Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.2
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Alex Mukulu
0
8197
51252
47931
2026-05-14T17:12:04Z
DitektivUg
11122
Databox
51252
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex''' Mukulu ye muwandiisi w'emizannyo mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Mercy Mireme Ntangaare and Eckhard Breitinger: “Ugandan Drama in English,” in Uganda: The Cultural Landscape, Breitinger, Eckhard (Ed),(Kampala, Uganda: Fountain Publishers,2000), 224-49.</ref><ref>Wanjala, Chris L. & Wanjala, Alex Nelungo: “Central and East Africa – A Personal Overview”, The Journal of Commonwealth Literature, Vol 40, Issue 4, pages 253-265, 1 Dec 2005.</ref>
== Obulamu ==
Mukulu yazaalibwa nga 20 Ogwekkuminogumu 1954 mu Misebe (mu sazza Ssingo), [[Buganda]], mu maka ga Paulo Kayizi Lugaizi ne Victoria Ndagire, muwala w'omulangira Yokana Kimbugwe owa Lungujja. Mukulu bwe yali ku mukutu gwa Terefayina eya BBS ku pulogulaamu ya ''Mu Buwuufu'' yategeeza nti nga muto yasomerako ku ssomero Aggrey (kati awali St. Lawrence), Oluvunnyuma gyeyava okugenda ku ssomero lye [[Namilyango College|Namilyango]]. Ng'avudde ku Kololo Secondary School, yasoma ebya firimu ne katemba e Makerere [[:en:Commonwealth_Heads_of_Government_Meeting_2007|University]], Kampala, Uganda.
Emizannyo gye egisinga okumanyibwa mulimu "30 Year of Bananas", "Wounds of Africa","Guest of Honour".<ref>Fuchs, Anne (Ed): “ New Theatre in Francophone and Anglophone Africa: A Selection of Papers Held at a Conference in Mandelieu”, 23–26 June 1995, Rodopi, 1999.</ref>
"Journey to Self Realization"abakulembeze ogwazanyibwa ku mukolo ogw'okuggulawo [[:en:Commonwealth_Heads_of_Government_Meeting_2007|olukungaana lw'amawanga agaali amatwaale ga Bungereza mu Kampala mu 2007]].<ref>Ingram, Derek: “Kampala Notebook”, The Round Table - The Commonwealth Journal of International Affairs, Vol 97, No 394, pages 29-33, Feb 2008</ref>
== Emirimu gye yakola ==
=== Emizannyo ===
* Muzukulu wa Kabangala (yafulumizibwa mu 1977)
* Mu Lungereza ne Kamukukulu (yafulumizibwa mu 1978)
* Enkyusa z'Ekijjukizo (yafulumizibwa mu 1979)
* Ssigala (yafulumizibwa mu 1980)
* Omuzannyo gwa Bakisimba (wafulumizibwa mu 1980)
* Ennyimba ez'ekika kino (zaafulumizibwa mu 1980)
* Ekibuga ky'abantu abaatiikirivu (ekyafulumizibwa mu 1983)
* Ssaabalabirizi w'ekkanisa yatta Ssaabawandiisi w'ekyalo (yafulumizibwa mu 1984)
* Muzungu (yafulumizibwa mu 1985)
* Mu kitabo ekiyitibwa Nkolwaʹ (ekyafulumizibwa mu 1985)
* Ekifo kino kirimu ebifo 11 (ekyafulumizibwa mu 1986)
* Ekibinja ky'Abaruumi (ekyafulumizibwa mu 1987)
* Ekyennyonyi (yafulumizibwa mu 1986/7)
* Ennyimba z'omu Afirika (zaafulumizibwa mu 1988)
* Enkyusa z'Ensi (yafulumizibwa mu 1989)
* Emyaka 30 egy'obuzaale (yafulumizibwa 1991)
* Mu ngeri y'emu, mu mwaka gwa 1992
* Omugenyi ow'ekitiibwa (yafulumizibwa mu 1994)
* Abakozi ba Uganda abasatu (abafulumizibwa mu 1995)
* Radio Mambo Badoo (yafulumizibwa mu 1996)
* Mu Muganda omulungi (yafulumizibwa mu 1914)
* Olukuŋŋaana lw'abakulembeze b'amawanga amagatte olwali mu Kampala, mu 2007
=== Ebitabo ===
30 Years of Bananas, Alex Mukulu, Oxford University Press, 1993
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannakatemba]]
9d3aealhbfi2gz20eyvqze57zoyakri
Alfonse Owiny-Dollo
0
8380
51258
45022
2026-05-14T17:33:34Z
DitektivUg
11122
Databox
51258
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref>
Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa nga 18 Ogusooka 1956 nga kati kimanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu Yunivasite ya [[:en:University_of_Bradford|University of Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" />
== Emirimu gye ==
Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe kya Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref>
Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" />
Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/>
Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref>
Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref>
Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/>
== Ebikwata ku Famire ye ==
Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref>
== Laba ne bino ==
* Essiga lya Uganda eddamuzi
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs]
d0e4igu15s2i0r81gvqbdm5qz25b8vi
Alex Onzima
0
8506
51253
42764
2026-05-14T17:13:19Z
DitektivUg
11122
Databox
51253
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Aadroa Onzima''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:Perez_Ahabwe|Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Paalamenti]] akiikirira essaza ly'e Maracha, mu [[:en:Maracha_District|Disitulikiti y'e Maracha]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha , mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omu kitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ng'akoze diguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha3">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Ebyafaayo bye mu kukola ==
Onzima akiikiridde Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne yeegatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html |access-date=2022-12-12 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita lwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Laba ne ==
* Kabineeti ya Uganda
* Paalamenti ya Uganda
* Ettundu-ttundu ly'e West Nile
* Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
6ty4qcqafpcz3rdidzxjcf2fpfbjxqe
51254
51253
2026-05-14T17:13:45Z
DitektivUg
11122
Kutereezaamu
51254
wikitext
text/x-wiki
'''Alex Aadroa Onzima''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:Perez_Ahabwe|Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Paalamenti]] akiikirira essaza ly'e Maracha, mu [[:en:Maracha_District|Disitulikiti y'e Maracha]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha , mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omu kitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ng'akoze diguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha3">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Ebyafaayo bye mu kukola ==
Onzima akiikiridde Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne yeegatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html |access-date=2022-12-12 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita lwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Laba ne ==
* Kabineeti ya Uganda
* Paalamenti ya Uganda
* Ettundu-ttundu ly'e West Nile
* Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
8pq8kdb05u5gt7216rt442ohmbp9ecq
51255
51254
2026-05-14T17:29:59Z
DitektivUg
11122
Databox
51255
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Aadroa Onzima''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:Perez_Ahabwe|Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Paalamenti]] akiikirira essaza ly'e Maracha, mu [[:en:Maracha_District|Disitulikiti y'e Maracha]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha , mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omu kitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ng'akoze diguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha3">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Ebyafaayo bye mu kukola ==
Onzima akiikiridde Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne yeegatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html |access-date=2022-12-12 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita lwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Laba ne ==
* Kabineeti ya Uganda
* Paalamenti ya Uganda
* Ettundu-ttundu ly'e West Nile
* Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
31r7d3sss5wbpnj7l6in07nqjs194fp
Alengot Oromait
0
9638
51246
42774
2026-05-14T17:03:56Z
DitektivUg
11122
Databox
51246
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Proscovia Alengot Oromait''' yazaalibwa nga 1 Ogusooka 1993 [[Yuganda|Munnayuganda]], muyizi mu Yunivasite era munnabyabufuzi. Yaweereza ng'omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] (MP) ow'e Ssaza erya Usuk, mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. Ng'aweza emyaka 19, ye yali omubaka asinga obuto mu Paalamenti ya Uganda<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/MP+at+19+++Alengot+writes+history/-/688334/1506628/-/mbbij7z/-/index.html</ref> ne ku Ssemazinga wa Afirika.<ref>https://web.archive.org/web/20140519064810/http://www.newvision.co.ug/news/635260-oromait-is-youngest-mp-in-africa.html</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Katakwi nga 1 Ogusooka 1993. Kitaawe, [[:en:Michael_Oromait|Michael Oromait]], yaweereza ng'omubaka wa Paalamenti ku kifo kye kimu nga tannafa nga 21 Ogusooka 2012.<ref>https://web.archive.org/web/20140519065027/http://www.newvision.co.ug/news/633217-michael-oromait-mp-katakwi-passes-on.html</ref>
== Okusoma kwe ==
Yamaliriza emisomo gye egya siniya ey'omukaaga ku St. Kalemba Senior Secondary School mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] mu Ogwokumunebiri 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/635524-alengot-s-victory-excites-teachers-at-former-school.htm</ref> Yaweebwa ekifo mu [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] e [[:en:Mukono|Mukono]], okutandika mu Ogwomunaaa 2012.<ref>https://www.voanews.com/a/in-uganda-mixed-reactions-to-africas-youngest-mp/1512624.html</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Oluvannyuma lw'okufa kwa Kitaawe, Alengot Oromait yasalawo okuvuganya mu kulonda kwa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] okudda mu kifo kya kitaawe, eyali aweereza nga [[:en:Independent_candidate|ataalina kibiina]]. Yawangula empaka z'okusunsulwamu era mu kulonda okw'awamu mu Ogwomwenda 2012, yaziwangula n'ebitundu 54.2% eby'okulonda. Asuubirwa okukwasaganya okusoma kwe okw'omutendera n'emirimu gye egy'obukiise mu lukiiko lw'eggwanga okumala emyaka esatu egiddako.<ref>https://web.archive.org/web/20140519065414/http://www.newvision.co.ug/news/650419-mp-alengot-on-forbes-list-of-most-powerful-women.html</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Alengot Oromait ssi mufumbo era ali mu kibiina kya National Resistance Movement, ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. Akola ku nsonga nga [[:en:Natural_environment|ez'obutonde bw'ensi]], [[:en:Education|eby'enjigiriza]], [[:en:Health_policy|enkola z'ebyobulamu]] [[:en:Gender_issues|n'ensonga z'ekikula ky'abantu]]. Omu ku basomesa be ye [[Jessica Alupo]], eyali [[:en:Minister_of_Education|Minisita ow'ebyenjigiriza]] era nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] (MP) akiikirira abakyala aba Disitulikiti y'e Katakwi.<ref>{{cite web |last1=Wandera |first1=Dennis |last2=Namusimni |first2=Esther |date=2 October 2012 |title=Alengot, 19 Year Old MP Joins UCU |url=http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140519074125/http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |archivedate=19 May 2014 |accessdate=18 May 2014 |publisher=[[Uganda Christian University|The Standard]] (Uganda Christian University)}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Wandera |first1=Dennis |last2=Namusimni |first2=Esther |date=2 October 2012 |title=Alengot, 19 Year Old MP Joins UCU |url=http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140519074125/http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |archivedate=19 May 2014 |accessdate=18 May 2014 |publisher=[[Uganda Christian University|The Standard]] (Uganda Christian University)}}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Yvonne_Khamati|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Yvonne_Khamati|Yvone Khamati]]
* [[Katakwi (disitulikit)|Disitulikiti ya Katakwi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'omwenda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://allafrica.com/stories/201207240126.html Palamenti ya Uganda Ewa ekitiibwa omubaka wa palamenti eyafa Michael Oromait]
f9pvqct44csb52mn2b07800vvmoj1ij
Alex Ruhunda
0
10437
51256
42755
2026-05-14T17:32:17Z
DitektivUg
11122
Databox
51256
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Ruhunda''' yazaalibwa nga 2 Ogwekkuminebiri 1971. Munnayuganda [[:en:Consultant|ey'ebuuzibwako mu by'okunoonyereza]], [[:en:Community_organizing|mukwanaganya w'ensonga z'okukitundu]], munnabizinensi era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa Paalamenti]] omulonde owa Munisipalite y'e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] era y'akiikirira ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ekibiina ekiri mu bukulembeze bwa Uganda.<ref name="RA1">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=95</ref>
Ruhunda ye Ssentebe w'ekibiina kya ''Parliamentary Forum for Road Safety'', era Ssentebe wa ''Rwenzori MPs Forum'', Omumyuka wa Ssentebe ku ''[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|Kakiiko ka Paalamenti]] ak'eby'obusuubuzi, ebyobulambuzi n'amakolero era Mmemba ku kakiiko k'eby'embalirira mu'' [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]].<ref name="RA2">http://torodev.blogspot.ug/2013/08/rwenzori-mps-boss-gives-accountability.html</ref><ref name="RA3">http://www.newtimes.co.rw/section/Printer/2017-03-21/209263/</ref>
Mu 2007, yali Pulezidenti wa IACD, ekigwaayo nti International Association for Community Development nga ye mutandiisi era eyali omukulu atwala ekitongole kya ''Kabarole Research and Resource Centre (KRC)'', ekitongole ky'obwannanyini ekisangibwa mu [[:en:Toro_sub-region|Ttundutundu ly'e Toro]].<ref name="RA4">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.iacdglobal.org/about/brief-history/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2024-03-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240319113424/https://www.iacdglobal.org/about/brief-history/ |url-status=dead }}</ref><ref name="RA5">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://krcuganda.org/?p=1292 |access-date=2024-03-22 |archive-date=2018-09-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180908025055/http://krcuganda.org/?p=1292 |url-status=dead }}</ref> Era yaliko Mmemba mu Ttendekero lya [[:en:Mountains_of_the_Moon_University|Mountains of the Moon University]], kalabaalaba w'ebibiina ebiwerako ebiwola n'okutereka ssente ''(SACCOs)'' mu Uganda era atuula ku bukiiko bw'ebitongole ebiyamba abali mu bwetaavu nga mwemuli ne [[:en:Rotary_International|Rotary International]] n'ebirala bingi.<ref name="RA7">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434793/fort-portal-shines</ref><ref name="RA6">https://books.google.com/books?id=hHnFBQAAQBAJ&q=rotary+international+ruhunda+alex+uganda&pg=PT378</ref><ref name="RA9">{{Cite web |url=https://journalism.mak.ac.ug/?q=news/010816/mp-ruhunda-moves-end-drug-abuse-poor-performance-fort-portal-schools-0 |title=Archive copy |access-date=2024-03-22 |archive-date=2024-03-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240322095535/https://journalism.mak.ac.ug/?q=news/010816/mp-ruhunda-moves-end-drug-abuse-poor-performance-fort-portal-schools-0 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Ruhunda yazaalibwa mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]], nga 2 Ogwekkuminebiri 1971 mu famire y'[[:en:Catholic|abakatoliki]]. Yasomera ku St Peter and Paul Primary School, Kijanju, Fort Portal M/C mu misomo gye egya Pulayimale, City High School, Kampala mu misomo gye ku mutendera gwa [[:en:O-level|O-level]] ne [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] mu misomo gya [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]] .<ref name="RA8">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1328535/museveni-grace-city-school-celebrations</ref>
Ruhunda oluvanyuma yegatta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ng'eno gye yatikkirwa Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Social_Science|Bachelor of Social Science]] in [[:en:Political_Science|Political Science]] and [[:en:Public_Administration|Public Administration]] mu 1996. Mu Ssettendekero ly'elimu, Ruhunda yeyongerayo nafuna Diguli ey'okubiri mu misomo gya Master of Arts in [[:en:Gender_and_Development|Gender and Development]] studies mu 2000.<ref name="RA1"/>
== Emirimu gye ==
Oluvanyuma lw'okutikkirwa mu 1996, Ruhunda yatandikawo era naweereza nga Dayilekita era [[:en:Advisory_board|ng'omuwandiisi w'akakiiko akakulu]] mu kibiina kya ''Kabarole Research and Resource Centre (KRC)'', ng'ekifo kino yakikwasa omuntu omulala mu 2009. Nga akyakulembera ekitongole eky'okunoonyereza, yakulemberamu [[:en:Research_program|pulogulaamu z'okunoonyereza]] eza [[:en:MTN_Uganda|MTN Uganda]], [[:en:Vivo_Energy|Shell Uganda]] ne mu bitongole ebirala era nga yaweereza nga omukulembeze wa '''ACD''' mu 2007 era nga [[:en:Board_of_directors|Mmemba ku kakiiko akakulembera]] ekitongole kya global [[:en:Community_development|community development]] organization ngakiikirira Ssemazinga wa Africa.<ref name="RA15">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1450476/fort-portal-hospital-boost-emergency-ward</ref>
Era yaweereza nga Ssentebe omutandiisi w'ekibiina kya ''Uganda Governance Monitoring Platform (UGMP)''<ref name="RA16">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ngoforum.or.ug/uganda-governance-monitoring-plaform/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-09-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190915194621/http://www.ngoforum.or.ug/uganda-governance-monitoring-plaform/ |url-status=dead }}</ref> era nga kalabaalaba wa ''Sustainable Agriculture Trainers Network (SATNET)'', ''Rwenzori-Anti-Corruption-Coalition (RAC)'' n'ebitongole ebirala eby'enjawulo. Alex Ruhunda, wamu ne Dennis Mugarra saako ne Joseph Rwabuhinga batandiikawo Kkampuni ya ''DAJ Communications'' mu 2000, nga mu Kkampuni eno Ruhunda akyaweereza nga Dayilekita ow'okuttikko.<ref name="RA11">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309068/daj-communications</ref>
Mu mwaka gwa 2011, Ruhunda yegatta ku by'obufuzi ku tiketi y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] era nafuuka Mmemba mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] nga akiikirira Munisipalite y'e Fort Portal. Mu 2016, yawangula akalulu akaddako era n'asigala ng'awereeza mu Konsityuwensi y'emu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] ey[[:en:Uganda|'Ekkula lya Africa]].<ref name="RA13">https://ugandaradionetwork.com/story/alex-ruhunda-leads-fort-portal-mp-seat</ref>
Mu Paalamenti ey'omwenda, Ruhunda yaweereza ku Kakiiko ka Paalamenti aka ad hoc committee okunoonyereza ku nsonga z'amasanyalaze; akakiiko akanoonyereza ku nsonga z'ebyobugagga eby'omuttaka. Mu Paalamenti ey'ekkumi, y'e Ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akakwasaganya obutebenkevu ku nguudo aka ''Parliamentary Forum for Road Safety'',<ref name="RA22">https://web.archive.org/web/20170505222820/http://www.parliament.go.ug/index.php/about-parliament/parliamentary-news/1224-sensitize-citizens-on-road-use-speaker</ref> Ssentebe w'akakiika ka ''Rwenzori MPs Forum'', Omumyuka wa Ssentebe wa kakiiko ak'ebyobusuubuzi'', Obulambuzi n'amakolero, era'' Mmemba ku kakiiko k'ebyembalirira.<ref name="RA12">http://ict4democracy.org/category/blog/page/6/</ref>
Emyaka egiyise, Alex Ruhunda ayanjudde [[:en:Academic_paper|empapula]] eziwerako era [[:en:Keynote|akkaatirizza]] ensonga ez'enjawulo eri abantu ab'enjawulo okwetoloola ensi yonna era aky'eyongerayo n'omulimu ogwo.<ref name="RA6"/>
Mu 2017 Ruhunda yawandiika ekiwandiiko ekyakozesebwa mu ''The Tower Post'' okusaayo endowooza ye ku nsonga z'okuggya ekkomo ku myaka gy'obukulembeze mu Ggwanga. Yawandiika bwati, "Nsubira Katonda anakwata mu mutima gwa Pulezidenti Yoweri Museveni okwewala okukemebwa ng'awuliriza endowooza z'abantu abamu abalina ebigendererwa byabwe nga basindikiriza eky'okuggya ekkomo ku myaka gy'obukulembe mu Ssemateeka wa Uganda."<ref>http://thetowerpost.com/2017/09/24/mp-alex-ruhunda-why-i-rejected-nrm-caucus-plot-to-remove-age-limit/</ref>
== Laba na bino ==
* [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabarole]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20201127172029/http://daj.co.ug/ Webusayiti ya Kkampuni y'eby'empuliziganya eya DAJ Communications]
{{DEFAULTSORT:Ruhunda, Alex}}
c61ttwugb8ayu638kka6s3xtgce572m
Alex Kakuba
0
10955
51250
35950
2026-05-14T17:09:42Z
DitektivUg
11122
Databox
51250
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 mu mwezi gwa Ssebaseka 1991) muzannyi wa mupiira [[Yuganda|mu Uganda]] era mu kiseera kino azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] .
lqu069p8ettmwtslai8ximk38yn838r
Alexander David Ssimbwa
0
11458
51257
42751
2026-05-14T17:33:07Z
DitektivUg
11122
Databox
51257
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Omulangira Alexander David Ssimbwa''' 21 Ogwokusatu 1934 – 6 Ogwekkuminogumu 2014 yali Munnayuganda omulangira, omukungu era munnakyukakyuka. Yazaalibwa mulangira w'[[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] nga mutabani wa Ssekabaka [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Cwa II]] . Mu myaka gya 1960, yakwatibwa mu kiseera [[:en:Mengo_Crisihttps://en.wikipedia.org/wiki/Mengo_Crisis|ka zigizigi e Mengo]] nga kigambibwa nti yali lw'okwogerera Pulezidenti [[Milton Obote]] . Oluvannyuma lw’okuyimbulwa mu kkomera mu 1971, Ssimbwa yaweereza ng’omubaka wa Uganda mu China mu kiseera ky’obufuzi bwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].
== Ebimukwatako ==
Ssimbwa yazaalibwa mu [[Kampala]] nga 21 Ogwokusatu 1934 mu maka ga Erina Nambawa ne Ssekabaka [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Cwa II]] [[Kabaka wa Buganda]] .<ref name="monitor2">{{Cite web |date=January 21, 2021 |title=Kabaka's uncle Prince Ssimbwa passes on |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kabaka-s-uncle-prince-ssimbwa-passes-on-1589972 |website=Monitor}}</ref> Yali mwana wa Kabaka Daudi Cwa II ow’amakumi asatu mu abataano. <ref name="newvision">{{Cite web |title=Buganda Prince's widow accuses lawyer of land grabbing |url=https://www.newvision.co.ug/news/1527741/buganda-prince-widow-accuses-lawyer-land-grabbing#google_vignette |website=New Vision}}</ref> Ssimbwa yali muganda wa Kabaka [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II]] eyali agenda okujja era kojja wa Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi II]] eyali agenda okufuuka Kabaka .
Oluvanyuma lw'okwenyigira mu kuwamba gavumenti mu 1966, nga kigambibwa nti yakola olukwe okutta Pulezidenti wa Uganda eyali alwanyisa obwakabaka [[Milton Obote]], Ssimbwa yakwatibwa mu [[:en:Lubiri|Lubiri lw'e Lubiri]],<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/fare-thee-well-soldier-and-diplomat-1590504</ref> y'asibibwa, n'atulugunyizibwa amagye agaali amesimbu eri Obote mu kiseera ky'[[:en:Mengo_Crisis|akatyabaga akaliwo e Mengo]]. Yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka nkaaga mu ena kyokka n’ayimbulwa nga bukyali, mu 1971, mu kiseera ky’obukulembeze bwa Pulezidenti [[Idi Amin]] . <ref>https://hicginewsagency.com/2014/11/06/prince-david-ssimbwa-passes-on-ri-p/</ref>
Mu myaka gya 1980, yeegatta ku lutalo lw’okwenunula mu kiseera [[:en:Ugandan_Bush_War|ky’olutalo lw'omunsiko mu Uganda]] olwaleeta Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] mu buyinza. Mu bukulembeze bwa Museveni, Ssimbwa yaliko omubaka wa Uganda mu China. <ref>{{Cite web |last=Kasozi |first=Ephraim |date=2016-09-26 |title=Uganda: Royal Family Fights Over Ssekabaka Chwa's Land |url=https://allafrica.com/stories/201609260003.html |website=AllAfrica}}</ref>
Oluvannyuma yakuubagana ne gavumenti y’e Mengo ku nsonga z’obwannannyini ku ttaka.<ref>https://allafrica.com/stories/201609260003.html</ref>
Ssimbwa yafuulibwa Knight of the Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] nga Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] yamufuula Knight of the Grand Cross .<ref>https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html</ref>
Yafa nga 6 Ogwekkuminogumu 2014 mu [[Eddwaaliro e Nakasero|ddwaaliro e Nakasero]] . Yaterekebwa mu [[:en:Kasubi_Tombs|masiro ge Kasubi]] .<ref>https://allafrica.com/stories/201411120467.html</ref>
== Ebitiibwa ==
* [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Knight wa Grand Collar y’Obwakabaka [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|obw’Obwakabaka obw’Omulangira Uchicho]]
== Ebijulizidwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Buganda]]
13u5mtcsdvjf1tg3bw7mb9amt4p1wsm
Albert Ssempeke
0
11514
51245
48756
2026-05-14T17:02:57Z
DitektivUg
11122
Databox
51245
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Albert Ssempeke''' yali muyimbi amanyiddwa nnyo mu kuyimba [[:en:Baganda_Music|ennyimba ez'ebivuga eby'ekinnansi]]. Era yali muyimbi wa [[:en:Kabaka_of_Buganda|Sekabaka wa Buganda]] agambibwa okubeera [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II owa Buganda]] . Alubaamu ya Albert ''Ssempeke!'' ya nyimba ez'omulembe nga [[:en:Buganda|Buganda]] tenafuna meefuga gaayo.
Ku myaka 11, Albert yatandika okukuba entongooli ey'endere. Yayigirizibwa abakugu b’amaloboozi abakungu era n'atutumuka ng'omuyimbi ow'oku kooti. Mu nnyimba ze yagattako [[:en:Lyre|endongo]], [[:en:Drum|engoma]], n’ennanga ya kiganda ey’emiguwa munaana. Oluvannyuma lw’obwakabaka bwa Buganda okusatululwa [[Milton Obote]], omuziki gw’obwakabaka gwakendeera kubanga bangi baagaana okugukuba. Obufuzi bwa [[Idi Amin]] bwabuviirako okwongera okukendeera abantu bangi bwe badduka. Emyaka gya 1980 we gyatuukira, abantu abasinga baali beerabira ennyimba z’obwakabaka oba ne bafa, ekyaleka Albert ng’omu ku bayimbi b’obwakabaka abaasembayo, ekyamufuula ow’enjawulo eri abakugu [[:en:Ethnomusicology|mu by’ennyimba z’obuwangwa]] . Mu 1987, yayitibwa Peter Cooke okubeera ''Omuyimbi mu kitundu mwebasula'' mu [[:en:University_of_Edinburgh|Yunivasite ye Edinburgh]] .
== Ebijuliziddwa ==
* Kafumbe, Damascus [https://web.archive.org/web/20140222162750/http://diginole.lib.fsu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=2709&context=etd Abayimbi b’Obwakabaka ba Kabaka mu Buganda-Uganda: Omulimu gwabwe n’amakulu gaabwe ku mulembe gwa Ssekabaka Sir Edward Frederick Muteesa Ii (1939-1966)] . Yunivasite y’essaza ly’e Florida DigiNole Commons, Ebbaluwa ez’ebyuma, Ebiwandiiko n’Ebbaluwa, 2006.
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [{{Allmusic|class=artist|id=p173860|pure_url=yes}} Omuziki gwonna]
* [http://womad.org/?artist_id=1024 WOMAD ebikwata ku bulamu bw'omuntu]
* [https://web.archive.org/web/20070313204309/http://www.amadinda.co.uk/ssempeke.do A tribute to Albert Ssempeke] Ate era, osobola okuwuliriza wano samples okuva mu album ye.
[[Category:Bayimbi]]
twcdyb8ko8a2nv0tdyqwvx5be4zhmp5
Apollo Kaggwa
0
11607
51269
48006
2026-05-14T19:21:06Z
Ssenkungu ivan
3840
Ntereezezza empandiika mu kiba ekisooka.
51269
wikitext
text/x-wiki
[[File:HamMukasaAndApoloKagwa.jpg|thumb|Apollo Kagwa (ku ddyo) n’omuwandiisi we [[:en:Ham_Mukasa|Ham Mukasa]], 1902]]
'''Sir Apollo Kagwa''' (mu mpadiika entongole ey'olulimi Oluganda liwandiikibwa nga '''Kaggwa''') KCMG MBE (1864-1927)<ref name="britannica">Apollo Kaggwa</ref> yali muyivu era munnabyabufuzi ow'enkizo mu Uganda bwe yali wansi w’obufuzi bwa Bungereza. Yali mukulembeze wansi w’ekiwayi ky’Abakrisitaayo era Ssekabaka [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] yamulonda okuba ssaabaminisita ( Katikkiro) ow’Obwakabaka bwa [[Buganda]] mu 1890. Yaweereza okutuusa mu 1926. Kaggwa yaweereza nga Omulangira omufuzi ow'ekiseera okuva mu 1897 okutuuka mu 1914 Ssekabaka [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chwa]] eyali omuto bwe yasuumukamu.<ref name=":1">Apollo Kaggwa</ref> Ye yali omukugu mu by'amawanga mu [[Buganda]] eyasooka era eyali asinga.<ref name=":1" /> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ankole</ref>
== Emirimu gye ==
Kaggwa yali muyizi mu by’okuddukanya emirimu mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda ng’abaminsani abakulisitaayo abaasooka okutuuka mu myaka gya 1870. Abayizi bano mu lubiri, bannabyafaayo Abazungu ab’omulembe ogwo be baayogerako [[:en:Page_(occupation)|ng’empapula]], baali bavubuka bagezi okuva mu bwakabaka bwonna abaasindikibwa mu lubiri okutendekebwa ng’omulembe gw’abakulembeze oguddako. Yali omu ku bantu abaasooka okukyukira enzikiriza [[:en:Protestant|y’Abapolotesitante]]. Kata afuuke omu ku [[:en:Protestant|Bajulizi ba Uganda]] Ssekabaka Mwanga II bwe yagwa mu butakkaanya n’Abakristaayo oluvannyuma lw’emyaka mitono. Kigambibwa nti yali yawona okuttibwa kubanga yali yalaga dda nti alina obusobozi obw’enjawulo ng’omuyambi mu ggwanika. <ref>{{cite book |last=Wrigley |first=C. C. |date=1974 |title=Leadership in 19th Century Africa: Essays from Tarikh |publisher=Historical Society of Nigeria |isbn=978-0-391-00357-6 |editor-last=Ikime |editor-first=Obaro |location=London |pages=[https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 116–127] |chapter=Apollo Kagwa: Katikkiro of Buganda |chapter-url=https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 |chapter-url-access=registration}}</ref> Okuva mu 1885 okutuuka mu 1887, obwakabaka bwagwa mu lutalo lw’omunda olw’eddiini ng’ebiwayi by’Abapolotesitante, Abakatoliki n’Abasiraamu nga bivuganya ku buyinza. Kaggwa, era mu myaka gye amakumi abiri egyo, okuva mu buto yali amanyiddwa ng’omukulembeze w’ekiwayi ky’Abapolotesitante. Omuvuzi w’emmundu omunyiikivu, <ref>{{cite book |last=Wright |first=Michael A. |date=1972 |title=Buganda in the Heroic Age |publisher=Oxford University Press}}</ref> Kaggwa yaweereza nnyo mu kulwana mu ntalo zino. [[:en:Protestant|Abasiraamu]] be baali bafuga mu kitundu ky’olutalo ekyasooka, era Kaggwa n’Abapolotesitante abalala baamala ekiseera mu buwanganguse mu bwakabaka bwa [[:en:Ankole|Ankole]] obwali ku muliraano .
== Ssaabaminisita ==
[[File:Kattikiro_Apollo_Kaggwa.png|thumb|350x350px|Kattikiro Apollo Kaggwa mu mwaka gwa 1893]]
[[File:Basiima_Bakyagaya_House_of_sir_apollo_kagwa.jpg|thumb|350x350px|Ennyumba ya Apollo Kaggwa, eyazimbibwa mu 1903]]
Ssekabaka Mwanga, eyagobwa mu ntebe okumala akaseera, yazzibwawo mu 1890 ng’ayambibwako Abapolotesitante, era Kaggwa n’atuumibwa ''Katikkiro'' (Ssaabaminisita). Ssekabaka Mwanga yaddamu okugobwa mu ntebe mu 1897 bwe yasalawo okugaana obuyinza bw’abagwira n’alwana olutalo n’Abangereza ne lutawangulwa. Omulangira omuwere, Daudi Chwa, yalangirirwa nga Kabaka ( ''Kabaka'' ) nga Kaggwa y’omu ku bafuzi abasatu. Kaggwa y’omu ku baateesa ku ndagaano ya Uganda, Buganda mwe yafuukira okuleetebwa wansi w'obukuumi bwa Bungereza nga erina obuyinza butono ku nsonga zaayo ez'omunda. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ward |first=Kevin |title=A History of Christianity in Uganda |url=https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ |access-date=2023-01-26 |website=Dictionary of African Christian Biography |language=en}}</ref>
[[:en:Buganda_Agreement_(1900)|Endagaano ya Uganda eya 1900]] yanyweza obuyinza bw'abaami aba ‘Bakungu’ abaali basinga okuba Abapolotesitante, nga bakulemberwa Kaggwa. <ref name=":0"/> London yasindika abakungu batono bokka okuddukanya eggwanga, nga okusinga yeesigamye ku baami ba ‘Bakungu’. Okumala emyaka mingi baali basinga kwettanirwa olw’obukugu bwabwe mu by’obufuzi, Obukristaayo bwabwe, enkolagana yaabwe ey’omukwano n’Abangereza, Waliwo obusobozi bwabwe obw’okusolooza emisolo, n’okubeera okumpi n’ekibuga Entebbe (ekibuga ekikulu) kyali okumpi n’ekibuga ekikulu ekya Buganda. Emyaka gya 1920 we gyatuukira abaddukanya Bungereza baali beesiga nnyo, era nga tebalina bwetaavu bwa buyambi bwa magye oba mu by’obufuzi. Abakungu b’amatwale baasolooza omusolo ku birime eby’ensimbi ebyakolebwanga abalimi. Waaliwo obutali bumativu mu bantu mu Baganda rank-and-file, ekyakendeeza ku buyinza bw'abakulembeze baabwe. Mu 1912 Kaggwa yasenguka okunyweza obuyinza bwa ‘Bakungu’ bwe yateesa mu ‘Lukiiko’ ku lwa Buganda nga ye ye Pulezidenti na ‘Bakungu’ ng’ekibiina ky'obukulu ebw'ensikirano. Abakungu ba Bungereza baakuba akalulu k’ekirowoozo kino bwe baazuula nti abantu baali bawakanya abantu bangi. Mu kifo ky’ekyo abakungu ba Bungereza baatandika ennongoosereza ezimu ne bagezaako okufuula ‘Lukiiko’ olukiiko olukiikirira abantu abatuufu. <ref>{{cite journal |last=Twaddle |first=Michael |date=April 1969 |title=The ''Bakungu'' Chiefs of Buganda Under British Colonial Rule, 1900–1930 |url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-african-history/article/bakungu-chiefs-of-buganda-under-british-colonial-rule-19001930/87FCBA2F66FB27F1813DDF2B261B9879 |journal=Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=10 |pages=309–322 |doi=10.1017/S0021853700009543 |s2cid=154425473 |url-access=subscription |number=2}}</ref>
== Engendo ze ==
Yakyalira Bungereza mu 1902 mu buyinza bwe nga ''Katikkiro'' (Ssaabaminisita), <ref name=":0"/> olw’okutuuza [[:en:Edward_VII|Ssekabaka Edward VII]] ku ntebe, ng’awerekerwako omuwandiisi we, [[:en:Ham_Mukasa|Ham Mukasa]] . <ref>{{cite book |last=Mukasa |first=Ham |date=1904 |title=Uganda's Katikiro in England: Being the Official Account of His Visit to the Coronation of His Majesty Edward VII |url=http://www.wdl.org/en/item/9950 |publisher=Hutchinson & Company |location=London |authorlink=Ham Mukasa |access-date=2025-08-21 |archive-date=2021-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210328103356/http://www.wdl.org/en/item/9950 |url-status=dead }}</ref>
== Ebitabo ==
Kaggwa yawandiika ebitabo bingi ebikwata ku Buganda, omuli ebyafaayo eby’awamu ''Bassekabaka ba Buganda'', ekiwandiiko ekikwata ku mateeka n’empisa ''Empisa z’Abaganda'' n’okukung’aanya enfumo ''Engero z’Abaganda'' . Ebyafaayo bye ebya Buganda mwalimu ebyafaayo ebimpimpi eby’obwakabaka obululiranye Bunyoro ne Ankole. Ebimu ku bitabo bye bivvuunuddwa mu Lungereza. <ref name=":0"/>
== Emirimu gye ==
Yali muwagizi nnyo mu kuteekawo ebyenjigiriza eby’omulembe mu Uganda. Okusingira ddala, yakwatibwa ensonyi olw’ekyo kye yalaba ng’omuze gwa batabani b’abakulembeze b’eggwanga okukula nga boonoonese, okwawukana ku nkuza ey’ekika kya spartan omulembe gwe gye gwafuna okuva mu nkola y’okutendekebwa mu lubiri. Yakolagana n’abaminsani b’e Bungereza okutandikawo amasomero g’ekisulo naddala [[King's College, Budo|King’s College Budo]], mu bulambulukufu okukuuma abavubuka ab’ebitiibwa obutakula nga boonoonese. <ref>Hattersley, C.W. ''The Baganda at Home''. Frank Cass Ltd, 1968</ref>
Mu 1918, yafuulibwa mmemba ow’ekitiibwa mu kibiina kya [[:en:Order_of_the_British_Empire|Order of the British Empire]] olw’obuweereza mu kwongeza n’okutegeka emisolo mu basirikale abakuuma ekitundu n’ekitongole ky’ebyokwerinda mu kitundu mu Uganda Protectorate. <ref>{{London Gazette|issue=30576|supp=y|page=3289|date=12 March 1918}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Yalina abaana 23 omuli ne [[Michael Kawalya Kagwa]] (eyakola nga ''Katikkiro wa Buganda'' okuva mu 1945 okutuuka mu 1950) <ref>[http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html World Statesmen: Uganda]</ref>
== Ebijuliziddwa ku Kaggwa ==
{{Reflist}}
''"... yali Kaggwa okusinga omuntu omulala yenna Mwanga gwe yasinga okukyawa. Omulimu gwe ogw'obuntu mu kugwa kwa Mwanga n'olwekyo munene nnyo, nga Mwanga yennyini bwe yalambika mu bbaluwa ezisukka mu emu."''
* M. M. Semakula Kiwanuka <ref>Kiwanuka, M. S. (1972). ''A History of Buganda from the Foundation of the Kingdom to 1900''. Holmes & Meier Pub.</ref>
''"... era nga Nnaabagereka Elizabeth I bwe yali awadde omubbi w'oku nnyanja eyali amanyiddwa ennyo, Francis Drake ekitiibwa ky'obuzira, ne Ssekabaka Edward VII bwe yali awadde Apolo Kaggwa ekitiibwa ky'obuzira. Sir Francis Drake ne Sir Apolo Kaggwa bombi baali bayizzi era nga baaweebwa ekitiibwa olw'ebikolwa byabwe eby'obugwenyufu. Francis Drake yatuusa zaabu ne ffeeza eza Spain eyabbibwa ate Apolo Kaggwa n'awaayo obwetwaze bwa Buganda."''
* Samwiri Lwanga-Lunyiigo, ''Mwanga II'' (2011), olupapula 2 <ref>Lwanga-Lunyiigo, S. (2011). ''Mwanga II: Resistance to Imposition of British Colonial Rule in Buganda, 1884-1899''. Kampala: Wavah Books</ref>
''"Omukulembeze w'eggwanga omutuufu, nga oggyeeko abakungu b'eBungereza, Apolo Kagwa Ssaabaminisita oba Katikkiro. Omulenzi w'olupapula eyasitula enkovu z'obusungu bwa Mwanga akulakulanye n'afuuka omukulembeze mu lutalo era omufuzi mu mirembe ng'amaanyi ge ag'emirembe n'empisa n'Obukristaayo obwa nnamaddala bimufudde amaanyi ag'obulungi."''
* J. D. Mullins, ''Emboozi ey’ekitalo eya Uganda'' (1908), olupapula 115. <ref>Mullins, J. D. (1908). ''The Wonderful story of Uganda''. Church Missionary Society.</ref>
== Ebitabo by’ebiwandiiko bye ==
* Kaggwa, Apolo. ''Empisa z’Abaganda'' (Columbia University Press, 1934).
* Kaggwa, Apolo. ''Bakabaka ba Buganda'' (East African Publishing House, 1971).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
dwcrmhr89rpp44xtcx4njp5kfmdw3nl
51270
51269
2026-05-14T19:56:38Z
Ssenkungu ivan
3840
/* Emirimu gye */ Ennongoosereza
51270
wikitext
text/x-wiki
[[File:HamMukasaAndApoloKagwa.jpg|thumb|Apollo Kagwa (ku ddyo) n’omuwandiisi we [[:en:Ham_Mukasa|Ham Mukasa]], 1902]]
'''Sir Apollo Kagwa''' (mu mpadiika entongole ey'olulimi Oluganda liwandiikibwa nga '''Kaggwa''') KCMG MBE (1864-1927)<ref name="britannica">Apollo Kaggwa</ref> yali muyivu era munnabyabufuzi ow'enkizo mu Uganda bwe yali wansi w’obufuzi bwa Bungereza. Yali mukulembeze wansi w’ekiwayi ky’Abakrisitaayo era Ssekabaka [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] yamulonda okuba ssaabaminisita ( Katikkiro) ow’Obwakabaka bwa [[Buganda]] mu 1890. Yaweereza okutuusa mu 1926. Kaggwa yaweereza nga Omulangira omufuzi ow'ekiseera okuva mu 1897 okutuuka mu 1914 Ssekabaka [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chwa]] eyali omuto bwe yasuumukamu.<ref name=":1">Apollo Kaggwa</ref> Ye yali omukugu mu by'amawanga mu [[Buganda]] eyasooka era eyali asinga.<ref name=":1" /> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ankole</ref>
== Emirimu gye ==
Kaggwa yali muyizi mu by’okuddukanya emirimu mu lubiri lw’Obwakabaka bwa [[Buganda]] ng’Abaminsani Abakrisitaayo abaasooka okutuuka mu myaka gya 1870. Abayizi bano mu lubiri, bannabyafaayo Abazungu ab’omulembe ogwo be baayogerako ng’empapula, baali bavubuka bagezi okuva mu Bwakabaka bwonna abaasindikibwa mu lubiri okutendekebwa ng’omulembe gw’abakulembeze oguddako. Yali omu ku bantu abaasooka okukyukira enzikiriza y’Obupulotesitanti. Kata afuuke omu ku [[Abajulizi ba Uganda|Bajulizi ba Uganda]] [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Ssekabaka Mwanga II]].<ref>{{cite book |last=Wrigley |first=C. C. |date=1974 |title=Leadership in 19th Century Africa: Essays from Tarikh |publisher=Historical Society of Nigeria |isbn=978-0-391-00357-6 |editor-last=Ikime |editor-first=Obaro |location=London |pages=[https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 116–127] |chapter=Apollo Kagwa: Katikkiro of Buganda |chapter-url=https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 |chapter-url-access=registration}}</ref> Okuva mu 1885 okutuuka mu 1887, Obwakabaka bwagwa mu lutalo lw’omunda olw’eddiini ng’ebiwayi by’Abapolotesitanti, Abakatoliki n’Abasiraamu nga bivuganya ku buyinza. Kaggwa, era mu myaka gye amakumi abiri egyo, okuva mu buto yali amanyiddwa ng’omukulembeze w’ekiwayi ky’Abapolotesitanti. Omuvuzi w’emmundu omunyiikivu,<ref>{{cite book |last=Wright |first=Michael A. |date=1972 |title=Buganda in the Heroic Age |publisher=Oxford University Press}}</ref> Kaggwa yaweereza nnyo mu kulwana mu ntalo zino. Abasiraamu be baali bafuga mu kitundu ky’olutalo ekyasooka, era Kaggwa n’Abapolotesitanti abalala baamala ekiseera mu buwanganguse mu Bugabe bwa Ankole obwali ku muliraano .
== Ssaabaminisita ==
[[File:Kattikiro_Apollo_Kaggwa.png|thumb|350x350px|Kattikiro Apollo Kaggwa mu mwaka gwa 1893]]
[[File:Basiima_Bakyagaya_House_of_sir_apollo_kagwa.jpg|thumb|350x350px|Ennyumba ya Apollo Kaggwa, eyazimbibwa mu 1903]]
Ssekabaka Mwanga, eyagobwa mu ntebe okumala akaseera, yazzibwawo mu 1890 ng’ayambibwako Abapolotesitante, era Kaggwa n’atuumibwa ''Katikkiro'' (Ssaabaminisita). Ssekabaka Mwanga yaddamu okugobwa mu ntebe mu 1897 bwe yasalawo okugaana obuyinza bw’abagwira n’alwana olutalo n’Abangereza ne lutawangulwa. Omulangira omuwere, Daudi Chwa, yalangirirwa nga Kabaka ( ''Kabaka'' ) nga Kaggwa y’omu ku bafuzi abasatu. Kaggwa y’omu ku baateesa ku ndagaano ya Uganda, Buganda mwe yafuukira okuleetebwa wansi w'obukuumi bwa Bungereza nga erina obuyinza butono ku nsonga zaayo ez'omunda. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ward |first=Kevin |title=A History of Christianity in Uganda |url=https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ |access-date=2023-01-26 |website=Dictionary of African Christian Biography |language=en}}</ref>
[[:en:Buganda_Agreement_(1900)|Endagaano ya Uganda eya 1900]] yanyweza obuyinza bw'abaami aba ‘Bakungu’ abaali basinga okuba Abapolotesitante, nga bakulemberwa Kaggwa. <ref name=":0"/> London yasindika abakungu batono bokka okuddukanya eggwanga, nga okusinga yeesigamye ku baami ba ‘Bakungu’. Okumala emyaka mingi baali basinga kwettanirwa olw’obukugu bwabwe mu by’obufuzi, Obukristaayo bwabwe, enkolagana yaabwe ey’omukwano n’Abangereza, Waliwo obusobozi bwabwe obw’okusolooza emisolo, n’okubeera okumpi n’ekibuga Entebbe (ekibuga ekikulu) kyali okumpi n’ekibuga ekikulu ekya Buganda. Emyaka gya 1920 we gyatuukira abaddukanya Bungereza baali beesiga nnyo, era nga tebalina bwetaavu bwa buyambi bwa magye oba mu by’obufuzi. Abakungu b’amatwale baasolooza omusolo ku birime eby’ensimbi ebyakolebwanga abalimi. Waaliwo obutali bumativu mu bantu mu Baganda rank-and-file, ekyakendeeza ku buyinza bw'abakulembeze baabwe. Mu 1912 Kaggwa yasenguka okunyweza obuyinza bwa ‘Bakungu’ bwe yateesa mu ‘Lukiiko’ ku lwa Buganda nga ye ye Pulezidenti na ‘Bakungu’ ng’ekibiina ky'obukulu ebw'ensikirano. Abakungu ba Bungereza baakuba akalulu k’ekirowoozo kino bwe baazuula nti abantu baali bawakanya abantu bangi. Mu kifo ky’ekyo abakungu ba Bungereza baatandika ennongoosereza ezimu ne bagezaako okufuula ‘Lukiiko’ olukiiko olukiikirira abantu abatuufu. <ref>{{cite journal |last=Twaddle |first=Michael |date=April 1969 |title=The ''Bakungu'' Chiefs of Buganda Under British Colonial Rule, 1900–1930 |url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-african-history/article/bakungu-chiefs-of-buganda-under-british-colonial-rule-19001930/87FCBA2F66FB27F1813DDF2B261B9879 |journal=Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=10 |pages=309–322 |doi=10.1017/S0021853700009543 |s2cid=154425473 |url-access=subscription |number=2}}</ref>
== Engendo ze ==
Yakyalira Bungereza mu 1902 mu buyinza bwe nga ''Katikkiro'' (Ssaabaminisita), <ref name=":0"/> olw’okutuuza [[:en:Edward_VII|Ssekabaka Edward VII]] ku ntebe, ng’awerekerwako omuwandiisi we, [[:en:Ham_Mukasa|Ham Mukasa]] . <ref>{{cite book |last=Mukasa |first=Ham |date=1904 |title=Uganda's Katikiro in England: Being the Official Account of His Visit to the Coronation of His Majesty Edward VII |url=http://www.wdl.org/en/item/9950 |publisher=Hutchinson & Company |location=London |authorlink=Ham Mukasa |access-date=2025-08-21 |archive-date=2021-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210328103356/http://www.wdl.org/en/item/9950 |url-status=dead }}</ref>
== Ebitabo ==
Kaggwa yawandiika ebitabo bingi ebikwata ku Buganda, omuli ebyafaayo eby’awamu ''Bassekabaka ba Buganda'', ekiwandiiko ekikwata ku mateeka n’empisa ''Empisa z’Abaganda'' n’okukung’aanya enfumo ''Engero z’Abaganda'' . Ebyafaayo bye ebya Buganda mwalimu ebyafaayo ebimpimpi eby’obwakabaka obululiranye Bunyoro ne Ankole. Ebimu ku bitabo bye bivvuunuddwa mu Lungereza. <ref name=":0"/>
== Emirimu gye ==
Yali muwagizi nnyo mu kuteekawo ebyenjigiriza eby’omulembe mu Uganda. Okusingira ddala, yakwatibwa ensonyi olw’ekyo kye yalaba ng’omuze gwa batabani b’abakulembeze b’eggwanga okukula nga boonoonese, okwawukana ku nkuza ey’ekika kya spartan omulembe gwe gye gwafuna okuva mu nkola y’okutendekebwa mu lubiri. Yakolagana n’abaminsani b’e Bungereza okutandikawo amasomero g’ekisulo naddala [[King's College, Budo|King’s College Budo]], mu bulambulukufu okukuuma abavubuka ab’ebitiibwa obutakula nga boonoonese. <ref>Hattersley, C.W. ''The Baganda at Home''. Frank Cass Ltd, 1968</ref>
Mu 1918, yafuulibwa mmemba ow’ekitiibwa mu kibiina kya [[:en:Order_of_the_British_Empire|Order of the British Empire]] olw’obuweereza mu kwongeza n’okutegeka emisolo mu basirikale abakuuma ekitundu n’ekitongole ky’ebyokwerinda mu kitundu mu Uganda Protectorate. <ref>{{London Gazette|issue=30576|supp=y|page=3289|date=12 March 1918}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Yalina abaana 23 omuli ne [[Michael Kawalya Kagwa]] (eyakola nga ''Katikkiro wa Buganda'' okuva mu 1945 okutuuka mu 1950) <ref>[http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html World Statesmen: Uganda]</ref>
== Ebijuliziddwa ku Kaggwa ==
{{Reflist}}
''"... yali Kaggwa okusinga omuntu omulala yenna Mwanga gwe yasinga okukyawa. Omulimu gwe ogw'obuntu mu kugwa kwa Mwanga n'olwekyo munene nnyo, nga Mwanga yennyini bwe yalambika mu bbaluwa ezisukka mu emu."''
* M. M. Semakula Kiwanuka <ref>Kiwanuka, M. S. (1972). ''A History of Buganda from the Foundation of the Kingdom to 1900''. Holmes & Meier Pub.</ref>
''"... era nga Nnaabagereka Elizabeth I bwe yali awadde omubbi w'oku nnyanja eyali amanyiddwa ennyo, Francis Drake ekitiibwa ky'obuzira, ne Ssekabaka Edward VII bwe yali awadde Apolo Kaggwa ekitiibwa ky'obuzira. Sir Francis Drake ne Sir Apolo Kaggwa bombi baali bayizzi era nga baaweebwa ekitiibwa olw'ebikolwa byabwe eby'obugwenyufu. Francis Drake yatuusa zaabu ne ffeeza eza Spain eyabbibwa ate Apolo Kaggwa n'awaayo obwetwaze bwa Buganda."''
* Samwiri Lwanga-Lunyiigo, ''Mwanga II'' (2011), olupapula 2 <ref>Lwanga-Lunyiigo, S. (2011). ''Mwanga II: Resistance to Imposition of British Colonial Rule in Buganda, 1884-1899''. Kampala: Wavah Books</ref>
''"Omukulembeze w'eggwanga omutuufu, nga oggyeeko abakungu b'eBungereza, Apolo Kagwa Ssaabaminisita oba Katikkiro. Omulenzi w'olupapula eyasitula enkovu z'obusungu bwa Mwanga akulakulanye n'afuuka omukulembeze mu lutalo era omufuzi mu mirembe ng'amaanyi ge ag'emirembe n'empisa n'Obukristaayo obwa nnamaddala bimufudde amaanyi ag'obulungi."''
* J. D. Mullins, ''Emboozi ey’ekitalo eya Uganda'' (1908), olupapula 115. <ref>Mullins, J. D. (1908). ''The Wonderful story of Uganda''. Church Missionary Society.</ref>
== Ebitabo by’ebiwandiiko bye ==
* Kaggwa, Apolo. ''Empisa z’Abaganda'' (Columbia University Press, 1934).
* Kaggwa, Apolo. ''Bakabaka ba Buganda'' (East African Publishing House, 1971).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
60oy228btid3oznp7kuzn7su25dymsj
51271
51270
2026-05-14T20:31:18Z
Ssenkungu ivan
3840
/* Ssaabaminisita */
51271
wikitext
text/x-wiki
[[File:HamMukasaAndApoloKagwa.jpg|thumb|Apollo Kagwa (ku ddyo) n’omuwandiisi we [[:en:Ham_Mukasa|Ham Mukasa]], 1902]]
'''Sir Apollo Kagwa''' (mu mpadiika entongole ey'olulimi Oluganda liwandiikibwa nga '''Kaggwa''') KCMG MBE (1864-1927)<ref name="britannica">Apollo Kaggwa</ref> yali muyivu era munnabyabufuzi ow'enkizo mu Uganda bwe yali wansi w’obufuzi bwa Bungereza. Yali mukulembeze wansi w’ekiwayi ky’Abakrisitaayo era Ssekabaka [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] yamulonda okuba ssaabaminisita ( Katikkiro) ow’Obwakabaka bwa [[Buganda]] mu 1890. Yaweereza okutuusa mu 1926. Kaggwa yaweereza nga Omulangira omufuzi ow'ekiseera okuva mu 1897 okutuuka mu 1914 Ssekabaka [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chwa]] eyali omuto bwe yasuumukamu.<ref name=":1">Apollo Kaggwa</ref> Ye yali omukugu mu by'amawanga mu [[Buganda]] eyasooka era eyali asinga.<ref name=":1" /> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ankole</ref>
== Emirimu gye ==
Kaggwa yali muyizi mu by’okuddukanya emirimu mu lubiri lw’Obwakabaka bwa [[Buganda]] ng’Abaminsani Abakrisitaayo abaasooka okutuuka mu myaka gya 1870. Abayizi bano mu lubiri, bannabyafaayo Abazungu ab’omulembe ogwo be baayogerako ng’empapula, baali bavubuka bagezi okuva mu Bwakabaka bwonna abaasindikibwa mu lubiri okutendekebwa ng’omulembe gw’abakulembeze oguddako. Yali omu ku bantu abaasooka okukyukira enzikiriza y’Obupulotesitanti. Kata afuuke omu ku [[Abajulizi ba Uganda|Bajulizi ba Uganda]] [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Ssekabaka Mwanga II]].<ref>{{cite book |last=Wrigley |first=C. C. |date=1974 |title=Leadership in 19th Century Africa: Essays from Tarikh |publisher=Historical Society of Nigeria |isbn=978-0-391-00357-6 |editor-last=Ikime |editor-first=Obaro |location=London |pages=[https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 116–127] |chapter=Apollo Kagwa: Katikkiro of Buganda |chapter-url=https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 |chapter-url-access=registration}}</ref> Okuva mu 1885 okutuuka mu 1887, Obwakabaka bwagwa mu lutalo lw’omunda olw’eddiini ng’ebiwayi by’Abapolotesitanti, Abakatoliki n’Abasiraamu nga bivuganya ku buyinza. Kaggwa, era mu myaka gye amakumi abiri egyo, okuva mu buto yali amanyiddwa ng’omukulembeze w’ekiwayi ky’Abapolotesitanti. Omuvuzi w’emmundu omunyiikivu,<ref>{{cite book |last=Wright |first=Michael A. |date=1972 |title=Buganda in the Heroic Age |publisher=Oxford University Press}}</ref> Kaggwa yaweereza nnyo mu kulwana mu ntalo zino. Abasiraamu be baali bafuga mu kitundu ky’olutalo ekyasooka, era Kaggwa n’Abapolotesitanti abalala baamala ekiseera mu buwanganguse mu Bugabe bwa Ankole obwali ku muliraano .
== Ssaabaminisita ==
[[File:Kattikiro_Apollo_Kaggwa.png|thumb|350x350px|Katikkiro Apollo Kaggwa mu mwaka gwa 1893]]
[[File:Basiima_Bakyagaya_House_of_sir_apollo_kagwa.jpg|thumb|350x350px|Ennyumba ya Apollo Kaggwa, eyazimbibwa mu 1903]]
Ssekabaka Mwanga, eyawangangusibwa okumala akaseera, yazzibwawo mu 1890 ng’ayambibwako Abapolotesitanti, era Kaggwa n’aweebwa ''Obwakatikkiro'' (Ssaabaminisita). Ssekabaka Mwanga yaddamu okuwangangusibwa mu ntebe mu 1897 bwe yasalawo okugaana obuyinza bw’abagwira n’alwana olutalo n’Abangereza n'atalutawangula. Omulangira eyali omuto, Daudi Chwa, yalangirirwa nga Kabaka (''Kabaka'') nga Kaggwa y’omu ku bakuza abasatu. Kaggwa y’omu ku baateesa ku ndagaano ya Uganda, Buganda mwe yafuukira okuleetebwa wansi w'obufuzi bwa Bungereza nga erina obuyinza butono ku nsonga zaayo ez'omunda. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ward |first=Kevin |title=A History of Christianity in Uganda |url=https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ |access-date=2023-01-26 |website=Dictionary of African Christian Biography |language=en}}</ref>
[[:en:Buganda_Agreement_(1900)|Endagaano ya Uganda eya 1900]] yanyweza obuyinza bw'abaami aba ‘Bakungu’ abaali basinga okuba Abapolotesitante, nga bakulemberwa Kaggwa. <ref name=":0"/> London yasindika abakungu batono bokka okuddukanya eggwanga, nga okusinga yeesigamye ku baami ba ‘Bakungu’. Okumala emyaka mingi baali basinga kwettanirwa olw’obukugu bwabwe mu by’obufuzi, Obukristaayo bwabwe, enkolagana yaabwe ey’omukwano n’Abangereza, Waliwo obusobozi bwabwe obw’okusolooza emisolo, n’okubeera okumpi n’ekibuga Entebbe (ekibuga ekikulu) kyali okumpi n’ekibuga ekikulu ekya Buganda. Emyaka gya 1920 we gyatuukira abaddukanya Bungereza baali beesiga nnyo, era nga tebalina bwetaavu bwa buyambi bwa magye oba mu by’obufuzi. Abakungu b’amatwale baasolooza omusolo ku birime eby’ensimbi ebyakolebwanga abalimi. Waaliwo obutali bumativu mu bantu mu Baganda rank-and-file, ekyakendeeza ku buyinza bw'abakulembeze baabwe. Mu 1912 Kaggwa yasenguka okunyweza obuyinza bwa ‘Bakungu’ bwe yateesa mu ‘Lukiiko’ ku lwa Buganda nga ye ye Pulezidenti na ‘Bakungu’ ng’ekibiina ky'obukulu ebw'ensikirano. Abakungu ba Bungereza baakuba akalulu k’ekirowoozo kino bwe baazuula nti abantu baali bawakanya abantu bangi. Mu kifo ky’ekyo abakungu ba Bungereza baatandika ennongoosereza ezimu ne bagezaako okufuula ‘Lukiiko’ olukiiko olukiikirira abantu abatuufu. <ref>{{cite journal |last=Twaddle |first=Michael |date=April 1969 |title=The ''Bakungu'' Chiefs of Buganda Under British Colonial Rule, 1900–1930 |url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-african-history/article/bakungu-chiefs-of-buganda-under-british-colonial-rule-19001930/87FCBA2F66FB27F1813DDF2B261B9879 |journal=Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=10 |pages=309–322 |doi=10.1017/S0021853700009543 |s2cid=154425473 |url-access=subscription |number=2}}</ref>
== Engendo ze ==
Yakyalira Bungereza mu 1902 mu buyinza bwe nga ''Katikkiro'' (Ssaabaminisita), <ref name=":0"/> olw’okutuuza [[:en:Edward_VII|Ssekabaka Edward VII]] ku ntebe, ng’awerekerwako omuwandiisi we, [[:en:Ham_Mukasa|Ham Mukasa]] . <ref>{{cite book |last=Mukasa |first=Ham |date=1904 |title=Uganda's Katikiro in England: Being the Official Account of His Visit to the Coronation of His Majesty Edward VII |url=http://www.wdl.org/en/item/9950 |publisher=Hutchinson & Company |location=London |authorlink=Ham Mukasa |access-date=2025-08-21 |archive-date=2021-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210328103356/http://www.wdl.org/en/item/9950 |url-status=dead }}</ref>
== Ebitabo ==
Kaggwa yawandiika ebitabo bingi ebikwata ku Buganda, omuli ebyafaayo eby’awamu ''Bassekabaka ba Buganda'', ekiwandiiko ekikwata ku mateeka n’empisa ''Empisa z’Abaganda'' n’okukung’aanya enfumo ''Engero z’Abaganda'' . Ebyafaayo bye ebya Buganda mwalimu ebyafaayo ebimpimpi eby’obwakabaka obululiranye Bunyoro ne Ankole. Ebimu ku bitabo bye bivvuunuddwa mu Lungereza. <ref name=":0"/>
== Emirimu gye ==
Yali muwagizi nnyo mu kuteekawo ebyenjigiriza eby’omulembe mu Uganda. Okusingira ddala, yakwatibwa ensonyi olw’ekyo kye yalaba ng’omuze gwa batabani b’abakulembeze b’eggwanga okukula nga boonoonese, okwawukana ku nkuza ey’ekika kya spartan omulembe gwe gye gwafuna okuva mu nkola y’okutendekebwa mu lubiri. Yakolagana n’abaminsani b’e Bungereza okutandikawo amasomero g’ekisulo naddala [[King's College, Budo|King’s College Budo]], mu bulambulukufu okukuuma abavubuka ab’ebitiibwa obutakula nga boonoonese. <ref>Hattersley, C.W. ''The Baganda at Home''. Frank Cass Ltd, 1968</ref>
Mu 1918, yafuulibwa mmemba ow’ekitiibwa mu kibiina kya [[:en:Order_of_the_British_Empire|Order of the British Empire]] olw’obuweereza mu kwongeza n’okutegeka emisolo mu basirikale abakuuma ekitundu n’ekitongole ky’ebyokwerinda mu kitundu mu Uganda Protectorate. <ref>{{London Gazette|issue=30576|supp=y|page=3289|date=12 March 1918}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Yalina abaana 23 omuli ne [[Michael Kawalya Kagwa]] (eyakola nga ''Katikkiro wa Buganda'' okuva mu 1945 okutuuka mu 1950) <ref>[http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html World Statesmen: Uganda]</ref>
== Ebijuliziddwa ku Kaggwa ==
{{Reflist}}
''"... yali Kaggwa okusinga omuntu omulala yenna Mwanga gwe yasinga okukyawa. Omulimu gwe ogw'obuntu mu kugwa kwa Mwanga n'olwekyo munene nnyo, nga Mwanga yennyini bwe yalambika mu bbaluwa ezisukka mu emu."''
* M. M. Semakula Kiwanuka <ref>Kiwanuka, M. S. (1972). ''A History of Buganda from the Foundation of the Kingdom to 1900''. Holmes & Meier Pub.</ref>
''"... era nga Nnaabagereka Elizabeth I bwe yali awadde omubbi w'oku nnyanja eyali amanyiddwa ennyo, Francis Drake ekitiibwa ky'obuzira, ne Ssekabaka Edward VII bwe yali awadde Apolo Kaggwa ekitiibwa ky'obuzira. Sir Francis Drake ne Sir Apolo Kaggwa bombi baali bayizzi era nga baaweebwa ekitiibwa olw'ebikolwa byabwe eby'obugwenyufu. Francis Drake yatuusa zaabu ne ffeeza eza Spain eyabbibwa ate Apolo Kaggwa n'awaayo obwetwaze bwa Buganda."''
* Samwiri Lwanga-Lunyiigo, ''Mwanga II'' (2011), olupapula 2 <ref>Lwanga-Lunyiigo, S. (2011). ''Mwanga II: Resistance to Imposition of British Colonial Rule in Buganda, 1884-1899''. Kampala: Wavah Books</ref>
''"Omukulembeze w'eggwanga omutuufu, nga oggyeeko abakungu b'eBungereza, Apolo Kagwa Ssaabaminisita oba Katikkiro. Omulenzi w'olupapula eyasitula enkovu z'obusungu bwa Mwanga akulakulanye n'afuuka omukulembeze mu lutalo era omufuzi mu mirembe ng'amaanyi ge ag'emirembe n'empisa n'Obukristaayo obwa nnamaddala bimufudde amaanyi ag'obulungi."''
* J. D. Mullins, ''Emboozi ey’ekitalo eya Uganda'' (1908), olupapula 115. <ref>Mullins, J. D. (1908). ''The Wonderful story of Uganda''. Church Missionary Society.</ref>
== Ebitabo by’ebiwandiiko bye ==
* Kaggwa, Apolo. ''Empisa z’Abaganda'' (Columbia University Press, 1934).
* Kaggwa, Apolo. ''Bakabaka ba Buganda'' (East African Publishing House, 1971).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
5uorlbkhgzpu7v9yu5bhp8fhkff4hri
51272
51271
2026-05-14T20:43:45Z
Ssenkungu ivan
3840
/* Ssaabaminisita */
51272
wikitext
text/x-wiki
[[File:HamMukasaAndApoloKagwa.jpg|thumb|Apollo Kagwa (ku ddyo) n’omuwandiisi we [[:en:Ham_Mukasa|Ham Mukasa]], 1902]]
'''Sir Apollo Kagwa''' (mu mpadiika entongole ey'olulimi Oluganda liwandiikibwa nga '''Kaggwa''') KCMG MBE (1864-1927)<ref name="britannica">Apollo Kaggwa</ref> yali muyivu era munnabyabufuzi ow'enkizo mu Uganda bwe yali wansi w’obufuzi bwa Bungereza. Yali mukulembeze wansi w’ekiwayi ky’Abakrisitaayo era Ssekabaka [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] yamulonda okuba ssaabaminisita ( Katikkiro) ow’Obwakabaka bwa [[Buganda]] mu 1890. Yaweereza okutuusa mu 1926. Kaggwa yaweereza nga Omulangira omufuzi ow'ekiseera okuva mu 1897 okutuuka mu 1914 Ssekabaka [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chwa]] eyali omuto bwe yasuumukamu.<ref name=":1">Apollo Kaggwa</ref> Ye yali omukugu mu by'amawanga mu [[Buganda]] eyasooka era eyali asinga.<ref name=":1" /> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ankole</ref>
== Emirimu gye ==
Kaggwa yali muyizi mu by’okuddukanya emirimu mu lubiri lw’Obwakabaka bwa [[Buganda]] ng’Abaminsani Abakrisitaayo abaasooka okutuuka mu myaka gya 1870. Abayizi bano mu lubiri, bannabyafaayo Abazungu ab’omulembe ogwo be baayogerako ng’empapula, baali bavubuka bagezi okuva mu Bwakabaka bwonna abaasindikibwa mu lubiri okutendekebwa ng’omulembe gw’abakulembeze oguddako. Yali omu ku bantu abaasooka okukyukira enzikiriza y’Obupulotesitanti. Kata afuuke omu ku [[Abajulizi ba Uganda|Bajulizi ba Uganda]] [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Ssekabaka Mwanga II]].<ref>{{cite book |last=Wrigley |first=C. C. |date=1974 |title=Leadership in 19th Century Africa: Essays from Tarikh |publisher=Historical Society of Nigeria |isbn=978-0-391-00357-6 |editor-last=Ikime |editor-first=Obaro |location=London |pages=[https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 116–127] |chapter=Apollo Kagwa: Katikkiro of Buganda |chapter-url=https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 |chapter-url-access=registration}}</ref> Okuva mu 1885 okutuuka mu 1887, Obwakabaka bwagwa mu lutalo lw’omunda olw’eddiini ng’ebiwayi by’Abapolotesitanti, Abakatoliki n’Abasiraamu nga bivuganya ku buyinza. Kaggwa, era mu myaka gye amakumi abiri egyo, okuva mu buto yali amanyiddwa ng’omukulembeze w’ekiwayi ky’Abapolotesitanti. Omuvuzi w’emmundu omunyiikivu,<ref>{{cite book |last=Wright |first=Michael A. |date=1972 |title=Buganda in the Heroic Age |publisher=Oxford University Press}}</ref> Kaggwa yaweereza nnyo mu kulwana mu ntalo zino. Abasiraamu be baali bafuga mu kitundu ky’olutalo ekyasooka, era Kaggwa n’Abapolotesitanti abalala baamala ekiseera mu buwanganguse mu Bugabe bwa Ankole obwali ku muliraano .
== Ssaabaminisita ==
[[File:Kattikiro_Apollo_Kaggwa.png|thumb|350x350px|Katikkiro Apollo Kaggwa mu mwaka gwa 1893]]
[[File:Basiima_Bakyagaya_House_of_sir_apollo_kagwa.jpg|thumb|350x350px|Ennyumba ya Apollo Kaggwa, eyazimbibwa mu 1903]]
Ssekabaka Mwanga, eyawangangusibwa okumala akaseera, yazzibwawo mu 1890 ng’ayambibwako Abapolotesitanti, era Kaggwa n’aweebwa ''Obwakatikkiro'' (Ssaabaminisita). Ssekabaka Mwanga yaddamu okuwangangusibwa mu ntebe mu 1897 bwe yasalawo okugaana obuyinza bw’abagwira n’alwana olutalo n’Abangereza n'atalutawangula. Omulangira eyali omuto, Daudi Chwa, yalangirirwa nga Kabaka (''Kabaka'') nga Kaggwa y’omu ku bakuza abasatu. Kaggwa y’omu ku baateesa ku ndagaano ya Uganda, Buganda mwe yafuukira okuleetebwa wansi w'obufuzi bwa Bungereza nga erina obuyinza butono ku nsonga zaayo ez'omunda.<ref name=":0">{{Cite web |last=Ward |first=Kevin |title=A History of Christianity in Uganda |url=https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ |access-date=2023-01-26 |website=Dictionary of African Christian Biography |language=en}}</ref>
Endagaano ya Uganda eya 1900 yanyweza obuyinza bw'abaami oba ‘Abakungu’ abaali basinga okuba Abapolotesitanti, nga bakulemberwa Kaggwa.<ref name=":0"/> London yasindika abakungu bataano bokka okuddukanya eggwanga, nga okusinga yeesigamye ku baami oba ‘Abakungu’. Okumala emyaka mingi, baali be basinga kwettanirwa olw’obukugu bwabwe mu by’obufuzi, Obukristaayo bwabwe, enkolagana yaabwe ey’omukwano n’Abangereza. Waaliwo obusobozi bwabwe obw’okusolooza emisolo, n’okubeera okumpi n’ekibuga Entebbe (ekibuga ekikulu) kyali okumpi n'embuga ya Buganda enkulu. Emyaka gya 1920 we gyatuukira abaddukanya Bungereza baali beesiga nnyo, era nga tebalina bwetaavu bwa buyambi bwa magye oba mu by’obufuzi. Abakungu b’amatwale baasolooza omusolo ku birime ebitundibwa okuva ku balimi. Waaliwo obutaali bumativu mu bantu mu Baganda rank-and-file, ekyakendeeza ku buyinza bw'abakulembeze baabwe. Mu 1912 Kaggwa yasenguka okunyweza obuyinza bwa ‘Bakungu’ bwe yateesa mu ‘Lukiiko’ ku lwa Buganda nga ye ye Pulezidenti n'Abakungu ng’ekibiina ky'obukulu ebw'ensikirano. Abakungu ba Bungereza baakuba akalulu ku irowoozo kino bwe baazuula nti abantu baali babawakanya baali bangi. Mu kifo ky’ekyo abakungu ba Bungereza baatandika ennongoosereza ezimu ne bagezaako okufuula ‘Lukiiko’ olukiiko olukiikirira abantu abatuufu.<ref>{{cite journal |last=Twaddle |first=Michael |date=April 1969 |title=The ''Bakungu'' Chiefs of Buganda Under British Colonial Rule, 1900–1930 |url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-african-history/article/bakungu-chiefs-of-buganda-under-british-colonial-rule-19001930/87FCBA2F66FB27F1813DDF2B261B9879 |journal=Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=10 |pages=309–322 |doi=10.1017/S0021853700009543 |s2cid=154425473 |url-access=subscription |number=2}}</ref>
== Engendo ze ==
Yakyalira Bungereza mu 1902 mu buyinza bwe nga ''Katikkiro'' (Ssaabaminisita), <ref name=":0"/> olw’okutuuza [[:en:Edward_VII|Ssekabaka Edward VII]] ku ntebe, ng’awerekerwako omuwandiisi we, [[:en:Ham_Mukasa|Ham Mukasa]] . <ref>{{cite book |last=Mukasa |first=Ham |date=1904 |title=Uganda's Katikiro in England: Being the Official Account of His Visit to the Coronation of His Majesty Edward VII |url=http://www.wdl.org/en/item/9950 |publisher=Hutchinson & Company |location=London |authorlink=Ham Mukasa |access-date=2025-08-21 |archive-date=2021-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210328103356/http://www.wdl.org/en/item/9950 |url-status=dead }}</ref>
== Ebitabo ==
Kaggwa yawandiika ebitabo bingi ebikwata ku Buganda, omuli ebyafaayo eby’awamu ''Bassekabaka ba Buganda'', ekiwandiiko ekikwata ku mateeka n’empisa ''Empisa z’Abaganda'' n’okukung’aanya enfumo ''Engero z’Abaganda'' . Ebyafaayo bye ebya Buganda mwalimu ebyafaayo ebimpimpi eby’obwakabaka obululiranye Bunyoro ne Ankole. Ebimu ku bitabo bye bivvuunuddwa mu Lungereza. <ref name=":0"/>
== Emirimu gye ==
Yali muwagizi nnyo mu kuteekawo ebyenjigiriza eby’omulembe mu Uganda. Okusingira ddala, yakwatibwa ensonyi olw’ekyo kye yalaba ng’omuze gwa batabani b’abakulembeze b’eggwanga okukula nga boonoonese, okwawukana ku nkuza ey’ekika kya spartan omulembe gwe gye gwafuna okuva mu nkola y’okutendekebwa mu lubiri. Yakolagana n’abaminsani b’e Bungereza okutandikawo amasomero g’ekisulo naddala [[King's College, Budo|King’s College Budo]], mu bulambulukufu okukuuma abavubuka ab’ebitiibwa obutakula nga boonoonese. <ref>Hattersley, C.W. ''The Baganda at Home''. Frank Cass Ltd, 1968</ref>
Mu 1918, yafuulibwa mmemba ow’ekitiibwa mu kibiina kya [[:en:Order_of_the_British_Empire|Order of the British Empire]] olw’obuweereza mu kwongeza n’okutegeka emisolo mu basirikale abakuuma ekitundu n’ekitongole ky’ebyokwerinda mu kitundu mu Uganda Protectorate. <ref>{{London Gazette|issue=30576|supp=y|page=3289|date=12 March 1918}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Yalina abaana 23 omuli ne [[Michael Kawalya Kagwa]] (eyakola nga ''Katikkiro wa Buganda'' okuva mu 1945 okutuuka mu 1950) <ref>[http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html World Statesmen: Uganda]</ref>
== Ebijuliziddwa ku Kaggwa ==
{{Reflist}}
''"... yali Kaggwa okusinga omuntu omulala yenna Mwanga gwe yasinga okukyawa. Omulimu gwe ogw'obuntu mu kugwa kwa Mwanga n'olwekyo munene nnyo, nga Mwanga yennyini bwe yalambika mu bbaluwa ezisukka mu emu."''
* M. M. Semakula Kiwanuka <ref>Kiwanuka, M. S. (1972). ''A History of Buganda from the Foundation of the Kingdom to 1900''. Holmes & Meier Pub.</ref>
''"... era nga Nnaabagereka Elizabeth I bwe yali awadde omubbi w'oku nnyanja eyali amanyiddwa ennyo, Francis Drake ekitiibwa ky'obuzira, ne Ssekabaka Edward VII bwe yali awadde Apolo Kaggwa ekitiibwa ky'obuzira. Sir Francis Drake ne Sir Apolo Kaggwa bombi baali bayizzi era nga baaweebwa ekitiibwa olw'ebikolwa byabwe eby'obugwenyufu. Francis Drake yatuusa zaabu ne ffeeza eza Spain eyabbibwa ate Apolo Kaggwa n'awaayo obwetwaze bwa Buganda."''
* Samwiri Lwanga-Lunyiigo, ''Mwanga II'' (2011), olupapula 2 <ref>Lwanga-Lunyiigo, S. (2011). ''Mwanga II: Resistance to Imposition of British Colonial Rule in Buganda, 1884-1899''. Kampala: Wavah Books</ref>
''"Omukulembeze w'eggwanga omutuufu, nga oggyeeko abakungu b'eBungereza, Apolo Kagwa Ssaabaminisita oba Katikkiro. Omulenzi w'olupapula eyasitula enkovu z'obusungu bwa Mwanga akulakulanye n'afuuka omukulembeze mu lutalo era omufuzi mu mirembe ng'amaanyi ge ag'emirembe n'empisa n'Obukristaayo obwa nnamaddala bimufudde amaanyi ag'obulungi."''
* J. D. Mullins, ''Emboozi ey’ekitalo eya Uganda'' (1908), olupapula 115. <ref>Mullins, J. D. (1908). ''The Wonderful story of Uganda''. Church Missionary Society.</ref>
== Ebitabo by’ebiwandiiko bye ==
* Kaggwa, Apolo. ''Empisa z’Abaganda'' (Columbia University Press, 1934).
* Kaggwa, Apolo. ''Bakabaka ba Buganda'' (East African Publishing House, 1971).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
i4t28rn79rhc5o2izlcnq5w24n2abqa
Alex Coutinho
0
11709
51247
40756
2026-05-14T17:05:22Z
DitektivUg
11122
Databox
51247
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Coutinho''' (yazaalibwa 19 Omwezi ogw'omukaaga 1959) [[munnayuganda]] omusawo , omulwanirizi w'ebyobulamu eby'olukale, musomesa mu yunivasite n'amatendekero aga waggulu, era yaliko dayirekita omukulu (executive director ) ow'ekitongole ekivunaanyizibwa ku ndwadde ezisiigibwa ki (Infectious Diseases Institute ) eky'ettendekero lya ssaayansi w'ebyobulamu (College of heatlth science ) wansi wa [[yunivasite y'e Makerere]] .
== Obuto bwe ==
Coutinho yazaalibwa mu Uganda. Yafuna diguli y’obusawo mu Uganda.
== Emirimu gye ==
Emirimu gya Coutinho gitadde essira ku kuziyiza n'okujjanjaba [[akawuka akaleeta mukenenya / ne mukeneya mu Afirika]] .
== Ebitiibwa ==
* [[Engule ya Noguchi Africa]], 2013.
== Ebijuliziddwa ==
# [http://www.prnewswire.com/news-releases/dr-alex-coutinho-awarded-hideyo-noguchi-africa-prize-198250731.html "Dr. Alex Coutinho Awarded Hideyo Noguchi Africa Prize" at PRNewswire.com]; retrieved 2013-6-2.
# Osaki, Tomohiro. [http://www.japantimes.co.jp/news/2013/06/02/national/belgian-ugandan-win-noguchi-prize/ "Belgian, Ugandan win Noguchi prize,"] ''Japan Times.'' 2 June 2013; retrieved 2013-6-2.{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.theguardian.com/katine/2008/jul/24/africaaid.background1 "Dr Alex Coutinho: obuyambi butaasa obulamu bw'enkumi n'enkumi" ku Guardian.uk]
ripwti1g3bzuzkequc78aq16kbrub1q
Alfred Acur Okodi
0
11773
51261
41025
2026-05-14T17:36:54Z
DitektivUg
11122
Databox
51261
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alfred Acur Okodi''' (yazaalibwa 25 Omwezi ogwekkumi n'ebiri 1954) [[Mulabirizi omukulisitaayo / omupolotesitante]] eyakulembera [[Obulabirizi bwa Lango ey'obugwanjuba]] okuva 2014 okutuuka mu 2018 mu [[Uganda]] .
Okodi yazaalibwa mu [[Alebtong (disitulikit)|Disitulikiti y'e Alebtong]] era yasomera mu yunivasite ya [[Uganda Christian University]] . Yatuuzibwa mu 1991. Aweereza nga [[Vviika]] (Vicar) w'ekkanisa ya Siteefano Omutukuvu, e [[Nsambya]] ; [[Ssaabadinkoni]] wa [[Kampala ey'obukiika ddyo]] ; [[Omubeezi wa Ddiini]] wa [[Lutikko y'Abatukuvu Bonna, e Kampala]] era [[omukwanaganya w'obutume obw'Obulabirizi bwa Kampala]].
== Ebijuliziddwa ==
# [https://www.youtube.com/watch?v=-VueiBdaJFE youtube]
# [https://www.worldanglican.com/uganda/aduku/the-church-of-the-province-of-uganda/the-rt-revd-alfred-acur-okodi World Anglican]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1303183/church-uganda-elects-bishops New Vision]
{{Reflist|1}}
cht301ga7ya106jx2sjypc3f92jyson
Alex Muhangi
0
12174
51251
47901
2026-05-14T17:10:25Z
DitektivUg
11122
Databox
51251
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Emix Muhangi''', amanyiddwa ennyo nga '''Alex Muhangi''', munnayuganda omuzannyi wa katemba, firimu, <ref>{{Cite web |title=A Look at Alex Muhangi's Career As He Celebrates His Birthday |url=http://chano8.com/a-look-at-alex-muhangis-career-as-he-celebrates-his-birthday/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180422133354/http://chano8.com/a-look-at-alex-muhangis-career-as-he-celebrates-his-birthday/ |archive-date=22 April 2018 |access-date=10 April 2018 |website=Chano8}}</ref> yinginiya w'amaloboozi, dayirekita era mutegesi w'omuzannyo gwa kkomedi ogumanyiddwa nga [[:en:Comedy_Store_Uganda|Comedy Store Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Muhangi earns big as NTV buys his Comedy Stores show |url=http://matookerepublic.com/2017/03/16/muhangi-earns-big-as-ntv-buys-his-comedy-stores-show/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180422202207/http://matookerepublic.com/2017/03/16/muhangi-earns-big-as-ntv-buys-his-comedy-stores-show/ |archive-date=22 April 2018 |access-date=15 April 2018 |website=Matooke Republic}}</ref> Olupapula lwa [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] lwamuwandiikako ng'omu ku bazannyi ba komedi 10 abasinga mu Uganda wakati w'omwaka gwa 2016 ne 2017<ref>{{Cite web |title=Top 10 Ugandan personalities that rocked 2017 |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468331/ugandan-personalities-rocked-2017 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180209145927/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468331/ugandan-personalities-rocked-2017 |archive-date=9 February 2018 |access-date=10 April 2018 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{cite news|title=Abby Mukiibi is Uganda's biggest comedian, see top 10 here.|url=https://bigeye.ug/abby-mukiibi-is-ugandas-biggest-comedian-see-top-10-here/|access-date=10 April 2018|agency=Big Eye|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20170622112939/http://bigeye.ug/abby-mukiibi-is-ugandas-biggest-comedian-see-top-10-here/|archive-date=22 June 2017}}</ref> era nga y'omu ku batandisi ba komedi ow'okwogera ebisesa eri abantu nga babalabako mu lulimi olungereza mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Muleyi |first=Solomon |title=Top 10 Celebrities That Shook Uganda In 2016 |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1443084/personalities-moved-uganda-2016 |access-date=16 March 2019 |website=New Vision}}</ref>
Muhangi yagenda mu kutalaaga kw'ensi yonna mu 2014 nazannya kkomedi mu ggwanga lya Rwanda, <ref>{{cite news|title=Alex Muhangi To ‘Kill’ All Rwandans|url=http://en.igihe.com/spip.php?page=mv2_article&id_article=17749|access-date=16 March 2019|agency=Igihe}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Mutabazi|first1=Geofrey|title=Comedian Alex Muhangi Set For Kigali Show|url=http://chano8.com/alex-muhangi-desire-luzinda-reap-big-from-rwanda-gig/|access-date=16 March 2019|agency=Chano8|archive-date=10 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191210055739/http://chano8.com/alex-muhangi-desire-luzinda-reap-big-from-rwanda-gig/|url-status=dead}}</ref> <ref>{{cite news|title=Comedian Alex Muhangi Set For Kigali Show|url=https://www.howwe.biz/news/showbiz/20572/comedian-alex-muhangi-set-to-perform-in-rwanda|access-date=16 March 2019|agency=Howwe Biz}}</ref> South Africa, Zambia, Malawi, Zimbabwe, South Sudan, Kenya ([[:en:Churchill_Show|olulaga oluyitibwa Churchill)]], <ref>{{Cite web |title=Alex Muhangi Scoops Churchill Live Gig |url=https://mobile.howwe.biz/news/comedy/949/alex-muhangi-scoops-churchill-live-gig |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180422202406/https://mobile.howwe.biz/news/comedy/949/alex-muhangi-scoops-churchill-live-gig |archive-date=22 April 2018 |access-date=10 April 2018 |website=How We}}</ref> Tanzania, Rwanda, <ref>{{Cite web |title=The Comedy Knights Rwanda To Be Hosted By Alex Muhangi |url=http://chano8.com/the-comedy-knights-rwanda-to-be-hosted-by-alex-muhangi/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180422202431/http://chano8.com/the-comedy-knights-rwanda-to-be-hosted-by-alex-muhangi/ |archive-date=22 April 2018 |access-date=10 April 2018 |website=Chano8}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Comedian Alex Muhangi To Headline Show in Rwanda |url=http://bigeye.ug/comedian-alex-muhangi-headline-show-rwanda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512151649/http://bigeye.ug/comedian-alex-muhangi-headline-show-rwanda/ |archive-date=12 May 2018 |access-date=10 April 2018 |website=Big Eye}}</ref> Canada, Australia, Somalia, Bungereza, Germany, Norway, Sweden, Nigeria, Ghana, Turkey, UAE, China nga kw’otadde n’okulabikira ku [[The Improv|Improv]] mu Amerika. <ref>{{Cite web |title=Alex Muhangi Beats Anne Kansiime |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1418397/alex-muhangi-beats-anne-kansiime |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180422203804/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1418397/alex-muhangi-beats-anne-kansiime |archive-date=22 April 2018 |access-date=10 April 2018 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Alex Muhangi lands juicy deals in USA and London. |url=http://bigeye.ug/alex-muhangi-lands-juicy-deals-usa-london/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20140828201833/http://bigeye.ug/alex-muhangi-lands-juicy-deals-usa-london/ |archive-date=28 August 2014 |access-date=10 April 2018 |website=Big Eye}}</ref>
== Eby'emirimu ==
Muhangi yakolera ku 96.9FM Radio Rukungiri ne 89.1FM Vision Fm Mbarara, zombi zisangibwa mu maserengeta ga Uganda ng’omuweereza wa leediyo mu biseera bye mu ssiniya. Oluvannyuma yatandikawo kkampuni ye eya Masters Music mu 2014 mu Kampala gy’asigala nga ye nannyini kkampuni era yinginiya w’amaloboozi. <ref>{{Cite web |title=Comedian Alex Muhangi Sets To Leave Fenon Records |url=https://www.howwe.biz/news/music/3386/comedian-alex-muhangi-sets-to-leave-fenon-records |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160316200847/http://www.howwe.biz/news/music/3386/comedian-alex-muhangi-sets-to-leave-fenon-records |archive-date=16 March 2016 |access-date=10 April 2018 |website=How We}}</ref>
Mu 2009, Muhangi yagenda okugezesebwa mu mpaka za StandUp Uganda, kampeyini za [[:en:DStv|DStv]] ezinoonya "muzannyi wa komedi asinga addako" gyeyamalira nga akute eky'okubiri. Yali avuga ng’ayita ku luguudo lwa Kimathi Avenue n’alaba abantu nga basimbye ennyiriri okugenda mu mpaka z’okusunsulamu zeyalowooza nti zaali za kuzannya katemba. Yasalawo nagenda mu kugezesebwa okwo kubanga yali ayagala nnyo okuzannya katemba wabula yali tategese byakusesa bantu byona. Yasabibwa okuyiiyaayo ekisesa kyona n’afuuka omuvuganya n’oluvannyuma n’abeera wakubiri. <ref>{{Cite web |title=Things you probably didn't know about Comedian Alex Muhangi |url=https://www.howwe.biz/news/celebrity/15578/what-you-probably-didnt-know-about-comedian-alex-muhangi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180505070045/https://www.howwe.biz/news/celebrity/15578/what-you-probably-didnt-know-about-comedian-alex-muhangi |archive-date=5 May 2018 |access-date=10 April 2018 |website=How We}}</ref>
Mu 2010, Alex Muhangi yatandikawo ekibiina kya kkomedi ekyayitibwa "The Crackers" <ref>{{Cite web |title=Alex Muhangi now driving a car with the newest number plate. |url=https://bigeye.ug/alex-muhangi-now-driving-car-newest-number-plate/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512151648/https://bigeye.ug/alex-muhangi-now-driving-car-newest-number-plate/ |archive-date=12 May 2018 |access-date=10 April 2018 |website=Big Eye}}</ref> ekyalina pulogulaamu ku ttivvi esinga eyitibwa "Mic Check on Cable" <ref>{{Cite web |title=Crackers split and make up |url=http://www.sqoop.co.ug/201301/four-one-one/crackers-split-and-make-up.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180422133143/http://www.sqoop.co.ug/201301/four-one-one/crackers-split-and-make-up.html |archive-date=22 April 2018 |access-date=15 April 2018 |website=Sqoop}}</ref>
Olwo n’atandikawo kkampuni ya Jazz Comedy mu mwezi Ogw'okubiri mu 2016, yatandikawo Comedy Store Uganda olulaga lw'okusanyusa abantu buli wiiki mu Uganda, gy’ategeka buli Lwakuna ku UMA Lugogo mu Kampala.
Alex Muhangi akozeeko n'abazannyi ba katemba mu Uganda n'abalala okuva ebweru w'eggwanga, abazannyi ba firimu ne basserebu abalala okuli: [[Anne Kansiime]], [[:en:Daniel_Ndambuki|Daniel Ndambuki]], [[Omusomesa Mpamire|Teacher Mpamire]], Eric Omondi, [[Akite Agnes]] n’abalala. Muhangi ategese emikolo egiwerako mu Uganda n’ebweru w’eggwanga omuli Club Music ne Video Awards (CMVA) ng’ali wamu ne Crystal Newman ne Ellah, <ref>{{Cite web |title=Ellah, Alex Muhangi, Crystal Newman set to host CMVA 2017 |url=http://www.showbizuganda.com/ellah-alex-muhangi-crystal-newman-set-to-host-cmva-2017/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180422202826/http://www.showbizuganda.com/ellah-alex-muhangi-crystal-newman-set-to-host-cmva-2017/ |archive-date=22 April 2018 |access-date=10 April 2018 |website=Showbiz Uganda}}</ref> Comedy Store Uganda eyiye okuva mu 2016, Arthur ne Kansiime butereevu mu 2016 e Kigali. <ref>{{Cite web |title=Kansiime, Nkusi promise 'night of laughter' |url=http://www.newtimes.co.rw/section/read/201930 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180402081345/http://www.newtimes.co.rw/section/read/201930 |archive-date=2 April 2018 |access-date=10 April 2018 |website=The New Times Rwanda}}</ref>
[[File:Alex_Pics_2.jpg|thumb]]
== Obulamu bwe ==
Alex Muhangi alina omwana omuwala, Jehu Muhangi <ref>{{Cite web |last=Celebrity |first=Gossip |title=CUTE PHOTO: Comedian Alex Muhangi Celebrates Daughter’s Birthday. |url=https://bigeye.ug/cute-photo-comedian-alex-muhangi-celebrates-daughters-birthday/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141002025710/http://bigeye.ug/cute-photo-comedian-alex-muhangi-celebrates-daughters-birthday/ |archive-date=2 October 2014 |access-date=21 April 2018 |website=Big Eye}}</ref> ne mune era omukozi wa leediyo Prim Asiimwe <ref>{{cite news|title=Wedding Bells: Alex Muhangi To Wed Longtime Sweetheart Prim This Year|url=http://campuseye.ug/wedding-bells-alex-muhangi-wed-longtime-sweetheart-prim-year/|access-date=21 April 2018|agency=Campus Bee|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20180422203505/http://campuseye.ug/wedding-bells-alex-muhangi-wed-longtime-sweetheart-prim-year/|archive-date=22 April 2018}}</ref>
== Okukwata firimu ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Omuzannyo gwa TV/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| Okuva mu mwaka gwa 2016
| Comedy Store Uganda
| Ye kennyini
| Okukyaaza
|}
== Awaadi ==
{| class="wikitable" width="60%"
! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" |Engule
|- style="background:#ccc; text-align:center;"
! Omwaka
! Ekirabo
! Olubu
! Alizaati
|-
|
| Engule z'okulonda mu buvanjuba bwa Afrika
| Omuzannyi wa firimu asinga|{{won}}
|-
| rowspan="2" | 2017
| [[Abryanz Style and Fashion Awards (ASFAs)|Engule za Abryanz Style n'emisono (ASFAs)]]
|Omusajja asinga okwambal
a/ssereebu asinga okwambala (Uganda)
|{{nom}}<ref>{{cite web|title=The list of nominees in 2017 Abryanz Style and Fashion Awards|url=http://matookerepublic.com/2017/11/03/the-list-of-nominees-in-2017-abryanz-style-and-fashion-awards/|website=Matooke Republic|access-date=21 April 2018|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20171109074210/http://matookerepublic.com/2017/11/03/the-list-of-nominees-in-2017-abryanz-style-and-fashion-awards/|archive-date=9 November 2017}}</ref>
|-
| Engule z'emisono eza Pearl of Africa
|Omuzannyi wa katemba asinga okwambala
|{{won}}<ref>{{cite web|title=Pearl of Africa Fashion Awards Full List of Winners|url=http://telesqop.co.ug/fashion/pearl-of-africa-fashion-awards-full-list-of-winners/|website=Telesqop|access-date=21 April 2018|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20180512151648/http://telesqop.co.ug/fashion/pearl-of-africa-fashion-awards-full-list-of-winners/|archive-date=12 May 2018}}</ref>
|-
|}
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
* Alex Muhangi ku IMDb
[[Category:Bannakatemba]]
7izk1ynmhjqi9ynm8fv1ifjybr1daub
Albert Ruskin Cook
0
12237
51243
44646
2026-05-14T16:59:49Z
DitektivUg
11122
Databox
51243
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Sir Albert Ruskin Cook''', CMB, OBE (22 Omwezi ogwokusatu 1870 – 23 Omwezi ogwokuna 1951) yali Mungereza omuminsani omusawo mu Uganda, era omutandisi w' [[eddwaliro ly'e Mengo|eddwaliro ly'e Mulago]] n'[[eddwalieo ly'e Mulago|eddwaliro ly'e Mengo]] . Ng’ali wamu ne mukyala we, [[Katharine Cook,]] (1863–1938), baatandikawo essomero eritendeka abazaalisa mu Uganda..
== Emirimu gy'obusawo n'obuminsani ==
[[File:Albert_Ruskin_Cook_1897.jpg|left|thumb|Albert Ruskin Omufumbi mu Uganda, 1897]]
[[Albert Ruskin Cook]]<ref>https://dacb.org/stories/uganda/cook3-albert/</ref> yazaalibwa mu [[Hampstead]], London mu 1870. Bazadde be baali Dr. W. H. Cook ne Harriet Bickersteth Cook. Yatikkirwa ddiguli esooka okuva mu ttendekero lya [[Trinity College Cambridge]] mu 1893 ne mu ddwaliro lya Albert Ruskin Cook mu 1895 nga [[ddiguli esooka ey'obusawo .]]Yafuuka omusawo mu 1901.
Mu 1896, Albert Cook yagenda e Uganda n’obutume b'[[ekibiina ky'ekkanisa eky'abaminsani ekya Church Missionaery Societ]]<nowiki/>y, era mu 1897 n’atandikawo eddwaliro ly’e Mengo, eddwaaliro erisinga obukadde mu buvanjuba bwa Afrika. Mu 1899 yeegattibwako mukulu we [[John Howard Cook]], omusawo alongoosa era omusawo omukugu mukujanjaba amaaso. Albert Cook yawasa [[Katharine Timpson]], omusawo omujanjabi (Nurse), mu 1900, gweyazaala naye abaana babiri ab’obuwala n’omulenzi.
Sir Albert Cook teyali wa bulijjo mubaminsani abasawo olw’okufuba kwe okutendeka Abafirika okufuuka abakozi abakugu mu busawo . Ye ne mukyala we baaggulawo essomero ly’abazaalisa e Mengo era ne bawandiika ekitabo ekirambika abazaalisa [[Lulimi oluganda]] , olulimi lw’ekitundu (Amagezi Agokuzalisa; ekyafulumizibwa Sheldon Press, London). Albert Cook yatandika okutendeka abayambi b'abasawo Abafirika e Mulago mu kiseera kya Ssematalo eyasooka (First world war) , era mu myaka gya 1920, yakubiriza okuggulawo ettendekero ly'obusawo mu kusooka eryatendeka Abafirika okutuuka ku ddaala gavumenti y'amatwale lye yannyonnyola nga "''Asian sub-assistant surgeon''". Essomero lyakula okutuuka okufuuka essomero ly’obusawo erijjuvu mu bulamu bwe.
Cook yatandikawo ekifo awajjanjabirwa [[endwadde z'ekyama ez'ekikaba]] n’obulwadde bwa [[mmongoota]] mu 1913, oluvannyuma eryafuuka eddwaliro ly’e Mulago. Yali pulezidenti w’[[Ekibiina ekigatta abasawo Abangerez|ekibiina ekigatta abasawo Abangereza]] (British Medical Association -BMA) ow'ettabi ery'e Uganda wakati wa 1914 ne 1918, mu kiseera ekyo n’atandikawo essomero ly’abasawo Abafirika abayambi .
Yali pulezidenti wa The Uganda Society mu 1933-1934 nga yaddira Omulamuzi F. G. Smith mu bigere ate ye [[Edward James Wayland]] naamuddira mu bigere.
[[File:Sir_Albert_cook_in_Mengo_Hospital.jpg|left|thumb|Sir Albert afumba mu ddwaaliro e Mengo.jpg]]
== Ebitiibwa ==
[[File:GravesKatharineAndAlbertCook-RubagaCemeteryKampala_RomanDeckert28042024.jpg|thumb|Entaana ya Cook, wakati ku ddyo, okumpi n’eya mukyala we mu 2024.]]
Cook yaweebwa engule ya Order of the British Empire<ref>https://honours.cabinetoffice.gov.uk/about/orders-and-medals/</ref> mu 1918, eya [[Compassion of the Order of St Michael and St George]] mu 1922, era n’afuna ekitiibwa kya [[Knighthood]] mu 1932. Mu 1936–37, yaddamu okubeera pulezidenti w'ekibiina ekigatta abasawo Abangereza BMA (Ettabi ery'e Uganda).
Sir Albert Cook yafa nga 23 Omwezi ogwokuna 1951 mu [[Kampala]], nga wayise emyaka kkumi n’esatu nga mukyalawe afudde. Yaziikibwa okumpi n'entaana ye (Mukyala we) mu limbo ya Lutikko ya [[Lutikko ya Namirembe|St. Paul's Cathedral Namirembe]] . Ejjinja lye ery’entaana liriko ekiwandiiko nti:<blockquote>"A TRIBUTE FROM HH THE KABAKA; CHIEFS & PEOPLE ERI MUKWANO WA UGANDA OMUTUKUVU".</blockquote>
== Ebijuliziddwa, ==
# ''This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.''
# ''This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.''{{Reflist|refs=<ref name="acad">{{acad|id=CK889AR|name=Cook, Albert Ruskin}}</ref>
<ref name="mundus">[http://www.mundus.ac.uk/cats/16/1000.htm Cook, Sir Albert Ruskin (1870–1951) and Cook, Lady (Katharine)]. mundus.ac.uk</ref>}}
== Ebyokusoma ebisingawo ==
* {{Cite web |title=Cook, Sir Albert Ruskin (1870–1951) and Cook, Lady (Katharine) |url=https://www.mundus.ac.uk/cats/16/1000.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304031317/http://www.mundus.ac.uk/cats/16/1000.htm |archive-date=4 March 2016 |access-date=17 January 2006}}
* {{Cite journal |date=February 1930 |title=The British Journal of Nursing Supplement, February 1930 |url=http://rcnarchive.rcn.org.uk/data/VOLUME078-1930/page055-volume78-february1930.pdf |journal=The British Journal of Nursing Supplement |language=English |access-date=17 January 2006}}
* ''A Doctor and his Dog in Uganda, from the Letters and Journals of A. R. Cook''. Edited by Mrs. H. B. Cook. Published by the Religious Tract Society, London. 1903. ASIN B0008A52XW
* Joyce Reason, ''Safety last: The story of Albert Cook of Uganda''. London: Highway Press, 1954. ASIN B0000CJ1DK
{{Protestant missions to Africa}}{{Authority control}}
7oiup3ccgvtak52hwu7uv981kll56qd
51244
51243
2026-05-14T17:01:18Z
DitektivUg
11122
Kutereezaamu
51244
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Sir Albert Ruskin Cook''', CMB, OBE (22 Omwezi ogwokusatu 1870 – 23 Omwezi ogwokuna 1951) yali Mungereza omuminsani omusawo mu Uganda, era omutandisi w' [[eddwaliro ly'e Mengo|eddwaliro ly'e Mulago]] n'[[eddwalieo ly'e Mulago|eddwaliro ly'e Mengo]] . Ng’ali wamu ne mukyala we, [[Katharine Cook,]] (1863–1938), baatandikawo essomero eritendeka abazaalisa mu Uganda..
== Emirimu gy'obusawo n'obuminsani ==
[[Albert Ruskin Cook]]<ref>https://dacb.org/stories/uganda/cook3-albert/</ref> yazaalibwa mu [[Hampstead]], London mu 1870. Bazadde be baali Dr. W. H. Cook ne Harriet Bickersteth Cook. Yatikkirwa ddiguli esooka okuva mu ttendekero lya [[Trinity College Cambridge]] mu 1893 ne mu ddwaliro lya Albert Ruskin Cook mu 1895 nga [[ddiguli esooka ey'obusawo .]]Yafuuka omusawo mu 1901.
Mu 1896, Albert Cook yagenda e Uganda n’obutume b'[[ekibiina ky'ekkanisa eky'abaminsani ekya Church Missionaery Societ]]<nowiki/>y, era mu 1897 n’atandikawo eddwaliro ly’e Mengo, eddwaaliro erisinga obukadde mu buvanjuba bwa Afrika. Mu 1899 yeegattibwako mukulu we [[John Howard Cook]], omusawo alongoosa era omusawo omukugu mukujanjaba amaaso. Albert Cook yawasa [[Katharine Timpson]], omusawo omujanjabi (Nurse), mu 1900, gweyazaala naye abaana babiri ab’obuwala n’omulenzi.
Sir Albert Cook teyali wa bulijjo mubaminsani abasawo olw’okufuba kwe okutendeka Abafirika okufuuka abakozi abakugu mu busawo . Ye ne mukyala we baaggulawo essomero ly’abazaalisa e Mengo era ne bawandiika ekitabo ekirambika abazaalisa [[Lulimi oluganda]] , olulimi lw’ekitundu (Amagezi Agokuzalisa; ekyafulumizibwa Sheldon Press, London). Albert Cook yatandika okutendeka abayambi b'abasawo Abafirika e Mulago mu kiseera kya Ssematalo eyasooka (First world war) , era mu myaka gya 1920, yakubiriza okuggulawo ettendekero ly'obusawo mu kusooka eryatendeka Abafirika okutuuka ku ddaala gavumenti y'amatwale lye yannyonnyola nga "''Asian sub-assistant surgeon''". Essomero lyakula okutuuka okufuuka essomero ly’obusawo erijjuvu mu bulamu bwe.
Cook yatandikawo ekifo awajjanjabirwa [[endwadde z'ekyama ez'ekikaba]] n’obulwadde bwa [[mmongoota]] mu 1913, oluvannyuma eryafuuka eddwaliro ly’e Mulago. Yali pulezidenti w’[[Ekibiina ekigatta abasawo Abangerez|ekibiina ekigatta abasawo Abangereza]] (British Medical Association -BMA) ow'ettabi ery'e Uganda wakati wa 1914 ne 1918, mu kiseera ekyo n’atandikawo essomero ly’abasawo Abafirika abayambi .
Yali pulezidenti wa The Uganda Society mu 1933-1934 nga yaddira Omulamuzi F. G. Smith mu bigere ate ye [[Edward James Wayland]] naamuddira mu bigere.
== Ebitiibwa ==
[[File:GravesKatharineAndAlbertCook-RubagaCemeteryKampala_RomanDeckert28042024.jpg|thumb|Entaana ya Cook, wakati ku ddyo, okumpi n’eya mukyala we mu 2024.]]
Cook yaweebwa engule ya Order of the British Empire<ref>https://honours.cabinetoffice.gov.uk/about/orders-and-medals/</ref> mu 1918, eya [[Compassion of the Order of St Michael and St George]] mu 1922, era n’afuna ekitiibwa kya [[Knighthood]] mu 1932. Mu 1936–37, yaddamu okubeera pulezidenti w'ekibiina ekigatta abasawo Abangereza BMA (Ettabi ery'e Uganda).
Sir Albert Cook yafa nga 23 Omwezi ogwokuna 1951 mu [[Kampala]], nga wayise emyaka kkumi n’esatu nga mukyalawe afudde. Yaziikibwa okumpi n'entaana ye (Mukyala we) mu limbo ya Lutikko ya [[Lutikko ya Namirembe|St. Paul's Cathedral Namirembe]] . Ejjinja lye ery’entaana liriko ekiwandiiko nti:<blockquote>"A TRIBUTE FROM HH THE KABAKA; CHIEFS & PEOPLE ERI MUKWANO WA UGANDA OMUTUKUVU".</blockquote>
== Ebijuliziddwa, ==
# ''This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.''
# ''This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.''{{Reflist|refs=<ref name="acad">{{acad|id=CK889AR|name=Cook, Albert Ruskin}}</ref>
<ref name="mundus">[http://www.mundus.ac.uk/cats/16/1000.htm Cook, Sir Albert Ruskin (1870–1951) and Cook, Lady (Katharine)]. mundus.ac.uk</ref>}}
== Ebyokusoma ebisingawo ==
* {{Cite web |title=Cook, Sir Albert Ruskin (1870–1951) and Cook, Lady (Katharine) |url=https://www.mundus.ac.uk/cats/16/1000.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304031317/http://www.mundus.ac.uk/cats/16/1000.htm |archive-date=4 March 2016 |access-date=17 January 2006}}
* {{Cite journal |date=February 1930 |title=The British Journal of Nursing Supplement, February 1930 |url=http://rcnarchive.rcn.org.uk/data/VOLUME078-1930/page055-volume78-february1930.pdf |journal=The British Journal of Nursing Supplement |language=English |access-date=17 January 2006}}
* ''A Doctor and his Dog in Uganda, from the Letters and Journals of A. R. Cook''. Edited by Mrs. H. B. Cook. Published by the Religious Tract Society, London. 1903. ASIN B0008A52XW
* Joyce Reason, ''Safety last: The story of Albert Cook of Uganda''. London: Highway Press, 1954. ASIN B0000CJ1DK
{{Protestant missions to Africa}}{{Authority control}}
8sicyo9f3cutnkm7yojfgkdjhi8s5sv
Ali Fadhul
0
12282
51262
43244
2026-05-14T17:38:10Z
DitektivUg
11122
Databox
51262
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali Fadhul''' c. 1940 – 2 Ogwekkuminogumu 2021. yali Munnayuganda, muserikale era nga yasingisibwa omusango era nga yakola nga Gavana, Minisita era akulira ab'ebyokwelinda mu kiseera ky'obukulembeze [[:en:Second_Republic_of_Uganda|bwannakyemalira bwa]] [[:en:Idi_Amin|Pulezidenti]] [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] . Mu mirimu gye, era yaduumira ekibinja ky’amagye ga Simba ekya [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|Uganda Army]] (UA). Yali omu ku bagoberezi ba Amin abeesigwa abaasembayo mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] olwa 1978–1979. Oluvanyuma lw’obukuubagano, Fadhul yakwatibwa [[:en:Government_of_Uganda|gavumenti ya Uganda]] empya, n’asingisibwa omusango gw’obutemu. Bwe yasalirwa ekibonerezo ky’okufa, yamala emyaka 22 mu kkomera okutuusa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] lwe yamusonyiwa mu 2009.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Omulimu gw’amagye n’ebyobufuzi ===
Waris Ali Fadhul <ref name="bagandan">https://books.google.com/books?id=DlxEAQAAIAAJ</ref> oba Ali Waris Fadhul yazaalibwa mu Buvanjuba bwa Uganda, okumpi n'ensalo z'e [[:en:Kenya|Kenya]], <ref name="howe">https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Sfn</ref> nga mu mwaka gwa 1940. <ref name="kissa">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/amin-s-former-aide-dies-at-81-3606758</ref> Yali ava mu lubu lwa [[:en:Busoga|Busoga]], newankubadde olumu yatwalibwa nga "Omusudaani" era yayogeranga n'[[:en:Nubian_languages|Olunubbi]]. Yakakibwa okwegatta ku maggye ga [[:en:King's_African_Rifles|King's African Rifles]] mu 1953; mu kiseera ekyo yali wa myaka kkumi n’esatu. <ref name="kissa" /> <ref name="howe" /> Oluvanyuma lwa Uganda okufuna amefuga mu 1962, yakyuka n'adda mu [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|magye ga Uganda]], n'aweereza mu kiseera kyonna eky'obukulembeze bwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]]. Yetaba mu [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|kuwamba gavumenti mu Uganda mu 1971]] ekyaviirako Obote okugobwa n'atandikawo obukulembeze bwa Idi Amin. Mu kiseera ky'okuwamba gavumenti, yali Kkopolo eyali y'asindikibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]]. Oluvannyuma lw’ekyo, yaliyisibwa eddaala. Omunoonyereza Andrew Rice yamwogerako nga "mukwano gwa Amin nfanfe era nga mulwanyi nnamige", Fadhul yaweebwa ekitiibwa ky'omuduumizi w'amagye ga Uganda aga Simba Battalion <ref name="Baligema">https://www.newvision.co.ug/news/1285157/fadhul-ill-family-seeks-assistance</ref> era n'aweebwa omulimu gw'okumalawo abajaasi abaali abeesigwa eri Pulezidenti Obote eyagobwa mu ntebe. Ekyavaamu yakola ettemu eriwerako ku magye agateeberezebwa okuba nga gawakanya gavumenti ku bbaalakisi ya Simba e [[:en:Mbarara|Mbarara]] . Okugatta ku ekyo, kiyinzika okuba nga yalina akakwate n’okufa kwa munnamawulire Nicholas Stroh n’omusomesa wa [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]] Robert Siedle. Amin yamukuza n'afuuka Lieutenant colonel olw'omulimu gwe yakola mu kulongoosa kweyakola mu Gwomusanvu 1971.
Yali akulira ekibinja kya Simba okuva mu 1971 okutuuka mu 1974, <ref name="Baligema">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=7 August 2010 |title=Fadhul ill, family seeks assistance |url=https://www.newvision.co.ug/news/1285157/fadhul-ill-family-seeks-assistance |access-date=13 July 2020 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaligema2010">Baligema, Isaac (7 August 2010). [https://www.newvision.co.ug/news/1285157/fadhul-ill-family-seeks-assistance "Fadhul ill, family seeks assistance"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 July</span> 2020</span>.</cite></ref> wadde nga yatera obutabaawo mu kibinja kino. Ng’omuntu ow’ekyama wa Amin, Fadhul emirundi mingi yamala ebiseera bye mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuyambako Pulezidenti; bw’atyo omuduumizi we ow'okubiri [[:en:Yusuf_Gowon|Yusuf Gowon]] ye yali avunaanyizibwa ku bikwekweto by’ekibinja kino ebya buli lunaku. Oluvannyuma Fadhul yategeeza nti yali awulira ng’omugwira mu Bukiikaddyo bwa Uganda, olw'obutamanya mpisa za kitundu wadde okwogera ennimi z’e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ng’ayolekedde ebikolwa by’abayeekera ebikusike, kigambibwa nti yali yeesigama ku buyambi obwava nga mu bantu baabulijjo abawerako okuzuula abawakanya gavumenti ya Amin. Ku makya nga 17 Ogwomwenda 1972, Fadhul yategeezebwa ku [[:en:1972_invasion_of_Uganda|kulwanagana okw’emmundu]] okwaliwo kubaluseewo ku nsalo ya Uganda ne Tanzania. Yasitula mangu n'agenda ku nsalo mu mmotoka ekika kya [[:en:Peugeot|Peugeot]] [[:en:Sedan_(automobile)|Sedan]] . Bwe yali akubirira ku sipiidi okwolekera ku nsalo, Fadhul yagwa mu bayeekera ba [[:en:Front_for_National_Salvation|FRONASA]] abaali baduumirwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] . Abayeekera tebaasobola kumutegeera era bakkiriza Fadhul okuvuga n’abayitako n’atuuka ku ssimu eddako, era eyo gye yategereza Amin n’ekibinja kya Simba ku bulumbaganyi bw'abayeekera. Oluvannyuma yagenda mu kwekweka okumala ennaku ntono, eya yagenda okuvaayo oluvannyuma lw’abayeekera okumeggebwa munne Yusuf Gowon. Oluvannyuma lw’okulwana, yeetaba mu kugogola abateeberezebwa okuba abayeekera awamu n'abo abaali bakwatibwa abayeekera ekisa mu Mbarara n’ebitundu ebiriraanyewo, ng’okusinga ayigga abayeekera mu byalo ng’ava mu kibuga Mbarara n’agenda e Gowon. Oluvannyuma Fadhul yavunaanibwa nti ye yalagira okutemula Francis Xavier Tibayungwa eyali omuwandiisi w’ebyobufuzi mu Ankole mu kiseera ekyo. <ref name="malaba">https://ugandaradionetwork.com/story/brigadier-ali-fadhul-free-with-nowhere-to-go</ref> Tibayungwa yali alowoozebwa nti emabegako yayamba Museveni okutoloka mu Uganda oluvannyuma lw'okuwamba gavumenti mu 1971; <ref name="Baligema" /> <ref name="Mugisa">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251766/fadhul-amin-eur-trusted-army-officer</ref> omukungu ono yafumitibwa ebiso n'attibwa.
Mu myaka egyaddirira, Fadhul yalinnye eddaala n'adda ku g ku bwa Gavana mu masaza g’Obukiikakkono [[:en:Acholiland|Acholi]] ne [[:en:Lango_sub-region|Lango]] ne mu Disitulikiti z'Ebuggwanjuba omuli za Ankole ne [[:en:Tooro_Kingdom|Tooro]]. <ref name="Mugisa">{{Cite web |last=Mugisa |first=Anne |date=20 January 2009 |title=Fadhul was Amin's trusted army officer |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251766/fadhul-amin-eur-trusted-army-officer |access-date=19 May 2020 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugisa2009">Mugisa, Anne (20 January 2009). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251766/fadhul-amin-eur-trusted-army-officer "Fadhul was Amin's trusted army officer"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 May</span> 2020</span>.</cite></ref> Yakuzibwa n'afuulibwa [[:en:Colonel|colonel]] omujjuvu mu Gwokutaano 1973, era n'alondebwa okukulira ekibinja ky'amagye ag'ebigere ekya 2nd Infantry Brigade ekyakyusibwa ne kituumibwa "Simba Mechanized Brigade". Mu mwaka gwa 1974, yali Gavana w'essaza ly'Obukiikakkono era "omu ku bantu abasinga okumanyika mu gavumenti" okusinziira ku munoonyereza Thomas Lowman. Mu kifo kino, yasinga kukola ng’omukungu ataliiwo, ng’emirundi mingi asigala mu Kampala era nga yeenyigira mu nsonga z’Obukiikakkono zokka ng’akubiriza okweyongera mu kukola ppamba, ng’akozesa abakukusa n’abasuubuzi b’omu kitundu, n’okunyigiriza emirimu gy’abayeekera. Oluusi yalaga nti yali talina kumanya ku mirimu gye yali alina okukola ng'omukungu mu matwale g'eyali akulembera. Nga mu mwaka gwa 1974, <ref name="kissa" /> yalondebwa okuba Minisita w’enzirukanya y’emirimu mu masaza. <ref name="malaba">{{Cite web |last=Malaba |first=Tom |date=23 January 2009 |title=Brigadier Ali Fadhul Free with Nowhere to Go |url=https://ugandaradionetwork.com/story/brigadier-ali-fadhul-free-with-nowhere-to-go |access-date=26 February 2020 |website=Uganda Radio Network}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMalaba2009">Malaba, Tom (23 January 2009). [https://ugandaradionetwork.com/story/brigadier-ali-fadhul-free-with-nowhere-to-go "Brigadier Ali Fadhul Free with Nowhere to Go"]. ''Uganda Radio Network''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 February</span> 2020</span>.</cite></ref> Okusinziira ku bakukusa abantu mu Uganda ab'omutendera ogwa wansi, Fadhul yakozesa ebifo bye eby'amagye ne gavumenti okwetaba butereevu mu bikwekweto by'okukukusa abantu n'okukung'aanya obugagga mu ngeri emenya amateeka, ate n'avumirira mu lujjudde abakukusa abantu nti "abamenyi b'amateeka ab'ebyenfuna" abakola obulabe ku ggwanga.
[[:en:Uganda–Tanzania_War|Olutalo lwa Uganda ne Tanzania]] olwa 1978–1979, yali akuziddwa n’afuulibwa [[:en:Brigadier|brigadier]] . Mu Gusooka 1979, yafulumira mu pulopaganda ya leediyo ya Uganda: Mu kifo kye nga Minisita w’okuddukanya amasaza, kigambibwa nti yali asisinkanye abakulu ba [[:en:Buganda|Buganda]] mu lukiiko olutongole ne Amin, ng’ababuulira engeri Pulezidenti gy’abassaamu ekitiibwa. Ng’oggyeeko ekyo, Fadhul yagamba mu bukyamu nti ekitongole kya [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|Uganda Broadcasting Corporation]] tekyavuma bakulembeze ba mawanga ag’ebweru nga [[:en:Radio_Tanzania_Dar_es_Salaam|Radio Tanzania]] bwe yali ekoze,ng'alaga nti Uganda ya kitiibwa okusinga omulabe waayo. Oluvannyuma lw'eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People's Defence Force]] n'amagye g'abayeekera ag'omukago okuwangula amagye ga Uganda mu nnumbagana ez'enjawulo, Pulezidenti Amin yagoba akulira eby'okwelinda Gowon mu Gwokusatu 1979. Fadhul yalondebwa okumuddira mu bigere. Ng’oggyeeko ekyo, yatuulako ku kakiiko k'abantu bana akaali kateekateeka entalo era nga kano ke kateekateeka obukuumi obwakolebwa ku Kampala. Gavumenti ya Amin yaggwira ddala era [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala n’ewambibwa]] amagye agaali gakulemberwa Tanzania mu Gwokuna 1979. Ekyavaamu gavumenti ya Uganda empya yassibwawo. Oluvannyuma gavumenti empya yasiba eby’obugagga n’ensimbi z’Abanubi abasoba mu 1,000, nga ne bya Fadhul mw’ali, nga ssente zino tezinnaba kuteekebwa ku akawunti za gavumenti. <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Nubians-endure-pain-as-accounts-remain-frozen/688334-1628242-1206m0kz/index.html</ref> Amaka ga Fadhul ganyagibwa mu lutalo. <ref name="bita">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251683/fadhul-sleeps-dilapidated-home</ref> Okusinziira ku Thomas Lowman, Fadhul yakwatibwa e Bombo. Okusinziira ku kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], munnamawulire Godwin Matatu, ne Ambasada wa Buyindi [[:en:Madanjeet_Singh|Madanjeet Singh]], yeegatta ku bakungu ba gavumenti abalala okuddukira e [[:en:Kenya|Kenya]] . <ref>https://books.google.com/books?id=a3kEAQAAIAAJ</ref>
=== Obulamu obw’oluvannyuma ===
Fadhul yakwatibwa mu maka ge e Bulumagi mu Uganda, mu Gwomwenda 1986 ku misango nti yali yeenyigira mu kutta Tibayungwa. Yawozesebwa kkooti enkulu e Mbarara mu Gwokubiri 1988. Abajulizi abawerako baawa obujulizi nti wakati wa 21 ne 22 Ogwomwenda 1972, baalaba Fadhul ng’akwata Tibayungwa n’amukaka okuyingira mu mmotoka, ng’amulumiriza okukolagana n’abayeekera. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/ankole-administrator-arrested-in-swoop-targeting-fronasa-agents-3348746</ref> Yasigala nga talina musango mu musango gwe, <ref name="malaba">{{Cite web |last=Malaba |first=Tom |date=23 January 2009 |title=Brigadier Ali Fadhul Free with Nowhere to Go |url=https://ugandaradionetwork.com/story/brigadier-ali-fadhul-free-with-nowhere-to-go |access-date=26 February 2020 |website=Uganda Radio Network}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMalaba2009">Malaba, Tom (23 January 2009). [https://ugandaradionetwork.com/story/brigadier-ali-fadhul-free-with-nowhere-to-go "Brigadier Ali Fadhul Free with Nowhere to Go"]. ''Uganda Radio Network''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 February</span> 2020</span>.</cite></ref> <ref name="bita">{{Cite web |last=Bita |first=George |last2=Mukyala |first2=Esther |date=23 January 2009 |title=Fadhul sleeps in dilapidated home |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251683/fadhul-sleeps-dilapidated-home |access-date=19 May 2020 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBitaMukyala2009">Bita, George; Mukyala, Esther (23 January 2009). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251683/fadhul-sleeps-dilapidated-home "Fadhul sleeps in dilapidated home"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 May</span> 2020</span>.</cite></ref> ng’agamba nti ettemu lyonna eryakolebwa ku bantu baabulijjo mu Mbarara lyali likoleddwa eyali munne Yusuf Gowon. Fadhul yasingisibwa omusango era n’asalirwa ekibonerezo ky’okufa mu 1989. <ref name="malaba" /> <ref name="bita" /> Ng’ali wamu n’omukulembeze w’ebibinja bya Amin eby’okufa, Kassim Obura, Fadhul yali omu ku bagoberezi ba Amin abatono ennyo abaasingisibwa mu butuufu emisango egyakolebwa mu mulembe gwa 1971–79. Yateekebwa ku kalabba mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Upper Prison]], yasigala mu kkomera okumala emyaka 22. <ref name="malaba" /> [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ensukkulumu mu Uganda]] yagaana emu ku kujulira kwe ng’awakanya okusingisibwa omusango n’okusalirwa ekibonerezo ky’okufa mu 1993. <ref name="Mugisa">{{Cite web |last=Mugisa |first=Anne |date=20 January 2009 |title=Fadhul was Amin's trusted army officer |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251766/fadhul-amin-eur-trusted-army-officer |access-date=19 May 2020 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugisa2009">Mugisa, Anne (20 January 2009). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251766/fadhul-amin-eur-trusted-army-officer "Fadhul was Amin's trusted army officer"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 May</span> 2020</span>.</cite></ref> Kyokka okujulira kwe enfunda eziwera kwaziyiza okuttibwa kwe. Mu 2001, Yusuf Gowon naye yasibibwa e Luzira, olwo ye ne Fadhul ne balwanagananga era abakulu b’amakomera baalina okubawula okutuusa Gowon lwe yayimbulwa.
Mu 2009, Fadhul yasonyiwa Pulezidenti Yoweri Museveni, n’ayimbulwa. Mu kiseera kino, yalina obulwadde bwa [[:en:Diabetes|sukaali]], amabwa g'omulubuto ne kookolo w’olususu <ref name="malaba">{{Cite web |last=Malaba |first=Tom |date=23 January 2009 |title=Brigadier Ali Fadhul Free with Nowhere to Go |url=https://ugandaradionetwork.com/story/brigadier-ali-fadhul-free-with-nowhere-to-go |access-date=26 February 2020 |website=Uganda Radio Network}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMalaba2009">Malaba, Tom (23 January 2009). [https://ugandaradionetwork.com/story/brigadier-ali-fadhul-free-with-nowhere-to-go "Brigadier Ali Fadhul Free with Nowhere to Go"]. ''Uganda Radio Network''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 February</span> 2020</span>.</cite></ref> <ref name="bita">{{Cite web |last=Bita |first=George |last2=Mukyala |first2=Esther |date=23 January 2009 |title=Fadhul sleeps in dilapidated home |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251683/fadhul-sleeps-dilapidated-home |access-date=19 May 2020 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBitaMukyala2009">Bita, George; Mukyala, Esther (23 January 2009). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251683/fadhul-sleeps-dilapidated-home "Fadhul sleeps in dilapidated home"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 May</span> 2020</span>.</cite></ref> era nga takyalina maka, anti ennyumba ye enkadde e Bulumagi yali esuuliddwa era n’eyonoonebwa mu kiseera kye yamala mu kkomera. <ref name="malaba" /> Ennyumba emu eyali eyiye kati yali epangisibwa Weston College School-Makerere e [[:en:Mukono_District|Mukono]] ; ekivaamu ettendekero lino lyamukkiriza okwebaka mu emu ku ofiisi zaabwe okumala akaseera. Oluvannyuma yasengukira mu maka ga mukyala we omukulu Hajjati Segiya Nako e Bulumagi. Abantu b’omu kitundu n’ab’omu maka abawerako bajaguzza okuyimbulwa kwe. <ref name="bita" /> Omwaka 2010 we gwatuukira, yali takyasobola kutuula, kulya wadde okutambula ku lulwe, era yalina okufuna obujjanjabi obutayosa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaaliro e Nsambya]] n’abasawo abapangisiddwa ab’omu maka ge okusobola okusigala nga mulamu. <ref name="Mugisa">{{Cite web |last=Mugisa |first=Anne |date=20 January 2009 |title=Fadhul was Amin's trusted army officer |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251766/fadhul-amin-eur-trusted-army-officer |access-date=19 May 2020 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugisa2009">Mugisa, Anne (20 January 2009). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251766/fadhul-amin-eur-trusted-army-officer "Fadhul was Amin's trusted army officer"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 May</span> 2020</span>.</cite></ref> Wabula yawa yintaviyu eziwerako mwe yawa "okutendereza okuyitiridde" eri Museveni.
Nga 2 Ogwekkumingumu 2021, Fadhul yafiira mu ddwaaliro e Nsambya ku myaka 81 olw’ebizibu ebyava ku ssukaali. Eyali ssentebe wa Bulumagi, Mohammed Kasule Byansi yeemulugunya olw'okufa kwa Fadhul, n'amwogerako ng'omusajja omukulu era ow'ekitiibwa eri ekitundu kyaffe" eyabadde awagira abantu b'omu kitundu ng'awagira eby'enjigiriza n'okuyamba abantu ssekinnoomu okwewandiisa mu magye. Okwawukana ku ekyo, [[:en:Obituary|ekiwandiiko eibika]] ekya''[[:en:The_Australian|The Australian]] ekyawandiikidwa'' munnamawulire Alan Howe yanyonyola Fadhul nga "omutemu" era "omuweereza wa Amin asinga omwesigwa".
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Fadhul yali mufumbo n’abakazi abatakka wansi wa kkumi, era yalina abaana abatakka wansi wa 49, nga kuliko Abubaker Ali Fadhul, Asha Ali, <ref name="bita">{{Cite web |last=Bita |first=George |last2=Mukyala |first2=Esther |date=23 January 2009 |title=Fadhul sleeps in dilapidated home |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251683/fadhul-sleeps-dilapidated-home |access-date=19 May 2020 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBitaMukyala2009">Bita, George; Mukyala, Esther (23 January 2009). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251683/fadhul-sleeps-dilapidated-home "Fadhul sleeps in dilapidated home"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 May</span> 2020</span>.</cite></ref> Faisal Fadhul, <ref name="Mugisa">{{Cite web |last=Mugisa |first=Anne |date=20 January 2009 |title=Fadhul was Amin's trusted army officer |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251766/fadhul-amin-eur-trusted-army-officer |access-date=19 May 2020 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugisa2009">Mugisa, Anne (20 January 2009). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1251766/fadhul-amin-eur-trusted-army-officer "Fadhul was Amin's trusted army officer"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 May</span> 2020</span>.</cite></ref> ne Abdul Magid Alule. <ref name="kissa" /> Yali amanyi [[:en:Polyglot|ennimi nnyingi]], era ng’ayogera Olunubbi.
== Ebiwandiiko ==
<nowiki>.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}</nowiki>
== Ebijuliziddwa ==
=== Ebikolwa ebijuliziddwa ===
{{DEFAULTSORT:Fadhul, Ali}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
oodiokf67tsss18nriyldcfes1bao2o
Alex Ireeta
0
12331
51249
43388
2026-05-14T17:08:37Z
DitektivUg
11122
Databox
51249
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Ireeta Nabudere''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] agata ffirimu era [[:en:Cinematographer|alagirira abakwata ebifannanyi mu kukola ffirimu]].
== Emirimu ==
Alex Ireeta munnayuganda awangule awaadi ez'enjawulo mu kulagirira abakwata ebifaananyi nga bakola ffirimu, oba Mu kulagirira Ab'ebifaananyi era [[:en:Film_Editor|Agata ffirimu]] ng’alina obumanyirivu kumpi bwa myaka 20 mu kukola ffirimu, emabegako ng'akolera wansi w’ekibiina ekikola ffirimu ekya ‘YesThatsUs’. Alex yali muyizi mu Berlinale Talents 2012, mu Bikujuko Bya Ffiirimu ebyaali mu kibuga Berlin, gye yeetabira mu misomo egy’omunda egyali gikwata ku kulagirira abakwata ebifaananyi nga bakola ffirimu era n’afuna omukisa gw'okukwatagana n’abakugu mu by’amakolero mu misomo egy’enjawulo.
Okuva mu 2014, Ireeta abadde akola ku pulojekiti ye esooka ng'alagirira abakwata ebifaananyi ku ''[[:en:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese.]]'' ''Amanyiddwa'' nnyo olw’okukolagana n’abakola ffirimu okuli Sadiq Mugisha, Bashir Lukyamuzi, [[Usama Mukwaya]], Steve Ayenye, Allan Manzi, Nisha Kalema, Rehema Nanfuka n’abalala bangi. Afunye okusunsulwa kw'okuwangula awaadi nnyingi olw’emirimu gye, ku ffirimu eziyugumiza ku mutendera gw'eggwanga n’ensi yonna, nga kwekuli n’okufuna engule y'okubeera Asinga mu Kulagirira Abawakta Ebifaananyi nga bakola Ffirimu, n'okubeera nga y'Asinga mu Kugatgata, Okusunsula era N'okufulumya nga bino byaali mu bikujuko bya '''Uganda Film Festival mu 2018''' .
Emyaka egiyise ng'alagirira abakwata ebifaanannyi nga bakola ffirimu, ezimu ku pulojekiti za ffirimu eziretedde Ireeta okuwangula awaadi mulimu emannyikiddwa nga Bodaboda Thieves, [[:en:Veronica's_Wish|Veronica’s Wish,]] [[:en:Kony:_Order_from_Above|Kony: Order From Above]], [[:en:Love_Faces_(film)|Love Faces]], JDC ffiirmu y'obutundu ku Ttivi, Kyaddala ffiirmu y'obutundu ku Ttivi eya RAHU, obulango bya ttivvi obukwatagana ku kampuni ya MTN, UHMG, Airtel ne vidiyo z’ennyimba eziwerako okuli eza Juliana, Peter Miles, Chameleon, [[:en:A_Pass|A Pass]], Elephant Man, Demarco, General Levi n’abalala bangi.
== Awaadi ==
=== Z'awangudde ===
* 2017: Eyasinga mu baali balagirira Abakwata Ebifaananyi nga bakola ffirimu, ku [[:en:7th_Pearl_International_Film_Festival|7th Pearl International Film Festival]] <ref>{{Cite web |last=Alex |title=Rain dominates Pearl International Film Festival awards 2017 - Kampala Sun |url=https://kampalasun.co.ug/2017/11/13/rain-dominates-pearl-international-film-festival-awards-2017/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171115223447/https://kampalasun.co.ug/2017/11/13/rain-dominates-pearl-international-film-festival-awards-2017/ |archive-date=15 November 2017 |access-date=8 January 2018 |website=kampalasun.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=11 November 2017 |title=PHOTOS: Pearl International Film Festival 2017 crowns winners |url=http://matookerepublic.com/2017/11/11/photos-pearl-international-film-festival-2017-crowns-winners/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171114092902/http://matookerepublic.com/2017/11/11/photos-pearl-international-film-festival-2017-crowns-winners/ |archive-date=14 November 2017 |access-date=8 January 2018 |website=matookerepublic.com}}</ref> <ref>{{Cite web |date=11 November 2017 |title=PHOTOS: Pearl International Film Festival 2017 crowns winners |url=https://411ug.com/2017/11/photos-pearl-international-film-festival-2017-crowns-winners.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171128180515/http://411ug.com/2017/11/photos-pearl-international-film-festival-2017-crowns-winners.html |archive-date=28 November 2017 |access-date=8 January 2018 |website=411ug.com}}</ref>
* 2018: Eyasinga mu baali balagirira Abakwata Ebifaananyi nga bakola ffirimu, ku bikujuko by'ensi byonna ebya Pearl International Film Festival ey'omulundi ogwomunaana
* 2018: Eyasinga mu baali balagirira Abakwata Ebifaananyi nga bakola ffirimu, Awaadi ya '''Viewer's Choice Movie Awards''' <ref>{{Cite web |last=AYEBE |first=ANTHONY LAM |title=Love Faces bags 13 Viewer's Choice nods |url=https://observer.ug/lifestyle/58743-love-faces-bags-13-viewer-s-choice-nods |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180922104735/https://www.observer.ug/lifestyle/58743-love-faces-bags-13-viewer-s-choice-nods |archive-date=2018-09-22 |access-date=22 September 2018 |website=observer.ug}}</ref>
* 2018: Eyasinga mu baali balagirira Abakwata Ebifaananyi nga bakola ffirimu, mu bukujuko bya '''Uganda Film Festival''' <ref>{{Cite web |title=Uganda Film Festival Awards 2018 |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1490544/uganda-film-festival-awards-2018 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181203210153/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1490544/uganda-film-festival-awards-2018 |archive-date=2018-12-03 |access-date=5 December 2018 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
* 2018: Eyasinga mu Kugatagata n'Okusunsula wamu N'okufulumya ebibeera bikwatiddwa, '''mu bukujuko bya Uganda Film Festival'''
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [[Alex Ireeta at IMDb|Alex Ireeta ku IMDb]]
6k164cdsk90ztlgbp53g5mlcxjrk2nm
Ssewa Ssewa
0
13126
51241
48445
2026-05-14T12:34:38Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
51241
wikitext
text/x-wiki
'''James Ssewakiryanga Junior''',<ref>{{Cite web |title=Ugandan artist Ssewakiryanga's musical journey with Janzi Band |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandan-artist-ssewakiryanga%E2%80%99s-musical-journey-janzi-band |website=Music in Africa}}
</ref> mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Ssewa Ssewa''',<ref>{{Cite web |title=About Ssewa Ssewa |url=http://www.janzi.ug/about-ssewa/ |website=Janzi Music}}
</ref> muyimbi [[:en:Ugandan_people|wa Uganda]] omuyimbi ayiimba enyiimba butereevu, omukubi w'ebivuga ebingi, eyatandika wo [[:en:Janzi_Band|Janzi Band]] era omuyiiya wa [[:en:Janzi_(Musical_Instrument)|Janzi]],ekivuga.
== Emirimu gye ==
Mutabani w’omukubi w’engooma ow’ekinnansi era omuzinyi,Ssewa Ssewa tafunangako kutendekebwa kwonna kwa kikugu. Ekivuga kye ekyasooka kyali gaali madinda,nga era yasomesebwa nnyina.Yatandika okusoma byabusubuuzi mu yunivasite,kyokka oluvannyuma lw’okuzzibwamu amaanyi n’okusomesebwa bammemba ba bbandi ya kitaawe, n’asalawo okuyimba.
Ssewa Ssewa yatandika okukuba ennyimba mu ngeri ey’ekikugu mu 2000.Yatandikawo [[Janzi Band]]<ref>{{Cite web |title=Ssewakiryanga's musical journey with Janzi Band |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Ssewakiryangas-musical-journey-with-Janzi-Band/691232-2841490-pymb53z/index.html |access-date=22 August 2015 |website=Daily Monitor}}
</ref> ng’ali wamu ne mikwano gye mu 2009 era okuva olwo y’abadde omukulembeze waayo.
Akuba ebivuga mwenda, munaana ku byo bya [[:en:Music_of_Africa|Afirika]], <ref name="bbc">{{cite news|work=BBC News|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/p076rdj3|archive-url=https://web.archive.org/web/20190419042710/https://www.bbc.co.uk/programmes/p076rdj3|url-status=dead|archive-date=19 April 2019|format=audio|title=Uganda has a new musical instrument|date=18 April 2019|access-date=18 April 2019}}</ref> era nga mukugu omukubi webikuba.<ref>{{Cite web |title=A Look At James Ssewa's Favourite Gadgets |url=http://chano8.com/a-look-at-james-ssewas-favourite-gadgets/ |access-date=12 September 2015 |website=Chano 8 |archive-date=12 September 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150912205535/http://chano8.com/a-look-at-james-ssewas-favourite-gadgets/ |url-status=dead }}</ref>
Ssewa Ssewa abadde atera okuyimba butereevu. Ayimbye ku siteegi nnyingi mu Uganda n’ebweru w’eggwanga era akoze n’abayimbi bangi omuli Quela Band,<ref>{{Cite web |title=Qwela live in concert "Rhythm & life" |url=http://www.musicuganda.com/Qwela%20in%20concert.html |website=Music in Uganda |access-date=2026-04-30 |archive-date=2013-09-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130912121349/http://musicuganda.com/Qwela%20in%20concert.html |url-status=dead }}</ref> Navio,A Pass,Isaiah Katumwa,Suzan Kerunen, Mame Ndiak, [[Giovanni Kiyingi]] ne [[:en:Hugh_Masekela|Hugh Masekela]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2019)">citation needed</span>'' ]</sup> Yali omu ku bayimbi abakulu ku lunaku lw’okuyimba mu nsi yonna mu Uganda mu mwezi gwomukaaga 2017 ng’ali wamu ne Apio Moro, Haka Mukiga, Mame Ndiak,[[Jackie Akello]] n’abalala bangi. Yayimba ne [[Giovanni Kiyingi]],muyimbi munne akuba ebivuga ebyenjawulo.<ref>{{Cite web |title=PHOTOS: Fête de la Musique 2017 Closes With Massive Main Concert |url=http://thetowerpost.com/2017/06/26/fete-de-la-musique-2017-closes-with-massive-main-concert/ |access-date=26 June 2017 |website=The Tower Post}}
</ref>
Mu 2024 Ssewa Ssewa yayimba mu lukiiko lw’ekibiina kya [[:en:Non-Aligned_Movement|Non-Aligned Movement]] ku Serena hotel e Kigo era n’asanyusa ababaka ba NAM n’amaloboozi ge agenyimba zobuwangwa nekivuga kya [[:en:Janzi_(musical_instrument)|Janzi]] .<ref>{{Cite web |title=NAM Summit: First Lady launches campaign to close gender gap |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_179247 |access-date=30 January 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Engule n’okusunsulwa ==
Mu 2021 Ssewa Ssewa yategeka '''engule za Janzi''' ezaaliwo ku kisaawe ky’ameefuga e Kololo nga 11 okutuuka nga 12 omweezi ogw'ekumi nebiri 2021 era nga zaaliwo okumala ennaku bbiri mu kifo kye kimu.<ref>{{Cite web |title=The Janzi Awards Celebrates Contemporary Ugandan Literature |url=https://brittlepaper.com/2022/01/the-2021-janzi-awards-celebrates-contemporary-ugandan-literature/ |access-date=30 January 2024 |website=brittlepaper.com}}</ref> <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Janzi Awards 2021 in Uganda: All the winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/janzi-awards-2021-uganda-all-winners |access-date=30 January 2024 |website=Music in Africa |language=en}}</ref> Ssewa Ssewa abadde amanyiddwa ebitongole by’okuyimba eby’enjawulo mu Bungereza. Yasunsulwa mu mpaka za '''[[:en:World_Music_Awards|World Music Awards]]''' mu mutendera gw’engule ya fusion ezisinga obulungi mu nsi yonna n’ensi yonna.<ref>{{Cite web |title=2023 Nominees |url=https://oneworldmedia.org.uk/awards/2023-nominees/ |access-date=30 January 2024 |website=One World Media |language=en-US}}
</ref> Wadde teyavaayo ng’omuwanguzi, okusunsulwa kuno kwayongera ettutumu lye mu nsi yonna.
== Obuzirakisa ==
Ssewa Ssewa yatandikawo ekibiina ky’obwannakyewa ekiyitibwa '''Janzi4Hope''' nga kigendereddwamu okukyusa obulamu bw’abantu [[:en:Vulnerability|abataliiko mwasirizi]] mu Uganda ng’ayita mu mirimu gy’okuyimba egyakulemberwa ekibiina kya [[:en:Janzi_(musical_instrument)|Janzi]] Instrument.<ref>{{Cite web |title=Janzi4Hope |url=https://janzi.org/janzi4hope/ |access-date=30 January 2024 |website=Janzi |language=en-US}}
</ref> Mu 2022,Ssewa Ssewa ne [[Janzi Band]] baakuza [[:en:World_autism_day|olunaku lw'ensi yonna olw'obulwadde bwa autism]] ne bayimba ku kyalo Nile mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]] mu [[:en:Eastern_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]]<ref>{{Cite web |title=Janzi band to celebrate Autism Day with charity |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_130596 |access-date=30 January 2024 |website=New Vision |language=en}}
</ref>
== Janzi (Ekivuga) ==
Janzi kivuga kya nkoba ekya yiyyizibwa Ssewa Ssewa. Ekivuga kino kibadde kikozesebwa munteekateeka zonna eza Janzi Band ne Ssewa Ssewa okuva lwe kyatandikibwawo. Janzi yesigamiziddwa ku kivuga kya Uganda eky’ennono ekiringa ennanga ekiyitibwa [[adungu]],naye janzi ya njawulo mu ngeri eziwerako,ya njawulo era ya patenti ng’ekivuga eky’enjawulo. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2019)">okujuliza kwetaagisa</span>'' ]</sup>
Erinnya lino lisibuka mu linnya lya bbandi eno.<ref name="Batte">{{Cite web |last=Batte |first=Edgar Raymond |date=7 October 2015 |title=Ugandan artist Ssewakiryanga's musical journey with Janzi Band |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandan-artist-ssewakiryanga%E2%80%99s-musical-journey-janzi-band |access-date=18 April 2019 |website=Music in Africa}}
</ref>
== Olukalala lw'ennyiimba ==
Ssewa Ssewa abadde akolagana ne [[Janzi Band]] okuva lwe yatandikibwawo era abadde akola ne ku pulojekiti ze,zeyakola nga ye yekka.
=== Alubaamu za sitoodiyo ===
{| class="wikitable"
|+Olukalala lw'alubaamu za sitoodiyo n'ebintu ebirondeddwa
! Omutwe
! Ebisingawo
|-
| Wansi mu Uganda <ref>{{Cite web |title=Down in Uganda by Ssewa Ssewa (Full Album) |url=https://janzi.org/album/down-in-uganda-by-ssewa-ssewa-full-album/ |access-date=30 January 2024 |website=Janzi |language=en-US}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 24 omweezi gwe kkumi nebiiri 2021
* Label: Omuziki gwa Janzi
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
| Janzi2Mizaani <ref>{{Cite web |title=Janzi Music |url=https://janzi.org/music/ |access-date=30 January 2024 |website=Janzi |language=en-US}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 24 omweezi gwe kkumi nebiiri 2021
* Label: Omuziki gwa Janzi
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
| Nva K'la <ref>{{Cite web |title=NVA K'LA |url=https://propermusic.com/products/ssewassewa-nvakla |access-date=30 January 2024 |website=Proper Music |language=en}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 26 omweezi gw'omukagga 2020
* Label: Omuziki gwa Janzi
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|}
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
* [[Isaiah Katumwa|Isaaya Katumwa]]
* [[Giovanni Kiyingi]]
* [[Suzan Kerunen|Suzan Kerunen, omusajja omulala]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* 9[http://bigmikes.biz/news/dj-vicky-and-live-percussion-by-james-ssewa-janzi-band/ DJ Vicky ne Live Percussion ya James Ssewa (Janzi Band) » Big Mikes]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
049s47kdwp61tipevva0w36vadtcygs
Darlyne Komukama
0
13174
51267
48962
2026-05-14T19:13:48Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Artistic career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350231575|Darlyne Komukama]]"
51267
wikitext
text/x-wiki
'''Darlene Komukama''' (yazaalibwa mu 1984) Munnayuganda [[:en:Photographer|mukubi wa bifaananyi]], nga yabyesimesa yekka [[:en:Multimedia_artist|omukubi w’ebifaananyi ku mikutu egy’enjawulo]], [[:en:Cultural_Practitioner|omukubi w’ebifaananyi]], <ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref> era [[:en:Cultural_Practitioner|omukugu mu by’obuwangwa]] ng’omulimu gwe gusa esiira [[:en:Feminism|nsonga z’abakyala]] n’endagamuntu y’abaddugavu. <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=5 Video Clips from a Ugandan {{!}} norient.com |url=https://norient.com/darlyne-komukama/5-video-clips-ugandan |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref>
== Obuto bwe n'ensibuko ye ==
Komukama yazaalibwa mu 1984 e [[:en:Kampala|Kampala mu Uganda]] . Ebintu bya art yabyeyigiriza yekka era ng’omulimu gwe gusinga kutunuulira obulamu bw'abakyala b’Afirika bwe bayitamu.<ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref><ref name=":7">{{Cite web |last=Nkosi |first=Lindokuhle |title=Don't touch my hair: Artists looking at the politics of black hair |url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/arts/dont-touch-my-hair-artists-looking-at-the-politics-of-black-hair-20200909 |access-date=2026-02-11 |website=News24 |language=en-US}}</ref> Alina diguli mu by’enteekateeka okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=A |first=A. W. A. V. |date=2010-10-06 |title=a w a v a.: Meet Darlyne Komukama, Awava's Newest Team Member! |url=http://awava.blogspot.com/2010/10/meet-darlyne-komukama-awavas-newest.html |access-date=2026-02-11 |website=a w a v a.}}</ref>
== Omulimu gw’obuyiiya ==
'''Darlene Komukama''' (yazaalibwa mu 1984) Munnayuganda [[:en:Photographer|mukubi wa bifaananyi]], nga yabyesimesa yekka [[:en:Multimedia_artist|omukubi w’ebifaananyi ku mikutu egy’enjawulo]], [[:en:Cultural_Practitioner|omukubi w’ebifaananyi]], <ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref> era [[:en:Cultural_Practitioner|omukugu mu by’obuwangwa]] ng’omulimu gwe gusa esiira [[:en:Feminism|nsonga z’abakyala]] n’endagamuntu y’abaddugavu. <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=5 Video Clips from a Ugandan {{!}} norient.com |url=https://norient.com/darlyne-komukama/5-video-clips-ugandan |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref>
Komukama yazaalibwa mu 1984 e [[:en:Kampala|Kampala mu Uganda]] . Ebintu bya art yabyeyigiriza yekka era ng’omulimu gwe gusinga kutunuulira obulamu bw'abakyala b’Afirika bwe bayitamu.<ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref><ref name=":7">{{Cite web |last=Nkosi |first=Lindokuhle |title=Don't touch my hair: Artists looking at the politics of black hair |url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/arts/dont-touch-my-hair-artists-looking-at-the-politics-of-black-hair-20200909 |access-date=2026-02-11 |website=News24 |language=en-US}}</ref> Alina diguli mu by’enteekateeka okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=A |first=A. W. A. V. |date=2010-10-06 |title=a w a v a.: Meet Darlyne Komukama, Awava's Newest Team Member! |url=http://awava.blogspot.com/2010/10/meet-darlyne-komukama-awavas-newest.html |access-date=2026-02-11 |website=a w a v a.}}</ref>
Komukama [[:en:Photography|akuba ebifaananyi]], [[:en:Installation_art|okuteekawo]], [[:en:Multimedia_art|n'emikutu gy'amawulire egy'enjawulo]] eginoonyereza ku buwangwa n'embeera z'abantu ku bakyala abaddugavu [[:en:Feminism|n'obukyala]] . <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref> <ref name=":1" />
Pulojekiti ze ez'amanyi mulimu zino wammanga;
* The Saloon: Kino yakikola n’abakyala [[:en:Ugandan|ba Uganda]] abalala abasatu okujaguza obuwangwa n’enkola z’enviiri z’abaddugavu, n’akola fuleemu y’enviiri ng’eby’emikono n’okumanya.<ref name=":0">{{Cite news|last=Komukama|first=Darlyne|date=2024-05-01|title=Women behind the lens: 'When your sister does your hair, you don't need a mirror'|url=https://www.theguardian.com/global-development/2024/may/01/women-behind-the-lens-darlyne-komukama-black-hair-art-photography-uganda|access-date=2026-02-11|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-02-08 |title=A pop-up hair salon from Uganda treats black hair as a science and an art |url=https://qz.com/africa/904706/a-pop-up-art-hair-salon-celebrates-african-women-and-their-natural-hair |access-date=2026-02-11 |website=Quartz |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=R |first=Rebecca |date=2016-08-24 |title=The Salooni Project: Black women's hair through the past and into the present and future |url=https://thisisafrica.me/lifestyle/salooni-project-black-womens-hair-past-present-future/ |access-date=2026-02-11 |language=en-US}}</ref><ref name=":6" /><ref name=":7">{{Cite web |last=Nkosi |first=Lindokuhle |title=Don't touch my hair: Artists looking at the politics of black hair |url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/arts/dont-touch-my-hair-artists-looking-at-the-politics-of-black-hair-20200909 |access-date=2026-02-11 |website=News24 |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref>
* Our Things: Akatambi keyakola nakatekayo neba Nnayuganda okusobla okusoloza n'okuga emboozi ezenjawulo ezinnyonyola ku Uganda<ref>{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref>
* Penthouse:kyatekebwawo mu 2018 ku kasolya mu Kampala nga kino kyakola nga ekifo abakyala webogerera ebibali ku mutima nabutya we bawulira<ref>{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref>
grg02x4sn5alhn96wil66u59przw75g
51268
51267
2026-05-14T19:16:53Z
ESTHER NAKITENDE
9175
/* Omulimu gw’obuyiiya */
51268
wikitext
text/x-wiki
'''Darlene Komukama''' (yazaalibwa mu 1984) Munnayuganda [[:en:Photographer|mukubi wa bifaananyi]], nga yabyesimesa yekka [[:en:Multimedia_artist|omukubi w’ebifaananyi ku mikutu egy’enjawulo]], [[:en:Cultural_Practitioner|omukubi w’ebifaananyi]], <ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref> era [[:en:Cultural_Practitioner|omukugu mu by’obuwangwa]] ng’omulimu gwe gusa esiira [[:en:Feminism|nsonga z’abakyala]] n’endagamuntu y’abaddugavu. <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=5 Video Clips from a Ugandan {{!}} norient.com |url=https://norient.com/darlyne-komukama/5-video-clips-ugandan |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref>
== Obuto bwe n'ensibuko ye ==
Komukama yazaalibwa mu 1984 e [[:en:Kampala|Kampala mu Uganda]] . Ebintu bya art yabyeyigiriza yekka era ng’omulimu gwe gusinga kutunuulira obulamu bw'abakyala b’Afirika bwe bayitamu.<ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref><ref name=":7">{{Cite web |last=Nkosi |first=Lindokuhle |title=Don't touch my hair: Artists looking at the politics of black hair |url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/arts/dont-touch-my-hair-artists-looking-at-the-politics-of-black-hair-20200909 |access-date=2026-02-11 |website=News24 |language=en-US}}</ref> Alina diguli mu by’enteekateeka okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=A |first=A. W. A. V. |date=2010-10-06 |title=a w a v a.: Meet Darlyne Komukama, Awava's Newest Team Member! |url=http://awava.blogspot.com/2010/10/meet-darlyne-komukama-awavas-newest.html |access-date=2026-02-11 |website=a w a v a.}}</ref>
== Omulimu gw’obuyiiya ==
'''Darlene Komukama''' (yazaalibwa mu 1984) Munnayuganda [[:en:Photographer|mukubi wa bifaananyi]], nga yabyesimesa yekka [[:en:Multimedia_artist|omukubi w’ebifaananyi ku mikutu egy’enjawulo]], [[:en:Cultural_Practitioner|omukubi w’ebifaananyi]], <ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref> era [[:en:Cultural_Practitioner|omukugu mu by’obuwangwa]] ng’omulimu gwe gusa esiira [[:en:Feminism|nsonga z’abakyala]] n’endagamuntu y’abaddugavu. <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=5 Video Clips from a Ugandan {{!}} norient.com |url=https://norient.com/darlyne-komukama/5-video-clips-ugandan |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref>
Komukama yazaalibwa mu 1984 e [[:en:Kampala|Kampala mu Uganda]] . Ebintu bya art yabyeyigiriza yekka era ng’omulimu gwe gusinga kutunuulira obulamu bw'abakyala b’Afirika bwe bayitamu.<ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref><ref name=":7">{{Cite web |last=Nkosi |first=Lindokuhle |title=Don't touch my hair: Artists looking at the politics of black hair |url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/arts/dont-touch-my-hair-artists-looking-at-the-politics-of-black-hair-20200909 |access-date=2026-02-11 |website=News24 |language=en-US}}</ref> Alina diguli mu by’enteekateeka okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=A |first=A. W. A. V. |date=2010-10-06 |title=a w a v a.: Meet Darlyne Komukama, Awava's Newest Team Member! |url=http://awava.blogspot.com/2010/10/meet-darlyne-komukama-awavas-newest.html |access-date=2026-02-11 |website=a w a v a.}}</ref>
Komukama [[:en:Photography|akuba ebifaananyi]], [[:en:Installation_art|okuteekawo]], [[:en:Multimedia_art|n'emikutu gy'amawulire egy'enjawulo]] eginoonyereza ku buwangwa n'embeera z'abantu ku bakyala abaddugavu [[:en:Feminism|n'obukyala]] . <ref name=":2" /> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref> <ref name=":1" />
Pulojekiti ze ez'amanyi mulimu zino wammanga;
* The Saloon: Kino yakikola n’abakyala [[:en:Ugandan|ba Uganda]] abalala abasatu okujaguza obuwangwa n’enkola z’enviiri z’abaddugavu, n’akola fuleemu y’enviiri ng’eby’emikono n’okumanya.<ref name=":0">{{Cite news|last=Komukama|first=Darlyne|date=2024-05-01|title=Women behind the lens: 'When your sister does your hair, you don't need a mirror'|url=https://www.theguardian.com/global-development/2024/may/01/women-behind-the-lens-darlyne-komukama-black-hair-art-photography-uganda|access-date=2026-02-11|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-02-08 |title=A pop-up hair salon from Uganda treats black hair as a science and an art |url=https://qz.com/africa/904706/a-pop-up-art-hair-salon-celebrates-african-women-and-their-natural-hair |access-date=2026-02-11 |website=Quartz |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=R |first=Rebecca |date=2016-08-24 |title=The Salooni Project: Black women's hair through the past and into the present and future |url=https://thisisafrica.me/lifestyle/salooni-project-black-womens-hair-past-present-future/ |access-date=2026-02-11 |language=en-US}}</ref><ref name=":6" /><ref name=":7">{{Cite web |last=Nkosi |first=Lindokuhle |title=Don't touch my hair: Artists looking at the politics of black hair |url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/arts/dont-touch-my-hair-artists-looking-at-the-politics-of-black-hair-20200909 |access-date=2026-02-11 |website=News24 |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref>
* Our Things: Akatambi keyakola nakatekayo neba Nnayuganda okusobla okusoloza n'okuga emboozi ezenjawulo ezinnyonyola ku Uganda<ref>{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref>
* Penthouse:kyatekebwawo mu 2018 ku kasolya mu Kampala nga kino kyakola nga ekifo abakyala webogerera ebibali ku mutima nabutya we bawulira<ref>{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref>
0m0coiprvvixkochegyz7x8x8masoh7
Ashraf Mandela
0
13566
51263
50675
2026-05-14T18:48:23Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1329528615|Ashraf Mandela]]"
51263
wikitext
text/x-wiki
'''Ashraf Mandela''' (yazaalibwa mu gwakuminebiri nga 20 2002) Munnayuganda era [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] ogw'ekikugu ng'azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] .<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2025-09-10 |title=Right back Mandela returns to Vipers |url=https://kawowo.com/2025/09/10/right-back-mandela-returns-to-vipers/ |access-date=2025-09-12 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-01-18 |title=Startimes Uganda Premier League halftime report |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/startimes-uganda-premier-league-halftime-report-4495748 |access-date=2025-09-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe ==
Mandela yasomera ku St Mary’s Secondary School, Kitende, gye yazannyira omupiira era n’akulaakulanya ekitone kye ng’ayita mu nteekateeka y’essomero lino ey’okuliisa Vipers SC.<ref name="Vipers2022">{{Cite web |date=15 July 2022 |title=Back where it all started: Mandela |url=https://viperssc.co.ug/2022/07/15/back-where-it-all-started-mandela/ |access-date=12 September 2025 |website=Vipers SC}}</ref>
== Enzannya ye ==
Mandela okusinga azanya ng'omuzibizi wa ddyo, amanyiddwa olw’obugumu mu kuzibira n’obusobozi mu kulumba nga we kyetaagisa.<ref name="ATS2025">{{Cite web |date=11 September 2025 |title=Ashraf Mandela returns for a third stint at Vipers SC |url=https://en.africatopsports.com/2025/09/11/ashraf-mandela-returns-for-a-third-stint-at-vipers-sc/ |access-date=12 September 2025 |website=Africa Top Sports}}</ref>
== Ebitiibwa ==
=== Vipers SC ===
* Uganda premier League: 2022–23, 2023–24<ref name="ATS2025">{{Cite web |date=11 September 2025 |title=Ashraf Mandela returns for a third stint at Vipers SC |url=https://en.africatopsports.com/2025/09/11/ashraf-mandela-returns-for-a-third-stint-at-vipers-sc/ |access-date=12 September 2025 |website=Africa Top Sports}}</ref>
* Ekikopo kya Uganda: 2023<ref name="ATS2025" />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.sofascore.com/hr/igrac/ashraf-mandela/1457613 Ashraf Mandela] ku Sofascore.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
'''Ashraf Mandela''' (yazaalibwa mu gwakuminebiri nga 20 2002) Munnayuganda era [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] ogw'ekikugu ng'azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] .<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2025-09-10 |title=Right back Mandela returns to Vipers |url=https://kawowo.com/2025/09/10/right-back-mandela-returns-to-vipers/ |access-date=2025-09-12 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-01-18 |title=Startimes Uganda Premier League halftime report |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/startimes-uganda-premier-league-halftime-report-4495748 |access-date=2025-09-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mandela yasomera ku St Mary’s Secondary School, Kitende, gye yazannyira omupiira era n’akulaakulanya ekitone kye ng’ayita mu nteekateeka y’essomero lino ey’okuliisa Vipers SC.<ref name="Vipers2022">{{Cite web |date=15 July 2022 |title=Back where it all started: Mandela |url=https://viperssc.co.ug/2022/07/15/back-where-it-all-started-mandela/ |access-date=12 September 2025 |website=Vipers SC}}</ref>
Mandela okusinga azanya ng'omuzibizi wa ddyo, amanyiddwa olw’obugumu mu kuzibira n’obusobozi mu kulumba nga we kyetaagisa.<ref name="ATS2025">{{Cite web |date=11 September 2025 |title=Ashraf Mandela returns for a third stint at Vipers SC |url=https://en.africatopsports.com/2025/09/11/ashraf-mandela-returns-for-a-third-stint-at-vipers-sc/ |access-date=12 September 2025 |website=Africa Top Sports}}</ref>
=== Vipers SC ===
* Uganda premier League: 2022–23, 2023–24<ref name="ATS2025">{{Cite web |date=11 September 2025 |title=Ashraf Mandela returns for a third stint at Vipers SC |url=https://en.africatopsports.com/2025/09/11/ashraf-mandela-returns-for-a-third-stint-at-vipers-sc/ |access-date=12 September 2025 |website=Africa Top Sports}}</ref>
* Ekikopo kya Uganda: 2023<ref name="ATS2025" />
* [[Ogama Baden Mujahid]]
* [[Allan Okello]]
* [[Reagan Mpande]]
{{Reflist}}
* [https://www.sofascore.com/hr/igrac/ashraf-mandela/1457613 Ashraf Mandela] ku Sofascore.
== Laba ne ==
* Ogama Baden Mujahid
* Allan Okello
* Reagan Mpande
23cp0fyya4bcedejr4d443fc9hyalxl
51266
51263
2026-05-14T18:51:25Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1329528615|Ashraf Mandela]]"
51266
wikitext
text/x-wiki
'''Ashraf Mandela''' (yazaalibwa mu gwakuminebiri nga 20 2002) Munnayuganda era [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] ogw'ekikugu ng'azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] .<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2025-09-10 |title=Right back Mandela returns to Vipers |url=https://kawowo.com/2025/09/10/right-back-mandela-returns-to-vipers/ |access-date=2025-09-12 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-01-18 |title=Startimes Uganda Premier League halftime report |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/startimes-uganda-premier-league-halftime-report-4495748 |access-date=2025-09-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe ==
Mandela yasomera ku St Mary’s Secondary School, Kitende, gye yazannyira omupiira era n’akulaakulanya ekitone kye ng’ayita mu nteekateeka y’essomero lino ey’okuliisa Vipers SC.<ref name="Vipers2022">{{Cite web |date=15 July 2022 |title=Back where it all started: Mandela |url=https://viperssc.co.ug/2022/07/15/back-where-it-all-started-mandela/ |access-date=12 September 2025 |website=Vipers SC}}</ref>
== Enzannya ye ==
Mandela okusinga azanya ng'omuzibizi wa ddyo, amanyiddwa olw’obugumu mu kuzibira n’obusobozi mu kulumba nga we kyetaagisa.<ref name="ATS2025">{{Cite web |date=11 September 2025 |title=Ashraf Mandela returns for a third stint at Vipers SC |url=https://en.africatopsports.com/2025/09/11/ashraf-mandela-returns-for-a-third-stint-at-vipers-sc/ |access-date=12 September 2025 |website=Africa Top Sports}}</ref>
== Ebitiibwa ==
=== Vipers SC ===
* Uganda premier League: 2022–23, 2023–24<ref name="ATS2025">{{Cite web |date=11 September 2025 |title=Ashraf Mandela returns for a third stint at Vipers SC |url=https://en.africatopsports.com/2025/09/11/ashraf-mandela-returns-for-a-third-stint-at-vipers-sc/ |access-date=12 September 2025 |website=Africa Top Sports}}</ref>
* Ekikopo kya Uganda: 2023<ref name="ATS2025" />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.sofascore.com/hr/igrac/ashraf-mandela/1457613 Ashraf Mandela] ku Sofascore.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
'''Ashraf Mandela''' (yazaalibwa mu gwakuminebiri nga 20 2002) Munnayuganda era [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] ogw'ekikugu ng'azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] .<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2025-09-10 |title=Right back Mandela returns to Vipers |url=https://kawowo.com/2025/09/10/right-back-mandela-returns-to-vipers/ |access-date=2025-09-12 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-01-18 |title=Startimes Uganda Premier League halftime report |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/startimes-uganda-premier-league-halftime-report-4495748 |access-date=2025-09-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mandela yasomera ku St Mary’s Secondary School, Kitende, gye yazannyira omupiira era n’akulaakulanya ekitone kye ng’ayita mu nteekateeka y’essomero lino ey’okuliisa Vipers SC.<ref name="Vipers2022">{{Cite web |date=15 July 2022 |title=Back where it all started: Mandela |url=https://viperssc.co.ug/2022/07/15/back-where-it-all-started-mandela/ |access-date=12 September 2025 |website=Vipers SC}}</ref>
Mandela okusinga azanya ng'omuzibizi wa ddyo, amanyiddwa olw’obugumu mu kuzibira n’obusobozi mu kulumba nga we kyetaagisa.<ref name="ATS2025">{{Cite web |date=11 September 2025 |title=Ashraf Mandela returns for a third stint at Vipers SC |url=https://en.africatopsports.com/2025/09/11/ashraf-mandela-returns-for-a-third-stint-at-vipers-sc/ |access-date=12 September 2025 |website=Africa Top Sports}}</ref>
=== Vipers SC ===
* Uganda premier League: 2022–23, 2023–24<ref name="ATS2025">{{Cite web |date=11 September 2025 |title=Ashraf Mandela returns for a third stint at Vipers SC |url=https://en.africatopsports.com/2025/09/11/ashraf-mandela-returns-for-a-third-stint-at-vipers-sc/ |access-date=12 September 2025 |website=Africa Top Sports}}</ref>
* Ekikopo kya Uganda: 2023<ref name="ATS2025" />
* [[Ogama Baden Mujahid]]
* [[Allan Okello]]
* [[Reagan Mpande]]
{{Reflist}}
* [https://www.sofascore.com/hr/igrac/ashraf-mandela/1457613 Ashraf Mandela] ku Sofascore.
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}'''Ashraf Mandela''' (yazaalibwa mu gwakuminebiri nga 20 2002) Munnayuganda era [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] ogw'ekikugu ng'azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] .<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2025-09-10 |title=Right back Mandela returns to Vipers |url=https://kawowo.com/2025/09/10/right-back-mandela-returns-to-vipers/ |access-date=2025-09-12 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-01-18 |title=Startimes Uganda Premier League halftime report |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/startimes-uganda-premier-league-halftime-report-4495748 |access-date=2025-09-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mandela yasomera ku St Mary’s Secondary School, Kitende, gye yazannyira omupiira era n’akulaakulanya ekitone kye ng’ayita mu nteekateeka y’essomero lino ey’okuliisa Vipers SC.<ref name="Vipers2022">{{Cite web |date=15 July 2022 |title=Back where it all started: Mandela |url=https://viperssc.co.ug/2022/07/15/back-where-it-all-started-mandela/ |access-date=12 September 2025 |website=Vipers SC}}</ref>
Mandela okusinga azanya ng'omuzibizi wa ddyo, amanyiddwa olw’obugumu mu kuzibira n’obusobozi mu kulumba nga we kyetaagisa.<ref name="ATS2025">{{Cite web |date=11 September 2025 |title=Ashraf Mandela returns for a third stint at Vipers SC |url=https://en.africatopsports.com/2025/09/11/ashraf-mandela-returns-for-a-third-stint-at-vipers-sc/ |access-date=12 September 2025 |website=Africa Top Sports}}</ref>
=== Vipers SC ===
* Uganda premier League: 2022–23, 2023–24<ref name="ATS2025">{{Cite web |date=11 September 2025 |title=Ashraf Mandela returns for a third stint at Vipers SC |url=https://en.africatopsports.com/2025/09/11/ashraf-mandela-returns-for-a-third-stint-at-vipers-sc/ |access-date=12 September 2025 |website=Africa Top Sports}}</ref>
* Ekikopo kya Uganda: 2023<ref name="ATS2025" />
* [[Ogama Baden Mujahid]]
* [[Allan Okello]]
* [[Reagan Mpande]]
{{Reflist}}
* [https://www.sofascore.com/hr/igrac/ashraf-mandela/1457613 Ashraf Mandela] ku Sofascore.
== Laba ne ==
* Ogama Baden Mujahid
* Allan Okello
* Reagan Mpande
st6ua17gq8kpkmg1co9klz5weyzb6xd
Ritah Kivumbi
0
13568
51264
50684
2026-05-14T18:49:57Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "External links" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1303254959|Ritah Kivumbi]]"
51264
wikitext
text/x-wiki
'''Ritah Kivumbi''' (yazaalibwa mu gwa mukaaga nga 21, 1995) Munnayuganda, [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] era azannya nga [[:en:Forward_(association_football)|striker]] mu [[:en:Mallbackens_IF|Mallbackens IF]] .
== Obuto bwe ==
Kivumbi yatandika okuzannya omupiira ku ng'akyali mwana muto n’abalenzi.<ref name="the">{{Cite web |last=Bagala |first=Peace Diane |date=19 September 2019 |title=Meet Fast, Efficient Ritah Kivumbi |url=https://www.the-sportsnation.com/2019/09/19/players-abroad-meet-fast-efficient-ritah-kivumbi/ |website=Live from ground |publisher=sportsnation.com}}</ref>
== Omulimu ku tiimu ==
Nga sizoni ya 2016 tennatandika, Kivumbi yakola endagaano ne ttiimu ya Sweden eya [[:en:Växjö_DFF|Växjö DFF]], nga baali bamutwala ng’omu ku bazannyi abakulu mu kiraabu eno.<ref>{{Cite web |date=11 September 2016 |title=Kivumbis hysteriska målform |url=https://www.smp.se/sport/kivumbis-hysteriska-malform/ |publisher=smp.se}}</ref><ref>{{Cite web |date=9 March 2018 |title=Ritah Kivumbi har varit en av Växjös viktigaste offensiva spelare |url=https://www.hn.se/sport/nykomlingen-v%C3%A4xj%C3%B6-f%C3%B6rl%C3%A4nger-med-stj%C3%A4rnan-1.5348575 |publisher=hn.se}}</ref> Yakola omukago gw'okulumba ne striker wa Sweden [[:en:Anna_Anvegård|Anna Anvegård]] .<ref>{{Cite web |date=12 April 2017 |title=Anna Anvegård och Ritah Kivumbi, Elitettans hetaste anfallspar |url=https://www.smp.se/sport/superduon-fran-skilda-varldar-men-med-samma-mal/ |publisher=smp.se}}</ref> Wadde nga gwali gutyo, mu kusooka baali tebamanyi oba yali anakirizibwa okubeera mu Sweden.<ref>{{Cite web |date=10 September 2016 |title=Kivumbis blandade känslor efter målsuccén |url=https://www.smp.se/sport/tv-kivumbis-blandade-kanslor-efter-malsuccen/ |publisher=smp.se}}</ref><ref>{{Cite web |date=7 August 2016 |title=Ritah sänktetopplaget |url=https://www.smp.se/sport/vaxjo-dffs-ritah-sankte-topplaget/ |publisher=smp.se}}</ref>Nga sizoni ya 2020 tennatandika, yakola endagaano ne ttiimu ya Sweden [[:en:Mallbackens_IF|eya Mallbackens IF]] .<ref>{{Cite web |last=Bagala |first=Peace Diane |date=8 January 2020 |title=Rita Kivumbi: Swedish-Based Star Targets Fresh Start At New Club |url=https://www.the-sportsnation.com/2020/01/08/rita-kivumbi-swedish-based-star-targets-fresh-start-at-new-club/ |website=Live from ground |publisher=sportsnation.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Tror det finns ytterligare en växel |url=https://www.nwt.se/2021/12/13/ritah-kivumbi-klar-for-mallbackens-if-2021-077cd/ |publisher=nwt.se}}</ref> Atwalibwa ng’omu ku bazannyi abakulu era abomigaso mu kiraabu eno.<ref>{{Cite web |title=Ritah Kivumbi continues brilliant form |url=https://newsbeeug.com/blog/sweden-ritah-kivumbi-continues-brilliant-form-with-a-brace/ |publisher=newsbeeug.com}}</ref>
== Okusoma ==
Kivumbi yasomera ku St Mary's Boarding Senior Secondary School Kitende.<ref>{{Cite web |date=7 January 2020 |title=Ritah Kivumbi - Kawowo article |url=https://kawowo.com/2020/01/07/ritah-kivumbi-joins-new-team-in-sweden/}}</ref>
== Omulimu mu nsi yonna ==
Kivumbi atwalibwa okubeera omuntu alwana okubeerawo ne bw'abeera ayitiddwa ku [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Ugand]]<ref>{{Cite web |date=30 June 2022 |title=Nambi, Kivumbi open Crested Cranes accounts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/nambi-kivumbi-open-crested-cranes-accounts-3864352 |website=Monitor}}</ref> Wadde nga guli gutyo, yakiikirira Uganda mu nsi yonna mu [[:en:2022_Women's_Africa_Cup_of_Nations|mpaka z'abakazi eza Afrika eza 2022]] .<ref>{{Cite web |date=23 June 2022 |title=Mallbackens formstarka forward till Afrikanska mästerskapen |url=https://www.nwt.se/2022/06/23/mallbackens-formstarka-forward-till-afrikanska-masterskapen-ac12d/}}</ref>
== Enzannya ye ==
Kivumbi okusinga azanya nga omuteebi wa goolo (striker) era amanyiddwa nnyo olw’emisinde.<ref name="the">{{Cite web |last=Bagala |first=Peace Diane |date=19 September 2019 |title=Meet Fast, Efficient Ritah Kivumbi |url=https://www.the-sportsnation.com/2019/09/19/players-abroad-meet-fast-efficient-ritah-kivumbi/ |website=Live from ground |publisher=sportsnation.com}}</ref>
== Ebimufaako eby'omunda ==
Kivumbi alaba [[:en:Ronaldinho|Ronaldinho]] omuzannyi wa Brazil ng’ekifaananyi mu mupiira.<ref name="the">{{Cite web |last=Bagala |first=Peace Diane |date=19 September 2019 |title=Meet Fast, Efficient Ritah Kivumbi |url=https://www.the-sportsnation.com/2019/09/19/players-abroad-meet-fast-efficient-ritah-kivumbi/ |website=Live from ground |publisher=sportsnation.com}}</ref>
== Ebiyungo eby’ebweru ==
'''Ritah Kivumbi''' (yazaalibwa gwa mukaaga nga 21 1995) Munnayuganda, [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] era azannyira nga [[:en:Forward_(association_football)|striker]] mu [[:en:Mallbackens_IF|Mallbackens IF]] .
Kivumbi yatandika okuzannya omupiira ku ng'akyali mwana muto n’abalenzi.<ref name="the">{{Cite web |last=Bagala |first=Peace Diane |date=19 September 2019 |title=Meet Fast, Efficient Ritah Kivumbi |url=https://www.the-sportsnation.com/2019/09/19/players-abroad-meet-fast-efficient-ritah-kivumbi/ |website=Live from ground |publisher=sportsnation.com}}</ref>
Kivumbi yasomera ku St Mary's Boarding Senior Secondary School Kitende.<ref>{{Cite web |date=7 January 2020 |title=Ritah Kivumbi - Kawowo article |url=https://kawowo.com/2020/01/07/ritah-kivumbi-joins-new-team-in-sweden/}}</ref>
Nga sizoni ya 2016 tennatandika, Kivumbi yakola endagaano ne ttiimu ya Sweden eya [[:en:Växjö_DFF|Växjö DFF]], nga baali bamutwala ng’omu ku bazannyi abakulu mu kiraabu eno.<ref>{{Cite web |date=11 September 2016 |title=Kivumbis hysteriska målform |url=https://www.smp.se/sport/kivumbis-hysteriska-malform/ |publisher=smp.se}}</ref><ref>{{Cite web |date=9 March 2018 |title=Ritah Kivumbi har varit en av Växjös viktigaste offensiva spelare |url=https://www.hn.se/sport/nykomlingen-v%C3%A4xj%C3%B6-f%C3%B6rl%C3%A4nger-med-stj%C3%A4rnan-1.5348575 |publisher=hn.se}}</ref> Yakola omukago gw'okulumba ne striker wa Sweden [[:en:Anna_Anvegård|Anna Anvegård]] .<ref>{{Cite web |date=12 April 2017 |title=Anna Anvegård och Ritah Kivumbi, Elitettans hetaste anfallspar |url=https://www.smp.se/sport/superduon-fran-skilda-varldar-men-med-samma-mal/ |publisher=smp.se}}</ref> Wadde nga gwali gutyo, mu kusooka baali tebamanyi oba yali anakirizibwa okubeera mu Sweden.<ref>{{Cite web |date=10 September 2016 |title=Kivumbis blandade känslor efter målsuccén |url=https://www.smp.se/sport/tv-kivumbis-blandade-kanslor-efter-malsuccen/ |publisher=smp.se}}</ref><ref>{{Cite web |date=7 August 2016 |title=Ritah sänktetopplaget |url=https://www.smp.se/sport/vaxjo-dffs-ritah-sankte-topplaget/ |publisher=smp.se}}</ref>Nga sizoni ya 2020 tennatandika, yakola endagaano ne ttiimu ya Sweden [[:en:Mallbackens_IF|eya Mallbackens IF]] .<ref>{{Cite web |last=Bagala |first=Peace Diane |date=8 January 2020 |title=Rita Kivumbi: Swedish-Based Star Targets Fresh Start At New Club |url=https://www.the-sportsnation.com/2020/01/08/rita-kivumbi-swedish-based-star-targets-fresh-start-at-new-club/ |website=Live from ground |publisher=sportsnation.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Tror det finns ytterligare en växel |url=https://www.nwt.se/2021/12/13/ritah-kivumbi-klar-for-mallbackens-if-2021-077cd/ |publisher=nwt.se}}</ref> Atwalibwa ng’omu ku bazannyi abakulu era abomigaso mu kiraabu eno.<ref>{{Cite web |title=Ritah Kivumbi continues brilliant form |url=https://newsbeeug.com/blog/sweden-ritah-kivumbi-continues-brilliant-form-with-a-brace/ |publisher=newsbeeug.com}}</ref>
Kivumbi atwalibwa okubeera omuntu alwana okubeerawo ne bw'abeera ayitiddwa ku [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Ugand]]<ref>{{Cite web |date=30 June 2022 |title=Nambi, Kivumbi open Crested Cranes accounts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/nambi-kivumbi-open-crested-cranes-accounts-3864352 |website=Monitor}}</ref> Wadde nga guli gutyo, yakiikirira Uganda mu nsi yonna mu [[:en:2022_Women's_Africa_Cup_of_Nations|mpaka z'abakazi eza Afrika eza 2022]] .<ref>{{Cite web |date=23 June 2022 |title=Mallbackens formstarka forward till Afrikanska mästerskapen |url=https://www.nwt.se/2022/06/23/mallbackens-formstarka-forward-till-afrikanska-masterskapen-ac12d/}}</ref>
Kivumbi okusinga azanya nga omuteebi wa goolo (striker) era amanyiddwa nnyo olw’emisinde.<ref name="the">{{Cite web |last=Bagala |first=Peace Diane |date=19 September 2019 |title=Meet Fast, Efficient Ritah Kivumbi |url=https://www.the-sportsnation.com/2019/09/19/players-abroad-meet-fast-efficient-ritah-kivumbi/ |website=Live from ground |publisher=sportsnation.com}}</ref>
Kivumbi alaba [[:en:Ronaldinho|Ronaldinho]] omuzannyi wa Brazil ng’ekifaananyi mu mupiira.<ref name="the">{{Cite web |last=Bagala |first=Peace Diane |date=19 September 2019 |title=Meet Fast, Efficient Ritah Kivumbi |url=https://www.the-sportsnation.com/2019/09/19/players-abroad-meet-fast-efficient-ritah-kivumbi/ |website=Live from ground |publisher=sportsnation.com}}</ref>
* Ritah Kivumbi at FBref.com
jvg04tvzz4lb7d4xyq2vycchjdv56l0
Ogama Baden Mujahid
0
13569
51265
50980
2026-05-14T18:50:41Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312531724|Ogama Baden Mujahid]]"
51265
wikitext
text/x-wiki
'''Ogama Baden Mujahid''' (yazaalibwa gwamusanvu nga 15, 1997) Munnayuganda, [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] ogw'ekikugu era azannya nga [[:en:Forward_(association_football)|muteebi]] mu tiimu ya [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] .
== Omulimu ku kiraabu ==
Ogama yatandikira ku St Mary's Kitende nga tanegatta ku mupiira gwa bakulu mu [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]], nga yali kirundu ku ttiimu ng'omwaka gwa 2010 gugwako. Yalina emipiira gye yazanyirangako tiimu endala ku bubeeze ng’ali mu ndagaano ne Vipers, omuli ne [[:en:Ndejje_University_FC|Ndejje University]] ne [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]] . Mu mwaka gwa 2021 yakola endagaano ne [[:en:Arua_Hill_Sports_Club|Arua Hill SC]] ate mu 2023 nakomawo mu Maroons FC.<ref>{{Cite web |title=Ogama Baden Mujahid – Maroons FC Player Profile |url=https://upl.ug/player/ogama-baden-mujahid-maroons-fc-18/ |access-date=11 September 2025 |website=Uganda Premier League}}</ref>
Omutindo ogw’amaanyi gweyalaga mulimu okuteeba ggoolo mu mupiira Maroons gwe yawangula Mbarara City ggoolo 3-0 mu mwezi Gwekuminebiri mu 2024, ne ggoolo mu buwanguzi ku [[:en:Uganda_Revenue_Authority_FC|URA FC]] (omupiira gwaliyo nga 8, 2024–25).
== Enzannya ye ==
Ogama okusinga azannya ng’omuteebi wa wakati; lipooti n’emipiira jaze azanya biraga entambula ye munda mu kasenge n’obusobozi bw’okumaliriza, ebyavaamu ggoolo eziwerako ng'ali ku Maroons mu kampeyini ya 2024–25.<ref>{{Cite web |title=Maroons season review: club post |url=https://m.facebook.com/Maroonsfcofficial/photos/maroons-football-club-concludes-202425-season-on-a-high-notemaroons-fc-wrapped-u/1201234035130674/ |access-date=11 September 2025 |website=Maroons FC (official)}}</ref>
== Ebitiibwa ==
* [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]
** Uganda premier League: 2017–18
** Super 8 cup: 2018
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
'''Ogama Baden Mujahid''' (yazaalibwa gwamusanvu nga 15, 1997) Munnayuganda, [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] ogw'ekikugu era azannya nga [[:en:Forward_(association_football)|muteebi]] mu tiimu ya [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] .
Ogama yatandikira ku St Mary's Kitende nga tanegatta ku mupiira gwa bakulu mu [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]], nga yali kirundu ku ttiimu ng'omwaka gwa 2010 gugwako. Yalina emipiira gye yazanyirangako tiimu endala ku bubeeze ng’ali mu ndagaano ne Vipers, omuli ne [[:en:Ndejje_University_FC|Ndejje University]] ne [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]] . Mu mwaka gwa 2021 yakola endagaano ne [[:en:Arua_Hill_Sports_Club|Arua Hill SC]] ate mu 2023 nakomawo mu Maroons FC.<ref>{{Cite web |title=Ogama Baden Mujahid – Maroons FC Player Profile |url=https://upl.ug/player/ogama-baden-mujahid-maroons-fc-18/ |access-date=11 September 2025 |website=Uganda Premier League}}</ref>
Omutindo ogw’amaanyi gweyalaga mulimu okuteeba ggoolo mu mupiira Maroons gwe yawangula Mbarara City ggoolo 3-0 mu mwezi Gwekuminebiri mu 2024, ne ggoolo mu buwanguzi ku [[:en:Uganda_Revenue_Authority_FC|URA FC]] (omupiira gwaliyo nga 8, 2024–25).
Ogama okusinga azannya ng’omuteebi wa wakati; lipooti n’emipiira jaze azanya biraga entambula ye munda mu kasenge n’obusobozi bw’okumaliriza, ebyavaamu ggoolo eziwerako ng'ali ku Maroons mu kampeyini ya 2024–25.<ref>{{Cite web |title=Maroons season review: club post |url=https://m.facebook.com/Maroonsfcofficial/photos/maroons-football-club-concludes-202425-season-on-a-high-notemaroons-fc-wrapped-u/1201234035130674/ |access-date=11 September 2025 |website=Maroons FC (official)}}</ref>
* [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]
** Uganda premier League: 2017–18
** Super 8 cup: 2018
* [[Allan Okello]]
* [[Rogers Ochaki Torach]]
* [[Reagan Mpande]]
* [[Ashraf Mandela]]
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Laba ne ==
* Allan Okello
* Rogers Ochaki Torach
* Reagan Mpande
* [[Ashraf Mandela]]
3cakna1xz3ixaypzifr4m5mzp73a3fp
User:DitektivUg
2
13750
51242
2026-05-14T16:39:45Z
DitektivUg
11122
ntonzeewo ekibanja kyange
51242
wikitext
text/x-wiki
== Ebinkwatako ==
Nze '''DitektivUg''', omusunsuzi ku Wikimedia okuva mu Uganda nga nsinga kusunsula ku mikutu okuli: Wikimedia Commons ne Luganda Wikipedia.
== Bye nkolako ==
Nnyamba mu:
* Okuwandiika n’okulongoosa emiko ku Luganda Wikipedia
* Okukuba n'okuteeka ebifaananyi ku Wikimedia Commons
kmgyvwufw0d2qrs2zjc6tntcq98jk13
Ssekajugo Elvis
0
13751
51248
2026-05-14T17:05:30Z
Berniter
10779
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1341009991|Ssekajugo Elvis]]"
51248
wikitext
text/x-wiki
'''Ssekajugo Elvis''' muzannyi wa mupiira munna Uganda nga omuzannyi ow’omu makkati . <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-08-16 |title=Youngster Elvis Ssekajugo joins Express FC |url=https://swiftsportsug.com/2024/08/16/youngster-elvis-ssekajugo-joins-express-fc/ |access-date=2025-07-25 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=2024-10-04 |title=Uganda Hippos final squad named ahead of CECAFA Zone Qualifiers - Africa Top Sports |url=https://en.africatopsports.com/2024/10/04/uganda-hippos-final-squad-named-ahead-of-cecafa-zone-qualifiers/ |access-date=2025-07-25 |language=en-US}}</ref> Yali kapiteeni wa ttiimu y'eggwanga eya Uganda ey'abali wansi w'emyaka kuminamusanvu(U17). Era yali omu ku ttiimu y'abali wansi w'emyaka kuminamunaana (U-18) eyawangula empaka za [[:en:CECAFA|CECAFA]] ez'abali wansi w'emyaka kuminamunaana mu 2023 e Kenya.. <ref name=":0" /> Mu kiseera kino azannyira Ssingo mu massaza Cup ne [[BUL Jinja FC|BUL FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda (Premier League]]). <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2025-07-21 |title=Ssingo cruises to 3-0 win over Kooki |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/ssingo-cruises-to-3-0-win-over-kooki-5126182 |access-date=2025-07-25 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|title=Meet the BUL FC squad {{!}} BeSoccer|url=https://www.besoccer.com/team/squad/bul-fc|archive-url=https://web.archive.org/web/20241122000726/https://www.besoccer.com/team/squad/bul-fc|archive-date=2024-11-22|access-date=2025-07-25|language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=elvis ssekajugo stats and transfer history - AiScore |url=https://www.aiscore.com/player-elvis-ssekajugo/jek33iepd60i2ko |access-date=2025-07-26 |website=www.aiscore.com}}</ref>
== Outobwe n’omulimu gw’obuvubuka ==
Elvis omupiira yagutandikira mu ttendekero lya [[:en:Rays_of_Grace_Academy|Rays of Grace Academy]] gye yali omu ku mulembe ogwasitula ekitiibwa ky’ettendekero lino ng’awaayo abazannyi abawera mu ttiimu z’eggwanga ez’abato eza Uganda. <ref>{{Cite web |date=2025-01-16 |title=Rays of Grace Academy sets high standards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/rays-of-grace-academy-sets-high-standards-4891738 |access-date=2025-07-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-02-28 |title=Three Rays of Grace Academy Player Make Cut For Uganda U17 AFCON Final Squad {{!}} Rays of Grace Academy |url=https://raysofgraceacademy.org/three-rays-of-grace-academy-player-make-cut-for-uganda-u17-afcon-final-squad/ |access-date=2025-07-25 |language=en-US}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw'okuzannyira mu tiimu ya Bukedea Comprehensive School ne [[Express FC]] . Mu 2021, Ssekajugo yalondebwa mu ttiimu ya Uganda esembayo mu mpaka za Afrika eza bali wansi wemyaka kuminamusanvu (U17), ezategekebwa e Morocco. <ref name=":1" />
== Omulimu gwa kiraabu ==
Ssekajugo yava mu kutendekebwa kwe mu mupiira gw'abato n'agenda mu mupiira gwa pulofeesono mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda (Uganda Premier League]]). Sizoni ya 2023–24 yazannyira mu BUL FC ng’esangibwa Jinja. <ref name=":2">{{Cite web |title=elvis ssekajugo stats and transfer history - AiScore |url=https://www.aiscore.com/player-elvis-ssekajugo/jek33iepd60i2ko |access-date=2025-07-26 |website=www.aiscore.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aiscore.com/player-elvis-ssekajugo/jek33iepd60i2ko "elvis ssekajugo stats and transfer history - AiScore"]. ''www.aiscore.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-26</span></span>.</cite></ref>Lipoota ez’enjawulo ez’emipiira egy’omulundi ku mulundi wamu n’ebitabo ebirondoola abazannyi bikakasa nti yeetaba mu mipiira gya liigi nga azannya ng'Omuzannyi ow’omu makkati mu sizoni eyo .
== Omulimu gw’ensi yonna ==
[[File:Bika_football.jpg|thumb|Kapiteeni w' Engabi, Vianney Ssekajugo (ku kkono) ng’akwasa jjajja w’ekika, Ssaalongo Aloysius Magandaazi engabo gye baawangudde mu mizannyo gy’ekika.]]
Ttiimu ya Ugandaey'abali wansi w'emyaka kuminamusanvu (U17) yamussaamu ng’omu ku ttiimu yaayo okwetaba mu mpaka za AFCON ey'abali wansi w'emyaka kuminamusanvu (U17) ezaali mu Morocco mu mwaka gwa 2021. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-02-28 |title=Three Rays of Grace Academy Player Make Cut For Uganda U17 AFCON Final Squad {{!}} Rays of Grace Academy |url=https://raysofgraceacademy.org/three-rays-of-grace-academy-player-make-cut-for-uganda-u17-afcon-final-squad/ |access-date=2025-07-25 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://raysofgraceacademy.org/three-rays-of-grace-academy-player-make-cut-for-uganda-u17-afcon-final-squad/ "Three Rays of Grace Academy Player Make Cut For Uganda U17 AFCON Final Squad | Rays of Grace Academy"]. 2021-02-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-25</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-02-27 |title=Uganda Cubs Final Squad for U-17 AFCON Named |url=https://chimpreports.com/uganda-cubs-final-squad-for-u-17-afcon-named/ |access-date=2025-07-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Ttiimu ya Uganda ey'abali wansi w'emyaka abiri (U20) yamulonda ku lukalala lwayo olusembayo okuvuganya mu mpaka za AFCON ey'abali wansi w'emyaka abiri ( U20) [[:en:CECAFA|CECAFA]] Zonal Qualifiers ezaali e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]] [[Tanzania]] mu October 2024. <ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2024-10-04 |title=Uganda Hippos Final Squad Named for AFCON U20 Zonal Qualifiers |url=https://www.fufa.co.ug/uganda-hippos-final-squad-named-for-afcon-u20-zonal-qualifiers/ |access-date=2025-07-26 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
== Ebibalo by’emirimu gye ==
Okuva Omwezigwokutaano 24, 2025:
{| class="wikitable"
!Ebiro
! Kiraabu
! Liigi
! Okulabika
! Goolo
|-
| 2024–25
| BUL FC
| Uganda Premier League
| 12.
| 0.
|-
| 2024–25
| BUL FC
| Ekikopo kya Uganda
| 1. 1.
| 0.
|-
| '''Okugatta'''
| –
| –
| '''13'''
| '''0.'''
|}
== Ebijuliziddwa ==
05c1jgnnsl85dad0udb402482se5m07
Jimmy Kirunda
0
13752
51259
2026-05-14T17:34:01Z
Berniter
10779
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1211597193|Jimmy Kirunda]]"
51259
wikitext
text/x-wiki
'''James C. Kirunda''' (1950 – 25 Omwezigwokutaano 2020 <ref>[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1519235/veteran-uganda-cranes-captain-jimmy-kirunda-dies Veteran Uganda Cranes captain Jimmy Kirunda diJimmy Kirundaes]</ref> ) yali muzannyi wa Uganda mu nsi yonna era nga ye maneja w'omupiira gw'ensi yonna mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda sports news and features |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=13808&Itemid=80 |access-date=23 May 2018 |website=www.observer.ug |language=en-gb}}</ref>
Yeetaba mu kampeyini ttaano ez’okusunsulamu ez’ekikopo kya Afrika era n’abeera kapiteeni wa Uganda mu mpaka ssatu ez’akamalirizo.
Yali maneja wa ttiimu y'eggwanga wakati womwaka gwa 1989 ne 1996. <ref>{{cite web |date=7 September 2009 |title=How Uganda Cranes made it to Ghana '78 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/30/585644 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100105155947/http://www.newvision.co.ug/D/8/30/585644 |archivedate=5 January 2010 |accessdate=3 May 2011 |publisher=New Vision}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ==
* Jimmy Kirunda – Ebyafaayo bye mu mpaka za FIFA (ebyakuumibwa mu tterekero ly’ebiwandiiko)
* Jimmy Kirunda ku mukutu gwa National-Football-Teams.com
pijba9hqs5bdpszm92bn7qolwhm1xon
51260
51259
2026-05-14T17:34:19Z
Quinlan83
6593
Fix
51260
wikitext
text/x-wiki
'''James C. Kirunda''' (1950 – 25 Omwezigwokutaano 2020 <ref>[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1519235/veteran-uganda-cranes-captain-jimmy-kirunda-dies Veteran Uganda Cranes captain Jimmy Kirunda diJimmy Kirundaes]</ref> ) yali muzannyi wa Uganda mu nsi yonna era nga ye maneja w'omupiira gw'ensi yonna mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda sports news and features |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=13808&Itemid=80 |access-date=23 May 2018 |website=www.observer.ug |language=en-gb}}</ref>
Yeetaba mu kampeyini ttaano ez’okusunsulamu ez’ekikopo kya Afrika era n’abeera kapiteeni wa Uganda mu mpaka ssatu ez’akamalirizo.
Yali maneja wa ttiimu y'eggwanga wakati womwaka gwa 1989 ne 1996. <ref>{{cite web |date=7 September 2009 |title=How Uganda Cranes made it to Ghana '78 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/30/585644 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100105155947/http://www.newvision.co.ug/D/8/30/585644 |archivedate=5 January 2010 |accessdate=3 May 2011 |publisher=New Vision}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ==
* Jimmy Kirunda – Ebyafaayo bye mu mpaka za FIFA (ebyakuumibwa mu tterekero ly’ebiwandiiko)
* Jimmy Kirunda ku mukutu gwa National-Football-Teams.com
dxc7gxdxy1rcem2pe903d3frr2gyf4i