Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.6 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk 10 0 2792 55152 44573 2026-06-15T09:09:22Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/466319|10 (alƙalami)]]" 55152 wikitext text/x-wiki [[File:10_diez.png|thumb|10]] {{Databox}}'''10''' ('''kkumi''') ye kalaamu, wakati wa [[9]] ne [[11 (ennamba)|11]]. [[Category:Ennamba]] oqcuqyqev7ozflgm1uajokch0njvlgi 40 (ennamba) 0 2795 55153 53649 2026-06-15T09:11:27Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi ana]] to [[40 (ennamba)]] 53649 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 40 |- |} '''Amakumi ana (40)''', [[ennamba]] (amakumi). [[Category:Ennamba]] cho5m7mn19b59l50eag0mgyt858in6v 80 (ennamba) 0 2799 55176 19668 2026-06-15T09:26:24Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/466323|80 (alƙalami)]]" 55176 wikitext text/x-wiki [[File:Radlická_80,_tabulka.jpg|thumb|80]] {{Databox}}'''80''' ('''kinaana''') namba, wakati wa 79 ne 81. == Omukenkufu == {{Reflist}} [[Category:Ennamba]] gc8wb7sltto90kvu63fg0lbw169nbwo 55177 55176 2026-06-15T09:26:42Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kinaana]] to [[80 (ennamba)]] 55176 wikitext text/x-wiki [[File:Radlická_80,_tabulka.jpg|thumb|80]] {{Databox}}'''80''' ('''kinaana''') namba, wakati wa 79 ne 81. == Omukenkufu == {{Reflist}} [[Category:Ennamba]] gc8wb7sltto90kvu63fg0lbw169nbwo 90 (ennamba) 0 2800 55063 19669 2026-06-14T13:46:07Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/467473|90 (alƙalami)]]" 55063 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''90''' ('''mwenda''' oba '''mwenda''') namba, wakati wa 89 ne 91. [[File:E90.svg|link=Fayil:E90.svg|lamba 90]] [[File:90_segundos.png|thumb|nnamba 90]] == Omukenkufu == {{Reflist}} [[Category:Ennamba]] 0bw8rrl15pj2ombwj1vra19x3npre6v 55064 55063 2026-06-14T13:46:22Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kyenda]] to [[90 (ennamba)]] 55063 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''90''' ('''mwenda''' oba '''mwenda''') namba, wakati wa 89 ne 91. [[File:E90.svg|link=Fayil:E90.svg|lamba 90]] [[File:90_segundos.png|thumb|nnamba 90]] == Omukenkufu == {{Reflist}} [[Category:Ennamba]] 0bw8rrl15pj2ombwj1vra19x3npre6v 11 (ennamba) 0 2801 55151 53321 2026-06-15T09:06:21Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/733759|11 (alƙalami)]]" 55151 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''11''' ('''kkumi n’emu''' oba '''kkumi n’emu''') namba, wakati wa [[10]] ne [[Kkumi na bbiri|12]]. [[Category:Ennamba]] bkyv14nrytb05op0hd0sdc3b13nc7zd 12 (ennamba) 0 2802 55181 19671 2026-06-15T09:30:20Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kkumi na bbiri]] to [[12 (ennamba)]] 19671 wikitext text/x-wiki {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 12 |- |} '''Kkumi na bbiri (12)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] tko8o4x1pwg00ahy730sn8tkr05fs9o Amakumi abiri mu emu 0 2804 55180 53492 2026-06-15T09:29:03Z NVNkz 11218 55180 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[21 (ennamba)]] 04ruvjehjylm7fdft4k8ltcxph0z5a3 Amakumi abiri mu bbiri 0 2806 55179 53491 2026-06-15T09:28:44Z NVNkz 11218 55179 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[22 (ennamba)]] d5wvyx5i0rzrh3l95rolzms1xdznxp4 14 (ennamba) 0 2808 55189 19673 2026-06-15T09:32:40Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kkumi na nnya]] to [[14 (ennamba)]] 19673 wikitext text/x-wiki {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 14 |- |} '''Kkumi na nnya (14)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] tfvkw4vrz6bxf4lbj3ovntu6fm1x6jj 15 (ennamba) 0 2809 55191 19674 2026-06-15T09:33:02Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kkumi na ttaano]] to [[15 (ennamba)]] 19674 wikitext text/x-wiki {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 15 |- |} '''Kkumi na ttaano (15)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] st1hu1oa61yy63embig5wqrultitc61 17 (ennamba) 0 2811 55185 19676 2026-06-15T09:31:57Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kkumi na musanvu]] to [[17 (ennamba)]] 19676 wikitext text/x-wiki {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 17 |- |} '''Kkumi na musanvu (17)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] 9s38fb2y6dyymo6jkkqf16bec4b19ke 18 (ennamba) 0 2812 55183 19677 2026-06-15T09:31:27Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kkumi na munaana]] to [[18 (ennamba)]] 19677 wikitext text/x-wiki {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 18 |- |} '''Kkumi na munaana (18)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] 9vl268vm02016ntoncyozlikf9y8f38 19 (ennamba) 0 2813 55187 19678 2026-06-15T09:32:17Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kkumi na mwenda]] to [[19 (ennamba)]] 19678 wikitext text/x-wiki {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 19 |- |} '''Kkumi na mwenda (19)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] 0aqcnskyhfr179ja34cb7mgzxgbps2c 600 (ennamba) 0 2831 55071 19732 2026-06-14T13:59:44Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Lukaaga]] to [[600 (ennamba)]] 19732 wikitext text/x-wiki {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 600 |- |} '''Lukaaga (600)''', [[ennamba]] (bikumi). [[Category:Ennamba]] fuck4vw4tjnn0hl0wkjqvcbomerw53n 800 (ennamba) 0 2833 55069 19735 2026-06-14T13:58:52Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Lunaana]] to [[800 (ennamba)]] 19735 wikitext text/x-wiki {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 800 |- |} '''Lunaana (800)''', [[ennamba]] (bikumi). [[Category:Ennamba]] m1t4ugajv15zz2je4k8swa6wtqxpxg4 900 (ennamba) 0 2834 55066 19736 2026-06-14T13:55:01Z NVNkz 11218 55066 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''900''' ('''lwenda''') namba, wakati wa 899 ne 901. == Omukenkufu == {{Reflist}} [[Category:Ennamba]] t21zmz884tpr0fdpwz5ytdjaesc3r8t 55067 55066 2026-06-14T13:55:13Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Lwenda]] to [[900 (ennamba)]] 55066 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''900''' ('''lwenda''') namba, wakati wa 899 ne 901. == Omukenkufu == {{Reflist}} [[Category:Ennamba]] t21zmz884tpr0fdpwz5ytdjaesc3r8t 31 (ennamba) 0 2902 55073 53657 2026-06-14T14:05:45Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu emu]] to [[31 (ennamba)]] 53657 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 31 |- |} '''Amakumi asatu mu emu (31)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] avlcddslwepo0n0i3zdilcow9u8dvpk 33 (ennamba) 0 2906 55172 53663 2026-06-15T09:24:01Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu ssatu]] to [[33 (ennamba)]] 53663 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 33 |- |} '''Amakumi asatu mu ssatu (33)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] t75llswfq2ba14gvaar9h5v330f6pfd 34 (ennamba) 0 2908 55170 53662 2026-06-15T09:22:28Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu nnya]] to [[34 (ennamba)]] 53662 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 34 |- |} '''Amakumi asatu mu nnya (34)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] p1f4dtstnuxhg980qz7j9r17ip9gr8v 35 (ennamba) 0 2910 55174 53664 2026-06-15T09:24:18Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu ttaano]] to [[35 (ennamba)]] 53664 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 35 |- |} '''Amakumi asatu mu ttaano (35)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] p15kle38ssdw5xd1q7dcmwvktaykhzl 37 (ennamba) 0 2914 55165 19694 2026-06-15T09:21:08Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/745951|37 (alƙalami)]]" 55165 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''37''' ('''amakumi asatu mu musanvu''') namba, wakati wa [[36 (ennamba)|36]] ne [[Amakumi asatu mu munaana|38]]. [[File:37SymOcher.png|thumb|nnamba 37]] [[File:Numéro_037,_Rue_de_lOuest_(Paris).jpg|thumb|nnamba 37]] [[Category:Ennamba]] i07dd23epg1i2km8krpdg91u8d2yc02 55166 55165 2026-06-15T09:21:25Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu musanvu]] to [[37 (ennamba)]] 55165 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''37''' ('''amakumi asatu mu musanvu''') namba, wakati wa [[36 (ennamba)|36]] ne [[Amakumi asatu mu munaana|38]]. [[File:37SymOcher.png|thumb|nnamba 37]] [[File:Numéro_037,_Rue_de_lOuest_(Paris).jpg|thumb|nnamba 37]] [[Category:Ennamba]] i07dd23epg1i2km8krpdg91u8d2yc02 38 (ennamba) 0 2916 55163 53658 2026-06-15T09:19:41Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu munaana]] to [[38 (ennamba)]] 53658 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 38 |- |} '''Amakumi asatu mu munaana (38)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] orx58zpcjthvxjubc71r6k7pv3fxw0y 39 (ennamba) 0 2918 55168 53661 2026-06-15T09:21:52Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu mwenda]] to [[39 (ennamba)]] 53661 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 39 |- |} '''Amakumi asatu mu mwenda (39)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] 1bycl25w328tzi8n9v2w351wijaymxi 41 (ennamba) 0 2920 55157 53651 2026-06-15T09:13:05Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi ana mu emu]] to [[41 (ennamba)]] 53651 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 41 |- |} '''Amakumi ana mu emu (41)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] 09iwtj4gkz1pfl4n157mdby3lw9i7lr 42 (ennamba) 0 2922 55155 53650 2026-06-15T09:12:29Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi ana mu bbiri]] to [[42 (ennamba)]] 53650 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 42 |- |} '''Amakumi ana mu bbiri (42)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] 4f8x5b3wh8tjhdawriqbr5hdcx732w1 43 (ennamba) 0 2924 55161 53653 2026-06-15T09:19:01Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi ana mu ssatu]] to [[43 (ennamba)]] 53653 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 43 |- |} '''Amakumi ana mu ssatu (43)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] a21qzw47ytc0aamnun575v4lur4tp68 44 (ennamba) 0 2926 55159 53652 2026-06-15T09:18:40Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi ana mu nnya]] to [[44 (ennamba)]] 53652 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {| class="infobox" style="width: 20em;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font:10em verdana; background:#ccc;"| 44 |- |} '''Amakumi ana mu nnya (44)''', [[ennamba]] (amakumi n'ensuusuuba). [[Category:Ennamba]] hqjxx93zv149wribcrpdgi7s65aksra Ddaaza 0 4459 55125 18417 2026-06-14T18:03:21Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55125 wikitext text/x-wiki {{Databox}} ==Ddaaza==[[week]] Ddaaza ly'erinnya eddala erya [[week]] oba [[Ssabiiti]] <rf:wwf/lvceep> s21s4oigto1lswlimarj4ztiu21zryy Ddagala eriyitibwa Mwambala zitonya 0 5517 55126 34983 2026-06-14T18:06:02Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55126 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Eddagala eriyitibwa Mwambala zitonya== [[bottlebrush tree]] mwambala zitonya , guno muti gwa ddagala. abantu bagusimba mu nimiro zabwe ate era n’awaka. mwambala ziktonya awonya endwadde nnyingiko nga mwe muli zino, # Ekfuba eky’akalakiikro.[[Whooping cough]] # Asma oba Olufuba [[Asthma]] N’endwadde nnyingi nnyo. <ref:wwf/lvceep/> <ref:callistemon citrinus/> k7w31va9om42smzif4eu51bhqe79oq2 Daniel Kaluuya 0 7300 55083 23562 2026-06-14T17:41:43Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55083 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daniel Kaluuya''' (* [[24 Gwakubiri]] [[1989]], [[London]]) kiri munnakatemba omusajja<!--male actor-->, [[United Kingdom]] ne [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Bannakatemba]] lb7ki7oz8idtgb5wt8bsf37ygcu53c7 Vladimir Putin 0 7324 55145 32744 2026-06-15T02:18:20Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55145 wikitext text/x-wiki {{Infobox Person | omutwe = Vladimir Vladimirovich Putin | erinya = Moses Nakintije Ssekibogo | yazaalibwa_ddi = 7 Ogwekumi, 1952 | yafa_ddi = }} [[File:Vladimir_Putin_April_2020_(cropped).jpg|thumb|Vladimir Putin (2020)]] '''Vladimir Vladimirovich Putin''' (<span class="IPA nopopups noexcerpt">/<span style="border-bottom:1px dotted"><span title="/ˈ/: primary stress follows">ˈ</span><span title="'p' in 'pie'">p</span><span title="/uː/: 'oo' in 'goose'">uː</span><span title="'t' in 'tie'">t</span><span title="/ɪ/: 'i' in 'kit'">ɪ</span><span title="'n' in 'nigh'">n</span></span>/</span>{{IPAc-en|ˈ|p|uː|t|ɪ|n}}; Russian{{lang-rus|Влади́мир Влади́мирович Пу́тин|p=vɫɐˈdʲimʲɪr vɫɐˈdʲimʲɪrəvʲɪtɕ ˈputʲɪn|a=Ru-Vladimir_Vladimirovich_Putin.ogg}}[[File:Loudspeaker.svg|link=File:Ru-Vladimir_Vladimirovich_Putin.ogg|11x11px|About this sound]]{{lang-rus|Влади́мир Влади́мирович Пу́тин|p=vɫɐˈdʲimʲɪr vɫɐˈdʲimʲɪrəvʲɪtɕ ˈputʲɪn|a=Ru-Vladimir_Vladimirovich_Putin.ogg}}; yazaalibwa 7 Ogwekumi, 1952) Munabyabufuzi Omuluusi era nga ye Pulezidenti wa Russian Federation okuva nga 7 Ogwokutaano 2012, gyebuvudeko emabega yali mukibo kino okuva 2000 okutuusa 2008.<ref name="kremlinbio">{{cite web|title=Kremlin Biography of President Vladimir Putin|url=http://eng.putin.kremlin.ru|accessdate=18 October 2016}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.european-leaders.com/vladimir-putin/|title=Vladimir Putin – President of Russia|date=22 March 2017|website=European-Leaders.com|accessdate=22 March 2017|archive-date=19 April 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190419212554/http://www.european-leaders.com/vladimir-putin/|url-status=dead}}</ref><ref name="biocom">{{cite web|title=President Vladimir Putin on Biography.com|url=http://www.biography.com/people/vladimir-putin-9448807#|accessdate=1 July 2016}}</ref> Yali katikkiro wa Russian Federation okuva 1999 okutuusa 2000, era n'okuva 2008 okutuusa 2012.<ref>{{cite web|title=Vladimir Putin's Presidential Inauguration Ceremony in the Kremlin|url=https://www.youtube.com/watch?v=TNiWnSOsAnE|publisher=YouTube.com|date=7 May 2012|accessdate=23 June 2016}}</ref> Mu kisanja kye ekyokubiri ku bwakatikkiro ye yali ssentebe w'ekibiina ekifuzi ekya United Russia. == Ebijulizo == <references/> 5fyqrsnz3iyg0zvbbkrgdulkp723zpj David Bahati 0 7957 55098 48202 2026-06-14T17:49:33Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55098 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Bahati''' (yazaalibwa nga 8 Ogwomukaaga 1973) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omubazi w'ebitabo era munnabyabufuzi. ye Minisita omubeezi ow'ebyensimbi mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu kulondebwa kwa Kabinenti empya nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref name="Shuffle">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-17 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> nga adda mu bigere bya [[:en:Matia_Kasaija|Matia Kasaija]].<ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-03-01/uganda-s-museveni-promotes-matia-kasaija-to-finance-minister</ref> [[:en:Member_of_Parliament|Mubaka mu Paalamenti]] owa Ndorwa West, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] era nga memba w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], ekibiina ekiri mu buyinza.<ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale</ref> Mukulembeze w'ekibiina kya [[:en:The_Uganda_Scouts_Association|Scout Board of Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20100423145348/http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&SESSION=903</ref> == Emisomo gye == Bahati yafuna Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], ne Diguli ya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] okuva mu [[:en:Cardiff_University|Cardiff University]], Satifikeeti ya strategic management okuva mu [[:en:Wharton_School|Wharton School]] ku [[:en:University_of_Pennsylvania|University of Pennsylvania]], Satifikeeti mu bukulembeze bwa kakuyege okuva mu ttendekero lya [[:en:Leadership_Institute|Leadership Institute]], era ne Dipuloma mu business English okuva ku [[:en:Manchester_Business_School|Manchester Business School]]. [[:en:Carl_Cooper|Carl Cooper]], eyali omulabirizi wa [[:en:St._Davids|St. Davids]], yagamba nti, "kyali kirungi nnyo okukizuula nti Omubaka wa Paalamenti, Mr David Bahati, naye alina Diguli ey'okubiri okuva mu University of Wales era yali amaze akaseera nga asomera mu Cardiff. Wales’ okwetabamu oluusi kugaziyira ddala wala n'okusinga bwe tukiraba."<ref>https://web.archive.org/web/20110607060107/http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461</ref><ref>http://www.walesonline.co.uk/news/local-news/bishop-pours-out-water-life-2252542</ref> Nga tannayingira bya bufuzi, Bahati yeyali akwasaganya ensimbi mu Uganda's Population Secretariat.  == Okwanjulwa kw'ebbago eriwakanya ebisiyaga mu Uganda == Bahati yamanyika mu nsi z'ebweru mu Gwekkumi 2009 oluvanyuma lw'okwanjula ebbago ly'etteeka ku bisyaga mu Uganda erya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|Uganda Anti-Homosexuality Bill]] nga [[:en:Private_Member's_Bill|etteeka ly'omubaka kinnomu]] nga 13 Ogwekkumi ng'ateesa nti wateekebwewo mu Uganda lituumibwe "aggravated [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|homosexuality]]" erinaabonerezebwa nga [[:en:Capital_offence|okulyamu Ensi olukwe]].<ref>http://www.pinknews.co.uk/2009/10/15/ugandan-mp-proposes-that-gays-should-be-executed/</ref> Ekiteeso kyalimu enteekateeka okwanjula okuttibwa kw'abasajja abasiyaga bannaabwe abali wansi w'emyaka 18, abantu abaliko obulemu, oba nga avunaanibwa olina [[:en:HIV|akawuka akaleeta mukenenya]],<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/HIV</ref> oba abasingisibwa omusango gw'obusiyazi. omulwanirizi w'eddembe lya bannamawulire n'abasiyazi [[:en:Jeff_Sharlet_(writer)|Jeff Sharlet]] (omuwanguzi w'engule mu [[:en:International_Gay_and_Lesbian_Human_Rights_Commission|International Gay and Lesbian Human Rights Commission]]) akkaatiriza nti mu Kafubo ak'ekyama Bahati yamugamba nti ayagala "okutta buli musiyazi okutuuka ku asembayo."<ref name="root">https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=129422524</ref> Sharlet yaleeta ekiteeso nti etteeka eryo lyajja olw'okuba Bahati y'ali mmemba mu kibiina ky'Abakristaayo ekya [[:en:The_Family_(Christian_political_organization)|The Family]].<ref name="secretpolitical">https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Yayatula nti Bahati yasoooka ne yeesonyiwa ekirowoozo ky'etteeka (mu kaseera ako lyalimu okuttibwa kw'abakabasanya abasiyazi, abaliko obulemu, oba abasajja alina akawuka akaleeta mukenenya) mu kiseera ky'ekyenkya eky'ensi yonna mu 2008.<ref name="Maddow1209">https://web.archive.org/web/20111110122244/http://today.msnbc.msn.com/id/34362943/ns/msnbc_tv-rachel_maddow_show/</ref> Bob Hunter, mmemba owa Famire, yawa emboozi y'akafubo eri aba [[:en:NPR|NPR]] mu Gwekkumineebiri 2009 omwali okusiima enkwatagana ya Bahati naye y'akakasa nti tewali Mumerika awagira tteeka eryo.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=121755993&ps=cprs</ref> Amawulire g'etteeka ku busuyazi bwe gaatuuka ku bazungu, Bahati yagaanibwa okwetaba mu lukiiko lwa 2010 [[:en:U.S._National_Prayer_Breakfast|U.S. National Prayer Breakfast]].<ref name="Maddow1209" /> Bahati yabuuzibwa [[:en:Rachel_Maddow|Rachel Maddow]] mu Gwekkuminebiri 2010. Bahati yagamba nti miliyoni 15 eza Doola zaaweebwayo mu Uganda okuwandiisa abaana.<ref>{{Cite web |url=http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2010-12-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101214074459/http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 |url-status=dead }}</ref> Bwe kyafulumizibwa Maddow obukoddyo "bw'okuwandiisa", ky'alaga nti "Bagenda ku ssomero, ne babasomesa, nga babasikiriza ne ssente, okubakema okuyingira mu kikolwa kino". Bahati yakakasa nti obutambi busaasanyibwa mu Uganda obugamba nti "omusajja okwebaka ne musajja munne tekirina buzibu," obwa kozesebwanga "okuwandiisa". Maddow kino y'akiwakanya, ng'agamba nti "abasiyazi okuwandiisa kw'abaana nzikiriza y'abulijjo mu mawanga gonna agateesa ku tteeka eryp nga bwe lyaleetebwa mu Uganda."<ref name="Maddow1209"/> Bahati yakinogaanya nti ebbago lye yaleeta lijja kuyita mu mitendera emituufu egya Uganda era kijja kukubaganyizibwako ebirowoozo. Okwongerezaako kw'ekyo, Bahati alina okukkiriza nti Americaerina okuwa ekitiibwa obuyinza bw'ayo era ne mu tteeka lya Uganda lijja kukola ku Bannayuganda bokka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite |access-date=2021-08-17 |archive-date=2013-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130220015103/http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite |url-status=dead }}</ref> Nga 20 Ogwekkumineebiri, 2013 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] yayisa etteeka lya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] n'ekibonerezo ky'okutta nga kisikiziddwa okusibwa amayisa.<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25463942</ref> Etteeka lino ly'assibwako omukono [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] nga 24 Ogwokubiri 2014.<ref>http://edition.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill</ref><ref>http://www.news24.com/Africa/News/Museveni-signs-Uganda-anti-gay-bill-20140224</ref> Nga 1 Ogwomunaana 2014, however, the [[:en:Politics_of_Uganda#Judiciary|Kkooti etaputa Ssemateeka wa Uganda]] yayisa nti etteeka lyali teryayita mu mitendera emituufu.<ref name="GuardianAug">https://www.theguardian.com/world/2014/jul/31/uganda-anti-gay-law-constitutional-court</ref><ref name="BBCAug">https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400</ref><ref name="TimesAug">{{Cite web |url=http://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2019-09-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190909103014/https://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino == * [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] * [[:en:LGBT_social_movements|LGBT social movements]] == Ebijuliziddwamu ==   == Ebijulizo == {{Reflist}} * [https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale Information page for Bahati on Ugandan parliament website] * [https://www.cbc.ca/news/world/ugandan-media-politicians-campaign-against-homosexuality-1.903185 Ugandan media, politicians campaign against homosexuality. Carolyn Dunn, CBC News, last updated 26 November 2010 (includes audio interview with David Bahati)]. [[Category:Bannabyabufuzi]] o3hhg4sb5vq8zfj97litwebeo747iyb Kiryowa Kiwanuka 0 7988 55140 48228 2026-06-14T21:27:36Z Nakisozi 10800 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356260890|Kiryowa Kiwanuka]]" 55140 wikitext text/x-wiki   '''Kiryowa Kiwanuka Nsumikambi Mugambe''', amanyiddwa ennyo nga '''Kiryowa Kiwanuka''', munnamateeka, musuubuzi era munnabyabufuzi Munnayuganda akola nga Minisita w’ebyokwerinda n’abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=2026-05-26 |title=Museveni Transfers Nankabirwa, Kiryowa; Appoints Tumukunde, Nameere in New Cabinet |url=https://chimpreports.com/museveni-transfers-nankabirwa-kiryowa-appoints-tumukunde-nameere-in-new-cabinet/ |access-date=2026-05-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 26 May 2026, n'adda mu bigere bya [[Jacob Oboth-Oboth|Jacob Marksons Oboth.]] Emabegako yaliko [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Uganda]] wakati wa 6 June 2021 ne May 25 2026. <ref name="1R">{{Cite web |date=8 June 2021 |title=Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 |access-date=9 June 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2016-05-03 |title=KK: Born for the bar |url=https://www.independent.co.ug/kk-born-for-the-bar/ |access-date=2021-09-04 |website=The Independent |language=en-US |location=Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ssemakadde |first=Isaac K. |date=21 July 2021 |title=AG Kiryowa Kiwanuka is the wrong man for the wrong job |url=https://observer.ug/news/headlines/70596-ag-kiryowa-kiwanuka-is-the-wrong-man-for-the-wrong-job |access-date=2021-09-04 |website=The Observer |language=en-gb}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Kiwanuka yazaalibwa mu Uganda awo nga mu 1972. Kitaawe omugenzi Jimmy Mugambe Kiwanuka yali munnamateeka Munnayuganda. Jjajjaawe omugenzi azaala kitaawe, Jolly Joe Kiwanuka yali munnabyabufuzi Munnayuganda eyatemulwa nnakyemalira [[Idi Amin]] ku ntandikwa y’emyaka gya 1970. <ref name="2R">{{cite web |date=3 May 2016 |title=KK: Born For The Bar: Interview |url=https://www.independent.co.ug/kk-born-for-the-bar/ |access-date=9 June 2021 |newspaper=[[The Independent (Uganda)|The Independent]] |location=Kampala}}</ref> Kiryowa obuto bwe yabumala mu [[:en:Nairobi,_Kenya|Nairobi ,Kenya]] amaka gye gaabeeranga mu buwanganguse obw'ebyobufuzi, nga tannadda Uganda mu 1980. Yasomera mu ''ssomero lya Budo Junior School'' mu ssomero lye erya pulayimale. Oluvannyuma yakyuka n’agenda mu [[King's College, Budo|Kings College Budo]] ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna (O-level) .Ku misomo gye egya siniya eyomukaaga ( A-Level), yasomera mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] . Mu 1993, yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, okusoma amateeka. <ref name="2R" /> Kiryowa Kiwanuka yatikkirwa okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], ne [[:en:Bachelor_of_Laws|ddiguli esooka ey'amateeka]] . Oluvannyuma yagenda mu kitongole kya [[Law Development Centre|Law Development Center]], n'afuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipulooma emusobozesa okutandika okuwoza emisango]] (Diploma in Legal Practice) . Yaweebwa ekifo okuba omu ku bannamateeka ba kkooti ya Uganda enkulu mu 1997. Oluvannyuma, yattikkirwa [[:en:University_of_Dundee|Yunivasite ya Dundee]] ddiguli eyokubiri ey'amateeka mu mateeka g'ebyamafuta n'enkola mu Scotland. <ref name="3R">{{cite web |date=9 June 2021 |title=Kiryowa Kiwanuka: Partner |url=https://kandk.co.ug/attorney/kiryowa-kiwanuka/ |access-date=9 June 2021 |publisher=K & K Advocates Uganda |location=Kampala}}</ref> == Emirimu gye == Nga tannalondebwa mu kifo kyalimu mu kiseera kino, Kiwanuka yali akolagana era omu ku batandisi aba ''K and K Advocates & Solicitors Uganda'', kkampuni y'amateeka ey’obwannannyini mu Kampala. <ref name="2R" /> Nga 8 Ogwomukaaga 2021, yaweebwa ekifo ky'obwa Ssaabawolereza wa Uganda. <ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Radio Network |date=9 June 2021 |title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers |url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |access-date=9 June 2021 |newspaper=[[The Independent (Uganda)|The Independent]] |location=Kampala}}</ref> == Amaka == Kiryow mufumbo ne Sarah Kiwanuka gwe yasisinkana mu 1997. Bazadde b’abaana bana. Alina muto we, Bakadde Kiwanuka, akola emirimu gy’amateeka mu Bungereza. <ref name="2R" /> == Obuvunaanyizibwa obulala == Kiryowa Kiwanuka aweereza ku lukiiko olufuzi olw'ekitongole kya Uganda ekitwala eby'amafuta ( Petroleum Authority of Uganda ) okuva mu 2015. N'era akola nga Ssentebe wa Kiraabu y'omupiira eya [[Express FC|Express Football Club]], kiraabu [[Omupiira ogw'ebigere|y’omupiira]] eya liigi ya Uganda . <ref name="3R">{{Cite web |date=9 June 2021 |title=Kiryowa Kiwanuka: Partner |url=https://kandk.co.ug/attorney/kiryowa-kiwanuka/ |access-date=9 June 2021 |publisher=K & K Advocates Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kandk.co.ug/attorney/kiryowa-kiwanuka/ "Kiryowa Kiwanuka: Partner"]. Kampala: K & K Advocates Uganda. 9 June 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 June</span> 2021</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} gfggictxtiwbuxusga17fzmbe1idk5d 55197 55140 2026-06-15T09:49:35Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55197 wikitext text/x-wiki   '''Kiryowa Kiwanuka Nsumikambi Mugambe''', amanyiddwa ennyo nga '''Kiryowa Kiwanuka''', munnamateeka, musuubuzi era munnabyabufuzi Munnayuganda akola nga Minisita w’ebyokwerinda n’abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=2026-05-26 |title=Museveni Transfers Nankabirwa, Kiryowa; Appoints Tumukunde, Nameere in New Cabinet |url=https://chimpreports.com/museveni-transfers-nankabirwa-kiryowa-appoints-tumukunde-nameere-in-new-cabinet/ |access-date=2026-05-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 26 May 2026, n'adda mu bigere bya [[Jacob Oboth-Oboth|Jacob Marksons Oboth.]] Emabegako yaliko [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Uganda]] wakati wa 6 June 2021 ne May 25 2026. <ref name="1R">{{Cite web |date=8 June 2021 |title=Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 |access-date=9 June 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2016-05-03 |title=KK: Born for the bar |url=https://www.independent.co.ug/kk-born-for-the-bar/ |access-date=2021-09-04 |website=The Independent |language=en-US |location=Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ssemakadde |first=Isaac K. |date=21 July 2021 |title=AG Kiryowa Kiwanuka is the wrong man for the wrong job |url=https://observer.ug/news/headlines/70596-ag-kiryowa-kiwanuka-is-the-wrong-man-for-the-wrong-job |access-date=2021-09-04 |website=The Observer |language=en-gb}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Kiwanuka yazaalibwa mu Uganda awo nga mu 1972. Kitaawe omugenzi Jimmy Mugambe Kiwanuka yali munnamateeka Munnayuganda. Jjajjaawe omugenzi azaala kitaawe, Jolly Joe Kiwanuka yali munnabyabufuzi Munnayuganda eyatemulwa nnakyemalira [[Idi Amin]] ku ntandikwa y’emyaka gya 1970. <ref name="2R">{{cite web |date=3 May 2016 |title=KK: Born For The Bar: Interview |url=https://www.independent.co.ug/kk-born-for-the-bar/ |access-date=9 June 2021 |newspaper=[[The Independent (Uganda)|The Independent]] |location=Kampala}}</ref> Kiryowa obuto bwe yabumala mu [[:en:Nairobi,_Kenya|Nairobi ,Kenya]] amaka gye gaabeeranga mu buwanganguse obw'ebyobufuzi, nga tannadda Uganda mu 1980. Yasomera mu ''ssomero lya Budo Junior School'' mu ssomero lye erya pulayimale. Oluvannyuma yakyuka n’agenda mu [[King's College, Budo|Kings College Budo]] ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna (O-level) .Ku misomo gye egya siniya eyomukaaga ( A-Level), yasomera mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] . Mu 1993, yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, okusoma amateeka. <ref name="2R" /> Kiryowa Kiwanuka yatikkirwa okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], ne [[:en:Bachelor_of_Laws|ddiguli esooka ey'amateeka]] . Oluvannyuma yagenda mu kitongole kya [[Law Development Centre|Law Development Center]], n'afuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipulooma emusobozesa okutandika okuwoza emisango]] (Diploma in Legal Practice) . Yaweebwa ekifo okuba omu ku bannamateeka ba kkooti ya Uganda enkulu mu 1997. Oluvannyuma, yattikkirwa [[:en:University_of_Dundee|Yunivasite ya Dundee]] ddiguli eyokubiri ey'amateeka mu mateeka g'ebyamafuta n'enkola mu Scotland. <ref name="3R">{{cite web |date=9 June 2021 |title=Kiryowa Kiwanuka: Partner |url=https://kandk.co.ug/attorney/kiryowa-kiwanuka/ |access-date=9 June 2021 |publisher=K & K Advocates Uganda |location=Kampala |archive-date=23 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210923050036/https://kandk.co.ug/attorney/kiryowa-kiwanuka/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye == Nga tannalondebwa mu kifo kyalimu mu kiseera kino, Kiwanuka yali akolagana era omu ku batandisi aba ''K and K Advocates & Solicitors Uganda'', kkampuni y'amateeka ey’obwannannyini mu Kampala. <ref name="2R" /> Nga 8 Ogwomukaaga 2021, yaweebwa ekifo ky'obwa Ssaabawolereza wa Uganda. <ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Radio Network |date=9 June 2021 |title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers |url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |access-date=9 June 2021 |newspaper=[[The Independent (Uganda)|The Independent]] |location=Kampala}}</ref> == Amaka == Kiryow mufumbo ne Sarah Kiwanuka gwe yasisinkana mu 1997. Bazadde b’abaana bana. Alina muto we, Bakadde Kiwanuka, akola emirimu gy’amateeka mu Bungereza. <ref name="2R" /> == Obuvunaanyizibwa obulala == Kiryowa Kiwanuka aweereza ku lukiiko olufuzi olw'ekitongole kya Uganda ekitwala eby'amafuta ( Petroleum Authority of Uganda ) okuva mu 2015. N'era akola nga Ssentebe wa Kiraabu y'omupiira eya [[Express FC|Express Football Club]], kiraabu [[Omupiira ogw'ebigere|y’omupiira]] eya liigi ya Uganda . <ref name="3R"/> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} h72bqla1c1b171t25snmp9wb3f3j0en David Obua 0 8182 55111 36008 2026-06-14T17:58:13Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55111 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Obua''' (yazaalibwa nga 10 Ogwokuna 1984) <ref>https://www.national-football-teams.com/player/6918/David_Obua.html</ref>[[:en:Uganda|Munnayuganda]] omutendesi [[:en:Association_football|w'omupiira]] ate nga yaguzannyako.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://airtelfootball.ug/2018/09/26/obua-confirmed-as-new-assistant-coach-at-uganda-premier-league-side-maroons-fc/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104847/http://airtelfootball.ug/2018/09/26/obua-confirmed-as-new-assistant-coach-at-uganda-premier-league-side-maroons-fc/ |url-status=dead }}</ref> Ye [[:en:Assistant_coach|mumyuka w'omutendesi]] wa ttiimu ya [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]] mu liigi ya Uganda eya [[:en:Ugandan_Premier_League|Ugandan Premier League]]. Mu kiseera we yazannyira omupiira, Obua yasambira ttiimu omuli [[:en:Police_FC_(Uganda)|Police FC]], [[:en:Raleigh_Capital_Express|Raleigh Capital Express]], [[:en:Wilmington_Hammerheads|Wilmington Hammerheads]], [[:en:Kaizer_Chiefs_FC|Kaizer Chiefs]] ne [[:en:Heart_of_Midlothian_F.C.|Heart of Midlothian]] mu liigi y'e Scotland eya [[:en:Scottish_Premier_League|Scottish Premier League]].<ref>https://www.gou.go.ug/index.php</ref> Ku mutendera gw'ensi yonna, yazannyira [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu ya Uganda ey'eggwanga]] era alina likodi ng'omuzannyi akyasinze okuteeba ggoolo enyingi mu mpaka z'okusunsula abetaba mu [[:en:Africa_Nations_Cup|Africa Nations Cup]] ne [[:en:FIFA_World_Cup|World Cup]].<ref>https://kawowo.com/2014/09/11/geoffrey-massa-equals-david-obua-goals-record-in-afcon-wc-qualifiers/</ref> == Omulimu gw'okuzannya omupiira == Yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda,]] era Obua n'azannyirako ttiimu eziwerako mu Uganda omuli ne [[:en:Police_FC_(Uganda)|Police FC]]. Yabeerako mu Mauritius ne United States, gye yazannyira ttiimu okuli [[:en:Raleigh_Capital_Express|Raleigh Capital Express]] ne [[:en:Wilmington_Hammerheads|Wilmington Hammerheads]] mu kiseera kye kimu nga bwakakkalabya emisomo gye. Obua yalabwa ttiimu ya [[:en:Kaizer_Chiefs_FC|Kaizer Chiefs]] Uganda bwe yali ezannya ne [[:en:South_Africa_national_football_team|South Africa]] era ne bamukansa n'aweebwa n'endagaano ya myaka esatu. Yazannya omupiira gwe ogwasooka nga 11 Ogwomunaana 2005 era ttiimu ye yawangula eya [[:en:Dynamos_F.C._(South_Africa)|Dynamos]] ku ggoolo 2 ku 0. Ggoolo ye eyasooka mu Kaizer Chiefs yagiteeba ttiimu ya [[:en:Soweto_derby|Soweto derby]] nga 29 Ogwekkumi 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://supersport.com/content.aspx?id=12675&print=1 |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104848/https://supersport.com/content.aspx?id=12675&print=1 |url-status=dead }}</ref> Obua yazannya bulungi nnyo we yabeerera e South Africa era n'awangula ekikopo ky'awaka kwossa engule y'omuzannyi asinze banne mu mwaka, mu sizoni ya 2006 -07.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.heartsfc.co.uk/articles/david-obua-hearts_2241487_44444 |access-date=2022-09-24 |archive-date=2012-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120618091848/http://www.heartsfc.co.uk/articles/david-obua-hearts_2241487_44444 |url-status=dead }}</ref> Endagaano ye ne Kaizer Chiefs bwe yaggwaako mu 2008, yafuna okugezesebwa mu ttiimu ya [[:en:Premier_League|liigi y'e Bungereza]] eya [[:en:West_Ham_United_F.C.|West Ham United]],<ref>https://www.kumb.com/story.php?id=123406</ref> wabula oluvanyuma yafuna ddiiru ne ttiimu y'e Scotland eya [[:en:Heart_of_Midlothian_F.C.|Heart of Midlothian.]]<ref>http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/teams/h/heart_of_midlothian/7514632.stm</ref> Nga 6 Ogwomunaana 2008, kyakaksibwa nti yali afunye Pamiti emukkiriza okukolera e Scotland era n'ateeka omukono ku ndagaano. Obulamu mu liigi y'e Scotland Obua bwamukaluubirira mu sizoni ebbiri ezasooka, wabula omtindo gwe gwasitukamu ttiimu bwe yafuna omutendesi omupya [[:en:Jim_Jefferies_(footballer)|Jim Jefferies]] ng'adda mu bigere by'eyaliko omutendesi wa Uganda [[:en:Csaba_László_(footballer,_born_1964)|Csaba László.]] Obua yateeba ggoolo ey'obuwanguzi mu mupiira ogwa vvaawo mpitewo ne ttiimu ya Hibernian ku kisaawe kya [[:en:Easter_Road|Easter Road,]] ekya ttiimu ya [[:en:Hibernian_F.C.|Hibernian]].<ref>https://www.scotsman.com/sport</ref> Obua yafuna kkaadi emyufu bwe baali awaka nga basamba ne ttiimu ya Celtic nga 11 Ogwokutaano 2011 nga Hearts yawangulwa ne ggoolo 3 ku 0. Yateeba ggoolo eyasooka nga Hearts ezannya ne [[:en:Rangers_F.C.|Rangers]] ku kisaawe kya [[:en:Ibrox_Stadium|Ibrox]] mu mupiira ogwasooka ogwa sizoni ya 2011 - 12 nga yatomera mutwe mu mupiira ogwava mu kusimula ekkoona. Obua baakamutema mu Gwokuna 2012 nti endagaano ye ne Hearts yali tegenda kuzzibwa buggya.<ref>https://www.bbc.com/sport/football/17872915</ref> Nga 25 Ogwokusatu 2015, Obua yawummula okuva ku mupiira wabula n'asigala nga atendekebwa ne ttiimu ya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala Capital City Authority FC]] okusobola okukuuma omubiri nga guli ffiiti. == Omupiira gwe ku ttiimu y'eggwanga == David Obua yatandika okuzannyira ttiimu y'eggwanga bwe yali ku ttiimu ya Express FC mu liigi y'eggwanga lya Uganda. Mu Gwomwenda 2007, Obua yateeba ggoolo ssattu mu mupiira gw'okusunsulamu abetaba mu mpaka z'ekikopo ky'Africa eza [[:en:2008_Africa_Cup_of_Nations|Africa Cup of Nations]] Uganda bwe yali esamba ne [[:en:Niger_national_football_team|Niger]]. Uganda yaguwangula ggoolo 3 ku 1. Nga 10 Ogwekkumi 2011, kigambibwa nti yagaana okusisinkana Pulezidenti Museveni bwe baali mu nkambi nga batendekebwa, nti era enkolagana ye teyali nnungi ne Pulezidenti w'ekibiina ekifuga omuzannyo gw'omupiira mu ggwanga ekya FUFA era n'alayira nti tajja kuddamu kusambira ttiimu y'eggwanga nga Pulezidenti wa FUFA Lawrence Mulindwa n'omutendesi Bobby Williamson nga bakyali ku ttiimu.<ref>https://www.skysports.com/football/news/11790/7234522/obuas-uganda-threat</ref> Ggoolo ye eyasooka ku ttiimu y'eggwanga lya [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]] yagiteeba [[:en:Uganda_national_football_team|Ghana]] nga July 3,2004 mu kisaawe e Nakivubo.<ref>https://www.national-football-teams.com/matches/report/277/Uganda_Ghana.html</ref> == Omupiira gwe mu bibalo == {{updated|27 February 2012}}<ref>{{cite web | url=https://int.soccerway.com/players/david-obua/46054/ | title=David Obua Stats | publisher=Soccerway | accessdate=27 February 2012}}</ref><ref>{{cite web | url=http://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=49764 | title=David Obua Stats | publisher=Soccerbase | accessdate=27 February 2012}}</ref> == Emirimu gy'obutendesi == Mu Gwomwenda 2018, Obua yafuuka amyuka omutendesi wa ttiimu ya Maroons FC era n'ateeka omukono ku ndagaano ya myaka esatu, ng'ali wansi w'omutendesi omukulu George Nsimbe.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://airtelfootball.ug/2018/09/26/obua-confirmed-as-new-assistant-coach-at-uganda-premier-league-side-maroons-fc/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104847/http://airtelfootball.ug/2018/09/26/obua-confirmed-as-new-assistant-coach-at-uganda-premier-league-side-maroons-fc/ |url-status=dead }}</ref> bwe yali mu mboozi ey'akafubo n'omukutu gwa [[:en:Kwesé_Sports|Kwesé Sports]], George Nsimbe yatendereza Obua, n'agamba nti, “Ndi musanyufu nti ngenda kukola n'omuntu eyazannyirako ttiimu y'eggwanga era nkakasa nti tujja kuwangula ffenna. Tujja kukolaganira wamu nga ttiimu okulaba nga [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]] tugituusa ku buwanguzi.<ref>http://www.pmldaily.com/sports/2018/09/david-obua-lands-coaching-role-at-maroons-fc.htm</ref> == Obulamu bwe == Obua mutabani w'omugenzi [[:en:Denis_Obua_(footballer)|Denis Obua]], eyazannyira Uganda mu mpaka z'ekikopo ky'Africa ekya [[:en:1978_African_Cup_of_Nations|1978 African Cup of Nations.]] Era alina muganda we omuto , Eric Obua azannyira ttiimu y'eggwanga ey'abavubuka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugandaonline.net/red_pepper/view/8107/bebe_cool_s_ex_and_miss_uganda_feud/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104847/https://ugandaonline.net/red_pepper/view/8107/bebe_cool_s_ex_and_miss_uganda_feud/ |url-status=dead }}</ref> Kojja we [[:en:John_Akii-Bua|John Akii-Bua]] yafuuka Munnayuganda eyasooka okuwangula omuddaali gwa zzaabu mu misinde egya mitta 400 mu butikitiki 47.82 n'akola likodi. Yali mu mpaka za [[:en:1972_Summer_Olympics|1972 Summer Olympics]] e Munich mu Germany.<ref>https://allafrica.com/stories/200808220101.html</ref> Nga June 3,2015, Obua yasimattuka akabenje k'emotoka<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://news.ugo.co.ug/david-obua-injured-in-kcc-fc-bus-accident/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104849/http://news.ugo.co.ug/david-obua-injured-in-kcc-fc-bus-accident/ |url-status=dead }}</ref> Mu mpaka z'ekikopo kya Africa ekya [[:en:2017_Africa_Cup_of_Nations|2017 Africa Cup of Nations]] yali omu ku basunsula emipiira ku mukutu gwa Super Sport.<ref>https://2413.ginseemore.live/dcmgdspk/?utm_campaign=INccHxHRWrew3TQsLBbfNnbGFYUZobMqxXT9Zrw5FhI1&t=main9os_Win&f=1&sid=t4~ciudcwe4ioikcacdfp4aapst&fp=72BY%2FPwLPr2wq9VhF23fUHLwQ0aE3RrEdAfJrNomoKJFaMxOZFYZ5A3sFG9EnFq6lFCP4KUhEvZx%2FIWrp0MyoAqGYkaMXTL7uXWNmaIwLVF3Ohg9lg%2F%2B6YmcES7h5WwBXlkBCvLy%2BCX7X%2F8nqjMyB5b%2BCDieSHHYkwvqa7SjETnbiO%2BHRff41SrMj9kiJVYeInB1Vnv5pSyWIr6JcnovcXyiGYJEythrDG3Czy5dJmQjHEsnsBbABWuzSz5com524k5cfapYrvn5cKFh05tVoKJVO99jkw%2BZk5VPIEe2dS2gXXRslvotFWRNz1B8JLCoqt0tdlzsP%2Ffj9Iqhs3lQEtkrHLW4d6tS%2FhmEMHfl9UBHawQh%2B1oP4iuqQUeEBo7nL2xEyTEyN2uikAZ4YHFGGF1dsFItrU%2FEW4UEKLikRi9cEugu795IcIgeQ8%2BWMudpZjp0btqJ3W2zy1duKGl%2BQN9PKPYAP%2BwCzKQ3y4JQnjS3HCs81iErfifqGWWyWpekXHjY6v%2FcK3rpankV9vkotLut2KvoIklBJlgSJZK1S6bS1doC38eMP3myUQllKpmScoR5mPWy%2Ftdq9T9NncDumNCVQMYK0p55%2FQYmus3snUjVdhsqF5l1rZ0BfyejFW1p%2Fw75vN4ZanLhfJUnBnMcjmLa0L3KRBPs3jxH8FNiHF3QTf9l%2F431ZnmhPDtpvhpNYv5uiHIFRja4woqBTWOptYf%2BDdPFd7kjhn6zKX32A6QR55Fu1BNOj6Xmf88HDR6%2FkH6v%2BCW0Rp77F5nE2MpDUWZjIE92e%2BuofVcvC4qZ7FUzzdCmvW8SLz3zkyUhoZYE2fKLjaagrpHL2z0UTgurTFnikKuketrNkYqz12RVKbMWFUmwDpaud4ReOnDiecg7H12LGyIV1JPD62L4TNxgdtc6s%2BCI4Jz8GWE0Th0ICDQ6ctOXyVcW0IFA0rDG4j381G1ogjUnzRSNEKScgSU4Pg8VUVcgcqJDkzreM%2FE2zIPBmFPAqc%2FuIVHkO2Dj4zYZoQXZZH2sOYoeNvqp0nyJDhJenv%2BYacZ3pC2KQjIx4H7yk9lWlZXutnIGSkAXOb%2BUZo1dfKed9M2ZEvOLiliWPAUy%2F2tQ%2FRnV%2BNS36lvwsfXPJXu0i0ZjoK8NmjbVMFgEf4ZsIKLq%2FBXBZ0OMXGNgrGwK7UgsSFmS%2BrJ5uObWZ6h1QuQCimFbsSe2gfZWaSD8X8usbo10t%2FrV3%2BCfHWP00UNEnp%2B8AOOFGyvPwGjCAWCn4QCTidfjeQOF%2FDCqjOpnUmIPIHwTtXEO1mb%2Ft%2FchyMaV6coRYzlFq5lkYOGtoCP%2BJ7fPNILIlBdQF5AICNQsp4KKpRmj3dXg4Z5UeOI8tY6qquaAagmuCGBqB9IPiJWieXgu72V%2BmEfy563CE95BUyL%2Bx2RxteG05R8PxM8m%2BtqtLEe%2BHkuMrlQ9Up%2BBTgpE4ocejLsFrH8qtLaCVaeyoB7P9jYy7znHjMVtS%2FS2igyuLnf3AGMVnQ5sEFpqoqh0NBHSXLB3dnhXCrNGsVdpdDfQnjex472wM20OyqM8%2FiOq46%2FLRMecmsuQ%2BdT%2F9akLsoz%2BPifuzVvZ4uvf%2F3XlglCMgSAFyq4tnEmdnD07A4%2F%2BJVZahYD1t1d0Lv%2F%2B%2Bn6GnBuh%2B5sYktch8rs62RMC8snozIiWePtEeg%2BO6o9q7KXvo7UhIRQ2mYJzNoT8%2BEjnVxhi0sdFQgbhFcH0Tuk%2B0dYJyyo%2Fp2XJ57q0nSB5ygLrP3%2F1C9ExvyS2cnUq5C76WHoyFzjlZPiW4qVMhjBGqhGWL%2FSVD9BFW%2Bjjr5UUubtJlfXE5ovNgiO59KVTlkqYY%2BTIt%2BcuDzvciLdhDueZIonFNlEYrdnl1%2BkOJnyesTPKwoQPekYRgqlZdGfR3vapf0BPPVZ720A%2Ft2LApBXq5wxlJKyPWlYy3wbnmlyliJ0pquWn8n5U32TaaG6kZOhFrvPLIITslKBvw1WaTzeQaNUSonuTWwNODylHDzlxZotFjnCr5Iq7s80sFsKrYMeosF8mluSb9fYkPX%2BmhQBvEiTg%2Fw9%2BAuABnug%2Buf78gXzZjjucIkESylQhcelLedc%3D</ref> == Bye yawangula == '''Express''' * '''Ugandan Cup: 1''' :: 2003 '''AS Port-Louis 2000''' * Ekikopo kya liigi y'e Mauritania ekya Mauritian League: 2<ref>https://www.rsssf.org/tablesm/maurichamp.html</ref> :: 2002, 2003 * '''Mauritian Cup: 1''' :: 2002 '''Kaizer Chiefs''' * '''Premier Soccer League: 1''' :: Bakiwangula mu 2004 ne 2005 * '''MTN 8''': 2 :: Yabiwangula 2006 ne 2008 * Telkom Knockout: '''1''' :: Yakiwangula 2007 * Nedbank Cup: '''1''' :: Yakiwangula 2006 Heart of Midlothian. * '''[[:en:Scottish_League_Cup|Scottish League Cup]]''' ** '''Baakwata kyakubiri (1)''':2012–13 * '''[[:en:Scottish_Cup|Scottish Cup]]''' ** '''Baakiwangula (1)''':2011–12 == Ebijuliziddwa == b2o88gmq9m4gflbvxon0wpu4ld75n4h Davis Kamoga 0 8223 55121 30483 2026-06-14T18:01:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55121 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Mu 1997, yawangulira Uganda omudaali ogwaali gusooka mu mpaka z'ensi yonna ogwaali ogwa feeza mu [[:en:1997_World_Championships_in_Athletics|1997 World Championships]] mu [[:en:Athens|Athens]] mu saawa ye ng'omuntu gyeyali adduse eya sekonda 44.37. Eno likodi ya ggwanga lyonna ng'era emuteeka mu kifo kya kuna munsengeka za Afrika, ng'ali mabega wa [[:en:Innocent_Egbunike|Innocent Egbunike]], [[:en:Samson_Kitur|Samson Kitur]] ne [[:en:Charles_Gitonga|Charles Gitonga]].<ref name="CMWalltime">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.gbrathletics.net/cm99.htm |access-date=2022-11-12 |archive-date=2007-05-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070520070413/http://www.gbrathletics.net/cm99.htm |url-status=dead }}</ref> == References == {{Reflist}} * Davis Kamoga at World Athletics *   kv5u31tdj7uugl3ngxuubcwmhfwr34w Daniel Kipkorir Chepyegon 0 8228 55085 30480 2026-06-14T17:42:24Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55085 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daniel Kipkorir Chepyegon''' (yazaaliwa nga1 Ogwomukaaga 1986) [[Munnayuganda]] omukugu mu [https://en.wikipedia.org/wiki/Marathon][[misinde egya mubunabyalo]]. Yamalira mu kifo kyamunaana mu misinde mubunabyalo egya [[:en:Nairobi_Marathon|Nairobi Marathon]] nga yamalira mu ssaawa 2:14:54.<ref>http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=MAR/detail.html</ref> Yalondebwa mu misinde mubuna byalo egy'abasajja egya [[2009 World Championships in Athletics|2]][[:en:2009_World_Championships_in_Athletics|009 World Championships in Athletics]] era ye munnayuganda yekka eyamalako olw'okaano mu kibuga [[:en:Berlin|Berlin]], nga yamalira mu saawa 2:17:47 mu kifo kya 31.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=MAR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_MAR_hash_f |access-date=2022-11-12 |archive-date=2010-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100430154928/http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype%3D4/sex%3DM/discCode%3DMAR/combCode%3Dhash/roundCode%3Df/results.html#detM_MAR_hash_f |url-status=dead }}</ref> Yaddukira esaawa 2:17:07 mu kifo eky'okuna mu misinde gya 2010 [[:en:Kuala_Lumpur_Marathon|Kuala Lumpur Marathon]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kl-marathon.com/Contents/view/51 |access-date=2022-11-12 |archive-date=2010-02-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100224214654/http://kl-marathon.com/Contents/view/51 |url-status=dead }}</ref> Yadduka mu misinde gya 2010 [[:en:Frankfurt_Marathon|Frankfurt Marathon]] era yaddukira esaawa 2:08:24ng'amalira mu kifo ky'akutaano.<ref>http://www.iaaf.org/LRR10/news/newsid=58625.html</ref> Okudduka kuno kwateekawo omutindo okuva ku gwa [[:en:Alex_Malinga|Alex Malinga]] eyalina [[:en:List_of_Ugandan_records_in_athletics|likodi y'ayuganda]]. Omutendesi we, Ronnie Kasirye, yagamba nti obuwanguzi bwa Chepyegon bw'ayoleka obusobozi bw'eggwanga mu [[:en:Long-distance_running|misinde egy'amubunabyalo]]: "kiraga nti ekitone mwekiri era ky'etaaga kutumbulwa n'akutendekebwa kulungi". Mu myaka ena, Chepyegon yali avudde mu ssa ly'[[:en:Barefoot_runner|abaddukira mu bigere]] mu kibuga [[:en:Kampala|Kampala]] n'afuuka omuddusi omukugu akontana n'abaddusi abasinga mu nsi yonna.<ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/30/736650</ref> == Ebijuliziddwamu == <references group="" responsive="1"></references> == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * Daniel Kipkorir Chepyegon ku musinde gy'ensi yonna egya World Athletics fyhktfll426y4pcbgj9jngqyclx9jmt David Lutalo 0 8447 55107 42645 2026-06-14T17:54:31Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55107 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Lutalo''' (yazaalibwa nga 8 Ogwokusatu 1986), muyimbi wa [[:en:Ugandan|Uganda]], era musanyusa okuva mu [[:en:East_Africa|East Africa]], yatutumuka emyaka kkumi emabega n'oluyimba lwe olw'akyaka olwa Kapapaala mu 2008, nga lw'afulumizibwa okuva mu situdiyo ye eya "Da Hares". Yatandika okulikodinga ennyimba mu 2008 era nga alina ennyimba eziwerako mu mannya ge era n'endala z'ayimbye n'abalala nga [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] ne [[:en:Goodlyfe_Crew|Goodlyfe Crew]], [[:en:Solid_Star|Solid Star]].<ref>http://www.sunrise.ug/life-style/201901/david-lutalo-from-brick-maker-to-stardom.html</ref> [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] Lutalo abanyikiddwa mu bawagizi b'ennyimba mu [[Yuganda|Uganda]] olw'enneyisa ye, eddoboozi ery'akawoowo, ebimufudde omwagalwa w'abangi mu kyalo ne mu kibuga. Awereddwa ekitiibwa mu bifo ebimu nga omuyimbi wa Uganda ow'omwaka mu 2014.<ref>http://chimpreports.com/behind-the-scenes-david-lutalos-nandikulese-mu-kyalo-video/</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141028102649/http://www.davidlutalo.com/</ref> Mu 2013, Lutalo yegatta ku [[:en:Mowzey_Radio|Mowzey Radio]] ne Weasle ab'[[:en:Goodlyfe_Crew|ekibiina kya Goodlyfe]] n'ebafulumya oluyimba lwa Hellena.<ref>http://www.howwe.biz/851/hellena/45/goodlyfe-crew.html</ref> Mu 2014, yayimba oluyimba n'omuyimbi omuto Maro, Mubbi bubi.<ref> David Lutalo </ref><ref>http://www.howwe.biz/456/mubbi-bubbi/108/maro.html</ref> David Lutalo yafulumya vidiyo y'oluyimba lwa "Kabisi Ka Ndagala".<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.timesug.com/king-of-love-music-david-lutalo-release-kabisi-ka-ndagala-brand-new-song-2021 |access-date=2022-12-09 |archive-date=2022-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220118131342/https://www.timesug.com/king-of-love-music-david-lutalo-release-kabisi-ka-ndagala-brand-new-song-2021/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://cyclonetimes.com/kabisi-ka-ndagala-kandagala-by-david-lutalo-mp3-download |access-date=2022-12-09 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209194530/https://cyclonetimes.com/kabisi-ka-ndagala-kandagala-by-david-lutalo-mp3-download/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://musiclyfer.com/kabisi-ka-ndagala-by-david-lutalo |access-date=2022-12-09 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209194132/https://www.musiclyfer.com/kabisi-ka-ndagala-by-david-lutalo/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gusooka 2016, yawangula awaadi y'omuyimbi omusajja asinze n'omuyimbi w'omwaka ku mukolo gwa HiPipo Music Awards.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1415974/hipipo-awards-david-lutalo-named-artist</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == [[File:Daudi Lutalo.jpg|left|thumb|david lutalo]] David Lutalo, yazaalibwa Luggya Robinson (kitaawe) ne Mastula Nassazi (maamawe) Disitulikiti y'e [[:en:Luweero_District|Luweero]] era nga amanyikiddwa olw'okuyimba mu lulimi [[:en:Luganda|Oluganda]], [[:en:Swahili_language|olulimi Oluswayiri]] n'akatonotono mu [[:en:English_Language|lulimi Olungereza]]. Yasomera ku masomero agawerako nga Kikunyu Primary school, Balitta Lwogi Primary School gy'eyakolera ebigezo bye eby'akamalirizo ebya Primary Leaving Examination (PLE), oluvanyuma yegatta ku Kasana Town Academy Luwero mu misomo gye egya siniya ey'okuna nga yafuna satifikeeti ya Uganda Certificate of Education (UCE), era oluvanyuma David yagenda ku Busisa Grammar mu misomo gye egy'omutendera gwa A-Level gyeyakomya mu makatti era n'ava mu somero nga tamaliriza.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandanz.com/david-lutalos-journey-from-a-porter-to-a-celebrated-musician/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2023-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230711161611/https://ugandanz.com/david-lutalos-journey-from-a-porter-to-a-celebrated-musician/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://flashugnews.com/who-is-david-lutalo-biography-age-family-and-music/</ref><ref>https://theguptareport.blogspot.com/2018/02/who-is-david-lutalo.html</ref><ref>https://mdundo.com/news/21331</ref> == Ennyimba ze y'ayimba == * Kapaapala * Gyetugenda * Yamba * Magumba * Manya * I love you * Pretty * So Nice * Kwasa * Eat zote * Mile * Akantu * Nakusiima * Onsanula * Tugende * Ensi * Silivia * Awo * Tokutula * Am in Love * Kabisi Ka Ndagala * Mboona * Yankutudde <ref name="lutalo">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.jukebo.com/david-lutalo/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2017-07-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170713210827/http://www.jukebo.com/david-lutalo/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino == * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Lutalo, David}} == Early life and education background == David Lutalo, yazaalibwa omwaami Luggya Robinson (taata) n'omukyaal Mastula Nassazi (maama) mu disitulikiti [[Luweero (disitulikit)|y’e Luweero]] . Lutalo manyikiddwa nnyo nnyo olw’okuyimba obulungi ennyinba ez'omukwaano ezikwaata ennyobana Uganda Omubabiro era nga atera okuyimbaennyimba zino mululimi [[Luganda|Oluganda]], olulimi Oluswaayiri, n’olulimi [[Lungereza|Olungereza]]. Yasomera mu masomero amangi, nga kuno kuliko Kikunyu Primary school ne Balitta Lwogi Primary School gyeyatuulira ekibiina eky'omusanvu nakola ebigezo bye ebya Primary Leaving Examination (PLE), oluvannyuma n’agenda ku Kasana Town Academy e Luwero okusoma siniya, era gye yafunira Uganda Certificate of Education (UCE), bweyava eyo, Lutalo yegatta ku ssomero lya Grammar mu district y'e Busoga okusoma A-Level gyatasobola kumaliriza olw'ebizibu ebiteewalika. <ref>{{Cite web |last=Lukwago |first=Joseph |date=25 January 2019 |title=David Lutalo's journey from a Porter to a celebrated Musician |url=https://www.ugandanz.com/david-lutalos-journey-from-a-porter-to-a-celebrated-musician/ |access-date=2020-02-12 |publisher=Ugandanz |archive-date=2023-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230711161611/https://ugandanz.com/david-lutalos-journey-from-a-porter-to-a-celebrated-musician/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=2020-01-26 |title=Who is David Lutalo: Biography, Age, Family and Music |url=https://flashugnews.com/who-is-david-lutalo-biography-age-family-and-music/ |access-date=2022-02-08 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |title=WHO IS DAVID LUTALO? |url=https://theguptareport.blogspot.com/2018/02/who-is-david-lutalo.html |access-date=2022-02-08 |website=WHO IS DAVID LUTALO?}}</ref> <ref>{{Cite web |title=David Lutalo Biography, Music Career, Awards, Marriage, Net worth and Much More - News {{!}} Mdundo.com |url=https://mdundo.com/news/21331 |access-date=2022-02-08 |website=mdundo.com |language=en}}</ref> qc1n5vzq8k3yjzi35srjns5vkceh0ch David Otti 0 8486 55112 27394 2026-06-14T17:58:32Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55112 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Otti''' yali omu ku batendesi ba Uganda abaali baweebwa ekitiibwa era omusambi w'omupiira mu Uganda eyaweebwa emidaali egiwerako. Yazaalibwa mu [[:en:Gulu|Gulu]], Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] n'afiira ku myaka 71 nga 3 Ogwokusatu 2011 ku ddwaliroa lya Case MedCare Hospital mu [[:en:Kampala|Kampala]].<ref>https://web.archive.org/web/20120928015327/http://www.ugpulse.com/articles/daily/news.asp?about=Gulu+Shocked+with+death+of+Colonel+Walter+Ochora+and+David+Otti+&ID=18357</ref> Lipooti z'eddwaliro z'alaga nti yafa olw'[[:en:Pulmonary_embolism|omusuwa gw'omumawuggwe okuzibikira]] ng'omubiri gwe tegunnaba kutwalibwa mu ddwalro ekkulu ery'eMulago National Referral Hospital okwongera okwekennezebwa. Yali asumbuyibwa ekirwadde kya [[:en:Diabetes|sukaali]], ng'akyali mutendesi wa kiraabu ya Uganda eya [[:en:Express_FC|Express FC]], a Ugandan football club.<ref>https://web.archive.org/web/20110308152044/http://www.weinformers.net/2011/03/03/former-uganda-cranes-and-express-fc-coach-david-otti-dead/</ref> Okugulu kwa Otti kwasalibwa mu Gwokutaano era oluvannyuma lw'emyaka ena n'atandika okulwanagana n'ekirwadde kya sukaali. Mu kaseera ke, yatendeka Kiraabu ssatu ez'amaanyi mu Uganda - Express, KCC and SC Villa. Yasaasanya obukugu bwe bweyasalawo okukolera mu Kenya ng'atendeka Volcano United ne [[:en:Gor_Mahia_F.C.|Gor Mahia]] (1981–83),<ref>https://web.archive.org/web/20110720074659/http://www.nairobistar.com/sports/sports/16604--kenyans-mourn-ugandas-former-player-and-coach-david-otti-</ref> eya Somalia Mogadishu Municipal Council (1987–1990) n'eya Rwanda [[:en:APR_FC|APR]] (1995–96) okwo kw'ogatta n'okuweereza ng'omukulembeze w'akakiiko k'eggwanga ak'ebyemizannyo aka National Council of Sports (NCS).<ref>http://acholitimes.com/index.php?option=com_content&view=article&id=241:acholi-bids-farewell-to-rtd-col-walter-ochora-odoch-a-david-otti&catid=43:obituaries&Itemid=35</ref> Yali mu [[:en:Express_FC|Express FC]] Otti gyeyakungirizibwa oluvanyuma lw'okubawangulira ekikopo kya liigi eky'asooka mu kiraabu oluvanyuma lw'ebyasa okuva mu 1993. Era ng'akyali eyo, yawangula ebikopo bisatu ebya [[:en:Ugandan_Cup|Ugandan Cup]]. [http://allafrica.com/stories/201103140170.html] Otti ajjukirwa ng'omu ku batendesi b'omupiira mu Uganda ab'amaanyi era akulembedde mu kiraabu z'omupiira ez'amaanyi mu Uganda omuli Express, [[:en:SC_Villa|SC Villa]] ne [[:en:Kampala_City_Council_FC|KCC FC]] mu bikopo ebiwerako, era yali w'amaanyi mu bukugu bw'okulumba n'okuzibira.<ref>http://sundayvisionuganda.info/detail.php?mainNewsCategoryId=7&newsCategoryId=309&newsId=748253</ref> Emirimu yagitandika mu myaka gya 1960, ng'azannyira mu [[:en:Bitumastic|Bitumastic]] ne [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] (Ttimu y'eggwanga Uganda),<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_national_football_team</ref> kw'ogatta n'empaka za [[:en:1968_African_Cup_of_Nations|1968 African Cup of Nations]]. Emirimu gye egy'obutendesi yagitandika mu 1973.<ref name="Opiyo">https://web.archive.org/web/20110312100443/http://www.newvision.co.ug/D/8/20/748503</ref> Era yatendekako Uganda Cranes, Ttiimu ya Uganda enkulu eyayitamu mu mpaka za Africa Cup of Nations ezaali zitojjera mu kibuga Cairo (1974) ne Ethiopia (1976). Era alina obutendesi obw'enjawulo bweyakola mu Somalia ne Rwanda. == Ebimukwatako eby'omunda == David Otti yali mufumbo eri Faith, era nga baalina abaana bataano, Richard Otti, Juddy Akello Olunga, Leonard Odong, David Ochan, ne Jackie Otti. Yaziikibwa mu [[:en:Gulu|Pece]].<ref name="Opiyo">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFOloya2011">Oloya, Opiyo (8 March 2011). [https://web.archive.org/web/20110312100443/http://www.newvision.co.ug/D/8/20/748503 "Farewell, my mother's son"]. ''Columnists''. The New Vision. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/20/748503 the original] on 12 March 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 April</span> 2011</span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}{{Uganda national football team managers}} {{DEFAULTSORT:Otti, David}} gnf3nl06algqcqbocjugdstun3pbc3i Dawson County, Georgia 0 8666 55124 27698 2026-06-14T18:03:02Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55124 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]] '''Dawson County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Georgia}} [[Category:Amagombolola g’e Georgia]] [[Category:Georgia, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]] [[Category:Georgia]] 06gi4y7m5bvlcvxk4klvd5b35nf4q6p Dawson County,Texas 0 8945 55123 27980 2026-06-14T18:02:29Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55123 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Dawson County,Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Texas}} [[Category:Amagombolola g’e Texas]] [[Category:Texas, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]] [[Category:Texas]] [[Category:Add maps later]] lqcdk8ilwi9jqvgq3k8xu7g4nzfwy5p Daviess County, Kentucky 0 9254 55117 28656 2026-06-14T18:00:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55117 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daviess County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Kentucky}} [[Category:Amagombolola g’e Kentucky]] [[Category:Kentucky, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]] [[Category:Kentucky]] [[Category:Add maps later]] hoym5qizvmin53qglcciuzetctlc480 Daviess County, Missouri 0 9383 55118 28786 2026-06-14T18:00:45Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55118 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daviess County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Missouri}} [[Category:Amagombolola g’e Missouri]] [[Category:Missouri, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]] [[Category:Missouri]] [[Category:Add maps later]] 502u3mhfy67j7lmf84p0st694tztqse Darke County, Ohio 0 9483 55091 28885 2026-06-14T17:44:27Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55091 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Darke County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]]. {{Amagombolola g’e Ohio}} [[Category:Amagombolola g’e Ohio]] [[Category:Ohio, United States]] [[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]] [[Category:Ohio]] [[Category:Add maps later]] 4pjwtlsab8cjr58ys6rx24kelyzh4yx Davinia Esther Anyakun 0 9670 55119 33573 2026-06-14T18:01:05Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55119 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Davinia Esther Anyakun''' (yazaalibwa nga 19 Ogwokuna 1976) mukyala [[:en:Uganda|Munnayuganda]],munnabyabufuzi. Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti omukyala]] owa [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] okuva mu 2016.<ref>https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/New-female-MPs--What-will-they-stand-for-/689842-3160932-j7rrmk/index.html</ref> Mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], ekibiina ekikulemberwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=208 |access-date=2023-03-20 |archive-date=2018-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180321100656/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=208 |url-status=dead }}</ref> [[Category:Articles with hCards]] == Obuto bwe n'emisomo gye == Anyakun yazalibwa nga 19 Ogwokuna 1976 mu[[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] mu tundutundu lye [[:en:Karamoja|Karamoja]]. yatandiika emisomo gye egya Pulayimale ku Nkoyoyo boarding primary era n'atuula ebigezo bye ebya Primary Leaving Examinations mu 1991. Oluvanyuma yegatta ku Kangole Senior Secondary School natuula ebigezo bye ebya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] mu 1995. Oluvanyuma yatuula ebigezo bye ebya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] mu 1999 okuva ku Mbale secondary school. Mu 2002 yatikkirwa Dipuloma eya diploma in social work and social administration okuva mu Ttendekero lya Makerere Institute for Social Development. Esther Anyukan yayongerayo emisomo gye era mu 2009 yatikkirwa Dipulooma mu byobulamu eya diploma in [[:en:Health_administration|health administration]] okuva ku Yunivasite ya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] era nayongerako Diguli esooka eya procurement and logistics okuva ku Yunivasite ya [[:en:Nkumba_University|Nkumba University]] mu 2009. == Emirimu gye egyasooka == Anyukan emirimu gye emitongole yagitandikira mu Ddwaliro lya Amudat mu 2004 ng'addukanya eddwaliro lino nga kino yakikola okutuusa mu 2010. Mu 2010 yegatta ku kitongole kya [[:en:International_Organization_for_Migration|International Organization for Migration]] ng'omuddukanya wa Pulojekiti eno. Mu 2013 yakola n'ebitongole omuli[[:en:ACDI/VOCA|Agricultural Cooperative Development International/Volunteers in Overseas Cooperative Assistance]] ne [[:en:United_States_Agency_for_International_Development|United States Agency for International Development]] okutuusa mu 2015. Mu 2016 yalondebwa ng'omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] owa Disitulikiti y'e Nakapiripit.<ref>https://ug.linkedin.com/in/esther-anyakun-a2034789</ref> == Emirimu gye nga munnabyabufuzi == Anyakun ye Mmemba omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e [[:en:Nakapiripirit_District|Nakapiripiriti]]. Yayingira [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu Gwokutaano 2016 ng'ayavuganyiza ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Mu Paalamenti yaweerezaako ku kakiiko k'ebyensimbi z'abakozi ba Gavumenti ne ku kakiiko k'ensonga z'ebweru.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=208 |access-date=2023-03-20 |archive-date=2018-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180321100656/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=208 |url-status=dead }}</ref> Era mmemba mu kibiina ky'abakyala mu Paalamenti ekya [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |access-date=2023-03-20 |archive-date=2021-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwato eby'omunda == Muwalawe Challa Elma Kapel, yawangula empaka z'obwannalulungi ow'ebyobulambuzi owa Uganda mu 2017.<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/MP-s-daughter-crowned-Miss-Tourism/691232-4151764-o8nbqk/index.html</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} 7prnwwwpiqwap6ht6ow2tc23b8z8vdb Maggie Kigozi 0 10093 55136 37445 2026-06-14T19:59:17Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55136 wikitext text/x-wiki   '''Margaret Blick Kigozi''', gwebasinga okumannya nga Maggie Kigozi, [[:en:Ugandan|Munayuganda]] [[:en:Medical_doctor|omusawo ajanjaba abantu,]] eyeebuzibwako mu bya bizineensi ng'era [[:en:Sportswoman|mukyala mu nabyamizannyo]].Yeebuzibwaako mu kitongole ky'amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku by'enkulakulana by'amakolero. Yaliko akulira [[:en:Uganda_Investment_Authority|ekitongole ekikwasaganya bamusiga nsiimbi mu Uganda]], okuva mu 1999, okutuuka mu 2011.<ref>http://observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=15041&Itemid=68</ref> s == Obulamu bwe == Yazaalibwa nga amannye ge ye Margaret Blick mu [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]], nga kitaawe yeeyali George William Blick, eyali yinginiya nadala mu by'okuzimba ne Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku by'emirimu n'eby'entambula nga Molly Johnson Blick yeeyali maama eyali akola ku by'emisono gy'abantu.<ref>https://web.archive.org/web/20140808234627/http://www.newvision.co.ug/news/641713-maggie-kigozi-s-mother-collapses-dies-after-dinner.html</ref> Bazadde bbe bombi baalina bataata baabwe nga bazungu, ng'ate banyaabwe baali baganda. Kitaawe ne baganda bbe baali ba kafulu era bakyampiyoni mu kuvuga piki piki z'empaka mu [[:en:Uganda|Uganda]] wamu ne mu Buvanjuba bwa Afrika mu myaka gya 1960 wamu ne 1970. Margaret naye mwenyini yalina okwagala mu kuvuga piki piki.<ref>http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Maggie+Kigozi+ambassador+++investment/-/1370466/1475384/-/12bbmmwz/-/index.html</ref> Yasomerako ku Aga Khan Primary School erisinganibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti ye Wakiso]] gyeyatuulira S4, wamu ne [[:en:Kololo_Senior_Secondary_School|Kololo Senior Secondary School]], mu Kampala gyeyamalira S6. mU 1970, nga tanaba kuweza myaka 20, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Yunivasite y'e Makerere]] kusomero gyebayigiriza obusawo, nebamutikira mu 1974 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu Busawo n'okulongoosa]].<ref>http://www.ugpulse.com/people/dr-maggie-kigozi-african-women-s-week-2010/1181/ug.aspx</ref> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw'okugenda okuyigirizibwa n'okwongera okubangulwa okumala omwaka gumu ku byeyali asomeseddwa ng'amaliriza, yasenga n'agenda mu ggwanga ly'e [[:en:Zambia|Zambia]] mu Bukiika kkono lya Afrika, nga eno gyeyatandika okuteeka mukola byeyali atikiddwa eby'okubeera omusawo, okuva mu 1997 okutuuka mu 1979. Yakomawo mu Uganda mu 1979 oluvannyuma lw'okubeera nga [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yali agiddwa mu buyinza, naye nga yalina okudukira ku mulirwaano e [[:en:Kenya|Kenya]], oluvannyuma lwa Milton Obote okubeera nga yali awambye obuyinza mu 1980. Yasigala yeenyigira mu by'okubeera omusawo mu Kenya okutuuka mu 1986, bweyaddamu n'akomawo mu Uganda, oluvannyuma lw'okubeera nga gavumenti yali ekyusiddwa mu [[:en:Kampala|Kampala.]] Yakola nga omusawo ajanjaba ababaka ba [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] wamu ne famire zaabwe, okuva mu 1986, okutuuka mu 1994. Kyali kigamba yalina okwagala kw'okujanjaba [[:en:Paediatrics|abaana n'eddwadde zaabwe]] mu kaseera keyali akola nga omusawo.<ref>{{Cite web |url=https://thepearlmagazine.com/from-dr-maggie-we-learn-not-to-limit-ourselves/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-05 |archive-date=2024-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240418031708/https://thepearlmagazine.com/from-dr-maggie-we-learn-not-to-limit-ourselves/ |url-status=dead }}</ref> Mu 1994, oluvannyuma lwa baawe okufa mungeri eya kibwatukira, yeegata ku kampuni ekola sooda nadala owa [[:en:Pepsi_Cola|Pepsi eyaCrown Bottlers Uganda Limited]] , nga akulira eby'abakituunzi. Mukaseera keyamala mu kampuni eno eya Crown Bottlers, yaweebwa eky'okubeeta omu kubaali ku kakiiko akadukanya ekitongole ekigata banamakolero wamu n'abakola ebintu ebifulumizibwa ekya Uganda Manufacturers Association. Yakolako ku kampuni ekola amaccupa okutuuka weyaweebwa eky'okubeera nga y'akulira [[:en:Uganda_Investment_Authority|ekitongole ekikwasaganya bamusiga nsiimbi mu Uganda]] mu 1999. Ye muntu eyasooka era omukyala eyasookera ddala okubeera nga awereza mu kifo kino eky'ekitongole ky'abakwasaganya bamusiga nsiimbi mu Uganda.<ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/Farming/-/689860/2145836/-/eqw4ws/-/index.html</ref> Mu kwongerako, ku buvunaanyizibwa bweyali alina, Kigozi yalina ebirala byeyali ayongerezaako nga :  * Akulira abanoonyereza mu kibiina ekigata abanoonyereza mu Uganda * [[:en:Associate_Professor|Yali omu kubakenkufu]] mu by'enfuna ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]] * Omu kubaali ku kakiiko akawi k'amagezi mu baanka ya Global Banking Alliance for Women (GBA) * Omuyima wa Uganda Change Agents and [[:en:Junior_Chamber_International|Junior Chamber International]] * Akulira akaiiko akavunaanyizibwa ku by'okutumbuula eby'amaguzi ebifulumizibwa mu ggwanga * Omu kubaali ku kakiiko k'abadukanya kampuni ya Crown Beverages Limited, abakola wamu n'okusaasaanya sooda wa Pepsi Cola mu Uganda * Eyatandikawo [[:en:Uganda_Investment_Authority|ekitongole ekikwasaganya bamusiga nsiimbi mu Uganda]], ekigata abakyala abatandikawo bizineensi * Yakola nga okulaba nga obubaka butuuka eri abantu abatuufu mu lukungaana lwa Africa Asia Business Forum * Omuyia w'ekibiina ekigata banayuganda abasinganibwa mu bitundu by'ensi eby'enjawulo * Omukyala munabyamizannyo eyakiikirira Uganda mu mizannyo nga [[:en:Lawn_tennis|lawn tennis]], tena w'okumeeza [[:en:Field_hockey|hockey]] wamu ne [[:en:Squash_(sport)|squash.]] * Akaseera akatuuka mu 2011, Dr. Kigozi yeeyali akulira ebyali bigenda mu maaso ku Y[[:en:Nkumba_University|univasite ye Nkumba]] .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africaontheblog.com/prof-maggie-kigozi-on-african-leadership-and-women/ |access-date=2024-04-05 |archive-date=2016-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123211507/http://www.africaontheblog.com/prof-maggie-kigozi-on-african-leadership-and-women/ |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako nga omuntu == Nga tanalekulira Uganda kugenda mu Zambia mu 1977, Blick yafumbirwa Fredrick Serwano Kigozi, nga wamu bombi baalina abaana basatu, okuli; Fred, Michelle ne Daniel Kigozi. Fredrick Kigozi yafa mu bwangu mungeri eyali tesuubirwa mu 1994.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/639903-eng-daniel-kigozi-the-forgotten-hero.html</ref> Ye maama w'omuyimbi w'ennyimba ez'ekika kya hip-hop amannyikiddwa nga [[:en:Navio_(rapper)|Navio]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/ugandan-rapper-navio-opens-up-about-his-mothers-condition/ |access-date=2024-04-05 |archive-date=2019-03-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190326063003/http://chano8.com/ugandan-rapper-navio-opens-up-about-his-mothers-condition/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Uganda_Investment_Authority|Ekitongole ekikwasaganya bamusiga nsiimbi mu Uganda]] * [[:en:National_Food_and_Drug_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere ne ddagala mu Uganda]] * [[:en:List_of_wealthiest_people_in_Uganda|Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Etendekero lya Yunivasite y'e Makerere erisomesa Obusawo]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20230330004930/https://www.ugandainvest.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti egy'ekitongole ekikwasaganya bamusiga nsiimbi mu Uganda] * [http://www.unido.org/ Ku mukutu gwa UNIDO] * [https://web.archive.org/web/20100919050447/http://www.newvision.co.ug/D/8/30/680091 Kajogijogi w'ebibuuzo ebya mubuzibwa aba Mawulire ga Newvision aga Uganda] smwv90oowb02kaxgmci6052cuvn7r0b Gudula Naiga Basaza 0 10486 55078 32207 2026-06-14T16:23:41Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55078 wikitext text/x-wiki {{Reflist}} [[File:Dr._Gudula_Naiga.png|thumb|Dr. Gudula Naiga]] '''Gudula Naiga Basaza''' munayuganda [[:en:Businesswoman|munnabizinensi]],<ref>http://www.galaxyfm.co.ug/2018/03/01/tukyayongera-bbanka-eya-udb-egabudde-abantu-bawangudde-obukadde-bwensimbi-okwekulakulanya/lady-2/</ref> [[:en:Entrepreneur|omutandisi w'emirimu]] era nga y'omu kuba [[:en:Managing_director|direkita abadukkanya]] n'[[:en:Co-founder|abatandikawo]]<ref>https://www.independent.co.ug/tag/gudula-naiga-basaza/</ref> ekitongole kya at Gudie leisure farm ekisangibwa mu Najjera, Kira town council.<ref>https://www.google.com/search?q=gudie+leisure+farm</ref> Faamu elina emizanyo ejyenjawulo ejya buli kika ky'abageny. Mumizannyo mwe muli emisinde jyokuvubba, okukakanirako webatambulira ekiyambye abagenyi okukola duyiro. == Ebimukwatako n'emisomo == Gudula yazaalibwa mu [[Buganda|bintundu bya Buganda]], Kampala, Uganda, mufumbo eri Dr. Robert Basaza owe somero ly'abasawo [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere Medical School]] era akwasaganya faamu ya Gudie leisure farm. Gudula yali Fulbright scholar mu Yunivasitte ya [[:en:George_Washington_University|George Washington university]], USA (2009–2010). Yasomera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte ye Makerere]], Uganda era yatikibwa diguli munssomabimera n'enssomabisolo (1992) oluvanyuma mu mwaka gwa 1993 yafuna ne dipuloma mu busomesa mu Yunivasitte yeemu<ref>https://care.no/Newconnections/?article_id=501</ref> era oluvanyuma ne yegatta ku Yunivasitte ya [[:en:University_of_York|University of York]], UK(1998) eyo gye yafunila diguli y'obukugu mu busomesa era olwamaliriza nayita mu Yunivasitte ya [[:en:University_of_Ghent|University of Ghent]], Belgium(2006) eyo gyebamutukila ne PhD mu tekinoloogiya wa kompyuta.<ref>https://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/She-turned-misfortune-into--a-fortune/688616-1691260-sx8g02/index.html</ref> == Emirimu == Gudula yatandikawo faamu ya Gudie leisure farm nga 14 Ogusooka mu mwaka gwa 2009<ref>{{Cite web |url=https://gudieleisurefarm.org/about/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-29 |archive-date=2024-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240303091341/https://gudieleisurefarm.org/about/ |url-status=dead }}</ref> n'ekilubirirwa ky'okutandikilawo abaana abato emirimu n'okuzimba obukuggu bwaabwo abateeka obulamu bwaabwe mu matigga olw'embeera embi eyebbeeyi ate nga tebalina kyakukikolera. Faamu era eweereza faamu ento nga emitwaalo ebiri mu bibiri mu kinaana n'ekigenderela eky'okuziza mu [[:en:Commercial_farming|balimi abasuubuzi]] n'ekiluubirirwa okutuuka emitwaalo abiri mu mwaka gwa 2026.<ref>{{Cite web}}</ref> Faamu ya Gudie leisure farm kati elina abakozi abasoba mu abiri mu bataano eyo nga buli mukozi akolera ekinene ennyo emyaaka esattu era nga alina obusobozi okw'etandikilawo bizinensi ye olw'obukugu obwenjalo n'amagezi gebaafuna nga bakola ne faamu. Okuva mu mwaka gwa 2009, Gudula yeetabye mu bikolwa ejyenjawulo nga sport fishing, walkways, okuvugira embalaasi ku migongo n'emubigaali. Omuli n'ebikolwa ebirala ku faamu mwemuli campsite eyigiriza eyo ekolagana n'okulunda eby'enyanjja, okulunda ebinyonyi, okulunda embizzi n'okulima ebibala n'ekiluubirirwa okufulumya taani z'ebyenyanjya kumi na bisatu n'obutundu butaano (13.5) buli wiiki n'enkoko zenyama bitaano buli linaku and 500 broilers per day.<ref>https://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/She-turned-misfortune-into--a-fortune/688616-1691260-sx8g02/index.html</ref> Ng'ojyeeko obulimi, Gudula yabadde akola nga omumyuuka wa chancellor ne ofiisa weby'enkulaakulana ku Yunivasitte ya [[:en:St._Joseph_University|St. Joseph International university]] ne Yunivasitte ya [[:en:St._Augustine_International_University|St. Augustine International university]], Uganda. Era yaliko ku Yunivasiite ye [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University Nkozi]] nga direkita w'ekitundu ky'emisomo gyewala era omuomesa, tekinologiya w'emisomo<ref>https://care.no/Newconnections/?article_id=501</ref> == By'afunye == Ku maanyi ge ag'abulikadde , obugumu n'okusomesebwa, Gudula yalondebwa nga sentebe w'ekitongele ky'abakyaala abasuubuzi mu Uganda ekya Uganda Women Entrepreneur's Association Limited.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=24098:businesswomen-must-push-on-regardless |access-date=2024-03-29 |archive-date=2023-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230522115611/https://www.observer.ug/component/content/article?id=24098:businesswomen-must-push-on-regardless |url-status=dead }}</ref> Era mmemba w'olukiiko lwa [[:en:DFCU_Group|Dfcu women advisory council.]]<ref>https://chimpreports.com/dfcu-bank-appoints-makoko-namutebi-to-women-in-business-advisory-council/</ref> Gudula iera ye pulezidenti wa East African Women Entrepreneurs Exchange Network. Era ye sentebe wa board of trustee of Kampala City Traders Association.<ref>https://care.no/Newconnections/?article_id=501</ref> Mu mwaka gwa 2017, [[:en:Uganda_Development_Bank_Limited|Uganda Development Bank]] (UDB), nga eyita mu kiluubilirwa kyaayo eky'kuwagila [[:en:Innovation|okuyiiya]] n'okutandika [[:en:Entrepreneurship|enterprises]], ezimanyikidwa n'okutikira faamu ya Gudula nga omuwanguzi w'okuntiko mundabika eyo era faamu yafuna obukadde abiri mu butaano.<ref>http://web.monitor.co.ug/Supplement/2018/3/UDB06042018.pdf</ref> Era yasiimibwa mungule za 2019 Hi Pipo awards mwaabo abakyaala ataano abasinga okuba n'amaanyi mu Uganda naddala mu bya bizinensi.<ref>https://money.hipipo.com/2018/04/25/50-most-influential-women-in-uganda-today/</ref> == Laba ne == * [[:en:Fishing_industry|Fish farming in Uganda]] * [[Ebyobulimi mu Uganda|Agribusiness in Uganda]] == Ebijulizidwaamu == i7f2d02cx8no9xo8risb7iw2yzceau6 David Sejusa 0 10941 55114 36508 2026-06-14T17:59:20Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55114 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Sejusa''' yazaalibwa nga 13 Ogwekuminoogumu mu 1954<ref>https://www.africa-confidential.com/profile/id/3473/David_Sejusa</ref> Ono era amanyiddwa nga David Tinyefuza munamateeka munna Uganda, [[:en:Military_officer|munamaggye]] eyaganyukira ku ddaala lya genero mu mwaka 2022.<ref>https://nilepost.co.ug/news/142109/inside-sejusas-26-year-quest-to-retire-from-the-army</ref> Sejusa yawereza eggwanga lye mu buvunannyizibwa obwenjawulo okuli okuba omukwanaganya w'ensonga zonna ezikwatagana n'obukesi (2005-2013), okuba omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] avunaanyizibwa ku nsoga z'ekijaasi 2013, mmemba wakakiiko ak'okuntiko ak'eggye lya UPDF,<ref>https://web.archive.org/web/20140810145836/http://www.kigalipost.com/?Uganda-charges-four-in-alleged</ref> [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] akiikirira amaggye g'eggwanga aga [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]]. Yafunamu obutakaanye ne Museveni n'atandikawo ekibiina kya [[:en:Freedom_and_Unity_Front|Freedom and Unity Front]] bweyali mubuwangaguse mu ggwanga lya [[:en:United_Kingdom|Bugereza]] oluvannyuma lw'okubeera nga baali bamulumiriza olw'okubeera nga yali ayagala kutandikawo olutalo mu ggwanga nga lwagala kugyako gavumenti eyali mubuyinza<ref>https://web.archive.org/web/20140810145836/http://www.kigalipost.com/?Uganda-charges-four-in-alleged</ref> ng'eno yali alina enteekateeka ez'okumamulako gavumenti ya Museveni.<ref name=":0">http://www.afroamerica.net/AfricaGL/2013/09/30/ugandan-general-david-sejusa-tinyefuza-prepares-rebellion-from-kigali-rwanda//index.html</ref> == Obulamu bwe == Tinyefuza yasomerako ku Nyakasura High School. Alina Diguli mu By'okubeera nga yakuguka mu by'amateeka wamu ne Diguli ey'okubiri mu by'Amateeka okuva kutendekero ly'e [[:en:Makerere_University|Makerere University]]. Yasomerako ne kutendekero eribangula banamateeka eriyitibwa Law Development Centre gyeyafunira dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka, gyeyalekulira okugenda ku by'okutendekebwa mu by'abanamaggye e Tanzania. Yaliko omukulembezze w'abayizi kutendekero ly'e Makerere University. Yafuna empapula eziraga nga bweyakuguka mu by'okuduumira amaggye gawagulu okuva kutendekero ly'amaggye eriyitibwa [[:en:Uganda_Senior_Command_and_Staff_College|Uganda Senior Command and Staff College]] erisinganibwa e [[:en:Kimaka|Kimaka]] mu [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] mu [[:en:Jinja,_Uganda|Uganda]]. Alina ne satifikeeti mu by'okumannya ebya tekinologiya gyeyafuna okuva mutendekero erimu mu Canada. Yasomerako ne kutendekero eribangula abasirikale ba poliisi mu Tanzania wamu ne koosi y'abalina obukugu mu kuduumira.<ref name="parliament.go.ug">http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Yawasa Juliet Tinyefuza.<ref name="parliament.go.ug" /> === Okukyusa erinya === Nga 17 Ogwokubiri mu 2012, David Tinyefuza mubutongole yakyusa erinya lye nebatandika okumuyita David Sejusa. Yagamba nti Sejusa linya lya famire ng'era lino lisinganibwa kuzimu kumpapula zze ez'obuyigirize, wabula nga yali yalesonyiwa mu biseera byeyali musomero ng'akyali ku ddaala lya sekondale, wabula nga yali akyasobola okuddamu okulikozesa nga buli omu bwegwali ewaabwe nga webaali bamuyita. Yayongerako: "Tewali kinkyusa kuddamu kweyita linya lyange eryaddala. Bantu nga mwe benkola nabo abatamannyi nti lino lyali linya lyange, wabula ng'akululiridde mu myaka bebaali batera okumpita bwebatyo. Wabula nga okuva n'olunaku lwolwaleero okumpita nga Gen. David Sejusa." Erinya Sejusa liri mu [[:en:Luganda|Luganda]] ng'era kino bakivunula nti sirina kyenyiza kwejusa. Nga kino kitegeeza ekintu kyekimu mu [[:en:Ankole|Banyankole]] okwefanannyiriza Tinyefuza, nga kino kyeyagamba nti kyekyamuvirako okubeera nga yali afunye endabika empya. == Emirimu gye mu maggye == Mukusooka okutuuka mu 1981, David Tinyefuza yalu musirikale wa poliisi n'ekitongole kya [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]] nga yali akola nga omumyuka w'eyali akulira poliisi. Mu 1981, yafuuka omulwanyi mu lutalo lwa [[:en:Uganda_Bush_War|Uganda olwali munsiko]] wakati w'amaggye g'ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] (UNLA) agaali aga [[:en:Milton_Obote|Militon Obote]], n'aga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) agaali aga [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], okuva mu 1981 okutuuka mu 1986. Okumala emyaka 10, oluvannyuma lw'amaggye ga NRA okubeera nga gaali gawangudde mu 1986, yakolako nga omu kubaali ku kakiiko k'ekibiina kya National Resistance Army Council (NRAC) wamu n'akakiiko akakulu aka National Executive Committee (NEC). Wakati wa 1989 ne 1992, yawerezaako nga Minisita Omubeezi Ow'eby'okwerinda. Mu 1993, yaweebwa omulimu gw'okubeera Omuwabuzi wa Pulezidenti ku by'Eddembe n'Eby'okwerindahegyeyawereza okutuuka mu 1997 Yaweebwa eky'okubeera eyali akulira Abawabuzi ba Pulezidenti, n'okukwanaganya Eby'obwanbega mu 2005, ekifo kyeyalimu okutuusa mu 2013.<ref name=":0" /><ref name="parliament.go.ug" /> Nga 31 Ogwomunaana mu 2022, Sejusa ne ba genero abalal 34 baawumuzibwa okuva mu maggye g'eggwanga aga UPDF == Eby'obufuzi == Ekibiina kyatandikibwaawo mu 2013 <ref name="voanews1">http://www.voanews.com/content/sejusa-says-museveni-subverting-east-african-community/1793733.html</ref> nga okulangirira okutongole kwakolebwa oluvannyuma mu Londona , ekibuga kya Bungereza, ng'eno eyali genero, David Sejusa gyeyali mu [[:en:Exile|buwangaguse]]. Sejusa yagamba ku Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] nti: "Abadde n'obudde obumala. Asobola okulekulira n'agenda. netutandika enteekateeka empya ey'okudaabulula eggwanga n'okuliwonya. Ng'era tuli mu kweteekateeka, tuli mu kutandika eteeka lya semateeka nga lino yalyonoona." Sejusa yeegaana okubeera nga yali ayagala kyakubeera pulezidenti era n'agamba nti, byakumala budde nabiseera okwesimba ku Museveni okusinziira kunteekateeka eriwo. Eyezi ebiri egyasooka, Museveni yategeeza Sejusa agezeeko okumugya muntebe y'obwa pulezidenti, wabula n'ayongererako nti buli akozesa obutabanguko agya kuyimirizibwa. "Sejusa bw'abeera ayagala okukozesa amaanyi, mumuleke ajje." Sejusa yadda ebibuuzo by'okubeera oba yali ayagala okukozesa amaanyi okuleetawo enkyuka kyuka n'agamba: "Siky'amannyi nti twagala okukikola. Naye bw'asigala ng'ayagala okuleeta obutabanguko n'okumalako emirembe eri abantu, ffe tugya kuba twetaasa." Oluvannyuma lw'okumenyeka kw'enteekateela mu Gwokutaano 2013 eyali ku mutabani wa Pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni,]] [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]], nga bamulumiriza okubeera nga baali bamunyigira ku liiso, ng'ra nga yeeyali agenda okudfira kitaawe mu bigere nga pulezidenti, ekintu Kainerugaba kyeyegaana,Yatandikawo ekibiina kya [[:en:Freedom_and_Unity_Front|Freedom and Unity Front]].<ref>http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/12/dissident-ugandan-general-launches-new-party-20131214173437430904.html</ref> Sejusa mu kusooka yali yakuba omulanga eri Bannayuganda okwezimba n'amannyi kubasobozese okumamulako Museveni. Yayongerako, mu wiiki eyagoberera bweyali ayolekera nga Omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira amaggye, nti "tewali alina kukiteeka mundowooza zze nti Museveni bagya kumugya mu buyinza nga bakozesa kulonda."<ref>http://www.sudantribune.com/spip.php?article48897</ref> == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} phqohh7w6y4a9s8nzswapycx99n000l Daudi Okello 0 11202 55096 37662 2026-06-14T17:46:17Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55096 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daudi Okello''' (yazaalibwa 20 Ogwomwenda 1995) muzannyi wa volleyball [[Yuganda|munna Uganda]] era nga omuzannyo guno aguzannyira ku mutendera ogw'ensi yonna era nga yazannyirako kiraabu munsi nga [[Bulgaria]], [[Buturuki|Turkey]], South Korea ne Indonesia .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://volleybox.net/daudi-okello-p7238/clubs |access-date=2025-06-02 |archive-date=2023-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231129174335/https://volleybox.net/daudi-okello-p7238/clubs |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://volleybox.net/daudi-okello-p7238/clubs |access-date=2025-06-02 |archive-date=2023-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231129174335/https://volleybox.net/daudi-okello-p7238/clubs |url-status=dead }}</ref> Mu kiseera kino Okello azannyira kiraabu eya [[:en:Suwon_KEPCO_Vixtorm|Suwon KEPCO Vixtorm]] mu liigi ya Korea ey'omuzannyo gwa Volley ball eyitibwa [[:en:V-League_(South_Korea)|V-League]] . <ref>https://www.kovo.co.kr/eng/kovo/60000_try-out.asp</ref> <ref>https://profiles.worldofvolley.com/wov-community/players/125103/daudi-okello.html</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == f8nrgctw7fx3z2u6u3jl1j5taw55w6l David Serwadda 0 11230 55115 38152 2026-06-14T17:59:44Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55115 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David M. Serwadda''' [[:en:Physician|musawo]] Munnayuganda, [[:en:Medical_researcher|munoonyereza ku by'obujjanjabi]], [[:en:Academic|eby'ensoma]], [[:en:Public_health|omukugu mu by'obulamu]] era [[:en:Administrator_(business)|omuddukanya w'eby'obujjanjabi]] . Mu kiseera kino ye [[:en:Professor|Pulofeesa]] [[:en:Public_health|w’ebyobulamu eby'olukale]] mu [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University School of Public Health]], erimu ku bbanguliro lya [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]], ebbanguliro ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Serwadda era mmemba eyatandikawo ''ekibiina kya Accordia Global Health Foundation ekya Academic Alliance'' . <ref>https://web.archive.org/web/20141226184404/http://www.accordiafoundation.org/what-we-do/infectious-diseases-institute-uganda/ugandan-academic-alliance/index.html</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Serwadda yasomera ku [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]], essomero ery’ettutumu, <ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-1371714-12071cmz/index.html</ref> ery’abalenzi bonna erya siniya, erisangibwa mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y’e Mukono]], okuva mu 1972 okutuuka mu 1977. Mu 1978, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], gye yafunira Diguli mu busawo n'okulongoosa eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]], n’atikkirwa mu 1983. Yagenda mu maaso n’afuna diguli [[:en:Master_of_Medicine|ey'okubiri mu by’obusawo]], ng’akuguse mu [[:en:Internal_medicine|by’obusawo bw’omunda]], era okuva mu yunivasite y’e Makerere, mu makkati g’emyaka gwa 1980. Oluvannyuma yafuna Diguli [[:en:Master_of_Science|ya Master of Science]] ne [[:en:Master_of_Public_Health|Master of Public Health]], byombi okuva mu [[:en:Bloomberg_School_of_Public_Health|Bloomberg School of Public Health]] mu [[:en:Johns_Hopkins_University|Johns Hopkins University]] e [[:en:Baltimore|Baltimore]], [[:en:Maryland|Maryland]], Amerika. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.jhsph.edu/research/centers-and-institutes/rakai-health-sciences-program/our_people/ |access-date=2025-07-12 |archive-date=2022-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221201212253/https://www.jhsph.edu/research/centers-and-institutes/rakai-health-sciences-program/our_people/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye == Ku ntandikwa y'emyaka gya 1980, Serwadda y'omu ku basawo abaasooka mu Uganda okutegeera obulwadde obupya obwaleetera abalwadde okukogga okutuuka ku sayizi ya [[:en:Cachexia|cachectic]] etali ya bulijjo. <ref>Serwadda, D. et al (1985) Slim disease: A new disease in Uganda and its associations with HTLV-III infection, The Lancet, Vol.326, Issue. 8460, pp. 849-852</ref> Obulwadde buno obupya, mu kusooka obwayitibwa ''Slim Disease'', bw'amanyibwa nga [[:en:HIV|siriimu]] / [[:en:AIDS|mukenenya]] . Abadde munoonyereza akulembedde mu by'obulwadde [[:en:HIV|bwa siriimu]] mu [[:en:Sub-Saharan_Africa|mawanga agali mu Bukiikaddyo bwa Afirika]]. Afulumiza eby'ava mu kunoonyereza kwe mu [[:en:Medical_journals|bitabo by’obusawo]] bingi n’ebitabo ebirala ebifulumizibwa banne. Abadde mu nkuŋŋaana nnyingi ez’eggwanga, ez’ebitundu n’ez’ensi yonna ng’omuweereza n'omukubiriza ku nsonga eno. <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK209745/</ref> Mu myaka gya 1990, yalondebwa okuba Dayirekita w’ekitongole ky’ebyobulamu e Makerere mu kiseera ekyo. Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2007 lwe yakuzibwa n'aweebwa ekifo ky'[[:en:Dean_(education)|omukulu w'essomero]] lya [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University School of Public Health]] oluvannyuma lw'ettendekero lino okukyusibwa ne lifuuka ebbanguliro lya yunivasite y'e [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] . Oluvannyuma yalekulira obwa Diini w’essomero ly’ebyobulamu, kyokka akyagenda mu maaso n’okusomesa n’okukola okunoonyereza mu kifo kye nga Pulofeesa w’ebyobulamu. Serwadda mukulu mu ttendekero lya Uganda National Academy of Sciences. <ref>https://web.archive.org/web/20150302002902/http://ugandanationalacademy.org/fellow_profile.php</ref> == Emirimu gye egy'okunoonyereza == Ng’omunoonyereza ku by’obusawo abadde y'enyigira mu kunoonyereza kwa ssaayansi okuwerako ng’ebimu ku byo biwandiikiddwa mu lukalala wansi; * Obulwadde bwa siriimu n'enkolagana y'obulwadde obukwata mu bukyala n'obuwuka obusangibwamu. (eky'awandiikibwa awamu) ky'afulumizibwa mu ''lupapula lwa Lancet'' . <ref>https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2897%2901063-5</ref> * Okutangira okusaasaana kw'endwadde z’ekikaba nga mukenenya mu Uganda: okugezesa mu bantu babulijjo (eyawandiikibwa awamu) ky'afulumizibwa mu ''lupapula lwa Lancet'' . <ref>https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2898%2906439-3</ref> * Abakugu mu by’obulamu mu kyasa ekipya: okukyusa eby'enjigiriza okunyweza enkola z’ebyobulamu mu nsi ey'esigama ku bannaabwe (bawandiisi wamu) mu ''Lancet'' . <ref>https://www.thelancet.com/article/S0140-6736(10)61854-5/fulltext</ref> * Omuwendo gw’akawuka n’okusaasaana kw’ebika ebitali bimu eby’akawuka akaleeta mukenenya Type 1. (yawandiikibwa wamu) era nga yafulumizibwa mu kitabo ekiyitibwa ''New England Journal of Medicine'' . <ref>https://doi.org/10.1056%2FNEJM200003303421303</ref> * Okukomolebwa kw’abasajja olw’okuziyiza okusaasaana kwa akawuka ka siriimu mu basajja mu Rakai, Uganda: okugezesebwa okwakolebwa ku bantu ab'enjawulo. (ky'awandiikibwa abawandiisi babiri) eky'afulumizibwa mu lupapula lwa Lancet. <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673607603134</ref> * Emiwendo gy’okusiiga akawuka ka siriimu buli Coital Act, okusinziira ku ddaala ly'okusigibwa akawuka ka siriimu, mu Rakai, Uganda. (omuwandiisi omulala) eky'afulumizibwa mu Journal of infectious diseases. <ref>https://doi.org/10.1086%2F429411</ref> * Obusobozi bw’okusiigibwa akawuka ka siriimu buli kikolwa ky’okwegatta mu bafumbo, abafumbo ng'omu alina akawuka n'abatalina kawuka ka siriimu mu Rakai, Uganda. (omuwandiisi omulala) eyafulumizibwa Lancet. <ref>https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(00)04331-2/fulltext</ref> == Ebikwata ku muntu == Serwadda mufumbo eri mukyala we Deborah Serwadda, taata w’abaana basatu abakulu. == Laba ne bino == * [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]] * [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University Ebbanguliro ly'obusawo]] * [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Essomero ly'ebyobulamu mu yunivasite y'e Makerere]] * [[:en:Namilyango_College|Essomero lya Namilyango]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby’ebweru == {{Scholia}} * [http://www.accordiafoundation.org/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Accordia Global Health Foundation] {{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Serwadda, David}} qyc4ogrgxsed7hdesgjhi9v1k65br6g Davis Arinaitwe 0 11252 55120 38181 2026-06-14T18:01:23Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55120 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Davis Karashani Arinaitwe''' (yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1987) Munnayuganda eyali [[:en:Cricket|omuzannyi wa kuliketi]] era nga yali kaputeeni wa [[:en:Uganda_national_cricket_team|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] . Muteebi akozesa mukono ogwa ddyo bwazanya nga batsman ate nga bowler, wa sipiidi ya wakati. Emabegako yakiikirira ttiimu ya [[:en:Uganda_national_under-19_cricket_team|Uganda abali wansi w’emyaka 19]] mu [[:en:2006_Under-19_Cricket_World_Cup|mpaka z’ensi yonna ez’abali wansi w’emyaka 19]] mu [[:en:2004_Under-19_Cricket_World_Cup|2004]] ne 2006 (mu Bangladesh ne Sri Lanka). Yazaalibwa mu kibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]]. Azannyidde Uganda mu [[:en:ICC_Intercontinental_Cup|mpaka za ICC Intercontinental Cup]], [[:en:ICC_World_Cup_Qualifier|ICC World Cup Qualifier]], [[:en:ICC_World_Twenty20_Qualifier|ICC World Twenty20 Qualifier]], ne [[:en:World_Cricket_League|World Cricket League]]. <ref>{{cite web | url = https://cricketarchive.com/Archive/Players/62/62444/62444.html| title = Davis Arinaitwe | publisher = www.cricketarchive.com | accessdate = 2010-03-01}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} sm7b0u57tblrcedx18bvfyyni05xu7i David Guwatudde 0 11331 55101 44107 2026-06-14T17:50:41Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55101 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Prof David Guwatudde''' Munnayuganda musomesa era omunoonyereza. Mu kiseera kino ye pulofeesa w’eby’obulwadde n’ebibalo mu kitongole ky’eby’obulwadde n’ebibalo mu ssomero ly’ebyobulamu mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] . <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://sph.mak.ac.ug/about-us/personnel/dr-david-guwatudde |access-date=2025-07-31 |archive-date=2021-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210918094117/https://sph.mak.ac.ug/about-us/personnel/dr-david-guwatudde |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.adscientificindex.com/scientist.php?id=4347525 |title=Archive copy |access-date=2025-07-31 |archive-date=2022-04-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220403061214/https://www.adscientificindex.com/scientist.php?id=4347525 |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/new-research-warns-of-non-communicable-disease-crisis-in-waiting/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yafuna Diguli ye eyokubiri mu bibalo okuva mu [[:en:University_of_Southampton|yunivasite y’e Southampton]] mu Bungereza, n'eyookusatu oba PhD ye okuva mu [[:en:Case_Western_Reserve_University|Case Western Reserve University]], esangibwa mu Cleveland, Ohio mu USA. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://sph.mak.ac.ug/about-us/personnel/dr-david-guwatudde |access-date=2025-07-31 |archive-date=2021-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210918094117/https://sph.mak.ac.ug/about-us/personnel/dr-david-guwatudde |url-status=dead }}</ref> == Okunoonyereza kwe == Munoonyereza era ng’ebitundu bye eby’obukugu mulimu eby’obulwadde bwa puleesa, eby’obulwadde bwa sukaali, okwekenneenya obulungi bw’ebikolwa mu kwogera ku by’okuziyiza, okuddukanya n’okwewala ez'amaanyi ennyo naddala ezitasiigibwa, n’okuzimba obusobozi okuyita mu kutendeka okwekika ekyawaggulu. <ref>https://scholar.google.com/citations?view_op=search_authors&hl=en&mauthors=label:evaluation_of_interventions_for_management_and_control_of_hypertension_and_diabetes</ref> Ebitabo bye bibadde bikozesebwa nnyo nga bijuliziddwa 4,361, h-index ya 34 ne i-10 index ya 41. <ref>https://scholar.google.com/citations?user=GvhaIXwAAAAJ&hl=en</ref> Ebimu ku bitabo bye ebijuliziddwa ennyo mulimu;Injury patterns in rural and urban Uganda, <ref>https://injuryprevention.bmj.com/content/7/1/46</ref> Embeera y’okulabirira puleesa mu nsi 44 ekikyakula n’eza wakati: okunoonyereza okusalako okuva mu bantu abakulu akakadde 1·1, <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673619309559</ref> Akafuba mu bantu abakwatibwa mu maka olw'okubeera n'ababalwadde mu Kampala, Uganda, <ref>{{Cite web |url=http://makir.mak.ac.ug/handle/10570/1164 |title=Archive copy |access-date=2025-07-31 |archive-date=2025-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250420123537/https://makir.mak.ac.ug/handle/10570/1164 |url-status=dead }}</ref> Omugugu gwa puleesa mu mawanga agali mu mambuka ga Africa: okunoonyereza okusalako amawanga 4 , <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4670543</ref> Okusumbuyizibwa mu bwongo okuli mu [[:en:Kampala,_Uganda|Kampala, Uganda]] : weetaagibwa okuyamba kw'abasawo, <ref>https://doi.org/10.1136%2Fip.8.2.136</ref> Embeera y'obulwadde bwa Puleesa mu Uganda: ebyazuulibwa byagyibwa mu kunoonyereza okw’eggwanga okukwata ku bulwadde obutasiigibwa n'emikisa gy'okusiigibwa kwabwo, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4583385</ref> Ensonga ezikwata ku bulwadde bwa puleesa mu [[Rukungiri district|disitulikiti y’e Rukungiri]], Uganda-okunoonyereza okwesigamizibwa ku kitundu, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2887031</ref> omusujja gw’ensiri mu bibuga: okumanya kw’abalabirira abasookerwako, endowooza, enkola n’abateebereza ku bungi bw’omusujja mu baana ba Uganda, <ref>https://doi.org/10.1046%2Fj.1365-3156.2003.01060.x</ref> Enkola y’abeeby'obulamu eri abantu abalina ssukaali mu nsi 28 ezitannakula n’eza wakati: okunoonyereza okusalako eggwanga lyonna, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6396901</ref> Ssukaali n’obulwadde bwa sukaali nga tebunnafunibwa mu bantu ab’emyaka 35 okutuuka ku 60 mu buvanjuba bwa Uganda: okubunye n’ensonga ezikwatagana nabyo, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3743823</ref> ''Mycobacterium africanum'' Subtype II Ekwatagana ne Genotypes bbiri ez’enjawulo era Ye nsonga enkulu ereeta akafubau mu bantu mu Kampala, Uganda, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC130701</ref> Obunene n’ebikwata ku bulwadde bwa sukaali mu Uganda: okunoonyereza kw’eggwanga okusinziira ku bungi bw’abantu, <ref>https://doi.org/10.1111%2Ftmi.12663</ref> Okukebera n’okulabirira ssukaali mu mawanga agali mu bukiikakkono bwa Africa: okwekenneenya okugatta ebikwata ku bantu ssekinnoomu okuva mu nsi 12 <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2213858716301814</ref> n’okutunuulira endwadde ezitasiigibwa mu Uganda nga tuyita mu kunoonyereza mu bantu baabulijjo mu bitundu: okwekenneenya nga tukozesa ebikwata ku bantu okuva mu kitundu. <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4240853</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 2kcnxemuwjsjjpbv5fg0r8fol9ntcn1 Daudi Kintu Wasajja 0 11381 55093 39811 2026-06-14T17:45:10Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55093 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omulangira Daudi Kintu Wasajja''' (yazaalibwa 1966), era ayitibwa '''David Wasajja''', mulangira wa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka bw'ennono obusinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . == Obimukwatako == Ye mutabani omuto owa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ow’omulundi ogwa 35 mu [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], ne Winifred Keihagwe, [[:en:Princess|Omubiitokati]] w'e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ye muto wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II|Muwenda Mutebi II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] aliko kati . Yali akyali mu lubuto abasirikale ba [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe baalumba [[:en:Mengo_Palace|Olubiri lw’e Mengo]] mu 1966. Maama we eyali olubuto, nga tasobola kudduka, yakwatibwa n’asibibwa mu [[:en:Luzira_Prison|kkomera ly’e Luzira]] okumala ennaku eziwera, n’ayimbulwa ng'ebula essaawa ntono nnyo nga tannalumwa bisa bya kuzaala. Kitaawe Kabaka yali adduse mu lubiri olwali luteta. <ref>https://web.archive.org/web/20141010024003/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097</ref> Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimattuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nnalubaale]], eryato eryali litisse abadigize bwe ly'ebbika mu nnyanja ne litta abantu 33. <ref>https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY</ref> == Emisomo gye == Omulangira Wasajja alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|university of Nottingham]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . == Emirimu gye == Wasajja yakomawo ku butaka mu 1996 era amangu ago n'alondebwa okuba ey'ekkenenya ebikolebwa n'ebikolebwa mu Kkampuni ya [[:en:Pan_World_Insurance|Pan World Insurance]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuuka maneja w’ekitundu owa Kkampuni y'ebyempuliziganya eya [[:en:Celtel|Celtel]] . Mu buyinza bwe ng'omulangira, akiikiridde muganda we Kabaka aliwo kati ku mikolo egy’amaanyi, okugeza embaga ya [[:en:Kyagulanyi_Ssentamu_Robert_aka_Bobi_Wine|Kyagulanyi Ssentamu Robert aka Bobi Wine]] ne mukyalawe [[:en:Barbie_Itungo_Kyagulanyi|Barbie Itungo Kyagulanyi]] ). Yawerekera muganda we mu nteeseganya ezaaliwo okukomekereza obutakkanya obw'aliwo wakati w’[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] ne [[:en:Republic_of_Uganda|Uganda]] mu Gwomwenda 2009 eyayitibwa oluvannyuma lw’obwegugungo mu [[:en:Kampala|Kampala]] olw’embeera eyaliwo mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] eyaviirako n'okuggalwa kwa leediyo ya Buganda ey’obwakabaka. Emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu gigamba nti Wasajja y'omu ku bakulira obwegugungo "Hash Harriers" ekibinja ky'ab'ejaasi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ayagala nnyo okudduka era muzannyi wa masasi. Yafuulibwa omulawanyi w'obwakabaka ku mukolo gwa Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]]<nowiki/>okuva eri Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] . <ref>https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html</ref> == Ebirala ebimukwatako == Nga 25 Ogwokuna 2013, Omulangira Wasajja yawasa Mukyala Marion Nankya muwala w'eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo owa Bukoto ey'Obukiikaddyo, Mathias Nsubuga. Embaga yabadde ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] ng’okusembeza abagenyi baabwe kwali mu maka ga Kabaka amatongole e Mengo. Era ky'awandiikibwa nti gwe gwali omulundi gwa Kabaka ogwasooka okwetaba mu kukuba ebirayiro mu kkanisa n’okukyaza abagenyi kuba mu buwangwa tateekeddwa kubeerawo ku mikolo egy’engeri eno. <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331222421/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111413/http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |url-status=dead }}</ref> Nga 18 Ogusooka 2014, Mukyala Nankya yazaala bulungi omwana we omulenzi mu ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala. Omwana ono yatuumiddwa Omulangira Edward Mbogo olw'okujjukira jjajjaawe Ssekabaka Sir Edward Mutesa ( [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Muteesa II owa Buganda]] ) ne jjajjaawe omugenzi Nuuhu Mbogo, omulangira wa Buganda omututumufu era omukulembeze w’Obusiraamu mu Buganda. Mbogo yali muganda wa [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Mwanga]] . <ref>http://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html</ref> == Ebitiibwa bye yafuna == * [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Ekiwelo ky'omulwanyi w'Obwakabaka ekya [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] == Laba ne == * [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Buganda]] fqrfluvca5pna6nne4e2w1nw9vwnblu Daniel Kajumba 0 11393 55082 38993 2026-06-14T17:41:18Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55082 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daniel Steven Kimbugwe Kajumba''' (yazaalibwa nga 20 Ogwekkuminoogumu 1952, [[Yuganda|Uganda]] ) [[:en:Priest|musumba]] [[:en:Priest|wa bakulisitaayo]]. Okuva mu 2001, abadde [[:en:Archdeacon_of_Reigate|Ssaabadinkoni wa Reigate]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160305195859/http://www.southwark.anglican.org/news/pr147.htm Southwark Anglican] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160305195859/http://www.southwark.anglican.org/news/pr147.htm|date=2016-03-05}}</ref> Kajumba yasomera ku ssomero mu [[Yuganda|Uganda]] era alina ne diguli okuva mu [[:en:Open_University|Open University]];<ref>[[:en:Who's_Who|Who's Who]] 2008: London, [[:en:A_&_C_Black|A & C Black]], 2008 {{ISBN|978-0-7136-8555-8}}</ref> era [[:en:Ordained|yatuuzibwa]] oluvannyuma lw'emirimu gyeyasooka okukola egy'okufaayo ku bantu mu 1986.<ref>[[:en:Crockford's_clerical_directory|Crockfords]] (London, Church House, 1995) {{ISBN|0-7151-8088-6}}</ref> Ng'amaze [[:en:Curacy|obuweereza bw'omusumba omuggya wansi w'omusumba omukulu]] e [[:en:Goldington|Goldington]] yakolera mu nsi ye okutuusa mu 1998. Oluvannyuma yafuuka [[:en:Vicar|omuyambi w'omusumba omukulu mu busumba]] bwa [[:en:Horley|Horley]] okutuusa lweyalondebwa nga [[:en:Archdeacon|ssaabadinkoni.]] Yalondebwa okubeera mmemba ku lukiiko olufuzi [[:en:Monkton_Combe_School|olw’essomero lya Monkton Combe]] mu 2004. Okuwummula kwa Kajumba kwalangirirwa nga 23 Ogwokubiri 2016. <ref>[https://web.archive.org/web/20160130020708/http://southwark.anglican.org/news/pr/pr.php?id=3883 Diocese of Southwark — Archdeacon of Reigate to retire] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160130020708/http://southwark.anglican.org/news/pr/pr.php?id=3883|date=2016-01-30}} (Accessed 23 January 2016)</ref>   == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{S-start}} {{S-rel|en}} {{S-bef|before=[[Martin Baddeley]]}} {{S-ttl|title=[[Archdeacon of Reigate]]|years=2001&ndash;present}} {{S-inc}} {{S-end}}{{Archdeacons of Reigate}}{{Diocese of Southwark}}  nz52fmwkcdlasmru4mr4jd9w6bqi55f David Wakikona 0 11396 55116 42090 2026-06-14T18:00:07Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55116 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Wandendeya Wakikona''' [[Yuganda|munnayuganda]] [[:en:Aviator|muvuzi wa nnyonyi]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], eyasooka okuweereza mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] nga Minisita Omubeezi [[:en:Northern_Region,_Uganda|Ow’obukiikakkono bwa Uganda]] okuva nga 2 Ogwomukaaga 2006 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011 ne Minisita Omubeezi Ow’eby'obusuubuzi n’Ebinti By’edda okuva mu Gwokutaano 2011 okutuuka Gwomukaaga 2016). <ref name="Allocated">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=19 March 2015}}</ref> Era yali [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde eyali akiikirira Manjiya County mu [[Bududa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bududa]] okuva mu 2001 <ref name="About">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of David Wanendeya Wakikona, Member of Parliament for Manjiya County, Bududa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.heip=t&n=t&details=t&j=278&const=Manjiya++County&dist_id=80&distname=Bududa |access-date=19 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> okutuuka mu 2016. == Obulamu bwe n’okusoma == Wakikona yazaalibwa mu [[Bududa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bududa]] nga 26 Ogwekuminoogumu 1950. Mu 1971, yafuna [[:en:Commercial_pilot_license|layisinsi y’okuvuga ennyonyi ez’obusuubuzi]] okuva mu kitongole ky’ennyonyi ekya East African Civil Aviation Authority, mu kiseera ekyo nga kisinziira ku [[:en:Soroti_Airport|kisaawe ky’ennyonyi e Soroti]] . Mu 1993, yaweebwa [[:en:Flight_dispatcher|Dipuloma mu by’okutambuza n'okudukanyi ennyonyi]] okuva mutendekero lya CASI e Beirut. Omwaka ogwaddako, yafuna Dipuloma mukudukanya emirimu gya Gavumenti okuva mutendekero lyerimu. Mu 1995, [https://web.archive.org/web/20150402113523/http://www.cahf.ca/belt_of_orion/IAMTI.php ekitongole ky’ensi yonna ekitendeka abaddukanya ennyonyi] mu Canada, kyamuwa Dipuloma mu by’Okuddukanya Ennyonyi. Mu 1999, yafuna diguli y'Emisomo egy'enjawulo mu by’ennyonyi okuva mu [[:en:University_of_Western_Sydney|Yunivasite y’e Western Sydney]] mu Australia. Mu 2007 yaweebwa diguli ya Misomo Egy'enjawulo egikwatagana ku By'okudukanya Emirimu gya Gavumenti n'Okugirabirira okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] . <ref name="About">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of David Wanendeya Wakikona, Member of Parliament for Manjiya County, Bududa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.heip=t&n=t&details=t&j=278&const=Manjiya++County&dist_id=80&distname=Bududa |access-date=19 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.heip=t&n=t&details=t&j=278&const=Manjiya++County&dist_id=80&distname=Bududa "Profile of David Wanendeya Wakikona, Member of Parliament for Manjiya County, Bududa District"]. </cite></ref> == Emirimu gye == Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, Wakikona yaweereza nga eyali Akulira okugaba ebisaanyizo n'okulondoola Entambula y'ennyonyi mu [[:en:Civil_Aviation_Authority_of_Uganda|kitongole ky’ennyonyi ekya Civil Aviation Authority of Uganda.]] Okuva mu 1993 okutuuka mu 1998, yaweereza ng'eyali [[:en:Director-general|akulira etendekero]] ly’ennyonyi erya East African Civil Aviation Academy, era erimanyiddwa nga Soroti Flying School, mu [[Soroti]],mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]]. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yakola nga eyali Akulira ba Maneja mu kampuni y'ennyonyi eya [[Uganda Air Cargo Corporation|Uganda Air Cargo]], kampuni ya gavumenti ey'ennyonyi ezitambuza emigugu.<ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 The Work History of David Wakikona]</ref> Mu 2001, yayingira eby'obufuzi, n'avuganya ku kifo kya paalamenti okukiikirira Manjiya County mu [[Bududa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bududa]]. Yawangula, <ref>{{Cite web |last=Etengu |first=Nathan |date=24 February 2005 |title=Mbale Demands Luweero Compensation |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/420015 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171012/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/420015 |archive-date=2 April 2015 |access-date=20 March 2015}}</ref> n’addamu okulondebwa mu 2006 n’addamu okulondebwa mu 2011. Nga 1 Ogwomukaaga 2006, yalondebwa okuba Minisita Omubeezi owa Bukiikakkono bwa Uganda mu ofiisi ya Ssaabaminisita, <ref name="Allocated">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=19 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2006">Mukasa, Henry (2 June 2006). </cite></ref> ekifo kye yalimu okutuusa mu Gwokutaano 2011. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yakyusibwa nga Minisita Omubeezi Ow'eby'Obuzuubuzi n'Ebintu by'Edda. <ref name="About">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of David Wanendeya Wakikona, Member of Parliament for Manjiya County, Bududa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.heip=t&n=t&details=t&j=278&const=Manjiya++County&dist_id=80&distname=Bududa |access-date=19 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.heip=t&n=t&details=t&j=278&const=Manjiya++County&dist_id=80&distname=Bududa "Profile of David Wanendeya Wakikona, Member of Parliament for Manjiya County, Bududa District"]. </cite></ref> Yadda mu bigere bya [[Gagawala Wambuzi]] mu kifo ekyo, eyali yasuulwa okuva mu Kabineti. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=19 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Nga beetegekera okulonda kwa bonna okwa 2016, Wakikona yawangulwa John Baptist Nambeshe mu kalulu ka [[National Resistance Movement]] akasalawo anaakwatira ekibiina bendera ku ani eyali agenda okukiikirira Manjiya County, era ekyavaamu teyavuganya mu kulonda kuno. Oluvannyuma lw’okulonda kuno, mu Gwomukaaga kwa 2016 Wakikona yasikizibwa [[:en:Werikhe_Kafabusa|Michael Werikhe Kafabusa]] ku bwa Minisita Omubeezi Ow’eby'obusuubuzi . == Obulamu bwe == Wakikona yafuuka semwandu mu 2017. <ref>{{Cite web |last=Rwamasyoro |first=Steven |date=27 February 2017 |title=Ex Trade Minister Wakikona's wife has died |url=http://trumpetnews.co.ug/2017/02/27/1445/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240625212437/https://trumpetnews.co.ug/2017/02/27/1445/ |archive-date=June 25, 2024 |access-date=3 June 2017 |website=Trumpet News}}</ref> Ali mu kibiina ky’eby'obufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . Kigambibwa nti alina obwagazi obw'enjawulo mu [[:en:Politics|nsonga eza zigenda mu maaso]] nga kwekuli [[Omupiira ogw'ebigere|n'omupiira]] . == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Bududa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bududa]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Wakikona Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]  i6tynta6cxowszoshyopg3c49592n7w Daniel David Ntanda Nsereko 0 11467 55080 44601 2026-06-14T17:40:03Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55080 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daniel David Ntanda Nsereko''' (yazaalibwa 27 Ogwekkuminogumu 1941) Munnayuganda, mulamuzi era omukugu mu by'amateeka. Yali mmemba w’olukiiko olujulira mu [[:en:International_Criminal_Court|kkooti y’ensi yonna]] (ICC) okuva mu 2008 okutuuka mu 2012, era mu kiseera kino akola ng’omulamuzi ku [[:en:Special_Tribunal_for_Lebanon|kkooti ey’enjawulo eya Lebanon]] . == Obuto bwe n'emisomo gye == Nsereko ava mu maka agalimu abaana mwenda. Kitaawe Obadiah Busulwa yali musomesa era omubuulizi mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abakulisitaayo]], okutuusa lwe yafuuka [[:en:Seventh-day_Adventist|Omu Adiventi]] mu 1950. Nsereko yabatizibwa mu kkanisa ya Seventh-day Adventist Church mu 1960, ng’ali mu siniya. <ref>https://dialogue.adventist.org/1749/daniel-d-ntanda-nsereko</ref> Nsereko yafuna diguli ye mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|LLB]] okuva mu [[:en:University_of_East_Africa|University of East Africa]], [[:en:Master_of_Criminal_Justice|MCJ]] okuva mu [[:en:Howard_University_School_of_Law|Howard University School of Law]], ne [[:en:Master_of_Laws|LLM]] ne [[:en:Doctor_of_Juridical_Science|JSD]] okuva mu [[:en:New_York_University_School_of_Law|New York University School of Law]] . <ref>{{Cite web |url=https://www.stl-tsl.org/en/about-the-stl/biographies/judge-daniel-nsereko |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2023-10-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231021181701/https://www.stl-tsl.org/en/about-the-stl/biographies/judge-daniel-nsereko |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye nga munnamateeka == Nsereko yasunsulwa era n'alondebwa ku ICC mu 2007. <ref>https://allafrica.com/stories/200707180696.html</ref> <ref>https://www.icc-cpi.int/sites/default/files/NR/rdonlyres/9A9CD715-1651-4A5E-B0E6-9201EC07EF07/277059/ICCASP620_VolI_Part_I_English.pdf#page=12</ref> Mu 2009, yakubiriza okujulira kw'omusango ogwavunaanibwa [[:en:Germain_Katanga|Germain Katanga]] . <ref>{{Cite web |url=https://news.un.org/en/story/2009/09/314352-trial-congolese-militia-leader-can-proceed-international-criminal-court-rules |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2021-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210928142035/https://news.un.org/en/story/2009/09/314352-trial-congolese-militia-leader-can-proceed-international-criminal-court-rules |url-status=dead }}</ref> Mu 2012, yali kitundu ku kakiiko akasinga obungi mu musango gwa ICC ogukwata ku [[:en:2007–2008_Kenyan_crisis|buzibu obwabalukawi e Kenya mu 2007–2008]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/American_Journal_of_International_Law</ref> <ref>{{Cite web |url=https://news.un.org/en/story/2011/08/385262-international-criminal-court-case-against-kenyan-officials-proceed |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2022-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220122213451/https://news.un.org/en/story/2011/08/385262-international-criminal-court-case-against-kenyan-officials-proceed |url-status=dead }}</ref> Yafuuka omulamuzi w’olukiiko [[:en:Special_Tribunal_for_Lebanon|olw'ekeeneenya obujulizi olwa Lebanon]] mu Gwokusatu 2012. <ref>http://www.naharnet.com/stories/en/33133</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Daily_Star_(Lebanon)</ref> Mu kiseera kino mmemba ku kakiiko akawabula ku kulonda abalamuzi mu ICC. Nsereko mmemba ku lukiiko lw'abawabuzi olwa [[:en:Crimes_Against_Humanity_Initiative|Crimes Against Humanity Initiative Initiative]], pulojekiti y’ekitongole ky’amateeka ekya [[:en:Whitney_R._Harris_World_Law_Institute|Whitney R. Harris World Law Institute]] ku [[:en:Washington_University_in_St._Louis|Washington University]] [[:en:Washington_University_School_of_Law|School of Law]] e St. Louis okuteekawo endagaano esooka mu nsi yonna ku kutangira n'ebibonerezo ku misango egikolebwa ku bantu. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://asp.icc-cpi.int/iccdocs/asp_docs/Elections/ACN2015/ICC-ASP-EACN2015-UGA-CV-ENG.pdf Curriculum vitae.] {{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Nsereko, David}} 3dnlsid1m1pdvatzazmnyahdi5o9877 Danny Keogh 0 11492 55090 39543 2026-06-14T17:44:04Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55090 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Danny Keogh''' (3 Ogwokusatu 1948 – 23 Ogwomusanvu 2019) <ref>https://allafrica.com/stories/201907240630.html</ref> yali Munnayuganda omuzannyi wa firimu enzaalwa y'e South Afrika nga amanyikiddwa olw'obweereza bwe mu pulogulaamu za ttivvi za South Afrika nga ''Known Gods'', <ref>https://web.archive.org/web/20160304090122/http://mnetcorporate.co.za/genres/known-gods/</ref> ''Interrogation Room'', ne Julius Galt mu ''[[:en:Charlie_Jade|Charlie Jade]]'' . <ref>https://web.archive.org/web/20160105210718/http://epguides.com/CharlieJade/</ref> Yazaalibwa nga 3 Ogwokusatu 1948 mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda. <ref>http://www.tvsa.co.za/actors/viewactor.aspx?actorid=619</ref> Danny Keogh yazannya nga King Dunchaid mu firimu ''[[:en:Northmen:_A_Viking_Saga|ya Northmen: A Viking Saga]]'' . <ref>https://variety.com/2015/film/reviews/northmen-review-a-viking-saga-1201554005/</ref> == Firimu z'eyazannya ==   {| class="wikitable sortable" !Omwaka !Erinnya lya firimu !Ekifo ky'eyazanny !Ebiwandiiko |- |1977 |''[[:en:Golden_Rendezvous|Golden Rendezvous]]'' |Attacker #7 | |- |1978 |''Someone Like You'' |Willem Labuschagne | |- |1978 |''[[:en:Witblits_and_Peach_Brandy|Witblits and Peach Brandy]]'' |Peter | |- |1978 |''The Fifth Season'' |Lukas Mellet | |- |1980 |''April 1980'' |Maj. Harrison | |- |1987 |''Shot Down'' |Manuel | |- |1987 |''[[:en:N’_Wêreld_Sonder_Grense|n’ Wêreld Sonder Grense]]'' |Stranger | |- |1988 |''[[:en:Dark_Justice|Dark Justice]]'' |Hamish Burns | |- |1989 |''[[:en:The_Rutanga_Tapes|The Rutanga Tapes]]'' |Dr. Blunt | |- |1989 |''Options'' |Phillipe | |- |1989 |''[[:en:Kill_Slade|Kill Slade]]'' |Flannigan | |- |1989 |''[[:en:Jobman|Jobman]]'' |Prison Doctor | |- |1989 |''[[:en:Wild_Zone|Wild Zone]]'' |Emilio Cortez | |- |1989 |''[[:en:Forced_Alliance|Forced Alliance]]'' |Jack Rattigan | |- |1990 |''[[:en:Sweet_murder|Sweet murder]]'' |Jerry Scott | |- |1990 |''[[:en:The_Sandgrass_People|The Sandgrass People]]'' |Lieutenant Cox | |- |1990 |''[[:en:African_Express_(1990_film)|African Express]]'' |Helmut | |- |1990 |''The Schoolmaster'' |Boetman Coetzee | |- |1990 |''[[:en:A.W.O.L.|A.W.O.L.]]'' |J.H van der Merwe | |- |1992 |''To the Death'' |Hank | |- |1994 |''[[:en:Project_Shadowchaser_ll|Project Shadowchaser ll]]'' |John O’Hara | |- |1994 |''[[:en:Kalahari_Harry|Kalahari Harry]]'' |Oscar Kowalski | |- |1995 |''[[:en:The_Mangler_(film)|The Mangler]]'' |Herb Diment | |- |1995 |''Hearts and Minds'' |Andries Fourie | |- |1997 |''[[:en:Jump_the_Gun_(film)|Jump the Gun]]'' |J.J. | |- |1998 |''[[:en:Operation_Delta_Force_3:_Clear_Target|Operation Delta Force 3: Clear Target]]'' |Umberto Salvatore | |- |1999 |''[[:en:Pirates_of_the_Plain|Pirates of the Plain]]'' |Murzol | |- |2000 |''[[:en:Falling_Rocks|Falling Rocks]]'' |Gold Digger | |- |2000 |''[[:en:In_the_Light_of_the_Moon|In the Light of the Moon]]'' |Hunter | |- |2001 |''Pure Blood'' |Eugene | |- |2001 |''[[:en:Malunde|Malunde]]'' |Andy | |- |2002 |''Slash'' |Jethro | |- |2002 |''[[:en:The_Piano_Player_(2002_film)|The Piano Player]]'' |James – Lawyer | |- |2003 |''[[:en:Citizen_Verdict|Citizen Verdict]]'' |Lt. Joe Cook | |- |2003 |''[[:en:Consequence_(film)|Consequence]]'' |Pope | |- |2003 |''Dissonances'' |Bill | |- |2004 |''[[:en:Wake_of_Death|Wake of Death]]'' |Mac Hoggins | |- |2007 |''[[:en:Goodbye_Bafana|Goodbye Bafana]]'' |Coloner Stander | |- |2008 |''[[:en:Starship_Troopers_3:_Marauder|Starship Troopers 3: Marauder]]'' |Dr. Wiggs | |- |2008 |''Skin'' |Van Tonder | |- |2009 |''[[:en:Tornado_and_the_Kalahari_Horse_Whisperer|Tornado and the Kalahari Horse Whisperer]]'' |Barrie Burger | |- |2009 |''[[:en:Invictus_(film)|Invictus]]'' |Rugby President | |- |2010 |''[[:en:Master_Harold...and_the_Boys_(2010_film)|Master Harold...and the Boys]]'' |Mr. Prentice | |- |2010 |''[[:en:Death_Race_2|Death Race 2]]'' |Dr. Klein | |- |2011 |''[[:en:Mister_Bob|Mister Bob]]'' |Walker Van Dijk | |- |2012 |''[[:en:Labryinth_(2012_TV_miniseries)|Labryinth]]'' |Bertrand Pelletier |2 episodes |- |2013 |''[[:en:Zulu_(2013_film)|Zulu]]'' |Kruger | |- |2013 |''[[:en:Durban_Poison|Durban Poison]]'' |Klippie | |- |2014 |''[[:en:The_Salvation_(film)|The Salvation]]'' |Calder Jenkins | |- |2014 |''[[:en:Kite|Kite]]'' |Clive Thornhill | |- |2014 |''[[:en:Northmen_-_A_Viking_Saga|Northmen - A Viking Saga]]'' |King Dunchaid | |- |2015 |''[[:en:Black_Sails_(TV_series)|Black Sails]]'' |Alfred Hamilton | |- |2016 |''[[:en:Detour_(2016_film)|Detour]]'' |Business Man | |- |2016 |''[[:en:The_Siege_of_Jadotville|The Siege of Jadotville]]'' |Gorman's Father | |- |2016 |''[[:en:Dora's_Peace|Dora's Peace]]'' |Stavro | |- |2017 |''[[:en:The_Forgiven_(2017_film)|The Forgiven]]'' |Rian Blomfeld | |- |2018 |''[[:en:The_Harvesters_(film)|The Harvesters]]'' |Oupa | |- |2018 |''[[:en:The_Red_Sea_Diving_Resort|The Red Sea Diving Resort]]'' |General Weiss | |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * Danny Keogh at IMDb * Labyrinth-tv.com [https://web.archive.org/web/20170322093930/http://www.labyrinth-tv.com/actor/danny-keogh Danny Keogh] Biterekeddwa mu 22 Ogwokusatu 2017 ku Wayback Machine {{DEFAULTSORT:Keogh, Danny}} hlmqfe79jl46w8b4gxvm3222qmo0hqu Daudi Migereko 0 11596 55094 40117 2026-06-14T17:45:37Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55094 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daudi Migereko''' (yazaalibwa nga 26 Ogwomukaaga 1956) munnabyabufuzi, [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era yaweerezaako nga minisita w'ettaka, amayumba n'enkulaakulana y'ebibuga mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. Yadda mu bigere bya [[:en:Omara_Atubo|Omara Atubo]], eyasuulibwa okuva mu kabineeti. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineeti mu 2016, Pulezidenti yamugya mu kifo kino n’amusikiza [[:en:Betty_Amongi|Betty Amongi]] . <ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011, yaweerezaako nga akwasaganya eby'empisa ku ludda lwa Gavumenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga tannatuuka mu kifo ekyo, yali Minisita w’amasannyalaze n’eby’obugagga eby’omu ttaka mu kabineeti. <ref>https://web.archive.org/web/20160306101113/http://uk.reuters.com/article/uganda-cabinet-idUKLH31566320090217?sp=true</ref> Migereko yali yakiikirira Esazza lye Butembe, [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]] mu palamenti okuva mu 2006 okutuuka mu 2016, ekifo kye yawaayo eri [[:en:Nelson_Lufafa|Nelson Lufafa]] ey'awangula ekifo kino mu kulonda kwa bonna okwa 2016. == Obuto bwe n'emisomo gye == Migereko yazaalibwa nga 26 Ogwomukaaga 1956 mu Disitulikiti y’e Jinja. Yatikkirwa diguli eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne Dipuloma mu by’enjigiriza okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] . Wabula [[:en:Master_of_Arts|Diguli ye ey'okubiri]] mu by'entambula, okuteekateeka n'ebyakitunzi yagifunira mu [[:en:University_of_California,_Santa_Barbara|Yunivasite y’e California, Santa Barbara]], mu Amerika. <ref>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=161&const=Butembe++County&dist_id=19&distname=Jinja</ref> == Ebyafaayo ku mirimu gye == Wakati wa 1986 ne 2001, yaliko dayirekita w’emirimu mu kkampuni ya Intraco Uganda Limited, bizinensi ey’obwannannyini. Mu kiseera kye kimu, era yaweerezaako nga dayirekita ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:FINCA|FINCA]], kkampuni ya Uganda [[:en:Microfinance|ewola ensimbi]] . Mu 1996, yalondebwa okukiikirira Essazza ly'e Butembe, Disitulikiti y'e Jinja mu Paalamenti. Okuva olwo abaade nga alondebwa mu kifo eky. <ref>https://web.archive.org/web/20141209044759/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Pastor-s-entry-complicates-Migereko/-/688342/2450792/-/item/0/-/1rkd5rz/-/index.html</ref> Mu 2001, Daudi Migereko yaweerezaako ng'omumyuka wa dayirekita mu ofiisi ya Kaminsona w’ebyobufuzi mu ggwanga mu gavumenti. Wakati wa 2001 ne 2005, yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’amasannyalaze n’eby’obugagga eby’omu ttaka. Mu 2005, yalondebwa okubeera Minisita w’ebyobusuubuzi, eby’obulambuzi n’amakolero, gye yaweerereza okutuusa mu 2006. Mu 2006, yalondebwa okuba minisita w’amasannyalaze n’eby’obugagga eby’omu ttaka, ekifo kye yakuuma okutuusa nga 16 Ogwokubiri 2009 lwe yalondebwa okubeera omukwasi w'empisa. Mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011, yaddamu n'aweebwa emirimu mu Minisitule y’ebyettaka n’enkulaakulana y’ebibuga nga minisita wa kabineti omujjuvu. <ref>https://web.archive.org/web/20141218113420/http://www.theworldfolio.com/interviews/hon-daudi-migereko-minister-of-lands-housing-and-urban-development-uganda-n3135/3135/</ref> == Okulondebwa okulala == Mu 2008, Migereko yalondebwa okubeera mmemba ow’ekitiibwa mu kibiina ekivuananyizibwa ku masanyalaze agava mu mazzi ekya [[:en:International_Hydropower_Association|Internationala Hydropower Association]](IHA). IHA egenderera okutumbula enkulaakulana ey’olubeerera eya pulojekiti z’amasannyalaze g’amazzi. Migereko yasiimiddwa olw’omulimu ogw’enjawulo gwe yakola mu kitongole kino mu tendera gw'e ggwanga n’ensi yonna. <ref>https://web.archive.org/web/20141211125149/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/637495</ref> == Laba ne == * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] == Ebifaananyi == * [http://www.newvision.co.ug/newvision_cms/gall_content/2012/8/2012_8$largeimg223_Aug_2012_154652103.jpg Ekifaananyi kya Daudi Migereko Mu 2012] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20141211125021/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/672809 "Chief Whip" Kifo Kya Minisita Mu Kabineti] {{DEFAULTSORT:Migereko, Daudi}} asjj70ycxbdi6r59lkc7mj8iha5mbp7 Daniel Mulumba 0 11672 55086 40639 2026-06-14T17:42:44Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55086 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daniel Michael Mulumba''' (26 Ogwomunaana 1962 &#x2013; 1 Ogwokutaano 2012) <ref name="obit">https://www.dignitymemorial.com/obituaries/chandler-az/daniel-mulumba-5092217</ref> ye munnayuganda [[:en:Swimming_(sport)|Omuwuzi]] eyasooka okuvuganya mu mizannyo gya Olympics. Yavuganya mu [[:en:Swimming_at_the_1984_Summer_Olympics_–_Men's_100_metre_freestyle|misinde gy'abasajja egya mmita 100 egy'okwewummuza]] mu [[:en:1984_Summer_Olympics|mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1984]] . <ref name="SportsRef">https://web.archive.org/web/20200418064021/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/mu/daniel-mulumba-1.html</ref> Mulumba yazaalibwa mu Kampala mu Gwomunaana 1962. Oluvannyuma lw’okusomera ku Nakasero Primary School, yagenda mu Namasagali College gyeyasomera siniya. <ref name="obit">{{Cite web |title=Daniel Michael Mulumba Obituary - Chandler, AZ |url=https://www.dignitymemorial.com/obituaries/chandler-az/daniel-mulumba-5092217 |access-date=2019-07-17 |website=Dignity Memorial |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.dignitymemorial.com/obituaries/chandler-az/daniel-mulumba-5092217 "Daniel Michael Mulumba Obituary - Chandler, AZ"]. ''Dignity Memorial''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 July</span> 2019</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'okubiri mu sayansi w'ebyobusuubuzi okuva mu Pepperdine University mu bugwanjuba bwa California. <ref name="obit" /> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == katzz3xyzdj694htqwg4yb1tm6cba8d David Lewis Rubongoya 0 11713 55106 44602 2026-06-14T17:52:16Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55106 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Lewis Rubongoya''' (yazaalibwa nga 6 Ogwolubereberye,1988), nga [[:en:Lawyer|munnamateeka,]] [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:University_Lecturer|omusomesa wa Yunivasite]] [[:en:Uganda|Munnayuganda]] eyakola ekinene mu kutandikawo ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP), nga ali wamu ne pulezidenti waakyo [[:en:People_Power_Monument|Bobi Wine]] . Mu kiseera kino akola nga Ssaabawandiisi wa NUP eyasooka okuva mu 2020. <ref>https://www.independent.co.ug/tag/david-lewis-rubongoya/</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=National_Unity_Platform&oldid=1135411287</ref> Era yali mu [[:en:People_Power_Monument|kibiina kya People Power]] ng'akola ne [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] . == Obuto bwe n’okusoma kwe == Rubongoya yazaalibwa nga 6 Ogwolubereberye, 1988 mu [[:en:Mbarara|disitulikiti y’eMbarara,]] bazadde be kuliko Goodman James Rubongoya ne Nankunda Medius. Yasomera mu Kanyaryeru Primary School ne Lake Mburo Secondary School, gye yamalira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Siniya Eyookuna]]. Oluvannyuma yasomera mu Nganwa High School e Bushenyi, gye yali [[:en:Head_girl_and_head_boy|Omukulu W'abayizi]] era n’amalirayo [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya Eyoomukaaga]]. <ref>https://observer.ug/lifestyle/68721-how-this-harvard-oxford-trained-lawyer-became-the-toast-of-the-ghetto</ref> Rubongoya yagenda mu maaso n’asoma [[:en:Law_degree|diguli esooka mu mateeka]] mu [[:en:Makerere_University|yunivasite ya Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannagenda mu ttendekero lya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] okufuuka omuwolereza. Mu 2014, yaweebwa sikaala okusoma [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu mateeka mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] mu Amerika, ng’essira aliteeka nnyo ku [[:en:Constitutional_law|mateeka agakwata ku Ssemateeka]] . Oluvannyuma lw’okudda mu Uganda n’akolera mu kakiiko akagaba emikisa egy’enkanankana akaseera katono, yaweebwa omukisa omulala n’asomera mu [[:en:University_of_Oxford|yunivasite ya Oxford]] mu Bungereza, gye yafunira diguli eyookubiri mu mateeka g’ensi yonna agakwata ku ddembe ly’obuntu. <ref>{{Cite web |url=https://matookerepublic.com/2021/10/30/nup-sg-rubongoya-graduates-from-university-of-oxford-in-the-uk/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-29 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331170751/https://matookerepublic.com/2021/10/30/nup-sg-rubongoya-graduates-from-university-of-oxford-in-the-uk/ |url-status=dead }}</ref> <ref>http://flashugnews.com/david-lewis-rubongoya-biography-education-wife-tribe/</ref> <ref>https://campusbee.ug/news/nups-general-secretary-bags-a-maters-degree-from-oxford-university/</ref> == Omulimu gwe ogw'ebyobufuzi == Oluvannyuma lw’okudda mu Uganda okuva mu Amerika ng’amaze okusoma mu Harvard University, Rubongoya yafuna emirimu egy’enjawulo omuli n’okukola ng’omusomesa mu [[:en:International_University_of_East_Africa|International University of East Africa]] ey'eKampala. Mu kiseera kye yamala ku yunivasite mwe yasisinkanira Bobi Wine eyali omu ku bayizi be era nga muyimbi munnansi omututumufu mu Uganda ng’ayimba ebigambo ebikwata ku mbeera z’abantu n’ebyobufuzi mu kiseera ekyo. Ababiri bano baafuna omukwano ogw’oku lusegere, era mu 2017, Bobi Wine bwe yeesimbawo mu kalulu ka palamenti n’afuuka omubaka wa palamenti mu kitundu ky’e Kyadondo East, Rubongoya y’omu ku baamuwagira. <ref>https://hardrockmedia.org/2022/04/7-things-you-didnt-know-about-david-lewis-rubongoya/</ref> Mu mwaka gwe gumu, okukubaganya ebirowoozo kwabalukawo ku ky’okuwa [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Museveni]] obuyinza obulala okufuga oluvannyuma lw’okutuuka ku myaka 75, nga guno gwe gwali ekkomo ku myaka egy’obukulu okusinziira ku [[:en:Ugandan_Constitutional_Conference|ssemateeka wa Uganda]] . Rubongoya eyali omukugu mu mateeka ga ssemateeka, yali mweraliikirivu olw’obuyinza obuyinza okukozesebwa obubi era yeegatta ku ludda oluvuganya, n’akyuka okuva mu kuwagira ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] . <ref>https://www.watchdoguganda.com/tag/david-lewis-rubongoya</ref> Mu 2020, Bobi Wine, Rubongoya, n’abantu abalala ab'enkizo baatongoza ekibiina ky’ebyobufuzi ekya National Unity Platform (NUP) ekyali ekisinde ky’eby'obufuzi mu kibiina kya People Power ekikulemberwa Bobi Wine. Rubongoya yalondebwa ku bwa Ssaabawandiisi w'ekibiina, era mu 2021, NUP yeetaba mu kulonda kwayo okwa bonna okwasooka. Wadde nga waliwo okweraliikirira ku bwenkanya mu by’okulonda, Bobi Wine yawangula obululu obusoba mu 40% mu kuvuganya ku bwa pulezidenti, era NUP n’efuna ebifo 62 mu palamenti ya Uganda, ekintu ekyali eky'obuwanguzi eri ekibiina ky’ebyobufuzi ekyali ekipya mu Uganda. <ref>https://entebbepost.com/inside-story-why-people-power-general-secretary-dropped-nrm/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://mazima.ug/national/why-nups-rubongoya-was-arrested-and-jailed-briefly/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-29 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331092137/https://mazima.ug/national/why-nups-rubongoya-was-arrested-and-jailed-briefly/ |url-status=dead }}</ref> Rubongoya ne banne mu NUP okuva olwo bafuuka ekibiina ky’ebyobufuzi ekikulembedde ku ludda oluvuganya gavumenti mu Uganda, wadde nga bafunye okusoomoozebwa mu kaweefube w’okutumbula demokulaasiya n’eddembe ly’obuntu mu ggwanga. <ref>{{Cite web |url=https://mazima.ug/national/mao-alone-cant-negotiate-a-transition-for-uganda-rubongoya/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-29 |archive-date=2024-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240615042246/https://mazima.ug/national/mao-alone-cant-negotiate-a-transition-for-uganda-rubongoya/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://dailyexpress.co.ug/2022/06/22/just-in-nups-david-lewis-rubongoya-arrested/</ref> == Obulamu bwe obw’obuntu == Mu kiseera kino Rubongoya si mufumbo naye nga alina abaana basatu ab’obuwala. <ref>https://blizz.co.ug/8028/NUPs-Secretary-General-Rubongoya-and-Wife-Welcome-Bouncing-Baby-Girl</ref> <ref>https://www.vanguardnews.ug/nup-secretary-general-rubongoya-welcomes-second-child/</ref> == Ebijuliziddwa == 32kxql9omocu9idtp2w3h5cae2jwtyt Joseph Abura 0 11786 55076 41085 2026-06-14T15:23:37Z Brenda Namulinda 9846 55076 wikitext text/x-wiki '''Joseph Abura''' <ref name="worldanglican">{{Cite web |title=The Rt Revd Joseph Abura - The Church Of The Province Of Uganda - Anglican Communion |url=https://www.worldanglican.com/uganda/moroto/the-church-of-the-province-of-uganda/the-rt-revd-joseph-abura |access-date=2020-04-07 |website=worldanglican.com}}</ref> Mulabirizi Omukulisitaayo / Omupolotesitante mu [[Uganda]]: <ref name="anglicandnwa">{{Cite web |title=Karamoja &mdash; Anglican Diocese of North West Australia |url=https://www.anglicandnwa.org/karamoja |access-date=2020-04-07 |website=anglicandnwa.org}}</ref> abadde Mulabirizi w'e Karamoja <ref name="llantwit-major-today">{{Cite web |title=Bishop consecration needs armed convoy &#124; News &#124; The Llantwit Major GEM |url=http://www.llantwit-major-today.co.uk/article.cfm?id=2101&headline=Bishop%20consecration%20%20needs%20armed%20convoy&sectionIs=news&searchyear=2007 |access-date=2020-04-07 |website=llantwit-major-today.co.uk}}</ref> okuva 2006. == Ebijuliziddwa == # {{cite web |title=The Rt Revd Joseph Abura - The Church Of The Province Of Uganda - Anglican Communion |url=https://www.worldanglican.com/uganda/moroto/the-church-of-the-province-of-uganda/the-rt-revd-joseph-abura |accessdate=2020-04-07 |website=worldanglican.com}} # {{cite web |title=Karamoja &mdash; Anglican Diocese of North West Australia |url=https://www.anglicandnwa.org/karamoja |accessdate=2020-04-07 |website=anglicandnwa.org}} # {{cite web |title=Bishop consecration needs armed convoy &#124; News &#124; The Llantwit Major GEM |url=http://www.llantwit-major-today.co.uk/article.cfm?id=2101&headline=Bishop%20consecration%20%20needs%20armed%20convoy&sectionIs=news&searchyear=2007 |accessdate=2020-04-07 |website=llantwit-major-today.co.uk}}{{Reflist|1}} pxmdw93a3udb587kxikzv3zgzlexay3 Daniel Nkata 0 11839 55087 44059 2026-06-14T17:43:02Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55087 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daniel Nkata''' (yazaalibwa 1932, amanyiddwa nga Dan Nkata, Danny Nkata) ye [[:en:Association_football_referee|ddiifiri w'omupiira mu kibiina]] [[:en:FIFA|kya FIFA]] ekyasooka mu 1960, omuwandiisi, omukuumi w'ebitabo. Ono y’omu ku Bannayuganda abaasooka okuzannya Golf oluvannyuma lw’omugenzi Sir [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chw]] a (Ssekabaka wa [[Buganda]] ). Era yaliko omuwandiisi w'ekibiina ekifuga omupiira ekya [[Yuganda|Uganda]] Football Association ensangi zino ekimanyiddwa nga [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] .<ref>{{Cite web |title=FIFA Referees |url=https://fufa.co.ug/development/refereeing/fifa-referees/ |access-date=2023-01-14 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=9 January 2021 |title=When Ugandan became first Black African to get Fifa badge |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/when-ugandan-became-first-black-african-to-get-fifa-badge-1690630 |access-date=2023-01-15 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=nkata |first=ian |title=Nkata: the first Fifa ref south of Sahara |url=https://observer.ug/sports/44-sports/33472-nkata-the-first-fifa-ref-south-of-sahara |access-date=2023-01-15 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=William |first=Muwonge |date=19 September 2006 |title=Golfers launch Nkata memorial |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1140535 |access-date=2023-01-14 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Golf: A huge addition to Budo sports diversity |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1487205 |access-date=2023-01-14 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=TOTAL Uganda plans Kampala academy |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1267770 |access-date=2023-01-14 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=DSC_2485 |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/dsc_2485/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref> Nkata ye Munnayuganda enzaalwa eyasooka okufuna obwammemba obutongole mu kiraabu ya Golf. <ref name=":4">{{Cite web |title=Kibaki: Friend of those in need, to many Ugandans a friend indeed |url=https://www.the-star.co.ke/siasa/2022-05-17-kibaki-friend-of-those-in-need-to-many-ugandans-a-friend-indeed/ |access-date=2023-01-15 |website=The Star |language=en-KE}}</ref> Yali muwandiisi wa Uganda Golf Union mu 1980. <ref name=":4" /> == Obulamu bwe n’obuyigirize == Nkata yazaalibwa Tera Womeraka eyali omukungu mu kulabirira ttiimu eya Uganda Cranes ku nkomerero y’emyaka gya 1940 ne ku ntandikwa y’emyaka gya 1950.<ref name=":2"/><ref name=":3"/> Nkata yasomera mu Kings College Buddo,<ref name=":1"/> Makerere College School. <ref>{{Cite web |date=10 January 2021 |title=Macpherson leaves great literary legacy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/insight/macpherson-leaves-great-literary-legacy-1498944 |access-date=2023-01-15 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nkata yafumbirwa omugenzi Victoria Namutebi Nkata (yazaalibwa 1927-11-9, yafa nga 2021-02-20) nga ye mutandisi omuzannyi wa Golf enzaalwa ya Uganda,<ref name=":5">{{Cite web |title=Kagwa wins Nkata memorial golf |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1140239 |access-date=2023-01-16 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":6">{{Cite web |title=Veteran woman golfer Victoria Nkata laid to rest |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/92303 |access-date=2023-01-15 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-01-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230116080617/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/92303 |url-status=dead }}</ref><ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Veteran woman golfer Victoria Nkata laid to rest |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/92303 |access-date=2023-01-14 |website=New Vision |language=en}}</ref> Ababiri bano bafumbiriganwa mu 1961 <ref>{{Cite web |title=In love after 40 Valentines |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1107073 |access-date=2023-01-14 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":6" /> era ne bazaala abaana bana nga bali wamu(nga muno mulimu Ian Nkata, David Sseppuunya, Suzan Nkata Mubiru). <ref name=":7">{{Cite web |title=Scottish referendum: British tribalism at its worst (or best) |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1310163 |access-date=2023-01-14 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":2"/><ref name=":6" /><ref name=":3"/><ref name=":5" /><ref name=":8">{{Cite web |title=Daniel Nkata |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=19 December 2017 |title=Fire Works as Eyul wins the 2017 Danny Nkata Golf Memorial Tourney |url=http://kawowo.com/2017/12/19/fire-works-eyul-wins-2017-danny-nkata-golf-memorial-tourney/ |access-date=2023-01-16 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Nkata yali Muscotland ow’ekitiibwa. <ref name=":7"/> Yali mmemba w’e [[:en:Church_of_Scotland|kkanisa eye Scotland]] (Presbyterian Church) era nga era yali mukung’aanya w’okusinza kw’abayimbi aba Presbyterian n’ennyimba z’ennono ez’e Scotland.<ref name=":7" /> Yayamba mukyala we Victoria Nkata okufuna sikaala okusoma e [[:en:Scotland|Scotland]] mu Moray House College of Education, [[:en:University_of_Edinburgh|Yunivaasite eye Edinburgh]] okuva mu 1966 okutuuka mu 1968, ekifo Victoria Nkata we yayigira okuzannya Golf era n’afuuka omukyala Munnayuganda eyasooka okuzannya Golf bwe yakomawo mu Uganda mu 1968.<ref name=":7"/><ref name=":6"/> Nkata yafa mu 2004 e [[:en:Kawempe|Kawempe]] mu Kampala [[Yuganda|Uganda]]<ref name=":7"/><ref name=":3"/> == Emirimu == Nkata yaliko kapiteeni wa kiraabu Entebbe.<ref name=":0"/><ref name=":3"/> Era yaliko omuwandiisi w'ekibiina ekifuga omupiira ekya [[Yuganda|Uganda]] Football Association(UFA).<ref name=":0" /><ref name=":3" /><ref name=":9">{{Cite web |title=Pic17 |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/pic17/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref><ref name=":10">{{Cite web |title=Pic16 |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/pic16/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref> Nkata yatandika ddiifiri mu myaka gya 1950, era yali mmemba mu kibiina ekigatta baddiifiri b’omupiira ekya Uganda Football Referees Association (UFRA).<ref name=":8"/><ref name=":3"/><ref name=":9"/> Nkata yasumuusiwa ku guleedi esooka ey'obwa diifiri mu Ogw'ekkumin'ebiri 1951. Nkata yafuna sikaala mu nzirukanya y'omupiira n'okugutendeka ng'ali n'omugenzi Polycarp Kakooza okuva mu British colonial sports administrators okusomera mu London ku Lilleshall National Sports Centre mu Bisham Abbey e Bungereza<ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref>{{Cite web |title=DSC_2493 |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/dsc_2493/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref> Era yagenda mu kkoosi y'aba diifiri eya FIFA /Instructors mu Ecole Internationale de Sports e Macolin mu Switzerland era gye yava n'afuna badge ye eya ddiifiri mu FIFA mu 1960 nga yaakamaliriza era ekyo kyamufuula Omuddugavu eyasooka mu bukiikaddyo bwa Sahara okufuna badge ya ddiifiri ya FIFA.<ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref name=":8" /> Nkata ye yalamula wakati wa Uganda ne Ethiopia mu mupiira gw’okusunsulamu abalizannya Olympics mu kisaawe e Nakivubo nga 1959-12-13.<ref name=":2"/><ref name=":3"/><ref name=":8"/><ref>{{Cite web |title=Pic5 |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/pic5/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=DSC_1552 |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/dsc_1552/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref> Yali ddiifiri wakati mu mupiira ogwasembayo ogwa Uganda ne Ghana, omupiira Ghana gwe yawangula.<ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref name=":8" /> Emipiira emirala gye yalamula kuliko; omupiira gwa 1961 ogwa Madagascar ne Ethiopia e Antananarivo, Madagascar, <ref>{{Cite web |title=FOOTBALL 4 |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/football-4/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pic12 |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/pic12/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref> omupiira gwa Olympics ogwa 1960 wakati wa Sudan ne Ethiopia nga zombi 1959-11-23 e [[:en:Khartoum|Khartoum]] era ne ku 1959-12-20 e [[:en:Addis_Ababa|Addis Ababa]].<ref name=":8" /> <ref>{{Cite web |title=Pic2 |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/pic2/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref> Nkata yatendeka, yabuulirira n’okutendeka baddiifiri b’omupiira abalala okwali Edward Bukenya ne Kizito Mubanda <ref name=":10"/> nga tannawummula mirimu gye egy’omupiira mu 1966 n’afuuka omuwandiisi era omukuumi w’ebyafaayo by’omupiira gwa Uganda mu myaka gya 1980. <ref name=":8"/> Yawandiika emiko ebiri egyatuumibwa "Flashback" <ref>{{Cite web |title=Uganda Cranes clash with Sudan 1959 |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/uganda-cranes-clash-with-sudan-1959/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Walthamstow Avenue FC at Nakivubo 1962 |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/walthamstow-avenue-fc-at-nakivubo-1962/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Sir Stanleys visit to Uganda |url=https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/sir-stanleys-visit-to-uganda/ |access-date=2023-01-16 |website=History in Progress Uganda |language=en-US}}</ref> ne "Stars of the Past" mu magazini y'ensi y'omupiira etaliiko kiseera <ref name=":2"/> <ref name=":3"/> Nkata yayogera ku bantu bangi mu miko gye egya "Stars of the Past" omuli; [[Ssekabaka Mutesa II|Edward Muteesa]], [[Samson Kisekka]], George Kamba, Jimmy Sewava, Naphtali Musoke, Stephen Ibale, "Jogo" Adema, Ernest Lugolobi, Kefa Kiwanuka, Sam Baker Kasigwa ne Manasseh Owiny. <ref name=":2" /> Nkata okutendekebwa kwa Golf yakukolera mu Kampala Technical School okuva mu 1951 okutuuka mu 1953.<ref name=":4"/> Mu June 1964, Nkata yafuuka Munnayuganda enzaalwa eyasooka okufuna obwammemba obutongole mu kiraabu ya Golf mu muzannyo. Era mu 1980, Nkata yeetabye mu lukiiko lwa World Golf Congress ne mukwano gwe Yinginiya Zak Muwanga gye yazannyira St. Andrew’s, amaka ga Golf, mu Scotland. <ref name=":4" /> Nkata yali muwandiisi wa Uganda Golf Union (UGU) era Muwanga yaweereza nga ssentebe mu 1980.<ref name=":4" /><ref name=":3"/> Nkata alina empaka za Golf ezaatuumibwa erinnya lye nga zino ze "Dan Nkata memorial tournament",<ref name=":5"/> ezaatandikira mu 2006. <ref name=":0"/> Nkata amanyiddwa okuddamu okukola dizayini y'ekisaawe kya Entebbe Golf Course okuva ku 9 hole okudda ku 18 hole facility, ennamba y'ebinnya 18 etuumiddwa Danny Nkata Munyigwawabiri mu kusiima kaweefube gwe.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2016-12-18 |title=Danny Nkata Golf Memorial: Mubiru, Tumusiime smile with victories |url=http://kawowo.com/2016/12/18/danny-nkata-golf-memorial-mubiru-tumusiime-smile-victories/ |access-date=2023-01-17 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Yazannya ne ttena.<ref name=":0"/> == Laba ne == * [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] * [[:en:Ivan_Eklind|Ivan Eklind]] * [[Uganda Cranes|Empaka za Uganda Cranes]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://fufa.co.ug/development/refereeing/fifa-referees/ Omukutu gwa FUFA ogukwata ku Daniel Nkata] * [https://www.hipuganda.org/collection/daniel-nkata/ hipuganda Ebifaananyi ebikung'aanyiziddwa ebya Daniel Nkata] [[Category:Pages with unreviewed translations]] gny5aua1e7szuzims376q1qfaz9vj8j Davis Kamukama 0 11918 55122 41814 2026-06-14T18:02:04Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55122 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Davis Kamukama''' Munnayuganda, munnbizinensi, omutandisi wa leediyo ya Ngabo FM era munnabyabufuzi mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>https://eastafricanwatch.net/radio-proprietor-who-defeated-minister-adolf-mwesige-appeals-to-president-museveni-over-his-win/</ref> Yalondebwa ku Paalamenti ya Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/bunyangabu-county-parliamentary-candidates-to-reconcile-warring-factions</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kamukama-davis-7048/</ref> Mu Paalamenti ey’ekkuminemu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’obulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref> == Emirimu egy'e byobufuzi == Kamukama yalonze tikiti ya NRM okwesimbawo ku kifo ky’omubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza lya Bunyangabu oluvannyuma lw’okumegga Minisita w’ebyokwerinda eyaliko era omubaka mu Paalamenti, [[:en:Adolf_Mwesige|Adolf Mwesige Kasaija]] mu kalulu k'ekibiina. <ref>https://www.independent.co.ug/minister-adolf-mwesige-defeated-in-bunyangabu-county-nrm-polls/</ref> <ref>https://jubileeradiouganda.com/dr-vincent-womujuni-refutes-allegations-of-pulling-out-of-bunyangabu-mp-race/</ref> Kamukama yafunye obululu 22,445 ate Kasaija n'afuna obululu 18,067. <ref>https://web.archive.org/web/20210816080611/https://echonewsug.com/confirmed-davis-kamukama-throws-defence-minister-adolf-mwesige-out-of-the-yellow-bus/</ref> <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/minister-adolf-mwesige-defeated-in-bunyangabu-county-nrm-polls</ref> Oluvanyuma lw'okuwangula mu kalulu k'ekibiina, okujulira kwatwalibwa eri ssaabawandiisi wa NRM ng'awakanya empapula za Kamukama ez'obuyigirize naye Kamukama yakkirizibwa abakulira ekibiina ere yeyongerayo mu kalulu k'abonna era n'awangula ekifo ky'omubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza lye Bunyangabu. <ref>https://www.independent.co.ug/former-sub-county-councilor-withdraws-petition-against-bunyangabu-mp/</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=1cZ66IQSKFc</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kamukama, Davis}} 90acr9ggo910p787sm1vry8jeqiuamg Daniel Gimadu 0 11932 55081 41906 2026-06-14T17:40:41Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55081 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daniel O. Gimadu''' (ayitibwa Dan) yali [[mulabirizi]] [[Omukulisitaayo / omupolotesitante|Omukulisitaayo]] [[Omukulisitaayo / omupolotesitante|/ omupolotesitante]] mu [[Uganda]]: yali mulabirizi wa [[Mbale ey'obukiika kkono]] okuva 2006 okutuuka 2014. == Ebijuliziddwa == # "A Miracle at Prairie Avenue: The Quest for Faith" Kyeyune, S. p86: [[:en:Bloomington,_Indiana|Bloomington, Indiana]]; Author House; 2011; 2011{{ISBN|978-1-4567-0086-7}} # [https://www.churchtimes.co.uk/articles/2010/19-february/news/uk/ugandan-bishop-killed-in-car-crash-three-others-injured-in-another Church Times] # [https://churchofuganda.org/dioceses/north-mbale Church of Uganda] {{Reflist|1}} 04x3kzs01u3qt277qudq13e1nlvj4wa David Cook (omukenkufu mu by'ebiwandiiko) . 0 11975 55100 42013 2026-06-14T17:50:21Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55100 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Cook''' (1929 &#x2013; 30 ogw'okusatu 2003) yali muyivu mu Bungereza, omukugu mu kusengejja ebiwandiiko era nga muwandiisi wa bitabo. Ng'omusomesa w'ebiwandiiko mu Yunivasite z'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]] ne [[:en:University_of_Ilorin|Ilorin,]] yakola kinene mu kukubiriza [[:en:African_literature|litulica]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika .]] == Obulamu == David Cook yasomera mu [[:en:Birkbeck_College,_London|Birkbeck College, London]], n’atikkirwa mu [[:en:University_of_London|Yunivasite y’e London]] mu mwaka gwa 1954 n’afuna diguli y'eddaala erisooka mu biwandiiko by’Olungereza, era n’amaliriza eya MA mu mwaka gwa 1956. Oluvannyuma yasomesa mu [[:en:University_of_Southampton|Yunivasite y’e Southampton]] okutuusa mu mwaka gwa 1962, lwe yafuuka omusomesa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . Yafuuka Omusomesa Omukulu mu mwaka gwa 1965, ne Pulofeesa era akulira ekitongole mu mwaka gwa 1967. Okuva mu mwaka gwa 1977 okutuuka mu 1989 yali Pulofeesa w’Olungereza era akulira ekitongole ky’ennimi z’Abazungu ez’omulembe mu [[:en:University_of_Ilorin|Yunivasite y’e Ilorin .]] == Akola == * (ed.) ''Ensibuko y’obuvanjuba bwa Afrika: ekitabo ekikuŋŋaanyiziddwa mu Makerere'', London : Ebitabo by’ebyenjigiriza bya Heinemann, 1965. [[:en:African_Writers_Series|Omusomo gw’abawandiisi ba Afrika, 15.]] * (ed. ne Miles Lee) ''Emizannyo emimpi egy’obuvanjuba bwa Afrika mu Lungereza: emizannyo kkumi mu Lungereza'', London & Nairobi: Heinemann Educational, 1968. * (ed. ne [[:en:David_Rubadiri|David Rubadiri )]] ''Ebitontome okuva mu buvanjuba bwa Afrika'', London: Heinemann Educational, 1971. [[:en:African_Writers_Series|Omukulembeze w’abawandiisi ba Afrika]] 96. * (ed.) ''Mu muddugavu n’omweru : ebiwandiiko okuva mu buvanjuba bwa Afrika nga biriko okukubaganya ebirowoozo ku mpewo n’okunnyonnyola'', Kampala: [[:en:East_African_Literature_Bureau|East African Literature Bureau]], 1976 * ''Ebiwandiiko by’Afirika: endowooza enzijuvu'', London: Longman, 1977 * (ne Michael Okenimpke) ''Ngugi wa Thiong'o, okunoonyereza ku biwandiiko bye'', London: Heinemann, 1983 * (ed. ne Olu Obafemi ne Wumi Raji) ''Amaloboozi agasituka: ekitabo ekikuŋŋaanyiziddwa kw’ebitontome ebipya eby’e Nigeria'', Yaba, Lagos : Ebitabo bya Kraft, 1991 == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} no8wdn9nx8q71ztgbvlr2abm3rxyvcm David Kibikyo 0 11987 55105 50410 2026-06-14T17:51:58Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55105 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Lameck Kibikyo''' mukugu [[:en:Economist|mu by’enfuna, eby’ensoma]] n’[[:en:Academic_administrator|okuddukanya eby’ensoma]] mu Uganda. Y'aamyuka cansala [[:en:Vice_Chancellor|(Vice Chancellor]]) wa [[:en:Busoga_University|Busoga]] , <ref name="Governance">{{Cite web |date=2014 |title=Busoga University Governance |url=http://www.busogauniversity.ac.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=102 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150130192756/http://www.busogauniversity.ac.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=102 |archive-date=30 January 2015 |access-date=31 January 2015 |publisher=[[Busoga University]] (BU)}}</ref> yunivasite ey'obwannannyini. Yalondebwa mu mwaka gwa 2014, ng’adda mu bigere bya Pulofeesa Christopher Bakwesegha eyawummula. <ref>{{Cite web |last=Gulumaire |first=Andrew |date=10 May 2013 |title=Busoga University Vice Chancellor Announces Retirement |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=52380 |access-date=31 January 2015 |publisher=Uganda Radio Network (URN)}}</ref> <ref>{{Cite web |date=25 July 2014 |title=Busoga University Appoints New Vice Chancellor |url=http://www.campustimesug.com/busoga-university-appoints-new-vice-chancellor/ |access-date=31 January 2015 |publisher=Uganda Campus Times}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Alina diguli [[:en:Bachelor_of_Science|esooka mu bya ssayansi]] mu [[:en:Economics|by’enfuna]][[:en:Master_of_Arts|n'eyookubiri mu by'emikono]], mu by'enkola y'ebyenfuna n'enteekateeka zombi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], era nga ya gavumenti esinga obukadde n’obunene mu Uganda. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli eyookubiri mu mateeka]]<nowiki/>g'ensi yonna (Public International Law), gye yafuna okuva mu [[Kampala International University]] . Diguli ye ey'obusawo mu by'obufirosoofo([[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]]) mu by’enfuna yagifuna okuva mu [[:en:Roskilde_University|yunivasite ya Roskilde]] mu Denmark. <ref name="Governance">{{Cite web |date=2014 |title=Busoga University Governance |url=http://www.busogauniversity.ac.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=102 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150130192756/http://www.busogauniversity.ac.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=102 |archive-date=30 January 2015 |access-date=31 January 2015 |publisher=[[Busoga University]] (BU)}}</ref> <ref name="Appointed">{{Cite web |date=2014 |title=New Vice Chancellor, Deputy Vice Chancellor Appointed |url=http://www.busogauniversity.ac.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=160:new-vice-chancellor-deputy-vice-chancellor-appointed&catid=71:news&Itemid=130 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150322173803/http://busogauniversity.ac.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=160:new-vice-chancellor-deputy-vice-chancellor-appointed&catid=71:news&Itemid=130 |archive-date=22 March 2015 |access-date=31 January 2015 |publisher=[[Busoga University]] (BU)}}</ref> == Emirimu == Nga tannatuuka mu kifo ky’alimu kati, yaweerezaako nga pulofeesa omuyambi avunaanyizibwa ku kunoonyereza n’okukakasa omutindo mu ttendekero ly’e ''Kigali Institute of Management'' . Nga tannakola ekyo, yaweereza nga [[:en:Director_(education)|dayirekita]], mu ttendekero lye limu. Emabegako, yaliko akulira ''essomero ly’ebyenfuna n’ebibalo ebikozesebwa'' mu [[Kampala International University|yunivasite ya Kampala International University]] . Ekyo nga tekinnatuuka, yaliko omumyuka w’omukulu w’essomero ''ly’ebyenfuna n’obusuubuzi'' mu yunivasite y’emu. <ref name="Appointed">{{Cite web |date=2014 |title=New Vice Chancellor, Deputy Vice Chancellor Appointed |url=http://www.busogauniversity.ac.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=160:new-vice-chancellor-deputy-vice-chancellor-appointed&catid=71:news&Itemid=130 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150322173803/http://busogauniversity.ac.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=160:new-vice-chancellor-deputy-vice-chancellor-appointed&catid=71:news&Itemid=130 |archive-date=22 March 2015 |access-date=31 January 2015 |publisher=[[Busoga University]] (BU)}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Education_in_Uganda|Uganda Education]] * [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|Ugandan Academics]] * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Ugandan Universities]] * [[:en:List_of_law_schools_in_Uganda|Uganda Law Schools]] * [[:en:List_of_business_schools_in_Uganda|Uganda Bus. Schools]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} cux0zakzg6z4zx6e61o02i1pa3diy4d Danniel Ruyange 0 11993 55089 42558 2026-06-14T17:43:43Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55089 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Danniel Ruyange''' yazaalibwa 11 Ogwomwenda 1985) [[:en:Cricket|muzannyi wa cricket]] mu Uganda . <ref name="Bio">http://www.espncricinfo.com/ci/content/player/26151.html</ref> Muteebi wa mukono ogwa ddyo, azannye mu lukalala lwa [[:en:List_A_cricket|List A cricket]] mu [[:en:Uganda_national_cricket_team|ttiimu y'eggwanga eya cricket]] . == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * Danniel Ruyange at ESPNcricinfo  ruhz457wni01ucsch725aahlws1jajg David Marus 0 12015 55108 42107 2026-06-14T17:56:03Z Nambogo Catharine 6408 Nambogo Catharine moved page [[David Marus, omuwandiisi w’ebitabo]] to [[David Marus]]: Misspelled title 42107 wikitext text/x-wiki '''David Marus''' (yazaalibwa 1 Ogwekkuminoogumu, 1986) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omuddusi w'e misinde egy'ekifo ekiwanvu. Mu mpaka za [[:en:2007_Summer_Universiade|Summer Universiade eza 2007]] yamalira mu kyamunaana mu misinde gya [[:en:Athletics_at_the_2007_Summer_Universiade_–_Men's_10,000_metres|mmita 10,000]] n'akwata kya mukaaga mu misinde gya [[:en:Athletics_at_the_2007_Summer_Universiade_–_Men's_half_marathon|half marathon]] . Yawangula empaka za Leiden Half Marathon mu 2010 ne 2012, ku mulundi ogwasembayo mu bulamu bwe yasinga essaawa 1:02:55. <ref name="arrs">https://more.arrs.run/runner/32083</ref> <ref>https://worldathletics.org/athletes/-/14229623</ref> Mufumbo ne [[:en:Helah_Kiprop|Helah Kiprop]], nga naye amutendeka. <ref>http://allafrica.com/stories/201509020391.html</ref> == Ebijuliziddwa == skce2bkxb6jem8nwef3qsnwkhozxx0e 55110 55108 2026-06-14T17:57:42Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55110 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Mu mpaka za [[:en:2007_Summer_Universiade|Summer Universiade eza 2007]] yamalira mu kyamunaana mu misinde gya [[:en:Athletics_at_the_2007_Summer_Universiade_–_Men's_10,000_metres|mmita 10,000]] n'akwata kya mukaaga mu misinde gya [[:en:Athletics_at_the_2007_Summer_Universiade_–_Men's_half_marathon|half marathon]] . Yawangula empaka za Leiden Half Marathon mu 2010 ne 2012, ku mulundi ogwasembayo mu bulamu bwe yasinga essaawa 1:02:55. <ref name="arrs">https://more.arrs.run/runner/32083</ref> <ref>https://worldathletics.org/athletes/-/14229623</ref> Mufumbo ne [[:en:Helah_Kiprop|Helah Kiprop]], nga naye amutendeka. <ref>http://allafrica.com/stories/201509020391.html</ref> == Ebijuliziddwa == f9kcutjkxt2w423zzxhy5upj6vap38i David Kato 0 12142 55104 43507 2026-06-14T17:51:40Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55104 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Kato Kisule''' ( c. 1964 – 26 Ogwolubereberye, 2011) <ref name="BBC obit">https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-12299786</ref> Yali Munnayuganda omusomesa era omulwanirizi w'[https://www.economist.com/news/books-and-arts/21565914-moving-documentary-sheds-light-blinkered-country-kuchu-chronicles eddembe ly'aba LGBT], nga atwalibwa nga taata w'ekibiina [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|kya Uganda ekilwanirira eddembe ly'abasajja abali b'ebisiyaga]] <ref name="NYT">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=David+Kato#:~:text=View-,Gettleman%2C%20Jeffrey%20(27%20January%202011).,-This%20reference%20is</ref> era nga ayogerwako nga "Munnayuganda omusajja omuli w'ebisiyaga eyasooka okuvaayo mu lwatu". <ref>https://www.economist.com/news/books-and-arts/21565914-moving-documentary-sheds-light-blinkered-country-kuchu-chronicles</ref> Yakolanga ng’omukungu avunaanyizibwa ku kubunyisa amawulire mu kibiina ekirwanirira eddembe ly'asosolwa olw'ebikula byabwe ekya [[:en:Sexual_Minorities_Uganda|Sexual Minorities Uganda]] (SMUG). Kato [[:en:Assassination|yatemulwa]] mu maka ge nga 26 Ogwolubereberye, 2011, nga waakayita akaseera katono ng’awangudde omusango gwe yawawaabira magazini emu eyali efulumizza erinnya lye n’ekifaananyi kye ng’emulaga nti musajja muli w'abisiyaga ng’esaba attibwe. <ref name="KatoBBC">https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-12295718</ref> == Obuvo bwe == Yazaalibwa mu kika kya Kisule ku kyalo kya bajjajjaabwe e Nakawala, [[:en:Namataba|Namataba]] Town Council, mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'e Mukono]], yafuna erinnya "Kato" kubanga mulongo. <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=David+Kato#:~:text=View-,Adriaan%2C%20Germain%20(2012).,-Issues</ref> Yasomerako ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] ne [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] era yasomesa mu masomero ag'enjawulo omuli Nile Vocational Institute e [[:en:Njeru|Njeru]] okumpi ne [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] . Wano we yategeerera obwagazi bwe era oluvannyuma n’agobwa nga talina ky'afunye kyonna mu 1991. Oluvannyuma, [[:en:Coming_out|yavaayo n’agamba]] muganda we ow’amabaale John Malumba Wasswa. <ref name="BBC obit"/> Yafuluma eggwanga n'agenda okusomessa mu [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], South Africa okumala emyaka emitonotono mu kiseera ky'enkyukakyuka okuva mu busosoze bw'abazungu okudda mu [[:en:Multiracial_democracy|demokulasiya ow'amawanga gonna]], n'akwatibwako olw'enkomerero y'obusosoze obwalimu kuwera ebisiyaga n'okulaakulanya eddembe [[:en:LGBT_rights_in_South_Africa|ly'aba LGBT mu South Africa]] . Bwe yakomawo mu Uganda mu 1998, yasalawo okwatula mu lujjudde ng’ayita mu lukung’aana lwa bannamawulire; yakwatibwa n’akuumirwa mu kaduukulu ka poliisi okumala wiiki nnamba olw’ekikolwa kino. Yagenda mu maaso n’okukuuma enkolagana n’abavubuka abawagira LGBT ebweru w’eggwanga, era akulira kkampuni ya [[:en:Lesbian_and_Gay_Equality_Project|LGEP,]] ayitibwa Phumzile S. Mtetwa oluvannyuma n’ayogera nti yali aganza Kato bwe yali mu lukungaana lw’ensi yonna olwa [[:en:International_Lesbian,_Gay,_Bisexual,_Trans_and_Intersex_Association|ILGA]] mu 1999. <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=David+Kato#:~:text=View-,Patrick%20Craven%20c/o%20Phumzile%20S.%20Mtetwa%20(28%20January%202011).,-Issues</ref> Essomero lya St Herman Nkoni Boys Primary School bwe lyatandikibwawo mu 2002, mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Masaka|Ssaza ly'ekereziya Katolika ery'e Masaka]] ( [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] ), Kato yalyegattako. <ref>https://www.economist.com/obituary/2011/02/10/david-kato</ref> == Okwenyigira kwe mu SMUG == Kato yeenyigira nnyo mu [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|kibiina kya ekilwanirira edembe ly'aba LGBT mu Uganda]], ekyali eky'ekyama, okukkakkana ng’afuuse omu ku baatandikawo ekitongole kya [[:en:Sexual_Minorities_Uganda|SMUG]] nga 3 Ogwokusatu, 2004. Okusinziira ku [[:en:Contents_of_the_United_States_diplomatic_cables_leak_(Region_—_Africa)#Anti-LGBT_sentiment|bubaka obw'ekyama obwawandiikibwa omukungu wa Amerika eyali asinziira mu Kampala]] oluvannyuma ne bufulumizibwa WikiLeaks, Kato yayogera mu lukungaana lw’okwebuuza ku ddembe ly’obuntu olwatuula mu Gwekkuminoogumu gwa 2009 olwavuggirirwa ekibiina ky’Amawanga Amagatte. Mu lukungaana luno, Kato yayogera ku nsonga y’eddembe ly’aba LGBT n’embeera eri mu Uganda ey’okulwanyisa abantu bano. Abakiise ku [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|kakiiko k'eddembe ly'obuntu mu Uganda]] "baasaaga mu lwatu n'okuseka" mu kwogera kuno. <ref name="auto">https://www.theguardian.com/world/us-embassy-cables-documents/241596</ref> Olugambo lwasaasaana nti omubaka wa Palamenti [[:en:David_Bahati|David Bahati]], eyali asinga okuwagira [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|ebbago ly’etteeka Erikugira Ebisiyaga]], yalagira omuduumizi wa poliisi okukwata Kato, ekyaviirako Kato n’abalala abaali mu lukungaana lwa SMUG okuluvaamu amangu ddala ng’amalirizza okwogera. Olwo Bahati n'akola "okwogera okwali kuwakanya ebisiyaga mu lujudde" mu lukungaana olwo, ekyavaamu kwali kukubirwa mu ngalo abaaliwo era [[:en:Martin_Ssempa|Martin Ssempa]], omusumba w'abalokole, n'amuwa ekijjulo okulaga nti akkiriziganya naye. <ref name="auto"/> Mu mwaka gwa 2010, Kato yali avudde ku mulimu gwe ogw’obusomesa w'omussomero okusobola okussa essira ku mirimu gye ne SMUG okusinziira ku byaliwo mu bbago lya Uganda erikugira ebisiyaga. <ref name="BBC obit"/> Oluvannyuma Kato yaweebwa obuyambi bwa mwaka gumu mu kitongole kya Center for Applied Human Rights ekisangibwa mu [[:en:University_of_York|Yunivasite y’e York]] mu Bungereza, ekifo ekiwa obuyambi eri [[:en:Human_rights_defenders|abalwanirizi b’eddembe ly’obuntu]] abali mu bulabe era abali mu matigga ng’okuwummuzibwa okuva ku kabi ke babaamu mu nsi zaabwe. <ref>http://www.york.ac.uk/inst/cahr/defenders/Tributes/tribute%20index.html</ref> == Omusango gwa ''Rolling Stone'' == Kato y’omu ku bantu 100 amannya gaabwe n’ebifaananyi byabwe ebyafulumizibwa mu Gwekkumi gwa 2010 mu olupapula lw’amawulire olwa Uganda ''[[:en:Rolling_Stone_(Uganda)|Rolling Stone]]'' mu kiwandiiko ekyasaba battibwe ng’abali b'ebisiyaga. Kato n’aba SMUG abalala babiri nga nabo baawandiikibwa mu kiwandiiko kino – [[:en:Kasha_Nabagesera|Kasha Nabagesera]] ne [[:en:Pepe_Julian_Onziema|Pepe Julian Onziema]] – baawawaabira olupapula luno okulukaka okulekera awo okufulumya amannya n’ebifaananyi by’abantu be lulowooza nti bali ba bisiyaga abakazi oba abasajja. Ebifaananyi byafulumizibwa wansi w'omutwe ogugamba nti "Mu bawanike ku kalabba" <ref name="SMH">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=David+Kato#:~:text=View-,Rice%2C%20Xan%20(29%20January%202011).,-This%20reference%20is</ref> <ref name="KatoBBC"/> era nga kuliko ne endagiriro z'abwe ku buli ssekinnoomu. <ref name="CNN110210">{{Cite web |url=http://edition.cnn.com/2010/WORLD/africa/11/02/uganda.gay.list/?hpt=T2 |title=Archive copy |access-date=2025-10-07 |archive-date=2012-10-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121022165715/http://edition.cnn.com/2010/WORLD/africa/11/02/uganda.gay.list/?hpt=T2 |url-status=dead }}</ref> Okusaba kuno kwakkirizibwa nga 2 November 2010, mu butuufu ne kusalawo okukomya okufulumya ekitabo kya ''Rolling Stone'' . <ref name="CNN110210"/><ref name="Reuters110210">https://web.archive.org/web/20101105022952/http://af.reuters.com/article/topNews/idAFJOE6A103F20101102</ref>Giles Muhame nga ye mutereeza w'ebiwandiikibwa mu mawulire, yakyogera bwati: "Sirabye kiragiro kya kkooti, naye olutalo olw'okulwanyisa abali b'ebisiyaga lulina era lujja kweyongerayo". Tulina okutaasa abaana baffe ku bikolwa bino ebikyafu eby'ebisiyaga.<ref name="Reuters110210" /> Nga 3 Ogwolubereberye 2011, omulamuzi wa Kkooti Enkulu V. F. Kibuuka Musoke yasalawo nti okufulumya enkalala za ''Rolling Stone'', n'okukuma omuliro mu bantu okukola effujjo, byatiisatiisa [[:en:Fundamental_rights|eddembe erisookerwako]] erya Kato n'abalala " [[:en:Human_dignity|eddembe ery'okubeera n'ekitiibwa]];" yalumba n'eddembe lyabwe mu ssemateeka [[:en:Right_to_privacy|ery'obulamu obw'ekyama]]; era ne batyoboola. <ref name="HRF">https://web.archive.org/web/20120902130846/http://www.humanrightsfirst.org/2011/01/04/court-affirms-rights-of-ugandan-gays/</ref> Kkooti yalagira olupapula lw’amawulire okusasula Kato n’abawawaabira abalala babiri [[:en:Ugandan_shilling|USh]] 1.5M buli omu (nga doola za Amerika 600 webwatuukira mu Gwokutaano, 2012). <ref name="HRF" /> == Okutemulwa kwe == Nga 26 Ogwolubereberye 2011, ku ssaawa nga munaana ez'emisana (11:00 UTC), oluvannyuma lw’okwogera ku ssimu ne mmemba wa SMUG Julian Pepe Onziema essaawa ntono emabega, Kato yatemulwa omusajja eyamukuba ennyondo emirundi ebiri ku mutwe mu maka ge e Bukusa, mu [[:en:Mukono_Town|Kabuga k'e Mukono]] <ref name="Grauniad">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=David+Kato#:~:text=View-,Rice%2C%20Xan%20(27%20January%202011).,-This%20reference%20is</ref>. Olwo omusajja ono n’addukira ku bigere. Oluvannyuma Kato yafa ng'atwalibwa mu [[:en:Kawolo_General_Hospital|ddwaaliro ekkulu e Kawolo]]. Banne baagamba nti Kato yali ayogedde ku kweyongera kw’okutiisibwatiisibwa n’okutulugunyizibwa okuva lwe baawangula omusango mu kkooti, era balowooza nti [[:en:Sexual_orientation|ekikula kye]] n’okulwanirira eddembe lye bye byamuviirako okuttibwa. <ref name="Grauniad" /> [[:en:Joe_Oloka-Onyango|Joe Oloka-Onyango]], eyakolagana ne Kato ku musango gwa kkooti, yagamba nti, "Kino ekintu kyewuunyisa nnyo okubaawo mu ttuntu, era kyetaagisa kwefumiitirizaako." <ref name="Grauniad"/> Okusinziira ku alipoota z'amawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' ne ''[[:en:The_Sydney_Morning_Herald|Sydney Morning Herald]]'', ebibuuzo byali bibuuzibwa ku ky'ettemu eryo okwekuusa ku kikula kya Kato. [[:en:Human_Rights_Watch|Ekitongole kya Human Rights Watch]] ne [[:en:Amnesty_International|Amnesty International]] byombi byasaba okunoonyereza okw’obwegendereza era okutaliimu kyekubiira ku musango ogwo, n’okukuuma abalwanirizi b’ebisiyaga. <ref name="SMH" /> [[:en:James_Nsaba_Buturo|James Nsaba Buturo]], Minisita w'Empisa n'Obwesimbu mu Uganda, ali ku likodi ng'alangirira nti "Abasiyazi basobola okwerabira eddembe ly'obuntu". <ref name="NYT" /> === Abaakwatibwa === Omwogezi wa poliisi mu ntandikwa ettemu lino yalinenyeza babbi abaali bagambibwa okutta abantu abatakka wansi wa 10 mu kitundu kino mu myezi ebiri egyali giyise. Poliisi yakwata omutemu omu, eyali avuga Kato, <ref name="2ndarrest">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=David+Kato#:~:text=View-,Malone%2C%20Barry%20(2%20February%202011).,-This%20reference%20is</ref> era nga banoonya owookubiri. <ref>http://www.huffingtonpost.com/2011/01/27/david-kato-uganda-gay-act_n_814775.html</ref> Nga 2 Ogwokubiri 2011, poliisi yalangirira okukwatibwa kwa Nsubuga Enoch, ng’egamba nti yali akkirizza ettemu lino. Omwogezi wa poliisi yayogera ku Enoch nga "omubbi amanyiddwa ennyo" era omulimi mu kitundu, kyokka n'ategeeza ku kigendererwa kya Enoch ekigambibwa nti, "Tebwali bunyazi era si lwakuba nti Kato yali mulwanirizi w'addembe. Bwali butakkaanya bwa buntu era siyinza kwogera kisingako awo." <ref name="2ndarrest" /> Ensonda mu poliisi yalumiriza ekitongole kya [[:en:The_Monitor_(Uganda)|Uganda Monitor]] nti Enoch yatta Kato kubanga Kato yali tagenda kumusasula ssente oluvannyuma lw'okwegatta naye, <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=David+Kato#:~:text=View-,Andrew%20Bagala%20(3%20February%202011).,-Issues</ref> okulumiriza okwo kwaddibwamu omubaka wa Uganda mu Belgium mu bbaluwa gye yawandiikira Pulezidenti wa Palamenti ya Bulaaya [[:en:Jerzy_Buzek|Jerzy Buzek]] . <ref name="Katenta-Apuli">http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2009_2014/documents/droi/dv/4_08letterfromuganda_/4_08letterfromuganda_en.pdf</ref> Omubaka wa Uganda oluvannyuma yaddamu okukyusamu ku byali mu bbaluwa gye yawandiikira Palamenti ya Bulaaya, ng'ategeeza nti Kato emabegako yali yasasula "malaaya ye" okuyimbulwa okuva mu kkomera, kyokka yamulumba olw'okugaana okusasula ssente z'okwegatta naye. <ref name="Katenta-Apuli" /> === Okusingisibwa omusango === Oluvannyuma lw’okulabibwa abatuuze b’e Nakabago mu disitulikiti y’e Mukono, Sidney Nsubuga Enoch yakwatibwa, n’avunaanibwa mu kkooti enkulu e Mukono omuwaabi wa gavumenti omukulu, ayitibwa Loe Karungi. Yasalirwa ekibonerezo kya myaka 30 ng’akola emirimu egy’amaanyi, nga yasalirwa omulamuzi Joseph Mulangira, ku Lwokuna nga 10 Ogwekkuminoogumu, 2011. Ekigendererwa ekirabika kyali kya kunyaga. <ref name="conviction">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=David+Kato#:~:text=View-,Mayamba%2C%20Johnson%20(10%20November%202011).,-Issues</ref> === Okuziikibwa kwe === Okuziika Kato kwaliwo nga 28 Ogwolubereberye 2011, e Nakawala. Abaziisi kwaliko famire, emikwano gyabwe ne banne abalwanirirzi b'eddembe, bangi ku bo baayambala amasaati agaaliko ekifaananyi kye mu maaso, emabega nga kuliko ekigambo ky'Oluportugal ekigamba nti "[[:en:A_luta_continua|la ''<nowiki>[sic]</nowiki>'' luta continua]]" ne langi za [[:en:Rainbow_flag_(LGBT_movement)|musoke]] ku mikono. <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=David+Kato#:~:text=View-,Tom%20Walsh%20(7%20February%202011).,-Issues</ref> Omubuulizi Omukristaayo mu kuziika – omusumba w’Abakulisitaayo Thomas Musoke – yabuulira nga avumirira ebisiyaga abakazi n'abasajja abaaliwo, ng’abageraageranya ku [[:en:Sodom_and_Gomorrah|Sodomu ne Ggomorra]], nga bannakyewa tebannadduka ku kituuti ne bamukwata akazindaalo, ne bamuwaliriza okudda emabega okuva ku kituuti okutuuka ewa kitaawe wa Kato. <ref name="auto1">https://web.archive.org/web/20110512173820/http://af.reuters.com/article/topNews/idAFJOE70R0HS20110128?pageNumber=1&virtualBrandChannel=0</ref> Omukyala omulwanirizi w'eddembe atategeerekeka mannya yayomba mu busungu nti "Ggwe ani okusalira abalala omusango?" era abatuuze b’oku kyalo badda ku ludda lw’omubuulizi era waaliwo okusika omuguwa nga okubuulira kugenda mu maaso. Abatuuze ku kyalo bagaana okuziika Kato mu kifo we yalina okuziikibwa. Olwo omulimu guno ne gukolebwa mikwano gye ne beyali akola nabo. <ref name="auto1"/> Mu kifo ky’omubuulizi eyagenda oluvannyuma lw'okuyomba, omulabirizi w’e[[:en:Church_of_Uganda|kkanisa ya Uganda]] [[:en:Christopher_Senyonjo|Christopher Senyonjo]] eyagobebwa mu kkanisa yeeyakulemberamu emikolo gy’okuziika Kato mu maaso g’emikwano ne kkamera. === Reactions and tributes === Ettemu lino ly'avumirirwa ekitongole kya [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]], <ref>https://www.hrw.org/en/news/2011/01/27/uganda-promptly-investigate-killing-prominent-lgbt-activist</ref> ng'omunoonyereza omukulu mu Afrika Maria Burnett bw'agattako nti "Okufa kwa David Kato kufiirwa kwa nnaku eri abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu." [[:en:Amnesty_International|Ekitongole kya Amnesty International]] kyategeezezza nti "kyewuunya nnyo ettemu ery'entiisa erya David Kato," era ne kisaba wabeewo okunoonyereza okwesigika era okutaliimu kyekubiira ku butemu bwe. <ref>https://web.archive.org/web/20140911152237/http://www.amnesty.org/en/news-and-updates/uganda-must-investigate-killing-lgbt-rights-activist-2011-01-27</ref> Bombi era baasaba gavumenti ya Uganda okukuuma abalwanirizi b’eddembe ly’abasajja n’abakazi abalala. <ref name="Grauniad" /> Pulezidenti wa Amerika [[:en:Barack_Obama|Barack Obama]], <ref>https://obamawhitehouse.archives.gov/the-press-office/2011/01/27/statement-president-killing-david-kato</ref> Minisita wa Amerika ow’ensonga z’ebweru [[:en:Hillary_Clinton|Hillary Clinton]] n’ekitongole ky’ensonga z’ebweru, <ref>https://web.archive.org/web/20110128004813/http://www.state.gov/secretary/rm/2011/01/155520.htm</ref> <ref>https://2009-2017.state.gov/r/pa/prs/dpb/2011/01/155402.htm</ref> n’[[:en:European_Union|omukago gwa Bulaaya]] nabo baavumirira ettemu lino era ne basaba ab’obuyinza mu Uganda okunoonyereza ku musango guno n’okuvumirira abatuusa pbulabe ku bantu abo n'okutya okuvaayo mu bantu. "Nnakuwadde nnyo oluvannyuma lw'okumanya ku ttemu lino," Obama yagamba nti. "David yalaga obuvumu obw'amaanyi mu kwogera ku bukyayi. Yali muvujjirizi wa maanyi nnyo ow'obwenkanya n'eddembe." <ref>https://web.archive.org/web/20120310224843/http://apnews.myway.com//article/20110128/D9L1E6480.html</ref> [[:en:Rowan_Williams|Rowan Williams]], the Anglican [[:en:Archbishop_of_Canterbury|Archbishop of Canterbury]], spoke on behalf of the [[:en:Anglican_Communion|Anglican Communion]], "Effujjo nga lino [nga okufa kwa David Kato] libadde livumirira buli kiseera ekibiina kya Anglican Communion mu nsi yonna. Omukolo guno era gwongera okukifuula eky'amangu ennyo Gavumenti ya Bungereza okukuuma obukuumi bw'abanoonyi b'obubudamu aba LGBT mu Bungereza. Kano kaseera ka kutwala sipiidi ya maanyi nnyo era." okukola ku ndowooza ezo ez'ebirowoozo eziteeka obulamu bw'abasajja n'abakazi mu kabi abali mu bibiina ebitono eby'okwegatta." <ref>{{Cite web |last=Williams |first=Rowan |date=28 January 2011 |title=Archbishop condemns murder of Ugandan gay human rights activist |url=http://www.archbishopofcanterbury.org/3120 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110131172559/http://www.archbishopofcanterbury.org/3120 |archive-date=31 January 2011 |access-date=1 February 2011 |publisher=www.archbishopofcanterbury.org}}</ref> Ku bigambibwa nti olupapula lwe lwe lwakola mu butemu buno, omuwandiisi wa ''[[Rolling Stone (Uganda)|Rolling Stone]]'', Giles Muhame yategeezezza nti "Bwe twayita abantu abagaala ebisiyaga okuwanika ku kalabba, twali tutegeeza ... nga bamaze okuyita mu nkola y'amateeka ... saasaba battibwe mu musaayi omunnyogovu nga ye." Kyokka yategeeza nti, "Sirina kye nnejjusa ku mboozi eno. Twali twakabikkula bantu abaali bakola ebikyamu." Mu Spring 2011, Boston 's American Repertory Theatre and System of a Down 's Serj Tankian baawaayo pulodyusoni yaabwe eya ''Prometheus Bound'' eri Kato n'abavubuka abalala musanvu, nga bagamba mu pulogulaamu notes nti "nga bayimba emboozi ya Prometheus, Katonda eyajeemera omutyobooli Zeus ng'awa olulyo lw'omuntu omuliro n'ebifaananyi, pulodyusoni eno esuubira okuwa eddoboozi eri abo abaliwo mu kiseera kino." okusirisibwa oba okuli mu katyabaga k'okusaanawo olw'abanyigiriza ab'omulembe guno". <ref>{{Cite web |date=15 February 2011 |title=About the Prometheus Project |url=http://www.americanrepertorytheater.org/inside/articles/prometheus-bound-program-program-notes-prometheus-project-about-prometheus-project |access-date=16 May 2011 |publisher=American Repertory Theater}}</ref> Omukolo gwa Gay Pride ogwabadde mu kibuga York ekya Bungereza ogwategekebwa nga 30 July 2011 gwajjukira Kato. Eddakiika emu yasirise era ebikumi n'ebikumi by'obupiira obwa langi y'omusota ne bufulumizibwa okumujjukira omubaka wa Palamenti owa York Central Hugh Bayley ne Lord Mayor wa York . Engule ya David Kato Vision & Voice Award yatandikibwawo mu kumujjukira. Omuwala eyaweebwa ekirabo kino mu 2012, omulwanirizi w’eddembe ly’aba LGBTQ ow’e Jamaica Maurice Tomlinson, yalangirirwa nga 14 December 2011 era n’aweebwa nga 29 January 2012 mu kibuga London. Ebibiina ebigenda okwetaba mu mpaka zino mulimu Global Forum on MSM & HIV (MSMGF), Sexual Minorities Uganda (SMUG), Ekibiina ky’ensi yonna ekigatta abazadde abategekeddwa (IPPF), GIZ – Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit, Herbert Smith LLP, ne ILGA-Europe . <ref>{{Cite web |date=12 March 2012 |title=Maurice Tomlinson receives 'David Kato Vision and Voice Award' |url=https://www.ippf.org/news/maurice-tomlinson-receives-david-kato-vision-and-voice-award |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191225090109/https://www.ippf.org/news/maurice-tomlinson-receives-david-kato-vision-and-voice-award |archive-date=25 December 2019 |access-date=25 December 2019 |website=IPPF |language=en}}</ref> Mu 2014, Kato yayingizibwa mu kibiina kya Legacy Walk, eky’okwolesebwa mu lujjudde ebweru mu kibuga Chicago ekya Illinois ekikuza ebyafaayo n’abantu aba LGBTQ. <ref>{{Cite web |date=11 October 2014 |title=Legacy Walk honors LGBT 'guardian angels' |url=http://www.chicagotribune.com/news/ct-gay-plaque-wrigleyville-20141012-story.html |website=chicagotribune.com}}</ref> <ref>{{Cite web |date=11 October 2014 |title=PHOTOS: 7 LGBT Heroes Honored With Plaques in Chicago's Legacy Walk |url=http://www.advocate.com/pride/2014/10/11/photos-7-lgbt-heroes-honored-plaques-chicagos-legacy-walk?page=full |website=Advocate.com}}</ref> Nga 16 June 2021, Yunivasite y’e York yalangirira nti Kato y’agenda okutuuma erinnya ly’ettendekero eppya erya David Kato College, ettendekero erisoose ku ttendekero lya York okutuumibwa erinnya ly’omuntu ow’ekika kya Africa. <ref>{{Cite web |title=New University of York college named after human rights defender, David Kato |url=https://www.york.ac.uk/news-and-events/news/2021/campus/college-david-kato-human-rights/?fbclid=IwAR2IFXSdZxDr9TPc8C9siOFe1d77Xd73ARPDwehsa-KC--zmx4YPDN3Q1F4}}</ref> == Firimu ezikwata ku biwandiiko == Kato yabuuziddwa abakola firimu mu Amerika Katherine Fairfax Wright ne Malika Zouhali-Worrall okukola firimu ey'ebiwandiiko ku bulamu bwe, ''Call Me Kuchu'', eyasooka okulagibwa mu kivvulu kya firimu eky'ensi yonna ekya Berlin International Film Festival nga 11 February 2012. <ref>{{Cite web |title=Call Me Kato |url=http://callmekuchu.com/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110128183430/http://callmekuchu.com/ |archive-date=28 January 2011}}</ref> Firimu ennyimpi ng'ekozesa obutambi okuva mu firimu eno, ''They Will Say We Are Not Here'', yateekebwa ku mukutu gwa New York Times ku lunaku olwasooka olw'okujjukira okufa kwe. Kato yasisinkana Roger Ross Williams ng’ebula mbale afe era ye yali omuwabuzi mu kukola ekitabo ''God Loves Uganda'' (2013), <ref name="Life">{{Cite web |last=Moloshco |first=Carolyn |date=March 2014 |title='God Loves Uganda' Reveals American Evangelicals Spreading Gay Intolerance. Academy Award winning director tackles abuse of religious power |url=http://www.palmspringslife.com/Palm-Springs-Life/Desert-Guide/March-2014/God-Loves-Uganda-Reveals-American-Evangelicals-Spreading-Gay-Intolerance/ |access-date=29 April 2014 |website=Palm Springs Life}}</ref> ekiwandiiko ekinoonyereza ku kakwate akaliwo wakati w’okubuulira enjiri y’Ekikristaayo mu North America ne mu Uganda. == Laba ne == * [[:en:Abiding_Truth_Ministries|Obuweereza bw’Amazima Obunywevu]] * [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|Eddembe lya LGBT mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20110130063511/http://www.polis.cam.ac.uk/cghr/events_2010_catouganda.html David Kato ng'ayogera mu Cambridge University, 2010, "Ensonga y'obulamu n'okufa: Okulwanirira eddembe ly'abasajja abagaala ebisiyaga mu Uganda" (audio)] * [[Category:Pages with unreviewed translations]] eaoyflskvitn3jhdd8tzt9o6q9n0rkg David Karubanga 0 12155 55103 42550 2026-06-14T17:51:21Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55103 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnabyabufuzi . Yaliko [[:en:Ministry_of_Public_Service_from_2016-2021(Uganda)|Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva mu 2016-2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka wa Konsityuwensi y'e Kigorobya mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}  sy6pdsqqpoy2vcabh9eddwyl86u4lyh Daniel Kiganda 0 12206 55084 48013 2026-06-14T17:42:03Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55084 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daniel Fred Kidega''' (yazaalibwa nga 1 ogwekkumi 1973) Munnayuganda munnabyabufuzi era yaliko omukubiriza w’[[olukiiko lw'omukago ogugatta amawanga g'obuvanjuba bw'Afirika]] nga yali mu ofiisi okuva mu Mwezi ogwekkumi n'ebiri 2014 okutuuka mu Mwezi ogwomukaaga 2017. <ref>{{Cite web |last=Stephen Kafeero |date=28 December 2014 |title=Kidega on the daunting task as new Eala speaker |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Kidega-on-the-daunting-task-as-new-Eala-speaker/689844-2570484-vqqhiqz/index.html |access-date=14 August 2020}}</ref> Mu Mwezi ogwomunaana 2020, yaweereza nga ssentebe w’ekkolero lya sukaari erya [[Atiak Sugar Factory]], mu [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]], gavumenti ya Uganda gyeyalinamu emigabo 40 ku buli 100. <ref>{{Cite web |last=The Independent |date=19 July 2020 |title=Atiak sugar industry to begin production in August |url=https://www.independent.co.ug/atiak-sugar-industry-to-begin-production-in-august/ |access-date=14 August 2020 |place=Kampala}}</ref> == Obuvo bwe n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[St. Mary's Hospital Lacor|ddwaaliro lya St. Mary's Hospital Lacor]], mu [[Gulu|kibuga Gulu]] nga 10 Omwezi ogwekkumi n'ebiri 1973. Yasomera ku ssomero lya Christ the King Demonstration School e Gulu ku misomo gye egy'omutendera gwa wansi ogwa pulayimale. Kitaawe, Dusman Okee Sr. (5 Omwezi ogusooka 1942 – 3 Omwezi ogusooka 2016), era ye taata wa [[Norbert Mao]] . <ref>{{Cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=4 January 2016 |title=Hundreds attend Mao father's funeral |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1414051/hundreds-attend-mao-father-funeral |access-date=5 January 2016}}</ref> Yakyuka n’agenda ku [[Ntare School|ssomero lya Ntare]] mu [[Mbarara]] ku misomo gye egya siniya. Yasomera ku y[[univasite y'e Kyambogo]], mu kiseera ekyo ng'eyitibwa Kyambogo Polytechnic. Yatikkirwa okuva e Kyambogo ne dipulooma mu mu birungo n'eminnyo egikozesebwa mu kutabula ebint by'enjawlo ng'eddagala n'ebirungo neminnyo gy'ebitonde(Biochemistry) . Oluvannyuma yeegatta ku [[Uganda Christian University|yunivasite ya Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]], n’atikkirwa [[ddiguli esooka mu nzirukanya ya zi bizinens]]<nowiki/>i . Oluvannyuma yasomera mu [[yunivasite y'e Lund mu Lund]] [[Swiiden|Sweden]], n’afuna dipulooma mu busuubuzi bw'omutendera gw'ensi yonna ne ddiguli eyokubiri mu busuubuzi bw'omutendera gw'ensi yonna. <ref name="About">{{Cite web |last=Kafeero |first=Stephen |date=28 December 2014 |title=Kidega On The Daunting Task As New EALA Speaker |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Kidega-on-the-daunting-task-as-new-Eala-speaker/-/689844/2570484/-/bsysxcz/-/index.html |access-date=17 February 2015}}</ref> == Emirimu gye == Kidega yali mukulembeze w’abayizi mu myaka gya 1990, n’alinnya okutuuka ku ddaala lya Ssentebe w’olukiiko lw’abavubuka mu ggwanga. Yakola ng'omuwandiisi ow'ekyama ow'omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda okuva mu 2000 okutuuka mu 2001. Daniel Fred Kidega yali mmemba ku kibinja kya [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] ekyamuwenjezanga akalulu mu ggwanga mu 2001. Yaweerezaako nga [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] mu Palamenti ey'omusanvu okuva mu 2001 okutuuka mu 2006, ng'omukiise w'abavubuka w'eggwanga ow'abavubuka. Ono mmemba wa lukiiko olwokuntikko (National Executive Council -NEC) olukiiko olusembayo waggulu olw'ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Yali mmemba ku kibinja kya pulezidenti Museveni ekyamunoonyeza akalulu mu gwanga mu 2011. Yasooka Okulondebwa mu olukiiko lw'omukago ogugatta amawanga g'obuvanjuba bw'Afirika (EALA) mu 2007 n’addamu okulondebwa ekisanja ekyokubiri mu 2012. <ref>{{Cite web |last=Joyce Namutebi |date=17 February 2015 |title=Uganda's EALA MPs for 2012–2017 |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150217053913/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1 |archive-date=17 February 2015 |access-date=14 August 2020 |place=Kampala |format=Archived from the original on 17 February 2015}}</ref> Nga 19 Omwezi ogw'ekkumi n'ebiri 2014 yalondebwa nga tavuganyiziddwa ng'omukubiriza ow'okuna,ow'[[olukiiko lw'omukago ogugatta amawanga g'obuvanjuba bw'Afirika]] ng'adda mu bigere bya [[Margaret Zziwa]] owa Uganda, eyaggyibwamu obwesige olukiiko ku bigambibwa nti yali nantagambwako, atalina busobozi, atiisatiisa ba mmemba, n'ensonga endala". <ref>{{Cite web |last=New Vision |date=19 December 2014 |title=Daniel Kidega Is New EALA Speaker |url=http://www.newvision.co.ug/news/663051-daniel-kidega-is-new-eala-speaker.html |access-date=17 February 2015}}</ref> Yaweereza ekisanja ekyasigalayo ekya gweyaddira mu bigere okutuusa mu Mwezi ogw'omukaaga 2017. <ref>{{Cite web |last=Bobi Odiko |date=19 December 2014 |title=Right Honorable Kidega Elected Speaker of East African Legislative Assembly |url=http://eala.org/media-centre/press-releases/753-rt-hon-kidega-elected-speaker-of-eala.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20141219213054/http://eala.org/media-centre/press-releases/753-rt-hon-kidega-elected-speaker-of-eala.html |archive-date=19 December 2014 |access-date=14 August 2020 |publisher=[[East African Legislative Assembly]] |place=Arusha, Tanzania |format=Archived from the original on 19 December 2014}}</ref> == Laba ne == * [[Omukago gw'amawanga ag'obuva]]<nowiki/>njuba bwa Afirika * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Nusura Tiperu]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Stephen Kafeero |date=28 December 2014 |title=Kidega on the daunting task as new Eala speaker |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Kidega-on-the-daunting-task-as-new-Eala-speaker/689844-2570484-vqqhiqz/index.html |access-date=14 August 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Independent |date=19 July 2020 |title=Atiak sugar industry to begin production in August |url=https://www.independent.co.ug/atiak-sugar-industry-to-begin-production-in-august/ |access-date=14 August 2020 |place=Kampala |newspaper=[[The Independent (Uganda)]]}} # {{cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=4 January 2016 |title=Hundreds attend Mao father's funeral |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1414051/hundreds-attend-mao-father-funeral |accessdate=5 January 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{Reflist}}{{cite web |last=Kafeero |first=Stephen |date=28 December 2014 |title=Kidega On The Daunting Task As New EALA Speaker |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Kidega-on-the-daunting-task-as-new-Eala-speaker/-/689844/2570484/-/bsysxcz/-/index.html |accessdate=17 February 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}} # {{cite web |author=Joyce Namutebi |date=17 February 2015 |title=Uganda's EALA MPs for 2012–2017 |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150217053913/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1 |archive-date=17 February 2015 |access-date=14 August 2020 |place=Kampala |format=Archived from the original on 17 February 2015 |newspaper=[[New Vision]]}} # {{cite web |author=New Vision |date=19 December 2014 |title=Daniel Kidega Is New EALA Speaker |url=http://www.newvision.co.ug/news/663051-daniel-kidega-is-new-eala-speaker.html |access-date=17 February 2015 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Bobi Odiko |date=19 December 2014 |title=Right Honorable Kidega Elected Speaker of East African Legislative Assembly |url=http://eala.org/media-centre/press-releases/753-rt-hon-kidega-elected-speaker-of-eala.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20141219213054/http://eala.org/media-centre/press-releases/753-rt-hon-kidega-elected-speaker-of-eala.html |archive-date=19 December 2014 |access-date=14 August 2020 |publisher=[[East African Legislative Assembly]] |place=Arusha, Tanzania |format=Archived from the original on 19 December 2014}} {{EAC Speakers}} [[Category:Bannabyabufuzi]] ryvpnl9dlvnv5amwn05gq1u8m3m5e6f Filipinos in Uganda 0 12332 55075 45921 2026-06-14T15:17:41Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55075 wikitext text/x-wiki '''Abafilipino mu Uganda''' kitegeeza abantu b'eggwanga ly'Abafilipino okuva mu nsi endala ababeera mu ggwanga ly'Omubuvanjuba Bwa Afrika erya Uganda. Ekitundu kino kikiikirira ekitundu ekitono naye nga kirimu abantu abawerako ab'eggwanga y'Abafilipino abali emitala w’amayanja, nga kirimu abantu abawera obukadde 10 okwetoloola ensi yonna. <ref name="diaspora-size">{{Cite web |date=2022-01-25 |title=The Filipino Diaspora |url=https://www.pilotguides.com/study-guides/the-filipino-diaspora/ |access-date=2025-07-04 |publisher=Pilot Guides |archive-date=2025-05-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250521111223/https://www.pilotguides.com/study-guides/the-filipino-diaspora/ |url-status=dead }}</ref> == Ebikwata ku bungi bw’abantu == Webwatukira mu 2012, abantu b’eggwanga ly'Abafilipino mu Uganda baali nga 600. <ref name="population-2012">{{Cite web |title=Diasporas |url=https://www.gfmd.org/thematic-area/diaspora |access-date=2025-07-04 |publisher=Global Forum on Migration and Development}}</ref> Omuwendo guno ogw’abantu guteeka Uganda mu bitundu ebitono ebisinganibwaamu Abafilipino okwetoloola ensi yonna, okwawukana ku mawanga nga Amerika eririna obukadde 3,400,000, Saudi Arabia abalina akakadde 1, ne Canada abalina 850,000. <ref name="diaspora-size"/> Mu 2012, bano baali bakulemberwa Divina Mikkelsen, eyali ng'omusaale mu kutegeka eby'obuwangwa n’okukola ku nsonga z’'abantu b'eggwanga lino. <ref name="leadership">{{Cite web |date=2021-12-29 |title=Filipino Uganda: My Pinoy Life in Kampala, Uganda |url=https://illustradolife.com/filipino-uganda-my-pinoy-life-in-kampala/ |access-date=2025-07-04 |publisher=Illustrado Life}}</ref> == Okukiikirirwa abakungu == Ogwekumineebiri nga 12 mu 2003, bannansi ba Philippines mu Uganda bawerezebwa mungeri y’ekikungu [[:en:Consul_(representative)|omubaka okuva munsi endala]] ng’ayita mu kitebe kya Philippines e Kenya, kubanga Philippines yali tedukanya kigendererwa kyakikungu eky'enjawulo mu Uganda. Mu 2025, abantu bano baali bakiikirirwa Marie Charlotte G. Tang eyali Omubaka okuva munsi endala, ng’asinziira e Kenya kyokka ng’awa Bannafilipino obuweereza bw’abakungu mu kitundu kyonna eky’Omumawanga G'omubuvanjuba bwa Afrika. <ref>{{Cite web |title=The Official Website of the Philippine Embassy in Nairobi, Kenya |url=https://nairobipe.dfa.gov.ph/ |access-date=2025-07-04 |website=nairobipe.dfa.gov.ph |archive-date=2025-06-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250608001322/https://nairobipe.dfa.gov.ph/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Museveni salutes Filipino investors in Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1304654/museveni-salutes-filipino-investors-uganda |access-date=2025-07-04 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne ==   * [[:en:Foreign_relations_of_the_Philippines|Enkolagana y’amawanga ga Philippines Ey'ebweru w'Eggwanga]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} 9tgibtedfe5gileope2vg8kguhkmzyq Bunyaga Bruno 0 12337 55148 54513 2026-06-15T04:58:22Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55148 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruno Bunyaga''' aka Magoolo, Enyabu (yazaalibwa 27 Ogwokussatu 2004) [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira]] Munayuganda era ng'azannyira kiraabu ya [[Uganda Revenue Authority SC|Uganda Revenue Authority FC]] ng'omuteebi mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2022-11-18 |title=KNOW YOUR STARS: Footballer Bruno Bunyaga credits parents’ encouragement for his career |url=https://kawowo.com/2022/11/18/know-your-stars-footballer-bruno-bunyaga-credits-parents-encouragement-for-his-career/ |access-date=2025-09-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize bwe == Bunyaga yazaalibwa Mawokota mu [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]] mu mu maka gw'omwami n'omukyala Moses Kawadwa ne Sarah Babirye. Yatandika okussoma kussomero lya Busega Primary School (P1-P7). Yeegatta ku Mackaay Memorial College, Nateete (S1-S5) n’amaliriza A-Level ku ssomero lya Rines SS, Namuseera. Bunyaga yeegatta ku St Lawrence yunivasite okusoma Bachelors degree in Business Administration. <ref name=":0"/> == Olugendo lw'omupiira == Bruno Bunyaga yatandika okuzanya omupiira mu Life Internal Academy– Nateete, Arrows soccer Academy – [[:en:Lungujja|Lungujja]] ne Devine sports Academy ng’aluŋŋamizibwa Yasin Muyimba (Eyali omuzannyi wa Police FC). <ref name=":0"/> Olwo n’azannya mu kibinja eky’okuna n’ekyokusatu mu Sparta 09, ekisaawe kya Dreams, Impala hill ne Bushenyi Veterans. <ref name=":1">{{Cite web |title=Bruno Bunyaga signs for the tax collectors – Sports Bee Uganda |url=https://sports-bee.com/2022/12/31/bruno-bunyaga-signs-for-the-tax-collectors/ |access-date=2025-09-06 |language=en-US |archive-date=2026-01-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260106152829/https://sports-bee.com/2022/12/31/bruno-bunyaga-signs-for-the-tax-collectors/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2023, yeegatta ku URA Football Club okuva mu Bushenyi Veterans. <ref>{{Cite web |date=2023-01-11 |title=University Football League star Bunyaga joins URA FC |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/01/11/university-football-league-star-bunyaga-joins-ura-fc/ |access-date=2025-09-06 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Mu mpaka [[:en:Buganda_Masaza_Cup|za Buganda Masaza Cup]], yatandika ne [[Buvuma Island|Buvuma]] mu 2020 n’azannyira [[Buddu]] mu 2021 ne 2022 era nd naye yali muzannyi wa [[:en:St._Lawrence_University_(Uganda)|St. Lawrence University.]] <ref name=":1" /> <ref name=":2">{{Cite web |date=2022-10-04 |title=Fortebet Real Star Monthly Awards: September Bows To Bunyaga Like Kampala University Did in UFL {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/fortebet-real-star-monthly-awards-september-bows-to-bunyaga-as-kampala-university-did-in-ufl/ |access-date=2025-09-06 |language=en-US}}</ref> == Ebituukiddwaako n’ebirabo == Omuwanguzi w'ekikopo kya Masaza (2021). <ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2022-03-05 |title=Buddu are 2021 Masaza Cup Champions |url=https://chimpreports.com/buddu-are-2021-masaza-cup-champions/ |access-date=2025-09-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Omuteebi eyasinga okuteeba goolo enyingi (goolo 12 ''')''' mu liigi y'omupiira gwa yunivasite (UFL) 2022. <ref>{{Cite web |date=2022-11-14 |title=Uganda Martyrs sacrifice St. Lawrence for second UFL title |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-martyrs-sacrifice-st-lawrence-for-second-ufl-title-4019946 |access-date=2025-09-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Omuzannyi w'omwezi gw'omwenda 2022 mu mpaka za Fortebet Real Star Monthly Awards. <ref name=":2"/> Omuteebi eyasinga okuteeba goolo enyingi Masaza cup 2022(goolo 6). <ref name=":0"/> == Laba ne == [[Denis Onyango]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 2k4seagokk00wm6fftvi4s7svrrvpl0 David Cecil 0 12342 55099 43454 2026-06-14T17:50:02Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55099 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Cecil,''' [[:en:Theatrical_producer|mufulumya]] wa [[:en:Stagecraft|katemba w'okusiteegi]] Omungereza.<ref>{{cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2013/feb/07/uganda-deport-theatre-producer-david-cecil|date=7 February 2013|access-date=7 December 2015|first=Rachel|last=Adams|work=[[The Guardian]]|location=London|title=Uganda moves to deport British theatre producer David Cecil}}</ref> Yakwatibwa mu [[Yuganda|Uganda]] olw'omuzannyo ogwali gwekuusa ku [[:en:Homosexuality|bisiyaga]] nga 17 Ogwomwenda 2012. <ref>{{cite news|title=I play a gay man in Uganda, where homosexuality is illegal|url=http://observers.france24.com/content/20120910-play-gay-character-uganda-homosexuality-illegal-theatre-actor-river-mountain-kampala-media-council-law|access-date=2 January 2013|newspaper=[[France 24]]|date=17 September 2012|archive-date=11 January 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130111110631/http://observers.france24.com/content/20120910-play-gay-character-uganda-homosexuality-illegal-theatre-actor-river-mountain-kampala-media-council-law|url-status=dead}}</ref> == Okukwatibwa == Cecil ye yafulumya ffirimu emannyikiddwa nga ''The River and the Mountain'' nga yali ewandikiddwa [[:en:Beau_Hopkins|Beau Hopkins]] [[:en:Playwright|omuwandiisi]] Omungereza mu Kampala, [[:en:Theatre_director|n'eragirirwa]] [[:en:Angela_Emurwon|Angela Emurwon]]. Abazannyi bonna baali ba [[:en:Ugandan_people|Bannayuganda]]. Omuzannyo gw'okusiteegi guno gwalimu ebisesa ng'era baagutegekera ku National Theatre mu kifo kya [[Uganda National Cultural Centre]] wabula nga ky'alina okukyusibwa oluvannyuma lw'Olukiiko lw'Amawulire olwa nga 16 Ogwomunaana 2012 okuwera [[:en:Public_participation|omuzannyo guno mu lujjude]]. [[:en:Minister_of_Ethics|Minisita wa Uganda ow’empisa]] yagamba nti omuzannyo guno “gwali gutumbuula ebisiyaga mu Uganda,” n’agattako nti, “Tujja kuteeka akazito ku muntu yenna agamba nti omuzizo guno gukirizibwa.” Cecil yateekebwa mu [[:en:Law_enforcement_in_Uganda|komera]] okulinaana [[Kampala]] nga 15 ne 16 Ogwomwenda. Kooti ya Uganda yamuyimbula ku kakalu ka kooti nga 17 Ogwomwenda oluvannyuma lw’okumuvunaana ku by’okuteeka omuzannyo guno ku siteegi, emisango egyatuuka ku kibonerezo ekiyinza okumuviraako okusibwa emyaka ebiri.<ref>{{cite news|title=Ugandan court releases British producer of gay play|url=https://www.theguardian.com/world/2012/sep/17/uganda-british-producer-gay-play|access-date=2 January 2013|newspaper=[[The Guardian]]|date=17 September 2012|location=London}}</ref><ref name="ibtimes-mezzofiore">{{cite news|url=http://www.ibtimes.co.uk/uganda-anti-gay-bill-david-cecil-407296|date=21 November 2012|access-date=7 December 2015|first=Gianluca|last=Mezzofiore|work=[[International Business Times]]|title=British Theatre Producer David Cecil to Face Jail in Uganda Over Gay Play}}</ref> Ekiwandiiko ekyali lisaba emisango egyaali givunaanibwa Cecil okugibwaawo, kyategekebwa aba [[:en:Index_on_Censorship|Index on Censorship]] ne [[:en:David_Lan|David Lan]], nekitekebwaako emikono abantu abasoba mu 2500, okuli [[:en:Mike_Leigh|Mike Leigh]], [[:en:Stephen_Fry|Stephen Fry,]] [[:en:Sandi_Toksvig|Sandi Toksvig]] ne [[:en:Sandi_Toksvig|Simon Callow]]. Mu Gwomunaana 2013, omulamuzi yagoba emisango gyonna egyaali givunaanibwa Cecil. Mu Gwokubiri 2013, Cecil yaddamu okugalirwa poliisi ng’omuntu Minisitule y’Empisa gwe yali annyonyolwa ng'okubeera nti yali tabeereka naye. Oluvannyuma yagobwa mu ggwanga n'adizibwaayo ewabwe mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref>{{cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2013/feb/15/threatre-producer-deported-uganda-fight-return|date=15 February 2013|access-date=7 December 2015|first=Mark|last=Brown|work=[[The Guardian]]|location=London|title=Theatre producer deported by Uganda for gay play vows fight to return}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21423496|date=12 February 2013|access-date=7 December 2015|publisher=[[BBC News]]|title=Uganda 'deports' David Cecil, producer of gay play}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9865201/British-theatre-producer-of-play-on-homosexuality-deported-from-Uganda.html|date=12 February 2013|access-date=7 December 2015|publisher=[[The Daily Telegraph]]|agency=Reuters|location=London|title=British theatre producer of play on homosexuality deported from Uganda}}</ref><ref name="guardian-jones-schenkel">{{cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2013/feb/12/uganda-deports-british-theatre-producer|date=12 February 2013|access-date=7 December 2015|first1=Pete|last1=Jones|first2=Mark|last2=Schenkel|work=[[The Guardian]]|location=London|title=Uganda deports British theatre producer over play exploring gay issues}}</ref> Okugobwa kwe mu ggwanga kwakolebwa mangu nnyo era nga waliwo okweralikirira nti enkola entuufu ey’amateeka teyaliwo nga tebanaba kugoba. Chris Ward, omwogezi [[:en:British_High_Commission|w'Ekitebe kya Bungereza]] mu Uganda yagamba nti waliwo "okweralikirira nti [Cecil] yagobwa mu nsi nga talina mukisa guwakanya kugobwa kuno". Yagatako nti abakungu ba Bungereza baali baali "bakutunulira engeri gye bayinza okuteesa ku nkola entuufu n'ab'obuyinza mu Uganda".<ref name="guardian-jones-schenkel" /><ref>{{cite news|url=http://www.channel4.com/news/deportation-crazy-says-uganda-gay-play-producer-video|date=13 February 2013|access-date=7 December 2015|publisher=[[Channel 4 News]]|title=Deportation 'crazy' says Uganda gay play producer - video}}</ref><ref>{{cite news|url=http://www.itv.com/news/update/2013-01-02/uganda-drops-charges-against-british-theatre-producer-david-cecil/|date=2 January 2013|access-date=7 December 2015|publisher=[[ITV News]]|title=Uganda drops charges against British theatre producer David Cecil}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|Ebago ly'Eteeka lya Uganda Eriwanyisa Ebisiyaga]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]] * [[:en:Law_enforcement_in_Uganda|Abakwasisa amateeka mu Uganda]] * [[:en:Human_rights_in_Uganda|Eddembe ly'Obuntu mu Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} eneqha5tqc7lhxdyxcm11y70hmzu8aj Danielita Favor Nambatya 0 12851 55088 46916 2026-06-14T17:43:23Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55088 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Danielita Favor Nambatya''' (yazaalibwa nga 14 mu mwezi gwokkumi n'ogumu mu 2000) Munnayuganda omukyala [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]], azannya nga [[:en:Association_football|Forward]] mu kiraabu ya [[:en:Rwanda_Women's_Football_League|Rwanda Women's Football League]], Apaer women's Football Club ne [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-01-25 |title=Nambatya joins Rwanda’s Apaer Women's Football Club |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/01/25/nambatya-joins-rwandas-apaer-womens-football-club/ |access-date=2024-11-19 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2023-01-26 |title=Transfers: Favour joins Rwanda top flight side {{!}} The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/transfers-favour-joins-rwanda-top-flight-side/ |access-date=2024-11-19 |language=en-US |archive-date=2024-06-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240619144315/https://thetouchlinesports.com/transfers-favour-joins-rwanda-top-flight-side/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2023-01-25 |title=Forward Nambatya joins top-flight club in Rwanda |url=https://kawowo.com/2023/01/25/forward-nambatya-joins-topflight-club-in-rwanda/ |access-date=2024-11-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe == Yazaalibwa Peruth Onuonga n'omuzannyi w’omupiira eyawummula Mathias Ssonko mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaliro e Mulago]], [[Kampala]]. Mwannyina Precious Najjemba naye yaliko omuzannyi w'omupiira omulundi gumu ku [[Muteesa I Royal University|Mutesa I Royal University]] mu maka ga bantu 6.<ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2017-06-12 |title=KNOW YOUR STARS: Female footballer Nambatya inspired by the supportive family |url=https://kawowo.com/2017/06/12/know-your-stars-female-footballer-nambatya-inspired-by-the-supportive-family/ |access-date=2024-11-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Nambatya yatandika okuzannya omupiira ku myaka musanvu ng’ali mu pulayimale mukibiina eky'okusatu mu By Pass Standard Academy e Kyebando n’oluvannyuma mu Old Mulago Primary school.<ref name=":3" /> Mu nnaku ezaasooka yatendekebwa ne All Stars Sports Academy wansi w'omutendesi Omuyitale okutuuka okulabibwa mu Old Mulago Primary School ku mutendera gwa pulayimale.<ref name=":3" /> Nambatya yali muzannyi ku [[:en:Masaka_Secondary_School|ssomero lya Masaka Secondary School]] eyali [[:en:Agha_Khan|Agha Khan]] gye yasomerako okutuusa mu senior ey'okusatu n'omutendesi Jimmy Kisekka, oluvannyuma ne yeegatta ku ST Mary's Kitende ku Senior eyookuna ne Kawempe Muslim SS ku ku mutendera gwa siniya eyookutaano n'eyomukaaga n'omutendesi Moses Nkata ne Ayub Khalifa, [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] ne [[Muteesa I Royal University]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":3" /> == Omulimu gwa kiraabu == === Kawempe Muslim WFC === Nambatya yeegatta ku [[:en:Kawempe_Muslim_LFC|Kawempe Muslim LFC]] okuva mu Kawempe Muslim SS bwe yakuzibwa n’azannya mu [[:en:FUFA_Women_Elite_League|liigi ya FUFA Women Elite League]] eyali esinga mu liigi ya Uganda ey’abakazi mu kiseera. Nambatya yazannyira Kawempe sizoni ssatu okuva mu 2015 okutuuka ku nkomerero ya 2018 ng’ateeba ggoolo 27 eza liigi mu kiseera kino.<ref name=":1" /><ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2023-01-27 |title=Apaer new signing Nambatya opens goal account in Rwanda |url=https://kawowo.com/2023/01/27/apaer-new-signing-nambatya-opens-goal-account-in-rwanda/ |access-date=2024-11-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":3" /> Mu sizoni esooka 2015 yateeba ggoolo 6 mu liigi, 8 mu 2015/16 ate 13 mu 2016/17.<ref name=":3" /> === Muteesa I Royal University WFC. === Okuva e Kawempe, Nambatya yeegatta ku [[Muteesa I Royal University]] okusoma Diguli ye esooka mu by'obulambuzi n'okuddukanya wooteeri, n'amaliriza ng'azannyirayo omwaka gumu n'ekitundu ng'azannya mu liigi ya FUFA Women Elite League okutuuka mu sizoni ya 2018 - 2019. <ref name=":1" /><ref name=":4" /> === Makerere University Business School (MUBS) === Nambatya yava ku Muteesa mu 2019 n’agenda okwegatta ku [[:en:Makerere_University_Business_School|MUBS]] okusoma diguli eyookubiri mu by’okutunda (Bachelors of Science in Marketing).<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":4" /> === She Corporate FC === Nambatya yeegatta ku kibiina kya She Corporate mu 2020 era yali mu ttiimu eyawangula ekikopo kya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]] mu sizoni ya 2021-22.<ref name=":0" /> Favor ye muteebi wa liigi eyookubiri n'ateeba ggoolo 10 nga [[Fazila Ikwaput]] ne [[Hasifah Nassuna|Hasifah Nassuuna]] bagabana bbuutu.<ref name=":4" /><ref name=":2" /> Mu sizoni ya 2022/23 ne She Corporate, Nambatya yateeba ggoolo mukaaga mu liigi y'abakazi eya CAF (CECAFA Zone Qualifiers).<ref name=":0" /><ref name=":4" /><ref name=":2" /> === Apear Women FC === Nga 25 mu mwezi ogusooka mu mwaka gwa 2023, Nambatya yakola endagaano ey’ekiseera ekitono ne Apear Women Fc eya Rwanda ng’azannya mu [[:en:Rwanda_Women's_Football_League|liigi y’abakazi eya Rwanda]] era n’aweebwa essaati 14 ennamba yennyini gye yali atadde ku She Corporate.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":4" /><ref name=":2" /> Favor yateeba ggoolo bbiri ku mupiira ogusooka nga Apear ewangula Rayon Sport Football Club ggoolo 3-2 mu mpaka zino.<ref name=":4" /> == Omusono gw’okuzannya == Nambatya alina omukisa okusooka okukwata ku mupiira mu ngeri ey’ekika ekya waggulu, era muzannyi wa ttiimu era akuba okuva mu bbanga lyonna. Mu kiseera ky’okuzannya, Nambatya era akuuma enkula eya bulijjo ey’omuyizzi wa ggoolo okumaliriza kumpi ng’akuba ‘tap-ins’ n’okukuba emitwe egy’amaanyi.<ref name=":2" /> Nga akuguse mu by’okufuga omupiira okumpi, okukuba omutwe, okukuba dribble, okuyisa n’okukuba amasasi okutuuka ku mutindo ogutuukiridde.<ref name=":3" /> == Omulimu gw’ensi yonna == Mu 2012, yayitibwa omulundi ogwasookera ddala okukiikirira [[:en:Uganda_women's_national_football_team|Uganda Women's National Team]]. Era ayitiddwa ku ttiimu y’eggwanga emirundi egyisoba mu ettaano.<ref name=":4" /><ref name=":2" /> Nambatya y’omu ku bazannyi mu mpaka za CAF ez'abakyala abaali wansi w’emyaka 20 ez'okusunsulamu Uganda be yayita mu 2017 eyawangula South Sudan ggoolo 22-0 wadde nga yasubwa omutendera oguddako olw’ebyensimbi.<ref name=":3" /> == Ebitiibwa == Ensibuko:<ref name=":3" /> * '''Liigi ya FUFA ey'abakazi ey'abayimbi''' [2015, 2015/16, 2016/17]. * '''Ekikopo ky'ameefuga''' [2014, 2015, 2016]. * '''Liigi''' '''ya FUFA ey'abakazi''' [2021/22]. == Laba ne == * [[:en:Kawempe_Muslim_LFC|Kawempe Muslim LFC]] == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> [[Category:Abantu abalamu]] bag9rdna7wh6ywz9oeyzjrkp2cgkiir David Kalwanga Lukyamuzi 0 12919 55102 48030 2026-06-14T17:50:59Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55102 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Kalwanga Lukyamuzi''' (yazaalibwa mu 1979 <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Iis0VU1zZDIzTkNoeCtmaC8rZ0NQOVE9PSIsInZhbHVlIjoiV0J5alZhUFdWOXRkMHgzVmJYdWpSQT09IiwibWFjIjoiNWNmMzY2YTM0MjUxYjM2YWQ1N2MzN2EwODQ5ZWE1M2QzMTkzYmRhYzFjNmZmOTU4Njk0NjQwZjkzNDdmM2QyZCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-03-21 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> ), [[:en:Demographics_of_Uganda|Munayuganda]] era nga munnabyabufuzi mu bubaka bwa Palamenti. Akiikirira Busujju County mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya yuganda]] ey'ekkumi n'ebbiri (2026–2031). Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 mu tikiti ky’ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP). <ref>{{Cite news|title=NUP’s Kalwanga defeats Dombo in Busujju County race|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-kalwanga-defeats-dombo-in-busujju-county-race-5334620|access-date=5 March 2026|work=Daily Monitor}}</ref> <ref name=":0">{{Cite news|title=Opposition candidate Kalwanga wins Busujju County parliamentary seat|url=https://www.newvision.co.ug/category/uganda-elections/opposition-candidate-kalwanga-wins-busujju-seat-NV_226331|access-date=5 March 2026|work=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-05-19 |title=Politics: 🎥 WATCH: David Lukyamuzi sworn in as Busujju MP |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/watch-david-lukyamuzi-sworn-in-as-busujju-mp-NV_103067_032026 |access-date=2026-03-05 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Ex- minister Nyanzi battles 3 to reclaim Busujju County |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/ex-minister-nyanzi-battles-3-to-reclaim-busujju-county-3246912 |access-date=2026-03-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == David Lukyamuzi Kalwanga abadde mubaka wa Palamenti mu ssaza ly’e Busujju mu [[:en:Mityana_District|Disitulikiti y’e Mityana]] okuva mu 2016. Yaddamu okulondebwa n’ateekebwa mu gazeti mu butongole ku kisanja kya 2026–2031. <ref>{{Cite web |last=Nakibuule |first=Carolinah |title=MP Busujju Elect David Lukyamuzi Celebrates Gazette Confirmation of Victory |url=https://nilepost.co.ug/news/325160/mp-busujju-elect-david-lukyamuzi-celebrates-gazette-confirmation-of-victory |access-date=2026-03-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Kalwanga Calls for Respect of NUP Vetting Results Ahead of 2026 Polls |url=https://nilepost.co.ug/news/291458/kalwanga-calls-for-respect-of-nup-vetting-results-ahead-of-2026-polls |access-date=2026-03-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Emabegako yakolako ng’omusomesa. <ref>{{Cite web |last=Commonwealth Parliamentary Conference |title=Biographies-65thCPC-Halifax-2022 |url=https://storage.grenadine.co/public.grenadine.co/global/1573/1669/322400d6d6b6573fbbd82c29c08f78ce.pdf}}</ref> Kalwanga yasituka okumanyizibwa mu ggwanga lyonna mu 2017, we yawakanya ekiteeso ky’okuggya ekkomo ku myaka gya Pulezidenti. Ng’omubaka eyeetongodde akwatagana n’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), yavumirira ennongoosereza mu nnyingo 102(b) eya Ssemateeka, n’alumiriza Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okugezaako okukozesa [[:en:Parliament|Palamenti]] okutumbula ebyobufuzi by’omuntu ku bubwe. Ennyikira ye yaleeta omuwendo gw’ababaka abavuganya ku NRM oba NRM abawakanya ennongoosereza eno okutuuka ku 13. <ref>{{Cite web |title=Busujju MP Joins Anti-Age Limit Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/busujju-mp-joins-anti-age-limit-campaign |access-date=2026-03-05 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Okusinziira ku akulira emisango mu disitulikiti Charles Rebero, Kalwanga owa National Unity Platform ye yawangula akalulu kano n’obululu 12,871. Munne ku lusegere, [[:en:Vincent_Nyanzi|Vincent Nyanzi]] owa National Resistance Movement yafuna obululu 11,537. <ref>{{Cite web |last=Namugerwa |first=Catherine |title=Kalwanga Wins Third Term as Busujju MP |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/314868/kalwanga-wins-third-term-as-busujju-mp |access-date=2026-03-05 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Busujju Constituency - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/constituencies/busujju-165/ |access-date=2026-03-05 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2025-06-30 |title=Mityana: Seven Candidates Target Kalwanga'S Busujju MP Seat |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/mityana-seven-candidates-target-kalwangas-busujju-mp-seat |access-date=2026-03-05 |website=Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Election Update: Zaake, Lukyamuzi, and NUP Make Gains as NRM Retains Key Seats : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/election-update-zaake-lukyamuzi-and-nup-make-gains-as-nrm-retains-key-seats |access-date=2026-03-05 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] * Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri * [[Paul Mwiru]] * [[Rebecca Kadaga]] * [[Francis Zaake]] == Ebijuliziddwa == <references /> {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] 0zdyy6b5sgx4cxr0es7kp4pglg65yjm Ray Signature 0 13119 55143 50134 2026-06-14T23:37:15Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55143 wikitext text/x-wiki   '''Raymond Joseph Mugerwa''' (yazaalibwa nga 4 Ogwomukaaga, 1988), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi '''Ray Signature aka Uncle Ray''', muyimbi era pulodyusa w'ennyimba okuva mu [[:en:Kampala,_Uganda|Kampala, Uganda]] . Ray Signature awandiise n’okufulumya ennyimba z’abayimbi abamanyiddwa abawerako mu Buvanjuba bw' Africa, omuli [[:en:Irene_Ntale|Irene Ntale]], [[:en:Rema_Namakula|Rema Namakula]], [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], Fille, [[:en:Allan_Toniks|Allan Toniks]] n’abalala. Signature era ekola emiziki mu kampeyini nga [[:en:Reach_A_Hand_Uganda|Reach A Hand Uganda]] . == Obulamu n’emirimu == Ray Signature azaalibwa ''Raymond Joseph Mugerwa'' yazaalibwa Mugwomukaaga nga 4, 1988. Taata wa Ray Signature musumba eyawummula kale yakulira mu maka ag’eddiini, ag'abaana omunaana nga Ray y'owookusatu. <ref name="sqoop">{{Cite web |title=Ray: The singer who pens signature tunes for others |url=http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/ray-the-singer-who-pens-signature-tunes-for-others.html |access-date=30 January 2016 |publisher=sqoop.co.ug}}</ref> Yasomera Pulayimale mu Buddo Junior School, Seroma Christian High School, ne Progressive Secondary School mu O'Level n'oluvannyuma Kings College Buddo ey'ekitiibwa mu [[:en:A-Level|A-Level]] ye . Yagenda mu maaso n’okwewandiisa okusoma diguli mu by’emikono okuva mu Michelangelo School of Creative Arts. <ref name="sqoop" /> Yatandika omulimu gwe ogw'okuyimba mu 2008 wansi w'ekibiina kya '''Big Tyme''' <ref name="hipipo">{{Cite web |title=Bigtym Crew Uganda Celebrities {{pipe}} HiPipo |url=http://www.hipipo.com/people/285/Bigtym-Crew |access-date=30 January 2016 |publisher=hipipo.com}}</ref> ekyabuulirirwa era nga kiddukanyizibwa Sylver Kyagulanyi mu Sikia records. <ref name="sqoop" /> '''Bigtyme''' yakolebwa Ray Signature amanyiddwa ennyo nga ''Uncle Ray'', [[:en:Lary_Chary|Lary Chary]] ne Oscar aka Scar. Baafulumya ennyimba nga '''Apple,''' '''Sophia''' wamu ne Rabadaba ne '''Miss. Uganda''' wamu n’omuyimbi Kalla Jeremiah [[:en:Tanzanian|Omutanzania]] nabalala. <ref name="howwe">{{Cite web |title=LARY CHARY AND RAY SIGNATURE BEWITCH SCAR OF BIGTYME CREW |url=http://www.howwe.biz/420/.php.html |access-date=30 January 2016 |publisher=howwe.biz}}</ref> === Omulimu gwe ogw'obwanamunigina (2011–kati) === Ekibiina kino kyasasika mu 2011 era Ray n’agenda mu maaso n’okukola omulimu gw’okuyimba yekka, n’afulumya oluyimba lwe olwasooka, '''Kasenyaku''', olwatuuka ku leediyo ne ttivvi ez’enjawulo mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika. <ref name="chano8">{{Cite web |title=Challenges Song Writers Face in the Ugandan Music Industry.. Ray Signature Breaks It Down – Chano8Chano8 |url=http://chano8.com/challenges-song-writers-face-in-the-ugandan-music-industry-ray-signature-breaks-it-down/ |access-date=30 January 2016 |publisher=chano8.com |archive-date=4 February 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160204044852/http://chano8.com/challenges-song-writers-face-in-the-ugandan-music-industry-ray-signature-breaks-it-down/ |url-status=dead }}</ref> Oluyimba luno lwafuna okunenyezebwa okulungi n'okubi, ng'abavumirira bagamba nti lwakoppebwa okuva mu '''Me and You''' olwaba [[:en:Nigerian|Nigerian]] ababiri '''Brackets''' . <ref name="observer">{{Cite web |title=The Observer |url=http://observer.ug/component/content/article?id=33351:-when |access-date=30 January 2016 |publisher=observer.ug}}</ref> <ref name="xclusive">{{Cite web |title=Ugandan Singers Plagiarizing Lyrics – Xclusive.co.ug |url=http://xclusive.co.ug/2013/02/ugandan-singers-plagiarizing-lyrics/ |access-date=30 January 2016 |publisher=xclusive.co.ug}}</ref> Yagenda mu maaso n'okufulumya emiziki mingi ngaali yekka nga kw'otadde n'okuwandiika ennyimba z'abayimbi ab'enjawulo. <ref name="chano8a">{{Cite web |title=Ray Signature Gives Tips On How To Write A Hit Song – Chano8Chano8 |url=http://chano8.com/ray-signature-gives-tips-write-hit-song/ |access-date=30 January 2016 |publisher=chano8.com |archive-date=4 February 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160204045623/http://chano8.com/ray-signature-gives-tips-write-hit-song/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="bigeye">{{Cite web |title=Ray Signature pens new song for Bruno K |url=http://bigeye.ug/ray-signature-pens-new-song-for-bruno-k/ |access-date=30 January 2016 |publisher=Bigeye.ug}}</ref> Akoze n'ennyimba n'abamu ku bayimbi abamaanyi mu Uganda, ng'ennyimba ze zituuse mu nsengeka ez'enjawulo. <ref name="bigeye2">{{Cite web |title=Top 50 Hot Ugandan Collabos That Have Rocked Local Airwaves |url=http://bigeye.ug/top-50-hot-ugandan-collabos-that-have-rocked-local-airwaves/ |access-date=30 January 2016 |publisher=Bigeye.ug}}</ref> Abadde akolagana n’abayimbi mu Afrika nga kw’otadde n’ennyimba nga ''Never let her go'' ng’aliwamu ne Roberto okuva e Zambia owa ''Amarula'' hit single, Katambala ne Irene Ntale n'abalala. Abadde agabana siteegi n’abamu ku bayimbi abalungi mu Afrika nga '''General Ozzy''', '''Roberto''', '''Too 4 Real, Nyanda''' n’abalala. <ref name="tukabyine">{{Cite web |title=East and West Africa's music stars to light up Kigali {{pipe}} Kinyarwanda, African Music, African Artists, Rwanda Music, Rwanda Entertainment |url=http://www.tukabyine.com/news/8838/east-and-west-africas-music-stars-to-light-up-kigali/ |access-date=30 January 2016 |publisher=tukabyine.com |archive-date=21 February 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160221183724/http://www.tukabyine.com/news/8838/east-and-west-africas-music-stars-to-light-up-kigali/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomukaaga 2018, Ray yakola endagaano ne Storm Interactive. Gye buvuddeko, Ray Signature yateeka omukono wansi w’ekitongole ekikwata ennyimba mu by’amaloboozi aga ultrasound ekimanyiddwa nga NileOne Academy gy’asobodde okukwata oluyimba lwe olw’omukwano olusoose, '''Mon Amie''' oluyimba lwe olwa EP ''Olwakolebwa mu Gwomukaaga '''.''''' == Obuzirakisa == Reach A Hand Uganda (RAHU) <ref name="allafrica">{{Cite web |title=Uganda: Brick 'n' Lace's Nyanda Named Rahu Ambassador |url=http://allafrica.com/stories/201401310182.html |access-date=30 January 2016 |publisher=allafrica.com}}</ref> == Discography == # Kasenyanku # Naloba ng'ali ne Mun G # Ebigambo # Sikuta # Who you are ne [[:en:Allan_Toniks|Allan Toniks]] # Katambala ne [[:en:Irene_Ntale|Irene Ntale]] # Gwe Asinga ng'ali ne Fille # Never let her go ne Roberto okuva e Zambia # Private Party ng'ali ne Two for Real okuva e Rwanda # Towakana ng’ali wamu ne Ziza Bafana # Nabosa # Mon AMie ne Naava Gray === Alubaamu za situdiyo === ==== Okuzaalibwa omulundi ogw'okubiri (2018) ==== # Birala # Too Bad ft Deejay Pius # Don't Break My Heart # All the best # Where Are You # Koona == Ennyimba Eziwandiikiddwa Ray Signature == # Gyobera olwa Irene Ntale # Olindaba olwa Irene Ntale # Nzena Nzena olwa Irene Ntale # Gwe Aliko olwa Irene Ntale # Sitaki olwa Rema Namakula # Nseya Nseya olwa Juliana Kanyomozi # Deep in love olwa Rema Namakula # Guno Omukwano olwa Lydia Jazmine # Double trouble olwa Fille # Wandisaki olwa Rema Namakula # Like I do olwa Baninas == Obulamu bwe == Mu mwezi Gwokkuminebiri 2015, Ray Signature yagwa ku kabenje akaabulako katono okumutta, e [[:en:Kamwokya|Kamwokya]] . <ref name="theinvestigatornews">{{Cite web |title=Singer Ray Signature in Near Fatal Accident Scare, Survives with Menacing Injuries – The Investigator |url=http://theinvestigatornews.com/singer-ray-signature-in-near-fatal-accident-scare-survives-with-menacing-injuries/ |access-date=30 January 2016 |publisher=theinvestigatornews.com |archive-date=3 February 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203212024/http://theinvestigatornews.com/singer-ray-signature-in-near-fatal-accident-scare-survives-with-menacing-injuries/ |url-status=dead }}</ref> == Ebijjuliziddwa wabweru wa Wiki == Ray Signature ku X == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} rp1iotn69cnirqie0tob2w66umkp5ts Darlyne Komukama 0 13174 55092 53070 2026-06-14T17:44:48Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55092 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Darlene Komukama''' (yazaalibwa mu 1984) Munnayuganda [[:en:Photographer|mukubi wa bifaananyi]], nga yabyesimesa yekka [[:en:Multimedia_artist|omukubi w’ebifaananyi ku mikutu egy’enjawulo]], [[:en:Cultural_Practitioner|omukubi w’ebifaananyi]], <ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref> era [[:en:Cultural_Practitioner|omukugu mu by’obuwangwa]] ng’omulimu gwe gusa esiira [[:en:Feminism|nsonga z’abakyala]] n’endagamuntu y’abaddugavu. <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=5 Video Clips from a Ugandan {{!}} norient.com |url=https://norient.com/darlyne-komukama/5-video-clips-ugandan |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref> == Obuto bwe n'ensibuko ye == Komukama yazaalibwa mu 1984 e [[:en:Kampala|Kampala mu Uganda]] . Ebintu bya art yabyeyigiriza yekka era ng’omulimu gwe gusinga kutunuulira obulamu bw'abakyala b’Afirika bwe bayitamu.<ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref><ref name=":7">{{Cite web |last=Nkosi |first=Lindokuhle |title=Don't touch my hair: Artists looking at the politics of black hair |url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/arts/dont-touch-my-hair-artists-looking-at-the-politics-of-black-hair-20200909 |access-date=2026-02-11 |website=News24 |language=en-US}}</ref> Alina diguli mu by’enteekateeka okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=A |first=A. W. A. V. |date=2010-10-06 |title=a w a v a.: Meet Darlyne Komukama, Awava's Newest Team Member! |url=http://awava.blogspot.com/2010/10/meet-darlyne-komukama-awavas-newest.html |access-date=2026-02-11 |website=a w a v a.}}</ref> == Omulimu gw’obuyiiya == '''Darlene Komukama''' (yazaalibwa mu 1984) Munnayuganda [[:en:Photographer|mukubi wa bifaananyi]], nga yabyesimesa yekka [[:en:Multimedia_artist|omukubi w’ebifaananyi ku mikutu egy’enjawulo]], [[:en:Cultural_Practitioner|omukubi w’ebifaananyi]], <ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref> era [[:en:Cultural_Practitioner|omukugu mu by’obuwangwa]] ng’omulimu gwe gusa esiira [[:en:Feminism|nsonga z’abakyala]] n’endagamuntu y’abaddugavu. <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=5 Video Clips from a Ugandan {{!}} norient.com |url=https://norient.com/darlyne-komukama/5-video-clips-ugandan |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref> Komukama yazaalibwa mu 1984 e [[:en:Kampala|Kampala mu Uganda]] . Ebintu bya art yabyeyigiriza yekka era ng’omulimu gwe gusinga kutunuulira obulamu bw'abakyala b’Afirika bwe bayitamu.<ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref><ref name=":7">{{Cite web |last=Nkosi |first=Lindokuhle |title=Don't touch my hair: Artists looking at the politics of black hair |url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/arts/dont-touch-my-hair-artists-looking-at-the-politics-of-black-hair-20200909 |access-date=2026-02-11 |website=News24 |language=en-US}}</ref> Alina diguli mu by’enteekateeka okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=A |first=A. W. A. V. |date=2010-10-06 |title=a w a v a.: Meet Darlyne Komukama, Awava's Newest Team Member! |url=http://awava.blogspot.com/2010/10/meet-darlyne-komukama-awavas-newest.html |access-date=2026-02-11 |website=a w a v a.}}</ref> Komukama [[:en:Photography|akuba ebifaananyi]], [[:en:Installation_art|okuteekawo]], [[:en:Multimedia_art|n'emikutu gy'amawulire egy'enjawulo]] eginoonyereza ku buwangwa n'embeera z'abantu ku bakyala abaddugavu [[:en:Feminism|n'obukyala]] . <ref name=":2" /> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref> <ref name=":1" /> Pulojekiti ze ez'amanyi mulimu zino wammanga; * The Saloon: Kino yakikola n’abakyala [[:en:Ugandan|ba Uganda]] abalala abasatu okujaguza obuwangwa n’enkola z’enviiri z’abaddugavu, n’akola fuleemu y’enviiri ng’eby’emikono n’okumanya.<ref name=":0">{{Cite news|last=Komukama|first=Darlyne|date=2024-05-01|title=Women behind the lens: 'When your sister does your hair, you don't need a mirror'|url=https://www.theguardian.com/global-development/2024/may/01/women-behind-the-lens-darlyne-komukama-black-hair-art-photography-uganda|access-date=2026-02-11|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-02-08 |title=A pop-up hair salon from Uganda treats black hair as a science and an art |url=https://qz.com/africa/904706/a-pop-up-art-hair-salon-celebrates-african-women-and-their-natural-hair |access-date=2026-02-11 |website=Quartz |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=R |first=Rebecca |date=2016-08-24 |title=The Salooni Project: Black women's hair through the past and into the present and future |url=https://thisisafrica.me/lifestyle/salooni-project-black-womens-hair-past-present-future/ |access-date=2026-02-11 |language=en-US}}</ref><ref name=":6" /><ref name=":7">{{Cite web |last=Nkosi |first=Lindokuhle |title=Don't touch my hair: Artists looking at the politics of black hair |url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/arts/dont-touch-my-hair-artists-looking-at-the-politics-of-black-hair-20200909 |access-date=2026-02-11 |website=News24 |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref> * Our Things: Akatambi keyakola nakatekayo neba Nnayuganda okusobla okusoloza n'okuga emboozi ezenjawulo ezinnyonyola ku Uganda<ref>{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> * Penthouse:kyatekebwawo mu 2018 ku kasolya mu Kampala nga kino kyakola nga ekifo abakyala webogerera ebibali ku mutima nabutya we bawulira<ref>{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> == Exhibition and recognition == '''Darlene Komukama''' (yazaalibwa mu 1984) Munnayuganda [[:en:Photographer|mukubi wa bifaananyi]], nga yabyesimesa yekka [[:en:Multimedia_artist|omukubi w’ebifaananyi ku mikutu egy’enjawulo]], [[:en:Cultural_Practitioner|omukubi w’ebifaananyi]], <ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref> era [[:en:Cultural_Practitioner|omukugu mu by’obuwangwa]] ng’omulimu gwe gusa esiira [[:en:Feminism|nsonga z’abakyala]] n’endagamuntu y’abaddugavu. <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=5 Video Clips from a Ugandan {{!}} norient.com |url=https://norient.com/darlyne-komukama/5-video-clips-ugandan |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref> Komukama yazaalibwa mu 1984 e [[:en:Kampala|Kampala mu Uganda]] . Ebintu bya art yabyeyigiriza yekka era ng’omulimu gwe gusinga kutunuulira obulamu bw'abakyala b’Afirika bwe bayitamu.<ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref><ref name=":7">{{Cite web |last=Nkosi |first=Lindokuhle |title=Don't touch my hair: Artists looking at the politics of black hair |url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/arts/dont-touch-my-hair-artists-looking-at-the-politics-of-black-hair-20200909 |access-date=2026-02-11 |website=News24 |language=en-US}}</ref> Alina diguli mu by’enteekateeka okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=A |first=A. W. A. V. |date=2010-10-06 |title=a w a v a.: Meet Darlyne Komukama, Awava's Newest Team Member! |url=http://awava.blogspot.com/2010/10/meet-darlyne-komukama-awavas-newest.html |access-date=2026-02-11 |website=a w a v a.}}</ref> Pulojekiti za Komukama ziragiddwa ku mikolo gy’ebyobuwangwa egyenjawulo n’ebifo omuli: [[:en:Southbank_Centre|Southbank Centre e London]] ng’emu ku bivvulu bya Africa Utopia; <ref name=":0">{{Cite news|last=Komukama|first=Darlyne|date=2024-05-01|title=Women behind the lens: 'When your sister does your hair, you don't need a mirror'|url=https://www.theguardian.com/global-development/2024/may/01/women-behind-the-lens-darlyne-komukama-black-hair-art-photography-uganda|access-date=2026-02-11|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> <ref name=":8">{{Cite web |title=News |url=https://www.guestartistsspace.com/News/PgrID/442/PageID/37/About-Us/About#:~:text=Curated%20by%20E.N%20Mirembe%20(Kampala,,Komukama%20and%20Liz%20Kobusinge,%20which |access-date=2026-02-11 |website=www.guestartistsspace.com}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=5 Video Clips from a Ugandan {{!}} norient.com |url=https://norient.com/darlyne-komukama/5-video-clips-ugandan |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> [[:en:Constitution_Hill,_Johannesburg|Olusozi lwa Ssemateeka mu Johannesburg]] olw’omwoleso gwa Being Her(e); ekivvulu kya Chale Wore mu [[:en:Accra|kibuga Accra]] ; ekivvulu ky’ebyobuwangwa ekya Africa Bass e [[:en:Ouagadougou|Ouagadougou mu Burkina Faso]] ; n'ebifo ebirala ebingi mu [[:en:Kampala|Kampala, Uganda]], nga LaBa! ekivvulu ky’ebifaananyi ku nguudo. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |title=Kampala's women artists |url=https://nataal.com/kampalas-women-artists |access-date=2026-02-11 |website=nataal.com |language=en-US}}</ref> <ref name=":3" /> <ref name=":2" /> <ref name=":1" /> Komukama yeenyigira mu by’amaloboozi n’okuyimba ng’akozesa erinnya lye erya DJ Decay. <ref>{{Cite web |title=DARLYNE KOMUKAMA |url=https://odartsfestival.co.uk/darlyne-komukama/ |access-date=2026-02-11 |website=Od Arts Festival |language=en-US}}</ref> Era yeetaba mu mikolo gy’ebyobuwangwa n’okugikuuma, gamba ng’okukolagana n’olunaku lw’ebyemikono n’okuyimba ne Alliance Française Kampala. <ref name=":8">{{Cite web |title=News |url=https://www.guestartistsspace.com/News/PgrID/442/PageID/37/About-Us/About#:~:text=Curated%20by%20E.N%20Mirembe%20(Kampala,,Komukama%20and%20Liz%20Kobusinge,%20which |access-date=2026-02-11 |website=www.guestartistsspace.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=5 questions with... AUTHENTICALLY PLASTIC |url=https://garage.ericasynths.lv/articles/5-questions-authentically-plastic/ |access-date=2026-02-11 |website=garage.ericasynths.lv |language=en}}</ref> == Other creative works == '''Darlene Komukama''' (yazaalibwa mu 1984) Munnayuganda [[:en:Photographer|mukubi wa bifaananyi]], nga yabyesimesa yekka [[:en:Multimedia_artist|omukubi w’ebifaananyi ku mikutu egy’enjawulo]], [[:en:Cultural_Practitioner|omukubi w’ebifaananyi]], <ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref> era [[:en:Cultural_Practitioner|omukugu mu by’obuwangwa]] ng’omulimu gwe gusa esiira [[:en:Feminism|nsonga z’abakyala]] n’endagamuntu y’abaddugavu. <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=5 Video Clips from a Ugandan {{!}} norient.com |url=https://norient.com/darlyne-komukama/5-video-clips-ugandan |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |title=Kobusinge & Komukama: In the Midst Exhibition |url=https://www.afropocene.com/capsule-gallery/in-the-midst-capsule |access-date=2026-02-11 |website=www.afropocene.com}}</ref> Komukama yazaalibwa mu 1984 e [[:en:Kampala|Kampala mu Uganda]] . Ebintu bya art yabyeyigiriza yekka era ng’omulimu gwe gusinga kutunuulira obulamu bw'abakyala b’Afirika bwe bayitamu.<ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref><ref name=":7">{{Cite web |last=Nkosi |first=Lindokuhle |title=Don't touch my hair: Artists looking at the politics of black hair |url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/arts/dont-touch-my-hair-artists-looking-at-the-politics-of-black-hair-20200909 |access-date=2026-02-11 |website=News24 |language=en-US}}</ref> Alina diguli mu by’enteekateeka okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=A |first=A. W. A. V. |date=2010-10-06 |title=a w a v a.: Meet Darlyne Komukama, Awava's Newest Team Member! |url=http://awava.blogspot.com/2010/10/meet-darlyne-komukama-awavas-newest.html |access-date=2026-02-11 |website=a w a v a.}}</ref> Pulojekiti za Komukama ziragiddwa ku mikolo gy’ebyobuwangwa egyenjawulo n’ebifo omuli: [[:en:Southbank_Centre|Southbank Centre e London]] ng’emu ku bivvulu bya Africa Utopia; <ref name=":0">{{Cite news|last=Komukama|first=Darlyne|date=2024-05-01|title=Women behind the lens: 'When your sister does your hair, you don't need a mirror'|url=https://www.theguardian.com/global-development/2024/may/01/women-behind-the-lens-darlyne-komukama-black-hair-art-photography-uganda|access-date=2026-02-11|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> <ref name=":8">{{Cite web |title=News |url=https://www.guestartistsspace.com/News/PgrID/442/PageID/37/About-Us/About#:~:text=Curated%20by%20E.N%20Mirembe%20(Kampala,,Komukama%20and%20Liz%20Kobusinge,%20which |access-date=2026-02-11 |website=www.guestartistsspace.com}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=5 Video Clips from a Ugandan {{!}} norient.com |url=https://norient.com/darlyne-komukama/5-video-clips-ugandan |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> [[:en:Constitution_Hill,_Johannesburg|Olusozi lwa Ssemateeka mu Johannesburg]] olw’omwoleso gwa Being Her(e); ekivvulu kya Chale Wore mu [[:en:Accra|kibuga Accra]] ; ekivvulu ky’ebyobuwangwa ekya Africa Bass e [[:en:Ouagadougou|Ouagadougou mu Burkina Faso]] ; n'ebifo ebirala ebingi mu [[:en:Kampala|Kampala, Uganda]], nga LaBa! ekivvulu ky’ebifaananyi ku nguudo. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |title=Kampala's women artists |url=https://nataal.com/kampalas-women-artists |access-date=2026-02-11 |website=nataal.com |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=dkomukama {{!}} norient.com |url=https://norient.com/dkomukama |access-date=2026-02-11 |website=norient.com |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}{{Cite web |date=2018-12-14 |title=Darlyne Komukama |url=https://accra18.re-publica.com/en/member/18124 |access-date=2026-02-11 |website=re:publica |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Robertson |first=Erin C. J. |date=2016-09-16 |title=How The Salooni Project Has Created a Safe Space for African Women to Love Their Hair {{!}} OkayAfrica |url=https://www.okayafrica.com/how-the-salooni-project-has-created-a-safe-space-for-african-women-to-love-their-hair/264701 |access-date=2026-02-11 |website=www.okayafrica.com |language=en-US}}</ref> Komukama yeenyigira mu by’amaloboozi n’okuyimba ng’akozesa erinnya lye erya DJ Decay. <ref name=":9">{{Cite web |title=DARLYNE KOMUKAMA |url=https://odartsfestival.co.uk/darlyne-komukama/ |access-date=2026-02-11 |website=Od Arts Festival |language=en-US}}</ref> Era yeetaba mu mikolo gy’ebyobuwangwa n’okugikuuma, gamba ng’okukolagana n’olunaku lw’ebyemikono n’okuyimba ne Alliance Française Kampala. <ref name=":9" /> <ref>{{Cite web |title=5 questions with... AUTHENTICALLY PLASTIC |url=https://garage.ericasynths.lv/articles/5-questions-authentically-plastic/ |access-date=2026-02-11 |website=garage.ericasynths.lv |language=en}}</ref> ob7re6owscmpj1np6dk63rmh9dhn3l1 Christine Bukenya Ssendawula 0 13252 55149 54727 2026-06-15T05:25:43Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55149 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christine Bukenya Ssendawula''' munnayuganda, munnabyabufuzi era nga [[:en:Member_of_parliament|ye mubaka omukyala owa]] [[:en:Kyankwanzi_District|disitulikiti y’e Kyankwanzi]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu wansi w’ekibiina [[:en:National_Resistance_Movement|kya National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |date=2024-04-19 |title=First Lady calls for women empowerment to fight poverty |url=https://dmu.go.ug/first-lady-calls-women-empowerment-fight-poverty |access-date=2024-08-05 |website=dmu.go.ug |language=en |archive-date=2024-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240805030619/https://dmu.go.ug/first-lady-calls-women-empowerment-fight-poverty |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-06-08 |title=MTN Uganda fulfils pledge to St. Joseph's Aid Society with computers, lavatories in '30 Days of Y'ello Care' Campaign |url=https://www.independent.co.ug/mtn-uganda-fulfils-pledge-to-st-josephs-aid-society-with-computers-lavatories-in-30-days-of-yello-care-campaign/ |access-date=2024-08-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=MTN Uganda exceeds commitments to support St. Joseph's Aid Society in '30 Days of Y'ello Care' Campaign |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/brand-book/mtn-uganda-exceeds-commitments-to-support-st-joseph-s-aid-society-in-30-days-of-y-ello-care-campaign-4654478 |access-date=2024-08-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-04-19 |title=First Lady calls for women empowerment to fight poverty – The Kampala Report |url=https://www.thekampalareport.com/latest/news/2024041936563/first-lady-calls-for-women-empowerment-to-fight-poverty.html |access-date=2024-08-05 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=God touched Museveni to appoint me minister - Nabakooba |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_150852 |access-date=2024-08-05 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240805030618/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_150852 |url-status=dead }}</ref> == Eby'obufuzi == Atuula ku kakiiko k'ebyenjigiriza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. <ref>{{Cite web |date=2021-10-13 |title=Parliament's education committee discusses private schools fund |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/parliament-s-education-committee-discusses-private-schools-fund-3582552 |access-date=2024-08-05 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240805030618/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/parliament-s-education-committee-discusses-private-schools-fund-3582552 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-06-08 |title=MTN Uganda exceeds commitments to support St. Joseph's Aid Society in '30 Days of Y'ello Care' Campaign |url=https://chimpreports.com/mtn-uganda-exceeds-commitments-to-support-st-josephs-aid-society-in-30-days-of-yello-care-campaign/ |access-date=2024-08-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Abadde yetaba mu nsisinkano ya Civil Society Organizations eyavirako okuyitibwa kw'okwekeneenya obuwayiro obwenjawulo mu teeka lya East African Crude Pipeline obulemesa okukozesa amafuta ne gaasi agava mu Uganda.<ref>{{Cite news|accessdate=1}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} a4jn7pfaqnzxnczb8frisf1l9f7z4tj Daudi Ochieng 0 13304 55095 52475 2026-06-14T17:45:57Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55095 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daudi Ochieng''', oluusi amanyiddwa nga '''Ocheng''', (1925 - 1 Ogwomukaaga 1966) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi, eyaweereza ng'omuwandiisi w'ekibiina kya [[Kabaka Yekka]] (KY) era Nnampala w'oludda oluvuganya gavumenti (okuva mu 1965).<ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0-8108-2920-6 |page=302 (approx)}}</ref> Mu mwaka gwa 1965-6, bye yayogerera mu kiwandiiko kye yateeka mu Palamenti nga 4 Ogwokubiri 1966 ("Gold Allegations Motion") - nti Ssaabaminisita w'eggwanga [[Milton Obote]] n'omumyuka w'omuduumizi w'amagye ga Uganda [[Idi Amin]] beenyigidde mu kubba n'okukozesa obubi zaabu, amasanga n'ensimbi by'abayeekera ba Congo byaviirako ekiwandiiko kya Gold Scandal.<ref name="Pirouet1995" /><ref name=":0">{{Cite web |date=3 June 2016 |title=Daudi Ochieng was a nationalist - Katikkiro |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Daudi-Ochieng-was-a-nationalist---Katikkiro/688334-3229648-10f7m88/index.html |access-date=11 June 2017 |website=Daily Monitor}}</ref><ref name="Jørgensen1981">{{Cite book |last=Jørgensen |first=Jan Jelmert |year=1981 |title=Uganda: a modern history |url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-0-85664-643-0 |pages=229–230}}</ref> == Obuto bwe n’emirimu == Daudi Ochieng yazaalibwa mu 1925,<ref name=":0">{{Cite web |date=3 June 2016 |title=Daudi Ochieng was a nationalist - Katikkiro |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Daudi-Ochieng-was-a-nationalist---Katikkiro/688334-3229648-10f7m88/index.html |access-date=11 June 2017 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.monitor.co.ug/News/National/Daudi-Ochieng-was-a-nationalist---Katikkiro/688334-3229648-10f7m88/index.html "Daudi Ochieng was a nationalist - Katikkiro"]. ''Daily Monitor''. 3 June 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 June</span> 2017</span>.</cite></ref> mutabani wa Rwot Lacito Oketch ow'e [[Temajo]].<ref name=":0" /> Yasomera ku [[King's College, Budo|King's College Budo]], [[Makerere University, Uganda|Makerere College]], ne [[University of Wales]], nga tannadda mu Buganda oluvannyuma lw'okutikkirwa.<ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0-8108-2920-6 |page=302 (approx)}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPirouet1995">Pirouet, Louise (1995). [https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ ''Historical Dictionary of Uganda'']. Scarecrow Press. p.&nbsp;302 (approx). [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-8108-2920-6|<bdi>978-0-8108-2920-6</bdi>]].</cite></ref> Yalondebwa ku Lukiiko lwa Buganda mu 1962 ne [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu 1964, ng’akiikirira [[Mityana (disitulikit)|Mityana]] ku lw’ekibiina kya [[Kabaka Yekka]] (KY).<ref name="Pirouet1995" /> == Emivuyo gya Zaabu == Okutandika mu Gwokusatu 1965, Ochieng yaleeta mu Palamenti bye yali atwala ng’ensimbi eziteeberezebwa ezaaweebwa Colonel [[Idi Amin]] mu Gwokubiri gw’omwaka ogwo. Ebigambibwa bino byatuuka ku ntikko nga 4 Ogwokubiri 1966 Ochieng, mu kiseera ekyo yali omuwandiisi omukulu owa KY<ref name=":2">{{Cite journal |last=Mujaju |first=Akiiki B. |date=1987 |title=The Gold Allegations Motion and Political Development in Uganda |journal=African Affairs |volume=86 |issue=345 |pages=479–504 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945 |jstor=722666}}</ref> era nga ye Nnampala w’oludda oluvuganya, yawaayo ekiteeso ng'asaba gavumenti "okuyimiriza Colonel Idi Amin ku mirimu nga bwe balindirira okumaliriza okunoonyereza kwa poliisi ku bigambibwa ebikwata ku akawunti ye mu bbanka, oluvannyuma kuteebwa mu kitongole ekivunaanyizibwa ku nsonga eno ng'okusalawo okusembayo ku nsonga eno kujja kufulumizibwa mu lujjudde".<ref name=":2" /> Ochieng bwe yali ayanjula ekiteeso kye, yalumiriza Ssaabaminisita w’ekiseera ekyo [[Milton Obote]] n’omumyuka w’omuduumizi w’amagye ga Uganda [[Idi Amin]] okwenyigira mu kunyaga n’okukozesa obubi zaabu, amasanga ne ssente enkalu abayeekera ba Congo.<ref name=":0">{{Cite web |date=3 June 2016 |title=Daudi Ochieng was a nationalist - Katikkiro |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Daudi-Ochieng-was-a-nationalist---Katikkiro/688334-3229648-10f7m88/index.html |access-date=11 June 2017 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.monitor.co.ug/News/National/Daudi-Ochieng-was-a-nationalist---Katikkiro/688334-3229648-10f7m88/index.html "Daudi Ochieng was a nationalist - Katikkiro"]. ''Daily Monitor''. 3 June 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 June</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0-8108-2920-6 |page=302 (approx)}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPirouet1995">Pirouet, Louise (1995). [https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ ''Historical Dictionary of Uganda'']. Scarecrow Press. p.&nbsp;302 (approx). [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-8108-2920-6|<bdi>978-0-8108-2920-6</bdi>]].</cite></ref><ref name="Jørgensen1981">{{Cite book |last=Jørgensen |first=Jan Jelmert |year=1981 |title=Uganda: a modern history |url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-0-85664-643-0 |pages=229–230}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJørgensen1981">Jørgensen, Jan Jelmert (1981). [https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ ''Uganda: a modern history'']. Taylor & Francis. pp.&nbsp;<span class="nowrap">229–</span>230. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-85664-643-0|<bdi>978-0-85664-643-0</bdi>]].</cite></ref> Ochieng era yayingizaamu Felix Onama (Minisita w’ebyokwerinda), ne Adoko Nekyon (Minisita w’okuteekateeka).<ref name="Jørgensen1981" /> Palamenti, nga mw’otwalidde n’abakiise b’ekibiina kya Obote y'ennyini (UPC, eyafuga ebifo 74 ku 91<ref name=":2">{{Cite journal |last=Mujaju |first=Akiiki B. |date=1987 |title=The Gold Allegations Motion and Political Development in Uganda |journal=African Affairs |volume=86 |issue=345 |pages=479–504 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945 |jstor=722666}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMujaju1987">Mujaju, Akiiki B. (1987). "The Gold Allegations Motion and Political Development in Uganda". ''African Affairs''. '''86''' (345): <span class="nowrap">479–</span>504. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945|10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945]]. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]]&nbsp;[https://www.jstor.org/stable/722666 722666].</cite></ref> ), yakuba akalulu kumpi awatali kuwakanya okuwagira ekiteeso kya Ochieng,<ref name="Jørgensen1981" /><ref name=":1">{{Cite journal |last=Uzoigwe |first=G. N. |date=1983 |title=Uganda and Parliamentary Government |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=21 |issue=2 |pages=253–271 |doi=10.1017/s0022278x00023260 |jstor=160775}}</ref> wadde nga kyalina ensonga eziwerako.<ref name=":2" /> Enkola ya UPC ey’okukkiriza, eyakkaanyizibwako ku ntandikwa y’olunaku mu lukiiko olw’amangu olwa Kabineti, yakyusa ekifo ky’okuziyiza ekyakkaanyizibwako mu lukiiko lw’ekibiina kya Palamenti ekijjuvu nga 31 Ogwoluberyeberye.<ref name=":2" /> Mu ngeri eno, ebyo Ochieng bye yavunaana – era n'eky'okuba nti byalabika ng'ebituufu ne kiba nti n'abali mu Kabinenti baabiraba, era ne kiba nti byali bisaana okunoonyerezebwako, okwawukana ku ekyo ekyali kikkiriziganyiziddwako nga 31 Ogwoluberyeberye – byaleetawo ekyo ekiyitibwa "Emivuyo gya Zzaabu".<ref name="Jørgensen1981" /><ref name=":2" /> Mu kiseera ekiteeso kino, "olw'ensonga ezitategeerekeka bulungi", Obote yali wala ne Kampala ng'agenda okulambula ekitundu ky'obukiikakkono,<ref name="Jørgensen1981">{{Cite book |last=Jørgensen |first=Jan Jelmert |year=1981 |title=Uganda: a modern history |url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-0-85664-643-0 |pages=229–230}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJørgensen1981">Jørgensen, Jan Jelmert (1981). [https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ ''Uganda: a modern history'']. Taylor & Francis. pp.&nbsp;<span class="nowrap">229–</span>230. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-85664-643-0|<bdi>978-0-85664-643-0</bdi>]].</cite></ref><ref name=":1">{{Cite journal |last=Uzoigwe |first=G. N. |date=1983 |title=Uganda and Parliamentary Government |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=21 |issue=2 |pages=253–271 |doi=10.1017/s0022278x00023260 |jstor=160775}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUzoigwe1983">Uzoigwe, G. N. (1983). "Uganda and Parliamentary Government". ''The Journal of Modern African Studies''. '''21''' (2): <span class="nowrap">253–</span>271. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1017/s0022278x00023260|10.1017/s0022278x00023260]]. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]]&nbsp;[https://www.jstor.org/stable/160775 160775].</cite></ref> n'olwekyo yali tasobola kukyusa kintu kyonna ku ngeri Kabineti okusalawo okuwagira ekiteeso kya Ochieng oba okukubaganya ebirowoozo mu Palamenti.<ref name=":2">{{Cite journal |last=Mujaju |first=Akiiki B. |date=1987 |title=The Gold Allegations Motion and Political Development in Uganda |journal=African Affairs |volume=86 |issue=345 |pages=479–504 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945 |jstor=722666}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMujaju1987">Mujaju, Akiiki B. (1987). "The Gold Allegations Motion and Political Development in Uganda". ''African Affairs''. '''86''' (345): <span class="nowrap">479–</span>504. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945|10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945]]. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]]&nbsp;[https://www.jstor.org/stable/722666 722666].</cite></ref> Bwe yakomawo, Obote yateeka Amin mu luwummula okumala wiiki bbiri n’ateekawo akakiiko akanoonyereza.<ref name="Jørgensen1981" /> Yalangirira embeera ey’akabenje, era nga 22 Ogwokubiri n’agoba [[Constitution of Uganda|ssemateeka wa 1962]], n’agoba Obwapulezidenti bwa Edward Mutesa II n’Obwamyuka Pulezidenti William Nadiope, n’agenda okugogola UPC, n’akwata Baminisita ba Gavumenti bataano ( [[Grace Ibingira]], EBS Lumu, BK Kirya, Mathias Mbalule Ngobi, ne George BK Magezi).<ref name="Jørgensen1981" /><ref name=":2" /> Mu Gwokuna1966 Obote yafulumya ssemateeka omupya, ow’ekiseera (owookubiri owa Uganda).<ref name="Jørgensen1981" /> Nga wayise ekiseera kitono oluvannyuma lw'okuzuulibwa nti alina [[Stomach cancer|kookolo w'olubuto]], Ochieng yafa nga 1 Ogwomukaaga 1966.<ref name="observer1">[https://observer.ug/news/headlines/59907-from-1966-to-2019-ocheng-motion-sails-through-gun-takes-over "1966-2019: How Ocheng motion brought the gun in Uganda's politics"]. ''The Observer''. 15 February 2019. Retrieved 25 February 2019.</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} a6oc32o917uv7t45rwjhn75zx90ytp9 David Bagoole 0 13787 55097 52832 2026-06-14T17:46:36Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55097 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Bagoole''' (yazaalibwa Ogwokuna 4, 1998) Munnayuganda omuzannyi w'omupiira ow'ekikugu era azannya [[:en:Midfielder|ng'omuwuwuttanyi]] mu [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . Amanyiddwa nnyo olw’ebiseera by’amaze mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]], emu ku kiraabu z’omupiira ez’oku ntikko mu Uganda. Bagoole ayitibwa "Tong Po" ne "The Animal," atenderezebwa nnyo olw'amanyi ge n'engeri gyakozesaamu omubiri gwe mu muzannyo, [[:en:Dribbling|okutambuza akapiira nga asala abazannyi]], n'obusobozi bwe obw'okuyisa.<ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-06-23 |title=David Bagoole returns to Vipers |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/david-bagoole-returns-to-vipers-2023062311164123837 |access-date=2024-11-30 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Bagoole yazaalibwa mu Gwokuna 4, 1998, e Busembatia mu [[Yuganda|Uganda]], gye yatandikira okuzannya omupiira ng’akyali muto. Omulimu gwe yagutandikira mu kiraabu y’ewaabwe, Busembatia Town Council. David Bagoole muto w’omugenzi Johnson Bagoole eyali omuzannyi wa Uganda Cranes.<ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-07-02 |title=Tong Po Bagoole's return to Vipers secured |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/tong-po-bagooles-return-to-vipers-secured-2023070214514543256 |access-date=2024-11-30 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Olugendo lwa Bagoole olw'ekikugu lwatandika ne Busembatia Town Council. Oluvannyuma yazannyira mu kiraabu za Uganda eziwerako, omuli [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]], [[Police FC (Uganda) .|Police FC]], ne Baza Holdings. Mu mwaka gwa 2015, yagenda e Kenya okwegatta ku Sofapaka nga tannakola ndagaano ne La Passe e Seychelles mu mwaka gwa 2016. Oluvannyuma lw’okudda mu Uganda mu mwaka gwa 2017, Bagoole yeegatta ku BUL FC oluvannyuma n’afuna akaseera katono mu OC wa DR Congo, Bukavu Dawa. Mu mwaka gwa 2019, yakola endagaano ne Busoga United, gye yazannyira okutuusa sizoni y'omwaka gwa 2019–20 lwe yaggwaako mu ngeri ey’ekikangabwa olw’ekirwadde [[:en:COVID-19_pandemic|kya COVID-19]] .<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-08-14 |title=Vipers officially unveil midfielder David Bagoole |url=https://kawowo.com/2020/08/14/vipers-officially-unveil-midfielder-david-bagoole/ |access-date=2024-11-30 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-08-14 |title=Busoga United: We wish Tongo Po well |url=https://thetouchlinesports.com/busoga-united-we-wish-tongo-po-well/ |access-date=2024-11-30 |website=The Touchline Sports |language=en-US}}</ref> Nga 14 Ogwomunaana, 2020, Vipers SC yatongoza Bagoole mu butongole ng’omutendesi waayo omupya wansi w’omutendesi omukulu Fred Kajoba Kisitu. Mu mwaka gwa 2023, Bagoole yeegatta ku Wakiso Giants FC, n’agenda mu maaso n’omupiira gwe mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] ng’omuzannyi omukulu mu kulumba.<ref>{{Cite web |last=Kule |first=Edwin Kyle |date=2023-06-22 |title=Transfers: Bagoole agrees terms to join former club |url=https://kawowo.com/2023/06/22/transfers-bagoole-agrees-terms-to-join-former-club/ |access-date=2024-11-30 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Admin |date=2020-08-14 |title=Bagoole Sets Target After Completing Vipers Move |url=https://sportsnation.co.ug/2020/08/14/bagoole-sets-target-after-completing-vipers-move/ |access-date=2024-11-30 |website=Live from ground |language=en |archive-date=2024-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241201224207/https://sportsnation.co.ug/2020/08/14/bagoole-sets-target-after-completing-vipers-move/ |url-status=dead }}</ref> == Omusono gwe mu kuzannya == Bagoole amanyiddwa nnyo olw’enkola ye eyamaanyi ng'azannya , ng’atera okubikka ebitundu ebinene mu kisaawe. Mulungi nnyo mu kutambuza akapiira nga asala n'okuyita mu bazannyi n'okusindika paasi entuufu mu bbanga eggere. Erinnya lye ery'ekika, "Tong Po," liraga obugumu n'obukodyo bwe mu kisaawe.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2023-07-04 |title=Bagoole regrets past mistakes on return to Vipers SC |url=https://kawowo.com/2023/07/04/bagoole-regrets-past-mistakes-on-return-to-vipers-sc/ |access-date=2024-11-30 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2020-08-15 |title=Vipers Unveil Midfielder David Bagoole |url=https://chimpreports.com/vipers-unveil-midfielder-david-bagoole/ |access-date=2024-11-30 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Enkaayana == Bagoole, muzannyi wa mu makkati, yawandiisibwa mu butongole ng’omuzannyi nga wa myaka 26, yazaalibwa mu mwaka gwa 1998, kyokka abawagizi bangi balaze okubuusabuusa okusinziira ku ndabika ye. Wadde nga waliwo okuteebereza, kigambibwa nti ebiwandiiko bye biyise mu kukeberebwa kwonna okwetaagisa mu Afirika, nga bimukakasa nti muzannyi wa myaka 26.<ref>{{Cite web |title=David Bagoole, 26? Ugandan footballer's age raises eyebrows on social media - News - Nogomania |url=https://en.nogomania.com/read/David-Bagoole-26-Ugandan-footballers-age-raises-eyebrows-on-social-media |access-date=2024-11-30 |website=en.nogomania.com |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> {{DEFAULTSORT:Bagoole, David}} csz40bf7e1i0et1bkn7n8j6hjn58xux David Owori 0 13838 55113 53564 2026-06-14T17:58:49Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 55113 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}}'''<big>David Owori</big>''' (yazaalibwa nga 23 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa1998) muzannyi wa mupiira era Munnayuganda, azannyira [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]] ng'omuzannyi wa makkati.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-11-14 |title=Midfielder Owori replaces suspended Ochaya as Uganda Cranes depart for Nairobi |url=https://kawowo.com/2020/11/14/midfielder-owori-replaces-suspended-ochaya-as-uganda-cranes-depart-for-nairobi/ |access-date=2025-08-22 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=David-Owori-passes-the-ball |url=https://www.fufa.co.ug/uganda-cranes-contingent-safely-arrive-in-nairobi-set-for-south-sudan-duel/david-owori-passes-the-ball/ |access-date=2025-08-22 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2025-02-04 |title=David Owori signs SC Villa new contract |url=https://upl.co.ug/david-owori-signs-sc-villa-new-contract/ |access-date=2025-08-22 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2024-03-23 |title=Put's Cranes |url=https://observer.ug/sports/put-s-cranes/ |access-date=2025-08-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Owori yazaalibwa [[Tororo]], [[:en:Uganda|Uganda]], bazadde bbe ye mwami Eriasaf Osinde n'omukyala Bena Nyadio. Yasomera mu ssomero lya Christ the King Primary School (Nsambya), Mackey Memorial Nateete, Masaka Town College, Star SS Jeza, East High School Ntinda, ne Lubiri SS nga tannaba kwegatta [[:en:St._Lawrence_University_(Uganda)|ku yunivasite ya St. Lawrence]].<ref name="kawowo-profile">{{cite web |date=29 June 2020 |title=David Owori: SC Villa midfielder reveals life on and off the pitch |url=https://kawowo.com/2020/06/29/david-owori-life-on-and-off-the-pitch/ |access-date=19 August 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-06-29 |title=David Owori: My father inspired me to play football |url=https://kawowo.com/2020/06/29/david-owori-my-father-inspired-me-to-play-football/ |access-date=2025-08-22 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == === Omulimu gwe yasooka okukola === Owori olugendo lw’omupiira yalutandikira mu Nsambya Young Stars Academy nga tannayingira Wembley Soccer Academy n’oluvannyuma Lukuli United, ttiimu y’ekitundu esangibwa mu Kampala.<ref name="kawowo-profile" /> === Vipers SC === Yayingizibwa mu kiraabu ya [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu mwaka gwa 2016, gye yazannyira mu ttiimu z’abato n’abakulu, nga tannagenda mu kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu mwaka gwa 2018.<ref name="globalsports">{{cite web |title=David Owori |url=https://globalsportsarchive.com/people/soccer/david-owori/434050/ |access-date=19 August 2025 |website=Global Sports Archive}}</ref> === SC Villa (omusomo ogusooka) === Owori yeegatta ku kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu mwaka gwa 2018 era ne yeenyweza ng’omuzannyi akola emirimu mingi, asobola okuzannya mu [[:en:Midfielder|makkati]] awamu n'okubera [[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi.]] === Olugendo lw'e Bulaaya === Mu mwaka gwa 2021, Owori yakola endagano ne ttiimu ya Spanish side Vélez CF.<ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-03-23 |title=Midfielder David Owori Joins Spanish Entity Vélez |url=https://chimpreports.com/midfielder-david-owori-joins-spanish-entity-velez/ |access-date=2025-08-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=David Owori Biography - - ESPN (SG) |url=https://www.espn.com.sg/football/player/bio/_/id/310569/david-owori |access-date=2025-08-22 |website=- ESPN |language=en}}</ref> Omwaka ogwaddako, yagenda e Sweden okwegatta ku [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Utsiktens_BK tiimu ya Utsiktens BK] mu [[:en:Superettan|Superettan]], n'azannya omupiira gumu mu liigi.<ref name="espn">{{cite web |title=David Owori Bio |url=https://www.espn.com.sg/football/player/bio/_/id/310569/david-owori |access-date=19 August 2025 |website=ESPN}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-04-07 |title=Villa title surge healing Owori's Spanish nightmare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/villa-title-surge-healing-owori-s-spanish-nightmare--4192010 |access-date=2025-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> === Okudda kwe mu SC Villa === Owori yaddamu okwegatta ku tiimu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu Ogwokubiri mu mwaka gwa 2023. Mu Gwokubiri mu mwaka gwa 2025, yassa omukono ku ndagano empya eyongezebwayo okutuusa mu mwezi Gwolubereberye mu mwaka gwa 2027. Yayamba nnyo kiraabu eno okuwangula ekikopo kya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]], ekisoose mu myaka 20.<ref name="upl-contract">{{cite web |date=4 February 2025 |title=David Owori signs new SC Villa contract |url=https://upl.co.ug/david-owori-signs-sc-villa-new-contract/ |access-date=19 August 2025 |website=Uganda Premier League}}</ref><ref name="kawowo-contract">{{cite web |date=4 February 2025 |title=Why David Owori's contract extension is important for SC Villa |url=https://kawowo.com/2025/02/04/why-david-owori-contract-extension-important-for-sc-villa/ |access-date=19 August 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=2025-02-09 |title=Ugandan Premier League: David Owori signs SC Villa new contract - Africa Top Sports |url=https://en.africatopsports.com/2025/02/09/ugandan-premier-league-david-owori-signs-sc-villa-new-contract/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US |archive-date=2026-01-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260106055903/https://en.africatopsports.com/2025/02/09/ugandan-premier-league-david-owori-signs-sc-villa-new-contract/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye mu mawanga g'ebulaaya == Owori abadde akiikirira Uganda ku mutendera gw'abato kyokka n'okutuusa kati tannazannya mupiira gwe ogusoose mu bakulu mu [[:en:Uganda_national_football_team|tiimu y'e Ggwanga ey'omupiira.]]<ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=2025-06-21 |title=CHAN 2024: Uganda Cranes Squad released, starts training on Monday - Africa Top Sports |url=https://en.africatopsports.com/2025/06/21/chan-2024-uganda-cranes-squad-released-starts-training-on-monday/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref> == Omusono gw’okuzannya == Owori okusinga muzannyi wa makkati kyokka asobola n’okukola ng’omuzibizi wa ddyo oba amalayo mu makkati. Amanyiddwa nnyo olw’omutindo gw’emirimu gy’akola, okukangavvula obukodyo n’okukola ebintu bingi. <ref name="globalsports" /> == Ebibalo by’emirimu gye == ; Kiraabu Okuva mu mwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 2025:<ref name="globalsports" /> * '''SC Villa (2024–25):''' Emipiira 27, ggoolo 2 * '''CAF Champions League:''' Emipiira 2 egyazanyibwa * '''Utsiktens BK (Superettan, 2022):''' 1 ogwazanyibwa == Laba ne == * [[Reagan Mpande]] * [[:en:Allan_Okello|Allan Okello]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://globalsportsarchive.com/people/soccer/david-owori/434050/ Ebikwata ku tterekero ly'ebyemizannyo mu nsi yonna] m2s96ncwsvls8yh634zzd81ax75yhmk Pius Obuya 0 13852 55142 52698 2026-06-14T23:22:40Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55142 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Pius Obuya''' (yazaalibwa 17 Ogwomusanvu 1998) [[Munnayuganda]] [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era gye buvuddeko yali azannya mu makkati mu kiraabu ya Serbia eya liigi esooka eya [[Radnički Sremska Mitrovica]].<ref>{{Cite web |title=Pius Obuya (Radnicki S. Mitrovica) - Career Stats - Flashscore.com |url=https://www.flashscore.com/player/obuya-pius/0CFscKa6/ |website=www.flashscore.com}}</ref> == Obuto bwe == Obuya yazaalibwa Lawrence Opolot ne Dominika Eiyo. Yasomera ku Murchison Bay Primary School e Luzira (P1-P7), Risa College, Nansana (Senior 1), Amus College (S2-S3), n’amaliriza eddaala lye erya O ne A okuva mu St Mary’s SS Kitende (S4-S6).<ref>{{Cite web |date=8 July 2020 |title=KCCA's latest signing Obuya ready to set Lugogo ablaze |url=http://kawowo.com/2020/07/08/kccas-latest-signing-obuya-ready-to-set-lugogo-ablaze/ |website=Kawowo Sports}}</ref> == Okuzannyira kiraabu == === Maroons === Obuya yasooka okuzannyira [[Maroons FC]] ng'ezannya [[Express FC]] mu [[Ekisaawe kya Mutesa II|kisaawe kya Mutesa II]] nga 29 Ogwomunaana 2015, wabula [[Express FC]] yawangula [[Maroons FC]] ggoolo 3-2.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=29 August 2015 |title=Express FC 3-2 Maroons: The Red Eagles earn maiden maximum points &#124; Uganda Premier League |url=http://kawowo.com/2015/08/29/express-fc-3-2-maroons-the-red-eagles-earn-maiden-maximum-points-uganda-premier-league/ |website=Kawowo Sports}}</ref> === Kabel === Mu Gwekkumi 2021, Obuya y'egatta ku [[FK Kabel]] oluvannyuma lw’okuwozesebwa okumala omwezi gumu mu Serbia.<ref>{{Cite web |date=2 October 2021 |title=Pius Obuya joins Serbian club &#124; Swift Sports Uganda |url=https://swiftsportsug.com/blog/pius-obuya-joins-serbian-club/ |website=swiftsportsug.com |access-date=26 May 2026 |archive-date=17 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230417032640/https://swiftsportsug.com/blog/pius-obuya-joins-serbian-club/ |url-status=dead }}</ref> Yasooka okugizannyira nga 3, 2021 mu mupiira ogwagwa amaliri ne [[FK Budućnost Dobanovci]].<ref>{{Cite web |title=Uganda - P. Obuya - Profile with news, career statistics and history - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/players/obuya-pius/792294/ |website=int.soccerway.com}}</ref> === Radnički Sremska Mitrovica === Yasooka okuzannyira [[FK Radnički Sremska Mitrovica]] ng'ewangulwa [[FK Radnički Beograd]] 1-0 bwe yava ku katebe mu ddakiika 69 okudda mu kifo kya Aleksandar Rakić.<ref>{{Cite web |date=8 August 2022 |title=Ugandan players in Diaspora: Najjemba nets hat trick, Luwagga, Jamal make debuts |url=https://fufa.co.ug/ugandan-players-in-diaspora-najjemba-nets-hat-trick-luwagga-jamal-make-debuts/}}</ref> == Okuzannyira ku ddaala ly'ensi yonna == === Uganda U20 === Obuya yazannyira [[Uganda U20]] mu [[mpaka za COSAFA U-20]] ezaali e Zambia mu 2017.<ref>{{Cite web |date=3 December 2017 |title=COSAFA U-20 Update: Final travelling list for Uganda Hippos team |url=http://www.fufa.co.ug/cosafa-u-20-update-final-travelling-list-uganda-hippos-team/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref> Yasooka kugizannyira nga 6 Ogwekkumineebiri 2017, ne [[Zambia U20]] mu kisaawe kya Arthur Davis, Kitwe. Kyokka yasikizibwa Julius Poloto mu kitundu ekyokubiri.<ref>{{Cite web |date=6 December 2017 |title=COSAFA U20 Update: Shaban leads by example as Uganda beats hosts Zambia |url=http://www.fufa.co.ug/cosafa-u20-update-shaban-leads-example-uganda-beats-hosts-zambia/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref> === Uganda U17 === Obuya yazannyira [[Uganda U17]] mu mpaka z’okusunsulamu abalizannya mu mpaka za Africa ez'abali wansi w'emyaka 17 ( U-17) eza 2015 nga battunka ne Seychelles.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=27 September 2014 |title=Uganda vs Zambia : 8 Key Battles &#124; CAF U-17 QUALIFIER |url=http://kawowo.com/2014/09/27/8-key-uganda-vs-zambia-battles-caf-u-17-qualifier/ |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |date=4 June 2014 |title=FUFA releases U-17 Cubs Squad |url=https://fufa.co.ug/youth-football-fufa-releases-uganda-cubs-squad/}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=14 June 2014 |title=Uganda gets away win in Seychelles &#124; AFRICA U-17 Championships |url=http://kawowo.com/2014/06/14/uganda-beats-seychelles/ |website=Kawowo Sports}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Pius Obuya at Soccerway * [https://kawowo.com/2014/06/27/uganda-u-17-vs-seychelles-u-17-preview/ Africa U-17 Qualifiers: Uganda Cubs Vs Seychelles match Preview] * Pius Obuya at Sofascore * [https://player.7msport.com/2018612/index.shtml Pius Obuya, Player's Data, Match Statistical Information,7M Sports] jm53ro4rhmuiiwmba4np5eon29spp3o Bobosi Byaruhanga 0 13854 55147 54318 2026-06-15T04:49:55Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55147 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bobosi Byaruhanga''' (yazaalibwa 3 Ogwekkumineebiri 2001) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya mu [[makkati]] mu kiraabu ya [[Oakland Roots]] ezannyira mu [[USL Championship]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]]. == Okuzannyira kiraabu == === Vipers SC === Byaruhanga omupiira yagutandikira mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers]], n’agenda mu maaso n’ayita mu akademi n’awangula engule za liigi bbiri n’okuwangula ekirabo ky'omuzannyi w’omwaka mu 2021 ki Airtel FUFA Male player of the year.<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Danito |date=20 June 2022 |title=Bobosi Byaruhanga braced for Vipers exit |url=https://swiftsportsug.com/blog/bobosi-byaruhanga-braced-for-vipers-exit/ |access-date=23 February 2023 |website=swiftsportsug.com |archive-date=23 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230223220646/https://swiftsportsug.com/blog/bobosi-byaruhanga-braced-for-vipers-exit/ |url-status=dead }}</ref> === MFK Vyškov === Mu Gwomukaaga 2022, yateeberezebwa okuva mu kiraabu eno, era mu Gwomunaana 2022, yagenda mu Czech Republic, ne y'egatta ku ttiimu ya [[Vyškov]] eri mu [[Czech National Football League]].<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Bobosi Byaruhanga exits Vipers, joins European top side |url=https://sports-bee.com/2022/09/13/bobosi-byaruhanga-exits-vipers-joins-european-top-side/ |access-date=23 February 2023 |website=sports-bee.com |archive-date=23 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230223220641/https://sports-bee.com/2022/09/13/bobosi-byaruhanga-exits-vipers-joins-european-top-side/ |url-status=dead }}</ref> === Austin FC II === Mu Gwoluberyeberye 2023, yagenda mu ttiimu y’Amerika eya [[Austin FC II]] ku bbanja, ng’asobola okugulwa.<ref>{{Cite web |date=5 January 2023 |title=Austin FC II Announces First-Ever Player Signings |url=https://www.austinfc.com/news/austin-fc-ii-announces-first-ever-player-signings |access-date=23 February 2023 |website=austinfc.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Shero |first=Kamardin |date=8 January 2023 |title=Bobosi Byaruhanga: Former Vipers midfielder completes move to USA |url=https://thetouchlinesports.com/bobosi-byaruhanga-former-vipers-midfielder-completes-move-to-usa/ |access-date=23 February 2023 |website=thetouchlinesports.com}}</ref> Byaruhanga yali muzannyi wa mu makkati atandika mu Austin FC II bwe yawangula ekikopo kya [[MLS Next Pro Cup]] ekya 2023, ng'ekuba Columbus Crew 2 ggoolo 3-1. Mu Gwokubiri 2024, Austin FC yalangirira nti ezzeemu okuwa Byaruhanga endagaano ku bbanja ery'okubiri ery'omwaka gumu mu sizoni ya 2024.<ref>{{Cite web |date=February 27, 2024 |title=Austin FC II Re-Acquires Returning Midfielder Bobosi Byaruhanga and Signs Defender Rubén Bonachera |url=https://www.austinfc.com/austinfcii/news/austin-fc-ii-re-acquires-returning-midfielder-bobosi-byaruhanga-and-signs-defend |access-date=October 13, 2024 |publisher=Austin FC II}}</ref> === Oakland Roots === Nga 4 Ogwokusatu 2025, [[Oakland Roots]] yakakasa mu butongole okugula Byaruhanga. == Ebibalo by’okuzannya == === Kiraabu === {{updated|6 October 2024}}<ref name=NFT>{{NFT player|pid=82963}}</ref><ref>{{Soccerway|bobosi-byaruhanga/683026}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align: center;" |+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka ! rowspan="2" | Kiraabu ! rowspan="2" | Ebiro ! colspan="3" | Liigi ! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga ! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga ! colspan="2" | Lala ! colspan="2" | Okugatta |- ! Okugabanya ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo |- | rowspan="3" | [[Kiraabu ya Vipers SC|Ensowera eziyitibwa Vipers]] | 2019–20 | rowspan="2" | Uganda Premier League | 14. | 1. 1. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 0. | 0. | 14. | 1. 1. |- | 2020–21 | 12. | 2. 2. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 0. | 0. | 12. | 2. 2. |- ! colspan="2" | '''Okugatta''' ! 26. ! 3. 3. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 26. ! 3. 3. |- | Vyškov | 2022–23 | Omukisa národní liga | 0. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 0. | 0. | 0. | 0. |- | rowspan="2" | Austin FC II (ebbanja) | 2023. 2023 | rowspan="2" | MLS Ekiddako Pro | 22. | 1. 1. | colspan="2" | – | colspan="2" | – | 4 [ a ] . | 0. | 26. | 1. 1. |- | 2024 | 25. | 3. 3. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 0. | 0. | 25. | 3. 3. |- ! colspan="3" | '''Omugatte gw’emirimu''' ! 72 ! 7. 7. ! 0. ! 0. ! 0. ! 0. ! 4. 4. ! 0. ! 76 ! 7. 7. |} === Ku ddaala ly'ensi yonna === {{updated|matches played 11 October 2024}}<ref name=NFT/> {| class="wikitable" style="text-align:center" !Ttiimu y'eggwanga ! Omwaka ! Apps ! Goolo |- | rowspan="4" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] | 2021. Omuntu w’abantu | 7. 7. | 0. |- | 2022. 2022 | 4. 4. | 0. |- | 2023. 2023 | 5. 5. | 0. |- | 2024 | 3. 3. | 0. |- ! colspan="2" | Okugatta ! 19. ! 0. |} == Ebitiibwa == '''Kiraabu''' '''Austin FC II''' * [[MLS Next Pro]] : Bannantameggwa: 2023 '''Vipers''' * [[Uganda Premier League]] : Bannantameggwa: 2022 * [[Uganda Cup]] : Bannantameggwa: 2021 '''Eggwanga''' '''Uganda U20''' * [[Ekikopo kya Afrika ekya U-20]] ; Ekyokubiri: 2021 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == {{Oakland Roots SC squad}} oxg1qb8idmlmeyqgib5rvy1nysrmgqb Godfrey Kateregga 0 13861 55077 52818 2026-06-14T16:11:35Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55077 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Godfrey Kateregga''' (5 Ogwokutaano 1960 – 13 Ogwokusatu 1999) yali ssita wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira]] era nga yazannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga]] y'omupiira. == Emirimu gye == Yazaalibwa [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago]] (ekitundu ekiriraanye [[Kampala]]), Kateregga yazannyako emipiira gya kiraabu mu ttiimu ya Tobacco FC, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]], [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] ne [[Express FC]]. Yawangula engule za Uganda nnya (2 buli emu ne KCC ne Villa)<ref>{{cite news|publisher=The Sports Nation|title=Sadiq Wassa To Godfrey Kateregga: Ssimbwa Picks Uganda’s Greatest XI|url=https://www.the-sportsnation.com/2020/08/16/sadiq-wassa-to-godfrey-kateregga-ssimbwa-picks-ugandas-greatest-xi/|date=16 August 2020|access-date=28 May 2026|archive-date=29 June 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230629201605/https://www.the-sportsnation.com/2020/08/16/sadiq-wassa-to-godfrey-kateregga-ssimbwa-picks-ugandas-greatest-xi/|url-status=dead}}</ref> n'awangula ekikopo kya Uganda emirundi etaano (enna ne KCC ate ogumu ne Villa).<ref name=":0">{{cite web |author=Badru Zziwa, Hassan |date=8 September 2011 |title=Flashback: Kateregga - the Superstar |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=14972&Itemid=80 |publisher=The Observer}}</ref><ref>{{cite news|publisher=[[Daily Monitor]]|title=Deadly left wingers you loved and loathed in equal measure|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/deadly-left-wingers-you-loved-and-loathed-in-equal-measure-1897160|date=28 June 2020}}</ref> Kateregga yazannya emipiira egiwerako mu ttiimu y’eggwanga eya Uganda ey’abakulu.<ref name=":0" /> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [[Godfrey Kateregga – FIFA]] competition record (archived) {{DEFAULTSORT:Kateregga, Godfrey}} c27dgqja47msf4c7t7xsza4d3rth8wk Jay Mulucha 0 13866 55079 52851 2026-06-14T17:36:39Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55079 wikitext text/x-wiki [[File:Jay_Malucha.jpg|thumb|Jay Mulucha]] '''Jay Mulucha''' Munnayuganda, mulwanirizi w'eddembe ly'abantu abalina omukwano ogw'ebikukujju ([[:en:LGBT|LGBT]]) era muzannyi w'omupiira gw'ensero nga azanyira mu tiimu ya Magic Stormers, ttiimu ezannya mu liigi y'emizannyo gy'ensero eya Federation of Uganda Basketball League (FUBA). Era y’omu ku ba maneja ba ttiimu eno. == Ebimukwatako == Mulucha yatandika okuzannya basketball ng’akyali mu myaka gy'ekivubuka.<ref>{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/sport/2015/mar/15/uganda-transgender-basketball-players-magic-stormers|title=Meet Uganda's transgender basketball players: discriminated, harassed but unbroken|last=Lawrence|first=J. P.|date=2015-03-15|work=The Guardian|access-date=2017-11-30|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> Mulucha, yasimatukkira watono nnyo oluvannyuma lw'abalimbaganyi abamukuba bwe yali akuyegera eddembe ly'abantu abali mu mukwano ogw'ebikukujju.<ref>{{Cite news|url=http://www.washingtonblade.com/2016/04/07/out-and-proud-in-uganda/|title=Out and proud in Uganda|date=2016-04-07|work=Washington Blade: Gay News, Politics, LGBT Rights|access-date=2017-11-30|language=en-US}}</ref> Ng'ali ku ngyegoyego z'okwetta bwe yali mu ddwaliro, yasalawo okweyongerayo ne kampeyini z'okulwanirira eddembe ly'abantu ab'engeri za LGBTIQ ewaabwe ku butaka.<ref>{{Cite news|url=http://www.toledoblade.com/Education/2017/07/16/Young-African-leaders-share-vision-at-BGSU.html|title=Young African leaders share vision at BGSU|date=2017-07-16|work=The Blade|access-date=2017-11-30|language=en-US|archive-date=2017-12-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20171201043845/http://www.toledoblade.com/Education/2017/07/16/Young-African-leaders-share-vision-at-BGSU.html|url-status=dead}}</ref> Yali mukubiriza wa Pride Uganda era yeetaba mu bikujjuko bya Pride Festival ebyasooka mu 2012.<ref>{{Cite news|url=https://theworld.org/stories/2015/08/10/faces-gay-pride-uganda|title=These are the faces of gay pride in Uganda|work=Public Radio International|access-date=2017-11-30|language=en-US}}</ref> Ye pulezidenti w'ekitongole kya Fem Alliance Uganda, ekissa essira kutendeka amasomo ga kompyuta ne pulojekiti z'okuyigiriza abantu ku by'ensimbi okusobola okutondawo emiwaatwa eri abo abali mu mukwano ogw'ebikukujju.<ref>{{Cite web |title=Interview with LGBTI Grassroots Activist Jay Mulucha |url=https://pulitzercenter.org/stories/interview-lgbti-grassroots-activist-jay-mulucha |access-date=2022-10-27 |website=Pulitzer Center |language=en}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://elpais.com/elpais/2013/04/05/eps/1365159722_377439.html|title=Reportaje {{!}} Caza al homosexual|last=Sistiaga|first=Jon|date=2013-04-10|work=EL PAÍS|access-date=2017-11-30|language=es}}</ref> == Ebijuliziddwamu == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] 33lxicnrd71l2k33px686r2weamiqa4 Mustafa Kizza, Musambi wa Mupiira 0 13875 55139 52963 2026-06-14T21:20:03Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55139 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Mustafa Kizza''' (Yazaalibwa Ogwekkumi 1999)<ref>{{Cite web |title=Mustafa KIZZA |url=https://kccafc.co.ug/player/mustafa-kizza-2/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200918121124/https://kccafc.co.ug/player/mustafa-kizza-2/ |archive-date=18 September 2020 |accessdate=16 February 2021}}</ref> [[:en:Association_football|Musambi wa mupiira]] Munnayuganda azannyira mu ttiimu ya [[:en:Nairobi_United|Nairobi United]] e Kenya era musambi wa [[:en:Uganda_national_football_team|tiimu y'eggwanga Uganda]] gy'azannyira ng'[[:en:Left_back|omuzibizi ku ludda lwa kkono]]. == By'akoze ku ttiimu == === KCCA FC === Nga 24 Ogwokubiri 2017, Kizza yuyanjulwa ku kisaawe kya Kampala Capital City Authority e Lugogo.<ref>{{cite web |title=KCCA FC unveil teenagers |url=https://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/KCCA-FC--teenagers-Copa-Coca-Cola-Schools-Mutebi/690266-3797754-fc8j10z/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181219233237/https://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/KCCA-FC--teenagers-Copa-Coca-Cola-Schools-Mutebi/690266-3797754-fc8j10z/index.html |archive-date=19 December 2018 |accessdate=19 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Kizza yasamba omupiira gwe ogwasooka Kampala Capital City Authority bwe yali ettunka ne [[:en:Bright_Stars_FC|Bright Stars FC]] ku kisaawe kya Phillip Omondi nga Ogwokusatu 2017.<ref>{{Cite web |last=Mbabazi |first=Grace Lindsay |date=October 6, 2018 |title=Mustafa Kizza shines at KCCA FC |url=https://nilepost.co.ug/2018/10/06/mustafa-kizza-shines-at-kcca-fc/}}</ref> Yateebera KCCA ggoolo esooka nga bazannya [[:en:Police_FC_(Uganda)|Police FC]] on 15 Ogwekkuminoogumu 2017 ku maka gaabwe aga Phillip Omondi e Lugogo. Yazannya emipiira kya KCCA musanvu.<ref>{{Cite web |date=3 September 2017 |title=I am ready to fight for a starting place" Kizza Mustafa &#124; Swift Sports Uganda |url=https://www.swiftsportsug.com/blog/i-am-ready-to-fight-for-a-starting-place-kizza-mustafa/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210426021005/https://www.swiftsportsug.com/blog/i-am-ready-to-fight-for-a-starting-place-kizza-mustafa/ |archive-date=26 April 2021 |accessdate=16 February 2021}}</ref> Kizza yazannya omupiira gwe ogwasooka nga battunka ne Bright Stars FC ku kisaawe kya Phillip Omondi StarTimes, Kampala Capital City Authority (yawangula 2–1). Yateeba ggoolo ye esooka gye yakuba Police FC ku kisaawe kyabwe ekya Phillip Omondi e Lugoggo.<ref>{{cite web |last=Habib |first=Ashraf |date=4 August 2018 |title=New boy Kyambadde on score sheet again, named man of the match as Mutebi's back line almost gives away game |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2018/08/04/new-boy-kyambadde-on-score-sheet-again-named-man-of-the-match-as-mutebis-back-line-almost-gives-away-game/ |work=Galaxy FM}}</ref> Yazannya emipiira 23 mu sizoni. Kampala Capital City Authority yawangula ekikopo. Kizza yamalako sizoni ya 2018–2019 mu [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda ey'okuntikko]] ng'ayambye ku banne okuteeba emirundi 25 mu sizoni eyo yennyini; 16 mu Liigi, 6 mu Caf, 4 mu kikopo kya Uganda era yateeba ggoolo bbiri mu sizoni.<ref>{{Cite web |date=March 5, 2019 |title=Youngsters Making A Case in Uganda's Top Flight Football |url=https://sanyukatv.ug/2019/03/05/youngsters-making-a-case-in-ugandas-top-flight-football/}}</ref> Kizza yazannya omupiira ogusooka mu sizoni eyo nga battunka ne [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]], yazannya emipiira gya Liigi 24 n'ayambako banne okuteeba emirundi 14; 2 mu Caf, n'ateeba ne ggoolo 6.<ref>{{Cite web |title=Kizza is KCCA's gift that keeps on giving |url=https://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/Kizza-KCCA-s-gift-keeps-giving/690266-4347506-oguaubz/index.html |website=Daily Monitor}}</ref> Kizza yazannya omupiira ogwasooka mu sizoni nga battunka ne [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] nga 31 Ogwomunaana 2019 era ye yateeba goolo yokka eyawanguza Kampala Capital City Authority. Nga 5 Ogwokubiri 2023, Kizza yaddamu okwegatta ku Kampala Capital City Authority FC ku bwerere oluvannyuma lw'endagaano ye okuggwako ne ttiimu ya [[:en:F.C._Arouca|Arouca]]. === CF Montréal === Mu Gwomusanvu 2020, yeegatta ku [[:en:Montreal_Impact_(MLS)|Montreal Impact]] (oluvannyuma eyafuuka [[:en:Montreal_Impact_(MLS)|CF Montréal]] mu 2021).<ref>{{Cite web |title=Montreal Impact sign Ugandan international fullback Mustafa Kizza &#124; MLSsoccer.com |url=https://www.mlssoccer.com/post/2020/07/20/montreal-impact-sign-ugandan-international-fullback-mustafa-kizza |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301164729/https://www.mlssoccer.com/post/2020/07/20/montreal-impact-sign-ugandan-international-fullback-mustafa-kizza |archive-date=1 March 2021 |accessdate=16 February 2021}}</ref> Oluvannyuma lwa sizoni ya 2021 endagaano ye yasazibwamu.<ref>{{cite web |last=Bogert |first=Tom |date=13 December 2021 |title=Who's in, who's out? All 27 MLS clubs announce roster decisions following 2021 season |url=https://www.mlssoccer.com/news/chicago-fire-first-team-to-announce-offseason-departures |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211214085551/https://www.mlssoccer.com/news/chicago-fire-first-team-to-announce-offseason-departures |archive-date=14 December 2021 |access-date=21 December 2021 |website=Roster Updates |publisher=[[Major League Soccer]]}}</ref> === Arouca === Mu Gwomusanvu 2022, yeegatta ku ttiimu y'e Portugal [[:en:F.C._Arouca|F.C. Arouca]] ezannyira mu [[:en:Primeira_Liga|ligi y'okuntikko]]. <ref>{{Cite web |title=Portuguese Club F.C Arouca Signs Ugandan defender Mustafa Kizza; pearlpost.co.ug |url=https://pearlpost.co.ug/news/sports/portuguese-club-fc-arouca-signs-ugandan-defender-mustafa-kizza |accessdate=16 July 2022}}</ref> Yaweebwa endagaano ya myaka esatu. === Express FC === Nga 11 Ogwomwenda 2024, yeegatta ttiimu bbingwa eya Uganda [[:en:Express_FC|Express FC]] ku ndagaano ya mwaka gumu, eno yagizannyira emipiira esatu gyokka. === Telecom Egypt SC === Yeegatta ku [[:en:Telecom_Egypt_SC|Telecom Egypt SC]] mu Gwekkumi 2024 oluvannyuma lw'enteeseganya ez'amangu okuggwa, wabula oluvannyuma yagyabulira nga wayise emyezi etaano gyokka ng'abalanga butatuukiriza bukwakkulizo bwali mu ndagaano ye. === NEC FC === Mustafa Kizza yayanjulwa okwegatta ku [[:en:National_Enterprises_Corporation_FC|NEC FC]] egukyangira mu Liigi ya Uganda ey'okuntikko nga 31 Ogwomusanvu 2025 ku ndagaano ya myaka ebiri mu nkola y'okuggumiza ttiimu yaabwe eyali egenda okusamba ekikopo ky'oku ssemazinga wa Africa ekya 2025-2026. == Ttiimu y'eggwanga == === Abali wansi w'emyaka-20 === Kizza yasambira [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|Uganda y'abali wansi w'emyaka 20]] mu mpaka za [[:en:2017_COSAFA_U-20_Cup|2017 COSAFA U-20 Cup]] e Zambia.<ref>{{cite web |date=3 December 2017 |title=COSAFA U-20 Update: Final travelling list for Uganda Hippos team |url=http://www.fufa.co.ug/cosafa-u-20-update-final-travelling-list-uganda-hippos-team/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190115073823/http://www.fufa.co.ug/cosafa-u-20-update-final-travelling-list-uganda-hippos-team/ |archive-date=15 January 2019 |accessdate=18 March 2019 |publisher=}}</ref> Yasamba ogwasooka nga 6 Ogwekkumineebiri 2017 nga battunka ne [[:en:Zambia_national_under-20_football_team|Zambia y'abali wansi w'emyaka 20]] ku kisaawe kya Arthur Davis, Kitwe.<ref>{{cite web |date=6 December 2017 |title=COSAFA U20 Update: Shaban leads by example as Uganda beats hosts Zambia |url=http://www.fufa.co.ug/cosafa-u20-update-shaban-leads-example-uganda-beats-hosts-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190115075952/http://www.fufa.co.ug/cosafa-u20-update-shaban-leads-example-uganda-beats-hosts-zambia/ |archive-date=15 January 2019 |accessdate=18 March 2019 |publisher=}}</ref> === Eyabali wansi w'emyaka-23 === Kizza azannyidde [[:en:Uganda_national_under-23_football_team|Uganda y'abali wansi w'emyaka 23]] mu z'okususunlamu abanaazannya AFCON wa U-23.<ref>{{cite web |date=14 November 2018 |title=TOTAL AFCON U-23 Qualifiers: Uganda Kobs edge South Sudan in first leg |url=https://www.fufa.co.ug/total-afcon-u-23-qualifiers-uganda-kobs-edge-south-sudan-first-leg/ |accessdate=18 March 2019 |publisher=}}</ref> Yasamba ogwasooka nga 14 Ogwekkuminoogumu 2018 bwe baali battunka ne ttiimu ya South Sudan y'abali wansi w'emyaka 23 ku kisaawe kya Star Times Stadium Lugogo; [[:en:Uganda_national_under-23_football_team|Uganda y'abali wansi w'emyaka 23]] yaguwangula 1-0 ng'eteebeddwa Kizza.<ref>{{cite web |date=14 November 2018 |title=FULL TIME: Uganda Kobs ?? 1–0 ?? South Sudan&nbsp;– CAF U-23 Qualifiers |url=https://www.kawowo.com/2018/11/14/live-uganda-kobs-vs-south-sudan-caf-u-23-qualifiers/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181116111149/https://www.kawowo.com/2018/11/14/live-uganda-kobs-vs-south-sudan-caf-u-23-qualifiers/ |archive-date=16 November 2018 |accessdate=18 March 2019 |website=Kawowo Sports}} </ref> === Ttiimu enkulu === Yasambira ttiimu enkulu nga 1 Ogwomukaaga 2019 nga battunka ne [[:en:Lesotho_national_football_team|Lesotho]] mu kikopo kya [[:en:2019_COSAFA_Cup|COSAFA Cup 2019]]. == Ebibalo == === Ggoolo ku ttiimu y'eggwanga === : ''Ggoolo n'ebyavaamu Uganda ze zisoose.'' {| class="wikitable" !No. !Ennaku z'omwezi !Ekifo !Omulabe !Bwe gwaggwa !Ebyavaamu !Empaka |- |1. |27 Ogwomusanvu 2019 |[[:en:El_Hadj_Hassan_Gouled_Aptidon_Stadium|El Hadj Hassan Gouled Aptidon Stadium]], [[:en:Djibouti_City|Djibouti City]], [[:en:Djibouti|Djibouti]] | [[Somalia]] | align="center" |'''2'''–0 | align="center" |3–1 | rowspan="2" |[[:en:2020_African_Nations_Championship_qualification|2020 African Nations Championship qualification]] |- |2. |21 Ogwomwenda 2019 |[[:en:Prince_Louis_Rwagasore_Stadium|Prince Louis Rwagasore Stadium]], [[:en:Bujumbura|Bujumbura]], [[:en:Burundi|Burundi]] | [[Burundi]] | align="center" |'''3'''–0 | align="center" |3–0 |- |3. |11 Ogwekkumineebiri 2019 | rowspan="2" |[[:en:Lugogo_Stadium|Lugogo Stadium]], [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] | rowspan="2" | [[Eritrea]] | align="center" |'''1'''–0 | align="center" |2–0 | rowspan="2" |[[:en:2019_CECAFA_Cup|2019 CECAFA Cup]] |- |4. |19 Ogwekkumineebiri2019 | align="center" |'''2'''–0 | align="center" |2–0 |} == Ebirabo == '''KCCA''' * Liigi ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda ey'okuntikko]]: 2016–17, 2018–19 <ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |title=KCCA dominates, Sserunkuma is the 2016–17 UPL MVP |url=https://www.kawowo.com/2017/07/27/kcca-dominates-sserunkuma-is-the-201617-aupl-mvp/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180705062730/https://www.kawowo.com/2017/07/27/kcca-dominates-sserunkuma-is-the-201617-aupl-mvp/ |archive-date=5 July 2018 |access-date=20 December 2018 |publisher=Kawowo}}</ref> * Ekikopo kya Uganda: 2016–17, 2017–18<ref>{{cite web |last1=Kiyonga |first1=Ismael |title=KCCA dominates, Sserunkuma is the 2016–17 UPL MVP |url=https://www.kawowo.com/2017/07/27/kcca-dominates-sserunkuma-is-the-201617-aupl-mvp/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180705062730/https://www.kawowo.com/2017/07/27/kcca-dominates-sserunkuma-is-the-201617-aupl-mvp/ |archive-date=5 July 2018 |accessdate=20 December 2018 |publisher=Kawowo}}</ref> * Ekikopo kya zi ttiimu za Africa CECAFA : 1; 2019 '''Eby'obuntu''' * Omusambi w'omwaka omuto: 2016–17<ref>{{Cite web |date=28 July 2017 |title=Pictorial: Fashion, class and elegance at 2016/17 Azam Uganda Premier League Awards |url=http://www.fufa.co.ug/pictorial-fashion-class-elegance-201617-azam-uganda-premier-league-awards/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181219182644/http://www.fufa.co.ug/pictorial-fashion-class-elegance-201617-azam-uganda-premier-league-awards/ |archive-date=19 December 2018 |access-date=19 December 2018 |publisher=}}</ref> * Ttiimu y'abasinze 11 ezitegekebwa Airtel FUFA : 2017–18<ref name="auto2">{{cite web |date=28 July 2017 |title=Pictorial: Fashion, class and elegance at 2016/17 Azam Uganda Premier League Awards |url=http://www.fufa.co.ug/pictorial-fashion-class-elegance-201617-azam-uganda-premier-league-awards/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181219182644/http://www.fufa.co.ug/pictorial-fashion-class-elegance-201617-azam-uganda-premier-league-awards/ |archive-date=19 December 2018 |accessdate=19 December 2018 |publisher=}}</ref><ref>{{cite web |last=Isabirye |first=David |date=8 December 2018 |title=Airtel FUFA Awards 2018: Waiswa, Aturo drive home as season's finest |url=https://www.kawowo.com/2018/12/08/airtel-fufa-awards-2018-waiswa-aturo-drive-home-as-seasons-finest/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181219182549/https://www.kawowo.com/2018/12/08/airtel-fufa-awards-2018-waiswa-aturo-drive-home-as-seasons-finest/ |archive-date=19 December 2018 |accessdate=19 December 2018 |publisher=}}</ref> == Obuwandiike == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />  == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [[:en:Mustafa_Kizza|Mustafa Kizza]] ku ttiimu y'eggwanga. * [[:en:Mustafa_Kizza|Mustafa Kizza]] ku Soccerway * [https://web.archive.org/web/20240906182502/https://www.kccafc.co.ug/player/mustafa-kizza/ Mustafa Kizza] ku kibanja kya KCCA {{DEFAULTSORT:Kizza, Mustafa}} h0nwivlr5fhjr0r9cwlxsy3402c3loo Allan Munaaba 0 13877 55146 53009 2026-06-15T03:27:40Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55146 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Allan Tarsis Munaaba''' (yazaalibwa nga 19 Ogwokuna1989) muzannyi wa mupiira Omunnayuganda eyawummula era yazannyirako mu [[Uganda Revenue Authority SC]] mu [[liigi ya Uganda Premier]] [[ng'omuzibizi wa kkono]]. Mu kiseera kino, akola nga akulira ttiimu ya [[Uganda Revenue Authority SC]] okuva mu Gwomwenda 2021.<ref name="auto">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=September 18, 2021 |title=Allan Munaaba: URA Football Club entrust former player with CEO role |url=http://kawowo.com/2021/09/18/allan-munaaba-ura-football-club-entrust-former-player-with-ceo-role/ |website=Kawowo Sports}}</ref><ref name="auto2">[https://chimpreports.com/left-back-allan-munaaba-hangs-up-his-boots/ "Left Back Allan Munaaba Hangs Up His Boots"].</ref> == Okuzannyira kiraabu == Munaaba yatandika okuzannya omupiira mu Jinja Municipal Council FC mu 2005,<ref name="auto1">{{Cite web |title=Bukedde News |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/ebyemizannyo/1428779/allan-munaaba-ku-mupiira-gattako-okufumba-keeki |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180725220107/https://www.bukedde.co.ug/bukedde/ebyemizannyo/1428779/allan-munaaba-ku-mupiira-gattako-okufumba-keeki |archive-date=25 July 2018 |access-date=18 May 2022}}</ref> [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] era yasemba kuzannyira mu [[Uganda Revenue Authority SC]]. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (October 2025)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Y'egatta ku [[Uganda Revenue Authority SC]] mu 2008 n'azannya omupiira gwe ogwasooka ne [[Young Africans FC]] mu Cecafa Cup 2008,<ref name="auto1" /> [[Uganda Revenue Authority SC]] yawangula ne ggoolo 2-0 Allan bwe yakola assist ku ggoolo eyookubiri. Yateeba ggoolo ye eyasooka mu [[Uganda Revenue Authority SC]] nga battunka ne Sharing FC e Nakivubo mu 2009. Allan yali mu ttiimu eyazannyira mu mpaka za CAF Confederation Cup 2015 era n’azannya mu mipiira gyonna.<ref>{{Cite web |title=Allan Munaaba - Soccer player profile & career statistics - Global Sports Archive |url=http://www.globalsportsarchive.com/people/soccer/allan-munaaba/86261/}}</ref> Allan era yaliko kapiteeni wa ttiimu ya [[Uganda Revenue Authority SC]].<ref>{{Cite web |title=Mapinduzi cup day 11: Young Africans qualify for the semis with Singida draw as Rivals Simba exit competition after defeat to URA - MySoccer24 |url=https://mysoccer24.com/mapinduzi-cup-day-11-young-africans-qualify-for-the-semis-with-singida-draw-as-rivals-simba-exit-competition-after-defeat-to-ura/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518173911/https://mysoccer24.com/mapinduzi-cup-day-11-young-africans-qualify-for-the-semis-with-singida-draw-as-rivals-simba-exit-competition-after-defeat-to-ura/ |archive-date=18 May 2022 |access-date=18 May 2022 |website=mysoccer24.com}}</ref> Mu Gwomukaaga 2020, yawummula omupiira.<ref>Isabirye, David (30 June 2020).</ref> Mu Gwomwenda 2021, yalondebwa ng'akulira ttiimu ya [[Uganda Revenue Authority SC]] omuggya ng’adda mu bigere bya Henry Mayeku.<ref name="auto"/> == Engeri y’obulamu bwe == Mu 2012, Munaaba yatikkirwa diguli mu by’obusuubuzi mu by’okutunda okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]].<ref name="auto1"/><ref>{{Cite web |date=September 27, 2016 |title=URA FC left back Munaaba shows another talent |url=http://www.soka25east.com/ura-fc-left-back-munaaba-shows-another-talent/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230405035501/https://www.soka25east.com/ura-fc-left-back-munaaba-shows-another-talent/ |archive-date=5 April 2023 |access-date=18 May 2022}}</ref> == Ebitiibwa == [[Uganda Revenue Authority SC]] * 1st Runners Tusker cup(1): 2008 * '''[[Liigi ya Uganda eya Premier]] : 2''' :: [[2008–09]] :: [[2010–11]] * '''FUFA Super Cup: 2''' :: 2010, 2013 * '''Uganda Cup : 2''' :: 2011-2012, 2013-2014 * '''Mapinduzi cup: 1''' :: 2016 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20210228192014/http://www.bigwhalesports.com/exclusive-former-ura-fc-left-back-retires-from-the-beautiful-game/ bigwhalesports.com] * Allan Munaaba * [https://www.swiftsportsug.com/blog/former-ura-defender-handed-administrative-role-at-the-club/ Eyali omuzibizi wa URA akwasizza omulimu gw'okuddukanya emirimu mu kiraabu | Swift Sports Uganda] * [https://www.urafc.co.ug/allan-munaaba-makes-a-striking-return-to-ura-fc/ Allan Munaaba akomyewo mu ngeri ey’ekitalo mu URA FC.] * [https://urafc.co.ug/munaaba_allan urafc.co.ug] sim8w1z43eomia3nxm6aw2j2dycnofw Kaddu Sebunya 0 13891 55131 53164 2026-06-14T18:44:45Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55131 wikitext text/x-wiki   '''Kaddu Kiwe Sebunya''' (yazaalibwa 1965), mukulembeze w'abakuuma, okutaatira n'okuddukanya obutonde, ebisolo by'omunsiko, n'eby'obugagga ebyomuttaka, munnayuganda . Okuva mu 2019, Sebunya ye Ssenkulu ku kitongole kya [[:en:African_Wildlife_Foundation|African Wildlife Foundation]] (AWF), ekitongole ky’ensi yonna ekitaatira obutonde ekyatandikibwawo mu 1961 n’ekigendererwa eky’okukuuma ebisolo eby’omunsiko n’ebifo ebitonde mwebiwangaalira , ekisangibwa mu [[:en:Nairobi|Nairobi]] Kenya. <ref>{{Cite web |last=Kagina |first=Alice |date=2022-07-22 |title=Up close with Kaddu Sebunya, the 'accidental' conservationist |url=https://www.newtimes.co.rw/article/201439/Events/up-close-with-kaddu-sebunya-the-aaccidentala-conservationist |access-date=2024-10-09 |website=The New Times |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, Sebunya yali pulezidenti wa [[:en:African_Wildlife_Foundation|AWF,]] okuva mu 2016. <ref>{{Cite web |date=2016-02-05 |title=Kaddu Sebunya Elected President of African Wildlife Foundation - PAN AFRICAN VISIONS |url=https://panafricanvisions.com/2016/02/kaddu-sebunya-elected-president-of-african-wildlife-foundation/ |access-date=2024-10-10 |website=panafricanvisions.com |language=en}}</ref> Omulimu gwa Sebunya guli mu kukuuma obutonde n'emirimu emirala egyekuusa ku nsonga eno, emabegako yakola ne [[:en:WaterAid|Water Aid]], [[:en:Oxfam|Oxfam]], [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|International Union for Conservation of Nature]] (IUCN), [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]], ne [[:en:Conservation_International|Conservation International]]. <ref>{{Cite news|last=Linda|first=Hohnholz|date=2016-01-29|title=Kaddu Sebunya elected President of African Wildlife Foundation|url=https://eturbonews.com/kaddu-sebunya-elected-president-african-wildlife-foundation/}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Sebunya yazaalibwa mu 1965, era yakulira mu [[Kampala]], Uganda. Yasomera ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ku ddiguli ye eyasooka, gye yatikkirwa ddiguli esooka ekwata ku ku bantu, ebitundu mwebawangaalira nenkolagana y'abantu mu bitundu ebyo(a bachelor's degree in social sciences ) . Mu 2001, Sebunya yewandiisa ku ttendekero lya [[:en:Imperial_College_of_London|Imperia College of London]] mu [[:en:England|Bungereza]] okusoma ddiguli eddirira esooka , yatikkirwa ddiguli eyookubiri mu kugeraageranya enkozesa yeby'obugaga eby'obutonde okukola ku byetaago ebiriwo ate nga bwe bikuumirwa emirembe egyomumaaso (Sustainable Resource Management and Policy) mu 2003. Sebunya neera alina ddiguli eyookubiri mu mateeka, enkola ne n'ebyekikungu okuva mu [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|The Fletcher School]], yinivasite y'e Tufts mu America. <ref name=":1">{{Cite news|date=2016-01-16|title=Kaddu Sebunya Elected President of African Wildlife Foundation|url=https://www.businesswire.com/news/home/20160127005327/en/Kaddu-Sebunya-Elected-President-of-African-Wildlife-Foundation}}</ref> <ref name=":0">{{Cite news|date=2020-12-25|title=A big African voice for conservation|url=https://www.businessdailyafrica.com/bd/lifestyle/society/a-big-african-voice-for-conservation--2154738}}</ref> == Emirimu gye == Mu 1992, Sebunya yatandika emirimu gye ng’aweereza nga akulembera pulojejiti ya WaterAid mu Uganda. Okuva mu 1994 okutuuka mu 1996, yakola ng’omukungu mu nteekateeka y’okudduukirira abantu ku [[:en:Oxfam|Oxfam]] . Ekyaddirira , Sebunya yakwata ekifo nga omuyambi w'akulira [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu Uganda, omulimu gwe gwatandika okussa essira ku kukuuma ebitonde, okutuusa mu 1998. Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, Sebunya yali muwabuzi mukulu ku nkola ku [[:en:Conservation_International|International Conservation]] . Mu 2006, Sebunya yagenda e Washington , DC n’afuuka Dayirekita wa Pulogulaamu ku kitongole kya [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|International Union for Conservation of Nature]] (IUCN). Yabangawo era n’assa mu nkola enteekateeka y’amateeka okusikiriza ababaka ba Amerika abakola amateeka ku nsonga ezikosa okukuuma n’enkulaakulana mu Afirika. Mu 2013, Sebunya yafuuka ssenkulu ku Solimar International nga tannalondebwa nga pulezidenti wa [[:en:African_Wildlife_Foundation|African Wildlife Conservation]] mu 2016. Mmemba omujjumbize owa ,[[:en:East_African_Wildlife_Society|East African Wildlife Society]], ne European-Union High-level Group on Africa-Europe Partnership. <ref>{{Cite web |title=Kaddu Kiwe Sebunya {{!}} Conservation Strategy Fund |url=https://www.conservation-strategy.org/profile/kaddu-kiwe-sebunya |access-date=2025-09-29 |website=www.conservation-strategy.org}}</ref> == Obukulembeze ku AWF == Mu 2016, Sebunya yalondebwa ku bwa pulezidenti bw’ekitongole ekivunaanyizibwa ku kukuuma ebisolo byomu nsiko ekya [[:en:African_Wildlife_Foundation|African Wildlife Conservation]] (AWF) nga tannafuuka ssenkulu mu 2019, ekisangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya. <ref>{{Cite news|last=Nigeria|first=Guardian|date=2016-01-29|title=Ugandan, Sebunya elected African Wildlife Foundation President|url=https://guardian.ng/news/ugandan-sebunya-elected-african-wildlife-foundation-president/|location=Lagos, Nigeria|access-date=2024-10-09|newspaper=[[The Guardian (Nigeria)|The Guardian]]|language=en-US}}</ref> African Wildlife Foundation kissa essira ku kukuuma ebisolo byomunsiko n’ebifo byobutonde mwebiwangaalira .Wansi w’obukulembeze bwe, AWF essira ebadde etadde ku kugatta okukuuma ebisolo n’enkulaakulana ya Afrika, ng’ekkaatiriza obwetaavu bw’okukuuma ebisolo by’omu nsiko okukwatagana n’enkula y’ebyenfuna bya ssemazinga n’embeera y’abantu baayoennungi <ref>{{Cite web |last=Kaven |first=Tesi |date=2024-09-20 |title=Can Africa balance development and conservation? |url=https://www.newtimes.co.rw/article/20271/news/environment/can-africa-balance-development-and-conservation |access-date=2024-10-09 |website=The New Times |language=en}}</ref> Akoze okuzimba enkolaganaa ne gavumenti za Afirika, ebitongole by’obwannannyini, ebitongole by’ensi yonna okukola ku nsonga ng’okufiirwa ebifo ebisolo mwebiwangaalira, [[:en:Climate_change|enkyukakyuka y'obudde]] n’okukukusa ebisolo by’omu nsiko. <ref>{{Cite web |date=2016-07-29 |title='Time Is Now' to Save Africa's Animals From Poachers, Activist Says |url=https://www.voanews.com/a/africa-poaching/3440428.html |access-date=2024-10-09 |website=Voice of America |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2022, [[:en:African_Wildlife_Foundation|AWF]] Gavumenti ya Rwanda, ne [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|IUCN]] Africa, baayita wamu okutongoza olukiiko lwa IUCN Africa Protected Areas Congress (APAC). APAC lwayogerwako nga lwe lukuŋŋaana kw’abakulembeze b'Afirika, bannansi, n’ebibiina ebikwatibwako okukubaganya ebirowoozo ku mulimu gw’ebitundu ebikuumibwa mu kukuuma obutonde, okukuuma ebisolo by’omu nsiko ebimanyiddwa ennyo mu Afirika, okutuusa obuweereza obukulu obuyamba obulamu, okutumbula enkulaakulana ey’olubeerera ate nga bakuuma eby’obuwangwa n’ennono z'Afirika. <ref>{{Cite web |last=Kagina |first=Alice |date=2022-07-23 |title=APAC: Five key highlights from continental conservation congress |url=https://www.newtimes.co.rw/article/201462/News/apac-five-key-highlights-from-continental-conservation-congress |access-date=2024-10-10 |website=The New Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=APA |date=2021-12-14 |title=Rwanda set to host first African Protected Areas Congress in March 2022 |url=https://apanews.net/rwanda-set-to-host-first-african-protected-areas-congress-in-march-2022/ |access-date=2024-10-10 |website=APAnews - African Press Agency |language=en-US |archive-date=2024-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241204034928/https://apanews.net/rwanda-set-to-host-first-african-protected-areas-congress-in-march-2022/ |url-status=dead }}</ref> Sebunya akkiriza nti ebisolo byomunsiko n’ebifo eby’obutonde bya bugagga bikulu ebiyinza okutumbula eby’obulambuzi, okutondawo emirimu, n’okutumbula enteekateeka y’ensi yonna ey’okukuuma obutonde bw’ensi. <ref>{{Cite web |date=2022-06-30 |title=A Voice for African Wildlife: A Conversation with Kaddu Sebunya |url=https://www.globalissues.org/news/2022/06/30/31270 |access-date=2024-10-09 |website=www.globalissues.org |language=en-gb}}</ref> Alafuubanira enkola ng’obukulembeze bw'Afirika n’abantu b’ebitundu batwala obwannannyini ku kaweefube w’okukuuma, okukakasa ng’eby’obugagga eby’obutonde bikuumibwa ku lw'emirembe egyomumaaso. <ref name=":2">{{Cite web |title=Wildlife: The 'brand of Africa' – DW – 03/03/2017 |url=https://www.dw.com/en/wildlife-is-the-brand-of-africa-says-leading-conservationist/a-37566039 |access-date=2024-10-09 |website=dw.com |language=en}}</ref> == Obulwanirizi == Mu 2017, Sebunya yafulumira mu [[:en:Deutsche_Welle|DW]], yayogera nti ebisolo by’omu nsiko bya nkizo mu kumanyisa ki Afirika kyeri n’enkulaakulana y’ebyenfuna. Yakkaatirizza obwetaavu bw’obwannannyini bw;amanyi g'Afirika ag'okukuuma ebisolo n’alaga okukendeera okungi kw’ebika ng’enjovu, empologoma, n’enkula olw’okuyigga n’okusaanawo k'webifo mwe biwangaalira. Sebunya yasabye enkola eziwangaala ezigatta okukuuma ebisolo by’omu nsiko n’enkulaakulana y’ekitundu, ng’awagira enkola ey’obutalinda kizibu kugwawo okukakasa ng’eby’obuwangwa bya ssemazinga bikuumibwa ku lw'emirembe egijja. <ref name=":2"/> Sebunya afulumizza mu mikutu gy'Afirika egy’amawulire egy’enjawulo omuli [[:en:The_New_Times_(Rwanda)|The New times]] ne [[:en:Daily_Nation|Daily Nation]] ng'akubaganya ebirowoozo ku kusoomoozebwa kw’ebitonde bya ssemazinga ono n’ensonga ezigenda okutumbula enkola y'Afirika ey’okukuuma ebitonde n’ebirala. <ref>{{Cite web |last=Sebunya |first=Kaddu Kiwe |date=2022-02-17 |title=African leadership is our only chance at saving our biodiversity |url=https://www.newtimes.co.rw/article/193665/Opinions/african-leadership-is-our-only-chance-at-saving-our-biodiversity |access-date=2024-10-09 |website=The New Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-07-04 |title=Africa needs practical solutions, not promises to tackle climate change |url=https://nation.africa/kenya/blogs-opinion/opinion/africa-needs-practical-solutions-not-promises-to-tackle-climate-change-475780 |access-date=2024-10-09 |website=Nation |language=en}}</ref> gx539qdwkiv63ztmw6gpek1pqeukbf2 Solomon Walusimbi 0 13900 55144 54095 2026-06-15T00:54:08Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55144 wikitext text/x-wiki     '''Walusimbi Solomon''' (yazaalibwa 19 Ogwomwenda 1999) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] ow'ekikugu era azannya nga ssita wa [[Maroons FC]]<ref>{{cite web |date=4 February 2020 |title=KCCA versus Maroons: Sub-fights in a bigger fight |url=https://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/KCCA-versus-Maroons--Sub-fights-in-a-bigger-fight/690266-5442246-m0soypz/index.html}}</ref> mu liigi ya Uganda Premier.<ref>{{cite web |date=5 November 2018 |title=Solomon Walusimbi scores late as Maroons hold Police at Lugogo |url=https://www.pmldaily.com/sports/2018/11/solomon-walusimbi-scores-late-as-maroons-hold-police-at-lugogo.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=8 November 2020 |title=Maroons confirm squad for 2020/2021 season |url=https://kawowo.com/2020/11/08/maroons-confirm-squad-for-2020-2021-season/ |website=Kawowo Sports}}</ref> == Kiraabu == === Maroons FC === Walusimbi yazannya omulundi gwe ogwasooka mu [[Maroons FC]] nga 15 Ogwomwenda 2016 ku lunaku olwaggulawo sizoni ya Big League 2016-17 ne Paidha Black Angels mu kisaawe kya Bar Okoro mu disitulikiti y’e Zombo, era omupiira ne guggwa maliri ga ggoolo 2-2.<ref>{{Cite web |last=Malinga |first=Marion |date=14 September 2016 |title=FUFA Big League: Maroons on the road in season opener |url=https://kawowo.com/2016/09/14/fufa-big-league-maroons-on-the-road-in-season-opener/ |website=Kawowo Sports}}</ref> Yateeba ggoolo ye eyasooka mu [[Maroons FC]] nga 13 0gwekkumi 2016 mu ddakiika ya 82 ne Bright Light FC, [[Maroons FC]] yawangula ggoolo 2-0.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 May 2017 |title=Maroons' Walusimbi dedicates wonder strike to mother |url=https://kawowo.com/2017/05/09/maroons-walusimbi-dedicates-wonder-strike-to-mother/ |website=Kawowo Sports}}</ref> Yateeba ggoolo ye ey'omwenda mu kampeyini eno bwe yawangula Sporting United ggoolo 4-1 mu FUFA Big League.<ref>{{Cite web |title=Mwebaze explains how Montreal Impact's Kizza helped Maroons FC earn promotion &#124; Goal.com |url=https://www.goal.com/en-ug/news/mwebaze-explains-how-montreal-impacts-kizza-helped-maroons/equ1bjau4b8013acmkted2gbm |website=www.goal.com}}</ref> Mu fayinolo za FUFA Big League eza 2016/17, Walusimbi ye yateeba ggoolo y'obuwanguzi mu [[Maroons FC]] kwe kusitulwa nga bakyampiyoni mu Uganda Premier League 2017-2018.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=24 May 2017 |title=DAVID ISABIRYE: My 2016-17 FUFA Big League Best XI |url=https://kawowo.com/2017/05/24/david-isabirye-my-201617-fufa-big-league-best-xi/ |website=Kawowo Sports}}</ref> Yateeba ggoolo 9 zonna awamu mu [[Maroons FC]] mu kampeyini ya Big League.<ref>{{Cite web |date=26 April 2017 |title=Playing in the Uganda Premier League is a dream come true - Walusimbi |url=http://kawowo.com/2017/04/26/playing-uganda-premier-league-dream-come-true-walusimbi/ |website=Kawowo Sports}}</ref> Nga 24 Ogwekkumi 2017, Walusimbi yazannya omulindi gwe ogwasooka mu Uganda premiership bwe yayingira nga substitute mu ddakiika ya 72 ku William Wadri n’ateeba mu ddakiika ya 78 nga battunka ne [[Masavu FC]], [[Maroons FC]] yawangula ggoolo 1-0.<ref>{{Cite web |date=24 October 2017 |title=Masavu 0-1 Maroons : Solomon Walusimbi's late header sinks Masavu &#124; Swift Sports Uganda |url=https://www.swiftsportsug.com/blog/masavu-0-maroons-solomon-walusimbis-late-header-sinks-masavu/ |access-date=4 June 2026 |archive-date=30 March 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230330100342/https://swiftsportsug.com/blog/masavu-0-maroons-solomon-walusimbis-late-header-sinks-masavu/ |url-status=dead }}</ref> Mu sizoni ye eyasooka mu Uganda Premier League, yateeba ggoolo ttaano mu mipiira 24 egya liigi.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=29 May 2018 |title=Midfielder Solomon Walusimbi grateful upon successful completion of UPL debut season |url=https://kawowo.com/2018/05/29/midfielder-solomon-walusimbi-grateful-upon-successful-completion-of-upl-debut-season/ |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2 March 2018 |title=Walusimbi strikes late as Maroons hold Vipers at Luzira |url=https://kawowo.com/2018/03/02/walusimbi-strikes-late-maroons-hold-vipers-luzira/ |website=Kawowo Sports}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa webweru wa Wikipidiya == * Solomon Walusimbi at Sofascore * Solomon Walusimbi at Flashscore * [https://football-256.com/akol-stars-as-maroons-villa-share-spoils/ football-256.com] * [https://kawowo.com/2019/11/19/proline-edge-maroons-in-five-goal-thriller/ kawowo.com] * [https://kawowo.com/event/tooro-united-vs-maroons-fc/ kawowo.com] * [https://web.archive.org/web/20200727075744/https://africa-football.com/55688 africa-football.com] * [https://www.fufa.co.ug/mbarara-city-joins-masavu-maroons-azam-uganda-premier-league/ fufa.co.ug] * [https://kawowo.com/2020/08/18/forward-solomon-walusimbi-in-advanced-talks-with-maroons/ kawowo.com] * [https://kawowo.com/2020/09/15/solomon-walusimbi-forward-pens-two-year-extension-at-maroons-fc/ kawowo.com] * [https://kawowo.com/2020/09/06/walter-chandia-maroons-promote-16-year-old-to-senior-team/ kawowo.com] nbzi4erjqs57xqlt32wsfj3ygenx2h1 Maro Uganda 0 13940 55138 53910 2026-06-14T20:24:20Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55138 wikitext text/x-wiki   '''Ronald Magada''' (yazaalibwa mu Gwokutaano 7, 1987), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Maro Uganda''',<ref>{{Cite web |title=Be still and listen |url=https://www.sofarsounds.com/artists/maro |website=Sofar Sounds}}</ref> muyimbi, muwandiisi wa nnyimba era muyimbi wa Uganda, mu kiseera kino abeera mu Bonn Bad godesberg Germany.<ref>{{Cite web |title='Salvador is a traitor. He stole my idea' - Maro - New Vision Official |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211207233017/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |archive-date=2021-12-07 |access-date=2021-03-03}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw'ennyimba ze, "Mubbi Bubbi" omuli [[David Lutalo]], "Rising star", "Kyokoba", "Anjagala" era akoze n'ennyimba z'ensi yonna nga "Chip in" ng'aline Mark Forster awamu ne [[Maurice Kirya]], "Imani" eya [[:de:BSMG|BSMG]], n'endala.<ref>{{Cite web |date=May 18, 2015 |title=Maro |url=https://www.musicinafrica.net/directory/maro |website=Music In Africa}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |title=Maro has arrived – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201308/features/maro-has-arrived.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasadah |first=Badru |date=June 29, 2017 |title=Singer Maro flies Uganda flag high in Germany |url=https://eagle.co.ug/2017/06/29/singer-maro-flies-uganda-flag-high-germany.html}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == Maro yatongoza omulimu gwe ogw'okuyimba mu 2007, ng'akola juggling wakati w'emirimu mu cineplex cinemas garden city mall kampala, campus era n'afuna akakisa akaggya mu 2010 ne "Toneraga: nga mulimu Empress ne Mikie Wine<ref name="auto2">{{Cite web |title=Maro: Proud of his rags to RNB tale |url=https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190802232100/https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ |archive-date=2019-08-02 |access-date=2021-03-03}}</ref><ref>{{Cite web |title=Maro to release documentary – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202001/four-one-one/maro-to-release-documentary.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201205023849/https://www.sqoop.co.ug/202001/four-one-one/maro-to-release-documentary.html |archive-date=2020-12-05 |access-date=2021-03-03}}</ref> Mu 2011, yakola endagaano ne "West end entertainment" eya [[Aziz Azion]], omuyimbi omututumufu, omuwandiisi era... guitarist mu Uganda era n'afulumya oluyimba lwe olwasooka "Sulabulungi" olutegeeza "Good night", oluyimba lw'omukwano Luno lwaddirira oluyimba oluyitibwa Lusoga (olulimi lwe oluzaaliranwa) olwa "Biweewo" ekitegeeza okumaliriza n'ekintu, nga kirimu ebizibu mu laavu ye nkolagana ye eyookubiri yali ne Mya Baganda owa [[Blu*3]] mu 2012.<ref>{{Cite web |date=January 7, 2020 |title=RnB Singer Maro Gears Up to Mark His 10 Years of Music |url=https://chimpreports.com/rnb-singer-maro-gears-up-to-mark-his-10-years-of-music/ |website=Chimpreports.com}}</ref> Oluvanyuma yafulumya "Genda Ewamwe". emu ku nnyimba ze ez'amaanyi mu 2013<ref>{{Cite web |last=Muriisa |first=Habre |title=Maro Mark's 10 Years In Music As He Serenades Fans On Valentine's Day |url=https://chano8.com/maro-marks-10-years-in-music-as-he-serenades-fans-on-valentines-day/ |website=Chano8.com |access-date=2026-06-06 |archive-date=2022-08-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220814225114/https://chano8.com/maro-marks-10-years-in-music-as-he-serenades-fans-on-valentines-day/ |url-status=dead }}</ref> n'awangula omukisa mu kivvulu kye ekyasooka ekyaali ku Freedom City mu Gwomwenda 2013.<ref>{{Cite web |last=ABRAHAM MUTALYEBWA |date=January 7, 2020 |title=Maro to celebrate decade in music industry on Valentine's Day |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/01/maro-to-celebrate-decade-in-music-industry-on-valentines-day.html |website=Pmldaily.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=July 12, 2018 |title=Uganda's Maro goes on another humanitarian drive |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandas-maro-goes-another-humanitarian-drive |website=Music In Africa}}</ref> <ref name="auto2" /> Mu mwaka gwe gumu yasunsulwa mu mpaka za Buzz Teenies Awards era amangu ddala nga ekivvulu akiwangudde, yawangula engule y'okukolagana obulungi mu mwaka mu wiiki ezaddirira "Why" nga mulimu omunnayugandan era hip hop star " [[Gravity Omutujju]] mu mpaka za Club Music Video Awards ezaasooka okutegekebwa nga 20th September 2013. Yafulumya oluyimba oluyimba "Rising star" mu kujaguza obuwanguzi bwe, ng'ayogera ku lugendo lwe, ng'assaamu clips z'omukolo gw'okugaba engule n'okulambula ebivvulu ebikulu bye yalina we yatuukira. === Alubaamu za situdiyo === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center" |+Olukalala lwa Alubaamu za Studio n'ebikwata ku birondeddwa ! scope="col" style="width:10em" | Omutwe ! scope="col" style="width:20em" | Ebisingawo |- ! scope="row" | ''Sula Bulungi''<ref>{{Cite web |last=Ahumuza |first=Allan |title=Photos: When Maro Released The '98 Good Decisions' Album |url=https://chano8.com/photos-when-maro-released-the-98-good-decisions-album/ |website=Chano8.com |access-date=2026-06-06 |archive-date=2022-08-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220809144505/https://chano8.com/photos-when-maro-released-the-98-good-decisions-album/ |url-status=dead }}</ref> | * Yafulumizibwa: 2011 * Label: Yeetongodde * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Genda ewamwe''<ref name="auto4">{{Cite web |title='Salvador is a Traitor. He Stole My Idea' Maro |url=https://www.newvision.co.ug/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201020181612/https://www.newvision.co.ug/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |archive-date=2020-10-20 |access-date=2021-03-03}}</ref> | * Yafulumizibwa: 2013 * Label: Yeetongodde * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Kyokoba''<ref name="auto4" /> | * Yafulumizibwa: 2014 * Label: Eby'amasanyu ebya Maro * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Kamboyine''<ref>{{Cite web |date=December 3, 2020 |title=Maro Set to Release 16 Track Album this December |url=https://chimpreports.com/maro-set-to-release-16-track-album-this-december/ |website=Chimpreports.com}}</ref> | * Yafulumizibwa: 2015 * Label: Yeetongodde * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Atwooki''<ref name="auto4" /> | * Yafulumizibwa: 2016 * Label: Yeetongodde * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''#89okusalawo okulungi''<ref name="auto4" /> | * Yafulumizibwa: 25 Ogwokuna 2018 * Label: Yeetongodde * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Okusimbula''<ref name="auto3">{{Cite web |title=Maro hits right note on "Departures" album before trip to Germany |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/maro-hits-right-note-on-departures-album-before-trip-to-germany-3241134 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |last=GILBERT KAZIBWE |date=December 25, 2020 |title=Maro serenades fans as he scientifically releases 'Departures'album at his home |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/12/maro-serenades-fans-as-he-scientifically-releases-departuresalbum-at-his-home.html |website=Pmldaily.com}}</ref> | * Yafulumizibwa: 2020 * Ekiwandiiko: Magada Ronald * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |} == Obulamu obuto n’obuyigirize == Maro yazaalibwa ku kyalo Buwolero, mu ssaza ly’e Kagoma e [[Jinja]] mu bazadde James Magada ne Janet Babuleka.<ref>{{Cite web |last=Lincolin |first=Zamboki Jr. |date=July 9, 2018 |title=Musician Maro Partners With Sole Hope To Kick Out Jiggers In Busoga |url=https://mbu.ug/2018/07/09/musician-maro-partners-with-sole-hope-to-kick-out-jiggers-in-busoga/ |website=Mbu.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://allafrica.com/stories/201509301554.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160528114838/http://allafrica.com/stories/201509301554.html |archive-date=2016-05-28 |access-date=2021-03-03}}</ref> Kitaawe akolera mu Poliisi ya Uganda. Ono ye mukulu mu baana 13. Maro yasomera mu Nsambya Barracks Nursery School, yeegatta ku St. Peter Nsambya Primary school, P.L.E yagikolera ku Bupadengo Primary School mu Disitulikiti y’e Kamuli, White Land College (mu kiseera kino emanyiddwa nga Seroma College) okumala omwaka gumu oluvannyuma ne yeegatta ku Light College Mukono ng’akola UACE ye.<ref>{{Cite web |date=September 12, 2013 |title=Ten Things You Did Not Know About Maro |url=https://bigeye.ug/ten-things-you-did-not-know-about-maro/}}</ref> Buloba High School gye yatuula UACE 2006.<ref>{{Cite web |last=Kasibante |first=Fahad |title=Maro celebrates a decade in the music industry – Sunrise |url=https://www.sunrise.ug/gossip/202001/maro-celebrates-a-decade-in-the-music-industry.html |website=Sunrise.ug}}</ref> Mu 2015, Maro yatikkirwa diguli mu by’enkulaakulana mu yunivasite y’e Makerere . <ref>{{Cite web |title=Singer Maro Graduates from MUK |url=http://xclusive.co.ug/2015/01/21/singer-maro-graduates-muk/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150124064443/http://xclusive.co.ug/2015/01/21/singer-maro-graduates-muk/ |archive-date=2015-01-24 |access-date=2021-03-03}}</ref> <ref name="auto1"/> == Ebitiibwa == {| class="wikitable" !Omwaka ! Ekirabo ! Olubu ! Abasunsuddwa (abasunsuddwa) . ! Alizaati ! Ref. |- | 2015 | Engule za Uganda Music Awards | Oluyimba lwa AfroPop olusinga obulungi | Nzirango| {{nom}} ! align="center" | <ref>{{Cite web |last=Lawrence |first=Kalema |date=February 25, 2017 |title=Bobi Wine, Maro nominated in Oscar awards 2017 |url=https://www.ugandanbuzz.com/music/bobi-wine-maro-nominated-in-oscar-awards-2017.html |website=Ugandabuzz.com}}</ref> |- | 2015 | Engule za Uganda Music Awards | Omuyimbi asinga mu kitundu | Central| {{won}} ! align="center" | <ref>{{Cite web |title=Winners at HiPipo Music Awards 2015 {{pipe}} TheLead |url=http://www.thelead.ug/news/winners-at-hipipo-music-awards-2015 |website=Thelead.ug |access-date=2026-06-06 |archive-date=2019-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191208180312/http://www.thelead.ug/news/winners-at-hipipo-music-awards-2015 |url-status=dead }}</ref> |- | 2016 | [[HiPipo Awards|Engule za HiPipo]] | Oluyimba lwa Hiphop olusinga obulungi | Eh Maama| {{won}} ! align="center" | |- | 2016 | [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]] | Oluyimba lwa R&B olusinga obulungi | Okwagala nyo| {{won}} ! align="center" | <ref name="auto" /> |- | 2016 | [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]] | Oluyimba lwa Afrobeat olusinga obulungi | Kamboyine| {{nom}} ! align="center" | <ref>{{Cite web |date=December 7, 2015 |title=Uganda's HiPipo Awards unveil nominees for 2016 edition |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda%E2%80%99s-hipipo-awards-unveil-nominees-2016-edition |website=Music In Africa}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://www.newvision.co.ug/news/1415974/hipipo-awards-david-lutalo-named-artist |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250124221839/https://www.newvision.co.ug/news/1415974/hipipo-awards-david-lutalo-named-artist |archive-date=2025-01-24 |access-date=2021-03-03}}</ref> |- | 2019 | [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]] | Oluyimba lwa RnB olusinga obulungi | Nsiima ft. Remah| {{nom}} ! align="center" | <ref>{{Cite web |date=March 19, 2019 |title=2019 HiPipo Music Awards Uganda: All the winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/2019-hipipo-music-awards-uganda-all-winners |website=Music In Africa}}</ref> |- | 2020 | [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]] | Oluyimba lwa RnB olusinga obulungi | Anjagala| {{nom}} ! align="center" | <ref>{{Cite web |date=June 1, 2020 |title=HiPipo Music Awards 2020: All the winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/hipipo-music-awards-2020-all-winners |website=Music In Africa}}</ref> |} == Emirimu gy’ekitundu == Ye mmemba omujjumbize mu kibiina kya VIVA CONAGUA (ekitongole ky’obwannakyewa eky’ensi yonna ekisangibwa mu Girimaani) ekigaba amazzi amayonjo, okutumbula obuyonjo obutuufu nga bayita mu by’emikono n’emizannyo. Yakolagana ne Uganda Hands For Hope Namuwongo, Uganda Women Cancer Support Organisation, Inter Aid on Refugees ne PLAN International (Uganda) nga essira balitadde ku kuwa bawala amaanyi.<ref name="auto2"/><ref name="auto3"/> == Ebijuliziddwa == <references /> {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://www.instagram.com/marouganda/ Instagram] * [https://www.howwebiz.ug/Maro Maro Music, Ennyimba, Vidiyo, Mp3 Downloads ne Biography] * [https://www.musicinafrica.net/directory/maro Ebikwata ku bulamu bwa Maro] * [https://www.cyclonetimes.com/maro-uganda-anjagala-live-concert-slated-for-14th-feb-2020/ Ekivvulu kya Maro Uganda Anjagala Live Concert kitegekeddwa nga 14th Feb 2020] * [https://web.archive.org/web/20250125193543/https://enewsuganda.com/interview-singer-maro-talks-about-his-new-studio/ INTERVIEW: Omuyimbi Maro ayogedde ku situdiyo ye empya] * [https://theinsider.ug/index.php/2018/01/18/photos-singer-maro-lights-up-unplugged-in-style/ EBIFAANANYI: Omuyimbi Maro ayaka Unplugged mu sitayiro – theisider.ug] * [https://chimpreports.com/kasuku-is-misleading-my-fans-maro-cries-out/ Kasuku Abuzaabuza Abawagizi Bange- Maro Akaaba] * [https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20180302/35303/producers-nasebless-singer-maro-lead-successful-esom-alumni-ugandas-music-indutry.html Bapulodyusa Nase, Bless n'omuyimbi Maro bakulembeddemu abayizi abaaliwo mu ESOM abawangudde mu nsiike y'okuyimba mu Uganda] myx5pz3zrvesoo3r992t78974hopr8q Nince Henry 0 13962 55141 53614 2026-06-14T21:46:13Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55141 wikitext text/x-wiki   '''Ninsiima "Nince" Henry''' (yazaalibwa 1988 oba 1989<ref name="BigEye2013" /> ) atwalibwa ng'omuwandiisi w'ennyimba Omunnayuganda nnamba emu mu Uganda okuva 2010 era nga muyimbi.<ref name="Hipipo">{{Cite web |title=Nince Henry in the News |url=http://www.hipipo.com/people/145/Nince-henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815210139/http://www.hipipo.com/people/145/Nince-Henry |archive-date=15 August 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref> Yasituka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda oluvannyuma lw'okuwandiikira abayimbi bonna abanene mu Uganda ennyimba eziwangula nga [[Bebe Cool]], [[Juliana Kanyomozi]], [[Iryn Namubiru]], [[Bobi Wine]], n'abalala.<ref name="Hipipo" /> Ng'omuyimbi Nince Henry akoze ennyimba nnyingi nnyo ezikwatayo ennyo nga Cinderella, Mali yangu, mpola mpola n'endala. Atebenkeza okukolera abayimbi abalala emiziki ne ye kennyini ng’omuyimbi.<ref>{{Cite web |date=4 July 2011 |title=Cinderella; Video by Nince Henry |url=http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304090713/http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |archive-date=4 March 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304040157/https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |archive-date=4 March 2016 |access-date=23 April 2014}}</ref> Mu 2012, Nince yabaako ne puloojekiti yokuwandika enyimba ne Juliana, oluvannyuma lwokuwandika oluyimba "Sikyakaaba"<ref>{{Cite web |date=24 February 2012 |title=Juliana and Nince Henry in Song Battle |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/12383/juliana_and_nince_henry_in_song_battle |access-date=12 May 2014 |publisher=Uganda Online |archive-date=5 July 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220705214232/https://ugandaonline.net/news/view/12383/juliana_and_nince_henry_in_song_battle |url-status=dead }}</ref>[[Juliana Kanyomozi|​]] Juliana yali ateekedwa okufulumya oluyimba luno naye waaliwo obuteesigagana wakati w’abayimbi bano bombi. oluvanyuma juliana yafulumya oluyimba nga lwelumu n'oluyimba lwa Nince ku mutwe gwoluyimba n' ebigambo by'oluyimba <ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Uganda News, Entertainment news and Celebrity Gossip |url=http://www.ugandaonline.net/news/juliana |access-date=2026-06-09 |archive-date=2022-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220707214741/https://www.ugandaonline.net/news/juliana |url-status=dead }}</ref> Mu 2013 Nince yategeka ekivvulu kye ekyasooka "MPOLA MPOLA CONCERT" Nince yatandika omulimu gwe ogw’okuyimba ng’omuwandiisi w’ennyimba. <ref name="Hipipo" /> Oluvanyuma lwokuwandikira abayimbi abalala enyimba enungi, naye naatandika okurecordings ez' enyimba. mu 2011 yafulumya oluyimba "Cinderella". oluyimba luno lwamuyambako okumutuusa ku Music Industry ya Uganda == Ennyimba == * Cinderella<ref name="Observer">{{cite news|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27509:nince-henry-pulls-moderate-crowd-&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74|title=Nince Henry pulls moderate crowd|date=15 September 2013|first=Alon|last=Mwesigwa|newspaper=The Observer|accessdate=12 May 2014}}</ref> * Mpola mpola<ref>{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/news/647260-nince-henry-show-attracts-mammoth-crowd.html|title=Nince Henry show attracts mammoth crowd|date=15 September 2013|first=Solomon|last=Muleyi|newspaper=New Vision|accessdate=12 May 2014}}</ref> * Sikyakaaba * Kabiriti<ref name="Observer" /> * Kaberebere * Taata womuntu<ref name="Observer" /> * Basusi bamenvu<ref>[http://www.ug2ube.com/.../nince-henry-basusi-bamenvu-official-hd-video-uga... Nince Henry] {{Dead link|date=February 2022}}</ref> * Mali Yangu * Tobalabula * Dora Dora, omuwandiisi w’ebitabo * Omulundi * Ekitundu ky'Omutemu * Omubiri * Abalungi Bawedeyo * Madina * Genda Genda * Nfukilira * Ofunda Nechupa, omuwandiisi w’ebitabo * Emberenge * Okwetegeka * Ssente so si mazzi * Entandikwa * Tobawako * Agenda jali * Maama nomwana * Kampala * Kuti kuti * Nyonhgeza == Engule z'omuziki == Pam Awards - Omuwandiisi w'ennyimba asinga 2011,2012,2013 ne 2014 * 2014 Zinna Omuwandiisi w'ebigambo ebisinga obulungi<ref>[http://www.monitor.co.ug/...Awards-held-at.../-/index.html Awards] monitor.co.ug {{dead link|date=June 2023}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> {{Reflist}} m58qwv2mn087jyc7zro07xt0y6b25j0 2025 0 14054 55205 54940 2026-06-15T10:13:38Z NVNkz 11218 55205 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''2025''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mukaaga mu kalenda ya Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu == nitpyjrywwy8ajnk6sv8ogrqnrgk4oz Katende Joram 0 14056 55194 54944 2026-06-15T09:37:47Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55194 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles> <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Katende (Kate)''' <ref>Kate is usually a female nickname of [[Katherine]]</ref> '''Jerome Raymond, era amannyidwa nga Katende Joram''' (yazaalibwa 29 Ogwomwenda 1987) [[:en:Association_football|muzanyi wa mupiira]] gwa nsimbi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] eyazannyirako [[:en:Malaysian_Premier_League|liigi ya babinywera ey'e Malaysia]] ,mu [[:en:Universiti_Sains_Malaysia_Staff_F.C.|Universiti Sains Malaysia mu Malaysia]] .Wadde azannya nga [[:en:Midfielder#Winger|omuwuwutanyi ayita ku ludda lwa kkono]], era asobola okukola nga [[:en:Striker_(association_football)#Striker|omuteebi]] olwekitone ky'obwangu kyasinga okuba nakyo . Yatandika okuzannya omupiira gwensimbi mu uganda mu Kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] mu 2003, nga amaliriza siniya, era tiimu eno yagizannyira emipiira 45, nga tannakyusa kudda mu tiimu ya [[Police FC (Uganda) .|Poliisi]] eya Uganda mu 2006. Oluvannyuma lw’okuzannya emipiira 27 ne Poliisi naateeba ggoolo 18, [[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|kiraabu yomupiira eya Uganda Revenue Authority]] yamusendasenda era nagyegattako mu 2007. Mu myaka 2 gye yamala mu kiraabu ya [[U.R.A FC|``URA]] yazannya Emipiira 25 , nga tannagenda mu ttiimu ya babinywera mu [[:en:Oman|Oman]] ku ludda lwa [[:en:Al-Nasr_SC_(Salalah)|Al Nasrin]] mu 2009. Nga amaze omwaka gumu ogwobuwanguzi mu Oman, yeegatta ku ttiimu yababinywera eya Malaysia mu Kiraabu ya Universiti Sains Malaysia Staff gy’azannyira mu kiseera kino. == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303224729/http://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/-/690266/1093178/-/lqm9cv/-/index.html] Archived bjl5oif54w5l1b5h8kyq0e73k999kdg Francis Olaki, omuwandiisi w’ebitabo 0 14057 55132 54947 2026-06-14T19:08:29Z Ssebuufu 9882 55132 wikitext text/x-wiki   Francis Ronald Olaki muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi [[Munnayuganda]] era azannya ng'[[:en:Striker_(association_football)|omuteebi]] oba [[:en:Left_winger|omuwuwuttanyi ayita ku ludda lwa kkono]] mu kiraabu ya Super Eagles e Lugongwe mu Uganda. == Obulamu bwe ng'omuntu == Muto wa [[Emmanuel Okwi]] mmemba wa [[team ya Uganda oyomupiira enkulu]] nga kati asambira mu kiraabu ya Simba mu Tanzania. == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Olaki, Francis}} ra4i99310odn8mo8h4c8n0bjl113jl8 55133 55132 2026-06-14T19:18:04Z Ssebuufu 9882 /* Obulamu bwe ng'omuntu */ 55133 wikitext text/x-wiki   Francis Ronald Olaki muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi [[Munnayuganda]] era azannya ng'[[:en:Striker_(association_football)|omuteebi]] oba [[:en:Left_winger|omuwuwuttanyi ayita ku ludda lwa kkono]] mu kiraabu ya Super Eagles e Lugongwe mu Uganda. == Obulamu bwe ng'omuntu == Muto wa [[Emmanuel Okwi]] mmemba wa [[:en:Uganda_national_football_team|omuzannyi wa ttiimu y'eggwanga ey'omupiira]] era kati asambira kiraabu ya Simba mu Tanzania. == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Olaki, Francis}} j6trviw26t9b172vbo664db4npljtp0 55134 55133 2026-06-14T19:19:42Z Ssebuufu 9882 /* Ebijuliziddwa */ 55134 wikitext text/x-wiki   Francis Ronald Olaki muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi [[Munnayuganda]] era azannya ng'[[:en:Striker_(association_football)|omuteebi]] oba [[:en:Left_winger|omuwuwuttanyi ayita ku ludda lwa kkono]] mu kiraabu ya Super Eagles e Lugongwe mu Uganda. == Obulamu bwe ng'omuntu == Muto wa [[Emmanuel Okwi]] mmemba wa [[:en:Uganda_national_football_team|omuzannyi wa ttiimu y'eggwanga ey'omupiira]] era kati asambira kiraabu ya Simba mu Tanzania. == Ebijuliziddwa == # {{DEFAULTSORT:Olaki, Francis}} 5kyf5gq1oajie7mm4634797si10xt8l 55135 55134 2026-06-14T19:25:59Z Ssebuufu 9882 /* Ebijuliziddwa */ 55135 wikitext text/x-wiki   Francis Ronald Olaki muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi [[Munnayuganda]] era azannya ng'[[:en:Striker_(association_football)|omuteebi]] oba [[:en:Left_winger|omuwuwuttanyi ayita ku ludda lwa kkono]] mu kiraabu ya Super Eagles e Lugongwe mu Uganda. == Obulamu bwe ng'omuntu == Muto wa [[Emmanuel Okwi]] mmemba wa [[:en:Uganda_national_football_team|omuzannyi wa ttiimu y'eggwanga ey'omupiira]] era kati asambira kiraabu ya Simba mu Tanzania. == Ebijuliziddwa == # <references responsive="1"></references> {{DEFAULTSORT:Olaki, Francis}} qhcn3lz9g9eutxkfdb0hr0yadjy8dza Ivan Wani 0 14062 55150 55008 2026-06-15T08:39:43Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 55150 wikitext text/x-wiki '''Ivan Wani Adebo Levi''' (yazaalibwa 12 Ogwekkuminebiri 1998), amanyiddwa nga '''Ivan Wani''', <ref>{{Cite web |date=9 September 2020 |title=Tito, Three Other Familiar Faces In South Sudan Squad For Cranes Encounter |url=https://the-sportsnation.com/2020/09/09/tito-three-other-familiar-faces-in-south-sudan-squad-for-cranes-encounter/ |accessdate=11 October 2020 |website=The Sports Nation |archive-date=11 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201011190804/https://the-sportsnation.com/2020/09/09/tito-three-other-familiar-faces-in-south-sudan-squad-for-cranes-encounter/ |url-status=dead }}</ref> [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] azannyira mu makkati mu kiraabu ya South Sudan Premier League Jamus . Yazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]] era azannyira ttiimu y'eggwanga lya South Sudan . == Emipiira gyazanyidde tiimu y'eggwanga == Wani yazannyira ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya South Sudan ( South Sudan national football team). <ref>{{Cite web |title=Cameroon 0-0 South Sudan: Tito Okello makes international debut |url=https://kawowo.com/2020/10/10/cameroon-0-0-south-sudan-tito-okello-makes-international-debut/ |accessdate=13 October 2010 |website=Kawowo}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Chuma |first=Festus |date=10 October 2020 |title=Ivan Wani Misses Penalty In South Sudan Draw |url=https://www.ducorsports.com/frunt/post_details/Ivan-Wani-misses-penalty-in-south-sudan-draw-21177.html |accessdate=11 October 2020 |website=Ducor Sports}}</ref> == Ebijuliziddwa == i7w37qpvzsc98w39fdxg30fdjqkdqk3 Philip Mitchell (omuddukanya w'emirimu gy’amatwale) . 0 14065 55041 55040 2026-06-14T12:00:13Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55041 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === Fiji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. {{Sfn|Frost|1992|p=159}} flwj8qd0zsi02w2vp6bbdjas7hxvmry 55042 55041 2026-06-14T12:01:08Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55042 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. 98zr4atuyhqbtj1ouy3a6q8ts4fcj71 55043 55042 2026-06-14T12:03:05Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55043 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. 937p63rc7m4god12ofd7nlhcp408k2m 55044 55043 2026-06-14T12:05:58Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55044 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. [[Category:Pages with unreviewed translations]] eh0p7ywlphe1ci0olqvnimp1ardh0cj 55045 55044 2026-06-14T12:06:54Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55045 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === [[Category:Pages with unreviewed translations]] lj7l145rbgrclstw04zggi4ph1ayogz 55046 55045 2026-06-14T12:08:18Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55046 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === Mitchell yali Gavana wa Kenya okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 1944 okutuuka mu 1952. Mu Gwokubiri1952, yasembeza Omumbejja Elizabeth ku bugenyi nga kitaawe tannafa era n’alinnya ku ntebe nga Nnabagereka Elizabeth II. Abadde ayogerwako nga "naddala nga tafaayo ku butabanguko mu Afrika mu Kenya mu kiseera kye mu myaka egyali nga tebunnabaawo mbeera ya mangu. " <ref>{{Cite book |last=Kahler |first=Miles |date=1984 |title=Decolonization in Britain and France: The Domestic Consequences of International Relations |url=https://muse.jhu.edu/book/33697 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-1-4008-5558-2 |pages=345}}</ref> Mitchell era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi (BoG) olwa The Kenya High School okuva mu 1960 - 1963. [[Category:Pages with unreviewed translations]] ok3q4vzxp3q279qu3j2lpobc9ponmlt 55047 55046 2026-06-14T12:12:10Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55047 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === Mitchell yali Gavana wa Kenya okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 1944 okutuuka mu 1952. Mu Gwokubiri1952, yasembeza Omumbejja Elizabeth ku bugenyi nga kitaawe tannafa era n’alinnya ku ntebe nga Nnabagereka Elizabeth II. Abadde ayogerwako "naddala nga tafaayo ku butabanguko bw'Abannakenya mu kiseera kye mu myaka egyali nga Mau-Mau rebellion tennabaawo."<ref>{{Cite book |last=Kahler |first=Miles |date=1984 |title=Decolonization in Britain and France: The Domestic Consequences of International Relations |url=https://muse.jhu.edu/book/33697 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-1-4008-5558-2 |pages=345}}</ref> Mitchell era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa The Kenya High School okuva mu 1960 - 1963. [[Category:Pages with unreviewed translations]] aolwj9te6vttb34c2xun1b8dknteykm 55048 55047 2026-06-14T12:12:26Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55048 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === Mitchell yali Gavana wa Kenya okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 1944 okutuuka mu 1952. Mu Gwokubiri1952, yasembeza Omumbejja Elizabeth ku bugenyi nga kitaawe tannafa era n’alinnya ku ntebe nga Nnabagereka Elizabeth II. Abadde ayogerwako "naddala nga tafaayo ku butabanguko bw'Abannakenya mu kiseera kye mu myaka egyali nga Mau-Mau rebellion tennabaawo."<ref>{{Cite book |last=Kahler |first=Miles |date=1984 |title=Decolonization in Britain and France: The Domestic Consequences of International Relations |url=https://muse.jhu.edu/book/33697 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-1-4008-5558-2 |pages=345}}</ref> Mitchell era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa The Kenya High School okuva mu 1960 - 1963. == Okufa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] qvggjm2r5k33xloe1mu6m8ufsyqt1p9 55049 55048 2026-06-14T12:14:47Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55049 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === Mitchell yali Gavana wa Kenya okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 1944 okutuuka mu 1952. Mu Gwokubiri1952, yasembeza Omumbejja Elizabeth ku bugenyi nga kitaawe tannafa era n’alinnya ku ntebe nga Nnabagereka Elizabeth II. Abadde ayogerwako "naddala nga tafaayo ku butabanguko bw'Abannakenya mu kiseera kye mu myaka egyali nga Mau-Mau rebellion tennabaawo."<ref>{{Cite book |last=Kahler |first=Miles |date=1984 |title=Decolonization in Britain and France: The Domestic Consequences of International Relations |url=https://muse.jhu.edu/book/33697 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-1-4008-5558-2 |pages=345}}</ref> Mitchell era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa The Kenya High School okuva mu 1960 - 1963. == Okufa == Mitchell yafiira mu ddwaaliro lya Royal Naval Hospital e Gibraltar nga 11 Ogwekkumi 1964 olw'omutima okulemererwa, nga wa myaka 74. [[Category:Pages with unreviewed translations]] kxttp8dkkeh2e0z9lo8uhhzqj6moci3 55050 55049 2026-06-14T12:15:35Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55050 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === Mitchell yali Gavana wa Kenya okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 1944 okutuuka mu 1952. Mu Gwokubiri1952, yasembeza Omumbejja Elizabeth ku bugenyi nga kitaawe tannafa era n’alinnya ku ntebe nga Nnabagereka Elizabeth II. Abadde ayogerwako "naddala nga tafaayo ku butabanguko bw'Abannakenya mu kiseera kye mu myaka egyali nga Mau-Mau rebellion tennabaawo."<ref>{{Cite book |last=Kahler |first=Miles |date=1984 |title=Decolonization in Britain and France: The Domestic Consequences of International Relations |url=https://muse.jhu.edu/book/33697 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-1-4008-5558-2 |pages=345}}</ref> Mitchell era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa The Kenya High School okuva mu 1960 - 1963. == Okufa == Mitchell yafiira mu ddwaaliro lya Royal Naval Hospital e Gibraltar nga 11 Ogwekkumi 1964 olw'omutima okulemererwa, nga wa myaka 74. == Enneyisa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] sn87zv2rlapg5xjfllu83zd5ww5bqpn 55051 55050 2026-06-14T12:17:17Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55051 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === Mitchell yali Gavana wa Kenya okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 1944 okutuuka mu 1952. Mu Gwokubiri1952, yasembeza Omumbejja Elizabeth ku bugenyi nga kitaawe tannafa era n’alinnya ku ntebe nga Nnabagereka Elizabeth II. Abadde ayogerwako "naddala nga tafaayo ku butabanguko bw'Abannakenya mu kiseera kye mu myaka egyali nga Mau-Mau rebellion tennabaawo."<ref>{{Cite book |last=Kahler |first=Miles |date=1984 |title=Decolonization in Britain and France: The Domestic Consequences of International Relations |url=https://muse.jhu.edu/book/33697 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-1-4008-5558-2 |pages=345}}</ref> Mitchell era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa The Kenya High School okuva mu 1960 - 1963. == Okufa == Mitchell yafiira mu ddwaaliro lya Royal Naval Hospital e Gibraltar nga 11 Ogwekkumi 1964 olw'omutima okulemererwa, nga wa myaka 74. == Enneyisa == Ng'ayogera, oluvannyuma lw'okuwummula, ku butateekateeka mu nnaku ezaasooka mu East Africa, Mitchell yagamba nti "tewaali nkola ya matwale, kubanga ba Secretaries of State baakyuka buli luvannyuma lwa myezi kkumi na munaana oba bwe gityo; kale tewali muntu yenna yakangavvula Gavana era tewali Secretary of State yandikaka kutekesa nkola n'abasenze". Wabula Mitchell yalina endowooza ya kitaawe eri Abafirika, ng’alowooza nti beetaaga obuyambi okuva mu basenze abazungu okusobola okufuuka ab’empuku. Mu ''kitabo kye The Agrarian Problem in Kenya'' yagamba ku Bafirika nti: "Bano bantu, ka babe nga balina obusobozi bwa butonde bungi era ne bwe bayinza okuba n'engeri ezisiimibwa, tebalina byafaayo, buwangwa oba eddiini yaabwe era mu ngeri nti, nga bwe mmanyi, ba njawulo mu nsi ey'omulembe guno." {{Sfn|Ogot|Ochieng|1995|p=10}} Lumu yagenda mu maaso, mu 1947 Mitchell yali afuuse omukuumi ennyo. Mu May w'omwaka ogwo yawandiikira Arthur Creech Jones, Secretary of State for the Colonies, n'agamba nti omulimu gwa Bungereza gwali "kukulaakulanya ekibinja ekinene eky'abantu mu kiseera kino abali mu mbeera ey'empisa, eby'obuwangwa n'embeera z'abantu ey'edda ennyo". {{Sfn|Muoria-Sal|Muoria|2009|p=47}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 7u6jl9r5cpln3frfs7ftb2gfi1ryv7f 55052 55051 2026-06-14T12:21:07Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55052 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === Mitchell yali Gavana wa Kenya okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 1944 okutuuka mu 1952. Mu Gwokubiri1952, yasembeza Omumbejja Elizabeth ku bugenyi nga kitaawe tannafa era n’alinnya ku ntebe nga Nnabagereka Elizabeth II. Abadde ayogerwako "naddala nga tafaayo ku butabanguko bw'Abannakenya mu kiseera kye mu myaka egyali nga Mau-Mau rebellion tennabaawo."<ref>{{Cite book |last=Kahler |first=Miles |date=1984 |title=Decolonization in Britain and France: The Domestic Consequences of International Relations |url=https://muse.jhu.edu/book/33697 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-1-4008-5558-2 |pages=345}}</ref> Mitchell era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa The Kenya High School okuva mu 1960 - 1963. == Okufa == Mitchell yafiira mu ddwaaliro lya Royal Naval Hospital e Gibraltar nga 11 Ogwekkumi 1964 olw'omutima okulemererwa, nga wa myaka 74. == Enneyisa == Ng'ayogera, oluvannyuma lw'okuwummula, ku butateekateeka mu nnaku ezaasooka mu East Africa, Mitchell yagamba nti "tewaali nkola ya matwale, kubanga ba Secretaries of State baakyuka buli luvannyuma lwa myezi kkumi na munaana oba bwe gityo; kale tewali muntu yenna yakangavvula Gavana era tewali Secretary of State yandikaka kutekesa nkola n'abasenze". Wabula Mitchell yalina endowooza ya kitaawe eri Abafirika, ng’alowooza nti beetaaga obuyambi okuva mu basenze abazungu okusobola okufuuka ab’ayivu. Mu ''kitabo kye The Agrarian Problem in Kenya'' yayogera ku Bafirika nti: "Bano bantu, ka babe nga balina obusobozi bwa butonde bungi era ne bwe bayinza okuba n'engeri ezisiimibwa, tebalina byafaayo, buwangwa oba eddiini yaabwe era mu ngeri nti, nga bwe mmanyi, ba njawulo mu nsi ey'omulembe guno." Eyali akkiririza mu nkyukakyuka, mu 1947 Mitchell yali afuuse nantakyukakyuka. Mu Gwokutaano gw'omwaka ogwo yawandiikira Arthur Creech Jones, Secretary of State for the Colonies, n'agamba nti omulimu gwa Bungereza gwali "kukulaakulanya ekibinja ekinene eky'abantu mu kiseera kino abaali mu mbeera ey'empisa, eby'obuwangwa n'embeera z'abantu ey'edda ennyo". [[Category:Pages with unreviewed translations]] nrzm2h4f7pbhkffp5w1dna79ync7pdl 55053 55052 2026-06-14T12:21:31Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55053 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === Mitchell yali Gavana wa Kenya okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 1944 okutuuka mu 1952. Mu Gwokubiri1952, yasembeza Omumbejja Elizabeth ku bugenyi nga kitaawe tannafa era n’alinnya ku ntebe nga Nnabagereka Elizabeth II. Abadde ayogerwako "naddala nga tafaayo ku butabanguko bw'Abannakenya mu kiseera kye mu myaka egyali nga Mau-Mau rebellion tennabaawo."<ref>{{Cite book |last=Kahler |first=Miles |date=1984 |title=Decolonization in Britain and France: The Domestic Consequences of International Relations |url=https://muse.jhu.edu/book/33697 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-1-4008-5558-2 |pages=345}}</ref> Mitchell era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa The Kenya High School okuva mu 1960 - 1963. == Okufa == Mitchell yafiira mu ddwaaliro lya Royal Naval Hospital e Gibraltar nga 11 Ogwekkumi 1964 olw'omutima okulemererwa, nga wa myaka 74. == Enneyisa == Ng'ayogera, oluvannyuma lw'okuwummula, ku butateekateeka mu nnaku ezaasooka mu East Africa, Mitchell yagamba nti "tewaali nkola ya matwale, kubanga ba Secretaries of State baakyuka buli luvannyuma lwa myezi kkumi na munaana oba bwe gityo; kale tewali muntu yenna yakangavvula Gavana era tewali Secretary of State yandikaka kutekesa nkola n'abasenze". Wabula Mitchell yalina endowooza ya kitaawe eri Abafirika, ng’alowooza nti beetaaga obuyambi okuva mu basenze abazungu okusobola okufuuka ab’ayivu. Mu ''kitabo kye The Agrarian Problem in Kenya'' yayogera ku Bafirika nti: "Bano bantu, ka babe nga balina obusobozi bwa butonde bungi era ne bwe bayinza okuba n'engeri ezisiimibwa, tebalina byafaayo, buwangwa oba eddiini yaabwe era mu ngeri nti, nga bwe mmanyi, ba njawulo mu nsi ey'omulembe guno." Eyali akkiririza mu nkyukakyuka, mu 1947 Mitchell yali afuuse nantakyukakyuka. Mu Gwokutaano gw'omwaka ogwo yawandiikira Arthur Creech Jones, Secretary of State for the Colonies, n'agamba nti omulimu gwa Bungereza gwali "kukulaakulanya ekibinja ekinene eky'abantu mu kiseera kino abaali mu mbeera ey'empisa, eby'obuwangwa n'embeera z'abantu ey'edda ennyo". == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] t5gcjpk4it2n0e8b5xc7gk6ro3lr435 55054 55053 2026-06-14T12:21:52Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55054 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === Mitchell yali Gavana wa Kenya okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 1944 okutuuka mu 1952. Mu Gwokubiri1952, yasembeza Omumbejja Elizabeth ku bugenyi nga kitaawe tannafa era n’alinnya ku ntebe nga Nnabagereka Elizabeth II. Abadde ayogerwako "naddala nga tafaayo ku butabanguko bw'Abannakenya mu kiseera kye mu myaka egyali nga Mau-Mau rebellion tennabaawo."<ref>{{Cite book |last=Kahler |first=Miles |date=1984 |title=Decolonization in Britain and France: The Domestic Consequences of International Relations |url=https://muse.jhu.edu/book/33697 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-1-4008-5558-2 |pages=345}}</ref> Mitchell era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa The Kenya High School okuva mu 1960 - 1963. == Okufa == Mitchell yafiira mu ddwaaliro lya Royal Naval Hospital e Gibraltar nga 11 Ogwekkumi 1964 olw'omutima okulemererwa, nga wa myaka 74. == Enneyisa == Ng'ayogera, oluvannyuma lw'okuwummula, ku butateekateeka mu nnaku ezaasooka mu East Africa, Mitchell yagamba nti "tewaali nkola ya matwale, kubanga ba Secretaries of State baakyuka buli luvannyuma lwa myezi kkumi na munaana oba bwe gityo; kale tewali muntu yenna yakangavvula Gavana era tewali Secretary of State yandikaka kutekesa nkola n'abasenze". Wabula Mitchell yalina endowooza ya kitaawe eri Abafirika, ng’alowooza nti beetaaga obuyambi okuva mu basenze abazungu okusobola okufuuka ab’ayivu. Mu ''kitabo kye The Agrarian Problem in Kenya'' yayogera ku Bafirika nti: "Bano bantu, ka babe nga balina obusobozi bwa butonde bungi era ne bwe bayinza okuba n'engeri ezisiimibwa, tebalina byafaayo, buwangwa oba eddiini yaabwe era mu ngeri nti, nga bwe mmanyi, ba njawulo mu nsi ey'omulembe guno." Eyali akkiririza mu nkyukakyuka, mu 1947 Mitchell yali afuuse nantakyukakyuka. Mu Gwokutaano gw'omwaka ogwo yawandiikira Arthur Creech Jones, Secretary of State for the Colonies, n'agamba nti omulimu gwa Bungereza gwali "kukulaakulanya ekibinja ekinene eky'abantu mu kiseera kino abaali mu mbeera ey'empisa, eby'obuwangwa n'embeera z'abantu ey'edda ennyo". == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] fbx7379aigg6odqljh2qd4gzxdlm93v 55055 55054 2026-06-14T12:22:09Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55055 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === Mitchell yali Gavana wa Kenya okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 1944 okutuuka mu 1952. Mu Gwokubiri1952, yasembeza Omumbejja Elizabeth ku bugenyi nga kitaawe tannafa era n’alinnya ku ntebe nga Nnabagereka Elizabeth II. Abadde ayogerwako "naddala nga tafaayo ku butabanguko bw'Abannakenya mu kiseera kye mu myaka egyali nga Mau-Mau rebellion tennabaawo."<ref>{{Cite book |last=Kahler |first=Miles |date=1984 |title=Decolonization in Britain and France: The Domestic Consequences of International Relations |url=https://muse.jhu.edu/book/33697 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-1-4008-5558-2 |pages=345}}</ref> Mitchell era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa The Kenya High School okuva mu 1960 - 1963. == Okufa == Mitchell yafiira mu ddwaaliro lya Royal Naval Hospital e Gibraltar nga 11 Ogwekkumi 1964 olw'omutima okulemererwa, nga wa myaka 74. == Enneyisa == Ng'ayogera, oluvannyuma lw'okuwummula, ku butateekateeka mu nnaku ezaasooka mu East Africa, Mitchell yagamba nti "tewaali nkola ya matwale, kubanga ba Secretaries of State baakyuka buli luvannyuma lwa myezi kkumi na munaana oba bwe gityo; kale tewali muntu yenna yakangavvula Gavana era tewali Secretary of State yandikaka kutekesa nkola n'abasenze". Wabula Mitchell yalina endowooza ya kitaawe eri Abafirika, ng’alowooza nti beetaaga obuyambi okuva mu basenze abazungu okusobola okufuuka ab’ayivu. Mu ''kitabo kye The Agrarian Problem in Kenya'' yayogera ku Bafirika nti: "Bano bantu, ka babe nga balina obusobozi bwa butonde bungi era ne bwe bayinza okuba n'engeri ezisiimibwa, tebalina byafaayo, buwangwa oba eddiini yaabwe era mu ngeri nti, nga bwe mmanyi, ba njawulo mu nsi ey'omulembe guno." Eyali akkiririza mu nkyukakyuka, mu 1947 Mitchell yali afuuse nantakyukakyuka. Mu Gwokutaano gw'omwaka ogwo yawandiikira Arthur Creech Jones, Secretary of State for the Colonies, n'agamba nti omulimu gwa Bungereza gwali "kukulaakulanya ekibinja ekinene eky'abantu mu kiseera kino abaali mu mbeera ey'empisa, eby'obuwangwa n'embeera z'abantu ey'edda ennyo". == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ensengeka y’ebitabo == [[Category:Pages with unreviewed translations]] mdxeliekxru0b9woef44z4djvnr0i73 55056 55055 2026-06-14T12:22:50Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55056 wikitext text/x-wiki '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === Mitchell yali Gavana wa Kenya okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 1944 okutuuka mu 1952. Mu Gwokubiri1952, yasembeza Omumbejja Elizabeth ku bugenyi nga kitaawe tannafa era n’alinnya ku ntebe nga Nnabagereka Elizabeth II. Abadde ayogerwako "naddala nga tafaayo ku butabanguko bw'Abannakenya mu kiseera kye mu myaka egyali nga Mau-Mau rebellion tennabaawo."<ref>{{Cite book |last=Kahler |first=Miles |date=1984 |title=Decolonization in Britain and France: The Domestic Consequences of International Relations |url=https://muse.jhu.edu/book/33697 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-1-4008-5558-2 |pages=345}}</ref> Mitchell era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa The Kenya High School okuva mu 1960 - 1963. == Okufa == Mitchell yafiira mu ddwaaliro lya Royal Naval Hospital e Gibraltar nga 11 Ogwekkumi 1964 olw'omutima okulemererwa, nga wa myaka 74. == Enneyisa == Ng'ayogera, oluvannyuma lw'okuwummula, ku butateekateeka mu nnaku ezaasooka mu East Africa, Mitchell yagamba nti "tewaali nkola ya matwale, kubanga ba Secretaries of State baakyuka buli luvannyuma lwa myezi kkumi na munaana oba bwe gityo; kale tewali muntu yenna yakangavvula Gavana era tewali Secretary of State yandikaka kutekesa nkola n'abasenze". Wabula Mitchell yalina endowooza ya kitaawe eri Abafirika, ng’alowooza nti beetaaga obuyambi okuva mu basenze abazungu okusobola okufuuka ab’ayivu. Mu ''kitabo kye The Agrarian Problem in Kenya'' yayogera ku Bafirika nti: "Bano bantu, ka babe nga balina obusobozi bwa butonde bungi era ne bwe bayinza okuba n'engeri ezisiimibwa, tebalina byafaayo, buwangwa oba eddiini yaabwe era mu ngeri nti, nga bwe mmanyi, ba njawulo mu nsi ey'omulembe guno." Eyali akkiririza mu nkyukakyuka, mu 1947 Mitchell yali afuuse nantakyukakyuka. Mu Gwokutaano gw'omwaka ogwo yawandiikira Arthur Creech Jones, Secretary of State for the Colonies, n'agamba nti omulimu gwa Bungereza gwali "kukulaakulanya ekibinja ekinene eky'abantu mu kiseera kino abaali mu mbeera ey'empisa, eby'obuwangwa n'embeera z'abantu ey'edda ennyo". == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ensengeka y’ebitabo ==   [[Category:Pages with unreviewed translations]] 6piu62vpuc0so8j1g6sotkfpmc1i3rx 55057 55056 2026-06-14T12:23:31Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347131055|Philip Mitchell (colonial administrator)]]" 55057 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Sir Philip Euen Mitchell''', GCMG , MC (yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 – 11 Ogwekkumi 1964) yali muddukanya wa matwale ga Bungereza eyaweereza nga [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1935–1940), Gavana wa Fiji (1942–1944) ne Gavana wa Kenya (1944–1952). == Okuzaalibwa n’okusoma kwe == Philip Euen Mitchell yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1890 mu kibuga London mu maka g'omu Scotland. Kitaawe, Kapiteeni Hugh Mitchell (1849–1937) yali aweereza mu Royal Engineers era oluvannyuma lw’okuwummula, yasoma amateeka mu Inner Temple era n’afuuka munnamateeka. Kitaawe yazannyira ttiimu ya Royal Engineers mu fayinolo y'ekikopo kya FA mu 1872. Maama we, Mary Catherine née Creswell, yafa ng’alina emyaka ebiri, era kitaawe n’agenda e Gibraltar gye yakolera amateeka, ng’abeera mu Campamento mu Spain. Philip yasomesebwa omusomesa w’Olufaransa, n’amanya bulungi Olungereza, Olufaransa n’Olusipeyini. Yawangula sikaala okugenda mu ssomero lya St Paul's School, London. Okuva mu St Paul’s, yawangula sikaala ya classical ku Trinity College, Oxford. Bwe yali ku yunivasite yali mukwano gwa Joyce Cary. Enneeyisa ye yatera okwewunyisa, nga yenganga poliisi wamu n'abakulira yunivasite. Yali wa maanyi mu mubiri era nga mulungi mu mizannyo egisinga naddala mu golf. Yava mu yunivasite oluvannyuma lw’emyaka ebiri era oluvannyuma lw’okufiirwa sikaala ye nga tasobola kudda. == Emirimu gy'eyasooka okukola == Mitchell yeegatta ku Colonial Administrative Service mu 1913. Yasindikibwa mu Disitulikiti y'e Zomba mu Nyasaland ng'omuyambi w'omukiise. Bwe yali eyo yayiga olulimi Olunyanja, n’obuzibu obumu kubanga lulimi lwa Bantu olutakwatagana na nnimi z’Abazungu. Yaweereza mu Kabaka African Rifles mu kiseera kya Ssematalo I (1914–1918). Mu kiseera kino yategeerera ddala olulimi Oluswayiri. Mu 1922 yakuzibwa n’afuulibwa District Commissioner e Tanga, omwalo gw’ennyanja ku lubalama lw’ennyanja Tanganyika okumpi n’ensalo ya [[Kenya]] . Mu 1925, bwe yali mu luwummula e South Afrika, yawasa Margery Tyrwhitt-Drake. Ng'omuwandiisi w'ensonga z'abazaale mu Tanganyika, mu 1929 Mitchell yawagira ebibiina by'obwegassi, era n'agamba nti "mu ngeri emu buli kyalo ky'Abantu mu butuufu kibiina kya bwegassi". Gavumenti y’e Tanganyika teyakolera ku kuwabula kwe, ng’ayekwasa ebbula ly’abakozi n’embalirira. Abamu ku bammemba ba ofiisi y'amatwale baamuvumirira nti "asaasira nnyo bannansi," wabula Gavana wa Bungereza owa Tanganyika Donald Charles Cameron, yagamba nti kino kyamufuula "omukozi ennyo" era nti "abasajja b'endowooza ze, basinga okwetaaga." <ref>Enigmatic Proconsul: Sir Philip Mitchell and the Twilight of the Empire by Richard Frost pg. 43</ref> == Gavana w’amatwale == === Uganda === Mitchell yalondebwa okuba Gavana wa [[Yuganda|Uganda]] mu 1935. Mu kiseera ky’okusereba, ensaasaanya ya kapito mu Uganda yali esaliddwako, era ebizimbe bya gavumenti n’obuweereza byali byonoonese. Mu 1936, Mitchell yalonda akakiiko akagenda okussaawo ebikulu ebirina okukulembezebwa mu nkulaakulana n’okussaawo ensimbi. Yalaba obwetaavu okwetegereza ddala enkolagana wakati wa Buganda ne gavumenti Enkuumi. Yali afaayo ku nnongoosereza mu by’obufuzi, ng’akimanyi nti oluvannyuma ekigendererwa kya kwefuga. Mu 1937 yassa mu nkola ennongoosereza ezaayongera ku busobozi bw’Obwassaabawandiisi mu nteekateeka n’embalirira, era n’atongoza ttiimu z’okuteekateeka ku mutendera gwa disitulikiti nga zikolagana ne Bakamisona ba Disitulikiti. Enkyukakyuka zino zonna zaalina obudde butono okulaga ebivaamu Ssematalo II (1939–1945) bwe yatandika. Mu makkati ga 1940 Sir Philip yakyusibwa n’atwalibwa e Nairobi okukwasaganya kaweefube w’olutalo mu East Africa. Mu Gwoluberyeberye 1941 yalondebwa okuba akulira ebyobufuzi eri Genero Sir Archibald Wavell, Omuduumizi omukulu mu Middle East. Yaweebwa omulimu ogutali mwangu ogw’okuddukanya amatwale ga Yitale ag'Afrika agaali gagudde mu mikono gy’Abangereza. Mu Gwoluberyeberye1942, ng'akulira ebyobufuzi ku Commander in Chief, East Africa, Major-General Sir Philip Euen Mitchell yassa omukono ku ndagaano ne Kabaka Haile Selassie I owa [[Ethiopia]] . Okuddamu okuwamba ensi eyo okuva ku Bayitale kwali kuwedde gye buvuddeko. === iji === Mitchell yafuuka Gavana wa Fiji nga 22 Ogwomusanvu 1942. <ref>{{Cite web |last=Fiji |date=22 July 1942 |title=Proclamation No 12 of 1942 |url=https://books.google.com/books?id=Ff8RWUYpDh4C&pg=PA290 |access-date=9 May 2022 |website=Fiji Royal Gazette}}</ref> Yatuukayo nga wabulayo olunaku lumu. Mitchell era yali High Commissioner wa Bungereza mu Western Pacific, era ekitundu ekinene ku mulimu gwe kyali kya kugonza njawukana wakati w’amagye ag’omukago mu lutalo ne Japan. Fiji yalina abantu ab'amawanga agatabuddwamu 210,518 nga ku bano nga 100,000 baali Bafiji ate 90,000 baali Bayindi. Wadde ng’abazungu n’Abafiji baali mu mbeera nnungi era nga batera okufumbiriganwa, waaliwo okusika omuguwa n’Abayindi abangi, ng’abasinga obungi ku bo baali bazzukulu b’abakozi abaali mu ndagaano. Ensonga endala yali nti, wadde ng’abantu ba Fiji baali basanyufu okubeera mu Bwakabaka bwa Bungereza, bangi ku Bayindi baali basaasira ekibiina ky’obwetwaze mu Buyindi era nga tebasobola kuyitibwa bantu beesigwa. Ekirala ekyaleetawo okusika omuguwa kwe kwali wakati w’Abahindu n’Abasiraamu mu kitundu ky’Abayindi. Mitchell yaleeta ekiteeso nti abantu b’okukizinga balina okuweebwa obuyinza obusingako, naye ekyamwewuunyisa yakizuula nti Abafiji baali baagala nnyo embeera eriwo, waakiri mu kiseera ekyo. Ensonga yaabwe yali nti baali beetaaga obudde bungi okusobola okukulaakulanya obumanyirivu mu gavumenti z’ebitundu, oba si ekyo baali bagenda kufugibwa Abayindi. Mitchell wadde kyali kityo yali agenderera nti Fiji yandibadde eteekebwa ku kkubo erigenda mu kwefuga, era n’awandiikira ofiisi y’amatwale ng’annyonnyola endowooza ze ku ngeri kino gye kyandituukiddwako, ne ku nteekateeka y’okuddamu okuzimba oluvannyuma lw’olutalo. Tewali kyakolebwa ku kuwabula kwe mu kisanja kye. Ne bwe kyali nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice bifugibwa Japan, Mitchell ye yali avunaanyizibwa ku kutegeka ebiseera by’amatwale eby’omu maaso oluvannyuma lw’Abangereza okuddamu okufuga. Mu kusooka yali awagira okugatta ettundutundu lino ne Fiji, okuva bwe yali awulira nti lyali ttono nnyo nga liyinza obutasobola kubeerawo ku bwalyo. Ofiisi y’amatwale teyandikkirizza kiteeso kino. Oluvannyuma yagenda n'endowooza nti ebizinga bya Gilbert ne Ellice byandibadde bisigala nga Native Territory, naye yali ayagala abantu b’oku bizinga batendekebwe basobole okwetwalira enzirukanya yaabwe nga bwe kisoboka. === Kenya === Mitchell yali Gavana wa Kenya okuva nga 11 Ogwekkumineebiri 1944 okutuuka mu 1952. Mu Gwokubiri1952, yasembeza Omumbejja Elizabeth ku bugenyi nga kitaawe tannafa era n’alinnya ku ntebe nga Nnabagereka Elizabeth II. Abadde ayogerwako "naddala nga tafaayo ku butabanguko bw'Abannakenya mu kiseera kye mu myaka egyali nga Mau-Mau rebellion tennabaawo."<ref>{{Cite book |last=Kahler |first=Miles |date=1984 |title=Decolonization in Britain and France: The Domestic Consequences of International Relations |url=https://muse.jhu.edu/book/33697 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-1-4008-5558-2 |pages=345}}</ref> Mitchell era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa The Kenya High School okuva mu 1960 - 1963. == Okufa == Mitchell yafiira mu ddwaaliro lya Royal Naval Hospital e Gibraltar nga 11 Ogwekkumi 1964 olw'omutima okulemererwa, nga wa myaka 74. == Enneyisa == Ng'ayogera, oluvannyuma lw'okuwummula, ku butateekateeka mu nnaku ezaasooka mu East Africa, Mitchell yagamba nti "tewaali nkola ya matwale, kubanga ba Secretaries of State baakyuka buli luvannyuma lwa myezi kkumi na munaana oba bwe gityo; kale tewali muntu yenna yakangavvula Gavana era tewali Secretary of State yandikaka kutekesa nkola n'abasenze". Wabula Mitchell yalina endowooza ya kitaawe eri Abafirika, ng’alowooza nti beetaaga obuyambi okuva mu basenze abazungu okusobola okufuuka ab’ayivu. Mu ''kitabo kye The Agrarian Problem in Kenya'' yayogera ku Bafirika nti: "Bano bantu, ka babe nga balina obusobozi bwa butonde bungi era ne bwe bayinza okuba n'engeri ezisiimibwa, tebalina byafaayo, buwangwa oba eddiini yaabwe era mu ngeri nti, nga bwe mmanyi, ba njawulo mu nsi ey'omulembe guno." Eyali akkiririza mu nkyukakyuka, mu 1947 Mitchell yali afuuse nantakyukakyuka. Mu Gwokutaano gw'omwaka ogwo yawandiikira Arthur Creech Jones, Secretary of State for the Colonies, n'agamba nti omulimu gwa Bungereza gwali "kukulaakulanya ekibinja ekinene eky'abantu mu kiseera kino abaali mu mbeera ey'empisa, eby'obuwangwa n'embeera z'abantu ey'edda ennyo". == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ensengeka y’ebitabo ==   [[Category:Pages with unreviewed translations]] pu3wn8r57pneu27g76xm2wirxsqoj84 Template:Wikinews 10 14069 55058 2026-06-14T12:32:37Z NVNkz 11218 Created page with "{{Sister project | project = wikinews | position = {{{position|}}} | text = Wikinews has {{if empty|{{{has|}}}|related news}}: {{bulleted list|[[wikinews: {{{1|Special:Search/"{{PAGENAME}}"}}}| {{{d1|{{{1|{{PAGENAME}}}}}}}}]] |{{#if:{{{2|}}}|[[wikinews:{{{2}}}|{{{d2|{{{2}}}}}}]]}} |{{#if:{{{3|}}}|[[wikinews:{{{3}}}|{{{d3|{{{3}}}}}}]]}} |{{#if:{{{4|}}}|[[wikinews:{{{4}}}|{{{d4|{{{4}}}}}}]]}} |{{#if:{{{5|}}}|[[wikinews:{{{5}}}|{{{d5|{{{5}}}}}}]]}} |{{#if:{{{6|}}}|wi..." 55058 wikitext text/x-wiki {{Sister project | project = wikinews | position = {{{position|}}} | text = Wikinews has {{if empty|{{{has|}}}|related news}}: {{bulleted list|[[wikinews: {{{1|Special:Search/"{{PAGENAME}}"}}}| {{{d1|{{{1|{{PAGENAME}}}}}}}}]] |{{#if:{{{2|}}}|[[wikinews:{{{2}}}|{{{d2|{{{2}}}}}}]]}} |{{#if:{{{3|}}}|[[wikinews:{{{3}}}|{{{d3|{{{3}}}}}}]]}} |{{#if:{{{4|}}}|[[wikinews:{{{4}}}|{{{d4|{{{4}}}}}}]]}} |{{#if:{{{5|}}}|[[wikinews:{{{5}}}|{{{d5|{{{5}}}}}}]]}} |{{#if:{{{6|}}}|[[wikinews:{{{6}}}|{{{d6|{{{6}}}}}}]]}} |{{#if:{{{7|}}}|[[wikinews:{{{7}}}|{{{d7|{{{7}}}}}}]]}} |{{#if:{{{8|}}}|[[wikinews:{{{8}}}|{{{d8|{{{8}}}}}}]]}} |{{#if:{{{9|}}}|[[wikinews:{{{9}}}|{{{d9|{{{9}}}}}}]]}} }} }}<noinclude> {{documentation}} <!-- Add cats to the /doc subpage and interwikis to Wikidata, not here! --> </noinclude> 7q2ql76b44ckdidi68q1rizf5kxbstw Template:Wikiquote 10 14070 55059 2026-06-14T12:37:01Z NVNkz 11218 Created page with "{{Sister project |project=wikiquote |text=Wikiquote has {{{3|quotations related to}}} '''''[[q:{{{1|Special:Search/{{PAGENAME}}}}}|{{{2|{{{1|{{PAGENAME}}}}}}}}]]'''''. }}<noinclude> {{Documentation}} </noinclude>" 55059 wikitext text/x-wiki {{Sister project |project=wikiquote |text=Wikiquote has {{{3|quotations related to}}} '''''[[q:{{{1|Special:Search/{{PAGENAME}}}}}|{{{2|{{{1|{{PAGENAME}}}}}}}}]]'''''. }}<noinclude> {{Documentation}} </noinclude> d1kzzp068azwudbm2xzpevvrctt9tlw Template:Wikibooks 10 14071 55060 2026-06-14T12:40:33Z NVNkz 11218 Created page with "{{Sister project | position = {{{position|}}} | project = wikibooks | text = {{#if:{{{2|}}}|The Wikibook ''[[wikibooks:{{trim|{{{1}}}}}|{{trim|{{{1}}}}}]]''|Wikibooks}} has {{#if:{{trim|{{{2|}}}}}|a page|{{#if:{{{1|}}}|a book|more}}}} on the topic of: '''''{{#if: {{{3|}}} | <!-- {{#if:x|}} strips whitespace, to prevent spaces around the slash "/". -->[[wikibooks:{{#if:x| {{trim|{{{1}}} }} }}{{#if:{{{2|}}}|/{{#if:x| {{trim| {{{2}}} }} }} }}|{{trim|{{{3}}}}}]] | {..." 55060 wikitext text/x-wiki {{Sister project | position = {{{position|}}} | project = wikibooks | text = {{#if:{{{2|}}}|The Wikibook ''[[wikibooks:{{trim|{{{1}}}}}|{{trim|{{{1}}}}}]]''|Wikibooks}} has {{#if:{{trim|{{{2|}}}}}|a page|{{#if:{{{1|}}}|a book|more}}}} on the topic of: '''''{{#if: {{{3|}}} | <!-- {{#if:x|}} strips whitespace, to prevent spaces around the slash "/". -->[[wikibooks:{{#if:x| {{trim|{{{1}}} }} }}{{#if:{{{2|}}}|/{{#if:x| {{trim| {{{2}}} }} }} }}|{{trim|{{{3}}}}}]] | {{#if: {{{2|}}} | [[wikibooks:{{#if:x| {{trim| {{{1}}} }} }}/{{#if:x| {{trim| {{{2}}} }} }}|{{trim | {{{2}}} }}]] | {{#if: {{{1|}}} | [[wikibooks:{{trim| {{{1}}} }} |{{trim | {{{1}}} }}]] | [[wikibooks:Special:Search/{{PAGENAME}}|{{PAGENAME}}]] }} }} }}''''' }}<noinclude>{{documentation}}<!-- Add categories and interwikis to the /doc sub-page --></noinclude> 0l03uu4vpr0mnyhhnlxq5y1nw6av8o1 61 (ennamba) 0 14072 55061 2026-06-14T13:41:36Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/58833|61 (alƙalami)]]" 55061 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''61''' ('''nkaaga mu emu''') namba, wakati wa [[60 (ennamba)|60]] ne [[62 (ennamba)|62]]. [[Category:Ennamba]] 5c7iryb3rb8zg5dj1b22xbs5p32lo2k Nkaaga mu emu 0 14073 55062 2026-06-14T13:43:13Z NVNkz 11218 Redirected page to [[61 (ennamba)]] 55062 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[61 (ennamba)]] 4quufmdxfd9lheghwnibiy0bk1oceii Kyenda 0 14074 55065 2026-06-14T13:46:22Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kyenda]] to [[90 (ennamba)]] 55065 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[90 (ennamba)]] o388du9lgotqwsxhdpbul7mxcesgehi Lwenda 0 14075 55068 2026-06-14T13:55:13Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Lwenda]] to [[900 (ennamba)]] 55068 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[900 (ennamba)]] r81iw45n0nh6qcutkxu5shojhu44u2m Lunaana 0 14076 55070 2026-06-14T13:58:52Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Lunaana]] to [[800 (ennamba)]] 55070 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[800 (ennamba)]] q4nb8n7d7swm37qggtqbzl7iwkevjc8 Lukaaga 0 14077 55072 2026-06-14T13:59:44Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Lukaaga]] to [[600 (ennamba)]] 55072 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[600 (ennamba)]] 8hp61a9xopluinrrhdfvzubdvxxkzsd Amakumi asatu mu emu 0 14078 55074 2026-06-14T14:05:45Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu emu]] to [[31 (ennamba)]] 55074 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[31 (ennamba)]] cq6yueisfef01484ld78cua8cbvqsx6 David Marus, omuwandiisi w’ebitabo 0 14079 55109 2026-06-14T17:56:03Z Nambogo Catharine 6408 Nambogo Catharine moved page [[David Marus, omuwandiisi w’ebitabo]] to [[David Marus]]: Misspelled title 55109 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[David Marus]] 4lvhw5dlme9g6dwwhtorasxgx746me4 58 0 14080 55127 2026-06-14T18:33:53Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1330182174|AD 58]]" 55127 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles> {{Year nav|58}}'''Omwaka gwa AD 58''' ( '''LVIII''' ) gwali mwaka gwa bulijjo ogwatandika ku Ssande ya kalenda ya Julian. == Ebibaddewo == == Okuzaalibwa == == Okufa == e88lo99ydwq13nfw4dvpsw6l6u1a0it 55128 55127 2026-06-14T18:34:32Z NVNkz 11218 55128 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''58''' ( '''LVIII''' ) gwali mwaka gwa bulijjo ogwatandika ku Ssande ya kalenda ya Julian. == Ebibaddewo == == Okuzaalibwa == == Okufa == 1mhq98oc787laknu60wkti9du38b4vl 63 (ennamba) 0 14081 55129 2026-06-14T18:43:08Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/558801|63 (alƙalami)]]" 55129 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:63_Building.jpg|thumb|Ekizimbe 62]] [[File:Sign_number_63_on_Jerusalem_Street.jpg|thumb|sitampu 63]] '''63''' ('''nkaaga mu esatu''') namba, wakati wa [[62 (ennamba)|62]] ne 64. [[Category:Ennamba]] jgcs5f5lil1xbyxfrttyktg5d9ax8k2 Nkaaga mu ssatu 0 14082 55130 2026-06-14T18:44:04Z NVNkz 11218 Redirected page to [[63 (ennamba)]] 55130 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[63 (ennamba)]] hslydjgyx9u2ch6ai91o978gwlm1vwg Francis Olaki 0 14083 55137 2026-06-14T20:17:57Z Nakisozi 10800 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1272843436|Francis Olaki]]" 55137 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Francis Ronald Olaki''' [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] azannya nga [[:en:Striker_(association_football)|omuteebi]] oba [[:en:Left_winger|omuwuwut]] [[:en:Left_winger|tanyi ayita ku ludda olwa kkono]] owa kiraabu ya Super Eagles Lugongwe mu Uganda <ref name="Ug">{{Cite web |title=Uganda |url=http://www.mtnfootball.com/africa/african-tournaments/chan/team-profiles/2014/uganda.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222144719/http://www.mtnfootball.com/africa/african-tournaments/chan/team-profiles/2014/uganda.html |archive-date=22 February 2014 |access-date=11 February 2014 |publisher=mtnfootball.com}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Muto wa [[Emmanuel Okwi]], omuzannyi wa [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y’eggwanga ey’omupiira eya Uganda]] era nga mu kiseera kino azannyira mu Simba Sports Club mu Tanzania. <ref>{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/news/647509-francis-olaki-s-star-continues-to-rise.html|title=Francis Olaki's star continues to rise|first=Fred|last=Kaweesi|date=September 22, 2013|work=[[New Vision]]|accessdate=August 15, 2014}}</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" /> r2p7ogn1ylz26mwqnlzxmtwtbeu072z Amakumi ana 0 14084 55154 2026-06-15T09:11:27Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi ana]] to [[40 (ennamba)]] 55154 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[40 (ennamba)]] m8cq5doduvminmn6axeszdxw4gkc5b4 Amakumi ana mu bbiri 0 14085 55156 2026-06-15T09:12:29Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi ana mu bbiri]] to [[42 (ennamba)]] 55156 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[42 (ennamba)]] oes4uj1txrvdjhfjz768npw49mgldk3 Amakumi ana mu emu 0 14086 55158 2026-06-15T09:13:05Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi ana mu emu]] to [[41 (ennamba)]] 55158 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[41 (ennamba)]] cegteumardin0yr2pstnqs1v1s92qni Amakumi ana mu nnya 0 14087 55160 2026-06-15T09:18:40Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi ana mu nnya]] to [[44 (ennamba)]] 55160 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[44 (ennamba)]] h7l2n99lem2edujm09w1e6wi27v5vqo Amakumi ana mu ssatu 0 14088 55162 2026-06-15T09:19:01Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi ana mu ssatu]] to [[43 (ennamba)]] 55162 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[43 (ennamba)]] fd3o2yfjeh8qs0r9p92906689ardyne Amakumi asatu mu munaana 0 14089 55164 2026-06-15T09:19:41Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu munaana]] to [[38 (ennamba)]] 55164 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[38 (ennamba)]] 7s8omj0wyvjxmo6aor76y4jdksrw3b3 Amakumi asatu mu musanvu 0 14090 55167 2026-06-15T09:21:25Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu musanvu]] to [[37 (ennamba)]] 55167 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[37 (ennamba)]] 7io83btbb1s0kvs6expkpqxajk00dy0 Amakumi asatu mu mwenda 0 14091 55169 2026-06-15T09:21:52Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu mwenda]] to [[39 (ennamba)]] 55169 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[39 (ennamba)]] tb770fy4iceais9zj91ido8meua1gkc Amakumi asatu mu nnya 0 14092 55171 2026-06-15T09:22:28Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu nnya]] to [[34 (ennamba)]] 55171 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[34 (ennamba)]] 5a7wtzartnnh21v4802lz0cc2q2shx0 Amakumi asatu mu ssatu 0 14093 55173 2026-06-15T09:24:01Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu ssatu]] to [[33 (ennamba)]] 55173 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[33 (ennamba)]] 7m51g5581fk78aq2rojqqn7u0hyrl2e Amakumi asatu mu ttaano 0 14094 55175 2026-06-15T09:24:18Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Amakumi asatu mu ttaano]] to [[35 (ennamba)]] 55175 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[35 (ennamba)]] ichte9gk03yqi2zbka1c4m9nfzql0o1 Kinaana 0 14095 55178 2026-06-15T09:26:42Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kinaana]] to [[80 (ennamba)]] 55178 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[80 (ennamba)]] d7eng35o4g665y3utyeiw3dvck6ayjf Kkumi na bbiri 0 14096 55182 2026-06-15T09:30:20Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kkumi na bbiri]] to [[12 (ennamba)]] 55182 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[12 (ennamba)]] 0f69pcr2cxet6610j2lux2xqgwi1cfx Kkumi na munaana 0 14097 55184 2026-06-15T09:31:27Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kkumi na munaana]] to [[18 (ennamba)]] 55184 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[18 (ennamba)]] 70168t2xzrchu3is1zkvxw05oqfrmrd Kkumi na musanvu 0 14098 55186 2026-06-15T09:31:57Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kkumi na musanvu]] to [[17 (ennamba)]] 55186 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[17 (ennamba)]] g86p36v25l12pnnzjhulamk6ucij3uw Kkumi na mwenda 0 14099 55188 2026-06-15T09:32:17Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kkumi na mwenda]] to [[19 (ennamba)]] 55188 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[19 (ennamba)]] 7jqnf8cpq20gvikw8qrpzpkpyruj113 Kkumi na nnya 0 14100 55190 2026-06-15T09:32:40Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kkumi na nnya]] to [[14 (ennamba)]] 55190 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[14 (ennamba)]] jxrnbkqy00224ffnxctqbgd1l7pcy87 Kkumi na ttaano 0 14101 55192 2026-06-15T09:33:02Z NVNkz 11218 NVNkz moved page [[Kkumi na ttaano]] to [[15 (ennamba)]] 55192 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[15 (ennamba)]] t39vb93nh5ug03hwcbcocjdutkaad39 64 (ennamba) 0 14102 55193 2026-06-15T09:37:19Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/58842|64 (alƙalami)]]" 55193 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''64''' ('''nkaaga mu nnya''') namba, wakati wa [[63 (ennamba)|63]] ne 65. [[Category:Ennamba]] r5ejyxsdvw2zyt0xqg2ifjgfa3wb5ra Nkaaga mu nnya 0 14103 55195 2026-06-15T09:39:07Z NVNkz 11218 Redirected page to [[64 (ennamba)]] 55195 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[64 (ennamba)]] __NOTOC__ gyintfn1h7feonicfe4ychyu820dol7 65 (ennamba) 0 14104 55196 2026-06-15T09:44:53Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/58845|65 (alƙalami)]]" 55196 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''65''' ('''nkaaga mu etaano''') namba, wakati wa [[64 (ennamba)|64]] ne 66. [[Category:Ennamba]] lt11ifqqdpr4cn8hn7mxs8bdvws7xor 66 (ennamba) 0 14105 55198 2026-06-15T09:51:37Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/265422|66 (alƙalami)]]" 55198 wikitext text/x-wiki {{Databox}}<nowiki>{{enkaayana}]</nowiki> '''66''' ('''nkaaga mu mukaaga''') namba, wakati wa [[65 (ennamba)|65]] ne 67. [[Category:Ennamba]] 603w6azxpczkx38mj78xrbioogg9wmw 67 (ennamba) 0 14106 55199 2026-06-15T09:57:37Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/309584|67 (alƙalami)]]" 55199 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Go_67.svg|thumb|Ekkalaamu 67]] '''67''' ('''nkaaga mu musanvu''') namba, wakati wa 66 ne 68. [[Category:Ennamba]] efaos66a0m74bf84ej1x6ee36psnqlb Nkaaga mu ttaano 0 14107 55200 2026-06-15T09:59:46Z NVNkz 11218 Redirected page to [[65 (ennamba)]] 55200 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[65 (ennamba)]] irrhvw2k9lcypw82yyfd2qkplnx1uqj Nkaaga mu mukaaga 0 14108 55201 2026-06-15T10:01:02Z NVNkz 11218 Redirected page to [[66 (ennamba)]] 55201 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[66 (ennamba)]] 2mpys6pfjyhy3qjdb34zhxhxoq420z1 Nkaaga mu musanvu 0 14109 55202 2026-06-15T10:01:27Z NVNkz 11218 Redirected page to [[67 (ennamba)]] 55202 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[67 (ennamba)]] h0z2sqe675k6onf1iikjozlp07vyqqu 68 (ennamba) 0 14110 55203 2026-06-15T10:03:57Z NVNkz 11218 Created by translating the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/58968|68 (alƙalami)]]" 55203 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''68''' ('''nkaaga mu munaana''') namba, wakati wa 67 ne 69. [[Category:Ennamba]] 5cagcihs7xvdi8uisbd2l6y2cpw2o0f Nkaaga mu munaana 0 14111 55204 2026-06-15T10:04:31Z NVNkz 11218 Redirected page to [[68 (ennamba)]] 55204 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[68 (ennamba)]] 8lgubyp0o7xsq28vj6mohkpxgg2zbca 2023 0 14112 55206 2026-06-15T10:15:15Z NVNkz 11218 Created page with "{{Databox}}'''2023''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mukaaga mu kalenda ya Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu ==" 55206 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''2023''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mukaaga mu kalenda ya Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu == r01widojiy59p9rhplquzsbo9thi1nf 2022 0 14113 55207 2026-06-15T10:24:09Z NVNkz 11218 Created page with "{{Databox}}'''2022''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mukaaga mu kalenda ya Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu ==" 55207 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''2022''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mukaaga mu kalenda ya Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu == jnh5jqp7c4079ly1djs4tcjv4iwmzd9 2021 0 14114 55208 2026-06-15T10:25:39Z NVNkz 11218 Created page with "{{Databox}}'''2021''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mukaaga mu kalenda ya Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu ==" 55208 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''2021''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mukaaga mu kalenda ya Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu == b765ea1366fo9m2sktkeomdjr5fhoi3 2020 0 14115 55209 2026-06-15T10:27:43Z NVNkz 11218 Created page with "{{Databox}}'''2020''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mukaaga mu kalenda ya Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu ==" 55209 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''2020''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mukaaga mu kalenda ya Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu == 8vlpnwi7913nfn0up636e6cp0uacjdr