functions provided here can be invoked with named parameters, unnamed parameters, or a mixture. If named parameters are used, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from the parameter. Depending on the intended use, it may be advantageous to either prese..."
51096
wikitext
text/x-wiki
{{Used in system}}
{{Module rating|protected}}
{{cascade-protected template|page=module}}
{{Lmd|String}}
This module is intended to provide access to basic string functions.
Most of the functions provided here can be invoked with named parameters, unnamed parameters, or a mixture. If named parameters are used, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from the parameter. Depending on the intended use, it may be advantageous to either preserve or remove such whitespace.
== Global options ==
; ignore_errors
: If set to 'true' or 1, any error condition will result in an empty string being returned rather than an error message.
; error_category
: If an error occurs, specifies the name of a category to include with the error message. The default category is {{clc|Errors reported by Module String}}.
; no_category
: If set to 'true' or 1, no category will be added if an error is generated.
Unit tests for this module are available at [[Module:String/testcases]].
== Functions ==
=== count ===
Counts the number of times a given pattern appears in the arguments that get passed on to this module. Counts disjoint matches only.
Usage:
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|count|''source_str''|''pattern_string''|''plain_flag''<nowiki>}}</nowiki></code>
OR
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|count|source= ''source_string'' |pattern= ''pattern_string''|plain= ''plain_flag'' <nowiki>}}</nowiki></code>
Parameters:
; source_string
: The string to count occurrences in
; pattern
: The string or pattern to count occurrences of within source
; plain
: Boolean flag indicating that pattern should be understood as plain text and not as a [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Ustring patterns|Scribunto ustring pattern]] (a unicode-friendly [[w:Lua (programming language)|Lua]]-style [[w:regular expression|regular expression]]); defaults to true
Examples:
* Count of 'a': <code><nowiki>"{{#invoke:String|count|aabbcc|a}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|count|aabbcc|a}}"
* Count occurrences of 'aba': <code><nowiki>"{{#invoke:String|count|ababababab|aba}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|count|ababababab|aba}}"
* Count of "either 'a' or 'c' ":<code><nowiki>"{{#invoke:String|count|aabbcc|[ac]|plain=false}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|count|aabbcc|[ac]|plain=false}}"
* Count of "not 'a' ": <code><nowiki>"{{#invoke:String|count|aaabaaac|[^a]|plain=false}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|count|aaabaaac|[^a]|plain=false}}"
* Count of "starts with 'a' ": <code><nowiki>"{{#invoke:String|count|aaabaaac|^a|plain=false}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|count|aaabaaac|^a|plain=false}}"
=== endswith ===
{{for|the startswith function|Module:String2#startswith}}
Usage:
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|endswith|''source_str''|''search_string''<nowiki>}}</nowiki></code>
OR
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|endswith|source= ''source_string'' |pattern= ''search_string''<nowiki>}}</nowiki></code>
Returns "yes" if the source string ends with the search string. Use named parameters to have the strings trimmed before use. Despite the parameter name, ''search_string'' is not a Lua pattern, it is interpreted literally.
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|endswith|xxxyyy|y}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|endswith|xxxyyy|y}}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|endswith|xxxyyy|z}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|endswith|xxxyyy|z}}"
=== escapePattern ===
In a [[:mw:LUAREF#Patterns|Lua pattern]], changes a ''class character'' into a ''literal character''. For example: in a pattern, character <code>.</code> catches "any character"; escapePattern will convert it to <code>%.</code>, catching just the literal character ".".
Usage:
* <code><nowiki>{{#invoke:String|escapePattern|</nowiki>''pattern_string''<nowiki>}}</nowiki></code>
Parameters:
; pattern_string
: The pattern string to escape
Examples:
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|escapePattern|A.D.}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|escapePattern|A.D.}}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|escapePattern|10%}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|escapePattern|10%}}"
=== find ===
This function allows one to search for a target string or pattern within another string.
Usage:
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|find|''source_string''|''target_string''|''start_index''|''plain_flag''<nowiki>}}</nowiki></code>
OR
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|find|source= ''source_string'' |target= ''target_string'' |start= ''start_index'' |plain= ''plain_flag'' <nowiki>}}</nowiki></code>
Parameters:
; source
: The string to search
; target
: The string or pattern to find within source
; start
: The index within the source string to start the search, defaults to 1
; plain
: Boolean flag indicating that target should be understood as plain text and not as a [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Ustring patterns|Scribunto ustring pattern]] (a unicode-friendly [[w:Lua (programming language)|Lua]]-style [[w:regular expression|regular expression]]); defaults to true
This function returns the first index >= "start" where "target" can be found within "source". Indices are 1-based. If "target" is not found, then this function returns 0. If either "source" or "target" are missing / empty, this function also returns 0.
This function should be safe for UTF-8 strings.
Examples:
* <code><nowiki>{{#invoke:String|find|abc123def|12}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find|abc123def|12}}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|find|source=abc123def|target=12}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find|source=abc123def|target=12}}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|find|source=abc123def|target=pqr}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find|source=abc123def|target=pqr}}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|find| abc123def |123}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find| abc123def |123}}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|find|source= abc123def |target= 123 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find|source= abc123def |target= 123 }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|find|source=abc123def|target=%d |start=3 |plain=false }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find|source=abc123def|target=%d |start=3 |plain=false }}
When using unnamed parameters, preceding and trailing spaces are kept and counted:
* <code><nowiki>{{#invoke:String|find| abc123def |c|false}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find| abc123def |c|false}}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|find|source= abc123def |target=c|plain=false}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|find|source= abc123def |target=c|plain=false}}
* <code><nowiki>{{#invoke:string|find|abc 123 def|%s|plain=false}}</nowiki></code> → {{#invoke:string|find|abc 123 def|%s|plain=false}}
Testing for the presence of a string:
* <code>{{pf|ifexpr|<nowiki>{{#invoke:string|find|haystack|needle}}</nowiki>|Found needle|Didn't find needle}}</code> → {{#ifexpr:{{#invoke:string|find|haystack|needle}}|Found needle|Didn't find needle}}
=== findpagetext ===
The findpagetext function returns the position of a piece of text in the wikitext source of a page. It takes up to four parameters:
* First positional parameter or |text is the text to be searched for.
* Optional parameter |title is the page title, defaults to the current page.
* Optional parameter |plain is either true for a plain search (default), or false for a [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual #Patterns|Lua pattern]] search.
* Optional parameter |nomatch is the value returned when no match is found; default is nothing.
; Examples
: <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=Youghiogheny}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=Youghiogheny}}
: <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=Youghiogheny |nomatch=not found}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=Youghiogheny |nomatch=not found}}
: <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=Youghiogheny |title=Boston Bridge |nomatch=not found}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=Youghiogheny |title=Boston Bridge |nomatch=not found}}
: <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=river |title=Boston Bridge |nomatch=not found}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=river |title=Boston Bridge |nomatch=not found}}
: <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=[Rr]iver |title=Boston Bridge |plain=false |nomatch=not found}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=[Rr]iver |title=Boston Bridge |plain=false |nomatch=not found}}
: <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=%[%[ |title=Boston Bridge |plain=f |nomatch=not found}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=%[%[ |title=Boston Bridge |plain=f |nomatch=not found}}
: <code><nowiki>{{#invoke:String |findpagetext |text=%{%{[Cc]oord |title=Boston Bridge |plain=f |nomatch=not found}}</nowiki></code> → {{#invoke:String |findpagetext |text=%{%{coord |title=Boston Bridge |plain=f |nomatch=not found}}
The search is case-sensitive, so Lua pattern matching is needed to find <code>river</code> or <code>River</code>. The last example finds <code><nowiki>{{coord</nowiki></code> and <code><nowiki>{{Coord</nowiki></code>. The penultimate example finds a wiki-link.
The [[Template:Findpagetext]] is a convenience wrapper for this function.
=== join ===
Joins all strings passed as arguments into one string, treating the first argument as a separator.
Usage:
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|join|''separator''|''string1''|''string2''|...<nowiki>}}</nowiki></code>
Parameters:
; separator
: String that separates each string being joined together
: Note that leading and trailing spaces are ''not'' stripped from the separator.
; string1/string2/...
: Strings being joined together
Examples:
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|join|x|foo|bar|baz}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|join|x|foo|bar|baz}}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|join||a|b|c|d|e|f|g}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|join||a|b|c|d|e|f|g}}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|join|,|a|b|c|d|e|f|g}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|join|,|a|b|c|d|e|f|g}}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|join|, |a|b|c|d|e|f|g}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|join|, |a|b|c|d|e|f|g}}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|join| – |a|b|c|d|e|f|g}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|join| – |a|b|c|d|e|f|g}}"
The preceding example uses the html entity &ndash; but the unicode character also works.
=== len ===
This function returns the length of the target string.
Usage:
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|len|''target_string''<nowiki>}}</nowiki></code>
OR
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|len|s= ''target_string'' <nowiki>}}</nowiki></code>
Parameters:
; s
: The string whose length to report
Examples:
* <code><nowiki>{{#invoke:String|len| abcdefghi }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|len| abcdefghi }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|len|s= abcdefghi }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|len|s= abcdefghi }}
=== match ===
This function returns a substring from the source string that matches a specified pattern.
Usage:
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|match|''source_string''|''pattern_string''|''start_index''|''match_number''|''plain_flag''|''nomatch_output''<nowiki>}}</nowiki></code>
OR
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|match|s= ''source_string'' |pattern= ''pattern_string'' |start= ''start_index'' |match= ''match_number'' |plain= ''plain_flag'' |nomatch= ''nomatch_output'' <nowiki>}}</nowiki></code>
Parameters:
; s
: The string to search
; pattern
: The pattern or string to find within the string
; start
: The index within the source string to start the search. The first character of the string has index 1. Defaults to 1.
; match
: In some cases it may be possible to make multiple matches on a single string. This specifies which match to return, where the first match is match= 1. If a negative number is specified then a match is returned counting from the last match. Hence match = -1 is the same as requesting the last match. Defaults to 1.
; plain
: Boolean flag indicating that pattern should be understood as plain text and not as a [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Ustring patterns|Scribunto ustring pattern]] (a unicode-friendly [[w:Lua (programming language)|Lua]]-style [[w:regular expression|regular expression]]). Defaults to false (to change: <code>plain=true</code>)
; nomatch
: If no match is found, output the "nomatch" value rather than an error.
; ignore_errors
: If no match is found and ignore_errors=true, output an empty string rather than an error.
If the match_number or start_index are out of range for the string being queried, then this function generates an error. An error is also generated if no match is found.
If one adds the parameter ignore_errors=true, then the error will be suppressed and an empty string will be returned on any failure.
For information on constructing [[w:Lua (programming language)|Lua]] patterns, a form of [[w:regular expression|regular expression]], see:
* [[mw:Special:MyLanguage/Extension:Scribunto/Lua reference manual#Patterns|Scribunto patterns]]
* [[mw:Special:MyLanguage/Extension:Scribunto/Lua reference manual#Ustring patterns|Scribunto Unicode string patterns]]
Examples:
* <code><nowiki>{{#invoke:String|match| abc123def456 |%d+}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match| abc123def456 |%d+}}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc123def456 |pattern= %d+ }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc123def456 |pattern= %d+ }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|match| abc123def456 |%d+|6}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match| abc123def456 |%d+|6}}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc123def456 |pattern= %d+ |start= 6 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc123def456 |pattern= %d+ |start= 6 }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc123def456 |pattern= %d+ |start= 6 |match= 2 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc123def456 |pattern= %d+ |start= 6 |match= 2 }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc123%d+ |pattern= %d+ }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc123%d+ |pattern= %d+ }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc123%d+ |pattern= %d+ |plain= true }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc123%d+ |pattern= %d+ |plain= true }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc |pattern= %d }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc |pattern= %d |no_category=true}}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc |pattern= %d |nomatch= No numeric characters in string }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc |pattern= %d |nomatch= No numeric characters in string }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= abc |pattern= %d |ignore_errors= true }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= abc |pattern= %d |ignore_errors= true }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|match|s= 0012001200 |pattern= 0*(%d*) }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|match|s= 0012001200 |pattern= 0*(%d*) }}
=== pos ===
This function returns a single character from the target string at position pos.
Usage:
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|pos|''target_string''|''index_value''<nowiki>}}</nowiki></code>
OR
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|pos|target= ''target_string'' |pos= ''index_value'' <nowiki>}}</nowiki></code>
Parameters:
; target
: The string to search
; pos
: The index for the character to return
The first character has an index value of 1.
If one requests a negative value, this function will select a character by counting backwards
from the end of the string. In other words pos = -1 is the same as asking for the last character.
A requested value of zero, or a value greater than the length of the string returns an error.
Examples:
* <code><nowiki>{{#invoke:String|pos| abcdefghi | 4 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|pos| abcdefghi | 4 }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|pos|target= abcdefghi |pos= 4 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|pos|target= abcdefghi |pos= 4 }}
=== rep ===
Repeats a string ''n'' times. A simple function to pipe string.rep to templates.
Usage:
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|rep|''source''|''count''<nowiki>}}</nowiki></code>
Parameters:
; source
: The string to repeat
; count
: The number of repetitions.
Examples:
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|rep|hello|3}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|rep|hello|3}}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|rep| hello | 3 }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|rep| hello | 3 }}"
=== <span class="anchor" id="replace"></span> replace (gsub) ===
{{notice|text=Note that by default the pattern is understood as plain text as the {{var|plain flag}} {{nowrap|{{para|plain}}}} defaults to {{pval|true}}. To use a [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Ustring patterns|Scribunto mw.ustring pattern]] you must set it to {{pval|false}}.}}
This function allows one to replace a target string or pattern within another string. To Lua programmers: this function works internally by calling <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#mw.ustring.gsub|mw.ustring.gsub]]</code>.
Usage:
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|replace|''source_str''|''pattern_string''|''replace_string''|''replacement_count''|''plain_flag''<nowiki>}}</nowiki></code>
OR
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|replace|source= ''source_string'' |pattern= ''pattern_string'' |replace= ''replace_string'' |count= ''replacement_count'' |plain= ''plain_flag'' <nowiki>}}</nowiki></code>
Parameters:
; source
: The string to search
; pattern
: The string or pattern to find within source
; replace
: The replacement text
; count
: The number of occurrences to replace; defaults to all
; plain
: Boolean flag indicating that pattern should be understood as plain text and not as a [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Ustring patterns|Scribunto ustring pattern]] (a unicode-friendly [[w:Lua (programming language)|Lua]]-style [[w:regular expression|regular expression]]); defaults to true
Examples:
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|replace| abc123def456 |123|XYZ}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|replace| abc123def456 |123|XYZ}}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|replace|source= abc123def456 |pattern= 123 |replace= XYZ }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|replace|source= abc123def456 |pattern= 123 |replace= XYZ }}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|replace| abc123def456 |%d+|XYZ|1|false}}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|replace| abc123def456 |%d+|XYZ|1|false}}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|replace|source= abc123def456 |pattern= %d+ |replace= XYZ |count=1 |plain= false }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|replace|source= abc123def456 |pattern= %d+ |replace= XYZ |count=1 |plain= false }}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|replace|source= abc123def456 |pattern= %d+ |replace= XYZ |plain= false }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|replace|source= abc123def456 |pattern= %d+ |replace= XYZ |plain= false }}"
* <code><nowiki>{{#invoke:String|replace|source= 0012001200 |pattern= ^0* |plain= false }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|replace|source= 0012001200 |pattern= ^0* |plain= false }}
=== str_find ===
This function duplicates the behavior of {{tl|str_find}}, including all of its quirks. This is provided in order to support existing templates, but is NOT RECOMMENDED for new code and templates. New code is recommended to use the "find" function instead.
Returns the first index in "source" that is a match to "target". Indexing is 1-based, and the function returns -1 if the "target" string is not present in "source".
Important Note: If the "target" string is empty / missing, this function returns a value of "1", which is generally unexpected behavior, and must be accounted for separately.
Usage:
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|str_find|''source_string''|''target_string''<nowiki>}}</nowiki></code>
OR
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|str_find|source= ''source_string'' |target= ''target_string'' <nowiki>}}</nowiki></code>
Parameters:
; source
: The string to search
; target
: The string to find within source
Examples:
* <code><nowiki>{{#invoke:String|str_find| abc123def }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|str_find| abc123def }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|str_find|source= abc123def }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|str_find|source= abc123def }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|str_find| abc123def |123}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|str_find| abc123def |123}}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|str_find|source= abc123def |target= 123 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|str_find|source= abc123def |target= 123 }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|str_find| abc123def |not}}</nowiki></code> → {{#invoke:String|str_find| abc123def |not}}
=== sub ===
This function returns a substring of the target string at specified inclusive, one-indexed indices.
Usage:
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|sub|''target_string''|''start_index''|''end_index''<nowiki>}}</nowiki></code>
OR
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|sub|s= ''target_string'' |i= ''start_index'' |j= ''end_index'' <nowiki>}}</nowiki></code>
Parameters:
; s
: The string to return a subset of
; i
: The first index of the substring to return, defaults to 1.
; j
: The last index of the string to return, defaults to the last character.
The first character of the string is assigned an index of 1. If either i or j is a negative value, it is interpreted the same as selecting a character by counting from the end of the string. Hence, a value of -1 is the same as selecting the last character of the string.
If the requested indices are out of range for the given string, an error is reported. To avoid error messages, use {{ml|ustring|sub}} instead.
Examples:
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|sub| abcdefghi }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|sub| abcdefghi }}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|sub|s= abcdefghi }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|sub|s= abcdefghi }}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|sub| abcdefghi | 3 }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|sub| abcdefghi | 3 }}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|sub|s= abcdefghi |i= 3 }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|sub|s= abcdefghi |i= 3 }}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|sub| abcdefghi | 3 | 4 }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|sub| abcdefghi | 3 | 4 }}"
* <code><nowiki>"{{#invoke:String|sub|s= abcdefghi |i= 3 |j= 4 }}"</nowiki></code> → "{{#invoke:String|sub|s= abcdefghi |i= 3 |j= 4 }}"
=== sublength ===
This function implements the features of {{tl|str sub old}} and is kept in order to maintain these older templates. It returns a substring of the target string starting at a specified index and of a specified length.
Usage:
: <code><nowiki>{{#invoke:</nowiki>String|sublength|s= ''target_string'' |i= ''start_index'' |len= ''length'' <nowiki>}}</nowiki></code>
Parameters:
; s
: The string
; i
: The starting index of the substring to return. The first character of the string is assigned an index of 0.
; len
: The length of the string to return, defaults to the last character.
Examples:
* <code><nowiki>{{#invoke:String|sublength|s= abcdefghi }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|sublength|s= abcdefghi }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|sublength|s= abcdefghi |i= 3 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|sublength|s= abcdefghi |i= 3 }}
* <code><nowiki>{{#invoke:String|sublength|s= abcdefghi |i= 3 |len= 4 }}</nowiki></code> → {{#invoke:String|sublength|s= abcdefghi |i= 3 |len= 4 }}
== See also==
* {{mfl|Params|mapping_by_replacing}} and other functions from the same module
* {{mfl|MultiReplace|main}}
{{String handling templates}}
<includeonly>{{Sandbox other||
[[Category:Modules that add a tracking category]]
[[Category:Modules that manipulate strings|*]]
[[Category:Template metamodules]]
}}</includeonly>
26ssks0kv07jsew22ggl4yc4tfel6wj
Template:Lmd
10
13718
51097
2026-05-12T16:20:36Z
SyntaxTerror
11090
Redirected page to [[Template:Module links]]
51097
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:Module links]]
{{Redirect category shell|
{{R from move}}
}}
0ocpw5lg6qt33jd1f8ee2nlzv40o3ms
Template:Module links
10
13719
51098
2026-05-12T16:21:14Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{pagelinks|1=Module:{{ucfirst:{{{1}}}}}}}<noinclude> {{documentation|Template:Ln/doc}} </noinclude>"
51098
wikitext
text/x-wiki
{{pagelinks|1=Module:{{ucfirst:{{{1}}}}}}}<noinclude>
{{documentation|Template:Ln/doc}}
</noinclude>
2nk1lq4h14jtg97bjghtw9pkenx45hd
Template:N/a/doc
10
13720
51102
2026-05-12T16:22:07Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{Documentation subpage}} <!-- Please place categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata (see [[Wikipedia:Wikidata]]) --> {{for|the French citation template {{tld|Article}}|Template:Cite news/French}} {{tsh|{{#switch:{{ROOTPAGENAME}}|Namespace links=ln|Namespace talk links=lnt|Article links=la|Article talk links=lat|Draft links=ld|Draft talk links=ldt|Template links=lt|Template talk links=ltt|Wikipedia links=lw|Wikipedia talk links=lw..."
51102
wikitext
text/x-wiki
{{Documentation subpage}}
<!-- Please place categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata (see [[Wikipedia:Wikidata]]) -->
{{for|the French citation template {{tld|Article}}|Template:Cite news/French}}
{{tsh|{{#switch:{{ROOTPAGENAME}}|Namespace links=ln|Namespace talk links=lnt|Article links=la|Article talk links=lat|Draft links=ld|Draft talk links=ldt|Template links=lt|Template talk links=ltt|Wikipedia links=lw|Wikipedia talk links=lwt|Userspace links=lu|User talk links=lut|Category links=lc|Category talk links=lct|File links=lf|File talk links=lft|Portal links=lp|Portal talk links=lpt|MediaWiki links=lm|MediaWiki talk links=lmt|Help links=lh|Help talk links=lht|TimedText links=lttxt|Module links=lmd|Articles for deletion links=lafd|Pagelinks=pl}}}}
{{#switch: {{FULLPAGENAME}}
| Template:La = {{High-use}}
| Template:Lc = {{for|lowercase formatting|Help:Magic words#Parser functions}}
| Template:Pagelinks = {{High-use}}{{lua|Module:PageLinks}}
}}
== About ==
This template and the other related templates listed below produce a series of links for a specified page that is generally, though not always, of the form:
: {{Fake link|Page}} ({{Fake link|edit}} | {{Fake link|talk}} | {{Fake link|history}} | {{Fake link|links}} | {{Fake link|watch}} | {{Fake link|logs}})
The six links are:
: <code>edit</code> – [[Help:Editing|edit]] the page;
: <code>talk</code>/<code>subject</code> – access its [[Help:Using talk pages|talk page]] (or if the target page is a talk page, its subject page);
: <code>history</code> – access its [[Help:Edit history|edit history]];
: <code>links</code> – access the [[Help:What links here|what links here]] feature;
: <code>watch</code> – add the page to one's [[Help:Watching pages|watchlist]]; and
: <code>log</code> – access its [[Help:Log|logs]].
The major difference between the templates is the [[Wikipedia:Namespace|namespace]] of the page to which it is applied.
*General:
** {{lt|Pagelinks}} creates links for any page in any namespace.
** {{lt|Ln}} creates links for pages in any subject namespace.
** {{lt|Lnt}} creates links for pages in any talk namespace.
== Usage ==
{| class="wikitable"
!Namespace!! Link to subject page !! Link to talk page
|-
| rowspan=2 | General||{{tlx|pagelinks|FULL PAGE NAME}}<br/>||Same as for subject page
|-
|{{tlx|ln|<nowiki>NAMESPACE|PAGE NAME</nowiki>}}||{{tlx|lnt|<nowiki>NAMESPACE|PAGE NAME</nowiki>}}
|-
|Article||{{tlx|la|ARTICLE}}||{{tlx|lat|ARTICLE}}
|-
|Draft||{{tlx|ld|DRAFT}}||{{tlx|ldt|DRAFT}}
|-
|Template||{{tlx|lt|TEMPLATE}}||{{tlx|ltt|TEMPLATE}}
|-
|Wikipedia||{{tlx|lw|PAGE}}||{{tlx|lwt|PAGE}}
|-
|Wikipedia:Articles for deletion/||{{tlx|lafd|PAGE}}||{{n/a}}
|-
|User||{{tlx|lu|PAGE}}||{{tlx|lut|PAGE}}<ref>For a similar template for user accounts, see [[Template:user]]</ref>
|-
|Category||{{tlx|lc|PAGE}}||{{tlx|lct|PAGE}}
|-
|File||{{tlx|lf|FILE}}||{{tlx|lft|FILE}}
|-
|Portal||{{tlx|lp|PORTAL}}||{{tlx|lpt|PORTAL}}
|-
|MediaWiki||{{tlx|lm|MESSAGE}}||{{tlx|lmt|MESSAGE}}
|-
|Help||{{tlx|lh|PAGE}}||{{tlx|lht|PAGE}}
|-
|TimedText||{{tlx|lttxt|TIMEDTEXT}}||{{tlx|lttxtt|TIMEDTEXT}}
|-
|Module||{{tlx|lmd|MODULE}}||{{tlx|lmdt|MODULE}}
|}
{{clear}}
{{reflist}}
== Examples ==
{| class="wikitable"
! Code
! Result
|- style="vertical-align:top;"
| {{tlx|pagelinks|Category:Stubs}} || {{safesubst:<noinclude />pagelinks|Category:Stubs}}
|-
| {{tlx|pagelinks|Category talk:Stubs}} || {{safesubst:<noinclude />pagelinks|Category talk:Stubs}}
|-
| {{tlx|ln|<nowiki>Category|Stubs</nowiki>}} || {{safesubst:<noinclude />ln|Category|Stubs}}
|-
| {{tlx|lnt|<nowiki>Category|Stubs</nowiki>}}||{{safesubst:<noinclude />lnt|Category|Stubs}}
|-
| {{tlx|la|Article}}||{{safesubst:<noinclude />la|Article}}
|-
| {{tlx|lat|Article}}||{{safesubst:<noinclude />lat|Article}}
|-
| {{tlx|ld|Draft}}||{{safesubst:<noinclude />ld|Draft}}
|-
| {{tlx|ldt|Draft}}||{{safesubst:<noinclude />ldt|Draft}}
|-
| {{tlx|lt|Deprecated template}}||{{safesubst:<noinclude />lt|Deprecated template}}
|-
| {{tlx|ltt|Deprecated template}}||{{safesubst:<noinclude />ltt|Deprecated template}}
|-
| {{tlx|lu|Example}}||{{safesubst:<noinclude />lu|Example}}
|-
| {{tlx|lut|Example}}||{{safesubst:<noinclude />lut|Example}}
|-
| {{tlx|lw|About}}||{{safesubst:<noinclude />lw|About}}
|-
| {{tlx|lwt|About}}||{{safesubst:<noinclude />lwt|About}}
|-
| {{tlx|lc|Stubs}}||{{safesubst:<noinclude />lc|Stubs}}
|-
| {{tlx|lct|Stubs}}||{{safesubst:<noinclude />lct|Stubs}}
|-
| {{tlx|lf|1944 NormandyLST.jpg}}||{{safesubst:<noinclude />lf|1944 NormandyLST.jpg}}
|-
| {{tlx|lft|1944 NormandyLST.jpg}}||{{safesubst:<noinclude />lft|1944 NormandyLST.jpg}}
|-
| {{tlx|lp|Television}}||{{safesubst:<noinclude />lp|Television}}
|-
| {{tlx|lpt|Television}}||{{safesubst:<noinclude />lpt|Television}}
|-
| {{tlx|lm|Common.css}}||{{safesubst:<noinclude />lm|Common.css}}
|-
| {{tlx|lmt|Common.css}}||{{safesubst:<noinclude />lmt|Common.css}}
|}
== See also ==
*{{Lts|lag}} same as {{tl|la}} with a link to the Google search
*{{Lts|la-abbr}} abbreviated form of La: shows letters instead of words
*{{Lts|laal}} same as {{tl|la}} with the article's short description alongside
*{{Lts|al}} provides edit/history links for both article and talk page
*{{Lts|userlinks}} provides additional links to user's contributions history etc.
*{{Lts|Lcs}} comparison categories
*{{Lts|Lps}} comparison Wikipedia
*{{Lts|Lts}} comparison templates
*{{Lts|Ti}}
*{{Lts|Tlsp}}
*{{Lts|Tlx}} comparison parameters
*{{Lcs|Internal link templates}}
*{{Lts|Rfplinks}}
{{Internal category-link templates}}
<includeonly>{{sandbox other||
[[Category:Pagelinks templates]]
}}</includeonly>
== TemplateData ==
{{TemplateData header}}
<templatedata>
{
"params": {
"1": {
"description": "Name of the target page.",
"type": "wiki-page-name",
"required": true
}
},
"description": "Produces a series of links for a specified page."
}
</templatedata>
9xgru7xur9je5rgthe5opp6bvxb6x04
51119
51102
2026-05-12T16:30:51Z
SyntaxTerror
11090
SyntaxTerror moved page [[Template:Ln/doc]] to [[Template:N/a/doc]]
51102
wikitext
text/x-wiki
{{Documentation subpage}}
<!-- Please place categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata (see [[Wikipedia:Wikidata]]) -->
{{for|the French citation template {{tld|Article}}|Template:Cite news/French}}
{{tsh|{{#switch:{{ROOTPAGENAME}}|Namespace links=ln|Namespace talk links=lnt|Article links=la|Article talk links=lat|Draft links=ld|Draft talk links=ldt|Template links=lt|Template talk links=ltt|Wikipedia links=lw|Wikipedia talk links=lwt|Userspace links=lu|User talk links=lut|Category links=lc|Category talk links=lct|File links=lf|File talk links=lft|Portal links=lp|Portal talk links=lpt|MediaWiki links=lm|MediaWiki talk links=lmt|Help links=lh|Help talk links=lht|TimedText links=lttxt|Module links=lmd|Articles for deletion links=lafd|Pagelinks=pl}}}}
{{#switch: {{FULLPAGENAME}}
| Template:La = {{High-use}}
| Template:Lc = {{for|lowercase formatting|Help:Magic words#Parser functions}}
| Template:Pagelinks = {{High-use}}{{lua|Module:PageLinks}}
}}
== About ==
This template and the other related templates listed below produce a series of links for a specified page that is generally, though not always, of the form:
: {{Fake link|Page}} ({{Fake link|edit}} | {{Fake link|talk}} | {{Fake link|history}} | {{Fake link|links}} | {{Fake link|watch}} | {{Fake link|logs}})
The six links are:
: <code>edit</code> – [[Help:Editing|edit]] the page;
: <code>talk</code>/<code>subject</code> – access its [[Help:Using talk pages|talk page]] (or if the target page is a talk page, its subject page);
: <code>history</code> – access its [[Help:Edit history|edit history]];
: <code>links</code> – access the [[Help:What links here|what links here]] feature;
: <code>watch</code> – add the page to one's [[Help:Watching pages|watchlist]]; and
: <code>log</code> – access its [[Help:Log|logs]].
The major difference between the templates is the [[Wikipedia:Namespace|namespace]] of the page to which it is applied.
*General:
** {{lt|Pagelinks}} creates links for any page in any namespace.
** {{lt|Ln}} creates links for pages in any subject namespace.
** {{lt|Lnt}} creates links for pages in any talk namespace.
== Usage ==
{| class="wikitable"
!Namespace!! Link to subject page !! Link to talk page
|-
| rowspan=2 | General||{{tlx|pagelinks|FULL PAGE NAME}}<br/>||Same as for subject page
|-
|{{tlx|ln|<nowiki>NAMESPACE|PAGE NAME</nowiki>}}||{{tlx|lnt|<nowiki>NAMESPACE|PAGE NAME</nowiki>}}
|-
|Article||{{tlx|la|ARTICLE}}||{{tlx|lat|ARTICLE}}
|-
|Draft||{{tlx|ld|DRAFT}}||{{tlx|ldt|DRAFT}}
|-
|Template||{{tlx|lt|TEMPLATE}}||{{tlx|ltt|TEMPLATE}}
|-
|Wikipedia||{{tlx|lw|PAGE}}||{{tlx|lwt|PAGE}}
|-
|Wikipedia:Articles for deletion/||{{tlx|lafd|PAGE}}||{{n/a}}
|-
|User||{{tlx|lu|PAGE}}||{{tlx|lut|PAGE}}<ref>For a similar template for user accounts, see [[Template:user]]</ref>
|-
|Category||{{tlx|lc|PAGE}}||{{tlx|lct|PAGE}}
|-
|File||{{tlx|lf|FILE}}||{{tlx|lft|FILE}}
|-
|Portal||{{tlx|lp|PORTAL}}||{{tlx|lpt|PORTAL}}
|-
|MediaWiki||{{tlx|lm|MESSAGE}}||{{tlx|lmt|MESSAGE}}
|-
|Help||{{tlx|lh|PAGE}}||{{tlx|lht|PAGE}}
|-
|TimedText||{{tlx|lttxt|TIMEDTEXT}}||{{tlx|lttxtt|TIMEDTEXT}}
|-
|Module||{{tlx|lmd|MODULE}}||{{tlx|lmdt|MODULE}}
|}
{{clear}}
{{reflist}}
== Examples ==
{| class="wikitable"
! Code
! Result
|- style="vertical-align:top;"
| {{tlx|pagelinks|Category:Stubs}} || {{safesubst:<noinclude />pagelinks|Category:Stubs}}
|-
| {{tlx|pagelinks|Category talk:Stubs}} || {{safesubst:<noinclude />pagelinks|Category talk:Stubs}}
|-
| {{tlx|ln|<nowiki>Category|Stubs</nowiki>}} || {{safesubst:<noinclude />ln|Category|Stubs}}
|-
| {{tlx|lnt|<nowiki>Category|Stubs</nowiki>}}||{{safesubst:<noinclude />lnt|Category|Stubs}}
|-
| {{tlx|la|Article}}||{{safesubst:<noinclude />la|Article}}
|-
| {{tlx|lat|Article}}||{{safesubst:<noinclude />lat|Article}}
|-
| {{tlx|ld|Draft}}||{{safesubst:<noinclude />ld|Draft}}
|-
| {{tlx|ldt|Draft}}||{{safesubst:<noinclude />ldt|Draft}}
|-
| {{tlx|lt|Deprecated template}}||{{safesubst:<noinclude />lt|Deprecated template}}
|-
| {{tlx|ltt|Deprecated template}}||{{safesubst:<noinclude />ltt|Deprecated template}}
|-
| {{tlx|lu|Example}}||{{safesubst:<noinclude />lu|Example}}
|-
| {{tlx|lut|Example}}||{{safesubst:<noinclude />lut|Example}}
|-
| {{tlx|lw|About}}||{{safesubst:<noinclude />lw|About}}
|-
| {{tlx|lwt|About}}||{{safesubst:<noinclude />lwt|About}}
|-
| {{tlx|lc|Stubs}}||{{safesubst:<noinclude />lc|Stubs}}
|-
| {{tlx|lct|Stubs}}||{{safesubst:<noinclude />lct|Stubs}}
|-
| {{tlx|lf|1944 NormandyLST.jpg}}||{{safesubst:<noinclude />lf|1944 NormandyLST.jpg}}
|-
| {{tlx|lft|1944 NormandyLST.jpg}}||{{safesubst:<noinclude />lft|1944 NormandyLST.jpg}}
|-
| {{tlx|lp|Television}}||{{safesubst:<noinclude />lp|Television}}
|-
| {{tlx|lpt|Television}}||{{safesubst:<noinclude />lpt|Television}}
|-
| {{tlx|lm|Common.css}}||{{safesubst:<noinclude />lm|Common.css}}
|-
| {{tlx|lmt|Common.css}}||{{safesubst:<noinclude />lmt|Common.css}}
|}
== See also ==
*{{Lts|lag}} same as {{tl|la}} with a link to the Google search
*{{Lts|la-abbr}} abbreviated form of La: shows letters instead of words
*{{Lts|laal}} same as {{tl|la}} with the article's short description alongside
*{{Lts|al}} provides edit/history links for both article and talk page
*{{Lts|userlinks}} provides additional links to user's contributions history etc.
*{{Lts|Lcs}} comparison categories
*{{Lts|Lps}} comparison Wikipedia
*{{Lts|Lts}} comparison templates
*{{Lts|Ti}}
*{{Lts|Tlsp}}
*{{Lts|Tlx}} comparison parameters
*{{Lcs|Internal link templates}}
*{{Lts|Rfplinks}}
{{Internal category-link templates}}
<includeonly>{{sandbox other||
[[Category:Pagelinks templates]]
}}</includeonly>
== TemplateData ==
{{TemplateData header}}
<templatedata>
{
"params": {
"1": {
"description": "Name of the target page.",
"type": "wiki-page-name",
"required": true
}
},
"description": "Produces a series of links for a specified page."
}
</templatedata>
9xgru7xur9je5rgthe5opp6bvxb6x04
51122
51119
2026-05-12T16:31:06Z
SyntaxTerror
11090
Replaced content with "{{Lowercase title}} {{Documentation subpage}} <!-- Add categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata --> {{tlr|Not applicable|N/A|NA|n/a}} <!-- {{High-use}} --> {{Table cell templates/doc|N/A}} <includeonly>{{Sandbox other|| <!-- Categories below this line; interwikis at Wikidata --> }}</includeonly>"
51122
wikitext
text/x-wiki
{{Lowercase title}}
{{Documentation subpage}}
<!-- Add categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata -->
{{tlr|Not applicable|N/A|NA|n/a}}
<!-- {{High-use}} -->
{{Table cell templates/doc|N/A}}
<includeonly>{{Sandbox other||
<!-- Categories below this line; interwikis at Wikidata -->
}}</includeonly>
5k2h9e0wbhvdoto4vllmj0887d07s9p
Template:Pagelinks
10
13721
51104
2026-05-12T16:23:32Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{#invoke:PageLinks|main|separator=pipe|page={{{1|Example}}} | edit | ts | h | wlh | w | tl }}<noinclude> {{documentation|Template:Ln/doc}} </noinclude>"
51104
wikitext
text/x-wiki
{{#invoke:PageLinks|main|separator=pipe|page={{{1|Example}}} | edit | ts | h | wlh | w | tl }}<noinclude>
{{documentation|Template:Ln/doc}}
</noinclude>
4lg0wyhcrhdw4zyaaqio4cnarux6k1s
Module:PageLinks
828
13722
51105
2026-05-12T16:24:35Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "local ToolbarBuilder = require('Module:Toolbar') local p = {} -- Page object local trackingCategories = {} -- Table for storing the tracking categories. local demo -- Define a custom error message for this module. local function err(msg, section) local help if section then help = ' ([[Template:Page-multi#' .. section .. '|help]])' else help = '' end local cat if demo == 'yes' then cat = '' else cat = '[[Category:PageLinks transclusions with errors]]' en..."
51105
Scribunto
text/plain
local ToolbarBuilder = require('Module:Toolbar')
local p = {} -- Page object
local trackingCategories = {} -- Table for storing the tracking categories.
local demo
-- Define a custom error message for this module.
local function err(msg, section)
local help
if section then
help = ' ([[Template:Page-multi#' .. section .. '|help]])'
else
help = ''
end
local cat
if demo == 'yes' then
cat = ''
else
cat = '[[Category:PageLinks transclusions with errors]]'
end
return '<span class="error">[[Template:Page-multi|Page-multi]] error: ' .. msg
.. help .. '.</span>' .. cat
end
----------------------------------------------------------------------------------------------
-- To add more link types, write a function that produces an individual link, and put --
-- it at the bottom of the list below. Then, add a link code for your function to the --
-- "linktypes" table. Try and make the code three letters or less.
--
-- If you want more helper strings, you can define them in the generatePageDataStrings --
-- function below. --
----------------------------------------------------------------------------------------------
----------------------------------------------------------------------------------------------
-- LINK FUNCTIONS START --
----------------------------------------------------------------------------------------------
local function makePageLink()
return p.fullText and '[[:' .. p.fullText .. '|' .. p.fullText .. ']]' or ''
end
local function makeTalkLink()
return '[[' .. tostring(p.talkPageTitle) .. '|talk]]'
end
local function makeTalkOrSubjectLink()
if p.isTalkPage then
return '[[:' .. tostring(p.subjectPageTitle) .. '|subject]]'
else
return '[[' .. tostring(p.talkPageTitle) .. '|talk]]'
end
end
local function makeWhatLinksHereLink()
return '[[Special:WhatLinksHere/' .. p.fullText .. '|links]]'
end
local function makeRelatedChangesLink()
return '[[Special:RelatedChanges/' .. p.fullText .. '|related]]'
end
local function makeEditLink()
return '[[Special:EditPage/' .. p.fullText .. '|edit]]'
end
local function makeHistoryLink()
return '[[Special:PageHistory/' .. p.fullText .. '|history]]'
end
local function makeWatchLink()
return '[' .. p:fullUrl( 'action=watch' ) .. ' watch]'
end
local function makeTargetLogsLink()
local url = mw.uri.fullUrl( 'Special:Log', 'page=' .. mw.uri.encode(p.fullText) )
return '[' .. tostring(url) .. ' logs]'
end
local function makeEditFilterLogLink()
local url = mw.uri.fullUrl( 'Special:AbuseLog', 'wpSearchTitle=' .. mw.uri.encode(p.fullText) )
return '[' .. tostring(url) .. ' abuse filter log]'
end
local function makePageViewsLink(args)
local endDate, startDate = "", ""
if args.date then
local date = string.gsub(args.date,"-","")
date = os.time{year=string.sub(date,1,4), month=string.sub(date,5,6), day=string.sub(date,7,8)}
endDate = os.date("%Y-%m-%d", date - (1*86400))
startDate = os.date("%Y-%m-%d", date - (30*86400))
else
endDate = os.date("%Y-%m-%d")
startDate = os.date("%Y-%m-%d", os.time() - (60*86400))
end
local project = string.sub(mw.site.server,3)
local url = mw.uri.encode(p.fullText, "WIKI")
local urlargs = '?start=' .. startDate .. '&end=' .. endDate .. '&project=' .. project .. '&pages=' .. tostring(url)
return '[https://pageviews.toolforge.org/' .. urlargs .. ' stats]'
end
local function makeHistory500Link()
local url = p:fullUrl( 'action=history&limit=500' );
return '[' .. url .. ' long history]'
end
----------------------------------------------------------------------------------------------
-- LINK FUNCTIONS END --
-- To enable new link functions, add the code to the "linktypes" table directly below. --
----------------------------------------------------------------------------------------------
local linktypes = {
t = makeTalkLink,
ts = makeTalkOrSubjectLink,
wlh = makeWhatLinksHereLink,
rc = makeRelatedChangesLink,
edit = makeEditLink,
h = makeHistoryLink,
w = makeWatchLink,
tl = makeTargetLogsLink,
efl = makeEditFilterLogLink,
['vlm-sgs'] = makePageViewsLink,
pv = makePageViewsLink,
h500 = makeHistory500Link,
}
local function getLink(linktype, args)
local func = linktypes[linktype]
if func then
return func(args)
else
return err('"' .. linktype .. '" is not a valid link code', 'Not a valid link code')
end
end
local function makeToolbar(args)
local targs = {}
local numArgsExist = false
for k, v in pairs(args) do
if type(k) == 'number' and p then
numArgsExist = true
targs[k] = getLink(v, args)
end
end
targs.style = args.small and 'font-size: 90%;'
targs.separator = args.separator or 'dot'
targs.class = 'lx'
if numArgsExist == false then
return nil -- Don't return a toolbar if no numeric arguments exist. -- this bit looks odd
else
return ToolbarBuilder.main(targs)
end
end
local function generatePageDataStrings(args)
-- If the page name is absent or blank, return an error and a tracking category.
if args.page == '' or not args.page then
return err('no page detected')
end
local noError
noError, p = pcall(mw.title.new, args.page)
if not noError then
return err('pcall mw.title failed')
end
if args.exists and (not p or p['id'] == 0) then
return err('page not found')
end
end
local function generateTrackingCategories()
if demo == 'yes' then
return ''
else
return table.concat(trackingCategories)
end
end
-- This function generates a table of all available link types, with their previews.
-- It is used in the module documentation.
local function getLinkTable(args)
demo = args.demo -- Set the demo variable.
-- Generate the page data strings and return any errors.
local dataStringError = generatePageDataStrings(args)
if dataStringError then
return dataStringError
end
-- Build a table of all of the links.
local header_row = mw.html.create('tr')
:tag('th'):wikitext('Code'):done()
:tag('th'):wikitext('Preview'):done()
local result = mw.html.create('table')
:addClass('wikitable'):addClass('plainlinks'):addClass('sortable')
:node(header_row)
for code, _ in pairs(linktypes) do
local row = mw.html.create('tr')
:tag('th'):wikitext(code):done()
:tag('td'):wikitext(getLink(code, args)):done()
result:node(row)
end
return tostring(result)
end
local function getSingleLink(args)
demo = args.demo -- Set the demo variable.
-- Generate the page data strings and return any errors.
local dataStringError = generatePageDataStrings(args)
if dataStringError then
return dataStringError
end
local linktype = args[1]
if not linktype then
return err('no link type specified')
end
local result = getLink(linktype, args)
result = result .. generateTrackingCategories()
return result
end
local function getLinksToolbar(args)
demo = args.demo -- Set the demo variable.
-- Generate the page data strings and return any errors.
local dataStringError = generatePageDataStrings(args)
if dataStringError then
return dataStringError
end
-- Build the template output.
local result = makeToolbar(args) -- Get the toolbar contents.
result = (result or '') .. generateTrackingCategories()
return result
end
local function getLinks(args)
local result = getLinksToolbar(args)
if result then
if args.sup then
result = '<sup>' .. result .. '</sup>'
end
result = ' ' .. result
else
result = '' -- If there are no links specified, don't return the toolbar at all.
end
if args.nopage then
result = '<span>' .. result .. '</span>'
else
if p then
result = '<span>' .. makePageLink() .. result .. '</span>'
else
result = '<span>[[' .. args.page .. ']]' .. result .. '</span>'
end
end
return result
end
local function getExampleLinks(args)
-- This function enables example output without having to specify any
-- parameters to #invoke.
args.demo = 'yes'
args.page = 'Example'
return getLinks(args)
end
local function makeWrapper(func)
return function (frame)
-- If called via #invoke, use the args passed into the invoking template.
-- Otherwise, for testing purposes, assume args are being passed directly in.
local origArgs
if frame == mw.getCurrentFrame() then
origArgs = frame:getParent().args
for k, v in pairs(frame.args) do
origArgs = frame.args
break
end
else
origArgs = frame
end
-- Strip whitespace, and treat blank arguments as nil.
-- 'page', and 'separator' have different behaviour depending on
-- whether they are blank or nil, so keep them as they are.
local args = {}
for k, v in pairs(origArgs) do
v = mw.text.trim(v)
if v ~= '' or k == 'page' or k == 'separator' then
args[k] = v
end
end
return func(args)
end
end
return {
main = makeWrapper(getLinks),
single = makeWrapper(getSingleLink),
toolbar = makeWrapper(getLinksToolbar),
linktable = makeWrapper(getLinkTable),
example = makeWrapper(getExampleLinks)
}
gl48hsfh3p97fazeslz6lwge57vwp88
Module:PageLinks/doc
828
13723
51106
2026-05-12T16:25:04Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{high use}} {{Lua|Module:Toolbar}} This module makes {{tl|page-multi}} work, and is modeled on {{tl|user-multi}}. See that template's documentation for more information. == Tracking/maintenance category == * {{clc|PageLinks transclusions with errors}} <includeonly>{{#ifeq:{{SUBPAGENAME}}|sandbox|| <!-- Categories go here and interwikis go in Wikidata. --> [[Category:Modules that add a tracking category]] }}</includeonly>"
51106
wikitext
text/x-wiki
{{high use}}
{{Lua|Module:Toolbar}}
This module makes {{tl|page-multi}} work, and is modeled on {{tl|user-multi}}. See that template's documentation for more information.
== Tracking/maintenance category ==
* {{clc|PageLinks transclusions with errors}}
<includeonly>{{#ifeq:{{SUBPAGENAME}}|sandbox||
<!-- Categories go here and interwikis go in Wikidata. -->
[[Category:Modules that add a tracking category]]
}}</includeonly>
2ucpuv4lkaqhqww7oschsnt5q0slg9h
Template:Tld
10
13724
51110
2026-05-12T16:26:37Z
SyntaxTerror
11090
Redirected page to [[Template:Template link code]]
51110
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:Template link code]]
m8isvw3phvjr9rfkupy4uef5yqajks7
Template:N/a
10
13725
51117
2026-05-12T16:29:45Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "<noinclude>{| class="wikitable" |- | </noinclude><onlyinclude>data-sort-value="{{{sort|}}}" style="background: var(--background-color-interactive, #ececec); color: var(--color-base, inherit); vertical-align: middle; text-align: {{{align|center}}}; {{{style|}}}" class="table-na" <!-- -->| {{{1|<span aria-hidden="true">—</span>{{screen reader-only|N/a}}}}}</onlyinclude><noinclude> |}{{documentation}}</noinclude>"
51117
wikitext
text/x-wiki
<noinclude>{| class="wikitable"
|-
| </noinclude><onlyinclude>data-sort-value="{{{sort|}}}" style="background: var(--background-color-interactive, #ececec); color: var(--color-base, inherit); vertical-align: middle; text-align: {{{align|center}}}; {{{style|}}}" class="table-na" <!--
-->| {{{1|<span aria-hidden="true">—</span>{{screen reader-only|N/a}}}}}</onlyinclude><noinclude>
|}{{documentation}}</noinclude>
26qir7lzhth47yk9lwdxnzlttp5ijsu
Template:Ln/doc
10
13726
51120
2026-05-12T16:30:51Z
SyntaxTerror
11090
SyntaxTerror moved page [[Template:Ln/doc]] to [[Template:N/a/doc]]
51120
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:N/a/doc]]
4vkioijg468a1kyx2jezljnljvw531a
51167
51120
2026-05-12T17:05:14Z
SyntaxTerror
11090
Removed redirect to [[Template:N/a/doc]]
51167
wikitext
text/x-wiki
{{delete|doc page created by mistake.}}
4q88o9e3mnm5vf9nsc3fxqo6lqo230d
Template:Lowercase title
10
13727
51123
2026-05-12T16:31:36Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "<includeonly>{{DISPLAYTITLE: {{#if: {{NAMESPACE}}|{{NAMESPACE}}:}}{{#if: {{{italic|}}} | {{#if: {{{force|}}} | ''{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}'' | {{#invoke:MultiReplace|main|{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}|^(.*)(%b())$|''%1''%2|.*|''%1''}} }} | {{#if: {{{dab|}}} | {{#invoke:MultiReplace|main|{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}|{{Title disambig text|{{PAGENAME}}}}|''{{Title disambig text|{{PAGENAME}}}}''}} | {{lcfirst:{{PAGENAME}}}} }} }} }}</includeonly><noinclud..."
51123
wikitext
text/x-wiki
<includeonly>{{DISPLAYTITLE: {{#if: {{NAMESPACE}}|{{NAMESPACE}}:}}{{#if: {{{italic|}}}
| {{#if: {{{force|}}}
| ''{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}''
| {{#invoke:MultiReplace|main|{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}|^(.*)(%b())$|''%1''%2|.*|''%1''}}
}}
| {{#if: {{{dab|}}}
| {{#invoke:MultiReplace|main|{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}|{{Title disambig text|{{PAGENAME}}}}|''{{Title disambig text|{{PAGENAME}}}}''}}
| {{lcfirst:{{PAGENAME}}}}
}}
}}
}}</includeonly><noinclude>
{{Documentation}}
</noinclude>
43cjo598swbozixkfcis18h1aqwo0ii
Template:Lowercase title/doc
10
13728
51124
2026-05-12T16:32:14Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{See also|Template:Nocaps}} {{Documentation subpage}} {{High-use}} {{No substitution}} {{TOC right}} {{Template shortcut|lot}} {{lua|Module:MultiReplace}} == Usage == Simply add the [[Help:Wikitext|wikitext]] markup {{tlx|Lowercase title}} at the beginning of a page (and optionally, at the beginning of its talk page). The markup will only decapitalize the first letter of the page's name in the title at the beginning of the page by default. Some examples (in different [..."
51124
wikitext
text/x-wiki
{{See also|Template:Nocaps}}
{{Documentation subpage}}
{{High-use}}
{{No substitution}}
{{TOC right}}
{{Template shortcut|lot}}
{{lua|Module:MultiReplace}}
== Usage ==
Simply add the [[Help:Wikitext|wikitext]] markup {{tlx|Lowercase title}} at the beginning of a page (and optionally, at the beginning of its talk page). The markup will only decapitalize the first letter of the page's name in the title at the beginning of the page by default.
Some examples (in different [[Wikipedia:Namespace|namespaces]]):
{| class="wikitable" width=370px
|-
! scope="col" | Page name
! scope="col" | Will display
|-
! scope="row" | [[EBay]]
| eBay
|-
! scope="row" | [[Talk:EBay]]
| Talk:eBay
|-
! scope="row" | [[:Category:MacOS]]
| Category:macOS
|-
! scope="row" | [[:Template:IPhone models]]
| Template:iPhone models
|}
== Issues ==
The template cannot be directly combined with other title modification templates, including {{tlx|Italic title}}, {{tlx|Italic disambiguation}}, and {{tlx|Italic title prefixed}}; if more than one of these is placed on a page, only the last is applied, and a [[Template:DISPLAYTITLE#Instructions|DISPLAYTITLE error message]] is generated. Some of these combined stylizations (a lowercased title combined with an italicized title, disambiguation, or both) can be enacted using this template's parameters, as shown in the second table below, while others (a lowercase title with a delayed or otherwise non-standard italicized substring or other modifications not pertaining to case or italicization) require the use of {{tlx|DISPLAYTITLE}} directly.
When using the template on redirect pages, the template must be placed ''after'' the redirect, as it will break the redirection if placed before it. This, however, limits the template to have an effect only when viewing the redirect page directly. Nevertheless, it is still useful in this scenario to document the proper capitalization of a term.
When using the template on other templates, make sure to wrap it with <code><nowiki><noinclude></nowiki></code> tags to prevent it from affecting pages that the other templates are transcluded onto.
== Technical ==
This template wraps the [[Help:Magic words|magic word]] DISPLAYTITLE so that it works automatically in any namespace (main/article, talk, template, category, etc.) to decapitalise the first letter of the name of a page it is transcluded on.
<syntaxhighlight lang=sql>
/* Page using a lowercase title, with or without {{lowercase}} */
SELECT page_title, pp_value AS displaytitle
FROM page
JOIN page_props ON pp_page=page_id AND pp_propname="displaytitle"
WHERE page_namespace=0
AND CONVERT(pp_value USING utf8mb4) COLLATE utf8mb4_bin /* &#greek; */
REGEXP "^([_ :]+|<[^<>]+>)*([[:lower:]]|	[4-6][0-9];)"
</syntaxhighlight>
==TemplateData==
{{TemplateData header}}
<templatedata>
{
"params": {
"italic": {
"label": "Italic",
"description": "If this is specified with any value, italicize the title, except for any part in parentheses.",
"type": "string"
},
"force": {
"label": "Fully italic",
"description": "If this AND \"italic\" have a value specified, then the whole title will be italic, including any parentheses.",
"type": "string"
},
"dab": {
"label": "Italicize disambiguation",
"description": "If this is specified with any value, italicize the part in parentheses.",
"type": "string"
}
},
"description": "This template is used to make the first letter of the page title lowercase. It will not affect the page URL, just the displayed name."
}
</templatedata>
== See also ==
* [[Wikipedia:Naming conventions (technical restrictions)#Lowercase first letter]]
{{Correct title examples}}
<includeonly>{{Sandbox other||
[[Category:Correct title templates]]
}}</includeonly>
6cymg42jnx1rcllzg2o0hpx2wtxn4rd
Template:Screen reader-only
10
13729
51126
2026-05-12T16:33:05Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "<templatestyles src="Screen reader-only/styles.css" /><span class="sr-only">{{{1|}}}</span><noinclude> {{documentation}} </noinclude>"
51126
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Screen reader-only/styles.css" /><span class="sr-only">{{{1|}}}</span><noinclude>
{{documentation}}
</noinclude>
dr03ykw4bip84lwesqte5xzxp6gkuod
Template:Screen reader-only/styles.css
10
13730
51127
2026-05-12T16:33:28Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "/* {{pp-template}} This implementation is from https://cloudfour.com/thinks/see-no-evil-hidden-content-and-accessibility/#showing-additional-content-for-screen-readers which is a slight tweak from https://accessibility.18f.gov/hidden-content/ . https://webaim.org/techniques/css/invisiblecontent/#techniques has slightly different CSS clip, rect (1px) for all dimensions. WARNING: Template:Fraction and friends use this styles.css page and class directly rather than going..."
51127
sanitized-css
text/css
/* {{pp-template}}
This implementation is from
https://cloudfour.com/thinks/see-no-evil-hidden-content-and-accessibility/#showing-additional-content-for-screen-readers
which is a slight tweak from https://accessibility.18f.gov/hidden-content/ .
https://webaim.org/techniques/css/invisiblecontent/#techniques
has slightly different CSS clip, rect (1px) for all dimensions.
WARNING:
Template:Fraction and friends use this styles.css page and class directly rather
than going through the template.
*/
/* We retain .sr-only as the class name because it's used by the outside world. */
.sr-only {
border: 0;
clip: rect(0, 0, 0, 0); /* Removed from CSS specification */
/* clip-path is the replacement for clip, but very few browsers support it. */
clip-path: polygon(0px 0px, 0px 0px, 0px 0px);
height: 1px;
margin: -1px;
overflow: hidden;
padding: 0;
position: absolute;
width: 1px;
white-space: nowrap;
}
for9h62x3u8fn9vjhl6scmtrhj8uotg
Template:Screen reader-only/doc
10
13731
51129
2026-05-12T16:34:05Z
SyntaxTerror
11090
Created page with "{{Documentation subpage}} <!-- Please place categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata (see [[Wikipedia:Wikidata]]) --> {{High-use}} {{Template redirect|sronly|sro|sr-only}} {{uses TemplateStyles|Template:Screen reader-only/styles.css}} This template generates invisible text that will be read aloud by [[screen reader]]s. The text supplied as the sole unnamed parameter is not to be displayed in a browser, but should be voiced by a sc..."
51129
wikitext
text/x-wiki
{{Documentation subpage}}
<!-- Please place categories where indicated at the bottom of this page and interwikis at Wikidata (see [[Wikipedia:Wikidata]]) -->
{{High-use}}
{{Template redirect|sronly|sro|sr-only}}
{{uses TemplateStyles|Template:Screen reader-only/styles.css}}
This template generates invisible text that will be read aloud by [[screen reader]]s. The text supplied as the sole unnamed parameter is not to be displayed in a browser, but should be voiced by a screen reader.
<code><nowiki>First part. {{Screen reader-only|Second part only for a screen reader.}} Third part.</nowiki></code> → First part. {{Screen reader-only|Second part only for a screen reader.}} Third part.
This template should only be used to hide text from sighted readers when that text substantially duplicates adjacent text that is visible.
{{TOC right}}
== In table captions ==
The main usage case is when a table is placed immediately below a heading, where the heading is effectively identical to the table's caption. This template may be used to hide the caption from a sighted reader (as it would be duplicative), while allowing a screen reader to hear the caption{{snd}} for example, if the screen reader reads a list of tables in the article to allow navigation directly to a particular table.
If the table is moved to another location away from the heading, then this template should be removed to allow sighted readers to see the table caption. This is a requirement of [https://www.w3.org/TR/WCAG21/#info-and-relationships WCAG 1.3.1].
== Example ==
The table below has a caption "Example table" that will be voiced by a screen reader.
<code><nowiki>|+ {{Screen reader-only|Example table}}</nowiki></code>
=== Example table ===
{| class="wikitable"
|+ {{Screen reader-only|Example table}}
|-
! scope="col" | Header
! scope="col" | Information
|-
! scope="row" | Row hdr 1
| data 1
|-
! scope="row" | Row hdr 2
| data 2
|-
! scope="row" | Row hdr 3
| data 3
|}
=== TemplateData ===
{{TemplateData header|noheader=yes}}
<templatedata>
{
"params": {
"1": {
"label": "Text",
"type": "string",
"required": true
}
},
"format": "inline",
"description": "The text supplied is not to be displayed in a browser, but should be voiced by a screen reader."
}
</templatedata>
== See also ==
* {{tl|Hidden text}}
<includeonly>{{sandbox other||
<!-- Categories below this line, please; interwikis at Wikidata -->
[[Category:Accessibility templates]]
[[Category:Wikipedia templates that change text based on client state]]
}}</includeonly>
ml1qkd6ki3clv03xzideycufy4a7mxy
Okusomesa ennyimba mu Uganda
0
13732
51198
2026-05-12T19:40:54Z
Sisterian
9613
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1272545624|Music education in Uganda]]"
51198
wikitext
text/x-wiki
<references group="http://mdd.mak.ac.ug/operational%20structure.html" />
'''Okusomesa ennyimba mu Uganda''' kubadde kitundu kikulu nnyo mu nkola y’okusomesa okuva eggwanga lwe lyafuna obwetwaze mu Gwomwenda wa 1962. Mu kiseera ekyo, [[:en:Ministry_of_Education|minisitule y’ebyenjigiriza]] yafulumya ensoma y’eggwanga okussa omutindo ku bintu ebisomesebwa mu [[:en:State_school|masomero g'olukale]] okwetoloola eggwanga. [[:en:Music|Ennyimba]] n’ebintu ebirala [[:en:Performing_arts|eby’okuyimba]] byassibwa mu pulogulaamu eno. Bangi enzaalwa, [[:en:Education|abasomesa]] ennyimba ez’ekikugu abaali bafunye okutendekebwa mu butongole ebweru [[:en:Uganda|wa Uganda]] be baayambako mu nkulaakulana zino, omuli [[:en:George_Kakoma|George Kakoma]] omuyiiya [[:en:Ugandan_national_anthem|w’oluyimba lw’eggwanga lya Uganda]], <ref>{{cite web |date=2 May 2013 |title=Uganda National Anthem |url=http://www.nationalanthems.info/ug.htm |publisher=}}</ref> Moses Serwadda, Mbabi Katana ne Sennoga Zaake. <ref name=":0">{{Cite web |date=6 February 2015 |title=Music Education in Uganda |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/music-education-uganda}}</ref> <ref>{{Cite news|url=http://www.nationalanthems.info/ug.htm|title=Uganda|date=2013-05-02|work=nationalanthems.info|access-date=2018-03-15|language=en-US}}</ref> Bano n'abalala baakikkaatiriza nti ennyimba zirina okusomesebwa kubuli mutendera gw'ebyenjigiriza.
Mu Gwomunnaana wa 2000, [[:en:Pan_African_Society_for_Music_Education|ekibiina kya Pan African Society for Music Education]] (PASME) kyatandikibwawo mu [[:en:Harare,_Zimbabwe|kibuga Harare ekya Zimbabwe]] ng’ekikiikirira [[:en:International_Society_for_Music_Education|ekibiina ky’ensi yonna ekisomesa ennyimba]] mu [[:en:Africa|Afrika]]. <ref>{{Cite web |title=PASMAE |url=http://www.pasmae.co.za/About |access-date=2018-03-15 |website=www.pasmae.co.za}}</ref> Ekibiina kino kyakyusa erinnya ne kifuuka [[:en:Pan_African_Society_for_Music_Arts_Education|Pan African Society for Music Arts Education]] (PASMAE) mu lukiiko lwakyo olwa 2001 okukiikirira enkwaatagana y'amazina, ennyimba, ne katemba mu [[:en:African_performing_arts|by'emizannyo mu Afirika]]. <ref>{{Cite web |date=9 February 2015 |title=Pan African Society for Music Arts Education (PASMAE) |url=https://www.musicinafrica.net/directory/pan-african-society-music-arts-education-pasmae |access-date=2018-03-15 |website=Music In Africa |language=en}}</ref>{{toclimit|3}}
== Ensoma y’amasomero ga pulayimale ==
Enteekateeka empya ey’amasomero ga pulayimale enga ya bitundu bibiri yatondebwawo [[:en:Ministry_of_Education|Ministry of Education]] and [[:en:Sports|Sports]] for [[:en:Performing_Arts|Performing Arts]] and [[:en:Physical_Education|Physical Education]] (PAPE) mu Uganda.<ref name=":0" /> Ekitundu ekisooka eky’omutindo guno omupya kissa essira ku kuyingiza eby’ekikugu ebisingawo ng’ennyimba, amazina, katemba, ebifaananyi, mu [[:en:Education_in_Uganda|nkola z’ebyenjigiriza mu Uganda]].<ref name=":0" />
Mu nsoma eno empya, essira lisinga kussibwa mu kusomesa abayizi ebivuga enzaalwa, ennyimba z’ekinnansi n’amazina g’ekinnansi mu kaweefube w’okukuuma [[:en:Ugandan_culture|obuwangwa bwa Uganda]]. Mu ttaamu eyookubiri ey’omwaka gw’essomero, gavumenti etegeka [[:en:Festivals|ebivvulu]] [[:en:Performing_arts|by’okuyimba]] buli mwaka ku mutendera gwa disitulikiti n’eggwanga ng’ekimu ku bitundu [[:en:Curriculum|by’ensoma]] . Ebivvulu by’ennyimba, amazina ne katemba byolesebwa ku mikolo gino, era abayizi bamala ekitundu ekinene eky’olusoma lw'omwaaka olwo nga babyetegekera. <ref name=":0" />
== Ebitongole ==
=== Makerere University Ekitongole ky'Ennyimba, Amazina ne Katemba ===
Emisomo egisomesebwa mu kitongole ky’okuyimba, amazina ne katemba (MDD) ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gyonna gyekuusa ku katale. Zikolebwa okusinziira ku byetaago by’abayizi abanoonya omulimu mu [[:en:Performing_arts|by’okuzannya emizannyo]], awamu n’ebyetaago by’abantu ab’omulembe guno. Okugeza, eri abo abagaba Fine Arts ku A level, emirimu mingi egy’okukola dizayini gikolebwa ku MDD. Kw'abo abaagala ebiwandiiko, okunenya n’okwekenneenya byombi kitundu kikulu nnyo mu pulogulaamu z’okusoma mu Nnyimba, Amazina ne Katemba. Abo abasoma [[:en:History|ebyafaayo]], [[:en:Geography|geography]], [[:en:Divinity|divinity]], [[:en:Economics|economics]], [[:en:Physics|physics]], [[:en:Mathematics|okubala]] oba [[:en:Biology|biology]], basisinkana okusoma logic ne therapy mu pulogulaamu za Music and Dance. Basoma [[:en:Anatomy|anatomy]], [[:en:Acoustics|acoustics]], [[:en:Technical_drawing|drafting]], [[:en:Physiotherapy|physiotherapy]] n'entambula y'omubiri wansi [[:en:Dance|w'amazina]], [[:en:Aesthetics|aesthetics]], [[:en:Social_studies|social studies]], [[:en:Communication|empuliziganya]], [[:en:Management|enzirukanya]] y'emirimu [[:en:Market_studies|n'emisomo gy'obutale]] wansi wa [[:en:Drama|Drama]] .
==== Ebyafaayo ====
Ekitongole kya MDD kyatandika mu 1971 ng'okukyusa mu nsomesa y'emisomo gya katemba egyasomesebwanga mu [[:en:English_department|kitongole ky'Olungereza]] mu [[:en:Faculty_of_Arts|Faculty of Arts]]. Ng’oggyeeko ekyo, [[:en:Ministry_of_Education|minisitule y’ebyenjigiriza]] yalaga obwetaavu [[:en:Music_teacher|bw’abasomesa b’ennyimba]] mu [[:en:Secondary_school|masomero ga siniya]], empeereza gye yalowoozebwa nti ekitongole ekipya esobola okugiwa.
Ekitongole kya MDD lye ssomero lyokka ery'okuzannya emizannyo mu [[:en:East_Africa|buvanjuba]], [[:en:Central_Africa|amasekkati]], ne [[:en:Southern_Africa|mumaserengeta ga Afrika]]. Pulogulaamu zaayo ezisinga zikozesa enkola ey’okugatta enkola ez'enjawulo mu by’emizannyo. Enkola eno yekuusa ku embeera y’obuwangwa n’ebyobufuzi abayimbi n’abalabi ba katemba aba Ugangdan mwe bakolera/babeera.
==== Essomero lya Kampala Music School ====
Yaggulwawo mu 2001, oluvannyuma lw’okufuna obulungi ennanga 40 n’ebivuga ebirala eby’enjawulo okuva mu kaweefube w’obwannakyewa eya “ [[:en:Pianos_for_Uganda|Pianos for Uganda]] ”, [[:en:The_Kampala_Music_School|The Kampala Music School]] (KMS) yawa omukisa abayizi baayo okusoma ebika omuli [[:en:Classical_music|classical]] western, [[:en:Jazz|jazz]] ne [[:en:Contemporary_music|contemporary]] and [[:en:Traditional|traditional]] [[:en:Ugandan_music|Ugandan music]]. <ref>{{cite web |title=Charity - Pianos for Uganda |url=http://www.pianoshop.co.uk/sites/uganda/ |website=www.pianoshop.co.uk}}</ref> <ref name="kampalamusicschool.com">{{cite web |title=Kampala Music School |url=http://kampalamusicschool.com/ |website=Kampala Music School}}</ref> KMS ewa abayizi baayo omukisa okukola ebigezo [[:en:The_Associated_Board_of_the_Royal_Schools_of_Music’s_international|by'ensi yonna ebya The Associated Board of the Royal Schools of Music]] okulaba nga bamanyi omutindo ogwa waggulu ogw'okusomesa ennyimba. <ref name="kampalamusicschool.com" /> <ref>{{cite web |title=ABRSM: Introduction to ABRSM: our mission and team |url=https://us.abrsm.org/en/about-abrsm/introduction-to-abrsm-our-mission-and-team/ |website=us.abrsm.org}}</ref>
==== Essomero ly'okuyimba erya ESOM ====
Essomero lya ESOM School of Music lyatandika mu 2006. Essomero lino lisomesa ebivuga omuli ennanga, endongo, endingidi, ebivuga by’empewo, bass, n’engoma. Emisomo gy’okutendeka amaloboozi, yinginiya w’amaloboozi, okukola vidiyo, n’okukola amaloboozi nagyo giweebwa. <ref>{{cite web |title=Courses - Esom School of Music |url=http://esom-music.com/courses |publisher=}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
1u0ew2hz3fduekek6gqjxw18g992dcu
51199
51198
2026-05-12T19:44:42Z
Sisterian
9613
51199
wikitext
text/x-wiki
<references group="http://mdd.mak.ac.ug/operational%20structure.html" />
'''Okusomesa ennyimba mu Uganda''' kubadde kitundu kikulu nnyo mu nkola y’okusomesa okuva eggwanga lwe lyafuna obwetwaze mu Gwomwenda wa 1962. Mu kiseera ekyo, [[:en:Ministry_of_Education|minisitule y’ebyenjigiriza]] yafulumya ensoma y’eggwanga okussa omutindo ku bintu ebisomesebwa mu [[:en:State_school|masomero g'olukale]] okwetoloola eggwanga. [[:en:Music|Ennyimba]] n’ebintu ebirala [[:en:Performing_arts|eby’okuyimba]] byassibwa mu pulogulaamu eno. Bangi enzaalwa, [[:en:Education|abasomesa]] ennyimba ez’ekikugu abaali bafunye okutendekebwa mu butongole ebweru [[:en:Uganda|wa Uganda]] be baayambako mu nkulaakulana zino, omuli [[:en:George_Kakoma|George Kakoma]] omuyiiya [[:en:Ugandan_national_anthem|w’oluyimba lw’eggwanga lya Uganda]], <ref>{{cite web |date=2 May 2013 |title=Uganda National Anthem |url=http://www.nationalanthems.info/ug.htm |publisher=}}</ref> Moses Serwadda, Mbabi Katana ne Sennoga Zaake. <ref name=":0">{{Cite web |date=6 February 2015 |title=Music Education in Uganda |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/music-education-uganda}}</ref> <ref>{{Cite news|url=http://www.nationalanthems.info/ug.htm|title=Uganda|date=2013-05-02|work=nationalanthems.info|access-date=2018-03-15|language=en-US}}</ref> Bano n'abalala baakikkaatiriza nti ennyimba zirina okusomesebwa kubuli mutendera gw'ebyenjigiriza.
Mu Gwomunnaana wa 2000, [[:en:Pan_African_Society_for_Music_Education|ekibiina kya Pan African Society for Music Education]] (PASME) kyatandikibwawo mu [[:en:Harare,_Zimbabwe|kibuga Harare ekya Zimbabwe]] ng’ekikiikirira [[:en:International_Society_for_Music_Education|ekibiina ky’ensi yonna ekisomesa ennyimba]] mu [[:en:Africa|Afrika]]. <ref>{{Cite web |title=PASMAE |url=http://www.pasmae.co.za/About |access-date=2018-03-15 |website=www.pasmae.co.za}}</ref> Ekibiina kino kyakyusa erinnya ne kifuuka [[:en:Pan_African_Society_for_Music_Arts_Education|Pan African Society for Music Arts Education]] (PASMAE) mu lukiiko lwakyo olwa 2001 okukiikirira enkwaatagana y'amazina, ennyimba, ne katemba mu [[:en:African_performing_arts|by'emizannyo mu Afirika]]. <ref>{{Cite web |date=9 February 2015 |title=Pan African Society for Music Arts Education (PASMAE) |url=https://www.musicinafrica.net/directory/pan-african-society-music-arts-education-pasmae |access-date=2018-03-15 |website=Music In Africa |language=en}}</ref>{{toclimit|3}}
== Ensoma y’amasomero ga pulayimale ==
Enteekateeka empya ey’amasomero ga pulayimale enga ya bitundu bibiri yatondebwawo [[:en:Ministry_of_Education|Ministry of Education]] and [[:en:Sports|Sports]] for [[:en:Performing_Arts|Performing Arts]] and [[:en:Physical_Education|Physical Education]] (PAPE) mu Uganda.<ref name=":0" /> Ekitundu ekisooka eky’omutindo guno omupya kissa essira ku kuyingiza eby’ekikugu ebisingawo ng’ennyimba, amazina, katemba, ebifaananyi, mu [[:en:Education_in_Uganda|nkola z’ebyenjigiriza mu Uganda]].<ref name=":0" />
Mu nsoma eno empya, essira lisinga kussibwa mu kusomesa abayizi ebivuga enzaalwa, ennyimba z’ekinnansi n’amazina g’ekinnansi mu kaweefube w’okukuuma [[:en:Ugandan_culture|obuwangwa bwa Uganda]]. Mu ttaamu eyookubiri ey’omwaka gw’essomero, gavumenti etegeka [[:en:Festivals|ebivvulu]] [[:en:Performing_arts|by’okuyimba]] buli mwaka ku mutendera gwa disitulikiti n’eggwanga ng’ekimu ku bitundu [[:en:Curriculum|by’ensoma]] . Ebivvulu by’ennyimba, amazina ne katemba byolesebwa ku mikolo gino, era abayizi bamala ekitundu ekinene eky’olusoma lw'omwaaka olwo nga babyetegekera. <ref name=":0" />
== Ebitongole ==
=== Makerere University Ekitongole ky'Ennyimba, Amazina ne Katemba ===
Emisomo egisomesebwa mu kitongole ky’okuyimba, amazina ne katemba (MDD) ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gyonna gyekuusa ku katale. Zikolebwa okusinziira ku byetaago by’abayizi abanoonya omulimu mu [[:en:Performing_arts|by’okuzannya emizannyo]], awamu n’ebyetaago by’abantu ab’omulembe guno. Okugeza, eri abo abagaba Fine Arts ku A level, emirimu mingi egy’okukola dizayini gikolebwa ku MDD. Kw'abo abaagala ebiwandiiko, okunenya n’okwekenneenya byombi kitundu kikulu nnyo mu pulogulaamu z’okusoma mu Nnyimba, Amazina ne Katemba. Abo abasoma [[:en:History|ebyafaayo]], [[:en:Geography|geography]], [[:en:Divinity|divinity]], [[:en:Economics|economics]], [[:en:Physics|physics]], [[:en:Mathematics|okubala]] oba [[:en:Biology|biology]], basisinkana okusoma logic ne therapy mu pulogulaamu za Music and Dance. Basoma [[:en:Anatomy|anatomy]], [[:en:Acoustics|acoustics]], [[:en:Technical_drawing|drafting]], [[:en:Physiotherapy|physiotherapy]] n'entambula y'omubiri wansi [[:en:Dance|w'amazina]], [[:en:Aesthetics|aesthetics]], [[:en:Social_studies|social studies]], [[:en:Communication|empuliziganya]], [[:en:Management|enzirukanya]] y'emirimu [[:en:Market_studies|n'emisomo gy'obutale]] wansi wa [[:en:Drama|Drama]] .
==== Ebyafaayo ====
Ekitongole kya MDD kyatandika mu 1971 ng'okukyusa mu nsomesa y'emisomo gya katemba egyasomesebwanga mu [[:en:English_department|kitongole ky'Olungereza]] mu [[:en:Faculty_of_Arts|Faculty of Arts]]. Ng’oggyeeko ekyo, [[:en:Ministry_of_Education|minisitule y’ebyenjigiriza]] yalaga obwetaavu [[:en:Music_teacher|bw’abasomesa b’ennyimba]] mu [[:en:Secondary_school|masomero ga siniya]], empeereza gye yalowoozebwa nti ekitongole ekipya esobola okugiwa.
Ekitongole kya MDD lye ssomero lyokka ery'okuzannya emizannyo mu [[:en:East_Africa|buvanjuba]], [[:en:Central_Africa|amasekkati]], ne [[:en:Southern_Africa|mumaserengeta ga Afrika]]. Pulogulaamu zaayo ezisinga zikozesa enkola ey’okugatta enkola ez'enjawulo mu by’emizannyo. Enkola eno yekuusa ku embeera y’obuwangwa n’ebyobufuzi abayimbi n’abalabi ba katemba aba Ugangdan mwe bakolera/babeera.
==== Essomero lya Kampala Music School ====
Yaggulwawo mu 2001, oluvannyuma lw’okufuna obulungi ennanga amakumi ana n’ebivuga ebirala eby’enjawulo okuva mu kaweefube w’obwannakyewa eya “ [[:en:Pianos_for_Uganda|Pianos for Uganda]] ”, [[:en:The_Kampala_Music_School|The Kampala Music School]] (KMS) yawa omukisa abayizi baayo okusoma ebika omuli [[:en:Classical_music|classical]] western, [[:en:Jazz|jazz]] ne [[:en:Contemporary_music|contemporary]] and [[:en:Traditional|traditional]] [[:en:Ugandan_music|Ugandan music]]. <ref>{{cite web |title=Charity - Pianos for Uganda |url=http://www.pianoshop.co.uk/sites/uganda/ |website=www.pianoshop.co.uk}}</ref> <ref name="kampalamusicschool.com">{{cite web |title=Kampala Music School |url=http://kampalamusicschool.com/ |website=Kampala Music School}}</ref> KMS ewa abayizi baayo omukisa okukola ebigezo [[:en:The_Associated_Board_of_the_Royal_Schools_of_Music’s_international|by'ensi yonna ebya The Associated Board of the Royal Schools of Music]] okulaba nga bamanyi omutindo ogwa waggulu ogw'okusomesa ennyimba. <ref name="kampalamusicschool.com" /> <ref>{{cite web |title=ABRSM: Introduction to ABRSM: our mission and team |url=https://us.abrsm.org/en/about-abrsm/introduction-to-abrsm-our-mission-and-team/ |website=us.abrsm.org}}</ref>
==== Essomero ly'okuyimba erya ESOM ====
Essomero lya ESOM School of Music lyatandika mu 2006. Essomero lino lisomesa ebivuga omuli ennanga, endongo, endingidi, ebivuga by’empewo, bass, n’engoma. Emisomo gy’okutendeka amaloboozi, yinginiya w’amaloboozi, okukola vidiyo, n’okukola amaloboozi nagyo giweebwa. <ref>{{cite web |title=Courses - Esom School of Music |url=http://esom-music.com/courses |publisher=}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
e73w3baq8g1cipnz1mqf930vf6x9aue
Abubaker Tabula
0
13733
51200
2026-05-13T08:03:36Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1311403709|Abubaker Tabula]]"
51200
wikitext
text/x-wiki
'''Abubaker Tabula''' yazaalibwa nga12 Ogwoomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> era mutendesi. Yaliko omuzannyi ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda National football team]] eyitibwa "Uganda Cranes" era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005. <ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref>
== Emirimu gye ==
Omuzibizi ono yazannyirako mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu mwaka gwa 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> [[:en:Proline_FC|Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda [[:en:APR_FC|APR FC]] mu 2007 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu [[:en:GIF_Sundsvall|GIF Sundsvall]] . <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref> <ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref>
Mu kiseera kino Tabula atendeka [[Maroons FC]] mu Uganda era y’omu ku bazibizi (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start. <ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
Ajjukirwa okuggyawo ekigambibwa nti yabadde akola fetish mu mupiira gwa Afcon ogwa 2004 ne Rwanda e Namboole. <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
p7y66x5ecov785u24yup75cz1704npp
Hannington Kalyesubula
0
13734
51201
2026-05-13T08:23:33Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1265678277|Hannington Kalyesubula]]"
51201
wikitext
text/x-wiki
'''Hannington Kalyesubula''' yazaalibwa Gatonnya 28, 1982 Munnayuganda era [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]], nga mu kiseera kino azannyira mu [[:en:Rwenshama_FC|Rwenshama FC]] mu [[:en:Ugandan_Super_League|liigi ya Uganda Super League]] . <ref>[http://www.fufa.co.ug/wp-content/uploads/2014/10/UPL_SQUAD_RWENSHAMA-FC_2014_2015.pdf Players evolution per season Federation of Uganda Football Associations Season : 2014/2015]</ref>
== Emirimu gye ==
Omupiira yagutandikira mu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa SC]] mu [[:en:Ugandan_Premier_League|liigi ya Uganda]], oluvannyuma n'agenda mu [[Police FC (Uganda) .|Police Jinja]], nga tannakyusibwa mu 2006 n'agenda mu [[:en:Saint-George_SA|Saint-George SA]] mu [[:en:Ethiopian_Premier_League|liigi ya Ethiopia]] . Oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Ethiopia, [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] yamugula nga 14 Ogwekkumi nebiri, 2008 ku ndagaano ya myaka ebiri, <ref>{{Cite web |title=SC Villa signs goal keeper Kalyesubula |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/30/664626 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120912162210/http://www.newvision.co.ug/D/8/30/664626 |archive-date=2012-09-12 |access-date=2010-09-04}}</ref> oluvannyuma nga 4 Ogwomunaana, 2010 nagenda mu ttiimu ya Tanzania premier league eya [[:en:Kagera_Sugar|Kagera Sugar]] . <ref>{{Cite news|url=http://allafrica.com/stories/201008050659.html|title=Uganda: Ndolo Moves to Kagera, Express in Build-Up Ties|last=Wazemba|first=Norman Katende and Paul|date=2010-08-05|work=New Vision (Kampala)|access-date=2018-05-22}}</ref>
=== Emirimu gye kumutendera gw’ensi yonna ===
[[:en:Goalkeeper_(association_football)|Omukwasi wa ggoolo]] ono yali mmemba wa [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda Cranes]] . <ref>{{NFT player|pid=6905}}</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
6ghgxbrjso4lrxj34kjqx2hnwouwip6
Dan Mubiru
0
13735
51202
2026-05-13T08:36:18Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1249635496|Dan Mubiru]]"
51202
wikitext
text/x-wiki
'''Daniel Mubiru''' yazaalibwa nga 25 Ogw'ekkumi, 1976 [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Midfielder|muzannyi wa]] mupiira mu [[:en:Ugandan_Premier_League|kiraabu ya Uganda]] [[Police FC (Uganda) .|eya Poliisi Jinja]], era nga asamba mu makati.
== Emirimu gye ==
Omupiira yagutandikira mu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa SC]] mu [[:en:Ugandan_Premier_League|liigi ya Uganda]], nga tannagenda mu [[Police FC (Uganda) .|Poliisi Jinja]] mu 2003.
== Amawanga ag'ebweru ==
Mubiru yazannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]] okuva mu 2002 okutuuka mu 2004 .
== Ebijjuliziddwa eby’ebweru ==
* Dan Mubiru at National-Football-Teams.com
25uxs3i4nyylhdyq323pinpu0nuvhp9