Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.6 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Girimane 0 1836 54432 37368 2026-06-12T18:05:53Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54432 wikitext text/x-wiki {{Databox}} | Erinnya mu lunnansi = Bundesrepublik Deutschland<br>Federal Ripablik kya Girimane | image_flag = Flag of Germany.svg | image_coa = Coat of Arms of Germany.svg | image_location = LocationGermany.png | mubala gw'eggwanga = ''[[Einigkeit und Recht und Freiheit]]'' | luyimba lw'eggwanga = ''[[Das Lied der Deutschen]]'' | Nnimi = [[Olugirimaani]] | Abantu = 84746132 | obungi bw'abantu = 19 | kibangirizi n'abantu = 237 | ekibuga ekikulu = [[Berlin]] | ekibuga ekisingamu obunene = [[Berlin]] | obugazi = 357.385,71 | ekifo eky'obunene mu nsi zonna = 62 | ekibangirizi eky'amazzi = 7798 | ekitundu ekitwaliddwa amazzi = 2.2 | amefuga = [[3 Okitobba]] [[1990]] | abakulembeze = [[President]] [[Frank-Walter Steinmeier]]<br>[[Chancellor]] [[Friedrich Merz]] | nsimbi = Euro | Erinnya lyazo = EUR | saawa = +1 | Namba y'ensi = 49 | Nnukuta = de }} [[File:Trier 012.JPG|thumb|File:Trier 012]] '''Girimane''' (oba '''Budaaki''') kiri ensi mu [[Bulaaya]]. Ekibuga cha Girimane ecikulu ciyitibwa [[Berlin]]. * Awamu: 357,376 km² * Abantu: 84,746,132 (2024) == Abantu == [[File:Entwicklung der Einwohnerzahlen in Deutschland.JPG|thumb|left|400px|Population of Girimane (1800-2000)]] == Ekibuga == Abantu (2016) * [[Berlin]] 3,653,000 * [[Hamburg]] 1,774,242 (2015) * [[Munich]] 1,450,381 (2015) == Website == * Commons [https://commons.wikimedia.org/wiki/Deutschland Girimane] [[Category:Girimane| ]] [[Category:Ensi]] 42xm4a0a51wl6e93lbwkih6eyg44du2 Breinigerberg 0 2229 54379 19252 2026-06-12T17:27:05Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54379 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Breinigerberg.jpg|thumb|Breinigerberg]] '''Breinigerberg''', ekibuga mu [[Girimane]]. Awamu: 4 km² Abuntu: 971 (31.12.2005) {{stub}} [[Category:Girimane]] qpiaf69o1puv9if69e2ewo8yyabumzs Bupoolo 0 2333 54516 39359 2026-06-12T21:53:32Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54516 wikitext text/x-wiki {{Databox}} | Erinnya mu lunnansi = Ripablik kya Bupoolo<br />{{olulimi*pl|Rzeczpospolita Polska}} | image_flag = Flag of Poland.svg | image_coa = Herb Polski.svg | image_location = LocationPoland.png | mubala gw'eggwanga = — | luyimba lw'eggwanga = [[Mazurek Dąbrowskiego|''{{olulimi*pl|Mazurek Dąbrowskiego}}'']] | Nnimi = [[Olupoolo]] | Abantu = 38036118 (2022) | obungi bw'abantu = 38 | kibangirizi n'abantu = 121 | ekibuga ekikulu = [[Warszawa]] | ekibuga ekisingamu obunene = [[Warszawa]] | obugazi = 312696 | ekifo eky'obunene mu nsi zonna = 70 | ekibangirizi eky'amazzi = 791 | ekitundu ekitwaliddwa amazzi = .25 | amefuga = [[14 April]] [[966]] | abakulembeze = [[Karol Nawrocki]] ([[President]])<br />[[Donald Tusk]] ([[Prime Minister]]) | nsimbi = Złoty | Erinnya lyazo = PLN | saawa = +1 | Namba y'ensi = 48 | Nnukuta = pl }} [[File:Poland topo.jpg|thumb|left|Bupoolo (Poland)]] '''Bupoolo''' ({{olulimi+pl|Polska}}), oba '''Bupolska''' oba '''Ripablik kya Bupoolo''' ({{olulimi-pl|Rzeczpospolita Polska}}), nsi e buvanjuba wa [[Bulaaya]]. E bugwanjuba Bupoolo erinayo booda ne [[Girimane]], engulu ne [[{{SIL|Baltic Sea}}]], [[Rwasha]] ne [[Lithueenia]] ebuvanjuba ne [[{{SIL|Belarus}}]] ne [[Yukrein]] ate ebukiikaddyo erinayo booda [[{{SIL|Slovakia}}]] ne [[{{SIL|Czech Republic}}]]. * Awamu: 312,696 km²<ref>Główny Urząd Statystyczny, dane za rok 2018, stan na 01.01.2018. [https://stat.gov.pl/obszary-tematyczne/ludnosc/ludnosc/powierzchnia-i-ludnosc-w-przekroju-terytorialnym-w-2018-roku,7,15.html]</ref><ref>Bankier.pl, Powierzchnia Polski wzrosła o 1643 ha [https://m.bankier.pl/wiadomosc/Powierzchnia-Polski-wzrosla-o-1643-ha-7603883.html]</ref> * Abantu: 38,036,118 (2022) == Ekibuga == Abantu (2015) * [[Warszawa]] 1,739,586 * [[Kraków]] 762,508 * [[Łódź]] 703,186 * [[Wrocław]] 634,404 * [[Poznań]] 544,612 * [[Gdańsk]] 461,798 == Abantu == <timeline> ImageSize = width:620 height:200 PlotArea = left:50 right:20 top:25 bottom:30 TimeAxis = orientation:vertical AlignBars = late Colors = id:linegrey2 value:gray(0.9) id:linegrey value:gray(0.7) id:cobar value:rgb(0.2,0.7,0.8) id:cobar2 value:rgb(0.6,0.9,0.6) DateFormat = yyyy Period = from:0 till:40000000 ScaleMajor = unit:year increment:40000000 start:0 gridcolor:linegrey ScaleMinor = unit:year increment:10000000 start:0 gridcolor:linegrey2 PlotData = color:cobar width:20 align:center bar:1370 from:0 till: 1900000 bar:1582 from:0 till: 7500000 bar:1634 from:0 till: 11000000 bar:1800 from:0 till: 9000000 bar:1921 from:0 till: 27177000 bar:1938 from:0 till: 34849000 bar:1946 from:0 till: 23930000 bar:1960 from:0 till: 29776000 bar:1978 from:0 till: 35061000 bar:1995 from:0 till: 38610000 bar:2009 from:0 till: 38167329 PlotData= textcolor:black fontsize:S bar:1370 at: 1900000 text: 1,900,000 shift:(0) bar:1582 at: 7500000 text: 7,500,000 shift:(0) bar:1634 at: 11000000 text: 11,000,000 shift:(0) bar:1800 at: 9000000 text: 9,000,000 shift:(0) bar:1921 at: 27177000 text: 27,2 shift:(0) bar:1938 at: 34849000 text: 34,8 shift:(0) bar:1946 at: 23930000 text: 23,9 shift:(0) bar:1960 at: 29776000 text: 29,8 shift:(0) bar:1978 at: 35061000 text: 35,1 shift:(0) bar:1995 at: 38610000 text: 38,6 shift:(0) bar:2009 at: 38167329 text: 38,167,329 shift:(0) </timeline> <br clear=all /> == Website == * Commons [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Poland Poland] == Photos == <gallery> Image:Views from Palace of Culture and Science in Warsaw, Poland, 2019, 13.jpg|[[Warszawa]] Image:Wilanów Palace.jpg|Palac [[Wilanów]] i [[Warszawa]] Image:Warsaw palace.jpg|[[Warszawa]] Image:Museum of the History of Polish Jews in Warsaw building 0010.jpg|[[Warszawa]] Image:Kraków_Sukiennice.jpg|Sukiennice [[Kraków]] Image:Piazza_del_Mercato_di_Cracovia.JPG|[[Kraków]] Zamek, skrzydło zachodnie..jpg|[[Olsztyn]] Image:5 Lublin 04.jpg|[[Lublin]] Image:Lublin Castle 5 Lublin 28.jpg|[[Lublin]] Image:Monumento Neptuno, Gdansk, Polonia, 2013-05-20, DD 05.jpg|[[Gdańsk]] Image:Gdańsk, Długie Pobrzeże (HB2).jpg|[[Gdańsk]] Image:Wrocław - Rynek 2015-12-25 12-44-18.JPG|[[Wrocław]] Image:Ratusz wroclaw.JPG|[[Wrocław]] Image:Zamek Sulkowskich 2020.jpg|[[Bielsko-Biała]] Muzeum Slaskie w Katowicach.jpg|[[Katowice]] Katowice-Spodek (4).jpg|[[Katowice]] WK14 Katowice nocą (cropped).JPG|[[Katowice]] Katowice - Os. Gwiazdy (cropped).jpg|[[Katowice]] Image:Torun-Rynek-ratusz-2.jpg|[[Toruń]] Ayuntamiento, Poznan, Polonia, 2014-09-18, DD 73-75 HDR.jpg|[[Poznań]] Castillo_Imperial,_Poznan,_Polonia,_2014-09-18,_DD_47.jpg|Poznań Image:7-11 Grodzka Street in Bydgoszcz 01.jpg|[[Bydgoszcz]] Image:Zamek w Pszczynie003 kpjas.jpg|[[Pszczyna]] Image:Jasna Góra 20050919.JPG|[[Częstochowa]] Image:20130421 Kielce Palac Biskupow Krakowskich 3127.jpg|[[Kielce]] Image:Kazimierz Dolny (kamienica pod sw Mikolajem i Krzysztofem) 01.jpg|[[Kazimierz Dolny]] Image:Janowiec dziedziniec.jpg|[[Janowiec]] Image:Nowy Wiśnicz.jpg|[[Nowy Wisnicz]] Image:Ogrodzieniec.jpg|[[Ogrodzeniec]] Image:Rzeszów zamek 2004b.jpg|[[Rzeszów]] Image:Panorama of Malbork Castle, part 4.jpg|[[Malbork]] Image:Pałac Izraela Poznańskiego Łódź front.JPG|[[Łódź]] </gallery> <!-- Amatuluba --> <!-- Interwikis --> [[Category:Bupoolo| ]] [[Category:Ensi|Poolo]] [[Category:Bulaaya|Poolo]] p9oueabliycl6lm2cblss96z80zopb6 Bulaaya 0 2341 54490 33340 2026-06-12T21:40:04Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54490 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <div align="left">{{Bulaaya}}</div> * [[File:Europe satellite orthographic.jpg|thumb|Bulaaya ]]Awamu: 10,180,000 km² * Abantu: 742,000,000 (2015) * Ekibangirizi n'abantu: 75 km² == Ekibuga (* abantu) == * [[Istanbul]] * 14,025,646 (2015) * [[Moosko]] * 12 330 126 (2016) * [[London]] * 8,673,713 (2015) * [[Saint Petersburg]] * 5,225,690 (2016) * [[Berlin]] * 3,520,031 (2015) * [[Madrid]] * 3,141,991 (2015) * [[Kiev]] * 2,900,920 (2015) * [[Rome]] * 2,866,761 (2016) * [[Paris]] * 2,220,445 (2014) * [[Minsk]] * 1,921,807 (2014) * [[Bucharest]] * 1,883,425 (2011) * [[Vienna]] * 1,852,997 (2016) * [[Hamburg]] * 1,774,242 (2015) * [[Budapest]] * 1,759,407 (2015) * [[Warszawa]] * 1 744 351 (2015) {{Stub}} [[Category:Bulaaya| ]] 0nizleqmro3o22b9n542vpse0dmj03k 54491 54490 2026-06-12T21:40:52Z Nambogo Catharine 6408 54491 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <div align="left">{{Bulaaya}}</div> * Abantu: 742,000,000 (2015) * Ekibangirizi n'abantu: 75 km² == Ekibuga (* abantu) == * [[Istanbul]] * 14,025,646 (2015) * [[Moosko]] * 12 330 126 (2016) * [[London]] * 8,673,713 (2015) * [[Saint Petersburg]] * 5,225,690 (2016) * [[Berlin]] * 3,520,031 (2015) * [[Madrid]] * 3,141,991 (2015) * [[Kiev]] * 2,900,920 (2015) * [[Rome]] * 2,866,761 (2016) * [[Paris]] * 2,220,445 (2014) * [[Minsk]] * 1,921,807 (2014) * [[Bucharest]] * 1,883,425 (2011) * [[Vienna]] * 1,852,997 (2016) * [[Hamburg]] * 1,774,242 (2015) * [[Budapest]] * 1,759,407 (2015) * [[Warszawa]] * 1 744 351 (2015) {{Stub}} [[Category:Bulaaya| ]] 3whg349qmdk3dug2b03sa5av3wya9kl Buyonaani 0 2343 54557 26522 2026-06-12T22:18:15Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54557 wikitext text/x-wiki {{Databox}} | Erinnya mu lunnansi = Ελληνική Δημοκρατία<br />''Ellinikí Dimokratía''<br />Ripablik kya Buyonaani | image_flag = Flag of Greece.svg | image_coa = Coat of arms of Greece.svg | image_location = LocationGreece.png | mubala gw'eggwanga = [[Ελευθερία ή θάνατος]]<br />(''[[Eleftheria i thanatos]]'') | luyimba lw'eggwanga = ''[[Ύμνος εις την Ελευθερίαν]]''<br />(''[[Ýmnos eis tīn Eleutherían]]'') | Nnimi = Oluyonaani | Abantu = 11216708 | obungi bw'abantu = 74 | kibangirizi n'abantu = 85.0 | ekibuga ekikulu = [[{{SIL|Athens}}]] | ekibuga ekisingamu obunene = [[{{SIL|Athens}}]] | obugazi = 131990 | ekifo eky'obunene mu nsi zonna = 96 | ekibangirizi eky'amazzi = | ekitundu ekitwaliddwa amazzi = .87 | amefuga = [[25 March]] [[1821]] | abakulembeze = [[Katerina Sakellaropoulou]] ([[{{SIL|President}}]])<br />[[Kyriakos Mitsotakis]] ([[{{SIL|Prime Minister}}]]) | nsimbi = Euro | Erinnya lyazo = EUR | saawa = +2 | Namba y'ensi = 30 | Nnukuta = gr }} '''Buyonaani''' nsi e bukiikaddyo wa [[Bulaaya]]. Eri mu bukiikaddyo obwa [[{{SIL|Albania}}]], [[{{SIL|Ripablik kya Macedonia}}|{{SIL|Macedonia}}]], [[{{SIL|Bulgaria}}]] ne [[{{SIL|Turkey}}]]. {{Stub}} [[Category:Ensi]] [[Category:Bulaaya]] [[Category:Buyonaani]] pw9k0z1ibiq2ewqtw1udqdgqogbii3a Mbwa 0 2638 54595 26211 2026-06-13T04:42:13Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54595 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Collage of Nine Dogs.jpg|thumb|250px|<span style="color:grey;">Mbwa</span>]] [[File:Agents de sécurité au défilé avec les chiens.jpg|thumb|Mbwa ([[Cameroon]])]] '''Mbwa''' (''Canis lupus familiaris'') [[Category:Ekyazinnamabeere]] c8l9hsvsrw91d8rog2ornsfgikvmbpk Enkima 0 2643 54643 32751 2026-06-13T05:02:13Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54643 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Enkima''' (''Chlorocebus aethiops, Cercopithecus aethiops'') Enkima kisolo kya mu kibira era nga kisula ku muti. Okumanya mu butonde enkima kisolo kya ku miti, bw'olaba engeri gye yeebongera ku miti awatali kutya kwonna, ne bw'eba ng'esitudde omwana gwayo, oyinza okulowoza eri wansi ku ttaka. Olw'engeri abantu gye bagenze basaanyaawo ebibira okusobola okufuna aw'okubeera n'aw'okulimira, omuwendo gw'ebisolo bino gugenze gukendeera mu bitundu bingi mu nsi. Kyokka zo enkima mu kaweefube waazo owa buli lunaku ow'okunoonya eby'okulya ebifuuse eby'ekkekwa gye ziri, ziba tezikyalina kya kukola wabula okulumba abantu we babeera ne zirya ebirime byabwe. Kale nno, emu ku nsonga enkulu ezandituleetedde okukuuma ebibira byaffe obutabisaanyaawo kwe kuba nti tutaasa enkima n'ebitonde ebirala eby'omu bibira obutasaanawo. Enkima gwe gumu ku miziro gy'Abaganda era mu Buganda, enkima ziyitibwa amannya ag'enjawulo okusinziira ku nkula n'endabika yaazo. Agamu ku mannya ago ge gano; Nakabugo, [[Category:Ekyazinnamabeere]] o44nhdki15c6r6e45a4nt9ripvd08f1 Caayi 0 2649 54572 32747 2026-06-12T22:29:11Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54572 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Csinensis.jpg|thumb|250px|<span style="color:green;">Caayi (kikoola)</span>]] [[File:Camellia sinensis MHNT.BOT.2016.12.24.jpg|thumb|250px|''Camellia sinensis'' – [[MHNT]]]] '''Caayi''' (''Camellia sinensis'') [[Category:Byabulimi]] r5rgsfp3bnhcek23rcdvuq12xyqjyh0 Coronel Fabriciano 0 2657 54855 44459 2026-06-13T11:49:46Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54855 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:1em; background:#f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |---- |---- bgcolor="#e3e3e3" ! colspan="2" bgcolor="#e3e3e3" |[[File:Vista parcial de Coronel Fabriciano MG a partir de Timóteo2.JPG|250px]] |---- |---- bgcolor="#e3e3e3" ! colspan="2" bgcolor="#e3e3e3" | Coronel Fabriciano: [http://tools.wikimedia.de/~magnus/geo/geohack.php?language=en&params=19_31_08_S_42_37_44_W 19° 31' 08" S 42° 37' 44" O] |---- | align="center" | | align="center" | [[File:MinasGerais Municip CoronelFabriciano.svg|250px]] |---- | align="center" style="background:#e3e3e3;" colspan="2" style="border-bottom:3px solid gray;" | |} [[File:Brasão Coronel Fabriciano.svg|70px|left]] '''Coronel Fabriciano''', ekibuga, [[Brasil]]. == Abantu - Geogurafiya == Awamu: 221,049 km². Abuntu: 105.037 <small>(2009)</small>. [[Category:Brasil]] bg8qtwwkh2ffwv46zwbe31u5kzgviar 60 (ennamba) 0 2797 54655 19666 2026-06-13T07:26:34Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/58829|60 (alƙalami)]]" 54655 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''60''' ('''nkaaga''') namba, wakati wa [[59 (ennamba)|59]] ne 61. [[Category:Ennamba]] dx6tcoxk7hzucym09nepc57h4wqkok5 54656 54655 2026-06-13T07:26:53Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Nkaaga]] to [[60 (ennamba)]] 54655 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''60''' ('''nkaaga''') namba, wakati wa [[59 (ennamba)|59]] ne 61. [[Category:Ennamba]] dx6tcoxk7hzucym09nepc57h4wqkok5 Buturuki 0 2814 54549 32746 2026-06-12T22:14:54Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54549 wikitext text/x-wiki {{Databox}} | Erinnya mu lunnansi = Türkiye Cumhuriyeti<br />Ripablik kya Buturuki | image_flag = Flag of Turkey.svg | image_coa = Emblem of Turkey.svg | image_location = Turkey (orthographic projection).svg | mubala gw'eggwanga = ''[[Yurtta Barış, Dünyada Barış]]'' | luyimba lw'eggwanga = ''[[İstiklâl Marşı]]'' | Nnimi = [[Oluturuku]] | Abantu = 72.561.312 | obungi bw'abantu = | kibangirizi n'abantu = | ekibuga ekikulu = [[Ankara]] | ekibuga ekisingamu obunene = [[Istanbul]] | obugazi = | ekifo eky'obunene mu nsi zonna = | ekibangirizi eky'amazzi = | ekitundu ekitwaliddwa amazzi = | abakulembeze = [[Pulezidenti]] [[Recep Tayyip Erdoğan]] | nsimbi = Türk Lirası | Erinnya lyazo = TRY | saawa = +2 | Namba y'ensi = 90 | Nnukuta = TR }} [[File:Sultanahmet Camii.jpg|thumb|left|260px|<span style="color:green;">Muzigiti Sultanahmet</span>]] [[File:Istanbul University cropped.JPG|thumb|left|260px|<span style="color:green;">Yunivasite Istanbul</span>]] '''Buturuki''' (oba '''Take''') kiri ensi mu [[Bulaaya]] na [[Asia]]. == Gallery == <gallery> File:Anit Kabir (6526103103).jpg| File:Aya sofya.jpg| File:Kocatepe Mosque Ankara.jpg| File:State Painting and Sculpture Museum of Ankara.jpg| File:DolmabahceMainGate.JPG| File:İzmir clock tower.jpg| File:Pamukkale00.JPG| File:Eskişehir-Aycan.jpg| File:Antalya falezler.jpg| File:Alanya.jpg| File:Bluemosquefront.jpg| File:Diyarbakir P1050751 20080427135832.JPG| File:Cappadocia Mount Aktepe Wikimedia Commons.JPG| File:Edirne 5238.jpg| File:GÖREME - panoramio (1).jpg| File:Ankara saat kulesi.JPG| </gallery> {{Stub}} [[Category:Buturuki| ]] [[Category:Ensi]] [[Category:Bulaaya]] okx1boxckcr1v74irx7g0wgxtwz854l Concepción 0 2969 54824 19208 2026-06-13T11:40:43Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54824 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Concepción''', ekibuga, [[Chile]]. * Awamu: 221,6 km² * Abuntu: 216.061 ([[2002]]) * [http://tools.wikimedia.de/~magnus/geo/geohack.php?language=en&params=36_46_22_S_73_03_47_W 36° 46' 22" S 73° 03' 47" W] <gallery perrow=4> File:Centronocheconce.jpg| File:Arco de Medicina UdeC.jpg| File:Moderno Edificio en Concepción.jpg| File:Desembocadura del Biobío.jpg| File:Ex Catedral de Concepción.jpg| File:Biobus01.jpg| File:Hotel El Araucano.JPG| File:Plaza de Armas Concepción.jpg| </gallery> {{Stub}} 33ok8p6suxbw41qca4mch0943pq6rj8 Breuberg 0 3033 54387 19253 2026-06-12T17:29:43Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54387 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Breuberg''', ekibuga mu [[Girimane]]. Awamu: 31 km² Abuntu: 7.279 {{stub}} [[Category:Girimane]] r6o9jaekgonxcb0ma7r6z6cd3p8xz4z Ca Mau 0 3233 54571 24148 2026-06-12T22:28:51Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54571 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''{{PAGENAME}}'''</big></big><br /> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Emblem of Vietnam.svg|100px]] | align="center" width="140px" | [[File:Flag of Vietnam.svg|100px]] | align="center" width="140px" | [[File:LocationVietnamCaMau.png|200px]] |} |- | align=center colspan=2 | [[File:Camaucity from air1.jpg|center|250px]] |} '''Ca Mau''', ekibuga, [[Vietnam]]. Awamu: 250 km² Abantu: 204.895 <center><gallery> File:Camaucity from air2.jpg File:Camaucity from air3.jpg File:Camaucity form air4.jpg </gallery></center> [[Category:Stub]] [[Category:Vietnam]] nnux87o7w7sna7ap7h21ad09c4h9xki Buon Ma Thuot 0 3251 54515 24153 2026-06-12T21:52:45Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54515 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''{{PAGENAME}}'''</big></big><br /> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Emblem of Vietnam.svg|100px]] | align="center" width="140px" | [[File:Flag of Vietnam.svg|100px]] | align="center" width="140px" | [[File:LocationVietnamDakLak.png|200px|Dak Lak]] |} |- | align=center colspan=2 | [[File:Buôn Ma Thuột city square.jpg|center|250px]] |} '''Buôn Ma Thuột''', ekibuga, [[Vietnam]]. Awamu: 337,18 km² Abuntu: 340.294 (2012) [[Category:Stub]] [[Category:Vietnam]] ii5qggf4t5b3w9tlanopk64194qqy3l Bonna basome 0 3515 54327 16280 2026-06-12T13:49:17Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54327 wikitext text/x-wiki {{Databox}} ==Enkola ya bonna basome mu [[Uganda]]== Mu mwaka gwa 1997 [[govumenti]] ya [[Uganda]] ekulemberwa Pulezidenti [[Yoweri Kaguta Museveni]] lwe yatandika enkola ya "Bonna Basome" mu pulayimale. Okuva mu mwaka ogwo abaana abasoma mu pulayimale beeyongedde era nga we twogerera baava ku bukadde busatu nga kati batuuse ku bukaddemusanvu n'emitwalo nkaaga. Omwana omuwala, abaana abalina obulemu ku mibiri gyabwe wamu n'abo ababeera mu bitundu awataali masomero kati bonna bagabana kyankanyi mu "Bonna Basome". hrb6hsgmecgh4bmjxqykixbwkstu2v8 Bukedde 0 3548 54474 16327 2026-06-12T21:32:37Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54474 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Bukedde]] lwe lupapula lw'olulimi [[Oluganda]] olusinga okutunda mu nsi yonna. Lwatandikibwawo mu [[Uganda]] mu [[1994]] mu kitongole ky'ebyamawulire ekya [[New Vision]] kati ekimanyiddwa nga [[Vision Group]]. Lwe lupapula mu lulimi [[Oluganda]] olutunda kkopi ezikunukkiriza mu 40,000 buli lunaku. [[Bukedde]] lwe lupapula lw'omuntu waabulijjo, oluvumu, oluwa amawulire amanyuvu agayigiriza ate nga geesigika. 7njclkq1xpciqkl89a7f61pc8isgmlr Ebigimusa okuvamu nnakavundiira 0 3630 54872 34856 2026-06-13T11:54:08Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54872 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Manure heap - geograph.org.uk - 1551831.jpg|thumb]] EBIGIMUSA OKUVA MU KASASIRO {COMPOSIT MANURE] Wetutuukidde okufulumya bino, nga ffena tukimanyi nti ebiigimusa ebizungu bigula buwanana omulimi owa bulijjo nga tasobola kubisasulira. N’olw’ekyo ky’ekiseera okuyamba omulimi ono okuvuunuka obuzibu buno, nga tugezaako okumuyIigiriza okwekolera ebigimusa ebibye okuva mu bisaaniiko byasobola okufuna okuva mu fumbiro lye, mu nnimiro ye n’ebikoola by’emiti ebimwetoolodde, olw’okumusobozesa okulongoosa ettaka lye. WANSI Y’ENGERI ENNYANGU OMULIMI GY’AYINZA OKUKOLAMU EBIGIMUSA NG’EKINNYA {COMPOSIT PIT] Okutegeka ekinnya ekyy’okukoleramu ebigimusa bino:- Londa ekifo, ekisikirize , gamba wansi w’omuti, mu bitooke oba okuzimbako ekisikirize kibe kumpi n’ennimiro mw’ogenda okubissa. Ekipimo –kibeere kya futi 4 ne nnyingo 11 obugazi, obuwanvu futi zoba oyagadde okusinziira ku bikozesebwa by’olina, okukka wansi –ekinnya sima 30cm okutuuka ku futi 4. Bw’omala okusima ng’ebiseera bya musana kifukiriremu amazzi kibe kiweweevu. EBYETAAGISA O KUKOLAMU EBIGIMUSA Bw’oba n’ebinogeddwako kasooli oba omuwemba Omuddo omukalu, n’ebikoola by’emiti ebikalu Ebintu ebibisi oba ebisaaniiko okuva mu ffumbiro Obusa bw’ensolo gamba ente, embuzi, embizi, obumyu, kalimbwe w’enkoko bwoba osobodde okumufuna Ettaka erya wagulu, bw’oba osobola okufuna erya wansi w’omuti oba mu nnimiro Evvu n’amazzi. ENKOLA Omwaliiro ogusooka gwandibadde gw’ebyo ebinogeddwako kasooli, ebivuddemu entungo, omuddo omukalu oba ebikoola ebikalu nga bitemeddwatemeddwa mu butundutundu obutono ddala. Bw’oba nga wasobodde okufuna ebinogeddwako kasooli. nga by’ososezza wansi, zzako omuddo n’ebikoola ebikalu, obugulumivu bwa 10 cm bikkako obutaka butono nnyo ofukirireko otuzzi. Omwaliiro oguddako ogwokusatu, gube gwa bikoola oba bintu bibisi obugulumivu bwa 10 cm -15 cm nga nabyo bitemeddwatemeddwa mu butundutundu. N’ebisembayo bw’oba olina obusa bw’ensolo oba kalimbwe w’enkoko gwozzako n’olyoka obikako ettaka kungulu lyojje wansi w’omutti oba mu nnimiro. EBY’OKWEKKANYA: Ebikozesebwa byonna bisaanye bibe mu butundutundu obutonotono’olw’okubisobozesa okuvunda amangu Osobola okudinngana , okukunganya nga bwe kiragiddwa waggulu okutuuka lw’ofuna obungi bw’ebyo ebyetaagisa. Ffuna omuti ogusimbe mu bintu bino by’okunnganyizza, okukola ng’ekipima ebbuugumu {Themometer], ennaku bwe ziwera 4 sikamu omuti okulaba oba bitandise okuvunda. Ate bwoddamu okubikebera n’osanga ng’omuti guwoze kiba kitegeeza nti bituuse okukyusa. Ebigimusa bino bikyusibwa buli nnaku 4 okumala enfunda 3 – olwo biba biweza ennaku 12 olwo n’okweyambisa biba bituuse era obijja mu kinnya kino n’obisa mu kinnya ekirala n’olinda biwole nga wayiseewo esande emu otadiika okuusa ku birime. Ref WWF/lvceep VI Agroforestry b0f15of1o0pso03wbzdjx2zr54qxh3z Buzinzi 0 3678 54558 16700 2026-06-12T22:18:38Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54558 wikitext text/x-wiki {{Databox}} E BUZIIZI kitegeza ewala enyo omuntu gya'tasobola kutuuka mangu nnyo, oba oluusi no'butatuukaayo. rd5slim3av335491bn01k8lu0ky1yjk Chile 0 3907 54710 37095 2026-06-13T10:17:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54710 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Coat of arms of Chile.svg|right|thumb|Chile]] [[File:CHL orthographic (+all claims).svg|thumb|Chile]] '''Chile''', oba Ripablik ya Chile (es - ''República de Chile'') kiri ensi mu [[South America]]. Ekibuga kya Chile ekikulu ciyitibwa [[Santiago, Chile|Santiago]]. * Awamu: 756.102,4 km² * Abantu: 18.751.405 (2018) * Ekibangirizi n'abantu: 24.8/km² {{Stub}} [[Category:Ensi]] [[Category:South America]] [[Category:Chile]] 8b36wdjxqrrayvsq10t6r97x78y1ho8 Ebijanjalo 0 3980 54882 33112 2026-06-13T11:57:00Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54882 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Scarlet Runner beans.jpg|thumb|ebijanjalo]] Ebijanjaalo kirime kya tuuzi nnyo wano mu [[Uganda]] era ne mu Nsi yona so ngaate kyangu okulima kubanga kikulira mu bbanga tono dala anti kimala ebanga lya mye ebiri n'ekitundu nga [[omulimi]] yena kyekirime kye yetanira okusobola okulya amaangu ate mwatu tekyetaga [[mazzi]] mangi nnyo kale n'olwekyo gwe abadde tokijumbira kye kiseera okujumbire. Ekirime kino munange kirina akatale kuba kyetanira buli muntu omulamu mu Nsi. [[Ebijanjaalo]] munange bikola nga enva era nga abantu bangi babikozesa nga [[enva]] naye ate era bikola nga [[emmere]]. j9lfu9cq7u2hhdxh9uuf5a2lccqrxwf Boda boda 0 3988 54319 32780 2026-06-12T13:42:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54319 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Boda-boda yemu ku ntambula eziri mu [[Yuganda]] era entambula eno yatandika wo mu ngeri yalusago sago entambula eno yatandika na bugaali obwakazibwako "manyi ga kifuba" obugaali buno babusangako emitto. pyxhlzipsdb7t6nz22rets49x6lrha7 Ebika by'enva 0 4047 54889 36806 2026-06-13T11:58:53Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54889 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Baganda peanut stew (Ekinyeebwa) 04.jpg|thumb|Ekinyeebwa]] EBIKA BY'ENVA. '''Ebimu ku bika by'enva''' '''Ezisusubwa:''' Mulimu [[commons:File:Ebijanjaalo_bya_Nambaale.jpg|ebijanjaalo]], [[commons:File:Baganda_peanut_stew_(Ekinyeebwa)_02.jpg|ebinnyeebwa]], [[commons:File:Kawo.JPG|kawo]], empindi, empinnamuti, empande, [[commons:File:Soya_beans.jpg|soya]], n'ebirala. Ezoobusigo omuli [[commons:File:Small_green_eggplants.jpg|entula]], biring'anya, kaamulali ow’ebika byonna, [[commons:File:Solanum_aethiopicum_kz02.jpg|nnakati]], ensugga, [[commons:File:Tomatoes_02.jpg|ennyaanya]], entuutunu, n’ebirala. Ezoomuddo [enva endiirwa omuli [[commons:File:Amaranth(Edibles)_Flower_2.jpg|doodo]], eggobe, ejjobyo, [[commons:File:Elephant_Head_Amaranth_2.jpg|ebbugga]], salati, emboga n’ebirala. Ez’emirandira omuli kkaloti, sugabbiiti, bitiruutu, katunguluccumu, ladisi nga ziiyamba nnyo naddala abakyala abali embuto. Omulimi okumanya ebika b’enva kimuyamba nnyo okumanya endwadde zaabyo, n’okusobola okuzikendeeza, okugeza ng'okulima nga akyusakusa ennimiro. o0vizd4fkmnirgiw8wvsnyp3himt8hp Ebbaaga 0 4238 54819 35055 2026-06-13T11:39:22Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54819 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Ennyama abayzi gy bookera ku ttale olw’okugabula Ddungu eyitibwa EY’EBBAAGA Bino bigambo byo Luganda ebikusike <ref:wwf/lvceep/> pzb8y6a1yj92mv5q3wa3604157sw85c Buli avaayo Kabaka 0 4247 54498 18092 2026-06-12T21:44:03Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54498 wikitext text/x-wiki {{Databox}} ==Buli avaayo Kabaka== [[papyrus]] Buli avaayo Kabaka. Kye EKITOOGO KIBEERA N’ENGULE. Bino bigambo byo Luganda ebikusike <ref:wwf/lvceep/> h3rc1c14e5wivejabdemktuyrwusrtr Ebigalagamba ku lususu 0 4379 54851 33190 2026-06-13T11:49:03Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54851 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Eczema-arms.jpg|thumb|Eczema (ebigalagamba kulususu]] ==[[Ebigalagamba]] ku lususu== [[Eczema]] Obulwadde bun obw’[[Ebigalagamba]] ku lususu, bukwaata nnyo abaana ate Era n’abantu abakulu. Laba omusawo ate era kozesa ku ddagala nga lino, #[[Ekigaji]] #[[Eniimu]] # [[Ensogasoga]] <ref:Aloeferox/>; <ref:Azadirachta indica/>; <ref:Ricinus cmmunis/> 5a93izlgzx9iql59q3wyvpog9ksqtbo Ebigalanga 0 4445 54853 35003 2026-06-13T11:49:24Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54853 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Myomectomy- Uterine fibroids.jpg|thumb|AKIGALANGA]] ==[[Ebigalanga]]== [[Fibroid]] Eno endwadde y'[[ebigalanga]] ekwaata nnyo abakyala.Ate era e n'enjoka ez'eddumi, n'ebizimba mu lubuto. Laba mangu omusawo . <ref<wwf/lvceep/> kfexsflzu18860o8ysq97xxpedmj6gg Buikwe (disitulikit) 0 4504 54468 37498 2026-06-12T21:29:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54468 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:World Environment Day in Buikwe.jpg|alt=Olunaku lwa bulungi bwansi mu Buikwe.|thumb|Olunaku lwa bulungi bwansi mu Buikwe.]] '''Buikwe''' y'emu ku [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] za [[Yuganda]]. Obugazi: 1 244.7 km<sup>2</sup>. Abantu: 429 600 (2012). Ddisitulikiti ya erimu amagombolola 8 ne Tawuni kkanso 4. Ggombolola nga Buikwe, Kawolo, Najja, Najjembe, [[Ngogwe]], Nyenga, [[Ssi|Ssi-Bukunja]] ne Wakisi; era ne Munisipaali nga Lugazi ne Njeru, Ttawuni Kkanso nga Buikwe ne [[Nkokonjeru]]. Erimu emiruka 65 n'ebyalo 470. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] qm6unb3hfa4y8c2fkwas9lx3sa2xaes 54469 54468 2026-06-12T21:30:25Z Nambogo Catharine 6408 54469 wikitext text/x-wiki {{Databox}} |thumb|Olunaku lwa bulungi bwansi mu Buikwe.]] '''Buikwe''' y'emu ku [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] za [[Yuganda]]. Obugazi: 1 244.7 km<sup>2</sup>. Abantu: 429 600 (2012). Ddisitulikiti ya erimu amagombolola 8 ne Tawuni kkanso 4. Ggombolola nga Buikwe, Kawolo, Najja, Najjembe, [[Ngogwe]], Nyenga, [[Ssi|Ssi-Bukunja]] ne Wakisi; era ne Munisipaali nga Lugazi ne Njeru, Ttawuni Kkanso nga Buikwe ne [[Nkokonjeru]]. Erimu emiruka 65 n'ebyalo 470. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 0hoz86sppolcafez097wvvbxxbsdbbk Bukomansimbi (disitulikit) 0 4515 54483 35306 2026-06-12T21:36:52Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54483 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bukomansimbi District in Uganda.svg|alt=Disitulikiti y'e Bukomansimbi gyesinganibwa.|thumb|Disitulikiti y'e Bukomansimbi gyesinganibwa.]] '''Bukomansimbi''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 600.2 km<sup>2</sup>. Abantu: 154,000 (2012). {{Stub}}[[File:Bukomansimbi District in Uganda.svg|thumb|'''Bukomansimbi District in Uganda''']] [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] i53la9sqc60j3iij7pnom6jbl872j3u Butambala (disitulikit) 0 4516 54540 35302 2026-06-12T22:10:10Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54540 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Butambala District in Uganda.svg|thumb|Map eya Uganda nga elaga Butambala disitulikit]] [[File:Kibibi War Memorial 06.jpg|alt=Ekiijukizo ky'abantu abaafiirwa mu lutalo lwa NRM/NRA wakati wa 1981 ne 1986 olwali mu disitulikiti y'e Butambala.|thumb|Ekiijukizo ky'abantu abaafiirwa mu lutalo lwa NRM/NRA wakati wa 1981 ne 1986 olwali mu disitulikiti y'e Butambala.]] [[File:Sulaiman Magala.jpg|alt=Sulaiman Magala, Katambala w'essaza lya Buganda erya Butambala.|thumb|Sulaiman Magala, Katambala w'essaza lya Buganda erya Butambala.]] [[File:Kibibi War Memorial 04.jpg|alt=Ekijukizo ky'abantu abaafiira mu lutalo lwa NRM/NRA olwali mu disitulikiti y'e Butambala wakati wa 1981 ne 1986.|thumb|Ekijukizo ky'abantu abaafiira mu lutalo lwa NRM/NRA olwali mu disitulikiti y'e Butambala wakati wa 1981 ne 1986.]] '''Butambala''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 405.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 99 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 63p77cjkk3a89kfajni2mmayygcmr72 Buvuma (disitulikit) 0 4517 54550 35343 2026-06-12T22:15:19Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54550 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Buvuma District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Buvuma.|alt=Disitulikiti y'e Buvuma.]] [[File:MV Buvuma ferry at kiyindi landing site (cropped).jpg|alt=Ekidyeeri ekiyitibwa MV Buvuma ekitambuza abantu okubajja ku mwalo gw'e Kiyindi okubatwala ku bizinga oba disitulikiti y'e Buvuma.|thumb|Ekidyeeri ekiyitibwa MV Buvuma ekitambuza abantu okubajja ku mwalo gw'e Kiyindi okubatwala ku bizinga oba disitulikiti y'e Buvuma.]] [[File:Egunyu Nantume Janepher.jpg|alt=Egunyu Nantume Janepher, omubaka wa disitulikiti y'e Buvuma omukyala.|thumb|Egunyu Nantume Janepher, omubaka wa disitulikiti y'e Buvuma omukyala.]] '''Buvuma''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 218.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 55 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 1fk9y9r5xkvrceq0wvr3zl6ghituz6c Budaka (disitulikit) 0 4539 54436 44181 2026-06-12T18:07:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54436 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kataike, Sarah Ndoboli.jpg|alt=Kataike, Sarah Ndoboli, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Budaka ku bendera y'ekibiina ekiri mu bufuzi ekya NRM.|thumb|Kataike, Sarah Ndoboli, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Budaka ku bendera y'ekibiina ekiri mu bufuzi ekya NRM.]] '''Budaka''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu [[Yuganda]]. Obugazi eri ku: 410.4 km<sup>2</sup>. Abantu bawera: 178 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo gyesangibwa == Disitulikiti y’e Budaka egabana ensalo ne [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] mu bukiikakkono, [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y’e Mbale]] mu buvanjuba, [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]] mu bugwanjuba, ne [[:en:Kibuku_District|Disitulikiti y’e Kibuku]] mu maserengeta. Akabuga k'e Budaka kali mu {{convert|36|km|mi}} mu maserengeta ga [[Mbale]], nga kye kibuga ekisinga obunene mu kitundu kino. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Mbale And Budaka With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Budaka%20(Pallisa)&toplace=Mbale%20(Mbale)&fromlat=1.0038889&tolat=1.0644444&fromlng=33.9255556&tolng=34.1794444 |access-date=16 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okwawamu == Disitulikiti eno gyetusanga [[:en:Budaka_County|Budaka County]] ne [[:en:Iki-Iki_County|Iki-Iki County]] . [https://en.wikipedia.org/wiki/][https://en.wikipedia.org/wiki/Budaka_County] == Omuwendo gw'abantu == Mu mwaka gwa 1991, okubala abantu mu ggwanga lyonna kwatebereza nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno gwali mu100,300. Okubala abantu okwakolebwa mu ggwanga lyonna mu mwaka gwa 2002 kwatebereza nti omuwendo gw’abantu guli 136,500, nga omuwendo gw’abantu gweyongera ebitundu 2.8 ku buli 100 buli mwaka . Mu mwaka gwa 2012, abantu baali babalirirwamu obungi bwa178,900. [https://en.wikipedia.org/wiki/] == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwa yo == Mu mwaka gwa 2009, [[:en:Uganda_Clays_Limited|kkampuni ya Uganda Clays Limited yaggulawo]] ekkolero lya tiles n’amatafaali e Kamonkoli. Ekkolero lirina abakozi abasoba mu 200. [https://en.wikipedia.org/wiki/]<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=12 April 2009 |title=Uganda Clays Opens New Factory |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/677764 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140517152800/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/677764 |archive-date=17 May 2014 |access-date=16 May 2014 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> 6drpluq85tg0q3es9qwjwpt7bz5joiu 54437 54436 2026-06-12T18:08:12Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54437 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Kataike, Sarah Ndoboli, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Budaka ku bendera y'ekibiina ekiri mu bufuzi ekya NRM.|thumb|Kataike, Sarah Ndoboli, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Budaka ku bendera y'ekibiina ekiri mu bufuzi ekya NRM.]] '''Budaka''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu [[Yuganda]]. Obugazi eri ku: 410.4 km<sup>2</sup>. Abantu bawera: 178 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo gyesangibwa == Disitulikiti y’e Budaka egabana ensalo ne [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] mu bukiikakkono, [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y’e Mbale]] mu buvanjuba, [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]] mu bugwanjuba, ne [[:en:Kibuku_District|Disitulikiti y’e Kibuku]] mu maserengeta. Akabuga k'e Budaka kali mu {{convert|36|km|mi}} mu maserengeta ga [[Mbale]], nga kye kibuga ekisinga obunene mu kitundu kino. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Mbale And Budaka With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Budaka%20(Pallisa)&toplace=Mbale%20(Mbale)&fromlat=1.0038889&tolat=1.0644444&fromlng=33.9255556&tolng=34.1794444 |access-date=16 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okwawamu == Disitulikiti eno gyetusanga [[:en:Budaka_County|Budaka County]] ne [[:en:Iki-Iki_County|Iki-Iki County]] . [https://en.wikipedia.org/wiki/][https://en.wikipedia.org/wiki/Budaka_County] == Omuwendo gw'abantu == Mu mwaka gwa 1991, okubala abantu mu ggwanga lyonna kwatebereza nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno gwali mu100,300. Okubala abantu okwakolebwa mu ggwanga lyonna mu mwaka gwa 2002 kwatebereza nti omuwendo gw’abantu guli 136,500, nga omuwendo gw’abantu gweyongera ebitundu 2.8 ku buli 100 buli mwaka . Mu mwaka gwa 2012, abantu baali babalirirwamu obungi bwa178,900. [https://en.wikipedia.org/wiki/] == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwa yo == Mu mwaka gwa 2009, [[:en:Uganda_Clays_Limited|kkampuni ya Uganda Clays Limited yaggulawo]] ekkolero lya tiles n’amatafaali e Kamonkoli. Ekkolero lirina abakozi abasoba mu 200. [https://en.wikipedia.org/wiki/]<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=12 April 2009 |title=Uganda Clays Opens New Factory |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/677764 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140517152800/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/677764 |archive-date=17 May 2014 |access-date=16 May 2014 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> hkc5aqi731of68hja25wf3fqr3dnmj6 54440 54437 2026-06-12T18:09:50Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54440 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Budaka''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu [[Yuganda]]. Obugazi eri ku: 410.4 km<sup>2</sup>. Abantu bawera: 178 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo gyesangibwa == Disitulikiti y’e Budaka egabana ensalo ne [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] mu bukiikakkono, [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y’e Mbale]] mu buvanjuba, [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]] mu bugwanjuba, ne [[:en:Kibuku_District|Disitulikiti y’e Kibuku]] mu maserengeta. Akabuga k'e Budaka kali mu {{convert|36|km|mi}} mu maserengeta ga [[Mbale]], nga kye kibuga ekisinga obunene mu kitundu kino. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Mbale And Budaka With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Budaka%20(Pallisa)&toplace=Mbale%20(Mbale)&fromlat=1.0038889&tolat=1.0644444&fromlng=33.9255556&tolng=34.1794444 |access-date=16 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okwawamu == Disitulikiti eno gyetusanga [[:en:Budaka_County|Budaka County]] ne [[:en:Iki-Iki_County|Iki-Iki County]] . [https://en.wikipedia.org/wiki/][https://en.wikipedia.org/wiki/Budaka_County] == Omuwendo gw'abantu == Mu mwaka gwa 1991, okubala abantu mu ggwanga lyonna kwatebereza nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno gwali mu100,300. Okubala abantu okwakolebwa mu ggwanga lyonna mu mwaka gwa 2002 kwatebereza nti omuwendo gw’abantu guli 136,500, nga omuwendo gw’abantu gweyongera ebitundu 2.8 ku buli 100 buli mwaka . Mu mwaka gwa 2012, abantu baali babalirirwamu obungi bwa178,900. [https://en.wikipedia.org/wiki/] == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwa yo == Mu mwaka gwa 2009, [[:en:Uganda_Clays_Limited|kkampuni ya Uganda Clays Limited yaggulawo]] ekkolero lya tiles n’amatafaali e Kamonkoli. Ekkolero lirina abakozi abasoba mu 200. [https://en.wikipedia.org/wiki/]<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=12 April 2009 |title=Uganda Clays Opens New Factory |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/677764 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140517152800/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/677764 |archive-date=17 May 2014 |access-date=16 May 2014 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> 7jkjfvpiejc3zdmheb9u9a2r1c4dup6 54441 54440 2026-06-12T18:10:17Z Nambogo Catharine 6408 54441 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Budaka''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu [[Yuganda]]. Obugazi eri ku: 410.4 km<sup>2</sup>. Abantu bawera: 178 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] Disitulikiti y’e Budaka egabana ensalo ne [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] mu bukiikakkono, [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y’e Mbale]] mu buvanjuba, [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]] mu bugwanjuba, ne [[:en:Kibuku_District|Disitulikiti y’e Kibuku]] mu maserengeta. Akabuga k'e Budaka kali mu {{convert|36|km|mi}} mu maserengeta ga [[Mbale]], nga kye kibuga ekisinga obunene mu kitundu kino. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Mbale And Budaka With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Budaka%20(Pallisa)&toplace=Mbale%20(Mbale)&fromlat=1.0038889&tolat=1.0644444&fromlng=33.9255556&tolng=34.1794444 |access-date=16 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okwawamu == Disitulikiti eno gyetusanga [[:en:Budaka_County|Budaka County]] ne [[:en:Iki-Iki_County|Iki-Iki County]] . [https://en.wikipedia.org/wiki/][https://en.wikipedia.org/wiki/Budaka_County] == Omuwendo gw'abantu == Mu mwaka gwa 1991, okubala abantu mu ggwanga lyonna kwatebereza nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno gwali mu100,300. Okubala abantu okwakolebwa mu ggwanga lyonna mu mwaka gwa 2002 kwatebereza nti omuwendo gw’abantu guli 136,500, nga omuwendo gw’abantu gweyongera ebitundu 2.8 ku buli 100 buli mwaka . Mu mwaka gwa 2012, abantu baali babalirirwamu obungi bwa178,900. [https://en.wikipedia.org/wiki/] == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwa yo == Mu mwaka gwa 2009, [[:en:Uganda_Clays_Limited|kkampuni ya Uganda Clays Limited yaggulawo]] ekkolero lya tiles n’amatafaali e Kamonkoli. Ekkolero lirina abakozi abasoba mu 200. [https://en.wikipedia.org/wiki/]<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=12 April 2009 |title=Uganda Clays Opens New Factory |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/677764 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140517152800/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/677764 |archive-date=17 May 2014 |access-date=16 May 2014 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> 2ovzpt2vgvse6pn63czqzymv15swixx Bududa (disitulikit) 0 4540 54455 35356 2026-06-12T21:19:03Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54455 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bududa District in Uganda.svg|thumb|Bududa Disitulikiti ]] [[File:Manafwa water fall in Bududa District.jpg|thumb|Manafwa water fall]] [[File:Nusu Ridge in Bududa District.jpg|alt=Ensozi ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Bududa.|thumb|Ensozi ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Bududa.]] [[File:Khainza, Justine.jpg|alt=Khainza, Justine, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Bududa.|thumb|Khainza, Justine, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Bududa.]] '''Bududa''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 410.4 km<sup>2</sup>. Abantu: 178 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] ry6rvt2e8wkg4gkqvetd5gz3gvrnvzk Bugiri (disitulikit) 0 4541 54462 35250 2026-06-12T21:22:26Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54462 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:UG ITN Kim Burns Case Stop Malaria Project Truck loading LLINs at Bugiri District stores to sub county for distribution (23137663242).jpg|thumb|Abasirikale nga balina byebatika ku loole okuva ku sitoowa ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Bugiri. |alt=Abasirikale nga balina byebatika ku loole okuva ku sitoowa ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Bugiri.]] [[File:Bugiri District Uganda.png|thumb|Map showing Bugiri District ]] [[File:Kasule, Justine Lumumba.jpg|alt=Kasule, Justine Lumumba, omukayala akiikirira disitulikiti y'e Bugiri.|thumb|Kasule, Justine Lumumba, omukayala akiikirira disitulikiti y'e Bugiri.]] '''Bugiri''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 045.9 km<sup>2</sup>. Abantu: 426 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] c60mqxpkoq4l89tyr1wedyaqv045wm0 Bukedea (disitulikit) 0 4542 54476 36523 2026-06-12T21:33:35Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54476 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Bukedea District == '''Bukedea District''' kitundu ku ggwanga [[Yuganda|Uganda]] era nga esangibwa mu '''buvanjuba''' bweggwanga lino. Ekitebe ekikulu ekya disitulikiti eno eri mu kitundu kya '''Teso''' kisangibwa mu kabuga Bukedea era wano wewava erinnya lyayo distulikiti eno yasalwa ku Kumi mu mwaka 2006.<ref>https://www.undp.org/sites/g/files/zskgke326/files/migration/ug/UNDPUganda-2014-Teso-HRV-Report---Bukedea.pdf</ref> == Omuwendo gwabantu == Okusinziira ku byava mu kubala abantu okwakolebwa ekitongole ky'ebibalo mu Uganda ki UBOS mu mwaka 2024, Bukedea erimu abantu emitwalo 283,166 nga kubano 144,505 bakyala ate nga 138,661 baami.<ref>https://www.ubos.org/wp-content/uploads/publications/National-Population-and-Housing-Census-2024-Preliminary-Report.pdf</ref> == Enkulakulana == Yadde nga Disitulikiti ya Bukedea esobola okubalibwa nga emu ku ezo eziri mu byalo kuba yesudde kiromita 285 okuva mu [[kampala]] ekibuga ekikulu ekya Uganda, Disitulikiti eno erimu ebifo ebiwerako eby'oleka enkulakulana. Kuno kuliko Eddwaliro ewasomesezebwa abasawo li Bukedea teaching hospital, ekisaawe ky'ebyemizannyo ki Bukedea Sports Complex kino nga wewazannyirwa emizannyo gyamasomero mu bugwanjuba bwa Afirika mu mwaka 2024, wamu n'essomero li Amus College School nga lino lyegulidde erinnya mu byemizannyo ensangi zino.<ref>https://chimpreports.com/museveni-to-flag-off-2024-feasssa-games-commission-bukedea-sports-park/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://amuscollegeschool.simdif.com/ |access-date=2024-09-05 |archive-date=2024-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240414074034/https://amuscollegeschool.simdif.com/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://elixnews.com/museveni-commissions-bukedea-teaching-hospital/ |access-date=2024-09-05 |archive-date=2024-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127165622/https://elixnews.com/museveni-commissions-bukedea-teaching-hospital/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://kawowo.com/2024/08/27/how-uganda-won-the-2024-feassa-games-overall-title-in-bukedea/</ref> == Ebyobufuzi == [[File:Anita Annet Among.jpg|thumb|Sipiika Anita Among omu ku babaka ba paalimenti abava e Bukedea]] Bukedea oluvannyuma lw'omubaka Omukyala ajikikiirira [[Anita Among|Rt. Hon. Anita Annet Among]] okufuuka omukubiriza wa Paalimenti ya Uganda nga asikira omugenzi Jacob Oulanyah yafuukira ddala entabiro y'ebyobufuzi era abakungu abamaanyi mu byobufuzi by'eggwanga Uganda nebakyalayo kko.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/explaining-among-s-power-play-in-bukedea-4340506</ref><ref>https://www.independent.co.ug/anita-among-is-ugandas-new-speaker-with-401-votes/</ref> Kubatabuusibwa maaso kuliko Pulezidenti wa Uganda Kennyini [[Yoweri Museveni|Gen.Yoweri Kaguta Museveni Tibuhaburwa]], mutabani we era omuduumizi w'amagye ga Uganda '''[[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Gen. Muhoozi Kainerugaba]]''', kwossa n'ababaka ba paalimenti ne ba minisita abeetaba mu bunji mu kuggulawo enju ya Sipiika Among kukyalo Aereere mu ggombolola Kamutur mu mwaka 2023<ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/gen-muhoozi-arrives-in-bukedea-NV_167469</ref><ref>https://nilepost.co.ug/featured/192999/museveni-commissions-hospital-in-bukedea-defends-among</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/speaker-anita-amongs-house-unveiled-NV_167413</ref><ref>https://nilepost.co.ug/lifestyle/168807/pictorial-speaker-anita-among-unveils-magnificent-country-home-in-bukedea</ref> [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 5demeohsqpjyal1y8gpdkcy5yhm3lok Bukwa (disitulikit) 0 4543 54488 35100 2026-06-12T21:38:47Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54488 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kamukamba Bukwo.png|alt=Kamukamba mu Bukwo.|thumb|Kamukamba mu Bukwo.]] [[File:Bukwo Town.png|alt=Tawuni y'e Bukwo|thumb|Tawuni y'e Bukwo]] '''Bukwa''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 524.9 km<sup>2</sup>. Abantu: 73 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] rgra54xwtxh6voszxkq0c2ye3qvt6qc Bulambuli (disitulikit) 0 4544 54494 35285 2026-06-12T21:42:39Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54494 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bulambuli''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 651.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 125 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] mnvlau1tz8naitjgry093r7puisr47t Butaleja (disitulikit) 0 4546 54539 35102 2026-06-12T22:09:45Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54539 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Butaleja District in Uganda.svg|thumb|Butaleja disitulikit ]] [[File:Farmers harvesting rice in Doho Rice scheme.jpg|alt=Abalimi nga bakungula omuceere mu disitulikiti y'e Butaleja.|thumb|Abalimi nga bakungula omuceere mu disitulikiti y'e Butaleja.]] '''Butaleja''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 653.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 221 100 (2012). {{Stub}} [[File:Nebanda Andiru Florence.jpg|alt=Nebanda Andiru Florence, omukyala akiikirira Butaleja ng'ali mu kibiina kya NRM.|thumb|Nebanda Andiru Florence, omukyala akiikirira Butaleja ng'ali mu kibiina kya NRM.]] [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] k7xvwb0quz9xozk4opm1purd5ny66p0 Buyende (disitulikit) 0 4547 54556 35247 2026-06-12T22:17:44Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54556 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Buyende District in Uganda.svg|thumb|Buyende disitulikit ]] [[File:Babirye Veronica Kadogo.jpg|alt=Babirye Veronica Kadogo, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Buyende.|thumb|Babirye Veronica Kadogo, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Buyende.]] [[File:Mulali Parish, Irundu Subcounty, Buyende District, Eastern Uganda (cropped).jpg|alt=Omuluka gwa Mulali, mu ggombolola y'e Irindu mu disitulikiti y'e Buyende.|thumb|Omuluka gwa Mulali, mu ggombolola y'e Irindu mu disitulikiti y'e Buyende.]] '''Buyende''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 880.7 km<sup>2</sup>. Abantu: 265 100 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 0j0gv8dcitrqnbqu4svsw9ez4ubi32b Buhweju (disitulikit) 0 4602 54466 33779 2026-06-12T21:28:02Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54466 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Buhweju District in Uganda.svg|thumb|Buhweju District]] '''Buhweju''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 801.5 km<sup>2</sup>. Abantu: 101 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] e14zcs0r1b71tqikz67r8umjn2ciew3 Buliisa (disitulikit) 0 4603 54500 35291 2026-06-12T21:45:05Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54500 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bulisa District in Uganda.svg|thumb|Bulisa district]] [[File:Bigirwa Norah Nyendwoha.jpg|alt=Bigirwa Norah Nyendwoha, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Buliisa ng'ali mu kibiina kya NRM.|thumb|Bigirwa Norah Nyendwoha, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Buliisa ng'ali mu kibiina kya NRM.]] [[File:Buliisa floods.jpg|alt=Amataba g'e Buliisa.|thumb|Amataba g'e Buliisa.]] '''Buliisa''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 498.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 80 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] ocg6s2xwxb6678rtnt0pxwywf73ykxu Bundibugyo (disitulikit) 0 4604 54512 35464 2026-06-12T21:51:48Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54512 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bundibugyo District in Uganda.svg|thumb|Bundibugyo District]] [[File:Rwebisengo - Flickr - Dave Proffer (8).jpg|alt=Ennyuma y'ettaka ne ssubi esangibwa mu Rwebisengo, mu disitulikiti ya Bundibugyo.|thumb|Ennyuma y'ettaka ne ssubi esangibwa mu Rwebisengo, mu disitulikiti ya Bundibugyo.]] [[File:Rwebisengo - Flickr - Dave Proffer (13).jpg|alt=Ennyumba mu Rwebisengo, mu disitulikiti y'e Bundibugyo.|thumb|Ennyumba mu Rwebisengo, mu disitulikiti y'e Bundibugyo.]] [[File:Semliki 2011.jpg|alt=Ekifaanannyi kya Bundibugyo District ekyakubwa okuva munsozi za Rwenzori.|thumb|Ekifaanannyi kya Bundibugyo District ekyakubwa okuva munsozi za Rwenzori.]] '''Bundibugyo''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 848.2 km<sup>2</sup>. Abantu: 261 700 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] f6k45w11m7nmkebszcs7peddmx8t32z Bushenyi (disitulikit) 0 4605 54524 35429 2026-06-12T21:57:30Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54524 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bushenyi District Uganda.png|thumb|Bushenyi disitulikit ]] [[File:A road through a green hilly landscape in Bushenyi District.jpg|alt=Ezimu kunguudo eziyita mu busozi bw'e Busheny|thumb|Ezimu kunguudo eziyita mu busozi bw'e Bushenyi.]] [[File:Tea plantations of Kyamuhunga in Bushenyi district in Uganda 17.jpg|alt=Enimiro y'amajaani esinganibwa mu Kyamuhunga mu disitulikiti y'e Bushenyi mu Uganda.|thumb|Enimiro y'amajaani esinganibwa mu Kyamuhunga mu disitulikiti y'e Bushenyi mu Uganda.]] [[File:Piles of chopped dry ecalyptus wood in near Butare town in Bushenyi district in Western Uganda 06.jpg|alt=Emiti egibeera gitemeddwa nebagituuma wamu nga gino gisinganibwa okulinaana tawuni y'e Butare mu disitulikiti y'e Bushenyi.|thumb|Emiti egibeera gitemeddwa nebagituuma wamu nga gino gisinganibwa okulinaana tawuni y'e Butare mu disitulikiti y'e Bushenyi.]] [[File:A banana plantation on a hilly slopes in Bushenyi district next to Bushenyi to Kasese road in western Uganda.jpg|alt=Enimiro y'ebitooke esinganibwa ku busozi bw'e Bushenyi.|thumb|Enimiro y'ebitooke esinganibwa ku busozi bw'e Bushenyi.]] '''Bushenyi''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 942.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 251 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 58wx64yvptrwh7nkt4bogdf2g6omylj Bombo 0 5168 54323 19272 2026-06-12T13:46:55Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54323 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bombo''': * [[Bombo, Australia]] * '''[[Bombo, Yuganda]]''' [[Category:disambig]] n7oucz4lnp09em3p35xuy22kxd42ykv Bombo, Yuganda 0 5169 54324 35126 2026-06-12T13:48:03Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54324 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bombo Road.jpg|thumb|Bombo ]] [[File:Cloudy evening along bombo road.jpg|alt=Oluguudo lw'e Bombo nga lwerufanana mu biseera by'ekidede|thumb|Oluguudo lw'e Bombo nga lwerufanana mu biseera by'ekidede]] '''Bombo''', ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 26.370 (2014) {{stub}} [[Category:Yuganda]] rihexgsno37wklpp9b1s7zki7m20jq9 Bondo, Yuganda 0 5170 54325 19286 2026-06-12T13:48:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54325 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bondo''', ekibuga mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] fvk59nqtg7c8s61060it2vsgyg0h01e Budadiri 0 5171 54433 19287 2026-06-12T18:06:19Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54433 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Budadiri''', ekibuga mu [[Sironko (disitulikit)|Sironko]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] cevfudkappoy3jload1ezcu7zs0ktri Budaka 0 5172 54434 34147 2026-06-12T18:06:48Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54434 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Budaka''', ekibuga mu [[Budaka (disitulikit)|Budaka]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 23.834 (2014) {{stub}} [[Category:Yuganda]] p6uz3reic2vs3vmbistz0pz42ceivv3 Buddo 0 5173 54443 19289 2026-06-12T18:10:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54443 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buddo''' ('''Budo'''), ekasozi mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] oki5brn37v931wsx99lslop5ji478ve Bududa 0 5175 54454 33615 2026-06-12T21:18:33Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54454 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bududa''', ekibuga mu [[Bududa (disitulikit)|Bududa]] mu [[Yuganda]]. * [[File:Forest in Bududa district.jpg|thumb|Bududa.. Ekibira et bududa ]]Abantu: 4.200 (2011) {{stub}} [[Category:Yuganda]] r02bk3j8ftzs6ut4xmz548w8z46au2l Bufuka 0 5176 54457 19293 2026-06-12T21:19:52Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54457 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bufuka peninsula.jpg|thumbnail|right|250px|Bufuka]] '''Bufuka''', ekibuga mu [[Yuganda]]. * Abantu: ~ 350 {{stub}} [[Category:Yuganda]] a1hndo4nu4mar6cg07npdcg746d3ja1 Bugamba 0 5177 54458 34951 2026-06-12T21:20:25Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54458 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:AMAHEMBE GE'NTE Monument - take 2.jpg|alt=Ekijukizo ky'ente y'abanyankole ey'abayembe amawanvu nga kisinganibwa mu wakati w'ekibuga ky'e Mbarara|thumb|Ekijukizo ky'ente y'abanyankole ey'abayembe amawanvu nga kisinganibwa mu wakati w'ekibuga ky'e Mbarara]] [[File:Atukwasa Rita.jpg|alt=Atukwasa Rita, akiikirira ekibuga kya Mbarara mu paalamenti, wabula nga talina kibiina|thumb|Atukwasa Rita, akiikirira ekibuga kya Mbarara mu paalamenti, wabula nga talina kibiina]] '''Bugamba''', ekibuga mu [[Mbabara (disitulikit)|Mbabara]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 27.664 (2011) {{stub}} [[Category:Yuganda]] oofi5lc68p89j7b5xta10rvsxpxrtci Bugembe 0 5178 54460 35199 2026-06-12T21:21:22Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54460 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kyabazingas palace at Wanyange 1.jpg|alt=Olubiri ewasinganibwa amaka ga Kyabazingas mu Busoga.|thumb|Olubiri ewasinganibwa amaka ga Kyabazingas mu Busoga.]] [[File:Jinja PICT0177.JPG|alt=Ezimu kunguudo ezisinganibwa mu bibuga by'e Jinja.|thumb|Ezimu kunguudo ezisinganibwa mu bibuga by'e Jinja.]] '''Bugembe''', ekibuga mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 33.100 (2011) {{stub}} [[Category:Yuganda]] mt5h1lbmoe9zo7kx1xje93jmilh1ogu Bugiri 0 5179 54461 34919 2026-06-12T21:21:41Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54461 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bugiri District in Uganda.svg|thumb|Bugiri District ]] [[File:Basalirwa Asuman.jpg|alt=Basalirwa Asuman akiikirira munisipaali ya Bugiri|thumb|Basalirwa Asuman akiikirira munisipaali ya Bugiri]] '''Bugiri''', ekibuga mu [[Bugiri (disitulikit)|Bugiri]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 29.013 (2011) {{stub}} [[Category:Yuganda]] c5yzttvswpw63il0t8yo745oak2cgf4 Bugoye 0 5180 54463 19297 2026-06-12T21:23:01Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54463 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Budadiri''', ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] 5s4p2h8n32xdrq35tdvstbmok7do0ry Buikwe 0 5181 54467 20495 2026-06-12T21:28:50Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54467 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buikwe''' ('''Buyikwe'''), ekibuga mu [[Buikwe (disitulikit)|Buikwe]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 16.633 (2011) {{stub}} [[Category:Yuganda]] eaziyzn71h7fqwpe5z4fxr1m29ffkht Bujerere 0 5182 54470 19299 2026-06-12T21:30:51Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54470 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bujerere''', ekibuga mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] tgu1jj9g9flyyy0wxfy6c35o2iau4bm Bukakkata 0 5183 54472 19300 2026-06-12T21:31:46Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54472 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukakkata''' ('''Bukakata'''), ekibuga mu [[Masaka (disitulikit)|Masaka]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] fvj4wxvjee5a1gbhvwqzkh8wrd4r6qn Bukedea 0 5184 54475 19301 2026-06-12T21:33:03Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54475 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukedea''', ekibuga mu [[Bukedea (disitulikit)|Bukedea]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 36.700 (2011) {{stub}} [[Category:Yuganda]] 3bq0dis7g2l6i3r18qfb5zstmulvqav Bukomansimbi 0 5185 54482 35111 2026-06-12T21:36:16Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54482 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bukomansimbi District in Uganda.svg|thumb|'''Location of Bukomansimbi District in Uganda''']] '''Bukomansimbi''', ekibuga mu [[Bukomansimbi (disitulikit)|Bukomansimbi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 9.900 (2012) {{stub}} [[Category:Yuganda]] tos3306hk90qha5n0oz6n14b433vh7v Bukomero 0 5186 54485 20493 2026-06-12T21:37:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54485 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukomero''', ekibuga mu [[Kiboga (disitulikit)|Kiboga]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] thvfl7ubt1pfqki4i83totwige1jf1j Bukwo 0 5187 54489 33611 2026-06-12T21:39:22Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54489 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukwo''', ekibuga mu [[Bukwo (disitulikit)|Bukwo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] fchwuuz8dc4a1r0286qj2yq6hj4ag25 Bulambuli 0 5191 54493 19310 2026-06-12T21:41:49Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54493 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bulambuli''', ekibuga mu [[Bulambuli (disitulikit)|Bulambuli]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] 0hgkb6kqy9zlisy9r44qnacjx7zm7g0 Buliisa 0 5192 54499 33019 2026-06-12T21:44:38Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54499 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Uganda location map.svg|thumb|Location of Buliisa ]] '''Buliisa''', ekibuga mu [[Buliisa (disitulikit)|Buliisa]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 28.100 (2011) {{stub}} [[Category:Yuganda]] 6z8cpv3l1wqriqfg356kd6nchz6v9ru Bunagana, Yuganda 0 5193 54508 20400 2026-06-12T21:50:50Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54508 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bunagana''', ekibuga mu [[Kisoro (disitulikit)|Kisoro]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] 57cgio2pw3eyjyn7zswx340vphctn96 Bunagana 0 5194 54507 19314 2026-06-12T21:50:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54507 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bunagana''': * [[Bunagana, DR Congo]] * '''[[Bunagana, Yuganda]]''' [[Category:disambig]] kazwfsviu7j8ti0ynx8s31x9257f830 Bundibugyo 0 5195 54511 19317 2026-06-12T21:51:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54511 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bundibugyo''', ekibuga mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 18.832 (2011) {{stub}} [[Category:Yuganda]] h1hj973rcy4l4ygcgrwgth12zql6z1n Busembatya 0 5439 54522 34223 2026-06-12T21:56:33Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54522 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Tirinyi Mbale Highway with blue Sky covered in spotted clouds in Buembatya District.jpg|thumb|busembatya]] '''Busembatya''' ('''Busembatia'''), ekibuga mu [[Iganga (disitulikit)|Iganga]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 15.700 (2011) {{stub}} [[Category:Yuganda]] 5qwvqhm0a2f0mvraif9r8fcccdoj7fa Bushenyi 0 5441 54523 33818 2026-06-12T21:56:59Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54523 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:A banana plantation on a hilly slopes in Bushenyi district next to Bushenyi to Kasese road in western Uganda.jpg|thumb|amatooke e bushenyi ]] [[File:Bushenyi District in Uganda.svg|thumb|Bushenyi ]] '''Bushenyi''', ekibuga mu [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 41.063 (2011) {{stub}} [[Category:Yuganda]] rp7828ooqwkpehlt1ik15c9qf433jz5 Busia, Yuganda 0 5442 54526 19625 2026-06-12T21:58:31Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54526 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busia''', ekibuga mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 55.958 (2014) {{stub}} [[Category:Yuganda]] 15lpyviy8u6z5cv0h49onnt6lrz6a34 Busia 0 5443 54525 19626 2026-06-12T21:57:54Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54525 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busia''': * '''[[Busia, Yuganda]]''' * [[Busia, Kenya]] [[Category:disambig]] 5g0a6iyye3jkhiizlj3zzu4izfiincy Busitema 0 5444 54530 19627 2026-06-12T22:04:07Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54530 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busitema''', ekibuga mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Yuganda]] cfn7nh8psxmr6wwktwyzvkgykj0j2ji Busobya 0 5445 54533 34755 2026-06-12T22:06:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54533 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busobya''', ekibuga mu [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] 4gb3dzmxbi34qgffornopcumoovpn4m Busolwe 0 5446 54535 19629 2026-06-12T22:07:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54535 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busolwe''', ekibuga mu [[Butaleja (disitulikit)|Butaleja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 16.730 (2014) {{stub}} [[Category:Yuganda]] palfek2634hiatsszjsqilnqrp0qt6z Busunju 0 5447 54537 19630 2026-06-12T22:08:38Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54537 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busunju''', ekibuga mu [[Mityana (disitulikit)|Mityana]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] jkvuxhl7nrbkwxjhzbsv5bnf1n79xxc Butaleja 0 5448 54538 33740 2026-06-12T22:09:14Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54538 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Butaleja''', ekibuga mu [[Butaleja (disitulikit)|Butaleja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 19.519 (2014) {{stub}} [[Category:Yuganda]] 9lhjspf720bqhlr88ygxvadtkil44na Butyaba 0 5449 54541 33742 2026-06-12T22:10:34Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54541 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Pit latrines and abandoned UDDT in Butiaba, Lake Albert, Uganda (4331537413).jpg|thumb|Butiaba ]] '''Butyaba''' ('''Butiaba'''), ekibuga mu [[Masindi (disitulikit)|Masindi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2014) {{stub}} [[Category:Yuganda]] 4xiuvzhnxgbemlw5f3kt4xx19gxo7sj Buwenda 0 5451 54553 19635 2026-06-12T22:16:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54553 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buwenda''', ekibuga mu [[Bugiri (disitulikit)|Bugiri]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] dtiea76bztc7ecpe2ckczuntelkyi31 Buwenge 0 5452 54554 19636 2026-06-12T22:16:52Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54554 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buwenge''', ekibuga mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 22.074 (2014) {{stub}} [[Category:Yuganda]] mzop9ssm1rbksfijbtlzgcs21wfmtti Buyende 0 5453 54555 19637 2026-06-12T22:17:18Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54555 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buyende''', ekibuga mu [[Buyende (disitulikit)|Buyende]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 23.039 (2014) {{stub}} [[Category:Yuganda]] ltwysp198oq47k1srdsg5ce2v1z7tyk Bwamiramira 0 5454 54559 19638 2026-06-12T22:19:01Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54559 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bwamiramira''', ekibuga mu [[Kibaale (disitulikit)|Kibaale]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] ddia3bg4erg01euon4i7fxwi0fiz50t Bweyogerere 0 5455 54563 35132 2026-06-12T22:21:06Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54563 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Slummy Life.jpg|alt=Egimu ku migoteko egisinganibwa e Bweyogerere.|thumb|Egimu ku migoteko egisinganibwa e Bweyogerere.]] '''Bweyogerere''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 48.000 (2011) {{stub}} [[Category:Yuganda]] e5ehr548m68dfhivxc9nkuoyayp8gk3 Bwizibwera 0 5456 54564 19640 2026-06-12T22:21:31Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54564 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bwizibwera''', ekibuga mu [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] kc2h7qaf4salj4oxazzbt50nikeq86w Ebiibira n’entobazi 0 5496 54879 19869 2026-06-13T11:56:16Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54879 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Ebiibira n’entobazi ==[[Forests and swamps]] Ebiibira nabyo emirundi egisinga tuyinza okubitwalira mu’ntobazi kubanga emigga egisinga n’enzizzi bitandiikira mu biibira.[[ Ebiibira]] bino biyina emigaso mingi okugeeza tujjamu emmere, biyamba okuyonja empeewo, bituteerekera ebisolo byaffe, tujjamu ebintu ebikozesebwa mu ‘makolero g’ebibajje. Ate mu m’igga namwo tusangamu ebyenyanja n’ebisolo ebirala ebisangibwa mu mazzi. <ref:lvceep/> igq8o80f6z20k42gkjolf76z8wxkca8 Ebibafaako Abavubuka mu byalo mu’ enkulaakulana eya namaddala 0 5508 54834 19882 2026-06-13T11:44:15Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54834 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Ebibafaako Abavubuka mu byalo mu’ enkulaakulana eya namaddala == [[youth in sustainable development villages]] Tulowooza nti abavubuka mu nsani zino be basinga obungi mu byalo . Okwongera okumanya ku nsonga zino mu byaalo twetaaga okumanya ebintu nga bino’ # Okusinzira ku katabo k’ekyalo, tulina abavubuka bameka? # Abalenzi bali bameka, n’abawala bameka? # Abo abaali babaddeko mu ssomero, nsonga ki eyabagaana okweyongerayo era lwaki abamu tebaasomerako ddala? # Biki bye batera okukola era babikola ddi? # Ku nsonga y’emirimu abavubuka abalina emirimu , be bangi oba be batono? # Y’ate baluwa abasinza ebizibu, [[abawala]] oba [[abalenzi]]. Era bizibu ki ebyo? Abavubuka betaaga okukola ebibiina by’abavubuka ra betaaga ssente , n’ abantu bayigrizibwe emirimu egy’enjawulo mu byalo. <ref:wwf/lvceep/> n73y9f6q6m2vj46zgmn3tewj8esjmcy Ebifa ku’nddwadde mu byalo mu’ enkulaakulana eya namaddala 0 5509 54841 19902 2026-06-13T11:47:00Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54841 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ebifa ku’nddwadde mu byalo mu’ enkulaakulana eya namaddala''' (''health in sustainable development villages'') Enddwadde eza buli ngeri zitta abantu mu byalo byaffe. Singa ab’ekyalo besanga ng’enddwadde eza buli ngeri zifuuse leenya, betaaga okumanya ebintu bino wamanga. # Abantu bameka ababadde balumbiddwa enddwadde? Mu kiseera ki, nddwadde ki, era waliwo abaafa? # Abantu bano benkana batya obukulu, era bakola ki? # Zo ennyumba z’abo abalumbiddwa enddwadde ziri mu mbeera ki? # Abantu abazindiddwa enddwadde ezitali zimu , bangi oba batono okusinzira ku ky’obadde osuubira? # Ebika by’enddwadde ezibazinze biri bimeka? # Njawulo ki eriwo mu myaka gy’abo abalumbiddwa enddwadde ezitali zimu? # Abantu abasnze okulumbibwa enddwadde ezitali zimu., basangibwa mu ktundu kimu eky’ekyalo oba babunye buli wamu? Nga tuli mu byalo mu nnkulakulana eyanamaddala, twetaaga okwetasaako enddwadde nga tusomesebwa eddagala elyenjawulo kalibe lyakina’nsi oba nga ly’[[abazungu]]. <ref:wwf/lvceep/> 7iix1u2r9r6dr0mmqg6xjkjfaknr77a Ebifa ku’bwavu n’okunonnyereza ku bibufaako mu byalo mu’ enkulaakulana eya namaddala 0 5510 54839 19884 2026-06-13T11:46:31Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54839 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Ebifa ku’bwavu n’okunonnyereza ku bibufaako mu byalo mu’ enkulaakulana eya namaddala == [[poverty research in sustainable development villages]] Abantu nga abalimi baavu nnyo mu byalo byaffe. Okunonnyereza ku bwaavu era n’ebifa ku balimi,ate era n’okusobola okubisalira amagezi, oyinza okukungganya ebyo bye w’etaaga okumanya mu ngeri nga zino. # Okisisnkana abalimi, abasubuzi, n’abatambuza ebirime ng’obuuza ebbuuzo ebitali bimu. # Okweyambisa akatabo akaberamu ebifa ku kyalo okumanya omuwendo gw’abalimi. # Okutalaaga ennimiro z’abantu nga wekennenya omutindo gw’ettaka awamu n’ebrime n’engeri abalimi gye bakolamu. # Okukuba maapu y’ekyalo nga eraga bulungi engudo, ennimiro wamu n’obutale. Wetegereze ensonga zino ezikwata ku balimi. # Ennima y’abalimi, entunda, era n’enyingiza bifanaana? # Abalimi ebirime byabwe babiguza abantu bebamu? # Abalimi bonna , ebizibu byabwe bifanaana oba byawukanako? Oluvanyuma lw’ebinonyerezeddwa ku bireetera abalimi obwaavu, Abalimi baba betaaga okuweebwa ku magezi gamba nga ku ‘misomo kw’ebyo ebizuuliddwa ku bye batalina ku kyalo. Abalimi betaaga okusaba kuyamba nga basaba obuyambi okuva ku mu [[bibiina]] eby’obulimi ate era ne Gavumenti. <ref: wwf/lvceep/> pjkvuv46lr55q0pwt8pcu8ejo716owu Ebifa ku ‘amazzi mu byalo mu’ enkulaakulana eya namaddala 0 5511 54836 24170 2026-06-13T11:45:57Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54836 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tulina ekzibu ky’amazzi mu byalo byaffe , tusobola kukola ki? Singa abantu baba betaaga obuyambi ku buzibu bwabwe obw’amazzi betaaga okmanya ebintu eby’engeri eno. # Engeri ze tufunamu amazzi za mirundi emeka, era embeera yaago eyimiridde etya? # Abantu bameka abakozesa emikutu egy’enjawulo? Era gifaanana gitya? # Abantu batambula bbanga lyenkanawa okutuka gye basena amazzi? Baani abakima amazzi awaka?, Genkanaki, era emirundi emeka olunaku? Mu kunonnyereza ebifa ku mazzi oyinza okubikungganya mungeri nga zino. # Okutalaaga ekyalo ng’olaba ebifo, omuwendo, n’embeera y’emikutu gy’amazzi gye birimu. # Okussinkana abantu abeyambisa emikutu gy’amazzi egyo ng’obabuza ebibuzo ebikwatagana n’amazzi mu kifo ekyo. # Okukuba maapu y’ekyalo ng’eraga ebifo ebikimibwamu amazzi byonna, n’omuwendo gw’amayumba. # Okweyambisa akatabo akakungganyizibwamu ebifa ku kyalo okumanya omuwendo gw’ebifo omukimibwa amazzi ne webiri. Wetegereze ensonga zino ezikwata ku mazzi. # Bbanga ki erirwo wakati w’amaka g’abantu ne ku mikutu gye basena amazzi? # Emikutu gy’amazzi egyo egikozesebwa , gikozesebwa lubereera oba lumu na lumu? # Emikutu gy’amazzi egyo gikozesebwa mu ngeri esanidde? # Emikutu gy’amazzi gyonna gikola bulungi? # Waliwo ekiyinza okukolebwawo ku nsonga y’amazzi? Waliwo abekyalo oba abakwatibwako ku nsonga y’amazzi oba akakiiko ka LC [[Local Council]] kye bayinza okukolawo? Ebyalo byetaaga obuyambi oku nsonga z’[[amazzi]] okuva ku kakiiko ke by’enkulaakulana mu muluka oba okuva ew’omumyuka w’ebye’enkulaakulana mu kitundu nn’awalala wonna nga mu Gavumenti n’ebibiina byanakyeewa. 69hbxlchu15tryhdf836nummeeafekm Club Silk 0 5543 54792 19955 2026-06-13T11:29:34Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54792 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Club Silk''', e[[kirabo]] mu [[Kampala]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Kampala]] knehuuq8y5xdofm83jwsu6s4duwbwwp Club Amnesia 0 5545 54791 19957 2026-06-13T11:29:16Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54791 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Club Amnesia''', e[[kirabo]] mu [[Kampala]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Kampala]] p8gjpyi4k099ulyucplvg8z42u0jgdi Cineplex Cinema 0 5546 54754 19958 2026-06-13T10:40:22Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54754 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cineplex Cinema''', e[[sineema]] mu [[Kampala]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Kampala]] p70l7niju8nord7thyb11lklwmw7dgw Bujuuko 0 5618 54471 20044 2026-06-12T21:31:28Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54471 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Bujuuko]] kyalo ekisangibwa mu muluka gwa Lugyo mu [[Ggombolola]] Muduuma mu Saza lya Mawokota 4kgjr85x6z6f7rv3r6yr7y768jxy4hx Bobi 0 5643 54315 20071 2026-06-12T13:37:20Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54315 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bobi''': * '''[[Bobi, Yuganda]]''' * [[Bobi, Ivory Coast]] [[Category:disambig]] kvqh85xsg3m99u2bieqg4q9dydupqj9 Bobi, Yuganda 0 5644 54316 20072 2026-06-12T13:39:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54316 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bobi''', ekibuga mu [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] 8mxcnzpi3lk564wq8u09ivuntx1b6bx Bobi Wine 0 5645 54317 48742 2026-06-12T13:40:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54317 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Robert Kyagulanyi Ssentamu''' ye mukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti ya Uganda. <ref>https://www.dw.com/en/ugandas-yoweri-museveni-from-reformer-to-autocrat/a-56208696</ref> ng'ayimba ne ku siteegi nga '''Bobi Wine''' . Yatandikawo ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] mu 2020. <ref>https://observer.ug/news/headlines/58803-can-people-power-change-uganda-s-political-fortune</ref> Ku kakuyege gweyaliko e Luuka nga 18 Museenene mu 2020 yakwatibwa ng'era kigambibwa nti n'atulugunyizibwa, <ref>https://observer.ug/news/headlines/58803-can-people-power-change-uganda-s-political-fortune</ref> ekyavaamu okwekalakaasa okw'amaanyi okwetoloola Uganda yonna ng'abantu abawera 54 beebattibwa. <ref>https://observer.ug/news/headlines/58803-can-people-power-change-uganda-s-political-fortune</ref>O[[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna mu 2021 okwa pulezidenti wa Uganda]] okwaliwo nga 14 Gatonnya mu 2021 kwali kujjudde obutabanguko <ref>https://www.hrw.org/news/2021/01/21/uganda-elections-marred-violence</ref> nga mwalimu okwonoona ebintu eby'enjawulo. <ref>https://v-dem.net/weekly_graph/35-years-of-museveni-uganda-s-2021-election-n</ref> <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/attempting-to-fight-fake-news-ec-tweet-data-that-doesnt-add-up</ref> Akakiiko akaddukanya eby'okulonda kaalangirira [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] ng’omuwanguzi, ekintu bannayuganda kyebaali bawakanya ekyavaamu, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ekyooto.co.uk/2021/05/10/gen-muntu-admits-that-bobi-wine-won-2021-polls/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221123162807/https://ekyooto.co.uk/2021/05/10/gen-muntu-admits-that-bobi-wine-won-2021-polls/ |url-status=dead }}</ref> Abamerika USA, <ref>{{Cite web |url=https://www.blackstarnews.com/us-politics/policy/us-rejects-uganda-election-as-neither-free-nor-fair-and-slaps |title=Archive copy |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220629102711/https://www.blackstarnews.com/us-politics/policy/us-rejects-uganda-election-as-neither-free-nor-fair-and-slaps |url-status=dead }}</ref> n'omukago gwa [[Bulaaya]], <ref>https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0057_EN.html</ref> n’abakugu mu nsi yonna kye baawakanya. <ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-55689665</ref> Firimu eyitibwa "Bobi Wine: pulezidenti w'abantu" ekwata ku Kyagulanyi mu kiseera k'okulonda egenda kuba efulumizibwa mu kiseera ensi w'esinga okubeera ng'ebuguma mu 2023 ku Disney Plus. <ref>https://whatsondisneyplus.com/national-geographic-acquires-bobi-wine-the-peoples-president/</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Kyagulanyi yazaalibwa mu [[:en:Nkozi_Hospital|ddwaaliro ly'e Nkozi,]] maama we gyeyali akola ng'omuzaalisa. <ref>https://web.archive.org/web/20181113030020/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426903/cardinal-wamala-singer-bobi-wine-set-nkozi-hospital-marathon</ref> Yakulira mu nzigotta z'e [[:en:Kamwokya|Kamwokya]] mu kitundu ky’obukiika kkono bw’obuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala,]] ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Good">https://web.archive.org/web/20190110182446/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1306334/bobi-giving-hands-lifted</ref> Kyagulanyi yasomera mu [[:en:Kitante_Hill_School|Kitante Hill School,]] gye yafunira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya siniya ey'okuna]] mu 1996, wamu ne [[:en:Kololo_Senior_Secondary_School|Kololo Senior Secondary School]], gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala,]] gye yasomera okuyimba , amazina ne katemba, n’atikkirwa ne dipulooma mu 2003. Mu 2016, Kyagulanyi yaddayo mu yunivasite okusoma ddiguli mu by'amateeka mu y[[:en:International_University_of_East_Africa|univasite y'ensi yonna mu buvanjuba bwa Afrika]]. <ref name="Bio">https://web.archive.org/web/20140929033408/http://www.eachamps.com/Bobi-wine.html</ref> <ref name="parliament">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=508</ref> == Okuyimba == === Omulimu gw’okuyimba === [[File:Bobi Wine 2.jpg|thumb|Bobi Wine]] Kyagulanyi yatandika omulimu gw'okuyimba mu ntandikwa y'emyaka gy'e 2000, naafuna erinnya lya Bobi Rob nga lyakozesa ku siteegi erinnya eryali lyefananyiriza erinnya lye ery'ekikatuliki eryamuweebwa erya 'Robert' ng'okusikirizibwa kuno yakujja ku Bob Marley nga naye yali yatumibwa 'Robert'. Oluvannyuma yafuna erinnya lya Bobi Wine ng'eryokusiteegi. Ennyimba ze ennyimpi ezaasooka kwaliko; "Akagoma", "Funtula", ne "Sunda" (ng'ali ne Ziggy D) kyamuleetera okumanyikwa mu kisaawe ky'okuyimba kwa Uganda.<ref name="Bio"/>Myuziki we abasinga bamuyita okubeera ow'e[[:en:Kidandali|kidandali,]] [[:en:Reggae|reggae,]] [[:en:Dancehall|dancehall,]] ne [[:en:Afrobeat|afrobeat,]] ng'ebiseera ebisinga obubaka bubeera ku by'etoloodde abantu n'ebibakwatako. Yeeyali akulembera ekibiinja kya 'Fire Base Crew'<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/an-up-close-and-personal-with-the-ghetto-president-bobi-wine/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2018-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825041250/http://chano8.com/an-up-close-and-personal-with-the-ghetto-president-bobi-wine/ |url-status=dead }}</ref> okutuusa bwekyasaanawo, oluvannyuma naatandikawo ekibiinja ekipya ekimannyikiddwa nga 'Ghetto Republic of Uganja'.<ref name="Pol">https://web.archive.org/web/20170501073305/http://allafrica.com/stories/201705010007.html</ref> Afulumizza ennyimba ezisoba mu 70 mu myaka 15 egisembyeyo.<ref name="Bio" /> Mu 2016, oluyimba lwe "Kiwani" lwateekebwa mu ffirimu ya [[:en:Disney|Disney]] eya ''[[:en:Queen_of_Katwe|Queen of Katwe]]''.<ref>https://itunes.apple.com/us/album/queen-of-katwe-original-motion-picture-soundtrack/1149485768</ref> Ekika ky'ennyimba Bobi Wine z'abadde atera okuyimba zibadde za kika kya 'Afrobeat'. Muziki wa Bobi Wine yali yatundibwa nga omugezi Kasiwukira ng'era yeeyafuba ng'okulaba ng'agenda ku ddaala eddala. Yakikakasa okubeera nga yafuna lisiiti za bukadde 60 okuva mu muziki gweyatunda mu mwezi gumu okuva wa Kasiwukira. Alina omukutu gwa 'Youtube' okuli obukadde bw'abantu abasuka mu 10 abagiraba n'okugigoberera. Ategese ebivvulu n'okusanyusa abantu, mu kwongereza ku ngeri y'abadde yeekubiramu obulango, nga bino byonna bimuleetera okuyingiza ensiimbi. Alina ne situdiyo ekolera abayimbi ennyimba mwajja ssente esinganibwa [[:en:Kamwokya|Kamwokya]] emannyikiddwa nga FireBase records. === Enngoobo ya 'Bobi Wine Edutainment' === Ekiwandiiko kino kikwata ku kika kya muziki ayigiriza n'okusomesa ekyatandikibwawo Wine mu 2006. Muziki yatondebwawo okusanyusa nga mw'ayisa obubaka obuyigiriza n'okusomesa, nadala eri abantu abali mumbeera embi eteeyagaza nadala munzigota za Kampala, nadala 'Ghetto'. Omu ku muziki ali mu pulojekiti eno mulimu "Ghetto" (fng'ali ne Nubian Li), "Obuyonjo," "Obululu Tebutwala," "Time Bomb," n'endala. Obubaka obuli mu muziki ali mu pulojekiti eno bwali bugendereddwa kugenda eri banabyabufuzi, ng'abakubiriza okufaayo ennyo eri abanti abali mumbeera embi era nga tebalina abayamaba, wamu n'okukubiriza banaansi okubeera ab'obuvunaanyizibwa mu bintu byabwe gyebawangaalira. Ebintu byebasinga okutekako essira u muziki kwaliko; obuyonjo, eby'obulamu nadala mu kuzaala abaana abato okufuna embuto, abaana abato okufumbirwa, obutabanguko mu maka, akawuka ka mukeneya nendala. Muziki wa yakwata nga nnyo ku bantu ng'era abajukiza ekyamukazisaako erinya lya omukulembezze w'enzigota "Ghetto President" nekimuyamba okuzimba ekifo eky'amaanyi mu by'obufuzi bwa Uganda oluvannyuma mu mirimu gye .<ref>https://hir.harvard.edu/who-is-bobi-wine/</ref> <ref>https://kenyanmoves.co.ke/bobi-wine-biography/</ref><ref>https://kenyanmoves.co.ke/bobi-wine-biography/</ref> === Omulimu gw'okuzannya ffirimu === Kyagulanyi era muzannyi wa ffirimu, ng'asinga kubeera ku za wano mu Uganda.<ref name="Bio"/> Mu 2010, yalondebwa okubeera omu kubazannyi mu ffirimu ya [[:en:Cleopatra_Kyoheirwe|Cleopatra Kyoheirwe]] ey'omuzannyo gyebayita [[:en:Yogera|''Yogera''.]] Mu 2015, yalondebwa okukulembera mu ffirimu y'okuyamba eya Twaweza emannyikiddwa nga [[:en:Situka|''Situka'']] ngali ne [[:en:Hellen_Lukoma|Hellen Lukoma]].<ref>http://bigeye.ug/photos-bayimba-takes-situka-movie-to-mbale/</ref> Akoze ku ffirimu eziwerako omwali ne ''Divizionz''.<ref>https://variety.com/2008/film/reviews/divizionz-1200472176/</ref> Bobi Wine alina pulogulaamu eri ku bulamu bwe eragibwa ku ttiivi eyatumibwa 'The Ghetto President'<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/the-ghetto-president-reality-show-begins-airing-tonight/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518071646/https://chano8.com/the-ghetto-president-reality-show-begins-airing-tonight/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gy'eby'obufuzi == Mu Mwezi ogwokuna mu 2017, Kyagulanyi yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo ku ky'obubaka bwa paalamenti mu kulonda okwali mu konsitituweensi ey'obuvanjuba bw'e Kyadondo mu kulonda okw'okuddibwamu. Okutambula kwe okw'e nju ku nju ng'akola kakuyege w'okunoonya akalulu ky'asikiriza abantu mu [[:en:Uganda|Uganda]] n'ebweru w'eggwanga.<ref name="Pol"/><ref>https://www.bbc.com/news/live/world-africa-39261833</ref> Yawangula okulonda kuno ng'akubidde wala abaali bamwesimbyeko okwali: Sitenda Sebalu ow'ekibiina ekifuga ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ne Apollo Kantinti ow'ekibiina ekisinga okuvuganya ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name="In">https://web.archive.org/web/20170711202642/http://www.theeastafrican.co.ke/news/Ugandan-pop-star-Bobi-Wine-sworn-in-as-lawmaker/2558-4010194-w5nxspz/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.the-star.co.ke/news/2017/06/29/ugandan-mucisian-bobi-wine-wins-kyadondo-mp-seat_c1588411 |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181020155851/https://www.the-star.co.ke/news/2017/06/29/ugandan-mucisian-bobi-wine-wins-kyadondo-mp-seat_c1588411 |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20170716010252/http://www.theeastafrican.co.ke/news/2558-4016126-2pdq28/index.html</ref> Mu 2018, Kyagulanyi yeeyongera okufuna ettutumu, ng'ayita mu kuyamba ku baali beesimbyeyo [[:en:By-election|okujuza ebifo ebyali tebiriimu babikiikirira]] ng'akolera abaali beesiimbyeewo kakuyege nebakuba abaali beesiimbyeewo nga bagidde mu NRM ne FDC. === Ebyali mu by'akalulu ka Arua ak'okujjuza ekifo ekitalimu mukiise === Nga 14 Omwezi ogwomunaana mu 2018, abawagizi b'omubaka wa paalamenti eyajja ku bwa namunigina nga talina kibiina [[:en:Kassiano_Wadri|Kassiano Wadri]] kigambibwa baasiikiriza ne balumba oluseregende lw'emmotoka za pulezidenti Museveni mu kabuga k'omubukiika ddyo bwa [[:en:Arua|Arua]] okuliraana [[:en:Gulu|Gulu.]] Emmotoka ya Museveni baagikuba amayinja, nekireetawo obutabanguko wakati wa ab'ebyokwerinda n'abaali beekalakaasa.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2018/08/you-will-pay-museveni-lashes-at-bobi-wine-wadri-over-arua-chaos.html</ref> Oluvannyuma, Kyagulanyi, eyali asinga okwogerera Museveni amafuukuule yakyasanguza ng'ayita ku mikutu gye gimukwanira wala nga poliisi bweyali ekubye amasasi ku mmotoka ye ng'egenderedde, n'etta ddereeva we. Kyagulanyi yali akakasizza obuwagizi bwe eri Wadri eyali avuganya oyo Museveni gweyali ataddewo mu butongole mu .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.sde.co.ke/article/2001291861/uganda-mp-bobi-wine-missing-as-driver-is-shot-dead-by-police |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180927002736/https://www.sde.co.ke/article/2001291861/uganda-mp-bobi-wine-missing-as-driver-is-shot-dead-by-police |url-status=dead }}</ref>Museveni mu lujjudde yanenya Bobi wine ku byaliwo. Kyagulanyi yakwatibwa nga 15 ogwomunaana mu 2018 ng'avunaanibwa olw'okubeera n'eby'okulwanyisa ebitaali mu mateeka wamu n'okukunga obweguguungo,<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483629/bobi-wine-wadri-charged-treason</ref> oluvannyuma yaleetebwa mu maaso g'ekkooti y'amaggye, n'avunaanibwa n'abaali baleteddwa egulo lumi olunaku olwaddako. Amawulire ga [[:en:The_Times|''The Times'']] gaafulumya nga Kyagulanyi bweyali alabika ng'eyali akubiddwa nga tanatwalibwa mu kkooti.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Times</ref> Loodi Meeya wa Kampala [[:en:Erias_Lukwago|Erias Lukwago]], munamateeka y'abadde akiikirira ababaka ba palamenti ababeera bakwatiddwa nebagalirwa mu makomera yagamba obulamu bwa Kyagulanyi embeera gyebwalimu yali yeeralikiriza, nga yali yeetaaga obujanjabi obw'omunambiro.<ref>https://ntv.nation.co.ke/news/2720124-4718048-yf32tn/index.html</ref> Gavumenti eyongedde okwegaana ebigambibwa okuba nga yali yamutulugunya. [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]] eyali akulira oludda oluvuganya yayita olukungaana lw'abanamawulire mweyasabira okuteebwa kw'ababaka abaali baakwatibwa.<ref name="jazeera">https://www.aljazeera.com/news/2018/08/bobi-wine-arrest-uganda-180822144356189.html</ref> Obwegugungo bwebwatandika okweyongera mu Uganda nga busaba okuteebwa kwa Kyagulanyi, nekituuka n'okwongera ebugumu mu byali byogerwako mu palamenti ya Uganda, abasala emisango mu Uganda bagyayo byebaali bajuza nga byebavunaana Kyagulanyi omulundi ogw'okubiri gweyali alabiseeko mu kkooti y'amaggye gyebakirizaamu abantu nga 23 Ogwomunaana mu 2018. Abasala emisango baalaga nga bwebaaliu bagenda okufuna byebamuvunaana mu kkooti y'abantu babulijjo okusobola okuwozesa omubaka wa palamenti.<ref>https://www.standardmedia.co.ke/article/2001293078/uganda-drops-charges-against-bobi-wine</ref> Ng'amazze okuteebwa, Kyagulanyi yaddamu n'akwatibwa nebamuvunaana mu kkooti y'abantu babuliijo olw'okulya munsi ye olukwe<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-45282125</ref> Mu Gwomwenda mu 2018, Kyagulanyi, yateebwa ng'alindirira kuwozesebwa era n'atambula okugenda mu Amerika okujanjabibwa ebiwundu byeyali yafuna bweyali akwatiddwa n'agalirwa mu kkomera.<ref name=":2">https://www.theguardian.com/world/2018/sep/02/pop-star-politician-bobi-wine-reaches-us-after-uganda-torture</ref> Gavumenti ya Uganda yawera abawagizi bbe okukola enkungaana ez'ekika kyonna okuviira ddala kulunaki lweyali atereddwa, n'okutuusa kulunaku lweyali agenda okukomawo ng'ava mu Amerika.<ref name=":2" /><ref name=":3">https://www.cnn.com/2018/09/19/africa/bobi-wine-returns-after-treatment-intl/index.html</ref> Oluvannyuma yayogerako eri abawagizi bbe mu lukungaana lwebaaliko wabweru w'amakaage bweyali akomyewo mu Uganda nga 20 Ogwomwenda mu 2018.<ref>https://www.theguardian.com/world/2018/sep/20/uganda-pop-star-politician-bobi-wine-returns-us</ref> Mu Gwomunaana mu 2019, Kyagulanyi yavunaanibwa ogw'okwagala okumalako mirembe okunyiza ssaako n'okweyisa ku pulezidenti Museveni mungeri embi, webaali mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu mwaka ogwali guyise.Okuvunaanibwa kwajja olunaku lumu oluvannyuma lw'okufa kwa Ziggy Wine, munayuganda mune eyali omuyimbi ng'era mwesiimbu eri Museveni, eyawambibwa abantu abatamannyikibwa nebamutulugunya.<ref>https://www.dw.com/en/ugandas-bobi-wine-charged-with-annoying-the-president/a-49922185</ref><ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-49247860</ref> === Okwegugunga nga bawakanya emisolo egyali gitereddwa ku mikutu gimukwanira wala === Nga 22 Ogwokuna mu 2019, Kyagulanyi yakwatibwa nebamugalira bweyai ayagala okugenda ku kivulu ekyali kitegekeddwa mu baala ly'obwa nnanyini erimu mu bukiika kkono bwa Kampala, ekyasazibwamu poliisi.<ref>https://www.theguardian.com/world/2019/apr/22/uganda-police-detain-bobi-wine-fire-teargas-fans</ref> Baali bamulumiriza okubeera nga yakulembera okwegugunga mu kibuga mu mwaka ogwali guyise nga tafunye lukusa kuva eri poliisi; tokwegugunga kuno kwaliwo nga kuwakanya omusolo ogwali gutereddwa ku mikutu gimukwanira wala egyatandika mu Gwomusanvu mu 2018.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/2018-07-11-bobi-wine-leads-ugandans-in-protest-against-social-media-tax/</ref><ref name="aljazeera">https://www.aljazeera.com/news/2019/04/ugandan-pop-star-opposition-mp-bobi-wine-arrested-190429153709250.html</ref> Nga 29 Ogwokuna mu 2019, bweyali agenda ku woofiisi ezikola ku by'okunoonyereza ku bumennyi bw'amateeka n'obuzi bw'emisango mungeri y'okuwa okuyitibwa kwe ekitiibwa n'okwogera ku by'okusazaamu ekivulu, Kyagulanyi neera baddamu nebamukwata era nebautwala mu kkooti ya Buganda Road, gyeyavunaanibwa okugaana okusa ekitiibwa mi mirimu gy'eggwanga n'amateeka era nebamusindika mu [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|komera e Luzira o]]<nowiki/>kutuusa bweyagibwayo ng'alindirira kuwuliriza kuwozesebwa kwe nga 2 Ogwokutaano. Mu byayogerwa olunaku oluddako, [[:en:Amnesty_International|ekibiina ky'ensi yonna ekirwana okulaba nga kikuuma eddembe ly'abantu]], ky<nowiki>'asaba okuteebwa kwe mu bunaambiro, era nekikubiriza gavumenti ya Uganda ''okulekeraawo okukozesa mungeri eswaza okugezaako okusirisa oyo abeera agivumirira''</nowiki>."<ref>https://www.amnesty.org/en/latest/news/2019/04/uganda-detention-of-bobi-wine-is-a-shameless-attempt-to-silence-dissent/</ref> Kulunaku lw'okuwozesebwa, lwakolebwa [[:en:Video_conferencing|ku lukungaana olwali olwa vidiyo]] nga lwerwasokera ddala mu byafaayo by'amateeka ga Uganda, Kyagulanyi yakirizibwa okuteebwa, nga warindirira okuwozesebwa era n'ateebwa okuva mu kkomera, wabula ng'ekkooti yamuwera okubeerako okwegugunga kwonna kw'ategeka nga tekuli mu mateekawith the court also arring him from holding unlawful demonstrations.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Ugandan-court-grants-Bobi-Wine-bail/4552908-5097530-qmi8ysz/index.html</ref> === Okulonda kwa pulezidenti mu 2021 === Nga 24 Ogwomusanvu mu 2019, Kyagulanyi yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo mu ku londa kwa bonna ku bwa pulezidenti mu 2021.<ref>https://www.voanews.com/africa/ugandas-bobi-wine-formally-announces-presidential-bid</ref> Nga 22 Ogwomusanvu mu 2020, yalangirira nga bweyali yeegase ku kibiina ky'eby'obuvuzi ekimannyikiddwa nga [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]], era n'alondebwa okubeera pulezidenti wakyo era eyali agenda okukikwatira bendera ng'agenda okwesimbawo ku bwa pulezidenti bwa Uganda mu kulonda kwabonna okwali kugenda okubeerawo mu Gwokubiri mu 2021.<ref>https://www.softpower.ug/2021-polls-bobi-wine-to-run-for-presidency-under-national-unity-platform-political-party/</ref> Kyagulanyi yali alondeddwa okwesimbawo mu woofiisi eyali esinga okubeera eyawagulu ey'okubeera pulezidenti nga 3 Ogwokuminoogumu mu 2020. Mu kaseera katono nnyo nga bamazze okumulonda, Kyagulanyi yakwatibwa poliisi y'amaggye.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=rUETRakzDic</ref> Nga 6 Ogwekuminoogumu mu 2020, yatongoza byeyali agenda okukola bweyali mu kakuyege e [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga bweyali agenda okwesimbawo oluvannyuma lw'abadukanya eggwanga okuyimiriza ekibiina kye ekya NUP webotolooza woofiisi zabwe ne poliisi wamu n'amaggye, nebamulemesa okutongoreza eyo byeyali agenda okukola nga bwebaali bakitegese.<ref>https://web.archive.org/web/20210120030502/https://www.fastobserver.com/2020/11/bobi-wine-to-unveil-manifesto-in.html</ref> On 11veOgwekuminoogumu mu , Ssentamu was yakaatibwa mu disitulikiti y'e Luuka mu buvanjuba bwa Uganda n'agalirwa ku poliisi y'e Nalufenya mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] okumala enaku satu. Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa 'Daily Monitor', "Poliisi yawayiriza Omukulu Kyagulanyi olw'okubeeta n'abawagizi abasoba mu 200 abaali bakiriizbwa akakiiko akavuunaanyizibwa ku by'okulonda mu Uganda okusobola okutangira okusaasaana kwa Covid-19."<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bobi-wine-arrested-in-luuka-3202494</ref> His aatibwa kwe kwavirako okwekalakaasa okwali kwetoloodde eggwanga lyonna nadala mu bitundu bya la, Masaka, Jinja, Mukono, Mbale ne Wakiso. Wadde nga poliisi ya Uganda yali ekikatiriza nti abantu 54 beebaali batiddwa, abalwanirizi b'eddembe ly'abantu baali bagamba omuwendo gwalinya ngera kusuka mu bantu 100 abaali batemuddwa nga n'abalala baafuna ebisago. Abantu abasuka 2000 beebakwatibwa nebagarirwa mu kkomera mu bwegugungo obwali buyitiridde.<ref>https://www.washingtonpost.com/world/africa/uganda-protests-bobi-wine/2020/11/20/efe106ec-2aa6-11eb-9c21-3cc501d0981f_story.html</ref><ref>https://apnews.com/article/bobi-wine-kampala-health-elections-coronavirus-pandemic-5e0f669f868431ace6102162b7fa4e8a</ref> Omukuumi wa Wine, Francis Senteza yatibwa nga 27 mu Gwekumineebiri mu 2020, oluvannyuma lw'okutomerwa ekimmotoka kya poliisi y'amaggye. Yalumbibwa bweyali agezaako okutwala munamawulire eyali alumiziddwa n'omukka ogubalagala mungeri embi ennyo mu bukuubagano obwaliwo mukusooka wakati poliisi n'ekibinja ky'abawagizi ba Bobi Wine.Munamawulire omulala yafuna ebisago munsonga eno.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2020/12/27/uganda-bobi-wine-says-bodyguard-kill-in-election-violence</ref> Nga 16 Ogwolubereberye, akakiiko akavunaanyizibwa ku by'okulondesa mu UIganda kaalangirira nga Museveni bweyali awangudde okulonda n'obululu 58,6 ku 100. Wine yagaana okukiriziganya neebyali bivudde mu kulonda kuno, ng'agamba kwekukyasinze okubeera nga tekwali kwesiimbu mu byafaayo bya Uganda.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Wine yagalirwa mu maka gge nga takirizibwa kutambula nga 15 Ogwolubereberye, akaseera katono nnyo oluvannyuma lw'okusuula akalulu kke ak'okulonda kwa bonna ak'obwa pulezidenti. Amaggye geetoloola amaka gge nga tegakiriza muntu yenna kuyingira oba kufuluma okumala enaku ezaali ziwerako, wadde Wine y'agamba nga ng'emere bweyali emuweddeko . Omubaka wa Amerika mu Uganda, [[:en:Natalie_E._Brown|Natalie E. Brown]] yali takirizibwa kukyalira wadde okumulekera emere, kuba amagye gaali gaziyiza okuseregendde lw'emmotoka zze.<ref>https://www.cnn.com/2021/01/19/africa/us-embassy-uganda-wine-intl/index.html</ref> Wine yateebwa nga 26 Ogwolubereberye oluvannyuma lwa kkooti ya Uganda enkulu okulagira ebitongole by'eby'ekwolinda okukomekereza okugalirwakwe mu nnyumba.<ref>https://www.cnn.com/2021/01/26/africa/bobi-wine-free-house-arrest-intl/index.html</ref> Nga 1 Ogwokubbiri, Wine yawakanya okulonda kwa 2021 mu kkooti, naye oluvannyuma yalagira banamateeka bbe okugyayo omusango ng'agamba abalamuzi baali bagenda kugusala mungeri etaali neesiimbu, oluvannyuma lw'omulamuzi omukulu okulabibwako mu bifannanyi ne pulezidenti Museveni, eyali agenda okukiikiriza ekibiina ekyali kiwawabibwa mu kkooti. == Emirimu gy'okuyamba abantu == Kyagulanyi ayambye pulojekiti ez'enjawulo ezitereddwa munkola okuyamba okulakulanya embeera y'abaavu.<ref name="Good" /> Mu 2012, yatandika kakuyege kw'okutumbuula okwongera okulongoosa amalwaliro okwabuli kiseera, eby'obuyonjo, okukungaanya kasasiro oba obutamu mansa buli wamu n'okunaaba engalo okusobola okwewala enddwadde.<ref name="Clean">https://www.youtube.com/watch?v=7LbIBheR83c</ref> Vidiyo y'okumukutu gwa [[:en:YouTube|YouTube]] okuva mu Gwomwenda mu2012 eraga nga yeegase ku Loodi meeya wa Kampala [[:en:Erias_Lukwago|Erias Lukwago]] mu kulongoosa Kamwookya, enzigota z'omulirwaano Kyagulanyi gyeyakulira.<ref name="Clean" /> Omwaka gwegumu, yawaayo ssente z'okuzimba kabuyonjo n'omukutu oguyaba okutambuza amazzi mu Kisenyi II, enzigota za Kampala olupapula lwa [[:en:New_Vision_(newspaper)|''New Vision'']] lwerwanyonyola okubera nga lwali lujudde obucaafu, obuzimbe obwazimbibwa obubi nga mubeeramu abantu abaavu, eby'obulamu obuyonjo nga bubi nga tebalina na buyambi bumala." Kyagulanyi yanyonyola nti yasalawo okukwata ku pulojekiti eno kubanga bano bantu bbe, nga wadde n'agenda wa, gano gajja kusigala nga ge makaage "<ref name="Good" /> Akubye ne kakuyege w'okulwanyisa omusujja gw'ensiri, ng'alina byeyawaayo mu ddwaliro lya Nakasongola Health Centre, wamu n'okulaga ebijuliziddwa eri obulwadde buno mu nnyimba zze.<ref name="Mom">http://bigeye.ug/bobi-wine-campaign-malaria/</ref> Mu Gwomunaana mu 2013, Kyagulanyi yakyalira enkaambi y'abanoonyi boobubuddamu mu [[:en:Bundibugyo_District|disitulikiti y'e Bundibugyo]] ng'ali n'abakiise okuva mu kitongole ekyamba abaana ekya [[:en:Save_the_Children|Save the Children,]] [[:en:UNHCR|UNHCR,]] n'ekya [[:en:Red_Cross|Red Cross,]] tokuwaayo ssenye n'ebikozesebwa.<ref>http://bigeye.ug/bobi-wine-in-bundibugyo-charity-drive/</ref> Mu mwezi ogwaddako, yatumibwa omubaka eyali amannyi eky'ekizadde aba Twaweza, ekitongole ky'obwanakyewa ekiteeka esira ku byenjigiriza n'okwenyigiramu kw'abanaansi mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika;]] obubaka bwe mu nkolagana eno bwali bwakutumbuula omuzadde ow'obuvunaanyizibwa era afaayo eri abawagizi bbe abanayuganda. Mu kagyojigyoji w'ebibuuzo gweyabuuzibwa ku bikwatagana ku pulojekiti eno, yagamba nti, " eby'enjigiriza byebisobola okukyuusa entambula y'eggwanga era ng'omuyimbi ate nga taata, nzikiriza nti tusobola okuleetawo enkyuka kyuka mu by'okuyigiriza bw'abaana bafe."<ref name="Ed">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1332863/bobi-wine-appointed-parenting-ambassador#.VFNm8mzeZTQ.mailto</ref> Mu 2014, Kyagulanyi yatuumibwa omubaka wa kakuyege eyali ow'okutaasa abaana ku lwabuli ombu, nga yeegata ku ttiimu y'abanayuganda abayimbi 14 abaakwata oluyimba olw'enjawulo ne vidiyo eyali ekwata ku by'okuzaalisa wamu n'eby'obulamu bw'abaana. Abayimbi abalala abaali mu vidiyo eno kwaliko; [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]], Radio ne Weasel, abakola ekibiina kya [[:en:Goodlyfe_Crew|Goodlyfe Crew]].<ref>https://web.archive.org/web/20180825002910/https://everyone.savethechildren.net/articles/leading-music-artists-produce-new-campaign-song-uganda</ref> Kyagulanyi ne mukyala we Barbara batambudde amalwaliro mangi okwetoloola Uganda omubadde [[:en:Nakaseke_Hospital|eddwaliro ly'e Nakaseke,]] nga basisinkana abazaalisa n'abavunaanyizibwa ku by'obulamu okusobola okubunyisa kakuyege ono mu bantu.<ref name="Mom" /> Taasa abaana yamutwala mu bitundu ebirala ng'atambuza kakuyege ono omwali, ekifo ky'abanoonyi boobubuddamu ekya [[:en:Nyumanzi_Refugee_Settlement|Nyumanzi Refugee Settlement]] mu Bukiika ddyo bwa Bugwanjuba bwa Uganda ku lw'abantu ba Sudan y'omu Bukiika kkono.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/655590-bobi-wine-thrills-south-sudanese-refugees.html</ref> Esaawa eno, Bobi Wine yemuyima w'ekitongola ky'obwa nakyewa ekivunaanyiziba ku by'abawala n'abaana abazaala nga bato ekiyitibwa 'Caring Hearts Uganda', ekyatandikibwawo mukyala we Barbie Kyagulanyi. [https://web.archive.org/web/20221128175020/https://www.caringheartsuganda.org/about-us/#:~:text=About%20Us,health%20in%20its%20early%20stages Ebikwata ku Caring Hearts Uganda - ekitongole ekitafa ku bya kukola magoba ku lw'ensonga z'obulamu bw'abakyala mu Uganda .] Endaga ya Bobiwine eyalina okubeerawo nga 8 Ogwekumi mu 2022 yasazibwamu gavumenti ya UNITED ARAB EMIRATES olw'ensonga ezitategerekeka, bweyali yakatuuka yakwatibwa n'agalirwa ku kisaawe ky'e Dubai eky'ennyonyi okumala esaawa 10, wabula oluvannyuma yateebwa n'ayogerako eri abawagizi bbe, okwongerwayo kw'olulaga luno kwali kutegeeza nti banayuganda abaali bakonkomalidde mu United Arab Emirates baalina okukomezebwawo mu ggwanga lyabwe.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://timesuganda.com/bobi-wine-show-in-dubai-is-cancelled/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221014040519/https://timesuganda.com/bobi-wine-show-in-dubai-is-cancelled/ |url-status=dead }}</ref>https://mobile.twitter.com/HEBobiwine/status/1578697821850476544<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://celebpatrol.com/confirmed-bobi-wines-show-in-dubai-cancelled-he-reveals-why/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207112717/https://celebpatrol.com/confirmed-bobi-wines-show-in-dubai-cancelled-he-reveals-why/ |url-status=dead }}</ref> == Obutakaanya == Kyagulanyi ayogera butereevu ewatali kwekwekerera ku bikwatagana ku by'obufuzi n'ebeera y'abantu mu Uganda, ekiretawo obutakaanya.Okutuusa mu Gwolubereberye mu 2019, yalina obutakaanya obwali tebukoma ne munayuganda mune omuyimbi [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool,]] ayimbye mu kuwagira pulezidenti Museveni ne NRM, ng'ate Kyagulanyi abadde mu kuwagira oludda oluvuganya.<ref>http://bigeye.ug/bebe-cool-fans-forsake-him-over-politics-and-join-bobi-wine/</ref><ref>http://bigeye.ug/bebe-cool-fans-forsake-him-over-politics-and-join-bobi-wine/</ref> Mu Gwomusanvu mu 2014, kyalangirirwa nti Kyagulanyi yali wakuyimbira mu Bungereza mu kifo ekiyitibwa [[:en:The_Drum_(Arts_Centre)|The Drum Arts Centre]] mu Birmingham ne [[:en:Troxy|Troxy]] mu London.<ref>http://www.pinknews.co.uk/2014/07/24/anti-gay-ugandan-singer-due-to-perform-in-birmingham-and-london</ref> Kino kyaletera okukiwera olw'ebigambo byeyali akozesa nga byogera ku buli bwebisiyaga.<ref>http://chimpreports.com/?p=551</ref> Ebifo byombi byasazaamu okulabikako kwa Kyagulanyi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.gaystarnews.com/article/%E2%80%98burn-gays%E2%80%99-rapper-axed-uk-venues290714 |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220815105138/https://www.gaystarnews.com/article/%E2%80%98burn-gays%E2%80%99-rapper-axed-uk-venues290714/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.birminghammail.co.uk/news/midlands-news/drum-arts-centre-aston-cancels-7525289</ref> Mu kiwandiiko ky'Ogwokutaano mu 2016 ekyali ku mukutu gwa 'Twitter' omwalimu okuwanyisiganya na'aba ULC Monastery LGBTI, ekibiina ky'abakiririza mu diini y'obukatuliki kyatumbuula okuwagira eri aba LGBT, Kyagulanyi yagamba nga bweyali avudde mungeri gyeyali awandiise eri abantu abalya ebisiyaga, naye nga teyalambululula bulungi nti oba endowooza zze eri abali b'ebisiyaga yali ekyuse.<ref>https://twitter.com/ULCMLGBTI/status/735354249186578432</ref> Mu 2015, Kyagulanyi yalwanirira obwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]] mulujude bwebwali busonda ssente ekintu ekyavumirirwa Sheikh Muzaata n'akyogerako ebigambo ebibi, nekitandikawo olutalo lw'ebigambo.<ref name=":0">http://www.chimpreports.com/bobi-wine-warns-of-war-with-muzaata/</ref> Kyagulanyi ebiseera esinga abadde amannyikiddwa nga ''Omubanda wa Kabaka'' ku lw'engeri gy'ali omwesimbu n'okwagala [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] wa Buganda.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=17190:bobi-wine-dumped-law-for-music |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128175019/https://www.observer.ug/component/content/article?id=17190:bobi-wine-dumped-law-for-music |url-status=dead }}</ref> n AGwokupa mu 6, wheekyuma kya Uganda kyokka ekiyamba mu kujanjaba obulnadde bwa kookolo e [[:en:Mulago|Mulago]] mu Uganda bwekyayononeka, Kyagulaunyi yakulemberamu mu kubunyisa obutali bumativu bw'abantu kungeri abakungu gyebalwawo okwanukula kunsonga eno, n'avumirira ne gavumenti okubeera nga tefaayo wekituuka ku by'obulamu bw'abantu, n'avuganya abakulembezze b'eggwanga ku ky'okukozesa obulungi omusolo oguweebwa banaansi.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Mulago-cancer-machine-breaks-down/688334-3150556-mf9f3i/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20171030150642/http://mycampusjuice.com/2016/04/11/bobi-wine-to-raise-money-for-cancer-machine/</ref> Okuyita mu kaseera k'okulonda kwa 2015 ne 2016, Kyagulanyi esira ly'obubaka bwe yaliteeka ku bya kuwagira ndowooza za njawulo.<ref>http://www.howwe.biz/news/entertainment/10661/bobi-wine-has-today-been-interviewed-by-bbc-world-service</ref> Omulanga gwa Kyagulanyi eri abantu gwali gwakakuyege wa kulaba nga gavumenti etereeza eby'obufuzi n'embeera y'abantu mu kulonda kwa 2016, n'ennyimba nga "Dembe", lwaleeta eneeyisa ezitali zimu okuva mu byali byetaagwa mu by'obufuzi bwa Uganda. Mu kaseera kano, [[:en:Uganda_Communications_Commission|ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bifulumizibwa ku mpewo]] kyegaana nga bwekyaali kiweze oluyimba lwa "Dembe" okuva ku mikutu gya leediyo.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/UCC-denies-banning-Bobi-Wine-Dembe-song/688334-3020230-x8mwqf/index.html</ref> Oluvannyuma lw'emyezi esatu ng'okulonda kuwedde, omubaka wa Amerika mu Uganda [[:en:Deborah_R._Malac|Deborah R. Malac]] yayaniriza Kyagulanyi ku kabaga k'abakungu akaali ku kitebe, n'agamba nti ono yali ayambye okukyusa abavubuka b'eggwanga.<ref>http://bigeye.ug/bobi-wine-and-his-wife-hang-out-with-us-ambassador/</ref> Gavumenti ya Uganda bweyagyako emikutu gimukwanira wala mu kaseera [[:en:2016_Ugandan_general_election|k'okulonda kwa 2016,]] Kyagulanyi yakoseza gw'obwanannyini ogwa [[:en:Virtual_private_network|virtual private network]] (VPN) okuwanikayo obutali bumativu eri okugalibwawo kw'eby'empuliziganya ku mukutu gwe ogwa 'Facebook' nga bw'alaga nga gavumenti bweyasigala ng'ekozesa emikutu gimukwanira wala gyebaali batandise.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/being-on-social-media-is-an-ultimate-act-of-defiance-bobi-wine/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825002511/http://chano8.com/being-on-social-media-is-an-ultimate-act-of-defiance-bobi-wine/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/www.bobiwine.ug/posts/10154606144658012</ref> Kyagulanyi oluvannyuma yalondebwa ng'omu ku baali bagenda okwogera kunsonga y'eddembe kulunaku lw'okwolesa eddembe [[:en:World_Press_Freedom_Day|World Press Freedom Day]] mu Kampala mu Gwokutaana mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20160506005857/http://chimpreports.com/entertainment/ugandan-artistes-criticize-state-limitation-of-their-expression/</ref> Mu Gwokusatu mu 2016, yalwanirira eddembe lyabanyimbi bane abamuvuganya okwolesa endowooza zaabwe nti Kyagulanyi nga ye taziwagira.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Spare-artistes-from-boycott--Bobi-Wine-appeals-to-Besigye/688334-3110204-3bs28vz/index.html</ref> Mu Gwomunaana mu 2020, Kyagulanyi yatwalibwa mu kkooti nga bamulumiriza okufulumya obubaka obukyamu, okwewandiisa ng'akoseza ekifannanyi ekitali kikye n'okukosesa ebipapula ebikyamu ebitali bibye.<ref>https://observer.ug/news/headlines/66379-bobi-wine-summoned-by-court-over-altered-date-of-birth</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1526705/ruling-bobi-wine-age-case-september</ref> Nga 3 Ogwekuminoogumu mu 2020, Kyagulanyi yakwatibwa oluvannyuma lw'abavunaanyizibwa ku by'okulonda bwebamukakasa nga bweyali agenda okwesimbawo mu kulonda kwa bonna okwali kubinda binda Ekiwandiiko ku mukutu gwe ogwa [[:en:Twitter|Twitter]] kyali kigamba yakwatibwa mungeri y'obutabanguko wabweru w'ekifo webaali bamukakasiriza g'eyali agenda okwesimbawo, nebamuziba amaaso okumala akaseera katono era poliisi n'amaggye negamutulugunya.<ref>https://www.theguardian.com/world/2020/nov/03/ugandan-singer-bobi-wine-arrested-after-confirmation-as-election-candidate</ref> == Obulamu bwe == Bweyali asoma ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere,]] Kyagulanyi yasisinkana mukyala we, [[:en:Barbie_Kyagulanyi|Barbara Itungo,]] nga mubiseera ebya yali muyizi mu [[:en:Sixth_form|siniya ey'omukaaga]] ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]]. Embaga yabwe yaliwo mu gwomunaana mu 2011 oluvannyuma lw'emyaka 10 nga babeera bombi, ng'era balina abaana banna.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/barbie-and-children-take-bobi-wine-campaigns-to-another-level/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2018-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180815164215/http://chano8.com/barbie-and-children-take-bobi-wine-campaigns-to-another-level/ |url-status=dead }}</ref> Kyagulanyi ne famire ye babeera ku kyalo Magere, mu [[:en:Wakiso_District|disitulikiti y'e Wakiso]], 'ng'era akakasa nti bagenda bonna okulima okusobola okufuna emmere, buli wetuba tusobola. Nga kino nkikola kubanga njagala bayige okubeera mubulamu obwabulijjo, ssi ng'obw'omwana w'omuntu omumannyifu."<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309518/bobi-wine-rough-musician-smooth-father</ref> Nga 10 Ogwokubiri mu 2015, taata wa Kyagulanyi yafa oluvannyuma lw'okumala akabanga akawanvu ng'atawanyizibwa ekirwadde kya sukaali. <ref>https://web.archive.org/web/20171023120109/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-Wine-father-passes-on/812796-2619324-i7awa8z/index.html</ref> Ensonga zno n'okuziika kwasikiriza abakungubaze bangi nga muno mwemwali abakungu ba gavumenti ssaako n'abantu abalala abamannyifu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Politics-Bobi-Wine-father-laid--rest/688334-2622250-9e469c/index.html</ref> Nga wayise omwezi gumu, Kyagulanyi yafulumya oluyimba oluyitibwa "Paradiso", olwalimu obubaka obwali bukubiriza abantu okwesiimiza bazadde baabwe nga bakyali balamu.<ref>https://web.archive.org/web/20180823141842/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-hosts-fans-at-Paradiso-release/-/812796/2654454/-/format/xhtml/-/9mriec/-/index.html</ref> == Awaadi == === Awaadi ne by'alondeddwamu ===   === Engule endala === * 2018 [[:en:Africanews|Africanews]] omuntu asinze mu mwaka <ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/01/01/uganda-s-bobi-wine-is-2018-africanews-personality-of-the-year// |title=Archive copy |access-date=2023-06-27 |archive-date=2023-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230627194720/https://www.africanews.com/2019/01/01/uganda-s-bobi-wine-is-2018-africanews-personality-of-the-year// |url-status=dead }}</ref> * 2019 [[:en:Foreign_Policy|''Foreign Policy'']] Abalowooza munsi yonna <ref>https://foreignpolicy.com/2019-global-thinkers/</ref> * 2019 [[:en:Rainbow/PUSH|Rainbow/PUSH]] Awaadi y'abalwaniridde eddembe ly'abantu munsi yonna<ref>https://www.tuko.co.ke/310073-bobi-wine-receives-prestigious-international-humanitarian-award.html</ref> * 2019 [[:en:Friedrich_Naumann_Foundation|Friedrich Naumann Foundation]] Ekirabo ky'eddembe ku lukalo lwa Afrika<ref>https://www.freiheit.org/pressemitteilung/hon-robert-kyagulanyi-ssentamu-bobi-wine-honoured-freedom-prize</ref> * 2021 Bobi Wine yalangirirwa aba [https://web.archive.org/web/20230922123612/https://lifestyleuganda.com/janzi-awards-2021-winners/ Janzi Awards] ng'omuyimbi eyali omutandisi w'emirimu eyasinga * 2022 Ng'ali wamu ne Ronie Matovu afulumya ennyimba, [[:en:Humphrey_Nabimanya|Humphrey Nabimanya]] n'aba Bryan Morel Publications, Bobi Wine yaweebwa awaadi ku anna wansi w'anna awaadi y'okulukalo lwa Afrika mu[[:en:Accra|Accra]] [[:en:Ghana|Ghana.]] == Ennyimba zze == Ennyimba zze ezigibwa ku [[:en:Spotify|mikutu]].<ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Spotify</ref> ; Entaambi * 2015: ''Bobi Wange'' * 2015: ''Hosanah'' * 2015: ''Kansubize'' * 2015: ''Ontabira'' * 2015: ''Sweet'' * 2018: ''Kyarenga'' ; Ennyimba eenyimpi wamu n'empaanvu * 2015: "Ayagala Mulaasi" * 2017: "Freedom" * 2018: "Kyarenga" * 2019: "Tuliyambala Engule" * 2020: "Corona Virus Alert" == Ffirimu z'abaddemu == * 2008: ''Divisionz'' * 2010: ''[[:en:Yogera|Yogera]]'' * 2015: ''[[:en:Situka|Situka]]'' * 2016: ''[[:en:Omubanda_wakabaka|Omubanda wakabaka]]'' == Ebujuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1982]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bayimbi]] bbagl5o2wmdsbk4ylz3oq04jf5ju9po Bukuya 0 5647 54487 20075 2026-06-12T21:38:18Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54487 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukuya''', ekibuga mu [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] oh4aemq6k1iw87m11qrxe7aska3nxpv Bukungu 0 5648 54486 20077 2026-06-12T21:37:56Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54486 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukungu''', ekibuga mu [[Buyende (disitulikit)|Buyende]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 19.033 (2013) {{stub}} [[Category:Yuganda]] 13rxvif867wql8ipafy3met24kj2sym Bukeerere 0 5649 54477 20079 2026-06-12T21:34:02Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54477 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukeerere''' ('''Bukerere'''), ekibuga mu [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] nllkizw2hcfnullz5fc4xtoig5jn8oi Bulindo 0 5651 54501 20081 2026-06-12T21:45:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54501 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bulindo''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Yuganda]] ngfnn1uitkv14081nvwc7cvaw27ghty Botswana 0 5656 54334 44388 2026-06-12T13:52:33Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54334 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of Botswana.svg|thumb]] '''Botswana''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Gaborone]]. Esangibwa mu masserengeta ga Africa era egabana ensali ne Zambia mu mambuka, Zimbabwe mubuvanjuba ate ne South Africa mu bukiika. Nsi etali ku ssemayanja era ebikiddwa eddungu lya Kalahari. * Awamu: 581.730 km² * Abantu: 2.155.784 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 3.4/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] nu3kunknc8uos8hovhv000i8s8qyvm1 Burkina Faso 0 5657 54518 26231 2026-06-12T21:54:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54518 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of Burkina Faso.svg|thumb]] '''Burkina Faso''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Ouagadougou]]. * Awamu: 274.200 km² * Abantu: 19.000.000 (2021) * Ekibangirizi n'abantu: 57.4/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] tg72gbszq2qssh1xa5gn9fbwzi6fhck Burundi 0 5658 54520 26570 2026-06-12T21:55:32Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54520 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of Burundi.svg|thumb]] '''Burundi''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Bujumbura]]. * Awamu: 27.834 km² * Abantu: 11.178.921 (2020) * Ekibangirizi n'abantu: 401.6/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 1wtft2lyh5x4efpogzrzkj535dz784c Cameroon 0 5659 54588 34724 2026-06-13T04:39:21Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54588 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Cameroon (orthographic projection).svg|thumb|File:Cameroon (orthographic projection).svg]] '''Cameroon''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Yaoundé]]. * Awamu: 475.442 km² * Abantu: 22.534.532 (2013) * Ekibangirizi n'abantu: 39.7/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] qofx3for2p7ln1rptgox7250j65azn1 Cape Verde 0 5660 54598 20152 2026-06-13T04:43:14Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54598 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cape Verde''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Praia]]. * Awamu: 4.033 km² * Abantu: 525.000 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 123.7/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 8h969ms8jfdaztw5djmivqhy9ww07jz Central African Republic 0 5661 54642 20153 2026-06-13T05:01:46Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54642 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of the Central African Republic.svg|thumb]] '''Central African Republic''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Bangui]]. * Awamu: 622.984 km² * Abantu: 4.709.000 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 7.1/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] nuak6dzw0frccyr1e3uxms3u1t4eq5j Chad 0 5662 54660 25796 2026-06-13T09:45:39Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54660 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of Chad.svg|thumb]] '''Chad''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[N'Djamena]]. * Awamu: 1.284.000 km² * Abantu: 17.000.000 (2020) * Ekibangirizi n'abantu: 8.6/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] mqqjdfcr84maypeey73nt5vlikknzg2 Comoros 0 5663 54822 20155 2026-06-13T11:40:20Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54822 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of the Comoros.svg|thumb]] '''Comoros''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Moroni]]. * Awamu: 2.034 km² * Abantu: 798.000 (2010) * Ekibangirizi n'abantu: 275/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 11ol610syrk2qnphkwe9gjlrcvj0h63 Chia 0 5703 54708 26300 2026-06-13T10:16:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54708 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Chia''' kirime ekijjudde emigaso eri obulamu bwaffe okusingira dda ekirime kino kyewunyisa nti [[ensigo]] zakyo osobola okuziteka mu ma [[mazzi]] amafumbe nonywa nabwekityo osobola okula olunaku lulamba nga towulira [[njala]]. m9kyrv1ldi0xxukbx7iwceittfqzfp1 Ebyobuziba 0 5845 54703 33341 2026-06-13T10:14:53Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54703 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Hydrogen Atom.svg|thumb|Atomu]] Mu Luganda olwekusifu atomu era kaba kaziba kubanga akasirikitu kano katini nnyo oba kali wala nnyo n'eriiso eriri obukunya okulaba.Kino kitegeeza nti okulaba akaziba wetaaga enzimbulukusa (ennyanguyirizi eezimbulukus obusirikitu) ey'enjawulo. Akaziba (''atom'') oba obuziba (''atoms'') bwe butoffaali obutinniinyo(obutini ennyo) obuzimba buli kintu era nga bwe buzimba n'obutaffaali bw'ebiramu (''the cells of living things''). Essomo lya sayansi erikwata ku buziba bw'ebintu lye liyitibwa: # [[File:A chemistry distance lesson during the COVID-19 pandemic in Italy (cropped squared).jpg|thumb|ekifaananyi kiraga essoma buziba]]Ebyobuziba: ''Chemistry'' # Essomabuziba: ''Chemistry'' '''Essomabuziba''' oba '''ebyobuziba''' (''chemistry'') ligerageranye ne "ebyobuzimbe" oba "essomabuzimbe" (''physics''). Mu butuufu "ebyobuziba"(''chemistry'') kitundu ku "ebyobuzimbe" (''physics'') , lwa kuba ddyo essomabuzimbe lisoma obuzimbe bw'ebintu byonna okuviira ddala ku buziba obusirikitu okutuukira ddala ku bwaguuga bw'ebisinde, enjuba, n'enkuluungo ezooro mu bwengula. Ebyobuziba oba essomabuziba lisoma ku buzimbe bwa busirikitu nga obuziba (''atomu'') n'obuziizi (''nucleus''), Ebyobuziba lisoma buziba bwa kintu nga obuziba buno bwe butaffaali obusirikitu obuzimba buli kintu. Tusobola okwogera ku: # Enkyusabuziba: ''Chemicals''. # Ekikyusabuziba: ''Chemical reaction''. # Enkyukakyuka ey'obuziba: ''Chemical change''. # Enkyukakyuka eyo ku ngulu: ''Physical change''. {{Sayans}} [[Category:Ebyobuziba]] a3ubvfghfk1yrkiyu7pqm8i008ecb4k Ebigendererwa by’ensi eby’enkulakulana 0 5909 54869 35056 2026-06-13T11:53:19Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54869 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Polio lores134.jpg|thumb|Man on street with atrophy and paralysis of the right leg and foot due to polio]] Ebigendererwa by’ensi eby’ebyenkulakulana egenda mu maaso byatandikibwawo kibiina ky’amawanga amagatte. Ebigendererwa by’ensi eby’enkulakulana egenda mu maaso bimanyiddwa mu butongole ng’ebigendererwa mukyusa nsi. Ebigendererwa bino biwerera ddala kkumi na musanvu nga bya kutuukirizibwa mu mwaka gwa 2030 mu nsi yonna. Ebigendererwa bino birina ensonga ezisongeddwako 169 mu byo. Ebigendererwa bino bisangibwa mu kiba ekya 54 mu kiwandiiko ky’amawanga amagatte ekyakolebwa nga 25/09/2015, nga byawomebwamu omutwe ekibiina ky’amawanga amagatte nga kiyita mu nkola ey’okununula ensi nga kiyambibwako amawanga 193 agakirimu wamu n’ekibiina ky’abakozi ba gavumenti mu nsi yonna.<ref>{{cite web|url=http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E|title=United Nations Official Document|website=Un.org|accessdate=11 October 2016}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/66/288&Lang=E |title=United Nations Official Document |website=Un.org |date= |accessdate=2016-10-18}}</ref> Ekiwandiiko ky’ekibiina ky’amawanga amagatte kirambulula endagaano eyakolebwa wakati w’enfugiro ez’enjawulo ku ki ekirina okukolebwa oluvannyuma lwa 2015 ebigendererwa by’ensi yonna eby’enkulakulana ebyasooka (Millennium Development Goals) okubagibwa nga biweddeko. Kino kyali kya kukolebwa nga bazimbira ku mateeka agakkaanyizibwako mu kiwandiiko kino (Resolution A/RES/66/288), ekimanyiddwa nga “Ebiseera Eby’omu maaso bye Twetaaga”. Nga 19/07/2014, ekibinja ky’abantu abaali ab’okukola ku bigendererwa bino okuva mu Lukiiko Ttabamiruka olw’Ekibiina ky’Amawanga amagatte kyaweereza ekiwandiiko ekirimu ebiteeso byakyo eri Olukiiko luno. Ekiwandiiko ky’ebiteeso byabwe kyalimu ebigendererwa kkumi na musanvu (17) n’ebitunuuliddwa mu bigendererwa bino kikumi mu nkaaga mu mwenda (169) nga byali bitwaliramu kumpi buli kyetaagisa okusobola okutuuka ku nkulakulana eno egenda mu aaso / eteddirira. Mu bino mwalimu okukomya enjala, n’obwavu, okutumbula eby’obulamu n’ebyenjigiriza , okufuula ebibuga ebifo ebyesiimisa, okumalawo obuzibu bw’enkyukakyuka mu mbeera z’obudde, n’okukuuma zi ssemayanja wamu n’ebibira. Nga 05/12/2014, olukiiko ttabamiruka olw’ekibiina ky’amawanga amagatte lwakkiriza ekyo ekyasalibwawo ssaabawandiisi mu alipoota ye gye yakola oluvannyuma lw’okwekenneenya ebiteeso by’ekibinja ekikozi ekyasalawo ku bigendererwa bino era ne kikakasibwa nti enteekateeka yaakyo yejja okugobererwa.<ref>{{cite web|url=http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/69/700&Lang=E|title=United Nations Official Document|website=Un.org|accessdate=11 October 2016}}</ref> Enteeseganya wakati w’enfugiro ez’enjawulo ku nteekateeka y’ebyenkulakulana ey’oluvannyuma lwa 2015 zaatandika mu mwezi gwa Gatonnya wa 2015 ne zikoma mu mwezi gwa Muwakanya era mu mwaka gwe gumu. Oluvannyuma lw’enteeseganya zino, ekiwandiiko eky’enkomeredde kyabagibwa mu lukiiko olwatuula okukakasa ebigendererwa bino mu mwezi gw’omwenda okuva ng’ennaku z’omwezi 25-27 mu 2015, mu kibuga New York mu America. Erinnya ly’enteekateeka eno liri: Okukyusa ensi yaffe: Enteekateeka nnamutayiika ey’enkulakulana eteddirira eya 2030 (Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development). ==Obuvo== Ebyafaayo by’ebigendererwa by’ensi eby’enkulakulana eteddirira byatandikira mu mwaka gwa 1972, abakulembeze b’amawanga lwe baasisinkana mu kibuga Stockholm mu nsi eya Sweden okuteesa ku bwetoloole bw’omuntu mu lukiiko lw’ekibiina ky’amawanga amagatte olwayitibwa United Nations Conference on the Human Environment, okutunuulira eddembe ly’amaka lye gaba nalyo okubeera mu bwetoloole obulimu obulamu obulungi era obulimu obugabirizi obwa buli ngeri. Mu 1983, ekibiina ky’amawanga amagatte lwe kyasalawo okugunjaawo olukiiko lw’ensi yonna okufaayo ku butonde bw’ensi wamu n’enkulakulana nga wano enkulakulana egenda mu maaso yannyonyolwa ng’obusobozi bw’okutuukiriza ebyetaago ebiriwo kati awatali kwemulugunya ku migigi egijja mu maaso n’obusobozi bwagyo kutuukiriza byetaago byago. Mu 1962 olukiiko lw’amawanga amagatte olwasooka olukwata ku butonde bw’ensi n’enkulakulana lwatuula mu Rio. Mu lukiiko luno enteekateeka eyasooka ku butonde bw’ensi n’enkulakulana yakolebwa era n’etandika okugobererwa ng’enteekateeka nnamba 21. Oluvannyuma lw’emyaka amakumi abiri ng’olukiiko lw’omu Rio lumaze okutuula, wagungibwawo ekirowoozo ekipya ekiyitibwa “Ebiseera by’omu maaso bye Twetaaga” ekyatuukibwako ensi ezirina obwa mmemba mu kibiina kino. Emiramwa emikulu egyateesebwako kwaliko okukendeeza obwavu, okubunyisa amasannyalaze, amazzi n’obuyonjo, eby’obulamu n’obusenze bw’omuntu. Ekiba ekya 246 eky’ekiwandiiko kino kireetawo enkwatagana wakati w’olukiiko olwatuula mu Rio n’ebigendererwa by’ensi yonna eby’ebyenkulakulana (Millennium Development Goals). “ Tukiraba ng’okussaawo ebigendererwa eby’ebyenkulakulana kisobola okuba eky’omugaso okusobola okussaawo enkola ey’ekiruubirirwa era ekwatagana obulungi ku nkulakulana egenda mu maaso. Ebigendererwa birina birambika era n’okukwataganya mu ngeri ey’ekyenknyi ensonga essatu enkulu ez’enkulakulana egenda mu maaso ( obutonde bw’ensi, eby’enfuna n’embeerabantu). Okutondawo ebigendererwa bino tebirina ndaba na maanyi gabadde gateekebwa ku bigenderewa by’ensi yonna eby’ebyenkulakulana. Ekiba ekya 249, kigamba nti enkola eno erina okubeera ng’egattiddwa bulungi era ng’ekwatagana n’enteekateeka y’ebyokukola oluvannyuma lwa 2015. Ebiba bino ebibiri nga bigattiddwa wmu byavaako okuleetebwa kw’enteekateeakay’ebyenkulakulana eyali yetolooolera ku bigendererwa by’ensi yonna eby’enkulakulana (Millennium Development Goals (MDGs),[10] ebyabagibwa mu butongole mu Lukiiko olw’ekibiina ky’amawanga amagatte olwatuula mu 2000, n’endagaano n’ekolebwa mu kiwandiiko ekya “Ebiseera eby’omu maaso bye Twetaaga”. Olukiiko lwa Rio+20 nalwo lwakkiriza nti enkwajjirira y’okubaga “Ebigendererwa by’ensi eby’enkulakulana egenda mu maaso” erina okuba nga yetoloolera ku bukozi, ng’eri mu bufunze era nga nnyangu okutuusa ku balala, mu muwendo omutono ddala, ng’ezzaamu essuubi, etwaliramu ensi zonna era ng’esobola okuteekebwa mu nkola ensi zonna nga tesudde muguluka ebyo ebiriwo mu mawanga ag’enjawulo, obusobozi n’amadaala g’ebyenkulakulana wamu n’okussa ekitiibwa amateeka g’ensi ezo ne bye gatwalanga eby’omuwendo (ebisoosowazibwa). Ebigendererwa by’ensi yonna eby’enkulakulana byali birina okubeera nga bituukibwako mu mwaka gwa 2015. Okusalibwawo okulala kwali kulina okukolebwa okukkiriza okubagwo ebigendererwa ebirala eby’enkulakulana ebyali eby’okuva mu 2015-2030. Okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eno kwatandika ng’omwaka gwa 2015 tegunnatuuka era ng’ekibinja y’abantu okuva mu kibiina ky’amawanga amagatte ekyali eky’okubaga enteekateeka ku birina okukolebwa oluvannyuma lwa 2015 kyafulumya alipoota eyasooka eyali eyitibwa Okuzuula Ebiseera Eby’om maaso bye Twetaaga (Realizing The Future We Want).[13] alipoota eno ye yali ekikolebwa ekisooka ku kutuukiriza ebyo ebirambikibwa mu biba ekya 246 ne 249 ebyekiwandiiko ky’Ebiseera eby’omu maaso bye Twetaaga. Alipoota eno yannyonnyola ensonga nnya n’ekitundu ku kirooto ky’ensi yonna ky’erina ku by’enkulakulana egenda mu maaso: okutwaliramu n’enkulakulana mu mbeerabantu, okwesigama ku butonde bw’ensi, okukulakulanya eby’enfuna, emirembe wamu n’obukuumi. Mu birala mwalimu. Mu birala mwalimu olukiiko lwa Ssaabawandiisi w’ekibiina ky’amwanga amagatte olwa waggulu ku nteekateeka y’enkulakulana ey’okubaawo oluvannyuma lwa 2015, nga alipoota yaalwo yaweebwayo eri ssaabawandiisi mu mwaka gwa 2013. ==Ebigendererwa== Nga 25/09/2015, amawanga 193 agatuula kulukiiko ttabamiruka olw’ekibiina ky’amawanga amagatte gassaawo enteekateeka eya 2030 ey’ebyenkulakulana eyali etuumiddwa Okukyusa Ensi yaffe (Transforming our world): Enteekateeka nnamutayiika eya 2030 ey’enkulakulana egenda mu maaso. Oluvannyuma lw’okussibwawo, ebitongole by’ekibiina ky’amawanga amagatte nga bigattiddwa wamu mu kyatuumibwa United Nations Development Group, byasalawo okuwagira enteekateeka eno n’ebintu ebyabwe ebyetongodde, ebibiina eby’obwegassi wamu n’ebitongole eby’ensi yonna. Enkola yaabwe yali emanyiddwa nga Kuyega buli omu “Campaign Everyone”, yaleetera ebigendererwa by’ensi yonna okugaziyizibwa/ okusasaana. Eky’okuwagira enkola eya kakuyege eyeetongodde yawakanyizibwa olw’obutafuna kukakasibwa kuva mu mawanga agalina obwa mmemba mu kibiina, wamu n’ebitongole by’abakozi mu gavumenti eby’enjawulo kko ne gavumenti zonna obulambirira. Kino baakikola nga banenya olukiiko lwa UNDG okwesuulirayo ogwa nnaggamba ku nsonga enkulu ezaalina okubeera nga zoogerwako ndagaano: okuyimirizibwawo. Ebyatunuulirwa ebirala mwalimu nti ebigendererwa by’ensi yonna kimiimo ekitegeeza enkwajjirira endala ez’enjawulo ezitalina kakwate ku kibiina ky’amawanga amagatte. Enteekateeka entongole ekwata ku nkulakulana egenda mu maaso eyassibwawo nga 25/12/2015 erina ebiba 92 ng’ekiba ekikulu eky’amakumi ataano mu ekimu (51) kye kimenya ebigendererwa ekkumi n’omusanvu (17) eby’enkulakulana egenda mu maaso nga muno mwe muli ebitunuuliddwa 169. Mwalimu ebigenederwa bino wammanga: 1.Okumalawo obwavu: okukomya obwavu obwa buli kika mu nsi yonna *Obwavu obuyitiridde bubadde bukendeezeddwako ekitundutundu kyabwo wabula ng’omuntu omu ku buli bantu bataano babeererawo ku $1.25 olunaku. *Obwavu kisukkako ku kubeera nti omuntu talina waggya nsimbi oba ebikozesebwa- bubeeramu obuzibu bw’omuntu okufuna ebyo bye yeetaaga okubeerawo mu bulamu obwa bulijjo okugeza okusoma, enjala, okusosolebwa mu kitundu n’okwawulwa ku balala, wamu n’okulemererwa okwetaba mu kusalawo okukolebwa. *Obutenkanankana mu ntondwa kikoze omulimmu gwa maanyi mu kwongera kubeerawo kw’obwavu n’emitawaana gyabwo. Kireetera abantu okutomera ebizibu eby’enjawulo ng’okufuna embuto ez’amangu, obutaba na ssuubi mu kusoma n’obusobozi bw’okubeera n’ennyingiza y’ensimbi ennungiko. *Abantu ab’emyaka egy’enjawulo bakosebwa mu ngeri za njawulo singa babeera nga balumbiddwa obwavu; obuzibu obusingayo okuba obw’amaanyi bubeera mu baana abato. Bukosa okusoma kwabwe, obulamu, endya n’obukuumi. Era kibakosa mu kulowooza, mu myoyo n’okukulakw’endowooza zaabwe nga kno kireetebwawo embeera eri mu bwetoloole bwabwe eva ku bwavu. 2. Okumalirawo ddala enjala - okukomya enjala, okufuna obukuumi ku mmere n’okwongera ku mutindo gw’endiisa wamu n’okukulakulanya omutindo gw’obulimi obutakosa butonde bwansi era obuyimirizikawo. *Okwetoloola ensi yonna, muntu omu ku bantu mwenda tebalya mmere erimu biriisa omubiri gwe byetaaga, nga bangi ku bano babeera mu nsi ezikyakula. *Obulimi gwe mulimu ogusinga okukolebwa abantu abangi mu nsi yonna, nga buyimirizaawo abantu ebitundu ana ku buli kikumi eby’abantu abali mu nsi yonna. Kwe mukutu gw’ennyingiza ogusinga obunene era oguwa emirimu eriabantu abaavu ab’omu byalo. Ebitundu 43% abeenyigira mu bulimi bakyala mu nsi ezikyakula n’ebitundu 50% mu bitundu ebimu ebya ssemazinga wa Asia ne Africa, wabula nga balinako ebitundu 20% byokka ku ttaka eddamba kwe bakolera. *Endya embi yeereetera kumpi ebitundu 45% ku baana abafa nga bali wansi w’emyaka etaano ku bukadde obusatu mu emitwalo kkumi obw’abaana abafa buli mwaka. 3. Obulamu obulungi n’embeera ematiza – okukakasa obulamu obulungi n’okwongera ku mbeera ennungi mu bantu bonna ab’emyaka gyonna. *Ebikolebwa ebirabikako bkoleddwa okwongera ku buwangaazi bw’abantu n’okukendeeza ku bintu ebimu ebimabnyiddwa nag bye biviirako abaana abato okufa wamu n’abo abafa nga bazaalibwa, era ng’enteekateeka zikoleddwa okusobola okwongeza ku bwangu bw’okufunamu amazzi amayonjo n’obuyonjo bwonna okutwaliza awamu, okukendeeza omusujja gw’ensiri, akafuba, polio n’okusasaana kw’akawuka ka mukenenya. *Ekitundu ku bakyala abali mu ezikyakula bafunye endabirira y’ebyobulamu gye betaaga era nga n’enkola eza kizaala ggumba zeeyongedde kyokka nga’ekiruubirirwa mu kino kikyali kinafu okutuukibwako ng’abakyala obukadde 225 balemereddwa okufunira ddala ekyo kye betaaga mu nkoal eya kizaala ggumba. *Ekiruubirirwa ekikulu kwe kukendeereza ddala omuwendo gw’abafa n’endwadde ezetoloolera ku bujama. 4. Ensoma eri ku mutindo – okussaawo okusoma okwa buli muntu era okw’omutindo n’okukulakulanya emiksa gy’abantu okweyongera mu maaso n’okusoma. *Entambula ennungi mu by’ensoma etuukiddwako okusingira ddala ku ddala erya pulayimale eri abalenzi wamu n’abawala. Wabula okutuuka ku kintu buli kiseera tekitegeeza byanjigiriza ebiri kumutindo, oba kumalako ddaala lya pulayimale mu ssomero. Mu kiseera kino abavubuka obukadde 103 mu nsi yonna bakyafuna obuzibu okubeera n’obukugu bw’ekiyivu obusookerwako, era ng’ebitundu 60% ku bbo bakazi. *Ekiruubirirwa nnamba 1 “omwaka gwa 2030 nga gutuuse, kakas anti abawala n’abalenzi bamalako okusoma ku ddaala erya pulayimale ne sekendule nga bafuna eby’enjigiriza ebiri ku mutindo, ku bwereere awatali kusosolamu. Kino nga kya kuyamba okujjayo omugaso gw’ekigendererwa nnamba- 4 eky’okufunaebyo bye nnyini ebyetaagibwa okuva mu kusoma – nga kino kiraga obumalirivu obw’okutuukiriza ebigendererwa by’okusoma awatali kusosola. 5. Obwenkana ntondwa – okufuna obwenkanyi mu ntondwa n’okuyimusa abakyala bonna n’abaana abawala. *Okuwa abakazi n’abawala omukisa okufuna eby’enjigiriza ebyenkanankana, obujjanjabi, emirimu egitatyoboola kitiibwa kyabwe n’obusosbozi bw’okukiikirirwa mu by’obufuzi ne mu kukola okusalawo kijja kwongera amaanyi mu by’enfuna era n’okugasa embeerabantu n’abntu bonna okutwaliza awamu. *Amawanga 143 gakakasa okussaawo obwenkanyi wakati w’abasajja n’abakazi mu ssemateeka waago owa 2014, amalala 52 gaali tegannafaayo ku nsonga eno. Mu mawanga mangi obusosze mu ntondwa bukyatwalibwa mu maaso nga bayita mu mateeka ne mu nnono z’embeerabantu zaago. *Newankubadde ng’ekigendererwa nnamba 5 kiri obwenkana ntondwa ekiyimirirawo ku bwakyo kyokka- ebigendererwa by’ensi eby’enkulakulana egenda mu maaso bisobola okutuukirizibwa singa abakyala beenyigira butereevu mu buli kigendererwa ekimu kw’ebyo. 6.Amazzi amayonjo n’obuyonjo obwa wamu – okukakasa okubeerawo n’enkwata y’amazzi ennungi wamu n’okukuuma obuyonjo. 7.Okufuna amasannyalaze mu ngeri esoboka – okukakasa nti buli muntu afuna amasannyalaze mu ngeri ennyangu era esoboka. 8.Emirimu egiweesa abagikola ekitiibwa n’enkulakulana y’ebyenfuna – okutumbula eby’enfuna ebigasa abantu bonna era nga bikuumika okumala ekiseera, emirimu egivaamu ekyo omukozi ky’auubira mu bulamba bwakyo, era nga tegiwebuula bagikola eri abantu bonna. 9.Amakolero, obuyiiya n’ebizimbe- okuzimba ebizimbe ebisoboka okuzzibwa obuggya, okutumbula eby’amakolero ebigasa buli muntu era ebitayonoona butnde bwa nsin’okussa amaanyi mu kuyiiya ebintu ebiggya. 10.Okukendeeza ku butenkana mu bantu – okukendeeza obutenkanankana mu nnyingiza z’abantu mu ggwanga n’amawanga. 11.Ebibuga n’ebyalo ebiganya enkulakulana- okufuula ebibuga n’obusenze bw’abantu okuba nga birimu buli kyetaagisa mu kubeerawo kw’omuntu, nga biteefu era nga bisoboka okutereezebwa n’okumkuumibwa. 12.Okusasaanya n’okufulumya ebintu mu ngeri ey’obuvunaanyizibwa – okukakasa nga waliwo enkozesa entuufu ey’ebintu n’emitendera emituufu mwe biyita okufulumizibwa. 13.Okufaayo ku mbeera y’obudde – okusitukiramu okuziyiza enkyukakyuka mu mbeera z;obudde n’ebizivaamu nga bayita mu kussa ekkomo ku bungi bw’ebiteebwa okugenda mu bbanga wamu n’okutumbula enkulakulana ey’okukozesa amaanyi ag’obutonde. 14.Okukozesa ebiramu eby’omu mazzi okwebeezaawo – okukuuma n’okukozesa zi ssemayanja, agayanja wamu n’ebibivaamu okusobola okuleetawo enkulakulana egenda mu maaso. 15.Obulamu obw’okulukalu – okukuuma, okuzzaawo n’okukulakulanya enkozesa entuufu ey’ebiramu eby’okulukalu, okufaayo ku nkozesa y’ebibira , okuziyiza eddungu, okukomya mu bwangu okwonnona ettaka wamu n’kuziyiza okukendeera kw’obungi bw’obulamu ku nsi. 16.Eddembe, obwenkanya n’amatendekero ag’amaanyi – okutumbula emirembe mu mbeerabantu nga mulimu buli kyetaagisa okusobola okuleetawo enkulakulana egenda mu maaso, okuteekawo emikutu gy’obwenkanya eri buli muntu n’okuzimba amatendekero amalungi era agalimu buli kyetaagisa ku madaala gonna. 17.Obw’egassi obw’ebigendererwa – okunyweza engeri z’okussa mu nkola n’okuzza obuggya enkola y’ensi yonna ey’obwegassi okusobola okuleetawo enkulakulana egenda mu maaso. Mu gw’omunaana gwa 2015, waaliwo ebitunuuliddwa 169 ku bigendererwa ebyo n’obubonero 304 obw’okualbika oba nga ddala ebintu ebyo bissibwa mu nkola. ==Enteekateeka y’olugendo lw’enkulakulana okusukka 2015== Okuva lwe kiri nti olukiiko lwa Rio+20 terwalambulula bigendererwa bino na bibikwatako, ekibinja ky’abantu amakumi asatu (30) kyakolebwa nga 22/01/2013, n’okusalawo kw’olukiiko ttabamiruka olw’ekibiina ky’amawangsa amagatte. Abantu bano baaweebwa omulimu gw’okutegeka ekiwandiiko omuli ebyo ebinabeera mu bigendererwa by’ensi eby’enkulakulana egenda mu maaso nga byali bya kugobererwa mu mu lukiiko olw’enkaaga mu omunaana (68) olwali olw’okutuula mu mwezi gw’omwenda 2013 okutuuka mu gw’omwenda 2014. Ekibinja ky’abakozi kyalondanga ba mmemba baakyo nga kisinziira ku bitundu (constituencies) ekyawa omukisa ensi ez’enjawulo okubeera nga zeetaba mu nteekateeka eno. Oluvannyuma lw’entuula 13, ekibinja kino kyawaayo ekiwandiiko kyakyo eky’ebigendererwa ekkumi n’omusanvu eby’enkulakulana egenda mu maaso n’ebyokutunuulira 169 eri olutuula olw’enkaaga mu omunaana olw’olukiiko ttabamiruka olw’ekibiina ky’amawanga amagatte mu mwezi gw’omwenda ogwa 2014. Ekiwandiiko ekyava mu lukiiko lwa Rio+20 kyali kigamba nti, “ku ntandikwa, ekibinja ky’abakozi kijja kusalawo ku ngeri y’okukolamu, omuli n’okussaawo ebirabirwako okukakasa ng’abakwatibwako n’abakugu okuva mu kibiina ky’abakozi ba gavumunti, bannassaayansi n’ekibiina ky’amwanag amagatte n’enkola yaakyo okuba nga beenyigiramu butereevu okusobola okuwa ebirowoozo eby’enjawulo wamu n’obumanyirivu. ==Okuwakanya== Alipoota ey’ekitongole ky’ensi yonna ekinoonyereza ku mmere (International Food Policy Research Institute) eya 2013 yawakanya kaweefube ow’ebigendererwa bino nga kigamba nti tebyalimu bbugumu limala. Mu kifo ky’okuluubirira okukomya obwavu omwaka gwa 2030 we gulituukira, n’okumalawo enjala n’endya embi mu mwaka 2025, nti ebigendererwa bino bissa nnyo essira ku kumalwo enjala n’endya embi nga bya kutuukibwako mu myaka etaano n’okukka wansi mu 2025. Kyesigamya endowooza zaakyo ku nsi nga China, Vietnam, Brazil ne Thailand nga kinnyonnyola emikutu esatu omusobola okuyitibwa okutuuka ku kigendererwa kino okuli: eby’obulimi, obukuumi mu mbeeerabantu n’endya ennongoseemu nga bino bisobola okukola kinnakimu oba okugattibwa awamu. Ebigendererwa by’ensi eby’enkulakulana egenda mu maaso era biwakanyizibwa olw’ensonga nti nabyo bye nnyini bikuubagana olw’ensonga nti mukwagala okulinyisa ebyo eby’enfuna by’amawanga, bajja kumaliriza nga bakuubaganye n’ekigendererwa ky’okutaasa ebiramu ebiri mu butonde bw’ensi. Ekirala kwe kugamba nti ddoola ya America $1.25 tezimala muntu kwebeezaawo mu bulamu obwa bulijjo kyokka nga bagamba nti omuntu asembayo okuba omwavu alina okuba nga waakiri afuna ddoola 5. Ensonga endala yali nti ebiruubirirwa 169 bingi nnyo era nga bisobola okuvaako okuwaba nga bwe kyali ku bigendererwa by’enkulakulana ebyasooka. Alipoota eno era yawakanya ebigendererwa bino olw’obutatunuulira mbeera y’abantu baawansi wabula ne bakulembeza ebitundu ebiri obulungi okubaga ebigendererwa bino. Bannabyanfuna baagamba nti ebigendererwa byonna ebirala biringa ebya bagigibwa okutuukiriza ekigendererwa ekisooka., baakiteebereza nti mu kugezaako okumalawo obwavu n’okutuuka ku bigendererwa ebirala kija kwetaagisa ssente eziri wakati wa US$2 trillion to 3 trillion (obutabalika) buli mwaka mu myaka 15 egijja mu maaso, ekirabika nga tekisoboka. Okukendeera kw’abantu abali mu bwavu obutenkanika kuwakanyizibwa olw’enkulakulana eyatuukawo mu nsi eya China; era ng’okugwa kuno kunenyezebwa okunene kussibwa ku bigendererwa by’ensi yonna eby’enkulakulana ebyasoooka okubagibwa. Ebigedererwa bino era biwakanyizibwa olw’ebizibu ebyajjamu mu kinyusi kyabyo ekikulu eky’”enkulakulana egenda mu maaso” n’okulemererwa okutereeza obungi bw’empewo ya carbon dioxide mu bbanga oba okukuumira obutonnde bw’ensi mu mbeera eyeeyagaza. ==Enkwatagana wakati w’ebitongole== ===Amazzi, n’obuyonjo obw’omuntu n’ensi emwetoolodde=== ====Enkyukakyuka mu mbeera y’obudde==== Amawanga n’ebibiina ebyegattira mu kibiina ky’amawanga amagatte biraze obukwatane wakati w’enkwajjirira y’ebigendererwa by’ensi eby’enkulakulna egenda mu maaso, enzisaamu y’ensimbi mu by’enkulakulana nga birina okumalirizibwa u kibuga Addis Ababa mu mwezi gw’omusanvu gw’omwaka 2015, n’olukiiko lwa COP 21 olwateesa ku nkyukakyuka mu mbeera y’obudde olwatuula mu kibuga kya Bufaransa Paris mu mwezi ogw’ekkumi n’ebiri 2015. Nations and other parties negotiating at the UN have highlighted the links between the post-2015 SDG process, the Financing for Development process to be concluded in Addis Ababa in July 2015, and the COP 21 Climate Change conference in Paris in December 2015.[47] Mu mwezi gw’okutaano ogwa 2015, alipoota yawunzika ng’egamba nti ekyo kyokka ekinaava mu lukiiko olukwata nkyukakyuka mu butonde bw’ensi olw’omu Paris kye kijja okuyamba amawanga okutuuka ku bigendererwa byago ebyenkulakulana egenda mu maaso wamu n’ebyo ebitunuuliddwa mu byo eby’enjawulo. Alipoota eno era egamba nti okusobola okwang'anga enkyukakyuka mu mbeera y’obudde,ebigendererwa bino birina kusooka kutuukibwako; era nti enkulakulana n’embeera y’obudde si byangu kwawula, wamu n’obwavu, obwenkana ntondwa n’amasannyalaze. Ekibiina ky’awanga amagatte kikubiriza ebitongole bya gavumenti okutandika kaweefube ow’okukendeeza ku bulabe eri obutonde bw’ensi. ==Abakyala n’omwenkanonkano ona Omwenkanantondwa== Ng’oggyeko ebigendererwa eby’etongodde ku by’obulamu, obwenkana ntondwa, eby’enjigiriza n’ebirala waliwo endowooza nti singa okuyimusibwa kw’abakyala n’obwenkana ntondwa biba tebisoosowaziddwa, ebigendererwa ebirala byonna biba tebijja kutambula. Ebirowoozo n’obujulizi okuva mu nsonda ez’enjawulo biraga nti obwetabi bw’abakyala mu by’enkulakulana kirina engeri gye kifugamu okukulakulana kw’ensi yonna mu ngeri ezisukkuluma ebyo ebirowoozebwa nti bye bandikoze. ==Okukula mu by’enfuna n’ebizimbe== Olukiiko lw’ensi yonna olwa World Pensions Council (WPC) lugamba nti ebigendererwa bino tebyatunuulira nkwatagana wakati w’enkulakulana ey’ekiseera ekiwanvu wamu n’okusiga ensimbi mu bizimbibwa nga bwe kyali kirina okubeera. ==References== {{Reflist|30em}} ecg9oqlbdhvmw8qadol6exscu4czppp Bwenyibungi=Feesinnyingi(Polyhedron) 0 5937 54560 34471 2026-06-12T22:19:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54560 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Polyhedron with faces with holes2.png|thumb|'''Polyhedron with faces with holes''']] Gakuweebwa Charles Muwanga !! Obwenyi(face) era kiba feesi. Mu sessomo ly'ekibalangulo( mu Okubala)tuzimba emiramwa mu byempimo oba essomampimo (geometry)nga tweyambisa obugambo "bwenyi" oba "feesi" ne tuzimba emiramwa: (a) Feesinnyingi(Polyhedron) (b) Bwenyibungi(Polyhedron) Bwenyibungi nkula za mpimo satu(three dimensional shapes) ezirina safeesi ez'enjawulo ez'omuseetwe nga buli safeesi oba feesi "mpuyinnyingi"(polygon).Weetegereze: (i) bwenyibungi oba Feesinnyingi(Polyhedron) (ii)Mpuyinnyingi(Polygon) Mu Bwenyibungi oba Feesinnyingi mulimu: (a)Enkalubo za Polato(Platonic solids) (b)[[Ekigulumiro (Prism)|Ekigulumiro]] (c) [[Akagulumiro=Pyramid)]] (d)[[Feesinnya(tetrahedron)]] (e)Feesimunaana(Octahedron) (f)Feesikuminabbiri(Dedocahedron) (h)Feesabiri(Icosahedron) (i)feesabirimumukaaga(Great Rhombicuboctahedron (j)Feesinkaagamubbiri(Greatrhombicusidodecahedron) (k)Ekigulumiro ekya feesimukaaga(Dodecagonal prism) (l)Ekigulumiro ekya feesikumi((Octagonal prism) (m)Ekigulumiro ekya Mpetosatu(triangular prism) (n)Kyesatuza(cube) Manya: Enkulungo(Sphere) n'eripuso(ellipse) si bwenyibungi kubanga enkula zino zirina feesi emu ennekulungirivu. [[Category:Ekibalangulo]] bs52jk4cv4v8cfhgyas9ngkn669zx8w Ebbombo nga Eddagala 0 6012 54827 33743 2026-06-13T11:41:36Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54827 wikitext text/x-wiki {{Databox}} __TOC__ [[File:Momordica foetida (25594924384).jpg|thumb|'''Momordica foetida''']] Ebbombo gubeera muddo nga gutera okusangibwa mu bisaka, ku ttale n'ebifo ebirala ku lukalu. Ebbombo libeera n'ebikoola bigazi era nga liranda era bwe likula obulungi litera okuteekako ekibala ekyekulungirivu. Ekibala ekyo bwe kyengera kibeeera kya kyenvu era kigambibwa okuba nti kiriibwa emisota. Abantu abamu ekibala ekyo bakiyita emmere y’emisota. === Ebika by’ebbombo === Ebbombo lirina ebika bibiri. Waliwo ebbombo eririna ebikoola ebinene ate waliwo n’ebbombo eririna ebikoola ebitono. Eryo eririna ebikoola ebitono liyitibwa, kabombo. === Ebbombo nga eddagala === Ebbombo limu ku ddagala egganda eryeyambisibwa okuvumula endwadde enganda singa omuntu abeera takozesezza ddagala lya kizungu. Wabula ebbombo eryo era liriko obulombolombo obulala bwe likozesebwako mu Buganda. Ebbombo eryogerwako wano ng’eddagala mu Buganda ly’eryo eririna ebikoola ebinene. Ebbombo ddagala nnyo wano mu Buganda. Kikozebwa ku ndwadde zino: * Ebbombo liwonya omusajja nga singa omuntu abeera n'omusujja asobola okuyenga ebikoola by'ebbombo olwo amazzi agavaamu n'atabikamu evvu olwo bw'aganywa omusujja asobola okuguvumula nga takozesezza ddagala lya kizungu. * Ebbombo liwonya ekifuba era wano omuntu asobola okuyenga ebikoola by'ebombo olwo n'alinywa ekifuba ne kivumulwa. Mu bbombo muno era omuntu asobola okutabikamu ennimu. * Singa omuntu abeera n’amabwa mu bulago, addira ebikoola by'ebbombo n'abigatta wamu n'omwetango olwo n’abiyenga amazzi agavaamu bw'oganywa gawonya amabwa gano ag'omubulago. * * Ebbombo likozesebwa okunaabibwa abantu abalina olusu olubi naddala abavubuka. * Waliwo ekika ky'ebbombo tekirina obukoola obutono era nga kano kalina engeri y'olugimbigimbi era olw'ekikula kyako kayitibwa akabombo era kano abalunzi b'enkoko bakawa enkoko kuba kawonya obulwadde mu nkoko. Kagambibwa n’okuba nti kaziyamba okubiika amagi agalina enjuba eyakyenvu obulungi. === Emigaso egy'ebbombo emirala mu Buganda === Ebbombo ligattibwa wamu n'olweza n'eruteekebwa mu kibbo ky'abalongo era ebombo gwe kugumu Ku muddo omukulu ogukozesebwa mu balongo. Ebbombo lino liriko ennyimba ez'obuwangwa eziritambulirako okugeza oluyimba lw'abalongo "abombo kaali ka baana" Singa omuntu yenna azaala abalongo ne basalawo okubayisa mu mpisa ey'Ekiganda, Ssaalongo emikolo gy'abalongo egisooka agikola yeesibye ebbombo nga akalombolombo. Waliwo ekiwanuuzibwa nti singa omuntu abeera abaddeko mu kkomera n'avaayo, nga tannakola kintu kyonna alina kusooka kunaaba ku bbombo eriyengebwa wamu n'omwetango olwo ebisiraani byonna by’azze nabyo ewaka ne bimuvaako. ==EBBOMBO/OLUJJULA== Lirandira ku ttaka era lisangibwa ku ttale. Liba n'ekibala nga kyetoloovu nga kya kyenvu ng'era kiriko obuggwaggwa. Obusigo buba bumyufu era kiba kimyufu munda. Kitera okweyasa bwekiba kikaze nnyo. ==ENDWADDE N'ENKOZESA== 1.Ekifuba: fumba, bwe liwola,ng'onwa. Osobola okuyenga mu [[vvu]], n'onywa. 2.[[Kavubuka]]: kunya mu mazzi, weekuute ng’onaaba. shsbzhcpo1bi76vq32s5xpkxruevjwd Kokeyini 0 6130 54796 33410 2026-06-13T11:30:40Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54796 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Kokeyini [[Cocaine]][[https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Medicine/Translation_task_force/RTT/Simple_cocaine]] kiragalalagala eky'amaanyi ekikyusaamu ku ntegeera n'amaanyi g'oyo aba akikozesezza okumala akaseera. Cocaine ono basinga kumunuusa bunuusa, okumumira nga bw'onaamira empeke, ssaako okumwekuba mu misuwa nga bakozesa akayiso. Era kyandiviiramu omuntu okukyusa mu ndaba y'ebintu, n'abiraba mu ngeri ya kifuulannenge, wamu n'okukyamuukirira. [[File:Crack-cocaine-2-grams.jpeg|thumb|kokeyini ]] Mu bubonero obulabwako mulimu omutima okutujjira okumukumu, okutuuyana wamu n'okugejja emmunye z'amaaso. Era singa omuntu akozesa eddagala lino mu bungi kyandiviirako emisinde gy'entambula y'omusaayi okweyongera oba ebbugumu ly'omubiri okweyongerera ddala. ''Cocaine'' ono atandikirawo okukukwata era alwa ku mutwe gw'omuntu okumala ebbanga lya ddakiika eziri wakati w'ettaano n'ekyenda (5-90). Omuntu akozesa cocaine kyangu kya kumuviiramu ettamiiro, n'aba ng'amuyoya buli kiseera era ne kimubeerera kizibu okumuvaako. Okukozesa cocaine kyandiviirako omuntu okufuna ebirwadde ng'eky'omusaayi okulemererwa okutuuka ku bwongo (stroke), okufa kw'obutaffaali bw'omubiri, okulwala amawuggwe eri abo abafuuweeta omufuuweete, okufuna ebirwadde by'omusaayi ssaako okufa okw'ekikutuko okujjawo olw'okusirika kw'omutima okw'embagirawo. Omuntu buli lw'atwala ekiseera ekiwanvu ng'akozesa ''cocaine'', ayongera okukyuka mu mbeera ze eza bulijjo, era n'okuwulira ng'omubiri gwe munafunafu buli kiseera. ''Cocaine'' akolebwa mu bikoola by'ekimera ekiyitibwa 'Coca plant' ekirimibwa ennyo mu ggwanga lya South Afrika, era likwata kyakubiri mu bidagaladagala ebisinga okukukusibwa n'okukozesebwa nga tebiri mu mateeka. Kyokka era kigambibwa nti cocaine akozesebwa abantu abali wakati w'obukadde ekkumi n'obuna n'abiri mwakamu mu nsi yonna. Naye ekitongole ekifuga enkozesa y'ebiragalalagala kyayisa etteeka era n'ekiragira amawanga gonna okuvunaana abo abakozesa cocaine okwemalako agalowoozo oba okwesanyusaamu n'ebirala. fjfvfpmns6oitu9ipub107lf1775k7j Ebigugubizi 0 6328 54874 31409 2026-06-13T11:54:40Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54874 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Ebintu ebimu tebiyitamu masanyalaze bulungi. Bino biyitibwa “bigugubizi”(insulators). Ekyokulabilako ye "labba" ensonga lwaki labba akozesebwa okubikka kungulu kwa waya z’amasanyalaze. N’ebirawuli nabyo bigugubizi birungi. b2ip4kmowe8l6zm4zvqpfjkj3yn2zk2 Ebibuuzo ku Butonde (Questions on nature) 0 6446 54835 34671 2026-06-13T11:44:42Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54835 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Ebibuuzo ku butonde (Questions on nature) okusinziira ku Charles Muwanga !! Ekimu ku birwiisizzaawo omwana w’omuddugavu okuyitimuka mu sayansi ez’ensibo ne tekinologa kiva mu butebuuza ku butonde mu bulamu bwe obwa bulijjo. [[File:Lake Tekapo 01.jpg|thumb]] Okwebuuza ku butonde kye kimu ku bifuula omuntu ensolo ya sayansi kubanga sayansi naye atandika na kwebuuza ku butonde oba emiramwa gy’obutonde, nga omugendo (a ray), okuva (motion), empalirizo esikira ku Nsi (earth’s gravity), amasoboza (energy), empalirizo (force), enzitoya (mass), enzitoyo (matter), n’ebirala. Bino bye bimu ku bibuuzo buli buli muntu omutegeevu by’alina okwebuuza ku butonde kubanga “buli muntu mu butonde nsolo ya sayansi. Nga tonnaba kwebalira mu bagunjufu, sooka weebuuze oba nga otera okwebuuzizza ebibuzo bino mu bulamu mu kimpowooze mu mulengera wo? a) Obwengula busengekeddwa butya? b) Ensi kwe tuli, mu butonde, yo eriwo etya? Mpagi ki egiwaniridde mu bwengula? c) Obutonde bulina enteekateeka kwe buyimiridde? d) Kiki ekiri emabega w’ensengekera z’obutonde (natural systems)? e) Obutonde n’obwengula birina akakwate? Obutonde era kitegeeza buli ekiriwo mu bwengula, omuli nabire(nabular clouds), golomola oba ebisinde (galaxies), senkulungo (enjuba oba emmunyenye), enkulungo(planets), n’emyeezi, awamu n’ensengekera z’ebiramu n’ebitali biramu (eza atomu ne molekyu), byonna ebisangibwa mu bwengula yonna gye biri ? f) Ensengekera ya sengendo eziri mu bwengula erimu ki? g) Obutonde bulimu emitendera gy’ebiramu emeka era mitendera ki? h) Ki ekikola obuzimbe bwa buli kintu ekiriwo nga empewo, ebikulukusi n’enkalubo (ebyekutte)? i) Waliwo ekirwo mu buttonde ekitali kya mugaso ku bulamu? Lwaki kyetaagisa okukuuma obutonde bw’Ensi? 0dpq5clm2tr1ebcqkf945vjc5ud1b81 Concepts necessary for Luganda Physics discourse on the Duality of nature 0 6447 54826 22708 2026-06-13T11:41:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54826 wikitext text/x-wiki {{Databox}} IALI NGO has been authorized by Terminologist Charles Muwanga to post this article from his Luganda scientific works on Luganda Wikipedia for Public consumption> 1. The concepts required for any Luganda language Discourse on the Duality of Nature. The natural sciences require understanding the duality of nature. What keeps the universe together are contradictions (okukontana). These are the Luganda concepts you need in your discussion: • Okukontana Contradiction ,to be the Opposite of • Obwannabbirye bw’obutonde the duality of nature • Ebintu ebya Kikontana Opposites • Obumu bw’ebikontana the Unity of Opposites • Okukontana Okubezaawo Obwengula Contradictions that Keep the Universe together • Okukontana wakati w’Enjuba n’Enkulungo Contradiction between the sun and the planets • Okukontana Wakati W’enkulungo n’emyezi Contradiction Between a planet and its Moon (s) • Eggobansonga Dialectics • Omugobansonga Dialectician • Omukontanyi Dialectician • Eggobansonga mu Butonde Dialectics In Nature • Ensengeka Arrangement • Ensengekera System • Ensengekera y’Enjuba Solar System • Ensengekera y’Obwengula Cosmic System • Seng’endo Celestial Body • Ensengekera z’omubiri Body systems • Nabire Nebular • Ekire nabire The nebular cloud • Enjuba/Emmunyenye Sun/Star • Enkulungo Planet • Akalombolombo ka sayansi the Scientific Method • Ekisinde Galaxy • Akatoffaalikazimbakintu The building block of matter • Akaziba oba Atomu Atom • Okukontana Okubezaawo Atomu Contradiction that keeps the Atom together • Endagabuzaale Genes • Akatono/obutono Very small • Akatini Miniature , tiny • Obutonniinya Sub atomic particles • Obutinniinya Elementary particles • Ekikyusabuziba To react, reaction • Ekikyusabuziba Chemical reaction • Ekitomeggero Reactor • Obuzaale Genes • Essomabuzaale Genetics • Obusekese Chromosomes • Ekikemiko (= ekika ekya kemiko) Of a chemical nature • Okutomeggana okw’ekikemiko Chemical Reaction/reaction of a chemical nature • Endagakintu Element • Ekipooli ky'enkyusabuziba Chemical Compound • Molekyo Molecule • Enzitoya Mass or Heavenly Body • Nabuzimbe Matter • Eripuso Ellipse • Ekiwoova Oval [[Category:Terminology]] iu1772pcbsgyfquxh8dlogvo08i1na8 Concepts necessary for Luganda discourse on the Universe 0 6449 54829 21831 2026-06-13T11:42:09Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54829 wikitext text/x-wiki {{Databox}} The Discourse on the Universe (Obwengula) in Luganda. Any discourse on the science of the universe or the cosmic arrangement in Luganda requires the following concepts: • Obwengula The Universe • Nabire Nebular • Ekire nabire The Nebular Cloud • Amasoboza Energy • Ekikuubagano Friction • Okubwatuka okunene Big Bang • Emikka/ggaasi Gases • Seng’endo Heavenly bodies or Celestial bodies • Enjuba (Emmunyenye) Obutabalika Trillions Of Suns (Stars) • Ebisinde Galaxies • Ebisinde obutabalika Trillions of Galaxies •Enjuba Suns=Stars •Emunnyenye Stars=Distant Suns • Enkulungo Planets • Ebyebulungulo Magnetic Or Gravitational Fields • Ebibulungulo Satellites • Ebibulungulo by’enjuba Solar Satellites, Enkulungo •Omwezi Moon • Ebibulungulo by’enkulungo Planetary Satellites • Ekibulungulo ky’obutonde Natural Satellite • Ebibulungulo ebinonooze Engineered (Artificial) Satellites • Amasoboza Energy • Obuziba oba Atomu Atoms • Obutoffaalikazimbakintu The building blocks of Matter • Okutomeggana kwa kemiko Chemical Reactions • Molekyo Molecule • Ebipooli/ebitooli Chemical Compound • Ebipooli eby’ekika ekya kemiko Chemical Compounds • Endagakintu Elements • Ensengekera y’enjuba eya semufu A Supernova Solar System • Okuweweenyuka okwetoloovu Spinning • Okwenyiga ekiddamunda Contraction • Okwesikira munda Contraction • Empalirizo esikira mu makkati Centripetal Force • Empalirizo eyewaggula ku makkati Centrifugal Force • Ekisiisi y’enkulungo Planetary Axis • Akatoffaalikazimbakintu The Building Block Of Matter • Ekimette /Ekintu /ekitonde Anything, matter, substance, • Olusekkati lw’enkulungo Planetary axis • Ekisiisi y’Ensi The earth’s axis • Olusekkati lw’ensi The earth’s axis • Obukulungo Planetoids • Enkulungo Planets/ sphere • Ekikulungo Hemisphere • Obwekulungirivu Spherical in nature • Ekintu ekyekulungirivu Something spherical • Enkula ennetoloovu Circle • Obwotoloovu Circumference • Ekintu ekyetoloovu Something circular • Yikweta Sun’s equator • Obwebulungirivu Perimeter n7j4aat1lzszfz0n20kisgsx8wj4mwn Concepts necessary for Luganda discourse on the Laws that govern the Universe 0 6451 54828 22704 2026-06-13T11:41:48Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54828 wikitext text/x-wiki {{Databox}} IALI NGO has authorised terminologist Charles Muwanga to post this article from his Luganda scientific works on Luganda Wikipedia for public consumption . The Discourse on the laws that govern the Universe in Luganda It is also important that you are able to discuss the laws that govern the universe in Luganda; these are the concepts you need in your discussion: • Amateeka g’essomabuzimbe The Laws of Chemistry • Amateeka g’essomabutonde The Laws of Physics • Amateeka g’ekibalangulo The Laws of Mathematics • Seng’endo Celestial bodies • Omugendo Motion • Omugendo Ogutakoma. Unending (Continuous) • Omugendo ogw’entakoma Permanent/unending motion • Ensikirizo magnetic pull • Essikirizo Gravity • Okusikiriza to attract magnetically • Ensikirizo Magnetic attraction • Ensindikirizo Magnetic repulsion • Okusindikaggana To repel • Okisikaggana To get atrcted to each othe • Newton Isaac Netoni • Essikirizo ly’enkulungo Planetary gravity • Essikirizo ly’ Ensi The Earth’s Gravity • Essikirizo l y’Omwezi The Moon’s Gravity • Empalirizo Force • Ekyebulungulo ky’ensikirizo Gravitational Field • Ekyebulungulo ky’essikirizo ly’ enjuba Solar Gravitational Field • Empalirizo ezisikira ku mpuyibbiri Opposing Forces • Empalirizo esikira mu makkati Centripetal Force • Empalirizo eyewaggula ku makkati Centrifugal Force • Ekibulungulo Satellite • Ekyebulungulo Field [[Category:Terminology]] 8g9q1px78y1j0rmrcoab6qh2gtecfob Concepts necessary for Luganda discourse on the opposing forces that keep our solar system together 0 6452 54830 21666 2026-06-13T11:42:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54830 wikitext text/x-wiki {{Databox}} IALI NGO has been authorized by terminologist Charles Muwanga to post this article on Luganda wikipedia for free public consumption. The Luganda discourse on the opposing forces that keep the universe together Do you know the Luganda concepts you need to know in order to explain the forces that keep the universe together? These are the concepts you need in any discussion on this topic: • Empalirizo Force • Amasoboza Energy • Empalirizo ezisikira mu mpuyibbiri Opposing forces • Empalirizo esikira mu makkati Centripetal force • Empalirizo eyewaggula ku makkati Centrifugal force • Emplairizo eziva ku makakati centrifugal forces • Okwewaggula ku makkati flee the center, Fleeing the center 84qu6ulzsnux10dv31qrvc82bvnre91 Concept necessary for Luganda discourse on the Laws that govern Planet Earth 0 6453 54825 22670 2026-06-13T11:41:05Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54825 wikitext text/x-wiki {{Databox}} 7. The Discourse on the laws that govern the Earth. There are laws that govern the universe in general and those that govern the planet earth in particular. These are the concepts you need in your discussion on this topic: • Essikirizo Ensikirizo ennene, Gravity,big pull of attraction • Ensikirizo Magnetic attraction • Ensindiikirizo Magnetic repulsion • Essikirizo ly’Ensi. Earth’s gravity • Ensikirizo za magineeti Magnetic attraction • Nampewo Earth’s atmosphere • Namikka Planetary atmosphere • Ekifo eky’ekibalo. Habitable zone • Emigendo gy’enkulungo y’Ensi. Movements of the earth • Okwetoloola enjuba Rotating around the sun • Omugendo ogutakoma Unending motion • Okwetoloolera ku ekisiisi kya yo Rotating on its axis • Ensibuko y’ekiro n’emisana The causes of day and night Time kblddbwvourl0raxydkfeo7g1o8hvvx Ebbango 0 6537 54823 34575 2026-06-13T11:40:40Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54823 wikitext text/x-wiki {{Databox}} === Enfaanaa y'ebbango === Ebbango[[https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Medicine/Translation_task_force/RTT/Simple_spina_bifida]] kizibu ekibeera mu baana abazaalibwa nga kituukawo oluvannyuma lw’eggumba ery’omu mugongo n’obususu obw’oku lukizi okulemererwa okwebikka. Ebbango erisinga okulabika lye’ryo erikwata wansi mu mugongo wabula nga lisobola n’okukwata mu makkati g’omugongo ne waggulu ku bulago. === Ebika === Ebbango lyawulwamu ebika bisatu nga buli buli kimu kibeera n’obubonero bwakyo. Ekika ekya ''Occulta'' kyo tekiba na bubonero bw’amaanyi nnyo wabula nga osobola okukirabira ku buno; ekipaapi ekiriko obwoya, ebbala ekkwafu, ekinnya ku mubiri, okuzimba okubeerawo ku mugongo mu kifo awabeera wateegatta bulungi. Ekika ekyokubiri kye kya '''Meningocele''' kyo kiba kya maanyiko era nga kireeta ebizibu nga ekisawo ky’amazzi ekimera mu bbanga olukizi we lwagaana okwegattira. Ekika ekyokusatu kye kya '''Myelomeningocele''' oba ebbango ery’ebikkudde nga lino lye lisinga okubeera ery’obulabe. === Ebizibu ebijja n'ebbango === Ebizibu ebijja n’ebbango kuliko okukaluubirirwa mu kutambula, obuzibu bw’akawago n’ekyenda, n’obuzibu mu kusoma. === Ebireeta ebbango === Ebbango litwalibwa okuba nga lireetebwawo ensonga eziva mu mubiri gw’omuntu eziyinza okuba ensikire wamu n’ezo eziva ku butonde bw’ensi obumwetoolodde. Singa mwana asoose okuzaalibwa abeera ng’alina ebbango oba ng’omuzadde alina ebbango, emiksa giba 4% omwana addako okuzaalibwa ng’alina ebbango. Obutaba na ''folic acid'' ng’omukyala ali lubuto nakyo kikola omulimu gwamaanyi mu kuleetawo ekizibu kino. Ebirala ebiteeka omuntu mu katyabaga k’okufuna ekizibu kino lye ddagala erikozesebwa okusobola okukkakkanya abo abeesika, obuyimbulukufufu, n’obutafa bulungi ku bulwadde bwa ssukaali eri abo ababulina. === Okukebera === Okukeberebwa kusobola okukolebwa ng’omwana tannazaalibwa oba ng’amaze okuzalibwa. Ng’omwana tannazaalibwa omkyala aggyibwako omusaayi era nga singa musangibwamu ekirungo kya ''alpha-fetoprotein'', emikisa gy’omwana egy’okuzaalibwa n’ebbango gibeera mingi. Ng’omwana amaze okuzaalibwa asobola okukubibwa ebifaananyi mu ddwaliro okukakasa oba ng’alina ebbango. === Engeri y'okutangira ebbango === Ebbango lisobola okutangirwa singa maama ng’ali lubuto afuna ''folic acid'' amala mu mubiri nga tannafuna ne ng’amaze okufuna olubuto. Kyazuulibwa nti singa akwata asidi ono n’amussa mu kawunga kiba kikola bulungi nnyo. bbango ery’ebikkula lisobola okulongoosebwa ng’omwana azaaliddwa oba nga tannazaalibwa ne liziba. Abantu abalina ekizibu kino basobola okuyambibwa nga baweebwa obugaali mwe basobola okutambulira. j09xxxxqanw02g59l6b6ngunp6m1kqf Ebika by'entababuvobwawamu (Types of Communities) 0 6550 54886 34068 2026-06-13T11:58:17Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54886 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Community wp20.png|thumb|entababuvobwawamu ]] [[File:Morten Village.JPG|thumb|ekyalo]] [[File:A view of a small town in Mukono district, Central Uganda.jpg|thumb|akabuga]] [[File:East African Community heads of state.jpg|thumb|Entababuvobwawamu ya mawanga ga East Africa ]] Ebika by’Entababuvobwawamu (Types of Communities) Muno mulimu entababuvobwawamu ezinnyonyolwa ekifo(locus) , Okuba n’ebikolwa ebifaanagana,Obumu bw’ebyafaayo, Obuzaale Obubagatta . [[File:Mukono Intersection.jpg|thumb|ekibuga]] (a) Entababuvobwawamu ezekusiza ku Obumu bw’Ebyafaayo . Kino kikwata ku bantu ababeera mu kitundu ekimu era n’Ekitundu kino mwe babeera nakyo kiyitibwa ntabaganyi. Abantu bano batera okuba n’empisa , obulombolombo , endowooza, ayidologiya, okubikulirwa , ebikolwa , ebikolebwa, obubonero, ebigendererwa, ebiruubirirwa, okunyigirizibwa n’ebirala ebya wamu. Kikwata ku kabondo akatabaganyi nga bamemba baako babeera mu kifo ekyetongodde akalimu obukulembeze ng’ebiseera ebisinga baba n’obuwangwa n’ebyafaayo ebya wamu. Ekyalo, akabuga, ekibuga nabyo bisobola okuba n’amakulu ge gamu n’entababuvobwawamu olwokuba bikwata ku bubondo bw’abantu ababeera awamu mu ngeri y’okutabagana era nga batera okuba wansi w’amateeka n’ebiragiro ebya wamu yadde nga bakintabuli oba nga bava mu buwangwa bwa njawulo. [[File:A group of people meeting Mohamed Akbar Hazarvi in Cape Town.jpg|thumb|Entababuvo ezekusiza ku Obuzaale ]] (b) Entababuvobwawamu ezeekusiza ku buzaale. Entababuvobwawamu eno ebaamu abantu ab’ekika, obuwangwa , oba eddiini emu. Kino kitegeeza obujajja bumu , , abaana, bakizibwe, aboluganda , abako n’abemikwano, emirirwano, b’okozeeko nabo, eddiini, n’ebirala. (c) Entababuvobwawamu z’enkolagana oba okwegatta kwa Amawanga. Akabondo k’amawanga agegasse awamu olw’ebigendererwa eby’awamu oba ensibuko emu gamba nga East African Community (Entababuvobwawamu y’amawanga ga E.A). (d) Entabagnyi z’ Obwanakyeewa. Akabondo mu ntabaganyi ,akeddiini, obukugu, oba ak’engeri endala nga kalina ebikakwatakooba ebigendererwa bye bimu era nga katwalibwaokuba oba keetwaala okuba okuba ak’enjawulo mu ngeri emu oba endala okuva ku ntabagantabantu mwe kali. Gamba nga entababuvobwawamu y’abavubi, entababuvobwawamu y’abayivu oba entababuvobwawamu ya Bannasayansi. Wano omuntu era asobola okwogera ku “entababuvobwawamu y’ebiruubiriro”, obukugu, ekifo ekirimu ennyumba awookubeera, oba entababuvobwawamu y’ebiramu mu kifo. m9k9isd9v4dyaba0njp81mcp4072jy3 Ebigendererwa, Ebiruubirirwa, n'Ebiruubiriro(Goals, Aims, and Objectives) 0 6591 54858 21969 2026-06-13T11:50:52Z Ssemmanda will 3837 Ssemmanda will moved page [[Ebigendererwa, Ebiruubirirwa, n'Ebiruubiriro(Goals, Aims, and Pbjectives)]] to [[Ebigendererwa, Ebiruubirirwa, n'Ebiruubiriro(Goals, Aims, and Objectives)]] 21969 wikitext text/x-wiki From IALI NGO with authority from Terminologist Charles Muwanga. Ebigendererwa ,ebiruubirirwa , n’ebiruubiriro (Goals, Aims & Objectives) Enkuluze y’Olungereza eyitibwa “The Oxford English Dictionary” esonjola serinnya “ekiruubiriro” nga ekigendererwa oba ekiruubirirwa .Okiraba nti wano emiramwa gino giragibwa okutegeeza ekintu kye kimu kyokka ekituufu kirir nti mu bayivuwavu(among intellectuals) ekigendererwa, ekiruubirirwa , n’ekiruubiriro miramwa gya njawulo. Ekigendererwa ky’ekyo ky’oyagala okutuukako .Okukituukako olina okubaako by’oluubirira okuyitamu era bino bye biruubirirwa (goals) .Omusambi w’omupiira okusoboka okutuuka ku ky’agala(target) alina okuzannya omupiira gw’asamba okulaba nga guyita mu kiteebero(goal) netuuka ku kiruubiriro(objective) eky’okuteeba . Okutuuka ku kuteeba olina okuluka obulungi enzannya zn’olyoka oteeba .Okuluka enzannya yo okutuuka ku kuteeba bye biyitibwa ebiruubiriro (objectives). N’olwekyo wano oba okiraba nti ekiluubiriro ky’ekintu ky’oyinza okukola okutuuka ku ky’oyagala. Ekigendererwa kiyinza okuba kya kuwangula ,ekiruubirirwa ne kiba kya kuteeba ate ekiruubiriro ne kiba kya kuteeba ebiteebo bisatu ku ziro. Oyinza okuba n’ekigendererwa eky’okusitula omuntindo gw’obulamu bwo ate ekiruubirirwa ne kiba kya kukendeeza ku mubiri gw’olina olwo ekiruubiriro ne kiba kya kukendeera na kirogulaamu emu buli mwezi.Waano okiraba nti ekiruubiriro kibaako ekipimifu (measurable), kyesonjovu(specific) kituukibwako ate nga kitegeerekeka. Omusuubiuzi bw’atandika okusuubula ebiseera bingi ayinza okuba ng’alina ebiruubirirwa n’ebiruubiriro ebitali birambulukufu. Ekigendererwa kitegeeza wa bbizineezi gy’esuubirwa okutuuka mu ebiseera ebitali bya wala nnyo. Ekigendererwa kiba kigambululo ekiraga wa bizineesi w’oyagala etuuke mu maaso, ekiteebo .Kiba kigambululo ky’ekyo ky’oyagala okutuukako (statement of purpose) .Eky’okulabirako oyinza okugamba nti “twagala okugaziwa nga tutunda kasooli mu Sudani eya bukiikaddyo. Ebigoberero by’omusuubuzi biba bipimifu nga biraga engeri gy’oyagala okutuukiriza ebigendererewa byo. . Eky’okulabirako Mu mwaga ogujja ogwa 214 twagala okwongeza obungi bwa kasooli gwe tutunda mu Sudan eya Bukiikaddyo Ebigoberero bya bizineesi ebikulu biyinza okubaamu: Obutasasika – ekigoberero kya bizineesi ezakatandika oba nga bizineesi empya eyingira akatale oba mu biseera eby’akasambattuko. Okulinnyisa amagoba –gezaako okulaba nga okola ky’osobola okwongeza ku magoba .Kino kitera okuba ekigendererw kya nannyini bizineesi. Okulinnyisa ebyettunzi– bizineesi era okusobola okusigala mu kuvuganya erina okulaba nga etunda ebintu bingi ddala nga bwe kisobola. Mu butuufu bizineesi obutasasika esinziira ku kuba nti ngazi. Bizineesi engazi eba eganyulwa okuva mu by’enfuna ebigazi( economies of scale). Oluusi bizineesi eyinza okukizuula nti ebimu ku bigoberero byayo bikontana .Eky’okulabirako okugigaziya kiyinza okuba nga kikontana n’okukola amagoba.Eky’okulabirako okulinnyisa ebitundibwa mu kiseera ekimpi kiyinza okukendeeza amagoba eg’ekiseera ekimpi ka tugambe olw’okuba oba osaze ebisale osobole okutunda ennyo. Okukyusa ebiruubiriro Bbizineesi eyinza okukyusa ebiruubiriro oluvannyuma lw’ekiseera olw’ensonga ez’enjawulo ,omuli : a) Okuba nti etuuse ku biruubiriro byayo ate era nga ejja kwetaaga okweyongerayo ku kiruubiriro ekirala .Eky’okulabirako , ekiruubiriro eky’obutasasika mu mwaka ogusooka singa kiba kituukiddwako bizineesi eyinza okugenda ku kiruubiriro ekiddako eky’okulinnyisa amagoba mu mwaka ogw’okubiri. b) Embeera ey’okuvuganya eyinza okukyuka, singa bbizineesi z’ovuganya nazo ziba zitongozza ekyettunzi ekirara ku katale. c) Tekinologiya ayinza okukyusa empunda y’ebikole. Ekitegeeza nti ebitundibwa bikyuka . q1mltd2jo9oeuez9vwiwbmao5dzf2qh 54862 54858 2026-06-13T11:51:21Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54862 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Enkuluze y’Olungereza eyitibwa “The Oxford English Dictionary” esonjola serinnya “ekiruubiriro” nga ekigendererwa oba ekiruubirirwa .Okiraba nti wano emiramwa gino giragibwa okutegeeza ekintu kye kimu kyokka ekituufu kirir nti mu bayivuwavu(among intellectuals) ekigendererwa, ekiruubirirwa , n’ekiruubiriro miramwa gya njawulo. Ekigendererwa ky’ekyo ky’oyagala okutuukako .Okukituukako olina okubaako by’oluubirira okuyitamu era bino bye biruubirirwa (goals) .Omusambi w’omupiira okusoboka okutuuka ku ky’agala(target) alina okuzannya omupiira gw’asamba okulaba nga guyita mu kiteebero(goal) netuuka ku kiruubiriro(objective) eky’okuteeba . Okutuuka ku kuteeba olina okuluka obulungi enzannya zn’olyoka oteeba .Okuluka enzannya yo okutuuka ku kuteeba bye biyitibwa ebiruubiriro (objectives). N’olwekyo wano oba okiraba nti ekiluubiriro ky’ekintu ky’oyinza okukola okutuuka ku ky’oyagala. Ekigendererwa kiyinza okuba kya kuwangula ,ekiruubirirwa ne kiba kya kuteeba ate ekiruubiriro ne kiba kya kuteeba ebiteebo bisatu ku ziro. Oyinza okuba n’ekigendererwa eky’okusitula omuntindo gw’obulamu bwo ate ekiruubirirwa ne kiba kya kukendeeza ku mubiri gw’olina olwo ekiruubiriro ne kiba kya kukendeera na kirogulaamu emu buli mwezi.Waano okiraba nti ekiruubiriro kibaako ekipimifu (measurable), kyesonjovu(specific) kituukibwako ate nga kitegeerekeka. Omusuubiuzi bw’atandika okusuubula ebiseera bingi ayinza okuba ng’alina ebiruubirirwa n’ebiruubiriro ebitali birambulukufu. Ekigendererwa kitegeeza wa bbizineezi gy’esuubirwa okutuuka mu ebiseera ebitali bya wala nnyo. Ekigendererwa kiba kigambululo ekiraga wa bizineesi w’oyagala etuuke mu maaso, ekiteebo .Kiba kigambululo ky’ekyo ky’oyagala okutuukako (statement of purpose) .Eky’okulabirako oyinza okugamba nti “twagala okugaziwa nga tutunda kasooli mu Sudani eya bukiikaddyo. Ebigoberero by’omusuubuzi biba bipimifu nga biraga engeri gy’oyagala okutuukiriza ebigendererewa byo. . Eky’okulabirako Mu mwaga ogujja ogwa 214 twagala okwongeza obungi bwa kasooli gwe tutunda mu Sudan eya Bukiikaddyo Ebigoberero bya bizineesi ebikulu biyinza okubaamu: Obutasasika – ekigoberero kya bizineesi ezakatandika oba nga bizineesi empya eyingira akatale oba mu biseera eby’akasambattuko. Okulinnyisa amagoba –gezaako okulaba nga okola ky’osobola okwongeza ku magoba .Kino kitera okuba ekigendererw kya nannyini bizineesi. Okulinnyisa ebyettunzi– bizineesi era okusobola okusigala mu kuvuganya erina okulaba nga etunda ebintu bingi ddala nga bwe kisobola. Mu butuufu bizineesi obutasasika esinziira ku kuba nti ngazi. Bizineesi engazi eba eganyulwa okuva mu by’enfuna ebigazi( economies of scale). Oluusi bizineesi eyinza okukizuula nti ebimu ku bigoberero byayo bikontana .Eky’okulabirako okugigaziya kiyinza okuba nga kikontana n’okukola amagoba.Eky’okulabirako okulinnyisa ebitundibwa mu kiseera ekimpi kiyinza okukendeeza amagoba eg’ekiseera ekimpi ka tugambe olw’okuba oba osaze ebisale osobole okutunda ennyo. Okukyusa ebiruubiriro Bbizineesi eyinza okukyusa ebiruubiriro oluvannyuma lw’ekiseera olw’ensonga ez’enjawulo ,omuli : a) Okuba nti etuuse ku biruubiriro byayo ate era nga ejja kwetaaga okweyongerayo ku kiruubiriro ekirala .Eky’okulabirako , ekiruubiriro eky’obutasasika mu mwaka ogusooka singa kiba kituukiddwako bizineesi eyinza okugenda ku kiruubiriro ekiddako eky’okulinnyisa amagoba mu mwaka ogw’okubiri. b) Embeera ey’okuvuganya eyinza okukyuka, singa bbizineesi z’ovuganya nazo ziba zitongozza ekyettunzi ekirara ku katale. c) Tekinologiya ayinza okukyusa empunda y’ebikole. Ekitegeeza nti ebitundibwa bikyuka . q1bej7rrcwwi14ihgsuhgaisqdba40v Ebigendererwa (Goals) 0 6596 54866 34654 2026-06-13T11:52:46Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54866 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ebigendererwa (Goals)''' Ebigendererwa bigambululo eby’awamu kw’ekyo ekyetaagibwa okukola ebitali byesonjovu (not specific) ebiraga wa omuntu gy’ayagala okukoma oba ki omuntu ky’ayagala okutuukako awatali kulaga ngeri ki gy’anaatukayo . Ebigendererwa bwe biba eby’okuyigiriza biwandiikibwa mu ngeri etali nambulukufu nga : • Okuyiga • Okumanya • Okutegeera • Okunnyonnyoka Ate n’ebingendererwa eby’obusuubuzi nabyo bwe bityo biba si birambulukufu bulungi era birimu: • Okukola amagoba • Okugaziya bizineesi • Okugaziya akatale Okiraba nti ebigendererwa ebyo tebiteekeddwako kipimo era si bipimifu (are not measurable). Ebigendererwa gwe musingi okuzimbibwa enteekateeka za kawefube yenna k’aba wa kusuubula, wa bitongole, oba wa byanjigiriza. hlw68bkqmwg4rr1bal4d0aq0onfcnp7 Ebigenge 0 6634 54871 34855 2026-06-13T11:53:43Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54871 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Leprosy thigh demarcated cutaneous lesions.jpg|thumb|ebigenge]] === Enfaanana y'ebigenge === Ebigenge[[https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Medicine/Translation_task_force/RTT/Simple_Leprosy]] bulwadde obuleetebwa obuwuka bwa ''bacteria'' obuyitibwa ''Mycobacterium leprae'' ne ''Mycobacterium lepromatosis''. === Obubonero === Mu kusooka obulwadde buno bwe bukukwata tebulaga kabonero konna okumala ebbanga lya myaka ng'etaano (5) okutuuka ku myaka ng'abiri (20). Obumu ku bubonero obusooka kwe kuli okulwala kw'omukutu oguyitamu omukka gwe tussah (respiratory tract), olususu, wamu n'amaaso. Bino biviiramu omuntu okuba nga takyawulira bulumi ku lususu, ekivaako okugenda ng'akutukako ebitundu by'okumubiri ebimu olw'obuvune obugenda nga bweyongera. Omubiri omunafu wamu n'obutalaba bulungi biyinza okweyongera. === Engeri gye busiigibwa === Ebigenge bisiigibwa nga biva ku muntu omu okudda ku mulala, nga biyita mu mpewo eba eyasimuddwa omulwadde, oba eminyira gye, oba omusaayi gwe nga yeerumise. Ng'oggyeeko endowooza eya bulijjo, ebigenge si kyangu nnyo kukwata muntu. === Obujjanjabi === Kyokka ebigenge biwona n'eddagala eriyitibwa “Multidrug theapy (MDT)” era ng'obujjanjabi buno bwa bwereere okuva mu kitongole ky'ebyobulamu eky'ensi yonna (World Health Organisation). flluph8zndqzvs9vukz8o38p271z70n Bulungibwansi 0 6651 54506 33723 2026-06-12T21:50:02Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54506 wikitext text/x-wiki __FORCETOC__ {{Databox}} Abaganda balina empisa ze baayitirangamu okweyamba bo bennyini nga ssekinnoomu ate ne bonna ng’ekitole. Ka twogere ku mpisa ey’okuyambagana olw’obulungi bwa buli omu, eyakazibwako bulungibwansi. === Ebyafaayo === Bulungibwansi y’emu ku nkola eyali entereeze obulungi era ng’abantu mu Buganda bagiwuliriramu awali kuwalira. Buli kyali mu Buganda kwabangako Omwami waakwo avunaanyizibwa okulaba emirimu gya Beene nga bwe gitambula era ono ye yavunaanyizibwanga ku kukuddukanya omulimu guno. Egimu ku mirimu egyakolebwanga okuyitira mu nkola eno mwe muli okuyonja oba okugogola enzizi n’okulima enguudo. Bino bye by’okulabirako bye tugenda okwogerako wano. Ka tusooke n’okugogola enzizi. Okuva edda ng’abantu babeera n’oluzzi oba enzizi ku kyalo kwe babeera. Gwabanga mulimu gw’abantu abakima ku luzzi olwo okulaba nga luyonjo era nga luyonjebwa bulungi. Ekiseera bwe kyatuukanga okuyonja oba okugogola oluzzi, omwami w’ekyalo ng’ateesa olunaku omulimu guno lwe gunaakolebwa. Omwami ono yabeeranga n’eŋŋoma; yafunanga awantu w’ayinza okugikubira n’ewulikika bulungi ku kyalo kyonna. Eŋŋoma eno y’eyo emanyiddwa nga Saagalaagalamidde. Eyitibwa bw’etyo kubanga bwe yakubwanga nga by’ebigambo “by’eyogera.” [[File:Durbar-Square-Kathmandu-great-drums.jpg|thumb|Engoma (drums) ]] === Eŋŋoma === Buli muntu yenna bwe yawuliranga eŋŋoma eyo ng’amanya bumanya nti waliwo omulimu ogw’okukola. Era ng’eŋŋoma bw’owulira eddoboozi lyayo, nga tewaba muntu asuubirwa kugalamira oba kwebaka ng’evuze. Yakubibwanga ku makya ddala ku ssaawa abantu we bagendera oba we batandikira okukola emirimu. Ekiseera bwe kyabanga kya kugogola luzzi nga abantu beetegeka amangu ago: akutte ejjambiya, enkubi, najjolo n’ebiringa ebyo nga banguwako mangu okugenda ku luzzi. Olw’okubanga baakoleranga wamu ate nga bangi ng’omulimu gwanguwa era nga bwe bamala ate badda eka ne badda ku gyabwe. === Okulima enguudo === Enkola endala eya bulungibwansi ye y’okulima enguudo. Edda, mu bukulembeze bwa Buganda, buli muntu ku kyalo gy’abeera yabeeranga n’ekitundu ky’alina okulimanga buli lwe kimeramu omuddo ku luguudo olunene oluyita mu kitundu kye. Ekintu ky’oluguudo olwo omuntu kye yavunaanyizibwangako okulima nga kiyitibwa enguudo. Enguudo eyo yabeeranga n’obuwangu bwa yaadi nga kkumi. Buli muntu yabeeranga amanyi bulungi enguudo ye w’eri era bwe yabanga yeerabidde nga banne basobola bulungi okumujjukiza. Si kugamba nti omuntu yaweebwanga nguudo eri ku kibanja kye, nedda, kubanga si buli muntu nti yabeeranga kumpi n’oluguudo olunene. Okufaananako n’okugogola oluzzi, omwami w’ekyalo oba omutongole bwe yalabanga ng’omuddo gumeze ku luguudo ng’ateesa olunaku abantu lwe banaalima enguudo zaabwe. Yakeeranga ku makya n’akuba Saagalaagalamidde era ng’abantu buli omu abaka nkumbi, najjolo, jjambiya n’ebiringa ebyo kugenda kulima nguudo zaabwe. 0bpk718zf7508cyu5iy6u09hqc2mvo1 Ebigambo ebifaanagavu(Synonyms) 0 6735 54854 22354 2026-06-13T11:49:41Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54854 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Muwanga agamba nti "ebigambo ebifaanagavu" era kiyitibwa "emiramwa emifaanagavu"(synonyms). tey5fxqutw3u6159oqciwfbjd8jdh21 Bukiikakkono 0 6800 54480 36916 2026-06-12T21:35:40Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54480 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Obukiikakkono''': Okusobola okumanya awali bukiikakkono<ref name=north>''North'' (en)</ref> n'awali [[bukiikaddyo]]<ref name=south>''South'' (en)</ref>, obwenyi bwo butunuze buvanjuba (enjuba gy'eva), omukono gwop ogwa kkono gye gutunudde we waba obukiikakkono<ref name=north/> ate omukono gwo ogwa ddyo gye gutunudee we wali obukiikaddyo<ref name=south/>. Enkoona yo gy'etunudde we waba obugwanjuba<ref name=west>''West'' (en)</ref>. Waliwo ne : * Bukiikakkono owa buvanjuba<ref name=northeast>''Northeast'' (en)</ref> * Bukiikakkono owa bugwanjuba<ref name=northwest>''Northwest'' (en)</ref> == Etelekero Lye Bifanannyi == <center><gallery> File:Compass Rose English North.svg|Obukiikakkono File:Compass Rose English Northeast.svg|Bukiikakkono owa buvanjuba File:Compass Rose English Northwest.svg|Bukiikakkono owa bugwanjuba </gallery></center> == Laba Nawano == * [[Endagabwolekero]] == Ebyokurabirako == {{reflist|30em}} [[Category:Essomansi]] 7fnm269xeup1oml7n50279ih41wsyii Bukiikaddyo 0 6801 54478 36921 2026-06-12T21:34:35Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54478 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:CompassRose (mul) 16 blue S.svg|thumb|Obukiikaddyo]] '''Obukiikaddyo''' oba '''Maserengeta''': Okusobola okumanya awali bukiikaddyo<ref name=south>''South'' (en)</ref> n'awali [[bukiikakkono]]<ref name=north>''North'' (en)</ref>, obwenyi bwo butunuze buvanjuba (enjuba gy'eva), omukono gwo ogwa kkono gye gutunudde we waba obukiikakkono<ref name=north/> ate ogmukono gwo ogwa ddyo gye gutunudee we wali obukiikaddyo<ref name=south/>. Enkoona yo gy'etunudde we waba obugwanjuba.<ref name=okusinziira>Charles Muwanga</ref> Manya ne bino: * Bukiikaddyo owa buvanjuba<ref name=southeast>''Southeast'' (en)</ref> * Bukiikaddyo owa bugwanjuba<ref name=southwest>''Southwest'' (en)</ref> Erinnya ''maserengeta'' liva mu kulaba nti aserengeta a genda wansi, ate nga kulupapula bukiikaddyo esangibwa wansi. Era ne bukiikakkona bagiyita ''mambuka'' kunsonga eno. == Etelekero Lye Bifanannyi == <center><gallery> File:Compass Rose English South.svg|Obukiikaddyo oba Maserengeta File:Compass Rose English Southeast.svg|Bukiikaddyo owa buvanjuba File:Compass Rose English Southwest.svg|Bukiikaddyo owa bugwanjuba </gallery></center> == Laba Nawano == * [[Endagabwolekero]] == Ebyokurabirako == {{reflist|30em}} [[Category:Essomansi]] kqgfqx0ejtmvmzp4a2fdm1qo85gmb8y 54479 54478 2026-06-12T21:35:02Z Nambogo Catharine 6408 54479 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Obukiikaddyo''' oba '''Maserengeta''': Okusobola okumanya awali bukiikaddyo<ref name=south>''South'' (en)</ref> n'awali [[bukiikakkono]]<ref name=north>''North'' (en)</ref>, obwenyi bwo butunuze buvanjuba (enjuba gy'eva), omukono gwo ogwa kkono gye gutunudde we waba obukiikakkono<ref name=north/> ate ogmukono gwo ogwa ddyo gye gutunudee we wali obukiikaddyo<ref name=south/>. Enkoona yo gy'etunudde we waba obugwanjuba.<ref name=okusinziira>Charles Muwanga</ref> Manya ne bino: * Bukiikaddyo owa buvanjuba<ref name=southeast>''Southeast'' (en)</ref> * Bukiikaddyo owa bugwanjuba<ref name=southwest>''Southwest'' (en)</ref> Erinnya ''maserengeta'' liva mu kulaba nti aserengeta a genda wansi, ate nga kulupapula bukiikaddyo esangibwa wansi. Era ne bukiikakkona bagiyita ''mambuka'' kunsonga eno. == Etelekero Lye Bifanannyi == <center><gallery> File:Compass Rose English South.svg|Obukiikaddyo oba Maserengeta File:Compass Rose English Southeast.svg|Bukiikaddyo owa buvanjuba File:Compass Rose English Southwest.svg|Bukiikaddyo owa bugwanjuba </gallery></center> == Laba Nawano == * [[Endagabwolekero]] == Ebyokurabirako == {{reflist|30em}} [[Category:Essomansi]] 5qq88bflxb1rrbekzq6pyui21isfp3q Bufalansa 0 6996 54456 30419 2026-06-12T21:19:25Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54456 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Acta Eruditorum - III mappe Francia, 1703 – BEIC 13363829.jpg|thumb|''Francia'', 1703]] '''Bufalansa''', oba '''Ripabuliki ya Bufalansa''', ly'eggwanga mu [[Bulaaya]]. Ekibuga ky'eggwanga ekikulu kiyitibwa [[Paris]]. [[Category:Eggwanga]] [[Category:Bulaaya]] [[Category:Bufalansa| ]] jidr4767ci2jon3qblgvm78w8ducxwo Brussels 0 6997 54427 25572 2026-06-12T18:03:56Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54427 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Вид с верхнего города на Городскую ратушу. Впереди фонтан «Вращающееся ухо» (Oreille Tourbillonnante) - panoramio.jpg|thumb|right|Brussels]] '''Brussels''' kye ekibuga kya [[Bubirigi]] ekikulu. Ekibuga kyirimu abantu {{formatnum:1197983}} (2017) era kyekisinga obune mu Bubirigi. [[File:Belgique - Bruxelles - Schuman - Berlaymont - 01.jpg|thumb|center|European Commission (Brussels)]] [[Category:Bubirigi]] cikrex0ucnh1jpixw47me6nbhvvpodq Ensi 0 7139 54794 30043 2026-06-13T11:30:08Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54794 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ensi''' (akabonero: [[file:Earth symbol (bold).svg|16px|🜨]]) ye sseŋŋendo ow'okusatu okuva ku musana gwaffe. Ensi eno etwala omwaka (100) mulamba okwetooloola omusana gwaffe. Ensi ye pulaneti eyokusatu okuva ku Njuba era kye kintu kyokka eky’omu bwengula ekimanyiddwa okutereka obulamu. Wadde ng’amazzi amangi gasobola okusangibwa mu Nsengekera y’Enjuba yonna, Ensi yokka y’eyimirizaawo amazzi ag’okungulu ag’amazzi. Ebitundu nga 71% ku ngulu w’ensi bikolebwa ennyanja, nga kino kikendeeza ku bbalaafu y’ensi ey’enjuba, ennyanja, n’emigga. Ebitundu 29% ebisigadde ku ttaka ly’ensi, nga mulimu ssemazinga n’ebizinga. Olususu lw’ensi olw’okungulu lukolebwa ebipande by’ensi ebiwerako ebitambula mpola, nga bikwatagana ne bivaamu ensozi, ensozi ezivuuma, ne musisi. Omusingi ogw’ebweru ogw’amazzi ogw’ensi gukola ekifo kya magineeti ekibumba maginetosphere y’ensi, ne kikyusa empewo z’enjuba ezizikiriza. Empewo y’ensi esinga kubaamu nayitrojeni ne okisigyeni. Amasoboza g’enjuba mangi gafunibwa ebitundu eby’obutiti okusinga ebitundu eby’enjuba era gaddamu okusaasaanyizibwa olw’okutambula kw’empewo n’ennyanja. Omukka gw’amazzi gubeera nnyo mu bbanga era gukola ebire ebibikka ekitundu ekisinga obunene mu nsi. Gaasi ezikola empewo mu bbanga nga kaboni dayokisayidi (CO2) zitega ekitundu ky’amasoboza agava mu Njuba okumpi n’engulu. Embeera y’obudde mu kitundu efugibwa latitude, naye era efugibwa obugulumivu n’okumpi n’ennyanja ez’ekigero. Obudde obw’amaanyi, gamba ng’omuyaga ogw’omu bitundu eby’obutiti, okubwatuka, n’ebbugumu, bibaawo mu bitundu ebisinga obungi era bikosa nnyo obulamu. Ensi ye ellipsoid nga yeetooloola ya kiromita nga 40,000. Ye pulaneti esinga okubeera n’obungi mu Nsengekera y’Enjuba. Ku pulaneti ennya ezirimu amayinja, y’esinga obunene era esinga obunene. Ensi eri mu ddakiika nga munaana ez’ekitangaala okuva ku Njuba era egyetooloola, ekitwala omwaka mulamba (ennaku nga 365.25) okumaliriza enkyukakyuka emu. Ensi yeetooloola ekisiki kyayo mu bbanga eritakka wansi wa lunaku (mu ssaawa nga 23 n’eddakiika 56). Ekisiki ky’ensi eky’okuzimbulukuka kiserengese nga kitunuulidde ennyonyi yaayo eyeetooloola Enjuba, ne kivaamu sizoni. Ensi yeetooloolwa sseetilayiti emu ey’obutonde ey’olubeerera, Omwezi, eyeetooloola ensi ku kiromita 380,000 (sekondi 1.3 ez’ekitangaala) era nga ya bugazi nga kimu kyakuna ng’ensi. Omwezi bulijjo gwolekedde Ensi n’oludda lwe lumu nga guyita mu kusiba amayengo era ne guleeta amayengo, ne gutebenkeza ekisiki ky’Ensi, era ne gukendeeza ku nkulungo yagwo mpolampola. Ensi yatondebwa emyaka egisukka mu buwumbi buna n’ekitundu emabega. Mu myaka kawumbi egyasooka egy’ebyafaayo by’Ensi, ennyanja yatondebwawo oluvannyuma obulamu ne bukulaakulana munda mu yo. Obulamu bwasaasaana mu nsi yonna ne butandika okukosa empewo n’okungulu kw’ensi, ekyaviirako Earth’s Great Oxidation Event emyaka obuwumbi bubiri emabega. Abantu baavaayo emyaka 300,000 egiyise, era leero batuuse ku buwumbi munaana. Abantu beesigama ku bitonde by’ensi n’eby’obugagga eby’omu ttaka okusobola okuwangaala, naye beeyongedde okukosa obutonde bw’ensi. Leero, engeri abantu gye bakwata ku mbeera y’obudde, ettaka, amazzi, n’obutonde bw’ensi tesobola kuyimirizibwa, era kino kiteeka obulamu bw’abantu mu matigga era kireetera obulamu obulala okusaanawo ennyo. == Ennyiriri z’ebigambo (etymology). == Ekigambo ky’Olungereza eky’omulembe Earth kyakulaakulana, nga kiyita mu Lungereza olw’omu makkati, okuva mu linnya ly’Olungereza Enkadde erisinga okuwandiikibwa eorðe. Kirina ebikwatagana mu buli lulimi Olugirimaani, era ekikolo kya bajjajjaabwe kizzeemu okuzimbibwa nga *erþō. Mu bukakafu bwayo obwasooka, ekigambo eorðe kyali kyakozesebwa dda okuvvuunula amakulu mangi ag’Olulattini terra n’Oluyonaani γῆ gē: ettaka, ettaka lyalyo, ensi enkalu, ensi y’abantu, kungulu w’ensi (nga mw’otwalidde n’ennyanja), ne ensi yennyini. Nga bwe kyali ku Terra/Tellūs y’Abaruumi n’Oluyonaani Gaia, Ensi eyinza okuba nga yali katonda omukazi eyafuulibwa omuntu mu bukaafiiri bw’Abagirimaani: enfumo z’Abanorse ezaasembayo zaali zirimu Jörð (‘Ensi’), omukazi omunene ennyo atera okuweebwa nga maama wa Thor. Mu byafaayo, ensi ebadde ewandiikibwa mu nnukuta entono. Okuva mu Lungereza olw'omu makkati olwasooka, amakulu gaayo agakakafu nga "ensi" gaalagibwa nga ensi. Mu mulembe gw’Olungereza olw’omulembe ogw’olubereberye we gwatuukira, okuwandiika amannya mu nnyiriri ennene zaatandika okufuga, era ensi nayo yawandiikibwa Ensi naddala bwe yajuliziddwa wamu n’ebintu ebirala eby’omu ggulu. Gye buvuddeko, erinnya lino oluusi liweebwa buweebwa nga Ensi, nga ligeraageranya n’amannya ga pulaneti endala, wadde ng’ensi n’ebifaananyi n’ebisigadde bya bulijjo. Emisono gy’ennyumba kati gyawukana: Empandiika ya Oxford emanyi ennukuta entono ng’esinga okukozesebwa, ng’ennukuta ennene nkyukakyuka ekkirizibwa. Enkolagana endala ewandiika ennukuta ennene "Ensi" nga erabika ng'erinnya (okugeza, "empewo y'ensi") naye ewandiika mu nnukuta entono nga ekulemberwa (okugeza, "empewo y'ensi"). Kumpi bulijjo kirabika mu nnukuta entono mu bigambo eby'enjogera nga "kiki ku nsi ky'okola?" Oluusi n’oluusi, erinnya Terra /ˈtɛrə/ likozesebwa mu kuwandiika kwa ssaayansi n’okusingira ddala mu bya ssaayansi okwawula ensi y’obuntu ku ndala, ate mu bitontome Tellus /ˈtɛləs/ ebadde ekozesebwa okulaga okufuuka omuntu kw’Ensi. Terra era lye linnya lya nsi mu nnimi ezimu ez’Abaruumi (ennimi ezaava mu Lulatini) nga Oluyitale n’Olupotugo, ate mu nnimi endala ez’Abaruumi ekigambo kino kyavaamu amannya agakyusiddwa katono mu mpandiika (nga Tierra y’Olufaransa n’Olufaransa Terre). Enkula y’Olulattini Gæa oba Gaea (Olungereza: /ˈdʒiː.ə/) ey’erinnya ly’Oluyonaani ery’ebitontome Gaia (Γαῖα; Oluyonaani olw’edda: oba ) tetera kubaawo, wadde ng’ennukuta endala Gaia efuuse eya bulijjo olw’endowooza ya Gaia, mu mbeera eyo enjatula yaayo eri /ˈɡaɪ.ə/ okusinga Olungereza olusinga okuba olw’edda /ˈɡeɪ.ə/. == Ensengeka y'ebiseera == === Okutondebwawo === Ekintu ekisinga obukadde ekisangibwa mu Nsengekera y’Enjuba kiwandiikiddwa ku nnaku za 4.5682+0.0002 −0.0004 Ga (emyaka obuwumbi) emabega. Ku 4.54±0.04 Ga Ensi ey’olubereberye yali ekoleddwa. Ebitonde ebiri mu Nsengekera y’Enjuba byatondebwa era ne bikulaakulana n’Enjuba. Mu ndowooza, ekiwujjo ky’enjuba kigabanya obuzito okuva mu kire kya molekyu nga kiyita mu kugwa kw’amaanyi ag’ekisikirize, ekitandika okwekulukuunya n’okufuumuuka ne kifuuka disiki ey’emmunyeenye eyeetooloovu, olwo enjuba ne zikula okuva mu disiki eyo n’Enjuba. Nebula erimu ggaasi, empeke za ice, n’enfuufu (nga mw’otwalidde ne nyukiliya ezisookerwako). Okusinziira ku ndowooza ya nebular, planetesimals zitondebwawo olw’okwegatta, nga Ensi ey’olubereberye ebalirirwa nti eyinza okutwala wonna okuva ku myaka obukadde 70 okutuuka ku 100 okutondebwa. Okubalirira kw’emyaka gy’Omwezi kuva ku 4.5 Ga okutuuka ku buto ennyo. Endowooza ekulembedde eri nti yatondebwawo olw’okwegatta okuva mu bintu ebyasumululwa okuva ku nsi oluvannyuma lw’ekintu ekinene nga Mmande nga kiriko ebitundu nga 10% ku buzito bw’ensi, ekiyitibwa Theia, okutomera Ensi. Yakuba Ensi n’ekikuba ekitunula era ebimu ku buzito bwayo ne byegatta n’Ensi. Wakati wa 4.1 ne 3.8 Ga, okukosebwa kw’enjuba okungi mu kiseera ky’okukuba bbomu ez’amaanyi ennyo kwaleeta enkyukakyuka ez’amaanyi mu butonde obunene obw’okungulu obw’Omwezi era, okusinziira ku kuteebereza, ku y’ensi. === Ebyafaayo by’eby’ettaka === Empewo y’ensi n’ennyanja zatondebwawo olw’emirimu gy’olusozi n’okufuluma kw’omukka. Omukka gw’amazzi okuva mu nsonda zino gwafuuka mu nnyanja, ne gwongerwako amazzi ne ice okuva mu asteroids, protoplanets, ne comets. Amazzi agamala okujjuza ennyanja gayinza okuba nga gaali ku Nsi okuva lwe yatondebwa. Mu nkola eno, ggaasi ezikola empewo mu bbanga zakuuma ennyanja obutafuuka nnyonjo ng’Enjuba eyaakatondebwa erina ebitundu 70% byokka ku kitangaala kyayo ekiriwo kati. Ku 3.5 Ga, amaanyi ga magineeti y’ensi yateekebwawo, ekyayamba okutangira empewo okuggyibwako empewo y’enjuba. Nga oluwuzi olw’ebweru olw’Ensi olusaanuuse lunyogoga lwakola ekikuta ekigumu ekisooka, ekilowoozebwa nti kyali kya mafic mu butonde. Ekibumbe kya ssemazinga ekyasooka, ekyali kisingako felsic mu butonde, kyakolebwa olw’okusaanuuka okw’ekitundu okw’ekibumba kino ekya mafic. Okubeerawo kw’empeke z’eby’obugagga eby’omu ttaka eby’omulembe gwa Hadean mu njazi ez’ensenke ez’e Eoarchean kiraga nti waakiri ekikuta ekimu eky’ekika kya felsic kyaliwo nga 4.4 Ga, 140 Ma zokka oluvannyuma lw’ensi okutondebwa. Waliwo ebikozesebwa bibiri ebikulu eby’engeri obuzito buno obutono obw’olubereberye obw’ekibumba kya ssemazinga gye bwakulaakulana okutuuka ku bungi bwakyo obuliwo kati: (1) okukula okutambula obutasalako okutuuka ku lunaku lwa leero, nga kino kiwagirwa ekiseera kya radiometric eky’ekibumba kya ssemazinga mu nsi yonna ne (2) okukula okw’amangu okusooka mu bunene bw’ekibumba kya ssemazinga mu kiseera kya Archean, okukola ekitundu ekinene eky’ekibumba kya ssemazinga kati ekiriwo, ekiwagirwa obujulizi bwa isotopu okuva mu hafnium mu zircons ne neodymium mu sedimentary enjazi. Ebikozesebwa bino ebibiri n’ebiwandiiko ebibiwagira bisobola okutabagana nga biddamu okukola ennyo ekibumba kya ssemazinga naddala mu biseera eby’olubereberye eby’ebyafaayo by’ensi. Ekibumbe ekipya ekya ssemazinga kikolebwa nga kiva ku plate tectonics, enkola okukkakkana nga evugirwa okufiirwa ebbugumu obutasalako okuva munda mu nsi. Mu bbanga ery’emyaka obukadde n’obukadde, amaanyi g’ensi galeetedde ebitundu by’ekibumba kya ssemazinga okwegatta ne bikola ssemazinga ennene oluvannyuma ne zikutuka. Ku ssemazinga nga 750 Ma, emu ku ssemazinga ennene ezaasooka okumanyibwa, Rodinia, yatandika okukutuka. Oluvannyuma ssemazinga zaddamu okwegatta ne zikola Pannotia ku 600–540 Ma, olwo okukkakkana nga Pangaea, nayo yatandika okukutuka ku 180 Ma. Enkola esinga okusembyeyo ey’emyaka gya ice yatandika nga 40 Ma, n’oluvannyuma n’enywezebwa mu kiseera kya Pleistocene nga 3 Ma. Ebitundu ebya latitude eya waggulu n’eya wakati okuva olwo bibadde biyitamu enzirukanya enfunda eziwera ez’okufuuka omuzira n’okusaanuuka, nga biddiŋŋana nga buli luvannyuma lwa myaka 21,000, 41,000 ne 100,000. Ekiseera kya Glacial Ekisembayo, mu lulimi oluyitibwa "omulembe gwa ice ogusembayo", kyabikka ebitundu ebinene ebya ssemazinga, okutuuka ku latitude eza wakati, mu ice era kyaggwaawo emyaka nga 11,700 egiyise. === Ensibuko y’obulamu n’enkulaakulana === Enkolagana y’eddagala ye yaleetera molekyu ezaasooka okwekoppa emyaka nga obuwumbi buna emabega. Nga wayise emyaka kitundu ky’akawumbi, jjajjaawe asembayo ow’awamu ow’obulamu bwonna obuliwo kati yasituka. Enkulaakulana y’ensengekera y’ekitangaala yasobozesa amaanyi g’Enjuba okukungula butereevu ebiramu. Okisigyeni wa molekyu eyavaamu (O2) yakuŋŋaanyizibwa mu bbanga era olw’okukwatagana n’emisanvu gy’enjuba egy’amaanyi ennyo, yakola oluwuzi lwa ozone olukuuma (O3) mu bbanga erya waggulu. Okuyingizibwa kw’obutoffaali obutono mu bunene kyavaamu okukula kw’obutoffaali obuzibu obuyitibwa eukaryotes. Ebiramu ebya nnamaddala ebirina obutoffaali obungi ebitondebwa ng’obutoffaali munda mu matwale byeyongera okuba eby’enjawulo. Olw’okuyambibwako okunyiga obusannyalazo obw’obulabe obw’amaanyi aga ultraviolet olw’oluwuzi lwa ozone, obulamu bwafuuka amawanga ku ngulu w’Ensi. Mu bukakafu obusooka obw’ebintu eby’edda eby’obulamu mulimu ebifo eby’obuwumbi ebiyitibwa microbial mat fossils ebisangibwa mu mayinja ag’omusenyu agawezezza emyaka obuwumbi 3.48 mu Western Australia, biogenic graphite eyasangibwa mu njazi ez’emyaka obuwumbi 3.7 eza metasedimentary mu Western Greenland, n’ebisigaddewo eby’ebintu ebiramu ebisangibwa mu buwumbi buna n’obukadde 100- enjazi ezimaze omwaka mulamba mu Western Australia. Obujulizi obusooka obutereevu obw’obulamu ku Nsi buli mu njazi za Australia ezimaze emyaka obuwumbi busatu n’obukadde 45 nga ziraga ebifo eby’edda eby’obuwuka obutonotono. Mu kiseera kya Neoproterozoic, 1000 okutuuka ku 539 Ma, ekitundu ekinene eky’Ensi kiyinza okuba nga kyali kibikkiddwako ice. Endowooza eno ebadde eyitibwa "Ensi ya Snowball", era ya njawulo nnyo kubanga yakulembera okubwatuka kwa Cambrian, ebiramu ebirimu obutoffaali obuwera bwe byeyongera nnyo mu buzibu. Oluvannyuma lw’okubwatuka kwa Cambrian, 535 Ma, wabaddewo okusaanawo okw’amaanyi okutakka wansi wa ttaano n’obutonotono bungi. Ng’oggyeeko ekiteeso ky’okusaanawo kwa Holocene mu kiseera kino, ekyasembyeyo kyali kya 66 Ma, ng’okukubwa kwa asteroid kwavaako okusaanawo kwa dinosaurs ezitali za binyonyi n’ebisolo ebirala ebinene ebyewalula, naye okusinga kwawonya ebisolo ebitonotono nga ebiwuka, ebinyonyi ebiyonka, enzige n’ebinyonyi. Obulamu bw’ebisolo ebiyonka buzze bwa njawulo mu Mys 66 eziyise, era emyaka obukadde obuwerako emabega enkima ya Afirika yafuna obusobozi okuyimirira nga yeegolodde. Kino kyanguyiza okukozesa ebikozesebwa era ne kikubiriza empuliziganya eyawa ebiriisa n’okusikirizibwa ebyetaagisa eri obwongo obunene, ekyaviirako abantu okukulaakulana. Enkulaakulana y’ebyobulimi, n’oluvannyuma embuga, yaleetera abantu okuba n’obuyinza ku Nsi n’obutonde n’obungi bw’ebiramu ebirala ebikyagenda mu maaso n’okutuusa leero. === Ebiseera by'omumaaso === Ebiseera by’ensi ebisuubirwa okuba eby’omu maaso eby’ekiseera ekiwanvu byesibye ku by’Enjuba. Mu myaka akawumbi kamu n’obukadde 100 egijja, okumasamasa kw’enjuba kujja kweyongera ebitundu 10%, ate mu myaka obuwumbi busatu n’ekitundu egijja ebitundu 40%. Ebbugumu ly’ensi eryeyongera ku ngulu lijja kwanguyiza enzirukanya ya kaboni etali ya kiramu, okukendeeza ku bungi bwa CO2 okutuuka ku mitendera egy’okutta ebimera (10 ppm ku C4 photosynthesis) mu myaka nga obukadde 100–900. Obutabeera na bimera kijja kuvaamu okufiirwa omukka gwa oxygen mu bbanga, ekifuula obulamu bw’ebisolo obutasoboka. Olw’okumasamasa okweyongera, ebbugumu ly’ensi erya wakati liyinza okutuuka ku 100 °C (212 °F) mu myaka akawumbi kamu n’ekitundu, era amazzi gonna ag’omu nnyanja gajja kufuumuuka ne gabula mu bwengula, ekiyinza okuvaako ekiwujjo ekidduka, mu bbanga eribalirirwamu 1.6 ku 3 emyaka obuwumbi. Ne bwe kiba nti Enjuba yali nnywevu, akatundu k’amazzi agali mu nnyanja ez’omulembe guno kajja kukka okutuuka ku mantle, olw’okukendeera kw’omukka ogufuluma okuva mu biwonvu eby’omu makkati g’ennyanja. Enjuba ejja kweyongera okufuuka ekinene ekimyufu mu myaka nga obuwumbi butaano. Ebikozesebwa biragula nti Enjuba ejja kugaziwa okutuuka ku AU nga 1 (kiromita obukadde 150; mayiro obukadde 93), emirundi nga 250 ku radius yaayo eriwo kati. Enkomerero y’ensi tetegeerekeka bulungi. Nga ekinene ekimyufu, Enjuba ejja kufiirwa ebitundu nga 30% ku buzito bwayo, kale, awatali bikolwa bya mayengo, Ensi ejja kutambula ku nkulungo 1.7 AU (obukadde 250 km; obukadde 160 mi) okuva ku Njuba ng’emmunyeenye etuuse ku radius yaayo esinga obunene, bwe kitaba ekyo, nga kiva ku mayengo, kiyinza okuyingira mu bbanga ly’Enjuba ne kifuuka omukka. [[Category:Essomansi]] 1jrpnyimwq8ylc6rvb7yn9ayclrjs3i Langi 0 7158 54812 32919 2026-06-13T11:37:06Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54812 wikitext text/x-wiki {{Databox}} # [[File:HLSColorSpace.png|thumb|Ekyifananyi kya Langi]]Kyenvu, ([[w:en:yellow|yellow]]) # Kyeru, ([[w:en:white|white]]) # Kitaka, ([[w:en:brown|brown]]) # Kidugavu, ([[w:en:grey|grey]]) # Bbululu, ([[w:en:blue|blue]]) # Ppinka, ([[w:en:pink|pink]]) # Kiragala, ([[w:en:green|green]]) # Kacungwa, ([[w:en:orange|orange]]) # Kimyufu ([[w:en:red|red]]) li2rdt9igxdonwu38gw6k8yqxqxuarz Ebifaananyampandiika(Homographs) 0 7213 54845 23392 2026-06-13T11:47:43Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54845 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Okusinziira ku Muwanga Charles, mu kitabo kye "essomamakulu(Semantics)", "ebifaananyampandiika"(homographs) bye bigambo ebiwandiikibwa mu ngeri y'emu naye ng'ate amakulu gabyo si gegamu. qpn7wohkb9vow5wtug6mdwnp9yq3zc9 Ebifaananyanjatula(Homophones) 0 7214 54849 23393 2026-06-13T11:48:42Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54849 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Okusinziira ku Muwanga Charles mu kitabo kye "Essomamakulu (Semantics)", "ebifaananyanjatula"(Homophones) bye bigambo ebirina enjatula y'emu naye ate nga empandiika n'amakulu bya njawulo. 7c8tsd4cdkxz7qc1thkqw2pq7om87ww Ebifaananyamakulu(Synonyms) 0 7216 54843 23397 2026-06-13T11:47:25Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54843 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Okusinziira ku Muwanga Charles mu kitabo kye "Essomamakulu"(Semantics), ebifaananyamakulu(synonyms) bye bigambo nga birina empandiika za njawulo naye ng'amakulu ge gamu oba nga galiraaniganye nnyo. 6mf9rgrmnugok5h9a7ie3ui4rvmrc96 Ekigeranyabudde 0 7256 54780 34269 2026-06-13T10:50:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54780 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Köppen-Geiger Climate Classification Map (1980–2016) no borders.png|thumb|Ekigeranyabudde]] '''Ekigeranyabudde''' (English: climate) kiba kigeranyo (average) kya mbeera ya budde okuyita mu kiseera ekiwanvu (average weather condition measured over long periods of time). {{Stub}} 25zoa3ep0f2ctyu47izl8k9mi2ulo9w 54781 54780 2026-06-13T10:50:49Z Nambogo Catharine 6408 54781 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ekigeranyabudde''' (English: climate) kiba kigeranyo (average) kya mbeera ya budde okuyita mu kiseera ekiwanvu (average weather condition measured over long periods of time). {{Stub}} i4c4gsn19b5ilf57w1cbkd1t7sc4w8t Charles Muwanga Foundation for Intellectualisation of African Vernaculars 0 7362 54687 23867 2026-06-13T10:08:26Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54687 wikitext text/x-wiki {{Databox}} "Charles Muwanga Foundation for Intellectualisation of African vernaculars" kawefube wa Ssekalowooleza Muwanga agenderera okulaba nga Olulimi Oluganda luyitimuka mu magezi ag'ekikugu gonna mu masomo ag'enjawulo. Kawefube ono yava mu kunoonyereza kwa mwami Muwanga Charles n'akizuula nti tewali nsonga lwaki abaddugavu tetusobola kugunjaawo bigambo ebirimu amakulu agali mu bigambo by'Olungereza eby'ekibalangulo oba essomakubaza ne sayansi. Muwanga agamba nti kye tulina okusooka okukola kwe kuvaamu endowooza nti ebigambo bya sayansi n'ekibalangulo(essomakubala) tulina kubyewola bwewozi ! Tulowooza nti bwe tugunjawwo ebigambo nga tweyambisa ebigambo bye tulina mu nnimi zaffe nga Oluganda , amakulu gaabyo gaba tegavaayo!Okwo kwebuzaabuza na kwewabya kubanga n'ebyolungereza ebyekikugu bye tukozesa tetwasooka kunnyonnyoka butegeerekefu bwabyo , wabula twasooka kubikwata bukusu n'ensonjola zaabyo. Ekikulu si kigambo wabula amakulu gaakyo amekusifu agakyawula ku birala. Omunyankole agamba "shitama" okutegeeza "okutuula" mu Luganda kyokka Omuganda bwaba ayogera Olunyankole kino tekimwesittaza kuba aba akimanyi nti mu Lunyankole "okushitama si kusitama wabula kutuula. Omusoga bwagamba nti twenda President Mulala aba tategeeza nti Pulesidenti aliko tebakyamwagala wabula aba ategeeza nti twagala pulesudenti omu yekka. Omuganda bw'ayiga okwogera Olusoga kino atandika okukimanya nti mu Lusoga "kirala" kitegeeza "kimu", si kintu eky'enjawulo nga bwe kri mu Luganda. Tweyunge ku kaweefube wa Muwanga okuzimba oluganda olw'ekikugu mu sayansi , ekibalangulo ne tekinologiya nga tugoberera ebiwandiiko bye . Muwanga yatandikawo IALI okulaba nga ennimi zonna endala eza Uganda ne Africa zikulaakulana nga Oluganda ye lweyekwatiddemu nga ekyokulabirako!! 6i20wmyb77jrqqvsnpjx5vesi6xb9a6 Brasil 0 7464 54340 44159 2026-06-12T13:55:54Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54340 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Brazil topo.jpg|thumb|Map of Brasil]] [[File:Flag of Brazil.svg|thumb|BBENDERA YA BRASIL]] '''Brasil''' ggwanga mu [[South America]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Brasilia]]. {{Stub}} [[Category:Amawanga g'South America]] 4zkavyppmh3lx2lvm50d1ntaywoy3yj Colombia 0 7494 54811 26527 2026-06-13T11:36:43Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54811 wikitext text/x-wiki {{Databox}} | Erinnya mu lunnansi = | image_flag = Flag of Colombia.svg | image_coa = Coat of arms of Colombia.svg | image_location = Colombia (orthographic projection).svg | mubala gw'eggwanga = | luyimba lw'eggwanga = | Nnimi = | Abantu = 48 258 494 | obungi bw'abantu = | kibangirizi n'abantu = | ekibuga ekikulu = [[Bogotá]] | ekibuga ekisingamu obunene = [[Bogotá]] | obugazi = | ekifo eky'obunene mu nsi zonna = | ekibangirizi eky'amazzi = | ekitundu ekitwaliddwa amazzi = | amefuga = | abakulembeze = [[Pulezidenti]] [[Iván Duque Márquez]] | nsimbi = Colombian Peso | Erinnya lyazo = | saawa = | Namba y'ensi = 57 | Nnukuta = co }} '''Colombia''' ggwanga mu [[South America]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Bogotá]]. * Awamu: 1,142,748 km² * Abantu: 48,258,494 (2019) == Ekibuga (* abantu) == * [[Bogotá]] * 7,150,000 (2017) * [[Medellín]] * 2,529,403 (2018) * [[Cali]] * 2,471,474 (2018) * [[Cartagena]] * 1,036,412 (2018) == Website == * Commons [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Colombia] [[Category:Colombia]] 9fb1vhczhe72i2xvas47tu39k0jrsmo Bogotá 0 7495 54320 24373 2026-06-12T13:43:40Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54320 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:CollageBogotá.png|thumb|right|250px|''Bogotá'']] '''Bogotá''' kye'kibuga kya [[Colombia]] ekikulu. * Awamu: 1775 km<sup>2</sup> * Abantu: 8,080,734 ([[2017]]) [[Category:Colombia]] {{Stub}} 8l2066jlb3tla1oe02sfpv565erelpu Cali 0 7501 54580 24384 2026-06-12T22:32:38Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54580 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Vista desde san antonio.JPG|thumb|Cali]] '''Cali''', ekibuga mu [[Colombia]]. [[Category:Colombia]] {{Stub}} 5p8tu6t1ae27kaqqnces7w1qa2zpt2n Cayina 0 7509 54636 26332 2026-06-13T04:59:20Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54636 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Infobox Country | Erinnya mu lunnansi = {{lang|zh|中华人民共和国}} | image_flag = Flag of China.svg | image_coa = National Emblem of the People's Republic of China.svg | image_location = CHN orthographic.svg | mubala gw'eggwanga = | luyimba lw'eggwanga = | Nnimi = | Abantu = | obungi bw'abantu = | kibangirizi n'abantu = | ekibuga ekikulu = [[Beijing]] | ekibuga ekisingamu obunene = [[Beijing]] | obugazi = 9,600,000 | ekifo eky'obunene mu nsi zonna = | ekibangirizi eky'amazzi = | ekitundu ekitwaliddwa amazzi = | amefuga = [[1 Oct]] [[1949]] | abakulembeze = [[Xi jinping]] ([[President]])<br />[[Le keqiang]] ([[Prime Minister]]) | nsimbi = Renminbi | Erinnya lyazo = ¥ | saawa = 8 | Namba y'ensi = 86 | Nnukuta = chn }} '''Cayina''' (chn:中国) nsi e ngulu wa [[Asia]]. Ekibuga cha Cayina ecikulu ciyitibwa Beijing. <br><gallery class=center caption="Cayina - 中华人民共和国 - China"> Beijing-Verbotene Stadt-Halle der zentralen Harmonie-04-gje.jpg|Beijing China-Grosse Mauer-132-2012-gje.jpg|Great Wall of China Dazu-Baoding Shan-284-No21-2012-gje.jpg|Dazu, Baoding Shan Li-Flussfahrt-116-Schiff-2012-gje.jpg|Li river Yangshuo-Weststrasse-34-2012-gje.jpg|Yangshuo Longmen-Grotten-Fengxian Si-44-Himmelskoenig-Waechter-2012-gje.jpg|Luoyang, Longmen grottoes Xian-Terrakotta-Armee-14-2012-gje.jpg|Xi'an, Terracotta Army‎‎ Shanghai-Skyline-34-Volksheldenmonument-2012-gje.jpg|Shanghai </gallery> [[Category:Cayina| ]] 42ahp5c2ezrhr0xnjfcrgavao8vy299 Caroline Kamya 0 7792 54609 32592 2026-06-13T04:47:44Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54609 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Caroline Kamya''' (yazaalibwa 1974) munna'yuganda dayirekita era pulodiyuusa wa firimu. == Obuto bwe == Kamya yazaalibwa Uganda wabula yakulira Kenya mpozi ne Bungereza<ref name=":1" /><ref name=":2">https://artmatters.info/2008/09/ugandas-prolific-but-little-known-filmmaker/</ref>. == Okusoma kwe == Kamya yasooma nafuna diguli eyasooka mu misomo egya Architecture ne Urban Design okuva mu ttendekero lya Bartletts e Bungereza. Okwo yayongerezaako emisomo gya Masters mu pulogulaamu za ttivvi eza documentary okuva mu Goldsmiths College<ref name=":1">https://www.prlog.org/11001651-joy-keys-chats-with-filmmaker-caroline-kamya-about-imani.html</ref>. Mu kusoma n'okukugukira mu bya firimu, Kamya yasomerako mu matendekero gano : Maisha Film Lab e Kampala,Berlinale Talent Campus e bugiriimani, DOX Lab, Durban Talent Campus e [[South Africa]] mpozi ne Binger<ref name=":2" />. == Emirimu gye == Kamya yaakawangula ebitiibwa ebisuka mu 10 nga kwotadde okukolera mu mikutu egyenjawulo egya ttivvi e London n'addala BBC.Bweyakomawo e Uganda, natandikawo kampuni esunsula era etekateka empereza y'oku ttivi emanyikiddwa nga IVAD International<ref name=":0">https://www.imdb.com/name/nm3970084/bio</ref>. Mu mwaka 2010, firimu ya Kamya eyasooka eyali eyitibwa ''Imani'' bagilaga ku mwoleso gwa Berlin Film Festival, era nelangilibwa mu tuluba lya 'Best First Feature'.Neera mu mwaka gwegumu yazaako firimu ya ''Chips and Liver Girls'', nga yakolagana ne dayirekita munne omu Danish ayitibwa Boris Bertram. Firimu eno yali eraga embeera eriwo wakati wa bawala abato mu Uganda n'abasajja ababasasulira ebisale by'okusoma. Mu mwaka 2011, yazaaki firimu enyimpimpi gyeyatuuma ''Fire Fly'' (2011) era nga eno yagikolera China<ref name=":0" /> == Firimu zaze akola == * ''Chips and Liver Girls'' (short), 2011 * ''Imani'', 2010 * ''Fire Fly'' (short), 2011 * ''The Peace Between'' 2019 == Ebibanja ebweru == * [https://web.archive.org/web/20201023103935/http://carolinekamya.com/about-me/ Website ya Caroline Kamya] == Ebisinziddwako == {{Reflist}} ikvtxhifoipyo542jv93ib7ophfgx8h Buddu 0 7808 54445 37645 2026-06-12T18:11:30Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54445 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buddu''' limu ku masaza ekkuminomunaana(18) agakola Obwakabaka bwa [[Buganda]] obusangibwa mu masekkati g'eggwanga [[Uganda]]. Omwami afuga essaza lino kulwa Kabaka wa Buganda aweebwa ekitiibwa ekya ''''Pookino'''<nowiki/>'. Embuga enkulu ey'esaza Buddu esangibwa mu kibuga Masaka mu kifo ewayitibwa ku saza era wewali n'enyumba '''Buddukiro''' nga eno y'enyumba entongole ey'omwami w'esaza Buddu.<ref>https://www.bugandauk.com/en/news/buganda-news/katikkiro-mayiga-officially-opens-buddukiro-house-in-buddu-county</ref> == Endagiriro == Essaza Buddu lisangibwa kumpi n'ennyanja [[Nnalubaale]] mu masekkati ga Uganda. Lino lisalagana ensalo namasaza ga Buganda amalala okuli [[:en:Ssese_Islands|Ssese]], [[:en:Kooki|Kooki]], Kabula, [[:en:Mawogola_County|Mawogola]], Gomba, Mawokota, ne Butambala. Mu ngabanya yebifo by'obukulembeze egobererwa gavumenti ya Uganda eyawakati, Buddu erimu disitulikiti n'ekibuga kimu era byebino, mwaka gwa 2010, [[:en:Bukomansimbi_District|Bukomansimbi]], [[:en:Kalungu_District|Kalungu]], [[:en:Lwengo_District|Lwengo]] , [[:en:Kyotera_District|Kyotera]] [[:en:Masaka_District|Masaka disitulikiti]], kwossa n'ekibuga [[Masaka]]. == Engeri gyeryegatta ku Buganda == Buddu yadde nga ebadde kitundu kya Buganda okuviira ddala mu kyasa eky'ekkuminoomunaana, ssi limu ku masaza asatu (3) okwazimbirwa Obwakabaka bwa Buganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://buganda.or.ug/amasaza/ |access-date=2024-12-06 |archive-date=2024-10-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241010024214/https://buganda.or.ug/amasaza/ |url-status=dead }}</ref> Essaza lino lyagattibwa ku Buganda oluvanyuma lwamaje ga Buganda okulwanagana nago ag'Obukama bwa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] era Buganda nemegga Bunyoro eyali nannyini kitundu kino. Bino byaliwo mu biseera Kabaka [[:en:Jjunju_of_Buganda|Jjunju]] weyafugira Buganda (1780 - 1797).<ref>http://umhslubaga.ac.ug/wp-content/uploads/2020/04/S2-History-East-Africa-Vol.-2.pdf</ref> Bannabyafaayo abawerako bagamba nti Buddu ly'essaza eryasembayo okuwambibwa Buganda ngeyita mu lutaabalo nga abazungu abafuzi bamatwale tebannajja kutwala buyinza kufuga Buganda n'ebitundu ebiriraanyewo oluvannyuma byebagatta okukola ensi Uganda mu mwaka 1894 ate oluvannyuma neweebwa obwetwaaze mu mwaka 1962.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://issuu.com/landmarkmagazine256/docs/the_pearl_of_africa_web/s/13491300 |access-date=2024-12-06 |archive-date=2024-12-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213234513/https://issuu.com/landmarkmagazine256/docs/the_pearl_of_africa_web/s/13491300 |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm</ref><ref>https://www.gou.go.ug/about-uganda/uganda-glance/history</ref> Omwaka gwa 1892 wegwatuukira Buddu ly'essaza mu bwakabaka bwa Buganda eryali likira ku masaza amalala mu byenkulaakulana. == Ebyenkizo ku ssaza Buddu == [[File:Grasshoppers is food in Uganda.jpg|left|thumb|211x211px|Enseenene kimu ku bintu ebyettunzi ebiva e Buddu]] Buddu ssaza lya Buganda erimanyiddwa ennyo olw'ebyobulimi naddala obwekirime ky'emwanyi kwossa namatooke. Buddu naddala ekitundu Masaka kimanyiddwa nnyo olw'okugwamu enseenene eziribwa banna Uganda mu mwezi gwokutaano n'ogwekuminogumu.Tiimu y'omupiira eyesaza Buddu nayo emanyiddwa nnyo mu mpaka [[Omupiira ogw'ebigere|z'omupiira]] ogwamasaza ga Buganda era yakawangula empaka zino emirundi 3.<ref>https://www-monitor-co-ug.webpkgcache.com/doc/-/s/www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/buddu-win-third-masaza-cup-title-4811024</ref> Buddu era erimu ebifo ebyebyafaayo kwossa n'ebyobulambuzi ebiwera nga mu bino mulimu; * Ekigo ky'obukatuliki ekyasooka mu Uganda e [[Villa Maria, Yuganda|Villa Maria]] mu kibuga Masaka. * Olubiri lwa Kabaka e Nkoni * Ekijjukizo ky'ekitta bantu ekyali e Rwanda mu mwaka 1994 ekisangibwa e Lambu.<ref>https://nilepost.co.ug/tutsi/194564/kwibuka-30-rwandans-in-uganda-set-for-series-of-genocide-memorial-activities</ref> * Essomero [[:en:St._Henry's_College_Kitovu|St Henry's college Kitovu]].<ref>https://www.sthenryskitovu.ac.ug/</ref> * [[:en:Lake_Nabugabo|Ennyanja Nabugabo]] [[File:FruitColors.jpg|thumb|260x260px|Emwanyi kimu kubirime ebirimibwa e Buddu]] == Abantu abamanyifu abava e Buddu == * [[Charles Peter Mayiga]] - Katikkiro wa Buganda * [[Ow'ekitiibwa Edward Kiwanuka Ssekandi|Edward Kiwanuka Ssekandi]] - Yaliko Sipiika wa Paalamenti, Omumyuuka wa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti]] * [[:en:Mathias_Mpuuga|Mathias Mpuuga Nsamba]] - Yaliko Akulira oludda oluvuganya gavumenti * [[:en:Jehoash_Mayanja_Nkangi|Joash Mayanja Nkangi]] - Yaliko Katikkiro, minisita wa Uganda Ow'ebyensimbi * [[Vincent Ssempijja]] - Yali minisita mu gavumenti ya Uganda. * [[:en:Chosen_Becky|Chosen Becky]] - Muyimbi == Enzikiriza y'Obukatuliki == Amangu ddala ng'olutalo luwedde mu 1892, omuminsani omu ku ludda lw'abakatuliki amanyiddwa nga Henri Streicher yatandikawo ekitebe ky'e [[Villa Maria, Yuganda|Villa Maria]] mu Buddu okusobola okubunyisa enzikiriza y'ekikatuliki.[4] Ku nkomerero y'Ogwokutaano 1892 [[:en:Antonin_Guillermain|Antonin Guillermain]] n'abaminsani abalala babiri baatandikawo ekitebe ekirala ekimanyiddwa nga Notre-Dame de l'Equateur mu Buddu, ekitunuuliraganye n'ekizinga [[:en:Ssese_Islands|Ssese]] mu bukiikakkono bw'ennyanja [[Nnalubaale|Nalubaale]].[8] Mu mwezi Gwokubiri 1897, Streicher yafuulibwa [[:en:Vicar#:~:text=A%20vicar%20(%2F%CB%88v%C9%AA,%2C%20similarly%20meaning%20%22deputy%22.|vviika]] w'omu bukiikakkono bw'e Nyanza (Vicar Apostolic of [[:en:Apostolic_Vicariate_of_Northern_Victoria_Nyanza|Northern Victoria Nyanza)]].[9] Ekitebe kye ekikulu yakissa e Villa Maria.[4] Abakungu bonna abaali bakyuse ne badda mu bukatuliki badda mu Buddu, olwo Streicher n'aba nga ye mukulembeze eyali abatwala. Ekyambalo kya Streicher kyaliko amabala agafaanana n'ago agabeera ku kyambalo ky'abaana b'eŋŋoma. Abakungu baaweerezanga abaana baabwe ne baweereza ng'abambowa mu kkooti ye.[4] Mu mwaka gwa 1902, [[:en:Missionary_Sisters_of_Our_Lady_of_Africa|ekibiina ky'abasiisita]] kyatandika omulimu gwakyo mu Buddu. Omwaka gwa 1907 gugenda okutuuka ng'abawala 140 bamaze okukyusibwa era ng'abamu baagala na kufuuka banaani. Ekigo kyazimbibwa mu mwaka gwa 1908 ate mu 1910 ne tufuna abakazi abasatu abaasooka okufuuka abanaani. Omwaka gwa 1926 gugenda okutuuka ng'ekigo ekyo (ekyalina ekitebe ekikulu mu Buddu) kikuleberwa munnayuganda, Mama Cecilia Nalube (Mother Ursula.) era nga ye munnayuganda eyasookera ddala okufuna ekifo ekyo [10] Buddu yafuuka entabiro y'obukatuliki mu Africa. Ssaabasumba omuddugavu eyasookera ddala era eyatikkirwa mu mwaka gwa 1939, yali w'e Buddu.[11] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 5ky4sje0r0rsy6eqvu23rk77kkv3k9y Bugema University 0 7812 54459 34702 2026-06-12T21:21:00Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54459 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Infobox university|name=Bugema University (BMU)|image_name=Bugema University logo.jpg|image_size=x250|motto='''Excellence in Service'''|established=1948|type=Private|chancellor='''Dr. John Kakembo'''<ref>{{cite web|url=http://www.redpepper.co.ug/bugema-university-graduates-urged-to-start-private-projects/|title=Bugema University Graduates Urged To Start Private Projects|date=4 November 2014|accessdate=26 March 2015|newspaper=[[Red Pepper (newspaper)|Red Pepper]] (Uganda)|first=Venenscias|last=Kiiza|archive-date=17 October 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171017042342/http://www.redpepper.co.ug/bugema-university-graduates-urged-to-start-private-projects/|url-status=dead}}</ref>|vice_chancellor='''Prof. Patrick Manu'''<ref>{{cite web |url=http://www.bugemauniv.ac.ug/New%20downloads/Happy%20New%20Year%202015.pdf |format=PDF |first=Patrick |last=Manu |publisher=Bugema University (BMU) |accessdate=1 February 2015 |title=Vice Chancellor's New Year's Message 2015 |date=1 January 2015 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150201221832/http://www.bugemauniv.ac.ug/New%20downloads/Happy%20New%20Year%202015.pdf |archivedate=1 February 2015 }}</ref>|city='''Bugema'''<br />[[Luwero District]]|country=[[Uganda]]|students=|staff=|campus=Rural|website=[http://www.bugemauniv.ac.ug Homepage]}} '''Bugema University''' ('''BMU''') ssettendekero ya [[:en:Mixed-sex_education|ngattikantondwa]] mu Uganda addukanyizibwa ku nnono n'empisa z'ekkanisa [[:en:Seventh-day_Adventist_Church|y'Abaadiventi]]. Bugema University ye emu ku matendekero agatambulira ku nnono n'[[Enjigiriza y'Abaseveniside|enjigiriza y'Abaadiventi]], enjigiriza y'ekikulisitaayo ekwata ekifo eky'okubiri mu mu nsi yonna. [[File:Sensitisation about LG-Wiki, Will Ssemmanda(right), Dorothy Nabukeera & Samson Ssemakadde.jpg|thumb|Bugema university ]] == Obusange == Ssettendekero eno eri ku ttaka eriweza yiika 640 (1.00 sq mi), mu Kalagala sub-county, Bamunanika county, mu [[:en:Luweero_District|ddisitulikiti ya Luweero]]<nowiki/>esangibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|kitundu eky'omu masekkati ga Uganda]]. Ettabi ekkulu liri ku bugazi bwa kkiromita 33 (21 mi) bw'ogoberera oluguudo era nga lisangibwa mu [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/northeast bukiikakkono-vvanjuba] bw'ekibuga kya Uganda ekikulu, Kampala. Liri ku bugazi bwa kkiromita nga 18.2 ku luguudo oluli mu bukiikaddyo bw'akabuga k'e [[Ziroobwe]], ku luguudo oluva e Gayaza ne ludda e [[Ziroobwe]] ([[:en:Gayaza–Ziroobwe_Road|Gayaza–Ziroobwe Road]]). Obugazi bw'ettabi lino buli 0°34'10.48"N, 32°38'30.55"E (Latitude: 0.57; Longitude: 32.6418). == Ebyafaayo == Ettendekero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1948 ng'ettendekero ly'abasomesa n'abasumba b'[[:en:Seventh-day_Adventist_Church|ekkanisa y'abaadiventi]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]]. Mu kiseera ekyo lyali liyitibwa Bugema Missionary Training School. Oluvannyuma ennyo, erinnya eryo lyakyusibwa ne lifuuka Bugema Missionary College ate nalyo ne likyusibwa okufuuka Bugema Adventist College. Mu mwaka gwa 1976, ekitongole ky'ebyenjigiriza mu Uganda n'ekibiina ekitwala ekkanisa y'Abaadiventi byawa Bugema Adventist College olukusa okusomesa ddiguli mu busumba n'obuweereza (Bachelor of Theology). Ebbanguliro lino lyali lyasaba dda olukusa olulikkiriza okusomesa ddiguli y'obusumba naye ekitongole ky'ebyenjigiriza ne kikomba ku erima kubanga mu kiseera ekyo, Makerere University ye ssettendekero yokka eyali ekkirizibwa okusomesa amasomo ga ddiguli mu ggwanga. Abayizi 35 be baasobola okwewandiisa era ne batandika okubangulwa mu buweereza n'obusumba. Musumba ne muky. Villagomez wamu ne musumba Gary Fordham be baali abayigisa b'abayizi abo mu kiseera ekyo. Idi Amin, eyali omukulembeze w'eggwanga mu kiseera ekyo bwe yawera ekkanisa y'Abaseveniside mu Uganda mu mwaka gwa 1977, okutendeka abayizi mu ssomo lino kwajjululwa ne kuzzibwa e Nairobi okumala akaseera akatonotono era mu mwaka gwa 1978 ne wabaawo abayizi abaasooka okutikkirwa era ne baweebwa ddiguli mu busumba n'obuweereza (BTh). Nga wayiseewo akaseera, ebbanguliro lino lyazzibwa mu lusiisira lw'ekkanisa olw'abavubuka mu kifo ekiyitibwa Watamu ekisangibwa mu bukiikakkono bwa Mombasa okutuusa Amin bwe yava mu Uganda. Reuben Mugerwa yamaliriza ddiguli ye ey'okubiri ku Andrews University n'oluvannyuma n'afuuka omu ku bayigisa b'essomo lino. Ebbanguliro lino oluvannyuma lyazzibwa ku ttabi ly'e Bugema. Ebbanguliro lino lyatandika okugaziwa. Ku nkomerero y'emyaka gy'ekinaana (1980s), amasomo g'ebyenfuna n'ago ag'ebyobusomesa gaatandikibwa okusomesebwa. Mu 1994, Bugema Adventist College yakyuka okuva ku ddaala ly'ettendekero n'efuuka ssettendekero. Mu 1997, Bugema University yaweebwa ebbaluwa okuva mu kitongole ky'ebyenjigiriza n'ebyamizannyo egikkiriza okuweereza ng'ettendekero erya waggulu. == Amabanguliro == Bugema University erimu amabanguliro gano wammanga: === School of Business === * Department of Accounting and Finance * Department of Management and Marketing * Department of Information Technology * Department of Engineering === School of Social Sciences === * Department of Developmental Studies * Department of Social Work * Department of Theology and Religious Studies === Ebbanguliro ly'Abasomesa === * Department of Arts * Department of Science * Department of Languages === Ebbanguliro ly'abasoma ddiguli ey'okubiri/ey'okusatu === Ebbanguliro ly'abo abasoma ddiguli ey'okubiri/ey'okusatu ku Bugema University likolagana ne University of Eastern Africa, Baraton mu [[Kenya]] okusomesa amasomo agamu. Ebbanguliro lino era likolagana ne Central Luzon State University mu kusomesa amasomo agamu ate era nga y'entabiro y'[[:en:Online_learning|ensomesa-nnamutimbagano]] ey'amasomo agamu agasomesebwa abayizi abasoma ddiguli ey'okusatu ku Central Luzon State University mu Philippines. == Amasomo agatendekebwa == Gano wammanga ge masomo agatendekebwa ku Bugema University: === Amasomo ga ddiguli esooka === * Bachelor of Business Administration in Accounting * Bachelor of Business Administration in Finance * Bachelor of Business Administration in Marketing * Bachelor of Business Administration in Management * Bachelor of Business Administration in Office Administration * Bachelor of Business Administration in Economics * Bachelor of Business Administration in Business Information Systems * Bachelor of Business Administration in International Trade * Bachelor of Business Administration in Entrepreneurship * Bachelor of Arts with Education * Bachelor of Science with Education * Bachelor of Arts in Development Studies * Bachelor of Science in Counseling * Bachelor of Social Work and Social Administration * Bachelor of Theology * Bachelor of Arts in Religious Studies === Postgraduate degree programs === * Master of Business Administration * Master of Science in Counseling * Master of Arts in Education Management * Master of Arts in Development Studies * Master of Arts in English Literature * Master of Science in Education * Master of Professional Studies in Education * Master of Science in Rural Development * Master of Professional Studies in Rural Development * Master in Local Government Management * Doctor of Philosophy in Developmental Education * Doctor of Philosophy in Rural Development * Doctor of Philosophy in Developmental Communication === Amasomo ga ddipulooma === * Diploma in Accounting * Diploma in Marketing * Diploma in Office Administration * Diploma in Information Technology * Diploma in Education === Amasomo ga ssatifikeeti === * Certificate in Small Business Computer Networks * Certificate in Office Automation and Data management * Certificate in Computer Repair and Maintenance == Laba ne ==   * List of Seventh-day Adventist colleges and universities * Seventh-day Adventist education * Seventh-day Adventist theology * History of the Seventh-day Adventist Church * Adventist Colleges and Universities * Adventist University of Africa * Education in Uganda * List of universities in Uganda == Ebijulizo == {{Reflist}} == External links == * [https://web.archive.org/web/20240619123207/https://www.bugemauniv.ac.ug/index.php?page=home Bugema University Homepage] * [https://archive.is/20130129104934/http://www.myadventistuniversity.com/sda-universities/sub-saharan-africa/Uganda/bugema-university.html My Adventist University Project] bfuoyfmg1cpu0py2hxc7j1uc1sgc1aq Cornelia Sabiiti 0 7843 54850 44681 2026-06-13T11:48:55Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54850 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Infobox person|name=Cornelia Sabiiti|nationality=Ugandan|spouse=|title=Justice of the [[High Court of Uganda]]|home_town=|networth=|honorific_prefix=Honorable Lady Justice|known_for=Law|citizenship=Uganda|ethnicity=|years_active=2004 — present|image=|occupation=Lawyer, judge|alma_mater='''[[Makerere University]]'''<br/> {{small|([[Bachelor of Laws]])}}<br/>'''[[Law Development Centre]]''' <br/>{{small|([[Legal practice|Diploma in Legal Practice]])}}<br/>'''[[International Labour Organization]]'''<br/>{{small|([[Procurement|Postgraduate Diploma in Procurement]])}}<br/>|death_place=|death_date=|birth_place=[[Uganda]]|birth_date={{Birth year and age|1970}}|caption=|image_size=|religion=}} '''Cornelia Sabiti Kakooza''', abalala gwe bamanyi nga (née '''Cornelia Sabiiti'''),Muna'Yuganda eyasooma amateeka era mulamuzi mu Kooti enkulu eya Yuganda. yalondebwa omukulembeze wegwanga [[Yoweri Museveni]] okweyunga ku Kooti eno, nga 8 Mukutulansanja 2018.<ref name="1R">https://www.softpower.ug/museveni-nominates-14-justices-to-high-court-court-of-appeal/</ref> == Ebyafayo ne'byokusooma kwe == Yatikirwa ku tendekero ly'amateeka e' [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], Ssetendekero asinga obunene nobuganzi mu gwanga, ngayambala digulli mu mateeka emanyikidwa nga (Bachelor of Laws) mu lungereza. , omwaka ogwadako, yawebwa dipuloma mu kwegeza mu ku'lamula nokuteeka munkola esoomo lyamateeka mulungereza kyebayita (Diploma in Legal Practice) okuva ku tendekero elibangula banamateeka elya (Law Development Centre), mu Kampala. alina ne Dipuloma eyokubiri mu kugula ebintu mu'lungereza gyebayita (Postgraduate Diploma in Procurement), gyeyasomera ku kitongole ekigatta abakozi munsi yoona (International Labour Organization), ku tendekero lyayo e' Turin mu [[Yitale|Italy]].<ref name="2R">https://chimpreports.com/who-are-the-14-newly-appointed-judges/</ref> == Gyenvudde'we mukukoola == Mu myaka egyasooka ng'amaze okusooma, Ms Sabiiti yakola nga muna'mateeka omuwi wamagezi ow'ekitongole kya gavumenti ekivunanizibwa ku kugula nokutunda ebintu byomuwi w'omusoolo ekimanyikidwa nga (Public Procurement and Disposal of Public Assets Authority (PPDA), gyeya'kolera okumula emyaka musanvu. Yamala nalondebwa okukola ng'omuwandisi wa kampuni era mukiseera kyekiimu Nankuulu avunanizibwa ku kugoberela amateeka mu bulongoofu bwago ku PPDA (company secretary and director of Legal and Compliance at the PPDA). mu mugulansigo wa 2011, yalondebwa ku kisanja ekyemyaka omukaga okukulira ekingole kya Gavumenti kino.<ref name="3R">{{Cite web |url=https://www.cips.org/supply-management/news/?page=1 |title=Archive copy |access-date=2021-03-22 |archive-date=2021-03-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210314181237/https://www.cips.org/supply-management/news/?page=1 |url-status=dead }}</ref> Ngali kumulimu guno, yafumintiriza nyo ku kulongosa engeli gavumenti gyegulamu ebintu nga mu buli ndagano yogula ebintu, wakiiri ebitundu asaatu kubuli ki'kumi biwebwa ebitongole ebi'nansi. Mu 2017, Sabiiti yasalawo obutaza bugya endagano ye ne PPDA nasalawo adeyo mu mulimu gw'okuwoza amateeka.<ref name="4R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1449945/ppda-boss-sabiiti-bows</ref> Mu 2018, Cornelia Sabiiti yalondebwa okweyunga ku Kooti enkulu eya Yuganda, mu taabi lya Kooti eno eri'kwasaganya eby'etaaka.<ref name="6R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-high-court-judges-posted-duty-stations/688334-4361190-ab86v/index.html</ref> * == ebijulizo ==   8apa7t03504w3r1xwfkwthselop41wo 54852 54850 2026-06-13T11:49:21Z Nambogo Catharine 6408 54852 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Cornelia Sabiiti|nationality=Ugandan|spouse=|title=Justice of the [[High Court of Uganda]]|home_town=|networth=|honorific_prefix=Honorable Lady Justice|known_for=Law|citizenship=Uganda|ethnicity=|years_active=2004 — present|image=|occupation=Lawyer, judge|alma_mater='''[[Makerere University]]'''<br/> {{small|([[Bachelor of Laws]])}}<br/>'''[[Law Development Centre]]''' <br/>{{small|([[Legal practice|Diploma in Legal Practice]])}}<br/>'''[[International Labour Organization]]'''<br/>{{small|([[Procurement|Postgraduate Diploma in Procurement]])}}<br/>|death_place=|death_date=|birth_place=[[Uganda]]|birth_date={{Birth year and age|1970}}|caption=|image_size=|religion=}} '''Cornelia Sabiti Kakooza''', abalala gwe bamanyi nga (née '''Cornelia Sabiiti'''),Muna'Yuganda eyasooma amateeka era mulamuzi mu Kooti enkulu eya Yuganda. yalondebwa omukulembeze wegwanga [[Yoweri Museveni]] okweyunga ku Kooti eno, nga 8 Mukutulansanja 2018.<ref name="1R">https://www.softpower.ug/museveni-nominates-14-justices-to-high-court-court-of-appeal/</ref> == Ebyafayo ne'byokusooma kwe == Yatikirwa ku tendekero ly'amateeka e' [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], Ssetendekero asinga obunene nobuganzi mu gwanga, ngayambala digulli mu mateeka emanyikidwa nga (Bachelor of Laws) mu lungereza. , omwaka ogwadako, yawebwa dipuloma mu kwegeza mu ku'lamula nokuteeka munkola esoomo lyamateeka mulungereza kyebayita (Diploma in Legal Practice) okuva ku tendekero elibangula banamateeka elya (Law Development Centre), mu Kampala. alina ne Dipuloma eyokubiri mu kugula ebintu mu'lungereza gyebayita (Postgraduate Diploma in Procurement), gyeyasomera ku kitongole ekigatta abakozi munsi yoona (International Labour Organization), ku tendekero lyayo e' Turin mu [[Yitale|Italy]].<ref name="2R">https://chimpreports.com/who-are-the-14-newly-appointed-judges/</ref> == Gyenvudde'we mukukoola == Mu myaka egyasooka ng'amaze okusooma, Ms Sabiiti yakola nga muna'mateeka omuwi wamagezi ow'ekitongole kya gavumenti ekivunanizibwa ku kugula nokutunda ebintu byomuwi w'omusoolo ekimanyikidwa nga (Public Procurement and Disposal of Public Assets Authority (PPDA), gyeya'kolera okumula emyaka musanvu. Yamala nalondebwa okukola ng'omuwandisi wa kampuni era mukiseera kyekiimu Nankuulu avunanizibwa ku kugoberela amateeka mu bulongoofu bwago ku PPDA (company secretary and director of Legal and Compliance at the PPDA). mu mugulansigo wa 2011, yalondebwa ku kisanja ekyemyaka omukaga okukulira ekingole kya Gavumenti kino.<ref name="3R">{{Cite web |url=https://www.cips.org/supply-management/news/?page=1 |title=Archive copy |access-date=2021-03-22 |archive-date=2021-03-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210314181237/https://www.cips.org/supply-management/news/?page=1 |url-status=dead }}</ref> Ngali kumulimu guno, yafumintiriza nyo ku kulongosa engeli gavumenti gyegulamu ebintu nga mu buli ndagano yogula ebintu, wakiiri ebitundu asaatu kubuli ki'kumi biwebwa ebitongole ebi'nansi. Mu 2017, Sabiiti yasalawo obutaza bugya endagano ye ne PPDA nasalawo adeyo mu mulimu gw'okuwoza amateeka.<ref name="4R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1449945/ppda-boss-sabiiti-bows</ref> Mu 2018, Cornelia Sabiiti yalondebwa okweyunga ku Kooti enkulu eya Yuganda, mu taabi lya Kooti eno eri'kwasaganya eby'etaaka.<ref name="6R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-high-court-judges-posted-duty-stations/688334-4361190-ab86v/index.html</ref> * == ebijulizo ==   ovf5on9see2gmlffcdgfc1h3fkxd3dp Christine Tubo Nakwang 0 7870 54738 48110 2026-06-13T10:34:00Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54738 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Nakwang Tubo''' n'era amanyiddwa nga '''Christine Tubo Nakwang''' munnayuganda, munnabyabufuzi nga mu kiseera kino ye mubaka omukyala akiikirira disitulikiti [[Kaabong|y’e Kaabong]] . Christine yali omu ku bakiise b’ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] (NRM) mu kulonda okwaddibwamu okwa 2021 okwaliwo kubanga Rose Lily Akello eyali omukyala akiikirira disitulikiti [[Kaabong|y’e Kaabong]] yasalawo okukiikirira disitulikiti y’e [[Karenga]] eyakutulwa ku disitulikiti y’e Kaabong. Yasunsulwa okuva ku Fadouta Ahmed ne Agnes Napio nga nabo baali wansi wa [[ttiketi]] ya NRM <ref name=":0" /> [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|.]] Nakwang yali avuaganya ne Judith Adyak Nalibe eyava mu lwokaano ku bigambibwa nti yafuna obuwagizi butono okuva mu kibiina kye . Obwetaavu bw’okutumbula obuweereza bw'ebyenjigiriza n’ebyobulamu mu disitulikiti y’e Kaabong bwateekebwa ku lukalala ng’ebigendererwa ebikulu eby'omubaka wa palamenti omupya omulonde Christine Tubo Nakwang . == Obuto bwe n’okusoma kwe == Christine yazaalibwa nga 7 Omwezi ogwekkuminoogumu 1967 mu disitulikiti [[Kaabong|y’e Kaabong]] . Mubazi wa bitabo [[omutendeke]]. <ref>{{Cite web |title=Nakwanga Christine Tubo |url=https://nrm.co.ug/staff/nakwang-christine-tubo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210731050243/https://nrm.co.ug/staff/nakwang-christine-tubo/ |archive-date=31 July 2021 |access-date=11 March 2021 |website=Nettech Reliable Media}}</ref> Olugendo lwe olw'ebyenjigiriza yalutandikira ku ssomero lya Komukuny Girls, ku mutendera gwa pulayimale gye yafunira satifikeeti ey'ebibuuzo ebimaliriza omutendera gwa pulayimale mu 1982, olwo n’agenda mu ssomero lya siniya erya Kangole Girls Secondary School gye yafunira satifikeeti ey'ebibuuzo ebimaliriza omutendera gwa siniya eyokuna [[U.C.E]] mu 1986. Oluvannyuma, yeegatta ku ssomero lya siniya erya Moroto High school okusomerera satifikeeti emaliriza siniya eyomukaaga [[U.A.C.E]] mu 1989.Yeegatta ku [[yunivasite y'e Nkumba]] okufuna dipuloma eya waggulu mu kubala ebitabo mu 1992.Ku nkomerero yagenda ku [[yunivasite ya Kampala International University]] gye yafunira [[ddiguli esooka]] mu [[nzirukanya ya zi bbisinensi]] (BBA) mu 2006. <ref name=":1">{{Cite web |title=parliament of uganda Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153238/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |archive-date=29 April 2021 |access-date=10 March 2021 |website=parliament}}</ref> == Emirimu gye == Christine yatandika emirimu gye ng'omusomesa ku ssomero lya Komukuny boys primary School nga kwotadde ne n'erya siniya erya Kaabong [[senior Secondary]] School.Yafuuka akola ng’omumyuka w’omukulu w’essomero mu Kangole Girls SS mu 1990, okuva mu 1993 okutuuka mu 1994 yali mukwasi wa sente ku kitongole ky'obukatuliki ekigula ebintu eky'e Moroto . Mu 1995, yafuuka omukuumi wa sitoowa mu ofiisi ya Oxfam GB Kotido Field, olwo n’afuuka omuwanika ku kitongole kya Dodoth Agro-pastoralist development Organization, yagenda mu maasoneyeegatta ku kkampuni enzimbi eya Terra Firma Construction Company ng'addukanya emirimu <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |access-date=2021-03-31 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> mu kiseera kye kimu ng'aweereza nga kansala wa LC5 owa disitulikiti y’e Kaabong okuva mu 1996 okutuuka mu 2000. Yafuuka omubaka wa palamenti owa disitulikiti y'e Kabong okuva mu 2001 okutuuka mu 2011. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |access-date=14 March 2021 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Yafuuka mmemba ku kakiiko k’obuweereza aka disitulikiti y’e Kaabong mu 2012–2015 era n’addamu okufuuka omubaka wa paalamenti okuva mu Mwezi ogwomenda 2019 okutuusa 2021 <ref name=":1">{{Cite web |title=parliament of uganda Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153238/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |archive-date=29 April 2021 |access-date=10 March 2021 |website=parliament}}</ref> == Emirimu gye egy'ebyobufuzi == Christine yatandika olugendo lwe olw'ebyobufuzi nga kansala wa LC5 mu [[Kaabong (disitulikit)|disitulikiti y'e Kaabong]] okuva mu 1996 okutuuka mu 2000. <ref name=":1">{{Cite web |title=parliament of uganda Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153238/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |archive-date=29 April 2021 |access-date=10 March 2021 |website=parliament}}</ref> Yawangula okulonda kwa 2006 okw'omubaka omukyala akiika owa palamenti kweyali avuganyizaamu ku bwa namunigina . Mu kulonda kwa 2006, Akello Lucy yawaabira Christine mu kkooti engeri gy'atali mumativu n’ebyava mu kulonda kwa 2006. Kino kyaleetera Christine okuteekebwa ebbali ku ky'okukubeera omubaka wa palamenti omukyala era ukuddamu okulonda ne kukolebwa okusinziira ku tteeka era Akello Lucy n’afuuka omubaka omukyala owa Palamenti owa disitulikiti y’e Kaabong mu 2017. Akello Lucy bwe yasalawo okukiikirira [[disitulikiti y'e Karenga]], yaleka ekifo kyereere era kino kyavaako okutegeke okuddamu okulonda mu 2019 <ref>{{Cite web |last=cwelikhe |date=30 September 2019 |title=District Woman Member of Parliament, Kaabong |url=https://www.ec.or.ug/election/district-woman-member-parliament-kaabong |access-date=14 March 2021 |website=Electoral Commission |language=en}}</ref> Christine gye yasunsulibwa n'afuuka omubaka omukyala owa paalamenti. Yayongera okuvuganya ku kifo kye kimu mu kulonda okwakaggwa mu 2021 ng’omukwasi wa bendera ya [[National Resistance Movement|NRM]] kweyavaamu ng’omuwanguzi. Mu kiseera kino aweereza ng'omubaka wa paalamwenti omukyala akiikirira disitulikiti y'e Kaabong . == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Lucy Akello|Lucy Akello, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] * [[Olukalala lw'ababaka aba paalamenti ey'ekkumi]] == Ebijuliziddwa == # {{Cite news|title=Race for Kaabong Woman Mp takes shape as FDC, NRM lock horns|work=VanguardNews|url=https://www.vanguardnews.ug/race-for-kaabong-woman-mp-takes-shape-as-fdc-nrm-lock-horns/|access-date=11 March 2021}} # {{Cite web |title=Nakwanga Christine Tubo |url=https://nrm.co.ug/staff/nakwang-christine-tubo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210731050243/https://nrm.co.ug/staff/nakwang-christine-tubo/ |archive-date=31 July 2021 |access-date=11 March 2021 |website=Nettech Reliable Media}} # {{Cite web |title=parliament of uganda Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153238/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |archive-date=29 April 2021 |access-date=10 March 2021 |website=parliament}} # {{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |access-date=2021-03-31 |website=www.parliament.go.ug}} # {{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |access-date=2021-03-31 |website=www.parliament.go.ug}} # {{Cite news|date=20 July 2019|title=Kaabong District Woman MP crosses to newly created Karenga District|work=Daily Monitor|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kaabong-district-woman-mp-crosses-to-newly-created-karenga-district-1838512|access-date=14 March 2021}} # {{Cite web |last=cwelikhe |date=30 September 2019 |title=District Woman Member of Parliament, Kaabong |url=https://www.ec.or.ug/election/district-woman-member-parliament-kaabong |access-date=14 March 2021 |website=Electoral Commission |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] an72kt104dfm0efkla8hndgb465y72u Janet Museveni 0 7883 54358 48122 2026-06-12T15:55:59Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ennyanjula #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54358 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Museveni Janet Kataaha.jpg|thumb|Museveni Janet Kataaha.jpg]] '''Janet Kainembabazi Museveni''' era amanyiddwa nga Janet Kataaha Museveni (yazaalibwa nga 24 Ogwomukaaga 1948), nga munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda,]] nga abadde o[[:en:First_Lady|mukyala wa pulezidenti]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] okuviira ddala mu 1986. Mukyala eyafumbirwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni,]] nga bano balina abaana bana. Abadde [[:en:Education|Minisita wa Kabineeti avunaanyizibwa ku Byenjigiriza N'ebyemizannyo]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, mu Paalamenti ey'ekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri eza Uganda., nga wadde eby'ogera ku by'obuyigirize bwe bikyaliko akabuzibwa.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |access-date=2024-04-05 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100355/https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |url-status=dead }}</ref> Yawerezaako nga [[:en:Karamoja_sub-region|Minisita avunaanyizibwa kunsonga ze Karamoja]] mu kabineeti ya Uganda okuva nga 27 Ogwokutaano, okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141211084313/http://newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yawerezaako nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Palamenti]] Omulonde eyakiikirirako esaza lya Ruhaamamu [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti ye Ntungamo]] wakati wa 2011 ne 2016. Yafulumya ebimukwatako, Olugenda lw'obulamu bwange (''My Life's Journey)'', mu 2011.<ref name="mon---itor">http://www.monitor.co.ug/News/Insight/-/688338/1226382/-/rn0jyf/-/index.html</ref><ref name="ne-wvisi-on">https://web.archive.org/web/20150225182721/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/759254</ref>[[File:Yoweri_Kaguta_Museveni_with_Obamas.jpg|thumb|Janet Museveni ne Yoweri Kaguta Museveni nga bali ne Barrack Obama ne mukyala we Mitchelle Obama]] == Obulamu bwe n'obufumbo == Janet Kainembabazi Kataaha yazaalibwa mu saza lya Kajarra mu [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti ye Ntungamo]]<ref>https://janetmuseveni.org/biography/</ref> nga bazadde be yeeyali Edward Birori ne Mrs. Mutesi. Yasomera ku Kyamate Primary School wamu ne [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] mu Uganda. Yatikirwa ne Diguli ey'okubiri mu By'enjigiriza mu by'okutegeka obukulembezze wamu n'okubudukanya nga 30 Ogwegumi mu 2015 okuva ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]].<ref>https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/</ref> Janet Museveni yagenda mu buwangaguse mu 1971 olw'okubeeta nga baali banyagulula eby'amaguzi okuva ku bantu ba Uganda mu kaseera k'olutalo olw'omunda, [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bweyavirako obukulembezze bwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] okugwa nga akozesa amagye okumuwamba. Yafumbirwa Yoweri Museveni imu Gwomunaana miu 1973.<ref name="Butagira2010">http://allafrica.com/stories/201005240504.html</ref> Obukulembezze bwa Idi Amin webwali buvudde mu buyinza mu Gwokuna mu 1979, yakomawo mu Uganda okuva e [[:en:Tanzania|Tanzania]] gyeyali abeera mu buwangaguse ne bbaawe . Mu Gwokubiri mu 1981, Yoweri Museveni yatongoza [[:en:Guerrilla_warfare|olutalo lw'obuyekera]] ku gavumenti ya Obote, Janet Museveni n'abaana bbe basengula nebagenda e [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu ggwanga lye [[:en:Kenya|Kenya,]]<nowiki/>ng'eno gyebabeera n'emikwano gya famire okutuuka mu 1983. Mu 1983, bagenda mu kibuga kya [[:en:Gothenburg|Gothenburg,]] e [[:en:Sweden|Sweden]], gyebabeera okutuuka mu Gwokutaano mu 1986, emyezi enna oluvannyuma lwa magye ga Yoweri Museveni aga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] okuwamba obuyinza mu [[:en:Kampala|Kampala.]] == Emirimu gye == Janet Museveni yatandikawo ekibiina ky'abakyala mu 1986 ekiyamba okuyamba bamulekwa ekya Uganda Women's Effort to Save Orphans (UWESO), nga kino kya bwanannyini, kyeyagamba kyali kikoleddwa n'obumannyirivu bwe bw'okubeera omunoonyi woobubuddamu. Yatandika okwenyigira mu kakuyege w'okulwanyida akawuka ka siriimu mu Uganda mu myaka gya 1990, n'atandikawo enkolagana n'abasumba nga [[:en:Martin_Ssempa|Martin Ssempa]] [[:en:Abstinence-only_sex_education_in_Uganda|olw'okusomesa munsonga z'obutenyigira mu kwegadanga mu Uganda]].<ref>''The Economist'', July 3, 2010, page 45.</ref> Mu Gwekuminoogumu mu 2005, yalangirira nga bweyali ayagala ekifo ky'obwa Paalamenti mu Saza lya Ruhaama mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kulonda kwabonna okwaliwo mu Gwokubiri mu 2006.]] Yavuganya mu kifo kino ng'attunka n'eyali ow'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], Augustine Ruzindana,gweyawangulira ddala nga amusingidde wala. Yaddamu n'alondebwa mu Gwokusatu mu 2011 kukisaja ekyali eky'emyaka emirala etaano. Nga 16 Ogwekumineebiri mu 2009, Janet Museveni yaweebwa eky'okubeeta [[:en:Karamoja|Minisita Omubeezi Ow'ensonga ze Karamoja]], nga kyamuweebwa baawe Pulezidenti Yoweri Museveni.<ref>https://web.archive.org/web/20090222031330/http://www.africanews.com/site/Uganda_First_lady_appointed_minister/list_messages/23249</ref> Oga 27 ngwokutaano mu 2011 yalinyisibwasn'atekebwa ku ky'okubeera [[:en:Karamoja|Minisita w'ensonga z'e Karamoja]], nga ayongerezaako eky'okubeera Minisita Omubeezi ow'ensonga ze Karamoja.<ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-of-list-of-ugandan-ministers-appointed-by-president-museveni--1492836</ref> Nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, oluvannyuma lwa baabwe okubeera nga yali azeemu okulondebwa nga Pulezidenti, yaweebwa eky'okubeeta Minisita avunaanyizibwa ku By'enjigiriza N'eby'emizannyo. == Abaana == Abaana abana aba Janet ne Yoweri Museveni beebano * [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] eyazaalibwa mu 1974, nga [[:en:General|General]]<ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-promotes-muhoozi-to-rank-of-major-general-1650632</ref> mu ggye ly'eggwanga erya[[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] ng'era Kti ye muduumizi waalyo.<ref name="Butagira2010" /><ref>http://www.nation.co.ke/News/africa/-/1066/446200/-/14anqyoz/-/index.html</ref> * Natasha Karugire nga yazaalibwa mu 1976. Ono akola misono gyangoye ng'e ra yeebuzibwaako, ng'era mufumbo nga baawe ye Edwin Karugire. Omuwandiisi ow'okulusegere lwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] kunsonga z'awaka.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref> * Patience Rwabwogo yazaalibwa mu 1978, nga musumba w'e kanisa ya Covenant Nations Church,<ref>https://web.archive.org/web/20180412041307/http://www.covenantnationschurch.org/</ref> e Buziga mu [[:en:Kampala|Kampala]] nga mufumbo ng'era baawe ye Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref> * Diana Kamuntu eyazaalibwa mu 1980 nga mufumbo, ng'era omwami we ye Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref> == Obutabo bw'afulumiza == *   == Laba ne bino == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] * [[:en:Henry_Tumukunde|Henry Tumukunde]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * Media related to Janet Museveni at Wikimedia Commons * [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Janet+Museveni++Emerging+from+the+shadows/-/1370466/1458664/-/9ktuixz/-/index.html Eby'ogera ku Janet Museveni mu 2012] * [http://iisd.ca:8080/ramgen/linkages/sd/ifpri/3museveni.rm Janet Museveni byeyayogera mu kulukungaana lwa IISD olwali mu Kampala mu 2004] * [https://web.archive.org/web/20090503105619/http://www.independent.co.ug/index.php/cover-story/cover-story/690-family-rule-in-uganda-?showall=1 Famire ya Museveni esinganibwamiu abantu abawerako] [[Category:Bannabyabufuzi]] pxttrrh7670tebq1z7o6appkjd56wkv 54359 54358 2026-06-12T15:57:20Z Charles Kalanzi 9748 Njulizza #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54359 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Museveni Janet Kataaha.jpg|thumb|Museveni Janet Kataaha.jpg]] '''Janet Kainembabazi Museveni''' era amanyiddwa nga Janet Kataaha Museveni (yazaalibwa nga 24 Ogwomukaaga 1948), nga munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda,]] nga abadde o[[:en:First_Lady|mukyala wa pulezidenti]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] okuviira ddala mu 1986. Mukyala eyafumbirwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni,]] nga bano balina abaana bana. Abadde [[:en:Education|Minisita wa Kabineeti avunaanyizibwa ku Byenjigiriza N'ebyemizannyo]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, mu Paalamenti ey'ekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri eza Uganda.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref>, nga wadde eby'ogera ku by'obuyigirize bwe bikyaliko akabuzibwa.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |access-date=2024-04-05 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100355/https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |url-status=dead }}</ref> Yawerezaako nga [[:en:Karamoja_sub-region|Minisita avunaanyizibwa kunsonga ze Karamoja]] mu kabineeti ya Uganda okuva nga 27 Ogwokutaano, okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141211084313/http://newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yawerezaako nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Palamenti]] Omulonde eyakiikirirako esaza lya Ruhaamamu [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti ye Ntungamo]] wakati wa 2011 ne 2016. Yafulumya ebimukwatako, Olugenda lw'obulamu bwange (''My Life's Journey)'', mu 2011.<ref name="mon---itor">http://www.monitor.co.ug/News/Insight/-/688338/1226382/-/rn0jyf/-/index.html</ref><ref name="ne-wvisi-on">https://web.archive.org/web/20150225182721/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/759254</ref>[[File:Yoweri_Kaguta_Museveni_with_Obamas.jpg|thumb|Janet Museveni ne Yoweri Kaguta Museveni nga bali ne Barrack Obama ne mukyala we Mitchelle Obama]] == Obulamu bwe n'obufumbo == Janet Kainembabazi Kataaha yazaalibwa mu saza lya Kajarra mu [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti ye Ntungamo]]<ref>https://janetmuseveni.org/biography/</ref> nga bazadde be yeeyali Edward Birori ne Mrs. Mutesi. Yasomera ku Kyamate Primary School wamu ne [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] mu Uganda. Yatikirwa ne Diguli ey'okubiri mu By'enjigiriza mu by'okutegeka obukulembezze wamu n'okubudukanya nga 30 Ogwegumi mu 2015 okuva ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]].<ref>https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/</ref> Janet Museveni yagenda mu buwangaguse mu 1971 olw'okubeeta nga baali banyagulula eby'amaguzi okuva ku bantu ba Uganda mu kaseera k'olutalo olw'omunda, [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bweyavirako obukulembezze bwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] okugwa nga akozesa amagye okumuwamba. Yafumbirwa Yoweri Museveni imu Gwomunaana miu 1973.<ref name="Butagira2010">http://allafrica.com/stories/201005240504.html</ref> Obukulembezze bwa Idi Amin webwali buvudde mu buyinza mu Gwokuna mu 1979, yakomawo mu Uganda okuva e [[:en:Tanzania|Tanzania]] gyeyali abeera mu buwangaguse ne bbaawe . Mu Gwokubiri mu 1981, Yoweri Museveni yatongoza [[:en:Guerrilla_warfare|olutalo lw'obuyekera]] ku gavumenti ya Obote, Janet Museveni n'abaana bbe basengula nebagenda e [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu ggwanga lye [[:en:Kenya|Kenya,]]<nowiki/>ng'eno gyebabeera n'emikwano gya famire okutuuka mu 1983. Mu 1983, bagenda mu kibuga kya [[:en:Gothenburg|Gothenburg,]] e [[:en:Sweden|Sweden]], gyebabeera okutuuka mu Gwokutaano mu 1986, emyezi enna oluvannyuma lwa magye ga Yoweri Museveni aga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] okuwamba obuyinza mu [[:en:Kampala|Kampala.]] == Emirimu gye == Janet Museveni yatandikawo ekibiina ky'abakyala mu 1986 ekiyamba okuyamba bamulekwa ekya Uganda Women's Effort to Save Orphans (UWESO), nga kino kya bwanannyini, kyeyagamba kyali kikoleddwa n'obumannyirivu bwe bw'okubeera omunoonyi woobubuddamu. Yatandika okwenyigira mu kakuyege w'okulwanyida akawuka ka siriimu mu Uganda mu myaka gya 1990, n'atandikawo enkolagana n'abasumba nga [[:en:Martin_Ssempa|Martin Ssempa]] [[:en:Abstinence-only_sex_education_in_Uganda|olw'okusomesa munsonga z'obutenyigira mu kwegadanga mu Uganda]].<ref>''The Economist'', July 3, 2010, page 45.</ref> Mu Gwekuminoogumu mu 2005, yalangirira nga bweyali ayagala ekifo ky'obwa Paalamenti mu Saza lya Ruhaama mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kulonda kwabonna okwaliwo mu Gwokubiri mu 2006.]] Yavuganya mu kifo kino ng'attunka n'eyali ow'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], Augustine Ruzindana,gweyawangulira ddala nga amusingidde wala. Yaddamu n'alondebwa mu Gwokusatu mu 2011 kukisaja ekyali eky'emyaka emirala etaano. Nga 16 Ogwekumineebiri mu 2009, Janet Museveni yaweebwa eky'okubeeta [[:en:Karamoja|Minisita Omubeezi Ow'ensonga ze Karamoja]], nga kyamuweebwa baawe Pulezidenti Yoweri Museveni.<ref>https://web.archive.org/web/20090222031330/http://www.africanews.com/site/Uganda_First_lady_appointed_minister/list_messages/23249</ref> Oga 27 ngwokutaano mu 2011 yalinyisibwasn'atekebwa ku ky'okubeera [[:en:Karamoja|Minisita w'ensonga z'e Karamoja]], nga ayongerezaako eky'okubeera Minisita Omubeezi ow'ensonga ze Karamoja.<ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-of-list-of-ugandan-ministers-appointed-by-president-museveni--1492836</ref> Nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, oluvannyuma lwa baabwe okubeera nga yali azeemu okulondebwa nga Pulezidenti, yaweebwa eky'okubeeta Minisita avunaanyizibwa ku By'enjigiriza N'eby'emizannyo. == Abaana == Abaana abana aba Janet ne Yoweri Museveni beebano * [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] eyazaalibwa mu 1974, nga [[:en:General|General]]<ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-promotes-muhoozi-to-rank-of-major-general-1650632</ref> mu ggye ly'eggwanga erya[[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] ng'era Kti ye muduumizi waalyo.<ref name="Butagira2010" /><ref>http://www.nation.co.ke/News/africa/-/1066/446200/-/14anqyoz/-/index.html</ref> * Natasha Karugire nga yazaalibwa mu 1976. Ono akola misono gyangoye ng'e ra yeebuzibwaako, ng'era mufumbo nga baawe ye Edwin Karugire. Omuwandiisi ow'okulusegere lwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] kunsonga z'awaka.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref> * Patience Rwabwogo yazaalibwa mu 1978, nga musumba w'e kanisa ya Covenant Nations Church,<ref>https://web.archive.org/web/20180412041307/http://www.covenantnationschurch.org/</ref> e Buziga mu [[:en:Kampala|Kampala]] nga mufumbo ng'era baawe ye Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref> * Diana Kamuntu eyazaalibwa mu 1980 nga mufumbo, ng'era omwami we ye Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref> == Obutabo bw'afulumiza == *   == Laba ne bino == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] * [[:en:Henry_Tumukunde|Henry Tumukunde]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * Media related to Janet Museveni at Wikimedia Commons * [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Janet+Museveni++Emerging+from+the+shadows/-/1370466/1458664/-/9ktuixz/-/index.html Eby'ogera ku Janet Museveni mu 2012] * [http://iisd.ca:8080/ramgen/linkages/sd/ifpri/3museveni.rm Janet Museveni byeyayogera mu kulukungaana lwa IISD olwali mu Kampala mu 2004] * [https://web.archive.org/web/20090503105619/http://www.independent.co.ug/index.php/cover-story/cover-story/690-family-rule-in-uganda-?showall=1 Famire ya Museveni esinganibwamiu abantu abawerako] [[Category:Bannabyabufuzi]] k0yjs0zn62odrav9zo3su099ti29qz3 54360 54359 2026-06-12T15:58:34Z Charles Kalanzi 9748 Nzigyemu link z'Olungereza #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54360 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Museveni Janet Kataaha.jpg|thumb|Museveni Janet Kataaha.jpg]] '''Janet Kainembabazi Museveni''' era amanyiddwa nga Janet Kataaha Museveni (yazaalibwa nga 24 Ogwomukaaga 1948), nga munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda,]] nga abadde o[[:en:First_Lady|mukyala wa pulezidenti]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] okuviira ddala mu 1986. Mukyala eyafumbirwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni,]] nga bano balina abaana bana. Abadde Minisita wa Kabineeti avunaanyizibwa ku Byenjigiriza N'ebyemizannyo mu Kabineeti ya Uganda, okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, mu Paalamenti ey'ekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri eza Uganda.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref>, nga wadde eby'ogera ku by'obuyigirize bwe bikyaliko akabuzibwa.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |access-date=2024-04-05 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100355/https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |url-status=dead }}</ref> Yawerezaako nga Minisita avunaanyizibwa kunsonga ze Karamoja mu kabineeti ya Uganda okuva nga 27 Ogwokutaano, okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141211084313/http://newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yawerezaako nga Omubaka wa Palamenti Omulonde eyakiikirirako esaza lya Ruhaamamu Disitulikiti ye Ntungamo wakati wa 2011 ne 2016. Yafulumya ebimukwatako, Olugenda lw'obulamu bwange (''My Life's Journey)'', mu 2011.<ref name="mon---itor">http://www.monitor.co.ug/News/Insight/-/688338/1226382/-/rn0jyf/-/index.html</ref><ref name="ne-wvisi-on">https://web.archive.org/web/20150225182721/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/759254</ref>[[File:Yoweri_Kaguta_Museveni_with_Obamas.jpg|thumb|Janet Museveni ne Yoweri Kaguta Museveni nga bali ne Barrack Obama ne mukyala we Mitchelle Obama]] == Obulamu bwe n'obufumbo == Janet Kainembabazi Kataaha yazaalibwa mu saza lya Kajarra mu [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti ye Ntungamo]]<ref>https://janetmuseveni.org/biography/</ref> nga bazadde be yeeyali Edward Birori ne Mrs. Mutesi. Yasomera ku Kyamate Primary School wamu ne [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] mu Uganda. Yatikirwa ne Diguli ey'okubiri mu By'enjigiriza mu by'okutegeka obukulembezze wamu n'okubudukanya nga 30 Ogwegumi mu 2015 okuva ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]].<ref>https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/</ref> Janet Museveni yagenda mu buwangaguse mu 1971 olw'okubeeta nga baali banyagulula eby'amaguzi okuva ku bantu ba Uganda mu kaseera k'olutalo olw'omunda, [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bweyavirako obukulembezze bwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] okugwa nga akozesa amagye okumuwamba. Yafumbirwa Yoweri Museveni imu Gwomunaana miu 1973.<ref name="Butagira2010">http://allafrica.com/stories/201005240504.html</ref> Obukulembezze bwa Idi Amin webwali buvudde mu buyinza mu Gwokuna mu 1979, yakomawo mu Uganda okuva e [[:en:Tanzania|Tanzania]] gyeyali abeera mu buwangaguse ne bbaawe . Mu Gwokubiri mu 1981, Yoweri Museveni yatongoza [[:en:Guerrilla_warfare|olutalo lw'obuyekera]] ku gavumenti ya Obote, Janet Museveni n'abaana bbe basengula nebagenda e [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu ggwanga lye [[:en:Kenya|Kenya,]]<nowiki/>ng'eno gyebabeera n'emikwano gya famire okutuuka mu 1983. Mu 1983, bagenda mu kibuga kya [[:en:Gothenburg|Gothenburg,]] e [[:en:Sweden|Sweden]], gyebabeera okutuuka mu Gwokutaano mu 1986, emyezi enna oluvannyuma lwa magye ga Yoweri Museveni aga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] okuwamba obuyinza mu [[:en:Kampala|Kampala.]] == Emirimu gye == Janet Museveni yatandikawo ekibiina ky'abakyala mu 1986 ekiyamba okuyamba bamulekwa ekya Uganda Women's Effort to Save Orphans (UWESO), nga kino kya bwanannyini, kyeyagamba kyali kikoleddwa n'obumannyirivu bwe bw'okubeera omunoonyi woobubuddamu. Yatandika okwenyigira mu kakuyege w'okulwanyida akawuka ka siriimu mu Uganda mu myaka gya 1990, n'atandikawo enkolagana n'abasumba nga [[:en:Martin_Ssempa|Martin Ssempa]] [[:en:Abstinence-only_sex_education_in_Uganda|olw'okusomesa munsonga z'obutenyigira mu kwegadanga mu Uganda]].<ref>''The Economist'', July 3, 2010, page 45.</ref> Mu Gwekuminoogumu mu 2005, yalangirira nga bweyali ayagala ekifo ky'obwa Paalamenti mu Saza lya Ruhaama mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kulonda kwabonna okwaliwo mu Gwokubiri mu 2006.]] Yavuganya mu kifo kino ng'attunka n'eyali ow'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], Augustine Ruzindana,gweyawangulira ddala nga amusingidde wala. Yaddamu n'alondebwa mu Gwokusatu mu 2011 kukisaja ekyali eky'emyaka emirala etaano. Nga 16 Ogwekumineebiri mu 2009, Janet Museveni yaweebwa eky'okubeeta [[:en:Karamoja|Minisita Omubeezi Ow'ensonga ze Karamoja]], nga kyamuweebwa baawe Pulezidenti Yoweri Museveni.<ref>https://web.archive.org/web/20090222031330/http://www.africanews.com/site/Uganda_First_lady_appointed_minister/list_messages/23249</ref> Oga 27 ngwokutaano mu 2011 yalinyisibwasn'atekebwa ku ky'okubeera [[:en:Karamoja|Minisita w'ensonga z'e Karamoja]], nga ayongerezaako eky'okubeera Minisita Omubeezi ow'ensonga ze Karamoja.<ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-of-list-of-ugandan-ministers-appointed-by-president-museveni--1492836</ref> Nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, oluvannyuma lwa baabwe okubeera nga yali azeemu okulondebwa nga Pulezidenti, yaweebwa eky'okubeeta Minisita avunaanyizibwa ku By'enjigiriza N'eby'emizannyo. == Abaana == Abaana abana aba Janet ne Yoweri Museveni beebano * [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] eyazaalibwa mu 1974, nga [[:en:General|General]]<ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-promotes-muhoozi-to-rank-of-major-general-1650632</ref> mu ggye ly'eggwanga erya[[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] ng'era Kti ye muduumizi waalyo.<ref name="Butagira2010" /><ref>http://www.nation.co.ke/News/africa/-/1066/446200/-/14anqyoz/-/index.html</ref> * Natasha Karugire nga yazaalibwa mu 1976. Ono akola misono gyangoye ng'e ra yeebuzibwaako, ng'era mufumbo nga baawe ye Edwin Karugire. Omuwandiisi ow'okulusegere lwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] kunsonga z'awaka.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref> * Patience Rwabwogo yazaalibwa mu 1978, nga musumba w'e kanisa ya Covenant Nations Church,<ref>https://web.archive.org/web/20180412041307/http://www.covenantnationschurch.org/</ref> e Buziga mu [[:en:Kampala|Kampala]] nga mufumbo ng'era baawe ye Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref> * Diana Kamuntu eyazaalibwa mu 1980 nga mufumbo, ng'era omwami we ye Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref> == Obutabo bw'afulumiza == *   == Laba ne bino == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] * [[:en:Henry_Tumukunde|Henry Tumukunde]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * Media related to Janet Museveni at Wikimedia Commons * [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Janet+Museveni++Emerging+from+the+shadows/-/1370466/1458664/-/9ktuixz/-/index.html Eby'ogera ku Janet Museveni mu 2012] * [http://iisd.ca:8080/ramgen/linkages/sd/ifpri/3museveni.rm Janet Museveni byeyayogera mu kulukungaana lwa IISD olwali mu Kampala mu 2004] * [https://web.archive.org/web/20090503105619/http://www.independent.co.ug/index.php/cover-story/cover-story/690-family-rule-in-uganda-?showall=1 Famire ya Museveni esinganibwamiu abantu abawerako] [[Category:Bannabyabufuzi]] pgklw7jnepfsstn1km4phx6ae2oe4bb 54361 54360 2026-06-12T16:05:22Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ennyanjula #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54361 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Museveni Janet Kataaha.jpg|thumb|Museveni Janet Kataaha.jpg]] '''Janet Kainembabazi Museveni''' era amanyiddwa nga Janet Kataaha Museveni (yazaalibwa nga 24 Ogwomukaaga 1948), nga munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda,]] nga abadde o[[:en:First_Lady|mukyala wa pulezidenti]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] okuviira ddala mu 1986. Mukyala eyafumbirwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni,]] nga bano balina abaana bana. Abadde Minisita wa Kabineeti avunaanyizibwa ku Byenjigiriza N'ebyemizannyo mu Kabineeti ya Uganda, okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, mu Paalamenti ey'ekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri eza Uganda.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Nga wadde obuyigirize bwe buliko akabuzibwa, oluvannyuma yattikirwa ddiguli eyookubiri eya Masters Art in Organisational Leadership and Management ku Yunivasite ya Uganda Christian University, Mukono nga 30 Ogwekkumi 2015.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |access-date=2024-04-05 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100355/https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |url-status=dead }}</ref> Yawerezaako nga Minisita avunaanyizibwa kunsonga ze Karamoja mu kabineeti ya Uganda okuva nga 27 Ogwokutaano, okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141211084313/http://newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yawerezaako nga Omubaka wa Palamenti Omulonde eyakiikirirako esaza lya Ruhaamamu Disitulikiti ye Ntungamo wakati wa 2011 ne 2016. Yafulumya ebimukwatako, Olugenda lw'obulamu bwange (''My Life's Journey)'', mu 2011.<ref name="mon---itor">http://www.monitor.co.ug/News/Insight/-/688338/1226382/-/rn0jyf/-/index.html</ref><ref name="ne-wvisi-on">https://web.archive.org/web/20150225182721/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/759254</ref>[[File:Yoweri_Kaguta_Museveni_with_Obamas.jpg|thumb|Janet Museveni ne Yoweri Kaguta Museveni nga bali ne Barrack Obama ne mukyala we Mitchelle Obama]] == Obulamu bwe n'obufumbo == Janet Kainembabazi Kataaha yazaalibwa mu saza lya Kajarra mu [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti ye Ntungamo]]<ref>https://janetmuseveni.org/biography/</ref> nga bazadde be yeeyali Edward Birori ne Mrs. Mutesi. Yasomera ku Kyamate Primary School wamu ne [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] mu Uganda. Yatikirwa ne Diguli ey'okubiri mu By'enjigiriza mu by'okutegeka obukulembezze wamu n'okubudukanya nga 30 Ogwegumi mu 2015 okuva ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]].<ref>https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/</ref> Janet Museveni yagenda mu buwangaguse mu 1971 olw'okubeeta nga baali banyagulula eby'amaguzi okuva ku bantu ba Uganda mu kaseera k'olutalo olw'omunda, [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bweyavirako obukulembezze bwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] okugwa nga akozesa amagye okumuwamba. Yafumbirwa Yoweri Museveni imu Gwomunaana miu 1973.<ref name="Butagira2010">http://allafrica.com/stories/201005240504.html</ref> Obukulembezze bwa Idi Amin webwali buvudde mu buyinza mu Gwokuna mu 1979, yakomawo mu Uganda okuva e [[:en:Tanzania|Tanzania]] gyeyali abeera mu buwangaguse ne bbaawe . Mu Gwokubiri mu 1981, Yoweri Museveni yatongoza [[:en:Guerrilla_warfare|olutalo lw'obuyekera]] ku gavumenti ya Obote, Janet Museveni n'abaana bbe basengula nebagenda e [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu ggwanga lye [[:en:Kenya|Kenya,]]<nowiki/>ng'eno gyebabeera n'emikwano gya famire okutuuka mu 1983. Mu 1983, bagenda mu kibuga kya [[:en:Gothenburg|Gothenburg,]] e [[:en:Sweden|Sweden]], gyebabeera okutuuka mu Gwokutaano mu 1986, emyezi enna oluvannyuma lwa magye ga Yoweri Museveni aga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] okuwamba obuyinza mu [[:en:Kampala|Kampala.]] == Emirimu gye == Janet Museveni yatandikawo ekibiina ky'abakyala mu 1986 ekiyamba okuyamba bamulekwa ekya Uganda Women's Effort to Save Orphans (UWESO), nga kino kya bwanannyini, kyeyagamba kyali kikoleddwa n'obumannyirivu bwe bw'okubeera omunoonyi woobubuddamu. Yatandika okwenyigira mu kakuyege w'okulwanyida akawuka ka siriimu mu Uganda mu myaka gya 1990, n'atandikawo enkolagana n'abasumba nga [[:en:Martin_Ssempa|Martin Ssempa]] [[:en:Abstinence-only_sex_education_in_Uganda|olw'okusomesa munsonga z'obutenyigira mu kwegadanga mu Uganda]].<ref>''The Economist'', July 3, 2010, page 45.</ref> Mu Gwekuminoogumu mu 2005, yalangirira nga bweyali ayagala ekifo ky'obwa Paalamenti mu Saza lya Ruhaama mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kulonda kwabonna okwaliwo mu Gwokubiri mu 2006.]] Yavuganya mu kifo kino ng'attunka n'eyali ow'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], Augustine Ruzindana,gweyawangulira ddala nga amusingidde wala. Yaddamu n'alondebwa mu Gwokusatu mu 2011 kukisaja ekyali eky'emyaka emirala etaano. Nga 16 Ogwekumineebiri mu 2009, Janet Museveni yaweebwa eky'okubeeta [[:en:Karamoja|Minisita Omubeezi Ow'ensonga ze Karamoja]], nga kyamuweebwa baawe Pulezidenti Yoweri Museveni.<ref>https://web.archive.org/web/20090222031330/http://www.africanews.com/site/Uganda_First_lady_appointed_minister/list_messages/23249</ref> Oga 27 ngwokutaano mu 2011 yalinyisibwasn'atekebwa ku ky'okubeera [[:en:Karamoja|Minisita w'ensonga z'e Karamoja]], nga ayongerezaako eky'okubeera Minisita Omubeezi ow'ensonga ze Karamoja.<ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-of-list-of-ugandan-ministers-appointed-by-president-museveni--1492836</ref> Nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, oluvannyuma lwa baabwe okubeera nga yali azeemu okulondebwa nga Pulezidenti, yaweebwa eky'okubeeta Minisita avunaanyizibwa ku By'enjigiriza N'eby'emizannyo. == Abaana == Abaana abana aba Janet ne Yoweri Museveni beebano * [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] eyazaalibwa mu 1974, nga [[:en:General|General]]<ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-promotes-muhoozi-to-rank-of-major-general-1650632</ref> mu ggye ly'eggwanga erya[[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] ng'era Kti ye muduumizi waalyo.<ref name="Butagira2010" /><ref>http://www.nation.co.ke/News/africa/-/1066/446200/-/14anqyoz/-/index.html</ref> * Natasha Karugire nga yazaalibwa mu 1976. Ono akola misono gyangoye ng'e ra yeebuzibwaako, ng'era mufumbo nga baawe ye Edwin Karugire. Omuwandiisi ow'okulusegere lwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] kunsonga z'awaka.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref> * Patience Rwabwogo yazaalibwa mu 1978, nga musumba w'e kanisa ya Covenant Nations Church,<ref>https://web.archive.org/web/20180412041307/http://www.covenantnationschurch.org/</ref> e Buziga mu [[:en:Kampala|Kampala]] nga mufumbo ng'era baawe ye Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref> * Diana Kamuntu eyazaalibwa mu 1980 nga mufumbo, ng'era omwami we ye Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref> == Obutabo bw'afulumiza == *   == Laba ne bino == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] * [[:en:Henry_Tumukunde|Henry Tumukunde]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * Media related to Janet Museveni at Wikimedia Commons * [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Janet+Museveni++Emerging+from+the+shadows/-/1370466/1458664/-/9ktuixz/-/index.html Eby'ogera ku Janet Museveni mu 2012] * [http://iisd.ca:8080/ramgen/linkages/sd/ifpri/3museveni.rm Janet Museveni byeyayogera mu kulukungaana lwa IISD olwali mu Kampala mu 2004] * [https://web.archive.org/web/20090503105619/http://www.independent.co.ug/index.php/cover-story/cover-story/690-family-rule-in-uganda-?showall=1 Famire ya Museveni esinganibwamiu abantu abawerako] [[Category:Bannabyabufuzi]] 93wmxmcxwmutrii1yzjm5ejbdmb55bj 54362 54361 2026-06-12T16:07:16Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ennyanjula #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54362 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Museveni Janet Kataaha.jpg|thumb|Museveni Janet Kataaha.jpg]] '''Janet Kainembabazi Museveni''' era amanyiddwa nga Janet Kataaha Museveni (yazaalibwa nga 24 Ogwomukaaga 1948), nga munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda,]] nga abadde o[[:en:First_Lady|mukyala wa pulezidenti]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] okuviira ddala mu 1986. Mukyala eyafumbirwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni,]] nga bano balina abaana bana. Abadde Minisita wa Kabineeti avunaanyizibwa ku Byenjigiriza N'ebyemizannyo mu Kabineeti ya Uganda, okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, mu Paalamenti ey'ekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri eza Uganda.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Nga wadde obuyigirize bwe buliko akabuzibwa, oluvannyuma yattikirwa ddiguli eyookubiri eya Masters Art in Organisational Leadership and Management ku Yunivasite ya Uganda Christian University, Mukono nga 30 Ogwekkumi 2015.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |access-date=2024-04-05 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100355/https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |url-status=dead }}</ref> Yawerezaako nga Minisita avunaanyizibwa ku nsonga z'e Karamoja mu kabineeti ya Uganda okuva nga 27 Ogwokutaano, okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141211084313/http://newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yawerezaako nga Omubaka wa Paalamenti Omulonde eyakiikirirako essaza lya Ruhaama mu Disitulikiti ye [[Ntungamo (disitulikit)|Ntungamo]] wakati wa 2011 ne 2016. Yafulumya ebimukwatako, Olugendo lw'obulamu bwange (''My Life's Journey)'', mu 2011.<ref name="mon---itor">http://www.monitor.co.ug/News/Insight/-/688338/1226382/-/rn0jyf/-/index.html</ref><ref name="ne-wvisi-on">https://web.archive.org/web/20150225182721/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/759254</ref>[[File:Yoweri_Kaguta_Museveni_with_Obamas.jpg|thumb|Janet Museveni ne Yoweri Kaguta Museveni nga bali ne Barrack Obama ne mukyala we Mitchelle Obama]] == Obulamu bwe n'obufumbo == Janet Kainembabazi Kataaha yazaalibwa mu saza lya Kajarra mu [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti ye Ntungamo]]<ref>https://janetmuseveni.org/biography/</ref> nga bazadde be yeeyali Edward Birori ne Mrs. Mutesi. Yasomera ku Kyamate Primary School wamu ne [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] mu Uganda. Yatikirwa ne Diguli ey'okubiri mu By'enjigiriza mu by'okutegeka obukulembezze wamu n'okubudukanya nga 30 Ogwegumi mu 2015 okuva ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]].<ref>https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/</ref> Janet Museveni yagenda mu buwangaguse mu 1971 olw'okubeeta nga baali banyagulula eby'amaguzi okuva ku bantu ba Uganda mu kaseera k'olutalo olw'omunda, [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bweyavirako obukulembezze bwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] okugwa nga akozesa amagye okumuwamba. Yafumbirwa Yoweri Museveni imu Gwomunaana miu 1973.<ref name="Butagira2010">http://allafrica.com/stories/201005240504.html</ref> Obukulembezze bwa Idi Amin webwali buvudde mu buyinza mu Gwokuna mu 1979, yakomawo mu Uganda okuva e [[:en:Tanzania|Tanzania]] gyeyali abeera mu buwangaguse ne bbaawe . Mu Gwokubiri mu 1981, Yoweri Museveni yatongoza [[:en:Guerrilla_warfare|olutalo lw'obuyekera]] ku gavumenti ya Obote, Janet Museveni n'abaana bbe basengula nebagenda e [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu ggwanga lye [[:en:Kenya|Kenya,]]<nowiki/>ng'eno gyebabeera n'emikwano gya famire okutuuka mu 1983. Mu 1983, bagenda mu kibuga kya [[:en:Gothenburg|Gothenburg,]] e [[:en:Sweden|Sweden]], gyebabeera okutuuka mu Gwokutaano mu 1986, emyezi enna oluvannyuma lwa magye ga Yoweri Museveni aga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] okuwamba obuyinza mu [[:en:Kampala|Kampala.]] == Emirimu gye == Janet Museveni yatandikawo ekibiina ky'abakyala mu 1986 ekiyamba okuyamba bamulekwa ekya Uganda Women's Effort to Save Orphans (UWESO), nga kino kya bwanannyini, kyeyagamba kyali kikoleddwa n'obumannyirivu bwe bw'okubeera omunoonyi woobubuddamu. Yatandika okwenyigira mu kakuyege w'okulwanyida akawuka ka siriimu mu Uganda mu myaka gya 1990, n'atandikawo enkolagana n'abasumba nga [[:en:Martin_Ssempa|Martin Ssempa]] [[:en:Abstinence-only_sex_education_in_Uganda|olw'okusomesa munsonga z'obutenyigira mu kwegadanga mu Uganda]].<ref>''The Economist'', July 3, 2010, page 45.</ref> Mu Gwekuminoogumu mu 2005, yalangirira nga bweyali ayagala ekifo ky'obwa Paalamenti mu Saza lya Ruhaama mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kulonda kwabonna okwaliwo mu Gwokubiri mu 2006.]] Yavuganya mu kifo kino ng'attunka n'eyali ow'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], Augustine Ruzindana,gweyawangulira ddala nga amusingidde wala. Yaddamu n'alondebwa mu Gwokusatu mu 2011 kukisaja ekyali eky'emyaka emirala etaano. Nga 16 Ogwekumineebiri mu 2009, Janet Museveni yaweebwa eky'okubeeta [[:en:Karamoja|Minisita Omubeezi Ow'ensonga ze Karamoja]], nga kyamuweebwa baawe Pulezidenti Yoweri Museveni.<ref>https://web.archive.org/web/20090222031330/http://www.africanews.com/site/Uganda_First_lady_appointed_minister/list_messages/23249</ref> Oga 27 ngwokutaano mu 2011 yalinyisibwasn'atekebwa ku ky'okubeera [[:en:Karamoja|Minisita w'ensonga z'e Karamoja]], nga ayongerezaako eky'okubeera Minisita Omubeezi ow'ensonga ze Karamoja.<ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-of-list-of-ugandan-ministers-appointed-by-president-museveni--1492836</ref> Nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, oluvannyuma lwa baabwe okubeera nga yali azeemu okulondebwa nga Pulezidenti, yaweebwa eky'okubeeta Minisita avunaanyizibwa ku By'enjigiriza N'eby'emizannyo. == Abaana == Abaana abana aba Janet ne Yoweri Museveni beebano * [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] eyazaalibwa mu 1974, nga [[:en:General|General]]<ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-promotes-muhoozi-to-rank-of-major-general-1650632</ref> mu ggye ly'eggwanga erya[[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] ng'era Kti ye muduumizi waalyo.<ref name="Butagira2010" /><ref>http://www.nation.co.ke/News/africa/-/1066/446200/-/14anqyoz/-/index.html</ref> * Natasha Karugire nga yazaalibwa mu 1976. Ono akola misono gyangoye ng'e ra yeebuzibwaako, ng'era mufumbo nga baawe ye Edwin Karugire. Omuwandiisi ow'okulusegere lwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] kunsonga z'awaka.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref> * Patience Rwabwogo yazaalibwa mu 1978, nga musumba w'e kanisa ya Covenant Nations Church,<ref>https://web.archive.org/web/20180412041307/http://www.covenantnationschurch.org/</ref> e Buziga mu [[:en:Kampala|Kampala]] nga mufumbo ng'era baawe ye Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref> * Diana Kamuntu eyazaalibwa mu 1980 nga mufumbo, ng'era omwami we ye Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref> == Obutabo bw'afulumiza == *   == Laba ne bino == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] * [[:en:Henry_Tumukunde|Henry Tumukunde]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * Media related to Janet Museveni at Wikimedia Commons * [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Janet+Museveni++Emerging+from+the+shadows/-/1370466/1458664/-/9ktuixz/-/index.html Eby'ogera ku Janet Museveni mu 2012] * [http://iisd.ca:8080/ramgen/linkages/sd/ifpri/3museveni.rm Janet Museveni byeyayogera mu kulukungaana lwa IISD olwali mu Kampala mu 2004] * [https://web.archive.org/web/20090503105619/http://www.independent.co.ug/index.php/cover-story/cover-story/690-family-rule-in-uganda-?showall=1 Famire ya Museveni esinganibwamiu abantu abawerako] [[Category:Bannabyabufuzi]] in7edyiqpxo6huq38yfi4erq1okklzb 54363 54362 2026-06-12T16:09:16Z Charles Kalanzi 9748 Nzigyemu link z'Olungereza #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54363 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Museveni Janet Kataaha.jpg|thumb|Museveni Janet Kataaha.jpg]] '''Janet Kainembabazi Museveni''' era amanyiddwa nga Janet Kataaha Museveni (yazaalibwa nga 24 Ogwomukaaga 1948), nga munnabyabufuzi Omunayuganda, nga abadde o[[:en:First_Lady|mukyala wa pulezidenti]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] okuviira ddala mu 1986. Mukyala eyafumbirwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni,]] nga bano balina abaana bana. Abadde Minisita wa Kabineeti avunaanyizibwa ku Byenjigiriza N'ebyemizannyo mu Kabineeti ya Uganda, okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, mu Paalamenti ey'ekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri eza Uganda.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Nga wadde obuyigirize bwe buliko akabuzibwa, oluvannyuma yattikirwa ddiguli eyookubiri eya Masters Art in Organisational Leadership and Management ku Yunivasite ya Uganda Christian University, Mukono nga 30 Ogwekkumi 2015.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |access-date=2024-04-05 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100355/https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |url-status=dead }}</ref> Yawerezaako nga Minisita avunaanyizibwa ku nsonga z'e Karamoja mu kabineeti ya Uganda okuva nga 27 Ogwokutaano, okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141211084313/http://newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yawerezaako nga Omubaka wa Paalamenti Omulonde eyakiikirirako essaza lya Ruhaama mu Disitulikiti ye [[Ntungamo (disitulikit)|Ntungamo]] wakati wa 2011 ne 2016. Yafulumya ebimukwatako, Olugendo lw'obulamu bwange (''My Life's Journey)'', mu 2011.<ref name="mon---itor">http://www.monitor.co.ug/News/Insight/-/688338/1226382/-/rn0jyf/-/index.html</ref><ref name="ne-wvisi-on">https://web.archive.org/web/20150225182721/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/759254</ref>[[File:Yoweri_Kaguta_Museveni_with_Obamas.jpg|thumb|Janet Museveni ne Yoweri Kaguta Museveni nga bali ne Barrack Obama ne mukyala we Mitchelle Obama]] == Obulamu bwe n'obufumbo == Janet Kainembabazi Kataaha yazaalibwa mu saza lya Kajarra mu Disitulikiti ye Ntungamo<ref>https://janetmuseveni.org/biography/</ref> nga bazadde be yeeyali Edward Birori ne Mrs. Mutesi. Yasomera ku Kyamate Primary School wamu ne Bweranyangi Girls' Senior Secondary School mu Uganda. Yatikirwa ne Diguli ey'okubiri mu By'enjigiriza mu by'okutegeka obukulembezze wamu n'okubudukanya nga 30 Ogwegumi mu 2015 okuva ku Uganda Christian University.<ref>https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/</ref> Janet Museveni yagenda mu buwangaguse mu 1971 olw'okubeeta nga baali banyagulula eby'amaguzi okuva ku bantu ba Uganda mu kaseera k'olutalo olw'omunda, Idi Amin bweyavirako obukulembezze bwa Milton Obote okugwa nga akozesa amagye okumuwamba. Yafumbirwa Yoweri Museveni imu Gwomunaana miu 1973.<ref name="Butagira2010">http://allafrica.com/stories/201005240504.html</ref> Obukulembezze bwa Idi Amin webwali buvudde mu buyinza mu Gwokuna mu 1979, yakomawo mu Uganda okuva e Tanzania gyeyali abeera mu buwangaguse ne bbaawe . Mu Gwokubiri mu 1981, Yoweri Museveni yatongoza olutalo lw'obuyekera ku gavumenti ya Obote, Janet Museveni n'abaana bbe basengula nebagenda e [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu ggwanga lye [[:en:Kenya|Kenya,]]<nowiki/>ng'eno gyebabeera n'emikwano gya famire okutuuka mu 1983. Mu 1983, bagenda mu kibuga kya [[:en:Gothenburg|Gothenburg,]] e [[:en:Sweden|Sweden]], gyebabeera okutuuka mu Gwokutaano mu 1986, emyezi enna oluvannyuma lwa magye ga Yoweri Museveni aga National Resistance Army okuwamba obuyinza mu [[:en:Kampala|Kampala.]] == Emirimu gye == Janet Museveni yatandikawo ekibiina ky'abakyala mu 1986 ekiyamba okuyamba bamulekwa ekya Uganda Women's Effort to Save Orphans (UWESO), nga kino kya bwanannyini, kyeyagamba kyali kikoleddwa n'obumannyirivu bwe bw'okubeera omunoonyi woobubuddamu. Yatandika okwenyigira mu kakuyege w'okulwanyida akawuka ka siriimu mu Uganda mu myaka gya 1990, n'atandikawo enkolagana n'abasumba nga Martin Ssempa olw'okusomesa munsonga z'obutenyigira mu kwegadanga mu Uganda.<ref>''The Economist'', July 3, 2010, page 45.</ref> Mu Gwekuminoogumu mu 2005, yalangirira nga bweyali ayagala ekifo ky'obwa Paalamenti mu Saza lya Ruhaama mu kulonda kwabonna okwaliwo mu Gwokubiri mu 2006. Yavuganya mu kifo kino ng'attunka n'eyali ow'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], Augustine Ruzindana,gweyawangulira ddala nga amusingidde wala. Yaddamu n'alondebwa mu Gwokusatu mu 2011 kukisaja ekyali eky'emyaka emirala etaano. Nga 16 Ogwekumineebiri mu 2009, Janet Museveni yaweebwa eky'okubeeta Minisita Omubeezi Ow'ensonga ze Karamoja, nga kyamuweebwa baawe Pulezidenti Yoweri Museveni.<ref>https://web.archive.org/web/20090222031330/http://www.africanews.com/site/Uganda_First_lady_appointed_minister/list_messages/23249</ref> Oga 27 ngwokutaano mu 2011 yalinyisibwasn'atekebwa ku ky'okubeera [[:en:Karamoja|Minisita w'ensonga z'e Karamoja]], nga ayongerezaako eky'okubeera Minisita Omubeezi ow'ensonga ze Karamoja.<ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-of-list-of-ugandan-ministers-appointed-by-president-museveni--1492836</ref> Nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, oluvannyuma lwa baabwe okubeera nga yali azeemu okulondebwa nga Pulezidenti, yaweebwa eky'okubeeta Minisita avunaanyizibwa ku By'enjigiriza N'eby'emizannyo. == Abaana == Abaana abana aba Janet ne Yoweri Museveni beebano * [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] eyazaalibwa mu 1974, nga [[:en:General|General]]<ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-promotes-muhoozi-to-rank-of-major-general-1650632</ref> mu ggye ly'eggwanga erya[[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] ng'era Kti ye muduumizi waalyo.<ref name="Butagira2010" /><ref>http://www.nation.co.ke/News/africa/-/1066/446200/-/14anqyoz/-/index.html</ref> * Natasha Karugire nga yazaalibwa mu 1976. Ono akola misono gyangoye ng'e ra yeebuzibwaako, ng'era mufumbo nga baawe ye Edwin Karugire. Omuwandiisi ow'okulusegere lwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] kunsonga z'awaka.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref> * Patience Rwabwogo yazaalibwa mu 1978, nga musumba w'e kanisa ya Covenant Nations Church,<ref>https://web.archive.org/web/20180412041307/http://www.covenantnationschurch.org/</ref> e Buziga mu [[:en:Kampala|Kampala]] nga mufumbo ng'era baawe ye Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref> * Diana Kamuntu eyazaalibwa mu 1980 nga mufumbo, ng'era omwami we ye Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref> == Obutabo bw'afulumiza == *   == Laba ne bino == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] * [[:en:Henry_Tumukunde|Henry Tumukunde]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * Media related to Janet Museveni at Wikimedia Commons * [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Janet+Museveni++Emerging+from+the+shadows/-/1370466/1458664/-/9ktuixz/-/index.html Eby'ogera ku Janet Museveni mu 2012] * [http://iisd.ca:8080/ramgen/linkages/sd/ifpri/3museveni.rm Janet Museveni byeyayogera mu kulukungaana lwa IISD olwali mu Kampala mu 2004] * [https://web.archive.org/web/20090503105619/http://www.independent.co.ug/index.php/cover-story/cover-story/690-family-rule-in-uganda-?showall=1 Famire ya Museveni esinganibwamiu abantu abawerako] [[Category:Bannabyabufuzi]] 8wlgz7rl2uhp1j65nx0671qgpsk7iub Cissy Dionizia Namujju 0 7888 54755 48125 2026-06-13T10:40:47Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54755 wikitext text/x-wiki {{Databox}} ! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline-block">Cissy Dionizia Namujju</div> |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Yazaalibwa | class="infobox-data" |Nga 15 Ogwomusanvu mu 1977, ng'alina emyaka 46 |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga lye | class="infobox-data category" |Munayuganda |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Obutuuze bwe | class="infobox-data category" |Munayuganda |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu gw'akola | class="infobox-data role" |Munabyabufuzi |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Emyaka gy'amazze mu by'obufuzi | class="infobox-data" |Okuva mu 2016 okutuuka kati |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Ky'asinga okumanyikibwaako | class="infobox-data" |Byabufuzi |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Ekitiibwa kye | class="infobox-data title" |Mubakwa wa Paalamenti |} [[File:Namujju Cissy Dionizia.jpg|left|thumb|Namujju Cissy Dionizia]] '''Cissy Dionizia Namujju''' yazaalibwa nga 15 Ogwomusanvu mu 1977, nga Munayuganda atuula ku kakiiko akakola amateeka, nga alina n'obukugu mu bya kompuyuuta eby'empuliziganya wamu ne tekinologiya.<ref name="a">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=290</ref><ref name=":0">https://web.archive.org/web/20210803112847/https://nrm.co.ug/staff/namujju-cissy-dionizia/</ref> Okutuuka mu Gwokusatu mu 2021, akola nga omukyala omulonde akiikirira [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti ya Lwengo]] mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda eye kumineemu]]. Mu by'obufuzi, alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] nga bano beebamuwa tikiti gyeyavuganyizaako mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021]].<ref name="a" /><ref name=":0" /> Cissy awereza ne mu Paalamenti ya Uganda eye kumi wansi w'ekibiina ky'oby'obufuzi kyemimu.<ref name="a" /><ref name=":0" /> == Okusoma kwe == Cissy Dionizia Namujju yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti era nti yatuula S4]] mu 2005, ate [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eya S6]] mu 2007 okuva ku Modern Secondary School.<ref name="a" /><ref>https://observer.ug/news/headlines/51647-nrm-s-namujju-retains-mp-seat-after-successful-appeal</ref> Alina Dipulooma mu Information Systems Management okuva ku APTECH gyeyafuna mu 2010.<ref name="a" /> == Emirimu gye == Cissy Namujju yeeyali kalabalaba ku AGOA Girls okuva mu 2002 okutuuka mu 2003, nga tanaba kutandika kuwereza nga akunga banabyabufuzi ku lwa State House okuva mu 2003 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2016 okutuuka kati, abadde [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamaneti]]. Mu Paalamenti ya Uganda eye kumi, abadde awereza ku kakiiko akavunaanyizibwa kunsonga z'ebweru w'eggwanga, nga kuno kw'ateeka akakiiko ka Sayaansi ne Tekinologiya.<ref name="a" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/namujjucissydionizia/ |access-date=2021-04-09 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017091438/https://www.mpscanug.com/profile/namujjucissydionizia/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Simukyala mufubo.<ref name="a" /><ref name=":0" /> Asinga kwagala kwenyigira mu bya muzannyo, n'okusoma.<ref name="a" /> Cissy by'asinga okwetanira kuliko okulabirira abakadde, banamwandu wamu nebamulekwa, okulakulanya okulima nga okozesa tekinologiya, wamu n'okukunga abantu.<ref name="a" /> == Laba ne bino == * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamenti]] * [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti ye Lwengo]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumi]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20221002201751/https://www.matookerepublic.com/2016/07/29/mp-who-couldnt-answer-p3-questions-thrown-out-of-office/ Omubaka wa Paalamenti eyali tasobola kuddamu kibuuzo kya P3 yafulumiziddwa okuva mu ofiisi] [[Category:Bannabyabufuzi]] kdny5w9bc3okz3zeo7207tvbnsjwwpv 54756 54755 2026-06-13T10:41:03Z Nambogo Catharine 6408 54756 wikitext text/x-wiki {{Databox}} ! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline-block">Cissy Dionizia Namujju</div> |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Yazaalibwa | class="infobox-data" |Nga 15 Ogwomusanvu mu 1977, ng'alina emyaka 46 |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga lye | class="infobox-data category" |Munayuganda |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Obutuuze bwe | class="infobox-data category" |Munayuganda |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu gw'akola | class="infobox-data role" |Munabyabufuzi |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Emyaka gy'amazze mu by'obufuzi | class="infobox-data" |Okuva mu 2016 okutuuka kati |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Ky'asinga okumanyikibwaako | class="infobox-data" |Byabufuzi |- ! ! class="infobox-label" scope="row" |Ekitiibwa kye | class="infobox-data title" |Mubakwa wa Paalamenti |} '''Cissy Dionizia Namujju''' yazaalibwa nga 15 Ogwomusanvu mu 1977, nga Munayuganda atuula ku kakiiko akakola amateeka, nga alina n'obukugu mu bya kompuyuuta eby'empuliziganya wamu ne tekinologiya.<ref name="a">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=290</ref><ref name=":0">https://web.archive.org/web/20210803112847/https://nrm.co.ug/staff/namujju-cissy-dionizia/</ref> Okutuuka mu Gwokusatu mu 2021, akola nga omukyala omulonde akiikirira [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti ya Lwengo]] mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda eye kumineemu]]. Mu by'obufuzi, alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] nga bano beebamuwa tikiti gyeyavuganyizaako mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021]].<ref name="a" /><ref name=":0" /> Cissy awereza ne mu Paalamenti ya Uganda eye kumi wansi w'ekibiina ky'oby'obufuzi kyemimu.<ref name="a" /><ref name=":0" /> == Okusoma kwe == Cissy Dionizia Namujju yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti era nti yatuula S4]] mu 2005, ate [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eya S6]] mu 2007 okuva ku Modern Secondary School.<ref name="a" /><ref>https://observer.ug/news/headlines/51647-nrm-s-namujju-retains-mp-seat-after-successful-appeal</ref> Alina Dipulooma mu Information Systems Management okuva ku APTECH gyeyafuna mu 2010.<ref name="a" /> == Emirimu gye == Cissy Namujju yeeyali kalabalaba ku AGOA Girls okuva mu 2002 okutuuka mu 2003, nga tanaba kutandika kuwereza nga akunga banabyabufuzi ku lwa State House okuva mu 2003 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2016 okutuuka kati, abadde [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamaneti]]. Mu Paalamenti ya Uganda eye kumi, abadde awereza ku kakiiko akavunaanyizibwa kunsonga z'ebweru w'eggwanga, nga kuno kw'ateeka akakiiko ka Sayaansi ne Tekinologiya.<ref name="a" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/namujjucissydionizia/ |access-date=2021-04-09 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017091438/https://www.mpscanug.com/profile/namujjucissydionizia/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Simukyala mufubo.<ref name="a" /><ref name=":0" /> Asinga kwagala kwenyigira mu bya muzannyo, n'okusoma.<ref name="a" /> Cissy by'asinga okwetanira kuliko okulabirira abakadde, banamwandu wamu nebamulekwa, okulakulanya okulima nga okozesa tekinologiya, wamu n'okukunga abantu.<ref name="a" /> == Laba ne bino == * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamenti]] * [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti ye Lwengo]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumi]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20221002201751/https://www.matookerepublic.com/2016/07/29/mp-who-couldnt-answer-p3-questions-thrown-out-of-office/ Omubaka wa Paalamenti eyali tasobola kuddamu kibuuzo kya P3 yafulumiziddwa okuva mu ofiisi] [[Category:Bannabyabufuzi]] 38u1i1zmzfiay0p7abcrvoszbnt4yig Corbin Bleu 0 7909 54848 25836 2026-06-13T11:48:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54848 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Corbin Bleu Reivers''' (* [[21 Gwakubiri]] [[1989]], [[Brooklyn]]) kiri munnakatemba omusajja<!--male actor-->, [[United States]] ne [[Italie]]. {{stub}} [[Category:Bannakatemba]] ph8nube49dbcy9bqj11gciq0wqtnp00 Rebecca Kadaga 0 7941 54345 47916 2026-06-12T15:18:28Z ~2026-34702-23 11276 Nterezezza ennyanjula #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54345 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri. eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref> Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref> == Obumannyilivu bwe mu by'emirimu == Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref> Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref> Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref> Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref> [[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]] == Emirimu gya Paalamenti == Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali: * Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano == Obukuubagano == Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref> Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref> Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref> Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu] * [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti] * [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga] == Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe == Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] oyvt7r9ulq68d32aeix8bnjn9gkux7l 54346 54345 2026-06-12T15:20:46Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ennyanjula #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54346 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri. Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref> Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref> == Obumannyilivu bwe mu by'emirimu == Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref> Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref> Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref> Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref> [[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]] == Emirimu gya Paalamenti == Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali: * Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano == Obukuubagano == Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref> Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref> Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref> Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu] * [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti] * [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga] == Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe == Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] iziksmxzcttgju9qod3qkwxckq7ojv9 54347 54346 2026-06-12T15:22:28Z Charles Kalanzi 9748 Njulizza #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54347 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Rebecca Alitwala Kadaga''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956), nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref> Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref> == Obumannyilivu bwe mu by'emirimu == Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref> Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref> Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref> Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref> [[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]] == Emirimu gya Paalamenti == Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali: * Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano == Obukuubagano == Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref> Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref> Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref> Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu] * [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti] * [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga] == Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe == Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] qyg0wmp0dm3t6416sshlzjt1hkuc0vi 54348 54347 2026-06-12T15:25:18Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ennyanjula #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54348 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Rebecca Alitwala Kadaga''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956), nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref> Ye mukyala eyasooka okulondebwa ng'omumyuka wa Sipiika, oluvannyuma nabeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga Sipiika okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref> == Obumannyilivu bwe mu by'emirimu == Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref> Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref> Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref> Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref> [[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]] == Emirimu gya Paalamenti == Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali: * Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano == Obukuubagano == Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref> Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref> Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref> Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu] * [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti] * [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga] == Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe == Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] 6h5cc0011zaumtdta07ngobfem6ef2t 54349 54348 2026-06-12T15:29:13Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ennyanjula #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54349 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Rebecca Alitwala Kadaga''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956), nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Ye mukyala eyasooka okulondebwa ng'omumyuka wa Sipiika, oluvannyuma n'abeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga Sipiika okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref> Essaawa eno ye mubaka wa Palamentiomukyala Disitulikiti y'e Kamuli mu kitundu ky'e Busoga, mwabadde okuviira ddala mu 1989.<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref> == Obumannyilivu bwe mu by'emirimu == Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref> Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref> Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref> Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref> [[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]] == Emirimu gya Paalamenti == Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali: * Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano == Obukuubagano == Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref> Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref> Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref> Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu] * [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti] * [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga] == Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe == Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] 07j2c1ctk9re0ksmeu9r2o162novyl1 54350 54349 2026-06-12T15:33:05Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54350 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Rebecca Alitwala Kadaga''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956), nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Ye mukyala eyasooka okulondebwa ng'omumyuka wa Sipiika, oluvannyuma n'abeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga Sipiika okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref> Essaawa eno ye mubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Disitulikiti y'e [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu kitundu ky'e Busoga, mwabadde okuviira ddala mu 1989.<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref> == Obumannyirivu bwe mu by'emirimu == Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref> Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref> Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref> Nga 14 Ogwoluberyeberye 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref> [[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]] == Emirimu gya Paalamenti == Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali: * Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano == Obukuubagano == Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref> Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref> Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref> Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu] * [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti] * [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga] == Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe == Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] pnquzvftwmd200ydxbccgm3tabbenkg 54351 54350 2026-06-12T15:36:25Z Charles Kalanzi 9748 Ngaseeko ku mirimu gye #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54351 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Rebecca Alitwala Kadaga''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956), nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Ye mukyala eyasooka okulondebwa ng'omumyuka wa Sipiika, oluvannyuma n'abeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga Sipiika okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref> Essaawa eno ye mubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Disitulikiti y'e [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu kitundu ky'e Busoga, mwabadde okuviira ddala mu 1989.<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref> == Obumannyirivu bwe mu by'emirimu == Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref> Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref> Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref> Nga 14 Ogwoluberyeberye 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref> Nga 15 Ogwoluberyeberye 2026, Kadaga yaddamu okulondebwa ng'omubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Kamuli. [[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]] == Emirimu gya Paalamenti == Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali: * Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano == Obukuubagano == Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref> Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref> Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref> Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu] * [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti] * [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga] == Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe == Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] cf6dz1j53hk72eh3ridk0g12jwcmxve 54352 54351 2026-06-12T15:37:29Z Charles Kalanzi 9748 Njulizza #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54352 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Rebecca Alitwala Kadaga''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956), nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Ye mukyala eyasooka okulondebwa ng'omumyuka wa Sipiika, oluvannyuma n'abeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga Sipiika okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref> Essaawa eno ye mubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Disitulikiti y'e [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu kitundu ky'e Busoga, mwabadde okuviira ddala mu 1989.<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref> == Obumannyirivu bwe mu by'emirimu == Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref> Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref> Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref> Nga 14 Ogwoluberyeberye 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref> Nga 15 Ogwoluberyeberye 2026, Kadaga yaddamu okulondebwa ng'omubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref>Kirya, Donald (15 January 2026). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 "Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly"]. ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref> [[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]] == Emirimu gya Paalamenti == Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali: * Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano * Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano == Obukuubagano == Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref> Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref> Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref> Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu] * [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti] * [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga] == Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe == Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] 2qxhg30npkhnigi0fmfhujcn0rchi6q Charles Bakkabulindi 0 7949 54672 48195 2026-06-13T09:49:50Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54672 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Infobox person|name=Charles Bakkabulindi|years_active=1994 — present|title=|home_town=|networth=|known_for=[[Politics]], [[Engineering]]|citizenship=[[Uganda]]|nationality=[[Uganda]]n|occupation=[[Engineer]] & [[Politician]]|image=|alma_mater='''[[Kyambogo University]]'''<br/>{{small|([[Engineering|Diploma in Electrical Engineering]])}}<br/> '''[[Makerere University]]'''<br/>{{small|([[Education|BA in Adult and Community Education]])}}<br/>'''[[Uganda Management Institute]]'''<br/>{{small|([[Public administration|Diploma in Public Administration]])}}<br/>{{small|([[Management|MA in Management Studies]])}}|death_place=|death_date=|birth_place=[[Uganda]]|birth_date={{Birth date and age|1959|11|25|df=yes}}|caption=|image_size=|spouse=}} [[File:The Minister of State for Education and Sports, Uganda, Mr. Charles Bakkabulindi is accompanied by The Second Vice President of Commonwealth Games Uganda.jpg|thumb|'''The Minister of State for Education and Sports, Uganda, Mr. Charles Bakkabulindi is accompanied by The Second Vice President of Commonwealth Games Uganda''']] '''Charles Bakkabulindi''' yazaalibwa nga 25 Ogwekkumi n'ogumu 1959, Munnayuganda munnabyabufuzi. Gyebuvuddeko abadde minisita omubeezi ow'ebyemizannyo mu baminisita ba Uganda, Hamsom Obua gwe yaddira mu bigere. Yalondebwa mu kifo ekyo mu 2005. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu baminisita nga 1 Ogwomukagga 2006, 16 Ogwokubiri 2009, ne nga 27 Ogwokutaano 2011, n'eza nga 1 Ogwokusatu 2015 yasigaza ekifo ky'obwaminisita kino. Mubaka wa Paalamenti akiikirira abakozi. [[File:Charles Bakkabulindi.jpg|alt=Charles Bakkabulindi, eyaliko minisita omubeezi ow'eby'emizannyo|thumb|Charles Bakkabulindi, eyaliko minisita omubeezi ow'eby'emizannyo mu Uganda]] == Early life and education == His oldest post-secondary academic qualification is the Diploma in Electrical Engineering, which he obtained in 1985, from the '''Uganda Polytechnic Kyambogo''', one of the constituent institutions of Kyambogo University. He went on to obtain the degree of Bachelor of Arts in Adult and Community Education, obtained in 2006, from [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], Uganda's oldest and largest public university. In 2007, he was awarded the Postgraduate Diploma in Public Administration, from Uganda Management Institute (UMI). His degree of Master of Arts in Management Studies was awarded in 2006, also by UMI. == Career == [[File:Bakkabulindi Charles.jpg|left|thumb|Bakkabulindi Charles]] Between 1994 and 1996, he served as a Delegate to the Constituent Assembly that drafted and passed the 1995 Ugandan Constitution. In 1996, he was elected to serve in Uganda's Parliament as the Workers Representative, a position he has served in since. Also in 1996, he was elected the National Chairman of the Uganda Beverage, Tobacco and Allied Worker's Union, a position he still holds today. In 2005, he was appointed State Minister for Sports. He is the incumbent for that cabinet position, as at March 2015. == Personal affairs == Charles Bakkabulindi is married. He is reported to enjoy listening to music, reading, following politics and watching sports. == See also == * Cabinet of Uganda * Parliament of Uganda * Government of Uganda == References == [[Category:Bannabyabufuzi]] qcm8kyvdawqricilt85c7yq28xviief Chris Baryomunsi 0 7950 54714 48196 2026-06-13T10:19:26Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54714 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Chris Baryomunsi''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumineebiri, 1969). [[Yuganda|Munnauganda]] [[:en:Public_health|omusawo w'abantu]], [[:en:Demographer|omukugu mu by'okubala abantu]] era munnabyabufuzi. Ye Minisita w'amawulire, Tekinologiya n'okulung'amya eggwanga mu Kabineeti ya Uganda. Yaliko Minisita omubeezi ow'ebyamayumba mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti]] [[:en:Cabinet_of_Uganda|ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo kino nga 6 Ogwomukaaga, 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-08-15 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Okuva nga 1 Owokusatu, 2015 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yaweerezaako nga [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita omubeezi owa guno na guli mu minisitule y'ebyobulamu.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-15 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref><ref name="CBN">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080830/https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |url-status=dead }}</ref> [[File:Eesti aukonsulaadi avamine Ugandas 2024.04.18 - Opening of the Consulate of Estonia in Uganda on 18 April 2024 - 22.jpg|thumb|Chris Baryomunsi ]] Baryomunsi ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] owa [[Kanungu (disitulikit)|Kinkizi County East]] era mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza ekya, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].(NRM)<ref name="Profile">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400 |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427175554/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400 |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Baryomunsi yazaalibwa ku kyalo Murama ekisangibwa e Nyakishenyi mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rukungiri.]] Kitaawe ye Mugenzi Aloysius Mpungirehe n'e nnyina, omugenzi Rosaria Kamayangi. Mu 1971, Chris nga wa myaka 2 gyokka egy'obukulu, bazadde be baasenguka ne badda e Kayungwe - Rugyeyo ekiri mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti kati eyafuuka ey'e Kanungu]]. Baryomunsi yasomera mu Kayungwe Primary School oluvannyuma ne yeegatta ku St. Paul's Seminary, Kabale ku ddaala lya Siniya erisooka (O-Level) n'erya A-Level. Yaweebwa ekifo mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], nga ye Yunivasite esiga obunene n'obukadde mu Uganda n'asomayo eby'okutabula eddagala ly'abantu. Mu 1995, yatikkirwa Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]]. Mu 1997, yatikkirwa Dipulooma mu by'okubala abantu, era mu 1998 yafua Diguli eya Master of Arts in [[:en:Demography|demography]], nga byonna yabisomera Makerere. Mu 2003, yatikkirwa [[:en:HIV/AIDS|Dipuloma mu kujjanjaba]] [[:en:HIV/AIDS|n'okukwatamu abalwadde ba siriimu (HIV/AIDS)]] okuva mu University of Brighton.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref> Mu 2016, yatikkirwa [[:en:PhD|Diguli eyookusatu mu busawo eya]] [[:en:PhD|PhD]] in [[:en:Public_health|Public Health]] okuva mu [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International University]], USA.<ref name="PhD">https://www.watchdoguganda.com/news/20170225/14091/photos-minister-baryomunsi-graduates-with-a-phd-from-atlantic-international-university.html</ref> [[File:Chris Baryomunsi.jpg|left|thumb]] == Emirimu egy'obusawo == Okuva mu 1995 okutuuka mu 1998, yali akola ng[[:en:Medical_officer|'omusawo]] ku ddwaliro ekkulu e Mulago. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2002, yakolakong'muwi w'amagezi ku by'okuzaala ow'ekibiina kya [[:en:Deutsche_Gesellschaft_für_Internationale_Zusammenarbeit|Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit]]. Oluvannyuma yaweereza obuvunaanyizibwa bwe bumu mu kibiina kya [[:en:UNFPA|UNFPA]] wakati wa 2002 ne 2006. Era yakolako ng'omusomesa w'abasawo mu Makerere University wakati wa 2000 ne 2006.<ref name="Profile" /> == Olugendo lwe olw'ebyobufuzi == Baryomunsi olugendo lwe olw'ebyobufuzi yalutandikira mu Siniya ya St. Paul's Seminary wakati wa 1988 ne 1990 nga yaweereza nga akulira ebyenjigiriza mu ssomero mu kiseera ekyo. Bwe yali mu Makerere University ng'emyaka gya 1990 gitandika, ye yali omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina ky'abayizi Abafirika abasoma obusawo (Federation of African Medical Students' Association) era omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina kya Makerere University Medical Students’ Association. Mu 2005, yalondebwa okubeera omuwi w'amagezi ku Siriimu n'emiwendo gy'abantu ([[:en:United_Nations_Population_Fund|United Nations Population Fund]] HIV/AIDS) mu kibuha Harare. Yasuulawo ekifo kino mu 2006 asobole okwesimbawo mu kuvuganya [[:en:2006_Ugandan_general_election|okw'ababaka ba Paalamenti okwa 2006]]. Yavuganyiza ku tiketi ya NRM nga kandideeti mu kulonda kwa Kinkiizi County East constituency mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y'e Kanungu]] era n'ayitamu.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref> Era yalondebwa nga pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development. Mu Paalamenti, yaweereza ku kakiiko ka Social Services Committee ne ku kakiiko ka Health and HIV/AIDS Committee. Era yaweerezaako nga kaminsona wa Paalamenti akiikirira NRM mu Paalamenti ya Uganda okuva mu Gwomukaaga, 2011 okutuuka mu Gwokuna, 2014.<ref name="Ambition">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |access-date=2021-08-15 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402121653/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |url-status=dead }}</ref> Nga 1 Ogwokusatu 2015, yalondebwa okubeera [[:en:Health_minister|Minisita omubeezi owa guno na guli mu Minisitule y'ebyobulamu.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html |access-date=2021-08-15 |archive-date=2018-10-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181026105711/http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow'amayumba.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> == Ebirala == Amanyiddwa okubeera omuntu eyeerowooleza atatya kwawukana ku abalala kye balowooza yadde abo abaawukanya endowooza n'ekibiina kye.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080835/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |url-status=dead }}</ref><ref>http://allafrica.com/stories/201411031730.html</ref> Aweerezzaako mu bifo bino wammanga:<ref name="Ambition">{{Cite web}}</ref> * Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka HIV/AIDS and Health Committee, mu Paalamenti * Ssentebe wa boodi ye AIDS Information Centre * Omuwi w'amagezi omukugu ku Siriimu (HIV and AIDS), GTZ. * Omuwi w'amagezi ku Pulogulaamu ya, United Nations Population Fund * Mmemba w'akakiiko ka Paalamenti aka bajeti * Pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development<ref>https://www.advancefamilyplanning.org/two-family-planning-champions-appointed-ministers-uganda</ref> * Pulezidenti wa Rotary Club y'e Kabarole == Personal details == A [[:en:Mukiga|Mukiga]] by ethnicity,<ref>https://web.archive.org/web/20150402161619/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304</ref> he was born and raised in a [[:en:Roman_Catholic|Roman Catholic]] family.  His father converted to Catholicism in the early 1950s, despite having been raised in a [[:en:Protestant|Protestant]] household.  Baryomunsi is married to Fosca Twebaze and they have two children.<ref name="Ambition">{{Cite web}}</ref> == Emboozi ze, emboozi ez'akafubo n'ebiwandiiko by'afulumizza == * [https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/17290376.2005.9724849 SAHARA-J: Journal of Social Aspects of HIV/AIDS] * [http://www.orthodoxytoday.org/articles5/BaryomunsiUganda.php Uganda Draws Back from the AIDS Brink] * [http://webtv.un.org/watch/chris-baryomunsi-uganda-habitat-iii-4th-plenary-meeting/5175615695001?page=2 Chris Baryomunsi (Uganda), Habitat III, 4th Plenary meeting] == Laba na bino == * [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]] * [[:en:Kanungu_District|Kanungu District]] == Ebijuliziddwamu == == Ebijulizo == {{Reflist}} * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * [http://www.famsanet.org/ Website of the Federation of African Medical Students' Associations: The FAMSA Network] * [https://web.archive.org/web/20140803055602/http://chs.mak.ac.ug/mumsa/ Website of Makerere University Medical Students Association (MUMSA)] [[Category:Bannabyabufuzi]] ckrf28x3yys3455frsrkb1crl1f5bph Jim Muhwezi 0 7968 54364 50408 2026-06-12T16:12:07Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ennyanjula #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54364 wikitext text/x-wiki [[File:Muhwezi Jim Katugugu.jpg|thumb|Muhwezi Jim Katugugu]] Meeja Genero (eyawummula)'''Jim Muhwezi Katugugu''' (yazaalibwa nga 23 Ogwomunaana 1950) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Military_officer|munnamagye]] eyawummula. Akola nga Minisita w'ebyokwerinda mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva nga 8 Ogwomusanvu, 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105796</ref> Emabega, okuva mu Gwokusatu 2015 okutuuka mu Gwokutaano 2016, yaweerazaako nga [[:en:Ministry_of_Information_and_Communications_Technology_(Uganda)|Minista w'ebyamawulire n'okulungamya eggwanga]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu nkyukakyuka ezaakolebwa nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-23 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> ng'adda mu bigere bya [[:en:Rose_Namayanja|Rose Namayanja]], eyaggyibwa mu Kabinenti.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-regions--shared---Cabinet--positions/-/688334/2640626/-/ma61sqz/-/index.html</ref> Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka mu Paalamenti]] akiikirira Essaza ly'e Rujumbura , [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri Disitulikiti]]. Yafuna ekifo kino mu 2021, oluvannyuma lw'okuva mu kifo kino okumala emyaka etaano, wakati wa 2016 ne 2021. == Obuvo n'okusoma == Yazaalibwa mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] nga 23 Ogwomunaana 1950. Jim Muhwezi alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]], okuva ku [[:en:Makerere_University|ssettendekero wa Makerere]] , Ssettendekero ya gavumenti esinga obukulu mu Uganda. Era yafuna okutendekebwa okuva ku Senior Military Police and Security Intelligence Training mu [[Tanzania]] n'eyali mu kibiina kya [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]]. Mu Gwomusanvu 2009, [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[Kampala]] yamuwa [[:en:Legal_practice|Dipuloma okuteekesa amateeka mu nkola]], ekisaanyizo ekyamuwa layisinsi okukwasaganya eby'amateeka mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Obumanyirivu == Mu myaka gya 1970 Jim Muhwezi yakolako ng'omupoliisi mu kitongole kya [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]]. Y'omu ku beetaba mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] lwa (1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw'olutalo, yaweerezaako nga mmemba ku National Resistance Council (NRC) okuva mu 1986 okutuuka mu 1996. Mu kiseera kya kimu, yali akola nga ssenkulu wa [[:en:Internal_Security_Organisation|Internal Security Organisation]] (ISO). Ng'akulira ISO, Muhwezi agambibwa okulongoosa ekifaananyi kya Poliisi. Mu kisanja kye eky'emyaka ekkumi ku kitongole, tewaali kwemulugunya kwavaayo ku [[:en:Torture|kutulugunya]] mu kitongole.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Jim_Muhwezi#cite_note-Survivor-7</ref> Wakati wa 1994 ne 1995, yaweereza nga Mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko abaabaga Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Jim Muhwezi yaweerezaako nga minisita w/ebyenjigiriza ebyawansi. Yalondebwa nga minisita w'ebyobulamu mu 2001, n'aweereza mu kifo ekyo okutuuka mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Jim Muhwezi Katugugu mufumbo ne Susan Muhwezi, muto wa nnaggagga [[:en:Bob_Kabonero|Bob Kabonero]] ne ambasada [[:en:Richard_Kabonero|Richard Kabonero]]. Alina abaana musanvu. agambibwa okwagala [[:en:Reading_(process)|okusoma]] [[:en:Golf|n'okuzannya ggoofu]]. == Emirimu gya Paalamenti == Yali Mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku by'okuzimba. == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defense Force]] * [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] == Emirimu == Mu myaka gya 1970, Jim Muhwezi yakolako ng'owamaggye mu [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]] . Yali omu ku balwanyi mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] (okuva1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement|ekibiina kya National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw’olutalo, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council (NRC) okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu gwa 1996. Mu kiseera kye kimu, yaweerezaako nga Dayirekita Omukulu eyasooka [[:en:Internal_Security_Organisation|ow’ekitongole ky’ebyokwerinda eby’omunda]] (ISO). Ng’akulira ISO, Muhwezi amanyiddwa nnyo olw’okuyonja erinnya n’ekifaananyi ky’ekitongole kya poliisi y’ebyokwerinda. Mu myaka kkumi gy’amaze mu kitongole kino, tewali bigambibwa nti [[:en:Torture|waliwo]]<nowiki/>okutulugunyizibwa mu kitongole kino. <ref name="Survivor">{{Cite web |date=21 September 2005 |title=Jim Muhwezi, The Survivor |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150206023534/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |archive-date=6 February 2015 |access-date=5 February 2015}}</ref> Wakati w'omwaka gwa 1994 nogwa 1995, yaweereza nga mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwakola owa Uganda mu mwaka gwa1995. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu gwa 1998, Jim Muhwezi yaweereza nga Minisita w’eggwanga avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya pulayimale. Yalondebwa okuba Minisita w’ebyobulamu mu mwaka gwa 2001, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. <ref name="Profile">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2011 |title=Profile of Major General Muhwezi Jim Katugugu - Member of Parliament for Rujumbura County, Rukungiri District |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |archive-date=27 May 2016 |access-date=5 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi]] 3ifx0l6xax23tbrxhdeen9rpp03hrb0 54365 54364 2026-06-12T16:13:48Z Charles Kalanzi 9748 Nzigyemu link z'Olungereza #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54365 wikitext text/x-wiki [[File:Muhwezi Jim Katugugu.jpg|thumb|Muhwezi Jim Katugugu]] Meeja Genero (eyawummula)'''Jim Muhwezi Katugugu''' (yazaalibwa nga 23 Ogwomunaana 1950) Munnayuganda, nga munnamateeka, munnabyabufuzi, era munnamagye eyawummula. Yakola nga Minisita w'ebyokwerinda mu Kabineeti ya Uganda okuva nga 8 Ogwomusanvu, 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105796</ref> Emabega, okuva mu Gwokusatu 2015 okutuuka mu Gwokutaano 2016, yaweerazaako nga [[:en:Ministry_of_Information_and_Communications_Technology_(Uganda)|Minista w'ebyamawulire n'okulungamya eggwanga]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu nkyukakyuka ezaakolebwa nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-23 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> ng'adda mu bigere bya [[:en:Rose_Namayanja|Rose Namayanja]], eyaggyibwa mu Kabinenti.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-regions--shared---Cabinet--positions/-/688334/2640626/-/ma61sqz/-/index.html</ref> Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka mu Paalamenti]] akiikirira Essaza ly'e Rujumbura , [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri Disitulikiti]]. Yafuna ekifo kino mu 2021, oluvannyuma lw'okuva mu kifo kino okumala emyaka etaano, wakati wa 2016 ne 2021. == Obuvo n'okusoma == Yazaalibwa mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] nga 23 Ogwomunaana 1950. Jim Muhwezi alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]], okuva ku [[:en:Makerere_University|ssettendekero wa Makerere]] , Ssettendekero ya gavumenti esinga obukulu mu Uganda. Era yafuna okutendekebwa okuva ku Senior Military Police and Security Intelligence Training mu [[Tanzania]] n'eyali mu kibiina kya [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]]. Mu Gwomusanvu 2009, [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[Kampala]] yamuwa [[:en:Legal_practice|Dipuloma okuteekesa amateeka mu nkola]], ekisaanyizo ekyamuwa layisinsi okukwasaganya eby'amateeka mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Obumanyirivu == Mu myaka gya 1970 Jim Muhwezi yakolako ng'omupoliisi mu kitongole kya [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]]. Y'omu ku beetaba mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] lwa (1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw'olutalo, yaweerezaako nga mmemba ku National Resistance Council (NRC) okuva mu 1986 okutuuka mu 1996. Mu kiseera kya kimu, yali akola nga ssenkulu wa [[:en:Internal_Security_Organisation|Internal Security Organisation]] (ISO). Ng'akulira ISO, Muhwezi agambibwa okulongoosa ekifaananyi kya Poliisi. Mu kisanja kye eky'emyaka ekkumi ku kitongole, tewaali kwemulugunya kwavaayo ku [[:en:Torture|kutulugunya]] mu kitongole.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Jim_Muhwezi#cite_note-Survivor-7</ref> Wakati wa 1994 ne 1995, yaweereza nga Mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko abaabaga Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Jim Muhwezi yaweerezaako nga minisita w/ebyenjigiriza ebyawansi. Yalondebwa nga minisita w'ebyobulamu mu 2001, n'aweereza mu kifo ekyo okutuuka mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Jim Muhwezi Katugugu mufumbo ne Susan Muhwezi, muto wa nnaggagga [[:en:Bob_Kabonero|Bob Kabonero]] ne ambasada [[:en:Richard_Kabonero|Richard Kabonero]]. Alina abaana musanvu. agambibwa okwagala [[:en:Reading_(process)|okusoma]] [[:en:Golf|n'okuzannya ggoofu]]. == Emirimu gya Paalamenti == Yali Mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku by'okuzimba. == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defense Force]] * [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] == Emirimu == Mu myaka gya 1970, Jim Muhwezi yakolako ng'owamaggye mu [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]] . Yali omu ku balwanyi mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] (okuva1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement|ekibiina kya National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw’olutalo, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council (NRC) okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu gwa 1996. Mu kiseera kye kimu, yaweerezaako nga Dayirekita Omukulu eyasooka [[:en:Internal_Security_Organisation|ow’ekitongole ky’ebyokwerinda eby’omunda]] (ISO). Ng’akulira ISO, Muhwezi amanyiddwa nnyo olw’okuyonja erinnya n’ekifaananyi ky’ekitongole kya poliisi y’ebyokwerinda. Mu myaka kkumi gy’amaze mu kitongole kino, tewali bigambibwa nti [[:en:Torture|waliwo]]<nowiki/>okutulugunyizibwa mu kitongole kino. <ref name="Survivor">{{Cite web |date=21 September 2005 |title=Jim Muhwezi, The Survivor |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150206023534/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |archive-date=6 February 2015 |access-date=5 February 2015}}</ref> Wakati w'omwaka gwa 1994 nogwa 1995, yaweereza nga mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwakola owa Uganda mu mwaka gwa1995. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu gwa 1998, Jim Muhwezi yaweereza nga Minisita w’eggwanga avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya pulayimale. Yalondebwa okuba Minisita w’ebyobulamu mu mwaka gwa 2001, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. <ref name="Profile">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2011 |title=Profile of Major General Muhwezi Jim Katugugu - Member of Parliament for Rujumbura County, Rukungiri District |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |archive-date=27 May 2016 |access-date=5 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi]] qsqwqa7qw48dzs7xolghj7ixzuh50mt 54366 54365 2026-06-12T16:15:25Z Charles Kalanzi 9748 Njulizza #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54366 wikitext text/x-wiki [[File:Muhwezi Jim Katugugu.jpg|thumb|Muhwezi Jim Katugugu]] Meeja Genero (eyawummula)'''Jim Muhwezi Katugugu''' (yazaalibwa nga 23 Ogwomunaana 1950) Munnayuganda, nga munnamateeka, munnabyabufuzi, era munnamagye eyawummula. Yakola nga Minisita w'ebyokwerinda mu Kabineeti ya Uganda okuva nga 8 Ogwomusanvu, 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105796</ref><ref>Daily Monitor (8 June 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 "Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Retrieved 20 July 2021.</ref> Emabega, okuva mu Gwokusatu 2015 okutuuka mu Gwokutaano 2016, yaweerazaako nga [[:en:Ministry_of_Information_and_Communications_Technology_(Uganda)|Minista w'ebyamawulire n'okulungamya eggwanga]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu nkyukakyuka ezaakolebwa nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-23 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> ng'adda mu bigere bya [[:en:Rose_Namayanja|Rose Namayanja]], eyaggyibwa mu Kabinenti.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-regions--shared---Cabinet--positions/-/688334/2640626/-/ma61sqz/-/index.html</ref> Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka mu Paalamenti]] akiikirira Essaza ly'e Rujumbura , [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri Disitulikiti]]. Yafuna ekifo kino mu 2021, oluvannyuma lw'okuva mu kifo kino okumala emyaka etaano, wakati wa 2016 ne 2021. == Obuvo n'okusoma == Yazaalibwa mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] nga 23 Ogwomunaana 1950. Jim Muhwezi alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]], okuva ku [[:en:Makerere_University|ssettendekero wa Makerere]] , Ssettendekero ya gavumenti esinga obukulu mu Uganda. Era yafuna okutendekebwa okuva ku Senior Military Police and Security Intelligence Training mu [[Tanzania]] n'eyali mu kibiina kya [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]]. Mu Gwomusanvu 2009, [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[Kampala]] yamuwa [[:en:Legal_practice|Dipuloma okuteekesa amateeka mu nkola]], ekisaanyizo ekyamuwa layisinsi okukwasaganya eby'amateeka mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Obumanyirivu == Mu myaka gya 1970 Jim Muhwezi yakolako ng'omupoliisi mu kitongole kya [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]]. Y'omu ku beetaba mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] lwa (1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw'olutalo, yaweerezaako nga mmemba ku National Resistance Council (NRC) okuva mu 1986 okutuuka mu 1996. Mu kiseera kya kimu, yali akola nga ssenkulu wa [[:en:Internal_Security_Organisation|Internal Security Organisation]] (ISO). Ng'akulira ISO, Muhwezi agambibwa okulongoosa ekifaananyi kya Poliisi. Mu kisanja kye eky'emyaka ekkumi ku kitongole, tewaali kwemulugunya kwavaayo ku [[:en:Torture|kutulugunya]] mu kitongole.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Jim_Muhwezi#cite_note-Survivor-7</ref> Wakati wa 1994 ne 1995, yaweereza nga Mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko abaabaga Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Jim Muhwezi yaweerezaako nga minisita w/ebyenjigiriza ebyawansi. Yalondebwa nga minisita w'ebyobulamu mu 2001, n'aweereza mu kifo ekyo okutuuka mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Jim Muhwezi Katugugu mufumbo ne Susan Muhwezi, muto wa nnaggagga [[:en:Bob_Kabonero|Bob Kabonero]] ne ambasada [[:en:Richard_Kabonero|Richard Kabonero]]. Alina abaana musanvu. agambibwa okwagala [[:en:Reading_(process)|okusoma]] [[:en:Golf|n'okuzannya ggoofu]]. == Emirimu gya Paalamenti == Yali Mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku by'okuzimba. == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defense Force]] * [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] == Emirimu == Mu myaka gya 1970, Jim Muhwezi yakolako ng'owamaggye mu [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]] . Yali omu ku balwanyi mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] (okuva1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement|ekibiina kya National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw’olutalo, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council (NRC) okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu gwa 1996. Mu kiseera kye kimu, yaweerezaako nga Dayirekita Omukulu eyasooka [[:en:Internal_Security_Organisation|ow’ekitongole ky’ebyokwerinda eby’omunda]] (ISO). Ng’akulira ISO, Muhwezi amanyiddwa nnyo olw’okuyonja erinnya n’ekifaananyi ky’ekitongole kya poliisi y’ebyokwerinda. Mu myaka kkumi gy’amaze mu kitongole kino, tewali bigambibwa nti [[:en:Torture|waliwo]]<nowiki/>okutulugunyizibwa mu kitongole kino. <ref name="Survivor">{{Cite web |date=21 September 2005 |title=Jim Muhwezi, The Survivor |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150206023534/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |archive-date=6 February 2015 |access-date=5 February 2015}}</ref> Wakati w'omwaka gwa 1994 nogwa 1995, yaweereza nga mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwakola owa Uganda mu mwaka gwa1995. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu gwa 1998, Jim Muhwezi yaweereza nga Minisita w’eggwanga avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya pulayimale. Yalondebwa okuba Minisita w’ebyobulamu mu mwaka gwa 2001, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. <ref name="Profile">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2011 |title=Profile of Major General Muhwezi Jim Katugugu - Member of Parliament for Rujumbura County, Rukungiri District |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |archive-date=27 May 2016 |access-date=5 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi]] ja6mzqfoggf6i1cz0ex88w1ld3gj6dk 54367 54366 2026-06-12T16:16:40Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54367 wikitext text/x-wiki [[File:Muhwezi Jim Katugugu.jpg|thumb|Muhwezi Jim Katugugu]] Meeja Genero (eyawummula)'''Jim Muhwezi Katugugu''' (yazaalibwa nga 23 Ogwomunaana 1950) Munnayuganda, nga munnamateeka, munnabyabufuzi, era munnamagye eyawummula. Yakola nga Minisita w'ebyokwerinda mu Kabineeti ya Uganda okuva nga 8 Ogwomusanvu, 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105796</ref><ref>Daily Monitor (8 June 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 "Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Retrieved 20 July 2021.</ref> Okuva mu Gwokusatu 2015 okutuuka mu Gwokutaano 2016, yaweerazaako nga Minista w'ebyamawulire n'okulungamya eggwanga. Yalondebwa mu kifo ekyo mu nkyukakyuka ezaakolebwa nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-23 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> ng'adda mu bigere bya Rose Namayanja, eyaggyibwa mu Kabineeti.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-regions--shared---Cabinet--positions/-/688334/2640626/-/ma61sqz/-/index.html</ref> Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka mu Paalamenti]] akiikirira Essaza ly'e Rujumbura , [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri Disitulikiti]]. Yafuna ekifo kino mu 2021, oluvannyuma lw'okuva mu kifo kino okumala emyaka etaano, wakati wa 2016 ne 2021. == Obuvo n'okusoma == Yazaalibwa mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] nga 23 Ogwomunaana 1950. Jim Muhwezi alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]], okuva ku [[:en:Makerere_University|ssettendekero wa Makerere]] , Ssettendekero ya gavumenti esinga obukulu mu Uganda. Era yafuna okutendekebwa okuva ku Senior Military Police and Security Intelligence Training mu [[Tanzania]] n'eyali mu kibiina kya [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]]. Mu Gwomusanvu 2009, [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[Kampala]] yamuwa [[:en:Legal_practice|Dipuloma okuteekesa amateeka mu nkola]], ekisaanyizo ekyamuwa layisinsi okukwasaganya eby'amateeka mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Obumanyirivu == Mu myaka gya 1970 Jim Muhwezi yakolako ng'omupoliisi mu kitongole kya [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]]. Y'omu ku beetaba mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] lwa (1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw'olutalo, yaweerezaako nga mmemba ku National Resistance Council (NRC) okuva mu 1986 okutuuka mu 1996. Mu kiseera kya kimu, yali akola nga ssenkulu wa [[:en:Internal_Security_Organisation|Internal Security Organisation]] (ISO). Ng'akulira ISO, Muhwezi agambibwa okulongoosa ekifaananyi kya Poliisi. Mu kisanja kye eky'emyaka ekkumi ku kitongole, tewaali kwemulugunya kwavaayo ku [[:en:Torture|kutulugunya]] mu kitongole.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Jim_Muhwezi#cite_note-Survivor-7</ref> Wakati wa 1994 ne 1995, yaweereza nga Mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko abaabaga Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Jim Muhwezi yaweerezaako nga minisita w/ebyenjigiriza ebyawansi. Yalondebwa nga minisita w'ebyobulamu mu 2001, n'aweereza mu kifo ekyo okutuuka mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Jim Muhwezi Katugugu mufumbo ne Susan Muhwezi, muto wa nnaggagga [[:en:Bob_Kabonero|Bob Kabonero]] ne ambasada [[:en:Richard_Kabonero|Richard Kabonero]]. Alina abaana musanvu. agambibwa okwagala [[:en:Reading_(process)|okusoma]] [[:en:Golf|n'okuzannya ggoofu]]. == Emirimu gya Paalamenti == Yali Mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku by'okuzimba. == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defense Force]] * [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] == Emirimu == Mu myaka gya 1970, Jim Muhwezi yakolako ng'owamaggye mu [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]] . Yali omu ku balwanyi mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] (okuva1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement|ekibiina kya National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw’olutalo, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council (NRC) okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu gwa 1996. Mu kiseera kye kimu, yaweerezaako nga Dayirekita Omukulu eyasooka [[:en:Internal_Security_Organisation|ow’ekitongole ky’ebyokwerinda eby’omunda]] (ISO). Ng’akulira ISO, Muhwezi amanyiddwa nnyo olw’okuyonja erinnya n’ekifaananyi ky’ekitongole kya poliisi y’ebyokwerinda. Mu myaka kkumi gy’amaze mu kitongole kino, tewali bigambibwa nti [[:en:Torture|waliwo]]<nowiki/>okutulugunyizibwa mu kitongole kino. <ref name="Survivor">{{Cite web |date=21 September 2005 |title=Jim Muhwezi, The Survivor |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150206023534/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |archive-date=6 February 2015 |access-date=5 February 2015}}</ref> Wakati w'omwaka gwa 1994 nogwa 1995, yaweereza nga mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwakola owa Uganda mu mwaka gwa1995. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu gwa 1998, Jim Muhwezi yaweereza nga Minisita w’eggwanga avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya pulayimale. Yalondebwa okuba Minisita w’ebyobulamu mu mwaka gwa 2001, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. <ref name="Profile">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2011 |title=Profile of Major General Muhwezi Jim Katugugu - Member of Parliament for Rujumbura County, Rukungiri District |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |archive-date=27 May 2016 |access-date=5 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi]] 71a39axs5i60jrlkgcspfvlpovq5t9c 54368 54367 2026-06-12T16:19:07Z Charles Kalanzi 9748 Njulizza #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54368 wikitext text/x-wiki [[File:Muhwezi Jim Katugugu.jpg|thumb|Muhwezi Jim Katugugu]] Meeja Genero (eyawummula)'''Jim Muhwezi Katugugu''' (yazaalibwa nga 23 Ogwomunaana 1950) Munnayuganda, nga munnamateeka, munnabyabufuzi, era munnamagye eyawummula. Yakola nga Minisita w'ebyokwerinda mu Kabineeti ya Uganda okuva nga 8 Ogwomusanvu, 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105796</ref><ref>Daily Monitor (8 June 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 "Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Retrieved 20 July 2021.</ref> Okuva mu Gwokusatu 2015 okutuuka mu Gwokutaano 2016, yaweerazaako nga Minista w'ebyamawulire n'okulungamya eggwanga. Yalondebwa mu kifo ekyo mu nkyukakyuka ezaakolebwa nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-23 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> ng'adda mu bigere bya [[Rose Namayanja]], eyaggyibwa mu Kabineeti.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-regions--shared---Cabinet--positions/-/688334/2640626/-/ma61sqz/-/index.html</ref> Era ye Mubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza ly'e Rujumbura , [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri Disitulikiti]]. Yafuna ekifo kino mu 2021, oluvannyuma lw'okuva mu kifo kino okumala emyaka etaano, wakati wa 2016 ne 2021.<ref>Parliament of Uganda (2011). [https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament "Profile of Major General Muhwezi Jim Katugugu - Member of Parliament for Rujumbura County, Rukungiri District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 5 February 2015.</ref> == Obuvo n'okusoma == Yazaalibwa mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] nga 23 Ogwomunaana 1950. Jim Muhwezi alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]], okuva ku [[:en:Makerere_University|ssettendekero wa Makerere]] , Ssettendekero ya gavumenti esinga obukulu mu Uganda. Era yafuna okutendekebwa okuva ku Senior Military Police and Security Intelligence Training mu [[Tanzania]] n'eyali mu kibiina kya [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]]. Mu Gwomusanvu 2009, [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[Kampala]] yamuwa [[:en:Legal_practice|Dipuloma okuteekesa amateeka mu nkola]], ekisaanyizo ekyamuwa layisinsi okukwasaganya eby'amateeka mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Obumanyirivu == Mu myaka gya 1970 Jim Muhwezi yakolako ng'omupoliisi mu kitongole kya [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]]. Y'omu ku beetaba mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] lwa (1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw'olutalo, yaweerezaako nga mmemba ku National Resistance Council (NRC) okuva mu 1986 okutuuka mu 1996. Mu kiseera kya kimu, yali akola nga ssenkulu wa [[:en:Internal_Security_Organisation|Internal Security Organisation]] (ISO). Ng'akulira ISO, Muhwezi agambibwa okulongoosa ekifaananyi kya Poliisi. Mu kisanja kye eky'emyaka ekkumi ku kitongole, tewaali kwemulugunya kwavaayo ku [[:en:Torture|kutulugunya]] mu kitongole.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Jim_Muhwezi#cite_note-Survivor-7</ref> Wakati wa 1994 ne 1995, yaweereza nga Mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko abaabaga Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Jim Muhwezi yaweerezaako nga minisita w/ebyenjigiriza ebyawansi. Yalondebwa nga minisita w'ebyobulamu mu 2001, n'aweereza mu kifo ekyo okutuuka mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Jim Muhwezi Katugugu mufumbo ne Susan Muhwezi, muto wa nnaggagga [[:en:Bob_Kabonero|Bob Kabonero]] ne ambasada [[:en:Richard_Kabonero|Richard Kabonero]]. Alina abaana musanvu. agambibwa okwagala [[:en:Reading_(process)|okusoma]] [[:en:Golf|n'okuzannya ggoofu]]. == Emirimu gya Paalamenti == Yali Mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku by'okuzimba. == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defense Force]] * [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] == Emirimu == Mu myaka gya 1970, Jim Muhwezi yakolako ng'owamaggye mu [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]] . Yali omu ku balwanyi mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] (okuva1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement|ekibiina kya National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw’olutalo, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council (NRC) okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu gwa 1996. Mu kiseera kye kimu, yaweerezaako nga Dayirekita Omukulu eyasooka [[:en:Internal_Security_Organisation|ow’ekitongole ky’ebyokwerinda eby’omunda]] (ISO). Ng’akulira ISO, Muhwezi amanyiddwa nnyo olw’okuyonja erinnya n’ekifaananyi ky’ekitongole kya poliisi y’ebyokwerinda. Mu myaka kkumi gy’amaze mu kitongole kino, tewali bigambibwa nti [[:en:Torture|waliwo]]<nowiki/>okutulugunyizibwa mu kitongole kino. <ref name="Survivor">{{Cite web |date=21 September 2005 |title=Jim Muhwezi, The Survivor |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150206023534/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |archive-date=6 February 2015 |access-date=5 February 2015}}</ref> Wakati w'omwaka gwa 1994 nogwa 1995, yaweereza nga mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwakola owa Uganda mu mwaka gwa1995. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu gwa 1998, Jim Muhwezi yaweereza nga Minisita w’eggwanga avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya pulayimale. Yalondebwa okuba Minisita w’ebyobulamu mu mwaka gwa 2001, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. <ref name="Profile">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2011 |title=Profile of Major General Muhwezi Jim Katugugu - Member of Parliament for Rujumbura County, Rukungiri District |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |archive-date=27 May 2016 |access-date=5 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi]] 79b4542ca3u6jfsgupj4impn49s9ais 54369 54368 2026-06-12T16:21:10Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ennyanjula #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54369 wikitext text/x-wiki [[File:Muhwezi Jim Katugugu.jpg|thumb|Muhwezi Jim Katugugu]] Meeja Genero (eyawummula)'''Jim Muhwezi Katugugu''' (yazaalibwa nga 23 Ogwomunaana 1950) Munnayuganda, nga munnamateeka, munnabyabufuzi, era munnamagye eyawummula. Yakola nga Minisita w'ebyokwerinda mu Kabineeti ya Uganda okuva nga 8 Ogwomusanvu, 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105796</ref><ref>Daily Monitor (8 June 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 "Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Retrieved 20 July 2021.</ref> Okuva mu Gwokusatu 2015 okutuuka mu Gwokutaano 2016, yaweerazaako nga Minista w'ebyamawulire n'okulungamya eggwanga. Yalondebwa mu kifo ekyo mu nkyukakyuka ezaakolebwa nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-23 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> ng'adda mu bigere bya [[Rose Namayanja]], eyaggyibwa mu Kabineeti.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-regions--shared---Cabinet--positions/-/688334/2640626/-/ma61sqz/-/index.html</ref> Era ye Mubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza ly'e Rujumbura , [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri Disitulikiti]]. Yafuna ekifo kino mu 2021, oluvannyuma lw'okuva mu kifo kino okumala emyaka etaano, wakati wa 2016 ne 2021.<ref>Parliament of Uganda (2011). [https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament "Profile of Major General Muhwezi Jim Katugugu - Member of Parliament for Rujumbura County, Rukungiri District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 5 February 2015.</ref> Mu Gwokutaano 2026, yalondebwa ku bwa Minisita mu Ofiisi ya Pulezidenti ku nsonga z'ebyokwerinda. == Obuvo n'okusoma == Yazaalibwa mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] nga 23 Ogwomunaana 1950. Jim Muhwezi alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]], okuva ku [[:en:Makerere_University|ssettendekero wa Makerere]] , Ssettendekero ya gavumenti esinga obukulu mu Uganda. Era yafuna okutendekebwa okuva ku Senior Military Police and Security Intelligence Training mu [[Tanzania]] n'eyali mu kibiina kya [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]]. Mu Gwomusanvu 2009, [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[Kampala]] yamuwa [[:en:Legal_practice|Dipuloma okuteekesa amateeka mu nkola]], ekisaanyizo ekyamuwa layisinsi okukwasaganya eby'amateeka mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Obumanyirivu == Mu myaka gya 1970 Jim Muhwezi yakolako ng'omupoliisi mu kitongole kya [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]]. Y'omu ku beetaba mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] lwa (1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw'olutalo, yaweerezaako nga mmemba ku National Resistance Council (NRC) okuva mu 1986 okutuuka mu 1996. Mu kiseera kya kimu, yali akola nga ssenkulu wa [[:en:Internal_Security_Organisation|Internal Security Organisation]] (ISO). Ng'akulira ISO, Muhwezi agambibwa okulongoosa ekifaananyi kya Poliisi. Mu kisanja kye eky'emyaka ekkumi ku kitongole, tewaali kwemulugunya kwavaayo ku [[:en:Torture|kutulugunya]] mu kitongole.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Jim_Muhwezi#cite_note-Survivor-7</ref> Wakati wa 1994 ne 1995, yaweereza nga Mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko abaabaga Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Jim Muhwezi yaweerezaako nga minisita w/ebyenjigiriza ebyawansi. Yalondebwa nga minisita w'ebyobulamu mu 2001, n'aweereza mu kifo ekyo okutuuka mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Jim Muhwezi Katugugu mufumbo ne Susan Muhwezi, muto wa nnaggagga [[:en:Bob_Kabonero|Bob Kabonero]] ne ambasada [[:en:Richard_Kabonero|Richard Kabonero]]. Alina abaana musanvu. agambibwa okwagala [[:en:Reading_(process)|okusoma]] [[:en:Golf|n'okuzannya ggoofu]]. == Emirimu gya Paalamenti == Yali Mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku by'okuzimba. == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defense Force]] * [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] == Emirimu == Mu myaka gya 1970, Jim Muhwezi yakolako ng'owamaggye mu [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]] . Yali omu ku balwanyi mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] (okuva1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement|ekibiina kya National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw’olutalo, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council (NRC) okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu gwa 1996. Mu kiseera kye kimu, yaweerezaako nga Dayirekita Omukulu eyasooka [[:en:Internal_Security_Organisation|ow’ekitongole ky’ebyokwerinda eby’omunda]] (ISO). Ng’akulira ISO, Muhwezi amanyiddwa nnyo olw’okuyonja erinnya n’ekifaananyi ky’ekitongole kya poliisi y’ebyokwerinda. Mu myaka kkumi gy’amaze mu kitongole kino, tewali bigambibwa nti [[:en:Torture|waliwo]]<nowiki/>okutulugunyizibwa mu kitongole kino. <ref name="Survivor">{{Cite web |date=21 September 2005 |title=Jim Muhwezi, The Survivor |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150206023534/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |archive-date=6 February 2015 |access-date=5 February 2015}}</ref> Wakati w'omwaka gwa 1994 nogwa 1995, yaweereza nga mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwakola owa Uganda mu mwaka gwa1995. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu gwa 1998, Jim Muhwezi yaweereza nga Minisita w’eggwanga avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya pulayimale. Yalondebwa okuba Minisita w’ebyobulamu mu mwaka gwa 2001, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. <ref name="Profile">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2011 |title=Profile of Major General Muhwezi Jim Katugugu - Member of Parliament for Rujumbura County, Rukungiri District |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |archive-date=27 May 2016 |access-date=5 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi]] pyk1m8k6p6wg76isoost1qxmast0kk3 54370 54369 2026-06-12T16:23:28Z Charles Kalanzi 9748 Njulizza #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54370 wikitext text/x-wiki [[File:Muhwezi Jim Katugugu.jpg|thumb|Muhwezi Jim Katugugu]] Meeja Genero (eyawummula)'''Jim Muhwezi Katugugu''' (yazaalibwa nga 23 Ogwomunaana 1950) Munnayuganda, nga munnamateeka, munnabyabufuzi, era munnamagye eyawummula. Yakola nga Minisita w'ebyokwerinda mu Kabineeti ya Uganda okuva nga 8 Ogwomusanvu, 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105796</ref><ref>Daily Monitor (8 June 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 "Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Retrieved 20 July 2021.</ref> Okuva mu Gwokusatu 2015 okutuuka mu Gwokutaano 2016, yaweerazaako nga Minista w'ebyamawulire n'okulungamya eggwanga. Yalondebwa mu kifo ekyo mu nkyukakyuka ezaakolebwa nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-23 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> ng'adda mu bigere bya [[Rose Namayanja]], eyaggyibwa mu Kabineeti.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-regions--shared---Cabinet--positions/-/688334/2640626/-/ma61sqz/-/index.html</ref> Era ye Mubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza ly'e Rujumbura , [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri Disitulikiti]]. Yafuna ekifo kino mu 2021, oluvannyuma lw'okuva mu kifo kino okumala emyaka etaano, wakati wa 2016 ne 2021.<ref>Parliament of Uganda (2011). [https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament "Profile of Major General Muhwezi Jim Katugugu - Member of Parliament for Rujumbura County, Rukungiri District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 5 February 2015.</ref> Mu Gwokutaano 2026, yalondebwa ku bwa Minisita mu Ofiisi ya Pulezidenti ku nsonga z'ebyokwerinda.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 2026-05-26. Retrieved 2026-06-10.</ref> == Obuvo n'okusoma == Yazaalibwa mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] nga 23 Ogwomunaana 1950. Jim Muhwezi alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]], okuva ku [[:en:Makerere_University|ssettendekero wa Makerere]] , Ssettendekero ya gavumenti esinga obukulu mu Uganda. Era yafuna okutendekebwa okuva ku Senior Military Police and Security Intelligence Training mu [[Tanzania]] n'eyali mu kibiina kya [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]]. Mu Gwomusanvu 2009, [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[Kampala]] yamuwa [[:en:Legal_practice|Dipuloma okuteekesa amateeka mu nkola]], ekisaanyizo ekyamuwa layisinsi okukwasaganya eby'amateeka mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Obumanyirivu == Mu myaka gya 1970 Jim Muhwezi yakolako ng'omupoliisi mu kitongole kya [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]]. Y'omu ku beetaba mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] lwa (1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw'olutalo, yaweerezaako nga mmemba ku National Resistance Council (NRC) okuva mu 1986 okutuuka mu 1996. Mu kiseera kya kimu, yali akola nga ssenkulu wa [[:en:Internal_Security_Organisation|Internal Security Organisation]] (ISO). Ng'akulira ISO, Muhwezi agambibwa okulongoosa ekifaananyi kya Poliisi. Mu kisanja kye eky'emyaka ekkumi ku kitongole, tewaali kwemulugunya kwavaayo ku [[:en:Torture|kutulugunya]] mu kitongole.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Jim_Muhwezi#cite_note-Survivor-7</ref> Wakati wa 1994 ne 1995, yaweereza nga Mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko abaabaga Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Jim Muhwezi yaweerezaako nga minisita w/ebyenjigiriza ebyawansi. Yalondebwa nga minisita w'ebyobulamu mu 2001, n'aweereza mu kifo ekyo okutuuka mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Jim Muhwezi Katugugu mufumbo ne Susan Muhwezi, muto wa nnaggagga [[:en:Bob_Kabonero|Bob Kabonero]] ne ambasada [[:en:Richard_Kabonero|Richard Kabonero]]. Alina abaana musanvu. agambibwa okwagala [[:en:Reading_(process)|okusoma]] [[:en:Golf|n'okuzannya ggoofu]]. == Emirimu gya Paalamenti == Yali Mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku by'okuzimba. == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defense Force]] * [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] == Emirimu == Mu myaka gya 1970, Jim Muhwezi yakolako ng'owamaggye mu [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]] . Yali omu ku balwanyi mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] (okuva1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement|ekibiina kya National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw’olutalo, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council (NRC) okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu gwa 1996. Mu kiseera kye kimu, yaweerezaako nga Dayirekita Omukulu eyasooka [[:en:Internal_Security_Organisation|ow’ekitongole ky’ebyokwerinda eby’omunda]] (ISO). Ng’akulira ISO, Muhwezi amanyiddwa nnyo olw’okuyonja erinnya n’ekifaananyi ky’ekitongole kya poliisi y’ebyokwerinda. Mu myaka kkumi gy’amaze mu kitongole kino, tewali bigambibwa nti [[:en:Torture|waliwo]]<nowiki/>okutulugunyizibwa mu kitongole kino. <ref name="Survivor">{{Cite web |date=21 September 2005 |title=Jim Muhwezi, The Survivor |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150206023534/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |archive-date=6 February 2015 |access-date=5 February 2015}}</ref> Wakati w'omwaka gwa 1994 nogwa 1995, yaweereza nga mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwakola owa Uganda mu mwaka gwa1995. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu gwa 1998, Jim Muhwezi yaweereza nga Minisita w’eggwanga avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya pulayimale. Yalondebwa okuba Minisita w’ebyobulamu mu mwaka gwa 2001, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. <ref name="Profile">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2011 |title=Profile of Major General Muhwezi Jim Katugugu - Member of Parliament for Rujumbura County, Rukungiri District |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |archive-date=27 May 2016 |access-date=5 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi]] 7oray5w3td31j6cy7s64nu72pp7n1dt Buvuma Island 0 8003 54551 34137 2026-06-12T22:15:43Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54551 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Gye kisangibwa == Olujegere lw'obuzinga olumanyiddwa nga Buvuma Islands lulimu obuzinga obusukka mu makumu ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Yuganda]] mu Napoleon Gulf. Buvuma eteeberezebwa okubeera mu kiro mita 25 (16 mi), ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekikulu ekya [[Jinja]], era Kilomitaazi 90 (56 mi), mu Bubukiikaddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ekikulu ekya, [[Kampala]]. Kyekimu ku bitundu ebinene aby'omu [[:en:Buganda|Buganda]], kyali kitwalibwa nag ekitundu ku [[:en:Mukono|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   e8vmqbv67f3aigsl89cyr6avzekuee0 Cerinah Nebanda 0 8108 54659 30710 2026-06-13T09:45:21Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54659 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] '''Cerinah Nebanda''' (1988–2012) yali mubaka wa palamenti ya Uganda, ng'akiikirira Butaleja District Women's Constituency. Okufa kwe ng'aweza emyaka 24, mu Ddesemba 2012, kwaviirako enkaayana mu by'obufuzi. == Okufa n'okunoonyereza okw'oluvannyuma == Lipoota y'omukugu wa gavumenti ey'oluvannyuma lw'okufa yagamba nti enjaga, heroin, omwenge, n'ebiragalagala bingi byasangibwa mu musaayi gwa Nebanda, mu byenda, ne sampolo z'ebitundu. Kyokka mu kuziika Nebanda, Sipiika [[Rebecca Kadaga]] yagaana lipoota eno. Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni]] yegaana nti [[National Resistance Movement]], ekibiina ky'eby'obufuzi ye n'omugenzi Nebanda kyebaalimu, kye kyamutta. Olupapula lw'amawulire oluyitibwa ''The Observer'' lwalaga nti abamu ku babaka ba palamenti (MPs) ba Uganda [b'ani?] balowooza nti Nebanda yaweebwa butwa, kubanga yali avumirira gavumenti, era nti eggwanga lyali "likwata omuntu yenna ateeberezebwa okuba ng'asaasaanya ebigambo ebiri mu ttuuba eryo." Mubaakwatibwa kwaiko ababaka babiri, ng'omu ku bo yali Mohamed Nsereko. Emabegako, olupapula lw'amawulire olwa ''Daily Monitor'' lwali lutegeezezza nti omusawo ab'omu maka ga Nebanda gwe baali basabye okwekebejja sampolo ze yali yakwaatibwa ng'agenda mu South Africa. Nga 2 Gatonnya 2013, poliisi yalangirira nti baali bagguddewo okunoonyereza ku nfa ya Nebanda era ne bakigatta n'ekyo kye baayita "ekibiina ky'eddagala erikola mu nsi ezitali zimu omuli Uganda, Pakistan, ne South Sudan". Nga 4 Gatonnya, muganzi wa Nebanda, Adam Suleiman Kalungi, yakwatibwa e Kenya n'atwalibwa mu Uganda okubuuzibwa ebibuuzo poliisi. Mu mwezi gw'omusanvu 2014, yaggulwako emisango gy'obumenyi bw'amateeka egikwata ku nfa ya Nebanda .<ref>{{Cite web |title="DPP Appeals Against Adam Kalungi Acquittal", ''RedPepper'', 9 July 2014, accessed 11 July 2015 |url=http://www.redpepper.co.ug/dpp-appeals-against-adam-kalungi-acquittal |access-date=2 April 2022 |archive-date=18 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221018220438/https://redpepper.co.ug/dpp-appeals-against-adam-kalungi-acquittal/ |url-status=dead }}</ref> == Okujjukiza == {{Reflist}} aplwgkabqlmux1lyj3riuvyqnuuj5zb Christine Nakimwero Kaaya 0 8201 54732 44135 2026-06-13T10:31:39Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54732 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Nakimwero Kaaya''' era awandiikiddwa nga Christine Kaaya Nakimwero ( '''yazaalibwa 1979''' ) munnabyabufuzi, omubaka wa Palamenti, era omukyala akiikirira [[Kiboga (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiboga]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]].<ref name=":02">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":13">{{Cite web |title=Kaaya Christine Nakimwero - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kaaya-christine-nakimwero-10404/ |access-date=2022-04-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sekanjako |first=Henry |date=2021 |title=PICTURES {{!}} Day Two: Sworn-in MPs say they are ready for work |url=https://www.bukedde.co.ug/amawulire/102754/ebifaananyi-nga-ttiimu-yabawala-eyomupiira-gw |access-date=2022-04-04 |website=Bukedde |archive-date=2022-04-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220405155741/https://www.bukedde.co.ug/amawulire/102754/ebifaananyi-nga-ttiimu-yabawala-eyomupiira-gw |url-status=dead }}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Parliament moots new law to streamline mining sector |url=https://www.independent.co.ug/parliament-moots-new-law-to-streamline-mining-sector/ |access-date=2022-04-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=MPs promise to front interests of their electorate as swearing ceremony enters day two |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102752 |access-date=2022-04-05 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927105911/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102752 |url-status=dead }}</ref> Mmemba w’ekibiina ekya National Unity Platform (NUP).<ref>{{Cite web |date=2020-09-30 |title=NUP names 380 MP flag bearers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-names-380-mp-flag-bearers-2453360 |access-date=2022-04-04 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Kaaya Christine Nakimwero - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kaaya-christine-nakimwero-10404/ |access-date=2022-04-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-09-28 |title=FULL LIST: Winners, Losers As NUP Unveils MP Flagbearers for Central Region |url=https://theugandanwire.com/2020/09/28/full-list-winners-losers-as-nup-unveils-mp-flagbearers-for-central-region/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927105909/https://theugandanwire.com/2020/09/28/full-list-winners-losers-as-nup-unveils-mp-flagbearers-for-central-region/ |archive-date=2022-09-27 |access-date=2022-04-05 |website=The Ugandan Wire}}</ref> Mulwanirizi w'ekikula ky'abantu, eby'obulamu, obungi bw'abantu, n'obutonde bw'ensi. <ref name=":0" /> Nakimwero ye Minisita ow'ekisiikirize ow'amazzi n'obutonde bw'ensi era aweereza ku kakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku nkyukakyuka y'obudde n'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omu ttaka mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]].<ref>{{Cite web |title=COP26 Talks: Christine Kaaya Nakimwero, Shadow Minister for Water and Environment, Uganda |url=https://worldwarzero.com/magazine/2021/11/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-uganda/ |access-date=2022-04-04 |website=worldwarzero.com |language=en |archive-date=2021-11-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211112192937/https://worldwarzero.com/magazine/2021/11/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-25 |title=FULL LIST : LOP Mathias Mpuuga names Shadow Cabinet |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210625/116287/full-list-lop-mathias-mpuuga-names-shadow-cabinet.html |access-date=2022-04-05 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |last=World War |first=Zero |date=2022 |title=COP26 Talks: Christine Kaaya Nakimwero, Shadow Minister for Water and Environment, Uganda |url=https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |access-date=2022-04-05 |website=kzpost |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927115919/https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |url-status=dead }}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma == Nakimwero yazaalibwa mu tawuni Kanso eye Bukomero mu Disitulikiti y’e Kiboga. Nakimwero yasomera mu St Joseph's Primary School e Mubende, Caltec Academy Makerere mu Kampala, ne St. Kizito High School Bethany mu Disitulikiti y'e Mityana, yatikkirwa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]] ne diguli esooka mu by'okuddukanya obutonde bw'ensi.<ref name=":03">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":32">{{Cite web |date=2020-10-28 |title=Two women seek to end Nankabirwa's 26-year grip on Kiboga District seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/two-women-seek-to-end-nankabirwa-s-26-year-grip-on-kiboga-district-seat--2724128 |access-date=2022-04-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> Alina diguli ey'okubiri mu nkozesa y’ettaka n’enkulaakulana y’ebitundu. <ref name=":0" /> == Emirimu == Nakimwero yavunaanyizibwako ku bibira mu disitulikiti eye Kiboga.<ref name=":04">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> Nakimwero yaliko omukwanaganya w’olukiiko lwa Palamenti olw’enkyukakyuka y’obudde -Uganda (PFCC-U). Yali Ssentebe w’enkiiko za palamenti za Uganda 20. Nakimwero mmemba ku kakiiko akalondeddwa ekitongole ekirwanirira obutonde bwensi ekya Green Climate Fund. Ye dayirekita w’ekibiina kya African Coalition on Green Growth. <ref name=":0" /> Nakimwero mmemba mu kibiina ekiteesa ku nkyukakyuka y’obudde ekya Uganda Climate Change Thematic negotiation group wansi [[:en:United_Nations_Framework_Convention_on_Climate_Change|w’enteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte ku nkyukakyuka y’obudde]].<ref name=":0" /> Nakimwero mmemba mu kibiina ekigatta abakugu mu by’obutonde bw’ensi mu ggwanga.<ref name=":0" /> Era atuula ku kakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku butonde bw'ensi n'ebyobugagga eby'omu ttaka.<ref name=":22">{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Parliament moots new law to streamline mining sector |url=https://www.independent.co.ug/parliament-moots-new-law-to-streamline-mining-sector/ |access-date=2022-04-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nakimwero teyali mumativu n'ekiteeso kya gavumenti eky’okusaawo ttenda y’okuvuganya ku musingi gwa ‘first come, first served’ ate ng’asaba layisinsi y’okunoonyereza ku nsonga z’okunoonyereza nti tefaayo ku kikula ky’abantu era eyinza okulemesa abantu abalala abatali ba mugaso abatamanyi mawulire makulu bwe gatyo . Kino kyabaddewo Minisita w’eggwanga ow’eby’obugagga eby’omu ttaka, Peter Lokeris, nga 7 December 2021 bwe yayanjula ebbago ly’etteeka ly’etteeka ly’eby’obugagga eby’omu ttaka erya Mining and Minerals Bill, 2021 eryali libadde lisuubirwa okumala ebbanga eri akakiiko okwekenneenya. Ebbago lino lyali ligendereddwamu kusazaamu tteeka ly’eby’eby’eby’obuggagga bw’omu ttaka, erya 2003 eryali lifuuse ‘eritamala’ era ‘eritaliiko mugaso’ mu kukuuma n’okulongoosa eby’eby’obuggagga bw’omu ttaka mu Uganda.<ref name=":23">{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Parliament moots new law to streamline mining sector |url=https://www.independent.co.ug/parliament-moots-new-law-to-streamline-mining-sector/ |access-date=2022-04-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nakimwero y’omu ku bammemba ba Palamenti ya Uganda abaagaana ebbago ly’etteeka lya East African Crude Oil Pipeline Project (EACOP) (Special Provisions) Bill 2021. Yayanjudde alipoota y’abatono mu palamenti ku lwa Asinansi Nyakato (FDC), abakiise ku ludda oluvuganya gavumenti mu Palamenti ya Uganda gye baawakanya nti Ebbago lino terikebereddwa bulungi.<ref>{{Cite web |last=Ssekika |first=Edward |date=2021-12-14 |title=Uganda: Why Opposition MPs Rejected the Oil Pipeline Bill |url=https://allafrica.com/stories/202112140001.html |access-date=2022-04-05 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref> == Emirimu emirala == Nakimwero yagulira abasomesa b’amasomero ag’obwannannyini mu Disitulikiti y’e Kiboga emmotoka eya takisi empya ddala okubayambako okwedabulula mubyenfuna byabwe oluvannyuma lw’okumala emyaka egisoba mu ebiri nga tebalina mirimu olw’amasomero okuggalwa mu muggalo gwa COVID-19.<ref>{{Cite web |last=Lineaker |first=Kiggundu |date=2021-10-07 |title=NUP's Kiboga Woman MP Christine Kaaya buys a brand new taxi van for teachers in district |url=https://whispereye.co.ug/2021/10/07/nups-kiboga-woman-mp-christine-kaaya-buys-a-brand-new-taxi-van-for-teachers-in-district/ |access-date=2022-04-05 |website=Whisper Eye |language=en-US |archive-date=2021-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211007041810/https://whispereye.co.ug/2021/10/07/nups-kiboga-woman-mp-christine-kaaya-buys-a-brand-new-taxi-van-for-teachers-in-district/ |url-status=dead }}</ref> Nakimwero yawa endu z'emiti eziwera 200 eri ekitongole ekya Green Radio Community mu kujjukira olunaku lw’obutonde bw’ensi 2021 olwali ku ofiisi za Gre Radio mu Disitulikiti y’e Kiboga era nga zaayaniriziddwa Julius Kyamanywa, Maneja w'ekifo.<ref>{{Cite web |title=KIBOGA WOMAN MP GIVES TREE SEEDLINGS TO COMMUNITY GREEN RADIO AS THE WORLD MARKS WORLD ENVIRONMENT DAY {{!}} COMMUNITY GREEN RADIO |url=https://www.greenradio.ug/kiboga-woman-mp-gives-tree-seedlings-to-community-green-radio-as-the-world-marks-world-environment-day/ |access-date=2022-04-05 |website=www.greenradio.ug}}</ref> Nakimwero yakiikirira Uganda mu nteeseganya za [https://ukcop26.org/uk-presidency/what-is-a-cop/ COP26] ezaali mu [[:en:Glasgow|kibuga Glasgow]].<ref name=":42">{{Cite web |last=World War |first=Zero |date=2022 |title=COP26 Talks: Christine Kaaya Nakimwero, Shadow Minister for Water and Environment, Uganda |url=https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |access-date=2022-04-05 |website=kzpost |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927115919/https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |url-status=dead }}</ref> Yakubirizza abantu be Bukomero Town Council mu Disitulikiti y’e Kiboga okusimba emmere erimu ebiriisa bingi, kino kyabadde mu kutendekebwa okuyigiriza abantu okulima ebitooke. Yategeezezza abantu b’e Kiboga nti emizabbibu gy’amatooke gigenda kugabibwa ku bwereere okuva mu bitundu by’e Kiboga eby’enjawulo omuli ne Lwamata Town Council.<ref>{{Cite web |title='Mwettanire okulima emmere eriimu ebiriisa' |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/114329123 |access-date=2022-04-05 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Obulamu bwe == Nakimwero mufumbo era alina abaana.<ref name=":05">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Early life and education == Nakimwero yazaalibwa mu tawuni kanso y’e Bukomero mu Disitulikiti y’e Kiboga. Yasomera mu St Joseph's Primary School e Mubende, Caltec Academy e Makerere mu Kampala, ne St. Kizito High School Bethany mu Disitulikiti y'e Mityana. Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli mu byokulabirira n'okukuuma obutonde bw’ensi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=2020-10-28 |title=Two women seek to end Nankabirwa's 26-year grip on Kiboga District seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/two-women-seek-to-end-nankabirwa-s-26-year-grip-on-kiboga-district-seat--2724128 |access-date=2022-04-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> Alina diguli eyookubiri mu nkozesa y’ettaka n’enkulaakulana y’ebitundu. <ref name=":0" /> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] * [[Sauda Kauma]] * [[Helen Nakimuli]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]] == Ebijuliziddwa == <references /> s8x6a41o2ra8fiehis95hx3vr6s0z2a Brenda Namukuta 0 8205 54385 44429 2026-06-12T17:29:23Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54385 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brenda Namukuta''' munabyabufuzi, Munnayuganda, munamateeka ali kukakiiko akakola amateekanga kuno kw'ateeka n'okubeera Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kaliro_District|Disitulikiti y'e Kaliro]] mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mps-lack-offices-work-in-corridors-3446698</ref><ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/89258</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/115247</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/namukuta-brenda-10328/</ref><ref name=":1">{{Cite web |url=https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220308132912/https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |url-status=dead }}</ref> Alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]]<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/115247 |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095108/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/115247 |url-status=dead }}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/namukuta-brenda-10328/</ref> == Emirimu gye == Namukuta yeyakwatira ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] bendera ku lwa Disitulikiti y'e Kaliro.<ref>https://www.independent.co.ug/nrm-candidates-demand-facilitation-to-battle-opposition-rivals/</ref><ref>https://observer.ug/news/headlines/67380-nup-is-killing-us-busoga-nrm-candidates-cry-to-kadaga</ref><ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2718</ref> Yawangula akalulu ka 2021 n'afuuka omubaka omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti y'e Kaliro.<ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/19/list-of-130-mps-set-to-be-sworn-in-on-wednesday/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095109/https://www.matookerepublic.com/2021/05/19/list-of-130-mps-set-to-be-sworn-in-on-wednesday/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":1" /> Atuula ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyekumineemu<ref name=":2">https://fufa.co.ug/parliamentary-budget-committee-pays-courtesy-visit-to-fufa-headquarters/</ref> Namukuta awereza nga omuwanika ow'ekibiina Ekigatta Abakyala mu Paalamenti. Ye muwanika w'akakiiko ka Paalamenti ababaka abava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekimu gyebeewandisiza aka bitundu by'omu Busoga. == Emirimu emirala == Namukuta yali omu ku baali ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku by'embaliriza mu Paalamenti ya Uganda akaalambula ekitebe kya [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] ekikulu okuyiga ku mirimu gya FUFA n'okumannya engeri omupiira gyegudukanyizibwamu n'okukulemberwamu mu Uganda .<ref name=":2" /><ref>https://chimpreports.com/fufa-hosts-parliamentary-budget-committee-members/</ref><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/11/22/parliamentary-budget-committee-pays-courtesy-visit-to-fufa-headquarters/</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-budget/</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Brenda_Namukuta#cite_note-17</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Brenda_Namukuta#cite_note-17</ref> Namukuta yali omu ku babaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Busoga abaakubaganya ebirowoozo kumbeera y'enguudo eziri mu Busoga, nga bali wamu [[:en:Uganda_National_Roads_Authority|n'ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'enguudo mu Uganda]], ekyali kikulembeddwa akikulira [[:en:Allen_Kagina|Allen Kagina]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mulengeranews.com/busoga-mps-salute-unra-for-doing-such-a-powerful-job/ |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095109/https://mulengeranews.com/busoga-mps-salute-unra-for-doing-such-a-powerful-job/ |url-status=dead }}</ref> == Obukuubagano == Namukuta teyali kubabaka ba Paalamenti okuva NRM bebaali balumiriza okubeera nga baafuna ssente z'okubeebaza ez'obukadde obutaano olw'okulonda [[:en:Anita_Among|Anita Among]] ne [[:en:Ťhomas_B._Ťayebwa|Thomas Tayebwa]] mu lwokaano lw'okulonda, nga wano [[:en:Anita_Among|Anita Among]] weyawangulira akalulu kano oluvannyuma lw'okufa kwa [[:en:Jacob_Oulanyah|Jacob Oulanyah]]. [[:en:Cissy_Namujju|Cissy Namujju]] eyali omubaka wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti ya Lwengo yakakasa nti yeeyali omu ku babaka ba Paalamenti okuva mu NRM, abaafuna ssente zino.<ref name=":3">https://en.wikipedia.org/wiki/Brenda_Namukuta#cite_note-:3-19</ref> == Ebijuliziddwaamu == <references /> 66y5vr31zh766lr8rze72pxhcz7awlo Boban Zirintusa 0 8227 54312 45231 2026-06-12T13:35:40Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54312 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox vcard" style="line-height: 1.2em;" |+ class="infobox-title fn" id="4" style="line-height: 1.2em;" |Boban Zirintusa ! colspan="4" class="infobox-header" style="background-color: #b0c4de; line-height: 1.5em" |Ebimukwatako |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |Amannya gge mu bujuvu | colspan="3" class="infobox-data nickname" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;;white-space: normal;" | Boban Zirintusa Bogere |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |Enaku z'omwezi zebamuzaaliramu | colspan="3" class="infobox-data" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;;white-space: normal;" |Nga 2 Ogwokubiri mu 1992 (emyaka 31) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |Ekifo gyebaamuzaalira | colspan="3" class="infobox-data birthplace" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;;white-space: normal;" |Disitulikiti y'e Jinja, Uganda |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |Obuwanvu bwe | colspan="3" class="infobox-data" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;;white-space: normal;" | <templatestyles src="Fraction/styles.css"></templatestyles>1.82&nbsp;m (5&nbsp;ft <span class="frac" role="math">11<span class="sr-only">+</span><span class="num">1</span>&#x2044;<span class="den">2</span></span>&nbsp;in) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |Ekifo ky'azannyamu | colspan="3" class="infobox-data role" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;;white-space: normal;" |Muwuwuttanyi |- ! colspan="4" class="infobox-header" style="background-color: #b0c4de; line-height: 1.5em" |Ekikwata ku kiraabu z'azannyiddemu |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |Ttiimu gy'alimu kati | colspan="3" class="infobox-data org" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;;white-space: normal;" | Mtibwa |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |Namba | colspan="3" class="infobox-data" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | 7 |- ! colspan="4" class="infobox-header" style="background-color: #b0c4de; line-height: 1.5em" |Gy'azannyidde |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |Emyaka | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" |Ttiimu | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" |Emirundi gy'abazannyidde | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" |Ggoolo z'ateebye |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2006–2007</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | Vipers S.C. | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 26 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (14) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2016</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | SC Villa | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 28 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (10) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2008–2009</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | Simba S.C. | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 28 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (8) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2009–2013</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | Mtibwa | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 44 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (16) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2013–2014</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | Highfield | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 24 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (9) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2013–2014</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | Dynamos | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 22 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (10) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2014–2015</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | Polokwane City | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 31 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (13) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2017</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | Buildcon F.C | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 6 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (0) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2018</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | Mohun Bagan | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 0 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (0) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2019–</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | KJSS FC | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 10 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (6) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2020-</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | Mtibwa | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | |- ! colspan="4" class="infobox-header" style="background-color: #b0c4de; line-height: 1.5em" |Ku ttiimu y'eggwanga |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2010–2012</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" |Ttiimu ya Uganda ey'abatasusa myaka 20 | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 9 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (1) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2012–2014</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" |Uganda y'abatasusa myaka 23 | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 6 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (0) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: left" |<span style="font-weight:normal">2013–2014</span> | class="infobox-data infobox-data-a" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;" | Uganda | class="infobox-data infobox-data-b" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline;text-align: right" | 2 | class="infobox-data infobox-data-c" style="white-space: nowrap; vertical-align: baseline; text-align: right" | (0) |- | colspan="4" class="infobox-below" style="color:darkslategray; font-size:95%" |Emirundi gy'azannyidde kiraabu zze mu liigi y'ewaka ne ggoolo z'ateebye, byatereebwa okuva nga 16, Ogwomusanvu mu 2017. Emirundi gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga ne ggoolo z'ateebye, byatereebwa okuva nga 16, Ogwomusanvu mu 2017. |} '''Boban Zirintusa Bogere''' yazalibwa nga 2 Ogwokubiri mu 1992 nga munayuganda [[:en:Association_football|azannya omupiira]] gw'ensiimbi [[:en:Midfielder_(association_football)|ng'omuwuwuttanyi]]<ref>http://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/23/awonye-ebikomando-bye-jinja-busoga-united-midfield-general-boban-zirintusa-bogere-joins-mtibwa-sugar-of-tanzania/</ref> mu [[:en:Mtibwa_Sugar_F.C.|Mtibwa]] mu liigi y'e Tanzania eya babinywera [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu ya Uganda ey'eggwanga]].<ref>http://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/23/awonye-ebikomando-bye-jinja-busoga-united-midfield-general-boban-zirintusa-bogere-joins-mtibwa-sugar-of-tanzania/</ref> Boban azannyiddeko [[:en:Vipers_S.C.|Vipers]] ne [[:en:Simba_S.C.|Simba]] mu Tanzania, [[:en:Mtibwa_Sugar_F.C.|Mtibwa Sugar]] mu Tanzania, [[:en:Dynamos_F.C.|Dynamos]] ne [[:en:Highfield_F.C.|Highfield]] mu Zimbabwe, [[:en:Polokwane_City_F.C.|Polokwane City]] mu South Africa, [[:en:Buildcon_F.C.|Buildcon]] mu Zambia ne [[:en:Ethiopian_Coffee_S.C.|Ethiopian Coffee]] mu Ethiopia.<ref>https://www.kawowo.com/2018/01/17/midfielder-zirintusa-joins-ethiopia-premier-league-club/</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == === Vipers === Boban yatuuka mu kiraabu eno mu makati ga sizoni ya 2006 mu mbeera etaali nyangu, kuba yaleetebwa omutendesi Charles Ayiekoh okwongera amaanyi mu ttiimu mukaseera k'okulwanyisa obutasalwako mu sizoni yabwe etaali nyangu mu liigi yababinywera. Era y'omu kubaali ku ttiimu eyakola ebyafaayo neewona okusalibwako ng'ekubye Kampala United olukunkumuli lwa ggoolo 4-1 mu mupiira ogwali gudirira ogusembayo mu liigi ya 2006 nga tanayabulira Vipers mu 2008.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://viperssc.com/vipers-continued-poaching-from-villa-here-is-a-selected-xi/ |access-date=2022-11-12 |archive-date=2017-07-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170730203227/http://viperssc.com/vipers-continued-poaching-from-villa-here-is-a-selected-xi/ |url-status=dead }}</ref> === Dynamos === Yeegata ku Dynamos ng'ava mu Highfield F.C. mu 2013 Ogwolubereberye.<ref>{{Cite web |url=http://nehandaradio.com/2013/01/12/dynamos-welcome-new-players-at-luncheon/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-12 |archive-date=2022-11-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221112143659/https://nehandaradio.com/2013/01/12/dynamos-welcome-new-players-at-luncheon/ |url-status=dead }}</ref> Boban Zirintusa yateeba mu mupiira gwe ogwali gusooka mu Dynamos, ng'aba Harare giants bawangula omupiira gw'okusunsula abagenda mu mpaka z'ekikopo kya ttiimu empanguzi ku lukalo lwa Afrika nga bakuba Lesotho Correctional Services F.C ku kisaawe kya Rufaro stadium. Boban yava ku katebe nga bagyayo Tichaona Mabvura mu ddakiika eye 68.<ref>{{Cite web |url=http://nehandaradio.com/2013/02/18/dynamos-new-boy-scores-in-3-0-victory/ |title=Archive copy |access-date=2023-06-29 |archive-date=2023-03-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230330085933/https://nehandaradio.com/2013/02/18/dynamos-new-boy-scores-in-3-0-victory/ |url-status=dead }}</ref> === Polokwane City === Boban yeegata ku Polokwane city F.C mu 2014 Ogwekumi ng'ava mu Dynamos. Boban eyava ku katebe mu kitundu eky'okubiri yateeba ku mulundi gwe yasooka okukoona ng'azannyira Polokwane ng'ayambibwako [[:en:Esau_Kanyenda|Esau Kanyenda]] eyamuteerawo omupiira ddakiika eya 47 okuyamba Polokwane City okuyimiriza Bidvest Wits 2–0 mu liigi ya ABSA.<ref>https://web.archive.org/web/20170730212403/https://mtnfootball.com/news/471552/Bogere-glad-to-score-for-Polokwane-City</ref> === Buildcon === Nga 24 Ogwomusanvu mu 2017, Zirintusa yategeregana ne kiraabu y'e Zambia eyitibwa Buildcon Football club gyeyeegatako.<ref>https://web.archive.org/web/20170730212403/https://mtnfootball.com/news/471552/Bogere-glad-to-score-for-Polokwane-City</ref> === Ethiopian Coffee Sports Club === Mu 2018 Ogwolubereberye, Boban yeegata ku '''Ethiopian Coffee Sports Club'''.<ref>https://www.kawowo.com/2018/01/17/midfielder-zirintusa-joins-ethiopia-premier-league-club/</ref> === Kirinya–Jinja Senior Secondary School === Mu 2019 Ogwomwenda, yeegata ku [[:en:Kirinya–Jinja_Senior_Secondary_School_FC|Kirinya–Jinja Senior Secondary School FC]], ng'omupiira gwe ogwasooka baali bazannya [[:en:Bul_FC|Bul FC]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://football-256.com/2019/09/12/upl-kimomeko-salutes-relentless-busoga/ |access-date=2023-06-29 |archive-date=2019-10-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191001111947/https://football-256.com/2019/09/12/upl-kimomeko-salutes-relentless-busoga/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://kawowo.com/2019/09/12/joel-muyita-match-day-four-best-xi/</ref> === Mtibwa === Mu 2000 Ogwolubereberye, Boban yeegata ku [[:en:Mtibwa_Sugar_F.C.|Mtibwa]].<ref>https://kawowo.com/2020/01/20/busoga-united-football-club-loses-second-player-in-january-transfer-window/</ref> == Ebyafaayo mu gy'ensi == Boban yayita mu mitendera gy'otandikirako okutuuka ku ttiimu y'eggwanga, kuba yazannyira [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|Uganda eyabali wansi w'emyaka 20]], [[:en:Uganda_national_under-23_football_team|eyabatasusa 23]] okutuuka ku ttiimu enkulu, naye ng'okuzannyira ttiimu enkulu gwali mupiira ogwali ogw'okusunsula abaali bagenda okwetaba mu mpaka z'ekikopo kyensi yonna ekyali kigenda okubeera e Brazil mu 2014 [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]] bweyali ettunka ne [[:en:Liberia_national_football_team|Liberia]],<ref>https://www.kawowo.com/2013/09/09/cranes-stats-from-2014-wcq-campaign/</ref> nga 24 Ogwokusatu mu 2013 ku kisaawe kya Samuel K.Doe Sports Stadium mu Monrovia.<ref>https://www.kawowo.com/2013/09/09/cranes-stats-from-2014-wcq-campaign/</ref><ref>https://web.archive.org/web/20170731193001/https://mtnfootball.com/match/centre/15253/Liberia-vs-Uganda</ref> == By'awangudde == '''Dynamos ''' * [[:en:Zimbabwe_Premier_Soccer_League|Liigi ya babinywera ey'e Zimbabwe]] mu 2013<ref>http://www.rsssf.com/tablesz/zimbchamp.html </ref> * [[:en:Zimbabwean_Independence_Trophy|Ekikopo ky'amefuga z'e Zimbabwe]] mu 2013 '''Uganda''' * [[:en:CECAFA_Cup|Ekikopo ekyetabibwamu amawanga okuva mu masekati ne mu buvanjuba bwa Afrika]] mu 2009 ne 2013 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiralala by'olina okugoberera == * [https://web.archive.org/web/20170730212223/http://africanfootball.com/player/12758/Boban-Zirintusa/988/Polokwane-City/747/ABSA-Premiership-2016-17/ africanfootball.com] * [https://web.archive.org/web/20170730223451/http://www.worldfootball.com/p/27228/uganda/B.%20Zirintusa worldfootball.com] * Boban Zirintusa ku mukutu gwa National-Football-Teams.com * Boban Zirintusa ku mukutu gwa WorldFootball.net ea00bcs5r7u4cwyo3m5m274ba9qqsn7 Cindy Sanyu 0 8245 54753 48792 2026-06-13T10:39:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54753 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] '''Cinderella Sanyu''' nga mu by'emirimu gye bamumannyi nga '''Cindy''' oba '''Cindy Sanyu''' [[:en:Uganda|munayuganda]] omuyimbi.<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Cindy.html |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171006025137/http://www.musicuganda.com/Cindy.html |url-status=dead }}</ref> Yeeyali omu kubaatandikawo ekya [[:en:Blu*3|Blu*3]] ekyalimu [[:en:Lilian_Mbabazi|Lilian Mbabazi]] ne [[:en:Jackie_Chandiru|Jackie Chandiru]].<ref name="fienipalyrics">https://fienipalyrics.appspot.com/node/1406</ref> Ayimbyeko ne [[:en:P-Square|P-Square]], Wahu, [[:en:Beenie_Man|Beenie Man,]] [[:en:Ne-Yo|Ne-Yo,]] [[:en:Tiwa_savage|Tiwa savage]] , [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]], Shaggy, Chameleon, [[Bebe Cool]], [[:en:Davido|Davido,]] Mr. G and [[:en:Goodlyfe_Crew|Radio & Weasel]].<ref name="obs-erver">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32726:-cindy-davido-fire-up-kigali&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185256/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32726:-cindy-davido-fire-up-kigali&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe n'obuyigirize == Cindy yazaaliwa nga 28 Ogwomunaana mu 1985mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda<ref name="ewvision">https://web.archive.org/web/20150707184501/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/674151</ref> wabula ng'asibula mu [https://web.archive.org/web/20150707184501/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/674151 disitulikiti y'e Mbale] .<ref>https://bigeye.ug/ugandan-music-artistes-and-their-districts-of-origin/</ref> == Muziki == [[File:Cindy Sanyu.jpg|left|thumb|Cindy Sanyu.jpg]] Cindy yatandika okuyimba bweyalina emyaka mukaaga mu kanisa y<nowiki>'okukyala mu kabuga kebayita Ntinda. Yeetaba mu mpaka ezaategekebwa omukutu gwa leediyo emannyikiddwa nga ''Capital Radio '' ezaali ez'okunoonyezaamu ebitoni ng'</nowiki>alina emyaka 16.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29575:rated-next-back-for-second-season&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185257/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29575:rated-next-back-for-second-season&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> Yakwata kifo kya kusatu.Yakola n'afulumya ennyimba Steve Jean eyakakasa nti yeetaba mu mpaka z'okuyimba ezaali ziyitibwa "Coca-Cola Pop Stars", ekyavirako okutandikibwawo kwa [[:en:Blu*3|Blu*3]] mu 2003.<ref name="ewvision" /> Ng'ali ne Blu*3, Cindy yafuna obuwanguzi mu kisaawe ky'okuyimba bweyawangula eky'omuyimbi oba ekibiina ekyali kisinga mu Uganda ne vidiyo eyali esinga okuva mu Uganda ku [[:en:2005_Kisima_Music_Awards|2005 ebya Kisima Music Awards]], vidiyo y'omwaka "Hitaji" mu 2005 ku [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]]<ref>https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref>, ne vidiyo y'omwaka "Burrn"mu 2007 mu [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]]<ref>http://www.museke.com/node/1617</ref> n'alondebwa ne ku by'ekibiina ekyali mu 2005 ku Kora Awards, Olutaambi lwa Hitaji olwaali lusinga mu buvanjuba bwa Afrika 2005 mu [[:en:Tanzania_Music_Awards|Tanzania Music Awards]]<ref>https://web.archive.org/web/20060515123130/http://www.kilitimetz.com/2005/awards/vote.html</ref>- Vidiyo ya 'Frisky' eyali esinga mu buvanjuba bwa Afrika mu 2006 ku [[:en:Channel_O_Music_Video_Awards|Channel O Music Video Awards]],<ref>http://africa.bizcommunity.com/Article/157/66/11163.html</ref> Ekibiina ekyali kisinga ate ekyasinga okuyimba mu bikujuko bya [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2009|2009 ebya MTV Africa Music Awards]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.museke.com/en/node/3989 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2009-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091014215232/http://www.museke.com/en/node/3989 |url-status=dead }}</ref>, n<nowiki>'oluyimba lwa ''Where you are''</nowiki> olwasinga mu buvanjuba bwa Afrika nga bali ne [[:en:Goodlyfe_Crew|Radio & Weasel]] mu bikujuko bya [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 ebya Tanzania music awards]]. Cindy yagibwa okuba mu kibiina kino, nga mu 2008,<ref name="ourmusiq">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ourmusiq.com/cinderella-sanyu-how-cindy-left-blu-3/1121/m.aspx |access-date=2022-11-14 |archive-date=2019-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190717053658/http://ourmusiq.com/cinderella-sanyu-how-cindy-left-blu-3/1121/m.aspx |url-status=dead }}</ref> yadda mu kuyimba ng<nowiki>'ali yekka. 'Ayokyayokya' lweruyimba lweyasooka okufuluya mu 2009 ng'ali yekka olwa kulembera ennyimba mu buvanjuba bwa Afrika nga kwekuli ''</nowiki>Mbikooye" ne "Nawewe", "Ayokyayokya", ne "One and Only".<ref name="hip-ipo">https://web.archive.org/web/20131125181813/http://www.hipipo.com/people/45/CINDY/bio/125/2010-Review--Cindy-Consolidated-Her-Achievements-</ref> Alina ennyimba endala ezaakwata abantu omubabiro nga "Selekta". == Okuzannya katemba == Cindy yatandika okuzannya katemba mu muzannyo gw'abanayuganda ogwalimu n'okuyimba ogumannyikiddwa nga [[:en:Bella_(2017_film)|Bella]] mweyazannyira nga Bella, ng'era yeeyali akulmberamu. Okuzannya kwe kwamuvirako okulondebwa ku kya awaadi y'okubeera omuzannyi omuto eyali asinga mu bikujuko bya [[:en:Africa_Movie_Academy_Awards|Africa Movie Academy Awards]], omufirika eyali akulembera mu firimu nga ssi nzaalwa ze Nigeria ku bikujuko bya [[:en:Nigeria_Entertainment_Awards|Nigeria Entertainment Awards]], n'omuzannyi omukazi eyali asinga ku bikujuko bya mu 2018.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2018/08/04/uganda-film-bella-gets-two-major-continental-nods/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2019-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191210113339/http://edge.ug/2018/08/04/uganda-film-bella-gets-two-major-continental-nods/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1481313/uganda-record-nominations-africa-oscars</ref><ref>https://satisfashionug.com/uganda-film-festival-2018-see-official-list-of-nominees/</ref> Oluvannyua yakola ffirimu endala eyitibwa [[:en:November_Tear|November Tear]] eyafulumizibwa mu 2019.<ref>https://chimpreports.com/cindy-sanyu-lands-on-lead-role-in-november-tear-movie/</ref> == Obulamu bwe == Cinderella Sanyu yaliko mu mukwano ne Mario Brunetti ne bazaala n'omwaana ow'obuwala, Amani.<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/Mario-didn-t-want--marriage--so-I-left/691230-3109780-h1neyvz/index.html</ref> Yayanjula omuzannyi wa ffrimu, azifulumya wamu n'okuziteekateka [[:en:Joel_Okuyo_Atiku|Joel Okuyo Prynce]] mu Gwokusatu mu 2020 mu Kampala.<ref>https://web.archive.org/web/20201017160618/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/202003/singer-cindy-gets-engaged-to-movie-star-joel-atiku.html</ref> Yafumbirwa Joel Okuyo Prynce nga 11 Ogwekumineebiri mu 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/122189</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/111220210195_cindy_s_wedding_to_prynce_joel_atiku_okuyo |access-date=2023-07-08 |archive-date=2023-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230327100049/https://www.ugandaonline.net/111220210195_cindy_s_wedding_to_prynce_joel_atiku_okuyo |url-status=dead }}</ref> Yamuzaalira omwana we eyali asooka <ref>https://www.tuko.co.ke/entertainment/celebrities/441615-ugandan-singer-cindy-sanyu-husband-child-together/</ref> ng'era asuubira omwana ow'okubiri mu bwangu ddala. == Emirimu gy'obukulembezze == Cindy iesaawa eno akola ng<nowiki>'omukulembezze w'ekibiina ky'abayimbi ekiyitibwa ''Uganda Musicians’ Association''</nowiki> (UMA) oluvannyuma lwa Ykee Benda okulekulira omulimu guno, nga Cindy weyaviirayo okukwata mungato zino nga pulezidenti waakyo stepped forward and filled the president’s shoes.<ref>https://mbu.ug/2021/04/02/former-uma-president-amazed-by-cindy-sanyus-efforts/</ref> == Entalo == Cinderella Sanyu yaliko mu mukwano ne Ken Muyisa. Mu kuva mu Blu*3, abanyimbi bane webaali mu kibiina kino, Jackie Chandiru ne Lillian Mbabazi baali bagamba nti, " teyali w'amazima ng'ate ssi mu bulambulukufu"<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3721 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185255/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3721 |url-status=dead }}</ref> olw'ensonga eyamuviirako okugenda. Terwalwa nga Cindy atandise okuyimba yekka n'oluyimba lwe olwakwata abantu omubabiro nga; Ayokyayokya, Amateeka, Party, Selecta, Ndi mukodo, Run this city n'endala. == Ebika by'ennyimba == === Ennyimba === * Mbikoye * Amateeka * One and only * Party * Total satisfaction * Nawewe * Selekta * Tempo remix * Ndi mukodo * Samodat * Dat dat * Run this city * One by one ft Skales * Dancehall ft Eddy Kenzo * Onnina * Faded * Copicat * Boom party === Entaambi === * The King Herself, 2019 * Ayokyayokya, 2009 == Awaadi n'eby'asimuddwamu == * Omuyimbi omukazi eyali asinga mu mwaka mu bikujuko bya DIVA awards mu 2009<ref name="newvi-sion">https://archive.today/20150105204308/http://www.newvision.co.ug/D/9/34/704213</ref> * Teenies' dancehall artiste in Buzz teenies awards, 2010<ref name="google.com">https://www.google.com/search?q=awards+and+recognitions+for+cindy+Sanyu</ref> * Omuyimbi omukazi eyali asinga mu mwaka, mu bikujuko bya Buzz teenies awards, 2010<ref name="google.com" /> * Mu za Afrima awards ku ku ky'omuyimbi omukazi eyali asinga mu buvanjuba bwa Afrika mu 2016 * Bingwa awards, omuyimbi eyali asinga okuva mu Uganda mu 2016 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} ftfskfkqvyuqv3xlh7i38otj0566wnk Boniface Abel Sikowo 0 8266 54326 27070 2026-06-12T13:48:55Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54326 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Boniface Abel Sikowo''' (yazaalibwa nga 27 Ogwomusanvu 1999)<ref name="men_3000m_steeple_world_championships_2019">https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf</ref> munnyuganda omuddusi w'emisinde gy'[[:en:Track_and_field|omukisaawe n'enkuubo]] nga yakuguka mu [[:en:3000_metres_steeplechase|mmita 3000 ez'okubuuka obusenge n'okuddukira mu mazzi]]. Mu 2019, yavuganya mu misinde gy'[[:en:2019_World_Athletics_Championships_–_Men's_3000_metres_steeplechase|abasajja egy'okubuuka obusenge n'okuddukira mu mazzi egya mmita 3000]] mu misinde gy'ensi yonna egya [[:en:2019_World_Athletics_Championships|2019 World Athletics Championships]] egy'ali mu Doha, Qatar.<ref name="men_3000m_steeple_world_championships_2019" /> Teyayitamu kw'etaba mu misinde gy'akamlirizo.<ref name="men_3000m_steeple_world_championships_2019" /> Mu 2017, yavuganya mu mpaka z'a[[:en:2017_World_Championships_in_Athletics_–_Men's_3000_metres_steeplechase|basajja ez'okubuuka obusenge n'okulinya mu mazzi eza mmita 3000]] mu mpaka za [[:en:2017_World_Athletics_Championships|2017 World Athletics Championships]] ez'ategekebwa mu kibuga London, ekya United Kingdom.<ref name="men_3000m_steeple_world_championships_2017">https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf</ref> Mu 2019, [[:en:Uganda_at_the_2019_African_Games|y'akiikirira Uganda]] mu mizannyo gya [[:en:2019_African_Games|2019 African Games]] egyateekebwa mu Rabat, Morocco. Y'amalako [[:en:Athletics_at_the_2019_African_Games_–_Men's_3000_metres_steeplechase|emisinde gy'abasajja egy'okubuuka obusenge n'okuddukira mu mazzi egya mmita 3000]]<nowiki/>n'amalira mu kifo ky'akutaano.<ref name="athletics_results_book_african_games_2019" /> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * Boniface Abel Sikowo ku misinde gy'ensi yonna 66judpdy15dyd1pct4rdo37q4rx2c0a CBS FM Buganda 0 8303 54567 32274 2026-06-12T22:24:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54567 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:King_of_buganda_on_air.jpg|thumb|'''Kabaka wa Buganda''']]   [[Category:Articles using infobox radio station]] '''CBS FM Buganda''' Mukutu gwa Ladiyo okuweereza mu lulimu [[:en:Luganda|Oluganda]] mu kibuga kya [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name="bbc">https://www.bbc.com/news/world-africa-14112301</ref> == Enkuuka Y’Omwaka == [[File:Cbs_studios.jpg|thumb|Situdiyo z'ayo]] Kino kivvulu ekimalako omwaka nga kitegekebwa aba CBS FM, mu bikujjuko by'omwaka omugya.<ref name="monitor">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Enkuuka-draws-mammoth-crowds/-/691232/2579454/-/5jpvs1z/-/index.html</ref> Enkuka yo Mwaka etikkira omwanguzi w'empaka z'ebibuuzo ebikwata ku Bwakabaka n'ennono za Buganda ezimala ebbanga ery'emyezi mukaaga era ng'ono atuumibwa Omuzira wa Bazira, kileeta wamu abayimbi ba Buganda abasinga mu kisaawe ky'okuyimba. Kigendererwamu okuleeta okunyumirwa, okwesiima wamu n'okusanyuka nga Omutanda tannaba kukulemberamu abagoberezi be mu mwaka omugya mu butongole nga kino kikolebwa n'akabonero ak'ekisumuluzo. Mu kifo kyokugenda mu bifo eby'ebbeeyi ne wooteri ennene mu Uganda, [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] agya n'alaba ebiriroriro ebikolebwa saako n'okusanyusibwa kw'abayimbi ng'ali n'abantube ekikolwa ekitwalibwa nga eky'obuntu n'okukwasaganya abantu awamu era nga y'emu ku nsonga lw'aki nnamungi w'omuntu y'eyiwa mu kivvulu kino.<ref name="mo-nitor">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Social-events-that-keep-Buganda-alive-/-/691232/1926692/-/uwy4kqz/-/index.html |access-date=2022-11-22 |archive-date=2016-10-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161003054340/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Social-events-that-keep-Buganda-alive-/-/691232/1926692/-/uwy4kqz/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref name="kenyanewsdaily">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://kenyanewsdaily.com/buganda-new-years-carnival-includes-quiz-competition-performances-and-skype-diaspora-connection/ |access-date=2022-11-22 |archive-date=2015-03-15 |archive-url=https://archive.is/20150315023327/http://kenyanewsdaily.com/buganda-new-years-carnival-includes-quiz-competition-performances-and-skype-diaspora-connection/ |url-status=dead }}</ref> == Entanda ya buganda == Entanda ya Buganda pulogulaamu ya ladiyo ey'ebibuuzo ebigendererwamu okutumbula obuwangwa saako n'ennono za Buganda. Okuvuganya kuno kugezesa abakontanyi ku nsonga eziwerako okuva mu Buganda, nga muno mwemuli ebisoko n'engero eby'olulimi Oluganda, eby'obuwangwa, Eby'emizannyo, Eby'obufuzi, n'ebirala bingi, kino kisikiriza abakontanyi abasuuka mu 500 okwetabamu. Omuwangu w'empaka zino aweebwa engule nga 31 Ogwekkuminebiri mu kivvulu ekitegekebwa Kabaka mu lubiri lwe olw'eMengo. Abawanguzi baddayo ewaka n'ebyapa by'ettaka okwo kw'ossa n'ebirabo by'ensimbi. Mukiibi annyonyola nti, “Twatandikawo entanda ya masomero mu masomero era nga eno evugirirwa offiisi ya Nnabagereka. Ffe nga Buganda tukitwala okuba eky'omuwendo, twagala abantu okwenyumiriza n'okuyiga lulimi lw'abwe Oluganda n'obuwangwa okutwaliza awamu. Tulina okukkiriza nti enteekateeka zino zigyakutuyambako mu kukuuma eby'obuwangwa n'obwakabaka.”.<ref name="mo-nitor"/> Omuwanguzi w'empaka zino aweebwa engule nga 31 Ogwekkuminebiri ku mukolo ogutegekebwa Kabaka wa Buganda Ronald Muwenda Mutebi II mu lubiri lwe olw'e Mengo. Abawanguzi abafuna ettaka bazimbyeko amasomero n'abalala bakozeeko ebintu eby'enjawulo eby'enkulakulana.<ref name="kenyanewsdaily"/><ref name="kampalatoday">https://kampalatoday.wordpress.com/2009/11/11/entanda-ya-buganda-is-on/</ref><ref name="kawalyafred">https://kawalyafred.wordpress.com/2013/04/20/entanda-2011/</ref> == CBS PEWOSA Uganda == == Okuggyibwa ku mpewo n'okuggulwawo kwa ladiyo ya CBS == Nga 10 Ogwomwenda 2009, CBS yagyibwa ku mpeewo olw'okukuma omulliro mu bantu. Kino ky'ava pulogulaamu ez'akolebwa omwali okukyaza abantu abaali bavumilira Gavumentisted. Ensonga z'atabuka oluvanyuma lwa Kabaka okuganibwa okugenda eKayunga era kino ky'aviirako okwekalakaasa.<ref name="newv-ision">http://www.newvision.co.ug/D/8/459/710052</ref> Ba kakensa bagezaako okuteekako ebyuma bya situdiyo n'essubi nti CBS enazibwaako ko mpewo, era balekeraawo okuggulawo situdiyo. Olw'olumu, abakozi ba CBS bakungaananga okunyumyamu, okuseka okwegyako ennaku n'okugabana akasente akatono k'ebalina.<ref name="aradiouganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://aradiouganda.com/cbs-fm-closure-was-a-real-shocker-in-ugandan-media-industry/ |access-date=2022-11-22 |archive-date=2016-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161005150415/http://aradiouganda.com/cbs-fm-closure-was-a-real-shocker-in-ugandan-media-industry/ |url-status=dead }}</ref><ref name="cpj">https://cpj.org/blog/2010/10/ugandan-station-still-closed-an-ill-omen-for-elect.php</ref> Emirimu gya ladiyo egisinga gyasazibwamu nga ebivvulu eby'ali bitegekeddwa saako n'obulango. Mu 2010, sitasoni yaggulwawo n'ate oluvanyuma lw'okuggalwawo okumala omwaka gumu.<ref name="ugandansatheart">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugandansatheart.org/2010/10/28/how-the-closurereopening-of-cbs-exposed-buganda%E2%80%99s-most-sly-enemies/ |access-date=2022-11-22 |archive-date=2011-08-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110809081356/http://ugandansatheart.org/2010/10/28/how-the-closurereopening-of-cbs-exposed-buganda%E2%80%99s-most-sly-enemies/ |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/The-20-year-journey-of-FM-radio-in-Uganda/-/689856/2294296/-/hqp6n0/-/index.html "Olugendo olw'emyaka 20 olwa FM radio mu Uganda"] * [http://bigeye.ug/fm-radio-broadcasting-in-uganda-turns-20-this-month/ "FM Radio eweza emyaka 20 omwezi guno ng'ewereza mu Uganda"] * [https://web.archive.org/web/20160304002132/http://www.monitor.co.ug/News/National/Veteran--radio-broadcasters---service--awards/-/688334/2624894/-/14vaq2g/-/index.html "Abakozi ba ladiyo abazirwanako basiimibwa olw'obuweereza"] 5ten4t96v9r8hlbujvvr9bvd6dtq5nu Bunamwaya Stadium 0 8318 54510 27130 2026-06-12T21:51:09Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54510 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bunamwaya Stadium''' [[:en:Multi-purpose_stadium|kisaawe ekikola emirimu egy'enjawulo]] mu [[:en:Wakiso_Town|kabuga k'e Wakiso]] mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Ensangi zino kikozesebwa nnyo mu kuzannyirwamu omupiira nga kyeyambisibwa aba [[:en:Bunamwaya_SC|Bunamwaya SC]] ng'amaka gaawe mu [[:en:Ugandan_Super_League|liigi ya Uganda eyababinywera.]] Ekisaawe kituuza abantu 5,000.<ref>{{Cite web}}http://www.worldstadiums.com/africa/countries/uganda.shtml</ref> cvh2mssceq7xn4w0ped2ift64vokzjk Charles Peter Mayiga 0 8326 54684 45624 2026-06-13T10:07:16Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54684 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{merge|Charles Mayiga}} [[File:Owek. Charles Peter Mayiga.jpg|thumb|Oweekitibwa Mayiga nga akutte ddamula]] Oweekitiibwa '''Charles Peter Mayiga''' Yazaalibwa mu mwaka 1962. Mwami Mayiga Munnamateeka mugundivu era omukulembeze mu Bwakabaka bwa Buganda era nga ye Katikkiro ekifo kyabaddemu okuva Ssaabasajja lweyasiima namuwa obuvunanyizibwa obwo mu mwaka 2013. Mwami Mayiga era muwandiisi wa bitabo ebifulumira mu lulimi olungereza era waliwo n'ebikyusiddwa okuzzibwa mu Luganda. Nga tannafuuka Katikkiro Ow'ekitiibwa Mayiga yali aweerezza Obwakabaka okuviira ddala mu biseera ebya Ssaabataka supreme Council. Olukiiko olwakulembera okuzzaawo obwakabaka mu mwaka 1993. Okutuuka mu kifo kino yalondebwa Ssaabasajja [[Kabaka wa Buganda]], aliko,[[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Muwenda Mutebi II]], mu Gwokutaano 2013, era yasikira Ow'ekitiibwa John Baptist Walusimbi<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/four-eventful-years-at-the-helm-1504906#google_vignette</ref>.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/643006-katikiro-mayiga-chairs-his-first-cabinet-meeting.html</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1333039/-support-buganda-katikiro</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Articles with hCards]] == Ebimukwatako == Oweekitibwa Charles Peter Mayiga yazaalibwa Katikkiro wa Buganda aliko kati musajja Muganda ey'eddira Omutima omuyanja<ref>https://buganda.or.ug/clan/mutima-omuyanja-clan/</ref>, azaalibwa ku kyalo [[Kasanje]], mu muluka gw'e ''Kabonera,'' mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y'e Masaka]],(soma kibuga Masaka) mu [http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1333039/-support-buganda-katikiro Masekkati ga Uganda]. Bazadde be ye '''Ssaalongo Cyprian Mukasa''' ne nnyina '''Nnaalongo Rebecca Kyese Mukasa'''. Yasomera Butale Primary School ne mu Nkoni Primary School. Eddaala lya Siniya erya wansi yalisomera mu [[:en:St._Henry's_College_Kitovu|St. Henry's College Kitovu]]. Kyokka oluvannyuma ne yeegatta ku [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] gye yatuulira S6. Alina Diguli mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] (LLB), gye yafunira mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], Yunivasite ya Uganda esinga obunene n'obukadde mu za Gavumenti. Alina ne Dipuloma mu kukola amateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], gye yasomera ku ttendekero ly'ebyamateeka erya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]], mu Kampala, ekibuga kya Uganda ekikulu.<ref name="History">{{Cite web}}</ref> == Emirimu gye == Okuviira ddala mu 1987, Mayiga abadde akolera wamu n'obukulembeze bw'obwakabaka bwa [[Buganda]], era y'omu ku bantu abeebuuzibwako naddala ku nsonga ezikwata ku Bwabakabaka era ng'abuwandiiseeko ne mu bimu ku bitabo bye nga [https://books.google.co.ug/books/about/King_on_the_Throne.html?id=20ZFYgEACAAJ&redir_esc=y King on the throne] <ref>Mayiga, C.P. (2009). ''King on the throne: The story of the restoration of the kingdom of Buganda''. Prime Time Communications. Retrieved from <nowiki>https://books.google.co.ug/books?id=20ZFYgEACAAJ</nowiki></ref>(2009) mwatebeza ebyo ebyakulembera okuzzibwawo kw'Obwakabaka bwa Buganda Nga 4 Ogwomusanvu 1991, ng'Obwakabaka bwa Buganda bwetegekera okuzzibwawo, Mayiga yalondebwa okubeera omuwandiisi w'olukiiko lw'abakungu ba Ssaabasajja (oba Ssaabataka nga bweyayitibwanga mu budde obwo) abaalondebwa okuteekateeka n'okuzzaawo ennono z'obuwangwa bw'Abaganda n'Okuzzaawo obukulembeze bw'Obwakabaka. Oluvannyuma ekitiibwa kino kyakyuka n'afuuka omuwandiisi wa ssetteeserezo wa Buganda ayitibwa ''[[:en:Lukiiko|Lukiiko]] oluvannyuma lw'okuzzibwawo kw'Obwakabaka.'' Mwami Mayiga era yakolako nga minisita mu minisitule ez'enjawulo omuli ey'abavubuka n'ey'ebyamawulire okutuuka bwe yalondebwa ku [[:en:Katikkiro_of_Buganda|Bwatikkiro wa Buganda]] mu Gwokutaano, 2013.<ref name="One">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321669/mayiga-choice-katikkiro</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Mayiga-appointed-Katikkiro/-/688334/1850466/-/rhyrwbz/-/index.html |access-date=2022-11-25 |archive-date=2017-09-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170908200454/http://www.monitor.co.ug/News/National/Mayiga-appointed-Katikkiro/-/688334/1850466/-/rhyrwbz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Nga tannalondebwa nga Katikkiro, Mayiga yali agaanyi ebifo ebisukka mu bibiri (2) ebyali bimuweereddwa mu Gavumenti eya wakati - [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=25380:how-mayiga-took-buganda-top-job |access-date=2022-11-25 |archive-date=2022-11-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221125185728/https://www.observer.ug/component/content/article?id=25380:how-mayiga-took-buganda-top-job |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye wabweru w'obuwereza mu bwakabaka bwa Buganda == Oweekitiibwa [https://x.com/cpmayiga Mayiga] munnamateeka omutendeke era ye ne munywanyi we baatandika kkampuni ya bannamateeka eya [https://web.archive.org/web/20240620172924/http://www.buwuleandmayiga.com/ Buwule and Mayiga Company Advocates], mu mwaka 1994. Eno esangibwa [[Kampala]] [[Yuganda|Uganda]] mu ssaza Kyadondo, musajja mulimi era amanyiddwa olwobwagazi bwalina eri ekirime ky'emwanyi, era muwandiisi wabitabo era ng'ebitabo bye ebisinga awandiika ku nsonga z'obwakabaka bwa Buganda (laba ekitabo [https://x.com/cpmayiga/status/1789621795131175045 Kabaka ku Nnamulondo]) Mwami Mayiga era awandiika ku byenfuna n'okwekulakulanya. == Laba ne == * [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]] * Bulange<ref>https://www.ugandasafaristours.com/uganda-attractions/bulange-mengo.html</ref> * [[Kabaka wa Buganda]] * Nnabagereka wa Buganda<ref>https://buganda.or.ug/nnaabagereka/</ref> == Ebijuliziddwa okuva wabweru wa Wikipediya == * [http://www.newvision.co.ug/news/652814-buganda-centenary-bank-partner-in-kasubi-tombs-drive.html "Buganda, Centenary Bank partner in Kasubi tombs drive"], ''New Vision'', 21 February 2014 * [http://www.newvision.co.ug/news/650446-katikiro-mayiga-leadership-style-proves-critics-wrong.html "Katikiro Mayiga Leadership Style Proves Critics Wrong"], ''New Vision'', 12 December 2013 == Olukangaga olulaga Bakatikkiro bwe bazze beddiring'ana == {{s-start|}} {{s-bef|before=[[John Baptist Walusimbi|Engineer John Baptist Walusimbi]]<br><small>as [[Prime Minister|Katikkiro]] of [[Buganda]]</small>}} {{s-ttl|title=Charles Peter Mayiga<br><small>as [[Prime Minister|Katikkiro]] of [[Buganda]]</small>|years=2013–present}} {{s-aft|after=Incumbent}} {{s-end}} q5semc32m4yanbktt6x2r9y79af2iwv Canary Mugume 0 8419 54593 36390 2026-06-13T04:41:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54593 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Canary Mugume''' munayuganda akola nga munamawulire, ng'asinga kukola mawulire gakunoonyereza ku mukutu gWA ttivi ya [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS TV,]] wamu ne ku pulogulaamu gyebayita Léo Africa Young Emerging Leaders Program Fellow.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20200810134818/https://leoafricainstitute.org/fellows/canary-mugume/</ref> Alipoota zze ez'okunoonyereza zisinga kubeera mu byansonga zigenda mu maaso oba ez'obuliwo mu ggwanga, ezinyigiriza eby'enfuna, wamu n'eziri mu bantu.<ref>{{Cite web}}https://nilepost.co.ug/2020/06/23/canary-mugume-from-school-dropout-to-nbs-tv-star-reporter/</ref> == Obulamu bwe == Mugume yakulira mu bitundu by'omu disitulikiti y'e [[:en:Mbarara|Mbarara]] eby'enjawulo mu [[:en:Mbarara|Uganda]].<ref>{{Cite web}}https://observer.ug/lifestyle/66115-canary-mugume-at-10-he-was-sitting-his-ple</ref> Yasomera pulayimale ye ku Mbarara Municipal Primary School, Mbarara Secondary School ne Lutembe International School gyeyasomera siniya. Mugume alina diguli mu by'empuliziganya ne tekinologiya 'degree in information technology and computer engineering' okuva kutendekero lya [[:en:International_University_of_East_Africa|International University of East Africa]].<ref>{{Cite web}}https://campusbee.ug/news/photos-nbs-canary-mugume-graduates-from-iuea/</ref><ref>{{Cite web}}https://nilepost.co.ug/2020/06/23/canary-mugume-from-school-dropout-to-nbs-tv-star-reporter/</ref> Alina ne satifikeeti mu by'okukola ku mikutu gya ttivi, n'okutendekebwa okuva mutendekero lya U.S. Agency for Global Media, satifikeeti mu by'amawulire oba 'New Trends in Journalism' okuva kutendekero lya Institute for the advancement of journalism, ne satifikeeti mu bya Digital Media Training okuva kutendekero lya U.S Agency for Global Media.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20220929213715/https://youth4policy.org/fellows/canary-mugume/</ref> == Omulimu gw'eby'amawulire == Mugume yatandika okukola omulimu gw'amawulire ku ;mukutu gwa Radio West mudisitulikiti y'e Mbarara ng'eno gyeyali asomera amawulire agaali gakoleddwa okusannyusa abaanaokuva ku myaka mukaaga paka ku myaka 13. Ng'akuasomera ku Mbarara high school, yatandikawo olupapula lw'esomero olwali olw'amawulire,ng'oluvannyuma baamuwa akatuuti kweyali ng'agasomera mu biseera by'abaana nga bakungaanye. Yakolerako ne ku mukutu gwa ttivi gwebayita Channel 44, ate ng'eyali ayiga ku gwa Urban TV, nga gino gyonna giri mu Uganda.<ref>{{Cite news}}https://flashugnews.com/mugume-canary-biography-family-education-journalist/</ref> Esaawa eno gwebaloopera eby'ensonga z'ekirwadde kya [[:en:COVID-19|COVID-19]] ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS TV]].<ref>{{Cite web}}https://kkcr.urdt.net/2020/05/09/museveni-hints-at-postponement-of-2021-polls-over-covid-19/</ref> Yeeyali aasoma amawulire oba 'coronavirus' mu mwaka gwa 2019, ng'era y'awereza n'ebyali bikwatagana ku bulwadde bwa 'coronavirus' nga bibo byali bitera okubeerayo buli kawuungeezi.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20200810134818/https://leoafricainstitute.org/fellows/canary-mugume/</ref> Yaawereza ne pulogulaamu y'eby'obufuzi ku lwomukaaga ebeera ku mukutu gwa leediyo gwebayita Nxt Radio, gyebayita; "The Big Talk". Yalina n'omuko gw'awandiika mu lupapula lwebayita 'Nile Post news portal' buli wiiki nga guno baguyita ‘My Parting Shot.’<ref>{{Cite web}}https://nilepost.co.ug/2020/03/20/may-the-unity-coronavirus-has-exposed-us-to-stay-after-its-gone/</ref> == Byeyatadikawo == Y<nowiki>'akulira omukutu gwebayita Version 86, y'avunaanyizibwa ku bitekebwa ku mukutu wamu n'okutondawowo ku 'Fashion Republique'. Alina okutendekebwa mu kuyiiya okuva ewa Kat Modeling Agency, etendekero okuva e Kenyan nga lisinga kubeera ku bya kukola misono,'modelling agency'. Yalondebwa ku by'omusajja eyali atandika obutandise wabula ng'ayolesa misono ''nominee for upcoming male model'</nowiki>, ku mikolo gya Abryanz Style and Fashion Awards mu mwaka gwa 2014. krd4aa0codb52zpiznc0fdn8jscctwc Chris Evans Kaweesi 0 8421 54715 48819 2026-06-13T10:19:49Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54715 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Chris Evans''' (oba muyite '''Chris Evans Kaweesi'''; yazaalibwa mu 1987), amanyikiddwa ennyo nga '''Chris Evans''',[[:en:Ugandan|Munayuganda]] [[:en:Songwriter|muwandiisi w'annyimba]], [[:en:Recording_artist|alikodinga]] era [[:en:Performing_artist|muyimbi]]. Awandiika era ayimba ennyimba kika kya [[:en:Kidandali|Kidandali]].<ref name="Him">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bayimbi]] == Eby'okumanya ku Evans == Chris Evans y'omu ku bayimbi ba Uganda abamanyifu ennyo mu kyasa kino ekya 21. Mu Gwomusanvu 2013, BigEye.Ug, omukutu gw'ennyimba za Uganda gw'amuteeka ku lukalala ''256 abayimbi ba Uganda abasinga''.<ref>http://bigeye.ug/256-best-ugandan-music-artistes-of-all-time/</ref> Chris Evans asinga kuyimba mu lulimi oluzaaliranwa [[:en:Luganda|Oluganda]]. Bwe gwatuukira mu Gusooka 2014, yali afulumiza ennyimba kkumi omuli:<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref>   Mu 2015 Evans yagatta ne [[:en:Rema_Namakula|Rema Namakula]] okuwandiika, okulikodinga era n'okukola oluyimba [[:en:Duet|lw'ababiri]] olw'atuumibwa [https://www.youtube.com/watch?v=pVBTnY0tzC8 Linda] (nga mu lungereza luyitibwa "Wait"). Oliyimba luno lw'afuna awaadi "oluyimba kwa RnB olusinze" mu Awaadi ya "HiPipo Music Awards" mu 2015, ku mukolo ogw'ategekebwa ku [[:en:Kampala_Serena_Hotel|Kampala Serena Hotel]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.411ug.com/2016/01/chris-evans-praises-rema-namakula-as.html |access-date=2022-12-06 |archive-date=2017-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171007021243/http://www.411ug.com/2016/01/chris-evans-praises-rema-namakula-as.html |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako == Christopher Evans Kaweesi yazaalibwa eri kitaawe '''Christopher Kakooza''', omuzimbi ne '''Mrs. Kakooza''', omukyala w'ewaka. Nnyina we yafa ng'akyali muwere ne kitaawe n'afa nga wa myaka 13 ku 14. Ye sasulira emisomo gye agya Pulayimale nga akola emirimu gya lejjalejja sayiti ezizimbibwa ne ku ssomero.<ref name="Him"/> Yayitira waggulu nnyo mu bigezo bye eby'omutendera gwa O-Level, nga yafuna obubonero 14 mu masomo 8(ng'obubonero 8 bwe businga). Kojjawe yamuweerera mu misomo gye egy'omutendera gwa A-Level ku ''St. Mary’s Boarding Secondary School, Kitende'', essomero ly'omukitundu ery'abawala n'abalenzi, mu [[:en:Kajjansi|Kajjansi]], okuva ku luguudo lwa [[:en:Kampala|Kampala]]-[[:en:Entebbe|Entebbe]]. Ng'ali ku Kitende, Kaweesi yasoma emisomo gya [[:en:Physics|Physics]], [[:en:Chemistry|Chemistry]] ne [[:en:Biology|Biology]], wamu ne [[:en:Mathematics|Mathematics]] ng'essomo ly'enyongereza.<ref name="Him"/> [[File:Chris Evans.jpg|thumb|Chris Evans Kaweesi]] Yeweebwa ekifo mu Ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ku Sikaala ya [[:en:Uganda_Government|Gavumenti ya Uganda]] okusoma [[:en:Agriculture|Eby'obulimi]]. Yayingizibwa, n'asoma, wabula teyatikkirwa. Yasalwo okukozesa abantu beyalinako enkolagana ku Yunivasite okutongoza emirimu gye egy'okuyimba.<ref name="Him"/> == Laba ne bino == * [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]] * [[:en:Jose_Chameleon|Jose Chameleon]] * [[:en:Rema_Namakula|Rema Namakula]] * [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} iemmc0h17sfihucp2vxxe5mxtc3mdn6 Brian Aheebwa 0 8428 54394 36323 2026-06-12T17:43:07Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54394 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brian Aheebwa''' yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 1 mu mwezi ogw'omusanvu mu mwaka gwa 1998, nga [[:en:Uganda|munayuganda]] [[:en:Association_football|azannya omupiira]] mu ttiimu ya [[:en:KCCA_FC|KCCA FC]] mu liigi ya Uganda eyababinywera oba giyite [[:en:Uganda_Super_League|Uganda Super League]] wamu ne [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu ya Uganda ey'eggwanga]] emannyikiddwa nga "Cranes", era nga [[:en:Striker_(association_football)|muteebi]].<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230529031009/https://www.kccafc.co.ug/player/brian-aheebwa/</ref><ref name="auto1" /> == Obulamu bwe ng'omuvubuka == Ku myaka emito ddala yaliko ku somero lya St. John Bosco Seminary School, nga mu mwaka gwa 2014, yeegata ku akademi ebangula omupiira gyebayita Mbarara Sports Academy okutuusa mu mwaka gwa 2016.<ref name="auto1">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221207181147/https://www.the-sportsnation.com/2020/08/02/official-kcca-fc-unveils-brian-aheebwa/</ref> == Kiraabu z'azze azaanyiramu == === Kiraabu ya Mbarara FC okuva mu mwaka gwa 2016 okutuusa omwaka gwa 2020 === Aheebwa yeegata ku kiraabu ya [[:en:Mbarara_City_FC|Mbarara City FC]] mu mwaka gwa 2016 oluvannyuma lw'okusumusibwa aba akademi ya ya 'Mbarara Sports Academy' gyeyali ayigidde okuzannya omupiira. Yateeka omukono kundagaano ya myaka 4 oluvannyuma lw'okwegata ku kiraabu ya [[:en:Mbarara_City_FC|Mbarara City FC]], nga mu mwaka gwa 2016, yeeyasinga okulengera akatimba mu kbiinja eky'okusatu oba giyite 'Regional League' nga yateeba ggoolo munaana.<ref name="auto3">{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/aheebwa-kcca-clinical-officer-practising-the-science-in-front-of-goal-3228310</ref> Yazannya omupiira gwe ogwali gusooka mu kibiinja eky'okubiri oba gy'oyinza okuyita '[[:en:Big_League|Big League]]' mu mwaka gwa 2017 ng'azannyira [[:en:Mbarara_City_FC|Mbarara City FC]] webaali battunka ne kiraabu ya Kireka United FC. Yateeba ggoolo ye eyali esooka webaali battunka ne kiraabu ya Masavu FC mu mwezi ogw'okusatu mu mwaka gwa 2017.<ref name="auto2">{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/aheebwa-kcca-clinical-officer-practising-the-science-in-front-of-goal-3228310</ref> Ng'enaku z'omwezi 9 mu mwezi ogw'okuna, mu mwaka gwa 2017 yateebera kiraabu ye eya [[:en:Mbarara_City_FC|Mbarara City FC]]<nowiki/>ggoolo nnya webaali bazannya [[:en:Nyamityobora_FC|Nyamityobora FC]].<ref name="auto2" /><ref name="auto3" /> Yateeba ggoolo 39 mukaseera keyamala ng'azannyira kiraabu eno eya [[:en:Mbarara_City_FC|Mbarara City FC]] gyeyamalako emyaka enna.<ref name="auto1" /> === Kiraabu ya KCCA FC === Mu mwezi ogw'omukaaga mu mwaka gwa 2020, yeegata ku kiraabu ya [[:en:KCCA_FC|KCCA FC]] gyeyateera omukono kundagaano ya myaka 3.<ref>{{Cite web}}https://kawowo.com/2020/07/01/striker-aheebwa-on-break-even-career-moment-at-kcca/</ref><ref>{{Cite web}}https://kawowo.com/2020/07/01/striker-aheebwa-on-break-even-career-moment-at-kcca/</ref> Ng'enaku z'omwezi 3 mu mwezi ogw'ekumineebiri mu mwaka gwa 2020, yazannya omupiira gwe ogwaali gusooka ku ttiimu ya [[:en:KCCA_FC|KCCA FC]] webaali battunka ne kiraabu ya [[:en:Bright_Stars_FC|Bright Stars FC]].<ref>{{Cite web}}</ref> Yateeba ggoolo ye eyali esooka ng'ali ne K.C.C.A FC, mu mupiira, K.C.C.A FC gweyawangula ggoolo 2–1.<ref>{{Cite web}}http://www.footlive.com/score/bright-stars-fc-vs-kcca-fc-2020-12-03/</ref> == Obulamu bwe == Aheebwa yazaalibwa enaku z'omwezi nga 1, mu mweiz ogw'omusanvu mu mwaka gwa 1998, mu disitulikiti y'e Kibale. Yasomera ku Kahunde Primary School, St. John Bosco Seminary Secondary School erisingaanibwa e Hoima, nga tanaba kwegata ku St. Kirigwajjo Secondary School [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|gyeyatuulira ebibuuzo bya siniya ey'okuna (S.4)]]. Wakati w'omwaka gwa 2014, n'ogwa 2015, Aheebwa yaweebwa ekifo mutendekero lya Mayanja Memorial Medical Training Institute gyeyatikirwa ne satifikeeti mu by'obusawo ng'era ono musawo asobola okujanjaba.<ref name="auto2" /> rwdadbio99p5d7jiunl9zdnua0v1hcu Bright Anukani 0 8429 54405 27317 2026-06-12T17:46:45Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54405 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bright Anukani yazaalibwa ng'enaku z'omwezi''' 26, mu mwezi ogw'omukaaga mu mwaka gwa 2000, nga munayuganda [[:en:Association_football|azannya omupiira]] [[:en:Midfielder|ng'omuwuwuttanyi]] mu kiraabu ya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA]], wamu ne ttiimu y'eggwanga eya Uganda.<ref>{{NFT player|74452|accessdate=1 August 2020}}https://www.national-football-teams.com/player/74452.html</ref><ref>{{Cite web}}https://www.national-football-teams.com/player/74452.html</ref> == Kiraabu z'azannyiddemu == Yeegata ku kiraabu ya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA]] mu kyeeya ky'omwaka gwa 2020.<ref>{{Cite web}}https://www.goal.com/en-ug/news/anukani-kcca-fc-seal-signing-of-midfielder-from-proline-fc/ewrf8po1tora1er7ln8zbucja</ref><ref>{{Cite web}}https://kawowo.com/2020/07/20/kcca-officially-unveils-creative-midfielder-bright-anukani/</ref> == References == {{Reflist}} lgufkecqnly1a1q7qhkm20esppx2djg Caesar Okhuti 0 8494 54574 35972 2026-06-12T22:29:55Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54574 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Caesar Okhuti (yazaalibwa nga 7 Ogwekkumi 1990) mutendesi wa mupiira mu [[Yuganda|Uganda]] era omuzannyi w'omupiira eyawummula. Yafuuka kapiteeni wa Arua Hill Sports Club okuva mu FUFA Big League okutuuka mu Uganda Premier League mu 2021. Okhuti yali mu ttiimu ya Onduparaka FC mu 2016. Lumu yazannyira Express ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]]<ref>{{Cite web |title=Okhuti Signs Three Year Deal At KCCA (Airtel Football) |url=http://airtelfootball.ug/ceaser-okhuti-signs-three-year-deal-at-kcca/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2022-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212101318/http://airtelfootball.ug/ceaser-okhuti-signs-three-year-deal-at-kcca/ |url-status=dead }}</ref> naye n'asuulibwa mu Onduparaka FC mu mwaka gwa 2016/17. Yawangula liigi ng'ali ku Bunamwaya SC mu 2010 ne KCCA FC mu 2016. Yawummula omupiira gw'ensimbi nga 17 Ogwokuna 2021 oluvannyuma lw'okuwangula StarTimes FUFA Big League Final ne Arua Hill SC.<ref>[https://kawowo.com/2021/08/17/arua-hill-emerge-2020-21-fufa-big-league-champions/ Arua Hill Emerge 2020-21 FUFA Big League Champions (Kawowo Sports)]</ref> == Omupiira ogw'ekikugu == Okhuti yatandika okuzannya omupiira mu mu 2007 ng'azannyira ttiimu ya Ediofe Hills FC eya Uganda Super League ku URA FC. Yayitibwa ku ttiimu y'eggwanga lya Uganda omutendesi Laszlo Csaba ku nkomerero y'omwaka ogwo. Omwaka ogwaddirira, Bunamwaya S.C. yamugulira obukadde bwa shillings 12. Obuvune bw'omugongo bwe yafuna mu Gwomwenda gwa 2008 bwamussa ku kitanda okumala emyezi ebiri naye n'akomawo n'amalira mu kifo kyakusatu mu bazannyi abasinze okulengera akatimba ne ggoolo ze18. Yayitibwa mu ttiimu eneetaba mu mpaka za 2009 eza African Championship of Nations Uganda. Mu 2010, Okhuti yayamba Bunamwaya okuwangula ekikopo kyayo ekisooka ekya USL.<ref>{{Cite web |title=Okhuti Chose Red Eagles To Express Himself |url=http://mobile.monitor.co.ug/Okhuti-chose-Red-Eagles-Express-himself/-/691260/2906072/-/format/xhtml/-/nuft2/-/index.html |access-date=2022-12-12 |archive-date=2016-08-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814032354/http://mobile.monitor.co.ug/Okhuti-chose-Red-Eagles-Express-himself/-/691260/2906072/-/format/xhtml/-/nuft2/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Nga 20 Ogwokutaano 2011, Okhuti yassa omukono ku ndagaano ne Vissai Ninh Bình mu V.League 1 ya Vietnam gye yeteebera ggoolo nnya mu myezi esatu. Yakomawo mu Gwolubereberye 2012 okuzannyira Bunamwaya. Mu 2014, Okhuti yeegatta ku ttiimu ya [[South Sudan]] eya El Nasir, naye omwaka ogwaddirira yakomawo ewaabwe okuyamba ttiimu ya Onduparaka FC esangibwa mu Arua okwesogga empaka za Uganda Big League. Ku Lwomukaaga nga 5 DOgwekkumineebiri 2015 mu kisaawe kya Addis Ababa mu Ethiopia, Okhuti yawangula ekikopo kya CECAFA Senior Challenge Cup eky'omulundi ogwa 14 mu Uganda. Guno gwe mulundi ogw'okuna Uganda okuwangula Rwanda mu mpaka ez'akamalirizo (2003, 2009, 1011, 2015) era gwe mulundi ogwasooka omutendesi wa Uganda Serbian Milutin "Micho" Sredojevic okuwangula, ng'amaze emyaka ena ng'awanguddwa Uganda ng'atendeka Rwanda. Caesar yateeba ggoolo ssatu mu mpaka nga kapiteeni we Farouk Miya gwe yasomako naye ku St. Mary's Kitende ze yateeba. Okhuti agamba nti okudda kwe kwava ku "kukyusa endowooza". Guno gwe gwali mulundi gwe ogw'okubiri ng'awangula ekikopo kya CECAFA (Council for East and Central African Football Associations).<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/35016173 Uganda Beat Rwanda 1-0 To Win The 2015 CECAFA Cup]</ref> Okhuti yateekebwa mu ttiimu ya Uganda eneetaba mu mpaka CHAN 2016. Yeegatta ku KCCA FC ku bwereere. Mu Gwomwenda gwa 2016, KCCA yamusindika ku bweyazike okumala emyezi mukaaga mu Onduparaka, ttiimu y'e Arua eyali yaakasuumuusibwa. FUFA yamukkiriza okuzannyira Onduparaka nga 28 Ogwomwenda 2016 era oluvannyuma lw'ennaku ssatu yateeba ggoolo emu mu mupiira gwe baawangula [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] ku ggoolo 4-3. Yasigalayo okutuuka mu mwaka 2019. Okhuti oluvannyuma yyeegatta ku ttiimu ya Arua Hill SC era n'azannya omupiira gwe ogusooka nga battunka ne Blacks Power nga 25 Ogwokusatu 2021, n'ateeba ggoolo emu nga bawangula ne ggoolo 3-1. Oluvannyuma lw'okukulembera bannantameggwa ba FUFA Big League okuwangula ekikopo kya Uganda Premier League n'ateeba ggoolo ttaano mu mipiira mwenda, Okhuti yawangula empaka za BL ez'akamalirizo mu FUFA Technical Centre mu Njeru nga 17 Ogwokuna 2021 era n'awummula omupiira. == Laba ne == * <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Arua_Hill_Sports_Club" rel="mw:ExtLink" title="Arua Hill Sports Club" class="cx-link" data-linkid="199">Arua Hill Sports Club</a> * Ediofe Hills FC * [[Express FC]] * [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] * Onduparaka FC * [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] * Ttiimu y'eggwanga lya Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Obulandira obulala == * Caesar Okhuti at National-Football-Teams.com * [https://web.archive.org/web/20221212101318/http://airtelfootball.ug/ceaser-okhuti-signs-three-year-deal-at-kcca/ Caesar Okhuti Signs For KCCA FC] 0n01d1fyd0ihvor3jxzg35ahh1suhzm Cecilia Ogwal 0 8516 54638 36225 2026-06-13T05:00:02Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54638 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cecilia Barbara Atim Ogwal''' yazaalibwa nga 6 Ogwekumineebiri mu 1946, n'afa nga 18 Oguwooka mu 2024, nga yali munabyabufuzi Omunayuganda, omukyala munabizineensi ng'ate [[:en:Management|yeebuzibwako ku by'enzirukanya y'emirimu]]. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] owa [[:en:Dokolo_District|Konsitituweensi ya bakyala ey'e Dokolo]]. Yali omu kubaali ku kakiiko akakola amateeka okuviira ddala mu 1996 okutuusa weyafiira.<ref name="Profile">https://web.archive.org/web/20150924064612/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=31.000000&const=Woman+Representative&dist_id=85.000000&distname=Dokolo</ref> == Ebimukwatako n'okusoma kwe == Cecilia Atim Ogwal yazaalibwa mu [[:en:Dokolo_District|Disitulikiti ye Dokolo]], [[:en:Protectorate_of_Uganda|etwale ly'Abagereza mu Uganda]], ng 6 Ogwekumineebiri mu 1946. Yagenda ku masomero g'ebitundu eby'enjawulo mu Uganda. Mu 1967, ng'alina emyaka 21,yaweebwa ekifo ku [[:en:University_of_East_Africa|University of East Africa]] mu [[:en:Nairobi|Nairobi]] nga kati gyebayita [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]] okusoma [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'okubala ebitabo]]. Yatikirwa okuva ku Yunivasiye y'e NairobI mu 1970. Alina ne satifikeeti mu by'okudukanya n'okumannya embeera z'abakozi okuva kutendekero Institute of Public Administration nga bwebaali baliyita ebiseera ebyo, naye nga kati balimannyi nga [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]]. Alina satifikeeti endala bbiri okuli emu ng'esira eriteeka kunzikiriza y'abakatuliki nga yagigya kutendekero lya Haggai Institute, Singapore, ng'ate endala mu bya [[:en:Public–private_partnership|Public-Private Partnership]],okuva mu Australia.<ref name="Profile" /><ref name="Beauty">https://web.archive.org/web/20190502083930/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Ogwal--Beauty-Queen--who-turned-into--an-Iron-Lady/-/1370466/1506936/-/item/0/-/8jkljr/-/index.html</ref> == Emirimu gye == [[File:Cecilia Ogwal 2.jpg|left|thumb|Cecilia Ogwal 2]] Okuva mu 1979 okutuuka mu 1980, Ogwal yali akolera ku kitebe kya Uganda e Kenya, nga yaavunaanyizibwa ku bitongole eby'enjawulo okukwatagana mu kukomyawo abanoonyiz boobuda abanayuganda. Okuva mu 1980 mu 1981, yali akola ng'adukanya eby'emirimu mu kitongole kya Uganda Advisory Board of Trade. Mu 1982, yeeyali omu kubatandikawo [[:en:Housing_Finance_Bank|Baanka ya Housing Finance]], gyeyakolera okutuusa mu 1984. Yawerezaako nga [[:en:Chairperson|ssentebe]] wa [[:en:Uganda_Development_Bank|Uganda Development Bank]], okuva mu 1981 okutuusa mu 1986. Ogwal yatandika okwenyigira mu byobufuzi bya Uganda, ng'awereza nga [[:en:Secretary_General|saabawaandiisi]] w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC) fokuva mu 1985 okutuusa mu 1992. Mu 1994, yaliko ku [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko akakolebwa okwekaanya ssemateeka]] abaaliwandiika n'okubunyisa ssemateeka wa Uganda owa 1995. Yasigala n'ebitiibwa bye ebyawagulu mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya UPC okutuusa mu 2004. Mu kalulu ka 2006 aka Paalamenti, yawangulwa ku kifo kye ekya Munisipaali y'e Lira ekya mugibwako Jimmy Akena, mutabani w'eyatandikawo UPC [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]]. Mu 2011, Ogwal yeesimbawo era n'awangula ekifo ky'omukyala akiikirira [[:en:Dokolo_District|Disitulikiti ya Dokolo]] eyali yakatandikibwawo.Mu kadde kano, yakyusa ekibiina ky'ebyobufuzi n'avuganya nga memba omujuvu ow'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]].<ref name="Profile" /><ref name="Beauty" /> [[File:Atim Ogwal Cecilia Barbara.jpg|left|thumb|Atim Ogwal Cecilia Barbara]] == Emirimu gye mu Paalamenti == Ogwal yali omu kubaali ku kakiiko ka Paalementi akavunaanyizibwa ku bwa kalabalaba n'okugonjoola ensonga ezeekuusa ku ttaka, mayumba, enkulakulana n'ebibuga, emirimu n'entambula n'okuteekera teekera ebitundu.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=264</ref> Yaliko ne kukakiiko k'eby'embalirira.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/atim-ogwal/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2022-10-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221018093128/https://www.mpscanug.com/profile/atim-ogwal/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe n'okufa == Mu 1969, ng'alina emyaka 23, Yawangula empaka z'onwa Nalulungu bwa Uganda.<ref name="Beauty" /> Ogwal yali mukyala mufumbo era maama eyalina abaana musanvu n'abalala beyakuza nga siy'abazaala.Yafa kirwadde kya kookolo e Buyindi nga 18 Ogusooka mu 2024 ng'alina emyaka 77.<ref>https://www.independent.co.ug/veteran-opposition-legislator-cecilia-ogwal-is-dead/</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Dokolo_District|Disitulikiti y'e Dokolo]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] hdlvm888l8tw2dbeiy5u4375uc9iyiz Brian Majwega 0 8522 54401 27434 2026-06-12T17:45:03Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54401 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brian Majwega''' munnayuganda omuzannyi w'omupiira gw'ebigere azannya ng'omukubi w'amakkati ku ttiimu ya [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]]. == Ttiimu y'eggwanga == Mu Gwolubereberye 2014, omutendesi Milutin Sedrojevic, yamuyita okubeera ku ttiimu ya Uganda ey'eggwanga mu mapaka za African Nations Championship eza 2014. Ttiimu yamalira mu kifo kyakusatu mu bibinja oluvannyuma lw'okukuba [[Burkina Faso]], okulemagana ne [[Zimbabwe]] kw'ossa okuwangulwa [[Morocco]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 9w9zfhusjiawyc02dcdo8vnu77fb05v Brian Umony 0 8539 54404 27452 2026-06-12T17:46:18Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54404 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brian Umony''' (eyazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1988 e Jinja, Uganda) munnayuganda omuzannyi w'omupiira gw'ebigere azannyira ttiimu ya Kampala City Council FC.<ref>[http://www.fufa.co.ug/wp-content/uploads/2014/10/UPL_SQUAD_KCC-FC_-2014_2015.pdf KAMPALA CITY COUNCIL FC]</ref> Okuva mu 2009, abadde muzannyi wa ttiimu y'omupiira y'eggwanga lya Uganda. == Obuto bwe == Yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1988 e Jinja mu maka ga Francis Kermit ne Loise Uwanchango, Umony y'asembayo obuto mu baana bana. Oluvannyuma lw'okufa kwa nnyina mu 1997, yagenda e [[Kampala]] okubeera ne kojja we. Yatandika okuzannyira omupiira ng'akyali muto naye n'afuba okuyingira mu ttiimu z'essomero kubanga yali yeerabirwa buli kiseera olw'obutono bwe. == Omupiira gw'ensimbi == === 2007-08 === Umony yeegatta ku Kampala City Council FC (KCC) mu 2007 oluvannyuma lw'okulemererwa okulinnya ku ntikko mu kibiina kya Naguru Avis ekya First Division. Ng'azze mu kifo ky'omulundi ogw'okubiri, yawangula ekikopo ku mulundi gwe yasooka okuzannyira KCC ku [[Iganga TC]]. Mu mwaka gwe ogwasooka ng'ali ku ntikko, Umony yamaliriza league ng'omukubi w'ebikonde asinga n'ebikopo 15 okuyamba KCC okufuna ekikopo kya league ekisooka mu myaka 11. Yafuna n'ekirabo ky'omukubi w'omupiira ow'omwaka olw'ebikolwa bye eby'okukuba ebikonde.<ref name="Kalyango" /> === 2008-09 === Mu sizoni ye ey'okubiri ng'ali ne KCC, yateeba ggoolo 19 mu Uganda Super League, ng'asinga [[Peter Ssenyonjo]] owa Police FC eyawangula engule y'ebikopo mu liigi. Umony era yayamba nnyo mu ttiimu ye okutuuka mu lukungaana olw'okubiri mu 2009 CAF Champions League ng'awangula ebikopo bina, nga mw'otwalidde n'ebikopo ebyayamba okuwangula Ferroviário Maputo ne Supersport United. Era yawangula empaka 16 mu ttiimu n'eggwanga. === 2009-12 === Oluvannyuma lw'okugezesebwa okumala wiiki nnamba, Umony yassa omukono ku ndagaano y'emyaka ebiri ne South African Premier Soccer League club Supersport United ku nkomerero ya June 2009. Nga Jjulaayi 8, 2010, yasumululwa SuperSport United. Nga 31 Ogwokuna 2010, Umony yagenda ku University of Pretoria F.C. ng'akyusibwa. Yassa omukono ku ndagaano y'omwaka gumu ne TUKS ejja kukolebwa wamu n'omwaka gwe yali asigadde ku ndagaana ye eya SuperSport. [okutangaaza kwetaagibwa] Mu Gwokubiri 2011, oluvannyuma lw'okutendekebwa n'ekibinja mu kiseera ky'omwaka, Umony yassa omukono ku ndagaano y'omwaka gumu ne Portland Timbers mu mwaka gwabwe ogwasooka mu Major League Soccer. Oluvannyuma lw'omwaka gwa 2011, Timbers yalangirira nti baagaana okugula eddembe lya Umony era nti tajja kuddayo mu mwaka gwa 2012. Mu Janwali 2012, Umony yassa omukono ku ttiimu ya Vietnamese Becamex Binh Duong. Mu Ddesemba 2012, Umony yassa omukono ku ndagaano y'emyaka ebiri ne ttiimu y'e Tanzania Azam FC. Mu Gwokuna 2018, Umony yagenda e India n'akola endagaano ne ttiimu ya I-League Gokulam Kerala FC ku ndagaano y'omwaka gumu. Mu Janwali 2019, Umony yassa omukono ku Express FC. Umony yeetegereza ekifo mu ttiimu y'omutendesi wa Uganda Cranes Sebastien Desabre mu mpaka za AFCON mu makkati ga 2019 Cranes mwe bagenda okuzannyira. == Ttiimu y'eggwanga == Umony yazannyira ttiimu y'eggwanga lya Uganda ey'eggwanga omupiira gwe ogusooka mu 2009. Yawangula ekikopo kya CECAFA Cup mu 2008 n'ebikopo bitaano ebyayamba eggwanga lye okuwangula ekikopo ky'omulundi ogw'ekkumi ekya CECAFA. === Ggoolo ku ttiimu y'eggwanga === : ''Ggoolo za Uganda z'ezisooka''. {| class="wikitable" style="font-size:85%;" !Nedda !Ennaku z'omwezi !Enfo !Omulabe !Ebyavaamu !Ekivuddemu !Okuvuganya |- |1. |1 Ogwolubereberye 2009 |[[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|Ekisaawe]] kya Mandela National Stadium, [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]] | Rwanda | align="center" |30 | align="center" |4 Obulungi |Ekikopo kya CECAFA ekya 2008 |- |2. |9 Ogwolubereberye 2009 |Ekisaawe kya Mandela National Stadium, Kampala, Uganda | Tanzania | align="center" |'''1''' 0 | align="center" |Mu ngeri y'emu |Ekikopo kya CECAFA ekya 2008 |- |3. | rowspan="2" |11 Ogwolubereberye 2009 | rowspan="2" |Ekisaawe kya Mandela National Stadium, Kampala, Uganda | rowspan="2" | Burundi | align="center" |'''1''' 0 | rowspan="2" style="text-align:center" |5 Okutwalira awamu | rowspan="2" |Ekikopo kya CECAFA ekya 2008 |- |4. | align="center" |'''5''' Okutwalira awamu |- |5. |13 Ogwolubereberye 2009 |Ekisaawe kya Mandela National Stadium, Kampala, Uganda | Kenya | align="center" |'''1''' 0 | align="center" |1 0 |Ekikopo kya CECAFA ekya 2008 |- |6. | rowspan="2" |7 Ogwokusatu 2009 | rowspan="2" |Ekisaawe kya Al-Merrikh, Omdurman, [[Sudaani|Sudan]] | rowspan="2" | Sudan | align="center" |'''1''' 0 | rowspan="2" style="text-align:center" |Mu ngeri y'emu n'eyitibwa | rowspan="2" |Omukwano |- |7. | align="center" |Mu ngeri y'emu n'eyitibwa |- |8. |21 Ogwokusatu 2009 |Ekisaawe kya Mandela National Stadium, Kampala, Uganda | Malawi | align="center" |1 '''1''' Obulungi | align="center" |Mu ngeri y'emu |Omukwano |- |9. |27 Ogwekkuminoogumu 2012 |Ekisaawe kya Mandela National Stadium, Kampala, Uganda | Ethiopia | align="center" |'''1''' 0 | align="center" |1 0 |2012 CECAFA Cup |- |10. | rowspan="2" |30 Ogwekkuminoogumu 2012 | rowspan="2" |Ekisaawe kya Mandela National Stadium, Kampala, Uganda | rowspan="2" | South Sudan | align="center" |'''1''' 0 | rowspan="2" style="text-align:center" |4 Obulungi | rowspan="2" |2012 CECAFA Cup |- |11. | align="center" |Mu ngeri y'emu n'eyitibwa |- |12. |13 Ogwomukaaga 2015 |Ekisaawe kya Mandela National Stadium, Kampala, Uganda | Botswana | align="center" |Mu ngeri y'emu n'eyitibwa | align="center" |Mu ngeri y'emu n'eyitibwa |2017 Africa Cup of Nations qualification |} == Obulamu bwe == Umony yamaliriza emisomo gye mu Kyambogo University. Ayagala nnyo okusoma ebitabo bya Shakespeare. == Ebikopo by'awangudde == === Kampala City Council === * Uganda Super League: 2007-08 === Ttiimu y'eggwanga === * Ekikopo kya CECAFA: 2009 == Bya'awangudde ng'omuntu kinnoomu == * Ugandan Super League Golden Boot: 2007-08 (mu kibinja) * Omuzannyi w'omupiira ow'omwaka mu Uganda: 2008 * CECAFA Cup Golden Boot: 2009 == Ebyijuliziddwa == {{Reflist}} == Obulandira obulala == * Brian Umony at National-Football-Teams.com *   [[Category:Pages with unreviewed translations]] 514nl2q2xb662xaz6o83ug54nwg96so Cherif Mohamed Aly Aidara 0 8558 54705 30472 2026-06-13T10:15:35Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54705 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cherif Mohamed Aly Aidara''' alimu omusaayi omusenegal nomumauritaniya era nga mukulembeze mu diini lya Shi'i amanyikidwa olwemirimugye egyenkulakulana mu nsi zomubugwanjuba bwa Africa. Amanyikidwa nga omukubakulembeze abaamanyi mu diini lya Shi'i mu Senegal ne mubugwanjuba bwa Africa.<ref>Leichtman, Mara A. and Mamadou Diouf. (2009). ''New Perspectives on Islam in Senegal: Conversion, Migration, Wealth, Power and Femininity''. New York: Palgrave Macmillan.</ref> ==Gyenvude ne Abengaandaze== Musaayi mutabike era nga alimu omusaayi gwegwanga lya Mauritaniya ne lya Fulani, Cherif Mohamed Aly Aidara yazalibwa mu 1959 mu Darou Hidjiratou akaalo akasangibwa mu Bonconto Commune, ekitundu kya Kolda mu maselengeta ga Senegal akatandikibwawo kitaawe. Taata we ayitibwa Cherif Al-Hassane Aidara nga musajja nzalwa ye Mauritaniya okuva mu ttabi lya Al Lakhal mu gwanga lya Laghal elisangibwa mu Mauritaniya eyagamba nti muzukulu wa Cherif Moulaye Idriss owenyumba ya Idrisid. Wabula nga ye maama we ayitibwa Maimouna Diao enzalwa ye Senegal mu gwanga lya Peula (Fulani) okuva mu kika kya Diao. Nga Sharif omu Senegal, Aidara agamba nti aviladala mu lulyo lwa Nabbi Muhammad. Bweyamala okusoma ediini lyobuyisilamu mu Senegal, nga ebisinga kubyo kitaawe yeyabimusomesa, Aidara yeyongerayo nemisomogye ku Alliance Française mu Pari France. Amanyi enimi omuli oluwarabu, oluzungu, olufaransa, olupaar (olufulfulde) noluwolof.<ref name="Mozdahir">[https://web.archive.org/web/20191205181037/https://mozdahir.sn/biographie/ Portrait de Cherif Mohamad Aly Aïdara]. Institut International Mozdahir.</ref> Mwanyoko ayitibwa Cherif Habib Aidara mukulembeze wa Bonconto Commune. ==Emirimugye== Munkumi biri (2000) Cherif Mohamed Aly Aidara yatandikawo ekitongole kyobwananyini ekiyitibwa Mozdahir International Institute mu Senegal. Aidara yakulembeza nyo ebyengyigirisa nenkulakulana omuli okola emirimu gyenkulakulana, okukubiriza enkola yobuyisilamu eya microfinance nokutumbula ediini lyobuyisilamu elya Shi'i mu Senegal. Bweyali yakatandika emirimugye, Aidara yakulembeza nyo emirimu gyenkulakulana ne ebyengyigirisa okusingiradala mu bitundu bya Casamance (Fouladou) mu maselengeta ga Senegal naye yamala nagaziya emirimugye wabweru wa Senegal okutuuka mubitundu ebilala mubugwanjuba bwa Africa omuli Mali, Guinea Bissau, Burkina Faso, Ivory Coast nensi endala mu Africa. Atambula okwetolola ensi akolagana nebitongole byobwananyini ebyamanyi omuli World Food Programme. Azimbye kwotade nokugaziya Mozdahir okwetolola Senegal mu bibuga nga Dakar, Dahra, Djoloff, Kolda, Ziguinchor, Saloum ne Vélingara. Yatandikawo nakaaalo ka Mozdahir mu Nadjaf Al Ashraf nayamba mukukulakulanya ebyalo nga Teyel ne Foulamori nga yazimba amasomero nemizikiti mwebyo ebyaalo. Aidara dayirekta ku mukutu gwa redio eyitibwa Mozdahir FM mu Dakar ne redio eyitibwa Zahara FM mu Kolda. Byakoze ==Obutabo mu Lufaransa== Obutabo mu Lufaransa:<ref name="Mozdahir"/> *Les Vérités de La Succession du Prophète *Sayyidda Zaynab (pslf) l’héroïne de Karbala *La prière du Prophète Mouhammad (pslf) selon les membres de sa famille *Ghadir Khoum : Qui relate l’évènement de Ghadir et le fameux discours du prophète (pslf) ce jour-là. *Achoura jour de deuil ou jour de fête ? *Principes de la finance islamique ==References== <references/> c8wgktfvhsh509dtgivodslgwpbcjvj Cherif Al-Hassane Aidara 0 8559 54704 51907 2026-06-13T10:15:13Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54704 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cherif Al-Hassane Aidara''' (yazalibwa mu 1917 mu Timbedra Mauritaniya: Naafa mu mwezi gwa ntenvu omwaka 2011 mu Darou Hidjiratou, Senegal.) yalimu omusaayi omumauritaniya nomusenegal era nga mukulembeze mu diini lya Shi'i nga we Tinjaniya Tariqa. Cherif Al-Hassane Aidara yava mu nsi ya Mauritaniya nagenda mu Senegal mu nkomekerero yemyaka gyomu 1930. Bweyatuuka mu Senegal, yayanirizibwa Thierno Siirajaddine Mohamed Said Ba owe Medina Gounass nomukulu wessaza Seydou Diao oluvanyuma nawasa Maimouna Diao muwala womukulembeze we ssaza.<ref>Elhadji Lonka Sabaly. [https://web.archive.org/web/20230106172159/http://www.dental.sn/index.php?lien=4&id_mil=384&titre=%20%20%20%20%20Ziarra%20Annuelle%20d%27Elhadji%20Thierno%20Tidiane%20Sadigui%20Diallo%20de%20Kounkan%E9%20%3A%20Un%20CLD%20pr%E9paratoire%20pour%20%20la%205%E9%20Edition Ziarra Annuelle d'Elhadji Thierno Tidiane Sadigui Diallo de Kounkané : Un CLD préparatoire pour la 5é Edition]. ''Le Dental''.</ref><ref>[https://www.laviesenegalaise.com/tag/cherif-alhassane-aidara Chérif Al-Hassane Aïdara]. ''La Vie Sénégalaise''.</ref><ref>[https://www.setal.net/Velingara-Ziarra-Annuelle-du-Guide-Religieux-Elhadji-Thierno-Tidiane-Sadigui-Diallo-de-Kounkane-Un-CLD-preparatoire-pour_a53179.html Vélingara : Ziarra Annuelle du Guide Réligieux Elhadji Thierno Tidiane Sadigui Diallo de Kounkané Un CLD préparatoire pour commémorer la 5é Edition]. ''Setal.net''.</ref> Yabera mu mukyalo kye ekiyitibwa Darou Hidjiratou nga yazikibwa mu mwezi gwa ntenvu (omwezi gwekumi nebiri) 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20200221153226/http://senenet.net/index.php/2019/05/07/sortie-du-maire-de-bonkontou-les-precisions-de-cherif-habibou-aidara/ SORTIE DU MAIRE DE BONKONTOU : Les précisions de Chérif Habibou Aïdara]. ''Senenet''.</ref> Omuzikiti omunene oguyitibwa Al Hassanayni (ekitegeza 'Ba Hassan ba biri') ogwa Hidjiratou gwazimbibwa ekitongole kya Mozdahir International Institute (IMI) ng'omukulembeze ye Cherif Mohamed Aly Aidara. Omuzikiti guno gwazimbibwa mu kitibwa kya Cherif Al-Hassane Aidara ne jajawe Imam Al-Hassane Al Mojtaba Ibn Ali, omuzukulu wa Nabbi Muhammad omuzukulu nakabirye wa Twelve Imams mu Twelver Shiism.<ref>[https://web.archive.org/web/20200412002234/http://www.seneweb.com/blogs/chiitesenegal/inauguration-une-nouvelle-mosquee-a-velingara-al-hassanayni-de-daroul-hijratou-voit-le-jour_b_18.html Inauguration une nouvelle Mosquée à Vélingara Al-Hassanayni de Daroul Hijratou voit le jour]. ''Seneweb''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20200412002235/https://news.sen360.sn/news/amp/478713 Inaugurantion d'une mosquée construite par l'Institut Mozdahir International : Le khalife de Médina Gounass bénit les actions de l'Ong chiite]. ''Sen360''. 2016-04-27.</ref> ==Abengaandaze== Cherif Al-Hassane Aidara taata wa Cherif Mohamed Aly Aidara omukubakulembeze mu diini lya Shi'i era eyatandikawo ekitongole kyobwananyini ekiyitibwa Mozdahir International Institute (IMI). Cherif Al-Hassane Aidara era tata wa Cherif Habib Aidara omukulembeze wekibuga Bonconto Commune.<ref>[https://www.scribd.com/document/49609394/Qui-est-Cherif-Mohamed-Aly-Aidara-1 Qui est Chérif Mohamed Aly Aïdara].</ref> ==References== <references/> q0yv18lnemdignatk4wogwupqokfmvl Bosnia ne Herzegovina 0 8565 54332 27524 2026-06-12T13:51:30Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54332 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bosnia ne Herzegovina''' nsi esangibwa ku lukalu lwa [[Bulaaya]]. {{Bulaaya 2}} [[Category:Bulaaya]] 1dspoumlu52d6682ffjv2y1tszy50qc Bulgaria 0 8566 54497 35636 2026-06-12T21:43:41Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54497 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bulgaria''' nsi esangibwa ku lukalu lwa [[Bulaaya]]. {{Bulaaya 2}} [[Category:Bulaaya]] 4v7qew2thjsj8ovi8sw8c8t0zymnta5 Croatia 0 8567 54883 27526 2026-06-13T11:57:14Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54883 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Croatia''' nsi esangibwa ku lukalu lwa [[Bulaaya]]. {{Bulaaya 2}} [[Category:Bulaaya]] j2di9cv6lzu8jns59k969weey52e0b5 Charlton County, Georgia 0 8621 54699 27631 2026-06-13T10:13:19Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54699 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Charlton County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] bq6qtj42o4ctwdgyxswbs7u3tq7qj49 Crawford County, Georgia 0 8622 54870 27632 2026-06-13T11:53:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54870 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Crawford County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] d2tky7j25fje5pasax4fj2rd9orlo2o Cook County, Georgia 0 8627 54842 27637 2026-06-13T11:47:03Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54842 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Cook County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] gypw9cfld0kyvkzizmh5chgxtp5385e Candler County, Georgia 0 8628 54594 27638 2026-06-13T04:41:46Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54594 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Candler County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] k11tmtd6h8cbc7brt1dcii0b0bzwno1 Columbia County, Georgia 0 8629 54815 27639 2026-06-13T11:38:19Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54815 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Columbia County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] m6z509fji2nxry419di11hadokci4yd Carroll County, Georgia 0 8641 54610 27673 2026-06-13T04:48:41Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54610 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Carroll County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] tok8m1o56wtv8lymsk7rwcje3ktp5du Cherokee County, Georgia 0 8648 54706 27680 2026-06-13T10:15:57Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54706 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Cherokee County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] rw0jnj54poj219nvq2tpmnqwa34tqye Chattooga County, Georgia 0 8649 54702 27681 2026-06-13T10:14:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54702 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Map_of_Georgia_highlighting_ Chattooga County.svg|thumb|235x235px|'''Chattooga County, Georgia''']] [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Chattooga County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] pil557wrnqc1vnidbx4qxlmt68kyra0 Early County, Georgia 0 8655 54789 27687 2026-06-13T11:28:38Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54789 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Early County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] gdku89viehjlowqd067m1p4ux28cirl Clinch County, Georgia 0 8656 54784 27688 2026-06-13T11:26:49Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54784 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Clinch County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] l1fy97ivsghlxjt6v7nlqyzmrwvn312 Bulloch County, Georgia 0 8657 54504 27689 2026-06-12T21:48:59Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54504 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Map_of_Georgia_highlighting_ Bulloch County.svg|thumb|235x235px|'''Bulloch County, Georgia''']] [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Bulloch County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] 5lriefvtea8ijn9c51j6bnfdvhbk58u Burke County, Georgia 0 8658 54517 27690 2026-06-12T21:54:00Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54517 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Map_of_Georgia_highlighting_Burke County.svg|thumb|235x235px|'''Burke County, Georgia''']] [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Burke County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] 6y8fwszix3cd5fgqki08oblqsor4mge Butts County, Georgia 0 8659 54547 27691 2026-06-12T22:12:54Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54547 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Map_of_Georgia_highlighting_Butts County.svg|thumb|235x235px|'''Butts County, Georgia''']] [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Butts County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] bubbdf52fou1esnd6q9vuqh3axhphi7 Calhoun County, Georgia 0 8660 54578 27692 2026-06-12T22:31:39Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54578 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Map_of_Georgia_highlighting_ Calhoun County.svg|thumb|235x235px|'''Calhoun County, Georgia''']] [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Calhoun County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] esafc05pw2ohr0ek3cw58s8yi63fqkc Catoosa County, Georgia 0 8663 54635 27695 2026-06-13T04:58:54Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54635 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Catoosa County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] cv7osrouekfji42s31hmnk0y59wniuu Chatham County, Georgia 0 8664 54700 27696 2026-06-13T10:13:53Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54700 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Map_of_Georgia_highlighting_Chatham County.svg|thumb|235x235px|'''Chatham County, Georgia''']] [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Chatham County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] 6u2jcts3z2odog0hd1ho0ftj0ukftwy Chattahoochee County, Georgia 0 8665 54701 27697 2026-06-13T10:14:12Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54701 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Chattahoochee County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] 20oxlv6iggqirnwf60w2pm0cqiv6xtw Coweta County, Georgia 0 8667 54865 27699 2026-06-13T11:52:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54865 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Coweta County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] 0pbgckg5fc6wbkjxuiisv5hdjfn0bmf Camden County, Georgia 0 8669 54585 27701 2026-06-13T04:38:07Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54585 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Camden County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] ran88aq5opsz1ltaq5hkyekbvkuh2rr Colquitt County, Georgia 0 8683 54814 27715 2026-06-13T11:37:59Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54814 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Colquitt County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] 8u74hhteglgfb1t4r3lmx6or9h0qsg3 Crisp County, Georgia 0 8693 54877 27725 2026-06-13T11:55:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54877 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Crisp County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] [[Category:Add maps later]] r0grfvdrrtbk0j6mg1myvsnis919zjw Cobb County, Georgia 0 8697 54795 27729 2026-06-13T11:30:23Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54795 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cobb County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] [[Category:Add maps later]] 3g8zjc5ucylft4ozq90j2uks67s3epl Coffee County, Georgia 0 8698 54798 27730 2026-06-13T11:31:19Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54798 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Coffee County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] [[Category:Add maps later]] 3pvqr8bwe09iib6n0icych3hc6olwlp Bryan County, Georgia 0 8699 54429 27731 2026-06-12T18:04:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54429 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bryan County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] [[Category:Add maps later]] 21yj69wd8nx2g9wkms5069rxmd87y44 Brooks County, Georgia 0 8700 54410 27732 2026-06-12T17:48:22Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54410 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brooks County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] [[Category:Add maps later]] 3c68stnngmqx2c82i2myxgsyryk0rsb Clarke County, Georgia 0 8702 54768 27734 2026-06-13T10:45:31Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54768 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clarke County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] [[Category:Add maps later]] td8dfb3ks214asdn8lzcldu7svtz8o4 Clay County, Georgia 0 8703 54769 27735 2026-06-13T10:45:53Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54769 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clay County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] [[Category:Add maps later]] oftu7g9w70r77rui9on1yt49m0u0550 Clayton County, Georgia 0 8715 54773 27747 2026-06-13T10:47:28Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54773 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clayton County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] [[Category:Add maps later]] fub2sfl6p2mznit6x7d932wve463az2 Brown County, Texas 0 8784 54414 27819 2026-06-12T17:49:41Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54414 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brown County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] 25ahvap5042ayulu28lxt29hl8ebus2 Bosque County, Texas 0 8785 54333 27820 2026-06-12T13:52:09Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54333 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Texas in United States.svg|thumb|197x197px|Texas munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Bosque County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] rannx08pn5b1ostmt4wfhhkhuht4bif Caldwell County, Texas 0 8789 54577 27824 2026-06-12T22:31:11Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54577 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Texas in United States.svg|thumb|197x197px|Texas munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Caldwell County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] cairlvb44dxpizfeavaktlxyd44wh2f Callahan County, Texas 0 8790 54581 27825 2026-06-13T04:35:56Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54581 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Callahan County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] t8qpxctwuq0ixqplyiabn3lentvogtm Bowie County, Texas 0 8791 54336 30339 2026-06-12T13:53:36Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54336 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Texas in United States.svg|thumb|197x197px|Texas munda mu [[United States of Amerika]]]]. '''Bowie County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] fcmzgyd3t9b4prlfxypkwgbv7bv0fu9 Coryell County, Texas 0 8794 54856 27829 2026-06-13T11:50:06Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54856 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Coryell County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] 9tumsnu2qec5ts52fqb4fsrj4hnan8h Cameron County, Texas 0 8795 54587 27830 2026-06-13T04:38:59Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54587 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cameron County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] 5z3ytc0fbdryk3hisgm51zzfarwqcaa Brewster County, Texas 0 8800 54388 27835 2026-06-12T17:30:08Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54388 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brewster County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] nzcde7pmqxdhb4x954oyy9oli7fenep Culberson County,Texas 0 8801 54888 27836 2026-06-13T11:58:41Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54888 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Culberson County,Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] fxudjtfrh8k9krzviz4xy0c5f5vzu0k Comal County, Texas 0 8803 54818 27838 2026-06-13T11:39:12Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54818 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Comal County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] 4c6af7097uxk3i64l5asaptts9ovmf2 Concho County, Texas 0 8805 54831 27840 2026-06-13T11:42:49Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54831 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Concho County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] stat1l46fsaiqf1x3m7xpi35vwp6696 Coke County, Texas 0 8806 54799 27841 2026-06-13T11:31:38Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54799 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Coke County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] rnm9xzfrrkyu59l7mw3tmq4ul2iltby Cass County, Texas 0 8807 54619 27842 2026-06-13T04:52:10Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54619 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cass County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] 7zk19euv0yxrsw1yrls9roq1klx0zgp Cochran County, Texas 0 8808 54797 27843 2026-06-13T11:31:01Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54797 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cochran County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] 3tyb1g55qaevdko561v8sovyrefl3mk Crockett County, Texas 0 8812 54884 27847 2026-06-13T11:57:36Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54884 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Crockett County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] l69g0g53c6pewb9buo6j8i6fxh10rrm Crosby County,Texas 0 8813 54885 27848 2026-06-13T11:57:59Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54885 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Crosby County,Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] 65gxtiulb095lo2ke70yamxa188h9fg Eastland County, Texas 0 8825 54817 27860 2026-06-13T11:38:50Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54817 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Eastland County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] h9q0hqu16zgzh0upux8xnqp9tietfj9 Colorado County, Texas 0 8837 54813 27872 2026-06-13T11:37:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54813 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Colorado County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] as3hof9ajm8dooa1xw3l8t6tpaeyskd Calhoun County, Texas 0 8838 54579 27873 2026-06-12T22:32:12Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54579 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Calhoun County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] hu0e8icanrqeb0xqittx6i4o45r0tw7 Cottle County, Texas 0 8849 54863 27884 2026-06-13T11:51:38Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54863 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cottle County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] asddecvgqpz94ufb5fo2ztolq775eyg Crane County, Texas 0 8850 54867 27885 2026-06-13T11:52:47Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54867 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Crane County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] 14lbmytnhxrglap3dtqq5bz8zih9kcr Childress County, Texas 0 8862 54709 27897 2026-06-13T10:17:03Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54709 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Childress County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] l5k3me3ulhxdca2hzaqzt3ivn5eksnp Clay County, Texas 0 8863 54772 27898 2026-06-13T10:47:07Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54772 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clay County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] dxjx5vbvxapwp01jqync1me41sc6nmi Castro Count, Texas 0 8932 54620 27967 2026-06-13T04:52:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54620 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Castro Count, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] a3ekgey0cwl2f5r33s19bz5uu23xtjb Briscoe County, Texas 0 8933 54409 27968 2026-06-12T17:47:57Z Nambogo Catharine 6408 54409 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Briscoe County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] cuc34fait9xrcsa6538x2vyssdzpgvy Comanche Count, Texas 0 8934 54820 27969 2026-06-13T11:39:31Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54820 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Comanche Count, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] m2ppcfk86fj7lqhvbgb6588k8mcpesu Camp County, Texas 0 8936 54590 27971 2026-06-13T04:40:14Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54590 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Camp County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] 3vm47lk4eiblclqz2qqs5rhm0fdqhow Cooke County, Texas 0 8938 54844 27973 2026-06-13T11:47:30Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54844 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cooke County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] f5uth09dgy8k5dp442dm2b64pqltm54 Coleman County, Texas 0 8939 54801 27974 2026-06-13T11:32:37Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54801 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Coleman County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] 3atcnete6hko6favnqo5x28j10byup6 Borden County, Texas 0 8948 54330 27983 2026-06-12T13:50:34Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54330 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Texas in United States.svg|thumb|197x197px|Texas munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Borden County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] n7z0nrtimp0iy9wezs8exmidvgeyhkr Burnet County, Texas 0 8949 54519 27984 2026-06-12T21:54:48Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54519 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Texas in United States.svg|thumb|197x197px|Texas munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Burnet County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] aema2r4dt7vor5orkpborfjawb0fwy7 Brooks County, Texas 0 8950 54411 27985 2026-06-12T17:48:48Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54411 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brooks County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] njw8kycske3ubq6kdeyyyym45zgvf6d Brazos County, Texas 0 8951 54342 27986 2026-06-12T13:56:57Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54342 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Texas in United States.svg|thumb|197x197px|Texas munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Brazos County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] tjzrfj3195vkzb0aha1rg4vpw9ka818 Brazoria County, Texas 0 8979 54341 28013 2026-06-12T13:56:17Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54341 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Texas in United States.svg|thumb|197x197px|Texas munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Brazoria County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] 7tpqkcd1brilz5g0wrxzsezsjzmzhdl Carson County, Texas 0 8980 54614 28014 2026-06-13T04:50:20Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54614 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Carson County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] 8um88uzg4lornk175yinorsq98l7mlo Chambers County, Texas 0 8981 54661 28015 2026-06-13T09:45:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54661 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Chambers County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] mp7sqnr0jq62oa4duktoi8auos9yjoh Cherokee County, Texas 0 8982 54707 28016 2026-06-13T10:16:20Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54707 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Texas in United States.svg|thumb|197x197px|Texas munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Cherokee County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] lt5qd2yv969l8lfi93ocuu8z84m8hm8 Collin County, Texas 0 8983 54808 28017 2026-06-13T11:34:59Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54808 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Collin County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] nrj8fl43dz4mholtq6v7tar2352yd9a Collingsworth County, Texas 0 8984 54810 28018 2026-06-13T11:36:25Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54810 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Collingsworth County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] jc12qo1v867wx6aaogumfn5opkxc30l Bracken County, Kentucky 0 9238 54339 28640 2026-06-12T13:55:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54339 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kentucky in United States.svg|thumb|197x197px|Kentucky munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Bracken County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] 1t613bptijsmk5v32kf3o191nodb55q Crittenden County, Kentucky 0 9241 54881 28643 2026-06-13T11:56:54Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54881 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Crittenden County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] 33kn5jh8jfkgo1yvbjl7zema4w4dyyq Bullitt County, Kentucky 0 9242 54503 28644 2026-06-12T21:48:36Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54503 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kentucky in United States.svg|thumb|197x197px|Kentucky munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Bullitt County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] pn51wczyd36hi6b9xzvgkqcismvjnnp Butler County, Kentucky 0 9243 54543 28645 2026-06-12T22:11:19Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54543 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kentucky in United States.svg|thumb|197x197px|Kentucky munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Butler County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] 18pbpjk9dy0u7igwrth9vihglzvchbg Caldwell County, Kentucky 0 9244 54575 28646 2026-06-12T22:30:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54575 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kentucky in United States.svg|thumb|197x197px|Kentucky munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Caldwell County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] 11jqy37k5miz72fpevl5e7xfgdujt9q Calloway County, Kentucky 0 9245 54583 28647 2026-06-13T04:37:11Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54583 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Calloway County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] qcjz39oek2kzd5kroa5t3qto9ayt2qd Campbell County, Kentucky 0 9246 54591 28648 2026-06-13T04:40:33Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54591 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Campbell County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] eepuiddc6v4tz56aq54od42y4qd6wt4 Boone County, Kentucky 0 9247 54328 28649 2026-06-12T13:49:47Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54328 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kentucky in United States.svg|thumb|197x197px|Kentucky munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Boone County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] c1kirhzo1puy1z4vcuqpb2p2guq4utt Bourbon County, Kentucky 0 9249 54335 28651 2026-06-12T13:52:59Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54335 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kentucky in United States.svg|thumb|197x197px|Kentucky munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Bourbon County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] 5wm42i5qyk8mt8cnecc4lhni0asxc7b Casey County, Kentucky 0 9251 54617 28653 2026-06-13T04:51:25Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54617 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Casey County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] rqhqxt202vnfzih322bkp2qmpp4tb0d Carroll County, Kentucky 0 9256 54611 28659 2026-06-13T04:49:06Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54611 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Carroll County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] biia1xer4n89df8ys6cha19bcuir8ot Boyd County, Kentucky 0 9257 54337 28660 2026-06-12T13:54:30Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54337 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kentucky in United States.svg|thumb|197x197px|Kentucky munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Boyd County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] 1q5s56ueijwfnjttlqoml1c54ahcmqz Boyle County, Kentucky 0 9258 54338 28661 2026-06-12T13:54:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54338 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kentucky in United States.svg|thumb|197x197px|Kentucky munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Boyle County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] 1wp0t8xg35kuj6oohcz7pfwcvxosofs Breathitt County, Kentucky 0 9259 54343 28662 2026-06-12T13:57:41Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54343 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kentucky in United States.svg|thumb|197x197px|Kentucky munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Breathitt County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] dxivq2lutg9u3jlr31b7z8nbez82rgn Breckinridge County, Kentucky 0 9260 54344 28663 2026-06-12T13:58:07Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54344 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kentucky in United States.svg|thumb|197x197px|Kentucky munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Breckinridge County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] 29xo6gprvy5nuvzxqajq9829d4btvra Clinton County, Kentucky 0 9261 54786 28664 2026-06-13T11:28:00Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54786 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clinton County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] ikzi4hdgabef3eneqoj8eo8zb5oehp6 Clark County, Kentucky 0 9262 54763 28665 2026-06-13T10:43:48Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54763 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clark County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] e7xmy0qmzn0i9qfqgzecwlm8jppo1kf Christian County, Kentucky 0 9263 54717 28666 2026-06-13T10:23:33Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54717 wikitext text/x-wiki Chris Evans Kaweesi.jpg '''Christian County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] jn7r79x2sga11h50lw2d582oysov7id 54719 54717 2026-06-13T10:24:38Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54719 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christian County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] fvl113m2lz5p7jap00jkslnd510aqla Carter County, Kentucky 0 9271 54615 28674 2026-06-13T04:50:40Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54615 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Carter County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] 0boi17n83zhwm6xvyb0t5mgv7e4vgzz Carlisle County, Kentucky 0 9274 54600 28677 2026-06-13T04:44:08Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54600 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Carlisle County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] 9a0ltnj5ud9c3lvdipk606vrrr3yxbj Clay County, Kentucky 0 9289 54770 28692 2026-06-13T10:46:20Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54770 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clay County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] epzdpxl32xv1lnqibiqatvw2e62hksj Bollinger County, Missouri 0 9361 54322 28764 2026-06-12T13:46:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54322 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Missouri in United States.svg|thumb|197x197px|Missouri munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Bollinger County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] r50tru9so3gpsy377leqxvfzekwx4xn Buchanan County, Missouri 0 9362 54431 28765 2026-06-12T18:05:28Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54431 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buchanan County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] gea8mjup7cafnceffofgaxh30s3ydc6 Boone County, Missouri 0 9363 54329 28766 2026-06-12T13:50:12Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54329 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Missouri in United States.svg|thumb|197x197px|Missouri munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Boone County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] elqj5pu0imn8wpsqq9wpwwx7x6qemus Caldwell County, Missouri 0 9364 54576 28767 2026-06-12T22:30:52Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54576 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Missouri in United States.svg|thumb|197x197px|Missouri munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Caldwell County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] 4sr3swivgl8dpy3zgha1xgawgg5ocls Callaway County, Missouri 0 9365 54582 28768 2026-06-13T04:36:50Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54582 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Callaway County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] rq86rl64na5279oz8ujeen3z89oyxv3 Butler County, Missouri 0 9366 54544 28769 2026-06-12T22:11:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54544 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Missouri in United States.svg|thumb|197x197px|Missouri munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Butler County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] ae2xn2sobsz305vns7sb1vcrelsj05o Carter County, Missouri 0 9367 54616 28770 2026-06-13T04:51:00Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54616 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Carter County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] 8n74jtisjfw5oenpih1wz9ybxqwoktw Carroll County, Missouri 0 9368 54612 28771 2026-06-13T04:49:28Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54612 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Carroll County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] 58glmc42lfdjtxu9ke7cbhfb4gorwkd Cape Girardeau County, Missouri 0 9369 54597 28772 2026-06-13T04:42:55Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54597 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cape Girardeau County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] iorwfknnejg9tiz818bp0fm1zf12q6c Camden County, Missouri 0 9370 54586 28773 2026-06-13T04:38:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54586 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Camden County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] ryg6xav44ge4sttbtiux77cnxkqs0ey Cass County, Missouri 0 9371 54618 28774 2026-06-13T04:51:45Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54618 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cass County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] trmgpo1domjscls0dgsx4eunck6n4lo Cedar County, Missouri 0 9372 54639 28775 2026-06-13T05:00:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54639 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cedar County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] b3n1sbxrt570gozs6204vhvuck19lgv Chariton County, Missouri 0 9373 54665 28776 2026-06-13T09:47:12Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54665 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Chariton County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] dcaznj886zpjj1visyz67gbl7s9ikvk Christian County, Missouri 0 9374 54720 28777 2026-06-13T10:24:52Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54720 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christian County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] 2tpdc0p3v43tnb05xi3qy88t3c1ww5r Clark County, Missouri 0 9375 54764 28778 2026-06-13T10:44:11Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54764 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clark County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] scdezvhv645voi591hdae3bglzb21ny Clay County, Missouri 0 9376 54771 28779 2026-06-13T10:46:46Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54771 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clay County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] fqvcjse6g7kybjdnr3oztpkfs0q762y Clinton County, Missouri 0 9377 54787 28780 2026-06-13T11:28:18Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54787 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clinton County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] cvp0jfmsqkr3x9yavdleabnetjeqo9t Cole County, Missouri 0 9378 54800 28781 2026-06-13T11:32:01Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54800 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cole County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] 3uvyo3i9zknhlam8egmj5g3wjjz27ty Cooper County, Missouri 0 9379 54846 28782 2026-06-13T11:47:52Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54846 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cooper County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] tdr3nnnv08ainme6c6bjh5afnzhcrwq Crawford County, Missouri 0 9380 54873 28783 2026-06-13T11:54:19Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54873 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Crawford County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] ljf3lx6g2gdp9jv5v3483upv4k0hjm0 Brown County, Ohio 0 9478 54413 28880 2026-06-12T17:49:18Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54413 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brown County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Ohio}} [[Category:Amagombolola g’e Ohio]] [[Category:Ohio, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]] [[Category:Ohio]] [[Category:Add maps later]] 3x4vpf75uhuvhmmrga6a7ae69j74r62 Crawford County, Ohio 0 9484 54875 28886 2026-06-13T11:54:40Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54875 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Crawford County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Ohio}} [[Category:Amagombolola g’e Ohio]] [[Category:Ohio, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]] [[Category:Ohio]] [[Category:Add maps later]] nj1g6ymamuag2jt2o4acc7s3zznxwpf Coshocton County, Ohio 0 9485 54857 28887 2026-06-13T11:50:33Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54857 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Coshocton County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Ohio}} [[Category:Amagombolola g’e Ohio]] [[Category:Ohio, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]] [[Category:Ohio]] [[Category:Add maps later]] rajn3dksksko2gac5d7xdj59xsr1dmz Columbiana County, Ohio 0 9486 54816 28888 2026-06-13T11:38:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54816 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Columbiana County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Ohio}} [[Category:Amagombolola g’e Ohio]] [[Category:Ohio, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]] [[Category:Ohio]] [[Category:Add maps later]] i77v86brmj2o71ght4g07n5sru3ekjs Clinton County, Ohio 0 9487 54788 28889 2026-06-13T11:28:34Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54788 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clinton County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Ohio}} [[Category:Amagombolola g’e Ohio]] [[Category:Ohio, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]] [[Category:Ohio]] [[Category:Add maps later]] l826dcq3p12wlfi63m4cv3ze43dbagk Clermont County, Ohio 0 9488 54779 28890 2026-06-13T10:50:06Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54779 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clermont County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Ohio}} [[Category:Amagombolola g’e Ohio]] [[Category:Ohio, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]] [[Category:Ohio]] [[Category:Add maps later]] 00mmd2xvyabcnn8du1w3pwb69l331u3 Clark County, Ohio 0 9489 54765 28891 2026-06-13T10:44:31Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54765 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clark County, Ohio, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Ohio}} [[Category:Amagombolola g’e Ohio]] [[Category:Ohio, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]] [[Category:Ohio]] [[Category:Add maps later]] 5i084amswwn5ji4e201m9dlmr5cql3g 54766 54765 2026-06-13T10:44:58Z Nambogo Catharine 6408 Nambogo Catharine moved page [[Clark County, Ohio, Ohio]] to [[Clark County, Ohio]]: Misspelled title 54765 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clark County, Ohio, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Ohio}} [[Category:Amagombolola g’e Ohio]] [[Category:Ohio, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]] [[Category:Ohio]] [[Category:Add maps later]] 5i084amswwn5ji4e201m9dlmr5cql3g Champaign County, Ohio 0 9490 54662 28892 2026-06-13T09:46:18Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54662 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Champaign County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Ohio}} [[Category:Amagombolola g’e Ohio]] [[Category:Ohio, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]] [[Category:Ohio]] [[Category:Add maps later]] 39zzr3hxjzpdbzy31ui9xpscf06xeg5 Carroll County, Ohio 0 9491 54613 28893 2026-06-13T04:49:51Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54613 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Carroll County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Ohio}} [[Category:Amagombolola g’e Ohio]] [[Category:Ohio, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]] [[Category:Ohio]] [[Category:Add maps later]] kztjfigsfj7k95nmdyha4c54l9kbbc7 Butler County, Ohio 0 9492 54546 28894 2026-06-12T22:12:18Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54546 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Ohio in United States.svg|thumb|197x197px|[[Ohio]] munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Butler County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Ohio}} [[Category:Amagombolola g’e Ohio]] [[Category:Ohio, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]] [[Category:Ohio]] [[Category:Add maps later]] 584k39y0jo15s1g818x3mx3llne7thz Caroline Kamusiime 0 9615 54608 34022 2026-06-13T04:47:23Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54608 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Caroline Kamusiime''' (yazaalibwa 23 November 1982) [[:en:Legislator|mubaka]] wa Uganda omukyala akiikirira abantu b'omu [[:en:Rukiga_District|disitulikiti y'e Rukiga]] nga Omubaka omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] . Mmemba w'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekibiina eky'oby'obufuzi mu Uganda ekikubiriizbwa [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] pulezidenti [[Yuganda|wa Uganda]] . Kamusiime abadde mu kaweefube w’okunoonya eky’okugonjoola obutakkaanya n’enkolagana ennunggamu wakati wa [[Rwanda]] ne Uganda, Rwanda lwe yaggalawo ensalo zaayo eri Uganda ng’elumiriza Uganda okuvugirira ebintu ebyagala okusuula gavumenti ye Rwanda. Mu 2021, yaddamu okulondebwa ku bwammemba bwa palamenti. == Okusoma == Kamusiime yasoma O'level okuva [https://www.gou.go.ug/content/kololo-high-school kololo high school] gye yatuulira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda certificate of education]] (UCE) mu 1997. Oluvannyuma yaweebwa ekifo mu bishop comboni college kanungu gye yamalira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda advanced certificate of education]] (UACE) mu 1999. Oluvannyuma yafuna diguli esooka mu [[:en:Information_technology|bya tekinologiya]] okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] mu 2010. == Emirimu == Kamusiime abadde mubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] okuva mu 2017 n’okutuusa kati. Yaliko omukungu [[:en:Information_technology|wa tekinologiya]] mu [[:en:MTN_Uganda|MTN Uganda]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, Era yaliko atuukirwako abagenyi mu [[:en:British_American_Tobacco|British American tobacco]] Uganda okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 era yaliko omubalirizi w’ebitabo mu kkampuni ya [[:en:Caltex|caltex Uganda]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2006 <ref name=":0" /> Mu palamenti ya Uganda, akola ku [https://parliamentwatch.ug/committee/committee-on-legal-and-parliamentary-affairs-2/ kakiiko akakola ku nsonga z'amateeka ne palamenti] == Ebijjuliziddwa == {{Reflist}} tes18hdar0hdn4qh3r79zqlfytxj3qt Catheline Ndamira 0 9616 54621 33656 2026-06-13T04:52:50Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54621 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Catheline Ndamira''' mukyala munnabyabizinensi era munnabyabufuzi wa Uganda nga abadde mubaka akiikirira abakyala mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=339 |access-date=2023-03-17 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153725/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=339 |url-status=dead }}</ref> ekifo kino ekibaddemu okuva mu 2016. [[Category:Articles with hCards]] == Ebimukwatako n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 13 Ogwomunaana 1977. Catheline Ndamira emisomo gye egya ssekendule yagisomera ku Rubirizi S.S.S. Yasoma ebya bizinensi ku ssettendekero wa [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]], nga yafuna Satifiketi eya [[:en:Business_administration|business administration]] mu 2008, Era yafuna ne Dipulooma okuva ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]], mu [[:en:Kampala|Kampala]] mu 2010. Mu 2014, yafuna Diguli esooka mu kukwasanganya bizinensi eya Bachelor of Business Administration and Management okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]. == Emirimu gy'akoze == Wakati wa 2010 ne 2015 yakola ng'omukwanaganya w'ebyenfuna mu Kampuni ya VIDAS ENGINEERING SERVICES CO. LTD Oluvanyuma lw'[[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda okwabonna okw'ali mu Gwokubiri 2016]], Catheline Ndamira Atwakiire yalondebwa ku kifo ky'omubaka akiikirira abakyalA MU [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] mu 2016. == Emirimu gye mu Paalamenti == Okuggyako obuvunanyizibwa bwalina mu Paalamenti, buno bw'[[:en:Parliamentary_committees|ebukiiko bwatuulako mu Paalamenti]]: * Mmemba ku kakiiko akakwasaganya esimbi z'abakozi ba Gavumenti * Akakiiko akakwasaganya eby'obulamu[https://web.archive.org/web/20210429153725/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=339 Patliament of Uganda retrieved 15 April 2020] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Ndamira, Catheline}} g1vx3ej0v78ujvf4bnofzknt14a39oe Caroline Amali Okao 0 9617 54606 34668 2026-06-13T04:46:41Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54606 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] '''Caroline Amali Okao''' Munnabyabufuzi wa [[:en:Uganda|Uganda]]. Yali Minisita omubeezi ow'ebibiina ebiwozi by'ensimbi mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. Y'adda mu bigere bya [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]].<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Okao era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] omulonde [[:en:Amolatar_District|akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar]], mu Paalamenti ey'omwenda (2011 - 2060).<ref name="District">https://web.archive.org/web/20150924064901/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=304&const=Woman+Representative&dist_id=51&distname=Amolatar</ref> == Ebuvo bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Amolatar, mu [[:en:Lango_sub-region|ttundutundu ly'e Lango]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]], nga 1 Ogusooka 1972. Mu misomo gye egya Pulayimale ne Ssekendule yagisomera mu masomero ga Uganda. Mu 1997, yegatta ku ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]], Yunivasite ya Uganda esinga obukulu n'obunene, nga yatikkirwa Diguli esooka mu by'obulambuzi eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] in tourism mu 2000. Mu 2011, Yunivasite ya Makerere yamuwa Satifikeeti eya Certificate in Planning and Management.<ref name="District"/> == Emirimu gye == Okuva mu 2003 okutuusa mu 2006, yaweerezaako nga Dayilekita wa Crown Technical Services, nga Kkampuni eno yayambako mu kugitandika. Mu 2006, yawangula akalulu k'omubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar, nga y'esimbawo nga talina kibiina. Mu Gwokutaano 2011, yalondebwa ku kya Minisita omubeezi ebw'ebibiina biwozi by'ensimbi.<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150217021728/http://www.newvision.co.ug/D/8/18/765766</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150217021724/http://www.newvision.co.ug/news/631137-govt-postpones-national-census-to-2013.html</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Economy_of_Uganda|Eby'efuna bya Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lulamba olw'abaminisita abali ku Kabinenti ya Uganda Ogwokutaano 2011] * [https://web.archive.org/web/20160303215049/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1239976/-/bj6dsmz/-/index.html Gavumenti etwala tekinologiya mu byalo olw'enkulakulana - Ogwomwenda 2011] d276dya6eh13bw20wvmbiofx04acjlc Catherine Apalat 0 9618 54624 32852 2026-06-13T04:54:31Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54624 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]]   '''Catherine Apalat''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomunaana 1981) Munnamawulire, Munnayuganda, mukozi wa filimu ra mukubi wa bifaananyi ku [[:en:Uganda_Media_Women's_Association|Uganda Media Women's Association (UMWA)]].<ref name=":0">UMWA, UMWA (2016). ''A Gender Analysis Report on media and Elections''. Kampala: UMWA. p.&nbsp;18.</ref> Okuva mu Gwokuna 2013, Apalat ye Maneja wa pulogulaamu za [[Mama FM]], ladiyo eri wansi wa UMWA.<ref name=":1">https://www.umwamamafm.co.ug/</ref> == Obuvo bwe n'emisomo gye == Apalat yazaalibwa mu Tororo eri David Livingstone Ongadi omusomesa wa Pulayimale ne Grace Onyadi omukugu mu by'empuliziganya. Apalat Pulayimale ye yagisomre ku Rock View mu 1994 nga tannaba kwegatta ku Tororo Girls ne Our Lady of Gayaza mu misomo gye egya Ssekendule (1995-2000). Apalat yegatta ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]] era n'attikirwa Diguli esooka mu by'amawulire eya bachelor's degree in Mass Communication mu 2005. == Emirimu gye == Apalat yakola n'ekibiina ekikola filimu kya Makerere University Mass Communication Film Department in 2002. Apalat y'afulumya omuzannyo ogw'eddakiika kkumi ogw'atuumibwa "Salongo’s Gift" ne "Portrait of an artist". Apalat yegatta ku Top Radio ng'akola ne dipatimenti effulumya amawulire, okusunsula era nga essira yalissa mu kusaka mawulire g'abzzi b'emisango mu 2003. Apalat yegatta ku kibiina ekikozi kya filimu ekya Great Lakes Film Production mu 2005-2006 nga yali akola ng'omuwandiisi w'emizannyo. Okuva mu 2007 okutuusa kati, Apalat era akola nga pulodyusa era omukubi w'ebifaananyi mu lupapula lw'amawulire olwa [[:en:Uganda_Media_Women's_Association|Uganda Media Women's Association]] oluyitibwa (The Other Voice) ne Grass Root Women Empowerment Network (GWEN) Magazine n'ebirala. Apalat yakola nga [[:en:Fredskorpset|Fredskorpset]] (FK) Exchange Participant (Norwegian Peace Corp) n'essomero ly'abannamawulire erya College of Journalism and Mass Communication (CJMC FM) mu 2011, Nepal. Minisitule y'ebympuliziganya mu Nepal, basiima omulimu gwa Apalat mu kwolesa n'okutumbula ennono n'obuwangwa bwa Africa obw'enjawulo ng'ayita mu filimu mu bikujjuko bya filimu ebyasooka mu Nepal mu Gwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.nepalafricafilmfestival.com.np/media/2011.html |access-date=2023-03-17 |archive-date=2020-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628033455/https://www.nepalafricafilmfestival.com.np/media/2011.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.nepalafricafilmfestival.com.np/media/2011.html |access-date=2023-03-17 |archive-date=2020-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628033455/https://www.nepalafricafilmfestival.com.np/media/2011.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.nepalafricafilmfestival.com.np/gallery/2011.html |access-date=2023-03-17 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625135524/https://www.nepalafricafilmfestival.com.np/gallery/2011.html |url-status=dead }}</ref> Okuva mu Gwokuna 2013, Apalat ye Dayilkita wa pulogulaamu ku Mama Fm, ladiyo y'abantu mu Uganda.<ref name=":1"/> Apalat yakola n'abakozi ba ladiyo okukakasa nti ekigendererwa kya ladiyo kituukibwako naddala pulogulaamu ezikwata ku kikula ky'abantu n'emizannyo emimpi. == Okunoonyereze kw'eyetabamu == Apalat yetabye mu pulojekiti eznjawulo mu kunonyreza omuli “Grass roots Women in Technology mu 2013, Audience analysis for Mama FM listeners mu 2014 ne [[:en:The_Global_Media_Monitoring_Project|The Global Media Monitoring Project]] (GMMP) mu 2015 wamu ne Uganda Media Women's Association. == Ebijuliziddwamu == <references /> 8zn854vwnevojp0jg36preihaeris6f Catherine Kyobutungi 0 9620 54626 47456 2026-06-13T04:55:21Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54626 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  [[Category:Articles with hCards]] '''Catherine Kyobutungi''' (yazaalibwa nga 1972) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Epidemiologist|musawo omukugu mu kulwanyisa n'okulwanyisa okusaasanya kw'enddwadde]] mu kaseera kano y'akulira African Population and Health Research Center<ref>https://aphrc.org/</ref><ref>{{Cite web |url=http://indepth-network.org/aphrcs-new-executive-director-%E2%80%93-dr-catherine-kyobutungi |title=Archive copy |access-date=2023-03-18 |archive-date=2023-03-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230318112021/http://indepth-network.org/aphrcs-new-executive-director-%E2%80%93-dr-catherine-kyobutungi |url-status=dead }}</ref> era sentebe wa [[:en:Joep_Lange|Joep Lange]].<ref>''Institute, Joep Lange.''</ref> Yalondebwa mu [[:en:African_Academy_of_Sciences|African Academy of Sciences]] mu 2018.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.aasciences.africa/fellow/kyobutungi-catherine |access-date=2023-03-18 |archive-date=2020-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200407124633/https://www.aasciences.africa/fellow/kyobutungi-catherine |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Kyobutungi yazaalibwa mu 1972 mu [[:en:Gulu|Gulu]] mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name="heidel">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.joeplangeinstitute.org/news-item/catherine-kyobutungi-appointed-as-joep-lange-chair/ |access-date=2023-03-18 |archive-date=2020-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200331152952/https://www.joeplangeinstitute.org/news-item/catherine-kyobutungi-appointed-as-joep-lange-chair/ |url-status=dead }}</ref> Yatandiika emisomo gye egy'obusawo ku ssettendekro wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu 1990.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.joeplangeinstitute.org/news-item/catherine-kyobutungi-appointed-as-joep-lange-chair/ |access-date=2023-03-18 |archive-date=2020-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200331152952/https://www.joeplangeinstitute.org/news-item/catherine-kyobutungi-appointed-as-joep-lange-chair/ |url-status=dead }}</ref> Oluvanyuma lw'okuttikirwa mu 1996 yakola ng'omusawo ku ddwaliro lya [[:en:Rushere_Community_Hospital|Rushere Community Hospital]].<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://aasciences.ac.ke/fellow/kyobutungi-catherine |access-date=2023-03-18 |archive-date=2019-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190606090140/https://aasciences.ac.ke/fellow/kyobutungi-catherine |url-status=dead }}</ref> Kyobutungi y'ava mu ddwaliro ettono n'adda mu [[:en:Public_health|ddwaliro lya Gavumenti]] oluvanyuma lw'okulekulira ng'alwanirira okutereeza embeera y'ebyobulamu bwa Africa.<ref>https://elifesciences.org/inside-elife/8304ca3b/webinar-report-building-connections-and-developing-research-in-sub-saharan-africa</ref> Yafuna Diguli y'esooka mu by'obulamu bw'abantu eya [[:en:Master's_degree|master's degree]] mu [[:en:Community_health|community health]] ne Diguli mu kulwanyisa ensaasanya y'obulwadde eya [[:en:Doctorate|doctoral degree]] mu [[:en:Epidemiology|epidemiology]] okuva mu Yunivasite ya [[:en:Ruprecht_Karl_University_of_Heidelberg|Ruprecht Karl University of Heidelberg]] mu 2002.<ref name=":0" /> Okunoonyerezaakwe kw'asinzira ku dipaatimenti ey'ensaaasanya y'obulwadde ne by'obulamu eby'abantu bonna era nga yagobererwa omukugu Prof. Dr. rer. nat. Heiko Becher.<ref name="heidel" /><ref>{{Cite web |url=http://indepth-network.org/dr-catherine-kyobutungi |title=Archive copy |access-date=2023-03-18 |archive-date=2023-03-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230318112014/http://indepth-network.org/dr-catherine-kyobutungi |url-status=dead }}</ref> Mu 2006 Kyobutungi yegatta ku African Population and Health Research Center n'ekigenderwa eky'okwongera ku kunonyerezaakwe mu misomo gye, era yalondebwa okukulembera okunoonyereza ku bisoomoza.<ref name=":1" /><ref name="audioboom.com">{{Cite web |url=https://audioboom.com/posts/2479560-aphrc-s-dr-catherine-kyobutungi-speaks-to-national-public-radio |title=Archive copy |access-date=2023-03-18 |archive-date=2025-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123194434/https://audioboom.com/posts/2479560-aphrc-s-dr-catherine-kyobutungi-speaks-to-national-public-radio |url-status=dead }}</ref> Oluvanyuma lw'okuttikirwa Kyobutungi yatandiika okusomesa ku Yuivasite ya [[:en:Mbarara_University_of_Science_and_Technology|Mbarara University of Science and Technology]].<ref name=":1" /> == Okunoonyereza kwe n'emirimu gye == Mu Gwekkumi 2017, Kyobutungi yafuulibwa Dayilekita wa Research at the African Population and Health Research Center (APHRC).<ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://aphrc.org/trainingprograms/index.php/pages/aphrc-facilitators/180-catherine-kyobutungi-phd |access-date=2023-03-18 |archive-date=2020-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200331154947/https://aphrc.org/trainingprograms/index.php/pages/aphrc-facilitators/180-catherine-kyobutungi-phd |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=http://indepth-network.org/aphrcs-new-executive-director-%E2%80%93-dr-catherine-kyobutungi |title=Archive copy |access-date=2023-03-18 |archive-date=2023-03-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230318112021/http://indepth-network.org/aphrcs-new-executive-director-%E2%80%93-dr-catherine-kyobutungi |url-status=dead }}</ref> Mu busobozi buno, yasobola okwekennenya [[:en:Maternal_health|eby'obulamu bw'abakyala abazaala]] n'ebisoomooza eby'enjawulo mu bibuga bya [[:en:Africa|Africa]].<ref>https://urbanage.lsecities.net/talks/well-being-in-african-cities#slides</ref> Kyobutungi yatunuulira nnyo okwongera amaanyi mu [[:en:Governance|bukulembeze]] bwa [[:en:Health|malwaliro]] aga bulijjo, saako okutendeka n'okubawa ebikozesebwa.<ref>''Kyobutungi, Catherine.''</ref> Mu masekkati g'abanoonyereza mu Africa okuva mu malwaliro ag'abulijjo basobola okukungaanya ebikwata ku by'obulamu naye tebalin busobozi kuby'ekennenya n'okubimalaawo.<ref name=":3">https://www.who.int/tdr/news/2015/research-data-share/en/</ref> Kyobutungi ageregeranyiza ebifunibwa mu kunonyereza n'ebitakozesebwa ku nvubu, "mu kaseera kano tulaba era tufuna ebikwata ku by'obulamu bitono nnyo nga amatu g'envubu ng'eri mu mazzi - naye tukimanyi nti bingi eby'etobese mu kyo".<ref name=":3" /> Yafuulibwa Dayilekita omukulu mu APHRC mu 2017.<ref>''Berman, Philippa (2017-10-28).''</ref> Mu kifo kino, emirimu gye essira yalissa mu kulwanisa ensaasanya y'enddwadde z'omutima, n'enddwadde ya sukaali mu bantu b'omubyalo n'engeri y'okutangiramu enddwadde z'omutima mu migoteko gye [[:en:Nairobi|Nairobi]].<ref>https://www.youtube.com/watch?v=eP0W3SHkuMI</ref> Mu kaseera kano ye yali ssentebe w'ekibiina ekirwanyisa okusaasana kw'enddwadde mu Kenya ekya Kenya Epidemiological Association. Kyobutungi akoze n'amanyi okolongosa mu by'enjigiriza by'abaana ab'obuwala, omuli okukulakulanya ebitundu mwe bawangalira n'okutendeka abasomesa.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.heardproject.org/uncategorized/spotlight-dr-catherine-kyobutungi/ |access-date=2023-03-18 |archive-date=2019-10-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191002204323/https://www.heardproject.org/uncategorized/spotlight-dr-catherine-kyobutungi/ |url-status=dead }}</ref> [[File:Catherine_Kyobutungi_by_Billy_Miaron_at_computer.jpg|left|thumb|Catherine Kyobutungi]] Mu 2019 Kyobutungi yalangirirwa ku bwa ssentebe wa [[:en:Joep_Lange|Joep Lange]], ekifo kyeyakozesa okwekennenya [[:en:Non-communicable_disease|enddwadde ezitasiigibwa]] mu mawanga ga Africa. Enddwadde ezitasiigibwa z'eyongedde okulinnya mu mawanga ga Africa nga eby'obulamu mu kaseera kano tebirina bikozesebwa n'abyetagisa mu kujjanjaba abantu mu bitundu ebikoseddwa enddwadde zino.<ref name=":0" /> Essira ku nsimbi eziva ebulaaya n'okutendeka abantu okutuusa kakaano bibadde ku bulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya]], [[:en:Malaria|omusujja gw'ensiri]] n'obulwadde bw'[[:en:Tuberculosis|akafuba]], kino kitegeeza nti okukeberebwa kw'enddwadde nga puleesa bibusibwa amaaso.<ref name=":0" /> Kyobutungi yawagira abasawo okutuukira ddala mu bantu mu byalo gyebawangalira naddala [[:en:Blood_pressure_cuff|abawambibwa puleesa]] n'okubekennenya [[:en:Hypertension|entunnunsi]].<ref name=":4">''Gregory Warner (September 14, 2014).''</ref> Ykizuula nti okwongera ku nkolagana wakati w'abalwadde n'abasawo yalina okugunjaawo enkola erimu ensimbi nga buli mulwadde eyagyanga ku ddwaliro okukeberebwa yaweebwanga ennusu kikumi (100 shillings).<ref name=":4" /> Wamu n'okutandikawo pulogulaamu ey'okunonyereza ku nddwadde ez'olukunguba n'engeri y'okunywezaamu obujjanjabi, Kyobutungi avumbudde omulimu gwa tkinologiya mu kukwasaganya abalwadde eri obujjanjabi bw'abwe.<ref name=":0" /> yasoma ku mulimu gy'ekitongole kya [[:en:WHO_Framework_Convention_on_Tobacco_Control|WHO Framework Convention on Tobacco Control]] ku tteeka lya taaba mu kitundu kya [[:en:Sub-Saharan_Africa|Sub-Saharan Africa]].<ref>''Wisdom, Jennifer P.; Juma, Pamela; Mwagomba, Beatrice; Ndinda, Catherine; Mapa-Tassou, Clarisse; Assah, Felix; Nkhata, Misheck; Mohamed, Shukri F.; Oladimeji, Oladepo; Oladunni, Opeyemi; Oluwasanu, Mojisola (2018-08-15).''</ref> Kyobutungi aweereza ku kakiiko ka [[:en:United_States_International_University_Africa|United States International University Africa]].<ref>''Website, USIU-Africa.''</ref> era akola nga Dayilekita w'ekitongole ekinonyereza ekya Consortium for Advanced Research Training in Africa (CARTA), ekitongole ekitunulidde okuzimba n'okunweza obusobozi bwa Yunivasite za Africa.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://cartafrica.org/secretariat/ |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211016050518/https://cartafrica.org/secretariat/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20191002205827/http://cartafrica.org/carta-hosts-dfid-deputy-director-research-evidence-division/</ref> Yalondebwa mu [[:en:African_Academy_of_Sciences|African Academy of Sciences]] mu 2018.<ref>https://news.yale.edu/2018/03/20/yale-african-academy-sciences-host-symposium-university-research</ref> Okuva mu 2019, Kyobutungi abadde memba ''[[:en:The_Lancet|Lancet]]''–SIGHT Commission on Peaceful Societies Through Health and Gender Equality, kikulemberwa [[:en:Tarja_Halonen|Tarja Halonen]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://sight.nu/commissioners/ |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-05-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210511162546/https://sight.nu/commissioners/ |url-status=dead }}</ref> == Ebirala by'eyakola == * [[:en:Partnership_for_Maternal,_Newborn_&_Child_Health|Partnership for Maternal, Newborn & Child Health]] (PMNCH), Memba ku kakiiko akakulembera<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Partnership_for_Maternal,_Newborn_&_Child_Health</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}{{Authority control}} pdx0053hj1nobtdthsmb5bgvn41ppcv Catherine Lamwaka 0 9621 54627 36301 2026-06-13T04:55:45Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54627 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  [[Category:Articles with hCards]] '''Catherine Lamwaka''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1983) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] munnabyabufuzi era mubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eya 11th ng'akikirira [[:en:Omoro_District|Disitulikiti y'e Omoro]]. == Ebimukwatako == Lamwaka Mubaka omukyala mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=509 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210428172730/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=509 |url-status=dead }}</ref> Ye [[:en:Parliament_of_Uganda#Composition|Mubaka wa Disitulikiti omukyala akiikirira]] akiikirira [[:en:Omoro_District|Disitulikiti y'e Omoro]]<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1500279/museveni-commends-omoro-voting-leaders</ref> era mmba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Ekibiina kya NRM kye kiri mu bukulembeze bw'eggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]]<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/NRMs-Lamwaka-registers-early-lead-in-Omoro-District/688334-3362062-in6n91z/index.html</ref> nga sentebe w'akyo ye [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], Pulezidenti wa Uganda.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/NRM-to-endorse-yoweri-museveni-for-another-term/4552908-5431318-l5hclwz/index.html</ref> Yaweerezaako nga omukiise wa Pulezidenti owa [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Gulu]]<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/gulu-rdc-lamwaka-resigns-for-mp-seat-</ref> ne[[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]].<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1319359/pader-rdc-weds-museveni-couple-cows</ref> == Emisomo gye == Lamwaka emisomo gye egya Pulayimale yagitandikira ku Gulu Primary School gye yamaliririza ebigezo bye eby'akamalirizo ebya primary-leaving examinations. In 1996, yasomera ku Sacred Heart Secondary School, Gulu, mu misomo gye egya O-levo ne A-levo gye yakolera ebigezo by ebyakamalirizo ebya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu 2000 n'ebya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu 2002.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=19561:sacred-heart-ogs-boost-alma-mater |access-date=2023-03-18 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015102028/https://www.observer.ug/component/content/article?id=19561:sacred-heart-ogs-boost-alma-mater |url-status=dead }}</ref> Oluvanyuma yegatta ku Yunivasite ya [[:en:Gulu_University|Gulu University]], mu 2006, gye yatikkira ne Diguli esooka ya Bachelors Degree in Development Studies. Mu 2008, yayongerako Dipulooma eya Diploma in Public Administration and Management okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]]. [[File:Lamwaka Catherine.jpg|left|thumb]] == Emirimu gye == Okuva mu 2016, Lamwaka abadde mubaka mu Paalamenti ya Uganda, ng'akiikirira abantu ba [[:en:Omoro_District|Disitulikiti y'e Omoro]] ng'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434001/nrm-lwamaka-wins-omoro-woman-mp-race</ref> Aweereza ku kakiiko ka Gavumenti akagendera okutereeza obuwereza mu malwaliro [[:en:Parliament_of_Uganda|mu Paalamenti ya Uganda]] era memba ate nga mumyuka w'ekitongole kya Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://uwopa.or.ug/content/uwopa-executive-10th-parliament |access-date=2023-03-18 |archive-date=2020-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406101714/http://uwopa.or.ug/content/uwopa-executive-10th-parliament |url-status=dead }}</ref> Yaweerezaako wansi wa ofiisi ya Pulezidenti nga omukiise wa Pulezidenti, [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y'e Gulu]], okuva mu 2014 okutuusa mu 2015<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1431284/nominated-omoro-woman-mp-seat</ref> era omukiise wa Pulezidenti owa [[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]], okuva mu 2010 okutuusa mu 2014.<ref>https://www.ugandaradionetwork.net/story/pader-teachers-financial-institutions-investigated-for-forgery</ref> Lamwaka yakola nga ow'ebyenkulakulana mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] okuva mu 2007 okutusa mu 2010,<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1295217/masaka-dp-youth-battle-elders-nrm-women-clash-amuru</ref> era nga kaakano mu mirimu gye ng'omuyambi mu kunoonyereza mu kitongole kya NGO Forum mu Gulu okuva mu 2006 okutuusa mu 2007. == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} qu5worgswwu1hntu7bxk0squtik67qi Catherine Namono 0 9625 54629 29104 2026-06-13T04:56:31Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54629 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] '''Catherine Namono''' Munnayuganda omukugu mu [[:en:Archaeologist|omukugu mu kunoonyereza n'okuyiikula ebintu ebyebyafaayo abiri mu ttaka]] era [[:en:Art_historian|anonyereza ku byafaayo ku bisiige ebyenjawulo]] nga ye yakuguka mu kusoma ku [[:en:Rock_art|bisiige ebyefanaanyiriza omuntu nga by'akubibwa ku njazi]]. Ye Munnayuganda asoose okutuukirira mu kuyiikula ebyafaayo ebiri mu ttaka.<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1008556/catherine-namono-uganda-eur-female-archaeologist</ref> == Obuto bwe == Catherine Namono yazaalibwa mu Uganda eri omugenzi Joyce Apaku (RIP) ne Engineer Martin Wambwa. Yasomera ku ''Fairway Primary School'' mu [[:en:Mbale|Mbale]]. Oluvanyuma yatwalibwa ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]], mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'e Mukono]], mu misomo gye egya O-Levo. Oluvanyuma yagenda ku [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College]], essomero ery'abawala bokka elisangibwa e [[:en:Nabbingo|Nabbingo]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]], ng'eno gye yamaliririza emisomo gye egya A-Levo, nga yatikkirwa ne Dipuloma eya [[:en:High_School_Diploma|High School Diploma]]. == Okweyongerayo mu misomo gye == Namono yakkirizibwa mu Settendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]], [[:en:Public_university|Yunivasite ya Gavumenti]] esinga obunene n'obukulu, nga yatikkirwa Ddiguli esooka mu byafaayo ku bisiige eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] degree mu [[:en:Art_history|Art history]]. Ye yongerayo nafuna Diguli mu ssomo ly'elimu eya post-graduate, nga yatikkirwa Diguli ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] degree in Art history, nga n'ayo yagifunira ku Yunivasite y'e Makerere. Oluvanyuma yagenda mu [[:en:South_Africa|South Africa]]. Olw'okwagala kwe okuvumbula naddala mu ssomo lye erya [[:en:Rock_art|ebyafaayo ku bisiinge ebiringa eby'abantu ebikubibwa ku njazi]] n'[[:en:Rock_painting|enjazi, empuku ez'asiigibwa abantu ab'edda]], Yegata ku Yunivasite ya [[:en:University_of_the_Witwatersrand|University of the Witwatersrand]] mu [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], nga yatikkirwa Diguli ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] degree in Rock art. Bweyali asoma Diguli ye y'okusatu, y'ekennenya jjinja ery'enjawulo ery'akozesebwanga abantu ab'edda abaali bamanyikiddwa nga Bantu speakers. Namono yakizuula nti ejjinja lino ly'ali lyakolebwa ba Bantu era na';akizuula nti ly'aliko engoombo eyali ekkiriza abaana abalenzi n'abawala. Namono bweyagenda okusoma ku bisiige by'abalenzi, yakizuula nti by'ali byakolebbwako abavumbuzi abasooka ra n'olwkyo, yasalawo okusoma ku bawala, mu kitundu ekimanyikiddwa nga Limpopo mu South Africa. Okwongerako kwe ku Diguli ye ey'okubiri kwakyusa okusoma kwe okuva ku byafaayo ku bisiige n'adda ku [[:en:Archaeology|kuyiikula n'okuvumbula ebyafaayo n'ebyobugagga eby'omuttaka]]. Namono yeyongerayo okwongra ku misomo ggye era natikkirwa mu 2010 ne Diguli eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] degree in archaeology ku Yunivasite ya University of the Witwatersrand. N'obumanyirivu buno, yafuuka Munnayuganda eyasooka okukuguka mu kunonyereza n'okuyiikula ebyafaayo n'ebyobugagga eby'omuttaka. Era ye Munnayuganda ow'okubiri okufuna Diguli ey'okusatu eya PhD in archaeology, oluvanyuma lw'omugenzi Pulofeesa David Mulindwa Kiyaga. == Emirimu gye == Namono y'akuguka mu kunonyereze ku [[:en:Pictogram|bifaananyi byakubibwa ku njazi, empuku]], naddala [[:en:Rock_art_of_Uganda|ebifaanyi bya Uganda ebyakubibwa ku njazi n'empuku]].<ref name="EastwoodEastwood2006">https://books.google.com/books?id=6C6M4utvE-YC&pg=PA45</ref> Era Munnayuganda omukugu mu bisiige by'okunjazi n'empuku nga akola n'ettendekero lya Rock Art Research Institute ku Yunivasite ya University of the Witwatersrand mu Johannesburg.<ref>http://search.proquest.com/openview/9f3032adee95dacae5f88ea6cc559bb6/1?pq-origsite=gscholar</ref> Era akola ku ssomo eddala ku buwangwa obwakubibwa ku njazi z'abakimpijigini n'ebya Kondowa mu [[:en:Tanzania|Tanzania]]. Okwewaayo kwe kuno kwongedde ebyafaayo ku byafaayo by'[[:en:Lake_Victoria|ennyanja Nnalubaale]] era n'okwongera okutangaaza n'okutegeera okusinziira ku kunyonyla kwe. Ebyafaayo ku bisiige ebiri ku njazi n'empuku za Uganda tebyekennenyezeddwa bulungi olw'ensonga nti amazima n'ennaku z'omwezi z'ebisigalira bino bisigadde tebitegereddwa olw'obubonero obutali bulambulukufu.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Journal_of_African_Archaeology</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-1231704-12lpwoiz/index.html Nyero rock paintings, the untold view of the gods] {{authority control}} m1tp2ur6dw7t6atr2tm6sjusmgyv61w Catherine Samali Kavuma 0 9626 54632 43993 2026-06-13T04:57:46Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54632 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Catherine Samali Kavuma''' yazaalibwa mu 1960 nga muwandiisi wa butabo, era omuntu omu mannyifu mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name="Amina">"Interview of Catherine Samali Kavuma by Asmaou Diallo", ''Amina'', March 2003.</ref> Mu masekati ga 1980, mukyala Kavua yasenga mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington D.C,]]<nowiki/>okukola n'Omubaka wa Uganda mu ggwanga lya Amerika, Elizabeth Bagaya. Oluvannyuma yafuna omulimu ku kitebe ky'e Canada. Nga yakakolerayo emyaka ebbiri, yafuna omulimu mu [[:en:World_Bank|Baanka y'ensi yonna]] nga yeali omumyuka w'akulira pulogulaamu mu ofiisi y'akulira mu Afrika mu 1989. Yalekulira okuva mu Baanka y'ensi yonna mu 2014.<ref name="Amina" /> == By'afulumiza == * ''Malita and other stories''. New Jersey: Sungai Books, 2002 (183 pp.).   HB / 1-889218-29-4 PB.<ref>https://www.worldcat.org/oclc/1056165070</ref><ref>https://www.worldcat.org/search?q=Catherine+Samali+Kavuma&qt=notfound_page&search=Search</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * Mu lulimi olufalaansa, [https://web.archive.org/web/20061006234410/http://www.arts.uwa.edu.au/AFLIT/AMINAKavuma.html kajogijogi webibuuzo Asmaou Diallo byeyabuuza eyabuuzibwa Catherine Samali Kavuma byafulumizibwa mu Amina], byaterekebwa mu 2006, 10, 06 ku kyuma kya Wayback mu Gwokusatu mu 2003 hda969tegwx27bsgdpdyb5y8sqb70fb Cathy Patra 0 9627 54634 30870 2026-06-13T04:58:26Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54634 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] '''Catherine Mbabazi''' nga amanyikiddwa nga '''Cathy Patra''' muzinnyi era Munnayuganda, muyiiya w'amazina, mwolesi w'angoye era mukya munnabizinensi. Yawangula awaadi y'omuyiiya era omuteeseteesi w'amazina asinze mu Africa award era ekibiina kye ekya RVC kye kyawangula mu bibiina by'abazinyi mu Africa mu awaadi ez'ategekebwa mu 2021 eza Zikomo Awards mu Zambia.<ref>''Josh, Ruby.''</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://thebridge.co.ug/2021/04/21/cathy-patra-thrilled-with-major-double-win-at-zikomo-awards-in-zambia/ |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210513205541/https://thebridge.co.ug/2021/04/21/cathy-patra-thrilled-with-major-double-win-at-zikomo-awards-in-zambia/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe n'emirimu gye == Cathy Patra yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya eri Omwami Mwesigwa Emmanuel n'omukyala Mwesigwa Rose. Ye mwana ow'okuna mu baana omukaaga mu famire y'abwe. Yasomera ku Old Kampala Primary School, Mbarara Army Boarding Secondary School(MABSS) mu msomo gye egya O Levo, n'oluvanyuma Bombo Secondary School mu A Levo. Oluvanyuma yegatta ku [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]] era n'akola Satifikeeti mu bubalirizi bw'ensimbi eya Certificate in Accounting and Finance oluvanyuma n'ayongerako Diguli mu kukwasaganya bizinensi eya Bachelor of Business Administration. Yatandiika eby'okubiibya mu myaka gye egy'obuvubuka mu nkungaana z'a famire ne ku ssomero nga tannaba kwegatta ku kibiina ky'ekkanisa eky'abazinnyiekyali kiyitibwa Miracle Teens ku Miracle Centre Church mu 2004. Mu 2014, yatandiikawo ekibiina kye kyeyatuuma RVC. Oluvanyuma yafuna edduuka erya The Fix Cosmetics mu Kampala nga yalitandika ne Georgine Komuhendo, ne Red Events Ltd nga yali ne Sheebah Karungi ne bizinensi endala ez'enjawulo mu Kampala.<ref>https://satisfashionug.com/dancer-cathy-patra-and-georgine-have-launched-a-luxury-lash-line/</ref><ref>''Josh, Ruby.''</ref><ref>''Kaggwa, Andrew.''</ref> Yakozesa nga mazina okwolesa abakyala byebayitamu mu bitundu gye tuwangalira okugeza okukkirizibwa okusoma, okunyomebwa ku mirimu, okutulugunyizibwa mu maka, obukodyo n'amagezi eri abakyala, okukabasanyizibwa mu kisaawe ky'okuyimba ku Nation Theatre Uganda mu mazina g'eyatuuma I am Female. Ayiiyiriza amazina abayimbi ab'enjawulo omuli [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah]], [[:en:Rema_(singer)|Rema]] ne [[:en:Spice_Diana|Spice Diana]].<ref>''Solomon Businge.''</ref><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/04/21/cathy-patra-thrilled-with-major-double-win-at-zikomo-awards-in-zambia/</ref><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/04/21/cathy-patra-thrilled-with-major-double-win-at-zikomo-awards-in-zambia/</ref><ref>''"Females fighting back with dance".''</ref> == Empaka z'eyetabamu ne Awaadi zeyawangula == Patra yawangula awaadi y'omuyiiya wa mazina asinze mu Africa mu Awaadi za Africa award era n'ekibiina kye akyabazinnyi ekya RVC n'ekiwangula eky'ekibiina kya bazinnyi ekisinze mu Africa ku Zikomo Awards mu Zambia mu 2021. Omukyala asinze okwambala mu awaadi z'okwolesa eza East Africa Fashion Awards Blue Carpet 2020, Awaadi y'omuzinyi omukyala eza Best Female Dancer Sweet Heart Awards 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://equatornews.today/2021/04/21/dancer-cathy-patra-busks-in-glory-after-major-wins-at-zikomo-awards/ |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210428103523/https://equatornews.today/2021/04/21/dancer-cathy-patra-busks-in-glory-after-major-wins-at-zikomo-awards/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://mbu.ug/2020/05/03/quarantine-fashion-cathy-patra-the-stylish-and-fashionable-dance-enthusiast/</ref> == Ennyimba ze yaziniramu == {| class="wikitable" !Omwaka !Akatambi/ ekivvuli !Omuyimbi |- |2014 |Go Down Low |[[Sheebah Karungi]] ne Pallaso |- |2016 |By the way |Sheebah Karungi |- |2017 |Enjala |Sheebah Karungi |- |} == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} 75tstnjhs1jz10dv9gqr3ykdn09bdm1 Charity Bainababo 0 9629 54666 44430 2026-06-13T09:47:31Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54666 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charity Bainababo''' [[:en:Military_Officer|Munnamagye]] era [[:en:Legislator|omubaka wa palamenti]] Munnayuganda akiikirira eggye lya Uganda erya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda people's defense forces]] (UPDF) mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'Ekkumineemu(2021-2026).<ref>http://nilepost.co.ug/2021/04/26/ppg-commander-charity-bainababo-1300-updf-officers-promoted/</ref><ref name=":0">{{Cite web |url=https://www.secondopinion.co.ug/updf-polls-janet-musevenis-most-trusted-adc-sent-to-parliament/ |title=Archive copy |access-date=2023-03-19 |archive-date=2024-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127113742/https://www.secondopinion.co.ug/updf-polls-janet-musevenis-most-trusted-adc-sent-to-parliament/ |url-status=dead }}</ref>Bainababo yaliko omumyuuka w'omuduumizi w'eggye erikuuma omukulembeze w'eggwanga n'abantu abalala ab'enkizo mu Uganda li SFC. Ku kifo kino yasikirwa Asaph Nyakikuru Mweteise<ref>https://www.kampalapost.com/content/brig-nyakikuru-replaces-brig-charity-bainababo-deputy-sfc-commander</ref> == Obuto n'emisomo == Bainababo Munnayuganda eyazaalibwa mu 1975. Yasomera ku Kako Primary School mu disitulikiti y'e Masaka oluvannyuma n'agenda ku St. Charles Lwanga Girls Secondary School mu disitulikiti ye Kalungu okusoma omutendera gwa siniya. Emisomo gya haaya yagisomera ku Progressive Secondary School.<ref>https://softpower.ug/profile-brig-gen-charity-bainababo-becomes-first-woman-to-command-sfc/</ref> Ayina diguli mu nzirukanya ya bizinensi n'ebyobusuubuzi nga essira alissa kubwa kitunzi eya Bachelor of Business Administration in marketing, okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Ku [[Uganda Management Institute]] yasomerayo era nattikirirwayo Postgraduate Diploma mu Information Systems Management wamu ne diguli ey'okubiri mu ssomo ly'erimu erya Information Systems Management. Eby'okwerinda n'ensonga z'ekijaasi yabisoma era abirinamu diguli ey'okubiri eyitibwa Master's in Defence and Security Studies gyeyasomera ku Yunivasite e [[Makerere]].<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20220416/134377/brig-gen-charity-bainababo-here-are-interesting-facts-you-didnt-know-about-the-new-sfc-deputy-commander.html</ref> == Okutendekebwa mu nsonga z'ekijaasi == Bainababo yegatta ku ggye lya Uganda mu 1998 era naagenda mu kutendekebwa ku ttendekero ly'amagye e Kabamba mu disituikiti ye Mubende. Yaliko ne mu ttendekero lyabajaasi abakuuma omukulembeze wa Uganda erisangibwa e Kaweweta mu [[Nakaseke]]. Yaliko mu ttendekero lya Uganda Military Academy. Oluvannyuma natendekebwa mu ttendekero lyabamaje abali ku madaala agawaggulu li Uganda Senior Command and Staff College e Kimaka natikkirwa mu 2017.<ref>https://observer.ug/news/headlines/72643-how-president-museveni-planned-his-succession</ref> Mu Gwomukaaga 2024, Bainababo ku ddaala Brigadier General yeeyongerayo ku Uganda National Defence College e Njeru mu [[Buikwe]] okwongera okutendekebwa. == Emirimu gye == Bainababo yaliko omuyambi omukulu era nga akukulira abakuumi b'omukyala w'omukulembezo wa Uganda era Minisita w'ebyenjigiriza [[:en:Janet_Museveni|Janet Kataha Museveni]].<ref name=":0"/><ref>https://kampalapost.com/content/gen-kainerugaba-praises-ppg-trainees-high-level-training</ref> Ye Buligediya w'eggye lya Uganda erya Uganda People's Defense Forces (UPDF) era omumyuka w'omuduumizi wa SFC.<ref>https://observer.ug/news/headlines/72643-how-president-museveni-planned-his-succession</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.radiosapientia.com/news/museveni-promotes-first-son-muhoozi-to-full-general/ |access-date=2023-03-19 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015114905/https://www.radiosapientia.com/news/museveni-promotes-first-son-muhoozi-to-full-general/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/20-nominated-for-10-updf-slots-in-parliament</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/88729 |access-date=2023-03-19 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017191917/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/88729 |url-status=dead }}</ref> Bainababo y'akkikirira Eggye kya Uganda mu Paalamenti era aweereza nga omukwasi w'empisa mu babaka ba Paalamenti ab'eggye lya Uganda people's Defense Forces (UPDF) MPs in parliament.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.eyewitnessug.com/parliament-constitutes-committees/ |access-date=2023-03-19 |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016112802/https://www.eyewitnessug.com/parliament-constitutes-committees/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/you-re-listening-posts-in-parliament-museveni-tells-new-updf-mps-3274554</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/01/30/muhoozi-katumba-elwelu-elected-to-represent-updf-in-parliament-tumwine-loses-out/ |title=Archive copy |access-date=2023-03-19 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017191703/https://www.matookerepublic.com/2021/01/30/muhoozi-katumba-elwelu-elected-to-represent-updf-in-parliament-tumwine-loses-out/ |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Bainababo, Charity}} ct5khdikx93swfcytf7j4bqazc5qa0f Charity Basaza Mulenga 0 9630 54667 29110 2026-06-13T09:47:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54667 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charity Basaza Mulenga''' Munnayuganda, [[:en:Electrical_engineer|mukugu mu by'amasanyalaze]] era [[:en:Academic_administration|mukulembeze w'essomero]]. Ye yali [[:en:Vice_chancellor|omumyuka akulira]] ssetendekero wa [[:en:St._Augustine_International_University|St. Augustine International University]] (SAIU) okuva (2011 okutuusa mu 2016) , era nga ttendekero ly'emisomo gya wagguli erya [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|Uganda National Council for Higher Education]] nga ly'akkirizi bwa mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20150621064601/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/3</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazalibwa mu kitundu kye circa 1979 mu [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Buggwanjuba njuba]] bwa Uganda. Mulenga yasoma [[:en:Electrical_engineering|aby'amasannyalaze]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ya Makerere]], Yunivasite ya Gavumenti esinga obunene n'obukulu nga yatikkirwa Diguli esooka eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] degree mu 2001. Diguli ye ey'okubiri eya mu by'empuliziganya eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] degree in digital communication systems yamuwebwa okuva mu Yunivasite ya [[:en:University_of_Loughborough|University of Loughborough]] mu 2004.<ref>https://web.archive.org/web/20140821041411/http://cscuk.dfid.gov.uk/wp-content/uploads/2011/03/annual-report-2003-2004.pdf</ref> Era alina Diguli ey'okusatu mu kukanika amasanyalaze n'ebintu ebikozesa amasanyalaze eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] degree in electrical and electronic engineering, nga yamuweebwa mu 2010 okuva ku Loughborough University.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/641315-st-augustine-international-university.html</ref> == Emirimu gy'akoze == Mu 2001 Mulenga yegatta ku Kkampuni ya [[:en:MTN_Uganda|MTN Uganda]] omuzimbi w'emilongoti. Mu 2003, yalekulira okukweyongerayo ne Diguli eya Master of Science degree mu Bungereza ku sikaala ya Bungereza eya [[:en:British_Council|British Council]] scholarship. Yakomawo mu Uganda mu 2005 ne yegatta ssomero elisomesa ku byuma bikalimagezi n'eby[[:en:Information_Technology|empuliziganya]] ku Ssettendekero wa Makerere ng'akwasaganya eby'okunonyereza. Ng'ali eyo, era yafuna sikaala okweyongerayo mu misomo gye. Okunonyeereza kwe kw'ali ku milongooti n'okugikwataganya n'ebintu by'abulijjo ebitwetolodde. Mu kaseera kano, yalondebwa nga [[:en:Assistant_lecturer|omuyambi w'omusomesa]] mu ssomero ly'elimu e Makerere. Mu 2009, yalondebwa ng'omuyuka w'omukulembeze wa Yunivasite ya SAIU. Wakati wa 2011 ne 2016, yaweereza nga omukulembeze ow'okubiri owa SAIU. Mmemba ku kakiiko akatwala Yunivasite ya SAIU.<ref>https://web.archive.org/web/20160304031830/http://www.saiu.ac.ug/documents/saiu-prospectus-2013.pdf</ref> == Laba ne bino == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa Yunivasite eziri mu Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebiri w'abweru wa Wikipediya == * [http://ethos.bl.uk/OrderDetails.do?uin=uk.bl.ethos.519719 "The Application of Periodic Structures to Conical Antenna Design": PhD Thesis By Charity Basaza Mulenga at Loughborough University In 2009] * [http://www.docstoc.com/docs/91805760/Sheet1---School-of-Computing-and-Informatics-Technology---Makerere Makerere University, School of Computing and Informatics Technology: List of Supervisors for The Graduate Programme In The Academic Year 2010/2011] * [https://www.scribd.com/doc/45885875/Omweso-Computer-Game Omweso Computer Game - Thesis In Partial Fulfillment of the Degree of Bachelor of Science In Computer Science at Makerere University Kampala: Lead Developer: Abdul Semakula; Supervisor: Charity Basaza Mulenga. Date: June 2006] ezdc6veefhpxod2wriq8x09ou93olqy China Keitetsi 0 9632 54711 32201 2026-06-13T10:17:46Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54711 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''China Keitetsi''' yazaalibwa mu 1976, nga munayuganda omulwanirizi w'eddembe, nga kakuyege we asinga kumuteeka ku baana abato abakola nga abasirikale. Ebijukiz bya Keitetsi, eyaliko omwana mu magye naye kenyini, bikyusiddwa mu nimu ez'enjawulo nga Mulufalansa, Olugirimaani, Olucayina, Oludeeni, Oluyitale, Olusipaana, oludaaci wamu ne nimi endala.<ref>https://profilebooks.com/</ref> == Ebimukwatako == China Keitetsi yazaalibwa mu 1976 mu bug bwa [[:en:Uganda|Uganda,]] nga maama we teyaliiwo, nga mu 1984, ku myaka 9 Keitetsi ne muganda we omuwala baduka nga bagezaako okuzuula maama waabwe. Yakomekerera afuuse munamagye omwana, mu ba yeekera ba [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]].<ref>https://www.nytimes.com/2003/08/30/world/the-saturday-profile-a-former-child-soldier-fights-her-memories.html</ref><ref>https://www.thenorthernecho.co.uk/news/6989751.now-know-feels-cry/</ref><ref>{{Cite book|last=Amazon|date=April 30, 2004|title=Child Soldier|isbn=0285636901}}</ref> Obulamu bwa China obwasooka mu Uganda nga omuwala eyali omuto ng'ate munamagye, bwalaga okukabanyisibwa abaana aboobuwala n'abakyala bwebayitamu nga bali mu biseera by'entalo, n'obutabanguko.<ref name="Messay 1–17">https://doi.org/10.1080/14484528.2021.1930501</ref> Embeera ya [[:en:Kampala|Kampala]] yakyuka nga 26 mu Gusooka mu 1986, nga wano [[:en:Museveni|Museveni]] weyalangirirwa nga pulezidenti wa Uganda, naye Uganda yasigala erulumirwaako entalo z'omudda. Mukaseea kano, China Keitetsi yali akola nga omukuumi w'eyali omusirikale eyali omukulu, nga tanaba kwegata ku poliisi y'amagye.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.entreculturas.org/es/noticias/girl-soldiers-great-forgotten |access-date=2023-03-19 |archive-date=2023-03-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230319081533/https://www.entreculturas.org/es/noticias/girl-soldiers-great-forgotten |url-status=dead }}</ref>Ebibiina ebiwerako byalwanyisa gavuenti eno eyali empya. == Obulamu bwe nga omuwala omuto eyali omujaasi == China, nga abaana abalala bonna abaatwalibwa ekibiina ky'obuyekera ekya NRA okulwanyisa gavumenti ya [[:en:Obote|Obote,]] baasigala mu bitiibwa by'amagye ga gavumenti empya, aga [[:en:Ugandan_People's_Defence_Forces|lwanirira eddembe ly'abantu ba Uganda]], aga UPDF.<ref>http://www.fides.org/en/news/6678-EUROPE_GERMANY_World_Day_for_former_Child_Soldiers_China_Keitesti_tells_of_her_sad_experience_at_a_meeting_of_the_Pontifical_Mission_Societies</ref> Yamala emyaka 10 nga omuwala omuto eyali mu magye, ng'ali mu kutya, wamu n'okukabasanyizibwa wansi w'amagye g'ekibiina ky'abayeekera ekya Ugandan National Resistance Army.<ref name="Messay 1–17" /> == Obulamu bwe nga omukazi alina eddembe lye == Wakati wa 1986 ne 1995, yagezaako okukomawo mubulamu bw'okubeera omuntu wa bulijjo, naye nga yamala ebiseera ebisinga mu magye ga gavumenti eyali empya. Esaawa eno abeera mu ggwanga lya Denmark , era nga yafulumiza embeera gyeyayitamu mu katabo keyayita, ''Child Soldier: Fighting for my life oba omwana nga munamagye: Nwanirira obulamu bwange'' .<ref>https://www.goodreads.com/work/best_book/757655-child-soldier</ref><ref>https://www.un.org/en/chronicle/article/every-surviving-war-child-has-two-stories-one-war-and-one-its-aftermath</ref> Yafuuka omwogezi w'ensi yonna ku lw'abaana abato nga banamagye munsi yonna, nga bali mu kaseera akazibu. China agenda yeetoloola amawanga ga Bulaaya, Amerika, Canada, wamu ne Japan,wamu n'amawanga amagate, UNESCO, wamu ne mu Paalamenti y'e Girimaani ng'asomesa ku bizibu abaana nga banamagye byebayitamu. Ebitongole ebiwerako, omuli n'ekivunaanyizibwa ku by'ensonga z'abaana munsi yonna ekya UNICEF, ekitongole ky'ensi yonna ekisonyiwa abantu abaasibibwa olw'ensonga z'eby'obufuzi ekiyitibwa Amnesty International, Terre des Hommes, Oxfam, wamu n'okukwatira awamu okulaba nga bayimiriza okukozesa abaana nga banamagye, wamu ne IANSA, biyamba China Keitetsi mu nsonga ze zino.<ref name=":0" /> Akatabo ka China kafulumiziddwa mu manwanga nga Denmark, mu Budaaki, Girimaani, Austria, Switzerland, South Afrika, Bungereza, Bufalansa, Spain, Czech Republic, Japan wamu ne China. Yakwata ebitundi ebisooka mu luyimba oluyitibwa "Blood" Omusaayi olwa [[:en:The_Kelly_Family|The Kelly Family]] nga luno lwayibibwa [[:en:Jimmy_Kelly_(singer)|Jimmy Kelly]] mu lutambi lwe olwa 2003 lwebayita [[:en:Homerun_(The_Kelly_Family_album)|Homerun]].<ref>https://www.youtube.com/watch?v=I4U2Nwxv1UQ</ref> == Obutabo bwe == * Omwana munamagye: Nwanirira obulamu bwange oba Child Soldier: Fighting for my Life (German edition: ''Sie nahmen mir die Mutter und gaben mir ein Gewehr'') kaafulumizibwa mu 2002<ref name=":0" /> * Amaziga wakati weggulu n'ensi: Olugendo lwange okudda mu bulamu oba Tears Between Heaven and Earth: My way back to life mu 2007<ref name=":0" /> == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * Kajogyoji w'ebibuuzo ne China Keitetsi, [https://web.archive.org/web/20060904061813/http://www.news.harvard.edu/gazette/2002/11.14/13-uganda.html Harvard Gazette] * [[:en:Amnesty_International|Ku mikutu gya yintaneeti eky'ekitongole ky'ensi yonna ekisonyiwa abantu abaasibibwa olw'ensonga z'eby'obufuzi]] * [https://web.archive.org/web/20190219072547/http://www.chinakeitetsi.info/ Ku mutimbagano ga China Keitetsi] a9cle3pajd1v8sdxnf1jsopon9rhg4o Christine Alalo 0 9637 54723 34861 2026-06-13T10:26:49Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54723 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:AMISOM Deputy Police Commissioner Christine Inspects The Training Camp Of The SPF In Kismayo 011 (21569864614).jpg|thumb|christine Alalo]]   [[Category:Articles with hCards]] '''Christine Alalo''' (21 Ogwokusatu 1970–10 Ogwokusatu 2019) yali [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] [[:en:Peacekeeping|okukuumi w'emirembe]] eyafuna awaadi y'okulwanirira eddembe ly'obuntu eya EU Human Rights Defenders Award mu 2014. Yali omu ku basaabaze abafiira mu kabenje k'enyonyi eyagwa eya [[:en:Ethiopian_Airlines_Flight_302|Ethiopian Airlines Flight 302]]. == Obuto bwe n'emisomo gye == Alalo yazaalibwa mu 1970 eri Stanley Etori ne Jane Apubo mu [[:en:Kalaki_(Uganda)|Kalaki]], [[:en:Kaberamaido_District|Disitulikiti y'e Kaberamaido]]. Yasomera ku Moroto Municipal Council Primary School okutuuka mu kibiina ey'okutaano. Yadda e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] ng'eno gye yamalira pulayimale ku Swairia Primary School, [[:en:Soroti_District|Disitukiti y'e Soroti]] mu 1985. Yegatta ku [[:en:Tororo_Girls'_School|Tororo Girls' School]] mu [[:en:O_Levels|O Levo]] n'oluvanyuma neyegatta ku Immaculate Heart Girls' Secondary School, mu [[:en:Rukungiri_District|Disituliti y'e Rukungiri]].<ref name="LIFE">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1496199/life-times-officer-christine-alalo</ref> == Emirimu gye == Alalo yegatta ku [[:en:Uganda_Police|Poliisi ya Uganda]] mu 2001 nga [[:en:Cadet|omusirikale eyali mu kutendekebwa]]<ref name="Eagle">https://eagle.co.ug/2019/03/12/big-loss-to-africa-au-mourns-police-commissioner-christine-alalo.html</ref> oluvannyuma lw'okutikkirwa okuva ku [[:en:Makerere_University|ssetendekero wa Makerere]]. Y'aweerezako nga omukulu wa dipatimenti erwanirira n'okukuuma abaana saako n'obutebenkeve mu famire mu poliisi y'eggwanga eya [[:en:Uganda_National_Police'|Uganda National Police]].<ref name="EUCAP">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.eucap-som.eu/in-memory-of-christine-alalo/ |access-date=2023-03-19 |archive-date=2022-07-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220702175409/https://www.eucap-som.eu/in-memory-of-christine-alalo/ |url-status=dead }}</ref> Yali yaweerezaako n'ekitongole ky'amawanga amagate ekya [[:en:United_Nations_Mission_in_South_Sudan|United Nations Mission in South Sudan]]<ref name="EUCAP" /> ng'omuwabuzi mu ttundutundu lye Juba Sector okuva mu 2007-2009. Yalondebwa ng'omumyuka wa Kaminsona wa Polisi nga 9 Ogwomukaaga 2015 nga yadda mu bigere bya Mr. Benson Oyo-Nyeko.<ref>https://amisom-au.org/so/2015/07/a-new-deputy-police-commissioner-joins-amisom/</ref> Mu kaseera we yafiira, yalina lanka nga Kaminsona wa poliisi eyaliko wansi wa [[:en:African_Union_Mission_in_Somalia|African Union Mission in Somalia]] (AMISOM), nga yali awerereza mu [[:en:Mogadishu|Mogadishu]], [[:en:Somalia|Somalia]].<ref name="Ethiopian">https://www.independent.co.ug/ethiopian-airlines-accident-police-commissioner-christine-alalo-confirmed-dead/</ref><ref name="Mourn">https://www.independent.co.ug/ethiopian-airlines-accident-police-commissioner-christine-alalo-confirmed-dead/</ref><ref name="Observer">https://observer.ug/news/headlines/60141-amisom-holds-memorial-service-for-christine-alalo</ref> == Awaadi gye yafuna == * 2014 - EU Human Rights Defenders Award<ref name="Atuhairwe">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1496924/christine-alalo-police-human</ref> == Okufa kwe == [[File:Ethiopian_Airlines_ET-AVJ_takeoff_from_TLV_(46461974574).jpg|thumb|Ennyonyi ya ET-AVJ eyatomera era n'efiiramu abantu abawera 150 okuliraana [[:en:Bishoftu|Bishoftu]], [[:en:Ethiopia|Ethiopia]].]] Nga 10 Ogwokusatu 2019, Alalo yali omu bantu 157 abaali ku nyonyi ya [[:en:Ethiopian_Airlines_Flight_302|Ethiopian Airlines Flight 302]], eya[[:en:Boeing_737_MAX_8|Boeing 737 MAX 8]], ng'ennamba mpandiise ye ET-AVJ 302 eyagwa mu [[:en:Bishoftu|Bishoftu]], kilomita 60 (37 mi) mu mu Bukiikakkono bw'ekibuga ekikulu ekya [[:en:Ethiopia|Ethiopia]] [[:en:Addis_Ababa|Addis Ababa]]. Ennyonyi eno yali egenda ku kisaawe kya [[:en:Jomo_Kenyatta_International_Airport|Jomo Kenyatta International Airport]] mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], ekibuga ekikulu ekya Kenya. Abantu bonna 157 abaali ku nyonyi eno bafiira mu kabenje kano.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/03/ethiopia-air-crash-all-157-passengers-perish-as-identity-of-ugandan-victim-remains-mysterious.html</ref>Nga 11 Ogwokusatu 2019, Poliisi ya Uganda yakakasa okufa kwa Alalo ng'eyita mu kiwandiiko. == Ebijuliziddwamu == <references responsive="1"></references> 3a1vjo6jzi21qydkmr40nee5e6bi95b Christine Amongin Aporu 0 9639 54724 41499 2026-06-13T10:27:15Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54724 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  [[Category:Articles with hCards]] '''Christine Hellen Amongin Aporu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyafuzi]]. Yaweerezaako nga [[:en:Teso_sub-region|Minisita Omubeezi ow'ensonga za Teso]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Offisi ya Ssabaminisita]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakiikirira [[:en:Kumi_District|Disitulikti y'e Kumi]] mu Paalamenti ng'omubaka omukyala.<ref name="About">https://web.archive.org/web/20150924064541/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa mu [[:en:Kumi_District|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 22 Ogwokutaano 1958. Yasomera ku Nabuyanga Primary School ne Soroti Secondary School. Yasomera ku St. Aloysius Teachers College, mu [[:en:Ngora_District|Disitulikiti y'e Ngora]],<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=64903</ref> nga yatikkirwa ne Satifikeeti mu busomesa eya Grade III Certificate in Teaching, mu 1979. Mu 1986, yatikkirwa mu ttendekero ly'abasomessa erya Institute of Teacher Education Kyambogo, kati eri ekitundutundu kya [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite ya Kyambogo]], ne Dipuloma mu busomesa eya [[:en:Education|Diploma in Education]]. Alina Diguli esooka mu busomesa eya degree of Bachelor of Education, gye yafunira mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1996. Yayongerako Dipuloma eya Diploma in [[:en:Management|Management]] okuva mu Ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI), gye yafuna mu 2005. Diguli ye ey'okubiri eya [[:en:Human_resources_management|Masters in Human Resources Management]] yagifuna ku UMI mu 2009. == Emirimu gye == Amongin Aporu yatandiika emirimu gye ng'omusomesa wa Pulayimale mu 1980, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1984. Oluvanyuma lw'okutikirwa kwe okuva mu ITEK mu 1986, yafuuka omusomesa ku ssomero elitendeka abasomesa nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996. Yasooka kulondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e Kumi mu 1996. Wakati wa 2001 2006, yaweereza nga Minisita omubeezi. Yali mmemba ku kakiiko akakkiriza okuwanika kw'abo ababadde balwanisa Gavumenti, ne dipatimenti ya [[:en:Lord's_Resistance_Army|LRA]] okuva ku ttaka lya Uganda. Oluvanyuma lw'akalulu k'eggwanga mu 2011, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow'ensonga za Teso.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Ba Minisita ba Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20150207095437/http://opm.go.ug/departments/management-of-special-programmes1/teso-sub-region-affairs.html Omukutu gwa Webusayiti ogwa offiisi ya Ssabaminisita wa Uganda - ku nsonga za Teso] eacx0hg15y3errxqdaibxthslwgt8kf Christine Apolot 0 9645 54725 43817 2026-06-13T10:27:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54725 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Apolot''' munnayuganda omusomesa era munnabyabufuzi. Yeeyali ssentebe wa LC eyokutaano ( LC5 ) owa [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] . Yalondebwa ku kifo ekyo mu Mwezi ogwomukaaga 2016. Mu 2021 yavuganya ng’omubaka wa paalamenti akiikirira abakyala owa [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y’e Kumi]] wansi w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] ng'avuganya Amoding Monicah. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=430 |access-date=14 March 2021 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 January 2021 |title=Full List of Elected MPs in Uganda 2021 |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/ |access-date=13 March 2021 |website=Daily Express Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=27 January 2021 |title=Court dismisses Kumi Woman MP vote recount application |url=https://www.independent.co.ug/court-dismisses-kumi-woman-mp-vote-recount-application/ |access-date=13 March 2021 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Apolot Christine - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/apolot-christine-10446/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Apolot yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] . Yafuna ddiguli eyeddaala erisingayo (First Class) mu by'enjigiriza okuva mu [[yunivasite y'e Kum]]<nowiki/>i. Alina ne satifikeeti mu mateeka [[ag'enzirukanya y'emirimu]] okuva mu ttendekero ly'amateeka li [[Law Development Centre|Law Development Center]] (LDC). Omwezi ogwokusatu 2021, wegwatuukira , yali asoma dipuloma eddirira ddiguli esooka [[munzirukanya y'emirimu gya gavumenti]] ku ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] (UMI). <ref>{{Cite web |title=Championing exemplary leadership has earned Apolot recognition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/championing-exemplary-leadership-has-earned-apolot-recognition-1814886 |access-date=13 March 2021 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Emirimu gye == Apolot yatandika emirimu gye ng’omusomesa wa siniya, olwo neyeegatta ku byobufuzi mu 2016 wansi w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] ( NRM ) nga ssentebe wa LC eyookutaano (LC5) mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] .Teyakoma kukyakufuuka mukyala asoose okuba mu kifo ekyo ekifo kino mu ttundutundu lya teso, naye omu ku bakyala abasatu mu ggwanga lyonna okufuuka ba ssentebe ba LC eyokutaano (LC.5) mu Uganda. Mu kiseera kino ye mubaka wa paalamenti akiikirira abakyala eyalondebwa owa [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y’e Kumi]] mu paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |title=Full List: All 529 Members Of The 11th Parliament |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/19/full-list-all-529-members-of-the-11th-parliament/ |access-date=13 March 2021 |website=Thecapitaltimes |language=en-US |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227071724/https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/19/full-list-all-529-members-of-the-11th-parliament/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Championing exemplary leadership has earned Apolot recognition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/championing-exemplary-leadership-has-earned-apolot-recognition-1814886 |access-date=23 March 2021 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == # {{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=430 |access-date=14 March 2021 |website=www.parliament.go.ug}} # {{Cite web |date=19 January 2021 |title=Full List of Elected MPs in Uganda 2021 |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/ |access-date=13 March 2021 |website=Daily Express Uganda |language=en-US}} # {{Cite web |date=27 January 2021 |title=Court dismisses Kumi Woman MP vote recount application |url=https://www.independent.co.ug/court-dismisses-kumi-woman-mp-vote-recount-application/ |access-date=13 March 2021 |website=The Independent Uganda |language=en-US}} # {{Cite web |title=Apolot Christine - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/apolot-christine-10446/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}} # {{Cite web |title=Championing exemplary leadership has earned Apolot recognition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/championing-exemplary-leadership-has-earned-apolot-recognition-1814886 |access-date=13 March 2021 |website=Daily Monitor |language=en}} # {{Cite web |title=Full List: All 529 Members Of The 11th Parliament |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/19/full-list-all-529-members-of-the-11th-parliament/ |access-date=13 March 2021 |website=Thecapitaltimes |language=en-US |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227071724/https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/19/full-list-all-529-members-of-the-11th-parliament/ |url-status=dead }} # {{Cite web |title=Championing exemplary leadership has earned Apolot recognition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/championing-exemplary-leadership-has-earned-apolot-recognition-1814886 |access-date=23 March 2021 |website=Daily Monitor |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * {{Wikiquote inline}} {{DEFAULTSORT:Apolot, Christine}} 429pgfswc3432wvdbvod0mhyw9l3rrx Concy Aciro 0 9646 54832 30476 2026-06-13T11:43:15Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54832 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] '''Concy Aciro''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munnabyabufuzi. Nga wa myaka kkumi,Concy Aciro yawambibwa amagye ga [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] okutendekebwa ng'omulwanyi. Yasanga obuzibu obuwerako oluvanhyuma lw'okutolokayo. Aciro yatikkirwa okuva mu Yunivasite ya the International Development Department ey'e [[:en:Birmingham_University|Birmingham University]] mu misomo gy'okukendeza obwavu n'enkulakulana mu 2007. Aciro yali omu kubayizi ya Yunivasite ya [[:en:University_of_Birmingham|University of Birmingham]] mu 2008.<ref name="bham.ac.uk">https://web.archive.org/web/20090326082937/http://www.download.bham.ac.uk/idd/pdfs/annual_report_08.pdf</ref><ref name="birmingham.ac.uk">https://web.archive.org/web/20141222022332/http://www.birmingham.ac.uk/schools/government-society/departments/international-development/alumni/profiles/postgraduate/2011-12/aciro-concy.aspx</ref><ref name="birmingham.ac.uk1">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.birmingham.ac.uk/alumni/ouralumni/outstandingalumni/aciro.aspx |access-date=2023-03-19 |archive-date=2018-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180503042103/https://www.birmingham.ac.uk/alumni/ouralumni/outstandingalumni/aciro.aspx |url-status=dead }}</ref> Yatikirwa okuva mu [[:en:University_of_Birmingham|University of Birmingham]]. Yafuuka [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka]] okuva ku ludda oluvuganya Gavumenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Aciro y'enyigira kwogerezeganya okultawo emirembe saako. Y'etaba mu kwogerezeganya okw'okuleetawo emirembe okwali wakati wa Gavumenti n'amagye g'abayeekera aga [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] okumalawo olutalo olw'ali mu Bukiikakkono bwa Uganda. Aciro yakwasibwa obuvunanyizibwa okutandikawo liigi y'okusamba omupiira okuyamba okukwasaganya era n'okuzza [[:en:Child_soldiers|abaana abaali bayingizibwa mu magye]] n'okuzimba obumu mu [[:en:Refugee_camps|nkambi z'ababundabunda]]. Y'akwasaganya ebikozesebwa mu mupiira okuva [[:en:Football_clubs|Kilaabu z'emupiira]] ez'eBulaaya. Aciro yali [[:en:Amuru_District|mubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Amuru]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20141222021900/http://www.acholitimes.com/index.php/acholi-news/2044-government-now-willing-to-engage-landowners-directly-on-proposed-madhivani-sugar-works-project</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], ekyali mu kuwakanya Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]].<ref>https://books.google.com/books?id=S80iBQAAQBAJ&pg=PA265</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Aciro, Concy}} h169pjrctprcskegotn7pmq3fcf7kei Credonia Mwerinde 0 9650 54876 37781 2026-06-13T11:55:00Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54876 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Credonia Mwerinde''' (yazaalibwa mu 1952) ye yali akulira eddiini eyatuumibwa [[:en:Movement_for_the_Restoration_of_the_Ten_Commandments_of_God|Movement for the Restoration of the Ten Commandments of God]], [[:en:Sect|ekibiina ky'abakkiriza]] eky'eyawula ku nzikiriza ya [[:en:Roman_Catholic_Church|Roman Catholic Church]] mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Nga tannaba kutandikawo kisinde kino, yali atunda dduuka, [[:en:Brewer|musogozi]] w'[[:en:Banana_beer|amubisi]],<ref name="MYST">https://www.nytimes.com/2000/04/02/world/uganda-cult-s-mystique-finally-turned-deadly.html</ref> era omutunzi w'akaboozi k'ekikulu.<ref name="PREACH" /> Mwerinde era yali mmemba w'ekibiina ky'abakkiririza mu [[:en:Virgin_Mary|Virgin Mary]]. Ye ne ba mmemba abalala babiri baatukirira [[:en:Joseph_Kibweteere|Joseph Kibweteere]] mu 1989, n'ebamugamba nti Bikira Maria yali amulagidde okubawasa.<ref name="FATE">https://www.nytimes.com/2000/03/27/world/fateful-meeting-led-to-founding-of-cult-in-uganda.html</ref> Kibweteere y'akkiriza, nti y'[[:en:Marian_apparition|alabikirwa Biikira Maria]] okumpi n'amaka ge emyaka etaano emabega. Mwerinde ne Kibweteere baatandiikawo ekisinde mu 1989.<ref name="FATE" /> [[Category:Articles with hCards]] == Ebimukwatako == Mwerinde yali omu ku basatu abakulembera ekibiina ky'abakkiriza bano omwali Kibweteere, ne Dominic Kataribaabo, [[:en:Excommunication|Omusumba]] [[:en:Priesthood_(Catholic_Church)|eyali yagobebwa okuva mu Keleziya]]. Wabula Paul Ikazire, yali omukulembeze w'eddiini eno ng'oluvannyuma yaddayo mu Keleziya, yamunyonyola ng'owamaanyi mu kisinde ekyo. Yagamba nti, "Enkiiko z'akubirizibwanga Sister Credonia, ng'eyali akulembera ekibiina. Kibwetere yalinga munnaddiini waabwe okusobola okwolesa obuyinza okuva eri abagoberezi abalala okukwasaganya enzikiriza yaabwe."<ref name="POWER">The power behind the cult ''The Telegraph'' April 2, 2000</ref> Mwerinde ye yali ensibuko y'ebyali biteberezebwa okubaawo [[:en:Apocalypse|mu kusaanyawo ensi yonna]] era n'okulangirira nti okununulibwa kwali kusangibwa mu bubaka bwa Bikira Maria. Ekisinde kyakulira ku sipiidi y'awaggulu era nga abantu baali bateeberezebwa okubeera wakati wa 5,000 ne 6,000.Abapaatiri Abakatoliki [[:en:Defrocking|abaali bamanyifu era ab'amaanyi]] n'abanaani babegattako era ne bakola nga [[:en:Theologians|abasomesa b'enzikiriza]]. [[:en:Apocalypse|Okusanyizibwawo kw'ensi]] kwali kuteeberezabwa okubaawo mu [[:en:Millennium|myaka lukumi]] oluvannyuma lw'okuzalibwa kwa Kristo. Oluvanyuma lw'enzikiriza eno okugobebwa mu Rwashamaire, yaddizibwa mu kifo kya kitaawe wa Mwerinde mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y'e Kanungu]]. Nga omwaka 2000 gunateera okutuuka, ba mmeba b'enzikiriza eno baatunda eby'obugagga byabwe amagoba ne bagazza eri obukulembeze bw'ekibiina. Ensi bw'etaakomekkerera nga 1 Ogusooka, w'abalukawo akasambatuko mu kisinde. Ba memba batandika okubuuza ebibuuzo era ne batandika okubanja okuddizibwa ssente n'ebintu byabwe. Abanonyerza ba Poliisi bakkiriza nti obukulembeze bw'ekibiina kino naddala Mwerinde, bwatandika okusaanyawo abagoberezi baabwe ng'abatandikira ku kusaanyawo essinzizo ly'abwe erya Kanangu nga 17 Ogwokusatu 2000 mu muliro ogw'atta abantu 530 abaali munda. Emirambo kikumi gyasangibwa mu bifo by'ekibiina okwetoloola Obukiikaddyobwobugwanjuba bwa Uganda. Ekikkirizibwa nga [[:en:Mass_suicide|okutemulwa kw'ekibiina kyonna]], poliisi oluvannyuma yakirangirira nti kyali kinoonyerezaako ng'[[:en:Mass_murder|obutemu]].<ref name="POWER" /> == Okubulawo kwe n'ebyava mw'ekyo kye yakola == Mwerinde asuubirizibwa okuba nga yasimatuka nabbambula w'omuliro eyakwata essinzizo. Ab'obuyinza mu Uganda bakkiriza nti yava mu lugya lw'enzikiriza eno e Kanangu mu saawa z'okumakya nga 17 Ogwokusatu. Mu Gwokuna 2000, poliisi yafulumya walanti y'ensi yonna okumukwata nga yekuusa ku butemu bw'ekibiina kye kyonna. Mu Gwomwenda 2011, Mwerinde n'abalabi b'ebiseera ebyomumaaso abatebereza ennaku z'omwezi enkyamu ez'enkomerero y'ensi baweebwa ekirabo ekya [[:en:Ig_Nobel_Prize|Ig Nobel Prize]] "olw'okusomesa ensi okubeera abegendereza nga bakola ebibalo".<ref>http://www.boston.com/news/local/massachusetts/articles/2011/09/29/winners_of_the_2011_ig_nobel_awards/?rss_id=Boston.com+--+Massachusetts+news</ref><ref>https://www.reuters.com/article/us-nobel-spoof/wasabi-alarm-beetle-sex-win-ig-nobel-spoof-prizes-idUSTRE78S6VP20110930</ref> == Laba ne bino == * [[:en:List_of_fugitives_from_justice_who_disappeared|Olukalala lw'abanonyerezebwa abadduka okuvunanibwa]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://abcnews.go.com/International/story?id=81484&page=1 "Religion That Kills"], ''ABC News'', 14 February 2001 News story about the phenomenon of cults in Uganda * [http://www.ugpulse.com/articles/daily/People.asp?ID=586 Seven Years Since the Kanungu Massacre] * [https://web.archive.org/web/20071105144411/http://religiousmovements.lib.virginia.edu/nrms/mrtcg.html Movement for the Restoration of the Ten Commandments of God.] * [http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/695268.stm BBC Report] * [http://www.religioustolerance.org/dc_rest.htm Religious Tolerance.org on the Movement] Archived 2007-06-09 at the Wayback Machine {{Movement for the Restoration of the Ten Commandments of God}} epve33m7pcwcfhvpsuco49jbkjcrr21 Crystal Newman 0 9653 54887 44599 2026-06-13T11:58:22Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54887 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] '''Crystal Newman''' (yazaalibwa '''Angela Newman''' mu [[:en:Nairobi|Nairobi]]) Munnayuganda, muweereza wa ku telefayina ne ladiyo. Newman yaweereza pulogulaamu ya ''The Drive'' ne ''Hit Selector'' ku [[:en:88.2_Sanyu_FM|88.2 Sanyu FM]], esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>http://www.ugpulse.com/people/angela-crystal-newman-kavulu-uganda-s-hottest-radio-personality/989/ug.aspx</ref> == Emirimu gye == Newman yawummula emirimu gye egy'oku ladiyo oluvanyuma lw'emyaka 18 mu Gwomunaana 2018.<ref>{{Cite web |url=https://matookerepublic.com/2018/08/07/crystal-newman-marcus-kwikiriza-mckenzie-jackie-lumbasi-why-are-we-losing-so-much-radio-talent/ |title=Archive copy |access-date=2023-03-19 |archive-date=2024-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240525144534/https://matookerepublic.com/2018/08/07/crystal-newman-marcus-kwikiriza-mckenzie-jackie-lumbasi-why-are-we-losing-so-much-radio-talent/ |url-status=dead }}</ref> Yatwalibwa ng'omu ku bali balina amaloboozi agamanyikiddwa mu Uganda.<ref name="abeka">{{Cite web |url=https://matookerepublic.com/2018/08/07/what-we-shall-miss-about-former-sanyu-fm-host-crystal-newman/ |title=Archive copy |access-date=2023-03-19 |archive-date=2023-03-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230319193206/https://www.matookerepublic.com/2018/08/07/what-we-shall-miss-about-former-sanyu-fm-host-crystal-newman/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomunaana–Ogwomwenda 2018, Newman ye yali omuteesiteesi w'ebikujjuko bya Uganda Festival 2018 mu Washington DC.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1475012/crystal-newman-host-uganda-festival-2018</ref> Newman yaweereza sizoni esooka n'eyokubiri mu pulogulaamu ya ttivi eya NSSF Friends with Benefits ng'ali wamu ne [[:en:Gaetano_Kagwa|Gaetano Kagwa]] mu 2015 ne 2017.<ref>http://www.sqoop.co.ug/201712/four-one-one/gaetano-crystal-host-friends-benefits-season-ii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://telesqop.co.ug/entertainment/gaetano-crystal-scoop-nssf-friends-with-benefits-deal-again/ |access-date=2023-03-19 |archive-date=2023-03-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230319190159/https://telesqop.co.ug/entertainment/gaetano-crystal-scoop-nssf-friends-with-benefits-deal-again/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe obw'omunda == Bazadde ba Newman baali Sande Newman, [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Aircraft_pilot|omubonzi w'ennyonyi]] ne Alex Newman, eyali Kaminsona w'abakozi b'ekibiina ky'amawanga amagatte eky'ababundabunda ekya [[:en:United_Nations_High_Commissioner_for_Refugees|United Nations High Commissioner for Refugees]].<ref>https://mbu.ug/2018/08/03/breaking-news-its-a-wrap-crystal-newman-quits-radio/</ref> Yali omu ku bawala abana mu famuira yaabwe.<ref>https://www.independent.co.ug/frankly-speaking-crystal-newman-no-quitter/</ref> Newman yatikkirwa Diguli mu mawulire eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in mass communications ku Ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]]. == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} tp1k4x1ekkqcjmk512hpel4j8ldnmv9 Clare Byarugaba 0 9739 54761 29234 2026-06-13T10:42:57Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54761 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clare Byarugaba''' MunnaUganda ali mu kibiina kya LGBT mu [[Kampala]]. Azze awakanya ekya gavumenti okulwanyisa enkola eyo.<ref name="Essence">http://www.essence.com/2016/01/27/pride-prejudice-african-lgbt-activists-risking-lives-bring-tolerance</ref> Y'akwanyaganya ekibiina ekirwanirira eddembe ly'abantu n'etteeka erikikwatako ekya [[Civil Society Coalition on Human Rights and Constitutional Law]].<ref name="Advocate">http://www.advocate.com/news/world-news/2013/12/20/ugandan-lgbt-activists-we-have-stay-and-fight</ref> Mu 2013, Byarugaba yatumibwa okutandikawo ekitongole kya [[:en:PFLAG|PFLAG]] mu Kampala nga kyakuyamba abo abalina oluganda ku bantu bano mu ggwanga olwensonga y'omukulembeze weggwanga okuwera omuze gw[[:en:Homosexuality|'ebisiyaga]].<ref name="Essence" /> Oluvannyuma lw'okuguwera, [[:en:Outing|yanoonyezebwa]] bannamawulire nga baagala kufuna kifaananyi kye basobole okukiteeka mu mpapula ekyali kitiisatiisa obulamu bwe.<ref name="Romano">http://www.thedailybeast.com/articles/2014/03/15/at-women-in-the-world-the-reality-of-uganda-s-brutal-gay-ban.html</ref> Mu 2014, Byarugaba yeegatta mu lukungaana [[:en:Women_in_the_World|Lw'abakyala munsi yonna]] olw'amawanga okwanjula ensonga ze ezikwata ku kiruubirirwa kye mu kitongole kye eky'okuwa abakyala eddoboozi.<ref name="Romano" /> Byarugaba era yali ne mu ttendekero lya Oak Institute ng'omukiise mu ssomo erikwata ku Ddembe Ly'abuntu mu nsi yonna eryali mu ssomero eriyitibwa Colby College. == Obulamu bwe == Byarugaba yazaalibwa era naakulira mu Bukiikaddyo bwa Uganda.<ref name="Essence">http://www.essence.com/2016/01/27/pride-prejudice-african-lgbt-activists-risking-lives-bring-tolerance</ref> Oluvannyuma lwa [[:en:Yoweri_Museveni|Ppulezidenti Yoweri Museveni]] okuwera omuze guno mu Uganda, maama wa Byarugaba yamutiisatiisa okumusibya olw'okubeera nga [[:en:Lesbian|aganza bakyala banne]].<ref name="Day">http://www.pinknews.co.uk/2014/03/16/ugandan-gay-rights-activist-people-call-daily-basis-say-give-five-reasons-shouldnt-kill/</ref> == Ebijuliziddwa == <references group="" responsive="1"></references> 5uy13am10u5xxf4ezz7vkqoxqulzy14 Breeze Sarah Babirye Kityo 0 9760 54377 47937 2026-06-12T17:25:54Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54377 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox biography vcard" ! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline">Sarah Babirye Kityo</div> |- ! class="infobox-label" scope="row" |Gyeyzaalibwa | class="infobox-data" |Yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 27, mu mwezi ogwekumineebiri, mu mwaka gwa 1986, ng'alina emyaka 36. W'e Mukono, mu Uganda |- ! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga lye | class="infobox-data category" |Ugandan |- ! class="infobox-label" scope="row" |Obutuuze | class="infobox-data category" |Uganda |- ! class="infobox-label" scope="row" |Eby'emisomo | class="infobox-data" |SDA Primary School <br /><br /> Mulusa Academy |- ! class="infobox-label" scope="row" |Gyeyasomera | class="infobox-data" |Etendekero lya Uganda Christian University (Mukuwereza abantu n'okudukanya emirimu |- ! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu gwe | class="infobox-data role" |Munabyabufuzi |- ! class="infobox-label" scope="row" |Emyaka ng'akola | class="infobox-data" |Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuusa kati |- ! class="infobox-label" scope="row" |Kyebasinga okumumannnyako | class="infobox-data" |Munabyabufuzi |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ekitiibwa kye | class="infobox-data title" |Mubaka wa palamenti |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ekibiina ky'eby'obufuzi | class="infobox-data org" |[[National Resistance Movement]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |Abaana b'alina | class="infobox-data" |2 |} [[Category:Articles with hCards]] '''Sarah Babirye Kityo''' yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 27, mu mwezi ogw'ekumineebiri, mu mwaka gwa 1986,<ref name="auto">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210427110919/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=306</ref> nga munayuganda ow'eby'obufuzi, eyaliko omulonde eyai akiikirira abavubuka mu bitundu by'amasekati g'eggwanga<ref name="auto" /> mu palamenti ey'e 10 eya Uganda. Y'omu kubali oba ba memba bw'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], nga ku bendera yabwe kweyagira mu kulonda kwabonna okwaliwo mu mwak gwa 2016<ref name="Howwebiz.ug/news/politics/10869/nrm-candidates-win-all_2020-08-26">{{Citation|url=https://www.howwebiz.ug/news/politics/10869/nrm-candidates-win-all|title=NRM Candidates Win All Three Regional Youth MP Slots|newspaper=Howwebiz.ug/news/politics/10869/nrm-candidates-win-all|access-date=26 August 2020}}https://www.howwebiz.ug/news/politics/10869/nrm-candidates-win-all</ref> gyeyawangulira Arthur Katongole,eyali yeesimbyeyo nga talina kibiina kweyali agidde. Ye pulezidenti w<nowiki>'ekibiina ekidukanya omuzannyio gw'okubaka mu ggwanga ekya ''Uganda Netball Federation'', ekifo kyeyafuna mu mwaka gwa 2021 ng'</nowiki>alin aokuwereza okutuusa mu mwaka gwa 2025<ref name=":0">{{Cite web}}http://kawowo.com/2021/06/05/babirye-takes-over-uganda-netball-presidency-in-a-new-dawn-of-administration/</ref> == Ebimukwatako n'okusoma kwe == Sarah Babirye yasomera ku [[:en:Luweero|Luweero]] SDA Primary School gyeyava mu mwaka gwa 1995. Oluvannyuma yasomera ku Mulusa Academy, erisinganibwa e [[:en:Wobulenzi|Wobulenzi]], ng'eo gyeyatuulira S.4([[:en:Uganda_Certificate_of_Education|UCE]]) ne S.6 ([[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|UACE]]) gyava mu mwaka gwa 1999. Mu mwaka gwa 2015, yatikirwa ne diguli ye ey'okuweereza abantu n'okudukanya emirimu gyeyayitira mu daala erisooka, ng'eno yagifunira kutendekero lya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]].<ref name="auto1">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210427110919/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=306</ref> == Emirimu gye == Ebikwata ku biseera byeyamala ng'ali mu by'obufuzi biri bwebiti:<ref name=":0" /> * Mu mwaka gwa 2005 ookutuuka mu gwa 2006: yali mukubiriza mu ofiisi y'omubaka wa pulezidneti mu [[:en:Wakiso_District|disitulikiti y'e Wakiso]] mu gavumenti ya wansi. * Mu mwaka gwa 2006 okutuusa mu gwa 2011: Kansala omukyala ow'abavubuka, ng'ate ssentebe w'eby'obugagga by'eggwanga n'okubufulumya mu gavumenti eya wansi, mu [[:en:Mukono_District|disitulikiti y'e Mukono]]. * Mu mwaka gwa 2011 okutuusa ogwa 2015: Yeeyali alabirira abavubuka mu kakiiko k'eggwanga . * Mu mwaka gwa 2016 okutuusa kati: Y'akiikirira abavubuka mu bitundu by'amasekati gw'eggwanga mu palamenti eye 10 eya Uganda.. Mu mwaka gwa 2016, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiikirira abavubuka mu palamenti abalala 4, Sarah Babirye yakiikirira Uganda mulukungaana lw'abavubuka olw'ensi yonna olwali luyitibwa ''International Young Leaders Assembly'' (IYLA) ku kitebe ekikulu eky'ekitongole ky'</nowiki>amawanga amagate ekisingaanibwa mu kibuga kya New York.<ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1433070/future-hope-oulanyah-tells-youth</ref> Mu mwaka gwa 2017, Sarah Babirye yakiikirira Uganda ng'eyali omwogezi omukulu mu [[:en:Commonwealth_Parliamentary_Association|pulogulaamu y'abavubuka eyali yeetabibwamu ababaka abaali bava mu mawanga agaali mu lusa olumu ne Bungereza oba lebaali bayita Commonwealth Parliamentary Association]] Youth Program (CPA) olwa;o olw'okujagulizaako olunaku wl'amawanga agaaliko mu luse olumu n'eggwanga lya Bungereza nga luno batera kuluyita '''Commonwealth Day''' olwaliwo mu mwaka gwa 2017 mu kibuga London.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20190813132823/http://www.cpahq.org/cpahq/Main/News/News_Items/Commonwealth_Day_2017.aspx</ref> == Emisango gy'omukooti == Muntandikwa y'omwaka gwa 2016, ikyali kigambibwa nti gweyali avuganya mu kulonda yali awaabye omusango mu kooti, ng'asaba okulayira kwa Babirye kulemesebwe, ng'agamba nti yali asusa mu myaka egyali gyetagisibwa okwesimabwo.<ref>{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/News/National/Losers-contest-Central-Youth-MP-election-age-queries/688334-3103420-oyw0nlz/index.html</ref> Oluvannyuma mu mwaka ogwo, kyali kigambibwa nti ekooti enkulu ey'omu [[:en:Masaka_District|disitulikiti y'e Masaka]] yali etandise okuwuliriza omusango guno ogwali guwawabiddwa Sarah Babirye nga basinziira ku by'okulimba emyaka ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mubaka wa palamenti eyali akiikirira abavubuka,<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180617050738/http://mobile.monitor.co.ug/News/Witnesses-pin-Youth-MP-over-age/2466686-3228122-format-xhtml-6ts6enz/index.html</ref> ekintu ekyagobwa ekooti enkulu ey'e Masaka mu mwaka gwa 2019.  == Obukiiko, obwa memba, n'emirimu egimuwereddwa == * Memba oba y'omu kubali mu kakiiko akalondebwa mu mwaka gwa 2018 akalimu abantu 8 okunoonyereza ku by'okukulusanya abaana mu matendekero ag'enjawulo.<ref>{{Cite web}}http://www.pmldaily.com/news/2019/01/parliament-cant-be-run-on-streets-kadaga-hits-back-over-cosase-tenure-extension.html</ref><ref>{{Cite web}}https://trumpetnews.co.ug/robinah-rwakojo-to-chair-panel-probing-sexual-violence-in-schools/</ref> * Memba oba y'omu kubali ku [[:en:HIV/AIDS|kakiiko ka siriimu oba akawuka kamukenenya]] n'enddwadde endala ezeefananyiriza * Memba oba ali ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'obulamu. * Memba oba y'omu kubali ku kakiiko akadukanya ensonga z'omubuvanjuba bwa Afrika. * Memba oba y'omu kubali ku kakiiko ka palamenti ak'abakyala akayitibwa [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament</ref> == Obulamu bwe == Sarah Babirye Kityo, avuganya ku kifo ky'omubaka wa Bukoto East mu kulonda kwa palamenti okw'omwaka gwa 2021 2021, mufumbo ng'era maama w'abaana babiri.<ref>[[Template:Citation needed]]</ref>  Yeetabye mu mu mizannyo gyonna egyetabibwamu ababaka b'omu palamenti z'amawanga g'omubuvanjuba bwa Afrika eziyitibwa East African Community (EAC) Inter-Parliamentary Games tournaments wakati w'omwaka gwa 2016 ne 2019, nga yayambako ne ttiimu y'abakyala eya palamenti okuwangula ebirabo ebiwerako. Naye alina ebirabo eby'enajwulo ebiwerako okuviira ddala bweyawatandika mu mwaka gwa 2016. <ref>[[Template:Citation needed]]</ref> * Mu mwaka gwa 2016 mu kibuga ky'e Mombasa, mu ggwanga ly'e Kenya, yeeyali omuzannyi w'omuzannyo gw'okubaka eyakira kubano mu kuteeba n'okuzannya Volleyball. <ref>[[Template:Citation needed]]</ref> * 2Mu mwaka gwa 2017, mu kibuga Dar-es-Salaam, eky'eggwanga ly'e Tanzania, yeeyasinga bane mu kuteeba mu muzannyo gw'okubaka. <ref>[[Template:Citation needed]]</ref> * Mu mwaka gwa 2018 mu kibuga ky'e Bujumbura, mu ggwanga ly'e Burundi, yeeyasinga mu kuteeba mu muzannyo gw'okubaka. <ref>[[Template:Citation needed]]</ref> * Mu mwaka gwa 2019 mu kibuga ekikulu ekya Uganda, yeetaba mu muzannyo gwa Volleyball, Basketball, n'okubaka Netball n'awangula zaabu ng'eyasinga okuteeba mu kubaka, n'okubeera nga yeeyakira ku bane mu mpaka zonna.<ref>{{Cite web}}http://parliamentwatch.ug/uganda-parliament-team-into-eac-soccer-and-netball-finals/</ref><ref>{{Cite web}}http://parliamentwatch.ug/uganda-parliament-team-into-eac-soccer-and-netball-finals/</ref><ref>{{Cite web}}https://twitter.com/BungeEac/status/1203681804206723072</ref> <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] ruv4falh9q09f8qosl67f0wxfmbylcj 54378 54377 2026-06-12T17:26:36Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54378 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] '''Sarah Babirye Kityo''' yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 27, mu mwezi ogw'ekumineebiri, mu mwaka gwa 1986,<ref name="auto">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210427110919/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=306</ref> nga munayuganda ow'eby'obufuzi, eyaliko omulonde eyai akiikirira abavubuka mu bitundu by'amasekati g'eggwanga<ref name="auto" /> mu palamenti ey'e 10 eya Uganda. Y'omu kubali oba ba memba bw'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], nga ku bendera yabwe kweyagira mu kulonda kwabonna okwaliwo mu mwak gwa 2016<ref name="Howwebiz.ug/news/politics/10869/nrm-candidates-win-all_2020-08-26">{{Citation|url=https://www.howwebiz.ug/news/politics/10869/nrm-candidates-win-all|title=NRM Candidates Win All Three Regional Youth MP Slots|newspaper=Howwebiz.ug/news/politics/10869/nrm-candidates-win-all|access-date=26 August 2020}}https://www.howwebiz.ug/news/politics/10869/nrm-candidates-win-all</ref> gyeyawangulira Arthur Katongole,eyali yeesimbyeyo nga talina kibiina kweyali agidde. Ye pulezidenti w<nowiki>'ekibiina ekidukanya omuzannyio gw'okubaka mu ggwanga ekya ''Uganda Netball Federation'', ekifo kyeyafuna mu mwaka gwa 2021 ng'</nowiki>alin aokuwereza okutuusa mu mwaka gwa 2025<ref name=":0">{{Cite web}}http://kawowo.com/2021/06/05/babirye-takes-over-uganda-netball-presidency-in-a-new-dawn-of-administration/</ref> == Ebimukwatako n'okusoma kwe == Sarah Babirye yasomera ku [[:en:Luweero|Luweero]] SDA Primary School gyeyava mu mwaka gwa 1995. Oluvannyuma yasomera ku Mulusa Academy, erisinganibwa e [[:en:Wobulenzi|Wobulenzi]], ng'eo gyeyatuulira S.4([[:en:Uganda_Certificate_of_Education|UCE]]) ne S.6 ([[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|UACE]]) gyava mu mwaka gwa 1999. Mu mwaka gwa 2015, yatikirwa ne diguli ye ey'okuweereza abantu n'okudukanya emirimu gyeyayitira mu daala erisooka, ng'eno yagifunira kutendekero lya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]].<ref name="auto1">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210427110919/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=306</ref> == Emirimu gye == Ebikwata ku biseera byeyamala ng'ali mu by'obufuzi biri bwebiti:<ref name=":0" /> * Mu mwaka gwa 2005 ookutuuka mu gwa 2006: yali mukubiriza mu ofiisi y'omubaka wa pulezidneti mu [[:en:Wakiso_District|disitulikiti y'e Wakiso]] mu gavumenti ya wansi. * Mu mwaka gwa 2006 okutuusa mu gwa 2011: Kansala omukyala ow'abavubuka, ng'ate ssentebe w'eby'obugagga by'eggwanga n'okubufulumya mu gavumenti eya wansi, mu [[:en:Mukono_District|disitulikiti y'e Mukono]]. * Mu mwaka gwa 2011 okutuusa ogwa 2015: Yeeyali alabirira abavubuka mu kakiiko k'eggwanga . * Mu mwaka gwa 2016 okutuusa kati: Y'akiikirira abavubuka mu bitundu by'amasekati gw'eggwanga mu palamenti eye 10 eya Uganda.. Mu mwaka gwa 2016, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiikirira abavubuka mu palamenti abalala 4, Sarah Babirye yakiikirira Uganda mulukungaana lw'abavubuka olw'ensi yonna olwali luyitibwa ''International Young Leaders Assembly'' (IYLA) ku kitebe ekikulu eky'ekitongole ky'</nowiki>amawanga amagate ekisingaanibwa mu kibuga kya New York.<ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1433070/future-hope-oulanyah-tells-youth</ref> Mu mwaka gwa 2017, Sarah Babirye yakiikirira Uganda ng'eyali omwogezi omukulu mu [[:en:Commonwealth_Parliamentary_Association|pulogulaamu y'abavubuka eyali yeetabibwamu ababaka abaali bava mu mawanga agaali mu lusa olumu ne Bungereza oba lebaali bayita Commonwealth Parliamentary Association]] Youth Program (CPA) olwa;o olw'okujagulizaako olunaku wl'amawanga agaaliko mu luse olumu n'eggwanga lya Bungereza nga luno batera kuluyita '''Commonwealth Day''' olwaliwo mu mwaka gwa 2017 mu kibuga London.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20190813132823/http://www.cpahq.org/cpahq/Main/News/News_Items/Commonwealth_Day_2017.aspx</ref> == Emisango gy'omukooti == Muntandikwa y'omwaka gwa 2016, ikyali kigambibwa nti gweyali avuganya mu kulonda yali awaabye omusango mu kooti, ng'asaba okulayira kwa Babirye kulemesebwe, ng'agamba nti yali asusa mu myaka egyali gyetagisibwa okwesimabwo.<ref>{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/News/National/Losers-contest-Central-Youth-MP-election-age-queries/688334-3103420-oyw0nlz/index.html</ref> Oluvannyuma mu mwaka ogwo, kyali kigambibwa nti ekooti enkulu ey'omu [[:en:Masaka_District|disitulikiti y'e Masaka]] yali etandise okuwuliriza omusango guno ogwali guwawabiddwa Sarah Babirye nga basinziira ku by'okulimba emyaka ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mubaka wa palamenti eyali akiikirira abavubuka,<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180617050738/http://mobile.monitor.co.ug/News/Witnesses-pin-Youth-MP-over-age/2466686-3228122-format-xhtml-6ts6enz/index.html</ref> ekintu ekyagobwa ekooti enkulu ey'e Masaka mu mwaka gwa 2019.  == Obukiiko, obwa memba, n'emirimu egimuwereddwa == * Memba oba y'omu kubali mu kakiiko akalondebwa mu mwaka gwa 2018 akalimu abantu 8 okunoonyereza ku by'okukulusanya abaana mu matendekero ag'enjawulo.<ref>{{Cite web}}http://www.pmldaily.com/news/2019/01/parliament-cant-be-run-on-streets-kadaga-hits-back-over-cosase-tenure-extension.html</ref><ref>{{Cite web}}https://trumpetnews.co.ug/robinah-rwakojo-to-chair-panel-probing-sexual-violence-in-schools/</ref> * Memba oba y'omu kubali ku [[:en:HIV/AIDS|kakiiko ka siriimu oba akawuka kamukenenya]] n'enddwadde endala ezeefananyiriza * Memba oba ali ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'obulamu. * Memba oba y'omu kubali ku kakiiko akadukanya ensonga z'omubuvanjuba bwa Afrika. * Memba oba y'omu kubali ku kakiiko ka palamenti ak'abakyala akayitibwa [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament</ref> == Obulamu bwe == Sarah Babirye Kityo, avuganya ku kifo ky'omubaka wa Bukoto East mu kulonda kwa palamenti okw'omwaka gwa 2021 2021, mufumbo ng'era maama w'abaana babiri.<ref>[[Template:Citation needed]]</ref>  Yeetabye mu mu mizannyo gyonna egyetabibwamu ababaka b'omu palamenti z'amawanga g'omubuvanjuba bwa Afrika eziyitibwa East African Community (EAC) Inter-Parliamentary Games tournaments wakati w'omwaka gwa 2016 ne 2019, nga yayambako ne ttiimu y'abakyala eya palamenti okuwangula ebirabo ebiwerako. Naye alina ebirabo eby'enajwulo ebiwerako okuviira ddala bweyawatandika mu mwaka gwa 2016. <ref>[[Template:Citation needed]]</ref> * Mu mwaka gwa 2016 mu kibuga ky'e Mombasa, mu ggwanga ly'e Kenya, yeeyali omuzannyi w'omuzannyo gw'okubaka eyakira kubano mu kuteeba n'okuzannya Volleyball. <ref>[[Template:Citation needed]]</ref> * 2Mu mwaka gwa 2017, mu kibuga Dar-es-Salaam, eky'eggwanga ly'e Tanzania, yeeyasinga bane mu kuteeba mu muzannyo gw'okubaka. <ref>[[Template:Citation needed]]</ref> * Mu mwaka gwa 2018 mu kibuga ky'e Bujumbura, mu ggwanga ly'e Burundi, yeeyasinga mu kuteeba mu muzannyo gw'okubaka. <ref>[[Template:Citation needed]]</ref> * Mu mwaka gwa 2019 mu kibuga ekikulu ekya Uganda, yeetaba mu muzannyo gwa Volleyball, Basketball, n'okubaka Netball n'awangula zaabu ng'eyasinga okuteeba mu kubaka, n'okubeera nga yeeyakira ku bane mu mpaka zonna.<ref>{{Cite web}}http://parliamentwatch.ug/uganda-parliament-team-into-eac-soccer-and-netball-finals/</ref><ref>{{Cite web}}http://parliamentwatch.ug/uganda-parliament-team-into-eac-soccer-and-netball-finals/</ref><ref>{{Cite web}}https://twitter.com/BungeEac/status/1203681804206723072</ref> <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] q4rc8lthlnqcgz1essghlaaqs5yc7lz Brenda Nabukenya 0 9761 54384 41923 2026-06-12T17:29:03Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54384 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brenda Nabukenya''' yazaalibwa nga 19 Ogwokuna mu 1984, nga [[:en:Politician|munabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Omunayuganda]] era [[:en:Legislator|munamateeka]] atuula ku kakiiko akakola amateeka. Akiikirira abantu ba [[:en:Luweero_District|Disitulikiti ye Luwero]] nga omubaka omukyala omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]], abaamuwa tikiti gweyagira okumulonda okwesimbawo okugenda mu Paalamenti oluvannyuma lw'okulonda kwa bonna okwa 2021. National Unity platform ekulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Sentamu]] gwebasinga okumannya nga Bobi Wine.<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/luwero-district-dp-executive-committee-members-cross-to-nup/</ref><ref name=":1">https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nabukenya-brenda-10493/</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Nabukenya yaliko mu kibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] (DP) nga ku tikiti y'abano kweyawangulira eky'okukulembera bayizi bane ku Yunivasite y'e Kyambogo mu 2005 wamu n'okubeera omubaka wa Paalamenti akiikirira Disitulikiti ye Luwero wakati wa 2011 okutuuka mu 2016.<ref name=":0" /><ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/the-enigma-that-is-mp-nabukenya-1574064</ref><ref>https://chimpreports.com/dps-nabukenya-dismissed-from-uyd/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/30867--brenda-nabukenya-i-dont-drink-i-dont-smoke-weed |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017094757/https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/30867--brenda-nabukenya-i-dont-drink-i-dont-smoke-weed |url-status=dead }}</ref> Nga tanatuuka ku by'akulondebwa nga eyali akulira bayizi bane omukyala eyali asookse ku [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite y'e Kyambogo]], Nabukenya yali akola muterekero lya bitabo erya yunivasite mu Yunivasite ye Kyambogo. Ng'ali Kyambogo, yasoma Diguli mu sayaansi w'eby'okulya wamu n'okujanjaba enddwa ezisibuka kundya embi.<ref name=":2" /> Oluvannyuma yeeyongerayo okusoma Diguli mu [[:en:Law|by'amateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]].<ref name=":2" /> Mu 2020, yavuganya [[:en:Norbert_Mao|Nobert Mao]], eyali pulezidenti w'ekibiina kya Democratic party ku ky'okubeera pulezidenti w'ekibiina kino.<ref>http://nilepost.co.ug/2020/02/10/mao-not-responsible-for-failed-institutions/</ref><ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200204/86873/here-are-the-four-politicians-who-want-to-kick-mao-out-of-dp-leadership.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.radiosapientia.com/news/ex-luwero-district-woman-mp-nabukenya-to-stand-for-dp-presidency/ |access-date=2024-04-03 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017094755/https://www.radiosapientia.com/news/ex-luwero-district-woman-mp-nabukenya-to-stand-for-dp-presidency/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-brenda-nabukenya-announces-bid-for-mao-s-seat-1872628</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=MuNjoaORPD0</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/02/he-has-sold-our-soul-to-nrm-dp-strong-lady-nabukenya-vows-to-unseat-mao-in-race-for-dp-presidency.html</ref> Mu kulonda kwabonna okwa Uganda mu 2021, , Nabukenya yawangula nga afunye obululu 76,801 oluvannyuma lw'okuwangula gweyali asinga okuvuganya naye okuva mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] Mulondo Cissy eyafuna obululu 40,353.<ref name=":1" /> == Emirimu gye == Nabukenya esaawa eno ye minisita ow'ekisikirize avunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'eby'emizannyo ku ludda oluvuganya gavumenti.<ref>https://web.archive.org/web/20220122113209/https://www.ugstandard.com/lop-mpuuga-accounts-for-first-100-days-in-office/</ref> Ye mu myuka wa ssentebe w'akakiiko akagata abakyala mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{Cite web |url=http://www.uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |title=Archive copy |access-date=2023-03-24 |archive-date=2024-04-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240412141803/http://www.uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/118580 |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100257/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/118580 |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwaamu == <references /> 53lehkkhtm0m2uw07oz8tgk42cxkc79 Busingye Peninah Kabingani 0 9762 54529 37712 2026-06-12T22:03:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54529 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busingye Peninah Kabingani''' yazalibwa mu mwaka gwa 1944, nga [[:en:Uganda|munayuganda]] era [[:en:Politician|munabyabufuzi]], era [[:en:Legislator|eyegigira ne mukukola amateeka]].Yaakiikirira abantu abakuliridde mu Uganda mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu by'omumasekati]] g'eggwanga ng'omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti wa Uganda]]. Y'omu kuba memba oba abali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekiyitibwa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ng'era kyekiri mu buyinza nga ku tiketi yabwe kweyalondebwa okujja mu palamenti mu mwaka gwa 2021, mukulonda kwabonna okwali mu Uganda.<ref>{{Cite web}}https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/busingye-peninah-kabingani-10785/</ref><ref name=":0">{{Cite web}}https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/busingye-peninah-kabingani-10785/</ref><ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/articledetails/87085123</ref><ref>{{Cite web}}https://chimpreports.com/nrm-sweeps-elections-for-pwds-older-persons-workers-mps/</ref><ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/articledetails/1529304</ref> == Ebimukwatako == Kabingani, abasinga gwebamannyi nga Mama Kisanja, mutuuze mu [[:en:Kira_Municipality|munisipaali y'e Kira]], esinganibwa mu [[:en:Wakiso_District|disitulikiti y'e Wakiso]].<ref name=":1">{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/four-elected-as-mps-for-elderly-3262964</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230324072417/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102761</ref> Kabingani yawangula won the seat for Elderly MP central region on the NRM ticket with 113 votes against her closest rival Halima Namakula who came second from the elders electoral college, composed of delegates of elders from 27 districts of the central region.<ref>{{Cite web}}https://www.independent.co.ug/131-mps-take-oaths-on-first-day-of-swearing-in-ceremonies/</ref><ref>{{Cite web}}https://www.independent.co.ug/131-mps-take-oaths-on-first-day-of-swearing-in-ceremonies/</ref><ref name=":3">{{Cite web}}https://chimpreports.com/busingye-takes-nrm-flag-for-central-elderly-mp/</ref><ref>{{Cite web}}https://mbu.ug/2021/01/27/halima-namakula-to-challenge-election-results-in-court/</ref> == Emirimu gye == Kabingani mulimu eyanyuka emirimu gya gavumenti, ng'era yali akolera mu kitongole ky'amawanga g'omubuvanjuba bwa Afrika eky'eby'enguudo z'egaali y'omuka oba kiyite [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African railways]], ekyakyusibwa erinya nebatandika okukiyita [[:en:Uganda_Railways_Corporation|Uganda railways]] oluvannyuma lw<nowiki>'okusaanawo kw'akakiiko akaali kagata amawanga kw'omubuvanjuba bwa Afrika akasooka kebaali bayita ''the first east African community''</nowiki>.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Citation|title=Omuntu wabantu: Tukyaazizza Maama Busingye Peninah. Mubaka w'abakadde omulonde mu Paalamenti. BB|url=https://www.youtube.com/watch?v=LvrNSct7jlk|language=en|access-date=2022-04-07}}https://www.youtube.com/watch?v=LvrNSct7jlk</ref> Abadde yeenyigira mu by<nowiki>'okukuunga banabyabufuzi okumala kumpi emyaka 58, yemuwanika w'ekibiina ky'abantu abakuliridde mu myaka ekya disitulikiti y'e Wakiso ekiyitibwa ''Wakiso district Elderly league''</nowiki>.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Esangi zino yaakiikirira abantu abakuze mu myaka mu bitundu by'omukasekati g'eggwanga, mu palamenti ya Uganda.<ref name=":1" /><ref name=":3" /><ref>{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/news/5125/131-mps-take-oath-day-one</ref><ref>{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/news/5125/131-mps-take-oath-day-one</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221005214522/https://theugandanwire.com/2021/01/18/full-list-2021-winners-for-member-of-parliament-mp-positions-across-uganda/</ref> 1bygx4tacnnju3k8fka6da937xyhg6u Caroline Asiimwe 0 9763 54607 29251 2026-06-13T04:47:00Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54607 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox biography vcard" ! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline">Caroline Asiimwe</div> |- ! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga lye | class="infobox-data category" |Munayuganda |- ! class="infobox-label" scope="row" |Gyeyatikirwa | class="infobox-data" |Univesity ya Edinburgh (Diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba ebisolo) Kusetendekero lye Makerere |- ! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu gwe | class="infobox-data role" |Musawo wa bisolo era akola n'okunoonyereza |- ! class="infobox-label" scope="row" |Engule | class="infobox-data" |TWAS-Samira Omar Prize winner olw'okubeera omuyiiya era alwana okulaba ng'ebintu ebimwetolodde bisigala ku mutindo |} [[Category:Articles with hCards]] '''Caroline Asiimwe''' musawo wa bisolo [[:en:Uganda|omunayuganda]], ng'era mukulembezze alwanirira okulaba ng'ebeera y'omutonde teyonoonebwa, ng'era [[:en:Research|munoonyereza]]. Yeenyigira mu bantu babulijjo okulaba ngatuukirira eky'ebisolo by'omusiko bibeera mu mirembe, nokubeera nga tebabikolako bimenya mateeka, n'okulaba ng'ebitonde by'omumazzi bisigala biramu mu Uganda . Mu mwaka gwa 2017, Asiimwe yaweebwa engule ya [[:en:The_World_Academy_of_Sciences|TWAS]]-Samira Omar Prize winner olw'okubeera omuyiiya era alwana okulaba ng'ebintu ebimwetolodde bisigala ku mutindo eya <nowiki>''</nowiki>Innovation for Sustainability Prize<nowiki>''</nowiki>. Engule no eya <nowiki>''</nowiki>Innovation for Sustainability Prize<nowiki>''</nowiki> eweebwa banayaansi olw'omulimu gwebabeera bakoze okulaba ng'ebintu byabwe eby'enjawulo mwebawangaalira nabyo byeeyagalira mumbeera ya saayanzi ate nga nuungi.<ref>{{Cite web}}https://twas.org/article/caroline-asiimwe-wins-twas-samira-omar-prize</ref> == Obulamu bwe n'eby'emirimu == Asiimwe alina diguli ey'okubiri mu [[:en:Veterinary_medicine|by'okujanjaba ebisolo]] gyeyatikirwa okuva mutendekero lya [[:en:University_of_Edinburgh|University of Edinburgh]] mu ggwanga lya Scotland. Assimwe aluddde ng'akola ng'omusawo w'ebisolo era okukwanaganya w'abatangira, nga kuno kwayongereza okudukanya eby'obugagga eby'omutaka ku kitongole kya Budongo Conservation Field Station mu Uganda okumala emyaka 7<ref>{{Cite web}}.http://www.budongo.org/</ref><ref name="pmid31134473">{{Cite journal|issue=69–82}}https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6971177</ref> Akwasaganya abaaliko mukutta oba mukusaanyaawo obulamu bw'ebisolo nga tebalina lukusa mu bintu ng'okukuuma obulamu bw'ebitonde by'omu mazzi. Caroline akungaanya ebikwatagan ku bintu eby'enjawulo okulaba ng'akuuma eby'obutonde bwa Uganda nga buli mu mbeera nungi. Yasomera [[:en:Makerere_University|kusetendekero ly'e Makerere]] mu kibuga kya Uganda ekikulu ekya Kampala .<ref>{{Cite web}}http://www.budongo.org/</ref><ref>{{Cite web}}https://twas.org/article/caroline-asiimwe-wins-twas-samira-omar-prize</ref> Okunoonyerezaa kwe kulik: okulya abaana ababeera bazaaliddwa mu bika bya mazike ag'emirundi ebbiri mu mwaka gwa 2019,<ref>{{Cite journal|url=6|issue=181–187}}https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7080684</ref> ekiviirako obuvune obuleetebwa ebiwuka ebibeera mu mazike (''Pan troglodytes''), mu mwaka gwa 2016<ref>{{Cite journal|issue=21–30}}https://doi.org/10.1007%2Fs10764-016-9941-x</ref>,Emmotoka ezita amazike: omusango ogugambibwa okubeera ngemmotoka yatomera era n'eta ekizike kuluguudo lw'e Bulindi mu Uganda mu mwaka gwa 2016,<ref>{{Cite journal|issue=377–88}}https://doi.org/10.1007%2Fs10329-016-0528-0</ref> Okunoonyereza ku kusaasaana kw'obulwadde bw'omusujja gw'ensiri n'engeri gyebakozesaamu okukebera oba ky'oyinza okuyita (Programme level implementation of malaria rapid diagnostic tests) (RDTs): ekivaamu n'okutendeka abanaayamba ku by'obulamu mu bulwaliro obwa wansi mu Uganda mu mwaka gwa 2012.<ref>{{Cite journal|url=6|issue=291}}https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3433367<nowiki/>https://link.springer.com/search?dc.creator=%22Caroline+Asiimwe%22</ref><ref>{{Cite web}}https://link.springer.com/search?dc.creator=%22Caroline+Asiimwe%22</ref> 7qe7cl4q8ox0tapa4f8r81lwhfvk2nd Catherine Nakalembe 0 9770 54628 45916 2026-06-13T04:56:06Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54628 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] '''Catherine Nakalembe''' munayuganda akola nga [[:en:Remote_sensing|munasaayaansi eyeekaanya n'okulondoola ebugumu ly'ekitundu nalimannya okuva mu kabanga ak'ewala]] , ng'ate mukenkufu akola okunoonyereza kutendekero lya [[:en:University_of_Maryland,_College_Park|University of Maryland]] (UMD) mu kitongole ekikwasaganya eby<nowiki>'embeera y'omubwengula ekiyitibwa ''</nowiki>Department of Geographical Sciences and the NASA Harvest Africa program Director.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230324150951/https://nasaharvest.org/index.php/partner/catherine-nakalembe</ref><ref name=":0">{{Cite web}}https://geog.umd.edu/facultyprofile/nakalembe/catherine</ref> Okunoonyereza kwe kulimu ekyeeya, eby'obulimu [[:en:Food_security|neby'okwerinda ku mere]]. Mu mwaka gwa 2020, Nakalembe baamuwa engule ya [[:en:Africa_Food_Prize|Africa Food Prize]]. == Obulamu bwe n'eby'enjigiriza == Nakalembe yakulira mu kibuga [[:en:Kampala|Kampala]] ekya [[:en:Kampala|Uganda]], nga kitaawe yali [[:en:Auto_mechanic|makanika wa mmotoka]] eyeeyigiriza, ngate nnyina yalina ng'ate yadukanya kwoteeri y'emere mu [[:en:Makindye|Makindye]].<ref name="NASA">{{Cite web}}https://www.nasa.gov/feature/goddard/2020/an-innovator-in-international-food-security</ref> Nakalembe mu kisaawe okumannya saayaansi w'eby'etolodde nakakisa, kuba yasubwa koosi ye yelai esooka mu bya sayaansi akwatagana ku by'emizannyo bweyali asoma disguli ye edirira gyeyasooka ku [[:en:Makerere_University|setendekero ly'e Makerere]] muntandikwa y'omwaka gwa 2002.<ref name=":2">{{Cite web}}https://www.independent.co.ug/dr-catherine-nakalembe-donates-usd-100000-joint-food-prize-for-library/</ref> Mu mwaka gwa 2007, yafuna diguli ye edirira eyasooka mu bya saayaansi w'eby'etoloode okuva mu setendekero ly'e University.<ref name=":2" /><ref name=":0"/> Oluvannyuma lwa diguli zze ezaali zidirira eyasooka, yafuna basale ey'okusomera ku bweereere mu [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu [[:en:Environmental_engineering|by<nowiki>'enkula y'ensi n'okudukanya ebimwetolodde gyebayita ''master’s program in geography and environmental engineering'</nowiki>]]' okuva mutendekero lya [[:en:Johns_Hopkins_University|Johns Hopkins University]]. Yatikirwa diguli ye ey'okubiri mu mwaka gwa 2009.<ref name=":1">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20200927181646/https://bsos.umd.edu/featured-content/professor-nakalembe-named-2020</ref><ref name=":2" /><ref name=":3">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20200613074540/https://geog.umd.edu/feature/dr.-catherine-nakalembe-receives-inaugural-geo-individual-excellence-award</ref> Nakalembe yatikirwa diguli ye ey'okusatu mu bya saayaansi w'eby'etoloode oba kiyite Geographical Science okuva kutendekero lya University of Maryland wansi w'eyali [[:en:Chris_Justice|Chris Justice]] eyali amulinako obuvunaanyizibwa. Obusawo bwe ku kunoonyereza kwalina ekirubirirwa eky<nowiki>'okulaga ebiyinza okuva mu kyeeya ku ttaka erikozesebwa, n'obulamu bw'abantu omu bukiika ddyo bw'omubuvanjuba bwa Uganda. Lyeryaali edaala eryali lisooka ery'okuteekawo elry'okumannya nokulondoola ebugumu ly'ekitundu okuva mu kabanga akawanvu mu pulojekiti y'ebigwa tebiraze eya ''</nowiki>[[:en:Disaster_risk_financing_project|disaster risk financing project]]<nowiki>'' eyakayamba amaka kumpi 75,000 mu kitundu kino okuviira ddala wekwalinya mu mwaka gwa 2017, n'okuwereza gavumenti ya Uganda, n'</nowiki>okutaaka ebikozesebwa bya gavumenti ya Uganda, ebyandibadde bigenda okuyamba abeetaga obuyambi munambiro.<ref name=":0" /><ref name=":3" /><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20200916034529/https://geog.umd.edu/feature/dr.-catherine-nakalembe-named-2020-africa-food-prize-laureate</ref> Y'akulira eby'emirimu mu pulogulaamu ya Afrika esinganibwa mu kitongole ekidukanya [[NASA Harvest Program]], ng'era bamannyikiddwa ku lw'emirimu gyabwe egy'okumannya n'okulondoola ebugumu ly'ekifo mu kabanga akawanvu, okuyiga tekinologiya w'ebyuma eyeeyambisibwa mu kukulakulanya eby'obulimu n'eby'obukuumi ku mere okwetooloola semazinga wa Afrika. Yatandikawo eby'okumannya n'okulondoola ebugumu ly'ekifo mu kabanga akawanvu,ng'akozesa obummotoka obutabeerramu bantu, mu kunoonyereza abanoonyi boobubuddamu gyebabeera, n'okuzuula n'okuzuula ettaka gyeriyinza okuyikuuka mu Uganda. Akoze okunoonyereza mu by'okumannya n'okulondoola ebugumu ly'ekifo mu kabanga akawanvu nga yekaanya ekyeeya, eby'obulimi n'obulunzi, n'okuteeka munkola eokwekaanya kw'ensi ku byobulunzi n'eobulimi n'okwekaanya abalina eby'obulimi n'omuluuzi ebitontono mu manwaga ag'enjawulo.<ref name="NASA" /> Nakalembe ategeka n'okukulmeberamu ababeera bagenda okukozesa ebyuma n'ebikungaaziziddwa mu kutendekebwa ku kumannya n'okulondoola ebugumu ly'ekifo mu kabanga akawanvu, ne minisitule y'eggwanga ku by'okusalawo kungeri gyebagenda okutambuzaamu eby'obulimi n'obulunzi, n'okulembera ebibiina ebirwana okutngira okusaana wo kw'ebimera . == Ebitiibwa n'engule == Yafuna engule y'ekibiina ekiroondoola ensi ekya Group on Earth Observations okumusiima olw'emirimu gye eyali eya first Individual Excellence Award mu mwaka gwa 2019. Mu mwaka gwa 2020, yagabana engule ya [[:en:Africa_Food_Prize|Africa Food Prize]] (AFP) n'eyali omusawo Dr.[[:en:André_Bationo|André Bationo]] okuva mu ggwanga lya [[:en:Burkina_Faso|Burkina Faso]]. [[:en:Olusegun_Obasanjo|Olusegun Obasanjo]], ssentebe w'akakiiko ka AFP, yagamba "tweetaaga abantu okuva mu Afrika nga bayiiya ngaDr. Bationo ne Dr. Nakalembe okutulaga ebiyinza okuva mu magezi amapya ne tekinologiya, wamu n'okugezesa tekinologiya ayogera okulakulanya abalimi. Ababiri bano bombi bafirika abenjawulo."<ref>{{Cite web}}https://africafoodprize.org/dr-andre-bationo-and-dr-catherine-nakalembe-awarded-the-2020-africa-food-prize-afp/</ref><ref>{{Cite web}}https://www.vanguardngr.com/2020/09/africa-needs-productive-policy-push-to-transform-agric-obasanjo/</ref><ref>{{Cite web}}https://www.devex.com/news/sponsored/remote-sensing-specialist-and-soil-scientist-win-africa-food-prize-98067</ref> Mu mwaka gwa 2020 yafuna engule ya UMD Research Excellence Honoree.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210715150033/https://geog.umd.edu/feature/drs.-feng-loboda-nakalembe-honored-2020-maryland-research-excellence-celebration</ref> Mu mwaka gwa 2022, yafuna omudaali gwa <nowiki>''Ugandan Golden Jubilee medal'' ey'</nowiki>omuntu wa bulijjo. Yaweebwa bazadde bbe pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]].<ref>{{Cite news}}https://www.newvision.co.ug/articledetails/125701</ref><ref>{{Cite web}}[https://web.archive.org/web/20220202025258/https://geog.umd.edu/feature/dr.-nakalembe-honored-highest-civilian-award-(golden-jubilee-medal-civilians)-uganda. https://web.archive.org/web/20220202025258/https://geog.umd.edu/feature/dr.-nakalembe-honored-highest-civilian-award-(golden-jubilee-medal-civilians)-uganda.]</ref> == Obulamu bwe == Nakalembe yafumbirwa [[:en:Sebastian_Deffner|Sebastian Deffner]],<ref name="Uganda DM">{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/my-work-helps-improve-people-s-livelihoods-2483160</ref> omukenkufu eyayamba ngako ab'ekitongole ky'etendekero lya [[:en:University_of_Maryland,_Baltimore_County|University of Maryland, Baltimore County]] (UMBC) <ref>{{Cite web |url=https://physics.umbc.edu/people/faculty/deffner/ |title=Archive copy |access-date=2023-03-24 |archive-date=2023-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230324150956/https://physics.umbc.edu/people/faculty/deffner/ |url-status=dead }}</ref>ekivunaanyizbwa ku [[:en:Theoretical_Physics|by'okumannya ebibeera bitwetolodde n'engeri gyebitambulamu oba kiyite]] [[:en:Theoretical_Physics|Theoretical Physics]].<ref name="UMBC">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230324150956/https://physics.umbc.edu/people/faculty/deffner/</ref> Balina abaana babiri.<ref name="NASA" /> trm9n27n8mf0rb964ulx24yimhka2ut Catherine Odora Hoppers 0 9771 54631 36925 2026-06-13T04:57:21Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54631 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] '''Catherine A. Odora Hoppers''' yazaalibwa mu mwezi ogw'omusanvu, ng'enaku z'omwezi 3, mu mwaka 1957, nga mukenkufu enzaalwa za [[:en:Uganda|Uganda]] munkulakulana y'eby'enjigiriza mu South Afrika. Akoleddeko mu ggwanga lya Sweden, nga kati mu mwaka gwa 2020 asinziira mu ggwanga lya South Afrika. == Obulamu bwe == Odora Hoppers yazaalibwa mu ggwanga lya Uganda.<ref name=":0">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230324155301/https://www.aasciences.africa/fellow/odora-hoppers-catherine-alum</ref> Yasomera mu Uganda, Zambia ne Sweden. Alina diguli eyawagulu omu by<nowiki>'enjigiriza oba giyite ''doctorate in international pedagogy''</nowiki> okuva mutendekero lya [[:en:Stockholm_University|Stockholm University]]. Yakolako ng<nowiki>'omuwi w'amagezi mu kitongole kya UNESCO ne mu kitongole kya ''World Intellectual Property Organization''</nowiki> (WIPO)<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20230324155315/https://uil.unesco.org/alumni/honorary-fellows-2017<nowiki/>,{{Cite web}}</ref> ne mu gavumenti ya South Afrika<ref name=":0" /> ne Uganda. Mu mwaka gwa 2008 yali muwi w<nowiki>'amagezi ow'eby'ekikugu kunsibuko y'amagezi mu kakiiko ka ''Parliamentary Portfolio Committee'' ku by'ebifannanyi, eby'obuwangwa, saayansi ne tekinologiya. Bweyafuuka omukenkufu ng'omunoonyereza w'enkulakulana mu by'enjigiriza mu South Afrika. Kino kyali kifo kya ggwanga nga kyatandikibwawo ekitongole ky'</nowiki>e South Afrika ekivunaanyizibwa ku bya saayaansi ne tekinologiya mu Pretoria.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20250111225909/https://pascalobservatory.org/users/catherine-odora-hoppers</ref> Ensangi zino mu mwaka gwa 2021, abeera mu disitulikiti y'e Gulu mu Uganda. == Engule z'awangudde == [[File:High_Level_Panel_Discusses_Challenges_and_Opportunities_for_Africa_in_a_Knowledge-Based_Economy.jpg|thumb|Kuteesa ku Afrika munsonga n'okuwangana amagezi ku by'enfuna mu mwaka gwa 2015. Okuva ku kkono okudda ku ddyo: ye [[:en:Kingsley_Moghalu|Kingsley Moghalu]], Martial De-Paul Ikounga, munamawulire t [[:en:Nozipho_Mbanjwa|Nozipho Mbanjwa]], [[:en:Oluwatoyin_Sanni|Oluwatoyin Sanni]], [[:en:Julius_Akinyemi|Julius Akinyemi]], [[:en:Francis_Gurry|Francis Gurry]], Odora-Hoppers, [[:en:Mactar_Silla|Mactar Silla]] ne [[:en:Snowy_Khoza|Snowy Khoza]] ]] Odora Hoppers yaweebwa ekitiibwa kya diguli eyawagulu okuva mutendekero lya [[:en:Örebro_University|Örebro University]] mu by<nowiki>'enkukula ky'amagezi oba kiyite ''Philosophy'' mu mwaka gwa 2008, n'</nowiki>endala okuva mutendekero lya [[:en:Nelson_Mandela_Metropolitan_University|Nelson Mandela Metropolitan University]] mu South Afrika mu mwaka gwa 2012.<ref name=":0" /> Mu mwaka ogwaddako yafuna engule okuva ew'omukulembezze w Uganda mu mwaka gwa 2013webaali bajaguza Uganda okuweza emyaka 50 egy'obwetwazze.<ref name=":1" /> Yafuna engule ya <nowiki>''The National Pioneers Award mu mwaka gwa 2014, okuva mu bakulu oba " The Elders " olw'okutumbuula sisitiimu y'amagezi g'omu Afrika okumala emyaka 20 egyali giyise, okuva eggwanga lya South Afrika bweyafuna obuyinza bw'okwetwala okuva mu bafuzi b'</nowiki>amatwale. Mu mwezi ogw<nowiki>'omusanvu, ng'enaku z'omwezi 3, mu mwaka gwa 2015, engule ya ''Nelson Mandela Distinguished Africanist Award'' yaweebwa Odora Hoppers ng'emukwasibwa HE Thabo Mbeki kutendekero lya University of South Africa mu kibuga Pretoria eky'eggwanga lya South Afrika, nga mu mwaka ogwo, yatuumibwa omukyala w'</nowiki>omwaka <ref name=":1" /> , n'eyali ekulembedde abayigiriza kutendekero lya University of South Africa. Mu mwaka gwa 2017, yafuuka ow'ekitiibwa mu kitongole kya UNESCO okubeera ow'eby'enjigiriza ebiwaanvu .<ref name=":1" /> === Ebitabo ne byafulumiza ng'ebitontome n'ebiwaandiiko ebirala (ebirondeddwamu) === * "Indigenous Knowledge and the Integration of Knowledge Systems: Towards a Conceptual and Methodological Framework, pages 2-22. Chapter in ''Indigenous Knowledge and the Integration of Knowledge Systems. Towards a Philosophy of Articulation'' . Odora Hoppers CA ed. Cape Town. New Africa Books. 2002.   * "Evolution / Creationism Debate: Insights and Implications from the Indigenous Knowledge Systems Perspective", p.&nbsp;74-88. Chapter in ''The Architect and the Scaffold: Evolution and Education in South Africa'' . James W. & Wilson L. Cape Town, Human Sciences Research Council Publishers & New Africa Books. 2002.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/07969-2003-6|07969-2003-6]] * ''Indigenous Knowledge and the Integration of Knowledge Systems: Towards a Philosophy of Articulation''. Editor. 2002.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/1-919876-58-8|1-919876-58-8]] * "The Development Gulag, Sustainable Human Development, and Their Implications for Africa's Self Image and Renewal", p.&nbsp;157-174. Chapter in ''Chasing Futures.'' ''Africa in the 21st Century - Problems and Prospects.'' Prah KK & Teka T. Cape Town. CASAS & OSSREA. 2003.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/1-919932-03-8|1-919932-03-8]] * "African Renaissance, Indigenous Knowledge, and the Challenge of Integrating Knowledge Systems", p.&nbsp;412-428. Chapter in ''Globalizing Africa''. Smith M. ed. Trenton NJ. Africa World Press. 2003.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-86543-870-6|0-86543-870-6]] * "Eco-Social Wisdom of Billions and the Philosophy of its Articulation: Ethical and Strategic Imperatives", p.&nbsp;14-38. Chapter in ''Multiple Languages, Literacies and Technologies''. Slide PV ed. New Delhi & Frankfurt. 81-89164-11-2. 2004   * "Culture, Indigenous Knowledge and Development: The Role of the University", p.&nbsp;42, Johannesburg. Center for Education Policy Development. 2005.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-9584749-2-3|0-9584749-2-3]] * "Between 'Mainstreaming' and 'Transformation': Lessons and Challenges for Institutional Change", p.&nbsp;55-74. Chapter in ''Gender Equity in South African Education 1994-2004'' . Chisholm L. & September J. Cape Town. HSRC Press. 2005.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-7969-2094-X|0-7969-2094-X]] * "Constructing a Conceptual Framework for Historically Black Universities (HBUs) in a Developmental Paradigm", p.&nbsp;47-64. Chapter in ''Within the Realms of Possibility.'' ''From Disadvantage to Development'' at the University of Fort Hare and the University of the North. Nkomo M; Swartz D; Maja B. Human Sciences Research Council Press. 2006.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-7969-2155-5|0-7969-2155-5]] * "Establishing a Systems Dialogue between South Africa and Sweden", p.&nbsp;1-14. Chapter of Odora Hoppers; Gustavsson B; Motala E; Pampallis J. ''Democracy and Human Rights in Education and Society: Explorations from South Africa and Sweden''. Örebro University. Örebro University Press. 2007.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-91-7668-543-3|978-91-7668-543-3]] * "Towards a Systems Dialogue: Exploring Issues in Educational Reform in Sweden and South Africa", p.&nbsp;15-35. Chapter of Odora Hoppers; Lundgren UP Pampallis J.; Motala E; Nihlfors E., ''Dilemmas of Implementing Education Reforms.'' ''Explorations from South Africa and Sweden''. Uppsala University. STEP. 2007.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/9789189444270|9789189444270]] cj2pzioucs8xesqnsarmhdkfb120dsu Christine Nambirige 0 9772 54733 29264 2026-06-13T10:32:05Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54733 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Nambirige''' muzannyi [[:en:Association_football|w'omupiira]] omunayuganda, azannya ng'omuwuwuttanyi ng'ayiga ku [[:en:Winger_(association_football)|wiingi]]. Abadde memba oba omu basambi abaali ku [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira ey'abakazi]]. == Kiraabu gy'abadde azannyira == Nambirige azannyidde ku kiraabu ya She Corporates mu Uganda.<ref name="FUFA">{{Cite web}}https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_women's_national_football_team</ref> == Gy'azannyidde mu by'ensi == Nambirige yazannyirako ku mutendera gwa ttiimu enkulu eya Uganda mu mpaka z'abakazi ey'omumwaka gwa [[:en:2012_African_Women's_Championship_qualification|2012 eziyitibwa African Women's Championship]], ezaali ez'okusunsula, mu mwaka gwa [[:en:2016_CECAFA_Women's_Championship|2016, yeetaba mu mpaka z'amawanga agava mu buvanjuba ne mu masekati ga Afrika eza CECAFA Women's Championship]] ne mu z'omwaka gwa [[:en:2018_Africa_Women_Cup_of_Nations_qualification|2018, ez'okusunsula ttiimu z'abakazi ezaali zigenda okwetaba mu mpaka za semazinga wa Afrika]].<ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/news/1298951/uganda-tricky-draw</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20200803181409/http://admin.cafonline.com/en-us/competitions/11theditionwomenafcon-ghana2018/MatchDetails?MatchId=yTc3IoJVHO6FZwJH%2BO5JrawK9P4gipWO22ws62ssf8NESbW0ScfxH4vQx80duSv8</ref> === Ggoolo zeyateeba ku ttiimu y'eggwanga === ''Okuteeba n'olukalala lwa ggoolo za Uganda lwagatibwa era lwerusooka'' {| class="wikitable" !Enamba !Enaku z'omwezi !Ekifo !Gwebaali bazannya !Okuteeba !Ebyavaamu !Competition |- |1 |Enaku z'omwezi nga 13, mu mwezi ogw'omweda, mu mwaka gwa 2016 |[[Jinja]], Uganda | Zanzibar |{{Center|'''1'''–0}} |{{Center|9–0}} |2016 CECAFA Women's Championship |} olw8q37be47am6rwdm8wqy69ttlgnb1 Christine Ntegamahe Mwebesa 0 9773 54734 30874 2026-06-13T10:32:30Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54734 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Ntegamahe Mwebesa''' munayuganda omusawo, eyaliko omubaka wa palamenti, nga yali akiikirira disitulikiti y'e Kabale mu palamenti ya Ugandan mu mwaka gwa 1994, mu palamenti ya Uganda eyo 6 wakati w'omwaka gwa 1996 okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yadirwa [[:en:Hope_Mwesigye|Hope Mwesigye]] mu bigere mu mwaka gwa 2002 mu kulonda okwali okwabuli omu. Nga yeetegekera okubeera omubaka wa palamenti, Yakiikirira konsitituweensi y'emu, ng'omukungu mu mwaka gwa 1994 mu lukungaana olusengeka amateeka/ == Emirimu gye == Mu mwaka gwa [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|1994, yalondebwa okubeera ku kakiiko ka Uganda akasengeka amateeka akaUgandan Constituent Assembly]], Mwebesa yalondebwa okukiikirira [[:en:Kabale_District|disitulikiti y'e Kabale]].<ref>{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=f04faa71-866c-462c-b32c-08a58889b5c5%3B1.0</ref> Oluvannyuma, yaweereza ng'omukyala omubaka owa konsitituweensy'emu mu palamenti ya Uganda eyo, wakati w'omwaka gwa 1996 okutuusa 2001.<ref>{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=5247c525-5e20-4b76-8760-4b4479d77dbf%3B1.0</ref> Mu mwaka gwa 2016, yomu kubaweebwa omudaali [[:en:Orders,_decorations,_and_medals_of_Uganda|gw'okujaguza emyaka 50 egy'amefuga ga Uganda]]" mu ngeri y'okusiimibwa olw'obuwereza bwe obwali busukulumye kubalala, n'okubeera omwesiimbu eri ensi ye okuviira ddala ng'enaku z'omwezi 9, mu mwezi ogw'omwenda, mu mwaka gwa 1962, okutuuka mu naku z'omwezi 9, mu mwezi ogw'omwenda mu mwaka gwa 2012".<ref>{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=6d2e7301-4d5f-483f-9aa0-a4dca70ed7fb%3B1.0</ref><ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/articledetails/1313903</ref> Nga tukyali mu mwaka gwa 2016, yalondebwa, era naakakasibwa ku ky'omumyuka wa ssentebe w'ekibiina ekiweereza 'eby'obulamu mu Uganda, ekifo kya kyalimu n'okutuusa kati.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20220626123751/https://www.hsc.go.ug/commission.php</ref> == Laba ne == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] * [[:en:Kabale_District|Kabale district]] * [[:en:Hope_Mwesigye|Hope Mwesigye]] iusz4cgzz6iyjthvqazhmwqqa4om61k Christine Obbo 0 9775 54736 29267 2026-06-13T10:33:13Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54736 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Obbo''' yazaalibwa mu mwaka gwa 1947, nga [[:en:Ugandan_people|munayuganda eyakuguka mu by'enkulakulana y'abantu n'okumannya eneeyisa yaabwe]]. Yasomera ku [[:en:Makerere_University|setendekero ly'e]] [[:en:Makerere_University|Makerere]] mu Uganda, gyeyafunira BA ne MA ng'eyo gyeyafunira diguli eyali edirira eyasooka mutendekero lya [[:en:University_of_Wisconsin|University of Wisconsin]], ne basala eyakusomera obweereere okuba ku [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]].<ref name="Akyeampong 2012">{{Cite book}}[http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/acref/9780195382075.001.0001/acref-9780195382075-e-1595 http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/acref/9780195382075.001.0001/acref-9780195382075-e-1595http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/acref/9780195382075.001.0001/acref-9780195382075-e-1595http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/acref/9780195382075.001.0001/acref-9780195382075-e-1595]</ref> Yeeyali omukenkufu kutendekero lya [[:en:Wheaton_College_(Massachusetts)|Wheaton College]], ate oluvannyuma ku [[:en:Wayne_State_University|Wayne State University]],<ref name="Akyeampong 2012" /><ref name="Times 2018">{{Cite news}}[https://www.nytimes.com/1990/10/19/world/aids-in-africa-experts-study-role-of-promiscuous-sex-in-the-epidemic.html https://www.nytimes.com/1990/10/19/world/aids-in-africa-experts-study-role-of-promiscuous-sex-in-the-epidemic.htmlhttps://www.nytimes.com/1990/10/19/world/aids-in-africa-experts-study-role-of-promiscuous-sex-in-the-epidemic.html]</ref> ate oluvannyuma neyeenyigira mu bikolebwa ku [[:en:HIV/AIDS|kawuka ka mukeneya oba obulwadde bwa siriimu]],<ref name="Times 2018" /> [[:en:Sex|ekikula ky'abantu]], n'ebikolebwa ku by'ensonga z'aantu. == Emirimu gye == Ng'eyakuguka mu b[[:en:Anthropologist|y'enkulakulana y'abantu neneeyisa]], Obbo esira [[:en:Ethnography|yaliteeka ku kunyonyola neeyisa y'abantu]], mu Uganda eby'obuwangwa byabwe, neebibaawula.<ref name="Akyeampong 2012" /> Yeeyawandiika akatabo ka <nowiki>''</nowiki>''African Women<nowiki>''</nowiki> abakyala abafirika''.<ref>{{Cite web}}https://www.biblio.com/christine-obbo/author/1708189</ref> Oluvannyuma, esira yaliteeka mu kunoonyereza ku biva ku kawuka kamukenenya oba obulwadde owa siriimu eri eby'obuwanga oba abantu ba Afrika olw'okuba yali yeenyumiriza mu kunoonyereza ebikwatagana wakati wa sisitiimu y'eby'enfuna, n'okugerageranya ekikula ky'abantu mu Uganda n'engeri gyekiyinza okusala sipiidi oba okusaasaana kw'akawuka ka siriimu mu bitundu bya Uganda.<ref>{{Cite journal|issue=301–325}}https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0361541300004320/type/journal_article</ref> Emirimu gye egisinga giviira ddala mu myaka gya 1980, ng'era Obbo akyakola okutuusa mu myaka gya 2000.<ref>{{Cite web}}https://scholar.google.com/scholar?hl=en&as_sdt=0,5&q=christine+obbo&btnG=</ref> Yali yagaba ku bukugu bwe mu bifo eby'enjawulo era ebingi, naye nga tebamutangira kwetaba munkungaana ezitegekebwa ekibiina ky'amawanga amagate gekitekamu ssente, okutangaaza ebifa ku kawuka kamukenenya oba obulwadde bwa siriimu mu Uganda mu by'embeera by'ensi, n'okuwandiikira abakakiiko akavunaanyizibwa ku by'enkulakulanya bya saayaansi w'ebitundu bya Afrika aka CODESRIA (Council for the Development of Social Science Research in Africa) eyabifulumya.<ref name="Akyeampong 2012" /> == Obulamu bwe == ,Mu mwaka gwa 1975 Obbo yafumbibwa eyakuguka mu by'enkulakulana neeneeyisa y'abantu [[:en:Aidan_Southall|Aidan Southall]] eyafa mu mwaka gwa 2009 mu maka gge mu ggwanga lya Bufalansa o8n2m1x9qie6ci3vuxt33rfb3off6zz Christine Dranzoa 0 9776 54729 29275 2026-06-13T10:29:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54729 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] '''Christine Dranzoa''' (1 Jan Ogw'oluberyeberye 1967 – 28 Ogw;omukaaga 2022) yali [[:en:University_professor|Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[:en:Academic_administration|muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[:en:Ecologist|mukugu mu bisolo eby'okulukalu]] era nga [[:en:Community_leader|mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[:en:Vice_Chancellor|Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[:en:Muni_University|Muni University]], emu ku [[:en:Public_university|yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu 1967, mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y'eMoyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewabwe wali mu [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti ya Adjumani]] Christine Dranzoa yafuna [[:en:Bachelor_of_Science|Diguli mu bya Saayansi]] mu [[:en:Zoology|Mbeera zeebisol]]<nowiki/>o gyeyafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]]. Yfuna Diguli endala eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] ([[:en:MSc|MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ([[:en:PhD|PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[:en:Management|kuddukanya emirimu]], [[:en:Conservation_biology|okukuuma obutonde]] ne mu [[:en:Project_planning|Okutegeka bizinensi]] mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref> == Okukola kwe == Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[:en:Lecturer|omusomesa]] mu Ttabi lya [[:en:Veterinary_Medicine|Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[:en:Wildlife|Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne. Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[:en:Director_(education)|Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[:en:Muni_University|Muni University]], nga eno ye [[:en:Public_university|Yunivaasite ya Gavumenti]] ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" /> == Obuvunaanyizibwa obulala == Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[:en:Forum_for_African_Women_Educationalists|Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga [[:en:Non-Governmental_Organisation|Ky'abwannayini]] nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[:en:Dakar|Dakar]] eangibwa mu Senegal. Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[:en:West_Nile_sub-region|kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino. Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'obuyigirize era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusiza ku ebyo byeyakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize. == Okufa kwe == Nga 28 Ogw'omukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|Dwaliro Eddene Elye Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref> == Laba na bino == * [[:en:Ugandan_university_leaders|Ugandan university leaders]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} o3a1prcntauetnklzphcx01lohni68o Christine Ondoa 0 10020 54737 41116 2026-06-13T10:33:36Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54737 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  [[Category:Articles with hCards]] '''Christine Joyce Dradidi Ondoa''' alina diguli mu by'okujanjaba, n'okudukanya ebifo gyebajanjabira, ng'era atwalibwa okubeera omu [[:en:Uganda|kubanayuganda]] abakulembezze nadala mu kulaba ng'eby'obulamu ebituuka mu bantu bibeera ku mitundo, [[:en:Discipline|empisa]], [[:en:Ethical_code|neneeyisa y'abakozi nga abavunaanyzibwa ku by'obulamu]] bw'abantu nga egobererwa. Y'omu kubanayugada abalina [[:en:Paediatrician|obuyigirize mu kujanjaba abaana n'enddwadde]], wamu n'okubeera omukulembezze w'abakiriza. Esaawa eno, [[:en:Director_General|akola ng'akulira]] ekitongole [[:en:Uganda_AIDS_Commission|ekivunaanyizbwa ku by'akawuka kasiriimu]].Yateekebwa mu kifo [[:en:President_of_Uganda|ekyo pulezidneti wa Uganda]] mu mwezi ogw'okubiri, mu mwaka gwa 2014. Nga tanaba kugengda mu kifo ekyo, yakolako ng'omuwi w'amagezi owa pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] ku [[:en:Public_health|by'obulamu bw'abantu]]. Yali omu kubaaali ku kakiiko akagata amawanga ag'enjawulo ak'ensi yonna akavunaanyizibwa ku by'okugema.<ref>{{Cite web}}http://allafrica.com/stories/201403050068.html</ref> Yaliko [[:en:Global_Alliance_for_Vaccines_and_Immunization|minista w'eby'obulamu]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2011, okutuuka mu gwa 2013.Yatekebwa mu kifo ekyo ng'enaku z'omwezi 27, mu mwezi ogw'okutaano, ogw'omwaka gwa 2011,<ref>{{Cite web}}https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078</ref> naye oluvannyuma yadirwa [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] mu bigere ng'enaku z'omwezi 23, mu mwezi ogw'okutaano, ogw'omwaka gwa 2013.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140328010754/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&id=25477&catid=75</ref> Ng'ogasaako eky'okubeera minista mu kabineti, yaliko omukiise mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]], wabula nga teyalondebwa oba kuteekebwa mu kifo kino, naye ng;akozesa ofiisi ye n'obuyinza okuwabula oba okuwa amagezi. Ng'ogyeko ekyo, yeeyali akulira eddwaliro lye Mbarara erya [[:en:Mbarara_Regional_Referral_Hospital|Mbarara Regional Referral Hospital]], agamu ku malwaliro e 14 gyebakusinzidka mu Uganda singa meera ebeera egaanye, oba ekalubye. == Ebimukwatako == Yazaalibwa mu disitulikiti y'e Moyto ng'enaku z'mwezi 21, mu mwezi ogw'ekumi, mu mwa ka gwa 1968. == Eby'enjigiriza == Christine Ondoa yasomera ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College, e Namagunga]] gyeyasomera siniya ye, wabula nga [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli ye mu by'edagala, ne diguli my by'okulongoosa yagifuna]] mu mwaka gwa 1994, okuva kutendekero ly'e [[:en:Makerere_University_Medical_School|Makerere eriyigiriza eby'obusawo]], nga ly'esomero erisinga obukadde mu buvanjuba bwa Afrika. Alina ne diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba abaana n'eddwadde zaabwe, gyeyafuna mu mwaka gwa 2000, nga nayo yagifunira kutendekero ly'e Makerere eriyigiriza eby'obusawo. Mu mwezi ogw'okusatu, mu mwaka gwa 2011, yatikirwa okuva kutendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute eriyigiriza]] [[:en:Uganda_Management_Institute|ebikwatagana n'okudukanya ku bya bizineensi]], ng'eno gyeyatikirwa ne [[:en:Administration_(government)|dipulooma]] [[:en:Administration_(government)|mu kuweereza abantu n'okudukanya emirimu]]. Mu mwaka gwa 2012, yatikirwa mutendekero lyerimu ne [[:en:Management_Studies|diguli ey'okubiri mu by'okudukanya eby'emirimu]]. Asomeddeko [[:en:Institute_of_National_Transformation|kutendekero eriyamba ku by'enkyuka kyuka]] gyeyafunira diguli ye ey'okusatu. Yafuna okutendekebwa ku by'eyasoma okuva mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya erya St. Francis]] okuva mu mwaka gwa 1994 okutuuka mu mwaka gwa 1995. Yasigala ku ddwaliro lino ery'e Nsambya okuva mu mwaka gwa 1995, okutuusa mu 1997, bweyadayo ku somero eriyigiriza obusawo erisingaanibwa ku setendekero ly'e Makerere, okufuna diguli edirira gyeyasooka [[:en:Pediatrics|ey'okujanjanba abaana n'enddwadde zaabwe]], ng'eno yeeyadirira gyeyasooka okufuna. Wakati w'omwaka gwa 2000 ne 2009, yakolerako mu [[:en:Arua_Regional_Referral_Hospital|ddwaliro gyebakusindika oluvannyuma gy'oba oseese nga bibalemeredde erisinaanibwa mu Arua]], ng'eno gyeyali [[:en:Pediatrician|ng'omusawo eyali yeebuzibwako ku by'abaana, n'enddwadde ezibeera zibaluma]]. Wakati w'omwaka gwa 2009 ne 2010, yakolako mu ddwaliro ly'e Jinja gyebakusindika nga gyewasoose balemereddwa, ng'eno yaliyo ng'eyali yeebuzibwako ku by'abaana, ng'eddwadde zaabwe ezitera okubaluma, ng'oluvannyuma yakuzibwa nebamufuula eyali [[:en:Medical_director|akulira eddwaliro,]] era nga y'akulira abeebuzibwako ku by'abaana n'eddwadde zaabwe. Yawerezaako nga [[:en:Chairperson|ssentebe]] ow'akakiiko akadukanya etendekero erisomesa abasawo nadala banaansi, wamu n'abazaalisa.<ref>{{Cite web}}http://dfcublog.wordpress.com/page/2</ref> Okuva mu mwezi ogusooka mu mwaka gwa 2011, okutuusa mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka gwa 2011, yakolako ng'eyali akulira eddwaliro ly'e [[:en:Mbarara_Regional_Referral_Hospital|Mbarara ewasindikirwa abalwadde singa gyebabeera basoose okufuna obujanjabi balemererwa]], eddwaliro erisomesa ery'etendekero ly'e [[:en:Mbarara_University_of_Science_and_Technology|Mbarara erya saayaansi ne tekinologiya]]. Okuva mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka gwa 2011, okutuuka mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka ogwa 2013, yeeyali [[:en:Minister_of_Health|minista wa Uganda avunaanyizibwa ku by'eby'obulamu]].<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20150923195459/http://www.busiweek.com/index1.php?Ctp=2&pI=734&pLv=3&srI=68&spI=107&cI=10</ref><ref>{{Cite news}}https://web.archive.org/web/20160803170011/http://www.european-times.com/sector/healthcare/minister-christine-ondoa/</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Dr. Ondoa yemaama w'omwaka omu omulenzi ayitibwa Reuben Azi, eyazaalibwa mu mwaka gwa 1996. [[:en:Born-again_Christian|Mulokelo]],ng'era ng'enaku z'omwezi 23, mu mwezi ogw'okuna, mu mwaka gwa 2011, omulabirizi '''Julius Peter Oyet''' yamutikira n'amufuula omusumba mu kanisa ya ''LifeLine Ministries'' esingaanibwa e [[:en:Mbuya|Mbuya]] mu [[:en:Nakawa_Division|divizoni y'e Nakawa]], mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kua [[:en:Uganda|Uganda]] ekikulu, ate ekisinga obunene mu ggwanga lyonna.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180708220805/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1171058/-/view/printVersion/-/68g8ofz/-/index.html</ref> Ng'enaku z'omwezi 28, mu mwezi ogusooka ogw'omwaka gwa 2012, Dr. Christine Ondoa yafumbirwa omwami Thomas Udong P'ongona mu kanisa ya C''hurch of the Resurrection'', esinganibwa e [[:en:Bugolobi|Bugolobi]], nebasembeza abagenyi baabwe ku kifo [[:en:Speke_Resort_and_Conference_Center|ekisanyukirwamu e Munyonyo, gyebategekera n'enkungaana ekya Speke Resort]]. == Laba ne == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda net of Uganda]] * [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule evunaanyzibwa ku by'obulamu mu Uganda]] * [[:en:Uganda_AIDS_Commission|Ekitongole ekirwanyisa okutangira okusaasaana kw'akawuka kamukenenya oba obulwadde bwa siriimu]] tf4fyu7o5h20x5tyc2jlhysm74g66ap Catherine Bamugemereire 0 10109 54625 41515 2026-06-13T04:54:56Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54625 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Catherine Bamugemereire''' [[:en:Lawyer|munnamateeka]] era [[:en:Judge|omulamuzi]] munnayuganda eyalondebwa okubeera mmemba wa [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti ensukkulumu mu Uganda]], nga 17 Ogusooka 2024. <ref name="SupR">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=17 January 2024 |title=Justices Bamugemereire, Mugenyi appointed to Supreme Court |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/justices-bamugemereire-mugenyi-appointed-to-supreme-court-4495358 |access-date=22 January 2024 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Ekyo nga tekinnatuukawo, okuva mu 2015 okutuuka mu Gusooka 2024, yaliko omulamuzi wa [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu eya Uganda]], ekola emirundi ebiri nga kkooti ya Ssemateeka ya Uganda. <ref name="One">{{Cite web |last=GCIC |date=2 May 2017 |title=Profiles of the members of the Land Inquiry Commission |url=http://gcic.gou.go.ug/profiles-members-land-inquiry-commission/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107015346/http://gcic.gou.go.ug/profiles-members-land-inquiry-commission/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |website=Government Citizens' Interaction Centre (GCIC)}}</ref> <ref name="Two">{{Cite web |last=SMU News |date=30 March 2017 |title=SMU Dedman Law to recognize six distinguished alumni of national and international acclaim: Distinguished Global Alumni Award: Lady Justice Catherine Bamugemereire, LLM, 2003 |url=https://www.smu.edu/News/2017/law-daa-30march2017 |access-date=1 November 2017 |website=[[Southern Methodist University]] (SMU)}}</ref> Yazaalibwa [[:en:Bubulo|Bubulo]], mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu kiseera ekyo, kyokka leero [[Manafwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Manafwa]], mu myaka gya 1970. <ref name="Noil">{{Cite web |last=Okuda |first=Ivan |date=27 November 2013 |title=Bamugemereire: The nail that hit Lukwago's head |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Bamugemereire--The-nail-that-hit-Lukwago-s-head/691232-2089726-r11w3wz/index.html |access-date=1 November 2017}}</ref> Yasomera mu [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu siniya. <ref name="Noil" /> Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu byamateeka]], eyaweebwa mu 1992 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Ggwanga lya Yuganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|Dipuloma mu by’amateeka]], ewereddwa ekitongole kya [[Law Development Centre|Law Development Center]], nakyo ekiri mu Kampala. <ref name="One"/> [[:en:Master_of_Laws|Diguli ye mu mateeka]] mu [[:en:Comparative_Law|mateeka agageraageranya]] [[:en:International_Law|n'amateeka g'ensi yonna]], gye yafuna okuva mu [[:en:Southern_Methodist_University|Southern Methodist University]], mu [[:en:Dallas,_Texas|Dallas, Texas]], [[Amerika]], mu 2003. <ref name="Two"/> == Omulimu == Bamugemereire yasooka kukola mu 1993, nga State Attorney mu minisitule ya Uganda ey’ebyamateeka ne ssemateeka, ng’asinziira mu kabuga k’e [[:en:Arua|Arua]], mu [[:en:Arua_District|Disitulikiti y’e Arua]], mu kitundu kya West Nile. Oluvannyuma yalondebwa [[:en:Magistrate|ng’omulamuzi wa kooti esokerwako]]. Yasituka ng'ayita mu madaala n'atuuka ku ddaala lya Chief Magistrate wa "Kkooti ya White Collar Criminal Court mu Uganda mu myaka gya 1990".<ref name="One" /> Mu 2001, yawummula ku katebe, famire ye bwe yasengukira mu kibuga Mexico bba gye yali akolera mu kkampuni ya Shell Mexico LPG. Oluvannyuma yasomera diguli ye eyookubiri mu Amerika. Mu 2003, yasengukira mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] n'akola nga Associate Lecturer mu [[:en:University_of_Surrey|University of Surrey,]] okumala emyaka musanvu.<ref name="One" /><ref name="Two" /> Mu 2010, ekitongole ekiramuzi ekya Uganda kyamulonda okuba Omulamuzi mu Kkooti Enkulu, okukola mu kitongole ekirwanyisa obuli bw’enguzi n’amaka mu Kkooti eno. Yakola emirimu gya kkooti z’obwannannyini n’egy’emisango mu Uganda yonna. Omukugu mu by’obuli bw’enguzi, era ayogedde nnyo era awandiise nnyo ku nsonga eno.<ref name="One" /><ref name="Two" /> Mu 2015, yalondebwa mu kkooti ejulirwamu/Kkooti ya Ssemateeka ya Uganda, gye yakyaweereza okutuusa lwe yasitulwa ku kkooti ey’oku ntikko mu January 2024.<ref name="SupR" /> == Obukiiko obunoonyereza == Catherine Bamugemereire akubirizza okunoonyereza okw’eggwanga okusatu ku nsonga z’obuli bw’enguzi mu bitongole bya gavumenti: (a) kkooti eyeekenneenya ekitongole kya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]], okuva mu June 2013 okutuuka mu November 2013.<ref>KCCA. "[http://www.kcca.go.ug/uploads/Summarized_Tribunal_report.pdf Summarized Tribunal Report" (PDF)]. ''KCCA''. Retrieved 30 May 2021.</ref> (b) okunoonyereza ku kitongole ky’ebyenguudo ekya [[:en:Uganda_National_Roads_Authority|Uganda National Roads Authority]],<ref>The State house of Uganda. "[https://web.archive.org/web/20210602213305/https://statehouse.go.ug/media/news/2016/05/27/president-commends-unra-commission-enquiry-doing-good-job President commends UNRA Commission of enquiry for doing a good job]". ''The State house of Uganda''. Retrieved 30 May 2021.</ref> okuva mu June 2015 okutuuka mu January 2016 ne (c) Akakiiko akanoonyereza ku [[:en:Land_grabbing|bubbi bw’ettaka n’enkaayana z’ettaka]] mu kitongole ky’ettaka mu Uganda, okwatandika mu 2017.<ref name="One" /> == Amaka == Mufumbo ne George Bamugemereire era balina abaana.<ref name="Noil" /><ref>Joyce Namutebi, and Henry Sekanjako (20 December 2012). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1311663/parliament-approves-deputy-igg Home National Parliament approves deputy IGG]". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 1 November 2017.</ref><ref>Kasyate, Simon (5 January 2014). "[https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29462:deputy-igg-lives-on-his-dads-principles Deputy IGG lives on his dad's principles]". Observer Media Ltd. The Observer. Retrieved 30 May 2021.</ref> == Ebitiibwa == Mu 2017, Southern Methodist University yamuwa engule ya Distinguished Global Alumni Award, ng'esiima omubiri gwe ogw'emirimu.<ref name="Two" /> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == <references /> i5o0b5j8xpsv1qhlnhbcfzvk64w1olw Conservation Through Public Health 0 10221 54838 36365 2026-06-13T11:46:20Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54838 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Conservation Through Public Health''' (CTPH) kitongole ekitakola magoba ekisangibwa mu Uganda ne mu US ekikola ku nsonga z'okukuuma amazike n'ebisolo by'omunsiko ebirala okuva mu bantu okwewala okubalwaza eddwadde; okukendeeza obulwadde mu bantu n'emu bisolo by'awaka ebiri mu bitundu eby'etoloddwa ebibira; okwongera ku nkozesa ey'akizaala gumba ey'ekinnansi; n'okukozesa emikutu gy'empuliziganya okukulakulanya embeera z'abantu n'okusomesa abantu ku butonde bw'ensi.<ref name="ctph.org">https://web.archive.org/web/20100225215142/http://www.ctph.org/about_method_ctph.php</ref> Ky'atandikibwawo [[:en:Gladys_Kalema-Zikusoka|Gladys Kalema-Zikusoka]], Lawrence Zikusoka, ne Stephen Rubanga mu 2002. Kirina essira ery'enjawulo ku mazike agali mu matigga [[:en:Mountain_gorilla|mountain gorilla]] era balina enteekateeka mu [[:en:Bwindi_Impenetrable_National_Park|Kuumiro ly'ebisolo erya Bwindi]] ne [[:en:Queen_Elizabeth_National_Park|Queen Elizabeth National Park]] mu Uganda, wamu n'okukolera awamu mu makungaaniro g'ebisolo n'okwetoloola okutuuka mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Congo]] ne [[:en:Rwanda|Rwanda]]. == Ekigendererwa eky'ewala == [[File:Conservation_Through_Public_Health_Directors.jpg|right|thumb| Lawrence Zikusoka ne [[:en:Gladys_Kalema-Zikusoka|Gladys Kalema-Zikusoka]] aba CTPH, ku Offiisi z'ekitebe ky'abwe mu Kampala.]] Ekigendererwa ky'ekitongole kya Conservation Through Public Health's kiri kukuuma mazike ng'abyita mu kusobozesa abantu, ebisolo by'omunsiko n'ebyawaka okubeerawo nga bayita mu kukyusa eby'obulamu by'abantu okwetoloola ebifo byonna ebikuumibwa mu Africa.<ref name="ctph.org"/> == Obukulembeze == Dr.Gladys Kalema-Zikusoka ye mutandiisi era CEO wa CTPH. Lawrence Zikusoka mutandiisi era Dayilekita w'amawulire, eby'empuliziganya, ne tekinologiya. Stephen Rubanga y'emutandiisi ow'okusatu era omukugu akulembera abasawo b'ebisolo.<ref>https://web.archive.org/web/20100223214414/http://www.ctph.org/about_meet_staff_ctph.php</ref> == Pulojekiti z'ebakoze n'ebyebatuuseeko == Pulojekiti esaatu enkulu eza CTPH ziri 1. okwekenenya eby'obulamu by'ebisolo by'omunsiko, nga mulimu okwekennenya amazike obutakwatibwa ndwadde eziva ku bantu n'obujjanjabi obusoboka; 2. okutereeza mu by'obulamu by'abantu n'enkola y'ekizaala gumba mu bitundu eby'etoloddwa amazike okukuuma amazike okuva eri endwadde n'okuganyurwa kw'ebitundu; ne 3. Okumanyisa abantu, eby'enjigiriza ne pulojekiti z'eby'empuliziganya mu bitundu eby'ali wansi mu by'enkulakulana ekitongole kya CTPH w'ekigenderera okuganyuza abantu b'omubitundu ebyo.<ref name="ctph.org"/> Emirimu gy'ekitongole kino gy'ogeddwako mu alipoota ya PBS,<ref>https://www.pbs.org/frontlineworld/stories/uganda901/video_index.html</ref> ku [[:en:USAID|USAID]],<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ehproject.org/phe/ctph-ugandafinal.html |access-date=2023-06-06 |archive-date=2023-06-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230607110034/https://www.ehproject.org/phe/ctph-ugandafinal.html |url-status=dead }}</ref> era n'ebilagibwa ku Woodrow Wilson Center.  CTPH efunye awaadi ez'enjawulo olw'ebyo by'ekituseeko, omuli, [[:en:Stockholm_Challenge_Award|Stockholm Challenge Award]], 2006;<ref>https://web.archive.org/web/20110728062001/http://www.stockholmchallenge.org/project/data/conservation-through-public-health-bwindi-impenetrable-national-park-telecentre</ref> era omuwangizi wa Awaadi ya, [[:en:World_Summit_Award|World Summit Award]], okuleetawo eby'empuliziganya mu bitundu bye Bwindi, 2007;<ref>https://web.archive.org/web/20081118164116/http://www.wsis-award.org/winners/winners.wbp?year=2007</ref> ne [[:en:Skal_Foundation|Skal Foundation]] Kampala Chapter 611 okutumbula emirimu egikuuma obutonde mu Uganda, 2007.<ref>http://vitalwave.blogspot.com/2009/10/gorillas-and-computers.html</ref> Omutandisi w'ekitongole kya CTPH CEO [[:en:Gladys_Kalema-Zikusoka|Gladys Kalema-Zikusoka]] ayitiddwa mu Awaadi eziwerako olw'ebyo byatuseeko wamu ne CTPH.<ref>https://web.archive.org/web/20100225184357/http://www.ctph.org/about_ctph.php</ref> == Awaadi z'afunye == * '''2020:''' $100,000 okuva mu The [[:en:St_Andrews_Prize_for_the_Environment|St Andrews Prize for the Environment]]<ref>https://news.st-andrews.ac.uk/archive/winner-announced-for-the-2020-prize-conservation-through-public-health-integrating-gorilla-and-community-health/</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [http://www.ctph.org/ Conservation Through Public Health] - Official site * [https://news.mongabay.com/2009/09/saving-gorillas-by-bringing-healthcare-to-local-people-in-uganda-an-interview-with-dr-gladys-kalema-zikusoka/ Mongabay interview with CTPH's CEO, Dr. Gladys Kalema-Zikusoka] {{Authority control}} lx69ke4rm7wgdbax7uneorvuj1z5yj4 Brian Lubega 0 10423 54400 48748 2026-06-12T17:44:39Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54400 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brian Lubega''' [[Yuganda|Munnayuganda]] omuyimbi wa gospel , omuwandiisi w'ennyimba era omusumba . <ref name=":1">{{Cite web|title=Brian Lubega releases brand new worship song entitled ” Linda Yesu” – Gospel Modes|url=https://gospelmodes.net/2021/08/brian-lubega-releases-brand-new-worship-song-entitled-linda-yesu/|access-date=2024-01-18|language=en-US|archive-date=2024-01-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20240118162133/https://gospelmodes.net/2021/08/brian-lubega-releases-brand-new-worship-song-entitled-linda-yesu/|url-status=dead}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’ennyimba ze eziyimbibwa mu kusaba kw’ekkanisa ez'enjawulo mu [[Uganda]] okusinga. Emyaka bwe gizze giyitawo, Brian awangudde awaadi eziwerako nga eya Royal Gospel Music Awards, Groove Awards era abadde agabana siteegi n’abayimbi abawerako ab’ettutumu nga Don Moen . <ref>{{Cite web|title=Royal Gospel Music {{!}} You Want It, We Got It|url=https://royalgospelmusic.com/awards_22.html|access-date=2024-01-18|website=royalgospelmusic.com|archive-date=2023-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20231117142611/https://royalgospelmusic.com/awards_22.html|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|last=vinepulse|date=2019-02-08|title=Touching experience of How Don Moen impacted Brian Lubega's life|url=https://vinepulse.com/touching-experience-of-how-don-moen-impacted-brian-lubegas-life/|access-date=2024-01-18|website=Vine Pulse|language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yatandika okuyimba mu 2003 ng’akyali mu siniya era yali mu kkwaaya y’ekkanisa. <ref name=":0">{{Cite web|date=2021-01-09|title=A musician made for live audiences|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/a-musician-made-for-live-audiences-1575496|access-date=2024-01-18|website=Monitor|language=en}}</ref> Mu 2011, yafuuka omuyimbi wa gospel omukugu. <ref name=":0" /> == Omulimu gwe == Lubega yatandika okuyimba nga nnakyewa mu kkanisa ya Youth for Christ ministries mu luwummula lwe olwa Siniya ey'omukaaga. Oluvannyuma yafulumya olutambi lwe olwasooka olwa Nungamya, abantu ne balusiima nnyo. Mu lutambi luno mwalimu ennyimba nga “Nungamya” ne “Wegukubira” ezaafuuka ez’ettutumu mu [[Uganda]] n’ebweru. Mu 2018, Lubega yafulumya olutambi lwe olwokubiri olwa Wegukubira. Olutambi luno lwalimu ennyimba nga “Ndiwuwe” ne “Wegukubira” ezaazanyibwa ku empewo za leediyo ne ttivvi z’omu kitundu. <ref>{{Cite web|last=Sseruyigo|first=Aaron|date=2016-10-10|title=Brian Lubega: Skilled for specific purpose|url=https://www.ugchristiannews.com/brian-lubega-skilled-for-specific-purpose/|access-date=2024-01-18|website=Breaking news on Christianity in Uganda and World|language=en-US|archive-date=2024-01-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20240118163406/https://www.ugchristiannews.com/brian-lubega-skilled-for-specific-purpose/|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, Brian Lubega yatuuzibwa ku bwa Paasita, ng’agatta ebitone bye eby’okuyimba n’omulimu gwe yakola ng’omukulembeze w’eby’omwoyo. == Ennyimba ze == * Nungamya (2013) * Wegukubira (2018) * Olungiya (2022) === Ennyimba ===  • Linda Yesu • Nyanjala • Onkoledde • Bunyuma • Teli Akusinga • Victory • Support • Nesiimye • Wakitiibwa • Wegukubira • Sitoma • Nsiimye • Takadiwa • Olungiya • Asaanide • Mbaagala • Nungamya • Ndi Wuwe • As a Church • Kubayita • Tankwatibwa Nsonyi • Sijja Kowa • Okoze • Nungamya ntwala awo == Awaadi n'okusunsulwa kwe == * 2019 Groove Awards Omuyimbi w'omwaka. == Laba ne == * [[Judith Babirye]] * [[Baby Gloria|Omwana Gloria]] * [[Betty Nakibuuka]] * [[Wilson Bugembe]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bayimbi]] 4ep7vmm6zbe72s2pr7rsfkx7erovt49 Catherine Nanziri 0 10450 54630 31862 2026-06-13T04:56:54Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54630 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Catherine Nanziri''' (yazaalibwa nga 13 ogwomwenda 1999) nga Munayuganda [[:en:Boxing|omuzanyi webikonde]].<ref>https://www.olympedia.org/athletes/146991</ref> Yavugannya mu bikonde bya [[:en:Boxing_at_the_2020_Summer_Olympics_–_Women's_flyweight|women's flyweight event]] mumpaka za [[:en:2020_Summer_Olympics|2020 Summer Olympics]].<ref>https://web.archive.org/web/20210808065532/https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/BOX/OG2020-_BOX_C75_BOXW51KG--------------------------.pdf</ref> == Ebijjulizidwaamu == {{Reflist}} == External links == * Catherine Nanziri at Olympedia s8b1ak88juwgcxcu9im2rznplshc1tn Connie Galiwango Nakayenze 0 10467 54837 37515 2026-06-13T11:46:00Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54837 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Connie Galiwango Nakayenze''' (yazaalibwa nga 31 August 1967) munnabyabufuzi mu Uganda era omubaka omukyala owa [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu. Connie yaliko omubaka mu Palamenti ya Uganda ey’omwenda. Ali mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] . <ref name=":0" /> == Okusoma n'obulamu bwe == Mukyala mufumbo. Connie yatuula ebigezo by'akamalirizo ebya Pulayimale (PLE) mu 1981 ku ssomero lya Gangama Primary School. Oluvannyuma yafuna satifikeeti y’abusomesa mu guleedi eky’okusatu mu 1989 okuva mu Kabwangasi Primary Teachers College ne Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) mu 1992 okuva e Mbale Hall. Alina Dipuloma mu by’enjigiriza ebya siniya okuva mu ttendekero ly’abasomesa erya National Teachers College, Nagongera (1995). Mu 2001, Connie yaweebwa engule ya diguli esooka mu mbeera z'abantu okuva mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University mu Uganda]] . Kuno yazaako diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza mu 2008 okuva mu Yunivasite y’emu. <ref name=":0" /> Connie ayagala ennyo Volleyball, Music ne Net Ball. == Emirimu == [[File:Connie Galiwango.jpg|left|thumb|Connie Galiwango]] Connie yali musomesa mu Nabuyonga Primary School wakati wa 1989 ne 1993 nga tannaweereza ng’omusomesa mu Mbale SS (1995–2003) ne Mbale High School (2003–2011). Wakati wa 2011 ne 2016, yeegatta ku [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ng’omubaka wa palamenti. Connie era yalondebwa ku bwa mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu mu kulonda okwaliwo mu January wa 2021 mu Uganda. Mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi, akola nga Ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'emizannyo. Okugatta ku ekyo, akola nga mmemba w’akakiiko akakola ku siriimu n’endwadde ezibwekusaako era mmemba ku kakiiko ka bizinensi. == Laba ne == * [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] . * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] . * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda.] * https://web.archive.org/web/20210803112327/https://nrm.co.ug/staff/nakayenze-galiwango-connie/ Archived </link> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 83ql1mtgaxaq1hkbddv8r2k325qmw5j Lukia Isanga Nakadama 0 10512 54353 37599 2026-06-12T15:44:01Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ennyanjula #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54353 wikitext text/x-wiki [[File:Nakadama Rukia Isanga.jpg|thumb|Lukia Nakadama Isanga.jpg]]   '''Lukia Isanga Nakadama''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1970), nga ebiseera ebisinga baliwandiika nga '''Rukia Isanga Nakadama''', Munnayuganda omukyala eyeekolera bizinensi ze, nga musomesa wamu n'okubeera munnabyabufuzi. Esaawa eno ye [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|mumyuka wa Saabaminisita wa Uganda ow'okusatu]], ng'era ye [[:en:Minister_Without_Portfolio|Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala]], okuva nga 9 Ogwomukaaga mu 2021.<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Nga tanafuna kifo ekyo, yali awereza nga Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kikula ky'abantu wamu n'eby'obuwangwa mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda.]] Yaweebwa ekifo kino mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20150226063838/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/713136</ref> Mu kukyusa kyusa kabineeti nga 16 Ogwokubiri mu 2009,<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref>wamu n'eya 27 Ogwokutaano mu 2011,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref>yaddamu okufuna ekifo kye mu kabineeti. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] [[:en:Mayuge_District|Omukyala omulonde akiikirira Disitulikiti ye Mayuge]]. Abadde alondebwa ng'akomawo mu kifo kino okuviira ddala mu 2001.<ref name="Gender">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=87&const=Woman+Representative&dist_id=29&distname=Mayuge</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Isanga Nakadama yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri mu 1970. Yakuzibwa mu [[:en:Polygamy|famire eyalimu abakyala abawera]], nga yeeyali omwana ow'omukaaga, ku 12 maama we beyali yazaala. Taata we yalina abakyala babiri. Yasomera ku Nabisunsa Girls School, esomero lya gavumenti nga lirina eby'enjigiriza ebiri eby'awakati n'ebya wagul, nga lisinganibwa mu [[:en:Nakawa_Division|munisipaali y'e Nakawa]] mu bukiika ddyo bw'omubuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala,]] ekibuga ekikulu ekya [[:en:Uganda|Uganda]]. Yafuna satifikeeti mu Busomesa. gyeyayongerezaako mu 1999, okuva mutendekero lya [[:en:Kyambogo_University|Institute of Teacher Education Kyambogo]] (ITEK), nga kati kyafuuka kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, nga y'emu ku yunivasite za Uganda omunaana eza gavumenti, okutuuka mu Gwokubiri mu 2015. Alina Dipulooma ku kwekaanya eby'amaguzi ebiyingira nokufuluma eggwanga, ng'eno yagifuna mu 2004, okuva ku [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University in Uganda]] (IUIU). alina ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu by'enjigiriza mu kudukanya eby'embeera z'abantu]] okuva ku IUIU.<ref name="Gender" /> == Emirimu gye == Mu kusooka mu 2001, yalinako bizineensi nga yabwanannyini, era nga omusomesa ku Hassantourabi Education Centre mu Disitulikiti ye Mayuge. Baasooka okumulonda mu Paalamenti mu 2001, nga Omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ye gyebamuzaala ey'e [[:en:Mayuge_District|Mayuge.]] Mu 2006, baddamu nebamulonda okusigala nga akiikirira konsitituweensi eno. Baamuteeka mu kifo kya kabineeti kyalimu kati mu 2006.<ref name="Gender" /> == Ebimukwatako ng'omuntu == Rukia Nakadama wanzikiriza ya [[:en:Islam|kiyisiraamu]]. Mukyala mufumbo, nga baawe ye Hajji Daudi Isanga. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]<ref name="Gender" /> == Laba ne bino == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti ye Mayuge]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda] 09q8bttbj7dxaynjgjm1ci93cw6lkw2 54354 54353 2026-06-12T15:45:14Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54354 wikitext text/x-wiki [[File:Nakadama Rukia Isanga.jpg|thumb|Lukia Nakadama Isanga.jpg]]   '''Lukia Isanga Nakadama''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1970), ng'ebiseera ebisinga baliwandiika nga '''Rukia Isanga Nakadama''', Munnayuganda omukyala ey'ekolera bizinensi ze, nga musomesa wamu n'okubeera munnabyabufuzi. Esaawa eno ye mumyuka wa Saabaminisita wa Uganda ow'okusatu, ng'era ye Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala, okuva nga 9 Ogwomukaaga mu 2021.<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Nga tanafuna kifo ekyo, yali awereza nga Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kikula ky'abantu wamu n'eby'obuwangwa mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda.]] Yaweebwa ekifo kino mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20150226063838/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/713136</ref> Mu kukyusa kyusa kabineeti nga 16 Ogwokubiri mu 2009,<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref>wamu n'eya 27 Ogwokutaano mu 2011,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref>yaddamu okufuna ekifo kye mu kabineeti. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] [[:en:Mayuge_District|Omukyala omulonde akiikirira Disitulikiti ye Mayuge]]. Abadde alondebwa ng'akomawo mu kifo kino okuviira ddala mu 2001.<ref name="Gender">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=87&const=Woman+Representative&dist_id=29&distname=Mayuge</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Isanga Nakadama yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri mu 1970. Yakuzibwa mu [[:en:Polygamy|famire eyalimu abakyala abawera]], nga yeeyali omwana ow'omukaaga, ku 12 maama we beyali yazaala. Taata we yalina abakyala babiri. Yasomera ku Nabisunsa Girls School, esomero lya gavumenti nga lirina eby'enjigiriza ebiri eby'awakati n'ebya wagul, nga lisinganibwa mu [[:en:Nakawa_Division|munisipaali y'e Nakawa]] mu bukiika ddyo bw'omubuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala,]] ekibuga ekikulu ekya [[:en:Uganda|Uganda]]. Yafuna satifikeeti mu Busomesa. gyeyayongerezaako mu 1999, okuva mutendekero lya [[:en:Kyambogo_University|Institute of Teacher Education Kyambogo]] (ITEK), nga kati kyafuuka kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, nga y'emu ku yunivasite za Uganda omunaana eza gavumenti, okutuuka mu Gwokubiri mu 2015. Alina Dipulooma ku kwekaanya eby'amaguzi ebiyingira nokufuluma eggwanga, ng'eno yagifuna mu 2004, okuva ku [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University in Uganda]] (IUIU). alina ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu by'enjigiriza mu kudukanya eby'embeera z'abantu]] okuva ku IUIU.<ref name="Gender" /> == Emirimu gye == Mu kusooka mu 2001, yalinako bizineensi nga yabwanannyini, era nga omusomesa ku Hassantourabi Education Centre mu Disitulikiti ye Mayuge. Baasooka okumulonda mu Paalamenti mu 2001, nga Omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ye gyebamuzaala ey'e [[:en:Mayuge_District|Mayuge.]] Mu 2006, baddamu nebamulonda okusigala nga akiikirira konsitituweensi eno. Baamuteeka mu kifo kya kabineeti kyalimu kati mu 2006.<ref name="Gender" /> == Ebimukwatako ng'omuntu == Rukia Nakadama wanzikiriza ya [[:en:Islam|kiyisiraamu]]. Mukyala mufumbo, nga baawe ye Hajji Daudi Isanga. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]<ref name="Gender" /> == Laba ne bino == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti ye Mayuge]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda] ftea4e5inhogrupagz1gz4cle7a3dp1 54355 54354 2026-06-12T15:47:34Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ennyanjula #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54355 wikitext text/x-wiki [[File:Nakadama Rukia Isanga.jpg|thumb|Lukia Nakadama Isanga.jpg]]   '''Lukia Isanga Nakadama''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1970), ng'ebiseera ebisinga baliwandiika nga '''Rukia Isanga Nakadama''', Munnayuganda omukyala ey'ekolera bizinensi ze, nga musomesa wamu n'okubeera munnabyabufuzi. Esaawa eno ye mumyuka wa Saabaminisita wa Uganda ow'okusatu, ng'era ye Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala, okuva nga 9 Ogwomukaaga mu 2021.<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Yaddamu okulondebwa ng'omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda owo'kusatu era nga Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri. Nga tanafuna kifo ekyo, yali awereza nga Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kikula ky'abantu wamu n'eby'obuwangwa mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda.]] Yaweebwa ekifo kino mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20150226063838/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/713136</ref> Mu kukyusa kyusa kabineeti nga 16 Ogwokubiri mu 2009,<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref>wamu n'eya 27 Ogwokutaano mu 2011,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref>yaddamu okufuna ekifo kye mu kabineeti. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] [[:en:Mayuge_District|Omukyala omulonde akiikirira Disitulikiti ye Mayuge]]. Abadde alondebwa ng'akomawo mu kifo kino okuviira ddala mu 2001.<ref name="Gender">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=87&const=Woman+Representative&dist_id=29&distname=Mayuge</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Isanga Nakadama yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri mu 1970. Yakuzibwa mu [[:en:Polygamy|famire eyalimu abakyala abawera]], nga yeeyali omwana ow'omukaaga, ku 12 maama we beyali yazaala. Taata we yalina abakyala babiri. Yasomera ku Nabisunsa Girls School, esomero lya gavumenti nga lirina eby'enjigiriza ebiri eby'awakati n'ebya wagul, nga lisinganibwa mu [[:en:Nakawa_Division|munisipaali y'e Nakawa]] mu bukiika ddyo bw'omubuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala,]] ekibuga ekikulu ekya [[:en:Uganda|Uganda]]. Yafuna satifikeeti mu Busomesa. gyeyayongerezaako mu 1999, okuva mutendekero lya [[:en:Kyambogo_University|Institute of Teacher Education Kyambogo]] (ITEK), nga kati kyafuuka kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, nga y'emu ku yunivasite za Uganda omunaana eza gavumenti, okutuuka mu Gwokubiri mu 2015. Alina Dipulooma ku kwekaanya eby'amaguzi ebiyingira nokufuluma eggwanga, ng'eno yagifuna mu 2004, okuva ku [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University in Uganda]] (IUIU). alina ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu by'enjigiriza mu kudukanya eby'embeera z'abantu]] okuva ku IUIU.<ref name="Gender" /> == Emirimu gye == Mu kusooka mu 2001, yalinako bizineensi nga yabwanannyini, era nga omusomesa ku Hassantourabi Education Centre mu Disitulikiti ye Mayuge. Baasooka okumulonda mu Paalamenti mu 2001, nga Omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ye gyebamuzaala ey'e [[:en:Mayuge_District|Mayuge.]] Mu 2006, baddamu nebamulonda okusigala nga akiikirira konsitituweensi eno. Baamuteeka mu kifo kya kabineeti kyalimu kati mu 2006.<ref name="Gender" /> == Ebimukwatako ng'omuntu == Rukia Nakadama wanzikiriza ya [[:en:Islam|kiyisiraamu]]. Mukyala mufumbo, nga baawe ye Hajji Daudi Isanga. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]<ref name="Gender" /> == Laba ne bino == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti ye Mayuge]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda] asqiip3rnjpk5vag5h1rh6w9qw4niy1 54356 54355 2026-06-12T15:49:20Z Charles Kalanzi 9748 Njulizza #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54356 wikitext text/x-wiki [[File:Nakadama Rukia Isanga.jpg|thumb|Lukia Nakadama Isanga.jpg]]   '''Lukia Isanga Nakadama''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1970), ng'ebiseera ebisinga baliwandiika nga '''Rukia Isanga Nakadama''', Munnayuganda omukyala ey'ekolera bizinensi ze, nga musomesa wamu n'okubeera munnabyabufuzi. Esaawa eno ye mumyuka wa Saabaminisita wa Uganda ow'okusatu, ng'era ye Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala, okuva nga 9 Ogwomukaaga mu 2021.<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Yaddamu okulondebwa ng'omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda owo'kusatu era nga Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri.<ref>Reporter, Our (26 May 2026). [https://observer.ug/news/museveni-retains-wife-janet-vp-alupo-in-new-cabinet/ "Museveni retains wife Janet, VP Alupo in new cabinet"]. ''The Observer''. Retrieved 27 May 2026.</ref><ref>Atukunda, Rogers (26 May 2026). [https://softpower.ug/museveni-names-new-cabinet-retains-vp-alupo-pm-nabbanja/ "Museveni Names New Cabinet: Retains VP Alupo & PM Nabbanja"]. ''SoftPower News''. Retrieved 27 May 2026.</ref> Nga tanafuna kifo ekyo, yali awereza nga Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kikula ky'abantu wamu n'eby'obuwangwa mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda.]] Yaweebwa ekifo kino mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20150226063838/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/713136</ref> Mu kukyusa kyusa kabineeti nga 16 Ogwokubiri mu 2009,<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref>wamu n'eya 27 Ogwokutaano mu 2011,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref>yaddamu okufuna ekifo kye mu kabineeti. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] [[:en:Mayuge_District|Omukyala omulonde akiikirira Disitulikiti ye Mayuge]]. Abadde alondebwa ng'akomawo mu kifo kino okuviira ddala mu 2001.<ref name="Gender">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=87&const=Woman+Representative&dist_id=29&distname=Mayuge</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Isanga Nakadama yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri mu 1970. Yakuzibwa mu [[:en:Polygamy|famire eyalimu abakyala abawera]], nga yeeyali omwana ow'omukaaga, ku 12 maama we beyali yazaala. Taata we yalina abakyala babiri. Yasomera ku Nabisunsa Girls School, esomero lya gavumenti nga lirina eby'enjigiriza ebiri eby'awakati n'ebya wagul, nga lisinganibwa mu [[:en:Nakawa_Division|munisipaali y'e Nakawa]] mu bukiika ddyo bw'omubuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala,]] ekibuga ekikulu ekya [[:en:Uganda|Uganda]]. Yafuna satifikeeti mu Busomesa. gyeyayongerezaako mu 1999, okuva mutendekero lya [[:en:Kyambogo_University|Institute of Teacher Education Kyambogo]] (ITEK), nga kati kyafuuka kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, nga y'emu ku yunivasite za Uganda omunaana eza gavumenti, okutuuka mu Gwokubiri mu 2015. Alina Dipulooma ku kwekaanya eby'amaguzi ebiyingira nokufuluma eggwanga, ng'eno yagifuna mu 2004, okuva ku [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University in Uganda]] (IUIU). alina ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu by'enjigiriza mu kudukanya eby'embeera z'abantu]] okuva ku IUIU.<ref name="Gender" /> == Emirimu gye == Mu kusooka mu 2001, yalinako bizineensi nga yabwanannyini, era nga omusomesa ku Hassantourabi Education Centre mu Disitulikiti ye Mayuge. Baasooka okumulonda mu Paalamenti mu 2001, nga Omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ye gyebamuzaala ey'e [[:en:Mayuge_District|Mayuge.]] Mu 2006, baddamu nebamulonda okusigala nga akiikirira konsitituweensi eno. Baamuteeka mu kifo kya kabineeti kyalimu kati mu 2006.<ref name="Gender" /> == Ebimukwatako ng'omuntu == Rukia Nakadama wanzikiriza ya [[:en:Islam|kiyisiraamu]]. Mukyala mufumbo, nga baawe ye Hajji Daudi Isanga. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]<ref name="Gender" /> == Laba ne bino == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti ye Mayuge]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda] 1nu7ifxzy6etkzlhtsgloiffj3h3277 54357 54356 2026-06-12T15:50:59Z Charles Kalanzi 9748 Nzigyemu link z'Olungereza #WikiGap2026inUganda#BridgingGenderGapUg#FeminismInUganda 54357 wikitext text/x-wiki [[File:Nakadama Rukia Isanga.jpg|thumb|Lukia Nakadama Isanga.jpg]]   '''Lukia Isanga Nakadama''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1970), ng'ebiseera ebisinga baliwandiika nga '''Rukia Isanga Nakadama''', Munnayuganda omukyala ey'ekolera bizinensi ze, nga musomesa wamu n'okubeera munnabyabufuzi. Esaawa eno ye mumyuka wa Saabaminisita wa Uganda ow'okusatu, ng'era ye Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala, okuva nga 9 Ogwomukaaga mu 2021.<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Yaddamu okulondebwa ng'omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda owo'kusatu era nga Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri.<ref>Reporter, Our (26 May 2026). [https://observer.ug/news/museveni-retains-wife-janet-vp-alupo-in-new-cabinet/ "Museveni retains wife Janet, VP Alupo in new cabinet"]. ''The Observer''. Retrieved 27 May 2026.</ref><ref>Atukunda, Rogers (26 May 2026). [https://softpower.ug/museveni-names-new-cabinet-retains-vp-alupo-pm-nabbanja/ "Museveni Names New Cabinet: Retains VP Alupo & PM Nabbanja"]. ''SoftPower News''. Retrieved 27 May 2026.</ref> Nga tanafuna kifo ekyo, yali awereza nga Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kikula ky'abantu wamu n'eby'obuwangwa mu Kabineeti ya Uganda. Yaweebwa ekifo kino mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20150226063838/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/713136</ref> Mu kukyusa kyusa kabineeti nga 16 Ogwokubiri mu 2009,<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref>wamu n'eya 27 Ogwokutaano mu 2011,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref>yaddamu okufuna ekifo kye mu kabineeti. Ye mubaka wa Paalamenti Omukyala omulonde akiikirira Disitulikiti ye Mayuge. Abadde alondebwa ng'akomawo mu kifo kino okuviira ddala mu 2001.<ref name="Gender">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=87&const=Woman+Representative&dist_id=29&distname=Mayuge</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Isanga Nakadama yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri mu 1970. Yakuzibwa mu famire eyalimu abakyala abawera, nga yeeyali omwana ow'omukaaga, ku 12 maama we beyali yazaala. Taata we yalina abakyala babiri. Yasomera ku Nabisunsa Girls School, esomero lya gavumenti nga lirina eby'enjigiriza ebiri eby'awakati n'ebya wagul, nga lisinganibwa mu munisipaali y'e Nakawa mu bukiika ddyo bw'omubuvanjuba bwa Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yafuna satifikeeti mu Busomesa. gyeyayongerezaako mu 1999, okuva mutendekero lya Institute of Teacher Education Kyambogo (ITEK), nga kati kyafuuka kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, nga y'emu ku yunivasite za Uganda omunaana eza gavumenti, okutuuka mu Gwokubiri mu 2015. Alina Dipulooma ku kwekaanya eby'amaguzi ebiyingira nokufuluma eggwanga, ng'eno yagifuna mu 2004, okuva ku Islamic University in Uganda (IUIU). alina ne Diguli mu by'enjigiriza mu kudukanya eby'embeera z'abantu okuva ku IUIU.<ref name="Gender" /> == Emirimu gye == Mu kusooka mu 2001, yalinako bizineensi nga yabwanannyini, era nga omusomesa ku Hassantourabi Education Centre mu Disitulikiti ye Mayuge. Baasooka okumulonda mu Paalamenti mu 2001, nga Omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ye gyebamuzaala ey'e Mayuge. Mu 2006, baddamu nebamulonda okusigala nga akiikirira konsitituweensi eno. Baamuteeka mu kifo kya kabineeti kyalimu kati mu 2006.<ref name="Gender" /> == Ebimukwatako ng'omuntu == Rukia Nakadama wanzikiriza ya kiyisiraamu. Mukyala mufumbo, nga baawe ye Hajji Daudi Isanga. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya National Resistance Movement<ref name="Gender" /> == Laba ne bino == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti ye Mayuge]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda] ll6liwca61g0cexo7zfx09fqqj6p9l8 Christine Kitumba 0 10526 54730 32228 2026-06-13T10:30:47Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54730 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[:en:Uganda|Munayuganda munamateeka]] era [[:en:Judge|omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu July 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu July wa 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu September wa 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu eya Uganda]] . <ref name="1R" /> == Gyenvuddewe n’Okusoma == Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu ebya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[:en:High_School_Diploma|dipulooma eya High School]] . Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969. == Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda == Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka. == Laba ne == * [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.  6udxlb1svf83ohptpo3nhkl4di7rrh4 Cleopatra Kambugu Kentaro 0 10544 54776 38032 2026-06-13T10:48:44Z Nambogo Catharine 6408 54776 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Obuto bwe == Cleopatra Kambugu Kentaro yazaalibwa mu 1984.<ref name="3news_UgandaRecognizes" /> era nga yakula ne baganda be 11 e Bakuli, ku mabbali g'ekibuga kya Uganda [[:en:Kampala|Kampala]]. Mu buto bwe, yasomozebwa nnyo bato bane era nga kino kyamusindikiriza okukyusa mu nneyisa nga muwala naye nga yeyisa ng'omulenzi.<ref name="3news_UgandaRecognizes">https://3news.com/uganda-officially-recognizes-first-transgender-citizen/</ref> Kyamuwendo okulaba okutya okuli mu bantu okweyisa mu ngeri etategerekeka mu Africa. Nnaddala ekigambo eky'[[:en:Transgender|okweyisa mu ngeri ekontana n'ekikula kyo]] tekirina kigambo kituufu mu lulimi lwa Uganda olumanyikiddwa nga [[:en:Luganda|Oluganda]]. Bangi ku abo abeyisa bwe batyo mu Uganda bagobeddwa okuva mu maka gaabwe ng'ebiseera ebisinga babeera ba Famire. N'olwekyo, abantu abo balina abataliiyo mu Uganda anti batambulira mu kwekweka.<ref name="LGBTI_Africa">https://indypendent.org/2013/07/lgbti-africa-a-trans-woman-in-uganda/</ref> == Emirimu gye == {{Quote|text=The struggle for LGBT rights here in East Africa is very particular to our conditions; we’re fighting in a whole different context. We don’t talk about sex in Africa, so breaking down the stigma of being lesbian, gay or bisexual is tough. It’s what made the HIV struggle so difficult.|author=Cleopatra Kambugu Kentaro|title=|source=''Huck'' magazine interview, 2016}} Cleo yafuna [[:en:Bachelor_of_Science|Diguli ya Sayansi]] mu Byobulimi (eddwadde z'ebibala saako n'eddala lyabwo, [[:en:Biotechnology|biotech]], ne [[:en:Genetics|genetics]]) ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu Kampala College of Agricultural and Environmental Sciences.<ref name="WEF">https://www.wef.org.in/cleo-kambugu/</ref> Awanjagira okukwogera ku nsonga z'ekikula ky'abantu n'obutonde bwaabwe.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Huck_(magazine)</ref> Awereza nga Dayilekita wa Pulogulaamu mu kitongole kya East African Sexual Health and Rights Initiative (UHAI EASHRI), okuwa obuyambi eri [[:en:Human_sexuality|empulira z'abantu mu kikula]], eby'obulamu ne ddembe ly'obuntu, n'eddembe ly'obuntu eri abaana abato.<ref name="StarObserver_UgandaRecognizes">https://www.starobserver.com.au/news/uganda-recognises-its-first-transgender-citizen-cleopatra-kambugu/206299</ref> Kentaro oluvanyuma ng'omuyambi w'enteekateeka (Programmes Assistant) naye yalinyisibwa ku daala lya Grant Administrator, nga yali akola ne back door grants management.<ref name="Astraea">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.astraeafoundation.org/team/cleo-kambugu/ |access-date=2024-04-05 |archive-date=2021-03-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210320153745/https://www.astraeafoundation.org/team/cleo-kambugu/ |url-status=dead }}</ref> Emirimu gye gilinyisizza akatale okuva lwe yabegattako.<ref name="transrespect">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://transrespect.org/en/team-member/cleo-kambugu/ |access-date=2024-04-05 |archive-date=2021-07-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210728230618/https://transrespect.org/en/team-member/cleo-kambugu/ |url-status=dead }}</ref> Kentaro mmmeba ku boodi y'e kitongole kya [[:en:Astraea_Lesbian_Foundation_for_Justice|Astraea Lesbian Foundation]],<ref name="WEF" />.<ref name="transrespect" /> In addition, Kentaro works as a program officer with the Trans Support Initiative Uganda (TSIU), an organization that fights for social justice for transgender, intersex, and gender non-conforming citizens. Due to the stigma surrounding transgender people and other LGBTQIA+ people, the organization has very few members. In 2013, there were only 45 people working with the TSIU. Kentaro earned a Masters of Science in Molecular Biology and Biotechnology from the Makerere University College of Veterinary Medicine Animal Resources and Biosecurity. She has worked on several different projects with the National Biotechnology Centre and the National Agricultural Crop Resources Research Institute, mostly focusing on the molecular biology of the [[Matoke|East African Highland Banana]] and cassava, with a goal of alleviating poverty and famine. == Advocacy == Kentaro began to question her gender identity during her studies at the university, first researching conceptions of non-binary gender in different cultures through the library and Internet. Then, around the age of 23, she began to discover the LGBTQ+ community in Uganda. On 20 December 2013, the Uganda Anti-Homosexuality Act was passed, effectively outlawing homosexuality in Uganda. One week later, Kentaro was publicly outed as transgender in 2013 on the cover of Uganda's biggest tabloid, ''Red Pepper''. Kentaro was subsequently forced to flee Uganda and found refuge in Kenya. == Personal life == Kentaro and her fiancé, Nelson, met in high school where they were in the same class. When Nelson began dating Kentaro's friend, he confided in her about the relationship. As adults, the two reconnected. They began seeing each other, and were together nearly three years before getting engaged. In October 2021, she became the first Ugandan to have a change of gender legally recognized. == ''The Pearl of Africa'' == [[File:Base Map of Uganda.png|thumb]] Kentaro began sharing her story in the popular webseries ''The Pearl of Africa'', which was adapted into a feature-length documentary that premiered on April 30, 2016 at the Hot Docs Canadian International Documentary Film Festival. In ''The Pearl of Africa,'' Kentaro undertakes "an intimate journey beyond binary restrictions to discover her identity", a process she noted as difficult against African norms of masculinity. Director Jonny Von Wallström followed Kentaro and her lover Nelson for 18 months, during which Kentaro bravely worked to improve the welfare of Uganda's LGBT community in spite of escalating discrimination.<ref name="Brathwaite" /> The series inspired an Indiegogo campaign that successfully raised more than $10,000 for gender reassignment surgery in Thailand.{{Reflist}} == External links == * [https://web.archive.org/web/20210320153726/https://100women.okayafrica.com/editorial/cleopatrakambugu Cleopatra Kambugu Kentaro at the OkayAfrica 100 Women campaign] Archived 20 March 2021 at the Wayback Machine * [https://www.youtube.com/watch?v=BR9n4Q-OnLI The Pearl of Africa (webseries), Episode 1: A Ugandan Transgender Girl Fight for her Right to Love]  ib1dyyhiwwmm8zshegx29jjv6podct5 Catherine Webombesa 0 10551 54633 32183 2026-06-13T04:58:05Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54633 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Catherine Webombesa</big> (yazaalibwa nga 19, Ogwokutaano 1983)''' Munnayuganda, muddusi wa misinde ng'amanyikiddwa olw'ebyo byeyakola nga yafuna omudaali gwa Zaabu ogw'ensi yonna ng'omuddusi w'emisinde gya middle-distance running.<ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref name=":0">https://worldathletics.org/athletes/uganda/catherine-webombesa-14303403</ref> Yetaba mu mpaka z'abakirimaanyi ez'emisinde gya East Africa Senior Athletic Championships ezayindira mu Kisaawe kye Nambole 2007 nga mwezo yawangula omudaali gwa zaabu ne feeza nga kino kyateeka Uganda k maapu ng'Eggwanga ery'okubiri.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> == Emirimu gye == Omuddusi w'emisinde mu Uganda avuganyiza mu mpaka ez'enjawulo era nga wammanga bwe bumu ku bubonero bweyafuna mu misinde: National Champion: Mu kudduka kwe, Webombesa yafuna ekitiibwa ky'omuddusi w'eggwanga nnantameggwa. Personal Bests: Mu budde bwa 2:08.21 mu misinde gya mita 800, esaawa 4:21.0 mu misinde gya mita 1500, n'esaawa 9:29.941 mu misinde gya mita 3000, abadde nantameggwa mu mpaka ezo. Empaka z'okuvuganya kw'ensi yonna: Mu mizanyo gy'abavubuka egya 1998 World Youth Games ezaali mu Moscow, yawangula omudaali gwa zaabu mu miside gya mita 3000.<ref name=":2">http://www.gbrathletics.com/ic/wyg.htm</ref> Era alekayo obudde obw'okuwandiikako mu misinde gy'okuluguudo nga obudde bwa 33:09 mu mpaka za kilomita 10 n'esaawa 1:13:391 mu misinde mubuna byalo. National Road Running Champion: Ngayita mu kwolesa amaanyi ge mu mpaka z'emisinde emiwanvu, Webombesa yawangula ekitiibwa ky'abwannantameggwa wa Uganda mu misinde gya national road running champion.<ref>https://worldathletics.org/news/news/ayeko-webombesa-claim-uganda-road-running-tit?urlSlug=ayeko-webombesa-claim-uganda-road-running-tit</ref> == Bye yafuna == Catherine Webombesa yafuna ekitiibwa ky'obwannantameggwa wa Uganda, ekintu ekimulabisa ng'asinga mu misinde. Yetaba mu mpaka z'okuvuganya mu nsi nga France ne Russia, nga yonna yakuuma ekitiibwa kye ng'omuwanguzi mu misinde gyonna gyeyadduka.<ref name=":0" /> == Esaawa z'awanguliddeko == Mu mikolo egisinga, awangulidde mu budde obwenjawulo okugeza, mita 800 mu saawa 2:08.21 e Kampala (2007), the emisinde gya mita 1500 mu saawa 4:21.0 mu Kampala (2007),<ref>https://worldathletics.org/news/news/webombesa-headlines-at-akii-bua-memorial-in-k?urlSlug=webombesa-headlines-at-akii-bua-memorial-in-k&urlSlug=webombesa-headlines-at-akii-bua-memorial-in-k&urlSlug=webombesa-headlines-at-akii-bua-memorial-in-k</ref> mita 3000 mu saawa 9:29.94 mu Moscow (1998),<ref name=":2">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[http://www.gbrathletics.com/ic/wyg.htm "World Youth Games"]. ''www.gbrathletics.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-03-24</span></span>.</cite></ref><ref>https://web.archive.org/web/20120502155633/http://www.wjah.co.uk/wojc/WYG/WYG1998.html</ref> Kilomita 10 mu Ddakiika 33:09 mu Caen, France (2010), n'emisinde mubuna byalo mu saawa 1:13:39 mu Reims, France (2008).<ref name=":0" /> == Laba na bino == * [[:en:Dorcus_Inzikuru|Dorcus Inzikuru]] * [[:en:Mercyline_Chelangat|Mercyline Chelangat]] * [[:en:Sarah_Chelangat|Sarah Chelangat]] * [[:en:Doreen_Chemutai|Doreen Chemutai]] * [[:en:Immaculate_Chemutai|Immaculate Chemutai]] == Ebijuliziddwamu == <references /> b6brit9ltkcixuvcrp44ww6hcxnrfcx Catherine Adipo 0 10560 54622 36814 2026-06-13T04:53:11Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54622 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Catherine Adipo''' (amanyiddwa nga '''Catherine Constance Adipo'''<ref>https://www.kawowo.com/2018/09/11/uganda-set-to-host-high-profile-caf-referees-course/</ref> oba '''Catherine Adipo Wejuli'''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=12546:top-10-list-most-influential-women-in-history-of-ugandan-sport- |access-date=2024-04-07 |archive-date=2024-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240407162736/https://www.observer.ug/component/content/article?id=12546:top-10-list-most-influential-women-in-history-of-ugandan-sport- |url-status=dead }}</ref>) munna-Uganda munna byamuzannyo omukyala, mukulembeze mubyemizannyo era ye mukyala eyasooka [[:en:FIFA_referee|okusala empaka z'emipiira mu FIFA]] mu Uganda era ne mubuvanjuba ne mu masekkati g'Afirika.<ref>https://www.kawowo.com/2014/12/31/fifa-referees-cautioned-against-sports-betting/</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Adipo y'omu ku baana 16 ab'omugenzi Reverend Canon Kezironi Wejuli ne Abisiagi Wejuli.<ref name="auto">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1086345/adipo-football-queen</ref> Adipo yasomera ku Busia Integrated School, [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mt. St. Mary's College, Namagunga]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://archive.observer.ug/specials/schools/scl0200609141.php |access-date=2024-04-07 |archive-date=2024-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240407162736/http://archive.observer.ug/specials/schools/scl0200609141.php |url-status=dead }}</ref> ne [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]]. Yatikkirwa okuva e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] ne diguli mu Geography ne nimi mu 1987. Yaddayo naafuna Dipulooma mu byenjigiriza okuva e Makerere University ne [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu [[:en:Sports_science|byemizannyo]] okuba ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]].<ref name="auto1">https://www.youtube.com/watch?v=qxE1266EGcw</ref> == Emirimu gye == === Emirimu gye mubyemizanyo === * Yazanyira mumakkati ga local volleyball club Kampala Amateur Volleyball Club (KAVC)<ref>https://observer.ug/sports/44-sports/12546-top-10-list-most-influential-women-in-history-of-ugandan-sport-</ref> * 1982 – national ladies team captain (volleyball) === Professional career === * 1988 – Omukyala atwala ebyemizanyo era omutendesi w'omupiira gw'abalenzi, Makerere College School * 1989 – yatendekebwa nga omusazi w'omupiira era neyegatta ku Uganda Referees Association * 1995 – yafuna akabonero ka [[:en:FIFA|FIFA]] era naafuuka omukyala eyasookera ddala okusala omupiira mu FIFA mu Uganda * 1991–1997 – sports officer, Kampala City Council<ref name="auto" /> * 2005 – lecturer, physical science, Kyambogo University<ref>https://web.archive.org/web/20170911080338/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300069/women-mark</ref> * 2006 okutuusa leero – Mutendesi wa FIFA/CAF * 2015 – Mumyuka w'akulira FUFA Referees Standing Committee.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1408765/adipo-named-vice-chairman-referees-commitee</ref> == Byatuseeko ne gyalabikiddeko mu bulamu == * 1995 – Omukyala omunna Uganda eyasooka okusala omupiira mu FIFA * 2000 – Yasala empaka z'omupiira mu, [[:en:2000_African_Women's_Championship|2000 African Women's Championship]], South Africa * 2002 – yasala empaka z'omupiira mu, [[:en:2002_African_Women's_Championship|2002 African Women's Championship]], Nigeria. * 2003 – yasala empaka z'omupiira mu, CAF second round, women Olympic football qualifier between Angola and Zimbabwe<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1258558/brief</ref> * 2004 – yasala empaka z'omupiira mu, [[:en:2004_African_Women's_Championship|2004 African Women's Championship]], South Africa. == Enkayana == Mu 2011, kyagambibwa nti bweyali nga akyali musomesa ku Kyambogo University, Adipo yagenda e China nga akozesa tiketi ya Uganda Olympics Committee okukikirira ekitongole ate nga teyali kitundu ku kitongole ekyogerwako.<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/uoc-president-banned</ref> == Obulamu bwe == Adipo mufumbo era alina abaana babiri<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1086345/adipo-football-queen</ref> == Ebijjuliziddwamu == {{Reflist}} r9lhf9rbhbsd3rldiwfzc1ebh64wvu0 Caroline Adoch 0 10567 54605 32281 2026-06-13T04:46:12Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54605 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox biography vcard" ! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline-block">Caroline Adoch</div> |- ! class="infobox-label" scope="row" |Nationality | class="infobox-data category" |Ugandan |- ! class="infobox-label" scope="row" |Citizenship | class="infobox-data category" |Ugandan |- ! class="infobox-label" scope="row" |Education | class="infobox-data" |St. Agnes Catholic Girl's Primary Boarding School Naggalama, St. Mary's Namagunga, University of Dar es Salaam, University of Cambridge, Makerere University |- ! class="infobox-label" scope="row" |Occupation | class="infobox-data role" |Lawyer And Human Rights Advocate |} '''Caroline Adoch''' Munnayuganda ow'ebyamateeka era omulwanirize [[:en:Human_rights|w'eddembe ly'abantu]]. Ye mukyaala eyasooka okufuna diguli ya Doctorate of Law (LL.D) okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasitte ye Makerere]] eyamuweebwa nga 23rd Ogwokuttaano 2022.<ref name=":0">https://news.mak.ac.ug/2022/05/ms-caroline-adoch-first-female-doctor-of-laws-ll-d-of-makerere-university-recipient/</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://campustrend.ug/caroline-adoch-is-the-first-female-doctor-of-laws-recipient-from-makerere/ |access-date=2024-04-08 |archive-date=2022-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220910155120/https://campustrend.ug/caroline-adoch-is-the-first-female-doctor-of-laws-recipient-from-makerere/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/adoch-believes-political-will-checks-impunity-and-lawlessness-3845266</ref> == Emisomo == Adoch yasomera ku St. Agnes Catholic Girl's Primary Boarding School Naggalama, gye yafunira satifikeeti ya Primary Leaving Examination Certificate. O-level ne A-level ye yagisomera ku Mount St. Mary's Namagunga.<ref name=":0"/><ref name=":1"/> Yasoma diguli y'ebyamateeka ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|University of Dar es Salaam]] okuva mu mwaka gwa 2004 okutuusa mu mwaka gwa 2007,<ref name=":0" /><ref name=":1" /> era nafuna diguli ye eya Master's degree of Laws (LL.M) mu 2010 okuva mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]] mu United Kingdom nga amaze okuweebwa [[:en:Commonwealth_Scholarship_and_Fellowship_Plan|Commonwealth Scholarship]].<ref name=":1" /><ref name=":2"/><ref>https://observer.ug/news/headlines/73808-trailblazing-dr-adoch-provides-legal-ray-of-hope-for-rape-victims</ref> Yafuna diguli ya Doctor of Laws (LL.D) okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasitte ye Makerere]] nga 23 Ogwokuttaano 2022, ekyamufuula omukyala eyasooka okufuna diguli ya Doctor of Laws (LL.D) okuva ku Yunivasitte.<ref>https://www.africa-press.net/uganda/all-news/we-will-use-research-to-serve-our-country</ref> [[:en:Doctoral_thesis|Doctoral thesis]] ye yatuumibwa "Access to Gender Justice in Uganda: Enetegereza y'omulwanirizi w'eddembe ku mbeera y'abakabanyisibwa gyebayitamu mu kuwaabila emisango n'okugisala" eyakulemberwa Professor [[:en:Sylvia_Tamale|Sylvia Tamale]].<ref name=":1"/><ref name=":2"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/we-will-use-research-to-serve-our-country-3825606</ref> == Emirimu == Mu mwaka gwa 2012, Adoch yegatta ku ttendekoro ly'byamateeka mu Yunivasitte ye Makerere nga omusomesa. Oluvanyuma yafuuka assistant lecturer ku Yunivasitte yemu jyeyasomesa course omwali eddembe ly'abantu, public internal law, administrative law and constitutional law.<ref name=":0"/> Mu Gwokussattu 2019, Yafuuka Siniya associate ku CivSource.<ref>https://civsource.squarespace.com/s/CivSource-Africa-2019-Report.pdf</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya == * [https://www.studocu.com/row/document/makerere-university/international-law/international-law-i-general-notes/29012179 Studocu] r23zbw8m3gwa3a9sscyi4upkrc2r12z Christine Butegwa 0 10568 54728 46316 2026-06-13T10:28:45Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54728 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Butegwa''' mulwanirizi w'eddembe, muwandisi, mutandisi w'emirimu, era gender and development activist asangibwa mu Uganda.<ref name=":0">http://www.africanfeministforum.com/christine-butegwa/</ref> Ye muwandiisi w'akatabo akayitibwa,<ref>http://worldcat.org/identities/lccn-n2007208393/</ref> "The Mighty Angwech and More: Female Legends from Ugandan folklore".<ref>https://www.amazon.com/Christine-Butegwa/e/B085QD58VY?ref=dbs_a_mng_rwt_scns_share</ref> Christine interior designer era yali dayirekita wa Rukundo Design Décor.<ref>https://allafrica.com/stories/201509220943.html</ref><ref>http://dailymonitoruganda.blogspot.com/2016/01/decor-helping-your-tv-blend-in.html</ref> Mu 2002, yali omu ku bateesiteesi ba vidiyo, "A Tale of Ten Years: The Experience of Women and Gender Studies, [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Murerwa Rian".<ref>https://www.worldcat.org/title/53286910</ref> Mu biseera bino ye mutandisi ne CEO wa Jabali Consulting Ltd, ekitongole kya pan African gender and development consulting ekisangibwa mu Kampala, Uganda.<ref>{{Cite web |url=https://www.jabaliconsulting.com/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-08 |archive-date=2023-08-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230807102040/https://www.jabaliconsulting.com/ |url-status=dead }}</ref> == Work experience == Yakola ne [[:en:Akina_Mama_wa_Afrika|Akina Mama wa Afrika]] (AMwA) nga Africa Regional Coordinator.<ref name=":0"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1285936</ref> Oluvanyuma yawereza nga acting executive director at AMwA.<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/women-activist-demand-more-empowerment-for-women</ref> Yaweerezako nga Gender, Rights and Advocacy Advisor ku [[:en:International_Planned_Parenthood_Federation|International Planned Parenthood Federation]] (IPPF) Africa Regional Office esangibwa mu Nairobi, Kenya.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://preventgbvafrica.org/about-the-network/our-network/ |access-date=2024-04-08 |archive-date=2023-01-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230127052813/https://preventgbvafrica.org/about-the-network/our-network/ |url-status=dead }}</ref> Yaweebwa omulimu ku African Women's Development and Communication Network ([[:en:FEMNET|FEMNET]]).<ref>https://genderit.org/feminist-talk/23-september-2005-gender-and-internet-governance-african-context</ref> Ebitundu bye eby'enkizo byali ku ddembe ly'abakyaala, gender and development, ne by'empuliziganya.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.akinamamawaafrika.org/awli-resource-persons/ |access-date=2024-04-08 |archive-date=2024-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240408132207/https://www.akinamamawaafrika.org/awli-resource-persons/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/healthy-living/-1-500-mothers-die-every-day-during-child-birth--1475432</ref> Nga ali ku AMwA, ye, ku lw'ekitongole, yali ku ludda oluvugannya omukago gwa Uganda ogwa Anti gay bill of Uganda.<ref>https://www.independent.co.ug/anti-gay-bill-opens-pandoras-box/</ref> == Laba ne == * [[:en:International_Planned_Parenthood_Federation|International Planned Parenthood Federation]] * [[:en:FEMNET|FEMNET]] * [[:en:Akina_Mama_wa_Afrika|Akina Mama wa Afrika]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wa bweru wa Wikipediya == * [https://unidir.org/publication/gender-perspectives-arms-control-and-disarmament-views-africa Gender Perspectives in Arms Control and Disarmament: Views from Africa] * https://web.archive.org/web/20210617051616/https://fahamubooks.org/book/?GCOI=90638100278600&fa=author&person_id=54 * [https://web.archive.org/web/20191126010911/https://www.ippf.org/ Website of International Planned Parenthood Federation] * [https://femnet.org/ Website of African Women's Development and Communication Network] * [https://www.akinamamawaafrika.org/ Website of Akina Mama wa Afrika] {{authority control}} 88a3ran289oxv8c8u0g4fdz54brvl16 Christine Ayo Achen 0 10609 54726 34723 2026-06-13T10:28:04Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54726 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Ayo Achen''' amanyikiddwa nga '''Achen Christine Ayo''' (yazaalibwa nga 7 Ogwomusanvu 1983) Munnayuganda ow'ebyobufuzi era administrator.<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20210803115357/https://nrm.co.ug/staff/achen-christine-ayo/</ref> Ye mubaka omukyaala akiikirira disitulikitti ya [[:en:Alebtong|Alebtong]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi.<ref>https://web.archive.org/web/20221017101723/https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/78GQ4SogNkaVW1ImD5g/achen-christine-ayo-vs-abongo-o-elizabeth-election-petition-appeal-no-0058-of-2016</ref> Ali mu kibiina eky'ebyobufuzi ekifuga ekya [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement].<ref name=":0" /> Era ye yali omubaka wa Paalamenti omukyaala eyesimbawo mu kiseera kya 2021–2026 mu [[:en:Alebtong|Alebtong]].<ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=1984</ref> == Emisomo == Christine alina dipulooma mu development studies okuva mu ttendekero kya Nzamizi Training Institute of social development.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/achen-christine/ |access-date=2024-04-14 |archive-date=2021-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211127051003/https://www.mpscanug.com/profile/achen-christine/ |url-status=dead }}</ref> == Ebyafaayo by'emirimu gye == Mmemba wa Paalamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2016 okutuusa kati.<ref name=":1"/> Aweereza mu buvunaanyizibwa obulala nga mmemba w'akakiiko ka Gender Labour and Social Development ne PAC local government mu Paalamenti ya Uganda.<ref name=":1" /> Mmemba wa Uganda Women Parliamentary Association eya Paalamenti ya Uganda ey'ekumi.<ref>https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament</ref> Mu maaso g'okulonda kwa bonna okwa 2021, yalina amavuganya ku ntebe y'omubaka omukyaala owa Disitulikitti ye Alebtong mu Paalamenti, Ms Barbra Akech.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://tndnewsug.com/2020/01/11/akech-spare-tyre-warming-up-to-replace-mute-alebtong-woman-mp/ |access-date=2024-04-14 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305012420/https://tndnewsug.com/2020/01/11/akech-spare-tyre-warming-up-to-replace-mute-alebtong-woman-mp/ |url-status=dead }}</ref> Yali omu ku babaka ba Paalamenti abalonda nga bawagira eri okusoma kwa Constitution Amendment Bill omulundi ogw'okubiri mu mwaka gwa 2017.<ref>http://parliamentwatch.ug/how-mps-voted-on-the-second-reading-of-the-constitution-amendment-bill/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/where-your-mp-stands-on-age-limit-debate-1718482</ref><ref>https://observer.ug/news/headlines/56437-age-limit-how-your-mp-voted</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2017/12/21/parliament-approves-removal-of-presidential-age-limits-term-limits-reinstated/</ref> == Obulamu bwe == Mufumbo.<ref name=":0"/> Wa nzikiriza ya ki Kristaayo.<ref name=":1"/> == Laba na bino == * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Alebtong_District|Disitulikitti ya Alebtong]] * [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement] == Ebijukiziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wa bweru wa Wikipediya == * [https://twitter.com/christineachena?lang=en Achen Christine Ayo ku Twitter] * [https://www.facebook.com/Achen-Christine-Ayo-805191792966373/ Achen Christine Ayo ku Facebook] 5s3li1il9rqtj7m9bpjqajg6rb6qz5b Cleopatra Koheirwe 0 10614 54777 46339 2026-06-13T10:49:14Z Nambogo Catharine 6408 54777 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cleopatra Koheirwe''' Munnayuganda, muzannyi wa filimu, muwandiisi, muyimbi era munnamawulire. Azannye ebifo by'anjawulo mu filimu ez'enjawulo ku telefayina z'abulijjo n'ez'ensi yonna.<ref>https://web.archive.org/web/20170712194554/https://guru8.net/2017/05/uugandan-actress-cleopatra-koheirwe-stars-in-a-netflix-series/</ref><ref>http://www.showbizuganda.com/cleopatra-koheirwe-stars-in-a-netflix-series/</ref><ref>https://web.archive.org/web/20170827172409/http://chimpreports.com/entertainment/4399-meet-cleopatra-koheirwe-ugandas-most-talented-actress-writer-and-singer/</ref> Cleopatra azannya Ebony mu kazannyo akapya ak'obutundu akawandiikibwa [[:en:Nana_Kagga|Nana Kagga]] nga katuumibwa ''Reflections''<ref>https://web.archive.org/web/20170827174114/https://jump.ug/lifestyle-n-entertainment/cleopatra-koheirwe-actress-extraordinaire-jump-uganda</ref> wamu ne banne abatutumufu mu Uganda nga Malaika Nnyanzi, [[:en:Housen_Mushema|Housen Mushema]], Andrew Kyamagero, [[:en:Joel_Okuyo_Atiku|Prynce Joel Okuyo]] ne [[:en:Gladys_Oyenbot|Gladys Oyenbot]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.doberre.com/behind-scenes-part-1-ugandan-tv-series-reflections-kick-off-filming |access-date=2024-04-14 |archive-date=2018-05-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509152839/http://www.doberre.com/behind-scenes-part-1-ugandan-tv-series-reflections-kick-off-filming/ |url-status=dead }}</ref> Koheirwe yegatta ku [[:en:StarTimes|StarTimes Uganda]] mu Gwomukaaga 2019 ng'akwasaganya eby'obulango.<ref>https://chimpreports.com/radio-personality-cleopatra-lands-juicy-gig-at-startimes-uganda/</ref><ref>http://www.howwebiz.ug/news/celebrity/23754/cleopatra-koheirwe-joins-startimes-uganda-as-pr-manager</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190710161137/https://www.secondopinion-pl.com/radio-city-queen-named-startimes-pr-manager/</ref> == Emiimu gye == === Ng'omuyimbi (okuva mu 2001) === Mu 2001, yegatta ku kibiina ky'abayimbi era nga bazinyi ekimanyikiddwa nga Obsessions<ref>http://nairobiwire.com/2014/01/obssessions-girl-gets-baby.html</ref> (nga y'akyusibwa n'efuuka Obsessions Africa) okutuusa mu Gwokusatu 2007 lwe yalekulira ekibiina olw'ebigendererwa bye.<ref>http://www.satisfashionug.com/cleopatra-koheirwe-and-diana-kahunde-for-hellen-lukoma/</ref> Mu 2010, yatandiika okukola ku ky'okuyimba yekka. Oluyimba lwe olw'asooka y'alutuuma Ngamba (nga mu lungereza luyitibwa "Tell me") oluyimba olw'ali lunyumya ku bulimba obuli mu mukwano. Oluyimba lwa yagalwa era lw'azanyibwa ku mikutu gya lediyo mu Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20171006025537/http://www.musicuganda.com/Cleo.html</ref> === Ng'omuweereza wa Lediyo(okuva mu 2003) === Mu 2013, ng'akyaweereza ku Radiocity 97Fm,<ref>http://bigeye.ug/quitting-radio-radio-citys-cleopatra/</ref> yafuuka muweereza ku pulogulaamu ya U-Request show. Yagenda mu kuwummulako olw'okuzaala mu Gwekkuminebiri 2013 n'agenda e Kenya.<ref>http://bigeye.ug/quitting-radio-radio-citys-cleopatra/?yop_poll_tr_id=%5Byop_poll+id%3D&yop-poll-nonce-4_yp5ac3b89e20a3b=0570ffaff1</ref> Mu Gwekkumi 2016, Yaddamu obuweereza ku Radiocity ng'omu ku baweereza ba pulogulaamu ya ''Mid-Morning Magazine'' ne Peace Menya okutuuka ku nkomerero y'Ogwokutaano 2019 bwe yegatta ku StarTimes. === Telefayina === ==== Ng'omulamzi wa Telefayina (2011–2013) ==== Mu Gwomwenda 2013, Cleopatra yegatta ku [[:en:Flavia_Tumusiime|Flavia Tumusiime]] n'abalamuzi ba Tusker Project Fame judge ne [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]] mu mpaka z'okusunsulamu eza Tusker Project Fame 6 mu Kampala.<ref>{{Cite web |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14228/tusker_project_fame_kampala_auditions_set |title=Archive copy |access-date=2024-04-14 |archive-date=2024-02-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240226163547/https://www.ugandaonline.net/news/view/14228/tusker_project_fame_kampala_auditions_set |url-status=dead }}</ref><ref>http://bigeye.ug/cleopatra-koheirwe-unveils-her-prince-handsome/</ref><ref>http://www.satisfashionug.com/cleopatra-to-keep-her-style-casual-smart-at-the-tpf-kampala-auditions/</ref> === Muzannyi wa filimu === ==== Filimu ne telefayina ==== Mu 2006 Cleopatra yali omu kubagezesebwa mu kuzannya mu ''[[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|The Last King of Scotland]]'' mu 2006 nga y'azannya nga Joy. Alabikidde mu filimu eziwera ne telefayina ez'abulijjo n'ezebulaaya nga bwawangula empaka ezimu. Azannye mu mizannyo nga M-Net TV series mu sizoni 1 ne 2 ng'omuyambi eri Nanziri Mayanja okuva mu 2008 okutuusa 2010, ''Be the Judge'', akazannyo k'obutundu akazanyibwa ku TV za Kenya nga Lucy Mango mu 2010, ''Yogera'' (2011) ng'azannya mu bifo bibiri [[:en:State_Research_Bureau_(film)|State Research Bureau]] (S.R.B) (2011) ng'azannya nga Faith Katushabe.<ref>http://bigeye.ug/photo-cleopatra-koheirwes-daughter-makes-one/</ref> Era yakolera ne mu firimu ey'obutundu ''[[:en:Kona_(TV_series)|Kona]]'', eya M-Net TV series ng'azannya nga Jakki, omukubi w'ebikonde ayagala okuddamu okukwatagana ne kitaawe omutendeesi w'ebikonde. Yalabikira ne mu ''[[:en:Sense8|Sense8]]'', firimu y'obutundu elagibwa ku Netflix Original Series nga yali azannya nga Maama.<ref>https://web.archive.org/web/20170712194554/https://guru8.net/2017/05/uugandan-actress-cleopatra-koheirwe-stars-in-a-netflix-series/</ref> Cleopatra ategekebwa okulabikirako mu filimu y'obutundu e dayilekitingibwa Nana Kagga ''Reflections'' as Ebony, ng'omu ku bazannyi abazannyanyira ku ludda olulungi. === Emirimu gye egy'okukubiriza abalala === Era mu 2012, yalondebwa aba [[:en:Reach_a_Hand_Uganda|Reach a Hand Uganda]] (RAHU), ekitongole ky'obwannakyewa ekigendererwa okutumbula omuvubuka, okwogera eri abavubuka mu masomero ag'enjawulo. Oluvanyuma lw'okumalirirza olutabalo mu masomero, RAHU y'amusiima nga 'omukubiriza wa wiiki'.<ref>https://reachahanduganda.wordpress.com/2012/04/17/dmentor-of-the-week-3/</ref> Cleopatra yali omu kubantu abamaanyi mu Reach a Hand Uganda (RAHU) era yakola nnyo okutuusa mu 2014<ref>https://www.howwe.biz/CleopatraKoheirwe/biography</ref> bwe yali alina okuwummulamu okusobola okukuza omwana. == Okutendekebwa == Mu 2010 bwe yali mu nteekateeka okukwata firimu ya CHANGES sizoni 2, Cleopatra n'abazannyi omwali [[:en:Nick_Mutuma|Nick Mutuma]], [[:en:Pierra_Makena|Pierra Makena]], [[:en:Nini_Wacera|Nini Wacera]], [[:en:Patricia_Kihoro|Patricia Kihoro]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.patriciakihoro.com/2011/02/so-you-want-to-be-actoractress-munene.html |access-date=2024-04-14 |archive-date=2019-09-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190916231042/http://www.patriciakihoro.com/2011/02/so-you-want-to-be-actoractress-munene.html |url-status=dead }}</ref> bayita mu kutendekebwa mu kuzannya mu kakoddyo ka Rob Mello, omukugu mu kutendeka abazannyi okuva mu situdiyo ya Rob Mello Studios Atlanta, USA. == Ebimukwatako eby'omunda == Cleopatra ye mwana yekka eyazaalibwa Jocelyn Twinesanyu "Sanyu" Rwekikiga ne Anthony Abamwikirize Bateyo mu 1982. Taatawe yafa ng'atannazalibwa. Maamawe yafa ng'alina emyaka 15. Cleopatra alina omwana gwe yazaala mu 2014 ye ne muganziwe Lwanda Jawar, omuzannyi wa filimu mu Kenya, modo.<ref>http://bigeye.ug/cleopatra-reveals-that-she-is-pregnant/</ref> Yazaala omwanawe omuwala gwe yatuuma Aviana Twine Jawar nga 22 Ogusooka 2014.<ref>https://www.sde.co.ke/article/2000113898/top-radio-presenter-celebrates-her-bundle-of-joy</ref> Omwanawe y'amutuuma Twine nga yamubbula mu nnyina eyali Twinesanyu.<ref>{{Cite web |url=http://www.showbizuganda.com/cleopatra-lwanda-welcome-baby-girl/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-14 |archive-date=2017-08-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170827214554/http://www.showbizuganda.com/cleopatra-lwanda-welcome-baby-girl/ |url-status=dead }}</ref> == Filimu ze y'azannya == {| class="wikitable" !Omwaka !Filimu/obuzannyo bw'obutundu obulagibwa ku TV !Ekifo kye y'azannya !Ebiwandiiko |- | rowspan="2" |2021 |''Prestige'' |Eunice Samula Kintu |akazannyo k'obutundu akalagibwa ku Pearl Magic Prime |- |''Juniors Drama Club (JDC)'' |Teacher Gabriella |akazannyo k'obutundu akalagibwa ku TV series nga y'adayilekitingibwa Allan Manzi |- |2019 |''[[:en:Kyaddala|Kyaddala]]'' |Rahu Counselor |A [[:en:Reach_a_Hand_Uganda|Reach a Hand Uganda]] and Emmanuel Ikubese Films elagibwa ku NBS |- | rowspan="3" |2018 |''[[:en:Family_(2018_TV_series)|#Family]]'' |Leah |Nabwiso Films TV series. |- |''[[:en:Mela_(Ugandan_TV_series)|Mela]]'' |Naava Katende |[[:en:Savannah_MOON|Savannah MOON]] Web Series |- |''[[:en:27_Guns|27 Guns]]'' |Alice Kaboyo |Natasha Museveni ye yali Dayilekita w'ayo |- |2017 |''Reflections'' |Ebony |Filimu y'obutundu eri mu kutegekebwa nga y'adayilekitingibwa [[:en:Nana_Kagga_Macpherson|Nana Kagga Macpherson]] |- |2016 |''[[:en:Sense8|Sense8]]'' |Mother |Filimu y'obutundu TV nga The Wachowskis ye Dayilekita |- |2013 |''[[:en:Kona_(TV_series)|Kona]]'' |Jakki |Kenyan telenovela <ref>https://web.archive.org/web/20160304073508/http://oops.ug/2014/03/12/cleopatra-kona-tv-series-best-thing-happened-career/</ref> |- | rowspan="2" |2011 |''[[:en:State_Research_Bureau_(film)|State Research Bureau]]'' |Faith Katushabe |Ng'omu ku bazannyi |- |''[[:en:Yogera_(film)|Yogera]]'' |Hope/ G |double lead |- |2010 |''Be the Judge'' |Lucy Mango |Akazanno k'obutundu akalagibwa ku TV za Kenya |- |2008-10 |''Changes'' |Nanziri Mayanja |Filimu y'obutundu ezanyibwa ku Kenyan DSTV sizoni 1 & 2 Ng'omu ku bazannyi |- |2006 |''[[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|The Last King of Scotland]]'' |Joy |Ng'omu ku bazannyi |- |} == Empaka z'eyavuganyamu n' Awaadi zeyafuna == {| class="wikitable" ! colspan="5" style="background: #FBFC8A;" |Awaadi |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Omwaka !Awaadi !Ettuluba !Emirimu !Ebyavaamu |- |2021 |[[:en:Uganda_Film_Festival_Awards|Uganda Film Festival Awards]] |Omuzannyi asinze mu mizannyo gya TV |Prestige | |- |2013 |RTV Awards |Omuweereza wa Lediyo omupya asinze |Radiocity FM | |- |2013 |Nile Diaspora's International Film Festival (NDIFF) |Omuzannyi nantawunyikamu |Honoree Award |Y'asiimibwa ne Awaadi ya Industry Maverick Award |- |2013 |Radio & Television Academy Awards (RTVAA) Uganda |Omuzannyo ogusinze mw'egyo egizannyibwa mu ttuntu mu lulimi olungereza |The Jam on Radiocity 97Fm | |- |2013 |[[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] |Teeniez Role Model | | |- |2012 |Super Talent Awards |Omuzannyi asinga ekitone | |- |2012 |[[:en:Pearl_International_Film_Festival|Pearl International Film Festival Awards (PIFFA)]] Uganda |Omuzannyi asinze mu bazannyi abalala abatatambulirako muzannyo |[[:en:State_Research_Bureau_(film)|State Research Bureau]] | |- |2011 |[[:en:Kalasha_Awards|Kalasha Film & Television Awards]], Kenya |Omuzannyi asinze mu buzannyo bwa TV |Be the Judge | |- |} == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * Cleopatra Koheirwe at IMDb * Cleopatra Koheirwe on Facebook jfe4tfctekxerqvkujz5kh89qjflsjm 54778 54777 2026-06-13T10:49:44Z Nambogo Catharine 6408 Ntereezezza mu mpandiika #WikiGap2026inUganda 54778 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cleopatra Koheirwe''' Munnayuganda, muzannyi wa filimu, muwandiisi, muyimbi era munnamawulire. Azannye ebifo by'anjawulo mu filimu ez'enjawulo ku telefayina z'abulijjo n'ez'ensi yonna.<ref>https://web.archive.org/web/20170712194554/https://guru8.net/2017/05/uugandan-actress-cleopatra-koheirwe-stars-in-a-netflix-series/</ref><ref>http://www.showbizuganda.com/cleopatra-koheirwe-stars-in-a-netflix-series/</ref><ref>https://web.archive.org/web/20170827172409/http://chimpreports.com/entertainment/4399-meet-cleopatra-koheirwe-ugandas-most-talented-actress-writer-and-singer/</ref> Cleopatra azannya Ebony mu kazannyo akapya ak'obutundu akawandiikibwa [[:en:Nana_Kagga|Nana Kagga]] nga katuumibwa ''Reflections''<ref>https://web.archive.org/web/20170827174114/https://jump.ug/lifestyle-n-entertainment/cleopatra-koheirwe-actress-extraordinaire-jump-uganda</ref> wamu ne banne abatutumufu mu Uganda nga Malaika Nnyanzi, [[:en:Housen_Mushema|Housen Mushema]], Andrew Kyamagero, [[:en:Joel_Okuyo_Atiku|Prynce Joel Okuyo]] ne [[:en:Gladys_Oyenbot|Gladys Oyenbot]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.doberre.com/behind-scenes-part-1-ugandan-tv-series-reflections-kick-off-filming |access-date=2024-04-14 |archive-date=2018-05-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509152839/http://www.doberre.com/behind-scenes-part-1-ugandan-tv-series-reflections-kick-off-filming/ |url-status=dead }}</ref> Koheirwe yegatta ku [[:en:StarTimes|StarTimes Uganda]] mu Gwomukaaga 2019 ng'akwasaganya eby'obulango.<ref>https://chimpreports.com/radio-personality-cleopatra-lands-juicy-gig-at-startimes-uganda/</ref><ref>http://www.howwebiz.ug/news/celebrity/23754/cleopatra-koheirwe-joins-startimes-uganda-as-pr-manager</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190710161137/https://www.secondopinion-pl.com/radio-city-queen-named-startimes-pr-manager/</ref> == Emirimu gye == === Ng'omuyimbi (okuva mu 2001) === Mu 2001, yegatta ku kibiina ky'abayimbi era nga bazinyi ekimanyikiddwa nga Obsessions<ref>http://nairobiwire.com/2014/01/obssessions-girl-gets-baby.html</ref> (nga y'akyusibwa n'efuuka Obsessions Africa) okutuusa mu Gwokusatu 2007 lwe yalekulira ekibiina olw'ebigendererwa bye.<ref>http://www.satisfashionug.com/cleopatra-koheirwe-and-diana-kahunde-for-hellen-lukoma/</ref> Mu 2010, yatandiika okukola ku ky'okuyimba yekka. Oluyimba lwe olw'asooka y'alutuuma Ngamba (nga mu lungereza luyitibwa "Tell me") oluyimba olw'ali lunyumya ku bulimba obuli mu mukwano. Oluyimba lwa yagalwa era lw'azanyibwa ku mikutu gya lediyo mu Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20171006025537/http://www.musicuganda.com/Cleo.html</ref> === Ng'omuweereza wa Lediyo(okuva mu 2003) === Mu 2013, ng'akyaweereza ku Radiocity 97Fm,<ref>http://bigeye.ug/quitting-radio-radio-citys-cleopatra/</ref> yafuuka muweereza ku pulogulaamu ya U-Request show. Yagenda mu kuwummulako olw'okuzaala mu Gwekkuminebiri 2013 n'agenda e Kenya.<ref>http://bigeye.ug/quitting-radio-radio-citys-cleopatra/?yop_poll_tr_id=%5Byop_poll+id%3D&yop-poll-nonce-4_yp5ac3b89e20a3b=0570ffaff1</ref> Mu Gwekkumi 2016, Yaddamu obuweereza ku Radiocity ng'omu ku baweereza ba pulogulaamu ya ''Mid-Morning Magazine'' ne Peace Menya okutuuka ku nkomerero y'Ogwokutaano 2019 bwe yegatta ku StarTimes. === Telefayina === ==== Ng'omulamzi wa Telefayina (2011–2013) ==== Mu Gwomwenda 2013, Cleopatra yegatta ku [[:en:Flavia_Tumusiime|Flavia Tumusiime]] n'abalamuzi ba Tusker Project Fame judge ne [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]] mu mpaka z'okusunsulamu eza Tusker Project Fame 6 mu Kampala.<ref>{{Cite web |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14228/tusker_project_fame_kampala_auditions_set |title=Archive copy |access-date=2024-04-14 |archive-date=2024-02-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240226163547/https://www.ugandaonline.net/news/view/14228/tusker_project_fame_kampala_auditions_set |url-status=dead }}</ref><ref>http://bigeye.ug/cleopatra-koheirwe-unveils-her-prince-handsome/</ref><ref>http://www.satisfashionug.com/cleopatra-to-keep-her-style-casual-smart-at-the-tpf-kampala-auditions/</ref> === Muzannyi wa filimu === ==== Filimu ne telefayina ==== Mu 2006 Cleopatra yali omu kubagezesebwa mu kuzannya mu ''[[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|The Last King of Scotland]]'' mu 2006 nga y'azannya nga Joy. Alabikidde mu filimu eziwera ne telefayina ez'abulijjo n'ezebulaaya nga bwawangula empaka ezimu. Azannye mu mizannyo nga M-Net TV series mu sizoni 1 ne 2 ng'omuyambi eri Nanziri Mayanja okuva mu 2008 okutuusa 2010, ''Be the Judge'', akazannyo k'obutundu akazanyibwa ku TV za Kenya nga Lucy Mango mu 2010, ''Yogera'' (2011) ng'azannya mu bifo bibiri [[:en:State_Research_Bureau_(film)|State Research Bureau]] (S.R.B) (2011) ng'azannya nga Faith Katushabe.<ref>http://bigeye.ug/photo-cleopatra-koheirwes-daughter-makes-one/</ref> Era yakolera ne mu firimu ey'obutundu ''[[:en:Kona_(TV_series)|Kona]]'', eya M-Net TV series ng'azannya nga Jakki, omukubi w'ebikonde ayagala okuddamu okukwatagana ne kitaawe omutendeesi w'ebikonde. Yalabikira ne mu ''[[:en:Sense8|Sense8]]'', firimu y'obutundu elagibwa ku Netflix Original Series nga yali azannya nga Maama.<ref>https://web.archive.org/web/20170712194554/https://guru8.net/2017/05/uugandan-actress-cleopatra-koheirwe-stars-in-a-netflix-series/</ref> Cleopatra ategekebwa okulabikirako mu filimu y'obutundu e dayilekitingibwa Nana Kagga ''Reflections'' as Ebony, ng'omu ku bazannyi abazannyanyira ku ludda olulungi. === Emirimu gye egy'okukubiriza abalala === Era mu 2012, yalondebwa aba [[:en:Reach_a_Hand_Uganda|Reach a Hand Uganda]] (RAHU), ekitongole ky'obwannakyewa ekigendererwa okutumbula omuvubuka, okwogera eri abavubuka mu masomero ag'enjawulo. Oluvanyuma lw'okumalirirza olutabalo mu masomero, RAHU y'amusiima nga 'omukubiriza wa wiiki'.<ref>https://reachahanduganda.wordpress.com/2012/04/17/dmentor-of-the-week-3/</ref> Cleopatra yali omu kubantu abamaanyi mu Reach a Hand Uganda (RAHU) era yakola nnyo okutuusa mu 2014<ref>https://www.howwe.biz/CleopatraKoheirwe/biography</ref> bwe yali alina okuwummulamu okusobola okukuza omwana. == Okutendekebwa == Mu 2010 bwe yali mu nteekateeka okukwata firimu ya CHANGES sizoni 2, Cleopatra n'abazannyi omwali [[:en:Nick_Mutuma|Nick Mutuma]], [[:en:Pierra_Makena|Pierra Makena]], [[:en:Nini_Wacera|Nini Wacera]], [[:en:Patricia_Kihoro|Patricia Kihoro]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.patriciakihoro.com/2011/02/so-you-want-to-be-actoractress-munene.html |access-date=2024-04-14 |archive-date=2019-09-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190916231042/http://www.patriciakihoro.com/2011/02/so-you-want-to-be-actoractress-munene.html |url-status=dead }}</ref> bayita mu kutendekebwa mu kuzannya mu kakoddyo ka Rob Mello, omukugu mu kutendeka abazannyi okuva mu situdiyo ya Rob Mello Studios Atlanta, USA. == Ebimukwatako eby'omunda == Cleopatra ye mwana yekka eyazaalibwa Jocelyn Twinesanyu "Sanyu" Rwekikiga ne Anthony Abamwikirize Bateyo mu 1982. Taatawe yafa ng'atannazalibwa. Maamawe yafa ng'alina emyaka 15. Cleopatra alina omwana gwe yazaala mu 2014 ye ne muganziwe Lwanda Jawar, omuzannyi wa filimu mu Kenya, modo.<ref>http://bigeye.ug/cleopatra-reveals-that-she-is-pregnant/</ref> Yazaala omwanawe omuwala gwe yatuuma Aviana Twine Jawar nga 22 Ogusooka 2014.<ref>https://www.sde.co.ke/article/2000113898/top-radio-presenter-celebrates-her-bundle-of-joy</ref> Omwanawe y'amutuuma Twine nga yamubbula mu nnyina eyali Twinesanyu.<ref>{{Cite web |url=http://www.showbizuganda.com/cleopatra-lwanda-welcome-baby-girl/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-14 |archive-date=2017-08-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170827214554/http://www.showbizuganda.com/cleopatra-lwanda-welcome-baby-girl/ |url-status=dead }}</ref> == Filimu ze y'azannya == {| class="wikitable" !Omwaka !Filimu/obuzannyo bw'obutundu obulagibwa ku TV !Ekifo kye y'azannya !Ebiwandiiko |- | rowspan="2" |2021 |''Prestige'' |Eunice Samula Kintu |akazannyo k'obutundu akalagibwa ku Pearl Magic Prime |- |''Juniors Drama Club (JDC)'' |Teacher Gabriella |akazannyo k'obutundu akalagibwa ku TV series nga y'adayilekitingibwa Allan Manzi |- |2019 |''[[:en:Kyaddala|Kyaddala]]'' |Rahu Counselor |A [[:en:Reach_a_Hand_Uganda|Reach a Hand Uganda]] and Emmanuel Ikubese Films elagibwa ku NBS |- | rowspan="3" |2018 |''[[:en:Family_(2018_TV_series)|#Family]]'' |Leah |Nabwiso Films TV series. |- |''[[:en:Mela_(Ugandan_TV_series)|Mela]]'' |Naava Katende |[[:en:Savannah_MOON|Savannah MOON]] Web Series |- |''[[:en:27_Guns|27 Guns]]'' |Alice Kaboyo |Natasha Museveni ye yali Dayilekita w'ayo |- |2017 |''Reflections'' |Ebony |Filimu y'obutundu eri mu kutegekebwa nga y'adayilekitingibwa [[:en:Nana_Kagga_Macpherson|Nana Kagga Macpherson]] |- |2016 |''[[:en:Sense8|Sense8]]'' |Mother |Filimu y'obutundu TV nga The Wachowskis ye Dayilekita |- |2013 |''[[:en:Kona_(TV_series)|Kona]]'' |Jakki |Kenyan telenovela <ref>https://web.archive.org/web/20160304073508/http://oops.ug/2014/03/12/cleopatra-kona-tv-series-best-thing-happened-career/</ref> |- | rowspan="2" |2011 |''[[:en:State_Research_Bureau_(film)|State Research Bureau]]'' |Faith Katushabe |Ng'omu ku bazannyi |- |''[[:en:Yogera_(film)|Yogera]]'' |Hope/ G |double lead |- |2010 |''Be the Judge'' |Lucy Mango |Akazanno k'obutundu akalagibwa ku TV za Kenya |- |2008-10 |''Changes'' |Nanziri Mayanja |Filimu y'obutundu ezanyibwa ku Kenyan DSTV sizoni 1 & 2 Ng'omu ku bazannyi |- |2006 |''[[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|The Last King of Scotland]]'' |Joy |Ng'omu ku bazannyi |- |} == Empaka z'eyavuganyamu n' Awaadi zeyafuna == {| class="wikitable" ! colspan="5" style="background: #FBFC8A;" |Awaadi |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Omwaka !Awaadi !Ettuluba !Emirimu !Ebyavaamu |- |2021 |[[:en:Uganda_Film_Festival_Awards|Uganda Film Festival Awards]] |Omuzannyi asinze mu mizannyo gya TV |Prestige | |- |2013 |RTV Awards |Omuweereza wa Lediyo omupya asinze |Radiocity FM | |- |2013 |Nile Diaspora's International Film Festival (NDIFF) |Omuzannyi nantawunyikamu |Honoree Award |Y'asiimibwa ne Awaadi ya Industry Maverick Award |- |2013 |Radio & Television Academy Awards (RTVAA) Uganda |Omuzannyo ogusinze mw'egyo egizannyibwa mu ttuntu mu lulimi olungereza |The Jam on Radiocity 97Fm | |- |2013 |[[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] |Teeniez Role Model | | |- |2012 |Super Talent Awards |Omuzannyi asinga ekitone | |- |2012 |[[:en:Pearl_International_Film_Festival|Pearl International Film Festival Awards (PIFFA)]] Uganda |Omuzannyi asinze mu bazannyi abalala abatatambulirako muzannyo |[[:en:State_Research_Bureau_(film)|State Research Bureau]] | |- |2011 |[[:en:Kalasha_Awards|Kalasha Film & Television Awards]], Kenya |Omuzannyi asinze mu buzannyo bwa TV |Be the Judge | |- |} == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * Cleopatra Koheirwe at IMDb * Cleopatra Koheirwe on Facebook 3uicjoco6fl3hkncou2spbetfec7k56 Christine Akello 0 10666 54721 38267 2026-06-13T10:25:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54721 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Akello''' yazaalibwa nga '''Akello Christine Ogwang Gwok Adako''' Munnabyabufuzi wa Uganda nga Mubaka mu Paalamenti ow'omu Bukiikakkono bwa Erute, [[:en:Lira_District|Disitulikiti y'e Lira]] wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu '''[[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]''' ey'ekkuminemu.'''<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://vol.co.ug/index.php/2023/09/19/erute-north-mp-accused-of-frustrating-plans-to-open-community-access-roads/ |access-date=2024-04-16 |archive-date=2024-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240406170807/https://vol.co.ug/index.php/2023/09/19/erute-north-mp-accused-of-frustrating-plans-to-open-community-access-roads/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_115079</ref><ref>https://www.independent.co.ug/women-still-struggling-to-compete-in-direct-constituencies-amongi/</ref>''' == Ebikwata ku mirimu gye == Christine aweereza ku kakiiko k'ebyobulimi,amakolero g'ebisolo n'eby'enyanja mu Paalamenti ya Uganda.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref> Mu Erute ey'Obukiikakkono, mu kakuyege w'ebyobufuzi, yawangula Charles Angiro Gutumoi eyali ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) nga yafuna obululu 8,625 ng'ate ye yafuna obululu 13,948.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/loser-declared-winner-after-beating-up-returning-officer-in-lira-1933508</ref> Charles Angiro Gutumoi, eyali akiikirira Erute ey'obukiikakkono mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi yafiirra mu kabenje ddeka busa n'abalala basatu akaali mu kuumiro ly'ebisolo erya Murchison Game Park mu 2023.<ref name=":1">https://nilepost.co.ug/news/164266/former-erute-north-mp-charles-angiro-gutumoi-three-others-dead-in-accident</ref> Kino ky'aggwawo mu kaseera bwe yali ava e Lira okugenda mu Disitilikiti y'e Nebbi okwetaba ku mukolo gw'okwanjula.<ref name=":1" /> Mu Gwokutaano 2018, era yagwa ku kabenje okumpi ne Karuma nga kano kamumenya okugulu. Charles y'awanagulwa memba w'ekibiina kya National Resistance Movement's (NRM) Christine Akello.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu 2023, yavunaanibwa olw'okukuma omuliro mu bantu okuwakanya kuggulawo oluguudo olw'ali luzimbiddwa aba Gulsan Construction Company nga y'eli mu mitambo gy'okuzimba oluguudo lwa Apac nga luyita mu Lira okutuuka mu Puranga ng'egimu ku mirimu gyabwe. ayayogera ku bubenje obwali bweyongedde mu Kampala kubanga abantu bavuga bakooye n'abalala nga b'enyiyiddwa.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_168372</ref> == Laba na bino == * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'aba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]] == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti entongole eya Paalamenti ya Uganda] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Akello, Christine}} a5hdfgi3j3i1udyk0msmryo3z6xwt8j Catherine Amusugut 0 10702 54623 32548 2026-06-13T04:53:33Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54623 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Catherine Amusugut''' Munnayuganda asomma ensi n'ebigirimu, era ng'aweereza nga [[:en:Geologist|Geoscience Maneja]] ku Kampuni ya Uganda ey'amafuta eya [[:en:Uganda_National_Oil_Company|Uganda National Oil Company]] (UNOC), okuva mu Gwomunaana 2017.<ref name="ZeroR">https://www.linkedin.com/in/cathy-amusugut-833a6440/?originalSubdomain=ug</ref> Ng'ebyo tebinnabaawo, okuva mu Gusooka 2007 okutuusa mu Gwomunaana 2017, yaweereza ng'omukugu ku bisangibwa m nsi mu dipaatimenti y'amafuta eya Petroleum Exploration and Production Department (PEPD), mu Minisitule y'ebyammasanyalaze n'enkulakulana y'ebyobugaga eby'omuttaka eya [[:en:Ministry_of_Energy_and_Mineral_Development_(Uganda)|Uganda Ministry of Energy and Mineral Development]].<ref name="One">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.oilinuganda.org/features/local-content/women-climb-the-technical-ladder.html |access-date=2024-04-29 |archive-date=2017-11-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171109080726/http://www.oilinuganda.org/features/local-content/women-climb-the-technical-ladder.html |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yasomera ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunvasite ya Gavumenti ya Uganda esinga obukulu n'obunene gyeyatikkirwa Diguli mu byafaayo by'ensi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in [[:en:Geology|Geology]] and [[:en:Chemistry|Chemistry]]. Oluvanyuma mu 2010, Diguli ey'okubiri mu Saayasi ebyafaayo by'ensi n'amafuta eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] in [[:en:Petroleum_Geoscience|Petroleum Geoscience]], fokuva mu [[:en:University_of_Aberdeen|University of Aberdeen]], mu [[:en:Scotland|Scotland]].<ref name="One"/> == Emirimu gye == Amusugut yegatta ku PEPD mu Gusooka 2007, nga yatandiika nga omuyizi atendekebwa mu byafaayo by'ensi bwe yali akyasoma Diguli mu ssomo eddala mu Yunivasite y'e Makerere. Oluvanyuma lw'okutikkirwa kwe mu Diguli mu byafaayo by'ensi eya BSc degree in geology, yaweebwa omulimu nga omukugu mu byafaayo by'ensi ajudde. Obuvunaanyizibwa bwe mwalimu enkola y'emirimu eweebwayo kampuni z'amafuta okukakasa nti pulaani zituukiridde era tezikosa butonde bwa nsi era z'ankizo mu ku linyisa eby'ensimbi bweziba ng'enkola zituukiddwako, okukkirizibwa okweyongerayo n'emirimu, okukkirizibwa okusima. Mu busobozi buno, ayogerezeganya n'[[:en:Corporate_executive|abakulu ab'okuntikko]] ab'amakolero g'amafuta ag'ebulaaya ku nteekateeka ez'okukolerako.<ref>https://www.linkedin.com/in/cathy-amusugut-833a6440/</ref> Mu 2017, yaweebwa omulimu nga Maneja ku nsonga z'ebyafaayo by'ensi mu Kampuni y'amafuta eya Uganda National Oil Company (UNOC).<ref name="4R">https://www.abdn.ac.uk/alumni/our-alumni/subsurface-leader.php</ref> == Byawandiise ku Sayansi == Amusugut awandiise empapula z'obwa sayansi eziwerako mu bifo byalinamu obumanyrivu nga byanjuliddwa mu Ttabamuluka w'amawanga g'ebulaaya era bifulumiziddwa mu bitabo by'abavubuka.<ref>http://www.searchanddiscovery.com/abstracts/html/2011/ice/abstracts/abstracts026.html</ref><ref>https://www.researchgate.net/publication/311853440</ref> == Laba na bino == * [[:en:Pauline_Irene_Batebe|Pauline Irene Batebe]] * [[:en:Proscovia_Nabbanja|Proscovia Nabbanja]] * [[:en:Josephine_Wapakabulo|Josephine Wapakabulo]] * [[:en:Economy_of_Uganda|Eby'enfuna bya Uganda]] == Ebijuliziddwamu == == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20070927141053/http://www.energyandminerals.go.ug/ Website of the Uganda Ministry of Energy and Minerals] Archived 27 September 2007 at the Wayback Machine * [https://web.archive.org/web/20190716062416/http://www.eisourcebook.org/cms/Feb%202014/Uganda,%20Enhancing%20National%20Petroleum%20Participation.pdf Enhancing National Participation in the Oil and Gas Industry in Uganda]  r8nhgoxj3cwaia8g6zfy2savb67s9on Cissy Kityo 0 10705 54757 37877 2026-06-13T10:41:25Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54757 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cissy Kityo Mutuluuza''' (née Cissy Kityo), [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Physician|Musawo]], [[:en:Epidemiologist|mukugu mu kusoma ku ndwadde eziluma abantu]] era [[:en:Medical_researcher|Musawo akola ku kunoonyereza ku ndwadde]]. Ye Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Joint_Clinical_Research_Centre|Joint Clinical Research Centre]], ettendekero lya Gavumenti ya Uganda eliko ku kunonyereza ku ndwadde, nga bakwasaganya bulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|Mukenenya n'akawuka akamuleeta]] ku nzijanjaba n'egeri y'obubukwatamu.<ref>https://web.archive.org/web/20190528215722/http://earnest.cineca.org/jcrc.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Dr. Kityo azaalibwa mu [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'e Mpigi]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Masekkati]] ga Uganda. Yasomera ku masomero ga bulijjo mu Uganda n'emisomo gye egya A-Levo. Yasomera ku Yunivasite y'e Makerere mu ssomero ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], nga yasooka kutikkirwa [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu Busawo n'okulongoosa]] (MBChB). Yagyonerezaako [[:en:Master_of_Medicine|Diguli ey'okubiri mu Busawo]] (MMed), nga nayo yagifunira ku Makerere Yunivasite. Oluvanyuma, yafuna Diguli ey'okubiri mu bujanjabi bw'abantu eya [[:en:Master_of_Public_Health|Master of Public Health]] (MPH) okuva ku [[:en:Johns_Hopkins_Bloomberg_School_of_Public_Health|Johns Hopkins Bloomberg School of Public Health]], mu [[:en:Baltimore|Baltimore]], [[:en:Maryland|Maryland]], mu [[:en:United_States|United States]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.eurekalert.org/pub_releases/2004-07/uoc--ata071304.php |access-date=2024-04-29 |archive-date=2019-05-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190514014917/https://www.eurekalert.org/pub_releases/2004-07/uoc--ata071304.php |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu kumpi bwa myaka 20 mu kisaawe ky'okujanjaba obulwadde bwa mukenenya, engeri y'okubujanjabamu, okwetangira n'okubunonyerezaako. Okutandiikira mu myaka gya 1992, y'omu kubakozesa enkola ya Antiretroviral Therapy (ART) eyeyambisibwa mu kujanjaba abalwadde ba mukenya mu Africa. Abadde omu kw'abo abaleeta ekiteeso ky'okutuusa obujanjabi eri abalwadde mu Uganda. Yali kitundu ku tiimu eyateekateeka era n'okuwandiika pulaani ya Uganda eyasooka ku ngeri y'okubunyisaamu n'okutuusa eddagala lya ARVs eri abalwadde.<ref name="One">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.virology-education.com/cissy-kityo-mutuluuza-md/ |access-date=2024-04-29 |archive-date=2020-08-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200814101048/https://www.virology-education.com/cissy-kityo-mutuluuza-md/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Two">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Uganda-s-30-year-long-struggle-with-HIV-AIDS/691232-1633044-qsp6jdz/index.html</ref> Dr. Kityo yaweereza ng'omukulu mu kunoonyereza Principal Researcher (PR), (Co-RP) oba ow'ebyokunonyereza ku ndwadde, ezibalukawo n'enkola ezigezesebwa mu kujanjaba endwadde ng'akuwuka akaleeta mukenenya aka HIV n'endwadde ezekuusa ku kko omuli [[Akafuba bulwadde|Akafuba]]. Era abadde ku mwanjo nnyo mukwekenenya engeri y'okwekuumamu ensasaanya y'obulwadde bwa mukenenya n'emuteekateeka y'eddagala lya HIV. Essira nga yalissa mu bujjanjabi nga obujjanjabi obuyisibwamu abalwadde b'akawuka ka mukenenya (ART), okuvumbula eddagala elirwanyisa akawuka ka HIV, awaterekebwa eddagala n'enkola z'okunoonyereza. Aweereza nga mmemba mu "AIDS Task Force (ATF)" mu Uganda era nga Sentebe w'akakiiko k'amalwaliro agabudabuda abalwadde ba mukenenya aka "AIDS Clinical Care Subcommittee" aka ATF. Dr. Kityo afulumiza obutabo okusinga mu bavubuka n'ebitabo ebikwata ku nsonga eyo emu.<ref>https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/?term=Kityo%20C%5BAuthor%5D&cauthor=true&cauthor_uid=26723018</ref> == Obuvunanyizibwa obulala == Mu busobozi bwe nga Dayilekita wa JCRC, mmemba ku [[:en:Board_of_directors|kakiiko k'aba Dayilekita abaddukanya]] ettendekero.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://jcrc.org.ug/board-of-directors/ |access-date=2024-04-29 |archive-date=2024-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429154959/https://jcrc.org.ug/board-of-directors/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino == * [[:en:Moses_Kamya|Moses Kamya]] * [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Ministule y'ebyokwerinda n'ensonga z'abannazilwanako (Uganda)]] * [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisitule y'eby'obulamu mu Uganda]] * [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] * [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y'eby'enjigiriza n'eby'emizannyo(Uganda)]] == Ebijuliziddwamu == == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==   * [http://www.jcrc.org.ug/ Website of the Joint Clinical Research Centre] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468223/mpigi-district-ranked-performing-districts Mpigi district ranked among the best performing districts] As of 29 December 2017. {{authority control}}{{DEFAULTSORT:Kityo, Cissy}} kfaf8kszn50hbgyf4daalggce97f9zi Christine Nyangoma 0 10707 54735 32594 2026-06-13T10:32:53Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54735 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Major '''Christine Nyangoma''', Munnayuganda [[:en:Military_officer|offiisa w'amajje]] mu [[:en:Uganda_People's_Defence_Forces|Uganda People's Defence Forces]] (UPDF). Ye Commander wa [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] Unit y'Abakyaala mu [[:en:Somalia|Somalia]], nga ekitundu ku [[:en:African_Union|African Unions]] force, [[:en:AMISOM|AMISOM]].<ref name="About">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/On-duty-Somalia-still-mother-home/689842-4138216-11lvouhz/index.html</ref> == Eby'emabega == Yazaalibwa nga 1 Ogusooka 1967, mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikitti y'e Kabarole]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bitundi by'omu Bugwanjuba]] mu Uganda. Yasomera emisomo gye egisooka mu Kazingo Primary School. Yakyuusa okudda ku Mpanga Secondary School mu [[Fort Portal]] okusoma emisomo gya siniya. Nga ali eyo, yayingizibwa mu [./National_Resistance_Armyhttps://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Army National Resistance Army] (NRA), neyegatta ku [[:en:Ugandan_Bush_War|Ugandan Bush War]], okuteebereza mu mwaaka gwa 1982. Okuva olwo yayita mu kutendekebwa kwomu majje n'ebyobufuzi mu mattendekero gomajje, ag'obufuzi n'agaduumira mu gwanga ne munsi z'ebweeru. == Emirimu gy'amajje == Mu Gwokuttaano 2008, Nyangoma, rank ya [[:en:Captain_(military)|Captain]], yalondebwa nga Staff Officer, mu Directorate of Women Services Personnel, mu majje ga Uganda People's Defence Force (UPDF), eyali Chief of Defence Force (CDF), omugenzi [[:en:General|General]] [[:en:Aronda_Nyakairima|Aronda Nyakairima]] (7 Ogwomusanvu 1959 okutuusa 12 Ogwomwenda 2015).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=469:our-reporter |access-date=2024-04-30 |archive-date=2023-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230615042918/https://www.observer.ug/component/content/article?id=469:our-reporter |url-status=dead }}</ref> Yali omu ku ba UPDF contingent abaalwanisa abayeekera ba [[:en:Allied_Democratic_Forces|Allied Democratic Forces]] (ADF) mu [[:en:Rwenzururu|Rwenzori sub-region]], n'ebikolwa ebyeyongelayo mu balilwaana ba [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC), mu bissera bya ''Operation Iron Fist''. Yali omu ku ''Operation Safe Haven'' eyategeka okulumba eri abayeekera ba [[:en:Lord’s_Resistance_Army|Lord’s Resistance Army]] (LRA) mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bitundu by'Omumambuka]] ga Uganda, n'ebikolwa nga byeyongelayo mu balilwaana ab'omu [[South Sudan|Maselengetta ga Sudan]].<ref name="About"/> Okulambula kwe okwasooka mu Somalia kwaali mu 2010, ku rank y'obwa captain, nga mmemba wa [[:en:Logistics|logistics]] unit. Okulambula kwaakoma mu 2012. Yadamu nayitibwa mu kulambula Okwokubbiri, nga 31 Ogwekkumi 2016, nga Offiisa Avunaanyizibwa ku Nsonga Z'abakyaala, UPDF's entire contingent to AMISOM. Okulambula okwo kwali kukyagenda mu maaso mu Gwekkumi 2017. == Obulamu == Major Christine Nyangoma maama w'omulenzi omu. == Laba na bino == * [[:en:Proscovia_Nalweyiso|Proscovia Nalweyiso]] * [[:en:Annette_Nkalubo|Annette Nkalubo]] * [[:en:Edith_Nakalema|Edith Nakalema]] * [[:en:List_of_military_schools_in_Uganda|Amasomero g'Amajje mu UG]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20171113113558/http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1017156-b9prdiz/index.html omujyaasi wa UPDF attidwa mu Somalia] a605bhsbmrv15wwd99hlo3gdotb04r3 Busitema University 0 10778 54531 33912 2026-06-12T22:04:55Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54531 wikitext text/x-wiki {{Databox}} ==Ssetendekero wa Busitema == Eno y'emu ku zi ssetendekero za gavumenti ya Uganda omunaana era nga yatandikibwawo mu mwaka 2007. Ssetendekero eno esangibwa mu buvanjuba bwa Uganda mu era nga erina amabanguliro agawerera ddala mukaaga agasasaanidde mu bitundu ebyenjawulo mu buvanjuba bw'egwanga. Ebbanguliro lya ssetendekero ono ekkulu lisangibwa mu kitundu ky'eBusitema mu disitulikiti y'e Busia ku luguudo oluva e Jinja okudda ku nsalo ya Uganda n'egwanga lya Kenya e Malaba. Ssetendekero Busitema egaba ebiwandiiko ebyobuyigirize omuli zi ssatifikeeti, dipulooma, diguli ezisooka, diguli ez'okubiri gattako n'ezokusatu mu masomo agenjawulo ag'ebyasaayansi ltnf47qornhrkt27vvuwzi0lixmb98c Crispus Kiyonga 0 10822 54880 36177 2026-06-13T11:56:30Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54880 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Crispus Walter Kiyonga''' (yazaalibwa 1 January 1952) munna Uganda eyakuuga mu busawo obw'okujanjaba abantu. Ono era munnabyabufuzi era nga ye ssenkulu(Chancellor) wa ssettendekero [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]]. <ref>https://www.independent.co.ug/dr-crispus-kiyonga-is-new-chancellor-of-makerere-university/</ref> Ono okutuuka ku bukulu buno yadda mu bigere bya kakensa '''Ezra Suruma''' eyali akomekkereza ebisanja bibiri eby'essalira ku bukulu buno era natuuzibwa mu butongole nga 2 Ogwekkumi 2024 ku lunaku okwali omukolo ogw'okuggulawo ekizimbe ekikulu ku yunivasite e Makerere ekimanyiddwa ennyo nga ''Ivory Tower''.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/dr-kiyonga-installed-makerere-university-chancellor</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-s-ivory-tower-reopens-with-new-features-and-technology-4783330</ref><ref>https://softpower.ug/dr-crispus-kiyonga-installed-as-chancellor-of-makerere-university/</ref><ref>[https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023). https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023).]</ref> Dr Kiyonga era y'omu ku banna Uganda abalina obukugu mu nkolagana zamawanga era nga yaliko omubaka [[Uganda]] mu kibuga Beijing mu ggwanga lya [[Cayina|China]] . <ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Kiyonga era yaliko Minisita avunaanyizibwa ku nsonga zebyokwerinda wakati wa 2006 ne 2016. <ref>{{cite web|title=Ministries Allocated|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|url-status=dead|archive-date=11 December 2014|newspaper=[[New Vision]]|date=2 June 2006|access-date=18 April 2019|format=Archived from the original on 11 December 2014|first=Henry|last=Mukasa|location=Kampala}}</ref> Kiyonga era yaliko Minisita Atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti okuva mu 2005 okutuuka mu 2006. Kiyonga era yali mubaka w'abantu mu paalimenti ya Uganda akiikirira Bukonjo ey'obugwanjuba mu bitundu bye [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] okumala emyaka egisoba mu 35 yadde nga ekifo kino yakifiirwa mu kulonda kwa 2016 bwe yameggebwa '''Godfrey Atkins Katusabe.''' <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-sweeps-kasese-as-defense-minister-dr-kiyonga-loses-out</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Kiyonga yazaalibwa mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga 1 January 1952. Wakati wa 1959 ne 1966, yali muyizi ku Bwera Primary School, e Bwera, ku nsalo ya Uganda ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] . Mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu 1970, yasomera mu ssomero lya Nyakasura okuva mu S1 okutuuka mu S4. Yasomera S5 ne S6 mu Kings College Budo okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. <ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref> Ono yeeyunga ku ssettendekero Makerere mu mwaka 1973 okutuuka mu 1978, gyeyakoonola gye diguli ye eyasooka mu by’obusawo.Oluvannyuma yafuna sikaala eyamusobozesa okufuna diguli eyookubiri mu by’obulamu okuva mu '''Johns Hopkins School of Public Health''' mu mwaka 2004<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref> == Emirimu == Mu kulonda kw’eggwanga okwasooka okwaliwo oluvannyuma lwa gavumenti ya [[Idi Amin]] mu Uganda mu 1980, Kiyonga yeesimbawo era naawangula ekifo ku kaada y'ekibiina ki '''Uganda Patriotic Movement''' '''(UPM).''' ekyakulemberwanga [[Yoweri Museveni]].Ono yawangula ekifo era nga kino kyamufuula omuntu yekka ku kaada UPM eyawangula mu kulonda okwo. Ono oluvanyuma yegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekyakulembera olutalo olwekiyeekera ku gavumenti ya [[Milton Obote]] eyali erangiriddwa ku buwanguzi bw'okulonda okwo<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref> * 1986 - 1986: Minisita avunanyizibwa kubibiina by'obwegassi. * 1986 - 1992: Minisita w'ebyensimbi - mu buvunaanyizibwa bwa buno yagunjawo ekitongole ekiwooza '''ky'omusolo ekya Uganda Revenue Authority''' . * 1994 - 1996: Minisita w'ensonga z'omunda * 1996 - 2001: Minisita w'ebyobulamu - Yasiimibwa olw'okukwata obulungi ekirwadde kya [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]] e [[Gulu]] mu 2000. Ssentebe wa Global Fund. * 2001 - 2006: Minisita atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti * 2006 - 2016: Minisita w'ebyokwerinda Wakati wa 1992 ne 1994, Kiyonga yava mu gavumenti okumala akaseera n’akola ng’omuwi w’amagezi mu '''Bbanka y’ensi yonna''' ne African Development Bank . Oluvanyuma yakomawo mu byobufuzi ebyokuvuganya mu 1994 bwe yalondebwa ku '''lukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda''' eya 1995 nga akiikirira Bukonjo County West obutasalako okutuuka mu 2016.<ref>{{cite web|title=Kiyonga: A Loyal Movement Cadre|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|date=9 November 2005|accessdate=3 April 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|last=Etukuri|first=Charles|archive-url=https://web.archive.org/web/20150409005139/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|archive-date=9 April 2015|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu China. * == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} 48mrpo8ni4bdxffytu15mlovqfoleuj Bobby Williamson 0 10855 54314 44650 2026-06-12T13:36:50Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54314 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Robert Williamson''' (yazaalibwa 13 August 1961) Musajja asibuka mu ggwanga lwa Scotland. Ono yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira]] era nga mutendesi wagwo. Williamson yazannyirako nga kiraabu nga [[:en:Clydebank_F.C._(1965)|Clydebank]], [[:en:Rangers_F.C.|Rangers]], [[:en:West_Bromwich_Albion_F.C.|West Bromwich Albion]], [[:en:Rotherham_United_F.C.|Rotherham United]] ne [[:en:Kilmarnock_F.C.|Kilmarnock]] . Oluvannyuma lw'okunnyuka omupiira Williamson yafuuka omutendesi mu kiraabu ya Kilmarnock, n'awangula [[:en:1996–97_Scottish_Cup|ekikopo kya Scottish cup mu mwaka 1996–97]] . Yava awo nagenda mu [[:en:Hibernian_F.C.|Hibernian]] mu mwaka 2002 naye eno teyafunayo buwanguzi buli awo bwatyo mu 2004 kwekugenda ku kiraabu [[:en:Plymouth_Argyle_F.C.|Plymouth Argyle]] nga omutendesi kyokka nga n'eno teyawangaalirayo era nagobwa oluvanyuma lw'omwaka gumu nga atendeka. Oluvannyuma lw'okumala akaseera katono mu [[:en:Chester_City_F.C.|Chester City]], Williamson yafuuka omutendesi wa [[Uganda Cranes|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya Uganda]]. Wano weyava okwegatta ku kiraabu ya [[:en:Gor_Mahia_F.C.|Gor Mahia]] mu liigi ya [[Kenya]] [[:en:Kenyan_Premier_League|eyokuntikko]] gyeyasobola okutendeka newangula ekikopo kya liigi mu ggwanga eryo era oluvannyuma Williamson yalondeddwa okubeera omutendesi wa [[:en:Kenya_national_football_team|ttiimu y’eggwanga lya Kenya ey’omupiira]] <ref>{{Cite web |url=https://www.besoccer.com/coach/career-path/bobby-williamson-3220 |title=Archive copy |access-date=2024-09-03 |archive-date=2024-09-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240903133705/https://www.besoccer.com/coach/career-path/bobby-williamson-3220 |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1306251/bobby-williamson-named-harambee-stars-coach</ref>.<ref>https://kawowo.com/2013/07/05/williamson-is-new-gor-mahia-coach/</ref> == Nga omuzannyi == Mu biseera nga azannya Williamson yali muteebi . Omupiira yagutandikira mu [[:en:Clydebank_F.C._(1965)|Clydebank]] n’ateeba ggoolo 35 mu mipiira 85. nagulwa pawundi za Bungereza emitwalo 100,000 bwe yali yaggata ku [[:en:Rangers_F.C.|Rangers]] mu sizoni ya 1983–84. <ref>{{cite news|url=https://news.google.com/newspapers?nid=2507&dat=19840530&id=98NAAAAAIBAJ&pg=5313,6569493|title=Broken leg adds to Rangers' miseries|work=The Herald|publisher=Herald & Times Group|first=Andrew|last=McCallum|date=30 May 1984|access-date=17 October 2012}}</ref> <ref>https://news.google.com/newspapers?nid=1301&dat=19840530&id=oddQAAAAIBAJ&pg=2280,7595661</ref>Oluvannyuma lw'emyezi etaano nga yegasse ku Rangers, Williamson yamenyeka okugulu okwa ddyo bwe baali batalaaga Australia nga sizoni ewumuddemu. <ref name="broken leg">{{Cite news}}</ref> Obuvune buno mu kusooka bwali busuubirwa okuwona wakati wemyezi ebiri oba esatu, <ref>{{cite news|url=https://news.google.com/newspapers?nid=2507&dat=19841219&id=17ZAAAAAIBAJ&pg=3972,3908674|title=Williamson may solve Ibrox problem|first=Jim|last=Reynolds|work=The Herald|publisher=Herald & Times Group|date=19 December 1984|access-date=17 October 2012}}</ref>kyokka gyebyagweera nga Williamson tezzeemu kutendekebwa mu bujjuvu okutuusa mu December wa 1984.<ref>{{cite news|url=https://news.google.com/newspapers?nid=2507&dat=19841219&id=17ZAAAAAIBAJ&pg=3972,3908674|title=Williamson may solve Ibrox problem|first=Jim|last=Reynolds|work=The Herald|publisher=Herald & Times Group|date=19 December 1984|access-date=17 October 2012}}</ref> Oluvannyuma lw’okutaataganyizibwa obuvune mu Rangers, Williamson yegatta ku [[:en:West_Bromwich_Albion_F.C.|West Bromwich Albion]] mu 1986 olwo [[:en:Jimmy_Nicholl|Jimmy Nicholl]] neyegatta ku Rangers. <ref>{{cite news|url=https://news.google.com/newspapers?nid=2507&dat=19860808&id=aLZAAAAAIBAJ&pg=3798,1852508|title=Second time around for so lucky Nicholl|work=The Herald|publisher=Herald & Times Group|date=8 August 1986|access-date=17 October 2012|first=Jim|last=Traynor}}</ref> Williamson era yazannyirako mu [[:en:The_Football_League|liigi y'omupiira eyali eyokuntikko e Bungereza mu biseera ebyo]] mu kiraabu ya [[:en:Rotherham_United_F.C.|Rotherham United]] . Yaddayo e Scotland mu 1990 okwegatta ku kiraabu gye yasemba okuzannyira eya [[:en:Kilmarnock_F.C.|Kilmarnock]]. == Nga Omutendesi == === Kilmarnock === Williamson yafuuka omutendesi wa Kilmarnock oluvannyuma lwa [[:en:Alex_Totten|Alex Totten]] okugenda . Mu sizoni ye esooka ng’omutendesi, kiraabu eno yawangula [[:en:1997_Scottish_Cup_Final|ekikopo kya Scottish Cup mu 1997]] bwe yakuba [[:en:Falkirk_F.C.|Falkirk]] ggoolo 1-0 ku kisaawe kya [[:en:Ibrox_Stadium|Ibrox]] . <ref>{{cite news|last=Alexander|first=Douglas|url=http://www.timesonline.co.uk/tol/sport/football/article1045661.ece|title=Hibs manager tackles critics|work=[[The Sunday Times]]|date=14 March 2004|access-date=10 October 2010}}</ref> Kilmarnock yamalira mu bifo ebisooka mu [[:en:Scottish_Premier_League|liigi ya Scotland]] era bwetyo neyeetaba mu mpaka za Bulaaya okumala sizoni ssatu n'omugatte gwa mipiira munaana. Ono era yasikiriza abazannyi ab’amaanyi omuli eyali omuzannyi wa [[:en:Scotland_national_football_team|Scotland]] [[:en:Ally_McCoist|Ally McCoist]] ne [[:en:Ian_Durrant|Ian Durrant]], n’eyali omuzannyi wa [[:en:France_national_football_team|Bufalansa]] [[:en:Christophe_Cocard|Christophe Cocard]] . === Hibernian === Williamson yakwata omulimu gwa [[:en:Hibernian_F.C.|Hibernian]] mu February wa 2002, era nga ttiimu yali emaze emipiira 18 mu liigi nga tewangudde.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/scot_prem/1848658.stm|title=Hibs kill off St Johnstone|publisher=[[BBC Sport]]|date=1 March 2002}}</ref> Mu mupiira gwa Williams ogwasooka yawangula [[:en:Hibernian_F.C.|St Johnstone]] era bwetyo kiraabu ye neva mu katyabaga ak'okusalwako.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/scot_prem/1848658.stm|title=Hibs kill off St Johnstone|publisher=[[BBC Sport]]|date=1 March 2002}}</ref> Olw'obuzibu bw'ensimbi mu kiraabu eno, Williamson yalina okuta abamu ku bazannyi abamaanyi mu kirabu eno.<ref>{{cite news|last=Moore|first=Richard|url=http://findarticles.com/p/articles/mi_qn4156/is_20030727/ai_n12583779|title=Hibernian: Moving Forward|work=[[Sunday Herald]]|date=27 July 2003}}</ref>Kino kyamuviirako obutaganja nnyo mu bawagizi ba kiraabu eno.<ref>{{cite news|last=Bell|first=Ian|url=http://findarticles.com/p/articles/mi_qn4156/is_20030413/ai_n12581905|title=Hibs manager the wrong man in the wrong job|work=[[Sunday Herald]]|date=13 April 2003|access-date=10 October 2010}}</ref><ref>{{cite news|last=Moffat|first=Colin|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/h/hibernian/3644519.stm|title=Few Hibees will mourn Williamson|publisher=BBC Sport|date=20 April 2004|access-date=10 October 2010}}</ref> Yadde kyali kityo, Hibs yafulumya abazannyi abato abawerako abalungi ennyo, omuli [[:en:Scott_Brown_(footballer,_born_June_1985)|Scott Brown]], [[:en:Derek_Riordan|Derek Riordan]], [[:en:Garry_O'Connor|Garry O’Connor]], [[:en:Kevin_Thomson|Kevin Thomson]] ne [[:en:Steven_Whittaker|Steven Whittaker]] . Williamson yakulemberamu ttiimu ye eno eyaba musaayi muto okutuuka ku [[:en:2004_Scottish_League_Cup_Final|fayinolo y'ekikopo kya Scottish league 2004]], kyokka n'ekubwa [[:en:Livingston_F.C.|Livingston]] ggoolo 2-0<ref>{{cite news|last=Alexander|first=Douglas|url=http://www.timesonline.co.uk/tol/sport/football/article1045661.ece|title=Hibs manager tackles critics|work=[[The Sunday Times]]|date=14 March 2004|access-date=10 October 2010}}</ref> . === Plymouth === Williamson yagenda e [[:en:Plymouth_Argyle_F.C.|Plymouth Argyle]] nga 20 April 2004.<ref>{{cite news|last=Moffat|first=Colin|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/h/hibernian/3644519.stm|title=Few Hibees will mourn Williamson|publisher=BBC Sport|date=20 April 2004|access-date=10 October 2010}}</ref> Bwe yawangula omupiira gwe ogwasooka ng’omutendesi, kiraabu eno yassuumusibwa okujja mu [[:en:Football_League_Championship|Football League Championship]] . Yadde yasobola okukuumira ttiimu eno mu kibinja ekyo ate ku ntandikwa ya sizoni ya 2005–06 kiraabu yatandika okukola obubi ekyamuviirako okugobwa nga 6 September 2005. Era nga bino byonna byava ku bbula lya nsimbi eryavaako okutundibwa kwabazannyi nga [[:en:Taribo_West|Taribo West]] . Yasikizibwa [[:en:Tony_Pulis|Tony Pulis]] eyali agobeddwa mu [[:en:Stoke_City_F.C.|Stoke City]] === Chester === Williamson yakolanga omutapusi wensonga ku pulogulaamu ya [[:en:BBC_Radio_Scotland|BBC Radio Scotland]] eya ''[[:en:Sportsound|Sportsound]]'' nga tannalondebwa kubeera mutendesi wa [[:en:Chester_City_F.C.|Chester City]] nga 11 May 2007. <ref>{{cite news|title=Bobby is the new Blue for City|url=http://www.chestercityfc.net/article/1041746/Bobby-is-the-new-Blue-for-City|publisher=Chester City FC|date=11 May 2007|access-date=2007-05-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20070519014231/http://www.chestercityfc.net/article/1041746/Bobby-is-the-new-Blue-for-City|archive-date=19 May 2007|url-status=dead}}</ref> Omupiira gwa Williamson ogwasooka [[:en:Football_League|mu Football League]] ng’atendeka Chester gwaggwa mu maliri ne [[:en:Chesterfield_F.C.|Chesterfield]] ggoolo 0-0 nga 11 August 2007 era nabafuula abamu kubaali ku mwanjo gw'okusuumusibwa mu myezi egyasooka mu sizoni. Wabula mu makkati ga sizoni, ffoomu / omutindo gwa Chester gwatandika okukka era nga yawangula emupiira gumu gwokka ku 14 okuva ku lunaku lwa Boxing Day bwatyo Williamson nagobwa nga 2 March 2008. <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/teams/c/chester/7273561.stm|title=Chester manager Williamson sacked|publisher=[[BBC Sport]]|date=2 March 2008|access-date=10 October 2010}}</ref> === Uganda === Nga 19 August 2008, Williamson yalondebwa [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] okubeera omutendesi wa [[Uganda Cranes|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]] <ref>{{cite news|last=Oryada|first=Andrew Jackson|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/7570788.stm|title=Uganda name new coach|publisher=[[BBC Sport]]|date=19 August 2008|access-date=10 October 2010}}</ref>. Williamson yadda mu bigere bya [[:en:Csaba_László_(footballer_born_1964)|Csaba László]] eyalekulira mu July wa 2008 n'agenda mu [[:en:Heart_of_Midlothian_F.C.|Hearts]] [[:en:Scottish_Premier_League|eya Scotland eya Premier]] . <ref>{{cite news|last=Oryada|first=Andrew Jackson|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/africa/7570788.stm|title=Uganda name new coach|publisher=[[BBC Sport]]|date=19 August 2008|access-date=10 October 2010}}</ref> Williamson nga alondeddwa, yaweebwa akakwakkulizo ek’okuwangula emipiira ebiri egisooka okwali [[:en:Niger_national_football_team|Niger]] ne [[:en:Benin_national_football_team|Benin]] olwo alyooke aweebwe endagaano empanvu. <ref>{{cite news|last=Walker|first=Mark|url=http://sport.scotsman.com/sport/Williamson-gets-twowin-ultimatum-.4411996.jp|title=Williamson gets two-game chance|work=[[The Scotsman]]|date=21 August 2008|access-date=10 October 2010}}</ref>Kino yakituukiriza, era [[:en:FIFA_World_Ranking|ensengeka ya Uganda mu nsi yonna okusinziira ku FIFA]] yeeyongera okutereera mu myaka ebiri egyasooka egya Bobby. <ref>{{cite news|url=http://sport.scotsman.com/football/Bobby-Williamson-working-wonders-as.6573017.jp|last=Baguma|first=Raymond|work=[[The Scotsman]]|date=9 October 2010|access-date=10 October 2010|title=Bobby Williamson working wonders as Uganda eye promised land}}</ref> Williamson yakulembera ttiimu ya Uganda mu mpaka za [[:en:2011_CECAFA_Cup|CECAFA Cup eza 2011]] . <ref>{{cite web|url=http://www.ippmedia.com/frontend/index.php?l=36353|title=Uganda cranes savour supremacy|first=Mohammed|last=Ugasa|date=12 December 2011|access-date=3 June 2013|work=IPP Media}}</ref> Uganda yalemerwa watono nnyo okukiika mu [[:en:2013_Africa_Cup_of_Nations|mpaka za Afrika eza 2013]], bwe yakubwa mu kusimulagana peneti mu mupiira gwayo ne [[:en:Zambia_national_football_team|Zambia]] ogw'okusunsulamu abalizannya . <ref>{{cite news|url=http://www.scotsman.com/sport/football/top-football-stories/football-in-brief-williamson-won-t-quit-after-cup-agony-1-2581146|title=Football in brief: Williamson won't quit after cup agony|work=The Scotsman|publisher=Johnston Publishing|date=16 October 2012|access-date=17 October 2012}}</ref> Uganda yatandika bubi mu z’okusunsulamu abanazannya World Cup ya 2014, oluvannyuma lw'okungaanya obubonero bubiri bwokka mu mipiira esatu. Nabwekityo nga 8 April 2013 Williamson yagobwa ku butendesi bwa Uganda. <ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/0/football/22064158|title=Uganda sack Scottish coach Bobby Williamson|publisher=BBC Sport|date=8 April 2013|access-date=8 April 2013}}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/cranes-coach-bobby-sacked-1539870</ref> === Gor Mahia === Nga 5 July 2013, kyalangirirwa nti Williamson yali akkiriziganya ne [[:en:Gor_Mahia_F.C.|Gor Mahia]] [[:en:Kenyan_Premier_League|eya Kenya Premier League]] okwegatta ku ttiimu eno ng’omutendesi waayo omukulu omuggya era yadda mu bigere bya [[:en:Zdravko_Logarusić|Zdravko Logarusić]], eyali agobeddwa ennaku 9 emabega, nga 25 June.<ref>{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=d5e11XThtes|archive-url=https://web.archive.org/web/20130626092410/http://www.youtube.com/watch?v=d5e11XThtes|archive-date=26 June 2013|url-status=bot: unknown|title=Gor Mahia fire coach Logarusic|author=Kenya Television Network|author-link=Kenya Television Network|via=YouTube|date=25 June 2013|access-date=7 July 2013}}</ref> Williamson yakulembera Gor Mahia okuwangula ekikopo kya liigi y’eggwanga lya ekyasooka mu myaka 18. <ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/world-match-centre/news/newsid/241/674/1/index.html?cid=twitter_fifacom|archive-url=https://web.archive.org/web/20140817115218/http://www.fifa.com/world-match-centre/news/newsid/241/674/1/index.html?cid=twitter_fifacom|url-status=dead|archive-date=17 August 2014|title=Williamson named new Kenya coach|publisher=FIFA|date=5 August 2014|access-date=5 August 2014}}</ref> === Kenya === Mu August wa 2014, Williamson yalondebwa okubeera maneja wa [[:en:Kenya_national_football_team|ttiimu y’eggwanga eya Kenya]] . <ref>[https://www.bbc.co.uk/sport/0/football/28648830 Bobby Williamson appointed Kenya coach], BBC Sport</ref> <ref>[https://www.bbc.co.uk/sport/0/football/28881614 Bobby Williamson signs contract to become Kenya coach], BBC Sport</ref> Omulimu guno yagufuna oluvannyuma lw’omupiira gwe yasembyeyo okutendeka Gor Mahia mu mupiira gwa liigi era nga gwali wakati wa tiimu ye ne [[:en:Sony_Sugar_F.C.|Sony Sugar]] nga 24 August.<ref>{{cite web|url=http://www.futaa.com/football/article/bobby-to-aid-in-selecting-goras-next-coach|title=Bobby to aid in selecting Gor's next coach|date=22 August 2014|author=Vincent Opiyo|publisher=Futaa.com|access-date=24 August 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140826115928/http://www.futaa.com/football/article/bobby-to-aid-in-selecting-goras-next-coach|archive-date=26 August 2014|url-status=dead}}</ref> Yasikizibwa eyali omutendesi wa [[:en:Mathare_United_F.C.|Mathare United,]] [[:en:Stanley_Okumbi|Stanley Okumbi]] mu February wa 2016. <ref>{{cite web|url=http://www.nation.co.ke/sports/football/New-Stars-coach-Okumbi-equal-to-task/-/1102/3086164/-/pf4u61z/-/index.html|title=New Stars coach Okumbi equal to task|publisher=Nation|date=20 February 2016}}</ref> == Byeyawangula == === Nga omuzannyi === ; Rotherham * [[:en:Football_League_Fourth_Division|Liigi y’omupiira mu kibinja eky’okuna]] : [[:en:1988–89_Football_League|1988–89]] ; Kilmarnock * Okusuumuusibwa [[:en:Scottish_First_Division|mu kibinja ekisooka mu Scotland]] : [[:en:1992–93_Scottish_First_Division|1992–93]] '''Nga omuntu ssekinnomu''' * [[:en:PFA_Team_of_the_Year|Ttiimu ya PFA ey’omwaka]] : [[:en:1989–90_Football_League#Third_Division|1989–90 Division ey’okusatu]] === Nga omutendesi === ; Kilmarnock * [[:en:Scottish_Cup|Scottish Cup]] : [[:en:1996–97_Scottish_Cup|1996–97]] * [[:en:Ayrshire_Cup|Ayrshire Cup]] : 1998 <ref>{{cite web|url=https://www.killiefc.com/13-5-1998-ayr-utd-h-ayrshire-cup|title=Killie (0) 4 - (2) 2 Ayr Utd|publisher=KillieFC.com|date=13 May 1998|accessdate=21 March 2021}}</ref> * Ekifo ekyokubiri [[:en:Scottish_League_Cup|Scottish League Cup]] : [[:en:2000–01_Scottish_League_Cup|2000–01]] ; Hibernian * Yakwata kyakubiri [[:en:Scottish_League_Cup|mu Scottish League Cup]] : [[:en:2003–04_Scottish_League_Cup|2003–04]] ; Plymouth Argyle * [[:en:Football_League_Second_Division|Liigi y’omupiira mu kibinja ekyokubiri]] : [[:en:2003–04_Plymouth_Argyle_F.C._season|2003–04]] ; Uganda * [[:en:CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA]] : 2008, 2009, 2011, 2012 ; Gor Mahia * [[:en:Kenyan_Premier_League|Liigi ya Kenya]] : [[:en:2013_Kenyan_Premier_League|2013]] * Nnamba bbiri mu [[:en:FKF_President's_Cup|President's Cup]] : [[:en:2013_FKF_President's_Cup_Final|2013]] * kyakubiri [[:en:Kenyan_Super_Cup|Kenya Super Cup]] : [[:en:2013_Kenyan_Super_Cup_(post-season)|2013]] == Obulamu bwe obwabulijjo == Okuva lwe yawummula, Williamson abeera Kenya ne mukyala we Michelle ne muwala we Saoirse. <ref>{{cite web|title=Former Chester boss Bobby Williamson on beating cancer and why Blues collapse happened|url=https://www.cheshire-live.co.uk/sport/football/football-news/former-chester-boss-bobby-williamson-15800043|website=www.cheshire-live.co.uk/|date=8 February 2019}}</ref> Yazuulibwa okuba ne kookolo w'enyindo mu mwaka 2017. <ref>{{cite web|url=https://www.scotsman.com/sport/football/teams/hibernian/bobby-williamson-ex-hibs-and-kilmarnock-boss-reveals-cancer-fight-1-4644487|title=Bobby Williamson, ex-Hibs and Kilmarnock boss, reveals cancer fight|publisher=[[Johnston Press]]|website=scotsman.com|date=21 December 2017|access-date=13 August 2018|author=Patrick McPartlin}}</ref> kyokka July 2018 we yatuukira nga Williamson asuuse kookolo. <ref>{{cite web|title=Ex-Hibs boss Bobby Williamson reveals he's cancer free|url=http://www.scotsman.com/sport/football/ex-hibs-boss-bobby-williamson-reveals-hes-cancer-free-274304|website=www.scotsman.com/|date=22 July 2018|access-date=29 August 2022}}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == imk8b91c3phhfk6dqf6fmf8757lykkc Bugweri District 0 10894 54464 35820 2026-06-12T21:27:09Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54464 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Katuntu_Abdu.jpg|alt=Katuntu Abdu, Bugweri County Bugweri (Independent)|thumb| Katuntu Abdu, omubaka akiikirira Bugweri County Bugweri mu paalimenti]] '''Disitulikiti y'e Bugweri''' ye disitulikiti esangibwa mu bwa Kyabazinga bwa Busoga [[:en:Eastern_Region,_Uganda|mu buvanjuba bwa Uganda]] . <ref name=":nrrpnd">https://www.pmldaily.com/news/2018/08/nrm-releases-roadmap-for-primaries-in-new-districts.html</ref> <ref name=":nsnhphpnd">https://www.softpower.ug/nrm-sets-nov-21-to-hold-primaries-in-new-districts/</ref> Disitlikiti eno esalagana ne disitulikiti okuli Bugiri, Iganga, Mayuge, ne Namutumba era nga yatandika emirimu mu butongole nga 1 Ogwomusanvu 2018 oluvannyuma lw'okusalwa ku [[Iganga]] disitulikiti . Bugweri ekolebwa amagombolola 8 okuli Namalemba, Buyanga, Busesa, Idudi, Ibulanku, Makuutu,Igombe ne Busembatia. Bugweri erimu abantu emitwalo 212,204 okusinziira ku byava mu kubala abantu okwaliwo mu mwaka 2024.<ref>https://www.ubos.org/wp-content/uploads/publications/National-Population-and-Housing-Census-2024-Preliminary-Report.pdf</ref> Bugweri ekiikirirwa ababaka babiri mu paalimenti era nga bano kuliko Hon Abudu Katuntu akulira akakiiko akakwasisa empisa mu paalimenti n'omuyimbi era munnabyabufuzi Racheal Magoola.<ref>[https://busogatoday.com/bugweri-district-demands-two-more-constituencies/#:~:text=With%20eight%20sub%2Dcounties%20of,Abudu%20Katuntu%20and%20Racheal%20Magoola. https://busogatoday.com/bugweri-district-demands-two-more-constituencies/#:~:text=With%20eight%20sub%2Dcounties%20of,Abudu%20Katuntu%20and%20Racheal%20Magoola.]</ref> [[File:Magoola Rachel Miriel.jpg|thumb|Omubaka omukyala owa Bugweri Racheal Magoola]] == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] hn7kba48xier7oxno9g71nnp9e0244r Charles Livingstone Mbabazi 0 10917 54680 35870 2026-06-13T10:05:09Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54680 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Livingstone Mbabazi''' (yazaalibwa 18 October 1980) mutendesi [[Omupiira ogw'ebigere|wa mupiira]] mu [[Uganda]] era nga tannafuuka mutendesi ya muzannyimu kiraabu ez'enjawulo okwali ne [[:en:St_Patrick's_Athletic_F.C.|St Patrick's Athletic]] mu kibinja kya [[:en:League_of_Ireland_Premier_Division|League of Ireland Premier Division]] liigi ey'okuntikko mu ggwanga lya [[Ireland]] Mbabazi era yazannyirako ne [[Uganda Cranes|ttiimu y'eggwanga Uganda]] eyitibwa Uganda Cranes. Mbabazi yali wa kitone era nga asobola okuzannya nga omuteebi oba abo abaliikiriza abateebi ku njuyi ezenjawulo mu lulimi lw'omupiira abatera okuyitibwa ba ''winga.'' Ono weyazanyiranga omupiira nga ku mujoozi gwe kubeerako erinnya Mbabazi. == Emirimu gye nga omuzannyi == Mbabazi yeegatta ku kiraabu ya St. Patrick okuyita mu ''ageenti'' we [[:en:John_Fashanu|John Fashanu]] era nga yava mu kiraabu ya [[:en:Al_Ahly_SC|Al Ahly SC]] mu liigi ya [[Egypt|Misiri]]. Omupiira gwe ogwasooka mu kiraabu ya St. Patrick's athelitic gwaliwo ku [[:en:St_Stephen's_Day|lunaku lwa St Stephen's Day]] mu mwaka 1999 era kiraabu ye yazannya ne [[:en:Athlone_Town_F.C.|Athlone Town]] mu mpaka za [[:en:Leinster_Senior_Cup_(association_football)|Leinster Senior Cup]] . Mbabazi yayagalwa nnyo abawagizi ba St. Patrick bwe yateeba ggoolo ye esooka gyeyakuba kiraabu ya [[:en:Leinster_Senior_Cup_(association_football)|Longford Town]] mu mupiira gwa Liigi ku kisaawe ki Richmond Park. Mbabazi era ajjukirwa olwa ggoolo gyeyateba [[:en:Bray_Wanderers|Bray Wanderers]]<nowiki/>yadde nga waali waakayita ennaku nnya zokka nga afiiriddwa kitaawe ne muganda mu ggwanga [[Yuganda|Uganda]]. Mu gw'omukaaga gwa 2002, Mbabzai yateeba ggoolo bwebaali bazannya [[:en:HNK_Rijeka|HNK Rijeka]] mu mpaka [[:en:2002_UEFA_Intertoto_Cup|za UEFA Intertoto Cup eza 2002]] . <ref name=":0">http://www.breakingnews.ie/sport/st-pats-through-to-intertoto-second-round-57864.html</ref> Omupiira guno gwayingira mu byafaayo eri St. Patrick's athletic oluusi eyitibwa '''Saints''' lwakuba nga bwebuwanguzi bwayo obwasooka mu mpaka za kiraabu ku lukalu lwa Bulaaya kiraabu ye bweyeyongera yo ku mutendera ogwaddako Mbabazi nateeba ggoolo endala nga yajikuba [[:en:K.A.A._Gent|KAA Gent]] bwebaali bajikyazizza awaka . <ref name=":1">http://www.breakingnews.ie/sport/st-pats-euro-dream-ends-despite-win-59611.html</ref> Mu 2003, yawalirizibwa okuwummula olw’obuzibu bweyafuna ku mutima ekyamuviirako n'okugwa nazirikira mu kisaawe mu mupiira gwa liigi bwebaali bazannya ne kiraabu ya [[:en:Bohemian_F.C.|Bohemians]] . Omupiira ogumusiibula ku St. Patrick's baguzzanya ne kiraabu eyalondebwa [[:en:Brian_Kerr_(Irish_football_manager)|Brian Kerr]] mu gwekuminogumu gwa 2004 nga tannadda ku butaka mu Uganda. Mbabazi era yazannyira [[Uganda Cranes|Uganda]] emipiira 36 . == Byeyawangula nga omuzannyi == '''St Patrick's Athletic''' * [[:en:League_of_Ireland_Cup|Ekikopo kya league of Ireland Cup]] : 2003 == Nga Omutendesi == Livingstone Mbabazi y'omu ku batendesi abamanyi mu Uganda era nga kino kyeyolekera mu Kiraabu ezamaanyi zaatendese naddala mu kibinja ekyokuntiko ki Uganda Premier League. Ku kiraabu zatendese kuliko; * Mbarara City (eno aliyo ku mulundi gwa kusatu) * Vipers<ref name=":1" /> * Onduparaka (emirundi ebiri) * Bright Stars * Ttiimu y'eggwanga eya Somalia * Wakiso Giants * Lweeza * Kyetume * Arua Hills <ref name=":0" /> == Okunywa omwenge == Mbabazi yavaayo naalangira mu June wa 2024 nti yali aludde ebbanga nga atawanyizibwa okunywa ennyo omwenge era nateegeeza nti kino kyava ku kwenyika mu birowoozo oluvanyuma lw'okufiirwa mukyala we mu mwaka 2010 bwatyo nasalawo okutandika okunywa omwenge omunji ''<nowiki/>'okuwumuza ebirowoozo''' yeerabire mukyala we eyali yesse''.'' Mbabazi yeetondera bonna beyakosa mu kiseera omwenge bwegwali gumufuukidde ekizibu era nategeeza nti yali wakyuusa okuva kwolwo.<ref>https://sports.mtn.co.ug/2024/06/26/livingstone-mbabazi-opens-up-about-addictions-and-depression/</ref><ref>https://nbssport.co.ug/2024/06/26/livingstone-mbabazi-opens-up-about-decade-long-battle-with-depression/</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == 9z2pdevdwda77xfeif4sjakeadajn61 Disitulikiti ya Busia 0 10954 54527 47892 2026-06-12T21:58:54Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54527 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Infobox settlement|name=Busia District|settlement_type=[[Districts of Uganda|District]]|native_name=|image_skyline=|image_caption=|image_flag=|image_seal=|image_map=Busia District in Uganda.svg|map_caption=District location in Uganda|subdivision_type=Country|subdivision_name=[[Uganda]]|subdivision_type1=[[Regions of Uganda|Region]]|subdivision_name1=[[Eastern Region, Uganda|Eastern Region of Uganda]]|seat_type=Capital|seat=[[Busia, Uganda|Busia]]|leader_title=|leader_name=|established_title=|established_date=20 March 1997|area_total_km2=|area_land_km2=730.9|area_water_km2=|population_as_of=2012 Estimate|population_note=|population_total=297,600|population_metro=|population_density_km2=407.2|timezone=[[East Africa Time|EAT]]|utc_offset=+3|timezone_DST=|utc_offset_DST=|elevation_m=|website={{URL|http://www.busia.go.ug}}|footnotes=}}'''Disitulikiti ya Busia''' eri mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba]] bwa [[Yuganda|Uganda]]. [[File:Aggrey-awori.jpg|alt=Aggrey Awori, notable people from Busia district.|thumb|Aggrey Awori,Abantu ab'enkizo okuva mu disitulikti ya Busia.]] [[File:Go_Ahead_Eagles_-_Mamelodi_Sundowns_FC_-_53066456428_(cropped).jpg|alt=Denis Onyango, one of the notable people from Busia district.|thumb|Denis Onyango, Y'omu ku bantu abamanyifu abava mu disitulikiti y'eBusia]] == Wekisangibwa == Busia egatta ensalo ne [[:en:Tororo_District|Disitulikiti ya Tororo]] mu mambuka, [[:en:Busia_County,_Kenya|County ya Busia, Kenya]] mu bukiika ddyo, [[Namayingo (disitulikit)|Disitulikiti ya Namayingo]] mu maserengeta, ne mu bugwanjuba bw'amaserengeta, ne [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti ya Bugiri]] mu bugwanjuba. [[Busia, Yuganda|Busia, Uganda]], ewali ekitebe kya Disitulikiti eno, wali mu buwanvu bwa 35 km (22 mi) ng'oyise ku luguudo mu maserengeta ga [[Tororo]], nga ky'ekibuga ekisinga obunene ekirinaanyewo.<ref>http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Tororo%20(Tororo)&toplace=Busia%20(Busia)&fromlat=0.6847222&tolat=0.4544444&fromlng=34.1811111&tolng=34.0758333</ref> == Obungi bw'abantu. == Mu kubala kw'abantu bonna mu ggwanga okwa 1991, obungi bw'abantu mu disitulikiti bwateberezebwa okuba mu 163,600. Mu 2002, okubala kwabantu okwa bonna mu ggwanga kwatebereza obungi bw'abantu okuba mu bungi bwa 225,000. Mu 2012,mu masekkati g'omwaka, obungi bw'abantu bwali buteeberezebwa okuba mu bantu 297,600.<ref>http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=042</ref> == Abantu abamanyifu. == Abamu ku bantu abamanyifu okuva mu disitulikiti ya Busia be bano wammanga; * [[Aggrey Awori]] -, Yaliko Mminisita w'amawulire ne Ttekinologiya (2009-2011) * [[Barbara Nekesa Oundo]], Yaliko [[:en:Karamoja|siteeti mminisita ow'ebya Karamoja]] era nga y'akiikilira abakyala ba disitulikiti ya Busia mu paaliyamenti (okuva mu 2011) * [[Benjamin Josses Odoki|Benjamin Joseph Odoki]], Yaliko ssaabalamuzi wa Uganda * [[:en:James_Munange_Ogoola|James Munange Ogoola]], Yaliko omulamuzi owenkizo owa Uganda * [[Denis Onyango]], Mukwasi wa ggoolo mu mupiira ogw'ebigere omunaYuganda ali ku mutendera ogw'ensi yonna. * [[:en:Gabriel_Opio|Gabriel Opio]], Yaliko mminisita wa ekikula ky'abantu, eby'obuwangwa n'abakozi (2009-2011) * [[:en:Fred_Wabwire-Mangen|Fred Wabwire-Mangen]], ppulofeesa wa [[:en:Epidemiology|epidemiology]], [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|mu Makerere University School of Public Health]] * [[:en:Erasmus_Desiderius_Wandera|Erasmus Desiderius Wandera]], musumba mu ekereziya katulika, mu busumba bwa Soroti (1980-2007) * [[:en:Kevinah_Taaka_Wanaha_Wandera|Kevinah Taaka Wanaha Wandera]], yaliko omukiise mu paaliyamenti ng'akiikirira Munisipaali y'eBusia (2011-2016) * [[:en:Barnabas_Nawangwe|Barnabas Nawangwe]], Pulofeesa wa Architecture era nga ye amyuka Chancellor wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] == Ebyenkizo == Bino wammanga by'ebyenkizo mu disitulikiti: * Omwalo gwa [[:en:Majanji|Majanji]] ku nnyanja [[Nnalubaale]] gumanyikiddwa lwa byennyanja, era nga ye emmere esinga okuliibwa mu disitulikiti eno. * [[:en:Busitema_Forest|Ekibira kya Busitema]] ekiri ku bugazi bwa 25 km2 (10 sq mi); Kiyawulwamu wakati oluguudo olukulu oluli wakati wa Uganda ne Kenya mu Busia. * [[:en:Busitema_University|Busitema University]] Eno Yunivaasite ya gavumenti era nga eri mu eno disitulikiti. == Laba ne bino. == * [[:en:Busia_County|Essaza lya Busia]] * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Yuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{Disitulikiti mu Yuganda}}{{Authority control}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda|Busia, Disitulikiti]] kphuoduabotaajiyd5w9dtjtj5gh44u Buluba Hospital 0 10964 54505 36006 2026-06-12T21:49:38Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54505 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Eddwaliro ly'e Buluba''' nga erinnya lyalyo mu butongole ye '''St. Francis Hospital Buluba''' mu [[Yuganda|Uganda]] . Ddwaliro eriddukanyizibwa essaza mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Jinja|Ekelezia Katolika e Jinja]] <ref>https://web.archive.org/web/20141031034754/http://www.hopeinstituteuganda.org/medical-mission/buluba-hospital/</ref> == Endagiriro == Eddwaliro lino lisangibwa ku kyalo Buluba, mu ggombolola Baitambogwe, Bunya west ''constituency'' mu [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] mu bwa Kyabazinga bwa '''Busoga''', mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa Uganda. Ekifo kisangibwa kiromita nga 16 okuva mu kifo awasangibwa ekitebe kya disitulikiti ya[[Mayuge (disitulikit)|Mayuge]]. <ref>{{google maps|url=https://www.google.com/maps/dir/Mayuge/Buluba+Hospital/@0.4885553,33.3627631,12z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177e5e5f15195c8f:0x4ce2390c51f61a7a!2m2!1d33.4803889!2d0.4562893!1m5!1m1!1s0x177e61cf1d558897:0x7514e52186c8285b!2m2!1d33.3851337!2d0.4918682!3e0|title=Road Distance From Mayuge Town To Buluba Hospital|access-date=21 October 2020}}https://www.google.com/maps/dir/Mayuge/Buluba+Hospital/@0.4885553,33.3627631,12z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177e5e5f15195c8f:0x4ce2390c51f61a7a!2m2!1d33.4803889!2d0.4562893!1m5!1m1!1s0x177e61cf1d558897:0x7514e52186c8285b!2m2!1d33.3851337!2d0.4918682!3e0</ref> Eddwaaliro eddene eriri okumpi n'eddwaliro lino erya Buluba Hospital liyitibwa [[:en:Iganga_General_Hospital|Iganga General Hospital]]<nowiki/>erisangibwa mu kibuga [[Iganga]] era nga amalwaliro gano gawulwa kiromita 21 <ref>{{google maps|url=https://www.google.com/maps/dir/Iganga+Hospital,+Main+St,+Iganga/Buluba+Hospital/@0.5919354,33.3214637,11z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177ef28a38228fed:0xccacb96023ec8515!2m2!1d33.4850604!2d0.6161948!1m5!1m1!1s0x177e61cf1d558897:0x7514e52186c8285b!2m2!1d33.3851337!2d0.4918682!3e0|title=Road Distance Between Iganga General Hospital And Buluba Hospital|access-date=21 October 2020}}https://www.google.com/maps/dir/Iganga+Hospital,+Main+St,+Iganga/Buluba+Hospital/@0.5919354,33.3214637,11z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177ef28a38228fed:0xccacb96023ec8515!2m2!1d33.4850604!2d0.6161948!1m5!1m1!1s0x177e61cf1d558897:0x7514e52186c8285b!2m2!1d33.3851337!2d0.4918682!3e0</ref> Bwogenda ku maapu, ensengeka z'eddwaliro ly'e Buluba ziri 0°29'32.0"N, 33°23'06.0"E (Obusimba:0.492222; Obukiika33.385000). <ref>{{google maps|title=Location of St. Francis Hospital Buluba|url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B029'32.0%22N+33%C2%B023'06.0%22E/@0.4922238,33.3850104,196m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.4922222!4d33.385|access-date=21 October 2020}}https://www.google.com/maps/place/0%C2%B029'32.0%22N+33%C2%B023'06.0%22E/@0.4922238,33.3850104,196m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.4922222!4d33.385</ref> == Ebikwata ku ddwaliro ly'eBuluba == Eddwaliro lya St. Francis Hospital Buluba, ddwaliro erisangibwa ku kyalo Buluba. Lino liwa obuweereza n'obujanjabi eri abantu b'omu [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]] n'ebitundu ebiriraanyewo. Lino era lye ddwaaliro ekkulu lyokka(eriri ku ddala lya ''Hospital'') mu disitulikiti eno. Olw’omutindo omulungi ogw’obuweereza awamu nebika byendwadde ebijjanjabirwa ku ddwaliro lino, abalwadde bangi bava mu bitundu by’eggwanga ebirala okufuna obuweereza wamu n'obujanjabi obw'ekikugu mu kifo kino. == Ebyafaayo == Eddwaliro lino lyatandikibwawo mu mwaka 1934 ekibiina ky'Abasiisita mu Ekeleziya Katolika ekiyitibwa [[:en:Third_Order_of_Saint_Francis#Franciscan_Missionary_Sisters_for_Africa_(OSF)|Franciscan Missionary Sisters for Africa]].Ekibiina ky'Abasiisita kino kyatandikibwa omukyala '''Teresa Kearney''' kyokka nga yasinga kumanyibwa nnyo nga ''Mother Kevin'' oba '''''Mama Kevina''''' mu mwaka 1903.<ref>https://www.thebostonpilot.com/article.php?ID=174295</ref><ref>https://www.fmsa.net/index.php?option=com_content&task=view&id=62&Itemid=58</ref> [[File:Old Mother Kevin.jpg|center|thumb|173x173px|Mama Kevina]] Oluvannyuma abasiisita bano eddwaliro baalikwasa [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Jinja|Essaza lya Ekeleziya Katolika e Jinja mu Busoga]] obuvunanyizibwa ku ddwaliro lino olwo essaza nalyo obuvunnanyizibwa bw'okuliddukanya nebulikwasa ky'Abasiisita ab'omukitundu ekya [https://web.archive.org/web/20140108110320/http://lsosf.org/new/?page_id=2 Little Sisters of St. Francis]. Mu ntandikwa eddwaliro lino lyasinga kujjanjaba bulwadde bwa [[:en:Leprosy|bigenge]], obwali busasaanidde mu bitundu bya Busoga era nga lyayitibwanga '''St. Francis Leprosy Center''' nga terinasuumusibwa kutuuka ku ddaala lya ddwaliro ddene mu mwaka 2003.<ref>https://leprosyhistory.org/database/archive631</ref><ref>https://www.ucmb.co.ug/hospital/st-francis-hospital-buluba/</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1149296/-/format/xhtml/-/hc6nue/-/index.html |access-date=2024-09-12 |archive-date=2017-02-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170224131551/http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1149296/-/format/xhtml/-/hc6nue/-/index.html |url-status=dead }}</ref> [[File:Wanda Maria Blenska.jpg|thumb|'''Wanda Blenska omukugu mu kujanjaba ebigenge''']] Munnansi wa Poland [[:en:Wanda_Błeńska|Wanda Błeńska]], (mu kifananyi) yali mukugu mu kujjanjaba endwadde y'ebigenge era yakolera e Buluba okuva mu 1951 okutuuka 1994 era obujanjabi ye ne banne bwebawanga abalwadde mu ddwaaliro lino nebulifuula lya tutumu nnyo mu Uganda n'ensi eziriraanyewo. <ref>http://www.bmj.com/content/350/bmj.h640</ref> Olwokuba nga obulwadde bw'ebigenge bwalumanga abantu oluusi nebutuuka okubalutulako ebitundu by'omubiri eby'enjawulo, omukugu Błeńska yatandikawo ekitongole mu ddwaliro lino ekifulumya ebitundu by'emibiri ebikolerere okusobola okugondeza abajanjabibwa obulamu. Obulwadde bw'ebigenge bwebwagenda bukendeera mu bantu eddwaliro lino lyayongera ku bunji bw'endwadde ezijanjabwa era kwekugattako [[Akafuba bulwadde|akafuba]] . Woosomera bino nga eddwaliro lino lyaggulwawo eri abalwadde ab'endwadde zonna naye nga abalwadde b'endwadde nga akafuba wamu n'ebigenge baweebwa enkizo mu ddwaliro lino eririna ebitanda okujanjabirwa abalwadde ebiwera 120.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3035960</ref> == Laba ne == * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]] == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == j5hxrop8tonhm9cz0j3s63m7nh9ljme Christopher Izama Madrama 0 10973 54744 35969 2026-06-13T10:36:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54744 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Izama Madrama''' munnamateeka era omulamuzi munnayuganda, ku kkooti ensukkulumu mu Uganda ,... <ref name="1R">http://www.judiciary.go.ug/data/smenu/77//Court%20of%20Appeal.html</ref> <ref name="2R">http://www.judiciary.go.ug/data/incourt/18/The%20Honorable%20Justices%20of%20the%20Court%20of%20Appeal%20.html</ref> Yalondebwa mu kkooti ensukkulumu nga 31 October 2022. <ref name="3R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-14-new-judges/688334-4296748-plu1x2z/index.html</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Yazaalibwa mu Uganda, nga mu mwaka gwa 1962. <ref name="4R">http://chimpreports.com/who-are-the-14-newly-appointed-judges/</ref> Yasoma amateeka ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University,]] yunivasite ya gavumenti esinga obunene era esinga obukadde mu Uganda, n’atikkirwa mu 1989 n’afuna diguli ya Bachelor of Laws (LLB). Omwaka ogwaddako, yafuna Dipuloma mu by’amateeka, okuva mu Law Development Centre, mu Kampala, ekibuga ekikulu eky’eggwanga. Olwo n’aweebwa ekitanda mu bbaala ya Uganda. <ref name="4R" /> Oluvannyuma, yafuna diguli eyookubiri mu mateeka mu mateeka g’abakyala, okuva mu University of Zimbabwe . <ref name="4R" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mu 1990, yatandika omulimu nga munnamateeka w’eggwanga, mu minisitule ya Uganda ey’ebyamateeka ne ssemateeka, n’akola mu kifo ekyo okutuusa mu 1999. Oluvannyuma yasitulwa n’afuulibwa Principal State Attorney. <ref name="4R">http://chimpreports.com/who-are-the-14-newly-appointed-judges/</ref> Oluvannyuma mu 1999, yava mu minisitule y’ebyamateeka n’agenda mu kitongole kya Law Development Center ng’omukungu omukulu mu by’amateeka. <ref name="4R">http://chimpreports.com/who-are-the-14-newly-appointed-judges/</ref> Okuva mu 2001 okutuuka mu 2010, Christopher Madrama yaliko Principal Legal Associate mu Katende Ssempebwa and Company Advocates, kkampuni ennene mu kibuga Kampala ekikulu ekya Uganda. Guno gwe gwali omulimu gwe yasembyeyo okukola mu bitongole by’obwannannyini, nga tannaba kwegatta ku katebe. <ref name="4R" /> == Omulimu gw’ekiramuzi == Yalondebwa okuba omulamuzi wa kkooti enkulu mu Uganda mu June 2010. <ref name="5R">https://web.archive.org/web/20180209064132/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1288213/museveni-appoints-judges</ref> Emyaka bwe gyayitawo, yaweereza mu divizoni ez’enjawulo eza high curt, omuli division y’ebyobusuubuzi ne division y’okutta abantu. <ref name="6R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Mu February 2018, Madrama yalondebwa mu kkooti ejulirwamu mu Uganda, era n’akeberebwa bulungi palamenti ya Uganda . <ref name="7R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Appointed-judges-vetted-today/688334-4303772-6qspjp/index.html</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Christopher Madrama awandiise ebitabo ebiwerako omuli; The Problem HIV/AIDS: A Discourse on Laws, Marriage ne the Subordinate Status of Women in Uganda" Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, yaweereza ng’omuyambi w’abanoonyereza mu kakiiko akanoonyereza ku kitongole ekiramuzi mu Uganda. <ref name="4R">http://chimpreports.com/who-are-the-14-newly-appointed-judges/</ref> == Laba nabino == * Kkooti ensukkulumu mu Uganda * Kkooti ya Ssemateeka wa Uganda == Ebijuliziddwa == mr1j7tx9fjsjd9lj3a3x8sjp8t7mqll Christopher Kakooza 0 10974 54745 35970 2026-06-13T10:36:54Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54745 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}}'''Christopher Kakooza''' musumba mu Eklezia katulika, nga ye musumba w’essaza ly’e Lugazi, mu [[Yuganda|Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Nga omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] entebe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|y’essaza ly’e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba nabino == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} ng2brn64shbt3llcnl2cp80zf9fbd24 54746 54745 2026-06-13T10:37:12Z Nambogo Catharine 6408 54746 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}}'''Christopher Kakooza''' musumba mu Eklezia katulika, nga ye musumba w’essaza ly’e Lugazi, mu [[Yuganda|Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Nga omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] entebe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|y’essaza ly’e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba nabino == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} o9h3m62v9nzi7900dkgnj63f6a47m7p Charles Barugahare 0 10975 54673 36590 2026-06-13T09:50:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54673 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Barugahare''' (yazaalibwa Ogwomwenda 13, 1972) Munnayuganda muwi wa magezi ku by'ensimbi, omubalirizi w'ebitabo era muwandiisi. <ref>https://financelip.org/charles-barugahare/</ref> Yaliko omuwandiisi wa ssetendekero [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University,]] Yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Mu kiseera kino, ye Dayirekita wa Retirement Life Hub <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://retirementlifehub.org/ |access-date=2024-09-12 |archive-date=2024-06-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240603132030/https://retirementlifehub.org/ |url-status=dead }}</ref> emanyiddwa olw’okusoomoozebwa okw’ennaku 30 okw’okutumbula ebyensimbi by’omuntu. <ref>https://financelip.org/</ref> Era akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Kiira Motors Corporation, <ref>https://kampalapost.com/content/minister-inaugurates-new-kiira-motors-board-directors</ref> ekitongole kya gavumenti ekigenderera okutunda pulojekiti y’emmotoka ez’amasannyalaze eya Kiira. == Okusoma == Charles Barugahare yagenda mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|ssetendekero y’e Makerere university]] gye yasomera diguli mu by’obusuubuzi (Accounting) n’oluvannyuma Eastern &amp;amp; Southern African Management Institute (ESAMI) n’afuna Master of Business Administration nga tannagenda mu Atlantic International University n’afuna Doctor of Business Administration . == Omulimu gw’ekikugu == Charles Barugahare abaddeko mu bibiina eby’enjawulo nga Care International mu Uganda, The Aids Support Organization (TASO) ne [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] gye yaweereza nga Omuwandiisi wa Yunivasite, <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ura-to-collect-tuition-for-all-government-universities-1822890</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-blocks-sacking-of-mak-university-secretary-1898450</ref> Omubalilizi webitabo wa yunivasite, <ref>https://www.independent.co.ug/makerere-suspends-staff-promotions-amid-financial-crisis/</ref> Omukuumi wa Yunivasite Seal, era nga ye yali atwala ebyamaguzi byona ebya yunivasite gye yasikizibwa omwami Yusuf Kiranda. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://new.mak.ac.ug/about/university-governance/university-management/university-secretarys-office#:~:text=Yusuf%20Kiranda%20holds%20a%20Master's,in%20Education%20from%20Makerere%20University. |access-date=2024-09-12 |archive-date=2024-01-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240111105023/https://new.mak.ac.ug/about/university-governance/university-management/university-secretarys-office#:~:text=Yusuf%20Kiranda%20holds%20a%20Master's,in%20Education%20from%20Makerere%20University. |url-status=dead }}</ref> Olw’obuweereza obwewaddeyo n’okuyamba [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|ssetendekero y’e Makerere]] n’eggwanga, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], Pulezidenti wa [[Yuganda|Uganda]] yawa Charles Barugahare omudaali gwa Golden Jubilee nga 1 Ogwokutaano2018. <ref>https://news.mak.ac.ug/2018/05/vice-chancellor-congratulates-golden-jubilee-award-medal-recipients/</ref> == Okusoomoozebwa kw’okutumbula ebyensimbi ku bubwe okumala ennaku 30 == Wansi w’enteekateeka y’okutumbula okusoma n’okuwandiika mu by’ensimbi, <ref>https://financelip.org/about-us/</ref> Charles yakulembera ttiimu mu kukola okusoomoozebwa okw’ennaku 30 okw’okulongoosa mu by’ensimbi <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186033</ref> <ref>https://financelip.org/know-more/</ref> okunateebwa mu kitabo byombi <ref>https://financelip.org/product/navigating-the-financial-path-the-30-day-personal-finance-challenge/</ref> ne mu ngeri y’Omusomo ogw’oku mitimbagano <ref>https://financelip.org/courses/the-30-day-personal-finance-improvement-challenge-course/</ref> ekyo kirina ebyokulabirako ebikwata ku nsonga eno mu bujjuvu. Ekitabo kino kyekenneenyezebwa Owek. Robert Wagwa Nsibirwa omumyuka wa Ssaabaminisita era omuwanika w[[Buganda|'Obwakabaka bwa Buganda .]] Ekitabo kino kyatongozeddwa mu lukungaana lwa Rotary olwa Disitulikiti olw'omulundi ogwa 99 olwatuula nga 24 Ogwokunna 2024 okutuuka nga 27th Ogwokunna 2024 ku Speke Resort Munyonyo . <ref>https://financelip.org/navigating-the-financial-path-book-available-ahead-of-the-launch/</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://vinas.tech/a-great-financial-literacy-resource-you-shouldnt-miss/ |access-date=2024-09-12 |archive-date=2024-09-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915070554/https://vinas.tech/a-great-financial-literacy-resource-you-shouldnt-miss/ |url-status=dead }}</ref> == Ebitabo Ebirondeddwamu == * Okutambulira mu kkubo ly’ebyensimbi: Okusoomoozebwa kw’okulongoosa mu by’ensimbi by’omuntu ku nnaku 30 (2024)  . <ref>https://financelip.org/product/navigating-the-financial-path-the-30-day-personal-finance-challenge/</ref> * Empagi 9 ez'okukozesa Obusobozi bwo (2023)  . <ref>https://financelip.org/product/9-pillars-to-exploit-your-potential-ebook/</ref> * Ensaasaanya y'okuwummulamu - Okulinnya okusinga Enyingiza (2024)  . <ref>https://financelip.org/product/break-expenses-rising-to-outpace-income/</ref> == Laba nabino == * Barnaba Nawangwe * John Ddumba Ssentamu == Ebijuliziddwa == 6dsyrzi2ns3kcfcsj4djo5dz49eclks Charles Martin Wamica 0 10990 54682 35995 2026-06-13T10:06:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54682 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Martin Wamika mubulizi mu kkereziya era nga ye ssaabasumba w' e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Jinja|jinja]] okuva nga 2 ogwokutano''' , 2010.<ref name="1R">{{Cite web}}[http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.html http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.htmlhttp://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.htmlhttp://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.html]</ref><ref name="2R">{{Cite web}}https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> == Obulamu bwe n'obusumba == Wamika yazaalibya nga 12 mu gwomunaana 1953,mu in present-day [[:en:Budaka_District|Budaka District]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Eastern Region]] eya uganda of Uganda.yasomera ku He studied at St. Peter's Claver College, edda mu 1964 yatwalibwa ku St. Pius X Minor Seminary, mu [[:en:Nagongera|Nagongera]].yasoma [[:en:Philosophy|philosophy]] ku [[Alokolum National Seminary]], e [[:en:Gulu|Gulu]], nga tanasoma bya [[:en:Theology|siyologiya]] ku National Seminary e [[:en:Ggaba|Ggaba]], mu [[Kampala]].<ref name="3R">{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1295012/jinja-diocese-bishop</ref> Yatuuzibwa nga 22 ogw'o mwen 1979 e Tororo. yawereza nga omulabirizi mu Roman Catholic Archdiocese e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Tororo|Tororo]], paka nga 18 ogwekkumi 1993.<ref name="1R">{{Cite web}}[http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.html http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.htmlhttp://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.htmlhttp://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.html]</ref> == Nga omulabirizi == Yalondebwa nga omulabirizi nga 18 ogwekkumi 1993, nga akola nga kiyambi w'a badyankoni e Tororo era nga ne Titular Bishop of Tacapae. Yalondebwa nga omulabirizi nga on 19 ogw' oluberyeberye 1994 e Tororoeri omulabirizi [[:en:James_Odongo|James Odongo]], omulabirizi wa Uganda Military,ayambibwako ssaabalabirizi [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] owe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Kampala]] n'o mulabirizi [[:en:Joseph_B._Willigers|Joseph Bernard Louis Willigers]], omulabirizi wa e Jinja. nga 20 ogw'okusatu 1994 yalondebwa nga omulabirizi mu Roman Catholic Diocese e Jinja.<ref name="1R">{{Cite web}}[http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.html http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.htmlhttp://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.htmlhttp://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.html]</ref>yaddira mu mubigere by'omulabirizi Joseph B. Willigers, eyawummula, oluvanyuma lw'emyaka 43 nga awereza nga omubulizi mu Diocese.<ref name="4R">{{Cite web}}https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Radio_Network</ref> == Laba ne == * [[:en:Uganda_Martyrs|Uganda Martyrs]] * [[:en:Roman_Catholicism_in_Uganda|Roman Catholicism mu Uganda]] 9klref5upsz02r2yi1e45xczknz5pin Charles Martin Wamika 0 10991 54683 35996 2026-06-13T10:06:46Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54683 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Martin Wamika mubulizi mu kkereziya era nga ye ssaabasumba w' e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Jinja|jinja]] okuva nga 2 ogwokutano''' , 2010.<ref name="1R">{{Cite web}}[http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.html http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.htmlhttp://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.htmlhttp://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.html]</ref><ref name="2R">{{Cite web}}https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> == Obulamu bwe n'obusumba == Wamika yazaalibya nga 12 mu gwomunaana 1953,mu in present-day [[:en:Budaka_District|Budaka District]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Eastern Region]] eya uganda of Uganda.yasomera ku He studied at St. Peter's Claver College, edda mu 1964 yatwalibwa ku St. Pius X Minor Seminary, mu [[:en:Nagongera|Nagongera]].yasoma [[:en:Philosophy|philosophy]] ku [[Alokolum National Seminary]], e [[:en:Gulu|Gulu]], nga tanasoma bya [[:en:Theology|siyologiya]] ku National Seminary e [[:en:Ggaba|Ggaba]], mu [[Kampala]].<ref name="3R">{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1295012/jinja-diocese-bishop</ref> Yatuuzibwa nga 22 ogw'o mwen 1979 e Tororo. yawereza nga omulabirizi mu Roman Catholic Archdiocese e [[Tororo]], paka nga 18 ogwekkumi 1993.<ref name="1R">{{Cite web}}[http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.html http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.htmlhttp://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.htmlhttp://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.html]</ref> == Nga omulabirizi == Yalondebwa nga omulabirizi nga 18 ogwekkumi 1993, nga akola nga kiyambi w'a badyankoni e Tororo era nga ne Titular Bishop of Tacapae. Yalondebwa nga omulabirizi nga on 19 ogw' oluberyeberye 1994 e Tororoeri omulabirizi [[:en:James_Odongo|James Odongo]], omulabirizi wa Uganda Military,ayambibwako ssaabalabirizi [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] owe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Kampala]] n'o mulabirizi [[:en:Joseph_B._Willigers|Joseph Bernard Louis Willigers]], omulabirizi wa e Jinja. nga 20 ogw'okusatu 1994 yalondebwa nga omulabirizi mu Roman Catholic Diocese e Jinja.<ref name="1R">{{Cite web}}[http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.html http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.htmlhttp://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.htmlhttp://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamika.html]</ref>yaddira mu mubigere by'omulabirizi Joseph B. Willigers, eyawummula, oluvanyuma lw'emyaka 43 nga awereza nga omubulizi mu Diocese.<ref name="4R">{{Cite web}}https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Radio_Network</ref> == Laba ne == * [[:en:Uganda_Martyrs|Uganda Martyrs]] * [[:en:Roman_Catholicism_in_Uganda|Roman Catholicism mu Uganda]] guni7e1qqw61tm3fdc0bc14hkzq0xzf CoRSU Rehabilitation Hospital 0 11008 54793 36038 2026-06-13T11:29:55Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54793 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''CoRSU Rehabilitation Hospital''', ddwaliro ery'enjawulo erigaba obujjanjabi obwekikugu mu kitundu kya [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda]] mu ggwanga [[Yuganda|Uganda]] . Eddwaaliro lino essira lisinga kulissa kukujanjaba abalwadde abetaaga okulongoosebwa endwadde ezekuusa ku magumba.Abalwadde abasoba mu bitundu 50 ku buli 100 abajajjabirwa mu ddwaliro lino bajjanjabwa ndwadde ezekuusa ku magumba. Ebitundu nga 45 ku 100 ku abo abajanjabwa, balongoosebwa olw'obuvune n'enkovu eziva ku biwundu eby'omuliro, [[:en:Vesicovaginal_fistula|okujanjabwa Fisitula mu nkola emanyiddwa nga (VVF)]] , awamu n'abo abalongoosebwa okutekebwako ebitundu by'omubiri ebikolerere (plastic surgery). <ref name="1R">https://corsuhospital.org/index.php</ref> == Endagiriro == Eddwaliro lino lisangibwa [[Kisubi]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu [[Buganda]] era nga lisangibwa [[:en:Kampala–Entebbe_Road|ku luguudo oluva e Kampala okudda Entebbe]], kiromita nga 33 okuva ku ddwaliro lya [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]], mu kibuga kya Uganda ekikulu [[Kampala]]. <ref name="2R">{{google maps|url=https://www.google.com/maps/dir/CoRSU+Rehabilitation+Hospital/Mulago+Hospital,+Kampala/@0.2412932,32.478395,12z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177d9aa848caa18b:0xc24d260ec5e8d83e!2m2!1d32.5355114!2d0.1323871!1m5!1m1!1s0x177dbb0f51509de1:0xea12334542674d8c!2m2!1d32.5761312!2d0.3380637!3e0|title=Road Distance Between CoRSU Rehabilitation Hospital And Mulago National Referral Hospital|access-date=16 November 2020}}https://www.google.com/maps/dir/CoRSU+Rehabilitation+Hospital/Mulago+Hospital,+Kampala/@0.2412932,32.478395,12z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177d9aa848caa18b:0xc24d260ec5e8d83e!2m2!1d32.5355114!2d0.1323871!1m5!1m1!1s0x177dbb0f51509de1:0xea12334542674d8c!2m2!1d32.5761312!2d0.3380637!3e0</ref> Okuva ku kisaawe ky'ennyonyi ekiyitibwa [[:en:Entebbe_International_Airport|Entebbe International Airport]], okutuuka ku ddwaliro lya CORSU waliwo kiromita 18 <ref name="3R">https://www.google.com/maps/dir/CoRSU+Rehabilitation+Hospital/Entebbe+aircargo+transporter,+14+Kitaasa+Rd,+Entebbe/@0.0846702,32.4187857,12z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177d9aa848caa18b:0xc24d260ec5e8d83e!2m2!1d32.5355114!2d0.1323871!1m5!1m1!1s0x177d86cd37ba81af:0x9daba139d6433d1f!2m2!1d32.4417945!2d0.0435913!3e0</ref> Endagiriro y'eddwaliro erya CoRSU ku maapu eri 0°07'58.0"N, 32°32'08.0"E (Busimba:0.132778; Bukiika:32.535556). <ref>{{google maps|title=Location of CoRSU Rehabilitation Hospital|url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B007'58.0%22N+32%C2%B032'08.0%22E/@0.1695452,32.5311756,19126m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.1327778!4d32.5355556|access-date=16 November 2020}}https://www.google.com/maps/place/0%C2%B007'58.0%22N+32%C2%B032'08.0%22E/@0.1695452,32.5311756,19126m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.1327778!4d32.5355556</ref> == Ebikwata ku ddwaliro lya CORSU == Mu ddwaaliro lino abaana abali wansi w’emyaka 18 bajjanjabwa awatali kusasula. <ref name="5R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1332207/modern-services-disabled</ref> We bwazibidde mu December wa 2017, CoRSU Hospital Uganda ewa obujanjabi obugwa mu matuluba ag'enjawulo wammanga era bino by'ebitongole mu dwaliro lino: * Okulongoosa Amagumba * Okugatta ebitundu ebikolerere kumubiri (Plastic Surgery) * Obujjanjabi obw'okubudabuda abantu * Obuweereza obw'obujanjabi (Nursing Services) * Obujanjabi obukwatagana n'endya yabantu. * Obujanjabi obwamannyo * Okujanjaba ekirwadde kya Fisitula [[:en:Vesicovaginal_fistula|( VVF)]] * Obujanjabi obw'okusasulira. * Ekitongole kutuusa obujanjabi mu bantu. * Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bakozi * Ekitongole ky’amawulire(Department of Strategic Information). == Ebyafaayo == Eddwaaliro lino lyatandikibwawo mu mwaka 2006 era lyawandiisibwa nga ekitongole eky'obwannakyewa ekigaba obuweereza obutagenderera kukola magoba. Eddwaliro lino lyatandikibwa ebitongole ebyenjawulo nga [[:en:Christian_Blind_Mission|Christian Blind Mission]] (CBM) nga bano ekigendererwa kyabwe ekikulu kwe kutuusa empeereza n'bujanjabi obulunji eri abantu abaliko obulemu mu Uganda. Eddwaliro lino liriko ekiwayi ekyabalwadde abayina obusobozi obusasula era nga ensimbi zebasasula zeeyambisibwa mu kuwanirira emirimu gy'eddwaliro. Eddwaliro lya CORSU obujanjabi bwerigaba edda banna Uganda babufunanga [[Kenya]], [[:en:India|Buyindi]], [[South Africa]], [[Bulaaya]] ne [[North America]], okufuna obuweereza obw’enjawulo obw’okulongoosa. == Endwadde ezijanjabwa == Alipoota ey'omwaka 2017 yalaga nti abalwadde 5312 be bajjanjabirwa ku ddwaliro lya CORSU: == Ebyensimbi == Okusinziira ku alipoota y’eddwaliro lino ey’omwaka 2017, eddwaaliro lino lyafuna ensimbi okuva mu bayambi ab’enjawulo okwetoolola ensi kwossa ne banna Uganda era nga zino zaali Siringi za Uganda Obuwumbi 12,907,338,000. Kuzino ekitongole kya CBM ekyatandika eddwaliro lino kyawaako ebitundu 43 ku 100 era kyekyasinga okusaamu ensimbi. Ku nsimbi zino ebitundu 37 ku 100 zasaasanyizibwa mu kusasula emisaala nensako zabakozi b'eddwaliro olwo ebitundu 25% nebikozesebwa mu kuddukanya emirimu gyeddwaliro lino. == Laba ne == * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]] * [[:en:CURE_Children's_Hospital_of_Uganda|Eddwaliro ly'abaana erya CURE Uganda]] * [[:en:Holy_Innocents_Children's_Hospital|Eddwaliro ly'abaana erya Holy Innocents]] * [[:en:Kisubi_Hospital|Eddwaliro e Kisubi]] == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == aauxp8sjg5u5al5kqwpzcfn1vi5x3iq Cabinet of Uganda 0 11023 54573 47455 2026-06-12T22:29:32Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54573 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Mu '''kabineti ya Uganda''' (2021 okutuuka 2026) mulimu baminisita abajjuvu oba bayite kabineti minisita 30 ne baminisita ababeezi oba abamyuka 50 (bano baali 51 kyokka omuwendo gwakka oluvanyuma lwokufa kwa Sarah Mateke eyali minisita omubeezi ow'ebyokwerinda mu gw'omwenda 2024).<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/state-minister-for-defence-sarah-mateke-dies-at-50-4752808</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/news/7390/parliament-prays-fallen-minister-sarah-mateke-nyirabashitsi</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/resource/blob/4564742/4260a9aa0f131d2bc15c4ceb6ad801ee/list-data.pdf</ref> [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] eyakolebwa mu mwaka 1995 azze akolebwamu ennongosereza mu nnyingo aya 111 etondawo olukiiko lwa ba minisita. Enyingo eno egamba nti wajja kubaawo Kabineti(olukiiko lwa baminisita olufuzi) era nga eno etuulwamu Pulezidenti wa Uganda , omumyuka wa Pulezidenti, Ssabaminisita kwossa omuwendo gwa baminisita pulezidenti mu kusalawo kwe gwalaba nga gugwanidde okumusobozesa okutambuza gavumenti<ref>https://web.archive.org/web/20181004112328/http://www.wipo.int/wipolex/en/text.jsp?file_id=170004</ref> Baminisita baalondebwa pulezidenti yadde nga palamenti esobola okubayisako ekiteeso ekibagoba mu ngeri eya kinnoomu<ref>{{Cite web |url=http://www.cabinetgovernment.net/docs/addis-ababa/4b-uganda-the-cabinet-handbook.pdf |title=Archive copy |access-date=2024-09-20 |archive-date=2024-06-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240609044624/http://www.cabinetgovernment.net/docs/addis-ababa/4b-uganda-the-cabinet-handbook.pdf |url-status=dead }}</ref> [[File:Coat of arms of Uganda.svg|center|thumb|306x306px|''Coat of Arms'' Kano kekamu ku bubonero bw'ensi Uganda ]] == Baminisita ba kabineti == Oluvannyuma lwokulonda kwa bonna okwaliwo mu mwaka 2021 Pulezidenti wa Uganda Yoweri Museveni yakozesa obuyinza obumuweebwa ssemateeka wa Uganda okulonda ba minisita abajjuvu n'abamyuka baabwe era nebasindikibwa eri Palamenti okubakakasa mu mwezi gwomukaaga 2021. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mediacentre.go.ug/media/cabinet-list-2021 |access-date=2024-09-20 |archive-date=2024-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241007142643/https://www.mediacentre.go.ug/media/cabinet-list-2021 |url-status=dead }}</ref><ref name="DataJun21R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616</ref>Olukalala luno pulezidenti yalukolamu ennongoosereza nga 21 Ogwomusanvu 2022 bweyalonda Nobert Mao nga Minisita w'ebyamateeka n'essiga eddamuzi.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/parliament-vets-newly-appointed-justice-minis-139151</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-mao-justice-minister-3887380</ref> Nga 21 Ogwokusatu 2024 Pulezidenti nate yakola enkyukakyuuka mu Kabineti ye mweyasuliira abamu ku baali ba minisita beyalonda mu 2021 naleeta abapya awamu n'okyuusa abamu okuva mu minisitule emu okudda mu ndala.<ref>https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state-27-march-2024</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/category/politics/cabinet-reshuffle-kitutu-ssempijja-dropped-as-NV_184091</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ubc.go.ug/2024/03/21/president-museveni-reshuffles-ministers/ |access-date=2024-09-20 |archive-date=2024-09-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240920084956/https://ubc.go.ug/2024/03/21/president-museveni-reshuffles-ministers/ |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma lwenkyukakyuuka ezo luno lwelukalala lwa ba minisita mu Uganda {| class="wikitable" !Ministry !Incumbent |- |[[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita era akulira oludda lwa gavumenti mu palamenti]] |[[Robinah Nabbanja]] |- |[[:en:Deputy_Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Ssaabaminisita asooka]] era minisita avunaanyizibwa ku nsonga z'omukago gwamawanga g'obuvanjuba bwa [[Afirika]] |[[Rebecca Kadaga]] |- |[[:en:Deputy_Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Ssabaminisita owokubiri]] era amyuka akulira oludda lwa gavumenti mu palamenti |[[Moses Ali]] |- |[[:en:Deputy_Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Ssaabaminisita owokusatu]] era minisita atayina kifo kyankalakkalira |[[Lukia Isanga Nakadama]] |- |[[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] |[[Janet Museveni]] |- |[[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita avuunanyizibwa ku bakozi ba gavumenti]] |[[Wilson Muruli Mukasa]] |- |[[:en:Ministry_of_Trade,_Industry_and_Cooperatives_(Uganda)|Minisita w'ebyobusuubuzi, amakolero n'ebibiina by'obweggasi]] |[[:en:Francis_Mwebesa|Francis Mwebesa]] |- |[[:en:Ministry_of_Internal_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku nsonga z'omunda mu ggwanga]] |[[Kahinda Otafiire]] |- |[[:en:Ministry_of_Agriculture,_Animal_Industry_and_Fisheries_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byobulimi, amagana wamu n'ebyobuvubi]] |[[Frank Tumwebaze]] |- |[[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa kubyensimbi n'okutekateekera ebyenfuna byegwanga]] |[[:en:Matia_Kasaija|Matia Kasaija]] |- |[[:en:Ministry_of_Foreign_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku nsonga zamawanga amalala]] |[[Jeje Odongo]] |- |[[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita w'ebyobulamu]] |[[Jane Aceng]] |- |[[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisita w'ebyentambula n'emirimu]] |[[Katumba Wamala]] |- |[[:en:Ministry_of_Lands,_Housing_and_Urban_Development_(Uganda)|Minisita w'ebyettaka, amayumba, n'enkulakulana y'ebibuga]] |[[Judith Nabakooba]] |- |[[Minisitule y'ebyamazzi n'obutonde bw'ensi (Uganda)|Minisita w'ebyamazzi n'obutonde bw'ensi]] |[[Sam Mangusho Cheptoris|Sam Cheptoris]] |- |[[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ebyamateeka n'essiga eddamuzi]] |[[Norbert Mao]]<ref name="CabfillR">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-mao-justice-minister-3887380 https://www.monitor.co.ug/uganda/newhttps://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-mao-justice-minister-3887380s/national/museveni-appoints-mao-justice-minister-3887380]</ref> |- |[[:en:Attorney_General_of_Uganda|Ssaabawolereza wa gavumenti]] |[[Kiryowa Kiwanuka]] |- |[[:en:Ministry_of_Defence_(Uganda)|Minisita w'ebyokwerinda n'ensonga z'abazirwanako]] | Oboth Markson Jacob |- |[[:en:Ministry_of_Local_Government_(Uganda)| Minisita wa gavumenti ez'ebitundu]] |[[Raphael Magyezi]] |- |[[:en:Ministry_for_Karamoja_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku nsonga za Karamoja]] |Peter Lokeris |- |[[:en:Ministry_of_Energy_and_Mineral_Development_(Uganda)|Minisita wamasanyalaze n'obugagga obwensibo]] |[[Ruth Nankabirwa]] |- |[[:en:Ministry_of_Information_and_Communications_Technology_(Uganda)|Minisita w'amawulire n'okulungamya eggwanga]] |[[Chris Baryomunsi]] |- |[[:en:Ministry_of_Science,_Technology_and_Innovation_(Uganda)|Minisita wa ssaayansi, tekinologiya n'obuyiiya]] |[[Monica Musenero]] |- |Minisita avunaanyizibwa ku guno na guli mu ofiisi ya ssabaminisita |[[Justine Lumumba Kasule]] |- |[[:en:Ministry_of_Disaster_Preparedness_and_Refugees_(Uganda)|Minisita avunanyizibwa ku bibamba n'ebigwa tebiraze kwossa ensonga z'abanoonyi b'obubudamu]] |[[Hilary Onek|Hillary Onek]] |- |[[:en:Ministry_of_Tourism,_Wildlife_and_Antiquities_(Uganda)|Minisita avuunaanyizibwa kubyobulambuzi]] |[[:en:Tom_Butime|Tom Butime]] |- |Minisita avunaanyizibwa ku nsonga z'obwa pulezidenti |[[:en:Milly_Babirye_Babalanda|Milly Babirye Babalanda]] |- |Minisita avunaanyizibwa ku butebenkevu |[[Jim Muhwezi]] |- |Nampala wa gavumenti |[[Denis Obua (politician)|Denis Hamson Obua]] |- |[[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisita w'ekikula kyabantu]] |[[Betty Amongi]] |- |[[Kampala Capital City Authority|Minisita avunaanyizibwa ku nsonga za Kampala]] |[[:en:Misi_Kabanda|Minsa Kabanda]] |} == Baminisita ababeezi == Luno lwelukalala lwa ba minisita ababeezi oba abamyuuka ba ba minisita [[Yuganda|Uganda]] : {| class="wikitable" !Ministry !Minister of State |- |Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kulondoola ebyenfuna |[[Beatrice Akello Akori]] |- |Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku mpisa n'obuntubulamu |[[Rose Lilly Akello|Rose Akello]] |- |Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti |[[:en:Diana_Nankunda_Mutasingwa|Diana Nankunda Mutasingwa]] |- |[[:en:Ministry_of_Disaster_Preparedness_and_Refugees_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa kubigwa bitalaze nabanoonyi b'obubudamu]] |[[Lilian Aber|Lillian Aber]] |- |Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku mambuka ga Uganda |Omona Keneth |- |[[:en:Ministry_for_Karamoja_Affairs_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga za Karamoja]] |Wamala Nambozo Florence |- |Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kanyigo ka Luweero n'ebitundu bya Rwenzori |''[[Alice Kaboyo]]'' |- |Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga za Teso |[[Clement Kenneth Ongalo Obote]] |- |Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga za Bunyoro |[[Jenipher Namuyangu|Kacha Jenipher Namuyangu]] |- |Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'omukago gwamawanga agobuvanjuba bwa Afirika |[[:en:Maggie_Magode_Ikuya|Maggie Magode Ikuya]] |- |[[:en:Ministry_of_Agriculture,_Animal_Industry_and_Fisheries_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byobulimi]] |[[Fred Bwiino Kyakulaga]] |- |[[:en:Ministry_of_Agriculture,_Animal_Industry_and_Fisheries_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byobuvubi]] |[[Hellen Adoa]] |- |[https://en.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Agriculture,_Animal_Industry_and_Fisheries_(Uganda)]Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku magana |[[:en:Bright_Rwamirama|Bright Rwamirama]] |- |[[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa kubyokwerinda]] |__ |- |[[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'abazirwanako]] |[[Huda Oleru]] |- | [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byenjigiriza mu matendekero agawaggulu]] |[[John Chrysestom Muyingo|John Chrysostom Muyingo]] |- |[[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byenjigiriza ebisookerwako]] |[[Joyce Moriku]] |- |[[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byemizannyo]] |[[:en:Peter_Ogwang|Peter Ogwang]]<ref name="CabfillR" /> |- |[[:en:Ministry_of_Energy_and_Mineral_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byamasanyalaze]] |[[Sidronius Opolot Okasai]] |- |[[:en:Ministry_of_Energy_and_Mineral_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byobugagga obw'omuttaka]] |[[:en:Phiona_Nyamutoro|Nyamutooro Phiona]] |- |[[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku guno na guli mu minisitule y'ebyensimbi]] |[[Henry Musaasizi]] |- |[[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kutekateekera eggwanga mu minisitule y'ebyensimbi]] |[[:en:Amos_Lugoloobi|Amos Lugoloobi]] |- |[[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku ba musiga nsimbi]] |[[Evelyn Anite]] |- |[[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku bibiina ebiwozi by'ensimbi]] |[[:en:Haruna_Kasolo_Kyeyune|Haruna Kasolo Kyeyune]] |- |[[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byentambula]] |[[Fred Byamukama]] |- |[[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)| Minisita omubeezi avunaanyizibwa kubyemirimu]] |[[Musa Ecweru|Musa Echweru]] |- |[[Minisitule y'ebyamazzi n'obutonde bw'ensi (Uganda)| Minisita omubeezi avunaanyizibwa kubyamazzi]] |[[Aisha Sekindi|Aisha Sekkindi]] |- |[[:en:Ministry_of_Water_and_Environment_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku butonde bwensi]] |[[Beatrice Atim Anywar]] |- |[[:en:Ministry_of_Lands,_Housing_and_Urban_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byamayumba]] |[[Persis Namuganza]] |- | [[:en:Ministry_of_Lands,_Housing_and_Urban_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nkulakulana y'ebibuga]] |[[:en:Kania_Obiga|Kania Obiga]] |- |[[:en:Ministry_of_Lands,_Housing_and_Urban_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ebyettaka]] |[[Sam Mayanja]] |- |[[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku guno na guli mu minisitule y'ebyobulamu]] |[[Kawoya Bangirana]] |- |[[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byobulamu ebisookerwako]] |[[Mugisha Muhanga Margaret|Margaret Muhaanga]] |- |[[:en:Attorney_General_of_Uganda|Omumyuka wa Ssabawoloereza]] |[[:en:Jackson_Kafuuzi|Jackson Kafuuzi]] |- |[[:en:Ministry_of_Trade,_Industry_and_Cooperatives_(Uganda)|Minisita Omubeezi ow'ebyamakolero]] |[[David Bahati]] |- |[[:en:Ministry_of_Trade,_Industry_and_Cooperatives_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ebibiina by'obweggassi]] |[[:en:Frederick_Ngobi_Gume|Frederick Ngobi Gume]] |- |[[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga za Kampala]] |[[Kabuye Kyofatogabye]] |- | [[:en:Ministry_of_Foreign_Affairs_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nkolagana ya Uganda namawanga amalala]] |[[Henry Oryem Okello]] |- |[[:en:Ministry_of_Foreign_Affairs_(Uganda)|Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga zamawanga agatwetoloodde]] |[[:en:John_Mulimba|John Mulimba]] |- |[[:en:Ministry_of_Local_Government_(Uganda)|Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu]] |[[Victoria Rusoke Businge|Victoria Rusoke]] |- |[[:en:Ministry_of_Tourism,_Wildlife_and_Antiquities_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa kubyobulambuzi]] |[[Martin Mugarra]] |- |[[:en:Ministry_of_Information_and_Communications_Technology_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku tekinologiya w'ebyempuliziganya]] |[[Joyce Nabbosa Ssebugwawo|Joyce Ssebugwawo]] |- |[[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ekikula kyabantu n'obuwangwa]] |[[Peace Mutuuzo]] |- | [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'abaana n'abavubuka]] |[[Dr.Balaamu Barugahare Attenyi|Balam Barugahara Ateenyi]] |- | [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga zabakozi]] |[[:en:Davinia_Esther_Anyakun|Anyakun Esther Davinia]] |- |[[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'abakadde]] |[[Gidudu Mafaabi]] |- | [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'abantu abaliko obulemu]] |[[Hellen Asamo]] |- |[[:en:Ministry_of_Internal_Affairs_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'omunda mu ggwanga]] |[[:en:David_Muhoozi|David Muhoozi]] |- |[[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'abakozi ba gavumenti]] |[[:en:Grace_Mary_Mugasa|Grace Mary Mugasa]] |- |Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'obusuubuzi |[[Wilson Mbadi|Wilson Mbasu Mbadi]] |- |Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kulungamya eggwanga |Kabyanga Godfrey Baluku |} == Laba ne == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi mu Uganda]] * [[:en:List_of_presidents_of_Uganda|Olukalala lwa bapulezidenti ba Uganda]] np9ft5dbb6buuftbi0yqylp8bqlwt05 Asaba Jumah 0 11103 54545 54188 2026-06-12T22:12:11Z ~2026-34647-37 11279 /* */ 54545 wikitext text/x-wiki {| class="infobox vcard" style="float:right; width:270px; border:1px solid #aaa; background:#f9f9f9; font-size:90%;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%; background:#ddd;" | {{{name|Asaba Jumah}}} |- | colspan="2" style="text-align:center;" | [[File:{{{image|Asaba Jumah1.png}}}|frameless|250px|alt={{{alt|{{{name|Asaba Jumah}}}}}}]] {{#if:{{{caption|}}}|<div style="text-align:center; font-size:85%;">{{{caption}}}</div>}} |- ! Born | {{{birth_name|Asaba Jumah}}}<br>{{Birth date and age|df=y|2005|09|23}}<br>{{{birth_place|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}} |- ! Origin | {{{origin|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}} |- ! Citizenship | {{{citizenship|[[:en:Ugandan|Ugandan]]}}} |- ! Occupation | {{{occupation|Musician, actor, author}}} |- |- ! Education | {{{education|[[:en:Makerere University:|Makerere University]]}}} |- ! Years active | {{{years_active|2010-present}}} |- ! Known for | {{{known_for|[[:en:Acting|Acting]]}}} |- ! Spouse | {{{spouse|[[Nakanjako Naume]]}}} (m. {{{marriage_date|2025}}}) |- ! Website | {{{website|[https://www.asabajumah.top/ www.asabajumah.top]}}} |} '''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, [[:en:musician|musician]], and [[:en:Author|author]].<ref name="auto2">{{Cite web |title=Asaba Jumah - Age, Net Worth, Movies, Family & Personal Details|url=https://www.webseriesdekho.com/celebrity/asaba-jumah/ |access-date=2026-04-25 |website=Web Series|language=en-US}}</ref><ref name="auto7"></ref> He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]] as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his hit songs ''Am Feelinng Lonely'' and ''My Love''. He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media.<ref name="auto1"></ref> His debut music singles, ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe'', was released in 2026 and is available on major streaming platforms. == Early life == [[File:Asaba Jumah.png|thumb|Asaba Jumah in 2026]] Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music. == Personal life == [[File:Asaba Jumah with his wife.png|thumb|Asaba Jumah with his wife Nakanjako Naume]] He is the son of Mr. Muhumuza Elias and Ms. Balikya Hadijah. Since April 11, 2025, Asaba Jumah has been married to Nakanjako Naume.<ref name="auto2"></ref> == Career == === Film === [[File:Asaba Jumah at IFF awards in 2026.png|thumb|Asaba Jumah at IFF awards in 2026]] Jumah began acting professionally in 2011. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda.<ref name="auto1">{{Cite web |title=Asaba Jumah at The talent manager|url=https://www.thetalentmanager.com/talent/238042/asaba-jumah |access-date=2026-04-25 |website=Talent Manager|language=en-US}}</ref> His work spans action‑driven films and dramatic narratives.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Asaba Jumah full movies list|url=https://www.fantasyboxofficegame.com/people/tmdb-6077619 |access-date=2026-04-25 |website=Fantasybox|language=en-US}}</ref> His career gained media recognition as a recognized actor in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref> === Music === [[File:Asaba Jumah in 2025.png|thumb|Asaba Jumah in 2025]] In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut singles ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe''.<ref name="auto4">{{Cite web |title=Asaba Jumah - All songs|url=https://tidal.com/artist/77292471 |access-date=2026-04-25 |website=TIDAL|language=en-US}}</ref> The song released on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film. == Filmography == * '''[[:en:Titanic II (film)|Titanic II]]''' (2010) - as Felix <ref name="auto2"></ref> * '''The Return Of Uncle Benon''' (2011) - as Alex * '''[[:en:Escape from Uganda|Escape from Uganda]]''' (2013) - as Moses <ref name="auto3"></ref> * '''Ejjini lye ntwetwe''' (2015) - as Muzafaru * '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato * '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah * '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix * '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter <ref name="auto3"></ref> * '''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim <ref name="auto3"></ref> * '''Once Upon a Time in Uganda''' (2023) - as Alex * '''Eaten Alive in Uganda''' (2026) - as Moses <ref name="auto3"></ref> * '''Who Killed Captain Alex 2''' (2026) - as Sound editor == Discography == * '''Am Feelinng Lonely''' (2026) * '''My Love''' (2026) * '''Gwe''' (2026)<ref name="auto4"></ref> == Recognition and awards == Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> === Awards === * '''Black Films Award''' - 2025 * '''IFF Award''' - 2026 * '''UTE Award''' - 2026<ref name="hoima.club2"></ref> ==Publications== ===Books=== * '''The Last Light of Nambale''' (2026) * '''THE WHISPERS OF KALENGA FOREST''' (2026) * '''The Smiling Man in Room 13''' (2026)<ref name="asabajumah.top1">{{Cite web |title=Asaba Jumah all books|url=https://www.asabajumah.top/books.html |access-date=2026-05-23 |website=Asaba Jumah|language=en-US}}</ref> * '''I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting''' (2026)<ref name="auto7">{{Cite web |title=I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting on Google Books|url=https://books.google.co.ug/books/about?id=FV3cEQAAQBAJ&redir_esc=y |access-date=2026-05-24 |website=[[:en:Google Books|Google Books]]|language=en-US}}</ref> * '''THE HOUSE BENEATH BLACK HILL''' (2026) * '''Bobi Wine: From Music Star to Voice of the People''' (2026) * '''Whispers of the Heart''' (2026) == See also == * [[:en:Nabwana I.G.G.|Nabwana I.G.G.]] * [[:en:November Tear|November Tear]] * [[:en:Kyenvu|Kyenvu]] == References == <references/> == External links == {{DEFAULTSORT:Jumah, Asaba}} [[Category:Actors from Uganda]] [[Category:Male musicians from Uganda]] * [http://www.asabajumah.top/ Official Website] *[https://www.imdb.com/name/nm18243050/ Asaba Jumah] on [[:en:IMDb|IMDb]] * [https://www.themoviedb.org/person/6077619-asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TMDb|TMDb]] * [https://web.archive.org/web/20260426100158/https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290 Asaba Jumah] on [[:en: Apple Music|Apple Music]] *[https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY/ Asaba Jumah] on [[:en:Spotify|Spotify]] * [https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Amazon Music|Amazon Music]] * [https://www.deezer.com/us/artist/383696591/ Asaba Jumah] on [[:en: Deezer|Deezer]] * [https://tidal.com/artist/77292471/ Asaba Jumah] on [[:en: TIDAL|TIDAL]] * [https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/ Asaba Jumah] on [[:en:TV Guide|TV Guide]] * [https://musicbrainz.org/artist/4e15ab99-a9bd-4803-a5e3-38f7c3c1d4a1/ Asaba Jumah] on [[:en: MusicBrainz|MusicBrainz]] * [https://instagram.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Instagram|Instagram]] * [https://youtube.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: YouTube|YouTube]] *[https://www.facebook.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Facebook|Facebook]] * [https://www.twitter.com/asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Twitter|Twitter]] *[https://www.tikitok.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TikTok|TikTok]] 74t2de9hp9y8nousavw0vuzkshj1pem 54548 54545 2026-06-12T22:14:12Z ~2026-34647-37 11279 /* */ 54548 wikitext text/x-wiki {| class="infobox vcard" style="float:right; width:270px; border:1px solid #aaa; background:#f9f9f9; font-size:90%;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%; background:#ddd;" | {{{name|Asaba Jumah}}} |- | colspan="2" style="text-align:center;" | [[File:{{{image|Asaba Jumah1.png}}}|frameless|250px|alt={{{alt|{{{name|Asaba Jumah}}}}}}]] {{#if:{{{caption|}}}|<div style="text-align:center; font-size:85%;">{{{caption}}}</div>}} |- ! Born | {{{birth_name|Asaba Jumah}}}<br>{{Birth date and age|df=y|2005|09|23}}<br>{{{birth_place|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}} |- ! Origin | {{{origin|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}} |- ! Citizenship | {{{citizenship|[[:en:Ugandan|Ugandan]]}}} |- ! Occupation | {{{occupation|Musician, actor, author}}} |- |- ! Education | {{{education|[[:en:Makerere University|Makerere University]]}}} |- ! Years active | {{{years_active|2010-present}}} |- ! Known for | {{{known_for|[[:en:Acting|Acting]]}}} |- ! Spouse | {{{spouse|[[Nakanjako Naume]]}}} (m. {{{marriage_date|2025}}}) |- ! Website | {{{website|[https://www.asabajumah.top/ www.asabajumah.top]}}} |} '''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, [[:en:musician|musician]], and [[:en:Author|author]].<ref name="auto2">{{Cite web |title=Asaba Jumah - Age, Net Worth, Movies, Family & Personal Details|url=https://www.webseriesdekho.com/celebrity/asaba-jumah/ |access-date=2026-04-25 |website=Web Series|language=en-US}}</ref><ref name="auto7"></ref> He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]] as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his hit songs ''Am Feelinng Lonely'' and ''My Love''. He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media.<ref name="auto1"></ref> His debut music singles, ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe'', was released in 2026 and is available on major streaming platforms. == Early life == [[File:Asaba Jumah.png|thumb|Asaba Jumah in 2026]] Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music. == Personal life == [[File:Asaba Jumah with his wife.png|thumb|Asaba Jumah with his wife Nakanjako Naume]] He is the son of Mr. Muhumuza Elias and Ms. Balikya Hadijah. Since April 11, 2025, Asaba Jumah has been married to Nakanjako Naume.<ref name="auto2"></ref> == Career == === Film === [[File:Asaba Jumah at IFF awards in 2026.png|thumb|Asaba Jumah at IFF awards in 2026]] Jumah began acting professionally in 2011. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda.<ref name="auto1">{{Cite web |title=Asaba Jumah at The talent manager|url=https://www.thetalentmanager.com/talent/238042/asaba-jumah |access-date=2026-04-25 |website=Talent Manager|language=en-US}}</ref> His work spans action‑driven films and dramatic narratives.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Asaba Jumah full movies list|url=https://www.fantasyboxofficegame.com/people/tmdb-6077619 |access-date=2026-04-25 |website=Fantasybox|language=en-US}}</ref> His career gained media recognition as a recognized actor in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref> === Music === [[File:Asaba Jumah in 2025.png|thumb|Asaba Jumah in 2025]] In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut singles ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe''.<ref name="auto4">{{Cite web |title=Asaba Jumah - All songs|url=https://tidal.com/artist/77292471 |access-date=2026-04-25 |website=TIDAL|language=en-US}}</ref> The song released on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film. == Filmography == * '''[[:en:Titanic II (film)|Titanic II]]''' (2010) - as Felix <ref name="auto2"></ref> * '''The Return Of Uncle Benon''' (2011) - as Alex * '''[[:en:Escape from Uganda|Escape from Uganda]]''' (2013) - as Moses <ref name="auto3"></ref> * '''Ejjini lye ntwetwe''' (2015) - as Muzafaru * '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato * '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah * '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix * '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter <ref name="auto3"></ref> * '''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim <ref name="auto3"></ref> * '''Once Upon a Time in Uganda''' (2023) - as Alex * '''Eaten Alive in Uganda''' (2026) - as Moses <ref name="auto3"></ref> * '''Who Killed Captain Alex 2''' (2026) - as Sound editor == Discography == * '''Am Feelinng Lonely''' (2026) * '''My Love''' (2026) * '''Gwe''' (2026)<ref name="auto4"></ref> == Recognition and awards == Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> === Awards === * '''Black Films Award''' - 2025 * '''IFF Award''' - 2026 * '''UTE Award''' - 2026<ref name="hoima.club2"></ref> ==Publications== ===Books=== * '''The Last Light of Nambale''' (2026) * '''THE WHISPERS OF KALENGA FOREST''' (2026) * '''The Smiling Man in Room 13''' (2026)<ref name="asabajumah.top1">{{Cite web |title=Asaba Jumah all books|url=https://www.asabajumah.top/books.html |access-date=2026-05-23 |website=Asaba Jumah|language=en-US}}</ref> * '''I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting''' (2026)<ref name="auto7">{{Cite web |title=I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting on Google Books|url=https://books.google.co.ug/books/about?id=FV3cEQAAQBAJ&redir_esc=y |access-date=2026-05-24 |website=[[:en:Google Books|Google Books]]|language=en-US}}</ref> * '''THE HOUSE BENEATH BLACK HILL''' (2026) * '''Bobi Wine: From Music Star to Voice of the People''' (2026) * '''Whispers of the Heart''' (2026) == See also == * [[:en:Nabwana I.G.G.|Nabwana I.G.G.]] * [[:en:November Tear|November Tear]] * [[:en:Kyenvu|Kyenvu]] == References == <references/> == External links == {{DEFAULTSORT:Jumah, Asaba}} [[Category:Actors from Uganda]] [[Category:Male musicians from Uganda]] * [http://www.asabajumah.top/ Official Website] *[https://www.imdb.com/name/nm18243050/ Asaba Jumah] on [[:en:IMDb|IMDb]] * [https://www.themoviedb.org/person/6077619-asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TMDb|TMDb]] * [https://web.archive.org/web/20260426100158/https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290 Asaba Jumah] on [[:en: Apple Music|Apple Music]] *[https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY/ Asaba Jumah] on [[:en:Spotify|Spotify]] * [https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Amazon Music|Amazon Music]] * [https://www.deezer.com/us/artist/383696591/ Asaba Jumah] on [[:en: Deezer|Deezer]] * [https://tidal.com/artist/77292471/ Asaba Jumah] on [[:en: TIDAL|TIDAL]] * [https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/ Asaba Jumah] on [[:en:TV Guide|TV Guide]] * [https://musicbrainz.org/artist/4e15ab99-a9bd-4803-a5e3-38f7c3c1d4a1/ Asaba Jumah] on [[:en: MusicBrainz|MusicBrainz]] * [https://instagram.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Instagram|Instagram]] * [https://youtube.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: YouTube|YouTube]] *[https://www.facebook.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Facebook|Facebook]] * [https://www.twitter.com/asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Twitter|Twitter]] *[https://www.tikitok.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TikTok|TikTok]] 8jlc45vs8ztos8bugo0jj6tzkf5i6vv Buhimba United Saints F.C. 0 11158 54465 54134 2026-06-12T21:27:38Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54465 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buhimba United Saints FC''' kiraabu ya Uganda ey'omupiira, era emanyiddwa nga '''"The Bunyoro Saints"''' eyatandikibwawo mu 2009. Bavuganya mu mpaka za FUFA Big League. era nga baluubirira okutumbula n’okutumbula ebitone by’omupiira mu kitundu, okukubiriza abawagizi, n’okukola enkolagana ennungi mu kitundu. Mu sizoni ya 2024-2025, mu kiseera kino bali ku ntikko ya liigi. == Ekisaawe == Buhimba United FC ezannya emipiira gyayo egy'awaka okumala akaseera ku kisaawe kya Kigaaya p Play Grounds e [[Hoima]] * FUFA Big League * BUL FC * [[Olukalala lwa kiraabu z'omupiira mu Uganda|Olukalala lwa Kiraabu z'omupiira mu Uganda]] * Uganda Premier League * [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] [[Category:Hoima]] ewn1hov9c6tydprafbvauguixfig1ui Carol Nakimera 0 11179 54602 37273 2026-06-13T04:44:48Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54602 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Carol Nakimera''' ( '''yazaalibwa''' :1974 - '''Yafa''' :19 September 2003) yali muyimbi Munnayuganda, mu myaka gya 1980 ne 1990 mu Yuganda yeyali omuyimbi ow'etutumu. Yasiimibwa nnyo olw'ekitone n'ebika ebyenjawulo mu maloboozi ge, <ref name=":1">{{Cite web|title=Suisseman Ngoy's dance strokes freeze forever|url=https://www.newvision.co.ug/news/1493473/suisseman-ngoy-dance-strokes-freeze-forever|access-date=2025-03-30|website=New Vision}}</ref> yakolagananga n'ebibiina nga Pride Band, [[Afrigo Band]], ne Super Rockets Jazz Band. <ref>{{Cite web|date=2021-03-15|title=Music in Uganda - Ugandan Music Genres {{!}} the Uganda Guide|url=https://www.theugandaguide.com/ugandan-music|access-date=2025-03-30|language=en-US}}</ref> "Omusujja" <ref name=":1" />ne "Genda y'Olabe." z'enyimba ezasinga okumufula ow'etutumu. Yayolesanga omutindo ogw'amaanyi mu butambi obw'okutereka n’okuyimba layivu. Nakimera ne bw'ategezangamu yali amanyiddwa nnyo olw'obusobozibwe mu kuyimba. <ref name=":2">{{Cite web|title=Nakimera: A melody stilled|url=https://www.newvision.co.ug/news/1259716/nakimera-melody-stilled|access-date=2025-03-30|website=New Vision}}</ref> Nakimera era yali mulwanirizi wa ddembe ly'abakyala ng’ayita mu nnyimba n’ebivvulu bye. <ref name=":3">{{Cite web|title=Female Singers Not Yet Independent|url=https://www.newvision.co.ug/news/1068007/female-singers-independent|access-date=2025-03-30|website=New Vision}}</ref> == Ensibuko n’Emirimu == Carol Nakimera yajagulizibwa nga munayuganda omuyimbi owetutumu, omu kubayimbi abalina ekitone ky'okuyimba ku bintu ebingi eby'omulembe gwe. <ref name=":0">{{Cite web|date=2021-01-04|title=Carol Nakimera, a versatile artist|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/carol-nakimera-a-versatile-artist-1723144|access-date=2025-03-30|website=Monitor|language=en}}</ref> Yazaalibwa mu Uganda, yamanyibwa nnyo mu kisaawe ky’okuyimba enyimba z'oluganda mu biseera bbandi nga zamaanyi mu Yuganda. Omulimu gwa Nakimera bwe yayimba n’ebibiina eby’amaanyi mu biseera ebyo we yatandikira omulimu gw'okuyimba omuli Pride Band, Afrigo Band, ne Super Rockets Jazz Band, n’ayolesa obukugu ng'akyukira wamu n'ebika by’ennyimba olwo eddoboozi ly'elyamanyi n’elikwata abalabi omubabiro. <ref>{{Cite web|title=Uganda's top Female voices|url=https://www.newvision.co.ug/news/1333988/ugandas-female-voices|access-date=2025-03-30|website=New Vision}}</ref> Banne bamuwanga ekitibwa kingi olw'eddoboozi lye n’okubeerawo kwe ku siteegi. Omuyimbi [[Frank Mbalire]] ne banne bamunyonyola nga "monster in the studio," olw'ekitone ky'okuyimba n'obusobozi bwe okuwereza obulungi ennyo awatali kw'etekateka kw'amanyi. "Omusujja" <ref>{{Cite web|last=Zziwa|first=Hassan Badru|date=2018-10-02|title=Who really composed the classic hit, Omusujja?|url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/who-really-composed-the-classic-hit-omusujja/|access-date=2025-03-30|website=The Observer|language=en-US}}</ref> ne "Genda y'Olabe," z'ezimu ku nyimba ezimanyidwa ennyo era ezikyajjukirwa mu byafaayo by'okuyimba mu yuganda. Wadde nga yalina ekitone ekitagambika, Nakimera yali amanyiddwa ng'omuntu ow’eddembe newankubadde nga yalina ekitone ekiteeganika. Yateranga okwosa mu kwegezaamu, nga yesiga busobozi bwe mukumasamasa mu biseera by’okulaga ekivuulu. <ref name=":0">{{Cite web}}</ref> Mu 1995, Nakimera yatandika omulimu gy’okulwanirira eddembe ly'abakyala mu 1995 nga yakulira ekitongole Abakyala si Mmele mweyasinzira okutegeke ebivvulu ebitumbula abakyala ng’ali wamu n’abakyala abayimbi nga Sarah Birungi ne [[Joanita Kawalya|Joanitah Kawalya]]. <ref name=":3">{{Cite web}}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Carol Nakimera yazaalibwa mu 1974 mu Uganda. Yakula era yasomera Kenya, mu buto bwe yayimbanga mu kkwaaya ey’essomero. <ref>{{Cite web|title=Uganda's famous musicians over the years|url=https://www.newvision.co.ug/news/1508513/ugandas-famous-musicians|access-date=2025-03-30|website=New Vision}}</ref> Mu 1983 Nakimera yakola omulimu gw'okuyimba n’okuzina mu ‘super rockets band’ n’oluvannyuma mu September wa 2003 yafa kookolo w’ekibumba, naziikibwa e Luweero kisaasi mu maka ga nnyina.<ref name=":2">{{Cite web}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Here are the top Baganda female musicians|url=https://www.newvision.co.ug/news/1512129/baganda-female-musicians|access-date=2025-03-30|website=New Vision}}</ref> == Ennyimba == *  Omusujja * Abakulu * Holiday * Gendayo * Wabaaki * Sembera * Bye bye star * Kwiti kwiti == Enkolagana ne bbandis == * * The Jambo Stars 1987 * One Woman Army * Super Rockets Band * Vibrations band * Central Volcano * Twins band * California band * Afrigo band * Cross Roads Band  === Ennyimba z'abayimbi === * Oli musajjaki ne Umaru Katumba * Omukwano guluma, . * Omukwaano ogwe'wala === Abayimbi abalala abakwatagana nabo === * Sarah Birungi * Fred Maiso * Midi Mbaziira * [[Joanita Kawalya|Joanitah Kawalya omusajja omulala]] * Harry Lwanga <ref>{{Cite web|title=Kalungi's lens: Harry Lwanga and breaking silence over the years|url=https://www.newvision.co.ug/news/1510506/kalungis-lens-harry-lwanga-breaking-silence|access-date=2025-03-30|website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2020-07-06|title=Can Lwanga break the silence?|url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/can-lwanga-break-the-silence--1302366|access-date=2025-03-30|website=The EastAfrican|language=en}}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 8ho05my5ekt0l60eflq4bmchbyujnki Charles Lukwago 0 11221 54681 37751 2026-06-13T10:05:26Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54681 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Infobox football biography|name=Charles Lukwago|image=U1T6746.jpg|caption=|fullname=|birth_date={{birth date and age|1992|11|24|df=y}}|birth_place=[[Lugazi]], Uganda|height=1.81 m|position=[[Goalkeeper (association football)|Goalkeeper]]|currentclub=[[Hawassa City S.C.|Hawassa City]]|clubnumber=30|youthyears1=|youthclubs1=|years1=2011–2014|clubs1=[[Proline FC|Proline]]|caps1=|goals1=|years2=2014–2016|clubs2=[[SC Victoria University|Victoria University]]|caps2=|goals2=|years3=2015–2016|clubs3=[[Lweza FC|Lweza]]|caps3=|goals3=|years4=2016–2021|clubs4=[[Kampala Capital City Authority FC|KCCA]]|caps4=|goals4=|years5=2021–2023|clubs5=[[Saint George S.C.|Saint George]]|caps5=44|goals5=0|years6=2023&ndash;|clubs6=[[Hawassa City S.C.|Hawassa City]]|caps6=12|goals6=0|nationalyears1=2019–|nationalteam1=[[Uganda national football team|Uganda]]|nationalcaps1=23|nationalgoals1=0|club-update=16:24, 10 June 2023 (UTC)|nationalteam-update=16:24, 15 March 2023 (UTC)}} Charles Lukwago ( yazzalibwa 24 November 1992 ) munnayuganda omuzannyi w'amupiira omutendeke azannya nga [[:en:Goalkeeper_(association_football)|omukuumi wa ggoolo]] wa kiraabu ya [[:en:Ethiopian_Premier_League|Ethopian Premier League]] mu kibuga [[:en:Hawassa_City_S.C.|Hawassa]] wamu ne [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda national team]].<ref>https://uk.soccerway.com/players/charles-lukwago/483355/</ref><ref>https://www.national-football-teams.com/player/74394.html</ref> == Omulimu gwa kiraabu == Mu kiseera ky'ekyeya ekya 2021, Lukwago yakola endagaano ne kiraabu ya [[:en:Ethiopian_Premier_League|Ethopian Premier League]], [[:en:Saint_George_S.C.|Saint Geoorge]] eyali eye myaka ebiri.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kfm.co.ug/sports/ethiopias-st-george-fc-signs-cranes-keeper-lukwago.html |access-date=2025-06-29 |archive-date=2023-03-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329163719/https://www.kfm.co.ug/sports/ethiopias-st-george-fc-signs-cranes-keeper-lukwago.html |url-status=dead }}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 27prw0r51zojythigldqrjn9e0ngd7z Bright Rwamirama 0 11256 54406 38194 2026-06-12T17:47:11Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54406 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bright Kanyontore Rwamirama''' munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era [[:en:Army_officer|munnamagye]] eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule y'ebyobulimi avunaanyizibwa ku magana mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 1 Ogwomukaaga 2006. <ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Ono era yasigaza ekifo kye mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineti nga 16 Ogwokubiri 2009, <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> 27 Ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> ne 1 Ogwokusatu 2015.<ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> Rwamirama ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] okuva mu kulonda kwabonna okwaliwo mu 2001 <ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi . <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] nga 16 Ogwekuminebiri 1954. Bright Rwamirama yasomera mu Omungyenyi Primary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]] ku mutendera gwa O-Level ne Kololo High School okusoma haaya. Alina diguli eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne [[:en:Management|Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu]] gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku [[:en:British_Army|British Junior Staff College]] era nafuuna satifikeeti ya [[:en:Command_and_control|Junior Command and Staff Course]] wamu ne [[:en:Naval_Postgraduate_School|Naval Postgraduate School]], n'asoma [[:en:Management|Resource Management Course]] era nafuna satifikeeti. == Emirimu gye == Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga [[:en:Banker|Banking Officer]] oluvannyuma banka eno yatundibwa era nefuuka [[:en:Stanbic_Bank_(Uganda)_Limited|Stanbic Bank Uganda]] . Mu mwaka 1983, yeegatta ku bayeekera aba [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA), mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo lwekiyeekera]] n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu mwaka 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Finance|Dayirekita atwala eby'ensimbi]], mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF), mu 1995 era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa mu 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa mu 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]] . Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021 Yalondebwa okuba Minisita wamagana mu Gwomukaaga 2006, ekifo ky’akyalimu okutuuka mu Gwomusanvu 2025. == Ebirala == Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo [[:en:Conflict_resolution|okugonjoola obutakkaanya]], [[:en:Community_development|okutumbula enkulaakulana z'ebitundu]] [[:en:Sports|n'ebyemizannyo]] . == Laba ne == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] == Ebijuliziddwa == roay11pc9o4atqmy343qnn4wq9woye2 Bobby Lash B2C 0 11263 54313 48753 2026-06-12T13:36:06Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54313 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ssali Peterson''' amanyiddwa nga erya siteegi ye '''Bobby Lash B2C,''' Munnayuganda omuyimbi eyazaalibwa nga 20 Ogw'okuna 1992 mu [[Eddwaliro lya Mengo Hospital|ddwaaliro e Namirembe]] mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Kiwanuka |first=Ronald |date=29 April 2022 |title=8 Things You Didn't know about Bobby Lash B2C |url=https://hardrockmedia.org/2022/04/8-things-you-didnt-know-about-bobby-lash-b2c/ |access-date=2024-01-26 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref> Bobby Lash yazaalibwa mu maka g'omwami Ssali Peter ne Mukyala Nabukeera Teopista. [[:en:Professional_musician|Muyimbi mutendeke]] ayimbira wansi w'ekibiina ekikola ennyimba ekya [[:en:B2C_Entertainment|B2C Entertainment]] okuva mu mwaka gwa 2016. <ref>{{Cite web |title=B2C Biography, Profile, Facts, Life Story, About B2C |url=https://pearltunes.com/B2C/biography |access-date=2024-01-26 |website=Pearl Tunes |language=en}}</ref> == Okusoma kwe == Bobby Lash okusoma yakutandikira mu ssomero lya Lwagula memorial primary school erisangibwa mu divizoni y’e Makindye okuva mu mwaka gwa 1998 okutuuka mu mwaka gwa 2005 lwe yamaliriza emisomo gye ku ddaala lya pulayimale. Oluvannyuma yeegatta ku Crested secondary school mu [[:en:Makindye_Division|divizoni y'e Makindye]] mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] gyeyamalira S.4. Bobby Lash yamaliriza emisomo gye egya ssiniya mu mwaka gwa 2011 n'afuna satifikeeti ey'okumaliriza Siniya Ey'omukaaga okuva mu [[:en:Uganda_National_Examinations_Board|kitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu ggwanga ekya Uganda National Examinations Board]] . <ref>{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=23 September 2016 |title=B2C (Born 2 Conquer) : A promising trio for the industry – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201609/features/b2c-born-2-conquer-a-promising-trio-for-the-industry.html#:~:text=Bobby%20Lash,-Peterson%20Ssali,%20aka&text=The%2023-year-old%20is,Social%20Administration%20at%20Kyambogo%20University. |access-date=2024-01-26 |language=en-US}}</ref> Mu kiseera nga akyasoma, Bobby Lash yatandika okuyimba ne bayizi banne (Delivad Julio), ( [[Mr.bLee B2C|Mr. Lee B2C]] ) bonsatule ne bakola ekibiina kyabwe eky'okuyimba ekiyitibwa Born To Conquer oba [[:en:B2C_Entertainment|B2C Entertainment]] <ref>{{Cite web |last=Kiwanuka |first=Ronald |date=29 April 2022 |title=8 Things You Didn't know about Bobby Lash B2C |url=https://hardrockmedia.org/2022/04/8-things-you-didnt-know-about-bobby-lash-b2c/ |access-date=2024-01-26 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=14 May 2016 |title=One on One with the talented B2C singers, here is all you need to know about them |url=https://bigeye.ug/one-on-one-with-the-talented-b2c-singers-here-is-all-you-need-to-know-about-them/ |access-date=2024-01-26 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Ku myaka emito, Bobby Lash yatandika okuyimba okw'ekikugu mu 2016 n’oluyimba olw'amuggulira oluggi lwe yatuuma Tokigeza bweyali yaakava mu ssomero. <ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=15 June 2016 |title=B2C singers release new song – "Tokigeza" |url=https://bigeye.ug/b2c-singers-release-new-song-tokigeza/ |access-date=2024-01-26 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Tokigeza lwateekebwateekebwa pulodyusa omututumufu amanyiddwa nga Diggy Baur okuva mu Sound Cover records nga mu kiseera kino eyitibwa Mwoto Studio. Tokigeza yawangula okubeera oluyimba olusinga obulungi mu mwaka okusinziira ku kulonda kw'abawagizi mu awaadi za Uganda Music Awards mu lubu lw'abavubuka mu mwaka gwa 2016. <ref>{{Cite web |last=Atwiine |first=Simon Peter |date=9 June 2017 |title=Eddy Kenzo leads in The Uganda Music Awards |url=https://eagle.co.ug/2017/06/09/eddy-kenzo-leads-uganda-music-awards/ |access-date=2024-01-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Bobby Lash asobodde okufulumya ennyimba eziwerako ezikutteyo n'ezo zaakoze n'abayimbi abalala bonssatule mu kibiina kyaabwe ekya B2C. == Okusunsulwa kwa Afrima == Bobby Lash ng'ali wamu ne bammemba banne mu kibiina ( '''Delivad Julio''' ) ne ( '''[[Mr.bLee B2C|Mr. Lee B2C]]''' ) baasunsulwa okwetaba mu ngule za [[:en:All_Africa_Music_Awards_2021|All Africa Music Awards 2021]] oluvannyuma lw'okukola oluyimba olwakwatayo ennyo lwebaakola ne muyimbi munaabwe [[David Lutalo]] olwatuumibwa '''Awo''' . <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=23 September 2021 |title=Kenzo, Rema, Spice, Afrie, Shivanah, B2C, Bebe Cool nominated at 2021 AFRIMAs |url=http://mbu.ug/2021/09/23/eddy-kenzo-rema-spice-diana-afrie-shivanah-b2c-nominated-at-2021-afrimas/ |access-date=2024-01-26 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Abayimbi bano abassatu aba Uganda baasunsulwa n'abayimbi abamaanyi mu Afrika okuli;Toofan okuva [[Togo|e Togo]], [[:en:Sauti_Sol|Sauti Sol]] ne [[:en:Mi_Casa|Mi Casa]] . <ref>{{Cite web |date=23 September 2021 |title=All Africa Music Awards 2021: All the nominees |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/all-africa-music-awards-2021-all-nominees |access-date=2024-01-26 |website=Music in Africa |language=en}}</ref> Bobby Lash ne bamemba banaabwe ( '''Delivad Julio''' ne [[Mr.bLee B2C|Mr. Lee B2C]] ) tebavaayo nga bawanguzi ba ngule eyo mu lubu lwebaalimu wabula okusunsulwa kuno kwayongera obuganzi n'ettutumu lyaabwe ng'abayimbi ba Uganda abaali basambye akaggi. <ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=12 January 2021 |title=Uganda's Eddy Kenzo nominated in best fan base award category as B2C receives nomination nod for song of the year |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2021/01/ugandas-eddy-kenzo-nominated-in-best-fan-base-award-category-as-b2c-receives-nomination-nod-for-song-of-the-year.html |access-date=2024-01-26 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> == Awaadi zaawangudde == Bobby Lash awangudde awaadi ez'enjawulo mu mulimu gwe ng'ali wamu ne kkampuni ye emanyiddwa nga [[:en:B2C_Entertainment|B2C Entertainment]] . Wansi z'awaadi z’awangudde. === Awaadi n’okusunsulwa === '''2021 – Awaadi za Hipipo''' <ref>{{Cite web |title=Winners – HiPipo Music Awards |url=https://hma.hipipo.com/winners/ |access-date=2024-01-26 |language=en-GB}}</ref> . * Oluyimba lwa zouk olusinga obulungi (Gutujja) ne [[Rema Namakula]] * Oluyimba olwasinga lweyakola ne muyimbi mune (Gutujja) '''2021 – Awaadi ya Janzi''' * Omuyimbi wa Afro zouk ow'enjawulo ow'omwaka <ref>{{Cite web |last=Mugisha |first=Mugibson |date=13 December 2021 |title=FULL LIST: Winners At The Maiden Janzi Awards – MUGIBSON |url=https://mugibson.com/maiden-janzi-awards-winners/ |access-date=2024-01-26 |website=mugibson.com |language=en-US}}</ref> '''2018 – Awaadi za Zzina''' <ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=30 March 2018 |title=Fik Fameika, B2C & Mowzey Radio Win Big At the 2017–2018 Zinna Awards |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2018/03/30/fik-fameikab2c-mowzey-radio-win-big-at-the-2017-2018-zinna-awards/ |access-date=2024-01-26 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> * Oluyimba lw'omwaka (Gutamiza) lwebakole ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]] * Oluyimba olwasinga lwebakola n'omuyimbi omulala (Gutamiza) * Oluyimba lwa Afro Beat olusinga obulungi (Nyongera) '''2017 – Awaadi za Uganda Entertainment''' * Ekibiina ky'okuyimba ekisinga obulungi <ref>{{Cite web |date=5 August 2017 |title=FULL LIST: Eddy Kenzo, B2C Win Big at Uganda Music Awards |url=https://chimpreports.com/full-list-eddy-kenzo-b2c-win-big-at-uganda-music-awards/ |access-date=2024-01-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Bayimbi]] n4da97dlnqjayo67tpw36luks7m79dm Chwa I owa Buganda 0 11289 54752 44551 2026-06-13T10:39:32Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54752 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Chwa I Nabakka''' (era liwandiikibwa nga Ccwa) yali [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] [[W'obwa kabaka|w'obwakabaka]] [[Buganda|bwa Buganda]] . Yafuga wakati w’ekyasa eky’ekkumi n’ena. Yeeyali Kabaka wa Buganda ow'okubiri. == Okulinnya ku namulondo == Yali mutabani wa [[Kintu|kabaka Kato Kintu]], kabaka wa Buganda eyasooka, eyafuga ku ntandikwa y’ekyasa eky’ekkumi n’ena. Maama we yali Nambi Nantuttululu, ow’ [[ekika ky’engeye]]. Yalinnya ku namulondo oluvannyuma lw’okufa kwa kitaawe. [[Ekibuga]] kye yakikuba ku kasozi Bigo . == Obulamu bw’obufumbo. == Yawasa abakyala babiri: * Naabakyaala Nakku, Kaddulubaale, muwala wa Walusimbi ow'ekika ky'effumbe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Kabaka Chwa I, yafumbirwa [[Sebwaana, eyali akuuma namulondo]] * Nakiwala muwala wa Semwanga ow'ekika ky'engonge. == Ensonga == * Omulangira Kalemeera, nga maama we yali Nakiwala. Kalemeera yagobwa mu [[Buganda]] n’awalirizibwa okunoonya obubudamo mu Bunyoro, ku biragiro bya kitaawe. Mu Bunyoro, Kalemeera yasuzibwa mu kkooti ya kojja we, Omukama Winyi I ow’e Bunyoro . Eyo, yayenda ku mukyala Wannyana muwala wa Mugalula Buyonga, Omuhima, Omukyala omukulu owa kojja we. Omukwano guno gwavaamu omwana ow’obulenzi; omu Omulangira Kimera Walusimbi . == Emyaka egyasembayo == Kabaka [[Kintu]] <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/dindo-hill-home-of-buganda-s-first-man-1514508</ref>yava ku namulondo nga yeesimidde n’asenga e Magonga. Kigambibwa nti yabula. N’okutuusa leero, ebifo weyafiira era ne weyaziikibwa tebimanyiddwa. Oluvannyuma lw’okufa kwe, waddawo ekiseera [[nga namulondo njereere]] wansi wa katikkiro Walusimbi n’omusika we, Sebwaana. Embeera eno yali bweti okutuuka mu 1374. == Emmeeza y’obusika. == {| class="wikitable" | valign="top" |Yasikira Kato Kintu | valign="top" |Kabaka wa Buganda wakati w'ekyasa ky'ekumi n'ennya | valign="top" |Yasikirwa '''Kimera Walusimbi''' |} == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * [[Winyi ow'e Kibulala]] == Ebijuliziddwa == # {{citation|title=shaping the Society Christianity and Culiture: Special Reference to the African Culture of Buganda|publisher=Author House|year=2012|url=https://books.google.com/books?isbn=1468579959|pages=94}} # {{cite book|last1=Kaggwa|first1=Apollo|last2=Kalibala|first2=Ernest B.|title=The Customs of the Baganda|date=1934|page=19}} # https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/dindo-hill-home-of-buganda-s-first-man-1514508 == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia. == * {{DEFAULTSORT:Chwa I Of Buganda}} 6zls1h7z938xhfi8n74jxnc66b0qhhs Cotilda Nakate Kikomeko 0 11302 54861 45896 2026-06-13T11:51:19Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54861 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cotilda Nakate Kikomeko''' ye [[:en:Minister_(government)|Minisita]] w'ebyenjigiriza, obuwereza, embera z'abantu ne ofiisi ya Nnaabagereka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]].<ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo<nowiki/>{{Cite web}}</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref><ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref> Yaliko [[:en:Head_teacher|omukulu w’essomero]] lya [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] okuva mu 2002 okutuuka mu 2018.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref> N'era yakolako nga ssentebe w’ekibiina ekigatta abakulira amasomero mu disitulikiti y’e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]].<ref name=":3">https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref> == Emirimu == Nakate mu kiseera kino aweereza [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] nga [[:en:Buganda_Kingdom|minisita]] w'ebyenjigiriza, eby'obulamu, enkulaakulana y'abantu ne ofiisi ya [[:en:Nnaabagereka_of_Buganda|Nnaabagereka]]. Yali wakusatu mu baddugavu [[:en:Head_teacher|abaakulirako]] essomero lya [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] era yaweereza okumala emyaka kkumi na mukaaga (16 2002 - 2018). Yali omu ku bammemba ekkumi n'omusanvu ( 17) abaalondebwa ku kakiiko aka White paper okwetegereza alipoota y’akakiiko ku kukyala kw'akakiiko ka Rwanderire ku Makerere.<ref name=":4">https://en.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)</ref> Yali ssentebe w'akakiiko k'eby'enjigiriza mu Bwakabaka bwa Buganda era yakola ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y'eby'enjigiriza n'emizannyo]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)</ref> Yali ssentebe w’abakulira amasomero ga siniya mu Uganda.<ref name=":4" /> == Omukululo. == Aweereddwa ekitiibwa kya ''Owekitibwa'' mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . Ekitiibwa "Owekitibwa," ekifunzibwa nga "Owek.", kitiibwa eky'enonno mu Bwakabaka bwa Buganda ekiraga obusukkulumu bw'ekifo eky'ekitiibwa. Ekitiibwa kino yemu ku nkola engazi ey’ebitiibwa mu Bwakabaka bwa Buganda, ng'essira liteekebwa ku nsengeka y’eby'obuwangwa n’amakulu g’emirimu gy’obukulembeze mu bantu [[:en:Ugandan|bannayuganda]]. Abantu abamanyifu ababadde n’engule eno kuliko Owek. [[Charles Peter Mayiga]] ne Owek. [[:en:Ezekerial_Tenywa_Wako|Ezekerial Tenywa Wako]], bombi abagasse ettoffaali ku bukulembeze n’eby'obuwangwa bya Buganda. == Laba ne == * [[Charles Peter Mayiga]] * [[:en:Ezekerial_Tenywa_Wako|Ezekerial Tenywa Wako]] * [[:en:Nnaabagereka_of_Buganda|Nnaabagereka wa Buganda]] * [[Sylvia Nagginda|Sylvia owa Buganda]] * [[Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> 7enkew7topxtat2gtcp2r0xsfpu4sq1 Canon Andrew Nyote 0 11317 54596 47999 2026-06-13T04:42:35Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54596 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Canon Andrew Nyote''' (2 Ogw'omusanvu 1940 - 28 Ogw'omukaaga 2021) yali mukulembeze w'eby'obufuzi n'ekitundu mu Uganda era nga ye Ssentebe wa [[Uganda People's Congress]] (UPC) era nga ye Ssentebe [[:en:Parent–teacher_association|w'ekibiina ekigatta abasomesa abazadde]] (P.T.A) ku [[:en:Mbale_Secondary_School|Mbale Secondary School]]. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Parent%E2%80%93teacher_association</ref> == Obulamu bwe obwasooka n’okusoma == Canon Andrew Nyote yasomera mu Nabongo Primary School era n’afuna awaadi esokerwako ey’obuyigirize bwa pulayimale, Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] gye yaweebwa satifikeeti y’obuyigirize bwa siniya. Nyote yasemba kugenda e Yisirayiri okwongera okusoma era n’afuna diguli esook mu by'enjigiriza ku [[:en:Tel_Aviv_University|Yunivasite ye Telaviv]] mu [[:en:Israel|Yisirayiri]]. <ref name=":9">https://en.wikipedia.org/wiki/Israel</ref> == Ebijjukizo n’omukululo == Ekizimbe [[:en:Memorial|eky’ekijjukizo]]<nowiki/>kya Canon Andrew Nyote kyazimbibwa ku Mbale Senior Secondary School okumujjukira n’okusiima emirimu gya Canon Andrew Nyote eri [[:en:Mbale_Secondary_School|Mbale Secondary School]] ng’ettendekero awamu n'abayizi b'omu kitundu okutwaliza awamu. <ref name=":10">https://en.wikipedia.org/wiki/Mbale_Secondary_School</ref> == Famile == Canon Andrew Nyote yali mufumbo ne Betty Elizabeth Nyote. Abafumbo bano balina omwana omulenzi ayitibwa Mwasa Nyote, era kojja wa [[:en:Lanie_Banks|Lanie Banks]] ate muto wa Wondo Irene, Robina Nyote. <ref name=":8">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":11">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":6">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":5">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":4">{{Cite web}}https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":3">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref name=":7">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lanie_Banks</ref> == Laba ne == * [[:en:Lanie_Banks|Lanie Banks]] * [[:en:Parent–teacher_association|Ekibiina ky’abazadde n’abasomesa]] * [[Uganda People's Congress]] * [[:en:Mbale_Secondary_School|Mbale Secondary School]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] e7qycq56yp4ma5qstxpr7os2jp6ywwh Christopher Senyonjo 0 11354 54749 45360 2026-06-13T10:38:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54749 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Senyonjo''' (era '''Ssenyonjo''' ; yazaalibwa Ogwekkumineebiri 8, 1931) munnaddiini era mulwanirizi w'[[:en:LGBT_rights_in_Uganda|eddembe ly'aba LGBT mu Uganda]] . Yasitulwa n’afuulibwa omulabirizi mu [[:en:Church_of_Uganda|Kkanisa ya Uganda]] mu 1974 n’awummula mu 1998. Mu 2001, baamugaana okuweereza. Wadde nga kigambibwa nnyo nti kino kyava ku kunnyikiza kya ddembe ly'abali b'ebisiyaga, ekkanisa egamba nti kyava ku kwetaba kwe mu kutuuza omusajja okubeera omulabirizi w’ekkanisa Ekkanisa ya Uganda gy’etakwatagana nayo. Okuva olwo akolagana n'ekkanisa ya [[:en:Charismatic_Church_of_Uganda|Charismatic Church of Uganda]] ne progressive [[:en:Episcopal_Church_(United_States)|Episcopal Church]] of the United States, era n'atandikawo Integrity Uganda ne Saint Paul's Reconciliation and Equality Center mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Mu 2006 Ekkanisa ya Uganda yamulangirira nti "takyali mulabirizi" era n'esazaamu ebitiibwa bwe byonna olwekyo. Olw’ensongaye, Senyonjo afunye ebitiibwa ebiwerako omuli ne awaadi ya [[:en:Clinton_Global_Citizen_Award|Clinton Global Citizen Award]], era ayitiddwa okwetaba mu firimu kwogera n’okutalaaga mu nsi yonna. == Obulamu bwe == === Okukula kwe === Okusinziira ku bimukwatako mu ''[[:en:The_Observer_(Uganda)|The Observer]]'' of Uganda, Senyonjo yazaalibwa Maria Mukulu Abul’awawe ne Erika Kapere nga 8 Ogwekkumineebiri, 1931, era yakulira mu disitulikiti y’e [[:en:Mubende|Mubende]] (kati eyitibwa [[:en:Kiboga|Kiboga]] ) mu [[:en:Singo|Singo]] sub-county. <ref name="Agiro">https://web.archive.org/web/20140407104907/http://www.observer.ug/new/archives/2006arch/features/poso/may/poso200604271.php</ref> Ng'omuyizi omulungi, yasomera mu [[:en:Sinde_Primary_School|Sinde Primary School]] okutuusa ku myaka 10, n’akyuka n’agenda mu [[:en:Bukomero_Primary_School|Bukomero Primary School]], ng’abeera ne taata we omuto Douglas Kyeyune ne mukyala we Miriam. Anecdote emunnyonnyolako nti yatambulanga 16&nbsp;km okutuuka e [[:en:Nalukolongo|Nalukolongo]] okugula kkiro y’ennyama, Miriam bwe yabanga agiyoyezza ng’ali lubuto, akatale k'omukitundu ekyo bwe kaabanga tekagirina. <ref name="Agiro" /> Kitaawe yafa mu 1944, era Senyonjo n’agenda okubeera ne ssenga we e [[:en:Kitii|Kitii]], okumpi ne [[:en:Kasangati|Kasangati]] . Yagenda mu maaso n’okukola obulungi ku ssomero lya [[:en:Wampewo_Primary_School|Wampewo Primary School]] era oluvannyuma lwa P.6 n’agenda mu [[:en:King's_College_Budo|King’s College Budo]] mu 1947. Mu lutundanga ppaani wa ssenga we , ekyamuviirako okusibwa okumala ekiro ku myaka 13, omuserikale bweyalowooza nti ateekwa okuba nga yali abbye ssente mu bbookisi y’obuyambi eyali esibiddwako kkufulu. Yannyonnyola nti mu kaduukulu teyalina bulangiti wadde engatto era ngali n’abantu abacaafu nga balina n’ensekere. <ref name="Agiro" /> Mu 1952 yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’alemererwa okumaliriza emisomo gy’obusawo, ky’agamba nti kyava ku kumala biseera bingi nnyo n’emikwano kubanga engeri gye yakuzibwamu yali temutegese kukwasaganya ddembe lya yunivasite. Mu 1954 yali asomesa Olungereza, okubala ne ssaayansi w’ebyobulamu mu ssomero lya [[:en:Luwule_Secondary_School|Luwule Secondary School]] . <ref name="Agiro" /> === Obufumbo n’abaana be === Mu 1959 yawasa mukyala we eyasooka Ruth Nakanwagi, n’adda ku mulimu oluvannyuma lw’ennaku 17; ku lunaku lwe lumu mukazi we yattibwa omusota ogw’obusagwa mu lusuku lwe. <ref name="Agiro" /> Mu 1963 yasisinkana mukyala we owookubiri Mary bwe yali akola ng'omusomesa ku ssomero lya [[:en:Ndejje_Demonstration_School|Ndejje Demonstration School]] . Baagattibwa mu Gwekkumineebiri gw’omwaka ogwo. <ref name="Agiro" /> Oluvannyuma Mary yalongoosebwa amaaso mu Amerika nga Senyonjo ali mu kwogera mu Washington mu 2011. <ref name="Chumbley">https://web.archive.org/web/20140407072403/http://www.edow.org/news/articles/2011/11/03/bishop-christopher-senyonjo-protect-us</ref> Senyonjo taata w’abaana musanvu, era naafunayo basatu baatazaala. We bwatuukira mu 2011, yali jjajja w’abaana munaana. <ref name="Chumbley" /> Abeera [[:en:Bukuto|Bukuto]], ekitundu ekiriraanye Kampala. <ref name="NewVision">https://web.archive.org/web/20120607215554/http://www.newvision.co.ug/PA/8/12/489711</ref> Olw’okusazaamu akasiimo ke, yeeyimirizaawo ku birabo okuva mu mikwano gye n’abaana be 10. <ref name="Muhumuza">http://thegrio.com/2014/03/31/ugandan-cleric-reaches-out-to-lgbt-community-in-spite-of-anti-gay-law/</ref> == Okutendekebwa kwe n’obuweereza mu by’eddiini == Oluvannyuma lw’okufa okw’ekikangabwa okwa mukyala we eyasooka mu 1959, Senyonjo yatandika okugenda mu kkanisa okumujjukira. Mu 1960 yeewandiisa ku lulwe okusoma [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|okutuula siniya ey'omukaaga]] , nga yasinga essira kulissa ku ssomo ly'abya ddiini. Oluvannyuma lw’okwebuuza ku nnyina ne mukwano gwe omukulu, Hannington Kintu, yategeeza nti yaloota omumuli ogutasobola kuzikizibwa, kye yatwala ng’okukakasa [[:en:Religious_calling|okuyitibwa]] kwe mu ddiini. Yatandika omusomo gwa dipuloma ogw’emyaka esatu mu [[:en:Buwalasi_Theological_College|Buwalasi Theological College]] mu 1961, n’atuzibwa ng’omudyankoni oluvannyuma lw’emyaka ebiri, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Union_Theological_Seminary_in_the_City_of_New_York|Union Theological Seminary]] mu Amerika. Yali avunaanyizibwako [[:en:Episcopal_Church_of_Epiphany|kkanisa ya Episcopal Church of Epiphany]] era n’alungamizibwanga Hugh McCandlas ku nsonga z'okutuuzibwa ku bw'omuuulizi, oluvannyuma ekyakolebwa Omulabirizi Donegan mu 1964. <ref name="Agiro" /> Yatuuzibwa mu [[:en:Cathedral_of_Saint_John_the_Divine,_New_York|Lutikko ya St. John the Divine]] mu [[:en:New_York_City|kibuga New York]] . <ref name="boxturtle">http://www.boxturtlebulletin.com/2010/05/24/22899</ref> Oluvannyuma lw’okudda e Uganda mu 1968, Senyonjo yasindikibwa mu ttendekero lya [[:en:Theological_College_Mukuno|Theological College Mukuno]] era yasomesa ku ddiini y’ennono ya Africa okumala emyaka ena. <ref name="Agiro" /> Mu 1973 yakola n'ekibinja ky'abasaseredooti ab'[[:en:Roman_Catholic|Ekereziya Katolika]], [[:en:Seventh-day_Adventist_Church|Seventh-day Adventist]] n'ab'e [[:en:Anglican|Kkanisa y'aBakulisitaayo]] okuvvuunulira awamu Baibuli mu " [[:en:Luganda|luganda]] olw'omulembe guno". <ref name="Agiro" /> Yaweereza mu [[:en:Church_of_Uganda|Kkanisa ya Uganda]] era n'alondebwa okujjuza ekifo ekyali ekikalu eky'Omulabirizi w'obulabirizi bwa [[:en:West_Buganda|West Buganda]] mu 1974, ekifo kye yasigalamu okutuusa lwe yawummula mu 1998. <ref name="Agiro" /> <ref name="boxturtle" /> Mu 1983 Senyonjo yafuna diguli eyookusatu [[:en:Doctor_of_Ministry|diguli eyookusatu mu Buweereza]] okuva mu [[:en:Hartford_Theological_Seminary|Hartford Theological Seminary]], eyawa ensonga enkulu ez’okutegeera ensonga z’obufumbo n’ebikula by'abantu. <ref>https://web.archive.org/web/20140407075303/http://www.hartsem.edu/wp-content/uploads/praxis_august_2012.pdf</ref> <ref name="Clinton">https://web.archive.org/web/20140407075303/http://www.hartsem.edu/wp-content/uploads/praxis_august_2012.pdf</ref> == Enkola ye ey’okubuulirira == Oluvannyuma lw’okuwummula emirimu mu 1998, Senyonjo yatandika okubuulirira abantu, ng’ayeeyambisaokusoma kwe ku kikula ky'abantu n’okubuuliriira abafumbo. Mu nkola ye, yayogera mu ngeri ey’okusaasira eri bakkaasitoma abaali abali b'ebisiyaga, nga buli omu aweereza munne gyali. <ref name="boxturtle" /> Mu nkola ye ey’okubudaabuda abantu mu Kampala, yalabanga abalwadde abaaweranga 10 olunaku, ng’asaba doola 2.50 buli lusisinkana. <ref>https://web.archive.org/web/20140407084344/http://dailyxtra.com/canada/news/elderly-bishop-rocks-ugandas-gay-rights-movement</ref> == Okutuuka kwe ku ba LGBT n’okubalwanirira == Okuva mu mwaka gwa 2001 Senyonjo abadde atunuulirwa ng’omulwanirizi omukulu ow’ekibiina kya [[:en:LGBTQ|LGBTQ]] mu Uganda. Olw'okukkiriza nti "omuntu tekyetaagisa kusooka kukyusibwa kudda mu kikula kirala okusobola okwagalibwa Katonda", Senyonjo yatandikawo [[:en:Integrity_Uganda|Integrity Uganda]] ng'ettabi ly'ekitongole kya [[:en:Episcopal_Church_(United_States)|Episcopal Church]] LGBT outreach organization [[:en:Integrity_USA|Integrity USA]] . Yatandikawo ekifo mu kitundu ng’ekifo ekitali kya bulabe eri abasiyazi Bannayuganda, era n’akola okufunira abaagaanibwa amayumba n’emirimu oluvannyuma lw’[[:en:Outed|okugoberwa ebweru]] . <ref name="boxturtle" /> Mu Gwomukaaga 2008, Senyonjo yannyonnyola byakkiriza mu firimu ''[[:en:Voice_of_Witness|ya Voices of Witness Africa]]'' . Yagamba nti "Yesu yatulekera etteeka erisinga obukulu: 'Mwagalane nga nange bwe mbaagala.' Era sisobola kulaba ngeri muntu gy'ayagala munne ng'asosola omuntu oyo omulala nga tagenda mu buziba mu biki ebireetera omuntu ono okuba ky'ali. Noobuwombeefu bungi nga tatidde, yagamba nti Baibuli esobola okutaputibwa mu ngeri nnyingi, naye nti ekigambo kya Katonda ekituufu ye Yesu, " [[:en:Incarnation_(Christianity)|Ekigambo eyafuuka omuntu]] ", era nti mu [[:en:Gospel_of_Saint_John|Vvanjiri ya Yokaana Omutuukirivu]], waliwo ebintu Yesu bye yagamba nti tajja kusobola kubikkula mu kiseera ekyo, naye [[:en:Holy_Spirit|Omwoyo Omutukuvu]] by'agenda okubikkula ng'ekiseera kigenda kiyitawo. <ref>http://vimeo.com/10582664</ref> Mu 2009 Senyonjo yeetabye mu lukungaana olw'okulwanyisa ebisiyaga okuva nga Gwokusatu 5–7, 2009, olwatuumibwa "Okubikkula amazima agali emabega w'ebisiyaga n'enteekateeka y'ebisiyaga", olwalimu bannakyewa b'America [[:en:Scott_Lively|Scott Lively]], akulira [[:en:Exodus_International|Exodus International]] [[:en:Don_Schmierer|Don Schmierer]], n'omukiise [[:en:International_Healing_Foundation|w'ekitongole kya International Healing Foundation]] [[:en:Caleb_Lee_Brundidge|Caleb Lee Brundidge]] . Lively yannyonyola ku nteekateeka eyo nga "bbomu ya nukiriya ku nteekateeka y'abali b'ebisiyaga mu Uganda", olukung'aana luno lwakwataganya ebisiyaga [[:en:Nazism|n'obunazi]], okukozesa abaana abato, mukenenya [[:en:Rwandan_genocide|n'ekittabantu mu Rwanda]], era nga lubadde lumanyiddwa olw'okuleeta okuyigganyizibwa okutabangawo okwatuuka ku ntikko mu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|tteeka lya Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] . Senyonjo yayogeddeko ku nkolagana y’abeetabye mu ttabamiruka n’abakungu ba gavumenti ng’ekivuddeko ebbago lino okuleetebwa, n’obwetaavu bw’okusomesebwa ku bikwata ku kwewozaako [[:en:Homosexual_recruitment|kw’okuyingiza ebisiyaga]] mu masomero. Senyonjo agamba nti "Nnali mu kiseera ekimu nga banvunaana nti ngenda mu masomero era nga ngezaako okuyingiza abantu, nga bwe tuyinza okugamba, abantu mu bisiyaga, nga mu butuufu kuba kuwaayiriza. Era olaba, naye abantu bano bagenderera ki okukola kino?&nbsp;... Abantu abaagenda okwogera bino, balina ebigendererwa ebibi nnyo bye sitegeera." Senyonjo yayogera nga awakanya ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga era yali mu kibinja ekyagenda ewa Sipiika w’olukiiko okuliwakanya. Yagamba nti tekyali kya buntu, kyamenya [[:en:UN_Declaration_of_Human_Rights|ekirangiriro ky'ekibiina ky'amawanga amagatte ekikwata ku ddembe ly'obuntu]] era "n'enkwatagana engumu ey'amaka ga Uganda amanene", kyandifudde Uganda eggwanga ekkambwe, n'okwongera okusaasaana kw'akawuka akaleeta siriimu kuba abantu baali bajja kutya okunoonya obujjanjabi. <ref name="IntegrityNYC">https://sites.google.com/site/bishopchristophertour/</ref> Yaddamu ekitundu kyayo ng'alaga nti ebisiyaga si kibi, n'agamba nti "Abantu wano tebategeera bisiyaga kye ki. Singa baakitegeera, sirowooza nti bandikkirizza etteeka lino." <ref>http://www.huffingtonpost.com/2013/12/20/ugandan-homosexuality-bishop_n_4481437.html</ref> Mu Gwokutaano n'oGwomukaaga June 2010, ku myaka 78, Senyonjo yakola okutalaaga okwalimu okwogera mu Amerika ne Ireland okumala wiiki mukaaga, nga kwategekebwa [[:en:The_Reverend|Rev.]] [[:en:Canon_(priest)|Canon]] [[:en:Albert_Ogle|Albert Ogle]] . Yayogerera mu bibuga omwali [[:en:Los_Angeles|Los Angeles]], [[:en:Sacramento|Sacramento]], [[:en:San_Diego|San Diego]], [[:en:Orange_County,_California|Orange County]], [[:en:San_Francisco|San Francisco]], [[:en:Minneapolis|Minneapolis]], [[:en:New_York_City|ekibuga New York]], [[:en:Belfast|Belfast]] ne [[:en:Dublin|Dublin]] . <ref name="IntegrityNYC" /> Mu kutalaaga kuno yeetaba mu kutuuzibwa kwa [[:en:Right_Reverend|Rt Rev.]] [[:en:Mary_Glasspool|Mary Glasspool]], omulabirizi omukazi alya ebisiyaga eyasooka mu kkanisa ya Episcopal, nga kyali kimu ku by'okukola mu kutalaaga okwo okwamala wiiki mukaaga. <ref name="boxturtle" /> Mu 2010, Senyonjo yatandikawo ekitongole kya [[:en:St._Paul's_Foundation_for_International_Reconciliation|St. Paul’s Foundation for International Reconciliation]] okuwagira obwenkanya mu LGBT mu nsi yonna. <ref name="Blade">http://www.washingtonblade.com/2011/09/22/gay-friendly-ugandan-bishop-to-speak/</ref> <ref>http://stpaulsfdr.org/</ref> Ye dayirekita w’ekitongole kya [[:en:St._Paul's_Reconciliation_and_Equality_Centre|St. Paul’s Reconciliation and Equality Center]] (SPREC) mu Kampala mu Uganda. Enteekateeka za SPREC mulimu ebyobulamu, chapel n’okubuulirira, okuwagira n’okusembeza abantu mu n’embeera z’abantu, okutumbula okutandikawo emir''imu'' ( [[:en:Micro-loans|micro-loans]] ), okutumbula abakyala, n’okulwanirira eddembe ly’obuntu n’okusomesa. <ref>https://web.archive.org/web/20140407091833/http://www.stpaulsreconciliation.net/programsstpaul.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20140407091714/http://www.stpaulsreconciliation.net/SPREC_FundingRequest.pdf</ref> Mu Uganda Ekifo kino kikwataganye ne [[:en:Freedom_and_Roam_Uganda|Freedom and Roam Uganda]], [[:en:Spectrum_Uganda_Initiatives_Incorporated|Spectrum Uganda Initiatives Incorporated]], [[:en:Rainbow_Health_Foundation|Rainbow Health Foundation]] Mbarara, ne [[:en:Sexual_Minorities_Uganda|Sexual Minorities Uganda]] . <ref>https://web.archive.org/web/20140407092221/http://www.stpaulsreconciliation.net/aboutus.html</ref> Mu Gwokubiri 2011, Senyonjo yayanukula ku ettemu lya [[:en:David_Kato|David Kato]] n’ebbaluwa eteekwekerera gye yawandiikira Ssaabalabirizi [[:en:Rowan_Williams|Rowan Williams]] n’ekibiina kya [[:en:Anglican_Communion|Anglican Communion]], ng’asaba ekkanisa okwogera ku kuyigganyizibwa kw’abasajja abali b'ebisiyaga. <ref>https://sdlgbtn.com/news/2011/02/10/ugandan-bishop-christopher-senyonjo-breaks-silence-david-katos-murder</ref> Senyonjo yazannya mu firimu ya ''[[:en:God_Loves_Uganda|God Loves Uganda]]'', eyakwatibwa mu kiseera David Kato weyafiira mu 2011, era n’esooka okulagibwa mu [[:en:2013_Sundance_Film_Festival|kivvulu kya Sundance Film Festival ekya 2013]] . Firimu yali ekwata ku mirimu gy’ekibiina kyensi yonna ekya [[:en:International_House_of_Prayer|International House of Prayer]], ekyatumbula enteekateeka y’okulwanyisa ebisiyaga. <ref>https://web.archive.org/web/20140311050455/http://o.canada.com/entertainment/movies/movie-review-god-loves-uganda-a-frightening-infuriating-film/</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.godlovesuganda.com/bishop-christopher-senyonjo/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-01 |archive-date=2024-10-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241003125919/http://www.godlovesuganda.com/bishop-christopher-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomwenda 2011, Senyonjo yaddamu okujja mu Amerika mu kutalaaga kwe yatuuma "Compass for Compassion", ng'ayogerera mu bifo omwali n'ekkanisa ya [[:en:All_Souls_Memorial_Episcopal_Church|All Souls Memorial Episcopal Church]] e [[:en:Washington,_D.C.|Washington, DC]] <ref name="Blade" /> Mu Gwokusatu 2014, ku myaka 82, Senyonjo yagenda mu maaso n’okuweereza abakuŋŋaana mu kkanisa ey’ekiseera eyali eringa ofiisi entono mu [[:en:Kampala|Kampala]], wadde ng’omuwendo gwabwe gwakendeera , nga kiyinzika okuba nga kyava ku kutiisibwatiisibwa. <ref name="Muhumuza" /> Okusaba kubeerawo buli Ssande, ekibiina mwe kiyimba akayimba ka, " [[:en:What_a_Friend_We_Have_in_Jesus|What a Friend We Have in Jesus]] ", naye ebintu ebimanyiddwa ennyo mu ma kanisa ga Uganda amalala ng'abasumba okuleekaana okutendereza, [[:en:Speaking_in_tongues|okwogera mu nnimi]], n'okukuba Baibuli birekeddwawo. <ref>https://www.theguardian.com/world/2014/feb/09/uganda-gays-church-sanctuary-kampala</ref> Olw'obuwagizi bwe, Senyonjo atwalibwa nga "omukadde" w'ekibiina kya LGBT. <ref name="Muhumuza" /> Senyonjo yasooka okubaako byawandiika mu ''Bombastic Magazine'', ekitabo ekikwata ku kibiina kya Uganda ekya LGBTI ekyatongozebwa mu Gwekkumineebiri 2014. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kuchutimes.com/bombastic-magazine-online-edition/ |access-date=2025-08-01 |archive-date=2015-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150304161049/http://www.kuchutimes.com/bombastic-magazine-online-edition |url-status=dead }}</ref> <ref>http://76crimes.com/2014/12/22/lgbti-ugandans-tell-their-stories-in-their-own-magazine/</ref> Senyonjo yeegatta ku baali beekalakaasa olw’eddembe ly’aba LGBTI, ng'ayogera mu Jamaica mu kaweefube wa Montego Bay Pride mu 2016. <ref>https://76crimes.com/2017/01/09/modern-magic-in-jamaica-finding-freedom-building-pride/</ref> <ref>https://76crimes.com/2016/10/21/how-was-montego-bay-pride-a-success-let-me-count-the-ways/</ref> Nga 17 Ogwomusanvu, 2018, Yunivasite y’eLeeds yamuwa diguli ey’ekitiibwa eya Doctor of Laws, olw’omulimu ogw’amaanyi gwe yakola ng’omukulembeze w’eddiini era omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu mu kibiina kya LGBT mu Uganda. == Ebikolwa eby’okumuddamu == Mu kwanukula ku buweereza bwe mu Integrity Uganda, Senyonjo yagambibwa abakulu mu Kkanisa ya Uganda okuvumirira ekibiina kino n’okutegeeza bammemba baakyo nti beetaaga okukyuka badde eri Katonda. Olw’obutakkiriziganya na kifo kino, n’okugaana okuvumirira abavubuka bataano <ref name="Chumbley" /><ref name="Chumbley" /> be yali abuulirira mu 2001, emirimu gye egy’okukwasa n’okussa emikono ku bantu gyaziyizibwa Ssaabalabirizi w’Ekkanisa ya Uganda ku lw’olukiiko lw’Abalabirizi ba Uganda mu 2002, <ref name="COU">{{Cite web |url=http://churchofuganda.org/news/press-releases/church-of-uganda-disassociates-herself-from-christopher-ssenyonjo |title=Archive copy |access-date=2025-08-01 |archive-date=2011-07-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110726115355/http://churchofuganda.org/news/press-releases/church-of-uganda-disassociates-herself-from-christopher-ssenyonjo |url-status=dead }}</ref> akasiimo ke ak’emyaka 24 gy’amaze ng’aweereza ne kayimirizibwa, era n’ategeeza nti yatandika okufuna okutiisibwatiisibwa okuttibwa n’okutulugunyizibwa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-1-4817-0726-8</ref> Mu mwaka gwa 2006 Ssaabalabirizi [[:en:Henry_Luke_Orombi|Henry Luke Orombi]] bwe yali ayogera ku lw'ekkanisa ya Uganda yavumirira ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda nti "kibiina ekiwakanya" era ne beeyawulira ddala ku Senyonjo, n'ategeeza nti yali takyali mulabirizi era nti "babadde bawa amagezi ab'obuyinza bonna aba bulijjo mu Uganda nti layisinsi yonna eyalina Ssenyonjo ngeeyogera ku kutuuzibwa kwe mu Kkanisa ya Uganda yali tekyalimu nsa era nga tekikirizibwa." <ref name="COU" /> Senyonjo yaddamu nti, "Nnasingibwa mu Kkanisa ya Katonda. Ndi wa Kkanisa mu bw'akabona obw'obwakabaka obw'abakkiriza bonna." Yagamba nti akyali mmemba w’ekkanisa ya Uganda, era akakwate kokka k’alina n’ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda kwe kubawa obuweereza nga bamusabye. <ref name="NewVision" /> Ekiteeso kya Senate ekya California ekya California Senate Resolution 51, ekyasaba okwongera okwekenneenya enkozesa y’ekitundu [[:en:Section_501(c)(3)|501(c)(3)]] eky’obuzirakisa okulwanirira enkola ezisosola mu mawanga amalala, kyategeeza nti Senyonjo “abadde atalaaga California, Amerika, ne Bulaaya okusomesa n’okumanyisa abantu ku buzibu obw’amaanyi obwava ku bisiyaga obwaleeeta obunkeneke mu Uganda”, n’agonjoolako nga agamba nti “Senate esiima emirimu n'obuweereza bwa Right Reverend Christopher Senyonjo mu kaweefube w'okutondawo ekkanisa n'abantu bonna mu Uganda ebitaliimu kusosola nga basinziira ku kikula ky'abantu." <ref>http://leginfo.legislature.ca.gov/faces/billNavClient.xhtml?bill_id=200920100SR51&search_keywords</ref> Senyonjo yassibwa mu lukalala ' ''[[:en:Huffington_Post|Huffington Post]]'' olw'abantu ekkumi abasinga amaanyi mu ddiini mu 2010. Yayogerwako nti, "Omulabirizi alaga kye kitegeeza okuba n'obuvumu obw'okukakasa, n'okukkiriza okumala okubeera ku ludda lw'abo Yesu be yayita 'abatono mu bano.'" <ref>http://www.huffingtonpost.com/2010/12/27/10-most-influential-relig_n_801709.html#s215578&title=Anglican%20Bishop%20Christopher%20Senyonjo</ref> Senyonjo yafulumira mu firimu ya ''[[:en:Call_Me_Kuchu|Call Me Kuchu]]'' <ref>https://web.archive.org/web/20110128183430/http://callmekuchu.com/</ref> eyawangula awaadi mu 2012 ne ''[[:en:God_Loves_Uganda|God Loves Uganda]]'' (2013). <ref>https://web.archive.org/web/20140430013144/http://www.godlovesuganda.com/film/main-subjects/</ref> Mu 2012 Senyonjo yasiimibwa eyali Pulezidenti wa Amerika [[:en:Bill_Clinton|Bill Clinton]] n’aweebwa [[:en:Clinton_Global_Citizen_Award|awaadi ya Clinton Global Citizen Award]] olw’obukulembeze mu kuweereza eggwanga. <ref name="Clinton" /> <ref>http://www.independent.ie/irish-news/obrien-receives-prestigious-award-from-clinton-28814011.html</ref> Olunaku olwaddirira okuyisibwa kw'etteeka erirwanyisa ebisiyaga mu 2014, Senyonjo yayingizibwa mu lupapula lwa Uganda oluyitibwa ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]'' mu lukalala lw'amannya n'ebifaananyi bya "200 Top Homos" ebyatambuzibwa ennyo, ng'agambibwa okuba "omusaasizi" w'abali beebisiyaga. <ref name="Muhumuza" /> Ekiwandiiko mu ''[[:en:Think_Progress|Think Progress]]'' kyateebereza nti ayinza okusibwa wansi w'ebiragiro by'etteeka erigamba nti "Omuntu ayamba, abuulirira oba agula omulala okwenyigira mu bikolwa eby'ebisiyaga akola omusango era avunaanibwa, okusingisibwa omusango, okusibwa emyaka musanvu." <ref>http://thinkprogress.org/lgbt/2014/03/30/3420730/leader-defies-uganda-anti-gay-bill/</ref> ''[[Nigerian Watch|<nowiki>]</nowiki>]]'' <ref>https://web.archive.org/web/20140404204834/http://act.watchdog.net/petitions/4452</ref>[[Erasing 76 Crimes|​]]''[[Trending Newsroom|​]]Ekibinja ekirala ekiwakanya etteeka, [[:en:Erasing_76_Crimes|baasangulawo emisango 76]], ne bateekawo okubuusabuusa ku musango era ne bawandiika nti okubuulirira kwa Senyonjo mu ddiini tekwali kumenya mateeka,era nebategeeza nti ekitongole kya [[:en:Nigerian_Watch|Nigerian Watch]] ne[[:en:Trending_Newsroom|Trending Newsroom]] byali bimaze okufuna olugero olwo.'' <ref>http://76crimes.com/2014/04/02/support-for-gay-friendly-ugandan-bishop-needed/</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] he62an2fchi6p2cgtyguqpyeb181z27 Charles Ssekyaaya 0 11363 54696 43970 2026-06-13T10:11:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54696 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Ssekyaaya''' Munnayuganda omusituzi w'obuzito. Yavuganya mu mpaka gya [[:en:2012_Summer_Olympics|summer egya 2012]] mu [[:en:Weightlifting_at_the_2012_Summer_Olympics_–_Men's_62_kg|Men's 62 kg]], mweyamalira mu kifo ekya 13. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} on71ymqufmp06qza88kjqbmkmapvde8 Charles Mumbere 0 11387 54686 40132 2026-06-13T10:08:02Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54686 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Charles Wesley Mumbere|title=Omusinga of Rwenzururu|image=|caption=Charles Mumbere|reign=19 October 2009 – present|coronation=19 October 2009|birth_date={{Birth date|1953|11|20}}<ref name="DailyMonitorProfile">{{cite web |title=Mumbere’s 70-year journey: From a prince to a king, then a prisoner and now a free man |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mumbere-s-70-year-journey-from-a-prince-to-a-king-then-a-prisoner-and-now-a-free-man-4439098 |website=Daily Monitor |date=2023-11-20 |access-date=2025-06-07}}</ref>|birth_place=Kasese District, Uganda Protectorate|father=Isaya Mukirane|predecessor=Isaya Mukirane|spouse=Agnes Ithungu|issue=5}}'''Charles Wesley Mumbere''' (yazaalibwa 20 Ogwekkuminogumu 1953), amanyikiddwa n'erinnya lye ery'obusinga '''Irema-Ngoma I''', y'''[[:en:Omusinga_of_Rwenzururu|Omusinga]]'' afuga [[:en:Rwenzururu|Rwenzururu]], ekitongole ky'ebyobuwangwa n'obusinga obw'amatwale obusangibwa mu [[:en:Rwenzori_Mountains|nsozi za Rwenzori]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name="NewVisionProfile">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1133261</ref> Obukulembeze bwe bubaddewo oluvannyuma lw'ebbanga eddene nga awangangukidde mu Amerika, okutuuzibwa ku ntebe mu butongole mu 2009 oluvannyuma lw’okukkirizibwa gavumenti ya Uganda, n’ekiseera eky’akajagalalo oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu [[:en:2016_Kasese_clashes|2016 e Kasese]] . Yakwatibwa mu Gwekkuminogumu 2016 n’aggulwako emisango omuli ogw’obutujju, okulya mu nsi ye olukwe, n’obutemu. Oluvannyuma lw’emyaka kumpi musanvu ng’avunaanibwa mu mateeka n’okuteebwa ku kakalu akaaliko bukwakkulizo obukakali obw’okweyimirirwa, emisango gyonna egyamuggulwako gyamuggyibwako gavumenti mu Gwomukaaga 2023. <ref name="ChargesDroppedMonitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/state-drops-all-charges-against-mumbere-217-royal-guards-4268616</ref> == Obuto bwe n’obusika bwe == Charles Mumbere yazaalibwa mu 1953 mu Disitulikiti y’e Kasese mu Bukiikaddyo bwa Uganda. Mutabani wa [[:en:Isaya_Mukirania|Isaya Mukirania]] omukulembeze w'[[:en:Rwenzururu_movement|ekisinde kya Rwenzururu]], ekibiina ky'ebyobufuzi eky'akozesa emmundu eky'[[:en:Bakonjo_people|aBakonzo]] ne [[:en:Amba_people|Amba]] abalowooza ku ky'okwekutula ku [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bwa Tooro]] . Mu 1962, Mukirane yalangirira Obusinga bwa Rwenzururu obwetongodde era abagoberezi be ne bamukkiriza nga Omusinga waabwo eyasooka. <ref name="ap-sfgate">https://www.sfgate.com/news/article/Ex-nurse-s-aide-in-U-S-leads-Uganda-kingdom-3214232.php</ref> Oluvannyuma lw’okufa kwa kitaawe, Charles Mumbere yasikira obukulembeze bw’ekibiina kino. Yalangirirwa ng'Omusinga omupya nga 19 Ogwekkumi 1966 ku myaka 13. <ref name="TheEastAfricanHistory">https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/the-return-of-rwenzururu-the-kingdom-of-the-hills-1296848</ref> Yagenda mu maaso n'okukulembera abayeekera ba Rwenzururu okuva ku nsozi okutuusa mu 1982, lwe yatuuka ku nzikirizigana ne gavumenti ya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] . Mu ku kkiriza okussa wansi emmundu, gavumenti yakkiriza okumuwa sikaala y’okusoma ebweru w’eggwanga. == Obulamu bwe mu Amerika == Mu 1984, ku myaka 30, Mumbere yagenda mu Amerika okutandika okusoma mu butongole ng’ayambibwako gavumenti. Wabula ssente za gavumenti ze yawaayo zaggwaawo oluvannyuma lw’obukulembeze bwa Obote okugibwa mu buyinza mu 1985. Yasaba [[:en:Political_asylum|okubudama olw'okutya mu by'obufuzi]] mu Amerika mu 1987. Okusobola okweyimirizaawo, yatendekebwa ng’[[:en:Nurse's_aide|omuyambi wa nnansi]] era yatandika okukola mu maka g’abakadde mu bitundu by’e [[:en:Maryland|Maryland]] . Oluvannyuma yasenguka nadda mu [[:en:Harrisburg,_Pennsylvania|Harrisburg, Pennsylvania]], gye yeeyongera okukola ng’omuyambi wa nnansi okumala kumpi emyaka amakumi abiri. <ref name="ap-sfgate" /> <ref name="BBCStory">http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/8315615.stm</ref> Mu myaka 25 gye yamala mu Amerika, Mumbere okusinga yakuuma ekifo kye eky’Obusinga ng'ekyama eri banne n’abantu b’omu kitundu. == Okudda n’okutikkirwa ku ntebe == Mu 2005, oluvannyuma lw’okuteesa ne gavumenti ya Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], Obusinga bwa Rwenzururu bwakkirizibwa mu butongole ng’ekitongole ky’ebyobuwangwa mu mateeka ga Uganda. Mu Gwomusanvu 2009, Mumbere y'enyonyolako ku ki ky'eyali mu mboozi ey'akafubo n'omusasi w'amawulire owa Harrisburg ''[[:en:The_Patriot-News|The Patriot-News]]'' n'alangirira enteekateeka ze ez'okudda mu Uganda okusanga obuvunaanyizibwa bwe ng'Omusinga''.'' Yaddayo e Kasese era n’atuzibwa ku ntebe ye mu butongole nga 19 Ogwekkumi 2009, ku mukolo ogwaliko enkumi n’enkumi z'abantu omwali be yalifuga n’abakungu ba gavumenti ya Uganda abawerako. Ng’omukulembeze ow'ennono, obuyinza bwe bukoma ku nsonga z’embeera z’abantu n’obuwangwa ezikwata ku Bakonzo. == 2016 Okulwanagana e Kasese n'olutalo lw'amateeka == === Okukwatibwa n’okuggulwako emisango === Nga 26 ne 27 Ogwekkuminogumu 2016, okulwanagana okw’amaanyi kwabalukawo e Kasese wakati w’abebyokwerinda by’eggwanga lya Uganda n’abakuumi b’oBusinga bwa Rwenzururu. Eggye lya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF) ne poliisi bakulemberamu okulumba Olubiri lwa Mumbere olukulu nga bajuliza nti waliwo abajaasi abalina emmundu. Ekikwekweto kino kyaleka bangi nga banyiga bisago, ng’ebibalo ebitongole biraga nti abantu abasoba mu 100 be battibwa omwali abakuumi b’obusinga n’abaserikale ba poliisi. <ref name="ReutersClash">https://www.reuters.com/article/idUKKBN13N0N7/</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/kasese-death-toll-hits-100-as-police-discovers-more-25-bodies |title=Archive copy |access-date=2025-08-04 |archive-date=2016-12-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161224030208/http://www.redpepper.co.ug/kasese-death-toll-hits-100-as-police-discovers-more-25-bodies/ |url-status=dead }}</ref> Charles Mumbere yakwatibwa nga 27 Ogwekkuminogumu 2016 era oluvannyuma n’avunaanibwa wamu n’abantu be yali akulembera abaali basoba mu 200 ku emisango egy’amaanyi egy’enjawulo omwali obutujju, okulya mu nsi olukwe, obutemu, obunyazi obw’amaanyi, n’okugezaako okutta omuntu. <ref name="NTVArrest">{{Cite web |url=http://www.ntv.co.ug/news/local/13/jan/2017/rwenzururu-king-charles-mumbere-rearrested-after-being-granted-bail-15770#sthash.BjVGyAaV.dpbs |title=Archive copy |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171207012228/http://www.ntv.co.ug/news/local/13/jan/2017/rwenzururu-king-charles-mumbere-rearrested-after-being-granted-bail-15770#sthash.BjVGyAaV.dpbs |url-status=dead }}</ref> === Okusibwa n'okweyimirirwa === Oluvannyuma lw’okusibwa ebbanga eryasooka, Mumbere yakkirizibwa okweyimirirwa mu Gusooka 2017. Kyokka amangu ago yaddamu okukwatibwa ku misango egy’enjawulo nga tannaddamu kukkirizibwa kweyimirirwa. Okuyimbulwa kwe kwajja n’obukwakkulizo obukakali obwamukugira ennyo okutambula, era n'sibirwa mu maka ge mu [[:en:Kampala|Kampala]] ne [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]] saako n’okumugaana okukyalira obusinga bwe mu bitundu bye Rwenzori okumala ebbanga lye yamala ng’awozesebwa. <ref name="BailPrisoner">http://www.monitor.co.ug/News/National/Still-prisoner-king-Mumbere-Rwenzururu/688334-3943400-x5sg63z/index.html</ref> Enkola nga tebannaba kuwozesebwa yalwawo nnyo okumala emyaka. <ref>https://nilepost.co.ug/2021/02/05/court-sets-trial-date-for-omusinga-mumbere/</ref> === Okwejjerezebwa n'okuddayo mu lubiri === Nga 13 Ogwomukaaga 2023, mu nkulaakulana ey’amaanyi, Ssabawaabi wa gavumenti (DPP) yayimiriza emisango gyonna egyali givunaanibwa Omusinga Mumbere ne banne 217 bwe baali bavunaanibwa. DPP yayanjula ekiwandiiko kya ''nolle prosequi'' eri ekitongole ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku bumenyi bw’amateeka mu kkooti enkulu, nga aggyayo omusango gw’eggwanga mu butongole nga tewadde nsonga ya lujjudde mu bujjuvu. <ref name="DPPWithdrawal">https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/dpp-withdraws-charges-against-omusinga-mumbere-and-his-subjects-4268710</ref> Oluvannyuma lw’okumwejjeereza, obukwakkulizo bwe obw’okweyimirirwa bwaggyibwawo. Oluvannyuma lw’okugonjoola enteekateeka z’okutereeza mu byokwerinda ne gavumenti, Mumbere yakomawo mu butongole mu businga bwe e Kasese nga 4 Ogwekkumi 2023, n’amaliriza emyaka kumpi musanvu gy’ayali amaze mu buwanganguse. <ref name="ReturnMonitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tears-jubilation-as-king-mumbere-returns-to-rwenzori-4391696</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Mumbere mufumbo eri Agnes Ithungu Asiimawe, nga ye ''Nyabakhole'' wa Rwenzururu. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1218729</ref> Balina abaana basatu okuli Omulangira Charles Nyamutswa n'omumbejja Vickie Michelle Kibanzanga Muganda we, [[:en:Christopher_Kibanzanga|Christopher Kibanzanga]], munnabyabufuzi wa Uganda omututumufu era aweereza ng'omubaka mu Paalamenti era nga minisita mu gavumenti. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/bakonzo-cry-foul-as-army-s-rwenzori-operation-bites-1647794</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Mumbere, Charles}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] j8gjx73pibrf7ozhxps3odubbnnmr7m Bulaimu Muwanga Kibirige 0 11391 54492 45730 2026-06-12T21:41:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54492 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogw'ekkumi 1953 – 10 Ogw'omwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali munnayuganda omusuubuzi, [[:en:Entrepreneur|omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri Munnayuganda. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, y’omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref> == Ebyafaayo == Bulayimu Muwanga Kivumbi ku myaaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egyekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza erya Buddu Disitulikiti y’e Masaka, mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero aga bulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebitongole ebikola ku by’ensimbi z’ebweru okwetoloola East ne Central Africa. BMK y’ali emabega w’okutleeta bodaboda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boda boda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu. <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref> == Ebintu ebikwata ku bizinensi == BMK yali ssentebe era maneja dayirekita w’ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi zaayo eza mmemba mulimu: <ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref> 1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda 2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref> 3. Wooteeri ya Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]] 4. BMK Pikipiki (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda 5. BMK Pikipiki (K) Limited, Nairobi, Kenya 6. BMK Pikipiki (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania 7. BMK Pikipiki (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda 8. BMK Pikipiki (Z) Limited, Lusaka, Zambia 9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref> 10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda 11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda 12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale: 1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda <ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref> 2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA) <ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref> 3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation <ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref> == Awaadi endala == Bulayimu Muwanga Kivumbi yaweebwa diguli ey'okusatu mu by’obufirosoofo mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna engule ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bendobendo erya East and Central African. <ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref> == Okulwala n’okufa == BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogw'omwenda 2021, ku myaka 67. <ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya == * [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti] [[Category:Pages with unreviewed translations]] lx6km7xaljhm6bml98n9bkh1i1k6en7 Brenda Maraka 0 11434 54383 39071 2026-06-12T17:28:44Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54383 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brenda Niwagaba Maraka''' (yazaalibwa 9 Ogwokubiri 1981) Munnayuganda omuyiiya w'emisono mu Uganda era nga ye mutandisi w'ekibiina kya "Brendamaraka" ekyatongozebwa mu 2007. Amanyiddwa okutabula ebintu by'obuwangwa bwa Uganda n'obulungi obw'omulembe, akoze kinene mu mulimu gw'emisono.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Phiona_Mutesi</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Phiona_Mutesi</ref>[[Phiona Mutesi|​]]​''​'' Amanyiddwa munsi yonna olw'okukola eby'ambalo bya [[:en:Lupita_Nyong'o|Lupita Nypng'o]] ne [[:en:Phiona_Mutesi|Phiona Mutesi]] abaazanya mu filimu eya Queen of Katwe. Omulimu guno yagutandikira mu kukola bugoye bw'amasomero,<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Phiona_Mutesi</ref> oluvannyuma n’atendekebwa mu London Academy of Design and Dressmaking, n’atikkirwa mu 2005. Brenda era abuulirira eri abagala okukola engoye, awangudde engule nnyingi ez’ebyemikono, emisono, n’ebyobuwangwa.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Phiona_Mutesi</ref> == Ebyafaayo n’okusoma == Maraka yazaalibwa Soroti-Teso [[:en:Eastern_Region,_Uganda|mu buvanjuba bwa Uganda]] mu 1981. Yakuzibwa nnyina yekka Elizabeth Maraka eyakola ebbanga eddene mu [[:en:Soroti_Flying_School|Soroti Flying School]] era agamba nti gweyegombye enyo. Yalinga amukolera engoye era n’okutuusa kati akyali muyimbi we. Maraka yakula yekka kubanga mulongo munne yabuuka.Y’ensonga ku lwaki era ayitibwa Akello, ekitegeeza ‘omugoberezi w’abalongo’.<ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Soroti_Flying_School</ref> Ku myaka 13, oluvannyuma lw’okumaliriza pulayimale, Maraka yeeyongerayo mu ttendekero lya [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] e Kamuli okusoma [[:en:GCE_Ordinary_Level|ebbaluwa ye esooka]], Oluvannyuma yavaayo n’agenda mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] okusoma A-level. N'luvannyuma yaweebwa ekifo mu London Academy of Design and Dressmaking, gye yatikkirwa mu 2005 n’afuna diguli ne dipuloma mu kukola engoye n’okukola engoye ez’omunda.<ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref> == Emirimu == Omulimu gwe ogw’emisono ne dizayini gwatandika mu 2001 bwe yava mu Uganda era ebiseera ebisinga yabimala mu London ng’omuyizi ng’alabirira bizinensi ye, Brenda Maraka fashion house. Mu 2003, yeetaba mu wiiki ya Uganda International Fashion Week ng’ayolesa emirimu gye, era dizayini zaafuna mangu okusiimibwa olw’obuyiiya bwazo n’okuwuuma kw’obuwangwa. Mu January 2007, Maraka yatongoza mu butongole kkampuni ye ey'emisono, "Brendamaraka," ng'alina omulimu gw'okukiikirira Uganda mu bitundu eby'obutiti n'okusitula Kampala ekifo ky'emisono. Mu 2014 ng’omu ku nteekateeka ye ey’okutendekebwa, Maraka yakola eky’okudduka mu wiiki y’emisono eya Uganda International Fashion Week era okuva olwo yeetaba mu mpaka z’emisono eziwerako mu Uganda ne Bungereza. Mu 2017, Maraka yatongoza edduuka ly’emisono ku yintaneeti, ng’akozesa ekifo kya digito ekiweebwa yintaneeti. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref> Era ayagala nnyo okubuulirira omulembe oguddako ogwa ba dizayina naddala abavubuka.<ref name=":3">https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref> == Ebituukiddwaako == * Yatandikawo "Brendamaraka" Label (2007) - Maraka yatongoza emisono gye eyitibwa eponymous fashion brand mu January 2007, n'okwolesebwa okwolesebwa Uganda mu bitundu eby'obutiti n'okusitula Kampala ng'ekifo eky'emisono. Okuva olwo akabonero kano kafuuse kigambo kimu n’obuyiiya n’okwenyumiriza mu by’obuwangwa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref> * Okusiimibwa mu nsi yonna ne ''[[Queen of Katwe]]'' (2016) - Yafuna okufaayo mu nsi yonna bwe yakola engoye za munnakatemba Lupita Nyong'o eyawangula engule ya Oscar ne [[Phiona Mutesi]] omukugu mu muzannyo gwa chess mu Uganda ku mukolo gw'okutongoza firimu ya Disney eya ''[[Queen of Katwe]]'' . * Engule ya Young Achievers Award (2011) - Maraka yafuna engule ya Art, Fashion, and Culture Award mu mpaka za Young Achievers Awards mu Uganda, ng’asiima emirimu gye mu mulimu gw’okuyiiya. * Yasooka mu wiiki y’emisono eya Uganda International Fashion Week (2003) - Ng’akyali muyizi mu ttendekero ly’e London Academy of Design and Dressmaking, Maraka yayolesa dizayini ze mu wiiki y’emisono mu nsi yonna eya Uganda International Fashion Week, era nga yasooka kusituka mu kitiibwa.<ref name=":1" /> * Dressing Pageant Contestants - Akoledde engoye z'abavuganya mu [[Miss Uganda]] ne [[:en:Miss_Tourism_International|Miss Tourism]] Uganda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Miss_Tourism_International</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Miss_Tourism_International</ref> * Okubuulirira n’okufuga amakolero - Ng’oggyeeko dizayini ze, Maraka abadde abuulirira abavubuka abakola dizayini, ng’atwala abayizi buli mwaka okuyisa obukugu bwe n’okuzzaamu omulembe oguddako amaanyi. * Okujaguza emyaka kkumi mu misono (2017) - Okujaguza emyaka kkumi gy'amaze ng'akola "Brendamaraka", yateekateeka omuzannyo gw'emisono ogw'amaanyi, ng'alaga obuwangaazi bwe n'okukwata ennyo mu mulimu guno. * Okukiikirira eby’obuwangwa - Maraka akola emisono ng’agatta obusika bwa Uganda n’emisono egy’omulembe, ekimufunira ekifo mu ba dizayina abakyala abasinga amaanyi mu Uganda n’okuyamba mu kulaba emisono gy’Afirika mu nsi yonna. * Omuzannyi asinga okuzannya Golf (2022) - Maraka yavuddeyo ng'omukazi asinga okuzannya n'obubonero 40 mu mpaka za Golf eza [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] eza Anniversary Golf Tourney. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Miss_Tourism_International</ref> == Awaadi == * 2011: dizayina w’abagole asinga <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Miss_Tourism_International</ref> * 2011: engule z’abavubuka abatuuse ku buwanguzi * 2016: Engule y’ekitiibwa olw’okubuulirira mu mulimu gw’emisono ne dizayini * 2022: Engule ya Golf eyasinga okukola obulungi. == Ebijuliziddwa == <references /> nz85zsy7mhgc0vb38ke302qfe23svc1 Brian Mushana Kwesiga 0 11456 54402 39162 2026-06-12T17:45:31Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54402 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brian Mushana Kwesiga''' (yazaalibwa 1987) [[:en:Engineer|yinginiya]] enzaalwa ya Uganda, [[:en:Author|muwandiisi]], era [[:en:Civic_engagement|omukulembeze]]. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Civic_engagement</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Civic_engagement</ref> Yaliko Pulezidenti era akulira ekitongole ekya Uganda North American Association (UNAA)<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Civic_engagement</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Civic_engagement</ref> era yaliko akulira entambuza y'emirimu mu [[:en:Uganda_men's_national_lacrosse_team|ttiimu y'eggwanga ey'abasajja eya lacrosse]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_men's_national_lacrosse_team</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_men's_national_lacrosse_team</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_men's_national_lacrosse_team</ref> == Obulamu obwasooka n’okusoma == Kwesiga yazaalibwa mu 1987 mu ddwaaliro e Nyakibale mu [[:en:Rujumbura|Rujumbura County]] mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Yuganda|mu Maserengeta bw'obugwanjuba bwa Uganda]] . Yamaliriza ebbaluwa ye esooka mu [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] mu [[Kampala]] nga tannagenda [[Amerika]] ku myaka 15. Yafiirwa abazadde bombi ku myaka emito.<ref name="CSIS">https://en.wikipedia.org/wiki/Rujumbura</ref> Kwesiga yasomera mu Rukungiri Kindergarten and Primary School, Boma Primary School e [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]], ne St. Peters Primary School e Nsambya, [[Kampala]], gye yatuulira ebigezo ya Primary Leaving Examination (PLE) mu 1998.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Rujumbura</ref> Oluvannyuma lw’okugenda mu Amerika, yafuna diguli ya [[:en:Associate_degree|Associate of Science]] mu [[Ekibalangulo|kubala]] okuva ku [[:en:Dallas_College_Brookhaven|ttendekero lya Brookhaven]] kati ewayitibwa [[:en:Dallas_College|Dallas College]] mu Ogw'okutaano 2005, oluvannyuma gye yasiimibwa n’engule ya Distinguished Alumni Award mu 2020. Kwesiga yakyuka n’adda mu [[:en:Southern_Methodist_University|Southern Methodist University]] (SMU), n’afuna diguli zombi [[:en:Electrical_engineering|esooka]] mu [[:en:Electrical_engineering|by’amasannyalaze]] okuva mu [[:en:Lyle_School_of_Engineering|Lyle School of Engineering]] eya SMU ne [[Bachelor of Arts|B.A]] mu [[Essomamawanga|by’ensi yonna]] okuva mu SMU’s [[:en:Dedman_College_of_Humanities_and_Sciences|Dedman College of Humanities and Sciences]] mu Ogw'okutaano 2009. Oluvannyuma yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Science|M.S]] mu [[:en:Systems_engineering|systems engineering]] okuva mu SMU’s [[:en:Lyle_School_of_Engineering|Lyle School of Engineering]] mu Ogw'ekkuminebiri 2018. [[Global Business Administration|Mu]] 2007, bwe yali mu SMU, yeetaba mu nteekateeka y’okusoma ebweru w’eggwanga mu [[Brasil|Brazil]] ng'abayizi, ng’essira aliteeka ku kusomesa obukulembeze bwa yinginiya obutasalako n’okukola ebintu olw’obukuumi bw’ensi yonna. Mu mwaka 2024, Kwesiga asoma diguli ey'okubiri mu [[:en:Global_Business_Administration|by'obusuubuzi mu nsi yonna]] ku [[:en:Tufts_University|Yunivaasite ya Tufts]] [[:en:The_Fletcher_School_at_Tufts_University|Fletcher School of Law & Diplomacy]] . Yamaliriza pulogulaamu y’okunnyika mu mazzi mu [[:en:Athens|Athens]], [[Buyonaani|Greece]] ng’essira aliteeka ku kugumira embeera n’okuyiiya mu kiseera ky’obuzibu. == Emirimu == Kwesiga akoze ne kkampuni nga [[:en:Lockheed_Martin|Lockheed Martin]], [[:en:Northrop_Grumman|Northrop Grumman]], ne [[:en:Raytheon_Technologies|Raytheon Technologies]] . Ebintu by’akola mulimu okukola ku nnyonyi [[:en:F-35|F-35]] [[:en:Joint_Strike_Fighter_program|Joint Strike Fighter]] n’okukolagana ne [[:en:Korea_Aerospace_Industries|Korea Aerospace Industries]] ku [[:en:Combat_aircraft|nnyonyi ennwaanyi]] [[:en:KAI_T-50_Golden_Eagle|T/FA-50]] . Ye munne mu pulogulaamu ya Africa Policy Accelerator mu kitongole ekinoonyereza [[:en:Center_for_Strategic_and_International_Studies|ku nteekateeka n’ensi yonna ekya Center for Strategic and International Studies]] (CSIS) e [[:en:Washington,_D.C.|Washington, DC]] == Obukulembeze n'okukwatagana n'abantu b'omukitundu == Mu 2009, bwe yali mu [[:en:Southern_Methodist_University|Southern Methodist University]], Kwesiga yatandikawo Dallas Cranes FC, ttiimu y’omupiira eya Uganda eyavuganya mu mpaka z’omupiira eza African Unity Cup Soccer Tournament. Kaweefube gwe yakola yamufunira engule y’obukulembeze bw’abayizi obulungi mu 2009 okuva mu kibiina kya DFW International Community Alliance. Nga September 1, 2013, ku myaka 26, Kwesiga yalondebwa nga Pulezidenti era akulira ekibiina kya Uganda North American Association asinga obuto; ng’ayita mu kukwatagana obutereevu ne Pulezidenti [[Yoweri Museveni]], yatuuse bulungi enteeseganya z’okukubisaamu emirundi ena emigabo gya Gavumenti ya Uganda egitegekebwa buli mwaka eri Ekibiina. Kwesiga era yaloopedde bannayuganda abali ebweru w’eggwanga bakendeezebwe ku viza n’obutuuze bwa [[:en:Dual_citizenship|mirundi ebiri]]. [[:en:San_Diego|Mu]] May 2023, ekibiina kya Uganda Lacrosse Association kyalonda Kwesiga ku bwa maneja omukulu owa [[:en:Uganda_men's_national_lacrosse_team|ttiimu y’eggwanga ey’abasajja eya Uganda]], n’amufuula Munnayuganda enzaalwa eyasooka okukwata ekifo kino. Mu bukulembeze bwe, yakulembera bulungi kaweefube w’okusonda ssente za ttiimu ekiikirira Uganda mu [[:en:World_Lacrosse_Championship|mpaka z’ensi yonna eza Lacrosse Championship]] ezaali mu [[:en:San_Diego|San Diego]], [[:en:California|California]], mu 2023. Ttiimu ya Kwesiga ye nsi yokka mu Afrika eyeetabye mu mpaka zino. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}'''Emiko egyawandiikibwa Brian Mushana Kwesiga''' * [https://www.newvision.co.ug/category/blogs/harness-the-power-of-the-diaspora-for-ugandas-NV_196510 Kozesa amaanyi ga Diaspora ku nteekateeka ya Uganda ey'enkulaakulana y'eggwanga], newvision.co.ug * [https://www.newvision.co.ug/category/blogs/from-fear-to-opportunity-rethinking-ugandas-d-NV_199234 Okuva ku kutya okutuuka ku mukisa: Okuddamu okulowooza ku mateeka ga Uganda agakwata ku butuuze obubiri], newvision.co.ug * [https://www.newvision.co.ug/category/blogs/genealogy-from-oral-tales-to-written-legacy-p-NV_200589 Olunyiriri: Okuva ku nfumo ez’omu kamwa okutuuka ku busika obuwandiike, okukuuma n’okussa ekitiibwa mu nnono z’obuzaale bwa Uganda], newvision.co.ug * [https://www.newvision.co.ug/category/blogs/from-promise-to-power-redefining-the-role-of-NV_202397 Okuva ku kusuubiza okutuuka ku buyinza: Okuddamu okunnyonnyola omulimu gw'ababundabunda mu Uganda], newvision.co.ug == Ebiyungo eby’ebweru == [[Category:Pages with unreviewed translations]] kxoizpl3g6p6ajgxd009d68psht6u9u Ceasar Achellam 0 11560 54637 39872 2026-06-13T04:59:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54637 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Caesar Achellam''' (agamba nti yazaalibwa mu 1963) yaliko Major Genero mu [[:en:Lord's_Resistance_Army|ggye lya Lord’s Resistance Army]] okutuusa lwe yawambibwa mu 2012. == Okwegatta ku LRA == Achellam yeegatta ku [[:en:LRA|LRA]] kyeyagalire ku nkomerero y’emyaka gya 1980 oluvannyuma lw’okulwanirira eggye lya Uganda People’s Democratic Army (UPDA), ekibiina ky’abayeekera mu bukiikakkono bwa Uganda ekyasooka LRA. Yafuna okutendekebwa mu butongole [[:en:Military|mu by’amagye]] era yateranga okusomesa mu kutendekebwa mu by’amagye eri abalwanyi ba LRA. Achellam yali ayogera [[:en:Arabic|Oluwarabu]], obukugu bwe yakozesa okuyambako okuddukanya enkolagana ya [[:en:LRA|LRA]] ey’obukodyo ne [[:en:Government|gavumenti]] ya Sudan e Khartoum. Nga Achellam tannawambibwa, enkolagana ye ne [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] yali tennakakasibwa. Okumala emyaka, ekibinja kya Achellam kyakoleranga kumpi nnyo n’ekibinja kya Kony, kyokka Kony yasibira Achellam [[:en:House_arrest|mu nnyumba]] mu makkati ga 2007 olw’okugaana okwenyigira ennyo mu nteeseganya z’emirembe ne Juba. Achellam yali asabye Kony okuddamu okukwatagana n’abaserikale b’amagye ga Sudan mu South Darfur. [[:en:Vincent_Otti|Vincent Otti]], eyali omumyuka wa Kony mu kiseera ekyo, yamatiza Kony okugenda mu maaso n’enteeseganya z’emirembe era n’alumiriza Achellam mu lwatu nti yafuna ssente okuva mu Basudan nga tazitegeezezzaako Kony. Wabula oluvannyuma lwa Otti okuttibwa ku nkomerero ya 2007, Kony yaggyako Achellam omusango era n’amuddiza ekifo kye ng’omuduumizi [[:en:Commander|omukulu]] . Achellam [[:en:Arrest|yasibibwa]] amagye ga Uganda okumpi n’ensalo ya CAR/Congo mu mwezi gw'okutaano mu 2012. <ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-18199001</ref> <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Caesar+Achellam#:~:text=View-,Vinet%2C%20Fabienne.,-Issues</ref> <ref>https://www.csmonitor.com/World/Keep-Calm/2012/0514/Kony-hunt-Ugandan-army-captures-senior-LRA-commander</ref> Okusinziira ku Howard Buffett mu kitabo kye ekya 40 Chances, yasisinkana Achellam. Okusinziira ku Buffett, Achellam yakunganya abaana okubafuula abajaasi abato era abaddu b’akaboozi wansi wa Joseph Kony. <ref>https://www.peaceinsight.org/en/articles/uganda-accountability-lra/</ref> fox572ta59f3gl3w05wvf3rk9uzqhmh Charles Mbire 0 11566 54685 40250 2026-06-13T10:07:37Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54685 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Magezi Mbire''' is a [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omusuubuzi, omutandisi w'emirimu, era munnamakolero. Kigambibwa nti ye munnayuganda asinga obugagga, ng’obugagga bwe bubalirirwamu obukadde obusukka mu doola za America 200, bwe bwatuukira mu Gwolubereberye 2012. <ref name="Deep">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Charles+Mbire#:~:text=View-,Kanaabi%2C%20Michael%3B%20Kiryowa%2C%20Ssebidde%20(January%202012).,-This%20reference%20is</ref> == Ebuvo bwe == Mbire Charles Magezi yazaalibwa mu 1959 mu maka ga Ponsiano Mbire ne Thereza Mbire e [[:en:Mparo,_Rukiga|Mparo]], mu [[:en:Rukiga_District|Disitulikiti y’eRukiga]], mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda. Ye mwana owookusatu mu maka gano, alina bannyina basatu, babiri ku bo bakulu be, ne bato be abalenzi babiri. <ref>https://web.archive.org/web/20150505003829/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/479804#</ref> Yasomera mu Kabale Primary School ne Kitante Primary School mu pulayimale. Yasomera mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] Oluvannyuma naagenda mu ttendekero lya [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] okumaliriza siniya 6. <ref>{{Cite web |url=http://www.pubopinions.org/index.php/profiles/17-profiles/166-dr-alfred-lwako-3 |title=Archive copy |access-date=2025-08-16 |archive-date=2015-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150505003047/http://www.pubopinions.org/index.php/profiles/17-profiles/166-dr-alfred-lwako-3 |url-status=dead }}</ref> Yasoma bizinensi n'ebyenfuna era n'afuna diguli ey'ekitiibwa eya [[:en:Bachelor_of_Science|Diguli esooka mu Sayansi]], okuva mu [[:en:Essex_University|Essex University]] mu Bungereza. Yagenda mu maaso n'afuna [[:en:Master_of_Business_Administration|diguli eyookubiri mu by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Leicester_University|Leicester University]]. Ensimbi ze azisiga mu by’amasannyalaze, eby’ensimbi, eby’amataka n'amayumba, eby’empuliziganya, eddagala, bizinensi z’ebyobulimi n’entambula. <ref name="BarodaR">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Charles+Mbire#:~:text=View-,New%20Vision%20(14%20July%202022).,-This%20reference%20is</ref> == Ebintu ebikwata ku bizinensi ze == Mbire nnannyini ow'ekitundu era/oba mmemba ku lukiiko olufuzi olwa bizinensi za Uganda zino wammanga: <ref name="BarodaR"/> <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Charles+Mbire#:~:text=View-,Kim%20Aine%20(23%20August%202022).,-Issues</ref> * Afro Alpine Pharma Limited * East Africa Fish Farming Limited * [[:en:Eskom|Eskom Uganda Limited]] * Invesco (Uganda) Limited * [[:en:MTN_Uganda|MTN Uganda Limited]] <ref name="MoreR">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Charles+Mbire#:~:text=View-,Feyisayo%20Ajayi%20(25%20August%202022).,-Issues</ref> <ref name="DivR">https://lifestyleuganda.com/board-chairman-charles-mbire-to-receive-shs5-billion-from-mtn-uganda-dividend-payout/</ref> * Ekitongole kya Polino Holdings Limited * Kkampuni ya Sunco Investments Limited * Kkampuni ya Bomi Holdings Limited * [[:en:Rift_Valley_Railways|Oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa Rift Valley]] <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Charles+Mbire#:~:text=View-,Ainebyoona%2C%20Emmanuel%20(22%20September%202014).,-Issues</ref> * Chui Investments Limited - kampuni ya bamusigansimbi ekuguse mu kuzimba, okuddukanya n'obwannannyini ku mabibiro g'amasannyalaze amatono n'amanene mu Uganda <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Charles+Mbire#:~:text=View-,Mugabe%2C%20David%20(7%20December%202010).,-Issues</ref> * [[:en:Bank_of_Baroda_(Uganda)|Bbanka of Baroda]] <ref name="BarodaR"/> == Obuvunaanyizibwa bwe obulala == Mbire yalondebwa okuba ssentebe w’ekitongole kya [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]] mu 2010. Era mmemba w’ekibiina kya Presidential Investor Roundtable, ekibiina ky’abasuubuzi abakugu abawabula [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku ngeri y’okutumbula okuvuganya mu bizinensi n’embeera ya bizinensi mu ggwanga. <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Charles+Mbire#:~:text=View-,Mugabe%2C%20David%20(4%20November%202010).,-Issues</ref> == Obugagga bwe == Mu Gwekkumineebiri 2008, kyateeberezebwa nti obugagga bwa Mbire bwali busukka mu bukadde bwa doola za America 65. <ref>https://web.archive.org/web/20141021031834/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/666084#</ref> Mu Gwolubereberye 2012, obugagga bwe bwabalirirwamu okweyongera okutuuka ku bukadde bwa doola za America obusukka mu 200. <ref name="Deep"/> Mu Gwolubereberye 2019, yabalirirwamu obukadde bwa ddoola za America 400. <ref name="NetR">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Charles+Mbire#:~:text=View-,Forex%20News%20Now%20(January%202019).,-Issues</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_wealthiest_people_in_Uganda|Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Maama+Mbire++The+mother+of+business/-/1370466/1432676/-/yl6bshz/-/index.html Profile ya Tereza Mbire, Maama wa Charles Mbire] * [http://2.bp.blogspot.com/-vnWohes8oR4/UtS8raWZcPI/AAAAAAAAmWY/MXlI-04SZcs/s640/charles+mbire+uganda.jpg Ekifaananyi kya Mbire mu 2012] l8ix3hcdmgfdsw83qkbh0ot78gapdlr Charles Engola 0 11613 54675 44183 2026-06-13T09:51:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54675 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Okello Macodwogo Engola''' (12 October 1958 – 2 May 2023), amanyiddwa ennyo nga '''Charles Okello (Macodwogo) Engola''', yali munnabyabufuzi mu Uganda era munnamaggye eyawummula mu ggye [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|lya UPDF]]. Yali Minisita w’eggwanga ow’enkolagana y’abakozi, emirimu n’amakolero mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]], era yali mubaka wa Palamenti eyakiikirira Oyam North County bwe yakubwa amasasi n’attibwa omukuumi we. Emabegako yali abadde mu kifo kya Minisita w’eggwanga ow’ebyokwerinda. == Obuvo bwe n'eby'ensoma == Engola yazaalibwa nga 12 October 1958 <ref>https://www.bbc.com/pidgin/articles/cv2v50k77n9o</ref> mu kibuga Iceme ekiriwo kati [[Oyam (disitulikit)|mu Disitulikiti y'e Oyam]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=▶️ TRIBUTE: Who was Charles Okello Macodwogo Engola? |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_159406 |access-date=2024-06-09 |website=New Vision |language=en}}</ref> Bazadde be baali Omulangira (Jago) Nasan Engola, omukulu amanyiddwa ennyo era ow’ekitiibwa mu Lango, ne Ketula Engola ow’e Awangi, era yali muzzukulu wa Rwot Olong Adilo, era muzzukulu wa Rwot Olwa Abelli ow’e Iceme. <ref name=":0" /> Yasomera mu ssomero lya pulayimale e Iceme. Okusinziira ku bimukwatako ku mukutu gwa palamenti ya Uganda, satifikeeti ya siniya yagifuna okuva mu [[Soroti Secondary School|ssomero lya Soroti Secondary School]], mu kibuga [[Soroti]], mu [[buvanjuba]] bwa Uganda. <ref name="2R">https://web.archive.org/web/20210429224618/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=371</ref> Diguli ye eyasooka, Bachelor of Development Studies, yaweebwa [[Kampala International University]], mu 2010. Diguli ye eyookubiri, Master of Public Administration and Management yajifuna okuva mu yunivasite y’emu mu 2013. <ref name="2R" /> == Emirimu == Mu maggye, Engola yali muduumizi wa UPDF 501 Brigade, ekitebe kyayo e Opit, mu [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Gulu]] . Brigade eno yakola kinene mu kulwanyisa eggye lya Lord's Resistance Army . Yakuzibwa n’atuuka ku ddaala lya colonel era n’awummula amaggye mu 2007. <ref name="3R">{{Cite web |last=Bill Oketch |date=24 July 2014 |title=Oyam chairperson demands recognition for ending LRA war |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Oyam-chairperson-demands-recognition-for-ending-LRA-war/-/688334/2394894/-/puiq4i/-/index.html |access-date=24 February 2020}}</ref> Mu kulonda okwa 2006, Engola yavuganya bulungi ku bwassentebe bwa LC 5, Oyam District Council, ku tikiti y’ekibiina kya NRM ekiri mu buyinza. Yawangula akalulu n'ebitundu 93 ku 100. <ref name="3R"/> Yaddamu okulondebwa mu 2011 era n’aweereza nga Ssentebe w’olukiiko lw’ekitundu mu Disitulikiti y’e Oyam okumala emyaka 10, okuva mu 2006. Mu 2016 yawangula ekifo kya palamenti ya Oyam North. <ref name="2R"/> Nga 6 June 2016, Engola yalondebwa mu kabineti nga Minisita w’eggwanga ow’ebyokwerinda. <ref name="1R">{{Cite web |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=14 June 2016}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |date=6 June 2016 |title=Cabinet: Kamya, Nadduli, Tumukunde In: President Yoweri Museveni Has Released The New Cabinet List |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426284/cabinet-betty-kamya-nadduli-appointed |access-date=24 February 2020 |place=Kampala}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 14 December 2019, Engola yasigaza ekifo kye. <ref name="5R">{{Cite web |last=Javira Ssebwami |date=14 December 2019 |title=Cabinet Reshuffle: Museveni drops Muloni, Nadduli, PPS Kamukama |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/12/breaking-cabinet-reshuffle-museveni-drops-muloni-nadduli-pps-kamukama.html |access-date=24 February 2020 |publisher=Post Media Limited}}</ref> Mu kiseera we yafiira, yali aweereza nga Minisita w’eggwanga ow’enkolagana y’abakozi, emirimu n’amakolero <ref name="BBC 65454213">{{Cite web |last=Atuhaire |first=Patience |date=2 May 2023 |title=Soldier shoots dead politician he was guarding |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-65454213 |access-date=2 May 2023 |website=BBC News}}</ref> era yakulembera abakungu ba gavumenti ya Uganda nga 1 May 2023 mu kujjukira olunaku lw’abakozi mu nsi yonna mu Disitulikiti y’e Mayuge mu Buvanjuba bwa Uganda. <ref name="NTV Uganda 2023">{{Cite web |date=2 May 2023 |title=Minister Engola shot dead |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/minister-engola-shot-dead-4219966 |access-date=2 May 2023 |website=NTV Uganda |archive-date=5 May 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230505134257/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/minister-engola-shot-dead-4219966 |url-status=dead }}</ref> == Okufa == Charles Engola yakubwa amasasi mu maka ge nga 2 May 2023. Yalina emyaka 64. Omujaasi eyali akuuma Engola yamukuba amasasi oluvannyuma naye yeekuba amasasi n’afa. <ref name="BBC 65454213"/> <ref name="Celebrity Telegraph 2023">{{Cite web |date=2 May 2023 |title=Soldier kills the politician he was protecting |url=https://celebritytelegraph.com/2023/05/02/soldier-kills-the-politician-he-was-protecting/ |access-date=4 May 2023 |website=Celebrity Telegraph |archive-date=4 May 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230504081144/https://celebritytelegraph.com/2023/05/02/soldier-kills-the-politician-he-was-protecting/ |url-status=dead }}</ref>Omujaasi eyakuba Engola yategeerekeka nga Wilson Sabiiti, era kigambibwa nti bino byabawo olw'ensonga z'omusaala gw'omukuumi. <ref name="AP-RMuhumuza 20230502">https://apnews.com/article/uganda-minister-shot-bodyguard-7edd541da986917ce37bea63e6010249</ref> Minisita w’ekikula ky’abantu n’abakozi, Betty Amongi, eyatuuka mu kifo kino amangu ddala nga bamaze okukuba amasasi, yagamba nti Pte. Sabiiti yali mukuumi mupya era ng’amaze omwezi gumu gwokka ku mulimu guno. Okusinziira ku baalaba amasasi gano, Sabiiti yali yeemulugunya nti teyasasulwa ssente za Amerika nga 4,000,000, ezisukka katono doola za Amerika 1000, ezaali zimubanjibwa. <ref name="TheEastAfrican4220150" /> Omuyambi wa Engola, Lieutenant Ronald Otim naye yafuna ebisago mu masasi gano era n’addusibwa mu ddwaaliro; oluvannyuma lw'ennaku bbiri, kigambibwa nti yali avudde mu kabi "era yatereera" oluvannyuma lw'abasawo mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]] okuyimiriza omusaayi. <ref name="TheEastAfrican4220150">https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/ugandan-minister-killed-by-bodyguard-4220150</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/category/world/slain-minister-engolas-aide-de-camp-out-of-da-159596</ref> 54ilonqehbxs1sfxh3fqfngf1x597hj Christopher Iga 0 11626 54742 40840 2026-06-13T10:35:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54742 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Iga''' Munnabyabufuzi, [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] . Yaliko meeya wa [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 1989 okutuuka mu 1997 [[:en:Nasser_Sebaggala|Nasser Ntege Ssebagala]] lw'eyamuddira mu bigere. <ref>https://www.nytimes.com/2000/07/18/world/kampala-journal-when-a-questionable-past-pays-political-dividends.html</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=1048:kcc-land-deal-divid |title=Archive copy |access-date=2025-08-23 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304101835/http://www.observer.ug/component/content/article?id=1048:kcc-land-deal-divid |url-status=dead }}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 8qeh7t4i6f7beizyre6p388pzzpwuup Brian Ahumuza 0 11682 54396 44345 2026-06-12T17:43:32Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54396 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Titus Brian Ahumuza''', amanyiddwa ennyo nga '''Abryanz''', [[Yuganda|Munnayuganda]], ayolesa emisono gy'engoye. <ref>{{Cite web |date=August 16, 2018 |title=INTERVIEW: I Don't Mix Business with Bodily Pleasures-Fashion Designer Abryanz |url=https://chimpreports.com/interview-i-dont-mix-business-with-bodily-pleasures-fashion-designer-abryanz/}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Haguma |first=Gloria |title=Meet Brian Ahumuza, the proprietor of Abraynz Collection |url=https://bigeye.ug/meet-brian-ahumuza-the-proprietor-of-abraynz-collection/ |access-date=25 October 2019 |website=Big Eye Ug}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Abryanz yazaalibwa Masindi nga 1 Ogwekkuminogumu 1990. Yasomera ku Asaba Primary School, Bugema Adventist Secondary School era alina diguli mu kuyamba abantu n'okuddukanya ebitongole ebiyamba abantu eya Social Work & Social Administration okuva ku [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite y'e Kyambogo]] . <ref>{{Cite web |title=Brian Ahumuza: Passion drives top fashion stylist |url=https://www.independent.co.ug/brian-ahumuza-passion-drives-top-fashion-stylist/ |access-date=25 October 2019 |website=The Independent}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Brian Ahumuza; The Story Of A Well Dressed Little Fashion Dream |url=http://youngachieversawards.ug/brian-ahumuza-the-story-of-a-well-dressed-little-fashion-dream/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191031075351/http://youngachieversawards.ug/brian-ahumuza-the-story-of-a-well-dressed-little-fashion-dream/ |archive-date=31 October 2019 |access-date=9 November 2019 |website=Young Achievers Awards}}</ref> == Omulimu == Mu mwaka gwa 2009 yatandikawo kkampuni ye eya Abryanz Collection. Emisono gye gyoleseddwa mu Uganda, Nigeria, South Africa, Africa Fashion week. Abadde afulumira mu magazini ez’ettutumu ez’omulembe ezikola emisono egy'enjawulo.<ref>{{cite news|last1=Ruva|first1=Roy|title=From Village Boy To Top City Stylist. The Story Of Brian Ahumuza of Abryanz Collection|url=http://chano8.com/village-boy-top-city-stylist-story-brian-ahumuza-abryanz-collection/|accessdate=25 October 2019|agency=Chano8|archive-date=24 October 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191024194053/http://chano8.com/village-boy-top-city-stylist-story-brian-ahumuza-abryanz-collection/|url-status=dead}}</ref> Mu mwaka gwa 2013, yatongoza awaadi ye eya [[:en:Abryanz_Style_and_Fashion_Awards_(ASFAs)|Abryanz Style and Fashion Awards (ASFAs)]], awaadi ezitegekebwa ku ssemazinga wa Africa mu Uganda n'ekigendererwa ky'okusiima bannamisono abamaanyi mu Africa.<ref>{{cite news|last1=Baranga|first1=Samson|title=ASFAs celebrate African fashion|url=https://observer.ug/lifestyle/56351-asfas-celebrate-african-fashion|accessdate=9 November 2019|agency=The Observer}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Ruva|first1=Roy|title=From Village Boy To Top City Stylist. The Story Of Brian Ahumuza of Abryanz Collection|url=http://chano8.com/village-boy-top-city-stylist-story-brian-ahumuza-abryanz-collection/|accessdate=25 October 2019|agency=Chano8|archive-date=24 October 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191024194053/http://chano8.com/village-boy-top-city-stylist-story-brian-ahumuza-abryanz-collection/|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web |date=October 18, 2012 |title=Uganda: A Style Guru for Your Celebrities |url=https://allafrica.com/stories/201210190177.html}}</ref> == Okusiimibwa == Mu mwaka gwa 2017, Abryanz yaweebwa awaadi y'omukozi w'emisono asinga mu Starqt Awards mu South Africa nga kw'otadde n'okubeera omuvubuka omusuubuzi wa CEPA mu mwaka gwa 2016. <ref>{{Cite web |last=Mercedes |first=J. L. |date=April 23, 2016 |title=PHOTOS: Abryanz emerges victorious at the CEPA Awards |url=https://enewsuganda.com/photos-abryanz-emerges-victorious-at-the-cepa-awards/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201009052807/https://enewsuganda.com/photos-abryanz-emerges-victorious-at-the-cepa-awards/ |archive-date=October 9, 2020 |access-date=October 6, 2020}}</ref> <ref>{{Cite web |date=September 15, 2016 |title=Full List of the winners at StarQT Awards 2016 |url=https://bigeye.ug/full-list-winners-starqt-awards-2016/}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Brian Ahumuza Named Teeniez Hottest Celebrity Stylist Once Again |url=https://satisfashionug.com/brian-ahumuza-named-teeniez-hottest-celebrity-stylist-once-again/}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Deborah |first=Amia Poni |date=May 14, 2018 |title=Abryanz Scoops Buzz Awards Three times in a Row |url=http://www.ghafla.com/ug/abryanz-scoops-buzz-awards-three-times-in-a-row/ |access-date=August 28, 2025 |archive-date=October 7, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231007113554/https://www.ghafla.com/ug/abryanz-scoops-buzz-awards-three-times-in-a-row/ |url-status=dead }}</ref> Mu mwaka gwa 2016, yawandiikibwako mu mikutu gya CNN African Voices egiwandiika ku bantu abayitimuka mu bintu eby'enjawulo mu Africa. <ref>{{Cite web |title=Abryanz features on CNN – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201601/four-one-one/abryanz-features-on-cnn.html}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Obuyungo obw’ebweru == * [https://www.fashionpit.ug/7-days-of-the-fashion-industry-with-brian-ahumuza-what-is-fashion/ Ennaku 7 ez'emisono ne Brian Ahumuza: Omusono kye ki?] * [https://web.archive.org/web/20240807024026/https://www.ugandanbuzz.com/lifestyle/fashion/celebrity-biography-fashionista-abryanz.html Ebikwata ku bulamu bwa basereebu: Omukugu mu by’emisono Abryanz] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468331/ugandan-personalities-rocked-2017 Bannayuganda 10 abasinga okukankanya omwaka 2017] * [https://observer.ug/lifestyle/59017-abryanz-to-hold-fashion-summit Abryanz agenda kutegeka olukiiko lw’emisono] * [https://www.sqoop.co.ug/201504/features/abryanz-reveals-fashion-inspiration.html Abryanz alaze ebyamusikiriza mu misono – Sqoop – Funa amawulire ga Uganda agakwata ku by’amassanyu, engambo za basereebu, obutambi n’ebifaananyi]  0gbonom0o5rjoqfvijmwb10ujiem4f7 East Africa School of Library and Information Science 0 11727 54802 45918 2026-06-13T11:32:39Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54802 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Essomero lya East African School of Library and Information Science,''' era erimanyiddwa nga '''EASLIS''', lye limu ku masomero agakola ettendekero ly'obukugu mu byuma bikalimagezi erya College of Computing and Information Science ( '''COCIS''' ) mu yunivasite esinga obunene mu Uganda, [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . EASLIS esangibwa ku ttendekero ekkulu erya Makerere University mu [[:en:Kampala|Kampala]], okumpi n’etterekero ly’ebitabo erisinga obukadde mu Uganda nga ly'[[:en:Makerere_University_Library|etterekero ly’ebitabo ekkulu]] erya Ssettendekero wa Makerere (omulyango omukadde oguyingira) era eri kumpi n’enkulungo egenda mu ssomero lya Chemistry ate nga si wala nnyo okuva ku kizimbe ekikulu ekiddukanya Yunivasite (Main Administration Block) n’ekibangirizi kya Freedom Square. <ref>https://www.google.com/maps/dir/Makerere+University+Main+Gate,+8HHC+M9H,+Kampala/location+of+Easlis/@0.3345655,32.5636022,16z/data=!3m1!4b1!4m13!4m12!1m5!1m1!1s0x177dbb6d88efffff:0x475428a3de12f159!2m2!1d32.5709892!2d0.3291851!1m5!1m1!1s0x177dbb13c1deb187:0x5d89f117d4eeda88!2m2!1d32.5681623!2d0.3399245?entry=ttu&g_ep=EgoyMDI0MDkxMS4wIKXMDSoASAFQAw==</ref> == Ebyafaayo == Essomero lino ly'atandikibwawo mu mwaka gwa 1963 nga waakayita akaseera katono nga Uganda efunye obwetwaze era nga okutandikibwawo kw'alyo kwagendererwamu okutendeka abakugu mu by’amaterekero g’ebitabo mu mawanga g’obuvanjuba bwa Afrika nga mu kiseera ekyo gaali amawanga asatu (Uganda, Kenya, ne Tanzania). Essomero lino lyatandikibwawo n’ensimbi okuva mu kibiina ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku by’enjigiriza, ssaayansi n’ebyobuwangwa ( [[:en:UNESCO|UNESCO]] ) era we lyatandikibwawo lyayitibwa East African School of Librarianship. <ref name=":0">https://www.jstor.org/stable/40324051</ref> == Ebituukiddwaako == Okuva lwe lyatandikibwawo mu 1963, EASLIS ekulaakulanye mu ngeri nnyingi nnyo ng’okukulaakulanya engule z’abayivu empya era ezikkirizibwa mu bujjuvu. Kino kye kimu ku by'amaanyi eby'akutuukibwako kubanga essomero we lyatandikibwawo lyali ligaba satifikeeti zokka mu misomo gy’amaterekero g’ebitabo, oluvannyuma lw’emyaka kkumi mu 1974 satifikeeti endala eyakulembera okuweebwa dipuloma mu ssaayansi w’etterekero ly’ebitabo y'atongozebwa, dipuloma ya post graduate mu ssaayansi w’etterekero ly’ebitabo yatandikibwawo mu 1975, ate oluvannyuma mu 1988 diguli ya Bachelor of library and information science yatongozebwa. W'osomera bino, EASLIS egaba Masters Programs 2 nga zino mulimu information science ate endala mu records ne archives management ezatandikibwawo mu 1997 ne 2016, 1 PhD mu by'amawulire okuva mu 2004 ne PhD mu misomo gy'okutereka ebiwandiiko eby'edda eya Doctor of Philosophy mu Archival studies ejja. <ref>{{Cite web |url=https://cocis.mak.ac.ug/easlis/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-31 |archive-date=2024-09-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240917115253/https://cocis.mak.ac.ug/easlis/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/> Ebirala EASLIS by'eyafuna mwalimu emiwendo gy'abayizi okweyongera ku ssomero, okutandiikawo amasomero agatendeka mu ssomo lya library and information science amalala <ref>https://events.mak.ac.ug/events/2023/11/08/220</ref> Mu kiseera kino EASLIS erina omukago ne Yunivasite y’e Boras mu Sweden era omukago guno gulabye ebibinja by’abayizi ebiwerako okuva mu EASLIS nga bigenda e Sweden mu nteekateeka eragiddwa ey’okuwanyisiganya abayizi. <ref>https://web.aflia.net/exchange-students-between-makerere-university-uganda-and-university-of-boras-sweden/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.hb.se/en/about-ub/current/news-archive/2021/september/exchange-students-from-makerere-university-welcomed-to-the-university-of-boras/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-31 |archive-date=2025-05-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250514203041/https://www.hb.se/en/about-ub/current/news-archive/2021/september/exchange-students-from-makerere-university-welcomed-to-the-university-of-boras/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://news.mak.ac.ug/2021/09/easlis-sends-6-undergrads-to-university-of-boras/</ref> == Obukulembeze == EASLIS ebadde n’abakulembeze abawerako ku ntikko nga balina ekitiibwa kya dayirekita oba Diini. Diini wa EASLIS aliko ye mukyala asoose okubeera mu ofiisi eno. Abalala be; * Mwami Knud Larsen - Dayirekita eyasooka owa EASLIS (1963–1966) * Mwami S. Seith - Dayirekita (1967–1971) * Prof. SAH Abidi - (1972–2002) Omuwandiisi w’ebitabo. * Pulofeesa Isaac Milton Namwanje Kigongo –Bukenya (2002–2006) * Prof. Elisam Magara (2006–2010) * Prof. Constant Okello-Obura (omwaka 2010–2014 ne 2018–2022) * Dr. George W. Kiyingi (2013–2018) * Omusawo Sarah Kaddu 2023- <ref>{{Cite web |url=https://news.mak.ac.ug/2023/11/easlis60-information-scientists-called-to-contribute-to-the-national-transformation-and-development/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-31 |archive-date=2025-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250709095156/https://news.mak.ac.ug/2023/11/easlis60-information-scientists-called-to-contribute-to-the-national-transformation-and-development/ |url-status=dead }}</ref> == Abayizi abaaliwo abamanyiddwa == * Prof. [[:en:Robert_Ikoja-Odongo|Robert Ikoja-Odongo]] - Omumyuka wa Cansala wa Yunivasite y’e Soroti * Dr. Fredrick Kiwuwa Lugya - Omukuumi w'etterekero ly'ebitabo mu Busitema Yunivasite <ref>{{Cite web |url=https://library.busitema.ac.ug/about/staff-directory/Fredrick-Kiwuwa-Lugya |title=Archive copy |access-date=2025-08-31 |archive-date=2025-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251006163809/https://library.busitema.ac.ug/about/staff-directory/Fredrick-Kiwuwa-Lugya |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{Coord|0.34041860090671555|32.56777614275131}} mi60lrwaubuhq48okjfbz8dgpdfwfya Chosen Becky 0 11735 54712 48764 2026-06-13T10:18:22Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54712 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Rebecca Kukiriza''', amanyiddwa ennyo nga '''Chosen Becky''', [[Munnayuganda]], muyimbi <ref name="auto4">{{Cite web |title=Hanson Baliruno collaborates with Chosen Becky |url=https://www.sqoop.co.ug/202012/four-one-one/hanson-baliruno-collaborates-with-chosen-becky.html}}</ref> era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]]. <ref name="auto2">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |title=Chosen Becky now aims to overcome Bankuza shadow |url=https://observer.ug/lifestyle/60000-chosen-becky-now-aims-to-overcome-bankuza-shadow |website=The Observer – Uganda}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |date=9 March 2021 |title=Chosen Becky: I got pregnant at school after my boyfriend promised me chips |url=https://www.matookerepublic.com/2021/03/09/chosen-becky-i-got-pregnant-at-school-after-my-boyfriend-promised-me-chips/ |access-date=1 September 2025 |archive-date=2 February 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220202142229/https://www.matookerepublic.com/2021/03/09/chosen-becky-i-got-pregnant-at-school-after-my-boyfriend-promised-me-chips/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Rafiki |first=Sunrise |title=Chosen Becky denied rights to perform her songs – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201811/chosen-becky-denied-rights-to-perform-her-songs.html}}</ref> <ref>https://allafrica.com/stories/202101050041.html</ref> .Era musanyusa, [[:en:Comedian|muzannyi wa katemba]], [[:en:Wife|mukyala mufumbo]] era [[:en:Mother|maama]] . == Ebikwata ku bulamu bwe == Becky yazaalibwa [[Masaka]] mu Central Region of [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |last2=Atiluk |first2=Nathan |date=5 January 2021 |title=Uganda: A Year in Entertainment |url=https://allafrica.com/stories/202101050041.html |website=allAfrica.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=24 December 2018 |title=Top 10 Most Booked Singers this Festive Season |url=https://mbu.ug/2018/12/24/top-10-most-booked-singers-this-festive-season/}}</ref> Ye christi eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri == Omulimu gw’okuyimba == Chosen Becky yazuulibbwa akulira kkampuni ya Nick Products Joseph Kilangwa eri ensi yonna oluvannyuma lw’okumusanyusa mu mpaka z’okuyimba e [[Masaka]], Uganda. <ref>{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |last2=Atiluk |first2=Nathan |date=5 January 2021 |title=Uganda: A Year in Entertainment |url=https://allafrica.com/stories/202101050041.html |website=allAfrica.com}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |last=Mabz |first=Chris |date=16 March 2021 |title=Baby Chosen Becky Screams Out loud, Rolls On The Floor As She Thanks Zari For Posting Her Song On Instagram Stories |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2021/03/16/baby-chosen-becky-screams-out-loud-rolls-on-the-floor-as-she-thanks-zari-for-posting-her-song-on-instagram-stories/}}</ref> <ref name="auto"/> == Discography == {| class="wikitable" |+songs !song Title !Year |- |Aliba Ani<ref name="auto3"/> |2018 |- |Bya Bangi |2018 |- |Kyosaba<ref>{{Cite web|url=http://www.ghafla.com/music/chosen-becky-bankuza/|title=Chosen Becky – Bankuza|first=Ghafla|last=Writer|date=18 October 2018|access-date=1 September 2025|archive-date=15 February 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230215001005/http://www.ghafla.com/music/chosen-becky-bankuza/|url-status=dead}}</ref> |2019 |- |Bankuzza<ref name="auto3"/> |2019 |- |Ebisembayo<ref name="auto4"/> |2019 |- |Telemundo<ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2019/12/11/chosen-becky-and-voltage-music-express-telemundo-love-video-alert/|title=Chosen Becky and Voltage Music express 'Telemundo' love &#124; VIDEO|date=11 December 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2019/10/27/kent-and-flosso-feature-chosen-becky-on-telemundo-audio-alert/|title=Kent and Flosso feature Chosen Becky on 'Telemundo' &#124; AUDIO ALERT|date=27 October 2019}}</ref> |2019 |- |Bankuzza<ref name="auto1"/> |2019 |- |Kansubire |2019 |} Nga 16th December 2025, omuyimbi [[Chosen Becky]] yafumbirwa '''Abdul Ssekajja''' amanyiddwa ennyo nga Professor Ssekajja ku mukolo ogw’okugattibwa mu kkootii . Omukolo guno ogw’omukwano gwetabbwaako mikwano gya bafumbo bano egy’oku lusegere ku lubalama lw’ennyanja. Embaga yali ku mwalo gw’e Ovacado resort e Kawuku mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] . <ref>{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |last2=Atiluk |first2=Nathan |date=5 January 2021 |title=Uganda: A Year in Entertainment |url=https://allafrica.com/stories/202101050041.html |website=allAfrica.com}}</ref> Okusalawo kw’abafumbo bano okukola embaga y'omukooti kyavva ku nsonga yokuba nti enzikiliza zaabwe zanjyawulo bw’obwannannyini kyakwatibwako eddiini yaabwe ey’enjawulo. Abamu ku bayimbi okuli [[Lydia Jazmine|Lydia Jasmine]] baasanyusa abagenyi baabwe nga bali ku reception Okwajula kwa Chosen Becky (Kwanjula) eri omwagalwae we, Ssekajja Abdul, kwaliyo ku Lwokubiri nga December 9, 2025, e Masaka, omukolo ogwanyuma ennyo ne guleetera n'eyali muganzi we Mutebi Amir amanyiddwa ennyo nga '''Dictatator Amir''' okumusindikira obubaka nga amuyozayoza. Omukolo gwaliko abayimbi abawerako era abasanyusa n'abagenyi okwaali; [[Rema Namakula]], [[Spice Diana]], [[Winnie Nwagi]], Omumbejja Amiirah n'omusumba [[Wilson Bugembe]]. Maama w’abaana 4 okuli n’omwana omuwala gwe bayita Amber Grace Mirembe Mutebi eyazaalibwa nga September 12, 2024. <ref>https://allafrica.com/stories/202101050041.html</ref> == Enkaayana eziriwo == Mu Gwekkuminoogumu 2021, Kyayogebbwako nti Chosen yali akomezebwaawo okuva mu [[South Africa]] eyo gyeyali ategesse okuyimbira kubanga yali atuuse mu gwanga ku visa y'abalambuzzi so ssi ey'emirimu nga bwekyeetagibwa.<ref>https://allafrica.com/stories/202101050041.html</ref> == Ebijulizzidwa == [[Category:Abakakyala abaganda]] [[Category:Abayimbi abannayuganda]] [[Category:Abazaalwa mu 2000]] [[Category:Abayimbi bannayuganda ab'omu kyaasa kya 21]] [[Category:Bannayuganda abayimbi-abawandiidi b'enyimba]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Kampala]] [[Category:Abantu b'omu kampala]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Masaka]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with short description]] [[Category:Bayimbi]] gtucu13ur026mujsvp59b21botfs2g0 Caritas Uganda 0 11740 54599 44680 2026-06-13T04:43:46Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54599 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Caritas Uganda''' kye kitongole ekitongole ekikulaakulanya embeera z'abantu mu [[:en:Catholic_Church_in_Uganda|Klezia Katolika mu Uganda]] . kibadde ekola okuva mu 1970 era ng’eteeka mu nkola pulojekiti z'okutereeza [[:en:Social_welfare|obulamu bw'abantu]] [[:en:Development_aid|n’enkulaakulana]] mu ggwanga lyonna, ate nga era ekola ng’ekitongole [[:en:Humanitarian_aid|ekidduukirira abantu]] awali obwetaavu. Caritas Uganda mmemba wa [[:en:Caritas_Africa|Caritas Africa]] ne [[:en:Caritas_Internationalis|Caritas Internationalis]] . == Ebyafaayo == Mu 1958, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwasalawo okutandikawo akakiiko akavunaanyizibwa ku mbeera z’abantu n’enkulaakulana, wabula ekibiina kino kyatandika okukola mu 1970 n'emirimu egy'okuyamba abundabunda mu nkambi ya [[:en:Nakivale_Refugee_Settlement|Nakivale Refugee Settlement]] abaali badduse e [[:en:Rwanda|Rwanda]] . <ref name="brochure">https://caritasuganda.org/wp-content/uploads/2024/02/Caritas-Brochure-final.pdf</ref> Akakiiko kano kaayita mu buzibu n’ekiseera eky’okwezza obuggya ku nkomerero y’emyaka gya 1990, <ref name="Partnership">https://www.caritas.org/wordpress/wp-content/uploads/2017/06/partnershipGuidingPrinciples.pdf</ref> era mu Gwokaaga 1999, Abalabirizi ba Uganda ne bakikyusa erinnya ne bakituuma Caritas Uganda. <ref name="OVCfinal12">https://web.archive.org/web/20161229125417/http://pdf.usaid.gov/pdf_docs/PA00J3ZV.pdf</ref> == Enkula == Caritas Uganda erimu ofiisi y’eggwanga ne ofiisi z’obulabirizi 19. <ref>{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/-catholic-church-meets-over-social-development-strategy--4178790 |title=Archive copy |access-date=2025-09-01 |archive-date=2024-05-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240520213216/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/-catholic-church-meets-over-social-development-strategy--4178790 |url-status=dead }}</ref> Ofiisi zino 19 ez’obulabirizi ze zino wammanga:   Ekibiina kya Central Archdiocesan Province Caritas Association (CAPCA) kigatta ebibiina by’obulabirizi bitaano ebya Caritas ebya Ecclesiastical Province of Kampala wamu n’eby’ekitongole ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’abakyala ekya Tusuubira (TWDA). <ref>https://capcauganda.org/capca-2021-annual-report/</ref> Ebibiina by’obulabirizi 19 nabyo bikwasaganya emirimu gy’ebizimbe bya Caritas ebisoba mu 470 ku mutendera [[:en:Parish|gw’ekigo]], nga bisinziira mu bitundu by’omu kitundu era n'okukakasa nti bibuna mu ggwanga lyonna. <ref name="CIUganda">{{Cite web |url=https://www.caritas.org/where-caritas-work/africa/uganda/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-01 |archive-date=2024-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241204200341/https://www.caritas.org/where-caritas-work/africa/uganda/ |url-status=dead }}</ref> == Okukola == Caritas Uganda ekola ku [[:en:Social_service|mbeera z’abantu]] naddala eri abantu abasinga okubeera mu bulabe mu Uganda era essa mu nkola pulojekiti z’enkulaakulana ezigendereddwamu okukendeeza obwavu. Okugatta ku ekyo, ekibiina kino kikola [[:en:Humanitarian_aid|ku kuddukirira abantu]] nga kiwagira ebitundu eby'etaaga obuyambi obw'amangu. Ebitongole bya Caritas eby’enjawulo mu Uganda bikola nnyo mu by’obulimi, [[:en:Microfinance|microfinance]], [[:en:WASH|WASH]], ebyobulamu n’ebyobulamu ebiziyiza omuli abantu abakoseddwa [[:en:HIV/AIDS|akawuka ka siriimu]], okukuuma obutonde bw’ensi, n’okuzimba emirembe. <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/bishop-jjumba-calls-for-spirited-fight-against-poverty?districtId=729</ref> <ref>https://can.ug/members/</ref> <ref>https://wash-alliance.org/2012/08/09/news-from-caritas-gulu-archdiocese-uganda/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.radiosapientia.com/news/covid-19-catholic-church-spends-shs1-4bn-in-supporting-over-one-million-people/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-01 |archive-date=2024-05-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240520213206/https://www.radiosapientia.com/news/covid-19-catholic-church-spends-shs1-4bn-in-supporting-over-one-million-people/ |url-status=dead }}</ref> Ofiisi y’eggwanga n'ayo y'enyigira mu mirimu gy’okubunyisa [[:en:Advocacyhttps://en.wikipedia.org/wiki/Advocacy|amawulire]] mu Uganda nga kwotadde n’ensi yonna, <ref>https://www.aciafrica.org/index.php/news/3521/caritas-uganda-bemoans-growing-environmental-disasters-owing-to-deforestation</ref> era ewagira emirimu gy’ebibiina bya Caritas eby’obulabirizi n’emirimu gy’okunyweza obusobozi bw’ebitongole. Okussa mu nkola emirimu gyayo, Caritas Uganda efuna obuvujjirizi okuva mu mikwano gy’ebibiina [[:en:NGO|by’obwannakyewa]] eby’ensi yonna, <ref name="CIUganda"/> ng’oggyeeko okukolagana n’emikwano emirala egy’omu kitundu. <ref>https://www.fundraiso.com/en/organisations/caritas-uganda</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * Official website {{Caritas Internationalis Member Organisations}}  [[Category:Pages with unreviewed translations]] ptj9v6zkyh82a67430x7nf7q138phpj Clare Mugumya 0 11741 54762 40982 2026-06-13T10:43:23Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54762 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Clare Mugumya''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]],munnabyabufuzi era mukozi w'amateeka. Ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka]] omukyala akiikirira [[:en:Isingiro|Disitulikiti y'e Isingiro]] wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu [[:en:Parliament|Paalamenti]] ey'ekkumi n'emu . <ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/more-than-300-catechumens-confirmed-4172608</ref> <ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.era.go.ug/index.php/media-centre/what-s-new/432-kikagati-hydro-power-plant-commissioned |title=Archive copy |access-date=2025-09-01 |archive-date=2024-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240425201309/https://www.era.go.ug/index.php/media-centre/what-s-new/432-kikagati-hydro-power-plant-commissioned |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako mu by'obufuzi n’embeera ze ez'abulijjo == Clare yavuganya ku kifo ky'[[:en:Member_of_parliament|omubaka]] omukyala akiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Isingiro|Isingiro]] mu 2021 <ref name=":0"/> era n'awangula akalulu n'obululu 105,244. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mugumya-clare-10278/</ref> Ali ku [[:en:Committee|kakiiko]] ka [[:en:Government|Gavumenti]] akavunaanyizibwa ku kukakasa n’okussa mu nkola akaakyalira abaddukanya eddwaliro lya [[:en:Mubende_Regional_Referral_Hospital|Mubende Regional Referral Hospital]] ku miwendo gya [[:en:CT_scan|CT scan]] . <ref>https://www.parliament.go.ug/news/7233/mubende-hospital-management-spot-over-ct-scan-fees</ref> <ref>https://hornobserver.com/Partner-Content-APO?q=mubende-hospital-management-on-the-spot-over-computed-tomography-scan-fees&pr=298410&lang=en</ref> Nga 18 Ogwomunaana 2014, Clare yakyusa erinnya lye okuva ku Weijahe Clare n’eyetuuma Mugumya Clare. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_maint:_location_missing_publisher</ref> Clare ye mutandisi wa Clare Mugumya ekikolagana ne Metropolitan University okuwa abayizi bbasale. <ref name=":1"/> == Laba ne == * [[:en:Grace_Namara|Grace Namara]] * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} iamcw580croc62dirq1viyt3uz94736 East African Legislative Assembly 0 11751 54809 40944 2026-06-13T11:35:17Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54809 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Olukiiko lw’ababaka oluyitibwa East African Legislative Assembly''' ( '''EALA''' ) kitundu kitono mu mukago omunene ogwa [[:en:East_African_Community|East African Community,]] nga gwe mukono ogw’amateeka ogw'ebitundu. Abakiise balayizibwa ku bisanja bya myaka etaano. <ref name=":0">{{Cite web |title=4th Assembly 2017–2022 – East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/eala-members/category/assembly-2017-2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204194614/https://www.eala.org/eala-members/category/assembly-2017-2022 |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> == Ebikikwatako == Okuva mu biseera by'abafuzi b'amatwaale, ebibiina ebiwerako byafuba okugata ekitundu ky'amawanga G'obuvanjuba bwa Afrika. <ref name=":1">{{Cite web |title=History of the East African Legislative Assembly —East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/assembly/category/history |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204210647/https://www.eala.org/assembly/category/history |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> Mu biseera [[:en:Victorian_era|b'omulembe gwa Victoria,]] enkolagana y’eggaali z’omuka yasibwaawo, era ebitongole ebiwerako nga [[:en:East_African_Currency_Board|East African Currency Board]] ne [[:en:East_African_Court_of_Appeal|East African Court of Appeal]] byatandikibwawo. <ref name=":1" /> Omuyaga omupya ogw’endagaano n’ebitongole byatongozebwa mu makati g’ekyasa eky’amakumi abiri. <ref name=":1" /> [[:en:Treaty_for_East_African_Co-operation|Endagaano y’okukolagana mu buvanjuba bwa Afrika]] yasibwako omukono mu 1967, n’etongoza [[:en:East_African_Community|omukago gwa East African Community]] . <ref name=":1">{{Cite web |title=History of the East African Legislative Assembly —East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/assembly/category/history |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204210647/https://www.eala.org/assembly/category/history |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> Kyokka olw’enjawulo mu by'obufuzi n’okwetabamu okunafu, endagaano eno yasazibwamu mu 1977, n’emalawo omukago gwa East Africa. <ref name=":1" /> Wadde nga kino kyaliwo, okwagala okwongera enkolagana mu bitundu kwagenda mu maaso. <ref name=":1">{{Cite web |title=History of the East African Legislative Assembly —East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/assembly/category/history |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204210647/https://www.eala.org/assembly/category/history |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> Nga 14 Ogwokutaano mu 1984, [[:en:East_African_Community_Mediation_Agreement|endagaano y'okutabaganya omukago gwa East Africa]] yasibwako omukono, eyasuubiza "okunoonyereza n'okuzuula ebitundu eby'okukolagana mu biseera eby'omu maaso n'okukola enteekateeka z'enkolagana ng'eyo". <ref name=":1" /> Nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1994, abakiise okuva mu [[Yuganda|Uganda]], [[Kenya]], ne [[Tanzania]] basa omukono ku [[:en:Agreement_for_the_Establishment_of_a_Permanent_Tripartite_Commission|ndagaano y’okutandikawo akakiiko ak’enkalakkalira ak’amawanga asatu]], akaatandikawo akakiiko okwongera enkolagana wakati w’amawanga ago ag'emirundi esatu. <ref name=":1" /> Nga 29 Ogwokuna mu 1999, akakiiko k’enjuyi esatu kaamaliriza okwekenneenya kwako ku bisuubirwa mu nkolagana y’ekitundu, era amawanga asatu ne gasa omukono ku ndagaano y’okutumbuula Endagaano eno okutuuka ku ndagaano ey’omwaka 2000. <ref name=":1" /> === Olukungaana olusooka (2001–2006) === Olukiiko lw’ababaka ba palamenti mu buvanjuba bwa Afrika lwatongozebwa nga 30 Ogwekuminoogumu mu 2001 ng’omukono gw’ababaka ba Palamenti omupya ogwali guduziddwa engulu ogwa East Africa Community. <ref name=":1">{{Cite web |title=History of the East African Legislative Assembly —East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/assembly/category/history |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204210647/https://www.eala.org/assembly/category/history |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> Olukiiko lwatuula mu [[:en:Arusha|kibuga Arusha]] e Tanzania, akakiiko k’enjuyi esatu gye kaalangirira nti kagenda kulongoosa okutuuka ku ndagaano. <ref name=":1" /> [[:en:Abdulrahman_Kinana|Abdulrahman Kinana]], Omubaka Omulonde okuva e Tanzania yalondeddwa awatali kuwakanya ku bwa Sipiika bw’Olukiiko Olusooka. <ref name=":1" /> Olukiiko olusooka lwatuula okutuuka mu 2006. <ref name=":2">{{Cite web |title=Zziwa, Margaret N —East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/eala-members/view/zziwa-margaret-n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204205324/https://www.eala.org/eala-members/view/zziwa-margaret-n |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> === Olukiiko olw'okubiri (2007–2012) === Nga 1 Ogwomusanvu mu 2007, [[Burundi]] ne [[Rwanda]] zeegata ku mukago gwa East African Community, era, n’olwekyo, ne East Africa Legislative Assembly neetondebwaawo. <ref name=":1">{{Cite web |title=History of the East African Legislative Assembly —East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/assembly/category/history |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204210647/https://www.eala.org/assembly/category/history |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> [[:en:Abdirahim_Abdi|Abdirahim Abdi]] ow 'e Kenya yaweereza nga Sipiika w'Olukiiko olw'okubiri. <ref name=":3">{{Cite web |title=2nd Assembly 2007–2012 – East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/eala-members/category/assembly-2007-2012 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204213221/https://www.eala.org/eala-members/category/assembly-2007-2012 |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> [[File:East_African_Second_Legislative_Assembly_Diagram.svg|thumb|214x214px]] Bammemba abalondedde mu kibiina kya EALA eky'okubiri (2007–12) bamenyamenya okusinziira ku bibiina by’eby'obufuzi bwe bati: <ref name=":3">{{Cite web |title=2nd Assembly 2007–2012 – East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/eala-members/category/assembly-2007-2012 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204213221/https://www.eala.org/eala-members/category/assembly-2007-2012 |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> {| class="wikitable" !Ekibiina ky'ebyobufuzi ! Burundi ! Kenya ! Rwanda ! South Sudan ! Tanzania ! Uganda ! OKUGATTA |- | Abetongodde oba abatategeerekese | | 5. 5. | 9. 9. | N/A | | 9. 9. ! 23. |- | Chama Cha Mapinduzi | | | | N/A | 7. 7. | ! 7. 7. |- | CNDD-FDD | 4. 4. | | | N/A | | ! 4. 4. |- | KANU | | 2. 2. | | N/A | | ! 2. 2. |- | CNDD | 1. 1. | | | N/A | | ! 1. 1. |- | FORD Kenya | | 1. 1. | | N/A | | ! 1. 1. |- | Ekibiina ky'abantu ekya FORD | | 1. 1. | | N/A | | ! 1. 1. |- | MRC | 1. 1. | | | N/A | | ! 1. 1. |- | Ekibiina kya United Democratic Party | | | | N/A | 1. 1. | ! 1. 1. |- | UPRONA | 1. 1. | | | N/A | | ! 1. 1. |- | [[Chama cha Umma Demokrati|Chama cha Umma Demokrati, omusajja omulala]] | | | 1. 1. | N/A | 1. 1. | 1. 1. ! 3. 3. |- ! Omugatte gw’ebintu ! 9. 9. ! 9. 9. ! 8. ! N/A ! 9. 9. ! 8. ! 45. Ebikwata ku nsonga eno |} {| class="wikitable" |+Ababaka abalonde ab'olukiiko lwa East African Legislative Assembly<ref name="2nd assembly">{{Cite web |date=2024 |title=EALA Members – 2nd Assembly |url=https://www.eala.org/members/list |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240126210718/https://www.eala.org/members/list |archive-date=26 January 2024 |access-date=14 March 2024 |website=EALA |publisher=East African Legislative Assembly}}</ref> !Erinya !Eggwanga !Ekibiina ky'eby'obufuzi |- |[[Abdirahim Haithar Haji Abdi]] |Kenya | |- |Catherine N Kimura |Kenya | |- |Christopher Dove Nakuleu |Kenya | |- |Gervase Mathias Buluma Kafwa Akhaabi |Kenya | |- |Clarkson Otieno Karan |Kenya | |- |Sarah Talaso Bonaya |Kenya | |- |Augustine Loile Chemonges Lotodo |Kenya | |- |Reuben Oyondi Oyondi |Kenya | |- |Safina Kwekwe Tsungu |Kenya | |- |George Francis Nangale |Tanzania | |- |Abdullah Ali Hassan Mwinyi |Tanzania | |- |Kate Sylivia / Magdalena Kamba |Tanzania | |- |Walid Aman Kabourou |Tanzania | |- |Fortunatus Lwanyantika Masha |Tanzania | |- |Didas John Massaburi |Tanzania | |- |Said Gharib Bilal |Tanzania | |- |Sebtuu Mohamed Nassor |Tanzania | |- |Janet Deo Mmari |Tanzania | |- |Mike Sebalu |Uganda | |- |Lydia Wanyoto Wanyoto |Uganda | |- |Dora Kanabahita Byamukama |Uganda | |- |Daniel Fred Kidega |Uganda | |- |Bernard Mulengani |Uganda | |- |Mugisha Oyera Muntu |Uganda | |- |Dan Wandera Ogalo |Uganda | |- |Nusura Tiperu Omar |Uganda | |- | |Uganda | |- |Francois Bizimana |Burundi | |- |Regine Katabarumwe |Burundi | |- |Leonce Ndarubagiye |Burundi | |- |Frederic Ngenzebuhoro |Burundi | |- |Georgette Nibitanga |Burundi | |- |Nzobonimpa Manasse |Burundi | |- | |Burundi | |- | |Burundi | |- | |Burundi | |- |Abdul Karim Harerimana |Rwanda |Rwandan Patriotic Front |- |James Ndahiro |Rwanda |Akiikirira abaliko obulemu |- |Odette Nyiramirimo |Rwanda |akiikirira embeera z'abakozi |- |Pierre Damian Habumuremyi |Rwanda |Rwandan Patriotic Front<ref name="Kimenyi" /> |- |Claire Kayirangwa |Rwanda |Rwandan Patriotic Front<ref name="Kimenyi" /> |- |Patricia Hajabakiga |Rwanda |Rwandan Patriotic Front<ref name="Kimenyi" /> |- |Jacqueline Muhongayire |Rwanda |Social Democratic Party<ref name="Kimenyi" /> |- |Straton Ndikuryayo |Rwanda |Akiikirira abavubuka |- |Valerie Nyirahabineza |Rwanda |Akiikirira abakyala |- |} === Olukiiko olw’okusatu (2012–2017) === [[Margaret Zziwa]] owa [[Yuganda|Uganda]] yaweereza nga sipiika okuva mu 2012 okutuuka mu 2014. <ref name=":2">{{Cite web |title=Zziwa, Margaret N —East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/eala-members/view/zziwa-margaret-n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204205324/https://www.eala.org/eala-members/view/zziwa-margaret-n |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> Ye mukyala eyasooka okukulembera olukiiko lw’ekitundu era n’awangula [[Dora Byamukama]] yekka gwe yali avuganya naye n’obululu nga yafuna obululu 27 ku 18 mu lawuundi eyasooka, ate 33 ku 12 mu kalulu ak’okubiri. <ref>{{cite news|title=Uganda's Zziwa Replaces Abdi As EALA Speaker|work=[[Al Bawaba]]|agency=[[AllAfrica]]|date=6 June 2012|location=Amman, Jordan|id={{ProQuest|1019553982}}}}{{subscription required}}</ref> Yadirwa [[:en:Daniel_Kidega|Daniel Kidega]] mu bigere, eyaweereza okuva mu 2014 okutuusa Olukiiko olw'okusatu werwakomekerera mu 2017. <ref>{{Cite web |title=Kidega, Daniel F – East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/eala-members/view/kidega-daniel-f1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204205515/https://www.eala.org/eala-members/view/kidega-daniel-f1 |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> {| class="wikitable" |+Bamemba abalonde aba East African Legislative Assembly<ref>{{cite news|title=Third EALA Inaugurated at Chamber|work=[[Al Bawaba]]|agency=[[AllAfrica]]|date=7 June 2012|location=Amman, Jordan|id={{ProQuest|1019552705}}}}{{subscription required}}</ref> !Erinya !Eggwanga !Ekibiina Ky'eby'Obufuzi |- |Margaret Zziwa |Uganda | |- |Dora Byamukama |Uganda | |- |Dan Kidega |Uganda | |- |Fred Mbidde Mukasa |Uganda | |- |Bernard Mulengani |Uganda | |- |[[Susan Nakawuki]] |Uganda | |- |Chris Opoka-Okumu |Uganda | |- |Mike Sebalu |Uganda | |- |Nusura Tiperu |Uganda | |- |Nancy Abisai |Kenya | |- |Abubakar Zein Abubakar |Kenya | |- |Sarah Bonaya |Kenya | |- |Peter Mathuki |Kenya | |- |Mumbi Ngaru |Kenya | |- |Saole Ole Nkanae |Kenya | |- |Abubakar Ogle |Kenya | |- |Joseph Kiangoi |Kenya | |- |Judith Pareno |Kenya | |- |Shy-Rose Bhanji |Tanzania | |- |Adam Kimbisa |Tanzania | |- |Angela Kizigha |Tanzania | |- |Bernard Murunya |Tanzania | |- |Abdullah Mwinyi |Tanzania | |- |Perprtua Nderakindo |Tanzania | |- |Makongoro Nyerere |Tanzania | |- |Issa Taslima |Tanzania | |- |Mariam Ussi Yahya |Tanzania | |- |Emerence Bucumi |Burundi | |- |Hafsa Mossi |Burundi | |- |Isabelle Ndahayo |Burundi | |- |Leonce Ndarubagiye |Burundi | |- |Martin Nduwimana |Burundi | |- |Emmanuel Nengo |Burundi | |- |Jeremie Ngendakumana |Burundi | |- |Frederic Ngenzebuhoro |Burundi | |- |Yves Nsabimana |Burundi | |- |Christophe Bazivamo |Rwanda | |- |Patricia Hajabakiga |Rwanda | |- |Abdulkarim Harelimana |Rwanda | |- |Jacqueline Muhongayire |Rwanda | |- |James Ndahiro |Rwanda | |- |Straton Ndikuryayo |Rwanda | |- |Valerie Nyirahabineza |Rwanda | |- |Odette Nyiramilimo |Rwanda | |- |Pierre Celesitin Rwigema |Rwanda | |- |} === Olukiiko olw’okuna (2017–2022) === Olukiiko olw’okuna lulina abakiise abawera 62, nga ku bano buli ggwanga eriri mu mukago liwaayo bammemba 9 abalonde, n’abakiise 8 nga ba memba [[:en:Ex_officio_member|''ba ex-officio'']] . <ref name=":4">{{Cite web |title=Composition of the Assembly – East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/index.php?/assembly/category/composition |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204195514/https://www.eala.org/index.php?/assembly/category/composition |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> Omwogezi waakyo ye [[:en:Martin_Ngoga|Martin Ngoga]] ow'e Rwanda. <ref name=":0">{{Cite web |title=4th Assembly 2017–2022 – East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/eala-members/category/assembly-2017-2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204194614/https://www.eala.org/eala-members/category/assembly-2017-2022 |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> Ekigoberera lw'erukalala lw'abamemba abalonde ab'olukiiko olw’okuna olw’olukiiko olufuzi olw’amawanga g’obuvanjuba bwa Afrika: {| class="wikitable" |+Bamemba abalonde aba East African Legislative Assembly<ref name=":0">{{Cite web |title=4th Assembly 2017–2022 – East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/eala-members/category/assembly-2017-2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204194614/https://www.eala.org/eala-members/category/assembly-2017-2022 |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> !Erinya !Eggwanga !Ekibiina Ky'eby'obufuzi |- |Mnyaa Habib Mohamed |Tanzania | |- |Nkuhi Fancy Haji |Tanzania | |- |Maryam Ussi Yahya |Tanzania | |- |Kimbisa Adam Omar |Tanzania | |- |Hasnuu Makame Abullah |Tanzania | |- |Lugiko Happyness Elias |Tanzania | |- |Maghembe Ngwaru |Tanzania | |- |Maasay Pamela Simon |Tanzania | |- |Josephine Sebastian Lemoyan |Tanzania | |- |Thoar Gatpan Gideon |South Sudan | |- |Jago Odok Woda Jeremiah |South Sudan | |- |Ann Itto Leonardo |South Sudan | |- |Gabriel Garang Aher Arol |South Sudan | |- |Kim Gai Ruot Duop |South Sudan | |- |Deng Dut Gatkek Thomas |South Sudan | |- |Gabriel Alaak Garang Diing |South Sudan | |- |Deng Nhial Gai |South Sudan | |- |Ayason Mukulia Kennedy |South Sudan | |- |Christopher Opoka-Okumu |Uganda | |- |[[Susan Nakawuki]] |Uganda | |- |[[Mukasa Mbidde|Fred Mukasa Mbidde]] |Uganda | |- |George Stephen Odongo |Uganda | |- |Dennis Namara |Uganda | |- |[[Musamali Paul|Musamali Paul Mwasa]] |Uganda | |- |Kasamba Mathias |Uganda | |- |[[Rose Akol|Rose Akol Okullu]] |Uganda | |- |[[Mary Mugyenyi]] |Uganda | |- |Flowrence Jematiah Sergon |Kenya |Jubilee Party |- |Oburu Odinga |Kenya |National Super Alliance |- |Noor Mohamed Adan |Kenya |Jubilee Party |- |Wanjiku Muhia |Kenya |Jubilee Party |- |Simon Mbugua Nganga |Kenya |Jubilee Party |- |Kennedy Musyoka Kalonzo |Kenya |National Super Alliance |- |Fatuma Ibrahim Ali |Kenya |National Super Alliance |- |Aden Omar Abdikadir |Kenya |National Super Alliance |- |Aburi Mpuru Lawrence |Kenya |Jubilee Party |- |Pierre-Célestin Rwigema |Rwanda | |- |Kalinda Francois Xavier |Rwanda | |- |Martin Ngoga |Rwanda |Rwandan Patriotic Front |- |Jean Claude Barimuyabo |Rwanda | |- |Alex Bahati |Rwanda | |- |Francoise Uwumukiza |Rwanda | |- |Francine Rutazana |Rwanda | |- |Fatuma Ndangiza |Rwanda | |- |Oda Gasinzigwa |Rwanda | |- |Léontine Nzeyimana |Burundi | |- |Marie Claire Barikukiye |Burundi | |- |Sophie Nsavyimana |Burundi | |- |Alfred Ahingejeje |Burundi | |- |Mo-Mamo Karerwa |Burundi | |- |Jean-Marie Muhirwa |Burundi | |- |Pierre Claver Rurakamvye |Burundi | |- |Victor Burikukiye |Burundi | |- |Christopher Nduwayo |Burundi | |} Olukalala oluddako lw'erwabamemba ba ex-officio ab'olukiiko Olw'okuna olwa East African Legislative Assembly: {| class="wikitable" |+''Bamemba ba Ex-Officio mu'' lukiiko lw'ababaka ba palamenti mu buvanjuba bwa Afrika <ref name=":0">{{Cite web |title=4th Assembly 2017–2022 – East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/eala-members/category/assembly-2017-2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204194614/https://www.eala.org/eala-members/category/assembly-2017-2022 |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> ! Erinnya ! Eggwanga ! Ekibiina ky'ebyobufuzi |- | [[Isabelle Ndahayo]] | Burundi | |- | [[Francois Kalinda|Francois Kalinda, omuwandiisi w’ebitabo]] | Rwanda | |- | Omuyimbi Pierre-Célestin Rwigema, omuwandiisi w’ebitabo | Rwanda | |- | [[Maryam Ussi Yahya]] | Tanzania | |- | [[Mukasa Mbidde|Fred Mukasa Mbidde]] | Uganda | |- | [[Susan Nakawuki]] | Uganda | |- | Ekyererezi | | |- | Ekyererezi | | |} === Olukiiko olw’okutaano (2022–2027) === Olukiiko olw’okutaano lwatongozebwa nga 19 Ogwekumineebiri mu 2022, <ref name="Ubwani">{{cite news|last1=Ubwani|first1=Zephania|title=Rwanda Picks New EALA Members, DRC Awaited|url=https://www.thecitizen.co.tz/tanzania/news/africa/-rwanda-picks-new-eala-members-drc-awaited-4055816|access-date=26 January 2024|work=[[Mwananchi Communications|The Citizen]]|date=15 December 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230409030521/https://www.thecitizen.co.tz/tanzania/news/africa/-rwanda-picks-new-eala-members-drc-awaited-4055816|archive-date=9 April 2023|location=Dar es Salaam, Tanzania|url-status=live}}</ref> nga luno lwalimu omulundi ogwasooka abakiise 9 okuva mu [[Democratic Republic of Congo]], eyali yeegasse ku EALA mu Gwokusatu gw’omwaka ogwo. <ref>{{cite news|last1=Havyarimana|first1=Moses|title=New Members of East Africa's Regional Assembly Sworn In|url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/new-eala-members-sworn-in-4060926|access-date=26 January 2024|work=[[The EastAfrican]]|date=20 December 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230821235525/https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/new-eala-members-sworn-in-4060926|archive-date=21 August 2023|location=Nairobi, Kenya|url-status=live}}</ref> [[Joseph Ntakarutimana]] owa Burundi yeeyalondebwa ku bwa sipiika bw’olukiiko lwa palamenti olwa bammemba 63. <ref name="APA">{{cite news|title=Burundian Lawmaker Elected Speaker for the East African Legislative Assembly|url=https://apanews.net/burundian-lawmaker-elected-speaker-for-the-east-african-legislative-assembly/|access-date=26 January 2024|work=APA News|agency=African Press Agency|date=20 December 2022|archive-url=https://archive.today/20240126222946/https://apanews.net/burundian-lawmaker-elected-speaker-for-the-east-african-legislative-assembly/|archive-date=26 January 2024|location=Dakar, Sénégal|url-status=live}}</ref> Ng’ogyeeko bamemba abalonde, palamenti ey’okutaano yalimu abakiise mwenda nga bali mu kifo ekyo– omu okuva mu buli ggwanga eriri mu mukago, omuwandiisi omukulu, n’omuwabuzi – abakola nga baminisita b’ensonga z’omukago gwa East Africa. <ref>https://dailynews.co.tz/eala-elects-new-members-of-commission/</ref> Enkalala ezidako ziraga abakiise abalondeddwa mu lukiiko olw’okutaano olw’olukiiko olufuzi olw’amawanga g’obuvanjuba bwa Afrika: {| class="wikitable" |+Ababaka Abalonde aba East African Legislative Assembly<ref name="5th assembly">{{Cite web |date=2024 |title=EALA Members – 5th Assembly |url=https://www.eala.org/members/list |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240126210718/https://www.eala.org/members/list |archive-date=26 January 2024 |access-date=26 January 2024 |website=EALA |publisher=East African Legislative Assembly}}</ref> !Erinya !Eggwanga !Ekibiina Ky'eby'obufuzi |- |[[Jacqueline Amongin]] |Uganda | |- |[[Siranda Gerald|Gerald Blacks Siranda]] |Uganda | |- |Veronica Kadogo |Uganda | |- |[[James Kakooza]] |Uganda | |- |Paul Mwasa Musamali |Uganda | |- |George Stephen Odongo |Uganda | |- |Dennis Namara |Uganda | |- |[[Mary Mugyenyi]] |Uganda | |- |[[Rose Akol|Rose Akol Okullu]] |Uganda | |- |Mohame Juma Nadra |Tanzania | |- |Shogo Richard Mlozi |Tanzania | |- |James Kinyasi Millya |Tanzania | |- |Mashaka Khalfan Ngole |Tanzania | |- |Abdulla Hasnuu Makame |Tanzania | |- |Maghembe Jumanne Ng'waru |Tanzania | |- |Machano Ali Machano |Tanzania | |- |Angela Charles Kizigha |Tanzania | |- |Ansar Kachwamba |Tanzania | |- |Gabriel Garang Aher Arol |South Sudan | |- |Thomson Luke Teny |South Sudan | |- |Sadia James Sebit |South Sudan | |- |Deng Gai |South Sudan | |- |Gai Rut Kim |South Sudan | |- |Kennedy Aysason Mukulia |South Sudan | |- |Woda Jeremiah Odok Jago |South Sudan | |- |Ann Itto Leonardo |South Sudan | |- |Gideon Gatpa Thoar |South Sudan | |- |Alex Bahati |Rwanda | |- |Françoise Uwumukiza |Rwanda | |- |Clément Musangabatware |Rwanda | |- |Francine Rutazana |Rwanda | |- |Aisha Nyiramana |Rwanda | |- |Mathias Harabemungu |Rwanda | |- |Alodie Iradukunda |Rwanda | |- |Caroline Rwivanga Kayonga |Rwanda | |- |Fatuma Ndangiza |Rwanda | |- |Suleiman Said Shahbal |Kenya | |- |David Ole Sankok |Kenya | |- |Winnie Odinga |Kenya | |- |Maina Godfrey Mwangi |Kenya | |- |Zipporah Kering Kurga |Kenya | |- |James Mathenge Kanini |Kenya | |- |Kennedy Musyoka Kalonzo |Kenya | |- |Falhada Dekow Iman |Kenya | |- |Hassan Omar Hassan |Kenya | |- |François Mangu Ngate |Democratic Republic of Congo | |- |Stella Nyota Mwetaminwa |Democratic Republic of Congo | |- |Joseph Mbombo Mundela |Democratic Republic of Congo | |- |Jérémie Ilenda Maswama |Democratic Republic of Congo | |- |Dorothé Nganiza Masirika |Democratic Republic of Congo | |- |Géraldine Kalwa Kaubo |Democratic Republic of Congo | |- |Evariste Kwete Kalala |Democratic Republic of Congo | |- |Jean-Bertrand Ewanga |Democratic Republic of Congo | |- |Désiré Ipenda Boulu |Democratic Republic of Congo | |- |Olivier Nkurunziza |Burundi | |- |[[Anastase Manirambona]] |Burundi | |- |Saidi Kibeya |Burundi | |- |[[Kezimana Cathy|Cathy Kezimana]] |Burundi | |- |Mo-Mamo Karerwa |Burundi | |- |Victor Burikukiye |Burundi | |- |Goreth Bigirimana |Burundi | |- |Gabriel Ntisezerana |Burundi | |- |Joseph Ntakirutimana |Burundi | |} == Abakirimu == [[File:President_Kikwete_addressing_the_EALA.jpg|thumb|300x300px|Pulezidenti wa Tanzania Jakaya Kikwete ng'ayogera eri Olukiiko]] Mu lukiiko olw'okuna, olukiiko lw’ababaka ba East Africa lulina bamemba 62, nga ku bano buli ggwanga eriri mu mukago liwaayo bamemba 9 abalonde, ate 8 [[:en:Ex_officio_member|nga beebali mu kifo bifo bino]] . <ref name=":4">{{Cite web |title=Composition of the Assembly – East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/index.php?/assembly/category/composition |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204195514/https://www.eala.org/index.php?/assembly/category/composition |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.eala.org/index.php?/assembly/category/composition "Composition of the Assembly – East African Legislative Assembly"]. </cite></ref> Okusinziira ku nyingo eya 50 [[:en:East_African_Community_Treaty|ey’endagaano y’omukago gwa East Africa,]] abakiise balondebwa akakiiko akakola amateeka mu ggwanga lyabwe. <ref name=":4">{{Cite web |title=Composition of the Assembly – East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/index.php?/assembly/category/composition |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204195514/https://www.eala.org/index.php?/assembly/category/composition |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.eala.org/index.php?/assembly/category/composition "Composition of the Assembly – East African Legislative Assembly"]. </cite></ref> Enyingo eya 50 era esaba bamemba aboogeddwako okulaga ebibiina byabwe eby'obufuzi eby’eggwanga lyabwe, endowooza zaabwe, ekikula ky’abantu, n’ebibiina ebirala eby’enjawulo. <ref name=":4" /> Abakiise abalina ebifo mu lukiiko luno balina okuba minisita ababeezi ab'eggwanga olw’enkolagana mu bitundu, [[:en:Secretary_General_of_the_East_African_Community|Omuwandiisi omukulu ow’omukago gwa East African Community,]] n’Omuwabuzi w’Omukago. <ref name=":4">{{Cite web |title=Composition of the Assembly – East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/index.php?/assembly/category/composition |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204195514/https://www.eala.org/index.php?/assembly/category/composition |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.eala.org/index.php?/assembly/category/composition "Composition of the Assembly – East African Legislative Assembly"]. </cite></ref> == Emirimu == Enyingo eya 49 ey'endagaano [[:en:East_African_Community_Treaty|y'omukago gwa East Africa]] eraga nti obuvunaanyizibwa bw<nowiki>'olukiiko olufuzi olw'amawanga g'obuvanjuba bwa Afrika bwe "kubeera ekitongole ekikola amateeka mu mukago", "okukwatagana n'enkiiko z'amawanga g'amawanga agali mu mukago ku nsonga ezikwata ku mukago", "okukubaganya ebirowoozo n'okuyisa embalirira y'omukago", "okulowooza ku lipoota z'omwaka ku mirimu gy'omukago, lipoota z'ababalirizi b'ebitabo ez'omwaka ez'akakiiko akabala ebitabo n'ebirala byonna lipoota ezijuliza Olukiiko", "okukubaganya ebirowoozo ku nsonga zonna ezikwata ku Mukago n'okuteesa eri Olukiiko nga bwe luyinza okulaba nga kyetaagisa okusa mu nkola Endagaano", "okusaawo akakiiko oba obukiiko bwonna olw'ebigendererwa nga bwe bulaba nga kyetaagisa", "okuteesa eri Olukiiko okulonda Omuwandiisi n'abakungu abalala ab'Olukiiko", ''n'okukola amateeka gaalwo ag'emirimu n'ag'</nowiki>obukiiko bwaalwo". <ref name=":5">{{Cite web |title=The East African Legislative Assembly —East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/assembly/the-east-african-legislative-assembly |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204205624/https://www.eala.org/assembly/the-east-african-legislative-assembly |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}</ref> == Obukiiko == Nga enyingo eya 49 ey'endagaano y'omukago gwa East Africa bw'eraga, olukiiko lw'ababaka ba East Africa lulina eddembe "okutandikawo akakiiko oba obukiiko bwonna olw'ebigendererwa nga bwe kiraba nga kyetaagisa". <ref name=":5">{{Cite web |title=The East African Legislative Assembly —East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/assembly/the-east-african-legislative-assembly |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204205624/https://www.eala.org/assembly/the-east-african-legislative-assembly |archive-date=2020-12-04 |access-date=2020-12-04 |website=eala.org |publisher=[[East African Community]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.eala.org/assembly/the-east-african-legislative-assembly "The East African Legislative Assembly —East African Legislative Assembly"]. </cite></ref> Okuva mu mwaka gwa 2020, Olukiiko lulina obukiiko buno musanvu: <ref name=":5" /> * Akakiiko k’Akakiiko * Akakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo * Akakiiko Akavunaanyizibwa ku by'Amateeka, Amateeka, n’Enkizo * Akakiiko akavunaanyizibwa ku by’Obulimi, Eby’obulambuzi n’Eby'obugagga eby’omu ttaka * Akakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’Ebitundu n’Okugonjoola Obutabanguko * Akakiiko akavunaanyizibwa ku By'empuliziganya, Eby’obusuubuzi n’Okusiga Ensimbi * Akakiiko akakola ku Nsonga za Bulijjo == Emirimu okuva lwe Kaatandikibwaawo omulundi ogwali gusooka == Okuva lwe kaatandikibwaawo omulundi ogwaali gusooka, EALA ebadde entuula enfunda eziwerako ng'olukungana mu [[:en:Arusha|Arusha]], [[Kampala]] ne [[:en:Nairobi|Nairobi]] . Mu ntuula zino, EALA erina: * yayisa amateeka gaayo agakwata ku nkola y’emirimu n'engeri gyegirina okutambulamu; * yalonda Sipiika w’Olukiiko; * yasemba eri Olukiiko lwa Baminisita okulonda Abakungu b’Olukiiko; * yayisa embalirira z’ekibiina kya EAC ez’omwaka gw’ebyensimbi 2002–03 ne 2003–04; * yabuuzza Olukiiko lwa Baminisita ebibuuzo 19, ebyadibwaamu mu ngeri entuufu; * yayisa ebiteeso bitaano; * baakola emisomo ku nsonga ezitali zimu ezikwata ku buyinza bwabwe; ne * yayisizza ebbago ly’eteeka lya mulundi mukaaga ne lifuuka eteeka. Obukiiko bubadde bufuna okuwabulwa okuva mumu Bwasaabawandiisi n’okuwa amagezi ku bikwata ku ngeri y'okugenda mu maaso n'okusa mu nkola Endagaano eno. == Ebyavaamu == Olupapula olumu olwa 2015 lwalaga nti ensengeka y’endagaano [[:en:East_African_Community_Treaty|y’omukago gwa East Africa]] yatonda [[:en:East_African_Community|omukago gwa East African Community]] mu ngeri nti olukiiko lw’ababaka ba East Africa lutera okukuba emitwe n’olukiiko [[:en:East_African_Community_Council_of_Ministers|lwa baminisita b’omukago gwa East African Community Council of Ministers]], ekyakola obulabe munkola y'emirimu gy'olukiiko. <ref>{{Cite journal |last=Gastorn |first=Kennedy |date=2015 |title=The Inevitable Reforms of the Legislative Competencies of the East African Legislative Assembly |journal=Verfassung und Recht in Übersee / Law and Politics in Africa, Asia and Latin America |volume=48 |issue=1 |pages=28–48 |doi=10.5771/0506-7286-2015-1-28 |issn=0506-7286 |jstor=26160046 |s2cid=154384509 |doi-access=free}}</ref> == Ebijjuliziddwaamu == {{Reflist}} raflo8kpyorii5lg7iyzp57dkn65t9q Christopehr Henry Muwanga Barlow 0 11752 54739 40949 2026-06-13T10:34:20Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54739 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Henry Muwanga Barlow''' (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1929 – 20 Ogwomunaana 2006) yali mutontomi Munnayuganda, amanyiddwa nnyo olw'ekitontome kye Okuzimba Eggwanga "Building the Nation". Y'omu ku baafuna emidaali gya Uganda Golden Jubilee mu 2013 nga Uganda ejaguza emyaka 50 egy'obwetwaze. == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1929, mu maka ga John ne Maliza Barlow, Henry Barlow yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College Budo]] (okuva mu 1936–1948), gye yakugukira mu cricket ne lawn tennis. E Budo Barlow gye yazuulira ebitontome. Yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University College]] (okuva mu 1949–1953), n’atikkirwa diguli esooka ya BA (London). Y’omu ku bayizi 13 abaasooka okutikkirwa n'okuwebwa diguli. Emabegako yunivasite eno yali egaba dipulooma zokka. Oluvannyuma yakola dipulooma mu by’enfuna by’ebyobulimi ku Balliol College, Oxford University (okuva 1959–1960). == Obuwereza mu Gavumenti == Ng’atandika ng’omukozi mu kitongoole ky’obwegassi mu 1954, Barlow yalinya mangu ng’ayita mu madaala g’abakozi ba gavumenti n’afuuka Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu 1963, nga wayise omwaka gumu nga Uganda efunye obwetwaze. Oluvannyuma lw’okukola mu minisitule za gavumenti eziwerako, yasindikibwa ku lukiiko olufuzi olwa Lint Marketing Board nga ssentebe era dayirekita omuddukanya wa boodi. Ekyo kyaliwo mu Gwoluberyeberye 1971, omwezi gwe gumu [[Idi Amin]] gwe yakwatiramu obuyinza. Mu 1976 Barlow yalekulira emirimu gya gavumenti era okukkakkana ng’agenze e Addis Ababa, Ethiopia, okufuuka omuwandiisi omukulu ow’ekibiina kya African Association for Public Administration and Management. Yakomawo mu Uganda mu 1981, okuddamu okwegatta ku bakozi ba gavumenti ng’omuwandiisi ow’enkalakkalira mu ofiisi ya pulezidenti era akulira abakozi ba gavumenti. Barlow yawummula emirimu gya Gavumenti mu 1987. Oluvannyuma lw’okuwummula, yaweereza nga mmemba w’akakiiko akanoonyereza ku bakozi ba gavumenti mu Zimbabwe aka Zimbabwe Public Service Review Commission (okuva mu 1987–1989). Era yasigala ng’akola emirimu gy’okwebuuzibwako n’obuzirakisa, ate mu kiseera kye kimu ng’akola omulimu gwe yali ayagala ennyo mu bulamu bwe, ogw'ebitontome. Wadde nga yatuuka ku buwanguzi, ng’omuddukanya w'emirimu gya gavumenti era ng’omuwandiisi, Barlow yakuuma ekitiibwa kya wansi naddala oluvannyuma lw’okuwummula emirimu gya gavumenti. Yasigala ebweru w’ebyobufuzi, ng’oggyeeko mu 1994, lwe yeesimbawo ku lukiiko lwa Ssemateeka olwa Constituent Assembly e Makindye East. == Okuwandiika == Wadde yatandika okuwandiika mu makkati g’emyaka gya 1940, ng’akyali muyizi e Budo, ekitabo kye eky’ebitontome, ''Building the Nation and Other Poems'', kyasooka kufulumizibwa mu 2000, kumpi nga wayise emyaka 55. Naye ne bwe zaali tezinnaba kufulumizibwa nga nkuŋŋaanye wamu, ebitontome bya Barlow naddala "Okuzimba Eggwanga (Building the Nation)", byali byafuna dda obuganzi eri abaagazi b'ebitontome mu Uganda n'ebweru w'eggwanga era nga bulijjo byafulumira mu bitabo ebiwandiikibwamu n'ebitabo ebisomesebwa. Ebitontome bye kkumi na bina emabegako byali bifulumiziddwa wansi w’omutwe ''Of Feathers and Dead Leaves'' mu 1989. == Byakoze ebifulumiziddwa == === Ebitontome ebikuŋŋaanyiziddwa === * ''Of Feathers and Dead Leaves and Other Poems'', Harare: Sapes Trust, 1989.   * ''Building the Nation and Other Poems'', Kampala: Fountain Publishers, 2000.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/9970021915|<bdi>9970021915</bdi>]] === Ebitabo ebikuŋŋaanyiziddwa === == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.modernghana.com/news/185584/1/building-the-nationmissing-ingredients.html "Building the nation:missing ingredients"] * [http://orlabs.oclc.org/identities/lccn-n89-130959 "Barlow, Christopher Henry Muwanga"] * [https://web.archive.org/web/20131224101200/http://www.independent.co.ug/society/book-review/7525-one-mans-reading-list "One man's reading list"] {{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Barlow, Christopher Henry Muwanga}} dl14vdy9id2d4gxgjp34b63gj0lwd2h Eagle Air 0 11753 54785 52634 2026-06-13T11:27:02Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54785 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Eagle Air''' [[:en:Airline|kkampuni ya nnyonyi]] esangibwa e [[Kampala]], mu Uganda. Ekola ng'egobererwa obudde obubeera bigitereddwaawo, n'ennyonyi ezitegekeddwa n'ebiwandiiko ebigobererwa okwetoloola amawanga G'omubuvanjuba n'amasekkati ga Afrika. <ref name="1R">{{Cite web |last=John Vianney Nsimbe |date=1 June 2009 |title=Our charters fly across East and Central Africa |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3583:our-charters-fly-across-east-and-central-africa |access-date=4 May 2019}}</ref> Ekifo kyayo ekikulu kiri ku [[:en:Entebbe_International_Airport|kisaawe ky'ennyonyi Entebbe ennyonyi wezituukira okuva munsi]] yonna, era nga kirina n'ekifo eky'okubiri ku [[:en:Arua_Airport|kisaawe ky'ennyonyi mu Arua]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiika ddyo]] bw'eggwanga. <ref name="2R">{{Cite web |date=2019 |title=About Eagle Air (Uganda) |url=https://centreforaviation.com/data/profiles/airlines/eagle-air-uganda-h7 |access-date=4 May 2019 |publisher=Centre for Aviation (CAPA)}}</ref> == Ebikikwatako == Kampuni y'ennyonyi eno yatandikibwaawo mu Gwomukaaga gwa 1994 n’etandika okukola mu Gwekuminoogumu mu 1994. [[File:Eagle_Air_L-410.jpg|thumb|Ennyonyi ya Eagle Air [[:en:Let_L-410_Turbolet|Let L410UVP-E9 Turbolet]] ku [[:en:Gulu_Airport|kisaawe ky'ennyonyi e Gulu]]]] Mu 2006, kampuni y'ennyonyi eno yatandika okutambuza emirim mu kuumiro ly'ebisolo mu Uganda. <ref name="NPR">{{Cite web |last=Nakaweesi |first=Dorothy |title=Uganda: Eagle Air to Fly to Tourist Destinations |url=http://allafrica.com/stories/200607100725.html |access-date=4 May 2019 |website=[[AllAfrica.com]]}}</ref> Mu mwaka gwe gumu, [[South Sudan]] yawera Eagle Air okukolera ku kisaawe ky’ennyonyi e [[:en:Yei,_South_Sudan|Yei]], ng’erumiriza nti yamenya amateeka g’eggwanga agafuga ennyonyi. <ref name="BanR">{{Cite web |date=12 December 2006 |title=South Sudan bans Ugandan airline from Yei |url=http://www.sudantribune.com/spip.php?page=imprimable&id_article=19229 |access-date=4 May 2019 |website=[[Sudan Tribune]]}}</ref> Mu 2008, kampuni eno yayimiriza emirimu gyayo okumala akaseera olw’ebula ly’amafuta mu Uganda, eryali liva ku [[:en:2007–08_Kenyan_crisis|butabanguko mu by'obufuzi]] mu Kenya, oluvannyuma lw’okulonda kwa pulezidenti okwaliwo mu 2007. <ref>{{Cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=3 January 2008 |title=Uganda: Domestic Flights Halted Over Fuel Scarcity |url=http://allafrica.com/stories/200801040006.html |access-date=4 May 2019 |website=[[AllAfrica.com]]}}</ref> == Empeereza == Eagle Air ewa ennyonyi ezigobererwa endagiriro ezitegekeddwa n'ezipangisibwa ezigenda mu ggwanga n’ebifo ebimu eby’omu kitundu, omuli n’okukola safaali z’ennyonyi okugenda mu maluudiro g'ebisolo mu Uganda. Ng’oggyeeko ekyo, kiwa ennyonyi ezipangisiddwa mu kitundu ky'Omubuvanjuba wamu ne Masekati ga Afrika. <ref name="ServR">{{Cite web |date=10 April 2017 |title=About Eagle Air Uganda |url=https://guide2uganda.ug/eagle-air/ |access-date=4 May 2019 |publisher=Guide2Uganda |archive-date=20 December 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181220180221/http://guide2uganda.ug/eagle-air/ |url-status=dead }}</ref> == Ebifo we bagenda == Okusinziira ku mukutu gyabwe, okuva mu Gwokutaano mu 2019 Eagle Air Uganda ekola empeereza eza bulijjo okutuuka mu bifo bino wamanga: <ref name="DestR">{{Cite web |date=2019 |title=Eagle Air Uganda Flight Schedules |url=https://www.eagleair-ug.com/schedules/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220112175255/https://www.eagleair-ug.com/schedules/ |archive-date=12 January 2022 |access-date=4 May 2019 |publisher=Eagle Air Uganda}}</ref> {| class="wikitable sortable" ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" |Eggwanga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekibuga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekisaawe eky'ennyonyi ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ! class="unsortable" style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ebijuliziddwa |- | [[Yuganda|Uganda]] | [[Adjumani]] | Ekisaawe ky'ennyonyi e Adjumani | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="DestR"/> |- | [[Yuganda|Uganda]] | [[Arua]] | Ekisaawe ky'ennyonyi e Arua||{{Airline hub}} | align="center" | <ref name="DestR" /> |- | [[Yuganda|Uganda]] | [[Ekkuumiro ly'ebisoro erya Murchison Falls|Chobe]] | Ekisaawe ky'ennyonyi ekya Chobe Safari Lodge | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="DestR" /> |- | [[Yuganda|Uganda]] | [[Entebbe]] / [[Kampala]] | Ekisaawe ky'ennyonyi Entebbe||{{Airline hub}} | align="center" | <ref name="DestR" /> |- | [[Yuganda|Uganda]] | [[Gulu]] | Ekisaawe ky'ennyonyi e Gulu | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="DestR" /> |- | [[Yuganda|Uganda]] | [[Pakuba]] | Ekisaawe ky'ennyonyi e Pakuba | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="DestR" /> |- | [[South Sudan]] | Juba | Ekisaawe ky'ennyonyi e Juba | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="DestR" /> |- | [[South Sudan]] | Yei | Ekisaawe ky'ennyonyi e Yei | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="DestR" /> |- |} == Ennyonyi ezitambula == Okuva mu Gusooka mu 2025, ennyonyi za Eagle Air zirimu: <ref name="FltR">{{Cite web |date=2019 |title=Eagle Air Uganda: Our Fleet |url=https://www.eagleair-ug.com/our-fleet/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220112173748/https://www.eagleair-ug.com/our-fleet/ |archive-date=12 January 2022 |access-date=4 May 2019 |publisher=Eagle Air Uganda}}</ref> {| class="wikitable" style="margin:1em auto; text-align:center;" |+Ennyonyi za Eagle Air (Uganda). ! rowspan="2" | Ennyonyi ! rowspan="2" style="width:30pt;" |Ezitambula ! rowspan="2" style="width:30pt;" | Ebiragiro ! colspan="4" | Abasaabaze ! rowspan="2" | Ebiwandiiko |- ! style="width:30px;" | <abbr title="First class">F</abbr> ! style="width:30px;" | <abbr title="Business class">C. C</abbr> ! style="width:30px;" | <abbr title="Economy class">Y</abbr> ! style="width:30px;" | Okugatta |- | Leka L-410 Turbolet |{{center|3}} | 0. | 0. | 0. | 19. | 19. | <ref name="FltR"/> |- | Cessna 206. Omuwandiisi w’ebitabo |{{center|1}} | 0. | 0. | 0. | 4. 4. | 4. 4. | <ref name="FltR" /> |- ! Okugatta ! 4. 4. ! ! colspan="5" | |} == Obubenje n’ebibaddewo == * Akabenje k’ennyonyi ya Eagle Air mu 2001 mu buvanjuba bwa [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]], katta abakulembeze b’abayeekera ba Congo babiri, kapiteeni w'ennyonyi ya Eagle Air, omuserikale asooka n’abantu abalala babiri, omugatte gwabafiirawo negubeera gw'abantu mukaaga. <ref name="9R">{{Cite web |last=Nakazibwe |first=Carolyne |date=18 December 2001 |title=Uganda: Eagle Air Pilots' Burial Today |url=http://allafrica.com/stories/200112180291.html |access-date=4 May 2019 |website=[[AllAfrica.com]]}}</ref> * Mu Gusooka gwa 2025, ennyonyi [[:en:Beechcraft_1900|ekika kya Beechcraft 1900]] eddukanyizibwa kampuni ya Eagle Air ku lwa Light Air Services [[:en:2025_Light_Air_Services_Beechcraft_1900_crash|yagwa]] nga wayiseewo akaseera katono oluvannyuma lw'okusimbula okuva mu [[:en:Unity_oilfield|kifo ky’amafuta]] mu [[South Sudan]], n’etta abantu amakumi abiri ku abiri mw'omu abaali mu nnyonyi. <ref>{{Cite web |date=2025-01-29 |title=Plane crashes in South Sudan, killing 20, official says |url=https://www.reuters.com/world/africa/plane-crash-south-sudans-unity-state-kills-18-uns-radio-miraya-reports-2025-01-29/ |access-date=2025-01-29 |website=[[Reuters]]}}</ref> == Laba nebino == * [[:en:List_of_airlines_of_Uganda|Olukalala lwa kampuni z'ennyonyi mu Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist|2}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.flyeagleuganda.com/ Omukutu gwa Eagle Air Uganda] * [http://www.airlineroutemaps.com/Africa/Eagle_Air_Uganda.shtml Maapu eraga entambula y'ennyonyi za Eagle Air mu Uganda] 3a827ylj36778t084a0gawxe4y6b008 Christopher Henry Muwanga Barlow 0 11754 54741 41118 2026-06-13T10:35:10Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54741 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Henry Muwanga Barlow''' (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1929 – 20 Ogwomunaana 2006)<ref name="business-highbeam">[https://web.archive.org/web/20140201174736/http://business.highbeam.com/3548/article-1G1-156314019/barlow-consumate-civil-servant "Barlow- a consummate civil servant"], business.highbeam.com (22 December 2006). Retrieved 17 January 2014.</ref> yali mutontomi [[:en:Ugandan|Munnayuganda]],<ref name="New Vision">[http://www.newvision.co.ug/D/8/25/518185 "Henry Barlow was a living Poem"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20131224110631/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/518185|date=24 December 2013}}, ''New Vision'' (30 August 2006). Retrieved 17 January 2014.</ref> amanyiddwa nnyo olw'ekitontome kye Okuzimba Eggwanga "Building the Nation".<ref name="poetry-foundation-Gahana">[http://poetryfoundationghana.org/index.php/en/theme/social-poems/item/639-building-the-nation "Building the Nation"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20131221175018/http://poetryfoundationghana.org/index.php/en/theme/social-poems/item/639-building-the-nation|date=21 December 2013}}, Poetry Foundation Ghana (2013). Retrieved 20 December 2013.</ref><ref name="the-patriotic-vanguard">[http://thepatrioticvanguard.com/spip.php?article4511 "Nation building or nation destruction?"], thepatrioticvanguard.com (Tuesday 8 September 2009). Retrieved 20 December 2013.</ref> Y'omu ku baafuna emidaali gya Uganda Golden Jubilee mu 2013 nga Uganda ejaguza emyaka 50 egy'obwetwaze.<ref name="New-Vision">[http://www.newvision.co.ug/news/639399-3-500-ugandans-to-get-jubilee-medals.html "3,500 Ugandans to get jubilee medals"], ''New Vision'', 31 January 2013. Retrieved 8 April 2014.</ref><ref name="monitor">[https://web.archive.org/web/20160304000804/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2025876/data/596710/-/j59uo1/-/medalists.pdf GOLDEN JUBILEE MEDAL"], monitor.co.ug. Retrieved 8 April 2014.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1929, mu maka ga John ne Maliza Barlow, Henry Barlow yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College Budo]] (okuva mu 1936–1948), gye yakugukira mu cricket ne lawn tennis. E Budo Barlow gye yazuulira ebitontome. Yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University College]] (okuva mu 1949–1953), n’atikkirwa diguli esooka ya BA (London). Y’omu ku bayizi 13 abaasooka okutikkirwa n'okuwebwa diguli. Emabegako yunivasite eno yali egaba dipulooma zokka. Oluvannyuma yakola dipulooma mu by’enfuna by’ebyobulimi ku [[:en:Balliol_College|Balliol College]], [[:en:Oxford_University|Oxford University]] (okuva 1959–1960).<ref name="The new Vision">[http://www.newvision.co.ug/D/8/25/516840 "Henry Barlow: the builder of the nation is gone"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150402105716/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/516840|date=2 April 2015}} ''New Vision'' (23 August 2006). Retrieved 20 December 2013.</ref><ref name="onemansweek">[https://web.archive.org/web/20140408220814/http://www.onemansweek.com/news/25-august-2006-a-song-for-forests "A song for forests"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140408220814/http://www.onemansweek.com/news/25-august-2006-a-song-for-forests|date=8 April 2014}}, onemansweek.com, 25 August 2006. Retrieved 8 April 2014.</ref> == Obuwereza mu Gavumenti == Ng’atandika ng’omukozi mu kitongoole ky’obwegassi mu 1954, Barlow yalinya mangu ng’ayita mu madaala g’abakozi ba gavumenti n’afuuka Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu 1963, nga wayise omwaka gumu nga Uganda efunye obwetwaze. Oluvannyuma lw’okukola mu minisitule za gavumenti eziwerako, yasindikibwa ku lukiiko olufuzi olwa Lint Marketing Board nga ssentebe era dayirekita omuddukanya wa boodi. Ekyo kyaliwo mu Gwoluberyeberye 1971, omwezi gwe gumu [[Idi Amin]] gwe yakwatiramu obuyinza. Mu 1976 Barlow yalekulira emirimu gya gavumenti era okukkakkana ng’agenze e [[:en:Addis_Ababa,_Ethiopia|Addis Ababa, Ethiopia]], okufuuka omuwandiisi omukulu ow’ekibiina kya African Association for Public Administration and Management. Yakomawo mu Uganda mu 1981, okuddamu okwegatta ku bakozi ba gavumenti ng’omuwandiisi ow’enkalakkalira mu ofiisi ya pulezidenti era akulira abakozi ba gavumenti. Barlow yawummula emirimu gya Gavumenti mu 1987. Oluvannyuma lw’okuwummula, yaweereza nga mmemba w’akakiiko akanoonyereza ku bakozi ba gavumenti mu Zimbabwe aka Zimbabwe Public Service Review Commission (okuva mu 1987–1989). Era yasigala ng’akola emirimu gy’okwebuuzibwako n’obuzirakisa, ate mu kiseera kye kimu ng’akola omulimu gwe yali ayagala ennyo mu bulamu bwe, ogw'ebitontome. Wadde nga yatuuka ku buwanguzi, ng’omuddukanya w'emirimu gya gavumenti era ng’omuwandiisi, Barlow yakuuma ekitiibwa kya wansi naddala oluvannyuma lw’okuwummula emirimu gya gavumenti. Yasigala ebweru w’ebyobufuzi, ng’oggyeeko mu 1994, lwe yeesimbawo ku lukiiko lwa Ssemateeka olwa Constituent Assembly e Makindye East.<ref name="The new Vision" /> == Okuwandiika == Wadde yatandika okuwandiika mu makkati g’emyaka gya 1940, ng’akyali muyizi e Budo, ekitabo kye eky’ebitontome, ''Building the Nation and Other Poems'', kyasooka kufulumizibwa mu 2000, kumpi nga wayise emyaka 55. Naye ne bwe zaali tezinnaba kufulumizibwa nga nkuŋŋaanye wamu, ebitontome bya Barlow naddala "Okuzimba Eggwanga (Building the Nation)", byali byafuna dda obuganzi eri abaagazi b'ebitontome mu Uganda n'ebweru w'eggwanga era nga bulijjo byafulumira mu bitabo ebiwandiikibwamu n'ebitabo ebisomesebwa. Ebitontome bye kkumi na bina emabegako byali bifulumiziddwa wansi w’omutwe ''Of Feathers and Dead Leaves'' mu 1989.<ref name="The new Vision" /><ref name="one-mans-week">[https://web.archive.org/web/20140408221142/http://www.onemansweek.com/news/23_September_2006_The_Pontiffs_regret "The Pontiff's Regret"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140408221142/http://www.onemansweek.com/news/23_September_2006_The_Pontiffs_regret|date=8 April 2014}}, onemansweek.com, 23 September 2006. Retrieved 8 April 2014.</ref> == Byakoze ebifulumiziddwa == === Ebitontome ebikuŋŋaanyiziddwa === * ''Of Feathers and Dead Leaves and Other Poems'', Harare: Sapes Trust, 1989.   * ''[[:en:Building_the_Nation_and_Other_Poems|Building the Nation and Other Poems]]'', Kampala: Fountain Publishers, 2000.  [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/9970021915|<bdi>9970021915</bdi>]] === Ebitabo ebikuŋŋaanyiziddwa === *"My Newest Bride", "Errand to Sibemalizibwa as the news", ne "Argument with God", in {{cite book|title=In Black and White|editor=David Cook|publisher= Nairobi: East African Literature Bureau|year= 1976}} *"The Uninterrupted Dream", "Building the Nation", mu {{cite book|title=ZUKA – A Journal of East African Creative Writings|publisher= Nairobi: Oxford University Press|date= October 1970}} *"Building the Nation", "The death of an eland", "I refuse to take your brotherly hand", "The Village well", in {{cite book|title=Poems from East Africa|editor=David Cook and David Rubadiri|publisher= Heinemann Educational Books: London|year= 1971}} *"Building the Nation", in {{cite book|title=An Introduction to East African Poetry|editor= Jonathan Kariara and Ellen Kitonga|publisher=London: Oxford University Press|year= 1976}} *"Building the Nation", in {{cite book|title=Growing up with Poetry|editor= David Rubadiri|publisher=Nairobi: Heinemann|year= 1989}} *"Uganda from Oxford", "The Flight", "Building the Nation", in {{cite book|title=Uganda Poetry Anthology 2000|editor= Okot Benge and Alex Bangirana|publisher=Kampala: Fountain|year= 2000}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.modernghana.com/news/185584/1/building-the-nationmissing-ingredients.html "Building the nation:missing ingredients"] * [http://orlabs.oclc.org/identities/lccn-n89-130959 "Barlow, Christopher Henry Muwanga"] * [https://web.archive.org/web/20131224101200/http://www.independent.co.ug/society/book-review/7525-one-mans-reading-list "One man's reading list"] {{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Barlow, Christopher Henry Muwanga}} 0xu977kgyt71iespxwr4u0r0u09nhth Brian Herd 0 11780 54399 41514 2026-06-12T17:44:13Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54399 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''William Brian Herd''' (1931 -18 Omwezi ogwomusanvu 2016) yali Mulabirizi [[omukulisitaayo / omupolotesitante]] mu [[Uganda]] . Herd yazaalibwa mu [[Belfast]] mu 1931; naasomera ku [[Ttendekero li Clifford erisomesa eddiini]] era [[naatuuzibwa]] mu 1959. Oluvannyuma lw'okulyowa emyoyo n'okuwonya emyoyo mu Wolvehampton yaweereza mu [[Yuganda|Uganda]] . Yali Ssaabadinkoni w’e Karamoja okuva mu 1970 okutuuka mu 1975; era omulabirizi waayo okuva mukutukuzibwa kwe nga 11 Omwezi ogusooka 1976. Herd yeeyali omulabirizi omuzungu omukulisitaayo/omupolotesitante ow'ekkanisa ya Uganda eyasembayo ; yagobwa mu ggwanga oluvannyuma lw'okutemulwa kwa Ssaabalabirizi [[Janani Luwum]] . Abalabirizi abalala bana ab’Abangereza nabo badduka mu ggwanga mu kiseera kye kimu. Yafa nga 18 Omwezi ogwomusanvu 2016. == Amaka == Herd yali yawasa Norma Rothwell; yafa nga 30 Omwezi gwokutaano , 2019. Baalina abaana basatu ab’obuwala. == Ebijuliziddwa == # {{Church Times|title=Gazette: deaths|archive=2016_08_05_028|issue=8003|date=5 August 2016|page=28|accessed=1 May 2020}} # [[:en:Crockford's_Clerical_Directory|Crockford's Clerical Directory]] 96th Edition (2000/2001) p458: London; [[:en:Church_House_Publishing|Church House]]; 2000 {{ISBN|0-7151-8106-8}} # [https://web.archive.org/web/20220928084823/http://www.ugandachurchassociation.org/annual-newsletters/uca-newsletter-2017/obituary/ UCA] # [https://episcopalarchives.org/cgi-bin/ENS/ENSpress_release.pl?pr_number=77103 Episcopal Archives website, ''New Archbishop Elected in Uganda'', article dated March 24, 1977] # [https://malahide.dublin.anglican.org/images//Parish-Mirror-Mar-Apr-2017.pdf Anglican Church of Malahide website, ''Parish Mirror Newsletter'' dated March-April 2017] # [https://web.archive.org/web/20230523064144/https://www.downanddromore.org/news/2016/08/Death-of-Bishop-Brian-Herd Down & Dromore] # [https://www.dorsetecho.co.uk/memorials/death-notices/death/17687620.norma-herd/ Dorset Echo website, ''Norma Herd''] # [https://www.newspapers.com/article/the-guardian-mars-5-1977-p-1/18272199/ Newspapers.com website, ''Bishop Held in Uganda'', article published in the Guardian newspaper dated March 5, 1977]{{Reflist|1}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == [https://www.australianchurchrecord.net/wp-content/uploads/2018/11/17th-March-1977.pdf Australian Church Record website] ''Ekkanisa mu Uganda ya maanyi, ekola era enywevu'', ekiwandiiko ekya March 17, 1977 ib6kdhxy5m963ldw8okjabmweroqhmh Coopy Bly 0 11783 54847 48766 2026-06-13T11:48:11Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54847 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Coopy Bly''' (yazaalibwa mu 5 Ogwekkumineebiri, 1988) era amanyiddwa nga Emmanuel Edwin Kusaasira, Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Taking dancehall into church |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/taking-dancehall-into-church-1542688 |access-date=2024-01-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=I never dreamt of being a gospel artiste |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/i-never-dreamt-of-being-a-gospel-artiste-1572966 |access-date=2024-01-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Coopy Bly yakuzibwa bazadde be, omwami Sserwanga Kusasira ne Justine Buyinza, e [[:en:Katwe|Katwe]], [[:en:Makindye_Division|mu divizoni y'e Makindye,]] ku njegooyego za [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-03-03 |title=7 Things You Didn't know about Coopy Bly |url=https://hardrockmedia.org/2022/03/7-things-you-didnt-know-about-coopy-bly/ |access-date=2024-01-01 |website=Hard Rock Media |language=en-US |archive-date=2024-01-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240101091815/https://hardrockmedia.org/2022/03/7-things-you-didnt-know-about-coopy-bly/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=2015-05-08 |title=Coopy Bly |url=https://www.musicinafrica.net/fr/node/7561 |access-date=2024-01-01 |website=Music In Africa |language=fr}}</ref> Okuva nga akyali mu pulayimale, Coopy Bly yayolesa obwagazi bwe obw'okuyimba bwe yakulemberanga ennyimba ku byoto kwebakungaaniranga mu biseera by'ekisikawutu. Obummanyi buno bwamuviirako okwegatta ku kkwaaya y'essomero mu myaka gye ebbiri egyasembayo mu pulayimale. == Eby'emirimu == Mu mwaka gwa 2003, bwe yali asoma ssiniya nga bazadde be bakolera [[Great Britain|Bungereza]], Bly yakola oluyimba lwe olwasooka, ‘Shiny money’, mu Dream Studios. <ref name=":3"/> Mu mwaka gwa 2005, yakwata oluyimba lwe olwokusatu, ‘Glorify’, olwamusobozesa okuyimba mu bivvulu by’enjiri n’abayimbi nga Sseku Martin. Mu mwaka gwa 2010, yali y'akakwata ennyimba ezisoba mu mwenda ng’asoma ddiguli mu kukolagana n'abantu. Okumaliriza ddiguli ye, kyandimuwadde obudde obusingako okussa essira ku mulimu gwe ogw’okuyimba. Mu mwaka gwe gumu, Coopy Bly yafulumya oluyimba oluyitibwa ‘Bwaka’, olukwata ku nsonga abantu zebakiririzaamu ezitali zimu gamba nga ebisiyaga, n’okujjukiza abantu ku [[:en:Judgment_day|lunaku lw’enkomerero]] olujja okubaawo ekiseera kyona. Oluyimba lwa ‘Bwaka’ lwakubibwa nnyo ku leediyo ekyayamba Bly okulabikira ku ttivvi ne leediyo emirundi mingi. Yagenda mu maaso n’okufulumya ennyimba nga ‘Kulunga’ ne ‘Kumbaya’. Mu mwaka gwa 2011, oluyimba lwe olwa ‘Nyweza’ lwamuleetera okusunsulwamu okuwangula engule ez’enjawulo, omuli Olive Gospel Awards, Buzz Teenies Awards, ne Groove Awards mu [[Kenya]] . Vidiyo y’oluyimba ‘Nyweza’ yafuna obuganzi okusukka ku nnyimba z’enjiri n’etandika okumanyibwa mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika yonna]] . <ref name=":0"/> Nga 6 mu mwezi Ogw'okutaano, yatongoza alubaamu ye ku Watoto ey'omu masekati mu [[Kampala]], n'ayimba ennyimba eziwerako butereevu eri abalabi, omuli ne 'Sidda Mukyalo'. Mu mwaka gwa 2012, yatandika okulambula Bulaaya, ng’ayimba mu massomero, masinzizo, ne mu bivvulu eby’olukale mu mawanga nga Bugirimaani yonna ne Budaaki. Oluvannyuma lw’okutalaaga eggwanga, Coopy Bly yafuna okusunsulwa okuwera mu mpaka za Olive Gospel Awards era n’aweebwa engule y'omuyimbi omusajja asinga okuva mu mwaka gwa 2012 okutuusa 2013 <ref name=":1">{{Cite web |last= |title=Coopy Bly • Gospel Music, Lyrics, Biography, News, Videos, Events {{!}} thegmp.biz |url=https://www.thegmp.biz/coopy-bly |access-date=2024-01-01 |website=THEGMP |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nakimera scoops first gospel award |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_107269 |access-date=2024-01-01 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Obulamu bwe == Coopy Bly mufumbo eri mune Anne Marie gwe yali aludde naye era yamusaba obufumbo bweyali akwata vidiyo. <ref name=":2"/> == Engule n’okusunsulwa == * Awaadi ya VIGA mu mwaka gwa 2017 mu lubu lw'ennyimba ekika kya Dancehall/Ragga (Batusinzaki). <ref name=":4">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2017-01-18 |title=Coopy Bly is the star at 2017 VIGA Awards – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201701/news/events/coopy-bly-is-the-star-at-2017-viga-awards.html |access-date=2024-01-01 |language=en-US}}</ref> * Awaadi ya Viga mu mwaka gwa 2017 eri omuyimbi omusajja eyasinga mu mwaka . <ref name=":4" /> * Awaadi ya Viga mu mwaka gwa 2017 eri oluyimba olwasinga mu mwaka (Akikwasaganya). <ref name=":4" /> * Omuyimbi w'omwaka mu mpaka z'engule za Vine ez'omulundi ogw'okubiri mu 2021. <ref>{{Cite web |last=vinepulse |date=2021-06-28 |title=Coopy Bly crowned Artist of the year at the 2nd Vine Awards |url=https://vinepulse.com/coopy-bly-crowned-artist-of-the-year-at-the-2nd-vine-awards/ |access-date=2024-01-01 |website=Vine Pulse |language=en-US}}</ref> * Engule z'ennyimba za Royal Gospel mu mwaka gwa 2023. <ref>{{Cite web |last=Sseruyigo |first=Aaron |date=2023-01-30 |title=Royal Gospel Music Awards: the full list of winners |url=https://www.ugchristiannews.com/royal-gospel-music-awards-the-full-list-of-winners/ |access-date=2024-01-01 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US |archive-date=2023-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231116074129/https://www.ugchristiannews.com/royal-gospel-music-awards-the-full-list-of-winners/ |url-status=dead }}</ref> * Awaadi za Olive Gospel eri omuyimbi omusajja eyasinga wakati w'omwaka 2012 ne 2013. <ref name=":1"/> == Laba na bino == * [[:en:Levixone|Levixone]] * [[Ruyonga]] * [[Wilson Bugembe]] * [[Betty Nakibuuka]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bayimbi]] mc6deg975ae8frgq7ndjmacdt78q0jp Charles Collins Andaku 0 11797 54674 41097 2026-06-13T09:50:55Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54674 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Collins Andaku''' (yazaalibwa 22 Omwezi ogwekkuminoogumu 1965) mulabirizi [[Omukulisitaayo/Omupolotesitante]] mu Uganda: Y'abadde [[Omulabirizi]] wa Madi ne [[West Nile]] okuva mu 2017. <ref name="AndakuBishop2016">{{Cite web |last= |first= |date=21 November 2016 |title=Profile of the Bishop Elect, Rev. Can. Charles Collins Andaku |url=https://sites.google.com/site/madiwestnile/resources/news-articles/profileofthebishopelectrevcancharlescollinsandaku |access-date=1 April 2021 |website=Church of Uganda}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Andaku, yazaalibwa nga 22 Omwezi ogwekkuminoogumu 1965 mu Kibigoro mu [[Arua (disitulikit)|Disitulikiti y’e Arua]], Uganda. Bazadde be baali Rev Canon Semi Draku ne Racheal Draku. Yafuna diguli esooka ey'ebyenjigiriza okuva mu yunivasite y'e Makerere mu 1999. Yafuna diguli eyookubiri mu by'eddiini okuva mu [[Uganda Christian University|yunivaite ya Uganda Christian University]] . <ref name="AndakuBishop2016">{{Cite web |last= |first= |date=21 November 2016 |title=Profile of the Bishop Elect, Rev. Can. Charles Collins Andaku |url=https://sites.google.com/site/madiwestnile/resources/news-articles/profileofthebishopelectrevcancharlescollinsandaku |access-date=1 April 2021 |website=Church of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://sites.google.com/site/madiwestnile/resources/news-articles/profileofthebishopelectrevcancharlescollinsandaku "Profile of the Bishop Elect, Rev. Can. Charles Collins Andaku"]. ''Church of Uganda''. 21 November 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 April</span> 2021</span>.</cite></ref> == Okutuuzibwa n’emirimu == Andaku yatuuzibwa ng'[[omudinkoni]] mu 2005 era ng'[[omusumba]] mu 2006. Yali Kkanoni ku Lutikko ya Emmanuel, Mvara nga tannatukuzibwa. Obulabirizi bwe obwa Madi ne West Nile buzingiramu disitulikiti z’e Arua, Moyo, Maracha, Yumbe, Koboko ne Adjumani. <ref name="AndakuBishop2016">{{Cite web |last= |first= |date=21 November 2016 |title=Profile of the Bishop Elect, Rev. Can. Charles Collins Andaku |url=https://sites.google.com/site/madiwestnile/resources/news-articles/profileofthebishopelectrevcancharlescollinsandaku |access-date=1 April 2021 |website=Church of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://sites.google.com/site/madiwestnile/resources/news-articles/profileofthebishopelectrevcancharlescollinsandaku "Profile of the Bishop Elect, Rev. Can. Charles Collins Andaku"]. ''Church of Uganda''. 21 November 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 April</span> 2021</span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == # [https://www.anglicancommunion.org/structures/member-churches/member-church/diocese.aspx?church=uganda&dio=madi-west-nile Anglican Communion] # {{cite web |last= |first= |date=21 November 2016 |title=Profile of the Bishop Elect, Rev. Can. Charles Collins Andaku |url=https://sites.google.com/site/madiwestnile/resources/news-articles/profileofthebishopelectrevcancharlescollinsandaku |access-date=1 April 2021 |website=Church of Uganda}}{{Reflist}} bcrt90pgxic267rwni56ylmqm0as17k Carol Namugenyi 0 11827 54603 41291 2026-06-13T04:45:06Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54603 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Carol Namugenyi''' (yazaalibwa nga 27 Ogwomwenda 1990) munnayuganda muzannyi [[:en:Cricket|wa cricket]]. <ref name="Bio">http://www.espncricinfo.com/ci/content/player/272018.html</ref> Mu Gwomusanvu 2018, yalondebwa mu ttiimu ya Uganda mu mpaka za [[:en:2018_ICC_Women's_World_Twenty20_Qualifier|ICC Women's World Twenty20 Qualifier eza 2018]] . <ref name="WT20Squads">https://www.icc-cricket.com/media-releases/761671</ref> Yazannya mu [[:en:Women's_Twenty20_International|empaka ze ez'ensi yonna eza Women's Twenty20]] (WT20I) nga [[:en:Uganda_women's_national_cricket_team|Uganda]] ezannya ne [[:en:Scotland_women's_national_cricket_team|Scotland]] mu mpaka z'ensi yonna eza Twenty20 Qualifier nga 7 Ogwomusanvu 2018. <ref>http://www.espncricinfo.com/ci/engine/match/1147718.html</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == mzm71xiidmnjdpwkywaipuvkxg8jve2 Centenary Bank 0 11834 54641 41927 2026-06-13T05:01:22Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54641 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Centenary Bank''', ng'olumu eyitibwa '''Centenary Rural Development Bank Limited''' (CRDBL), [[:en:Commercial_bank|bbaanka ya bya busuubuzi]] mu [[Yuganda|Uganda]] erina ebisaanyizo by'okukola okuva mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bbaaka enkulu eya Uganda]] [[:en:Central_bank|n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku bbanka z’eggwanga n'okulondoola ensaasanya ya ssente]]. <ref name="2R">{{Cite web |last=Bank of Uganda |date=31 March 2023 |title=List of Licensed Commercial Banks As At 31 March 2023 |url=https://bou.or.ug/bouwebsite/bouwebsitecontent/Supervision/Supervised_Institutions/Supervision/financial_institutions/2023/LICENSED-COMMERCIAL-BANKS-AS-AT-MARCH-31-2023-1.pdf |access-date=28 April 2024 |website=[[Bank of Uganda]]}}</ref> == Ebigikwatako == Bbaanka eno yatandikibwawo mu 1983 ng’ekitongole ekiwola ssente ekya Centenary Rural Development Trust (CRDT), nga kyakolebwa Simeon Lutaakome, Hugh Francis Pulle, Paul Kateregga, Vincent Kirabo kya Maria, Emmanuel Mpande, ne John Ogutu. <ref>{{Cite web |last=EABW Staff |date=17 June 2012 |title=Uganda's Largest Bank Opens Towers |url=http://allafrica.com/stories/201206190012.html?viewall=1 |access-date=24 April 2014}}</ref> Mu 1985, CRDT yatandika okuwa abantu empeereza y’eby'ensimbi. Bbaanka eno yafuuka bbaanka y’eby'obusuubuzi erina ebisaanyizo ebikola mu bujjuvu mu 1993, oluvannyuma lw’okufuna layisiinsi okuva mu Bbaanka enkulu eya Uganda. Webwatukira mu Gwokutaano 2016, Centenary Bank ye yali esinga obunene mu bbaanka z’eby'obusuubuzi mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Julian |date=20 May 2016 |title=The 8 Biggest Banks In Uganda (As At May 2016) |url=http://naibuzz.com/2016/05/20/8-biggest-banks-uganda/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170731014240/http://naibuzz.com/2016/05/20/8-biggest-banks-uganda/ |archive-date=31 July 2017 |access-date=28 July 2017 |publisher=Naibuzz.com}}</ref> Mu Gwokutaano 2009, John Giles yava mu kifo ky'okubeera nga yeeyali Akulira Eby'emirimu, oluvannyuma lw’emyaka esatu ng'ali mu kifo kino. Akulira Eby'emirimu mu kiseera kino ye Fabian Kasi <ref>{{Cite web |last=Moses Talemwa |date=20 May 2009 |title=New era at Centenary as Giles bids farewell |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=3451:new-era-at-centenary-as-giles-bids-farewell |access-date=6 June 2020 |website=Observer.ug |archive-date=6 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606015008/https://www.observer.ug/component/content/article?id=3451:new-era-at-centenary-as-giles-bids-farewell |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Centenary Bank yatongoza enteekateeka n’ekibiina kya [[:en:World_Bank_Group|World Bank Group]] okukulaakulanya looni mu by’obulimi mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=12 July 2011 |title=Centenary Bank-World Bank partnership to benefit 30,000 farmers in Uganda |url=https://reliefweb.int/report/uganda/centenary-bank-world-bank-partnership-benefit-30000-farmers-uganda |access-date=6 June 2020 |website=Reliefweb.int}}</ref> Mu 2017, Centenary yatongoza enkola empya ey'okuterekamu ne bbaanka, ng'eno yakulakulanyizibwa kampuni y’e Buyonaani eya [[:en:Intrasoft_International_S.A.|Intrasoft International SA]] <ref>{{Cite web |last=Tanya Andreasyan |date=9 January 2017 |title=Centenary Bank live with new core banking system, Profits |url=https://www.fintechfutures.com/2017/01/centenary-bank-live-with-new-core-banking-system-profits/ |access-date=6 June 2020 |website=Fintechfutures.com}}</ref> era n’ekola omukago ne [[:en:Mastercard|Mastercard]] okugaziya engeri empya eby’okugonjoola engeri gy'oyinza okuterekamu ssente ng'okozesa ssimu. <ref>{{Cite web |date=20 July 2017 |title=Centenary Bank and Mastercard partnership will transform Uganda's Economy |url=https://www.intelligentcio.com/africa/2017/07/20/centenary-bank-and-mastercard-partnership-will-transform-ugandas-economy/ |access-date=6 June 2020 |website=Intelligentcio.com}}</ref> Mu Gwekumineebiri 2017, Centenary Bank yakola ddiiru ne [[:en:WorldRemit|WorldRemit]] okukiriza okukyusa okuva mu mpeereza y’okusindika ssente. <ref>{{Cite web |date=29 December 2017 |title=Uganda: Centenary Bank Signs Deal With Worldremit |url=https://www.mfw4a.org/news/uganda-centenary-bank-signs-deal-worldremit |access-date=6 June 2020 |website=Mfw4a.org}}</ref> Mu Gwokutaano 2020, bbaanka yatongoza akawunti ez’amangu ezitaliiko mpapula eri abantu ba Uganda abatalina bbanka. <ref>{{Cite web |date=27 May 2020 |title=Faced with Covid impact, Centenary Bank Launches Instant Paperless account opening service |url=https://www.softpower.ug/faced-with-covid-impact-centenary-bank-launches-instant-paperless-account-opening-service/ |access-date=6 June 2020 |website=Softpower Uganda}}</ref> [[File:Man_carrying_things.jpg|thumb|Omusajja ng'ayita ku ttabi lya Centenary Bank]] Mu Gwokusatu 2023, Centenary Rural Development Bank yagula MyBucks Bank Malawi, era neefuuka Centenary Bank Malawi, ng’erina amatabi agasukka mu munaana mu ggwanga. == Enkola y'emirimu == Bbaanka eno ekola ku by’ensimbi mu Uganda ng’okusingira ddala yeenyigira mu kutumbuula enkulaakulana ng’eyita mu kuwola looni eri abalimi b’omu b'omubyalo, abalongoosa ebiva mu by'obulimu, abasuubuzi abatono, abalina amakolero amatono, abayingiza eby'amaguzi mu ggwanga, n’ababitunda ebweru. Nga bwe yeenyigira mu bintu byonna ebya bbaanka z’eby'obusuubuzi, bbaanka erina ekitundu kinene ku kifo kyayo mu kisaawe ky’ensimbi entonotono mu kugezaako okutuukiriza ebyetaago by’abantu bangi sekinnoomu n’ebitongole bya bizineensi ebirina obusobozi obutono. Wetwatukira mu Gwekumineebiri 2021, eby’obugagga bya bbaanka eno byali obuwumbi bwa ssente za Uganda obutabalika (trillion) 4.8 ( nga bwe buwumbi bwa ddoola za Amerika 1.359), ng’emigabo gya bannannyini gyali obuwumbi bwa ssente za Uganda 789.52 (nga bwebukadde bwa ddoola za Amerika 222.78). <ref name="DataR">{{Cite web |last=Javira Ssebwami |date=29 April 2022 |title=2021: Centenary Bank hits a record UGX4.8 trillion in assets and UGX211.5 billion net profit |url=https://www.pmldaily.com/business/2022/04/2021-centenary-bank-hits-a-record-ugx4-8-trillion-in-assets-and-ugx211-5-billion-net-profit.html |access-date=30 April 2022 |website=PML Daily |place=Kampala, Uganda}}</ref> Webwatuukira 31 Ogwekumineebiri 2024, eby’obugagga bya bbaanka eno byonna byali byeyongedde okutuuka ku butabalika (trillion) bwa ssente za Uganda 7.11 ( nga bwebuwumbi bwa doola za ssente za Amerika 1.952). <ref name="Data2024R">{{Cite web |last=Muhereza Kyamutetera |date=28 April 2025 |title=Uganda's Centenary Bank Delivers Strong 2024; Net Profit Reaches A Record UGX342.3 Billion |url=https://www.ceo.co.ug/ugandas-centenary-bank-delivers-strong-2024-net-profit-reaches-a-record-ugx342-3-billion/ |website=CEO Magazine Uganda}}</ref> Wetwatukira mu Gwekumineebiri 2017, ekitebe kya Centenary Bank ekikulu kyali mu [[Kampala]]. EkizImbe ewasinganibwa ekitebe kyayo ekikulu kiyitibwa [[Mapeera House]], ku Kampala Road okulinaana City Square. Bbaanka erina emikutu gy'amatabi gaayo 81 nga gali wamu [[:en:Automated_teller_machine|n'ebyuuma ebifulumya ssente nga tewali abidukanya ebiwerera]] ddala 157 mu bifo ebiwera 115 mu bitundu b'omu [[:en:Central_Region,_Uganda|Masekati,]] [[:en:Western_Region,_Uganda|Buvanjuba]], [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiika ddyo]] ne mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]]. Bbaanka yalina akawuunti 1,493,554 eziterekebwaako ssente.<ref name="1R">{{Cite web |last=Centenary Bank |date=27 April 2019 |title=Annual Report for the Twelve Months Ended 31 December 2018 |url=https://www.centenarybank.co.ug/uploads/page/Annual_report_2019.pdf |access-date=2 July 2019 |publisher=Centenary Bank |archive-date=28 May 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528094131/https://www.centenarybank.co.ug/uploads/page/Annual_report_2019.pdf |url-status=dead }}</ref> == Enkolagana == Mu Gwekumineebiri 2021, Centenary Bank yatongoza enkola ya [[:en:Mastercard|Cente Platinum Mastercard]], kaadi ekozesebwa mu kugyayo eri bakasitoma baawe abatereka omuwendo gwa ssente omungi. <ref name="OpsR">{{Cite web |last=Sunrise Uganda |date=7 December 2021 |title=Centenary gets kudos for unveiling Mastercard debit card |url=http://www.sunrise.ug/business/202112/centenary-gets-kudos-for-unveiling-mastercard-debit-card.html |access-date=25 January 2021 |website=Sunrise Uganda}}</ref> == Ekibiina kya Centenary == Centenary Bank kitundu kya kampuni ya [[:en:Centenary_Group|Centenary Group]] . Kino kisingaanibwaamu ebibiina by’amawanga [[:en:Conglomerate_(company)|amangi ag'enjawulo]] omu: * Centenary Bank Uganda Limited, bbanka ennene ey’eby'obusuubuzi mu Uganda * Centenary Technology Services Limited (Cente-Tech), kampuni y’amawulire n’empuliziganya, evunaanyizibwa ku mirimu gya kompyuuta mu kibiina kino. <ref>{{Cite web |last=Nelson Mandela |date=4 February 2022 |title=Tier 3 Data Center to be built in Masaka |url=https://www.pmldaily.com/business/2022/02/tier-3-data-center-to-be-built-in-masaka.html/ |access-date=20 April 2024 |website=PML Daily}}</ref> * Centenary Foundation, ekibiina ekitali kya gavumenti ekitali ku musingi gwa kukola magoba, ekyavunaanibwa okutumbula n’okutuukiriza pulogulaamu z’ekibiina kino ez’embeera z’abantu. * [[:en:Centenary_Bank_Malawi|Centenary bbaanka e Malawi]] . Bbaanka y’eby'obusuubuzi mu Malawi, ng’esinga kuvunaanyizibwa [[:en:Centenary_Group|Centenary Group]] of Uganda ng’erina emigabo emitono [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Lilongwe|egy’essaza ly’e Lilongwe erya Roman Catholic]] . <ref>{{Cite web |last=Kenneth Kazibwe |date=11 March 2023 |title=Uganda's Centenary bank granted licence to extend wings to Malawi |url=https://nilepost.co.ug/2023/03/11/ugandas-centenary-bank-granted-licence-to-extend-wings-to-malawi/ |access-date=20 April 2024 |website=Nile Post Uganda}}</ref> == Obwannannyini == Webwatukira mu Gwekumineebiri 2021, eby'obugagga bya bbaanka eno byaali bidukannyizibwa bwannanyini, obw'abakungu ba kampuni zino ezigoberera wamu n'abantu sekinoomu:<ref name="OwnR">{{Cite web |last=Watchdog Uganda |date=29 April 2022 |title=Centenary Bank hits a record UGX4.8 trillion in assets and UGX211.5 billion net profit |url=https://www.watchdoguganda.com/business/finance/20220429/135206/2021-centenary-bank-hits-a-record-ugx4-8-trillion-in-assets-and-ugx211-5-billion-net-profit.html |access-date=1 May 2022 |website=Watchdog Uganda |place=Kampala}}</ref> {| class="wikitable sortable" style="margin: 0.5em auto" |+Abalina obuyinza ku by'obugagga bya Centenary Bank ! Eddaala ! Erinnya lya nnannyini ! Ebitundu ku kikumi eby’obwannannyini |- | 1. 1. | Obulabirizi bw'Abakatuliki mu Uganda |{{center|41.0}} |- | 2. 2. | Uganda Roman Catholic Secretariat |{{center|31.7}} |- | 3. 3. | Solidarité Internationale pour le Développement et l’Investissement, bbanka ya Bufalansa ekola ku by’okusiga ensimbi |{{center|10.5}} |- | 4. 4. | Triodos Sicav II–Triodos Microfinance Fund, kkampuni ya Triodos Bank yonna |{{center|7.5}} |- | 5. 5. | Triodos Custody BV, kkampuni ya Triodos Bank yonna |{{center|7.5}} |- | 6. 6. | Bannayuganda bana ssekinnoomu |{{center|1.8}} |- | | '''Okugatta''' |100.00 |- |} == Laba nebino == * [[:en:Banking_in_Uganda|Okutereka ne baanka mu Uganda]] * [[:en:List_of_banks_in_Uganda|Olukalala lwa baanka mu Uganda]] * [[:en:List_of_tallest_buildings_in_Kampala|Olukalala lw'ebizimbe ebisinga obuwanvu mu Kampala]] * [[:en:Asset_allocation_among_commercial_banks_in_Uganda|Engabanya y’eby'obugagga mu baanka z’eby'obusuubuzi mu Uganda]] * [[:en:Mapeera_House|Ekizimbe kya Mapeera House]] == Ebijjuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20051219224235/http://www.centenarybank.co.ug/ Omukutu gwa Centenary Bank] ewaterekebbwa nga 19 Ogwekumineebiri 2005 ku byuuma bya Wayback * [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2221:savings-trust-that-grew-into-peoples-bank&catid=38:business&Itemid=68 Ebikwata ku Baanka ya Centenary] 6p4ml9eyea5gizv31n6linwlewusxps Busingye Kabumba 0 11887 54528 41658 2026-06-12T21:59:18Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54528 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Obulamu obw'obuto n’ebyenjigiriza == Kabumba yazaalibwa mu gw'omukaaga nga 21, 1982, bazadde be ye Pulofeesa Ijuka Kabumba ne Mukyala Bazaire Kabumba nga bombi basomesa. Wa kuna mu maka g’abantu bataano. Yagenda mu ssomero lya St Kizito primary school, [[Namilyango College|Namilyango college]] ku ddaala lya ssininya ey'okuna ate [[King's College, Budo|King's College Buddo]] n'asomerayo ssiniya eyoomukaaga. Yatikkirwa diguli ya LL.B okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] n’afuna diguli eyookubiri mu by’amateeka mu gw'omusanvu 2006, Busingye yasoma [[:en:Bachelor_of_Civil_Law|diguli esooka mu mateeka g’obwannannyini]] mu [[:en:University_of_Oxford|University of Oxford]] . Oluvannyuma yakola diguli eyookubiri mu mateeka [[:en:Harvard_University|mu Harvard University]] . == Ebikolwa ebifulumiziddwa == * {{Cite book |year=2001 |title=Whispers of My Soul |publisher=Nyonyi Publishing Company}} == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 5vlrlst6cho33vs03kj9uns654qhm6g Charles Hamya 0 11888 54676 41660 2026-06-13T09:51:52Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54676 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Hamya''' (yazaalibwa 1973) yali munnayuganda omusuubuzi . Yeeyaali ssenkulu addukanya kkampuni ya MultiChoice Uganda Limited kkampuni endigito egaba amayengo gy’empuliziganya aga digito , okutuusa lwe yalekulira mu Mwezi ogusooka 2019. <ref>{{Cite web |date=2019-01-01 |title=Breaking: MultiChoice boss Charles Hamya Finally Resigns |url=https://chimpreports.com/breaking-multichoice-boss-charles-hamya-finally-resigns/ |access-date=2022-07-27 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Ayogerwako okubeera omu ku bantu abasinga obugagga mu ggwanga. <ref>{{Cite web |last=Bukumunhe |first=Timothy |date=9 April 2007 |title=Who Are The Richest People in Uganda? |url=http://cloud-computing.tmcnet.com/news/2007/04/09/2470873.htm |access-date=8 December 2014 |publisher=[[New Vision]] (Kampala) via Cloud-Computing.Tmcnet.com Quoting Thomson Dialog NewsEdge}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=8 November 2014}}</ref>Nera yaweerezako ku lukiiko olufuzi olwa [[kkampuni ya Uganda ey'ennyonyi]] okuva mu Mwezi ogwokutaano 2019 <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2019-05-22 |title=Cabinet approves Uganda airlines board of directors |url=https://www.independent.co.ug/cabinet-approves-national-airlines-board-of-directors/ |access-date=2022-07-27 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> okutuuka mu 2022 olukiiko bwe lwagobebwa wakati mu alipoota ezaalaga nti lwali terukola bulungi, okukozesa obubi ofiisi n’okukwata obubi ensimbi. <ref>{{Cite web |date=2021-05-01 |title=Uganda Airlines CEO, top bosses suspended |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-airlines-ceo-top-bosses-suspended-3384158 |access-date=2022-07-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yalekulira okuva ku lukiiko olufuzi olwa kkampuni y'ennyonyi ya Uganda mu Mwezi ogusooka 2022 oluvannyuma lw’okuggyibwako emisango gyonna bannannyini migabo. == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1973. Yasomera ku ssomero erisinga obukadde mu Uganda, [[Mengo Senior School]] , eryatandikibwawo mu 1895. == Emirimu gye == Yatandika nga omubalirizi w'ebitabo omukulu mu kkampuni ya MultiChoice Uganda Limited, mu myaka gy'e 2000 nga gitandika. Yalinnya n’atuuka ku ddaala ly'omukulu akulembereamu enzirukanya y'emirimu gya kkampuni gyonna (General manager ) n’oluvannyuma naafuna ekifo kya ssenkululu addukanya kkampuni (Managing Director ) n'ekyomukungu ow'okuntikko (CEO). Mu 2015, omusaala gwe ogw'omwezi, ng'oggyeko ensako, kyagambibwa nti gwali gusukka mu bukadde bwa siringi za Uganda amakumi ataano n'obutundutundu musanvu (USh 50.7 million) nga zino ziri nga mu ddoola za Amerika omutwalo gumu mwenkumi nnya (US$14,000). <ref>{{Cite web |last=The CEO Magazine Investigative Team |year=2011 |title=Executive Pay: Unveiling Uganda's 8-Figure Executives |url=http://docs.mak.ac.ug/sites/default/files/CEOmagSalaries_0.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304081629/http://docs.mak.ac.ug/sites/default/files/CEOmagSalaries_0.pdf |archive-date=4 March 2016 |access-date=8 December 2014 |publisher=CEO Magazine (CEOMag) |format=PDF |df=}}</ref> Mu kiseera kino ye mukulembeze owokuntikko owa kkampuni eri mu buweereza bw'ebyensimbi eya HCH era yasigala muwabuzi ow’enjawulo eri kkampuni ya MultiChoice Uganda. <ref>{{Cite web |date=2020-09-28 |title=Charles Hamya to serve as special advisor to MultiChoice |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/charles-hamya-to-serve-as-special-advisor-to-multichoice-1798440 |access-date=2022-07-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> Okuva kwolwo alondeddwa era mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa MultiChoice Uganda Limited. == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{Reflist}}{{Cite web |date=2019-01-01 |title=Breaking: MultiChoice boss Charles Hamya Finally Resigns |url=https://chimpreports.com/breaking-multichoice-boss-charles-hamya-finally-resigns/ |access-date=2022-07-27 |website=ChimpReports |language=en-US}} # {{cite web |last=Bukumunhe |first=Timothy |date=9 April 2007 |title=Who Are The Richest People in Uganda? |url=http://cloud-computing.tmcnet.com/news/2007/04/09/2470873.htm |accessdate=8 December 2014 |publisher=[[New Vision]] (Kampala) via Cloud-Computing.Tmcnet.com Quoting Thomson Dialog NewsEdge}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |accessdate=8 November 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}} # {{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2019-05-22 |title=Cabinet approves Uganda airlines board of directors |url=https://www.independent.co.ug/cabinet-approves-national-airlines-board-of-directors/ |access-date=2022-07-27 |website=The Independent Uganda |language=en-US}} # {{Cite web |date=2021-05-01 |title=Uganda Airlines CEO, top bosses suspended |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-airlines-ceo-top-bosses-suspended-3384158 |access-date=2022-07-27 |website=Monitor |language=en}} # {{cite web |author=The CEO Magazine Investigative Team |year=2011 |title=Executive Pay: Unveiling Uganda's 8-Figure Executives |url=http://docs.mak.ac.ug/sites/default/files/CEOmagSalaries_0.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304081629/http://docs.mak.ac.ug/sites/default/files/CEOmagSalaries_0.pdf |archive-date=4 March 2016 |access-date=8 December 2014 |publisher=CEO Magazine (CEOMag) |format=PDF |df=}} # {{Cite web |date=2020-09-28 |title=Charles Hamya to serve as special advisor to MultiChoice |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/charles-hamya-to-serve-as-special-advisor-to-multichoice-1798440 |access-date=2022-07-27 |website=Monitor |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.monitor.co.ug/Business/Technology/Piracy-hampering-growth-of-Pay-Tv---player/-/688612/2550256/-/13ck4vtz/-/index.html Obubbi Bw'oku nnyanja Bulemesezza Enkula Ya Pay TV] jmno8vdv9728ol1zxrba4nqlmp2buc1 Byarugaba Grace Isingoma 0 11896 54566 41925 2026-06-12T22:22:16Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54566 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Byarugaba Grace Isingoma''' yazaalibwa 15 Ogwomusanvu 1962 Munnayuganda, munnabyabufuzi eyaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira [[:en:Isingiro_District|Disitulikiti y'e Isingiro]] . <ref>{{Cite web |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=31218:-wolokoso-restaurant-for-parliaments-parking |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015104257/https://www.observer.ug/component/content/article?id=31218:-wolokoso-restaurant-for-parliaments-parking |url-status=dead }}</ref> == Eby'obufuzi == Ono yali ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti ne gavumenti ez’ebitundu era n’awa amagezi eri Paalamenti nti alipoota y’akakiiko akakola ku bakozi ba gavumenti ne gavumenti ez’ebitundu egaanibwe nga batunuulidde okusaba kwa Lord Mayor Lukwago. <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/parliament-recommends-lukwago-kcca-petition-be-heard-afresh</ref> Yaweerezaako ku kakiiko k’ebyobugagga eby’omu ttaka nga yali omu ku babaka abatiisatiisa okulemesa embalirira ya Minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi okuggyako ng’okuwera obuveera kuteekeddwa mu nkola. <ref name=":0">https://allafrica.com/stories/201108050766.html</ref> Kino kyaliwo mu kiseera ky’okwekenneenya enkola ya baminisita ey’omwaka gw’ebyensimbi 2011/2012 eyatuuzibwa mu Palamenti. <ref name=":0" /> Ababaka ba Palamenti ensonga eno bagikwata n'abwegendereza olw'obulabe obuleetebwa akavera ku butonde bw’ensi. <ref name=":0" /> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] * [[:en:Justine_Ayebazibwe|Justine Ayebazibwe]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Nationa Resistance Movement]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20220404005123/https://www.pgaction.org/pdf/2014-07-17-Kampala-List-of-Participants.pdf https://www.pgaction.org/pdf/2014-07-17-Olukalala-olw’abeetabye] mu Kampala.pdf Archived * [https://gazettes.africa/archive/ug/2016/ug-government-gazette-dated-2016-03-03-no-14.pdf https://gazettes.africa/archive/ug/2016/ug-gazette-ya-gavumenti-ey’olunaku-2016-03-03-no-14.pdf] {{DEFAULTSORT:Isingoma, Byarugaba Grace}} ofsyuhvjb4h0kah25kwbabalgm91e0d Charles Ayume 0 11919 54671 43815 2026-06-13T09:49:15Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54671 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Ayume''' (yazaalibwa 5 Omwezi ogwokusatu 1985) <ref>{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-09-17 |title=Dr Charles Ayume: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-charles-ayume-biography-age-education-family-wife/ |access-date=2025-05-19 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> munnayuganda [[omusawo omutendeke]] era [[munnabyabufuzi]]. Mubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] akiikirira Munisipaali y’e Koboko, mu [[Koboko (disitulikit)|disitulikiti y’e Koboko]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref name="auto">{{Cite web |title=Late Ayume's son appeals to government to fulfill pledge |url=https://www.westnileweb.com/news-a-analysis/koboko/late-ayume-s-son-appeals-to-government-to-fulfill-pledge |access-date=2021-08-10 |website=West Nile Web |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mulengera |date=19 January 2021 |title=THE CHARLES AYUME MYTH & WHY MUWADDA COULD BE THE NEW KEN LUKYAMUZI (DE MAN) OF PARLIAMENT – mulengeranews.com |url=https://mulengeranews.com/the-charles-ayume-myth-why-muwadda-could-be-the-new-ken-lukyamuzi-de-man-of-parliament/ |access-date=2021-08-10 |language=en-US |archive-date=2021-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210209170236/https://mulengeranews.com/the-charles-ayume-myth-why-muwadda-could-be-the-new-ken-lukyamuzi-de-man-of-parliament/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Ayume Charles - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/ayume-charles-7801/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Emirimu gye egy’ebyobufuzi == Ayume yavuganya mu kamyufu ka NRM ak'okusunsulamu anaakwatira ekibiina bendera ng'avuganya omubaka eyali mu kifo ekyo era minisita omubeezi ow'ebyensimbi [[Evelyn Anite]] omuwagizi ow'amaanyi owa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] . <ref>{{Cite web |date=31 August 2020 |title=Can Ayume's son upset minister Anite in Koboko? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/can-ayume-s-son-upset-minister-anite-in-koboko--1929438 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Mu kampeyini z'okulonda okw'akamyufu, abawagizi ba Ayume ne poliisi baakubagana oluvannyuma lwa poliisi okugezaako okuyimiriza olukungaana lwa Ayume olw'okunoonya akalulu mu kussa mu nkola ebiragiro by'okutangira okusaasana kw'obulwadde bwa Lumiima Mawugwe -COVID-19. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-08-10 |title=Police uses teargas to disperse Dr Charles Ayume's supporters in Koboko |url=https://www.independent.co.ug/police-uses-teargas-to-disperse-dr-charles-ayumes-supporters-in-koboko/ |access-date=2021-08-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Correspondent |first=GEORGE OKELLO {{!}} PML Daily Senior |date=2020-08-10 |title=Chaos in Koboko as supporters of Ayume deface Anite's posters over procession |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/08/chaos-in-koboko-as-supporters-of-ayume-deface-anites-posters-over-procession.html |access-date=2021-08-10 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Abawagizi be baalumiriza poliisi okuba ne kyekubira ng'ettira abawagizi ba Anite ku liiso abaakuba olukungaana lwa kampeyini eggulolimu nga tewali kutaataganyizibwa era bagenda mu maaso okwonoona epipande bya Anite ebya kampeyini nga babiwandiikamu n'okubikubamu ebifaananyifaananyi. Ayume yawangula okusunsulwa kw'ekibiina n'obululu 8089 ng'awangula Anite eyafuna obululu 7321 okwesimbawo mu kulonda kwa bonna. <ref>{{Cite web |date=2020-09-04 |title=NRM Primaries: Minister Anite cries foul after losing to late Ayume's son |url=https://nilepost.co.ug/2020/09/04/nrm-primaries-minister-anite-cries-foul-after-losing-to-late-ayumes-son/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> Yawangula olulonda kwa bonna era naalayizibwa nga 17 Omwezi ogwokutaano 2021, nga wayise omwezi gumu bukya kitaawe, eyali mu kifo kino emabegako lwe yafa emyaka 17 emabega nga 17 Omwezi ogwokuna 2004. == Obulamu bwe ng'omuntu == Kitaawe, [[Francis Ayume]] yali munnamateeka, munnabyabufuzi era mmemba wa paalamenti ya Uganda eyabeera mu kifo kya Munisipaali y'e Koboko era nga yali sipiika okuva mu 1998 okutuuka mu 2001 mu kiseera kya paalamenti ey’omukaaga eyatuula okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Yakola nga Ssaabawolereza wa gavumenti okutuusa okufa kwe mu kabenje k’emmotoka mu 2004. <ref>{{Cite web |title=MP Charles Ayume remembers fallen father at swearing-in |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/102817 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}</ref> Charles yasoma busawo era naatuukiriza ebisaanyizo by'okujanjaba mu 2004, omwaka gwe gumu kitaawe mweyafiira. <ref name="auto"/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == [https://www.instagram.com/kefasbrand0?igsh=NDQxamg5Nm90bTJ5&utm_source=qr Charles Ayume] ku I[[nsatgram]] [https://x.com/drayumecharles?s=21 Charles Ayume] ku [[Twitter (x)]] == Ebijuliziddwa == # {{Reflist}}{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-09-17 |title=Dr Charles Ayume: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-charles-ayume-biography-age-education-family-wife/ |access-date=2025-05-19 |website=Flash Uganda Media |language=English}} # {{Cite web |title=Late Ayume's son appeals to government to fulfill pledge |url=https://www.westnileweb.com/news-a-analysis/koboko/late-ayume-s-son-appeals-to-government-to-fulfill-pledge |access-date=2021-08-10 |website=West Nile Web |language=en-gb}} # {{Cite web |last=Mulengera |date=19 January 2021 |title=THE CHARLES AYUME MYTH & WHY MUWADDA COULD BE THE NEW KEN LUKYAMUZI (DE MAN) OF PARLIAMENT – mulengeranews.com |url=https://mulengeranews.com/the-charles-ayume-myth-why-muwadda-could-be-the-new-ken-lukyamuzi-de-man-of-parliament/ |access-date=2021-08-10 |language=en-US |archive-date=2021-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210209170236/https://mulengeranews.com/the-charles-ayume-myth-why-muwadda-could-be-the-new-ken-lukyamuzi-de-man-of-parliament/ |url-status=dead }} # {{Cite web |title=Ayume Charles - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/ayume-charles-7801/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}} # {{Cite web |date=31 August 2020 |title=Can Ayume's son upset minister Anite in Koboko? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/can-ayume-s-son-upset-minister-anite-in-koboko--1929438 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}} # {{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-08-10 |title=Police uses teargas to disperse Dr Charles Ayume's supporters in Koboko |url=https://www.independent.co.ug/police-uses-teargas-to-disperse-dr-charles-ayumes-supporters-in-koboko/ |access-date=2021-08-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}} # {{Cite web |last=Correspondent |first=GEORGE OKELLO {{!}} PML Daily Senior |date=2020-08-10 |title=Chaos in Koboko as supporters of Ayume deface Anite's posters over procession |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/08/chaos-in-koboko-as-supporters-of-ayume-deface-anites-posters-over-procession.html |access-date=2021-08-10 |website=PML Daily |language=en-US}} # {{Cite web |date=2020-09-04 |title=NRM Primaries: Minister Anite cries foul after losing to late Ayume's son |url=https://nilepost.co.ug/2020/09/04/nrm-primaries-minister-anite-cries-foul-after-losing-to-late-ayumes-son/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}} # {{Cite web |title=MP Charles Ayume remembers fallen father at swearing-in |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/102817 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}} 4u3rhoopfusyg0q5yvx4ler1tdxqrez Cranmer Mugisha 0 11949 54868 41932 2026-06-13T11:53:13Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54868 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cranmer Mugisha''' [[mulabirizi]] [[Omukulisitaayo]] mu Uganda: <ref>https://www.anglicancommunion.org/structures/member-churches/member-church/diocese/position.aspx?church=uganda&dio=muhabura&pos=bishop-of-muhabura&posID=17324[https://www.anglicancommunion.org/structures/member-churches/member-church/diocese/position.aspx?church=uganda&dio=muhabura&pos=bishop-of-muhabura&posID=17324 Anglican Communion]</ref> abadde [[Mulabirizi wa Muhabura]] <ref>https://churchofuganda.org/dioceses/muhabura[https://churchofuganda.org/dioceses/muhabura Church of Uganda]</ref> okuva mu 2007. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1158256/muhabura-diocese-bishop-enthroned</ref> == Ebijuliziddwa == # [https://www.worldanglican.com/uganda/kisoro/the-church-of-the-province-of-uganda/the-rt-revd-cranmer-mugisha World Anglican] # [https://www.anglicancommunion.org/structures/member-churches/member-church/diocese/position.aspx?church=uganda&dio=muhabura&pos=bishop-of-muhabura&posID=17324 Anglican Communion] # [https://churchofuganda.org/dioceses/muhabura Church of Uganda] # [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1158256/muhabura-diocese-bishop-enthroned New Vision]{{Reflist|1}}  f8z4b5dlmnrl0n6aka5jsav4xtd65sw Bryan Woolestone Langlands 0 11960 54430 41981 2026-06-12T18:04:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54430 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bryan Wooleston Langlands''' (14 October 1928 – 1989) yali [[:en:Geographer|muwandiisi wa byafaayo]] mu Bungereza era nga Pulofeesa w'ebyafaayo bya Afirika. <ref name=":1">{{Cite web |title=University of London Archives {{!}} Details {{!}} Bryan Wooleston Langlands papers |url=https://archives.libraries.london.ac.uk/Details/archive/110021524 |access-date=2024-02-18 |website=archives.libraries.london.ac.uk}}</ref> Era yaweereza ng'omukulembeze w'egwanga [[:en:The_Uganda_Society|owa 37 Uganda Society]] wakati wa 1970 ne 1971 <ref>{{Cite web |title=The Uganda journal |url=https://original-ufdc.uflib.ufl.edu/UF00080855/00053/2j |access-date=2024-12-11 |website=original-ufdc.uflib.ufl.edu |language=en}}</ref> == Obulamu n’okusoma == Langlands yazaalibwa mu [[:en:Eastbourne|Eastbourne,]] Sussex nga 14 ogwekumi 1928. <ref name=":0">{{Cite web |last=Harrington |first=Elaine |title=UCC Library: Langlands Collection: Home |url=https://libguides.ucc.ie/langlands/home |access-date=2024-02-18 |website=libguides.ucc.ie |language=en}}</ref> Yatikkirwa n'ebitiibwa mu mwaka gwa 1952 mu [[:en:London_School_of_Economics|London School Economics]] era n'akola ebisaanyizo bye eby'okusoma mu [[Essomansi|geography]] . Ebiseera bye ebisinga abimala mu [[Yuganda|Uganda]] gye yakola emirimu mu kisaawe ky’ebyenjigiriza n’okuddukanya emirimu mu Uganda ey’amatwale n’oluvannyuma lwago. <ref>{{Cite journal |last=Bakamanume |first=Bakama |last2=Mutabuza |first2=Matthews |date=Dec 1997 |title=BRYAN WOOLESTON LANGLANDS: UGANDAN GEOGRAPHY AND THE GOSPELS OF ST. LANGLANDS, 1953–1976 |url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00707961.1997.9756243 |journal=East African Geographical Review |language=en |volume=19 |issue=2 |pages=1–12 |doi=10.1080/00707961.1997.9756243 |issn=0070-7961 |url-access=subscription}}</ref> == Omulimu == Mu 1953 Langlands yalondebwa okuba [[:en:Assistant_Lecturer|omumyuka womusomesa]] wa Geography mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] mu [[Kampala]] gye yava oluvannyuma n’afuuka [[:en:Professor|Pulofeesa]] era akulira ekitongole kya geography. <ref name=":0">{{Cite web |last=Harrington |first=Elaine |title=UCC Library: Langlands Collection: Home |url=https://libguides.ucc.ie/langlands/home |access-date=2024-02-18 |website=libguides.ucc.ie |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=University of London Archives {{!}} Details {{!}} Bryan Wooleston Langlands papers |url=https://archives.libraries.london.ac.uk/Details/archive/110021524 |access-date=2024-02-18 |website=archives.libraries.london.ac.uk}}</ref> Mu 1970-1971, Langlands yali mukulembeze wa [[:en:The_Uganda_Society|Uganda Society]] ng’adda mu bigere bya [[Pio Zirimu]] era n’asikizibwa Dr. Sempala Ntege. Oluvannyuma lw’okulagirwa omukulembeze w'egwanga lya uganda [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], okuva mu Uganda mu 1976 , mu 1977, Bryan Langlands yafuuka Dayirekita w’emisomo era akulira ekitongole kino ng’alina ekitiibwa kya Pulofeesa mu ssomero lya Sayansi w’obutonde bw’ensi eryaakatandikibwawo ku [[:en:Ulster|Ulster]] Polytechnic. <ref name=":0" /> == Ebiweebwayo n’okunoonyereza == Okunoonyereza kwa Langlands kwamanyibwa olw’obuziba n’obugazi bwayo. Yakunganya etterekero ly’ebitabo ery’amaanyi, ng’anoonyereza ku bintu eby’enjawulo ebikwata ku byafaayo bya Afirika. Okunoonyereza kwe kwagenda mu maaso n’emitwe gamba ng'engeri y’okusenguka, ebifo eby’obuwangwa, n’engeri obufuzi bw’amatwale gye bukosaamu ebitundu by’Afirika.Emirimu gye egisinga gyafulumizibwa mu Makerere ekibiina kya Geography Series of Occasional Papers ne mu [[:en:The_Uganda_Journal|''The Uganda Journal'' .]] == Okufa == Mu January 1989, ekikangabwa kyagwawo Professor Bryan Wooleston Langlands bwe yafiira mu [[:en:BD092|kabenje k’ennyonyi BD092 mu kkampuni y’ennyonyi eya British Airways]] e Kegworth, Leicestershire. Okufa kwe kwakoma nnyo ku kibiina ky'abasomesa, anti Langlands abadde muntu mukulu mu bya geography. <ref>{{Cite web |title=LANGLANDS, Bryan Wooleston (1928–1989) - Archives Hub |url=http://archiveshub.jisc.ac.uk/data/gb101-ics44 |access-date=2024-02-18 |website=archiveshub.jisc.ac.uk}}</ref> == Ekitiibwa == Mu 1978, yaweebwa engule ya [[:en:Order_of_the_British_Empire|Order of the British Empire (OBE)]] olw’obuweereza bwe mu by’enjigiriza ebya waggulu emitala w’amayanja. <ref name=":0">{{Cite web |last=Harrington |first=Elaine |title=UCC Library: Langlands Collection: Home |url=https://libguides.ucc.ie/langlands/home |access-date=2024-02-18 |website=libguides.ucc.ie |language=en}}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 4e2rt80dkx5rujqe85znar26g07ylqy Christopher George Frederick Frampton Melmoth 0 11971 54740 42001 2026-06-13T10:34:50Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54740 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher George Frederick Frampton Melmoth''' yali munnabyabufuzi era omusomesa [[:en:Ugandan|omunna Uganda]] era yakola nga [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi mu Uganda]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1961 era okuva mu gwo'kusatu 1962 okutuuka mu gw'okunna 1962.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda) - Wikipedia {{!}} Download Free PDF {{!}} Economies {{!}} Government |url=https://www.scribd.com/document/543869721/Ministry-of-Finance-Planning-and-Economic-Development-Uganda-Wikipedia |access-date=2024-06-13 |website=Scribd |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Uganda’s finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-06-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yali Minisita w’ebyensimbi eyasooka mu mulembe gwa mefuga ga Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2010-09-01 |title=Budget Reforms in Uganda: From Vision to Reality - A Personal Account |url=https://blog-pfm.imf.org/en/pfmblog/2010/09/budget-reforms-in-uganda-from-vision-to-reality-a-personal-account |access-date=2024-06-13 |website=PFM |language=en}}</ref> Lawrence Sebalu yeya mudira mu bigere okuva mu gwomusavu 1961 okutuuka mu gwokusatu 1962.<ref name=":1" /> == Obulamu n’emirimu gwe == Melmoth yazaalibwa mu Uganda mu kiseera [[:en:Protectorate_of_Uganda|ky'amatwale ga Bungereza]] . Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi gwatandika mu myaka gya 1950, mu kiseera ky’enkyukakyuka okuva mu bufuzi bw’amatwale ga Bungereza okudda mu bwetwaze. Yalondebwa okuba Minisita w’ebyensimbi mu 1956, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1961. Mu kiseera kye yamala, yakola omulimu munene okukyusa ey’ebyenfuna uganda n’okuteekateeka eggwanga okufuna obwetwaze. Oluvannyuma lw’ekiseera ekitono nga avudde mu ofiisi, yaddamu okulondebwa nga Minisita w’ebyensimbi mu gwokusatu 1962, n’aweereza omulundi ogw’okubiri okutuusa mu gwokunna1962.<ref name=":1">{{Cite web |title=Uganda’s finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-06-13 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Uganda’s finance ministers since independence"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-06-13</span></span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 28locs7ny2hwl617obeoxg0u6mp9uq3 Charles Kabugo 0 11972 54678 42004 2026-06-13T09:55:43Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54678 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Kabugo''' musawo [[:en:Consultant_(medicine)|omukulu omuwi w'amagezi ku by'omunda]] mu [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]] . Ono ye director omukulu [[:en:Kiruddu_General_Hospital|w'eddwaliro ekkulu e Kiruddu]], mu [[:en:Makindye_Division|Divizoni y'e Makindye,]] mu bukiikaddyo bwa [[Kampala]] ekibuga [[:en:Capital_city|ekikulu]] era ekisinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Nabatanzi |first=Violet |date=9 August 2018 |title=Health Ministry Appoints New City Hospital Bosses |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483111/health-ministry-appoints-city-hospital-bosses |access-date=13 August 2018}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 9 ogwomunaana 2018. <ref name="2R">{{Cite web |last=Namagembe |first=Lilian |date=10 August 2018 |title=Government Appoints Directors for Kiruddu, Kawempe Hospitals |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-appoints-directors-Kiruddu-Kawempe-hospitals/688334-4706006-15qy4up/index.html |access-date=13 August 2018}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Yazaalibwa mu kitundu kya [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda ekiri mu]] Uganda. Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero g’omu kitundu, yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] okusoma obusawo bw’abantu, n’atikkirwa diguli [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|y'obusawo nokulongoosa (Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery)]] (MBChB). Oluvannyuma yunivasite y’e Makerere yamuwa diguli eyookubiri( [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]]) (MMed) mu [[:en:Internal_Medicine|by’obujjanjabi obw’omunda]] . Era alina [[:en:Master_of_Science|diguli eyookubiri mu ssaayansi]] (MSc) mu [[:en:Epidemiology|Clinical Epidemiology]] ne [[:en:Biostatistics|Biostatistics]], okuva mu yunivasite etaategeerekese. <ref name="3R">{{Cite web |last=Medical Access Uganda |date=13 August 2018 |title=Dr. Charles Kabugo: Non-Executive Director, Medical Access Uganda |url=http://www.medicalaccess.co.ug/charles-kabugo/ |access-date=13 August 2018 |publisher=MedicalAccess.Co.Ug}}</ref> Dr. Charles Kabugo musawo omukulu omuwi w’amagezi eyagattibwa ku [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro lya Uganda [[:en:Tertiary_referral_hospital|eriri waggulu era erisinga obunene]] , nga lirina ebitanda 1790, era nga lino likola ng’eddwaliro erisomesa erya [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] . <ref name="4R">{{Cite web |last=Jedrzejko |first=Nicole |date=26 July 2015 |title=Day 3: What I've Learned About Mulago Hospital |url=https://njedrzejko.wordpress.com/2015/07/26/day-3-what-ive-learned-about-mulago-hospital/ |access-date=13 August 2018 |publisher=Njedrzejko.Wordpress.Com}}</ref> Mu Gwokutaano gwa 2016, oluvannyuma lw’okumaliriza eddwaliro ekkulu e Kiruddu ery’ebitanda 200, Dr. Kabugo yalondebwa okubeera dayirekita ow’ekiseera mu kifo kino ekipya. Abajjanjabi abasoba mu kikumi n’abajjanjabi abatali balwadde kkumi nabana bakyusibwa ne batwalibwa e Kiruddu okumala akaseera, okusobola okuddaabiriza ekizimbe ky’eddwaliro lya Lower Mulago Hospital Complex wakati wa 2016 ne 2019. Obujjanjabi kkumi nabuna obwali buzingirwamu bwalimu (1) puleesa (2) thyroid (3) sukaali (4) ensigo (5) obuzibu bw’omutima (6) endwadde ezisiigibwa (7) endwadde z'olususu (8) endwadde z’amawuggwe (9) endwadde z’obwongo (10) okuggya (11) Siriimu (12) endwadde z’ekibumba (13) endwadde z’enkizi (endwadde z’ebinywa) (14) nez’omusaayi) . <ref name="5R">{{Cite web |last=Agaba |first=Vivian |date=17 May 2016 |title=Kiruddu Hospital Now Fully Operational |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424762/kiruddu-hospital-starts-receives-inpatients |access-date=13 August 2018}}</ref> Mu Gwomunaana gwa 2018, Charles Kabugo, MBChB, MMed (Internal Medicine), MSc, yalondebwa [[:en:Executive_director|okuba akulira]] eddwaaliro ekkulu e Kiruddu. Agenda kumyukibwa Dr. Robert Sentongo. <ref name="1R">{{Cite web |last=Nabatanzi |first=Violet |date=9 August 2018 |title=Health Ministry Appoints New City Hospital Bosses |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483111/health-ministry-appoints-city-hospital-bosses |access-date=13 August 2018}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Namagembe |first=Lilian |date=10 August 2018 |title=Government Appoints Directors for Kiruddu, Kawempe Hospitals |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-appoints-directors-Kiruddu-Kawempe-hospitals/688334-4706006-15qy4up/index.html |access-date=13 August 2018}}</ref> == Laba nebino == * [[:en:Kawempe_General_Hospital|Eddwaliro ekkulu e Kawempe]] * [[Mulago National Specialised Hospital|Eddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]] * [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} b6pxhhs8f7yeyeqq0uin3ncbryap44r Charles Ibingira 0 11973 54677 42389 2026-06-13T09:54:22Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54677 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[:en:Professor|Pulofeesa]] '''Charles Ibingira''' musawo [[Yuganda|wa Uganda]] alongoosa, akola ku by’ensoma n’obusawo. Ye Mukulu w'essomero lya [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] . <ref>{{Cite web |last=Violet Nabatanzi |first=and Juliet Waiswa |date=8 November 2015 |title=Makerere University medics in heal a heart drive |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1411426/makerere-university-medics-heal-heart-drive |access-date=24 June 2016}}</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu gw'ekumi noogumu 2015, ku ndagaano ya myaka ena ey’okuzzibwa obuggya. <ref>{{Cite web |last=Administrator |date=3 November 2015 |title=Associate Professor Charles Ibingira takes office as new Principal, Makerere University College of Health Sciences |url=http://chs.mak.ac.ug/news/associate-professor-charles-ibingira-takes-office-new-principal-makerere-university-college |access-date=24 June 2016 |website=Makerere University College Of Health Sciences &#124; MakCHS |publisher=[[Makerere University College of Health Sciences]] |archive-date=11 August 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160811092648/http://chs.mak.ac.ug/news/associate-professor-charles-ibingira-takes-office-new-principal-makerere-university-college |url-status=dead }}</ref> Emabegako yaliko Dean wa [[:en:Makerere_University_School_of_Biomedical_Sciences|Makerere University School of Biomedical Sciences,]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2014. <ref>{{Cite web |last=Administrator |date=3 November 2015 |title=The College Principal, Charles Ibingira |url=http://chs.mak.ac.ug/people/college-principal-charles-ibingira |access-date=24 June 2016 |website=Makerere University College Of Health Sciences &#124; MakCHS |publisher=[[Makerere University College of Health Sciences]] |archive-date=11 August 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160811073707/http://chs.mak.ac.ug/people/college-principal-charles-ibingira |url-status=dead }}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[:en:Toro_sub-region|kitundu ky’e Toro]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|maserengeta]] ga Uganda, mu mwaka gwa 1964. Oluvannyuma lw’okusoma mu masomero ga pulayimale ne siniya ag’omu kitundu, yayingizibwa mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine,]] ekitundu ku Makerere University College of Health Sciences. Yatikkirwa mu 1988, n’afuna diguli [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|yeby'obusawo n'okulongoosa (Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]]) . Oluvannyuma, mu 1996, yafuna [[:en:Master_of_Medicine|diguli eyookubiri mu by’obusawo]] mu [[:en:General_surgery|kulongoosa abantu bonna,]] okuva mu yunivasite y’emu. <ref name="4R">{{Cite web |last=CamTech Innovation Platform |date=2017 |title=Biography of Professor Charles Ibingira, MBChB, MMed, FCS: Principal, College of Health Sciences, Makerere University |url=http://guvhub.org/cdn/application/final_attach_606_3.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190308080952/http://guvhub.org/cdn/application/final_attach_606_3.pdf |archive-date=8 March 2019 |access-date=7 March 2019 |publisher=[[Massachusetts General Hospital]]–Global Health: CamTech Innovation Platform}}</ref> Ali omu ku [[:en:College_of_Surgeons_of_East,_Central_and_Southern_Africa|ttendekero ly'abalongoosa b'ebuvanjuba, massekati wamu n'amaserengeta ga Africa]] (COSECSA), yalondebwa mu 2003. Era alina [[:en:Research_ethics|Diploma mu International Research Ethics,]] eyaweebwa [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y’e Cape Town,]] mu 2007. <ref name="4R"/> == Omulimu == Charles Ibingira ayongedde okutwala obuvunaanyizibwa mu Makerere College of Health Sciences, mu by’obujjanjabi n’okuddukanya emirimu, okutandika mu 1996, oluvannyuma lw’okutikkirwa diguli eyookubiri mu kulongoosa abantu bonna. <ref name="5R">{{Cite web |last=MUCHS |date=2016 |title=The College Principal, Charles Ibingira |url=http://chs.mak.ac.ug/people/college-principal-charles-ibingira |access-date=7 March 2019 |website=Makerere University College Of Health Sciences &#124; MakCHS |publisher=[[Makerere University College of Health Sciences]] (MUCHS) |archive-date=8 March 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190308081136/http://chs.mak.ac.ug/people/college-principal-charles-ibingira |url-status=dead }}</ref> Yakola ng’omusawo alongoosa mu mbeera y’obujjanjabi. Mu by’ensoma, yatandika [[:en:Lecturer|ng’omusomesa]], n’alinnya ng’ayita mu madaala okutuuka ku muyambi wa pulofeesa mu kitongole kya Anatomy, mu Makerere University School of Biomedical Sciences, era okukkakkana ng’alondeddwa nga Dean w’essomero eryo. <ref name="5R"/> Amanyiddwa olw'okukulembera okutandikawo pulogulaamu za yunivasite mu [[:en:Biomedical_Engineering|Biomedical Engineering]] ne [[:en:Biomedical_Sciences|Biomedical Sciences]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . Era akoze nnyo okuwandiika n’okutendeka abasomesa mu pulogulaamu zino n’endala. Dr. Ibingira munoonyereza omukulu mu [[:en:Surgery|by'okulongoosa]], [[:en:Anatomy|ensengekera y'omubiri]](anatomy) n'empisa [[:en:Bioethics|z'ebiramu]](bioethics) . <ref name="5R"/> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Professor Charles Ibingira ye nnannyini, omutandisi era akulira ''eddwaaliro lya Life Line International Hospital'', ekifo eky’obwannannyini eky’abalongoosa ekisangibwa mu kitundu ekiyitibwa [[:en:Zana,_Uganda|zana]] mu [[Ssabagabo|Munisipaali y’e Ssabagabo]], ku mabbali [[:en:Kampala-Entebbe_Road|g’oluguudo lwa Kampala-Entebbe .]] Eddwaaliro lino lyaggulwawo mu December wa 2018. <ref name="6R">{{Cite web |last=Mutegeki |first=Geoffrey |date=1 December 2018 |title=Prof. Ibingira builds Sh15b hospital, decries lack of government support |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1490560/prof-ibingira-builds-sh15b-hospital-decries-lack-govt-support |access-date=10 March 2019}}</ref> == Laba nebino == * [[Mulago National Specialised Hospital|Eddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]] * [[Philippa Ngaju Makabore]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == cwsp7zoshztduo3sq9x2jyv7qb25vut Charles Okidi 0 11979 54689 42030 2026-06-13T10:09:02Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54689 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[:en:Lieutenant_General|Lieutenant General]] '''Charles Okidi''', Muserikale wa [[:en:Uganda|Uganda]] omukulu mu ggye lya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF). Ono ye [[:en:Commander|Muduumizi w’eggye]] [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|ly’omu bbanga erya UPDF]], okutandika mu Gwekkuminoogumu 2022. Yadda mu bigere bya Lieutenant General [[:en:Charles_Lutaaya|Charles Lutaaya]] eyalondebwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti. <ref name="AppR">https://chimpreports.com/museveni-fires-airforce-commander-over-updf-chopper-crash-in-drc/</ref> Ekyo nga tekinnabaawo, okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 2019 okutuuka nga 7 Ogwekkuminoogumu 2022, yeeyali akulira abakozi mu ggye ly’omu bbanga erya UPDF. Ekyo nga tekinnatuuka, yaliko Ssenkulu w’ebikwekweto ku kitebe ky’amagye g’omu bbanga ekya UPDF e [[:en:Entebbe|Entebbe]] . <ref name="1R">https://www.pmldaily.com/news/2019/12/brig-gen-okidi-takes-over-office-of-chief-of-staff-air-force.html</ref> == Ebyafaayo by’emirimu == Okidi aweereza ng’omugoba w'ennyonyi ya Presidenti okumala ebbanga eddene, mu kiseera kye kimu nga bwakola n’emirimu gye egy’amagye. Emabegako yaliko Omuduumizi w’ekiwawatiro ky’amagye g’omu bbanga ekya [[:en:Nakasongola_Airport|Nakasongola Air Force Base]] . Ekyo nga tekinnabaawo, yaliko Omuduumizi w’ekiwawatiro ky’amagye g’omu bbanga ekya [[:en:Entebbe_Airport|Entebbe Air Force Base]] . Ekyo nga tekinnatuuka yaliko Omuduumizi w'ekiwayi kya Squadron era Offiisa aduumira ebikwekweto ku kiwawatiro kya Entebbe Air Force. <ref name="1R">{{Cite web |last=Teddy Naiga |date=11 December 2019 |title=Brig General Okidi takes over office of Chief of Staff Air Force |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/12/brig-gen-okidi-takes-over-office-of-chief-of-staff-air-force.html |access-date=11 December 2019 |website=PML Daily}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTeddy_Naiga2019">Teddy Naiga (11 December 2019). [https://www.pmldaily.com/news/2019/12/brig-gen-okidi-takes-over-office-of-chief-of-staff-air-force.html "Brig General Okidi takes over office of Chief of Staff Air Force"]. ''PML Daily''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 December</span> 2019</span>.</cite></ref> Ng'akulira abakozi b’eggye ly’omu bbanga erya UPDF, yadda mu bigere bya [[:en:Paul_Lokech|Major General Paul Lokech,]] eyaweebwa emirimu egy’enjawulo mu [[:en:South_Sudan|South Sudan]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Teddy Naiga |date=11 December 2019 |title=Brig General Okidi takes over office of Chief of Staff Air Force |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/12/brig-gen-okidi-takes-over-office-of-chief-of-staff-air-force.html |access-date=11 December 2019 |website=PML Daily}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTeddy_Naiga2019">Teddy Naiga (11 December 2019). [https://www.pmldaily.com/news/2019/12/brig-gen-okidi-takes-over-office-of-chief-of-staff-air-force.html "Brig General Okidi takes over office of Chief of Staff Air Force"]. ''PML Daily''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 December</span> 2019</span>.</cite></ref> <ref name="2R">https://www.independent.co.ug/general-lokech-warns-successor-over-accountability/</ref> Nga 28 Ogwokusatu 2020, yakuzibwa okuva ku ddaala lya Brigadier okudda ku lya Meeja Genero. <ref name="3R">https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-museveni-promotes-intelligence-chief-brig-kandiho11-others-to-major-general.html</ref> Yakuzibwa n’afuulibwa Lieutenant Genero mu kiseera we yalondebwa okuba Omuduumizi w’amagye g’omu bbanga. <ref name="1R" /> == Era laba == * [[:en:Stephen_Kiggundu|Stephen Kiggundu]] * [[:en:Charles_Lutaaya|Charles Lutaaya]] * [[:en:Gavas_Mugyenyi|Gavas Mugyenyi]] * [[:en:James_Birungi|James Birungi]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 0z3d9a6jufo36yel2becgai8jpdp7or Busolwe Public Library 0 12010 54536 42121 2026-06-12T22:08:14Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54536 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busolwe Public Library''', oba BPL, [[:en:Library_branch|terekero lya bitabo etono mu kitundu]] erisinganibwa ku kyalo [[Busolwe]], mu buvanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]] . Eterekero lino lirimu amasomero gamirundi ebiri n’ekifo ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’abaana abato (ECD) okusobola okutumbuula obuwangwa bw’okusoma okutwaliza awamu mu kitundu n’okukola ng’eky’okugaziya okuyiga okusuka mu kibiina. <ref>{{Cite book |last=Miao |first=Fengchun |date=2016 |title=Open Educational Resources: Policy, Costs, Transformation |url=https://books.google.com/books?id=JpkyDAAAQBAJ&dq=Busolwe+Public+Library&pg=PA196 |last2=Mishra |first2=Sanjaya |last3=McGreal |first3=Rory |publisher=[[UNESCO]] |isbn=978-92-3-100148-2 |location=BC, Canada |page=196 |access-date=8 August 2017}}</ref> Kitundu ku kibiina ekigatta amaterekero g'ebitabo ekya Uganda Community Libraries Association (UgCLA). == Ebikikwatako == Busolwe Public Library (BPL) lyatandikibwawo ekibiina ekigatta ennimi ekya Lunyole Language Association (LLA) mu 1996. BPL ly'eterekero lyokka ery’omukitundu eriweereza [[Butaleja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Butaleja]] mu Bitundu by'Omubugwanjubwa bwa Uganda nga lirimu abantu abasoba mu 200,000. Mu byafaayo byayo byonna, eterekero lino lifunye omukisa gw'okukolagana n'ebibiina ebiwerako ebisangibwa ebweru wa Uganda, okuli [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] ne Go Global [[:en:University_of_British_Columbia|University of British Columbia]]. Enkolagana y’ensi yonna y’eraga nti eterekero ly'ebitabo lino ligenda mu maaso n’okukulaakulana n’obuwanguzi. == Ekirubirirwa ky’eterekero ly’ebitabo lino == Olw’okuba ebitabo tebitera kusangibwa mu maka aga bulijjo mu Busolwe, BPL egenderera okutumbuula obuwangwa bw’okusoma okutwaliza awamu mu kitundu. Era enoonya okuwereza ng’eyongereza ku kuyiga okusuka ku bibiina nga ng'egaba ebitabo by’amasomero eri abayizi abatabifuna nga bali ku masomero ne awaka gyebabeera.<ref name="eifl">{{Cite news}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[http://www.eifl.net/system/files/resources/201408/busolwe_hires.pdf "Library introduces local language health service"] <span class="cs1-format">(Case Study)</span>. </cite></ref> Olw’okukuŋŋaanya ebitabo ebinene ennyo mu lulimi z'oluzaaliranwa [[:en:Lunyole|Olunyole]], BPL esuubira okuyambako mu kukuuma olulimi luno, nga luno lwe lumu ku nimi enyingi eziri mu katyabaga k’okusaanawo ez'e [[:en:Niger–Congo|Niger ne Congo]] mu [[:en:Sub-Saharan_Africa|mawanga agali mu bukiikaddyo bwa Bw'eddungu lya Sahara mu Afrika.]] == Abayimba b’eterekero ly’ebitabo lino == Abayima ba BPL basinga kubaamu bayizi, basomesa, n’abakugu abalala abakwatibwako abamala ebiseera byabwe eby’eddembe nga basoma. Abaana abato abali wansi w’emyaka 7 nabo bajja muterekero ly'ebitabo lino okuwuliriza emboozi ezisomebwa mu ddoboozi ery’omwanguka omukuumi w’eterekero ery’ebitabo n’abakola obwa nakyewa. Ku kigero, abantu abasoba mu 30 b’omu kitundu bajja mu terekero lino buli lunaku okusobola okusoma n’okuyiga. == Ebitongole byebakolagana nabyo == ; Ekibiina ekigatta amaterekero g'ebitabo mu Uganda (UgCLA) ''Ekibiina ekigatta amaterekero g’ebitabo ekya Uganda Community Libraries Association (UgCLA)'', kikulira omukutu gw’amaterekero g’ebitabo mu ggwanga. Nga memba wa UgCLA, BPL eweebwa ssente buli mwezi okusasula omukuumi w’eterekero ly’ebitabo lino omujjuvu era n’okugula ebitabo n’ebikozesebwa. UgCLA era etegeka emisomo eri abakuumi b’amaterekero g’ebitabo okutendekebwa emirundi ebiri omwaka n’emisomo emirala egy’enjawulo omwaka gwonna nga giteeka esira ku bukodyo n’enkola ez’enjawulo ez’okuyiga. ; Lunyole Language Association (LLA) ''Ekibiina ky’olulimi Olulunyole (LLA)'' kyatandikibwaawo mu 1964 okutumbuula ennyo enkozesa y’Olunyole mu Uganda. Ekibiina kya LLA kiwanirira okuwandiika n’okufulumya ebitabo ebikubiddwa mu Lunyole. BPL yenyumiriza mu kutegeka ebitabo by’emboozi z’olulimi Olunyole ebisoba mu 100 eby’abaana. ; [[:en:University_of_British_Columbia|Yunivasite y’e British Columbia (UBC) .]] ''[[:en:University_of_British_Columbia|Yunivasite ya British Columbia]] (UBC)'' yatandika enkolagana ne BPL okuva mu 2008, era esindika bannakyewa abayizi okuyita mu nteekateeka yaayo eya Go Global International Service Learning Program. Okuva mu kukolera awamu, abantu b’omu kitundu n’abazirakisa ab’ensi yonna banyumirwa omukago gw'okukolaganira awamu okuvaamu ebibala, ekivuddeko okusituka kwa pulojekiti enyingi eza BPL eziriwo kati mu kitundu. ; Amasomero g’omu kitundu Eterekero lino era likolagana n’amasomero mangi '''ag’omu kitundu''' okutumbuula eterekero n’obuwangwa bw’okusoma nga bayita mu pulojekiti ez’okukolagana. Pulojekiti zino zitandikira ku kusoma emboozi, emisomo egiyigiriza ku by'okunyumya akaboozi k'ekintu ekikulu, okutuuka ku mpaka z'okuvuganya mu kusoma. == Laba ne == * [[Busolwe]] * [[:en:Kitengesa_Community_Library|Eterekero ly’ebitabo ery’Omukitundu e Kitengesa]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist|2}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20080513190235/http://www.ugcla.org/ Uganda Community Libraries Association (UgCLA)] * [https://web.archive.org/web/20081013230734/http://www.butaleja.go.ug/ Butaleja District Information Portal] * [https://mobile.twitter.com/ulia_256 Uganda Library and Information Association Twitter] * [https://web.archive.org/web/20091103034430/http://www.nabotu.or.ug/ National Book Trust of Uganda] [[Category:Pages with unreviewed translations]] 94x0ec1aux5zzhp99qdv5tgklmbq0f4 Citibank mu Uganda 0 12018 54758 42344 2026-06-13T10:41:44Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54758 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Citibank Uganda''', [[:en:Commercial_bank|baanka ya bya busuubuzi]] mu [[Yuganda|Uganda]] ekola nga kampuni edukanyizibwa ab'ekibiina kya [[:en:Citigroup|Citigroup]] ekisinganibwa mu New York. Ky’ekimu ku bitongole bya baanka ebirina bisaanyizo by'okukola nga byabifuna okuva mu [[:en:Bank_of_Uganda|Baanka ya Uganda Enkulu]], ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gya baanka mu ggwanga. <ref>{{Cite web |last=BOU |date=21 July 2016 |title=List of Licensed Commercial Banks As At March 2016 |url=https://www.bou.or.ug/bou/bou-downloads/financial_institutions/2016/Information-for-Commercial-Banks-as-at-March-2016.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161012015912/https://www.bou.or.ug/bou/bou-downloads/financial_institutions/2016/Information-for-Commercial-Banks-as-at-March-2016.pdf |archive-date=12 October 2016 |access-date=21 July 2016 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |format=PDF}}</ref> == Entambuza y'emirimu == Baanka eno baanka ya nsi yonna eri ku mutendera gwa wakati ng’esira esinga kuliteeka ku kutuukiriza byetaago bya baanka ebya bakasitoma b’amakampuni amanene wamu n’abantu sekinnoomu abalina obugagga obw’amaanyi. <ref>{{Cite web |last=Our Reporter |title=Rugunda tells Citibank to invest in Uganda |url=http://www.theinsider.ug/rugunda-tells-citibank-to-invest-in-uganda/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815075126/http://www.theinsider.ug/rugunda-tells-citibank-to-invest-in-uganda/ |archive-date=2016-08-15 |access-date=2016-07-21 |publisher=The Insider Uganda}}</ref> Webwatukira mu Gwekumineebiri 2019 , omuwendo gw’ebintu bya baanka byonna awamu omugate gwali 990 mu ssente za Uganda, nga bwebukadde bwa ddoola za Amerika 262. <ref name="Data">{{Cite web |last=Ashita Chopra |date=30 April 2020 |title=Banks Post Mixed Results |url=https://www.monitor.co.ug/Business/Finance/Banks-post-mixed-results/688608-5538368-5cvnqyz/index.html |access-date=30 April 2020}}</ref> Webwatukira 31 Ogwekumineebiri 2015, emigabo gya bannannyini gyali gyenkana nkana obuwuumbi 155, nga bwaali obukadde bwa ddoola 63.5 mu ssente za Amerika. <ref>{{Cite web |last=Nalubega |first=Flavia |date=8 June 2012 |title=Multinational Banks Urged On Serving SMEs |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Multinational+banks+urged+on+serving+SMEs/-/688322/1422852/-/13q9r7k/-/index.html |access-date=1 May 2014 |publisher=[[Daily Monitor]] |archive-date=2 May 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140502032259/http://www.monitor.co.ug/Business/Multinational+banks+urged+on+serving+SMEs/-/688322/1422852/-/13q9r7k/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Baanka eno yeetabye nnyo mu kutumbuula okusomesa enkozesa y'eby’ensiimbi mu Uganda naddala mu masomero g’eggwanga. <ref>{{Cite web |last=Ismail Musa |first=Ladu |date=11 February 2011 |title=Citibank Partners In NIE Project |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1105532/-/format/xhtml/-/lvkyvq/-/index.html |access-date=1 May 2014 |publisher=[[Daily Monitor|Daily Monitor Mobile]] |archive-date=2 May 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140502032301/http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1105532/-/format/xhtml/-/lvkyvq/-/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Tendo |first=Steven |date=18 September 2009 |title=Uganda: Citibank Donates Reading Materials |url=http://allafrica.com/stories/200909180955.html |access-date=21 July 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=EABW Reporter |date=12 December 2015 |title=Uganda: Citibank Trains 500 Youths in Entrepreneurship |url=http://allafrica.com/stories/201512141663.html |access-date=21 July 2016}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_banks_in_Uganda|Olukalala lwa baanka mu Uganda]] * [[:en:Banking_in_Uganda|Okutereka ne Baanka mu Uganda]] * [[:en:Economy_of_Uganda|Eby'enfuna bya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist|30em}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.bou.or.ug/ Omukutu gwa Baanka ya Uganda Enkulu] * [http://www.citi.com/southafrica/homepage/data/pr091111a.pdf Citibank Uganda Ejaguza Emyaka 10 - 11 Ogwekuminoogumu mu 2009] mm376neb3uad1d34ls0la7w3skxoll0 Calvin Kabuya 0 12056 54584 42241 2026-06-13T04:37:48Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54584 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Hope Calvin Ddamulira Kabuye''' (yazaalibwa 28 Ogwokusatu, 2003) muzannyi wa mupiira omukugu era azannyira mu kifo ky'a[[:en:Winger_(association_football)|muwuwuttanyi]] mu ttiimu ya [[:en:Varbergs_BoIS|Varbergs BoIS]], ku bbanja nga yatundibwa kuva mu ttiimu ya [[:en:Mjällby_AIF|Mjällby AIF]]. Yazaalibwa Sweden, naye azannyira [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y’eggwanga ey’omupiira eya Uganda]] . == Omulimu gwe == Kabuye yatandika okuzannya omupiira ku myaka 5 mu ttiimu y’abavubuka eya IF Olimpia nga tannagenda mu Sköndals IK, oluvannyuma n’amaliriza okufuna enkulaakulana ye mu ttendekero lya [[:en:AIK_Fotboll|AIK]] mu 2015. Oluvannyuma lw’okukola ekkubo lye nga ayita mu tiimu zaabwe ez’abavubuka, yatandika okutendekebwa ne ttiimu yaabwe enkulu mu 2021. Nga 18 Ogwokusatu 2022, yakola endagaano ya ttiimu eyasooka ne AIK okutuusa muGwekkumineebiri gwa 2024, era ku lunaku olwo yawolebwa [[:en:Vasalunds_IF|Vasalunds IF]] mu [[:en:Ettan_Fotboll|Ettan]] ku bbanja lya sizoni emu. <ref>https://news.cision.com/se/aik-fotboll/r/a-lagskontrakt-for-calvin-kabuye,c3528154</ref> Yaddayo mu AIK mu kiseera nga sizoni tannatandika mu Gwolubereberye gwa 2023, era n'azannya omupiira gwe ogwasooka mu tiimu y'abakulu mu mupiira ttiimu ya [[:en:Svenska_Cupen|Svenska Cupen]] mwe yakubira ttiimu ya [[:en:Varbergs_BoIS|Varbergs BoIS]] ggoolo 3-0 nga 6 Ogwokusatu, 2023. Nga 29 Ogwokusatu 2023, yeegatta ku ttiimu ya [[:en:Östersunds_FK|Östersunds FK]] ku bbanja lya sizoni yonna mu [[:en:Superettan|Superettan]] . <ref>https://allaaktier.se/aik-fotboll/nyheter/calvin-kabuye-ut-pa-lan-under-2023/1881</ref> Nga 6 Ogwekkumineebiri 2023, yakyusibwa n'agenda mu ttiimu ya [[:en:Sandvikens_IF|Sandvicens IF]] ku ndagaano ya myaka 3. <ref>https://www.aikfotboll.se/nyheter/calvin-kabuye-lamnar-aik-fotboll-2023-12-06</ref> Nga 14 Ogwekkumineebiri 2024, yakyusibwa n'agenda mu ttiimu [[:en:Allsvenskan|ya Allsvenskan]] eya [[:en:Mjällby_AIF|Mjällby AIF]] . <ref>https://www.gd.se/2024-12-17/rekordaffar-for-sif-nar-kabuye-lamnar-for-allsvenskan/</ref> == Omulimu gwe ogw’ensi yonna == Kabuye yazaalibwa Sweden, naye obuvo bwe buli Uganda. Mu Gwekkuminoogumu gwa 2023, yayitibwa mu mpaka [[:en:Sweden_national_under-20_football_team|za Sweden eza U20]] mu mipiira egy’omukwano. <ref>https://www.svenskfotboll.se/nyheter/landslag/2023/11/p20-den-swe-19-nov/</ref> Yayitibwa mu [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya Uganda]] mu mipiira [[:en:2025_Africa_Cup_of_Nations_qualification|egy'okusunsulamu mu mpaka za Afrika eza 2025]] mu Gwekkuminoogumu, 2024. <ref>https://www.arbetarbladet.se/2024-11-20/landslagsdebut-for-sif-anfallaren/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Calvin Kabuye at Soccerway * Calvin Kabuye at National-Football-Teams.com * [https://www.svenskfotboll.se/spelarfakta/calvin-kabuye/b710ed52-cb0c-4473-bb8f-5fc2a2e69fdb/ Svensk Fotboll profile] s85q1t5cvw6sq28ze51p3knb4e1ppcm Bright Stars FC 0 12071 54408 42342 2026-06-12T17:47:30Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54408 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bright Stars FC''', era emannyikiddwa nga '''Soltilo Bright Stars''', kiraabu [[Omupiira ogw'ebigere|y'omupiira]] [[Yuganda|mu Uganda]]. Baali bazannyira mu kibinja eky’oku ntikko ekya liigi ya Uganda, emannyikiddwa nga [[:en:Ugandan_Super_League|Ugandan Super League.]] <ref name="2R">{{Cite web |last=Bright Stars FC |date=May 2018 |title=Bright Stars FC: 2017/2018 Azam Uganda Premier League Wrap-Up |url=http://brightstarsfc.com/2018/05/bright-stars-fc-2017-2018-azam-uganda-premier-league-wrap-up/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180622032524/http://brightstarsfc.com/2018/05/bright-stars-fc-2017-2018-azam-uganda-premier-league-wrap-up/ |archive-date=22 June 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=Bright Stars Football Club}}</ref> Mu Gwomwenda 2017, kyalangirirwa nti Enzaalwa za Japan [[:en:Keisuke_Honda|Keisuke Honda]], ng’ayita mu kampuni ye eyitibwa Honda Estilo, yagula ekitundu ekifuga kiraabu eno. <ref name="3R">{{cite news|url=https://headlines.yahoo.co.jp/hl?a=20170911-00000105-dal-socc|title=本田圭佑、系列企業がアフリカ・ウガンダのクラブ買収を発表 世界で3クラブ目(デイリースポーツ) – Yahoo!ニュース|work=Yahoo!ニュース|access-date=2017-09-11|language=ja-JP|archive-url=https://web.archive.org/web/20170912011420/https://headlines.yahoo.co.jp/hl?a=20170911-00000105-dal-socc|archive-date=12 September 2017|url-status=dead}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |last=Nsubuga |first=Danito |date=11 September 2017 |title=Bright stars FC announce management partnership with Japanese company Honda Estilo |url=http://www.swiftsportsug.com/blog/bright-stars-fc-announce-management-partnership-with-japanese-company-honda-estilo/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180622005056/http://www.swiftsportsug.com/blog/bright-stars-fc-announce-management-partnership-with-japanese-company-honda-estilo/ |archive-date=22 June 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=Swift Sports Uganda}}</ref> Omubala gwabwe guli "Bulijjo Okuyiiya, Tokoppa." oba "Always Innovating, Never Imitating." <ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-07-01 |title=Bright Stars Football Club acquires new partner |url=http://kawowo.com/2020/07/01/bright-stars-football-club-acquires-new-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231109064126/https://kawowo.com/2020/07/01/bright-stars-football-club-acquires-new-partner/ |archive-date=9 November 2023 |access-date=2023-11-18 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Ebibakwatako == Bright Stars yatandikibwawo mu 1997. Baasuusibwa okugenda mu liigi ya Uganda eyawagulu oluvannyuma lw’okuwangula ekibinja kya [[:en:FUFA_Big_League|FUFA Big League]] mu 2012–13. <ref>{{Cite web |title=The Club |url=http://brightstarsfc.com/the-club/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190210155205/http://brightstarsfc.com/the-club/ |archive-date=10 February 2019 |access-date=15 January 2019 |publisher=Bright Stars FC}}</ref> John Kayanja ye mutendesi eyakulembera Emunyeenye zino okutuuka mu Kibinja Kyababinyweera. <ref name="5R">{{Cite web |last=Bright Stars FC |date=2016 |title=About Bright Stars Football Club |url=http://brightstarsfc.com/the-club/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180622060020/http://brightstarsfc.com/the-club/ |archive-date=22 June 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=Bright Stars Football Club}}</ref> Mu sizoni yaabwe eyasooka okuzannya mu liigi yababinyweera mu 2013–14, Bright Stars yaddukira wa Livingstone Mbabazi okutendeka ttiimu eno. <ref>{{Cite web |date=23 August 2013 |title=Rookies Bright Stars date SCVU |url=https://www.redpepper.co.ug/rookies-bright-stars-date-scvu/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240214081818/https://redpepper.co.ug/rookies-bright-stars-date-scvu/ |archive-date=14 February 2024 |access-date=15 January 2019 |publisher=Red Pepper}}</ref> Bright Stars yalwanagana n'obutasalibwaako kudda mu kibinja kya wansi kyokka neemalira mu kifo kya 12, ebifo 2 wagulu wa ttiimu ezaali zisaliddwaako. <ref>{{Cite web |date=28 April 2014 |title=FUFA Super League Relegation Battle Intensifies |url=http://www.fufa.co.ug/fufa-super-league-relegation-battle-intensifies/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190115182500/http://www.fufa.co.ug/fufa-super-league-relegation-battle-intensifies/ |archive-date=15 January 2019 |access-date=15 January 2019 |publisher=FUFA.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Uganda 2013-14 |url=https://www.rsssf.org/tableso/oeg2014.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210506132715/http://www.rsssf.com/tableso/oeg2014.html |archive-date=6 May 2021 |access-date=7 February 2023 |website=[[RSSSF]]}}</ref> Bright Stars yatuuka ku fayinolo z'empaka za Uganda Cup mu 2019, nga gwe muludi ogwaali gusookedde ddala bano okutuuka ku fayinolo yonna, wabula nebakubwa [[:en:Proline_FC|Proline FC]] 5-4 ku peneti oluvannyuma lw’omupiira okuggwa amaliri ga ggoolo 1-1. Mu 2024, kiraabu eno yaleeta omuzannyi enzaalwa za Buyindi eyali asokedde ddala mu ggwanga, eyali amannyikiddwa nga , Aaryan Badoni. <ref>{{Cite web |date=15 August 2024 |title=Aaryan Badoni joins Soltilo Bright Stars |url=https://soltilobrightstars.co.ug/2024/01/31/aaryan-badoni-joins-soltilo-bright-stars/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20240927230933/https://soltilobrightstars.co.ug/2024/01/31/aaryan-badoni-joins-soltilo-bright-stars/ |archive-date=27 September 2024 |access-date=23 December 2024 |website=soltilobrightstars.co.ug}}</ref> == Ekisaawe == [[File:Soccer_in_Uganda_01.jpg|thumb|300x300px|Omupiira wakati wa Bright Stars FC ne Express FC mu kisaawe kya Mutesa II mu Kampala mu Uganda mu liigi ya Uganda Premier League mu 2023.]] Mu sizoni ya 2014–15, kiraabu eno yasengukira e Mwererwe, mu mulirwaano gw’e [[:en:Matugga|Matugga]], mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene. Emabegako ttiimu eno yazannyiranga mu [[Ekisaawe kya Nakivubo|kisaawe ky'e Nakivubo]] ekyaali kisuza abantu 15,000. <ref name="5R"/> <ref>{{Cite web |date=May 2015 |title=FUFA Monthly |url=http://www.fufa.co.ug/wp-content/uploads/2015/02/FUFA-Monthly-May.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20151004104550/http://www.fufa.co.ug/wp-content/uploads/2015/02/FUFA-Monthly-May.pdf |archive-date=4 October 2015 |publisher=FUFA Communications 2015}}</ref> == Ttiimu eriwo kati == This is the current squad of 2023. {{Fs start}} {{Fs player|no=|nat=UGA|name=[[Patrick Mubiru]]|pos=GK}} {{Fs player|no=|nat=UGA|name=[[Hassan Matovu]]|pos=GK}} {{Fs player|no=|nat=UGA|name=[[Shamulan Kamya]]|pos=GK}} {{Fs player|no=|nat=UGA|name=[[Samuel Kato]]|pos=DF}} {{Fs player|no=|nat=JAP|name=[[Yasuyuki Fujimoto]]|pos=MF}} {{Fs player|no=|nat=UGA|name=[[Yasin Mugume]]|pos=MF}} {{Fs player|no=|nat=UGA|name=[[Noordin Bunjo]]|pos=MF}} {{Fs player|no=|nat=UGA|name=[[Ibrahim Kasinde]]|pos=MF}} {{Fs player|no=|nat=UGA|name=[[Samuel Ssenyonjo]]|pos=FW}} {{Fs player|no=|nat=UGA|name=[[Issa Bugembe]]|pos=FW}} {{Fs player|no=|nat=UGA|name=[[Douglas Ochoko]]|pos=FW}} {{Fs end}} == Abakozi abatali bazannya == '''Ensengeka y'ebitiibwa''' <ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-08-29 |title=Bright Stars FC unveils new players for 2019-20 Uganda Premier League season |url=http://kawowo.com/2019/08/29/bright-stars-fc-unveils-new-players-for-2019-2020-uganda-premier-league-season/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231118100742/https://kawowo.com/2019/08/29/bright-stars-fc-unveils-new-players-for-2019-2020-uganda-premier-league-season/ |archive-date=18 November 2023 |access-date=2023-11-18 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ekifo -''' '''Erinya''' * Ssentebe:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Ronnie Muteb|Ronnie Mutebi omusajja omulala]]''' * Omukiise ku lukiiko olufuzi:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Ahmed Marsha Hussein|Ahmed Marsha Hussein, omusajja omulala]]''' * Omukiise ku lukiiko olufuzi:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Joseph Mubiru]]''' * Omukiise ku lukiiko olufuzi:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Tadeo Miiro]]''' === Ensengeka ya ttiimu evunaanyizibwa ku by’ekikugu === Ensibuko: <ref name=":2"/> <ref>{{Cite web |title=Soltilo Bright Stars Homepage - Soltilo Bright Stars |url=https://soltilobrightstars.co.ug/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231118101751/https://soltilobrightstars.co.ug/ |archive-date=18 November 2023 |access-date=2023-11-18 |language=en-US}}</ref> '''Ekifo - Erinya''' * Omutendesi omukulu:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Joseph Harold Mutyaba]]''' * Omumyuuka w’omutendesi:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Tom Ssali]]''' * Omusawo wa Ttiimu:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Solomon Ndawula|Sulemaani Ndawula]]''' * Omukugu mu by’ebalo bya ttiimu:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Steven Lwanga]]''' * Adukanya ebikozesebwa :{{Flagicon|Uganda}} '''[[Mustapha Kyakoonye]]''' == Ebikwatako ku bavugirizi ba ttiimu == * YOSHINO TRADING Ltd. <ref>https://yoshino-trading.com/ {{Bare URL inline|date=August 2025}}</ref> Okuva mu 2018 okutuuka mu 2024, YOSHINO TRADING Ltd. yeeyali omuvugirizi omutongole owa Bright Stars FC. Mu 2018, kampuni eno yakola ng'omuvugirizi w'okulusegere okumala sizoni emu. Okugatta kw'ekyo, mu kiseera kyonna eky’okuteeka ssente mu ttiimu eno, YOSHINO TRADING Ltd. yawaayo baasi ya ttiimu eyali ezingiddwa ku bwereere, ng’ewagira ebyetaago bya ttiimu mu by’entambula. <ref>{{Cite web |date=2018-09-04 |title=Bright Stars FCへのスポンサー開始のお知らせ |url=https://prtimes.jp/main/html/rd/p/000000004.000037009.html |access-date= |publisher=PR Times}}</ref> == Laba ne == * [[Express FC]] * [[Kampala Capital City Authority FC]] * [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] * [[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|Uganda Revenue Authority SC]] * [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] * [[:en:BUL_Jinja_FC|BUL Jinja FC]] * [[:en:Busoga_United_FC|Busoga United FC]] * [[Ekisaawe kya Mutesa II|Ekisaawe kya Muteesa II Wankulukuku]] * [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda eyababinyweera]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20231015092328/http://www.brightstarsfc.com/ Omukutu gwa kiraabu y'omupiira eya Bright Stars] {{Ugandan Premier League}} rcf2dh0mqa66iox3nolndv3q48yeo91 Bweranyangi Girls' Senior Secondary School 0 12073 54561 42436 2026-06-12T22:20:07Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54561 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School.jpg|thumb|'''Esomero lya Bweranyangi Girls' Senior Secondary School''']] [[File:BWERANYANGI_GIRLS_SECONDARY_SCHOOL.jpg|thumb|'''BWERANYANGI GIRLS SECONDARY SCHOOL''']] '''Bweranyangi Girls' Secondary School somero''' lya bawala bokka ery'ekisulo nga ligiriza ab'ebibiina by'awakati ne wagulu nga lisinganibwa mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bitundu By'omubugwanjuba]] bwa [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="Hist">{{Cite web |last=Alfred Tumushabe |first=and Paul Aruho |date=8 October 2012 |title=Bweranyangi Girls’ Recall A Journey of 100 Years |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Bweranyangi-Girls--recall-a-journey-of-100-years/-/1370466/1527380/-/item/1/-/tfekmpz/-/index.html |access-date=9 May 2014 |archive-date=22 February 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222231112/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Bweranyangi-Girls--recall-a-journey-of-100-years/-/1370466/1527380/-/item/1/-/tfekmpz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Werisinganibwa == Esomero lino lisinganibwa ku lusozi Bweranyangi nga liri mu buwanvu ng'otunula wagulu bwa mita 1,600, nga ze fuuti 5,200 mu bitundu by’omu bukiikaddyo bw’ekibuga [[Bushenyi]]. Kino kiri nga mu kiromita 4.5, oba ziyite mayiro 3, singa obeera okozesa luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu ky’abasuubuzi ekiri wakati mu Bushenyi. <ref>{{Cite web |last=Globefeed.com |date=15 November 2016 |title=Distance between Post Office, Mbarara-Bushenyi Road, Bushenyi, Western Region, Uganda and Bweranyangi Girls Secondary School, Igara, Western Region, Uganda |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Post%20Office%2C%20Mbarara%20-%20Bushenyi%20Road%2C%20Bushenyi%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda&toplace=Bweranyangi%20Girls%20Secondary%20School%2C%20Igara%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJmcQyZ-kq2RkR1A-wYfvfqoQ&dt2=ChIJkXrvjagr2RkRKEqRXCDvVJ8 |access-date=15 November 2016 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Bweranyangi eri ku kiromita nga 55 nga ze mayiro 34, singa obeera ku luguudo, mu bugwanjuba bwa [[:en:Mbarara|Mbarara]], ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Ankole_sub-region|kitundu kya Ankole]]. <ref>{{Cite web |last=Globefeed.com |date=15 November 2016 |title=Distance between Main Post Office, Mbarara, Uganda and Bweranyangi Girls Secondary School, Igara, Western Region, Uganda |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Main%20Post%20Office%2C%20Mbarara%2C%20Uganda&toplace=Bweranyangi%20Girls%20Secondary%20School%2C%20Igara%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJzxPUx6gb2RkRz3vuRxihgYc&dt2=ChIJkXrvjagr2RkRKEqRXCDvVJ8 |access-date=15 November 2016 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro y'esomero lino ng'okozesa bibalo ziri 0°33'35.0"S, 30°12'30.0"E (Latitude:-0.559722; Longitude:30.208333). <ref>{{google maps|url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B033'35.0%22S+30%C2%B012'30.0%22E/@-0.5581804,30.2086705,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0|title=Location of Bweranyangi Girls' Senior Secondary School At Google Maps|accessdate=5 July 2015}}</ref> == Ebibakwatako == Okunoonyereza kw'entandikwa ly'esomero lino kuviira ddala ku lusozi Kamukuzi e [[:en:Mbarara|Mbarara]]. Mu 1912, [[:en:Church_Missionary_Society|ekibiina ky'Abamisani eky'Ekanisa]], nga kirina abayizi abawala munaana baabayingiza mu kasisira akaali kazimbiddwa n'omuddo, nebatandikawo esomero eryali limanyikiddwa nga Mbarara Junior School. Ekibiina ekyasooka kyalimu muwala w'Omugabe w’e [[:en:Ankole|Ankole]] n’omu ku bawala ba ssaabaminisita w’e Ankole. <ref name="About">{{Cite web |last=BWERAS |date=2014 |title=Bweranyangi Girls' Senior Secondary School: About Us - Historical Background |url=http://bweras.com:80/index.php/aboutus/background |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140426115917/http://bweras.com/index.php/aboutus/background |archive-date=2014-04-26 |access-date=15 November 2016 |publisher=Bweranyangi Girls' Senior Secondary School (BWERAS)}}</ref> Esomero lino lyasengulwa neritwalibwa ku lusozi Ruharo, era mu Mbarara, mu 1914, nga lirimu omuwendo gw'abayizi 30. Waaliwo ettaka erisingawo e Ruharo okubayamba okugaziwa. Kino wabula kyateeka esomero ly’abawala okulinaana esomero lya [[Mbarara High School]], esomero ly’abalenzi eryali litandisewo mu 1911. Bwe baali e Ruharo, erinya ly’esomero lino lyakyusibwa ne lifuuka Mbarara Girls’ Boarding School. Mu 1954, olw'okukyala kw'abayizi okuva mu masomero agaliranyeewo Mbarara High School kyokka nga tebayitiddwa n'obwetaavu bw'okusigala nga beetaaga okugaziwa, esomero ly’abawala lyaddamu okusengulwa ne litwalibwa ku lusozi Bweranyangi e Bushenyi, nga ze kiromita 55, oba mayiro 34 mu bugwanjuba. <ref name="About"/> Ku ntandikwa y’emyaka gya 1960, esomero lino lyaweebwa olukusa lw'okutandika esomero ly'emisomo gyawakati, S1 okutuuka ku S4, ate oluvannyuma esomero lyawagulu S5 okutuuka ku S6. Esomero lya pulayimale lyayawulwa okuva ku lya wakati n'eryawagulu, ng'era leero lisinganibwa okulinaana n’esomero lya siniya nga limannyikiddwa nga Bweranyangi Primary School, erisomesa abayizi abava ewaka n'ab'ekisulo ng'era ly'abawala bokka. <ref name="About"/> == Abaali basomeddeyo nga bamnnyikiddwa ==   Abantu abaali basomeddeko mu somero lino abamanyiddwa kuliko: <ref name="Hist"/> * [[Anne Kansiime]], omusanyusa, munakatemba, omuwandiisi, akozesa omukutu gwa youtube era omuzannyi wa ffirimu.<ref>{{Cite web |last=Umutesi |first=Doreen |date=4 July 2013 |title=Rwanda: Queen of Comedy Anne Kansiime Speaks About Her Journey to Stardom |url=http://allafrica.com/stories/201307040088.html |access-date=18 June 2015}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Rubagumya |first=Ikilezi |date=31 May 2013 |title=Kansiime Anne: Uganda's Queen of Comedy |url=http://www.cimamag.com/kansiime-anne-ugandas-queen-of-comedy/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150204083110/http://www.cimamag.com/kansiime-anne-ugandas-queen-of-comedy/# |archive-date=2015-02-04 |access-date=18 June 2015 |publisher=Cimamag.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mubangizi |first=Odomaro |date=4 December 2014 |title=Uganda: Anne Kansiime - A Philosophical Inquiry Into The Political Economy of Humour |url=http://allafrica.com/stories/201412082748.html |access-date=18 June 2015 |publisher=[[AllAfrica.com]]}}</ref> * [[Miria Matembe]], eyali omubaka wa [[:en:Pan-African_Parliament|Paalamenti ya Egatta Amawanga ga Afrika]] ng'ava mu Uganda. * [[Jacqueline Mbabazi]], mukyala w'eyaliko [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssaabaminisita]] [[Amama Mbabazi]] era ssentebe w'ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] Women's League. * [[:en:Pamela_Mbabazi|Pamela Mbabazi]], [[:en:University_professor|Pulofeesa wa Yunivasite]], omusomesa, era [[:en:Academic_administrator|omuddukanya eby'ensoma]]. * [[Janet Museveni]], Mukyala wa Pulezidenti wa Uganda okuva mu 1986. * [[Mary Karooro Okurut]], [[Ssaabaminisita wa Uganda|Minisita wa Uganda avunaanyizibwa ku Mirimu Egy'enjawulo mu Ofiisi ya Ssaabaminisita]] . * [[Victoria Kakoko Sebagereka]], munnabyabufuzi era alwanirira eddembe ly'abalina obulwadde bwa mukenenya == Abakozi abamannyikiddwa == * [[Yoweri Museveni]] - [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] yasomesa ku somero lino okumala emyezi ebiri mu 1965. <ref>{{Cite web |last=Alfred Tumushabe |first=Paul Aruho |date=8 October 2012 |title=Yoweri Museveni Taught At Bweranyangi In 1965 |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Bweranyangi-Girls--recall-a-journey-of-100-years/-/1370466/1527380/-/item/0/-/tfekmqz/-/index.html |access-date=9 May 2014 |archive-date=22 February 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222231634/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Bweranyangi-Girls--recall-a-journey-of-100-years/-/1370466/1527380/-/item/0/-/tfekmqz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20140222034109/http://www.bweras.com/ Omukutu omutongole] * [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Bweranyangi-Girls--first-male-head-teacher/-/691232/2317484/-/q2smqsz/-/index.html Omusajja eyasooka okukulira esomero lya Bweranyangi Girls] en1bf9sqksw00uid82yce7xwugoi4e4 Busitema University School of Medicine 0 12075 54532 42343 2026-06-12T22:05:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54532 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Ekitongole kya '''Busitema University Faculty of Health Sciences''' (BUFHS), era ekimanyiddwa nga '''Busitema University Medical School''' (BUMS) ne '''Busitema University School of Medicine''' (BUSM), ly'esomero ly'obusawo mu [[Busitema University]], emu ku yunivasite za gavumenti mu [[Yuganda|Uganda]]. Esomero ly’obusawo lye limu ku masomero g’obusawo amapya mu ggwanga, nga libadde kitundu ku yunivasite okuva mu 2013. Esomero lino lisomesa obusawo ku mutendera gwa diguli esooka n’eya diguli ey'okubiri. <ref>{{Cite web |last=Olaka |first=Denis |date=6 November 2013 |title=Busitema University Faculty of Health Sciences Opens In Mbale |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=57599 |access-date=10 June 2014 |publisher=[[Uganda Radio Network]] (URN)}}</ref> == Gyerisinganibwa == Esomero lino lisinganibwa ku ddwaliro [[Eddwaliro ly'e Mbale|lya Mbale Regional Referral Hospital]] ku luguudo lw'e Pallisa mu disitulikiti y'ebyobusuubuzi wakati mu kibuga [[Mbale]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Bitundu by'Obuvanjuba]] bwa Uganda. Etendekro lino kiromita nga 221, nga ze mayiro 137, singa obeera okozesa luguudo, mu bukiikakkono-buvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu ekisinga obunene.<ref>{{google maps|url=https://www.google.com/maps/dir/Kampala/Busitema+University+Faculty+of+Health+Sciences,+35GG%2BV36,+Mbale/@0.7509726,32.0225857,7.57z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5816313!2d0.3151692!1m5!1m1!1s0x1778b66b56cbb0c9:0x1d0991977d5c5a56!2m2!1d34.1751254!2d1.0771589!3e0?entry=ttu|title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Busitema University Faculty of Health Sciences, Mbale, Uganda|accessdate=16 May 2024}}</ref> Endagiriro y'esomero lino ng'okozesa bibalo ziri 1°04'55.0"N, 34°10'35.0"E (Latitude:1.081944; Longitude:34.176389). <ref>{{google maps|url=https://www.google.com/maps/place/1%C2%B004'55.0%22N+34%C2%B010'35.0%22E/@1.0783248,34.1726395,576m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d1.081944!4d34.176389|title=Location of Busitema University School of Medicine|access-date=16 November 2016}}</ref> == Enkola y'emirimu == Esomero lino likola ng'ekitongole kya Sayaansi w’Eby'obulamu ku Busitema University. Ekitongole ekikulirwa [[:en:Dean_(education)|Akulira Abayizi]] '''Professor Julius Wandabwa''', amyukibwa Dr. Joseph Mpagi Luwaga. Emisomo gy’esomero lino ery'obusawo gigattibwa wamu n’eddwaliro ewasindikibwa abalwadde ng'ewalala bigaanye, abeebusibwaako ku mu ddwaliro, abawandiisa n’abatendekebwa bakolagana mu kusomesa abayizi ba yunivasite eno n’abasawo. <ref>{{Cite web |last=Ahimbisibwe |first=Patience |date=28 February 2011 |title=Busitema University to Start Medical School |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1116038/-/format/xhtml/-/ymb8js/-/index.html |access-date=10 June 2014}}</ref> == Pulogulaamu za Diguli esooka == Pulogulaamu zino wammanga zeeza diguli esooka eziweebwa: <ref>{{Cite web |last=Busitema University |date=1 October 2018 |title=Undergraduate Programmes At Busitema University |url=http://www.busitema.ac.ug/academic-programmes/ |access-date=1 October 2018 |publisher=Busitema University |archive-date=1 October 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181001184144/http://www.busitema.ac.ug/academic-programmes/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Campus News |date=12 August 2013 |title=New Courses In Medicine At Busitema University |url=http://www.campustimesug.com/new-courses-in-medicine-at-busitema-university |access-date=26 December 2014 |publisher=Uganda Campus Times}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Moses Talemwa |first=and Derrick Kiyonga |date=26 May 2013 |title=University Admission Cutoff Points For 2013 |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=25500%3Auniversity-admission-cutoff-points-out |access-date=26 December 2014}}</ref> * 1. Diguli mu By’obusawo ne Diguli mu kulongoosa (MBChB) . Diguli eno eweebwa oluvannyuma lw’emyaka esatu oluvannyuma lw'okubuiibwa mu by'eddagala n'ebigezo mu [[:en:Anatomy|kikula ky'omubiri gw'abantu]], [[:en:Physiology|enkola y'obulamu bw'abantu]], [[:en:Biochemistry|enkola n'entambula y'omubiri gw'abantu]], [[:en:Microbiology|emisomo gy'ebintu ebirina obulamu naye nga tosobola kubiraba na maaso go]], [[:en:Pathology|emisomo ku ndwadde ez'enjawulo n'okuzekaanya]], [[:en:Pharmacology|n'ekozesa y'eddagala ery'enjawulo]] nga kugobererwa emyaka ebiri egy’okusomesebwa ku kwekaanya n'okujanjaba abalwadde n'ebigezo mu kulongoosebwa obwabuli omu, [[:en:Surgery|okugaba eddagala]], [[Internal medicine|okujanjaba abaana n'eddwadde zaabwe]], [[:en:Obstetrics|okujanjaba abakazi]] [[:en:Gynecology|n'okubazaalisa]], [[:en:Psychiatry|okujanjaba obulwadde bw'obwongo]], [[:en:Otolaryngology|okujanjaba amatu, emimiro n'enyiindo]], [[:en:Neurosurgery|okulongoosa obwongo]], [[:en:Orthopedics|okujanjaba enddwadde z'amagumba]], [[:en:Anesthesiology|okulongooda enkuba y'omutima n'entambula y'omusaayi]], [[:en:Urology|okujanjaba obulwadde bw'ebitundu by'omusajja oba omukazi ebikozesebwa mu kufuka]] , [[:en:Public_health|n'eby'obulamu by'abantu bonna.]] * 2. Diguli mu Sayaansi Y’obujjanjabi (BNS) . Diguli eno eweebwa oluvannyuma lw’okusomesebwa n’okugezesebwa okumala emyaka ena. * 3. Diguli mu Sayaansi mu by’okutekako omulwadde gaasi oba okumukuba eddagala singa abeera agenda kulongosebwa Diguli eno eweebwa oluvannyuma lw’okusomesebwa n’okugezesebwa okumala emyaka ena. == Enteekateeka z’okusoma diguli ey'okubiri == Enteekateeka zino wamanga ez’okusoma diguli ey'okubiri zeziweebwa: <ref>{{Cite web |last=Busitema University |date=1 October 2018 |title=Graduate Programmes At Busitema University |url=http://www.busitema.ac.ug/academic-programmes/ |access-date=1 October 2018 |publisher=Busitema University |archive-date=1 October 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181001184144/http://www.busitema.ac.ug/academic-programmes/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Campus News |date=12 August 2013 |title=New Courses In Medicine At Busitema University |url=http://www.campustimesug.com/new-courses-in-medicine-at-busitema-university |access-date=26 December 2014 |publisher=Uganda Campus Times}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Moses Talemwa |first=and Derrick Kiyonga |date=26 May 2013 |title=University Admission Cutoff Points For 2013 |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=25500%3Auniversity-admission-cutoff-points-out |access-date=26 December 2014}}</ref> * 1. Diguli ey'okubiri mu By'eddagala mu [[:en:Internal_Medicine|Ddagala ly’Omunda]] (MMed mu by’Eddagala) . * 2. Diguli ey'Okubiri mu [[:en:Internal_Medicine|By’obulamu bw’Abantu]] (MPH) . * 3. [[:en:Master_of_Medicine|Diguli ey'Okubiri mu By'eddagala]] mu [[:en:Pediatrics|by’Abaana, Enddwadde zaabwe n’Eby'obulamu bw’Abaana]] (MMed in By'okujanjaba abaana n'eddwadde ezitera okubaluumba) . == Enteekateeka ezitegekeddwa == Ogwekuminoogumu 2016, emisomo gino egigobererwa gyegyaali gitekebwa muntegeka.<ref name="Future">{{Cite web |last=BUFHS |date=31 December 2015 |title=Academic Programmes: Upcoming Programmes |url=http://www.bufhs.ac.ug/programmes.html |access-date=16 November 2016 |publisher=Busitema University Faculty of Health Sciences (BUFHS)}}</ref> * 1. Diguli mu By'okujanjaba n'Okuwa abalwadde eddagala wamu n'Eby'obulamu by'omu kitundu * 2. [[:en:Bachelor_of_Pharmacy|Diguli mu by’Eddagala]] * 3. [[:en:Master_of_Medicine|Diguli Ey'okubiri mu By'eddagala]] mu [[:en:Surgery|Kulongoosa]] * 4. [[:en:Master_of_Medicine|Diguli Ey'okubiri mu By'eddagala]] mu [[:en:Obstetrics_and_Gynecology|By'okuzaalisa n'Okujanjaba abakyala]]. == Laba ne == * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'eby'obusawo mu Uganda]] * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.bufhs.ac.ug/ Ekitongole ky'ebyobulamu ne ssaayansi mu yunivasite y'e Busitema Homepage] * [http://www.busitema.ac.ug/ Omukutu gwa Busitema University] 9cy9qw31o2i3wta88dm4l2oov1hjimj Clive Okoth 0 12117 54790 42390 2026-06-13T11:28:53Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54790 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[:en:Pilot_in_command|Captain]] '''Clive Okoth''' (yazaalibwa circa 1982) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Uganda|omuvuzi w'ennyonyi]], akola nga kapiteeni mu kkampuni ya [[:en:Uganda_National_Airlines_Company|Uganda National Airlines Company]], kkampuni y'ennyonyi eya Uganda ekola ku by'okwetikka, ku nnyonyi ya [[:en:CRJ_900|CRJ 900]], okutandika n'Ogwokunan gwa 2019. <ref name="1R">https://nilepost.co.ug/2019/04/23/pilot-of-new-uganda-bombardier-jet-i-am-proud-of-my-country-today/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Okoth yazaalibwa mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma amangu ng'ali mu masomero ga Uganda, yagenda mu maaso n’okutendekebwa mu ttendekero ly’ennyonyi erya [[:en:East_African_Civil_Aviation_Academy|East African Civil Aviation Academy]] e [[:en:Soroti|Soroti]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Ttundutundu Ly'obuvanjuba]] bwa Uganda. Oluvannyuma yafuna okutendekebwa okulala okw'okuvuga ennyonyi ebweru w’eggwanga. Alina [[:en:Commercial_pilot_licence|layisinsi y'okuvuga ezikola ssente]] ne [[:en:Airline_transport_pilot_licence|layisinsi ya ICAO ey'okuvuga ennyonyi mu y'eby'entambula]] . <ref name="2R">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> == Omulimu gwe == Omulimu Okoth gwe yasooka okukola, nga yaakava mu ssomero ly’ennyonyi, gwali mu kkampuni ya [[:en:Air_Uganda|Air Uganda]] kati etakyaliwo. Bwe yali eyo, yaweerezaako nga First Officer ku nnyonyi ya CRJ200 era n’afuuka Kapiteeni ku nnyonyi nga kkampuni y’ennyonyi eyo tennaggalawo. Air Uganda bwe yaggalawo mu 2014, yagenda mu kkampuni ya [[:en:Arik_Air_Limited|Arik Air Limited]], esangibwa ku [[:en:Lagos_International_Airport|kisaawe ky’ennyonyi e Lagos]], mu [[:en:Lagos_State|kibuga Lagos]] ekya [[:en:Nigeria|Nigeria]]. Mu Arik Air, Okoth yaweereza nga Kapiteeni ku nnyonyi ya CRJ700, CRJ900 ne CRJ1000. <ref name="1R" /> <ref name="2R" /> <ref name="3R">https://businessfocus.co.ug/meet-clive-okoth-a-decorated-uganda-airlines-pilot-managing-crj-fleet-training-local-crew/</ref> Mu 2018, yapangisibwa kkampuni y’ennyonyi [[:en:Uganda_Airlines|eya Uganda Airlines]] eyali ezuukusiddwa . Y’omu ku bakozi b’okunnyonyi eyavuga ennyonyi ebbiri ezasooka ezaava e [[:en:Mirabel,_Quebec|Mirabel, Quebec]], [[:en:Canada|Canada]], okutuuka [[:en:Entebbe,_Uganda|Entebbe, Uganda]], mu Gwokuna 2019. <ref name="1R" /> <ref name="2R" /> We bwatuukira mu Gwokutaano 2019, Okoth yali akuŋŋaanyizza essaawa kumpi 6,000 ez’okuvuga mu kasenge k’abavuzi, ng’alina essaawa ezisukka mu 2,000 ez’ovuga mu kasenge k’abavuzi b’ennyonyi ya CRJ900. <ref name="4R">{{Cite web |url=https://edge.ug/2019/05/01/the-crane-lands-in-accra-on-africa-tour/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-02 |archive-date=2019-06-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190621204144/https://edge.ug/2019/05/01/the-crane-lands-in-accra-on-africa-tour/ |url-status=dead }}</ref> We bwatuukira mu Gwekkumineebir 2019, yali avuga ennyonyi ya [[:en:Bombardier_CRJ100/200|CRJ 200]], [[:en:McDonnell_Douglas_MD-80|MD 87]], [[:en:Bombardier_CRJ700_series|CRJ 900]] ne [[:en:Bombardier_CRJ700_series|CRJ 1000]] . Mu kiseera ekyo, yali kapiteeni w’ennyonyi asinga obuto mu bakozi b’ennyonyi ya Uganda Airlines. <ref name="2R" /> Ku Uganda Airlines y’omu ku ba kapiteeni abaasooka okuvuga ennyonyi ya CRJ900 kkampuni eno be yapangisa mu 2019. Yeetaba mu kutandikawo kkampuni ya Uganda National Airlines empya mu 2019. Yali ku bavuzi b’ennyonyi abaatuusa ennyonyi za CRJ ezaasooka mu Gwokuana 2019. Okuva olwo yeenyigira mu kuddukanya ennyonyi za CRJ. Akola nga Kapiteeni omutendesi w'aba First Officers n’abagenda okubeera ba Kapiteeni ku nnyonyi ya kkampuni eno eya CRJ900. <ref name="3R" /> Captain Okoth era avuzeeko ku nnyonyi ezakkirizibwa okubiika nga bwe ziraga eby'obulambuzi eby'enjawulo okuva ku [[:en:Entebbe_Airport|kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] okuyita mu bitundu bya Uganda eby'enjawulo mu nnyonyi ya [[:en:Uganda_Airlines|UR]] - nga ye nannyini y'ennyonyi ya CRJ900. <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-airlines-scenic-flights-targeting-first-time-travelers-boosting-revenues</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == == Laba ne == * [[:en:Transport_in_Uganda|Ebyentambula mu Uganda]] * [[:en:Emma_Mutebi|Emma Mutebi]] * [[:en:Vanita_Kayiwa|Vanita Kayiwa]] * [[:en:Michael_Etiang|Michael Etiang]] == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1499389/meet-uganda-airlines-pilots/ Sisinkana Abavuzi b'ennyonyi za Uganda] Nga 29 Ogwokuna 2019. * [https://www.ugandairlines.com/ Omukutu gwa Revived Uganda Airlines] 3mhtaokiumwvhdujhjmeig05452jb2d Brenda Katwesigye 0 12118 54382 43311 2026-06-12T17:28:16Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54382 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brenda''' '''Katwesigye Baganzi''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] [[:en:Telecom_engineer|yinginiya w'eby'empuliziganya]], omutandisi w'emirimu, omuyiiya wa [[:en:Technology|tekinologiya]], [[:en:Chief_executive_officer|akulira emirimu]] era [[:en:Co-Founder|omutandisi]] wa kkampuni ya Wazi Vision Uganda eyasooka okukola dizayini n'okukola [[:en:Eyewear|gaalubindi]] okuva mu [[:en:Recycled_plastic|buveera obuzzeemu okukozesebwa]] mu 2016. <ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/category/news/wazi-vision-partners-with-guardian-health-pha-NV_192819</ref> <ref name=":2">https://techcabal.com/2021/03/02/wazi-vision-brenda-katwesigye/</ref> <ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/engineer-providing-affordable-eye-care-1792934</ref> Era ye CEO wa w'ekkolero lya Wazi Recycling Industries era [[:en:Mandela_Washington_Fellows|Kitundu ku Mandela Washington]]. <ref name=":0" /> <ref>https://www.galtalkstech.com/2019/04/16/brenda-katwesigye-entrepreneur-and-founder-of-wazi-recycling/</ref> <ref name=":4">https://www.forbes.com/sites/bonniechiu/2019/03/14/from-rags-to-riches-a-womans-vision-for-green-africa/</ref> <ref name=":7">{{Cite web |url=https://www.mandelawashingtonfellowship.org/program-impact-stories/this-ugandan-entrepreneur-quit-her-lucrative-job-to-provide-quality-eyewear-to-africans/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-02 |archive-date=2025-06-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250612190857/https://www.mandelawashingtonfellowship.org/program-impact-stories/this-ugandan-entrepreneur-quit-her-lucrative-job-to-provide-quality-eyewear-to-africans/ |url-status=dead }}</ref> [[:en:Board_member|Mmemba ku lukiiko olufuzi]] olwa Regional Advisory Board for the Young African Leaders nga luno ayogerwako aba [[:en:Forbes|Forbes]] -mu kubeera omutandisi w'emirimu era ayogerwako mu lukalala lwa Forbes New Wealth Creators olwa 2019, olwa [[:en:Forbes_Africa|Forbes Africa]] . <ref name=":4"/> <ref name=":6">https://www.lionessesofafrica.com/blog/2020/3/27/brenda-katwesigye-a-ugandan-tech-innovator-providing-access-to-quality-eye-care</ref> <ref name=":0"/> == Obuvo bwe == Mu buto bwe, Katwesigye yali yeetaaga [[:en:Glasses|gaalubindi]] okulaba obulungi, nga zaali za bbeeyi. Okusoomoozebwa kuno kwe kwazaala entandikwa ya Wazi Vision ekola gaalubindi okuva mu [[:en:Recycled_plastic|buveera obuzzeemu okukozesebwa]] era ng’essira eriteeka ku kuwa abantu okukebera amaaso ne gaalubindi bbeeyi esoboka. <ref name=":0" /> Nga bayita mu kukozesa amaanyi ga [[:en:Technology|tekinologiya]] [[:en:Virtual_reality|wa virtual reality]] n’okukola [[:en:Mobile_app|applications z’oku ssimu]] ,Wazi yavaayo n’enkola y’oku ssimu ekozesa tekinologiya wa virtual reality okugezesa okulaba. <ref name=":3">https://www.lionessesofafrica.com/blog/startup-story-of-brenda-katwesigye</ref> == Okusoma kwe == Yakola [[:en:Bachelor's_degree|diguli esooka]] mu [[:en:Telecommunications_engineering|bwa yinginiya w'eby'empuliziganya]] [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name=":0" /> <ref name=":5">https://www.alliance4ai.org/leader/brenda-katwesigye/</ref> Yasoma essomo lya [[:en:Master_of_Business_Administration|MBA]] mu [[:en:Smith_School_of_Business|Smith School of Business]], [[:en:Queen's_University_at_Kingston|Queenns University]] mu 2022. <ref>https://poetsandquants.com/2022/09/11/2022-mba-to-watch-brenda-katwesigye-baganzi-queens-university-smith/</ref> == Omulimu gwe == Nga bizinensi ye eyasooka mu [[:en:University|yunivasite]] eno yali ya kukuuma masimu g’abagenyi ku Ush Shs 1000, era yatandikawo kkampuni ya InstaHealth eyali etunuulidde okuleeta abakugu mu by’obulamu eri abalwadde mu kiseera ekituufu kyokka ebyembi n’eremererwa. <ref name=":3"/> Oluvannyuma lw'okusoma diguli esooka, yakolera ku Innovation Village mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga Innovation Strategy Lead, Associate Managing Consultant mu [[:en:Mastercard_Foundation|Mastercard]] era yakolera mu [[:en:Orange_Uganda|Orange Uganda]] . <ref name=":0" /> Yakolagananga ne [[:en:Deloitte|Deloitte]] Uganda nga Certified Information [[:en:Systems_Auditor|Systems Auditor]] era n’avaayo n’atandikawo Wazi Vision n’ekigendererwa eky’okuwa enkola ey’ebbeeyi esoboka ey’okuzuula obuzibu ku maaso n’okuwa gaalubindi ez’ebbeeyi esoboka nga ziva mu buveera obuzzeemu okukozesebwa. <ref name=":8">https://www.salzburgglobal.org/people?userID=35466&cHash=7cf3d64aa048bfca7d53d94899be73e2</ref> <ref name=":0" /> <ref>https://www.howwemadeitinafrica.com/made-in-uganda-eyewear-a-snapshot-of-wazi-vision/153416/</ref> == Awaadi ze n’ebituukiddwaako == * Yalondeddwa mu bayiiya 30 ab'omwaka 2018 aba [[:en:Quartz_Africa|Quartz Africa]] . <ref name=":0" /> <ref name=":5" /> * Yalondeddwa ku lukiiko olufuzi olwa SARTS Prize. <ref name=":0" /> <ref name=":6" /> * Mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Regional Advisory Board for the Young African Leaders. <ref name=":0" /> * 2016 [[:en:Mandela_Washington_Fellows|Kitundu ku Mandela Washington]] . <ref name=":0" /> <ref name=":5" /> <ref name=":7" /> * Forbes -omutandisi w'emirimu amanyiddwa. <ref name=":4"/> * 2018 Kitundu ku kitongole kya Westerwelle Foundation. <ref>https://sheleadsafrica.org/start-business-brenda-katwesigye/</ref> * Yayogerwako mu lukalala lw'abatonzi b'obugagga obupya mu 2019 olwa [[:en:Forbes_Africa|Forbes Africa]] . <ref name=":6" /> * [[:en:Alumni|Abaaliko]] mu pulogulaamu ya Vodafone eya FLANE. <ref name=":5" /> * Yawangudde engule ya Africa Rethink Award olw'omukyala Omufirika Omusuubuzi 2016. <ref name=":8" /> * Yawangudde engule y’ekibiina ky’amasimu eky’ensi yonna ekya Young Innovators Award. <ref name=":8" /> * Yawangudde engule y'ebyobulamu mu bantu olw'obuyiiya obusinga mu by'obulamu . <ref name=":8" /> * Yawangula ekirabo ekinene ekya SITIC Toumai eky'obuyiiya <ref name=":8" /> == Laba ne == * [[:en:Anne_Juuko|Anne Juuko]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://wazivision.com/ https://wazivision.com/ Omukutu gwa yintaneeti.] gb2chsnrldt666rmqjugu7u01zyupty Camilla Barungi 0 12124 54589 42636 2026-06-13T04:39:45Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54589 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Camilla Barungi''' Munnayuganda omwolesi w’emisono eyazaalibwa mu 1981. <ref>https://www.fashionmodeldirectory.com/models/camilla_barungi/</ref> [[:en:Model_(person)|Mwolesi w'amisono]] akolera mu [[:en:New_York_City|New York]], omuyiiya era omukugu mu kuyiiya ebikwata ku by’obuwangwa ne n'ebyabizinensi. <ref>https://reelabilities.org/newyork/event/beauty-self-advocacy-disability-a-cultural-examination/</ref> <ref>https://www.zimbio.com/photos/Camilla+Barungi</ref> == Okusoma kwe == Barungi yasoma essomo lya biochemistry mu [[:en:San_Jose_State_University|San Jose State University]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Omulimu gwe == Barungi yazuuliddwa kayungirizi w'eby'emisono bwe yali asoma mu [[:en:San_Jose_State_University|San Jose State University]] . <ref>{{Cite web |url=https://reelabilities.org/newyork/guest/camilla-barungi/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-03 |archive-date=2024-12-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241227134640/https://reelabilities.org/newyork/guest/camilla-barungi/ |url-status=dead }}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 2015, yayogera eri ekibiina ky’amawanga amagatte ku ky’okussaamu emisono egy'okulwawo mu kuteeka mu nkola ebigendererwa byabwe eby’enkulaakulana ey’okulwawo ng’ekimu ku biteeso by’enteekateeka y’enkulaakulana ey’okulwawo eya 2030. Mu 2019, yayogera ku mukolo ogw’engeri yeemu ogwategekebwa mu kibiina ky’Amawanga Amagatte mu kitongole kya permanet Mission ekya [[:en:Sweden|Sweden]] mu kibiina ky’Amawanga Amagatte. <ref>https://www.un.org/esa/ffd/ffdforum/wp-content/uploads/sites/3/2019/04/SSFC-Invitation-Side-event-16-April-8-to-9.30.pdf</ref> === Obuyiiya bwe === Barungi yatongoza omulimu gwe ogwasooka ogw’okutandikawo emirimu mu 2008 ng’akolagana ne [[:en:Co-operative_Women's_Guild|kkampuni z’abakyala]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] nga bakola eby'okwewunda eby'omutindo gw'awaggulu okusobola okubitunda mu nsi yonna. Ye mutandisi wa Alliance 4 Development (A4D) ekitongole ekiwi ky'amagezi mu nsi yonna ekyanguya enkola z’obuyiiya ku kisaawe ky’emisono egy’okulwawo, tekinologiya akyukakyuka, firimu ezijjayo ensonga n’okukola ebintu mu makolero eby'ekika eky'awaggulu. <ref>http://wildbeautyworld.com/2011/07/25/camilla-barungi-a-new-model-of-economics/</ref> == Obuzirakisa bwe == Barungi era awaayo ebiseera n’okuwaayo obuweereza bwe obw’okuwabula ku nteekateeka ey'okuteekawo eby'enjawulo n'obumu mu bantu bonna mu bitundu ebirimu abantu abali obubi. Akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Geeks Rule, omugabi w’okusomesa ku STEM eri abayizi abataweebwa abatalina, Nyaka Aids Orphan Project eweereza abayizi 650 era nga amyuka ssentebe wa ADAPT Community Network’s Santa Project Party okumala emyaka egisukka mu kkumi, egaba pulogulaamu n’obuweereza eri abantu abaliko obulemu mu Amerika. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Ebijuliziddwa == cx5ib3pd0x87ro1xzoeukmbcu2ld4ib Isaac Mulindwa 0 12156 54395 53012 2026-06-12T17:43:20Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54395 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited enbgd mmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga eki ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> 4far62w9ypx4pz4pjxozh4h9j7kcnv9 54397 54395 2026-06-12T17:43:53Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54397 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> ea6oi4qcx5oad483ec4k3ovoteu0pnt 54398 54397 2026-06-12T17:44:09Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54398 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == lmoumt3dbspz8cvczqa7k6ueln1nmr3 54407 54398 2026-06-12T17:47:11Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54407 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Sabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> 7vq2gbptfg3eqvcxtro5l6swvrs51ug 54412 54407 2026-06-12T17:49:00Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54412 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> 82fadfe78fm72j7mqlz4dc9hj65519v 54419 54412 2026-06-12T17:58:08Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54419 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse mu byobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985. <ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> rq1oyeaaledlpwl809dujos26fyz6k7 54420 54419 2026-06-12T17:59:14Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54420 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> o9nxgn6lgx600zj29dsoqidrh3rrctz 54421 54420 2026-06-12T17:59:29Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54421 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == 39l7s5yyp2h090q2ac5gmc9kjgbhtpn 54422 54421 2026-06-12T17:59:44Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54422 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga: <ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> scw6au65667qjt7azyhp0zm9knrywny 54423 54422 2026-06-12T17:59:57Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54423 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga:<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> q71y5nx234l0qimheew2im3uqo3skyi 54424 54423 2026-06-12T18:02:36Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54424 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga:<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> # Ekkolero ly'emmwaanyi e Lukuli, Makindye Division, Kampala, lyaggulwawo mu 1963. # Kkampuni ya Makinawa Motors Limited, e Kololo, mu Kampala Central Division, lyaggulwawo mu 1964. # Faamu y'ebyobusuubuzi, ebyobulimi n'amata e Matugga, [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]].<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=29 May 2015 |title=Bamutale is tasting sweet money from potatoes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1327293/bamutale-tasting-sweet-money-potatoes |access-date=13 March 2016}}</ref> # Ekkolero erirongoosa omuceere ku faamu e Matugga. # Ennyumba y’abatuuze e Ruharo mu Mbarara mu Uganda # Ennyumba y’abatuuze e Kololo mu Kampala mu Uganda. hr2c7ggwsmfabd8v0yajv3js5pol3hm 54426 54424 2026-06-12T18:03:45Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54426 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga:<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> # Ekkolero ly'emmwaanyi e Lukuli, Makindye Division, Kampala, lyaggulwawo mu 1963. # Kkampuni ya Makinawa Motors Limited, e Kololo, mu Kampala Central Division, lyaggulwawo mu 1964. # Faamu y'ebyobusuubuzi, ebyobulimi n'amata e Matugga, [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]].<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=29 May 2015 |title=Bamutale is tasting sweet money from potatoes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1327293/bamutale-tasting-sweet-money-potatoes |access-date=13 March 2016}}</ref> # Ekkolero erirongoosa omuceere ku faamu e Matugga. # Ennyumba y’abatuuze e Ruharo mu Mbarara mu Uganda # Ennyumba y’abatuuze e Kololo mu Kampala mu Uganda. == Ebyobufuzi == 3xwpk478p66knyrru8t5xncql6zfqjq 54428 54426 2026-06-12T18:04:25Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54428 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga:<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> # Ekkolero ly'emmwaanyi e Lukuli, Makindye Division, Kampala, lyaggulwawo mu 1963. # Kkampuni ya Makinawa Motors Limited, e Kololo, mu Kampala Central Division, lyaggulwawo mu 1964. # Faamu y'ebyobusuubuzi, ebyobulimi n'amata e Matugga, [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]].<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=29 May 2015 |title=Bamutale is tasting sweet money from potatoes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1327293/bamutale-tasting-sweet-money-potatoes |access-date=13 March 2016}}</ref> # Ekkolero erirongoosa omuceere ku faamu e Matugga. # Ennyumba y’abatuuze e Ruharo mu Mbarara mu Uganda # Ennyumba y’abatuuze e Kololo mu Kampala mu Uganda. == Ebyobufuzi == Mu 1955, yali omu ku baatandikawo ekibiina kya [[Uganda Freedom Movement]] (UFM) ne [[Augustine Kamya]], [[Mary Nkata]], ne [[Godfrey Binaisa]]. UFM yali ku mwanjo mu kutegeka okugoba bizinensi n’ebifo eby’omu Asia, okwekalakaasa okusosola n’obusosoze mu mawanga ebikolebwa abazungu n’Abaasia ku Bafirika. <ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> 3kigglvrgo1xwvvpv2jgu2umcmjthi9 54435 54428 2026-06-12T18:07:14Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54435 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga:<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> # Ekkolero ly'emmwaanyi e Lukuli, Makindye Division, Kampala, lyaggulwawo mu 1963. # Kkampuni ya Makinawa Motors Limited, e Kololo, mu Kampala Central Division, lyaggulwawo mu 1964. # Faamu y'ebyobusuubuzi, ebyobulimi n'amata e Matugga, [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]].<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=29 May 2015 |title=Bamutale is tasting sweet money from potatoes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1327293/bamutale-tasting-sweet-money-potatoes |access-date=13 March 2016}}</ref> # Ekkolero erirongoosa omuceere ku faamu e Matugga. # Ennyumba y’abatuuze e Ruharo mu Mbarara mu Uganda # Ennyumba y’abatuuze e Kololo mu Kampala mu Uganda. == Ebyobufuzi == Mu 1955, yali omu ku baatandikawo ekibiina kya [[Uganda Freedom Movement]] (UFM) ne [[Augustine Kamya]], [[Mary Nkata]], ne [[Godfrey Binaisa]]. UFM yali ku mwanjo mu kutegeka okuboola bizinensi n’ebifo bya b'Asia, okwekalakaasa olw'okuboolebwa n’obusosoze mu mawanga ebyakolebwa abazungu n’Abasia ku Bafirika.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> 96uohvmv47gzcx233qxubqrst9fpz8y 54438 54435 2026-06-12T18:09:02Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54438 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga:<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> # Ekkolero ly'emmwaanyi e Lukuli, Makindye Division, Kampala, lyaggulwawo mu 1963. # Kkampuni ya Makinawa Motors Limited, e Kololo, mu Kampala Central Division, lyaggulwawo mu 1964. # Faamu y'ebyobusuubuzi, ebyobulimi n'amata e Matugga, [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]].<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=29 May 2015 |title=Bamutale is tasting sweet money from potatoes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1327293/bamutale-tasting-sweet-money-potatoes |access-date=13 March 2016}}</ref> # Ekkolero erirongoosa omuceere ku faamu e Matugga. # Ennyumba y’abatuuze e Ruharo mu Mbarara mu Uganda # Ennyumba y’abatuuze e Kololo mu Kampala mu Uganda. == Ebyobufuzi == Mu 1955, yali omu ku baatandikawo ekibiina kya [[Uganda Freedom Movement]] (UFM) ne [[Augustine Kamya]], [[Mary Nkata]], ne [[Godfrey Binaisa]]. UFM yali ku mwanjo mu kutegeka okuboola bizinensi n’ebifo bya b'Asia, okwekalakaasa olw'okuboolebwa n’obusosoze mu mawanga ebyakolebwa abazungu n’Abasia ku Bafirika.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Obulamu ku bubwe == gnkcrif25y7qtzn52uhpy7rg3vsb0r1 54439 54438 2026-06-12T18:09:27Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54439 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga:<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> # Ekkolero ly'emmwaanyi e Lukuli, Makindye Division, Kampala, lyaggulwawo mu 1963. # Kkampuni ya Makinawa Motors Limited, e Kololo, mu Kampala Central Division, lyaggulwawo mu 1964. # Faamu y'ebyobusuubuzi, ebyobulimi n'amata e Matugga, [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]].<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=29 May 2015 |title=Bamutale is tasting sweet money from potatoes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1327293/bamutale-tasting-sweet-money-potatoes |access-date=13 March 2016}}</ref> # Ekkolero erirongoosa omuceere ku faamu e Matugga. # Ennyumba y’abatuuze e Ruharo mu Mbarara mu Uganda # Ennyumba y’abatuuze e Kololo mu Kampala mu Uganda. == Ebyobufuzi == Mu 1955, yali omu ku baatandikawo ekibiina kya [[Uganda Freedom Movement]] (UFM) ne [[Augustine Kamya]], [[Mary Nkata]], ne [[Godfrey Binaisa]]. UFM yali ku mwanjo mu kutegeka okuboola bizinensi n’ebifo bya b'Asia, okwekalakaasa olw'okuboolebwa n’obusosoze mu mawanga ebyakolebwa abazungu n’Abasia ku Bafirika.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Obulamu ku bubwe == Mu 1962, Mulindwa yawasa Safina Nnaku era bombi balina abaana mukaaga.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> f7bv3xax9l9q1w7qaf3ok6036b6wzsd 54442 54439 2026-06-12T18:10:50Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54442 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga:<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> # Ekkolero ly'emmwaanyi e Lukuli, Makindye Division, Kampala, lyaggulwawo mu 1963. # Kkampuni ya Makinawa Motors Limited, e Kololo, mu Kampala Central Division, lyaggulwawo mu 1964. # Faamu y'ebyobusuubuzi, ebyobulimi n'amata e Matugga, [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]].<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=29 May 2015 |title=Bamutale is tasting sweet money from potatoes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1327293/bamutale-tasting-sweet-money-potatoes |access-date=13 March 2016}}</ref> # Ekkolero erirongoosa omuceere ku faamu e Matugga. # Ennyumba y’abatuuze e Ruharo mu Mbarara mu Uganda # Ennyumba y’abatuuze e Kololo mu Kampala mu Uganda. == Ebyobufuzi == Mu 1955, yali omu ku baatandikawo ekibiina kya [[Uganda Freedom Movement]] (UFM) ne [[Augustine Kamya]], [[Mary Nkata]], ne [[Godfrey Binaisa]]. UFM yali ku mwanjo mu kutegeka okuboola bizinensi n’ebifo bya b'Asia, okwekalakaasa olw'okuboolebwa n’obusosoze mu mawanga ebyakolebwa abazungu n’Abasia ku Bafirika.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Obulamu ku bubwe == Mu 1962, Mulindwa yawasa Safina Nnaku era bombi balina abaana mukaaga.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == pb1mns3tjibji53dqa35b2oiioyze1d 54444 54442 2026-06-12T18:11:05Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54444 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga:<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> # Ekkolero ly'emmwaanyi e Lukuli, Makindye Division, Kampala, lyaggulwawo mu 1963. # Kkampuni ya Makinawa Motors Limited, e Kololo, mu Kampala Central Division, lyaggulwawo mu 1964. # Faamu y'ebyobusuubuzi, ebyobulimi n'amata e Matugga, [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]].<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=29 May 2015 |title=Bamutale is tasting sweet money from potatoes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1327293/bamutale-tasting-sweet-money-potatoes |access-date=13 March 2016}}</ref> # Ekkolero erirongoosa omuceere ku faamu e Matugga. # Ennyumba y’abatuuze e Ruharo mu Mbarara mu Uganda # Ennyumba y’abatuuze e Kololo mu Kampala mu Uganda. == Ebyobufuzi == Mu 1955, yali omu ku baatandikawo ekibiina kya [[Uganda Freedom Movement]] (UFM) ne [[Augustine Kamya]], [[Mary Nkata]], ne [[Godfrey Binaisa]]. UFM yali ku mwanjo mu kutegeka okuboola bizinensi n’ebifo bya b'Asia, okwekalakaasa olw'okuboolebwa n’obusosoze mu mawanga ebyakolebwa abazungu n’Abasia ku Bafirika.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Obulamu ku bubwe == Mu 1962, Mulindwa yawasa Safina Nnaku era bombi balina abaana mukaaga.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} bd7t9tz2na3qe4gqwlz37cr7c2qg4h5 54446 54444 2026-06-12T18:12:46Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54446 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga:<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> # Ekkolero ly'emmwaanyi e Lukuli, Makindye Division, Kampala, lyaggulwawo mu 1963. # Kkampuni ya Makinawa Motors Limited, e Kololo, mu Kampala Central Division, lyaggulwawo mu 1964. # Faamu y'ebyobusuubuzi, ebyobulimi n'amata e Matugga, [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]].<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=29 May 2015 |title=Bamutale is tasting sweet money from potatoes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1327293/bamutale-tasting-sweet-money-potatoes |access-date=13 March 2016}}</ref> # Ekkolero erirongoosa omuceere ku faamu e Matugga. # Ennyumba y’abatuuze e Ruharo mu Mbarara mu Uganda # Ennyumba y’abatuuze e Kololo mu Kampala mu Uganda. == Ebyobufuzi == Mu 1955, yali omu ku baatandikawo ekibiina kya [[Uganda Freedom Movement]] (UFM) ne [[Augustine Kamya]], [[Mary Nkata]], ne [[Godfrey Binaisa]]. UFM yali ku mwanjo mu kutegeka okuboola bizinensi n’ebifo bya b'Asia, okwekalakaasa olw'okuboolebwa n’obusosoze mu mawanga ebyakolebwa abazungu n’Abasia ku Bafirika.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Obulamu ku bubwe == Mu 1962, Mulindwa yawasa Safina Nnaku era bombi balina abaana mukaaga.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == ca6w57b7trh1198r2leyoag831ql2su 54447 54446 2026-06-12T18:13:01Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342160253|Isaac Mulindwa]]" 54447 wikitext text/x-wiki '''Isaac Mulindwa''' musuubuzi eyali munnabyabufuzi mu Uganda. Ono ye mutandisi era nnannyini kkampuni ya Makinawa Motors Limited etunda emmotoka esangibwa mu kitundu ky’e [[Kololo]] mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara ey’omulembe guno, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abaagenda mu Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka w'e Gombolola (Ssaabawali) ow'e Gombolola ly'e Buyanja." mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]".<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Mulindwa yasomera ku Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma mu siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga leero ly'erimu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula ebijanjaalo, obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Belgian Congo mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa Siringi 4,000 ne Siringi 6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga:<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> # Ekkolero ly'emmwaanyi e Lukuli, Makindye Division, Kampala, lyaggulwawo mu 1963. # Kkampuni ya Makinawa Motors Limited, e Kololo, mu Kampala Central Division, lyaggulwawo mu 1964. # Faamu y'ebyobusuubuzi, ebyobulimi n'amata e Matugga, [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]].<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=29 May 2015 |title=Bamutale is tasting sweet money from potatoes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1327293/bamutale-tasting-sweet-money-potatoes |access-date=13 March 2016}}</ref> # Ekkolero erirongoosa omuceere ku faamu e Matugga. # Ennyumba y’abatuuze e Ruharo mu Mbarara mu Uganda # Ennyumba y’abatuuze e Kololo mu Kampala mu Uganda. == Ebyobufuzi == Mu 1955, yali omu ku baatandikawo ekibiina kya [[Uganda Freedom Movement]] (UFM) ne [[Augustine Kamya]], [[Mary Nkata]], ne [[Godfrey Binaisa]]. UFM yali ku mwanjo mu kutegeka okuboola bizinensi n’ebifo bya b'Asia, okwekalakaasa olw'okuboolebwa n’obusosoze mu mawanga ebyakolebwa abazungu n’Abasia ku Bafirika.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Obulamu ku bubwe == Mu 1962, Mulindwa yawasa Safina Nnaku era bombi balina abaana mukaaga.<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.busitema.ac.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa yunivasite ya Busitema] 3tcvgvnsrp8bgcyigux9o0axcl5bk9u CIYOTA 0 12185 54568 42722 2026-06-12T22:27:42Z Nambogo Catharine 6408 54568 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''COBURWAS International Youth Organization to Transform Africa''', ekimannyikiddwa ennyo nga '''CIYOTA''' kibiina kya Uganda ekisomesa abanoonyi boobubudamu, ekitali ku musingi gwakukola magoba. Kyatandikibwaawo 2005 abavubuka ababundabunda okwali Benson Wereje, Daniel Muhwezi ne Bahati Kanyamanza, era nga y'ou kubaali baatuuka ku fayinolo z'abavuganya ku [[:en:Nansen_Refugee_Award|ngule ya Nansen Refugee Award]] mu 2013 mu [[:en:Africa|Afrika]]. Kidukanya [[:en:Primary_school|esomero lya pulayimale]] n'ebisulo okusobozesa abavubuka okugenda mu [[:en:Secondary_school|masomero ga siniya]] ne [[:en:University|yunivasite]] . Mu 2018, [[:en:University|esomero lya COBURWAS primary school]] lyatwalibwa okubeera nga erimu ku g'emirundi enna agaasinga mu [[Yuganda|Uganda]] . == Entuuma y’amannya == COBURWAS kiwandiiko mu bumpiimpi ekikozesebwa e [[:en:Congo_Free_State|Congo]], [[Burundi]], [[Rwanda]] ne [[Sudaani|Sudan]]. <ref>{{Cite web |last=Athumani |first=Halima |date=27 March 2018 |title=Refugee School Gives Hope, Free Education in West Uganda |url=https://www.voanews.com/a/refugee-school-gives-hope-free-education-west-uganda/4319053.html |access-date=2022-08-05 |website=VOA |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Madegwa |first=Nelly |date=7 July 2021 |title=What Africa can teach the world about refugees |url=https://www.the-star.co.ke/news/big-read/2021-07-07-what-africa-can-teach-the-world-about-refugees/ |access-date=2022-08-05 |website=The Star |language=en-KE}}</ref> == Ebikikwatako == CIYOTA yatandikibwaawo abavubuka abaali bakola obwanakyeewa abaali babeera mukungaaniro ly'ababundabunda mu [[Ensenga yababundabunda Kyangwali|Kyangwali Refugee Settlement]] omwali aba mu [[Democratic Republic of Congo]], [[Burundi]], [[Yuganda|Uganda]], [[Rwanda]], ne [[Sudaani|Sudan]], omuli Benson Wereje eyali anoonya obubudamu ng'ava Congo, Daniel Muhwezi ne Bahati Kanyamanza mu Gwekumineebiri mu 2005. <ref>{{Cite web |title=Who we are |url=https://www.coburwas.org/who-we-are |access-date=2022-08-05 |website=www.coburwas.org}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Benson Wereje {{!}} Ashoka {{!}} Everyone a Changemaker |url=https://www.ashoka.org/en-ca/fellow/benson-wereje |access-date=2022-08-05 |website=www.ashoka.org |language=en-ca}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |last=Aguiar |first=Anastasia |title=CIYOTA |url=https://globaled.gse.harvard.edu/ciyota |access-date=2022-08-05 |website=Global Education Innovation Initiative, Harvard University |language=en}}</ref> Abaakitandikawo, baali baduka okuva mu [[Democratic Republic of Congo]] e [[:en:Rutshuru_Territory|Rutchuru]], mu bitundu bya North [[:en:Kivu|Kivu]] Province. <ref>{{Cite web |date=6 Sep 2017 |title=UNHCR Nansen Refugee Award runners-up transform lives |url=https://www.unhcr.org/59afae6f4.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181030040303/http://www.unhcr.org/59afae6f4.html |archive-date=30 October 2018 |access-date=5 August 2022}}</ref> == Byebakola == CIYOTA ekola mu kuwereza mu by’enjigiriza mu [[Yuganda|Uganda]] ng’esomesa abayizi abasoba mu 400 eby'enjigiriza bya pulayimale, abayizi 100 eby'enjigiriza bya [[:en:Secondary_school|siniya]], abayizi 30 nga basomera kubweereere oluvannyuma lw'okubawa basale okwewala okukozesa obutabanguko, n'okusomesa abavubuka 5,000 obukulembeze mu by'okutandikawo emirimu. <ref name=":0">{{Cite web |last=Aguiar |first=Anastasia |title=CIYOTA |url=https://globaled.gse.harvard.edu/ciyota |access-date=2022-08-05 |website=Global Education Innovation Initiative, Harvard University |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAguiar">Aguiar, Anastasia. [https://globaled.gse.harvard.edu/ciyota "CIYOTA"]. ''Global Education Innovation Initiative, Harvard University''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-08-05</span></span>.</cite></ref> CIYOTA edukanya esomero lya pulayimale , erikulemberwa John Bosco Okoboi, erisinganibwa mu kifo ewakungaanira ababunda bunda ekya [[:en:Kyangwali_Refugee_Settlement|Kyangwali Refugee Settlement]] era kiwagira abayizi abagenda mu [[:en:Secondary_school|siniya]] ne mu universite ewalala mu Uganda nga bayita mu bawa eby'ensula okulinaana amatendekero gyebasomera[[Ensenga yababundabunda Kyangwali|.]]​ <ref name=":0" /> <ref name=":1">{{Cite news}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSawa2018">Sawa, Pius (2018-01-11). [https://www.reuters.com/article/us-africa-refugees-education-girls-idUSKBN1F01IR "African refugees help girls learn to avoid abuse, early marriage"]. ''Reuters''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-08-05</span></span>.</cite></ref> CIYOTA ye yatuuka ku fayinolo mu baali bavuganya mu kitundu bya [[Afirika|Afrika]] kungule ya [[:en:Nansen_Refugee_Award|Nansen Refugee Award]] mu 2013. <ref>{{Cite web |last=Refugees |first=United Nations High Commissioner for |title=2017 Winner |url=https://www.unhcr.org/current-winner.html |access-date=2022-08-05 |website=UNHCR |language=en}}</ref> Mu 2018, [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y’Eby'enjigiriza]] mu Uganda yasengeka [[:en:Primary_school|esomero lya pulayimal]] erya COBURWAS ng'ery'okuna ku gaali gasinga mu [[:en:Country|ggwanga]]. <ref>{{Cite web |last=Onyulo |first=Tonny |date=6 Aug 2018 |title=School Started by Refugees Becomes One of Uganda’s Best |url=https://deeply.thenewhumanitarian.org/refugees/articles/2018/08/16/school-started-by-refugees-becomes-one-of-ugandas-best |access-date=2022-08-05 |website=[[The New Humanitarian]] |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.coburwas.org/ Omukutu omutongole] 06w0dnbb2dckvq9k4eznry6n51dn9sl Bosmic Otim 0 12199 54331 48769 2026-06-12T13:51:04Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54331 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''William Otim''' era amanyiddwa nga '''Bosmic Otim''' oba '''Lucky Bosmic Otim''' [[munnayuganda]] omuyimbi era munnabyabufuzi eyazaalibwa era n'akulira mu [[Gulu]] . <ref>{{Cite web |last=Holslin |first=Peter |date=1 December 2008 |title=The Biggest Weapon in Northern Uganda |url=https://brooklynrail.org/2008/12/music/the-biggest-weapon-in-northern-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Brooklyn Rail |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Opiyo |first=Lindsay McClain |date=2015 |title=Music as Education, Voice, Memory, and Healing: Community Views on the Roles of Music in Conflict Transformation in Northern Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |journal=African Conflict and Peacebuilding Review |volume=5 |issue=1 |pages=41–65 |doi=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |issn=2156-695X |jstor=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |s2cid=142498646 |url-access=subscription}}</ref> Yafuuka omulwanirizi w'emirembae w’emirembe ng’ayita mu nnyimba ze mu 2006, ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] bwekyali kirwanagana n’eggye [[Lord's Resistance Army]] . <ref>{{Cite web |date=9 April 2019 |title="Music exposes thieves": Meet Bosmic Otim, 'northern Uganda's Bobi Wine' |url=https://africanarguments.org/2019/04/09/music-exposes-thieves-meet-bosmic-otim-northern-uganda-bobi-wine/ |access-date=20 June 2020 |website=African Arguments |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Mitchell |first=Jolyon |date=1 November 2019 |title=Peacebuilding and the Arts |url=https://books.google.com/books?id=NRS_DwAAQBAJ&q=birth+date+for+bosmic+otim&pg=PA159 |last2=Vincett |first2=Giselle |last3=Hawksley |first3=Theodora |last4=Culbertson |first4=Hal |publisher=Springer Nature |isbn=978-3-030-17875-8 |language=en}}</ref> Mu 2007, yayitibwa LRA okubasanyusa n’abantu b’omu kitundu. <ref>{{Cite web |title=LRA invite artistes to entertain them |url=https://www.newvision.co.ug/news/1160730/lra-invite-artistes-entertain |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Yawangula engule ya Pearl of Africa Music Awards eya 2007. <ref>{{Cite web |title=PAM Awards add life to Lira |url=https://www.newvision.co.ug/news/1187536/pam-awards-add-life-lira |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu 2019, yatuula ebigezo bye ebya siniya eyomukaaga (S.6) biyite Uganda Advanced Certificate Of Education bye yagwa, <ref>{{Cite web |date=2 February 2020 |title=UACE2019: NRM's Bosmic Otim blames 'Triple F' performance on mafias |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200228/88331/uace2019-nrms-bosmic-otim-blames-triple-f-performance-on-mafias.html |access-date=20 June 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> nekilemesa okuyaayaana kwe okuvuganya mu byobufuzi mu kulonda kwa 2021. <ref>{{Cite web |last=URN |date=2 February 2020 |title=Poor UACE results dent musician Bosmic Otim's political |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Poor-UACE-dent-musician-Bosmic-Otim-s-political-ambitions/688334-5472540-t7qbv4z/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yali mukwanaganya era ssentebe w'ekisinde ky'[[Amanyi g'Abantu]] (People Power), <ref>{{Cite web |title=Bobi Wine's 150-member team |url=https://www.newvision.co.ug/news/1504208/bobi-wines-150-team |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> kyokka oluvannyuma yasala eddiro n'agenda mu [[National Resistance Movement|NRM]] oluvannyuma lw'okusisinkana Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] . <ref>{{Cite web |last=Kwo |first=Jimmy |date=9 February 2020 |title=Singer Bosmic explains why he met Museveni, quit People Power |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Singer-Bosmic-explains-why-he-met-Museveni-quit-People-Power/689844-5449866-m6g033/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2 January 2020 |title=People Power losses trust in Bosmic after Museveni meeting |url=https://www.independent.co.ug/people-power-losses-trust-in-bosmic-after-museveni-meeting/ |access-date=20 June 2020 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> N'era yawerebwa okuyimba mu Uganda mu kiseera we yabeerera mu People Power, olw'okwogera obubi ku gavumenti. <ref>{{Cite web |last=URN |title=People Power musician Bosmic banned from performing in Uganda |url=https://observer.ug/news/headlines/62374-people-power-musician-bosmic-banned-from-performing-in-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Bosmic yali ku puleesa n'omuliro okuva mu bukulembeze bw' [[Acholi]] '''obw'enonno''' olw'okubutyoboola n'okwonoona erinnya lyabwo ku nsonga z'ettaka. <ref>{{Cite web |title=Singer Under Fire for Discrediting Acholi Officials |url=https://ugandaradionetwork.net/story/acholi-fire-spitting-musician-attacks-rwot-premier-1 |access-date=20 June 2020 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Era y’omu ku bayimbi abeetaba mu ttabamiruka w’ababaka b’ekibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]] mu 2020 mu kisaawe e [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|Namboole]] . <ref>{{Cite web |last=Witness |first=Eye |date=2 January 2020 |title=Bebe Cool Leads Over 40 Musicians To NRM's National Delegates Conference In Namboole |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/25/bebe-cool-leads-over-40-musicians-to-nrms-national-delegates-conference-in-namboole/ |access-date=20 June 2020 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == # {{Cite web |last=Holslin |first=Peter |date=1 December 2008 |title=The Biggest Weapon in Northern Uganda |url=https://brooklynrail.org/2008/12/music/the-biggest-weapon-in-northern-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Brooklyn Rail |language=en-US}} # {{Cite journal |last=Opiyo |first=Lindsay McClain |date=2015 |title=Music as Education, Voice, Memory, and Healing: Community Views on the Roles of Music in Conflict Transformation in Northern Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |journal=African Conflict and Peacebuilding Review |volume=5 |issue=1 |pages=41–65 |doi=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |issn=2156-695X |jstor=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |s2cid=142498646 |url-access=subscription}} # {{Cite web |date=9 April 2019 |title="Music exposes thieves": Meet Bosmic Otim, 'northern Uganda's Bobi Wine' |url=https://africanarguments.org/2019/04/09/music-exposes-thieves-meet-bosmic-otim-northern-uganda-bobi-wine/ |access-date=20 June 2020 |website=African Arguments |language=en-GB}} # {{Cite book |last1=Mitchell |first1=Jolyon |date=1 November 2019 |title=Peacebuilding and the Arts |url=https://books.google.com/books?id=NRS_DwAAQBAJ&q=birth+date+for+bosmic+otim&pg=PA159 |last2=Vincett |first2=Giselle |last3=Hawksley |first3=Theodora |last4=Culbertson |first4=Hal |publisher=Springer Nature |isbn=978-3-030-17875-8 |language=en}} # {{Cite web |title=LRA invite artistes to entertain them |url=https://www.newvision.co.ug/news/1160730/lra-invite-artistes-entertain |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |title=PAM Awards add life to Lira |url=https://www.newvision.co.ug/news/1187536/pam-awards-add-life-lira |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |date=2 February 2020 |title=UACE2019: NRM's Bosmic Otim blames 'Triple F' performance on mafias |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200228/88331/uace2019-nrms-bosmic-otim-blames-triple-f-performance-on-mafias.html |access-date=20 June 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}} # {{Cite web |last=URN |date=2 February 2020 |title=Poor UACE results dent musician Bosmic Otim's political |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Poor-UACE-dent-musician-Bosmic-Otim-s-political-ambitions/688334-5472540-t7qbv4z/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}} # {{Cite web |title=Bobi Wine's 150-member team |url=https://www.newvision.co.ug/news/1504208/bobi-wines-150-team |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |last=Kwo |first=Jimmy |date=9 February 2020 |title=Singer Bosmic explains why he met Museveni, quit People Power |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Singer-Bosmic-explains-why-he-met-Museveni-quit-People-Power/689844-5449866-m6g033/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}} # {{Cite web |date=2 January 2020 |title=People Power losses trust in Bosmic after Museveni meeting |url=https://www.independent.co.ug/people-power-losses-trust-in-bosmic-after-museveni-meeting/ |access-date=20 June 2020 |website=The Independent Uganda |language=en-US}} # {{Cite web |last=URN |title=People Power musician Bosmic banned from performing in Uganda |url=https://observer.ug/news/headlines/62374-people-power-musician-bosmic-banned-from-performing-in-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}} # {{Cite web |title=Singer Under Fire for Discrediting Acholi Officials |url=https://ugandaradionetwork.net/story/acholi-fire-spitting-musician-attacks-rwot-premier-1 |access-date=20 June 2020 |website=Uganda Radionetwork |language=en}} # {{Cite web |last=Witness |first=Eye |date=2 January 2020 |title=Bebe Cool Leads Over 40 Musicians To NRM's National Delegates Conference In Namboole |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/25/bebe-cool-leads-over-40-musicians-to-nrms-national-delegates-conference-in-namboole/ |access-date=20 June 2020 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}{{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bayimbi]] afcxikwisk1f357s5iomncdrqoqh2zz Christopher Israel Umba Gore 0 12204 54743 42827 2026-06-13T10:35:49Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54743 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <nowiki>.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}</nowiki> '''Christopher Israel Umba Gore''', [ b ] era amanyiddwa nga '''Gadwin Gore''', {{Sfn|Africa Research Bulletin|1997|p=12870}} yali Munnayuganda omuserikale wa magye eyaweereza ng'akulira eggye lya Uganda Ery'omu bbanga mu myaka egyasembayo egy'obufuzi bwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti]] [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] . Yabula mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda–Tanzania]], ng’ensonda ezimu zigamba nti yafiira mu lutalo mu 1979 oba yaddukira mu bukiikaddyo bwa Sudan. == Ebikwata ku bulamu bwe == Christopher Israel Umba Gore yazaalibwa mu bukiikaddyo bwa [[:en:Sudan|Sudan]] . {{Sfn|Mutibwa|1992|p=107}} {{Sfn|Rwehururu|2002|p=63}} [ a ] Yali wa ggwanga lya [[:en:Madi_people|Madi]], {{Sfn|Smith|1980|p=131}} [[:en:Baka_people_(Congo_and_South_Sudan)|Baka]], {{Sfn|Rwehururu|2002|p=66}} oba [[:en:Kakwa_people|Kakwa]] . {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|p=50}} [ c ] Kitaawe yali mmemba w’abakungu mu [[:en:Juba|Juba]] ab’edda, era yali asobola okwesasulira okugenda ku ssomero mu Sudan. Wadde nga Gore yalina ebisaanyizo by’okubeera omusomesa, yali tasobola kufuna mulimu mu nsi ye. N’ekyavaamu, yagenda e [[:en:Kenya|Kenya]] ng’asuubira okufunayo omulimu gw’obusomesa; mu kifo ky’ekyo, yawulira ku kaweefube w’okuyingiza abantu mu magye mu bungi mu muliraano e Uganda. {{Sfn|Rwehururu|2002|p=63}} Mu kiseera ekyo, bannabyabufuzi ba Uganda baali balwanira buyinza, nga bayambibwako ebika by'eggwanga ebyenjawulo. Abasinga okuvuganya mu byobufuzi, mwalimu omuduumizi [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|w’amagye ga Uganda]] [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ( yali asinga kuwagirwa bika bya West Nile) ne [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti]] [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] (yali asinga kuwagirwa aba [[:en:Acholi_people|Acholi]] ne [[:en:Lango_people|Langi]] ), baali bayingiza abantu bangi ab’ebika byabwe mu magye nga bwe kisoboka okusobola okufuna obuyinza ku magye g’eggwanga lino. {{Sfn|Rice|2003|p=6}} Gore ekyavaamu yeewandiisa mu ggye lya Uganda nga officer cadet, era n'asindikibwa ku kkoosi y'okutendekebwa mu [[:en:Greek_military_junta_of_1967–1974|Greece]] . Eyo, yasalawo okukyusa okuva ku kkoosi y’abaserikale n’adda ku y'abavuzi ba parachute nga eno yali nzibu okusingako naye nga nnyimpi. Oluvannyuma lw’okumaliriza okutendekebwa kwe mu Greece, Gore yafuuka [[:en:Second_lieutenant|second lieutenant]] era n’atandika okukola mu School of Infantry mu Uganda. {{Sfn|Rwehururu|2002|p=63}} Mu Gwomwenda gwa 1975 Kigambibwa nti Gore yagezaako okuwamba gvumenti ya Amin, nga kiyinzika okuba nga yali yeesasuza olw’okufa kwa minisita w’ensonga z’ebweru Michael Ondoga. {{Sfn|Appe|1994|p=226}} Pulezidenti Amin yalonda Gore okuba omuduumizi w'ekkuumiro ly'ennyonyi ennwanyi elya Field Marshal Amin Air Force Base, era ng'omukulembeze akwasaganya ebifo byonna ebirimu ennyonyi ennwanyi mu Uganda (UAAF) Gwekkumineebiri gwa 1977. Mu kulangirira okutongole, Amin yannyonnyola okulondebwa kwa Gore n'engeri gye yalondebwamu mu bifo by'obukulembeze oluvannyuma lw'okulaga obusobozi bwe yali aduumira ekibinja kya Suicide Battalion.<ref>https://books.google.com/books?id=plZEAQAAIAAJ</ref> Mu 1978, Gore yali omukulembeze omutongolw ow'ekibiina kya UAAF era yali omu ku bagoberezi ba Pulezidenti Amin abaali basigaddeyo.{{Sfn|Avirgan|Honey|1983|p=50}} Mu Gwekkuminoogumu 1978, [[:en:Uganda–Tanzania_War|olutalo]] olwali lutategeerekeka kwe lwava lwabalukawo wakati wa Uganda ne [[:en:Tanzania|Tanzania]]. Ekyavaamu Uganda yawangulwa era abakungu abamu ne beekobaana okujja Amin mu buyinza. Pulezidenti yakozesa Gore, wamu n'abalala abatonotono, okuziyiza embeera eyo okubaawo.{{Sfn|Rwehururu|2002|pp=117–118}} Gore yabula mu kiseera ky'olutalo. Kyali kibuusibwabuusibwa ekyamutuukako. Rwehururu yagamba nti Gore yaddukira mu Sudan bwe yakitegeera nti obufuzi bwa Amin bwali bugenda bugwa.{{Sfn|Rwehururu|2002|p=73}} Ekitabo kya [[:en:Africa_Confidential|Africa Confidential]] kyagamba nti yali abeera mu buwaŋŋanguse mu bukiikaddyo bwa Sudan mu 1983.<ref name="AC">{{Cite news|accessdate=3–5}}</ref> Okwawukana ku ekyo, omuserikale w'e Uganda bwe yabuuzibwa ebibuuzo mu magaziini ya [[:en:Drum_(South_African_magazine)|Drum Magazine]] yagamba nti Gore yattibwa masasi ng'atambula ne Amin okumpi n'eddwaniro mu 1979.{{Sfn|Seftel|2010|p=231}} Gore yasikizibwa [[:en:Andrew_Mukooza|Andrew Mukooza]] ng'omuduumizi w'eggye ly'omu bbanga. Amagye ga Uganda ag'omu bbanga gaakyankalanyizibwa mu myezi egyasembayo egy'olutalo lwa Uganda-Tanzania, era gaazikirizibwa mu [[:en:Battle_of_Entebbe|Olutalo lwa Entebbe]] nga 7 Ogwokuna 1979.{{Sfn|Cooper|Fontanellaz|2015|p=36}} == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Gore yali [[:en:Christianity|Mukristaayo]] . {{Sfn|Rwehururu|2002|p=63}} {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|p=50}} {{Sfn|Smith|1980|p=131}} Okusinziira ku Rwehururu, yali "muntu muyonjo mu ngeri ey'obwegendereza". {{Sfn|Rwehururu|2002|p=66}} Lumu, Gore yatuuka n’okukuba omu ku bantu Idi Amin be yali asinga okwagala ennyo olw’obukyafu era nga tayagala kweyonja, ekyanyiza. {{Sfn|Rwehururu|2002|p=66}} Era yali amanyiddwa nnyo olw'okukozesa [[:en:Recreational_drug_use|ebiragalalagala eby'okwesanyusaamu]], era "yatera okulabibwa nga talina [[:en:Cannabis_(drug)|njaga]] ekutuse mu kamwa". {{Sfn|Rice|2009|p=194}} Christopher Gore yalina muganda we, Alfred Lado Gore, omukulembeze w’abayeekera [[:en:South_Sudan|mu South Sudan]] era munnabyabufuzi. {{Sfn|Africa Research Bulletin|1997|p=12870}} == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == === Ebijuliziddwa === {{Reflist}} === Emirimu ejijuliziddwa === nxqafqhcs955jo6ehc39wda90t2b49b City Oilers 0 12231 54759 42908 2026-06-13T10:42:02Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54759 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''City Oilers''' kiraabu ya muzannyo gwa basketball esinganibwa e Lugogo mu Kampala, mu Uganda. Ttiimu eno evuganyiza mu [[:en:National_Basketball_League_(Uganda)|liigi y'omuzannyo bwa basket ball eya Uganda ey'okutinko]], gy’ewangulidde ebikopo byamirundi 10, nga bino byebikyasinze okubeera ebingi mu byafaayo bya liigi. <ref name="independent">{{Cite web |date=18 October 2018 |title=City Oilers win sixth Uganda basketball championship |url=https://www.independent.co.ug/city-oilers-win-sixth-uganda-basketball-championship/ |access-date=25 October 2019 |website=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]}}</ref> Mu kiseera kino Oilers era ezannyira mu l[[:en:Basketball_Africa_League|iigi y'omuzannyo gwa Basketball eyeetabibwaamu kiraabu okuva kulukalo lwa Afrika.]] Eno yatandikibwaawo ekibinja ky'emikwano mu 200, ttimu eno yatumibwa nga basinziira ku linya ly'omuvugirizi waayo amannyikiddwa nga City Oil. == Ebibakwatako == Kiraabu eno yatandikibwaawo ekibinja ky’emikwano abaasalawo okuzannya basketball nga bali bonna. Baatandika okuzannya emizannyo gy'okulonda emipiira ku bisaawe by'omu Kampala, nga n’abaali abazannyi ba liigi y’eggwanga babegatako. Oluvannyuma Justus Mugisha yafuuka omutendesi omukulu n’awa amagezi nti ttiimu yeegatte ku liigi ya basketball. Mu 2011, ttiimu eno yasindikibwa eri akulira wa kampuni y’amafuta eya City Oil era ttiimu eno n’etandikibwaawo ng'eyitibwa City Oilers. <ref>{{cite news|last1=Kaweru|first1=Franklin|title=City Oilers: The making of Uganda’s most successful basketball club|url=https://kawowo.com/2020/04/25/city-oilers-the-making-of-ugandas-most-successful-basketball-club/|access-date=1 December 2021|work=Kawowo Sports|date=25 April 2020}}</ref> Ttiimu eno yatandika mu kibinja ky'omuzannyo gwa basketball eky'okusatu mu 2011. Oluvannyuma, ttiimu n'esumusibwa okugenda mu [[:en:NBL_Uganda|kibinja ky'omuzannyo gwa basketball ekisooka mu Uganda]], gyeyagenda mu maaso okuwangula ebikopo eby'emyaka omunaana egy'omudiringanwa okuva mu 2014. Okugatta kw'ekyo, ttiimu eno yazannya empaka z'okusemazinga eziwerako, omuli [[:en:2009_FIBA_Africa_Clubs_Champions_Cup|ez'Okulukalo lwa Afrika nga zeetabibwaamu kiraabi zirimaanyi ezaaliwo mu 2009]]. Ttiimu eno yazannya mu lawundi esooka ey'empaka za [[:en:2022_BAL_Qualifying_Tournaments|z’okusunsulamu eza BAL eza 2022]] <ref>[https://www.the-star.co.ke/sports/basketball/2021-10-29-ulinzi-starts-dar-show/ Ulinzi starts Dar show] DANN O’WERRE ([[The Star (Kenya)|The Star]]), 29 October 2021. Accessed 18 February 2022.</ref> gye yamalirizza omupiira gw’ekibinja ngekubye 2-0 wabula oluvannyuma n'eva mu mpaka ng'Ez'abakugu e 16 tezinnatandika. Mu mwaka ogwadirira, City Oilers yayitamu okugenda mu [[:en:2023_BAL_season|sizoni ya BAL eya 2023]] oluvannyuma lw’okukuba [[:en:Urunani|Urunani]] mu mupiira ogw’okusatu ogwaali gukutuusa mu mpaka za BAL. <ref name=":0">{{Cite web |title=City Oilers overcome Urunani to punch last ticket to the Basketball Africa League 2023 |url=https://www.fiba.basketball/africaleague/2023/qualifiers/news/city-oilers-overcome-urunani-to-punch-last-ticket-to-basketball-africa-league-2023 |access-date=2022-11-27 |website=FIBA.basketball |language=en}}</ref> Oilers yamalira mu kifo kya 6 mu kibinja kya Nile Conference, n’ewangula omupiira gumu okuva ku etaano. Oilers yawangula engule yaayo ey’omwenda nga 25 Ogwekumi mu 2023, oluvannyuma lw’okuwangula KIU Titans 4-2 munzannya ezaali ez'okudingana. <ref>{{Cite web |last=Kule |first=Edwin Kyle |date=2023-10-25 |title=City Oilers lift record ninth straight National Basketball League title |url=http://kawowo.com/2023/10/26/city-oilers-lift-record-ninth-straight-national-basketball-league-title/ |access-date=2023-10-26 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu mwezi ogwaddako, yayitamu okugenda okuzannya sizoni ya BAL ey'okubiri ey'omudiringana bwe yawangula [[:en:Dynamo_BBC|Dynamo]] mu luzannya oludirira olw'akamalirizo [[:en:Road_to_BAL|olubeera lukutwaala mu mpaka za BAL]] nga 25 Ogwekuminoogumu mu 2023. <ref>{{Cite web |date=2023-11-25 |title=City Oilers first team to book 2024 BAL slot in Joburg |url=https://www.fiba.basketball/africaleague/2024/qualifiers/news/city-oiler-first-team-to-book-2024-bal-slot-in-joburg |access-date=2023-11-26 |website=FIBA.basketball |language=en}}</ref> Mu Gwekumineebiri mu 2023, [[:en:Mandy_Juruni|Mandy Juruni]] yasalawo okuva mu kiraabu eno olw’omukisa gweyali afunye e Rwanda. Mu kwanukula kino, Oilers yafuna omuyambi we [[:en:Andrew_Tendo|Andrew Tendo]] ng’akulira ttiimu eno omuggya. <ref>{{Cite web |date=2023-12-23 |title=Tendo, Koma appointed City Oilers' coaches |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/12/23/tendo-koma-appointed-city-oilers-coaches/ |access-date=2024-01-28 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> == Byebawangudde == [[File:City_Oilers_champions.jpg|thumb|250x250px|Oilers nga bajaguza olw'okuwangula ekikopo kya NBL ekya 2022]] '''[[:en:National_Basketball_League_(Uganda)|Liigi y'eggwanga eya Basketball]]''' * '''Bannantameggwa emirundi 10:''' 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, [[:en:2022_NBL_Uganda_season|2022,]] <ref name="Nsimber">[https://observer.ug/sports/63514-mister-city-oilers Mister City Oilers!] John Vianney Nsimbe ([[The Observer (Uganda)|The Observer]]), 13 February 2020. Accessed 29 June 2021.</ref> [[:en:2023_NBL_Uganda_season|2023]], [[:en:2024_NBL_Uganda_season|2024]] '''[[:en:FIBA_Africa_Zone_5_Club_Championship_(men)|Empaka za FIBA Africa Zone 5]]''' * '''Bannantameggwa emirundi 2:''' 2016 ne 2017 == Mu mpaka z’ensi yonna == === Mu mpaka za FIBA Africa Clubs Champions === '''[[:en:FIBA_Africa_Basketball_League|Ekikopo kya FIBA Africa Clubs Champions Cup]], beetabyeemu omulundi gumu''' :: [[:en:2009_FIBA_Africa_Clubs_Champions_Cup|2009]] – Ekifo eky’omwenda === Mu liigi ya Basketball eya Afrika === City Oilers ezannye mu mpaka za [[:en:Road_to_BAL|Road to BAL]] emirundi ena, okuyitamu mu [[:en:2023_BAL_qualification|2023]].<ref name=":0">{{Cite web |title=City Oilers overcome Urunani to punch last ticket to the Basketball Africa League 2023 |url=https://www.fiba.basketball/africaleague/2023/qualifiers/news/city-oilers-overcome-urunani-to-punch-last-ticket-to-basketball-africa-league-2023 |access-date=2022-11-27 |website=FIBA.basketball |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.fiba.basketball/africaleague/2023/qualifiers/news/city-oilers-overcome-urunani-to-punch-last-ticket-to-basketball-africa-league-2023 "City Oilers overcome Urunani to punch last ticket to the Basketball Africa League 2023"]. ''FIBA.basketball''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 November</span> 2022</span>.</cite></ref> ne 2024. Baawangula omupiira gwabwe ogwasooka ogwa BAL mu Gwokutaano 5, 2023, bwe baakuba [[:en:Clube_Ferroviário_da_Beira_(basketball)|Ferroviário da Beira]] ku 96-75. {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Ebiro ! colspan="4" | Oluguudo olugenda e BAL ! rowspan="101" | ! colspan="3" | Empaka enkulu ! rowspan="2" | Okutendeka |- ! width="35" | ! width="35" | ! Alizaati ! Abalina ebisaanyizo ! width="35" | ! width="35" | ! Alizaati |- |[[:en:2021_BAL_season|2021]] | 5. 5. | 4. 4. |Kifo kyakuna| {{na}}| colspan=3 {{n/a|DNQ}} | rowspan="3" | |- |[[:en:2022_BAL_season|2022]] | 2. 2. | 0. |[[:en:2022_BAL_qualification|Elite 16]]{{efn|In the 2022 qualification, City Oilers withdrew before the start of the Elite 16.}}| {{na}}| colspan=3 {{n/a|DNQ}} |- |[[:en:2023_BAL_season|2023]] | 6. 6. | 2. 2. |Omudaali Gw'ekikomo| {{ya}} | 1. 1. |Kifo kyamukaaga mu mpaka za Nile Conference |Mandy Juruni |- |[[:en:2024_BAL_season|2024]] | 4. 4. | 1. 1. |Omudaali gwa Ffeeza|{{ya}} | 1. 1. | 4. 4. |Kifo kya kuna mu mpaka za Nile Conference |Karim Nesba |- !Omugatte ! 13 ! 6. 6. ! colspan="2" | 1/3 ! 2. 2. ! 8. ! ! |} <nowiki>.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}</nowiki> == Abazannyi == === Abazannyi abaliwo kati === === Abazannyi abamanyiddwa ===   * {{Flagicon|UGA}} [[Jimmy Enabu]] * {{Flagicon|RWA}} [[Kami Kabange]] * {{Flagicon|SSD}} [[Khaman Maluach]] * {{Flagicon|UGA}} [[Stanley Ocitti]] * {{Flagicon|UGA}} [[James Okello]] * {{Flagicon|UGA}} [[Stephen Omony]] * {{Flagicon|UGA}} [[Robinson Opong]] * {{Flagicon|UGA}} [[A'Darius Pegues]] == Abatendesi abakulu == [[File:Andrew_Tendo_City_Oilers_head_coach.jpg|thumb|Andrew Tendo yaweebwa omulimu gw'okubeera omutendesi wa City Oilers omukulu ku nkomerero ya 2023. Yadda mu bigere by’omutendesi Mandy Juruni gwe yali amaze ebbanga ng’akola naye ng’omumyuuka]] * [[:en:Mandy_Juruni|Mandy Juruni:]] okuva (2012 okutuuka mu 2023. * [[:en:Andrew_Tendo|Andrew Tendo]]: okuva 2024 paka kati * [[:en:Karim_Nesba|Karim Nesba]]: okuva [[:en:2024_BAL_season|Sizoni ya BAL eya 2024]]. == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://basketball.afrobasket.com/team/Uganda/City-Oilers-Kampala/16679?Page=0 Abakola amafuta mu kibuga] ku [[:en:Eurobasket.com|mukutu gwa Afrobasket.com]] p5oq63qo0ixnqjdb47j0b6dqmoaj1yf CSBAG 0 12234 54570 44679 2026-06-12T22:28:33Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54570 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Civil Society Budget Advocacy Group''' nga mu bumpi mpi bakiwandiika nga '''CSBAG''' kibiina kya Uganda ekitali ku musingi gwa kukola amagoba ekyatandikibwawo mu 2004 okugatta [[:en:Civil_Society_Organization|ebibiina by’obwannakyewa]] mu bitundu (CSOs) ku mutendera gw’eggwanga ne disitulikiti n’ekigendererwa eky’okuwaliriza gavumenti ku kukungaanya ebikozesebwa n'okuteeka munkola byo ebyetagisibwa. Okuva lwe kyatandikibwaawo, CSBAG ebadde ekwata ku nkola y’embalirira mu Uganda ng’eraba nti embalirira z’ebitundu n’ez’eggwanga zirimu endowooza z’abaavu era nga [[:en:Gender_sensitization|zifaayo ku kikula ky’abantu.]] <ref name="CSBAG6">{{Cite web |title=Introduction |url=http://www.csbag.org/about.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20150812142524/http://www.csbag.org/about.html |archive-date=2015-08-12 |access-date=2015-09-26 |website=Civil Society Budget Advocacy Group}}</ref> == Ebikikwatako == CSBAG yatandikibwawo mu 2004 ekiitongole eyivunaanyizibwa ku [[:en:Non_Governmental_Organisation|Bitongole ebitadukannyibwa Gavumenti]] nga kikulemberwamu [https://web.archive.org/web/20251016133656/https://www.udn.or.ug/ Uganda Debt Network] (UDN), [http://ngoforum.or.ug/ Uganda National NGO Forum] (UNNGOF), [http://www.fowode.org/ Forum for Women in Democracy] (FOWODE) ne [[:en:Oxfam|Oxfam GB]] mu [http://www.oxfam.org.uk/what-we-do/countries-we-work-in/uganda Uganda] . Enkolagana eno yatondebwaawo olw’okwagala okusikiriza enkola za gavumenti awamu n’okwetaba obulungi mu kuteekawo ebikulu mu mbalirira y’eggwanga nga bakolagana nnyo ne [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisitule y’Eby'ensimbi, Enteekateeka n’Enkulaakulana y’Ebyenfuna]] (MoFPED). <ref name="CSBAG8">{{Cite web |title=Member: csbag_resourcentre |url=http://www.librarything.com/profile/csbag_resourcentre |website=LibraryThing}}</ref> <ref name="CSBAG9">{{Cite web |title=Civil Society Budget Advocacy Group: Promoting a people-centred budget |url=http://www.genderlinks.org.za/article/civil-society-budget-advocacy-group-promoting-a-people-centred-budget-2014-11-10 |access-date=2015-09-26 |website=Gender Links |archive-date=2015-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150927180353/http://www.genderlinks.org.za/article/civil-society-budget-advocacy-group-promoting-a-people-centred-budget-2014-11-10 |url-status=dead }}</ref> Mu 2013, ekibiina kya CSO kyalondebwa okukulembera akakiiko akafuzi akavunaanyizibwa ku bwerufu mu mbalirira okuva mu [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|MoFPED]]. <ref name="CSBAGWG5">{{Cite web |title=ANNUAL REPORTS |url=http://www.csbag.org/annual-reports.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712203226/http://www.csbag.org/annual-reports.html# |archive-date=2015-07-12 |access-date=2015-07-11 |website=Civil Society Budget Advocacy Group}}</ref> Mu 2014, CSBAG yakkirizibwa mu [[:en:Working_group|bibiina bibiri ebikola ku]] bitongole [[:en:Government_of_Uganda|kya gavumenti]]: ekibiina ekikola ku kitongole ekivunaanyizibwa ku By'embalirira n’ekibiina ekikola ku Mirimu n’Eby'entambula. <ref name="CSBAGWG2">{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/news/654290-ag-cautions-csos-against-criticising-gov-t.html|title=AG cautions CSOs against criticising Gov't|newspaper=[[New Vision]]|access-date=2015-09-26|archive-date=2015-07-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20150705162549/http://www.newvision.co.ug/news/654290-ag-cautions-csos-against-criticising-gov-t.html}}</ref> == Emirimu == '''Ebirubirirwa''' Ekirubirirwa kya CSBAG kiri: Uganda erimu embalirira etunuulidde abantu esa ekitiibwa mu bantu. '''Byebagoberera''' Ekigendererwa kya CSBAG kiri: Okukola okulaba ng’okukung’aanya, okugaba n’okukozesa eby’obugagga bizingiramu abantu bonna eri Uganda ekyusiddwa. <ref name="CSBAG6"/> '''Byebatunulidde okutukako''' Byebatunulidde okutuukako ng'aba CSBAG bye bino: * Okusikiriza okusalwo kwa Gavumenti ku ky'okuwaliriza ku kukungaanya ebikozesebwa n'okuteeka munkola byo ebyetagisibwa munkulakulana * Okulwanirira okwongera obwerufu n’obuvunaanyizibwa mu bintu ebikulembezebwa mu ggwanga, ensimbi n’ensaasaanya ku mitendera gwonna. * Okuzimba n’okunyweza obusobozi bwa CSBAG okutuukiriza obuvunaanyizibwa bwayo. '''Byebakola''' Emirimu emikulu egya CSBAG gye gino: * Okuzimba obusobozi bwa banaansi n’ebibiina by’obwannakyewa okukwatagana obulungi n’enkola z’eby'enfuna n’embalirira ezituukana n’eby'etaago byabwe. <ref name="CSBAG13">{{Cite web |title=Strengthening CSO's capacities for effective budget advocacy |url=http://blog.csbag.org/strengthening-csos-capacities-for-effective-budget-advocacy/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20150927191914/http://blog.csbag.org/strengthening-csos-capacities-for-effective-budget-advocacy/# |archive-date=2015-09-27 |access-date=2015-09-26 |website=Civil Society Budget Advocacy Group |type=Blog}}</ref> * Okukungaanya n’okutegeka okwetaba kwa banaansi okw’amakulu mu nkola z’embalirira n’okusitula obuvunaanyizibwa obukulemberwa abantu aba wansi. <ref name="CSBAG12">{{cite news|url=http://radioonefm90.com/csbag-want-parliament-to-expedite-passing-of-public-finance-bill/|title=CSBAG wants parliament to expedite passing of public finance bill|work=Radio One|access-date=2015-09-26|archive-date=2015-09-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20150927182149/http://radioonefm90.com/csbag-want-parliament-to-expedite-passing-of-public-finance-bill/}}</ref> * Okukuuma enteeseganya ne Gavumenti okulaba ng’enkola z’eby'ensimbi n’enkola z’embalirira biwagira abaavu, bikwata ku kikula ky’abantu era nga biwangaala. <ref name="CSBAG7">{{cite news|url=http://www.wbs.ug/civil-society-budget-advocacy-group-is-proposing-the-re-introduction-of-graduated-tax/|title=Civil society budget advocacy group is proposing the re-introduction of graduated tax|work=WBS TV|access-date=2015-09-26|archive-date=2015-09-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20150927183214/http://www.wbs.ug/civil-society-budget-advocacy-group-is-proposing-the-re-introduction-of-graduated-tax/}}</ref> * Okukola okunoonyereza okunene ku mbalirira n’enkola okutumbula obusobozi bwa CSBAG okufuga okusalawo ku mbalirira.<ref name="CSBAG10">{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/news/668254--punish-gov-t-agencies-that-return-money-to-consolidated-fund.html|title='Punish gov't agencies that return money to consolidated fund'|newspaper=[[New Vision]]|access-date=2015-09-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20150927125635/http://www.newvision.co.ug/news/668254--punish-gov-t-agencies-that-return-money-to-consolidated-fund.html#|archive-date=2015-09-27}}</ref> * Okutondawo okumanyisa n’okutegeera kw’abantu ku nsonga ezikwata ku mbalirira okusobola okwanguya ebibeera by'ogeddwa ku by’embalirira.<ref name="CSBAG11">{{cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/CSOs-advise-on-budget/-/688334/2281034/-/4dt0jlz/-/index.html|title=CSOs advise on budget|newspaper=[[Daily Monitor|Sunday Monitor]]|access-date=2015-09-26|archive-date=2015-09-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20150927124834/http://www.monitor.co.ug/News/National/CSOs-advise-on-budget/-/688334/2281034/-/4dt0jlz/-/index.html}}</ref> '''Disitulikiti zebatekako esira''' Disitulikti CSBAG zebasinga okutekako esira kuliko zino; [[Kabwohe|Sheema]], [[Kibaale]], [[Agago]], [[Abim (disitulikit)|Abim]] ne [[Kibaale]] . == Obwamemba == Webwatukira mu Gwomukaaga 2015, enkolagana yalina kumpi abantu 78 abeegatita mu kibiina kino [[:en:Civil_Society_Organization|Ekibiina Ky'obwanakyewa]] nga muno mulimu mu birala bino wamanga:   == Laba ne == * Eby'enfuna bya Uganda * [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisitule y’Eby'ensimbi, Enteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna]] * [[:en:Corruption_in_Uganda|Enguzi mu Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.csbag.org Omukutu omutongole] * [https://web.archive.org/web/20150812081853/http://blog.csbag.org/ Blog entongole] cc0ws8e04w7ioa6wyss2f4vl5mp9pce Busoga United Football Club 0 12236 54534 43312 2026-06-12T22:06:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54534 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busoga United Football Club''', era eyitibwa '''Busoga United FC''', [[:en:Football_team|ttiimu ya mupiira]] okuva mu ttawuni y'e [[Jinja]], mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]], mu [[:en:Busoga_sub-region|kitundu ky'e Busoga]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|kitundu ky’Obuvanjuba]] bwa [[Yuganda|Uganda]], nga mu kiseera kino bazannyira mu kibinja kya Uganda Eky'okusatu oluvannyuma lw'okubeera nga baasalibwaako okuva mu Kibinja kya FUFA Big league.<ref>https://kawowo.com/2025/06/21/three-former-topflight-clubs-demoted-further-to-division-three/</ref> <ref name="1R">{{Cite web |last=KJSS FC |date=21 June 2018 |title=About Kirinya–Jinja SSS FC |url=http://kirinyajinjassfc.com/ |access-date=21 June 2018 |publisher=Kirinya–Jinja Secondary School FC (KJSS FC) |archive-date=25 June 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180625085241/http://kirinyajinjassfc.com/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-08-27 |title=Busoga United FC - BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/club/busoga-united-fc/ |access-date=2024-08-16 |language=en-US}}</ref> == Ebibakwatako == Busoga United Football Club nga mu bumpi mpi bakiwandiika nga BUFC kiraabu empandiise wansi w'ekibiina Ekidukanya Omupiira mu Uganda ekya FUFA, era nga kiraabu y’omupiira ezannyira mu kibinja kya Uganda eky'okusatu, ng'eno yatandikibwaawo mu 2012 ng'eyitibwa Kirinya-Jinja SSS. Kirinya-Jinja SSS yakyuusa erinya nebatandika okugiyita Busoga United FC mu 2019. Ttiimu eno y'emu ku kiraabu ezaali zisinga okubeera n'abawagizi abangi mu bitundu by’e Busoga, ng'eno waliwo disitulikiti ezisoba mu munaana ng’era yali erina abawagizi abasoba mu 4,000,000. Busoga United FC baalina ofiisi zabwe ku kisaawe ky'e Kakindu e Jinja, ng'era emipiira gyaayo egya liigi y’okuntikko yali egitegekera ku kisaawe ky'e Kakindu, ng'amaka gaayo nga kino ky'ali kituuza abawagizi abawera 45,000. == Akabonero == == Likodi n'ebibalo == {| class="wikitable" |+ !Omuwendo ! Erinnya ! Omwaka gw’okuzaalibwa ! |- | | | | |- | | | | |- | | | | |} == Abazannyi == Ttiimu eriwo kati yali yakuva mu Gwekumi nga 18, 2022. <ref>{{Cite web |title=Busoga United Players, 22-23 Squad - AiScore |url=https://www.aiscore.com/team-busoga-united/34kgminl6wc8ko9/squad |access-date=2022-10-18 |website=www.aiscore.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Busoga United FC - Soccer - Team Profile - Results, fixtures, squad, statistics - Global Sports Archive |url=https://globalsportsarchive.com/team/soccer/busoga-united-fc/11195/ |access-date=2024-08-16 |website=globalsportsarchive.com}}</ref> === Abazannyi abaliwo kati ===   == Abaali bagidukanya == === Ensengeka ya ttiimu okuviira ddala ku w'okutinko === * Ssentebe:{{Flagicon|Uganda}} [[Diana Hope Nyago]] * Akulira eby'emirimu :{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Lule_Derrick|Lule Derrick]]''' * Omutendesi omukulu/ Maneja:{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Vincent_Lukyamuzi|Vincent Lukyamuzi,]]''' * Omu myuuka w’omutendesi omukulu:{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Jalendo_Jimmy|Jalendo Jimmy]]''' * Omutendesi w'okukuuma ggoolo:{{Flagicon|Uganda}} [[:en:Bright_Dhaira|Bright '''Dhaira''']] * Akuumira abasambi ku mutindo :{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Ikoba_Afani|Ikoba Afani]]''' * Omusawo wa Ttiimu:{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Kulika_Ivan|Kulika Ivan]]''' * Omusawo wa Ttiimu:{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Kaluma_Racheal|Kaluma Racheal]]''' * Omusawo w’omubiri:{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Ongei_Daniel|Ongei Danyeri]]''' == Ekisaawe == Ttiimu eno ekozesa ekisaawe kya Kakindu ekituuza abantu 4,500 era nga kino bakikozesa ne kiraabu eziwerako ezisinganibwa mu bitundu by'e Busoga okuli Bul FC, Jinja Municipal Council Football Club. <ref>{{Cite web |date=2021-02-08 |title=Kakindu stadium in ownership controversy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/kakindu-stadium-in-ownership-controversy-1648346 |access-date=2022-10-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2022-01-31 |title=StarTimes UPL: Busoga United to host URA at Kakindu Stadium {{!}} The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/startimes-upl-busoga-united-to-host-ura-at-kakindu-stadium/ |access-date=2022-10-27 |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Bright_Stars_FC|Bright Stars FC]] * [[Express FC]] * [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20190823221822/http://kirinyajinjassfc.com/ Omukutu gwa Kirinya-Jinja SSS FC] ct2vcuzqi4cn0rmvp7xc62hp2ya5wz2 Charles Olweny 0 12239 54691 42919 2026-06-13T10:09:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54691 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Mark Lwanga Olweny''' Munnayuganda [[:en:Physician|omusawo]], [[:en:Oncologist|omukugu mu bya kookolo]], [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Medical_researcher|omunoonyereza ku by'eddagala]]. Mu kiseera kino ye [[:en:Professor|pulofeesa w'obusawo]] era [[:en:Chancellor|vice-chancellor]] eyaakavaako mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]], ng'asinziira e [[:en:Nkozi|Nkozi]] mu [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'e Mpigi]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Masekkati ga Uganda]] . <ref>https://web.archive.org/web/20141025165617/http://www.umu.ac.ug/node/117</ref> == Obuvo bwe == Yazaalibwa mu 1940, mu [[:en:Tororo|Tororo]], mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] . <ref>http://allafrica.com/stories/200606121232.html</ref> == Okusoma kwe == Professor Olweny yasomerako mu [[:en:St._Peter's_College_Tororo|St. Peter’s College Tororo]], era gyeyatandikira siniya esooka okutuuka ku y'okuna (S1-S4). <ref>https://web.archive.org/web/20140416182653/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/576024</ref> Yasomerako ne mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] mu bibiina bye eby'awaggulu (S5-S6). <ref>http://www.observer.ug/index.php/index.php?option=com_content&view=article&id=250:richard-m-kavuma&catid=43:sizzling&Itemid=71</ref> Mu 1961, Olweny yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], essomero ly’obusawo erisinga obukadde mu Uganda ne East Africa, eryatandikibwawo mu 1924. <ref>http://www.observer.ug/index.php?%20option=com_content&view=article&id=27371:meet-the-pioneer-of-medical-studies-at-makerere-university&catid=85:education</ref> Yatikkirwa diguli esooka eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] ( [[:en:MBChB|MBChB]] ), mu 1966. Oluvannyuma, yafuna diguli eyookubiri eya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine mu Internal Medicine]] ( [[:en:MMed|MMed]] ). Eyo yagigobereza diguli eyookusatu eya [[:en:Doctor_of_Medicine|Doctor of Medicine]] (MD), nga zonna yaziggya mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] . Olweny essira yalissa ku kusoma [[:en:Medical_oncology|essomo erikwata ku by'obujjanabi bwa kookolo]]. <ref name="BioR">https://www.must.ac.ug/about-us/governance/the-chancellor/</ref> == Omulimu gwe == Charles Olweny yaweereza nga dayirekita w’ekitongole [[:en:Uganda_Cancer_Institute|kya Uganda Cancer Institute]], okuva mu 1972 okutuuka mu 1982. Mu buweereza bwe, ttiimu y’abanoonyereza ku by’obusawo mu Uganda be yakulembera be baali ekibinja ekyasooka okulaga nti [[:en:Liver_cancer|kookolo w’ekibumba]] asobola okujjanjabibwa obulungi n’eddagala ly’ekibumba nga bakozesa chemotherapy nga bakozesa eddagala lya [[:en:Doxorubicin|doxorubicin]], nga lino lye likyasinze okujjanjaba kookolo w’ekibumba n’okutuusa kati. Era baasobola okukakasa nti [[:en:Burkitt_lymphoma|obulwadde bwa Burkitt lymphoma]] busobola okuwona nga bakozesa eddagala ekipimo kya Chemotherapy ekingi era ne balaga nti bwe kityo bwe kiri ne ku [[:en:Hodgkin_disease|bulwadde bwa Hodgkin]] obw'abaana . Baawandiika ku bulwadde bwa [[:en:Kaposi_sarcoma|Kaposi sarcoma]] obusangibwa mu baana era ne bakola okugezesa ku ngeri y’okubujjanjaba. <ref>https://doi.org/10.1093%2Fjnci%2Fdjm099</ref> Mu kiseera kye kimu, Olweny yaweereza – okusooka ng’omusomesa, oluvannyuma omusomesa omukulu n’oluvannyuma nga pulofeesa w’obusawo – mu kitongole ky’obusawo obw’omunda, mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], ng’aweereza ng’akulira ekitongole, okuva mu 1979 okutuuka mu 1982. <ref name="BioR">https://www.must.ac.ug/about-us/governance/the-chancellor/</ref> Bwe yali mu Australia, mu myaka gya 1980, yaweereza nga clinical professor mu kitongole ky’eddagala n'okulongosa oba Department of Medicine & Surgery,mu [[:en:University_of_Adelaide|University of Adelaide]], esangibwa e Adelaide mu Bukiikaddyo bwa Australia. Era yaweereza nga dayirekita omukulu mu By'obujjanjabi bwa kookolo, mu pulogulaamu y'okutangira kookolo mu ddwaliro lya [[:en:Royal_Adelaide_Hospital|Royal Adelaide Hospital]] . <ref name="BioR" /> Mu myaka gya 1990, Olweny yasenguka n’agenda e Winnipeg, Manitoba, Canada, okugenda okulondebwa ng’omusawo [[:en:Oncology|w’obulwadde bwa kkansa]] mu [[:en:St._Boniface_General_Hospital_(Winnipeg)|ddwaaliro ekkulu erya St. Boniface General Hospital]], mu Winnipeg. Era yaweereza ng’omukwanaganya, wa Section of [[:en:Hematology|Hematology]] & [[:en:Oncology|Oncology]] mu CancerCare Manitoba, <ref>https://web.archive.org/web/20140416093955/http://www.cancercare.mb.ca/home/about_us/</ref> era ng’omukozi omuyambi mu [[:en:Health_Sciences_Centre_(Winnipeg)|Health Sciences Center]] e Winnipeg. Yalondebwa ku bwa Vice Chancellor wa Uganda Martyrs University mu 2006 n’ayingira ofiisi mu Gwomwenda gw’omwaka ogwo. <ref>http://www.universityworldnews.com/article.php?story=20120719135454739</ref> <ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Dr-Olweny-went-on-leave-but-never-returned-to-office/-/689844/2019912/-/6x35nw/-/index.html</ref> Professor Charles Olweny awandiise ebitabo ebisukka mu 20 n'ebiwandiiko eby'ekikugu ebisukka mu 120. <ref>https://web.archive.org/web/20120326060515/http://eastafricasymposium.org/speakers.php?id=olweny</ref> Nga 1 Ogwolubereberye 2015, Professor Olweny yawummula okuva mu kifo ky’omumyuka wa Chancellor wa Uganda Martyrs University, n’akwasa [[:en:John_Maviiri|Prof. Dr. John Chrysostom Maviiri]], eyali omumyuka wa Chancellor wa [[:en:Catholic_University_of_Eastern_Africa|Catholic University of Eastern Africa]] e Nairobi. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/662192-outgoing-umu-vc-launches-autobiography.html</ref> Olweny yatuuzibwa ku bwa Chancellor wa [[:en:Mbarara_University_of_Science_and_Technology|Mbarara University of Science and Technology]] nga 28 Ogwekkumi, 2017. <ref>https://www.independent.co.ug/prof-olweny-new-mbarara-university-chancellor/</ref> == Ebikwata ku bulamu bwe obw'obuntu == Olweny mufumbo, era alina abaana bataano abakulu. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (October 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Laba ne ==   == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.newvision.co.ug/news/664746-a-rolling-stone-an-autobiography-of-prof-olweny.html A Rolling Stone: Ebikwata ku bulamu bwa Pulofeesa Olweny] * [http://www.universityworldnews.com/article.php?story=20120719135454739 Ebikwata ku Charles Mark Lwanga Olweny] * [https://web.archive.org/web/20110720164900/http://www.fiuc.org/umu/ Omukutu gwa Yunivasite y'Abajulizi ba Uganda] * [http://www.monitor.co.ug/Magazines/ThoughtIdeas/Dr-Olweny-went-on-leave-but-never-returned-to-office/-/689844/2019912/-/pyuv2v/-/index.html Ennyonnyola Embeera Eziviirako Okuwalirizibwa Okuwang’angusibwa] * [https://web.archive.org/web/20120326060515/http://eastafricasymposium.org/speakers.php?id=olweny Ebikwata ku bulamu bwa Pulofeesa Charles Olweny mu bufunze] * [https://www.newvision.co.ug/news/1320663/rolling-stone-autobiography-prof-olweny/ Ebikwata ku bulamu bwa Pulofeesa Charles Lwanga Olweny] ftkaycpn7kd274ut8ssmbzawdzif0vd Bwesigye bwa Mwesigire 0 12296 54562 44244 2026-06-12T22:20:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54562 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bwesigye bwa Mwesigire''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omuwandiisi era omunnamateeka, omu ku baatandikawo ekitongole ekivunaanyizibwa ku by’obuwangwa ekifo ekyokukola obulungi mu Afirika (CACE), ekitongole ekikuuma enteekateeka y’ebiwandiiko eyobukulembeze bwa Afirika. . <ref name="shortstorydayafrica">{{Cite web |title=Brian Bwesigye &#124; Short Story Day Africa |url=http://shortstorydayafrica.org/authors/a-d/brian-bwesigye/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140612020353/http://shortstorydayafrica.org/authors/a-d/brian-bwesigye/ |archive-date=2014-06-12 |access-date=2014-06-17}}</ref> Ye muwandiisi w'ekitabo kya chap, "Enfumo okuva mu Nyanja", <ref name="readerscafeafrica">{{Cite web |date= |title=Fables Out of Nyanja by Brian Bwesigye – Readers Cafe Africa |url=http://readerscafeafrica.com/2012/05/fables-out-of-nyanja-by-brian-bwesigye/ |access-date=2018-06-07 |publisher=Readerscafeafrica.com}}</ref> n'ekitabo ekyogera ku kintu kimu(monograph), "Finding Foot as an International Court; Ebisuubirwa n'okusoomozebwa kwa kkooti y'obwenkanya mu buvanjuba bwa Afirika". Emirimu gye gifulumye mu bitabo ebiwandikibwa, ebikuŋŋaanyiziddwa n’eby’abayivu, omuli Chimurenga Chronic, Uganda Modern Literary Digest, Saraba magazine, Magazine empya ey'abaddugavu, AFLA Quarterly, Kalahari Review, Short Story Day Africa, The Guardian, Ensi ejja n'okuwuluguma kw'afirika, n’ebirala. <ref name="authorsinafrica">{{Cite web |last=AiA |date=2013-03-04 |title=Brian Bwesigye |url=http://authorsinafrica.com/brian-bwesigye/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20130720081042/http://authorsinafrica.com/brian-bwesigye/ |archive-date=July 20, 2013 |access-date=2018-06-07 |publisher=Authors In Africa}}</ref> <ref name="futureyoungleaders">{{Cite web |title=Brian Bwesigye - Future Young Leaders |url=http://www.futureyoungleaders.org/featured-young-leaders/brian-bwesigye/ |website=www.futureyoungleaders.org}}</ref> Muwandiisi wa bulijjo ku buloogu ezitunuulidde Afirika: ''Eno ye Afirika'' era ''Afirika mu bigambo'' . Mu 2015 yasiimibwa ekitongole kya Harry Frank Guggenheim Foundation nga omufirika omuto omukugu era n’alondebwa okuweebwa ekibiina ekimanyiddwa nga African Leadership Center Peace and Security Fellowship for African scholars mu King’s College, London. == Obulamu obw'obuto n’okusoma == Bwesigye yazaalibwa mu ddwaaliro e Kabale era yakulira e Nyanja, mu bukiikaddyo bw’ebugwanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]], okumpi n’ensalo za [[Rwanda]] . Yakula ne nnyina omusomesa, nga babeeranga mu bifo by’abakozi ku ssomero gye yasomesanga. <ref name="youthvillage">{{Cite web |date=29 October 2013 |title=Brian Bwesigye Interview |url=http://www.youthvillage.co.za/2013/10/brian-bwesigye-interview/ |publisher=}}</ref> Bwesigye alina diguli esooka eya LLB okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . Emabegako asomesezza eddembe ly'obuntu mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] ne [[Uganda Martyrs University]] n'amateeka mu Yunivasite y'e Busoga, St. Augustine International University ne [[Uganda Christian University]] . <ref name="thisisafrica">{{Cite web |title=Bwesigye bwa Mwesigire, Author at This Is Africa |url=http://thisisafrica.me/author/bwesigyebwamwesigire/ |website=This Is Africa}}</ref> Omulimu gwe ogw’abavubuka gubadde gusiimiddwa ekitongole kya Konrad Adenaur Stiftung youth policy Think Tank for Policy Alternatives, olukiiko lwa B ungereza olukola enkyukakyuka mu nsi yonna, Harambe Entrepreneur Alliance, United States Mission mu Uganda omuwabuzi w'abavubuka mu Washington, Essuula ya Uganda ey'okukyusa omulembe, ettendekero lya Mandela erisomesa enkulaakulana ne Do School Theatre Fellowship. <ref name="thedoschool">{{Cite web |title=Brian Bwesigye &#124; the DO School |url=http://thedoschool.org/people/brian-bwesigye/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131105052250/http://thedoschool.org/people/brian-bwesigye/ |archive-date=2013-11-05 |access-date=2014-06-17}}</ref> == Ebikolwa ebifulumiziddwa == === Ekitabo ekiyitibwa Monograph === * o{{Cite book |year=2010 |title=Finding foot as an international court:challenges and prospects of the East African court of justice |publisher=Lap Lambert Academic Publishing AG & Co Kg |isbn=978-3843371773}} === Essuula y'ekitabo === * Enfumo okuva mu Nyanja. Kushinda. 2012. ISBN 978-0957142008 === Emboozi ennyimpi === * "Bulaaya si nsi" mu, <cite class="citation book cs1" id="CITEREFPatrick_West_and_Om_Prakash_Dwivedi2014">(2014) (2014) nga bano.</cite> <cite class="citation book cs1" id="CITEREFPatrick_West_and_Om_Prakash_Dwivedi2014">''Ensi egenda okujja'' .</cite> <cite class="citation book cs1" id="CITEREFPatrick_West_and_Om_Prakash_Dwivedi2014">Ebyewuunyo ebitaliiko mugongo.</cite> <cite class="citation book cs1" id="CITEREFPatrick_West_and_Om_Prakash_Dwivedi2014">ISBN&nbsp;[[Special:BookSources/9780987447951|<bdi>9780987447951</bdi>]] .</cite> * "Okuyita mu mulyango gwe gumu" mu, <cite class="citation book cs1" id="CITEREFEmmanuel_Sigauke2013">(2013) (2013) nga bano.</cite> <cite class="citation book cs1" id="CITEREFEmmanuel_Sigauke2013">''Okuwuuma kwa Afrika 2013'' .</cite> <cite class="citation book cs1" id="CITEREFEmmanuel_Sigauke2013">Obudde bw'Emboozi.</cite> <cite class="citation book cs1" id="CITEREFEmmanuel_Sigauke2013">ISBN&nbsp;[[Special:BookSources/9780987008985|<bdi>9780987008985</bdi>]] .</cite> * [https://web.archive.org/web/20141016132451/http://www.kalaharireview.com/fictionpoetry/2013/8/15/less-is-more.html "Ekitono kisingako"], mu The Kalahari review 2013 * [https://web.archive.org/web/20141015163017/http://www.sarabamag.com/the-goat-that-eats-meat/ "Embuzi Erya Ennyama"], mu Saraba, 2013 * "Spoiled town boy", mu magazini ya The New black, 2012 == Ebijulizo == == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20180919184721/http://tiahbeautement.bookslive.co.za/blog/2014/06/13/ssda-guest-post-by-bwesigye-bwa-mwesigire-on-writivism/ "Bwesigye bwa Mwesigire Ku Writivism: Okutumbula Ebiwandiiko by'Abafirika eri Abafirika ku Ssemazinga".] * [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1294396/-/50507z/-/index.html "EBITABO BABASOMA: Brian Bwesigye, omuyizi wa PGDA".] * [http://munyori.com/brian-bwesigye.html "Bwesigye, omuwandiisi w'ekitabo "Enfumo okuva mu Nyanja".] * [https://web.archive.org/web/20140608053635/http://www.sarabamag.com/producing-and-consuming-african-literature-ernest-bazanye-and-the-uganda-case/ "Okufulumya n'okukozesa ebiwandiiko by'Afirika: Ernest Bazanye n'omusango gwa Uganda".] * [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=31337:observer-backed-writivism-returns&catid=85:education "Obuwandiike obuwagirwa abatunuulizi bukomawo "] * [https://web.archive.org/web/20160303215157/http://www.dailytrust.com.ng/sunday/index.php/the-arts/17682-aid-is-killing-african-literature "'Obuyambi butta ebiwandiiko bya Africa'".] c5q3uqu0if415jcykg6lfsad8a2n4zf Bruno K. 0 12306 54416 43287 2026-06-12T17:50:49Z Nambogo Catharine 6408 Nambogo Catharine moved page [[Bruno K. Omuwandiisi w’ebitabo]] to [[Bruno K.]]: Misspelled title 43287 wikitext text/x-wiki '''Bruno Kiggundu''' (yazaalibwa 21 mu gw'omusanvu 1992), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Bruno K''', muyimbi, muyimbi wa gitaala, munnakatemba era omulwanirizi w'embeera z'abantu mu Uganda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-3</ref><ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-4</ref> Yasituka n’afuna ettutumu oluvannyuma lw’okumalira mu kyokubiri mu mpaka za [[:en:Airtel|Airtel]] Trace Music Stars era oluvannyuma n’afuna ettutumu n’ennyimba ze ez’amaanyi nga Faridah, One for the Road, ne Omuwala. Bruno amanyiddwa olw'amaloboozi ge amaseeneekerevu, obukugu mu kukuba gitaala, n'okunyumya emboozi mu ngeri ey'oluyimba, ng'emirundi mingi aluŋŋamizibwa by'ayitamu k bubwe.<ref name=":0" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:0-5</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize bwe == Bruno K yazaalibwa mu gw'omusanvu 21, 1992, bazadde ba Mwami Donovan Kiggundu ne Mukyala Cissy Kasozi e [[:en:Namulonge|Namulonge]] mu Disitulikiti y’e [[:en:Wakiso_District|Wakiso]] mu Uganda. Ye mwana owookubiri mu baana basatu era ye mulenzi yekka. Yasomera Kitante Primary School ne Kazinga Parents School okusoma pulayimale nga tannayingira Seroma Christian High School n’oluvannyuma Naggalama SS okusoma [[:en:O‑Level|O-level]] ne [[:en:A-level|A-level.]] Oluvannyuma yasoma diguli eyookubiri mu by’amawulire n’empuliziganya mu [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]], olugendo lwe olw’okuyimba gye lwatandikira.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-6</ref><ref name=":0" /> == Obukugu bwe == === Ennyimba === Mu myaka gye gyonna egy’okusoma, Bruno yali yeenyigira nnyo mu kuyimba, amazina, ne katemba. Omulimu gwe ogw’okuyimba ogw’ekikugu yagutandikira mu yunivasite oluvannyuma lw’okukola bbandi ya Pearl Music ne mikwano gye bana. Oluvannyuma yazuuliddwa MC Kats bwe yali ayimba ku Centenary Park, eyamukubiriza okwegatta ku mpaka za Airtel Trace Music Stars. Bruno yamalidde mu kyakubiri mu mpaka za Uganda, nga luno lwe lwatandika olugendo lwe olw’ekikugu.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-7</ref> Mu 2015, Bruno yafulumya oluyimba lwe olwasooka olukulu olwa "Where You Been At," n'addirira ennyimba eziwerako omuli "One for the Road," "Faridah," "Omuwala," ne "Leero Mbaga."Obukugu bwe mu kukuba gitaala n'okutuusa enneewulira byamufuula ow'enjawulo mu nsiike y'okuyimba mu Uganda. Mu 2020, yakola endagaano ne kkampuni ya [[:en:Black_Market_Records|Black Market Records,]] kyokka omukago ne gukaawa olw’enkaayana z’endagaano ekyavaako olutalo lw’amateeka. <ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-8</ref><ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:2-10</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:2-10</ref> Mu 2025, kkooti enkulu mu Uganda yamuwa obukadde bwa UGX 130 ez’okuliyirira ebyonooneddwa oluvannyuma lw’okusalawo nti label eno yali etyoboola eddembe lye ery’okuwandiika n’okumuggyako ssente z’obusuulu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-11</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-12</ref> Okuva olwo yeegatta ku Source Management ng’abuulirirwa Maneja Roger, ng’aluubirira okuzzaawo n’okwongera ku mulimu gwe ogw’okuyimba. Akyagenda mu maaso n’okufulumya emiziki era alangiridde enteekateeka z’okukola EP ya Reggae n’okukolagana okupya. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-13</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-14</ref> '''Okuzannya katemba''' Mu 2023, Bruno yagaziwa mu kuzannya katemba n'akola mu muzannyo gwa ttivvi ogwa Uganda ogwa Junior Drama Club ogwakolebwa Allan Manzi ne Nisha Kalema.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-15</ref> Yalaze essuubi nti alina okutumbula abawagizi be n’okukyusakyusa ssente z’afuna ng’ayita mu kuzannya katemba.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-16</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-17</ref> == Omusono gw’ennyimba n’ebikwata ku bantu == Omuziki gwa Bruno K gugatta Afrobeat, R&B, ne soul, ng’emirundi mingi guwerekerwako acoustic guitar. Ebigambo bye bikwata ku kwagala, okumenya omutima, okunnyonnyola mu bantu, n’ebyo by’ayitamu ku bubwe. Agamba nti enzikiriza ye ey’Ekikristaayo n’okulwanagana kwe ku bubwe bye bikulu ebimuleetera okuyimba.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-18</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-19</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Bruno K Mukristaayo eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri. Yakkiriza Obukristaayo mu kiseera ekizibu mu bulamu bwe, ekyamanyisibwa okunyigirizibwa mu nneewulira oluvannyuma lw’omukwano ogwalemererwa. Bulijjo agenda mu Phaneroo Fellowship era okuwona kwe okw’omwoyo agamba nti kwava ku Mutume Grace Lubega.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-20</ref> Taata w’abaana basatu. Muwala we Briella yazaalibwa munne Racheal Nasasira eyafa kookolo w'olususu mu 2021.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-21</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-22</ref> Bruno yayolekedde okutunulwamu mu lujjudde olw’okufa kwe kyokka n’asambajja ebigambibwa nti yalagajjalirwa, n’atangaaza nti famire ye yali nnungi era nga yawadde obujjanjabi obumala.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-23</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-24</ref> Bruno abadde mulambulukufu ku ntalo ze yamala, omuli okuwona ekirwadde kya [[:en:COVID-19|COVID-19]], okukola ku mukwano ogw’okutulugunyizibwa, n’okuvvuunuka ebizibu by’emirimu. Akozesezza omukutu gwe okwogera ku ddembe ly’abasajja, okutulugunyizibwa mu nneewulira, n’obulamu bw’obwongo.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-25</ref><ref name=":0" /> == Obuzirakisa == Mu 2021, Bruno K yafuna okufaayo olw’okuwagira abalenzi abato babiri abaali baswaziddwa mu lujjudde ku ttivvi y’eggwanga olw’okuwunya omubiri mu kiseera ky’okulaga ebitone. Yabalondoola, n’abawa obuwagizi, era ne yeeyama okubeera omubuulirizi mu bulamu bwabwe.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-26</ref> == Enkaayana eziriwo == Bruno yabadde mu nkaayana mu lujjudde n’omusuubuzi Jalia Nassolo ow’omu Amerika olw’okusubwa vidiyo y’omuziki. Yagambye nti empuliziganya embi n’okulwawo okutambuza ebintu, ate ye n’alumiriza nti yeeyisa mu ngeri etali ya kikugu. Ensonga eno yaleese okukubaganya ebirowoozo ku nkolagana y’abayimbi ne bakasitoma.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-27</ref> Era yayolekagana n’okusika omuguwa ne [[:en:Black_Market_Records|Black Market Records]] ku ndagaano ezitali za bwenkanya, okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika, n’okuggyawo YouTube. Yawangula ensala za kkooti eziwera ng’akakasa eddembe lye ery’obwannannyini ku muziki gwe.<ref name=":1" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-28</ref> == Discography == Ekimu kya Luguudo Faridah Omuwala Leero Mbaga Ntaawa Nkooye Okulowoza Ffena Ebiro Bya Omukwano Akaboozi Wanokiriza.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-29</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-30</ref> == Engule == HiPipo Music Awards (Omuyimbi Asunsuddwa & Omuyimbi Amanyiddwa).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-31</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-32</ref> Ensala ya kkooti y’obuyinza bw’okuwandiika – Yaweebwa obukadde bwa UGX 130 olw’okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika (2025).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:1-9</ref><ref name=":2" /> == Ebikolwa ebikwatagana nabyo == Kabuye SSemboga Nina Roz [[John Blaq]] A Pass Don MC [[Eddy Kenzo]] [[Spice Diana]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] kwxpzrz42c6fp3z25b14bmg8h7lpfrq 54425 54416 2026-06-12T18:03:19Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54425 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruno Kiggundu''' (yazaalibwa 21 mu gw'omusanvu 1992), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Bruno K''', muyimbi, muyimbi wa gitaala, munnakatemba era omulwanirizi w'embeera z'abantu mu Uganda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-3</ref><ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-4</ref> Yasituka n’afuna ettutumu oluvannyuma lw’okumalira mu kyokubiri mu mpaka za [[:en:Airtel|Airtel]] Trace Music Stars era oluvannyuma n’afuna ettutumu n’ennyimba ze ez’amaanyi nga Faridah, One for the Road, ne Omuwala. Bruno amanyiddwa olw'amaloboozi ge amaseeneekerevu, obukugu mu kukuba gitaala, n'okunyumya emboozi mu ngeri ey'oluyimba, ng'emirundi mingi aluŋŋamizibwa by'ayitamu k bubwe.<ref name=":0" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:0-5</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize bwe == Bruno K yazaalibwa mu gw'omusanvu 21, 1992, bazadde ba Mwami Donovan Kiggundu ne Mukyala Cissy Kasozi e [[:en:Namulonge|Namulonge]] mu Disitulikiti y’e [[:en:Wakiso_District|Wakiso]] mu Uganda. Ye mwana owookubiri mu baana basatu era ye mulenzi yekka. Yasomera Kitante Primary School ne Kazinga Parents School okusoma pulayimale nga tannayingira Seroma Christian High School n’oluvannyuma Naggalama SS okusoma [[:en:O‑Level|O-level]] ne [[:en:A-level|A-level.]] Oluvannyuma yasoma diguli eyookubiri mu by’amawulire n’empuliziganya mu [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]], olugendo lwe olw’okuyimba gye lwatandikira.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-6</ref><ref name=":0" /> == Obukugu bwe == === Ennyimba === Mu myaka gye gyonna egy’okusoma, Bruno yali yeenyigira nnyo mu kuyimba, amazina, ne katemba. Omulimu gwe ogw’okuyimba ogw’ekikugu yagutandikira mu yunivasite oluvannyuma lw’okukola bbandi ya Pearl Music ne mikwano gye bana. Oluvannyuma yazuuliddwa MC Kats bwe yali ayimba ku Centenary Park, eyamukubiriza okwegatta ku mpaka za Airtel Trace Music Stars. Bruno yamalidde mu kyakubiri mu mpaka za Uganda, nga luno lwe lwatandika olugendo lwe olw’ekikugu.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-7</ref> Mu 2015, Bruno yafulumya oluyimba lwe olwasooka olukulu olwa "Where You Been At," n'addirira ennyimba eziwerako omuli "One for the Road," "Faridah," "Omuwala," ne "Leero Mbaga."Obukugu bwe mu kukuba gitaala n'okutuusa enneewulira byamufuula ow'enjawulo mu nsiike y'okuyimba mu Uganda. Mu 2020, yakola endagaano ne kkampuni ya [[:en:Black_Market_Records|Black Market Records,]] kyokka omukago ne gukaawa olw’enkaayana z’endagaano ekyavaako olutalo lw’amateeka. <ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-8</ref><ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:2-10</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:2-10</ref> Mu 2025, kkooti enkulu mu Uganda yamuwa obukadde bwa UGX 130 ez’okuliyirira ebyonooneddwa oluvannyuma lw’okusalawo nti label eno yali etyoboola eddembe lye ery’okuwandiika n’okumuggyako ssente z’obusuulu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-11</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-12</ref> Okuva olwo yeegatta ku Source Management ng’abuulirirwa Maneja Roger, ng’aluubirira okuzzaawo n’okwongera ku mulimu gwe ogw’okuyimba. Akyagenda mu maaso n’okufulumya emiziki era alangiridde enteekateeka z’okukola EP ya Reggae n’okukolagana okupya. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-13</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-14</ref> '''Okuzannya katemba''' Mu 2023, Bruno yagaziwa mu kuzannya katemba n'akola mu muzannyo gwa ttivvi ogwa Uganda ogwa Junior Drama Club ogwakolebwa Allan Manzi ne Nisha Kalema.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-15</ref> Yalaze essuubi nti alina okutumbula abawagizi be n’okukyusakyusa ssente z’afuna ng’ayita mu kuzannya katemba.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-16</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-17</ref> == Omusono gw’ennyimba n’ebikwata ku bantu == Omuziki gwa Bruno K gugatta Afrobeat, R&B, ne soul, ng’emirundi mingi guwerekerwako acoustic guitar. Ebigambo bye bikwata ku kwagala, okumenya omutima, okunnyonnyola mu bantu, n’ebyo by’ayitamu ku bubwe. Agamba nti enzikiriza ye ey’Ekikristaayo n’okulwanagana kwe ku bubwe bye bikulu ebimuleetera okuyimba.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-18</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-19</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Bruno K Mukristaayo eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri. Yakkiriza Obukristaayo mu kiseera ekizibu mu bulamu bwe, ekyamanyisibwa okunyigirizibwa mu nneewulira oluvannyuma lw’omukwano ogwalemererwa. Bulijjo agenda mu Phaneroo Fellowship era okuwona kwe okw’omwoyo agamba nti kwava ku Mutume Grace Lubega.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-20</ref> Taata w’abaana basatu. Muwala we Briella yazaalibwa munne Racheal Nasasira eyafa kookolo w'olususu mu 2021.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-21</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-22</ref> Bruno yayolekedde okutunulwamu mu lujjudde olw’okufa kwe kyokka n’asambajja ebigambibwa nti yalagajjalirwa, n’atangaaza nti famire ye yali nnungi era nga yawadde obujjanjabi obumala.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-23</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-24</ref> Bruno abadde mulambulukufu ku ntalo ze yamala, omuli okuwona ekirwadde kya [[:en:COVID-19|COVID-19]], okukola ku mukwano ogw’okutulugunyizibwa, n’okuvvuunuka ebizibu by’emirimu. Akozesezza omukutu gwe okwogera ku ddembe ly’abasajja, okutulugunyizibwa mu nneewulira, n’obulamu bw’obwongo.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-25</ref><ref name=":0" /> == Obuzirakisa == Mu 2021, Bruno K yafuna okufaayo olw’okuwagira abalenzi abato babiri abaali baswaziddwa mu lujjudde ku ttivvi y’eggwanga olw’okuwunya omubiri mu kiseera ky’okulaga ebitone. Yabalondoola, n’abawa obuwagizi, era ne yeeyama okubeera omubuulirizi mu bulamu bwabwe.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-26</ref> == Enkaayana eziriwo == Bruno yabadde mu nkaayana mu lujjudde n’omusuubuzi Jalia Nassolo ow’omu Amerika olw’okusubwa vidiyo y’omuziki. Yagambye nti empuliziganya embi n’okulwawo okutambuza ebintu, ate ye n’alumiriza nti yeeyisa mu ngeri etali ya kikugu. Ensonga eno yaleese okukubaganya ebirowoozo ku nkolagana y’abayimbi ne bakasitoma.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-27</ref> Era yayolekagana n’okusika omuguwa ne [[:en:Black_Market_Records|Black Market Records]] ku ndagaano ezitali za bwenkanya, okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika, n’okuggyawo YouTube. Yawangula ensala za kkooti eziwera ng’akakasa eddembe lye ery’obwannannyini ku muziki gwe.<ref name=":1" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-28</ref> == Discography == Ekimu kya Luguudo Faridah Omuwala Leero Mbaga Ntaawa Nkooye Okulowoza Ffena Ebiro Bya Omukwano Akaboozi Wanokiriza.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-29</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-30</ref> == Engule == HiPipo Music Awards (Omuyimbi Asunsuddwa & Omuyimbi Amanyiddwa).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-31</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-32</ref> Ensala ya kkooti y’obuyinza bw’okuwandiika – Yaweebwa obukadde bwa UGX 130 olw’okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika (2025).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:1-9</ref><ref name=":2" /> == Ebikolwa ebikwatagana nabyo == Kabuye SSemboga Nina Roz [[John Blaq]] A Pass Don MC [[Eddy Kenzo]] [[Spice Diana]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 5yheu5ip8jjm70gijigamuqok9fu202 Bunyaga Bruno 0 12337 54513 43420 2026-06-12T21:52:12Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54513 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruno Bunyaga''' aka Magoolo, Enyabu (yazaalibwa 27 Ogwokussatu 2004) [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] Munayuganda era ng'azannyira kiraabu ya [[Uganda Revenue Authority SC|Uganda Revenue Authority FC]] ng'omuteebi mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2022-11-18 |title=KNOW YOUR STARS: Footballer Bruno Bunyaga credits parents’ encouragement for his career |url=https://kawowo.com/2022/11/18/know-your-stars-footballer-bruno-bunyaga-credits-parents-encouragement-for-his-career/ |access-date=2025-09-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize bwe == Bunyaga yazaalibwa Mawokota mu [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]] mu mu maka gw'omwami n'omukyala Moses Kawadwa ne Sarah Babirye. Yatandika okussoma kussomero lya Busega Primary School (P1-P7). Yeegatta ku Mackaay Memorial College, Nateete (S1-S5) n’amaliriza A-Level ku ssomero lya Rines SS, Namuseera. Bunyaga yeegatta ku St Lawrence yunivasite okusoma Bachelors degree in Business Administration. <ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2022-11-18 |title=KNOW YOUR STARS: Footballer Bruno Bunyaga credits parents’ encouragement for his career |url=https://kawowo.com/2022/11/18/know-your-stars-footballer-bruno-bunyaga-credits-parents-encouragement-for-his-career/ |access-date=2025-09-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (18 November 2022). [https://kawowo.com/2022/11/18/know-your-stars-footballer-bruno-bunyaga-credits-parents-encouragement-for-his-career/ "KNOW YOUR STARS: Footballer Bruno Bunyaga credits parents' encouragement for his career"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 September</span> 2025</span>.</cite></ref> == Olugendo lw'omupiira == Bruno Bunyaga yatandika okuzanya omupiira mu Life Internal Academy– Nateete, Arrows soccer Academy – [[:en:Lungujja|Lungujja]] ne Devine sports Academy ng’aluŋŋamizibwa Yasin Muyimba (Eyali omuzannyi wa Police FC). <ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2022-11-18 |title=KNOW YOUR STARS: Footballer Bruno Bunyaga credits parents’ encouragement for his career |url=https://kawowo.com/2022/11/18/know-your-stars-footballer-bruno-bunyaga-credits-parents-encouragement-for-his-career/ |access-date=2025-09-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (18 November 2022). [https://kawowo.com/2022/11/18/know-your-stars-footballer-bruno-bunyaga-credits-parents-encouragement-for-his-career/ "KNOW YOUR STARS: Footballer Bruno Bunyaga credits parents' encouragement for his career"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 September</span> 2025</span>.</cite></ref> Olwo n’azannya mu kibinja eky’okuna n’ekyokusatu mu Sparta 09, ekisaawe kya Dreams, Impala hill ne Bushenyi Veterans. <ref name=":1">{{Cite web |title=Bruno Bunyaga signs for the tax collectors – Sports Bee Uganda |url=https://sports-bee.com/2022/12/31/bruno-bunyaga-signs-for-the-tax-collectors/ |access-date=2025-09-06 |language=en-US}}</ref> Mu 2023, yeegatta ku URA Football Club okuva mu Bushenyi Veterans. <ref>{{Cite web |date=2023-01-11 |title=University Football League star Bunyaga joins URA FC |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/01/11/university-football-league-star-bunyaga-joins-ura-fc/ |access-date=2025-09-06 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Mu mpaka [[:en:Buganda_Masaza_Cup|za Buganda Masaza Cup]], yatandika ne [[Buvuma Island|Buvuma]] mu 2020 n’azannyira [[Buddu]] mu 2021 ne 2022 era nd naye yali muzannyi wa [[:en:St._Lawrence_University_(Uganda)|St. Lawrence University.]] <ref name=":1" /> <ref name=":2">{{Cite web |date=2022-10-04 |title=Fortebet Real Star Monthly Awards: September Bows To Bunyaga Like Kampala University Did in UFL {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/fortebet-real-star-monthly-awards-september-bows-to-bunyaga-as-kampala-university-did-in-ufl/ |access-date=2025-09-06 |language=en-US}}</ref> == Ebituukiddwaako n’ebirabo == Omuwanguzi w'ekikopo kya Masaza (2021). <ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2022-03-05 |title=Buddu are 2021 Masaza Cup Champions |url=https://chimpreports.com/buddu-are-2021-masaza-cup-champions/ |access-date=2025-09-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Omuteebi eyasinga okuteeba goolo enyingi (goolo 12 ''')''' mu liigi y'omupiira gwa yunivasite (UFL) 2022. <ref>{{Cite web |date=2022-11-14 |title=Uganda Martyrs sacrifice St. Lawrence for second UFL title |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-martyrs-sacrifice-st-lawrence-for-second-ufl-title-4019946 |access-date=2025-09-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Omuzannyi w'omwezi gw'omwenda 2022 mu mpaka za Fortebet Real Star Monthly Awards. <ref name=":2">{{Cite web |date=2022-10-04 |title=Fortebet Real Star Monthly Awards: September Bows To Bunyaga Like Kampala University Did in UFL {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/fortebet-real-star-monthly-awards-september-bows-to-bunyaga-as-kampala-university-did-in-ufl/ |access-date=2025-09-06 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/fortebet-real-star-monthly-awards-september-bows-to-bunyaga-as-kampala-university-did-in-ufl/ "Fortebet Real Star Monthly Awards: September Bows To Bunyaga Like Kampala University Did in UFL | Voice of Bugerere"]. 4 October 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 September</span> 2025</span>.</cite></ref> Omuteebi eyasinga okuteeba goolo enyingi Masaza cup 2022(goolo 6). <ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2022-11-18 |title=KNOW YOUR STARS: Footballer Bruno Bunyaga credits parents’ encouragement for his career |url=https://kawowo.com/2022/11/18/know-your-stars-footballer-bruno-bunyaga-credits-parents-encouragement-for-his-career/ |access-date=2025-09-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2022">Isabirye, David (18 November 2022). [https://kawowo.com/2022/11/18/know-your-stars-footballer-bruno-bunyaga-credits-parents-encouragement-for-his-career/ "KNOW YOUR STARS: Footballer Bruno Bunyaga credits parents' encouragement for his career"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 September</span> 2025</span>.</cite></ref> == Laba ne == [[Denis Onyango]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 79zcya1h13qo6j2j0ads72fxxadre0l Charles Oluka 0 12351 54690 43816 2026-06-13T10:09:23Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54690 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Oluka''' (yafa nga 29 gw'oluberebere 2025) yali muserikale ku ddaala lya [[:en:Brigadier_general|Brigadier general]]<ref>{{Cite web |date=1 February 2024 |title=Museveni promotes ISO boss Charles Oluka, 395 others |url=https://observer.ug/news/headlines/80438-museveni-promotes-iso-boss-charles-oluka-395-others |website=[[observer.ug]]}}</ref> mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF). Yali [[:en:Director_General|Dayirekita]] w’ekitongole [[:en:Internal_Security_Organisation|ky’ebyokwerinda munda mu ggwanga]], okuva nga 8 Ogwekkumi 2020 okutuusa lwe yafa nga 29 ogwoluberebere 2025.<ref name="1R">{{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=29 January 2025 |title=Uganda's ISO Director Brig Gen Charles Oluka dead |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/01/29/ugandas-iso-chief-gen-charles-oluka-dead/ |access-date=29 January 2025 |website=Daily Express |archive-date=29 January 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250129211418/https://dailyexpress.co.ug/2025/01/29/ugandas-iso-chief-gen-charles-oluka-dead/ |url-status=dead }}</ref> Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga Dayirekita w’obuweereza obw’ekikugu mu kitongole kino ekikessi okutuusa mu 2018.<ref name="2R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira and Andrew Bagala |date=9 October 2020 |title=Why Museveni sacked ISO boss Kaka, deputy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/why-museveni-sacked-iso-boss-kaka-deputy-2461352 |access-date=10 October 2020}}</ref> == Omulimu gwe mu magye. == Nga 8 ogwekkumi 2020, omukulembeze w'eggwanga [[Yoweri Museveni]] yamulonda nga Dayirekita omukulu ow’ekitongole ekivunaanyizibwa ku by’okwerinda munda mu ggwanga.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |date=9 October 2020 |title=Museveni appoints new ISO boss to replace Col.Kaka |url=https://nilepost.co.ug/news/87566/museveni-appoints-new-iso-boss-to-replace-col-kaka |access-date=25 May 2024 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:Kaka_Bagyenda|Colonel Kaka Bagyenda]], nga bali wamu n’omumyuka we Don Mugimba, ne bawummuzibwa ku bifo byabwe. ISO wansi wa Brig Gen Oluka era yali wankizo nnyo mu kukwata abamenyi b’amateeka abeenyigira mu bulumbaganyi bw’amasasi obwali mu kibuga Masaka ekinene ekyaleka abantu kumpi 30 nga battibwa wakati w'ogwomusaavu n'ogwomwenda 2021. Bulijjo yabeerangawo mu lutuula olwe byokwerinda buli lwe wabangawo ekikolwa ky’obumenyi bw’amateeka ekyetaaga okufuba awamu. Omumyuka wa Oluka ye Taban Amin, omu ku batabani b’eyali pulezidenti wa Uganda [[Idi Amin]].<ref name="1R"/><ref name="3R">{{Cite web |last= |date=10 October 2020 |title=Ex-President Idi Amin's Son Taban Named Deputy ISO Boss |url=https://businessfocus.co.ug/ex-president-idi-amins-son-taban-named-deputy-iso-boss/ |access-date=10 October 2020 |publisher=Business Focus Uganda}}</ref> == Okufa kwe. == Oluka yafiira mu [[Kampala]] nga 29 ogwoluberebere 2025.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2025/01/breaking-iso-director-general-brig-gen-charles-oluka-dies.html ISO Director General Brig Gen Charles Oluka Dead]</ref> == Nebino bikulu. == * [[:en:Elly_Kayanja|Elly Kayanja]] * [[Jim Muhwezi]] * [[Henry Tumukunde]] == Ensengeka y’okusikira. == {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Kaka Bagyenda]]<br><small>As Director General [[Internal Security Organisation]]</small>|dates=2017 - 2020}} {{s-ttl|title=Director General [[Internal Security Organisation]]|years=2020–2025}} {{s-aft|after=[[Incumbent]]<br/><small>As Director General [[Internal Security Organisation]]</small>}} {{end}} == Ebijuliziddwa. == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipedia. == * [http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1329970/iso-helping-police-track-killers-muslim-sheikhs ISO eyamba Poliisi okulondoola abatemu ba Maseeka Abasiraamu] * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/iso-to-kaka-operatives-return-guns-2463506 ISO eri abakozi b'e Kaka: Okuzzaayo emmundu] Okuva nga 12 October 2020. * [https://web.archive.org/web/20250129211418/https://dailyexpress.co.ug/2025/01/29/ugandas-iso-chief-gen-charles-oluka-dead/ Dayirekita wa ISO mu Uganda Brig Gen Charles Oluka afudde]  b7uet8b6rlzqijqc38s9p58w4v3hrzd Charles Kagimu 0 12362 54679 43483 2026-06-13T10:04:50Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54679 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Kagimu''' (yazaalibwa 15 Ogwomwenda 1998) Munnayuganda Omuvuzi w'e ggaali omukugu [[:en:Road_bicycle_racing|ku nguudo]] z'ettaka [[:en:Gravel_cycling|n'amayinja]] . Mu 2023, yawangula empaka z’okugezesebwa mu mpaka za [[:en:African_Road_Championships|African Road Championships]] . <ref>{{Cite web |last=Isabirye, David |date=9 February 2023 |title=Charles Kagimu: Ugandan cyclist powers to 2023 ITT African Gold Elite Category |url=https://kawowo.com/2023/02/09/charles-kagimu-ugandan-cyclist-powers-to-2023-itt-african-gold-elite-category/ |access-date=6 August 2023 |website=[[Kawowo Sports]]}}</ref> Yalondebwa okuvuganya mu [[:en:2023_UCI_Road_World_Championships_–_Men's_road_race|mpaka z'okuluguudo]] mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2023_UCI_Road_World_Championships|UCI Road World Championships eza 2023]], kyokka teyamalako. <ref>{{Cite web |title=Road Race Men's Elite 2023 Start List |url=https://www.procyclingstats.com/race/world-championship/2023/startlist |access-date=6 August 2023 |website=ProcyclingStats}}</ref> Ono era yavuganya mu [[:en:Cycling_at_the_2024_Summer_Olympics_–_Men's_individual_road_race|mpaka z'okuluguudo]] mu [[:en:2024_Summer_Olympics|mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 2024]] . == Ebikulu ebivuddemu == === Oluguudo ===   30pehgo6mfn5hdgt459fcezsji1smhs Charlie de Souza 0 12373 54698 43650 2026-06-13T10:12:35Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54698 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles de Souza''' ng'olunaku lwe yazaalibwa terumanyikiddwa, yali muzannyi [[:en:Ugandan_people|Munnayuganda]] omuzannyi wa [[:en:Cricket|cricket]] ku ddaala erisooka . Mutabani wa Deoniz de Souza, yazaalibwa mu [[:en:Uganda_Protectorate|Matwaale ga Uganda]]. Omuzannyi wa cricket wa Uganda okuva mu 1952 era nga atwalibwa okubeera omuzannyi wa Uganda asinga [[:en:All-rounder|eyazannya nga buli kifo]] mu kiseera ekyo, <ref name="BIO">{{Cite web |last=Noronha |first=John |title=The Ugandan Cricket Legacy |url=https://issuu.com/skipfernandes/docs/stars_next_door_book/s/11653629 |access-date=2022-01-31 |publisher=www.issuu.com |archive-date=2025-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250120205658/https://issuu.com/skipfernandes/docs/stars_next_door_book/s/11653629 |url-status=dead }}</ref> yalabikako mu nzannya za [[:en:First-class_cricket|cricket ezisooka]] mu mpaka za [[:en:East_Africa_cricket_team|East African Invitation XI]] nga battunka ne [[:en:Marylebone_Cricket_Club|Marylebone Cricket Club]] eyali etalaaga mu [[Ekisaawe kya Lugogo Stadium|Kampala]] mu Gwekuminoogumu mu 1963. <ref>{{Cite web |title=First-Class Matches played by Charlie de Souza |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/26/26651/First-Class_Matches.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> Yakuba emirundi ebiri mu muzannyo okuva mu [[:en:Batting_order_(cricket)#Lower_order_or_tail|mutendera ogwa wansi]], yagobwa [[:en:David_Larter|David Larter]] [[:en:Duck_(cricket)|olw'obutateeba]] mu mpaka mu muzannyo Gw'amawanga G'omu Buvanjuba bwa Afrika ogusooka, bwe yali mu luzannya olwokubiri yagobwa [[:en:Jeff_Jones_(cricketer,_born_1941)|Jeff Jones]] olw'okuduka emirundi 22 . Ng'alina omupiira, yakwata akapiira akaali kakubiddwa [[:en:Tom_Cartwright|Tom Cartwright]] okumaliriza n'emiwendo gy'omupiira egya 1 ku 75. <ref>{{Cite web |title=East African Invitation XI v Marylebone Cricket Club, 1963/64 |url=https://cricketarchive.com/Archive/Scorecards/26/26461.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> Yazannyira [[:en:Uganda_national_cricket_team|Uganda]] emipiira emitonotono okuva mu 1953 okutuuka mu 1970, <ref>{{Cite web |title=Teams Charlie de Souza played for |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/26/26651/all_teams.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> nga ye kapiteeni wa ttiimu eno mu muzannyo ogwaali gusembayo ne [[:en:Zambia_national_cricket_team|Zambia]]. <ref>{{Cite web |title=Uganda v Zambia, 1971 |url=https://cricketarchive.com/Archive/Scorecards/151/151536.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> Mu 1972,yali era ayitiddwa ku ttiimu ya Uganda ku mizannyo gy'omutendera gw'ensi yonna, naye engeri gyeyali [[:en:Indians_in_Uganda|Omunayuganda eyalina Omusingi gwa semazinga wa Asia]] [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|yamugoba okuva mu Uganda]] mu mwaka gwegumu era okuva olwo teyaddamu kukiikirira Uganda[[Abayindi mu Uganda|​]] <ref name="BIO" /> == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Idi_Amin|Charlie de Souza ku ESPNcricinfo]] tfzws41q91b1x0vesntstn5naricdil Christine Akullo 0 12410 54722 43832 2026-06-13T10:26:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54722 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Akullo''' (yazaalibwa 23 Omwezi ogwomukaaga 1990) [[munnayuganda]] omuddusi w'embiro z'abaliko oblemu ng'avuganyiza mu nsengeka ya T13 . Akullo yawangulira Uganda zaabu mu misinde gya mmita 100 egy'ensengeka ya T13 mu mizannyo gya All Africa Games egyali mu Maputo Mozambique mu 2011 kw’ossa ne All Africa Games eza 2015 . <ref name=":2">{{Cite web |title=Knee injury fails to dash Akullo's London dream |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/Knee-injury-fails-to-dash-Akullo-s-London-dream/689854-1459006-fx6rsb/index.html |access-date=2020-08-26 |website=Daily Monitor}}</ref> N'era yeeyakwatira Uganda bendera mu mizannyo gya [[olympics w'abaliko obulemu ow'ebiseera by'omusana]] (Summer Paralympics) mu London . <ref name=":0">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=17 September 2015 |title=Akullo wins gold for Uganda at African Games |url=https://www.newvision.co.ug/news/1409546/akullo-wins-gold-uganda-african-games |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200630005433/https://www.newvision.co.ug/news/1409546/akullo-wins-gold-uganda-african-games |archive-date=2020-06-30 |access-date=2020-08-26 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Akullo yazaalibwa mu [[Aboke]], mu [[Soroti (disitulikit)|disitulikiti y’e Soroti]], [[Yuganda|Uganda]] eri bazadde be Joseph Ayom ne Jennet Rose Agiro. Oluvannyuma lw’okukwatibwa [[omusujja gw'ensiri]] mu 1998, yazibamu ku maaso. <ref name=":1">{{Cite web |title=Christine Akullo – Athletics {{!}} Paralympic Athlete Profile |url=https://www.paralympic.org/christine-akullo |access-date=2020-08-26 |website=International Paralympic Committee}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=17 September 2015 |title=Akullo wins gold for Uganda at African Games |url=https://www.newvision.co.ug/news/1409546/akullo-wins-gold-uganda-african-games |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200630005433/https://www.newvision.co.ug/news/1409546/akullo-wins-gold-uganda-african-games |archive-date=2020-06-30 |access-date=2020-08-26 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Wakati wa 1996 ne 2004, yafuna obuyigirize bwe obw'omutendera gwa wansi ku ssomero lya pulayimale erya Namatala Primary School mu [[Mbale (disitulikit)|disitulikiti y’e Mbale]] . Oluvannyuma yeegatta ku ssomero lya ba muzibe erya St Francis Madera School for the Blind mu Soroti mu 2006 n'amaliriza emisomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga ( A-Level ) mu 2011. <ref name=":3">{{Cite web |title=Para-athletes in Addis Ababa for coaching course |url=https://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/Para-athletes-Addis-Ababa-coaching-course/690266-4776278-6r7gqmz/index.html |access-date=2020-08-26 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Knee injury fails to dash Akullo's London dream |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/Knee-injury-fails-to-dash-Akullo-s-London-dream/689854-1459006-fx6rsb/index.html |access-date=2020-08-26 |website=Daily Monitor}}</ref> Wano awaka , yaweererwa kitongole kya [[Child Fund International]] era kyategeebwa nti yali agenda kwegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu Mwezi ogwomwenda 2012 okusoma ddiguli ye esooka mu [[ssaayansi w'ebyemizannyo]] (Sports Science). <ref name=":2" /> Omwaka 2015 wegwatuukira , Akullo yali abeera mu ggombolola y'e Morungatuny [[Amuria (disitulikit)|disitulikiti y'e Amuria]] . == Omuzannyo ogw'emisinde / ogw'embiro == Yeegatta ku ttiimu y’eggwanga mu 2007 wadde ng’ensonda endala zigamba nti yatandika omuzannyo gw'emisinde / ogw'embiro z'abaliko obulemu mu 2010 ng’ali mu [[Soroti]] . <ref name=":1">{{Cite web |title=Christine Akullo – Athletics {{!}} Paralympic Athlete Profile |url=https://www.paralympic.org/christine-akullo |access-date=2020-08-26 |website=International Paralympic Committee}}</ref> Yeetaba mu mpaka za disitulikiti eza babinywera eziwerako mwe yavuganya mu mmita kikumi (100) ebikumi ebiri (200) n'ebikumi ebina (400). <ref name=":2">{{Cite web |title=Knee injury fails to dash Akullo's London dream |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/Knee-injury-fails-to-dash-Akullo-s-London-dream/689854-1459006-fx6rsb/index.html |access-date=2020-08-26 |website=Daily Monitor}}</ref> Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa [[Daily Monitor]] , emisinde gye egy’ensi yonna egyasooka gyali mu 2010 mu mpaka za Great Lakes e [[Nairobi]] , [[Kenya]], gye yawangula zaabu mu mmita ekikumi (100 metres), mmita ebikumi ebibiri (200 metres) , ne mmita ebikumi ebina (400 metres) . <ref name=":2">{{Cite web |title=Knee injury fails to dash Akullo's London dream |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/Knee-injury-fails-to-dash-Akullo-s-London-dream/689854-1459006-fx6rsb/index.html |access-date=2020-08-26 |website=Daily Monitor}}</ref> Ekyo yakigobereza n'omudaali gwa zaabu mu mpaka z'abakazi ez'ensengeka ya T13 eza mmita ekikumi (100 metres) ez'akamalirizo mu mizannyo gy'Afirika egyategekebwa mu Maputo Mozambique Mu 2015, Akullo yaddukira obutikitiki / sikonda 13.34 okuwangula omudaali gwa zaabu omulala mu mpaka z'akamalirizo ez’abakazi ez'ensengeka ya T13 100m mu mizannyo gy'Afirika egyategekebwa mu Brazzaville. <ref name=":0">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=17 September 2015 |title=Akullo wins gold for Uganda at African Games |url=https://www.newvision.co.ug/news/1409546/akullo-wins-gold-uganda-african-games |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200630005433/https://www.newvision.co.ug/news/1409546/akullo-wins-gold-uganda-african-games |archive-date=2020-06-30 |access-date=2020-08-26 |website=www.newvision.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFVision_Reporter2015">Vision Reporter (17 September 2015). [https://web.archive.org/web/20200630005433/https://www.newvision.co.ug/news/1409546/akullo-wins-gold-uganda-african-games "Akullo wins gold for Uganda at African Games"]. ''www.newvision.co.ug''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/news/1409546/akullo-wins-gold-uganda-african-games the original] on 2020-06-30<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-08-26</span></span>.</cite></ref> Oluvannyuma mu 2017, yayingira n'avuganya mu nsengeka za T13, F13 100 ne 400m mu mpaka z'ensi yonna ez'emisinde / embiro z'abaliko obulemu mu London. <ref>{{Cite web |date=2017-07-16 |title=Uganda's Emong wins historic World Para Athletics gold |url=https://www.independent.co.ug/ugandas-emong-wins-historic-world-para-athletics-gold/ |access-date=2020-08-26 |website=The Independent Uganda}}</ref> Oluvannyuma Akullo yakiikirira Uganda mu mpaka za 2019 ez'ensi yonna ez'abaliko obulemu mu Dubai mu mwezi ogwekkuminoogumu ogw'omwaka ogwo mweyamaliriza mu kifo ekyokutaano mu mbiro ezomulundi ogwokubiri eza T13 100m mu mpaka ezikulembera ez'akamalirizo nekiyimiriza okuyitamu kwe. <ref>{{Cite web |title=Year ender- Para-sport: Mubajje, Kukundakwe shone, Emong fell |url=https://www.monitor.co.ug/Sports/Athletics/Mubajje--Kukundakwe-shone--Emong-fell/690274-5396698-sj18yi/index.html |access-date=2020-08-26 |website=Daily Monitor}}</ref> == Laba ne == * [[Omuzannyo ogw'emisinde / ogwembiro mu mizannyo gya Afirika yonna egya 2011]] * [[Omuzannyo ogw'emisinde / ogwembiro mu mizannyo gya Afirika yonna egya 2015]] == Ebijuliziddwa == # {{Cite web |title=Knee injury fails to dash Akullo's London dream |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/Knee-injury-fails-to-dash-Akullo-s-London-dream/689854-1459006-fx6rsb/index.html |access-date=2020-08-26 |website=Daily Monitor}} # {{Cite web |last=Vision Reporter |date=17 September 2015 |title=Akullo wins gold for Uganda at African Games |url=https://www.newvision.co.ug/news/1409546/akullo-wins-gold-uganda-african-games |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200630005433/https://www.newvision.co.ug/news/1409546/akullo-wins-gold-uganda-african-games |archive-date=2020-06-30 |access-date=2020-08-26 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |title=Christine Akullo – Athletics {{!}} Paralympic Athlete Profile |url=https://www.paralympic.org/christine-akullo |access-date=2020-08-26 |website=International Paralympic Committee}} # {{Cite web |title=Para-athletes in Addis Ababa for coaching course |url=https://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/Para-athletes-Addis-Ababa-coaching-course/690266-4776278-6r7gqmz/index.html |access-date=2020-08-26 |website=Daily Monitor}} # {{Cite web |last=Esiku |first=Gabriel |date=5 September 2014 |title=Gold medallist wants another chance |url=https://www.newvision.co.ug/news/1308955/gold-medallist-chance |archive-url= |archive-date= |access-date=2020-08-26 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |last=Katende |first=Norman |date=14 September 2011 |title=3 Gold |url=https://www.newvision.co.ug/news/1005326/it-eur-gold |archive-url= |archive-date= |access-date=2020-08-26 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |date=2017-07-16 |title=Uganda's Emong wins historic World Para Athletics gold |url=https://www.independent.co.ug/ugandas-emong-wins-historic-world-para-athletics-gold/ |access-date=2020-08-26 |website=The Independent Uganda}} # {{Cite web |title=Year ender- Para-sport: Mubajje, Kukundakwe shone, Emong fell |url=https://www.monitor.co.ug/Sports/Athletics/Mubajje--Kukundakwe-shone--Emong-fell/690274-5396698-sj18yi/index.html |access-date=2020-08-26 |website=Daily Monitor}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * Christine Akullo at the International Paralympic Committee * [https://ugandaparalympic.org/ Uganda Paralympic Committee] {{DEFAULTSORT:Akullo, Christine}} r8s0dgq5i4z8txeb41mcvw6kv5b1jiu East African Breweries 0 12443 54806 44060 2026-06-13T11:33:46Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54806 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''East African Breweries Limited''', emanyiddwa ennyo nga '''EABL''', [[:en:Holding_company|kampuni]] esinganibwa mu Kenya ekola bbiya, omwenge, n’eby'okunywa ebitamiiza n'ebitali bya mwenge. == Okutwaliza awamu == Ekitebe ky'ekibiina kino kisinganibwa mu [[:en:Nairobi|kibuga Nairobi]] ekya [[Kenya]] nga kiriko amatabi gaakyo mu [[Kenya]], [[Yuganda|Uganda]], [[Tanzania]] ne [[South Sudan]]. Ekibiina kino kirina bekikwatagana nabo mu mu [[Burundi]], [[Democratic Republic of Congo]] ne [[Rwanda]]. == Ebikikwatako == === Okuva 1920 okutuusa mu 1949 === East African Breweries Limited yatandikibwaawo mu 1922 abasajja enzaalwa z'e Wales, ng'eyitibwa Kenya Breweries Limited (KBL), nga kuno kwaliko George ne Charles Hurst. Kkampuni eno yali ekukanyizibwa famire ya Dodd e Kenya. KBL yediza kampuni ya eyali esinganibwa e '''[[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] eya Tanganyika Breweries''' mu 1935 ne 1936 nga kampuni zino zombi ne zaagattibwa ekyaviirako okutondebwaawo kwa '''East African Breweries Limited (EABL)'''.<ref name="History of EABL">{{Cite web |title=East African Breweries Limited – EABL History |url=https://www.eabl.com/about-us/our-history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170822175031/https://www.eabl.com/about-us/our-history |archive-date=22 August 2017 |access-date=2017-08-22 |website=eabl.com}}</ref> Ekibiina kino kyeyongera okugaziwa mu kitundu mu bitundu by'omu ggwanga nga kiyita mu kuggulawo amakolero amalala ng'esogolero ly’omwenge e Mombasa. === Okuva 1950 okutuusa 1999 === Mu 1954, EABL yatekebwa ku lukalala lwa [[:en:Nairobi_Securities_Exchange|Nairobi Securities Exchange]]. Kino kye kimu ku byali bisooka ku lukalala lw'omu katale k’emigabo akasinga obukadde mu kitundu kino. Ng’ekibiina, EABL yagaziwa mu Uganda ng’eyita mu kugula Uganda Breweries mu 1959. <ref name=":2">{{Cite web |date=2015-03-03 |title=EABL Information Memorandum |url=https://www.eabl.com/downloads/Information_Memorandum_V2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402221613/https://www.eabl.com/downloads/Information_Memorandum_V2.pdf |archive-date=2 April 2015 |access-date=2015-03-21 |publisher=EABL}}</ref> Mu 1964, erinnya ly'ekitongole kino mu Tanzania eya leero lyakyusibwa okuva ku Tanganyika Breweries Limited okudda ku '''[[:en:Tanzania_Breweries_Limited|Tanzania Breweries Limited]]''' (TBL) oluvannyuma lw'okugatta [[:en:Tanganyika_(1961–1964)|Tanganyika]] ne [[:en:People's_Republic_of_Zanzibar_and_Pemba|People's Republic of Zanzibar ne Pemba]] mu by'obufuzi okutondawo [[Tanzania|United Republic of Tanzania]]. Kino kyavirako akatale okweyongera eri ekibiina nga bayita mu kutondawo ekibiina okwegata kuno. Wabula mu 1979 [[:en:Government_of_Tanzania|Gavumenti y'e Tanzania]] yafuula TBL ey’eggwanga ng’ekimu ku bitundu ku [[:en:Arusha_Declaration|Kirangiriro kya Arusha]]. <ref>{{Cite news|url=http://www.saahiihii.com/storyPage.php?lang=LTH&page=ABOUT&section=PRODUCTION&story=1&businessNo=1217&action=card|title=History of TBL|work=SaaHiiHii|access-date=2017-09-06|language=lt|archive-url=https://web.archive.org/web/20160921035035/http://www.saahiihii.com/storyPage.php?lang=LTH&page=ABOUT&section=PRODUCTION&story=1&businessNo=1217&action=card|archive-date=21 September 2016|url-status=dead}}</ref> Ekibiina kino kyaggulawo mu butongole amakolero ga Central Glass Industries Limited (CGI) mu 1987, ng’ekola ebidomola by’endabirwaamu n’amacupa, n’olwekyo nekivirako okunoonya ensibuko y’omunda. [[File:East_African_Breweries_(logo).png|thumb|Akabonero ka EABL nga tekanakyusibwa mu 2012]] === Okuva mu 2000 okutuuka mu 2010 === Mu 2000, Diageo yafuna obuyinza obusinga obungi ku EABL era mu mwaka ogwaddako ekibiina kino kyatekawo olukalala ku Uganda Securities Exchange. <ref name=":2"/> EABL ye kampuni ekola ku NSE 20 Share Index. <ref>{{Cite web |date=22 December 2018 |title=NSE 20 Share Index 2019 – Constituent Companies |url=https://alchemy.co.ke/corporate/nse-20-share-index-2019-companies/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190106155004/https://alchemy.co.ke/corporate/nse-20-share-index-2019-companies/ |archive-date=6 January 2019 |access-date=6 January 2018 |publisher=Alchemy Kenya}}</ref> ==== Entalo za bbiya ==== Ku nkomerero y’emyaka gya 1990 okutuuka ku ntandikwa y’emyaka gya 2000 kyali kiseera kya ntalo za bbiya mu [[:en:East_Africa|Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika]] nga mulimu [[:en:South_African_Breweries|South African Breweries International]] (Kati [[:en:SABMiller|SABMiller]] ) ne EABL. Entalo zino zaggwa mu 2002 EABL bwe yassa omukono ku ndagaano za layisinsi ne South African Breweries International ne bakkiriziganya ku bukwakkulizo bw’okuwanyisiganya emigabo mu kampuni zaabwe okuli eya Kenya Breweries Limited ne Tanzania Breweries Limited nga kati kkampuni ya SABI. <ref name=":2"/> Mu kuwaanyisiganya emigabo EABL yafuna emigabo 20 ku buli 100 mu TBL era n’ekkiriza okufulumya SABI omugabo gwe gumu ogwa Kenya Breweries Limited. Era SABI yava mu katale k’e Kenya ate EABL n’efuluma akatale k'e Tanzania bwe yakwasa kampuni yaayo eya Kibo eri TBL. Omukago guno gwawa TBL omugabo gwa bitundu 98 ku buli 100 ku katale ka Tanzania okutuuka mu 2004. <ref>{{Cite web |date=31 March 2013 |title=Tanzania Breweries Limited – 2013 Annual Report |url=http://www.sabmiller.com/docs/default-source/investor-documents/reports/2013/financial-reports/annual-report-tzb-2013.pdf?sfvrsn=4 |access-date=12 February 2016 |publisher=TBL}}</ref> Mu mwaka gwe gumu, EABL yafuna emigabo 100 ku 100 mu kampuni ya International Distillers Uganda Limited ne 46.32 ku buli 100 ku migabo gya UDV Kenya Limited egyafulumizibwa. Enkolagana wakati wa EABL ne SAB Miller mu Tanzania yayita mu kavuyo mu 2009, nga EABL egamba nti yamenya endagaano ya Tanzania Breweries (TBL), eyali kampuni ya SAB Miller, ng'erumiriza EABL okubeera nga yali efulumya eby'amaguzi ebyali ku mutindo gwa wansi mu nteekateeka eyakaanyizibwaako emabegako ate mu kiseera kye kimu n’egaanibwa okuyingira mu katale k’e Tanzania ku by'amaguzi bya Diageo/EABL. Kino kyavaako EABL okufuna ebitundu 51 ku 100 ku kampuni ya '''Serengeti Breweries Limited (SBL)''' <ref name=":2"/> neeva mu nsengeka y’emigabo gya TBL ng’eyita mu kuwaayo okw’okubiri okwali okw'obukadde bwa ddoola 71 n'emitwalo 50 ku [[:en:Dar_es_Salaam_Stock_Exchange|katale k’emigabo mu Dar es Salaam]] mu 2011.<ref>{{Cite news|url=http://uk.reuters.com/article/tanzania-eabl-sabmiller-idUKL5E7LI4IL20111018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160306153447/http://uk.reuters.com/article/tanzania-eabl-sabmiller-idUKL5E7LI4IL20111018|url-status=dead|archive-date=6 March 2016|title=EABL gets nod to sell stake in SABMiller's unit|work=Reuters|location=UK|access-date=2017-08-22|language=en-GB}}</ref> SAB Miller yatunda emigabo gyayo egya Kenya Breweries eri East African Breweries. [[File:East_African_Breweries_Limited_Logo_2012.gif|thumb|120x120px|Akabonero nga tebanakakyuusa mu 2020]] === Okuva mu 2010 okutuusa kati === Mu 2013, EABL yatandika emirimu mu South Sudan ng’eyita mu kutandikawo kampuni ya '''East African Beverages South Sudan Limited (EABSS)''' nga ddipo mu Juba okusobola okukendeeza ku kwesigama ennyo ku nteekateeka z’okubunyisa eby'amaguzi nga kikolebwa abantu ab’okusatu ezaavaako sitooka okugwaawo buli luvannyuma lwa kiseera. <ref name=":2"/> == Amakampuni agakolagana nago == Kampuni ezikolagana ne EABL mulimu: <ref name=":1">{{Cite web |date=30 June 2011 |title=EABL 2011 Annual Report |url=https://www.eabl.com/downloads/annual-report-2011.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131031045928/https://www.eabl.com/downloads/annual-report-2011.pdf |archive-date=31 October 2013 |access-date=16 September 2014 |publisher=EABL}}</ref> === Kampuni z’ekibiina eziriwo kati === * '''Kenya Breweries Limited (KBL)''' – [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[Kenya]] - ebitundu 100 ku 100 Shareholding -Yatandikibwawo mu Kenya mu 1922. Bizineensi ya kkampuni eno enkulu kwe kukola Bbiya n’okussa mu bucupa eby’okunywa ebitaliimu mwenge ebya ‘malt’. <ref>{{Cite web |title=About Kenya Breweries Limited {{!}} KBL |url=http://m.eabl.com/about-us/the-group/kenya-breweries-ltd |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150519033418/http://m.eabl.com/about-us/the-group/kenya-breweries-ltd |archive-date=19 May 2015 |access-date=2014-09-16 |publisher=EABL}}</ref> * '''[https://www.ugandabreweries.com/ Uganda Breweries Limited (UBL)]''' – [[:en:Port_Bell|Port Bell]], Uganda – Emigabo 98.2% – UBL ebadde ekola omwenge mu Uganda okuva mu 1946. <ref>{{Cite web |title=Uganda Breweries Limited {{!}} UBL |url=http://m.eabl.com/about-us/the-group/uganda-breweries-ltd |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140307025620/http://m.eabl.com/about-us/the-group/uganda-breweries-ltd |archive-date=7 March 2014 |access-date=2014-09-16 |publisher=EABL}}</ref> * '''United Distillers Vintners (Kenya) Limited (UDV)''' – Nairobi, Kenya – emigabo ebitundu 46.32 ku buli 100 – UDV yatandikibwawo mu 1962. UDV Kenya Limited esinga kuba ya [[:en:Diageo|Diageo PLC]], erina emigabo ebitundu 53.68 ku buli 100. EABL y’eddukanya kkampuni eno ku lwa Diageo. Bizinensi yaayo enkulu kwe kukola, okutunda n’okutunda ebyokunywa ebiyitibwa spirit based. Era eyingiza n’okusaasaanya ebika bya ‘premium spirit brands’ okuva mu kkampuni enkulu. <ref>{{Cite web |title=United Distillers Vintners {{!}} UDV |url=http://m.eabl.com/about-us/the-group/utd-distillers-vintners |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150425031836/http://m.eabl.com/about-us/the-group/utd-distillers-vintners |archive-date=25 April 2015 |access-date=2014-09-16 |publisher=EABL}}</ref> * '''International Distillers Uganda Limited (IDU)''' – Port Bell, Uganda – Emigabo ebitundu 100 ku 100 – Yagulibwa mu Gwomukaaga 2012 okuva mu Selviac Nederland, kkampuni ya [[:en:Guinness_Brewery|Guinness UDV]]. <ref>{{Cite web |date=2002-06-24 |title=East Africa: EABL to Buy Distillers in Kenya, Uganda |url=http://allafrica.com/stories/200206250022.html |access-date=2014-09-16 |website=All Africa}}</ref> Kampuni eno ekola, etunda n’okutunda omwenge mu Uganda. * '''East African Maltings (Kenya) Limited''' – Nairobi, Kenya – emigabo ebitundu 100 ku 100 – EAML-Kenya ekola kinene nnyo mu kugabira ebigimusa ebigimusa eby’omutindo mu ngeri ya Malt, Barley ne Sorghum eri ebitongole ebikola omwenge eby’ekibiina kya EABL mu Kenya. * '''East African Maltings (Uganda) Limited''' – Kampala, Uganda – emigabo ebitundu 100 ku 100 – EAML-Uganda ekola kinene nnyo mu kugabira ebitongole ebikola omwenge eby’ekibiina kya EABL mu Uganda ebintu ebisookerwako eby’omutindo mu kukola omwenge mu ngeri ya Malt, Barley ne Sorghum. * '''EABL International Limited''' – Nairobi, Kenya – emigabo ebitundu 100 ku 100 – EABLi (eyali EABL Venture) yatandikibwawo mu 2009, bizinensi ya venture yali ya kussa essira ku kuzimba bizinensi ya Spirits mu Eastern Africa n’okuvuga okugaziwa kw’ebitundu nga bayita mu kussa essira ddene okuvuga bizinensi y’ebyokunywa yonna awamu n’okuyita mu kugaziya mu butale obupya nga The [[:en:Great_Lakes_region_(Africa)|Great Lakes Region]]. EABLi ekola mu Southern Sudan, Rwanda, Burundi ne DRC ng’eyita mu kugaba omwenge ogw’okusatu, okutunda ebweru, n’okubikka ku kifo ky’omwenge ogw’okutunda mu ggwanga n’okutaliiko musolo wamu n’okutunda bbiya mu butale ekibiina kino mwe kitalina mirimu gya wano. <ref>{{Cite web |title=EABL International {{!}} EABLi |url=http://m.eabl.com/about-us/the-group/EABL-international |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150427192832/http://m.eabl.com/about-us/the-group/EABL-international |archive-date=27 April 2015 |access-date=2014-09-16 |publisher=EABL}}</ref> [[File:Serengeti_beer.jpg|right|thumb|Eccupa yomwenge gwa Serengeti Premium Lager]] * '''Serengeti Breweries Limited (SBL)''' – [[:en:Dar_Es_Salaam|Dar Es Salaam]], Tanzania – emigabo ebitundu 51 ku buli 100 – SBL ye kampuni ya bbiya ey'okubiri esinga obunene mu Tanzania, ng’erina akatale nga ebitundu 28 ku 100 mu kampuni ensogizo ya bbiya ey'e Tanzania. Kampuni eno yatandikibwawo mu 1988 nga '''Associated Breweries Limited'''. Erinnya lyayo lyakyusibwa ne lifuuka Serengeti Breweries Limited mu 2002. EABL yafuna ebitundu 51 ku 100 ku kapito w’emigabo egyafulumizibwa mu SBL mu Ogwomwenda mu 2010. <ref>{{Cite web |title=Serengeti Breweries Limited {{!}} SBL |url=http://m.eabl.com/about-us/the-group/serengeti-breweries-ltd |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303222401/http://m.eabl.com/about-us/the-group/serengeti-breweries-ltd |archive-date=3 March 2016 |access-date=2014-09-16 |publisher=EABL}}</ref> * '''East African Beverages South Sudan Limited (EABSS)''' – [[:en:Juba|Juba]], South Sudan – ebitundu 99 ku 100 – EABSS yatandika okukola mu 2013 bwe yatandikawo ddipo e Juba mw’egenda okuva okugabira abagigaba bbiya n’omwenge. === Ensimbi ezisigiddwa gyebuvuddeko === * '''Central Glass Industries Limited (CGI)''' – Nairobi, Kenya – Yatandikibwawo mu 1987, nga kampuni yaayo yonna, okukola ebidomola by’endabirwamu mu langi ya flint, amber ne green okutuuka ku mutindo ogwetaagisa mu nsi yonna. CGI y’esinga okukola endabirwamu z’ebintu ebikozesebwa mu kukola endabirwamu mu Kenya. CGI efulumya ebintu byayo ebisoba mu 50% mu mawanga nga Uganda, Tanzania, [[Ethiopia]], Rwanda, [[Burundi]], [[Eritrea]], [[Seychelles]], [[:en:Réunion|Réunion]], [[Mauritius]], [[Zimbabwe]], [[Zambia]] ne [[Angola]].<ref>{{Cite web |title=Central Glass Industries |url=http://m.eabl.com/about-us/the-group/central-glass-industries |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140307025553/http://m.eabl.com/about-us/the-group/central-glass-industries |archive-date=7 March 2014 |access-date=2014-09-16 |publisher=EABL}}</ref> CGI yagulibwa kkampuni ya Consol Glass esangibwa mu South Afrika mu Gwokutaano 2015 ku bukadde bwa ddoola za Amerika 47. <ref>{{Cite web |last=Mutegi |first=Mugambi |date=2015-05-12 |title=EABL to earn Sh4.5bn from sale of glass firm |url=http://www.businessdailyafrica.com/Corporate-News/EABL-to-earn-Sh4-5bn-from-sale-of-glass-firm-/-/539550/2714592/-/70vi1n/-/index.html |access-date=2015-05-14 |website=[[Business Daily Africa]] |publisher=[[Nation Media Group]]}}</ref> == Obwannannyini n’okuwandiika ku lukalala == Omugabo ogusinga obunene mu kibiina kino ye [[:en:Diageo|Diageo]] Plc. EABL yatekebwa ku lukalala [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|lw'akatale k'emigabo e Nairobi]], [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]] ne [[:en:Dar_es_Salaam_Stock_Exchange|Dar es Salaam]]. Emigabo mu by'amaguzi y’ekibiina gyali nga bwe kiragibwa mu kipande wansi: <ref name=":1"/> {| style="font-size:100%;" | align="center" width="100%" |Obwannyini mu By'amaguzi mu kampuni ya East Africa Breweries |- valign="top" | {| class="wikitable sortable" style="margin-left:auto;margin-right:auto" ! style="width:2em;" | Eddaala ! Erinnya lya Nnyinimu ! Ebitundu ku kikumi eby’obwannannyini |- | 1. 1. |[[:en:Diageo|Diageo & Associate Companies]] | 65.00 |- | 2. 2. |Others via [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|NSE]], [[:en:Uganda_Securities_Exchange|USE]] and [[:en:Dar_es_Salaam_Stock_Exchange|DSE]] | 35.00 |- | |Omugatte | '''100.0''' |- |} |} == Ebifulumisibwa == === Ebika bya Tusker ===   '''Tusker''' kyekika ekisinga okufulumizibwa mu kkampuni enkulu eya Kenya Breweries ng’ebitundu ebisoba mu 30 ku 100 ku katale ka bbiya mu Kenya ng'atundibwa mu 'hectoliters' ezisoba mu 700,000 buli mwaka. Tusker kyekika ky'omwenge ekisinga okusogolebwa mu Afrika mu kampuni ya [[:en:Diageo|Diageo]]. <ref>{{Cite web |title=British Guild of Beer Writers |url=http://www.beerwriters.co.uk/news.php?x=1&showarticle=346&PHPSESSID=a0a6d73a3a25ca09a5f47 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110722044436/http://www.beerwriters.co.uk/news.php?x=1&showarticle=346&PHPSESSID=a0a6d73a3a25ca09a5f47 |archive-date=22 July 2011 |access-date=12 November 2008}}</ref> Eri ku bitundu 4.2 ku buli 100 eya [[:en:ABV|ABV]] [[:en:Pale_lager|pale lager.]] Ekika kino kyasooka kutundibwa mu 1923, nga wayiseewo akaseera katono eyatandikawo kampuni ya Kenya Breweries Ltd, George Hurst okubeera nga yali attiddwa enjovu mu kabenje keyalimu nga bali mu kuyigga. Eyasigalawo ku baatandika era nga muganda we Charles yasalawo okutuuma omwenge guno Tusker, engeri gyekyali nti enjovu ennene ensajja enzaalwa z’omu Buvanjuba bwa Afirika zaali ziyitibwa zi tuskers.<ref>{{cite news|last1=The Agora|title=TUSKER : THE STORY BEHIND THE NAME|url=http://www.theeagora.com/tusker-the-story-behind-the-name/|access-date=13 August 2014|work=The Agora|ref=Tusker|archive-url=https://web.archive.org/web/20160530055405/http://www.theeagora.com/tusker-the-story-behind-the-name/|archive-date=30 May 2016|url-status=dead}}</ref> Kyali mu mwaka akabonero k’enjovu, nga kakwatagana ne Tusker Lager bwekatekebwaako. Omubala "Bia Yangu, Nchi Yangu" mu [[:en:Swahili_language|Luswahili]] nga gutegeeza "Bbiya Yange, Ensi Yange" . Ku ntandikwa ya 2008, olugyegere lwazisemaduuka mu Bungereza eya [[:en:Tesco|Tesco]] yatandika okutunda Tusker, oluvannyuma amangu ddala n’eddirirwa [[:en:Sainsbury's|Sainsbury’s.]] <ref>{{Cite web |title=Tusker lager wins Sainsbury's listing – Talking Retail |url=http://www.talkingretail.com/products/8384/Tusker-lager-wins-Sainsburys-l.ehtml |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080705150337/http://www.talkingretail.com/products/8384/Tusker-lager-wins-Sainsburys-l.ehtml |archive-date=5 July 2008 |access-date=12 November 2008}}</ref> ==== Ebika by’enjawulo ==== * [[:en:Tusker_(African_beer)|''Tusker'',]] etundibwa mu bidomolabya [[:en:Keg|keg]], [[:en:Widget_(beer)|widget]] n’obucupa: ebitundu 4.2 ku buli 100 eby'ebirungo bya ABV pale lager * [[:en:Tusker_(African_beer)|''Tusker Malt'']] : ebitundu 5.0 ku buli 100 eby'ebirungo bya ABV premium lager * ''[[:en:Tusker_(African_beer)|Tusker Lite]]'' : ebitundu 4.0 ku buli 100 eby'ebirungo bya ABV lite lager ''Ekika kya [[:en:Tusker_(African_beer)|Tusker]] Lager'', ''Tusker Malt Lager'', ''Pilsner'' ne ''White Cap Lager'' buli kimu kyafuna awaadi ya Gold Quality Award mu World Quality Selections, ezitegekebwa buli mwaka aba [[:en:Monde_Selection|Monde Selection]], kampuni eweebwa ekitiibwa ku mutendera gw'ensi yonna ekivunaanyizibwa ku by'amaguzi ebiri [[:en:Quality_(business)|ku mutindo]]. <ref>[http://www.africanselect.com/scripts/cgiip.wsc/tradeone/html/news_article.r?vcnews-id=32 Kenya Breweries Achieves Gold At Monde Selection] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150402182406/http://www.africanselect.com/scripts/cgiip.wsc/tradeone/html/news_article.r?vcnews-id=32|date=2 April 2015}}, africanselect.com, Monday, 26 July 2004</ref> === Ebika ebirala === Kampuni eno era y'ekola n'ekika kya ''Uganda Waragi'', ekika kya [[:en:Waragi|waragi]] nga kiri ebirungo ebitundu 40 ku 100 ebya ABV, omwenge gwekinaansi ogwa Uganda, era nga gwe gukulembera mu [[:en:Distilled_beverage|kusogebwa]] mu Uganda. [[:en:Triple_distilled|Gusogelebwa emirundi esatu]] era nga gukolebwa okuva mu [[:en:Millet|muwemba]]. Kimanyiddwa mu Uganda nga "Omwoyo gwa Uganda". Obutale obukulu mulimu amawanga ga Afrika amalala nga [[Rwanda]], [[Democratic Republic of Congo]] ne [[Sudaani|Sudan]]. <ref>{{Cite web |title=East Africa Breweries Limited:: |url=http://www.eabl.com/eainner.asp?pcat=UDVPROD&cat=51 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311132854/http://www.eabl.com/eainner.asp?pcat=UDVPROD&cat=51 |archive-date=11 March 2007 |access-date=12 November 2008}}</ref> Mu 1965, "Etteeka lya [[:en:Waragi|Enguli]] " lyalagira nti okukola omwenge kwandibadde mu mateeka era ng'olina ebisaanyizo nga biri mu mateeka, era abakola omwenge balina okuguza ekitongole kya Uganda Distilleries Limited ekidukanyizibwa [[:en:Parastatal|gavumenti]], ekyakola ekika ky'eccupa ekiriko akabonero, nga kitundibwa wansi w'erinnya lya ''Uganda Waragi'' . * ''White Cap Lager'' ebirungo biri ebitundu 4.2 ku 100 * ''White Cap Crisp ebirungo biri ebitundu 3 ku 100'' * ''Pilsner'' ebirungo biri ebitundu 4.7 ku buli 100 ebya Lager * ''Pilsner Ice'' ebirungo biri ebitundu 5.2 ku buli 100 ebya ABV lager * ''[./Guinness_Foreign_Extra_Stouthttps://en.wikipedia.org/wiki/Guinness_Foreign_Extra_Stout Guinness Foreign Extra Stout] ebirungo biri ebitundu''– 7.5 ku buli 100 ebya ABV [[:en:Stout|stout]] * ''Allsopps Lager'' – ebitundu 5.5 ku buli 100 ebya ABV lager * ''Senator Lager'' – ebitundu 6.0 ku buli 100 ebya ABV [[:en:Barley_beer|barley beer]] * ''President Extra Lager'' ebitundu 6.6 ku buli 100 ABV lager * ''Bell Lager'' * ''Serengeti Lager'' == Ekitongole kya EABL == EABL Foundation kye [[:en:Corporate_social_responsibility|kitongole ekivunaanyizibwa ku mbeera z’abantu]] nga tabi lya East African Breweries, ekyatandikibwaawo mu 2005. Kiyamba abantu mu Kenya, Uganda ne Tanzania nga bayita mu bintu bitaano gyebakolera: okubunyisa amazzi, okusomesa n’okutendeka, eby'obulamu, obutonde bw’ensi, ne pulojekiti ez’enjawulo. Okuyita mu nteekateeka y'obukugu eri obulamu, The EABL Foundation egaba sikaala eri abayizi abasoma diguli <ref>{{Cite web |last=EABL Foundation |title=EABL Foundation Scholarships |url=https://www.eablfoundation.com/focus-areas/skills-for-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903092944/https://www.eablfoundation.com/focus-areas/skills-for-life |archive-date=3 September 2014 |access-date=13 August 2014 |website=eablfoundation.com |ref=EABL Foundation Scholarships}}</ref> mu Mawanga gamirundi esatu ag'Omubuvanjuba bwa Afrika. Pulojekiti zaayo ezigenda mu maaso mulimu okuzimba gy'okujanjabiramu amaaso e [[:en:Moshi,_Kilimanjaro|Moshi]], [[Tanzania]], okuwagira ekibiina kya Sickle Cell Association of [[Yuganda|Uganda]] n’okuwaayo ekyuma kya ekikozesebwa mu kulaba ebitundu by'omubiri munda eri eddwaaliro lya Kirwara e [[:en:Thika|Thika]], Kenya. Ekitongole kino kyawaayo obukadde bwa [[:en:Kenyan_shilling|ssente z'e Kenya]] 70 nga zini ziri emitwalo gya ddoola za Amerika 972,000 mu sikaala za yunivasite. Aba EABL Foundation bakola pulojekiti ez’enjawulo mu biseera by’akatyabaga, ne mu biseera nga weetagisa obuyambi obw’amangu. Gyebuvuddeko, ekitongole kino kyetaba mu pulojekiti eyayitibwa 'Save A Life Fund', mwe kyaweerayo ssente ezisoba mu bukadde 14 owa ssente z'e Kenya, nga ze doola za Amerika 194,000, okwolekera okudduukirira enjala. <ref>{{Cite web |title=EABL Foundation – Eabl Foundation Success Stories |url=https://www.eablfoundation.com/success-stories |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903092433/https://www.eablfoundation.com/success-stories |archive-date=3 September 2014 |access-date=2017-08-22 |website=eablfoundation.com}}</ref> == Obuvugirizi bw'ebibiina by'omupiira == === Liigi y'e Kenya ey'awagulu === Nga 21 Ogwomunaana mu 2012, kampuni eno yateeka omukono ku ddiiru ya bukadde 170 obwa [[:en:Kenyan_shilling|ssente z'e Kenya]] nga bwe bukadde bwa ddoola za Amerika 2.02; obukadde bwa pawundi 1.28[[:en:Pound_sterling|&nbsp;stg]] ; obukadde bwa [[:en:Euro|ssente za Bulaaya]] 1.62 ne liigi ya Kenya eyababinyweera olw’okukyusa erinnya n’efuulibwa '''[[:en:Tusker_(African_beer)|Tusker]] Premier League''' . Kino kyagifuula ddiiru esinga okuyingiza ssente mu byafaayo by’omupiira gw'e Kenya. <ref>{{Cite web |date=21 August 2012 |title=KPL now Tusker PL in Sh170m deal |url=http://www.capitalfm.co.ke/sports/2012/08/21/kpl-now-tusker-pl-in-sh170m-deal/ |access-date=21 August 2012 |publisher=[[98.4 Capital FM]]}}</ref> ==== Tusker FC ==== Tusker FC kiraabu ya mupiira edukanyizibwa kampuni ya East African Breweries. Esinganibwa mu [[:en:Nairobi|kibuga ky'e Nairobi,]] e Kenya. Ye kiraabu ey'okusatu muzisinga okubeera empanguzi mu Kenya ng’ewangudde ekikopo kya liigi y'e Kenya emirundi munaana n’okuwangula empaka za Kenyan Cup emirundi esatu. Mu kwongerezaako ku ekyo, ewangudde ekikopo eky'etabibwaamu kiraabu okuva mu [[:en:CECAFA_Clubs_Cup|bitundu By'omumasekati ne mu Buvanjuba bwa Afrika]] nga kitegekebwa mu Mawanga g'omubuvanjuba bwa Afrika emirundi enna. Kiraabu eno yali emanyikiddwa nga "Kenya Breweries" okutuusa mu 1999, erinnya eririko kati lwe lyafunibwa. Tusker erina ebisaawe bibiri by'ekozesa ng'amaka gaayo, okuli ekya [[:en:Moi_International_Sports_Centre|Moi International Sports Center]], ng'eno gyebasinga okuzannyira emipiira gyayo egy’awaka, ne [[:en:Ruaraka_Sports_Ground|Ruaraka Sports Ground]] . === Ekikopo kya CECAFA === Mu Gwomunaana 2012, kampuni ya East African Breweries yakola ddiiru y'okuvugirira ng'ebalibwaamu doola za Amerika 450,000 ne [[:en:CECAFA|CECAFA]] okulaba [[:en:CECAFA_Cup|ng’ekikopo kya CECAFA]] kikyusibwa ne kifuulibwa '''CECAFA Tusker Challenge Cup''' . <ref>{{Cite web |last=Bonnie Mugabe |date=30 August 2012 |title=Challenge Cup brought forward |url=http://www.newtimes.co.rw/news/index.php?i=15100&a=57682 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222135559/http://www.newtimes.co.rw/news/index.php?i=15100&a=57682 |archive-date=22 February 2014 |access-date=1 September 2012 |publisher=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Beer_in_Africa|Bbiya mu Afrika]] * [[:en:Beer_in_Kenya|Bbiya mu Kenya]] * [[:en:Beer_in_Tanzania|Bbiya mu Tanzania]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} ; Ensengeka y’ebitabo * Justin Willis, ''Potent Brews: Ebyafaayo by’Omwenge mu Buvanjuba bwa Afirika, 1850–1999'', Ekitongole kya Bungereza mu Buvanjuba bwa Afirika (2002), == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.eabl.com/ Kkampuni ya East Africa Breweries Ltd.] * [http://www.mystocks.co.ke/s17/ Profile ya East African Breweries ku myStocks KE] * [http://www.nse.co.ke/ Ekitongole ky’emigabo e Nairobi] * [https://web.archive.org/web/20140827080615/https://www.eablfoundation.com/ Ekitongole kya EABL.] [[:en:Beer_in_Tanzania|Archived 27 Ogwomunaana ku Wayback Machine]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] btv6k4gswgjg5or64qy5hxoegkvtkwf Bwola 0 12580 54565 44915 2026-06-12T22:21:52Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54565 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Acholi_Bwala_Dance,_Uganda.jpg|thumb|299x299px|Bwola Amazina g'Acholi ]] [[File:Acholi_dancers.JPG|thumb|Bwola amazina ag'abiibizibwa ab'Acholi]] [[File:Acholi_cultural_tools.jpg|thumb|Ebivuga by'obuwangwa bikozesebwa mu kubiibya amazina gaabwe]] '''Bwola''' era agamanyikiddwa nga '''Acholi bwola''' mazina gabuwangwa agasibuka mu [[:en:Acholi_people|Baacholi]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]] . Gazinibwa ku mikolo egy’enjawulo n’okuyimbibwa mu maaso g’abebitiibwa, omuli Rwot n’abaami. Amazina gano gatera okwolesebwa nga bateeka abaami abapya oba ku mikolo egy’enjawulo egy’obwarwot wa Acholi. <ref>https://www.universaltongue.com/dance-style-aa</ref> <ref name=":1">https://ebrary.net/139190/education/bwola_larakaraka_acholi_northern_uganda</ref> == Ebyafaayo == [[File:Pader_District_Referral_Hospital_Dedication_Ceremony_DVIDS170286.jpg|thumb|300x300px|Ekibiina ky’abazinnyi ba Bwola nga babiibya ku mukolo gw’okutongoza eddwaliro lya Pader District Referral Hospital, 5, Ogwokutaano, 2009.]] Mu kusooka gaali gazinibwa eri Rwot n'abebitiibwa bokka, Bwola kati yagaziyizibwa era kati gazinibwa eri n'abakulembeze b’ebyobufuzi n’ebikonge. Bwola emanyiddwa ng’amazina g’obwarwot bwa Bacholi, era kabonero ka kitiibwa nga mu buwangwa gabiibizibwa ku mikolo gy’abalangira. <ref name=":2">{{Cite web |url=https://www.combonimissionaries.co.uk/index.php/2018/01/19/uganda-the-bwola-the-royal-dance/ |title=Archive copy |access-date=2026-01-23 |archive-date=2024-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240108105556/https://www.combonimissionaries.co.uk/index.php/2018/01/19/uganda-the-bwola-the-royal-dance/ |url-status=dead }}</ref> Kikola kinene nnyo mu kuteekawo abaami abapya oba enkuŋŋaana endala zonna ez’obwarwot. Enkola ya Bwola efunye okusoomoozebwa omuli n’okuwera ebitundu by'ebisolo ebimu ebitongole ebikulu ennyo mu mazina gano, bwe kityo ne kiteeka mu kabi okukuuma obuwangwa bwago. <ref name=":12">{{Cite web |title=Bwola and Larakaraka of the Acholi OF NORTHERN UGANDA |url=https://ebrary.net/139190/education/bwola_larakaraka_acholi_northern_uganda |access-date=2024-01-08 |website=Ebrary}}</ref><ref>https://www.universaltongue.com/dance-style-aa</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/outlawed-animal-parts-spell-death-of-bwola-dance--3511892</ref> == Engeri gy'egabiibizibwamu == Bwola emanyiddwa olw'ebivuga eby'enjawulo nga [[:en:Ugandan_Callabash|ebita]] agayitibwa "Larakaraka" n'[[:en:Drum|engoma]] emanyiddwa nga "Jagi". Abazinyi beeyooyoota mu ngoye ez’ekinnansi omuli ekyooya kya maaya ekiteekebwa ku mutwe, olugoye olweru olusibiddwa mu kiwato kyabwe, n’endege z'okumagulu ez'ongera okunyumisa mu ntambula zaabwe nga babiibya. <ref name=":0">{{Cite web |url=https://combonimissionaries.ie/2018/01/19/uganda-the-bwola-the-royal-dance/ |title=Archive copy |access-date=2026-01-23 |archive-date=2024-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240108105443/https://combonimissionaries.ie/2018/01/19/uganda-the-bwola-the-royal-dance/ |url-status=dead }}</ref> Amazina gano gazinibwa abasajja n’abakazi mu bibinja eby’enjawulo. Ekibinja ky’abasajja kye kisooka okubiibya, ne kiddirirwa eky’abakazi. Amazina gano gakulemberwa ekibinja ky'abasajja abakuba [[:en:Ugandan_Callabash|ebita]] n[[:en:Drum|'obugoma]].<ref>https://nilepost.co.ug/index.php/news/202925/the-bwola-dance-that-initiates-children-into-the-acholi-tradition</ref> Abazinnyi babiibya mu mwetoloolo ng’abasajja batambula badda ku ddyo ate abakazi ne batambula badda ku kkono. Abazinyi batambuza ebigere byabwe mu ngeri y'omudigido naye nga omubiri ogwa waggulu gusigala wamu. == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebirala eby'okusomako == * [https://www.barnesandnoble.com/w/journey-to-children-of-bwola-dances-amaya/1133496657 Olugendo lw'abaana b'amazina ga Bwola by Amaya] * [https://shapero.com/products/rodger-george-the-acholi-tribe-uganda-1950-75596?pr_prod_strat=use_description&pr_rec_id=9f397dab2&pr_rec_pid=8528833020209&pr_ref_pid=8528797466929&pr_seq=uniform Ekika kya Acholi, Uganda.] * [https://www.jstor.org/stable/41484996 The Branded Arena: Amazina ga Uganda 'ag'ekinnansi' mu mulembe gw'okutunda] odcc3pyaze0q4tgezqn0ydrrowcxko6 Cow's trotter 0 12598 54864 45127 2026-06-13T11:51:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54864 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Cow_hoof.JPG|right|thumb|300x300px|Ekigere ky'ente ekifumbiddwa, nga kika kyamere etatera kulabikalabika mu Uganda.]] '''[[:en:Foot|Ekigere]] [[:en:Cattle|ky'ente]]''' ekifumbiddwa lyerinya ly'oyinza okukiwa. Ebisaliddwa bikozesebwa mu mere ey’enjawulo okwetoloola ensi yonna, naddala mu bika by'emere y'okulukalu lwa [[:en:Asian_cuisine|Asia]], [[:en:African_cuisine|Afrika]], [[:en:French_cuisine|Bufalansa]], ne [[:en:Caribbean_cuisine|Caribbean]].<ref name="Guard">{{Cite web |last=Williams |first=Hazelann |date=2 October 2012 |title=Sole food: the eating of feet. Feet are the foundation of many a good meal from the Caribbean to China |url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/wordofmouth/2012/oct/02/sole-food-eating-feet |website=The Guardian}}</ref> Emere y’omu Latin Amerika nayo ekozesa ebigere by'ente ku mmere ey’ekinnansi eziwerako. Ng’oggyeeko ente, [[:en:Ungulate|ebigere by'ebisolo]] [[:en:Goat|ng'embuzi]], [[:en:Goat|endiga]] [[:en:Pig's_trotters|n’embizzi]] nazo zisobola okuliibwa ne zikozesebwa mu mere emu ey’enono. == Enyinyonyola == [[File:Dr._David_Roberts_practical_home_veterinarian_(1906)_(20809180518).jpg|right|thumb|Ebigere by’ente.]] Ebigere by'ente tebirinaamu [[:en:Meat|ennyama]] byonna oba enyama; okuggyako amagumba n’obugere obwakula ng’engalo, kasinga kuberako diba, [[:en:Tendon|emisuwa]] [[:en:Cartilage|n’ebinywa eby'ekute.]] Mu mere, ebigere ebisale sale okusinga bitwalibwa ng’eby’omuwendo olw’obutonde bwabyo obw’enjawulo obugonvu nga kuliko engeri [[:en:Gelatin|y'ebintu ebiserera nga binyirikita]] wabula nga osobola okukigaala engeri gyekiri nti kibeera kigoonda nadala emisuwa n'ediba, era [[:en:Broth|supu]] abivaamu abeera mulungi nadala mu magumba. Wadde kiri kityo, okusobola okukifuna nga kigonda bulungi, olina okukifumba okumala ebanga eriwera, oba okukozesa [[:en:Pressure_cooker|kuuka eya puleesa]] okumala ebbanga eddene ng’ofumba, oba pressure cooker eyinza okukozesebwa mu kaseera kano, nga eno eba egenda kugya amazzi okuva mu bigere bino okugenda mu ssupu. Mu by'obuwangwa, mu mere y’Amawanga g’Omubugwanjuba, ekigere tekitera kuliibwa, tebitera kutekebwa mu nnyama y’ente esaliddwa mu biseera bya bulijjo, nga batera kwekaanya [[:en:Beef_shank|magulu]] gokka. Nga wadde kiri kityo, ekitundu ekisaliddwa kitera okuteekebwamu ng’ekimu ku bitundu by’ennyama y’ente. Mu [./Indonesian_cuisinehttps://en.wikipedia.org/wiki/Indonesian_cuisine mere y’e Indonesia], ekigere ky'ente kitwalibwa ng'ebimu kubisinga okubawomera. ''[[:en:Gulai|Gulai]] tunjang'' oba ''gulai kaki sapi'' by'ebimu kubirungo ebitekebwa mu kigere ky'ente nga kimanyikiddwa mu kutekebwa mu [[:en:Padang_food|mere ya Padang]]. So''to kaki sapi'' kika kya ssupu wa ''[[:en:Soto_(food)|Soto]]'' abeera alungiddwa n'ebirungo ng'atekeddwamu ebinywa, amagumba ag'ekute n'ediba okuva ku lususu lw'ekigere ky'ente. Ssupu ono yettanirwa nnyo mu Indonesia naddala mu [[:en:Betawi_cuisine|mere ya Betawi.]] == Ebika by'emere == [[File:Soto_Kaki_Mencos_Betawi.JPG|thumb|''Soto kaki Betawi'', ssupu w'ekigere ky'ente amannyikiddwa nga Jakartan]] [[File:Yam_tin_khwai.jpg|thumb|Thai ''Yam tin khwai'' .]] * ''Caldo de Mocotó'', ssupu w'ekigere ky’ente e Brazil, eyettanirwa ennyo mu Bitundu by'Omubukiikakkono bw'omubuvanjuba * Situloberi y’ebigere by’ente mu [[:en:Jamaica|Jamaica]] * ''El Hergma/Hargma'' (الهركمة) oba ''El-Ker'ine/Ker3ine'' (الكرعين) mu mawanga ga Maghreb (Tunisia, Algeria, Morocco). Ekika ky'emere y’ekinnansi omubeera ebigere by’ente, obuyana oba ekyana ky’endiga nga kuliko omusingi ogwefananyiriza ensigo ya kawo ne ssupu w'amazzi alimu ebirungo. * ''[[:en:Gulai|Gulai]] tunjang'', ekirungo ky'ekigere ky’ente eyitibwa mu [[:en:Minangkabau_cuisine|mere ya Minangkabau]] mu Indonesia * ''[[:en:Kare-kare|Kare-kare]]'' mu Philippines esobola okukozesa ekigere ky'ente * [[:en:Kaware‘|''Kaware''']] ( {{Lang|arz|كوارع}} ) mu [[Egypt|Misiri]] * ''[[:en:Khash_(dish)|Khash]]'' mu [[Armenia]], [[:en:Azerbaijan|Azerbaijan]] ne [[:en:Iran|Iran]], era emanyiddwa nga [[:en:Iraq|''pacha'']] mu [[:en:Iraq|Iraq]] ne [[:en:Turkey|Butuluuki]] * ''Makongoro'' mu [[Tanzania]] * ''Mangqina/Mazondo'' mu [[Zimbabwe]] * ''Mão de vaca'', mu mere ey’ekinnansi ey’e [[Cape Verde|Cabo Verde]], ye ssupu w’ekigere ky'ente akolebwa nga bakozesa ensigo ezefaananyiriza kawo. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (November 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> * ''[[:en:Mie_kocok|Mie kocok]]'', ssupu w’enyama y'ente mu Indonesia ow'amakolooni, alimu ssupu w’enyama y'ente ow'amazzi nga talimu kintu kyonna, ebinywa by'enyama y'ente oba ebitundu by’ebigere by'ente ebisalidwa saliddwa n'ebijanjalo ebiriko obukoola wamu n'enyama ekoleddwa ng'obupiira. * [[:en:Nkwobi|''Nkwobi'']] mu [[Nigeria]] * [[:en:Paya_(food)|''Paya'']] mu [[:en:Pakistan|Pakistan]] * ''[[:en:Soto_mie|Sagol]]'' mu [[:en:Korean_cuisine|mere y’e Korea]] * ''[[:en:Soto_mie|Soto mie]] ssupu w'akulooni amanyikiddwa nga Bogor'' akozesa ebigere by'ente ebisaliddwa saliddwa okuva mu Indonesia. * ''[[:en:Soto_(food)|Soto]] kaki sapi'', ssupu w'ekigere ky'ente ow'ebirungo mu [[:en:Indonesian_cuisine|mere y'e Indonesia]] * ''Thlakwana'' mu South Africa.<ref>https://www.regoseatery.wordpress.com/2019/04/05/ditlhakwana/amp/date</ref><ref>https://meplusfood.com/</ref> * ''Yam tin khwai'' mu [[:en:Thai_cuisine|mere y’e Thailand,]] ssupu atekeddwamu ebirungo era ssupu akaawa mu Bukiikakkono bwa Thailand akolebwa okuva mu kigere ky'embogo ey’omu mazzi. == Laba ne == * [[:en:Chicken_feet|Ebigere by’enkoko]] * [[:en:Claws|Enjala]] * [[:en:Offal|Ebyenda]] * [[Pig's trottershttps://en.wikipedia.org/wiki/Pig's trotters|Ebigere by’embizzi]] * [[:en:Sheep's_trotters|Ebigere by'endiga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Ewalala w'oyinza okubisingaana == * [https://www.youtube.com/watch?v=gOI83ysxiW4 What to cook with Cow Trotters. - LeGourmetTV] mjxdebxg0mcq9zf3qfa6f9345lgr1k2 COVID-19 0 12654 54569 45715 2026-06-12T22:28:13Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54569 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Infobox medical condition |name =Coronavirus disease 2019<br />(COVID-19) |synonym =COVID, Covid, (the) coronavirus |image =Fphar-11-00937-g001.jpg |image_size = |image_thumbtime = |alt = |caption ={{longitem|Transmission and life-cycle of [[SARS-CoV-2]] causing COVID-19.}} |pronounce ={{ubl|{{IPAc-en|k|ə|ˈ|r|oʊ|n|ə|ˌ|v|aɪ|r|ə|s|_|d|ɪ|ˈ|z|i:|z}} |{{IPAc-en|ˌ|k|oʊ|v|ɪ|d|n|aɪ|n|ˈ|t|iː|n|,_|ˌ|k|ɒ|v|ɪ|d|-}}<ref>{{cite OED |Covid-19 |id=88575495 |date=April 2020 |access-date=15 April 2020}}</ref>}} |specialty =[[Infectious diseases (medical specialty)|Infectious disease]] |symptoms =Fever, cough, [[shortness of breath]], tiredness, loss of smell;<ref name=CDC2022Sym/> some are asymptomatic<ref name=Ma2021/> |complications =[[Thrombus|Blood clots]], [[heart disease]], kidney problems, [[multisystem inflammatory syndrome in children]], [[Post COVID-19 condition|chronic COVID syndrome]]<ref>{{cite web |title=Coronavirus disease 2019 (COVID-19) - Complications {{!}} BMJ Best Practice US |url =https://bestpractice.bmj.com/topics/en-us/3000168/complications |website =bestpractice.bmj.com |access-date =19 January 2022 |archive-date =19 January 2022 |archive-url =https://web.archive.org/web/20220119232945/https://bestpractice.bmj.com/topics/en-us/3000168/complications |url-status =live }}</ref> |onset =2–14 days (typically 5) from infection<ref name=CDC2022Sym/><ref name=WHO2021Q&AMay/> |duration = |types = |causes =[[Severe acute respiratory syndrome coronavirus 2]] (SARS-CoV-2)<ref name=WHO2021Q&AMay/> |risks = |diagnosis =[[Rapid antigen test]], [[Reverse transcription polymerase chain reaction|PCR test]]<ref name=WHO2021Q&AMay/> |differential = |prevention =[[social distancing|Physical distancing]], [[Face masks during the COVID-19 pandemic|face mask]]s, [[ventilation]], [[quarantine]], [[COVID-19 vaccine|vaccination]]<ref name=WHO2021Q&AMay/><ref name=CDC2022Quar/><ref name=CDC2022Prev/> |treatment =[[Management of COVID-19|Supportive and symptomatic]]<ref name=NIH2022Tx/> |medication ='''Non-hospitalized''': [[Nirmatrelvir/ritonavir]], [[remdesivir]], [[molnupiravir]]<ref name=BMJ2025/><ref name=NIH2022Tx/><br>'''Severe''': [[Oxygen therapy]], [[dexamethasone]], [[remdesivir]]<ref name=NIH2022Tx/><br>'''Critical care''': [[Tocilizumab]], [[sarilumab]]<ref name=NIH2022Tx/> |prognosis =20% require hospitalization<ref name=WHO2021Q&AMay/> |frequency ={{Cases in the COVID-19 pandemic|confirmed|editlink=|ref=yes}} |deaths =~20 million (as of Dec 31, 2021)<ref name=Lancet2022Death/> |named after = }}  '''Obulwadde bwa Coronavirus 2019''' ( '''COVID-19''' ) [[wikipedia:Contagious_disease|bulwadde obusiigibwa]] obuva ku bulwadde buva ku [[wikipedia:Severe_acute_respiratory_syndrome_coronavirus_2|buzibu mu kussa ekiretebwa akawuka]] (SARS-CoV-2).<ref name="WHO2021Q&AMay">{{Cite web|title=Coronavirus disease (COVID-19)|url=https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/question-and-answers-hub/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19|website=www.who.int|access-date=19 January 2022|language=en|archive-date=31 March 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200331131108/https://www.who.int/news-room/q-a-detail/q-a-coronaviruses|url-status=live}}</ref> Obubonero butera okubeera omusujja, okusesema, [[wikipedia:Breathing_difficulties|obuzibu mu kussa,]] okukoowa, okulumwa omutwe, obutawunyiriza obutawomerwa, okulumwa n'okuzimba emimiro, okusesema, n’ekiddukano.<ref name="CDC2022Sym">{{Cite web|title=Coronavirus Disease 2019 (COVID-19) – Symptoms|url=https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/symptoms-testing/symptoms.html|website=Centers for Disease Control and Prevention|access-date=19 January 2022|language=en-us|date=22 February 2021|archive-date=30 January 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200130202038/https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/about/symptoms.html|url-status=live}}</ref> Okutandika kutera kuba ku nnaku bbiri oba kkumi n’ennya oluvannyuma lw’okukwatibwa akawuka kano.<ref name="CDC2022Sym" /> Abantu abamu; wabula, tofuna bubonero bwonna.<ref name="Ma2021">{{Cite journal|last=Ma|first=Q|last2=Liu|first2=J|last3=Liu|first3=Q|last4=Kang|first4=L|last5=Liu|first5=R|last6=Jing|first6=W|last7=Wu|first7=Y|last8=Liu|first8=M|title=Global Percentage of Asymptomatic SARS-CoV-2 Infections Among the Tested Population and Individuals With Confirmed COVID-19 Diagnosis: A Systematic Review and Meta-analysis.|journal=JAMA network open|date=1 December 2021|volume=4|issue=12|pages=e2137257|doi=10.1001/jamanetworkopen.2021.37257|pmid=34905008}}</ref> [[wikipedia:Transmission_of_COVID-19|Okusaasaana]] kusinga kubaawo ng’omuntu alina akawuka akwatagana nnyo n’omuntu omulala.<ref name="CDC2021Spread" /> Kino kiyinza okubaawo nga kiyita mu mpewo oba obutondo obutono obulimu akawuka kano.<ref name="WHO2021Air">{{Cite web|title=Coronavirus disease (COVID-19): How is it transmitted?|url=https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted|access-date=6 December 2020|website=[[World Health Organization]] (WHO)|archive-date=15 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201015230546/https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted|url-status=live}}</ref><ref name="EU2020">{{Cite web|title=Transmission of COVID-19|url=https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/latest-evidence/transmission|access-date=6 December 2020|website=European Centre for Disease Prevention and Control|archive-date=14 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200914150241/https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/latest-evidence/transmission|url-status=live}}</ref> Tekitera kubaawo, akawuka kayinza okusaasaana nga kayita mu bifo ebirimu obucaafu.<ref name="CDC2021Spread">{{Cite web|title=COVID-19 and Your Health|url=https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/prevent-getting-sick/how-covid-spreads.html|website=Centers for Disease Control and Prevention|access-date=19 January 2022|language=en-us|date=14 July 2021|archive-date=3 April 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200403001235/https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/prepare/transmission.html|url-status=live}}</ref> Abantu basobola okusaasaanya akawuka kano nga wabulayo ennaku bbiri okulaga obubonero, era okutwalira awamu basigala nga basiigibwa okumala ennaku eziwera 10, wadde ng’abo abalina obulwadde obw’amaanyi bayinza okusiigibwa okumala ebbanga eddene.<ref name="WHO2021Air" /><ref name="CDC2022Infectious">{{Cite web|title=Healthcare Workers|url=https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/hcp/duration-isolation.html|website=Centers for Disease Control and Prevention|access-date=19 January 2022|language=en-us|date=11 February 2020|archive-date=6 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210606190101/https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/community/strategy-discontinue-isolation.html|url-status=live}}</ref> Okutwalira awamu okuzuula obulwadde buno kuyita mu [[Reverse transcription polymerase chain reaction|polymerase chain reaction]] (PCR) oba okukebera amalusu mu bwangu okuva mu nnyindo oba emimiro.<ref name="WHO2021Q&AMay" /> Ebikolwa eby’okuziyiza mulimu okubeera ewala mu mubiri, okukozesa masiki ya ffeesi ey’omutindo ogwa waggulu, okuyingiza empewo emala mu bifo eby’omunda, n’okubeera mu kalantiini.<ref name="WHO2021Q&AMay" /><ref name="CDC2022Quar">{{Cite web|title=Quarantine & Isolation|url=https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/your-health/quarantine-isolation.html#anchor_1633109391123|website=Centers for Disease Control and Prevention|access-date=19 January 2022|language=en-us|date=9 January 2022|archive-date=17 January 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220117073102/https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/your-health/quarantine-isolation.html#anchor_1633109391123|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite journal|title=Effectiveness of public health measures in reducing the incidence of covid-19, SARS-CoV-2 transmission, and covid-19 mortality: systematic review and meta-analysis.|journal=BMJ (Clinical research ed.)|date=3 December 2021|volume=375|pages=n2997|doi=10.1136/bmj.n2997|pmid=34862160}}</ref> Eddagala erigema eriwezaako era likendeeza ku bulabe.<ref name="CDC2022Prev">{{Cite web|title=COVID-19 and Your Health|url=https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/prevent-getting-sick/index.html|website=Centers for Disease Control and Prevention|access-date=19 January 2022|language=en-us|date=11 February 2020|archive-date=28 December 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211228103252/https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/prevent-getting-sick/index.html/|url-status=live}}</ref> Obujjanjabi bungi buba bwa bubonero era buwagira.<ref name="NIH2022Tx" /> Mu abo abateetaaga kuweebwa kitanda mu ddwaaliro, naye nga bali mu bulabe obw’amaanyi, nirmatrelvir/ritonavir, remdesivir, oba molnupiravir eyinza okukozesebwa.<ref name="BMJ2025">{{Cite journal|last=Ibrahim|first=S|last2=Siemieniuk|first2=RAC|last3=Oliveros|first3=MJ|last4=Islam|first4=N|last5=Díaz Martinez|first5=JP|last6=Izcovich|first6=A|last7=Qasim|first7=A|last8=Zhao|first8=Y|last9=Zaror|first9=C|last10=Yao|first10=L|last11=Wang|first11=Y|last12=Vandvik|first12=PO|last13=Roldan|first13=Y|last14=Rochwerg|first14=B|last15=Rada|first15=G|title=Drug treatments for mild or moderate covid-19: systematic review and network meta-analysis.|journal=BMJ (Clinical research ed.)|date=29 May 2025|volume=389|pages=e081165|doi=10.1136/bmj-2024-081165|pmid=40441732}}</ref><ref name="NIH2022Tx" /> Ku abo abeetaaga obujjanjabi bwa oxygen, dexamethasone ne remdesivir ziyinza okukozesebwa.<ref name="NIH2022Tx" /> Ku abo abaali beetaaga okulabirira ennyo tocilizumab oba sarilumab eyinza okugattibwako.<ref name="NIH2022Tx">{{Cite web|title=Clinical Management Summary|url=https://www.covid19treatmentguidelines.nih.gov/management/clinical-management/clinical-management-summary/|website=COVID-19 Treatment Guidelines|access-date=19 January 2022|language=en|archive-date=5 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211105152002/https://www.covid19treatmentguidelines.nih.gov/management/clinical-management/clinical-management-summary/|url-status=live}}</ref> Ku bantu abo abafuna obubonero, nga 80% bawona nga tebeetaaga kujjanjabibwa mu ddwaaliro, 15% beetaaga obujjanjabi bwa oxygen, ate 5% beetaaga obujjanjabi obw’amaanyi.<ref name="WHO2021Q&AMay" /> Abantu abakadde n‟abo abalina ebizibu ebirala eby‟obulamu bali mu bulabe bwa maanyi.<ref name="WHO2021Q&AMay" /> Nga abasinga batereera oluvannyuma lwa wiiki ntono, abamu bakyagenda mu maaso n’okufuna ebizibu ebitali bimu ( long COVID ) okumala emyezi.<ref name="CDC2021SeptLongCov">{{Cite web|title=COVID-19 and Your Health|url=https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/long-term-effects/index.html|website=Centers for Disease Control and Prevention|access-date=19 January 2022|language=en-us|date=11 February 2020|archive-date=14 January 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220114190825/https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/long-term-effects/index.html|url-status=live}}</ref> We bwazibidde nga 19 ogw'okubiri 2026 waakiri abalwadde 676 bali bakakasiddwa ekivuddeko abantu abasoba mu miliyooni 6.88 okufa. Omuwendo gwennyini ogw’abaafa gwali; wabula, nga zibalirirwamu kumpi obukadde 20 okutuuka nga December 31st 2021.<ref name="Lancet2022Death">{{Cite journal|last=Wang|first=Haidong|last2=Paulson|first2=Katherine R|last3=Pease|first3=Spencer A|last4=Watson|first4=Stefanie|last5=Comfort|first5=Haley|last6=Zheng|first6=Peng|last7=Aravkin|first7=Aleksandr Y|last8=Bisignano|first8=Catherine|last9=Barber|first9=Ryan M|last10=Alam|first10=Tahiya|last11=Fuller|first11=John E|last12=May|first12=Erin A|last13=Jones|first13=Darwin Phan|last14=Frisch|first14=Meghan E|last15=Abbafati|first15=Cristiana|title=Estimating excess mortality due to the COVID-19 pandemic: a systematic analysis of COVID-19-related mortality, 2020–21|journal=The Lancet|date=April 2022|volume=399|issue=10334|pages=1513–1536|doi=10.1016/S0140-6736(21)02796-3}}</ref> Omulwadde eyasooka okumanyibwa yazuulibwa mu kibuga Wuhan ekya China, mu December wa 2019 . Okuva olwo obulwadde buno bwasaasaana mu nsi yonna, ekiviiriddeko ssennyiga omukambwe okugenda mu maaso.<ref name="NYT-20210226">{{Cite news|url=Carl Zimmer}}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == <references /> [[Category:Translated from MDWiki]] m5wapxjrwf4sbtt7xmgus7gio3v7j51 Cleome gynandra 0 12655 54775 46317 2026-06-13T10:48:18Z Nambogo Catharine 6408 54775 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Speciesbox|image=Cleome gynandra Blanco1.233-cropped.jpg|genus=Cleome|species=gynandra|authority=[[Carl Linnaeus|L.]]|synonyms={{collapsible list| {{Plainlist | style = margin-left: 1em; text-indent: -1em; | *''Cleome acuta'' <small>Schumach. & Thonn.</small> *''Cleome affinis'' <small>(Blume) Spreng. nom. illeg.</small> *''Cleome alliacea'' <small>Blanco</small> *''Cleome alliodora'' <small>Blanco</small> *''Cleome blumeana'' <small>D.Dietr.</small> *''Cleome bungei'' <small>Steud.</small> *''Cleome candelabrum'' <small>Sims</small> *''Cleome denticulata'' <small>Schult. & Schult.f.</small> *''Cleome eckloniana'' <small>Schrad.</small> *''Cleome flexuosa'' <small>F.Dietr. ex Schult. & Schult.f.</small> *''Cleome heterotricha'' <small>Burch.</small> *''Cleome muricata'' <small>(Schrad.) Schult. & Schult.f.</small> *''Cleome oleracea'' <small>Welw.</small> *''Cleome pentaphylla'' <small>L.</small> *''Cleome pubescens'' <small>Sieber ex Steud.</small> *''Cleome rosea'' <small>Eckl. ex Steud. nom. inval.</small> *''Cleome triphylla'' <small>L.</small> *''Gymnogonia pentaphylla'' <small>(L.) R. Br. ex Steud.</small> *''Gynandropsis affinis'' <small>Blume</small> *''Gynandropsis candelabrum'' <small>(Sims) Sweet</small> *''Gynandropsis denticulata'' <small>DC.</small> *''Gynandropsis glandulosa'' <small>C.Presl</small> *''Gynandropsis gynandra'' <small>(L.) Briq.</small> *''Gynandropsis heterotricha'' <small>DC.</small> *''Gynandropsis muricata'' <small>Schrad.</small> *''Gynandropsis ophitocarpa'' <small>DC.</small> *''Gynandropsis palmipes'' <small>DC.</small> *''Gynandropsis pentaphylla'' <small>(L.) DC.</small> *''Gynandropsis pentaphylla'' <small>Blanco</small> *''Gynandropsis sinica'' <small>Miq.</small> *''Gynandropsis triphylla'' <small>DC.</small> *''Gynandropsis viscida'' <small>Bunge</small> *''Pedicellaria pentaphylla'' <small>(L.) Schrank</small> *''Pedicellaria triphylla'' <small>(L.) Pax</small> *''Podogyne pentaphylla'' <small>(L.) Hoffmanns.</small> *''Sinapistrum pentaphyllum'' <small>(L.) Medik.</small> }} }}|synonyms_ref=<ref name="POWO">{{cite web |url=https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:170681-1 |title=''Lumnitzera racemosa'' Willd. |date=2024 |website=Plants of the World Online |publisher=Royal Botanic Gardens, Kew |access-date=14 February 2024}}</ref>|range_map=Cleome gynandra, verspreidingskaart, a.png|range_map_caption={{legend2|#22B14C|world range<ref name="pfaf">{{cite web |title=''Cleome gynandra'' - L. |url=https://pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Cleome+gynandra |website=pfaf.org |date = 1996–2012 |access-date=19 March 2019}}</ref>|outline=gray}}}} '''''Cleome gynandra''''' kika kya ''[[:en:Cleome|Cleome]]'' ekikozesebwa ng'[[:en:Leaf_vegetable|enva ndiirwa]]. Kimanyiddwa mu [[:en:Common_name|mannya mangi agamanyiddwa]] omuli '''ejjobyo,''' <ref>http://www.dict.cc/english-german/Shona+cabbage.html</ref> '''emboga''', '''eggobe''', <ref>https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxonomydetail.aspx?id=310077</ref> ne '''stinkweed''' . <ref>http://raisingislands.blogspot.com.au/2015/11/natural-pesticides-from-common-weed.html</ref> Kimuli kya nsiko ekibeerawo [[:en:Annual_plant|buli mwaka]] nga kizaalibwa mu Afirika naye nga kifuuse kya bulijjo mu bitundu bingi [[:en:Tropical|eby’obutiti obutono]] [[:en:Sub-tropical|n’eby’obutiti n'ebbugumu]] mu nsi. <ref name=":0">{{Cite web |url=http://avrdc.org/spider-plant-cleome-gynandra/ |title=Archive copy |access-date=2026-02-21 |archive-date=2023-05-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230531135145/http://avrdc.org/spider-plant-cleome-gynandra/ |url-status=dead }}</ref> == Okunnyonnyola == ''Cleome gynandra'' kimera kiyimiridde, nga kirimu amatabi agali mu buwanvu bwa sentimita 25&nbsp; ne 60&nbsp;. Okusinziira ku mbeera y’obutonde, esobola okutuukira daaka ku buwanvu bwa sentimita 150&nbsp;. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> [[:en:Leaf|Ebikoola]] byakyo by'eyawulamu obukola obulala obutono wakati we 3–7. [[:en:Flower|Ebimuli]] by'akyo byeru, oluusi ne bikyuka ne bifuuka pinki bwe bikaddiwa. <ref>http://www.plantzafrica.com/plantcd/cleomegynandra2.html</ref> Ebikoola n’ebimuli byombi biriibwa. Ebikoola byakyo bikaawa nnyo, oluusi nga entungo zaayo zaagala okufaana eza [[:en:Brassica_juncea|sukuma]] . Ekibala kino kibeera kya siliki ekikutuka, nga kigonvu era nga kiringa [[:en:Capsule_(fruit)|ekikuta]], era kipima mu buwanvu bwa sentimita 12&nbsp; n'obugazi bwa milimita 8–10&nbsp;. Mu kiseera ky’okwengera, langi y’ebikoola ekuyuka okuva ku kiragala okudda ku kyenvu n'oluvanyua kitaka bwe bikala. Bwe biba bikaze, ebikuta byabuluzubwamu mu buwanvu okugyamu ensigo. Buli silique esobola okubeeramu ensigo eziri wakati wa 100-150. Ensigo zino n'etooloovu, nzirugavu ate nga zirina akakuta akakluba era nga zipima 1.0-1.5&nbsp;mm mu buwanvu. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> : 1 . 4. 4. Ensigo za ''C. gynandra'' zirimu [[:en:Oil|amafuta]] 17-19% . <ref>Aparadh, V. T.; Naik, V. V.; Karadge, B. A. (2012).</ref> ''Cleome gynandra'' erina ekikolo kya ttaapu ekiwanvu nga kiriko enviiri z’ebikoola ate nga kirina ebikoola eby’okubiri bitono. <ref name=":1">Chweya, James A.; Mnzava, Nameus A. (1997).</ref> == Emigaso n'enkozesa == [[File:Cleome_gynandra_1.jpg|left|frameless|249x249px]] [[File:Cleome_gynandra_3_(4545384955).jpg|alt=Gynandra|thumb|'''Gynandra''']] Mu bulamu bwa bulijjo, ebikoola n’enduli yakyo biriibwa nga bifumbiddwa oba nz'ezigattibwa mu nva. Ebikoola bino bitera okuliibwa mu mawanga agali mu Bukiikaddyo bwa Sahara, nga babikaza ne babitereka oluvannyuma ne bifumbibwa n'amata oba omuzigo okukendeeza ku bukaawu bwabyo. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Andrea_Pieroni</ref> Mu [[:en:Kenya|Kenya]], Uganda ne Tanzania, ebikoola bifumbiddwa mu [[:en:Peanut|binyeebwa]] ebisekule . Mu Bukiikakkono bwa Uganda kimanyiddwa nga '''Dek Akeo''' oba '''Akeyo''' . <ref name=":0a">Opio, Bobson (2023-04-11).</ref> Kiteekebwateekebwa nga bitokosebwa mu mazzi agookya nga gatabuddwamu ekipooli oba ebinyeebwa ebisekule. Kigabulwa n'emmere ey'enjawulo nga Akalo, [[:en:Ugali|akawunga]], [[:en:Sweet_potato|lummonde]] . Enva endiirwa zino z'anikibwa ne zikala okusobola kuterekebwa okumala ebbanga eddene n’okuzikozesa mu biseera eby’omu maaso ng’eddagala. Enva zino bagigabula mu bifo eby’okulya ne mu wooteeri z’omu kitundu kyokka nga zisinga kuliibwa mu Bukiikakkono bwa Uganda. <ref name=":0a" /> <ref>Nakaziba, Rebecca; Anyolitho, Maxson Kenneth; Amanya, Sharon Bright; Sesaazi, Crispin Duncan; Byarugaba, Frederick; Ogwal-Okeng, Jasper; Alele, Paul E. (2021-07-15).</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1129332/magnetism-northern-ugandan-dishes</ref> Ekimera kino kya mugaso mu kulimira awamu n'ebimera ebirala olw’obutonde bwakyo obugoba ebiwuka n’okulwanyisa enkwa. <ref>Engels, Johannes M.M. Engels (2002).</ref> <ref>https://www.farmersweekly.co.za/farm-basics/how-to-crop/cultivating-cleome/</ref> Ebikoola birina eky’obugagga ekigoba, n'okusaanyaawo ebiwuka ebilya ebikola n'enkwa ( [[:en:Larva|envunyu]], amayanzi, n’enkulu). <ref>Mnzava, N (1990).</ref> Mu [[:en:Thailand|Thailand]] ne [[:en:Malaysia|Malaysia]] ebikoola bino mmere ey'ettanirwa ennyo nga bagiteekateeka n'[[:en:Rice_water|amazzi g'omuceere]] n'ekibala ekimanyikuddwa nga ''phak sian dong'' . <ref>{{Cite web |title=ผักเสี้ยน สรรพคุณและประโยชน์ของผักเสี้ยน 29 ข้อ ! |url=http://frynn.com/%E0%B8%9C%E0%B8%B1%E0%B8%81%E0%B9%80%E0%B8%AA%E0%B8%B5%E0%B9%89%E0%B8%A2%E0%B8%99/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815093310/http://frynn.com/%E0%B8%9C%E0%B8%B1%E0%B8%81%E0%B9%80%E0%B8%AA%E0%B8%B5%E0%B9%89%E0%B8%A2%E0%B8%99/ |archive-date=2016-08-15 |access-date=2015-09-01}}</ref> Pickle y’emu era eriibwa mu masaza g’Obukiikakkono bwa Malaysia, era emanyiddwa nga ''jeruk maman'' . Essaza ly’e [./Negeri_Sembilanhttps://en.wikipedia.org/wiki/Negeri_Sembilan Negeri Sembilan] mu ''[[:en:Rendang|rendang]] maman'', <ref>Lim May Lee (8 October 2017).</ref> ng’ebikoola bitabulwa wamu mu mata g'ebinazi okumala ekiseera ekiwanvu okutuuka ku mutendera gwe bagwagaliramu. Ebikoola nabyo birina eddagala [[:en:Antioxidant|eriziyiza]] okuzimba naddala ng'olumiddwa ekiwuka. <ref name=":0"/> Olw’obulungi bwayo obuziyiza okuzimba, oluusi bikozesebwa ng’eddagala. <ref>https://pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Cleome+gynandra</ref> Ebikoola n’ebimuli bya ''C. gynandra'' bibadde bikozesebwa mu ddagala ly’ekinnansi okujjanjaba embeera omuli obutwa mu mmere, endwadde z’okulumizibwa ebinwa by'omubiri, okuzimba, yinfekisoni za bakitiriya, <ref name=":1">Chweya, James A.; Mnzava, Nameus A. (1997).</ref> <ref>Meda N.T.R. (2013-02-28).</ref> <ref>Mishra, S. S.; Moharana, S. K.; Dash, M. R., eds</ref> n’okusingira ddala embeera ez'ekuusa ku bulumi ng’okulumwa amannyo, okulumwa omutwe, okulumwa ekiwanga, okulumwa olubuto, okulumwa amatu, okulumwa ennyingo, okumenya amagumba, okulumwa obwoka mu baana n’okulumwa mu kifuba. <ref>Keding, G.; Weinberger, K.; Swai, I.; Mndiga, H., eds</ref> <ref>Sridhar, Nimmakayala; Kiran, Bondada V. V. S. Surya; Sasidhar, Donthamsetti Tharaka; Kanthal, Lakshmi Kanta (2014-03-30).</ref> <ref>Urso, Valeria; Signorini, Maria Adele; Tonini, Matteo; Bruschi, Piero (2016-01-11).</ref> Mu Saudi Arabia, ebirungo bya ''C. gynandra'' bikozesebwa okujjanjaba obulumi obw’amaanyi n’okuziyiza okuzimba ebiva ku kulumwa enjaba. <ref>Al-Asmari, Abdulrahman; Manthiri, Rajamohamed Abbas; Abdo, Nasreddien; Al-Duaiji, Fawzi Abdullah; Khan, Haseeb Ahmad (2017).</ref> == Ebirungo eby’enjawulo n’omugaso gw’ebiriisa == ''Cleome gynandra'' alimu ekirungo kya beta-carotene, folic acid, ascorbic acid ne calcium bingi. Mulimu ne vitamiini E, iron ne oxalic acid. Okutwalira awamu, ebikoola bino birina puloteyini za 4.0%. 100 g za ''C. gynandra'' zirimu nga 1.4 g ez’obuwuzi obutazimbiddwa, 127–484&nbsp;mg vitamiini C ne 0.76&nbsp;mg zinki, 3.1-7.7 g puloteyina atasengejjezeddwa. Mulimu ebirungo nga ayani ne kalisiyamu byawukana okusinziira ku zooni okuva ku 1–11&nbsp;mg, ne 213-434&nbsp;mg mu kulondako. <ref name=":1">Chweya, James A.; Mnzava, Nameus A. (1997).</ref> Ensigo za ''C. gynandra'' zirimu asidi z’amasavu nga asidi wa palmitic, asidi wa stearic, asidi wa oleic, ne asidi wa linoleic ne amino asidi omuli asidi wa glutamic, arginine, leucine, valine, glycine, ne proline. <ref>Mnzava, N. A. (1990-01-01).</ref> <ref>Sen Gupta, A.; Chakrabarty, M. M. (1964).</ref> == Engeri gye zilimibwamu == ''Cleome gynandra'' tatera kulimibwa. [[:en:Leaf|Ebikoola]] ebisinga bikungula okuva mu kimera ekisangibwa nga ky\emeza kyokka. Wabula okunoonyereza okumu ku bukodyo bw’okulima obusinga bukoleddwa. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> <ref name=":4"/> === Ettaka ery'etagibwa === ''Cleome gynandra'' yeetaaga ettaka eggimu eriwanvu era eririmu amazzi amalungi. Kikula bulungi ku ttaka eritali ggumu/ kkalubo, nga lirimu [[:en:Humus|humus]] mungi ate nga [[:en:PH|pH]] eri wakati wa 5.5 ne 7. <ref name=":4"/> === Okusiga === Mu kulima, okusaasaana kw’ekimera kukolebwa nga basiga ensigo. Okusinziira ku sayizi y'[[:en:Seed|ensigo]], obuwanvu obusimbiddwamu ensigo nsonga nkulu. Ensigo yetaaga [[:en:Plough|okulima]] mu ngeri etali nnene (nga sentimita 15&nbsp; wansi mu ttaka), okukoola omuddo n’okusalako amatabi amakadde okusobola okuba n’ettaka eddungi eritali kkalubo. Ensigo zisobola okusaasaanyizibwa mu ngeri etaali ya kyenkanyi nga ziweereza ku mpewo oba okusimibwa mu ngeri etali nnene mu nnyiriri eziri wakati wa sentimita 30&nbsp; nga zawuddwa mu nyiriri ez'eyawudde sentimita 1&nbsp; ebuziba. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> === Okukoola === Okukoola kwetaagisa mu ntandikwa y’okulima, ng’ebikoola bya ''C. gynandra'' bikyali bitono. Kisobola okukolebwa n’emikono oba n’ebyuma ebituufu, okukakasa okulima mu buwanvu obw'etagisa. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> === Ebijimusa === Ebigimusa ebyetagisa mu kulima kuno mulimu ebigimusa ebijjudde nitrogen nga bikozesebwa okukereya okumulisa kw'ebimuli, okuwangaaza okukula kw’ebimera n’okwongera ku muwendo n’obunene bw’ebikoola. <ref>{{Cite web |last=Staff Reporter |date=2020-09-08 |title=Cultivating cleome |url=https://www.farmersweekly.co.za/farming-basics/how-to-crop/cultivating-cleome/ |access-date=2023-12-03 |website=Farmer's Weekly |language=en-US}}</ref> Okweyongera kw’amakungula kuba kwa maanyi nnyo nga nitrogen ng'atereddwamu mu ngeri yaayo ey’obutonde, wadde nga n’ebigimusa bya nayitrojeni ebitali biramu bikakasa okweyongera kw’amakungula. Okussaamu ebigimusa ebisemba kisinziira ku butonde bw’ettaka naye bisobola okutuuka ku ttani 30 buli yiika y’oluggya lw’ennimiro olw’obusa bwa nnakavundira oba okutuuka ku 120&nbsp;kkiro/ha y’ebigimusa ebitali biramu. <ref>Schippers, R. R. (2000).</ref> === Okufukirira === Okusobola okuvaamu amakungula amalungi, ''C. gynandra'' yeetaaga [[:en:Soil_water_(retention)|amazzi g’ettaka]] agamala mu kiseera kyonna eky’okukula kw’ebimera. Okufukirira enfunda eziwera era nga kufugibwa ky'etaagisa era kulina okusalibwawo okusinziira ku ngeri ettaka gye likwatamu amazzi. Okufukirira ennyo kiyinza okuvaako okufiirwa amakungula olw’obutaziyiza mataba. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> === Okukungula === Okukungula kuyinza okukolebwa mu ngeri bbiri ez’enjawulo. Esooka erimu okusimbula ddala ekimera kyonna n’okukoolako ebikoola byokka okuva ku nduli. Ekirala, okukungula emirundi mingi kuyinza okukolebwa nga osala ekitundu eky’oku ntikko eky’ekimera n’okukung’aanya ebikoola ebya waggulu. Enkola eno ey'okubiri eyamba okwongera okukula kw’ebikoola eby’ebbali n’okulwawo okumera ebimuli, okwongera ku kiseera ky’okumera. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> <ref name=":4">https://prota.prota4u.org/protav8.asp?h=M11,M14,M15,M16,M18,M23,M25,M26,M27,M28,M34,M36,M4,M6,M7,M8,M9&t=Cleome,gynandra,cleome&p=Cleome+gynandra#Description</ref> === Ennimiro === Ebigimusa n’amazzi bwe biteekebwamu mu ngeri esaanidde, kigambibwa nti amakungula agakuŋŋaanyiziddwa gasobola okutuuka ku t 30 buli yiika. <ref name=":4"/> == Okulwanyisa ebiwuka n’endwadde == ''Cleome gynandra'' ameluse ng’ayita mu butonde so si kulonda kwa muntu okusobola okufuna amakungula amangi. Kino kigifuula naddala okugumira obuwuka obw'enjawulo. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> Wabula ebiwuka bino bye bisangibwa ku muddo guno [[:en:Pentatomidae|Pentatomids]] (Agonoselis nubilis), [[:en:Locust|Enzige]] (Schitocera gregaria), [[:en:Flea_beetle|flea beetles]] (Phylloreta mashonana), cabbage sawfly (Athalia spp), bugs (Nezara spp and Bagrada spp.), cotton jassids (Empoasca spp.), [[:en:Nematode|nematodes]]''​​​​​​​''​ (''Meloidogyne'' spp.). <ref name=":1">Chweya, James A.; Mnzava, Nameus A. (1997).</ref> <ref name=":3">Mashamaite, Chuene Victor; Manyevere, Alen; Chakauya, Ereck (2022).</ref> 451pl84fpduqr9zaqoqqcxaqzh94u7a Buwalasi Theological College 0 12677 54552 45971 2026-06-12T22:16:05Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54552 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buwalasi Theological College''' ttendekero [[:en:Anglican|ly’Abakulisitaayo]] ery'byenjigiriza e Mbale, Uganda. Omukulu w’essomero eyasooka yali Canon John McDonald. <ref>{{Cite web |title=Obituary: CANON JOHN RICHARD BURLEIGH McDONALD |url=https://www.churchtimes.co.uk/articles/2011/1-july/gazette/obituary-canon-john-richard-burleigh-mcdonald |access-date=2021-04-27 |website=www.churchtimes.co.uk}}</ref> == Fakaluti eyeeyoleka == * [[Keith Russell|Keith Russell, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Erisa Masaba]] == Abayizi abaaliwo abamanyiddwa == * [[Geresom Ilukor|Geresom Ilukor, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Yona Okoth|Yona Okoth, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Janani Luwum]] * [[Peter Mudonyi]] * [[Christopher Senyonjo]] * [[Stephen Tomusange|Stephen Tomusange, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[John Wasikye]] * [[Akisoferi Wesonga]] == Ebujulizo == gvtnk6i82q245uvzkm9vde9xz42p3fl Come Mankasse 0 12710 54821 46096 2026-06-13T11:39:49Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54821 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Come Mankasse''' yeesimbawo [[:en:2002_Republic_of_the_Congo_presidential_election|mu kulonda kwa Pulezidenti wa Congo mu 2002]] ku kibiina kya [[:en:Congolese_Union_of_Republicans|Congoese Union of Republicans]] . <ref>{{Cite web |title=IFES Election Guide &#124; Elections: Republic of Congo Legislative (Round 1) May 12 2002 |url=http://www.electionguide.org/election.php?ID=433}}</ref> Yafuna ebitundu 1.25 ku kikumi ku bululu obwakubwa <ref>{{Cite web |title=Mankasse, Come |url=http://www.ourcampaigns.com/CandidateDetail.html?CandidateID=44605 |website=ourcampaigns.com}}</ref> == Ebijuliziddwa == 14t285sxoy0uzxl9kfkg23xmh82nrik Bola Afonja 0 12721 54321 52469 2026-06-12T13:45:46Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54321 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajibola Afonja''' listen ⓘ (21 Ogwokubiri 1943 – 19 Ogwokutaano 2024), amanyiddwa nga '''Bola Afonja''', yali munnabyabufuzi era omuzirakisa mu Nigeria. Yali Minisita w’abakozi wansi wa [[Ernest Shonekan]],<ref>{{Cite web |last=Oditta |first=Maxwell |title=Politics of dissonance and duplicity |url=http://www.dawodu.com/ing1.htm |access-date=2007-04-13 |website=Dawodu.com |publisher=Segun Toyin Dawodu}}</ref> era yaliko mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina kya [[All Nigeria Peoples Party]] (ANPP).<ref>https://web.archive.org/web/20070930154551/http://www.thisdayonline.com/archive/2003/01/08/20030108ext01.html</ref> Afonja yaliko Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[First Bank of Nigeria|First Bank]] plc, bbanka y’ebyobusuubuzi esinga obunene mu Nigeria. Yawummula ku Board oluvannyuma lw’okuweza emyaka 70 nga 21 Ogwokubiri 2013. Afonja yafa, oluvannyuma lw'ebisago bye yafuna mu kabenje, mu [[University College Hospital, Ibadan|ddwaaliro lya University College]] e Ibadan, nga 19 Ogwokutaano 2024, ku myaka 81.<ref>Adebayo, Musliudeen (20 May 2024). [https://dailypost.ng/2024/05/20/ex-minister-ajibola-afonja-dies-at-82/ "Ex- Minister, Ajibola Afonja dies at 82"]. ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 20 May 2024.</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> pswh860h21u5g98h3oauqjvipriq5md Chantal Biya 0 12744 54664 52473 2026-06-13T09:46:51Z Nambogo Catharine 6408 54664 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Chantal Biya''' ( née '''Chantal Pulchérie Vigouroux''' ; yazaalibwa 4 Ogwekkuminebiri 1970) muntu wa nkizo mu Cameroon, ye [[First Lady of Cameroon|mukyala w'omukulembeze wa Cameroon]] Pulezidenti [[Paul Biya]] okuva mu 1994. == Ebyafaayo == Chantal Biya yazaalibwa [[Dimako]], [[East Province (Cameroon)|essaza ly'ebuvanjuba]], mu Cameroon.<ref name="G'nowa2008">https://en.wikipedia.org/wiki/Chantal_Biya#CITEREFG'nowa2008</ref> Kitaawe yali Georges Vigouroux omugwiira okuva mu Bufalansa. Maama we, [[Rosette Ndongo Mengolo]], yali muwanguzi wa mpaka za bannalulungi zi Miss [[Doumé]]. Maama we yalondebwa ku bwameeya bwa [[Bangou, Cameroon|Bangou]] oluvannyuma [[2007 Cameroonian parliamentary election|lw'okulonda kwa munisipaali okwaliwo mu Gwomusanvu 2007]].<ref name="F2007">https://en.wikipedia.org/wiki/Chantal_Biya#CITEREFF.2007</ref> Obuvubuka bwe yabumala mu [[Yaoundé]].<ref name="Morikang20082">https://en.wikipedia.org/wiki/Chantal_Biya#CITEREFMorikang2008</ref> == Obuweereza Obwannakyewa == Yatandikawo ekibiina ki ''{{Lang|fr|Fondation Chantal Biya}}'' mu 1994.<ref>{{citation|url=http://synergiesafricaines.org/partenaires-fcb.html|title=Fondation Chantal BIYA|archive-url=https://web.archive.org/web/20150612222912/http://synergiesafricaines.org/partenaires-fcb.html|archive-date=12 June 2015|url-status=live|language=fr|trans-title=Chantal Biya Foundation|publisher=Synergies Africaines contre le SIDA et les Souffrances|location=Yaoundé, Cameroon|quote=''Créée en 1994 par Madame Chantal BIYA, Epouse du Président de la République du Cameroun, la Fondation Chantal BIYA est une association humanitaire, apolitique, non-confessionnelle et à but non-lucratif''}}.</ref> Mu 1996, yategeka olukiiko lw'abakyala babakulembeze b'eggwanga olwasooka mu kibuga [[Yaoundé]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Chantal_Biya#CITEREFIbrahim2003</ref> The ''Jeunesse active pour Chantal Biya'' lye limu ku ssiga ly'ekibiina kya bba ekya [[Cameroon People's Democratic Movement]].<ref name="Ngwane2004">https://en.wikipedia.org/wiki/Chantal_Biya#CITEREFNgwane2004</ref> == Obuli bw’enguzi == Enguzi ya Paul ne Chantal Biya n’okubba eby’obugagga by’eggwanga lya Cameroon biwandiikiddwa bulungi. <sup class="noprint Inline-Template" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="The material near this tag may use weasel words or too-vague attribution. (May 2024)">nga ani?</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Ne mutabani we Franck Hertz [ fr ], yagula emizigo mu Paris wadde nga ssente tezimannyikiddwa. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2024)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Emikutu gy’abakungu ba Amerika gikakasa [[Corruption in Cameroon|obuli bw’enguzi obuyitiridde mu Cameroon]], nga kigambibwa nti bwawera obukadde bwa ddoola obusoba mu 650 wakati wa 2017 ne 2022.<ref>{{Cite news|url=https://www.premiumtimesng.com/investigationspecial-reports/608429-investigation-how-internationally-connected-cameroon-elites-plundered-656-million.html|title=INVESTIGATION: How internationally connected Cameroon elites plundered $656 million|date=7 July 2023|accessdate=6 December 2023|newspaper=[[Premium Times]]}}</ref> == Bertrand Teyou == Mu Gwekkuminoogumu 2010, [[Bertrand Teyou]] yafulumya ekitabo ekiyitibwa ("''The Belle of the Banana Republic: Chantal Biya, from the Streets to the Palace''"),<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Chantal_Biya#CITEREFTeyou2010.</ref> nga kirondoola okuitimuka kwa Biya okuva mu kyalo okutuuka okufuuka Mukyala w'omukulembeze w'eggwanga.<ref name="Lees2014">https://en.wikipedia.org/wiki/Chantal_Biya#CITEREFLees2014.</ref><ref name="Mitchell2011a">https://en.wikipedia.org/wiki/Chantal_Biya#CITEREFMitchell2011a</ref> Oluvannyuma yaweebwa ekibonerezo ky'okusibwa emyaka ebiri ku misango gy'okuweebula omuntu n'okutegeka "okwekalakaasa okutali mu mateeka" olw'okugezaako okusoma akatabo mu lujjudde.<ref name="Lees2014" /><ref name="Mitchell2011a" /> [[Amnesty International]] ne [[PEN International]] ’s Writers mu kakiiko k'ebyamakomera beekalakaasa olw’okukwatibwa kwe era ne bafulumya okujulira ku lulwe. Ekitongole kya Amnesty International kyamutuuma erinnya ly'omusibe [[Prisoner of conscience|omuntu mulamu]].<ref name="AI">{{Cite web |date=12 April 2011 |title=Urgent Action: Cameroonian writer held in harsh conditions |url=https://www.amnesty.org/en/documents/afr17/001/2011/en/ |publisher=Amnesty International}}</ref> Yateebwa mu Gwokuna 2011 muzirakisa bwe yakkiriza okusasula engassi ye asobole okunoonya obujjanjabi olw’obulamu bwe obwali bweyongera okwonooneka.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Chantal_Biya#CITEREFMitchell2011b</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == [[File:ChantalBiya42.jpg|thumb|322x322px|Chantal Biya ng'afuna okulamusa okuva ewa Kaminsona wa Poliisi mu ggwanga lya Cameroon, Dr. Cecile Oyono mu 2012]] Yafumbirwa Paul Biya, amusinga emyaka 36, nga 23 Ogwokuna 1994, oluvannyuma lwa mukyala we eyasooka, [[Jeanne-Irène Biya]], okufa mu 1992.<ref>{{citation|url=http://www.presidentielle2004.gov.cm/candidats.php?id_cand=10&module=bio&lang=en|title=2004 Presidential elections: Paul Biya's Biography|archive-url=https://web.archive.org/web/20070930015344/http://www.presidentielle2004.gov.cm/candidats.php?id_cand=10&module=bio&lang=en|archive-date=30 September 2007|url-status=dead|publisher=Republic of Cameroon|quote=Paul BIYA has been married since 23 April 1994 to Chantal BIYA, after the passing away of his first wife on 29 July 1992.}}</ref> [[File:Chantal_Biya_with_Obamas_2014.jpg|thumb|222x222px|Chantal Biya ne Michelle Obama mu 2014]] [[File:Ouverture_CAN_(7).jpg|thumb|222x222px|Paul ne Chantal Biya nga bali mu mmotoka ya pulezidenti mu [[Olembe Stadium|kisaawe kya Olembé Paul Biya]], 2022]] Alina abalongo ab'obulenzi nga kuliko Franck ne Patrick Hertz (abazaalibwa 1987) ne bba eyasooka. Ne Paul Biya, alina abaana babiri: Paul Jr. ne [[Brenda Biya]]. Chantal Biya amanyiddwa nnyo olw'enviiri ze ezirabika obulungi.<ref name="Andrews-Dyer2014">https://en.wikipedia.org/wiki/Chantal_Biya#CITEREFAndrews-Dyer2014</ref> Mukyala Biya akozesa nnyo wiigi,<ref>{{Cite web |title=WITH ALL DUE RESPECT:NO ONE SNATCHES CHANTEL BIYA'S WIG (AND FOR GOOD REASON) |url=https://www.ebony.com/chantel-biya-hair-053/ |website=www.ebony.com}}</ref> nga omukono gw'omusono gwe guyitibwa ''banane'', era ekozesebwa ku mikolo emitongole.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Chantal_Biya#CITEREFNyamnjohDurhamFokwang2002</ref> Biya ayongedde okumanyisa emisono emirala. Okutwalira awamu, zimanyiddwa nga ''Chantal Biya''. Amanyiddwa olw'engoye ze ez'enjawulo, omuli engoye za dizayini, n'ensawo ze eza dizayini. Mu ba dizayina b’ayagala ennyo mulimu kkampuni z’Abazungu ez’omulembe nga [[Chanel]], [[Dior]] ne [[Louis Vuitton]].<ref name="Lees2014" /><gallery> File:Chantal_Biya_and_Laura_Bush,_2003.jpg|alt=Chantal Biya and Laura Bush after a coffee in the White House's Yellow Oval Room, 2003| Chantal Biya ne [[Laura Bush]] oluvannyuma lw'okunywa kaawa mu kisenge kya [[White House]] ekya [[Yellow Oval Room]], 2003 File:First_Ladies_2008.jpg|alt=At a global First Ladies meeting in New York, 2008| Mu lukiiko lwa First Ladies olw’ensi yonna mu New York, 2008 File:Paul_Biya_with_Obamas.jpg|alt=The Obamas with Chantal and Paul Biya, 2009| Aba Obama ne Chantal ne Paul Biya, 2009 File:Paul_Biya_with_Obamas_2014.jpg|alt=The Obamas with Chantal and Paul Biya, 2014| Aba Obama ne Chantal ne Paul Biya, 2014 </gallery> == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] gbv2fazaalbm0kifnthluwx342aisx1 Concy Aweko 0 12754 54833 46532 2026-06-13T11:43:40Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54833 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Concy Aweko''' (yazaalibwa 23 May 1991) [[:en:Cricket|muzannyi wa cricket]] mu Uganda .<ref name="Bio">{{Cite web |title=Concy Aweko |url=http://www.espncricinfo.com/ci/content/player/383879.html |access-date=11 June 2018 |website=ESPN Cricinfo}}</ref> Mu July 2018, yalondebwa mu ttiimu ya Uganda mu mpaka za [[:en:2018_ICC_Women's_World_Twenty20_Qualifier|ICC Women's World Twenty20 Qualifier eza 2018]].<ref name="WT20Squads">{{Cite web |title=ICC announces umpire and referee appointments for ICC Women's World Twenty20 Qualifier 2018 |url=https://www.icc-cricket.com/media-releases/761671 |access-date=27 June 2018 |website=International Cricket Council}}</ref> Yasooka mu mpaka za [[:en:Women's_Twenty20_International|Women's Twenty20 International]] (WT20I) mu [[Ttiimu ya Uganda ey'abakazi abazannya cricket|Uganda]] ne [[:en:Scotland_women's_national_cricket_team|Scotland]] mu mpaka z'ensi yonna eza Twenty20 Qualifier nga 7 July 2018.<ref>{{Cite web |title=2nd Match, Group B, ICC Women's World Twenty20 Qualifier at Amstelveen, Jul 7 2018 |url=http://www.espncricinfo.com/ci/engine/match/1147718.html |access-date=7 July 2018 |website=ESPN Cricinfo}}</ref> Mu April 2019, yalondebwa mu ttiimu ya Uganda mu mpaka za [[:en:2019_ICC_Women's_Qualifier_Africa|ICC Women's Qualifier Africa eza 2019]] e Zimbabwe.<ref>{{Cite web |title=Tried & Tested Crop Trusted For African Title Defence in Zimbabwe |url=http://www.cricketuganda.world/index.php/8-news/717-tried-tested-crop-trusted-for-african-title-defence-in-zimbabwe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430120249/http://www.cricketuganda.world/index.php/8-news/717-tried-tested-crop-trusted-for-african-title-defence-in-zimbabwe |archive-date=30 April 2019 |access-date=30 April 2019 |website=Cricket Uganda}}</ref> Nga 8 May 2019, mu mupiira gwe yazannya ne [[:en:Kenya_women's_national_cricket_team|Kenya]], yakwata wiiki nnya mu mipiira etaano, nga kuliko n'okukuba [[:en:List_of_women's_international_cricket_hat-tricks|hat-trick ye esoose mu WT20Is.]]<ref>{{Cite web |title=Group B, ICC Women's T20 World Cup Africa Region Qualifier at Harare, May 8 2019 |url=http://www.espncricinfo.com/ci/engine/match/1182652.html |access-date=9 May 2019 |website=ESPN Cricinfo}}</ref><ref>{{Cite web |title=Uganda hit Kenya in T20 World Cup qualifiers |url=https://www.nation.co.ke/sports/cricket/434908-5106324-vqcej9/ |access-date=9 May 2019 |website=Daily Nation}}</ref> Ye muzannyi wa cricket eyasooka mu Uganda okukuba [[:en:Hat-trick_(cricket)|hat-trick]] mu mupiira gwa [[:en:Women's_Twenty20_International|Women's Twenty20 International]].<ref>{{Cite web |title=Hat-trick heroes: First to take a T20I hat-trick from each team |url=https://www.womenscriczone.com/hat-trick-heroes-first-to-take-a-t20i-hat-trick-from-each-team/ |access-date=11 June 2020 |website=Women's CricZone |archive-date=28 January 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230128170812/https://www.womenscriczone.com/hat-trick-heroes-first-to-take-a-t20i-hat-trick-from-each-team/ |url-status=dead }}</ref> Mu March 2023, nga kapiteeni wa ttiimu, Aweko yafuuka omu ku bazannyi abakyala kkumi na babiri abaasooka okuweebwa endagaano za wakati wa [[Uganda Cricket Association]].<ref>{{cite news|url=https://kawowo.com/2023/03/08/womens-day-present-for-victoria-pearls-as-12-players-are-awarded-contracts/|title=Women’s Day present for Victoria Pearls as 12 Players are awarded contracts|first=Denis|last=Musali|date=8 March 2023|access-date=9 March 2023|publisher=Kawowo Sports}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 3jo6j2syfznyhtwwr50nche4o8x47ay Charity Lenia 0 12766 54668 46415 2026-06-13T09:48:19Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54668 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Charity Lenia</big>''' era amanyiddwa nga Charity Lenia Kevin [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] mu Uganda era nga ye mubaka wa Palamenti obutereevu mu Vurra County, Arua District okumala ekisanja kya 2026–2031 mu palamenti ya [[Yuganda|Uganda]] ey’ekkumi n’ebiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: In pictures: Who are the winners of the MP elections? |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/in-pictures-who-are-the-winners-of-the-mp-ele-NV_226441_022026 |access-date=2026-02-07 |website=New Vision}}</ref> == Ebyenjigiriza == Charity Lenia yasomera mu St. Mary’s Secondary School, Namaliga, n’oluvannyuma mu Our Lady of Africa Secondary School, [[Mukono (disitulikit)|Mukono]]. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS), gye yatikkirwa [[:en:Bachelor's_degree|diguli ya Bachelor]] mu by’okugula ebintu n’okuddukanya ebintu.<ref name=":1">{{Cite web |last=webnews |date=2025-08-26 |title=Former MUBS Vice Guild President and Parliamentary Aspirant Lenia Charity Kevin Pays Courtesy Visit to MUBS |url=https://news.mubs.ac.ug/former-mubs-vice-guild-president-and-parliamentary-aspirant-lenia-charity-kevin-pays-courtesy-visit-to-mubs/ |access-date=2026-02-07 |website=MUBS News |language=en-US}}</ref> Charity Lenia yakola nga Vice Guild President ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS) mu mwaka gw’olusoma 2022/2023. Mu 2023, yeesimbawo ku bwa Guild President mu MUBS ku tikiti ya [[National Unity Platform]] (NUP), kyokka teyawangula mpaka zino.<ref name=":1">{{Cite web |last=webnews |date=2025-08-26 |title=Former MUBS Vice Guild President and Parliamentary Aspirant Lenia Charity Kevin Pays Courtesy Visit to MUBS |url=https://news.mubs.ac.ug/former-mubs-vice-guild-president-and-parliamentary-aspirant-lenia-charity-kevin-pays-courtesy-visit-to-mubs/ |access-date=2026-02-07 |website=MUBS News |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFwebnews2025">webnews (2025-08-26). [https://news.mubs.ac.ug/former-mubs-vice-guild-president-and-parliamentary-aspirant-lenia-charity-kevin-pays-courtesy-visit-to-mubs/ "Former MUBS Vice Guild President and Parliamentary Aspirant Lenia Charity Kevin Pays Courtesy Visit to MUBS"]. ''MUBS News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-17 |title=Former MUBS Guild President wins NRM MP primaries |url=https://www.pulse.ug/story/former-mubs-guild-president-wins-nrm-mp-primaries-2025071717541755523 |access-date=2026-02-07 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=C. B. |date=2024-09-06 |title=Former MUBS Guild VP Dumps NUP, Joins NRM |url=https://campusbee.ug/news/former-mubs-guild-vp-dumps-nup-joins-nrm/ |access-date=2026-02-07 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Ex-MUBS Guild VP stirs controversy after switching from NUP to NRM for MP run |url=https://www.pulse.ug/story/lenia-charity-kevin-mp-vurra-county-2024092710460253246 |access-date=2026-02-07 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Nga 5 Sebaaseka 2025, Charity yalonda foomu z’okwesimbawo okuvuganya mu kalulu ka NRM primaries ku kifo ky’omubaka wa Palamenti mu Vurra County. Yawangula akalulu ka pulayimale eza [[National Resistance Movement]] nga 17 Kasambula 2025. Nga 15 Gatonnya 2026, yalondebwa okuba omubaka wa Palamenti mu Vurra County, [[Arua (disitulikit)|Arua District]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |date=2025-07-23 |title=Loved or lucky? NRM primaries in numbers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/loved-or-lucky-nrm-primaries-in-numbers-5128258 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: In pictures: Who are the winners of the MP elections? |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/in-pictures-who-are-the-winners-of-the-mp-ele-NV_226441_022026 |access-date=2026-02-07 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAdmin2026">Admin (2026-01-18). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/in-pictures-who-are-the-winners-of-the-mp-ele-NV_226441_022026 "Ugandaelections2026: In pictures: Who are the winners of the MP elections?"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2025-10-08 |title=Charity Lenia: Young NRM Hopeful Dares to Dream |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/charity-lenia-young-nrm-hopeful-dares-to-dream |access-date=2026-02-07 |website=Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri]] == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] == Ebijuziliddwa == 0z0u6utply5yampbszarn8uuds0l8op Carol Alyek Beyanga 0 12772 54601 46531 2026-06-13T04:44:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54601 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Carol Alyek Beyanga''' (yazaalibwa 1979) [[:en:Editor|munnayuganda omuwandiisi]], [[:en:Journalist|munnamawulire]] era [[:en:Media_consultant|omuwi w'amagezi ku by'amawulire]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=Carol Alyek Beyanga |url=https://wan-ifra.org/event_speakers/72430/ |access-date=2025-04-23 |website=WAN-IFRA |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2024-07-13 |title=Muck Rack {{!}} For journalists and public relations |url=https://muckrack.com/carol-beyanga/articles |access-date=2025-04-23 |website=muckrack.com |language=en}}</ref> Mmemba w'ekibiina ekigatta abawandiisi b'ebitabo ekya Uganda Editors Guild. <ref name=":0" /> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |last=Anyango |first=Jane |date=2023-10-18 |title=Journalism Department Holds Annual Media Convention 2023: Youth, Media & Communication Professionals Challenged to Harness Digital Media to Preserve Culture |url=https://news.mak.ac.ug/2023/10/journalism-department-holds-annual-media-convention-2023-youth-media-communication-professionals-challenged-to-harness-digital-media-to-preserve-culture/ |access-date=2025-04-23 |website=Makerere University News |language=en-US}}</ref> == Okusoma == Carol alina diguli esooka mu by'obulamu okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] ne diguli eyookubiri mu by'amawulire okuva mu [[:en:Cardiff_University|yunivasite ya Cardiff]] . <ref name=":2">{{Cite web |title=Carol Beyanga |url=https://borderdialogues.com/conference-speaker/carol-beyanga/ |access-date=2025-04-23 |website=Border Dialogues |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=2020-10-08 |title=Carol Beyanga - Managing Editor, NMG Digital |url=https://www.ntv.co.ug/ug/tv-anchors/carol-beyanga-managing-editor-nmg-digital-2421298 |access-date=2025-04-23 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2025-08-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250802182534/https://www.ntv.co.ug/ug/tv-anchors/carol-beyanga-managing-editor-nmg-digital-2421298 |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Carol Beyanga yakolako ng'omusunsuzi w'ebitabo [[:en:Freelancer|ow'eddembe]] era omuwandiisi mu lupapula lwa ''Sunrise'' ne '''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'''. <ref name=":4">{{Cite web |last=Natabaalo |first=Grace |date=2015-02-20 |title=Carol Beyanga on her new job and ambitions as Daily Monitor's first female managing editor |url=https://acme-ug.org/2015/02/20/2155/ |access-date=2025-04-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> Mu 2003, yeegatta ku [[:en:Daily_Monitor|''Daily Monitor'',]] gye yakolera ng’omusunsuzi w'ebitabo omuto, omumyuka w’omuwandiisi w’ebifaananyi n’omuwandiisi wa pulojekiti ez’enjawulo. <ref name=":4" /> Mu Gatonya 2015, Carol yalondebwa okubeera omuwandiisi omukulu owa ''Daily Monitor'' ng'adda mu bigere bya Don Wanyama. <ref name=":4" /> Carol awandiise era n’afulumya emiko mingi mu bulamu bwe bwonna. <ref>{{Cite web |date=2023-08-03 |title=Carol: Newsroom mentor who went down for that fledgling reporter |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/carol-newsroom-mentor-who-went-down-for-that-fledgling-reporter-4325192 |access-date=2025-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-07-31 |title=Grateful for 20 years at NMG; time to take a different route |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/grateful-for-20-years-at-nmg-time-to-take-a-different-route--4322344 |access-date=2025-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-04-18 |title=Carol Alyek Beyanga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/carol-alyek-beyanga-3381638 |access-date=2025-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obulamu bw’omuntu == Carol Beyanga mufumbo ng'alina abaana babiri. <ref name=":3"/> == Laba ne == * ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' * [[Samuel Sejjaaka]] * [[Susan Nsibirwa]] == Ebijuliziddwa == e9gmahusz8shl08zbwwov7zx0ojmwsu Christine Lanyero Awany 0 12788 54731 46965 2026-06-13T10:31:23Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54731 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Lanyero Awany''', era amanyiddwa nga '''Mego Larem''', [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omusuubuzi era munnabyabufuzi. Mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa Uganda okwa 2026]], yalondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ng'omubaka w'omukyala mu [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nwoya]]. Yalondebwa ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] okumala ekisanja 2026–2031 n'obululu 12,715 nga bwe kyakakasibwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Jwee |first=Wilfred Lamony |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Awany announced Nwoya Woman MP as EC cancels results in two polling stations |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/awany-announced-nwoya-woman-mp-as-ec-cancels-NV_226399_022026 |access-date=2026-02-05 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-02-09 |title=People love me because I am a freedom fighter |url=https://thepubliclensug.com/2024/02/09/people-love-me-because-i-am-a-freedom-fighter/ |access-date=2026-02-05 |website=The Public Lens}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mego Larem clinches NRM Woman MP flag in Nwoya with landslide victory |url=https://www.thekampalareport.com/latest/2025071952426/mego-larem-clinches-nrm-woman-mp-flag-in-nwoya-with-landslide-victory.html |website=The Kampala Report}}</ref> == Ebyeemabega == Era munnabizinensi mu Disitulikiti y'e Nwoya. Emirandira gy’amaka ge gyegase n’ekika kya Patira, gy’abadde akkirizza mu lujjudde nti yafuna emikisa egy’ennono mu biseera bye eby’obufuzi. Akwatagana n’eby’entambula n’okusembeza abagenyi. <ref>{{Cite web |date=2025-06-29 |title=Uganda: Thousands NRM Supporters Celebrated Chiestine Lanyero Awany Offical{{sic |nolink=yes}} Party Campaign |url=https://www.oyengyeng.com/brea/ |access-date=2026-02-05 |website=oyengyeng}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-02-09 |title=People love me because I am a freedom fighter |url=https://thepubliclensug.com/2024/02/09/people-love-me-because-i-am-a-freedom-fighter/ |access-date=2026-02-05 |website=The Public Lens}}</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri]] * [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nwoya]] * [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]] * [[:en:Ugandan_politics|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[Kwizera Eudia]] * [[Lanyero Sarah Ochieng]] * [[Sharon Balmoi Laker]] == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://www.ec.or.ug/election/results Akakiiko k’ebyokulonda mu Uganda – Ebyava mu kulonda mu butongole] * [https://nwoya.go.ug/ Profile ya Disitulikiti y'e Nwoya (Gavumenti ya Uganda)] == Ebijuliziddwa == ewspu711ab5fvom0i48glglcbb6ukay Brenda Chekwemoi 0 12806 54380 46553 2026-06-12T17:27:28Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54380 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brenda Chekwemoi''' (yazaalibwa 11 Museeneene 2007) Munnayuganda muddusi wa mirundi gya wakati.<ref>{{Cite web |title=Brenda Chekwemoi |url=https://worldathletics.org/athletes/uganda/felister-chekwemoi-15040938 |access-date=8 Jan 2026 |website=World Athletics}}</ref> == Omulimu == Mu June 2024, yakwata ekyokubiri mu [[:en:800_metres|misinde gya mmita 800]] mu mpaka za Uganda. <ref>{{Cite web |date=27 July 2024 |title=Ugandan Championships |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7208466?eventId=10229512 |access-date=8 Jan 2026 |website=World Athletics}}</ref> Mu mwaka ogwo, yafuna emidaali ebiri mu mpaka eza [[:en:World_School_Sport_Games|World School Sport Games]] e Bahrain, bwe yawangula ffeeza mu mbiro za mita 800 n'ogwa ffeeza omulala mu mbiro ez'okuwaasanya (relay) ez'abawala mwe yali ne [[:en:Felister_Chekwemoi|Felister Chekwemoi]], Mary Awat wamu ne Peace Mbabazi.<ref>{{Cite web |last=Isabiyre |first=David |date=15 October 2024 |title=Uganda completes Bahrain expedition with three medals - 2024 ISF Gymnasiade Games |url=https://kawowo.com/2024/10/31/uganda-completes-bahrain-expedition-with-three-medals-2024-isf-gymnasiade-games/ |access-date=8 January 2025 |website=Kawomo.com}}</ref> Chekwemoi yawangula omudaali gw’ekikomo mu mmita ezisukka mu 1500 mu [[:en:2025_African_U18_and_U20_Championships_in_Athletics|mpaka za Afrika eza U20 ezaali]] mu [[:en:Abeokuta|kibuga Abeokuta]] mu Nigeria mu July wa 2025 ng’addirira munne [[:en:Nancy_Chepkwurui|Nancy Chepkwurui]] . <ref> {{Cite web |date=18 July 2025 |title=Chepkwurui, Yeko, strike gold as Chekwemoi, Sande win bronze for Uganda |url=https://softpower.ug/chepkwurui-yeko-strike-gold-as-chekwemoi-sande-win-bronze-for-uganda/ |access-date=3 January 2026 |website=Softpower.ng}}</ref> Wiiki eyaddako, yamalira mu kyakubiri okuva ku [[Halimah Nakaayi]] mu mpaka za Uganda ez'abakulu eza mmita 1500, mu ddakiika 4:11.69 mu [[Kampala]] . <ref>{{Cite web |date=24 July 2025 |title=Ugandan Championships |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7231109?eventId=10229513 |access-date=8 Jan 2026 |website=World Athletics}}</ref> <ref>{{Cite web |date=July 27, 2025 |title=Nakaayi stars, Prisons dominates |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/nakaayi-stars-prisons-dominates-5133990# |access-date=8 January 2025 |website=Monitor.co.ug}}</ref> Yawangula empaka z'abakazi eza kiromita bbiri mu mpaka za Uganda ez'eggwanga ez'okusala emisinde e Mbale mu November 2025.<ref>{{Cite web |date=November 17, 2025 |title=Pride in 2025 after Cheptoyek, Kibet Mbale dominance |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/pride-in-2025-after-cheptoyek-kibet-mbale-dominance-5267696# |access-date=9 Jan 2026 |website=Monitor.co.ug}} </ref> Mu January 2026, yadduka ne Sylvia Chelangat, Silas Chemutai, ne Daniel Comboni nga bakiikirira Uganda mu mpaka za mixed relay mu [[:en:2026_World_Athletics_Cross_Country_Championships|mpaka za World Athletics Cross Country Championships eza 2026]] e [[:en:Tallahassee|Tallahassee]], Florida, n'akwata kyamunaana okutwalira awamu.<ref>{{Cite web |date=7 Jan 2026 |title=Team Uganda Reveal What Gives Them Confidence of World Cross Country Glory |url=https://www.pulsesports.ug/athletics/story/team-uganda-reveal-what-gives-them-confidence-of-world-cross-country-glory-2026010712273462843 |access-date=8 Jan 2026 |website=Pulse Sports}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 Jan 2026 |title=Two-time champion Kiplimo to lead Ugandan team for WXC Tallahassee 26 |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-cross-country-championships/tallahassee26/news/news/ugandan-team-wxc-tallahassee-26 |access-date=3 January 2026 |website=World Athletics}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 Jan 2026 |title=46th World Athletics Cross Country Championships |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7206650?eventId=10229993&gender=X |access-date=11 Jan 2026 |website=World Athletics}}</ref> == Ebijuliziddwa == lcaxzth5qlf7wy4z7hmdepgatjnqsls Brenda Ekone 0 12859 54381 46856 2026-06-12T17:27:57Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54381 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brenda Ekone''' (yazaalibwa nga 10 ogwomukaaga mu 1996) muzannyi wa [[:en:Basketball|basketball]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Brenda EKONE at the FIBA Women's AfroBasket 2023 |url=https://www.fiba.basketball/womensafrobasket/2023/player/Brenda-Ekone |access-date=2024-03-21 |website=FIBA.basketball |language=en}}</ref> == Obulamu obuto == Yazaalibwa nga 10 ogw'okusooka mu 1996 mu maka ga Robert ne Josephine Ekone e Kalaki mu [[Kaberamaido]] . <ref name="Isabirye 2022 k757">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2022-11-19 |title=KNOW YOUR STARS: Versatile Brenda Ekone hails sports for her life achievements |url=https://kawowo.com/2022/11/19/know-your-stars-versatile-brenda-ekone-hails-sports-for-her-life-achievements/ |access-date=2024-03-21 |website=Kawowo Sports}}</ref> Brenda yatandika okusoma pulayimale mu Nabumali Day Primary School, n’agenda mu Sekondale ya Jerisa, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Tororo_Girls_School|Tororo Girls School]], ne Rock High School, Tororo gye yamalira siniya. Oluvannyuma yagenda mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College]], disitulikiti y'e Wakiso okusoma siniya eyoomukaaga gye yasomera History Literature, Divinity ne ICT. Brenda alina [[:en:Bachelor's_degree|diguli esooka]] mu mirimu gy'obulamu n'okuddukunya emirimu gy'embeera z'abantu (SWASA), [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu by’okuddukanya emirimu okuva mu [[Nkumba University|yunivasite y’e Nkumba]] . == Emirimu == Brenda yatandika omulimu gwe ku myaka 14. Okuva lwe yasooka okuzannya basketball, azannye mu Nkumba Lady Marines okuva mu 2014 okutuuka mu 2019 nga tannaba kwegatta ku JKL Lady Dolphins mu mwaka gwa 2020. Amaze emyaka esatu egy’omuddiring’anwa nga [[:en:Most_Valuable_Player|MVP]] (2017, 2018, 2019), yawangula ekikopo kye ekyasooka mu mwaka gwa 2019. <ref name="Kawalya 2022 j520">{{Cite web |last=Kawalya |first=Brian |date=2022-07-01 |title=NBL: Brenda Ekone Wants To Keep Scoring |url=https://sportsnation.co.ug/2022/07/01/nbl-brenda-ekone-wants-to-keep-scoring/ |access-date=2024-03-21 |website=Live from ground}}</ref> == Ebijuliziddwa == l7bmpje9javpuuoyazmpohd8wm1wqo9 Claire Lamunu 0 12908 54760 52485 2026-06-13T10:42:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54760 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Claire Lamunu''' era amanyiddwa nga Claire Gloria Lamunu (yazaalibwa nga 24 mu mwezi gw'ekkumi n'ebiri mu mmwaka gwa1993), muzannyi wa [[:en:Basketball|basketball]] mu Uganda azannya nga center mu [[:en:Kenya_Ports_Authority_(basketball)|ttiimu y'abakazi eya Kenya Ports Authority]], emanyiddwa ennyo nga KPA. <ref>{{Cite web |title=KPA crush Equity to reclaim Zone 5 crown |url=https://www.michezoafrika.com/news/kpa-crush-equity-to-reclaim-zone-5-crown/27366 |access-date=2025-07-22 |website=www.michezoafrika.com |language=EN}}</ref> Era azannya nga muteebi ku [[:en:Uganda_women's_national_basketball_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]], emanyiddwa ennyo nga Gazelles.<ref>{{Cite web |last=Baluku |first=Chrispus |date=2025-07-09 |title=Gazelles head to Egypt for final tune-up ahead of AfroBasket 2025 |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/gazelles-head-to-egypt-for-final-tune-up-ahea-NV_214212 |access-date=2025-07-22 |website=New Vision}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Kawalya |first=Brian |date=2023-07-24 |title=We Have To Play Hard, Smart - Claire Lamunu |url=https://sportsnation.co.ug/we-have-to-play-hard-smart-claire-lamunu/ |access-date=2025-07-22 |website=SportsNation |language=en |archive-date=2025-09-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250930154040/https://sportsnation.co.ug/we-have-to-play-hard-smart-claire-lamunu/ |url-status=dead }}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Lamunu yazaalibwa George Ocaya ne Filda Ocaya. Kitaawe George yali muzannyi wa mupiira ne basketball, ate nnyina Filda yali azannya netball. Lamunu muzadde wa 6 mu baana 10.<ref name=":1"/> Lamunu yasomera mu ssomero lya Dade Nursery School e Luzira okusoma nasale, St. Kizito Primary School e Bugolobi Okuva mu kibiinab ekisooka okutuuka mu kibiina ekyokusatu, ne St. Angella Primary School e Kisaasi okuva mu kibiinja ekyo kuna okutuuka mu kibiina ekyomusanvu. Yasomera mu ssomero lya Mount St. Mary's Namagunga Secondary School okusoma [[:en:O‑Level|OLevel & ALEvel]] . Yasoma diguli ye esooka eya Bachelor of Science mu Bio-Medical Engineering mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] okuva mu 2013 okutuuka mu 2015.<ref name=":1"/> Yatikkirwa diguli mu 2017 mu [[:en:Vanguard_University|Vanguard University]] .<ref name=":4">{{Cite web |last=Eurobasket |title=Claire Lamunu, Basketball Player, News, Stats - Afrobasket |url=https://www.eurobasket.com/index.aspx |access-date=2025-07-24 |website=Eurobasket LLC}}</ref> === Obulamu bw’omuntu ku bubwe === Nga 6 mu mwezi ogw'okubiri mu 2022, Lamunu yawasa Kyler Kennedy gwe yali ayagala okuva mu 2018. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2022-02-08 |title=Basketball star Claire Lamunu gets hitched |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/basketball-star-claire-lamunu-gets-hitched-NV_126523 |access-date=2025-07-22 |website=New Vision}}</ref> == Omulimu gwa basketball == Lamunu yatandika okuzannya basketball ku ssomero lya Mount St. Mary’s Namagunga Secondary School, era gye yeetabira ne mu mizannyo emirala nga handball, football, volleyball, hockey, ne netball. <ref name=":1">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2015-04-05 |title=KNOW YOUR STARS: Basketball ace Claire Lamunu on her success script, Love Life |url=https://kawowo.com/2015/04/05/know-your-stars-basketball-ace-claire-lamunu-on-her-success-script-love-life/ |access-date=2025-07-22 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Yazannyira ttiimu ya Gulu Hawkes eya basketball mu 2008 nga tannaba kwegatta ku kiraabu ya Gladiators basketball mu 2012. <ref name=":1" /> === Ebintu ebiyitibwa Gladiators === Mu 2012, omupiira gwa Lamunu ogwa basketball gwasooka kiraabu ya Gladiators basketball bwe yazannya ne ttiimu ya basketball eya Makerere University, era emanyiddwa nga MUK Sparks. Kino kye kyatandika omupiira gwe ogw'okuvuganya mu basketball, ekyamufunira erinnya lya "Little Gazelle." <ref name=":1"/> === Ensigo eziyitibwa Gazelles === Mu 2014, Lamunu yali mu ttiimu ya Gazelles eyawangula empaka z’okusunsulamu eza [[:en:AfroBasket_2015_qualification|Afrobasket eza 2014]] . <ref name=":0"/> Okuva olwo abadde mu [[:en:Uganda_women's_national_basketball_team|ttiimu ya Uganda Women's National Basketball]], gye yalabikira mu mpaka za [[:en:2018_FIBA_3x3_World_Cup_–_Women's_tournament|FIBA 3X3 World Championships 2014, FIBA 3X3 World Cup]] 2018, FIBA 3X3 World Cup 2019, [[:en:2019_FIBA_3x3_World_Cup_–_Women's_tournament|2019 FIBA 3X3 World Cup]], ne [[:en:2025_Women's_Afrobasket|2025 Women's Afrobasket]] tournament. <ref>{{Cite web |last=Kawalya |first=Brian |date=2025-07-21 |title=Claire Lamunu Joins Gazelles Camp Ahead of Women's Afrobasket |url=https://sportsnation.co.ug/claire-lamunu-joins-gazelles-camp-ahead-of-womens-afrobasket/ |access-date=2025-07-24 |website=SportsNation |language=en |archive-date=2025-07-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250722021205/https://sportsnation.co.ug/claire-lamunu-joins-gazelles-camp-ahead-of-womens-afrobasket/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Gazelles win two, miss World Cup qualification in Puerto Rico |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1499925/gazelles-win-miss-world-cup-qualification-puerto-rico |access-date=2025-07-24 |website=New Vision}}</ref><ref name=":4"/><ref>{{Cite web |last=Mugalu |first=Jeremiah |date=2025-07-21 |title=Natuhereza happy with Gazelles’ Progress as Lamunu joins camp |url=https://nnalubaalesports.com/natuhereza-happy-with-gazelles-progress-as-lamunu-joins-camp/ |access-date=2025-07-24 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref> === KCCA === Lamunu yazannya ne yeegatta ku ttiimu y’abakazi eya Kampala City Council Authority, era emanyiddwa nga KCCA Leopards mu 2013. Mu 2014, yalondebwa ng’omuzannyi asinga omuwendo mu 2014 mu FIBA Afrobasket Zone V, omuzannyi asinga omuwendo mu fayinolo za National Basketball League mu 2014, n’omuzannyi wa Uganda Sports Press Association Female mu 2014 Omuzannyi wa basketball asinga omwaka. <ref name=":5">{{Cite web |title=Lamunu joins Banguard University |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1408477/lamunu-joins-banguard-university |access-date=2025-07-23 |website=New Vision}}</ref> KCCA Leopards yawangula liigi ya Pepsi Women's National Basketball League eya 2014, Lamunu gye yalondebwa ng'omuzannyi asinga ku ttiimu eno era ng'omuzannyi asinga omuwendo. <ref name=":2"/> === Yunivasite ya Vanguard === Lamunu yagenda mu [[Amerika]] mu 2015 oluvannyuma lw’okuweebwa sikaala ya basketball ey’emyaka ena mu [[:en:Vanguard_University|Vanguard University]] of Southern California. Lamunu teyakoma ku kuzannya basketball mu matendekero aga waggulu,wabula yakola ne diguli eyookubiri mu Biochemistry . Yali mu mwaka gwe ogwokusatu, ng’asoma diguli eyookubiri mu by’obusawo mu by’obulamu mu yunivasite y’e Makerere. <ref>{{Cite web |title=Lamunu Joins US University On Basketball Scholarship : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/basketball-star-lamunu-for-us-scholarship |access-date=2025-07-24 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Bwe yali mu Vanguard University, lumu yalondebwa ng'omuzannyi wa wiiki ya [[:en:Golden_State_Athletic_Conference|Golden State Athletic Conference (GSAC)]], <ref name=":6">{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2017-01-10 |title=Claire Lamunu Named GSAC Player of the Week |url=https://chimpreports.com/claire-lamunu-named-gsac-player-of-the-week/ |access-date=2025-07-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> ekyayamba Vanguard University okutuuka mu mpaka za [[:en:NAIA_women's_basketball_championship|NAIA Division]] 1 ezisembayo. Yalondebwa ng’omuzannyi w’omwaka [[:en:WBCA_Player_of_the_Year|mu WBCA]] NAIA, omuzannyi w’omwaka mu [[:en:WBCA_Player_of_the_Year|WBCA]] All-NAIA era n’alonda mu ttiimu esooka [[:en:NAIA_Division_I_Women's_Basketball_Championship|eya NAIA Division I All-Championship]] . <ref name=":3">{{Cite web |last=Kaweru |first=Franklin |date=2017-06-15 |title=Lamunu goes pro with Portuguese side Boa Viagem |url=https://kawowo.com/2017/06/15/lamunu-goes-pro-with-portuguese-side-boa-viagem/ |access-date=2025-07-23 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Lamunu yalondebwa [[:en:Women's_Basketball_Coaches_Association|ng'omuzannyi w'omwaka mu kibiina ekigatta abatendesi ba basketball mu bakyala]] mu sizoni ya 2026-2017 mu mwaka gwe ogw'okusatu mu Vanguard. <ref name=":2"/> === Boa Viagem-Ekibuga-Acore === Lamunu yayingizibwa ttiimu ya Portugal eya Boa Viagem-Angra-Acore eya liigi ey’oku ntikko (Liga Feminina) mu sizoni ya 2017-2018, mwe yawangulira engule ennya. <ref name=":3"/><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-04-06 |title=KCCA count on Lamunu |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/basketball/kcca-count-on-lamunu--3351108 |access-date=2025-07-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> === Omuwandiisi w’ebitabo === Okuva e Portugal, yasengukira mu [[Finilandi|Finland]] 's Kouvottaret, [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]] gye yataataaganya ddiiru ye ey'emyaka ebiri. <ref name=":2"/><ref>{{Cite web |date=2020-08-09 |title=Miracle’s Cherotich Looks Up To Lamunu |url=https://sportsoceanuganda.com/miracles-cherotich-looks-up-to-lamunu/ |access-date=2025-07-24 |website=Sports Ocean Uganda |language=en-US}}</ref> === Ekitongole ekivunaanyizibwa ku myalo e Kenya === Mu kiseera kino Lamunu azannyira mu [[:en:Kenya_Ports_Authority_(basketball)|kiraabu ya basketball eya Kenya Ports Authority]] ng’ekifo kyabwe. <ref>{{Cite web |title=Claire Lamunu - Uganda - Player Profile - FIBA Women's AfroBasket 2025 Qualifiers {{!}} FIBA Basketball |url=https://www.fiba.basketball/en/events/fiba-womens-afrobasket-2025-qualifiers/teams/uganda/201635-claire-lamunu |access-date=2025-07-24 |website=www.fiba.basketball |language=en}}</ref> === Omulimu gw’obutendesi === Lamunu yatendeka ttiimu ya [[:en:Azusa_Pacific_University|Azusa Pacific University]] ey’abakazi eya Basketball mu 2023. <ref name=":0"/> == Engule n’okusiimibwa == * Nationals (Uganda) Asinga okukuba Rebounds- 2011 <ref name=":7">{{Cite web |title=Claire Lamunu - 2016-17 - Women's Basketball |url=https://vanguardlions.com/sports/womens-basketball/roster/claire-lamunu/2357 |access-date=2025-07-31 |website=Vanguard University |language=en}}</ref> * Omuteebi asinga okuteeba mu mpaka z'okusunsulamu ez'eggwanga (Uganda)- 2011 <ref name=":7" /> * Zuku (Uganda) Fayinolo za liigi ya Basketball ya Yunivasite- 2014 <ref name=":7" /> * MVP era omuzannyi asinga okuzibira -2014 <ref name=":7" /> * FIBA Afrobasket Zooni V MVP -2014 <ref name=":5"/> * Fayinolo za liigi y'eggwanga eza basketball MVP- 2014 <ref name=":5" /> * Uganda Sports Press Association Omuzannyi wa basketball omukyala asinga omwaka 2014 <ref name=":5" /> * Omuzannyi asinga ku ttiimu era Omuzannyi asinga omuwendo -2014 <ref name=":2"/> * Omuwanguzi w'engule y'omuzannyi asinga omuwendo (MVP) ku ttiimu y'eggwanga- 2015 <ref name=":5" /> * Uganda Gazelles mu mpaka za kiraabu za zooni 5 - 2015 <ref name=":5" /> * Yunivasite y’e Makerere mu mizannyo gy’amatendekero aga waggulu- 2015 * WBCA NAIA Omuzannyi w'omwaka- 2017 <ref name=":3"/> * Omuzannyi asinga mu WBCA All-NAIA- 2017 <ref name=":3" /> * Yalondebwa mu ttiimu esooka eya NAIA Division I All-Championship- 2017 <ref name=":3" /> * Omuzannyi wa wiiki ya Golden State Athletic Conference (GSAC) - 2017 <ref name=":6"/> == Laba ne == * [[:en:Lydia_Babirye|Maria Najjuma]] * [[:en:Lydia_Babirye|Brenda Ekone, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[:en:Lydia_Babirye|Flavia Oketcho, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[:en:Lydia_Babirye|Lydia Babirye]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 6awrnjjg612ppeyy1zjknynsr31ojrm Bulasio Mukasa 0 12915 54496 48029 2026-06-12T21:43:20Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54496 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambaali Bulasio Mukasa''' Munnayuganda, munnamawulire, era [[:en:News_anchor|omusomi wago]]. <ref>{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=Nbs poaches news anchor Mukasa Zambali from BBS |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190723/72959/nbs-poaches-news-anchor-mukasa-zambali-from-bbs.html}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |last=Reporter |first=Sunrise |date=23 July 2019 |title=NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:News_anchor|Musomi w'amawulire]] ag'Oluganda agayitibwa Amasengejje era akubiriza pulogulaamu ya Barometer Akasameeme, pulogulaamu omukubaganyizibwa ebirowoozo ku by'obufuzi mu Luganda ku terefayina eya [[NBS Television (Uganda)|NBS mu Uganda]] . <ref name="auto4">{{Cite web |date=23 July 2019 |title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina |url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Yalondebwa okuba omubaka wa Paalamenti mu Munisipaali y’e Nansana mu Disitulikiti y’e Wakiso mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminebiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-19 |title=List: NUP MPs who Made It to Twelfth Parliament |url=https://dailystar.co.ug/list-nup-mps-who-made-it-to-twelfth-parliament/ |access-date=2026-01-22 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Zambaali yazaalibwa omugenzi John Wilson Segawole ne Florence Sarah Nakalembe Namusisi. Yakula ne jjajjaawe Asinansi Nasimbwa e Mugomola mu Semuto. Yatuula ebigezo bye ebyakamalirizo ku ddaala erya pulayimale mu ssomero lya Kijaguzo Primary School. Mu mwaka gwa 2002, yamaliriza [[:en:O_level|omutendera gwa siniya ey'okuna (O level)]] mu ssomero lya St. Denis Sebugwawo Kijaguzo Secondary School era n’amaliriza [[:en:A_level|ebigezo ebya siniya ey'omukaaga]] mu Kazo Hill College School School Kampala mu 2004. Yasoma diguli esooka mu by’obulambuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’atagimaliriza (2005–2007). Yatikkirwa dipilooma mu by'amawulire n'empuliziganya mu mwaka gwa 2011 okuva ku UMCAT School of Journalism and Mass Communication. <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Era alina diguli esooka mu by’enkolagana n’abantu okuva mu Yunivasite y’e Ndejje. <ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=29 July 2019 |title=Muyanga Lutaaya to replace Zambali at BBS Telefayina – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201907/muyanga-lutaaya-to-replace-zambali-at-bbs-telefayina.html}}</ref> == Emirimu gye == Okukakalabya egy'amawulire yakutandikira ku laadiyo ya Tiger FM ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu okuva mu 2007 okutuuka mu 2008. Okuva olwo abadde mu buweereza ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu ku leediyo ez’enjawulo okuli Metro FM 90.8 gyeyali okuva mu 2008 okutuuka mu 2011, Beat FM ne Capital FM gyeyali wakati wa 2011 ne 2012. Zambaali yeegatta ku laadiyo ya CBS eya 88.8 ne CBS emmanduso eya 89.2 nga omuweereza wa pulogulaamu, omukubiriza wa pulogulaamu ezikubaganya ebirowoozo era ng'[[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire.]] Yakola pulogulaamu nga Ag'okumpi n'ewala, tumutendereze n'ebifa munsi n'obwengula mu 2012 okutuuka 2020. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref> <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Wakati wa 2016 n'omwezi gw'Omusanvu 2019, <ref>{{Cite web |title=NBS TV Snatches BBS TV's Zambali Bulasio Luganda News Caster |url=https://blizz.co.ug/277/NBS-TV-Snatches-BBS-TVs-Zambali-Bulasio-Luganda-News-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> Zambaali yali akola ng'[[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire]] era omukubiriza wa pulogulaamu z'ebyobufuzi ku [[:en:BBS_Terefayina|BBS Terefayina]] . <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> Zambaali yeegatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Terefayina]] mu mwezi ogw'omunaana omwaka gwa 2019 ng’omusomi w’amawulire Amasengejje. <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> era ng'omukubiriza wa Barometer Akaasameeme pulogulaamu y'ebyobufuzi ey'Oluganda eragibwa buli Lwakubiri ku ssaawa nnya ez'ekiro. <ref name="auto">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS TV Unveils News Anchor Zambaali Bulasio Mukasa » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/nbs-tv-unveils-news-anchor-zambaali-bulasio-mukasa/}}</ref> <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref> == Ebirala ebikulu == Wakati w'omwaka gwa 2005 ne 2010, Zambaali yaweereza ng’omusomesa wa banne mu Kiyita Alliance for Development, Nabweru Orphan Support Project, Makerere Women Development Association era nga Ssentebe wa Nabweru Youth Health Club, mpozzi ne nga omuwandiisi wa Nansana Youth Parish. <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Okuva mu mwaka gwa 2020, Zambaali akola nga Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire mu kkanisa ya Uganda <ref>{{Cite web |date=July 8, 2013 |title=CBS news caster Zambali rumored to join NTV |url=https://bigeye.ug/cbs-news-caster-zambali-rumored-to-join-ntv/}}</ref> era ye dayirekita wa Zabama Investment Limited kampuni eteekateeka embaga. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref> == Ebimukwatako ebyomunda == Zambaali mufumbo era alina abaana basatu. <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Mu myaka gya 2018 ne 2019, yaweebwa engule ya Dan Kyazze ey’omuweereza w’amawulire ku leediyo y’Oluganda asinga. <ref>{{Cite web |date=28 November 2015 |title=Media Challenge Awards Winners 2015 |url=https://bigeye.ug/media-challenge-awards-winners-2015/}}</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu wabweru wa wikipidiya == {{DEFAULTSORT:Bulasio Mukasa, Zambaali}} [[Category:Bannabyabufuzi]] fu31zmntxz4btb49vldp27mem48tb80 Bukalasa Agricultural Training Institute 0 12961 54473 52470 2026-06-12T21:32:08Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54473 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukalasa Agricultural Training Centre''' (BATI), oba '''Bukalasa Agricultural College''', ttendekero lya gavumenti eritendeka ebyemikono eriddukanyizibwa era nga liri wansi wa Minisitule ey’ebyobulimi, obulunzi n’obuvubi (MAAIF).laba www.bac.ac.ug<ref name="One">{{Cite web |last=Schoolnetuganda.com |date=2 February 2018 |title=Bukalasa Agricultural College |url=http://www.schoolnetuganda.com/vocational/bukalasa-agricultural-college/ |access-date=2 February 2018 |publisher=Schoolnetuganda.com |archive-date=3 February 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180203070314/http://www.schoolnetuganda.com/vocational/bukalasa-agricultural-college/ |url-status=dead }}</ref> == Ekifo == Ettendekero lino lisangibwa mu kitundu ky’e Bukalasa, mu kiromita nga 3.5 (mailo 2),<ref>{{Cite web |last=Globefeed.com |date=2 February 2018 |title=Distance between Wobulenzi, Central Region, Uganda and Bukalasa Agricultural College, Katikamu, Central Region, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Wobulenzi%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Bukalasa%20Agricultural%20College%2C%20Katikamu%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&dt1=ChIJGdFYprZcfBcRptRIxJVtlwI&dt2=ChIJn3f7npZcfBcRpvxW9SRzq8g |access-date=2 February 2018 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Bukalasa eri mu Kiromita 50 (mailo 31 ), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Globefeed.com |date=2 February 2018 |title=Distance between Post Office Building, Kampala Road, Kampala, Uganda and Bukalasa Agricultural College, Katikamu, Central Region, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Post%20Office%20Building%2C%20Kampala%20Road%2C%20Kampala%2C%20Uganda&toplace=Bukalasa%20Agricultural%20College%2C%20Katikamu%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&dt1=ChIJXyfX9IC8fRcRorrkbY-nufI&dt2=ChIJn3f7npZcfBcRpvxW9SRzq8g |access-date=2 February 2018 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'ebitundu by'ettendekero lino ze zino:0°19'49.0"N, 32°36'06.0"E (Latitude:0.330278; Longitude:32.601667). == Mu bufunze == Ettendekero lino lyatandikibwawo gavumenti ya Uganda mu 1920, ng’ekifo eky’okunoonyereza [[Cotton|ku ppamba]]. Emyaka bwe gyayitawo, okuyita mu kwegatta n’amatendekero amalala, ekifo kino kyakyusibwa ne kifuulibwa ekifo ekinoonyereza n’okutendeka abantu ku by’obulimi ekijjuvu. Mu 1952, BATI yatandika okusomesa essomo ku ddaala erya satifikeeti ery’emyaka ebiri era essomo ku ddaala lya dipuloma lyatandikibwawo mu 1960. Okusoomoozebwa okukulu eri ettendekero lino kwa mirundi ebiri omuli ebibiina ebitamala ssaako n’ebyuma ebikozesebwa mu kusomesa enkola z’ebyobulimi ez’omulembe.<ref name="One"/><ref name="Two">{{Cite web |last=Afedraru |first=Lominda |date=12 January 2011 |title=Bukalasa agricultural school struggles to meet students' needs |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Farming/689860-1087624-9oxup6z/index.html |access-date=2 February 2018}}</ref> == Amasomo == Ettendekero lirina amasomo gano wammanga: ; Amasomo ku ddaala lya dipulooma<ref name="One"/> (a) Dipulooma mu kulima n’okuddukanya ebirime (b) Dipulooma mu kulima n’okuddukanya ebisolo (c) Dipulooma mu kuddukanya [[Agribusiness|bizinensi z’ebyobulimi]] (d) Dipulooma mu by’obulimi bw’ebimuli. ; Amasomo ku ddaala lya satifikeeti<ref name="One"/> (a) Satifikeeti mu kulima n’okuddukanya ebirime (b) Satifikeeti mu kulima n’okuddukanya ebisolo (c) Satifikeeti mu kulima ebimuli ne (d) Satifikeeti mu by’okulunda enjuki. == Laba ne == * [[Olukalala lwa massomero mu Uganda|Olukalala lw'amasomero mu Uganda]] * [[List of universities in Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[List of vocational colleges in Uganda|Olukalala lw'amatendekero g'ebyemikono mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.education.go.ug/ Omukutu gwa Minisitule y'ebyenjigiriza n'emizannyo mu Uganda] ks6fltvphu69a2akdw00k1at36sncsm Charles Onyango-Obbo 0 12977 54693 47427 2026-06-13T10:10:47Z Nambogo Catharine 6408 Nambogo Catharine moved page [[Charles Onyango-Obbo nga ye muyimbi]] to [[Charles Onyango-Obbo]]: Misspelled title 47427 wikitext text/x-wiki '''Charles "Mase" Onyango-Obbo''', era '''Charles Onyango Obbo''', (yazaalibwa 1958) muwandiisi Munnayuganda, munnamawulire, era eyali Omuwandiisi wa ''[[:en:Mail_&_Guardian|Mail & Guardian Africa]]'' . <ref name="Chim">{{Cite web |last=Aine |first=Kim |date=4 July 2016 |title=Onyango-Obbo Quits Mail & Guardian News Organisation |url=https://www.chimpreports.com/onyango-obbo-quits-mail-guardian-news-organisation/ |access-date=26 October 2016 |publisher=Chimpreports.com}}</ref> Yaliko Omuwandiisi omukulu owa ''[[:en:The_Monitor_(Uganda)|The Monitor]]'', olupapula lw'amawulire olwa buli lunaku mu Uganda, yaliko Executive Editor mu kitongole kya Africa ne Digital Media Division ne [[Nation Media Group]] . Onyango-Obbo atwalibwa ng’omu ku bannamawulire abasinga obulungi mu Afrika, muwandiisi wa byabufuzi ku nsonga eziri mu buvanjuba bwa Afrika n’ekitundu [[:en:African_Great_Lakes|ky’ennyanja ennene mu Afrika]] . Awandiika omuko, "Ear to the Ground", mu ''The Monitor'', omuko ogw'okubiri mu lupapula lwa wiiki mu kitundu ''[[:en:The_EastAfrican|The EastAfrican]]'', n'ogwokusatu mu ''[[:en:Daily_Nation|Daily Nation]]'' .<ref>{{Cite web |last=ICIJ |date=2014 |title=Profile of Charles Onyango-Obbo |url=http://www.icij.org/journalists/charles-onyango-obbo |access-date=26 April 2014 |publisher=[[International Consortium of Investigative Journalists]] (ICIJ)}}</ref> == Obuto bwe == Onyango-Obbo yazaalibwa mu kibuga [[Mbale]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] . Onyango-Obbo yasomera mu [[:en:St._Leo’s_College,_Kyegobe|St. Leo's College, Kyegobe]] e [[Fort Portal]] n'oluvannyuma [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] mu [[Kampala]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obunene era esinga obukadde mu Uganda, n'atikkirwa diguli ye [[:en:Journalism|esooka mu Arts mu by'amawulire]] . Oluvannyuma yagenda mu [[:en:American_University_in_Cairo|American University e Cairo]], n’afuna diguli ey'o[[:en:Master_of_Arts|kubiri mu Arts]] mu by’amawulire. Mu 1991, yali [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Fellow]] mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite ya Harvard]] .<ref name="Chim">{{Cite web |last=Aine |first=Kim |date=4 July 2016 |title=Onyango-Obbo Quits Mail & Guardian News Organisation |url=https://www.chimpreports.com/onyango-obbo-quits-mail-guardian-news-organisation/ |access-date=26 October 2016 |publisher=Chimpreports.com}}</ref> == Omulimu gwe == Ku nkomerero ya 1997, ye ne [[:en:Andrew_Mwenda|Andrew Mwenda]], kati maneja dayirekita era [[:en:Editor-in-chief|omuwandiisi omukulu]] owa [[:en:Editor-in-chief|The Ugandan Independent]] news magazine, mu kiseera ekyo eyali omusasi mu [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]], baakwatibwa ne bavunaanibwa omusango gw'okufulumya amawulire ag'obulimba. Okukwatibwa kwabwe kwaddirirwa emboozi olupapula lwe lwajuliza amawulire mu lupapula lwa ''The Indian Ocean'', nti Uganda yali etuuse okuliyirira zaabu gavumenti ya Kinshasa eya [[:en:Laurent_Kabila|Laurent Kabila]], olw’okuwagira, wamu ne [[Rwanda]], mu kuyamba okugoba enfuga ya nnakyemalira wa Zaire (kati [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] ) aludde ng’alina obuyinza, [[:en:Mobutu_Sese_Seko|Mobutu Sese Seko]] . <ref>{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |date=June 1999 |title=A Ugandan Journalist Is Taken To Court By His Government: Mounting A Defense to A Charge of 'Publication of False News' |url=https://niemanreports.org/articles/a-ugandan-journalist-is-taken-to-court-by-his-government/ |access-date=28 February 2015 |publisher=Niemanreports.org}}</ref> Omusango baagulwanyisa nga bayita mu Kkooti Enkulu, okujulira kwabwe ne kugaanibwa; yagenda mu kkooti ya Ssemateeka, gye naye okujulira kwabwe ne kugaanibwa; era okukkakkana nga mu 2003 yawangula obuwanguzi mu kkooti esinga obukulu eri Uganda [[:en:Uganda_Supreme_Court|kkooti ensukkulumu ya Uganda]], ng'ewakanya gavumenti, bwe yasalawo omusango gw'okufulumya "okufulumya amawulire ag'obulimba" nga tegukwatagana na ssemateeka. <ref>{{Cite web |last=ULII |date=26 October 2016 |title=Uganda Supreme Court Ruling: Charles Onyango Obbo and Another vs The Attorney General |url=http://www.ulii.org/ug/judgment/supreme-court/2004/1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151028152953/http://www.ulii.org/ug/judgment/supreme-court/2004/1 |archive-date=28 October 2015 |access-date=26 October 2016 |publisher=Uganda Legal Information Institute (ULII)}}</ref> Mu gwokutaano 1999, mu [[:en:Second_Congo_War|lutalo lw'e Congo olw'okubiri]], Onyango-Obbo n'abawandiisi abalala aba ''The Monitor'' – Wafula Ogutu ne David Ouma Balikowa – baakwatibwa ne bavunaanibwa omusango gwa " [[:en:Sedition|okujeemera gavumenti]] " ne "okufulumya amawulire ag'obulimba", oluvannyuma lw'okufulumya ekifaananyi ky'omukazi [[:en:Sexual_abuse|ali bukunya ng'atulugunyizibwa]] abasajja abaali mu [[:en:Military_uniform|yunifoomu y'amagye]] . Abakungu ba Uganda bakkaatiriza nti abazigu bayinza okuba nga bajaasi okuva e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] oba [[Zimbabwe]] (nga nabo baali mu [[:en:Second_Congo_War|lutalo lw’e Congo]] ), era nga tekisoboka kuba [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|bajaasi ba Uganda]] ng’ekifaananyi bwe kyagamba. Onyango-Obbo n'abawandiisi abalala baggyibwako omusango nga 6 ogwokusatu 2001. <ref>{{Cite web |last=CPJ |date=22 March 2000 |title=Attacks On The Press 1999: Uganda |url=https://cpj.org/2000/03/attacks-on-the-press-1999-uganda.php |access-date=26 October 2016 |publisher=Committee to Protect Journalists (CPJ)}}</ref> Mu gwekkumi 2002, neera Onyango-Obbo ne banne abalala basatu bakwatibwa ne bavunaanibwa omusango gw'okufulumya emboozi "eyayamba abalabe ba Uganda", oluvannyuma lw'alipoota eyalaga nti nnamunkanga y'amagye yandiba nga yakubwa mu bukiikakkono bwa Uganda abayeekera ab'omuzizo ab'eggye lya Lord's Resistance Army. Gavumenti era yaggaddewo ''The Monitor'' okumala ennaku 10. Baggyibwako emisango gino oluvannyuma lw’omwaka gumu. Mu byonna, Onyango-Obbo yalabikako mu kkooti emirundi egisukka mu 120 wakati wa 1997 n’amakati ga 2003; okusinga ku mirundi bannamawulire ba Uganda gye babadde mu kkooti okuva eggwanga lwe lyafuna obwetwaze mu gwekkumi 1962. <ref>{{Cite journal |year=2004 |title=Uganda Supreme Court: Constitutional Appeal of Onyango-Obbo and Mwenda |journal=International Legal Materials |volume=43 |issue=3 |pages=686–703 |doi=10.1017/S0020782900027005 |jstor=20694469 |s2cid=232253935}}</ref> == Okuva kwe mu Uganda == N'ekyo, Onyango-Obbo yakwata omulimu okuva mu kibiina kya Nation Media Group, ekyali kitutte emigabo egisinga obungi mu [[:en:Second_Congo_War|The Monitor]] mu gwokusatu 2000, okugenda e [[:en:Second_Congo_War|Nairobi]], [[Kenya]],n'okutandika emirimu gy'ekibiina kino egy'okugatta emikutu gyamawulire.Mundowooza ye,okubeerawo kwe okugenda mu maaso kwali kufuuse omuntu alina enkaayana.era nga kisiikiriza essuubi ly'olupapula lw'amawulire ery'ekiseera ekiwanvun'okutyoboola obusobozi bwa Bannamawulire abalala ku lupapula luno okuvaayo. <ref>{{Cite web |last=SID |date=2010 |title=East Africa Today: An Interview With Charles Onyango-Obbo |url=http://www.sidint.net/content/east-africa-today-interview-charles-onyango-obbo |access-date=26 October 2016 |publisher=[[Society for International Development]] (SID)}}</ref> Mu 2014, Onyango-Obbo yava mu Nation Media Group n'addukanya Mail ne Guardian Africa, <ref>{{Cite web |title=MG Africa |url=https://mgafrica.com/ |access-date=2018-01-15 |website=mgafrica.com |language=en}}</ref> omukutu gw'amawulire ogwa digito ogwa South Africa ogwa Mail & Guardian, ng'omuwanddisi wa Afirika. <ref>https://techmoran.com/south-africas-mail-guardian-expands-to-cover-africa-with-new-digital-platform/</ref> Yava mu kitongole e Nairobi oluvannyuma lw’emyaka ebiri, n’atongoza ekitongole kye eky’emikutu gya digito mu kiseera kino ekiddukanya Africa Explainer, AfricaPedia, <ref>{{Cite web |title=Africapedia – Africa's news and data visualiser |url=https://www.africapedia.com/ |access-date=2018-01-15 |website=Africapedia |language=en-US}}</ref> ne Rogue Chiefs. <ref>{{Cite web |title=Rogue Chiefs – Africa's news explainer |url=http://www.roguechiefs.com/ |access-date=2018-01-15 |website=Rogue Chiefs |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Second_Congo_War|Joachim Buwembo]] == Ebitabo ebifulumizibwa == * ''Okutu okutuuka ku ttaka'' (1996): * ''Ebyama bya Uganda ebikuumibwa obubi'' : (1998) – Okukung’aanya emboozi ennyimpi * ''Mixed and Brewed in Uganda'' : (2008) – Okulambula okumpimpi okw’omwoyo gw’eggwanga n’abantu baayo * ''Tekyabangawo'' : (2009) – Emboozi ku lunaku nga nnakyemalira w’amagye ga Uganda Idi Amin tannagobwa mu 1979, olunaku lwe yagwa, n’olunaku olwaddirira. == Ebijjuliziddwa == 1jaldw8y3m7e2hw9ekws94v54ubx1tx 54695 54693 2026-06-13T10:11:33Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54695 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles "Mase" Onyango-Obbo''', era '''Charles Onyango Obbo''', (yazaalibwa 1958) muwandiisi Munnayuganda, munnamawulire, era eyali Omuwandiisi wa ''[[:en:Mail_&_Guardian|Mail & Guardian Africa]]'' . <ref name="Chim">{{Cite web |last=Aine |first=Kim |date=4 July 2016 |title=Onyango-Obbo Quits Mail & Guardian News Organisation |url=https://www.chimpreports.com/onyango-obbo-quits-mail-guardian-news-organisation/ |access-date=26 October 2016 |publisher=Chimpreports.com}}</ref> Yaliko Omuwandiisi omukulu owa ''[[:en:The_Monitor_(Uganda)|The Monitor]]'', olupapula lw'amawulire olwa buli lunaku mu Uganda, yaliko Executive Editor mu kitongole kya Africa ne Digital Media Division ne [[Nation Media Group]] . Onyango-Obbo atwalibwa ng’omu ku bannamawulire abasinga obulungi mu Afrika, muwandiisi wa byabufuzi ku nsonga eziri mu buvanjuba bwa Afrika n’ekitundu [[:en:African_Great_Lakes|ky’ennyanja ennene mu Afrika]] . Awandiika omuko, "Ear to the Ground", mu ''The Monitor'', omuko ogw'okubiri mu lupapula lwa wiiki mu kitundu ''[[:en:The_EastAfrican|The EastAfrican]]'', n'ogwokusatu mu ''[[:en:Daily_Nation|Daily Nation]]'' .<ref>{{Cite web |last=ICIJ |date=2014 |title=Profile of Charles Onyango-Obbo |url=http://www.icij.org/journalists/charles-onyango-obbo |access-date=26 April 2014 |publisher=[[International Consortium of Investigative Journalists]] (ICIJ)}}</ref> == Obuto bwe == Onyango-Obbo yazaalibwa mu kibuga [[Mbale]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] . Onyango-Obbo yasomera mu [[:en:St._Leo’s_College,_Kyegobe|St. Leo's College, Kyegobe]] e [[Fort Portal]] n'oluvannyuma [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] mu [[Kampala]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obunene era esinga obukadde mu Uganda, n'atikkirwa diguli ye [[:en:Journalism|esooka mu Arts mu by'amawulire]] . Oluvannyuma yagenda mu [[:en:American_University_in_Cairo|American University e Cairo]], n’afuna diguli ey'o[[:en:Master_of_Arts|kubiri mu Arts]] mu by’amawulire. Mu 1991, yali [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Fellow]] mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite ya Harvard]] .<ref name="Chim">{{Cite web |last=Aine |first=Kim |date=4 July 2016 |title=Onyango-Obbo Quits Mail & Guardian News Organisation |url=https://www.chimpreports.com/onyango-obbo-quits-mail-guardian-news-organisation/ |access-date=26 October 2016 |publisher=Chimpreports.com}}</ref> == Omulimu gwe == Ku nkomerero ya 1997, ye ne [[:en:Andrew_Mwenda|Andrew Mwenda]], kati maneja dayirekita era [[:en:Editor-in-chief|omuwandiisi omukulu]] owa [[:en:Editor-in-chief|The Ugandan Independent]] news magazine, mu kiseera ekyo eyali omusasi mu [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]], baakwatibwa ne bavunaanibwa omusango gw'okufulumya amawulire ag'obulimba. Okukwatibwa kwabwe kwaddirirwa emboozi olupapula lwe lwajuliza amawulire mu lupapula lwa ''The Indian Ocean'', nti Uganda yali etuuse okuliyirira zaabu gavumenti ya Kinshasa eya [[:en:Laurent_Kabila|Laurent Kabila]], olw’okuwagira, wamu ne [[Rwanda]], mu kuyamba okugoba enfuga ya nnakyemalira wa Zaire (kati [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] ) aludde ng’alina obuyinza, [[:en:Mobutu_Sese_Seko|Mobutu Sese Seko]] . <ref>{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |date=June 1999 |title=A Ugandan Journalist Is Taken To Court By His Government: Mounting A Defense to A Charge of 'Publication of False News' |url=https://niemanreports.org/articles/a-ugandan-journalist-is-taken-to-court-by-his-government/ |access-date=28 February 2015 |publisher=Niemanreports.org}}</ref> Omusango baagulwanyisa nga bayita mu Kkooti Enkulu, okujulira kwabwe ne kugaanibwa; yagenda mu kkooti ya Ssemateeka, gye naye okujulira kwabwe ne kugaanibwa; era okukkakkana nga mu 2003 yawangula obuwanguzi mu kkooti esinga obukulu eri Uganda [[:en:Uganda_Supreme_Court|kkooti ensukkulumu ya Uganda]], ng'ewakanya gavumenti, bwe yasalawo omusango gw'okufulumya "okufulumya amawulire ag'obulimba" nga tegukwatagana na ssemateeka. <ref>{{Cite web |last=ULII |date=26 October 2016 |title=Uganda Supreme Court Ruling: Charles Onyango Obbo and Another vs The Attorney General |url=http://www.ulii.org/ug/judgment/supreme-court/2004/1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151028152953/http://www.ulii.org/ug/judgment/supreme-court/2004/1 |archive-date=28 October 2015 |access-date=26 October 2016 |publisher=Uganda Legal Information Institute (ULII)}}</ref> Mu gwokutaano 1999, mu [[:en:Second_Congo_War|lutalo lw'e Congo olw'okubiri]], Onyango-Obbo n'abawandiisi abalala aba ''The Monitor'' – Wafula Ogutu ne David Ouma Balikowa – baakwatibwa ne bavunaanibwa omusango gwa " [[:en:Sedition|okujeemera gavumenti]] " ne "okufulumya amawulire ag'obulimba", oluvannyuma lw'okufulumya ekifaananyi ky'omukazi [[:en:Sexual_abuse|ali bukunya ng'atulugunyizibwa]] abasajja abaali mu [[:en:Military_uniform|yunifoomu y'amagye]] . Abakungu ba Uganda bakkaatiriza nti abazigu bayinza okuba nga bajaasi okuva e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] oba [[Zimbabwe]] (nga nabo baali mu [[:en:Second_Congo_War|lutalo lw’e Congo]] ), era nga tekisoboka kuba [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|bajaasi ba Uganda]] ng’ekifaananyi bwe kyagamba. Onyango-Obbo n'abawandiisi abalala baggyibwako omusango nga 6 ogwokusatu 2001. <ref>{{Cite web |last=CPJ |date=22 March 2000 |title=Attacks On The Press 1999: Uganda |url=https://cpj.org/2000/03/attacks-on-the-press-1999-uganda.php |access-date=26 October 2016 |publisher=Committee to Protect Journalists (CPJ)}}</ref> Mu gwekkumi 2002, neera Onyango-Obbo ne banne abalala basatu bakwatibwa ne bavunaanibwa omusango gw'okufulumya emboozi "eyayamba abalabe ba Uganda", oluvannyuma lw'alipoota eyalaga nti nnamunkanga y'amagye yandiba nga yakubwa mu bukiikakkono bwa Uganda abayeekera ab'omuzizo ab'eggye lya Lord's Resistance Army. Gavumenti era yaggaddewo ''The Monitor'' okumala ennaku 10. Baggyibwako emisango gino oluvannyuma lw’omwaka gumu. Mu byonna, Onyango-Obbo yalabikako mu kkooti emirundi egisukka mu 120 wakati wa 1997 n’amakati ga 2003; okusinga ku mirundi bannamawulire ba Uganda gye babadde mu kkooti okuva eggwanga lwe lyafuna obwetwaze mu gwekkumi 1962. <ref>{{Cite journal |year=2004 |title=Uganda Supreme Court: Constitutional Appeal of Onyango-Obbo and Mwenda |journal=International Legal Materials |volume=43 |issue=3 |pages=686–703 |doi=10.1017/S0020782900027005 |jstor=20694469 |s2cid=232253935}}</ref> == Okuva kwe mu Uganda == N'ekyo, Onyango-Obbo yakwata omulimu okuva mu kibiina kya Nation Media Group, ekyali kitutte emigabo egisinga obungi mu [[:en:Second_Congo_War|The Monitor]] mu gwokusatu 2000, okugenda e [[:en:Second_Congo_War|Nairobi]], [[Kenya]],n'okutandika emirimu gy'ekibiina kino egy'okugatta emikutu gyamawulire.Mundowooza ye,okubeerawo kwe okugenda mu maaso kwali kufuuse omuntu alina enkaayana.era nga kisiikiriza essuubi ly'olupapula lw'amawulire ery'ekiseera ekiwanvun'okutyoboola obusobozi bwa Bannamawulire abalala ku lupapula luno okuvaayo. <ref>{{Cite web |last=SID |date=2010 |title=East Africa Today: An Interview With Charles Onyango-Obbo |url=http://www.sidint.net/content/east-africa-today-interview-charles-onyango-obbo |access-date=26 October 2016 |publisher=[[Society for International Development]] (SID)}}</ref> Mu 2014, Onyango-Obbo yava mu Nation Media Group n'addukanya Mail ne Guardian Africa, <ref>{{Cite web |title=MG Africa |url=https://mgafrica.com/ |access-date=2018-01-15 |website=mgafrica.com |language=en}}</ref> omukutu gw'amawulire ogwa digito ogwa South Africa ogwa Mail & Guardian, ng'omuwanddisi wa Afirika. <ref>https://techmoran.com/south-africas-mail-guardian-expands-to-cover-africa-with-new-digital-platform/</ref> Yava mu kitongole e Nairobi oluvannyuma lw’emyaka ebiri, n’atongoza ekitongole kye eky’emikutu gya digito mu kiseera kino ekiddukanya Africa Explainer, AfricaPedia, <ref>{{Cite web |title=Africapedia – Africa's news and data visualiser |url=https://www.africapedia.com/ |access-date=2018-01-15 |website=Africapedia |language=en-US}}</ref> ne Rogue Chiefs. <ref>{{Cite web |title=Rogue Chiefs – Africa's news explainer |url=http://www.roguechiefs.com/ |access-date=2018-01-15 |website=Rogue Chiefs |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Second_Congo_War|Joachim Buwembo]] == Ebitabo ebifulumizibwa == * ''Okutu okutuuka ku ttaka'' (1996): * ''Ebyama bya Uganda ebikuumibwa obubi'' : (1998) – Okukung’aanya emboozi ennyimpi * ''Mixed and Brewed in Uganda'' : (2008) – Okulambula okumpimpi okw’omwoyo gw’eggwanga n’abantu baayo * ''Tekyabangawo'' : (2009) – Emboozi ku lunaku nga nnakyemalira w’amagye ga Uganda Idi Amin tannagobwa mu 1979, olunaku lwe yagwa, n’olunaku olwaddirira. == Ebijjuliziddwa == 7noa5r5whvcxkbw7ytnr44lfgyjut1r Busaana Modern Academy 0 12985 54521 52471 2026-06-12T21:56:07Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54521 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busaana Modern Academy'''<ref>{{Cite web |title=Busaana Modern Academy |url=http://www.edulinksuganda.com/school/busaana-modern-academy/ |access-date=20 March 2014 |archive-date=2 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200302194706/http://www.edulinksuganda.com/school/busaana-modern-academy/ |url-status=dead }}</ref> lye ssomero ery’obwannannyini eryasooka erya Ordinary-level, ery'abawala n'abalenzi nga ly'abaana abava e'waka mu Siniya e Bugerere, mu [[Kayunga]] (mu kiseera ekyo ekitundu kya Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]]). Yaggulwawo mu 1995, nga wayise emyaka mwenda bukya Busaana SS, essomero lya gavumenti liggulwawo mu [[Subcounty|ggombolola]] y’emu nga [[National Resistance Movement|Gavumenti ya NRM]] ezze mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]]. Essomero lino lyawandiisibwa wansi wa minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo (MoES). == Ebyafaayo == Nga bafunye olukusa okuva mu lukiiko lwa Local Council I okutuuka ku III ne ofiisi y’ebyenjigiriza e Mukono, BMA yatandika okusomesa n'ebibiina bya Siniya esooka n'eyookubiri mu Gwokubiri 1995. Ekifo kyapangisibwa mu kabuga nga okuzimba ku kifo ekiriwo kati (Plot 13, Kireku Road, nga kitundu kya kiromita okuva ku Busaana Taxi Park) kwatandika oluvannyuma lw’omwaka gumu. We bwatuukira mu Gwoluberyeberye 1999, BMA yali esenguse era nga efunye layisinsi. Newankubadde ng’abantu abamu bagaana n’okuliwakanya, essomero likyakola era nga lilwanirira enteekateeka ya gavumenti eya Universal Secondary Education (USE). Ekisenge ekikulu eky’okukoleramu ebigezo era ekikola nga laboratory kyazimbibwa nga bwe kyetaagisa Minisitule y'ebyenjigiriza n'emizannyo okufuna Center Number. Olwaleero, BMA esomesa abayizi okutuuka ku Siniya eyookuna,okufuna satifikeeti ya Uganda Certificate of Education (UCE). == Laba ne == * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Education in Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.kayunga.go.ug/education Omukutu gw'ebyenjigiriza mu disitulikiti y'e Kayunga] 32ibyfr3b38wahdahu4u4gbm0bua4t1 Charles Angina 0 12994 54669 47584 2026-06-13T09:48:43Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54669 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Angina''' (yazaalibwa 29 Ogwokusatu 1962) [[:en:Lieutenant_general|Lieutenant General]] mu ggye lya [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF). Mu Gwomunaana 2021, yalondebwa okubeera mu [[:en:Ministry_of_Foreign_Affairs_(Uganda)|minisitule ya Uganda ey’ensonga z’ebweru]] . Okuva mu mwezi Gwoluberyeberye, 2017 okutuuka mu Gwomusanvu 2021, yakola ng’omumyuka w’omukwanaganya omukulu ow’ekitongole kya ''Operation Wealth Creation'' (OWC), enteekateeka y’enkulaakulana eddukanyizibwa amagye ga Uganda. <ref name="FaR">{{cite web |author=Tonny Abet |date=12 July 2021 |title=Gen Kavuma unveils new OWC priorities |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/gen-kavuma-unveils-new-owc-priorities--3470026 |access-date=6 August 2021 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> <ref name="ReshR">{{cite web |author=The EastAfrican |date=10 January 2017 |title=Ugandan president reshuffles top military officers, drops army chief |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/ugandan-president-reshuffles-top-military-officers-drops-army-chief--1360284 |access-date=27 July 2024 |work=[[The EastAfrican]] |location=Nairobi, Kenya}}</ref> Emabegako yaliko [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|omumyuka w’akulira amagye ga Uganda]], ekifo eky'okubiri mu magye ga Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo mu Gwokutaano gwa 2013, ng’adda mu bigere bya [[:en:General|General]] [[:en:Ivan_Koreta|Ivan Koreta]], eyalondebwa okubeera omubaka wa Uganda mu ggwanda eddala. <ref name="2R">{{cite web |author=Sulaiman Kakaire |date=29 May 2013 |title=New Army Big Wigs: Who Are They? |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=25566:-new-army-big-wigs-who-are-they |access-date=6 August 2021 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo == Yazaalibwa mu Ssaza lye Bukedea mu [[:en:Kumi_District|Disitulikiti y'e Kumi]] nga mu kaseera kano emanyiddwa nga [[:en:Bukedea_District|Disitulikiti ya Bukedea]] mu [[:en:Teso_sub-region|kitundu kyaTeso]] , mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]]. == Okutendekebwa mu by’amagye == Angina yeegatta ku UPDF mu 1983. Oluvannyuma lw’okusoma omusomo gw'eddaala erisooka omwaka gumu, yaweebwa omulimu mu 1985. Yasomesebwa mu misomo gy’amagye egiwerako, omuli: <ref name="2R"/> 1. Omusomo gw’ebyokwerinda mu ggwanga lya China mu 1998 <ref name="2R"/> 2. Omusomo gw’abaduumizi n’abakozi abakulu (CGSC), mu Amerika mu 2000 <ref name="2R"/> 3. Omusomo ku by’amagye ne demokulaasiya w’amawulire mu [[:en:University_of_Kansas|Yunivasite y’e Kansas]] mu 2000 <ref name="2R"/> 4. Omusomo gw’okuduumira n'obukodyo obw’awamu, mu China <ref name="2R"/> 5. Omusomo gw’Omuduumizi w’Ebibinja, mu [[:en:North_Korea|North Korea]] . <ref name="2R"/> == Emirimu gy’amagye == Ku ntandikwa y’omulimu gwe ogw’amagye, yaweereza [[:en:Aide_de_camp|ng’omuyambi w’enkambi]] . Yagenda mu maaso n’aweereza ng’omuserikale w’ekitongole ekikessi, omuduumizi w’ekibinja, omuserikale w’ekitongole ekikessi mu bikwekweto ebimanyiddwa nga Combined Mobile Forces ne mu kitongole ekikessi ekya Divizoni ey'okuna. Okuva awo, n’aweereza ng’omukwanaganya w’ebikwekweto mu Divizoni ey'okubiri (2), oluvannyuma n’akola ng’omuduumizi wa 305 mu Brigade n’okuduumira Divizoni ey’okubiri. <ref name="2R"/> Mu [[:en:Ituri_conflict|lutalo lw’e Ituri]], Angina yaweereza ng’omuduumizi w’ekitundu mu kitundu kya Ituri mu ggwanga lya [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC). Oluvannyuma yafuuka omuduumizi w'akabondo [[:en:Basankusu|Basankusu]] mu kiseera ky'ebikwekweto bya Safe Haven mu DRC. <ref name="2R"/> Oluvannyuma lw’ekyo, yaweereza [[:en:Military_adviser|ng’omuwabuzi w’amagye]] mu [[:en:Tanzania|Tanzania]] . Oluvannyuma yakyusiddwa n’agenda mu kitebe kya Uganda e [[:en:Washington,_D._C.|Washington, DC]] [[:en:Military_attaché|ng’omuyambi w’amagye]] . Olwo n’alondebwa okuba ssentebe wa kkooti enkulu ey’amagye eya UPDF. Ono era abaddeko ng’akulira amagye ag’oku ttaka mu ggye lya UPDF. <ref>{{cite web |date=25 May 2013 |title=Museveni Reshuffles Military, Moves Old Comrade To Cabinet |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/museveni-reshuffles-military-moves-old-comrade-to-cabinet--1316680 |access-date=6 August 2021 |work=[[The East African]] |place=Nairobi, Kenya}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti]], ng'akiikirira eggye lya UPDF mu Palamenti ey'omwenda (2011 -2016). Yaliko omukiise ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku nkizo n’empisa. <ref name="5R">{{cite web |date=2005 |title=Some Facts on Recently Promoted Army Officers |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=634640&CatID=1#selection-86.12-109.76 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140304193057/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=634640&CatID=1#selection-86.12-109.76 |archive-date=4 March 2014 |access-date=6 August 2021 |work=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Crispus_Kiyonga|Crispus Kiyonga]] * [[:en:David_Muhoozi|David Muhoozi]] * [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] * [[:en:Samuel_Turyagyenda|Samuel Turyagyenda]] * [[:en:Leopold_Kyanda|Leopold Kyanda]] * [[:en:Wilson_Mbadi|Wilson Mbadi]] * [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160813145208/http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1166114/-/format/xhtml/-/10w3i71z/-/index.html Brigadier Charles Angina yakyusibwa Mu Nkyukakyuka Mu Magye Empya] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Ivan Koreta]]<br /><small>As Deputy Chief of Defence Forces of Uganda</small>|dates=2005 - 2013}} {{s-ttl|title=Deputy Chief of Defence Forces of Uganda|years=2013 - 2017}} {{s-aft|after=[[Wilson Mbadi]]<br /><small>As Deputy Chief of Defence Forces of Uganda</small>}} {{s-bef|before=Unknown<br /><small>As Chief of Staff Land Forces</small>|dates=Prior to 2005}} {{s-ttl|title=[[Uganda People's Defence Forces|Chief of Staff Land Forces of Uganda]]|years=2005 - 2013}} {{s-aft|after=[[Leopold Kyanda]]<br /><small>As Chief of Staff Land Forces</small>}} {{end}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] a3e7venct78are099oojxea6g62bnda Christopher Komakech 0 13017 54748 47735 2026-06-13T10:38:04Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54748 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Komakech''' (yazaalibwa 8 Ogwokuna 1985) Munnayuganda, munnabyabufuzi era nga [[:en:Member_of_Parliament|mubaka wa Paalamenti]] ow'Essaza lye Aruu mu [[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]] . Yasooka kulondebwa mu Paalamenti mu kulonda kwa bonna okwa 2021 nga y'esimbawo nga talina kibiina oluvannyuma n’akwatagana n’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). <ref name="ParliamentMP">{{cite web |title=Komakech Christopher |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtpSGJpVDhTSWdwWHd0bzY3aUd1MXc9PSIsInZhbHVlIjoicFVpS0VRbDBnbHNGZVpLbVVTMVhsdz09IiwibWFjIjoiNWY5MzBjYmY0ZDczYmRmYzM4NGIzNjI3NDQ4YTQyNDcyMDgyMTM0MDU5M2UxMjk3NmQ4ZGJlZTU2NTlmNjA5NCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=24 February 2026 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Komakech yayingira eby'obufuzi mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng’avuganya ku kifo ky'omubaka w'Essaza lye Aruu nga talina kibiina. Ekifo kino yakiwangula n’obululu 9,796 n’awangula eyali omubaka Samuel [[:en:Odonga_Otto|Odonga Otto]], eyafuna obululu 6,199.<ref name="CourtAppeal">{{cite news|last=|first=|date=28 April 2022|title=Court upholds victory of Aruu South MP Christopher Komakech|url=https://www.independent.co.ug/court-upholds-victory-of-aruu-south-mp-christopher-komakech/|access-date=24 February 2026|work=The Independent (Uganda)}}</ref> Oluvannyuma lw’okulondebwa, obuwanguzi bwa Komakech bwasoomoozebwa oluvannyua lw'okuloopebwa mu kkooti nga bagamba nti yali teyalekulira bulungi mulimu gwe yali akola nga Neurotechnologist <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ims4R0t6bGNnOUt6Q0RkTXZoUExUMFE9PSIsInZhbHVlIjoiaWg5bHpiMmxWL0NpbDZKL3Z5Umludz09IiwibWFjIjoiNzFkOTIyNzkxZThiYTMwNGU0M2RjYzE2YWQyZWNmODRkYTUyZmY4MWQxNTIxOGIzNTIyYjRmMjc4NTZkYTkyMSIsInRhZyI6IiJ9#:~:text=Komakech%20Christopher,komakechc@parliament.go.ug |access-date=2026-04-20 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> nga tannavuganya mu bya bufuzi. Kkooti ejulirwamu yasazaamu ensala ya kkooti enkulu eyasooka okusazaamu okulondebwa kwe era n'emulangirira ng'omuwanguzi. <ref name="CourtAppeal" /> Mu Gwekkuminogumu 2025, eyali omubaka w'Essaza lye Aruu Samuel Odonga Otto yafulumya ekiwandiiko mu mateeka ng’alumiriza Komakech okutyoboola erinnya lye, ng’alumiriza nti Komakech yayogera ebigambo eby’obulimba ku nkozesa embi ey’ensimbi ezaali zigendereddwamu okuyamba ekibiina kya East Acholi Cooperative Union Ltd. Odonga Otto y'egaana ebyali bimwogerwako era n’abiyita by'abufuzi. <ref name="PlusNews">{{cite news|last=|first=|date=15 November 2025|title=Odonga-Otto sues Komakech over Sh6bn mismanagement claims|url=https://plusnews.ug/odonga-otto-sues-komakech-over-sh6bn-mismanagement-claims/|access-date=24 February 2026|work=Plus News Uganda}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, Komakech yasigaza ekifo kye nga yawangula Odonga Otto n'enjawulo y'obululu 26 mu byali bivuddemu mu kulonda era nga kisuubirwa okwongera okwekenneenyenebwa mu mateeka.<ref name="Independent2026">{{cite news|last=|first=|date=18 January 2026|title=Odonga-Otto set to challenge results after 26-vote loss|url=https://www.independent.co.ug/odonga-otto-set-to-challenge-results-after-26-vote-loss/|access-date=24 February 2026|work=Uganda Independent}}</ref><ref name="DailyExpress">{{cite news|last=|first=|date=15 May 2023|title=How MP Komakech is making Aruu County and Pader great again|url=https://dailyexpress.co.ug/2023/05/15/how-mp-komakech-is-making-aruu-county-and-pader-great-again/|access-date=24 February 2026|work=Daily Express}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{DEFAULTSORT:Komakech, Christopher}} fnc6ku5l8hw0khvnivzuej6909wdlru Bulange 0 13043 54495 47944 2026-06-12T21:43:02Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54495 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bulange''' ( ''boo-lah-ngeh'' ) kizimbe ekisangibwa mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Mulimu ''Lukiiko'' (Paalamenti) y’Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] era nga ye Ntebe y’Obwakabaka bwa Buganda. [[Kabaka wa Buganda]] ne ''[[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]]'' (Ssaabaminisita) wa Buganda nabo balabirira ofiisi mu kizimbe kino. Ekizimbe kino era kikola ng’ekitebe ekiddukanya emirimu gy’Obwakabaka bwa Buganda. <ref>{{cite web |last=Vision |first=Reporter |date=10 October 2012 |title=1 dead, 3 injured In Bulange Mengo fire |url=http://www.newvision.co.ug/news/636252-1-dead-3-injured-in-bulange-mengo |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140714222508/http://www.newvision.co.ug/news/636252-1-dead-3-injured-in-bulange-mengo |archive-date=14 July 2014 |access-date=1 July 2014 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> == Ekifo == Ekizimbe kya Bulange kye kizimbe ekitongole ekiddukanya [[Buganda|obwakabaka bwa Buganda]] mu masekkati ga Uganda. Okubeerawo kwayo mu kitundu kino nakyo kyaviirako ebitundu ebikyetoolodde okukkakkana nga bikyusiddwa amannya ne bituumibwa Bulange. Wabula ekizimbe kya Bulange ekibeera 'ekizimbe ekikulu' ekya Buganda kisangibwa ku kasozi Namirembe okumpi [[Eddwaliro lya Mengo Hospital|n'eddwaliro lya Namirembe]], mailo emu (1.6 km) mu bukiikakkono bw’amaserengeta g’omulyango omukulu ogw’olubiri lw’e [[Lubiri|Mengo]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga ekisinga obunene. Kino kiri nga mailo biri (3.2 km) mu bukiikaddyo bw’amaserengeta g’ekibuga wakati mu Kampala. Ensengeka ya Bulange eri 0°18'35.0"N, 32°33'30.0"E (obugazi bw’ens:0.309722; obuwanvu bw’ensi:32.558333). <ref>{{google maps|access-date=2 August 2015|url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B018'35.0%22N+32%C2%B033'30.0%22E/@0.3127402,32.5452833,14z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0|title=Location of Bulange At Google Maps}}</ref> Ekkubo, liwezaako mailo emu (kiromita nga 1.6), eriyitibwa Kabaka Anjagala Road (amakulu gaalyo nti ‘Kabaka anjagala’), era oluusi luyitibwa Oluguudo lwa Kabaka (Royal Mile), liggya kuwankaki w’Olubiri e Mengo ne ligenda okutuuka ku mulyango gwa Bulange. <ref>{{Cite web |last=JJUUKO |first=DENIS |date=2018-04-11 |title=Kabaka BD run calls for redevelopment of Lubiri |url=https://observer.ug/businessnews/57435-kabaka-bd-run-calls-for-redevelopment-of-lubiri |access-date=2023-10-31 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |last=MUGAGGA |first=ROBERT |date=2014-08-27 |title=15 years ago, this wedding shattered Ugandan records |url=https://observer.ug/entertainment-news/33508--15-years-ago-this-wedding-shattered-ugandan-records |access-date=2023-10-31 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Ebyafaayo == Mu ntandikwa, Olukiiko lwa Buganda lwatulanga mu lubiri olumu ku za Kabaka, era emirimu gyakolebwa wansi w’omuti gumu oba mingi. Oluvannyuma kasubi yazimbibwa ela yekolanga palaamenti. Ku ntandikwa y’ekyasa eky’amakumi abiri, Katikkiro wa Buganda, [[Apollo Kaggwa]], yakola endagaano n’omuyindi, Alidina Visram, okuzimba ekizimbe kya palaamenti ng’akozesa amatofaali. Gavumenti y'obwakabaka bwe yeyongera okukula n’okugaziwa , obwetaavu bw'ekizimbe ekinene eky'okukubiramu enkiiko bwaleetera okuzimba Bulange ebweru w'Olubiri lwa Kabaka omulundi ogwasooka.. [[File:Buganda_Court_Building1.jpg|thumb|194x194px|Bulange Mengo]] [[Ssekabaka Mutesa II|Ssekabaka Muteesa]] owokubili bwe yali mu buwanganguse e Scotland mu mwaka gwa 1953, yalaba n’okwegomba ebifaananyi by’okuzimba ekizimbe. Ebifaananyi ebyo yabijja ng’akomyewo okuva mu buwanganguse mu mwaka gwa 1955. Yalagira nti Bulange empya ezimbibwe okusinziira ku bifaananyi ebyo. Okuzimba kwatandika mu mwaka gwa 1955 era ne kumalirizibwa mu mwaka gwa 1958 ku bukadde bwa pawundi butaano, nga zonna zaaweebwayo [[Buganda|Gavumenti ya Buganda]] . <ref>{{cite web |last=Buganda Kingdom |title=Buganda's Heritage: Bulange Building |url=http://www.buganda.or.ug/index.php/bulange-building-hidden-menu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140622222715/http://buganda.or.ug/index.php/bulange-building-hidden-menu |archive-date=June 22, 2014 |access-date=30 June 2014 |publisher=Buganda.or.ug}}</ref> == Laba ne == * Olusozi Mengo * Namirembe * Divizoni y'e Lubaga * [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabwer wa wikipedia == * [http://www.cardcow.com/images/set140/card00617_fr.jpg Ekifaananyi kya Bulange eriwo kati ku Cardcow.com] * [http://ekitibwakyabuganda.wordpress.com/2010/01/01/bulange-vs-uganda-house/ Ensibuko y’okuzimba Bulange] {{Kampala District}} [[Category:Buganda]] gm5z0y4kfjpt822uk5uqnekzbhwduhv Chance Nalubega 0 13044 54663 47947 2026-06-13T09:46:36Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54663 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Chance Nalubega''' Munnayuganda, muyimbi era muwandiisi wa nnyimba. <ref name="NewVisionLegends">{{cite web |date=2023-10-02 |title=Legends of the Nile concert a success |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/legends-of-the-nile-concert-a-success-NV_173163 |access-date=2025-06-07 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Introducing Chance Nalubega’s Gomiba |url=http://www.newvision.co.ug/news/1107945/introducing-chance-nalubega-eur-gomiba |access-date=2025-06-19 |website=New Vision}}</ref> Akulembera Gomiba Band era nga yeyajitandikawo . engeri jyayimbamu etera okuteekebwa mu tuluba lya [[:en:Kadongo_Kamu|Kadongo Kamu]] naye era elimu ebintu bya [[:en:Soukous|soukous]], [[:en:Pop_music|pop]], ne [[:en:Afrobeat|Afrobeat]] . <ref name="ObserverRetrospective">{{cite web |date=2015-03-24 |title=That's The Way They Were: Remembering the 90s |url=https://observer.ug/lifestyle/36979-that-s-the-way-they-were-remembering-the-90s |access-date=2025-06-07 |website=The Observer - Uganda}}</ref> == Ensibuko n’okusoma kwe == Chance Nalubega yazaalibwa [[:en:Masaka|Masaka]], e Uganda. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era nga wa kika kya Ngabi. <ref name=":1">{{Cite web |title=Chance Nalubega to launch new album |url=http://www.newvision.co.ug/news/1135356/chance-nalubega-launch-album |access-date=2025-06-19 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Ngabi clan trails at music fest |url=http://www.newvision.co.ug/news/1194618/ngabi-clan-trails-music-fest |access-date=2025-06-19 |website=New Vision}}</ref> Yagenda e Kampala ne nnyina mu Gwomunaana gwa 1991 n’anoonya obubudamu mu kkanisa ya Christian Life Church e Bwaise oluvannyuma lw’ebintu byabwe omuli; gomesi, omutto omutono, essowaani, n’ebinika ya caayi byabbibwa. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Olw’okuba mu kiseera ekyo tebaalina ssente, bakkirizibwa okubeera mu kkanisa okumala emyezi esatu. <ref name=":5" /> Abaddukanya ekkanisa batangaaza nti tebavunaanyizibwa ku bukuumi bwabwe oba okufiirwa ebintu byabwe. <ref name=":5" /> Mu Kampala yakola emirimu egimu omuli okutunda emmere, emirimu gy’awaka okugeza okwoza ebintu n’okufumba mu maka g’abantu, n’okukola ogw’okusiba enviiri e Kibuye, gye yafunira siringi za Uganda 45,000. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Oluvannyuma yaddayo e Masaka okulabirira baganda be abaali basuuliddwa kitaabwe. <ref name=":5" /> Taata wa Nalubega yali Musiraamu, ate nga nnyina yali Mukristaayo eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri (mulokole) eyeegatta ku kkanisa ya Masaka Gosma. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> == Omulimu gw’okuyimba == Chance Nalubega yali ayimba mu kkwaaya y’ekkanisa e Masaka. Oluvannyuma yeegatta ku kkwaaya mu Christian Life Church, teyafuna nsasula yonna olw’okwetabamu. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Okwegatta ku Pride Band === Bwe yali mu saluuni y’enviiri e Kibuye, Pride Band yalangira ku leediyo nti eyingiza abayimbi. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Mu biseera by’okuwuliriza, yayimba ezimu ku nnyimba ze mu maaso g’olukiiko lw’abalamuzi okwali; Andrew Benon Kibuuka, Charles James Ssenkubuge ne Aloysius Matovu Essanyu. <ref name=":5" /> Yeegatta ku bbandi ya Pride n’ayimba nayo okumala emyaka esatu, okuva mu 1994 okutuuka mu 1997, n’afuna omusaala gwa siringi za Uganda 80,000. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Mu 1997, yasisinkana [[:en:Kato_Lubwama|Kato Lubwama]] eyamuyunga ku situdiyo e [[:en:Bweyogerere|Bweyogerere]] gye yakwata ezimu ku nnyimba ze ezaasooka okufuluma era yafuna ssente mu kutunda obutambi bw’ennyimba. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Ssente ezimu yazikozesa okutandikawo Gomiba Band. <ref name=":5" /> Gomiba Band yalimu Jeniffer amanyiddwa nga Full Figure, Justini Namuddu, Swabra Lubega ne Dan Bazaawe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Introducing Chance Nalubega’s Gomiba |url=http://www.newvision.co.ug/news/1107945/introducing-chance-nalubega-eur-gomiba |access-date=2025-06-19 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.newvision.co.ug/news/1107945/introducing-chance-nalubega-eur-gomiba "Introducing Chance Nalubega’s Gomiba"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=New+Vision&rft.atitle=Introducing+Chance+Nalubega%C3%A2%E2%82%AC%E2%84%A2s+Gomiba&rft_id=http%3A%2F%2Fwww.newvision.co.ug%2Fnews%2F1107945%2Fintroducing-chance-nalubega-eur-gomiba&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> <ref>{{Cite web |title=Chance Nalubega, Colleagues To Be Charged |url=http://www.newvision.co.ug/news/1025784/chance-nalubega-colleagues-charged |access-date=2025-06-19 |website=New Vision}}</ref> Bbandi eno yafulumya alubaamu ezaalimu; Mukyakale. <ref name=":0" /> Bbandi ya Gomiba yakomeekerera baukanyeemu . <ref name=":5" /> === Okufulumya alubaamu ze ez'ennyimba === Mu 1999, Chance Nalubega yafulumya olutambi lwe olwasooka lwe yatuuma "Guma Omwoyo" wansi wa Kasiwukira Studios nga Eriya Bugembe Ssebunya ye nanyini Situdiyo. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Bugembe Ssebunya yasasula Chance Nalubega siringi za Uganda 1,500,000 ku alubaamu eno. Yatunda kkopi/obutambi obusukka mu 250. <ref name=":5" /> Mu mwaka gwa 2000, Nalubega yafulumya alubaamu "Balinsekerela" okuva mu Kasiwukira Studios era n’asasulwa siringi za Uganda 3,000,000. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Mu 2001, Nalubega yafulumya alubaamu "Yiga Okwagala" era yasasulwa siringi za Uganda 15,000,000. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Mu 2002, Nalubega yafulumya alubaamu "I really love you". <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Mu 2003, Nalubega yafulumya alubaamu "Ennugu". <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Mu 2005, Nalubega yafulumya alubaamu Kulikayo Mwami. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Mu 2006, Nalubega yafulumya alubaamu Agaliffa. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> === Oluvannyuma omulimu n’okuddamu okukola === Oluvannyuma lw’okusasika mu bbandi ya Nalubega eya Gomiba, yawummulamu mu by’okuyimba n’assa essira ku kukuza abaana be abasatu (omulenzi omu n’abawala babiri) n’okuddukanya emirimu gye egy’obuntu. <ref name="NewVisionComeback2022">{{cite web |date=2022-06-12 |title=Chance Nalubega on her music comeback |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/chance-nalubega-on-her-music-comeback-134542 |access-date=2025-06-07 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> Mu 2006, yayimba ne Lady Aisha, [[:en:Paulo_Kafeero|Paul Kafeero]], Winnie Munyenga, Fred Nkambwe ne Impala Jazz Band mu La Royale Banqueting Suites mu North London. <ref>{{Cite web |title=Ugandan artistes captivate London |url=http://www.newvision.co.ug/news/1141249/ugandan-artistes-captivate-london |access-date=2025-06-19 |website=New Vision}}</ref> Mu 2018, yayimba mu kivvulu kya Bayimba International Festival of the Arts. <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Bayimba releases first drop of artists for its eleventh edition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/bayimba-releases-first-drop-of-artists-for-its-eleventh-edition-1760518 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Bayimba Festival marks 10 years |url=http://www.newvision.co.ug/news/1462221/bayimba-festival-marks |access-date=2025-06-19 |website=New Vision}}</ref> Mu Gwekumi gwa 2023, ye yali omuyimbi omukulu mu kivvulu kya "Legends of the Nile" mu Kampala, gye yayimba ne [[:en:Ragga_Dee|Ragga Dee]] ne Sam ne Sophie Gombya. <ref name="NewVisionLegends">{{cite web |date=2023-10-02 |title=Legends of the Nile concert a success |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/legends-of-the-nile-concert-a-success-NV_173163 |access-date=2025-06-07 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/legends-of-the-nile-concert-a-success-NV_173163 "Legends of the Nile concert a success"]. ''New Vision''. 2023-10-02<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-07</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=New+Vision&rft.atitle=Legends+of+the+Nile+concert+a+success&rft.date=2023-10-02&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.newvision.co.ug%2Fcategory%2Fentertainment%2Flegends-of-the-nile-concert-a-success-NV_173163&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> <ref>{{cite web |date=2023-10-01 |title=Chance Nalubega, Ragga Dee, Gombyas shine at Legends of the Nile concert |url=https://www.pulselive.ug/entertainment/music/chance-nalubega-ragga-dee-gombyas-shine-at-legends-of-the-nile-concert/6r8v33j |access-date=2025-06-07 |website=Pulse Uganda}}</ref> == Obuyiiya n’omulembe gw’okuyimba == Omusono gw’okuyimba ogwa Chance Nalubega okusinga guteekebwa mu kiti kya [[:en:Kadongo_Kamu|Kadongo Kamu]] kyokka nga gulimu n’ebintu bya [[:en:Soukous|soukous]], [[:en:Pop_music|pop]], ne [[:en:Afrobeat|Afrobeat]] . <ref name="ObserverRetrospective">{{cite web |date=2015-03-24 |title=That's The Way They Were: Remembering the 90s |url=https://observer.ug/lifestyle/36979-that-s-the-way-they-were-remembering-the-90s |access-date=2025-06-07 |website=The Observer - Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://observer.ug/lifestyle/36979-that-s-the-way-they-were-remembering-the-90s "That's The Way They Were: Remembering the 90s"]. ''The Observer - Uganda''. 2015-03-24<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-07</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=The+Observer+-+Uganda&rft.atitle=That%27s+The+Way+They+Were%3A+Remembering+the+90s&rft.date=2015-03-24&rft_id=https%3A%2F%2Fobserver.ug%2Flifestyle%2F36979-that-s-the-way-they-were-remembering-the-90s&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Mu nnyimba ze, ayogera ku mpisa z’abantu, obuzibu bw’omukwano, entalo z’ebyensimbi n’okusoomoozebwa okwa bulijjo. == Enteekateeka z 'enyimba == === Alubaamu z’ennyimba ze kuliko; === Chance Nalubega alina alubaamu omuli; * Guma Omwoyo (1999). <ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=New beginning for Chance Nalubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 |access-date=2025-06-19 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/new-beginning-for-chance-nalubega-1739746 "New beginning for Chance Nalubega"]. ''Monitor'' (in Lungereza). 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Monitor&rft.atitle=New+beginning+for+Chance+Nalubega&rft.date=2021-01-06&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Ffull-woman%2Fnew-beginning-for-chance-nalubega-1739746&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span> [[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> * Balinsekerela (2000). <ref name=":5" /> * Yiga Okwagala (2001). <ref name=":5" /> * Ennugu (2003). <ref name=":5" /> * Mwami Kulikayo (2005). <ref name=":5" /> * Agaliffa (2006). * Tonkyawa (2006). <ref>{{Cite web |title=Last Chance for Chance Nalubega? |url=http://www.newvision.co.ug/news/1135640/chance-chance-nalubega |access-date=2025-06-19 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Chance Nalubega to launch new album |url=http://www.newvision.co.ug/news/1135356/chance-nalubega-launch-album |access-date=2025-06-19 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.newvision.co.ug/news/1135356/chance-nalubega-launch-album "Chance Nalubega to launch new album"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-06-19</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=New+Vision&rft.atitle=Chance+Nalubega+to+launch+new+album&rft_id=http%3A%2F%2Fwww.newvision.co.ug%2Fnews%2F1135356%2Fchance-nalubega-launch-album&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AChance+Nalubega" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> * Abalungi Balumya. <ref name=":5" /> * Omwagalwa Wange. <ref name=":5" /> * Nkwagala nnyo (2002). <ref name=":5" /> === Olukalala lw’ezimu ku nnyimba ze ezisinga okumanyika mulimu... ===   == Laba ne == * [[Kadongo Kamu]] * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] * [[Paulo Kafeero|Paul Kafeero]] * [[Okuyimba mu Uganda|Omuziki gwa Uganda]] == Ebijuliziddwa == 6m1drmib194wtkkirjln92ktu2ibmum Carol Nantongo 0 13047 54604 53472 2026-06-13T04:45:53Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54604 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Carol Nantongo''' (yazaalibwa 17 Ogwekkuminoogumu1995) [[:en:Singer_and_songwriter|muyimbi era muwandiisi wa nnyimba]] munnayuganda . Yasooka okufuna ettutumu nga mmemba w’ekibiina ky’abayimbi '''ekya Golden Band''' nga tannaba kwetongola mu mirimu gye.<ref name="RedPepperLeave">{{cite web |date=2020-02-28 |title=Carol Nantongo leaves Golden Band to be a Solo artist |url=https://redpepper.co.ug/carol-nantongo-leaves-golden-band-to-a-solo-artist/98440/ |access-date=2025-06-20 |website=Red Pepper}}</ref> Amannyiddwa nnyo olw'edoboozi lye ery'amaanyi n'ennyimba eziwerako ezaakwatayo ( Hit songs) mu mutindo ez'ekika kya bbaandi ,ekika ekimanyiddwa ennyo mu Uganda . Ennyimba ze ezimaanyikidwa mulimu "Ndagilira," "Oliwa," "Kamese Tambula," ne "Tukiggale."<ref name="ViberateProfile">{{cite web |title=Carol Nantongo - Songs, Events and Music Stats |url=https://www.viberate.com/artist/carol-nantongo/ |access-date=2025-06-20 |website=Viberate}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Carol Nantongo yazaalibwa mu ttundutundu ly'omumassekkati ga Uganda eri John Mugerwa ne Rose Namagembe ( Bazadde be ). Yakulira mu bitundu by’e Kyaliwajjala ne Namugongo mu nkingizi za Kampala.<ref name="CharmarBio">{{cite web |date=2023-08-11 |title=Carol Nantongo Biography: Age, Family, career, education background |url=https://charmarnews.com/carol-nantongo-biography-age-family-career-education-background/ |access-date=2025-06-20 |website=Charmar News}}</ref> Mu kubuuzibwa ebimukwatako (Interviews) , ayogedde ku kufuna obuzibu obw’amaanyi mu by’ensimbi mu buto bwe.<ref name="BigEyeChildhood">{{cite web |date=2025-03-27 |title=Carol Nantongo Shares Heartwarming Life Story of Being Raised by a Single Mother |url=https://bigeye.ug/carol-nantongo-shares-heartwarming-life-story-of-being-raised-by-a-single-mother/ |access-date=2025-06-20 |website=BigEye.UG}}</ref> Yasomera mu Sunset Primary School ne [[:en:Kireka|Kireka]] Grammar Primary School okusoma pulayimale. Oluvannyuma yeegatta ku Kira Secondary School okusoma O-Levels kyokka n’atasobola kweyongerayo ku A-Level olw’obuzibu bw’ensimbi. Oluvannyuma yagenda mu maaso n’okutendekebwa mu by’emikono mu kukola enviiri.<ref name="CharmarBio" /><ref name="BoomplayBio">{{cite web |title=Carol Nantongo Biography |url=https://www.boomplay.com/share/artist/748394 |access-date=2025-06-20 |website=Boomplay Music}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == === Entandikwa ne Golden Band === Nantongo yatandika okuyimba mu kkwaaya z’ekkanisa n’amasomero. Omulimu gwe ogw'okuyimba ogw'ekikugu gwatandika nga mu mwaka gwa 2015 oluvannyuma lw'okumanyisibwa omuyimbi omukugu [[:en:Mesach_Semakula|Mesach Semakula]] dayirekita wa '''Golden Band''' . Oluvannyuma lw'okusunsula obulungi, yeegatta ku bbandi eno, eyali emu ku bibiina bya "band music" ebisinga okumanyika mu Uganda, nga yava mu kibiina kya Eagles Production ekyasooka.<ref name="BoomplayBio" /> Mu Golden Band, yafuna obumanyirivu obw’omuwendo ku siteegi era n’akwata ennyimba ze ezaasooka. Enkolagana ye ne muyimbi munne Dr. Hilderman ku luyimba "Ndagilira" lwe lwasooka okuwulikika ennyo era naamanyikikwa mu gwanga.<ref name="SunriseBio">{{cite web |date=2018-11-05 |title=Carol Nantongo; Diva with a Magnetic Body |url=https://sunrise.ug/life-style/201811/carol-nantongo-diva-with-a-magnetic-body.html |access-date=2025-06-20 |website=The Sunrise}}</ref> === Okwetongola ku mulimu n'okuwangula === Mu Gwookubibiri ogwa 2020, Nantongo yalangirira mu butongole ng’ava mu Golden Band okussa essira ku mulimu gwe nga yeetongodde. Yayogera ku bwaagazi bwokwefuga okusinga mu kuyiiya n’obwetaavu bw’okutumbula omulimu gwe, kuba emirimu gya bbandi eno gyali gikendedde olw’abamu ku badayirekita okussa essira ku byobufuzi n’emirimu emirala.<ref name="RedPepperLeave" /><ref name="SunriseLeave">{{cite web |date=2020-02-28 |title=Why Carol Nantongo quit Golden Band |url=https://sunrise.ug/gossip/202002/why-carol-nantongo-quit-golden-band.html |access-date=2025-06-20 |website=The Sunrise}}</ref> Ng’omuyimbi eyetongodde, yatuuka ku buwanguzi obusingako awo. Yafulumya ennyimba ezimanyiddwa ennyo n'okukolagana, omuli "Tukiggale" ne [[:en:Eddy_Yawe|Eddy Yawe]] ne "Sirwana" ne [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah Karungi]] . Omuziki gwe gwanyweza ekifo kye ng'omuyimbi omukyala akulembedde mu "band music" circuit.<ref name="ViberateProfile" /> Mu Gwe kuminebiri ogwa 2024, yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, ekyali kituumiddwa "Live in Concert," mu Hotel Africana e Kampala. Ekivvulu kino kyali kya buwanguzi mu by’obusuubuzi era nga abaali bamubuulirira okuva mu Golden Band baaliwo okulaga obuwagizi bwabwe. <ref name="NilePostConcert">{{cite web |date=2024-12-09 |title=Carol Nantongo registers success at maiden concert |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/228022/carol-nantongo-registers-success-at-maiden-concert |access-date=2025-06-20 |website=Nile Post}}</ref> == Obuyiiya == Omuziki gwa Carol Nantongo gusimbye emirandira mu mutindo gwa Uganda ogwa "Band Music", ogugatta ebintu bya [[:en:Afrobeat|Afrobeat]], pop, n'okunyumya emboozi [[:en:Kadongo_Kamu|za Kadongo Kamu]] ez'ekinnansi. Amanyiddwa ku lwedoboozi lye elyaamanyi ate nga litegeerekeka obulungi era erikwata ku nneewulira. Ebigambo bye mu nyimba bitera okwogera ku miramwa gy’omukwano, okugumiikiriza, n’enkyukakyuka [[:en:Social_dynamics|mu mbeera z’abantu]], ekifudde omuziki gwe okukwatagana n’abawuliriza abangi.<ref name="ViberateProfile" /> Wadde ng'akabonero ka "band singer" oluusi kakozesebwa mu ngeri ey'okunyooma mu mulimu gw'omu kitundu, Nantongo agamba nti etuluba lino likyusizza obulamu bwe era nga agwenyumirizaamu.<ref name="BigEyeChildhood" /> == Enteekateeka ze Nyimba == Olukalala lw’ezimu ku nnyimba ze ezisinga okumanyika kuliko: * "Ndagilira" (nga ali ne Dr. Hilderman) * "Oliwa" * "Tambula Kamese". * "Tukiggale" (ne Eddy Yawe) * "Sirwana" (ne Sheebah Karungi) * "Misumaali". * "Bitafutafu" * "Ompuuba" * "Ontuuka" * "Nyiga Wano" * "Kaweddemu". * "Ensonga" (ne Kabuye Sembogga) * "Ndabula" (nga bali ne B2C Entertainment) == Engule n’okusunsulwa == Carol Nantongo asiimiddwa olw’emirimu gy’akola n’afuna engule eziwerako n’okusunsulwa okuva mu bitongole bya Uganda eby’enjawulo ebigaba engule z’ennyimba. {| class="wikitable" style="text-align:center;" |+ ! Omwaka ! Omukolo gw'ebirabo ! Etuluba ! Omulimu ogusunsuddwa ! Alizaati ! Ref. |- | 2017 | rowspan="4" | Engule za Zzina | Omuyimbi Asinga Okumenyawo | rowspan="3" | Ye kennyini| {{Nominated}} | <ref name="Zzina2017">{{Cite web |date=2017-03-01 |title=Full List of Zzina Awards 2017 Nominees |url=https://www.howwe.biz/news/showbiz/19323/full-list-of-zzina-awards-2017-nominees |access-date=2025-06-20 |website=Howwe.biz}}</ref> |- | 2019 | Omuyimbi Omukyala Asinga| {{Nominated}} | <ref name="Zzina2019">{{Cite web |date=2019-03-23 |title=Full List: Zzina Awards 2019 Winners |url=https://www.sqoop.co.ug/201903/four-one-one/full-list-zzina-awards-2019-winners.html |access-date=2025-06-19 |website=Sqoop}}</ref> |- | 2024 | Omuyimbi Asinga Ow'omulembe| {{Won}} | <ref name="Zzina2024">{{Cite web |date=2024-03-09 |title=Zzina Awards 2024: Full List of Winners |url=https://flashugnews.com/zzina-awards-2024-full-list-of-winners/ |access-date=2025-06-20 |website=Flash UG News}}</ref> |- | 2023. 2023 | Ttiimu y'abawagizi esinga | Aba Nantongoholics| {{Won}} | <ref name="Zzina2023">{{Cite web |date=2023-03-25 |title=Zzina Awards 2023: Full list of winners |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/zzina-awards-2023-full-list-of-winners-157053 |access-date=2025-06-20 |website=New Vision}}</ref> |- | 2017 | Engule za Uganda Entertainment Awards | Omuyimbi Omukyala Asinga | Ye kennyini| {{Nominated}} | <ref name="UEA2017">{{Cite web |date=2017-09-10 |title=Uganda Entertainment Awards 2017: Here's the full list of winners |url=https://bigeye.ug/uganda-entertainment-awards-2017-heres-the-full-list-of-winners/ |access-date=2025-06-20 |website=BigEye.UG}}</ref> |} == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Rema Namakula]] == Ebijuliziddwa == <references /> {{Reflist}} m4nscua1u0bd0bo8z471wa3l0fg88yt East African Bashment Crew 0 13067 54804 48504 2026-06-13T11:33:13Z Ssemmanda will 3837 Added a databox 54804 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''East African Bashment Crew''' (era emanyiddwa nga '''East African Reggae Bashment Crew''' ) kibiina kya Reggae [[The Standard, September 4, 2009: A decade in music|ekya Kenya - Uganda]] ekyatandikibwawo omuyimbi Omunnayuganda Bebe Cool n'abantu ab'omulembe gwe.<ref>{{Cite web |last=Ibrahim Leighton |first=Kabunga |date=2018-02-23 |title=Bebe cool official website |url=https://www.bebecoolug.com |access-date= |website=}}</ref> Kirimu bammemba basatu, [[Bebe Cool]] okuva mu Uganda, n'aba Kenya ababiri [[The Standard, September 4, 2009: A decade in music|Necessary Noize ( Kevin Wyre]] ne [[The Standard, September 4, 2009: A decade in music|Nazizi]] ). Bonsatule baali bayimbi abatandikibwawo dda mu kiseera ekibiina we kyatandikibwawo mu 2005.<ref>The Standard, September 4, 2009: A decade in music</ref> Nga bammeemba b'ekibiina kino essira baaliteeka nnyo ku pulojekiti zaabwe enkulu,East African Bashment Crew eddamu okukwatagana buli kadde.<ref>The Standard, July 24, 2009: The Lovechild: Ten years wiser</ref> Oluyimba lwabwe "Africa Unite" luli mu lutambi lwa ''African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall'' olukung'aanya olutambi lwa [[Ugandaonline.net: PAM Awards 2006 Winners|Out Here Records]].<ref>Out Here Records: [https://web.archive.org/web/20110719071848/http://www.outhere.de/outhere/?p=677 African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110719071848/http://www.outhere.de/outhere/?p=677|date=2011-07-19}}</ref> == Engule == '''Ze baawangula:''' * 2006 [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Pearl of Africa Music Awards]] - Oluyimba lw'omwaka ("Oluyimba lw'omuliro")<ref>Ugandaonline.net: PAM Awards 2006 Winners</ref> * 2007 [[Museke: Channel O Music Video Awards 2007 winners Archived 2016-03-04 at the Wayback Machine|Channel O Music Video Awards]] - Akatambi K'omwaka ("Kube")<ref>Museke: Channel O Music Video Awards 2007 winners {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160304094232/http://museke.com/index.php?q=node%2F1534|date=2016-03-04}}</ref> '''Mwe baasunsulibwa:''' * 2005 [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|KORA Awards]] - Ekikolwa kya Reggae/Ragga ekisinga obulungi mu Afrika<ref>Seven Ugandans Competing for the 2005 KORA Awards</ref> * [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|2006 Kisima Music Awards]] - Ragga asinga & Reggae asinga<ref>Yardflex.com, July 13, 2009: Kisima Music Awards in Kenya {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160706200951/http://www.yardflex.com/archives/000586.html|date=2016-07-06}}</ref> * [[Out Here Records: African Rebel Music - Roots Reggae & Dancehall Archived 2011-07-19 at the Wayback Machine|2008 MTV Africa Music Awards]] - Ekibiina ekisinga obulungi<ref>Museke, October 8, 2008: MTV Africa Music Awards (MAMAs) 2008 - the nominees {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110714134121/http://www.museke.com/node/2230|date=2011-07-14}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} hfclzt8u3l8bdomhnk9pd5kly0o7u4p Butikkiro 0 13088 54542 53059 2026-06-12T22:10:56Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54542 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Butikkiro''' ye maka ga [[Katikkiro wa Buganda]] mu [[Yuganda|Uganda]] mu butongole.<ref name=":0">{{Cite web |title=Butikkiro site set |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Bukenya presents new Butikkiro plans |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Kabaka's 25-year journey |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kabaka-s-25-year-journey-1771162 |access-date=2023-10-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Jjuuko |first=Denis |date=2019-05-19 |title=Katikkiro Mayiga's six years of restoring Buganda's glory |url=https://observer.ug/lifestyle/60740-katikkiro-mayiga-s-six-years-of-restoring-buganda-s-glory |access-date=2023-10-31 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>[[Bulange|​]] Butikkiro era kikola ng’ekifo awabeera okukakasa okusembayo kw’omuntu yenna alondeddwa mu ofiisi ya Katikkiro. Wano omuntu alondeddwa alina okunyweza n’okwanjulira omuggo gw’obwakabaka (Ddamula) nga gumaze okumukwasibwa. Singa Katikkiro alondeddwa alemererwa okutuusa Ddamula eri Butikkiro, tasobola kwetwalira mulimu gwe n’akolera ku lwa Kabaka. == Ekifo == Butikkiro esangibwa mu [[Kampala]], mu kitundu ky’e [[Mengo, Uganda|Mengo]], okwolekera [[Olubiri lwe Twekobe|Twekobe]].<ref name=":2">{{Cite web |title=Kabaka pays workers arrears |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Katikkiro Charles Peter Mayiga: Lover of nature and literature |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/katikkiro-charles-peter-mayiga-lover-of-nature-and-literature-1801518 |access-date=2023-10-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebyafaayo n’ennono == [[Kabaka wa Buganda]] takkirizibwa kubeera mu [[Olubiri lwe Twekobe|Twekobe]] singa [[Katikkiro wa Buganda]] aba taliiwo mu Butikkiro.<ref name=":3">{{Cite web |title=Butikkiro not sold – Kavuma |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=Butikkiro site set |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=Mengo in row over Butikkiro |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |title=The Butikkiro lease should be five years! |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lwa Kabaka okukwasa Katikkiro wa Buganda eyaakalondebwa [[Ddamula]] (omuggo gw’obwakabaka) Katikkiro yeeyama okubeera omwesigwa eri Kabaka era n’asuubiza okukola emirimu egyimuweebwa.<ref name=":6">{{Cite web |title=Katikkiro Mayiga gets instruments of power |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Transfer of royal mace |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/transfer-of-royal-mace-1544980 |access-date=2023-10-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Katikkiro alina okukwata Ddamula okutuusa lw’atuuka ku Butikkiro, ng’akuumibwa ab’ekika kye okulemesa omuntu yenna okuva mu kika ekirala okugiwamba nga tannatuuka. Nga atuuse ku Butikkiro, Katikkiro akakatibwako okwolesa okusiima eri ab’ekika kye ng’abategekera ekijjulo.<ref name=":6" /> Mu 1966, Butikkiro yali kimu ku bintu bya Buganda ebyawambibwa gavumenti ku mulembe gwa [[Milton Obote]] ng’obwakabaka buggyiddwawo mu Uganda. <ref name=":7">{{Cite web |title=A Wise King In Buganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 1997, gavumenti eyakulemberwa [[Yoweri Museveni]] yazzaayo ebintu ebyaboyebwa mu bufuzi bwa Obote nga ne Butikkiro mw’ali. Buganda yakkiriza gavumenti ya Uganda okusigala nga epangisa Butikkiro, kubanga yali efuuliddwa ekifo eky’okunoonyereza [[Siriimu|ku siriimu]] mu Uganda. <ref name=":7">{{Cite web |title=A Wise King In Buganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> Kyokka tewali ndagaano ntongole ya bupangisa yassibwawo wakati wa gavumenti ya Uganda ne Buganda. <ref name=":7" /> Mu mwaka gwa 2002, gavumenti ya Uganda yakkiriza okuzimba Butikkiro empya okuva ekizimbe ekyasooka okumpi ne Twekobe bwe kyali kibaddemu ekitongole kya [[Uganda Joint Clinical Research Centre (UJCRC)]] okuva mu August 1993.<ref name=":0">{{Cite web |title=Butikkiro site set |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=Mengo in row over Butikkiro |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Bukenya presents new Butikkiro plans |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":8">{{Cite web |title=Govt, Mengo Plan For New Butikkiro |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2003, aba [[Lukiiko]] baakubaganya ebirowoozo okuteesa oba Buganda yeyongere okupangisa oba eguze Butikkiro eri gavumenti ya Uganda, eyali tesasudde Buganda ssente zonna. Kino kyali kimenya endagaano eyakolebwa mu 1993 eyalambika nti gavumenti yali yakusasula ssente z’obupangisa obukadde bwa siringi za Uganda 48 buli mwaka, enteekateeka eno etatekebwa mu nkola.<ref name=":4">{{Cite web |title=Mengo in row over Butikkiro |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title='We Can Lease The Butikkiro' |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name="Pay Mengo sh450m rent – MPs">{{Cite web |title=Pay Mengo sh450m rent – MPs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |title=The Butikkiro lease should be five years! |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Bukenya presents new Butikkiro plans |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":9">{{Cite web |title=Bukenya To Get Mengo Report On Butikkiro |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Lease Butikkiro, Bataka Tell Mutebi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":7">{{Cite web |title=A Wise King In Buganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> Kabaka Mutebi yakkiriza amagezi gano, kubanga n'emikolo gyonna egy’obuwangwa bwa Buganda egyikolebwa ku Butikkiro enkadde kyali kisoboka okugyikolera mu Butikkiro omuggya. Okugatta ku ekyo, UJCRC yali etaddewo ebyuma ebikozesebwa nga kyalibadde kizibu okubisengulwa.<ref name=":7">{{Cite web |title=A Wise King In Buganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvanyuma lw’okulungamya kuno, Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] yalagira Katikkiro Joseph Ssemwogerere okukola endagaano ya liizi ya Butikkiro ey’emyaka 49, eyatuusibwa ng’ayita mu bbaluwa entongole eyatuusibwa omwami William Matovu, omuwandiisi omukulu owa Kabaka ow’ekyama.<ref name=":10">{{Cite web |title=Mutebi wants Butikkiro sold off |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Don't question Kabaka – Nadduli |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> Akakiiko ak’awamu akalimu abakungu ba gavumenti [[Buganda|ya Buganda]] n’eya Uganda katondeddwawo okumaliriza enteekateeka z’okuzimba Butikkiro omuggya.<ref name=":8">{{Cite web |title=Govt, Mengo Plan For New Butikkiro |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Govt, Mengo Plan For New Butikkiro"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref> Ttiimu ya Buganda era yaweebwa omulimu gw’okusalawo amabanja g’obupangisa bwa gavumenti ya Uganda okuva lwe yewangamya mu Butikkiro mu 1993.<ref name=":8" /> Gavumenti yali eteseteese obukadde bwa sillingi za Uganda 200 okusasula ebbanja eryo.<ref name=":10">{{Cite web |title=Mutebi wants Butikkiro sold off |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Mutebi wants Butikkiro sold off"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref> Ttiimu ya gavumenti ya Uganda yasooka kukulemberwa Gilbert Bukenya, oluvannyuma n’asikizibwa [[Teckler Kinalwa]], omuwandiisi ow’enkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti wa Uganda.<ref name=":8">{{Cite web |title=Govt, Mengo Plan For New Butikkiro |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Govt, Mengo Plan For New Butikkiro"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref> Ttiimu ya Buganda yalimu omugenzi Godfrey Kaaya Kavuma (omumyuka wa Katikkiro era Minisita w’ettaka n’ebintu), JB Walusimbi (Minisita w’ebyensimbi, oluvannyuma Katikkiro), J.W. Katende (Ssaabawolereza wa Gavumenti), ne Apollo Makubuya (Minisita w’eggwanika).<ref name=":8">{{Cite web |title=Govt, Mengo Plan For New Butikkiro |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Govt, Mengo Plan For New Butikkiro"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref> Mugwomusanvu 2003, Oweekitiibwa Joseph Mulwanyammuli Ssemwogere, Katikkiro wa Buganda, yayanjula pulaani ey'okuzimbibwako Butikkiro omuggya,<ref name=":5">{{Cite web |title=The Butikkiro lease should be five years! |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "The Butikkiro lease should be five years!"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref> eyafunibwa [[Gilbert Bukenya]].<ref name=":5" /><ref name=":1">{{Cite web |title=Bukenya presents new Butikkiro plans |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Bukenya presents new Butikkiro plans"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref><ref name=":9">{{Cite web |title=Bukenya To Get Mengo Report On Butikkiro |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Bukenya To Get Mengo Report On Butikkiro"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref> Mu 2005, ekiggya nga kya yiika 6 nga wewali aw'okuzimbwa Butikkiro omuggya kyazuulibwa Minisita wa Buganda Zimbe ku Plot 749 ku Ring Road, okwolekera Olubiri lw’e Mengo.<ref name=":0">{{Cite web |title=Butikkiro site set |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Butikkiro site set"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref><ref name=":4">{{Cite web |title=Mengo in row over Butikkiro |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Mengo in row over Butikkiro"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref> Oluvannyuma mu 2005, gavumenti ya Uganda yasasula obukadde bwa sillingi za Uganda 450 mu mabanja agaakunganyizibwa olw’okuwamba Butikkiro, Makindye Army Barracks, ne kkooti ensukkulumu okuva nga 1 August 1993 okutuuka mu 2005. Okusasula kuno kwakolebwa nga bayita mu ceeke eyayanjulwa I. Kabanda, Ssentebe w’akakiiko ka Buganda Land Liase Committee. <ref>{{Cite web |title=In Brief |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name="Pay Mengo sh450m rent – MPs">{{Cite web |title=Pay Mengo sh450m rent – MPs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Pay Mengo sh450m rent – MPs"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |title=Sh112m lost in certificate sale |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Kabaka pays workers arrears |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Kabaka pays workers arrears"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref> Ekitongole ki [[Uganda Joint Clinical Research Centre]] kyasengulwa nekidda mu kifo ekipya ku lusozi Lubowa, ku Plot 101 Entebbe Road mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=2021-01-17 |title=Buganda starts Mengo renovation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/buganda-starts-mengo-renovation-1668182 |access-date=2023-10-31 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Enkaayana eziriwo == Mu 2002, Abazukulu ba Buganda (ekibinja ky’abavubuka ba Baganda) baalumiriza nti abakungu b’[[Lukiiko|Olukkiko]] baali baaguza gavumenti Butikkiro omukadde. Bino byasambajjibwa Godfrey Kaaya Kavuma, eyali omumyuka wa Katikkiro mu kiseera ekyo.<ref name=":3">{{Cite web |title=Butikkiro not sold – Kavuma |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Butikkiro not sold – Kavuma"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref> Mu 2003, abasawo b’ekinnansi baawakanya nti Butikkiro tasaanidde kukyusibwa okutuusa nga Katikkiro agisenzemu n’akola emikolo gy’ekinnansi egyetaagisa. Bakakasizza nti singa emikolo gino tegikoleddwa, Ronald Muwenda Mutebi, Kabaka wa Buganda mu kiseera ekyo, talikkirizibwa mu Lubiri lwa Twekobe.<ref name=":4">{{Cite web |title=Mengo in row over Butikkiro |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Mengo in row over Butikkiro"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref> [[Baganda|Abaganda]] abamu baakalaatira gavumenti ya Uganda okukozesa ensimbi eziweebwayo okusasula amabanja okuzimba ebizimbe bya UJCRC ku ttaka elyawebwaayo Kabaka, elisangibwa okumpi ne Lubaga Social Centre.<ref name=":4">{{Cite web |title=Mengo in row over Butikkiro |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-10-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Mengo in row over Butikkiro"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-30</span></span>.</cite></ref> Abalala baalungamya nti gavumenti ezimbe Butikkiro omuggya mu kifo ky’okusasula Buganda. <ref name=":4" /> == Soma ne == * Olukalala lw'ebifo eby'obuwangwa eby'eggwanga mu Central Region, Uganda * [[Katikkiro wa Buganda]] * [[Buganda]] * [[Lukiiko]] == Ebijulizibwako == [[Category:Buganda]] 1tfxtwt5yzaitt4jneuh5z62zo7r671 Canaan Gents 0 13139 54592 48552 2026-06-13T04:41:03Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54592 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Canaan Gents''' bbandi [[Yuganda|ya Uganda]] eya [[:en:Ennanga_harp|Acapella Vocal Band]] erimu abayimbi Geofrey Elvin Amanyire, Samuel Lubwama, Wasswa Elijah Kissiti ne Kato Elisha Kissiti. <ref name="newvision">{{Cite web |title=Is it sunrise for acapella music? - New Vision Official |url=https://www.newvision.co.ug/news/1531553/sunrise-acapella-music |access-date=2022-01-03 |website=newvision.co.ug}}</ref><ref name="bbc">{{Cite web |title=Focus on Africa - Uganda's a capella singing gents who bring a unique style to gospel - BBC Sounds |url=https://www.bbc.co.uk/sounds/play/p05kr4kx |access-date=2022-01-03 |website=bbc.co.uk}}</ref> == Ebyafaayo byaayo == Canaan Gents yatandika nga 30 Ogwekkuminogumu 2011 ne Samuel Lubwama, Victor Tusiimire, Kevin Kiggundu, Aijuka Rodney ne Nsereko Derrick nga bali mu Uganda Christian University, Mukono.<ref name="observer">{{Cite web |title=Canaan Gents: aspiring lawyers, IT specialists put mark on music scene |url=https://observer.ug/viewpoint/interview/36092--canaan-gents-aspiring-lawyers-it-specialists-put-mark-on-music-scene |access-date=2022-01-03 |website=observer.ug}}</ref> Aba Canaan Gents balina ennyimba nga "Nkwagala" ne "Azaaliddwa".<ref name="bbc">{{Cite web |title=Focus on Africa - Uganda's a capella singing gents who bring a unique style to gospel - BBC Sounds |url=https://www.bbc.co.uk/sounds/play/p05kr4kx |access-date=2022-01-03 |website=bbc.co.uk}}</ref><ref name="vinepulse">{{Cite web |date=5 December 2018 |title=7 years of Canaan Gents Acapella Music |url=https://vinepulse.com/7-years-of-canaan-gents-acapella-music/ |access-date=2022-01-03 |website=Vine Pulse}}</ref><ref name="sqoop">{{Cite web |title=New year, new faces for the Canaan Gents – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201801/four-one-one/new-year-new-faces-canaan-gents.html |access-date=2022-01-03 |website=sqoop.co.ug}}</ref> == Emiramwa gyaayo == Omuziki gwa Canaan Gents gukwata ku miramwa egyekuusa ku nnyimba z’enjiri.<ref name="observer">{{Cite web |title=Canaan Gents: aspiring lawyers, IT specialists put mark on music scene |url=https://observer.ug/viewpoint/interview/36092--canaan-gents-aspiring-lawyers-it-specialists-put-mark-on-music-scene |access-date=2022-01-03 |website=observer.ug}}</ref><ref name="ugchristiannews">{{Cite web |date=2 January 2018 |title=Canaan Gents officially welcome identical twins to the group |url=https://www.ugchristiannews.com/canaan-gents-officially-welcome-identical-twins-to-the-group/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20180103003737/http://ugchristiannews.com/canaan-gents-officially-welcome-identical-twins-to-the-group/ |archive-date=January 3, 2018 |access-date=2022-01-03 |website=ugchristiannews.com}}</ref><ref name="thegmp">{{Cite web |title=The Journey : Canaan Gents mark 7 years of Acapella Music Gospel Christian news |url=https://www.thegmp.biz/news/144/the-journey-canaan-gents-mark-7-years-of-acapella-music |access-date=2022-01-03 |website=THEGMP.biz}}</ref> == Engule zaayo == Canaan Gents emaze okusunsulwa mu ngule ez'enjawulo nga mu mpaka za HiPipo Music Awards.<ref name="newvision">{{Cite web |title=Is it sunrise for acapella music? - New Vision Official |url=https://www.newvision.co.ug/news/1531553/sunrise-acapella-music |access-date=2022-01-03 |website=newvision.co.ug}}</ref><ref name="bigeye">{{Cite web |date=7 March 2015 |title=Canaan Gents revolutionizing the art of acapella |url=https://bigeye.ug/canaan-gents-revolutionizing-art-acapella/ |access-date=2022-01-03 |website=bigeye.ug}}</ref> == Ebijuliziddwa == awbdm83n7jpp5xwt31b75qlelv6tbgu Charles Onen 0 13193 54692 52915 2026-06-13T10:10:08Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54692 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Onen''' musaseroodoti, munnabyabufuzi munnayuganda era [[Parliament of Uganda|mmemba wa palaamenti]] okuva mu kitundu ky'e Gulu ey'obuvanjuba. Ono yalondeddwa mu paalamenti ng’eyeesimbawo ku ku bwa nnamunigina. <ref>{{Cite web |date=2020-06-08 |title=Gulu Archdiocese resolves tension between Priest, Acholi MPs over Covid-19 protest |url=https://www.independent.co.ug/gulu-archdiocese-resolves-tension-between-priest-acholi-mps-over-covid-19-protest/ |access-date=2021-09-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Priest canes parishioner in public |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486369 |access-date=2021-09-18 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Onen Charles - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/onen-charles-7206/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Mu paalamenti aweereza ku kakiiko k’amateeka. <ref>{{Cite web |last=URN |title=Rules committee recommends minister Namuganza censure |url=https://observer.ug/news/headlines/76058-rules-committee-recommends-minister-namuganza-censure |access-date=2023-02-09 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Omulimu == Onen musaaserodooti eyaweereza ng’omukuumi owookubiri mu kkanisa ya Holy Rosary Parish Catholic Church. Yali musaseroodoti okumala emyaka munaana nga tannaba kwegatta ku byobufuzi . Omulabirizi w’essaza lye e Gulu John Baptist Odama John Baptist Odama, yamuwa ebbaluwa bbiri ez’okumulaabula alekere awo okwenyigira mu by’obufuzi nga bwe kiragirwa mu mateeka ga Kkanisa, naye Onen kigambibwa nti yagaana okuwulira okulabula kuno.. <ref>{{Cite web |date=12 October 2020 |title=Odama suspends priest over politics |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/odama-suspends-priest-over-politics-2463482 |access-date=2021-09-18 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Olwo Omulabirizi n’afulumya ekiragiro eky’okuyimiriza mumirimu gye ,egy’obusaserodooti nga bwe kirambikiddwa mu tteeka lya Canon 285. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-10-08 |title=Rev. Fr Charles Onen suspended for indulging in politics |url=https://www.independent.co.ug/rev-fr-charles-onen-suspended-for-indulging-in-politics/ |access-date=2021-09-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Rev. Fr Charles Onen Suspended for Indulging in Politics |url=http://ugandaradionetwork.com/story/rev-fr-charles-onen-suspended-for-indulging-in-politics- |access-date=2021-09-18 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Onen yagenda mu byobufuzi ng’omuntu eyeetongodde era n’afuna okusunsulwa okwesimbawo mu kitundu ky'eBuvanjuba e Gulu t nga 15 Omwezi gwekkumi 2020. <ref>{{Cite web |title=Rev. Fr Charles Onen Nominated For Gulu East MP Seat, Vows Never To Give Chance To His Competitors |url=http://luotunes.com/654/Rev-Fr-Charles-Onen-Nominated-For-Gulu-East-MP-Seat-Vows-Never-To-Give-Chance-To-His-Competitors |access-date=2021-09-18 |website=blizz.co.ug}}</ref> Kampeyini za Onen, essira yaliteka ku bumu n’okutumbula embeera z’obulamu. Yawangula okulonda nasinga abamuvuganya bonna, omuli n’eyali asangiddwa ku ntebe. <ref>{{Cite web |date=31 January 2021 |title=Priest who defied his Bishop to become an MP |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/priest-who-defied-his-bishop-to-become-an-mp-3275474 |access-date=2021-09-18 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == fpjmhjp0au4p0yzr5cg2sk3czxb21vj Bruce Baraba Kabaasa 0 13228 54415 49259 2026-06-12T17:50:06Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54415 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruce Baraba Kabaasa''' (oluusi ayitibwa Bruce Balaba Kabaasa) [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] ow'eby'obufuzi era nga ye mubaka wa Palamenti akiikirira [[:en:Rubanda|Rubanda]] West County mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri . Yavuganya n’awangula ekifo kino mu kulonda kwa bonna okw'omwaka gwa 2026 ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref>{{Cite web |last=Nantaba |first=Lukia |title=Kigezi Voters Oust Over 10 Incumbent MPs |url=https://nilepost.co.ug/index.php/2026-election-watch/314814/kigezi-voters-oust-over-10-incumbent-mps |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Bahangwa |first=Nathan |date=2026-01-18 |title=Two Incumbents Lose Parliamentary Seats in Rubanda District Elections. |url=https://kigezitv.com/two-incumbents-lose-parliamentary-seats-in-rubanda-district-elections/ |access-date=2026-02-26 |website=Kigezi Television |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2026-02-16 |title=Kigezi'S Political Earthquake: Newcomers and Upsets |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/kigezis-political-earthquake-newcomers-and-upsets |access-date=2026-02-26 |website=Uganda |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye mu by'obufuzi == Kabaasa yavaayo ng’omukwasi wa bbendera y’ekibiina kya NRM ku Rubanda West nga beetegekera okulonda kwa bonna okw'omwaka gwa 2026, bwe yamegga Moses Kamuntu Mwongyera eyali akyali mu kifo mu kalulu k'olubereberye akaavuganyizibwa ennyo. <ref>{{Cite web |date=2025-07-18 |title=NRM decides 2025: News wrap from party primaries across Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nrm-decides-2025-news-wrap-from-party-primaries-across-uganda-5121224 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kankiriho |first=Obed |date=2026-01-19 |title=Kigezi Political Shake Up as 10 Incumbent MPs Lose Seats in General Election - 91.2 Crooze FM |url=https://croozefm.com/kigezi-political-shake-up-as-10-incumbent-mps-lose-seats-in-general-election/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Four Incumbents in Kigezi Lose NRM Party Primaries : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/three-incumbents-in-kigezi-lose-nrm-party-primaries- |access-date=2026-02-26 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Obuwanguzi bwe mu kalulu ka NRM ak'olubereberye bwakakasibwa oluvannyuma lwa kkooti y’ekibiina okugoba empaaba ewakanya ebyavuddemu, nga ekakasa ekifo kye ng’avuganya ku NRM mu kitundu kino. <ref>{{Cite web |last=Kankiriho |first=Obed |date=2025-08-07 |title=NRM Tribunal Upholds Kabaasa Victory, Dismisses Rubanda West Petition |url=https://thesource.co.ug/current-affairs/nrm-tribunal-upholds-kabaasa-victory-dismisses-rubanda-west-petition/ |access-date=2026-02-26 |website=The Source Reports |language=en}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okw'omwaka gwa 2026, Kabaasa yafuna obuwagizi obw’amaanyi okuva mu balonzi mu kitundu ekisingamu ebyalo. <ref>{{Cite web |last=Rumanzi |first=Bob |date=2026-02-10 |title=Rubanda West MP-Elect Urges Parents to Prioritize Education and Skills Development |url=https://boonafm.com/rubanda-west-mp-elect-urges-parents-to-prioritize-education-and-skills-development/ |access-date=2026-02-26 |website=91.8 Boona FM |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri]] * [[Denis Obua (Munnabyabufuzi)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[John Babiiha|Yokaana Babiiha]] * [[Ruth Achieng|Ruth Achieng, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[David Bahati|Dawudi Bahati]] * [[:en:Twaha_Kagabo|Twaha Kagabo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{Reflist}} envmmm5dhqn8friqypnqausp5g84t49 Cotilda Inapo 0 13233 54860 49314 2026-06-13T11:50:54Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54860 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cotilda Inapo''' mukyala Munnayuganda muzannyi wa kkomedi, ng'omulimu gwe guwezezza emyaka egisukka mu kkumi mu kukola kkomedi <ref>{{Cite web |date=7 January 2021 |title=Just Asking: Cotilda Inapo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/just-asking-cotilda-inapo--1488304}}</ref> n'eby'amasanyu. Yeegatta ku kkomedi ey’ekikugu mu 2009 ng’omukyala eyasooka okumanyibwa mu butongole mukuzannya komedi mu Uganda <ref>{{Cite web |date=27 September 2024 |title=Cutting through with comedy: Cotilda Inapo on the craft of writing |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/cutting-through-with-comedy-cotilda-inapo-on-craft-of-writing-4777962}}</ref> mubwangu nafuuka wa buli lunaku ne The Crackers—nga emizannyo gyayo gyalagibwa nga “Mic Check” comedy show ku NTV ne NBS okuva mu 2010 okutuuka mu 2013. ne NBS okuva mu 2010 okutuuka mu 2013 == Okusoma == Cotilda yamaliriza Pulayimale mu ssomero lya Hormisdallen primary school e Kamwokya. Yagenda mu maaso n'emisomo mu Gayaza High school gye yafunira ebbaluwa ye eya Uganda Certificate of Education. Yagenda mu maaso n’asoma [[:en:A-level|A-levels]] mu ssomero lya Uganda Martyrs Senior Secondary School Namugongo, n’afuna satifikeeti ye eya Uganda Advanced Certificate of Education. Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], gye yafunira diguli ya ssaayansi Kompyuta. <ref>{{Cite web |date=27 May 2012 |title=Cotilda, the lone female stand-up comedian - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201205/features/cotilda-the-lone-female-stand-up-comedian.html/amp}}</ref> Mu 2022 yafuna satifikeeti mu kukola firimu za Digital mu NetStudios Africa <ref>{{Cite web |title=Capacity Building and Skills Training &#124; netstudios Africa |url=https://netstudiosafrica.net/capacity-building-and-skills-training/}}</ref> wamu ne [[:en:Mastercard_Foundation|Mastercard Foundation]] . == Emirimu == Mu 2013, Cotilda yatandikawo Queens of Comedy Uganda, omukutu ogwasooka mukukuza abazannyi ba firimu abakyala, okubayambako okuzuula eddoboozi lyabwe erya kkomedi n’okukulaakulana mu mulimu ogusingamu abasajja. Mu mwaka gwe gumu(2013), era yafuuka omuteesiteesi wa pulogulamu ekyenkya ku Galaxy FM 100.2, omukutu gw’abavubuka ogusinga mu Kampala, obuwereeza bweyakola okutuusa mu 2015. Mu kiseera kino yasunsulwamu okuvuganya ku ngule z'abakyala abasinga okuzannya komedi mu mpaka za Zzina Awards. Mu kiseera kye kimu 2013 gwe mwaka gwe yafuuka dayirekita w’obuyiiya era omuwandiisi omukulu owa Anne Kansiime, omukyala asinga okuzannya komedi mu Afirika omulimu gwe yakola okutuusa mu 2018. [[:en:Anne_Kansiime|Anne Kansiime]] 2014 okutuuka mu 2017 yali muzannyi wa bulijjo era omu ku badayirekita mu Comedy Files, comedy unit abazannyanga buli wiiki ku Theatre La Bonita mu Kampala, Uganda. Mu 2015 yali muteesiteesi wa pulogulaamu ya "Anne Kansiime n'omusomesa Mpamire butereevu e Malawi" era nga ye mutegesi wa pulogulaamu ya "Extreme Comedy" e Kenya. Mu 2015 wansi w’omukutu gwe ogwa Queens of Comedy yatwala abakyala mu pulogulaamu ya Queens of Comedy nga bavuganya ne Kings of Comedy eyali e Kigali. Mu 2016, she co founded creative stamp ekitongole ky’okulanga n’ebitone. Mu 2016 okutuuka mu 2017 yali copywriter, script editor era omulabirizi wa kampeyini ya DSTV eyalimu Anne Kansiime okumala omwaka mulamba nga brand ambassador waabwe. Mu 2018 yali co-creator era omuyambi wa dayirekita wa Girl from Mparo - sitcom eya Anne Kansiime. Okuva mu 2018, agaziyizza emirimu gye mu by’emikono ng’akola firimu, okutegeka ebivvulu, n’okugenda mu kulambula kwa kkomedi okwetoloola ensi yonna. Omuntu ono azannye ekifo kya "Sarah" mu firimu "Leila" nga kwotadde ne "Ann" mu muzannyo gwa Pearl Magic oguliwo kati "Damalie." Abadde azannya mu bivvulu bya kkomedi mu Zambia, Kenya ( [[:en:Churchill_Show|Churchill Show]] ), Nigeria (Night Of A Thousand Laughs wamu n'abazannyi nga [[:en:Basketmouth|Basketmouth]] mu 2012) ne Malawi (eyategekebwa ne Teacher Mpamiire ne Anne Kansiime), Bungereza, Botswana, Namibia, South Africa, Rwanda, Tanzania ne Zimbabwe. Mu 2024, Cotilda yatongoza My Favorite Stories Podcast, mwatulira n’abantu ab’oku abanene okugabana emboozi zaabwe ezisinga okujjukirwa. Ebitundu bye ebibiri ebyasooka byalimu ba comedians Daniel Omara ne Don Andre. Mu Gwokusatu 2025 kiraabu ya kkomedi eyasooka mu Uganda Cotilda mw’aweerereza ng’omu ku badayirekita; Laughing Maraboustork comedy club yatongozebwa. Era yasunsulwamu okuvuganya ku ngule ya Female Standup Comedian of the year mu mpaka za Africa Golden Awards eza 2025. Omukutu gwe ku yintaneeti ye "CotildaTheComedian" ku Instagram, Facebook, TikTok, X ne "Cotilda Comedy Africa" ku YouTube. == Obulamu bwe == Cotilda alina omwana ow’obulenzi. == Okukwata firimu == {| class="wikitable" |+  !Year !Title !Role !Platform !Notes |- |2010 |''Christmas in Kampala'' |Herself |NTV Uganda |Feature Film for TV |- |2016 |''Girl from Mparo'' |Co-creator and assistant director |[[Uganda Broadcasting Corporation|UBC]], DStv – Pearl Magic |Sitcom |- |2017 |''It’s Business Unusual'' |Script Writer and supervisor |DStv – Pearl Magic |DSTV Anne Kansiime Brand Ambassador campaign |- |2023 |''Leila'' |Sarah-Supporting Actress |NetStudios Africa |Feature Film |- |2023–Present |''Damalie '' |Ann - Supporting Actress |DStv – Pearl Magic |Drama TV Series |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] kz4f2moier055jj3zqxl0q0npfwx5bn Consolata Kabonesa 0 13249 54840 52487 2026-06-13T11:46:43Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54840 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Consolata Kabonesa''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Activism|mulwanirizi w’ekikula]] [[:en:Gender|ky’abantu]] alina obumanyirivu mu nteekateeka z’abakyala n’ekikula [[:en:Gender|ky’abantu]], okutendeka ekikula ky’abantu, [[:en:Project|pulojekiti]] n’okunoonyereza mu [[:en:Decentralised_system|nkola ey’okugabanya obuyinza]] . <ref>{{Cite web |title=Dr. Consolata Kabonesa |url=http://www.waterspoutt.eu/who-we-are/the-team/item/dr-consolata-kabonesa |access-date=2022-03-04 |website=www.waterspoutt.eu |archive-date=2022-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220304232013/http://www.waterspoutt.eu/who-we-are/the-team/item/dr-consolata-kabonesa |url-status=dead }}</ref> Era ye [[:en:Senior_lecturer|Assoc.]] [[:en:Senior_lecturer|Prof]] mu ''ssomero ly'abakyala n'ekikula ky'abantu'', [[:en:Makerere_University|Makerere University]] . <ref>{{Cite web |title=Browsing School of Women and Gender Studies (SWGS) by Author "Kabonesa, Consolata" |url=http://makir.mak.ac.ug/handle/10570/35/browse?value=Kabonesa,+Consolata&type=author |access-date=2022-03-04 |website=makir.mak.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=School of Women and Gender Studies gets new Dean {{!}} News@CHUSS |url=http://chuss.mak.ac.ug/news/school-women-and-gender-studies-gets-new-dean |access-date=2022-03-04 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2022-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220304233306/http://chuss.mak.ac.ug/news/school-women-and-gender-studies-gets-new-dean |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kabonesa |first=Consolata |title=Profile |url=https://www.researchgate.net/profile/Consolata-Kabonesa-2 |website=ResearchGate}}</ref> <ref name=":2"/> == Ensibuko n’obuyigirize == {| class="wikitable" |Stonehill College,  Mass., USA | BA (Hons), 1984 |Liberal Arts |- | Univ. College Dublin | MA, 1985 |Modern English & American Literature |- | Univ. College Dublin | H. Dip. Ed, 1986 |Education |- | Univ. wa Illinois mu ssaza ly’e Urbana–Champaign MS | 1994 |Human & Community Development Gender Relations in International Dev't |- | Univ. wa Illinois mu Urbana–Champaign PhD | 1998 |Human & Community Development Gender Relations in International Dev't |} == Emirimu == === Obumanyirivu mu by’ensoma === Mu 1984, Consolata yali musomesa w’abayizi mu ttendekero ly’ebyemikono erya Pearse Vocational College e [[:en:Dublin|Dublin]], [[:en:Ireland|Ireland]] . Oluvannyuma yafuuka omusomesa mu Literary Criticism mu kitongole kya literature mu yunivasite y'e Makerere wakati wa 1989 ne 1991. <ref name=":2"/> Mu 1992, yakola ng’omuyambi [[:en:Research_assistant|w’abanoonyereza]] mu pulojekiti ya The Nation of Tomorrow Project, eyavujjirirwa Kellogg Foundation, [[:en:University_of_Illinois_Urbana-Champaign|University of Illinois e Urbana-Champaign]] eyafunzibwa nga UIUC okumala emyaka ebiri. Oluvannyuma yagenda mu maaso ng’omuyambi w’omusomesa wansi w’ekitongole ky’enkulaakulana y’abantu n’ekitundu, UIUC wakati wa 1991 ne 1997. <ref name=":2">{{Cite web |title=Consolata Kabonesa {{!}} The Council for Frontiers of Knowledge |url=http://www.thecfkglobal.org/management/consolata-kabonesa.php |access-date=2022-03-04 |website=www.thecfkglobal.org |language=en}}</ref> Mu 1997, yafuuka [[:en:Graduate_assistant|omuyambi]] mu pulogulaamu ya U of I ey’okusoma n’okunoonyereza ku Afro-American, UIUC. Yatandika okusomesa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1999 wansi w’ekitongole ky’abakyala n’okunoonyereza ku kikula ky’abantu, oluvannyuma mu 2007, yali munoonyereza mu Health Leisure and Human Performance Research Institute, Faculty of Kinesiology and Recreation Management, [[:en:University_of_Manitoba|University of Manitoba]], [[:en:Canada|Canada]]. <ref name=":2"/> Mu 2007, era yafuuka [[:en:Senior_lecturer|omusomesa omukulu]] mu ssomero ly’abakyala [[:en:School|n’ekikula ky’abantu]], [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mpaka kati. <ref name="tandfonline.com">{{Cite journal |last1=Mpiima |first1=David Mugambe |last2=Manyire |first2=Henry |last3=Kabonesa |first3=Consolata |last4=Espiling |first4=Margareta |date=2019-05-04 |title=Gender analysis of agricultural extension policies in Uganda: informing practice? |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09718524.2019.1657610 |journal=Gender, Technology and Development |language=en |volume=23 |issue=2 |pages=187–205 |doi=10.1080/09718524.2019.1657610 |issn=0971-8524 |s2cid=210648973 |url-access=subscription}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Browsing by Author "Kabonesa, Consolata" |url=http://umispace.umi.ac.ug/browse?type=author&value=Kabonesa,+Consolata |access-date=2022-03-04 |website=umispace.umi.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Associate Professor Consolata Kabonesa Archives |url=http://nilepost.co.ug/tag/associate-professor-consolata-kabonesa/ |access-date=2022-03-04 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=How Sweden's support to Makerere University helped mainstream Gender Equality within the Institution |url=https://www.swedenabroad.se/es/embajada/uganda-kampala/current/news/gender-equality/ |access-date=2022-03-04 |website=Sweden Abroad |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Women |first=Studies |title=Womenstudies |url=https://womenstudies.mak.ac.ug/}}</ref> {| class="wikitable" |2007– kati |Assoc. Prof'', School of Women and Gender Studies'', [[:en:Makerere_University|Makerere University]]<ref>{{Cite web |title=Consolata Kabonesa {{!}} Makerere University Kampala - Academia.edu |url=https://muele.academia.edu/ConsolataKabonesa |access-date=2022-03-04 |website=muele.academia.edu}}</ref> |- | 2007-2010 |Research Affiliate, Health Leisure and Human Performance Research Institute, Faculty of Kinesiology and Recreation Management, Univ. of Manitoba, Canada. |- | 1999–2007 |Lecturer, ''Department of Women and Gender Studies'', Makerere University. |- | 1997-198 |Graduate Assistant, ''U of I Afro-American Studies & Research Program,'' UIUC''.''   |- | 1991-1997 |Teaching Assistant, ''Department of Human and Community Development,'' UIUC |- | 1992-1993 |Research Assistant, ''The Nation of Tomorrow Project'' funded by Kellogg Foundation, UIUC. |- | 1989-1991 |Lecturer,  (part-time) ''Literary Criticism,'' Department of Literature, Makerere University. |- | 1984 |Student Teacher, ''Pearse Vocational College,'' Dublin, Ireland. |} {| class="wikitable" |2011 '''-''' 2011 | Dean, ''Essomero ly'abakyala n'ekikula ky'abantu'', Makerere University |- | 2011 '''-''' 2011 | Pulezidenti w’ekibiina ekigatta ebibiina by’abakyala mu ggwanga Uganda |- | 2008 –2011 | Akulira ''ekitongole ekinoonyereza ku bakyala n’ekikula ky’abantu'' Makerere University, |- | 2008 | Akola nga akulira ''ekitongole ekinoonyereza ku bakyala n’ekikula ky’abantu'' Makerere University |- | 2007- 2019. | Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Kabarole Research & Resource Centre, Uganda |- | 2005-2013 | Omumyuka wa Ssentebe, Network of Ugandan Researchers & Research Users, Uganda |- | 2003-2007 | Omumyuka wa Ssentebe, Olukiiko olufuzi, Kabarole Research & Resource Centre, Uganda |- | 2002-2007 | Ssentebe, Sustainable Development Initiatives Uganda |- | 2001- 2002 | Akola nga akulira ''ekitongole ekinoonyereza ku bakyala n’ekikula ky’abantu'' Makerere University |- | 1992-1997 | Omuyambi w’abaddukanya emirimu, ofiisi ''y’abakyala mu nkulaakulana y’ensi yonna'' (WID, UIUC.) |- | 1996-1997 | Omuwabuzi, ekibiina ekigatta abakyala mu Afrika, Yunivasite y’e Illinois, UIUC. |- | 1992-1994 | Pulezidenti, ekibiina ekigatta abakyala mu Afrika, Yunivasite y’e Illinois, UIUC |- | 1987-1991 | Omukugu mu by’enjigiriza n’ebyobuwangwa, ''Ekitongole ky’amawulire eky'Amerika'', Ekitebe kya Amerika. |} == Engule == Consolata yawangula engule ya Meritorious ne Cash Award, [[:en:List_of_diplomatic_missions_of_the_United_States|American Embassy]], [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1988 ne 1990. Yaddamu mu 1993 n’awangula engule ya John W. Price, International Understanding Award, UIUC era mu 2005, yasunsulwa n’awangula engule y’omusomesa ow’enjawulo, mu Faculty of Social Science, Makerere University. Yawangula engule ya The Role Model Diva Awards mu 2011 n’agenda butereevu n’awangula endala bbiri mu 2012 ne 2013. <ref name=":2"/> {| class="wikitable" |2011 |The Role Model Diva Awards. Diva Awards Afrika 2012-2013 |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo |Outstanding Lecturer Award, Faculty of Social Sciences, Makerere University |- | 1993. Omuwandiisi w’ebitabo |John W. Price, International Understanding Award, UIUC |- | 1988 ne 1990 |'''Meritorious Award''' and Cash Award, American Embassy, Uganda, |} == Ebifulumiziddwa == ** Awareness and attitudes towards anthrax and meat consumption practices among affected communities in Zambia: A mixed methods approach. <ref>{{Cite journal |last1=Sitali |first1=Doreen Chilolo |last2=Mumba |first2=Chisoni |last3=Skjerve |first3=Eystein |last4=Mweemba |first4=Oliver |last5=Kabonesa |first5=Consolata |last6=Mwinyi |first6=Mwinyi Omary |last7=Nyakarahuka |first7=Luke |last8=Muma |first8=John Bwalya |date=2017-05-12 |title=Awareness and attitudes towards anthrax and meat consumption practices among affected communities in Zambia: A mixed methods approach |journal=PLOS Neglected Tropical Diseases |language=en |volume=11 |issue=5 |doi=10.1371/journal.pntd.0005580 |issn=1935-2735 |pmc=5443538 |pmid=28498841 |doi-access=free |article-number=e0005580}}</ref> ** Stillbirths in sub-Saharan Africa: unspoken grief.<ref>{{Cite journal |last1=Kiguli |first1=Juliet |last2=Munabi |first2=Ian G |last3=Ssegujja |first3=Eric |last4=Nabaliisa |first4=Joyce |last5=Kabonesa |first5=Consolata |last6=Kiguli |first6=Sarah |last7=Josaphat |first7=Byamugisha |date=2016 |title=Stillbirths in sub-Saharan Africa: unspoken grief |journal=The Lancet |volume=387 |issue=10018 |pages=e16–e18 |doi=10.1016/s0140-6736(15)01171-x |issn=0140-6736 |pmid=26794074 |s2cid=46166985}}</ref> ** Gender analysis of agricultural extension policies in Uganda: informing practice?<ref name="tandfonline.com"/> ** Gender symbolism and technology uptake: a literature review.<ref>{{Cite book |last=Pande |first=Rekha |date=2012-01-31 |title=Globalization, Technology Diffusion and Gender Disparity: Social Impacts of ICTs: Social Impacts of ICTs |url=https://books.google.com/books?id=6WxKFKuSL1QC&pg=PA120 |publisher=IGI Global |isbn=978-1-4666-0021-8 |language=en}}</ref> ** Reflections on a collaborative experience: using ICT in a trans-cultural women's health module<ref>{{Cite journal |last1=Yusuf-Khalil |first1=Yasmeen |last2=Bozalek |first2=Vivienne |last3=Staking |first3=Kimberlee |last4=Tuval-Mashiach |first4=Rivka |last5=Bantebya-Kyomuhendo |first5=Grace |date=2007 |title=Reflections on a Collaborative Experience: Using ICT in a Trans-Cultural Women's Health Module |journal=Agenda: Empowering Women for Gender Equity |issue=71 |pages=54–65 |issn=1013-0950 |jstor=27739240}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://womenstudies.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Makerere University School of Women and Gender Studies] if30ecjyjin1fqiix7wtnwls4ejdrd4 Christine Bukenya Ssendawula 0 13252 54727 51315 2026-06-13T10:28:21Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54727 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Bukenya Ssendawula''' munnayuganda, munnabyabufuzi era nga [[:en:Member_of_parliament|ye mubaka omukyala owa]] [[:en:Kyankwanzi_District|disitulikiti y’e Kyankwanzi]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu wansi w’ekibiina [[:en:National_Resistance_Movement|kya National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |date=2024-04-19 |title=First Lady calls for women empowerment to fight poverty |url=https://dmu.go.ug/first-lady-calls-women-empowerment-fight-poverty |access-date=2024-08-05 |website=dmu.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-06-08 |title=MTN Uganda fulfils pledge to St. Joseph's Aid Society with computers, lavatories in '30 Days of Y'ello Care' Campaign |url=https://www.independent.co.ug/mtn-uganda-fulfils-pledge-to-st-josephs-aid-society-with-computers-lavatories-in-30-days-of-yello-care-campaign/ |access-date=2024-08-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=MTN Uganda exceeds commitments to support St. Joseph's Aid Society in '30 Days of Y'ello Care' Campaign |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/brand-book/mtn-uganda-exceeds-commitments-to-support-st-joseph-s-aid-society-in-30-days-of-y-ello-care-campaign-4654478 |access-date=2024-08-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-04-19 |title=First Lady calls for women empowerment to fight poverty – The Kampala Report |url=https://www.thekampalareport.com/latest/news/2024041936563/first-lady-calls-for-women-empowerment-to-fight-poverty.html |access-date=2024-08-05 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=God touched Museveni to appoint me minister - Nabakooba |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_150852 |access-date=2024-08-05 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240805030618/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_150852 |url-status=dead }}</ref> == Eby'obufuzi == Atuula ku kakiiko k'ebyenjigiriza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. <ref>{{Cite web |date=2021-10-13 |title=Parliament's education committee discusses private schools fund |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/parliament-s-education-committee-discusses-private-schools-fund-3582552 |access-date=2024-08-05 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240805030618/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/parliament-s-education-committee-discusses-private-schools-fund-3582552 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-06-08 |title=MTN Uganda exceeds commitments to support St. Joseph's Aid Society in '30 Days of Y'ello Care' Campaign |url=https://chimpreports.com/mtn-uganda-exceeds-commitments-to-support-st-josephs-aid-society-in-30-days-of-yello-care-campaign/ |access-date=2024-08-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Abadde yetaba mu nsisinkano ya Civil Society Organizations eyavirako okuyitibwa kw'okwekeneenya obuwayiro obwenjawulo mu teeka lya East African Crude Pipeline obulemesa okukozesa amafuta ne gaasi agava mu Uganda.<ref>{{Cite news|accessdate=1}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} q2c6y1nnf6lushi1hx9ixuemud37scu Christopher Kibanzanga 0 13285 54747 52474 2026-06-13T10:37:39Z Nambogo Catharine 6408 54747 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Mbalibula Taban Kibanzanga''' (yazaalibwa 22 Ogwoluberyeberye 1967) [[Ugandan|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era mulangira okuva mu [[Rwenzururu|Bwakabaka bwa Rwenzururu]]. Yaliko omubaka wa Palamenti eyalwa mu kifo ekyo ng’akola nga Minisita w’ebyobulimi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu Gwomukaaga 2016 okutuuka mu Gwokutaano 2021.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}</ref> Kibanzanga emirimu gy’ebyobufuzi yagitandikira ku ludda oluvuganya gavumenti era nga y'omu ku baatandika ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Mu 2015, yeyunga ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekintu ekyavumirirwa ennyo abantu.<ref name="NTVDefection">{{Cite web |date=2015-09-02 |title=FDC's Christopher Kibanzanga crosses to NRM |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/02/sep/2015/fdcs-christopher-kibanzanga-crosses-nrm-8431 |access-date=2025-06-07 |website=NTV Uganda}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == Christopher Kibanzanga yazaalibwa nga 22 Ogwoluberyeberye 1967 mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Mutabani wa [[Isaya Mukirania]], omutandisi era kabaka eyasooka ( ''Omusinga'' ) ow’Obwakabaka bwa Rwenzururu. Mukulu we ye [[Charles Mumbere]] Omusinga wa [[Rwenzururu]] afuga.<ref name="ObserverBrother">{{Cite web |date=2016-12-07 |title=Kibanzanga: I am a prince, I can't be a refugee |url=https://observer.ug/news/headlines/50604-kibanzanga-i-am-a-prince-i-can-t-be-a-refugee |access-date=2025-06-07 |website=The Observer – Uganda}}</ref> Pulayimale yagisomera Kasese nga tannaba kwegatta ku St. Mary's College, Kisubi. Oluvannyuma yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School okusoma A-Levels. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts mu Social Sciences. Alina ne postgraduate certificate mu Public Administration and Management.<ref name="ParliamentProfile">{{Cite web |title=Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 |access-date=9 July 2017 |website=Parliament of Uganda}}</ref> == Ebyobufuzi == === Omulimu gwa palamenti n’oludda oluvuganya === Kibanzanga yasooka okulondebwa mu Palamenti ya Uganda mu 1996 okukiikirira Busongora County South mu Disitulikiti y’e Kasese. Yaddamu okulondebwa mu 2001 ne 2006, n’aweereza ebisanja bisatu eby’omuddiring’anwa.<ref name="ParliamentProfile">{{Cite web |title=Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 |access-date=9 July 2017 |website=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 "Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga"]. ''Parliament of Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 July</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu kusooka yakwatagana n'oludda oluvuganya, yafuuka omu ku batandikawo ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatandikibwawo nga mu 2005.<ref name="KiggunduWhyICrossed">Kiggundu, Edris (27 January 2016). [https://web.archive.org/web/20171030022537/http://allafrica.com/stories/201601271039.html "Uganda: Ex-MP Kibanzanga – Why I Crossed From FDC to NRM"]. ''The Observer (Kampala)''. Archived from [https://allafrica.com/stories/201601271039.html the original] on 30 October 2017. Retrieved 9 July 2017.</ref> Mu kiseera kye yamala mu ludda oluvuganya gavumenti, yakola emirimu egy’oku ntikko egiwerako mu kabineti y’ekisiikirize mu Uganda, omuli Minisita ow’ekisiikirize ow’obwapulezidenti n’okulwanyisa enguzi, n’oluvannyuma n’afuuka Minisita ow’ekisiikirize ow’ebyamawulire n’okulungamya eggwanga.<ref>[http://www.accessmylibrary.com/article-1G1-150351585/ugandan-opposition-appeals-fewer.html Ugandan opposition appeals for fewer presidential advisors.] from [[BBC Monitoring]] International Reports, 27 August 2006 (archived at AccessMyLibrary.com)</ref> Mu Gwokusatu 2010, yaweerezaako akaseera katono ng’akola ng’omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti mu Palamenti (Uganda).<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/pile-pressure-on-museveni-opposition-1533800 "Pile pressure on Museveni – opposition"]. ''Daily Monitor''. 14 March 2010. Retrieved 7 June 2025.</ref> Mu 2011, oluvannyuma lw’okumala ebisanja bisatu ng’omubaka wa Palamenti, Kibanzanga yasalawo obutaddamu kwesimbawo. Wabula yavuganya ku bwa Ssentebe bwa LCV (District) ku Disitulikiti y’e Kasese ku tikiti ya FDC kyokka n’awangulwa eyali ku ntebe, Lt. Col. Mawa Muhindo.<ref name="AsiimweExit">Asiimwe, Wilson (1 September 2015). [https://www.ugandadecides.com/news-details.php?cat=8&news=540 "Kasese celebrates as Kibanzanga exits FDC"]. ''Uganda Decides''. Retrieved 7 June 2025.</ref> === Okwewaggula okudda mu NRM n’okulondebwa ku bwaminisita === Mu Gwomunaana 2015, oluvannyuma lw’ekiseera ng’avudde mu byobufuzi eby’okulonda, Kibanzanga yalangirira nti avudde mu kibiina kya FDC n’adda mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM), ekintu ekyasikiriza ennyo emikutu gy’amawulire. Yategeezezza nti okusalawo kwe kwava ku kwagala okukolagana ne gavumenti okuleeta enkulaakulana mu kitundu ky’ewaabwe e Rwenzori. Mu kulonda kwa bonna okwa 2016, yavuganya ku tikiti ya NRM mu kitundu kya Bughendera County ekyali kyakatondebwawo mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] n’awangula ekifo kya palamenti.<ref name="ParliamentProfile">{{Cite web |title=Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 |access-date=9 July 2017 |website=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 "Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga"]. ''Parliament of Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 July</span> 2017</span>.</cite></ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, Pulezidenti Museveni yamulonda mu kabineti nga Minisita w’eggwanga ow’ebyobulimi.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUganda_State_House2016">Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] <span class="cs1-format">(PDF)</span> on 7 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 June</span> 2016</span>.</cite></ref> Okulondebwa kwe kwamanyibwa nnyo okusinziira ku lunyiriri lwe olw’obwakabaka n’enkolagana ey’ebyafaayo etaali nnungi wakati w’Obwakabaka bwa Rwenzururu ne gavumenti eya wakati. === Okulwanagana e Kasese mu 2016 n'oluvannyuma === Kibanzanga okubeera minisita kyakwatagana n’okulwanagana okwaliwo e Kasese mu 2016, ab’ebyokwerinda mu Uganda ne bazinda olubiri lwa muganda we, Omusinga Charles Mumbere, ekyamuviirako okukwatibwa. Nga minisita wa gavumenti era omulangira w’obwakabaka, Kibanzanga yateekebwa mu kifo ekizibu eky’ebyobufuzi, ng’emirundi mingi akola ng’omukwanaganya wakati wa gavumenti n’ab’olulyo olulangira mu kiseera ky’obuzibu.<ref name="ObserverBrother">{{Cite web |date=2016-12-07 |title=Kibanzanga: I am a prince, I can't be a refugee |url=https://observer.ug/news/headlines/50604-kibanzanga-i-am-a-prince-i-can-t-be-a-refugee |access-date=2025-06-07 |website=The Observer – Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://observer.ug/news/headlines/50604-kibanzanga-i-am-a-prince-i-can-t-be-a-refugee "Kibanzanga: I am a prince, I can't be a refugee"]. ''The Observer – Uganda''. 7 December 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 June</span> 2025</span>.</cite></ref> Mu kwetegekera okulonda kwa 2021, Kibanzanga yawangulwa mu kalulu ka pulayimale k’ekibiina kya NRM ku kifo ky’obwa bendera mu Buughendera County.<ref name="NRMPrimaryLoss">{{Cite web |date=2020-09-05 |title=Minister Kibanzanga, 5 MPs lose in Bundibugyo NRM polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-kibanzanga-5-mps-lose-in-bundibugyo-nrm-polls-1934980 |access-date=2025-06-07 |website=Daily Monitor}}</ref> Teyasigala mu nkyukakyuka mu kabineti eyalangirirwa mu Gwomukaaga 2021 oluvannyuma lw'okulonda kwa bonna.<ref>{{Cite web |date=2021-06-09 |title=Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/final-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430634 |access-date=2025-06-07 |website=Daily Monitor}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Kingdom of Rwenzururu|Obwakabaka bwa Rwenzururu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 5u2eq8g3t7r242jph4hasf3ft6md1f5 Charles Oboth Ofumbi 0 13293 54688 50011 2026-06-13T10:08:44Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54688 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arphaxad Charles Kole''' '''Oboth Ofumbi''' yali mulamu bw'ensi wakati w'ogwoomusanvu omwaka 1932 ne nga 16 Ogwookubiri 1977. Yali Munnayuganda era nga munnabyabufuzi eyaweereza nga [[Olukalala lw'abaminisita b'ensonga z'omunda mu Ggwanga Yuganda|Minisita w'ensonga z'omunda mu Uganda]] okuva mu mwezi ogw'ekkumi 1973 okutuusa lwe yafa mu 1977. <ref>{{Cite web |date=23 April 2013 |title=Ofumbi knew too much to stay alive |url=http://www.newvision.co.ug/news/641953-ofumbi-knew-too-much-to-stay-alive.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141201204849/http://www.newvision.co.ug/news/641953-ofumbi-knew-too-much-to-stay-alive.html |archive-date=1 December 2014 |access-date=14 September 2015 |publisher=New Vision}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Oboth Ofumbi yazaalibwa mu kyalo Nyamalogo, mu [[:en:Eastern_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] . <ref>{{Cite web |date=2015-07-29 |title=Museveni sums up Amin era as dictatorial & barbaric – The Insider Uganda |url=http://www.theinsider.ug/museveni-sums-up-amin-era-as-dictatorial-barbaric/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20150729214144/http://www.theinsider.ug/museveni-sums-up-amin-era-as-dictatorial-barbaric/ |archive-date=2015-07-29 |access-date=2024-01-28}}</ref> Yasomera mu Kisoko Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[King's College, Budo|Kings College Budo]] . <ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> == Emirimu gye == Olw’okuba yali amaze akaseera nga okola ng’omuyambi w’ebyensimbi mu disitulikiti eno, Oboth Ofumbi yalondebwa okuba Kaminsona wa [[:en:Bukedi_District|Disitulikiti y’e Bukedi]] mu buvanjuba bwa Uganda mu 1960. Omwaka 1963 we gwatuukira, yava ku kubeera omuddukanya w'emirimu gya disitulikiti e [[Gulu]] n’adda ku kubeera buwandiisi mu ofiisi ya Ssaabaminisita. Mu Gavumenti ya [[Milton Obote]] yamala akaseera nga akola nga omubalirizi w’ebitabo omukulu mu minisitule y’ebyokwerinda, oluvanyuma n'akola nga Minisita w’ebyokwerinda ow'ekiseera n’okusembayo nga Minisita w’ebyokwerinda (1971). Enkolagana ennungi gyeyalina ne [[Idi Amin]] yayamba Oboth Ofumbi okukuuma ekifo kino oluvannyuma lwa Amin okuwamba gavumenti mu Gatonnya wa 1971, era n'aweereza nga Minisita w'ebyokwerinda okutuusa mu 1973. <ref name="monitor">{{Cite web |last=Henry Lubega |date=26 July 2015 |title=Oboth Ofumbi's nine days as acting president |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150914210939/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html |archive-date=14 September 2015 |access-date=14 September 2015 |publisher=Daily Monitor}}</ref> == Okufa kwe == Oboth Ofumbi yafa ng’alindirira okuwozesebwa mu kyali kigambibwa nti yalina omukono mu kuwamba gavumenti. Okutwalira awamu, kikkirizibwa nti yatemulwa ku biragiro bya Pulezidenti [[Idi Amin]], wadde nga alipoota entongole eraga nti yafiira mu kabenje k’emmotoka. <ref name="monitor">{{Cite web |last=Henry Lubega |date=26 July 2015 |title=Oboth Ofumbi's nine days as acting president |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150914210939/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html |archive-date=14 September 2015 |access-date=14 September 2015 |publisher=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHenry_Lubega2015">Henry Lubega (26 July 2015). [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html "Oboth Ofumbi's nine days as acting president"]. Daily Monitor. [https://web.archive.org/web/20150914210939/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html Archived] from the original on 14 September 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">14 September</span> 2015</span>.</cite></ref> Ssaabalabirizi [[Janani Luwum]] ne minisita w’ebyettaka Lt Col [[Erinayo Wilson Oryema|Erinayo Oryema]] nabo battibwa mu mbeera y’emu. <ref name="monitor" /> Mu mwezi ogw'omusanvu omwaka gwa 2015, Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yeetaba mu kusaba okwokumujukira, era n'alaga engeri Oboth Ofumbi gye yalabika ng'alwanagana n'enfuga ya Amin. <ref name=":0">{{Cite web |date=28 July 2015 |title=Museveni sums up Amin era as dictatorial & barbaric |url=http://www.theinsider.ug/museveni-sums-up-amin-era-as-dictatorial-barbaric/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150729214144/http://www.theinsider.ug/museveni-sums-up-amin-era-as-dictatorial-barbaric/ |archive-date=29 July 2015 |access-date=14 September 2015 |publisher=The Insider}}</ref> == Obulamu bwe obw'omunda == Oboth Ofumbi yali ava mu ggwanga [[:en:Jopadhola|ly'abajopadhola]] era ye ne mukyala we Elizabeth baazaala abaana abawerako. == Obuwandiisi == Oboth Ofumbi yawandiika ekitabo ekiyitibwa "History & Customs of the [[:en:Adhola_people|Jopadhola]] " mu 1960, ekimu ku biwandiiko by'amawanga ebyasooka [[:en:Adhola_people|eby'abantu b'e Adhola]] . <ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Ekitabo ekyogera ku bulamu bwe == * Oboth-Ofumbi, ACK ''Padhola'', [[:en:East_African_Literature_Bureau|East African Literature Bureau]], Nairobi, 1959 == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} lj820fjkgftao034udtkx0j0bj1jqhb Celestino Obua 0 13313 54640 50132 2026-06-13T05:00:53Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54640 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Celestino Obua''' [[:en:Physician|musawo]] wa Uganda, [[:en:Pharmacologist|omukugu mu by'eddagala]], [[:en:Academic_staff|omuddukanya eby'ensoma]] era [[:en:Academic_administrator|omusomesa]]. Mu kiseera kino ye ssentebe w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu ggwanga ekya [[:en:Uganda_National_Examinations_Board|Uganda National Examinations Board]] (UNEB). <ref>{{cite web |date=4 November 2023 |title=Mbarara University Vice Chancellor Is New UNEB Chairperson |url=https://www.independent.co.ug/mbarara-university-vce-chancellor-is-new-uneb-chairperson/ |access-date=8 January 2025 |work=[[The Independent (Uganda)]]}}</ref> Yaliko [[:en:Mbarara_University_of_Science_and_Technology|omumyuka wa Cansala wa Ssettendekero y'e Mbarara eya Ssaayansi ne Tekinologiya.]], era y'asikirwa [[:en:Pauline_Byakika|Pauline Byakika]] mu Ogwekkumi 2024. <ref>{{cite web |author=Rajab Mukombozi |date=5 August 2024 |title=Prof Byakika becomes Mbarara University's first female Vice Chancellor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/-prof-byakika-becomes-mbarara-university-s-first-female-vice-chancellor-4715248 |access-date=8 January 2025 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yaweereza mu kifo ekyo okuva nga 24 Ogwekkumi 2014 okutuuka nga 24 Ogwekkumi 2024. <ref>{{cite web |author=Moses Talemwa |date=31 August 2014 |title=Mbarara Gets New Vice Chancellor |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&id=33608:mbarara-gets-new-vc&catid=34:news&Itemid=114 |access-date=25 October 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref> Nga tannakola ekyo, yaliko omumyuka w'omukulu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|w'essomero ly'ebyobulamu ne Ssaayansi e Makerere]] . <ref>{{cite web |author=Amos Barya |date=20 October 2014 |title=Professor Kayanja To Handover As Vice Chancellor To Professor Celestino Obua |url=http://www.must.ac.ug/news/prof-kayanja-handover-vc-prof-celestino-obua |archive-url=https://web.archive.org/web/20141025090514/http://www.must.ac.ug/news/prof-kayanja-handover-vc-prof-celestino-obua |archive-date=25 October 2014 |access-date=25 October 2014 |work=[[Mbarara University of Science and Technology]]}}</ref> == Ebyafaayo bye == Yazaalibwa mu Uganda, nga mu mwaka gwa 1953. == Okusoma kwe == Alina diguli y'[[:en:Doctor_of_Medicine|ebyokutabula eddagala]] (MD), gye yafuna okuva mu Ssettendekero [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|y’e Dar es Salaam]] . Alina ne [[:en:Master_of_Science|diguli ey'okusatu mu bya Ssaayansi]] mu k[[:en:Pharmacology|utabula eddagala]], gye yafuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero w'emakerere]], Ssettendekero ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. Diguli ye ey’awamu [[:en:Doctor_of_Philosophy|ey'obukugu mu Bufirosoofa]] (PhD), n'eyebyeddagala, gye yafuna okuva mu [[:en:Karolinska_Institutet|Ssettendekero wa Karolinska,]] ng’akolagana ne Ssettendekero y'e Makerere, mu mwezi ogusooka 2009. <ref>{{cite web |author=Michael Mubangizi |date=21 January 2009 |title=Meet Makerere's PhD Graduands |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&id=2181%3Ameet-makereres-phd-graduands |access-date=25 October 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref> == Obumanyirivu mu mirimu == Obua yaweereza ng’omusomesa, [[:en:Senior_lecturer|omusomesa omukulu]] oluvannyuma [[:en:Associate_professor|ng’omuyambi wa pulofeesa]] w’eddagala mu [[:en:Makerere_University_School_of_Biomedical_Sciences|Ssettendekero wa Makerere mu ssomero lya Ssaayansi w'Eby’obujjanjabi bw’ebiramu ,]] ekitundu ku ssomero lya Makerere eryeby'obulamu. Era yaliko omumyuka w’omukulu w’essomero e Makerere, wansi wa Pulofeesa omukulu Nelson Ssewankambo. Nga 24 Ogwekkumi 2014, Obua yatuuzibwa ng’[[:en:Vice_chancellor|omumyuka wa Cansala]] wa y'e [[:en:Mbarara_University_of_Science_and_Technology|Mbarara eya Ssaayansi ne Tekinologiya]], omusomesa owookubiri okuweereza mu kifo ekyo, oluvannyuma lwa [[:en:Frederick_Kayanja|Frederick Kayanja]], eyaweereza okuva mu 1989 okutuuka mu 2014. <ref>{{cite web |last=Tumushabe |first=Alfred |date=24 October 2014 |title=Mbarara University Vice Chancellor Hands Over Office Today |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Mbarara-varsity-VC-hands-over-office-today/-/688334/2497386/-/b0rvifz/-/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170629164631/http://www.monitor.co.ug/News/National/Mbarara-varsity-VC-hands-over-office-today/-/688334/2497386/-/b0rvifz/-/index.html |archive-date=29 June 2017 |access-date=25 October 2014 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> == Obuwandiisi mu by’ensoma == Ng’omusomi, Obua yeenyigira mu kunoonyereza okwafulumya mu bifo ebimanyiddwa mu nsi yonna n’ebitabo ebifulumira mu mawulire. Ebitabo by’afulumya mulimu Ebimera eby’Eddagala ebikozesebwa abasawo b’ekinnansi okujjanjaba akawuka ka siriimu n’embeera ezikwatagana nabyo mu Uganda. Ekiwandiiko kino kirimu eddagala ly’omuddo erikozesebwa mu kujjanjaba siriimu n’obulwadde bw'ekikaba n'ebikolo byalyo.<ref>{{Cite journal |last1=Lamorde |first1=Mohammed |last2=Tabuti |first2=John R. S. |last3=Obua |first3=Celestino |last4=Kukunda-Byobona |first4=Collins |last5=Lanyero |first5=Hindam |last6=Byakika-Kibwika |first6=Pauline |last7=Bbosa |first7=Godfrey S. |last8=Lubega |first8=Aloysius |last9=Ogwal-Okeng |first9=Jasper |last10=Ryan |first10=Mairin |last11=Waako |first11=Paul J. |last12=Merry |first12=Concepta |date=2010-07-06 |title=Medicinal plants used by traditional medicine practitioners for the treatment of HIV/AIDS and related conditions in Uganda |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378874110002357 |journal=Journal of Ethnopharmacology |language=en |volume=130 |issue=1 |pages=43–53 |doi=10.1016/j.jep.2010.04.004 |hdl=2262/39981 |issn=0378-8741 |pmid=20451595 |url-access=subscription |hdl-access=free}}</ref> Okwejjanjaba n'eddagala eritta obuwuka mu maka: okwekenneenya okutegekeddwa n’okwekenneenya omugugu, ensonga ez’akabi n’ebivaamu mu nsi ezikyakula. Okwekenenya kuno kwakolebwa okuteekawo omugugu, ensonga ez’akabi n’ebiva mu kwejjanjaba eddagala eritta obuwuka mu nsi ezirina ssente entono n’eza wakati.<ref>{{Cite journal |last1=Ocan |first1=Moses |last2=Obuku |first2=Ekwaro A. |last3=Bwanga |first3=Freddie |last4=Akena |first4=Dickens |last5=Richard |first5=Sennono |last6=Ogwal-Okeng |first6=Jasper |last7=Obua |first7=Celestino |date=2015-08-01 |title=Household antimicrobial self-medication: a systematic review and meta-analysis of the burden, risk factors and outcomes in developing countries |journal=BMC Public Health |language=en |volume=15 |issue=1 |page=742 |doi=10.1186/s12889-015-2109-3 |issn=1471-2458 |pmc=4522083 |pmid=26231758 |doi-access=free}}</ref> Ebikosa obutwa obw’amaanyi obw’ekirungo kya methanolic ekiva mu Fagara zanthoxyloides (Lam.) ekikuta ky'emirandira. Ekiwandiiko kino kyayogera ku butwa bw’ekimera ky’eddagala lya Fagara zanthoxyloides ekikozesebwa mu kujjanjaba omusujja.<ref>{{Cite journal |last1=Ogwal-Okeng |first1=Jasper W. |last2=Obua |first2=Celestino |last3=Anokbonggo |first3=William W. |date=2003 |title=Acute toxicity effects of the methanolic extract of Fagara zanthoxyloides (Lam.) root-bark |url=https://www.ajol.info/index.php/ahs/article/view/6848 |journal=African Health Sciences |language=en |volume=3 |issue=3 |pages=124–126 |issn=1729-0503 |pmc=2141606 |pmid=14676717}}</ref> Okupima okunywerera ku bujjanjabi bw’eddagala eriweweeza ku kawuka mu bifo ebitaliimu bikozesebwa: Obusobozi bw’okukung’aanya ebikwata ku bantu aba bulijjo ku bipimo ebikulu. Okunoonyereza kuno kwekenneenya obusobozi bw’okukung’aanya ebikwata ku bantu aba bulijjo okutuuka ku mutindo gw’okupima okunywerera nga bakozesa ebbago ly’ebiraga.<ref>{{Cite journal |last1=Chalker |first1=John C. |last2=Andualem |first2=Tenaw |last3=Gitau |first3=Lillian N. |last4=Ntaganira |first4=Joseph |last5=Obua |first5=Celestino |last6=Tadeg |first6=Hailu |last7=Waako |first7=Paul |last8=Ross-Degnan |first8=Dennis |last9=INRUD-IAA |date=2010-02-19 |title=Measuring adherence to antiretroviral treatment in resource-poor settings: The feasibility of collecting routine data for key indicators |journal=BMC Health Services Research |volume=10 |issue=1 |page=43 |doi=10.1186/1472-6963-10-43 |issn=1472-6963 |pmc=2836318 |pmid=20170479 |doi-access=free}}</ref> Ebiziyiza n‟abakwanaganya okugatta empeereza y‟obulamu bw‟omutwe mu bulamu obusookerwako: okwekenneenya okutegekeddwa. Okwekenenya kuno kwagatta obujulizi ku biziyiza n’abakwanaganya okugatta empeereza y’obulamu bw’obwongo mu PHC okuva mu biwandiiko ebiriwo.<ref>{{Cite journal |last1=Wakida |first1=Edith K. |last2=Talib |first2=Zohray M. |last3=Akena |first3=Dickens |last4=Okello |first4=Elialilia S. |last5=Kinengyere |first5=Alison |last6=Mindra |first6=Arnold |last7=Obua |first7=Celestino |date=2018-11-28 |title=Barriers and facilitators to the integration of mental health services into primary health care: a systematic review |journal=Systematic Reviews |volume=7 |issue=1 |page=211 |doi=10.1186/s13643-018-0882-7 |issn=2046-4053 |pmc=6264616 |pmid=30486900 |doi-access=free}}</ref> ''Okusobozesa enkolagana ey’amaanyi nga tuyita mu diguli ez’awamu wakati w’amawanga agafuna ssente entono n’ez’ensimbi ennyingi olw’okutumbula obusobozi mu kunoonyereza ku by’obulamu mu nsi yonna: obumanyirivu okuva mu nkolagana y'ettendekero lya Karolinska/ ssettendekero wa Makerere'' .<ref>{{Cite journal |last1=Sewankambo |first1=Nelson |last2=Tumwine |first2=James K. |last3=Tomson |first3=Göran |last4=Obua |first4=Celestino |last5=Bwanga |first5=Freddie |last6=Waiswa |first6=Peter |last7=Katabira |first7=Elly |last8=Akuffo |first8=Hannah |last9=Persson |first9=Kristina |last10=Peterson |first10=Stefan |date=2015-02-03 |title=Enabling Dynamic Partnerships through Joint Degrees between Low- and High-Income Countries for Capacity Development in Global Health Research: Experience from the Karolinska Institutet/Makerere University Partnership |journal=PLOS Medicine |language=en |volume=12 |issue=2 |doi=10.1371/journal.pmed.1001784 |issn=1549-1676 |pmc=4315568 |pmid=25646629 |doi-access=free |article-number=e1001784}}</ref> Omulimu gw’ababuulirira bannaabwe mu kuwagira abalwadde okunywerera ku ART mu Ethiopia ne Uganda. Okunoonyereza kuno kwanoonyereza ku mirimu gy’ababuulirira bannaabwe n’omulimu gwabwe mu kuwagira abalwadde okunywerera ku bujjanjabi obuziyiza akawuka ka siriimu (ART) mu bifo ebitono eby’obugagga mu Ethiopia ne Uganda.<ref>{{Cite journal |last1=Gusdal |first1=Annelie K. |last2=Obua |first2=Celestino |last3=Andualem |first3=Tenaw |last4=Wahlström |first4=Rolf |last5=Chalker |first5=John |last6=Fochsen |first6=Grethe |last7=on behalf of the INRUD-IAA project |date=2011-06-01 |title=Peer counselors' role in supporting patients' adherence to ART in Ethiopia and Uganda |journal=AIDS Care |volume=23 |issue=6 |pages=657–662 |doi=10.1080/09540121.2010.532531 |issn=0954-0121 |pmid=21347887 |s2cid=39769161}}</ref> Obunene n’ebikwatagana n’obulwadde bwa Alzheimer n’obulwadde bw’okusannyalala obukwatagana nabyo mu byalo bya Uganda: okunoonyereza okusalako, okwesigamiziddwa ku bungi bw’abantu. Okunoonyereza kuno kwagenderera okubalirira obungi n’enkolagana y’[[:en:Alzheimer's_disease|obulwadde bwa Alzheimer]] n’obulwadde bw’okusannyalala obukwatagana nabyo mu byalo bya Uganda.<ref>{{Cite journal |last1=Mubangizi |first1=Vincent |last2=Maling |first2=Samuel |last3=Obua |first3=Celestino |last4=Tsai |first4=Alexander C. |date=2020-02-10 |title=Prevalence and correlates of Alzheimer's disease and related dementias in rural Uganda: cross-sectional, population-based study |journal=BMC Geriatrics |language=en |volume=20 |issue=1 |page=48 |doi=10.1186/s12877-020-1461-z |issn=1471-2318 |pmc=7011370 |pmid=32041525 |doi-access=free}}</ref> Enkola n'ebiteebereza okwejjanjaba mu Bukiikakkono bwa Uganda. Ekiwandiiko kino kyakebera obungi n’ebiteebereza eby’okwejjanjaba eddagala eritta obuwuka mu bukiikakkono bwa Uganda oluvannyuma lw’olutalo.<ref>{{Cite journal |last1=Ocan |first1=Moses |last2=Bwanga |first2=Freddie |last3=Bbosa |first3=Godfrey S. |last4=Bagenda |first4=Danstan |last5=Waako |first5=Paul |last6=Ogwal-Okeng |first6=Jasper |last7=Obua |first7=Celestino |date=2014-03-21 |title=Patterns and Predictors of Self-Medication in Northern Uganda |journal=PLOS ONE |language=en |volume=9 |issue=3 |bibcode=2014PLoSO...992323O |doi=10.1371/journal.pone.0092323 |issn=1932-6203 |pmc=3962384 |pmid=24658124 |doi-access=free |article-number=e92323}}</ref> Obulabirizi bw’eddagala eritta obuwuka: Endowooza n’enkola z’abakola ku by’obulamu mu bifo by’ebyobulamu ebirondeddwa mu Uganda. Okunoonyereza kuno kwasalawo endowooza z’abakola ku by’obulamu mu AMS, enkola, n’ensonga ezikwatagana nabyo mu bifo by’ebyobulamu ebirondeddwa mu Uganda.<ref>{{Cite journal |last1=Kimbowa |first1=Isaac Magulu |last2=Eriksen |first2=Jaran |last3=Nakafeero |first3=Mary |last4=Obua |first4=Celestino |last5=Lundborg |first5=Cecilia Stålsby |last6=Kalyango |first6=Joan |last7=Ocan |first7=Moses |date=2022-02-03 |title=Antimicrobial stewardship: Attitudes and practices of healthcare providers in selected health facilities in Uganda |journal=PLOS ONE |language=en |volume=17 |issue=2 |bibcode=2022PLoSO..1762993K |doi=10.1371/journal.pone.0262993 |issn=1932-6203 |pmc=8812957 |pmid=35113932 |doi-access=free |article-number=e0262993}}</ref> Ensonga eziraga entereka y'eddagala awaka mu Bukiikakkono bwa Uganda. Okunoonyereza kuno kwanoonyereza ku nsonga ezeereka okubeerawo n’okukozesa eddagala mu maka g’omu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>{{Cite journal |last1=Ocan |first1=Moses |last2=Bbosa |first2=Godfrey S. |last3=Waako |first3=Paul |last4=Ogwal-Okeng |first4=Jasper |last5=Obua |first5=Celestino |date=2014-06-26 |title=Factors predicting home storage of medicines in Northern Uganda |journal=BMC Public Health |language=en |volume=14 |issue=1 |page=650 |doi=10.1186/1471-2458-14-650 |issn=1471-2458 |pmc=4229978 |pmid=24964746 |doi-access=free}}</ref> Sublingual misoprostol ng'ettunka ne intramuscular oxytocin okuziyiza okuvaamu omusaayi oluvannyuma lw’okuzaala mu Uganda: Okugezesebwa okutali kwa wansi okwakolebwa mu ngeri ey’ekifuulannenge emirundi ebiri. Okunoonyereza kuno tekwassaawo njawulo nnene mu kigero kya PPH ey’amaanyi, obwetaavu bw’okuteekebwamu omusaayi, hemoglobin oluvannyuma lw’okuzaala, enkyukakyuka mu hemoglobin, oba okukozesa eddagala eddala erya uterotonics wakati w’ebibinja by’okunoonyereza.<ref>{{Cite journal |last1=Atukunda |first1=Esther C. |last2=Siedner |first2=Mark J. |last3=Obua |first3=Celestino |last4=Mugyenyi |first4=Godfrey R. |last5=Twagirumukiza |first5=Marc |last6=Agaba |first6=Amon G. |date=2014-11-04 |title=Sublingual Misoprostol versus Intramuscular Oxytocin for Prevention of Postpartum Hemorrhage in Uganda: A Double-Blind Randomized Non-Inferiority Trial |journal=PLOS Medicine |language=en |volume=11 |issue=11 |doi=10.1371/journal.pmed.1001752 |issn=1549-1676 |pmc=4219663 |pmid=25369200 |doi-access=free |article-number=e1001752}}</ref> Emirimu gy'eddagala erisaanyawo obuwuka obusirikitu nga kiva bimera bya Uganda ekikozesebwa okunywa.Okunoonyereza kuno kwanoonyereza ku mirimu gy’okulwanyisa obuwuka egy’ebimera 16 ebitera okukozesebwa ku buwuka obusirikitu obukwatagana n’endwadde z’amannyo (PD) n’okuvunda kw’amannyo (DC).<ref>{{Cite journal |last1=Ocheng |first1=Francis |last2=Bwanga |first2=Freddie |last3=Joloba |first3=Moses |last4=Borg-Karlson |first4=Ann-Karin |last5=Gustafsson |first5=Anders |last6=Obua |first6=Celestino |date=2014-08-08 |title=Antibacterial activities of extracts from Ugandan medicinal plants used for oral care |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378874114004759 |journal=Journal of Ethnopharmacology |language=en |volume=155 |issue=1 |pages=852–855 |doi=10.1016/j.jep.2014.06.027 |issn=0378-8741 |pmid=24945400 |url-access=subscription}}</ref> Ebiziyiza n'abakwanaganya okugatta empeereza y'obulamu bw'obwongo mu by'obulamu ebisookerwako. Okunoonyereza kuno okw’omutindo mu bajjanjabi abasookerwako mu Uganda nga bakozesa enkola ya COM-B kwanoonyereza ku biziyiza ebikwata ku mbeera n’abakwanaganya ebikosa abagaba obujjanjabi obusookerwako (PCPs) mu disitulikiti y’e Mbarara, Uganda okuwa engeri entuufu ey’okukola ku biziyiza ebyazuuliddwa okusobola okufuga ekikolwa kya PCPs okutuuka ku kugatta empeereza y’obujjanjabi bw’obwongo mu PHC.<ref>{{Cite journal |last1=Wakida |first1=Edith K. |last2=Obua |first2=Celestino |last3=Rukundo |first3=Godfrey Z. |last4=Maling |first4=Samuel |last5=Talib |first5=Zohray M. |last6=Okello |first6=Elialilia S. |date=2018-11-26 |title=Barriers and facilitators to the integration of mental health services into primary healthcare: a qualitative study among Ugandan primary care providers using the COM-B framework |journal=BMC Health Services Research |language=en |volume=18 |issue=1 |page=890 |doi=10.1186/s12913-018-3684-7 |issn=1472-6963 |pmc=6258411 |pmid=30477492 |doi-access=free}}</ref> Okukozesa eddagala eritta obuwuka mu ngeri ey’obuvunaanyizibwa: tukyaliwo? Ekiwandiiko kino kyassaawo nti tulina okukola ekitongole ky’ensi yonna eky’okulabirira eddagala eritta obuwuka obuyinza okuyunga kaweefube w’okufuna, okuyiiya n’okukuuma eddagala mu mawanga gonna okulaba ng’abantu bonna abalyetaaga bafuna eddagala eritta obuwuka erikola obulungi.<ref>{{Cite journal |last1=Dyar |first1=Oliver James |last2=Obua |first2=Celestino |last3=Chandy |first3=Sujith |last4=Xiao |first4=Yonghong |last5=Stålsby Lundborg |first5=Cecilia |last6=Pulcini |first6=Céline |date=2016-08-01 |title=Using antibiotics responsibly: are we there yet? |url=https://www.futuremedicine.com/doi/abs/10.2217/fmb-2016-0041 |journal=Future Microbiology |volume=11 |issue=8 |pages=1057–1071 |doi=10.2217/fmb-2016-0041 |issn=1746-0913 |pmid=27501941 |url-access=subscription}}</ref> ''Ebirala mulimu Essential oils okuva mu bimera eby’eddagala ebiwunya obulungi mu Uganda: eddagala n’ebiziyiza okukula ku buwuka obuleeta endwadde z’omu kamwa'',<ref>{{Cite journal |last1=Ocheng |first1=Francis |last2=Bwanga |first2=Freddie |last3=Joloba |first3=Moses |last4=Softrata |first4=Abier |last5=Azeem |first5=Muhammad |last6=Pütsep |first6=Katrin |last7=Borg-Karlson |first7=Anna-Karin |last8=Obua |first8=Celestino |last9=Gustafsson |first9=Anders |date=2015-06-10 |title=Essential Oils from Ugandan Aromatic Medicinal Plants: Chemical Composition and Growth Inhibitory Effects on Oral Pathogens |journal=Evidence-Based Complementary and Alternative Medicine |language=en |volume=2015 |doi=10.1155/2015/230832 |issn=1741-427X |pmc=4478384 |pmid=26170872 |doi-access=free |article-number=e230832}}</ref> ''Okwetta n'okugezaako okwetta mu balwadde abagenda mu bifo eby'obujjanjabi obusookerwako mu Uganda: Okuddamu okwetegereza ebiwandiiko by'abasawo'',<ref>{{Cite journal |last1=Kaggwa |first1=Mark Mohan |last2=Rukundo |first2=Godfrey Zari |last3=Wakida |first3=Edith K |last4=Maling |first4=Samuel |last5=Sserumaga |first5=Baker Makaya |last6=Atim |first6=Letizia Maria |last7=Obua |first7=Celestino |date=2022-12-31 |title=Suicide and Suicide Attempts Among Patients Attending Primary Health Care Facilities in Uganda: A Medical Records Review |journal=Risk Management and Healthcare Policy |volume=15 |pages=703–711 |doi=10.2147/RMHP.S358187 |pmc=9034861 |pmid=35469181 |doi-access=free}}</ref> ''Endowooza z’abantu ku bulwadde bw’okusannyalala mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda'',<ref>{{Cite journal |last1=Owokuhaisa |first1=Judith |last2=Rukundo |first2=Godfrey Zari |last3=Wakida |first3=Edith |last4=Obua |first4=Celestino |last5=Buss |first5=Stephanie S. |date=2020-04-15 |title=Community perceptions about dementia in southwestern Uganda |journal=BMC Geriatrics |volume=20 |issue=1 |page=135 |doi=10.1186/s12877-020-01543-6 |issn=1471-2318 |pmc=7158106 |pmid=32293301 |doi-access=free}} </ref> Amaloboozi ku kunywerera ku ART mu Ethiopia ne Uganda: ensonga ya kulonda oba kyangu si kya kulonda?<ref>{{Cite journal |last1=Gusdal |first1=Annelie K. |last2=Obua |first2=Celestino |last3=Andualem |first3=Tenaw |last4=Wahlström |first4=Rolf |last5=Tomson |first5=Göran |last6=Peterson |first6=Stefan |last7=Ekström |first7=Anna Mia |last8=Thorson |first8=Anna |last9=Chalker |first9=John |last10=Fochsen |first10=Grethe |last11=on behalf of the INRUD-IAA project |date=2009-11-01 |title=Voices on adherence to ART in Ethiopia and Uganda: a matter of choice or simply not an option? |journal=AIDS Care |volume=21 |issue=11 |pages=1381–1387 |doi=10.1080/09540120902883119 |issn=0954-0121 |pmid=20024714 |s2cid=26291015}}</ref> ''n'ebizibu by’enkola y’ebyobulamu mu kugatta empeereza y’obulamu bw’obwongo mu by’obulamu ebisookerwako mu byalo mu Uganda: endowooza z’abagaba obujjanjabi obusookerwako''.<ref>{{Cite journal |last1=Wakida |first1=Edith K. |last2=Okello |first2=Elialilia S. |last3=Rukundo |first3=Godfrey Z. |last4=Akena |first4=Dickens |last5=Alele |first5=Paul E. |last6=Talib |first6=Zohray M. |last7=Obua |first7=Celestino |date=2019-03-22 |title=Health system constraints in integrating mental health services into primary healthcare in rural Uganda: perspectives of primary care providers |journal=International Journal of Mental Health Systems |volume=13 |issue=1 |page=16 |doi=10.1186/s13033-019-0272-0 |issn=1752-4458 |pmc=6429816 |pmid=30949234 |doi-access=free}}</ref> == Obulamu bwe == Obua mufumbo taata alina abaana basatu. == Laba ne == * [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba Ssettendekero mu Uganda]] == Olukangagga lw’okusikira ng’omumyuka wa cansala wa Ssettendekero y’e Mbarara == {{s-start}} {{succession box||title=Vice chancellor of [[Mbarara University]]|before=[[Frederick Kayanja]]<br/> 1989–2014|after=[[Pauline Byakika]]<br/> 2024–present|years=2014 - 2024}} {{s-end}} == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=33709:-mbarara-must-be-among-the-best-obua-&catid=85:education&Itemid=106 Mbarara Ateekwa Okubeera Mu Basinga - Obua] {{authority control}} hdhrapqvx8f0srbct4lajo3mopn7fzq Colin Chapman (omukugu mu by’ensolo ebisookerwako) . 0 13697 54807 51072 2026-06-13T11:34:05Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54807 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu Edmonton, Alberta e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu University of Alberta era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. Linda Fedigan, John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu McGill University n’oluvannyuma ne Richard Wrangham mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu Harvard University . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro Kibale National Park, Uganda. 5j4zhv48huw4812hzdr4jso21d6s4zf Colin Chapman (omukugu mu by'amazike) . 0 13712 54803 51085 2026-06-13T11:32:56Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54803 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>{{Cite web |title=Grants Program |url=https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/ |website=[[National Geographic Society]]}}</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>{{Cite journal |last=Box |first=Hilary |last2=Butynski |first2=Thomas M. |last3=Chapman |first3=Colin A. |last4=Lwanga |first4=Jeremiah S. |last5=Oates |first5=John F. |last6=Olupot |first6=William |last7=Rudran |first7=Rudy |last8=Waser |first8=Peter M. |date=2008-01-29 |title=Thomas T. Struhsaker: Recipient of the Lifetime Achievement Award of the International Primatological Society 2006 |journal=International Journal of Primatology |language=en |volume=29 |issue=1 |pages=13–18 |doi=10.1007/s10764-007-9155-3 |issn=0164-0291 |s2cid=31433764}}</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], Uganda. 4iidzprrouw70sr6av6vsek1k6dlh07 Colin Chapman (omukugu mu by'enkuma n'amazike) . 0 13714 54805 52486 2026-06-13T11:33:38Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54805 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Colin A. Chapman''' pulofeesa mu yunivaasite ya [[:en:Vancouver_Island_University|Vancouver Island University]] mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Okugatta ku ekyo, munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Canada|Royal Society of Canada]], Omusomesa ow’ekitiibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ey'omu Uganda, Mmemba ku kakiiko akanoonyereza n’okuzuula akayitibwa Committee of Research and Exploration mu [[:en:National_Geographic_Society|National Geographic]], <ref>https://www.nationalgeographic.org/society/grants-and-investments/</ref> era Associate Scientist mu [[:en:Wildlife_Conservation_Society|kibiina ekikuuma ebisolo by’omu nsiko]] mu New York. Nga tannafuna kifo kye mu [[:en:McGill_University|McGill University]], yali mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida]] mu Department of Zoology okuva mu 1993 okutuuka mu 2004. Amanyiddwa mu nsi yonna olw’okunoonyereza kwe okumala emyaka 30 n'omusobyo okwali kukwata ku mbeera z'amazike, okukwasaganya obungi bw'ago, eby'endya, and n'enkukakyuka mu ndwadde n’olw’okuyamba mu kugakuuma mu nsi yonna. Ye Dayirekita wa Pulojekiti y’enkima e Kibale; pulojekiti ey’ekiseera ekiwanvu mu kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], mu Uganda gye yatandika mu 1989, ng’azimbira ku biwandiiko bya Thomas Struhsaker okuva mu [[:en:Duke_University|Duke University]] eyakolera mu Kibale okuva mu 1970 okutuuka mu 1987. <ref>https://doi.org/10.1007%2Fs10764-007-9155-3</ref> Pulojekiti eno essira esinga kulissa ku mbeera z'amazike n'engeri y'okugakuuma, naye era erina ekitundu eky’amaanyi ennyo eky'ekenneenya enkyukakyuka z’ebibira, omuli n’ezo ezivugibwa [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y’embeera y'obudde]], omuwendo gw’enjovu, n'okukyuka kw’ebibira. Ttiimu y’abanoonyereza b’akoze nabo era essira balitadde nnyo ku ngeri z’okukuuma ebibira, omuli okuzzaawo ebibira, okuzzaawo omuwendo gw’ebisolo, okwawulamu, enkwatagana wakati w’abantu n'amakuumiro, okusaasaana kw’endwadde z’ebisolo, n’akakwate akaliwo wakati w’okugaba obujjanjabi n’okukuuma ebisolo. == Obuto n’okusoma kwe == Chapman yazaalibwa mu [[:en:Edmonton|Edmonton]], [[:en:Alberta|Alberta]] e Canada, era diguli ze zonna (Esooka, Eyookubiri , n'Eyookusatu) yaziggya mu [[:en:University_of_Alberta|University of Alberta]] era n’afuna diguli eyookusatu oba Ph.D, wansi w’obukulungaizibwa kwa Dr. [[:en:Linda_Marie_Fedigan|Linda Fedigan]], John Addicott, ne Jan Murie. Yagenda mu maaso n’akola Post-doc ne Louis Lefebvre mu ssomo lya Biology mu [[:en:McGill_University|McGill University]] n’oluvannyuma ne [[:en:Richard_Wrangham|Richard Wrangham]] mu ssomo erikwata ku bantu oba Anthropology mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] . Bwe yali tannagenda mu Harvard yakola okunoonyereza ku nsolo eziri mu kika ky'amazike n'enkima mu Caribbean (St. Kitts) ne Costa Rica, kyokka bwe yali mu Harvard yatandika okunoonyereza ku kkuumiro ly'ebisolo erya [[:en:Kibale_National_Park|Kibale National Park]], erisangibwa mu Uganda. Okwagala kwe okw'okukuuma ebisolo kwatandikira mu Costa Rica, kubanga kino kye kiseera ekyali eky'okukuza n’enkola y'amakuumiro g'ebisolo mu mawanga era yakola okunoonyereza mu kitundu ekyali kigenda okufuuka ekkuumiro lya [[:en:Guanacaste_National_Park_(Costa_Rica)|Guanacaste National Park]], n’ekigendererwa eky’okuyamba [[:en:Daniel_H._Janzen|Daniel Janzen]] okwekenneenya engeri ebisolo by’omu nsiko gye biddamu okulabika. Naye okukuuma ebisolo kwafuuka omusingi gw’okunoonyereza kwe mu Uganda, gye yayambako okutandikawo ekifo kya Makerere University Biological Field Station, <ref>https://web.archive.org/web/20161113115525/http://caes.mak.ac.ug/mubfs/</ref> okukulaakulanya obulambuzi bw’enkula y'amazike agayitibwa chimpanzee, yakubiriza abantu b’omu kitundu okutandikawo kaweefube w’obulambuzi bw’obutonde obutonotono naye nga asobola okuwangaala, n’ayambibwako mu nteekateeka z’[[:en:Fisheries_management|okuddukanya eby’obuvubi]], n’akola ne ku kwekenneenya okuzzaawo ebibira ku lw'ekitongole kya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=View-,Johns%20A.D.%2C%20Chapman%20L.J.%2C%20Chapman%20C.A.%201991%20A%20field%20station%20profile%3A%20Makerere%20University%20Biological%20Field%20Station.%20Tropinet%20(Fall).,-Issues</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/CiteSeerX_(identifier)</ref> Yayambako mu kuteekawo ebifo bya Kibale field stations eby'akuumibwa obutasaanyizibwawo okuyita mu kukola obwegassi mu Bantu ba yunivaasite omwali n'abayizi era n'ateekawo essomo ery'obuwaze, lisobozese abayizi okujjanga mu kifo kino, n'ebifo ebirala omwali (Canadian Field Studies in Africa, Tropical Biology Association, Makerere University, Waterloo), <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=Kasenene%20J.%2C%20Ross%20E.%202008%20Community%20benefits%20from%20long%2Dterm%20research%20programs%3A%20a%20case%20study%20from%20Kibale%20National%20Park%2C%20Uganda.%20%20(pp.%2099%2D114%2C%20Cambridge%20University%20Press%2C%20Cambridge%2C%20UK.]</ref> era n'ateekawo n'akalwaliro akatono mu kifo, wamu n'akalala akaalimu okutambuza obujjanjabi mu bantu. Obulwaliro buno bwakola ng’ekintu ekyakozesebwa okuteekawo ekolagana wakati w'ebifo bino n’abantu b’omu kitundu, ng’obulwaliro bwali buwa obujjanjabi ku miwendo egy'awansi mu kuddiza abantu olw'ekolagana eyali yeeyongedde okuba ennungi wakati w'ebifo bino n’abantu. <ref name=":0">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4594866</ref> Mu kiseera kino kyonna, yateeka amaanyi mangi mu kutendeka abayizi Bannayuganda n’abakozi b'ebifo bino. == Ebitiibwa n’awaadi ze == {| class="wikitable" !Omwaka !Awaadi |- |2017 |Velan Award for Humanitarian Service |- |2012 - 2014 |[https://web.archive.org/web/20161201232642/http://canadacouncil.ca/council/prizes/find-a-prize/prizes/killam-research-fellowships Killam Research Fellow] |- |2012 okutuusa leero |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2012 |Globe and Mail newspaper - the most cited Anthropologist in Canada |- |2010 okutuusa leero |[https://web.archive.org/web/20161117140131/http://rsc.ca/en/fellows Fellow of the Royal Society of Canada] |- |2005 - 2011 |[http://www.chairs-chaires.gc.ca/chairholders-titulaires/profile-eng.aspx?profileId=1782 Canadian Research Chair – Primate Ecology and Conservation (Tier 1)] |- |2003 |Anderson Teacher Scholar – University of Florida |} == Okunoonyereza kwe == Ku ntandikwa y’omulimu gwe yali ayagala nnyo ensonga z’obutonde ezivaako obunene bw’ebibinja, entegeka z’embeera z’abantu, n’okutereeza omuwendo gw’abantu, era okwagala kuno oluvannyuma kwe kwamuleetera okutuuka ku kukuuma ebisolo – ekyo n’embeera embi ey’ebisolo eby'ebika by'amazike n'enkima ebiyitibwa primates bye yalaba okuyita mu kunoonyereza kwe. Bwe ku daala ery'awansi mu kusoma Diguli ye Eyookusatu oba Ph.D, yafuna obwagazi mu ekyo obwamuleetera okusalawo obunene bw’ebibinja by’enkima z’ekika kya ( ''Ateles geoffroyi'' ) era kino kyatuuka n’okumuleetera okussa mu butongole kye yayiiya era n'atuuma Ecological Constraints Model. <ref name=":1">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Colin+Chapman+%28primatologist%29#:~:text=on%20this%20page.-,Chapman%20C.A.%2C%20Chapman%20L.J.%202000%20Determinants%20of%20group%20size%20in%20primates%3A%20the%20importance%20of%20travel%20costs.%20In%20On%20the%20move%3A%20how%20and%20why%20animals%20travel%20in%20groups%20(eds.%20Boinski%20S.%2C%20Garber%20P.A.)%2C%20pp.%2024%2D41.%20Chicago%2C%20University%20of%20Chicago%20Press.,-Issues</ref> Okusoomoozebwa okuva eri Daniel Janzen okulaga nti ebisolo ebiyitibwa primates byalina omulimu gwonna ogw’amaanyi mu butonde kwamuleetera okunoonyereza ku kusaasaana kw’ensigo n’oluvannyuma omulimu gwa primates mu kuzzaawo ebibira mu kuzzaawo ebibira mu nkyukakyuka y’emiti egy’omu nsi za Africa ezisinga obungi. Okuzza obuggya ebibira kwasigala nga nsonga gye yaddamu okutunuulira mu myaka gye gyonna egy’okunoonyereza okulaga enkyukakyuka ey’ekiseera ekiwanvu ey’okuzzaawo ebibira nga bwe kyalabibwa mu bitundu by’ekibira eby’enjawulo ebyafuna obungi obw’enjawulo obw’okutaataaganyizibwa mu biseera eby’emabega. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ng’ali e Kibale yasanyukira nnyo ekika ky'enkima ekya [[:en:Red_colobus|red colobus]] n’ebintu ebisalawo obunene bw’ekibinja kyazo byombi, ekyo ekiyinza okuvaako ebibinja by’azo ebisukka mu 150, n’enjawulo mu bungi. Kino kyamuleetera okusoma eby’obutonde bw’endya, [[:en:Disease_ecology|eby’obutonde bw’endwadde]], n’okuwandiika enkyukakyuka ez’ekiseera ekiwanvu. Omukwano gwe ne Tom Struhsaker okuva mu Duke University n’ebiwandiiko ebingi ebyalimu okunoonyereza okuva mu 1970 okutuuka mu 1987 bye byaleetera ddala Dr. Chapman okugera obungi bw’enkola ez’ekiseera ekiwanvu. Ebiwandiiko bino byafuuka bya muwendo nnyo mu nsi yonna, abanoonyereza bwe baategeera enkyukakyuka mu mbeera y’obudde n’okuba nti ebibira ebikadde ebikula byali bikyukakyuka nnyo okusinga bwe kyali kirowoozebwa edda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyiiya kwe okwaEcological Constraints Model == Chapman akoze ku nsonga ezikwata ku kutegeera obunene bw’ebibinja by’ebisolo n’obutonde bwabyo okuva lwe yafuna diguli eyookusatu oba Ph.D era n’akola mu butongole okuyiiya kwe kwe yatuuma Ecological Constraints Model. Ebirowoozo byangumu. Abanoonyereza ab’enjawulo bagamba nti okugabanya mu bibinja kuwa emigaso egiteeberezebwa ne kiba nti enjawulo mu bunene bw’ebibinja esobola okunnyonnyolwa ebizibu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Ekizibu ekisinga okukkirizibwa nga kiva mu kugatta mu bibinja kirowoozebwa nti kwe kukendeeza ku kwenoonyeza obulungi eky'okulya. Okubeera n’ebisolo ebirala ssekinnoomu ebirina ebyetaago by’emmere nga bye bimu kitegeeza nti ebisolo bijja okulwanira emmere, oba ensolo emu mu kibinja ejja kukuba endala okusobola okugiggyako emmere, bwe kityo ensolo endala bw’etuuka mu kitundu tewabaawo mmere esigaddewo. Mu mbeera zino zombi, kirowoozebwa nti okuvuganya ku mmere kiviirako ebisolo okutambula ewala ng’obunene bw’ekibinja bweyongera. Eggezi eriri emabega w’ensonga eno lyangu nnyo. Ebisolo birina okunoonya emmere ku kitundu ekiyinza okutuukiriza ebyetaago byabyo eby’amaanyi n’emmere. Kivaamu nti okweyongera kw’obunene bw’ebibinja kijja kwongera ku kitundu ekirina okubeerwamu okusobola okufuna emmere emala. Bwebityo ebisolo sekinnoomu birina okutambula okweyongerayo n’okukozesa amaanyi amangi singa biba mu kibinja ekinene, okusinga bwe biba nga binoonya emmere mu kibinja ekitono. Nga obudde obumala mu kutambula bweyongera, ekifo kisembererwa ng’amaanyi agasaasaanyizibwa mu kutambula ga bbeeyi nnyo era ebibinja ebitonotono ne bifuuka eby’omugaso. Mu ngeri eno ensonga z’obutonde zisobola okukosa enkola y’entambula n’obulungi bw’okunoonya emmere, bwe kityo ne kiziyiza obunene bw’ebibinja ebisobola okukozesa obulungi emmere eriwo. Ebirowoozo bino bifuuliddwa bitongole mu kimanyiddwa nga Ecological Constraints Model <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> era nga biragiddwa okulagula obunene bw’ekibinja mu bisolo eby’enjawulo ebiyitibwa primates n’ebika ebirala. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> Enkola ya Ecological Constraint Model ezuuliddwa nga ewagirwa mu bika by’ebisolo eby’enjawulo ebirina emmere ey’enjawulo, nga, amazike ekika kya [[:en:Pan_troglodytes|chimpanzees]] oba ( ''Pan'' ''troglodytes'' ), <ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bibcode_(identifier)</ref> [[:en:Geoffroy's_spider_monkey|enkima ekika kya spider monkeys]] ( ''Ateles geoffroyi'' ), <ref name=":2" /> [[:en:Pennant's_colobus|enkima ekika kya red colobus]] oba ( ''Procolobus pennantii'' ), <ref name=":3">https://doi.org/10.1023%2FA%3A1005557002854</ref> [[:en:Red-tailed_monkey|red-tailed guenon]] ( ''Cercopithecus ascanius'' ), <ref name=":3" /> n'enkima ekika kya [[:en:Ursine_colobus|ursine colobus monkeys]] (Colobus vellerosus). == Enkolagana wakati w’okukuuma n’ebyobulamu: Kibale Mobile Clinic == Ebibira eby’omu bitundu by'Africa ebisinga bye bimu ku bijjayo enkolagana y'obutonde esinga okulabika obulungi era ebirimu ebitonde eby’enjawulo ku nsi, naye ate biri mu kabi ak’amaanyi. Okukebera kw’ensi yonna okwakakolebwa kulaga nti ebibira obukadde 2.3 km <sup>2</sup> byabula wakati wa 2000 ne 2012 ate mu bitundu ebyo [[:en:Forest_loss|okufiirwa ebibira]] kweyongera ku bugazi bwa 2101km <sup>2</sup> buli mwaka. <ref>https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2013Sci...342..850H</ref> Mu nkomerero, enkyukakyuka mu bibira biva ku bungi bw’abantu okweyongera n’emiwendo gy’okukozesa eby’obugagga. Mu nsi za Africa ezirimu ebibira ebyo, obungi bw’abantu bweyongera okuva ku bantu 8 buli kiromita <sup>2</sup> mu 1950 okutuuka ku bantu 35 buli kiromita <sup>2</sup> mu 2010. <ref>https://doi.org/10.1002%2Fajp.22080</ref> Embeera eno eyeeyongera okuba ey’entiisa tekoma ku kuteeka bitonde eby’enjawulo mu matigga, naye kyeyoleka lwatu nti obwavu obw’amaanyi n’okufiirwa kuno okw’amangu [[:en:Loss_of_biodiversity|okw’ebitonde eby’enjawulo]] bikwatagana nnyo, ng’obwavu obw’amaanyi n’ebifo eby’enjawulo eby’ebiramu bikwatagana nnyo mu bitundu ekintu ekibaddewo mu butanwa. Abantu ababeera okumpi n’ebitundu ebikuumibwa mu bitundu ebyo be bamu ku bantu abasinga obwavu mu nsi yonna era batera okufuna ebizibu by’ebyobulamu eby’amaanyi. Okugeza, mu Uganda ensi Chapman gy’akozeemu okumala emyaka 27+ egiyise, ebitundu 30% ku baana bonna abafa abali wakati w’emyaka 2 ne 4 bava ku musujja, obulwadde obwali busobola okwanguyirwa okujjanjabibwa oba okuziyizibwa; era abaana 26% abali wansi w’emyaka etaano tebalina mmere nnungi. <ref name=":0"/> Embeera eno etegeeza nti okukuuma obutonde obulungi okusobola okubaawo abantu b’omu kitundu balina okwenyigiramu, ekitera okutegeeza nti bafuna emiganyulo. Chapman atadde mu nkola enkola ezikwataganya okugaba ebyobulamu n’okukuuma. Okufuna ssente oba emirimu okuva mu ppaaka mazima ddala kya mugaso era kisiimibwa, naye okutaasa obulamu bw’omwana omuto alina omusujja kinene nnyo era omugaso gwayo tegupimibwa eri omuzadde. Chapman, yasooka kutandikawo ddwaaliro okusobola okutuukiriza ebyetaago by’ebyobulamu by’abantu b’omu kitundu era oluvannyuma olw’okuba Kibale munene ate ng’abantu bangi tebasobola kugenda mu ddwaaliro, yaleeta ambyulensi okuva e Canada n’agenda e Kibale okukola ng’eddwaliro eritambula. Eddwaaliro ly’ebyobulamu erya Mobile Health Clinic litambula mu ppaaka eno, nga liwa; obujjanjabi obusookerwako, ekizaala ggumba, okutta obuwuka mu lubuto, okujjanjaba n’okubudaabuda abalina siriimu, okugema, n’okusomesa abantu ku byalo ebyesudde mu by’obulamu n’okukuuma obutonde. Abakozi bano era boogera eri abantu mu lujjudde ku ngeri y’okwetangira endwadde. Chapman akoze enkola ey’ekika kino ey’okukolagana n’abantu b’omu kitundu okubayamba okufuna ebyetaago bye bazudde, ate ng’akyaddukanya okukuuma ebisolo by’omu nsiko mu ngeri enkakali mu kaweefube we yenna ow’okukuuma. == Ebijuliziddwa == == Ebiyungo eby’ebweru == * Colin Chapman's Website pvbj07gev0b73fnkg1fijgh9m3d5j2g Brian Nkuubi 0 13738 54403 51205 2026-06-12T17:45:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54403 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nkuubi Brian''' (yazaalibwa 1 Ogwekkuminoogumu 1993 mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]]) Munnayuganda muzannyi wa mupiira azannyiddeko mu [[:en:Vipers_SC|Vipers]] Soccer Club, [[:en:Uganda_Revenue_Authority_FC|Uganda Revenue Authority Football Club]], [[:en:Maroons_FC|Maroons Football Club]] ne [[:en:Kiira_Young_FC|Kiira Young Football Club]]. Azannyira mu kifo kya Midfield era mu 2023 yafuna awaadi y'omuzannyi w'omupiira asinga mu 2017. Azannye mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]].<ref>{{Cite web |last=Strack-Zimmermann |first=Benjamin |title=Brian Nkuubi |url=https://www.national-football-teams.com/old/player/53737/Brian_Nkuubi.html |access-date=2025-09-07 |website=www.national-football-teams.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2017-12-23 |title=Man-of-the-match awards spice up football league |url=https://observer.ug/sports/man-of-the-match-awards-spice-up-football-league/ |access-date=2025-09-07 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-07-05 |title=Nkuubi must prove quality for Villa contract |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/nkuubi-must-prove-quality-for-villa-contract-2023070509502998732 |access-date=2025-09-07 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref> Nkuubi Brian era azannyira ttiimu ya Uganda Sand Cranes, ttiimu y'eggwanga eya Uganda eyazannyira mu mpaka za International [[:en:Beach_soccer|Beach Soccer]] ezaakyaza Bamboo beach e [[:en:Zanzibar|Zanzibar]].<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2014-12-07 |title=Uganda Sand Cranes pip Zanzibar in maiden international beach Soccer match |url=https://kawowo.com/2014/12/08/uganda-sand-cranes-pip-zanzibar-in-maiden-international-beach-soccer-match/ |access-date=2025-09-07 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Empaka zino mu Uganda zifugibwa Federation of Ugandan Football Association [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|FUFA]] era nga zirondoolebwa [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y'ebyenjigiriza n'emizannyo]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} h0n3axudltk7co397ku63cok1hw7ln1 Chukwuemeka Omujuda Diji 0 13756 54751 51291 2026-06-13T10:39:09Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54751 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Chukwuemeka Jude Diji''' yazaalibwa nga 2 Gw'okkumi n'ebiri 1966, Munnayuganda, addirira puloofesa mu [[:en:Mechanical_engineering|Mechanical engineering]] e Nigeria era omumyuka w’omumyuka wa [[:en:Chancellor|kyansala]] : munoonyereza, muyiiya, yebuzibwako n’okugaziya (DVC-RICE) ku [[Kampala International University]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=KIU |date= |title=Staff Profile |url=https://kiu.ac.ug/staff.php?i=428&sn=chukwuemeka-diji |access-date=March 26, 2020 |publisher=kiu.ac.ug}}</ref> Era yaweereza ng'akulira depatimenti ya Mechanical Engineering mu [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] e [[Nigeria]].<ref>{{Cite web |last=Centre for Petroleum Energy Economics and Law |date= |title=Dr. Chukwuemeka Jude Diji |url=https://cpeel.ui.edu.ng/staff/dr-chukwuemeka-jude-diji |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200326095536/https://cpeel.ui.edu.ng/staff/dr-chukwuemeka-jude-diji |archive-date=March 26, 2020 |access-date=March 26, 2020 |publisher=cpeel.ui.edu.ng}}</ref> == Emissomo gye == '''Chukwuemeka''' alina [[:en:Master_of_Science|diguli eyookubiri mu Sayansi]] mu 1997 ne PhD mu [[:en:Mechanical_engineering|by’okukanika]] okuva mu [[:en:University_of_Ibadan|yunivasite y’e Ibadan]] Nigeria mu 2008 . Yafuna diguli ye [[:en:Bachelor_of_Science|esooka mu sayansi n'ebyokukanika (Bachelor of Science mu Mechanical engineering)]] okuva mu [[:en:Obafemi_Awolowo_University|Obafemi Awolowo University]] eyali emanyiddwa nga University of Ife, mu 1987.<ref>{{Cite web |last=Prof Chukwuemeka Jude Diji |date= |title=Curriculum Vitae |url=https://tech.ui.edu.ng/sites/default/files/CV_2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200326102329/https://tech.ui.edu.ng/sites/default/files/CV_2.pdf |archive-date=March 26, 2020 |access-date=March 26, 2020 |publisher=tech.ui.edu.ng}}</ref><ref>{{Cite web |last=HOTELS.NG places |date= |title=About Obafemi Awolowo University |url=https://hotels.ng/places/university/231-obafemi-awolowo-university |access-date=March 26, 2020 |publisher=hotels.ng}}</ref> == Omulimu gwe == Mu myaka gye egyasooka, Prof chukwuemeka yakolagana ne kkampuni esima n’okunoonya amazzi eya SOAG drilling company esangibwa mu Ife Nigeria nga Mechanical engineer. Oluvannyuma yagenda mu maaso n’okukola nga omukulu addukanya kkampuni ya Beta industries Nigeria limited, okuva mu 1989 okutuuka mu 1996. Yakola nga omukulu addukanya mu kkampuni ya Tolaram Clay Brick Industries e [[:en:Ikorodu|Ikorodu]] [[:en:Lagos|Lagos]] okumala emyezi esatu nga tannayingira buweereza bwa yunivasite. Chukwuemeka yeegatta ku University ng’omusomesa mu 1998 mu University of Ibadan mu dipatimenti y'ebyokukanika (Mechanical Engineering).<ref>{{Cite web |last=Centre for Petroleum Energy Economics and Law |date= |title=Dr. Chukwuemeka Jude Diji |url=https://cpeel.ui.edu.ng/staff/dr-chukwuemeka-jude-diji |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200326095536/https://cpeel.ui.edu.ng/staff/dr-chukwuemeka-jude-diji |archive-date=March 26, 2020 |access-date=March 26, 2020 |publisher=cpeel.ui.edu.ng}}</ref><ref>{{Cite web |last=ajouronline |date= |title=Dr. Chukwuemeka Jude Diji |url=https://ajouronline.com/index.php/AJET/about/editorialTeamBio/86 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200326100207/https://ajouronline.com/index.php/AJET/about/editorialTeamBio/86 |archive-date=March 26, 2020 |access-date=March 26, 2020 |publisher=ajouronline.com}}</ref> == Ebirala Ebirina Okulowoozebwako == '''Chukwuemeka''' mmemba w’ekibiina ekya Solar Energy Society ekya Nigeria. <ref>{{Cite web |last=SOLAR ENERGY SOCIETY OF NIGERIA |date= |title=Member of Society |url=http://www.sesn-ng.com/members_society.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200221163443/http://sesn-ng.com/members_society.php |archive-date=February 21, 2020 |access-date=March 26, 2020 |publisher=sesn-ng.com}}</ref> Era mmemba w'ekibiina kya bayinginiya e Nigeria ku Automobile Engineers's institute. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 32kwjnn0pj79pg1pjikht47w5y4mu1s Chukwuemeka Jude Diji 0 13757 54750 51292 2026-06-13T10:38:48Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54750 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Chukwuemeka Jude Diji''' yazaalibwa nga 2 Gw'okkumi n'ebiri 1966, Munnayuganda, addirira puloofesa mu [[:en:Mechanical_engineering|Mechanical engineering]] e Nigeria era omumyuka w’omumyuka wa [[:en:Chancellor|kyansala]] : munoonyereza, muyiiya, yebuzibwako n’okugaziya (DVC-RICE) ku [[Kampala International University]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=KIU |date= |title=Staff Profile |url=https://kiu.ac.ug/staff.php?i=428&sn=chukwuemeka-diji |access-date=March 26, 2020 |publisher=kiu.ac.ug}}</ref> Era yaweereza ng'akulira depatimenti ya Mechanical Engineering mu [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] e [[Nigeria]].<ref>{{Cite web |last=Centre for Petroleum Energy Economics and Law |date= |title=Dr. Chukwuemeka Jude Diji |url=https://cpeel.ui.edu.ng/staff/dr-chukwuemeka-jude-diji |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200326095536/https://cpeel.ui.edu.ng/staff/dr-chukwuemeka-jude-diji |archive-date=March 26, 2020 |access-date=March 26, 2020 |publisher=cpeel.ui.edu.ng}}</ref> == Emissomo gye == '''Chukwuemeka''' alina [[:en:Master_of_Science|diguli eyookubiri mu Sayansi]] mu 1997 ne PhD mu [[:en:Mechanical_engineering|by’okukanika]] okuva mu [[:en:University_of_Ibadan|yunivasite y’e Ibadan]] Nigeria mu 2008 . Yafuna diguli ye [[:en:Bachelor_of_Science|esooka mu sayansi n'ebyokukanika (Bachelor of Science mu Mechanical engineering)]] okuva mu [[:en:Obafemi_Awolowo_University|Obafemi Awolowo University]] eyali emanyiddwa nga University of Ife, mu 1987.<ref>{{Cite web |last=Prof Chukwuemeka Jude Diji |date= |title=Curriculum Vitae |url=https://tech.ui.edu.ng/sites/default/files/CV_2.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200326102329/https://tech.ui.edu.ng/sites/default/files/CV_2.pdf |archive-date=March 26, 2020 |access-date=March 26, 2020 |publisher=tech.ui.edu.ng}}</ref><ref>{{Cite web |last=HOTELS.NG places |date= |title=About Obafemi Awolowo University |url=https://hotels.ng/places/university/231-obafemi-awolowo-university |access-date=March 26, 2020 |publisher=hotels.ng}}</ref> == Omulimu gwe == Mu myaka gye egyasooka, Prof chukwuemeka yakolagana ne kkampuni esima n’okunoonya amazzi eya SOAG drilling company esangibwa mu Ife Nigeria nga Mechanical engineer. Oluvannyuma yagenda mu maaso n’okukola nga omukulu addukanya kkampuni ya Beta industries Nigeria limited, okuva mu 1989 okutuuka mu 1996. Yakola nga omukulu addukanya mu kkampuni ya Tolaram Clay Brick Industries e [[:en:Ikorodu|Ikorodu]] [[:en:Lagos|Lagos]] okumala emyezi esatu nga tannayingira buweereza bwa yunivasite. Chukwuemeka yeegatta ku University ng’omusomesa mu 1998 mu University of Ibadan mu dipatimenti y'ebyokukanika (Mechanical Engineering).<ref>{{Cite web |last=Centre for Petroleum Energy Economics and Law |date= |title=Dr. Chukwuemeka Jude Diji |url=https://cpeel.ui.edu.ng/staff/dr-chukwuemeka-jude-diji |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200326095536/https://cpeel.ui.edu.ng/staff/dr-chukwuemeka-jude-diji |archive-date=March 26, 2020 |access-date=March 26, 2020 |publisher=cpeel.ui.edu.ng}}</ref><ref>{{Cite web |last=ajouronline |date= |title=Dr. Chukwuemeka Jude Diji |url=https://ajouronline.com/index.php/AJET/about/editorialTeamBio/86 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200326100207/https://ajouronline.com/index.php/AJET/about/editorialTeamBio/86 |archive-date=March 26, 2020 |access-date=March 26, 2020 |publisher=ajouronline.com}}</ref> == Ebirala Ebirina Okulowoozebwako == '''Chukwuemeka''' mmemba w’ekibiina ekya Solar Energy Society ekya Nigeria.<ref>{{Cite web |last=SOLAR ENERGY SOCIETY OF NIGERIA |date= |title=Member of Society |url=http://www.sesn-ng.com/members_society.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200221163443/http://sesn-ng.com/members_society.php |archive-date=February 21, 2020 |access-date=March 26, 2020 |publisher=sesn-ng.com}}</ref> Era mmemba w'ekibiina kya bayinginiya e Nigeria ku Automobile Engineers's institute. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} op3qaammtz65rkpifjom1a3nyeh3sor Charles Tibingana 0 13821 54697 52527 2026-06-13T10:12:16Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54697 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Tibingana Mwesigye''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomunaana,1994) yali [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] era nga yazannya nga omuwuwuttanyi ayita kumukono gwa ddyo . Yazaalibwa mu Uganda, era nga yakiikirira Rwanda ku mutendera gw’ensi yonna. == Omulimu == Tibingana yazaalibwa Mbarara mu Uganda, azannye omupiira mu ttiimu za Proline, [[Kilaabu ya SC Victoria University|Victoria University]], APR, [[Bullets FC|Bullets]], AS Kigali ne Yala United . <ref name="NFT">{{NFT player|pid=44929|accessdate=8 March 2018}}</ref> <ref>{{cite web |author=Bonnie Mugabe |date=17 August 2012 |title=Rwanda: Tibingana Moves to Victoria University |url=http://allafrica.com/stories/201208180358.html |publisher=AllAfrica.com}}</ref> <ref>{{Cite news|url=http://www.ruhagoyacu.com/spip.php?article6581|title=Tibingana n'abandi babiri basinye muri APR FC, batatu bandi barategerejewe|work=RUHAGOYACU.com - Amakuru ashyushye muri ruhago no mu yindi mikino|access-date=2018-05-15|language=en}}</ref> Yazannya omulundi gwe ogusooka ku ttiimu y’eggwanga enkulu eya Rwanda mu mwaka gwa 2011., era n'avuganya mu mpaka z'ensi yonna eza bazanyi abali wansi mwmyaka kuminamusanvu( FIFA U-17 )mu 2011 . <ref>{{FIFA player|331592}}</ref> == Ebijuliziddwa == 5e5wo5lvpe6999embzsllvtmtdzqjoy Chrispas Kusiima 0 13845 54716 52573 2026-06-13T10:23:12Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54716 wikitext text/x-wiki Chris Evans Kaweesi.jpg '''Crispas Kusiima''' (yazaalibwa nga 10 Ogwokuna 1993) Munnayuganda [[:en:Football_player|omuzannyi w'omupiira wa]] ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Goalkeeper_(association_football)|mukwasi wa ggoolo]] mu kiraabu ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] [[Uganda Revenue Authority SC|URA]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Kule |first=Edwin Kyle |date=2025-07-30 |title=URA confirm signing of goalkeeper Chrispas Kusiima |url=https://kawowo.com/2025/07/30/ura-confirm-signing-of-goalkeeper-chrispas-kusiima/ |access-date=2025-08-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Aheebwa |first=Brian |date=2025-08-06 |title=URA’s Kitara Raid Continues |url=https://nbssport.co.ug/2025/08/06/uras-kitara-raid-continues/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == === Kiraabu y'omupiira mu Uganda Revenue Authority (URA FC) === Mu mwaka gwa 2016, Kusiima yeegatta ku [[Uganda Revenue Authority SC|kiraabu y’omupiira eya Uganda Revenue Authority]], wabula yalwana okufuna obudde bw’okuzannya olw’okuvuganya okw’amaanyi. Kino kyamuleetera okuva mu kiraabu eno asobole okufuna kiraabu egenda okumuwa obudde obw’okuzannya.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Hakim |date=2025-07-30 |title=Kusiima Returns to URA After Stellar Run at Kitara |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/30/kusiima-returns-to-ura-after-stellar-run-at-kitara/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku kiraabu z'omupiira nga [[Tooro United FC|Tooro United football club]] mu sizoni y'omwaka gwa 2018/19,<ref>{{Cite web |last=EDITOR |first=SHABAN LUBEGA {{!}} PML Daily DEPUTY |date=2019-08-28 |title=Tooro United confirms list of departures ahead of 2019/20 season |url=https://pmldaily.com/sports/2019/08/tooro-united-confirms-list-of-departures-ahead-of-2019-20-season.html |access-date=2025-08-20 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> [[Express FC|Express Football club]] mu sizoni y'omwaka gwa 2020/21 gye yabayamba okuwangula engule ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] mu mwaka gwa 2020/21, <ref name=":2">{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2025-07-31 |title=Buhimba unveil first signing, URA sign Kusiima |url=https://upl.co.ug/buhimba-unveil-first-signing-ura-sign-kusiima/ |access-date=2025-08-20 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref> <ref name=":1" /> ne [[:en:Gaddafi_FC|Gaddaffi football club]] mu sizoni y'omwaka gwa 2022/23, nga tannaba kwegatta ku [[Kitara FC|Kitara football club]] . === Kiraabu y'omupiira eya Kitara (eya Royals) . === Mu mwaka gwa 2023, Kusiima yeegatta ku [[Kitara FC|kiraabu y’omupiira eya Kitara]] era emanyiddwa nga Royals, gye yayamba okutuuka mu bifo bitaano ebisooka mu liigi n’okuwangula ekikopo kya Stanbic Uganda ekyasooka ekyanyweza ekifo mu [[:en:CAF_Confederation_Cup|mpaka za CAF Confederation Cup]].<ref name=":1">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Hakim |date=2025-07-30 |title=Kusiima Returns to URA After Stellar Run at Kitara |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/30/kusiima-returns-to-ura-after-stellar-run-at-kitara/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> Mu sizoni ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] 2024/25, Kusiima yazannya emipiira abiri mu musanvu n'okuteeba [[:en:Shutout|clean sheets]] kkumi na mukaaga ekyamufunira [[:en:Premier_League_Golden_Glove|engule ya Golden Glove Award]].<ref name=":1" /> Kusiima yazannyira mu mipiira nkaaga mu ebiri ng'akuuma [[:en:Shutout|clean sheets]] amakumi asatu mu bbiri okuva mu sizoni ya Uganda Premier League 2022/23, 2034/24 ne 2024/25. Obutakyukakyuka buno bwamuviirako okulondebwa mu ttiimu ya [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda Cranes]] eya wano nga beetegekera [[:en:2024_African_Nations_Championship|empaka z'amawanga ga Afrika ez'omwaka gwa 2024]] . <ref name=":1" /> === Kiraabu y'omupiira eya Uganda Revenue Authority (URA FC) === Mu Gwomusanvu 2025, Kusiima yakomawo mu [[Uganda Revenue Authority SC|URA FC]], ku ndagaano y'emyaka ebiri okuva mu Kitara football club.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kule |first=Edwin Kyle |date=2025-07-30 |title=URA confirm signing of goalkeeper Chrispas Kusiima |url=https://kawowo.com/2025/07/30/ura-confirm-signing-of-goalkeeper-chrispas-kusiima/ |access-date=2025-08-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2025-07-31 |title=Buhimba unveil first signing, URA sign Kusiima |url=https://upl.co.ug/buhimba-unveil-first-signing-ura-sign-kusiima/ |access-date=2025-08-20 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Hakim |date=2025-07-30 |title=Kusiima Returns to URA After Stellar Run at Kitara |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/30/kusiima-returns-to-ura-after-stellar-run-at-kitara/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye okwetooloola ensi yonna == Kusiima yasooka kulondebwa ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y’eggwanga ey’omupiira eya Uganda]] eyeetaba mu mpaka za [[:en:2024_African_Nations_Championship|CHAN]] 2024.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Hakim |date=2025-07-30 |title=Kusiima Returns to URA After Stellar Run at Kitara |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/30/kusiima-returns-to-ura-after-stellar-run-at-kitara/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKazibwe2025">Kazibwe, Hakim (30 July 2025). [https://nbssport.co.ug/2025/07/30/kusiima-returns-to-ura-after-stellar-run-at-kitara/ "Kusiima Returns to URA After Stellar Run at Kitara"]. ''NBS Sport''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 August</span> 2025</span>.</cite></ref> Empaka z'amawanga ga Africa eza 2024 zategekebwa [[Yuganda|Uganda]], [[Kenya]], ne [[Tanzania]] okuva nga 2nd okutuuka nga 30th Ogwomunaana 2025.<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2025-07-28 |title=TotalEnergies CHAN 2024: Uganda Cranes Final Squad Named |url=https://www.fufa.co.ug/totalenergies-chan-2024-uganda-cranes-final-squad-named/ |access-date=2025-08-22 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> === Kiraabu y'omupiira eya Express === * Ekikopo [[:en:Uganda_Premier_League|kya Uganda Premier League]] 2020/21.<ref name=":2">{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2025-07-31 |title=Buhimba unveil first signing, URA sign Kusiima |url=https://upl.co.ug/buhimba-unveil-first-signing-ura-sign-kusiima/ |access-date=2025-08-20 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref> === Ogwassekinnoomu === * Engule ya Golden glove mu sizoni ya Uganda Premier League 2024/25.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Hakim |date=2025-07-30 |title=Kusiima Returns to URA After Stellar Run at Kitara |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/30/kusiima-returns-to-ura-after-stellar-run-at-kitara/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> == Laba ne ==   * [[Ismail Watenga]] * [[Nafian Alionzi]] * [[Joel Mutakubwa|Joel Mutakbwa]] * [[Charles Lukwago]] == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} tmnuqpa3t19wrknpq61rh9xetoiq571 54718 54716 2026-06-13T10:24:22Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54718 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Crispas Kusiima''' (yazaalibwa nga 10 Ogwokuna 1993) Munnayuganda [[:en:Football_player|omuzannyi w'omupiira wa]] ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Goalkeeper_(association_football)|mukwasi wa ggoolo]] mu kiraabu ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] [[Uganda Revenue Authority SC|URA]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Kule |first=Edwin Kyle |date=2025-07-30 |title=URA confirm signing of goalkeeper Chrispas Kusiima |url=https://kawowo.com/2025/07/30/ura-confirm-signing-of-goalkeeper-chrispas-kusiima/ |access-date=2025-08-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Aheebwa |first=Brian |date=2025-08-06 |title=URA’s Kitara Raid Continues |url=https://nbssport.co.ug/2025/08/06/uras-kitara-raid-continues/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == === Kiraabu y'omupiira mu Uganda Revenue Authority (URA FC) === Mu mwaka gwa 2016, Kusiima yeegatta ku [[Uganda Revenue Authority SC|kiraabu y’omupiira eya Uganda Revenue Authority]], wabula yalwana okufuna obudde bw’okuzannya olw’okuvuganya okw’amaanyi. Kino kyamuleetera okuva mu kiraabu eno asobole okufuna kiraabu egenda okumuwa obudde obw’okuzannya.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Hakim |date=2025-07-30 |title=Kusiima Returns to URA After Stellar Run at Kitara |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/30/kusiima-returns-to-ura-after-stellar-run-at-kitara/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku kiraabu z'omupiira nga [[Tooro United FC|Tooro United football club]] mu sizoni y'omwaka gwa 2018/19,<ref>{{Cite web |last=EDITOR |first=SHABAN LUBEGA {{!}} PML Daily DEPUTY |date=2019-08-28 |title=Tooro United confirms list of departures ahead of 2019/20 season |url=https://pmldaily.com/sports/2019/08/tooro-united-confirms-list-of-departures-ahead-of-2019-20-season.html |access-date=2025-08-20 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> [[Express FC|Express Football club]] mu sizoni y'omwaka gwa 2020/21 gye yabayamba okuwangula engule ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] mu mwaka gwa 2020/21, <ref name=":2">{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2025-07-31 |title=Buhimba unveil first signing, URA sign Kusiima |url=https://upl.co.ug/buhimba-unveil-first-signing-ura-sign-kusiima/ |access-date=2025-08-20 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref> <ref name=":1" /> ne [[:en:Gaddafi_FC|Gaddaffi football club]] mu sizoni y'omwaka gwa 2022/23, nga tannaba kwegatta ku [[Kitara FC|Kitara football club]] . === Kiraabu y'omupiira eya Kitara (eya Royals) . === Mu mwaka gwa 2023, Kusiima yeegatta ku [[Kitara FC|kiraabu y’omupiira eya Kitara]] era emanyiddwa nga Royals, gye yayamba okutuuka mu bifo bitaano ebisooka mu liigi n’okuwangula ekikopo kya Stanbic Uganda ekyasooka ekyanyweza ekifo mu [[:en:CAF_Confederation_Cup|mpaka za CAF Confederation Cup]].<ref name=":1">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Hakim |date=2025-07-30 |title=Kusiima Returns to URA After Stellar Run at Kitara |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/30/kusiima-returns-to-ura-after-stellar-run-at-kitara/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> Mu sizoni ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] 2024/25, Kusiima yazannya emipiira abiri mu musanvu n'okuteeba [[:en:Shutout|clean sheets]] kkumi na mukaaga ekyamufunira [[:en:Premier_League_Golden_Glove|engule ya Golden Glove Award]].<ref name=":1" /> Kusiima yazannyira mu mipiira nkaaga mu ebiri ng'akuuma [[:en:Shutout|clean sheets]] amakumi asatu mu bbiri okuva mu sizoni ya Uganda Premier League 2022/23, 2034/24 ne 2024/25. Obutakyukakyuka buno bwamuviirako okulondebwa mu ttiimu ya [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda Cranes]] eya wano nga beetegekera [[:en:2024_African_Nations_Championship|empaka z'amawanga ga Afrika ez'omwaka gwa 2024]] . <ref name=":1" /> === Kiraabu y'omupiira eya Uganda Revenue Authority (URA FC) === Mu Gwomusanvu 2025, Kusiima yakomawo mu [[Uganda Revenue Authority SC|URA FC]], ku ndagaano y'emyaka ebiri okuva mu Kitara football club.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kule |first=Edwin Kyle |date=2025-07-30 |title=URA confirm signing of goalkeeper Chrispas Kusiima |url=https://kawowo.com/2025/07/30/ura-confirm-signing-of-goalkeeper-chrispas-kusiima/ |access-date=2025-08-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2025-07-31 |title=Buhimba unveil first signing, URA sign Kusiima |url=https://upl.co.ug/buhimba-unveil-first-signing-ura-sign-kusiima/ |access-date=2025-08-20 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Hakim |date=2025-07-30 |title=Kusiima Returns to URA After Stellar Run at Kitara |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/30/kusiima-returns-to-ura-after-stellar-run-at-kitara/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye okwetooloola ensi yonna == Kusiima yasooka kulondebwa ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y’eggwanga ey’omupiira eya Uganda]] eyeetaba mu mpaka za [[:en:2024_African_Nations_Championship|CHAN]] 2024.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Hakim |date=2025-07-30 |title=Kusiima Returns to URA After Stellar Run at Kitara |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/30/kusiima-returns-to-ura-after-stellar-run-at-kitara/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKazibwe2025">Kazibwe, Hakim (30 July 2025). [https://nbssport.co.ug/2025/07/30/kusiima-returns-to-ura-after-stellar-run-at-kitara/ "Kusiima Returns to URA After Stellar Run at Kitara"]. ''NBS Sport''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 August</span> 2025</span>.</cite></ref> Empaka z'amawanga ga Africa eza 2024 zategekebwa [[Yuganda|Uganda]], [[Kenya]], ne [[Tanzania]] okuva nga 2nd okutuuka nga 30th Ogwomunaana 2025.<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2025-07-28 |title=TotalEnergies CHAN 2024: Uganda Cranes Final Squad Named |url=https://www.fufa.co.ug/totalenergies-chan-2024-uganda-cranes-final-squad-named/ |access-date=2025-08-22 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> === Kiraabu y'omupiira eya Express === * Ekikopo [[:en:Uganda_Premier_League|kya Uganda Premier League]] 2020/21.<ref name=":2">{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2025-07-31 |title=Buhimba unveil first signing, URA sign Kusiima |url=https://upl.co.ug/buhimba-unveil-first-signing-ura-sign-kusiima/ |access-date=2025-08-20 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref> === Ogwassekinnoomu === * Engule ya Golden glove mu sizoni ya Uganda Premier League 2024/25.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Hakim |date=2025-07-30 |title=Kusiima Returns to URA After Stellar Run at Kitara |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/30/kusiima-returns-to-ura-after-stellar-run-at-kitara/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> == Laba ne ==   * [[Ismail Watenga]] * [[Nafian Alionzi]] * [[Joel Mutakubwa|Joel Mutakbwa]] * [[Charles Lukwago]] == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} bhlx38trhhk5piit1gnib3187vr26tw Denis Iguma 0 13849 54448 54300 2026-06-12T18:54:51Z 24RAY 11014 kukyusa 54448 wikitext text/x-wiki '''<big>Denis Iguma</big>''' [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] Ogw'ensimbi era [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], mu kiseera kino azannya [[:en:Defender_(Association_football)|ng'omuzibizi]] wa kiraabu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] ne [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'eggwanga eya Uganda ey'omupiira.]]<ref><nowiki>{{cite He is for his wonder goal while at konyarspor. A goal assisted by Mus jo web|url=</nowiki>http://www.mtnfootball.com/africa/african-tournaments/chan/team-profiles/2014/uganda.html |title=Uganda |publisher=mtnfootball.com |accessdate=11 February 2014 |url-status=dead |archiveurl=[https://web.archive.org/web/20140222144719/http://www.mtnfootball.com/africa/african-tournaments/chan/team-profiles/2014/uganda.html https://web.archive.org/web/201402Ogwolubereberye22144719/http://www.mtnfootball.com/africa/african-tournaments/chan/team-profiles/2014/uganda.html]<nowiki> |archivedate=22 February 2014 }}</nowiki></ref><ref>{{cite web |date=12 July 2020 |title=Denis Iguma is a Kasasiro Boy |url=https://kccafc.co.ug/denis-iguma-is-a-kasasiro-boy/}}</ref> == Emipiira gyazanyidde tiimu y'eggwanga == Yazannya omupiira gwe ogwasooka ku [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'omupiira ey'eggwanga lya Uganda]] nga 29 Ogwokusatu 2012 bweyali ezannya ne [[:en:Egypt_national_football_team|ttiimu y'omupiira ey'eggwanga lya Misiri]] (Egypt national football team).<ref>{{cite web |title=Denis Iguma (Player) |url=https://www.national-football-teams.com/player/47119/Denis_Iguma.html}}</ref> Mu Gwolubereberye 2014, omutendesi [[:en:Milutin_Sedrojevic|Milutin Sedrojevic,]] yamuyita okubeera ekitundu ku [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'eggwanga eya Uganda ey'omupiira]] mu [[:en:2014_African_Nations_Championship|mpaka z'amawanga ga Afrika eza 2014.]]<ref>{{cite web |title=Uganda Cranes Regroup For CHAN 2014 Preparations |url=http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |archive-date=11 February 2014 |accessdate=11 February 2014 |publisher=kawowo.com}}</ref><ref>{{cite web |title=Uganda makes changes in squad for 2014 Africa Nations Championship |url=http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm |archive-date=February 21, 2014 |accessdate=11 February 2014 |publisher=xinhuanet.com}}</ref> Ttiimu eno yakwata kyakusatu mu kibinja ky'empaka zino oluvannyuma lw'okukuba [[Burkina Faso|ttiimu ya Burkina Faso,]] amaliri ne [[Zimbabwe|ttiimu ya Zimbabwe]] n'okukubwa [[Morocco|ttiimu ya Morocco]].<ref>{{cite web |title=Uganda's impressive CHAN start |url=http://espnfc.com/blog/_/name/footballafrica/id/1365?cc=3888 |accessdate=11 February 2014 |publisher=espnfc.com}}</ref><ref>{{cite web |title=Zimbabwe vs Uganda Preview |url=http://www.goal.com/en-za/match/125934/zimbabwe-vs-uganda/preview |accessdate=11 February 2014 |publisher=goal.com/}}</ref> Mu mwaka gwa 2017, yayingizibwa mu [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'abazannyi 23]] mu [[:en:2017_Africa_Cup_of_Nations|mpaka za Africa Cup of Nations 2017]].<ref>{{cite web |date=4 January 2017 |title=Total Africa Cup of Nations 2017: Uganda Cranes 23 man squad to Gabon named |url=https://fufa.co.ug/total-africa-cup-nations-2017-uganda-cranes-23-man-squad-gabon-named/}}</ref> === Ggoolo ze mu ggwanga lye === : ''Obubonero n'ebyava mu lukalala lwa ggoolo olwasokera mu Uganda.''<ref name="NFT">{{cite web |title=Iguma, Denis |url=http://www.national-football-teams.com/player/47119/Denis_Iguma.html |accessdate=10 February 2018 |publisher=National Football Teams}}</ref> {| class="wikitable" !Emiwendo ! Olunaku/ omwezi ! Ekifo ! Gw'avuganya ! Obubonero ! Ebyavamu ! Empaka |- | 1. | 13 Ogwomusanvu 2013 | [[:en:Dar-es-Salaam|National Stadium, Dar-es-Salaam, Tanzania]] | [[Tanzania]] | align="center" | '''1''' –0 | align="center" | 1–0 | [[:en:2014_African_Nations_Championship_qualification|Okusunsulamu mu mpaka za Africa eza 2014]] |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Denis+Iguma#:~:text=47119%3C!%2D%2D%20/Denis_Iguma%20%2D%2D%3E Denis Iguma] at National-Football-Teams.com * Denis Iguma – FIFA competition record (archived) * [https://web.archive.org/web/20210918071232/https://kccafc.co.ug/player/denis-iguma/] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Denis+Iguma#:~:text=https%3A//web.archive.org/web/20210918071232/https%3A//kccafc.co.ug/player/denis%2Diguma/ Archived] 18 September 2021 at the Wayback Machine {{Uganda squad 2017 Africa Cup of Nations}} 90lrp4czyyww9x3brn7xcobgpchjx4l Chris Akena 0 13853 54713 52830 2026-06-13T10:18:44Z Nambogo Catharine 6408 54713 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Chris Pius Akena''' (yazaalibwa 18 Ogwomunaana 2002) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya nga attacking midfielder oba right winger mu kiraabu ya Spain Unión Deportiva Las Zocas ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]].<ref name="auto">{{Cite web |title=Chris Akena (Player) |url=https://www.national-football-teams.com/player/85384/Chris_Akena.html |website=www.national-football-teams.com}}</ref> == Okuzannyira kiraabu == Akena mu buvubuka bwe omupiira yagutandikira mu Proway Sports Academy mu Uganda nga tannegatta ku [[Aspire Academy]] e Qatar mu 2016. Mu 2017, y'egatta ku [[Maroons FC|Maroons]] eya [[Uganda Premier League]] ate mu 2021 n’akola endagaano ne [[Shabab Al Ahli Club]] gye yawangulira liigi ya UAE U21 pro ne UAE youth league nga tannaba kwegatta ku UAE kiraabu y’omutendera ogwokubiri [[Al Rams Club]] mu Gwoluberyeberye 2023 n’afuuka Munnayuganda eyasooka okuzannya omupiira gwa pulofeesono mu UAE. Oluvannyuma yagenda mu maaso n’azannyira mu Bulaaya bwe yassa omukono ku ndagaano ya mwaka gumu ne kiraabu ya Buyonaani ey’omutendera ogw’okusatu Megas Alexandros Agias Marinas mu sizoni ya 2023/24 oluvannyuma ne y'egatta ku [[Apollon Pontus]] nga 31 Ogwoluberyeberye, kiraabu ey’ebyafaayo mu [[Super League Greece 2]] sizoni yonna eya 2023–24.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=January 16, 2023 |title=Chris Pius Akena: Ugandan midfielder joins top club in United Arab Emirates |url=http://kawowo.com/2023/01/16/chris-pius-akena-ugandan-midfielder-joins-top-club-in-united-arab-emirates/ |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |title=Soccer: Chris Akena |url=https://www.soccerstand.com/player/akena-chris/MDZmJoz8/ |website=www.soccerstand.com}}</ref> Mu Gwomusanvu 2024 Akena Chris y'egatta ku [[Gor Mahia]] erina likodi ya [[liigi ya Kenya]] emirundi 21 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref>{{Cite web |date=3 July 2024 |title=Gor Mahia sign Ugandan offensive midfielder Akena |url=https://www.citizen.digital/sports/gor-mahia-sign-ugandan-offensive-midfielder-akena-n345161 |access-date=13 July 2024 |website=Citizen Digital |language=en-KE}}</ref> . Oluvannyuma yeegatta ku kiraabu ya Spain eya Unión Deportiva Las Zocas mu Preferente de Tenerife, wadde nga yazannya sizoni 19 ez’omuddiring’anwa mu Primera Federación. == Okuzannyira ku ddaala ly'ensi yonna == Mu Gwekkumineebiri 2021, Akena yafuna okuyitibwa omulundi gwe ogw’olubereberye ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y’eggwanga ey’omupiira eya Uganda]] eyali egenda okuzannya emipiira ebiri egy’ensi yonna egy’okwegezaamu ne [[Gabon]] wamu ne [[Mauritania]].<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=December 27, 2021 |title=Uncapped Akena eager for Uganda Cranes debut after surprise call-up for UAE build ups |url=http://kawowo.com/2021/12/27/uncapped-akena-eager-for-uganda-cranes-debut-after-surprise-call-up-for-uae-build-ups/ |website=Kawowo Sports}}</ref> Wabula yasooka kuzannya nga 21 Ogwoluberyeberye 2022 ne [[ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya Iraq]] ku kisaawe kya Al Shohada International Stadium mu kibuga [[Baghdad]].<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=January 22, 2022 |title=Uganda Cranes fall to Iraq in Baghdad &#124; International Build Up |url=http://kawowo.com/2022/01/22/uganda-cranes-fall-to-iraq-in-baghdad-international-build-up/ |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsereko |first=Issa |date=January 16, 2023 |title=Ugandan Cranes midfielder Akena completes move to Al Rams Football Club |url=https://nimsportuganda.com/ugandan-cranes-midfielder-akena-completes-move-to-al-rams-football-club/ |website=Nimsport Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Chris Akena (Akena C.) - Career Stats - Flashscore.com |url=https://www.flashscore.com/player/akena-chris/MDZmJoz8/ |website=www.flashscore.com}}</ref> == Ebibalo ku ddaala ly’ensi yonna == {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="3" |[[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] |- ! Omwaka ! Apps ! Goolo |- | 2022. 2022 | 2. 2. | 0. |- ! Okugatta ! 2. 2. ! 0. |} ''Ebibalo bituufu okuva omupiira ogwazannyibwa nga 31 Ogwokusatu 2023'' <ref name="auto"/> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20230403050139/https://www.sportstalenthub.com/player-profiles/soccer/chris-pius-akena Sports Talent Hub | Akena Chris PIUS] * Chris Akena * [https://thetouchlinesports.com/pius-akena-meet-18-year-old-whose-professional-football-dream-remains-on-hold/ Pius Akena: Sisinkana omwana ow'emyaka 18 ng'ekirooto kye eky'omupiira ogw'ekikugu kisigadde nga kiyimiridde | Ebyemizannyo bya Touchline] * [https://www.footballcritic.com/chris-akena/player-positions/474569 Ebifo bya Chris Akena] * [https://www.sportsmole.co.uk/football/gabon/preview/preview-gabon-vs-uganda-prediction-team-news-lineups_473893.html Okusooka: Gabon ne Uganda - okulagula, amawulire ga ttiimu, ennyiriri] * Chris Akena ku mukutu qpio0r3ke43gd6n6nl216jc7azb7tao Bobosi Byaruhanga 0 13854 54318 52829 2026-06-12T13:40:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54318 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bobosi Byaruhanga''' (yazaalibwa 3 Ogwekkumineebiri 2001) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya mu [[makkati]] mu kiraabu ya [[Oakland Roots]] ezannyira mu [[USL Championship]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]]. == Okuzannyira kiraabu == === Vipers SC === Byaruhanga omupiira yagutandikira mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers]], n’agenda mu maaso n’ayita mu akademi n’awangula engule za liigi bbiri n’okuwangula ekirabo ky'omuzannyi w’omwaka mu 2021 ki Airtel FUFA Male player of the year.<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Danito |date=20 June 2022 |title=Bobosi Byaruhanga braced for Vipers exit |url=https://swiftsportsug.com/blog/bobosi-byaruhanga-braced-for-vipers-exit/ |access-date=23 February 2023 |website=swiftsportsug.com |archive-date=23 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230223220646/https://swiftsportsug.com/blog/bobosi-byaruhanga-braced-for-vipers-exit/ |url-status=dead }}</ref> === MFK Vyškov === Mu Gwomukaaga 2022, yateeberezebwa okuva mu kiraabu eno, era mu Gwomunaana 2022, yagenda mu Czech Republic, ne y'egatta ku ttiimu ya [[Vyškov]] eri mu [[Czech National Football League]].<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Bobosi Byaruhanga exits Vipers, joins European top side |url=https://sports-bee.com/2022/09/13/bobosi-byaruhanga-exits-vipers-joins-european-top-side/ |access-date=23 February 2023 |website=sports-bee.com}}</ref> === Austin FC II === Mu Gwoluberyeberye 2023, yagenda mu ttiimu y’Amerika eya [[Austin FC II]] ku bbanja, ng’asobola okugulwa.<ref>{{Cite web |date=5 January 2023 |title=Austin FC II Announces First-Ever Player Signings |url=https://www.austinfc.com/news/austin-fc-ii-announces-first-ever-player-signings |access-date=23 February 2023 |website=austinfc.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Shero |first=Kamardin |date=8 January 2023 |title=Bobosi Byaruhanga: Former Vipers midfielder completes move to USA |url=https://thetouchlinesports.com/bobosi-byaruhanga-former-vipers-midfielder-completes-move-to-usa/ |access-date=23 February 2023 |website=thetouchlinesports.com}}</ref> Byaruhanga yali muzannyi wa mu makkati atandika mu Austin FC II bwe yawangula ekikopo kya [[MLS Next Pro Cup]] ekya 2023, ng'ekuba Columbus Crew 2 ggoolo 3-1. Mu Gwokubiri 2024, Austin FC yalangirira nti ezzeemu okuwa Byaruhanga endagaano ku bbanja ery'okubiri ery'omwaka gumu mu sizoni ya 2024.<ref>{{Cite web |date=February 27, 2024 |title=Austin FC II Re-Acquires Returning Midfielder Bobosi Byaruhanga and Signs Defender Rubén Bonachera |url=https://www.austinfc.com/austinfcii/news/austin-fc-ii-re-acquires-returning-midfielder-bobosi-byaruhanga-and-signs-defend |access-date=October 13, 2024 |publisher=Austin FC II}}</ref> === Oakland Roots === Nga 4 Ogwokusatu 2025, [[Oakland Roots]] yakakasa mu butongole okugula Byaruhanga. == Ebibalo by’okuzannya == === Kiraabu === {{updated|6 October 2024}}<ref name=NFT>{{NFT player|pid=82963}}</ref><ref>{{Soccerway|bobosi-byaruhanga/683026}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align: center;" |+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka ! rowspan="2" | Kiraabu ! rowspan="2" | Ebiro ! colspan="3" | Liigi ! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga ! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga ! colspan="2" | Lala ! colspan="2" | Okugatta |- ! Okugabanya ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo |- | rowspan="3" | [[Kiraabu ya Vipers SC|Ensowera eziyitibwa Vipers]] | 2019–20 | rowspan="2" | Uganda Premier League | 14. | 1. 1. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 0. | 0. | 14. | 1. 1. |- | 2020–21 | 12. | 2. 2. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 0. | 0. | 12. | 2. 2. |- ! colspan="2" | '''Okugatta''' ! 26. ! 3. 3. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 26. ! 3. 3. |- | Vyškov | 2022–23 | Omukisa národní liga | 0. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 0. | 0. | 0. | 0. |- | rowspan="2" | Austin FC II (ebbanja) | 2023. 2023 | rowspan="2" | MLS Ekiddako Pro | 22. | 1. 1. | colspan="2" | – | colspan="2" | – | 4 [ a ] . | 0. | 26. | 1. 1. |- | 2024 | 25. | 3. 3. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 0. | 0. | 25. | 3. 3. |- ! colspan="3" | '''Omugatte gw’emirimu''' ! 72 ! 7. 7. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 4. 4. ! 0. ! 76 ! 7. 7. |} === Ku ddaala ly'ensi yonna === {{updated|matches played 11 October 2024}}<ref name=NFT/> {| class="wikitable" style="text-align:center" !Ttiimu y'eggwanga ! Omwaka ! Apps ! Goolo |- | rowspan="4" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] | 2021. Omuntu w’abantu | 7. 7. | 0. |- | 2022. 2022 | 4. 4. | 0. |- | 2023. 2023 | 5. 5. | 0. |- | 2024 | 3. 3. | 0. |- ! colspan="2" | Okugatta ! 19. ! 0. |} == Ebitiibwa == '''Kiraabu''' '''Austin FC II''' * [[MLS Next Pro]] : Bannantameggwa: 2023 '''Vipers''' * [[Uganda Premier League]] : Bannantameggwa: 2022 * [[Uganda Cup]] : Bannantameggwa: 2021 '''Eggwanga''' '''Uganda U20''' * [[Ekikopo kya Afrika ekya U-20]] ; Ekyokubiri: 2021 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == {{Oakland Roots SC squad}} 94sdq193760d49u1iesgdmfqh3dpyhr Clement Kiggundu 0 13880 54774 53022 2026-06-13T10:47:54Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54774 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Faaza Clement Kiggundu''' (3 Ogwomukaaga 1928 – 12 Ogw'oluberyeberye 1973) yali musaaserodooti munnayuganda mu Uganda era eyakola ng’omusunsuzi w’olupapula lw’amawulire. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Amin operatives kill journalist over being critical of government |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali avunaanyizibwa ku [[:en:Munno|Munno]], olupapula lw’amawulire olwa buli lunaku mu lulimi Oluganda. <ref>{{Cite web |title=Opponents not always traitors |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1275684/opponents-traitors |access-date=2025-09-08 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=The dark history of Uganda's media and past governments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-09-10 |title=Bishop Ssentongo lived a simple life |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bishop-ssentongo-lived-a-simple-life-1864884 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna okuwulirizibwa olw'okuwandiika kwe okutaalimu kubikkako nga Pulezidenti [[Idi Amin]] ali mu buyinza. Yattibwa mu gw'oluberyeberye1973, era ensonda okuva mu kiseera ekyo, wamu n’okunoonyereza okwakolebwa oluvannyuma, zigamba nti ba agenti b’ebyokwerinda mu gavumenti be baali bavunaanyizibwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}</ref> <ref>[https://www.icj.org/wp-content/uploads/2013/06/Uganda-violations-of-human-rights-thematic-report-1974-eng.pdf VI OLAT I ONS OF HUMAN RIGHTS AND THE RULE OF LAW IN UGANDA]</ref> == Obuto bwe n’obusaserodooti == Faaza Kiggundu yazaalibwa nga 3Ogwomukaaga 1928 mu Kisaawa, Kalungu mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] . Yatuuzibwa mu 1958 n’asindikibwa mu paariisi y'e Kikira n’oluvannyuma Paarisi y'e Kyamulibwa oluvannyuma lw’emyaka 2. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> == Eby'amawulire ne ''Munno'' == Yeegatta ku lupapula lw’amawulire olw’Abakatuliki olwa Munno ng’omuwandiisi mu 1961 n’afuuka omuwandiisi waalwo mu 1964. Munno lwerwali olupapula olufulumizibwa buli lunaku olukulembera olw’Eklezia Katolika. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> Mu 1968 yakola emisomo gy’okwezza obuggya egy’amawulire mu Amerika, olwo n’adda mu Uganda okuddamu okuweereza ng’omusunsuzi era omuddukanya wa Munno. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=The dark history of Uganda's media and past governments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 "The dark history of Uganda's media and past governments"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0" /> Omwaka gwa 1972 nga guggwako Munno yakola eggulire nga livumirira okutulugunya kwa gavumenti , omwali okwemulugunya kw’abakyala mu lujjudde ku kubuzibwawo, n’okunnyonnyola ku kugobwa kw’Abayindi okuva mu Uganda. Ebyogerwa nebyaddako oluvannyuma bikwataganya eggulire lino okwongera obunkenke ku lupapula ne ku Kiggundu. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">[https://thecitizenreport.ug/wp-content/uploads/2022/05/a-gendered-history-of-disappearance-in-Idi-Amin_s-Uganda-1971%E2%80%9379.pdf “Sometime you may leave your husband in Karuma Falls or in the forest there”: a gendered history of disappearance in Idi Amin's Uganda, 1971–79]</ref> == Okufa == Kiri nti ekyavaako okufa kwe kyali kyekuusa ku ggulire lyeyafulumya mu Munno nga 9, ogwekkuminoogumu 1972, mweyavumirira ekya Pulezidenti [[Idi Amin|Iddi Amin]] okugoba Abayindi bonna okuva mu ggwanga. Mu kulwanirira Abayindi abaagobwa, Fr. Kiggundu yakiremerako nti abo bonna abaagobwa tebaali basuubuzi bokka, wabula mwalimu abakyala, abaana n’abakadde. “Kiri nga mu South Africa,” ku bikwata ku nkola y’obusosoze mu langi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> Nga 12 Ogw'oluberyeberye 1973 Faaza Kiggundu yawambibwa mu masekkati ga Kampala. Emmotoka ye eyokeddwa n’omulambo byasangibwa kumpi ekibira ky’e Namanve, mayiro nga 9 ku 10 okuva mu kibuga, nga 14 Ogw'oluberyeberye. Okwekebejja kwabasawo abakugu okw'omulambo kwalaga obubonero bw’okutugibwa n’ekiwundu ky’amasasi. Ensonda eziwera ziraga nti abakozi b’ebyokwerinda mu gavumenti be bavunaanyizibwa. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Amin operatives kill journalist over being critical of government |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 "Amin operatives kill journalist over being critical of government"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref>'''[https://www.thecatholicnewsarchive.org/?a=d&d=cns19730117-01.1.13&e=-------en-20--1--txt-txIN-------- The Catholic News Archive]'''</ref> Okuziika kwe kwali ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko y'e Lubaga]] nga 16 Ogw'oluberyeberye 1973. <ref>{{Cite web |title=18th September 2020 – Comboni Missionaries |url=https://combonimissionaries.co.uk/index.php/2020/09/18/ |access-date=2025-09-08 |website=combonimissionaries.co.uk}}</ref> == Laba ne == * [https://en.wikipedia.org/wiki/Munno] == Ebijuliziddwa == 0kbhaowojs53vn4bwgm23zp6gvix69i Crispin Kaheru 0 13892 54782 53563 2026-06-13T11:01:18Z Nakisozi 10800 54782 wikitext text/x-wiki [[File:Crispin_Kaheru.jpg|thumb|Crispin Kaheru, omusajja omulala]] '''Crispin Kugiza Kaheru''' ( yazaalibwa 20,Ogwokusatu 1983) mulwanirizi wa ddembe lya buntu munnayuganda, mu kiseera aweereza ku bukulembeze bw’akakiiko kano nga mmemba ku [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu mu Uganda]] . <ref name=":0"/> <ref>{{Cite web |date=2020-11-22 |title=Crispin Kaheru |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/crispin-kaheru-3206508 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite news|last=KAZIBWE|first=KENNETH|date=24 August 2021|title=Museveni appoints former Minister Lokodo, Crispin Kaheru to Human Rights Commission|url=https://nilepost.co.ug/news/113605/museveni-appoints-former-minister-lokodo-crispin-kaheru-to-human-rights-commission|access-date=24 July 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives - Page 2 of 3 |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/page/2/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Parts of Beijing locked down due to fresh virus cluster |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Global forum tipped on people-centered democracy |url=https://www.pmldaily.com/tag/crispin-kaheru |access-date=2024-07-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=sabasabaupdates |date=2021-08-24 |title=I will 'Carefully' consider the proposal to serve on Human Rights Commission -Crispin Kaheru |url=https://sabasabaupdates.com/2021/08/24/i-will-carefully-consider-the-proposal-to-serve-on-human-rights-commission-crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=Sabasaba Updates |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == Kaheru pulayimale yagisomera Ku Kabalega Primary School oluvannyuma n’agenda e Bungereza, gye yamalira emisomo gye egya siniya ng’ayita mu kusoma awaka. <ref name=":0"/> Oluvannyuma yakomawo natuula ebigezo bye eby'omutendera gwa siniya eyokuna (Uganda Certificate of Education) ku Masindi Academy. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yeegatta ku Busoga College Mwiri ku kusoma kwe okwa [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaaga]] (Uganda Advanced Certificate of Education) . <ref name=":0" /> Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2009, yafuna dipulooma eddirira ddiguli essooka (Postgraduate Diploma) mu by'emirembe n'ebyokwerinda okuva mu yunivasite y'e [[:en:Complutense_University_of_Madrid|Complutense University of Madrid]] . <ref name=":0" /> Mu 2012, yatikkirwa ddiguli eyookubiri mu by'okuddukanya emirimu gya gavumenti n'okuddukanya emirimu okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2018, yamaliriza omusomo ku kuyiga nga bwokola mu (Problem Driven Iterative Adaptation-PDIA) ku ssomero lya Gavumenti erya John F. Kennedy. <ref name=":0" /> Okugatta ku misomo gye emitongole egyomukibiina, Kaheru yeetaba mu misomo gy’okutendeka enzirukanya y’ebyokulonda egyategekebwa African Union's Department of Political Affairs, the European Union's Election Observation and Democracy Support [[:en:National_Democratic_Institute|National Democratic Institute]] (NDI), [[:en:International_Republican_Institute|International republican Institute]] (IRI), n'ekitongole kya [[:en:Electoral_Institute_for_Sustainable_Democracy_in_Africa|Electoral Institute for Sustainable Democracy in Africa]] (EISA). <ref name=":0" /> Mu 2003, yeetaba mu ttendekero lya [[East African Uongozi Summer Institute]] mu Yunivasite y’e Dar es Salaam. Mu 2005, yali mmemba ku kibinja ekyasooka mu nteekateeka ya British Council's Inter Action Leadership Programme. <ref name=":0" /> == Ebyafaayo eby’obuntu n’eby’emirimu == Yazaalibwa 20, Ogwokusatu 1983, mu [[Masindi (disitulikit)|disitulikiti y’e Masindi,]] eri bazadde be Micheal Stephen Kaheru ne Christine Namakula Kaheru. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Kitaawe yali addukanya mirimu gya gavumenti ate nnyina yali musomesa. <ref name=":0" /> Mukyala we ye Jemimah Naburri gwe yasisinkana nga 20, Ogwokusatu 2005. Balina abaana babiri ab’obuwala okuli Crystal Kaheru ne Imara Kaheru. <ref name=":0" /> Kaheru yali munna kibiina kya [[:en:Ford_Foundation|Ford Foundation]] mu 2005, bweyali atandise gye yali atandise emirimu gye ku kakiiko ka Uganda ak’ebyokulonda<ref name=":0"/> .Oluvannyuma yeegatta ku International Republican Institute (IRI) mu 2006 nga Program Assistant era n'akuzibwa n'afuulibwa Assistant Program Officer ne Program Officer mu ofiisi za IRI mu Uganda, Bangladesh, Pakistan ne Amerika wakati wa 2006 ne 2009. <ref name=":0" /> Bwe yakomawo mu Uganda mu 2009, yeegatta ku Citizens' Coalition for Electoral Democracy in Uganda (CCEDU) . ng'omukwanaganya waayo era n’alekulira ekifo kye nga 11th October, 2019 oluvannyuma lw’okumala emyaka mwenda mu CCEDU. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-09-13 |title=Crispin Kaheru resigns as CCEDU National Coordinator |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator-1852174 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru {{!}} The Kampala Post |url=https://kampalapost.com/index.php/taxonomy/term/1896 |access-date=2024-07-24 |website=kampalapost.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Serugo |first=Geoffery |date=2019-10-08 |title=CCEDU boss Crispin Kaheru resigns after nine years at helm |url=https://eagle.co.ug/2019/10/08/ccedu-boss-crispin-kaheru-resigns-after-nine-years-at-helm/ |access-date=2024-07-24 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-10-08 |title=Breaking News: Crispin Kaheru Resigns from CCEDU |url=https://chimpreports.com/breaking-news-crispin-kaheru-resigns-from-ccedu/ |access-date=2024-07-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-29 |title=Crispin Kaheru quits CCEDU |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240724125519/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |url-status=dead }}</ref> memba ku lukiiko olufuzi olwa Media Focus International (MFI) okuva mu 2014, akakiiko k’ebyokulonda ak’ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu Uganda (FIDA-U) okuva mu 2014, akakiiko akalondoola eby’okulonda mu kibiina ekigatta bannamateeka ekya ssemateeka wa Uganda (ULS) (2015/16), Citizens’ Election Observation Network – Uganda (CEON-U) (2015/16), n’omukago gwa Anti-Corruption Coalition of Uganda (ACCU) okuva mu 2013. <ref name=":0"/> Mu 2023, yalondoola okulonda kwa pulezidenti mu Nigeria ng’omukugu mu by’okulonda eyeetongodde. <ref>{{Cite web |date=2023-02-24 |title=Uganda's Crispin Kaheru to observe Nigeria's presidential polls |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/uganda-s-crispin-kaheru-to-observe-nigeria-s-presidential-polls-4136166 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> Yalondebwa pulezidenti wa Uganda ng'omu ku bakamisona mu [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka Uganda Human Rights Commission]] . <ref name=":1"/> <ref name=":2"/> <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |title=We need more human rights defenders - Kaheru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_169769 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Laba ne == * Rosa Malango * [[Lilian Aber|Lilian Aber, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Lamex Omara Apitta|Lamex Omara Apitta, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Shifrah Lukwago]] * [[Miria Matembe]] == Ebijuliziddwa == * [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-alekulidde-omukwanaganya-wa-gwanga-ccedu?districtId=577] * [https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ Omuntu w'abantu: Omuntu w'abantu:] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == ** [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/cispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577] ** https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaher 0tm261m9z55nhzjs9ocf5r1j8tc172q 54783 54782 2026-06-13T11:04:45Z Nakisozi 10800 /* Okusoma kwe */ 54783 wikitext text/x-wiki [[File:Crispin_Kaheru.jpg|thumb|Crispin Kaheru, omusajja omulala]] '''Crispin Kugiza Kaheru''' ( yazaalibwa 20,Ogwokusatu 1983) mulwanirizi wa ddembe lya buntu munnayuganda, mu kiseera aweereza ku bukulembeze bw’akakiiko kano nga mmemba ku [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu mu Uganda]] . <ref name=":0"/> <ref>{{Cite web |date=2020-11-22 |title=Crispin Kaheru |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/crispin-kaheru-3206508 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite news|last=KAZIBWE|first=KENNETH|date=24 August 2021|title=Museveni appoints former Minister Lokodo, Crispin Kaheru to Human Rights Commission|url=https://nilepost.co.ug/news/113605/museveni-appoints-former-minister-lokodo-crispin-kaheru-to-human-rights-commission|access-date=24 July 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives - Page 2 of 3 |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/page/2/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Parts of Beijing locked down due to fresh virus cluster |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Global forum tipped on people-centered democracy |url=https://www.pmldaily.com/tag/crispin-kaheru |access-date=2024-07-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=sabasabaupdates |date=2021-08-24 |title=I will 'Carefully' consider the proposal to serve on Human Rights Commission -Crispin Kaheru |url=https://sabasabaupdates.com/2021/08/24/i-will-carefully-consider-the-proposal-to-serve-on-human-rights-commission-crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=Sabasaba Updates |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == Kaheru pulayimale yagisomera Ku Kabalega Primary School oluvannyuma n’agenda e Bungereza, gye yamalira emisomo gye egya siniya ng’ayita mu kusoma awaka. <ref name=":0"/> Oluvannyuma yakomawo natuula ebigezo bye eby'omutendera gwa siniya eyookuna (Uganda Certificate of Education) ku Masindi Academy. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yeegatta ku Busoga College Mwiri ku kusoma kwe okwa [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaaga]] (Uganda Advanced Certificate of Education) . <ref name=":0" /> Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2009, yafuna dipulooma eddirira ddiguli essooka (Postgraduate Diploma) mu by'emirembe n'ebyokwerinda okuva mu yunivasite y'e [[:en:Complutense_University_of_Madrid|Complutense University of Madrid]] . <ref name=":0" /> Mu 2012, yatikkirwa ddiguli eyookubiri mu by'okuddukanya emirimu gya gavumenti n'okuddukanya emirimu okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2018, yamaliriza omusomo ku kuyiga nga bwokola mu (Problem Driven Iterative Adaptation-PDIA) ku ssomero lya Gavumenti erya John F. Kennedy. <ref name=":0" /> Okugatta ku misomo gye emitongole egyomukibiina, Kaheru yeetaba mu misomo gy’okutendeka enzirukanya y’ebyokulonda egyategekebwa African Union's Department of Political Affairs, the European Union's Election Observation and Democracy Support [[:en:National_Democratic_Institute|National Democratic Institute]] (NDI), [[:en:International_Republican_Institute|International republican Institute]] (IRI), n'ekitongole kya [[:en:Electoral_Institute_for_Sustainable_Democracy_in_Africa|Electoral Institute for Sustainable Democracy in Africa]] (EISA). <ref name=":0" /> Mu 2003, yeetaba mu ttendekero lya [[East African Uongozi Summer Institute]] mu Yunivasite y’e Dar es Salaam. Mu 2005, yali mmemba ku kibinja ekyasooka mu nteekateeka ya British Council's Inter Action Leadership Programme. <ref name=":0" /> == Ebyafaayo eby’obuntu n’eby’emirimu == Yazaalibwa 20, Ogwokusatu 1983, mu [[Masindi (disitulikit)|disitulikiti y’e Masindi,]] eri bazadde be Micheal Stephen Kaheru ne Christine Namakula Kaheru. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Kitaawe yali addukanya mirimu gya gavumenti ate nnyina yali musomesa. <ref name=":0" /> Mukyala we ye Jemimah Naburri gwe yasisinkana nga 20, Ogwokusatu 2005. Balina abaana babiri ab’obuwala okuli Crystal Kaheru ne Imara Kaheru. <ref name=":0" /> Kaheru yali munna kibiina kya [[:en:Ford_Foundation|Ford Foundation]] mu 2005, bweyali atandise gye yali atandise emirimu gye ku kakiiko ka Uganda ak’ebyokulonda<ref name=":0"/> .Oluvannyuma yeegatta ku International Republican Institute (IRI) mu 2006 nga Program Assistant era n'akuzibwa n'afuulibwa Assistant Program Officer ne Program Officer mu ofiisi za IRI mu Uganda, Bangladesh, Pakistan ne Amerika wakati wa 2006 ne 2009. <ref name=":0" /> Bwe yakomawo mu Uganda mu 2009, yeegatta ku Citizens' Coalition for Electoral Democracy in Uganda (CCEDU) . ng'omukwanaganya waayo era n’alekulira ekifo kye nga 11th October, 2019 oluvannyuma lw’okumala emyaka mwenda mu CCEDU. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-09-13 |title=Crispin Kaheru resigns as CCEDU National Coordinator |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator-1852174 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru {{!}} The Kampala Post |url=https://kampalapost.com/index.php/taxonomy/term/1896 |access-date=2024-07-24 |website=kampalapost.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Serugo |first=Geoffery |date=2019-10-08 |title=CCEDU boss Crispin Kaheru resigns after nine years at helm |url=https://eagle.co.ug/2019/10/08/ccedu-boss-crispin-kaheru-resigns-after-nine-years-at-helm/ |access-date=2024-07-24 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-10-08 |title=Breaking News: Crispin Kaheru Resigns from CCEDU |url=https://chimpreports.com/breaking-news-crispin-kaheru-resigns-from-ccedu/ |access-date=2024-07-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-29 |title=Crispin Kaheru quits CCEDU |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240724125519/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |url-status=dead }}</ref> memba ku lukiiko olufuzi olwa Media Focus International (MFI) okuva mu 2014, akakiiko k’ebyokulonda ak’ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu Uganda (FIDA-U) okuva mu 2014, akakiiko akalondoola eby’okulonda mu kibiina ekigatta bannamateeka ekya ssemateeka wa Uganda (ULS) (2015/16), Citizens’ Election Observation Network – Uganda (CEON-U) (2015/16), n’omukago gwa Anti-Corruption Coalition of Uganda (ACCU) okuva mu 2013. <ref name=":0"/> Mu 2023, yalondoola okulonda kwa pulezidenti mu Nigeria ng’omukugu mu by’okulonda eyeetongodde. <ref>{{Cite web |date=2023-02-24 |title=Uganda's Crispin Kaheru to observe Nigeria's presidential polls |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/uganda-s-crispin-kaheru-to-observe-nigeria-s-presidential-polls-4136166 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> Yalondebwa pulezidenti wa Uganda ng'omu ku bakamisona mu [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka Uganda Human Rights Commission]] . <ref name=":1"/> <ref name=":2"/> <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |title=We need more human rights defenders - Kaheru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_169769 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Laba ne == * Rosa Malango * [[Lilian Aber|Lilian Aber, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Lamex Omara Apitta|Lamex Omara Apitta, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Shifrah Lukwago]] * [[Miria Matembe]] == Ebijuliziddwa == * [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-alekulidde-omukwanaganya-wa-gwanga-ccedu?districtId=577] * [https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ Omuntu w'abantu: Omuntu w'abantu:] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == ** [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/cispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577] ** https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaher bevkq8ltjm2z0v51gq4h8i81vik5hnl 54878 54783 2026-06-13T11:55:48Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54878 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Crispin Kugiza Kaheru''' ( yazaalibwa 20,Ogwokusatu 1983) mulwanirizi wa ddembe lya buntu munnayuganda, mu kiseera aweereza ku bukulembeze bw’akakiiko kano nga mmemba ku [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu mu Uganda]] . <ref name=":0"/> <ref>{{Cite web |date=2020-11-22 |title=Crispin Kaheru |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/crispin-kaheru-3206508 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite news|last=KAZIBWE|first=KENNETH|date=24 August 2021|title=Museveni appoints former Minister Lokodo, Crispin Kaheru to Human Rights Commission|url=https://nilepost.co.ug/news/113605/museveni-appoints-former-minister-lokodo-crispin-kaheru-to-human-rights-commission|access-date=24 July 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives - Page 2 of 3 |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/page/2/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Parts of Beijing locked down due to fresh virus cluster |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Global forum tipped on people-centered democracy |url=https://www.pmldaily.com/tag/crispin-kaheru |access-date=2024-07-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=sabasabaupdates |date=2021-08-24 |title=I will 'Carefully' consider the proposal to serve on Human Rights Commission -Crispin Kaheru |url=https://sabasabaupdates.com/2021/08/24/i-will-carefully-consider-the-proposal-to-serve-on-human-rights-commission-crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=Sabasaba Updates |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == Kaheru pulayimale yagisomera Ku Kabalega Primary School oluvannyuma n’agenda e Bungereza, gye yamalira emisomo gye egya siniya ng’ayita mu kusoma awaka. <ref name=":0"/> Oluvannyuma yakomawo natuula ebigezo bye eby'omutendera gwa siniya eyookuna (Uganda Certificate of Education) ku Masindi Academy. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yeegatta ku Busoga College Mwiri ku kusoma kwe okwa [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaaga]] (Uganda Advanced Certificate of Education) . <ref name=":0" /> Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2009, yafuna dipulooma eddirira ddiguli essooka (Postgraduate Diploma) mu by'emirembe n'ebyokwerinda okuva mu yunivasite y'e [[:en:Complutense_University_of_Madrid|Complutense University of Madrid]] . <ref name=":0" /> Mu 2012, yatikkirwa ddiguli eyookubiri mu by'okuddukanya emirimu gya gavumenti n'okuddukanya emirimu okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2018, yamaliriza omusomo ku kuyiga nga bwokola mu (Problem Driven Iterative Adaptation-PDIA) ku ssomero lya Gavumenti erya John F. Kennedy. <ref name=":0" /> Okugatta ku misomo gye emitongole egyomukibiina, Kaheru yeetaba mu misomo gy’okutendeka enzirukanya y’ebyokulonda egyategekebwa African Union's Department of Political Affairs, the European Union's Election Observation and Democracy Support [[:en:National_Democratic_Institute|National Democratic Institute]] (NDI), [[:en:International_Republican_Institute|International republican Institute]] (IRI), n'ekitongole kya [[:en:Electoral_Institute_for_Sustainable_Democracy_in_Africa|Electoral Institute for Sustainable Democracy in Africa]] (EISA). <ref name=":0" /> Mu 2003, yeetaba mu ttendekero lya [[East African Uongozi Summer Institute]] mu Yunivasite y’e Dar es Salaam. Mu 2005, yali mmemba ku kibinja ekyasooka mu nteekateeka ya British Council's Inter Action Leadership Programme. <ref name=":0" /> == Ebyafaayo eby’obuntu n’eby’emirimu == Yazaalibwa 20, Ogwokusatu 1983, mu [[Masindi (disitulikit)|disitulikiti y’e Masindi,]] eri bazadde be Micheal Stephen Kaheru ne Christine Namakula Kaheru. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Kitaawe yali addukanya mirimu gya gavumenti ate nnyina yali musomesa. <ref name=":0" /> Mukyala we ye Jemimah Naburri gwe yasisinkana nga 20, Ogwokusatu 2005. Balina abaana babiri ab’obuwala okuli Crystal Kaheru ne Imara Kaheru. <ref name=":0" /> Kaheru yali munna kibiina kya [[:en:Ford_Foundation|Ford Foundation]] mu 2005, bweyali atandise gye yali atandise emirimu gye ku kakiiko ka Uganda ak’ebyokulonda<ref name=":0"/> .Oluvannyuma yeegatta ku International Republican Institute (IRI) mu 2006 nga Program Assistant era n'akuzibwa n'afuulibwa Assistant Program Officer ne Program Officer mu ofiisi za IRI mu Uganda, Bangladesh, Pakistan ne Amerika wakati wa 2006 ne 2009. <ref name=":0" /> Bwe yakomawo mu Uganda mu 2009, yeegatta ku Citizens' Coalition for Electoral Democracy in Uganda (CCEDU) . ng'omukwanaganya waayo era n’alekulira ekifo kye nga 11th October, 2019 oluvannyuma lw’okumala emyaka mwenda mu CCEDU. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-09-13 |title=Crispin Kaheru resigns as CCEDU National Coordinator |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator-1852174 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru {{!}} The Kampala Post |url=https://kampalapost.com/index.php/taxonomy/term/1896 |access-date=2024-07-24 |website=kampalapost.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Serugo |first=Geoffery |date=2019-10-08 |title=CCEDU boss Crispin Kaheru resigns after nine years at helm |url=https://eagle.co.ug/2019/10/08/ccedu-boss-crispin-kaheru-resigns-after-nine-years-at-helm/ |access-date=2024-07-24 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-10-08 |title=Breaking News: Crispin Kaheru Resigns from CCEDU |url=https://chimpreports.com/breaking-news-crispin-kaheru-resigns-from-ccedu/ |access-date=2024-07-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-29 |title=Crispin Kaheru quits CCEDU |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240724125519/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |url-status=dead }}</ref> memba ku lukiiko olufuzi olwa Media Focus International (MFI) okuva mu 2014, akakiiko k’ebyokulonda ak’ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu Uganda (FIDA-U) okuva mu 2014, akakiiko akalondoola eby’okulonda mu kibiina ekigatta bannamateeka ekya ssemateeka wa Uganda (ULS) (2015/16), Citizens’ Election Observation Network – Uganda (CEON-U) (2015/16), n’omukago gwa Anti-Corruption Coalition of Uganda (ACCU) okuva mu 2013. <ref name=":0"/> Mu 2023, yalondoola okulonda kwa pulezidenti mu Nigeria ng’omukugu mu by’okulonda eyeetongodde. <ref>{{Cite web |date=2023-02-24 |title=Uganda's Crispin Kaheru to observe Nigeria's presidential polls |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/uganda-s-crispin-kaheru-to-observe-nigeria-s-presidential-polls-4136166 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> Yalondebwa pulezidenti wa Uganda ng'omu ku bakamisona mu [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka Uganda Human Rights Commission]] . <ref name=":1"/> <ref name=":2"/> <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |title=We need more human rights defenders - Kaheru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_169769 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Laba ne == * Rosa Malango * [[Lilian Aber|Lilian Aber, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Lamex Omara Apitta|Lamex Omara Apitta, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Shifrah Lukwago]] * [[Miria Matembe]] == Ebijuliziddwa == * [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-alekulidde-omukwanaganya-wa-gwanga-ccedu?districtId=577] * [https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ Omuntu w'abantu: Omuntu w'abantu:] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == ** [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/cispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577] ** https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaher id4gdyxeepqqg28kzexrxb68d5ux3r2 Enock Walusimbi 0 13952 54502 54239 2026-06-12T21:47:25Z 24RAY 11014 kutereza 54502 wikitext text/x-wiki '''<big>Enock Walusimbi</big>''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkuminoogumu 1998) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] era [[Munnayuganda]], azannya ng'omuzibizi wa kiraabu y'omupiira eya [[Uganda Revenue Authority SC|Uganda Revenue Authority]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]] . == Emirimu gya kiraabu == Walusimbi yazaalibwa mu [[Kampala]] . Oluvannyuma lw’okuzannyira Shafranto ne Nansana United, Walusimbi yazannyira [[Bright Stars FC|Bright Stars]] wakati wa 2016 ne 2020.<ref>"Former Uganda Cranes captain Ssekagya was a big inspiration to my football career, says Enock Walusimbi"</ref> Walusimbi yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[Express FC]] mu mwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 2020,<ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=28 September 2020 |title=Bbosa explains why Express FC signed Walusimbi from Bright Stars FC |url=https://www.goal.com/en-us/news/bbosa-explains-why-express-fc-signed-walusimbi-from-bright-stars-/y2mfjpw5fwf01kyyuwuperueh |access-date=16 November 2022 |website=Goal.com}}</ref> era n’akwasibwa obwa kapiteeni bwa kiraabu nga sizoni ya 2020–21 tennatandika.<ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=6 October 2020 |title=Bbosa confirms Enock Walusimbi as new Express FC captain |url=https://www.goal.com/en-ug/news/bbosa-confirms-walusimbi-as-new-express-fc-captain/kw4r1wrl1bd611q6m2ip8cd8b |access-date=16 November 2022 |website=Goal.com}}</ref> Yawangula liigi ya Uganda Premier mu sizoni ye eyasooka ne [[Express FC|Express]]. Mu biseera Ssama ( Summer) mu 2022, kyategeezebwa nti Walusimbi yali akoze okugezesebwa ku kiraabu ya Scotland ey'ekibinja kya babinnywera eya [[:en:Dundee_United_F.C.|Dundee United]]..<ref>{{Cite web |date=18 July 2022 |title=Anaku, Walusimbi in United Kingdom for Trials |url=https://chimpreports.com/anaku-walusimbi-in-united-kingdom-for-trials/ |access-date=16 November 2022}}</ref> Walusimbi yakola endagaano ne kiraabu ya [[:en:Peterhead_F.C.|Peterhead]] eya [[:en:Scottish_League_One|Liigi esooka eya Scotland]] mu Gwomwenda mu mwaka gwa 2022.<ref>{{cite web |date=3 September 2022 |title=Welcome to Peterhead |url=https://www.peterheadfc.org/2022/09/03/welcome-to-peterhead-8/ |access-date=3 September 2022 |publisher=Peterhead FC}}</ref><ref>{{Cite web |last=Shanks |first=Ciaran |date=4 September 2022 |title=Peterhead squad bolstered with signing of international defender |url=https://www.aberdeenlive.news/sport/football/football-news/peterhead-sign-international-defender-move-7544158 |access-date=16 November 2022 |website=AberdeenLive}}</ref> Yazannyira kiraabu emipiira gya liigi mukaaga <ref name="sb2223">{{soccerbase season|139892|2022|access-date=16 November 2022}}</ref> bwebaali tebannamuta ku nkomerero ya sizoni.<ref>{{Cite web |date=12 May 2023 |title=Balmoor Bulletin #12 |url=https://www.peterheadfc.co.uk/2023/05/12/balmoor-bulletin-12/ |access-date=7 April 2024 |publisher=Peterhead F.C.}}</ref> Walusimbi yakomawo mu mupiira gwa Uganda, n'akola endagaano ya myaka ebiri ne [[Uganda Revenue Authority SC|Uganda Revenue Authority]] nga 31 Ogwomusanvu 2023.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=31 July 2023 |title=Former Express FC Captain Walusimbi signs for URA |url=http://kawowo.com/2023/07/31/former-express-fc-captain-walusimbi-signs-for-ura/ |access-date=7 April 2024 |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |last=Damba |first=Allan |date=31 July 2023 |title=From Scotland, Enock Walusimbi is a Tax Collector |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/from-scotland-enock-walusimbi-is-a-tax-collector-2023073108284043363 |access-date=7 April 2024 |website=Pulse Sports Uganda}}</ref> == Omupiira wabweru w'eggwanga == Engeri gyeyali yaliko kapiteeni wa ttiimu ya Uganda ey’abali wansi w’emyaka 23, yazannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] omupiira gwe ogwasooka nga 29 Ogwomunaana 2021 mu mupiira gw’omukwano gwe yakubwa Ethiopia ggoolo 2-1.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 August 2021 |title=Uganda Cranes debutant Walusimbi yearns for longevity on national team |url=http://kawowo.com/2021/08/30/uganda-cranes-debutant-walusimbi-yearns-for-longevity-on-national-team/ |access-date=16 November 2022 |website=Kawowo Sports}}</ref> == Ebibalo by'enzannya z'emipiira gye == === Ku Kiraabu === Sizoni ya 2022-23 weyaggwerako {| class="wikitable" style="text-align: center" |+Enzannya ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka ! rowspan="2" | Kiraabu ! rowspan="2" | Sizoni ! colspan="3" | Liigi ! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga ! colspan="2" | Ekikopo kya Liigi ! colspan="2" | Ebirala ! colspan="2" | Omuwendo |- ! Division ! Apps ! Ggoolo ! Apps ! Ggoolo ! Apps ! Ggoolo ! Apps ! Ggoolo ! Apps ! Ggoolo |- | Peterhead | 2022–23 | Liigi ya Scotland eyasooka | 6 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 7 | 0 |- ! colspan="3" | Omuwendo ! 4 ! 0 ! 1 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 7 ! 0 |} === Ku ttiimu y'eggwanga === <ref name="nft" />Ku mipiira ejazanyibwa nga 27 omwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2022 {| class="wikitable" style="text-align: center" |+Endabika ne ggoolo okusinziira ku ttiimu y’eggwanga n’omwaka ! Ttiimu y'eggwanga ! Omwaka ! Apps ! Ggoolo |- | rowspan="2" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] | 2021 | 5 | 0 |- | 2022. 2022 | 4 | 0 |- ! colspan="2" | Omuwendo ! 9 ! 0 |} == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://int.soccerway.com/players/enock-walusimbi/715841/ Enock Walusimbi] at Soccerway * [https://www.worldfootball.net/player_summary/enock-walusimbi/ Enock Walusimbi] at WorldFootball.net tuya8wsk7biygi6mnvbeealq3wyrdna 54509 54502 2026-06-12T21:50:54Z 24RAY 11014 kukyusa 54509 wikitext text/x-wiki '''<big>Enock Walusimbi</big>''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkuminoogumu 1998) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] era [[Munnayuganda]], azannya ng'omuzibizi wa kiraabu y'omupiira eya [[Uganda Revenue Authority SC|Uganda Revenue Authority]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]] . == Emirimu gya kiraabu == Walusimbi yazaalibwa mu [[Kampala]] . Oluvannyuma lw’okuzannyira Shafranto ne Nansana United, Walusimbi yazannyira [[Bright Stars FC|Bright Stars]] wakati wa 2016 ne 2020.<ref>"Former Uganda Cranes captain Ssekagya was a big inspiration to my football career, says Enock Walusimbi"</ref> Walusimbi yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[Express FC]] mu mwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 2020,<ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=28 September 2020 |title=Bbosa explains why Express FC signed Walusimbi from Bright Stars FC |url=https://www.goal.com/en-us/news/bbosa-explains-why-express-fc-signed-walusimbi-from-bright-stars-/y2mfjpw5fwf01kyyuwuperueh |access-date=16 November 2022 |website=Goal.com}}</ref> era n’akwasibwa obwa kapiteeni bwa kiraabu nga sizoni ya 2020–21 tennatandika.<ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=6 October 2020 |title=Bbosa confirms Enock Walusimbi as new Express FC captain |url=https://www.goal.com/en-ug/news/bbosa-confirms-walusimbi-as-new-express-fc-captain/kw4r1wrl1bd611q6m2ip8cd8b |access-date=16 November 2022 |website=Goal.com}}</ref> Yawangula liigi ya Uganda Premier mu sizoni ye eyasooka ne [[Express FC|Express]]. Mu biseera Ssama ( Summer) mu 2022, kyategeezebwa nti Walusimbi yali akoze okugezesebwa ku kiraabu ya Scotland ey'ekibinja kya babinnywera eya [[:en:Dundee_United_F.C.|Dundee United]]..<ref>{{Cite web |date=18 July 2022 |title=Anaku, Walusimbi in United Kingdom for Trials |url=https://chimpreports.com/anaku-walusimbi-in-united-kingdom-for-trials/ |access-date=16 November 2022}}</ref> Walusimbi yakola endagaano ne kiraabu ya [[:en:Peterhead_F.C.|Peterhead]] eya [[:en:Scottish_League_One|Liigi esooka eya Scotland]] mu Gwomwenda mu mwaka gwa 2022.<ref>{{cite web |date=3 September 2022 |title=Welcome to Peterhead |url=https://www.peterheadfc.org/2022/09/03/welcome-to-peterhead-8/ |access-date=3 September 2022 |publisher=Peterhead FC}}</ref><ref>{{Cite web |last=Shanks |first=Ciaran |date=4 September 2022 |title=Peterhead squad bolstered with signing of international defender |url=https://www.aberdeenlive.news/sport/football/football-news/peterhead-sign-international-defender-move-7544158 |access-date=16 November 2022 |website=AberdeenLive}}</ref> Yazannyira kiraabu emipiira gya liigi mukaaga <ref name="sb2223">{{soccerbase season|139892|2022|access-date=16 November 2022}}</ref> bwebaali tebannamuta ku nkomerero ya sizoni.<ref>{{Cite web |date=12 May 2023 |title=Balmoor Bulletin #12 |url=https://www.peterheadfc.co.uk/2023/05/12/balmoor-bulletin-12/ |access-date=7 April 2024 |publisher=Peterhead F.C.}}</ref> Walusimbi yakomawo mu mupiira gwa Uganda, n'akola endagaano ya myaka ebiri ne [[Uganda Revenue Authority SC|Uganda Revenue Authority]] nga 31 Ogwomusanvu 2023.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=31 July 2023 |title=Former Express FC Captain Walusimbi signs for URA |url=http://kawowo.com/2023/07/31/former-express-fc-captain-walusimbi-signs-for-ura/ |access-date=7 April 2024 |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |last=Damba |first=Allan |date=31 July 2023 |title=From Scotland, Enock Walusimbi is a Tax Collector |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/from-scotland-enock-walusimbi-is-a-tax-collector-2023073108284043363 |access-date=7 April 2024 |website=Pulse Sports Uganda}}</ref> == Omupiira wabweru w'eggwanga == Engeri gyeyali yaliko kapiteeni wa ttiimu ya Uganda ey’abali wansi w’emyaka 23, yazannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] omupiira gwe ogwasooka nga 29 Ogwomunaana 2021 mu mupiira gw’omukwano gwe yakubwa Ethiopia ggoolo 2-1.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 August 2021 |title=Uganda Cranes debutant Walusimbi yearns for longevity on national team |url=http://kawowo.com/2021/08/30/uganda-cranes-debutant-walusimbi-yearns-for-longevity-on-national-team/ |access-date=16 November 2022 |website=Kawowo Sports}}</ref> == Ebibalo by'enzannya z'emipiira gye == === Ku Kiraabu === Sizoni ya 2022-23 weyaggwerako {| class="wikitable" style="text-align: center" |+Enzannya ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka ! rowspan="2" | Kiraabu ! rowspan="2" | Sizoni ! colspan="3" | Liigi ! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga ! colspan="2" | Ekikopo kya Liigi ! colspan="2" | Ebirala ! colspan="2" | Omugatte |- ! Division ! Apps ! Ggoolo ! Apps ! Ggoolo ! Apps ! Ggoolo ! Apps ! Ggoolo ! Apps ! Ggoolo |- | Peterhead | 2022–23 | Liigi ya Scotland eyasooka | 6 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 7 | 0 |- ! colspan="3" | Omugatte ! 4 ! 0 ! 1 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 7 ! 0 |} === Ku ttiimu y'eggwanga === <ref name="nft" />Ku mipiira ejazanyibwa nga 27 omwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2022 {| class="wikitable" style="text-align: center" |+Endabika ne ggoolo okusinziira ku ttiimu y’eggwanga n’omwaka ! Ttiimu y'eggwanga ! Omwaka ! Apps ! Ggoolo |- | rowspan="2" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] | 2021 | 5 | 0 |- | 2022. 2022 | 4 | 0 |- ! colspan="2" | Omugatte ! 9 ! 0 |} == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://int.soccerway.com/players/enock-walusimbi/715841/ Enock Walusimbi] at Soccerway * [https://www.worldfootball.net/player_summary/enock-walusimbi/ Enock Walusimbi] at WorldFootball.net os32fdfn60mfacyp118g1micitaxkp3 Charles Ayiekoh Lukula 0 13955 54670 53499 2026-06-13T09:48:57Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 54670 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Charles Ayiekoh Lukula</big>''' mutendesi wa mupiira era [[Munnayuganda]]. Yali akulira abatendesi mu mpaka za FUFA Women Super League Champions Kampala Queens FC.<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2023-12-28 |title=Kampala Queens appoint Charles Ayiekoh as new head coach |url=http://kawowo.com/2023/12/28/kampala-queens-appoint-charles-ayiekoh-as-new-head-coach/ |access-date=2024-08-13 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Charles Ayiekoh - Soccer player profile & career statistics - Global Sports Archive |url=https://globalsportsarchive.com/people/soccer/charles-ayiekoh/212568/ |access-date=2024-08-13 |website=globalsportsarchive.com}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-06-16 |title=CHIMP SPORT: Charles Ayiekoh Leaves Simba Queens |url=https://chimpreports.com/chimp-sport-charles-ayiekoh-leaves-simba-queens/ |access-date=2024-08-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-04-29 |title=Kampala Queens coach Ayiekoh glad to end the poor run |url=https://sports.mtn.co.ug/2024/04/29/kampala-queens-coach-ayiekoh-glad-to-end-the-poor-run/ |access-date=2024-08-13 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Charles Ayiekoh Lukula Archives |url=https://nexusmedia.ug/tag/charles-ayiekoh-lukula/ |access-date=2024-08-13 |website=Nexus Media |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-12-28 |title=Official: Charles Ayiekoh appointed Kampala Queens head coach, Tonny Mawejje learns fate |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/official-charles-ayiekoh-appointed-kampala-queens-head-coach-tonny-mawejje-learns-fate-2023122809044914540 |access-date=2024-08-13 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Charles Ayiekho Archives |url=https://sportsnation.co.ug/tag/charles-ayiekho/ |access-date=2024-08-13 |website=Live from ground |language=en}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Charles yeegatta ku FUFA Women Super League Champions Kampala Queens FC oluvannyuma lw'okukolagana ne [[She Corporates Football club|She Corporate]] mu mpaka za CAF Women's Champions League za zonal qualifiers ezakwajira e [[Tanzania]].<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |date=2022-07-18 |title=Charles Ayiekoh Lands New Coaching Job |url=https://chimpreports.com/charles-ayiekoh-lands-new-coaching-job/ |access-date=2024-08-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Emabegako yatendekako ku [[Maroons FC]], Kirinya Jinja SS (kati [[Busoga United Football Club|Busoga United]]),<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-05-17 |title=Ayiekoh resigns as head coach at Maroons Football Club |url=http://kawowo.com/2021/05/17/ayiekoh-resigns-as-head-coach-at-maroons-football-club/ |access-date=2024-08-13 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-02-14 |title=Charles Ayieko Lukula |url=https://upl.co.ug/staff/charles-ayieko-lukula/ |access-date=2024-08-13 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Maroons FC Archives - Page 11 of 14 |url=https://sportsnation.co.ug/tag/maroons-fc/ |access-date=2024-08-13 |website=Live from ground |language=en}}</ref> SOANA, Water FC, Wandegeya FC, Bunamwaya SC, Horizon FC ne [[Uganda Revenue Authority SC|Uganda Revenue Authority]] (URA FC).<ref name=":1" /> Era aweereza n'etendekero lya Yunivasite ye Makerere Business (MUBS) mu liigi y'omupiira eya Pepsi Yunivasite ne liigi ya National Beach Soccer.<ref name=":1" /> Yatandika okukola ne Crested Cranes nga yeetegekera okusunsulamu abagenda okuzannya Summer Olympics eza 2024.<ref name=":2">{{Cite web |date=2023-10-17 |title=Charles Ayiekoh starts work with Crested Cranes {{!}} 2024 Olympics Qualifiers |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/10/17/charles-ayiekoh-starts-work-with-crested-cranes-2024-olympics-qualifiers/ |access-date=2024-08-13 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-10-11 |title=Ayiekoh to handle Uganda Crested Cranes against Cameroon in Olympic qualifier |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ayiekoh-to-handle-uganda-crested-cranes-against-cameroon-in-olympic-qualifier-2023101113070006025 |access-date=2024-08-13 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=Uganda coach optimistic ahead of Paris 2024 qualifier against Cameroon - China.org.cn |url=http://www.china.org.cn/world/Off_the_Wire/2023-10/20/content_116761295.htm |access-date=2024-08-13 |website=www.china.org.cn}}</ref> Yalondebwa okumala omwezi mulamba nga yeetegekera ekifo kya [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] Technical Centre, [[Njeru]] ekyaliwo ku Lwokuna omwezi Ogwekkumi nga 26 mu mwaka gwa 2023.<ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref name=":4" /> == Laba ne == * Ttiimu y'eggwanga ey'abakazi ey'omupiira gw'ebigere eya Uganda * [[Maroons FC]] * [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Associations]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.youtube.com/watch?v=Eljvx0UglWA Charles Ayiekoh Lukula omutendesi omukulu owa Kampala Queens] * [https://www.youtube.com/watch?app=desktop&v=Lad9Oe80vh0 She Corporate omutendesi Charles Ayiekoh Lukula Okukubaganya ebirowoozo oluvanyuma lw'obuwanguzi bwa leero ne Yei Joint Stars] * [https://www.fufa.co.ug/crested-cranes-coach-ayiekoh-happy-after-first-friendly/ Crested Cranes: Omutendesi Ayiekoh musanyufu oluvannyuma lw’omupiira gw’omukwano ogusoose] pyju9b93fqpsn6ey4konlymvg1ozq9d Erisa Ssekisambu 0 13988 54450 54301 2026-06-12T18:58:41Z 24RAY 11014 kukyusa 54450 wikitext text/x-wiki {{Updated|22 January 2012}}{{Updated|match played 4 June 2016}}<ref name="NFT Stats">{{cite web |url=http://www.national-football-teams.com/player/59700.html |title= Erisa Sekisambu |website=National-Football-Teams.com |access-date=15 June 2018}}</ref>'''<big>Erisa Ssekisambu</big>''' (yazaalibwa nga 28 omwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 1995) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] era [[Munnayuganda]], nga azannyira mu Super Studio Malappuram mu All India Sevens Football<ref name="kawowo.com">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 November 2018 |title=Striker Ssekisambu joins KPL big spenders Gor Mahia |url=http://kawowo.com/2018/11/01/striker-ssekisambu-joins-kpl-big-spenders-gor-mahia/ |access-date=10 December 2021 |website=Kawowo.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=1 November 2018 |title=DONE DEAL: Former Vipers SC Striker, Erisa Sekisambu Joins Kenya Premier League side, Gor Mahia |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2018/11/01/done-deal-former-vipers-sc-striker-erisa-sekisambu-joins-kenya-premier-league-side-gor-mahia/ |access-date=10 December 2021 |website=Galaxyfm.co.ug}}</ref> ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] ng'omuzannyi wa makkati . == Emirimu gye == Ssekisambu azannye mu kiraabu ez’enjawulo mu Uganda nga [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]], Express, [[Uganda Revenue Authority SC]], [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] era gye buvuddeko yazannyirako ekiseera ekyo mu KCCA FC.<ref>{{Cite web |title=Erisa Sekisambu - All Matches - Mundial 11 - Stats - Results - Figures - News - H2H |url=http://www.mundial11.com/en/all-player-matches/76116/all |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180615083332/http://www.mundial11.com/en/all-player-matches/76116/all |archive-date=15 June 2018 |access-date=15 June 2018}}</ref> === SC Villa === Ssekisambu yatandika omulimu gw'okusamba omupiira gwe mu mwaka gwa 2011. Yasooka kuzannya nga 23 omwezi Ogwomwenda mu mwaka nga 2011 nga bazannya [[Police FC (Uganda) .|Police FC]]<ref>{{Cite web |title=SC Villa vs. Police - 23 September 2011 |url=https://gh.soccerway.com/matches/2011/09/23/uganda/super-league/sports-villa/police/1218016/ |access-date=10 December 2021 |website=Gh.soccerway.com}}</ref> era yateeba ggoolo ye eyasooka nga 18 omwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2011 nga bazannya [[Gulu United FC|Gulu United]], [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] yawangula ggoolo 4-0.<ref>https://www.whoscored.com/matches/480362/show/uganda-super-league-2010-2011-sc-villa-gulu-united-fc</ref> Ssekisambu yava mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] n’agenda mu [[Express FC|Express]] ng’asuubira okufuna obudde bw’okuzannya bwe yali tafunye ku Villa Park okuva omutendesi Srdjan Zivojnov, bwe yali tamuwa budde bwa kuzannya.<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |title=How Express defied odds to win league |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=19242:how-express-defied-odds-to-win-league |access-date=10 December 2021 |website=Observer.ug}}</ref> === Express === Ssekisambu yeegatta ku [[Express FC|Express]] mu mwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2012. Yazannya omupiira gwe ogwasooka nga 22 omwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2012 nga bazannya Water FC era omupiira ne guggwaa ggoolo 0-0.<ref>{{cite web |title=Water FC 0 v Express FC 0 |url=https://www.whoscored.com/Matches/694610/Show/Uganda-Super-League-2012-2013-Water-FC-Express-FC |access-date=10 December 2021 |website=Whoscored.com}}</ref> Yateeba ggoolo ye esooka nga bazannya [[Masaka Local Council FC]] nga 29 omwezi Ogwokutaano mu mwaka gwa 2012 era [[Express FC|Express]] n'ewangula ggoolo 1-0.<ref>{{Cite web |title=Masaka LC vs. Express - 29 May 2012 |url=https://gh.soccerway.com/matches/2012/05/29/uganda/super-league/masaka-local-council-fc/express/1285930/ |access-date=10 December 2021 |website=Gh.soccerway.com}}</ref> === Uganda Revenue Authority SC === Mu mwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2012 Ssekisambu yeegatta ku [[Uganda Revenue Authority SC]] okuva mu [[Express FC|Express]]<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2 July 2015 |title=Erisa Sekisambu joins Vipers on 3 year deal |url=http://kawowo.com/2015/07/02/erisa-sekisambu-joins-vipers-on-3-year-deal/ |access-date=10 December 2021 |website=Kawowo Sports}}</ref> === SC Villa === Ssekisambu yakomawo mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu mwaka gwa 2015. Yazannya nga bazannya ne Soana FC ng'omupiira gwe ogusoose ku kudda mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]]. Yateebye ggoolo ye eyasoose mu sizoni eno nga bazannya [[Express FC|Express]] era omupiira ne guggwa mu maaso ga [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] ggoolo 2-1. === Vipers SC === Mu mwezi Ogwomusanvu mu mwaka gwa 2015, Ssekisambu yagenda mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu mwaka gwa 2015.,<ref>{{Cite web |title=URA snap up Lutimba, Sekisambu from Express |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1302802 |access-date=10 December 2021 |website=Newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Erisa Sekisambu Completes Dream Move to Vipers {{!}} The Official Website of Vipers Sports Club {{!}} viperssc.com |url=http://viperssc.com/erisa-sekisambu-completes-dream-move-to-vipers/ |access-date=23 May 2018 |website=viperssc.com |language=en-US |archive-date=23 May 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180523191445/http://viperssc.com/erisa-sekisambu-completes-dream-move-to-vipers/ |url-status=dead }}</ref> Yazannya omupiira gwe ogwasooka nga bazannya Bidco FC, [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] yawangula 1-0. Yateebye ggoolo ye eyasoose mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] nga battunka ne Saints FC. Ssekisambu sizoni eno yagimalirizza n’okuteeba ggoolo 16 ne bwe kiba nti abakugu abamu bawakanya nti yateeba 17 mu sizoni ya Uganda Premier League eya 2015–16<ref>{{Cite web |date=28 May 2016 |title=Robert Ssentongo scoops league top scorer's boot with a brace on final day |url=https://bigeye.ug/robert-ssentongo-scoops-league-top-scorers-boot-brace-final-day/ |access-date=10 December 2021 |website=Bigeye.ug}}</ref> Sekisambu yateeba ggoolo ey’ebyafaayo mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] bwe battunka ne Enyimba FC nga 12 omwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2016 mu luzannya olusooka olwa CAF Champions League.<ref>{{Cite web |date=12 February 2016 |title=CAF Champions League: Erisa Sekisambu scores historical goal for Vipers |url=https://fufa.co.ug/caf-champions-league-erisa-sekisambu-scores-historical-goal-for-vipers/ |access-date=10 December 2021 |website=Fufa.co.ug}}</ref> === Gor Mahia === Nga 1 omwezi Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 2018, kyategeezebwa nti Ssekisambu yeegasse ku kiraabu [[Kenya|ya]] Gor Mahia mu Kenya ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="kawowo.com"/> Nga 16 omwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2019 yateeba hattrick ye eyasooka mu Gor Mahia nga battunka ne Mount Kenya United.<ref>{{Cite web |title=Shame as Gor Mahia reward hat-trick hero Erisa Ssekisambu with club ball |url=https://www.goal.com/en-ke/news/shame-as-gor-mahia-reward-hat-trick-hero-erisa-ssekisambu/qzqfx1ip579412tds4h9tjlq6 |access-date=10 December 2021 |website=Goal.com}}</ref> == Emipiira gyazanyidde tiimu y'eggwanga == Nga 20 omwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2015, yasooka kuzannya mu kiraabu ya bakuluulu mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] nga bazannya [[Tanzania]] era n’ateeba ggoolo 2 mu mupiira gwe ogwasooka.<ref>{{Cite web |last=Strack-Zimmermann |first=Benjamin |title=Tanzania vs. Uganda (0:3) |url=http://www.national-football-teams.com/matches/report/13353/Tanzania_Uganda.html |access-date=10 December 2021 |website=National-football-teams.com}}</ref> Yali omu ku mmunyeenye eyakaayakana mu mpaka za CHAN Finals eza 2016 mu [[Rwanda]] bwe yateeba ggoolo mu mupiira ogwagwa amaliri ne [[Mali]] ggoolo 2-2.<ref>{{Cite web |date=2 December 2016 |title=Airtel - FUFA Awards 2016: All is set on the D-Day |url=https://fufa.co.ug/airtel-fufa-awards-2016-all-is-set-on-the-d-day/ |access-date=10 December 2021 |website=Fufa.co.ug}}</ref> Mu mpaka z'amawanga ga Afrika eza 2014, Erisa ye yasinga okuteeba [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Professionals to boost Uganda Kobs ahead of Olympic qualifier - Xinhua &#124; English.news.cn |url=http://news.xinhuanet.com/english/2015-05/27/c_134273439.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122140714/http://news.xinhuanet.com/english/2015-05/27/c_134273439.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=2 November 2016}}</ref> == Ebibalo by’emirimu gye == === Kiraabu === {{Updated|22 January 2012}}Nga 22 omwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2012 {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Kiraabu ! rowspan="2" | Sizoni ! colspan="3" | Liigi ! colspan="3" | Ekikopo ! colspan="3" | AFC ! colspan="3" | Omugatta |- ! Apps ! Ggoolo ! Zeyayamba ! Apps ! Ggoolo ! Zeyayamba ! Apps ! Ggoolo ! Zeyayamba ! Apps ! Ggoolo ! Zeyayamba |- ! colspan="2" | Omugatte gw’emirimu gye ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 |} === Mu ggwanga lye === {{Updated|match played 4 June 2016}}<ref name="NFT Stats"/>Omupiira ogwasambibwa nga 4 omwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2016<ref>{{Cite web |title=Sekisambu makes Uganda Cup history |url=http://www.kawowo.com/index.php/football/item/27073-sekisambu-makes-uganda-cup-history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161104005310/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/27073-sekisambu-makes-uganda-cup-history.html |archive-date=4 November 2016 |access-date=2 November 2016}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="3" |[[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] |- ! Omwaka ! Apps ! Ggoolo |- | 2015 | 9 | 3 |- | 2016 | 7 | 1 |- | 2017 | 1 | 0 |- ! Omugatta ! 17 ! 4 |} == Engule == === Kiraabu === Express * Liigi ya Uganda eya Premier : 2011–12 '''Uganda Revenue Authority SC''' * Ekikopo kya Uganda : 2013–14 : '''SC Villa''' * Ekikopo kya Uganda : 2014 '''Vipers SC''' * Ekikopo kya Uganda : 2015–16 * Liigi ya Uganda eya Premier : 2017–18 === Uganda === * Ekikopo kya CECAFA : 2015 === Omuntu ssekinnomu === * Omuzannyi asinga omuwendo mu kikopo kya Uganda : 2015, 2016<ref>{{Cite web |title=Sekisambu makes Uganda Cup history |url=http://www.kawowo.com/index.php/football/item/27073-sekisambu-makes-uganda-cup-history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161104005310/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/27073-sekisambu-makes-uganda-cup-history.html |archive-date=4 November 2016 |access-date=2 November 2016}}</ref> * Omuzannyi asinga omuwendo eyalondebwa Uganda Premier League : 2015<ref>{{Cite web |date=23 June 2016 |title=Premier League launch 2015-16 Season Awards – Uganda Premier League |url=https://upl.co.ug/premier-league-launch-2015-16-season-awards/ |access-date=10 December 2021 |website=Upl.co.ug}}</ref> == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Erisa Ssekisambu at Soccerway o4xa5djesmit6orh1g0ym0st837hjvl 54514 54450 2026-06-12T21:52:28Z 24RAY 11014 kutereza 54514 wikitext text/x-wiki {{Updated|22 January 2012}}{{Updated|match played 4 June 2016}}<ref name="NFT Stats">{{cite web |url=http://www.national-football-teams.com/player/59700.html |title= Erisa Sekisambu |website=National-Football-Teams.com |access-date=15 June 2018}}</ref>'''<big>Erisa Ssekisambu</big>''' (yazaalibwa nga 28 omwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 1995) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] era [[Munnayuganda]], nga azannyira mu Super Studio Malappuram mu All India Sevens Football<ref name="kawowo.com">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 November 2018 |title=Striker Ssekisambu joins KPL big spenders Gor Mahia |url=http://kawowo.com/2018/11/01/striker-ssekisambu-joins-kpl-big-spenders-gor-mahia/ |access-date=10 December 2021 |website=Kawowo.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=1 November 2018 |title=DONE DEAL: Former Vipers SC Striker, Erisa Sekisambu Joins Kenya Premier League side, Gor Mahia |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2018/11/01/done-deal-former-vipers-sc-striker-erisa-sekisambu-joins-kenya-premier-league-side-gor-mahia/ |access-date=10 December 2021 |website=Galaxyfm.co.ug}}</ref> ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] ng'omuzannyi wa makkati . == Emirimu gye == Ssekisambu azannye mu kiraabu ez’enjawulo mu Uganda nga [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]], Express, [[Uganda Revenue Authority SC]], [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] era gye buvuddeko yazannyirako ekiseera ekyo mu KCCA FC.<ref>{{Cite web |title=Erisa Sekisambu - All Matches - Mundial 11 - Stats - Results - Figures - News - H2H |url=http://www.mundial11.com/en/all-player-matches/76116/all |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180615083332/http://www.mundial11.com/en/all-player-matches/76116/all |archive-date=15 June 2018 |access-date=15 June 2018}}</ref> === SC Villa === Ssekisambu yatandika omulimu gw'okusamba omupiira gwe mu mwaka gwa 2011. Yasooka kuzannya nga 23 omwezi Ogwomwenda mu mwaka nga 2011 nga bazannya [[Police FC (Uganda) .|Police FC]]<ref>{{Cite web |title=SC Villa vs. Police - 23 September 2011 |url=https://gh.soccerway.com/matches/2011/09/23/uganda/super-league/sports-villa/police/1218016/ |access-date=10 December 2021 |website=Gh.soccerway.com}}</ref> era yateeba ggoolo ye eyasooka nga 18 omwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2011 nga bazannya [[Gulu United FC|Gulu United]], [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] yawangula ggoolo 4-0.<ref>https://www.whoscored.com/matches/480362/show/uganda-super-league-2010-2011-sc-villa-gulu-united-fc</ref> Ssekisambu yava mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] n’agenda mu [[Express FC|Express]] ng’asuubira okufuna obudde bw’okuzannya bwe yali tafunye ku Villa Park okuva omutendesi Srdjan Zivojnov, bwe yali tamuwa budde bwa kuzannya.<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |title=How Express defied odds to win league |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=19242:how-express-defied-odds-to-win-league |access-date=10 December 2021 |website=Observer.ug}}</ref> === Express === Ssekisambu yeegatta ku [[Express FC|Express]] mu mwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2012. Yazannya omupiira gwe ogwasooka nga 22 omwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2012 nga bazannya Water FC era omupiira ne guggwaa ggoolo 0-0.<ref>{{cite web |title=Water FC 0 v Express FC 0 |url=https://www.whoscored.com/Matches/694610/Show/Uganda-Super-League-2012-2013-Water-FC-Express-FC |access-date=10 December 2021 |website=Whoscored.com}}</ref> Yateeba ggoolo ye esooka nga bazannya [[Masaka Local Council FC]] nga 29 omwezi Ogwokutaano mu mwaka gwa 2012 era [[Express FC|Express]] n'ewangula ggoolo 1-0.<ref>{{Cite web |title=Masaka LC vs. Express - 29 May 2012 |url=https://gh.soccerway.com/matches/2012/05/29/uganda/super-league/masaka-local-council-fc/express/1285930/ |access-date=10 December 2021 |website=Gh.soccerway.com}}</ref> === Uganda Revenue Authority SC === Mu mwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2012 Ssekisambu yeegatta ku [[Uganda Revenue Authority SC]] okuva mu [[Express FC|Express]]<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2 July 2015 |title=Erisa Sekisambu joins Vipers on 3 year deal |url=http://kawowo.com/2015/07/02/erisa-sekisambu-joins-vipers-on-3-year-deal/ |access-date=10 December 2021 |website=Kawowo Sports}}</ref> === SC Villa === Ssekisambu yakomawo mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu mwaka gwa 2015. Yazannya nga bazannya ne Soana FC ng'omupiira gwe ogusoose ku kudda mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]]. Yateebye ggoolo ye eyasoose mu sizoni eno nga bazannya [[Express FC|Express]] era omupiira ne guggwa mu maaso ga [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] ggoolo 2-1. === Vipers SC === Mu mwezi Ogwomusanvu mu mwaka gwa 2015, Ssekisambu yagenda mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu mwaka gwa 2015.,<ref>{{Cite web |title=URA snap up Lutimba, Sekisambu from Express |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1302802 |access-date=10 December 2021 |website=Newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Erisa Sekisambu Completes Dream Move to Vipers {{!}} The Official Website of Vipers Sports Club {{!}} viperssc.com |url=http://viperssc.com/erisa-sekisambu-completes-dream-move-to-vipers/ |access-date=23 May 2018 |website=viperssc.com |language=en-US |archive-date=23 May 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180523191445/http://viperssc.com/erisa-sekisambu-completes-dream-move-to-vipers/ |url-status=dead }}</ref> Yazannya omupiira gwe ogwasooka nga bazannya Bidco FC, [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] yawangula 1-0. Yateebye ggoolo ye eyasoose mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] nga battunka ne Saints FC. Ssekisambu sizoni eno yagimalirizza n’okuteeba ggoolo 16 ne bwe kiba nti abakugu abamu bawakanya nti yateeba 17 mu sizoni ya Uganda Premier League eya 2015–16<ref>{{Cite web |date=28 May 2016 |title=Robert Ssentongo scoops league top scorer's boot with a brace on final day |url=https://bigeye.ug/robert-ssentongo-scoops-league-top-scorers-boot-brace-final-day/ |access-date=10 December 2021 |website=Bigeye.ug}}</ref> Sekisambu yateeba ggoolo ey’ebyafaayo mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] bwe battunka ne Enyimba FC nga 12 omwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2016 mu luzannya olusooka olwa CAF Champions League.<ref>{{Cite web |date=12 February 2016 |title=CAF Champions League: Erisa Sekisambu scores historical goal for Vipers |url=https://fufa.co.ug/caf-champions-league-erisa-sekisambu-scores-historical-goal-for-vipers/ |access-date=10 December 2021 |website=Fufa.co.ug}}</ref> === Gor Mahia === Nga 1 omwezi Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 2018, kyategeezebwa nti Ssekisambu yeegasse ku kiraabu [[Kenya|ya]] Gor Mahia mu Kenya ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="kawowo.com"/> Nga 16 omwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2019 yateeba hattrick ye eyasooka mu Gor Mahia nga battunka ne Mount Kenya United.<ref>{{Cite web |title=Shame as Gor Mahia reward hat-trick hero Erisa Ssekisambu with club ball |url=https://www.goal.com/en-ke/news/shame-as-gor-mahia-reward-hat-trick-hero-erisa-ssekisambu/qzqfx1ip579412tds4h9tjlq6 |access-date=10 December 2021 |website=Goal.com}}</ref> == Emipiira gyazanyidde tiimu y'eggwanga == Nga 20 omwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2015, yasooka kuzannya mu kiraabu ya bakuluulu mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] nga bazannya [[Tanzania]] era n’ateeba ggoolo 2 mu mupiira gwe ogwasooka.<ref>{{Cite web |last=Strack-Zimmermann |first=Benjamin |title=Tanzania vs. Uganda (0:3) |url=http://www.national-football-teams.com/matches/report/13353/Tanzania_Uganda.html |access-date=10 December 2021 |website=National-football-teams.com}}</ref> Yali omu ku mmunyeenye eyakaayakana mu mpaka za CHAN Finals eza 2016 mu [[Rwanda]] bwe yateeba ggoolo mu mupiira ogwagwa amaliri ne [[Mali]] ggoolo 2-2.<ref>{{Cite web |date=2 December 2016 |title=Airtel - FUFA Awards 2016: All is set on the D-Day |url=https://fufa.co.ug/airtel-fufa-awards-2016-all-is-set-on-the-d-day/ |access-date=10 December 2021 |website=Fufa.co.ug}}</ref> Mu mpaka z'amawanga ga Afrika eza 2014, Erisa ye yasinga okuteeba [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Professionals to boost Uganda Kobs ahead of Olympic qualifier - Xinhua &#124; English.news.cn |url=http://news.xinhuanet.com/english/2015-05/27/c_134273439.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122140714/http://news.xinhuanet.com/english/2015-05/27/c_134273439.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=2 November 2016}}</ref> == Ebibalo by’emirimu gye == === Kiraabu === {{Updated|22 January 2012}}Nga 22 omwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2012 {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Kiraabu ! rowspan="2" | Sizoni ! colspan="3" | Liigi ! colspan="3" | Ekikopo ! colspan="3" | AFC ! colspan="3" | Omugatte |- ! Apps ! Ggoolo ! Zeyayamba ! Apps ! Ggoolo ! Zeyayamba ! Apps ! Ggoolo ! Zeyayamba ! Apps ! Ggoolo ! Zeyayamba |- ! colspan="2" | Omugatte gw’emirimu gye ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 ! 0 |} === Mu ggwanga lye === {{Updated|match played 4 June 2016}}<ref name="NFT Stats"/>Omupiira ogwasambibwa nga 4 omwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2016<ref>{{Cite web |title=Sekisambu makes Uganda Cup history |url=http://www.kawowo.com/index.php/football/item/27073-sekisambu-makes-uganda-cup-history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161104005310/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/27073-sekisambu-makes-uganda-cup-history.html |archive-date=4 November 2016 |access-date=2 November 2016}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="3" |[[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] |- ! Omwaka ! Apps ! Ggoolo |- | 2015 | 9 | 3 |- | 2016 | 7 | 1 |- | 2017 | 1 | 0 |- ! Omugatte ! 17 ! 4 |} == Engule == === Kiraabu === Express * Liigi ya Uganda eya Premier : 2011–12 '''Uganda Revenue Authority SC''' * Ekikopo kya Uganda : 2013–14 : '''SC Villa''' * Ekikopo kya Uganda : 2014 '''Vipers SC''' * Ekikopo kya Uganda : 2015–16 * Liigi ya Uganda eya Premier : 2017–18 === Uganda === * Ekikopo kya CECAFA : 2015 === Omuntu ssekinnomu === * Omuzannyi asinga omuwendo mu kikopo kya Uganda : 2015, 2016<ref>{{Cite web |title=Sekisambu makes Uganda Cup history |url=http://www.kawowo.com/index.php/football/item/27073-sekisambu-makes-uganda-cup-history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161104005310/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/27073-sekisambu-makes-uganda-cup-history.html |archive-date=4 November 2016 |access-date=2 November 2016}}</ref> * Omuzannyi asinga omuwendo eyalondebwa Uganda Premier League : 2015<ref>{{Cite web |date=23 June 2016 |title=Premier League launch 2015-16 Season Awards – Uganda Premier League |url=https://upl.co.ug/premier-league-launch-2015-16-season-awards/ |access-date=10 December 2021 |website=Upl.co.ug}}</ref> == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Erisa Ssekisambu at Soccerway qjqst6btzfydvulhi3pkvlqndk6f6r6 2009 0 14023 54652 54270 2026-06-13T07:14:29Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/216704|2009]]" 54652 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''2009''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mwenda mu kalenda a Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu == puoklhdp6tw3yghekd2vbalft6445jj Amar Maini 0 14031 54371 2026-06-12T17:11:08Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1221051623|Amar Maini]]" 54371 wikitext text/x-wiki '''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka. h1cyh5d8jgt4x0nwe2lcai3g6xware4 54372 54371 2026-06-12T17:11:23Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1221051623|Amar Maini]]" 54372 wikitext text/x-wiki '''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka. == Ebikwata ku bulamu bwe == 0o44lz95kiyssvb2yr53dnkhehquo3v 54373 54372 2026-06-12T17:15:48Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1221051623|Amar Maini]]" 54373 wikitext text/x-wiki '''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka. == Ebikwata ku bulamu bwe == Yazaalibwa mu kibuga Nairobi mu East Africa Protectorate mu 1911 mu bazadde Abayindi Abahindu aba Punjabi abaali basengukidde mu buvanjuba bw'Afirika okuva e Ludhiana mu Punjab mu Buyindi. Yasomera mu ssomero lya Gavumenti ery'Abayindi e Nairobi ne mu ssomero ly'ebyenfuna erya London School of Economics mu [[Great Britain|Bungereza]] . Oluvannyuma lw’ekyo, yasoma amateeka era n’ayitibwa mu Bbaala ku Middle Temple . <ref name="auto" /> r5tkaqsswrajoqszz7bq9rucha0rbbl 54374 54373 2026-06-12T17:17:30Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1221051623|Amar Maini]]" 54374 wikitext text/x-wiki '''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka. == Ebikwata ku bulamu bwe == Yazaalibwa mu kibuga Nairobi mu East Africa Protectorate mu 1911 mu bazadde Abayindi Abahindu aba Punjabi abaali basengukidde mu buvanjuba bw'Afirika okuva e Ludhiana mu Punjab mu Buyindi. Yasomera mu ssomero lya Gavumenti ery'Abayindi e Nairobi ne mu ssomero ly'ebyenfuna erya London School of Economics mu [[Great Britain|Bungereza]]. Oluvannyuma lw’ekyo, yasoma amateeka era n’ayitibwa mu Bannamateeka ku Middle Temple <ref name="auto" /> b0kq5qb8zaqcp44ansvvuvpsru27y7h 54375 54374 2026-06-12T17:21:14Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1221051623|Amar Maini]]" 54375 wikitext text/x-wiki '''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka. == Ebikwata ku bulamu bwe == Yazaalibwa mu kibuga Nairobi mu East Africa Protectorate mu 1911 mu bazadde Abayindi Abahindu aba Punjabi abaali basengukidde mu buvanjuba bw'Afirika okuva e Ludhiana mu Punjab mu Buyindi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf Prof. Sir Ravindra N Maini] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf|date=2018-01-27}} Pioneers in Rheumatology</ref> Yasomera mu ssomero lya Gavumenti ery'Abayindi e Nairobi ne mu ssomero ly'ebyenfuna erya London School of Economics mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="auto">Marco Surveys, 1967, Who's who in East Africa, p.28</ref> Oluvannyuma lw’ekyo, yasoma amateeka era n’ayitibwa mu Bannamateeka ku Middle Temple. <ref name="auto" /> qh5c4scmxslxqsn2bl4e3017x9rupf1 54376 54375 2026-06-12T17:24:31Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1221051623|Amar Maini]]" 54376 wikitext text/x-wiki '''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka. == Ebikwata ku bulamu bwe == Yazaalibwa mu kibuga Nairobi mu East Africa Protectorate mu 1911 mu bazadde Abayindi Abahindu aba Punjabi abaali basengukidde mu buvanjuba bw'Afirika okuva e Ludhiana mu Punjab mu Buyindi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf Prof. Sir Ravindra N Maini] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf|date=2018-01-27}} Pioneers in Rheumatology</ref> Yasomera mu ssomero lya Gavumenti ery'Abayindi e Nairobi ne mu ssomero ly'ebyenfuna erya London School of Economics mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="auto">Marco Surveys, 1967, Who's who in East Africa, p.28</ref> Oluvannyuma lw’ekyo, yasoma amateeka era n’ayitibwa mu Bannamateeka ku Middle Temple.<ref name="auto" /> Maini bwe yamaliriza emisomo gye yaddayo e [[Kenya]] n’akola nga munnamateeka mu Nairobi okumala emyaka egiwerako. Yakola nga Memba w’olukiiko lwa Munisipaali y’e Nairobi wakati wa 1933 ne 1939. Mu 1942, yasengukira mu [[Kampala]], Uganda era mu bbanga ttono n’akola ennyo mu byobufuzi bya Uganda era n’aweereza nga mmemba w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku tawuni y’e Kampala era nga ye ssentebe w’olukiiko lwa Munisipaali ya Kampala.<ref name="auto" /> Yali mmemba w’olukiiko olufuzi olwa Uganda okumala emyaka kkumi na musanvu wakati wa 1944 ne 1961. Mu kiseera kino yaweereza nga Minisita w’ebitongole n’empuliziganya mu bitundu wakati wa 1955 ne 1958, era Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero wakati wa 1958 ne 1961.<ref name="auto" /> Atwalibwa ng’omu ku basajja abasinga obusobozi mu Uganda mu kiseera ekyo, okulondebwa wa minisita wa Asia yasisinkanye abawakanya bangi okuva mu Afirika. Mu 1950 yafuuka Meeya wa Kampala eyasooka, era n'asigala mu kifo kino okutuusa mu 1955. Yaweebwa ekitiibwa kya Nnabagereka mu mwaka omuggya ogwa 1957 olw'obuweereza bwa gavumenti mu Uganda. Mu 1961 yafuuka Sipiika w’olukiiko olufuzi olwa East African Central Legislative Assembly eyasooka okuzaalibwa mu East Africa. a2rdzbvmu3gvqlplerptvwrsatkro7j 54386 54376 2026-06-12T17:29:30Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1221051623|Amar Maini]]" 54386 wikitext text/x-wiki '''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka. == Ebikwata ku bulamu bwe == Yazaalibwa mu kibuga Nairobi mu East Africa Protectorate mu 1911 mu bazadde Abayindi Abahindu aba Punjabi abaali basengukidde mu buvanjuba bw'Afirika okuva e Ludhiana mu Punjab mu Buyindi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf Prof. Sir Ravindra N Maini] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf|date=2018-01-27}} Pioneers in Rheumatology</ref> Yasomera mu ssomero lya Gavumenti ery'Abayindi e Nairobi ne mu ssomero ly'ebyenfuna erya London School of Economics mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="auto">Marco Surveys, 1967, Who's who in East Africa, p.28</ref> Oluvannyuma lw’ekyo, yasoma amateeka era n’ayitibwa mu Bannamateeka ku Middle Temple.<ref name="auto" /> Maini bwe yamaliriza emisomo gye yaddayo e [[Kenya]] n’akola nga munnamateeka mu Nairobi okumala emyaka egiwerako. Yakola nga Memba w’olukiiko lwa Munisipaali y’e Nairobi wakati wa 1933 ne 1939. Mu 1942, yasengukira mu [[Kampala]], Uganda era mu bbanga ttono n’akola ennyo mu byobufuzi bya Uganda era n’aweereza nga mmemba w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku tawuni y’e Kampala era nga ye ssentebe w’olukiiko lwa Munisipaali ya Kampala.<ref name="auto" /> Yali mmemba w’olukiiko olufuzi olwa Uganda okumala emyaka kkumi na musanvu wakati wa 1944 ne 1961. Mu kiseera kino yaweereza nga Minisita w’ebitongole n’empuliziganya mu bitundu wakati wa 1955 ne 1958, era Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero wakati wa 1958 ne 1961.<ref name="auto" /> Atwalibwa ng’omu ku basajja abaali basinga obusobozi mu Uganda mu kiseera ekyo, okulondebwa kwa minisita wa Asia kwasisinkana okuwakanyizibwa kungi okuva mu Afirika. Mu 1950 yafuuka Meeya wa Kampala eyasooka, era n'asigala mu kifo kino okutuusa mu 1955. Yaweebwa ekitiibwa kya Nnabagereka mu mwaka omuggya ogwa 1957 olw'obuweereza bwa gavumenti mu Uganda. Mu 1961 yafuuka Sipiika w’olukiiko olufuzi olwa East African Central Legislative Assembly eyasooka okuzaalibwa mu East Africa. d8p1vclyezhr2rw9ksnypt68vxsvay4 54389 54386 2026-06-12T17:33:24Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1221051623|Amar Maini]]" 54389 wikitext text/x-wiki '''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka. == Ebikwata ku bulamu bwe == Yazaalibwa mu kibuga Nairobi mu East Africa Protectorate mu 1911 mu bazadde Abayindi Abahindu aba Punjabi abaali basengukidde mu buvanjuba bw'Afirika okuva e Ludhiana mu Punjab mu Buyindi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf Prof. Sir Ravindra N Maini] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf|date=2018-01-27}} Pioneers in Rheumatology</ref> Yasomera mu ssomero lya Gavumenti ery'Abayindi e Nairobi ne mu ssomero ly'ebyenfuna erya London School of Economics mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="auto">Marco Surveys, 1967, Who's who in East Africa, p.28</ref> Oluvannyuma lw’ekyo, yasoma amateeka era n’ayitibwa mu Bannamateeka ku Middle Temple.<ref name="auto" /> Maini bwe yamaliriza emisomo gye yaddayo e [[Kenya]] n’akola nga munnamateeka mu Nairobi okumala emyaka egiwerako. Yakola nga Memba w’olukiiko lwa Munisipaali y’e Nairobi wakati wa 1933 ne 1939. Mu 1942, yasengukira mu [[Kampala]], Uganda era mu bbanga ttono n’akola ennyo mu byobufuzi bya Uganda era n’aweereza nga mmemba w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku tawuni y’e Kampala era nga ye ssentebe w’olukiiko lwa Munisipaali ya Kampala.<ref name="auto" /> Yali mmemba w’olukiiko olufuzi olwa Uganda okumala emyaka kkumi na musanvu wakati wa 1944 ne 1961. Mu kiseera kino yaweereza nga Minisita w’ebitongole n’empuliziganya mu bitundu wakati wa 1955 ne 1958, era Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero wakati wa 1958 ne 1961.<ref name="auto" /> Atwalibwa ng’omu ku basajja abaali basinga obusobozi mu Uganda mu kiseera ekyo, okulondebwa kwa minisita wa Asia kwasisinkana okuwakanyizibwa kungi okuva mu Afirika.<ref>David Ernest Apter, The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism, Taylor & Francis, 1997, {{ISBN|9780714642345}}, p.413</ref> Mu 1950 yafuuka Meeya wa Kampala eyasooka, era n'asigala mu kifo kino okutuusa mu 1955. Yaweebwa ekitiibwa kya Nnabagereka mu mwaka omuggya ogwa 1957 olw'obuweereza bwa gavumenti mu Uganda. Mu 1961 yafuuka Sipiika w’olukiiko olufuzi olwa East African Central Legislative Assembly eyasooka okuzaalibwa mu East Africa.<ref>Illustrated London News & Sketch Limited, 1961, The Illustrated London News, Volume 238, Issue 2</ref> gtn9voscqaxyrlsxobxst2w9mm9us1u 54390 54389 2026-06-12T17:34:16Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1221051623|Amar Maini]]" 54390 wikitext text/x-wiki '''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka. == Ebikwata ku bulamu bwe == Yazaalibwa mu kibuga Nairobi mu East Africa Protectorate mu 1911 mu bazadde Abayindi Abahindu aba Punjabi abaali basengukidde mu buvanjuba bw'Afirika okuva e Ludhiana mu Punjab mu Buyindi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf Prof. Sir Ravindra N Maini] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf|date=2018-01-27}} Pioneers in Rheumatology</ref> Yasomera mu ssomero lya Gavumenti ery'Abayindi e Nairobi ne mu ssomero ly'ebyenfuna erya London School of Economics mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="auto">Marco Surveys, 1967, Who's who in East Africa, p.28</ref> Oluvannyuma lw’ekyo, yasoma amateeka era n’ayitibwa mu Bannamateeka ku Middle Temple.<ref name="auto" /> Maini bwe yamaliriza emisomo gye yaddayo e [[Kenya]] n’akola nga munnamateeka mu Nairobi okumala emyaka egiwerako. Yakola nga Memba w’olukiiko lwa Munisipaali y’e Nairobi wakati wa 1933 ne 1939. Mu 1942, yasengukira mu [[Kampala]], Uganda era mu bbanga ttono n’akola ennyo mu byobufuzi bya Uganda era n’aweereza nga mmemba w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku tawuni y’e Kampala era nga ye ssentebe w’olukiiko lwa Munisipaali ya Kampala.<ref name="auto" /> Yali mmemba w’olukiiko olufuzi olwa Uganda okumala emyaka kkumi na musanvu wakati wa 1944 ne 1961. Mu kiseera kino yaweereza nga Minisita w’ebitongole n’empuliziganya mu bitundu wakati wa 1955 ne 1958, era Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero wakati wa 1958 ne 1961.<ref name="auto" /> Atwalibwa ng’omu ku basajja abaali basinga obusobozi mu Uganda mu kiseera ekyo, okulondebwa kwa minisita wa Asia kwasisinkana okuwakanyizibwa kungi okuva mu Afirika.<ref>David Ernest Apter, The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism, Taylor & Francis, 1997, {{ISBN|9780714642345}}, p.413</ref> Mu 1950 yafuuka Meeya wa Kampala eyasooka, era n'asigala mu kifo kino okutuusa mu 1955. Yaweebwa ekitiibwa kya Nnabagereka mu mwaka omuggya ogwa 1957 olw'obuweereza bwa gavumenti mu Uganda. Mu 1961 yafuuka Sipiika w’olukiiko olufuzi olwa East African Central Legislative Assembly eyasooka okuzaalibwa mu East Africa.<ref>Illustrated London News & Sketch Limited, 1961, The Illustrated London News, Volume 238, Issue 2</ref> Bwe yawummula mu 1969, yasengukira mu Bungereza n'afiira mu London mu Gwomunaana 1999 ku myaka 88. Yali taata wa Sir Ravinder Maini. 08f2izm5v4wmsdfb9rtcpiwe8ypng26 54391 54390 2026-06-12T17:34:48Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1221051623|Amar Maini]]" 54391 wikitext text/x-wiki '''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka. == Ebikwata ku bulamu bwe == Yazaalibwa mu kibuga Nairobi mu East Africa Protectorate mu 1911 mu bazadde Abayindi Abahindu aba Punjabi abaali basengukidde mu buvanjuba bw'Afirika okuva e Ludhiana mu Punjab mu Buyindi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf Prof. Sir Ravindra N Maini] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf|date=2018-01-27}} Pioneers in Rheumatology</ref> Yasomera mu ssomero lya Gavumenti ery'Abayindi e Nairobi ne mu ssomero ly'ebyenfuna erya London School of Economics mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="auto">Marco Surveys, 1967, Who's who in East Africa, p.28</ref> Oluvannyuma lw’ekyo, yasoma amateeka era n’ayitibwa mu Bannamateeka ku Middle Temple.<ref name="auto" /> Maini bwe yamaliriza emisomo gye yaddayo e [[Kenya]] n’akola nga munnamateeka mu Nairobi okumala emyaka egiwerako. Yakola nga Memba w’olukiiko lwa Munisipaali y’e Nairobi wakati wa 1933 ne 1939. Mu 1942, yasengukira mu [[Kampala]], Uganda era mu bbanga ttono n’akola ennyo mu byobufuzi bya Uganda era n’aweereza nga mmemba w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku tawuni y’e Kampala era nga ye ssentebe w’olukiiko lwa Munisipaali ya Kampala.<ref name="auto" /> Yali mmemba w’olukiiko olufuzi olwa Uganda okumala emyaka kkumi na musanvu wakati wa 1944 ne 1961. Mu kiseera kino yaweereza nga Minisita w’ebitongole n’empuliziganya mu bitundu wakati wa 1955 ne 1958, era Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero wakati wa 1958 ne 1961.<ref name="auto" /> Atwalibwa ng’omu ku basajja abaali basinga obusobozi mu Uganda mu kiseera ekyo, okulondebwa kwa minisita wa Asia kwasisinkana okuwakanyizibwa kungi okuva mu Afirika.<ref>David Ernest Apter, The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism, Taylor & Francis, 1997, {{ISBN|9780714642345}}, p.413</ref> Mu 1950 yafuuka Meeya wa Kampala eyasooka, era n'asigala mu kifo kino okutuusa mu 1955. Yaweebwa ekitiibwa kya Nnabagereka mu mwaka omuggya ogwa 1957 olw'obuweereza bwa gavumenti mu Uganda. Mu 1961 yafuuka Sipiika w’olukiiko olufuzi olwa East African Central Legislative Assembly eyasooka okuzaalibwa mu East Africa.<ref>Illustrated London News & Sketch Limited, 1961, The Illustrated London News, Volume 238, Issue 2</ref> Bwe yawummula mu 1969, yasengukira mu Bungereza n'afiira mu London mu Gwomunaana 1999 ku myaka 88.<ref>Thomas Lionel Hodgkin, Elizabeth Hodgkin, Michael Wolfers, Thomas Hodgkin: letters from Africa 1947-56, HAAN, 2000, p.174</ref> Yali taata wa Ravinder Maini. m3p3pru2lpgqyct17njxx3fvn1szpmi 54392 54391 2026-06-12T17:35:07Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1221051623|Amar Maini]]" 54392 wikitext text/x-wiki '''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka. == Ebikwata ku bulamu bwe == Yazaalibwa mu kibuga Nairobi mu East Africa Protectorate mu 1911 mu bazadde Abayindi Abahindu aba Punjabi abaali basengukidde mu buvanjuba bw'Afirika okuva e Ludhiana mu Punjab mu Buyindi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf Prof. Sir Ravindra N Maini] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf|date=2018-01-27}} Pioneers in Rheumatology</ref> Yasomera mu ssomero lya Gavumenti ery'Abayindi e Nairobi ne mu ssomero ly'ebyenfuna erya London School of Economics mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="auto">Marco Surveys, 1967, Who's who in East Africa, p.28</ref> Oluvannyuma lw’ekyo, yasoma amateeka era n’ayitibwa mu Bannamateeka ku Middle Temple.<ref name="auto" /> Maini bwe yamaliriza emisomo gye yaddayo e [[Kenya]] n’akola nga munnamateeka mu Nairobi okumala emyaka egiwerako. Yakola nga Memba w’olukiiko lwa Munisipaali y’e Nairobi wakati wa 1933 ne 1939. Mu 1942, yasengukira mu [[Kampala]], Uganda era mu bbanga ttono n’akola ennyo mu byobufuzi bya Uganda era n’aweereza nga mmemba w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku tawuni y’e Kampala era nga ye ssentebe w’olukiiko lwa Munisipaali ya Kampala.<ref name="auto" /> Yali mmemba w’olukiiko olufuzi olwa Uganda okumala emyaka kkumi na musanvu wakati wa 1944 ne 1961. Mu kiseera kino yaweereza nga Minisita w’ebitongole n’empuliziganya mu bitundu wakati wa 1955 ne 1958, era Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero wakati wa 1958 ne 1961.<ref name="auto" /> Atwalibwa ng’omu ku basajja abaali basinga obusobozi mu Uganda mu kiseera ekyo, okulondebwa kwa minisita wa Asia kwasisinkana okuwakanyizibwa kungi okuva mu Afirika.<ref>David Ernest Apter, The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism, Taylor & Francis, 1997, {{ISBN|9780714642345}}, p.413</ref> Mu 1950 yafuuka Meeya wa Kampala eyasooka, era n'asigala mu kifo kino okutuusa mu 1955. Yaweebwa ekitiibwa kya Nnabagereka mu mwaka omuggya ogwa 1957 olw'obuweereza bwa gavumenti mu Uganda. Mu 1961 yafuuka Sipiika w’olukiiko olufuzi olwa East African Central Legislative Assembly eyasooka okuzaalibwa mu East Africa.<ref>Illustrated London News & Sketch Limited, 1961, The Illustrated London News, Volume 238, Issue 2</ref> Bwe yawummula mu 1969, yasengukira mu Bungereza n'afiira mu London mu Gwomunaana 1999 ku myaka 88.<ref>Thomas Lionel Hodgkin, Elizabeth Hodgkin, Michael Wolfers, Thomas Hodgkin: letters from Africa 1947-56, HAAN, 2000, p.174</ref> Yali taata wa Ravinder Maini. == Ebijuliziddwa == pa7x6efv8vdsch0hgpbziuvtmp4hdxm 54393 54392 2026-06-12T17:35:23Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1221051623|Amar Maini]]" 54393 wikitext text/x-wiki '''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka. == Ebikwata ku bulamu bwe == Yazaalibwa mu kibuga Nairobi mu East Africa Protectorate mu 1911 mu bazadde Abayindi Abahindu aba Punjabi abaali basengukidde mu buvanjuba bw'Afirika okuva e Ludhiana mu Punjab mu Buyindi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf Prof. Sir Ravindra N Maini] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf|date=2018-01-27}} Pioneers in Rheumatology</ref> Yasomera mu ssomero lya Gavumenti ery'Abayindi e Nairobi ne mu ssomero ly'ebyenfuna erya London School of Economics mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="auto">Marco Surveys, 1967, Who's who in East Africa, p.28</ref> Oluvannyuma lw’ekyo, yasoma amateeka era n’ayitibwa mu Bannamateeka ku Middle Temple.<ref name="auto" /> Maini bwe yamaliriza emisomo gye yaddayo e [[Kenya]] n’akola nga munnamateeka mu Nairobi okumala emyaka egiwerako. Yakola nga Memba w’olukiiko lwa Munisipaali y’e Nairobi wakati wa 1933 ne 1939. Mu 1942, yasengukira mu [[Kampala]], Uganda era mu bbanga ttono n’akola ennyo mu byobufuzi bya Uganda era n’aweereza nga mmemba w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku tawuni y’e Kampala era nga ye ssentebe w’olukiiko lwa Munisipaali ya Kampala.<ref name="auto" /> Yali mmemba w’olukiiko olufuzi olwa Uganda okumala emyaka kkumi na musanvu wakati wa 1944 ne 1961. Mu kiseera kino yaweereza nga Minisita w’ebitongole n’empuliziganya mu bitundu wakati wa 1955 ne 1958, era Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero wakati wa 1958 ne 1961.<ref name="auto" /> Atwalibwa ng’omu ku basajja abaali basinga obusobozi mu Uganda mu kiseera ekyo, okulondebwa kwa minisita wa Asia kwasisinkana okuwakanyizibwa kungi okuva mu Afirika.<ref>David Ernest Apter, The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism, Taylor & Francis, 1997, {{ISBN|9780714642345}}, p.413</ref> Mu 1950 yafuuka Meeya wa Kampala eyasooka, era n'asigala mu kifo kino okutuusa mu 1955. Yaweebwa ekitiibwa kya Nnabagereka mu mwaka omuggya ogwa 1957 olw'obuweereza bwa gavumenti mu Uganda. Mu 1961 yafuuka Sipiika w’olukiiko olufuzi olwa East African Central Legislative Assembly eyasooka okuzaalibwa mu East Africa.<ref>Illustrated London News & Sketch Limited, 1961, The Illustrated London News, Volume 238, Issue 2</ref> Bwe yawummula mu 1969, yasengukira mu Bungereza n'afiira mu London mu Gwomunaana 1999 ku myaka 88.<ref>Thomas Lionel Hodgkin, Elizabeth Hodgkin, Michael Wolfers, Thomas Hodgkin: letters from Africa 1947-56, HAAN, 2000, p.174</ref> Yali taata wa Ravinder Maini. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 96ngzhc0l97smy35vof51r9jzpbb7nk Bruno K. Omuwandiisi w’ebitabo 0 14032 54417 2026-06-12T17:50:49Z Nambogo Catharine 6408 Nambogo Catharine moved page [[Bruno K. Omuwandiisi w’ebitabo]] to [[Bruno K.]]: Misspelled title 54417 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Bruno K.]] 35fbr8xq3bl3ayjpsxzqg6algvkiwng Endagaano ya Buganda (1955) . 0 14033 54418 2026-06-12T17:55:13Z Ssuuna Peter 6900 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356208223|Buganda Agreement (1955)]]" 54418 wikitext text/x-wiki '''Endagaano ya Buganda (1955)''' yakolebwa nga 18 Ogwekkumi 1955 wakati wa [[:en:Andrew_Cohen_(colonial_administrator)|Andrew Cohen]] Gavana wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda ekuumibwa]] ne [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] . <ref name="lambart" /> Endagaano eno yayanguyira Mutesa II okudda nga kabaka wa [[:en:Buganda|Buganda]] [[:en:Constitutional_monarch|mu ssemateeka]], n'emalawo [[:en:Kabaka_crisis|akatyabaga ka Kabaka]] akatandika nga Kabaka nga Cohen amuwang'angusirizza e Bungereza mu 1953. <ref>{{cite book |author=Assa Okoth |year=2006 |title=A History of Africa |url=https://books.google.com/books?id=suMvEWjK-OcC |publisher=East African Educational Publishers |isbn=9789966253583 |page=66 |access-date=10 February 2013}}</ref> Yakyusa mu [[:en:Buganda_Agreement_(1900)|ndagaano ya Buganda eyasooka (1900)]] . <ref name="lambart">{{cite web |title=The Buganda Agreement, 1955 |url=http://www.wdl.org/en/item/7775/ |access-date=2 April 2014 |publisher=World Digital Library}}</ref> Ekiwandiiko ekisembayo kyalaga ebyava mu '''Ttabamiruka w'e Namirembe''' ebyakkaanyibwako . == Obuvo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>  Okukaka okugonjoola ekizibu ky’ebyobufuzi ekyagenda kyeyongera, Gavana wa Uganda, Sir Andrew Cohen, yayita mu [[:en:Buganda_Agreement_(1900)https://en.wikipedia.org/wiki/Buganda_Agreement_(1900)|ndagaano ya Uganda (1900)]] n’asaba Kabaka (Mutesa II) agwe mu nkola ya gavumenti ya Bungereza eyali eyagala okugenda mu maaso n’eggwanga erimu, ery’obumu, erya Uganda.<ref name=":02">{{cite book |last=Apter |first=David E. |date=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study in Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=YvMrBgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-30757-7 |pages=276–300, 353–358, 383}}</ref><ref name="bugandadotcom">{{cite web |title=Background to 1953-55 Crisis |url=http://www.buganda.com/back1955.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130725022307/http://www.buganda.com/back1955.htm |archive-date=25 July 2013 |access-date=2 April 2014 |publisher=Mukasa E. Ssemakula}}</ref> Kabaka yagaana.<ref name="bugandadotcom" /><ref name="low" /> N’ekyavaamu, Gavumenti ya Bungereza yaggyayo okukkiriza [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II]] ng’omufuzi wa Uganda enzaalwa wansi w’ennyingo 6 ey’endagaano ya Uganda eya 1900 era n’egoba Mutesa mu ngeri ey’amaanyi n’amutwala e Bungereza.<ref name=":02" /><ref name="low">{{cite book |last=Low |first=D.A. |year=1971 |title=Buganda in modern history |publisher=University of California Press |isbn=0520016408 |location=Berkeley |pages=109–125}}</ref> Amawulire agakwata ku kugobwa kwa Mutesa gaawuniikiriza nnyo Abaganda, ekyaviirako okutabuka mu ssemateeka.<ref name="bugandadotcom" /> Cohen kye yali ayagala kwe kussaawo Kabaka omupya mu bwangu, naye kino kyalabika nga tekisoboka, ne kyetaagisa ebivaamu mu nteeseganya mu bujjuvu.<ref name=":02" /><ref name="bugandadotcom" /> 10. (1) Endagaano ya Buganda, 1900, okuva ku lunaku endagaano eno lwe yatandika okukola, ejja kukyusibwa mu ngeri eragiddwa mu Nsengeka ey’okuna ey’Endagaano eno.<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>  21 (1) Okusinziira ku bigambo ebiri mu nnyingo eno, Lukiiko ejja kutondebwawo okusinziira ku nnyingo 5 ey’endagaano ya Buganda eya 1955, mu ngeri eragiddwa mu tteeka ly'Olukiiko owawaggulu (Ekulonda Ababaka), 1953. (Laba Ekiwandiiko ky’amateeka No.190 ekya 1955 Amateeka ga Uganda, pp 383–418) ENDAGAANO eyakolebwa olunaku luno olwa 18 Ogwekkumi 1955 wakati wa Sir Andrew Benjamin Cohen, Omuduumizi w’ekibiina ekisinga ekitiibwa ekya Saint Michaelne Saint George, Omuduumizi w’ekibiina kya [[:en:Royal_Victorian_Order|Royal Victorian Order]], Omuserikale w’ekibiina ekisinga obulungi mu [[:en:Order_of_the_British_Empire|Bwakabaka bwa Bungereza]], Gavana era Omuduumizi w’Ekitongole kya Uganda Ekuumibwa ku lwa Ssaabasajja Nnabakyala Elizabeth II, olw’ekisa kya Katonda w’Obwakabaka bwa Bungereza obwa Bungereza ne Northern Ireland n’Obwakabaka bwe obulala Nnabakyala, Omukulu w’[[:en:Head_of_the_Commonwealth|Omukago gw'amawanga agaatwalibwa Bungereza]], Omulwaniri w’Enzikiriza KU KITUNDU KIMU: ne Edward William Frederick David Walugembe Mutebi Luwangula Mutesa II Kabaka wa Buganda ku lwa Kabaka, Abalangira n’Abantu ba Buganda ne ku lwabwe KU LUDDA OLULALA: NGA mu Ndagaano eyakolebwa nga 29 Ogwokutaano, 1893, wakati wa Mwanga Kabaka owa Uganda ow’ekitundu ekimu n'owkekitiibwa Gerald Herbert Portal, Omuduumizi w’ekibiina ekisinga ekitiibwa ekya Saint Michael ne Saint George, Omubeezi w'[[:en:Order_of_the_Bath|ekiragira ekinga ekitiibwa mu Bath]],Owekitiibwa’ Kamisona era Consul- General ow’obuvanjuba bwa Afrika ku lwa Gavumenti ya Ssaabasajja mu Bungereza (wano eyitibwa ku kitundu ekirala Kabaka Mwanga ayogeddwako yakola okweyama n’okwesiba ku bukwakkulizo obumu n’ekigendererwa eky’okufuna obukuumi n’obuyambi n’obulagirizi bwa Bungereza eri ye n’abantu be n’obuyinza bwe: ERA nga Kabaka Mwanga ayogerwako mu Ndagaano eyogeddwako yeeyama ku lulwe n’abaamuddira mu bigere okukola Endagaano mu makulu oba mu ngeri efaananako n’Endagaano eyogeddwako singa Gavumenti ya Ssaabasajja eba mwetegefu okukkiriza obukwakkulizo obwogerwako: ERA NGA ku lunaku olw’ekkumi n’omwenda mu Ogwomukaaga, 1894, ekiwandiiko ekyafulumizibwa nga 18 Ogwomukaaga,1894, kyafulumizibwa mu kyapa ky'e London nga kiraga nti wansi w’Endagaano eyogerwako era okusinziira ku ndagaano eyogerwako Uganda yateekebwa wansi w’Obukuumi bwa Nnaabakyala wa Bungereza Victoria: ERA NGA nga tugoberera okweyama kw’ebyo ebyogeddwako waggulu n’okulowooza ku kuwa Nnaabakyala wa Bungereza Victoria obukuumi Kabaka Mwanga ayogeddwako bwe yali asabye mu Ndagaano eyogerwako eya 29 Ogwokutaano, 1893, olw’Endagaano eyakolebwa nga 27 Ogwomunaana 1894 (wano oluvannyuma lw’eyogerwako nga “Endagaano ya Buganda, 1894”) wakati wa Kabaka Mwanga ayogeddwako ow’ekitundu ekimu ne Henry Edward Colville, Omubeezi wa Order esinga ekitiibwa mu Bath, Colonel mu ggye lya Nnaabakyala, akola nga Kamisona wa Uganda, ku lwa Ssaabasajja Kabaka ayogerwako era ku lwa Ssaabasajja ow’ekitundu ekirala, Kabaka Mwanga ayogeddwako yakola obweyamo era n’aziyiza, abasika be n’abamusikira mu bukwakkulizo mu nsonga zonna okufaananako n’obukwakkulizo obulambikiddwa mu Ndagaano eyogeddwako: ERA NGA olw’Endagaano eyakolebwa nga 10 Ogwokusatu, 1900 (wano eyitibwa “Endagaano ya Buganda, 1900”) wakati wa Sir Henry Hamilton Johnson, Omuduumizi w'ekibiina ekisinga ekitiibwa ekya Order to the Bath, Kaminsona wa Nnaabakyala ow’enjawulo, Omuduumizi ow'okuntikko era Consul-General ku Uganda ekuumibwa n’ebitundu ebiriraanyewo,ku lwa Kabaka wa Buganda, n’Abalangira n’Abantu ba Buganda ku ludda olulala enkolagana wakati wa Gavumenti ya Ssaabasajja, Gavumenti ya Uganda, (wano eyitibwa “ Government ekuumibwa”) ne Kabaka, Abalangira n’Abantu ba Buganda, yayongera okunnyonnyolwa era n’enteekateeka ne ziteekebwawo okukkiriza Kabaka wa Buganda ng’abafuzi ba Buganda enzaalwa wansi we Obukuumi bwa Majesty n'okufuga okusukkiridde: ERA NGA olw’Endagaano ez’enjawulo ez’okugatta endagaano ya Buganda, 1900, eyongezeddwayo era n’ekyusibwamu; ERA NGA Gavumenti ya Nnaabakyala ewadde Kabaka, Abalangira n'Abantu ba Buganda okukakasa mu bigambo bino wammanga:- ‘Gavumenti ya Nnaabakyala terina kigendererwa kyonna kya kuleeta nsonga ya federo y'amawanga g'obuvanjuba bwa Africa oba mu kiseera kino oba ng’endowooza y’abantu b’omu kitundu ku nsonga eno ekyali nga bweri mu kiseera kino. Gavumenti ya Nnaabakyala emanyi bulungi nti endowooza y’abantu mu Gavumenti ekuumibwa okutwaliza awamu ne Buganda okusingira ddala, omuli n’endowooza ya Lukiiko, yandiwakanya okuyingiza Uganda ekuumibwa mu federo yonna ey’engeri eyo; Gavumenti ya Nnaabakyala terina kigendererwa kyonna kya kubuusa maaso ndowooza eno wadde kati oba mu kiseera kyonna, era ekimanyi okusinziira ku ekyo nti okuyingiza Uganda ekuumibwa mu federo yonna ey’engeri eyo kiri bweru wa ttwale ly’ebyobufuzi eby’omugaso mu kiseera kino oba ng’endowooza y’abantu esigala nga bweri mu kiseera kino. Ku ky’ebiseera eby’omu maaso eby’ewala ennyo, Gavumenti ya Ssaabasajja kyeyoleka bulungi nti tesobola kwogera kati nti ensonga y’omukago gwa Mawanga g'obuvanjuba bwa Africa tegenda kuleetebwa, okuva endowooza y’abantu mu Gavumenti ekuumibwa omuli n’eya Baganda, bw’eyinza okukyuka, era mu ngeri yonna tekyandibadde kituufu Gavumenti ya Nnaabakyala okukola ekiwandiiko kyonna kati ekiyinza okukozesebwa mu kiseera ekimu mu maaso okulemesa enkyukakyuka okuweebwa abantu b’Obukuumi mu kiseera ekyo. Naye Gavumenti ya Nnabakyala esobola okugamba nti, omusajja omunene ennyo ya maanyi ya maanyi ya maanyi mu Gavumenti ekuumibwa, omuli n’eya Baganda, okuyingira mu federo y'amawanga g'obuvanjuba bwa Africa kijja kusigala bweru wa ttwale ly’eby’obufuzi eby’okubeera ne mu by’omu maaso eby’ewala ennyo”. ERA NGA Gavumenti ya Nnaabakyala ewadde obweyamo nti, singa wabaawo omukolo mu biseera eby’omu maaso okuzuula endowooza y’abantu mu ngeri y’okukakasa okwogeddwako waggulu, Gavumenti y’Obukuumi mu kiseera ekyo ejja kwebuuza mu bujjuvu ne Gavumenti ya Buganda n’Abakulu abalala mu ggwanga lyonna ku ngeri esinga obulungi ey’okuzuula endowooza y’abantu: ERA NGA mu Ndagaano eyakolebwa nga 15 Ogwomunaana, 1955, eyatuumibwa Endagaano ya Buganda (Eky’enkyukakyuka) Endagaano ya, 1955, abakiise ba Nnaabakyala ne Kabaka, Abalangira n’abantu beeyama nti Endagaano eno etuukirire: KATI N’olwekyo kikkiriziddwa era ne kirangiriddwa bwe kiti: 1. (1) Endagaano eno eyinza okuyitibwa Endagaano ya Buganda, 1955, era... ejja kusomebwa nga emu n’Endagaano ya Buganda, 1894, Endagaano ya Buganda, 1900, n’Endagaano ezirambikiddwa mu Nsengeka ey’Okusatu ey’Endagaano eno. (2) Endagaano ezoogerwako mu katundu (1) ak’ekitundu kino era Endagaano eno eyinza okujulizibwa awamu nga Endagaano za Buganda, 1894 okutuuka mu 1955. (3) Endagaano eno ejja kutandika okukola nga ekoleddwa era ejja... oluvannyuma lw’ekyo ebeere nga ekwata Gavumenti ya Nnaabakyala ne Kabaka, n’Omulangira n’Abantu ba Buganda. 2. (1) Kabaka wa Buganda nga ye Mufuzi wa Buganda ajja kuyitibwa “Oweekitiibwa Kabaka” ajja kulondebwa, nga okutuusa kati, n’obululu obusinga obungi mu Lukiko (2) Ensengeka y’okusunsulamu erina okukoma ku Bwakabaka bwa Buganda, kwe kugamba, bazzukulu ba Kabaka Mutesa I, n’erinnya ly’omulangira eyalondebwa Lukiko lirina okuweebwayo mu Gavumenti ya Nnaabakyala okukkirizibwa, era tewali mulangira ajja kukkirizibwa nga Kabaka wa Buganda ng’okulondebwa kwe tekufunye kukkirizibwa kwa Gavumenti ya Nnaabakyala. 3. Omulangira yenna nga tannasiimibwa Gavumenti ya Nnaabakyala nga Kabaka wa Buganda ajja kuyingira Okweyama okw’Ekitiibwa ng’agoberera ebiragiro bya Ssemateeka ebirambikiddwa Enteekateeka Esooka mu Ndagaano eno; era kasita akwata ebiragiro by’Okweyama okwogerwako, Gavumenti ya Nnaabakyala ekkiriza okumukkiriza ng’Omufuzi wa Buganda. 4. Buganda ejja kuddukanyizibwa okusinziira ku Ssemateeka eragiddwa mu nsengeka esooka ey’Endagaano eno, era ebiragiro ebiri mu nsengeka eyogerwako bijja kutandika okukola okuva ku lunaku Endagaano eno lw’etandika okukola. (2) (a) Olukiiko lw’okulonda mu Buganda lujja, nga lugoberera ebiragiro ebiri mu kino ekoleddwa okusinziira ku katundu (2) ak’ennyingo 21 eya Ssemateeka eragiddwa mu nteekateeka esooka ey’Endagaano eno, ekoleddwa bweti: (a) Katikiro (oba Katikkiro), Omulamuzi (oba Minisita ow’obwenkanya), Omuwanika (oba Minisita w’Ebyensimbi) n’abakiise abalala mu Minisitule abatondebwawo ennyingo 7 eya Ssemateeka ayogeddwako banaabeera bammemba ba Lukiko mu ofiisi; (b) buli mukulu wa saza (amakumi abiri bonna awamu) naye ajja kuba mmemba wa Lukiko mu ofiisi; (c) Kabaka ayinza okulonda abantu abalala mukaaga abakulu mu ggwanga okubeera bammemba ba Lukiko mu kiseera ky’ayagala. 6. Emirimu gya Lukiko gijja kuba gya kuteesa ku nsonga ezikwata ku Gavumenti ya Kabaka, era eyinza okuyisa ebiteeso ebiteesa ku nkola ezirina okuyisibwa Gavumenti, naye tewali makulu gajja kuweebwa ku biteeso ebyo awatali kukkirizibwa kwa Mubaka wa Nnaabakyala, kwe kugamba Gavana okuggyako nga kiyinza okukkaanyibwako mu ngeri endala wakati we ne Gavumenti ya Kabaka nti okukkiriza okwo tekujja kwetaagisa. ................................. ...................................... wa Bakiise bonna abakiise ku lukiiko olufuzi olwa Uganda ekuumibwa okubeera Abafirika era omuwendo ogwo ogw’Abafirika okulondebwa ngaOluvannyuma lw’okuyisa endagaano empya, Mutesa yaddayo mu Buganda mu ngeri entuufu nga bwe gunaaleeta omuwendo gwonna ogw’Abafirika abali mu lukiiko okutuuka waakiri ekitundu kimu ku bammemba bonna ab’olukiiko, nga tobaliddeemu Pulezidenti w’olukiiko, olwo Buganda ejja kukiikirira mu lukiiko lw’ababaka ba Uganda ekuumibwa era olw’ekigendererwa ekyo ku waakiri kimu kyakuna ku Bakiise mu Lukiiko nga Bannafirika bajja kuba bantu abakiikiridde Buganda. (2) Katikiro ajja kuwaayo eri Omukiise wa Ssaabasajja, kwe kugamba ENTEGEKA EY'OKUBIRI gamba Gavana, amannya g’abeesimbyewo okulondebwa ng’abakiise mu lukiiko lw’ababaka ba Palamenti okukiikirira Buganda kwe kugamba abantu abaalondeddwa olw’ekigendererwa ekyo nga bagoberera ebiragiro ebiri mu Nsengeka ey’okubiri mu Ndagaano eno. (3) Wadde nga waliwo ebiragiro bya Lukiko Omukulu (Okulondebwa kwa ...................................... enkola y’okulonda obutereevu eri abakiise mu lukiiko lw’ababaka ba Palamenti abakiikirira Buganda ejja kutandikibwawo mu mwaka gwa 1961 singa enkola eyo tennatandikibwawo. (4) Gavumenti ya Nnaabakyala mu mwaka gwa 1957 ejja kukola enteekateeka okwekenneenya kw’abakiise ba Gavumenti enkuumi n’aba Gavumenti ya Kabaka enkola y’okulonda abakiise mu lukiiko lw’amateeka abakiikirira Buganda. Mu kwekenneenya ng’okwo kujja kulowoozebwako ku nteekateeka yonna egenda okuweebwayo Gavumenti ya Kabaka okulonda Bammemba abo abakiikiridde nga basinziira ku kuteesa okuli mu Nteekateeka ey’Omukaaga ey’Endagaano eno.Kaweefube yenna ajja kukolebwa okussa mu nkola Ebiteeso ebiva mu kwekenneenya ng’okwo mu budde okulonda Abakiise b’Olukiiko lw’Amateeka abakiikirira Buganda ng’Okutwalira awamu Olukiiko lw’Amateeka luzzeemu okutondebwawo oluvannyuma lw’okuwummula ebifo mu lukiiko oluddako oluvannyuma lw’okutandika okukola kw’Endagaano eno. 8. Ssemateeka n’obuyinza bwa kkooti za Kabaka n’okutambuza obwenkanya mu byo bijja kuba ebyo ebirambikiddwa mu tteeka lya Kkooti za Buganda erya Uganda ekuumibwa, nga bigoberera ebiragiro by’Etteeka lyonna erikoleddwa nga Gavumenti ya Kabaka ekkirizza okukyusa oba okukyusa mu tteeka eryo. “Buganda”. 10. (1) Endagaano ya Buganda, 1900, okuva ku lunaku endagaano eno lwe yatandika okukola, ejja kukyusibwa mu ngeri eragiddwa mu Nsengeka ey’okuna ey’Endagaano eno. (a) Ensasula ejja kukolebwa Gavumenti ya enkuumibwa eri Gavumenti ya Kabaka ku nsonga z’enyingiza n’obupangisa bw’eby’okusima eby’obugagga eby’omu ttaka n’obusuulu obusasulwa Gavumenti ya ekuumibwa ku ttaka eriweebwa Ssaabasajja wansi w’ebiragiro ebiri mu ndagaano za Buganda ku musingi gwe gumu ng’ensimbi ezo bwe zikolebwa mu Bukiiko bwa Disitulikiti mu kitundu kyonna ekya Uganda ekuumibwa. (b) Okukubaganya ebirowoozo wakati w’Omubaka wa Nnaabakyala, kwe kugamba Gavana, ne Gavumenti ya Kabaka n’ekigendererwa eky’okusalawo oba embeera y’ettaka lyonna eriweebwa Nnaabakyala Buganda. Endagaano ezisobola okukyusibwa zijja kutandikibwawo amangu ddala nga bwe kisoboka. 10. (1) The Buganda Agreement, 1900, shall, as from the date of the coming into force of this Agreement, be amended in the manner specified in the Fourth Schedule to this Agreement. ENTEGEKA EYOKUTAANO 2) Endagaano ezoogeddwako mu Nnyingo ey’Okutaano ey’Endagaano eno, okuva ku lunaku Endagaano eno lw’etandika okukola, zinaakomanga okukola. 11. Tewali nkyukakyuka nnene ejja kukolebwa mu Ssemateeka eragiddwa mu Nteekateeka esooka ey’Endagaano eno okumala ebbanga lya myaka mukaaga oluvannyuma lw’okutandika okukola kw’Endagaano eno, naye ku nkomerero y’ekiseera ekyo ebiragiro bya Ssemateeka ayogeddwako bijja kwekenneenyezebwa. 41. Ssemateeka wa Buganda ali mu Nsengeka esooka ey’Endagaano ya Buganda (Enkyukakyuka), 1955 (wano mu nnyingo eno eyitibwa ‘Ssemateeka ow’enkyukakyuka”) ajja kulekera awo okukola ku kutandika okukola kwa Ssemateeka ono (1) mu nnyingo 5 eya Ssemateeka ono n’ebiragiro ebigikwatako mu nnyingo eyo binaakozesebwa: Era kasita okulondebwa kwonna okukoleddwa mu mateeka oba ekintu kyonna ekikoleddwa wansi w’ebiragiro bya Ssemateeka ow’Ekiseera kino kijja kutwalibwa ng’ekikoleddwa wansi wa Ssemateeka ono Era kasita ayongerako nti Kabaka ajja kulonda Baminisita abakola abalondeddwa wansi wa Ssemateeka ow’Ekiseera okubeera Baminisita wansi wa Ssemateeka ono mu ngeri eragiddwa mu nnyingo 13 wa Ssemateeka ono. SSEMATEEKA WA BUGANDA 1. Ssemateeka ono ayinza okuyitibwa Ssemateeka wa Buganda. 2. (1) Mu Ssemateeka ono ekigambo “Kabaka” kitegeeza omuntu amanyiddwa nga Kabaka wa Buganda mu nnyingo 2 ey’endagaano ya Buganda, 1955, ate ekigambo “Gavumenti ya Kabaka’’ kitegeeza Gavumenti eyateekebwawo ku lwa Buganda mu Ssemateeka ono. (2) Gavana wa Uganda ekuumibwa ajja kuba Mukiise wa Nnaabakyala mu Buganda era mu Ssemateeka ono ayogerwako nga “Gavana”. (3) Mu Ssemateeka ono okuggyako ng’ensonga egamba bulala - . “Endagaano za Buganda” kitegeeza endagaano za Buganda, okuva 1894 okutuuka 1955, n’endagaano endala zonna ezikoleddwa mu kiseera kino ku lwa Nnaabakyala ne Kabaka, Abalangira, n’Abantu ba Buganda oba Gavumenti ya Kabaka naye nga teziriimu tteeka lya Buganda lyonna oba Ekiragiro kyonna ekiyimiridde ekyakolebwa nga kigoberera Ssemateeka ono; “Etteeka lya Buganda” kitegeeza etteeka erikolebwa wansi w’ebiragiro ebiri mu nnyingo 26 eya Ssemateeka ono oba etteeka eryassibwawo Kabaka oba Regents yenna nga Ssemateeka ono tannatandika kukola; “Lukiiko” kitegeeza Lukiiko lwa Buganda; “Minisita” kitegeeza mmemba wa Minisitule eyakolebwa mu nnyingo 7 eya Ssemateeka ono; “Omuto” kitegeeza, mu kukwatagana ne Kabaka, omuntu atali wansi w’emyaka kkumi na munaana. - (4) Okwogera kwonna mu Ssemateeka ono ku muserikale ali mu buweereza bwa Gavumenti y’obukuumi oba Gavumenti ya Kabaka okusinziira ku kigambo ekiraga ofiisi ye ejja kutambulizibwa ng’okujuliza omuserikale mu kiseera kino akola emirimu gya ofiisi mu mateeka. (5) Singa wabaawo okuggwaawo kw’Engule, ebijuliziddwa ku Mufuzi mu kiseera kino bijja kukyusibwamu ebijuliziddwa ku Nnaabakyala, EIizabeth II. (6) Ssemateeka ono ajja kulagibwa mu Lungereza n’Oluganda naye, . olw’ekigendererwa ky’okuvvuunula, okufaayo kujja kubaawo ku nkyusa y’Olungereza yokka. (7)(1)Gavana ayinza, era singa asabibwa olukiiko lwa baminisita ba Kabaka oba Kabaka (ku nsonga yonna ekwata ku kifo kye eky’obuntu oba emirimu gye), okujuliza mu [[:en:High_Court_of_Uganda|Kkooti Enkulu]] eya Nnaabakyala eya Uganda ekibuuzo kyonna ekikwata ku kutaputa Ssemateeka ono, era Kkooti Enkulu ejja kusalawo ekibuuzo ng’egoberera enkola eyo nga Ssaabalamuzi w’Ekitongole ky’Obukuumi bwa Uganda bw’ayinza okulagira. (2) Okujulira okuva mu kusalawo kwa Kkooti Enkulu wansi w’ennyingo eno kujja kubeera butereevu eri Nnaabakyala mu Lukiiko oba Ssaabalamuzi ayinza okulagira, era okusinziira ku kino tewali kujulira kujja kubeera mu Kkooti Ejulirwamu eya Nnaabakyala ey’Ebuvanjuba, Afirika. (3). Buganda mu nzirukanya ya Uganda ekuumibwa ejja kukwata ekifo nga e ssaza ery’eddaala ery'enkanankana n’amasaza amalala gonna aga gakuumibwa mwe gayinza okugabanyizibwamu. Kabaka ofiisi ya Kabaka wansi w’amateeka n’empisa za Buganda n’ab’olulyo olulangira olwa Buganda banaafuna ebitiibwa byonna n’okukulemberwa nga bwe babadde n’okutuusa kati. (5). (1) Kabaka ajja, nga tannakwata mirimu gya ofiisi ye wansi wa Ssemateeka ono, ayingire mu Nkolagana ey’ekitiibwa ne Nnaabakyala era n'Olukiiko n’Abantu ba Buganda mu maaso ga Gavana n’ababaka ba Lukiiko era, kasita akwata ebiragiro by’Okweyama okwogerwako ajja kuba n’obuyinza okukola emirimu egyamuweebwa Ssemateeka ono. (2) Okweyama okw’ekitiibwa kujja kuba bwe kuti:- (b) Ku nsonga z’akatundu kano, engeri y’okulayira ofiisi ya Regent ejja kuba bweti: “Nze Obukuumi era ajja kukola ekituufu ku bantu ab’engeri zonna okusinziira ku Ndagaano ezikoleddwa ne Nnaabakyala, Ssemateeka wa Buganda, amateeka n’empisa za Buganda n’amateeka ga Uganda ekuumibwa awatali kutya wadde okusiimibwa, omukwano oba obutali bumativu Kale nnyamba Katonda”. (3) Singa mu kiseera we yalondebwa Kabaka aba mwana muto, olwo okutuusa lw’anaatuuka ku bukulu bwe, okuggyako we kyetaagisa mu mpisa, tajja kukola mirimu gya Kabaka wansi wa Ssemateeka ono era tajja kwetaagibwa kuyingira mu Nkolagana ey’ekitiibwa eyogeddwako. (6) (1) (a) Singa ekiseera kyonna Kabaka aba mwana muto oba nga tasobola, okuggyako olw’ensonga kyokka nga taliiwo mu Buganda okukola emirimu gye mu Ssemateeka ono, Lukiko ajja kulonda abantu basatu okubeera Regents. (b) Regent alondeddwa wansi w’akatundu (a) ak’akatundu kano ajja okulekera awo okubeera mu ofiisi:- (i) Kabaka bw’anaasobola okukola emirimu gye mu ssemateeka ono (ii) singa alekulire ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiikiddwa Sipiika, oba c) Singa okulondebwa kwe kuggwaawo olw’okusalawo kw’Olukiiko ku kiteeso ekiteeseddwa abakiise ba Lukiiko abatakka wansi wa makumi abiri era nga bawagira nga waliwo abakubiddwa, obululu obutakka wansi wa bibiri ku bisatu eby’abakiise bonna aba Lukiiko. (c ) Kabaka ayinza okulonda omuntu mu ofiisi yonna eya Regent singa ekiseera kyonna mu kiseera ky’okubeezaawo Regency wansi w’akatundu kano ofiisi eyo eba efuuse njereere. (2)(a) Buli Kabaka lw’afuna omukisa obutabaawo mu Buganda, ayinza ng’awandiika wansi w’omukono gwe okulonda abantu basatu okubeera Regents mu kiseera ekyo nga taliiwo. (b) Regent alondeddwa wansi w’akatundu (a) ak’akatundu kano ajja okulekera awo okubeera mu ofiisi:- (i) nga Kabaka akomyewo mu Buganda; (ii) singa alekulire ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiikidde Kabaka; (iii) singa okulondebwa kwe kusazibwamu Kabaka; (iv) Kabaka alekera awo okusobola okukola emirimu gye mu Ssemateeka ono mu ngeri endala okuggyako olw’obutabaawo mu Buganda. (c ) Kabaka ayinza okulonda omuntu mu ofiisi yonna eya Regent singa ekiseera kyonna mu kiseera ky’okubeerawo kwa Regency wansi w’akatundu kano ofiisi eyo eba efuuse njereere. (d) Obuyinza obwogerwako mu katundu kano tebujja kukozesebwa mu kiseera kyonna Kabaka mw’aba omuto oba ng’ava ku nsonga endala yonna okuggyako obutabaawo mu Buganda nga tasobola kukola mirimu gye mu Ssemateeka ono. (3) Mu kiseera ky’okubeerawo kwa Regency wansi w’akatundu (I) oba akatundu (2) mu nnyingo eno, aba Regents kasita banaagoberera ebiragiro by’Endagaano za Buganda ne mu Ssemateeka ono era ne banyweza emirembe, obutebenkevu ne gavumenti ennungi ey’obukuumi bwa Uganda, era nga bagoberera ebiragiro ebiri mu butundu (4),(5) ne (6) obw’ennyingo eno, bajja kuba n’obuyinza obujjuvu okukola emirimu gya Kabaka wansi wa Ssemateeka ono. (4)(a) Regent tajja kutwala mirimu gya ofiisi ya Regent okutuusa nga asoose kulayira kukola bulungi ofiisi era nga okulondebwa kwe oba okulondebwa kwe kukkiriziddwa Gavana. “Nze....nneeyama nti nja kuba mwesigwa eri Ssaabasajja Nnaabakyala Elizabeth ll, obukuumi bwe Buganda bw’enyumirwa, Abasika be n’Abamuddira mu bigere era nja kufuga bulungi era mu mazima Buganda okusinziira ku mateeka era nja kugoberera ebiragiro by’Endagaano ezaakolebwa ne Ssaabasajja ne Ssemateeka wa Buganda, era nti nja kunyweza emirembe, obutebenkevu ne gavumenti ennungi eya Uganda ekuumibwa era nja kukola ekituufu mu buli ngeri abantu nga bagoberera Endagaano ezoogeddwako, Ssemateeka wa Buganda, amateeka n’empisa za Buganda n’amateeka ga Uganda ekuumibwa awatali kutya wadde okusiimibwa, omukwano oba obubi—bajja’’. (5)(a) Omulimu gwonna ogwa Kabaka wansi wa Ssemateeka ono gujja kukolebwa ba Regents mu ngeri y’emu, okutuuka ku mpisa bw’ekkiriza, ng’eyo emirimu gye gyandibadde gikolebwa Kabaka okuggyako nti omukono gwa Regents babiri gujja kuba kitegeeza ekimala ku kiraamo kya Regents. (b) Ensonga yonna bweba nga yeesigamye ku kusalawo kwa Regents, okusalawo kwonna kujja kutwalibwa nga okusalawo kwa Regents singa babiri ku Regents baba nga bakiwagira. (c) Singa Regent yenna aba taliiwo mu Buganda oba olw’ensonga endala yonna nga tasobola kukola mirimu gya Regent oba singa ofiisi y’omu ku ba Regent eba njereere, kijja kumala singa emirimu gya Regent gikolebwa Regent babiri. (7)(1) Wajja kubaawo Minisitule ya Buganda, egenda okuyitibwa... “Olukiiko lwa Kabaka olwa Baminisita”, era okuva wano oluusi mu bufunze luyitibwa “Minisitule”. (2) Olukiiko lwa Baminisita lwa Kabaka lujja kubaamu :- . (a) Katikiro (b) Omulamuzi; (c) Omuwanika (d) Minisita w’ebyobulamu; (e) Minisita w’Ebyenjigiriza; (f) Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka: Kasita omuwendo n’okulondebwa kwa bammemba ba Minisitule okuggyako Katikiro, Omulamuzi n’Omuwanika biyinza okukyusibwakyusibwa oluusi n’oluusi olw’ekiteeso ekiyisibwa Lukiko ne kikkirizibwa Gavana. (3) Bwe wabaawo omukisa okulekulira kwa Minisitule okuweebwa ttenda Katikiro ajja kuwaayo okulekulira kwa Minisita, awamu eri Kabaka ng’ayita mu Sipiika, era Kabaka n’alyoka akkirizza okulekulira; Kasita ng’okulekulira bwe kuweebwa ttenda okusinziira ku bigambo ebiri mu nnyingo 10 eya Ssemateeka ono, Kabaka tajja kukkiriza kulekulira okutuusa nga Katikiro alondeddwa amuwadde amannya g’abantu abalondeddwa okuva mu ofiisi za baminisita okusinziira ku katundu (7) ak’ennyingo 12 eya Ssemateeka ono. (4) Buli mmemba wa Minisitule ajja kuba n’obuvunaanyizibwa obwo nga bwe buyinza okusalibwawo Karikiro. 8. (1) Olukiiko lwa Kabaka olwa Baminisita okutwaliza awamu lunaavunaanibwa omusango enkola ya Gavumenti ya Kabaka, era buli Minisita ajja kuvunaanyizibwa kinnoomu ku bitongole bya Gavumenti ya Kabaka nga bw’ayinza okumuteeka mu buvunaanyizibwa bwe. (2) Ebikolwa byonna ebya Gavumenti ya Kabaka, okujjako amateeka n’ennono bwe byetaagisa mu ngeri endala, binaakolebwa mu linnya lya Kabaka. (3) Omulimu gwonna wansi wa Ssemateeka ono bwe guba nga guyinza okukolebwa Kabaka, omulimu ogwo, okuggyako nga walabise ekigendererwa ekikontana, gujja kukolebwa ye ng’ayita mu kiwandiiko ekissiddwako omukono gwe mu maaso ga Minisita, ajja okussa omukono gwe gumu n’omujulizi. (4) (a) Bwe kiba nga kirambikiddwa mu Ssemateeka ono nti Kabaka ayinza okukozesa obuyinza ku kuteesa kw’omuntu yenna oba obuyinza ajja kukozesa obuyinza obwo okusinziira ku kuteesa. (b) (i) Ekiwandiiko ekissiddwako omukono Katikiro nti Kabaka akozesezza obuyinza bwonna obwetaagisa okukozesebwa ku kuteesa kwa Katikiro oba kwa Minisitule okusinziira ku kuteesa kujja kuba bujulizi obukakafu ku nsonga eyo. (ii) Kopi entuufu ekakasiddwa ey’eddakiika y’Olukiiko lw’Okulonda Buganda oba ey’akakiiko konna Kabaka ke yalonda wansi wa Ssemateeka ono ng’ewandiika nti Kabaka akozesezza obuyinza bwonna obwetaagisa okukozesebwa ku kuteesa kw’Olukiiko oba akakiiko okusinziira ku kuteesa kujja kuba bujulizi obukakafu ku nsonga eyo. 9. Katikiro ajja kumanyisa Kabaka mu bujjuvu ku byonna ensonga enkulu ezikwata ku Gavumenti ya Kabaka. 10. (1) Aba lukiiko bwe basisinkana omulundi ogusooka oluvannyuma lw’okusasika kwonna ku ekyo, okulekulira kw’olukiiko lwa baminisita ba Kabaka mu kiseera ekyo kujja kuweebwa ttenda. (2) Okulekulira kwa Minisitule bwe kuba kubadde ku ttenda mu okusinziira ku katundu k’ennyingo eno, omubaka wa Katikiro alondebwa ajja kulondebwa okusinziira ku [[:en:Keel_laying|nkola eragiddwa]] mu nnyingo 11 eya Ssemateeka ono era abesimbyewo ku ofiisi za baminisita bajja kulondebwa okusinziira ku nkola eragiddwa mu nnyingo 12 eya Ssemateeka ono. 11 (1) Sipiika ajja kuteekawo olunaku lw’okusunsulamu abesimbyewo ku... ofiisi ya Katikiro ejja kumuweebwayo. (2)(a)Omuntu yenna ayinza okusunsulwa ng’omuntu eyeesimbyewo ku ofiisi ya Katikiro, oba mmemba wa Lukiko oba nedda, olw’aba Lukiko abatakka wansi wa bataano. (b) Okusunsulwa kujja kuweebwayo mu buwandiike nga kuliko emikono gya bammemba abakukola, eri Sipiika ku lunaku lwe yateekawo ku lw’ekyo oba nga terunnatuuka. (3) Sipiika ajja kutegeka olukalala lw’abantu ababadde mu ngeri entuufu esunsuddwa era ejja kuleetera kkopi z’olukalala okuteekebwa mu maaso ga Lukiko. (4) Ku lunaku olw’okutaano olukalala nga lumaze okuteekebwawo oba olunaku olulala Sipiika lw’anaalaba nga lwangu, Lukiiko mu kalulu ak’ekyama ajja kulonda nga Katikiro okulonda omu ku bantu erinnya lye erisangibwa ku lukalala era Sipiika n’awaayo erinnya ly’omuntu alondeddwa bw’atyo eri Gavana okukkirizibwa. (5) Singa erinnya ly’omuntu alondeddwa nga Katikiro designate okusinziira ku bigambo ebiri mu katundu (4) ak’ennyingo eno terikkirizibwa Gavana okulonda okulala okw’omuntu omulala nga Katikkiro kujja kubaawo okusinziira ku bigambo ebyogeddwako waggulu mu nnyingo eno. (6) Singa ekiseera kyonna ofiisi ya Katikkiro ebeera njereere, Sipiika ajja kutegeeza Kabaka engeri okulonda gye kugenda mu maaso wansi w’ennyingo eno. 12 (1) Omubaka Katikiro bw’aba alondeddwa era n’okulondebwa kwe kubadde ekkiriziddwa Gavana, Sipiika ajja kuteekawo olunaku okusunsulwa kw’abeesimbyewo ku ofiisi za baminisita okutali ofiisi ya Katikiro lwe kunaaweebwayo gy’ali. (2) Omuntu yenna ayinza okusunsulwa nga eyeesimbyewo ku ofiisi za baminisita, . oba mmemba wa Lukiiko oba nedda, oba nga Katikiro alondeddwa oba nga ba Lukiko abatakka wansi wa basatu. (3) Okusunsulwa kujja kuba kwa ofiisi za baminisita okutwaliza awamu so si za buli emu ofiisi ya baminisita entongole, era ejja kuweebwayo mu buwandiike, nga kuliko omukono gw’omuntu oba abantu abazikola, eri Sipiika ku lunaku lwe yassaawo ku lw’ekyo oba nga terunnatuuka. Kasita kiba nti: (a) tewali bantu balala okuggyako Katikiro alondeddwa ajja kwegatta ku kusimbawo abantu abasukka mu basatu. (b) omulonde wa Katikiro tajja kusimbawo basukka mu bataano abesimbyewo.. (4) Sipiika ajja kutegeka olukalala lw’abantu ababadde mu ngeri entuufu abasunsuddwa mu ofiisi za baminisita era ajja kuleetera kkopi z’olukalala okuteekebwa mu maaso ga Lukiko era singa amannya g’abantu abasukka mu kkumi na bataano galabika mu lukalala, Lukiko ajja kulondebwa ku lunaku olw’okusatu olwa wiiki oluvannyuma lw’ekyo, oba ku lunaku olulala Sipiika lw’anaaba alaba nga lwangu, mu kalulu ak’ekyama alondebwa ng’abeesimbyewo ku ofiisi za baminisita abantu kkumi na bataano okuva mu bo amannya gaabwe galabika mu lukalala. (5) Omulonde wa Katikiro anaalonda abantu abagenda okulondebwa mu ofiisi za baminisita okuva mu bantu amannya gaabwe agalabika mu lukalala lw’abeesimbyewo (oba singa amannya g’abantu abasukka mu kkumi na bataano galabika mu lukalala olwo, okuva mu mannya g’abantu abaalondebwa Lukiko okuba abesimbyewo), era ajja kuwaayo amannya gaabwe eri Gavana okukkirizibwa nga Minisita. (6) Singa Gavana takkiriza linnya ku muntu alondeddwa okulondebwa mu ofiisi ya minisita, Katikiro alondeddwa ajja kulonda omuntu omulala mu ngeri eragiddwa mu katundu (5) ak’ennyingo eno, era ajja kuwaayo erinnya lye eri Gavana okukkirizibwa nga Minisita. (7) Omulonde wa Katikiro ajja kuwaayo amannya g’abantu abalondeddwa wansi w’ebiragiro ebyogeddwako mu nnyingo eno, nga bwe gayisiddwa Gavana, eri Kabaka ng’alina okuteesa nti buli muntu oyo alondebwe mu ofiisi ya minisita eyeetongodde. (8) Singa ekiseera kyonna ofiisi ya Katikiro bw’eba njereere, Sipiika ajja kutegeeza Kabaka engeri okulonda gye kutuuse wansi w’ennyingo eno. 13. Nga amannya g’abantu abalondeddwa ku ofiisi za baminisita gabadde... eweereddwa Kabaka, Kabaka ajja kulonda Katikkiro eyalondebwa okubeera Katikkiro ng’amukwasa Ddamula era nga tebunnatuuka ku lunaku oluddako, Kabaka ajja kulonda abantu abalondeddwa mu ofiisi za baminisita ze babadde basemba Katikiro gwe yalonda ng’afuna ekitiibwa n’obwesigwa bwabwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi ezo. 14 (1) Kabaka ayinza, ku kuteesa kwa Katikiro, okukyusa... alina ofiisi ya minisita yonna, okuggyako ofiisi ya Katikiro, eri ofiisi endala ey’obuminisita ng’eyo. (a) Omuntu yenna bw’aba agenda okukyusibwa okuva mu ofiisi ya minisita emu okudda mu ndala wansi w’ennyingo eno, ajja kuwaayo okulekulira kwe okuva mu ofiisi gy’aleka eri Kabaka, olwo n’afuna ekitiibwa kye n’obwesigwa bwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi gy’akyusibwa. 15 (1) Singa ofiisi za Baminisita zifuuka njereere essaawa yonna olw’ensonga okulekulira kwa Minisitule wansi w’ennyingo 16 oba ennyingo 40 eya Ssemateeka ono, Katikkiro anaalondebwa okusinziira ku nkola eragiddwa mu nnyingo 11 ne 12 eya Ssemateeka ono, era Katikkiro alondeddwa n’abantu abalala abaalondebwa bwe batyo banaalondebwa okuba Baminisita okusinziira ku nnyingo 13 eya Ssemateeka ono. (2)(a) Singa ofiisi ya Katikkiro efuuka njereere mu kiseera kyonna ekitali olw’ensonga y’okulekulira kwa Minisitule, omuntu eyalondebwa Katikiro ajja kulondebwa okusinziira ku nkola eragiddwa mu nnyingo 11 eya Ssemateeka ono, era Kabaka ajja kumulonda mu Katikkiro ng’amukwasa Ddamula. (b) Nga Katikkiro alondeddwa okusinziira ku katundu (a) mu katundu kano, Baminisita abalala ababeera mu ofiisi mu kiseera ky’okulondebwa banaawaayo ttenda y’okulekulira kwabwe eri Kabaka era Katikkiro ajja kuteesa eri Kabaka nti akkirize oba agaanye okulekulira, era Kabaka ajja kukola ng’agoberera okuteesa. (c ) Singa olw’okukkiriza okulekulira, ofiisi za Baminisita ezitali za Katikiro zifuuka njereere :- (i) sipiika ajja kuteekawo olunaku okusunsulwa kw’abeesimbyewo ku ofiisi za baminisita ezitali ofiisi ya Katikiro lw’anaamuwaayo; (ii) omuntu yenna nga si muntu eyalina ofiisi nga Minisita mu kiseera Katikiro we yalondebwa, ayinza okusunsulwa nga eyeesimbyewo ku ofiisi za baminisita, oba nga mmemba wa Lukiko oba nedda, oba Katikiro oba abakiise abatakka wansi wa basatu mu Lukiko; (iii) okusunsulwa kujja kuba kwa ofiisi za baminisita okutwaliza awamu so si kwa ofiisi za baminisita yonna entongole, era kujja kusikirizibwa mu buwandiike, nga kuliko omukono omuntu oba abantu ababikola, eri Sipiika ku lunaku oba nga terunnatuuka ku lunaku lwe yateekawo ku lw’ekyo. Kasita kiba nti: a) tewali muntu mulala okuggyako Katikkiro ajja kwegatta ku kusimbawo abantu abasukka mu basatu; (iv) Sipiika oba Omukubiriza w'olukiiko ajja kutegeka olukalala lw’abantu abasunsuddwa obulungi ku ofiisi ya baminisita era ajja kuleetera kkopi z’olukalala okuteekebwa mu maaso ga Katikiro era singa amannya g’abantu abasukka mu kkumi galabika ku lukalala, Lukiiko ku lunaku lwa wiiki olwokusatu oluvannyuma lw’ekyo, oba ku lunaku olulala Sipiika lw’anaalaba nga lwangu, mu kalulu ak’ekyama abalondebwa ng’abeesimbyewo ku ofiisi z’obwaminisita abantu kkumi okuva mu abo abantu amannya gaabwe agalabika ku lukalala; v) Katikiro ejja kulonda abantu abagenda okulondebwa mu ofiisi za baminisita okuva mu:- (a) Abantu amannya gaabwe agalabika mu lukalala lw’abeesimbyewo (oba, singa amannya g’abantu abasukka mu kkumi galabika mu lukalala olwo, okuva mu mannya g’abantu abaalondebwa ng’abeesimbyewo Lukiko); ne (b) abantu abaali mu ofiisi nga Baminisita mu kiseera we yalondebwa, era bajja kuwaayo amannya gaabwe eri Gavana okukkirizibwa nga Baminisita; vi) Singa Gavana takkiriza linnya ly’omuntu alondeddwa okulondebwa mu ofiisi ya minisita, Katikkiro ajja kulonda omuntu omulala mu ngeri eragiddwa mu katundu (v) ak’akatundu kano, era ajja kuwaayo erinnya lye eri Gavana okukkirizibwa nga Minisita; vii) Katikkiro ajja kuwaayo amannya g’abantu abalondeddwa wansi w’akawaayiro kano waggulu, nga bwe gayisiddwa Gavana, eri Kabaka ng’ategese nti buli muntu oyo alondebwe mu ofiisi ya minisita eyeetongodde, era Kabaka ajja kulonda omuntu alondeddwa mu ofiisi za baminisita ze baasembeddwa ng’afuna ekitiibwa n’obwesigwa bwabwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi ezo. (3)(a) Singa ofiisi ya minisita etali ya Katikiro efuuka ekikalu mu kiseera kyonna ekitali olw’ensonga y’okulekulira kwa Minisitule, (Omukubiriza) Sipiika, amangu ddala nga bwe kiba kirungi, ajja kuteekawo olunaku okusunsulwa kw’abeesimbyewo ku ofiisi kwe kunaamuweebwa. (b) Omuntu yenna ayinza okusunsulwa ku ofiisi etaliimu bantu oba nga mmemba w'Olukiiko oba nedda, oba Katikkiro oba ab'olukiiko abatakka wansi wa basatu. (c) Okusunsulwa kulina okuweebwayo mu buwandiike nga kuliko omukono gw’omuntu oba abantu abakukola, eri Sipiika ku lunaku oba nga terunnatuuka ku lunaku lwe yateekawo ku lw’ekyo: Kasita tewali muntu yenna ajja kwegatta ku kusimbawo abantu abasukka mu omu. (d) Sipiika oba Omukubiriza w'olukiiko ajja kutegeka olukalala lw’abantu abasunsuddwa mu ngeri entuufu ku ofiisi etaliimu muntu era ajja kuleetera kkopi z’olukalala okuteekebwa mu maaso ga Olukiiko, era singa amannya g’abantu abasukka mu bataano galabika mu lukalala, Olukiiko lujja kubeera ku lunaku lwa wiiki olwokusatu oluvannyuma lw’ekyo oba ku lunaku olulala Sipiika lw’anaalaba nga lwangu, mu kalulu ak’ekyama ajja kulondebwa ng’abeesimbyewo ku ofiisi etaliimu bantu bataano okuva mu mu bantu abo amannya gaabwe agalabika ku lukalala. (e) Katikkiro ajja kulonda omuntu okulondebwa mu ofiisi ekikalu okuva mu bantu amannya gaabwe agalabika mu lukalala lw’abeesimbyewo (oba, singa amannya g’abantu abasukka mu bataano galabika mu lukalala olwo, okuva mu mannya g’abantu abaalondebwa Olukiiko ng’abeesimbyewo), era ajja kuwaayo erinnya lye eri Gavana okukkirizibwa. (f) Singa Gavana takkiriza linnya ly’omuntu alondeddwa okulondebwa mu ofiisi etaliimu muntu, Katikkiro ajja kulonda omuntu omulala mu ngeri eragiddwa mu katundu (e) ak’akatundu kano, era ajja kuwaayo erinnya lye eri Gavana okukkirizibwa. (g) Gavana bw’anaaba akkirizza erinnya ly’omuntu yenna alondeddwa wansi w’ebiragiro ebyo waggulu mu katundu kano Katikkiro ajja kuwaayo erinnya lye eri Kabaka, era Kabaka ajja kumulonda mu ofiisi etaliimu bantu ng’afuna ekitiibwa kye n’obwesigwa bwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi. 16(1) Singa ekiteeso ekyalangiriddwa Sipiika oba Omukubiriza w'Olukiiko wansi w’akatundu (3) ak’ennyingo eno ng’ekiteeso eky’okuggya obwesige mu lukiiko lwa Baminisita ba Kabaka ku nsonga enkulu, nga mu kuwagira kwayo kuliko obululu obutakka wansi wa bibiri ku bisatu ku bammemba bonna aba Lukiiko, kitwalibwa Lukiiko okulekulira kwa Minisitule kujja kuweebwa Kabaka nga kuyita mu Sipiika. (2) Okulangirira ennaku kkumi na nnya kujja kuweebwa Sipiika nga ekiteeso kyonna eky’engeri eyo tekinnatuuka kikubaganyizibwako ebirowoozo. (3) Singa mu ndowooza ya Sipiika ekiteeso kyonna (nga mw’otwalidde n’endowooza elina kikyusiddwa) ekibadde kiteesebwako abakiise ba Lukiko abatakka wansi wa makumi abiri kiteeso ekiraga obutaba na bwesige mu Minisitule ku nsonga enkulu, ajja kukirangirira nga bwe kiri era okulangirira kwe kujja kuba kwa nkomerero: Kasita ekiteeso kyonna ekiteeseddwa bammemba ba Lukiiko abatakka wansi wa makumi ana ekiraga mu ngeri ey’enjawulo obutaba na bwesige mu Minisita kijja kutwalibwa olw’ebigendererwa by’ennyingo eno ng’ ekiteeso ky’okuggya obwesige mu Minisitule ku nsonga enkulu era kijja kulangirirwa Sipiika ng’ekiteeso ekyo. 17(1) Ofiisi ya Minisita ejja kufuuka njereere:- . a) Singa oyo alina ofiisi alekulire ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiikira Kabaka ng’ayita mu Sipiika; a) Singa okulekulira kwa Minisita kukkirizibwa Kabaka; oba b) Singa okulondebwa kuggwaawo wansi w’ennyingo 18 oba ennyingo 19 eya Ssemateeka ono. (2) Buli ofiisi ya Katikkiro lw’efuuka enkalu Ddamula ejja kuba etuusibwa eri Kabaka amangu ddala mu ngeri ey’ennono. (3) Singa essaawa yonna ofiisi ya Minisita eba njereere, emirimu gya Minisita gijja kusiibulwa mu kiseera ky’ekifo ekyo mu ngeri Minisita asigaddewo bw’anaasalawo: Kasita singa ofiisi ya Baminisita bonna eba njereere, emirimu gya buli Minisita (okuggyako emirimu egyo gy’akola mu buyinza bwe nga mmemba wa Lukiko) gijja kusiibulwa mu kiseera ofiisi ezoogeddwako we zisigala nga teziriimu bantu, zisiibulwa Omuwandiisi ow’enkalakkalira owa Minisita oyo. 18 (1) Kabaka ajja kuggyawo okulondebwa kwa Minisita singa asingisibwa omusango era n’asalirwa ekibonerezo ky’okusibwa awatali kusalawo kusasula ngassi. (2) Singa Minisita asingisibwa omusango gw’obumenyi bw’amateeka era n’atasalirwa kibonerezo kya kusibwa nga tasobola kusalawo kusasula ngassi, era omusango mu ndowooza ya Kabaka guyinza okuzingiramu obubi bw'empisa, Kabaka ajja kulondawo akakiiko, akalimu abantu b’anaalaba nga basaanidde, okubuuliriza ku ngeri y’omusango; era akakiiko kajja; bwe kiba nga kimativu nti omusango guzingiramu obubi empisa, tegeeza Kabak okusinziira ku ekyo era olwo Kabaka n’aggyawo okulonda kwa Minisita. (3) Singa mu ndowooza ya Kabaka Minisita ayinza okuba nga yafuuka nga tasobola kukola mirimu gye nga Minisita olw’obunafu mu mubiri oba mu birowoozo, Kabaka ajja kulonda akakiiko akalimu abantu b’anaalaba nga basaanidde okubuuliriza ku nsonga eyo; era akakiiko kajja, bwe kaaba nga kamativu nti Minisita afuuse atasobola kukola mirimu gye nga Minisita olw’obunafu mu mubiri oba mu birowoozo, kategeeza Kabaka okusinziira ku ekyo era olwo Kabaka n’aggyawo okulondebwa kwa Minisita. 19(1) Singa mu ndowooza ya Katikkiro Minisita yenna alemereddwa okutuukiriza enkola oba okusalawo kwa Minisitule oba okugumiikiriza oba mu kussa ekitiibwa mu nsonga enkulu, ayinza okuyita olukiiko lwa Baminisita, n’ateesa nti Minisita agobwe. (2) Ekiteeso kinaateekebwa mu kalulu, n’obululu obusinga obungi obwa Baminisita ne busuulibwa nga buwagira ekiteeso, Katikiro ajja kuteesa eri Kabaka nti akomewo okulondebwa kwa Minisita era Kabaka ajja kuggyawo okulondebwa okusinziira ku ekyo. (3) Buli Minisita, okuggyako Minisita ateesebwako okugobwa kwe, ayinza okukuba akalulu ku kiteeso ekyo era bwe wabaawo obululu obwenkanankana Katikiro ayinza okukozesa akalulu akasunsuddwa awamu n’akalulu akasooka. 20. (1) Wajja kubaawo Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri buli Minisita. (2) Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Katikiro y’anaaba akulira abakozi ba Buganda. ENDAGAANO YA BUGANDA, 1955 (2) Enteekateeka eyinza okukolebwa etteeka lya Buganda okukyusa mu nnyingo eyogeddwako waggulu oba amateeka, oba okukola enteekateeka endala mu kifo kyayo, era okutwalira awamu ku nsonga zonna ezikwata ku Ssemateeka wa Lukiko. (3) Wadde nga waliwo ebiragiro ebiri mu katundu (2) ak’ennyingo eno, Abakiise) Etteeka, 1953, Lukiiko nga bwe yassibwawo ku ntandikwa ya Ssemateeka ono ajja kuyimirira ng’asatuluddwa ku lunaku amakumi asatu mu lumu mu Ogwekkumineebiri 1958, n’oluvannyuma Lukiiko eyateekebwawo Ssemateeka ono ajja kuyimirira ng’asatululwa ku lunaku olw’amakumi asatu mu lumu mu Ogwekkumineebiri buli mwaka ogw’okutaano oguddako: era ebiragiro ebiri mu kitundu 5 eky’etteeka eryogerwako bijja kutwalibwa ng’ebikyusiddwa okusinziira ku ekyo, . 22 (1) Lukiko bw’esooka okutuula oluvannyuma lw’okusasika kwonna, abakiise abaliwo, nga tebannakola mirimu ndala yonna, balonda Sipiika n’Omumyuka wa Sipiika wa Lukiiko. (2) Emirundi nga ofiisi ya Sipiika oba Omumyuka wa Sipiika egwa bwereere mu ngeri endala okusinga olw’okusatululwa kwa Lukiko, bammemba baayo amangu ddala nga bwe kiba kisoboka balondawo omuntu mu ofiisi. (3) Omuntu ayinza okulondebwa okubeera Sipiika oba nga mmemba wa Lukiiko: Kasita tewali muntu yenna ajja kulondebwa okuggyako ng’omuntu abadde mmemba wa Lukiiko, okumala emyaka egitakka wansi w'etaano. (4) Tewali muntu yenna ajja kulondebwa nga Omumyuka wa Sipiika okuggyako nga ye mmemba wa... Lukiiko era muntu eyandibadde n’ebisaanyizo okulondebwa ku bwa Sipiika. (5) Sipiika ajja kufuna omusaala ogwo oguyinza okusalibwawo okuva ku tine okutuuka ku kiseera nga etteeka lya Buganda. (6) Ofiisi ya Sipiika oba Omumyuka wa Sipiika ejja kufuuka ekyererezi :- . a) Singa oyo alina ofiisi alekulira ofiisi ye ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiika eri Katikiro; b) Mu nsonga y’omumyuka wa Sipiika singa alekera awo okubeera mmemba wa Lukiiko mu ngeri endala okuggyako olw’okusatululwa kwayo; oba (iii) singa okulondebwa kwe kuggwaawo olw’ekiteeso kya Lukiko ku kiteeso ekiteeseddwa bammemba ba Lukiko abatakka wansi wa makumi abiri era nga bawagira nga waliwo abakubiddwa obululu obutakka wansi wa bibiri ku bisatu ku bammemba bonna aba Lukiko. 23. Eyo y’anaakubiriza mu nkiiko z’Abalukiko:- . a) Sipiika (Omukubiriza w'olukiiko) a) Mu butabeerawo Sipiika, Omumyuka wa Sipiika; b) Mu butabeerawo Sipiika, n’omumyuka wa Sipiika, omuntu oyo ayinza okulondebwa Lukiiko okuva mu bammemba ba Lukiiko 24. Okusinziira ku bigambo ebiri mu Ssemateeka ono n’eby’Endagaano za Buganda, Lukiiko ayinza okutwala Ebiragiro ebiyimiridde okulung’amya n’okutambuza obulungi emisango gyayo n’okuyisa amateeka ga Buganda: Kasita tewali biragiro ebyo bijja kukola okuggyako nga biyisiddwa Gavana. 25. (1) Okuggyako nga bwe kirambikiddwa mu Ssemateeka ono (a) ebibuuzo byonna ebiteeseddwa okusalibwawo mu Lukiiko binaasalibwawo n’obululu obusinga obungi obwa bammemba abaliwo era abakuba akalulu; Kasita Sipiika oba Omumyuka wa Sipiika, wadde mmemba yenna mu Lukiiko ng’akubiriza, tajja kuba na kalulu oba okuba n’obuyinza okwetaba mu kukubaganya ebirowoozo; (b) Singa ku kibuuzo kyonna obululu bugabanyizibwa kyenkanyi, ekiteeso kijja kufiirwa. (2) Tewali bizinensi okuggyako ey’okwongezaayo ejja kukolebwa mu Lukiko singa wabaawo baliwo (ku mabbali ga Sipiika oba omuntu omulala akubiriza) bammemba ba Lukiiko abatakka wansi wa makumi ana mu bataano. 26 (1) Okusinziira ku bigambo ebiri mu Ssemateeka ono n’eby’Endagaano za Buganda, Kabaka ayinza, ng’awabulwa n’okukkiriza kwa Lukiiko, okukola amateeka agasiba Abafirika mu Buganda: Kasita tewali tteeka lirina kussibwawo Kabaka okuggyako ng’ebbago lyalyo lisoose kukkirizibwa Gavana. (2) Ebbago ly’etteeka bwe liba liyisiddwa Lukiiko okusinziira ku biragiro ebitaggwaawo ebikoleddwa wansi w’ennyingo 24 eya Ssemateeka ono era nga liyisiddwa Gavana, Katikkiro ajja kuleetebwa Kabaka, n’assa omukono gwe gumu ng’alaga nti akkirizza, olwo ebbago eryo ne lifuuka etteeka. (3) Etteeka erissibwawo wansi w’ennyingo eno lijja kufulumizibwa mu Kyapa kya Uganda, era lijja kutandika okukola ku lunaku lwe lyafulumizibwa oba ku lunaku olulala nga bwe luyinza okulagirwa mu tteeka. (4) Amateeka agakolebwa olw’enfuga ey’awamu ey’Ekitongole kya Uganda ekuumibwa gajja kukola kyenkanyi ku Buganda, okuggyako nga bwe gayinza okukontana n’ebiragiro by’Endagaano za Buganda, mu mbeera eyo ebiragiro by’Endagaano za Buganda bijja kuba bya njawulo nnyo ku bikwata ku Buganda. (5) Olw’ekigendererwa ky’ennyingo eno ekigambo “Omufirika” kijja kuba n’amakulu agakiweereddwa mu tteeka ly’okutaputa n’obuwaayiro obw’enjawulo obw’ekitongole ekikuuma Uganda, nga bwe kyakyusibwa buli luvannyuma lwa kiseera, oba Etteeka lyonna eridda mu kifo ky’etteeka eryo. 27. (1) Okubalirira kw’enyingiza n’ensaasaanya ya Gavumenti ya Kabaka buli mwaka n’enteekateeka z’ensaasaanya ey’okugatta, eziyinza okuweebwayo buli luvannyuma lwa myezi esatu, kujja kwetaagisa okukkirizibwa kwa Gavana. (2) Akawunti za Gavumenti ya Kabaka zijja kubalibwa abaserikale ba Nnaabakyala abakola ku kubala ebitabo by'emitala w'amayanja (3) Ssente eziweebwa oba eziwolwa Gavumenti y’Obukuumi eri aba Kabaka Gavumenti olw’ekigendererwa kyonna ekigere ejja kusaasaanyizibwa mu ngeri, nga eyinza okukkirizibwa Gavana 28 (1) Singa ekiteeso kyonna eky’okukkiriza okubalirira kw’enyingiza n’ensaasaanya ya Gavumenti ya Kabaka buli mwaka ku nteekateeka z’ensaasaanya ey’okugatta oba okukola enteekateeka y’ensimbi olw’ekigendererwa kyonna kiteesebwako mu Lukiiko Minisita, era ekiteeso ne kigaanibwa Lukiiko, Katikiro ayinza okuwa Sipiika okutegeeza nti ateesa okutwala ekiteeso ekyogerwako ng’ensonga ya obwesige mu Minisitule. (2) Mu kiseera kyonna ekitakka wansi wa, ennaku kkumi na nnya ate nga tekisukka nnaku abiri mu munaana oluvannyuma lw’okulangirira okuweebwa Sipiika okusinziira ku katundu (1) mu nnyingo eno, Minisita ayinza okuddamu okuteesa ekiteeso nga waliwo ennongoosereza oba nga tewali. (3) Singa ekiteeso olwo kigaanibwa Lukiiko n’obululu bwa waakiri ebitundu bibiri ku bisatu eby’abakiise bonna aba Lukiiko, akalulu ak’okuggya obwesige mu Lukiiko lwa Baminisita ba Kabaka kajja kutwalibwa ng’akatwalibwa Lukiiko, era okulekulira kwa Minisitule kujja kuweebwa ttenda okusinziira ku bigambo ebiri mu nnyingo 7 eya Ssemateeka ono; naye mu mbeera yonna ekiteeso kijja kutwalibwa ng’ekikoleddwa Lukiiko. (4) Mu kiwandiiko kino ekigambo ‘egaaniddwa Lukiiko” kitegeeza obutatwalibwa Lukiiko nga tewali nnongoosereza oba okutwalibwa Lukiiko n’ennongoosereza ezitakkirizibwa Minisitule. 29. (1) Lukiiko ayinza okussaawo obukiiko obuyimiridde n’obw’ekiseera, obulimu bammemba ba Lukiko, olw’ekigendererwa kyonna. (2) Lukiiko ajja kutandikawo akakiiko akayimiridde okukola ku buli kimu ku... amasomo gano wammanga: - (a) Ensimbi: (b) Emirimu gya gavumenti (c) Ebyenjigiriza (d) Ebyobulamu; (e) Eby’obugagga eby’omu ttaka (f) Gavumenti z’ebitundu n’enkulaakulana y’abantu: Kasita Lukiiko luyita mu kusalawo okukyusakyusa mu nsonga eziragiddwa mu katundu kano. (3) Buli kakiiko akayimiridde akassibwawo wansi w’akatundu (2) ak’ennyingo eno kajja kuba wansi w’obukulembeze bwa Minisita avunaanyizibwa ku nsonga akakiiko gye kakola; era omulimu gwayo gujja kuba kusoma ssomo eryo n’okuwabula Minisita ku nsonga eyo. (4) Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita nga ye ssentebe w’akakiiko era abantu abalala bonna abeetaagibwa akakiiko olw’okukola obulungi bayinza okwetaba mu kuteesa kw’akakiiko konna akatandikiddwawo wansi w’akatundu, (2) ak’ennyingo eno, naye tebajja kulondamu. (5) Tewali kintu kyonna mu nnyingo eno ekijja kukwata oba okukosa emirimu gy’Akakiiko Akataggwaawo aka Lukiiko akaaliwo ku ntandikwa ya Ssemateeka ono. 30. (1) Wajja kutandikibwawo olukiiko, oluyitibwa Olukiiko lwa Buganda olulonda abantu (wano mu kitundu kino ekiyitibwa “Olukiiko”), ekijja kubaamu :- (a) Ssentebe anaalondebwa Kabaka ng’akkiriziddwa Gavana; (b) Omuwandiisi ow’enkalakkalira owa Katikkiro ajja, mu buweereza, okuba omumyuka wa ssentebe; ne (c) Abantu abalala basatu, abagenda okulondebwa Kabaka ku kuteesa kwa Minisitule nga bakkiriziddwa Gavana. (2) Minisitule ejja kuteesa oba okulondebwa nga bammemba w'olukiiko abantu abamativu balina obumanyirivu mu nsonga z’olukale naye mu kiseera ekyo tebakola nnyo byabufuzi. (3) Ofiisi y’omuntu alondeddwa okubeera mmemba w’Olukiiko okusinziira ku butundu (a) oba (c) obw’akatundu (1) ak’ennyingo eno ejja kufuuka njereere - . a) mu nsonga ya ssentebe, ku nkomerero y’emyaka musanvu okuva ku lunaku lwe yalondebwa; b) mu mbeera ya mmemba w’Olukiiko, okuggyako ssentebe, ng’emyaka etaano giweddeko okuva ku lunaku lwe yalondebwa; c) singa alekulire; oba d) singa okulondebwa kwe kuggwaawo wansi w’akatundu (4) ak’ennyingo eno. (4) (a) Kabaka ajja kukomya okulondebwa kwa mmemba w’Olukiiko singa asingisibwa omusango gw’obumenyi bw’amateeka era n’asalirwa ekibonerezo ky’okusibwa awatali kusalawo kusasula ngassi. (b) Singa mmemba w’Olukiiko asingisibwa omusango gw’obumenyi bw’amateeka era n’atasalirwa kibonerezo kya kusibwa nga tasobola kusasula ngassi, era omusango mu ndowooza ya Kabaka guyinza okuzingiramu obubi empisa, Kabaka ajja kulondawo akakiiko akalimu abantu abo b’anaalaba nga kasaanidde okubuuliriza ku ngeri y’omusango; era obukiiko bwe buba bumativu nti omusango oguzingirwamu empisa embi butegeeza Kabaka okusinziira ku ekyo, era olwo Kabaka n’aggyawo okulonda kwa mmemba. (c) Singa mu ndowooza ya Kabaka mmemba w’Olukiiko ayinza okuba nga yafuuka nga tasobola kukola mirimu gye nga mmemba w’Olukiiko olw’obunafu mu mubiri, Kabaka ajja kulonda akakiiko akalimu abantu b’anaalaba nga basaanidde okubuuliriza ku nsonga eyo; era akakiiko kajja, bwe kaaba nga kamativu nti mmemba afuuse atasobola kukola bunafu bwe, okutegeeza Kabaka okusinziira ku ekyo, era awo Kabaka ajja kukomya okulondebwa kwa mmemba. 31 (1) (a) Okulondebwa mu ofiisi y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita, mu ofiisi y’Omulangira w’e Ssaza, Omutaka Ggombolola, Omukulu w’e Muluka, ne mu ofiisi ezirambikiddwa mu Ssemateeka ono, ejja kugoberera ebiragiro ebiri mu nnyingo eno, ekolebwa Kabaka ku kuteesa kw’olukiiko olulonda abantu mu Buganda (b) Olukiiko lujja kuteesa kwokka okulondebwa nga Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri owa Katikkiro omuntu mu kiseera ekyo abeera Katikkiro wa Ssaza oba omuserikale omulala omukulu mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka. (c) Tewali muntu yenna ajja kulondebwa mu ofiisi y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira ku Minisita nga takkiriziddwa Gavana, okukkiriza okwo tekujja kuziyizibwa okuggyako nga Gavana mumativu nti waliwo embeera ez’enjawulo mw’alina okuziyiza okukkiriza kwe. (d) Kabaka ajja kukola okulonda wansi w’akatundu kano ng’afuna okuva, buli muntu alondebwa mu ofiisi ekitiibwa kye n’obwesigwa bwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi eyo. 5. Olukiiko lujja, nga lugoberera ebiragiro ebiri mu mateeka gonna aga Buganda ennyingo evunaanyizibwa ku kulondebwa kw’abaserikale n’abakozi bonna abali mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka okuggyako abo abaalondebwa Kabaka wansi w’akatundu (1) ak’ennyingo eno. Ku nsonga z’akatundu kano, ofiisi ya Minisita, Sipiika wa Lukiiko, Omumyuka wa Sipiika wa Lukiiko n’omubaka w’olukiiko olulonda tebajja kutwalibwa ng’abaserikale mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka. (3) Okulondebwa wansi w’ennyingo eno kujja kuba nga kukwatagana n’ebiragiro ebiri mu mateeka g’abakozi ba Buganda. (4) Ebiragiro ebiri mu nnyingo eno tebijja kutuuka ku baserikale abasindikiddwa okuva mu buweereza bw’Obukuumi bwa Gavumenti ya Kabaka. 32(1) (a) Ofiisi y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira wa Minisita oba Omutaka w'e Ssaza ejja kufuuka njereere:- . i. Singa oyo alina ofiisi alekulire ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiikiddwa eri... Kabaka ng'ayita mu Katikiro. ii. Mu mbeera y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Katikiro, singa okulondebwa kwe kuba... eggiddwawo Kabaka ku kuteesa kwa Katikkiro nga yeekwasa okweyisa obubi, obutakola bulungi oba obutabeera bulungi. iii. Mu nsonga y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita, okuggyako... Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Katikkiro ne mu nsonga y’Omulangira w’e Ssaza, singa okulondebwa kwe kuggyibwawo Kabaka ku kuteesa kw’olukiiko olulonda mu Buganda olw’ensonga z’empisa embi, obutakola bulungi oba obulwadde. (b) Okulondebwa kw’Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita tekujja kuggwaawo wansi w’akatundu (a) ak’akatundu kano awatali kukkirizibwa kwa Gavana, okukkiriza okwo tekujja kuziyizibwa okuggyako nga Gavana mumativu nti waliwo embeera ez’enjawulo mw’alina okuyimiriza okukkiriza kwe. (2) Ofiisi eweereza Gavumenti ya Kabaka, nga si ofiisi, akatundu (1) ak’ennyingo eno gye kakola, ejja kufuuka njereere — . (a) Singa oyo alina ofiisi alekulire; (b) Singa okulondebwa kwe kuggyibwawo olukiiko lwa Buganda olulonda olw’okweyisa obubi, obutakola bulungi oba obutali bulungi. (3) Olukiiko lwa Buganda olulonda abantu, nga lugoberera ebiragiro ebiri mu nnyingo eno, lulina obuvunaanyizibwa ku kukangavvula abaami bonna, abaserikale n’abakozi abali mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka okuggyako Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Katikiro. (4) Obuyinza obuweebwa olukiiko lwa Buganda olulonda abantu mu nnyingo eno, bujja kukozesebwa nga bugoberera ebiragiro ebiri mu mateeka agafuga abakozi ba Buganda. (5) Ebiragiro ebiri mu nnyingo eno tebijja kusukka ku baserikale abasindikiddwa okuva mu buweereza bwa Gavumenti y’Obukuumi okudda mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka (6) Ku nsonga z’ennyingo eno, ofiisi za Minisita, Sipiika wa Lukiiko, Omumyuka wa Sipiika wa Lukiiko ne mmemba w’olukiiko olulonda mu Buganda tezijja kutwalibwa ng’abaserikale mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka. 33(1) Olukiiko lwa Kabaka olwa Baminisita, nga lumaze okwebuuza ku Gavana, luyinza okukola amateeka agajja okumanyibwa nga ''Amateeka g’Abakozi ba Buganda'', ku nsonga zino zonna oba ezimu ku zino ezikwata ku bantu abali mu buweereza bw’Obwakabaka oba abaagala okuyingira obuweereza bwa Gavumenti ya Kabaka: (a) engeri Akakiiko k’Okulonda Abantu aka Buganda gye kanaakoleramu emirimu gyakyo. (b) okukuuma empisa; (c) okulungamya okulondebwa( omuli okulondebwa, ku kukuzibwa n’okukyusa), okusasulwa, okukomya okulondebwa, n’okuwummula; (d) okuteekawo okuyimirizibwa ku mulimu n’omusaala ogulina okusasulwa mu kiseera ky’okuyimirizibwa okwo; (e) okulungamya okusasula ensako, okukola ssente ezisookerwako n’ebiragiro ebirala n’obukwakkulizo bw’obuweereza (f) okukkiriza olukiiko lwa Buganda okulonda obuvunaanyizibwa bwalwo wansi w’akatundu (2) ak’ennyingo 32 eya Ssemateeka ono ku bikwata ku bibinja by’abaserikale n’abakozi abali mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka nga bwe kiyinza okulambikibwa mu mateeka; ne (g) ensonga endala ezo ezikwata ku nkola y’ebitongole n’emirimu n’obuvunaanyizibwa bw’abaami, abaserikale n’abakozi, nga Baminisita bwe balowooza nti zisobola okulung’amibwa obulungi amateeka ago: Kasita tewali mateeka gakoleddwa wansi w’akatundu kano gajja kutandika okukola okutuusa nga gayisiddwa Gavana. (2) Ebiragiro by’abakozi ba Buganda okutuuka ku ddaala lye bikwata ku kukangavvula, biyinza, awatali kusosola mu buwangwa bw’ebiragiro ebiri mu katundu(1) ak’ennyingo eno, okussaawo:- a) okuyimiriza oba okwongezaayo ennyongera oba enkalakkalira oba ekiseera ekigere b) okukendeeza ku ddaala oba omusaala ogw’olubeerera oba ogw’ekiseera c) okuggyibwa ku musaala ku bikwata ku kwonooneka kw’ebintu olw’empisa embi oba okumenya omulimu. (3) Ebiragiro by’abakozi ba Buganda nga bwe bikola buli luvannyuma lwa kiseera, okuggyako nga bwe kirambikiddwa mu biragiro ebyo oba mu ndagaano yonna ey’obuweereza, biba kitundu ku mitendera gy’obuweereza bw’omuntu yenna gwe bikwata. (4) Okujjako nga bwe kiyinza okukkaanyibwako mu ngeri endala Gavana ne Gavumenti ya Kabaka, Ebiragiro by’abakozi ba Buganda tebijja kukola ku baserikale abasindikiddwa okuva mu buweereza bwa Gavumenti y’Obukuumi okudda mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka. 34. (1) Ku nsonga z’okuddukanya emirimu Buganda nga n’okutuusa kati ejja kwawulwamu Ssaza zino wammanga okuli: Kyaggwe, Bugerere, Bulemezi, Buruli, Bugangadzi, Buyaga, Bwekula, Singo, Busuju, Gomba, Butambala, Kiadondo, Busiro, Mawokota, Buvuma, Sese, Buddu, Koki, Mawogola, Kabula ne buli Saza nga zigabanyizibwamu gombolola ate buli gombolola mu miruka. (2) Ku mutwe gwa buli ssaza wajja kubaawo omukulu, anaayitibwa Omulangira wa Ssaza anaavunaanyizibwa eri Katikkiro okuddukanya saza ye, okusolooza emisolo gyonna egyateekebwawo Gavumenti ya Kabaka n’okusolooza omusolo gw’okulonda ku lwa Gavumenti enkuumi. (3) Buli Ggombolola mu buli saza ajja kuba mu buvunaanyizibwa bw’omutaka, ajja kuyitibwa Katikkiro wa Ggombolola, era buli muluka mu buli Ggombolola ajja kuba mu buvunaanyizibwa bw’omutaka, ajja kuyitibwa sitayiro y’Omulangira wa Muluka. (4) Abataka ba Ggombolola ne Muluka banaayambako Abataka b'e Ssaza mu kukola emirimu gyabwe. (5) Gavana ayinza okuwa Gavumenti ya Kabaka ebiragiro ku ngeri, Abalangira b'e Ssaza gye banaakola emirimu gyabwe mu bikwatagana n’okukuuma amateeka n’obutebenkevu. 35. (1) Omutuuze wa Buganda y’anaaba omukiise wa Gavana mu nkolagana ye ne Gavumenti ya Kabaka; (2) (a) Emirimu gy’Omutuuze gijja kuba: i.okuwabula n'okuyamba Gavumenti ya Kabaka mu kukola emirimu gyayo; ii.okukuuma Gavumenti y'obukuumi ng'emanyisa endowooza za Kabaka Gavumenti n’eby’enkulaakulana enkulu mu Buganda. iii.okumanyisa Gavumenti ey’Obukuumi ebirowoozo bya Kabaka. Gavumenti n’eby’enkulaakulana enkulu mu Buganda. (b) Mu kukola emirimu gye wansi w’ennyingo eno, Omutuuze ajja kuyambibwako abakozi abalimu abaserikale n’abakozi ba Gavumenti y’Obukuumi nga Gavana bw’alowooza nti kituufu. (b) Emirimu gy’abaserikale n’abakozi ba Gavumenti ya enkuumi abasimbiddwa mu Buganda, okuggyako Omutuuze n’abakozi be n’abaserikale abasindikiddwa mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka, mu bikwatagana ne Gavumenti ya Kabaka, gijja kuba gya kuwa magezi na buyambi eri Gavumenti ya Kabaka n’abaserikale n’abakozi baayo ku bikwata ku mirimu gy’ebitongole abaserikale n’abakozi ba Gavumenti ya enkuumi abo gye bali buvunaanyizibwa. 36 (1) Gavumenti y’ebitundu mu buli saza ejja kukulaakulanyizibwa mu ngeri eyinza okukkaanyibwako Gavana ne Gavumenti ya Kabaka. (2) Okujjako nga bwekiyinza okukkaanyibwako mu ngeri endala wansi w’akatundu (1) ak’ennyingo eno, Omutuuze n’abakozi be bajja kuwabula n’okuyamba Abalangira b'e Ssaza era, nga bayita mu bo, enkiiko z’ebitundu, mu nkulaakulana ya gavumenti z’ebitundu. 37 Gavumenti y’Obukuumi ekola ng’eyita mu baserikale abakwatibwako ejja kuba n’obuyinza okwekenneenya: a) empeereza ezo eziddukanyizibwa Gavumenti ya Kabaka ng’abaserikale ba Gavumenti y'obukuumi okutuusa kati ze beetegereza; ne b) obuweereza obugenda okukyusibwa okuweebwa Gavumenti ya Kabaka okusinziira ku nnyingo 38 eya Ssemateeka ono. 38. (1) Gavumenti ya Kabaka erikwata obuvunaanyizibwa bw’okuddukanya mu Buganda empeereza ezo, ezaali ziddukanyizibwa Gavumenti y’Obukuumi, eziwandiikiddwa mu Appendix A ow’Ssemateeka ono (mu lupapula luno ziyitibwa “empeereza ezikyuusibwa”) amangu ddala ng’enteekateeka ennungi zimala okukolebwa okusindikibwa kw’abakungu n’abakozi abetaagisa aba Gavumenti y’Obukuumi okusinziira ku katundu (4) akalupapula luno. (2) Gavumenti ya Kabaka ejja kuddukanya obuweereza obukyusiddwa okusinziira ku mateeka agafuga obuweereza obwo era, okusinziira ku nkola ya Gavumenti ey’Obukuumi obw’awamu. (3) Gavana ayinza mu kiragiro wansi w’omukono gwe ekikoleddwa nga Gavumenti ya Kabaka ekkirizza okukyusa Appendix A mu Ssemateeka ono. 4(a) Abaserikale n’abakozi ba Gavumenti ey’Obukuumi nga Gavana ne Gavumenti ya Kabaka bwe banaakkiriza nti kyetaagisa bajja kusindikibwa mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka, ku bukwakkulizo obwo bwe buyinza okukkaanyibwako, n’ekigendererwa eky’okuyamba mu kuddukanya emirimu egyakyusibwa: Kasita tewali muserikale oba mukozi ajja kuwagirwa bw’atyo awatali kukkiriza kwe mu buwandiike. (b) Abaserikale abasindikibwa okuva mu buweereza bwa Gavumenti y’Obukuumi okudda mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka bayinza okulondebwa ng’Abawandiisi ab’enkalakkalira eri Baminisita abaddukanya obuweereza obukyusiddwa 39 Singa wabaawo obutakkaanya bwonna wakati wa Gavumenti ya Protectorate ne Gavumenti ya Kabaka, era obutakkaanya tebusobola kugonjoolwa nga bateesa wakati w’omukiise wa Gavumenti zombi, era Gavana n’aba mumativu nti ensonga eyo ekosa ebirungi by’emirembe, obutebenkevu oba gavumenti ennungi eya Uganda ekuumibwa, Gavana ayinza okuwa Baminisita amagezi mu butongole ku nsonga eyo. 40. singa Baminisita bagaana okukkiriza amagezi amatongole agabaweebwa Gavana wansi w’ennyingo 39 eya Ssemateeka ono, Gavana ayinza okuwa Sipiika okutegeeza nti yeetaaga Olukiiko lwa Baminisita ba Kabaka okulekulira, era bw’afuna ekiwandiiko kyonna eky’engeri eyo, Sipiika ajja kutegeeza mangu Kabaka, Lukiko ne Katikiro; era okulekulira kwa Minisitule kujja kuweebwa Kabaka ttenda ng’ayita mu Sipiika nga Katikiro ategeezeddwa bw’atyo. ENTEGEKA ESOOKERA DDAALA EKYOKUGATTAKO “A” KU NTEEKATEEKA ESOOKERA DDAALA (a) Amasomero ga pulayimale ne siniya ezisookerwako; (b) Amalwaliro g’omu byalo, amalwaliro g’eddagala (nga mw’otwalidde n’amalwaliro amatonotono), ebifo eby’obuyambi n’ebyobulamu mu byalo obuweereza. (c) Okuweereza mu kutumbula enkola z’okulima n’okukuuma ettaka: (d) Okuweereza mu okutumbula enkola z’okulima n’okukuuma ettaka lya okulunda n’okulwanyisa endwadde. (e) Gavumenti z’ebitundu mu masaza. (f) Enkulakulana y’ekitundu (Kasita obuweereza buno bujja kuddukanyizibwa mu kiseera kye kimu ne Gavumenti y’Obukuumi.) EKYOKUGATTAKO “B” KU NTEEKATEEKA ESOOKERA DDAALA Abayambi ba Minisita Omuwandiisi w’Olukiko Omuwandiisi ow’obwannannyini owa Kabaka Omulambuzi w’Essaza Luwalo Omulambuzi Abayambi b’Omukulu w’Essaza ly’e Luwalo Omukulu Omukulu wo Lubiri Omukulu w’Omukulu we Kkomera Omumyuka w'eSsaza Abalangira Abayambi mu by'amateeka eri Abalangira ba Saza ne Bataka ba Ggombolola gamba Gavana, amannya g’abeesimbyewo okulondebwa ng’abakiise mu lukiiko lw’ababaka ba Palamenti okukiikirira Buganda kwe kugamba abantu abaalondeddwa olw’ekigendererwa ekyo nga bagoberera ebiragiro ebiri mu Nsengeka ey’okubiri ey’Endagaano eno. EBIRAGIRO BY’OKULONDA ABANTU ABATEESEBWA GAVANA OKUTUNDIBWA NGA BA MEMBE ABAKIKIRIZA OKUVA MU BUGANDA OLW’OLUKIIKO LW’AMATEEKA OLW’EKIKULU KYA UGANDA 1. Ebiragiro bino biyinza okuyitibwa Ebiragiro bya Buganda (Abeesimbyewo ku lukiiko lw’amateeka). 2. Mu Biragiro bino ekintu kyonna ekiragiddwa okukolebwa Omutaka kiyinza okukolebwa omumyuka we singa Omutaka aba tasobola kukikola olw’obulwadde oba olw’ensonga endala ennungi. 3. Singa mu biragiro bino olunaku ekintu kyonna lwe kiragiddwa okukolebwa lwe luba lwa Ssande oba nnaku enkulu, ekyo ekiragiddwa okukolebwa ku lunaku olwo kiyinza okukolebwa ku lunaku lw’omulimu oluddako. 4. Mu Biragiro bino “Etteeka ly’Ebyokulonda” litegeeza Etteeka Eddene erya Lukiko (Ebyokulonda) erya 1953, nga bwe liyinza okukyusibwa oluusi n’oluusi. 5. Buli lwe wabaawo obwetaavu bw’okulonda Omukiise oba Abakiise abanaakiikirira Buganda mu Lukiiko olufuzi Olukulu olw’Obukuumi, Gavana anaawandiikira Katikkiro ebbaluwa ng’amusaba okumuleetera amannya ku lw’ensonga eyo, era Katikkiro anaamuwa amannya g’abantu abaalonzeeddwa ku nsonga eyo Kakiiko k’Akalulu okusinziira ku Mateeka gano. 6. (1) Wajja kubeerawo Akakiiko k’Akalulu ak’Obwakabaka bwa Buganda (wano kayitibwa ‘Akakiiko k’Akalulu’) nga kalimu abantu basatu abalondeddwa okusinziira ku biragiro by’Amateeka gano okuva mu buli Ssaza mu Buganda. (2) Okulonda abantu mu ttendekero ly’ebyokulonda kujja kubaawo amangu ddala nga Ebiragiro bino bitandise nga enteekateeka ezeetaagisa zisobola okukolebwa. (3)Singa mmemba yenna ow’Ekibiina ky’Ebyokulonda olw’ensonga yonna alekera awo okuba mmemba w’Ekibiina ky’Ebyokulonda Akakiiko k’okulonda, Essaza eryamulonda, mu ngeri y’emu eyakozesebwa okulonda eyamukulembera, Katikkiro bw’anaasaba ekolebwe, lironda omuntu okujjuza ekifo ekitaliimu. 7. Abakiise abasatu okuva mu buli Saza banaalondebwa nga bammemba b’Ekibiina ky’Ebyokulonda abakiise ba buli Muluka nga bo bennyini balondeddwa olw’ekigendererwa kino mu ngeri eragiddwa mu Biragiro bino. 8. (1)Buli lwe wabaawo okulonda kw’Ekitongole ky’Ebyokulonda okulonda ajja kubeera mu buli Muluka n’ekigendererwa eky’okulonda omukiise omu okuva mu buli Muluka (okumanyibwa nga Omukiise wa Muluka). (2) Abakiise b’e Miruka abaalondebwa bwe batyo bo bennyini balonda okusinziira ku biragiro by’Ebiragiro bino abantu basatu okubeera Abakiise mu Ttendekero ly’Ebyokulonda. 9. Buli muntu alina obuyinza okulonda mu kulonda kw’e Muluka wansi w’etteeka ly’ebyokulonda alina obuyinza okulonda mu kulonda kw’e Muluka wansi w’Ebiragiro bino. 10. Lijesita y’abalonzi esembyeyo okukuumibwa wansi w’ebiragiro ebiri mu kitundu 9 eky’etteeka ly’ebyokulonda ejja kukozesebwa mu kulonda wansi w’Ebiragiro bino. 11. Kale amangu ddala nga Katikiro alangirira nti wajja kubaawo okulonda kwa bammemba b’Ekibiina ky’Ebyokulonda buli Katikkiro wa Muluka ajja kuleetera abalonzi bonna mu Muluka we okutegeezebwa nti olukiiko lw’abalonzi lugenda kubeera mu kisengo ky'omuluka ku lunaku olwateekebwawo Katikiro olw’okulonda ababaka ba Miruka. 12. Omuntu yenna eyalina ebisaanyizo okulondebwa ng’omukiise wa Muluka wansi w’etteeka ly’ebyokulonda mu kulonda okwasembayo okwakulembera mu Lukiiko ajja kuba n’ebisaanyizo okulondebwa ng’Omubaka wa Muluka wansi w’Ebiragiro bino. 13. (1) Ku lunaku Katikiro lw’ateekawo okulonda Abakiise b’e Miruka Omutaka wa Muluka ajja kubeerawo mu Kizimbe kya Muluka era y’anaakubiriza olukiiko lw’okulonda abakiise b’e Miruka. (2) Abakiise b’e Miruka olwo bajja kulondebwa mu ngeri y’emu nga Ababaka b'e Miruka balondebwa mu tteeka ly’ebyokulonda. 14. (I) Omuntu yenna ayagala okwesimbawo ng’omuntu eyesimbyewo okulondebwa nga mmemba w’Ekibiina ky’Ebyokulonda alina okwanjula eri Omutaka wa Saza obutasukka lunaku oluteereddwawo Katikiro olw’ekigendererwa ekyo okusaba mu Ffoomu “A” mu Appendix y’Ebiragiro bino nga ye kennyini y’assaako omukono. Omutaka wa Muluka owa Muluka, omuntu ayagala okuyimirira nga yeesimbyewo gy’abeera, ajja kussa omukono ng’omujulizi. (2)Obutasukka nnaku ssatu oluvannyuma lw’olunaku olwateekebwawo okuleeta okusaba wansi wa akatundu (1) ak’Etteeka lino Omukulu w'e Ssaza ajja kuleetera olukalala lw’abo bonna abesimbyewo okulondebwa okulagibwa mu kifo ekimanyiddwa ku kitebe ky'e Ssaza ne ku buli Ggombolola mu Ssaza. (3)Omukulu w'e Ssaza tajja kuteeka ku lukalala lw’abeesimbyewo okulondebwa omuntu yenna mu ndowooza ye atalina bisaanyizo bya kubeera Mukiise wa Saza wansi w’ebiragiro ebiri mu kitundu 8 eky’etteeka ly’ebyokulonda. Omuntu yenna mu nnaku ssatu ayinza okujulira ku kusalawo kw’Omulangira w’e Ssaza mu Kkooti ey’enjawulo eyateekebwawo wansi w’akawayiro 321 ak’etteeka ly’ebyokulonda ejja okuwulira okujulira nga terunnatuuka olunaku olugenda okuteekebwawo Katikkiro. I5. Ku lunaku olwateekebwawo Katikkiro ku lw’ekyo Abakiise b’e Miruka banatuula mu kisenge ky'olukiiko ky'essaza okulonda abantu basatu ku bantu abeewaayo ng’abeesimbyewo okulondebwa ng’Abakiise mu ttendekero ly’ebyokulonda era okulonda okwo kujja kubaawo mu ngeri y’emu nga bwe kirambikiddwa mu kulonda kw’Abakiise b’e Ssaza mu tteeka ly’ebyokulonda. 16. Omukulu w'e Ssaza ajja kuweereza Katikiro amangu ddala ng’okulonda kwa Saza kuwedde okuzzaayo Foomu “B” mu Ekyongerezeddwako y’Ebiragiro bino ng’alaga amannya g’abantu abalondeddwa ng’Abakiise. (a) Kasita tagenda kukuba bululu businga ku muwendo gw’abeesimbyewo abeetaaga okulondebwa era tagenda kukuba bululu busukka mu bumu ng’awagira omuntu yenna yennyini. (b) Ssentebe nga ayambibwako abateesa babiri abaalondebwa okuva mu bammemba ajja kubala obululu obukubiddwa era alangirire nti alondeddwa omuntu oba abantu abasinga obungi; (c) singa omuwendo gw’abeesimbyewo gufunye obululu bwe bumu, era singa omuntu omu ng’afunye obululu obwo yandibadde alondeddwa, ssentebe ajja kwetaaga Akakiiko k’Ebyokulonda okuddamu okulonda okusalawo ani ku beesimbyewo abalina obululu obwenkanankana anaalondebwa era olw’ekigendererwa kino alina okuwa buli mmemba olupapula olupya olw’okulonda. (2) Olupapula lwonna olw’okulonda mu ngeri etasaana mu bujjuvu terujja kukozesebwa mu kubala bululu. 17. Kkooti ey’enjawulo etandikiddwawo wansi w’etteeka ly’ebyokulonda ejja kuba n’emirimu gye gimu ku bikwata ku kulonda okukolebwa wansi w’Ebiragiro bino nga bw’erina ku kulonda okukolebwa wansi w’etteeka ly’ebyokulonda. 18. Kale amangu ddala nga Gavana asabye Katikiro okuwaayo amannya oba amannya g’okulondebwa kw’omuntu oba abantu ng’Omukiise Omukiise oba Bammemba b’Olukiiko lw’Amateeka Katikkiro ajja kuyita akakiiko k’ebyokulonda okutuula ku lunaku olulungi era singa akakiiko k’ebyokulonda tekanaba kulondebwa ajja kuteekawo ennaku zonna ezeetaagisa okulonda mu kakiiko k’ebyokulonda. 19. (1) Ettendekero ly’ebyokulonda bwe lituula ku mulundi ogusooka lijja kulonda ssentebe okuva mu bammemba baayo era ku buli mulundi oguddako Katikiro bw’ayita Ettendekero ly’Ebyokulonda ajja kuteekawo olunaku mu nnaku musanvu okuva lwe yalondebwa, okusunsulwa kw’abeesimbyewo okuweebwa Gavana lwe kunaaweebwayo gy’ali. (2) Okusunsulwa kujja kuba mu buwandiike era kujja kuweebwa ssentebe bammemba abatakka wansi wa basatu ab’Ekibiina ky’Ebyokulonda. 20 (1)Abantu bayinza okusunsulwa ng’abeesimbyewo okusemba eri Gavana oba bammemba b’Ekibiina ky’Ebyokulonda oba nedda. (2) Tewali muntu yenna ajja kulondebwa nga yeesimbyewo okuweebwayo eri Gavana singa- (a) aba mu kkomera, oba (b) aba tamanyi lulimi Lungereza, oba (c) aba tabeera mu Buganda, oba (d) nga tawezezza myaka abiri mu gumu. 21. (1) Ssentebe w’Akakiiko k’Akalulu anaateekateeka olukalala lw’abantu abaateekeddwawo mu butuufu era amangu ddala nga kisoboka anaayita Akakiiko k’Akalulu n’ateeka kkopi z’olukalala ezo mu maaso gaako. (2) Singa omuwendo gwabantu abasunsuddwa mu ngeri esaanira tegusukka muwendo gwa beesimbyewo abeetaagibwa ssentebe ajja kuweereza amannya g’abantu bano eri Katikiro okugaweebwa Gavana alondebwe nga Bakiise Abakiise mu Lukiiko lw’Amateeka. (3) Singa omuwendo gw’abantu abasunsuddwa mu ngeri esaanira gusukka omuwendo gw’abeesimbyewo abeetaagibwa Ettendekero ly’ebyokulonda lijja kugenda mu maaso amangu ago mu kalulu ak’ekyama okulonda omuwendo ogwetaagisa ogw’abeesimbyewo okuva mu bantu abasunsuddwa. 22 (1) Okulonda okukolebwa akakiiko k’ebyokulonda kujja kukolebwa mu ngeri eno wammanga- . (a) buli mmemba ajja kuweebwa olupapula lw’okulonda nga kuliko amannya g’abantu abasunsuddwa mu ngeri entuufu era ajja kukuba akalulu ke mu maaso g’omuntu oba abantu b’ayagala okulondebwa ng’ateeka omusaalaba ogukontana n’erinnya lya buli muntu oyo ku lupapula lw’okulonda. Kasita tagenda kukuba bululu busukka ku muwendo gw’abeesimbyewo abeetaaga okulondebwa era tagenda kukuba bululu busukka mu bumu ng’awagira omuntu yenna yennyini. (b) Ssentebe nga ayambibwako abateesa babiri abaalondebwa okuva mu bammemba ajja kubala obululu obukubiddwa era alangirire nti alondeddwa omuntu oba abantu abasinga obungi; (c) singa omuwendo gw’abeesimbyewo gufunye obululu bwe bumu, era singa omuntu omu afunye obululu obwo bwe yandibadde alondeddwa, ssentebe ajja kwetaaga akakiiko k’ebyokulonda okuddamu okulonda okusalawo ani ku eyeesimbyewo alina obululu obwenkanankana anaalondebwa era olw’ekigendererwa kino alina okuwa buli mmemba olupapula olupya olw’okulonda. (2) Olupapula lwonna olw’okulonda olujjuziddwa mu ngeri etasaana terujja kukozesebwa mu kubala bululu. 23. Ssentebe w’Ekitongole ky’Ebyokulonda, oluvannyuma lw’okulonda, amangu ago ajja kuweereza Katikiro amannya g’omuntu oba abantu abalondeddwa era oluvannyuma Katikiro ajja kuwaayo amannya g’omuntu oba abantu abo eri Gavana alondebwe ng’Abakiise b’Olukiiko lw’Amateeka. 24. (1) Omuntu yenna anaakola mu ngeri yonna ku by’okulonda wansi w’amateeka gano, mu ngeri eba nnaku era emenyekereza ng’ey’okulonda wansi w’Etteeka ly’Okulonda, anaaba azzizza omusango wansi w’amateeka gano. Era bw’asingisibwa omusango, anaweebwa ekibonerezo kye kimu n’oyo eyasingisibwa omusango ogufaanana ogwo wansi w’Etteeka ly’Okulonda. (2) Omusango gwonna ogumenya Ebiragiro bino gujja kuwozesebwa, singa omumenyi w’amateeka aba Mufirika, Kkooti Enkulu eyatandikibwawo wansi w’etteeka lya Buganda Etteeka ly’Amateeka g’Ekkooti erya Gavumenti y’Obukuumi bwa Uganda EKYOKUGATTAKO FFOMU A (Etteeka 14) Nze ........................... ow’omu ....................... mu Muluka gw’e............... mu Ggombolola y’e .................... mu Ssaza ly’e.............. neewaayo okwesimbawo ng’omukiise ow’Essaza ly’e .......................... mu Kakiiko k’Akalulu. (1) Mu biseera byonna nga enteekateeka ekoleddwa waakiri ebitundu bisatu ku bitaano Omukono gw'Oyesimbyewo. (4). Kabaka ajja kunyumirwa ebitiibwa byonna, ebitiibwa n’obukulu ebikwatagana ne Omukono gw'owomuluka Olunaku olw'omweezi.............................. FFOMU B (Etteeka 16) . Nze .............................. Ow’essaza .............. ndangirira nti bano wammanga baalondeddwa mu Ssaza lyange ng’Abakiise b’Essaza mu Kakiiko k’Akalulu: Erinnya Essaza .................................................. ...................................... .................................................. ...................................... .................................................. ...................................... Ku ...................................... Nga...................19................ Omukono gw'owomuluka e...................................... nga..................19................ Endagaano ya Uganda (Ebyobulamuzi),1905 Endagaano ya Uganda (Ebibira), 1907 Endagaano za Uganda (Okusasula Abalangira) 1908 1. Ku kigambo “Obwakabaka bwa Uganda” buli lwe kibeerawo wonna wajja kukyusibwamu ekigambo “Obwakabaka bwa Buganda’’. 2. Ennyingo l. Ssazaamu ekigambo “Uganda” mu sentensi esembayo oteekemu ekigambo Omukono gwa Ssentebe Omuwandiisi n'abagezesa ENTEGEKA EYOKUSATU Endagaano ya Uganda (Ebyobulamuzi),1905 Endagaano ya Uganda (Ebibira), 1907 Endagaano za Uganda (Okusasula Abalangira) 1908 Endagaano ya Buganda (Okugabanya n’Okupima) 1913 Endagaano ya Uganda (Omusolo gw’okulonda), 1920 ENTEGEKA EYOKUNA 1. Ku kigambo “Obwakabaka bwa Uganda” buli lwe kibeerawo wonna wajja kukyusibwamu ekigambo “Obwakabaka bwa Buganda’’. 2. Ennyingo l. Ssazaamu ekigambo “Uganda” mu sentensi esembayo oteekemu ekigambo 9. Wadde nga waliwo ekintu kyonna ekiri mu Buganda 3. Akawaayiro 6. Ssazaamu sentensi ezisooka, ng’okomekkereza n’ekigambo “sentensi eyo essa mu nkola y'Okuddamu okwetegereza”. 4. Akawaayiro 8. Ssazaamu Ennyingo eno. 5. Akawaayiro 9. Ssazaamu Ennyingo eno okuggyako sentensi ey’omukaaga, etandika n’ebigambo “Enteekateeka bwe zikoleddwa”, ne sentensi esembayo. 6. Akawaayiro 10. Ssazaamu Ennyingo eno. 7. Akawaayiro 11. Ssazaamu Ennyingo eno. 8. Akawaayiro 12(a) Ssazaamu ekigambo ‘‘alungamizibwa obululu obusinga obungi mu lukiiko lw’enzaalwa ye” mu sentensi eyokusatu n’ossaamu “ alungamizibwa ekiteeso ekyayisiddwa obululu obusinga obungi mu Lukiko Omukulu” . (b) Okusazaamu ekigambo “essaza lya Uganda” buli lwe kibeerawo n’ossaamu essaza lya Buganda” . (2) Endagaano ezirambikiddwa mu Nteekateeka ey’okutaano ey’Endagaano zino, okuva ku lunaku Endagaano eno lwe yatandika okukola, zijja kulekera awo okukola. Endagaano ya Buganda (Amateeka g’Enzaalwa), I910 Endagaano ya Buganda (Eky’okulangirira) (Amateeka g’Enzaalwa), 1937 ENTEEKATEEKA EY’OMUKAGA EBIGGUDDE MU LIPOOTA Y’AKAKIIKO AKATONO AKA LUKIKO AKATEEKEDDWAWO OKWEKENNEENYA EBITEESEBWA EBIKOZESEBWA AKAKIIKO KA HANCOCK “Akakiiko ka Hancock kaawa ekiteeso nti ababaka ba Baganda balondebwe Lukiko yennyini. Tulowooza, oluvannyuma lw’okulowooza ennyo nti balina okulondebwa butereevu abantu – be bagenda okukiikirira”. YASSA omukono ku lunaku luno olw’ekkumi n’omunaana mu Ogwekkumi, 1955. Ku lwa Ssaabasajja Kkwiini Elizabeth, II A.B. COHEN Gavana Ku lwa ne ku lwa... Kabaka, Abalangira n'Abantu ba Buganda MUTESA Kabaka ABAJJULIZI: C. H. HARTWELL M. KINTU R. DRESCHFIELD A.M., Omuwandiisi w’Ekitongole. GITTA L.M. Omulenzi B.K. KAVUMA K.S. OMUSAJJA A. KALULE SEMPA Y.K LULE R.M. KASULE A.K. KIRONDE D.S. MUSOKE MUKUBIRA C.A.L. RICHARDS D. SERWANIKO L. SSENDAGALA A. EKIRONDE Y.M. YAKUZE H. M.N., omuwandiisi w’ebitabo. KIBIRIGE JUMA TAMUSANGE ANDREA K. LUBECA SERWANO KAPALAGA JOSEPH MUTEWETA L. BASSUDE D.K MUKASA Y. MATOVU LUBOWA E.M. K. MULIIRA P. NTWATWA SHEIK A. KASUJJA E.M. KALULE KENNETH OMUSAJJA DINGLE FOOT J.G. MARTIN BENDERO == Olukungaana lwa Namirembe == Yee, sentensi eyo y’entuufu mu Lungereza. Mu Luganda: "Oluvannyuma lw’ekibinja kya Buganda okugenda e London n’okutuuka ku buwanguzi, enteeseganya empya ku biseera bya Baganda eby’omu maaso zaaliwo okuva mu June okutuuka mu Ogwomwenda 1954 e [[:en:Namirembe_Hill|Namirembe]], nga Munnaustralia Owekitiibwa [[:en:Keith_Hancock_(historian)|Keith Hancock]] (Dayirekita w’[[:en:Institute_of_Commonwealth_Studies|Etendekero ly’Ebyobufuzi bw’Amawanga Amagatte e London]]) ye yakola ng’omutabaganya ate [[:en:Stanley_Alexander_de_Smith|Stanley Alexander de Smith]] n’akola ng'omuwandiisi."<ref name=":02">{{cite book |last=Apter |first=David E. |date=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study in Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=YvMrBgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-30757-7 |pages=276–300, 353–358, 383}}</ref><ref name="low">{{cite book |last=Low |first=D.A. |year=1971 |title=Buganda in modern history |publisher=University of California Press |isbn=0520016408 |location=Berkeley |pages=109–125}}</ref> Mu kusooka, Hancock yasisinkana akakiiko ka ssemateeka kwokka akaalondebwa Abalukiiko.<ref name=":02" /> Ensonga ennya enkulu akakiiko kano ze yatunuulidde zaali ddaala Buganda gye lyali ‘yetongodde’ mu ndagaano ya 1900; enzikiriziganya wakati wa federo n’obwetaavu bw’okukuuma eggwanga lya Uganda ery’obumu; omulimu gwa Kabaka; n’okwetaba kwa Buganda mu lukiiko lw’ababaka ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|palamenti olwa Uganda]] (LEGCO) ..<ref name=":02" /> Okukubaganya ebirowoozo kwali kuwanvu, era wadde nga waaliwo enkulaakulana, kyali kyeyoleka bulungi eri Hancock nti naddala Akakiiko kaali kalina endowooza ennywevu nga kawagira enkola ya federo eri Buganda eyandibadde ekontana n’essira Abangereza bwe baali bassa essira ku gavumenti ey’obumu.<ref name="low" /> Olukungaana lwa Namirembe proper lwaggulwawo nga 30 Ogwomusanvu, nga bombi Akakiiko ne Cohen be bakiikiridde.<ref name=":02">{{cite book |last=Apter |first=David E. |date=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study in Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=YvMrBgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-30757-7 |pages=276–300, 353–358, 383}}</ref> Ku nsonga enkulu ennyo eya federo, Cohen yafulumya olupapula ku ntandikwa ya August ng’awakanya okugabanya Buganda okusingawo, nga tagenda wala nnyo ne Federo.<ref name="low">{{cite book |last=Low |first=D.A. |year=1971 |title=Buganda in modern history |publisher=University of California Press |isbn=0520016408 |location=Berkeley |pages=109–125}}</ref> Mu kiseera kye kimu, bammemba ba LEGCO abatali ba Africa bakkiriziganyizza okulekawo ekifo kimu eky’ababaka ba Bulaaya n’ekimu eky’okukiikirira Asia ne bakikyusa ne babiwa bammemba ba Africa.<ref name="low" /> Olukungaana lwe lwaggalwawo ku ntandikwa ya Ogwomwenda, lwali lukkaanyizza ku biteeso ebiwerako, omuli nti "Obwakabaka bwa Buganda... bulina okugenda mu maaso n'okubeera ekitundu ekikulu eky'Obukuumi; nti entambuza y'ensonga z'olukale mu Buganda ebeere mu mikono gya Baminisita; era nti, wadde ng'ebitiibwa byonna eby'ennono ebya Kabaka birina okukuumibwa mu bujjuvu, Kabaka mu biseera eby'omu maaso balina okuba abafuzi ba ssemateeka nga basibiddwa Enkolagana ey'Obwerufu okukuuma obukwakkulizo obuli mu Ndagaano ezikwata ku Ssemateeka n'obutakosa butebenkevu n'obulungi bw'abantu ba Buganda n'Abakuumi".<ref name=":02">{{cite book |last=Apter |first=David E. |date=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study in Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=YvMrBgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-30757-7 |pages=276–300, 353–358, 383}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Secretary of State for the Colonies |date=November 1954 |title=The Hancock Report |url=http://www.buganda.com/hancock.htm |access-date=23 April 2018 |website=www.buganda.com}}</ref> Enkyukakyuka eziwerako mu ssemateeka mu Gavumenti za Uganda ne Buganda ne mu LEGCO zakkaanyibwako mu kiseera kye kimu, okwongera okukiikirira Afrika, n’okutumbula ebigendererwa bya Cohen eby’okutereeza.<ref name=":02" /><ref name="low">{{cite book |last=Low |first=D.A. |year=1971 |title=Buganda in modern history |publisher=University of California Press |isbn=0520016408 |location=Berkeley |pages=109–125}}</ref> Ekyava mu nkyukakyuka zino, Buganda yandikomye okugoba ekibiina kya LEGCO ekyalongoosebwamu.<ref name="low" /> Mu ngeri enkakali, okudda kwa Mutesa yennyini mu Uganda kwali bweru wa bukwakkulizo bwa ttabamiruka.<ref name="low">{{cite book |last=Low |first=D.A. |year=1971 |title=Buganda in modern history |publisher=University of California Press |isbn=0520016408 |location=Berkeley |pages=109–125}}</ref> Kyokka kkooti enkulu mu Kampala okukizuula nti Gavumenti ya Bungereza okwesigama ku nnyingo 6 yali "kikyamu" – nga kino kyazze nga wayiseewo akaseera katono ng'amawulire g'endagaano eno e Namirembe, kyokka ng'ebiteeso ebyakkaanyizibwako tebinnaba kufulumizibwa – kyatadde akazito ku Cohen okukkiriza. Mu Gwekkuminoogumu, yakyusa ennyiriri za Gavumenti ya Bungereza n’akkiriza Mutesa okudda, nga kisinziira ku kuyisa n’okussa mu nkola ebiteeso bya Namirembe.<ref name="low" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Secretary of State for the Colonies |date=November 1954 |title=The Hancock Report |url=http://www.buganda.com/hancock.htm |access-date=23 April 2018 |website=www.buganda.com}}</ref> Mu Gwekkumineebiri waatandikibwawo akakiiko, nga kakubirizibwa [[:en:Michael_Kintu|Michael Kintu]], okuwabula Omuganda [[:en:Lukiiko|Lukiiko]] oba okukkiriza ebiteeso bya Namirembe.<ref name=":02">{{cite book |last=Apter |first=David E. |date=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study in Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=YvMrBgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-30757-7 |pages=276–300, 353–358, 383}}</ref> Mu nkomerero, akakiiko ka Kintu kaawagira ebiteeso bino, nga waliwo ennongoosereza eziwerako ezaateesebwako: okwongezaayo ennongoosereza mu gavumenti ez’ebitundu n’okusikira, n’okukuma omuliro mu bantu okulonda obutereevu eri Abalukiko.<ref name=":02" /> Alipoota y’Akakiiko ka Kintu yayisibwa aba Lukiko nga 9 Ogwokutaano 1955 n’obululu 77 ku 8 nga 1 teyagiwagira.<ref name=":02" /> == Endagaano == Oluvannyuma lw'okuteesa okulala, okwatuula mu London, ebiteeso bya Namirembe (nga bikyusiddwamu obutonotono) byayisibwa mu July 1955 mu ngeri y'Endagaano ya Buganda empya eyandibadde "eyongerako era we kyetaagisa okukyusa mu Ndagaano ya 1900" okusinga okugikyusa.<ref name=":02">{{cite book |last=Apter |first=David E. |date=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study in Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=YvMrBgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-30757-7 |pages=276–300, 353–358, 383}}</ref><ref name=":0" /> Okulwawo okusinga kwali kuvudde ku butakkaanya wakati w’okwagala kwa Mutesa okussa omukono ku ndagaano esembayo mu Buganda, n’endowooza y’Abangereza nti endagaano ye yali kyetaagisa okuddayo.<ref name=":0">https://www.google.com/search?q=Alan+Lennox-Boyd%2C+Secretary+of+State+for+the+Colonies+(22+July+1955).+%22Uganda+(Buganda+Draft+Agreement)%22.+Parliamentary+Debates+(Hansard).+House+of+Commons.+col.+717%E2%80%93718.&oq=Alan+Lennox-Boyd%2C%C2%A0Secretary+of+State+for+the+Colonies+(22+July+1955).+%22Uganda+(Buganda+Draft+Agreement)%22.+Parliamentary+Debates+(Hansard).+House+of+Commons.+col.%C2%A0717%E2%80%93718.&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOdIBCDE3NTZqMGo3qAIIsAIB8QXerfIGA_0WWA&sourceid=chrome&ie=UTF-8</ref> Ekigonjoolwa ekyazuuliddwa kyali "Endagaano ey'enkyukakyuka egenda okutambula okutuusa ng'Endagaano enkulu essiddwako omukono mu Buganda Kabaka ng'akomyewo. Endagaano eno ey'enkyukakyuka ejja kuba mu bukwakkulizo bwe bumu n'Endagaano enkulu, ng'oggyeeko ebiragiro eby'enkyukakyuka, era oluvannyuma lw'okukkirizibwa Lukiiko ejja kuteekebwako omukono gw'abakiise ba Kabaka kinnoomu. Nga wayise wiiki mukaaga oluvannyuma lw'okulondebwa kwa baminisita ba Buganda n'abakiise ba Buganda ababaka ba Buganda Legislative Council wansi w'enteekateeka empya, [Gavumenti ya Bungereza yandi]wadde Kabaka olukusa okudda e Buganda, gy'agenda okussa omukono ku Ndagaano enkulu"..<ref name=":0" /> Endagaano ey’enkyukakyuka yavvuunulwa mu Luganda era n’eyisibwa nga 15 August 1955.<ref name="lambart">{{cite web |title=The Buganda Agreement, 1955 |url=http://www.wdl.org/en/item/7775/ |access-date=2 April 2014 |publisher=World Digital Library}}</ref> Oluvannyuma lw’okuyisa endagaano empya, Mutesa yaddayo mu Buganda mu ngeri entuufu<ref name=":02">{{cite book |last=Apter |first=David E. |date=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study in Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=YvMrBgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-30757-7 |pages=276–300, 353–358, 383}}</ref> era Endagaano enkulu yassibwako omukono mu ngeri entuufu nga 18 Ogwekkumi.<ref name="lambart">{{cite web |title=The Buganda Agreement, 1955 |url=http://www.wdl.org/en/item/7775/ |access-date=2 April 2014 |publisher=World Digital Library}}</ref><ref name=":02" /> Emikono gya Kabaka, Gavana, n’abajulizi abalala girabika ku nkomerero y’endagaano.<ref name="lambart" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://www.harryburt.co.uk/uganda/Namirembe.pdf Ebiwandiiko ebirondeddwa mu Ttabamiruka w’e Namirembe] [https://www.harryburt.co.uk/uganda/HancockReport.pdf Alipoota ya Hancock], omuli n’ebiteeso by’olukuŋŋaana lw’e Namirembe [https://dl.wdl.org/7775/service/7775.pdf Ebiwandiiko byonna eby’endagaano]   [[Category:Pages with unreviewed translations]] 07wzck1b3hqlcxantx3i9crko2mothj 2026 mu Uganda 0 14034 54449 2026-06-12T18:58:36Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359028955|2026 in Uganda]]" 54449 wikitext text/x-wiki   Ebibaddewo u mwaka gwa '''2026 mu [[Yuganda|Uganda]]''' . == Abaliko mu ntebe == * == Ebibaddewo == == Ennaku enkulu == == Okufa == n0sdxehfjzq36cp80qprcqg64l96vjc 54451 54449 2026-06-12T18:58:59Z Quinlan83 6593 Fix 54451 wikitext text/x-wiki Ebibaddewo u mwaka gwa '''2026 mu [[Yuganda|Uganda]]''' . == Abaliko mu ntebe == * == Ebibaddewo == == Ennaku enkulu == == Okufa == lukgnjt7amymem8xw0j2k4yx568c505 Template:Year in Uganda 10 14035 54452 2026-06-12T19:00:30Z NVNkz 11218 Created page with "{{Year in region | year = {{{1|<noinclude>{{#time:Y}}</noinclude>}}} | region = Uganda | error = '''Template:Year in Uganda''': Parameter 1=''year'' required! | image = Flag of Uganda.svg | image_size = 90px | see_also = * [[{{{1|{{#time:Y}}}}}|Other events of {{{1|{{#time:Y}}}}}]] * [[History of Uganda|Timeline of Ugandan history]] }}<noinclude> {{documentation}} [[Category:Year in region templates|Uganda]] </noinclude>" 54452 wikitext text/x-wiki {{Year in region | year = {{{1|<noinclude>{{#time:Y}}</noinclude>}}} | region = Uganda | error = '''Template:Year in Uganda''': Parameter 1=''year'' required! | image = Flag of Uganda.svg | image_size = 90px | see_also = * [[{{{1|{{#time:Y}}}}}|Other events of {{{1|{{#time:Y}}}}}]] * [[History of Uganda|Timeline of Ugandan history]] }}<noinclude> {{documentation}} [[Category:Year in region templates|Uganda]] </noinclude> nckc7lkalaugxo9aga5l288788aamzz Template:Year in region 10 14036 54453 2026-06-12T19:02:34Z NVNkz 11218 Created page with "{{#if:{{Has short description}} ||{{short description|List of events {{#if:{{isnumeric|{{{year|}}}}}|{{#ifexpr:{{{year}}}<1500|in the year {{{year}}}}}}}|noreplace}} }}{{#invoke:infobox|infoboxTemplate | bodyclass = vevent | bodystyle = {{#if:{{{width|}}}|width:{{{width}}};|width:270px;}} font-size:100%; {{{style|}}} | labelstyle = font-size:88%; | datastyle = font-size:88%; text-align:center; | image = <table style="width:100%;"> <tr>{{#if:{{both|{{isnumeric|{{{year|}}..." 54453 wikitext text/x-wiki {{#if:{{Has short description}} ||{{short description|List of events {{#if:{{isnumeric|{{{year|}}}}}|{{#ifexpr:{{{year}}}<1500|in the year {{{year}}}}}}}|noreplace}} }}{{#invoke:infobox|infoboxTemplate | bodyclass = vevent | bodystyle = {{#if:{{{width|}}}|width:{{{width}}};|width:270px;}} font-size:100%; {{{style|}}} | labelstyle = font-size:88%; | datastyle = font-size:88%; text-align:center; | image = <table style="width:100%;"> <tr>{{#if:{{both|{{isnumeric|{{{year|}}}}}|{{{region|}}}}}|<td style="text-align:left; font-size:88%; background:#f3f3f3">{{plainlist}} {{large|&larr;}} * {{year in region/link|year={{{year|}}}|offset=-1|region={{{region1|{{{region}}}}}}|region2={{{region2|}}}|year_min={{{year_min|}}}|year_max={{{year_max|}}}}} * {{year in region/link|year={{{year|}}}|offset=-2|region={{{region1|{{{region}}}}}}|region2={{{region2|}}}|year_min={{{year_min|}}}|year_max={{{year_max|}}}}} * {{year in region/link|year={{{year|}}}|offset=-3|region={{{region1|{{{region}}}}}}|region2={{{region2|}}}|year_min={{{year_min|}}}|year_max={{{year_max|}}}}} * {{#ifexpr:{{{year_span|3}}} >=4|{{year in region/link|year={{{year|}}}|offset=-4|region={{{region1|{{{region}}}}}}|region2={{{region2|}}}|year_min={{{year_min|}}}|year_max={{{year_max|}}}}}}} * {{#ifexpr:{{{year_span|3}}} >=5|{{year in region/link|year={{{year|}}}|offset=-5|region={{{region1|{{{region}}}}}}|region2={{{region2|}}}|year_min={{{year_min|}}}|year_max={{{year_max|}}}}}}} {{endplainlist}} </td>}}<td style="vertical-align:top; {{#if:{{both|{{isnumeric|{{{year|}}}}}|{{{region|}}}}}|width:50%;}}"><!-- ** First check that a parameter has been supplied. ** If it is missing, then display a big red bold warning -->{{#if:{{both|{{{year|}}}|{{{region|}}}}} |{{#if:{{{images|}}}|{{{images}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{image|}}}|border={{{border|yes}}}|size={{{image_size|}}}|link={{{link|}}}|sizedefault=150px|title=right}}}} |<span style="color:red; font-size:125%">{{{error|'''Template:Year in region''': Parameters year= and region= are required!}}}</span> }}</td> <td class="summary" style="text-align:center; {{#if:{{both|{{isnumeric|{{{year|}}}}}|{{{region|}}}}}|width:50%;}} font-size:{{{font-size|125%}}}; font-weight:bold;"><span style="font-size:110%">[[{{#ifexist:AD {{{year}}}|AD {{{year}}}|{{{year}}}}}|{{{year}}}]]</span>{{{br|<br />}}} in{{{br|<br />}}} <span class="adr"><span class="country-name location">{{#if:{{{region_link|}}}|[[{{{region_link}}}|{{{region_text|{{{region1|{{{region}}}}}}}}}]]|[[{{{region1|{{{region}}}}}}]]}}</span></span></td> {{#if:{{both|{{isnumeric|{{{year|}}}}}|{{{region|}}}}}|<td style="text-align:right; font-size:88%; background:#f3f3f3"> {{plainlist}} {{large|&rarr;}} * {{year in region/link|year={{{year|}}}|offset=+1|region={{{region1|{{{region}}}}}}|region2={{{region2|}}}|year_min={{{year_min|}}}|year_max={{{year_max|}}}}} * {{year in region/link|year={{{year|}}}|offset=+2|region={{{region1|{{{region}}}}}}|region2={{{region2|}}}|year_min={{{year_min|}}}|year_max={{{year_max|}}}}} * {{year in region/link|year={{{year|}}}|offset=+3|region={{{region1|{{{region}}}}}}|region2={{{region2|}}}|year_min={{{year_min|}}}|year_max={{{year_max|}}}}} * {{#ifexpr:{{{year_span|3}}} >=4|{{year in region/link|year={{{year|}}}|offset=+4|region={{{region1|{{{region}}}}}}|region2={{{region2|}}}|year_min={{{year_min|}}}|year_max={{{year_max|}}}}}}} * {{#ifexpr:{{{year_span|3}}} >=5|{{year in region/link|year={{{year|}}}|offset=+5|region={{{region1|{{{region}}}}}}|region2={{{region2|}}}|year_min={{{year_min|}}}|year_max={{{year_max|}}}}}}} {{endplainlist}}</td>}}</tr></table> | label1 = Millennia: | class1 = hlist | data1 = {{#if:{{{millennium|}}}{{{millennia|}}}|{{#if:{{both|{{isnumeric|{{{year|}}}}}|{{{region|}}}}}| * {{#ifexist: Category:Years of the {{MILLENNIUM|{{{year}}}-1000}} in {{{region_millennium|{{{region}}}}}}|[[:Category:Years of the {{MILLENNIUM|{{{year}}}-1000}} in {{{region_millennium|{{{region}}}}}}|{{MILLENNIUM|{{{year}}}-1000|abbr=y}}]]|[[{{MILLENNIUM|{{{year}}}-1000}}|{{MILLENNIUM|{{{year}}}-1000|abbr=y}}]]}} * '''{{#ifexist: Category:Years of the {{MILLENNIUM|{{{year}}}}} in {{{region_millennium|{{{region}}}}}}|[[:Category:Years of the {{MILLENNIUM|{{{year}}}}} in {{{region_millennium|{{{region}}}}}}|{{MILLENNIUM|{{{year}}}|abbr=y}}]]|[[{{MILLENNIUM|{{{year}}}}}|{{MILLENNIUM|{{{year}}}|abbr=y}}]]}}''' * {{#ifexist: Category:Years of the {{MILLENNIUM|{{{year}}}+1000}} in {{{region_millennium|{{{region}}}}}}|[[:Category:Years of the {{MILLENNIUM|{{{year}}}+1000}} in {{{region_millennium|{{{region}}}}}}|{{MILLENNIUM|{{{year}}}+1000|abbr=y}}]]|[[{{MILLENNIUM|{{{year}}}+1000}}|{{MILLENNIUM|{{{year}}}+1000|abbr=y}}]]}} }}}} | label2 = Centuries: | class2 = hlist | data2 = {{#if:{{{century|}}}{{{centuries|}}}|{{#if:{{both|{{isnumeric|{{{year|}}}}}|{{{region|}}}}}| * {{#ifexist: Category:Years of the {{Ordinal|{{#expr:{{century|{{{year}}}}}-2}}}} century in {{{region_century|{{{region}}}}}} | [[:Category:Years of the {{Ordinal|{{#expr:{{century|{{{year}}}}}-2}}}} century in {{{region_century|{{{region}}}}}}|{{Ordinal|{{#expr:{{century|{{{year}}}}}-2}}}}]] }} * {{#ifexist: Category:Years of the {{Ordinal|{{#expr:{{century|{{{year}}}}}-1}}}} century in {{{region_century|{{{region}}}}}} | [[:Category:Years of the {{Ordinal|{{#expr:{{century|{{{year}}}}}-1}}}} century in {{{region_century|{{{region}}}}}}|{{Ordinal|{{#expr:{{century|{{{year}}}}}-1}}}}]] }} * {{#ifexist: Category:Years of the {{Ordinal|{{century|{{{year}}}}}}} century in {{{region_century|{{{region}}}}}} | '''[[:Category:Years of the {{Ordinal|{{century|{{{year}}}}}}} century in {{{region_century|{{{region}}}}}}|{{Ordinal|{{century|{{{year}}}}}}}]]''' }} * {{#ifexist: Category:Years of the {{Ordinal|{{#expr:{{century|{{{year}}}}}+1}}}} century in {{{region_century|{{{region}}}}}} | [[:Category:Years of the {{Ordinal|{{#expr:{{century|{{{year}}}}}+1}}}} century in {{{region_century|{{{region}}}}}}|{{Ordinal|{{#expr:{{century|{{{year}}}}}+1}}}}]] }} * {{#ifexist: Category:Years of the {{Ordinal|{{#expr:{{century|{{{year}}}}}+2}}}} century in {{{region_century|{{{region}}}}}} | [[:Category:Years of the {{Ordinal|{{#expr:{{century|{{{year}}}}}+2}}}} century in {{{region_century|{{{region}}}}}}|{{Ordinal|{{#expr:{{century|{{{year}}}}}+2}}}}]] }} }}}} <!-- ** Link to the decade category [[Category:yyy0s in {{{region}}}]] ** for the current decade, and for two decades before and after, but only ** if the categories exist --> | label3 = Decades: | class3 = hlist | data3 = {{#if:{{both|{{isnumeric|{{{year|}}}}}|{{{region_decade|{{{region|}}}}}}}}| * {{#ifexist: Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}-20}}}} in {{{region_decade|{{{region}}}}}} |[[:Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}-20}}}} in {{{region_decade|{{{region}}}}}}|{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}-20}}}}]]|{{#if:{{{region2|}}}|{{#ifexist: Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}-20}}}} in {{{region2}}} |[[:Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}-20}}}} in {{{region2}}}|{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}-20}}}}]]}}}}}} * {{#ifexist: Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}-10}}}} in {{{region_decade|{{{region}}}}}} |[[:Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}-10}}}} in {{{region_decade|{{{region}}}}}}|{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}-10}}}}]]|{{#if:{{{region2|}}}|{{#ifexist: Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}-10}}}} in {{{region2}}} |[[:Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}-10}}}} in {{{region2}}}|{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}-10}}}}]]}}}}}} * {{#ifexist: Category:{{DECADE|{{{year}}}}} in {{{region_decade|{{{region}}}}}}|'''[[:Category:{{DECADE|{{{year}}}}} in {{{region_decade|{{{region}}}}}}|{{DECADE|{{{year}}}}}]]'''|{{#if:{{{region2|}}}|{{#ifexist: Category:{{DECADE|{{{year}}}}} in {{{region2}}}|'''[[:Category:{{DECADE|{{{year}}}}} in {{{region2}}}|{{DECADE|{{{year}}}}}]]'''}}}}}} * {{#ifexist: Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}+10}}}} in {{{region_decade|{{{region}}}}}} |[[:Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}+10}}}} in {{{region_decade|{{{region}}}}}}|{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}+10}}}}]]|{{#if:{{{region2|}}}|{{#ifexist: Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}+10}}}} in {{{region2}}} |[[:Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}+10}}}} in {{{region2}}}|{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}+10}}}}]]}}}}}} * {{#ifexist: Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}+20}}}} in {{{region_decade|{{{region}}}}}} |[[:Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}+20}}}} in {{{region_decade|{{{region}}}}}}|{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}+20}}}}]]|{{#if:{{{region2|}}}|{{#ifexist: Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}+20}}}} in {{{region2}}} |[[:Category:{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}+20}}}} in {{{region2}}}|{{DECADE|{{#expr:{{{year}}}+20}}}}]]}}}}}} }}<!-- ** End of the decade-categories links --> | label4 = See also: | class4 = hlist | data4 = {{{see_also|}}} }}{{#invoke:check for unknown parameters|check |unknown=[[Category:Pages using Year in region with unknown parameters|_VALUE_]] |preview=unknown parameter "_VALUE_" in [[:Template:Year in region]] | border | br | centuries | century | error | font-size | image | image_size | images | link | millennia | millennium | region | region1 | region2 | region_century | region_decade | region_link | region_millennium | region_text | see_also | style | width | year | year_max | year_min | year_span }}<!-- *********************************************************************** ** This is the end of the template. ** The remainder is only the documentation --><noinclude> {{documentation}} </noinclude> gpyvklxs03qez5sreojh6t2cox2ljtu Ibrahim Juma (omuzannyi w'omupiira) 0 14037 54481 2026-06-12T21:36:13Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1288563876|Ibrahim Juma (footballer)]]" 54481 wikitext text/x-wiki '''Ibrahim Sadam Juma''' (yazaalibwa nga 1 omwezi Ogwekkumi mu mwaka nga 1993) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira wa]] omuguku era [[Munnayuganda]], gye buvuddeko yazannya mu makkati mu liigi ya Uganda Premier League [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] . Amanyiddwa nnyo olw’obuyiiya, range of passing and finishing, era mukugu mu kukuba free kick.<ref name="Top ten">{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Top 10 list: Ugandan football prospects|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7859:top-10-list-ugandan-football-prospects&catid=44:sports&Itemid=80|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=28 March 2010}}</ref> Juma abadde akwatiddwa [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] ku mutendera gw'ensi yonna. == Emirimu gye mu kiraabu == === Emyaka egyasooka === Mu buvubuka bwe, Juma yazannyirako mu [[Kampala Kids League]].<ref>{{cite web |last=Somoni |first=M. J. |date=1 October 2010 |title=Fulham Hand Trial To Ibrahim Juma – Report |url=http://www.goal.com/en/news/89/africa/2010/10/01/2146016/fulham-hand-trial-to-ibrahim-juma-report |accessdate=9 September 2011 |publisher=Goal}}</ref> Yali muzannyi mukulu mu ttiimu eyawangula ekikopo kya Tivoli ne kikoopo kya Gothia mu mwaka gwa 2003 – yateeba ggoolo 25 mu mipiira 13 mu mpaka ezaasembayo – n’addamu okuteeba ggoolo ku kikopo kya Tivoli omwaka ogwaddako.<ref name="Top ten" /><ref name="Juma and Semakula">{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Semakula left in Saddam's wake|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7118:semakula-left-in-saddams-wake|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=7 February 2010}}</ref> Yayamba ttiimu eno okuddamu okuwangula ekikopo kya Tivoli –badamu okutwala ekikopo omulundi gwabwe ogw’omusanvu okutwalira awamu – mu mwaka gwa 2008 bwe bawangula Hillerod eya [[Denimaaka|Danish]] ggoolo 6-0 ku fayinolo.<ref>{{cite news|last=Dudley|first=Trevor|title=KKL win seventh Tivoli Cup|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/30/638902|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[New Vision]]|date=13 July 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20120923051810/http://www.newvision.co.ug/D/8/30/638902|archive-date=23 September 2012|url-status=dead}}</ref> === Cray Wanderers === Juma yatandika omulimu gwe ogw'okusamba omupiira gw'abakulu mu kiraabu ya Isthmian League eya Cray Wanderers. Oluvannyuma lw'omutindo ogw'ekitalo mu reserve Juma yayitibwa ku ttiimu esooka era okukkakkana ng'azannye omupiira gwe ogwasooka nga bazanya ne Corinthian Casuals. Juma kye yasinga okukola mu Cray Wanderers kwe kuwangula free kick eyateebebwa Simon Osborn ekyaviirako Cray Wanderers okuwangula ‘playoffs’ n’olwekyo n’ekuzibwa.<ref name="RSSSF">{{cite web |title=Cray Wanderers Play Off Final |url=http://www.kentishfootball.co.uk/mambo/index.php?option=com_content&task=view&id=4437&Itemid=38 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20130420232304/http://www.kentishfootball.co.uk/mambo/index.php?option=com_content&task=view&id=4437&Itemid=38 |archive-date=20 April 2013 |accessdate=27 July 2012}}</ref> Juma yagenda mu maaso n'azannya emirundi 4 gyokka mu Cray Wanderers.<ref>{{cite news|title=Juma Ibrahim Appearances|url=http://football.mitoo.co.uk/PlayersHistory2.cfm?PI=288341&LeagueCode=ISTH2008|accessdate=27 July 2012}}</ref> === Bunamwaya === Mu mwaka gwa 2009 Juma yeegatta ku kiraabu ya Uganda eya Super League [[Kiraabu ya Vipers SC|eya Bunamwaya]] . Yateeba mu mupiira gwebazanya ne [[Kilaabu ya Simba FC|Simba]] ne bawangula ne ggoolo 3-0 nga 12 omwezi Ogwekkuminoogumu,<ref name="RSSSF 2009/10">{{cite web |last1=Schöggl |first1=Hans |last2=King |first2=Ian |date=26 November 2010 |title=Uganda 2009/10 |url=https://www.rsssf.org/tableso/oeg2010.html |accessdate=9 September 2011 |publisher=[[Rec.Sport.Soccer Statistics Foundation]]}}</ref> era ye yali ekifo ttiimu eno esinga okutunuulirwa mu mupiira gwe yazannya ne [[Express FC|Express]] nga 5 omwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2010 nga Bunamwaya evudde wansi mpaka ku ggoolo ssatu n’egamba nti gwagwa maliri ga ggoolo 3-3.<ref name="Juma and Semakula" /> Edward Golola, maneja wa kiraabu eno yategeezezza nti okutebereza kwa Juma kwafuuwa omukka mu Bunamwaya era okuwangula liigi si kirowoozo kya wala.<ref name="Uganda debut">{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Cranes youngsters under the spotlight|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=7758&Itemid=|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=21 March 2010}}</ref> "Azannya n'okukula kungi," munne Ayub Kisalita bwe yategeezezza. "Ekimu ky'eyayongera ku ttiimu bwe busobozi bwe okusumulula abazibizi ng'akozesa obukoddyo obw'ekika ekya waggulu. Olwo n'ayingira mu bifo by'okuteeba n'atwala emikisa gye mu ngeri ey'ekikugu ennyo."<ref name="Juma and Semakula" /> Sizoni ya 2009–10 yaggwa nga Bunamwaya ewangudde ekikopo kya liigi ekyasooka.<ref name="RSSSF 2009/10" /><ref>{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Top 10 List: Factors to decide Super League title|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=13122&Itemid=80|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=24 April 2011}}</ref> Sizoni eyaddako teyali ya buwanguzi bungi eri Juma ne kiraabu. Yateeba ggoolo enkulu mu mipiira gye bazannya ne Proline ne [[Maroons FC|Maroons]],<ref name="RSSSF 2010/11">{{cite web |last=King |first=Ian |date=15 July 2011 |title=Uganda 2010/11 |url=https://www.rsssf.org/tableso/oeg2011.html |accessdate=9 September 2011 |publisher=[[Rec.Sport.Soccer Statistics Foundation]]}}</ref> kyokka n’alemesebwa olw’obuvune.<ref>{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Bunamwaya's fall from grace offers lifeline to title contenders|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=12614:bunamwayas-fall-from-grace-offers-lifeline-to-title-contenders-&catid=44:sports&Itemid=80|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=20 March 2011}}</ref> Kiraabu eno teyasobodde kusigaza ngule eno, n'emalira mu kyakusatu n'obubonero 12 emabega wa bakyampiyoni [[Uganda Revenue Authority SC|Uganda Revenue Authority]].<ref name="RSSSF 2010/11" /> === Sài Gòn Xuân Thành === Juma yeegatta ku kiraabu ya Vietnam eya Sài Gòn Xuân Thành mu kibinja ekisooka mu mwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2011.<ref>{{cite news|last=Kenyi|first=Swalley|title=Bunamwaya enter camp for CECAFA|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/30/757659|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[New Vision]]|date=15 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110821003057/http://www.newvision.co.ug/D/8/30/757659|archive-date=21 August 2011|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Cecafa: It's Buna's moment|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=14002&Itemid=80|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=26 June 2011}}</ref> Ggoolo nnya ze yateeba mu Ogwomusanvu ne Ogwomunaana zayamba kiraabu eno okuwangula ekikopo n'okusitukira mu V-League.<ref>{{cite web |title=Vietnam First Division 2011 |url=https://int.soccerway.com/national/vietnam/first-division/2011/regular-season/ |accessdate=9 September 2011 |work=Soccerway |publisher=Global Sports Media}}</ref> == Emipiira gyazanyidde tiimu y'eggwanga == Juma yakiikirira Uganda ku mutendera gw'abavubuka nga tannayitibwa ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'abakulu]] . Yayamba eggwanga lye okusigaza empaka za CECAFA U-20 Championship mu mwaka gwa 2010.<ref>{{cite news|last=Kenyi|first=Swalley|title=Uganda/Eritrea: Hippos Wins Under 20 Cecafa Regional Title|url=http://allafrica.com/stories/201008300210.html|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[AllAfrica.com|AllAfrica]]|date=28 August 2010}}</ref> Juma ye yawa Uganda okukulembera ku fayinolo ne Eritrea nga bannyinimu tebannaba kwenkanya ne batwala omupiira mu extra time n’oluvannyuma peneti, Uganda gye yawangula ggoolo 5-4. Yasooka kuzannya mu ttiimu y’abakulu nga battunka ne Tanzania nga 2 omwezi Ogwokusatu mu mwaka gwa 2010 n’ateeba ggoolo yaabwe eyookubiri mu buwanguzi bwa ggoolo 3-2.<ref name="Uganda debut" /><ref>{{cite news|last1=Kawuma|first1=Kato|last2=Bakama|first2=James|last3=Kenyi|first3=Swalley|title=Uganda/Tanzania: Cranes Nip Tanzania|url=http://allafrica.com/stories/201003040164.html|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[AllAfrica.com|AllAfrica]]|date=3 March 2010}}</ref>[[Sudaani|​]]​ Juma yalabikira mu mpaka za 2011 African Nations Championship ezali e Sudan,<ref>{{cite news|title=The Knowledge: Cranes players to feature in more than 2 Africa Cup of Nations finals|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11655%3Athe-knowledge-cranes-players-to-feature-in-more-than-2-africa-cup-of-nations-finals&catid=44%3Asports&Itemid=96|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=9 January 2011}}</ref>​ era kyaletera ttiimu ezenjawulo okulondamu abazannyi abomutindo mu mawanga gabwe okuva mu liigi zabwe ezamannyi naye FIFA teyagitwala nga tournament yamutendera gwansi yonna === Mu ggwanga lye === : ''Obukodyo n'ebyava mu kulonda Uganda bye yasoose.''<ref name="NFT">{{cite web |title=Juma, Saddam |url=http://www.national-football-teams.com/player/36610/Saddam_Juma.html |accessdate=18 December 2017 |publisher=National Football Teams}}</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%;" !No !Olunaku !Ekifo !B'ebavuganya !Ggoolo !Ebivamu !Empaka |- |1. |3 Ogwokusatu 2010 |CCM Kirumba Stadium, Mwanza, [[Tanzania]] | [[Tanzania]] | align="center" |'''2'''–2 | align="center" |3–2 |Friendly |- |2. | rowspan="2" |17 Ogwekkumineebiri 2017 | rowspan="2" |Kenyatta Stadium, Machakos, [[Kenya]] | rowspan="2" | [[Burundi]] | align="center" |'''1'''–1 | rowspan="2" style="text-align:center" |2–1 | rowspan="2" |2017 CECAFA Cup |- |3. | align="center" |'''2'''–1 |} == Obulamu bwe == Yakulira Luzira, ekitundu ekiriraanye [[Kampala]] . == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Ibrahim Saddam Juma at National-Football-Teams.com nqbny310atwfyeg5vr6vtssnamgc3vj Ibrahim Juma (footballer) 0 14038 54484 2026-06-12T21:37:13Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1288563876|Ibrahim Juma (footballer)]]" 54484 wikitext text/x-wiki '''Ibrahim Sadam Juma''' (yazaalibwa nga 1 omwezi Ogwekkumi mu mwaka nga 1993) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira wa]] omuguku era [[Munnayuganda]], gye buvuddeko yazannya mu makkati mu liigi ya Uganda Premier League [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] . Amanyiddwa nnyo olw’obuyiiya, range of passing and finishing, era mukugu mu kukuba free kick.<ref name="Top ten">{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Top 10 list: Ugandan football prospects|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7859:top-10-list-ugandan-football-prospects&catid=44:sports&Itemid=80|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=28 March 2010}}</ref> Juma abadde akwatiddwa [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] ku mutendera gw'ensi yonna. == Emirimu gye mu kiraabu == === Emyaka egyasooka === Mu buvubuka bwe, Juma yazannyirako mu [[Kampala Kids League]].<ref>{{cite web |last=Somoni |first=M. J. |date=1 October 2010 |title=Fulham Hand Trial To Ibrahim Juma – Report |url=http://www.goal.com/en/news/89/africa/2010/10/01/2146016/fulham-hand-trial-to-ibrahim-juma-report |accessdate=9 September 2011 |publisher=Goal}}</ref> Yali muzannyi mukulu mu ttiimu eyawangula ekikopo kya Tivoli ne kikoopo kya Gothia mu mwaka gwa 2003 – yateeba ggoolo 25 mu mipiira 13 mu mpaka ezaasembayo – n’addamu okuteeba ggoolo ku kikopo kya Tivoli omwaka ogwaddako.<ref name="Top ten">{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Top 10 list: Ugandan football prospects|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7859:top-10-list-ugandan-football-prospects&catid=44:sports&Itemid=80|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=28 March 2010}}<cite id="CITEREFNsimbe2010" class="citation news cs1" data-ve-ignore="">Nsimbe, John Vianney (28 March 2010). [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7859:top-10-list-ugandan-football-prospects&catid=44:sports&Itemid=80 "Top 10 list: Ugandan football prospects"]. ''[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 September</span> 2011</span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=article&rft.jtitle=The+Observer&rft.atitle=Top+10+list%3A+Ugandan+football+prospects&rft.date=2010-03-28&rft.aulast=Nsimbe&rft.aufirst=John+Vianney&rft_id=http%3A%2F%2Fwww.observer.ug%2Findex.php%3Foption%3Dcom_content%26view%3Darticle%26id%3D7859%3Atop-10-list-ugandan-football-prospects%26catid%3D44%3Asports%26Itemid%3D80&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AIbrahim+Juma+%28omuzannyi+w%27omupiira%29" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref><ref name="Juma and Semakula">{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Semakula left in Saddam's wake|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7118:semakula-left-in-saddams-wake|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=7 February 2010}}</ref> Yayamba ttiimu eno okuddamu okuwangula ekikopo kya Tivoli –badamu okutwala ekikopo omulundi gwabwe ogw’omusanvu okutwalira awamu – mu mwaka gwa 2008 bwe bawangula Hillerod eya [[Denimaaka|Danish]] ggoolo 6-0 ku fayinolo.<ref>{{cite news|last=Dudley|first=Trevor|title=KKL win seventh Tivoli Cup|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/30/638902|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[New Vision]]|date=13 July 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20120923051810/http://www.newvision.co.ug/D/8/30/638902|archive-date=23 September 2012|url-status=dead}}</ref> === Cray Wanderers === Juma yatandika omulimu gwe ogw'okusamba omupiira gw'abakulu mu kiraabu ya Isthmian League eya Cray Wanderers. Oluvannyuma lw'omutindo ogw'ekitalo mu reserve Juma yayitibwa ku ttiimu esooka era okukkakkana ng'azannye omupiira gwe ogwasooka nga bazanya ne Corinthian Casuals. Juma kye yasinga okukola mu Cray Wanderers kwe kuwangula free kick eyateebebwa Simon Osborn ekyaviirako Cray Wanderers okuwangula ‘playoffs’ n’olwekyo n’ekuzibwa.<ref name="RSSSF">{{cite web |title=Cray Wanderers Play Off Final |url=http://www.kentishfootball.co.uk/mambo/index.php?option=com_content&task=view&id=4437&Itemid=38 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20130420232304/http://www.kentishfootball.co.uk/mambo/index.php?option=com_content&task=view&id=4437&Itemid=38 |archive-date=20 April 2013 |accessdate=27 July 2012}}</ref> Juma yagenda mu maaso n'azannya emirundi 4 gyokka mu Cray Wanderers.<ref>{{cite news|title=Juma Ibrahim Appearances|url=http://football.mitoo.co.uk/PlayersHistory2.cfm?PI=288341&LeagueCode=ISTH2008|accessdate=27 July 2012}}</ref> === Bunamwaya === Mu mwaka gwa 2009 Juma yeegatta ku kiraabu ya Uganda eya Super League [[Kiraabu ya Vipers SC|eya Bunamwaya]] . Yateeba mu mupiira gwebazanya ne [[Kilaabu ya Simba FC|Simba]] ne bawangula ne ggoolo 3-0 nga 12 omwezi Ogwekkuminoogumu,<ref name="RSSSF 2009/10">{{cite web |last1=Schöggl |first1=Hans |last2=King |first2=Ian |date=26 November 2010 |title=Uganda 2009/10 |url=https://www.rsssf.org/tableso/oeg2010.html |accessdate=9 September 2011 |publisher=[[Rec.Sport.Soccer Statistics Foundation]]}}</ref> era ye yali ekifo ttiimu eno esinga okutunuulirwa mu mupiira gwe yazannya ne [[Express FC|Express]] nga 5 omwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2010 nga Bunamwaya evudde wansi mpaka ku ggoolo ssatu n’egamba nti gwagwa maliri ga ggoolo 3-3.<ref name="Juma and Semakula">{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Semakula left in Saddam's wake|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7118:semakula-left-in-saddams-wake|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=7 February 2010}}<cite id="CITEREFNsimbe2010" class="citation news cs1" data-ve-ignore="">Nsimbe, John Vianney (7 February 2010). [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7118:semakula-left-in-saddams-wake "Semakula left in Saddam's wake"]. ''[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 September</span> 2011</span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=article&rft.jtitle=The+Observer&rft.atitle=Semakula+left+in+Saddam%27s+wake&rft.date=2010-02-07&rft.aulast=Nsimbe&rft.aufirst=John+Vianney&rft_id=http%3A%2F%2Fwww.observer.ug%2Findex.php%3Foption%3Dcom_content%26view%3Darticle%26id%3D7118%3Asemakula-left-in-saddams-wake&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AIbrahim+Juma+%28omuzannyi+w%27omupiira%29" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Edward Golola, maneja wa kiraabu eno yategeezezza nti okutebereza kwa Juma kwafuuwa omukka mu Bunamwaya era okuwangula liigi si kirowoozo kya wala.<ref name="Uganda debut">{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Cranes youngsters under the spotlight|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=7758&Itemid=|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=21 March 2010}}</ref> "Azannya n'okukula kungi," munne Ayub Kisalita bwe yategeezezza. "Ekimu ky'eyayongera ku ttiimu bwe busobozi bwe okusumulula abazibizi ng'akozesa obukoddyo obw'ekika ekya waggulu. Olwo n'ayingira mu bifo by'okuteeba n'atwala emikisa gye mu ngeri ey'ekikugu ennyo."<ref name="Juma and Semakula" /> Sizoni ya 2009–10 yaggwa nga Bunamwaya ewangudde ekikopo kya liigi ekyasooka.<ref name="RSSSF 2009/10" /><ref>{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Top 10 List: Factors to decide Super League title|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=13122&Itemid=80|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=24 April 2011}}</ref> Sizoni eyaddako teyali ya buwanguzi bungi eri Juma ne kiraabu. Yateeba ggoolo enkulu mu mipiira gye bazannya ne Proline ne [[Maroons FC|Maroons]],<ref name="RSSSF 2010/11">{{cite web |last=King |first=Ian |date=15 July 2011 |title=Uganda 2010/11 |url=https://www.rsssf.org/tableso/oeg2011.html |accessdate=9 September 2011 |publisher=[[Rec.Sport.Soccer Statistics Foundation]]}}</ref> kyokka n’alemesebwa olw’obuvune.<ref>{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Bunamwaya's fall from grace offers lifeline to title contenders|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=12614:bunamwayas-fall-from-grace-offers-lifeline-to-title-contenders-&catid=44:sports&Itemid=80|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=20 March 2011}}</ref> Kiraabu eno teyasobodde kusigaza ngule eno, n'emalira mu kyakusatu n'obubonero 12 emabega wa bakyampiyoni [[Uganda Revenue Authority SC|Uganda Revenue Authority]].<ref name="RSSSF 2010/11" /> === Sài Gòn Xuân Thành === Juma yeegatta ku kiraabu ya Vietnam eya Sài Gòn Xuân Thành mu kibinja ekisooka mu mwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2011.<ref>{{cite news|last=Kenyi|first=Swalley|title=Bunamwaya enter camp for CECAFA|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/30/757659|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[New Vision]]|date=15 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110821003057/http://www.newvision.co.ug/D/8/30/757659|archive-date=21 August 2011|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Cecafa: It's Buna's moment|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=14002&Itemid=80|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=26 June 2011}}</ref> Ggoolo nnya ze yateeba mu Ogwomusanvu ne Ogwomunaana zayamba kiraabu eno okuwangula ekikopo n'okusitukira mu V-League.<ref>{{cite web |title=Vietnam First Division 2011 |url=https://int.soccerway.com/national/vietnam/first-division/2011/regular-season/ |accessdate=9 September 2011 |work=Soccerway |publisher=Global Sports Media}}</ref> == Emipiira gyazanyidde tiimu y'eggwanga == Juma yakiikirira Uganda ku mutendera gw'abavubuka nga tannayitibwa ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'abakulu]] . Yayamba eggwanga lye okusigaza empaka za CECAFA U-20 Championship mu mwaka gwa 2010.<ref>{{cite news|last=Kenyi|first=Swalley|title=Uganda/Eritrea: Hippos Wins Under 20 Cecafa Regional Title|url=http://allafrica.com/stories/201008300210.html|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[AllAfrica.com|AllAfrica]]|date=28 August 2010}}</ref> Juma ye yawa Uganda okukulembera ku fayinolo ne Eritrea nga bannyinimu tebannaba kwenkanya ne batwala omupiira mu extra time n’oluvannyuma peneti, Uganda gye yawangula ggoolo 5-4. Yasooka kuzannya mu ttiimu y’abakulu nga battunka ne Tanzania nga 2 omwezi Ogwokusatu mu mwaka gwa 2010 n’ateeba ggoolo yaabwe eyookubiri mu buwanguzi bwa ggoolo 3-2.<ref name="Uganda debut">{{cite news|last=Nsimbe|first=John Vianney|title=Cranes youngsters under the spotlight|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=7758&Itemid=|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=21 March 2010}}<cite id="CITEREFNsimbe2010" class="citation news cs1" data-ve-ignore="">Nsimbe, John Vianney (21 March 2010). [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=7758&Itemid= "Cranes youngsters under the spotlight"]. ''[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 September</span> 2011</span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=article&rft.jtitle=The+Observer&rft.atitle=Cranes+youngsters+under+the+spotlight&rft.date=2010-03-21&rft.aulast=Nsimbe&rft.aufirst=John+Vianney&rft_id=http%3A%2F%2Fwww.observer.ug%2Findex.php%3Foption%3Dcom_content%26task%3Dview%26id%3D7758%26Itemid%3D&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AIbrahim+Juma+%28omuzannyi+w%27omupiira%29" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref><ref>{{cite news|last1=Kawuma|first1=Kato|last2=Bakama|first2=James|last3=Kenyi|first3=Swalley|title=Uganda/Tanzania: Cranes Nip Tanzania|url=http://allafrica.com/stories/201003040164.html|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[AllAfrica.com|AllAfrica]]|date=3 March 2010}}</ref>[[Sudaani|​]]​ Juma yalabikira mu mpaka za 2011 African Nations Championship ezali e Sudan,<ref>{{cite news|title=The Knowledge: Cranes players to feature in more than 2 Africa Cup of Nations finals|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11655%3Athe-knowledge-cranes-players-to-feature-in-more-than-2-africa-cup-of-nations-finals&catid=44%3Asports&Itemid=96|accessdate=9 September 2011|newspaper=[[The Weekly Observer (Uganda)|The Observer]]|date=9 January 2011}}</ref>​ era kyaletera ttiimu ezenjawulo okulondamu abazannyi abomutindo mu mawanga gabwe okuva mu liigi zabwe ezamannyi naye FIFA teyagitwala nga tournament yamutendera gwansi yonna === Mu ggwanga lye === : ''Obukodyo n'ebyava mu kulonda Uganda bye yasoose.''<ref name="NFT">{{cite web |title=Juma, Saddam |url=http://www.national-football-teams.com/player/36610/Saddam_Juma.html |accessdate=18 December 2017 |publisher=National Football Teams}}</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%;" !No !Olunaku !Ekifo !B'ebavuganya !Ggoolo !Ebivamu !Empaka |- |1. |3 Ogwokusatu 2010 |CCM Kirumba Stadium, Mwanza, [[Tanzania]] | [[Tanzania]] | align="center" |'''2'''–2 | align="center" |3–2 |Friendly |- |2. | rowspan="2" |17 Ogwekkumineebiri 2017 | rowspan="2" |Kenyatta Stadium, Machakos, [[Kenya]] | rowspan="2" | [[Burundi]] | align="center" |'''1'''–1 | rowspan="2" style="text-align:center" |2–1 | rowspan="2" |2017 CECAFA Cup |- |3. | align="center" |'''2'''–1 |} == Obulamu bwe == Yakulira Luzira, ekitundu ekiriraanye [[Kampala]] . == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Ibrahim Saddam Juma at National-Football-Teams.com kw7dogc2we8uqi7nf1g34fna5103mp5 2025 in Uganda 0 14039 54644 2026-06-13T06:19:08Z NVNkz 11218 Created page with "{{short description|none}} <!-- "none" is preferred when the title is sufficiently descriptive --> {{Year in Uganda|2025}} Events in the year '''2025 in [[Uganda]]'''. == Incumbents == * [[President of Uganda|President]]: [[Yoweri Museveni]] * [[Vice President of Uganda|Vice president]]: [[Jessica Alupo]] * [[Prime Minister of Uganda|Prime minister]]: [[Robinah Nabbanja]] ==Events== ===January=== * 30 January – The first fatality from [[Sudan ebolavirus]] in Uganda..." 54644 wikitext text/x-wiki {{short description|none}} <!-- "none" is preferred when the title is sufficiently descriptive --> {{Year in Uganda|2025}} Events in the year '''2025 in [[Uganda]]'''. == Incumbents == * [[President of Uganda|President]]: [[Yoweri Museveni]] * [[Vice President of Uganda|Vice president]]: [[Jessica Alupo]] * [[Prime Minister of Uganda|Prime minister]]: [[Robinah Nabbanja]] ==Events== ===January=== * 30 January – The first fatality from [[Sudan ebolavirus]] in Uganda since 2022 is reported in a nurse at the [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago Hospital]] in [[Kampala]].<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/uganda-ebola-case-kampala-nurse-health-symptoms-762d73117fda1220f9907ad54295f1ef |title=Hospital nurse dies in Uganda in first Ebola virus outbreak since 2022, health ministry says |first=Rodney |last=Muhumuza |date=30 January 2025 |access-date=30 January 2025 |publisher=AP News}}</ref> The subsequent [[2025 Uganda Ebola outbreak|outbreak]] is declared over by Ugandan authorities on 26 April with a total of 14 cases and four deaths reported.<ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/4/26/uganda-declares-end-to-latest-ebola-outbreak |title=Uganda declares end to latest Ebola outbreak |date=27 April 2025 |access-date=27 April 2025 |publisher=Al Jazeera}}</ref> * 31 January – The [[Supreme Court of Uganda]] rules against the practice of trying civilians before military courts following an appeal by former opposition MP [[Michael Kabaziguruka]]. However, the [[Uganda People's Defence Force]] announces that it would continue trying opposition leader [[Kizza Besigye]] on treason charges.<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/live-news/20250201-military-trial-of-uganda-opposition-leader-to-continue-despite-court-ruling |title=Military trial of Uganda opposition leader to continue despite court ruling |date=30 January 2025 |access-date=1 February 2025 |publisher=France 24}}</ref> ===March=== * 13 March – [[2025 Kawempe North by-election]].<ref>{{Cite web |date=2025-01-27 |title=EC Announces Date for Kawempe North By-election as March 13, 2025 |url=https://ankoletimes.co.ug/news/ec-announces-date-for-kawempe-north-by-election-as-march-13-2025/ |access-date=2025-03-11 |website=The Ankole Times |language=en-US}}</ref> * 14 March – A court in the United Kingdom convicts [[High Court of Uganda]] judge and United Nations judicial officer [[Lydia Mugambe]] of human trafficking and conspiracy to intimidate a victim in a case of a young Ugandan woman whom she had brought to the UK.<ref>{{Cite web |date=14 March 2025 |title=Ugandan judge convicted in UK human trafficking case |url=https://www.africanews.com/2025/03/14/ugandan-judge-convicted-in-uk-human-trafficking-case/ |access-date=15 March 2025 |website=Africanews |language=en-US}}</ref> === May === * 20 May – [[Parliament of Uganda|Parliament]] passes a bill authorizing [[Court-martial|military trials]] for civilians.<ref>{{Cite web |last=Enoch |first=Muwanguzi |date=2025-05-21 |title=The UPDF Amendment Bill 2025 Explained – Passed Despite Outcry - Nymy Net |url=https://nymynet.com/the-updf-amendment-bill-2025-explained-passed-despite-outcry/ |access-date=2025-06-05 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Uganda confirms military trials for civilians despite Supreme Court ruling |url=https://www.aljazeera.com/news/2025/5/20/uganda-confirms-military-trials-for-civilians-despite-supreme-court-ruling |access-date=2025-05-28 |website=Al Jazeera |language=en}}</ref> === June === * 3 June – Two suspected militants are killed in a bombing attempt on a Catholic shrine in [[Munyonyo]], [[Kampala]].<ref>{{Cite web |title=Uganda: Two suspected terrorists killed in blast near church |url=https://www.africanews.com/2025/06/03/uganda-two-suspected-terrorists-killed-in-blast-near-church/ |access-date=3 June 2025 |website=Africanews |date=3 June 2025 |language=en}}</ref> * 5 June – The [[World Bank]] lifts a ban on granting loans to Uganda that it imposed in 2023 following the passage of [[LGBTQ rights in Uganda|anti-LGBT legislation]].<ref>{{Cite web |title=World Bank U-turn ends loan ban to Uganda over gay rights |url=https://www.bbc.com/news/articles/cd62pn1l31xo |access-date=6 June 2025 |website=BBC |date=6 June 2025 |language=en}}</ref> * 10 June – The [[European Union]] removes Uganda from its list of high risk jurisdictions for money laundering and terrorism financing.<ref>{{cite news |title=EU removes Philippines from 'high-risk' money-laundering list, adds Monaco |url=https://www.abs-cbn.com/news/business/2025/6/12/eu-removes-philippines-from-high-risk-money-laundering-list-adds-monaco-1432 |access-date=June 12, 2025 |publisher=[[ABS-CBN]] |date=June 12, 2025}}</ref> * 16 June – [[Yoweri Museveni]] signs the [[Uganda People's Defence Force|Uganda Peoples' Defence Forces]] Act 2025, reintroducing military trials for civilians.<ref>{{Cite news |date=2025-06-16 |title=Uganda leader signs law reintroducing military trials of civilians |url=https://www.reuters.com/world/africa/uganda-leader-signs-law-reintroducing-military-trials-civilians-2025-06-16/ |access-date=2025-06-18 |work=Reuters |language=en}}</ref> === July === * 10 July – Eighteen people are injured in clashes between Sudanese and South Sudanese refugees at the [[Kiryandongo Refugee Settlement]].<ref>{{Cite web |title=Clashes between refugee groups in Ugandan camp leave 18 injured |url=https://sudantribune.com/article302751/ |access-date=11 July 2025 |website=Sudan Tribune |date=11 July 2025 |language=en}}</ref> * 12 July – Uganda reopens its border with the Democratic Republic of the Congo following a six-month closure caused by the [[2025 Goma offensive]].<ref>{{Cite web |title=Uganda reopens border with M23-held eastern DRC |url=https://www.africanews.com/2025/07/12/uganda-reopens-border-with-m23-held-eastern-drc/ |access-date=12 July 2025 |website=Africanews |date=12 July 2025 |language=en}}</ref> * 12 July – A Sudanese refugee is killed in an attack blamed on South Sudanese refugees at the [[Kiryandongo Refugee Settlement]].<ref>{{Cite web |title=Sudanese refugee killed in Uganda camp attack amid aid tensions |url=https://sudantribune.com/article302820/ |access-date=13 July 2025 |website=Sudan Tribune |date=12 July 2025 |language=en}}</ref> * 14 July – President Museveni orders the suspension of dual citizenship applications for Sudanese and Rwandan nationals.<ref>{{Cite web |title=Uganda halts dual citizenship for Sudanese |url=https://www.dabangasudan.org/en/all-news/article/uganda-to-halt-dual-citizenship-for-sudanese |access-date=16 July 2025 |website=Radio Dabanga |date=15 July 2025 |language=en}}</ref> * 28 July – At least four South Sudanese soldiers are killed in clashes with Ugandan soldiers along the South Sudan–Uganda border near the [[West Nile sub-region]].<ref>{{Cite web |date=30 July 2025 |title=Border clash between Ugandan, South Sudanese troops kills at least four |url=https://www.aljazeera.com/news/2025/7/30/border-clash-between-ugandan-south-sudanese-troops-kills-at-least-four |access-date=30 July 2025 |website=Al Jazeera|language=en-US}}</ref> ===August=== * 21 August – Uganda announces an agreement to host deportees from the United States with no criminal record and are not [[unaccompanied minor]]s.<ref>{{Cite web |date=21 August 2025 |title=Uganda agrees deal with US to take deported migrants if they don't have criminal records |url=https://apnews.com/article/uganda-us-deportation-migrants-immigration-crackdown-trump-15edfb4d80677c51c56beb8ab5130cd4 |access-date=21 August 2025 |website=AP News |language=en-US}}</ref> ===September=== * 9 September – The war crimes trial of [[Lord's Resistance Army]] commander [[Joseph Kony]] begins in the [[International Criminal Court]].<ref>{{Cite web|title=ICC hears war crimes case against Ugandan rebel leader |url=https://www.bbc.com/news/articles/c1kwe02vyvdo |website=BBC |date=9 September 2025}}</ref> * 23-24 September – The Electoral Commission nominates eight candidates, including President Museveni and [[Bobi Wine]], ahead of the [[2026 Ugandan general election]].<ref>{{Cite web |date=2025-10-02 |title=Uganda Presidential Candidates 2026 Nominated: Key Election Details & Candidate Profiles |work=Nymy Net |url=https://nymynet.com/uganda-presidential-candidates-2026-nominated-key-election-details-candidate-profiles/ |access-date=2025-10-15 |language=en-GB}}</ref> === October === * 22 October – Two buses collide head-on on the [[Kampala–Gulu Highway]] in [[Kiryandongo]], killing at least 46 people.<ref>{{Cite web |last=Biryabarema |first=Elias |date=22 October 2025 |title=Ugandan police lower death toll from major bus crash to 46 |url=https://www.reuters.com/world/africa/63-people-killed-uganda-road-accident-police-say-2025-10-22/ |access-date=22 October 2025 |website=Reuters}}</ref><ref>{{Cite news |date=October 22, 2025 |title=More than 40 dead after multi-vehicle crash in Uganda |url=https://www.bbc.com/news/articles/cgql9lwddw5o |access-date=October 22, 2025 |publisher=[[BBC]]}}</ref> === November === * 3 November – At least 18 people are reported killed while 20 others are reported missing following landslides in the [[Eastern Region, Uganda|Eastern Region]].<ref>{{Cite news |date=November 3, 2025 |title=Agony for families as landslide death toll climbs in Uganda and Kenya |url=https://www.bbc.com/news/articles/cyv8g28zd7mo |access-date=November 4, 2025 |publisher=[[BBC]]}}</ref> * 6 November – The ICC confirms charges of war crimes and crimes against humanity against [[Joseph Kony]].<ref>{{Cite web |date=2022-11-07 |title=ICC judges confirm charges against Ugandan rebel leader Joseph Kony |url=https://apnews.com/article/icc-court-judges-uganda-rebel-kony-d8363510e469b0eb7ca53be219bc1efa |access-date=2024-11-09 |website=AP News |language=en-US}}</ref> * 8 November – Two Kenyan activists abducted by armed men after attending a rally by [[Bobi Wine]] on 1 October are released and repatriated after President Museveni announces that they had been arrested for plotting to overthrow him.<ref>{{Cite web |date=2022-11-09 |title=Kenyan activists released from Ugandan detention after Museveni confirms arrest |url=https://apnews.com/article/uganda-kenyan-activists-museveni-142d6e10223d026e685f28b520d332db |access-date=2024-11-10 |website=AP News |language=en-US}}</ref> === December === * 3 December – [[Catholic Church|Catholic]] priest Deusdedit Ssekabira is reportedly kidnapped in [[Masaka]] by men in [[Uganda People's Defence Force|Ugandan army]] uniforms; the military later confirms he is in custody facing charges related to violent subversive activities.<ref>{{Cite web |date=2025-12-15 |title=Deusdedit Ssekabira: Ugandan army admits holding priest who'd been missing for days |url=https://www.bbc.com/news/articles/c4gkjppk48eo |access-date=2025-12-22 |website=BBC |language=en-GB}}</ref> * 19 December – Prison officer Lawrence Ampe is dismissed from the [[Uganda Prisons Service]] for breaching standing orders after using [[TikTok]] to criticise the government, and promote opposition politician [[Bobi Wine]].<ref>{{Cite web |date=2025-12-19 |title=Lawrence Ampe: Uganda prison officer sacked for 'politicking' on TikTok |url=https://www.bbc.com/news/articles/cy842jdw98vo |access-date=2025-12-22 |website=BBC |language=en-GB}}</ref> ==Sports== * 13 September 2024 – 24 May 2025 – [[2024–25 Uganda Premier League]]<ref>{{cite web|url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/uganda-premier-league-who-will-stop-sc-villa-NV_196143|title=Uganda Premier League: Who will stop SC Villa?|first=Hope|last=Ampurire|date=19 September 2024|access-date=7 December 2024|publisher=NewVision}}</ref> * 8–19 July – [[2025 Rugby Africa Cup]] in [[Kampala]].<ref>{{Cite web|url=https://www.africanews.com/2025/07/20/zimbabwe-stuns-namibia-to-qualify-for-rugby-world-cup-for-first-time-since-1991/ |title=Zimbabwe stuns Namibia to qualify for Rugby World Cup for first time since 1991 |website=Africanews |date=20 July 2025 |accessdate=20 July 2025}}</ref> * 2–30 August – [[2024 African Nations Championship]] (co-hosted)<ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-09-28 |title=Revealed: East Africa ready to host CHAN 2024 as dress rehearsal for AFCON 2027 |url=https://www.pulsesports.co.ke/football/story/revealed-east-africa-ready-to-host-chan-2024-as-dress-rehearsal-for-afcon-2027-2023092814022979596 |access-date=2025-09-12 |website=Pulse Sports Kenya |language=en}}</ref> ==Holidays== {{Further|Public holidays in Uganda}} {{small|Source}}:<ref>{{Cite web|url=https://publicholidays.africa/uganda/2025-dates/ |title= Uganda Public Holidays 2025|access-date=7 December 2024 |website=Public Holidays Global}}</ref> * 1 January – [[New Year's Day]] * 26 January – [[Liberation Day]] * 16 February – [[Archbishop Janani Luwum Day]] * 8 March – [[International Women's Day]] * 30 March – [[Eid al-Fitr|Ramadan Bairam Holiday]] * 18 April – [[Good Friday]] * 20 April – [[Easter Sunday]] * 21 April – [[Easter Monday]] * 1 May – [[Labour Day]] * 3 June – [[Uganda Martyrs|Uganda Martyrs' Day]] * 6 June – [[Eid al-Adha]]<ref>{{Cite web |last=Isaac |first=Odwako O. |date=2023-06-29 |title=Eid in Uganda 2025: How Eid Al-Adha is Celebrated in Uganda - Nymy Net |url=https://nymynet.com/eid-al-adha-mubarak-in-uganda-2/ |access-date=2025-06-05 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> * 9 June – [[Heroes' Day|National Heroes' Day]] * 9 October – [[Independence Day (Uganda)|Independence Day]] * 25 December – [[Christmas Day]] * 26 December – [[Boxing Day]] == See also == {{div col}} *[[International Conference on the Great Lakes Region]] {{end div col}} == Deaths == * 9 January: ** [[Margaret Baba Diri]], 70, politician, [[Parliament of Uganda|MP]] (since 1996).<ref>{{Cite web |date=2025-01-09 |title=Former Koboko Woman MP Margaret Baba Diri dead |url=https://www.independent.co.ug/former-koboko-woman-mp-margaret-baba-diri-dead/ |access-date=2025-01-09 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> ** [[Muhammad Ssegirinya]], 37, politician, [[Parliament of Uganda|MP]] (since 2022).<ref>{{Cite web |date=2025-01-09 |title=MP Ssegirinya dies at 37 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-ssegirinya-dies-at-37-4883142 |access-date=2025-01-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> * 14 July: [[George Kanyeihamba]], 85, justice of the [[Supreme Court of Uganda|Supreme Court]] (1997–2009).<ref>{{cite news |last1=Wesaka |first1=Anthony |last2=Ajuna |first2=David Josh |title=Retired Supreme Court judge George Kanyeihamba dies |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-supreme-court-judge-george-kanyeihamba-dies-5117308 |access-date=14 July 2025 |publisher=Monitor |date=14 July 2025}}</ref> * 11 August: [[Mary Karooro Okurut]], 70, [[Parliament of Uganda|MP]] (since 2004).<ref>{{cite news |title=Former Minister Mary Karoro Okurut Dies at 70 |url=https://pmldaily.com/news/2025/08/former-minister-and-author-mary-karoro-okurut-dies-at-70.html |access-date=12 August 2025 |publisher=PML Daily |date=11 August 2025}}</ref> * 22 October: [[Charles Martin Wamika]], 72, Roman Catholic prelate, bishop of [[Diocese of Jinja|Jinja]] (since 2010).<ref>{{Cite web |last=John |first=Mukasa |date=2025-10-22 |title=Catholic Bishop of Jinja, Rt. Rev. Charles Martin Wamika has Passed on |url=https://kalisho.info/catholic-bishop-of-jinja-rt-rev-charles-martin-wamika-has-passed-on/ |access-date=2025-10-22 |website=Kalisho Info |language=en-US}}</ref> == References == {{Reflist}} ==External links== * [https://www.timeanddate.com/calendar/?year=2025&country=139 Online calendar] {{Years in Uganda}} {{Year in Africa|2025}} [[Category:2025 in Uganda| ]] [[Category:2020s in Uganda]] [[Category:2025 in Africa|Uganda]] [[Category:2025 by country|Uganda]] [[Category:Years of the 21st century in Uganda]] rrgqrwuo58ykipqvma1ninqtw2fch70 Template:Year in region/link 10 14040 54645 2026-06-13T06:21:29Z NVNkz 11218 Created page with "<includeonly>{{#ifexpr:{{#if:{{{year_min|}}}|({{{year}}}+{{{offset}}}>={{{year_min}}})|1}} and {{#if:{{{year_max|}}}|({{{year}}}+{{{offset}}}<={{{year_max}}})|1}} |{{#ifexist:{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}} in {{{region}}} |[[{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}} in {{{region}}}|{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}}]] |{{#ifexist:AD {{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}} |[[AD {{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}}|{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}}]] |{{#expr..." 54645 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#ifexpr:{{#if:{{{year_min|}}}|({{{year}}}+{{{offset}}}>={{{year_min}}})|1}} and {{#if:{{{year_max|}}}|({{{year}}}+{{{offset}}}<={{{year_max}}})|1}} |{{#ifexist:{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}} in {{{region}}} |[[{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}} in {{{region}}}|{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}}]] |{{#ifexist:AD {{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}} |[[AD {{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}}|{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}}]] |{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}} }} }} |{{#if:{{{region2|}}} |{{#ifexist:{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}} in {{{region2}}} |[[{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}} in {{{region2}}}|{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}}]] |{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}} }} |{{#ifexist:AD {{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}} |[[AD {{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}}|{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}}]] |{{#expr:{{{year}}}+{{{offset}}}}} }} }} }}</includeonly><noinclude> {{documentation}}</noinclude> 79j99emfflhk3hnd7oyxy9i9o6y8p1b Template:Large 10 14041 54646 2026-06-13T06:22:51Z NVNkz 11218 Created page with "<span style="font-size:120%">{{{1}}}</span><noinclude> {{Documentation}} </noinclude>" 54646 wikitext text/x-wiki <span style="font-size:120%">{{{1}}}</span><noinclude> {{Documentation}} </noinclude> gb9jg7srxpcm0n8wv0k3unldj3qzdrc 2024 in Uganda 0 14042 54647 2026-06-13T06:25:46Z NVNkz 11218 Created page with "{{short description|none}} <!-- "none" is preferred when the title is sufficiently descriptive --> {{Year in Uganda|2024}} Events in the year '''2024 in [[Uganda]]'''. == Incumbents == * [[President of Uganda|President]]: [[Yoweri Museveni]] * [[Vice President of Uganda|Vice president]]: [[Jessica Alupo]] * [[Prime Minister of Uganda|Prime minister]]: [[Robinah Nabbanja]]<ref>{{Cite web |title=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable..." 54647 wikitext text/x-wiki {{short description|none}} <!-- "none" is preferred when the title is sufficiently descriptive --> {{Year in Uganda|2024}} Events in the year '''2024 in [[Uganda]]'''. == Incumbents == * [[President of Uganda|President]]: [[Yoweri Museveni]] * [[Vice President of Uganda|Vice president]]: [[Jessica Alupo]] * [[Prime Minister of Uganda|Prime minister]]: [[Robinah Nabbanja]]<ref>{{Cite web |title=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |url=https://opm.go.ug/ |access-date=2023-01-01 |website=opm.go.ug}}</ref> == Events == === January === * 2 January – A [[Ugandan People's Defence Force]] helicopter crashes in the village of Nyamisigiri, [[Kabarole District]], [[Uganda]], killing two people on board the helicopter and one person on the ground.<ref>{{Cite web |date=2024-01-02 |title=UPDF helicopter crashes in Kabarole |url=https://www.kfm.co.ug/news/updf-helicopter-crashes-in-kabarole.html |access-date=2024-01-02 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> * January – [[19th Summit of the Non-Aligned Movement]]<ref>{{Cite web |date=2019-03-23 |title=About NAM – NAM |url=https://mnoal.org/nam-about/ |access-date=2023-12-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190323135155/https://mnoal.org/nam-about/ |archive-date=2019-03-23 }}</ref> === February === * 23 February - The [[Financial Action Task Force]] removes Uganda from its "gray list" of countries not fully complying with measures to combat money laundering and terrorism financing.<ref>{{Cite news |date=24 February 2024 |title=A money laundering watchdog removes the UAE, Uganda, Barbados and Gibraltar from a watchlist |url=https://apnews.com/article/money-laundering-terrorism-financing-watchlist-71bb797cd05af94a1a8f299f77d09afa |access-date=28 June 2024 |work=Associated Press}}</ref> === April === * 3 April – The [[Court of Appeal of Uganda]] upholds the [[Anti-Homosexuality Act, 2023]], which prescribes the [[death penalty]] for certain homosexual acts.<ref>{{Cite web |date=2024-04-03 |title=Uganda court declines to block harsh anti-gay law, but sees rights infringed |url=https://www.scmp.com/news/world/africa/article/3257708/uganda-top-court-declines-block-controversial-anti-gay-law-sees-some-rights-infringed |access-date=2024-04-03 |website=South China Morning Post |language=en}}</ref> === May === * 9 – 19 May: Uganda conducts a national population [[census]].<ref>{{Cite web |title=National Population and Housing Census 2024 |url=https://www.ubos.org/census-2024/ |access-date=2024-04-02 |website=Uganda Bureau of Statistics |language=en-US}}</ref> === July === * 8 July – A [[United Nations]] report formally accuses the [[Uganda People's Defence Force]] of providing military support to the [[March 23 Movement|M23 rebel group]] in eastern [[Democratic Republic of the Congo]]. Uganda denies the claims.<ref>{{Cite web |date=July 8, 2024 |title=Uganda provided support to M23 rebels in Congo, UN report says |website=[[Reuters]] |url=https://www.reuters.com/world/africa/uganda-provided-support-m23-rebels-congo-un-report-says-2024-07-08/ }}</ref> * 23 July – At least 45 people are detained and some are charged while participating in anti-[[Corruption in Uganda|corruption]] protests in [[Kampala]] that involve marching to the [[Parliament of Uganda|Parliament building]].<ref>{{Cite web |title=Uganda police detain dozens of people at anti-corruption protests |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/7/23/uganda-police-detain-dozens-of-people-at-anti-corruption-protests |access-date=2024-07-24 |website=Al Jazeera |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anti-corruption demonstrations break out in Uganda's capital as people note Kenya's protest success |url=https://apnews.com/article/uganda-street-protests-corruption-museveni-c7d614866ad4e2833b6aacdf1b022093 |access-date=2024-07-24 |website=Associated Press |date=23 July 2024 |language=en}}</ref> * 26 July – 11 August: [[Uganda at the 2024 Summer Olympics]]<ref>{{Cite web |title=Qualification system published for Paris 2024 Olympic Games |url=https://worldathletics.org/news/press-releases/qualification-system-paris-2024-olympic-games |access-date=2023-12-15 |website=worldathletics.org}}</ref> === August === * 5 August – ** Nearly 100 [[Congolese National Police]] officers flee to Uganda as fighting between [[March 23 Movement|M23]] rebels and the [[Armed Forces of the Democratic Republic of the Congo|FARDC]] intensifies in the Democratic Republic of the Congo.<ref>{{Cite web |date=August 5, 2024 |title=Congolese police officers flee to Uganda as fighting intensifies |website=[[Reuters]] |url=https://www.reuters.com/world/africa/congolese-police-officers-flee-uganda-fighting-intensifies-2024-08-05/ }}</ref> ** [[Uganda Police Force|Uganda Police]] arrest and charge fourteen opposition officials and lawmakers with [[terrorism]] charges for their participation in anti-[[Politics of Uganda|government]] and anti-[[Corruption in Uganda|corruption]] protests in July.<ref>{{Cite web |date=August 5, 2024 |title=Uganda charges opposition lawmakers, supporters over protest |website=[[Reuters]] |url=https://www.reuters.com/world/africa/uganda-charges-opposition-lawmakers-supporters-over-protest-2024-08-05/ }}</ref> * 9 August – [[Kiteezi Landfill#2024 landfill avalanche|Kiteezi Landfill landslide]]: At least 35 people are killed and 28 others are reported missing following a landslide caused by heavy rains at the [[Kiteezi Landfill]] in Kampala.<ref>{{Cite web |date=August 16, 2024 |title=Death toll from Uganda garbage landslide climbs to 35 |url=https://www.reuters.com/world/africa/death-toll-uganda-garbage-landslide-climbs-35-2024-08-16/ |access-date=September 27, 2024 |publisher=[[Reuters]] |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-03-09 |title=Uganda's waste crisis: 'My friend died in Kiteezi rubbish dump' |url=https://www.bbc.com/news/articles/cvgepq6269vo |access-date=2025-03-11 |website=BBC |language=en-GB}}</ref> * 13 August – A panel of the [[High Court of Uganda|High Court]] in [[Gulu]] convicts former [[Lord's Resistance Army]] commander [[Thomas Kwoyelo]] of 44 counts of war crimes made from 1992 to 2005.<ref>{{Cite web |title=An ex-commander of Lord's Resistance Army rebels is convicted in Uganda of atrocities in rare trial |url=https://apnews.com/article/uganda-lords-resistance-army-commander-convicted-7c7431c728fe4c8d8a1bde1ac7f0292b |access-date=14 August 2024 |website=Associated Press |date=13 August 2024 |language=en}}</ref> * 20 August – The [[Ministry of Energy and Mineral Development (Uganda)|Ministry of Energy and Mineral Development]] confirms the presence of [[oil exploration]] activities in the [[Moroto District|Moroto]]-[[Mount Kadam|Kadam]] and [[Kyoga]] Basins.<ref>{{Cite web |title=Uganda explores oil in two new regions |url=https://www.africanews.com/2024/08/22/uganda-explores-oil-in-two-new-regions/ |access-date=22 August 2024 |website=Africanews |date=22 August 2024 |language=en}}</ref> === September === * 3 September – Leading opposition leader [[Bobi Wine]] is seriously injured after being shot in his leg with a tear gas canister by police during an altercation in [[Bulindo]], [[Wakiso District]].<ref>{{Cite web |last=Wafula |first=Ian |date=2024-09-04 |title=Uganda's Bobi Wine recovering from police assault - party |url=https://www.bbc.com/news/articles/c1epyzlngn0o|access-date=2024-09-04 |website=BBC |language=en}}</ref> * 5 September – Athlete [[Rebecca Cheptegei]] dies after sustaining burns from a petrol attack by her partner in Kenya almost a month after her participation in the [[Athletics at the 2024 Summer Olympics – Women's marathon|women's marathon]] at the [[2024 Summer Olympics]].<ref>{{Cite web |title=Rebecca Cheptegei: Olympic athlete dies days after being set alight by ex-boyfriend |url=https://www.bbc.com/news/articles/c3vx0kq2xr2o |access-date=2024-09-05 |website=BBC |date=5 September 2024 |language=en-GB}}</ref> Her partner also dies from injuries sustained in the attack on 9 September.<ref>{{Cite web |title=Ex-partner who killed Ugandan athlete dies from burns |url=https://www.bbc.com/news/articles/cx2e8el7wxlo |access-date=10 September 2024 |website=BBC |date=10 September 2024 |language=en}}</ref> === October === * 22 October – A fuel truck overturns and explodes while passersby try to collect its contents in [[Kigogwa]], killing 11 people.<ref>{{Cite web |last=Matsiko |first=Grace |date=2024-10-22 |title=Uganda Fuel Truck Explosion Kills 11 |url=https://www.barrons.com/news/uganda-fuel-truck-explosion-kills-at-least-10-9bcc3b5b |access-date=2024-10-22 |website=Barron's |language=en}}</ref> * 25 October – The High Court convicts former [[Lord's Resistance Army]] commander [[Thomas Kwoyelo]] of war crimes committed during the group's [[Lord's Resistance Army insurgency|insurgency]] and sentences him to 40 years' imprisonment.<ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=2024-10-27 |title=Ex-commander of a Ugandan rebel group has been sentenced to 40 years in prison |url=https://apnews.com/article/thomas-kwoyelo-ugandan-rebel-commander-8a4dc9d8a15f805bbb6620bc495e6e24 |access-date=2024-10-27 |website=Associated Press |language=en}}</ref> * 29 October – Eight people are killed in an attack by suspected cult members on the village of Mizizi A in [[Kagadi District]].<ref>{{Cite web |date=2024-10-30 |title=Cult attack in Ugandan village leaves eight dead, including children |url=https://www.africanews.com/2024/10/30/cult-attack-in-ugandan-village-leaves-eight-dead-including-children/ |access-date=2024-10-30 |website=Africanews |language=en}}</ref> * 30 October – Three children are found beheaded in [[Kiryandongo]].<ref>{{Cite web |date=2024-11-01 |title=3 children found 'beheaded' near Sudanese refugee camp in Uganda |url=https://www.dabangasudan.org/en/all-news/article/3-children-found-beheaded-near-sudanese-refugee-camp-in-uganda |access-date=2024-11-03 |website=Radio Dabanga |language=en}}</ref> === November === * 2 November – Fourteen people are killed in a lightning strike during a church service in [[Palabek Refugee Settlement]].<ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Lightning kills 13 children at Uganda refugee camp |url=https://www.bbc.com/news/articles/cly2qzrj9v7o |access-date=2024-11-03 |website=BBC |language=en}}</ref> * 20 November – Opposition politician [[Kizza Besigye]] appears in a court martial in Kampala after reportedly being abducted in Kenya on 16 November.<ref>{{cite web | url=https://apnews.com/article/uganda-opposition-kizza-besigye-kidnapped-military-jail-af3b7599b92f443abe0c756e84f67fe2 | title=Ugandan opposition figure Besigye appears before military court after being 'kidnapped' in Kenya | date=20 November 2024 |work=Associated Press }}</ref> * 27 November – At least 20 people are killed while 113 others are reported missing in landslides in [[Bulambuli District]].<ref>{{Cite web |date=2024-11-29 |title=Death toll rises to at least 15 after landslides bury 40 homes in eastern Uganda |url=https://apnews.com/article/uganda-landslides-bulambuli-1cc52cb3d54fd4997ac18d513619ca4c |access-date=2024-11-29 |website=Associated Press |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-11-30 |title=Death toll in Uganda landslides rises to 20 as search for more casualties presses on |url=https://apnews.com/article/uganda-landslides-bulambuli-39f455574659752704603517fcf8a749 |access-date=2024-11-30 |website=Associated Press |language=en}}</ref> == Deaths == * 18 January – [[Cecilia Ogwal]], 77, politician, [[Parliament of Uganda|MP]] (since 1996)<ref>{{Cite web |date=2024-01-18 |title=BREAKING NEWS: MP Cecilia Ogwal is Dead |url=https://chimpreports.com/breaking-news-mp-cecilia-ogwal-is-dead/ |access-date=2024-01-18 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == See also == {{div col}} *[[International Conference on the Great Lakes Region]] {{end div col}} == References == {{Reflist}} {{Years in Uganda}} {{Year in Africa|2024}} [[Category:2024 in Uganda| ]] [[Category:2020s in Uganda]] [[Category:Years of the 21st century in Uganda]] [[Category:2024 in Africa|Uganda]] [[Category:2024 by country|Uganda]] 22eezm09hnygwbj2w4z30bsmhltwz2p M 0 14043 54648 2026-06-13T06:43:42Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/622730|M]]" 54648 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:M_for_Makerspace_-_republica_2023.jpg|thumb|Kinene nnyo.]] [[File:Latin_letter_M.svg|thumb|ekigambo "m".]] [[File:Forms_of_M_in_Alphonse_Chassant,_Dictionnaire_des_abréviations_latines_et_françaises,_1876.png|thumb|Ebigambo bingi]] '''M''' oba '''m''' ye nnukuta ey’ekkumi n’esatu (eya 13) mu nnyiriri [[z’Olulattini]], mu kiseera kino ekozesebwa mu [[Lungereza]]. == Omukenkufu == {{Haruffan Latin}} <references /> 3ti94i6hv1zj0zb9qdctstnai0hhgpx 2027 0 14044 54649 2026-06-13T07:00:52Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ar:Special:Redirect/revision/68306138|2027]]" 54649 wikitext text/x-wiki {{تصفح سنة|2027}}'''Omwaka 2027''' AD ( mu namba z'Abaruumi : MMXXVII) gujja kuba mwaka gwa bulijjo ogutandikira ku Lwokutaano.{{السنة في التقاويم الأخرى}} == emizannyo gya vidiyo == * Deus Ex: Enkyukakyuka mu bantu * Homefront (omuzannyo gwa vidiyo) . * Call of Duty: Emizimu == Ebiwandiiko ebikozesebwa == <templatestyles src="مراجع/styles.css" />{{Reflist}} [[Category:2027]] q7vlyf2fhph1ibf99fjvuwpp8qfpa7a 54650 54649 2026-06-13T07:02:11Z NVNkz 11218 54650 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''2027''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mukaaga mu kalenda ya Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu == qqrdk1yb5i3haw3t29yx9iz1v94mecw Ekikopo ky'ensi yonna ekya FIFA 2026 0 14045 54651 2026-06-13T07:04:54Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/750156|2026 FIFA World Cup]]" 54651 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Empaka [[Omupiira ogw'ebigere|z'omupiira]] '''ez'ensi yonna''' on 9ez'abasajja <ref>{{Cite web |last=Folgar |first=Abel |date=May 18, 2023 |title=FIFA World Cup 26 official brand unveiled at iconic LA landmark |url=https://www.90min.com/posts/fifa-world-cup-26-official-brand-unveiled-at-iconic-la-landmark |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230617050339/https://www.90min.com/posts/fifa-world-cup-26-official-brand-unveiled-at-iconic-la-landmark |archive-date=June 17, 2023 |access-date=June 17, 2023 |website=90MIN |language=en-GB}}</ref> ezivuganyizibwako [[List of men's national association football teams|ttiimu z'eggwanga ez'ebibiina]] ebiri mu FIFA. Empaka zino zigenda kubeerawo okuva nga 11 June okutuuka nga 19 July 2026. <ref name="Schedule2">{{Cite web |date=February 4, 2024 |title=FIFA World Cup 26 – Match Schedule |url=https://digitalhub.fifa.com/m/1be9ce37eb98fcc5/original/FWC26-Match-Schedule_English.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240205034420/https://digitalhub.fifa.com/m/1be9ce37eb98fcc5/original/FWC26-Match-Schedule_English.pdf |archive-date=February 5, 2024 |access-date=February 4, 2024 |publisher=FIFA}}</ref> Zigenda. 0jqhz1ntyqui9tq0tgh28tzf20sqh4s 59 (ennamba) 0 14046 54653 2026-06-13T07:20:03Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/853059|59 (alƙalami)]]" 54653 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''59''' ('''ataano mu mwenda''') namba, wakati wa [[58 (ennamba)|58]] ne [[Nkaaga|60]]. == Omukenkufu == {{Reflist}} [[Category:Ennamba]] ie2iz4txqfvwrat8a67ywe3346jw8b6 Amakumi ataano mu mwenda 0 14047 54654 2026-06-13T07:21:42Z NVNkz 11218 Redirected page to [[59 (ennamba)]] 54654 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[59 (ennamba)]] a8n2m95a189fad4voz4cs5xhmmgyfyl Nkaaga 0 14048 54657 2026-06-13T07:26:54Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Nkaaga]] to [[60 (ennamba)]] 54657 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[60 (ennamba)]] 8gyq4s6zjovan612jei9mnzblie4c6k Nyanzi Martin Luther. 0 14049 54658 2026-06-13T08:12:45Z Musaawo 11282 Created page with "Nyanzi Martin Luther muna business era nga muyizi. Nyanzi yasaaba [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga]] [[Yuganda]].<ref><nowiki>https://edge.ug/16-year-old-student-petitions-parliament-to-fund-community-organisations/?amp=1</nowiki></ref> okukola etekka erinatekawo akawayiro gavumenti eteekewo enkola ey’okuyamba ebibiina eby'obwannakyewa" 54658 wikitext text/x-wiki Nyanzi Martin Luther muna business era nga muyizi. Nyanzi yasaaba [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga]] [[Yuganda]].<ref><nowiki>https://edge.ug/16-year-old-student-petitions-parliament-to-fund-community-organisations/?amp=1</nowiki></ref> okukola etekka erinatekawo akawayiro gavumenti eteekewo enkola ey’okuyamba ebibiina eby'obwannakyewa jk30wesnix6zrl19n87ih5ehbxmwu5v Charles Onyango-Obbo nga ye muyimbi 0 14050 54694 2026-06-13T10:10:47Z Nambogo Catharine 6408 Nambogo Catharine moved page [[Charles Onyango-Obbo nga ye muyimbi]] to [[Charles Onyango-Obbo]]: Misspelled title 54694 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Charles Onyango-Obbo]] am0tixqixg1zwb8w8uqegt7c6htcliq Clark County, Ohio, Ohio 0 14051 54767 2026-06-13T10:44:58Z Nambogo Catharine 6408 Nambogo Catharine moved page [[Clark County, Ohio, Ohio]] to [[Clark County, Ohio]]: Misspelled title 54767 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Clark County, Ohio]] nfoq0vu8lvuhj2rm63qn8xm1eztucd3 Ebigendererwa, Ebiruubirirwa, n'Ebiruubiriro(Goals, Aims, and Pbjectives) 0 14052 54859 2026-06-13T11:50:52Z Ssemmanda will 3837 Ssemmanda will moved page [[Ebigendererwa, Ebiruubirirwa, n'Ebiruubiriro(Goals, Aims, and Pbjectives)]] to [[Ebigendererwa, Ebiruubirirwa, n'Ebiruubiriro(Goals, Aims, and Objectives)]] 54859 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ebigendererwa, Ebiruubirirwa, n'Ebiruubiriro(Goals, Aims, and Objectives)]] mx6rkjsq55m6o3kgn86lroclqarkiyc