Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.2 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Asinansi Nyakato 0 9636 51215 43713 2026-05-13T22:22:40Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51215 wikitext text/x-wiki [[File:Nyakato Asinansi.jpg|thumb|Nyakato Asinansi.jpg]]   '''Asinansi Nyakato''', era amannyikiddwa nga '''Kamanda''', Munnayuganda, munnabyabufuzi era Omubaka mu Paalamenti ya Uganda akiikirira [[:en:Hoima|ekibuga ky'e Hoima]] mu Paalamenti eyekkumineemu okuva mu 2021 okutuuka mu 2016. Alina akakwate ku kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Asinansi Nyakato Kamanda, Aspiring Woman MP 2021–2026, Hoima district |url=http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=64 |access-date=16 April 2021 |website=www.ugandadecides.com |language=en |archive-date=17 April 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210417112154/http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=64 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Mulengera |date=23 August 2019 |title=FDC'S NYAKATO IS OUR HOIMA CANDIDATE TOO, P'PLE POWER – mulengeranews.com |url=https://mulengeranews.com/fdcs-nyakato-is-our-hoima-candidate-too-pple-power/ |access-date=16 April 2021 |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Nyakato mumbeja ava mu [[:en:Bunyoro-Kitara|Bumukama bwa Bunyoro Kitara]]. Alina [[:en:Bachelor's_degree|Diguli]] mu mbeera z'abantu, gyeyafuna okuva ku [[:en:Ndejje_University|Yunivasite y'e Ndejje]].<ref name=":02">{{Cite web |date=2019-09-24 |title=PROFILES: Who is who in the Hoima Woman MP by- election? |url=https://www.pmldaily.com/news/politics/2019/09/profiles-who-is-who-in-the-hoima-woman-mp-by-election.html |access-date=2022-03-03 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Nyakato y'omu ku bammemba b'ebibiina ebivuganya gavumenti nga mu 2011, yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala owa [[:en:Hoima|Hoima]] wabula nga y'akwata ekifo kya kubiri oluvannyuma lw'okuwangulwa mukyala Tophas Kaahwa Byagira. Mu Gwomunaana mu 2011, yeegata ku [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] gyeyali akolera ng'[[:en:Policy_analysis|omutaputa w'ebigenda okuteekebwa munkola]] okutuuka mu 2016. Ali ku kakiiko k'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|FDC]] ngeno awerezaayo ng'omuwandiisi ku by'ensonga [[:en:Health_care|z'eby'obulamu]]. Akola nga omuwandiisi wa munisipaali ya [[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Forum_for_Democratic_Change|ku lw'ekibiina kya FDC]]. Emabegako, yali awereza ng'omuwandiisi w'ebyobutonde mu [[:en:Forum_for_Democratic_Change|FDC]] ku lw'abavubuka.<ref name=":0">https://www.pmldaily.com/news/2019/08/fdc-picks-nyakato-asinansi-for-hoima-woman-mp-by-election.html</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/politics/2019/09/profiles-who-is-who-in-the-hoima-woman-mp-by-election.html</ref> Oluvannyuma yakomawo okulwanirira ebitundu n'abantu abanyigiriziddwa enkulakulana ereeteddwa okusima kw'amafuta mu bitundu bya Albertine graben.<ref name=":0" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} lafbng5s1dskpf36nbh0wyrdcrl024c Asaba Jumah 0 11103 51208 48350 2026-05-13T22:00:28Z Todduka 10803 /* */ 51208 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a Ugandan actor, and musician. He is known for his roles in movies, TV Shows and his work in music. He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media. His debut music single, “Am Feelinng Lonely” and ”My Love", was released in 2026 and is available on major streaming platforms. == Early life == Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music. == Career == === Film === Jumah began acting professionally in 2016. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda. His work spans action‑driven films and dramatic narratives. His career gained media recognition as a rising figure in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref> === Music === In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut single “Am Feelinng Lonely”. The song gained attention on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film. == Filmography == * '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — role details not listed publicly * '''Kyenvu''' (Short, 2018) — role details not listed publicly * '''Kiss and Kill''' (2020) — cast member == Recognition and awards == Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> == External links == * [Official website](http://www.asabajumah.top) * [IMDb – Asaba Jumah](https://www.imdb.com/name/nm18243050/) * [Apple Music – Asaba Jumah](https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290) * [Spotify – Asaba Jumah](https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY) * [Amazon Music – Asaba Jumah](https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah) * [TVGuide – Asaba Jumah](https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/) * [Instagram – @djfelixpro](https://instagram.com/[djfelixpro]) * [YouTube – @asabajumah](https://youtube.com/@asabajumah) == References == <references/> ecrhrxy601t7n123dzqfhvun95hftvz 51234 51208 2026-05-14T07:28:03Z Todduka 10803 /* */ 51234 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a Ugandan actor, and musician. He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]] as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his work in music. He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media. His debut music single, “Am Feelinng Lonely” and ”My Love", was released in 2026 and is available on major streaming platforms. == Early life == Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music. == Career == === Film === Jumah began acting professionally in 2016. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda. His work spans action‑driven films and dramatic narratives. His career gained media recognition as a rising figure in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref> === Music === In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut single “Am Feelinng Lonely”. The song gained attention on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film. == Filmography == * '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — role details not listed publicly * '''Kyenvu''' (Short, 2018) — role details not listed publicly * '''Kiss and Kill''' (2020) — cast member == Recognition and awards == Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> == External links == * [Official website](http://www.asabajumah.top) * [IMDb – Asaba Jumah](https://www.imdb.com/name/nm18243050/) * [Apple Music – Asaba Jumah](https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290) * [Spotify – Asaba Jumah](https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY) * [Amazon Music – Asaba Jumah](https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah) * [TVGuide – Asaba Jumah](https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/) * [Instagram – @djfelixpro](https://instagram.com/[djfelixpro]) * [YouTube – @asabajumah](https://youtube.com/@asabajumah) == References == <references/> 5n7ate2t6ygy7bhdtgs0skarkuj81jw 51236 51234 2026-05-14T07:31:08Z Todduka 10803 /* */ 51236 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, and [[:en:musician|musician]]. He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]] as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his work in music. He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media. His debut music single, “Am Feelinng Lonely” and ”My Love", was released in 2026 and is available on major streaming platforms. == Early life == Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music. == Career == === Film === Jumah began acting professionally in 2016. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda. His work spans action‑driven films and dramatic narratives. His career gained media recognition as a rising figure in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref> === Music === In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut single “Am Feelinng Lonely”. The song gained attention on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film. == Filmography == * '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — role details not listed publicly * '''Kyenvu''' (Short, 2018) — role details not listed publicly * '''Kiss and Kill''' (2020) — cast member == Recognition and awards == Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> == External links == * [Official website](http://www.asabajumah.top) * [IMDb – Asaba Jumah](https://www.imdb.com/name/nm18243050/) * [Apple Music – Asaba Jumah](https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290) * [Spotify – Asaba Jumah](https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY) * [Amazon Music – Asaba Jumah](https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah) * [TVGuide – Asaba Jumah](https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/) * [Instagram – @djfelixpro](https://instagram.com/[djfelixpro]) * [YouTube – @asabajumah](https://youtube.com/@asabajumah) == References == <references/> qj0v6zq4klbwxdu0b5rbcmdrscazczz 51238 51236 2026-05-14T07:39:16Z Todduka 10803 /* Filmography */ 51238 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, and [[:en:musician|musician]]. He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]] as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his work in music. He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media. His debut music single, “Am Feelinng Lonely” and ”My Love", was released in 2026 and is available on major streaming platforms. == Early life == Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music. == Career == === Film === Jumah began acting professionally in 2016. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda. His work spans action‑driven films and dramatic narratives. His career gained media recognition as a rising figure in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref> === Music === In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut single “Am Feelinng Lonely”. The song gained attention on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film. == Filmography == * '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato * '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah * '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix * '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter *'''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim == Recognition and awards == Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> == External links == * [Official website](http://www.asabajumah.top) * [IMDb – Asaba Jumah](https://www.imdb.com/name/nm18243050/) * [Apple Music – Asaba Jumah](https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290) * [Spotify – Asaba Jumah](https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY) * [Amazon Music – Asaba Jumah](https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah) * [TVGuide – Asaba Jumah](https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/) * [Instagram – @djfelixpro](https://instagram.com/[djfelixpro]) * [YouTube – @asabajumah](https://youtube.com/@asabajumah) == References == <references/> as2aay0zkmikid9n4natr45g9r9ichx 51239 51238 2026-05-14T10:07:16Z Todduka 10803 /* */ 51239 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, and [[:en:musician|musician]]. He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]] as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his music hits “Am Feelinng Lonely“ and “My Love“. He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media. His debut music single, “Am Feelinng Lonely” and ”My Love", was released in 2026 and is available on major streaming platforms. == Early life == Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music. == Career == === Film === Jumah began acting professionally in 2016. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda. His work spans action‑driven films and dramatic narratives. His career gained media recognition as a rising figure in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref> === Music === In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut single “Am Feelinng Lonely”. The song gained attention on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film. == Filmography == * '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato * '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah * '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix * '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter *'''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim == Recognition and awards == Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> == External links == * [Official website](http://www.asabajumah.top) * [IMDb – Asaba Jumah](https://www.imdb.com/name/nm18243050/) * [Apple Music – Asaba Jumah](https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290) * [Spotify – Asaba Jumah](https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY) * [Amazon Music – Asaba Jumah](https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah) * [TVGuide – Asaba Jumah](https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/) * [Instagram – @djfelixpro](https://instagram.com/[djfelixpro]) * [YouTube – @asabajumah](https://youtube.com/@asabajumah) == References == <references/> rp7j4j1u5t4el46t7lc9s0ynpi14uur Kyakapeya 0 11104 51209 36593 2026-05-13T22:10:56Z Todduka 10803 /* */ 51209 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 51214 51209 2026-05-13T22:19:58Z Todduka 10803 /* */ 51214 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Asaba Jumah]] 7mqz9l66zeoqhhcreqomozrdt67wniz Felix pro (uganda) 0 11140 51213 47787 2026-05-13T22:16:44Z Todduka 10803 /* */ 51213 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Asaba Jumah]] 7mqz9l66zeoqhhcreqomozrdt67wniz Ekika ky'eMpindi 0 12556 51228 44724 2026-05-14T01:17:57Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51228 wikitext text/x-wiki   [[File:Mpindi.jpg|alt=A picture of Vigna unguiculalta also known as mpindi in Luganda.|thumb|Ekimera ky'Empindi]] '''Mpindi''' kye kimu ku bika 56 eby'[[:en:Buganda_Kingdom|Obwakabaka bwa Buganda]] ekimu ku lubu lw'ebika ebinene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Omukulu w’ekika ky’e Mpindi (omutaka) bamuyita Mazige ate entebe y’ekika (obutaka) eri Muyenje mu Ssaza ly'e Busiro County mu Uganda. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9789970443000</ref> Ekika ky’Abempindi kirina ''mpindi,'' ekigambo ky[[:en:Luganda|’Oluganda]] ekitegeeza [[:en:Cowpea|kawo]] ( ''Vigna unguiculalta'' ) oba Kiyindiru mu Luganda, nga omuziro gw'akyo. == Ensibuko (Obutaka) . == Okusinziira ku mukuza, Mbogga omutandiisi w'ekika kino yajja ne Ssekabaka (Kabaka) Kintu okutandikawo [https://buganda.or.ug/ Obwakabaka bwa Buganda] ku lubalama lw’ennyanja [[:en:Nnalubaale|Nalubaale]] (Victoria) mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Uganda mu kyasa eky’ekkumi n’ettaano. Mu buwangwa, omulimu gwa Mbogga mu [[:en:Palace|lubiri]] gwali gwa kulabirira nte ya kabaka, "Mbulidde", omulimu kati ogukolebwa ab'ekika kino mu bwakabaka. Ekika ky’eMpindi ky'ayawulwamu ebitundu bibiri; ekimu kivunanyibwa Mbogga ng’ekitebe kyakyo kiri ku lusozi Nsumba mu Mawokota (mu kaseera kano y'e [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y’e Mpigi]] ) ate ekirala kivunaanyizibwa Mugalu e Kyaggwe (kati [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y’e Mukono]] ). == Omubala gw'Ekika ky'eMpindi. == Samba eggotto. Samba egotto. Ggwe Mazige, Muggalu ne Kawenyera x 3 == Oluyimba lw'ekika. == Oluyimba lw'ekika ky'e Mpindi olutongole Ekiddibwamu ([[:en:Chorus|kolaasi]]) Ka tuyimbe ffenna n'essanyu lingi Olw'ekika kyaffe ekyokubwabajjajjaffe Tuwere mu maaso ga jjajjaffe Mazige Nti ffe ab'Empindi tunywedde Mu bika ebiri m luse olw'okubiri Ekika ky'empindi mwanattu kivuga, Tuwera obutaswaza jajjaffe Mazige, Kaakano ab'empindi tuwera, ekiddibwamu (Kolaasi) Tukola emirimu ewa ewa bbaffe, Ffe tukuuma Mbulidde eyo ente y'embuga, Tuli bawulize bbaffe bwaba atutumye Wetuli tetujja kweganya Ekiddibwamu (Kolaasi) Tukole ekika kigaggawale Ka tuzaale empindi eyole Tukuume ebyabangwawo bajjajjaffe Naffe tusseewo ebipya Emirembe n'emirembe tetujja kwetya Tuwera okukuuma Mazige [[:en:Buganda|Buganda]] yattu ebya Buganda byonna Awangaale nnyinimu wangaala   == Okutuuma abaana amannya. == Olw’okuba mu kika mulimu ennyiriri ssatu, buli emu erina amannya ag’enjawulo ag’abasajja n’abakazi. == Amanya agatuumibwa abaana abalenzi == Bwabye, Kabanda, Kadoma, Kamyuuka, Kasenge, Katantazi, Kawenyera, Kikambi, Kitenda, Kyaluula, Kyembe, Kyeswa, Lukowe, Lutimba, Lyazi, Majeegwa, Matutu, Mbere, Mbogga, Mbogo, Mboowa, Mugalu, Mugenyi, Mukuuma, Muluuta, Muwoone, Muwube, Muyimbwa, Muyobyo, Nalikka, Nnankyama, Nsumba, Ntabaazi, Ntulume, Sebadduka, Ssalambwa, Ssekaluvu, Ssendegeya, Ssensawo, Sserubende, Ssewambwa, Wakibugu. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9789970443000</ref> == Amanya agatuumibwa abaana abawala == Bulyaba, Najjuko, Nakabanda, Nakafu, Nalube, Nalule, Namboowa, Namuganyi, Namugenyi, Namuswe, Namuyimbwa, Nannozi, Nansumba, Nawambwa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9789970443000</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Njaza_Clan|Ekika ky'e Njaza]] * [[:en:Lugave_Clan|Ekika ky'e Lugave]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ekika ky'e Mpindi == * [http://www.buganda.or.ug/ Omukutu gw'Obwakabaka bwa Buganda Omutongole] * [https://web.archive.org/web/20170505072036/http://www.buganda.com/ Buganda.com] * [http://101africa.com/sitebuildercontent/sitebuilderfiles/mbogga.pdf 101afirika.com]  {{DEFAULTSORT:Mpindi Clan (Buganda)}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 7o6s62i3uqz454067zv6qrorvz4kkjg Lubiri 0 13016 51232 47962 2026-05-14T06:21:16Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51232 wikitext text/x-wiki [[File:Kabaka's_Palace.jpg|alt=Aerial view of the Kabaka's Palace ie Twekobe.|thumb|186x186px|Ekifaananyi ky'Olubiri lwa Kabaka okuva waggulu oluyitibwa Twekobe. Ge maka ga Kabaka (Kabaka wa Buganda) mu butongole munda mu kibangirizi ky’olubiri.]] '''Lubiri''', emanyiddwa ennyo nga '''Olubiri lwa Kabaka,''' '''Olubiri lw'e Mengo''', oba '''Twekobe''' (ekitegeeza "okukolera awamu" mu Luganda), kye kifo ekitongole eky'obwakabaka ekya '''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]''' (king) w'Obwakabaka bwa '''[[Buganda]]''' mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{cite web |title=Mengo Palace |url=http://www.buganda.or.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=80&Itemid=111&showall=1 |access-date=2009-06-02 |publisher=Buganda Kingdom website}}</ref> Esangibwa ku lusozi Mengo mu bitundu by'e [[Kampala]], ekitundu kino kiliko obuwanvu nobugazi bwa mitta nkumi nnya kitunudde mu kibuga era era kyesuddeko katono n'ekitebe ky'obwakabaka ekya , Bulange . Olubiri lugattibwa ku Bulange okuyita ku luguudo lwa Kabaka njagala, <ref>{{Cite news|date=2024-07-12|title=Buganda Royal Mile, Kabaka Anjagala Road (Nantawetwa) - UBC Online|url=https://www.ubconline.co.ug/travel/buganda-royal-mile/|archive-url=https://web.archive.org/web/20240914140939/https://www.ubconline.co.ug/travel/buganda-royal-mile/|archive-date=2024-09-14|access-date=2025-12-17|work=UBC Online - Travel, Health, Auto, Food, Home & DIY|language=en-US|url-status=live}}</ref> olumanyiddwa nga [https://web.archive.org/web/20240914140939/https://www.ubconline.co.ug/travel/buganda-royal-mile/ Royal Mile] <ref>{{Cite web |last=mutaaweandy@gmail.com |date=2025-09-08 |title=Kabaka’s Palace & The Royal Mile: A Journey Into Buganda’s Royal Legacy - Keefa Motor Tours |url=https://keefamotortours.com/kabakas-palace-the-royal-mile-a-journey-into-bugandas-royal-legacy/ |access-date=2025-12-17 |language=en-US}}</ref>,ekkubo ery’ennono mu byafaayo nga lizimbiddwako emiti ja kabaka anjagala akabonero akalaga ’ebika by’obwakabaka. OLubiri olwasooka lwasaanyizibwawo amagye ga Uganda mu mwezi Ogwokutano 1966 mu lutalo kuka ssozi e' Mengo, ku nkomelelo y’olutalo wakati wa [[Ssekabaka Mutesa II|MutesaOwokubili]] ne [[Milton Obote]] olw’okulwanirira obuyinza. <ref>{{cite web |date=June 3, 1966 |title=The Battle of Mengo Hill |url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,835718,00.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080105063631/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,835718,00.html |archive-date=January 5, 2008 |access-date=2009-06-02 |publisher=[[Time (magazine)|Time]]}}</ref> Yaddaabirizibwa mu 1999, okusobozesa okutegeka embaga ya Kabaka. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Today in History: Kabaka Mutebi weds |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2025-12-17 |website=New Vision}}</ref> {| class="wikitable" |+Olukalala lw'embuga za Buganda ! # # 1999 . ! Erinnya ! Ekifo |- | 1. 1. . | Olubiri lwa Bulange | Mengo |- | 2. 2. . | Olubiri lwa Twekobe | [[Lubaga divizoni|Lubaga]] |- | 3. 3. . | Olubiri lwa Banda |Essaza l'ye Kyaddondo |- | 4. 4. . | Olubiri lwa Kireka |Essaza l'ye Kyaddondo |- | 5. 5. . | Olubiri lwa Nkoni |Essaza l'ye Buddu |- | 6. 6. | Olubiri lwa Lukunyu |Essaza l'ye Buddu |- | 7. 7. | Olubiri lwa Bamunanika | Essaza ly'e Bulemeezi |} == Ebyafaayo == Oluvannyuma lw'okusikira kitaawe [[Muteesa I of Buganda|Kabaka Muteesa eyasoka]] mu 1884, '''[[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Kabaka Mwanga owokubili]]''' yazimba OLubiri mu 1885 ku lusozi luno edda olumanyidwa nga, olw'asa mayinja (emmengo) [[Nvubu Clan|Ekika ky'e Nvubu]] kyasanga eddagala nobulo ela e' kintudu kino nekiyitibwa " [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]] ". <ref>{{Cite web |title=Kabaka’s Palace : Buganda Kingdom Palace, Lubiri Palace, Kabaka’s Palace tours |url=https://56africatours.com/kabakas-palace/ |access-date=2025-12-17 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|date=2023-04-06|title=Kabaka’s palace (Lubiri) - Adventure Consults Ltd|url=https://adventureconsults.com/safaris/day-excursions/uganda-day-excursions/kampala-city-day-tours/kabakas-palace-lubiri/|archive-url=https://web.archive.org/web/20250523005830/https://adventureconsults.com/safaris/day-excursions/uganda-day-excursions/kampala-city-day-tours/kabakas-palace-lubiri/|archive-date=2025-05-23|access-date=2025-12-17|work=Adventure Consults Ltd|language=en-US|url-status=live}}</ref> [https://56africatours.com/kabakas-palace/]Olubiri kali kabonero akalaga ’obumu mu bantu ba Buganda mu kiseera ky’okuluzimba. Okuva olwo, Olubiri luno lubadde entebe enkulu ey’obwakabaka eri ba [[Kabaka wa Buganda|Bakabaka abaliddirira.]] “Mu 1966, mu kiseera [[:en:Mengo_Crisis|ky’akatyabaga akaali mu]] [[:en:Mengo_Crisis|bwakabaka bwa Buganda]],, amagye ga gavumenti ya Uganda wansi wa [[Milton Obote]] gaalumba olubiri, ne gawaliriza [[Ssekabaka Mutesa II|Kabaka Edward Mutesa]] [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|owokubili]][[:en:Exile|okuwangangusibwa]] . [https://www.youtube.com/watch?v=yXY5ExpKMDs] Ekifo kino kyayonoonebwa nnyo era oluvannyuma, mu [[Idi Amin|Gaavumenti ya Idi Amin (1971–1979)]], Ebitundu ebimu byafuulibwa ebifo by’amagye, nga mwalimu n’ebisenge eby’ekyama ebya wansi ebimanyiddwa olw’okutulugunya abantu. Obwakabaka bwazibwawo mu 1993, era olubiri ne ludda mu bwakabaka. Wadde yaddabirizibwa, Kabaka aliwo kati, [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Muwenda Mutebi]] [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|owokubili , t]]<nowiki/>atera kubeera mukifo eko ebyafaayo eby’obutabanguko, ayagala nnyo amaka ag’obwannannyini. <ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Inside the Kabaka’s palaces where history comes to life |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/inside-the-kabaka-s-palaces-where-history-comes-to-life-1549118 |access-date=2025-12-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ennyinnyonyola n’ebirimu == Ekibangirizi kino kirimu ebintu eby’ennono n’eby’omulembe, nga kiriko ebibangirizi ebirabika obulungi, [[:en:Banana_plantation|ennimiro z’amatooke]] , n’emiryango egiwerako: <ref>{{Cite web |title=Do see africa |url=https://doseeafrica.com/attraction/2/ |access-date=2025-12-17 |website=doseeafrica.com}}</ref> * '''[https://doseeafrica.com/attraction/2/ Wankaki]''' : Omulyango omukulu, ogwaweebwa Kabaka, Nnaabakyala, ne Katikkiro (ssaabaminisita). * Emiryango emirala mulimu Kalaala, Nnalongo, ne Ssabagabo (oba Wansaso). * Ekyoto ggombolola ekikumibwa emirundi ebili buli lunaku, ab'ekika kya Nakisinge, kikiikirira obufuzi bwa Kabaka obw'olubeerera—kizikira nga Kabaka afude. * Mu kifo kino mulimu ekisenge omuli ebifaananyi by’obwakabaka, engoye z’abagole n’ebintu eby’edda, gamba ng’emmotoka ekika kya Rolls-Royce ey’edda eyali eya Kabaka [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa owokubili]] n’eebisigalira by'obulumbaganyi bwa 1966. Ekifo eky'ekkomera eky'omulembe gwa Amin, kyazimbibwa n'ebisenge bitaano, kikozesebwa ng'ekifo eky'okulambula ebyafaayo. * Ennyumba enkulu, Twekobe, mwemuli entebe y’obwakabaka ( ''[[Kabaka wa Buganda|namulondo]]'' ) era ne kisigala nga kikugirwa. == Amakulu == Lubiri akiikirira ekifo ekikulu eky’okuddukanya emirimu, eby’obuwangwa, n’eby’omwoyo mu [[Buganda]], emu ku bwakabaka obusinga obukadde mu Afrika. Etegeka emikolo n’okulambula okulagirwa okulaga obugumu bw’obwakabaka, enfuga, n’ebikolwa eby’obukambwe eby’emabega. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Today in History: Kabaka Mutebi weds |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2025-12-17 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Home |url=https://buganda.or.ug/ |access-date=2025-12-17 |website=Buganda Kingdom |language=en-US}}</ref> == Embuga z’obwakabaka n’amayumba amalala == [[Kabaka wa Buganda|Ba Kabaka ba Buganda]] mu byafaayo baazimba embuga empya, nga nnyingi ku zo oluvannyuma zaafuuka ebifo ebiziikibwamu obwakabaka ( [[Kasubi Tombs|Amasiro]] ). Ebifo bino bikuumirwamu ebyobuwangwa n'enono. * '''Amasiro g'e Kasubi''' - Mu kusooka lwali lubiri lwa [[Muteesa I of Buganda|Kabaka Mutesa]][[:en:Muteesa_I_of_Buganda|eyasoka]] , naye oluvannyuma lwokufa kwe, lwafuulibwa amasiro . Kati kifo kya buwangwa eky’ensi yonna ekimanyiddwa [[:en:World_Heritage_Site|UNESCO, era kirimu amasiro ga ba Kabaka bana]]: [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Muteesaeyasoka, Mwanga owokubili, Daudi Chwaowokubili ne Edward Muteesaowokub]]<nowiki/>ili. Ekizimbe ekikulu ekya , Muzibu Azaala Mpanga, kirimu ebintu eby'enjawulo eby'obuwangwa.. <ref>{{Cite web |last=Centre |first=UNESCO World Heritage |title=Tombs of Buganda Kings at Kasubi |url=https://whc.unesco.org/en/list/1022/ |access-date=2025-12-19 |website=UNESCO World Heritage Centre |language=en}}</ref> == Laba ne == * Olusozi Mengo * Namirembe * Divizoni y'e Lubaga * [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]] [[Category:Buganda]] 9fk9xkv9lpde3pk0hnbs7garlmzthzq George Lugalambi 0 13107 51230 48347 2026-05-14T02:47:45Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51230 wikitext text/x-wiki '''George Lugalambi''' mukugu mu nkulakulanya y'emikutu gy’amawulire era nga munoonyereza, era nga yakulira e kitongole kya African Center for Media Excellence (ACME). <ref name=":5">{{Cite web |date=2011-10-11 |title=ACME secretariat |url=https://acme-ug.org/about-acme/acme-secretariat/ |access-date=2023-12-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=15 May 2023 |title=Lugalambi installed Rotary Muyenga Tank-Hill president |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_160383 |access-date=2023-12-23 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-02-27 |title=Journalists Tipped on Gender Responsive, Conflict Sensitive Reporting |url=https://chimpreports.com/journalists-tipped-on-gender-responsive-conflict-sensitive-reporting/ |access-date=2023-12-23 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=ACME and SEATINI Uganda Partner to Enhance Media Coverage of Trade and Development Issues |url=https://seatiniuganda.org/acme-and-seatini-uganda-partner-to-enhance-media-coverage-of-trade-and-development-issuestest-blog/ |access-date=2023-12-23 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Lugalambi is new Executive Director ACME |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_135330 |access-date=2023-12-23 |website=Bukedde |language=en}}</ref> Yalondebwa ku kifo kino mu Gwomusaanvu 2022, ng’adda mu bigere bya Peter Mwesige. == Okusoma == Lugalambi alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|diguli eyookusatu mu by’obufirosoofo]] (PhD) mu by’empuliziganya okuva mu [[:en:University_of_South_Africa|yunivasite y’e South Africa]], gye yafunira diguli ye ey’okusatu mu by’amawulire n’empuliziganya mu 2006. <ref name=":5"/> <ref>{{Cite web |title=Dr. George Lugalambi Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/dr-george-lugalambi/ |access-date=2023-12-23 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |date=2021-02-01 |title=Tracing Makerere's journalism journey |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/tracing-makerere-s-journalism-journey-1850062 |access-date=2023-12-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu == Lugalambi yali munnamawulire era omuwandiisi wamawulire mu lupapula lwa ''The Crusader'' . <ref name=":2">{{Cite web |title=George Lugalambi's schedule for 10th Global Investigative Journalism Conference |url=https://gijc17.sched.com/speaker/glugalambi |access-date=2023-12-23 |website=gijc17.sched.com}}</ref> Era ali ku kakiiko k’abalamuzi mu mpaka za Uganda National Journalism Awards. <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |last=murami |date=2023-08-31 |title=Parliament recognised at the 2023 Journalism Awards |url=https://www.parliament.go.ug/news/6902/parliament-recognised-2023-journalism-awards |access-date=2023-12-23 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> Mu 1993, oluvannyuma lw’okutikkirwa, Lugalambi yatandika okusomesa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] . Oluvannyuma yakuzibwa n’afuuka [[:en:Senior_lecturer|omusomesa omukulu]] mu 2007 oluvannyuma lw’okufuna diguli eyookusatu mu 2006. <ref name=":4"/> Wakati wa 2008 ne 2011, yali akulira ekitongole ky’amawulire n’empuliziganya mu yunivasite eno. <ref name=":2"/> <ref name=":0"/> <ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Public Broadcasting in Africa Series: Uganda |url=https://www.africanbookscollective.com/books/public-broadcasting-in-africa-series-uganda |access-date=2023-12-23 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> Okuva mu makkati ga 2011 okutuuka ku ntandikwa ya 2017, ye yali akulira enteekateeka y’okutumbula obusobozi n’okunyweza okulondoola kw’emikutu gy’amawulire ku bitundu by’okusima amafuta, ggaasi, n’eby’okusima eby’obugagga eby’omu ttaka mu [[:en:Natural_Resource_Governance_Institute|kitongole ekifuga eby’obugagga eby’omu ttaka ekya Natural Resource Governance Institute]] . <ref name=":2"/> Yawaayo mu kibiina kya ''Global Muckrakers'' mu 2014 era n'akolagana ne ''Africa Muckraking'' mu 2017. <ref name=":2" /> Mu 2023, yalondebwa okuba pulezidenti omuggya owa [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] [[:en:Muyenga|Muyenga]] Tank Hill. <ref name=":0"/> Lugalambi era akwasaganya ekibiina ekikola ku by'amawulire ekya Uganda Media Sector Working Group (UMSWG) ekyatandikibwawo mu 2022. <ref name=":1" /> Lugalambi amaze emyaka egiwerako ng’omulamuzi ku kakiiko k’abalamuzi mu mpaka za Uganda National Journalism Awards. <ref name=":6">{{Cite web |last=Admin |first=ACME |date=2023-06-01 |title=Uganda National Journalism Awards 2023 open for entries |url=https://acme-ug.org/2023/06/01/uganda-national-journalism-awards-2023-open-for-entries/ |access-date=2023-12-24 |website=African Centre for Media Excellence |archive-date=2023-12-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224130542/https://acme-ug.org/2023/06/01/uganda-national-journalism-awards-2023-open-for-entries/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 November 2022 |title=Uganda National Journalism Awards back |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_148586 |access-date=2023-12-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Emisango gy’obumenyi bw’amateeka == Bwe yali akola mu ''The Crusader'', yakwatibwa n’aggalirwa ekiro ku Poliisi ya Kampala Central nga 17 Ogwokkuminebiri 1998. <ref name=":3">{{Cite web |date=1998-12-18 |title=Journalist arrested and charged with "promoting sectarianism" |url=https://ifex.org/journalist-arrested-and-charged-with-promoting-sectarianism/ |access-date=2023-12-23 |website=IFEX |language=en-US}}</ref> Yavunaanibwa mu maaso g’omulamuzi Jane Alividza mu kkooti ya Kampala ''okutumbula obusosoze mu bibiina ekikontana'' n’akawayiro 42 a (i) (d) ak’etteeka ly’ebibonerezo nga bwe lyakyusibwa mu Statute 9 of 1988. <ref name=":3" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} jggvoh70rejuamj89ammxnpk0p5lm9e Drake P Mirembe 0 13109 51227 48357 2026-05-14T00:52:39Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51227 wikitext text/x-wiki    '''Drake Patrick Mirembe''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] [[:en:Computer_scientist|mukugu mu by'okukozesa kompyuta]], mu by'ensoma, era nga ye [[:en:Information_technology_consulting|muwi w'amagezi ku bya tekinologiya]]. Amanyiddwa olw'ebirinji byagatta ku [[:en:Information_systems_security|by’okwerinda by’enkola z’amawulire]], okutumbula kwa tekibologiya n'obuyiiya mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Kizito |first2=John |last3=Tuheirwe |first3=Doreen |last4=Muyingi |first4=H. N. |date=2008 |title=A model for electronic money transfer for low resourced environments: M-cash |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4696138/ |journal=2008 Third International Conference on Broadband Communications, Information Technology & Biomedical Applications |publisher=IEEE |pages=389–393}}</ref> Alina [[:en:PhD|PhD]] mu by'okwerinda mu nkola z'amawulire okuva mu [[:en:University_of_Groningen|yunivasite y'e Groningen]] mu [[:en:Netherlands|Budaaki]]. == Obuto bwe n’okusoma == Mirembe yafuna diguli eya PhD mu by'okwerinda mu nkola z'amawulire okuva mu [[:en:University_of_Groningen|yunivasite y'e Groningen]] mu [[Netherlands|Budaaki]]. == Emirimu gye == Mirembe musomesa ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]]<ref>{{Cite web |title=Drake Patrick Mirembe – Makerere University College of Computing & Information Sciences (CoCIS) |url=https://cocis.mak.ac.ug/faculty/networks/drake-patrick-mirembe/ |access-date=2025-11-13 |language=en-US}}</ref> ng’amaze emyaka egisukka mu kkumi na munaana mu [[:en:Academy|by’ensoma]] n’amakolero. === Eby’ensoma === Akola ng’omusomesa era omunoonyereza mu kitongole ky’emikutu ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], era nga y’akulira ekibiina kya Engaged Scholars Academic Network (ESCANET).<ref>{{cite web |title=ESCANET |url=http://www.escanet.org |access-date=2025-11-13 |publisher=Engaged Scholars Academic Network}}</ref> Y'omu ku baatandikawo ekitongole kya [https://web.archive.org/web/20260429163319/https://cocis.mak.ac.ug/ Centre for Innovations and Professional Skills Development] (CiPSD) ku ttendekero lya College of Computing and Information Sciences ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]].<ref>{{cite web |title=CiPSD |url=http://www.cis.mak.ac.ug |access-date=2025-11-13 |publisher=Makerere University}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole kya Center for Innovation and Business Incubation (CIBI) ku [[:en:Uganda_Technology_and_Management_University|Uganda Technology and Management University]].<ref>{{cite web |title=CIBI |url=http://www.cibi.utamu.ac.ug |access-date=2025-11-13 |publisher=UTAMU}}</ref> === Amakolero n’obuyiiya === Mirembe yaweereza nga Maneja eyatandikawo ekitongole kya Microsoft Innovation Center Uganda, ekyategekebwa ku College of Computing and Information Sciences, ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]]. Yakolako ng'omukugu mu bya tekinologiya era ng'omukulembeze mu bitongole eby'enjawulo, nga yakakata mu kutumbula tekinologiya, enkola y'ebyobusuubuzi, tekinologiya ow'amasannyalaze, enkulaakulana y'abantu, enkulaakulana y'ekitongole, obukulembeze bw'ebitongole, okukulaakulanya pulogulaamu za kompyuta, n'obuweereza bw'ebyokwerinda bya tekinologiya. Abadde yeenyigira mu kukulaakulanya obukugu mu by’ekikugu bwa tekinologiya n’obuyiiya mu Uganda okumala emyaka egisukka mu kkumi na munaana, ng’aweereza ng’omutendesi, maneja wa pulojekiti z’omukitundu, omulungamya era omukugu mu kukola pulogulaamu za kompyuta. === Okutandikawo emirimu === Mirembe omu ku baatandikawo ebitongole ebiwerako: Eight Tech Consults, gy’awereza nga omukugu ey'ebuzibwaako.<ref>{{cite web |title=Eight Tech Consults |url=http://www.8technologies.net |access-date=2025-11-13}}</ref> ne⁠ ⁠ClinicMaster International, gy’aweereza nga ssentebe w’olukiiko olufuzi.<ref>{{cite web |title=ClinicMaster International |url=http://www.clinicmaster.net |access-date=2025-11-13}}</ref> == Okunoonyereza == * Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2019 |title=Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda. |url=https://eric.ed.gov/?id=EJ1235081 |journal=European Journal of Open, Distance and E-Learning |volume=22 |issue=1 |pages=70–84}}</ref> * Threat modeling revisited: Improving expressiveness of attack<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Muyeba |first2=Maybin |date=2008 |title=Threat modeling revisited: Improving expressiveness of attack |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4625253/ |journal=2008 Second UKSIM European Symposium on Computer Modeling and Simulation |publisher=IEEE |pages=93–98}}</ref> * A model for electronic money transfer for low resourced environments: M-cash<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Kizito |first2=John |last3=Tuheirwe |first3=Doreen |last4=Muyingi |first4=H. N. |date=2008 |title=A model for electronic money transfer for low resourced environments: M-cash |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4696138/ |journal=2008 Third International Conference on Broadband Communications, Information Technology & Biomedical Applications |publisher=IEEE |pages=389–393}}</ref> * Developing and piloting a multi-channel ICT-Enabled Model to enhance University engagement with smallholder farming communities in Uganda<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Obaa |first2=B. B. |last3=Ebanyat |first3=Peter |date=2016 |title=Developing and piloting a multi-channel ICT-Enabled Model to enhance University engagement with smallholder farming communities in Uganda |url=https://ageconsearch.umn.edu/record/263572/ |journal=African Journal of Rural Development (AFJRD) |volume=1 |issue=1 |pages=13–21}}</ref> * E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda<ref>{{Cite journal |last=Mpirirwe |first=Hilda |last2=Mirembe |first2=Drake Patrick |last3=Lubega |first3=Jude |last4=Agaba |first4=Joab E. |date=2021 |title=E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda |url=http://www.inderscience.com/link.php?id=119110 |journal=International Journal of Information Technology, Communications and Convergence |language=en |volume=4 |issue=1 |pages=47 |doi=10.1504/IJITCC.2021.119110 |issn=2042-3217 |doi-access=free}}</ref> * Design of a secure framework for the implementation of telemedicine, eHealth, and wellness services<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |date=2006 |title=Design of a secure framework for the implementation of telemedicine, eHealth, and wellness services |url=https://www.researchgate.net/profile/Drake-Patrick-Mirembe-2/publication/228542847_Design_of_a_secure_framework_for_the_implementation_of_telemedicine_eHealth_and_wellness_services/links/00b4951ef7af5af4ee000000/Design-of-a-secure-framework-for-the-implementation-of-telemedicine-eHealth-and-wellness-services.pdf |journal=Google Scholar}}</ref> * The threat nets approach to information system security risk analysis<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake |date=2015 |title=The threat nets approach to information system security risk analysis |url=https://research.rug.nl/en/publications/the-threat-nets-approach-to-information-system-security-risk-anal}}</ref> * Enhancing agricultural knowledge sharing among smallholder farmers in Uganda: An evaluation of mobile and web technologies<ref>{{Cite journal |last=Mwesigwa |first=E. |last2=Tulinayo |first2=F. P. |last3=Mirembe |first3=D. P. |date=2016 |title=Enhancing agricultural knowledge sharing among smallholder farmers in Uganda: An evaluation of mobile and web technologies |url=https://scholar.google.com/scholar?cluster=16612154502655724892&hl=en&oi=scholarr |publisher=Regional Universities Forum for Capacity Building in Agriculture}}</ref> * A model for data management in peer-to-peer systems<ref>{{Cite journal |last=Otto |first=Francis |date=2007 |title=A model for data management in peer-to-peer systems |url=https://www.academia.edu/download/31682044/article7.pdf}}</ref> * Scaling trust and reputation management in cloud services<ref>{{Cite journal |last=Nyabisa Oteyo |first=Isaac |last2=Mirembe |first2=Drake Patrick |last3=Nampala |first3=Paul |date=2016 |title=Scaling trust and reputation management in cloud services |url=https://nru.uncst.go.ug/items/debc9f12-0098-42e8-a370-6240cff8f561}}</ref> == Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipidiya == * [https://drakemirembe.org/ Website of Drake P Mirembe] * [https://8technologies.net/ 8tech Cosultants] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} f7i6mrz19ihjyb7m7d8xzr42gncjznk Janzi Band 0 13116 51231 48399 2026-05-14T04:21:13Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51231 wikitext text/x-wiki '''Janzi''', ye bbandi [[:en:Uganda|ya Uganda]] eya afrobeat, fusion, contemporary ne [[:en:World_music|music ow'Ensi]] eyatandikibwawo [[:en:Ssewa_Ssewa|Ssewa Ssewa]] nga 27 Ogwomunaana wa 2009. Bbandi eno erina [[:en:Repertoire|ennyimba]] ez’enjawulo, omuli [[:en:Cover_version|n’ebibikka]] ebimanyiddwa nga kw’otadde ethno-pop discography. Bbandi eno ekoze wamu n’abayimbi bannayuganda abawerako. Bamanyiddwa nnyo olw’okutondawo ekivuga ekipya ekya Uganda [[:en:Harp|ekiringa ennanga]], ekya [[:en:Janzi|Janzi]] . Alubaamu yaabwe eyasooka, Eka (Home) yafulumizibwa mu ku [[:en:I-Tunes|i-Tunes]] mu 2017. == Ebyeemabega == Janzi kigambo kya [[:en:Luganda|Luganda]] nga kisibuka mu '''Ejjanzi''', erinnya ly’enzige ng’okusinziira ku mutandisi [[:en:Ssewa_Ssewa|Ssewa Ssewa]], <ref>{{cite web |title=Janzi Band changing the shape of band music in Uganda |url=http://www.viewuganda.ug/view-uganda-blog/19-lifestyle/99-janzi-band-changing-the-shape-of-band-music-in-uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170819235520/http://www.viewuganda.ug/view-uganda-blog/19-lifestyle/99-janzi-band-changing-the-shape-of-band-music-in-uganda |archive-date=19 August 2017 |access-date=8 December 2016 |website=The View Uganda}}</ref> kitegeeza nti Janzi Band ebuuka ng’enzige. Mu 2009, [[:en:Ssewa_Ssewa|Ssewa Ssewa]] yafuna ekirowoozo ky’okutandikawo pulojekiti eyinza okuyamba okutumbula eby’obuwangwa ng’ayita mu nnyimba. Ekiluubilirwa kyali kya kugatta buwangwa bwa bitundu bya njawulo okuva mu Uganda n’ensi yonna nga bayita mu kukolagana n’ennyimba, emisomo n’okuyimba obutereevu okuva mu [[:en:Ethnic|mawanga]] ag’enjawulo. <ref>{{cite web |title=Overview & Features |url=http://thepearlguide.co.ug/things-to-do/janzi/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170819234119/http://thepearlguide.co.ug/things-to-do/janzi/ |archive-date=2017-08-19 |access-date=2017-06-02 |website=The Pearl Guide}}</ref> == Omulimu == Okuva lwe yatandikibwawo mu 2009, Janzi Band ezze ekula buli lukya era ng’eyimba mu bifo ebisanyukirwaamu ab'enjawulo mu Uganda nga Zone 7 e Bugolobi, Club Amnesia, Big Mikes ku Acacia Avenue n’emikolo egiwerako egy’akaseera obuseera n’ebitongole. <ref>{{cite web |title=UGANDA: Janzi Band fills Thursday gig slot |url=http://mdundo.com/news/7673 |access-date=2 March 2016 |website=Mdundo}}</ref> <ref>{{cite web |date=25 November 2015 |title=Janzi Band to launch Band Night at Diners Lounge |url=http://www.redpepper.co.ug/janzi-band-to-launch-band-night-at-diners-lounge/ |website=Red Pepper}}</ref> <ref>{{cite web |date=3 March 2017 |title=Janzi band to headline annual Rotary celebration of women meet at Sheraton Hotel |url=http://matookerepublic.com/2017/03/03/janzi-band-to-headline-annual-rotary-celebration-of-women-meet-at-sheraton-hotel/ |access-date=3 March 2017 |website=Matooke Republic |archive-date=4 March 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170304024300/http://matookerepublic.com/2017/03/03/janzi-band-to-headline-annual-rotary-celebration-of-women-meet-at-sheraton-hotel/ |url-status=dead }}</ref> Era baali bayimbyeko mu kivvulu kya Blankets and Wine ekitegekebwa buli mwaka, mu [[:en:Milege_World_Music_Festival|kivvulu kya Milege World Music]] mu 2013 ne 2015, mu [[:en:Pearl_Rhythm_Festival|kivvulu kya Pearl Rhythm]], n'ekivvulu ka Bayimba wamu n’ebirala. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2019)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2016, baakulembera omutwe gw’ekivvulu ky’emmere ekya Tokosa Food n’omuyimbi Munnayuganda [[:en:Lilian_Mbabazi|Lilian Mbabazi]], <ref>{{cite web |date=25 March 2016 |title=Lilian And Janzi Band To Headline This Year's Tokosa Food Festival |url=http://chano8.com/lilian-and-janzi-band-to-headline-this-years-tokosa-food-festival/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160721055212/http://chano8.com/lilian-and-janzi-band-to-headline-this-years-tokosa-food-festival/ |archive-date=21 July 2016 |access-date=25 March 2016 |website=Chano 8}}</ref> era mu mwaka gwe gumu ne bakolagana ne [[:en:A_Pass|A Pass]] ku Chronixx Show. <ref>{{cite web |date=16 June 2016 |title=Video: A Pass rehearses with Janzi Band ahead of Chronixx Show tomorrow |url=http://bigeye.ug/video-pass-rehearses-janzi-band-chronixx-show-tomorrow/ |access-date=16 June 2016 |website=Big Eye}}</ref> Okuviira ddala mu Gwokuna wa 2019, omuziki gwabwe gwogerwako ku mukutu gwabwe ogwa [[:en:Facebook|Facebook]] nga "all-acoustic, all-traditional ensemble" wamu ne "electric Afro-beat fusion band for festivals, weddings and concerts". Baagala nnyo emiziki gya [[:en:Afrigo_Band|Afrigo bbandi]], [[:en:Morgan_Heritage|Morgan Heritage]], [[:en:UB40|UB40]] ne [[:en:Salif_Keita|Salif Keita]].<ref name="fbabout" /> == Bammemba ba bbandi == === Bammemba abaliwo kati === As of April 2019[update] the band has nine members:<ref name="fbabout">{{cite web |title=Janzi Music: About |url=https://www.facebook.com/pg/JanziMusicUganda/about/?ref=page_internal |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190419064718/https://www.facebook.com/JanziMusicUganda/about/?ref=page_internal |archive-date=19 April 2019 |access-date=19 April 2019 |website=Facebook}}</ref> * [[:en:Ssewa_Ssewa|Ssewa Ssewa]] (omutandisi, omukubi w'ebivuga eby'ennono mu Afirika, omuyimbi, omukubi w'ebivuga) * Hakim Kiwanuka - (Emikuba) * Emma Kitiibwa - (Ebiwandiiko) * Desire Logo - (Gigita ya Bass) . * Serge Bahati - (Endongo) . * Bonah Kikuru - (Gita) . * Michael Noel - (Eddoboozi lya Saxophone) . * Muchunguzi Alloysius aka Zenji Blackman - (Omuyimbi)  === Album z'abayimbi === ==== Eka (2017) ==== Eka lwe lutambi lwa Janzi olusoose mu situdiyo era lwafulumizibwa mu butongole ku iTunes nga 7 Ogwokutaano mu 2017. Ennyimba zonna eziri ku lutambi luno zawandiikibwa wamu era ne zikolebwa bammemba ba bbandi eno. Wabula ennyimba eziri ku lutambi luno zibadde zikubibwa butereevu bbandi eno okumala emyaka mingi. Eka yafulumizibwa wansi w’ekibiina kya bbandi eno ekya Janzi Music. <ref>{{cite web |title=Eka by Janzi on itunes |url=https://itunes.apple.com/album/id1234629479?ls=1&app=itunes |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171121105543/https://itunes.apple.com/album/id1234629479?ls=1&app=itunes |archive-date=November 21, 2017 |website=itunes}}</ref>   == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijuliziddwa == jbkavoygniw1y8loh3el3ohabszbki9 Bashir Kazibwe 0 13162 51217 48740 2026-05-13T22:50:09Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51217 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Kazibwe Bashir''' era amanyiddwa nga Kazibwe Bashir Mbaziira (yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi 1986), [[:en:Journalist|munnamawulire]] wa Uganda, musuubuzi, era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yakola nga omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Kawempe South, [[Kampala|Kampala District]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkRxY0VWMlR0dmFZakdWdm5mT015bWc9PSIsInZhbHVlIjoiclZEK3Z6ZEtzRXRaOGc3NzNuM0xqdz09IiwibWFjIjoiMGY0ODkwOTA2M2Q3YTYwYzJjY2Y3ODAyNzgzMDYzYWQ5NjA3YjJmMzJlZjczMDRhOGNkNDdkYjIzY2JlY2EwOCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-18 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> okuva mu 2021 <ref>{{Cite web |date=2021-04-04 |title=Growing up in Kawempe suburbs taught me of peoples' struggles, says MP-elect Kazibwe |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/growing-up-in-kawempe-suburbs-taught-me-of-peoples-struggles-says-mp-elect-kazibwe--3349024 |access-date=2025-11-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> okutuuka mu 2026 <ref>{{Cite web |date=2024-10-11 |title=Why Kawempe South is a competitive ground for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-kawempe-south-is-a-competitive-ground-for-2026-4792488 |access-date=2025-11-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Teyeeyongera kwesimbawo mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa Uganda okw'akalulu ka 2026]], oluvannyuma lw'ekyo Madina Nsereko n’alondebwa okukiikirira ekyo mu constituency mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri. <ref>{{cite web |last=Namara |first=Hilda |date=21 January 2026 |title=Why Hajati Madina Nsereko Won Kawempe South |url=https://sanyufm.com/why-hajati-madina-nsereko-won-kawempe-south/ |access-date=2026-03-04 |website=Sanyu FM}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Kazibwe yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi 1986 e [[Bukomansimbi]], ekitundu mu kiseera ekyo kyali kitundu ku [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]], bazadde be Rukia Nakalema (maama) ne Abudallah Kazibwe (taata). <ref name=":2">{{Cite web |last1=Flash UG |first1=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-05-16 |title=Kazibwe Bashir Mbaziira: His Biography, Age and Family |url=https://flashugnews.com/hajji-kazibwe-bashir-mbaziira-biography-and-family/ |access-date=2025-11-18 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=UGSOUND - ONLINE RADIO |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/448/KAZIBWE-BASHIR-MBAZIIRA |access-date=2025-11-18 |website=ugsound.com}}</ref> <ref name=":2" /> <ref name=":5">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-14 |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Bashir Kazibwe Mbazira |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-bashir-kazibwe-mbazira-NV_90494 |access-date=2025-11-18 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma lw’okufa kwa bazadde be, yakuzibwa jjajjaawe Janat Namuli mu Disitulikiti y’e Masaka. <ref name=":6">{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-04-05 |title=INTERVIEW: How MP-Elect Kazibwe Bashir rose from grass to glory in Kawempe |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/04/05/interview-how-mp-elect-kazibwe-bashir-rose-from-grass-to-glory-in-kawempe/ |access-date=2025-11-18 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Kabaseegu Universal Pentecostal Primary School, <ref name=":5" /> oluvannyuma ne yeegatta ku Mende Kalema Secondary School mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] okusomesebwa mu O-level ne Kibibi Secondary School mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y’e Butambala]] okusoma A-level. <ref name=":2" /> Yafuna diguli eyookubiri mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] okuva mu [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] (IUIU) ne diguli eyookubiri mu [[:en:Investigative_journalism|by’amawulire aganoonyereza]] okuva mu ttendekero ly’amawulire mu Butuluuki. <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> == Emirimu gye == === Emirimu gye mu by'amawulire === Kazibwe omulimu gwe ogw’amawulire yagutandikira ku Voice of Africa Leediyo nga tannakola ne Pearl FM Leediyo, Suubi FM, Bukedde FM, ne [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] . <ref name=":3">{{Cite web |last=Baddest |first=B. B. |date=2020-07-13 |title=Celebrated Talk show host Bashir Kazibwe exits NBS for politics |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/07/13/celebrated-talk-show-host-bashir-kazibwe-exits-nbs-for-politics/ |access-date=2025-11-18 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Ku NBS, yamanyika olw'okutegeka pulogulaamu ezikwata ku mulembe omuli One on One ne [[Tamale Mirundi]], Ensi n'Ebayo, ne The Eagle. <ref name=":3" /> <ref name=":4">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2020-07-14 |title=Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US |archive-date=2025-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250525005246/https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomwenda 2018, Kazibwe yalondebwa okuba Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire ekya Uganda Journalists Association (UJA). <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |last=Adam |first=Kungu Al-mahadi |date=2018-09-09 |title=NBS' Kazibwe Bashir Elected President of Uganda Journalists' Association |url=https://softpower.ug/nbs-kazibwe-bashir-elected-president-of-uganda-journalists-association/ |access-date=2026-03-02 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Adam |first=Kungu Al-mahadi |date=2018-09-09 |title=NBS' Kazibwe Bashir Elected President of Uganda Journalists' Association |url=https://softpower.ug/nbs-kazibwe-bashir-elected-president-of-uganda-journalists-association/ |access-date=2026-03-02 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=NAZZE |first=SYDONA {{!}} PML Daily Staff |date=2019-06-22 |title=JUST IN: UJA boss Kazibwe arrested |url=https://pmldaily.com/news/2019/06/just-in-uja-boss-kazibwe-arrested.html |access-date=2026-03-02 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Era ye mutandisi wa Nyce Leediyo, leediyo ku yintaneeti, ne Green Field Media Academy, ekitongole ekitendeka emikutu gy’amawulire. Mu Gwomusanvu 2020, yalekulira ku [[NBS Television (Uganda)|ttivvi ya NBS]] okutuukiriza ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi. Oluvannyuma lw’okuva ku NBS, yatongoza enkolagana empya eya talk-show ne [[Tamale Mirundi]] ku STV naye oluvannyuma gye yavaako. <ref name=":3" /> <ref name=":4"/> <ref>{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2020-07-14 |title=Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-13 |title=Reports: Kazibwe Bashir Quits STV, Following Mbuga's Direct Attack on Kyagulanyi {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/reports-kazibwe-bashir-quits-stv-following-mbugas-direct-attack-on-kyagulanyi/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US}}</ref> === Emirimu gye mu by'obufuzi === Kazibwe yeesimbawo era n’alondebwa ku bwammemba bwa palamenti owa Kawempe South Division mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2021]] ku tikiti ya [[National Unity Platform]] (NUP). <ref name=":0"/> <ref name=":6" /> <ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=What Next for Inconspicuous MP Bashir Kazibwe? |url=https://nilepost.co.ug/editors-choice/255096/what-next-for-inconspicuous-mp-bashir-kazibwe |access-date=2025-11-18 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2020-10-06 |title=Parties struggle as defeated candidates join independents queue |url=https://www.independent.co.ug/parties-struggle-as-defeated-candidates-join-independents-queue/ |access-date=2025-11-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yava mu kibiina kya [[National Unity Platform]] n’agenda mu kibiina kya Democratic Front, ekibiina ky’ebyobufuzi ekikulemberwa [[Mathias Mpuuga]], nga 21 Ogwomukaaga 2025. <ref>{{Cite web |last=Markson |first=Omagor |date=2025-06-21 |title=BREAKING! NUP's Kawempe South MP Defects to Mpuuga's Democratic Front |url=https://eastnews.co.ug/2025/06/21/breaking-nups-kawempe-south-mp-defects-to-mpuugas-democratic-front/ |access-date=2025-11-18 |website=East News Uganda |language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe == Kazibwe mufumbo ne Zulfah Kazibwe. <ref name=":2" /> Musiraamu akolerera eddiini ye. <ref name=":1" /> == Laba ne == * [[Mathias Mpuuga]] * [[Tamale Mirundi]] * [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] * [[NBS Television (Uganda)|Ttivvi ya NBS]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kazibwe, Bashir}} k4q1w4418h4bmt7bvabvvjx2pm0meto Milege Festival 0 13173 51237 49271 2026-05-14T07:32:04Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51237 wikitext text/x-wiki '''<big>The Milege World Music Festival</big>''' oba '''<big>Milege Festival</big>''' kivvulu kya nnyimba ekitegekebwa buli mwaka, ekibeerawo buli mwezi gwekkuminoogumu, nga kitegekebwa [[:en:Milege|Milege Afrojazz Band]].<ref name="Entertainment">{{cite web |title=Milege band brings world class festival to Uganda |url=http://observer.ug/lifestyle/entertainment/28800-milege-band-brings-world-class-festival-to-uganda |accessdate=26 November 2013 |publisher=Observer Uganda |archive-date=8 December 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208164641/http://observer.ug/lifestyle/entertainment/28800-milege-band-brings-world-class-festival-to-uganda |url-status=dead }}</ref> Ekivulu kino kya kujaguza nnyimba z’ansi yonna, emizannyo, mazina gabyabuwangwa, emboozi, ebitontome n’ebirala. Ebisige okuva mu pulojekiti Y'ebyebisige mu Uganda nabyo byolesebwa era bitundibwe mu kiseera ky’ekivvulu kino.<ref name="Pearl Guide">{{cite web |title=World Music Festival -'Repainting Uganda' |url=http://thepearlguide.co.ug/features/world-music-festival-repainting-uganda-milege/ |accessdate=2014-01-06 |publisher=The Pearl Guide Uganda}}</ref> Ekivvulu kino kyikunganya abayimbi bangi ab’enjawulo mu nsi yonna okwetolola Afrika yonna n’oluusi okuva mu Asia, Bulaaya, ne America. Ekivvulu kya Milege World Music Festival eky'omwaka gwa 2014 twalabamu [[:en:Japan|Japanese]] world star ne world's first female [[:en:Nyatiti|nyatiti]] player [[:en:Anyango|Anyango]] nga bolesa.<ref name="Pearl guide">{{cite web |title=A Musical Weekend at Milége World Music Festival |url=http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |accessdate=2015-01-29 |publisher=The Pearl Guide |archive-date=2015-02-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150227034049/http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |url-status=dead }}</ref><ref name="New Vision">{{cite web |title=Celebrating world music with Milege |url=http://www.newvision.co.ug/news/662236-celebrating-world-music-with-milege.html |accessdate=26 November 2014 |publisher=New Vision Uganda}}</ref> Milege yatandika ekivvulu kino mu mwaka gwa 2010, ng’abatalaga okwetolola Uganda yonna, kyokka okuva mu mwaka gwa 2014 ne kyikyusibwa n'ekitwalibwa e [[:en:Entebbe|Entebbe]] ku Botanical Gardens. == Abategesi == Ekivvulu kino kitegekebwa bulungi<ref>{{cite web |title=PHOTOS: Milege World Music Festival Turns Out Successful |url=http://chimpreports.com/entertainment/photos-milege-world-music-festival-turns-out-successful/ |accessdate=28 November 2016 |website=Chimpreports}}</ref> ba memba ba bbandi ya Milege, ba memba ba Milege Acoustic Project, ne ba well-wishers. Okwetegekera ekivvulu kino kutandika kuntandikwa y'Ogwolubereberye. == Olukalala lw'ebivvulu by'ennyimba mu nsi yonna ebya Milege == {| class="wikitable" style="width:73%;" ! Omwaka !Ennaku z’omwezi ! Ekifo ky'Ekivvulu ! Abayimbi |- | 2017 | 24-26 Omwezi Gwekkuminoogumu | [[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens, Entebbe]] | * Milege Acoustic Project (MAP) * The Tabs Ug * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Tabs%20Ug%0A*%20%5B%5B-,Totemo,-%5D%5D%0A*%20Bengatronix%0A*%20KYB Totemo] * Bengatronix * KYB Gumboot Dancers * Rockies Troupe {{columns-list|*Milege Acoustic Project (MAP) * The Tabs Ug * [[Totemo]] * Bengatronix * KYB Gumboot Dancers * Rockies Troupe|colwidth=30em}} |- |2016 |25-27 omwezi Gwekkuminoogumu |[[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens, Entebbe]] |Milege Acoustic Project (MAP) * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Acoustic%20Project%20(MAP)-,*%5B%5BHaka%20Mukiga%5D%5D,-*%5B%5BUndercover%20Brothers%20Ug Haka] Mukiga * [[Undercover Brothers Ug|Undercover]] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Undercover%20Brothers%20Ug%5D Brothers] Ug (Uganda) * Dj Ruck (Uganda) * Rockies Troupe (Uganda) * MoRoots (Uganda) * Daniel Okiror (Uganda) * Maddox Ssematimba (Uganda) * Pal Musica (Democratic Republic of the Congo) * DJ Rachel (Uganda) * Drumnation (Burundi) * Kyambogo University Students Cultural Associations * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Cultural%20Associations%0A*%5B-,%5BGiovanni%20Kiyingi%5D,-%5D%20(Uganda)%0A*Bengatronics Giovanni] Kiyingi (Uganda) * Bengatronics (Kenya) * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Bengatronics%20(Kenya)%0A*%5B%5B-,Deena,-(singer)%7CDeena%5D%5D%20(Germany Deena] (Germany/Uganda) * Canaan Gents (Uganda) * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Canaan%20Gents%20(Uganda)-,*%5B%5BRachael%20Magoola,-%5D%5D%20(Uganda)%0A*Gregg Rachael Magoola] (Uganda) * Gregg-SS DJ’s (Kenya)<ref>{{cite web |title=Main stage lineup |url=http://milege.org/main-stage-lineup/ |website=Milege |publisher=Milege}}<nowiki></ref></nowiki></ref> |- |2015 |20-22 omwezi Gwekkuminoogumu |[[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens, Entebbe]] |Okeita Akogo * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Okeita%20Akogo%0A*%5B-,%5BSandy%20Soul%5D,-%5D%0A*Manana%20and Sandy] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Okeita%20Akogo%0A*%5B-,%5BSandy%20Soul%5D,-%5D%0A*Manana%20and Soul] * Manana and [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%5B%5BMilege%7CMilege%20band%5D%5D Milege] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%5B%5BMilege%7CMilege%20band%5D%5D band] * Babette Haag * [[Undercover Brothers Ug|Undercover]] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Undercover%20Brothers%20Ug%5D%5D Brothers] Ug * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=*%5B%5BGiovanni%20Kiyingi%5D Giovanni] Kiyingi * Trizza * Ingyenzi dancers from Rwanda * Watmon Dance troupe * Ojijo the poet * Afrika Jambo Beats * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Jambo%20Beats%0A*%5B-,%5BHaka%20Mukiga%5D%5D,-*%5B%5BRuyonga%5D%5D%0A*Jungle Haka] Mukiga * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Haka%20Mukiga%5D%5D%0A*%5B%5B-,Ruyonga,-%5D%5D%0A*Jungle%0A*Janzi Ruyonga] * Jungle * Janzi Band * Patricia Zoe (The story teller) * Davis Ntare * King Kash * Santuri Safari DJs<ref>>{{cite web |title=World music gets botanical platform |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/41240-world-music-gets-botanical-platform |accessdate=25 November 2015 |website=The observer.ug |publisher=The Observer Ug |archive-date=8 December 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208160653/http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/41240-world-music-gets-botanical-platform |url-status=dead }}<nowiki></ref></nowiki></ref> |- |2014 |20-21 omwezi Gwekkuminoogumu |[[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens, Entebbe]] | * [[:en:Anyango|Anyango]] * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%5B%5BMilege%7CMilege%20band Milege band] * [[Undercover Brothers Ug|Undercover]] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%5BUndercover%20Brothers%20Ug Brothers] Ug * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=*%5B%5BGiovanni%20Kiyingi%5D%5D Giovanni] Kiyingi * [[Annet Nandujja|Annet]] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=*%5B%5BGiovanni%20Kiyingi%5D%5D-,*%5B%5BAnnet%20Nandujja%5D%5D,-and%20the%20Planets Nandujja] and the Planets * Bolton Sserunjogi * Higenyi Troupe * Afro Simba band<ref name="All Africa">{{cite web |title=Uganda: Milege World Music Festival - Camp, Dine and Dance |url=http://allafrica.com/stories/201411210423.html |accessdate=20 November 2014 |publisher=The Pearl Guide}}<nowiki></ref></nowiki></ref> |- |2010 |omwezi Gwekkuminoogumu |The Lake Victoria Serena Resort | * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=*%5B%5B-,Milege%7CMilege%20band%5D,-%5D%0A*%5B%5BJanzi%20Band Milege band] * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Milege%7CMilege%20band%5D%5D-,*%5B%5BJanzi%20Band%5D%5D,-*Kombo%20and%20Afrosimba Janzi Band] * Kombo and Afrosimba Band * The Lantern Meet of Poets * Nawany and Kahiri[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%7B%7Bfact%7Cdate%3DJanuary%202017%7D%7D] |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 37kkathp3pr24ck6ycwdfifkl5ayhme Milege Afrojazz Band 0 13177 51235 49722 2026-05-14T07:30:19Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51235 wikitext text/x-wiki {{Reflist|30em}}  '''Milege Afrojazz Band''', emanyiddwa ennyo nga Milege, ye bbandi y’ennyimba z’ensi yonna okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]], ekoleddwa abayimbi abato abalina ebitone okuva mu Uganda ng’obunyiikivu bwabwe buviira ddala mu nnono n'obuuwangwa obwenjawulo mu Uganda mwe bagatta ebintu eby’omulembe okulaga okufaanana kw’abantu ba Uganda mu mbeera ey’omulembe. <ref>{{Cite web |last=Milege |first=Band |title=Welcome To Milege |url=http://milege.org/milege-band/ |access-date=22 August 2015 |website=Milege |publisher=milege.org}}</ref> omwaka 2015 bwegwagwelako nga bammemba ba Milege be ba; omukubi wa gitaala Manana F. Birabi, omuyimbi Joanita Katushabe, omuyimbi omukulu Gloria Akugizibwe, omukubi wa baasi Paul Owembabazi n’omukubi wa violin Alison Nadunga nga mmemba alina obumanyirivu. <ref name="Entertainment">{{Cite web |date=26 November 2013 |title=Milege band brings world class festival to Uganda |url=http://observer.ug/lifestyle/entertainment/28800-milege-band-brings-world-class-festival-to-uganda |access-date=2013-11-26 |publisher=Observer Uganda |archive-date=2015-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208164641/http://observer.ug/lifestyle/entertainment/28800-milege-band-brings-world-class-festival-to-uganda |url-status=dead }}</ref> <ref name="In Summary">{{Cite web |title=Milege jazzes up Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/1247296/-/3dvuq2/-/index.html |access-date=2013-10-30 |publisher=Daily Monitor Uganda}}</ref> Bbandi eno yamanyibwa nnyo olw’oluyimba lwabwe olw’enjawulo olwa signature Nankasa Zi Wuna n’ekivvulu kya Milege World Music Festival. <ref name="Pearl guide">{{Cite web |title=A Musical Weekend at Milége World Music Festival |url=http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |access-date=2015-01-29 |publisher=The Pearl Guide |archive-date=2015-02-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150227034049/http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="All Africa">{{Cite web |title=Uganda: Milege World Music Festival - Camp, Dine and Dance |url=http://allafrica.com/stories/201411210423.html |access-date=2014-11-20 |publisher=The Pearl Guide}}</ref> <ref name="World Music Festival Entebbe">{{Cite web |title=Milege festival turns chilly Entebbe warm |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html |access-date=2014-11-29 |publisher=Daily Monitor Uganda}}</ref> Bbandi eno era ebadde egabana siteegi n'abamu ku banene mu byafaayo by'ennyimba za Afrika omuli Omuzimbabwe [[:en:Oliver_"Tuku"_Mtukudzi|Oliver "Tuku" Mtukudzi]], [[:en:Maurice_Kirya|Maurice Kirya]] okuva mu Uganda, <ref name="Red Pepper Uganda">{{Cite web |date=21 November 2013 |title=Zimbabwean Oliver Mtukudzi Scoops Blankets and Wine Jig |url=http://www.redpepper.co.ug/zimbabwean-oliver-mtukudzi-scoops-blankets-and-wine-jig/ |access-date=2013-11-21 |publisher=Red Pepper Uganda}}</ref> Mame N'Diack okuva mu Senegal ne bbandi ya Uganda esinga obukadde, [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]] . Nga 12 Ogwomunaana, 2017, Milege yawangula engule yaabwe eyasooka mu [[:en:Young_Achievers_Award|mpaka za Young Achievers Award]] mu kuvuganya okw'amaanyi bwe yawangula The Triplets Ghetto Kids, [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah Karungi]] ne Geosteady mu mutendera gwa Creative Arts (Music). <ref>{{Cite web |title=Young Achievers Awards - Creative Arts (Music) Category Nominees |url=https://jump.ug/lifestyle-n-entertainment/young-achievers-awards-creative-arts-music-category-nominees-jump-uganda |access-date=11 August 2017 |website=Jump}}</ref> == Ebyafaayo == Milege yatandika mu 2009 ng’ekuba ennyimba z’ekinnansi eza Uganda ng’akozesa ebivuga eby’omulembe. Ggita, okuwuuma kw’enkizi n’engoma ez’ekinnansi bye byasooka okukola amaloboozi ga bbandi eno. <ref name="annabatcheller.blog">{{Cite web |date=8 July 2009 |title=Milégé Afro Jazz Band: Proud to sound Ugandan |url=http://annabatcheller.blogspot.com/2009/07/milege-afro-jazz-band-proud-to-sound.html |access-date=2009-07-08 |publisher=annabatcheller.blogspot.com}}</ref> Oluvannyuma bbandi eno yasobola okufunayo ebyuma ebirala eby’okuyimba ebyagisobozesa okusigala ng'etambuza emirimu. Milege erinnya lyayo lyava mu milégé, ekigambo [[:en:Adhola_people|ky’Olujopadhola]] ekitegeeza [[:en:Rattle_(percussion_instrument)|okuwuuma kw’enkizi]] ng’eddoboozi lyakyo liraga okujja kw’omukulu oba kabaka. <ref name="Article">{{Cite web |date=24 November 2013 |title=Open Mic launches fun missiles at corruption |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28775:open-mic-launches-fun-missiles-at-corruption-&catid=73:highlights&Itemid=70 |access-date=2013-11-25 |publisher=Observer Uganda}}</ref> Milege yatandika okunoonyereza ku bulungi bw’amawanga ag’enjawulo mu Uganda ng’akola emiziki okuva mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo. <ref name="Pearl Guide">{{Cite web |title=World Music Festival -'Repainting Uganda' |url=http://thepearlguide.co.ug/features/world-music-festival-repainting-uganda-milege/ |access-date=2014-01-06 |publisher=The Pearl Guide Uganda}}</ref> Bakoze emiziki mu Luganda, Runyankore, Luo, Karamajong, Lusoga, Lugisu, Kinyarwanda n'Olungereza. Kino kyabayamba okutuukiriza ekimu ku bigendererwa byabwe nga kwe kutumbula obumu bw’amawanga. <ref name="Repainting Elegance">{{Cite web |title=MILEGE AFROJAZZ BAND; Repainting Elegance & Style in Music |url=http://news.ugo.co.ug/milege-afrojazz-band-repainting-elegance-style-in-music/ |access-date=2013-02-07 |publisher=Ugo.co.ug news |archive-date=2014-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140327195524/http://news.ugo.co.ug/milege-afrojazz-band-repainting-elegance-style-in-music/ |url-status=dead }}</ref> Okusinziira ku Manana F. Birabi, mmemba eyatandikawo ekibiina kya Milege, Milege yatandikibwawo okukulembera okutondawo omuziki gwa World Class Music ogusibuka mu buwangwa bwa Uganda Mu 2010 Milege yakolagana ne Uganda Heritage Roots mu kiseera kyabwe ekya Repainting Uganda Tour okukulembera okuyigga abayimbi b’ekinnansi abasinga obulungi mu Uganda. Kino kyagendereddwamu okutumbula ebitone n’obuwangwa bwa Uganda. <ref name="Uganda Heritage Roots">{{Cite web |title=Our Partners |url=http://www.ugandaheritageroots.org/info/support.php/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150223182610/http://ugandaheritageroots.org/info/support.php |archive-date=2015-02-23 |publisher=Uganda Heritage Roots}}</ref> Milege era yatandikawo pulojekiti etali ya magoba, Repainting Uganda (enyonyoddwa wansi ku lupapula luno), egenderera okutumbula eby’emikono eby’obusika. Pulojekiti eno ekulemberwa Alison Nadunga eriisizza abaana b’oku nguudo n’abasabiriza abawerako nga bayita mu kukola ebifaananyi eby’ekika kya mosaic art. Okuddamu okusiiga Uganda langi kuleeta emiziki n’emisono, dizayini, eby’emikono, olulimi, ebitontome n’ebirala. Mu 2013 Milege yatandika okutegeka ebivvulu byabwe ebyalaba ekivvulu kyabwe ekyasooka, Repainting Uganda – World Music Festival 2013 nga kyali ku Lake Victoria Serena Resort. Ekivvulu ekyokubiri ekya Milege World Music Festival 2014 “Repainting Uganda” kyategekebwa ku [[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens]] e Entebbe ekyafuuse amaka amapya ag’ebivvulu byonna eby’okuyimba mu nsi yonna ebitegekebwa buli Gwakkumunagumu. <ref name="New Vision">{{Cite web |title=Celebrating world music with Milege |url=http://www.newvision.co.ug/news/662236-celebrating-world-music-with-milege.html |access-date=2014-11-26 |publisher=New Vision Uganda}}</ref> Mu 2014 Milege yatandika ekiro kya bulijjo eky’amaloboozi ekyatuumibwa Milege Acoustic Project buli Lwakuna ku Makerere University Guest House ng’ekigendererwa kyakyo kyali kya kutumbula bitone, buwangwa n’okubeera n’abantu. Pulojekiti ya Acoustic yakula n'efuna abantu lukumi n’okusoba buli Lwakuna akawungeezi ku Guest House mu mwezi ogusooka nga pulojekiti eno etandika. Abayizi ba yunivasite, abakozi n’abantu bonna be bagenda okubeerawo ku mukolo guno ogwa buli wiiki. == Discography == Milege okusinga akoze live music ku siteegi. EP Album emu yokka ye yakwatibwa mu 2010 === Álbum z'abayimbi === Milege yafulumya olutambi lwabwe olwasooka olwa EP olwakwatibwa mu situdiyo mu 2010 * Enyanjula ya EP ==== Olukalala lw'ennyimba za album ==== * Omulembe Omupya * Nankasa Zi Wuna * Kankutwale * Agwar * Wafoyo === Ennyimba ezitannaba kufulumizibwa === Milege alina ennyimba eziwerako ezaakwatibwa n’ezitanakwatibwa ze bayimba butereevu nga muno mulimu; {| class="wikitable sortable" width="50%" !Ekwatibwa ! Tebiwandiikiddwa |- | Awinyi | Enyunyuzi |- | Akaburwana | Okusenguka |- | Olulattini kok pi ngo | Samusooni & Delira |- | Angélla ne Nawany | Akeyo ft Ensiko |- | Weyo ft Kaz Kasozi | Akadema mu by’enjigiriza |- | Jasmine ft Herbert Kinobe nga bagenda mu maaso | Ngénda |} == Ebikolwa by’okuyimba == Milege atalaaga Afrika n’ebitundu by’ensi ebirala ng’ayimba mu bivvulu by’amakampuni, ebivvulu n’embaga omuli The Inaugural Ceremony of the Rutgers Offices in Uganda ku DSW Bonita Training Centre e Lubowa ng’ali wamu ne Maurice Hasa ne Ray Signature, <ref name="Diplomats">{{Cite web |title=Maurice Hasa, Ray signature and Milege band wow diplomats |url=http://www.newvision.co.ug/news/669983-maurice-hasa-ray-signature-and-milege-band-wow-diplomats.html |access-date=2015-06-19 |publisher=The New Vision}}</ref> Young Achievers Awards, Repainting Uganda 2010, 2011, 2012, Blankets and Wine, [[:en:Fête_de_la_Musique|World Music Day]], DOADOA, [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] 2013 ne 2014 eyategekebwa Milege ku Lake Victoria Serena Resort, Bayimba International Music Concert, African Jazz Village ne Mulatu Astatke, ku The Elephant, ekivvulu ekya bulijjo ekitegekebwa [[:en:Eric_Wainaina_(musician)|Eric Wainaina]] owa Kenya e Nairobi, Selam mu Ethiopia n’ebirala bingi. Obuwanguzi bwa bbandi za Uganda omuli Milege bufudde abayimbi bokka nga [[:en:Cinderella_Sanyu|Cindy]], [[:en:Lilian_Mbabazi|Lilian Mbabazi]] owa The Sundowners, Sarah Zawedde owa Zawee Band, [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] ne Gagamel Crew okutandikawo bbandi. == Okulondebwa n’engule == {| class="wikitable" width="90%" ! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" |Engule |- style="background:#ccc; text-align:center;" ! Omwaka ! Ekirabo ! Olubu ! Alizaati |- | 2017 |Young Achievers Award | Obuyiiya (Muziki) .|{{won}} <ref>{{cite web|title=This is How to Step out on the Red Carpet According to Sheebah|url=http://www.satisfashionug.com/this-is-how-to-step-out-on-the-red-carpet-according-to-sheebah/|website=Satsfashion|date=13 August 2017 |access-date=13 August 2017}}</ref><ref>{{cite web|title=Young Achievers Awards winners applauded|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Young-Achievers-Awards-winners-applauded/812796-4057042-a86w50z/index.html|website=New Vision|access-date=14 August 2017}}</ref><ref>{{cite news|title=Abryanz, Milege band win at 2017 Young Achievers Awards: Check out full list of winners here!|url=http://bigeye.ug/abryanz-milege-band-win-young-achievers-awards/|access-date=14 August 2017|agency=Big Eye}}</ref><ref>{{cite web|title=FULL LIST: Winners of the Prestigious Young Achievers Awards 2017|url=http://theinsider.ug/index.php/2017/08/14/full-list-winners-of-the-prestigious-young-achievers-awards-2017/|website=The Insider|date=14 August 2017 |access-date=14 August 2017}}</ref> |- | 2011 | Olive Gospel Awards Uganda | Bbandi esinga obulungi|{{nom}} |} == Okuddamu okusiiga Uganda == Okuddamu okusiiga Uganda langi, ekitongole kya Milege ekyobwannakyewa kyatandikibwawo mu 2013 nga kikulemberwa Alison Nadunga okuyamba abaana b’oku nguudo okweyimirizaawo nga bayita mu kukungaanya kasasiro n’okubayigiriza okuyiiya n’okutunda ebitundu bya mosaic art, ekintu ekyayamba n’okuyonja ekibuga. <ref name="Magazine">{{Cite web |title=The rich colourful culture of the 'beggars of Kampala's streets |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-rich-colourful-culture-of-the-beggars-of-Kampala-streets/-/434746/1499520/-/view/printVersion/-/u3bbcrz/-/index.html |publisher=The East African - Kenya}}</ref> <ref name="Alison Nadunga">{{Cite web |title=Changing street lives using airtime cards |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Changing-street-lives-using-airtime-cards/-/812796/2397402/-/i167pdz/-/index.html |access-date=2014-07-26 |publisher=Daily Monitor - Uganda}}</ref> Mu 2012, ng’ayita mu Repainting Uganda, Milege yatalaaga ebitundu by’obuvanjuba n’obukiikakkono bwa Uganda wansi w’omulamwa Essence of Color ng’anoonya abavubuka abalina ebitone abagenda okufuna emiganyulo mu by’enjigiriza n’okutumbula emirimu mu kisaawe ky’ebyemikono. <ref name="Concert">{{Cite web |title=REPAINTING UGANDA CONCERT |url=http://heyevent.com/event/hmbfabioevw46a/repainting-uganda-concert |access-date=2012-08-30 |publisher=Hey Event}}</ref> Omusomo gwabwe ogwasembayo wansi wa Essence of Color mu kiseera ekyo ku wooteeri ya Serena gwasikiriza nnyo emikutu gy’amawulire era ebifaananyi byali ku mutwe gw’olupapula lw’amawulire olwa The Observer. <ref name="Serena">{{Cite web |title=Milege Afro Jazz Band repaints jazz scene |url=https://bigsamphotography.wordpress.com/tag/serena-hotel/ |access-date=2012-12-07 |publisher=Big Sam Photography}}</ref> == Pulojekiti y'amaloboozi ga Milege == Milege yatandikawo The Milege Acoustic Project <ref>{{Cite web |title=Milege Acoustic Project (MAP) |url=http://milege.org/projects/map/ |access-date=20 April 2018 |website=Milege}}</ref> mu 2014 okuyambako abayimbi abagala okuyimba <ref name="Blog">{{Cite web |date=November 2014 |title=MILEGE ACOUSTIC PROJECT; A discovery "channel" |url=http://kampalauncovered.blogspot.com/2014/11/milege-acoustic-project-discovery.html |access-date=2014-11-01 |publisher=Kampala Uncovered}}</ref> n’ekifo eky’okubeera n’abantu n’okuwagiragana. <ref>{{Cite web |date=June 2017 |title=Campus Plot! Milege Acoustic Project at Makerere for the #SaveViola campaign |url=https://campusbee.ug/proggie/campus-plot-milege-acoustic-project-makerere-saveviola-campaign/ |access-date=20 April 2018 |website=Campus Bee}}</ref> Bbandi eno era ewadde obuwagizi eri abayimbi abagenda okuyimba mu bivvulu byabwe. Abayimbi abawerako abaganyuddwa mu Milege kuliko; [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]], Sitenda bombi aba [[:en:Tusker_Project_Fame|Tusker Project Fame]] 6, Jungle, Nawany Catherine, Tracy Birungi ne Deborah Kisakye nga kati bayimbi ba maanyi abetongodde. Ebitone ebirala ebimanyiddwa ennyo mu pulojekiti eno ey’amaloboozi kuliko Trizza, Afrie, Kenneth Mugabi okuva mu kkampuni ya Coca-Cola Rated Next, Brian Malengye, Wush, [[Haka Mukiga]], The Tabs Ug n’abalala bangi. Milege ewa bammemba abakola pulojekiti ya acoustic omukisa okuyimba ku siteegi ya [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] . == Ekifaananyi ky'obuyambi == Nga 8 Ogwomunaana 2015, Milege nga bali wamu n'ekibiina [[:en:Maurice_Kirya|kya Maurice Kirya ekya]] The Sound Cup baawagira omukolo gw'obwannakyewa, Photo4Charity abantu mwe baali bagenda okukuba ebifaananyi ne bassereebu be baagala ennyo wansi w'omulamwa "Pose for a cause" ogwabadde mu The Sound Cup nga kuliko ebivvulu bya Milege, [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]], Kenneth Mugabi, Haka Mukiga, n'abayimbi abalala bangi. Omukolo guno gwabadde gwa kusonda ssente za kuzimbira nnamwandu atalina mwasirizi okuva mu buvanjuba bwa Uganda ennyumba n’abaana be mukaaga nga bonna balema. == Bammemba n’emirimu == Milege y’ebadde n’olukalala oluwanvu olw’omuwendo gwa bammemba. Bammemba ba Milege ba pulofeesono okuva mu mirimu egy’enjawulo ng’abasinga bakola emirimu gyabwe y’ensonga lwaki bbandi eno erina bammemba bangi abavaamu. <ref name="Global Press Journal">{{Cite web |date=27 September 2012 |title=Ugandan Musicians Attract International Acclaim, Seek Support |url=http://globalpressjournal.com/africa/uganda/ugandan-musicians-attract-international-acclaim-seek-support |access-date=2012-09-28 |publisher=Global Press Journal}}</ref> {| class="wikitable" width="70%" !Olubu ! Memba ! Omugaso ! Omulimu |- | rowspan="3" | Mu buliwo | Manana F. Birabi, omuwandiisi w’ebitabo | Ggita ekulembera | Munnasayansi w’ebyemizannyo/MBA |- | Paul Owembabazi | Ggita ya Bass | Omukugu mu kukola ebifaananyi |- | Daniel Mutembesa | Omutontomi/ Omuzinyi | Omusomesa wa tekinologiya w’amawulire |- | rowspan="5" | Okulambula/Okubeera mu sizoni | Nalwebe Dawudi | Ggita ya Rhythm | Omukuumi w’etterekero ly’ebitabo |- | Alison Nadunga | Violin / Omukulembeze wa pulojekiti ya Repainting Uganda | Omukugu mu by’obulamu mu bantu |- | Patrick Maasa Birabi | Ebivuga ebikuba ebikonde | Omukugu mu kukola ebifaananyi |- | Musaazi Ignatius | Guitar/Omukulembeze wa ttiimu Milege Acoustic Project | |- | Allan Watson Waswa nga bwe yali | Omukubi wa violin | KIRI |- | rowspan="11" | Edda | Gloria Akugizibwe | Omuyimbi Omukulu | Omusawo |- | Joanita Katushabe, omusajja omulala | Amaloboozi | Yinginiya w’ebyempuliziganya |- | Muhwezi Ariho | Kiiboodi | Omuyizi wa IT |- | Nkalubo Peetero | Engoma (ezirimu) . | Omukugu mu by’amasimu |- | Aluo Elaine Obbo | Amaloboozi/Gita | Munamateeka |- | Ahura Andrew, omuwandiisi w’ebitabo | Piyano | Yinginiya w'amaloboozi/Omuyimbi |- | Doreen Obura | Amaloboozi (agafulumye) | Muzimbi |- | Awor Sonia, omuyimbi | Amaloboozi | Omuyizi wa Fine Art |- | Deborah Kisaakye | Amaloboozi (agafulumye) | |- | Gerald Mbuya | Engoma | Omusomesa |- | David Mugumya | Ggita ya Bass | Omusomesa w'okubala |- ! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" | Abalala abatakkirizibwa mu bbandi eno be ba Milege Acoustic Project |} == Laba ne == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Ab’oluganda Abakusike Ug]] * [[:en:Giovanni_Kiyingi|Giovanni Kiyingi]] * [[:en:Afrigo_Band|Bbandi ya Afrigo]] * [[:en:Suzan_Kerunen|Suzan Kerunen]] * [[:en:Nsikatila|Nsikatila]] * [[:en:Sister_Charity|Sister Charity]] * [[:en:Haka_Mukiga|Haka Mukiga]] == Ebijuliziddwa == 9e0m5cwr6fiwxpbnzmlpdw1ttwi05kc Ezra Suruma 0 13217 51229 49143 2026-05-14T02:09:15Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51229 wikitext text/x-wiki   '''Ezra Suruma''' (yazaalibwa 11 Ogwokkuminogumu 1945) [[:en:Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by'enfuna, mubazi wa bitabo, era omukugu mu by'ensoma. Yafuuka kyansala wa [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] mu mwezi Gwolubereberye 2016. <ref name="1R">{{Cite web |last=Patience Ahimbisibwe |date=18 January 2016 |title=Dr Suruma Installed Makerere Chancellor |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Suruma-installed-Makerere-chancellor/688334-3038386-xg1gl3/index.html |access-date=10 May 2020}}</ref> Yaliko omuwabuzi omukulu eri [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti wa Uganda]] ku by'ensimbi n'enteekateeka y'ebyenfuna, ekifo kye yalimu okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 15 Omwezi Gwolubereberye 2016. <ref name="2R">{{Cite web |last=Edward Ssekika and Sadab Kittata Kaaya |date=19 August 2014 |title=Ex Minister Suruma Slams Government Policies |url=https://www.observer.ug/news-headlines/33406--ex-minister-suruma-slams-govt-policies |access-date=10 May 2020}}</ref> Yaliko omumyuka wa Gavana wa [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda]] okuva mu 1990 okutuuka mu 1993. <ref name="3R">{{Cite web |last=New Vision |date=24 April 2010 |title=Suruma Joins US Think Tank Brookings |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1291495/suruma-joins-us-tank-brookings |access-date=10 May 2020}}</ref> Emabegako, yali mugenyi mu [[:en:Brookings_Institution|Brookings Institution]], mu [[:en:Washington,_D._C.|Washington, DC]], mu kitongole kya Africa Growth Initiative mu. Yalondebwa ku kifo ekyo mu Gwokuna 2010. <ref name="3R"/> == Ensibuko n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] mu 1945. Alina [[:en:Bachelor_of_Science|diguli]] mu by’ensimbi okuva mu [[:en:Fordham_University|yunivasite ya Fordham]] mu kibuga New York, gyeyafuna mu 1969. Diguli ye [[:en:Master_of_Arts|eyookubiri]] mu by’enfuna yagifuna mu 1972, nayo mu yunivasite ya Fordham. [[:en:Doctor_of_Philosophy|Dokita ye ey'obufirosoofo]] mu by'enfuna yafuna mu 1976 okuva mu [[:en:University_of_Connecticut|yunivasite y'e Connecticut]] . Alina ne diguli eyookubiri mu by’okukozesa kompyuta n’emu mu bbanka z’ensi yonna. <ref name="3R"/> == Emirimu == Nga tannayingira mirimu gya gavumenti n’egyobwannannyini, Suruma yaliko pulofeesa w’ebyenfuna n’okuddukanya emirimu mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] ne mu [[:en:Florida_A&M_University|yunivasite ya Florida A&M]] . Mu 1987, yeegatta ku [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda]], [[:en:Central_bank|banka enkulu]] mu ggwanga, nga dayirekita w’okunoonyereza, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1990. Okuva mu 1990 okutuuka mu 1993, yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda. Mu 1993, yava mu kifo ekyo n’ayingira mu [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga ssentebe era dayirekita, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996. <ref name="3R"/> Mu 2005, yalondebwa okubeera [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisita w’ebyensimbi, okuteekateeka n’okutumbula ebyenfuna]] . Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 16 Ogwokubiri 2009, lwe yalondebwa okuba omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku by’ensimbi n’okuteekateeka ebyenfuna. <ref name="4R">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 May 2020 |format=Archived from the original on 13 February 2015}}</ref> Magazini ya bbanka z'ensi yonna eya The Banker yalonda Suruma okufuna engule ya "Minisita w'ebyensimbi asinga mu Afrika" mu 2008. <ref name="5R">{{Cite web |last=Sylvia Juuko |date=10 February 2020 |title=Suruma Wins African Minister Award |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/671017 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402163729/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/671017 |archive-date=2 April 2015 |access-date=10 May 2020 |format=Archived from the original on 2 April 2015}}</ref> Mu kiseera we yabeerera [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisita w’ebyensimbi]], yattumbula nnyo bbanka mu Uganda era yayamba nnyo mu kutegeka n’okutandikawo pulojekiti ya Uganda ey’ebyensimbi entonotono eyamba abalimi n’abasuubuzi okufuna looni ez’amagoba amatono. <ref name="6R">{{Cite web |last=Raymond Baguma and Brian Mayanja |date=24 February 2009 |title=Suruma Regrets Failing To Restructure Finance |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1226152/suruma-regrets-failing-restructure-finance |access-date=10 May 2020}}</ref> == Ebimukwatako == Suruma mufumbo era alina abaana bana, omukulu okuva mu bufumbo bwe obwasooka, n’omuzzukulu omu. Era akuza abaana babaganda be abagenzi babiri. Yali alina emigabo mu [[:en:National_Bank_of_Commerce_(Uganda)|Bbanka y’ebyobusuubuzi (Uganda)]] (NCBU), era nga ye dayirekita wa bbanka eno. <ref name="7R">{{Cite web |last=Barbara Among |date=15 March 2010 |title=Politicians Fight Over City Bank |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1294148/politicians-fight-city-bank |access-date=10 May 2020}}</ref> NBCU yali bbanka entono ey’ebyobusuubuzi enzaaliranwa eyaggalwawo Bank ya Uganda nga 27 Ogwomwenda 2012. <ref name="8R">{{Cite web |last=Robert Muhereza |date=27 September 2012 |title=BoU Takes Over Management of National Bank of Commerce |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/BoU-closes-National-Bank-of-Commerce/688334-1519050-hd4j52/index.html |access-date=10 May 2020}}</ref> Mu 2011, Suruma ne bamusigansimbi abalala baatandikawo [[:en:UGAFODE_Microfinance_Limited|UGAFODE Microfinance Limited]], bbanka ya Tier III, ekitereka ssente entonotono, nga kilabirirwa Bank ya Uganda. <ref name="YYZ">{{Cite web |last=New Vision |date=12 July 2011 |title=Suruma To Start Micro-Finance Bank |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1008299/suruma-start-micro-finance-bank |access-date=10 May 2020}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] * [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://web.archive.org/web/20200929042805/https://www.matookerepublic.com/2019/12/24/heres-the-biography-of-prof-ezra-suruma-who-has-been-reappointed-mak-chancellor-by-museveni/ Ebikwata ku Pulofeesa Ezra Suruma] fk24l6zxm7fhe3dwp1rvf6yy2p5hr0y Bethwell Allan Ogot 0 13264 51219 49802 2026-05-13T22:59:56Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51219 wikitext text/x-wiki   '''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref> Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>{{Cite web |url=http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html |title=Archive copy |access-date=2026-05-05 |archive-date=2010-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101204084823/http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako == Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref> Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref> Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref> Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref> Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref> == Awaadi n'ebirabo bye yafuna == * [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa. * Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO * Omudaali gwa Averos * [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) . * Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta * Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa * Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews. == Bye yakola ebyalondebwamu == * Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964. * With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (Okusoma okwakolebwa kkanisa bbiri ez'etogodde mu Bugwanjuba bwa Kenya) * ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published) * Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.   * Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971 * Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: [[:en:James_Currey|James Currey]], 1995,  . * ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999 * Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' ([[:en:Trenton,_New_Jersey|Trenton]] and [[:en:Asmara|Asmara]]: Africa World Press, 2002.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]]. * ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005 * ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]] * ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009 * ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan</ref> * ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010. * ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011. == Laba ne == * [[:en:Luo_people_of_Kenya_and_Tanzania|Abantu b’e Kenya, Tanzania ne Uganda Luo]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Bethwell Allan Ogot at IMDb 5uzmyl5mrnxyiiumj5s9gjqqgqfnjly Lucy Newlyn, omuwandiisi w’ebitabo 0 13320 51233 50311 2026-05-14T06:24:03Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51233 wikitext text/x-wiki   '''Lucy Newlyn''' (yazaalibwa 1956) muyimbi era muyivu. Ye Muwummuze mu Lungereza mu [[:en:St_Edmund_Hall,_Oxford|St Edmund Hall, Oxford]], nga yawummula nga pulofeesa w’olulimi n’ebiwandiiko by’Olungereza mu yunivasite y’e Oxford mu 2016. Newlyn mukugu mu bitontome eby’omu kyasa eky’ekkumi n’omunaana n’okutandika kw’ekyasa eky’ekkumi n’omwenda.<ref>{{cite web |last1=Newlyn |first1=Lucy |title=Professor (Emeritus Fellow) |url=https://www.seh.ox.ac.uk/people/lucy-newlyn |access-date=16 October 2020 |website=St Edmund Hall}}</ref> == Obulamu bwe obwasooka n'okusoma. == Lucy Newlyn yazaalibwa mu 1956 mu [[:en:Kampala|Kampala]] [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Carcanet Press - Lucy Newlyn |url=http://www.carcanet.co.uk/cgi-bin/indexer?owner_id=524 |access-date=6 November 2015 |website=www.carcanet.co.uk}}</ref> Yakulira mu [[:en:Leeds|Leeds]], gye yasomera mu [[:en:Lawnswood_High_School|Lawnswood High School]], n’awangula sikaala okusoma Olungereza mu [[:en:Lady_Margaret_Hall,_Oxford|Lady Margaret Hall, Oxford]], mu 1974. Yakwata ekifo kye [[:en:University_of_Oxford|Oxford]] mu 1975 era n’atikkirwa n’okuyozaayoza [[:en:Congratulatory_first|okusooka]] mu 1978. D.Phil. ebbaluwa y’emirimu (thesis)., eyalondoolwa Dr Roy Park, oluvannyuma yafulumizibwa nga Oxford English Monograph eya [[:en:Oxford_University_Press|Oxford University Press]] . <ref>{{Cite web |title=Coleridge, Wordsworth, and the Language of Allusion: Paperback: Luc – Oxford University Press |url=http://ukcatalogue.oup.com/product/9780199242597.do |access-date=7 November 2015 |website=ukcatalogue.oup.com}}</ref> == Emirimu == Mu 1984 (oluvannyuma lw’omwaka mulamba ng’omusomesa mu [[:en:Christ_Church,_Oxford|Christ Church]] ) Newlyn yakwata omulimu gw’okusomesa ogw’ensimbi mu [[:en:St_Edmund_Hall,_Oxford|St Edmund Hall]] . <ref>{{cite web |last1=Newlyn |first1=Lucy |title=St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/people/lucy-newlyn |access-date=16 October 2020}}</ref> Nga wayise emyaka ebiri, yalondebwa nga AC Cooper Fellow era Omusomesa mu Lungereza eyo – ekifo eky’enkalakkalira kye yalina ng’akwataganye n’obusomesa bwa CUF mu ttendekero lya Oxford essomero ly'Olungereza. Newlyn yafuna ekitiibwa kya Pulofeesa w'Olulimi n'Ebiwandiiko by'Olungereza mu 2005. <ref>{{cite web |last1=Newlyn |first1=Lucy |title=Professor of English Language and Literature |url=https://www.seh.ox.ac.uk/people/lucy-newlyn |access-date=16 October 2020}}</ref> Ye Pulofeesa ow'ekitiibwa mu Ssettendekero y'e Aberystwyth, Omuwandiisi ow'amagezi mu katabo akayitibwa ''Romanticism'', <ref>{{Cite web |title=Editorial Board - Edinburgh University Press |url=http://www.euppublishing.com/page/rom/editorialBoard |access-date=6 November 2015 |website=www.euppublishing.com}}</ref> Musomesa munne [[:en:English_Association|ow'ekibiina ky'Olungereza]], <ref>{{Cite web |title=Wordsworth's Power to "Think Into the Human Heart": A Q &A with Lucy Newlyn {{!}} Priscilla Gilman |url=http://priscillagilman.com/2014/01/wordsworths-power-to-think-into-the-human-heart-a-q-a-with-lucy-newlyn/ |access-date=6 November 2015 |website=priscillagilman.com}}</ref> era nga ye Muyambi wa [[:en:Wordsworth_Trust|Wordsworth Trust]] . <ref>{{Cite web |title=Patrons of the Wordsworth Trust - Wordsworth Trust |url=https://www.wordsworth.org.uk/support-us/supporters/patrons.html |access-date=7 November 2015 |website=www.wordsworth.org.uk |archive-date=25 October 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151025133631/https://wordsworth.org.uk/support-us/supporters/patrons.html |url-status=dead }}</ref> Yali muwandiisi w’ebiwandiiko mu katabo ka The ''[[:en:The_Oxford_Magazine|Oxford Magazine]]'' okuva mu 2011 okutuuka mu 2018. <ref>{{Cite web |title=Home {{!}} St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/users/lucynewlyn |access-date=8 November 2015 |website=www.seh.ox.ac.uk}}</ref> Yali omu ku baatandikawo, ne Stuart Estell, ku Hall Writers’ , ekintu eky’oku yintaneeti ekyatongozebwa mu 2013 okuwanyisiganya okuwandiika n’okukubaganya ebirowoozo ku biwandiiko n’ebyemikono. <ref>{{Cite web |title=Hall Writers' Forum {{!}} St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/about-college/hall-writers-forum |access-date=7 November 2015 |website=www.seh.ox.ac.uk}}</ref> Mu 2015, yakulembera kampeyini y'okulonda [[:en:Wole_Soyinka|Wole Soyinka]] nga [[:en:Oxford_Professor_of_Poetry|Pulofeesa w'ebitontome]] mu Oxford . <ref>{{Cite web |title=Election of the Oxford Professor of Poetry: Hall's English Fellow leads campaign for Wole Soyinka {{!}} St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/news/election-oxford-professor-poetry-hall%E2%80%99s-english-fellow-leads-campaign-wole-soyinka |access-date=23 February 2017 |website=www.seh.ox.ac.uk}}</ref> == Okukola == Lucy Newlyn ekiseera ky'amaze ng’anoonyerezaako bye biwandiiko eby’omu kyasa eky’ekkumi n’omunaana n’okutandika kw’ekyasa eky’ekkumi n’omwenda naddala ebitontome n’ebiwandiiko ebitali bya kifuulannenge mu kiseera [[:en:Romanticism|ky’Omukwano]] ; ebikwata ku Omukwano ; okusembeza enzikiriza y’[[:en:Romanticism|Omukwano]] (Romanticism); obuyiiya n’okuwandiika ebingi; [[:en:Allusion|allusion]] n'okukwatagana [[:en:Intertextuality|wakati w'ebiwandiiko]] ; [[:en:Reader-response_criticism|endowooza]] [[:en:Reception_theory|y’okuddamu kw’omusomi]] n’okusembeza . <ref name="english.ox.ac.uk">{{Cite web |title=Newlyn, Lucy {{!}} Faculty of English |url=http://www.english.ox.ac.uk/about-faculty/faculty-members/romantic-period/newlyn-professor-lucy |access-date=8 November 2015 |website=www.english.ox.ac.uk}}</ref> Ye mukulu ku [[:en:William_Wordsworth|Wordsworth]] ne [[:en:Samuel_Taylor_Coleridge|Coleridge]], <ref name="english.ox.ac.uk" /> era afulumizza nnyo mu by'ebiwandiiko by'Olungereza eby'omukwano, omuli ebitabo bina ne [[:en:Oxford_University_Press|Oxford University Press]] ne ''Cambridge Omubeezi okutuuka e Coleridge'' . <ref>{{Cite web |title=Search Results - Oxford University Press |url=https://global.oup.com/academic/search?q=lucy+newlyn&cc=us&lang=en |access-date=8 November 2015 |website=global.oup.com}}</ref> <ref>{{Cite book |date=2002 |title=The Cambridge Companion to Coleridge |url=http://universitypublishingonline.org/cambridge/companions/ebook.jsf?bid=CBO9780511999352 |website=universitypublishingonline.org |isbn=978-0-521-65071-7 |editor-last1=Newlyn |editor-first1=Lucy |doi=10.1017/CCOL0521650712 |access-date=8 November 2015}}</ref> Ekitabo kye ''Okusoma, Okuwandiika, n’Okwagala:'' Okweraliikirira kw’Okusembeza kyawangula ekirabo kya [[:en:British_Academy|British Academy]] ’s [[:en:Rose_Mary_Crawshay_Prize|Rose Mary Crawshay]] mu 2001: ‘okuwaayo obubonero mu misomo gya Bungereza egy’omukwano n’endowooza y’ebiwandiiko’. <ref name="english.ox.ac.uk" /> <ref>{{Cite web |title=Rose Mary Crawshay Prize 2001 - British Academy |url=http://www.britac.ac.uk/about/medals/Rose_Mary_Crawshay_Prize_2001.cfm |access-date=8 November 2015 |website=www.britac.ac.uk}}</ref> Okuva mu 2003, Newlyn abadde anoonyereza ku biwandiiko ebiwandiikiddwa [[:en:Edward_Thomas_(poet)|Edward Thomas]] . Ekitabo kye ekya ''Oxford'' kyafuluma mu 2005. <ref name="Thomas2005">{{cite book |author=Edward Thomas |year=2005 |title=Oxford |url=https://books.google.com/books?id=E0WxDlKNAKsC |publisher=Signal Books |isbn=978-1-902669-85-4 |pages=ix-lvi}}</ref> Kino kyaddirirwa emiko egiwerako ku Thomas, awamu ne ''Branch-Lines: Edward Thomas n'Ebitontome eby’omulembe guno'', ebyalongoosebwa wamu ne Guy Cuthbertson. <ref name="Thomas2008">{{Cite book |last=Edward Thomas |year=2008 |title=Branch-lines: Edward Thomas and Contemporary Poetry |url=https://books.google.com/books?id=-HNlAAAAMAAJ |publisher=Enitharmon Press |isbn=978-1-904634-35-5}}</ref> Ye muwandiisi omulala owa ''Edward Thomas, Ebiwandiiko by’ekikugu Ebirondeddwa'', ekitabo eky'emizingo mukaaga ekya [[:en:Oxford_University_Press|Oxford University Press]] . <ref name="ukcatalogue.oup.com">{{Cite book |date=17 December 2011 |title=Edward Thomas: Prose Writings: A Selected Edition: Guy Cuthbertson - Oxford University Press |url=http://ukcatalogue.oup.com/product/9780199558261.do |website=ukcatalogue.oup.com |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-955826-1 |series=Edward Thomas Prose Writing Selected Edition |access-date=8 November 2015}}</ref> Bombi, ye ne Cuthbertson baalongoosa ''Bungereza ne Wales'' . Omulimu gwa Newlyn ogw’abayivu mu 2013, ekitabo kye ''William and Dorothy Wordsworth: Byonna mu Buli Munne'' (2013), kyagatta wamu ebintu bingi bye yali ayagala ennyo mu kunoonyereza. <ref>{{Cite book |date=December 2013 |title=William and Dorothy Wordsworth: Hardback: Lucy Newlyn - Oxford University Press |url=http://ukcatalogue.oup.com/product/9780199696390.do |website=ukcatalogue.oup.com |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-969639-0 |access-date=8 November 2015}}</ref> == Obutontomi == Newlyn mutontomi era muwandiisi wa bitabo ebifulumizibwa, era nga muyivu. Ekitabo kye ekyasooka, ''Ginnel'' (Oxford Poets/ [[:en:Carcanet_Press|Carcanet]], 2005) kikwata ku ‘kwegatta kwe okw’amaanyi mu kitundu’ ku nguudo n’emiryango gya [[:en:Headingley|Headingley]] mu [[:en:Leeds|Leeds]], gye yakulira. <ref>{{Cite web |title=Carcanet Press - Ginnel |url=http://www.carcanet.co.uk/cgi-bin/indexer?product=9781903039748 |access-date=19 November 2015 |website=www.carcanet.co.uk}}</ref> ‘Okufumba’ kyasiimibwa nnyo’ abalamuzi b’ekirabo kya [[:en:Forward_Prizes_for_Poetry|Forward Prize]] era ne kiddamu okukubibwa mu ''kitabo kya The Forward Book of Poetry'' ( [[:en:Faber_and_Faber|Faber and Faber]], 2005). <ref name="StEdmund profile">{{cite web |title=Professor Lucy Newlyn |url=https://www.seh.ox.ac.uk/people/lucy-newlyn |access-date=16 October 2020 |website=St Edmund Hall}}</ref> Ebitontome okuva mu kitabo kino era bifulumye mu lupapula lwa [[:en:The_Guardian|The Guardian]], [[:en:The_Independent|The Independent]], [[:en:The_Yorkshire_Post|The Yorkshire Post]], [[:en:Oxford_Today|Oxford Today]], [[:en:The_English_Review|The English Review]], ne [[:en:The_Oxford_Magazine|The Oxford Magazine]] . <ref name="StEdmund profile" /> <ref>{{Cite web |date=16 July 2005 |title=Eleven-plus by Lucy Newlyn |url=https://www.theguardian.com/books/2005/jul/16/featuresreviews.guardianreview14 |access-date=19 November 2015 |website=The Guardian}}</ref> Akatambi ka Ginnel, akasomeddwa Sherry Baines, kafulumiziddwa nga CD ya ‘Daisy Book’ okuva mu kitongole kya [[:en:Royal_National_Institute_of_Blind_People|Royal National Institute of Blind People]] (RNIB). Ekitabo kya Newlyn eky’okubiri, ''Earth’s Almanac'' ( [[:en:Enitharmon_Press|Enitharmon Press]], 2015) kyawandiikibwa mu myaka kkumi n’etaano oluvannyuma lw’okufa kwa muganda we. <ref name="enitharmon.co.uk">{{Cite web |title=Earth's Almanac |url=https://enitharmon.co.uk/product/earths-almanac-lucy-newlyn/ |access-date=17 August 2020 |website=Enitharmon Editions}}</ref> Mu 2019, ekitabo kya Newlyn ekya sonnets 135 ezikwata ku ba Wordsworth, ''Vital Stream'', kyafulumizibwa Carcanet, nga kiri wamu ne Wordsworth Trust. Mu 2020, ebitabo bya Newlyn, ''The Marriage Hearse'', byafulumizibwa ekitongole kya Maytree Press. <ref>{{cite web |date=14 February 2020 |title=The Marriage Hearse |url=https://maytreepress.co.uk/2020/02/14/the-marriage-hearse/ |access-date=17 August 2020 |website=Maytree Press}}</ref> Ekitabo kino kinoonyereza ku ngeri obutazaala gye bukwata ku bafumbo ab’omulembe gwa Edward abalowoozebwako. Mu 2021, yafulumya ''The Craft of Poetry: A Primer in Verse'', ekitabo ekikwata ku ngeri y’okuwandiika ebitontome, ekyawandiikibwa ng’ebitontome, <ref>{{Cite web |title=The Craft of Poetry by Lucy Newlyn |url=https://yalebooks.co.uk/display.asp?K=9780300251913}}</ref> era mu 2022, ekitabo kye ''ekya Quicksilver'' kyafulumizibwa Lapwing Publications e Belfast. <ref>[http://www.lapwingpoetry.com/ Quicksilver]</ref> Ng’oggyeeko ebitontome bye, Newlyn afulumizza ebitabo ebiwerako eby’ebitontome ebikuŋŋaanyiziddwa era ng’akwanaganya pulojekiti eziwerako ez’okuwandiika nga bakolagana. Ng’ali wamu ne Jenny Lewis, yaweebwa ssente okuva mu [[:en:University_of_Oxford|ssettendekero lya Oxford]] ’s Ekitongole ekikola ku nkulaakulana mu ssettendekero eno mu 2002 okukola okunoonyereza okwesigamiziddwa ku misomo mu [[:en:St_Edmund_Hall,_Oxford|St Edmund Hall]] . <ref name="ReferenceA">{{Cite web |title=Wednesday Workshops {{!}} St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/about-college/wednesday-workshops |access-date=19 November 2015 |website=www.seh.ox.ac.uk}}</ref> Ebyazuulibwa byabwe (nga bali wamu n’ebiwandiiko by’abayizi) byafulumizibwa mu ''Synergies: Okuwandiika okuyiiya mu nkola y’okusoma'' (2003; 2004). <ref>{{Cite web |date=24 June 2003 |title=Imaginative leap |url=https://www.theguardian.com/education/2003/jun/24/highereducation.news |access-date=19 November 2015 |website=The Guardian}}</ref> Newlyn yali omutontomi-mu-butuuze mu ''[[:en:The_Guardian|The Guardian]]'' mu Gwekkuminoogumu 2005. <ref>{{Cite web |date=21 November 2005 |title=Lucy Newlyn's workshop |url=https://www.theguardian.com/books/2005/nov/21/poetry |access-date=19 November 2015 |website=The Guardian}}</ref> Yaddukanya emisomo gya yunivasite ku 'Omulimu gw’Okuwandiika' ne [[:en:Christopher_Ricks|Christopher Ricks]] mu kiseera kye nga [[:en:Oxford_Professor_of_Poetry|Pulofeesa w'Ebitontome]] ; wakati wa 2001 ne 2016 yaddukanya emisomo gy'okuwandiika bulijjo eri abayizi ku [[:en:St_Edmund_Hall,_Oxford|St Edmund Hall]] . <ref name="ReferenceA" /> Ekibiina kye ekya Facebook ekya ''Obuyiiya bw'Ebitontome'' kyali musomo gwa kuwandiika ogwamala omwaka gumu oluvannyuma lw’okufulumya ekitabo ekyo. == Ebijjukizo == Newlyn by’ayitamu ku [[:en:Bipolar_disorder|buzibu bw’okuwuguka]] byogerwako mu kitabo kye eky’ebijjukizo eky’emyaka kkumi n’etaano, ''Diary of a Bipolar Explorer.'' <ref>{{Cite web |title=Signal Books {{!}} Diary of a Bipolar Explorer |url=https://www.signalbooks.co.uk/2017/10/diary-of-a-bipolar-explorer/ |access-date=2018-04-28 |website=www.signalbooks.co.uk |language=en-US}}</ref> Ekitabo kino kigatta ebitontome n’ebiwandiiko ebiwandiikiddwa, era kinoonya okuggyamu obulwadde bw’obwongo. <ref>{{Cite news|url=https://toofulltowrite.com/2018/04/14/author-interview-lucy-newlyn/|title=Author Interview – Lucy Newlyn – Diary of a Bipolar Explorer (Mental Illness/Memoir/Poetry & Prose)|date=2018-04-14|work=toofulltowrite (I've started so I'll finish)|access-date=2018-04-28|language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe == Lucy Newlyn mufumbo n’omukugu mu by’enfuna Martin Slater, alina abaana babiri ab’obuzaale obulala n’omuwala omu. <ref>{{Cite web |title=Carcanet Press - Lucy Newlyn |url=http://www.carcanet.co.uk/cgi-bin/indexer?owner_id=524 |access-date=24 November 2015 |website=www.carcanet.co.uk}}</ref> == Ebitabo ebirondeddwamu == * Newlyn, Lucy, ne banne; Gravil, Richard, ne banne; Roe, Nicholas, abawandiisi. (1985) (1985) nga bano. Okulowooza kwa Coleridge: Ennyiriri mu kujjukira Pete Laver. Cambridge: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Cambridge. <nowiki>ISBN 9780521033992</nowiki>. * Newlyn, Lucy (1986) nga bano. Coleridge, Wordsworth, n’Olulimi lw’Okukozesa = okuwandiisa (2001 paperback ed.). Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780199242597</nowiki>. * Newlyn, Lucy (1993) nga bano. "Ejjana Libuze" n'Omusomi w'Omukwano (2001 paperback ed.). Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780199242580</nowiki>. * Newlyn, Lucy (2000) nga bano. Okusoma, Okuwandiika, n’Okwagala: Okweraliikirira kw’Okusembeza. Omuwanguzi w’ekirabo kya Rose Mary Crawshay eky’ettendekero lya Bungereza, 2001 (2003 paperback ed.). Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780198187110</nowiki>. * Newlyn, Lucy = okwewandiisa, ed. (2002) (2002) nga bano. Omubeezi wa Cambridge okutuuka e Coleridge. Cambridge: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Cambridge. <nowiki>ISBN 9780521659093</nowiki>. * Newlyn, Lucy, ne banne; Lewis, Jenny, abawandiisi. (2002) (2002) nga bano. Enkolagana: Okuwandiika okuyiiya mu nkola y’okusoma. Vol. 1. Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Holywell. <nowiki>ISBN 9780954508401</nowiki>. * Newlyn, Lucy, ne banne; Lewis, Jenny, abawandiisi. (2004) (2004) nga bano. Enkolagana: Okuwandiika okuyiiya mu nkola y’okusoma. Vol. 2. Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Holywell. <nowiki>ISBN 9780954508401</nowiki>. * Newlyn, Lucy (2005) nga bano. Ginnel. Abayimbi aba Oxford. gwa Carcanet. <nowiki>ISBN 9781903039748</nowiki>. * Newlyn, Lucy, omuwandiisi w’ebitabo. (2005) (2005) nga bano. Edward Thomas: Omuwandiisi w’ebitabo mu Oxford. Ebitabo Ebiraga Obubonero. <nowiki>ISBN 1902669851</nowiki>. * Newlyn, Lucy, ne banne; Cuthbertson, Guy, abawandiisi. (2007) (2007) nga bano. Ennyiriri z’Amatabi: Edward Thomas n’Ebitontome eby’Omulembe. Enitharmon. <nowiki>ISBN 9781904634355</nowiki>. * Newlyn, Lucy, ne banne; Cuthbertson, Guy, abawandiisi. (2011) (2011) nga bano. Edward Thomas: Ebiwandiiko bya Prose: Ekitabo Ekirondeddwa, Bungereza ne Wales. Vol. 2. Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780199558261</nowiki>. * Newlyn, Lucy (2013) nga bano. William ne Dorothy Wordsworth: ‘Byonna mu Buli Munne’. Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780199696390</nowiki>. * Newlyn, Lucy (2015) nga bano. Almanac y'Ensi. Enitharmon. <nowiki>ISBN 9781910392102</nowiki>. *   * Newlyn, Lucy, omuwandiisi w’ebitabo. (2016) (2016) nga bano. Dorothy Wordsworth: Ekitabo ekiyitibwa Grasmere Journal. Ekibiina kya Folio Society. * Newlyn, Lucy, ne banne; Agyeman-Duah, Ivor, abawandiisi. (2016) (2016) nga bano. Ebisiikirize Byabwe Tebikendeera: Wole Soyinka ne Oxford Professorship of Poetry. Banbury: Ayebia Clarke, omuwandiisi w’ebitabo. <nowiki>ISBN 9780992843670</nowiki>. * Newlyn, Lucy (2018) nga bano. Diary y’Omunoonyereza ku Bipolar. Oxford: Ebitabo by’obubonero. <nowiki>ISBN 9781909930636</nowiki>. * Newlyn, Lucy (2019) nga bano. Omugga Omukulu. Manchester: Omuzannyi wa Carcanet. <nowiki>ISBN 9781909930636</nowiki>. * Newlyn, Lucy (2020) nga bano. Omulambo gw'obufumbo. Ekitongole ky’amawulire ekya Maytree. <nowiki>ISBN 9781916038196</nowiki>. * Newlyn, Lucy (2021) nga bano. Omulimu gw’Ebitontome: A Primer in Verse. New Haven ne London: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite ya Yale. <nowiki>ISBN 9780300251913</nowiki>. * Newlyn, Lucy (2022) nga bano. Quicksilver y’omusajja. Belfast: Ebitabo bya Lapwing. <nowiki>ISBN 9781739793883</nowiki>. == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist|2}}{{authority control}}{{DEFAULTSORT:Newlyn, Lucy}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] rytvrjc2pomyc2kktwlyrsb9mky34sv Phillip Omondi 0 13333 51240 50834 2026-05-14T10:10:20Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51240 wikitext text/x-wiki   '''Phillip Omondi''' (1957 – 21 Ogwokuna 1999) yali muzannyi era maneja wa [[:en:Association_football|mupiira]] omunnayuganda. == Obudde bwe ng'omuzannyi == [[:en:Uganda_national_football_team|Omuteebi]], Omondi yazannyira ttiimu ya [[:en:Kampala_City_Council_FC|Kampala City Council FC]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1979, awo nagenda mu United Arab Emirates okwegatta ku [[:en:Al-Sharjah_Sports_Club|Sharjah]] . <ref name="Soccer265">{{Cite web |title=PHILLIP OMONDI (RIP) |url=http://soccer256.com/Phillip%20omondi.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110716100940/http://soccer256.com/Phillip%20omondi.html |archive-date=16 July 2011 |access-date=11 February 2010 |publisher=Soccer265 Magazine }}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">. Soccer265 Magazine. Archived from on 16 July 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 February</span> 2010</span>.</cite></ref> Omondi yazannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y’eggwanga Uganda]] mu [[:en:1978_African_Cup_of_Nations|mpaka z’Afrika eza]] [[:en:1974_African_Cup_of_Nations|1974]], [[:en:1976_African_Cup_of_Nations|1976]] ne [[:en:1978_African_Cup_of_Nations|1978]], gye yali akulembeddemu abateebi nga Uganda emalira mu kyokubiri. <ref>{{Cite web |last=Boesenberg, Eric |last2=Stokkermans, Karel |last3=Mazet, François |name-list-style=amp |date=14 February 2008 |title=African Nations Cup 1978 |url=https://www.rsssf.org/tables/78a.html |website=[[RSSSF]]}}</ref> Era yayamba ttiimu eno okuwangula [[:en:CECAFA_Cup|ekikopo kya CECAFA]] mu 1973 ne 1977. <ref>{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=6 December 2009 |title=Omondi, Kirunda head Cranes all-time best 11 |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=6316&Itemid=80 |publisher=[[The Weekly Observer]]}}</ref> == Omulimu nga maneja == Oluvannyuma lw'okuzannya, Omondi yafuuka maneja wa Bank of Uganda FC ne KCC nga tannawummula mu 1992. <ref name="Soccer265"/> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} ghtzs0zuo3qmj7itt9kihlxb7eskqtq Basil Kiiza Bataringaya 0 13736 51203 2026-05-13T14:17:07Z Berniter 10779 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351745071|Basil Kiiza Bataringaya]]" 51203 wikitext text/x-wiki   '''Basil Kiiza Bataringaya''' (1927 – 18 Omwezi gwomunaana 1972) yali munnabyabufuzi. omukulembeze era munna Uganda nga ye yali minisita w’ensonga z’omunda mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1964 okutuuka mu 1971. Yali [[Leader of Opposition|Mukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] ku ntandikwa ya gavumenti ya [[Milton Obote]], kyokka n’akyusa ebibiina era n’alondebwa ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda nga yalondebwa eyali omukulembeze we ggwanga Obote. <ref>{{Cite journal |last1=Glentwood |first1=Garth |last2=Hancock |first2=Ian |date=July 1973 |title=Obote and Amin: Change and Continuity in Modern Uganda Politics |journal=African Affairs |publisher=[[Oxford University Press]] on behalf of The Royal African Society |volume=72 |issue=288 |pages=237–255 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a096383 |jstor=719846}}</ref> Yasibwa, n'atulugunyizibwa era y'omu ku basibe b'ebyobufuzi abaasooka okuttibwa gavumenti ya [[Idi Amin]] . <ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=15 November 2014 |title=In Idi Amin's Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&q=interior+Minister+Basil+Bataringaya&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=9780821445020 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062034/https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18&lpg=PT18&dq=interior+Minister+Basil+Bataringaya&source=bl&ots=V7JPoMUyWD&sig=oCKH0oOH8nURhJ9itEeRTGVJjeY&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjJhrnogL7fAhUOq1kKHZiQDzsQ6AEwF3oECAAQAQ#v=onepage&q=interior%20Minister%20Basil%20Bataringaya&f=false |archive-date=12 January 2019}}</ref> == Obutobwe == === Okuzaalibwa === Basil Kiiza Bataringaya yazaalibwa mu 1927, mu Ssaza ly’e Igara, mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bushenyi]] mu Uganda ebisela ebyo eyali eyali wansi w’obukuumi bwa Bungereza . <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|title=Basil Bataringaya, the father of opposition cross-overs|last=Vision Reporter|date=7 March 2012|work=New Vision|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062127/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|archive-date=12 January 2019}}</ref> Kitaawe yali Marko Kiiza, eyali Katikkiro wa Ssaza mu Bunyaruguru mu kiseera ekyo. <ref name=":0" /> A Ssaza yali yenkanankana n'essaza mu njawukana z'obufuzi ezaakatondebwawo oluvannyuma lw'okuyingizibwa kw'Obwakabaka bwa Obwakabaka bwa Ankole nga buli mu Uganda eyali wansi w’obukuumi bwa Bungereza Uganda,ng'ekimu ku ndagaano y'Abaankole eya 1901. <ref>{{Cite news|url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Two-century-expansion-of-Ankole-comes-to-a-close/689844-4017448-x6cgqw/index.html|title=Two-century expansion of Ankole comes to a close|last=Lubega|first=Henry|date=17 July 2017|work=The Daily Monitor|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062205/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Two-century-expansion-of-Ankole-comes-to-a-close/689844-4017448-x6cgqw/index.html|archive-date=12 January 2019}}</ref> Endagaano ya Ankole yateekawo ensalo za Bunyaruguru Ssaza nga "u bukiikakkono-ebugwanjuba yali esalibwako Omugga gwa Dweru Channel; ku buvanjuba Omugga Chambura n’ensalo ezakkirizibwa eza Bunyaruguru–Igara ne Kamsura–Igara; ku bukiikaddyo Omugga Rwenchwera; ate ku bugwanjuba Ennyanja Albert. Kino kyawa kitaawe wa Bataringaya ekifo eky’amaanyi mu bukiikaddyo-ebugwanjuba bwa Uganda mu ntandikwa y’ekyasa eky’amakumi abir .<ref>{{cite web |date=1901 |title=The Ankole Agreement 1901 |url=http://www.kituochakatiba.org/sites/default/files/legal-resources/THE%20ANKOLE%20AGREEMENT%201901.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062245/http://www.kituochakatiba.org/sites/default/files/legal-resources/THE%20ANKOLE%20AGREEMENT%201901.pdf |archive-date=12 January 2019}}</ref> === Okusomakwe === Bataringaya yasomera mu ttendekero lya St. Leo's College, Kyegobe, essomero lya siniya ery'abalenzi abekisuro nga lyabakaoliki, erisangibwa mu [[Fort Portal]], [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabarole]] mu Bugwanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1945 okutuuka mu 1947. <ref>{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965–1966 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi, Kenya}}</ref> Oluvannyuma yasomera mu ttendekero lya Gavumenti elya Teacher Training College of [[Yuganda|Uganda]] (TTC) okuva mu 1948 okutuuka mu 1949. <ref name=":1">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Oluvannyuma yegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]],Yunivasite ya Uganda esinga Mubyokusomesa, okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":1" /> Nga ali ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]], Bataringaya gye yatandikira ebyobufuzi, n’afuuka pulezidenti wa University College Guild okuva nga 1955 okutuuka mu 1956. === Omulimu gwe ogwobusomesa === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]], Bataringaya yafuuka omusomesa wa siniya. Yasomesa ku [[Ntare School|ssomero lya Ntare Secondary School]], essomero lya siniya ly'abalenzi bonna erisangibwa e Mbarara, mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]], Uganda. <ref name=":1">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Oluvannyuma yafuuka omulabirizi w'amasomero g'Abakatuliki mu Ankole okuva mu 1959 okutuuka mu 1961, bwe yasooka okulondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] . <ref name=":1" /> == Omulimu gw’ebyobufuzi == === Gavumenti ey’ekiseera eky’okukyusa obuyinza === Bataringaya yeesimbawo nga mmemba w'ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ku kifo ky'ababaka ba Palamenti mu Disitulikiti y'e Ankole mu lukiiko lw'ababaka ba Uganda mu gavumenti ey'enkyukakyuka wakati wa Uganda Protectorate ku mulembe gw'amatwale ne [[Yuganda|Republic of Uganda]] mu kulonda okwasooka okwasooka mu ggwanga lyonna okwa Uganda, okulonda kwa bonna okwaliwo mu March 1961 . <ref>{{cite web |last=Okello |first=Isaac |date=2016 |title=A look at the History of Uganda's Parliament |url=http://parliamentwatch.ug/a-look-at-the-history-of-ugandas-parliament/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190109180951/http://parliamentwatch.ug/a-look-at-the-history-of-ugandas-parliament/ |archive-date=9 January 2019 |website=Parliament Watch Your Eye on Parliament}}</ref> Bataringaya yafuuka mangu ettutumu mu [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kibiina kya Democratic Party of Uganda]] ekyali kifuga gavumenti oluvannyuma lw'okuwangula ebifo 44 ku 82 ebyavuganyizibwako, era Bataringaya yalondebwa okuba Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu eyasooka mu gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] eyasooka eyeetongodde oluvannyuma lw'amatwale wansi wa [[Benedicto Kiwanuka]] . <ref>{{Cite news|url=http://eagle.co.ug/2015/06/08/ugandan-personalities-through-the-years-from-1962.html|title=Ugandan Personalities through the years from 1962|last=Samuel|date=8 June 2015|work=Eagle Online|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20180426153016/http://eagle.co.ug/2015/06/08/ugandan-personalities-through-the-years-from-1962.html|archive-date=26 April 2018}}</ref> === Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti === Oluvanyuma lw’endagaano ezaakolebwa abakiise ba Uganda anamumunana , okwali ne munnabyabufuzi wa Uganda omututumufu [[A. G. Mehta]], mu lukiiko olwatuula mu lukungaana lwa Ssemateeka mu Omwezigwomwenda 1961 mu kibuga London ekya Bungereza, olukiiko lw’ababaka ba Uganda olwa gavumenti ey’enkyukakyuka wakati wa Uganda eyali wansi w’obukuumi bwa Bungerez ne [[Yuganda|Republic of Uganda]] lwafuuka [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]], olwo n’esatululwa mu butongole mu 1962 okulonda kwabona kusobole okubaawo ng 25 Amwezigwokuna 1962, okulonda okwasooka okwakolebwa wansi wa gavumenti ya Uganda eyetongodde ddala. <ref>{{cite web |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190109183009/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=9 January 2019 |access-date=8 January 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Bataringaya yaddamu okwesimbawo nga mmemba w'ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] muConsituwensi ya'Ankole era n'addamu okulondebwa. Bataringaya yafiirwa ebifo by’obwaminisita olw’okulonda kuno, ng’ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] kyawangula ebifo asatumumusanvu ku kinanan mubibiri ne kikola omukago n’ekibiina kya [[Kabaka Yekka]] ekyawangula ebifo abirimukimu ku kinana mubibirib, omukago guno omupya ne guwa ebifo ataanomumunana ku kinanamubibiri mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]], ne kiggya obuyinza ku kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ekyawangula ebifo abirimubina ku kinanamubibiri era n’ekifuuka ekibiina ekitongole eky’oludda oluvuganya. <ref>Nohlen, D, Krennerich, M & Thibaut, B (1999) ''Elections in Africa: A data handbook'', p934 {{ISBN|0-19-829645-2}}</ref> Bataringaya yalondebwa okuba Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] mu 1961, era n’afuuka mmemba owa maanyi owokubiri mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] oluvannyuma lwa [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssaabaminisita]] wa gavumenti ey’enkyukakyuka wakati wa Uganda eyali wansi w’obukuumi bwa Bungereza ne [[Yuganda|Republic of Uganda]], [[Benedicto Kiwanuka]] . <ref name=":2">{{Cite journal |date=1971 |title= |journal=Africa South of the Sahara |language=en |publisher=Europa Publications |issn=0065-3896 |oclc=1087495}}</ref> [[Benedicto Kiwanuka]] teyeesimbawo ku [[Parliament of Uganda|bwa Palaamenti ya Uganda]] mu kulonda kwa Uganda okwa bonna 1962 era bwatyo teyalina bisaanyizo bya kufuna bifo bya palaamenti yonna mu gavumenti eyasooka eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref>{{cite web |last=Kalyegira |first=Timothy |date=18 October 2016 |title=Tracing Democratic Party's 62-year journey |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-s-62-year-journey/689844-3421450-uf5kai/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20180212193719/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-s-62-year-journey/689844-3421450-uf5kai/index.html |archive-date=12 February 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Ng'omukiise omukulu mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]], Bataringaya yafuuka [[Leader of Opposition|Omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti owookubiri mu]] , n'adda mu bigere bya ssaabaminisita eyaakalondebwa [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]], era nga [[Leader of Opposition|ye mukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti]] eyasooka mu [[Yuganda|Republic of Uganda]] empya . <ref name=":4">{{Cite journal |last=Mazrui |first=Ali |date=Summer 1970 |title=Leadership in Africa: Obote of Uganda |journal=International Journal |publisher=Canadian International Council |volume=25 |issue=3 |pages=538–564 |doi=10.1177/002070207002500306 |jstor=40200856 |s2cid=146859194}}</ref> [[Leader of Opposition|Ng’omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]], Bataringaya yakola ng’omubaka omukulu ow’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ekyali ng’akizoganya gavumenti ya [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] ,ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] ne gavumenti [[Kabaka Yekka|ya Kabaka Yekka]] .Bataringaya yalina obuyinza butono ng’omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti, wabula yakolera mu kiseera kye ng’omukulembeze [[Leader of Opposition|w’oludda oluvuganya gavumenti mu Uganda]] okukuuma ababaka b’oludda oluvuganya okukwatibwa, n’okukolalebwako effujjo. <ref name=":5">{{Cite news|url=https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html|title=Uganda's political defections over the past 50 years|last=Lubega|first=Henry|date=11 March 2018|work=The Daily Monitor|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190109201741/https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html|archive-date=9 January 2019}}</ref>Ekikolwa kye ekyasinga obukulu kyali kya kukuuma Vincent Rwamwaro, Omubaka wa Democratic Party ow’ekitundu BBuvanjuba bwa Toro , aleme okukwatibwa; Bataringaya yagamba nti okukwatibwa okwo kwali kukwekuusa kubyobufuzi .<ref name=":3">{{cite web |date=3 October 2018 |title=Trials of Uganda's opposition MPs since 'Uhuru' |url=https://www.thecitizen.co.tz/magazine/politicalreforms/Trials-of-Uganda-s-opposition-MPs-since--Uhuru-/1843776-4789968-clr2ghz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20181004125333/https://www.thecitizen.co.tz/magazine/politicalreforms/Trials-of-Uganda-s-opposition-MPs-since--Uhuru-/1843776-4789968-clr2ghz/index.html |archive-date=4 October 2018 |website=The Citizen}}</ref> Nga 16 Omwezi gwomunaana 1962, omubaka [[Vincent Rwamwaro]] yakwatibwa mu maka ge ku ssaawa kuminabiri n'edakiika abiri ezokumakya, ngasibiddwa omuguwa, n’asuulibwa emabega w'emotooka kika kya kapangali, n’asindika obuwale bwe obw’omunda n’engatto zokka mu maaso g’omulamuzi mu kkooti e Nakawa ku misango gy’okulemererwa okusasula omusolo gw’amatikkira, omusango Rwamwaro gwe yeegaanya. <ref name=":3" /> Mu ntuula zombi eza [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] nga 19 Omwezigwomwenda 1962 ne 26 Omwezigwomwenda 1962, Bataringaya yayogera bingi ng'annyonnyola omugaso gw'oludda oluvuganya mu gavumenti, ng'anenya okutiisatiisa ab'oludda oluvuganya, era ng'anenya  era ng’avumirira engeri n’obutali bw’amateeka obwakozesebwa mu kukwata Omubaka Vincent Rwamwaro . <ref name=":3" /> === Okukyusa kibiina ky’ebyobufuzi ne Gavumenti ya Obote === ==== Okuva mu kibiina ==== Mu kiseera Bataringaya we yabeerera Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] era ng’omukulembeze [[Leader of Opposition|w’oludda oluvuganya gavumenti]] era nga ye mmemba w’ekibiina [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kya Democratic Party]] eky’oku ntikko mu gavumenti, yalwanagana nnyo n’omukulembeze w’ekibiina era eyali Ssaabaminisita [[Benedicto Kiwanuka]] . <ref name=":4">{{Cite journal |last=Mazrui |first=Ali |date=Summer 1970 |title=Leadership in Africa: Obote of Uganda |journal=International Journal |publisher=Canadian International Council |volume=25 |issue=3 |pages=538–564 |doi=10.1177/002070207002500306 |jstor=40200856 |s2cid=146859194}}</ref> Kigambibwa nti Bataringaya yalaba [[Benedicto Kiwanuka]] ng'omuntu ow'amalala era ng'omulemesa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|ekibiina kya Democratic Party of Uganda]] n'okufuba kwabwe okuddamu okufuna obuyinza ng'ekibiina ekisinga obungi mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Bataringaya yagezaako okuwamba gavumenti mu kibiina era n’alina akakiiko akaali kafuga waggulu mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] okusaba [[Benedicto Kiwanuka|Kiwanuka]] ave mu ntebe, kyokka mu kulonda okw’omunda okwaddirira [[Benedicto Kiwanuka|Kiwanuka]] n’awangula era n’asigala ng’afuga ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]], ekyayongera okusajjula obutakkaanya wakati w’abasajja bano bombi. <ref name=":0" /> Obutakkaanya wakati wa Basil Kiiza Bataringaya ne Benedicto Kiwanuka bwavaako Bataringaya okwegatta ku Uganda People's Congress awamu n'ababaka ba Democratic Party abalala bataano, era kino kye kyali ekikolwa eky'amaanyi ekyasooka mu byafaayo bya Uganda[[Ebyafaayo bya Uganda|.]] Ng'oggyeeko obutakkaanya wakati wa Bataringaya ne [[Benedicto Kiwanuka]] mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]], enzikiriza za Bataringaya ez'ebyobufuzi ez'ekigero, okwagala eggwanga, n'okwagala okuweereza eggwanga lye obulungi nabyo byonna byogerwako ng'ensonga lwaki yasalawo okuva mu [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kibiina kya Democratic Party of Uganda]] . ==== Minisita w’Ensonga z’Omunda mu Ggwanga<ref>{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> ==== Oluvannyuma lwa Bataringaya okuva mu Democratic Party of Uganda n’agenda mu Uganda People’s Congress mu ngeri eyayogerwako nnyo, omukulembeze wa Uganda People’s Congress era Ssaabaminisita Apollo Milton Obote yamuwa empeera ng’amulonda okuba Minisita omuggya ow’Ensonga z’Omunda mu Ggwanga mu Uganda. <ref>{{Cite news|url=https://dl.library.ucla.edu/islandora/object/edu.ucla.library.specialCollections.latimes:2714|title=Uganda politician Basil K. Bataringaya and wife, Edith Mary with Mr. and Mrs. Frank Klock at Disneyland, 1964|date=1964|work=Los Angeles Times Photographs Collection|access-date=9 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062558/https://dl.library.ucla.edu/islandora/object/edu.ucla.library.specialCollections.latimes:2714|archive-date=12 January 2019|publisher=University of the City of Los Angeles}}</ref> Bataringaya yafuna mangu obwesige bwa Ssaabaminisita Apollo Milton Obote, era n'afuna ekifo mu kibinja kya Obote eky'abawi b'amagezi abeesigwa era n'afuna obuvunaanyizibwa bungi ng'omu ku baminisita abasinga amaanyi mu gavumenti ya Obote . Bataringaya yatambula ensi yonna, n'akiikirira Uganda ng yakyalako Amerika n'okukyalira Disneyland e Anaheim, California ne mukyala we [[Edith Mary Bataringaya]] eyakulembera olukiiko lwa [[Ugandan Council for Women]] . <ref name=":8">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1970/05/05/archives/briton-is-found-in-uganda.html|title=Briton Is Found in Uganda|agency=Reuters|date=5 May 1970|work=The New York Times|access-date=10 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062652/https://www.nytimes.com/1970/05/05/archives/briton-is-found-in-uganda.html|archive-date=12 January 2019|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Era yakiikirira gavumenti ya Uganda mu mawulire g'ensi yonna oluvannyuma lw'okuwambibwa Brian Lea, munnamawulire Omuzungu eyawambibwa mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1970. <ref>{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}</ref> Ng'Omukatoliki ow'amaanyi eyenyigira mu kuddukanya emirimu, Bataringaya era yakola ng'omukwanaganya wakati w'Eklezia Katolika eya Uganda n'enfuga [[Milton Obote|y'Obote]], n'ayamba okuggulawo amalwaliro g'Abakatoliki n'amasomero g'Abakatoliki mu kiseera kyonna [[Yuganda|Uganda]] . <ref name=":9">{{cite web |last=Kavuma-Kaggwa |first=JM |date=15 November 2013 |title=Tracing The Life And Legacy of Sir Edward Muteesa II |url=http://www.independent.co.ug/features/features/8447-tracing-the-life-legacy-of-sir-edward-muteesa-ii |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141009022533/http://www.independent.co.ug/features/features/8447-tracing-the-life-legacy-of-sir-edward-muteesa-ii |archive-date=9 October 2014 |access-date=6 October 2014 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]]}}</ref> Era ng’omu ku baminisita abataano [[Milton Obote|Obote be]] yali yeesiga, Bataringaya ye yali avunaanyizibwa ku kuzikiza ebizibu bingi mu kiseera kyonna kye yamala nga Minisita w’ensonga z’omunda . Ekimu ku bizibu ng'ebyo kyali kizibu kya Buganda ekya 1966, amagye ga Uganda agaduumirwa [[Idi Amin]] mwe gaalumba [[Lubiri]] ne gawang'angusa [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] wa [[Buganda]], [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II owa Buganda]], oluvannyuma lwa palamenti y'ekitundu kya [[Buganda]] okukuba akalulu okuyimiriza [[Buganda]] okuyingizibwa mu [[Yuganda|Uganda]], bwe kityo ne kiviirako [[Milton Obote|Obote]] ne Bataringaya okugatta [[Yuganda|Uganda]] nga bakozesa amaanyi ne basindika [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II owa Buganda]] mu buwanganguse mu Amerika Obwakabaka nga buyita mu [[Burundi]] . <ref>{{cite web |date=2 February 1971 |title=General Idi Amin overthrows Ugandan government |url=http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070225004054/http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-date=25 February 2007 |access-date=8 August 2009 |publisher=British Council}}</ref> Enkozesa eno ey’amagye yavumirira era n’ayolekagana n’okuziyizibwa, era Bataringaya n’atwala omusango omungi ng’omuteeka mu nkola ekizibu kino era omutemu w’abawagizi ba [[Buganda]] [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] abalala abawerako. <ref name=":0" /> === Idi Amin n'okugwa kwe === ==== Okugezaako Okukwata Amin ==== Idi Amin, omusirikale wa Uganda eyakulembera okuwamba gavumenti okwawangula gavumenti ya Apollo Milton Obote era n’afuuka Pulezidenti ow’okusatu owa Uganda, ye yafuuka ensibuko y’okuggwaawo kw’omulimu gwa politiki gwa Basil Kiiza Bataringaya era oluvannyuma n’aleetera n’okufa kwe.. Enjawukana yabalukawo wakati wa [[Idi Amin]] ne [[Milton Obote|Pulezidenti Apollo Milton Obote]] eyayongera okusajjuka [[Idi Amin]] okwenyigira mu lutalo lw'omunda mu Sudan eyasooka okuva ku nkambi ya Idi Amin mu kitundu kya West Nile mu [[Yuganda|Uganda]] n'ebigambibwa nti [[Idi Amin|Amin]] yali awagira okugezaako okutta [[Milton Obote|Obote]] mu 1969, enjawukana eyatuuka n'okuviirako [[Milton Obote|Obote]] okuggya [[Idi Amin|Amin]] ku kifo kye nga omuduumizi w'amagye gonna aga Uganda eri omuduumizi [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|w'amagye ga Uganda]] . <ref name="britishcouncil">{{cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=12 March 2016 |title=How Bataringaya risked to arrest Amin |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Bataringaya-risked-arrest-Amin/688334-3113094-5lfp9j/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110042400/https://www.monitor.co.ug/News/National/Bataringaya-risked-arrest-Amin/688334-3113094-5lfp9j/index.html |archive-date=10 January 2019 |website=The Daily Monitor}}</ref> [[Idi Amin]] yalabibwa ng’omuntu ow’obulabe eri gavumenti ya [[Milton Obote|Obote]], era [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] yalina Basil Kiiza Bataringaya okuteekebwa ku buvunaanyizibwa bw’okugezaako okukwata [[Idi Amin|Amin]] mu nkukutu mu ssaawa esembayo . <ref name=":6">{{Cite book |last=Nyeko-Jones |first=Jennifer |date=7 September 2011 |title=The Silent Sunset: A Daughter's Memoir |url=https://books.google.com/books?id=VQ6TvY_lJtIC&q=basil+bataringaya&pg=PA89 |publisher=AuthorHouse |isbn=9781456788964 |language=en}}</ref> Pulezidenti [[Milton Obote|Obote]] yagenda mu lukungaana olwatuula mu January 1971 ne Katikkiro wa Bungereza ow'ekibiina kya Conservative Edward Heath ng'ali wamu n'abakulembeze ba Afrika abalala nga Pulezidenti Julius Nyerere owa [[Tanzania]] ne Pulezidenti Kenneth Kaunda owa [[Zambia]] okumalamu Ssaabaminisita Heath amaanyi okuggyawo envumbo Bungereza gye yalina ku kuguza gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Afrika emmundu . <ref name=":7">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/31/archives/new-ugandan-regime-accuses-sudan-of-an-invasion-and-warns-her-to.html|title=New Ugandan Regime Accuses Sudan Of an Invasion and Warns Her to Stop|last=Borders|first=William|date=31 January 1971|work=The New York Times|access-date=10 January 2019|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Bwe yali eyo, [[Milton Obote|Obote]] yategedde ku kaweefube omulala Amin gwe yagezaako okutta obulamu bwe, era n’awa Basil Bataringaya omulimu gw’okukulembera akakiiko ‘akatta abantu’ akaatuuka n’okutandika okukwata Amin. <ref name=":7" /> Nga 24 January 1971 Bataringaya yagezaako okukozesa Poliisi y'eggwanga lya Uganda okulumba Command Post ya Amin e Kololo mu [[Kampala]] n'akwata Amin ku misango egyekuusa ku kugezaako okutta omuntu ne kkooti y'amagye mu 1969 olw'okukozesa obubi ssente z'amagye . <ref name=":6" /> Amin yategeera enteekateeka eno ng'ayita mu bakessi mu gavumenti [[Milton Obote|ya Obote]], n'oluvannyuma n'atandika okuwamba gavumenti mu kiro ekyo, n'aggyawo gavumenti [[Milton Obote|ya Obote]] nga 25 January 1971 n'asiba Bataringaya. <ref name=":6" /> ==== Okukwatibwa n’okusibwa ==== Bataringaya y’omu ku Bannayuganda abaasooka okusibirwa gavumenti empya [[Idi Amin|eya Idi Amin]] . Mu wiiki eyaddirira Idi Amin [[1971 Ugandan coup d'etat|okuwamba gavumenti]], Amin yagoba baminisita ba gavumenti [[Milton Obote|ya Obote]] bonna kyokka teyasiba muntu yenna mu mangu okuggyako Bataringaya. <ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=10 January 2019|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Nga 28 January 1971, nga wayise ennaku ssatu bukya kuwamba gavumenti, [[Idi Amin]] yaleeta abasibe b'ebyobufuzi ataano mu bataano abaali basibiddwa gavumenti ya [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe n'abasumulula, ate n'aleeta Bataringaya ku mukolo guno mu Jeep y'amagye ng'akuumibwa n'emmundu, era ye yali omusibe w'ebyobufuzi yekka ataasumululwa wadde nga Amin yagamba nti "te weetaaga." okutya obukuumi bwammwe okuva gavumenti empya lw'eyagala okugatta Bannayuganda okusinga ekintu ekirala kyonna". <ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=15 November 2014 |title=In Idi Amin's Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&q=interior+Minister+Basil+Bataringaya&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=9780821445020 |language=en}}</ref> Bataringaya yabuuzibwa [[Idi Amin|Amin]] mu buntu, nga kirabika gye yabikkula abaserikale abalala abaali bakola okukwata [[Idi Amin|Amin]] nga 24 January 1971. == Okufa == Bwe yali mu kaduukulu, Bataringaya yatulugunyizibwa era n’asibibwa mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] . <ref>{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=9780865433571 |language=en}}</ref> Olwo Bataringaya n’asindikibwa ku njegoyego z’ekibuga Mbarara, gye baamutema ebitundu by’omubiri nga mulamu. <ref name=":10">{{Cite journal |date=1975 |title=Amin's Death Roll |journal=[[Transition Magazine|Transition]] |publisher=Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University |volume=49 |issue=49 |pages=17–27 |jstor=2934890}}</ref> Olwo omutwe gwe ogwasalibwako ne guteekebwa ku kikondo, ne gugenda nga gugenda okwetooloola ekibuga Mbarara okutuusa lwe gwatuuka n’okwolesebwa mu bbaalakisi y’e Mbarara . <ref name=":11">{{cite web |last=Mulera |first=Muniini K |date=17 April 2016 |title=Kihanga Boys Primary School: Remembering my headmasters, my teachers and the buildings |url=https://mulerasfireplace.com/kihanga-boys-primary-school-remembering-my-headmasters-my-teachers-and-the-buildings/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110181612/https://mulerasfireplace.com/kihanga-boys-primary-school-remembering-my-headmasters-my-teachers-and-the-buildings/ |archive-date=10 January 2019 |website=Mulera's Fireplace}}</ref> Ekifaananyi ky'abajaasi [[Idi Amin|ba Amin]] nga bakulembedde Bataringaya ku Jeep y'amagye okutuuka ku kuttibwa kwe kyakwatibwa ne kisaasaanyizibwa, ekimu ku bifaananyi ebitono ebikyaliwo ebiraga obukakafu nti [[Idi Amin]] atta abavuganya mu byobufuzi. Amangu ddala nga Bataringaya amaze okuttibwa, n’ekibinja kye eky’obwesigwa eky’abaali bakolagana nabo kyattibwa, nga muno mwe mwali Tibayunga, Katuramu, Rubashoka, Bekunda, Kanyonyore, Kibeherere, Rukare, Bitarisha, Kabaterine, Kanisi, ne Marengane. <ref name=":11">{{Cite journal |date=1975 |title=Amin's Death Roll |journal=[[Transition Magazine|Transition]] |publisher=Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University |volume=49 |issue=49 |pages=17–27 |jstor=2934890}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Amin's Death Roll". ''[[Transition magazine|Transition]]''. '''49''' (49). Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University: <span class="nowrap">17–</span>27. 1975. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]]&nbsp;[https://www.jstor.org/stable/2934890 2934890].</cite></ref> [[Edith Mary Bataringaya]], mukyala wa Bataringaya era eyali akulira ekibiina [[Uganda Council of Women|ekigatta abakyala ekya Uganda Council of Women]], yattibwa mu 1977 mu kiseera we yalongoosebwa oluvannyuma Idi Amin, nga kigambibwa nti yattibwa mu mikono gya [[Juma Bashir]], Gavana [[Yuganda|w'essaza ly'amaserengeta ga Uganda]] . <ref name=":10">{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=9780865433571 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutibwa1992">Mutibwa, Phares Mukasa (1992). [https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 ''Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes'']. Africa World Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/9780865433571|<bdi>9780865433571</bdi>]].</cite></ref> Oluvannyuma omulambo gwe ogwayokebwa gwasangiddwa ku ttaka e Mbarara erya famire ya Bataringaya. <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFStokes">Stokes, Brigid. ''Memories''. Mbarara, Uganda: Daughters of Mary and Joseph.</cite></ref> == Obulamu bw’amaka n’obw’obuntu == === Obufumbo ne Edith Mary Bataringaya === Basil Kiiza Bataringaya yawasa [[Edith Mary Bataringaya]], eyakola ennyo mu bulamu bwe n’ebyobufuzi mu Uganda. Edith Mary Bataringaya yazaalibwa Edith Mary Kaijuka mu kibuga [[Kabale]] mu Bugwanjuba mu matwale ga Uganda, era nga muwala wa Revulandi Kaijuka asibuka ku lusozi Bugongi. <ref>{{cite web |date=12 February 2014 |title=A group of Ugandans in Israel during the 1967 war! |url=http://ugandansatheart.blogspot.com/2014/02/uah-group-of-ugandans-in-israel-during.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110182350/http://ugandansatheart.blogspot.com/2014/02/uah-group-of-ugandans-in-israel-during.html |archive-date=10 January 2019 |website=Ugandans at Heart}}</ref> Edith Mary Bataringaya yatambulanga nnyo ne bba ku lugendo lwe olw’ensi yonna ng’akiikirira [[Yuganda|Uganda]] ebweru w’eggwanga, ng’agenda naye mu Amerika. Edith Mary Bataringaya era yatandikawo ekibiina ky'abakyala ekya Uganda Women's Union ne [[Uganda Council of Women]] ng'ali wamu ne Rhoda Kalema ne Theresa Mbire. <ref>{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/200306100570.html|title=Uganda: Bataringaya Legacy Outlives Amin's Evil|last=Ssali|first=Henry H|date=10 June 2003|work=The Monitor|access-date=10 January 2019|via=All Africa}}</ref> Edith Mary Bataringaya yagenda mu maaso n'emirimu gya bba n'Eklezia Katolika mu Uganda oluvannyuma lw'okuttibwa kwa Basil Kiiza Bataringaya. <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFStokes">Stokes, Brigid. ''Memories''. Mbarara, Uganda: Daughters of Mary and Joseph.</cite></ref> Edith Mary Bataringaya yatuuka n'okwokebwa nga mulamu era n'attibwa gavumenti ya [[Idi Amin|Amin]], nga kigambibwa nti yattibwa mu mikono gya Juma Bashir Gavana w'essaza ly'amaserengeta ga Uganda . <ref name=":10">{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=9780865433571 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutibwa1992">Mutibwa, Phares Mukasa (1992). [https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 ''Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes'']. Africa World Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/9780865433571|<bdi>9780865433571</bdi>]].</cite></ref> === Amaka === Basil Kiiza ne Edith Mary Bataringaya baazaala abaana munaana okuli Dr. Grace Bataringaya, Kenneth Bataringaya, Winifred Bataringaya, Dr. Jacqueline Bataringaya, Janette Bataringaya, Dr. Juliet Bataringaya, Dr. Geoffrey Basil Bataringaya ne Dr. Aisha Bataringaya-Sekalala. Abaana bano baafuuka bamulekwa mu 1977 ng’abazadde bombi battibwa gavumenti [[Idi Amin|ya Amin]] . Muganda wa Edith Mary Bataringaya, Dr. [[Emmanuel Kaijuka]] oluvannyuma eyakola nga [[Ugandan Commissioner of Health|kaminsona w’ebyobulamu mu Uganda]], ye yakuza abaana abaali bakyali bato nga bamulekwa oluvannyuma lw’okuttibwa kwa bazadde baabwe. <ref name=":12" /> Mu 1985, abaana omunaana baddamu okukwatagana omulundi ogwasooka bukya nnyaabwe attibwa mu kabuga k’e Muyenga, mu Uganda. <ref name=":12" /> Abaana baabwe bonna baagenda mu maaso n’emirimu egy’obuwanguzi okuva mu 2003: Grace Bataringaya musawo w’ebisolo era maneja w’emikolo, Kenneth Bataringaya musuubuzi addukanya ekibanja ky’amaka, Dr. Jacqueline Bataringaya musawo wa Action Aid ng’akolera mu Harare, Zimbabwe, Janette Bataringaya akola mu Public Health e Boston, Massachusetts mu Amerika, Dr. Juliet Bataringaya musawo akolera mu kitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna, era Dr. Aisha Bataringaya-Sekalala (née Bataringaya) yali asoma mu yunivasite y’e Western Cape mu South Africa. <ref name=":12" /> === Ebirowoozo ku by’eddiini === Bataringaya yali Mukatoliki era nga yeenyigira mu Eklezia Katolika mu Uganda ekiseera kyonna kye yamala mu kusoma n’ebyobufuzi. Bataringaya yasomera mu ssomero ly’Abakatoliki ku St. Leo’s College, Kyegobe mu Tooro, era okukkakkana ng’addukanya amasomero g’Abakatuliki gonna mu kitundu kya Ankole nga tannayingira byabufuzi. <ref name=":1">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–1968''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers. 1968.</cite></ref> Bataringaya era yakola ng’omukwanaganya wakati w’Eklezia Katolika mu Uganda ne gavumenti ya Uganda nayo, ng’akolagana n’Eklezia Katolika mu Uganda okuzimba amasomero n’amalwaliro mu [[Yuganda|Uganda]] yonna . <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFStokes">Stokes, Brigid. ''Memories''. Mbarara, Uganda: Daughters of Mary and Joseph.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 7nn8f37mjsctgdw578jrnml35bh8of4 Ibra Sekajja 0 13737 51204 2026-05-13T16:00:13Z Berniter 10779 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1325366828|Ibra Sekajja]]" 51204 wikitext text/x-wiki   == Omulimu gwe mu ttiimu z’emizannyo == Yazaalibwa mu Uganda, yasomera siniya ku ssomero lya Ashburton Community School okuva mu 2004 okutuuka mu 2009. Ibra yasooka kulabibwa omunoonyereza w’abazannyi (scout) okuva mu ttiimu ya Crystal Palace, ttiimu ya Premier League, olw’obusobozi bwe mu mupiira bwe yali azannya omupiira mu luzannya olwali ku Elmwood Primary School. Yalabika ng’alina obwangu, obukugu mu kukwata omupiira, okudduka, okunyumya omupiira (dribbling), obuwanvu bwe, n’obusobozi bwe mu kuteeba goo lo, nga bino byonna byalabikira ng’ali wa myaka10. Sekajja yasooka kuzannya mupiira mu Crystal Palace nga alaga obukugu bwe nga 30 Omwezi G'wokuna 2011, mu mupiira ogwali mu Hull City . Yateeba ggoolo ey’ekyenkanyi mu ddakiika ya kinanamumunana ng’asoose okukwata. Sekajja yali yefuze ekisaawe mu ddakiika ezisembayo enkulu mu mupiira guno, n’akakasa nti bagwa amaliri ne Hull ekyanyweza Palace obukuumi mu Championship . Yajaguzza okwevumba emabega emirundi esatu mu bbanga (‘triple backflip’.) <ref>{{cite web |date=30 April 2011 |title=Hull 1 – 1 Crystal Palace |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/13174367 |access-date=30 April 2011 |publisher=BBC Sport}}</ref> Yawolwa Kettering Town ne Bromley wakati mu sizoni ya 2011–12, okufuna obumanyirivu mu ttiimu esooka.Olwo Milton Keynes Dons n'egula Sekajja ku bbanja nga 7 Omwezi Gwokkuminagumu 2012. Maneja Karl Robinson yategeezezza nti, "Ye kyennyini kye twetaaga mu ttiimu mu kiseera kino – muto, tatya era alina obwangu mukuzanya omupiira." <ref name="mkdons1">{{cite news|title=MK Dons sign Crystal Palace's Ibra Sekajja on loan|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/20243958|publisher=BBC Sport|access-date=19 January 2013}}</ref> Nga 24 Omwezi gwokkuminagumu 2012, yazannya omupiira gwe gwokka ku ttiimu eno, n'ajja ng'omuzannyi wa Dean Bowditch mu ddakiika ya kinanamunya mu mupiira gwe yawangula Colchester United ggoolo taano kwemu 5-1) <ref>{{cite web |date=8 November 2012 |title=Loan MK Dons |url=http://www.yourlocalguardian.co.uk/sport/headlinesport/10034196.Palace_striker_goes_out_on_loan_to_MK_Dons/}}</ref> <ref name="mkdons2">{{cite news|title=MK Dons 5–1 Colchester|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/20374531|publisher=BBC Sport|access-date=19 January 2013}}</ref> Nga 10 January 2013, Sekajja yeegatta ku Barnet ku bbanja lya mwezi gumu. <ref name="Barnet1">{{cite news|title=Barnet sign Crystal Palace forward Ibra Sekajja on loan|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/20976527|publisher=BBC Sport|access-date=19 January 2013}}</ref> Yatandika obuwanguzi mu mupiira gwe ogwa Barnet, n'azannya omupiira gwonna mu bugenyi bwe yawangula Rotherham United ggoolo 2-0, nga 12 January 2013. <ref>{{cite news|title=Barnet sign Crystal Palace forward Ibra Sekajja on loan|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/20976527|publisher=BBC Sport|access-date=19 January 2013}}</ref> Oluvannyuma lw'omupiira gwe ogwasooka "ogw'ekitalo", omutendesi Edgar Davids yagamba nti "Nsuubira nti agenda kuba kyabugagga kinene eri ttiimu. Nsuubira nti yeekulaakulanya mu layini gye ndowooza nti asobola era asobola okufuuka omuzannyi omukulu mu Barnet." <ref name="Barnet2">{{cite web |last=Newson |first=Adam |date=15 January 2013 |title=Edgar Davids hopes Crystal Palace loanee Ibra Sekajja will become an important player for Barnet |url=http://www.times-series.co.uk/sport/10162400.Davids_hopes_Sekajja_will_be__important_player__for_Bees/ |accessdate=19 January 2013 |publisher=times-series.co.uk}}</ref> Ku nkomerero ye bbanja lye mu Barnet, Sekajja yakomyewo mu Crystal Palace kyokka n’alemererwa okuddamu okuzannya mu ttiimu esooka. Oluvanyuma nayimbulwa kiraabu eno mu Mwezi gwokutaano wa 2014. <ref>{{cite news|title=Crystal Palace: Gabbidon, Moxey & Parr among 12 players released|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/27602328|publisher=BBC Sport|date=28 May 2014|access-date=8 October 2014}}</ref> Oluvannyuma lw'okugezesebwa obulungi okumala wiiki bbiri, Sekajja yakola endagaano ne kiraabu ya Scotland eya Inverness Caledonian Thistle mu Pulimya muMwezi gwekkumi 2014. <ref>[https://www.bbc.co.uk/sport/football/29529001 Inverness Caley sign ex-Palace striker Sekajja], BBC Sport</ref> Yasooka kuzannya mu ttiimu eno ku nkomerero y'omwezi ogwo, n'ajja ng'omuzannyi akyusiddwa ne St Mirren . <ref>{{cite news|title=St Mirren 0–1 Inverness|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/29580111|publisher=BBC Sport|access-date=20 October 2014}}</ref> Sekajja yava mu Inverness mu January 2015, ng'endagaano ye ey'ekiseera ekitono ewedde. <ref>{{cite news|url=http://www.thesouthernreporter.co.uk/sport/scottish-sport/ibra-training-with-ross-county-1-3654918|title=Ibra training with Ross County|work=Southern Reporter|publisher=Johnston Publishing Ltd.|date=8 January 2015|access-date=8 January 2015|url-status=dead|archive-url=https://archive.today/20150112015559/http://www.thesouthernreporter.co.uk/sport/scottish-sport/ibra-training-with-ross-county-1-3654918|archive-date=12 January 2015}}</ref> Nga 16 Omwezi gwoluberyeberye 2015, Sekajja yakola endagaano ne kiraabu ya Scotland Championship eya Livingston . <ref>{{cite web |date=16 January 2015 |title=New striker signs on |url=http://www.livingstonfc.co.uk/news/news_20150116_3.php |accessdate=16 January 2015 |publisher=Livingston F.C.}}</ref> Oluvannyuma lw'okuzannya emipiira mu Braintree Town ne Hemel Hempstead Town mu sizoni ya 2015–16, Sekajja yeegatta ku Dulwich Hamlet owa Isthmian League Premier Division, n'azannya omupiira gwe ogusoose mu mupiira gwe gwali amaliri ne Enfield Town ggoolo 2-2 ku bugenyi nga 1 Omwezi gwekkumi 2016. <ref>{{cite web |date=3 October 2016 |title=Ex-Palace Hero Joins Hamlet |url=http://nonleague.pitchero.com/news/ex-palace-hero-joins-hamlet-50199/ |accessdate=3 October 2016 |publisher=Pitchero}}</ref> Yamaliriza sizoni ye esooka mu kiraabu eno ng'ateeba ggoolo 17 mu mpaka zonna, omuli n'ekitundu ekisooka hat-trick nga battunka ne Enfield Town mu semi ya Ithmian League Premier Division play-off. <ref>{{cite web |date=3 October 2016 |title=Dulwich Hamlet 4–2 Enfield Town |url=http://www.pitchero.com/clubs/dulwichhamlet/news/dulwich-hamlet-4-2-enfield-town-1792821.html |accessdate=28 April 2017 |publisher=Dulwich Hamlet F.C.}}</ref> Oluvannyuma lw’okuteeba ggoolo 12 mu liigi mu Dulwich mu 2016–17, yeegatta ku Bognor Regis Town mu 2017–18. <ref>[http://www.pitchero.com/clubs/bognorregistownfc/news/ibra-sekajja-signs-on-the-dotted-line-2031452.html Ibra Sekajja Signs On T{{cite web |date=3 October 2016 |title=Dulwich Hamlet 4–2 Enfield Town |url=http://www.pitchero.com/clubs/dulwichhamlet/news/dulwich-hamlet-4-2-enfield-town-1792821.html |accessdate=28 April 2017 |publisher=Dulwich Hamlet F.C.}}he Dotted Line]</ref> Mu 2018-19 Sekajja yazannyira mu Havant &amp;amp; Waterlooville nga tannaba kwegatta ku Gosport Borough mu March. <ref>{{cite web |date=3 October 2016 |title=Dulwich Hamlet 4–2 Enfield Town |url=http://www.pitchero.com/clubs/dulwichhamlet/news/dulwich-hamlet-4-2-enfield-town-1792821.html |accessdate=28 April 2017 |publisher=Dulwich Hamlet F.C.}}</ref> <ref name="Gosport">{{Cite web |title=Ibra Sekajja: 2018/2019 Biog & Stats |url=https://www.betvictorsouthern.co.uk/Player-Display/80067/2018/2019 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191102102831/https://www.betvictorsouthern.co.uk/Player-Display/80067/2018/2019 |archive-date=2 November 2019 |access-date=2 November 2019}}</ref> Sekajja yeegatta ku Maidenhead United mu Mwezi gwokkuminagumu 2019. <ref>[https://www.pitchero.com/clubs/maidenheadunited/news/new-signing--ibra-is-a-magpie--2482622.html New Signing | Ibra is a Magp{{Cite web |title=Ibra Sekajja: 2018/2019 Biog & Stats |url=https://www.betvictorsouthern.co.uk/Player-Display/80067/2018/2019 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191102102831/https://www.betvictorsouthern.co.uk/Player-Display/80067/2018/2019 |archive-date=2 November 2019 |access-date=2 November 2019}}ie]</ref> Mu January 2020, yagenda mu kkooti mu Grimsby Town . <ref>{{Cite web |title=Ibra Sekajja: 2018/2019 Biog & Stats |url=https://www.betvictorsouthern.co.uk/Player-Display/80067/2018/2019 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191102102831/https://www.betvictorsouthern.co.uk/Player-Display/80067/2018/2019 |archive-date=2 November 2019 |access-date=2 November 2019}}</ref> Sekajja yaddamu okwegatta ku Dulwich Hamlet mu mwezo gwoluberyeberye 2021. <ref>{{cite tweet|number=1350449856435924995|user=DulwichHamletFC|title=WELCOME BACK IBRA!The club are pleased to announce the return of Ibra Sekajja.Who could forget that legendary E…|date=16 January 2021}}</ref> Nga 15 Omwezi gwomunaana 2022, yakola endagaano ne AC Oulu e Finland okutuusa sizoni lwe yaggwaako. <ref>{{cite web |date=15 August 2022 |title=IBRA SEKAJJA SAAPUU LAIVOSTONSINISIIN |url=https://acoulu.fi/uutiset/ibra-sekajja-saapuu-laivostonsinisiin |access-date=25 August 2022 |publisher=AC Oulu |language=fi}}</ref> Nga 1 omwezi gwekkuminebili 2025, Sekajja yeegatta ku kiraabu ya Isthmian League South Central Division eya Raynes Park Vale . <ref> {{cite tweet|number=1995580538480926768|title=📢 NEW SIGNING 📢 Raynes Park Vale are delighted to welcome Ibra Sekajja! ⚡️🔥 @IbraSekajja The former Crystal Palace striker — who scored on his senior debut — brings pace, power and proven non-league experience to the Vale. 💙🖤 Let’s give Ibra a huge welcome! 🙌⚽️ #WelcomeIbra #ValeFamily|user=RPVFC|author-link=Raynes Park Vale F.C.|date=1 December 2025|accessdate=2 December 2025}}</ref> == Omulimu gw’ensi yonna == Sekajja abadde akwatiddwa Bungereza ku mutendera gwa bazanyi abali wansi wemyaka kuminamukaaga (U16). Mu Gwomunaana wa 2013, yayitibwa mu ttiimu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ya Uganda]] mu mupiira gw’omukwano ne Misiri . <ref>{{cite tweet|number=1995580538480926768|title=📢 NEW SIGNING 📢 Raynes Park Vale are delighted to welcome Ibra Sekajja! ⚡️🔥 @IbraSekajja The former Crystal Palace striker — who scored on his senior debut — brings pace, power and proven non-league experience to the Vale. 💙🖤 Let’s give Ibra a huge welcome! 🙌⚽️ #WelcomeIbra #ValeFamily|user=RPVFC|author-link=Raynes Park Vale F.C.|date=1 December 2025|accessdate=2 December 2025}}</ref> Teyazannya kuba yali tannafuna paasipooti ye eya Uganda. <ref>{{cite tweet|number=1995580538480926768|title=📢 NEW SIGNING 📢 Raynes Park Vale are delighted to welcome Ibra Sekajja! ⚡️🔥 @IbraSekajja The former Crystal Palace striker — who scored on his senior debut — brings pace, power and proven non-league experience to the Vale. 💙🖤 Let’s give Ibra a huge welcome! 🙌⚽️ #WelcomeIbra #ValeFamily|user=RPVFC|author-link=Raynes Park Vale F.C.|date=1 December 2025|accessdate=2 December 2025}}</ref> == Embalirira z’obuwanguzi mu mulimu gwe == {{updated|match played 2 October 2022}} {| class="wikitable" style="text-align: center;" |+Appearances and goals by club, season and competition ! rowspan="2" |Club ! rowspan="2" |Season ! colspan="3" |League ! colspan="2" |National cup ! colspan="2" |League cup ! colspan="2" |Other ! colspan="2" |Total |- !Division !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals |- | rowspan="5" |Crystal Palace |2010–11 |Championship |1 |1 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |1 |1 |- |2011–12 |Championship |1 |0 |1 |0 |0 |0 |0 |0 |2 |0 |- |2012–13 |Championship |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |- |2013–14 |Premier League |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |- ! colspan="2" |Total !2 !1 !1 !0 !0 !0 !0 !0 !3 !1 |- |Kettering Town (loan) |2011–12 |Conference Premier |2 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |2 |0 |- |Bromley (loan) |2011–12 |Conference South |3 |0 |0 |0 |0 |0 |1[a] |0 |4 |0 |- |Milton Keynes Dons (loan) |2012–13 |League One |1 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |1 |0 |- |Barnet (loan) |2012–13 |League Two |4 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |4 |0 |- |Inverness Caledonian Thistle |2014–15 |Scottish Premiership |4 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |4 |0 |- |Livingston |2014–15 |Scottish Championship |11 |2 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |11 |2 |- |Braintree Town |2015–16 |National League |2 |0 |1 |0 |0 |0 |2[b] |0 |5 |0 |- |Hemel Hempstead Town |2015–16<ref name="Aylesbury">{{Cite web |title=Ibra Sekajja Profile &#124; Aylesbury United FC |url=http://www.aylesburyunitedfc.co.uk/players/ibra-sekajja#playingcareer}}</ref> |National League South |14 |2 |0 |0 |0 |0 |1[c] |0 |15 |2 |- |Dulwich Hamlet |2016–17<ref>{{Cite web |title=Ibra Sekajja – Dulwich Hamlet Football Club First XI |url=https://www.pitchero.com/clubs/dulwichhamlet/teams/56196/player/ibra-sekajja-1769065/39469}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dulwich Hamlet &#124; Appearances &#124; Ibra Sekajja &#124; 2016-2017 &#124; Football Web Pages |url=https://www.footballwebpages.co.uk/dulwich-hamlet/appearances/2016-2017/ibra-sekajja/409652}}</ref> |Isthmian League Premier Division |35 |12 |0 |0 |0 |0 |15[d] |4 |50 |16 |- |Bognor Regis Town |2017–18<ref name="Aylesbury" /> |National League South |29 |7 |1 |0 |0 |0 |5[e] |3 |35 |10 |- |Havant &amp;amp; Waterlooville |2018–19 |National League |14 |0 |1 |0 |0 |0 |5[f] |4 |20 |4 |- |Gosport Borough |2018–19<ref name="Gosport">{{Cite web |title=Ibra Sekajja: 2018/2019 Biog & Stats |url=https://www.betvictorsouthern.co.uk/Player-Display/80067/2018/2019 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191102102831/https://www.betvictorsouthern.co.uk/Player-Display/80067/2018/2019 |archive-date=2 November 2019 |access-date=2 November 2019}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20191102102831/https://www.betvictorsouthern.co.uk/Player-Display/80067/2018/2019 "Ibra Sekajja: 2018/2019 Biog & Stats"]. </cite></ref> |SFL Premier Division South |6 |2 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |6 |2 |- |Maidenhead United |2019–20 |National League |4 |1 |0 |0 |0 |0 |1[g] |0 |5 |1 |- | rowspan="3" |Dulwich Hamlet |2020–21 |National League South |1 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |1 |0 |- |2021–22 |National League South |11 |5 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |11 |5 |- ! colspan="2" |Total !12 !5 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !12 !5 |- |AC Oulu |2022 |Veikkausliiga |8 |2 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |8 |2 |- ! colspan="3" |Career total !151 !34 !4 !0 !0 !0 !30 !11 !185 !45 |}   == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Ibra Sekajja nga ali Soccerbase * [http://www.pitchero.com/clubs/dulwichhamlet/teams/56196/player/ibra-sekajja-1769065 Ibra Sekajja] nga ali kuDulwich Hamlet official website * Ibra Sekajja nga ali Soccerway [[Category:Pages with unreviewed translations]] trukvaolimmmfamroxaad809lmd51pu Brian Nkuubi 0 13738 51205 2026-05-13T18:21:01Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346561123|Brian Nkuubi]]" 51205 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>  '''Nkuubi Brian''' (yazaalibwa 1 Ogwekkuminoogumu 1993 mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]]) Munnayuganda muzannyi wa mupiira azannyiddeko mu [[:en:Vipers_SC|Vipers]] Soccer Club, [[:en:Uganda_Revenue_Authority_FC|Uganda Revenue Authority Football Club]], [[:en:Maroons_FC|Maroons Football Club]] ne [[:en:Kiira_Young_FC|Kiira Young Football Club]]. Azannyira mu kifo kya Midfield era mu 2023 yafuna awaadi y'omuzannyi w'omupiira asinga mu 2017. Azannye mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]].<ref>{{Cite web |last=Strack-Zimmermann |first=Benjamin |title=Brian Nkuubi |url=https://www.national-football-teams.com/old/player/53737/Brian_Nkuubi.html |access-date=2025-09-07 |website=www.national-football-teams.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2017-12-23 |title=Man-of-the-match awards spice up football league |url=https://observer.ug/sports/man-of-the-match-awards-spice-up-football-league/ |access-date=2025-09-07 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-07-05 |title=Nkuubi must prove quality for Villa contract |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/nkuubi-must-prove-quality-for-villa-contract-2023070509502998732 |access-date=2025-09-07 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref> Nkuubi Brian era azannyira ttiimu ya Uganda Sand Cranes, ttiimu y'eggwanga eya Uganda eyazannyira mu mpaka za International [[:en:Beach_soccer|Beach Soccer]] ezaakyaza Bamboo beach e [[:en:Zanzibar|Zanzibar]].<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2014-12-07 |title=Uganda Sand Cranes pip Zanzibar in maiden international beach Soccer match |url=https://kawowo.com/2014/12/08/uganda-sand-cranes-pip-zanzibar-in-maiden-international-beach-soccer-match/ |access-date=2025-09-07 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Empaka zino mu Uganda zifugibwa Federation of Ugandan Football Association [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|FUFA]] era nga zirondoolebwa [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y'ebyenjigiriza n'emizannyo]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} k4e2fcn4ehk2s7ko3qdbofvhsl5x47t Emmanuel Kalyowa 0 13739 51206 2026-05-13T18:34:14Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1328509004|Emmanuel Kalyowa]]" 51206 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>  <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Emmanuel Kalyowa''' (yazaalibwa 1 omwezi Ogworubereberye 1997) Munnayuganda [[:en:Football_player|musambi wa mupiira]] ow'ekikugu era akola nga [[:en:Goalkeeper_(association_football)|omuteebi wa ggoolo]] mu [[:en:Express_FC|Express FC]] [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda premier]].<ref>{{Cite web |date=1996-12-25 |title=Emmanuel Kalyowa |url=https://upl.co.ug/player/emmanuel-kalyowa/ |access-date=2025-09-06 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Emmanuel Kalyowa |url=https://www.soccerdaba.com/players/3422.html |access-date=2025-09-06 |website=SOCCERDABA |language=en}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Kalyowa yatandika okuzannya mu [[:en:Express_FC|Express FC]], mu mwezi Ogwekkumi 2015.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2015-10-28 |title=Emma Kalyowa stars as Express go top {{!}} Uganda Premier League |url=https://kawowo.com/2015/10/28/emma-kalyowa-stars-as-express-go-top-uganda-premier-league/ |access-date=2025-09-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu mwezi Ogwokubiri 2016, yagenda mu Lweza FC ate mu Gwomunaana 2021, yeegatta ku [[:en:BUL_Jinja_FC|BUL FC]] okuva mu Nyamityobora FC.<ref>{{Cite web |last=Editorial |first=PML DAILY EDITOR {{!}} PML Daily |date=2021-08-19 |title=Tusaba, Kalyowa complete move to BUL FC |url=https://pmldaily.com/sports/2021/08/tusaba-kalyowa-complete-move-to-bul-fc.html |access-date=2025-09-06 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2016-02-01 |title=Lweza F.C signs Kalyowa from Express F.C |url=https://kawowo.com/2016/02/01/lweza-f-c-signs-kalyowa-from-express-f-c/ |access-date=2025-09-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yakola endagaano ne Kiyovu Sports Club mu [[:en:Rwanda_Premier_League|liigi ya Rwanda]].<ref>{{Cite web |date=2023-07-09 |title=Former BUL FC goalkeeper joins Rwanda's Kiyovu |url=https://swiftsportsug.com/2023/07/09/former-bul-fc-goalkeeper-joins-rwandas-kiyovu/ |access-date=2025-09-06 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Gwomunaana 2024, Kalyowa yadda mu Express FC.<ref>{{Cite web |date=2024-08-30 |title=Former BUL FC goalkeeper joins Express FC |url=https://swiftsportsug.com/2024/08/30/former-bul-fc-goalkeeper-joins-express-fc/ |access-date=2025-09-06 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> == Ebitiibwa == '''Ekikopo kya Stanbic Uganda''': 2021–22 (Omukwasi wa ggoolo asinga)<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2022-06-13 |title=BUL players sweep Uganda Cup individual awards |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/bul-players-sweep-uganda-cup-individual-award-NV_136091 |access-date=2025-09-06 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Denis_Onyango|Denis Onyango]] * [[:en:Denis_Kiggundu|Denis Kiggundu]] == Ebijuliziddwa == <references /> {{DEFAULTSORT:Kalyowa, Emmanuel}} fv3m4vm3urinietbdylmturtqqoibr9 Denis Kiggundu 0 13740 51207 2026-05-13T18:55:57Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340707871|Denis Kiggundu]]" 51207 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Denis Kiggundu''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 2000) Munnayuganda [[:en:Football_player|musambi wa mupiira]] ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Goalkeeper_(association_football)|omukwasi wa ggoolo]] mu [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] ne [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]]. == Emirimu gye egya kiraabu == Kiggundu yeegatta ku Vipers SC mu 2019 era okuva olwo abadde ku ttiimu esooka, ng’avuganya mu liigi ya Uganda Premier, [[:en:Uganda_Cup|Uganda Cup]] ne [[:en:CAF_Champions_League|CAF Champions League]].<ref>Vipers SC "[https://viperssc.co.ug/player/denis-kiggundu/ Denis Kiggundu]". Vipers SC. Retrieved 2025-09-05.</ref> Mu sizoni ya 2024–25, yazannya emipiira 15, n’akuba ggoolo mwenda mu ddakiika 1,350 ez’okuzannya, ng’afuna ggoolo 0.53 ku buli mupiira.<ref>BeSoccer "[https://www.besoccer.com/player/d-kiggundu-901569 Denis Kiggundu statistics] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210302101303/https://www.besoccer.com/player/d-kiggundu-901569|date=2021-03-02}}". BeSoccer. Retrieved 2025-09-05.</ref> Era yakuuma obwerufu mu mpaka za Uganda Cup eza 2024–25, Vipers mwe yawangula engule.<ref>Okello, James (2025-05-31). "[https://nbssport.co.ug/2025/05/31/vipers-win-2024-25-uganda-cup-complete-historic-domestic-double/ Vipers win 2024/25 Uganda Cup, complete domestic double]". NBS Sport. Retrieved 2025-09-05.</ref> Yali ku ttiimu eyatambulanga mu mipiira gya CAF Champions League, omuli n’omupiira ogwasooka ne Jwaneng Galaxy mu 2023.<ref>Ainebyoona, Moses (2023-08-17). "[https://www.pulsesports.ng/football/story/bagoole-kizza-out-as-vipers-name-travelling-squad-for-champions-league-tie-2023081717501990563 Bagoole, Kizza out as Vipers name travelling squad for Champions League tie]". Pulse Sports. Retrieved 2025-09-05.</ref> == Emirimu gye egy’ensi yonna == Mu mwezi Ogwomwenda 2022, Kiggundu yalondebwa mu ttiimu ya Uganda Cranes egenda okuzannya emipiira gy’omukwano egy’ensi yonna e Libya, wadde nga teyazannya mu mipiira egyo.<ref>Wasswa, Derrick (2022-09-18). "[https://sports.mtn.co.ug/2022/09/18/micho-names-uganda-cranes-squad-for-two-international-friendlies/ Micho names Uganda Cranes squad for two international friendlies]". MTN Sports. Retrieved 2025-09-05.</ref> Yaddamu okulondebwa mu Gwomusanvu mu 2025 ku ttiimu egenda okuvuganya mu [[:en:2024_African_Nations_Championship|mpaka za African Nations Championship (CHAN) eza 2024]].<ref>Xinhua staff (2025-07-28). "[https://english.news.cn/20250728/a8a49808cc5c4bba9e39d7b78d3417e9/c.html Uganda name 25-man squad for 2025 African Nations Championship]". Xinhua. Retrieved 2025-09-05.</ref> Eyali kapiteeni wa Uganda [[:en:Denis_Onyango|Denis Onyango]] yeegatte ku ttiimu y’ebyekikugu okuwagira abakwasi ba ggoolo nga beetegekera.<ref>Namugera, Brian (2025-07-07). "[https://www.matookerepublic.com/2025/07/07/denis-onyango-volunteers-to-support-uganda-cranes-chan-squad-goalkeepers/ Denis Onyango volunteers to support Uganda Cranes CHAN squad goalkeepers]{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}". Matooke Republic. Retrieved 2025-09-05.</ref><ref>Mugerwa, Sarah (2025-07-07). "[https://sunrise.ug/news/sports/202507/denis-onyango-joins-uganda-cranes-chan-technical-team-to-inspire-goalkeeping-unit.html Denis Onyango joins Uganda Cranes CHAN technical team to inspire goalkeeping unit]". The Sunrise. Retrieved 2025-09-05.</ref> We bwatukiira mu Gwomwenda mu 2025, yali tannazannya mupiira gwe ogwasooka mu nsi yonna.<ref>Uganda Premier League staff (n.d.). "[https://upl.ug/player/denis-kiggundu-vipers-sc-30/ Denis Kiggundu – Vipers SC]". Uganda Premier League. Retrieved 2025-09-05.</ref> == Ebitiibwa == === Kiraabu === * [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda eya Premier]]: 2024–25<ref>Mugisha, Andrew (2025-05-20). "[https://www.monitor.co.ug/sports/soccer/vipers-crowned-2024-25-uganda-premier-league-champions Vipers crowned 2024/25 Uganda Premier League champions]{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}". Daily Monitor. Retrieved 2025-09-05.</ref> * [[:en:Uganda_Cup|Ekikopo kya Uganda]]: 2024–25<ref>Okello, James (2025-05-31). "[https://nbssport.co.ug/2025/05/31/vipers-win-2024-25-uganda-cup-complete-historic-domestic-double/ Vipers win 2024/25 Uganda Cup, complete domestic double]". NBS Sport. Retrieved 2025-09-05.</ref> === Omuntu ssekinnomu === * Omukwasi wa ggoolo asinga mu mpaka za Stanbic Uganda Cup: 2024–25<ref>Vipers SC (2025-05-31). "[https://viperssc.co.ug/2025/05/31/vipers-clinch-uganda-cup-to-complete-season-double-with-convincing-win-over-kcca-fc/ Vipers clinch Uganda Cup to complete season double with win over KCCA FC]". Vipers SC. Retrieved 2025-09-05.</ref> == Ebibalo by’emirimu == {{Updated|2025-09-05}}As of 2025-09-05 === Kiraabu === {| class="wikitable" !Ebiro ! Kiraabu ! Liigi ! Apps ! Goolo |- | 2019–20 | Vipers SC | Uganda Premier League | — | 0. |- | 2020–21 | Vipers SC | Uganda Premier League | — | 0. |- | 2021–22 | Vipers SC | Uganda Premier League | — | 0. |- | 2022–23 | Vipers SC | Uganda Premier League | — | 0. |- | 2023–24 | Vipers SC | Uganda Premier League | — | 0. |- | 2024–25 | Vipers SC | Uganda Premier League | 15. | 0. |} === Mu nsi yona === {| class="wikitable" !Ttiimu y'eggwanga ! Omwaka ! Enkoofiira ! Goolo |- | Uganda | 2022– | 0. | 0. |} == Laba ne == * [[:en:Denis_Onyango|Denis Onyango]] * [[:en:Mutwalibu_Mugolofa|Mutwalibu Mugolofa]] * [[:en:Joel_Mutakubwa|Joel Mutakbwa]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [https://viperssc.co.ug/player/denis-kiggundu/ Profile at Vipers SC] 3y5b8jreons0ytwgob4xijjv60z167f 51226 51207 2026-05-14T00:25:54Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 51226 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Denis Kiggundu''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 2000) Munnayuganda [[:en:Football_player|musambi wa mupiira]] ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Goalkeeper_(association_football)|omukwasi wa ggoolo]] mu [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] ne [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]]. == Emirimu gye egya kiraabu == Kiggundu yeegatta ku Vipers SC mu 2019 era okuva olwo abadde ku ttiimu esooka, ng’avuganya mu liigi ya Uganda Premier, [[:en:Uganda_Cup|Uganda Cup]] ne [[:en:CAF_Champions_League|CAF Champions League]].<ref>Vipers SC "[https://viperssc.co.ug/player/denis-kiggundu/ Denis Kiggundu]". Vipers SC. Retrieved 2025-09-05.</ref> Mu sizoni ya 2024–25, yazannya emipiira 15, n’akuba ggoolo mwenda mu ddakiika 1,350 ez’okuzannya, ng’afuna ggoolo 0.53 ku buli mupiira.<ref>BeSoccer "[https://web.archive.org/web/20210302101303/https://www.besoccer.com/player/d-kiggundu-901569 Denis Kiggundu statistics] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210302101303/https://www.besoccer.com/player/d-kiggundu-901569|date=2021-03-02}}". BeSoccer. Retrieved 2025-09-05.</ref> Era yakuuma obwerufu mu mpaka za Uganda Cup eza 2024–25, Vipers mwe yawangula engule.<ref>Okello, James (2025-05-31). "[https://nbssport.co.ug/2025/05/31/vipers-win-2024-25-uganda-cup-complete-historic-domestic-double/ Vipers win 2024/25 Uganda Cup, complete domestic double]". NBS Sport. Retrieved 2025-09-05.</ref> Yali ku ttiimu eyatambulanga mu mipiira gya CAF Champions League, omuli n’omupiira ogwasooka ne Jwaneng Galaxy mu 2023.<ref>Ainebyoona, Moses (2023-08-17). "[https://www.pulsesports.ng/football/story/bagoole-kizza-out-as-vipers-name-travelling-squad-for-champions-league-tie-2023081717501990563 Bagoole, Kizza out as Vipers name travelling squad for Champions League tie]". Pulse Sports. Retrieved 2025-09-05.</ref> == Emirimu gye egy’ensi yonna == Mu mwezi Ogwomwenda 2022, Kiggundu yalondebwa mu ttiimu ya Uganda Cranes egenda okuzannya emipiira gy’omukwano egy’ensi yonna e Libya, wadde nga teyazannya mu mipiira egyo.<ref>Wasswa, Derrick (2022-09-18). "[https://sports.mtn.co.ug/2022/09/18/micho-names-uganda-cranes-squad-for-two-international-friendlies/ Micho names Uganda Cranes squad for two international friendlies]". MTN Sports. Retrieved 2025-09-05.</ref> Yaddamu okulondebwa mu Gwomusanvu mu 2025 ku ttiimu egenda okuvuganya mu [[:en:2024_African_Nations_Championship|mpaka za African Nations Championship (CHAN) eza 2024]].<ref>Xinhua staff (2025-07-28). "[https://english.news.cn/20250728/a8a49808cc5c4bba9e39d7b78d3417e9/c.html Uganda name 25-man squad for 2025 African Nations Championship]". Xinhua. Retrieved 2025-09-05.</ref> Eyali kapiteeni wa Uganda [[:en:Denis_Onyango|Denis Onyango]] yeegatte ku ttiimu y’ebyekikugu okuwagira abakwasi ba ggoolo nga beetegekera.<ref>Namugera, Brian (2025-07-07). "[https://www.matookerepublic.com/2025/07/07/denis-onyango-volunteers-to-support-uganda-cranes-chan-squad-goalkeepers/ Denis Onyango volunteers to support Uganda Cranes CHAN squad goalkeepers]{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}". Matooke Republic. Retrieved 2025-09-05.</ref><ref>Mugerwa, Sarah (2025-07-07). "[https://sunrise.ug/news/sports/202507/denis-onyango-joins-uganda-cranes-chan-technical-team-to-inspire-goalkeeping-unit.html Denis Onyango joins Uganda Cranes CHAN technical team to inspire goalkeeping unit]". The Sunrise. Retrieved 2025-09-05.</ref> We bwatukiira mu Gwomwenda mu 2025, yali tannazannya mupiira gwe ogwasooka mu nsi yonna.<ref>Uganda Premier League staff (n.d.). "[https://upl.ug/player/denis-kiggundu-vipers-sc-30/ Denis Kiggundu – Vipers SC]". Uganda Premier League. Retrieved 2025-09-05.</ref> == Ebitiibwa == === Kiraabu === * [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda eya Premier]]: 2024–25<ref>Mugisha, Andrew (2025-05-20). "[https://www.monitor.co.ug/sports/soccer/vipers-crowned-2024-25-uganda-premier-league-champions Vipers crowned 2024/25 Uganda Premier League champions]{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}". Daily Monitor. Retrieved 2025-09-05.</ref> * [[:en:Uganda_Cup|Ekikopo kya Uganda]]: 2024–25<ref>Okello, James (2025-05-31). "[https://nbssport.co.ug/2025/05/31/vipers-win-2024-25-uganda-cup-complete-historic-domestic-double/ Vipers win 2024/25 Uganda Cup, complete domestic double]". NBS Sport. Retrieved 2025-09-05.</ref> === Omuntu ssekinnomu === * Omukwasi wa ggoolo asinga mu mpaka za Stanbic Uganda Cup: 2024–25<ref>Vipers SC (2025-05-31). "[https://web.archive.org/web/20250616185107/https://viperssc.co.ug/2025/05/31/vipers-clinch-uganda-cup-to-complete-season-double-with-convincing-win-over-kcca-fc/ Vipers clinch Uganda Cup to complete season double with win over KCCA FC]". Vipers SC. Retrieved 2025-09-05.</ref> == Ebibalo by’emirimu == {{Updated|2025-09-05}}As of 2025-09-05 === Kiraabu === {| class="wikitable" !Ebiro ! Kiraabu ! Liigi ! Apps ! Goolo |- | 2019–20 | Vipers SC | Uganda Premier League | — | 0. |- | 2020–21 | Vipers SC | Uganda Premier League | — | 0. |- | 2021–22 | Vipers SC | Uganda Premier League | — | 0. |- | 2022–23 | Vipers SC | Uganda Premier League | — | 0. |- | 2023–24 | Vipers SC | Uganda Premier League | — | 0. |- | 2024–25 | Vipers SC | Uganda Premier League | 15. | 0. |} === Mu nsi yona === {| class="wikitable" !Ttiimu y'eggwanga ! Omwaka ! Enkoofiira ! Goolo |- | Uganda | 2022– | 0. | 0. |} == Laba ne == * [[:en:Denis_Onyango|Denis Onyango]] * [[:en:Mutwalibu_Mugolofa|Mutwalibu Mugolofa]] * [[:en:Joel_Mutakubwa|Joel Mutakbwa]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [https://viperssc.co.ug/player/denis-kiggundu/ Profile at Vipers SC] 66rmrq0adwk5zmqw3xt9br8yoow0ydj Asaba Juma 0 13741 51210 2026-05-13T22:11:59Z Todduka 10803 Redirected page to [[Asaba Jumah]] 51210 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Asaba Jumah]] 7mqz9l66zeoqhhcreqomozrdt67wniz Asaba Jumah Felix 0 13742 51211 2026-05-13T22:13:13Z Todduka 10803 Redirected page to [[Asaba Jumah]] 51211 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Asaba Jumah]] 7mqz9l66zeoqhhcreqomozrdt67wniz Asaba Jumah (actor) 0 13743 51212 2026-05-13T22:14:59Z Todduka 10803 Redirected page to [[Asaba Jumah]] 51212 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Asaba Jumah]] 7mqz9l66zeoqhhcreqomozrdt67wniz Talk:Kampala 1 13744 51216 2026-05-13T22:33:08Z Todduka 10803 /* Fifty cents a Ugandan can z */ new section 51216 wikitext text/x-wiki == Fifty cents a Ugandan can z == ffGabie Ntaate [[User:Todduka|Todduka]] ([[User talk:Todduka|talk]]) 22:33, 13 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) 4eixmuq6gzu4mjalx4aqlpxrs12an6l Talk:Asaba Jumah 1 13745 51218 2026-05-13T22:58:02Z Todduka 10803 /* */ 51218 wikitext text/x-wiki {{WikiProject banner shell |class=GA |blp=yes |listas=Asaba Jumah |importance=High |1= {{WikiProject Biography |actor=yes |importance=High}} {{WikiProject Entertainment |Uganda=yes |importance=High}} }} 2omlatwhe194guzeqw4i0ldfy0ka2gr 51223 51218 2026-05-13T23:12:39Z Todduka 10803 /* */ 51223 wikitext text/x-wiki {{WikiProject banner shell |class=GA |blp=yes |listas=Asaba Jumah |1= {{WikiProject Biography |actor=yes |blp=yes}} {{WikiProject Entertainment |Uganda=yes}} }} nzc9109720k2b8lgqluw5ia2v22jh9o 51224 51223 2026-05-13T23:17:32Z Todduka 10803 Undid revision [[Special:Diff/51223|51223]] by [[Special:Contributions/Todduka|Todduka]] ([[User talk:Todduka|talk]]) 51224 wikitext text/x-wiki {{WikiProject banner shell |class=GA |blp=yes |listas=Asaba Jumah |importance=High |1= {{WikiProject Biography |actor=yes |importance=High}} {{WikiProject Entertainment |Uganda=yes |importance=High}} }} 2omlatwhe194guzeqw4i0ldfy0ka2gr Template:WikiProject banner shell 10 13746 51220 2026-05-13T23:09:15Z Todduka 10803 Created page with "<!-- Template:WikiProject_banner_shell --> {| class="metadata" style="border:2px solid #444; padding:0.5em; background:#f9f9f9;" | class="metadata" | '''WikiProject Banner:''' {{#if:{{{class|}}}|Class={{{class}}}|}} {{#if:{{{blp|}}}|BLP=yes|}} {{#if:{{{listas|}}}|Subject={{{listas}}}|}} |- | class="metadata" | {{{1|}}} |}" 51220 wikitext text/x-wiki <!-- Template:WikiProject_banner_shell --> {| class="metadata" style="border:2px solid #444; padding:0.5em; background:#f9f9f9;" | class="metadata" | '''WikiProject Banner:''' {{#if:{{{class|}}}|Class={{{class}}}|}} {{#if:{{{blp|}}}|BLP=yes|}} {{#if:{{{listas|}}}|Subject={{{listas}}}|}} |- | class="metadata" | {{{1|}}} |} epu1evqcu5am6l44snvaz2xkr3gwphu Template:WikiProject Entertainment 10 13747 51221 2026-05-13T23:10:38Z Todduka 10803 Created page with "<!-- Template:WikiProject_Entertainment --> {| class="metadata" style="border:1px solid #aaa; padding:0.5em; background:#f9f9f9;" | class="metadata" | '''WikiProject Entertainment:''' {{#if:{{{Uganda|}}}|Uganda|}} |}" 51221 wikitext text/x-wiki <!-- Template:WikiProject_Entertainment --> {| class="metadata" style="border:1px solid #aaa; padding:0.5em; background:#f9f9f9;" | class="metadata" | '''WikiProject Entertainment:''' {{#if:{{{Uganda|}}}|Uganda|}} |} 1x3wlq0mpycyje55yxv2vbh2zlx1r2z Template:WikiProject Biography 10 13748 51222 2026-05-13T23:11:22Z Todduka 10803 Created page with "<!-- Template:WikiProject_Biography --> {| class="metadata" style="border:1px solid #aaa; padding:0.5em; background:#f9f9f9;" | class="metadata" | '''WikiProject Biography:''' {{#if:{{{actor|}}}|Actor|}} {{#if:{{{blp|}}}|Biography of a Living Person|}} |}" 51222 wikitext text/x-wiki <!-- Template:WikiProject_Biography --> {| class="metadata" style="border:1px solid #aaa; padding:0.5em; background:#f9f9f9;" | class="metadata" | '''WikiProject Biography:''' {{#if:{{{actor|}}}|Actor|}} {{#if:{{{blp|}}}|Biography of a Living Person|}} |} reiaexzr4j918koa8do13e8ht8wur0r Talk:Lukyamuzi Bashir 1 13749 51225 2026-05-13T23:43:04Z Todduka 10803 /* */ 51225 wikitext text/x-wiki {{WikiProject banner shell |class=GA |blp=yes |listas=Lukyamuzi Bashir |1= {{WikiProject Biography |actor=yes |blp=yes}} {{WikiProject Entertainment |Uganda=yes}} }} hcb4xh4th4lwb35vqzdaw2ftwzab3l2